Garfield rgib

Tehted ratsionaalarvudega
Sisukord
Nide elust
Vastandarvud
Absoluutvrtus
Ratsionaalarvude liitmine
Ratsionaalarvude lahutamine
Jta meelde
Ratsionaalarvude korrutamine
Ratsionaalarvude jagamine
Mitme erineva tehtega lesanded- tehete jrjekord
Arvu aste
Kasulik teada
Tehted astmetega
Negatiivne astendaja
Nide elust
Enne, kui Juku kooli lks, vaatas ta kodus termomeetrit.
Vljas oli klma 2
o
C. Koolist koju tulles mrkas ta, et
ilm on soojemaks linud. Ta vaatas uuesti termomeetrit
ja ngi, et vljas oli +3
o
C. Ilm oli soojemaks linud.
Aga mitme kraadi vrra? Saame seda lugeda
termomeetrilt.
Kuidas seda tehtena kirja panna?
Alguses oli temperatuur 2
o
C. Soojenemist vime
thistada mrgiga +. Soojenes 5
o
C vrra ning
lpptulemuseks ji +3
o
C.
Ehk kirja panduna:
-2
o
C + 5
o
C = +3
o
C (kui vaadelda termomeetrit
arvteljena, siis toimus liikumine arvtelje positiivses
suunas)
htul lks aga taas klmemaks ning kraadiklaas nitas
-4
o
C. Seega mitu kraadi klmemaks lks, kui peval oli
temperatuur +3
o
C?
Kuidas seda tehtena kirja panna, kui thistada
klmemaks minemist mrgiga -? Millises suunas
toimuks liikumine arvteljel?
Sisukord
Vastandarvud
Kahte arvu, mille summa on null, nimetatakse teineteise vastandarvudeks. Nende
arvude kujutised arvteljel on nullpunktist vrdsetel kaugustel.

Joonisel on nha, et arvud 4 ja 4 ning 1,7 ja 1,7 on teineteise vastandarvud.
Arvu 0 vastandarv on 0 ise.
Nide: Arvu 5 vastandarv on -5 ehk: -(+5) = -5.
Arvu -5 vastandarv on 5 ehk: -(-5) = 5.
Sisukord
Absoluutvrtus
Teame, et nulli ja positiivse arvu absoluutvrtus on see arv ise, negatiivse arvu
absoluutvrtus on vrdne selle arvu vastandarvuga.
|a| = a, kui a 0,
|a| = -a, kui a < 0.

hegi arvu absoluutvrtus ei ole kunagi negatiivne.
Nide: |4| = 4; |-5,6| = 5,6; |2/3| = 2/3; |0| = 0.

Teineteise vastandarvude absoluutvrtused on vrdsed.
Nide: |-3,4| = |3,4| = 3,4

Kui mrkida teineteise vastandarvud arvteljele vime veenduda, et absoluutvrtus
thendab sisuliselt seda arvu kujutava punkti kaugust arvtelje nullpunktist.
Sisukord
Ratsionaalarvude liitmine
Oletame, et vtame liitmist kui millegi juurde tekkimist. Thistame klmakraade mrgiga - ja
soojakraade mrgiga +. Saame tehetena kirja panna jrgmised laused:
Vljas oli 2 kraadi sooja. Peva jooksul tuli juurde 3 soojakraadi.
(+2) + (+3) = +5
Teisiti eldes-ilm soojenes 3 kraadi vrra: +2 + 3 = +5, paneme thele, et +(+) = +
Vljas oli 4 kraadi klma. htu jooksul tuli juurde 2 klmakraadi.
(-4) + (-2) = -6
Teisiti eldes, ilm jahenes 2 kraadi vrra: -4 2 = -6, paneme thele, et +(-) = -
Kui liita samamrgilisi arve, siis summa leidmiseks liidetakse nende arvude
absoluutvrtused ja tulemuse ette pannakse nende arvude hine mrk.
Vljas oli 3 kraadi sooja. seks tuli juurde 4 klmakraadi
(+3) + (-4) = -1
Teisiti eldes- ilm jahenes 4 kraadi vrra: +3 - 4 = -1, paneme thele, et taas +(-) = -
Vljas oli 1 kraad klma. Pevaks tuli juurde 3 soojakraadi.
(-1) + (+3) = +2
Teisiti eldes- ilm soojenes 3 kraadi vrra: -1 + 3 = +2, paneme thele, et taas +(+) = +
Kui liita erimrgilisi arve, siis summa leidmiseks tuleb suuremast absoluutvrtusest
lahutada viksema absoluutvrtuse ja tulemuse ette panema suurema absoluutvrtusega
arvu mrgi.
Sisukord
Ratsionaalarvude lahutamine
Tuleme tagasi ppetki alguses toodud nite juurde. Situatsioon oli jrgmine:
htul lks aga taas klmemaks ning kraadiklaas nitas -4
o
C. Seega mitu kraadi klmemaks
lks, kui peval oli temperatuur +3
o
C? Termomeetrilt lugedes said vastuseks, et temperatuur
jahenes 7 kraadi vrra.
Kuidas seda tehtena kirja panna, kui thistada klmemaks minemist teatud kraadide vrra
mrgiga -?
+3 7 = -4
Samas vime ka elda nii, et juurde tuli 7 klmakraadi. Seega
(+3) + (-7) = -4
Neme, et positiivse arvu LAHUTAMINE thendab sama, mis selle arvu vastandarvu (mis
on negatiivne) liitmine.
Niisamuti temperatuuri soojenemist + vib vaadelda, kui klmakraadide raminemist
Olgu vljas 3 soojakraadi. Oletame, et ilm soojeneb 2 kraadi vrra:
3 + 2 = 5
Vime selle kohta ka elda, et klmakraade vhenes 2 vrra:
3 (-2) = 5
Neme, et negatiivse arvu LAHUTAMINE thendab sama, mis selle arvu vastandarvu (mis
on positiivne) liitmine.

Kokkuvttes: Arvu lahutamine thendab selle arvu vastandarvu liitmist: a b = a + (-b).
Sisukord
Jta meelde
Tehetes sulgude kaotamisel kasutatakse
jrgmisi mrgireegleid. Kaks hesugust
mrki annavad plussmrgi ja kaks
erinevat mrki miinusmrgi, ehk:
+ (+ a) = + a
- (- a) = + a
+ (- a) = - a
- (+ a) = - a
Nide: (+3) + (+2) = 3 + 2 = 5
(+3) + (-2) = 3 2 = 1
(-3) + (+2) = -3 +2 = -1
(-3) + (-2) = -3-2 = -5
(+3) - (+2) = 3 - 2 = 1
(+3) - (-2) = 3 + 2 = 5
(-3) - (+2) = -3 - 2 = -5
(-3) - (-2) = -3 + 2 = -1
Sisukord
Ratsionaalarvude korrutamine
Siin kehtib jrgmine lihtne reegel:
Kahe samamrgilise arvu korrutis on positiivne, kahe erimrgilise arvu korrutis on
negatiivne.
Tuleb korrutada tegurite absoluutvrtused ning tulemuse ette panna pluss, kui tegurite mrgid
on hesugused ning miinus, kui tegurite mrgid on erinevad.
Nide: (-2) 7 = -14
4,5 (-3,2) = 14,4
(-2/3) (-1/4) = 1/6
Nulliga korrutamisel saadakse tulemuseks 0.
Kui negatiivseid tegureid on paarisarv, siis tuleb korrutis positiivne, kui negatiivseid
tegureid on paaritu arv, siis tuleb korrutis negatiivne.
Sisukord
Ratsionaalarvude jagamine
Siin kehtib jrgmine lihtne reegel:
Kahe samamrgilise arvu jagatis on positiivne, kahe erimrgilise arvu jagatis
on negatiivne.
Nide: -25 : 5 = 5
36 : (-0,5) = -72
-1/3 : (-2/5) = 5/6
Nulli jagamisel temast erineva arvuga saame tulemuseks nulli.
Arvu prdarvuks nimetatakse arvu, mille korrutis antud arvuga on 1.
Nide: arvu 5 prdarvuks on 1/5, sest 5 1/5 = 1.
Sisukord
Mitme erineva tehtega lesanded
Oleme nd ppinud ratsionaalarve liitma, lahutama, korrutama ja jagama. Kuid
paljudes lesannetes on mitu erinevat tehet korraga, selleks meenutame tehete
jrjekorda.
Kui avaldises on sulud, siis teostatakse kigepealt tehted sulgudes, seejrel
korrutamis- ja jagamistehted ning lpuks liitmis- ja lahutamistehted vasakult
paremale sellises jrjekorras, nagu need on kirjutatud.
Nide: -3 + (8 - 72 : 3) (-2) - 5,2 : 1,3 = 25

4. 5,2 : 1,3 = 4;
5. -3 + 32 = 29;
6. 29 - 4 = 25.
1. 72 : 3 = 24;
2. 8 24 = - 16:
3. (-16) (-2) = 32;
Sisukord
Arvu aste
Varasemates klassides oled ppinud leidma ruudu pindala ja kuubi ruumala.
Sa tead, et kui ruudu klje pikkus on 6 cm, siis tema pindala S avaldub kujul:
S = 6cm 6cm = 36cm
2
.
Ning kuubi ruumala V avaldub kujul
V = 6cm 6cm 6cm = 216cm
3
.
Arvu a ruuduks, ehk arvu teiseks astmeks nimetatakse selle arvu korrutist iseendaga ja see
korrutis kirjutatakse tavaliselt kujul
a a =a
2
.
Samamoodi nimetatakse korrutist a a a arvu a kuubiks, ehk arvu a kolmandaks astmeks ja
kirjutatakse tavaliselt kujul
a a a =a
3
.
Samalaadset kirjutusviisi kasutatakse vrdsete tegurite korrutamisel ka siis, kui tegureid on enam
kui kolm.
ldiselt vib arvu a n-nda astme kirjutada vlja nii:
Sisukord
Kasulik teada
Negatiivse arvu aste on positiivne paarisarvulise astendaja korral ja negatiivne
paarituarvulise astendaja korral.
Nide: (-3)
3
= (-3) (-3) (-3) = -27;
(-2)
4
= (-2) (-2) (-2) (-2) = 16.
Positiivse arvu kik astmed on positiivsed arvud.
Arvu 1 iga aste on 1: 1
n
= 1.
Arvu 0 iga aste on 0: 0
n
= 0.
Arvu 1 iga aste on kas +1 vi 1: (-1)
2n
= +1 ja (-1)
2n+1
= -1
Tehete jrjekord
Kui avaldises on lisaks astendamisele veel teisi tehteid ja tehete jrjekord ei ole
mratud sulgudega, siis tuleb kigepealt astendada. Seejrel teostatakse lejnud
tehted varem pitud jrjestuses. Seega on tehete jrjekord mratud jrgmiselt:
1. tehted sulgudes;
2. astendamine;
3. korrutamine ja jagamine;
4. liitmine ja lahutamine.
Sisukord
Tehted astmetega
he ja sama arvu astmete korrutamisel astendajad liidetakse.
a
m
a
n
=a
m+n
.
Nide: 4
2
4
3
= 4
2+3
= 4
7
= 16 384
he ja sama arvu astmete jagamisel astendajad lahutatakse.
a
m
: a
n
=a
m-n
.
Nide: (-2)
3
: (-2)
1
= (-2)
3-1
= (-2)
2
= 4
Iga arv astmes 0 vrdub hega.
a
0
=1.
Nide: (-125)
0
= 1
Astme astendamisel astendajad korrutatakse.
(a
m
)
n
=a
m n
.
Nide: ((-3)
2
)
3
= (-3)
2 3
= (-3)
6
= 729
Korrutise aste vrdub tegurite astmete korrutisega.
(a b)
n
=a
n
b
n
.
Nide: (2 5)
2
= 2
2
5
2
= 4 25 =100
Murru aste vrdub lugeja ja nimetaja astmete jagatisega.
(a/b)
n
=a
n
/ b
n
.

Nide: (3/10)
2
= 3
2
/ 10
2
= 9/100 = 0,09
Sisukord
Negatiivne astendaja
Nide: 2
1
: 2
3
= 2
1
/ 2
3
= 2/(2 2 2) = (taandades)= 1/(2 2) = 1/ 2
2
Kasutame valemit a
m
: a
n
= a
m-n
,saame 2
1
: 2
3
= 2
1-3
= 2
-2
. Et nii murdu taandades
kui ka he ja sama arvu astmete jagamise valemi abil peaksime judma sama
tulemuseni, siis on loomulik arvata, et kirjaviis 2
-2
peaks thendama sama, mis 1/ 2
2
.
Ongi kokku lepitud, et
a
-n
=1/a
n
, juhul, kui a 0.
tingimus a 0 on vajalik, kuna nulliga ei saa jagada.
Erijuhul, kui n = -1, siis saame valemi arvu prdvrtuse leidmiseks.
a
-1
=1/a .
Sisukord
Sisukord