EESTI RAHVA TERVISE

ARENGUKAVA
EESTI RAHVA TERVISE
ARENGU KAVA
MILLEKS JA KELLELE?
ERTA eesmrgiks on, et Eesti elanikud elaksid
kauem, tervemalt ja nnelikumalt. See eesmrk
on saavutatav vaid paljude osapoolte koosts:
osalema peavad nii Vabariigi Valitsus, kohalik
omavalitsus, era- ja kolmas sektor kui ksikisikud.
ERTA 2009-2020 annab suunad ja soovitused
osalejatele hea tervise nimel tegutsemiseks ning
seob kik tegevused tervikuks. Lisaks koondab ERTA
eesmrgi saavutamiseks ka suure hulga juba toimivaid
vi loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest
valdkondadest.
Viimaste aastate arengud rahva tervises on
olnud positiivsed: sndivus on tusnud, eluiga
pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt.
Eesti tervishoiussteem on viimase kmne aasta
arengute tulemusena kujunenud heks Euroopa
kuluthusamaks.
Samas on vahe Lne-Euroopa ja Phjamaadega,
kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur, iive on endiselt negatiivne. Tervis on omaette vrtus,
kuid lisaks mjutab tervise olukord ka oluliselt majandust. Terve elanikkond on produktiivsem
ja paindlikum. Hinnanguliselt vhendab tervise halb olukord Eesti SKPd igal aastal 6-15%.
Mrkimisvrne osa Eesti rahva tervisekaost on aga ennetatav: varajase suremuse kolm peamist
phjust on sdame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kiki kolme mjutavad
oluliselt tervisekitumine ja elukeskkonna tegurid.
ERTA eesmrgid ja lhtekohad
ldeesmrk: pikk ja kvaliteetne elu
Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks
2020 pikenenud meestel keskmiselt 60
ja naistel 65 eluaastani ning keskmine
eeldatav eluiga on tusnud meestel
75 ja naistel 84 eluaastani.
Thtis pole ainult eluea pikkus, vaid ka
vimalikult kaua terve ja tegus olla.
Eesmrk saavutatakse lbi tegevuste viies valdkonnas: sotsiaalne sidusus, laste ja noorte tervis,
keskkond, tervislik eluviis, tervishoid.
Fakte:
Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Eu roopa
Liidu keskmine 78 aastat.
Niteks vereringeelundkonna haigustesse suremus
letab Eestis 3,5 korda, vlisphjustest tingitud sur-
made arv aga lausa 4 korda n- vanade Euroopa riikide
vastava nitaja.
HINE VASTUTUS JA HOOL
Kigil on vrdsed vimalused heale tervisele.
Eesmrk 2020: sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavrdsus tervises vhenenud
Eestis on seni pidevalt suure nenud
erinevate elanik konnagruppide eba -
vrdsus tervisenitajates. Eriti
muret tekitav on laste tervise sltu-
mine vanemate majanduslikust ja
hariduslikust taustast. Sageli on
lapseea haigestumiste ning surmade
kaudseks phjustajateks sotsiaalne
eraldatus, halvad elutingimused,
vaesus ja hoolimatu tervisekitumine.
Adekvaatse ja igeaegse sekkumise
puhul on meil vimalik ra hoida uue
plvkonna trjutud inimeste teket.
hise vastutuse ja hoole abil
suudame tagada iga inimese heaolu,
letada sotsiaalse lhestumise ja
vltida trjutust. Vaesus, pikaajaline
ttus, inimestevahelise usalduse
puudumine, hiskondlik teadmatus
ja kskiksus kujutavad rahva
tervisele vhemalt sama suurt ohtu
kui ebatervislikud eluviisid vi
keskkonnariskid. Mida suurem on
sotsiaalne sidusus, seda paremad on
ka tervisenitajad.
Tegevused:
Motiveerime kohalikke omavalitsusi ja maa kondi, organisatsioone, ettevtteid ja asu tusi
terviseteemadega tegelema.
Thustame sotsiaalsete tagatiste ssteemi: nii riik kui kohalik omavalitsus peavad seadma
eesmrgiks ennetada vaesust, kodutust ja ttust.
Arendame kaasatusel phinevaid tturumeetmeid ja ttamist motiveerivat seadusandlust
parim vahend vaesuse vastu on t.
Arendame sotsiaalselt tundlikele gruppidele (niteks pensionrid, noored pered) suunatud
terviseteenuseid.
Toetame kolmandat sektorit ja kodanikuhiskonda.
Fakte:
Naine elab keskmiselt 11 aastat kauem kui mees.
Phiharidusega mees sureb 13,5 aastat varem kui krgharidusega naine.
TERVED JA TARGAD LAPSED
Tagame tervisliku ja turvalise arengu lastele ja noorukitele.
Eesmrk 2020: laste ja noorte vigastussurmade arv on vhenenud poole vrra
Rahvastiku tervise areng saab alguse lapseeast.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on rahva
tervise paranemise saavutamiseks kige tulemuslikum
suunata thelepanu ja tegevused rasedatele, imikutele
ja noortele.
Raseduse ajal ja imikueas mjunud tegurid mju-
tavad oluliselt ka inimese hilisemat tervist. Seetttu
on ERTAs pratud eraldi thelepanu seksuaal-
ja reproduktiivtervisele, emade rasedusaegsele
jlgimisele, nustamisele ja arstiabile ning imikute
ja vikelaste tervist ning arengut soodustavatele
meetmetele.
Laste ja noorte meditsiiniline abi Eestis on 16 aastaga
judsalt ja tulemuslikult kujunenud tendusphiseid
teadmisi ning kaasaegseid tehnoloogiaid rakendavaks ssteemiks. Selle tenduseks on imikute
suremusnitaja kolmekordne langus heaoluriikide Soome ja Rootsiga vrreldavale tasemele.
Seevastu noorukiea tervisenitajad on Eestis oluliselt halvemad kui Phjamaades.
Laste tervise ja arengu toetamine
phineb tervishoiu-, sotsiaal- ja
haridusvaldkonna paindlikul koostl,
liikudes meditsiiniliselt mudelilt enam
sotsiaalse mudeli poole. Koost
on vajalik nii terviseprobleemide ja
riskikitumise igeaegsel avastamisel ja
sekkumisel kui ka krooniliste haigustega
laste arengu toetamisel. Tundlikku
ksitlust vajavad ka ebasoodsa sotsiaalse
taustaga laste probleemid.
Mitmeid tervist ohustavaid riskifaktoreid
on vimalik ennetada kaasaegse
ppekava ja ppekavavliste koolitus-
ja terviseedenduse programmide
kaudu. Samuti tuleb panustada kooli
pshhosotsiaalsesse keskkonda.
Tegevused:
Parandame seksuaal- ja reproduktiivtervist ning imikuea tervisenitajaid.
Ennetame vigastusi ja mrgistusi.
Ennetame laste ja noorukite vaimse tervise probleeme.
Fakte:
Laste tervis saab olulise tuke seksuaal- ja repro-
duktiivtervisest ning rasedusaegsetest mju dest
lootele.
Kui vigastustest tingitud laste ja noorte suremus
oleks Euroopa kige turvalisema riigi Rootsi tasemel,
vinuks 2001. aastal Eestis ra hoida 90 lapse surma.
Koolil ja koolis toimuval on oluline roll lapse
sotsiaalsete oskuste, tervise ja toimetuleku
kujunemisel. Investeering haridusse vrdub
investeeringuga tervisesse.
TERVISLIK ELUKESKKOND
Tervist toetav elu-, t- ja pikeskkond on kttesaadav kikidele hiskonnaliikmetele.

Eesmrk 2020: elu-, pi- ja tkeskkonnast tulenevad terviseriskid on vhenenud
Paljud terviseprobleemid saavad alguse mbritsevast keskkonnast tl, kodus, koolis. Niteks
teatud Eesti piirkondades on looduslikult krge uoriidi sisaldus phjavees, mida kasutatakse
joogiveena. Sellise vee pidev joomine vib phjustada hambakahjustusi, mida on vimalik
vhendada joogivee puhastamise vi kasutatava phjavee lahjendamisega pinnaveega.
Tervisekahjustusi tehiskeskkonnas aitab ra hoida vimalike terviseriskidega (nt krge
mratase, sisehu ja vlishu saaste, puudulik looduslik valgustus, nuetele vastava joogivee
ja kanalisatsiooni puudumine) arvestamine nii ruumilisel planeerimisel kui ka hoonete
projekteerimisel ja ehitamisel. Samuti on oluline, et hoonete ehitamisel ja siseviimistluse
tegemisel arvestataks materjalide tervislikkust, sobilikkust ja ohutust. Lisaks on vimalik
rakendada tegevusi, mis aitavad riske vhendada niteks mra tkestavate materjalide
kasutamine piirkonnas, kus liiklusmra letab tervisele ohutut taset. mbritseva elu-, pi- ja
tkeskkonna ning toodete disainimisel
ja teenuste osutamisel tuleb arvestada
laste, puuetega inimeste, eakate, noorte
emade ja ajutise terviseprobleemiga
inimeste erivajadustega. Hea nitena vib
tuua madalaphjalised bussid ja trammid,
ruumidesse sissepsu vimaldavad
kaldteed.
Tkeskkonnas on oluline t korral -
damine nii, et oleks tagatud ttajate
terviseohutus. Ttajad peavad olema
teadlikud oma t iseloomust ning
tkeskkonnast tulenevatest tervise-
riskidest. Iga tandja saab hinnata
vimalikke terviseriske ning vlja ttada
tegevused nende riskide vhendamiseks
oma organisatsioonis.
Ruumide halb ventilatsioon, lerahvastatus ja mikroobidega saastunud toit on hed olulisemad
tegurid nakkuse levikuks. Riski suurendab veelgi hgieeninuete eiramine. Nakkushaiguste
leviku tkestamiseks on oluline, et inimesed oleksid teadlikud nende levikut soodustavatest
teguristest ning vaktsineerimise vimalustest ja vajadustest.

Tegevused:
Tstame inimeste teadlikkust elu-, t- ja pikeskkonnast lhtuvatest terviseriskidest ning
nende maandamise meetmetest.
Thustame elu-, t- ja pikeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise, juhtimise ja
teavitamise ssteemi.
Tstame riiklikku valmisolekut nakkushaiguste leviku tkestamiseks ja epideemiateks ning
pandeemiateks.
Parendame ttervishoiu korraldust, tstame oluliselt selle kvaliteeti.
Fakte:
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel phjus-
tavad keskkonna ohutegurid kuni 33% ldisest
haiguskoormusest; 40% langeb sellest alla
5 aastas tele lastele, samas kui nende osakaal on 10%
elanikest.
Allergiliste haiguste ja astma esinemissagedus
suureneb Euroopas pidevalt seoses saastekoormuse
suurenemisega.
mbritsev keskkond mjutab ka meie tulevasi
plvkondi, sest paljud kemikaalid on psivad ja
kuhjuvad organismides ning keskkonnas.
TERVISLIK ELUVIIS
Suurimad vimalused rahva terviseseisundi paranemiseks ja tervena elatud eluea pikenda miseks
peituvad inimeste eluviiside tervislikumaks muutmises.
Eesmrk 2020: elanikkonna kehaline aktiivsus on tusnud, toitumine on muutunud
tasakaalustatumaks ja riskikitumine on vhenenud
Eesti elanike tervisekaotuse phjustajad:
sdame-veresoonkonnahaigused,
kasvajad,
vigastused ,
mrgistused,
HIV/AIDS, mis on levinud sstivate narkomaanide
sihtrhmast vljapoole.
Tervisekaotust phjustavad ennetatavad riskitegurid:
alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine,
tasakaalustamata toitumine ja vhene kehaline aktiivsus,
riskialdis kitumine (kaitsmata seksuaalvahekorrad,
liikluses turvavde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse
letamine, alkoholijoobes sitmine jms).
Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Niteks seksuaalelus riskivamalt kituvad noored
sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid. Seetttu on oluline vaadata riskifaktorite
ennetust he tervikuna.
Tegevused:
Kujundame Eesti hiskonnas
tervisttoetavaid hiskondlikke norme
ja vrtushinnanguid.
Kaasame tervislikke valikuid
soodus tava keskkonna loomisesse
aktiivsemalt erasektorit (sh meediat)
ja valitsusvliseid organisatsioone. Erasektori vastutusalasse peab kuuluma tervislikuma
keskkonna lesehitamine, tervislike valikute edendamine ning riskikitumise vhendamine
ja vltimine tkohtadel: sportimise soodustamine, tervislik toit asutuse sklas jms.
Tootjad ja maaletoojad peavad arvestama tootearenduses ja turunduses riskikitumise
enne tamise phimtteid (vhen dada soola, suhkru, rasva sisaldust, toodetes, vlja tooma
toitumisalase teabe toodetel jne). Jaemjad peavad vlistama alkoholi- ja tubaka mgi
alaealistele.
Meedia lesandeks on tsta inimeste teadlikkust tervislikest valikutest, presenteerida
hiskonnas tervist toetavat kitumisviisi ja rollimudeleid ning edastada avalikkusele
riskikitumise kohta vaid tauniva sisuga informatsiooni.
Loome lastele ja noortele tervisttoetava keskkonna lbi kaitsvate tegurite mju
suurendamise.
Fakt:
Nooruses tehtavad tervisekitumuslikud valikud
mjutavad inimese hilisemat tervise seisundit.
Oluline on tervena elatud elu, mitte lihtsalt elatud elu.
TERVISHOID
Kik tervist halvendavad tegurid ei ole kahjuks ra hoitavad vimaluste loomise ja isiklike
valikute abil. Thusa ja patsiendikeskse tervishoiussteemi olemasolu ja jtkuv arendamine on
ERTA oluliseks osaks.
Eesmrk 2020: kigile
inimestele on tagatud
kvaliteetsete tervishoiu-
teenuste kttesaadavus
Tegevused:
Muudame tervishoiusstee-
mi patsiendisbralikumaks.
Viime ellu tegevusi, mis on
suunatud paremale teavita-
misele ja nustamisele.
Motiveerime arste ja desid
ning teisi valdkonna t-
tajaid ttamiseks Eestis.
Viime ellu tegevusi ravi- ja
ttingimuste parandamiseks, sh haiglate ja esmatasandi tervisekeskuste renoveerimiseks
vi ehitamiseks.
Prame senisest enam thelepanu
tervishoiu asutuste t tulemustele ja kva-
liteedile. Lepime kokku, milliste nitajate
alusel vrrelda ja avalikustada erinevate
haiglate ja perearstide t tulemuslikkust.
Viime lpule hoolekande ja hooldusravi-
teenuste standardite htlustamise, aren-
dame leeestilist teenustevrgustikku ja
korrastame teenuste rahastamise.
Jtkame tervishoiu rahastamisel
solidaarse ravikindlustuse phimttega,
tagades tervishoiuteenuste vrdse ktte-
saadavuse ja kvaliteedi kigile ravikindlus-
tusega kaetud isikutele.
Suurendame panustamist solidaarsesse
ravikindlustusse, et tagada selle pikaajalist
jtkusuutlikkust pakkumaks elanikkonna-
le kaitset nantsriski sattumise eest tervi-
seprobleemide korral.
Toetame meditsiinis innovaatiliste lahen-
duste kasutuselevtmist. Rakendame le-
riigilise e-tervise infossteemi: digilugu,
digipilt, digiregistratuur ja digiretsept.
Loe lisaks:
www.sm.ee
www.tai.ee
www.terviseinfo.ee
www.toitumine.ee