Helin Kuuskla

105697 HAJB
Keskkonnaprobleemi lahendamine erinevatel tasanditel.
Kliima soojenemine
Kliima soojenemine on inimeste poolt tekitatud probleem. Eelkige on selle phjuseks
ssihappegaasi tekitamine tstuste ja siduvahendite poolt, ookeani suur soojenemine.
Kliima soojendamist saab kirjeldada kasvuhooneefekti jrgi, mille tpne definitsioon on:
Kiirgusenergia ringkigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt lbilaskva kihi all
oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tus.
[Kasvuhooneefekt [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt 23.09.2010]
Lhidalt eldes thendab, see seda, et pikese poolt peegeldunud kiirte soojuse imavad
endasse kasvuhoone gaasid ning seetttu ei saa need kosmosesse tagasi peegelduda. Maal
toimub temperatuuri tus, seega ka muutuvad kossteemid, kliimassteemid jne. Niteks:
Jaapanis Soomes, Prantsusmaal jne. on toimunud hiljuti mitmeid tornaadosid, mis aga nendes
piirkondades on eriline nhtus. [Saksamaal toimus viies Euroopa ohtlike tormide konverents,
Autor: Sven-Erik Enno (19.10.2009) [WWW] http://www.ilm.ee/index.php?46539
23.09.2010]
Tegemist on globaalprobleemiga, mis on terve maailma probleem. Kui seda probleemi ei
ennetata, siis tagajrgedeks on niteks globaalne temperatuuri tus, leujutused, pooluste
sulamine, suuremad tormid. Globaalselt lahendatakse, seda probleemi erinevate
kokkulepetega. Toimuvad suured konverentsid, kus vetakse vastu teatud otsuseid niteks
Kyoto protokoll, mis thendab, et kokkuleppe riigid vhendavad vi hoiavad
kasvuhoonegaaside hupaiskamist 1990. aasta tasemel. [Kyoto protokoll [WWW]
http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll]
Regionaal tasandil toimub probleemi lahendamine sellega, et Euroopa Liit on Kyoto
protokolliga liitunud, ning kik EL liikmesriigid, peavad lepingus olevaid kohustusi titma, et
hoida kontrolli all globaalsoojenemist antud tasandil. Euroopa Liit vib kehtestada niteks
trahve kui letatakse hkupaiskava ssihappegaaside mra, nii on vimalik piirata ja panna
mtlema erinevaid riike, kuidas hoida ssihappegaaside mr tasakaalus.
Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis siseriiklikul tasandil peame me lhtuma Euroopa Liidus
meile kehtestatud kohustustest ja lepingutest. Niteks 2008. aastal kehtestati Eestis prgi
sorteerimise kohustus. Millega on vimalik ra hoida 1200 kg ssihappegaasi teket aastas.
[Kliima soojenemine [WWW] http://forum.planet.ee/showthread.php?t=67068] Vastu on
vetud ka Sstva arengu strateegia, mille abil ritatakse vhendada ja hoida tasakaalus
erinevaid keskkonna probleeme.
Kohalikul tasandil on Eestis organisatsioonid, mis tegelevad inimestele probleemide
nitamisega. Inimesed peaksid ritama sita niteks rohkem histranspordiga, mitte oma
autoga, pllumajanduses tuleks valida looduslikumaid vetisi, prgi tuleb sorteerida ja ritada
viia lbi taaskasutatavust.
Ma usun, et kige thtsam tasand on kohalik tasand, sest kui kik inimesed tegelevad
sstmisega ja mtlevad looduse peale, siis on see juba ju globaalne, kuid selleks peavad
suurem osa kohalikke tasandeid, tegelema loodussbralikkuse arendamisega.
Sinu koloogilise jalajlje suurus on 1.23 globaalset hektarit aastas. See thendab, et kui
kik inimesed elaksid nagu sina, peaks inimeste ksutuses olema 0.6 maakera:
Tulemused jagunevad jrgmiselt:
gha/in a
Kodu 0.47 (38.4%)
Transport 0.14 (11.5%)
Sk ja jook 0.17 (13.7%)
Kaubad ja teenused 0.45 (36.4%)
KOKKU: 1.23 (100%)








Kasutatud kirjandus :
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt
http://www.ilm.ee/index.php?46539
http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll
http://forum.planet.ee/showthread.php?t=67068
http://ec.europa.eu/agriculture/climate_change/workdoc2009_et.pdf