1

Veeringe
Loeng Hugo Treffneri gmnaasiumi reaalharu 11. klassi pilastele


Emeriitprofessor
Aleksander Maastik
aleksmaastik@hot.ee
2
Hdroloogia jagunemine
Ookeani- ja mereteadus e okeanoloogia (okeanograafia)
Sisevete (mandrivete) hdroloogia
Sisevete hdroloogia jaguneb:
jehdroloogia e potamoloogia vooluveekogude hdroloogia;
jrveteadus e limnoloogia jrvede jt aeglase veevahetusega
maismaavee-kogude fsikalisi, keemilisi, hdroloogilisi ja
bioloogilisi omadusi uuriv teadus;
sooteadus e telmatoloogia;
liustikuteadus e glatsioloogia.
/Okeanos kreeka usundis titaan, mber maa voolava je isand;
kr jgi, jrv, soo; lad. glacies j/
3
Online-snaraamat
http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened

4
5
Phimisteid
Hdroloogia teadus, mis uurib Maa hdrosfri:
veeringet, vee omadusi ja levikut ning seoseid
keskkonnaga, elusolendid kaasa arvatud.
Hdromeetria hdroloogia haru, mis tegeleb
veekogusid iseloomustavate suuruste mtmise ja
registreerimisega.
Kreeka k (hydr) vesi + (logos) sna,
petus); (metrein) mtma
6
Phimisteid
Hdrograafia loodusgeograafia haru, mis tegeleb
veekogude mtmise, kirjeldamise ja kaardistamisega
Hdrosfr hdroloogia uurimisobjekt ks Maa
geosfre, mis hlmab keemiliselt sidumata vee, s.o
ookeanide, merede, jrvede, jgede, mulla-, phja-,
atmosfri- ja liustikuvee.
Geosfrid on erisuguse koostise ja tihedusega kontsentrilised kihid,
millest koosneb Maa: atmosfr e hkkond, hdrosfr, litosfr
(Maa tahke vliskest, mille moodustab maakoor koos selle all oleva
vahev lemise osaga), vahev ja barsfr e tsentrosfr (Maa
tuum).
7
Hdroloogia seosed
Hdroloogia on tihedalt seotud mitme muu
veeteadusega:
hdrometeoroloogia teadusharu, mis ksitleb vee
ringkiku atmosfris;
geohdroloogia hdroloogia maaveele phendatud
haru; / , - maa/
hdrogeoloogia phjavee pritolu, koostist, omadusi ja
liikumist uuriv geoloogia haru;
kroloogia petus lumest, jst ja igikeltsast;
geokroloogia teadus klmunud pinnastest
(igikeltsast). / klm/
8
Vee jaotumus maakeral
http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html
9
Veeringe
Hdroloogia kujunes iseseisvaks
teadusharuks 19. sajandi lpuks
Ajaloo alguseks vib pidada aega, mil hakati
veeringe olemusest aru saama
Kuidas tuseb vesi merest taevasse?
Kuidas tekivad vihm ja lumi?
Kuidas tekib phjavesi?
Ojade ja jgede vesi prineb sademeist?

10
11
Varaseid arutlusi veeringe le
Hiina 900 aastat eKr
Jevesi sademeist
Poeet Homeros
(u 8. saj. eKr?)
Maailmapilt
12
Varaseid arutlusi veeringe le
Anaxagoras (u 500428 eKr):
pike tstab vee merest taevasse, kust ta vihmana
maale langeb ja koguneb maa-alustesse
veekogumitesse.
Theophrastos (372288 eKr):
veeringe atmosfris; veeauru kondenseerumine,
vihma vi lume tekkimine.

13
Varaseid arutlusi veeringe le
Leonardo da Vinci
(14521519)
14
Varaseid arutlusi veeringe le
Tnapevase arusaamani judsid:
Bernard Palissy (15101590) jgede vesi
prineb sademeist;
Pierre Perrault (16081680) allikate pritolu;
Edmund Halley (16561742) jgede vesi prit
ookeanidest ning aurumine nende pinnalt on sama
suur kui tagasivool ookeanidesse.
15
Veeringe
Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa
peal, sees ja kohal.
Pikeseenergia > aurumine
Sademed: j, lumi (sulavesi) ning kondensatsioon
Pindmine ravool
Maasseimbumine ja evapotranspiratsioon (aurumine
maapinna ja taimede kaudu)
Phjavesi
phjaveekihid (veega kllastunud kivimid mageveevaru)
16
http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html
17


18

19
Olemas 59 (tekst 18) keeles
20
Veeringe
Suur veeringe (ookean > mandrid > ookean)
Vike veeringe (enamik ookeanidest
aurunud veest sajab sinna tagasi)
21
Maakera veebilanss
E
o
+ ET + E
m
= P
o
+ P
m


E
o
aurumine ookeanidelt
(thistus E rahvusvaheliselt kasutatavast terminist evaporation)
ET evapotranspiratsioon aurumine maapinna ja
taimede kaudu
E
m
aurumine mandrite pinnaveekogudelt ja
taimkatteta aladelt
P
o
ja P
m
sademehulk ookeanidele ja mandritele
(thistus P rahvusvaheliselt kasutatavast terminist precipitation).
22
Veeringe kiirus
Organismides olev vesi vahetub keskmiselt mne tunniga
Atmosfrivesi 8 d
Sngides voolav vesi 16 d
Vesi soodes 5 a
Vesi jrvedes 17 a (pisijrv 1 a, Baikali jrv 380 a)
Maa sees olev vesi (maavesi):
mullavesi 1 a
phjavee sgavamates kihtides 1400 a
igikeltsas 10 000 a
Liustike ja mgede igilumi 1600 a
Polaarj 9700 a.
Maailmamere vesi tervikuna 2700 aastat
23
Aurumine
Aurumine on protsess, milles vesi lheb vedelast olekust
gaasilisse, s.o muutub auruks
Mida soojem ja kuivem on hk, seda kiirem on aurumine.
Kui hu suhteline niiskus on 100% (hk on veega kllastunud),
siis vesi hku auruda ei saa.
Taimaurumine e transpiratsioon aurumine taimede kaudu
Evapotranspiratsioon aurumine taimkattega alalt
Sublimatsioon aurumine lumelt vi jlt
24
Aastaaurumine Eesti valgaladelt (mm)
EMHI
25
Sademed
Sademed pilvedest vihma, lrtsi, lume vi
rahena langev vesi.
Sademehulka avaldatakse rhtpinnale
moodustuva sademevee kihi paksusena (mm)
Eestis 520820 mm/a
Sademehulk ajahikus (mm/min vi mm/h)
on saju intensiivsus (tugevus)
26
Sademed
EMHI
27
ravool
Osa vihmaveest ja lumest jb taimestikule
(vraspeetus) ja ehitistele pidama ning aurub
maapinnale judmata (sademeveepeetus).
Osa vihmaveest imbub maasse ja osa peetub
maapinnangudes (ngupeetus) ning see, mis pidama
ei j, hakkab maapinda mda ra voolama ning
juab ojadesse ja jgedesse, moodustades ravoolu.
Maasse imbunud vihma- vi sulavesi
toidab phjavett
voolab phjavette judmata lbi pinnase pinnaveekogudesse
(vaheravool e maasisene ravool).
28
ravool
ravool on see osa sademeveest, mis veekogudesse
voolab.
ravoolu saab vljendada:
vooluhulgana Q = W/T m
3
/s.
Vooluhulk on voolusngi ristliget aja T (tavaliselt sekundi) jooksul lbiva
vee maht W (kuupmeetrites, liitrites)
ravoolumahuna W = Q
k
T m
3
(Q
k

ajavahemiku T keskmine Q)
ravoolukihina h = W/(A10
3
) mm/a (A valgla pindala km
2
)

ravoolumoodulina q = Q/A L/(s km
2
) (Q vooluhulk L/s)
29
ravoolu mjutavad tegurid
ravool iseloomustab veerohkust
ravoolu mjutavad tegurid:
klimatoloogilised (sademed ja aurumine)
kliima muutumine
fsikalis-geograafilised tegurid (valgla
suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline
ehitus, taimkate, jrved ja veehoidlad)
inimtegevus
30
ravool
Emaje tippveetaseme pikaajaline muutumine Tartu hdromeetriajaamas
H. Haldre andmettlus
31
Aasta keskmine ravoolukiht
(norm) h mm
EMHI
32
Aasta keskmise ravoolumoodul
(norm) q l/(s km
2
)
EMHI
EMHI
33
Phjavesi
Stream corridor10/98, A. Maastiku tlge
34
Phjavee toiteala
Phjavee toiteala (neeldumisala, infiltratsiooniala)
on seal, kus vettkandvad kihid maapinnale ulatuvad
ning kus sademevesi phjaveekihti pseb.
Phjavee loodusliku vljavoolu koht maapinnal vi
veekogu phjas on allikas (lte).
Eestis on suurim Prnu je lte Roosna-Allikul (vooluhulk
200300 l/s)

35
Eesti phjaveekihid
www.maves.ee
36
Pinnase veejuhtivus
Pinnase veelbilaskvust iseloomustab kiiruse
dimensiooniga (tavaliselt meetrit pevas)
veejuhtivus e filtratsioonimoodul k:
k m/d
Jmekruus, klibu, lheline kaljukivim 1000100
Jmeliiv, liivasegune kruus 10010
Liiva- ja savisegune kruus, kesk- ja peenliiv 101
Peenliiv, saviliiv 10,1
Saviliiv, liivsavi 0,10,01
Savi 0,010,001
37
Veebilanss
Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime,
tehnoloogiaprotsessi vms kigi juurde- ja
ravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu
iseloomustav nitaja.
Aurumise, sademete ja ravoolu vahel valitseb
tasakaal, millel phineb maakera, mandri vi
valgla veebilanss
Veebilansi liikmeid avaldatakse veekihi paksusena
(mm) vi mahuhikutes (km
3
).
38
Je valgla
Je valg[a]la on ala, millelt jgi saab oma
vee. Jaguneb:
maapealne valgla
maa-alune valgla
Need ei hti
Geograafiatermin jgikond on je valgla
snonm siis, kui jgikonnas ei ole
ravooluta alasid (nt krbi).
39
Valgala veebilanss
ET + E
v
= P
v
Q S

Q ravool valgalalt
ET evapotranspiratsioon
E
v
aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt
P
v
valgalale langenud sademed
S valgala veevaru muutus vaatlusaluses
ajavahemikus.
(thistus S rahvus-vaheliselt kasutatavast terminist storage)
40
Maapealne ja maa-alune veelahe
41
Vesikond
Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on valgalade
majandamise phiksus vesikond,
s.o ht vi mitut naabervalgala koos phjavee ja rannikuvetega
hlmav maismaa- ja mereala.
Eesti jaguneb kolmeks valgalaphiseks vesikonnaks
Lne-Eesti,
Ida-Eesti
Koiva vesikond (millest suurem osa on Ltis)
kaheksaks alamvesikonnaks:
Viru, Peipsi, Vrtsjrve, Prnu, Matsalu, Lnesaarte, Harju ja
Pandivere phjavee alamvesikond (mis hlmab osa Harju, Viru ja
Peipsi alamvesikonnast)
42
Eesti vesikonnad ja
alamvesikonnad
43
Tippvooluhulgad
Tippvooluhulgad esinevad Eesti jgedes tavaliselt
kevadel lume sulamise ajal ja sgisel, kui ohtralt
sajab.
Kevadised tipud on sgisestest enamasti suuremad
(ravoolumoodul > 100 l/(s km
2
))
Ka suvel vivad valingvihmad phjustada lhiaegseid
tippvooluhulki
Tippvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse
vesiehitisi.
44
Miinimumvooluhulgad
Miinimumvooluhulgad esinevad jgedes siis, kui
nad toituvad ainult phjaveest.
Suvine madalvesi
Talvine madalvesi
Lbiklmumine
Jgede kuivaks jmine
ravoolumiinimumi on raskem hinnata kui
suurveetippu
miinimumvooluhulgaks loetakse madalveeperioodi
30-peva-keskmist vooluhulka
45
Rakendushdroloogia
Hdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamiseks ja
kaitsmiseks vajalike hdroloogiliste arvutustega.
Rakendusalad:
veetransport;
leujutuste ohjamine;
tammide, paisude, kanalite, sildade, sadamate jms rajamine;
vee-energia kasutamine;
kuivendus ja niisutus;
veevarustus;
sademe- ja heitvee rajuhtimine;
veereostuskontroll;
veekoloogia;
vesiviljelus.