1.

Maailmaimed
Seitsmeks Maailmaimeks peetakse muistseid ehitisi ja
kunstiteoseid, mis oma tehnilises ja kunstilise täiuslikkusega
hämmastasid ja vaimustasid inimkonda juba sajandeid
tagasi.(www.zone.ee/kennet/7_maailmaimet.htm)

Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni

Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest
ehitistest. Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme
maailmaimena. Keegi ei tea täpselt, milleks Antipatros selle
nimekirja koostas. Võib-olla oli see mõeldud idapoolsete
Vahemeremaade tolleaegseks turismijuhiks.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

See, et imesid oli seitse, oli tähenduslik. Juba igiammustel aegadel

peeti arvu 7 maagiliseks ning seostati sellega müstilisi sündmusi.

See, mis kõiki "imesid" teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste
hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat – kas siis nende
hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende
väljapaistev ilu. Ja ühtlasi asjaolu, mis neil kõigil ühine oli –
ammendamatu võime inimestes imetlust äratada.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Aja jooksul vahetas mõni ime teise välja, kuid nende arv jäi
samaks. Maailmaimed ise aga olid laialt tuntud ja kõrgelt hinnatud.
Neist kirjutasid antiikautorid ja neid õpiti koolides pähe.
(www.zone.ee/kennet/7_maailmaimet.htm)

See mis seitset maailmaimet teistest antiikaja ehitistest eristab

on võime inimestes imetlust äratada

Aga kas sa üldse tead mis need seitse maailmaimet on või millal
nad ehitatud on. Kui tead asu kohe nendest lugema aga kui sa ei
tea loe all järgnev tekst kohe läbi.

Giza püramiid – Egiptus III a.-tuh. e.m.a

Semiramise rippaiad - Babülon 6.saj. e.m.a
Artemise tempel - Efesos 6.saj. e.m.a
Zeusi kuju - Kreeka 5.saj. e.m.a
Halikarnassose mausoleum – Väike-Aasia 4.saj. e.m.a
Rhodose koloss – Kreeka 4.saj. e.m.a
Pharose tuletorn – Aleksandria 3.saj. e.m.a

(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

1.1 Giza püramiidid

Niiluse jõe kallaste läheduses kõrguvad kõrbes kuulsad Egiptuse
püramiidid. Need ligikaudu 5000 aastat tagasi muistses Egiptuses
rajatud ehitised on seitsme maailmaime seas vanimad ja ainsad mis
on tänapäevanigi säilinud.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Püramiidid ehitati muistsete vaaraode hauakambriteks. Egiptlased

uskusid hauatagusesse ellu ja panid surnule kaasa tema maist vara.
Arheoloogid on leidnud hauakambritest toitu, väärtesemeid,
muusikariistu jms. Giza püramiidid püstitati vaarao Cheopsi auks.
Need püramiidid ehitasid mehed 30 aastat. Ehitus lõpetati aastal
2580 aastal e.K.r.

Kolmest püramiidist kõige suurem on Suur Hufu püramiid. Hufu

püramiidi küljepikkus on umbes 230 m. ja kõrgus 137,3 m, esialgu
oli see 146,6 m. (www.zone.ee/kennet/7_maailmaimet.htm)

1.1.1 Püramiidide ehitus

Püramiidi ehitati ilma igasuguste masinateta ja ainult üsna väheste

algeliste tööriistade abil. Mehed, kes püramiide ehitasid ei olnud
orjad, vaid oskustöölised ja talupojad, kes töötasid ehitusel nende
kuude jooksul, mil Niilus põllud üle ujutas ja maaharimise
võimatuks tegi. (www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)
Kõige suurema püramiidi ehitamine oli ka kõige raskem. Hufu
püramiid on tõeline imeehitis. Tema esialgne ruumala oli üle 2,5
miljoni kuupmeetri,kuid nüüd umbes 170 000 kuupmeetrit vähem,
sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud.
Püramiidid ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise
mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna
sajale tuhandele einimesele. Spetsialistide arvates ei hävitaks
teda ka Hiroshimale visatud aatomipomm.

1.1.2 Giza sfinks

Suur sfinks, mis on välja raiutud kaljust, valvab Giza püramiide.

Sfinksil on inimese pea, mõistuse sümbol, ja lõvi keha jõu sümbol.
Koos tähistavad need kuningliku võimu.

(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

1.2 Semiramise Rippaiad

Ükski seitsmest maailmaimest pole sütitanud inimeste kujutlus
võimet nii nagi Babüloni rippaiad. Tolleaegselt kirjutajatelt ei ole
nende aedade kirjeldusi, aga jutustused neist aedadest levisid
suusõnal ning kasvasid legendiks keset kõrbe kerkivast
maapealsest paradiisist.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Oli ehitatud suur müür ja selle otsa väiksem jne. Aeda istutati
troopilisi lilli ja puid ning palmi avenüüd. Eufrati jõest tulid
veepumbad, mis niisutasid seda aeda.
(www.zone.ee/kennet/7_maailmaimet.htm)

Üks kirjanik külastas Babüloni rippaedu ammu pärast linna enda

hävinemist. Rippaiad olid ikka veel alles. Ta kirjeldas seda kui
püramiidi sarnast ehitist. Sellest kasvas alla umbes 7,6 meetri (25
jala) pikkused ripptaimed.
Pärimuse järgi ehitas Babüloni aiad kuninganna Semiramis.
Tegelikult rajas rippaiad Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II
6.sajandil e.K.r oma naisele Amytisele, kes igatses oma kodumaa
rohelisuse ja künkliku maastiku järele. Lopsakad aiad pakkusid
jahetat varju Babüloni ümbritseva kõrbe põletava kuumuse eest
ning olid alati külastajatest tulvil.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Siin on kujutatud vee pumpamise süsteemi

1.3 Zeusi kuju

Aastal 433 e.Kr. valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias

kreeka jumalate kuninga Zeusi suurejoonelise kuju. Kuju paiknes
sellele spetsiaalselt ehitatud templis ja peagi hakati pidama seda
üheks maailmaimeks. Muistsetel kreeklastel oli see kuju
täiuslikkuse sümbol ning igal aastal käis tuhandeid inimesi selles
Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas.

(www.hot.ee/maailmaimed/)
-

1.3.1 Hindamatu kuju

Kuju oli hindamatu, sest oli suurte mõõtmetega ja valmistatud

kallitest materjalidest. Zeusi keha oli tahutud elevandiluust.
Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest
kalliskividest. (Dorling Kindersleyi “MAAILMAIMED”,
Suurbritannia 1988 a.)

1.3.2 Kuju mõõtmed

Zeusi kuju kattis ära kogu tema templi külglöövi. Tolle aja
kirjutajate sõnul oli kuju 12 meetrit kõrge ja oleks kuju saanud
püsti tõusta, oleks ta pea läbi katuse ulatunud.

1.3.3Kuju iseloomustus

Zeusi kuju paremal peopesal oli kreeka võidujumalanna Nike

miniatuurne kuju. Nike kuju oli samuti elevandiluust ja kullast.
Zeusi kuju vasakus käes oli särav skepter, mille otsas oli kotkas-
võimu sümbol. Zeusi kuju istus uhkel troonil, mis oli valmistatud
seedripuust. Troon oli kaetud kulla, elevandiluu, eebenipuu ja
vääriskividega.
1.4 Artemise tempel
Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli
vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose,
ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi
siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju,
mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud
tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui
kaugelt. (www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne

templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber
ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta
hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada.
Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja
kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur
ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi
ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.
(www.hot.ee/maailmaimed/)

1.4.1 Templi kirjeldus

Artemise tempel oli oma aja üks suuremaid ristkülikukujulisi

templeid. Templi laius oli 52 meetrit (170 jalga) ja pikkus 112
meetrit (366 jalga).

Artemise templil oli 127 sammast, mida kaunistasid keerulised

skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid.

Väike osa templist on säilinud tänapäevani.

1.4.2 Templi ehitamine

Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida

massiivseid sambaid pikkusega 20 m (65 jalga) ja läbimõõduga 3 m
(10 jalga) asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui
templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid
aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete
kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui
ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga. Sambad raiuti paljalt

marmorist. Viimasena tehti katus. Nüüd said tööle hakata
skulptorid. Nad katsid templi kunstiteostega, mis selle ka kuulsaks
tegi.

Sambad laoti kokku umbes 12 kiviplokist, mis laoti teineteise peale.

Samba alumine kivi skulptuuriti enne ehitamist. Lõppviimistlus
toimus juba valmis samba kallal.

1.5 Halikarnassose Mausoleum

Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes osas
4.sajandil e.K.r. Ta oli auahne kuningas ning ründas paljusid
naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma vallutusretkedelt saadud
rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose.
(www.hot.ee/maailmaimed/)

Enne surma otsustas kuningas Mausolos ehitada endale

suurejoonelise hauakambri. Ehitustega tehti algust ja rahaga
kokku ei hoitud. Sellest tuli nii suurejooneline ehitis, et seda
hakati kuninga nime järgi kutsuma mausoleumiks.

Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks.

1581.aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

1.5.1 Mausoleumi ehitamine

Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga

kui ta 353.aastal e.K.r suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse
lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks üheaegselt nii

tempel kui hauakamber. (www.hot.ee/maailmaimed/)

Mausoleum oli kaetud valge marmoriga ja oli kolme korrusega.

Ülemisel korrusel oli sammastest ja skulptuuridest piiratud tempel

Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 m (10 jala) kõrgune

suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost
ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega
triumfivankris. Kuju fragmendid, sealhulgas triumfivankri 3,8 m
(12,5 jalga) läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis.

(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)
1.6 Rhodose koloss
Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose
saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat
kaitsmist sissetungijate vastu 304.aastal e.K.r püstitasid
rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu
suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Koloss tähendas kreeka keeles esialgu raidkuju, mis oli

elusuurusest suurem.

Keegi ei tea täpselt kus ja kuidas paiknes koloss, kuid arvatakse,

et see seisis sadama sissepääsu juures nii, et laevad sõitsid selle
jalge vahelt läbi. Loogilisem on siiski kui see seisis kaldal näoga
merele.

1.6.1 Kolossi ehitamine ja väljanägemine

Enamus mida me teame Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja

kirjutajate teateil. Kuju püstitas kreeka kuulsa kujuri Lysippose
õpilane Chares. Ühtede kirjalike andmete kohaselt kasutati kuju
ehitamiseks 12,7 tonni pronksi ja 7,6 tonni rauda.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Kuju püsis kõigest 66 aastat, kui ta maavärina tagajärjel

merepõhja uppus.

Kujul oli päikese kiired, mis sümboliseerisid Heliose

päikesejumalaks olekut.

Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud

pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis oli ainult kolossi väliskiht ehk
"nahk" tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse
raudsõrestiku ümber. Huvitav on teada, et New Yorgi sadamas
paiknev Vabadussammas ehitati sadu aastaid hiljem samal viisil,
millest järeldub, et kolossi ehitamisel kasutati oma aja eesrindliku
meetodit. (www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)
Rhodos oli iseseisev saar, mida tahtsid vallutada kreeklased. Kui
rhodoslased võitsid sõja, said nad oma valdusesse laevad ja relvad,
mis kuulusid kreeklastele. Nende asjadega nad maksidki kolossi
ehitamise eest.

Kolossi asetsemis-, ja kujuvõimalused

1.7 Pharose tuletorn Aleksandrias
Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli
Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks.
See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning pealegi
võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale.
(www.hot.ee/maailmaimed/)

Tuletorni nimetus tuleb Pharose saarelt millele ta ehitati. Saar

asus väljaspool Aleksandriat ja oli sadamaga ühenduses teetammi
kaudu.

1.7.1Tuletorni ehitus ja arvatav väljanägemine

Vanade kirjutajate ütlemise järgi olevat tuletorn 122 meetrit (400

jalga) kõrge.

Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks

oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli
kaheksanurkne ja ülaosa silindriline.
(www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)

Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli nii
hele, et see paistis merele 56 km kaugusele.
(www.hot.ee/maailmaimed/)

Aastal 1326 p.Kr sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti

kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus. Muistse
Pharose tuletorni vundamenti võib kaasajal näha seal, kus seisab
Quait Bay Fort. (www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm)
 Sisukord

1. Sissejuhatus

2. Maailaimed

3. Giza püramiidid

4. Semiramise rippaiad

5. Zeusi kuju

6. Artemise tempel

7. Halikarnassose mausoleum

8. Rhodose koloss

9. Pharose tuletorn Aleksandrias

10.Kokkuvõte

11. Kasutatud kirjandus

 Sissejuhatus

Mina valisin selle teema, kuna mul on raamat seitsmest

Maailmaimest ja asi on mulle tuttav. Loodan, et saan teada palju
uut Maailmaimede kohta ja, et see töö meeldib lugejale.
 Kokkuvõte
Aastatuhandete jooksul on inimesed koostanud nimekirju maailma
suurimatest vaatamisväärsustest. Kõige kuulsamad neist on seitse
maailmaimet. Seitse Maailmaimet olid vanaaja hiigelehitised, mida
on raskusi tänapäeval järgi teha. Mina ise sain seda tööd tehes
palju targemaks ja imestan siiamaani, kuidas vanaajal niisuguste
ehitistega lagedale tuldi.
 Kasutatud kirjandus

1. Internet (www.hot.ee/Maailmaimed/).

2. Internet (www.miksike.ee/referaadid/7Maailmaimet.htm).

3. Internet (www.zone.ee/kennet/7_maailmaimet.htm).

4. Dorling Kindersley raamat “Maailamaimed”, välja antud 1996

kirjastus “Varrak”