Hugo Treffneri Gümnaasium

Piret Jaani

7 MAAILMAIMET
Referaat

By zc

Tartu 2002
 Sisukord.

SISUKORD...............................................................................................................................................2

SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3

GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4
EHITUS....................................................................................................................................................4
GIZA SFINKS. ..........................................................................................................................................5
SEMIRAMISE RIPPAIAD.....................................................................................................................6

ZEUSI KUJU............................................................................................................................................8

ARTEMISE TEMPEL.............................................................................................................................9
EHITAMINE. .............................................................................................................................................9
HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM. ...............................................................................................11
EHITAMINE.............................................................................................................................................11
RHODOSE KOLOSS............................................................................................................................13
EHITUS. ................................................................................................................................................13
PHAROSE TULETORN ALEKSANDRIAS......................................................................................15

KASUTATUD MATERJAL..................................................................................................................17

2
 Sissejuhatus.
Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja
oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest. Need ehitised said hiljem tuntuks
seitsme maailmaimena. Keegi ei tea täpselt, milleks Antipatros selle nimekirja
koostas. Võib-olla oli see mõeldud idapoolsete Vahemeremaade tolleaegseks
turismijuhiks.

"Imede" arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli arvu seitse peetud
maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või
müstiliste sündmustega.

Sajandite jooksul mõned seitsmest maailmaimest on paratamatult hävisid ja muutusid

varemeiks, nii et hiljem koostasid kirjamehed oma nimekirjad teistest esmajärgulistest
vaatamisväärsustest või "imedest".

See, mis kõiki "imesid" teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis,
oli alati midagi hämmastavat – kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne
ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Ja ühtlasi asjaolu, mis neil kõigil ühine
oli – ammendamatu võime inimestes imetlust äratada.

NIMETUS ASUKOHT AEG

Giza püramiid Egiptus III a.-tuh. e.m.a
Semiramise rippaiad Babülon 6.saj. e.m.a
Artemise tempel Efesos 6.saj. e.m.a
Zeusi kuju Kreeka 5.saj. e.m.a

Halikarnassose mausoleum Väike-Aasia 4.saj. e.m.a

Rhodose koloss Kreeka 4.saj. e.m.a
Pharose tuletorn Aleksandria 3.saj. e.m.a

3
 Giza püramiid.

Niiluse jõe kallaste läheduses kõrguvad kõrbes kuulsad Egiptuse püramiidid. Need
ligikaudu 5000 aastat tagasi muistses Egiptuses rajatud ehitised on seitsme
maailmaime seas vanimad ja ainsad mis on tänapäevanigi säilinud.

Püramiidid ehitati muistse Egiptuse kuningate hauakambriteks. Muistsed egiptlased

uskusid hauatagusesse ellu, ning et kindlustada oma kuningate kõigega, mis neil
sealses elus võis vaja minna, panid nad palju lahkunu isiklikke asju talle hauda kaasa.
Püramiidide matusekambritest on arheoloogid leidnud väärisehteid, toitu,
tarbeesemeid, muusikariistu ja jahimehevarustust

Giza püramiid püstitati vaarao Cheopsi auks. Seda püramiidi ehitasid mehed 30
aastat. Ehitus lõpetati aastal 2580 aastal e.K.r.

Püramiidi kõrgus on 137 meetrit (449 jalga) ja aluse iga külje pikkus on 230 meetrit
(775 jalga). Püramiid on ehitatud ligikaudu 2 miljonist kiviplokist, millest igaüks
kaalub umbes 2300 kg (5074 naela).

Püramiidi jalamil on kolm väikest püramiidi. Nendesse on maetud vaarao Cheopsi

kolm tähtsamat kuningannat.

Ehitus.

Püramiidi ehitati ilma igasuguste masinateta ja ainult üsna väheste algeliste tööriistade
abil. Mehed, kes püramiide ehitasid ei olnud orjad, vaid oskustöölised ja talupojad,
kes töötasid ehitusel nende kuude jooksul, mil Niilus põllud üle ujutas ja maaharimise
võimatuks tegi.Püramiidi ehitati astmete kaupa. Esiteks tasandati alus, siis määras
ülevaataja (inimene kes juhtis töömeeste salku ja ütlesid mida peab tegema) tähtede
järgi kindlaks ruudukujulise aluse asendi, nii et selle neli külge olid vastavalt

4
suunatud põhja, lõunasse, itta ja läände. Kui alus oli rajatud, ehitati müürid, milleks
kasutati hiiglasuuri kiviplokke, mis toodi kaugemalt kivimurrust mööda Niilust
parvetades. Lõpuks ümbritseti püramiid valge lubjakiviga.

Giza Sfinks.

Suur sfinks, mis on välja raiutud kaljust, valvab Giza püramiide. Sfinksil on inimese
pea kui mõistuse sümbol ja lõvi keha kui jõu sümbol. Koos tähistavad need
kuningliku võimu.

5
 Semiramise rippaiad.

Ükski seitsmest maailmaimest pole sütitanud inimeste

kujutlus võimet nii nagi Babüloni rippaiad. Tolleaegselt
kirjutajatelt ei ole nende aedade kirjeldusi, aga jutustused
neist aedadest levisid suusõnal ning kasvasid legendiks
keset kõrbe kerkivast maapealsest paradiisist.

Üks rooma kirjanik külastas neid aedu tükk aega pärast Babüloni hävimist ja leidis
need ikka veel püsivat. Ta kirjeldas neid, kui rida üksteisest üle ulatuvaid võlvide
kohale püramiidikujuliselt ehitatud terasse , kus lopsakas taimestik 7,6 m (25 jala)
kõrguselt mööda müüre alla ripub. Igal terassil oli paks mullakiht, et puud saaksid
kasvada.

Pärimuse järgi ehitas Babüloni aiad kuninganna Semiramis. Tegelikult rajas rippaiad
Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II 6.sajandil e.K.r oma naisele Amytisele, kes
igatses oma kodumaa rohelisuse ja künkliku maastiku järele. Lopsakad aiad pakkusid
jahetat varju Babüloni ümbritseva kõrbe põletava kuumuse eest ning olid alati
külastajatest tulvil.

Aedade kastmiseks pumbati vett linna külje all asuvast Eufrati jõest ja juhiti see
varjatud torustiku kaudu terassidele.

Kahjuks keegi ei tea täpselt, kus rippaiad tegelikult paiknesid. Arheoloogide arvates
on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse.

6
7
 Zeusi kuju.
Aastal 433 e.K.r. valmistas kreeka skulptor Pheidias
Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suurejoonelise
kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis ja
peagi hakati seda pidama üheks maailmaimeks. Muistsetele
kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning igal
aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas.

Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Tolle aja kirjutaja sõnul oli
kuju 12 m (ligikaudu 40 jalga) kõrge, ja kui ta oleks saanud püsti tõusta, siis oleks
tema pea ulatanud läbi katuse.

Kuju püsis templis sajandeid, kuid Rooma ajal jäi pühamus hooletusse.

Aastal 394 p.K.r. viidi kuju tõenäoliselt Konstantioopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt
hävis tulekahjus.

Jumalate kuningas Zeus istus uhkel seedripuust troonil mis oli kaetud elevandiluu,
kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja
habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe
peopesal seisid võidujumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat
skepterit, (elevandiluust või kullast valitsuskepp, üks kuningavõimu sümboleid) mille
otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu. Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia
peajumal kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi samuti on ta taeva ja kõue
käsutaja.

8
 Artemise tempel.
Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos
oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna
Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi.
Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes
jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja
väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi
kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt.

Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema.
Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha.
Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi
üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati
peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma
unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120
aastat.

Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170
jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.

Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid
jumalate ja kangelaste vägitegusid.

Ehitamine.

Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid

sambaid pikkusega 20 m (65 jalga) ja läbimõõduga 3 m (10 jalga) asetsesid
paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand
ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete
kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas
juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.

9
Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti
läbinisti marmorist. Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle
skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks.

Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt
üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud,
kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla
vaod, mida nimetatakse kannelüürideks.

Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju

Efesose templis oli valmistatud
kullast, hõbetast, eebenipuust
ja mustast kivist.

Templi varemed vajusid

aegamisi pinasesse ja kadusid
vaateväljalt. Sajandeid ei
teadnud keegi, kus tempel
asus. Lõpuks aastal 1863
avastas inglise insener Wood
templi täpse asukoha.

10
 Halikarnassose Mausoleum.
Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes
osas 4.sajandil e.K.r. Ta oli auahne kuningas ning ründas
paljusid naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma
vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna
Halikarnassose.

Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma
mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonlisem
hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii
võimas, et seda hakati Mausolose nim järgi kutsuma mausoleumiks.

Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis
monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga)

Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581.aastal hakati

varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks.

Ehitamine.

Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal
e.K.r suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk
Artemisia.

Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks üheaegselt nii tempel kui
hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel
korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel
katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija
suursugused kujud.

Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 m (10 jala) kõrgune suurejooneline marmorist

skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti

11
rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid, sealhulgas triumfivankri 3,8 m
(12,5 jalga) läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis.

12
 Rhodose koloss.
Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev
Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose
saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304.aastal e.K.r
püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse
sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle
eest, et ta neid oli kaitsnud.

Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Arvatakse, et kuju
seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi
sõita. Siiski on tõenäolisem, et kuju paiknes, linnas vaadates üle sadama.

Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. Kuju oli 37 m (120
jalga) kõrge, seega tavalisest inimesest üle 20 korra pikem ning teda võis silmata juba
kaugelt merelt. Kõigest 66 aastat pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta
õnnetult merepõhja.

Kuju oli valmistatud pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris
tema kui päikesejumala rolli.

Ehitus.

Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Kuju
püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete
kohaselt kasutati kuju ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda.

Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli

suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk "nahk" tehtud pronksist, mis
tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Huvitav on teada, et New Yorgi
sadamas paiknev Vabadussammas ehitati sadu aastaid hiljem samal viisil, millest
järeldub, et kolossi ehitamisel kasutati oma aja eesrindliku meetodit.

13
Rhodos oli iseseisev saar, mille kreeklased tahtsid liita oma impeeriumiga. Kui
Kreeka laevastik püüdis 304.aastal e.K.r saarele tungida, siis asusid rhodoslased
nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja
tema laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid
rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks.

14
 Pharose tuletorn Aleksandrias.
Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli
Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks
maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes
ehitatud, ning pealegi võimas, et pidas vastu üle tuhande
aasta ka mitmele maavärinale.

Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna
"pharos" tänapäevani "tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli
ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Me võime Pharose tuletornist saada
ettekujutuse Rooma müntide järgi ja vanaaja käsikirjadest leitud kirjelduste põhjal.
122 meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude
miilide kauguselt.

Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni
alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline.

Aastal 1326 p.K.r sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem
ehitati selle varemeile kindlus. Muistse Pharose tuletorni vundamenti võib kaasajal
näha seal, kus seisab Quait Bay Fort.

Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli nii hele, et see
paistis merele 56 km kaugusele.

15
16
 Kasutatud materjal.

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/index.html

http://www.miksike.ee/referaadid/7maaimet.htm

http://neti.ee/

17