Vastu vetud Puhja Vallavolikogu 26.

november 2008 mrusega nr 11

Muudetud: Puhja Vallavolikogu 26. jaanuari 2011 mrusega nr 6
Puhja Vallavolikogu 28. septembri 2011 mrusega nr 11



PUHJA

LOOVUSE
JA
ENERGIA
VALD

Puhja valla arengukava
aastateks 2008 - 2021

PUHJA 2008
2
Sisukord

Sisukord ....................................................................................................................................... 2
Puhja loovuse ja energia vald ..................................................................................................... 4
Puhja valla profiil ......................................................................................................................... 5
1. Ajalooline kujunemine .................................................................................................5
2. Asend ..........................................................................................................................5
3. Rahvastik .....................................................................................................................6
3.1. Rahvaarv ja selle dnaamika .................................................................................6
3.2. Soolis-vanuseline koosseis ....................................................................................7
3.3. Asustus ja rahvastiku paiknemine .........................................................................7
3.4. Thive ..............................................................................................................8
4. Keskkond .....................................................................................................................9
4.1. Maastiku reljeef ....................................................................................................9
4.2. Mullad ..................................................................................................................9
4.3. Maavarad ..............................................................................................................9
4.4. Vesi ......................................................................................................................9
4.5. Kaitsealad ja -objektid ........................................................................................ 10
4.6. Jtmemajandus .................................................................................................. 10
5. Majandus ................................................................................................................... 10
5.1. Ettevtlus ............................................................................................................ 10
5.2. Turism ................................................................................................................ 10
6. Tehniline infrastruktuur ............................................................................................. 11
6.1. Teed ja tnavad ................................................................................................... 11
6.2. histransport ...................................................................................................... 11
6.3. Telefoni- ja elektriside ........................................................................................ 11
6.4. Elamumajandus .................................................................................................. 11
6.5. Heakord ja haljastus ............................................................................................ 12
7. Sotsiaalne infrastruktuur ............................................................................................ 12
7.1. Haridus ............................................................................................................... 12
3
7.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ......................................................................... 13
7.3. Turvalisus ........................................................................................................... 17
7.4. Kultuur ............................................................................................................... 17
7.5. Sport ................................................................................................................... 18
7.6. Noorsoot ......................................................................................................... 18
8. Valla juhtimine .......................................................................................................... 18
8.1. Volikogu ja vallavalitsus ..................................................................................... 18
8.2. Eelarve ............................................................................................................... 18
Puhja valla strateegilised arengusuunad aastateks 2008 - 2021 .................................................... 30
Puhja valla arengueesmrgid ...................................................................................................... 31
I Fsiline elukeskkond .................................................................................................... 31
1. Majandus ................................................................................................................... 31
2. Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 32
3. Elamu- ja kommunaalmajandus ................................................................................. 32
4. Avalik kord ja julgeolek ............................................................................................ 33
II Sotsiaalne elukeskkond.................................................................................................. 33
5. Haridus ...................................................................................................................... 33
6. Vabaaeg, kultuur ja religioon ..................................................................................... 34
7. Sotsiaalne kaitse ........................................................................................................ 35
8. Tervishoid ................................................................................................................. 36
9. Valla juhtimine .......................................................................................................... 36
Puhja valla tegevuste ja investeeringute kava 2010-2015 ............................................................ 37
Arengunitajad ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine .............................................................. 46
Lisa - Eelarvestrateegia aastateks 2008-2013

4

Puhja loovuse ja energia vald
Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021

2001. aastal koostati Puhja valla strateegiline arengukava, mis oli ldistav pikaajaline
dokument arengu juhtimiseks vallas dokument, mis hendas endas mineviku, oleviku ja
tuleviku ning omas laiemat tagaphja ja pikemat perspektiivi. 2007. aastal koostati ja veti
vastu arengukava lisana Puhja valla tegevuskava ja investeeringud 2007 2010.

Tegevuskava koostamise kigus selgus ka vajadus uuendada 2001. aastal vastuvetud arengu-
kava. Kesolevad strateegilised eesmrgid on pstitatud aastateks 2008 2021, eelarve-
strateegia ja tegevuskava on kavandatud aastateks 2008 2013.

Arendustegevuse koordineerimiseks on ellu kutsutud Puhja valla Arengukogu, mis koosneb
volikogu ja volikogu komisjonide liikmetest, vallavalitsuse liikmetest, ettevtjatest ja teistest
huvilistest. Arengukogu juhtrhma eestvedamisel toimus arengukava uuendusprotsess.
Protsessi oli kaasatud ka konsultant Silva Anspal O -st Novalia.

Kivitunud on valla ldplaneeringu uuendusprotsess. Arengukogu materjale kasutatakse ka
Puhja valla ldplaneeringu koostamisel. Valla arengudokumendid on omavahel seotud ning
Arengukogu kaudu tagatakse nende sidusus:

VALLA ARENGUKAVA VALLA LDPLANEERING
EELARVESTRATEEGIA
TEGEVUSKAVAD
VALDKONDADE ARENGUKAVAD
ALLASUTUSTE JA KSUSTE
ARENGUKAVAD
DETAILPLANEERINGUD
Arengukava koostamisel on lhtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 37,
Puhja valla phimrusest ning valla arengu planeerimise ja prognoosimise vajadustest.
Uuendatud arengukava on valla territooriumil elavate ja vallaga tihedalt seotud inimeste
kokkulepe eesmrkidest, mis mravad ra arengu phisuunad ja prioriteedid. Arengukavas
on oluline osa esmakordselt koostatud eelarvestrateegial.
Arengukava peamine eesmrk on vallaelu kujundamine vallaelanikele soovitud suunas,
kasutades selleks valla piiratud vahendeid lbimeldult ja sihipraselt ning aidates juurde
leida uusi vahendeid.
Kvaliteetne elukeskkond, ettevtete ja avaliku sektori aktiivne koost ning kogukonna-
sisesed sidemed vimaldavad meil soovitu ellu rakendada.
5
Puhja valla profiil
1. AJALOOLINE KUJUNEMINE

Praeguse Puhja valla ja osa Konguta valla aladel asus kunagi Puhja kihelkond, mida on
ajaloorikutes mainitud juba 1397. aastal. Kuid tegelikult elasid nendel viljakatel aladel juba
ammu inimesed. Seda nitab ka ohvrikivide olemasolu Puhja mbruses. Kavilda rgoru
lhedal, umbes 100-200 m uuest teest phjapool asub Siidri linnamgi (Siidrelinn), kus II
aastatuhande algul oletatavasti paiknes muistsete eestlaste linnus. Ilmselt mngisid Emajgi ja
Ulila jgi olulist osa asustuse kujunemises ja olid tollel ajal thtsateks liikumis- ja
kaubateedeks. Niteks Emaje res olevat Paluphja kla on esimest korda rikuis mrgitud
juba 1406. aastal.

Keskajal kuulus praegune Puhja valla maa-ala philiselt saksa misnikele Tiesenhausenitele.
14. sajandi lpuaastatel rajasid Tiesenhausenid Kavilda vasall-linnuse (Kawelecht), mille
kohta on esimesi rikulisi andmeid 1495. aastast. Linnus hvis Liivi sjas. 1564. aasta
rahulepingus Rootsiga esineb nimi Gorod Kavelet juba Kavilda misana. Mis eksisteeris
kuni 1868. aastani, seejrel jagati mis vikekohtadeks. Siit saigi alguse misa nurmedele
rajatud kla Misanurme. Linnuse aseme krval asuv Kiigemgi on praegu kasutusel
rahvapidude paigana. Ulila mbruse maad kuulusid kuni Liivi sjani Krkna kloostrile.
Rootsi ajal loodi mis ka Ulilasse.

Valdade loomise algusajal oli praeguse Puhja valla aladel kaks valda Kavilda ja Ulila.
Kavilda vallas oli 1922. aasta andmetel 1782 elanikku, valla pindala oli 85 km. Valla keskus
asus Puhja klas. Ulila vallas oli 1922. aasta andmetel 1273 elanikku, valla pindala oli
70 km ja keskus asus Kaimi klas. 1939. aastal moodustati Kavilda ja Ulila valla baasil ks
Puhja vald, mille keskuseks sai endise Ulila valla keskus Kaimi klas. Arhiivimaterjalidest
nhtub, et klanukogud moodustati valdades aastatel 1946 1948. Nii oli Puhja valla
koosseisus 3 klanukogu: Puhja, Ulila ja Vihavu. Valdade asjaajamine toimus Puhja valla
Titevkomitee kaudu. Puhja vald kuulus Tartumaa Trahva Saadikute Nukogu Titev-
komitee alluvusse. 1950. aastal vald likvideeriti ja kik klanukogud lksid iseseisvate
ksustena vastloodud Elva rajooni koosseisu. 1954. aastal liideti Vihavu klanukogu Puhja
klanukoguga. 1963. aastal kaotati Elva rajoon ja Puhja ning Ulila klanukogud lksid
Tartu rajooni koosseisu. 1972. aastal liideti Puhja ja Ulila klanukogud htseks Puhja
klanukoguks, kuid osa klasid (Karijrve, Oru ja Ropka) hendati Konguta klanukoguga.
Ulila klanukogus olid likvideerimise momendil jrgmised asulad: Kaimi, Siberinurme,
Kannu, Hrjanurme, Vsivere, Ridakla, Kurekla, Teilma, Ulila (kokku 1500 elanikku).

Puhja vald taastati 16. mail 1991. aastal.
2. ASEND

Puhja vald asub Eesti keskosa Tartu maakonna lneosas lunapool Emajge. Vald piirneb
phjas Laeva, loodes Kolga-Jaani, idas Rannu, lnes Thtvere, kagus No ja lunas Konguta
6
valdadega. Valla pindala on 170 km, mis on Eesti mastaabis sna keskmine. Lhim lennuvli
on ~30 km sidutee kaugusel lenurmel, meresadam 135 km sidutee kaugusel Prnus.

Valla arengut oluliselt mjutavaks teguriks on valda lbiv kllalt suure liiklustihedusega (le
3500 auto pevas) Tartu Viljandi KilingiNmme maantee. Maantee res vi igemini
selle mber asub valla keskus, Puhja alevik. "Kiviga on visata" Eesti suurim siseveekogu,
Vrtsjrv (10 km). Kaugel pole ka Lne-Tartumaa keskus Elva (15 sidukilomeetrit).
Viljandi jb 45 km kaugusele, Tallinn 200 km kaugusele.

Kige olulisemaks mjuriks valla arengule on asendist tulenevalt lhedus maakonnakeskusele
Tartule. Puhja alevikust on Tartusse 22 km, valla piirist aga ainult 18 km. Sisuliselt thendab
see seda, et Puhja valla asulad on tegelikult Tartu satelliidid, kust Tartu piir jb 15 - 20
siduminuti kaugusele, mis teeb peaaegu sama kui sita kaugemast Tartu linna servast Tartu
kesklinna.
3. RAHVASTIK
3.1. Rahvaarv ja selle dnaamika
2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Puhja vallas 2453 elanikku. Rahvastiku tihedus oli
14,0 in/km (Tartumaa maapiirkondade keskmine 14,6 in/km). Viimase kuue aasta (2001-
2007) jooksul on elanike arv vhenenud 94 inimese vrra s.o ligikaudu 4% (joonis 1).

Joonis 1. Elanike arvu dnaamika aastatel 2001 2007

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Elanike arv 2547 2506 2508 2512 2480 2479 2453
2400
2420
2440
2460
2480
2500
2520
2540
2560


Rahvaarvu vhenemine on seotud eelkige negatiivse iibega. Sndivus on le 2 korra
viksem kui suremus 2007. aastal registreeriti 16 sndi ja 36 surmajuhtumit. Mingil mrab
mjutab rahvastiku arvukust ka vljarnne (joonis 2). Rahvaarvu kahanemist on mjutanud
valla kodanike ametlik tle- ja elamaasumine vlisriikidesse, kige enam Soome Vabariiki.
Inimeste lahkumise phjusena vib vlja tuua seoseid tga ja lastega peredes. Statistilised
numbrid nitavad, et enamus lahkujaid on valinud oma uueks elupaigaks Tartu linna, kus on
lihtsam leida td.


7
Joonis 2. Surmad, snnid ja rnne aastatel 2001-2007
2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001
Snni d
16 20 24 14 21 23 25
Surmad 36 41 37 39 47 34 31
Saabus 87 103 101 78 105 99 113
Lahkus 86 93 88 86 74 103 115
10
30
50
70
90
110
130

3.2. Soolis-vanuseline koosseis
Valla elanikest 50,8% ehk 1247 on naised ja 49,2% ehk 1206 on mehed. Rahvastiku taastoote
potentsiaali ja majandusliku kandevime seisukohalt omab olulist thtsust elanike vanuseline
koosseis (joonis 3).

Joonis 3. Elanike vanuseline koosseis aastatel 2001 ja 2007


2007. aasta valla elanikeregistri andmetel oli tealiste osakaal vallas 61%, teast nooremaid
17,3% ning pensioniealisi 21,7%. Vrreldes 2001. aastaga on rahvastiku vanuseline struktuur
psinud enam vhem stabiilsena.
3.3. Asustus ja rahvastiku paiknemine
Praegu kehtivate piiride jrgi on vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 kla. Valla
klade keskmine kaugus keskasulast on 4,5 kilomeetrit, mis on ilmselt ks viksemaid
keskmisi kaugusi nii Tartu maakonnas kui ka Eestimaal ldse. Puhja vallas on ks tugev
keskasula s.o Puhja alevik. Puhja alevikule lisandub veel kaks tiheasustusega asulat Ulila ja
Rmsi. Nimetatud 3 asulat moodustavad ligi 70% kogu valla elanike arvust (tabel 1).

8
Tabel 1. Puhja valla elanike jaotumine asulate kaupa aastatel 2000, 2005 ja 2007
Asula 2000 2005 2007
Puhja 1125 1095 1044
Ulila 383 347 315
Rmsi 268 266 255
Misanurme 161 176 190
Jrvakla 91 84 84
Vsivere 66 62 61
Meselja 65 70 78
Kaimi 81 89 102
Nasja 30 34 33
Teilma 46 41 44
Tnnassilma 53 45 47
Vihavu 30 27 31
Kurekla 42 28 30
Ridakla 34 34 50
Hrjanurme 13 17 18
Paluphja 5 4 3
Porikla 40 35 33
Saare 15 5 5
Vllinge 23 16 18

Mnede asulate osas, niteks Misanurme klas, elanike arv kasvab. Elanikkond kasvab ka
Tartu suhtes soodsa asendiga Tartu - Viljandi maantee rsetes klades, kus on aktiviseerunud
elamuehitus. Positiivne fakt on, et ka kige perifeersemates klades on elanike arv kahanenud
minimaalselt.
3.4. Thive
Seisuga 01.01.2007 on vallas rahvastikuregistri andmetel tealisi inimesi 1498 (61% valla
rahvastikust), kellest osad on lapsepuhkusel, pivad ameti- vi krgkoolis vi on tvime-
tud. Ttavast elanikkonnast suuremal osal asub tkoht vallas, kuid arvestatav osa inimesi
kib tle vljapoole valda. Hinnanguliselt kib mujal tl 40% ttavatest inimestest,
enamus nendest Tartu linnas. Suur hulk inimesi on hivatud avaliku sektori asutustes
gmnaasium, lasteaed ja vallavalitsus.

Samas toimub ka vastupidine protsess. Tartust ja mujalt lhivaldadest tulevad Puhja tle
inimesed eelkige suuremat oskust ja haridust nudvatele tkohtadele. Thiveametis oli
2007. aasta oktoobrikuu seisuga Puhja vallas registreeritud 14 ttut.




9
4. KESKKOND
4.1. Maastiku reljeef
Puhja valla maastikureljeef on enamuses tasane, kuid jtkub ka vaheldust. Maastikuliselt jb
osa vallast suhteliselt tasasele, lainjale Kagu-Eesti lavamaale, osa valla realadest asuvad
Vrtsjrve nos soisel madalikul. Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla
lneosas on Sangla soo, idaosas Laugesoo. Phjaosas, Emaje lemjooksul on luhad, sood ja
metsad. Valla kesk- ja lunaosa on viljaka moreenkattega krgem ala, mida liigestab sgav
Emaje poole madalduv Kavilda rgorg. Kavilda rgorg on mbruskonna ja kogu Tartu maa-
konna ks ilusamaid looduslikke objekte.
4.2. Mullad
See loodusressurss on oluline kogu valla majandusele. Rmsi ja Ulila mbruse geoloogiliseks
alusphjaks on saviliivad. Muldade looduslik viljakus on hea. Mullad on neutraalsed,
sademete ja nlvadelt allavalguva vee tttu kohati liigniisked.

Muldade jrgi on maad jaotatud kolme agrorhma:
head pllutbilised haritavad maad 75,2%;
keskmised pllutbilised haritavad maad 7,8%;
rohumaatbilised haritavad maad 17,0%.

Maa boniteedi jrgi on paremad idapoolsed pllumaad Ulila ja Kaimi mbruses, mnevrra
halvemad Puhja mbruses. Haritav maa on hea kvaliteediga, keskmine hindepunkt on 44,21.
Parandatud maade keskmine hindepunkt on 48,28, looduslikel maadel 37,29.
4.3. Maavarad
Valla peamiseks maavaraks on turvas, mida leidub Puhja vallas kikjal soodes. Turba
tootmiseks on kasutusel Laugesoo, kus tstusliku tootmisega on tegeldud juba alates
1924. aastast. Toodetav turvas on vikese vvlisisaldusega ja seetttu ktmiseks ks
parimaid Eestis. Peale turba leidub siin ka liiva ja kruusa, mille varud on aga suhteliselt
tagasihoidlikud. Liiva- ja kruusakarjrid tuleb rekultiveerida ning arendada vlja puhke- ja
virgestusaladeks.
4.4. Vesi
Puhja valla oluliseks ressursiks on phjavee- ja pinnaveevarud. Valla phjaosa lbib
Suur-Emajgi, mis on laevatatav ning omab thtsust ka kalade kudemispaiga ja rndeteena.
Valda lbivad veel Elva ja Kavilda jgi. Jrvedest tuleb eelkige mainida Keeri jrve, mida
nimetatakse sageli ka Ulila jrveks. Teistest veekogudest vib mainida veel Rmsi Veskijrve
(1,6 ha). Rmsi klast tuleneva reostuse tttu on jrv kinnikasvamas ning vajab puhastamist.
Puhastamisel on jrve vimalik kasutada puhkemajanduse otstarbel.

Phjavett kasutatakse nii majandus- kui joogiveena. Puhja vallas asuvad veeladestu veed on
kaitstud suhteliselt tiheda ja paksu savi-liiva kihiga, kaitsmata on Puhja alevikus ja selle
mber 5 km raadiuses. Probleemiks on phjavee looduslikult krge rauahendite sisaldus.
10
4.5. Kaitsealad ja -objektid
Valla territooriumil on kaks looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala ja Keeri-Karijrve
looduskaitseala, mis asuvad mitme valla maadel. See on suur rekreatiivne ressurss hele
vikesele vallale. Kaitsealad kokku hlmavad sna suure osa valla maa-alast 3289,1 ha, mis
teeb 18,9% valla pindalast. Alam-Pedja looduskaitseala on samas ka Natura 2000 linnu- ja
loodushoiuala, mille pindala kokku on 31 910 ha. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse on
kanakull, rstas-roolind, sookurg, merikotkas jt. Kaitstavad elupaigatbid on niteks liigi-
rikkad madalsood, vanad loodusmetsad ja liikideks saarmas, tiigilendlane jt.
4.6. Jtmemajandus
Jtmemajanduse lhim eesmrk on korraldatud jtmeveo kohustuse rakendamine, mille
tulemusena vheneks jtmete illegaalne vabanemine ja keskkonna saastamine (metsa alla
viimine, pletamine). Teiseks oluliseks aspektiks on jtmete liigiti kogumise juurutamine.
Jtmete kohtsorteerimise edendamisel tuleb luua sorteeritud jtmete leandmisvimalused
(jtmejaam/jtmepunkt, biolagunevate jtmete ladustamine), et silitada Puhja vallas
meeldiv elukeskkond ja tagada sstev areng.

Puhja valla jtmekava aastani 2013 ksitleb jtmehoolduse olukorda Puhja vallas, jtme-
hoolduse korraldamise ja thustamise eesmrke vallas ning meetmeid nende eesmrkide
saavutamiseks.
5. MAJANDUS
5.1. Ettevtlus
Vallas oli seisuga 01.01.2007 registreeritud 120 ettevtet, neist 59 osahingut, 39 fsilisest
iskust ettevtjat ja 27 mittetulundushistut. Puhja valla ettevtetest suurimaks ja tuntumaks on
Sangla Turvas AS, kus leiab td ca 60-70 inimest. Turbatstusega tegeleb Ulila alevikus ka
Tootsi Turvas AS. Vrreldes 2001. aastaga on valda juurde tulnud mitmeid ettevtteid ja
lisandunud on uusi mittetulundushinguid, mis on oluliseks mjuteguriks thivele ja valla
arengule. Majanduse osalisele mono-funktsionaalsusele vaatamata on esindatud ka teised
majandusharud nagu maaviljelus, aiandus, seakasvatus, puidutstus, transport, kaubandus ja
teenindusettevtted (elektritd, ehitus-remonitd, iluteenused).
5.2. Turism

Turism on Puhja vallas arenenud vhe. mbruskonna ja kogu Tartu maakonna ks ilusamaid
looduslikke objekte on Kavilda rgorg. Kavilda rgoru lneserval asub Kavilda vasallilin-
nuse ase, mida tuntakse ka Siidrelinnana ja Siidre linnamena. Orupervel on krgem kngas,
kus rohukamara all 75x55m suurusel alal peituvad maakivist linnuse jnused. Sealsel osal
oleks vaja teostada vljakaevamisi. ks thtsamaid ajaloomlestisi siinkandis on Puhja
aleviku keskel paiknev aastail 1495-1499 ehitatud gooti stiilis Pha Dionysiuse kirik.



11
6. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR
6.1. Teed ja tnavad
Puhja vallas on kokku 123,809 km teid, millest riigimaanteid 59,720 km ja vallateid 64,089
km, mis kokku moodustavad kllaltki tiheda teedevrgu. Pinnatud teede osakaal on suhteliselt
vike ca 15,6%. Eesmrgiks on kruusakattega teede tolmuvabaks muutmine, eelkige Puhja
Elva maantee. Puhja valda lbib suur liikumismagistraal TartuViljandiKilingiNmme
maantee, mille taastusremont viiakse lbi 2008 - 2009. aastal. Remondi kigus ehitatakse
Puhja alevikus ka kergliiklustee. Puhja aleviku peatnaval - Nooruse tnaval puudub korralik
liigendatus ja ohutus. Vljakujunemata on korralik knni- ja jalgrattateedega teedevrk.
6.2. histransport
Puhjas on olnud intensiivne bussihendus Tartuga, mis viimastel aastatel on siiski hrenenud.
Probleemiks on bussiliinide sitjaid rahuldavad sidugraafikud. Paljud Tartus tl kivad
inimesed ei jua igeks ajaks Tartu (kell 8.00). Valda lbivad bussid sidavad veel Viljandi ja
Prnu suunal. Osa maakonnasisestest liinibussidest lbivad ka Ulila ja Rmsi asulat.
Vallavalitsus korraldab kooli- ja lasteaialaste transporti. Vallavalitsuse poolt korraldatud
transporditeenus eakatele ja puuetega inimestele kladest vallakeskusesse ja tagasi toimub
kaks korda ndalas.
6.3. Telefoni- ja elektriside
Puhja alevikus on traattelefoniside enamusele soovijatele tagatud ning Puhja vallas on kigi
mobiiltelefonioperaatorite hendus olemas. Internetihendust on vimalik saada kigil, kas
kaabli vi siis kaugemates klades raadiosaatja abil. Puhja valla elanikud on 100% -liselt
elektriga varustatud. Kaugemates klades on siiski probleemi pinge stabiilsusega.
Energiavrgu vanus tingib uute alajaamade ja elektriliinide ehitamise vajaduse.
6.4. Elamumajandus
Peaaegu pooled valla elanikest elavad kortermajades, vallas on kokku ca 600 korterit. Korteri-
histud on moodustatud nii Puhja kui Ulila alevikes ja Rmsi klas. Omavolilised mber-
ehitustd kortermajades on tsine valitsev oht. Elamuehitus on aktiviseerinud Puhja
ViljandiKillingiNmme maantee lhedusse jvates asulates.

Puhja ja Ulila alevikus ning Rmsi kla keskosas toimib hisveevrgi- ja kanalisatsiooni-
ssteem, mujal vallas on puurkaevud ja ahtkaevud. Joogivee kvaliteedi parandamiseks
vajavad kaevud puhastamist ja vee rauasisalduse vhendamiseks rauaeraldusfiltrite
paigaldamist. Olemasolevate veevarustuse- ja kanalisatsioonivrgussteemide olukord on
halb ning vajavad rekonstrueerimist. Rmsi klasse tuleb esmalt ehitada reoveepuhasti.
2007. aastal koostatud Puhja valla hisveevrgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-
2018 mratleb eesmrgid ja tegevused hisveevrgi ja -kanalisatsiooni arenguks Puhja
vallas.

Tsentraalne kaugktte soojusvrk on ainult Puhja alevikus, mida opereerib Sangla Turvas AS.
Mujal vallas on mindud le lokaalsele kttele. Sooja hind on olnud senini Eestis odavamate
hulgas. Kuna soojatrassid ja -slmed on amortiseerinud ning vajavad operaatorilt
rekonstrueerimiseks suuremaid investeeringuid, siis on lhiajal tarbijatele oodata soojahinna
tusu.
12
6.5. Heakord ja haljastus
Haljastusega seotud ksimuste lahendamist vajavad kige enam Puhja valla tiheasustusalad.
heks suuremaks probleemiks on Puhja pargi seisukord, mis vajab tielikku rekonstrueeri-
mist. Puhja pargist peaks saama alevikus vaba aja veetmise ja lgastumise sda.
Renoveerimist vajavad Puhja tiik koos vesikonnaga ja Puhja alevikus Nooruse tnav. Lisaks
eelnimetatutele vajavad korrastamist Kavilda Kiigemgi ja rgorg, Ulila Keskuse park ja
Ulila suveaed, Elva je kallas Ulilas, Rmsi Veskijrv, Reku sildumisala, veematkajate
Emaje resed puhkekohad ja Puhja kalmistute piirdeaiad.
7. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR
7.1. Haridus
Valla kohustuseks on tagada oma elanikele avalik, igati kttesaadav ja kvaliteetne haridus-
teenus. See peab toimuma olemasoleva materiaalse baasi arendamise ja tiustamise kui ka
hariduse sisulise kvaliteedi parendamise kaudu.

Puhjat vib nimetada heks Eesti koolihariduse hlliks.Vallas on suured hariduse traditsioo-
nid ja silmapaistev haridusajalugu. Siinse hariduselu alguseks peame aastat 1686, kui Adrian
Verginiuse palvel saadeti Puhja lastele lugemist petama ks Forseliuse seminari kasvandik.
1688. aasta kevadeks oli Puhjas lugemisoskuse omandanud 48 pilast. Juba kooli algus-
aastatel said siin teadmisi poiste krval ka mned tdrukud. XVIII sajandi alguses petas
Puhjas lastele koolitarkust esimene teadaolev eesti rahvusest luuletaja Ksu Hans ehk Hans
Kes. 1837. aasta koolikonvendi otsuse phjal alustas sama aasta sgisel Puhjas td
kihelkonnakool. 1919. aastal sai kihelkonnakoolist 4-klassiline algkool ja 1928. aastal
6-klassiline algkool. 1937. aasta ti koolipilastele ja -petajatele rmupeva ppetd
alustati uues koolimajas, mille projekteerimisest vttis osa nitleja Hugo Laur. 1940. aastal
lisandus kohustuslikule 6-klassilisele kooliharidusele veel ks klass ja Puhja 6-klassilisest
algkoolist sai uue sisu ja nimega kool Puhja 7-klassiline Mittetielik Keskkool. 1956. aastast
jtkas kool 11-klassilise keskkoolina. 1976. aastal valmis koolile 4-korruseline juurdeehitus.
1997. aasta aprillis nimetati Puhja Keskkool mber Puhja Gmnaasiumiks.

Kesoleval ajal tegutseb vallas vaid ks ldharidust andev ppeasutus Puhja Gmnaasium.
Ulila Phikool suleti 1999. aastal ja Kaimi Phikool 2001. aastal pilaste vhesuse tttu.
2007/2008. ppeaastal ppis Puhja Gmnaasiumis 325 pilast, sealhulgas 250 pilast ehk
75% pilastest on Puhja valla lapsed. Puhja Gmnaasiumis ppis 48 last Konguta vallast, 24
last Rannu vallast ning 10 last muudest omavalitsustest. Gmnaasiumis toimub petus kahes
harus: reaal- ja sotsiaalharus. Kool lhtub ppet korralduses riiklikust ppekavast
tulenevast oma kooli ppekavast, milles sisalduvad lisaks RK-le laiendatud matemaatika- ja
fsikakursused gmnaasiumis, arvutipetus ning mitmed valikained (nt keskkonnahoid,
esmaabi, tervisepetus, kodanikupetus, ppides loon ennast).

Seisuga 01.09.2007 ttas Puhja Gmnaasiumis kuni 30-aastaseid petajaid 7,
3140-aastaseid 4, 4150-aastaseid 16 petajat, 5160-aastaseid on 9 petajat ja le 60-
aastaseid on 2 petajat. Meespedagooge ttas koolis 4. Kooli petajate vanuseline
kontingent on priski heas proportsioonis. Samas mne aasta prast vib tekkida vajadusi
uute petajate jrele seoses vanemate petajate pensionile jmisega. Enamik viimastel
aastatel Puhja Gmnaasiumi tle asunud uutest petajatest, kivad tle Tartust vi valla
13
lhimbrusest. Samas pole uued ttajad soovinud soetada eluaset Puhja asulasse. Pole aga
vlistatud, et lhiaastatel tekib siiski vajadus uutele petajatele elamispindade soetamiseks.

Hinnatav on Puhja Gmnaasiumi pedagoogilise kollektiivi professionaalne tase: koolis ttas
4 petaja-metoodikut ja 16 vanempetajat, mis on eelduseks vga hea kaasaegsel tasemel
hariduse omandamise vimaluseks koolis.

Puhja Gmnaasiumi hoonetekompleksi kuuluvad 1937. aastal valminud vana koolihoone,
1976. aastal valminud uus 4-korruseline juurdeehitus koos skla ja vimlaga ning
1988. aastal valminud eraldi hoone selles paiknevate tkodade, garaaide ja lasketiiruga.
Erinevatest finantsallikatest saadud rahadega on koolihoonetes teostatud mitmeid erinevaid
remonttid. 2006. aastal valmisid Puhja Gmnaasiumi koolimaja peahoone sisearhitektuurne
ja tehnossteemide rekonstrueerimise projektid. Lhituleviku prioriteetideks on Puhja
Gmnaasiumi peahoone rekonstrueerimine. Rekonstrueerimist vajavad veel kooli mbrus,
staadion ning koolihoone vanem osa.

Puhja Lasteaed Psusilm avati 5. mrtsil 1979. aastal ning td alustasid 4 pevast rhma ja
1 rhm. Tpprojekti jrgi ehitatud lasteaiahoone valmis 2 osas, 1978. aastal ja
1980. aastal. Lasteaeda mbritseb 1,2 ha suurune piiratud, heakorrastatud ja mitmekesise
haljastusega ueala.

Lasteaias ttab 5 rhma: 1 simerhm 1,53-aastastele lastele ja 4 aiarhma 47-aastastele
lastele. Laste arv lasteaias on pidevalt kasvanud ja rhmade tituvus on hea. Alates
01.09.2003 kui suleti Puhja vallas asunud Uula Lasteaed, teenindab kiki Puhja valla
haldusterritooriumil elavaid ja valla elanikeregistrisse kantud eelkooliealisi lapsi Puhja
Lasteaed Psusilm.

Laste arv lasteaias:

Aasta 01.01.2003 01.01.2004 01.01.2005 01.01.2006 01.01.2007 01.01.2008
Laste arv 71 82 90 97 104 106

Lasteaias ttab 01.09.2007 seisuga 25 inimest, kellest
13 pedagoogilise personali ttajat;
1 tervishoiuttaja;
5 petaja abi;
6 lasteaia majandamist tagavat ttajat.
7.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Pikema perioodi jooksul on Puhja valla rahvastik analoogselt Eesti teiste maapiirkondadega
vhenenud. Samas suureneb pensionile minevate inimeste hulk ja eakate inimeste osathtsus
valla rahva arvust, mis mrgistab omakorda sotsiaalabi vajaduse kasvu. Aasta-aastalt kasvab
vallas puudega inimeste arv, sealhulgas ka puudega laste arv. Vhenenud on ainult sgava
puudega inimeste arv (tabel 2).



14
Tabel 2. Puudega inimesed Puhja vallas

2001 2007 Dnaamika
Puudega inimesed kokku, 303 433 130
sh sgava puudega tisealised 63 52 -11
sgava puudega lapsed 2 3 1
raske puudega tisealised 150 219 69
raske puudega lapsed 10 11 1
keskmise puudega tisealised 78 145 67
keskmise puudega lapsed 0 3 3

Puudega lapsi vanusega kuni 16-aastased on 17, neist 1 on paigutatud lastekodusse, 1 kib
erilasteaias Nukitsamees, 1 Emaje Koolis, 2 Hiie Koolis, 1 Haapsalu Eriinternaatkoolis, 2
last on kodused, 3 Puhja lasteaias Psusilm, 6 Puhja Gmnaasiumis. hele Puhja
Gmnaasiumis ppivale puudega lapsele on mratud valla poolt tugiisik ja hele lapsele
vimaldatakse valla transporti 8 korda aastas Haapsallu kooli viimiseks ja vaheaegadel tagasi
koju.

Vallas on lasterikaste perede arv vrreldes 2001. aastaga vhenenud. Lasterikkaid peresid
hetkel vallas: ks 8-lapseline, ks 6-lapseline, kaks 5-lapselist ja kolm 4-lapselist peret.
Vanemahvitise saajaid 18 ema.

Ttute arv viimastel aastatel nitab langustendentsi. 2007. aasta oktoobris oli Tartu
Thiveameti andmetel registreeritud Puhja vallast 14 ttut, mis on 0,94% valla kogu
tealisest elanikkonnast (Tartu maakonna keskmine 1,0%). Ttuse heks phjuseks vib
pidada ttute liigset alkoholi tarbimist. Suur hulk inimesi kib tl Tartus, mis nitab samas
sobivate tkohtade puudumist kohapeal.
Puhja valla poolt osutatakse jrgmisi sotsiaalteenuseid: sotsiaalnustamist, kodu- ja
eluasemeteenust, asenduskoduteenust, hooldamist hoolekandeasutustes, abivahendite andmist,
transporditeenust ja muid toimetulekuks vajalikke sotsiaalteenuseid (pesupesemine, sauna- ja
duiteenus jt).

Sotsiaalnustamisega vallas tegelevad sotsiaalnunik ja lastekaitsettaja. Vajadusel paku-
takse ametnike poolt sotsiaalnustamiseteenust inimestele ka kodus.

Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust korraldavad maavalitsused
koosts eraettevtjatega. Praeguse ssteemi peamiseks probleemiks on rahaliste vahendite
nappus kalendriaasta lpus ja mittepiisav info abivajajatele. Puhja vald laenutab vajajatele
tasuta tehnilisi abivahendeid (ratastoolid, rulaatorid jt). Vallale ostetakse keppe ja tugikeppe
suuremas koguses ning antakse neid vajavatele eakatele ja puudega inimestele tasuta kasutada
eesmrgil, et eakatel oleks korralikud abivahendid, vheneksid igasugused traumad, seda eriti
talveperioodil. Suureks probleemiks puuetega inimestele on soodustatud korras mhkmete
saamine ainult Tartust ja nende arvu vajadusele mittevastamine. Puuet (eriti liikumispuuet)
saab kompenseerida abivahenditega ning nende kasutamist tuleb laiendada. keks
vimaluseks on puudega inimeste toetamine rahaliselt abivahendi soetamisel, mida vald ka
teeb.

Koduteenused on toiminud Puhja vallas aastast 19982001 vlja ttatud koduteenuste
pakkumise korra jrgi. Alates 2001. aastast rakendati koduteenuste asemel riigi poolt
tasustatud hooldajate ssteemi, kus puudega inimesele mras hooldaja kll vallavalitsus,
15
kuid hooldajatoetuse maksis sotsiaalkindlustusamet. Kik puuetega inimeste hooldamisega,
sh ka puudega eakate inimestega hooldamisega seotud probleemid pti lahendada
hooldajatoetuste kaudu. Koduteenuste pakkumist alustati taas 2005. aasta septembrist.
2007. aastal oli Puhja vallas 4 sgava ja 13 raske puudega eakat koduteenuste tarbijat. See arv
muutub pidevalt. Tle on vetud kaks sotsiaalhooldusttajat, kes kasutavad transpordiks
isiklikku siduautot, mida vald kompenseerib. Koduteenuseid osutatakse kige rohkem
jrgmistes tegevustena: toidukauba ja ravimite toomine, ktte muretsemine, ladustamine ja
tuppa toomine, vee tuppa toomine, autoga arsti juurde viimine jt tegevused.

Eluasemeteenuse korraldamiseks on vallas kolm sotsiaalkorterit, kus elavad praegu 2 puudega
inimest ja 1 noor ema lapsega. Esmase vajaduse on korterite arv seni rahuldanud, kuid
sotsiaaleluruumid ei ole kohandatud siiski puuetega inimestele. Eluasemeteenuse edasi-
arendamiseks oleks vaja luua vimalused pansionaaditpi sotsiaalpinna ehitamiseks eakatele
ja kohandatud pinnad puudega inimestele. Sotsiaalpinda on vaja ka lastekodust tulevale
noorele.

Asenduskoduteenusel on praegu 4 vanemliku hoolitsuseta last, neist kasvavad Elva
Vikelastekodus 1, Inju lastekodus 1 ja Haapsalu Vikelastekodus 2 last.

Hooldamine hoolekandeasutuses toimub vljaspool valda asuvate hooldekodude kaudu, kus
2007. aastast elab Puhja valla 10 eakat puudega inimest (suurenemine vrreldes 2001.a 2
inimest). ldhooldekodu teenust ostab vald Hellenurme, Aarikese, No, Uderna ja Rpina
hooldekodudelt. Erihooldekodudes elab momendil 3 inimest, neist ks kasutab toetatud
elamise teenust. ldhooldekodudesse on paigutatud valla poolt reeglina eakaid inimesi, kellel
ei ole lapsi vi lapselapsi vi teisi seadusjrgseid lalpidajaid. Paljud inimesed ei soovi minna
hooldekodusse, sest seal puudub tihti privaatsus, mitu inimest elab hes toas, uus elukorraldus
nuab harjumist jne. Vallal viks olla oma ldhooldekodu, sest inimesed eelistavad elada
vimalikult lhedal oma kunagisele kodule ning siliksid sidemed sugulaste ja tuttavatega.
Probleemne on dementsete eakate hoolduse korraldamine kuna ldhooldekodud ei taha neid
hooldamisele vtta ja erihooldekodudesse on koha saamine raskendatud ning ka kallim.

Alates 2005. aasta aprillist on eakatele ja puuetega inimestele organiseeritud valla poolt
finantseeritav transporditeenus kladest valla keskusesse toomiseks ja tagasi kaks korda
ndalas. Selle vajaduse phjustas ka seni toiminud autokaupluse peatuste arvu ja kordade
vhenemine (praegu 1 kord ndalas). Valla poolt vimaldatakse eakatele ja puudega
inimestele transporti haiglasse ja arsti juurde minekuks. Transporditeenuse osutamine on
seotud paljude teiste teenustega, olenevalt kus inimesed elavad, kas nad saavad kauguse tttu
teenust kasutada vi mitte.

Pevakeskust, kui asutust Puhja vallas asutatud ei ole. Pevakeskuseteenust vimaldavad
Rmsi Huvikeskus ja Ulila Keskus, kus eakad inimesed saavad kia koos ning vajadusel
kasutada seal sauna-/dui- ja pesupesemisteenust. Puhja alevikku ehitatavasse ppe- ja
vabaajakeskusesse on planeeritud pevakeskuse teenuse osutamine eakatele Puhja aleviku
piirkonnas. Rmsi Huvikeskuses toimub koosts MT- ga Iseseisev Elu toetatud
igapevaeluteenus pshikahiretega inimestele, mida 2007. aastal kasutas 6 inimest.

Hooldajate mramist ja hooldajatoetuse maksmist vib vaadelda eraldi teenusena.
Hooldajatoetuse maksmise mberkorraldamine 2005. aastal on valla seisukohalt ige otsus,
sest kohalikud teenused on siiski adekvaatsemad kui riiklikud, nende mramisel arvestatakse
kohalikke tingimusi ja iga inimese individuaalseid vajadusi. 2007.aastal on mratud hooldaja
16
94% -le sgava puudega inimesele. Vhenenud on kuni 2,5 korda toetuse maksmine raske
puudega inimeste hooldajatele, mida on neile kompenseeritud koduhoolduse- vi transpordi-
teenuse pakkumisega.

Osade sotsiaalteenuste korraldamine maapiirkondade omavalitsustes on probleemne, kuna
erinevaid teenuseid vajavate isikute sihtgrupid hes vallas on sageli vga vikesed.
Valdadevaheline koost teenuste korraldamise osas on jnud nrgaks.

Tnases Eestis on otsese puuduse ja vaesuse leevendamiseks kivitunud ks toetuse liik
toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse vahendeid eraldab valdadele riik ja Puhja vald maksab
antud toetust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korrale. Seoses ldise
majanduse arenguga ja ttuse vhenemisega on Puhja vallas vhenenud toimetulekutoetuse
saajate arv. Jrelejnud toimetulekutoetuse vahendite arvelt on viimastel aastatel olnud
vimalik mrata tiendavaid toetusi ja osutada teenuseid (tabel 3).

Tabel 3. Toimetulekutoetuste maksmine Puhja vallas aastatel 2001-2007.
Toimetuletoetust saanud
perede arv
Toimetulekutoetus
(kroonides)
Tiendavad sotsiaaltoetused
toimetulekutoetuse
vahenditest (kroonides)
2001 115 502 790 0
2002 87 429 419 118 581
2003 70 515 139 32 861
2004 58 472 450 160 550
2005 43 398 069 248 677
2006 28 217 663 198 339
2007 (9k) 12 101 768 156 024

Vallas kehtestatud sotsiaaltoetuste maksmise korra jrgi makstakse alljrgnevaid toetusi:
1) snnitoetus;
2) matusetoetus;
3) aabitsatoetus;
4) kooli (phikooli ja gmnaasiumi) lpetamise toetus;
5) edukate lipilaste toetus;
6) laste suvelaagri toetus;
7) julutoetus;
8) tiendavad sotsiaaltoetused.

Eakatel ja puudega inimestel on vallas kolm kooskimise kohta: Puhja Seltsimaja, Ulila
Keskus ja Rmsi Huvikeskus. Neile organiseeritakse hisklastusi teatrisse ja vljasite
teistesse Eestimaa paikadesse. Traditsiooniliseks rituseks on kujunenud eakatele levallalise
pensionride peo korraldamine igal aastal oktoobrikuu alguses, et thistada rahvusvahelist
eakate peva. Puhja valla pensionrid vtavad osa igal aastal ka maakondlikust pensionride
peost Elvas ja maakondlikust eakate peva thistamisest Tartus Vanemuises.

Puhja seltsimaja korraldab pensionridele pidusid muusikaga 4-5 korda aastas. Seltsimajas
ttab 16- liikmeline eakate seltskonnatantsuring Sgiied. Eakaid inimesi nnitletakse
valla ajalehe vahendusel. Valla leht on peredele tasuta kojukandes. Alates 70. eluaastast
juubilare nnitletakse valla ametnike poolt isiklikult.

17
Ambulatoorset arstiabi osutavad vallas kaks terviseasutust: Puhja alevikus Puhja perearst ja
Ulila alevikus Tartu likooli Perearstikeskus. Puhja perearsti nimistus on le 2000 ja Ulila
nimistus ca 700 inimest. Puhja perearst teenindab lisaks Puhja valla inimestele ka Rannu ja
Konguta valla inimesi. Positiivne on asjaolu, et on suudetud silitada perearsti vastuvtt ja
apteegi olemasolu Ulila alevikus, kus elab suhteliselt palju eakaid inimesi. Neid teenuseid
pakutakse kll ainult kahel peval ndalas, kuid inimestel on lisaks vimalus prduda arsti
juurde Tartusse.

Puhja alevikus ttab O Kogu Pere Apteek, mille haruapteek on Ulilas. Apteek tegeleb ka
veterinaarravimite mgiga.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamine on riigi korraldada, samas puudega inimene vajab
nimetatud teenuse osas omavalitsuse sotsiaalttaja nustamist ja abi taotlemisavalduste
vormistamisel. Informatsioon rehabilitatsiooniteenuse kohta on eakatel ja puudega inimestel
veel vhene, asjaajamine on keerukas ja jrjekorrad pikad. Eriarstiabi ja taastusravi saavad
valla inimesed Tartu linna haiglate krval ka Elva haiglast. Elva puhul on probleemiks halb
bussihendus, st teenuse saamiseks vajatakse oma transporti.

Tna puudub vallas kivitamist vajav koduendusteenus, kas FIE-na vi perearsti juures.
Koost perearstidega on vajalik kuna koduendusele suunavad raviarstid. Teenuse
kivitamise korral on vimalik juurde saada vahendeid Haigekassast. Sellega vheneks
vajadus osade inimeste paigutamiseks hooldushaiglatesse, kus voodikohti sageli ei piisa.
7.3. Turvalisus
Puhja valda teenindab Elva konstaablijaoskond. Suurritustel aitavad korda hoida ka
abipolitseinikud. Jrjest tsisemaks probleemiks on alaealiste poolt toime pandud avaliku
korra rikkumised. Esmaste pstetdega vallas tegeleb Tartumaa Psteteenistuse Puhja
Tugikomando.
7.4. Kultuur
Kultuuriline isetegevus on vallas sajandeid aktiivne olnud. Siin on igal ajal elanud rksad ja
teotahtelised inimesed. Puhja seltsimaja juhtkond hoolitseb kultuurilise tegevuse silitamise ja
arendamise eest vallas. Puhja seltsimaja renoveeriti 2007. aastal. Seltsimajas tegutseb 14 kol-
lektiivi ning neis osaleb umbes ca 180 inimest. Maakondlikest ritustest toimuvad Puhja
Seltsimajas juba aastaid laste folklooripev ja liikumisrhmade levaatus - ppepev. Puhja
Seltsimaja on koht, kus on vimalik kigil veeta meeldiv htu treeningtunnis vi erinevatel
sndmustel osaledes. Seltsimaja ruume on vimalik ka rida asutuste, kollektiivide ja
perekondlike sndmuste lbiviimiseks.

Raamatukogud asuvad Puhja ja Ulila alevikes ning Rmsi klas (Uula raamatukogu). Puhja
raamatukogu avati uutes ruumides 6. novembril 2007. Raamatukogu kasutuses on Puhja
aleviku keskel asuvast vallale kuuluva kahekorruselise hoone esimene korrus. Puhja
raamatukogul on ligi 400 lugejat Puhja alevikust ja mberkaudsetest kladest (Jrvaklast,
Misanurmest, Meseljast, Paluphjast, Saare klast, Tnnassilmast ja Vihavust). Ulila
raamatukogus on suur rhk pandud ka venekeelsele kirjandusele, kuna vene keelse kirjanduse
lugejaid on ligi kolmandik. Uula raamatukogus on lugejate arv umbes 170.

Raamatukogude phiteenusteks on teavikute kohapealne kasutamine, kojulaenutus, arvuti
kasutamise vimalus koos internetiteenusega (avalikud internetipunktid). Paljud elanikud
18
kivad raamatukogus lihtsalt ajalehti ja ajakirju lugemas. Lisaks toimuvad raamatukogudes
veel nitused ja vljapanekud, kohtumised kirjanikega, raamatuarutelud jms.
7.5. Sport
Sportimiseks ning vistluste lbiviimiseks saab kasutada Puhja Gmnaasiumi vimlat ja
staadioni. Staadionil asuvad vrkpalli liivavljakud ning praegu halvas seisukorras olev
korvpalli vlivljak. Vallas tegutsevatest spordiseltsidest vib nimetada MT Puhja Strohhi
ja Puhja Sulgpalliklubi. Traditsioonilised spordiritused vallas on rattapev, levabariiklik
vrkpalli ja aastalpu korvpalli turniirid (korraldab Puhja Strohh), Kavilda vabariiklik
matkamng ning jripeva matk. Koolinoored harrastavad jalg-, vrk- ja korvpalli ning suviti
korraldatakse spordilaagreid.

Vallal puudub spordielu terviklik kontseptsioon, kuid vald toetab igati traditsioonilisi ette-
vtmisi. Koostamist vajab plaan ja terviklik lhenemine erinevate spordialade arendamiseks.
7.6. Noorsoot
levallaline noorsoot on toimunud siiani suhteliselt koordineerimatult, kuna vallas puudub
noorsoot spetsialist ning noortekeskus. Noorsoot lbiviijateks on olnud Puhja
Gmnaasiumi huvijuht, ringijuhid, klassijuhatajad, Puhja Seltsimaja ttajad, Uula ja Ulila
keskuste juhatajad, MT Perekas, MT Puhja Strohh, raamatukogude juhatajad ja ka valla
sotsiaalttajad.
Laste- ja noorte organisatsioonidest tegutsevad pilasomavalitsus, Noorkotkad, Koduttred,
T.O.R.E., Puhja valla Noortevolikogu ja Phapevakool EELK Puhja koguduse juures. Need
on kohad, kus noortel on olnud vimalus realiseerida oma korraldamisvajadust ja rahuldada
heskoos toimetamise lusti. Vhekindlustatud perede lapsed on puhanud Hasartmngumaksu
Nukogu ja Puhja Vallavalitsuse toetusel igal aastal Valgemetsa Noortelaagris (ca 15-30 last).
8. VALLA JUHTIMINE
8.1. Volikogu ja vallavalitsus
Valla krgeim kohalik vimuorgan on volikogu. Vallavolikogus on 13 liiget, td juhib
volikogu esimees. Volikogu kib koos kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud 6 alatist
komisjoni: revisjonikomisjon (3 liiget), hariduse- ja kultuurikomisjon (9 liiget), sotsiaal-
komisjon (5 liiget), keskkonna- ja maakomisjon (5 liiget), majandus- ja planeerimiskomisjon
(7 liiget) ning iguse- ja korrakaitsekomisjon (6 liiget).

Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse tidesaatvaks organiks. Vallavalitsus on
kuueliikmeline. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina igal esmaspeval. Valla haldus-
aparaadis ttab 11 ametnikku.
8.2. Eelarve
Kohaliku omavalitsuse thtsaimaks arendamisvahendiks on igaaastane eelarve. Sellest on
nhtunud ka prioriteedid ja probleemsed valdkonnad. Eelarve koosneb tuludest, kuludest ja
finantseerimistehingutest. Viimaste alla kuulub laenude vtmine, mis suurendab valla finants-
19
kohustusi, teiselt poolt liisingute ja laenude phiosa tagasimaksmine, mis vhendab
finantskohustusi ning aktsiate ost, mis suurendab finantsvarasid. Tulud, kulud ja
finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarve-
klassifikaatorile. Vallavolikogu kinnitab eelarve kulud klassifikaatori peatkkide, valla
asutuste ning kahekohaliste kuluartiklite likes. Vastavalt eelarve koostamise lhtealustele on
vallavalitsuse phieesmrk lbi eelarvessteemi tagada tingimused majanduslikuks
stabiilsuseks ja jtkusuutlikuks arenguks. Eelarved koostatakse vastavuses valla arengu-
kavaga.

Tulud 2001-2007
Vallaeelarve maht on igal aastal kasvanud. Eelarve mahu suurenemine nitab kige kujuka-
malt riigis toimunud arenguid. 2007. aastal oli planeeritud tulude maht 32 milj krooni, tegelik
laekumine 33 milj krooni. Alates 2001. aastast on kogutulud kasvanud 2,3 korda.


Tabel 4. Tulud 2001-2007 (tuhandetes kroonides).
2 001 2 002 2 003 2 004 2 005 2 006 2 007
Maksud 4 603 5 164 6 116 7 490 8 516 10 964 14 951
Kaupade ja teenuste
mk 615 631 537 1 751 1 392 1 783 1 944
Toetused 8 897 9 808 10 775 10 744 13 199 17 340 15 468
Muud tulud 155 704 334 134 366 417 661
KOKKU TULUD 14 269 16 307 17 762 20 119 23 473 30 505 33 024

Valla tuludest suurima osa moodustab toetus riigilt, teine osa tuleb ksikisiku tulumaksust ja
viksema osathtsusega on laekumised kaupade ja teenuste mgist ning muud tulud.

Toetuste gruppi kuuluvad toetused riigilt ja riigiasutustelt jooksvateks kuludeks, tasandus-
fondid ja sihtotstarbelised toetused phivara soetamiseks, renoveerimiseks. Toetuste suur
osakaal tuleneb osaliselt sellest, et on kirjutatud edukalt projekte ja saadud abirahasid. Puhja
vald ei saanud phivarale sihitusega summasid vaadeldavatest aastatest 2001. ja 2002. aastal.
2003. aastast hakkas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valdadele eraldama igal
aastal teede remondiks vahendeid. 2003. aastal saadi toetust 350 000 krooni hasartmngu-
maksudest Puhja Gmnaasiumi vimla renoveerimiseks. 2004. aastal saadi PRIA st 328 700
krooni Uula Huvikeskuse ja raamatukogu I etapi tdeks. Prgimajanduse korrastamiseks
eraldati 2004. aastal DEFRA-st 256 700 krooni. 2005. aastal sai Puhja vald
kultuuriministeeriumist seltsimaja renoveerimiseks miljon krooni, 2006. aastal 2 miljonit
krooni ja 2007. aastal 1,5 miljonit krooni. Sihtotstarbelist toetust saadi EAS-st (KOIT kava)
2006. aastal Puhja lasteaia renoveerimiseks 2,2 miljonit krooni ja 2007. aastal tnavavalgus-
tuse projekti elluviimiseks 859 000 krooni.

Jooniselt 4 on nha, et aasta-aastalt kasvab maksutulude osakaal ja vheneb toetuste
osathtsus. Maksutulud laekuvad philiselt ksikisiku tulumaksust, mille osathtsus valla
eelarves pidevalt suureneb.




20
Joonis 4. Puhja valla eelarve tulude jaotus aastatel 2001-2007 (tuhandetes kroonides).
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
16 000
18 000
20 000
2 001 2 002 2 003 2 004 2 005 2 006 2 007
TULUD 2001-2007
Maksud
Kaupade ja
teenuste mk
Toetused
Muud tulud


Joonis 5. Tulumaksu laekumine Puhja vallas kuude likes aastatel 2004-2007
(tuhandetes kroonides).
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
Tulumaksu laekumine 2004-2007
2004
2005
2006
2007


Oluline on prata thelepanu tulumaksu laekumist mjutavatele elementidele nagu valla
maksumaksjate arv, keskmine brutopalk ja elanike arv.












21
Joonis 6. Maksumaksjate arv aastatel 2004-2007.
Maksumaksjate arv 2004-2007
0
200
400
600
800
1000
1200
j
a
a
n
u
a
r
v
e
e
b
r
u
a
r
m

r
t
s
a
p
r
i
l
l
m
a
i
j
u
u
n
i
j
u
u
l
i
a
u
g
u
s
t
s
e
p
t
e
m
b
e
r
o
k
t
o
o
b
e
r
n
o
v
e
m
b
e
r
d
e
t
s
e
m
b
e
r
2004
2005
2006
2007


Joonis 7. Brutopalk Puhja vallas aastatel 2002-2007 (kroonides).
Brutopalk
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
2002 2003 2004 2005 2006 2007
brutopalk













22
Joonis 8. Elanike arv seisuga aastatel 01.01.2002-01.01.2007.
Elanike arv
2200
2250
2300
2350
2400
2450
2500
2550
2002 2003 2004 2005 2006 2007
01.jaanuari seisuga
statistika andmed
valla andmed


Statistikaameti andmed erinevad oluliselt valla elanikeregistri andmetest, kuna statistikas ei
kajastu elamislubadega isikud. 2007. aastal on elanike arv hakanud vhenema ennaktempos.
2007. aasta sgisel on elanike arv langenud juba 2408-ni.

Positiivne on, et maksumaksjate arv ja brutopalga kasv on hetkel tusuteel. 2007. aastal on
41% elanikest maksumaksjad, 2006. aastal oli 39,1%, 2002. aastal oli maksumaksjaid 34%
elanike arvust. Muutus 2002 2007 aastani %- des on 6. Keskmine brutopalk 2007. aastal oli
Puhja vallas 10 036 krooni, Tartumaa keskmine brutopalk oli 11 170 krooni, kusjuures Eesti
keskmine oli 11 500 krooni. 2005. aastal olid need nitajad jrgmised: Puhja vald 6362
krooni, Tartumaa 8037 krooni ja Eesti keskmine 8073 krooni. 2003. aastal oli Puhja keskmine
brutopalk 5302 krooni, Tartumaal 6483 krooni ning Eestis 6723 krooni. Eeltoodud andmete
phjal saame jreldada, et Puhja valla keskmine brutopalk olnud viksem nii Eesti keskmisest
kui ka Tartumaa keskmisest brutopalgast.
Kulud 2001-2007
Eelarve kulud tegevusalade jrgi aastatel 2001 kuni 2007 on toodud tabelis 5 ja joonisel 9.

Tabel 5. Kulud 2001-2007 (tuhandetes kroonides).

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
ldised
valitsussektori
teenused
1 987 2 240 1 834 1 973 2 228 2 447 3 030
Avalik kord ja
julgeolek
17 20 24 31 31 45 39
Majandus
319 464 1 038 1 357 1 386 1 690 2 640
Keskkonnakaitse
50 318 146 430 85 191 255
Elamu- ja
kommunaalmajandu
s
244 348 305 1 351 621 615 1 651
Tervishoid
65 82 79 190 98 218 379
Vabaaeg, kultuur ja
religioon
789 1 392 1 107 1 898 2 654 4 719 8 410
Haridus
9 182 10 162 11 322 12 229 16 601 14 935 17 899
Sotsiaalne kaitse
1 447 1 250 1 469 1 726 2 111 2 523 2 538
KOKKU
14 101 16 276 17 325 21 184 25 816 27 383 36 842
23

Kuludest tegevusalade jrgi on nha, et Puhja vallas on kige suuremad kulutused haridusele,
mis vaadeldaval perioodil on 2001 - 2004. aastani le 60%, 2005. aastal koguni 71%,
2006. aastal 49% ja 2007. aastal 54% tulude mahust. Suured kulutused haridusele tulenevad
sellest, et valla lalpidada on oma gmnaasium ning 2005-2006. aastal tehti suuri
investeeringuid valla ainukeses lasteaias. ldiste valitsussektoriteenuste osakaal on vrreldes
2001. aastaga langenud. Kulutused on suurenevad kultuuri ja majanduse valdkondades. Puhja
valla heks eripraks on sotsiaalse kaitse tugevus, mille osakaal protsentuaalselt on sna
stabiilne.

Joonis 9. Puhja valla kulud aastatel 2001-2007.
Kulud 2001-2007
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Sotsiaalne kaitse
Haridus
Vabaaeg, kultuur ja religioon
Tervishoid
Elamu- ja kommunaalmajandus
Keskkonnakaitse
Majandus
Avalik kord ja julgeolek
ldised valitsussektori teenused


Kulusid saame majandusliku sisu jrgi jagada psikuludeks ja investeerimiskuludeks.

Tabel 6. Psikulude osakaal eelarvest aastatel 2001-2007.
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
ldised valitsussektori teenused 13,93 13,74 9,58 9,71 9,49 7,86 9,18
Avalik kord ja julgeolek 0,12 0,12 0,14 0,16 0,13 0,15 0,12
Majandus 2,24 2,85 4,93 6,20 5,91 4,46 5,50
Keskkonnakaitse 0,35 1,95 0,75 0,71 0,36 0,62 0,77
Elamu- ja kommunaalmajandus 1,71 2,13 1,72 2,90 2,64 2,02 2,44
Tervishoid 0,46 0,50 0,45 0,94 0,42 0,71 0,21
Vabaaeg, kultuur ja religioon 5,53 5,49 5,83 6,99 6,17 5,67 7,14
Haridus 62,69 56,59 57,28 57,08 50,60 43,95 46,65
Sotsiaalne kaitse 8,50 7,66 8,27 8,58 8,99 8,08 7,68
KOKKU PSIKULUD 95,53 1,03 8,95 3,27 4,71 3,52 79,69

Psikulude komponentideks on mitmesugused eraldised, personali-, majandamis- ja muud
kulud. Tabel 6 ja joonis 10 illustreerivad tegevusalade osakaalu eelarve tuludest. Psikulud on
vhenenud ldiste valitsussektori teenuste osas ja hariduse kuludes. Hariduse valdkonnas on
psikulude vhenemine seotud poliitiliste otsustega, Kaimi Phikooli sulgemise osas
2001. aasta sgisest ja Uula lasteaia ning Ulila rhma laste mberkolimisest Puhja lasteaeda
2003. aasta sgisest. Teiste valdkondade psikulud on vrreldes 2001. aastaga suurenenud.
24

Joonis 10. Psikulude osakaal eelarvest aastatel 2001-2007.
Psikulude osakaal eelarvest
-
10,00
20,00
30,00
40,00
50,00
60,00
70,00
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
ldised valitsussektori teenused
Avalik kord ja julgeolek
Majandus
Keskkonnakaitse
Elamu- ja kommunaalmajandus
Tervishoid
Vabaaeg, kultuur ja religioon
Haridus
Sotsiaalne kaitse


Investeerimiskuludes on phivara soetamise ja renoveerimisega seotud kulud. Puhja valla
suuremad investeeringud on olnud haridusse ja kultuuri. Vald on saanud lubada suuremaid
kulutusi tnu mitmetele projektidele, milledele on lisaks omafinantseerimistele erinevatest
allikatest toetusi eraldatud. Suurenenud on ka vallateedele- ja tnavatele tehtavad kulutused,
kuna riik on hakanud teede korrashoiule enam thelepanu prama ja eraldanud selleks
rohkem finantse.


Vaadeldava perioodi olulisemad ja mahukamad investeeringutega seotud tegevused on olnud
jrgmised:
1. 2001. aasta Phivara parendust tehti hoonetele kokku 470 tuh krooni eest, millest
Ulila Keskuse lamekatuse renoveerimine maksis 234 tuh krooni, Puhja Gmnaasiumi
skla remont ja valgustus 190 tuh krooni ja Puhja lasteaia soojaslme
rekonstrueerimine 46 tuh krooni. Projekti Ulila Keskuse Katus sihtfinantseerisid
Siseministeerium 152 tuh krooni ja Lions Club 49 tuh krooni ulatuses, valla osalus
selles 33 tuh krooni.
2. 2002. aasta Puhja Gmnaasiumi hoone soojuslik renoveerimine (akende
vljavahetamine) kokku summas 420 tuh krooni, millest Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist 300 tuh krooni; Puhja Gmnaasiumi tualettruumid
390 tuh krooni ja skla abiruumid 81 tuh krooni; Puhja Seltsimaja katus ja fassaad
496 tuh krooni; Savikoja prgila sulgemine 185 tuh krooni.
3. 2003. aasta Puhja lasteaia akende vahetus maksis 427 tuh krooni; Puhja
Gmnaasiumi vimla prand 495 tuh krooni (sh ERDA-st 350 tuh krooni).
4. 2004. aasta Suuremad td ja varade soetused tehti Puhja Gmnaasiumis
320 tuhande krooni eest (klassiruumide valgustuse renoveerimise lpuspurt uues
majas, sgisaali uus prand ja bussi liisimine) ning Puhja Lasteaias 470 tuhande
krooni eest (tualettruumide ja rdude kapitaalremont, soojaveessteemi ja elektri-
seadmete renoveerimine). Uula Huvikeskus ja raamatukogu said uued uksed-aknad ja
korrastatud maja vlisilme 492 tuhande krooni eest, millest riigi ja Euroopa Liidu
25
toetus oli 328 tuh krooni. Detailplaneeringuala arendamisi 967 tuh krooni ulatuses
paigaldasime Puhja aleviku detailplaneeringu alale vee- ja kanalisatsioonitorustiku,
mis varustab seitset uut ehituskrunti. Defra projekti raames likvideerisime valla
territooriumilt kik ebaseaduslikud prgimed, kivitasime jtmete valiksorteerimise,
ostsime uusi prgikonteinereid, koolis ja lasteaias toimus rohkesti pilasi ja lapsi
harivaid keskkonnaalaseid tegevusi. Projekti maksumuseks kujunes 288 tuh krooni,
millest Sapardist saime 257 tuh krooni.
5. 2005. aasta - Ettevtluse Sihtasutuse (EAS) rahade abiga rekonstrueerisime Puhja
lasteaeda, kus toimusid sisemised kapitaalremondi td (kte, vesi, kanalisatsioon,
elekter, ventilatsioon, tuletrjesignalisatsioon, prandad, laste mbel ja
siseviimistlus). Projekti kogumaksumus on 4,54 milj krooni, millest EAS finantseerib
2,2 milj krooni, 550 tuhat krooni tuleb valla eelarvest ja lejnud pangalaenust. Sai
valmis ka Uula Huvikeskuse ja raamatukogu II etapp, mille kigus remontisime
siseruumid, senise 7 ahju asemel on majas keskkte, elanike kasutada on jusaal ja
ruumid huvitegevusteks. Projekt lks maksma kokku 1160 tuh, millest PRIA toetus
MTle Ulila Arengukoda 887 tuh krooni, valla kaasfinantseering 98 tuh krooni ja
investeering valla eelarvest 174 tuh krooni. Alustasime ka Puhja Seltsimaja
remonditdega, milleks Kultuuriministeerium eraldas meile esialgu miljon krooni,
hiljem 2005 aasta riigi lisaeelarvest veel pool miljonit krooni. Valla omaosalus
Seltsimaja tdes on 200 tuhat krooni. Kokku kasutasime sel aastal 1,2 miljonit krooni
maja mbruse korrastamiseks (platsid, teerajad, vundamendi remont). Puhja
Gmnaasiumi kapitalikulud olid 592 tuh krooni. Puhja vald ostis sel aastal ka AS
Emaje Veevrk aktsiaid 1,31 milj krooni eest
6. 2006. aasta Alustasime Puhja Seltsimaja sisetdega. Riigi rahadest oli kasutada
eelmise aasta lisaeelarvega kokku 2 milj krooni. Vald lisas omalt poolt 990 tuh krooni.
Sel aastal viisime lpule Puhja lasteaia renoveerimise 866 tuhande krooni eest. AS
Emaje Veevrk aktsiaid ostsime 2,724 milj krooni eest.
7. 2007. aasta Aasta investeeringute eelarve on juba 10,5 miljonit krooni. Jtkus Puhja
Seltsimaja remont. Selle hoone korda saamiseks ja uue sisustuse muretsemiseks kulus
3 milj krooni, millest 1,5 milj saime riigilt toetusena. Puhja raamatukogu leidis uued
ruumid endises Talu poe hoones. Hoone maksumus oli 2,2 milj krooni, kohandamine
500 tuh krooni ja uue inventari soetamine 210 tuh krooni ulatuses. Peale Puhja
Gmnaasiumi tkoja hoone rekonstrueerimisprojekti valmimist (350 tuh krooni)
alustasime kooli tkoja rekonstrueerimisega. Eelarves selleks 2,2 milj krooni. Puhja
vald ostis AS Revo Kommerts Ulila aleviku hisveevrgi- ja kanalisatsioonitrassid
250 tuh krooni eest. Sellel aastal kivitati Siseministeeriumi pilootprojekt
tnavavalgustuse laiendamiseks. Puhja valla projekti maksumuseks on 1,2 milj krooni.
Lisaks parendati Ulila Kesk 14 hoonet 380 tuh krooni eest (Ulila arstipunkt, apteek,
post), rekonstrueeriti Puhja Seltsimaja ja Perearsti vaheline trass 150 tuh krooni eest.
Teid on remonditud igal aastal, kuid sel aastal on eelarve tusnud juba 710 tuhande
kroonini.









26
Tabel 7. Investeeringud aastatel 2001-2007 (tuh kroonides).
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
ldised valitsussektori
teenused - - 133 20 - - -
Avalik kord ja julgeolek - - - - - - -
Majandus - - 163 109 - - 824
Keskkonnakaitse - - 1 287 - - -
Elamu- ja
kommunaalmajandus - - - 768 - - 846
Tervishoid - - - - - - 308
Vabaaeg, kultuur ja
religioon - 496 71 492 1 205 2 990 6 053
Haridus

236 933 1 147 744 4 723 1 530 2 494
Sotsiaalne kaitse

234 - - - - 58 -
KOKKU
INVESTEERINGUD

471 1 430 1 515 2 421 5 928 4 577 10 525

Joonis 11. Investeeringud aastatel 2001-2007 (protsentides).
INVESTEERINGUD 2001-2007
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Sotsiaalne kaitse
Haridus
Vabaaeg, kultuur ja religioon
Tervishoid
Elamu- ja kommunaalmajandus
Keskkonnakaitse
Majandus
Avalik kord ja julgeolek
ldised valitsussektori teenused



Finantseerimistehingud 2001-2007
Puhja valla finantsvarade koosseisu kuuluvad raha ja pangakontod, aktsiate ost, laenude ja
liisingute kohustuse vtmine ja tagasimaksmine.










27
Tabel 8. Finantseerimistehingud aastatel 2001-2007 (tuhandetes kroonides).
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
FINANTSEERIMISTEHINGUD -352 -365 -437 317 2 383 -3 122 4 913
10.1 Finantsvarade suurenemine (-) 0 0 -6 -48 -1 314 -2 724 0
1011.1.8 Aktsiate ja osade ost residentides (-) 0 0 -6 -48 -1 314 -2 724 0
20.5 Kohustuste suurenemine (+) 0 0 0 1 000 4 460 4 407 3 600
2081.5.8
Laenude vtmine muudelt residentidelt
(+) 0 0 0 1 000 4 460 4 407 3 600
20.6 Kohustuste vhenemine (-) 0 155 -170 -271 -225 -3 022 -769
2081.6.0
Vetud laenude tagasimaksmine
valitsussektorisiseselt (-) 0 0 0 0 0 -450 0
2081.6.8
Vetud laenude tagasimaksmine
muudele residentidele (-) 0 0 0 0 -158 -2 526 -769
laen hispangast 0 0 0 0 -158 -2 526 -769
2082.6 Kapitaliliisingu maksed (-) 0 155 -170 -271 -67 -47 0
1001
Muutus kassas ja hoiustes (suurenemine
"-", vhenemine "+") -352 -520 -261 -364 -539 -1 782 2 083

lisaks kapitaliliisingu kohustuste vtmine (+) 670 0 0 199 0 0 0

01700
Valitsussektori vla teenindamine
0 25 18 18 84 244 435
laen 1(hispanga laenude intressid) 0 25 18 18 84 244 435

Puhja vald on soetanud perioodil 2003-2006 aktsiaid 4 092 000 krooni ulatuses. Omame
Kagu-Eesti AS-is 300 aktsiat nimivrtusega 20 krooni tk kogusummas 6000 krooni ja
Emaje Veevrk AS-is 2724 aktsiat nimivrtusega 1500 krooni tk kogusummas 4 086 000
krooni.

Tabelist selgub, et 2001. aastal ei olnud vallal laenude tasumise nol koormust peal. 1994. a
saadi Rahandusministeeriumist 450 000 krooni intressivaba laenu, mis tasuti 2006. aastal ties
ulatuses. 2001. aastal osteti Puhja vallale kolmeaastase liisinguperioodiga 16-kohaline
609 900 krooni maksev buss. 2004. aastal soetati kapitaliliisinguga 9-kohaline 199 00 krooni
maksev siduauto Puhja Gmnaasiumile. Investeerimislaenu on vald vtma hakanud alates
2004. aastast. 2005. aastal saime hispangast sildfinantseerimisena 2 200 000 krooni KOIT-
kava teostamiseks Puhja lasteaia renoveerimisel, mille tagastamine toimus peale projekti
heakskiitmist aastal 2006. Sellest tingitud ka vastavatel aastatel suuremad laenusummad
(2005 vetud laen ja 2006 vetud laenude tagasimaksmine).
Valitsussektori vla teenindamine koondab intresside tasumise nii vetud laenude kui ka
liisingute pealt. Aasta-aastalt intresside summad suurenevad. Eelarves kajastatakse valitsus-
sektori vla teenindamine psikulude koosseisus.








28
Puhja valla finantsnitajad 2005 ja 2006. aasta aastaaruande phjal.

Finantsnitajad 2006 2005
Puhastatud eelarve (kroonides) 25 505 000 21 747 000
Aruandeaasta defitsiit/lejk 12,1% -11,3%
5 aasta defitsiit -0,4% -3,9%
Vlakoormus 30,1% 29,3%
Maksevime kordaja 1,4 0,5
Kohustused elaniku kohta (kroonides) 5 073 3 446
Kohustused phivarasse 61% 78%
Phivara elaniku kohta (kroonides) 8 334 4 439
Laenude tagasimakse puhastatud eelarvest 0,12% 0,01%
Omafinantseerimisvimekus 1,17% 1,14%
Investeeringud phivarasse 22% 54%
Keskmine likviidsus 10,7% 7,6%

Kinnipidamine eelarvepuudujgi lemmrast ja netovlakoormuse lemmrast on
kohaliku omavalitsuse ksuse finantsdistsipliini tagamise meetmeteks. See arvestatakse
raamatupidamisarvestuse andmete alusel iga-aasta lpu seisuga.

Puhastatud eelarve - tulud ilma sihtotstarbeliste eraldisteta.
Aruandeaasta defitsiit/lejk iseloomustab, kas omavalitsus on suutnud oma jooksva aasta
kulud katta jooksva aasta tuludega. Nitaja arvutatakse finantseerimistehingute suhtena
kuludesse. Aastal 2006 on tegemist lejgiga 12,1%. See on tingitud majanduskasvuga ja
oodatust oluliselt parema tulumaksu laekumisega. Eelarve lejgi jtkumine pikemas
perspektiivis on aga ebatenoline.

5 aasta defitsiit iseloomustab omavalitsuse vimet katta oma kohustused talle laekuvatest
tuludest. Nitaja negatiivse vrtuse korral ei ole omavalitsus olnud selleks suuteline. 5
aastane arvestus tagab, et nitaja iseloomustaks omavalitsuse pikemaajalist kitumist ning
hekordsed laenuvtmised pilti ei hgustaks. Kui kohaliku omavalitsuse ksuse viieaastase
perioodi eelarvepuudujkide (miinusega) ja -lejkide (plussiga) kogusumma on
negatiivne, siis ei tohi see absoluutsuuruses letada 10% nimetatud grupi viieaastase perioodi
puhastulude kogusummast. Aastatel 2002-2006 on Puhja eelarvepuudujk -0,4 %.

Vlakoormus nitab kigi vlakohustuste suhet puhastatud eelarvesse. Selleks, et ohjata
eelarvedefitsiiti on vlakohustuste kogusumma lubatud piirmraks 60% eelarve
puhastuludest, ning vlgade teenindamise aastase lubatud piirmraks 20% eelarve
puhastuludest. Kohaliku omavalitsuse ksuse netovlakoormus ei tohi letada 60% nimetatud
grupi vastava aasta puhastuludest (va sildfinantseerimiseks vetud laenud). Puhja valla 2007
aasta netovlakoormus on 18,2%. Netovlakoormus on vlakohustuste ja likviidsete
vahendite (Puhja vallal sularaha kassas ja hoiused krediidiasutustes) vahe.

Maksevime kordaja iseloomustab omavalitsuse lhiajalist maksevimet ja arvutatakse
varudeta kibevara ja lhiajaliste kohustuste suhtena. >0,9 hea; 0,6-0,89 rahuldav; 0,3-0,59
mitte rahuldav; < 0,3 nrk. Puhja valla 2006. aasta maksevime on 1,4, seega hea.

Kohustused elaniku kohta nitab, palju on omavalitsusel kohustusi oma elaniku kohta.

Kohustused phivarasse nitab omavalitsuse lhi- ja pikaajaliste kohustuste suhet
phivarasse.
29

Phivara elaniku kohta iseloomustab omavalitsuse phivara suurust elaniku kohta.

Laenude tagasimaksed puhastatud eelarvest. Seaduse kohaselt vib omavalitsus maksta igal
eelarveaastal tagasi laene kuni 20% puhastatud eelarvest. Puhja vallal 2006. aastal laenude
tagasimakse ainult 0,12, aga tulevikus see kindlasti suureneb.

Omafinantseerimisvimekus iseloomustab omavalitsuse vimet teha investeeringuid ja
kapitalikulusid. Nitaja arvutamisel vetakse heltpoolt omavalitsuse puhastatud eelarve (st
tulud ilma sihtotstarbelise eraldiseta), liites saadud tulud kohalike teede hoiuks ning
arvestades vlja tulud varade mgist; teiseltpoolt vetakse tehtud kulud, millest on maha
arvestatud makstud intressid, tehtud investeeringud, sihtotstarbeliste eraldiste arvelt tehtud
jooksvad kulud ning omavalitsuse sihtotstarbelised eraldised phivara soetuseks.

Kui nitaja = 1, siis omavalitsusel puudub vimalus vtta endale uusi kohustusi vi teha
investeeringuid jtkusuutlikult. Kui nitaja on alla he, siis omavalitsus on suuteline jtkama
olemasolevaid kulutusi piirates, kogutud ressursse kasutusele vttes vi mes omavalitsuse
vara. Laenu jooksvate kulude katteks vtta ei saa. Heas olukorras olevaks omavalitsuseks
viks pidada sellist, kelle omafinantseerimisvime on vhemalt 1,1 see nitaks, et
omavalitsus on vimeline 10% oma vabatulude osas kulutama uutele tegevustele vi tegema
investeeringuid. Puhja vallal on see nitaja 2006. aastal 1,17.

Investeeringud phivarasse. Olukorras, kus phivara amortiseerub, on vajalik vhemalt tagada
selle vrtuse silitamine (st tehtavad investeeringud phivarasse peaksid vrduma arvestatud
kulumiga). Edukas omavalitsus tagab oma phivara silimise ja suurendamise.

Keskmine likviidsus. Omavalitsuse likviidsus nitab, kui palju puhastatud eelarve tuludest on
tal keskmiselt vabade vahenditena olemas. Liiga vikse % korral on omavalitsusel raskusi
eelarves ette nhtud kulutusi teha, liiga suure nitaja korral on aga tegemist ebaefektiivse
finantsjuhtimisega.

Kokkuvtteks vib elda, et suure osa Puhja valla tuludest moodustavad toetused ja suurim
osa kulutustest tehakse hariduskulutustele. Puhja valla juhtimise eripraks on see, et on
kirjutatud hid projekte abirahade taotlemiseks ja tehtud arukaid investeerimisotsuseid: Puhja
Seltsimaja ja Puhja lasteaia renoveerimine, Uula Huvikeskuse rajamine, tnavavalgustuste
rajamine, AS Emaje Veevrgi aktsiate ost, Puhja Raamatukogule uute ruumide ostmine,
investeeringud Puhja Gmnaasiumi ja tkoja hoonesse. Abirahade taotlemine ja tehtud
investeeringud on osutunud vajalikeks ja seda suunda tuleks jtkata, sest investeeringud on
pikaajaliselt arengu aluseks ja toovad rohkem inimesi Puhja valda elama. Et psida
konkurentsivimelisena on vajadus vallas ka ettevtluse elavdamiseks.

30

Puhja valla strateegilised arengusuunad
aastateks 2008 - 2021
Missioon:
Puhja vald on valla elanike elu ja heaolu edendaja.
Visioon:
Puhja vald meeldiv kodupaik Tartu ligidal, mis on eneseteostust vimaldav ja avatud,
ppimist ja kultuuri vrtustav ning ilusa ja turvalise elukeskkonnaga.
Strateegilised tegevussuunad aastateks 2008 - 2021
1. Turvalise elukeskkonna tagamine, asulate ja klade vlisilme ning tehnilise infrastruktuuri
kaasaajastamine.
2. Sotsiaalse elukeskkonna arendamine. Haridusruumi ja vaba aja veetmise ning meeleprase
tegevuse vimaluste mitmekesistamine.
3. Kohaliku omavalitsuse teenuste mitmekesistamine ja kvaliteedi tstmine ning kavandatu
elluviimismehhanismide tiustamine lbi valdkondlike arengukavade.
4. Inimeste kaasatuse suurendamine, parem ligips haridusele, tkohtadele ja infole.
5. Piirkonna maine, atraktiivsuse tstmine
31

Puhja valla arengueesmrgid
I FSILINE ELUKESKKOND
1. MAJANDUS
Aastaks 2021 on
olemas kokkulepe ja ngemus Puhja valla ruumilisest arengust;
olemas valla vajadusi rahuldav soojamajanduspoliitika;
olemas kvaliteetne ja turvaline teedevrk;
jtkuvalt olemas valla elanike vajadusi arvestav vallasisene transporditeenus;
Puhja puhas ja heakorrastatud vald.

Kige thtsam lesanne on Puhja valla ldplaneeringu kehtestamine.
Puhja valla sooja- ja energiamajanduse arengukava vajab kaasajastamist, et saada ngemus
kogu valda hlmava htse energiapoliitika osas. Puhja aleviku puhul tuleb esmalt kaardistada
olemasolev soojamajanduse olukord ning teostada TTA (teostatavus-tasuvusanals). Suureks
probleemiks on, et kaugktteteenuse tarbijatel puudub kindlus kaugktte jtkusuutlikkuse,
paindlikkuse ja vastuvetava hinna suhtes. Kaaluda tuleb Puhja alevikku lokaalkatlamaja
ehitamist. Alanud on lbirkimised soojatootjaga, et leida omavalitsuse jaoks optimaalsem
lahendus edaspidise soojatootmise korraldamisel.

Valla lesanne on iga-aastaselt investeerida teede rekonstrueerimisse ning tagada aastaringne
teede hooldus. Oluline on kruusakattega teede tolmuvabaks muutmine, eelkige PuhjaElva
maantee ja koolibussi ringi teele ning surnuaia teele. Riigiteede korrastamisel teeme
ettepanekud teede korrashoidjale.

Teede ja tnavate rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks tuleb koostada teede hooldus- ja
remondikava, mis aitab algatada jrjepidevuse ja vrdse rahajagamise valla teede osas. heks
oluliseks tegevuseks on vallasiseste teede mrgistamine, mis on vajalik eelkige
hajaasustuses. Puhja alevikus tuleb lahendada jalakijate turvalisuse ksimused. Aleviku
peatnav, Nooruse tnav, vajab liikluskorralduslikku lahendust lbi projekti ja
rekonstrueerimise. Planeerime kergliiklusteede vrgu vljaarendamist alevikus kui ka Tartu
suunas. Vajadusel tuleb jtkata ka tnavavalgustuse ehitamist ja laiendamist Puhja valla
tiheasustusega aladel, mis on vga oluline ohutu liiklemise ja turvalisuse seisukohast.

Puhja alevikus on tsiseks probleemiks suurte veoautode parkimine korterelamute ja nende
lheduses asuvate asutuste piirkonnas. Lhiaastate lesandeks on veoautode
parkimiskorralduse lahendamine Puhja alevikus.

Puhja vald peab tagama heakorra valla territooriumil, korraldama teerte ning parkide
korrashoidu, korrastama kalmistud ning muud avalikud kohad. Jtkata tuleb bussipeatuste
korrashoidu.

32
Oluline on side Tartuga - vald toetab vastava ettevtluse arengut - transporditeenus
(bussiliiklus, taksoteenus), kuid lhiaastatel ise seda korraldama ei hakka.

Ajaloolised objektid ja looduslik kooslus vimaldavad arendada Puhja vallas turismi- ja
puhkevimalustega tegelevaid ettevtteid. Valla vaatamisvrsused tuleb thistada viitade ja
infotahvlitega. Struktuurifondide abiga tuleb lammutada valla territooriumil asuvad vanad
tootmishooned, mis on ohtlikud ja kahjustavad piirkonna miljvrtuslikkust. Tuleb
koostada Kavilda rgoru, kui virgestusala kasutuselevtu tegevuskava koosts Konguta
vallaga.
Ettevtluse arengul lhtume phimttest, et toetame sotsiaalset ettevtlust: teenused, mis on
olulised ja vajalikud valla elanikele, kuid pole oma olemuselt kasumlikud.

Side telekommunikatsiooniteenused paranevad kui Puhjani jub kaasaegne fiiberoptliline
kaabelside.

Puhja pargist peab saama aleviku vaba aja veetmise ja lgastumise sda. Renoveerimist
vajavad Puhja tiik koos vesikonnaga ja Nooruse tnav. Heakorrastamist vajavad objektid
lisaks eelnimetatule Kavilda kiigemgi ja org, Ulila park ja suveaed, Elva je kallas Ulilas,
Rmsi Veskijrv, Reku sildumisala, veematkajate puhkekohad Emaje res ja Puhja
kalmistu piirdeaed. Koosts korterihistutega tuleb leida vimalusi korterelamute ja nende
mbruskonna heakorra parandamiseks.

2. KESKKONNAKAITSE
Aastaks 2021 on olemas hstitoimiv ja keskkonda sstev jtmemajandus, inimste
keskkonnateadlikkus on kasvanud.

Jtmemajanduse arendamiseks on vajalik koostatud jtmehoolduse arengukava
ellurakendamine ning olmejtmete korraldatud jtmeveo kohustuse rakendamine. Jtmete
kohtsorteerimise edendamisel tuleb luua sorteeritud jtmete leandmisvimalused
(jtmejaam/jtmepunkt, biolagunevate jtmete ladustamine), et silitada Puhja vallas
meeldiv elukeskkond ja tagada sstev areng. Jtkatakse bioloogilise mitmekesisuse ja
maastiku kaitse korraldamist.

Haridusasutustes ja valla infot kajastavates vljaannetes tuleb jtkata keskkonnaalase info
edastamist ja keskkonda sstvate eluviiside propageerimist.

3. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS
Aastaks 2021 on olemas
valla elanikkonda, asutusi ja ettevtteid rahuldavad ning keskkonnanormidele vastavad
vee- ja kanalisatsioonirajatised, kvaliteetne joogivesi ja puhastatud reovesi.
elamispinnad seda vajavatele elanikele ja pakutakse vajalikke isikuteenuseid.

Puhja vald peab oma tiheasustusega aladel tagama kvaliteetse joogivee ja heitvee
puhastamise. Selleks on vaja ette nha Puhja valla tiheasustusaladel asuvate trasside
33
rekonstrueerimine ja vimalusel ka laiendamine. Puhja vald on aktsionr AS Emaje
Veevrk, kelle lesanne on rekonstrueerida hisveevrgi ja -kanalisatsiooni rajatised Puhja
alevikus, Rmsi klas ja Ulila alevikus.

Eluasemeteenuse arendamiseks on vaja olemasolevaid, kui ka ehitatavaid sotsiaaleluruume
kohandada puuetega inimestele. Vajadus vib tekkida munitsipaalkorterite jrele, mida oleks
vimalus pakkuda valla asutustesse tleasuvatele inimestele (nt noored petajad,
spetsialistid).
4. AVALIK KORD JA JULGEOLEK
Aastaks 2021 on Puhja vald turvaline elupaik kigile elanikele ja valla klalistele.

Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku vimu ja ka elanike lesanne. Turvalisuse
tagamisel on thtis olustikuline ja sotsiaalne ennetust. Vallavalitsuse olustikuline
ennetust seisneb eelkige jrelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute
koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega.

Vallavalitsuse sotsiaalne ennetust on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne
tegelemine riskiperekondadega. Valla lesandeks peab olema tiheasustusalade liikluse
turvalisuse tagamine tnavavalgustuse, kiirust reguleerivate mrkide ja rajatiste abil. Lisaks
tnavavalgustusele tuleb rakendada asulates ka videovalvet. Oluline panus elukeskkonna
turvalisuse suurendamisel on naabrivalve elavdamine ja korrakaitse thustamine koosts
politseiga.
II SOTSIAALNE ELUKESKKOND
5. HARIDUS
Aastaks 2021 on Puhja valla haridusasutused kaasajastatud ja vastavad nuetel, kus on
vimalik saada kvaliteetset ja konkurentsivimelist haridust kigis astmetes.

Vib vita, et peale rekonstrueerimist on Puhja lasteaia ruumid kaasaegsemaid Tartumaal.
Lhituleviku prioriteetideks on Puhja lasteaia fassaadi, vundamendi niiskuskaitseriba
rekonstrueerimine. Oluline on ka lasteaia krundi vertikaalplaneering ning knniteede
uuendamine. Vimalusel tuleb rekonstrueerida ka vlibassein. Kvaliteetse alushariduse
tagamiseks jtkatakse ttajate tiendppe toetamist.

Lhituleviku prioriteetideks on Puhja Gmnaasiumi peahoone ja tkojahoone
rekonstrueerimine. Rekonstrueerimist vajavad ka kooli mbrus, staadion ning koolihoone
vana osa. Jtkuvalt on vaja arendada gmnaasiumi infotehnoloogilist baasi, uuendada
inventari ja sisustust.

Oluline on gmnaasiumihariduse andmise vimaluse silimine. Vajadusel tagatakse
lisarahastus gmnaasiumi kolme (3) ppesuuna kivitamiseks ja arendamiseks.
34
6. VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON
Aastaks 2021 on
Puhjas aktiivseid eluviise ja puhkust vimaldav keskkond, kus edendatakse seltsielu ja
jtkatakse kultuuritraditsioone ning toetatakse ja vrtustatakse omaalgatust
... kaasaegsed ja inforikkad raamatukogud kujunenud vabaaja- ja infokeskusteks.
on Puhja elanikel vimalus aktiivselt tegelda erinevate spordialadega.
... Puhja valla noortele on tagatud meeleprased vaba aja veetmise ja huvihariduse
omandamise vimalused.

Puhkamise ja vaba aja veetmise vimaldamine on valla ks prioriteete. Selleks tuleb:
- alevikesse rajada lastele mnguvljakud;
- korrastada alevike rohealad;
- rajada ja korrastada supluskohad;
- luua vimalused suusatamiseks ja matkamiseks;
- arendada vabahurituste lbiviimise kohti;
- rajada Kiigemele vaatetorn ja vabahulava;
- renoveerida Puhja staadion ja luua seal tingimused erinevate spordialadega
tegelemiseks: kergejustik, jalgpall, vrkpall, korvpall, jne;
- Puhja alevikku rajada tnavakorvpalliplats, mida oleks talvel vimalik kasutada
liuvljana;
- rajada valgustusega liuvljakud asulatesse;
- luua vi aidata kaasa spordiinventari laenutusssteemi loomiseks (uisud, suusad,
rulluisud jne);
- rajada skatepargi platsid kladesse;
- rajada vlivrkpallivljakud Ulila, Puhja ja Rmsi asulatesse;
- rajada tnavakorvpalli plats Ulilasse;
- taotleda rahalisi vahendeid ja aidata kaasa kergliiklusteede rajamiseks;
- rajada jusaal Puhja alevikku (niteks kooli baasil);
- luua tingimused squashi mngimiseks;
- leida rakendus kooli lasketiiru ruumidele;
- luua tingimused tehnikaspordialade harrastamiseks;
- rajada lastele kelgumgi;
- veepealse tegevuse arendamine (kanuud, vesirattad jne).

Vaba aja veetmise ja turismi seisukohalt on oluline vimaldada Puhja valla elanikele ning
klalistele mitmeklgseid vaba-aja veetmise vimalusi. Selleks tuleb:
- rajada Reku ja Ulila sadamate alale sildumisala koos vajalike rajatistega;
- muuta raamatukogud infokeskusteks, kus lugemismaterjali leiavad ja internetti saavad
kasutada kik huvilised;
- Ulila raamatukogu tulevik lahendada koos Ulila Keskuse arenguga.

Puhja Seltsimaja asub Puhja alevikus ja on valla ainuke seltsimaja, mis on renoveeritud ning
muutumas valla kultuurit keskuseks. Puhja vallas tegutseb kaks huvikeskust Uula
Huvikeskus ja Ulila Keskus. Uula Huvikeskus tegutseb Rmsi klas, endise lasteaia
ruumides, mis on korrastatud. Ulila Keskus tegutseb endises Ulila koolimajas. Keskus kasutab
oma tegevuseks 2-3 klassiruumi. Lisaks keskusele tegutseb hoones ka veel Ulila
Raamatukogu. Keskuse laienemist ja arenemist takistab hoone halb seisukord. Ulila aleviku
edasiseks arenguks on vajalik:
- Ulila Keskuse (Ulila vana koolihoone) baasil arendada vlja kogukonna keskus;
35
- korrastada Ulila sadamale jv territoorium.

Lhiaastate prioriteet on Puhja alevikku vabaajakeskuse rajamine. Vabaajakeskust on vaja
kuna Puhja alevikus puudub vastava funktsiooniga asutus.

Puhja vald toetab ja vrtustab igati omaalgatuslikku tegevust ning on vga heades suhetes
valla territooriumil tegutsevate mittetulundushingutega. Valla eesmrgiks on jtkuvalt
toetada MT-sid ning sihtasutusi lbi tegevustoetuste. Vald neb just MT-des kohaliku
kla- ja seltsielu edendajaid.

Puhja valla sporditegevuse edukus on sltunud eestvedajatest. Vaja on koostada
sporditegevuste arengukava, milles stestatakse tegevusvaldkonnad, mida omavalitsus toetab
ning mille arengule igati kaasa aitab.

Visuaalne identiteet. Puhja vallal on olemas valda tutvustavad vlikaardid. Piirkonna maine ja
atraktiivsuse tstmise seisukohalt on oluline le vaadata ja htlustada kogu valla visuaalne
identiteet viidamajandus ja kommunikatsioonikanalid. Lhtuda tuleb kahest suunast: vallal
elanikele suunatud ja vallast vljapoole (maakond, kogu Eesti, vlismaalastele) suunatud
teabelevi. Puhja vald saab oma elanikke tunnustada Aasta Inimese valimise lbi. Hetkel
puudub aasta inimese valimiseks reglement. Lisaks konkursile Aasta Inimene valimine tuleb
luua ssteem valla mainet tstvate tegude ja tegijate tunnustamiseks.

Noorsoot korraldamisel tuleb lhtuda phimtetest, et noorsootd tehakse noorte jaoks
koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse ning luues tingimused teadmiste ja oskuste
omandamiseks, lhtudes noorte vajadustest ja huvidest. Noorsoot prioriteetideks on:
- noorte suurem kaasamine otsuste tegemisse lbi Noortevolikogu;
- noorsootspetsialisti ametikoha loomine vallas, kes korraldab ja koordineerib
noorsootd;
- noorte poolt algatatud ja noortele meldud projektide ja huvitegevuse toetamise jtkamine;
- aktiivsete ja teotahteliste noorte ning noortega tegelevate asutuste ning inimeste
tunnustamine.

Noortele tuleb luua vaba aja veetmiseks ja huvitegevuseks tingimused. Lhiaja perspektiiviks
on avada ja sisustada Puhjas noortekeskus. Samuti tuleb soetada vajalikku inventari (piljard,
lauatennis jne) asutustesse (Ulila Keskus, Uula Huvikeskus jne), kes igapevaselt noortega
tegelevad. Seni rajatud mnguvljakud on meldud kasutamiseks eelkooliealistele lastele.
Valda tuleb ehitada mnguvljakud atraktsioonidega noortele. Samuti tuleb leida koht, kuhu
saaks rajada skatepark.
7. SOTSIAALNE KAITSE
Aastaks 2021 on vlja ttatud toimiv kiki elanikkonna gruppe arvestav sotsiaal- ja
tervishoiussteem.
Puhja vallal on vaja luua eakate pevakeskus, kus on vimalus pakkuda teenuseid eakatele ja
puuetega inimestele. Pikema perspektiivina tuleb kaaluda oma hooldekodu rajamist, kus
hooldekoduteenust vajavad inimesed saavad teenuse oma kodule lhemal, silivad
tutvusringkond, sidemed. Jtkuvalt pakutakse sotsiaalhoolekande teenused puuetega
inimestele, eakatele, peredele ja lastele ning eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirhmadele.
36
Toimetulekutoetus, hooldaja toetus ja muud hekordsed toetused vastavad seadusandlusele
ning nende proportsioon ei vhene vrreldes kesoleva aasta eelarvega. Puhja vald tegeleb
jrkuvalt thivega seonduvate ksimuste lahendamisega vastavalt vimalustele.
8. TERVISHOID
Aastaks 2021 on Puhjas vimalik saada kvaliteetset perearstiteenust ning muid seadusega
ettenhtud tervishoiuteenuseid.
Puhja valla lesanne on kvaliteetse perearstiteenuse tagamine valla elanikele, mis tagatakse
perearstikeskuste kigushoidmise ja arendamise teel. Puhja vallas on kaks perearstikeskust,
mis asuvad Ulila ja Puhja alevikus Vald otsib vimalusi, et rakendada koduendusteenus.
Vald toetab ka apteegi tegevust. Elanikkonna tervise huvides on oluline arendada haigusi
ennetavaid tegevusi.

Puhja valla elanike tervise ja seda mjutavatest teguritest annab levaate Puhja valla
terviseprofiil. Puhja valla terviseprofiili eesmrgiks on suurendada elanikkonna heaolu ja
tsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu.
9. VALLA JUHTIMINE
Aastaks 2021 on
saavutatud konsensus valla edasisest arengust ja investeeringutest ning jrgitakse
arengukava ja tegevuskavasid.
Puhja inimesi ja tegusid vrtustav vald, kes kasutab oma tegevustes kvaliteetseid ja
ajakohaseid info edastamise allikaid.

Lisaks vastuvetud arengukavale 2008 2021 on oluline valdkondlike arengukavade
koostamine (soojamajandus, haridus, elamumajandus, ettevtluse toetamise strateegia).
Valla ttajate struktuuri ja lesandeid muudetakse vastavalt vajadusele, tagamaks parima
kvaliteediga teenused elanikele.
Vga oluline osa valla juhtimises on ka valla veebilehel. Valla koduleht on uuendatud.
Koduleht peab muutuma igapevaseks informatsioonivahetuse allikaks valla asutuste ja valla
rahva vahel. Veebilehelt peab olema kttesaadav kogu valda puudutav info sh vallavalitsuse
dokumendid.
Koost ja histegevus. Jtkatakse aktiivselt olemasolevaid koostkontakte ja osaletakse
liitudes. Rahvusvahelise koost arendamiseks algatatakse ja kivitatakse erinevaid projekte
koos henduste ja seltsidega.

37

Puhja valla tegevuste ja investeeringute
kava 2010-2015


Thtsuse kriteeriumid: A vga oluline, B peab tegema, C kui vimalused on.
E
e
s
m

r
k

l
e
s
a
n
n
e

Tegevus
Hinnanguline maksumus eurodes
Maksumus
kokku
2010-2015
Finantseeri-
misallikad
V
a
l
l
a
e
e
l
a
r
v
e

o
s
a
k
a
a
l

(
%
)

2010 2011 2012 2013 2014 2015
I FSILINE ELUKESKKOND
1. MAJANDUS
1.1. Olemas kokkulepe ja ngemus Puhja valla ruumilisest arengust
1.1.1. Arengudokumentide perioodiline uuendamine
A

hisveevrgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
uuendamine
3 196 3 196 vallaeelarve 100%
A

Jtmekava uuendamine 3 196 3 196 vallaeelarve 100%
A

Puhja valla terviseprofiili koostamine 320 320 vallaeelarve 100%
1.2. Olemas valla vajadusi rahuldav soojamajanduspoliitika
1.2.1. Sooja- ja energiamajanduse kaasajastamine
B
Puhja aleviku kaugkttessteemi
rekonstrueerimine

fondid +
erasektor
0%
B
Valla asutuste kttetorustike liitumispunktide
vljaehitamine
x vallaeelarve 100%
A Soojusenergia ostu-mgilepingute uuendamine x vallaeelarve 100%
38
1.3. Olemas kvaliteetne ja turvaline teedevrk
1.3.1. Teede rekonstrueerimine ja aastaringne teede hooldus
A Koostada teede hooldus- ja remondikava 0 0 0 0 0 0 0 vallaeelarve 100%
A Thistada viitadega vallasisesed teed 1 598 959 2 556 vallaeelarve 100%
A Valla kruusa ja pinnasteede remont 63 912 19 173 44 738 44 738 44 738 44 738 262 038 vallaeelarve 100%
C Kool-staadion-kauplus knnitee rajamine 12 782 12 782 vallaeelarve 100%
B
Nooruse tnava ja Kalda tee ehituse
projekteerimine
1 598 3 196 4 793
vallaeelarve
+ fondid
20%
B
Puhja aleviku Nooruse tnava ja Kalda tee
rekonstrueerimine liiklusohutuse tagamiseks
191 735 191 735
vallaeelarve
+ laen
100%
1.3.2. Tagada tnavavalgustuse ehitamine ja laiendamine
B

Tnavavalgustuse edasiarendamine Ulilas 3 196 3 196 vallaeelarve 100%
C

Tnavavalgustuse rajamine kuni Puhja kalmistuni 6 391 6 391 vallaeelarve 100%
1.4. Jtkuvalt olemas valla elanike vajadusi arvestav vallasisene transporditeenus
1.4.1. Veoautode parkimiskorralduse lahendamine Puhja alevikus
B

Veoautode parkla vljaehitamine koos Nooruse tn
ja Kalda tee rekonstrueerimisega

vallaeelarve
+ laen
100%
1.4.2. Pakutakse elanikele vallasisest transporditeenust
A

Bussi liisimine 8 948 8 948 8 948 8 948 8 948 8 948 53 686 vallaeelarve 100%
A

Sotsiaaltransporditeenuse osutamine eakatele ja
puudega inimestele
1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100%
A

Transporditeenuse osutamine lasteaia lastele 3 707 3 515 3 515 3 515 3 515 3 515 21 283 vallaeelarve 100%
1.5. Puhja puhas ja heakorrastatud vald
1.5.1. Tagatakse Puhja valla heakord
A

Teerte, parkide korrastamine 3 196 3 196 3 196 3 196 3 196 3 196 19 173 vallaeelarve 100%
A

Kalmistute korrashoid 8 309 10 226 8 309 8 309 8 309 8 309 51 768 vallaeelarve 100%
39
A

Avalike kohtade (sh bussipeatuste) korrashoid 6 391 6 391 6 391 6 391 6 391 6 391 38 347 vallaeelarve 100%
2. KESKKONNAKAITSE
2.1. Olemas hstitoimiv ja keskkonda sstev jtmemajandus
2.1.1. Jtmemajanduse arendamine ning olmejtmete korraldatud jtmeveo kohustuse rakendamine
A

Keskkonnaalase info edastamine haridusasutustes
ja valla infot kajastatavates vljaannetes
639 639 639 639 639 639 3 835
vallaeelarve
+ fondid
10%
C

Varemete ja mahajetud tootmishoonete
likvideerimise korraldamine
6 391 6 391 6 391 6 391 6 391 31 956
vallaeelarve
+ fondid
10%
A

Jtmepunkti/jtmejaama laiendamine
(biolagunevate aia- ja pargijtmete kogumise
lahendamine)
6 391 6 391
vallaeelarve
+ fondid
10%
B

Ulila endise gaasihoidla likvideerimine 192 192 vallaeelarve 100%
2.2. Korraldatud bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse
2.2.1. Rohealade korrastamine
C

Reku puhkeala/sildumisala kompleksne
arendamine
x x x x x
vallaeelarve
+ fondid
10%
C

Maa munitsipaliseerimise korraldamine vastavalt
vajadusele
x x x x x vallaeelarve 100%
C

Rmsi paisjrve (veskijrve) korrastamine 0 0 0 fondid 0%
A

Puhja pargi rekonstrueerimise phiprojekti
koostamine
1 917 1 917
vallaeelarve
+ fondid
10%
A

Puhja pargi rekonstrueerimine 83 851 83 851
vallaeelarve
+ fondid
10%
C

Kavilda je korrastamine (Kentsi paisjrve
keskkonnaprojekt)
0 0 0 0 0 0 0
Fondid
(KIK)
0%
B

Elva je korrastamine Ulila piirkonnas
supluskohana kasutamiseks
959 959 959 959 3 835 vallaeelarve 100%
C

Puhja tiigi ja eesvoolu korrastamine supluskohana
kasutamiseks
0 0 639 639 639 639 2 556 vallaeelarve 100%
40
B

Kavilda kiigeme puhkealaks korrastamine (s.h
elektrikapp elektrihenduseks)
1 278 320 639 639 2 876 vallaeelarve 100%
3. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS
3.1. Tagatud keskkonnanormidele vastavad vee- ja kanalisatsioonirajatised, kvaliteetne joogivesi ja puhastatud reovesi
3.1.1. Tagatud kvaliteetne joogivesi ja heitvee puhastamine
A

hisveevrgi ja -kanalisatsiooni rajatiste
laiendamine Rmsi klas, Ulila alevikus ja Puhja
alevikus
255 647
vallaeelarve
+ fondid
10%
A

Rmsi endise reoveepumpla likvideerimine x vallaeelarve 100%
C

Kaevuprogramm hajaasustusega aladel 6 391 9 587 15 978
vallaeelarve
+ fondid
30%
3.1.2. Arendatud elamu- ja kommunaalmajandus
C

Puhja kalmistu kiviaia/piirde ehitamine 12 782 12 782
vallaeelarve
+ fondid
50%
B

Kalmistute biolagunevate (lehed, oksad) jtmete
kogumiskohtade ehitamine
1 917 1 917 vallaeelarve 100%
4. AVALIK KORD JA JULGEOLEK
4.1. Puhjas on turvaline elukeskkond
4.1.1. Turvalisuse tagamine koosts politsei, kohaliku vimu ja elanikega
B

Videovalve jtkuv vljaehitamine asulates 3 835 3 835 3 835 11 504 vallaeelarve 100%
B

Uula Huvikeskuse videovalve vljaehitamine vallaeelarve 100%
B

Liiklust reguleerivate mrkide ja rajatiste
paigaldamine
vallaeelarve 100%
II SOTSIAALNE ELUKESKKOND
5. HARIDUS
5.1. Haridusasutused on kaasajastatud ja vastavad nuetele
41
5.1.1. Kaasajastatud ja nuetele vastav lasteaed
A

Puhja lasteaia vlisseinte soojustamine ja fassaadi
remonttd
39 306 39 306
vallaeelarve
+ fondid
0%
A

Lasteaias uue rhma avamine x vallaeelarve 100%
B

IT investeeringud Puhja lasteaia
infotehnoloogiasse
1 598 1 598 1 598 1 598 1 598 1 598 vallaeelarve 100%
C

Lasteaia ueala sh mnguvljaku ehitamine 10 226 10 226
vallaeelarve
+ fondid
10%
B

Lasteaia krundi vertikaalplaneering, knniteede ja
vlistreppide renoveerimine, sadevete rajuhtimine
63 912 63 912
vallaeelarve
+ fondid
100%
C

Lasteaia vlispiirde uuendamine (aed 400 jm) 3 835 3 835 vallaeelarve 100%
C

Lasteaia basseini ja peasissekigu ehitamine

47 934 47 934
vallaeelarve
+ fondid
50%
5.1.2. Kaasajastatud ja nuetele vastav gmnaasium
B

Gmnaasiumi knniteede katete parandamine ja
uuendamine
31 956 31 956 vallaeelarve 100%
B

Kooli staadioni renoveerimine 95 867 60 077 155 944
vallaeelarve
+ fondid
10%
B

Kooli mbruse vertikaalplaneering ja sadevete
rajuhtimine
3 196 6 391 9 587
vallaeelarve
+ fondid
20%
B

Gmnaasiumi infotehnolooglise baasi arendamine 3 835 1 278 1 917 1 917 1 917 1 917 12 782 vallaeelarve 100%
A

Kooli fsilise keskkonna vastavusse viimine
nuetega (uus PGS)
5 432 3 196 3 196 3 196 3 196 3 196 21 410 vallaeelarve 100%
C

Vana kooli hoone eksperthinnang ja
arendusvimaluste leidmine
1917 1 917 vallaeelarve 100%
C

Vana koolihoone renoveerimine 447 382 447 382
vallaeelarve
+ fondid
10%
42
5.2. Vimalik saada kvaliteetset ja konkurentsivimelist haridust kigis astmetes
5.2.1. Kvaliteetse alushariduse tagamine
A

Lasteaia ttajate tiendppe toetamine 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100%
5.2.2. Kvaliteetse phi- ja keskhariduse tagamine
A

Gmnaasiumi petajate tiendppe toetamine 3196 3196 3196 3196 3196 3196 19173 vallaeelarve 100%
6. VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON
6.1. Aktiivseid eluviise ja puhkust vimaldav keskkond
6.1.1. Puhkamise ja vaba aja veetmise vimaldamine
B
Asulatesse lastele mnguvljakute rajamine ning
nende hoolduskulude katmine
1 278 959 320 320 320 320 3 515
vallaeelarve
+ fondid
20%
C
Terviseradade (jooksu-, matka-, kepiknni- ja
suusaradade) vljaarendamine
192 1 278 1 470
vallaeelarve
+ fondid
20%
C Puhja korvpallivljaku rekonstrueerimine

63 912 63 912
vallaeelarve
+ fondid
10%
C
Puhja seltsimaja varjualune pargipoolsesse klge
(vlisrituste korraldamiseks)


1 917 1 917 vallaeelarve 100%
C
Puhja Seltsimaja fassaadi renoveerimine (sh
vihmaveetorud, turvakaamerad, piksekaitse)
639 63 912 64 551
vallaeelarve
+ fondid
10%
B Seltsimaja saali pranda vahetamine 15 978 15 978 vallaeelarve 100%
C Puhja seltsimajale pianiino ostmine vallaeelarve 100%
C Puhja Seltsimajale helivimendusssteemi ostmine vallaeelarve 100%
C Uula Huvikeskuse keldrikorruse vljaehitamine 22 369 22 369
vallaeelarve
+ fondid
20%
43
A
Puhja vabaajakeskuse mbruse vertikaalplaneering
ja projekti koostamine
1 917 19 173 21 091
vallaeelarve
+ fondid
15%
B Puhja avatud noortekeskuse tle rakendamine 10 226 12 782 23 008 vallaeelarve 25%
A Vanade teadetetahvlite vljavahetamine 1 917 1 917 vallaeelarve 100%
A Noortele suunatud huvitegevuse toetamine 3 196 2 556 2 556 2 556 2 556 2 556 15 978
vallaeelarve
+ fondid
80%
C Skatepark'i rajamine 63 912 63 912
vallaeelarve
+ fondid
10%
6.1.2. Seltsielu edendamine ja kultuuritraditsioonide jtkamine
A

Puhja valla elanike tunnustamine (aasta Inimese
valimine, kaunis kodu jt ritused)
1 278 1 278 1 278 1 278 1 278 1 278 7 669 vallaeelarve 100%
A

Puhja valla traditsiooniliste rituste korraldamine
(jaanipev, vabariigi aastapev jt)
5 113 5 113 5 113 5 113 5 113 5 113 30 678 vallaeelarve 100%
6.1.3. Omaalgatuse toetamine ja vrtustamine
A

Tegevustoetus valla territooriumil tegutsevatele
MT-dele, SA-le kui kohaliku kla- ja seltsielu
edendajatele
4 474 4 474 4 474 4 474 4 474 4 474 26 843 vallaeelarve 100%
A

Leader programmi tegevuse toetamine 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100%
A

Puhja ja Kavilda koguduste tegevuste toetamine 320 639 639 639 639 639 3 515 vallaeelarve 100%
C

Kaugtkeskuse loomise toetamine x x x vallaeelarve 0%
6.2. Raamatukogud on kujunenud kaasaegseteks infokeskusteks
6.2.1. Raamatukogude muutmine infokeskusteks
B

Ulila raamatukogu tulevik lahendada ksikes
koos Ulila keskusega (kaasajastamine + uus
sisustus)
6 391 6 391
vallaeelarve
+ fondid
50%
B

Infotehnoloogilise baasi kaasajastamine + kiire
interneti kttesaadavuse tagamine
1 917 1 917 3 835 vallaeelarve 100%
44
7. SOTSIAALNE KAITSE
7.1. Toimiv kiki elanikkonna gruppe arvestav sotsiaalhoolekanne
7.1.1. Pakkuda teenuseid eakatele ja puuetega inimestele, peredele ja lastele
C

Puhja valla sotsiaalmaja (pansionaadi) ehitamine -
esimese etapina teostatavus-tasuvus anals (TTA)
1 917 vallaeelarve 100%
C

Eakate pevakeskuse tle rakendamine Puhja
raamatukogu II korrusel
1 662 1 662 3 196 6 519 vallaeelarve 100%
A

Transporditeenus abi vajavatele inimestele arsti
juures kimiseks
1 278 1 278 1 278 1 278 1 278 1 278 7 669 vallaeelarve 100%
A

Ulila Keskuse rekonstrueerimise marlaud
(ruumiprogramm, projekteerimine)
x vallaeelarve 100%
A

Ulila Keskuse rekonstrueerimine 511 293 511 293
vallaeelarve
+ fondid
15%
A

Beebikool, beebipev 895 895 895 895 895 895 5 369 vallaeelarve 100%
7.1.2. Pakkuda eluasemeteenuseid sotsiaalsetele riskirhmadele
C

Rmsi sotsiaalkorterite remont 320 320 320 320 320 320 1 917 vallaeelarve 100%
8. TERVISHOID
8.1. Kvaliteetne perearstiteenus ning muud seadusega ettenhtud tervishoiuteenused
8.1.1. Kvaliteetse teenuse saamise vimaldamine
A

Puhja Perearstikeskuse hoone renoveerimine (sh
uuring koos ehitusprojektiga)
14 061 14 061 vallaeelarve 100%
C

Ulila alevikus Kesk 4 vertikaalplaneering (maja
mbrus kivi alla)
5 113 5 113 vallaeelarve 100%
B

Ulila Perearsti tegevuse toetamine
(kommunaalkulud)
2 556 1 278 1 278 1 278 1 278 1 278 8 948 vallaeelarve 100%
8.1.2. Arendada haigusi ennetavaid tegevusi
A

Ujumise algppe toetamine


639 639 639 639 639 639 3 835 vallaeelarve 100%
45
9. VALLA JUHTIMINE
9.1. Saavutatud konsensus valla edasisest arengust ja investeeringutest
9.1.1. Tagada valdkondlik arendustegevus
A

Valla tegevus- ja investeeringute kava iga-aastane
levaatamine
959 959 959 959 959 959 5 752 vallaeelarve 100%
9.2. Inimesi ja tegusid vrtustav vald
9.2.1. Kasutatakse kvaliteetseid ja ajakohaseid info edastamise allikaid
A

Valla veebilehe kaasaegsel tasemel hoidmine 256 256 256 256 256 256 1 534 vallaeelarve 100%
A

IT investeeringud vallavalitsuse
infotehnoloogiasse
1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100%
46
Arengunitajad ja tegevuste tulemuslikkuse
hindamine
Tegevusvaldkond Indikaatorid
1. Turvalise elukeskkonna tagamine,
asulate ja klade vlisilme ning tehnilise
infrastruktuuri kaasaajastamine.
- Elanike arv
- Tehtud investeeringute maht
- Statistiliste nitajate vhenemine
(liiklusnnetused, vrteod)
- elukeskkonna ldmulje- ja hinnangud
2. Sotsiaalse elukeskkonna arendamine.
Haridusruumi ja vaba aja veetmise ning
meeleprase tegevuse vimaluste
mitmekesistamine.
- Vaba aja veetmise vimaluste loetelu
- Tehtud investeeringute maht
- Omaalgatuslike tegevuste maht seltsides,
hingutes
3. Kohaliku omavalitsuse teenuste
mitmekesistamine ja kvaliteedi tstmine
ning kavandatu elluviimismehhanismide
tiustamine lbi valdkondlike
arengukavade.
- Teenuste arv ja kvaliteedi tus
- Valdkondlike arengukavade olemasolu, nende
sidusus

4. Inimeste kaasatuse suurendamine,
parem ligips haridusele, tkohtadele ja
infole.
- Kommunikatsioonikanalite mitmekesisus ja
kttesaadavus ja rahulolu
- Seltside ja hingute poolt algatatud ja teostatud
projektide arv ja rahaline maht
- uute tkohtade arv, olemasolevate tkohtade
silimine

5. Piirkonna maine, atraktiivsuse tstmine - htse visuaalse identiteedi elementide arv
- Turismiobjektide ja tegevuste / rituste arv
- Klastajate arv

Tname Arengukogu liikmeid ja kaasatud vallaelanikke
Viime koos planeeritu ellu!