LT Kogumik I

I
OSA
Lbivad teemad
ppekavas ja nende
rakendamine koolis
Kultuuriline identiteet
Teabekeskkond
Tehnoloogia ja innovatsioon
Vrtused ja klblus
Tartu likooli haridusuuringute ja

ppekavaarenduse keskus
2010
Kogumik on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel
Koostaja ja toimetaja
lle Luisk
Keeletoimetajad
Katrin Soon
Juta Klettenberg
Tehnilised toimetajad
Liisa Aru
lle Luisk
Autoriigus
Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus 2010
ISBN
978-9985-4-0597-0
Sisukord
Sisukord.......................................................................................................................................... 3
Saateks (lle Luisk, Aivar Ots) ..................................................................................................... 8
Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses (lle Luisk, Aivar Ots) .......... 10
1. ppekava lbivate teemade arendamine Eestis .................................................................... 13
2. Lbivate teemade rakendamine koolides .............................................................................. 17
Lbiv teema "Kultuuriline identiteet"
Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis (Aune Valk) ....................................................... 22
1. Mistetest .............................................................................................................................. 22
2. Mitmekultuurilisus ................................................................................................................ 28
2.1. Akulturatsioon ja kohanemine ....................................................................................... 28
3. Kultuurierinevused ja sallivus ............................................................................................... 31
3.1. Kultuuridimensioonid..................................................................................................... 32
3.2. Vrtused ........................................................................................................................ 34
3.3. Suhtumine aega .............................................................................................................. 35
3.4. Ruumisuhted................................................................................................................... 36
3.5. Stereotpsed kultuurierinevused .................................................................................. 37
3.6. Stereotpide muutmine ................................................................................................ 40
Keelekmblusprogramm kui nide kakskeelse ppe toetavast mjust rahvusliku ja
riigiidentiteedi tekkel (Irene Kosaar) ....................................................................................... 46
1. Keelekmblus Eestis ............................................................................................................. 46
1.1. Keelekmblusprogrammi alustala koost ja tasakaalustatud ootused ...................... 47
2. Keelekmblusprogrammi toimimise reeglid ......................................................................... 50
2.1. pilase keeleline areng keelekmblusprogrammis identiteedi kujunemise kindel alus
............................................................................................................................................... 50
2.2. Keelekmblus ja kultuuriline identiteet ......................................................................... 52
2.3. Kuidas toetab keelekmblus riikliku identiteedi kujunemist? ....................................... 53
2.3. Keelekmblus ja pritolukultuur .................................................................................... 54
2.4. Mitmekultuurilisus keelekmbluse kaudu ..................................................................... 55
Primusmuusika kultuurilise identiteedi loojana koolis August Pulsti pistu tegevuse
nitel (Sofia Joons) ...................................................................................................................... 58
1. August Pulsti pistu primuskultuur i ppe toetajana ........................................................... 59
1.1. Primusmuusika teekond koolidesse .............................................................................. 59
2. Primusmuusika ppimine ja petamine............................................................................... 62
2.1. Primusmuusika ainetundides ja erinevate oskuste kujundamisel ................................. 62
2.2. Primusmuusika kui vimalus ainete limimiseks ........................................................ 63
2.3. Primusmuusika tunnivlistes pikeskkondades ........................................................... 64
3. Primusmuusika petamise metoodikast matkimismeetod ja mluphine musitseerimine
................................................................................................................................................... 65
Religioon pilase identiteedi kujundajana (Toomas Jrgenstein)........................................... 69
1. Usuline seestumus ............................................................................................................. 69
2. Kindel maailmavaade ............................................................................................................ 71
3. Maailma mtestamisest ......................................................................................................... 72
Lbiv teema "Teabekeskkond"
3
Teabekeskkond kui lbiv teema milleks ja kuidas? (Kadri Ugur) ....................................... 75

1. Phimisted ........................................................................................................................... 77
2. Lbiv teema Teabekeskkond ainekavades ......................................................................... 80
2.1. pikeskkonna korraldus ................................................................................................. 81
2.2. Valikained ...................................................................................................................... 83
2.3. Limivad loovtd ......................................................................................................... 84
2.4. Koolist vljapoole ulatuvad koostprojektid................................................................ 84
2.5. Huviringid ja koolimeedia .............................................................................................. 85
2.6. ritused ja aktsioonid..................................................................................................... 86
Mlumng Meediamull meediapdevuse kujunemise toetajana (lle Mller, Kristiina
Rattasepp) ..................................................................................................................................... 89
1. Mlumngu Meediamull eesmrgid .................................................................................. 89
2. Meediamulli ajalugu .......................................................................................................... 90
3. Mlumngu sisuline lesehitus ............................................................................................. 91
4. Nidislesanded ja lesannete eesmrgid ............................................................................. 92
5. Mlumngu korraldamise kaudu saavutatud tulemused ....................................................... 96
Meediamajandus: phimisted arutelude toeks (Ulrike Rohn, Kadri Ugur).......................... 97
Kriitiline lugemine (Kadri Ugur) .............................................................................................. 101
1. Verbaalse teksti kriitiline lugemine..................................................................................... 103
2. Visuaalse ja audiovisuaalse teksti kriitiline lugemine......................................................... 105
Informatsiooniline enesemramine kui ks teabekeskkonnas toimetuleku
vtmekontseptsioonidest (Halliki Harro-Loit) ........................................................................ 107
Lbiv teema "Tehnoloogia ja innovatsioon"
Tehnoloogia ja innovatsioon lbiva teemana koolis (Aimur Liiva) ....................................... 112
1. Tehnoloogia ja innovatsiooni mistete ksitlus .................................................................. 112
2. T- ja tehnoloogiapetus riiklikus ppekavas ................................................................... 114
3. Tiigrihppe Sihtasutus kui koolide tehnoloogia ja innovatsiooni tugiorganisatsioon ........ 115
4. Tehnoloogia ja innovatsioon teistes ppeainetes ................................................................ 117
Haridustehnoloogia ja kool (Ingrid Maadvere) ....................................................................... 119
1. E-ppekeskkonnad .............................................................................................................. 119
2. Kvaliteetsete e-ppematerjalide leidmine ........................................................................... 122
2.1.Otsimine veebist ............................................................................................................ 122
2.2. Kvaliteedinuded ......................................................................................................... 124
3. ppematerjalide loomine .................................................................................................... 125
3.1. Enesekontrollitestid ...................................................................................................... 125
3.2. Autoriigused ............................................................................................................... 126
3.3.Web 2.0 ppets .......................................................................................................... 127
4. Haridustehnoloogilised soovitused lbiva teema realiseerimiseks ..................................... 129
Spruskoolide programm kui innovaatiline klassiruumi avardaja (Elo Allemann) ........... 130
1. Milline on veebiphine koostprojekt ja kuidas leida sobiv teema? ................................ 132
1.1. Programmiga liitumine on lihtne.................................................................................. 133
1.2. petaja profiil eTwinning portaalis ............................................................................. 134
1.3. Koostks sobiva partneri otsimine ............................................................................. 135
1.4. Kuidas alustada projektitd? ...................................................................................... 136
4
2. Spruskoolid Euroopas/eTwinning kui haridusuuenduslike petajate vrgustik ............... 138

2.1. eTwinning peaauhind ja aastakonverents ..................................................................... 138
2.2. Niteid projektidest ...................................................................................................... 138
Koolirobootika kui tehnoloogia ja innovaatilise ppe nide (Heilo Altin) ........................... 142
1. Koolirobootika eesmrk ...................................................................................................... 142
2. Koolirobootika vahendid ..................................................................................................... 143
Inseneriklubi tegevus tehnoloogia ja innovatsiooni teema toetajana koolis (Edmund
Laugasson).................................................................................................................................. 145
1. Inseneriklubi eesmrgid ja nende rakendamine .................................................................. 147
1.1. Tegevused ja meetodid ................................................................................................. 147
2. Praktilise tegevuse nited RVG inseneriklubist .................................................................. 148
3. Ideed tulevikuks .................................................................................................................. 150
Innovaatiline ettevtlus koolis (Pilvi Kolk) .............................................................................. 152
1. Innovatsioon igapevaelus .................................................................................................. 154
1.1. Tooteinnovatsiooni nited ............................................................................................ 154
1.2. Protsessiinnovatsiooni nited ....................................................................................... 156
1.3. Organisatsiooniline innovatsioon ................................................................................. 157
1.4. Turundusinnovatsioon .................................................................................................. 158
1.5. Mned valesti reklaamitud leiutised, millest on teisel katsel saanud innovatsioon 158
1.6. Mned tnapeva probleemid, millele otsitakse lahendust ja milles vime ige pea
innovatsiooni oodata .......................................................................................................... 159
1.7. Mis ei ole innovatsioon ............................................................................................... 160
1.8. Eesti ja innovatsioon .................................................................................................... 160
2. pilaste innovatsioon ja ettevtlus ..................................................................................... 162
2.1. Ettevtluse alustamine: kuhu prduda?...................................................................... 162
2.2. Heade ideede patenteerimine ....................................................................................... 163
3. Leiutajate konkurss innovaatilisuse toetajana ..................................................................... 165
3.1. pilaste leiutised .......................................................................................................... 166
4. Praktilisi niteid ppemeetodidest, mis aitavad tsta huvi innovatsiooni ja uuendamise vastu
................................................................................................................................................. 167
4.1. Innovatsioon loodusainetes (matemaatika, bioloogia, geograafia, fsika, keemia) ... 167
4.2. Innovatsioon ja kehaline kasvatus ................................................................................ 168
4.3. Innovatsioon kunstiainetes (muusika- ja kunstipetus) ............................................... 168
4.4. Innovatsioon sotsiaalainetes (inimesepetus, hiskonnapetus, ajalugu, eesti keel,
kirjandus, vrkeeled) ......................................................................................................... 169
4.5. Innovatsioon tehnoloogiapetuses (ksit) ................................................................ 170
Lbiv teema "Vrtused ja klblus"
Vrtuskasvatuse mudelit otsimas (Olga Schihalejev, Aive Pevkur)..................................... 174
1. Kas vrtuskasvatus kuulub ja sobib kooli? ........................................................................ 174
2. Miks peaks kool tegelema vrtustega? .............................................................................. 175
3. Vrtuskasvatuse eesmrgid ............................................................................................... 179
4. Vrtuste ja hoiakute kujundamine ..................................................................................... 181
5. Erinevad lhenemised vrtuskasvatusele .......................................................................... 183
6. Vrtuskasvatus erinevates ppeainetes.............................................................................. 186
Koostine tund kui vrtuskasvatuse meetod koolis (Meedi Neeme) ................................... 190
1. Kool on vrtuskeskkond .................................................................................................... 190
5
2. Kokkulepped ja koost vrtuskasvatuse osana............................................................... 192

3. Koost lhtealus - positiivse enesehinnangu toetamine .................................................... 194
4. Koostine tund on turvaline ja pilasekeskne ..................................................................... 195
5. Vastupanuga toimetulek ...................................................................................................... 196
6. Koostise tunni etapid ......................................................................................................... 198
7. Kuulamise olulisus .............................................................................................................. 201
8. petaja kui vrtuste ja hoiakute arengu toetaja ................................................................. 203
9. ppimise vrtustamine ...................................................................................................... 206
Koolikultuur vrtuste ja hoiakute kujundajana (Lemme Randmaa) ................................. 208
1. Tervitamise rituaal on see vrtuskasvatuse osa? ............................................................ 210
2. Vahetund dungel vi pgatud psastega park? ............................................................ 211
3. Viisakuse olulisusest ........................................................................................................... 212
4. Autonoomia vrtus vi probleem? ................................................................................. 213
5. Karistamine versus motiveerimine ...................................................................................... 214
5.1. Mrkused koolikultuuri osa? ..................................................................................... 214
6. Klassijuhataja kui vrtuste kujundaja argipev ................................................................. 216
6.1. Klassijuhataja kui suunaja ............................................................................................ 217
6.2. Klassijuhataja kommunikatsioonijuhi rollis ................................................................. 218
7. petaja peamine ksimus kuidas ma hakkama saan? ...................................................... 220
Kuidas kujundada vrtuskasvatuse abil arusaama heategevusest kui loomulikust elu osast
(Merike Kaunissaare) ................................................................................................................. 222
1. Kodanikuhenduste ja riigi roll vrtuste kujundajana ....................................................... 223
2. Kooli roll vrtuste kujundajana ......................................................................................... 224
3. Kokkupuude kodanikuharidusega ....................................................................................... 226
4. Mrkamisest tegutsemiseni - kuidas teha head? ................................................................. 227
5. Teabekeskkonna mju ......................................................................................................... 229
5.1. Avalik arutlus meedias juab kooli .............................................................................. 229
6. ppet saab olla heategevusprojektile abiks .................................................................... 231
6.1. Puudega laps koolis kuidas aidata? ........................................................................... 232
7. Lhedalseisvate probleemide juurest kaugemate juurde ja tagasi ....................................... 233
7.1. Kogukonnatunde kujundamine .................................................................................... 235
7.2. Arendav vabatahtlik tegevus ........................................................................................ 236
8. Sotsiaalne ettevtlus koolivlise tegevusena....................................................................... 238
Maailmakodaniku vrtuste kujundamine koolis (Johanna Helin) ..................................... 240
1. Maailmahariduse phimtted ppekavas ............................................................................ 242
2. petaja ja kooli roll maailmahariduses ............................................................................... 244
3. Mitmekultuuriline eestlus .................................................................................................... 247
4. Maailmakodaniku vrtused erinevatel kooliastmetel ........................................................ 248
5. Konkreetseid niteid maailmahariduse teemade limimiseks ppeprotsessi ...................... 251
LISAD
Lisa 1 Lbivate teemade seletus ppekava ldosas, vrdlevalt 2002. a ppekavas ja 2010.a
ppekavas .................................................................................................................................... 257
Lisa 2 Eesti riiklike ppekavade (alates RK 2000 projektist) ldosade ainelesed
komponentide, sh lbivate teemade arendamine ......................................................................... 259
Lisa 3 Lbivate teemade rakendamise planeerimise maatriks .................................................... 263
6
Lisa 4 Lbivate teemade vrdlus 5 riigi nitel ............................................................................ 264

Lisa 5 Vljavtted ekspertide hinnangutest lbivate teemade rakendumise kohta ..................... 266
Lisa 6 Riiklikus strateegias Sstev Eesti 21 soovitatavate aineleste eesmrkide ja 2010. a
RKi lbivate teemade jaotuse vrdlus ...................................................................................... 274
Lisa 7 2010. a RKi lbivate teemadele vastav ELi vtmepdevuste sisu ................................ 275
Lisa 8 Lbivate teemade lhtedokumente ................................................................................... 278
Lisa 9 Lbivad teemad RK 2010 phikooli ppekava ainevaldkondade kirjeldustes .............. 278
Saateks
Sissejuhatus
Saateks
lle Luisk, Aivar Ots
Kesolev
artiklikogumik
on
meldud
petajatele,
koolijuhtidele,
koolide
partnerorganisatsioonide esindajatele ning kigile teistele, kes tegelevad lbivate teemade

petamisega vi nende petamise kavandamisega koolis. Koolides on lbivate teemade
rakendamist praktiseeritud tnaseks pea neliteist aastat. Sellele ppe- ja kasvatust osale
taaskord keskenduma ja kogumikku avaldama ajendasid sisseviidud muudatused riiklikus
phikooli ppekavas. Uuendatud ppekava tpsustas juba praegu koolides ksitletavaid lbivaid
teemasid ja nende rakendamise phimtteid. Lisaks kaasati ppekavasse ka uusi lbivaid
teemasid, mille puhul senist koolide tegevust on iseloomustanud pigem koha peal toimunud
ppet mitmekesistamine ning vastavate tegevusphimtete ja tavade rakendamine, osalemine
mnes innovatsiooniprojektis vi arendustegevusele orienteeritud vrgustikus.
Jrgnevates artiklites vetakse vaatluse alla neli lbivat teemat. Kahe puhul on tegemist uute
teemadega, milleks on Kultuuriline identiteet ja Vrtused ja klblus. Teised kaks on aga
senise lbiva teema Infotehnoloogia ja meediapetus edasiarendused, mille nimetusteks on
saanud vastavalt Teabekeskkond ning Tehnoloogia ja innovatsioon. Need neli teemat on
kogumikus toodud esile eeldades, et nende ndne esitus ppekavas peaks ajendama koolides nii
vastavate teadmisalade ja meetodite tundmappimist kui ka viiside leidmist nende ppets ja
igapevases koolielus rakendamiseks. Valikut tehes on eeldatud sedagi, et ndsel kujul on
tegemist teemadega, mille puhul Eesti ldharidusppeasutustes puudub veel koondav ettekujutus
rakendatavatest teoreetilistest ksitustest ja metoodikast.
Kindlasti ei olnud kogumiku ettevalmistamisel tegemist n- thjalt kohalt alustamisega. hel vi

teisel moel on kik tutvustatavad lbivad teemad juba osaks tnasest petusest ja kasvatusest
koolides. Kogumiku koostamisel oli vimalik kaasata likooli ppejude, kelle tegevusala ja
uurimishuvi seostub vastavate valdkondadega, ning mitmeid koolipetajaid, kes oma ts on
vtnud sihiks kujundada ja propageerida he vi teise teemadega seotud mtteviise ja praktikaid.
Lisaks oli vimalik kaasata mitu haridusuuenduslike projektide eestvedamisega seotud
8
Saateks
spetsialisti, kes jrgnevates artiklites tutvustavad oma tegevusalast lhtuvaid vimalusi nende
lbivate teemade rakendamiseks.
Kogumik on vastavalt ksitletavatele teemadele jaotatud nelja ossa. Iga lbiva teema puhul on
esmalt esitatud artikkel, mis tutvustab lhemalt teema kontseptsiooni, selle tagamaid ning ldisi
ppe- ja kasvatusts ksitlemise vimalusi. Neid levaateid tiendavad tegevpetajate ja
teemakohaste projektide lbiviijate artiklid, mis tutvustavad seniseid kogemusi antud vallas ja
esitavad lugejale erinevaid niteid sellest, kuidas lbiva teema rakendamisele oma koolis viks
lheneda. Mitmed autoritest on isiklikult osalenud ppekava koostamisel. Kogumik pakub seega
lugejale nii teadmisi kui ka praktikute kogemusi. Eraldi tuleb siinkohal rhutada, et kogumiku
eesmrgiks ei ole ra mrata vi piiritleda antud lbivate teemade ksitlemise viisi. Taotluseks
on teadvustada ppekavas vljendatud eesmrkide taustaks olevaid probleeme ja kavatsusi ning
neid mtestavaid ksitusi. Loodetavasti aitab see lugejal oma ts leida paremaid lhenemisi
neis ksimustes pilaste jaoks oluliste vrtuste, teadmiste ja oskuste kujunemise toetamiseks.
Kogumiku juurde kuuluvas lisas esitatakse valik lbivate teemade kontseptsiooni arendamise
kigus koostatud ning kasutatud materjalidest. Need materjalid on abiks lbivate teemade
rakendamise planeerimisel koolis. Lisas on toodud ka vljavte lbivate teemade osast ppekava
ainevaldkondade kirjeldustes.
Enne valitud lbivaid teemasid tutvustavaid artikleid antakse levaade lhenemisest lbivate
teemade rollile kaasaegses ldharidusppes ning lbivate teemadega seotud arendustegevuse ja
nende rakendamise protsessist.
Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

lle Luisk, Aivar Ots
Ootused kooliharidusele on kaasajal vga mitmekesised. Lapsevanemad ja pilased tunnevad

muret, kas koolis pitav valmistab noori piisavalt hsti nende tulevikuks ette. Inimesed, kelle
tegevus hlmab hiskonna muutuste jlgimist vi kavandamist, osutavad sellele, et selle
jtkusuutlikkus ja konkurentsivime paraneks, kui koolides prataks enam thelepanu vajalike
oskuste petamisele. ldhariduskoolides petatava vastu tunnevad huvi erinevad rhmad ning ka
nende soovid on erinevad. Sltumata rhmast, ei tunta sageli huvi ainuksi tnaste pilaste
emakeele- vi matemaatikahinde vastu (kuigi selliseid tulemusi kogetakse endistviisi vga
thtsana), vaid ka sellistes ksimustes, kas pilastel kujunevad oskused kaasinimesi mista ja
toetada, la lbi haridus- ja tturul, hoida end erinevate pahede, nnetuste ja haiguste eest vi
leida hine keel teiste kultuuride esindajatega jpm. Selliste ootuste mitmekesisus kajastub nii
meie igapevasuhtluses kui meediasnumites sna tihti.
Kirjeldatud nhtus viks kajastada ldist arusaama, et
(a) indiviidi ja hiskonna edukam
toimetulek sltub indiviidi mitmekesistest pdevustest, millest paljude kujunemist ei saa

taandada teatud distsipliinidest lhtuvate ainete ppimisele koolides, ning (b) veendumust, et ka
selliste mitte kindlatele ainetele omaste pdevuste levikut saab siiski just koolides asetleidva
ppe- ja kasvatustegevuse abil soodustada. Selline mtteviis on vetud omaks mitmete riikide
hariduspoliitikas ning vastavalt on otsitud viise, kuidas koolides defineerida tiendavaid petuse
ja kasvatuse valdkondi, mille sihiks on valdavalt reageerimine hiskonnas levivate riskidele ja
nende maandamine ning nii indiviidi kui hiskonna tasemel edasise parema toimetuleku
soodustamine. Nii vidakse sihiks seada vitlus tervistkahjustavate eluviiside, ebavrdsuse
suurenemise, trjutuse vi vrandumisega riigi toimimisest, vi taotleda kodanike hulgas nt
paremal tasemel kaasaegsete tehnoloogiate mistmist ja oskust neid oma tegevuses rakendada.
heks levinud vtteks selliste tienduste lisamisel ppe- ja kasvatusts ongi ppekavades
lbivate teemade (Cross-Curricular Themes) mratlemine. Ehk teisisnu osutatakse ppekava
tekstides tavaprast ainepet tiendavatele prioriteetsetele valdkondadele, kus kooli tegevus
tervikuna peaks aitama pilastel kujundada valmisolekuid edukaks toimetulekuks.
10

ldjoontes saab eristada kaks lbivate teemade liiki. Esimene liik viitab teemadele ppeteema
thenduses ja ei hti otseselt traditsiooniliselt koolis petatavate ainetega: tervisekasvatus,
keskkonnasstlikkus,
inimigused,
kodanikuharidus,
meediapetus,
sstev
areng,
tarbijateadlikkus, kultuuridevaheline haridus, liiklusohutus. Teine liik viitab pdevustele, mida

taotletakse aineleselt: kommunikatiivsed oskused, pioskused, probleemilahendamine jne.
Mitmetes
Euroopa
riikides
on
eri
lhenemisviise
kombineeritud:
taotletakse
nii
kommunikatiivsete ja ldisemate sotsiaalsete oskuste arendamist, pioskusi, kui ka kodaniku-,

keskkonna- ja terviseharidust. Sltumata lbiva teema mratlemise viisist on sagedamini
tegemist selliste eesmrkide seadmisega ppetle, mille saavutamisel on oma osa mitme
ppeaine raames tehtaval tl. Samuti on lbivad teemad erinevalt aineppest suuremas ulatuses
suunatud hoiakute ja vrtuste kujundamisele, millega soovitakse mjutada pilaste eluviisi.
Tabavalt on erinevates riikide kogemuse phjal iseloomustatud lbivaid teemasid Euroopa
hariduse arendamise ja uurimisinstitutsioonide konsortsium CIDREE (Consortium of
Institutions for Development and Research in Education in Europe) formuleeringus, mille jrgi
on lbivad teemad teatud valdkonnad, mis on paremini omandatavad kahe vi enama ppeaine
kaudu ning neid vib ksitleda kolmes laiemas ja omavahel seotud kategoorias:
-
teemad, mis on suunatud positiivse kitumise, suhtumise ja vrtushinnangute arendamisele

pilases (tervisepetus, sotsiaalsus). Siin seatakse esile teemad, mida on raske petada he
kindla aine kaudu;
teemad, mida ei saa ksitleda kindlate ainete kaudu (keskkonnaharidus ja

meediapetus). Siin on phithelepanu oskuste, teadmiste ja mistmise arendamisel
integreeritud ppe- ja kasvatust kaudu;
pilaste
ainetest
sltumatud
phioskused
(nt
sotsiaalsed
ja
kommunikatiivsed
vljendusoskused), ppimisvalmidus ja probleemide lahendamisoskus; (Brooks, Granville,

Hooghoff, McAndrew, Maes, Robertson, Walker, 1998).
Lbiva teema kontseptsioon ei ole Euroopa riikide ppekavades enam uudis, kuid nende
kontseptsioonide kirjeldused nitavad, et nende sisu vib olla mitmekesine. Lbivate teemade
loeteludes esineb nii ppeaineid kui ka pikeskkonna erinevaid tasandeid limiv funktsioon (nt
Tervis ja ohutus kui inimesepetuse ppeaine komponent, aga ka koolikeskkonna kujundamise
phimte vi Tehnoloogia ja innovatsioon kui arvutipetuse vi tehnoloogiapetuse
komponent, aga ka kogu ppet kavandamise aspekt). Lbivate teemade sisu mitmekesisust
seletab seegi, et neid
elukeskkonna
poolt
kasutatakse oluliste ja aktuaalsete valdkondade, kiiresti muutuva

kaasa
toodud
innovatsioonivajaduse
rahuldamiseks.
Niteks
internetikeskkonna kiire areng, terrorism, vga kiire HIV levik jms nuavad niisuguse teadmuse
toomist haridusse, mida konservatiivne, ainekeskne petus hsti ei vimalda. Siiski on nii
11

tegelemine globaalsete probleemidega kui rahvusvahelistumine/intensiivistuv riikidevaheline
koost ajendanud rahvusvahelisi organisatsioone mratlema haridusalaseid eesmrke ja
rhuasetusi, mis ilmselt soodustavad eri hiskondades prama ldhariduskoolide ppes
thelepanu sarnaste uuenduste sisseviimisele. Eestiga seoses saab selliste nidetena vlja tuua
2001. aastal Euroopa Liidu haridusministrite poolt hariduses thtsustuvate valdkondadena
snastatud individuaalsuse, sotsiaalsuse ja majandusliku toimetuleku ning Euroopa Parlamendi
ja Nukogu poolt 2006. aastal soovitatud kaheksa elukestva ppe vtmepdevust. Viimane
raamdokument osutab, et Euroopa hariduspoliitikas on saanud domineerivaks lahenduseks
vtmepdevuste snastamine seostatult rakendusvaldkonnaga. Konkreetsed teadmised, oskused
ja hoiakud on vastavas dokumendis pdevuste kaupa kirjeldatud.
12
1. ppekava lbivate teemade arendamine Eestis

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis veti lbivad teemad phikooli ja gmnaasiumi riiklikus
ppekavas kasutusele juba 1996. aastal. 2002. aastal rakendunud uues ppekava versioonis
kirjeldati eelmisega vrreldes sna sarnast teemade ringi. Siis kuulusid sinna Keskkond ja
sstev areng, Talane karjr ja selle kujundamine, Infotehnoloogia ja meediapetus
ning Turvalisus. Kui 1996. aasta ppekava kirjeldas lbivaid teemasid vrdlemisi napilt ning
ilmselt vis neist vhemalt osade puhul eeldada soovi kiirelt juhtida ppets thelepanu uute
oluliste valdkondade petamisele aineppe krval, siis 2002. aasta ppekavas on lbivate
teemade roll ja seosed kooli ppet erinevate aspektidega enam lbittatud ning nende
teemade osas on vljatoodud ka selgepiirilisemad eesmrgid ja sihiks seatud pdevuste
kirjeldused. Mlemad ppekava versioonid ngid ette lbivate teemade ksitamist erinevates
ppeainete ning nende eesmrkide saavutamist eri ppet osade snergia lbi. Niteks 2002.
aasta ppekava, ksitledes lbivaid teemasid he olulise integratsiooni vahendina, kirjeldab
otseselt eri teemade seosed ppekava ldiste eesmrkide ja ppeainepdevustega.
Seega on 1990-ndate aastate teisest poolest Eesti ldhariduspingute korraldamisel kasutatud

lbivaid teemasid nii petuse kaasajastamiseks kui ppet erinevate osade soovitud koosmju
mratlemiseks samasugusel viisil nagu seda tehti samal perioodil mitmete arenenud riikide
uuendatud ppekavades. Lbivate teemade kasutuselevtmine ei thenda ainuksi muudatusi
ppekava tekstis. Oluline on propageerida uute snumite levitamist, luua ppematerjalid ja
vahendid, kujundada vimalused vajaliku oskusteadmise kujundamiseks ja levitamiseks jms.
Seni kasutatud lbivate teemade osas saab tuua mitmeid hid niteid nii loodushariduse,
infotehnoloogia - ja karjripetuse vallas, kus erinevate asutuste, projektide ja vrgustike
kaudu ressursse vahendades on suudetud luua koolides kasutatavaid vahendeid, koolitada
petajaid vi kujundada otse pilastele suunatud pivimalusi. Samuti on koolides kujunenud
omad tavad lbivate teemade ksitlemiseks. Samas tuleb tdeda, et siiani ei ole erinevate lbivate
teemadega seoses toimunud arendustegevusi tervikuna tpselt koordineeritud ning puudub
kllaldane levaade koolide tegevuse kohta teemade rakendamisel ja sealjuures saavutatud
tulemustest. Seda laadi teavet on siiani vimalik saada pigem eraldivetult kindla teema kohta,
kas siis arendustid suunavast keskustest, sama valdkonna ekspertidelt vi ka mningatest
uuringutest, mis on seni keskendunud pigem ksikute teemade ppets kaasamise viiside
selgitamisele.
13

Kesoleval aastal kinnitatud phikooli ppekavas esitatud lbivate teemade ppe- ja
kasvatusts ksitlemise phimtete ja teemade endi mratlemisega asuti Tartu likooli
ppekava arenduskeskuse juures tegelema 2005. aastal, mil alustati konsultatsioone erinevate
alade ekspertidega, et selgitada kasutatavate teemade ajakohasust ja seatud nuete sobivust
koolipraktikas.
arengukavadele
Samuti
ja
keskenduti
nii
haridusssteemide
Eestis
kui
levaadetele
rahvusvaheliste
ning
neis
organisatsioonide
toodud
soovitustele
ldhariduspingute eesmrkide ja valdkondade kohta. Vga oluliseks osutus suhtlemine

vimalike uute lbivate teemade vallas juba vastavasuunalisi ppetegevusi Eestis tutvustavate
organisatsioonide esindajate ning ekspertidega. Siiski ei leidnud 2006. a. koostatud projekt
kohest kasutamist ning t viidi lpule hiljem samas kohas, mis oli saanud uue nime - Tartu
likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus. Arendustegevuse teostamiseks loodi
keskuse juures ekspertidest tgrupp kuhu kuulusid Piret Jamnes, Imbi Henno, Annika Remmel,
Epp Vodja, Annika Kommsaar, Kardi Ugur, Mart Laanpere, Urve Sellenberg, Maie Alas, Pille
Valk ja Olga Schihalejev.
Lbivaid teemasid on phikoolis ppekavas senise nelja asemel kaheksa:

1. Elukestev pe ja karjri planeerimine,
2. Keskkond ja jtkusuutlik areng,
3. Kodanikualgatus ja ettevtlikkus,
4. Kultuuriline identiteet,
5. Teabekeskkond,
6. Tehnoloogia ja innovatsioon,
7. Tervis ja ohutus,
8. Vrtused ja klblus.
Teemade lplik nimekiri moodustus Eesti ja teiste riikide ppekavades toodud aineleste
elementide vrdluste ja petajate hulgas lbiviidud uuringu phjal ning eri valdkondade eksperte
hendanud lbivate teemade tgrupi omavahelise koost tulemusel. Seekordsel ppekava
muutmise ettevalmistamisel pti prata suurt thelepanu tehtava t lhtekohtade
mratlemisele ning visiooni loomisele lbivate teemade rakendamisest. Selleks, et tagada
lbivate teemade osas tehtavate muudatuste otstarbekus ja sihiprasus, olid arendustegevuse
eesmrgid jrgmised:
-
haarata lbivate teemade loendi kaudu ppekavasse tnases hiskonnas aktuaalsed teemad,
mille ksitlemine ei ole vimalik konkreetsete ppeainete raames;
14

-
leida lahendus probleemile, kus lbivate teemade ppetegevusse integreerimine on

ainekavade tasandil vhemrgatav ning nuab petajatelt suurt lisatd;
muuta lbivate teemade roll ppekavas paremini mratletuks nii ppekava erinevate
komponentide suhtes kui ka kooli ppetegevuse erinevate komponentide suhtes;
luua eeldused lbivate teemade sisukale rakendumisele koolis.
Nende eesmrkide jrgmise tagamiseks peeti vajalikuks (a) mratleda lbiva teema roll ppe- ja
kasvatustegevuse korraldamisel ning eritleda viisid, mille kasutamine kooli poolt lbiva teema
rakendamisel toetaks soovitud tulemuste saavutamist, (b) vtta arvesse erinevate riikide vastava
ala kogemused ning (c) seostada ppekava eelnu koostamise perioodil lbivate teemadega
tehtav t ainekavade arendustga. Lbivate teemade funktsionaalse rakendamise vimaluste
mratlemiseks viidi lbi anals, mille tulemusi kajastati artikli nol (vt Harro-Loit, Kello;
Ugur, Kiv, Luisk, 2007). Selle t tulemusel veti tegevuse aluseks jrgmised lhteseisukohad:
-
pdevuste kujundamiseks on vaja kooli ppekavas juda le ainepiiride: pitakse kogu

pikeskkonnas (ppevara, vahetund, kogu kooliruum);
lbiv teema ei saa olla asi iseeneses, niteks mingi uue ppesisu lisamise viis, vaid peab
olema vahend, mis aitaks pilaste koormust vhendada efektiivsuse tstmise (snergia
loomise) abil ning vimaldaks arvestada pdevuste vajalikkust kiiresti muutuvas hiskonnas.
htlasi veti ts arvesse, et kaasaegne ppeprotsessi kavandamine thtsustab eesmrke

ppesisu krval ja on orienteeritud seatud vljundite saavutamisele, vaatab tulevikku, toetub
integratsioonile ja partnerite vahelisele koostle (nii avaliku-, era- kui ka kolmanda sektori
institutsioonid), ning silitab avatuse arendustegevusele.
Arvestades neid raamtingimusi, kirjeldati kiki lbivaid teemasid avades iga teema sisu
jrgmiste
mrksnade
kaudu:
(1)
ppeaine
eesmrkidega
seonduv,
(2)
ppesisuga
(teemaksitlused) seonduv, (3) pitulemuste ja hindamisega seonduv (kohustuslikud ja

valikained), (4) kogu koolikeskkonnaga seonduv (sh kooli igapevane tegevuskorraldus ning
ainetevaheliste projektide ja uurimustega seonduv), (5) tunnivlise tegevusega seonduv, (6)
koolivlise tegevusega seonduv (koost partner-organisatsiooniga, kooli roll kogukonnas).
Sellisel viisil lbittatud rakendmaisvimaluste kirjeldused peaksid aitama paremini mista iga
lbittatud teema toimimist koolis tervikuna.
Ainekavade trhmadele viidi 2008-2009 lbi neli tseminari, mille sihiks oli vahendada
teadmisi lbivate teemade ksitlemisvimalustest ainekavades, neid analsida ning selgitada
vlja vimalikke murekohti lbivate teemade rakendamisel koolis. Samuti harjutati seminaridel
pitulemuste ning ainesisu seostamise meetodeid. Selle tulemusel arendati ja tiendati ppekava
15

ldosa lbivate teemade lisa, koostati lbivate teemade pitulemuste loend ning muudeti kohati
ka teemade kirjeldusi. Lbivate teemade sisu ja taotlusi veti arvesse nii ainevaldkonnakavade
eesmrkide kui taotletavate pitulemuste snastamisest. Ainekavade valmimise jrel korraldas
T keskus ka nende retsenseerimise lbivate teemade rakendamise seisukohalt. Selle tulemusel
tehtud ettepanekuid kasutati kavade tpsustamiseks
Oluliseks suunaks praeguses lbivate teemadega seotud ppekavats on toetavate

juhendmaterjalide koostamine. Kuigi mitme teema puhul on vhemalt osaliselt juba olemas
sobivaid materjale, hlmab uue ppekava teemade ring valdkondi, mis vajavad tiendavat
tutvustamist ja koolis kasutamiseks soovitatavate lhenemisviiside kirjeldamist. Ka kesolev
kogumik on koostatud hena neist vajalikest tugimaterjalidest.
Andes soovitusi koolides t korraldamiseks, on oluline omada ajakohast levaadet, kuidas

lbivate teemad rakendamise erinevaid viise on seni nnestunud kasutada. Haridus- ja
teadusministeeriumi tellimusel on Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse
keskuses kivitatud rakendusuuring Riikliku ppekava lbivate teemade rakendamise
strateegiad koolis. Uuringus on vetud vaatluse alal 2002. aasta ppekava lbivate teemadega
koolides tehtav t. Phieesmrgiks on uurida kooli kui terviku strateegiaid lbivate teemade
ksitlemisel - kuidas koolid on korraldanud ppekava lbivate teemade petamiseainetundides ja
kogu kooli tegevuses, milliseid struktuure on koolides selleks tarbeks loodud ning milliseid
ressursse lbivate teemade petamine koolidelt nuab.
16
2. Lbivate teemade rakendamine koolides

Selles kogumikus nii kirjeldatakse eri lbivate teemade taustaks olevaid ideid kui tuuakse niteid
kuidas kindlaid lbivaid teemasid viks koolis ksitleda. Seega vaadeldakse neis tekstides
konkreetsemaid vimalusi, mida koolides saab kasutada mnes valdkonnas aineleste
eesmrkide jrgimisel. Seega viks enne siin lhidalt ksitleda ldisi kooli ppe- ja kasvatusts
lbivate teemade rakendamise tasandeid ja sealjuures kasutatavaid meetmeid.
Nii nagu valdavalt Euroopas, kuulub ka Eestis lbivate teemade rakendamise viisi kujundamine
kooli pdevusse. Riiklikul tasemel on mratletud valdkonnad, tegevuse eesmrgid ja mned
ldised suunised, mida rakendamisel arvestada; lisaks toetatakse koolide tegevust lbi
innovatsiooniprojektide. Kool on siiski lbivate teemade rakendamisel see keskus, kes valib
endale sobivaima viisi, planeerides rakendamisega seotud tegevusi ja viies need ellu. Esmapilgul
vib lbivate teemade kaasamine ppes tunduda pelgalt aineppe teatud laiendusena ka nende
sihiks on aidata pilastel kujundada teatud teadmisi, oskusi, hoiakuid, vrtushinnanguid ja
kitumisnorme. Keeruliseks muudab aga lbivate teemadega tehtava t haldamise see, et paljud
eesmrgid on saavutatavad mitmete ainete ppimise koosmjus. Nii mnedki nt hoiakute ja
vrtuste kujunemist taotlevad eesmrgid eeldavad mitmekesisemat pilase keskkonna
kujundamist kui ainult ppesisu tiendamine ning valmisolekut ppe lbiviimisel paindlikult
reageerida hiskonnas aktuaalsetele ksimustele ning vtta arvesse pilaste igapevase elu
kogemusi. Lisaks puudutavad lbivate teemade eesmrgid vga erinevaid valdkondi, mis tekitab
ksimuse, kuidas tagada ts pilastega neid juhendavate tiskasvanute kllaldane
kompetentsus. Juba need ldised thelepanekud osutavad, et lbivate teemade rakendamine
eeldab kooli kui terviku pingutusi: petaja td oma ppet kujundamisel, petajate vahelist
koostd, kooli tasemel ppet ja koolikeskkonna organiseerimisel tehtavat td ning
mitmesugust koostd koolivliste partneritega. Tagamaks lbivate teemade realiseerumise kogu
kooli tegevuse kaudu on soovitav silmas pidada, et neist lhtutaks:
1. Fsilise pikeskkonna kujundamisel ja kasutamisel neis kohtades, kus kool saab seda
mjutada. pilased veedavad vga palju oma ajast pperuumides, muudes kooliruumides ja
kooli lhemas mbruses, samuti kasutavad nad kooliga seotud virtuaalseid keskkondi (kooli
koduleht, erinevad ppeprogrammid jms). htekokku on tegemist siin keskkonnaga, mis nii ise
(esemed, nende omadused ja korraldus) kui seal kooli personali poolt pakutavate eeskujude abil
ning kooli kogu liikmeskonnale suunatud kitumisnormide kaudu loob vimalusi pilastel
kogeda ja harjutada igapevaselt eri teemade sihtidele vastavaid tegevusviise.
17

2. Tehes koostd kooli tegevuste kavandamisel. Kompleksne tegevus eeldab erinevate poolte
kaasamist ja nende tegevuse koordineerimist. Lbivate teemade rakendamisel tuleb teha
koostd pilastel, petajatel ja teistel koolittajatel, kooli juhtkonnal, lapsevanematel ja kooli
hoolekogul ning erinevatel partneritel vljas pool kooli. Viimaste hulka kuuluvad kindlasti nii
KOV asutused ja kolmanda sektori esindajad, ent ka erinevad organisatsioonid, kes otseselt
pakuvad abi lbivate teemade ksitlemiseks koolis. helt poolt on tegemist praktilise
tkorraldusliku protsessiga, mis tagab lbivate teemade vallas ppe- ja kasvatust
sstemaatilise
organiseerimise.
Selline
tegevus
loob
ka
vimalusi
arendada
kooli
suhtlemiskultuuri, teadvustada ja vrtustada lbivate teemade valdkondi ja eesmrke.

3. ppe- ja kasvatustegevuses. Esmalt on selle osas tegemist aineppes ja ainetevahelistes
projektides lbivatest teemadest ajendatud lhenemiste kasutamisega ning otseselt vastavates
valdkondades toimuva petusega, mis lisaks aineppe elementidele hlmab ka nt
klassijuhatajatd ning erinevaid kooli ritusi ja klassivlist td. Arvestades mitmete teemade
keskendumist hiskonna/kooskonna toimimise ksimustele ning pilaste igapevasele eluviisile
ja nende poolt jrgitavatele vrtustele, on thtis, et petajad ja teised koolittajad oleksid
valmis igapevaselt erinevates olukordades reageerima sihipraselt, lbivaid teemasid toetaval
viisil, nt
- pilas(t)e ainealaselt vi ainevliselt tstatatud, intrigeerivatele,
provotseerivatele vi muidu kasvatuslikku huvi pakkuvatele ksimustele ja algatustele;
- pilas(t)e positiivselt vi negatiivselt silmatorkavale tegevusele;
- pevakajalistele sndmustele koolis vi vljaspool seda.
Koolis on heks lbivate teemade rakendamise nurgakiviks selle tegevuse oskuslik

koordineerimine. Sltuvalt kooli suurusest, tkorraldusest ja ttajate kompetentsusest vib
koordineerimisega tegeleda erinev arv inimesi. Lisaks koolis ttava personali koost
suunamisele on oluline luua kontakte koolivliste partneritega, kes saaksid lbivate teemade
ksitlemisel anda oma panuse. Partnerite vrgustikud vivad erinevates piirkondades olla
erinevad sltuvalt kohalikest vimalustest; varieeruda vib toetajate hulk kui ka valdkonnad, kus
kool vlist abi kasutab. Siiski on valdkondi, kus ptakse le riigi toetada koolide tegevust.
Niteks siseministeeriumi asutused on pdnud nnda kampaaniate ja koolituste kaudu toetada
turvalise ja ohutu kitumise edendamisele ning kuritegevuse ennetamisele suunatud petust.
Lbivate teemadega tehtava t korraldamisel tuleb hinnata, kuivrd kllaldane on petajate ja

teiste kaasatud ttajate valmisolek vastavate teemade kitlemiseks. Selliste hinnanguid tuleks
arvestada korraldades ttajate vahelist koostd ja kogemustevahetust ning kavandades
18

osalemist tienduskoolitustel. Eriti uuenduste sisseviimisel viks teadmiste ja kogemuste
puudumine takistada soovitud tulemusteni judmist.
Kokkuvte
Lbivate teemade tulemuslik rakendamine on suures ulatuses hstikorraldatud koost ksimus.
ppetegevuse eesmrkide ja kavandamise vahendina pakuvad lbivad teemad koolile
mitmekesiseid
vimlusi
omanoliste
lahenduste
abil
pilaste
vrtuste
ja
hoiakute
kujundamiseks ning anda oma panus parema hiskonna loomisel, kelle liikmed oleks edukamad
tnaste murede ja vljakutsetega hakkama saamisel.
Koolides ei ole lbivate teemade
rakendamine vras, kll aga on esile kerkinud mitmeid aktuaalseid valdkondi, millega
tegelemine on vaja llitada igapevasesse ppe- ja kasvatustegevusse. Soovime selleks sobivate
vimaluste leidmiseks ja ppets ra kasutamiseks ideid ning edu!
Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus soovib tnada lbivate teemade

arendustegevuses osalenud inimesi, kes andsid oma panuse lbivate teemade kontseptsiooni
loomisel: ekspertide trhma liikmed, Halliki Harro-Loit, Katrin Kello, Pille Kiv, Aivar Ots.
Samuti tname hea koost eest kiki kesolevas kogumikus kirjutanud autoreid, Elukestva
ppe Sihtasutus Innovet ja htlasi ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ppekava talitust, kes
ppekavat korraldajana on toetanud lbivate teemade osas tehtavaid arendustegevusi ning
olnud selles ts nii julgustajaks kui kriitiliseks partneriks.
19
Kasutatud materjalid
Brooks, G., Granville, G., Hooghoff, H., McAndrew, C., Maes, B., Robertson, R. ja Walker,
A. (1998). Across the Great Divides. Report of the CIDREE Collaborative Project on
Cross-curricular Themes. CIDREE.
European Parliament and Council (2006). Key competences for lifelong learning. Official
Journal L 394 .
Jrime, M. (2002). ppekavat valmistab ette lehomset kooli.
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=81580/Jurimae_15_02
_02.pdf
The Ministry of the Flemish Community, Department of Education (2002). Cross-Curricular
Themes: Conference Proceedings Brussels. 1112 October 2001. Brussels.
UNSCE. Sstvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia.
http://www.unece.org/env/esd/strategytext/strategyinEstonian.pdf.
ldharidusssteemi arengukava aastateks 2007-2013.
www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5676.
20
Lbiv teema: Kultuuriline

identiteet
Lbiva teema "Kultuuriline identiteet" ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist kultuuriteadlikuks

inimeseks, kes mistab kultuuri osa inimeste mtte- ja kitumislaadi kujundajana ning kultuuride
muutumist ajaloo vltel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga mratud
elupraktikate eriprast ning kes vrtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt
salliv ja koostaldis.
pilast suunatakse:
1) mistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
2) mistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koost thtsust hiskonna jtkusuutlikkuse kujundajana;
3) olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja
loomingusse, taunima diskrimineerimist;
4) tundma ppima ning vrtustama oma ja teiste kultuuride prandit ja eripra, toetudes erinevates
ainetes pitule ning seda ldistades, teiselt poolt ka omaalgatuslikult loetule, nhtule ja kogetule;
5) teadvustama ning tundma ppima mineviku ja ndisaja hiskondade kultuurilist mitmekesisust;
6) omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate
mjutuste kohta;
Lbiva teema "Kultuuriline identiteet" ksitlemine I kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel I kooliastmes on oluline pakkuda pilasele vimalust osaleda oma
kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. pilasel aidatakse juda
mistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. ppe ja kasvatusega kujundatakse
meie kultuuriruumis ldiselt tunnustatud kitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes
ning positiivset suhtumist sellesse. pilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse ldpilt oma
kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.
Lbiva teema "Kultuuriline identiteet " ksitlemine II kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel II kooliastmes on thtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja
inimeste suhtes ning vltida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. pitakse respekteerima erisusi ja
hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. ppes ja
kasvatuses leitakse vimalusi, kus ppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri
tutvustamiseks niteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu.
Lbiva teema "Kultuuriline identiteet" ksitlemine III kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel III kooliastmes on keskne aidata pilasel mista, et omaenda tugev kultuuriline
identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. pilasele pakutakse erinevaid vimalusi
omandada kogemusi ning svendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja
kultuurivaldkondadest, sealhulgas vimalust kaasa la kohalike kultuurisndmuste ettevalmistamises ja
teostamises.
Lbiva teema " Kultuuriline identiteet " ksitlemine gmnaasiumis.
Gmnaasiumiastme ppeprotsess toetab jtkuvalt omakultuuri vrtustamist, huvi ja eelarvamustevaba
ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. pilase teadmisi (Eesti ja maailma, eelkige Euroopa
Liidu liikmesmaade) erinevatest kultuuridest laiendatakse ja snteesitakse tervikuks ajaloo,
hiskonnapetuse, muusika, kunstiajaloo, filosoofia, religiooni ajaloo, kirjanduse, vrkeelte jm tundides.
Oluline on luua vimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti, meedia
teel kui ka vahetu kogemuse kaudu. pilasi julgustatakse arutlema selle le, mida toob endaga kaasa
elamine teises kultuuriruumis.
21
Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis
Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Aune Valk
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur
Kooli kontekstis on oluline teada, mida peaks petaja oskama mrgata ja teha, et pilane
kujuneks kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mistab kultuuri osa inimeste mtte- ja kitumislaadi
kujundajana
ja
kultuuride
muutumist
ajaloo
kigus,
omab
ettekujutust
kultuuride
mitmekesisusest ja kultuuriga mratud elupraktikate eriprast nii hiskonna kui terviku tasandil
(rahvuskultuur) kui ka hiskonna sees (regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jms kultuur;
subkultuur ja vastukultuur), vrtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on
kultuuriliselt salliv ja koostaldis (vljavte lbivate teemade juhendmaterjalist, T, 2009: 26).
Tartu likooli poolt koostatud lbivate teemade juhendmaterjalis on nidatud, kuidas kultuurilist
identiteeti saab ksitleda kigis ppeainetes. Kesolevas artiklis pratakse erilist thelepanu just
omakultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse vrtustamisele, samuti kultuuriliste erinevuste
mistmise ja sallivuse arendamisele.
1. Mistetest
Kultuur on ks neid nhtusi, mis eksisteerib kikjal meie mber ja hlmab igat indiviidi. Just
seetttu ongi kultuuri mistet vga raske heselt mratleda. Juba ammu ei defineerita kultuuri
kui ainult kirjandust, kunsti ja klassikalist muusikat. Kultuur peegeldub ka inimeste soengumoes,
riietuses, toidus, selles, kuidas eldakse tere ja jetakse hvasti, ning paljudes muudes detailides.
Meie oma kultuur on sageli nii omane, et seda ei osata mrgatagi. Igapevane tundub loomulik
ning harjumusprastest kultuurinormidest erinev kitumine nib kummaline, ebameeldiv,
hirmutav, paremal juhul huvi tekitav ning maailma rikastav. Enesestmistetavaks ei peeta
seejuures mitte ainult oma kultuuri, vaid ka seda inimesteringi, kes meie hulka kuuluvad.
Samas pole kultuuriliste meie-rhmade vahelised piirid ja lahterdused alati hesed. Kas
koolipere kui rhma hulka kuuluvad ka lapsevanemad? Kas maalt linna tulnud pilane saab olla
22

oma? Aga vene pilane eesti koolis? Kas saab olla heaegselt nii oma kui vras: eestlane ja
venelane, linnainimene, kelle juured on siiski maal? Millised piirid meie ja nende vahel on
jigemad, milliseid piire saab ksikisik (kooli kontekstis pilane) ise letada ning milles saab ja
peab kaasa aitama keegi teine (kooli kontekstis petaja)?
Gruppidevahelisi erinevusi analsides on kultuur ilmselt kige laiemalt ksitletud ja ka kige

mitmekesisemalt
mistetud
teema.
Sageli
vrdsustatakse
keele-,
rassi-,
usulised
ja
rahvuserinevused kultuurierinevustega. Ka kesolev artikkel rgib peamiselt etnilise pritoluga

seotud kultuurist. Samas vib kultuurierinevustena ksitleda ka erinevusi plvkondade vi
muusikaeelistuste vahel. Hollandi kultuuripshholoogi Ype Poortinga mratluse kohaselt on
kultuur jagatud piirangute kogum, mis limiteerib teatud grupile kttesaadava kitumisrepertuaari.
Need piirangud sisaldavad endas nii geneetilise vi kultuurilise lekande poolt pealesurutud
seesmisi piiranguid, kui ka kitsendusi, mille loovad koloogilised, sotsiaal-majanduslikud,
ajaloolised ja situatsioonilised tegurid.
Seega piiritleb kultuur teatud grupile ldiselt omased aktsepteeritavad kitumisviisid. Kultuure
vrdlevates uurimustes kattub kultuuri piir sageli geograafilis-poliitilise riigipiiriga, kuid
siinjuures jb tihti arvesse vtmata asjaolu, et erinevused he kultuuri vi riigi sees vivad olla
(ja reeglina ongi) suuremad kui erinevate kultuuride vahel.
Identiteet on samuti vga laialt kasutatav ja mitmethenduslik miste. See termin vib olla
gruppi vi indiviidi iseloomustav tunnus, nii unikaalsust thistav kui kuulumist kirjeldav.
Identiteedi all mistetakse nii enesemratlust (nt ma olen Treffneri Gmnaasiumi pilane), selle
enesemratluse thendust (ma olen uhke, et olen Mart Reiniku Gmnaasiumi pilane) kui ka
grupile omaseid sarnaseid vrtusi ja hoiakuid (ma olen vanematest suhteliselt sltumatu ning
koolikaaslastega htehoidev nagu kik No Reaalgmnaasiumi pilased). Vga lihtsalt eldes on
identiteet inimese arusaam iseendast ehk vastus ksimusele kes ma olen?1 Sellele ksimusele
vastamine eeldab ettekujutust nii oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest (personaalne
identiteet) kui ka sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (sotsiaalne
identiteet). Identiteet moodustab aluse, millelt lhtudes inimene suhtleb maailmaga ning
interpreteerib ja hindab nii enda kui teiste kitumist. Ehkki teaduskirjanduses tegelevad
identiteedi ja inimese mina uurimisega erinevad koolkonnad, vib neid misteid laias laastus
1
Ksimusele kes ma olen?, vastavad eesti keelt knelevad inimesed reeglina sotsiaalsetest identiteetidest lhtudes
(nt ma olen eestlane, petaja, ema). Seetttu kajastab identiteedi personaalset poolt paremini ksimus milline ma
olen?.
23

samastada. ks esimesi ja ka ehedamaid mina definitsioone prineb Ameerika pshholoogilt
William Jamesilt: Mina on kik see, mida inimene vib pidada enda omaks: mitte ainult keha
ja pshiline jud, vaid ka riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sbrad, reputatsioon ja
t, maa ja hobused, jaht ja pangaarve (James, 1890/1952:188). James leiab, et identiteeti vib
pidada mina psivuse ja samasuse tundeks, mis vimaldab tajuda tnast, eilset ja homset mina
htse tervikuna.
Kultuuriline identiteet on ks inimese sotsiaalsetest identiteetidest. Siinkohal vib rkida nii

keelelisest, usulisest, rassilisest, aga ka lihtsalt kultuurilisest erinevusest vrtuste, kommete ja
suhtlemisviiside omaprast. Kultuurilise identiteedi areng kulgeb lbi nelja staadiumi: suletud
identiteet (foreclosure), moratoorium, hajus (diffused) identiteet ja saavutatud (achieved)
identiteet. Suletud identiteeti iseloomustab tugev seotusetunne identiteedi aluseks olevate
vrtustega, kuid see seotusetunne on lahti mtestamata ja phineb kellegi teise (enamasti isiku
vanemate) maailmangemusel. Moratooriumi- ja hajusale staadiumile on omane kindla suuna ja
seotustunde puudumine. Kui moratooriumistaadiumis olevatele inimestele on iseloomulik
aktiivne identiteediotsing, siis hajusas staadiumis ei tunta selle teema vastu huvi. Saavutatud
identiteeti iseloomustab aga avastamis- ja otsustamisperioodile jrgnev mtestatud seotusetunne
(Marcia, 1966).2
Kultuurilisest identiteedist rkides, seda ppet vi muu tegevuse kigus kujundades tuleks
esmalt silmas pidada, et identiteet kujuneb dialoogis: see on defineeritud nii indiviidi/grupi enda
kui teise poolt, seega mjutab nt enamusgrupi suhtumine vhemuse identiteeti ja mingil mral
ka vastupidi. Seejuures vib vastureaktsiooniks halvustavale suhtumisele vi assimilatsioonile
kujuneda vastanduv identiteet. Lisaks on thtis silmas pidada, et grupi arvamus on oluline ka
seetttu, et identiteeti ei saa omada (vi on see vga keeruline) ilma, et teised grupiliikmed seda
tunnustaks. Nii on vga raske olla nt venelane vi kanadalane ja saada ka eestlaseks, kui
eestlased seda enesemratlust tunnusta. Niteks vastas ks teismeline Kanadas elav eestlane
Eestis olles ksimusele kes on eestlane?: Me and my friends and family, although Eesti
eestlased seem to disagree (Mina ja mu sbrad ning pere, ehkki Eesti eestlased nivad sellega
mitte nustuvat.) Vastaja tundis ennast eestlasena ja tenoliselt ei tekkinud Kanadas sellest
mingeid probleeme, kuid Eestis viibides pandi tema enesemratlus kahtluse alla. Kui soovime,
2
Pulkkinen ja Kokko (2000) on vlja pakkunud ka identiteedi staadiumite alternatiivse jrjestuse, nidates, et
identiteedi areng toimub pigem nende staadiumite suunas, kus ollakse oma valikule phendunud: suletud ja
saavutatud identiteet. Nii on nende autorite arvates identiteedi arengu staadiumite parem jrjestus hoopiski selline:
hajus identiteet, moratooriumiperiood, suletud identiteet ja saavutatud identiteet.
24

et rohkem inimesi saaksid omandada Eestiga seotud identiteedi, peavad eestlased muutuma
eestlase defineerimisel avatumaks.
Teiseks tasub meeles pidada, et eristatakse identiteedi hoiakulist ja kitumuslikku tasandit ehk
identiteedi sisemisi ja vliseid aspekte. On leitud, et immigrantide hulgas psib identiteedi
sisemine aspekt kauem muutumatult, mis thendab, et ehkki vliseid silmatorkavaid
identiteeditunnuseid ei pruugi esineda, on sisemine enesemratlus silinud ning selle eiramise
vi riivamise suhtes ollakse tundlikud.
Kolmandaks on oluline mista, et kultuuriline identiteet phineb hest kljest grupiuhkusel ja

teisalt enda eristamisel teistest gruppidest. Need identiteedi aspektid vivad olla omavahel
seotud vi ksteisest sltumatud. Samuti sltub konkreetsest grupist see, kui olulist rolli
uhkustunne ja eristamine mngivad. Nii on niteks eestlastele iseloomulik nii tugev etniline
uhkustunne kui ka eristamine ja reeglina on need omavahel seotud. Eesti venelaste hulgas on aga
eristamine nrgem ning grupiuhkus ja eristamine ei seostu omavahel. Enda grupi eristamise
rhutamine seostub negatiivsete hoiakutega teiste gruppide suhtes, samas kui etniline uhkustunne
seostub positiivse enesehinnanguga ning ei eelda tingimata negatiivset hoiakut teiste etniliste
gruppide suhtes. Seega on kultuurilise identiteedi arendamisel oluline rhutada just positiivseid
tundeid seoses oma grupiga, seejuures erinevaid gruppe omavahel vastandamata.
Kuigi potentsiaalselt on kigil inimestel mingi kultuuriline identiteet vi ka mitu heaegset

identiteeti, teadvustatakse enda identiteeti vga erinevalt. Eesti vanemate laps eesti koolis (eesti
ppekeelega Eesti koolis) ei pruugi oma kultuurilist identiteeti oluliseks pidada. Paljudel
enamusgrupi liikmetel ei kujune ka tiskasvanueas vlja nn saavutatud identiteeti. Nii vastatakse
teismeliseeas ja hiljemgi ksimusele, kas ja miks on thtis olla eestlane, vgagi sageli sarnaselt:
Ei, ma ei tea. Kui ma saaksin seda kuidagi valida, aga see ei ole ju kuidagi vimalik.
Ma ei oska telda, kui thtis, ma ei mtle just iga pev, kui thtis see on.
Ei kujutaks ennast kellegi teisena ette. Ilmselt ei ole oluline, kui ma vrdlen ennast kellegi teisega, siis
ma vrdlen ennast, mitte enda rahvust. Seda ma ikka teadvustan, et ma olen eestlane, aga see ei muuda
mu elus midagi.
Seevastu kahe kultuuri piiril elav inimene on sunnitud oma identiteedi peale sagedamini
mtlema. Niteks pilane, kelle vanemad on venelased vi ukrainlased ja kes pib eesti koolis,
vi ka lapsed, kelle vanemad on prit eri kultuuridest, peavad hel vi teisel viisil oma
kultuurilise kuuluvuse enda jaoks lbi mtlema. Reeglina leitakse kahe (vi enama) identiteedi
25

vahel tasakaal ning peetakse positiivseks vimalust valida kahe identiteedi vahel. Niteks vastas
ks noor Rootsi eestlane jrgnevalt:
26
Ma usun kll, et ma oleksin teist sorti inimene, kui ma oleksin ainult rootslane, see annab nagu teise
perspektiivi mulle, siin Rootsis. Saab nagu rohkem aru inimestest, kes tulevad teistest maadest ja et sul
ei ole ainult see Rootsi vaade, nagu rootslased vivad olla kitsarinnalised. Kuna mina olen mlemat, siis
mul on vimalus vaadata asju mitmest seisukohast.
Vimalus valida vib aga olla ka raske, eriti kui vanemad selle valiku raskeks teevad, nagu
mainis ks 23-aastane Rootsi eestlanna, kelle ema oli rootslane ja isa eestlane:
Isa tegi mulle juba vga varakult selgeks, et ma olen eestlane. Just isa, sest see oli tema jaoks nii
oluline! Kui ma noorem olin, siis ma tlesin alati, kui keegi ksis, et ma olen eestlane. Kuna isa tles, et
sa ei ole ldse rootslane, et sa oled eestlane, siis ma tundsin, et ma pean valima, aga seda mul ei ole ju
tarvis teha. Nooremana ma tundsin, et see oli nagu mingi identiteedikriis, et kas ma olen rootslane vi
eestlane. Kui ma olin 15, siis ma sain aru, et see on OK, ma vin olla mlemad.
Seni pole suhtumine ma vin olla mlemad Eestis kahjuks vga levinud. Tegelikult peab kll
le 2/3 eestlastest ja pea 85% venelastest heaegset kuulumist kahte kultuuri vimalikuks, kuid
palju skeptilisemad ollakse selles suhtes, et korraga saaks olla eestlane ja venelane.
27
2. Mitmekultuurilisus
Mitmekultuurilisusest kneldes on Eestis ilmselt kige suurema thelepanu all keeleerinevused
koolis: eesti ja vene keelt knelevate laste petamine heskoos.3 Samas ei tohi mda vaadata ka
neist lastest, kes valdavad eesti keelt (nt on prit kakskeelsest kodust vi on vliseestlased) ja
pivad eestikeelses koolis vi valdavad vene keelt (ukrainlased, valgevenelased jpt) ja pivad
venekeelses koolis, kuid on siiski eriprase kultuuriidentiteediga.
Identiteedi ning muude kultuuri- ja pshholoogiliste protsesside muutumist, mis leiavad aset
kahe kultuuri pikemal kokkupuutumisel, nimetatakse akulturatsiooniks. John Berry (1982) on
pakkunud vlja neli akulturatsiooni viisi: 1) integratsioon, mille puhul inimene on seotud
mlema kultuuriga ning kujuneb vlja kultuuriline kaksikidentiteet; 2) assimilatsioon, kus
ollakse seotud vaid enamusgrupiga ning mis thendab oma pritoluidentiteedi kaotamist ja uue
identiteedi omandamist; 3) separatsioon, mil inimene seostab end vaid oma pritolugrupiga, ja 4)
marginaliseerumine, mil juhul kaotatakse sidemed nii he kui teise grupiga (vt Joonis 1).
Venekeelne kool assimileeris nukogude ajal valgevene, ukraina jm pritolu lapsi sageli
venelasteks, eestikeelses koolis on assimileerimist objektiivsetel ajaloolistel phjustel vast
vhem ette tulnud. Assimileerumine ehk oma kultuuriidentiteedi kaotamine ongi ks suurimaid
ohte, mida vhemused suurema grupi keskkonnas elades ja ppides tunnetavad. Samas on see
vaid ks neljast vimalikust viisist teises kultuuris elamiseks.
2.1. Akulturatsioon ja kohanemine
Sltumata konkreetsest akulturatsiooniviisist on akulturatsiooni seostatud sotsiaalsete ja
pshholoogiliste raskustega, mis vivad suuresti varieeruda, ulatudes kultuuri ja sotsiaalsete
oskuste kiirest omandamisest kuni akulturatiivse stressi ja pshikahireteni. On leitud, et
pshholoogilised probleemid seostuvad eelkige marginaliseerumise, s.t kultuurilise identiteedi
kaotamisega, ning et kige vhem stressi kogevad integreerunud inimesed. Hilisemates
uuringutes (Ward & Kennedy, 1994) on tehtud vahet pshholoogilisel ja sotsiaalsel kohanemisel
ning leitud, et pshholoogiline kohanemine seostub eelkige just kindla grupiidentiteediga.
Kige vhem stressi kogevad integreerunud ja seejrel separeerunud inimesed, kige enam aga
3
Keskmiselt iga viies Eestis elav phikooli pilane, kelle kodune keel pole eesti keel, pib eestikeelses koolis (200517%, 2008-22%), mis omakorda thendab, et ca 5% eestikeelses koolis ppijatest ei valda eesti keelt emakeelena.
28

assimileerunud. Sotsiaalne kohanemine leiti aga olevat seotud eelkige enamusgrupi identiteedi
vljakujunemisega. Taas kogesid kige vhem raskusi integreerunud inimesed. Erinevalt
pshholoogilisest kohanemisest jrgnesid assimileerunud, siis marginaliseerunud ning seejrel
separeerunud.
1. ksimus
Kas oma kultuuriidentiteedi
silitamine on vrtus?
JAH
EI
2. ksimus
integratsioon
assimilatsioon
separatsioon
marginalisatsioon
Kas teiste gruppidega JAH

sidemete loomine on
vrtus?
EI
Joonis 1 Neli akulturatsiooniviisi (Berry, 1998)
On arvatud, et kige raskem on uue identiteedi omandamise ja vahetamise aeg. Samas vib
tegelik kohanemisprotsess sisaldada mitmeid stressitaseme kikumisi, mis sltuvad pigem
inimese isiksusest, iseloomujoontest, vanusest ning haridustasemest, samuti pritolugrupi
sotsiaalsest toetusest, vastuvtva grupi hoiakutest, teistest sotsiaalsetest ja majanduslikest
asjaoludest ning valitud akulturatsioonistrateegiast (Berry jt, 1988; Ward & Rana-Deuba, 2000).
Nii akulturatsioonistrateegia valimise kui kohanemise seiskohalt on rmiselt oluline mbritseva
keskkonna suhtumine. Kui ppekavas puudub kultuuriline mitmekesisus ning kaaspilased
suhtuvad erinevustesse eelarvamustega, siis on enesehinnangu silitamise huvides kasulik
assimileeruda (mis vib lihtsasti viia ka marginaliseerumiseni) vi vastanduda ja separeeruda.
Samas soosib enamuse avatud suhtumine teistesse kultuuridesse integratsiooni.
Seoses kaksikidentiteedi kujunemisega on lisaks eespool nimetatud akulturatsiooniviisidele vlja

pakutud ka sulandumise mudelit (LaFromboise, Coleman & Gerton, 1993), kus kaks
konkureerivat kultuuri moodustavad segunedes eriomaste karakteristikutega uue kultuuri. Seega,
nii nagu vivad areneda paralleelsed uued identiteedid, vivad olemasolevad identiteedid ka
kokku sulanduda. Selline protsess toimub paljude vhemusgruppidega, kes pikemat aega vral
maal elades kaugenevad oma pritolukultuurist. Pritolukultuuri elemente uude kultuuri pikkides
29

(vi vastupidi) moodustub uus htne identiteet. Nii viks rkida niteks eestivene kultuurist ja
identiteedist ning soomerootslaste identiteedist.
Oma erinevuse tajumine vib olla teismeliseeas raske katsumus. Just selleks, et lastel oleks
lihtsam uues hiskonnas toime tulla, ei soovi paljud vhemusgrupi lapsevanemad lastele oma
pritolukultuuri edasi anda. See on aga kige sagedasem tee marginaliseerumisele:
vrandutakse oma pritolukultuurist (ei osata piisavalt keelt, ei tunta ajalugu, ei lvita samasse
gruppi kuuluvate spradega jne), samas ei pruugi uus kultuur assimileeruda soovijaid alati omaks
vtta. Eesti paistab seejuures silma eriti jikade piiride poolest, mille jrgi eestlust mratletakse:
vraprane nimi, nahavrv ning kerge aktsent on piisavad phjused, et mitte olla pris-eestlane
miste, mille thenduse le vib vaidlema jdagi, kuid mis psib kasutusel. Samas on leitud
1112-aastaste laste hulgas lbi viidud uuringus, et oma kultuuri silitamine seostub krgema
enesehinnangu,
tugevama
grupiidentiteedi
ning
seelbi
ka
parema
kitumise
ning
ppeedukusega. Vib arvata, et oma grupi vrtuslikkuse tunnetamine ja sellest tulenev

enesekindlus kaitseb noori vimalike negatiivsete stereotpide ja halvustava suhtumise eest,
eriti mis puudutab madalamat akadeemilist potentsiaali puudutavaid stereotpe. Samas vib ka
olla, et kultuuriline sotsialiseerumine seostub ka ldiselt hoolivama vanemliku kitumisega, mis
on omakorda peaphjus, mis soodustab akadeemilist edukust.
Kokkuvttes on koolil vga oluline roll tunnistada ja tunnustada vhemusgruppi kuuluvate

pilaste teistsugust kultuuritausta ning pda seda vimaluste piires hoida ja toetada. heks
viisiks eelnimetatud eesmrke tita on vhemusrahvuse keele ja kultuuri pe. Vhemusrahvuste
kaitse raamkonventsioon, mis on Eestis ratifitseeritud 05.12.1996 (RTII, 40, 154), neb ette, et
piirkondades, kus vhemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt asunud vi kus
nende arv on suur, pavad pooled vimaluste piires ja oma haridusssteemi raames piisava
vajaduse korral tagada vhemusrahvusesse kuuluvatele isikutele vrdsed vimalused vhemuse
keele ppimiseks vi petuse saamiseks selles keeles.
Muidugi peab kool kujundama ka teistest kultuuridest prit laste Eesti riigi-identiteeti, kuid seda
tuleks teha just mitmekultuurilisest inimesekontseptsioonist lhtudes: jgem venelasteks,
ukrainlasteks, soomlasteks, sakslasteks, aga saagem ka eestlasteks. Nii pritolu- kui riiklik
identiteet on seotud ka koolikeskkonnas kohanemisega, seejuures soodustab raskusteta
kohanemist tugev riiklik identiteet. Ilmselt on see nnda seetttu, et koolikeskkond on pigem
assimileeriv: viiakse ju koolides ellu riiklikku ppekava ja ka petajad prinevad sageli
enamusgrupist.
30
3. Kultuurierinevused ja sallivus
Erinevused ja sallivus kivad ksikes. Raamatu Sallivusest autor Michael Walzer on
kirjutanud: Sallimine teeb erinemise vimalikuks, erinevus teeb sallimise vajalikuks(1998,
12). Lisaks omakultuuri tundmappimisele on just eelkige enamusgrupi pilaste jaoks vga
oluline
teadvustada, et teised kultuurid ei eksisteeri mitte ksnes teispool riigipiiri, vaid
kultuurid kohtuvad ka inimestes, ning et he kultuuri ruumis eksisteerib ka mitmeid teisi. Kuna
eesti koolipikute tegelaste hulgas ei leidu just leliia palju teiste kultuuride esindajaid, on
kultuuride ja kultuuriidentiteetide paljususe tutvustamisel seda suurem roll petajal. Teisest
kultuurist prit pilase jaoks on teadmine, et tema ja tema kultuur on aktsepteeritud ja teretulnud,
et ta on erinev, kuid samavrtuslik, oluline nii krge enesehinnangu kui positiivse suhtumise
kujundamiseks teistesse kultuuridesse. Kindlus oma identiteedi silimises muudab inimese
avatumaks ka teiste kultuuride suhtes. Sallimatuse ks olulisi phjusi on just ohu tajumine oma
kultuurile, heaolule vi turvalisusele.
Selles osas, kas Eestis ollakse piisavalt sallivad, on vljendatud erinevaid seisukohti. 2005. aastal
lbi viidud uuringus Demokraatia ja rahvuslikud huvid arvasid riigikogu liikmed, et Eesti
hiskond on vraste kultuuride ja teistsuguse elustiiliga inimeste suhtes sna tolerantne. Samas
ei andnud sotsiaalteadlased tolerantsusele nii positiivset hinnangut. Integratsiooni monitooringu
(Korts, Vihalemm, 2008) andmetel on eestlaste avatus venelaste suhtes oluliselt madalam kui
vastupidi. Samas ollakse nii eestlaste kui venelaste hulgas vimalike uute immigrantide suhtes
sarnaselt trjuvad.4 Veidi erineb suhtumine venekeelsest kultuuriruumist prinevatesse
immigrantidesse, kelle vastu on venekeelse elanikkonna hoiak vhesel mral soosivam.
Rahvusest olulisemat rolli mngivad hoiakute kujunemises vanus ning haridus nii eesti kui
venekeelse elanikkonna puhul on krgema haridustasemega isikute ja noorema vanuserhma
hoiakud keskmisest sallivamad (ibid, 6). Kindlasti mjutab sallivuse hindamist ka see, kuidas
sallivust defineerida. Walzer jagas sallivuse neljaks astmeks ning leidis, et see, mil mral
sallivust eeldatakse, sltub paljuski senistest suhetest ja hetkesituatsioonist. Neli sallivuse astet
on:
4
Vastus ksimusele: Kuidas suhtuksite sellesse, kui Teie linna vi asula ettevtetes ja organisatsioonides asuksid
tle inimesed, kes on prit?
31

-
Resigneerunud leppimine erinevustega rahu nimel
Passiivne, kskikne suhtumine erinevustesse
Phimtteline ratundmine, et teistelgi on igused (isegi kui nad kasutavad neid imelikult)
Avatus teiste suhtes, uudishimu ja lugupidamine
Eristada vib nn tegelikke ja stereotpseid kultuurierinevusi. Tegelike erinevuste puhul

mdetakse mingit eri kultuurides elavatele inimestele iseloomulikku nitajat ja krvutatakse
kultuure nende mtmiste tulemuste valgusel. Mis nitajat vrdluses kasutatakse, on seejuures
kriitilise thtsusega ning peaks olema sna ilmne, et kik, mis on oluline hes kultuuris (nt
Ameerikas, kust paljud uuringud alguse saavad), pole oluline teistes kultuurides. Siiski on
viimasel paarikmnel aastal lbi viidud mitmeid uuringuid, mis ksitlevad mingit omadust
kmnetes kultuurides le maailma (isiksuse seadumused, vrtused, suhtlemise eriprad).
Kesolevas artiklis tuleb juttu kultuuridimensioonidest, vrtustest ning erinevate kultuuride
suhtumisest aega ja ruumi. Stereotpsete erinevuste puhul uuritakse vastastikuseid
(eel)arvamusi, sh ka iseenda kohta kivaid seisukohti.
3.1. Kultuuridimensioonid
Kige kuulsam kultuurierinevuste vrdlusuuring on kindlasti Geert Hofstede t, mis eristab
nelja kultuuridimensiooni ehk vrtuste paari: individualism-kollektivism, vimukaugus,
ebakindluse vltimine ja maskuliinsus-feminiinsus.
Individualism-kollektivism
kirjeldab
inimese
ja
grupi
vaheliste
seoste
tugevust.
Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nrgad, oodatakse, et igaks

hoolitseks ennekike enda ja oma lhedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga esiplaanil
tugevad grupid, nagu suguvsa, him vi religioosne kogukond. Inimestelt oodatakse, et nad
oleksid oma grupile phendunud ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust.
Individualism on krge anglo-ameerika maades - USAs, Austraalias, Suurbritannias, Kanadas,
aga ka Skandinaavias ja Hollandis. Kollektivistlikud riigid on aga Panama, Ecuador, Guatemala,
Venezuela ja Columbia ning teised Ladina- ja Luna-Ameerika, aga ka Aafrika ja Aasias riigid.
Individualism
on
tugevalt
seotud
riigi
rikkusega:
juamate
riikide
elanikud
on
individualistlikumad kui vaeste riikide elanikud. Samas ei theldatud seost individualismi ja

majanduskasvu vahel. Eestlaste paiknemine individualismi-kollektivismi teljel on mneti
vastuoluline. Eestlaste endi arvates on nad rmuslikult individualistlikud, kusjuures reeglina
jutakse sellisele jreldusele end venelastega vrreldes. Kultuuridevahelise pshholoogia
32

ekspertide hinnang paigutab aga Eesti veenvalt kollektivistlike riikide sekka. Ka kahe
lemaailmse vrtusuuringu jrgi pole Eesti paiknemine heselt mratletav. Kui Schwartzi
1988-1992. a kogutud andmete phjal paigutub Eesti kollektivistlikumate riikide hulka, siis
Inglehart ja Baker (2001) nitavad, et Eesti kultuur sisaldab samaagselt nii individualistlikke kui
kollektivistlikke elemente.
Vimukaugus kirjeldab, mil mral peetakse vimu hiskonna loomulikuks osaks ning
lepitakse selle ebavrdse jaotumisega kultuuri liikmete vahel. Vimukaugus on krgem suurema
elanikkonnaga riikides, vaesemates riikides ning riikides, kus kasutatakse vhem kaasaegset
tehnoloogiat ja enam traditsioonilist pllumajandust. Vimukaugust mjutab ka riigi asukoha
geograafiline laiuskraad: mida kaugemal on riik ekvaatorist, seda madalam on vimukaugus.
Samuti soodustavad madalamat vimukaugust linnastumise krge protsent, suurem sotsiaalne
mobiilsus,
parem
haridusssteem,
arvukam
keskklass.
Vimukaugus
on
madal
Skandinaaviamaades ning Uus-Meremaal, krge Aasia, Araabia ning Ladina-Ameerika riikides.
Ebakindluse vltimine nitab, mil mral inimesed tunnevad end hvardatuna vi ebakindlana
tundmatute olukordade ees. Ebakindlust hsti taluvates maades peetakse teadmatust ja
ebakindlust elu normaalseks koostisosaks. Uutes ja ebaselgetes olukordades ei tunta ennast
ebamugavalt, pigem suhtutakse neisse uudishimuga: mis on erinev, on pnev. Reeglitesse
suhtutakse loominguliselt: kui neid ei saa jrgida, tuleb neid lihtsalt muuta. Ebakindlust halvasti
taluvates riikides on seevastu palju tpseid seadusi ja reegleid, millest tuleb alati ka kinni pidada.
Omatakse kindlat ettekujutust selles kohta, mis on hea ja mis halb, ebakindlust ning khklemist
ei taluta. Krge ebakindluse vltimise tarve iseloomustab lunapoolsemaid Euroopa riike
Kreekat ja Portugali, aga ka Belgiat, Jaapanit, Guatemalat ja Uruguaid. Ebakindluse vltimise
tarve on madal Rootsis, Taanis, Iirimaal, Suurbritannias, Jamaikal ja Singapuris.
Maskuliinsus-feminiinsus thistab seda, kuivrd rhutatakse kultuuris edukust, ambitsioonikust

ja materiaalseid vrtusi (ehk maskuliinseid vrtusi) vastandina elukvaliteedile, meeldivatele
inimsuhetele ning vastastikusele hoolivusele ja sltuvusele (ehk feminiinsetele vrtustele).
Maskuliinsed vrtushinnangud on iseloomulikud Jaapanile, mitmetele mandri-Euroopa riikidele
(Itaalia, Austria, veits) ning Kariibi mere rsetele Ladina-Ameerika riikidele (Venetsueela).
Feminiinsed vrtuseelistused on valdavad Skandinaavias, aga ka Hollandis, Kostariikas, Tiilis
ja Portugalis.
33

Lisaks eeltoodud neljale dimensioonile on hilisemates uuringutes peetud oluliseks sisse tuua ka
viies dimensioon pikaajaline orientatsioon. See nitab, kuivrd on hiskond phendunud
traditsioonilistele tulevikku suunatud vrtustele, nagu kokkuhoidlikkus ja psivus. Pikaajalise
orientatsiooniga maades on krge t-eetika. Antud dimensioon on sisse toodud suuresti Hiina
kultuuri kirjeldamiseks ning on seotud Konfutsiuse petusega. Pikaajaline orientatsioon on tugev
Hiinas, Hong-Kongis, Taivanis, Jaapanis ja Luna-Koreas. Lhemaajalise orientatsiooniga on
aga anglo-ameerika maad, Pakistan, Filipiinid ja Nigeeria.
3.2. Vrtused
Vrtused toimivad inimese elus juhtprintsiipidena, mis ei sltu hetkesituatsioonist. Vrtused
kll muutuvad majanduslike ning poliitiliste arengute tttu, kuid see on reeglina pikaajaline
protsess. Erinevatest kultuuridest prit inimeste erinevate hoiakute, vaadete ja kitumise aluseks
ongi reeglina erinevad vrtused. Vrtussssteemide erinevused on ka paljude konfliktide
allikaks.
Tnaseks ulatuslikuma vrtusuuringu autor Ronald Inglehart (2006) eristab kahte peamist
vrtuste dimensiooni: ellujmine versus enesevljendus ning traditsioonilisus versus
ilmalikkus ja ratsionaalsus. Kultuurides, mis rhutavad ellujmisega seotud vrtusi, on
suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase, inimestel on halvem tervis, ollakse vhem tolerantsed
teiste gruppide suhtes, ei usaldata ksteist, valitseb sooline ebavrdsus, rhutatakse
materialistlikke vrtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse vimu. Traditsioonilisi vrtusi
hindavates kultuurides rhutatakse religiooni (aga ka isamaa ja perekonna) thtsust, peetakse
oluliseks grupile ja autoriteedile allumist, ei vrtustata individualistlikke pdlusi ning
usutakse, et eksisteerivad absoluutne hea ja halb.
Pea kigis industriaalhiskondades on vrtused nihkunud traditsioonilisuse rhutamiselt

ilmalik-ratsionaalsuse suunas (Inglehart ja Baker, 2001). Kuid samas pole selline
moderniseerumine
lineaarne. Kui hiskond on lpetanud industrialiseerumise ning muutub
teadmistephiseks hiskonnaks, tekib vrtustes uus nihe kerkib esile suund enesevljenduse
vrtustamisele.
Eestis on valdavad vga tugevalt ilmalik-ratsionaalsed vrtused, samas kui ellujmiseenesevljenduse skaalal paikneme keskmisest rohkem ellujmisvrtuste pool. Vib sna
kindlalt vita, et enamik Eestisse sattuvaid immigrante on meist traditsioonilisemate vrtustega
34

austavad enam perekonda, oma kultuuri ja religiooni ning ei pea individualistlikke pdlusi
ennast arendada vi endale vara koguda nii thtsaks. Samas oleme me enamike lneriikidega
vrreldes suhteliselt sallimatud ning vheaktiivsed oma iguste eest seismisel ja huvide
vljendamisel.
3.3. Suhtumine aega
Kui vrtuserinevustest tingitud vastuolud on phimttelised ning vivad viia suurte
konfliktideni, siis igapevaelus phjustavad vast enim segadust inimeste erinev suhtumine aega
ja ruumi. Mlemat erinevust peetakse sageli inimeste isikuomadusteks, mitte kultuurist tingitud
eripraks, mistttu phjustavad need ka mittemistmist ning solvumist. Eesti keeles on aja- ja
ruumikitumisest eri kultuurides kirjutanud pikemalt Hille Pajupuu oma raamatus Kuidas
kohaneda vras kultuuris ning Rene Altrov raamatus Eesti ja eestlased vrdlevas
perspektiivis.
Suhtumist aega vib lihtsustatult jagada kaheks. Kultuure, kus korraga tehakse ht asja,
kutsutakse monokroonseks ja kultuure, kus tegeletakse paralleelselt mitme asjaga, nimetatakse
polkroonseks. Eriti ehedalt ilmneb erinevus nende kahe kultuuritbi vahel, vrreldes
Phjamaade ning Vahemeremaade teenindust baarileti taga. Kui Phjamaades on tavaks, et
teenindaja tegeleb korraga he kliendiga ning teised ootavad kannatlikult oma jrjekorda, siis
Vahemeremaades suheldakse analoogses situatsioonis sageli kolme inimesega heaegselt. hele
inimesele kohvi valmistades ootab baarmen samal ajal eelmise kliendi raha ning kuulab jrgmise
soovi vi vhemalt vaatab talle otsa ning noogutab. Kui phjamaalane vib sellises situatsioonis
olla segaduses, siis vastupidises olukorras vib luna-eurooplane tunda end ignoreeritu ning
solvatuna. Kui monokroonsete kultuuride esindajad peavad polkroonsete tegevust halvasti
organiseerituks ja kaootiliseks, siis polkroonsete meelest on monokroonsed ebaviisakad, tuimad
ja klmad. Rkides monokroonsetest ja polkroonsetest kultuuridest, tuleb silmas pidada, et
silmas on peetud siiski vaid tendentsi. Ka he kultuuri sees vib olla mlema ajaksitusega
inimesi. Eestis arvatakse olevat monokroonseid ja polkroonseid inimesi enam-vhem vrdselt,
ehkki
rohkem
aktsepteeritakse
monokroonsemateks
sakslasi,
siin
inglasi,
monokroonset
veitslasi,
kitumist.
skandinaavlasi
ldiselt
ja
peetakse
phja-ameeriklasi.
Polkroonsemad on enamik neid riike ja piirkondi, kust tuleb rohkem pgenikke: Aasia ning
Aafrika, aga ka Luna-Euroopa, Ladina-Ameerika, Hiina ning Jaapan. Tervikuna on maailmas
enam levinud polkroonne ajaksitus.
35

3.4. Ruumisuhted
Ruumisuhete all peetakse silmas nii psivat (majade, tnavate ja esemete stiil ja paigutus) kui ka
muutuvat ruumi (inimestevaheline distants suhtlemisel). Kui eriprast arhitektuuri nhakse
reeglina kultuuri vljendusena, siis inimeste ruumikitumist tlgendatakse pigem isiku
omaprana. Samas on see, kuidas me ksteist tervitame, kui palju puudutame, kui lhedal
seisame jmt kasvatusega omandatud ning erineb kultuuriti. Suhtlus algab reeglina tervitusest.
See, kuidas inimene tervitab, tleb tema kohta nii mndagi. Jreldame paljut juba sellest, kas
tervituseks ulatatakse ksi ning milline on kepigistus. Kuid tervituseks vib ka kummardada,
emmata,
suudelda
vi
noogutada.
Nnda
on
Euroopa-siseseltki
ks
keerulisemaid
suhtlusprobleeme, mitu psemusi ja milliselt kljelt alustades anda.
Inimestevahelist suhtlusdistantsi on jagatud neljaks vndiks: intiimne, isiklik, sotsiaalne ja

avalik vnd. Kuivrd suur on he vi teise vndi osakaal kogusuhtluses, sltub kultuurist.
Intiimset ruumivndit (0-45 cm) iseloomustab lhedus ja/vi kehaline kontakt, rgitakse vga
vaikselt vi sosinal. Enamik inimestevahelisi kontakte toimub isiklikus (45-120 cm) vi
sotsiaalses ruumis (120-350 cm). Kui esimeses toimub isiklik suhtlus, siis sotsiaalselt distantsilt
suhtlevad enamasti tkaaslased. Distantsi suurust mjutavad suhte lhedus ja ametlikkus.
Nende ruumide suurus eri kultuurides phjustab ka enim arusaamatusi. Puudutamine, mis nt
Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde, vib mnes teises kultuuris olla osa
sotsiaalsest suhtlusest. Suurema ruumivajadusega kultuurides (sh Eestis) peetakse liiga lhedale
tulemist pealetkkivuseks, vastupidisel juhul aga arvatakse, et vestluspartner nitab oma vimu,
hoolimatust vi klmust ning tuntakse end solvatuna. Viksem distants on omane
lunapoolsematele maadele, sh eriti Araabia ja Ladina-Ameerika riikidele. Avalikku
ruumivndit kasutatakse suheldes publikuga.
Ruumikitumist on seostatud ka kultuuridimensioonidega: individualistlike kultuuride esindajad

vajavad enda mber enam ruumi ning suhtuvad ruumipiiride rikkumisse vga tundlikult,
kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad viksemat distantsi.
Rene Altrovi uuringust ilmneb, et eestlaste ruumikitumine erineb oluliselt sltuvalt

keskkonnast. Eestlaste kodu- ja peresuhetes on jooni, mis on omased feminiinsetele,
kollektivistlikele ja polkroonse ajakasutusega kultuuridele. Kodus on kindlatest reeglitest ja
distantsihoidmisest olulisem suhtlemise mugavus ja seotus lhedastega. Ses osas erineb Eesti
Saksamaast, kus ka kodus on suhtlemisreeglid ja inimestevahelised distantsid rangemalt paigas.
36
Tkeskkonnas ja ametialases suhtlemises iseloomustab eestlasi aga pigem individualism,

maskuliinsus ja monokroonne ajaksitus. Teistelt inimestelt oodatakse nn negatiivset viisakust:
inimeste vahele luuakse distants ja hinnatakse krgelt ksiolemisigust. Eraldatuse loomiseks
pole alati vaja omaette kabinetti, piisab vimalusest vltida pilkkontakti ja luua ruumis oma
tsoon madalate vaheseinte, riiulite vms abil. Kui inglastele on omane sarnane kitumine, siis
ameeriklastele on kontakti vltimine privaatsuse loomiseks vras. Peale aastapikkust ttamist
Eestis tles ks ameeriklane, et enim hiris teda siinsete tkaaslaste komme vltida t juures
ksteisest mdumisel tervitamist oma privaatsuse hoidmiseks tehti ngu, nagu teist ei
mrgatakski. Sarnaselt sakslastega on Eestis tavaks kabinetiuksed pigem kinni kui lahti hoida,
sellega luuakse efektiivne tine hkkond. Ameerikas kannab selline kitumine aga snumit: olen
vihane, ra sega, tegemist on privaatse nupidamisega.
Vljaspool kodu ja td suhtuvad eestlased vrastesse kaunis trjuvalt: soovitakse olla ksi vi
oma seltskonnaga. Reeglina ei kontakteeruta vrastega ei jrjekorras seistes, bussis, pargis ega
kohvikus ning samasugust kitumist eeldatakse ka teistelt. Fsilist kontakti ei taluta,
ebameeldivaks peetakse kaasvestleja hingehu vi kehalhnade tundmist. Ses osas kuulub Eesti
kindlasti vhekontaktsete kultuuride hulka.
3.5. Stereotpsed kultuurierinevused

Stereotbid on ldistatud kirjeldus mingist grupist, mis sltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast.
Nii peavad venelased eestlasi ldiselt vga materialistlikeks ja individualistlikeks, samas kui
Lne poolt vaadates oleme me pigem kollektivistlikud. Ehkki enamasti suhtutakse stereotpide
olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem vljendavad need inimeste
pdu maailma grupeerida ja seelbi paremini mista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotbid
konflikte, vaid vastupidi: mida erinevamana vi ohtlikumana me vastaspoolt tajume, seda
negatiivsemad on meie stereotbid. hel hetkel aga hakkavad stereotbid elama oma elu ning
laienevad ka neile grupiliikmetele, kel minevikus toimunud konflikti vi negatiivse isikliku
kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotpidest ja eelarvamustest
sltub aga, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mistev ja lhedane vi halvustav, sjakas ja
trjuv.
Negatiivsete stereotpidega tuleks videlda, kuna:

-
Stereotpe vetakse reeglina kui teadmist teise grupi kohta ning grupi esindajaga kokku
37

puutudes otsitakse oma stereotpsele teadmisele kinnitust. Nii mrkame enam negatiivset,
kui meie eelhlestus on halb ning enam positiivset, kui eelhlestus on hea.
-
Kui kitume stereotbist lhtudes, kutsume esile ka teise osapoole stereotpset kitumist.
Pidades teise kultuuri esindajat ebausaldusvrseks, kitume ka ise umbusaldavalt, kutsudes
nnda omakorda esile ebasbralikkust.
Kogemus vajab tlgendamist, ning seejuures kasutatakse stereotpe. Nii vib nt hilinemist
tlgendada kui juhuslikku situatsiooni, konkreetse inimese iseloomuomadust vi tervele
grupile iseloomulikku lohakust.
Seega on kinnistunud negatiivsel stereotbil kalduvus end taastoota, kui me ei oska

stereotpidesse teadlikult suhtuda.
Eestlaste stereotbid lhemate naabrite suhtes ei ole negatiivsed, pigem suhtutakse kige
kriitilisemalt iseendasse. Kll aga nevad eestlased end venelastest vga erinevana. Headest
omadustest peavad eestlased endale iseloomulikuks ausust, kohusetundlikkust, tasakaalukust ja
arukust ning negatiivsetest joontest vihapidamist, leolevust, egoistlikkust ja iroonilisust.
Kindlasti on eestlane enda arvates ka kinnine, kuid selle omadusega seostub kord negatiivne,
kord positiivne varjund. Kui teiste rahvuste esindajad peavad kinnisusega kaasnevat vhest
suhtlemisoskust ja -valmidust reeglina vga negatiivseteks omadusteks, siis eestlased ise pigem
hindavad neid jooni.
Eestlased vrdlevad ennast iseloomustades end ennekike venelastega ning ei pea end seetttu
rmsameelseteks, abivalmiteks ja sbralikeks. Ilmselt on phjuseks asjaolu, et eestlased
vastandavad end poliitilistel vi ajaloolistel phjustel venelastele ning kujutatavad seetttu
venelasi ka endast tielikult erinevatena. Kaugemalt vaadates pole pilt kindlasti nii htne.
Maailma mastaabis vaadatuna oleme me venelastele (vhemalt neile, kes elavad suure Venemaa
lnepoolses osas) vga sarnased. Isegi keskmise lneeurooplase jaoks pole mingit erinevust
kogu nn idabloki riikide elanike vahel: bulgaarlane, tehh ja eestlane on sna hesugused.
Eestlaste ja soomlaste vastastikustest stereotpidest on vimalik tpsemalt lugeda Kairi Veere
artiklist Eestlaste ja soomlaste stereotpide muutused 1990. aastatel raamatust Eesti ja
eestlased vrdlevas perspektiivis.
Erinevalt stereotpidest on eelarvamused probleemsemad, kuna ei phine teadmisel. Nagu

snagi viitab, on eelarvamused teadmisele vi kogemusele eelnevad arvamused valel ja
paindumatul ldistusel phinev antipaatia. Kui puutume kokku mingil phjusel vlja kujunenud
38

eelarvamusega mne teise grupi suhtes, siis tuleks see kigepealt teadvustada ning seejrel
eelarvamuse muutmisega teadlikult tegeleda.
39

3.6. Stereotpide muutmine
Rahvuslikke stereotpe, aga ka eelarvamusi, saab muuta mitmel viisil.
Teadmiste lisamine. Erinevalt eelarvamustest, mis ei phine informatsioonil (olgu vi kaudsel)

ning mis seetttu on vga raskelt kummutatavad, on stereotbid ldistatud teadmine ning uue
teadmise lisandumisel need reeglina muutuvad. Seega, mida sgavamad on meie erinevaid
kultuure puudutavad teadmised, seda tpsemad on meie stereotbid. Samas ei tohiks
stereotpe vtta kui lplikku tde, mis kehtib kigi konkreetse rahvuse esindajate kohta.
Stereotpi tuleks suhtuda (ja enamasti ka suhtutakse) kui ldisesse teadmisesse, millel vib,
kuid ei pruugi olla hisosa reaalse eluga .
Rekategoriseerimine ehk grupi jagamine viksemateks vi suuremateks ksusteks.

Stereotpe saab muuta, lahutades sihtgrupi mitmeks viksemaks alarhmaks ning nidates, et
igaks neist on eriprane. Eesti venekeelsest elanikkonnast rgitakse sageli kui htsest grupist,
samas leidub seal vga erineva etnilise tausta, immigratsioonikogemuste, piirkondlike,
majanduslike jt tunnustega alagruppe. Rekategoriseerimise vimalus on ka nn etnilise rhma
leste lbilikeliste identiteetide esile toomine (nt jalgpallihuvilised vi rock-muusika
eelistajad), rhmitades inimesi sltumata etnilisest pritolust ja kodusest keelest. Samuti saab
luua eri gruppide vahel hisosa, rhutades laiemaid hiskategooriaid, kuhu heskoos kuulutakse
(sltuvalt ksitletavast ppeainest vib selliseks hiskategooriaks olla ristiusk, Euroopa
kontinent vi inimene kui bioloogiline liik).
Dekategoriseerimine ehk grupi kui kirjeldatava hiku kaotamine. Koolikeskkonnas

thendaks see, et kultuurilisi erinevusi teadlikult ei rhutata ning ptakse suhelda isiklikul
tasandil. Sellist lhenemist on pidanud igeks mitmed mitmekultuurilises klassis petavad
petajad.
Mlema viimase strateegia ohuks on, et eriti vhemusgrupid vivad tunda oma eripra
ohustatuna. Kui kultuurilised erinevused ja stereotbid on siiski olemas, vib nende avalik
mahavaikimine viia teema pranda alla (vljendub kiusamises, narrimises, oma identiteeti
puudutavas ebakindluses).
40

Eelmainitud ohu vastu aitab vastastikune eristamine gruppidevaheline koost hise
eesmrgi nimel, kus gruppide eriprad on lpptulemusele kasulikud.
Viimane vljapakutud vimalus seostub klassikaks saanud nn kontakti hpoteesiga, mis tleb, et
eelarvamusi saab vhendada, luues kontakte kahe grupi liikmete vahel, kui see toimub teatud
soodsatel tingimustel, milleks on
- vrdne staatus,
- tegutsemine hise eesmrgi nimel,
- vajadus teha koostd,
- vimude (koolikeskkonnas petaja vi kooli juhtkonna) soosiv suhtumine.
Lisaks gruppidevahelistele kontaktidele aitab eelarvamusi vhendada ka personaalne lhedane
suhe teisest kultuurist prit inimesega. Seejuures laieneb positiivne suhtumine tervele grupile.
Kik need vimalused on mitmekultuurilises klassis praktiliselt rakendatavad. Kui

hekultuurilises klassis kultuuriliste eelarvamustega niliselt probleeme pole, siis tegelikult need
lihtsalt ei avaldu. pe mitmekultuurilises klassis pakub aga hoopis enam vimalusi pilaste
ettevalmistamiseks eluks pluralistlikus maailmas.
41
Kokkuvte
Kultuuridevaheliste erinevuste teadvustamine ja erinevate kultuuride tundmine aitab oma
kultuuri paremini tundma ppida ning julgemalt suhelda teistest kultuuridest prinevate
inimestega. Arvestades, et kultuure on maailmas sadu, pole kindlasti vimalik kiki nende
eriprasid tunda. Tunneksime me ennastki! Kuid vimalik on hinnata, milliseid erinevusi tasub
seostada kultuuriga ning millised on individuaalsed erinevused. Mille poolest on Eesti kultuur
omaprane ning mis teeb selle mistmise ja selles osalemise vljastpoolt tulijatele keerukaks?
Kuidas saame kaasa aidata teistest kultuuridest prit inimeste kohanemisele Eestis? On mned
ldised printsiibid, millest viks abi olla mistahes kultuuriga kohtudes. Nendeks on:
Kultuuridevahelised erinevused on kll suured ja olulised, kuid inimestevahelised erinevused
he kultuuri sees on reeglina suuremadki. Rohkem kui erinevused rahvuskultuuris, vivad

suhtlemisel
ja
kohanemisel
rolli
mngida
eriprased
subkultuurid,
elukogemused,
professionaalne taust.
- Kultuuripiirid ei hti alati (vib vist isegi elda enamasti) riigipiiridega. Enamik maailma
riike on mitmekultuurilised ning he kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju
mitmekultuurilisi inimesi. Kodakondsusest olulisemaks vidakse pidada etnilist pritolu, usku
vi nahavrvi. Kui eestlaste etnilise identiteedi siduvaks jooneks on keel, siis paljudes
kultuurides on kultuuri keskmeks hoopis usk ning keelele ei omistata niivrd suurt thtsust.
- Kultuuriline identiteet ja kultuurierinevused pole kaasa sndinud ja muutumatud, vaid

(teadlikult) konstrueeritud. Kultuur omandatakse suuresti lbi koduse kasvatuse, koolihariduse ja
meedia ning seda mjutab riigi vi usundi ideoloogia. Kellest ennast eristada soovitakse, on
pigem seotud gruppidevaheliste suhete ja poliitikaga kui reaalsete gruppidevaheliste
erinevustega. Seega, kui kaks eemalt vaadates niliselt sarnast gruppi peavad omavahelisi
erinevusi letamatuteks, siis nende jaoks see nii ka on ning sellise kitumise phjused peituvad
ilmselt ajaloos.
- Kultuurikuuluvuse mratlemisel tuleks alati ksida inimese enda hinnangut, vastasel juhul
on lihtne eksida ning identifitseerida inimene mingi grupi liikmena, millest ta soovib hoopis
eristuda. Enesemramisigus, mida peame nii oluliseks Eesti riigi seisukohalt, on samavrra
oluline indiviidi seisukohalt. Reeglina inimestele meeldib, kui tuntakse huvi nende kultuuri ja
42

kommete vastu parim viis teist kultuuri tundma ppida on lasta selle esindajail endil oma
kultuurist rkida.
- Kultuurierinevused tekitavad arusaamatusi ning tnu oma vikesele rahvaarvule tunnevad

eestlased end teiste kultuuride poolt ohustatuna. Kuid kultuuridevaheliste erinevuste hoidmine ka
vikeses Eestis on vrtuslik ning rikastav, rkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine
toetab konkreetse inimese pshholoogilist heaolu. Kigile gruppidele ja inimestele tuleks anda
vimalus oma kultuuri praktiseerida, rhutades sealjuures muidugi ka Eesti riigiidentiteedi
olulisust.
- Kahte vi enamasse kultuuri kuulumine on mitte ainult vimalik, vaid reeglina ka vga
positiivne. Probleemiks pole seejuures mitte ksnes immigrantide suhtumine, kes oma kultuuri
kaotamise hirmus mnikord ei taha, et nende lapsed puutuvad kokku Eesti kultuuriga, vaid ka
eestlaste suhtumine immigrantidesse. Kuna eestlased peavad eestlust sageli eksklusiivseks
(teistesse
kultuuridesse
kuulumist
ei
peeta
samaaegselt
vimalikuks),
siis
tuleks
mitmekultuurilist identiteeti (eriti lastel) ja selle vimalikkust teadlikult kultiveerida nii

vanemate, pilaste kui petajate hulgas.
- Eestlastel on suhteliselt krge etniline eristamine kultuuridevahelised piirid on jigad ja
selgelt mratletud. Kigil rahvastel see nii aga pole. Aina enam on maailmas inimesi, kes oma
vanemate pritolu vi enda elukogemuse tttu elavad mitme kultuuri piirialadel. Seega ei saa
kigi inimeste puhul nende kultuurikuuluvust selgelt mratleda ning nad ise ei pruugi htset
kultuurilist identiteeti oluliseks pidadagi.
- Mingi keele valdamine ei thenda, et vallatakse ka antud kultuuri. Pikemalt vlismaal elanud
eesti lapsel vib olla samuti probleeme Eestis hakkama saamisega ning need probleemid on seda
suuremad, mida enam arvatakse, et Eesti kultuuris ebatavaline kitumine pole mitte
kultuurierinevus, vaid nt ebaviisakus.
- heks peamiseks erinevuseks eri kultuuridest prit inimeste vahel on erinevad

vrtushinnangud enamik immigrante on suure tenosusega prit riikidest, kus on valdavad
traditsioonilisuse (versus ilmalikkus-ratsionaalsus) ja ellujmisega (versus enesevljendus)
seotud vrtused. Erinevalt Eestist rhutatakse neis kultuurides oluliselt enam religiooni ja
perekonna thtsust, peetakse oluliseks sotsiaalset konformsust ning autoriteedile allumist. Lastelt
43

eeldatakse
tielikku
kuuletumist
vanematele
ning
mitte
nii
suurt
iseseisvust
ning
individualistlikke pdlusi.
- Enamasti napib meil teadmisi ksikute vikeste kultuuride kohta. Teisi kultuure puudutavad
stereotbid ei pruugi olla iseenesest halvad, kuid neisse tuleb suhtuda teadlikult ja kriitiliselt
ning olla valmis stereotpe vajadusel muutma.
- Eriti teismeliseeas on oluline toetada mitmekultuurilise identiteedi arengut teadmiste andmise

ja valikuvimaluste loomise kaudu. hteviisi halb on vastanduda nii oma pritolukultuurile ja
seelbi perekonnale kui ka enamuskultuurile ja seelbi hiskonnale.
Altrov, R. (2002). Eestlaste ruumikasutus vrdlevas perspektiivis. Raamatus A. Valk (koostaja)
Eesti ja eestlased vrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lpust,
165-174. Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
Berry, J. W. & Kim, U. (1988). Acculturation and mental health. In: P. R. Dasen, J. W.
Berry, & N. Sartorius (Eds.), Health and cross-cultural psychology: Towards applications (207
238). Newbury Park, CA: Sage.
Berry, J. W. (1982). Acculturation and adaptation in a new society. International Migration, 30,
6985.
Berry, J. W. (1998). Social psychological costs and benefits of multiculturalism: A view from
Canada. Trames, 2, 209-233.
Eesti Avatud hiskonna Instituut. (2006). Demokraatia ja rahvuslikud huvid. Eesti hiskond
2005. Projekti raport. Tallinn.
http://margus.koobas.ee/ajutine/DeMo_taispikk_versioon.pdf
Hofstede, G. (1980). Cultures consequences: International differences in work related values.
Beverely Hills, CA: Sage.
Inglehart, R. (2006) Human Values and Social Change. International studies in Sociology and
Social Anthropology.
Inglehart, R., Baker, W.E. (2001). Modernization, cultural change, and the persistence of
traditional values. American Sociological Review, 65, 19-51.
James, W. (1890/1952). The principles of psychology. New York: Holt.
44

Korts, K., Vihalemm, T. (2008). Rahvustevahelised suhted, kontaktid ja meie-tunne.
Integratsiooni monitooring 2008.
LaFromboise, T., Coleman, H. L. K. & Gerton, J. (1993). Psychological impact of
biculturalism: Evidence and theory. Psychological Bulletin, 114, 395412.
Marcia, J. E. (1966). Development and validation of ego identity status. Journal of Personality
and Social Psychology, 3, 551-558.
Pajupuu, H. (2001). Kuidas kohaneda vras kultuuris: ksiraamat. Tallinn: Eesti Keele
Sihtasutus.
Poortinga, Y. (1990). Towards a conceptualization of culture for psychology. Cross-Cultural
Psychology Bulletin, 24, 2-10.
Pulkkinen, L. & Kokko, K. (2000). Identity development in adulthood: A longitudinal study.
Journal of Research in Personality, 34, 445-470.
Schwartz, S. H. (1994). Individualism collectivism: Critique and proposed refinement. Journal
of Cross-Cultural Psychology, 21, 139-157.
T (2009). Lbivad teemad ppekavas. Juhendmaterjal. Tartu likooli haridusuuringute ja
ppekavaarenduse keskus.
Valk, A., Realo, A. (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu likooli
Kirjastus.
Veere, K. (2004).Eestlaste ja soomlaste stereotpide muutused 1990. aastatel, raamatus A.
Vhemusrahvuste kaitse raamkonventsioon, 05.12.1996 (RTII, 40, 154)
Walzer, M. (2006). Sallivusest.
Ward, C. & Kennedy, A. (1994). Acculturation strategies, psychological adjustment, and
sociocultural competence during cross-cultural transitions. International Journal of
Intercultural Relations, 18, 329343.
Ward, C. & Rana-Deuba, A. (2000). Home and host culture influence on sojourners adjustment.
International Jou.
45
Lbiv teema Kultuuriline identiteet Keelekmblusprogramm kui nide kakskeelse ppe

toetavast mjust rahvusliku ja riigiidentiteedi tekkel
Keelekmblusprogramm kui nide kakskeelse ppe toetavast

mjust rahvusliku ja riigiidentiteedi tekkel
Irene Kosaar
Haridus- ja Teadusministeeriumi ldharidusosakonna juhataja
Kesolev artikkel keskendub keelekmblusprogrammi phitdedele pilaste kultuurilise ja

sotsiaalse identiteedi kujundamisel. Ksitletav teema on kindlasti kasulik teises keeles ppivate
pilaste petajatele, sealhulgas eesti ppekeelega koolide petajatele, kelle klassides on jrjest
enam ja enam eesti keelest erineva emakeelega pilasi. Artikkel phineb kaheksa aasta pikkusel
keelekmblusprogrammi juhtimise kogemusel ja paljudel vestlustel lapsevanemate, petajate,
koolijuhtide ning kolleegidega, kellega koosts on programmi arengut suunatud.
1. Keelekmblus Eestis
Riiklikult arendatav keelekmblusprogramm alustas Eestis tegevust 2000. aastal, seega saab tna
rkida programmi 10-aastasest ajaloost. Samas tuleks mrkida, et mitmed Eesti koolid
rakendasid osalist teises keeles pet ka juba enne 2000. aastat Aseri Keskkool, Tartu
Annelinna Gmnaasium, Kohtla-Jrve hisgmnaasium, Kohila Keskkool eestikeelse ppena;
Tallinna Inglise Kolled, Tartu Miina Hrma Gmnaasium, Tallinna Humanitaargmnaasium
inglisekeelse ppena; Tallinna Saksa Gmnaasium saksakeelse ppena. Tenoliselt olid Eesti
eelnevad edukad kogemused ka ks phjusi, miks oli 2000. aastal programmiga liitumiseks pris
suur konkurss. Programmi veti algul vaid neli kooli, et tagada liitunud koolidele igaklgne tugi
(sh uuringud, koolitused, ppevara). Tnaseks on programmiga liitunud koolide arv kasvanud
kolmekmneni ning programmiga on liitunud ka 24 lasteaeda. Eriti populaarseks on osutunud
varane keelekmblus, kus eesti keeles ppimist alustatakse juba lasteaias vi 1. klassis.
Varases keelekmbluses alustatakse tieliku eestikeelse ppega ning vene keele kui emakeele
pe lisandub 2. klassi teisest poolaastast. 4. klassis lisandub ainepe vene keeles ning 6. klassiks
on eesti- ja venekeelse aineppe osakaal 50/50. Hilises keelekmbluses alustatakse eestikeelse
46

ppega 6. klassis nii, et iga pev on kaks eestikeelset tundi (kolm ppeainet) ning alates 7.
klassist peaks eesti keeles petatama enamikku aineid. Keelekmblusprogrammi lpetajad
juavad ea- ja vimetekohaliselt edasi kigis ppeainetes, saavad eesti keelest aru ning rgivad,
loevad ja kirjutavad eesti keeles nii igapevase olme kui ka ppeainetega seotud teemadel ning
valdavad vene keelt eakohasel tasemel.
Keelekmbluse vtmetegur on suhtlemine: keelt omandatakse seda kasutades. Lisaks

klassiruumis toimuvale suhtlemisphisele keeleppele on lioluline, et keelekmblusprogrammis
osalevad vene ppekeelega koolid suhtlevad nii pilaste, petajate kui lapsevanemate tasandil
tihedalt eesti ppekeelega koolidega. Sellisest kommunikatsioonist vidavad kik osapooled,
kontaktid ja histegevus aitavad kujundada igahe isiklikku arusaamist mitmekultuurilisusest ja keelsusest. Aktiivsete ppemeetodite rakendamine ja kriitilise mtlemise kujundamine, aktiivne
suhtlus, identiteediga seotud stereotpide lahtimtestamine, oma etnilise uhkus- ja
kuuluvustunde tugevdamine on tegurid, mis toetavad keelekmblusprogrammis osalejate
identiteedi kujunemist. Vljaspoolsete mjuritena on thtsal kohal avalikkuse (sh kooli ja
petajaskonna) selgelt vljendatud ootused ning pere ja spruskonna hoiakud.
1.1. Keelekmblusprogrammi alustala koost ja tasakaalustatud ootused

Keelekmblusprogrammi alustaladeks on olnud eelkige nii pedagoogidele kui lapsevanematele
suunatud ssteemne ja tsentraliseeritud koolitus. Olulist rolli mngib ka kooli juhtkonna toetus,
teiste kmbluspedagoogide tga tutvumine ja pidevate uuringute lbiviimne, et jlgida ning
suunata programmi arengut ja mtestada keelekmbluse edukust ka teadusliku nurga alt.
Kuigi programmi rakendamist ei alustatud thjalt kohalt ja keelekmbluse miste oli Eestis juba
pea kmme aastat kasutusel, tstatati nii otseste osalejate kui ka skeptiliste krvaltvaatajate poolt
hulk ksimusi. Mrgilise thenduse sai petajate, koolijuhtide ja lastevanemate koolitus.
Koolituse ppekavades thtsustati ppe korraldamise ja metoodika krval koostd kodude ja
haridusametnikega, tutvustati programmi teistes riikides rakendamisel omandatud kogemusi,
edutegureid ja tulemusi. Et ks programm saaks olla edukas, peavad kik programmiga seotud
osapooled sellesse uskuma programmi peaksid vga positiivselt suhtuma nii kooli omanik,
juhtkond, petajad, lapsevanemad kui ka pilased. Sellest phitest keelekmblusprogrammi
rakendamise algusaastatel ka lhtuti.
47

Lapsevanematel ja petajatelgi oli (ja on sageli praegugi) hirm, et kahes keeles korraga ppimine
(ka teises keeles ppimine) ei vii kummagi keele perfektse valdamiseni ning ei vimalda ainesse
svida. Samuti muretsevad vene kodukeelega lapsevanemad oma lapse identiteedi prast kes
temast saab, kui ta kooli lpetab, kas eestlane vi venelane vi kige hullem ei ks ega teine?
Samas pole vanematel endalgi sageli identiteedi osas selget ja hest ootust.
Sellised hirmud on arusaadavad ja phjendatud. Lapsevanemad ise on kik lpetanud kskeelse

kooli ja kuigi teise (rkimata kolmandast) keele valdamine on ldiselt vga kehv, usuvad
vanemad, et nende kooliajal rakendatud pimetoodika, s.o keele ppimine vaid keeletundides, on
kige igem ja valutum. Sageli leitakse, et ainus vimalus keeleppe thususe parandamiseks on
keeletundide arvu suurendamine.
Teise keele omandamisel on suure thendusega keelepet toetava keelekeskkonna loomine.

Piirkondades, kus kokkupuude pitava keelega on vljaspool klassiruumi minimaalne, tuleb
keeleppe toetamise vimalused luua koolikeskkonnas. Ainetundides avardub snavara ja
grammatiline keelekasutus, mida reaalses elus hiljem vaja lheb. Lisandub keeletund kui
keeleoskuse lihvimise ja korrigeerimise vahend.
Keelekmblusprogrammis on alati vga palju thelepanu pratud erinevate sihtrhmade

omavahelisele koostle. Vga suurt rolli mngib siin suhtlemine lapsevanematega. On
loomulik, et lapsevanemal on oma unistused ja lootused ning vljakujunenud arusaamad kooli
ning programmi suhtes. Kuna enamasti ei ole tegemist pedagoogilist haridust omavate
inimestega, tuleb teha thusat ja jrjepidevat teavitustd. Ja mitte kunagi ei tohi tdineda
vastamast hele ja samale ksimusele he ja sama seltskonna ees kasvi kmme korda see on
loomulik info seedimise protsess ning ainult oma tphimtteid kannatlikult selgitades on
vimalik teha lapsevanemast enda kindel ja usaldusvrne liitlane. Lapsevanem on hea
koostpartner vaid siis, kui ta teab tpselt, milles vtab vastutuse enda kanda kool ja mida
oodatakse temalt. Lapsevanema peamine roll piprotsessis on olla alati oma lapse tunnustaja,
motiveerija ja eduelamuse tekitaja. Tema roll ei ole olla prast tunde abipetaja ja korrata kike
pitut keeles, mida ta ise ehk ei valdagi. Lapsevanem hoolitseb ka selle eest, et omakeelne
kirjandus, teater ja spruskond oleksid endiselt au sees, et ka nende jaoks jks aega. Just usk nii
enda tegevusse kui programmi sisulisse pdevusse li vimalused unistuse teks saamiseks
kigi ettenhtud eesmrkide titmine oli tepoolest vimalik ja programm andis hid tulemusi.
48

49

2. Keelekmblusprogrammi toimimise reeglid

Keelekmblusprogrammis pratakse suurt thelepanu sellele, et pilase jaoks oleks kogu
ppeprotsess mtestatud ja htne tervik. On oluline, et pilane mistaks, miks ja millal on ks
vi teine tegevus sobilik ning mis eesmrgil midagi pitakse. Seelbi saab vimalikuks nii pitu
kui kogetu sgavam omandamine. heks keelekmblusklassi tavaks on klassi reeglite
vljattamine petaja ja pilaste koosts. heskoos analsitakse, mis on need kokkulepped,
milleta ei saa kik protsessis osalejad ennast turvaliselt tunda ning seega ka ties mahus
ppets ja vaba aja tegevustes osaleda. Alustatakse klassiruumis toimuva analsiga ning
liigutakse etapi kaupa koolivlisesse ruumi. Kokkulepped kirjutatakse les ja need on
klassiruumi seinal kigile nhtaval kohal, vajadusel reegleid tiendatakse.
heks reegliks kujuneb alati iseenesestmistetavalt ksteisest lugupidamine ning ksteise

erinevuste ja vajadustega arvestamine. Sellised koosts sndinud kokkulepped saavad grupis
kergesti meie omaks ja aitavad kigil pilastel juba klassikollektiivi kujunemise algushetkedel
mista, et ksteise erinevustega arvestamine (olgu need rahvuslikud, kultuurilised, religioossed
vi isiklikest huvidest lhtuvad) ja omaprade heas mttes ra kasutamine muudab klassi kui
terviku tugevamaks. htlasi aitab selliste kokkulepete koostamine ja hilisem jrgimine pilasel
mista ka iseennast, enda vajadusi ja eriprasid ning neid ka hbenemata ja positiivses vtmes
teistele teada anda. See on lhtepunkt, mis loob aluse nende phimtete edasikandumiseks ka
koolivlisesse ellu.
2.1. pilase keeleline areng keelekmblusprogrammis identiteedi kujunemise kindel alus

Nagu iga haridusprogrammi puhul, peetakse ka keelekmblusprogrammis kige olulisemaks
pilaste arengut. Keelekmblusprogrammis toimub pe kahes keeles (varases keelekmbluses
alates 2. klassist) ja on vga oluline, et erinevas keeles aineid petavad petajad tajuksid vga
tpselt oma rolli tervikprotsessis. Keelepe peab olema toetav ja huvitav, et pilased oleksid
motiveeritud ht vi teist keelt ppima, et neis ei tekiks vastuseisu pitava keele (vi ka
emakeele)
vastu.
On
olnud
ka
juhtumeid,
kus
koolituse
lbinud
ja
seega
keelekmblusmetoodikat hsti valdavad eesti keeles petavad petajad on teinud tunnid

sedavrd kaasahaaravaks, et vene keele petaja, kes peab vene keele ppimise motivatsiooni
iseenesestmistetavaks, on kitsi olukorras, kus pilased pivad vene keelt vastu tahtmist.
Phjuseks ei ole sealjuures mitte vene keele vastumeelsus, vaid protest autoritaarse ja
50

grammatikale keskendunud keeleppe suhtes. Seeprast on keelekmblusprogrammis juba
algusaastatest peale pratud suurt thelepanu ka vene keele ja venekeelsete ainete petajate
koolitusele. Valitud metoodika peab olema vaheldusrikas, tuginema pilaste varasematele
teadmistele ja soodustama omavahelist suhtlemist on ju keeleppe esmane eesmrk see, et
inimene suudaks ennast teistele arusaadavaks teha ja mistaks teiste selles keeles rkivate
inimeste knet. Loomulikult peavad erinevad keelekandjad (petajad, kes aineid erinevates
keeltes petavad) olema positiivselt meelestatud ka teiste keelte ja kultuuride suhtes.
Ainetundides toimub keelepe peamiselt toetava tegevusena keelepe pole eesmrk omaette,
esikohal on ainepe. Oluline on mrkida, et petaja on pilastele keele-eeskuju ka emakeelses
ppes ja seab oma tundides ka keelelised eesmrgid. Eriti teravalt kerkib see eesmrkide
seadmise vajadus esile teises keeles petades. Teises keeles petades thtsustub enam pilase
keelelisele arengule kohaste keelendite ja snavara, kne tempo ja intonatsiooni valik. On vga
oluline, et petaja kontrollib pilaste arusaamist ning vajadusel kordab eldut snastust
lihtsustades vi nitlikustades. Vigade parandamine peaks toimuma eelkige igete mudelite
kordamise meetodil. Oluline on positiivse tagasiside andmine pilastele ja eduelamuste loomine.
Nii omandavad pilased keele justkui mrkamatult ja iseenesest, sellega kaasneb ka positiivne
suhtumine keelde ja selle keelega seotud kultuuri.
Laps, kes hakkab teises keeles ppima (ka siis, kui ta on seda keelt enne ppeainena ppinud,
kuid tema keeletase ei ole veel vga krge) lbib keeleppes mitmeid etappe. Lasteaiast vi 1.
klassist alates teises keeles ppima asuv laps vtab keelepet kui midagi enesestmistetavat
mberringi on palju uut ja huvitavat ning teises keeles pe on vaid ks osa sellest. Esmalt hakkab
laps keelest ja petaja estidest aru saama, kuid ta ei oska veel vastata. Neme, et laps teeb, mida
petaja palub, tidab tlesandeid ja hakkab tasapisi otsima snu, millega ennast vljendada, et
oma kalli petajaga suhelda. Sellele perioodile jrgneb keelekatsetuse periood, kus mned snad
ja laused hakkavad juba vlja tulema, need vivad olla segatud oma emakeelega, laps ritab
kigest hingest ennast arusaadavaks teha. Ja siis ta jrsku rgib. Kui lasta lapsel rahulikult ja
kannatlikult kik need perioodid lbida, sealjuures teda motiveerides, tunnustades, igeid
keelelisi vorme ja snu ette pakkudes, siis omandatakse keel mnguliselt ja selle vastu ei teki
vastuseisu. Iga laps on erinev ja kik need etapid vivad olla erineva ajalise kestvusega htset
valemit ja reeglit siin ei ole.
Kui pilane asub teises keeles aineid ppima hilisemas eas (hiline keelekmblus vi leminek
51

eestikeelsele aineppele gmnaasiumiastmes) on etapid samad, kuid veidi teisenenud. Kuid
petaja roll siinkohal on ikka sama toetada, motiveerida, eduelamusi pakkuda ning mitte
tekitada hirmu keeleppe ees.
2.2. Keelekmblus ja kultuuriline identiteet

Kuidas on keelepe ja identiteet omavahel seotud? On selge, et kultuuriline identiteet seostub
keelega. Ja seda nii oma emakeele ja kultuuri kui ka teise keele ja kultuuri puhul. ks keel ei
sega teist, uus keel ei sega omandatud keelt, vaid annab lisavrtusi, vimaldades muuhulgas ka
oma keelt phjalikumalt mista ja analsioskust ning -vimet arendada. Kui teist keelt
omandatakse positiivses hkkonnas eesmrgiga suurendada oma edasisi vimalusi erinevates
valdkondades (aktiivne osavtt hiskonnaelust, avaramad t- ja haridusvimalused, laiem
potentsiaalne suhtlusringkond), siis avardub inimese silmaring ja koos sellega ka arusaamine
iseendast.
Inimese isiklik identiteet ei sltu ju vaid hest aspektist. Identiteet kujuneb paljude rollide
koostoimes: venelasest eestimaalane on niteks samaaegselt ka ema ja kolleeg, alluv ja lemus,
sber ja naaber. Erinevates situatsioonides tidab inimene erinevaid rolle ja thtsustab erinevaid
identiteete. Nii nagu varieeruvad meie muud rollid, vime paindlikult, kord enam ja kord vhem
thtsustada ka oma kultuurilisi identiteete. Kuid paindlikkuse eelduseks on valmisolek erinevate
identiteetide omaksvtmiseks ja kasutamiseks ning sellist valmisolekut saab kujundada reeglina
vaid enne tiskasvanuks saamist. Varases eas alanud lapsesbralikul keeleppel, mis ei pane
eesti keelt vaid he (ttu) aine rappimise konteksti, on seega inimese kultuurilise ja isikliku
identiteedi kujunemisel vga thtis roll.
Enamik keelekmblusprogrammi pilastest kuuluvad Eesti venekeelsesse kogukonda, seega on

neil potentsiaal kuuluda nii eesti kui vene kultuuriruumi. Keelekmblusprogrammi eesmrgid on
seatud just nii, et pilane oleks kodus mlemas ruumis pilasi toetatakse nii eesti kui vene
kultuuriga tutvumisel. Valdavalt rakendatakse keelekmblusprogrammi vene ppekeelega
koolides. Keelekmbluse eri etappides (varase keelekmbluse puhul alates 4. klassist, hilise
keelekmbluse puhul 1.-6. klassini) toimub ainepe (vi osa aineppest) vene keeles, mis toetab
oma juurte juurde jmist, harjumuspraste tavade jrgimist. Ka toetab vene identiteedi
kujunemist reeglina kodune keskkond. Seega toob keelekmblus tugevamalt esile just
eestimaalaseks olemise ja Eesti riigiga seotud aspektid. Eesti keele omandamise eesmrk ei ole
52

muuta pilase kultuurilist kuuluvust, vaid aidata tal paremini mista Eesti maad, rahvast ja riiki.
Keel viib meid teiste juurde ja toob teised meie juurde, teiste kaudu mistame paremini ka
ennast.
2.3. Kuidas toetab keelekmblus riikliku identiteedi kujunemist?

Mitmed uuringud ja lastevanemate ksitlused nitavad, et keelekmblusprogrammi pilased on
lojaalsed Eesti riigi suhtes ning seda on keskmisest rohkem ka nende vanemad. Kindlasti on ks
phjus selles, et lapsevanemad, kes oma lapsed selle programmi raames ppima panevad, on
juba eelnevalt Eesti riigi ja eestlaste suhtes positiivselt meelestatud, kuid uuringud nitavad, et
lapsevanemate hinnangud muutuvad positiivsemaks ka lapse programmis olemise vltel.
Programmis osalemise mjul on kodudes suurenenud eestikeelse perioodika lugemine,

mnevrra sagedamini on klastatud teatrietendusi, kontserte ja kultuuriasutusi, kidud
raamatukogus, nitustel, spordiritustel. Osaliselt vib eelmainitud arenguid seletada asjaoluga,
et laste klassivlise tegevuse programm neb ette erinevaid tegevusi kultuurikeskkonnas, kuhu
on ilmselt kaasa haaratud ka pered. Samas tuleb aga arvestada, et venekeelsete
meediavljaannete levik kitseneb ja inimeste kontaktid eestikeelse keskkonnaga tihenevad aasta
aastalt. Samuti tuleb mrkida, et vanemad on theldanud oma keeleoskuse paranemist kolme
aasta jooksul ja suhtumine eestlastesse on muutunud vhesel mral positiivsemaks (17%
vastanuist) (Asser, Kppar, Kolk, 2002).
heks suureks probleemiks erinevate kultuuride limumisel ja sallivuse loomisel Eesti

hiskonnas on kahte suuremasse keelekasutajate gruppi (eesti ja vene) kuuluvate inimeste erinev
meediakasutus. Meedia on see, mis mjutab paljuski inimese mttemaailma ja suhtumisi
hiskonda ja seelbi puudutab see enam vi vhem ka inimese identiteedi kujunemist. Seega, kui
soovitakse tekitada htset mistmisruumi, on oluline suuremal vi vhemal mral tagada ka
hine inforuum.
Integratsioonimonitooringu ldandmed nitavad, et regulaarselt (ehk iga pev vi mni kord

ndalas) jlgib eestikeelseid tele- ja raadiokanaleid 30% mitte-eestlastest, venekeelseid saateid
Eesti tele- ja raadiojaamades jlgib regulaarselt 69% ning Vene telekanaleid praktiliselt kik
eestivenelased (TL, 2005).
53

Seevastu keelekmblusklasside lapsevanemad kinnitavad, et 62% pilastest vaatavad eestikeelset
televisiooni ja 22% kuulavad eestikeelset raadiot (Asser, Kppar, Kolk, 2005). Seega on
keelekmblusprogrammis ppimine suurendanud laste ja nende vanemate eestikeelset
meediatarbimist (raadiokuulamise viksem protsent tuleneb ilmselt asjaolust, et lapsed kuulavadki
raadiot vhem), mis omakorda on soodustegur eestikeelsesse hiskonda sulandumisel ja
riigiidentiteedi kujunemisel.
pilaste ja nende vanemate suhtumine muutub seega eelkige positiivse pi- ja keelekeskkonna
loomise kaudu. Kui keele omandamine toimub valutult, siis hakatakse seda keelt ngema
rikastava faktorina ja koos sellega hakatakse tundma huvi ka keelega seotud kultuuri vastu. Kui
keel on selge, siis avarduvad suhtlemis- ja hiskonnaelus osalemise vimalused. Laste
treeningute, huvikoolide ja muude vaba aja veetmise eelistuste valik ei toimu keelelistel
phimtetel, vaid eelkige laste huvidest ja suundumusest lhtuvalt. See aga toob kaasa
vabaduse tunde, mis tugevdab usaldust riigi ja hiskonna vastu. Riigiidentiteeti ja suhtumist
teistesse rahvustesse kujundab kindlasti ka petajate hoiak.
2.3. Keelekmblus ja pritolukultuur

Riikliku identiteedi krval pole vhemoluline ka oma pritolukultuuri identiteedi silitamine ja
vrikas
arendamine.
Nagu
eelnevalt
mainitud,
on
vene
keele
arendamisel
keelekmblusklassides vga thtis roll. Vene keelt kui iseseisvat ppeainet pitakse alates 2.
klassist, teisi ppeaineid vene keeles alates 4. klassist. Ka keelekmbluskoolis on vene keelel
eesti keelega vrdne staatus vahetundides ja kooli ritustel, ka vljaspool kooli on pilased
oma keelekasutuses vabad, vene keel on ka valdava osa koolis ttavate tiskasvanute emakeel.
On rmiselt oluline, et emakeele staatus hoitakse krge ka siis, kui teises keeles pe on
mahuliselt suurem.
Vhemused tunnevad oma keelt alati veidi ohustatuna ja suhtuvad enamusse raootavalt, pigem
rnnakut oodates. On oluline anda pilasele ja tema vanemale kindlustunne, et nende emakeel on
suur vrtus ja et laps vidab sellest, kui ta valdab mitut keelt. Samuti on oluline mista, et teise
keele ja teises keeles ppimine ei kahjusta iseenesest
emakeele oskamist, arendamist ja
vrtustamist. Vene etniline identiteet ei vlista Eesti riikliku identiteedi kujunemist ja vastupidi.
54

Keelekmblusprogrammi ppekava kaudu (mis koostatakse riikliku ppekava alusel nagu kigi
koolide ppekavad) ja sellest lhtuva ppevara vahendusel toetatakse pidevalt pilase identiteedi
kujunemist. Kui pilasel on vimalus ppeprotsessis ennast ra tunda, siis tekib tal ka suurem
seotus nii ainesisu kui vrtustega, mida pitav endas kannab. Keelekmblusmetoodika suunab
vrtustama traditsioone ja rituaale, mis prinevad pilaste oma kodukultuurist, lbi nende
liigutakse samm-sammult ka teiste kultuuride ning nende traditsioonide juurde.
Keelekmblusprogrammi ppevara koostamisel lhtutakse phimttest, et pilase jaoks on

oluline kasutada hte keelt korraga. Seega on kogu materjal eestikeelne, kuid see ei thenda, et
eesti keeles ei saa rkida vene, ukraina vi mne muu rahva kultuurist. Juba 1. klassi pikutes
on nii tekstide kui illustratsioonide puhul oluliseks peetud erinevate kultuuride elementide
sissetoomist. Niteks ei ole pikupiltidel kujutatud ainult eesti rahvariideid, linna kujutaval pildil
ei ole ainult sihvakate sirgete tornidega kirikud, vaid ka sibulkuplitega kirik jne. Selliste
phimtete jrgimine annab pilasele vimaluse ennast ja oma kultuuri vrtustada nii petaja
kne ja vrtushoiakute, teksti kui ka visuaalse lhenemise kaudu.
2.4. Mitmekultuurilisus keelekmbluse kaudu

Programmis ttavad petajad on oma keelt ja kultuuri armastavad inimesed (olgu see vene,
eesti vi inglise keel ja kultuur), kes suhtuvad samas lojaalselt ja austusega ka teistesse keeltesse
ja kultuuridesse. Koolis korraldatavatel ritustel klavad mitmed keeled ja need pimitakse
kavasse vrdvrselt mitte ht vi teist eelistades vi esile tstes. Kahe peamise keele (eesti ja
vene) krval vrtustatakse ka teisi keeli ja kultuure pib ju keelekmblusklassides ka ukraina,
korea jt rahvuste esindajaid. Just selline loomulik keelte ja kultuuride pimimine ning petajate
eeskuju selles pimingus loob soodsa pinnase sallivuse suurenemisele ja mbritseva hiskonna
usaldamisele.
Eespool kirjeldatud elemendid peaksid aitama kujundada pilases arusaama ja tunnetust, et ta

kuulub mitmesse meie-rhma. Sealjuures peaks omandatama kogemus, et meie-rhma
kuulumine thendab alati suuremal vi viksemal mral kigi, sh iseenda heaolu eest seismist ja
kompromisside tegemist.
pilane teab, et ta on venelane; et ta on eestimaalane; et Eestisse kuulumise kaudu kuulub ta

Euroopasse, on eurooplane. pilane teab, et ta on selle klassi ja kooli tisvrtuslik liige ks
55

kuuluvus ei sega teist, pigem need toetavad ksteist. Ja see, kui algklasside keelekmblejalt
ksida, mis rahvusest ta on ja ta vastab eestlane, ei thenda, et peaks hakkama hirekella
lma ja assimilatsiooni haistma pilase jaoks thendabki sel hetkel eestlane kogu
lalkirjeldatud kombinatsiooni. Lhtudes sellest, et enamik pilase koolipevast kulgeb eesti
keeles, et tema infokeskkond on paljuski just selle riigi keskne, teeb ta oma jrelduse. Mne
aasta mdudes vastab seesama pilane suure tenosusega, et ta on venelane, kes on Eesti riigi
kodanik (sisemuselt, ametlikku kodakondsust vaatamata) ning kelle jaoks ei ole suurt vahet, mis
keeles ta pib vi kas ta suhtleb eesti- vi venekeelse spruskonnaga.
Kokkuvte
Nii eesti kui vene kultuuri puhul on keel vga oluline osa identiteedist. Seega on eestivenelaseks
vi ka samaaegselt eestlaseks ja venelaseks olemisel kahe keele valdamine kriitilise thtsusega.
Keelekmblus aitab kaasa vene ja vhemuskultuuride laste eesti keele oskusele viisil, mis
julgustab suhtlema, keelt kasutama ning seostab keele kultuuriga. Samas on oluline silitada
kindlustunne ka oma pritolukeele, -kultuuri ja -identiteedi alalhoidmise suhtes, just see toetab
lugupidavat suhtumist teistesse keeltesse ja kultuuridesse. Mida rohkem keeli me valdame, mida
rohkem kultuure oleme kega katsunud, seda avatumaks ja sallivamaks muutub maailm meie
mber.
ppets peavad kik protsessis osalejad mistma oma kohustusi ning tasakaalustama ootusi, sh
peavad lapsevanemate ootused nii keele valdamise kui oma ja teise kultuuri vrdlemise ja
hindamise osas olema reaalsed. Tulemus ei saabu lhikese ajaga, seda tuleb kannatlikult oodata
ning eesmrkide saavutamise kiirus oleneb vga palju iga lapse individuaalsetest omadustest.
Kooli peamine roll on siinkohal kasutada avatud maailmavaadet soodustavaid metoodikaid ja
olla positiivne eeskuju ja mudel (on ju kool vike hiskond). petajate koolitus peaks
saavutama eelkige selle, et petaja usub eesmrkide saavutatavusse, on positiivne ja valmis
vljakutseid vastu vtma. On oluline rhutada, et vrtustav suhtumine oma keelde ja kultuuri
ning teistesse keeltesse ja kultuuridesse kujuneb positiivsele maailmavaatele tuginedes. Seda
positiivset maailmavaadet peaksid endas kandma lastega kokku puutuvad tiskasvanud, eelkige
lapsevanemad ja petajad. Positiivseid suhtumisi ja hoiakuid aitab esile tuua avatud suhtumine
ning pilast toetavate ja arendavate metoodikate kasutamine. Keelekmblusprogrammis on see
tasakaal saavutatud. Olgu selle vite kinnituseks he esimese keelekmbluskooli, Tallinna
56

Lnemere Gmnaasiumi direktori Valeri Novikovi snad intervjuus, mis toimus limitud aineja keeleppe ksiraamatu koostamisel: Erinevate aktiivppemeetodite, rhmat ning
integreeritud ainetundide kasutamine annab pilastele avatud silmaringi, julguse minna kaasa
uuega, loovuse ning hea suhtlemisoskuse. Lapsesbralik, toetav ja positiivne hkkond
kmblusklassis loob turvatunde, lapsed tahavad koolis kia. Lastevanemate revus esimese
klassi algul asendub rahuloluga, petajat usaldatakse. Kui kellelgi on hilises keelekmblusklassis
vanem laps, otsustatakse nooremgi vend-de panna varase keelekmbluse klassi. Koost
lastevanematega, eriti varases keelekmbluses, on vga hea. Koduste tde tegemisel llatab
vanemaid lapse iseseisvus, huvi t vastu ning oskus otsida abi teatmeteostest, internetist ja
mujalt.
Asser, H., Kppar, M., Kolk, P. (2003). Eesti keelekmblusprogramm 2002/03. Tartu.
http://www.kke.ee
Asser, H., Kppar, M., Kolk, P. (2005). Keelekmbluspilaste pitulemuste ja lapsevanemate
hinnangute uuring, Tartu. http://www.kke.ee
Barkalaja, A. Identiteet hiskondliku ja isikulise vahellina: efektiivse keha miste
kasutusvimalusi. Kirikiri. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=381
Ruutsoo, R. Rahvusriik, identiteet ja Euroopa Liit.
http://www.riigikantselei.ee/failid/rahvusriik.pdf
TL Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. (2005). Uuringu Integratsiooni
monitooring 2005 aruanne. http://www.meis.ee
57
Lbiv teema Kultuuriline identiteet Primusmuusika kultuurilise identiteedi loojana koolis

August Pulsti pistu tegevuse nitel
Primusmuusika kultuurilise identiteedi loojana koolis August

Pulsti pistu tegevuse nitel
Sofia Joons
August Pulsti pistu juhataja
Eesti primusmuusika ajalooga lhemalt tutvudes selgub, et tegemist on muusikakultuuriga, mis

on olnud lbi aegade nii vormilt kui sisult mjutatud rahvus- ja kultuuridevaheliste protsesside
poolt. Regilaulu puhul vime elda, et tegemist on lauluvaraga, mis on eestlaste enda loodud ja
hoitud. Kui aga uurida lhemalt nt eesti ltsa tekkelugu, sattume nii Saksa- kui Venemaale,
enne kui eesti ltsameistriteni juame. Sama kehtib teiste pillide ja ka tantsude kohta. Riikide ja
kultuuride vahelisi piire on alati letatud. Vib isegi elda, et seda, mis on eesti eesti
primusmuusikas, ei mra mitte lihtsalt muusika, vaid Eestimaal elanud pillimeeste ning
lauljate kohanemisvime ja esteetilised eelistused, mille alusel on teatud muusika just siinmail
omaks vetud.
Kultuurilise identiteedi teemaga puutume August Pulsti pistus lhedalt kokku iga pev, kuna
lhtume arusaamast, et eesti primusmuusika sisaldab teadmisi eesti kultuurist, tekitab
kuuluvustunde ja rikastab kultuurilist identiteedi. Primusmuusikaga seotud praktikatega on
kerge liikuda erinevate identiteeti loovate ja hoidvate tasandite vahel:
-
Eesti ajalugu ja hised kultuurinhtused: eesti klahiskonna kultuurinhtused, nt regilaul;
paikkondlikud
kultuurialad:
histe
kultuurinhtuste
variatsioonid,
paikkondlikud
kultuurinhtused, nt leelotamine Setomaal, hiiukandle mng Vormsil;

-
kultuurikandjad: head eeskujud, kes nitavad primuskultuuri ja -muusikat igapevaelu

loomuliku osana.
58

1. August Pulsti pistu primuskultuuri ppe toetajana

August Pulsti pistu on vabahariduskool, mis on loodud 2007. a MT Eesti Primusmuusika
Keskuse poolt selleks, et petada ja propageerida primusmuusikat lbi elava eeskuju. pistu
korraldatud ppevimalusi pakutakse aastaringselt peamiselt Primusmuusika Aidas Viljandis,
kus on lisaks sobivatele pperuumidele ja primusmuusika-alasele teabekogule ka lihtne
bimisvimalus. pistul on peamiselt kolm sihtrhma: primusmuusikahuvilised (igas vanuses
ja igal muusikalisel tasemel), koolinoored ning ldhariduskoolide ja lasteaedade petajad ja
huvijuhid.
Lisaks
eesti
primusmuusikale
vahendab
August
Pulsti
pistu
ka
teiste
rahvaste
primusmuusikat. Himupevade raames oleme teinud koostd Fenno-Ugriaga sihtasutusega,

erinevaid kursusi korraldades oleme rakendanud primusmuusika petajaid vlismaalt (Soomest,
Norrast, Rootsist, Iirimaalt, otimaalt, Austriast ja Sloveeniast). Lhtume arusaamast, et teades
ja tundes oma kultuuri, on kergem mista ja tundma ppida ka vraid kultuure. Just vra
kultuuriga kokku puutudes saab ppijale selgemaks, milles tema enda kultuuri omapra seisneb.
1.1. Primusmuusika teekond koolidesse

Eesti Primusmuusika Keskus alustas oma td koolides juba 2005. a he konkreetselt
koolilastele ja -noortele suunatud ppeformaadiga, mille nimeks on Koolikontsert. Tegemist on
kontsert-loenguga, kus tutvustatakse eesti primuspille ja -muusikat lastele sobival viisil
srtsaka ja energilise esinemise ning lihtsal viisil edastatud phjapanevate faktidega. ppeaastal
2009/2010 on vimalik valida nelja erineva koolikontserdi vahel:
-
Primusmuusika ja -pillid
Eesti ja Ukraina muusika
Rahvakalendri thtpevad
Eestirootsi primusmuusika
Kuigi koolikontsertide arv aastas on psinud saja ringis, judis August Pulsti pistu loomise ajal
2007. a sgisel meieni snum, et koolilaste ja -noorte teadmised eesti primusmuusikast on
puudulikud. Koosts Eesti Muusikapetajate Liiduga ja arvestades muusika- ja teiste ainete
59

petajate vajadustega, lime he 160-tunnise tiendkoolituse ppekava, mille nimeks sai
petajate eri: Sissejuhatus primusmuusikasse.
Kursuse ppekava koostades ja eesmrke snastades lhtusime arusaamast, et meie peamised

partnerid koolides ning lasteaedades ja htlasi ka oma pilaste olulisemad eeskujud on petajad
ja huvijuhid. petaja hoiakud ja eelistused moodustavad paraku ka suure osa varjatud
ppekavast. Primusmuusika, -laul ja -tants kuuluvad suurel mral osaluskultuuri, milles
esinemisest thtsam on koostegutsemine ja ppe- ning loomeprotsess ise. Taolises protsessis on
petaja kitumine, hoiakud ja enesekindlus oluliseks mjutajaks. Seega on meie petajate
kursuse peamine eesmrk petajate julgustamine primusmuusika vallas. Keegi ei saa nuda
petajalt, et ta petaks seda, mida ta ise ei ole saanud ppida ja vaimustuks millestki, mida ta
isegi ei tunne. Nukogude ajal olid rahvamuusika piirid selged ja kitsamalt mratletud kui
tnapeval. Koolis laulutunnis lauldi vahel mni mardipeva- vi kadripevalaul, mnikord sai
kuulda rahvapillide kapelle. Teadmised eesti rahvamuusikast ja selle tundmine olid sel ajal aga
puudulikud. Seega otsustasime luua primusmuusika sissejuhatava kursuse, kus kesksel kohal ei
ole mitte ainult teadmiste petamine, vaid ka petajate aktiivne kaasamine ja motiveerimine.
Neljapevane kursus sisaldab nelja erinevat teemat:
-
Primusmuusika koolis
Regilaulmine
Primustants ja laulumngud
Primuspillid parmupill, vikekannel ja koosmng
Peale kursust Primusmuusika Aidas saab tiendppija kasutada omandatud laule, mnge ja
lugusid oma igapevats lasteaias vi koolis, analsib toimunut ja koostab kirjaliku t. Kige
tavalisem on, et petajad asuvad tle lasteaia vi algkoolipilaste rhmadega, aga on ka ette
tulnud, et petajad on kasutanud primusmuusikat oma ts vanemate laste ja noortega.
Selleks, et petaja saaks keskenduda laulmisele, tantsimisele vi pillimngimisele ja ei oleks

sunnitud mtlema laulusnade vi tantsusammude leskirjutamise peale, oleme algusest peale
jdvustanud kursusel pitud materjali videokaameraga.
Tnaseks on kursus toimunud kuus korda, selle on lbinud 85 petajat, kellest 35 on teinud ka
lput. Antud artikkel phineb nende lputde kvalitatiivsel analsil, kik tsitaadid on prit
lputdest.
60

Primusmuusika sissejuhatavast kursusest arenes 2009. aastal vlja lasteaia- ja koolipetajate

vikekandlekursus, milles osalejate pillimngutase on prast kursuse lbimist selline, et nad
suudavad ise lastele vikekandlemngu petada ja vikekannelt lastele laule petades ja lastega
koos esinedes saatepillina kasutada. Vikekannel sobib suurepraselt koolidesse, kuna see on
suhteliselt odav pill, seda on kandlemeistri juhendamisel suhteliselt lihtne ise meisterdada ja
lastega koos musitseerides kerge rakendada.
61

2. Primusmuusika ppimine ja petamine

Oma kirjalikes tdes mainivad petajad tihti, et nad ei ppinud kursusel osaledes mitte ainult
primusmuusika lugusid, laule, tantse jms, vaid et suurenes nende teadlikkus.
Kui hakkasin kesoleva lput jaoks materjali otsima, siis selgus, et olen rahvalaule ja -mnge
kasutanud oma ts pidevalt. Siiani on see olnud aga suhteliselt teadvustamata tegevus. Edaspidi pan
seda teha teadlikumalt ja vtta kasutusse ka rohkem regilaule.
Veel mainitakse tihti mitte ainult lputdes, vaid ka kursust lpetavas arutelus, et selleks, et
primusmuusikat hsti petada, peab tegema td mitte ainult materjali, vaid ka iseendaga.
Kirjalike ppematerjalide krval on samavrselt oluline otsene kontakt eeskujude ja kursust
lbiviivate petajatega.
Tavaliselt meeldib mulle sellist materjali kasutada, mida kuulen kellegi esituses, mis haarab mind kohe
kaasa ja ahvatleb jrele proovima. Kahjuks ei ole ma veel oma arenguga nii kaugel, et ks leskirjutatud
laul mind nii stitaks, et ma tahaksin seda lastele petada.
2.1. Primusmuusika ainetundides ja erinevate oskuste kujundamisel

Primusmuusika primuskultuuri osana on lai nhtus, mida saab petada ja kasutada nii
muusikatundides kui ka muude ainete tundides (nt emakeel, ajalugu, puut, kehaline kasvatus).
petajate kirjalikes tdes on tihtipeale eraldi vlja toodud, mida lastele petatakse, lisaks
petamise metoodika kirjeldamisele peatutakse tihtipeale ka primusmuusika olemuse ja
olulisuse selgitamisel. Rgitakse, kuidas primusmuusika on tekkinud, kuidas seda plvest
plve peamiselt suulisel teel edasi antakse, kui vana see vib olla ja et see on nd judnud
meieni tnapeva.
Kujuta ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi leni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on
tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud ks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mni maalis
rohkem, mni vhem; mni tegi mber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti
tuhandeid aastaid. Samamoodi oli ka lauluga. See hiiglasuur, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti
rahvalaul ehk regilaul.
Primusmuusikat tutvustavad tunnid vivad keskenduda konkreetsete laulude, tantsude vi

mngude petamisele vi hoopiski kasutada nimetatud materjali lbivate teemade ksitlemiseks
(nt kultuuriline identiteet vi sotsiaalseid oskuseid). Regilaulude petamise kigus ksitletakse
tihtipeale ajaloolist keskkonda, kust laulud prit on, ja murdesnade thendust. Kui suunata
62

pilasi aegamda eeslaulja rolli vtma, vib selle lesandega hakkamasaamine last julgustada
ning nnda arendada ka tema sotsiaalseid oskusi.
Algul tundus, et sellised laulud (regilaulud) on lastele laulmiseks vrad. Nad ei osanud igel ajal sisse
astuda. Olin ise pidevalt eeslaulja. Ka ei olnud lapsed varem piisavalt kokku puutunud murdetekstidega
ning snadki ei tahtnud meelde jda. Mne laulu viis oli raske ja monotoonne, snu palju. Aga ei
linudki kaua aega, kui lastes tekkis huvi regilaulu laulmisviisi ja eeslauljaks olemise vastu. Peagi
vallandus laste vastuvtuvime nagu paisu tagant, nad omandasid erilise kergusega ja mngulisusega,
tekkis isegi vistlus kes on eeslauljaks.
Kuna primusmuusika ja -laul loovad palju muusikalisi olukordi vljaspool esinemis- ja

proovisituatsiooni, on vimalik kasutada primusmuusikalist materjali ka rhma vi indiviidide
tugevdamiseks. Tantsude petamine algklassides thendab mitmete petajate snul vhemal
mral sammude ja hoopis suuremal mral muude oskuste lihvimist.
Paljud hbenesid ka vastassoo esindajal kest kinnivtmist. Nii kui kest kinni vtsid, nii olid kohe nagu
laulatatud just selle poisi vi tdrukuga. Selleprast kulus ka palju aega seletamisele, et tantsupartnerid
on koos ainult tantsimise ajal. Vrdluseks tin siia telekas jooksva populaarse saate Tantsud thtedega
see leevendas pisut olukorda.
2.2. Primusmuusika kui vimalus ainete limimiseks

Nii kursuse petajate eri: Sissejuhatus primusmuusikasse kokkuvtvates lpuringides kui ka
petajate koostatud kirjalikes lputdes mainitakse koostsoovi teiste ainete petajatega.
Kige tihedamini mainitud ainepetajaid on muusikapetaja (juhul kui kursusel osaleja ei ole ise
muusikapetaja), emakeelepetaja, liikumispetaja ja puutpetaja. Koostsoovi taga on
tavaliselt he konkreetse primusmuusika ala omapra. Kui on vaja petada murdekeelset
regilaulu, on hea teha koostd emakeelepetajaga, kui on soov keskenduda vikekandlele, vib
tekkida hisprojekt puutpetajaga, kui nt lauluga seondub mni kultuurilooline teema, vib
tausta lahti seletada ajaloopetaja.
Regilaulu ppimise juures selgitasin lastele regilaulu olemust, tunnuseid. Mtestasime lahti laulu snumi.
Murdetekstist arusaamisega oli pris palju td. Tegime tihedat koostd emakeele petajaga.
Mned petajad on loonud suured ja komplekssed esinemiskavad koosts mitme erineva aine
petajatega, nt muusika-, tantsu- ja emakeelepetajaga. Kik koostvormid ei ole seotud
konkreetsete kavade koostamisega, on ette tulnud ka lputid, millest ilmneb he aktiivse ja
teadliku petaja soov teisi petajaid aidata .
63

Koolis pakkusin petajatele abi, et kodulootundides mngida, laulda. Nii said toimuma lihavttendalal
aktiivppetunnid, kus laulsime koos Loomise laulu, samas joonistasime kaasa.
Lpuringides olen ksinud, mis petajatevahelist koostd kige rohkem segab. Vastuseid on
peamiselt kaks: aja puudumine ja kaaspetaja viitsimatus.
2.3. Primusmuusika tunnivlistes pikeskkondades

Tihtipeale
toimuvad
just
muusikatundides
ettevalmistused
erinevateks
esinemisteks
(kooliritused, -peod, aktused jms). Paljud petajad on ise koostanud huvitavaid kavasid, mille
eesmrgid
vivad
olla
nii
meelelahutuse
pakkumine
kui
ka
teadmiste
jagamine.
Esinemiskavadega saab vljendada ka kooli vi asukoha kultuuriajalugu vi muud kultuurilist

omapra.
Tegevust saab hsti siduda paikkondliku kultuuriprandiga (prida kohalikelt vanu lugusid,
laule), saab hoida, jdvustada, kasutada rahvaprimusi tnapeva kontekstis. /---/ (Kooli nimi) on
misakool, kuhu sobib ideaalselt meie kultuuriprandi vrtustamine ja kandmine.
Teine viis kasutada primusmuusikat, -laule, -tantse ja mnge on laulda ja tantsida koos
kooliritusel osalejatega. Paljud kasutavad sellistes situatsioonides regilaule, kuna kaasalaulmine
ei nua ettevalmistust, vaid ppimine toimub protsessi kigus ja selline hine laulmine loob
mnusaid tundeid. Regilaule saab valida nt rahvakalendri vi muu kooli jaoks aktuaalse
temaatika jrgi.
Alles hiljuti tegime koos he klassijuhataja ja lastega toreda regilaulu. Koost tulemus peaks olema
see, et klassihtutel ja muudel ritustel oskaksid pilased ja petaja ka vanu mnge mngida, laule
laulda ja tantsida. See lisab meie tegemistesse vrvi, aitab meeles pidada minevikku.
Kolmas kursustel osalejate poolt mainitud vimalus puudutab kooli ldkogunemisi, kuhu taas
regilaulmine lausa suurepraselt histegevuse osana sobib.
Meie kooli traditsiooniks on hommikulaulmised, mis toimuvad igal hommikul peale teist tundi. Kogu
koolirahvas koguneb saali, jagatakse infot, nnitletakse snnipevalapsi ja lauldakse vhemalt kaks laulu.
Selleaastane lauluvalik oli suurelt osalt folkloorne. Laulsime mitmeid regilaule ja ka seatud rahvalaule.
Kuna regilaulu esitamine ei vaja spetsiaalset ppimist ja ettevalmistamist, sobis see hommikulaulmisteks
ideaalselt.
64

3. Primusmuusika petamise metoodikast matkimismeetod ja mluphine

musitseerimine
petades
primusmuusikat,
petatakse
tihtipeale
veel
primusmuusikale
omast
matkimismeetodit. Oluline pole siinkohal ksimus, kas ks teatud pala on he konkreetse autori
poolt loodud vi mitte, vaid selle palaga kaasas kiv petamissituatsioon. Laialt vaadates on
olemas eelkige kaks erinevat muusikakultuuri: esinemiskultuur ja osaluskultuur. Seda
iseloomustab kokkuvtvalt jrgmine tabel.
Tabel 1 Esinemiskultuur ja osaluskultuur

Esinemiskultuur
Osaluskultuur
Kes petab?
petaja
Eeskuju
Kes pib?
pilane
pilane ja/vi kaasategija
Musitseerimissituatsiooni
rollid
Fookuses asuv aktiivne esineja,

passiivne publik.
Kindlad, varem kokkulepitud ja
selgeks pitud palad ning kavad
Kik kohalolijad on osalejad, mned

on aktiivsemad ja teised passiivsemad
Nii kindlad ja varem selgeks pitud kui
ka improviseeritud palad
Hsti omandatud ja omaseks saanud
ning meelde jnud muusika (laul,
tants, mng)
Kasutatud muusika
petamise eesmrk
Heal tasemel esinemine

publikule
Kui petajad analsivad primuslaulu, toovad nad eelkige vlja primuslaulu omadused, mis
langevad kokku osaluskultuuri iseloomustavate joontega. Primuslaulu eelistena nimetatakse
jrgmisi aspekte:
-
petaja eeslaulmisel vib laulu kohe laulma hakata;
Viisid on lihtsad ja kergesti pitavad. Kui laulda mugaval krgusel, saavad laulmisega
hakkama ka need, kellel on vike hleulatus;
Iga laps saab olla eeslauljaks;
Koori kordused soodustavad meeldejtmist;
Improviseerimine arendab lapse fantaasiat.
Primusmuusika peamine petamismeetod on matkimismeetod, millega kaasneb mluphine ja

mitte noodikirjaphine musitseerimine. Kitsalt vttes thendab see, et petaja laulab/mngib
midagi ette ja pilased kordavad. Muusikat petatakse kuulmise teel ja mitte nooti vi teksti
lugedes. Vaadates taolist petamissituatsiooni laiemalt, vime muidugi elda, et lapsed matkivad
mitte ainult hte teatud viisi- vi tekstijuppi, vaid ka petaja suhtumist petatud muusikasse,
seda, kas petatav on petaja jaoks oluline, ilus, lbus vi on tegu lihtsalt ppekava kohustusliku
65

osaga. Muusika ppimisele nnda lhenedes leiame, et parem on kasutada mistet eeskuju, mitte
mistet petaja. Nimelt sellest arusaamast lhtudes mainisime ka Eesti Primusmuusika Keskuse
missiooni snastades just eeskujusid ja mitte petajaid.
Osaluskultuuri teine oluline aspekt on suhtumine loomeprotsessi kas ppeprotsessi eesmrk on
lpptulemuse poole prgimine (nt esinemiseks kpse esituse ppimine ja harjutamine) vi
huvitava ja kikide osalejate thelepanu paeluv rhmaprotsess, mis lisaks petamisele sisaldab
kindlasti veel isikupraseid variatsioone ja improvisatsiooni? Paljud petajad on avastanud ja
analsinud osaluskultuurile omase ppeprotsessi sotsiaalseid vrtusi ja funktsioone.
Regilaule eelistan laulda ringis prandal istudes, sest siis on iga eeslaulja kigile nhtav ja tekib mnus
hine tunnetus.
Siinkohal tekib tavaliselt ksimus, kas primusmuusika protsessiphine pe on eelkige

nooremate kooliastmete prusmaa. Primusmuusika sissejuhatava kursuse on lbinud ka
keskkooli petajad, kellest mned saadud oskusi ka rakendavad. Vanemate pilastega on
vimalik tundides lbi mngida keerulisemaid kultuurilisi mustreid ja sotsiaalseid olukordi ning
jagada pilastele konkreetseid lesandeid. Nende ppeprotsess sisaldab suuremas mahus
teoreetilise materjali kaasamist. Philiseks lhtepunktiks on he konkreetse rhma soovide,
valmisoleku,
oskuste
ja
soovidega
arvestamine.
Olgu
siinkohal
ra
toodud
he
keskkoolipilastega ttava petaja mngupulma projekti lesehitus ja hinnang ppeprotsessile:

1. tund: Arutelu millest viks teha. Osade jagamine.
2. tund: Laulude ja muu materjali otsimine. Harjutamine.
3. tund: Pulm esimene pool.
4. tund: Pulm teine pool
5. tund: Pulma lpetamine ja jrelpulm
6. tund: Video vaatamine ja anals.
Vib arvata, et kulutasime liialt aega, kuid lbi selle ppisime hulga pnevaid asju vanadest kommetest.
Ka olid pilased haaratud ettevalmistusse, sest igaks pidi leidma endale laulu vi muusikapala, usundid,
naljad. Aitasin neid viiside ppimisel ja pakkusin mtteid materjali leidmiseks. Selle teema raames laulsid
nad ise regilaule, tantsisid rahvatantsu, mngisid laulumngu, mngisid pillimuusikat (kll ainult
imiteerisid). Kindlasti kogesid nad rohkem, kui lihtsalt tunnis pulmalaule lbi lauldes. Pealegi sai kik
jdvustatud videole.
66

Protsessippe peamine probleem seisneb ppeprotsessi hindamises. Kuidas saaks petaja kindel
olla, et petatud muusikapalad on piisaval mral omandatud? Lihtsalt eldes on loomeprotsessi
peamine eesmrk mnutunde kttesaamine. Reaalsetes koolioludes on taolise ppe peamine oht
ajanappus.
Kui saaks ja oleks rohkem aega, siis ma mngiksin lastega kauem, et testi iga laps saaks sellest
mngust osa ja thelepanu, vhemalt need, kes seda soovivad. Praegu tunnen, et teha on nii palju, et ei
jua mngimisest mnu tunda kogu aeg on kiire!
67

Kokkuvte
pilaste kultuurilist identiteeti mjutavate ettevtmiste juures on petamise sisu (teadmised
primuskultuuri ilmingute kohta, muusikaliste oskuste omandamine jms) krval samavrra
oluline petamismeetod ja fsiline keskkond. Mida petatakse, millisel viisil ja kus? petajate
lputdes on ksitletud palju erinevate eesmrkidega petamissituatsioone. Eelnevalt ksitletud
teemasid hise katuse alla koondades saame rkida
primusmuusika ppe neljast
tpsituatsioonist (vt Tabel 2).
Tabel 2 Neli primusmuusika ppe dimensiooni

Osaluskultuur
Esinemiskultuur
Klassisisene keskkond
(tunnid)
I Primusmuusika palade
ppimine.
Regilaulude laulmine eeslaulja ja
kooriga.
Improvisatsioonid (nt
regilauludega)
II he muusikaprojekti
jdvustamine nt videol.
Esinemiseelne proov
Klassivline keskkond
III Mngud, tantsud, laulud koos

teiste klasside vi pilaste
vanematega
IV Esinemine erinevatel ritustel

koolis vi vljaspool kooli
Seega ei ole vimalik vita, et primusmuusika pe kuulub ja sobib ainult osaluskultuuri vi

ainult klassivlisesse keskkonda. Kik sltub pilaste vajadustest, koolikultuurist ja petajate
pdevusest ja huvist. Kui suhtuda eesti ja muude rahvaste primusmuusika kooli pikeskkonda
kaasamisse mitte ainult targalt, vaid ka loovalt, isikupraselt ja vabalt, ksitledes endale paeluvat
erinevates pikeskkondades kord esinemiskultuurile ja kord osaluskultuurile omastel viisidel,
toetab see pilaste kultuurilist identiteeti ning arendab ka sotsiaalseid oskusi, kodanikuaktiivsust
ja ettevtlikkust.
68
Lbiv teema Kultuuriline identiteet Religioon pilase identiteedi kujundajana
Religioon pilase identiteedi kujundajana

Toomas Jrgenstein
Hugo Treffneri Gmnaasiumi filosoofia ja religiooniloo petaja
Kuidas kujuneb Eesti pilaste identiteet? Kas ja kuivrd mjutavad eksistentsiaalsed ja

religioossed teemad koolis pilase enesemistmist vi siis erinevate maailmavaadetega pilaste
teineteisemistmist? Kas vastavad teemad toetavad vi prsivad pilase isiksuse arengut? Vibolla polegi neil teemadel religiooni marginaalse positsiooni tttu hiskonnas pilastele mingit
mju? Nende ksimuste vastustest on meil teatav aimdus tekkinud alles viimastel aastatel. Seda
eelkige tnu varalahkunud Pille Valgu (1959-2009) ja Olga Schihalejevi uurimistdele.
Mningatele isiklikele kogemustele ja thelepanekutele tuginedes pan samuti kirjeldatud
teemal mtiskleda.
1. Usuline seestumus
Jutustaksin alustuseks (koos kommentaaridega ja pisukese irooniaga vrtsitatult) he
rahvausundit ja selle tnapevast analoogi puudutava loo, mis minu meelest pris hsti
illustreerib noorte suhtumist religioossetesse inimestesse. Nimelt loetlevad rahvalikud
religioossed lood mitmesuguseid mrke, mille jrgi deemonite hulka kuuluvaid olendeid ra
tunda ja annavad nu kuidas kurjade olenditega kituda. Tuntumad neist tunnustest on varju
puudumine, vga karvane ihu, ebaharilik kasv, kabja jlgi jttev inimolend vms. Vahel juhtus
aga ka nnda, et leloomulikel olenditel vlised mrgid hoopiski puudusid ning tekkinud
kahtlustele kinnituse otsimiseks tuli nimetada Jumala, Kristuse vi Neitsi Maarja nime, mis
kurjaga seotud tegelased ebaadekvaatselt kituma ja deemonid kaduma pani. Aitas ka Meie Isa
palve lugemine vi ksimus: Oled sa kurat vi inimene?, sest deemon pidi oma nime kuuldes
kaduma.
Hiljuti kogesin, et analoogilisi ksimusi, mis kontrollivad inimese adekvaatsust, on kibel ka

tnapeval. Sattusin hte seltskonda peamiselt loodushuviliste noortega ning kui end
kojuminekule seadsin, hines minuga ks seltskonna liige, kes minu teoloogiaga seotud tausta ei
teadnud. Kui ta koduteel minu teoloogilisest haridusest kuulis, ksis ta kiiresti (ja mulle nis, et
69

kohkunult) kontrollksimuse: Kui vana on Maa? Kui ma andsin enam-vhem adekvaatse
vastuse, 4,6 miljardit aastat, vis jutt mitmetel huvitavatel teemadel jtkuda.
Eelnevale loole meldes, tundub mulle, et inimese usulist phendumist vi isegi huvi uskude
vastu tlgendatakse sageli omamoodi seestumusena: peamiselt vimalusena, et religioonist
mjutatud isik suudab tenoliselt maailma vaid usulisest vaatevinklist mista ning ilmselt ta
loodusteaduse saavutusi ta ei tunnista. Mulle tundub, et minu kogemust kinnitavad ka Olga
Schihalejevi doktorits esitatud viteid, et usklik pilane ei leia suuresti eelarvamuste tttu oma
usule koolis turvalist tuge, omavahel pilased ldjuhul usust ei rgi, ettekujutused religioonist
formeeruvad peamiselt agressiivsete nidete taustal ning usklikke kiputakse pigem nkima.
Sellises olukorras on pilase identiteedi kujunemiseks nii ohte kui ka vimalusi. pilane vib
oma vaadetesse kapselduda ning hakata end kaaslastele ja koolis pitavale vastandama, kuid ta
vib astuda ppeteemade ning teiste pilastega ka loovasse dialoogi.
70
2. Kindel maailmavaade
Kui eelnevalt vihjasin vimalusele, et pilased vivad oma usulisi vaateid pilkamise kartuses
varjama hakata, siis kindla maailmavaate olemasolul on ka oma tugevused. Kllalt sageli
tagavad vljakujunenud usulised vaated pilasele ppeprotsessi dialoogilisuse, mis omakorda on
aluseks pilase isiksuse ja identiteedi arengule. See ilmneb juba lihtsas koolits, kui laps pitud
materjali, olgu selleks siis mne kirjandustegelase kitumine, ajaloosndmus vi loodusteaduslik
saavutus, oma maailmavaatega vrdleb. Selline protsess on omamoodi ajutreening, mille
tulemusena viks inimene hiljem eristada erinevatest lhtekohtadest tulenevaid viteid, teha
vahet ksimustel, mida on ja mida pole mtet vrrelda, sunnib kuulama ka opositsiooni
arvamusi.
ppimise ajal toimuv pidev anals aitab hinnata ka detailide thendust, teha vahet olulisel ja
ebaolulisel jne. Lisaks muidugi veel religiooni ainesse programmeeritud arendav element. Uku
Masing on oma artiklis Piiride juurde vrrelnud teoloogiat matemaatikaga: aksioomid on
analoogilised,
mlemas
esineb
lahendamatuid
probleeme
(vrrandeid),
analoogiliselt
paralleelsetele geomeetriatele on olemas paralleelsed teoloogiad jne. Mlemad arendavad ka

mtlemist: matemaatika enam diskursiivset, teoloogia selle krval ka intuitiivset.
Tnases hiskonnas arvatakse sageli vastupidi, et arengu kindlustamiseks on kaval end

maailmavaateliselt
ldvalt
mratleda vi
mratlemata jtta.
Samas tundub
mulle
vastuargument kaalukam: vttes omaks he maailmavaate (mis ei vlista mingilgi mral teiste
ppimist), ei tarvitse noorel inimesel enam kulutada energiat n- oma seisukohtade
lesehitamisele, mille tulemuseks on Eesti oludes tavaliselt lihtsustatud animismi tunnustega
vulgaarmaterialism, mida uhkelt oma filosoofiaks nimetatakse.
Maailmavaatelist segadust kogu Eesti kohta nitab sna selgelt ka 2005. aasta juunis avaldatud
Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt usub vaid 16% Eesti elanikest, et Jumal on olemas. Samas
usub 54% Eesti elanikest krgema ju vi vaimu olemasolu. Mlema nitajaga paistame
Euroopas silma: usume kige vhem jumalat ja kige rohkem vaime.
71
3. Maailma mtestamisest
Eelarvamused religioonide kohta ning massiline maailmavaateline mratlematus viitab
tenoliselt religioosse ja filosoofilise maailma tutvustamise ning selle eksponeerimise nrkusele
ja hesuunalisusele. Tegelikkuses vib nendest keskkondadest leida tohutult isiksusi, lugusid ja
sndmusi, mis kivitaksid pilastes sisemise ja ka omavahelise arutelu ning viks aidata neil
saada vabadeks, sltumatuteks ja mitmeklgsemateks isiksusteks. Paljud pilased pole maailma
mtestamisega tegelevate mttesuundadega seni mistlikul viisil kokku puutunud.
Niteid religiooni ajaloos tegutsenud mrkimisvrsetest isikutest ja mttevooludest on aga

palju. Olgu nendeks siis hiilgavad mtlejad Pierre Abelard vi Pierre Teilhard de Chardin ja
nende komplitseeritud suhted kirikuga, Mahatma Gandhi vgivallatusideed, vabastusteoloogia
kriitika igasuguse rhumise ja lekohtu suhtes vi dalai-laama arutlused Lne elulaadi le. Meil
on kindlasti aga veel kllalt oma usutegelasi ja sndmusi, keda saaks arendavateks aruteludeks
kasutada: ristiusu saabumine Eestisse, prohvetite Jrve-Jaani vi Karl Reitsi snumid, veidi
eksootilisemate vaadetega Vend Vahindra ja Ashin Ananda ja nende ebaselge koht meie
usumaastikul, hmni kolmanda salmi kohasus hiskonnas, kus puudub riigikirik, religiooni ja
teaduse vahekord jne. Kllap oleks religioossete teemade avatud ja dialoogiline esitus pinnuks
silmas ka ringkondadele, kus usuliste asjade kujutamisel eelistatakse vaid magusavitu pilte
paradiisiaiast ja piiblisndmustest vi siis selle vastandina harrastatakse usuasjade karikeerimist.
Religioosse keskkonna vlu ja selle intellektuaalne ning hiskondlik potentsiaal on siiani suurel
osal inimestest ja samuti ka koolielus avastamata. sna sarnane nib olevat olukord ka
filosoofiaga.
Religiooni ja filosoofia julgem sissetoomine kooliharidusse aitab nha alternatiivseid

mttesuundi, mis on vajalikud niteks tolerantsuse ja analsioskuse arendamiseks. Sageli
kipuvad koolides lekaalukalt domineerima numbriliselt mdetavad vrtused ja nitajad:
riigieksamite keskmised hinded, olmpiaadide tulemused, sissesaajad krgkoolidesse jne.
Mdetamatud ja raskesti mdetavad vrtused, nagu niteks pilaste pihuvi silitamine vi
tolerantsuse ja altruismi thtsustamine, mis sageli nuavad petajatelt sama suurt td, jvad
tahaplaanile. Sellisel lhenemisel on ka oma hind: lapsed, kes konkurentsis alla jvad, lvad
kega ja on kergesti haavatavad ning hoolimatud. petajad, kes konkurentsis ei psi, on
nrvilised.
72

Loomulikult vib nustuda, et mdukas koguses konkurents on edasiviiv, kuid domineeriva
ldprintsiibina hakkab see lhkuma pilastevahelisi sidemeid ja koostd.
Samas vib
usumaailmast leida mitmeid niteid, kus ei rhutata mitte vitlust vastasega, vaid eelkige
vitlust iseendaga. Igal sammul konkurentsi rhutavas maailmas viks rmus snum olla seda
mjukam, mida rohkem rhutatakse alternatiivina vitu eelkige iseenda le.
Kokkuvte
Olen oma petamist philiseks eesmrgiks pidanud helt poolt kll ldiste teadmiste andmist
religioonide ja filosoofia ajaloo kohta, kuid selle krval pdnud pilastele nidata maailma
mistmise vimaluste mitmekesisust, niteks, et religioon on tsiseltvetav elusfr, kus sageli
kohtuvad terav intellektuaalsus ja inimlik piiratus, keerulised struktuurid ja lihtsusetaotlused.
Eelkige meeldiks mulle, et pilased mistaksid maailma mitte staatilisena, vaid arengulisena.
Toomas Paul lpetas Eesti Pevalehes (20.12.08) oma artikli Inimese evolutsioon
lootustandvalt: Teoloogile sobib, et inimese evolutsioon jtkub, et ta ei ole valmis. Temast
vib veel midagi saada. Usun, et taoline kujund sobib pris hsti ka meie koolis oma
maailmavaadet ja identiteeti kujundava noore inimese kohta.
73
Lbiv teema Teabekeskkond
Lbiv teema: Teabekeskkond
Lbiva teema "Teabekeskkond" ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks,

kes tajub ja teadvustab mbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analsida ning toimida
selles oma eesmrkide ja hiskonnas omaksvetud kommunikatsioonieetika jrgi.
pilast suunatakse:
1) mistma vahetu ja vahendatud sarnasusi ning erinevusi;
2) valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;
3) mrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
4) kujundama thusaid teabeotsingumeetodeid, mis hlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi;
5) arendama kriitilise teabeanalsi oskust.
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemine I kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel I kooliastmes on keskmes pilase igapevane teabekeskkond. petaja abil ja
kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. pilane pib mistma temale
suunatud teadete suhtluseesmrki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub pilane
mistma, millised seadusprasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas Internetis.
Lbiva teema rhuasetused toetavad I kooliastmes inimesepetuse, emakeele ning teiste ainete kaudu
toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. pilase eakohast meediakasutust arvestades pratakse
rohkem thelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analsile.
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemine II kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel II kooliastmes on ksitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise
seadusprasused ning philiste kommunikatsiooniformaatide tundmappimine. pilane harjub Internetis
liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfri ning valima selle phjal iget suhtlusviisi. Teise kooliastme
jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui ht ajakirjanduse philist tekstiliiki, hindama selle
kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemine III kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel III kooliastmes pitakse mistma ja analsima meedia rolle hiskonnas, sealhulgas
majanduselus, ning kasutama meediat teabeallikana. Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusvrsuse kriitiline
hindamine, kuna pilane hakkab leitud teavet jrjest rohkem kasutama isiklike otsuste tegemiseks (nt
ppimisvimalusi valides). petus ja kasvatus ts aitavad pilasel mista Internetis leiduvaid vimalusi ja ohte
ning ennast ja oma privaatsust kaitsta; iseseisev teabeotsing muutub pilasele harjumuspraseks. Lbiva teema
ksitlemine loob vimalused analsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi(eraellu sekkumine, vrteabe
edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms).
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemine gmnaasiumis
Gmnaasiumi pilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning phjendab neid, lhtudes oma
erinevatest huvidest ja vajadustest. pilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib
nende rikkumist. Ta mistab meediamajanduse rolli hiskonnas, tutvub globaliseerumise mjudega
meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Lbiva teema ja ainepetuse koosmjul suudab
pilane oma snumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.
74
Lbiv teema Teabekeskkond Teabekeskkond kui lbiv teema milleks ja kuidas?
Teabekeskkond kui lbiv teema milleks ja kuidas?

Kadri Ugur
Tartu likooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi ajakirjandusteadur
Lbivad teemad rikastavad kooli ppekava paljude mtteviiside ja tegevustega, mis jvad
vljapoole traditsiooniliste ppeainete piire. hest kljest on paratamatu, et hiskond areneb
ning arengu uued rhuasetused peavad judma pilasteni kiiremini kui oleks otstarbekas muuta
ppeainete struktuuri. Lbivad teemad on vhem formaliseeritud ning seetttu vimaldavad
paindlikumat reageerimist uutele vajadustele. Teisest kljest aga on kooli ressursid piiratud:
kige jaoks ei ole aega ning seetttu peab kool endale vtma teatava puhvri vi filtri kohustused
ning tegema oma otsused selle kohta, milliseid teemasid ja tegevusvaldkondi rhutada. Nii
niteks ei saa teabekeskkonnast kneldes jtta mrkimata sedagi, et kool on vga atraktiivne
sihtkoht paljudele turundajatele: terved vanusegrupid on pikka aega koos ning orienteeritud uute
teadmiste omandamisele, hlestatud vastu vtma kike, mida neile petatakse. Sellises
kontekstis paiknev turundustekst (kommerts- vi sotsiaalreklaam, kampaaniaplakat, ppeasutust
tutvustav poster vms) vib olla tunduvalt mjusam kui vlireklaam. On loomulik, et kooli
juhtkond teadvustab endale ja kogu kooliperele, millised snumid kooliruumi juavad ja millised
mitte (siia vib kuuluda ka nt reklaamifiltrite kasutamine kooli arvutitel).
Kooli ldeesmrgiks on vimaldada pilastele niisuguste teadmiste, oskuste ja hoiakute

kujunemine, mille abil suudaksid nad hiskonnas iseseisvalt ja edukalt toime tulla. Kesolev
artikkel seab oma eesmrgiks selgitada, miks peaks kooli ppekava ning huvitegevust
kavandades arvestama ka lbiva teema Teabekeskkond nudmistega ning millised vimalused
selles peituvad. Bloki artikkel kirjeldab Meediamulli sarja kui hte thelepanuvrset
vimalust
koolipilaste
ppekirjanduse
praegust
meediapdevuse
lnka,
arendamiseks;
tutvustades
kriitilise
lejnud
lugemise,
materjalid
tidavad
meediamajanduse
ja
informatsioonilise enesemramise kontseptsioone, milleta tnapevases meediakeskkonnas

toimetulek on vimatu.
ks uue ppekava muudatusi on lbiva teema nimetuse muutumine: meediapetusest on saanud

teabekeskkond. Selle muudatuse eesmrk on suurem selgus ja avaram perspektiiv. Meediapetus
75

thistas seni niihsti lbivat teemat kui vimalikku valikainet ning see tekitas nii mnelgi juhul
segadust. Uue nimetusega on vimaliku ainepetuse ja lbiva teema piire vimalik selgemalt
vlja joonistada. Meediapetus valikainena nuab hea ettevalmistusega petajat ja mningasi
ressursse, kuid ilmselgelt jb sellest vheks. Lapsed elavad meediavljas praktiliselt
sndimisest pealt, infovoogudega toimetulek ning infottlusoskuste arendamine nuavad
thelepanu kogu kooliaja vltel. Esimene vajalik samm siinkohal on oma teabekeskkonna
teadvustamine
ning
selle
arengute
jlgimine.
pilaste
ja
petajate
suhtlemis-
ja
meediaharjumuste uuringud lubavad vita, et sageli elatakse vga erinevas teaberuumis ning
erinevate reeglite jrgi. Kui kooli neb vimalusi hise teabekeskkonna arendamiseks ning
mtestamiseks, vib see tuntavalt mjutada ka koolielu kvaliteeti tervikuna.
76
1. Phimisted
Meediapdevuse (ingl k media literacy) all mistame suutlikkust meedia kaudu informatsiooni
ktte saada ja seda kriitiliselt hinnata, oskust kasutada meediat oma snumite edastamiseks ning
meediassteemi toimemehhanismide mistmist. See on traditsiooniline ksitlus, millest lhtuvad
ka Euroopa Parlamendi ja Nukogu direktiiv audiovisuaalsete meediateenuste reguleerimise
kohta. Selle direktiivi eestikeelne tlge kasutab kll terminit meediakirjaoskus, kirjeldades
sellega oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis vimaldavad neil meediat tulemuslikult ja ohutult
kasutada. Meediakirjaoskusega inimesed on vimelised tegema informeeritud valikuid, mistma
sisu ja teenuste olemust ning nad suudavad ra kasutada uute sidetehnoloogiate kiki vimalusi.
Nad oskavad paremini kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjustava vi solvava materjali eest.
Samast definitsioonist lhtub ka Euroopa Komisjoni soovitus liikmesriikidele 20.augustist 2009,
mis muuhulgas rhutab EL liikmesriikide kohustust viia meediapdevus sisse kigi kooliastmete
ppekavasse kui kodanikuhiskonna arengut oluliselt mjutav tegur.
Meediapdevus ei ole psiv, kvantitatiivselt mdetav oskuste ja teadmiste kogum, vaid ajas
arenev valmisolek meediaruumis toimuvaid muudatusi jlgida ning oma kitumist vastavalt
sellele kohandada. Tnases ja lhituleviku hiskonnas on meediapdevus rmiselt oluline, kuna
meedia kaudu toimuvad vga paljud protsessid (nagu niteks demokraatlik valitsemine,
turundus, meelelahutus, elukestev pe jpt). htviisi vajab arendamist nii pilaste kui petajate
meediapdevus, seetttu on eriti thendusrikkad niisugused tegevused, mis nuavad nende
koostd.
Meediapdevus seondub tihedalt mitmete teiste ld- ja valdkonnapdevustega. Tnapeval on

kerge mrgata seost digitaalse pdevusega, kuna suur osa meediast toimib interneti vahendusel.
Oskus kasutada arvuteid ja internetti teabe leidmiseks ja edastamiseks on siiski vaid osa
meediapdevusest. Internet on siinkohal vaadeldav kui ks suhtlemist vimaldav vahend
(vrdluseks: nagu paber vi telefon) vi ka keskkond, milles teatavad protsessid toimuvad
(vrreldav niteks linnavljakuga vi panga privaatboksiga). Meediapdevuse aspektist on
limalt oluline, et inimene tajuks oma positsiooni ja rolli teabekeskkonnas ning tunneks viise,
kuidas digitaalses ruumis edukalt ja ohutult tegutseda. Keerukaks ja huvitavaks muudab selle
temaatika asjaolu, et privaatse ja avaliku ruumi piirid ei ole enam selgelt mratletavad: oma
magamistoast saab osaleda avalikus diskussioonis ning keset kaubakeskuse aatriumi on vimalik
77

arendada privaatset vestlust. Piiride ja reeglite rappimise asemel nuab digitaalne pdevus
valmisolekut jlgimiseks, mtestamiseks ja aruteluks.
Teisalt on meediapdevus vga lhedalt seotud keelelise pdevusega. Siia kuulub snavara
valdamine, eri stiilide ja thendusvarjundite mistmine nii knes kui kirjas, aga ka
funktsionaalne ja kriitiline lugemisoskus nii ema- kui vrkeeles. See on osa meediapdevusest,
mida saab vaadelda koos digitaalse pdevusega, ent ka vljaspool seda: snumi keelelise
mistmise aspektist ei ole alati oluline, kas see judis vastuvtjani interneti, ajalehe, vlireklaami
vi raadio kaudu. Kll aga on teksti kriitilise analsi oskus vajalik kanalile vaatamata, sest see
on efektiivne viis tuvastamaks kasutatud mjutamisvtteid ja puuduvat informatsiooni.
Meediapdevuse pilguga vaadates tuleb meil aga mistet tekst vaadelda avaramas thenduses,
mis hlmab ka visuaalset ja multimeediateksti kriitilise mistmise vajadus jb aga endiselt
psima. Niisiis, meediapdevus hlmab teatud osa keelelisest ja semiootilisest pdevusest,
samastumata nendega siiski priselt.
Tnases kontekstis on oluline mrkida, et meediapdevus kattub osaliselt ka emotsionaalse ja

sotsiaalse pdevusega, mida tavapraselt ksitletakse inimeste vahetu suhtlemise kontekstis.
Kuna aga osa thendusrikkast suhtlemisest leiab sageli aset paralleelselt teiste meediaruumis
tegutsemise protsessidega, tuleb suhtlemispdevusest rkida ka seoses meediapdevusega
(niteks sobib siinkohal toimetulek kriitilise tagasisidega internetikommentaariumis vi
suhtluspartneri tunnete mistmine sotsiaalses vrgustikus, kus ei ole abiks mitteverbaalset infot).
Meediapdevusel on tihedad seosed ka tervisepdevuse ning tarbijapdevusega, rkimata

kodanikupdevusest. Esimesel juhul on kokkupuutepunktiks niteks kehaimago kujunemine ja
tervislike valikute tegemine, teisel juhul toimetulek turunduskommunikatsiooniga (sh
reklaamiga), kodanikupdevuse osas aga tuleb meeles pidada, et demokraatlikud protsessid ei
ole vimalikud ilma vaba ajakirjanduseta.
Eeltoodut arvestades vib elda, et meediapdevuse traditsiooniline kontseptsioon vib

lhitulevikus pisut kitsaks jda ning tenoliselt on mistlik jlgida kommunikatsioonipdevuse
kontseptsiooni arengut. Kitsaks ji ka Eesti koolis kasutusel olnud meediapetuse miste,
mistttu uues ppekavas on lbiva teema nimetuseks Teabekeskkond.
Seoses
meediapdevusega
on
sageli
juttu
tehtud
ka
meediaeetikast,
autoriigusest,
snavabadusest ja isikuandmete kaitsest. Need kontseptsioonid on vimalik koondada htse

78

katusmiste all ning arutleda informatsioonilise enesemramisiguse le. See on
kontseptsioon, milleni judmine on arvatavasti tingitud teabekeskkonna kiirest muutumisest,
kasvavatest infovoogudest ning vajadusest silitada teabekeskkonnas teatav inimlik mde.
Informatsiooniline enesemramisigus ktkeb endas niteks igust kontrollida oma avaliku
imago kujunemist (nt kas minu foto on kooli kodulehel), igust keelduda ebasoovitavast
informatsioonist (nt turundussnumitest), igust olla tunnustatud autorina, igust avaldada oma
arvamust, vastutust oma seisukohtade vljendamise eest ning mitmeid muid aspekte. Tegemist
on areneva kontseptsiooniga, millega seotud seadusandlus on samuti alles arengujrgus, nende
arengute jlgimine on aga limalt vajalik ka koolijuhtidele ja petajatele naljaga pooleks vib
kujutleda olukorda, kus arutleme, kas pilasel on igus keelduda keemia tunnis pakutavast
informatsioonist samamoodi, nagu ta keeldub niteks pangateenuste reklaamist.
Tervisepdevus
Tarbijapdevus
Digitaalne
pdevus
Meediapdevus
Kodanikupdevus
Keeleline
pdevus
Emotsionaalne
pdevus
Sotsiaalne
pdevus
Joonis 1 Meediapdevusega seotud pdevused
79
2. Lbiv teema Teabekeskkond ainekavades

Lbiva teema Teabekeskkond peaeesmrk on aidata kaasa pilaste meediapdevuse arengule.
Arvestades teema mahukust on vajalik kasutada niihsti ainepetuse, ainetevahelise
integratsiooni
kui
huvitegevuse
vimalusi.
levaate
lbiva
teema
Teabekeskkond
rakendussoovitustest ainevaldkondade kaupa annab tabel 1.
Ainepetusse integreerimist vajavad need meediapdevuse aspektid, mille kujunemine on seotud

kindlate teadmiste ja oskustega. Silmas on peetud niisuguseid teadmisi ja oskusi, mis spontaanse
meediakasutuse kigus vlja ei kujune, kuna lapsed ja noored ei oska neile lihtsalt piisavalt
thelepanu prata (nt kriitiline lugemine); mnel juhul on tegemist informatsiooniga, milleni
noortel on iseseisvalt raske juda vi mille tlgendamisega vivad nad htta jda (nt
meediamajanduse vi autoriiguse erinevad aspektid). Kik need teadmised ja oskused ei
moodusta omaette teemat ainekavades, vaid nuavad petajalt thelepanelikkust ning oskust
leida ppeprotsessis see moment, mil oleks asjakohane prata thelepanu ka pilaste
meediapdevuse arengule.
Omaette valdkonna moodustab siinkohal thelepanu pramine petaja meediapdevusele, mis

ldjuhul ilmneb petusmeedia ja meediamaterjali kasutamises allika vi lisamaterjalina.
Haridustehnoloogiaga toimetulek on osa petaja erialasest pdevusest, mida tuleb aga kindlasti
tiendada kriitilise analsi oskustega. Spetsiaalselt ppetks disainitud meediatekstid (videod,
veebilehekljed,
haridusliku
eesmrgiga
mngud
jms)
muudavad
piprotsessi
vaheldusrikkamaks, ent petaja peaks siiski silitama kontrolli ja kriitilise mtlemise:

petusmeedia loojate eesmrgid ja lhenemisviisid ei pruugi konkreetse petaja taotlustega ties
ulatuses kattuda, samuti vib petusmeedia kasutamine olla sna ajamahukas. Veelgi vajalikum
on kriitiline valik neil juhtudel, kui petaja otsustab kasutada materjali, mis ei ole otseselt
meldud ppeprotsessis kasutamiseks (nt dokumentaalfilm, ajakirjaartikkel, pressifoto,
uudistekst vms). Kontekstist vlja tstetuna vib meediateksti thendus vi tlgendatavus
muutuda ning sellele peaks petaja kindlasti oskama thelepanu juhtida, andes pilastele
informatsiooni ka selle kohta, millisest vljaandest on tekst prit, kes on selle autor ja milline on
tema taust jms. Oleks soovitav, kui petaja suudaks ppets kasutada ka meedias vljendatud
erinevaid seisukohti (nt kas kliima soojenemine on inimtegevuse tulemus vi ei), see aga nuab
petajalt kriitilise analsi meetodi omandamist. Aus ja korrektne viitamine igale kasutatud
80

lisamaterjalile, sh spetsiaalsele petusmeediale, aitab ka pilastes kujundada harjumust selgelt
eristada oma mtted teiste autorite omadest.
Tabel
Lbiva
teema
Teabekeskkond
rakendussoovitused
ainevaldkondade
ppekavades
Ainevaldkond
Emakeel ja kirjandus
Vrkeeled
Matemaatika,
loodusained
Kunstiained
Sotsiaalained
Soovitused, teemad, taotlused, kokkupuutepunktid

Suhtluskonteksti arvestamine kirjalikus ja suulises suhtluses;
suhtluseesmrgi tajumine, erinevate tekstiliikide lugemine ja loomine,
meediatekstide eripra tajumine, kriitiline lugemine; omaloomingu
avaldamine; suhtlemine meediavljaannetega; intertekstuaalsuse
vimalustega
tutvumine;
kommunikatsioonieetika
phimtted;
snavaraarendus.
Globaalne
meediaruum;
oma
meediakasutuse
refleksioon;
snavaraarendus; meedia kaudu pilasteni judvate sndmuste
kasutamine vestlusteemadena; meediatekstide kriitiline anals.
Meediatekstide kasutamine teabeallikana, sh kriitiline meediateksti
anals; teabegraafika ja teadusuudiste anals.
Meediaturg ja looming; multimeediateksti loomine ja vastuvtt; foto,
video, arvutigraafika ja helittluse vimaluste rakendamine
ainepetuses; autoriiguste arvestamine.
Kommunikatsioonieetika phimtted; meediateksti kasutamine
allikmaterjalina; meedia osa demokraatlikes ja majandusprotsessides;
integreeritud turundus-kommunikatsiooni anals (sh reklaam);
informatsioonilise enesemramise vtted; uued suhtlusvimalused;
kodanikuajakirjandus; meedia osa minapildi jt tekspidamiste
kujunemisel.
Lisaks neile meediapdevuse osadele, mille arendamine toimub ainepetuse kaudu, on

meediapdevuses komponente, mille arendamiseks on head vimalused koolikeskkonnas ja
huvitegevuses. Vastavad vimalused on markeeritud ka riiklikus ppekavas: pikeskkonna
korraldus, valikained, limivad loovtd ja koolist vljapoole ulatuvad koostprojektid.
Jrgnevalt vaadeldakse kiki nimetatud vimalusi lhemalt ning lisatakse mned ideed, mida
kool vib soovi korral kasutada.
2.1. pikeskkonna korraldus

Kool on keerukas ruum, mis peab titma paljusid erinevaid funktsioone alates pilaste fsilise
turvalisuse tagamisest kuni loova enesevljenduse toetamiseni. Kasutatud visuaalsed ja
ruumikujunduslikud vtted suunavad pilaste kitumist koolihoones, ilma et seda oleks alati vaja
toetada suuliste kskude vi korraldustega. Sageli korraldatakse kooliruumi vaistlikult, lhtudes
oma kogemustest ja eelistustest, oskamata arvestada asjaolu, et ka ruumidel on oma kehakeel
snum, mida snadesse tlkida on raske. Siiski tajuvad koolis viibivad inimesed neid
mbritsevat ruumi pidevalt ning vtavad vastu selles olevat informatsiooni. Selles valdkonnas
81

vib jlgida ka vrtuskasvatuse ja meediakasvatuse kokkupuudet: kui niteks pilased ja
petajad kasutavad kooli sisenemiseks erinevaid uksi, siis vljendab selline korraldus helt poolt
koolijuhtide vrtushinnanguid, teisalt aga edastab snumi nende vrtushinnangute kohta nii
pilastele kui petajatele. Huvitava dilemma ees on lapsevanem, kes juba koolihoonesse
sisenemiseks peaks valima poole kas ta samastub tiskasvanutega ja siseneb petajate uksest
vi kuulub kokku oma lapsega ja siseneb pilaste uksest. Ruumide avatus vi suletus, mbli
valik ja paigutus ning sajad muud pisiasjad annavad pilastele pris selge snumi sellest, millist
kitumist neilt oodatakse. Kiki detaile kontrollida ja snkroniseerida viks olla rmiselt
keerukas, seega vib siinkohal soovitada vaid kooliruumi kui teabekeskkonna le arutlemist (sh
koos pilastega) ja teadlike valikute tegemist. Kooliruum mjutab pilaste tegevust ja arengut
igal juhul, selle teadlik kujundamine vimaldab muuhulgas suunata ka nende osaoskuste arengut,
mis htekokku moodustavad meediapdevuse. Elemente, millele prata thelepanu lbiva
teema Teabekeskkond aspektist, on mitu:
Teadetetahvlid. Teadetetahvlil olev info peab olema pilasele fsiliselt kttesaadav

(kttesaadavas kohas, sobival krgusel, sobiva suurusega, piisavalt valgustatud) ning sisuliselt
arusaadav.
Oluline on teadvustada, millises funktsioonis iga konkreetset teadetetahvlit
kasutatakse: kas see kannab psiinformatsiooni, mida pilased vivad vajada suvalisel ajahetkel,
vi on tahvel meldud parasjagu aktuaalsete teadete edastamiseks, kuna nt kiiret reageerimist
vajavat teavet ei osata otsida tahvlilt, kus on tavaliselt linna plaan vi klasside nimekirjad.
Vajalikuks vib osutuda ka teavitajate-lugejate rollide tpsem mratlemine, kuna see aitab teha
otsustusi teadete funktsiooni ja usaldusvrsuse kohta (nt ametlik info ja kskkirjad viksid olla
eraldi kinnaste kadumise kuulutusest ja teatrireklaamist, eristamist vajab ka pilaslooming). Kui
kool peab vajalikuks, et pilased saaksid teadetetahvlit kasutada ka oma teadete edastamiseks,
siis tuleb kokku leppida reeglites ning neid ka jrgida, et selle kaudu kujundada hid
kommunikatiivseid tavasid. Teatav standard vib kujuneda niihsti snumite sisu, vormistuse,
korrektsuse, stiili kui ka niteks selle kohta, kui kaua teated vivad tahvlil olla.
pilastd. pilane on sageli autor ja kaasautor, kellel on oma loomingu le teatavad

vrandamatud igused. Autorite igused jagunevad laias laastus kaheks. Koolis tehtud
loovtde puhul ei ole ldiselt phjust knelda varalistest igustest, vlja arvatud juhul, kui
pilastid kasutatakse tulu saamiseks. Kll aga on phjust knelda moraalsetest igustest nagu
niteks igus otsustada vi vhemalt teada, kus ja millistel tingimustel tema loomingut
eksponeeritakse. Eriti oluline on see juhul, kui pilase loomingut soovitakse kasutada kooli
kodulehekljel vi mnel trkisel. Intellektuaalse omandiga seotud iguste teadvustamine
82

kooliperele loob tausta, millelt lhtudes tekib koolil moraalne igus knelda pilasega ka tema
isiklikust vastutusest nt fotosid internetti riputades vi kellegi teise loomingut illegaalselt alla
laadides.
Kooli koduleheklg. Kooli kodulehekljel vib olla paljus erinevaid kommunikatiivseid

funktsioone. pilaste meediapdevuse kujundajana viks kooli koduleheklg tita sna olulist
rolli, kuna see pakub vimalusi vajaliku praktilise informatsiooni otsimiseks, privaatse ja avaliku
ruumi piiride tundmappimiseks, enesevljenduseks ning heade kommunikatiivsete tavade
harjutamiseks kik sltuvalt funktsioonidele, mida kooli kodulehekljel otsustatakse pakkuda.
pilasi vib kaasata sisu loomisse ja haldamisse, ent pilaste loodav meediasisu vib
moodustada ka eraldi, salasnaga kaitstud harjutusvljaku, mille kaudu saab kujundada
pilaste sotsiaalset vastutustunnet avalikus ruumis. Arvestades seda, kui olulisel kohal on uus
meedia igas vanuses pilaste seas, tuleks kooli digitaalse ruumi arendamisse tsiselt ja teadlikult
panustada ning olla kriitiline mistahes aegunud vi ebarelevantse informatsiooni suhtes, mida
koduleheklg viks sisaldada. Kommunikatsioonipdevuse arendamise eelduseks on asjaolu, et
koduleheklje koostajad austavad pilase informatsioonilise enesemramise igust ja
autoriigusi ning suudavad samal ajal kaitsta ka pilaste turvalisust. See thendab kaalutletud
otsuseid, milline osa informatsioonist on avalik ja millele pseb ligi vaid nt kindel klass, selle
klassi lapsevanemad ja petajad.
2.2. Valikained
Lbiv teema Teabekeskkond on loogiliselt seotud meediapetusega kigis selle mitmekesistes
avaldumisvormides. Traditsiooniliselt on meediapetust valik- vi vabaainena petatud
gmnaasiumiastmes, mil tunnetuslikule funktsioonile lisandub ka teatav kutsesuunitluse element.
ppeaastal 2008/2009 oli meedia- vi ajakirjanduspe veidi enam kui 40 gmnaasiumi
ppekavas, selle valikaine sisu kohta puudub aga tnaseni usaldusvrne levaade. Kooli
ppekava mistetavuse seisukohalt oleks asjakohane tpsustada, mis suunitlusega meediapetust
koolis pakutakse: kas pitakse kirjutama teatavat tpi ajalehetekste, tutvutakse meedia ajalooga,
tegeldakse foto- vi videoproduktsiooniga, tehakse kaastd kooliraadiosse vi pitakse tegema
koduleheklge vms. Kasutades ldnimetust meediapetus on oht, et pilaste ootused jvad
titmata. Niihsti kooli maine kui pilaste meediapdevuse huvides on oluline pidevalt jlgida
kigi teabekeskkonnaga seotud valikainete sisu, kuna tegemist on vga kiiresti muutuva
valdkonnaga ning oht kulutada pilaste aega ebaaktuaalsete oskuste omandamisele suur.
83
Oleks soovitav, kui kooli juhtkond ei neks meediapetuses ksnes pnevat lisandit ppekavale,
mille edukust hinnatakse kooli ajalehe phjal, vaid leiaks aega phenduda ka kaasaegse
meediapetuse
sisusse.
Thelepanuvrsele
meedialoomingule
peab
eelnema
kriitilise
lugemisoskuse areng. Soovides arendada pilaste kriitilise meediatarbimise/ teabetarbimise

oskust, peab kool olema valmis ka selleks, et pilased analsivad kriitiliselt nii kooli
koduleheklge, petajate suulist esinemist kui pikuteksti.
2.3. Limivad loovtd

Selles valdkonnas on arenguvimalused ilmselt kige suuremad, kuna senine koolipraktika ei ole
eri aineid hendavat ppekavavlist tegevust lihtsaks teinud. Samas sltuvad sellelaadsed
projektid suurel mral petajate initsiatiivist, loovusest ja ka omavahelisest sobivusest, ning
koostsse kaasatud pilaste arv ei pruugi olla suur. Teabekeskkonnas toimetulek nuab
muuhulgas oskust oma snumit selgelt ja haaravalt vljendada ning seda soovitud auditooriumini
viia. Hid vimalusi vib siinkohal pakkuda erinevate lbivate teemade kombineerimine, aga ka
ainepetuse ja lbiva teema Teabekeskkond vimaluste hendamine. Tulemuseks vib olla
plakat (nt kunstipetuse, kirjanduse ja arvutipetuse hendamine), visuaalne vi raadioreklaam
(kunstipetus
tpetus
vrkeel
teabekeskkond),
olemuslugu
(emakeel
hiskonnapetus + teabekeskkond) vimaluste leidmine eeldab petajatelt samasugust

leidlikkust ja paindlikkust nagu projekti teostamine pilastelt. Arukas oleks jlgida, et
interdistsiplinaarse loovt lbiviimiseks jutaks teha piisavalt eeltd, et pilasi nustataks nii
sisu kui vormi osas, ning et jtkuks aega ka hindamiseks ja refleksiooniks. Hsti peaksid siia
sobima probleemppe phimtted.
2.4. Koolist vljapoole ulatuvad koostprojektid

Kool kui teabekeskkond ulatub vljapoole oma fsilist ruumi. Lapsevanemate igapevane huvi
koolis toimuva vastu (nii e-kooli vahendusel kui otsesuhtluses) on harjumusprane ja loomulik
osa koolielust, sama oluline vib olla ka kooli side kogukonna ning hiskonnaga. Oletus, et kik
vajalik on kooli kodulehekljel olemas, ei vasta enamasti tegelikkusele, kuna tnases
teabekeskkonnas hakkavad selgemaks muutuma ka need kommunikatiivsed vajadused, millega
digikeskkond ei arvesta. Niteks lapsevanemate hulgas vib olla kllalt suur hulk inimesi, kes ei
tunne end e-kooli ja koduleheklje kaudu suheldes mugavalt, ehkki hdakorral saavad nad
84

informatsiooni siiski ktte. Olukorras, kus ainus pakutav suhtluskeskkond tekitab ebamugavust,
on sna mistetav, et suhtlemine jb napiks. Kui soovitakse niteks parandada kooli ja
kogukonna koostd vi kaasata lapsevanemaid huvitegevusse, siis vib teadlik aja ja energia
panustamine vahetule suhtlemisele olla vgagi hea investeering.
ks osa kooli kommunikatsioonistrateegiast on kindlasti selliste tegevuste kavandamine, mille

kaudu on kool nhtav neile kogukonna liikmetele, kes pole ei kooli ttajad ega lapsevanemad
selle auditooriumi hulgas vib olla nii kohalikke ettevtjaid kui otsustajaid. Siia kuuluvad
niihsti avalikud kontserdid, osalemine leriiklikes kampaaniates ja sotsiaalprojektides,
spordiritused jms. Avalike suhete strateegia arendamiseks vib vajalikuks osutuda koost
suhtekorraldajatega. Siin tasuks otsida vimalusi pilaste kaasamiseks aruteludesse: mida
paremini pilased mistavad kooli imagot
mjutavaid tegureid, seda lihtsam on neil selle
kujundamises kaasa la.
Koost kohalike meediavljaannetega vib olla niihsti huvitav kui vastastiku kasulik, kuid
konkreetsed vormid tuleks kindlasti leida kohapeal. Hea nide siinkohal on Kesk-Eesti
maakondades peetav vistlusmng Meediamull, mis haarab kaasa niihsti eri maakondade
koole kui erinevaid meediavljaandeid.
2.5. Huviringid ja koolimeedia

Koolimeedia, traditsiooniliselt kooli ajaleht ja kooliraadio, on suureks abiks kooli avaliku no
kujundamisel harjumusprane paberkandjal ajaleht on selles rollis ehk kige silmapaistvam.
Vimalus oma arvamust vlja elda vi mnd sndmust kajastada on pilastele niihsti oluline
kui ka keeruline; keerukust suurendab seegi, et pilaste jaoks ei ole ei nn juturaadio ega
paberil ajaleht igapevased meediakanalid. hest kljest annab kooli ajaleht impulsi
traditsioonilise meedia lesehituse ja anritega tutvumiseks, teisalt pakub kiiresti vimalust
enese proovilepanekuks mlemad aspektid on toeks meediapdevuse arengule.
Koolimeedia on olnud kord vhem, kord rohkem juhendatud ja kontrollitud. Kui vabalt vib
pilane end kooli ajalehes vi raadios vljendada? Millised stiiliootused ja kommunikatiivsed
eesmrgid vivad muutuda piiravaks? Niteks, kui pilane soovib vahetult enne juluvaheaega
ilmuvasse meeleolukasse koolilehte panna okeeriva ja kriitilise artikli koolikiusamisest, siis
milliste asjaoludega peab ta arvestama: asjasse puutuvate pilaste privaatsuse kaitse, materjali
85

mju kooli ja selle juhtkonna imagole, vimalikud arutelud sotsiaalsetes vrgustikes, vaheaeg
vms. Sedalaadi keerukad eetilised valikud tehakse koolimeedias sageli petajate abiga, ent
petajad peaksid siin endale teadvustama ka koolis valitsevad formaalseid suhteid. Kui
selgesnalise lubamine-keelamine asendada vrtusselituse meetodiga, vib koolimeedia
loomine olla vimekatele pilastele vga oluline meediapdevust kujundav tegevus.
Kooli vi klassi ajalehe kui meediapetuse vljundi kasutamine on aga mnevrra

problemaatiline, kuna ppeprotsessis tulemusena snnib sageli palju hetbilisi meediatekste
ning see muudab vljaande vheatraktiivseks. Soovitav oleks kaasata koolimeedia loomisse
peamiselt neid pilasi, kes selle vastu ise huvi tunnevad; sellisel juhul tidab kaastliseks
olemine ka vga olulist huvihariduse funktsiooni. Koolimeedia arengut toetab oluliselt Noorte
Meediaklubi, kes korraldab tnuvrseid koolitusi nii pilastele kui petajatele.
Traditsioonilise lehe- vi raadiotoimetuse krval saab teabekeskkonda huviringide ts

puudutada laiemaltki. ks vimalus oleks erinevate huviringide blogide ehk veebipevikute
pidamine ning valikuline avaldamine kooli kodulehekljel, mis htlasi toetaks ka pilaste
eneserefleksioonioskuste arengut. Tnu digitehnoloogiale on aga ka foto-, video- ja helittlus
kttesaadav sna vikeste kulutustega, suurem osa pilastest on aga neil aladel iseppijad ning
viksid olla huvitatud asjatundlikust juhendamisest.
2.6. ritused ja aktsioonid

Sltuvalt kooliastmest vivad teabekeskkonna teadvustamisele ja meediapdevuse arengule
kaasa aidata vgagi erinevad ritused. Lhemat vaatlemist vriksid siinkohal kaks vrdlemisi
levinud vormi.
Meedia jlgimist ja snumite mistmist toetavad aktsioonid nagu niteks regulaarsed

meedialevaated vi viktoriinid on paljudes koolides kasutusel niihsti ainepetuse osana kui
eraldi ritustena. Nii levaadete koostamine kui viktoriinid annavad vimaluse suunata pilaste
thelepanu kindlatele teemadele ja meediavljaannetele. Vljaandeid soovitades peaks petajad
ja huvijuhid olema siiski sna thelepanelikud, kuna traditsiooniline jaotus kvaliteet- ja
tabloidmeediaks ei pruugi paljudel juhtudel enam paika pidada lugemis- ja vaatamissoovitusi
andes on arukas lhtuda konkreetsetest materjalidest, mitte kmme aastat tagasi kujunenud
hinnangust mnele ajalehele vi telesaatele. Omaette probleem on ka see, et ajalehtede
86

pabervljaande ja online versiooni vahel, mis mnda aega olid peaaegu identsed, on tekkinud
vga suured erinevused. Tegevust planeerides tuleb seega pilasi teavitada, kumma vljaandega
tuleb neil ttada. Kahtlemata on kasuks seegi, kui tunda huvi pilaste spontaanse
meediakasutuse kohta ning paluda neil endil niteks viktoriiniks ksimusi koostada.
Meediaformaatide kasutamine omaloomingus vib tunduda odava lahendusena kui mitmes
koolis niteks peetakse tnavu Kaalust maha! stiilis klassihtuid vi kui mitmes etendati
julupeol oma versiooni saadetest Vsareporter, Eesti otsib superstaari vi mnest muust
parasjagu aktuaalsest formaadist, vib ainult oletada. Neisse aktsioonidesse maksab suhtuda tie
thelepanuga, sest matkimine ja lbimngimine on laste jaoks loomulik viis erinevate nhtuste
tundmappimiseks. Kindla saateformaadi
kasutamine on mneti
sarnane muinasjutu
lbimngimisele vi rollimngule (kodu, pood, kool, ptt ja politsei vms), kus lapsed kasutavad
neile tuttavaid piire ja tidavad need hetkel olulise sisuga. Meediaformaatide kasutamise puhul
vajavad nooremad pilased sageli petaja abi, et mitte libastuda le hea maitse piiride meedias
praegu
valitsevad
standardid
ei
pruugi
kokku
sobida
kooli
vrtushinnangute
ja
kasvatustaotlustega (nii niteks vajab arutelu joobe kujutamine, parodeerimise aste ja teised
sarnased olukorrad).
Kokkuvte
Infohiskonnas toimetulek nuab pidevalt arenevat meediapdevust nii pilastelt kui petajatelt.
Teabekeskkond kui riikliku ppekava lbiv teema kannab endas palju vimalusi, ent pakub vhe
pidepunkte, millest viks lhemate aastakmnete jooksul turvaliselt lhtuda. Teabekeskkond
meie mber muutub ning seetttu nuab meediapdevus pidevat valmisolekut aruteluks,
vrtuste selitamiseks, phjendatud otsuste tegemiseks lhidalt, mida rikkalikum on meid
mbritsev infovoog, seda teadlikumalt peame tegelema informatsioonilise enesemramisega.
Teiselt poolt aga sunnib muutuv teabekeskkond meid otsustama, millised on need vrtused ja
phimtted, mille jrgimist me peame oluliseks igas suhtlusolukorras seega, meediapdevus
areneb kommunikatsioonipdevuse suunas. Neis protsessides on nii koolijuht, petaja kui
pilane esmakordselt. pilaste tugevuseks on suutlikkus muutuvas olukorras kiiresti kohandada
ning leida uuele tehnoloogiale meelepraseid kasutusviise, tiskasvanute tugevuseks oskus oma
tegevuse ja valikute tagajrgi paremini ette nha. Arutelust ja koostst saavad kasu kik
osapooled.
87
Euroopa Komisjoni soovitus. (2009/625/E). Meediapdevus digitaalkeskkonnas:
konkurentsivimelisema audiovisuaal- ja infosisutstuse ning kasvava
teadmushiskonna eeldus. Euroopa Liidu Teataja 29.8.2009, L 227/9.
Euroopa Parlamendi ja Nukogu direktiiv. (2007/65/E). Euroopa Liidu Teataja 18.12.2007,
L332/27, lg 37.
88
Lbiv teema Teabekeskkond Mlumng Meediamull meediapdevuse kujunemise

toetajana
Mlumng Meediamull meediapdevuse kujunemise toetajana

lle Mller
Paide Kultuurikeskuse direktor
Kristiina Rattasepp
Miksike projektijuht
1. Mlumngu Meediamull eesmrgid

Meediamull on atraktiivne mlumng, mille eesmrgiks on arendada noorte huvi meedia vastu,
avardada silmaringi ning pakkuda meedia-alaste teadmiste ning oskuste proovilepanekut.
Meediamulli sihtgrupi moodustavad tava- ja kutsekoolide 10. - 12. klasside pilased. Mngu
kigus ptakse ratada huvi kohaliku elu vastu ning antakse pilastele vimalus oma arvamuse
avaldamiseks. pilaste jaoks on mlumngus osalemine huvitav ja annab lisaks eelnevalt
nimetatud eesmrkidele vimaluse ka meediast tuttavate tuntud inimestega kohtumiseks ning
neilt tagasiside saamiseks. Mng toimub koolidevahelisena just selleks, et ennast heskoos
kaaslastega meedia valdkonnas proovile panna ning luua vimalus ksteiselt ppimiseks.
Et mng oleks visuaalselt kaasahaarav ja kigile hsti jlgitav, kasutatakse ksimuste esitamisel
projektoreid, DVD-mngijat, klareid, mikrofone, diktofone, slearvuteid ja muud vajalikku
tehnikat. Mngu toetab ka kohalik raadio, kes lubab pilastel kodulesannete koostamisel oma
tehnikat kasutada (nt salvestati pilaste kodused lesanded Kuma raadio stuudios). Nnda
saavad osalejad reaalse meediat kogemuse. Mlumngu juhtideks on olnud tuntud
meediategelased, kes motiveerivad pilasi ritusest osa vtma ja samal ajal annavad vistlejatele
ka otsest oma tst lhtuvat tagasisidet. Mni kord on mlumngu juhtinud ka pilased ise.
Meediaga seonduv on gmnaasiumi ppekavas ks lbivatest teemadest. Mlumngus osalevad

pilased mistavad paremini meedias kajastatavaid sndmusi ning oskavad nendest ise kirjutada.
Samuti omandavad osalejad phioskused intervjuude, reportaaide jms koostamisel. Mng aitab
osalejatel nha meedia thtsust ja teadvustada ka vigu, mida meedias tihti tehakse.
89

toetajana
2. Meediamulli ajalugu
Mlumng Meediamull sai alguse Paide Gmnaasiumist, idee autoriks oli Kristiina Rattasepp
(snd Taevere), kes ttas nimetatud koolis emakeelepetajana ja jagas oma ideed kooli huvijuhi
lle Mlleriga. Esimene mlumng toimus 2003. aastal, see viidi lbi koosts Kuma Raadio ja
Jrva Teatajaga. 2009. aastal toimus mng juba seitsmendat korda.
Kahel esimesel aastal vtsid omavahel mtu Jrvamaa koolid. Paide Gmnaasiumi spruskooli
Viljandi C. R. Jakobsoni Gmnaasiumi kaudu judis mng ka Viljandimaale. Mng meeldis
Viljandimaa noortele ning seetttu otsustati ka 2006. aastal mngu jtkata. 2007. aastal liitus
mlumnguga Prnumaa. Nnda on Meediamull he maakonna piirest vljunud ning see on
mngu arengule kaasa aidanud. Korraldajate ring on suurenenud, toimub aktiivne ideedevahetus.
Mngu nimi Meediamull on Paide Gmnaasiumi poolt 2008. aastal patenteeritud.
Mlumngu Jrvamaa tgrupi moodustavad Jrva Teataja, Paide Gmnaasium, Kuma raadio,
Paide Kultuurikeskus ning ERR korrespondentpunkt Paides. Viljandimaa tgruppi kuuluvad
ajaleht Sakala ja Viljandimaa Noortekeskus, Prnumaa tgruppi Prnu L. Koidula nimeline
Gmnaasium, Prnu Postimees ja Eesti Raadio Prnu stuudio.
Mngu lbiviimisel on suureks abiks olnud mitmed koostpartnerid ja toetajad: Eesti

Ringhlingumuuseum, MT Eesti Mlumnguliit, Postimees, Eesti Kultuurkapital, Jrvamaa
Omavalitsuste Liit, Paide Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus, Prnu Linnavalitsus ja
Viljandimaa Omavalitsuste Liit. Samuti on mngu arendamisele kaasa aidanud mngus osalevate
koolide emakeele- ja meediapetajad ning huvijuhid. Mngu ettevalmistusprotsessi kigus oleme
theldanud, et suureks abiks on tihe koost kohalike raamatukogudega.
90

toetajana
3. Mlumngu sisuline lesehitus

Enne mlumngus osalemist on vajalik, et osalev kool valiks igast gmnaasiumiklassist viis
pilast, kes mlumngus kooli esindavad. Osalevad pilased peavad jlgima kuu aja vltel
thelepanelikult uudiseid ning kordama le erinevate meediaanrite phited.
Maakondlikud voorud toimuvad ksteisest sltumatult. Kolm maakondliku vooru vitjat

selgitatakse vlja kolme vooru punktide kokkuliitmise teel. I voorus esindab kooli 12. klassi
pilaste 5-liikmeline vistkond. II voorus esindab kooli 11. klassi pilaste 5-liikmeline
vistkond. III voorus esindab kooli 10. klassi pilaste 5-liikmeline vistkond. Finaalis osalevad
kigi maakondade kolm edukamat kooli. Finaalis on vistkonna suuruseks kuus pilast: kaks 10.
klassi, kaks 11. klassi ning kaks 12. klassi pilast.
Ksimuste teemad on valitud nii, et pilased piksid ajalehtede, raadio ja televisiooni vahendusel
jlgima nii oma maakonna kui ka riiklikke uudiseid. Samuti on thtis meedia ajalugu
puudutavate faktide tundmine ning see, et osalejad saaksid ise erinevaid uudiseid koostada ning
professionaalidelt tagasisidet saada.
Mlumngu lesanded ja ksimused liigituvad suuremate teemavaldkondade kaupa:

-
maakondlikud uudised (Jrva Teataja, Sakala, Prnu Postimees, KUMA jt);
riiklikud uudised (ETV uudised (AK); Postimees; Seitsmesed uudised);
meedia ajalugu;
erinevad lesanded uudiste koostamine, intervjuu lbiviimine jt.
Vistlejatel tuleb ette valmistada kodune lesanne: teha helikandjale salvestatud maksimaalselt
kolme minuti pikkune suuline intervjuu. See lesanne annab pilasele vimaluse kogu
tprotsess intervjuu phitdesid jrgides lbi melda ja kedagi reaalselt ksitleda. Hindamisel
jlgitakse intervjuu lesehitust, esitaja keelekasutust, korrektsust ja edastatud info igsust.
Eelvoorude ksimused on maakondades erinevad, kuid korraldajad jlgivad vimaluste

piires htset formaati. Finaali ksimused ja lesanded koostatakse kikide maakondade
tgruppide esindajate koosts. Finaali ksimused puudutavad riiklikke uudiseid ning
koostatakse Eesti Televisioonis ning ajalehes Postimees kajastatud teemade phjal. Maakondlik
ldvitja selgub igas voorus kogutud punktide kokkuliitmise teel.
91

toetajana
4. Nidislesanded ja lesannete eesmrgid

Mlumngu ksimused koostatakse mngule eelnenud kuul meedias kajastamist leidnud uudiste
phjal. Kui pilased on meediat thelepanelikult jlginud, pole uudiste pealkirjade, sisu ja
faktivigade leidmine raskeks osutunud. Ksimuste aluseks valitakse uudised, mis on olulised
riigi, hariduse ja noorte seisukohast ning annavad pilastele vajalikke ldteadmisi. Ksimused
teritavad thelepanu ka kohalike traditsioonide suhtes ning arendavad osalejate vljendusoskust,
silmaringi ning kriitilist mtlemist.
I lesanne: Tunne ra uudis/pealkiri!

Esimene lesanne on tuvastada mrksnade phjal, mis uudisega on tegu. pilastele eldakse
kolm mrksna, mis viitavad hele ajakirjanduses avaldatud uudisele. pilaste lesandeks on
uudis ra tunda ja kirja panna, kasutades kiki vihjeks antud snu. Palutakse ka valida
vljapakutud variantide hulgast mne ajakirjanduses kajastunud uudise ige pealkiri.
Nide:
Minister Maimets, phikooliklassid, katsed
Vastus: Minister Maimets tahab keelata vastuvtukatsed phikooliklassidesse.
Haridusministeerium esitas eile Riigikogu kultuurikomisjonile muudatusettepaneku, mille jrgi phikoolid
ei tohi vabadele kohtadele valida pilasi nende teadmiste ja oskuste jrgi. (Postimees, veebruar 2005).
Nide:
Jrvalased ootavad tegusat peaministrit.
Jrvalased ootavad tegusat aastat.
Jrvalased ootavad tegusat maavanemat.
Vastus: Jrvalased ootavad tegusat maavanemat. ( Jrva Teataja, 15. jaanuar 2004).
II lesanne: Ksimustele vastamine

Teises lesandes palutakse pilastel vastata ksimustele.
Nide:
Riias tuli ekraanile ks film, mille nitamine on siiani Eestis keelatud. Filmi tootjad on Vitamiin K Film
(Eesti) ja Donus Films Limited (Suurbritannia). Film on osalenud Cannesi, Sarajevo, Moskva, Rotterdami
jt filmifestivalidel. Mis filmist kib jutt?
Vastus: Kadri Kusaare film Magnus (Postimees, 11. veebruar 2008).
92

toetajana
III lesanne: Uudisest faktivea otsimine
Kolmandas lesandes tuleb pilastel tunda ra uudistesse lisatud faktivigu. Vistlejatele loetakse
ette ajakirjanduses ilmunud tekste, kuid igas tekstis sisaldub oluline ebatpsus. Vistkonna
lesanne on vimalikult kiiresti viga ra tunda, kohe punase kaardiga mrku anda ja vigane koht
tekstis parandada. Kaardi tstmine mrab vastamisjrjekorra, punkti saab vistkond, kes
esimesena ige vastuse tleb. Kui kski vistkond ei suuda viga leida, siis esitatakse tekst
veelkordselt, kuid ige vastuse eest saadav punktide arv on siis viksem (0,5 punkti).
Nide:
President Toomas Hendrik Ilves peab Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli kne, kaelas uus teemantide,
kolme safiiri ja rubiiniga kaunistatud hbedast ametikett. Kett kaalub 800- 900 grammi ning koosneb 48
llist, keti otsas on hbedast riigivapp. Esimest ametiraha pole Venemaa siiani tagasi andnud.
(Postimees, 6. veebruar 2008
Vastus: ige oleks kullast
IV lesanne: Pusle kokkupanek

Neljandas lesandes nevad vistlejad ekraanil tuntud inimese fotot, milles on paljud kohad
puudu. Teatud ajavahemike jrel hakatakse puuduvaid tkke lisama. Vistkondadel tuleb
paberile kirjutada pildil kujutatud inimese nimi.
Vistkond, kes juab riile esimesena ige vastuse ra tuua, saab 1 punkti. Nimi peab olema
igesti kirjutatud. Teisena vastuse ra toonud vistkond saab 0,5 punkti. Teised punkte ei saa.
Esitatakse kaks fotot.
V lesanne: Vistlus klotsidega

Viiendas lesandes antakse vistlejatele kottide sees sobiv arv kuubikuid, mille igal kljel on
erinev tht. Klotsidest saab panna kokku he tuntud inimese (nt Postimehe reporteri) nime.
Vistlus toimub kiiruse peale. Kohtuniku mrguande peale puistatakse klotsid kotist lauale ja
hakatakse nime kokku panema. Kui lesanne on valmis, tuleb vistkonnal sellest kiiresti vilega
mrku anda.
VI lesanne: Kodune lesanne (intervjuu, kuuldemng)

Kuuenda lesande sissejuhatuseks annab rii levaate intervjuu/kuuldemngu koostamise
phitdedest. Seejrel kuulatakse eelnevalt ettevalmistatud koduseid lesandeid. rii hindab
intervjuud ennast ja selle lesehitust, mitte tehnilist klge. Arvestatakse ka intervjuu pikkust,
mille piirmradest on eelnevalt koolidele teada antud. Intervjuu pikkus ei tohi letada kolme
minutit.
93

toetajana
Nide:
Vistlejatel tuleb intervjueerida hte kooli pilasomavalitsuse esindajat (kooli pilasliidrit) ning hte
petajat, intervjuu peab ksitlema kohustusliku koolivormi kasutusele vtmist.
VII lesanne: Heliksimused. Kes rgib?

Seitsmendas lesandes kuulavad pilased raadiosaadetest salvestatud heliklippe ja peavad ra
tundma inimese, kes rgib. Tekst on valitud nnda, et selle sisu oleks kneleja ratundmisel
pilastele abiks.
VIII lesanne: Taibuvoor

Taibuvoorus esitatakse ldteadmistel phinevaid ksimusi, millele tuleb vastata kiiruse peale.
Taibuvoor on mlumngu lisatud seetttu, et oleks vimalik hinnata ka pilaste ldteadmisi, mis
on meedia valdkonnas vajalikud. Iga vistkond saadab end esindama he pilase. Ksimused on
grupeeritud teemade kaupa, igale vastajale esitatakse kolm ksimust erinevatest valdkondadest.
.
Nide:
Mida thendavad eesti keeles jrgmised kuulsad ladinakeelsed vljendid?
- Ars longa, vita brevis kunst on pikk, elu lhike.
- Ave Maria- ole tervitatud, Maria.
- Carpe diem- pa peva.
- Cogito, ergo sum- mtlen, jrelikult olen olemas.
- Homo homino lupus est- inimene on inimesele hunt (Plautus).
- Nota bene- pane thele.
- Summa summarum- lppkokkuvte
- Tabula rasa-sile tahvel, midagi puhast, puutumatut.
- Terra incognita- tundmatu maa, uurimata valdkond
- Vox populi vox dei- rahva hl on jumala hl.
- Veni, vidi, vici- tulin, ngin, vitsin (Caesar).
IX lesanne: Teleuudis
heksanda lesande sissejuhatuseks antakse levaade teleuudise lesehitusest ning teleuudisele
esitatavatest nuetest. Nidatakse ht uudistesaadetest Aktuaalne kaamera vi Seitsmesed
uudised prinevat teleuudist ilma hleta. pilastel tuleb koostada uudise tekst. Lubatud on
fantaseerida ja kasutada vaimukust. Hinnatakse uudise lesehitust, korrektsust, vaimukust. Aega
lesande titmiseks on 5 minutit. Kui kik vistlejad on uudise valmis saanud, esitab iga
vistkonna esindaja uudise ka teistele. Esituse taustaks mngib ekraanil lesande aluseks olnud
hletu videoklipp. Lpetuseks nidatakse uudiseliku ka originaalhlega. .
X lesanne: Ksimused, mis puudutavad meedia ajalugu

94

toetajana
Kmnenda lesande ksimused koostasid MT Mlumnguliit ja Eesti Ringhlingumuuseum.
XI lesanne: Kiirksimused
heteistkmnendas lesandes valivad vistkonnad enda seast he esindaja, kes hakkab
kiirksimustele vastama. lesanne nuab kiiret taipu, head reageerimisvimet ning fsilist
osavust. Iga vistkonna esindaja asub stardijoone taha, kik asuvad tpselt samal kaugusel
ringist, kuhu peab jooksma, kui iget vastust teatakse. Loetakse ette ksimus ja see, kes vastust
teab, peab jooksma ringi juurde ja jala ringi panema. Esimesena jala ringi asetanud vistleja saab
iguse vastata.
Nide:
Kui vanaks sai ajaleht Jrva Teataja selle aasta jaanuaris?
Vastus: 81 aastat (6. jaanuar 2007, Jrva Teataja)
Aastate jooksul on mngu kuulunud ka jrgmised lesanded:

- Oma kooli reklaami koostamine;
- Erinevatele Eesti toodetele reklaami koostamine;
- Reklaamplakatite koostamine;
- Reportaaide lbiviimine kohapeal.
lesannete ldised eesmrgid vib vlja tuua jrgmiselt:

-
kontrollida pilaste infoteadlikkust;
panna pilasi mbritsevat infokeskkonda kriitiliselt analsima erinevate teemade abil,

millest lhtuvalt tuleb pilasel kedagi intervjueerida vi nt reportaa koostada;
juhtida pilaste thelepanu kommunikatsioonieetikale erinevate lesannete abil, kus pilane

peab nt ise kohapeal reportaai tegema ja vltima slngi ning jrgima ldiseid
viisakusreegleid;
anda pilaste tdele vahetut tagasisidet oma ala professionaalidelt (rii liikmed);
arendada pilaste esinemisoskust ;
arendada pilaste suulist ja kirjalikku vljendusoskust;
ratada huvi meedia vastu ning luua otsekontakte kohalike meediakanalitega (noored on
leidnud tee Kuma raadio noortesaadetesse ja kirjutavad artikleid Jrva Teataja
noorterubriiki);
anda noortele vimalus teiste maakondade noortega kontaktide loomiseks;
anda vimalus tutvuda erinevate meediakanalitega nii Eestis kui ka teistes riikides (nt
mlumngu vitjate auhinnareisid Riia ja Soome raadio- ja telemajja).
95

toetajana
5. Mlumngu korraldamise kaudu saavutatud tulemused

Heal tasemel korraldatud ritus on aidanud parandada noorte teadmisi ja oskusi meedia vallas.
Noored lvivad omavahel nii he kui mitme maakonna tasandil. Slmitud on palju uusi tutvusi.
Mngus osalenud tunnevad suuremat huvi kohaliku eluolu vastu ja julgevad oma arvamust ka
meedia vahendusel vlja elda. Mng on atraktiivne ning pakub noortele hea vimaluse oma
teadmiste ja oskuste proovilepanekuks.
See, et mlumng on judnud he maakonna piirest vlja ja ha laiemat korraldajateringi

nakatanud, nitab, et mlumng Meediamull on huvitav ning esitab noortele piisavalt
vljakutseid. Mitmel mngus osalenud noorel on trganud suurem huvi meedia vastu ning nad on
leidnud rakendust kohalike raadiote noortesaadete tegemisel ning kogunud julgust, et saata oma
kirjutisi kohalikesse ajalehtedesse.
Uude maakonda ppima tulnud kutsekoolide pilased saavad mngu kaudu infot kohaliku eluolu
kohta, uusi tutvusi ning leiavad vimaluse end koos teiste maakonna noortega proovile panna.
96
Lbiv teema Teabekeskkond Meediamajandus: phimisted arutelude toeks
Meediamajandus: phimisted arutelude toeks

Ulrike Rohn
Tartu likooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur
Kadri Ugur
Ehkki meediamajandus tundub kauge ja kuiv distsipliin, rgime me kik sellest pidevalt. Miks
mned lehed on tasuta? Miks reklaamipausid on kigis kanalites samal ajal? Kas maksab tellida
paberlehte vi lugeda veebiversiooni? Miks rgitakse, et filmide allalaadimine on ebaseaduslik?
Kas ma vin raamatust koopia teha?
Meediamajandus on sna noor akadeemiline uurimisvaldkond (snniajaks loetakse 1970-1980

aastaid), kuid tna ei kujuta keegi ette, et meediast ja kommunikatsioonist saaks rkida
majanduslikke termineid kasutamata. Phisnum on lihtne meediaorganisatsioonid on
majanduslikku kasu taotlevad rihingud, mis pavad teenida kasumit, tootes ja vahendades
erinevat informatsiooni ning meelelahutuslikku materjali. Meedia sisu, eriti uudiste tootmine on
vga kallis protsess; rahavood, mis meediaturul liiguvad, on muljetavaldavad, ning omal kombel
on igahel meist sellel turul oma roll. Meediapetuse sisusse pole aga meediamajanduse
kontseptsioon
siiamaani
judnud,
kuid
tnases
meediaruumis
toimetulekuks
on
meediamajanduse phitdede tundmine vga vajalik.
Meediamajanduse protsessidest levaate saamiseks vib selle seostada 9. klassi vi gmnaasiumi

hiskonnapetuse majandusteemadega, kuna see on majandusharu, millega puutub kokku iga
hiskonna liige. Samas aga osalevad juba murdeealised aktiivselt meediaturul nii tarbijate kui
autoritena. Jrelikult viks mningate meediamajanduse phitdedega kokku puutuda juba
varem eelduseks on siinkohal, et petajad suudavad vastavaid protsesse jlgida ja mtestada.
Paraku pole eesti keeles meediamajanduse kohta piisavalt kttesaadavat kirjandust ning seetttu
peab vastutustundlik kool ise otsima viise, kuidas koolipere arusaamine meedias toimuvatest
protsessidest paraneda saaks. Kesolev lhilevaade tutvustab meediamajanduse kige
olulisemaid misteid ja protsesse ning viitab vimalustele tiendava info saamiseks. Praeguses
97

olukorras ei saa eeldada, et petajad ja koolijuhid oleksid valmis andma pilastele kindlaid
juhiseid meediaturul tegutsemiseks, kuid phimistete tundmine peaks looma vimalused
hiseks aruteluks ning sobivate lahenduste leidmiseks.
Omandivormi phjal jaguneb meedia eraiguslikuks ja avalik-iguslikuks. Eraiguslik meedia

toimib samade seadusprasuste alusel nagu iga teinegi rihing, mes kasumi saamiseks
informatsiooni. Mida kvaliteetsem (kiirem, tpsem, olulisem, usaldusvrsem) on tarbijale
pakutav informatsioon, seda suurem on tarbija huvi seda osta. Et aga kvaliteetne uudis on
ressursimahukas, kasutab eraiguslik meedia sageli ka teisi mgiargumente peale kvaliteedi:
emotsioone, ldinimlikku huvi, skandaalsust, salapra jms. Eraiguslik meediaorganisatsioon
saab seda suuremat kasumit, mida odavamalt ta toodab ning mida edukamalt ta oma toodangut
mb. Oma tegevuses peab eraiguslik meediaorganisatsioon jrgima samu kohalikke seadusi,
mis reguleerivad igasugust ritegevust; elektrooniline meedia peab lisaks jrgima ka
ringhlinguseaduse
nudeid.
Ajakirjandusseadust
Eestis
ei
ole.
Avalik-iguslikke
meediaorganisatsioone on Eestis ainult ks Eesti Rahvusringhling, mis tegutseb

riigieelarveliste vahendite toel eesmrgiga tagada kigi riigi elanike informeeritus. Kui niteks
ETV peaks teiste telekanalitega vrdselt konkureerima reklaamiturul, siis oleks ta samuti
huvitatud ainult maksujulistest vaatajatest ning praks vhem thelepanu neile, kellest
reklaamiandjad on vhem huvitatud ehk siis neile, kes on viksema ostujuga: lastele, eakatele
inimestele, maainimestele jne. Avalik-iguslik meediaorganisatsioon ei taotle kasumit, vaid peab
looma tasakaalustatud ja vaba arutelu vimaldava meediaruumi, mis peaks tuginema hiskonnas
ldiselt heaks kiidetud phivrtustele (nt aitama kaasa eesti kultuuri silitamisele ja
tutvustamisele).
Ehkki eraigusliku ja avalik-igusliku meedia rahastamismudelid on vga erinevad,

konkureerivad nad sama auditooriumi thelepanu prast. Meediaturu eripra on see, et igaks
meist on htaegu tarbija ja ka kaup. Me maksame selle eest, et tarbida meid huvitavaid teatava
sisuga meediamaterjale: ajalehti, muusikat, filme, ajakirju. Samal ajal mb meedia sisu tootja
aga meie kui auditooriumi thelepanu reklaamiandjale. Niteks tpilise pevalehe puhul vib
lehe ostjatelt ja tellijatelt tulla ca 30% sissetulekust, suurem osa tuleb aga reklaamist. Teatud
meediavormide puhul (televisioon, raadio, tasuta lehed) tuleb reklaamiandjalt ja/vi sponsoritelt
kogu sissetulek ning seetttu on ajakirjanduslikku materjali neis mnevrra vhem. Nhtust, kus
meediavljaanne mb htaegu sisu ja auditooriumi, nimetatakse binaarseks e kahetiseks e
kahesuunaliseks turuks. Selle loogika mistmine aitab meil nha oma positsiooni ning
adekvaatselt hinnaga seda, kui olulised on meie tehtavad valikud meediaturul; teleripuldiga
98

hletamine ja teatava materjali mitteklikkimine vivad olla hed vhestest viisidest, kuidas
auditoorium saab mjutada meedia sisu.
Kvaliteetse meediasisu tootmine ja edastamine on kulukas. Erinevate meediavljaannete puhul

jagunevad kulud erinevalt. Sisu tootmiseks tehtavad kulutused moodustavad nn esimese koopia
hinna, mis on kige krgem filmide ja telesaadete puhul, samuti on kulukas nende tiraeerimine
ja levitamine. Suhteliselt vike on nt trkiuudise esimese koopia hind, kuid tiraeerimine ja
levitamine on vga kulukad (trkitehnika, paber, transport, kojukanne, ksikmk). Suhteliselt
madalate kuludega saab luua nt internetiraadio vi kodulehe: investeeringud tehnikasse on
mdukad, levikulud lausa madalad.
Kulusid
aitab
kokku
hoida
meediavljaannete
integreerimine.
Horisontaalse
integratsioonimudeli puhul pab meediaorganisatsioon kskord loodud meediamaterjali ra

kasutada vimalikult paljudes endale kuuluvates vljaannetes: kohalikus ajalehes, leriiklikus
ajalehes, veebivljaandes, raadiojaamas, teleuudistes, ajakirjas. Telekanalite jaoks annab olulise
kokkuhoiu see, kui ostetakse teatud materjali esitamise igused korraga paljudes kanalites ja eri
maades, nagu seda teeb niteks Viasat. Teine kulude kokkuhoidmise viis on vertikaalne
integratsioon, mille puhul meediaorganisatsioon koondab enda ktte kik produktsiooniks
vajalikud ksused: ajalehe puhul niteks toimetuse, pildipanga, trkikoja, ekspedeerimisfirma ja
kojukande.
Mttemnguna viks siinkohal vlja pakkuda pilaste kaasamise kooli ajalehe majandusmudeli
koostamisse. Kui alustada nn thjast toast ja melda lbi kik kulutused kuni lehe levitamiseni,
arvestada kokku juba tehtud investeeringud (arvutid, vajalikud programmid, kaamerad, paber,
kirjutusvahendid, varem saadud koolitused jms), kik mdapsmatud kulud (nt elekter, trkivi paljunduskulud, paber jms) ja tehtav vabatahtlik t, kujuneb arusaam he eksemplari
hinnast. Mgihinna vhendamiseks vib otsida sponsoreid vi ma reklaamipinda (kas reaalse
vi, kui kool seda soovib, ka nn mnguraha eest). Koolilehed snnivad enamasti vabatahtliku t
tulemusena, ent kui toimetus vajab niteks juhendajat vi konsultant, kes nuab t eest tasu,
kasvavad kulutused mrgatavalt. Kui keegi sponsoritest pab mjutada vljaande sisu (nt teeb
inimene, kelle kohta on lehes ilmumas kriitiline materjal, toimetusele suure annetuse ja palub, et
temas kirjutatud lugu vlja jetaks), muutub meediamajanduslik mttemng kiiresti
kommunikatsioonieetika ja meedia regulatsiooni simulatsiooniks. Vimalik, et koolilehe
toimetus leiab arutelu tulemusena otstarbeka olevat otsida odavamaid trkivimalusi, liituda
mne naaberkooli lehega vi kolida koolilehe le internetti.
99
Kuna me vajame informatsiooni ning soovime meelelahutust, oleme me valmis selleks

kulutama niihsti raha kui aega. Ajalehtede-ajakirjade puhul kneleme nende tellimiseks vi
ostmiseks kulutatud rahast ning ajast, mil vljaanne on meie thelepanu all. Televisiooni, raadio
ja interneti puhul on osa kulusid seotud sisu vastuvtmiseks vajaliku tehnoloogia soetamisega,
sellele vib lisanduda teatav tasu sisule ligipsemise iguse eest. Nii niteks vimaldab
kaabeltelevisiooni pakett n tasuta ligipsu teatavatele kanalitele, samal ajal kui teiste kanalite
vaatamise eest tuleb eraldi maksta. Meediatarbimisele ja kommunikatsioonile tehtavaid kulutusi
on kohati raske eristada, kuna niteks internetti vib minna nii arvuti kui mobiiltelefoniga, ent
mlemat vib kasutada ka teisteks tegevusteks. Samuti kasutavad mlemad seadmed elektrit.
Meediale tehtavate kulutuste hulka vib lugeda ka kinopiletid, soetatud andmekandjad filmide ja
muusikaga jms. Neile, meediatarbimise otsestele kuludele vivad lisanduda kulud nn
krvaltoodetele, mis on eriti ligitmbavad lastele (niteks animafilmi tegelase Lotte toodetesari:
mnguasjad, hommikuhelbed, mobiiltelefonid, jtis jms). Kui otseseid meediaga seotud kulutusi
on teatud pingutusega vimalik kokku arvestada, siis seda, milliseid tarbimisvalikuid me teeme,
olles meedia sisust mjutatud, on hoopis raskem hinnata. Meedia vi tpsemalt reklaami mjust
tarbimisharjumustele tuleb aga rkida sna ettevaatlikult, kuna inimese kitumist mjutavad
heaegselt paljud faktorid reklaam on vaid ks neist.
Omaette keeruka valdkonna, mis paigutub meediamajanduse ja meedia regulatsiooni vahele,

moodustab autoriigus. Kool puutub sellega kokku niihsti intellektuaalset omandit ppets
kasutades kui ka pilaste omaloomingut kasutades. Oluline on siinkohal, et petajad ja pilased
oleksid teadlikud viitamise ja refereerimise headest tavadest ning mistaksid enda kui autori ja
tarbija igusi ja kohustusi. Autoriigus internetis vrib erilist thelepanu ning valdkonna kiire
muutumise tttu ka pidevat uurimist ja reflekteerimist. Kujutlegem olukorda, kus noored on
internetti riputanud mne oma bndi loo ning vimaldanud fnnidel selle tasuta kuulamise.
Mne aja prast aga kuulevad nad oma lugu tuntud artisti esituses, kes loo autorina esitab
iseennast. Kuigi kool ei saa niisuguses olukorras anda juriidilist nu, saab kool kujundada oma
pilastes harjumust varustada oma looming alati ja igas olukorras tegija andmetega, silitada
mustandid ning reguleerida juurdepsu internetti pandud materjalile.
Meediamajandus on tihedalt seotud kommunikatsioonieetika, seadusandluse ja ldiste

majandusprotsessidega, ent puudutab meid kiki ka isiklikult. Eelkirjeldatud misted aitavad
petajatel lbi melda snavara, mida meediaprotsessidest kneldes kasutada ning olla pilastele
toeks, kui nad asuvad otsima tiendavat informatsiooni.
100
Lbiv teema Teabekeskkond Kriitiline lugemine
Kriitiline lugemine
Kadri Ugur
Meediatekstide kriitilise lugemise ja analsi oskus kuulub kigi kodanike aga eriti petajate vtmepdevuste hulka, kuna selle oskuseta ei ole meil enamasti vimalik langetada iseseisvaid
informeeritud otsuseid. Paraku on meie koolikultuuris harjutud pikutekste lugema ilma
igasuguse kriitikata kui normatiivseid tekste, mille tpsest mletamisest sltub hinne ja
piedukus. Siiski pole ka piku tekst oma eripra tttu alati tlgendusvigadest vaba (oma piirid
seab siin vajadus olla napisnaline ja pilasele arusaadav) ning seetttu on kriitilise lugemise
oskus kasuks ka pikutekstide puhul. Veelgi olulisem on kriitiline suhtumine meediatekstidesse,
mis enamasti sisaldavad vrskemat (ja seega vhem kontrollitud) informatsiooni kui pikutekstid
ning valdavalt on seotud ka autori vi allika isiklike seisukohtadega.
Jrgnevalt toodud juhend aitab petajal mista, mida lbiva teema Teabekeskkond kontekstis
mistetakse kriitilise lugemise vtete all. Sellest lhtuvalt saab meediatekstide kasutamise tunnis
lbi viia nii, et see annaks pilastele uuemat informatsiooni piku teksti krvale ja toetaks ka
pilaste meediapdevuse arengut. Kriitiline lugemine peaks olema jukohane 12 15aastastele
pilastele, st phikooli kolmandast astmest alates; iseseisva oskuse kujunemiseks on siiski vaja
pidevat harjutamist juba esimestest kooliaastatest alates.
Kriitilise lugemise asemel vib knelda ka vajadusest hinnata kriitiliselt

muuhulgas suuliselt edastatud teavet ja miks mitte isegi kuulujuttu.
igasugust teavet,
Seetttu palub autor
jrgnevatesse juhenditesse suhtuda loovalt ning modifitseerida neid vastavalt laste vanusele,
vimekusele ning analsitava teksti keerukusele.
Uue
mtme
annab
kriitilise
lugemise
oskusele
internet,
mis
phineb
kommunikatsioonivabaduse ideel ning mis vimaldab igal soovijal oma teadmisi ja seisukohti
vabalt vljendada.
Internetis avaldatud materjalide sisu on paljudel juhtudel erapooletult
kontrollimata vi esitatakse kallutatud informatsiooni teadlikult, et tugevdada autorite seisukohti.
101

See paneb suurema vastutuse teabe kasutajale, kes peab le vtma niihsti toimetaja kui kriitiku
lesanded.
Juba vga vikeste lastega vib harjutama hakata mningaid kriitilise teabeanalsi phivtteid,
rakendades kolme lihtsat ksimust mistahes teabe kohta:
-
Mida ma tean? (Maa on mmargune, Mati on alatu tp, isa jb varsti ttuks vms)
Kust ma seda tean? (olen ninud kosmosest tehtud fotosid, Leili tles, kuulsin pealt, kui isa ja
ema rkisid vms)
Mille phjal ma otsustan, et see info vastab tele? (sama kinnitavad mber maailma reisijad
ja mtmistulemused, Leili on Mati sugulane ja ldiselt oma hinnangutes vga ettevaatlik,
isa tegevusalal on palju tkohti juba kadunud vms)
102
1. Verbaalse teksti kriitiline lugemine

Jrgnevalt on toodud phimtted, millest lhtuvalt peab kriitilise lugemise oskust kujundama.
Autorlus
-
Kes on teksti autor? Mida on temast teada? Kas autor on ajakirjanik, erialaspetsialist, poliitik,
arvamusliider vms?
Kuidas autor ennast tekstis eksponeerib kas tema seisukoht on selgelt vljendatud vi
esineb autor neutraalse vahendajana?
Kui teksti autorit ei ole vimalik kindlaks teha, siis millest vib see olla tingitud? Kas autoril
on phjust oma isikut varjata? Milline vib see phjus olla?
Kas tekstil on kaasautoreid?
Teavitage pilasi teksti autorist.
Avaldamiskontekst
-
Millises vljaandes on tekst avaldatud? Kas enne seda on tekst avaldatud veel kusagil mujal?
Kas tegemist on originaalteksti, tlke vi mugandusega?
Mida teate vljaande taustast, suunitlusest, omanikest?
Millisele auditooriumile on vljaanne suunatud?
Informeerige pilasi vljaande iseloomust ja kasutatava teksti avaldamiskontekstist.
Kasutatud allikad
-
Kellelt/kust prineb tekstis kasutatud informatsioon?
Milliseid kirjalikke allikaid on kasutatud?
Kuidas on suulised allikad identifitseeritud (nime ja noga, pdevuse kaudu, isikutunnuste

kaudu, anonmne vms)
Kuidas on allikad jrjestatud?
Kas allikad on korrektselt viidatud vi on tegemist plagiaadiga?
Kas allikad vljendavad oma seisukohti ja informatsiooni vi vahendavad kedagi kolmandat?

Keda?
Aidake pilastel identifitseerida informatsiooni allikad.
Milliseid seisukohti tekst avaldab?

-
Milline seisukoht on seotud millise allikaga?
Kelle seisukohti vljendab autori tekst?

103

-
Kuidas on esitatud seisukohad omavahel seotud
Aidake pilastel tekstis leiduvad seisukohad mber snastada.
Milline on teksti suhtluseesmrk?

-
Millist informatsiooni tekst annab?
Milliseid arvamusi tekst vljendab? Kelle arvamused need on?
Milliste arvamustega lheb tekst vastuollu?
Mil mral pakub tekst meelelahutust?
Millise esteetilise elamuse tekst pakub?
Mis suunas pab tekst mjutada lugeja kitumist?
Millises suunas pab tekst mjutada avalikku arvamust?
Snastage koos pilastega kasutatava teksti suhtluseesmrk.
Seos varasema informatsiooniga

-
Kuidas seondub tekstis esitatud informatsioon sellega, mis on teada varasemast?
Milliseid erinevusi leiate vrreldes teiste tekstidega?
Millistele ksimustele tekst ei vasta?
Snastage koos pilastega, mille poolest erinevad ksitletava teksti seisukohad pilastele
varasemast tuttavatest.
Tekstiga liituv visuaalne materjal

-
Milline visuaalne materjal on tekstile lisatud?
Milline on visuaalse materjali funktsioon: illustreeriv, tiendav vi meeleolu loov?
Millised on seosed verbaalse ja visuaalse materjali vahel?
Milliseid stereotpe visuaalne materjal kasutab?
Aidake pilastel tlgendada teabegraafika jm visuaalse materjali kaudu esitatud

informatsiooni.
104
2. Visuaalse ja audiovisuaalse teksti kriitiline lugemine

Kriitilise lugemise vtteid on vimalik kasutada ka visuaalse ja audiovisuaalse materjali puhul.
Nii niteks on fotod alati teatav vljalige reaalsusest miski jb alati vljapoole pildi serva
ning see, mida me fotol neme, esindab autori valikut sellest, mida tema peab kige olulisemaks.
Foto meeleolu vib olla sama mis verbaalsel tekstil, mille juurde foto kuulub, ent see vib anda
ka sootuks teise vrvingu kogu materjalile (nt neutraalse uudisteksti juurde on lisatud vga
emotsionaalne foto). Foto rakurss vib samuti olla knekas ning lisada tekstilisele snumile
omamoodi nihke selle tajumine ja tlgendamine koos pilastega vib olla vgagi huvitav.
Audiovisuaalse teksti televisiooni saatelikude, dokumentaal- ja ppefilmide juures maksab
samuti thele panna, mil viisil informatsiooni vaatajale edastatakse. Eristada vib liikuva pildi,
fotode reprodutseerimise, arvutigraafika, diktoriteksti, allika kneldud teksti ja veel mned
elemendid. Neid info edastamise viise tajuvad inimesed erineva intensiivsusega. Tsiasi, et neid
saab omavahel kombineerida (nt he allika kneldud teksti vib nidata nii, et kaadris on nha
knelev inimene ise, soovi korral aga vib suulise teksti katteks kasutada hoopis teistsuguseid
plaane kirjeldatava tegevuse reproduktsiooni, vheknekaid ldplaane, meeleolupilte vms),
muudab audiovisuaalse meedia vga vimsaks, sest autor saab oma snumi edastamiseks
kasutada peaaegu piiramatult vahendeid. Erinevad helitaustad (muusika vms) laiendavad
audiovisuaalse teksti mjukust veelgi. Kriitilise meediakasutuse aspektist on oluline, et pilane
oskaks audiovisuaalsest tekstist eristada need vahendid, mis kannavad olulist informatsiooni,
ning tajuda neid, mis loovad meeleolu ja tausta kigi nende elementide koosmjus kujuneb
vastuvtjas viimas arusaam, arvamus ja hoiak, mida jrgmiste snumitega on raske kigutada.
Omalaadset thelepanu nuab ka internetiallikate kriitiline lugemine. On oluline, et enne

internetist leitud informatsiooni kasutamist oskaks pilane seda vrrelda teiste allikate pakutava
informatsiooniga. Samuti on oluline, et internetikasutaja oskaks otsida teavet konkreetse
materjali vi koduleheklje omanike ja autorite kohta ka see info vib aidata otsustada, kas
tegemist on usaldusvrse allikaga. petajad teevad vga tnuvrset td, kui nad harjutavad
lapsi ngema allikaviidet iga internetist leitud materjali juures. See vhendab petaja isiklikku
vastutust edastatava info kvaliteedi eest ning veenab htlasi, et korrektse viitamise oskus
suurendab teabe usaldusvrsust. Koolides, kus kasutatakse nt interaktiivseid tahvleid vi
ppematerjalide repositooriume, saab ppematerjalile lisada konkreetsed veebiviited, mille abil
pilased saavad soovi korral oma infootsinguid jtkata.
105
Kriitilise lugemise oskust tuleb kombineerida phiteadmistega meediamajandusest. Igal teatel on

autor, igal autoril on oma suhtluseesmrgid ning teadete levitamise ks vimalik eesmrk vib
olla kasu teenimine kas otseselt vi teatavate otsustusprotsesside mjutamise kaudu. Eriti selgelt
tuleb see ilmsiks niteks reklaamide puhul, kus sageli jetakse mulje tuginemisest
teadusuuringutele vi manipuleeritakse aja ja uuringute iseloomuga eeldades, et reibas
helikujundus, kllastunud vrvide kasutamine ja montaai tempo juhivad vaataja thelepanu
eemale vikeses kirjas tekstilt.
Kuigi kriitilise lugemise-vaatamise oskus ei kaitse pilasi mastaapsete teaduslike ja poliitiliste

pettuste eest, mille ohvriteks langeb aegajalt suur osa lugejaskonnast, loob see oskus siiski
tausta, mis vimaldab teha iseseisvaid otsuseid ka keerukates olukordades. Kriitilise lugemise
oskust on keerukas lugeda emakeelepetuse osaks, kuna seda ei ole mtet harjutada eraldi
distsipliinina. Oluline on saavutada teatud automaatsus kigis ppeainetes, kus kasutatakse
tekste. Esimene samm on tenoliselt see, et enne konkreetse teksti kasutamist teeb petaja ise
analsikigu lbi ning esitab oma jreldused ka pilastele.
Kriitilise lugemise ja teabeanalsi oskusel on ks niline varjuklg, mis vib mnikord

petajaid kammitseda. Nimelt rakendavad pilased kriitilise analsi oskust ka petajalt saadud
informatsiooni suhtes ning petaja, kes ei ole selleks pshiliselt valmis, vib tunda ennast
rnnatuna.
Samuti vib pilaste kriitilise teabeanalsi oskus paljastada muudatusvajadusi
koolikeskkonnas, mida ju suurel mral korraldatakse intuitiivselt, kogemustele tuginedes (nt kas
pilasomavalitsuse esindaja tohib osaleda direktsiooni koosolekutel vms). Lbiva teema
Teabekeskkond vrtustest ja kontseptsioonist lhtuvalt peaks kool toimima kui pilaste
arengule kige paremal vimalikul viisil kaasa aitav keskkond ning seetttu tuleks niisuguseid
olukordi tlgendada pigem huvitavate pikogemuste kui konfliktina.
106
Lbiv teema Teabekeskkond Informatsiooniline enesemramine kui ks teabekeskkonnas

toimetuleku vtmekontseptsioonidest
Informatsiooniline enesemramine kui

ks teabekeskkonnas toimetuleku vtmekontseptsioonidest
Halliki Harro-Loit
Tartu likooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi ajakirjanduse dotsent
Silvia Rannamaa Kasuemas varastavad kaaslased peategelase Kadri luuletuste kaustiku.

Hiljem imestavad rhmakaaslased, miks Kadri luuletuste vraste silma alla sattumist nii vga
le elas. Luule, mis Kadri jaoks olid sgavalt isiklik, tundus teiste tdrukute jaoks pigem
loominguna, mille le viks avalikult uhke olla. Rannamaa Kasuema kuulus nukogude ajal
kohusliku kirjanduse hulka. Ma ei mleta, et minu kooliaastatel, 1970-ndatel, see koht raamatus
thenduslikuna oleks esile tusnud, arutelusid vi thelepanu plvinud. Nukogude ajal, ka veel
mobiilside ja interneti-eelsel ajal oli isiklikul teistsugune thendus kui praegu.
Svimata privaatse ja avaliku thendusse paarkmmend aastat tagasi, on oluline meeles

pidada, et Eesti praeguste keskealiste ja vanema plvkonna inimeste jaoks on privaatsuse
thendus nii phjalikult muutunud, et selle le tuleb eraldi melda, mtlemis- ja
kitumisharjumusi muuta teadlikult, n.. juga. Kllap on paljudele petajatele kummastav
tundunud nue, et lapsevanematelt tuleks ksida luba klassipiltide kooli kodulehekljele
lesseadmiseks. likooli ppejud ei ole siiamaani harjunud sellega, et lipilaste nimekirju
koos eksamitulemuste pingereaga ei tohi avalikule tahvlile ilma kigi osaliste nusolekuta
riputada.
Ants Nmper ja Eneken Tikk kirjeldavad oma
raamatus Infoigus (2007: 38)
eraelu
kontseptsiooni mjukuse ja ulatuse kohta jrgmist: Kesolevaks ajaks on eraelu puuutmatuse eri
osad kehaline, informatsiooniline, seksuaalne, geneetiline jne. iseseisvalt niivrd kaugele
arenenud, et on praktiliselt vimatu anda sellist eraelu puutumatuse definitsiooni, mis hlmaks
kiki aspekte. Samas on teise inimese eraelu austamine, sellesse sekkumisest hoidumine nii
oluline ja argielus sagedasti ettetulev printsiip, et sujuvaks suhtlemiseks peaks privaatse ja
avaliku vahel vahetegemine olema osa iga inimese kitumisharjumustest. Sellest peab saama
printsiip, mis toimib viisil, kus ei pea iga kord vastava otsustuskoha puhul eraldi mtlema.
Niteks viks olla nii, et ksi sugulane ei tule selle pealegi, et suure seltskonna ees hakata
107

arutama, mis hinded teismelisel neiul ka tunnistusel olid. Kui neiu ise tahab vga headest
tulemustest rkida, siis miks mitte, siis on see tema otsustus. Kui aga neiu arvates on see teema
liiga isiklik, peaks ta suutma seda seltskonnale elda ning lejnutel peab jtkuma taktitunnet
teemat vahetada. Samamoodi ei tohiks sellel neiul tulla mttesse arutada avalikult seda, kui palju
sugulane palka viks saada. Eraelu kige lihtsam definitsioon ongi jrgmine: see on inimese
igus mrata oma eraelu piirid ise.
Traditsiooniliselt on era- ja privaatsfri lahutamine olnud seotud eesktt ruumi ja tegevusega kodu kui eravaldus, tnavad ja riigimaa avalik; koolid, haiglad jms poolavalikud ruumid. Kui
inimene tidab avalikku rolli (niteks juhib trammi), siis tema tegevus peabki kima avalikkuse
valvsa pilgu all. Kui seesama trammijuht aga oma vabal htul restorani (poolavalik ruum) lheb
ja seal niteks tahab ajakirjanik ajalehes avaldamisks pilti teha, peab pilditegija enne
pildistamisloa saama ja pildistamisest klastajatele teada andma, et trammijuht oma kaaslasega
saaks soovi korral mitte pildile jda. Kuigi haigla on poolavalik ruum, eeldame, et meie
privaatsus seal on eriti hsti kaitstud terviseandmed on delikaatsed, haiglasse minnes eeldavad
inimesed, et see, miks ja millal ta klastab haiglat, jb tema eraasjaks. Sama kehtib kooli ja
lasteaia suhtes: klassis vib pilti teha, aga seda pilti ei tohi pildile jnute nusolekuta internetis
vi ajakirjanduses levitada.
Nagu toodud nidete puhul selgus, on lisaks ruumile ja selle funktsioonile tnapeval oluliseks
saanud informatsiooni tp. Veelgi enam, eraelu kaitse asemel on mistlikum tna rkida
informatsioonilise enesemramise igusest. Viimatinimetatud kontseptsioon tekkis 1960ndate lpus ning juba 1980-ndatel oli kontseptsioon seotud niisuguste teemadega nagu igus olla
ksi jetud, igus kontrollida oma andmeid, igust minimeerida sekkumisi, igust
anonmsusele jne. Seda, et isikliku mratlemisel on mistlik lhtuda informatsioonist,
peegeldavad ka meie tnased seadused:
Eesti seadustes pole enam eraldi stet eraelu
reguleerimiseks, on aga eraldi isikuandmete kaitse seadus, avaliku teabe seadus, ja riigisaladuse
ja salastatud vlisteabe seadus. Teisisnu, meil on erinevat liiki andmed: konfidentsiaalsed ja
avalikud. Konfidentsiaalsed andmed on isiklikud andmed (sh delikaatsed isikuandmed),
asutusesiseseks kasutamiseks meldud informatsioon, riigisaladus, risaladus, pangasaladus
Loetelu on pikk, erinevat tpi informatsiooni ttlemise ja levitamise tingimusi reguleeritakse
vga paljudes erinevates seadustes.
108

Oluline on rhutada, et informatsioonilise enesemramise igus
kontseptsioonina
seab
fookusesse inimese enda otsustusiguse ja vastutuse. Keegi teine ei valva, ei kaitse ega tee
otsustusi, mida inimene prast kritiseerida saaks. Samalaadsest paternalistlikust hoiakust on
hakanud ka meditsiin loobuma: arst ei ole enam see kiketeadev jumal, kes meie ravi le
otsustab, vaid otsused peab tegema inimene ise, toetudes arsti kui eksperdi soovitustele ja
kogemustele. Autonoomia suurenemine on inimeste jaoks kohati hirmutav, sest iga
informeeritud otsustus eeldab pingutust: selleks tuleb mratleda, millist infot parasjagu
vajatakse, see info tuleb leida, sellest aru saada ning erinevaid vimalusi phjalikult kaaluda.
Et iseseisvate otsuste tegemist harjutada, on oluline, et laps kaasataks teda puudutavate otsuste
tegemisse niipea, kui ta on vimeline konkreetse teema le arutlema ning suudab enda tehtud
otsuste eest ka vastutada. Veelgi enam: siin on kriitiline koht ksimusele, kas iga konkreetne
koolikultuur soodustab phjendatud mral pilaste kaasarkimisvimalusi asjades, mis neid
puudutavad. Arenguvestlused, mis toimuvad koos lapsevanema ning lapsega, on siin kindlasti
ks vimalus.
Kooli jaoks thendab see, et juba esimese kooliastme lastele tuleb hakata petama seda, kuidas
otsustada, millist informatsiooni nad on valmis enda kohta niteks klassikaaslastele teada andma
ja mida thendab kindlatel tingimustel antud informatsiooni (nt saladuse) hoidmine. Lapsed
vajavad petaja tuge, et arutleda, millisel puhul ei saagi kokku leppida, et teavet hoitakse salajas
ja kuidas panna vastutama need, kes talle usaldatud informatsiooni kuritarvitavad (kas niteks
klassikaaslasele kirjutatud e-kirja puhul on tagatud see, et kirjutatut ei ne krvalised silmad).
Informatsioonilise enesemramise igus thendab seda, inimesel on vimalus otsustada, milline

informatsioon, kus, kuidas ja mis tingimustel on tema kohta kttesaadav ning millistel
tingimustel see aset leiab. Eristada tuleb siin isikuandmeid ja delikaatseid isikuandmeid. Nagu
igasugune igus, pole seegi absoluutne. Me loobume oma privaatsusest osaliselt ja avaldame
enda kohta informatsiooni, kui see on phjendatud niteks mugavusega (virtuaalsed tehingud),
turvalisusega (vimalus olla les leitud mobiili abil, turvakontroll lennujaamas), elu ja tervise
kaitsega ja me teeme seda vabatahtlikult, kuna see on otstarbekas. Thtis on harjutada, et
noored inimesed oleksid valmis sellistes otsustes kaasa mtlema ja rkima.
Phikoolis viks informatsiooniline enesemramise igus olla osa kommunikatiivsete

kitumisharjumuste
kujundamisest.
Igapevaste
kneluste
(petaja
delikaatsus
tunnis;
109

klassireeglite kokkuleppimine jms), teadetetahvli, kooli kodulehe jpm kriitilise jlgimise abil
saab tasapisi ppida tegema vahet avalikul ja isiklikul informatsioonil, avalikul ruumil ja
eraruumil. ppimine on seegi, kui teadvustatakse niteks konflikti, mis tekib siis, kui tnaval
valju hlega isiklikku telefoniknet pidada. pilasomavalitsuse tegevuse abil saab niteks
kujundada mistmist, kuidas vheneb privaatsus juhul, kui inimene tidab avalikku funktsiooni
ja saab oma ksutusse mningal mral vimu ja vastutust. Teisisnu, inimene seab ennast ise
teadlikult positsioonile, kus teistel on suurem igus tema tegevust jlgida. Ja teised saavad
ppida vahet tegema informatsioonil, mida neil on pilasomavalitsuste liikmete kohta
phjendatult vaja teada, ning respekteerima seda osa inimese kohta kivast informatsioonist, mis
ei puutu tema tegevusse pilasomavalitsuses sedalaadi teave on ja jb privaatseks.
Kolmandas kooliastmes viks tasapisi lisanduda (nt hiskonnapetuses) teadmised selle kohta,
mis on delikaatsed isikuandmed ning et olemas on nn avalik teave, mille kttesaadavaks
tegemine on teatud asutustele kohustuslik.
Informatsiooniiguse alased phiteadmised ja kommunikatsioonieetika phialuste tundmine

(niteks gmnaasiumi lpuks) annab noorele inimesele vimaluse olla paremini varustatud
teadmiste ja oskustega, mis on talle vajalikud infohiskonnas toimimiseks. Teadmistest ksi jb
siin aga vheks ideaalne oleks kujundada ka kitumisharjumusi. Nii on paljudel lastel vaja
harjutada, et mitte minna kaasa sildistamise ja rigete hinnangutega ning selle asemel kirjeldada
olukorda, milles konkreetne hinnang on tekkinud. Niteks vib koolilaps vanematele elda, et
matemaatika petaja on seniilne vanamutt vi kuulutada, et tema pinginaaber on nme tibi.
Sellises olukorras ei saa vanemad oma lapse hinnangut kinnitada ega mber lkata, kuna neil ei
ole informatsiooni selle kohta, millel selline hinnang phineb. Kll aga vivad nad ksida, mis
matemaatika tunnis vi tema ja pinginaabri vahel juhtus, ning harjutada oma last sellega, et teiste
inimeste vrikuse ja hea nime kaitseks on tal arukas teatud juhtudel oma snavabadust mitte
kasutada. Ehk siis informatsioonilist enesemramise igust saab kll (teadmisena) ppida tunnis
elulisi juhtumeid lahendades ja kirjanduses pakutavat kasutades, aga selle
kasutamisoskust saab eesktt kooli- ja kasvatuskultuuri abil kitumisharjumuseks muuta.
110
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon
Lbiv teema: Tehnoloogia ja

innovatsioon
Lbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist uuendusaltiks

ja ndisaegseid tehnoloogiaid eesmrgipraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti
muutuvas tehnoloogilises elu-, pi- ja tkeskkonnas.
pilast suunatakse:
1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
2) mistma tehnoloogiliste uuenduste mju inimeste t- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii
tnapeval kui ka minevikus;
3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest
mjudest ning omavahelisest seotusest;
4) mistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mjusid ning
kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes ksimustes;
5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma
ppimise ja t thustamiseks;
6) arendama loovust, koostoskusi ja algatusvimet, rakendades erinevates projektides uuendusideid.
Lbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" ksitlemine I kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel I kooliastmes pitakse tundma infotehnoloogia kasutamise phivtteid,
vormistades arvutiga loovtid. Soovitatav on kasutada eelkige frontaalset petamismeetodit ning
mngulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise vimalusi mitmekesistatakse foto vi video
tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu ppetegevusse.
Lbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" ksitlemine II kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemine II kooliastmes phineb eelkige kooli ja ppetga seonduvatel praktilistel
lesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides vi huvitegevuses.
Arvutiphises ppes on soovitatav kasutada rhmatd ja aktiivppemeetodeid.
Lbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" ksitlemine III kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemine III kooliastmes kujundab IKT rakendamise pdevusi igapevaelus ja pingutes.
Nende pdevuste kujundamiseks tuleb erinevate ainete petajatel limida oma ainetundidesse IKT
rakendamisel phinevaid meetodeid ja tvtteid. Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on III
kooliastmes soovitatav kasutada ndisaegseid IKT-vahendeid ka kodutde ja uesppe puhul.
Lbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" ksitlemine gmnaasiumis.
Gmnaasiumis ksitletakse lbivat teemat eelkige rhmatna teostatavate uurimis- ja
arendusprojektide vormis, pdes vimalusel kaasata kodukandi innovaatilisemaid tehnoloogiafirmasid
vi teaduskeskusi. Eesmrgiks on positiivsete hoiakute kujundamine tehnoloogilise innovatsiooni ja
sellega seonduvate karjrivimaluste vastu. Samuti tuleb gmnaasiumiastme lpuks tagada kigi
pilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapevaelus, krgkoolipingutes ja ts.
111
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon Tehnoloogia ja innovatsioon lbiva teemana koolis
Tehnoloogia ja innovatsioon lbiva teemana koolis

Aimur Liiva
Tiigrihppe Sihtasutuse loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna juht
1. Tehnoloogia ja innovatsiooni mistete ksitlus

Tehnoloogia algne miste on seotud tstuse ja tootmisega ning selle vttis videtavalt 1772.
aastal kasutusele Gttingeni likooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann. Eesti
entsklopeedia jrgi thistab tehnoloogia menetlustehnikat vi toodete valmistamist ksitlevat
tehnikaharu. Wikipedia tleb tna, et tehnoloogia on tootmiseks vajalik masinate, seadmete ja
oskuste kogum. Koolirahvas on viimasel ajal tihtipeale kuulnud ka sna haridustehnoloogia
ning paljudes krg- ja kutsekoolides on tl spetsialist nimega haridustehnoloog. ks ngemus
ongi see, et haridus on ise tehnoloogia, st sstemaatiline protsess, mis tugineb teatud
pedagoogilistel eesmrkidel ning rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmrkide
saavutamiseks (Kai Pata). Teine lhenemine tleb, et haridustehnoloogia on ppimise
thustamiseks loodud ssteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja
hindamine. (NCET, 1969)
Igal juhul on vljaspool kahtlust, et viimased viisteist aastat on olnud antud valdkonnas vga
kiire areng, eesktt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on muutnud ja avardanud
ppimisvimalusi nii klassiruumis kui vljaspool seda. Ideaalis peaks olema haridustehnoloogia
see jud, mille abil on vimalik muuta ppimis- ning petamismeetodeid, see omakorda peaks
olema aluseks haridusssteemi muutustele, sest tstusrevolutsiooni- aegse hiskonna meetodid
ja ssteem ei haaku hsti tnase tegelikkusega.
Innovatsioon kige ldisemas mttes on millegi uut moodi tegemine. See vib viidata
jrkjrgulistele, radikaalsetele vi revolutsioonilistele muutustele mtlemises, toodetes,
protsessides
vi
organisatsioonides.
Tavaliselt
tehakse
vahet
leiutamisel
ehk
idee
esmaavaldamisel ja innovatsioonil ehk ideede edukal ellurakendamisel (Wikipedia). See kik on

tore, aga miks me viimasel ajal nii palju innovatsioonist rgime? Arvatakse, et innovatsioon on
tehnoloogilise progressi alus ja see omakorda mjutab otseselt majanduskasvu. Majanduskasv
112

thendab nii riigi kui inimeste rikkuse ja heaolu suurenemist, ehk teisisnu usutakse ja mitte
pris phjuseta, et innovatsioon teeb meid rikkamaks.
Loomulikult ei ole see usk ainult meile omane ehk midagi lokaalset, vaid Euroopa Liidu tasemel
vastu vetud strateegiad ja tegevuskavad rhutavad innovatsiooni olulisust ning manitsevad nii
avalikku sektorit kui eraettevtteid teadus- ja arendustegevusse rohkem investeerima ning sellele
enam thelepanu prama. Innovatsioon likoolis vi krgtehnoloogilises ettevttes ei teki
paraku mitte millestki ja tiesti thjalt kohalt kik algab uudishimulikust Jukust, kes tuleb
esimesse klassi ja kelle loovus ei tohiks minna kaotsi vi saada alla surutud.
pilase jaoks eksisteerib tehnoloogiapetus kolmel erineval moel. Esiteks on olemas riiklikus
ppekavas eraldi ppeaine nimega t- ja tehnoloogiapetus. Teiseks on tehnoloogia ja
innovatsioon ppekavas mratletud kui kiki teisi ppeaineid lbiv teema. Kolmandaks
eksisteerib tehnoloogia ja innovatsioon ka vljaspool tunde ja formaalharidust: vastavasisulist
tegevust pakuvad noorte- ja tehnikamajad, AHHAA, robootikaringid jne. Loomulikult vib siia
juurde tuua ka neljanda viisi, mis on kestnud aastasadu, kuid mis tnapeval nitab
kahetsusvrset hbumistendentsi - tehnoloogiateadmiste ning -oskuste omandamine isa vi
vanaisa ke all.
113
2. T- ja tehnoloogiapetus riiklikus ppekavas

Riiklik ppekava on t- ja tehnoloogiapetuse osas oluliselt paindlikum kui enamik lejnud
kohustuslikke ppeaineid ning annab koolile ning petajale suhteliselt vabad ked nii vormi kui
sisu osas. Paljudes koolides on kadunud vi kadumas range piir poiste tpetuse ja
tdrukute ksit vi kodunduse vahelt, tihti kasutatakse erinevaid piprojekte jne. Tugevatele
petajatele ja koolidele annab selline vabadus ja lhenemine suureprased vimalused
esiletusmiseks ja eneseteostuseks ning on kahtlemata parim lahendus ka pilaste seisukohast.
Nrga, hariduseta vi erilise huvi ja motivatsioonita asenduspetaja puhul on suur vabadus
pigem probleemiks, kuna sarnaselt teiste ppeainetega eeldatakse selgeid ettekirjutusi,
ppetundide kaupa lesehitatud pikut ja teemasid, mis minimiseeriks petaja enda
otsustusvajaduse ja algatusvime.
T- ja tehnoloogiapetuse puhul vib theldada erinevatel otsustustasanditel ka teatavat

silmakirjalikkust. Snades on tehnoloogia ja innovatsioon ning nende olulisus kneks kige
krgemal vimalikul tasandil, seda alates presidendist ja peaministrist. Loodusteaduste ja
tehnoloogia ppimist ja petamist peetakse otsesnu kriitilise thtsusega ettevtmiseks riigi
majanduse ja tuleviku seisukohast. Praktilisel tasandil ja igapevases koolielus on paraku
olukord kujunenud nii, et eksisteerivad thtsad ained (eriti riigieksamiained), vhethtsad ained
ja seejrel tulevad veel ka t- ja tehnoloogiapetus ning ksit. Ksits vi tpetuses pole
riigieksamit ega toimu isegi laulupidu vi maakonna meistrivistlusi. Kahetsusvrsel kombel
on paljudes koolides eriti t- ja tehnoloogiapetuse tund sedavrd marginaliseerunud, et selle
toimumisel vi mittetoimumisel polegi sisulist vahet.
laltoodud probleemil on kahtlemata mitmeid phjuseid ja tahke, kuid nende analsimine ei

ole antud artikli teema. Meid huvitab pigem, kuidas ja mil moel on innovatsiooni teema t- ja
tehnoloogiapetuse vi ksittunnis tna sees ja kui ei ole, siis kuidas seda tagada. On selge,
et vgisi kedagi loovaks ja innovaatiliseks ei ole vimalik teha, selleks on vimalik luua ainult
tingimusi ja eeldusi. Arusaadav, et petajal on siin absoluutne vtmeroll. Ideaalvariant on
loomulikult isiklik eeskuju lahtise pea ja osavate kte nol, millele peab lisanduma
pedagoogiline meisterlikkus ning soov tegeleda teismeeas pilastega. Kardetavasti on koolidel
selliste inimeste leidmisega, kellel kik need omadused olemas, tsiseid raskusi. Mningat abi
pakub petajate tiendkoolitus ja asjaolu, et olude sunnil saab jrjest enam naispetajaid endale
lisaks ka t- ja tehnoloogiapetuse tunnid.
114
3. Tiigrihppe Sihtasutus kui koolide tehnoloogia ja innovatsiooni

tugiorganisatsioon
Tiigrihppe Sihtasutus on Eesti ldharidusmaastikul tegutsenud alates aastast 1997. Ehkki
tehnoloogia- ja loodusained on olnud tugevalt luubi all algusest peale, on spetsiaalne ning
koordineeritum thelepanu teemale suunatud alates 2007. aastast. Kuna viimasel ajal on hakatud
hiskonnas rohkem mistma loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust riigi majanduse ja ldse
tuleviku osas, siis on see tinginud ka Tiigrihppe Sihtasutuses eraldi LT suuna vljaarendamise.
heks vimalikuks tehnoloogiapetuse maine ja olulisuse tstjaks vib kujuneda Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Tiigrihppe Sihtasutuse, MT Robootika ning nn tehnoloogia
keskuskoolide (Tallinna Reaalkool, Tartu Kivilinna Gmnaasium, Prnu hisgmnaasium ja
2009. aastal lisanduv kool Ida-Virumaalt) koosts algatatud tehnoloogiarituste sari. Eesmrk
on organiseerida igal koolivaheajal pilasritus, kus vivad osaleda iga piirkonna koolide
vistkonnad ja lahendada robootika ning tehnoloogia lesandeid. 2009. aasta oktoobris toimunud
rituse teema oli niteks sildade mudelite ehitamine, mis koosnes teoreetilisest poolest, mida
aitas sisustada Tallinna Tehnikalikool, ning praktilisest tst, kus tuli valida sillatp, materjal,
sild valmis ehitada, tprotsess jdvustada ja silla kandevimet testida. Valminud tde puhul
hinnati nii loomingulisust, materjali kulu kui maksumust. Loodetavasti kujuneb antud
ettevtmine aja jooksul omalaadseks tehnoloogiaolmpiaadiks, kuhu koolid saadavad mtu
vtma oma parimad esindajad ja mis toimub kolm korda aastas. Tpsemat infot saab vaadata:
http://www.robootika.ee/robomiku/index.htm ja http://www.real.edu.ee/tehnoloogia/.
Teine oluline ettevtmine antud valdkonnas on seotud Tiigrihppe Sihtasutuse projektiga

TehnoTiiger, millesse on alates 2009. aasta sgisest kaasatud ka ESF vahendid SA Innove kaudu
projekti TehnoTiiger+ raames. Koostd tehakse siin Tallinna Tehnikalikooli ning Tallinna
likooliga ning eesmrk on ttada vlja ppekava, petajate tiendkoolituskursus ning
ppematejarlid nii pilasele kui petajale kolme ppekava mooduli tarbeks, milleks on
joonestamise alused, 3D planeerimine arvutil ning CNC freespingi juhtimine ja ksitsemine.
2009. aasta sgise seisuga on ppeotstarbeline CNC freespink Tiigrihppe Sihtasutuse toel
olemas 30 koolis, 3D modelleerimistarkvara on vimalik ppeotstarbel tasuta saada igal asjast
115

huvitatud Eesti koolil. Alates 2007. aastast on toimunud pilaskonkursid, mille teemaks on olnud
auto, laev ja lennumasin. 2010. aasta teemaks on mbel.
Analoogne ettevtmine on kivitatud ka ksit raames, samuti Tiigrihppe Sihtasutuse abiga on

tle rakendatud projekt TikiTiiger, mille kaudu on hangitud 37 arvuti juhitavat mblustikkimismasinat, viidud lbi petajate tiendkoolitused ning koostatud ppematerjalid.
Toimunud on ks pilastde konkurss 2009. aastal, mille raames erinevate vanuserhmade
pilased pidid disainima ja tikkima vimpli, koti ja padja.
Mlema projektiga on kavas jtkata ning osalevate koolide ringi laiendada. Loomulikult saab see
kia ksikes helt poolt riigi rahaliste vimaluste ning teiselt poolt koolide ja petajate
valmisolekuga. Objektiivsetel ja subjektiivetel phjustel on hetkel TikiTiigri projektiga
hinemiseks valimisolek suurem kui vimalused.
Kikide nende projektide krval on veel ks, mille koondnimetajaks on TeadusTiiger ja mille
alla
mahub
erinevaid
ettevtmisi.
Niteks
loodusainete
e-materjalide
loomine
(http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html) ja parimate vlismaiste vabalt kasutatavate ematerjalide otsimine ja sstematiseerimine. Heaks niteks on siin koost Eesti Fsika Seltsiga
portaali www.fyysika.ee kigushoimisel ja arendamisel, samuti katsetused
interneti kaudu
toimuva ppet vallas, millest tuntuim on kahtlemata Kihnu Phikooli fsikatundide nide
ppeaastal 2008/2009.
116
4. Tehnoloogia ja innovatsioon teistes ppeainetes

Innovatsiooni lbiva teemana ksitleb kesolevas trkises eraldi peatkk, mistttu on siinkohal
keskendutud tehnoloogiale kui teisi ppeaineid lbivale teemale. Tehnoloogiliste vahendite
(eesktt info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiavahendite ehk IKT) kasutamine on saanud
ppet igapevaseks ja loomulikuks osaks igas Eesti koolis, muidugi vib varieeruda selle
kasutuse maht ja sgavus. Vga suurel osal petajatest on slearvutid, paljudes klassides on
statsionaarsed arvutiprojektorid, koolides on wifi levialad jne. Paralleelselt on kivitatud
phjalikud petajate tiendkoolitusprojektid Tiigrihppe Sihtasutuse ja ka teiste initsiatiivide
kaudu, mis aitavad petajatel kigi uute vimalustega toime tulla, kaasata ppetegevusse web
2.0 vimalusi nagu blogid, wikid, enesetestimise keskkonnad ja palju muud. Enamikus koolidest
on klassipeviku asemel vetud kasutusse e-kool, mida petajad, pilased ja lapsevanemad
kasutavad ka suhtluskanalina vi info edastamise vahendina.
Loodusainetes baseerub efektiivne ja tulemuslik ppimine ja petamine eesktt praktiliste

katsete lbiviimisel. Tnapevased tehnoloogilised vimalused on arenenud tasemeni, kus suurt
osa katseid on vimalik lbi viia andmelugejat ja selle juurde kuuluvaid sensoreid kasutades.
2008. aastal kivitatud projekti raames on sellised katseseadmed olemas hetkel 15 koolis, millele
lisandub 2009. aasta lpuks veel teist sama palju. Tlgitud on ka seadmete juurde kuuluvad
juhend- ja ppematerjalid. Vastavalt uuele ppekavale peaks gmnaasiumid valima endale suuna
ning ideaalis peaks olema kik LT- suuna valinud koolid olema selliste krgtehnoloogiliste
katseseadmetega varustatud.
Matemaatikas on kivitatud Tiigrimatemaatika projekt, mille phisisuks on ainealase

pitarkvara vimaluste kasutamine. Programmid Wiris, Geogebra ja T-Algebra ning nende
juurde kuuluvad petajate tiendkoolitused on tstnud IKT vahendite kasutust matemaatika
ppimisel ja petamisel, mis muidu paistab ldiselt silma traditsioonilistest meetoditest tugevalt
kinni hoidva ppeainena.
Muusikapetuses pakub tehnoloogiliste vahendite kaasamine uusi vimalusi pilaste etteastete

salvestamiseks, ttlemiseks ja taasesitamiseks. Noodikirja loomise ja salvestamise tarkvara
vimaldab petajal vi juhendajal kokku hoida aega ja oma elu lihtsamaks teha.
117

Kunstipetuses vimaldab joonistustarkvara kasutamine tiesti uute tehnikate ja lhenemiste
juurutamist, siia alla vib lisada ka multi(filmi) tegemise digikaamera ja vastava tarkvara abil.
Kuna kski korralik film ei valmi ilma stsenaariumita, siis loomulikult oleks teretulnud ka
emakeelepetaja abi ning oskus kasutada korralikult tekstittlus- vi esitlustarkvara.
Vrkeeleppes vib tehnoloogia osa olla vga suur, alates internetiressursside kasutamisest ja
lpetades spetsiaalsete tarkvaraprogrammidega, mis nuavad mikrofoni ja krvaklappide
olemasolu ning korrigeerivad ppija hldust.
Sotsiaalainetes ja ajaloos on tehnoloogia roll samuti mrkimisvrne, kaasaegne petus eeldab

teemade visualiseerimist, mida saab teha eesktt filmiklippide ja fotomaterjali kaudu.
IKT roll eksisteerib isegi kehalises kasvatuses petaja oskus kasutada tabelarvutusprogrammi
ja andmeanalsi vib olla suureks abiks pilaste personaalse arengu kaardistamisel.
118
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon Haridustehnoloogia ja kool
Haridustehnoloogia ja kool
Ingrid Maadvere
Tiigrihppe Sihtasutuse haridustehnoloog
1. E-ppekeskkonnad
Uues ppekavas on IKT-l lbiva teemana oluline osa. Selge on see, et aina areneva tehnoloogia.
E-ppekeskkonda vib pidada virtuaalseks klassiruumiks, kus peaks saama teha kike seda,
mida hes tavalises klassiski. Seal peaks olema tahvel, kuhu kirjutada, pikud, mille jrgi ppida
ja muidugi pilased koos petajaga. E-ppekeskkondade kasutamine koolits annab pilastele
oskused kituda virtuaalses piruumis ning petajatele vimaluse kiirelt saada ja jagada infot
ning ppematerjale. Samuti saavad pilased omavahel jagada oma loomingut ning arvamusi. Eppekeskkondi vib jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Piltlikult eldes thendab see seda,
et avatud tunnist vivad osa vtta kik soovijad aktiivselt vi passiivselt ja suletud keskkonna
puhul on klassiruumi uksed kinni ning tihti lausa lukus. E-ppekeskkonnaks vib pidada pris
paljusid veebikeskkondi. Teatud tingimused peavad olema tidetud: autentimine, info lisamine,
failide leslaadimine ning suhtlemine ja tagasiside.
Jrgnevalt mned nited erinevatest e-ppe keskkondadest, mida petajad saavad tasuta
kasutada.
VIKO
http://viko.edu.ee/
Keskkond on vlja ttatud TL Haridustehnoloogia keskuses. Esimene versioon toodi vlja
2003. aastal. Tegemist on just ldhariduskoolile vga sobiva keskkonnaga, mis on lihtne ja
meenutab veidi e-kooli. petajad registreerib administraator. pilased registreeruvad ise ning
petaja lisab pilased kursusele. Sisestada saab infot kursuse ja tundide kohta. Faile saavad les
laadida nii pilased kui ka petajad. Suhtlemine kib enamasti foorumi kaudu. Tihti kasutavadki
petajad VIKOt just faililaona, mis vimaldab pilastele kiiresti materjale jagada. VIKO sobib
ideaalselt alustamiseks ja seal toimetamisega saavad hakkama juba ka 4. klassi pilased.
119

IVA
http://www.htk.tlu.ee/iva
Keskkond on samuti Tallinna likooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna
koosts valminud e-ppe keskkond, mida esitleti avalikkusele 2003. aastal. Arendajad peavad
IVA tugevaks kljeks pedagoogilist kontseptsiooni, mis phineb sotsiaalkonstruktivistlikul
ppimisksitusel. Kasutajad lisab kursusele administraator ning igus sisu lisada on kigil.
Suhtlemine kib enamasti e-mailide kaudu.
Moodle
http://portaal.e-uni.ee/moodle
Keskkond on ks enim kasutatavaid e-ppe keskkondi maailmas ja sai alguse 1999. aasta. Ka
Eestis on koole, kus kasutatakse just Moodle'i keskkonda. heks phjuseks on kindlasti see, et
tegemist on vabavaralise pikeskkonnaga, mis on tlgitud ka eesti keelde. Samuti pakub Moodle
vga palju erinevaid vimalusi ning sobib eelkige gmnaasiumipilastele.
Ning
http://www.ning.com/
Keskkond on veebiteenus, mis vimaldab luua sotsiaalset vrgustikku. Tegemist ei ole
klassikalises mttes e-ppe keskkonnaga. Keskkonna saab ise les ehitada, valides vajalikud
vahendid (ajaveeb, foorum, fotod, kalender, jututuba jne).
Wikid
http://www.wikispaces.com/, http://pbwiki.com/, http://www.wetpaint.com/
Wikidest ei rgita samuti kui e-ppe keskkondadest, kuid ometi saab neid edukalt selles
funktsioonis kasutada. Olemas on autentimine, sisu ja failide lisamine ning tiesti vimalik on
arendada diskussiooni. Tore on see, et nha on ka tegevuste ajalugu ning iga ppija panus.
Wikide suur pluss on lihtsus ja kasutajasbralikkus.
Ajaveebid
http://www.blogger.com, http://wordpress.com/
Ajaveebe ehk blogisid kasutatakse koolis pris palju. Tegemist on lihtsa vimalusega, kus
pilased saavad oma loodut avaldada ja petajad lesandeid anda. Miinuseks on see, et niteks
Bloggeri keskkonda ei saa les laadida faile (vlja arvatud pildid ja videod), kuid selle
probleemi on nutikamad ra lahendanud sellega, et failid laetakse kuhugi veebi ja siis viidatakse
neile. Vga edukalt saab ajaveebe rakendada sellistes tundides, kus pilased peavad kirjutama
120

artikleid, esseesid, arvustusi jne. Ajaveeb annab pilastele vimaluse oma kirjutisi avaldada ja
palju olulisemaks hindest saab teiste arvamus. Kirjakeeleoskus paraneb, sest piinlik on ju
vigadega kirjutada kik loevad. Paranevad ka hinded (eriti poistel) ja kasvab motivatsioon.
Lisaks toob vimalus teiste ajaveebe kommenteerida petaja krvale veel hulga teisi petajaid,
keda peab petama snu igesti kasutama. Ajaveeb vib olla kogu klassil hine vi on igal
pilasel isiklik ajaveeb.
Tegelikult viks seda nimekirja lputult jtkata. Ja tore ongi, et iga petaja vib valida just
sellise e-ppe keskkonna, mis tema vajadusi kige paremini tidab. Piiriks saab olla ainult meie
kujutlusvime piiratus.
121
2. Kvaliteetsete e-ppematerjalide leidmine

IKT integreerimisel ppetsse on vga oluline, et petajal oleks ka valmis kvaliteetseid eppematerjale, mida oma ts kasutada. Paraku on praegu e-ppematerjalide loomine ksikute
entusiastide prusmaa ja kogu ainekava kvaliteetsete materjalidega kaetud ei ole. Siiski on
vimalik Internetist leida pris palju sobivaid materjale, mida oma ts kasutada. Selleks on vaja
aga teada, kuidas otsida ja kust otsida.
2.1.Otsimine veebist
Kige levinumaks viisiks leida endale vajalik on otsingumootorite kasutamine. Otsingumootor
on programm, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. Otsingumootor vib olla he
veebileheklje phine vi selline, mis otsib infot kogu veebist. Otsingumootor indekseerib
pidevalt Internetis leiduvaid veebilehti ja koostab neist andmebaasi, millest saab teha otsinguid.
Kasutades otsingumootoreid, ei otsi me lbi kogu veebi, vaid ainult neid leheklgi, mis on
andmebaasis. Iga otsingumootor otsib veidi erinevalt. Kuidas aga otsingumootorid hindavad
leheklgi? Esimesena kuvatakse lehed, kus on rohkem otsitud mrksnu vi mrksnad on
pealkirjades
vi
on
sellele
lehekljele
rohkem
viidatud.
Kige
enam
tarvitatud
otsingumootoriteks Eestis on http://www.google.ee/ ja http://www.neti.ee/. Otsimise vib aga

pnevamaks teha, kasutades hoopis teist tpi otsingumootoreid. Populaarsust koguvad
otsingumootorid, mis esitavad info visuaalselt, nagu niteks http://www.spezify.com/,
http://kartoo.com/, http://www.visuwords.com/, http://www.search-cube.com/ jne. heks pris
kasulikuks otsingumootoriks petaja jaoks on Twurdy http://www.twurdy.com/, mis vimaldab
otsida tekste selle jrgi, kui lihtsalt on need loetavad. Otsingumootori kasutamise plussiks on see,
et leitakse suhteliselt palju leheklgi. Samas on nende hulgas palju selliseid, millega pole otsijal
midagi peale hakata. Et otsimist veidi tpsustada, vib kasutada niteks otsitava fraasi
kirjutamist jutumrkidesse (otsib kindlat fraasi), + mrki (otsib kindlasti) vi - mrki (jtab
vlja).
Pris
populaarne
on
ka
erinevate teemakataloogide ja portaalide kasutamine.
Erinevalt
otsingumootoritest, kus tegutsevad masinad, koostavad teemakatalooge inimesed. Nemad

valivad, millised lehekljed millise kategooria alla lhevad. Seetttu on ka andmebaas viksem.
Tnapeval hakkab hmastuma piir otsingumootori ja teemakataloogi vahel, sest paljud
teemakataloogid sisaldavad ka otsingumootorit. Teemakataloogide
niteks vib tuua

122

http://www.yahoo.com/
ja
http://www.neti.ee/. Portaalid ehk vrguvravad on loodud
peamiselt suuremate teenusepakkujate poolt. hele lehekljele on koondatud uudised, artiklid,

meelelahutus ja mitmesugused teenused. petajatele on Tiigrihppe Sihtasutus loonud Koolielu
portaali http://www.koolielu.ee/, kust saada vajalikku infot ja ppematerjale. Koolielu portaali
koondatud materjalid on aineekspertide poolt lbi vaadatud ning ppekava jrgi kirjeldatud.
Lisaks Koolielu portaalile on Eestis aktiivsust kogumas ainepetajate praktikakogukonnad.
Praktikakogukondade veebilehtedele on koondatud info just teatud aine petaja jaoks ning
samuti saavad kik sinna les laadida oma ppematerjale. Niteid praktikakogukondadest:
-
Klassipetajad http://klop.edu.ee/
Matemaatika http://mott.edu.ee/
Inglise keel http://inglisekeel.ning.com/
Saksa keel http://www.edlv.ee/
Rootsi keel http://www.erkos.ee/
Inimesepetus http://inimeseopetus.ning.com/
Ksit http://kasitoo.edu.ee/
Kunstipetus http://kunstiop.edu.ee/
Majanduspetus http://maj.edu.ee/
Vene ppekeelega koolid http://ulej.edu.ee/
Kindlasti on petajal kasulik uurida ka teiste riikide hariduslikke portaale. Aadressilt

http://edrene.org/results/currentState/
leiate
lingid
Euroopa
riikide
haridusportaalidele.
Tnapeval on tekkinud juurde tag-otsing. Aina rohkem on olemas erinevaid keskkondi, kus
kasutajad saavad lisada linkidele, artiklitele, piltidele jne juurde tage ehk mrksnu. Vga
populaarseks on muutunud sotsiaalsed jrjehoidjad, mis vimaldavad inimestel luua jrjehoidjaid
otse veebi. Lisaks linkide salvestamisele on vimalik lisada ka tage ning nende tag'ide kaudu on
vimalik otsida. Otsing annab kvaliteetseid materjale ja nitab, kui palju inimesi neid linke
salvestamisvrseks on pidanud.
Nited: http://delicious.com/, http://www.keotag.com/.
Veebimaailm liigub aga mashup'ide poole, mida ks inglise keele petaja tlkis "soust".
Tegemist ongi paraja "soustiga", kus kokku on liidetud erinevad otsingumootorid ja mrksna
otsingud. heks selliseks keskkonnaks on http://www.fuzzfind.com/search.html.
123

2.2. Kvaliteedinuded
Kuna Internetist vib leida vga erinevaid materjale, peaks iga petaja oskama hinnata ka nende
materjalide kvaliteeti. Koolielu portaali aineeksperdid on vlja ttanud e-ppematerjalide
kvaliteedinuded http://koolielu.ee/pg/info/readpage/8927. Kvaliteedinuded on jagatud kolme
gruppi: sisu, teostus ja autorlus. Sisu puhul tuleks jlgida teema terviklikku ksitlust, pijuhendi
olemasolu, faktilist igsust, motiveerivust, eakohasust, uudsust ja pioskuste arenemist. Teostus
thendab, et olemas selge ja levaatlik struktuur ning liigendatus, vahend on otstarbekalt valitud,
materjal on optimaalse mahuga ja keeleliselt korrektne. Arvestatud on kujundusnudeid ning ei
esine tehnilisi vigu. Oluline on ka see, et ppematerjal oleks kasutatav erinevate veebilehitsejate
ja programmidega ning avaldatud ldtunnustatud formaadis. Oluline on jlgida ka seda, kas
materjal on koosklas autoriigustega. ppematerjali juures peaks olema nidatud autor,
loomise aeg vi viimase muutmise aeg ning viide autoriigustele. Kui litsentsi pole t juures
nha, siis on tegemist Kik igused kaitstud- tga. Tiigrihppe Sihtasutus eelistab Creative
Commonsi litsentse.
124
3. ppematerjalide loomine
Lisaks teiste loodud ppematerjalidele on petajad tihti valmis ka ise looma ppematerjale.
Selleks on loodud palju arvutisse installeeritavaid vi siis aina rohkem levinud veebiphiseid
programme. Selles artiklis ei ole ruumi, et kirjeldada kiki neid erinevaid vahendeid, kuid
petajate jaoks on heaks vimaluseks tutvuda erinevate tvahenditega Koolielu portaalis
http://koolielu.ee/pg/tools/index.
Paljude
vahendite
juurde
on
loodud
ka
phjalikud
kasutusjuhendid, mis teevad t kasutamise kergemaks. Samuti leiab infot erinevate

programmide kohta Haridustehnoloogia ksiraamatust http://www.e-uni.ee/juhendid/. Vaatleme
aga lhemalt enesekontrolliteste ja autoriiguseid.
3.1. Enesekontrollitestid
Enesekontrollitestid vimaldavad pilasel harjutada seda, mis ei ole veel hsti selge, ja petajal
ssta aega. Arvutiga koostatud testid kontrollivad ise vastuseid ning annavad kohe tagasisidet.
Suureks plussiks on see, et igaks saab ttada oma tempos ja oma vimetest lhtuvalt td teha.
Internetist vib leida palju valmis teste ning samuti programme, millega teste luua. Hot Potatoes
http://hotpot.uvic.ca/ on programm, mis on juba aastaid Eestis petajate lemmik olnud. Palju on
koostatud teste ja kasutatud seda ppets. Tegemist on arvutisse allalaetava programmiga, mida
petajad saavad kasutada tasuta tingimusel, et nad kasutavad neid teste ppets ja levitavad
tasuta veebis. Koostada on vimalik 5 erinevat tpi testi - lnkade titmise harjutus, segatud
snadega lause harjutus, ristsna, vastavusharjutus, mitmikvalikuga vi lhivastusega viktoriin.
Testi koostamine ise on lihtne ja veebis on hulgaliselt ka eestikeelseid petusi.
Vrkeelepetajatele sobivad hsti veebiphised programmid Quizlet http://quizlet.com/ vi
Spellic http://spellic.com/, mis vimaldavad teha snade ppimise teliselt mnguliseks ja
lbusaks. Enesekontrollitestide loomise vahendeid on veebis palju ja kindlasti leiab iga petaja
keskkonna, mis katab just tema aine ja pilaste vajadusi. Eestis kasutatakse veel jrgnevaid
keskkondi:
-
XatQuiz http://iktvahendid.wikispaces.com/XatQuiz,
MyStudiyo http://www.mystudiyo.com/,
PurposeGames http://iktvahendid.wikispaces.com/PurposeGames.
125
3.2. Autoriigused
ppematerjale luues peab petaja teadma ja arvestama autoriigustega. Autoriiguste kohta saab
tpsemalt teada veebiaadressitelt http://www.autor.ee/est , http://voicethread.com/share/190646/.
Koolis tuleb tihti ette, et lisaks pikumaterjalidele tekib petajal vajadus kasutada ka teisi
ppematerjale. Kuidas seda teha nii, et mitte minna vastuollu Autoriiguse seadusega?
Autoriiguse seadus ( 19 p 2) lubab teost kasutada illustreeriva materjalina ppe- vi
teaduslikel eesmrkidel jrgnevatest reeglitest lhtudes:
-
Teos peab olema iguspraselt avaldatud.
Teost kasutatakse ainult illustreeriva materjalina.
Teost kasutatakse motiveeritud mahus. Motiveeritud maht ei ole Eestis mratletud. Tuleb
jlgida, et illustreerimine ei muutuks reprodutseerimiseks.
Kasutamine ei taotle rilisi eesmrke.
Tuleb ra mrkida autori nimi, teose pealkiri ja teose avaldamise allikas. Internetileheklgede
puhul piisab lingist.
Seega vib petaja kasutada teiste loodud ppematerjale motiveeritud mahus, kuid t autorile
peab viitama. Isegi kui kiki neid punkte silmas pidada, vib autor siiski vaidlustada teose vaba
kasutamise, vites, et teose kasutamine on vastuolus teose tavaprase kasutamisega vi kahjustab
phjendamatult autori seaduslikke huvisid ( 17).
Lisaks teiste ppematerjalide kasutamisele loovad petajad tihti ka ise ppematerjale. Loodud
ppematerjalile hakkavad kehtima ka autoriigused. Tihti kasutavad petajad enda tehtud
fotosid. Kui fotodel on ratuntavalt inimesed, siis tuleb neilt ksida nusolekut pildistamiseks,
sest inimestel on phiseaduslik igus eraelu puutumatusele, mis laieneb ka inimese kujutise
kasutamisele pildis.
Pris keeruline on luua terviklikku ppematerjali tiesti ksi. Sageli kasutavad petajad oma
ppematerjalide tiendamiseks teiste loodud pilte, helilike jne. Kik see on tiesti lubatud, kui
jrgida levalpool toodud reegleid. Mis aga saab siis, kui petaja tahab oma materjali veebis
avaldada? Kui tegemist on tiesti petaja enda originaalloominguga, siis probleeme ei teki. Kik
on korras ka siis, kui materjal on avaldatud mnes kinnises keskkonnas (IVA, Moodle, VIKO
jne), millele saavad ligi ainult petaja ja selle klassi pilased. Aina rohkem kasutatakse
tnapeval avatud keskkondi (kodulehed, ajaveebid, wikid jne). Seda aga vib pidada teose
126

avalikuks esitamiseks. Teose avalikuks esitamiseks loetakse teose avalikustamist kohas, mis on
ldsusele avatud, vi ka kohas, mis pole kll ldsusele avatud, kuid kus viibib mramata arv
isikuid vljastpoolt perekonda ja lhimat tutvusringkonda, sltumata sellest, kas ldsus teost
tegelikult tajus vi mitte (AutS 10 lg 2 p 1). Tegemist on he philise autori varalise
igusega. Kuidas petaja viks antud olukorra lahendada?
1. Ksida autorilt luba teose kasutamiseks.
2. Kasutada linke.
3. Otsida materjale, mille loojad on lubanud neid vabalt kasutada. Niteks Creative Commons
(osad
igused
piiratud)
litsentsiga
fotod.
Creative
Commons
litsentsidele
(http://creativecommons.galerii.ee/, http://creativecommons.org/) pandi alus 2001. aastal

ning neid kasutades saab teose autor ise otsustada, kui palju ta endale igusi jtab ja kui
paljudest loobub. Creative Commons litsentse kasutatakse niteks Wikipedia artiklite puhul.
3.3.Web 2.0 ppets
Tnapeval rgitakse vga palju Web 2.0. Mis asi see aga tegelikult on? Kas tegemist on lihtsalt
meediamulliga vi peitub selle miste taga midagi enamat? Wikipedia jrgi on Web 2.0 veebi
tehnoloogi ja disaini kasutamise trend, mille eesmrgiks on lihtsustada loovuse kasutamist, info
jagamist ja koostd kasutajate vahel http://en.wikipedia.org/wiki/Web_2.0. Web 2.0 miste
prineb
Tim
OReillylt http://oreilly.com/oreilly/tim_bio.html,
kes
2004.
aastal
hel
ajurnnakul selle termini vlja kis. Vana veebi hakati kutsuma Web 1.0. Erinevusi Web 1.0 ja
Web 2.0 vahel vib leida nii teenustes, tehnoloogilistes lahendustes kui ka sotsiaalses
dimensioonis. petaja jaoks on olulised teenused ja sotsiaalne dimensioon. Seega jtame
tehnoloogilised lahendused selleks korraks krvale. Web 2.0 alla vib liigitada hulganisti
erinevaid teenuseid:
-
Ajaveebid http://docs.google.com/View?docid=dd2km7gw_36f629cw
Wikid http://kaugkoolitus.wordpress.com/tarkvara/wikid/
Sotsiaalsed jrjehoidjad http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalsed-jarjehoidjad-jamarksonad
Multimeedia jagamine (YouTube http://www.youtube.com/, Flickr http://www.flickr.com/,

Fotki http://www.fotki.com/ jne)
Podcastid http://www.nettv.ee/koolielu/meedia/helitootlusveebis_120109_1.mp4
RSS http://office.microsoft.com/et-ee/help/HA101577741061.aspx
Sotsiaalsed vrgustikud (MySpace http://www.myspace.com/, Facebook

http://www.facebook.com/, Orkut http://www.orkut.com/)
127

-
Agregaatorid e infovoogude haldajad http://www.e-uni.ee/eoppija/eope20_perskesk/agregaator_kui_infovoogude_haldaja.html
Mash-up veebiteenus, kus kogutakse kokku info erinevatest allikatest Nited:

http://mashupawards.com/category/education/
Info otsimise ja filtreerimise vahendid teenused, mis otsivad, analsivad sisu. Nited:
http://technorati.com/, http://www.digg.com/
Office veebis (Zoho, GoogleDocs)
...
Miks on Web 2.0 nii suur mju? Tnu aina tienevatele ning vabalt kasutatavatele
veebivahenditele on igal inimesel vimalik olla looja, pidades ajaveebe, jagades fotosid, osaledes
kogukonnas jne. Ei ole enam autoreid ja kasutajaid kigil on vrdne igus osaleda
loomisprotsessis. Aina hmastumas on piirid professionaalide ja amatride vahel. Igahest vib
saada professionaal ja selle le otsustavad teised kasutajad. Mida rohkem sinu fotosid vaadatakse
vi ajaveebe loetakse, seda kvem tegija sa oled. Vib rkida kollektiivsest intelligentsusest vi
rahva tarkusest. heks selle vljundiks on folksonoomia teke, kus tavakasutajad lisavad
erinevatele objektidele mrksnu, mis lihtsustavad teiste kasutajate jaoks otsingut. Kik see
vimaldab aina suurenevast infohulgast leida endale vajalik. Vga oluliseks muutub ka koost
ning igasugused vrgustikud ning kogukonnad on muutunud vga populaarseks. Kokkuvtteks
vibki elda, et kui Web 1.0 hendas arvuteid, siis Web 2.0 hendab inimesi. ppets pakuvad
Web 2.0 vahendid piiramatult vimalusi.
Niteid:
-
Wikide kasutamine http://voicethread.com/share/66167/,

http://voicethread.com/share/755994/
Ajaveebide kasutamine eesti keele ja kirjanduse tunnis

http://eestikeeleajaveeb.wikispaces.com/
Agregaator Pageflakes kasutamine inglise keele tunnis

http://www.pageflakes.com/kat3z/22854823
Fsika katsed YouTubes http://www.youtube.com/user/kaidorei
GoogleDocsi kasutamine geograafia petamisel

http://lemill.net/community/people/daniellabo/collections/sotsiaalse-tarkvara-lahendusirakendav-opiprojekt-geograafias/view
128
4. Haridustehnoloogilised soovitused lbiva teema realiseerimiseks

Loomulikult on kosolev artikkel liiga lhike, et kirjeldada kiki vimalusi, kuidas IKT-d
ppets rakendada. Vimalusi on tohutult ja neid tuleb kogu aeg juurde. Kigega kursis ei jua
olla keegi. Lpetuseks aga mned soovitused, kust leida vajalikku informatsiooni:
-
Tiigrihppe Sihtasutuse koduleheklg pakub petajatele mitmeklgset IKT-alast infot:

projektid, uudised, tasuta koolitused, ppevara, pikeskkonnad jne http://www.tiigrihype.ee/
Haridusportaal Koolielu sisaldab infot, kuulutusi, tvahendeid, ppematerjale, kogukondi

jne. Tegemist on portaaliga, kus iga kasutaja saab olla looja http://www.koolielu.ee/
Kai Pata ja Mart Laanpere on koostanud Tiigrihppe Sihtasutuse toel Haridustehnoloogia

ksiraamatu, mis koosneb 12 peatkist (pikeskkonnad, kogukonnad, portfooliod,
digitaalsed ppematerjalid, mistekaardid, simulatsioonid, sotsiaalne tarkvara jne). Iga
peatki autorid on oma ala spetsialistid. http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat
Haridustehnolooge on ldhariduskoolides veel vhe, kuid aegamisi tuleb neid juurde.

Haridustehnoloogide vrgustikul on oma ajaveeb http://haridustehnoloog.wordpress.com/,
kus kajastatakse oma tegemisi ning kuhu on koondatud kokku haridustehnoloogide
ajaveebid, wikid ja veebilehed.
Tiigrihppe Sihtasutuse haridustehnoloogi ajaveeb

http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/
2008/2009 ppeaastal viis Koolielu portaal lbi ainekuude kampaania, mille kigus toimusid
IKT- infotunnid, mis filmiti, et kik saaksid neid vaadata. Valmis 29 filmiliku, kus
tutvustati erinevaid programme ja seda, kuidas neid ppets kasutada. Videod on koondatud
jrgmisele veebilehele http://iktinfotund.spruz.com/.
129
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon Spruskoolide programm kui innovaatiline

klassiruumi avardaja
Spruskoolide programm kui innovaatiline klassiruumi avardaja

Elo Allemann
Tiigrihppe Sihtasutuse projektijuht, haridusportaali Koolielu toimetaja
Internetiajastu on kooli ja klassiruumi toonud uued vimalused ja vljakutsed. Tnu kiiresti

arenevatele veebiphistele suhtlus- ja tvahenditele on pris tavaline, et Euroopa eri riikides
elavad pilased-petajad pivad ja ttavad koos. Nagu selgub, on kasu sellest suurem, kui
esmapilgul nib.
Alates 2004. aastast saavad petajad le Euroopa arendada internetiphist koostd programmi
Spruskoolid Euroopas/eTwinning kaudu. Selleks on loodud portaal www.etwinning.net. Prast
programmiga liitumist ehk portaalis registreerumist avaneb petajal ligips andmebaasile, kus
on kigi petajate ja koolide kontaktandmed, kes otsivad partnerkooli ja soovivad veebi kaudu
koostd teha. Kui sobiv partner leitud ja projekt portaalis registreeritud, siis saab iga
projektimeeskond endale privaatse truumi, kus on projektitks sobilikud suhtlemis- ja
tvahendid.
Viis tegutsemisaastat on nidanud, et programm on osutunud Euroopa koolirahva seas

populaarsemaks, kui selle algatajad arvata oskasid. Kahtlemata on edu ks phjusi see, et
petajate t le Euroopa on sna hesugune ning nii pedagoogilise kui ka ainealase kogemuse
jagamist ja ksteiselt ppimist peetakse oluliseks ja tulutoovaks. Vhethtis ei ole ka see, et
veebiphine koost nitab ktte ka vimalused, kuidas infotehnoloogiat ppetsse
integreerida. Pedagoogiliselt nnestunud vtted ja uuenduslikud ideed liiguvad vrgustikku
koondunud petajate seas kiiresti ning tehnoloogia oskuslik kasutamine Euroopa petajate
hulgas laieneb.
Viie aasta jooksul on programmiga liitunud ligi 80 000 petajat ja loodud on 30 000 projekti.
Programmi eeliseks peetakse lihtsat liitumist ja vhest brokraatiat ning tuge, mida petajatele
pakutakse. Eestis oli programmiga liitunud 2010. aasta alguseks 1303 petajat ja loodud oli 370
piprojekti.
130

Eesti petajate snul pakub rahvusvaheline projektit pilastele suurt huvi ja tstab
ppimisindu. Teises riigis elavate eakaaslastega suhtlemine annab neile esimese rahvusvahelise
suhtlemise kogemuse,
teha meeskonnatd ning panna proovile oma arvutikasutamise ja
vrkeele oskus. Lisandub vimalus vrrelda oma kultuuri teiste rahvaste omaga ning selle
kaudu mista paremini nii Euroopa kultuuriruumi tervikuna kui ka Eesti osa selles.
Programmi Spruskoolid Euroopas/eTwinning toetab ja rahastab Euroopa Komisjon ning ta

kuulub Elukestvappe programmi, leeuroopalist tegevust koordineerib European Schoolnet
(http://www.eun.org), mis tegeleb lisaks portaali haldamisele ja uute tehniliste lahenduste
vljattamisele ka pidevalt programmi sisulise arendusega. Lisaks sellele on igas riigis
programmi kohalik koordinaator, Eestis Tiigrihppe Sihtasutus (www.tiigrihype.ee).Kohalik
koordinaator aitab levitada infot, pakub petajatele tuge portaali kasutamisel, korraldab koolitusi
ja kohalikke konkursse.
131

1. Milline on veebiphine koostprojekt ja kuidas leida sobiv teema?

eTwinning projektide puhul on petajatel tielik vabadus otsustada nii projekti kestuse, teema
kui ka tvahendite le. Nii vib rahvusvahelist projektitd teha mistahes aines ja igas vanuses
pilastega. Projekti teema valikul viks lhtuda ppekavast ning projekti peaks olema
integreeritud igapevasse ppetsse.
Veebiphise projekti kestus ei pea olema pikk, ks projekt vib hlmata niteks vaid he
ainetunni vi piirduda he kitsa teemaga. Lhiajalised projektid on eriti populaarsed
vrkeelepetuses, kus petajad kasutavad mingil konkreetsel teemal rkimist -kirjutamist
nutikalt keelepraktikana.
Pikemate veebiphiste projektide puhul soovitatakse petajatel t kik hoolikalt lbi melda, et
vltida ilmneda vivaid takistusi. Rahvusvaheliste veebiphiste projektide puhul on vga oluline
ajakava kokkuleppimine (koolivaheajad, riiklikud phad, eksamiperiood), samuti tuleb
partneritel veenduda, et projektitks valitud tehnoloogilisi vahendeid on vimalik mlemal
partneril trgeteta kasutada.
Enne projektit alustamist tuleb petajatel veenduda, et projektit kigus avaldatu-valminu ei

lheks vastuollu internetiturvalisuse reeglitega (pilaste pildid veebis, autoriigused jne) ning et
pilased on teadlikud netiketist ehk viisakusreeglitest internetist.
Edukale veebiphisele projektile aitab kaasa ka projektppe phietappide jrgimine:
-
Projekti idee ja lesande snastamine;
Projekti kirjutamine;
Projekti koosklastamine partneritega;
Projekti elluviimine;
Vahekokkuvtete tegemine;
Lppkokkuvtete tegemine ja esitlemine;
Hinnangu andmine.
Projektitd kavandades tasub melda ka ainete integratsioonile. Niteks, kui projektis

ksitletakse mnd loodusteadustega seotud teemat ja omavaheliseks suhtlemiseks kasutakse
inglise keelt. Kindlasti leivad loodusainete petajad ja keelepetajad sellise projekti kigus
koostpunkte.
132

1.1. Programmiga liitumine on lihtne

Prast programmiga liitumist ehk portaalis registreerumist saab petaja ligipsu andmebaasile,
kus on kigi petajate ja koolide kontaktandmed, kes otsivad partnerkooli ja soovivad veebi
kaudu koostd teha.
Programmiga Spruskoolid Euroopas/eTwinning liitumiseks peate portaalis www.etwinning.net

registreeruma. Registreerumine toimub kahes osas. Prast andmete sisestamist saate e-kirja teel
kinnituse. Klpsates e-kirjas olevale lingile saab registreerumise lpetada.
Kui teie koolist on mni petaja juba registreerunud, siis andmeid kooli kohta ei tule enam
sisestada.
Prast registreerumist on petajal ligips oma isiklikule tlauale. Tlaua kaudu saab
toimetada oma profiili, otsida partnerit, hallata oma kontakte ja projekte.
Tlaua esilehelt saate kiire levaate saadetud teadetest, aktsepteerida teiste kasutajate soove
lisada teid kontaktide hulka ning siseneda projektide truumi ehk mestimisruumi.
133

1.2. petaja profiil eTwinning portaalis
Profiilis kajastub petaja tegevus eTwinning portaalis. Teie profiiliga saavad tutvuda kik
petajad, kes otsivad partnerit. Profiilis on nha, kui aktiivselt te programmis osalete ja
missugused on projektid, milles olete kaasa lnud. Samuti see, kas soovite alustada eTwinning
projektiga vi olete huvitatud hoopis Comeniuse partnerlust. Profiili saab toimetada, soovi korral
saab lisada pilte ja vajadusel muuta andmeid. Kui partnerit otsides satute teise petaja profiili
lehele, siis on vimalik sealt talle ka kirjutada, kui klpsate mbrikule leval paremal servas.
134

1.3. Koostks sobiva partneri otsimine
Sobiva partneri leiab andmebaasist otsingumootori abil, kas siis huvipakkuvast teemast, pilaste
vanusest, kooli tbist vms lhtuvalt. Kui lihtotsing sobivat tulemust ei anna, vib kasutada
tpsustatud otsingut. Juhul kui teil on endal hea eTwinning projektiidee vi soovite tutvuda,
missuguseid ideid teised petajad pakuvad, siis on tasub klastada foorumit. Foorumisse
sisestatud teemal klpsates saate lugeda projektiideid ja leskutseid. Kui teil on endal hea idee,
siis saate selle ka ise foorumisse sisestada.
Otsingu tulemusena kuvatakse nimekiri petajatest, kes sobiksid teile projektipartneriteks.

Klpsates nimel, saate tutvuda petaja profiiliga. Kui sobiv kandidaat leitud, vib ta lisada oma
kontaktide hulka. Selleks tuleb klpsata paremas veerus oleval kastikesel. Enne kui vlja valitud
petaja andmed ilmuvad teie tlaual asuvasse alajaotusesse Minu kontaktid, peab vlja valitu
teis soovi aktsepteerima.
135

1.4. Kuidas alustada projektitd?

Kui sobiva partner leitud, siis on aeg registreerida
projekt. Selleks minge alajaotusesse Minu projektid
klpsates
kirjal
Looge
uus
projekt
ja
titke
registreerimisankeet.
Projekti registreerimiseks valige oma kontaktide nimekirjast partner, kellega tahate projektitd
alustada.
Kui ks partneritest on ankeedi titnud, siis teine partner peab registreerimisankeedi kinnitama.
Prast seda, kui projekti on kinnitanud ka rahvuslikud kasutajatoed, ilmub projekt alajaotusesse
Minu projektid.
136

Soovi korral saate oma projekti kutsuda uusi partnereid. Kui projektit on lppenud, siis saate
projekti sulgeda. Igal projektil on projekti pevik, kus petajad saavad analsida tehtud t
kiku ning kirjeldada toiminud tegevusi. Projektipevikut tasub tita, kui soovite taotleda
eTwinning kvaliteedimrki vi kandideerida eTwinning peaauhinnale.
Projektit lbiviimiseks saab kasutada hise tpaigana nn portaali virtuaalset mestimisruumi,

millele on ligips vaid konkreetse projekti meeskonnal. Mestimisruumis on mitmesugused
projektit administreerimise triistad kalender, e-post, projektiliikmete haldamise vimalus.
Lisaks sellele on vimalik kasutada tehtud t avaldamiseks wikit, blogi, faili- ja pildikaustu,
suhelda vestlusruumi ja foorumi kaudu jpm.
eTwinning projektides kasutakse ka mitmesuguseid teisi veebikeskkondi, niteks ajaveebe,

video- ja pildihalduskeskkondi, veebiajakirju - kikvimalikku vabavarana saadaval olevaid
suhtlus- ja tvahendeid. Tsi kll, kigi vljaspool portaali asuvate triistade kasutamise
puhul pannakse petajatele sdamele pidada silmas internetiturvalisust.
137

2. Spruskoolid Euroopas/eTwinning kui haridusuuenduslike petajate

vrgustik
igustatult vib elda, et programmi Spruskoolid Euroopas/eTwinning juurde on aastate
jooksul kogunenud Euroopa uuendusmeelsed petajad, kes soovivad petamisse tuua uusi
meetodeid ja leida hid lahendusi, kuidas tehnoloogiat ppets kasutada. Programm
Spruskoolid Euroopas/eTwinning ks eesmrke on olnud ka programmiga liitunud petajaid
kutsealases arengus toetada ja soodustada kogemuste vahetamist ja ksteiselt ppimist. Selleks
korraldatakse Euroopa eri paigus rahvusvahelisi koolitusi ehk kutsealase arengu pitubasid,
kus tutvustatakse parimaid partnerlusprojekte ja e-ppe uusimaid suundi.
Veebivahendusel saavad huvilised osaleda eTwinningu ppimisritustel- need on online

koolitused, kus kne all nii uute tehnoloogiliste vahendite kasutamine kui ka uued
pedagoogilised suunad. Niteks on toimunud ppimisritused, kus on arutatud loovuse le
klassiruumis, mistekaartide ja helifailide kasutamise le jne. Teated ppimisrituste kohta
ilmuvad eTwinningu tlaule.
2.1. eTwinning peaauhind ja aastakonverents

Traditsiooniks on kujunenud igal aastal toimuv programmi Spruskoolid Euroopas /eTwinning
aastakonverents. Aastakonverentsi tipphetkeks on kujunenud eTwinning peaauhinna saanud
projektide autasustamine.
eTwinning peaauhinnale saab oma t esitada iga projektis osalenud petaja. Selleks tuleb tal
tita kvaliteedimrgi taotlus, mille vaatab lbi iga maa kohalik koordinaator. Kui projekt on
saanud kvaliteedimrgi oma kohalikult koordinaatorilt ning ka partnerkooli petaja on esitanud
taotluse ja saanud kvaliteedimrgi oma maa koordinaatorilt, saab projekt automaatselt Euroopa
kvaliteedimrgi ja edasipsu eTwinning peaauhinna vistlusele.
2.2. Niteid projektidest

Nagu eespool eldud, vib eTwinning projekti olla mistahes teemal ja igas vanuses pilastega.
Projektidega saate tutvuda eTwinning portaalis, kuid jrgnevalt mned nited
138

Inimesed ja rahvused Euroopas (regiooni tasand)
http://populationpeple.blogspot.com/
pilased pivad projekti kigus tundma, mis iseloomustab nende kodukohta, mis muudab selle
eripraseks ja kuidas oma kodukanti tutvustada. T kigus analsivad oma kodukandile
iseloomulikke jooni, niteks rahvastik ja sotsiaalsed probleemid ning proovivad pakkuda neile
lahendusi. T kigus ptakse leida vastus ksimustele, missuguseid muutusi on endaga kaasa
toonud liitumine Euroopa Liiduga, missugune on nende regiooni tulevik.
Eestist osaleb projektis Kuresaare Gmnaasium, petaja Madli-Maria Naulainen
e@rth c@re
http://wwwetwinningrecycling.blogspot.com
Projekt, milles osalesid 8-12aastased pilased, kes uurisid, kuidas on vimalik olmejtmeid
(pakendid, plastikpudelid, ajalehed) taaskasutada, neist kunsti- ja ksitesemeid luua.
Projektit kigus puudutati keskkonnakaitse ja jtmekitluse teemasid. pilased kirjutasid
ajaveebi artikleid ja avaldasid fotosid valminud esemetest.
Eestist on osalenud projektis Harmi Phikool, petaja Sirje Kautsaar
Deutsch-Estnisches Kochbuch
http://deutsch-estnischeskochbuch.blogspot.com/
Lapsed ppisid saksa keeles toiduainete nimetusi ja koostasid hise kokaraamatu. Projekti juurde
kuulusid ka teistel teemadel suhtlemine, niteks oma kooli tutvustamine. pilased suhtlesid
omavahel ajaveebi kaudu.
Eestist osales projektis Kauksi Phikool, petaja Irina evtenko
World in Colours
http://magicofcolorsetwinning.blogspot.com/
Proekt hlmas nii kunsti- ja tpetust kui ka inglise keelt ja arvutipetust. pilased tutvustasid
partnerkooli pilastele kunsti- ja tpetuse tundides valminud pilte, millel kujutati mbritsevat
loodust eri aastaaegadel. petaja abiga koostati arvutiesitlus, millele loeti peale vi lisati kirjalik
tekst inglise keeles. Lisaks tuli pilastel kirjeldada oma lemmikvrve, keeletundides koostati
snastik erinevatest vrvidest ja aastaaegadest. Koolis korraldati vrvide pev, kus iga klass
kandis konkreetset vrvi.
Estist osales projektis Vtsa Phikool, petaja Anneli Tumanski
139

My very special wondertree
http://wondertree.wikispaces.com/
pilased pildistasid oma kooli territooriumil kasvavat puud. Kasutades pildittlusprogrammi,
tdeldi pilte ja neist koostati virtuaalne nitus. Pildid ja muu info puude ning nende
kasutusalade kohta koguti hisele veebilehele. Sgisel korjati puu seemneid ja need saadeti
partnerkoolidele, et need kevadel mulda panna. Projektis osalesid vaid hariduslike erivajadustega
pilased.
Eestist osales projektis Tartu Hiie Kool, petaja Mari Tnisson
Naftakeemiast kunsti ja kultuurini

pilased uurisid polmeersavi omadusi ja valmistasid sellest rahvuslike motiividega tooteid.
Pildid toodetest avaldati eTwinning mestimiruumis ning hletades selgusid lemmikud.
Projektit
kigus
pti
keemiapinguid
siduda projektis
osalenud pilaste maade
kultuurierisustega. Lisaks keemiateadmiste praktilisele rakendamisele oli projekti tulemus

loominguline - valmisid taiesed. Projekti teema sobitus hsti koolikursuse keemia-teemaga
"Polmeerid ja nende rakendamine argielus"
Eestist osales projektis Tartu Karlova Gmnaasium, petaja Anneli Lukason
Schoolovision
http://schoolovision2009.blogspot.com/
eTwinningu projekt "Schoolovision", mis vtab eeskuju Eurovisiooni lauluvistlusest. 2009.
aastal osales 30 riiki. Igast riigist tohtis osaleda ainult ks kool. pilased valisid petaja abiga
vlja laulu ja ppisid selle ra. Laulust tehti video ja postitati see projekti ajaveebi. Vistluse
lpus toimus FlashMeetingu abil hletus, kus iga riik andis punkte teistele. 2009. aastal osutus
vitjaks Tehhi laul, mis oli ka eestlaste lemmik. Eesti ji teiseks. Eestist osalesid Gustav Adolfi
Gmnaasium, petaja Ly Tammeriku.
What's Maths? A new life style!
http://twinspace.etwinning.net/index.cfm?accessType=public&collabSpaceID=24014&fuseactio
n=home.main
Projektis oslaevad petajad seadsid eesmrgiks arendada pilaste loogilist mtlemist ning
jrelduste tegemise oskust. lesanded, mis arendavad vaimseid vimeid antakse pilastele
mngulisel kujul - Sudokude lahendamine. Projektist vttis osa 8 Euroopa kooli. Iga kool
valmistas ette Sudoku aluslehe vastavalt oma jrjekorrale. Igal ndalal lahendati ks Sudoku.
140

Igas koolis oli petajale abiks assistentide grupp, kes on vastutasid Sudoku projekti lehtede
koostamise, paljundamise, kttejagamise ja diplomite kirjutamise eest. Koos valmistati ette ka
lppvistlus ,,The Figures must stay lonely aluslehed. Igast koolist valiti maikuu viimasel
ndalal toimuval vistlusel ,,Loogilise mtlemise meister ning projektikoolide pilastest enim
punkte kogunud vistleja sai ,,Euroopa loogilise mtlemise meistri tiitli.
Eestist osales projektis Paide Gmnaasium, petaja Ivi Kukk
Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil

Projekti kigus ppisid Eesti ja Soome gmnaasiumipilased tundma mlema maa kunsti ning
kaasaegset kirjandust, loetud teoste kohta kirjutati arvustusi. Suheldi ajaveebi kaudu ja tehtud
td avaldati veebiajakirjas.
Eestist osales projektis Taru Forseliuse Gmnaasium, petaja Helja Kirber
My parents are the best

http://myparentsetwinning.blogspot.com/
Partnerkoolide pilased kirjutasid oma vanematest jutukesi ja luuletusi, joonistasid pilte, tegid
fotosid, viisid lbi intervjuusid saamaks teada vanemate lapseplvest, kooliajast, abiellumisest,
laste sndimisest ja muust. Vanematega koos peeti hisritus, mille puhuks lapsed ise kooke ja
torte valmistasid ning laua katsid. Koolis kisid lapsevanemad, kes tutvustasid oma ametit ja
petasid lapsi midagi tegema (ksit, kpsetamine, meisterdamine, ) ja rkima oma
hobidest. Kike seda jagasid partnerkoolide pilased ksteisega ajaveebi kaudu.
Eestist osales projektis Taali Phikool, petaja Marika Reinsalu
Lisainfot spruskoolide programmi kohta leiab jrgmistelt veebilehtedelt:

eTwinning portaalist www.etwinning.net
Euroopa Koolivrgu veebilehelt http://www.eun.org
Tiigrihppe Sihtasutuse veebilehelt www.tiigrihype.ee
Spruskoolide ajaveebist http://www.sopruskoolid.blogspot.com
141
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon Koolirobootika kui tehnoloogia ja innovaatilise

ppe nide
Koolirobootika kui tehnoloogia ja innovaatilise ppe nide

Heilo Altin
Kooliroboti projektijuht
1. Koolirobootika eesmrk
Koolirobootika propageerimise tegevuse eesmrgiks on tuua koolidesse teistsuguse kallakuga
pet, selleks et pakkuda pilastele huvitavat, kuid samas harivat tegevust. Tegevuse tulemusena
suureneks pilaste huvi reaalteaduste vastu. Lisaks oleks robootika heks vimlikuks seoseks
koolis petavate loodusainete vahel. Robootika lesannete lahendamine nuab teadmisi korraga
erinevatest valdkondadest. Nii kinnistuks paremini arusaamad loodusseadustest ning areneks
pilaste analsivime. Viimane on just oluline, kuna robootika on tihedalt seotud uurimusliku
ppega.
Selline
juhitud
uurimuslik
ppevorm
robootika
kontekstis
vajab
kindlasti
petajakoolituse lbinud juhendajat ning tlehti. pilaste huvi robootika vastu on suur, see
tstab motiveeritust nii pilaste kui petajate hulgas. Robootikat saab ra kasutada parima ahhaaefekti saavutamiseks mngimise abil.
142

ppe nide
2. Koolirobootika vahendid
Robootika platvormiks on valitud LEGO MINDSTRORMS NXT, seda just tema laiade
kasutusvimaluste, tkindluse ning suure hulga kasutajate tttu. Platvorm on projekteeritud
avatud projekti phimttel (roboti riist- ning tarkvara spetsifikatsioonid on vabalt kttesaadavad),
mis on vimaldanud paljudel elektroonikatootjatel lisada oma lahendusi ning ngemusi sellest,
milleks NXT suuteline on. NXT-ga on vimalik hendada Vernier, Mindsensors ning HiTechnic
andureid ning lisaseadmeid.
Need avardavad platvormi kasutusvimalusi suurel mral ning ei sea pilaste arengule piire.
MINDSTORMS NXT-le leidub eesti keeles mitmeid juhendeid ning lesandeid. Kik on vabalt
internetis kttesaadavad aadressilt www.robootika.ee/lego. Juhendite abil on lahti seletatud
peamine riist- ning tarkvara ehitus ja tphimtted. MINDSTORMS NXT platvormile lisandub
pidevalt uusi lisasid teistelt tootjatelt. Ka neile ttatakse vlja eestikeelsed juhendid ning
koostatakse uusi lesandeid.
Enamasti algab robootika petamine koolis huvitegevusest, sest nii on robootikaga seotud
petajal lihtsam kogemusi omandada. Selleks piisab juba kahepevasest koolitusest ning
robootikakomplektidest. Parimaid tulemusi annab pilaste jaotamine kaheliikmelistesse
trhmadesse. Enamasti tegeleb ks neist programmeerimisega ning teine ehitab robotit.
Tundide likes rollid vahetuvad ja segunevad. Robootika sidumine ainetundidega sltub petaja
tahtest ja ngemusest. Vimaluste tundmine on hea algatus teha oma tunnis midagi teistsugust.
Algajale petajale leidub vga palju nuandeid petajametoodilisest juhendist, mis sisaldab
muuhulgas ka robotiklassi sisustuse paigutust. Enamasti toimub robotite programmeerimine
arvutiklassis, kuid vimaluse korral tuleks klass mber paigutada. Silmas tuleb pidada, et
tkohtade juurest oleks testimisala juurde kigil vrdne teepikkus ja ligips. Lahtised juhtmed
peaks olema prandal teibiga kaetud vi siis rippuma laest laudade kohale. pilased peavad
olema hoolikad LEGO osadega. Enamasti pole laudadel krgemaid ri ning osad kukuvad
prandale ning purunevad tooli jalgade all. pilastel tekib enamasti korraga palju ksimusi ning
probleeme, mille vastuse otsimisel prdutakse esmalt petaja poole. Vltimaks petaja
lekoormamist, tuleb kehtestada mitu reeglit. Viie reegel thendab seda, et pilane peab esmalt
prduma viie kaaspilase poole ning siis alles petaja poole. Enamasti tekivad juba esimesel
tunnil klassis pisikesed eksperdid, kes arenevad kiiremini kui teised ning suudavad kaaslasi
143

ppe nide
abistada. petajal on alati igus mitte teada vastust. Lahendamata probleemid pannakse kirja
probleemitahvlile. Kui keegi lahendab ra mne tahvlil oleva probleemi, premeeritakse teda
selle eest.
petajatele loodud koolitusel osalemiseks tuleb lbida esmalt e-ppe kursus, mis on loodud
algtdede edasiandmiseks ning seelbi koolituse kiirendamiseks. Koolitus kestab 2 peva, prast
mida saavad petajad robotid soovi korral kaasa vtta, et lahendada ra kodulesanne ning oma
ideid proovida. Ndala prast tullakse uuesti kokku 1 pevaks, kus kinnistatakse le varem pitu
ning kontrollitakse kodulesande lahendusi.
LEGO MINDSTORMS NXT-d on vimalik ra kasutada fsika, keemia, arvutipetuse

nitlikustamiseks ning tiendamiseks. Sellekohased ppematerjalid on olemas robootika veebis.
Ebaharilik ppevahend tingib pilaste krgendatud thelepanu ning motivatsiooni. Kuna NXT-d
on vimalik kontrollida mobiiltelefoniga(sinihammas), loob see praktiliselt vimaluse igale
pilasele robotit kontrollida ning sellega eksperimente lbi viia.
Koolidel on vimalik kutsuda roboteid klla heks pevaks. Selle peva jooksul viiakse lbi
demonstratsioonesinemised ning ttoad, kus petajad saavad jlgida, kuidas pilased he
koolitunni vltel alustavad roboti programmeerimise ppimisega ning tunni lpuks lahendavad
juba
etteantud probleemlesande. Robotite ostmist toetab Tiigrihppe SA, juhendid ja
ppematerjalid on koolidele tasuta kttesaadavad robootika veebilehel. Koolirobootikaalaseid

vistlusi on Eestis hetkel 2. Otseselt LEGO MINDSTORMS NXT-le suunatud RoboMiku
toimub 2-4 korda aastas. Veidike keerulisem vistlus Robotex toimub 1 kord aastas ning nuab
rohkem ettevalmistavat td. Parimate RoboMiku vitjatega suundutakse tulevikus ka
vlismaale Eestit esindama.
144
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon Inseneriklubi tegevus tehnoloogia ja innovatsiooni

teema toetajana koolis
Inseneriklubi tegevus tehnoloogia ja innovatsiooni teema toetajana

koolis
Edmund Laugasson
Rapla Vesiroosi Gmnaasiumi informaatika petaja, arvutispetsialist, arvutiringi juht,
inseneriklubi juht
Praegusel hetkel vaevleb Eesti riik teadlaste nljas. Meil on vhe inimesi, kes ttaksid homsete
tehniliste lahenduste kallal. Ei leidu neid, kes hoiaksid leval meie majandust 5 vi 10 aasta
prast. Eesti tahab olla maailma esirinnas oma innovaatilisuse ning uudsete ideede poolest, mis
muudaksid meie kigi elu lihtsamaks. Iga idee taga peab olema grupp inimesi, kes sellesse
usuvad ning tahavad seda ellu viia. Paraku peame nentima, et neid sravaid isikuid jb jrjest
vhemaks, sest tnapeval on likoolides populaarsemateks aladeks muutunud sotsiaalteadused.
Kahtlemata on neid vaja, kuid meie psimajmise nimel innovaatilise riigina lheb tarvis
tehnilise taibuga inimesi. Selleks peab laste seas populariseerima teadust ning ratama neis
tehnilist huvi. Meil ei piisa sellest, et lapsed teavad, kuidas kasutada arvutit ja mp3 mngijat. Me
peame leidma vahendeid, et selgitada, kuidas mp3 mngija ttab ning kuidas oleks vimalik
seda paremaks muuta. Lastel peab tekkima ksimus "MIKS" see nii ttab? Eestile on vaja
inseneri viisil mtlevaid inimesi.
Eesti Inseneride Liidu juhi, Arvi Hamburgi, vitel oli Eestis 2008. a alguse seisuga umbes 205
rahvusvaheliselt aktsepteeritava kutsetunnistusega inseneri. Seda on Eesti jaoks vhe. Eraldi
miste alla mahuvad veel volitatud insenerid, kelle puhul eeldatakse, et likoolilpetajale
annavad kutse tulevased kolleegid vastavatest professionaalsetest institutsioonidest. Inseneride
puhul thendab see, et peale likoolikursuse lbimist tuleb mnda aega ttada kogenud inseneri
ke all ja mned aastad ka iseseisvalt, vastutavatel inseneri ametikohtadel. Ja alles siis saab
hakata taotlema volitatud inseneri kutset.
Insener on krgharidusega tehnika- ja/vi tehnoloogiaspetsialist erinevates inseneritegevuse

valdkondades.
Insener
mistab
inseneritegevuse
seotust
sotsiaalsete,
majanduslike,
keskkonnaalaste ning eetiliste probleemide, lesannete ja lahendusviisidega ning silitab

145

kompetentsuse pideva erialase tiendppe kaudu. Ta on lbinud kvalifikatsiooni omistamiseks
nutava koolituse ja omab talast kogemust.
Inseneri philised tegevusalad on:
-
tehniliste ssteemide kitamine,
tootearendus ja tootmistegevus,
juhtimine ja korraldamine,
teadus- ja arendustegevus.
Eeldatavad isikuomadused on eetiline kitumine, teaduslik-tehniline mtlemisvime, loov

suhtumine tsse, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvime, majanduslikkus, oskus ttada
meeskonnas, inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele.
Eeltoodud tegevused ja hoiaku kujundamine kajastub ka Rapla Vesiroosi Gmnaasiumi (RVG)

inseneriklubi eesmrkides.
146

1. Inseneriklubi eesmrgid ja nende rakendamine
Rapla Vesiroosi Gmnaasiumi (RVG) inseneriklubi sihtgrupiks on kik huvilised 5.-12. klassi
pilastest. Eesmrk on ratada noortes huvi tegeleda erinevate valdkondadega, mis insenerile
olulised on lisaks erialastele tegevustele ka reaalteadustega ja vrkeeltega. Selle tegelemise
lbi antakse noortele vajalik ettevalmistus tulevaseks insenerikutse omandamiseks.
Mistagi ei saa ldhariduskool anda tielikku ettevalmistust insenerikutseks, ent seda saab anda
osaliselt tekitada psivat huvi ja motivatsiooni tegeleda erinevate tehniliste ksimuste
lahendamisega ja seelbi ka ise midagi luua vi tiustada. See kik teenib eesmrki, et pilane
lheks ppima inseneriks ja jks Eestisse seda valdkonda arendama.
1.1. Tegevused ja meetodid
Insener on ennekike praktiliste oskustega ja seetttu on praktilised tegevused ka inseneriklubis

philised. Suur osa tegevusi on seotud 3D joonestamisega (programm Solid Edge), selle juures
kasutatakse ka CNC-freespinki.
Lisaks on klubis teine suur valdkond - robootika. Alustamiseks kasutatakse Lego NXT robotit,
sealt edasi juba AVR-mikrokontrolleritel phinevaid iseehitatud roboteid, mis vistlevad ka
Robotexil, le-Eestilisel robootikaolmpiaadil. Lego NXT roboteid laiendavad pilased ka
mitmete tppisteaduslike anduritega (temperatuur, pH-tase, pinge, voolutugevus, ainete
sisalduste (kontsentratsiooni) mtmised teises aines jne), millega annab tunduvalt tsta
integreeritust erinevate ppeainete vahel ja seelbi arendada pilast ja teda paremini ette
valmistada tulevikuks. Klubi kaudu klastatakse erinevaid tehnikavaldkonna krgkoole ja nende
laboreid ning tutvutakse sealsete vimaluste ja tehtud tdega. See annab selguse edasise
hariduse osas ja vimaluse valida edasippimise suund.
Peamiseks meetodiks vib pidada Tallinna Tehnikakrgkooli tunnuslausest tulenevat: Parim
petaja on praktika (Usus est magister optimus). Tsi ta on kui akadeemilises lhenemises
ptakse teha teadust siis praktilises lhenemises ptakse seda teadust ellu rakendada. Seda
peetakse ka innovatsiooniks ja eks insener peab eelkige innovaatiline olema.
147

2. Praktilise tegevuse nited RVG inseneriklubist

Praktilised tegevused vib jagada laias laastus jrgnevalt:
-
vestlused ja diskussioonid RVG ruumides,
praktiline tegevus RVG ruumides,
klastused vljapool RVG-d.
Vestluste kigus arutleme teemade le, mis seotud inseneriks saamisega ja olemisega. Siin
rgime ka erinevatest kutsestandarditest. Samuti vaadeldakse vimalikke krgkoole, kus
inseneriks saamiseks vajalikku haridust saab minna omandama. Ka arutleme EAS-i ajakirjas
Inseneeria kirjutatu le hea nide Eesti inseneripraktikast ja selle edenemisest. Lisaks
analsime huvitavaid tehnilisi lahendusi, mida internetiavarustest leida vib.
Praktilise tegevuse kigus tegeletakse enamasti Solid Edge programmi abil modelleerimise ja
projekteerimisega. Hiljuti tekkis vimalus ka CNC-freespingi saamiseks kooli ja see annab
vimaluse ka projekteeritud detaile materjalist vlja ligata.
Klastused vljapool RVG-d on seotud ennekike likoolidega ja nende laboritega. Seal

omakorda ei kida ainult vaatamas vaid on vimalik ka ise teha laboritid (nt Tallinna
Tehnikakrgkooli (TTK) mtetehnika labor) vi proovida valmistehtud lahendusi (nt TTK
autolabor).
Nited klastustest:
TTK mtetehnika labor pilased viisid lbi praktilise laborit nihikute ja kruvikutega ning
mtsid etteantud detaile, juuksekarva ja paberilehe paksust. Sai selgeks, mis on noonius.
Praktiline auto konstrueerimine see oli ks vimsamaid elamusi noortele huvilistele. Mrkimist
vrib asjaolu, et huviliste hulgas oli ka mitmeid gmnaasiumitdrukuid. Nimelt on TT ja TTK
tudengid koos ehitanud tudengivormeli ja seda siis uudistamas kidigi. Rgiti selle auto
projekteerimisest ja ehitamisest, materjalidest ning nidati erinevaid etappe sellest nii pildis kui
videos. Samuti rgiti selle auto testimisest ja katsetamisest ja huvilistel oli vimalik ka
vormelautosse istuda ja ise tunnetada piloodikabiini.
148

Paekivi loeng noored huvilised tutvusid Rein Einastoga ja tema tegemistega ning
vljapanekutega.
Tootearenduse loeng siin rgiti ja nidati vga erinevate insenerilahenduste teostusi, mis siis
on juba loodud vi loomisel.
Garderoobi kujundus peamiselt tdrukutele suunatud loeng kus anti praktilisi nuandeid
moemaailmast ja rgiti rivaste loomise (tehnilise disainiga) ning valmistamisega seotud
protsessidest.
Tehnoloogiapevade klastused Tallinna Reaalkoolis koolivaheaegadel korraldavad
erinevad koolid le Eesti tehnoloogiapevi kus toimub tavaliselt kaks tegevust: robootika ja
ehitus. Viimasel kahel ritusel on toimunud sildade ja linnamakettide konstrueerimine.
Linnamakettide juures kasutatakse ka pisut elektroonikat valgusfoorid, veepumbad, majakad,
mis pannakse tle eelnevalt arvutiga programmeeritud mikrokontrollerite abil. Kasutusel on nii
LED-lambid kui mikromootorid. Veetakse ka torud veevrgi jaoks. Linnaku loomisel on tmaht
ra jagatud 5 trhma vahel, kes peavad ka omavahel koostd tegema. Toimub vga tpne
planeerimine ja ehitamine.
149

3. Ideed tulevikuks
ks autori arvates hea ja praktiline idee prineb Tallinna likoolist ja sealsest IKT-tudengite
ettevalmistusest. Nimelt IKT-tudengite praktika on les ehitatud hiskonna erinevaid
institutsioone simuleerides ja need omakorda tervikuks sidudes. Tudengid teevad td vikestes
meeskondades ja peavad oma tegevuse dokumenteerima ja seda esitlema.
TL nitel moodustasid tudengid niteks kooli, haigla, omavalitsuse, meediaosakonna, ITosakonna jne. IT-osakond pidi tagama teistele internetihenduse ja tehnilise toe, meediaosakond
tegi kogu ritusest filmi ja valmistas mendega DVD sellest. Haigla vttis kasutusele iPatsiendi
ssteemi Ester jne. Kuna tegemist oli IKT-valdkonna tudengitega, siis peamine rhk oli IKTalastel tegemistel, mis on konkreetse institutsiooniga seotud. Phimtteliselt pidi iga
institutsioon psti saama oma serveri, kima panema etteantud teenused, dokumenteerima oma
tegevused enda serveris ttavasse vikisse.
Sarnaselt viks olla les ehitatud ka inseneriks prgivate noorte ettevalmistus. Selline
simulatsioon hendab endas erinevad ppeained heks tervikuks ja sunnib neid praktikas
kasutama. Siia juurde kib vigade simuleerimine ehk torm - juhendajad tekitavad tahtlikult
probleeme ja koos pitakse neid efektiivselt krvaldama.
Samuti peaksid rahalised ressursid ja firmade/likoolide praktilised vimalused hes kohas

kokku saama. Inspireeriv nide on vtta ettevtete Siemens ja Bosch pdlustest inseneride
puuduse probleemi lahendada juba lasteaedadest otsitakse tulevasi insenere. See tagab
programmi algatajate snutsi nii praktilised vimalused kui ka rahalise ressursi tulevaste
inseneride efektiivseks koolitamiseks. Firmad saavad oluliselt parema ettevalmistusega tulevased
insenerid, mis omakorda aitab kaasa kiiremale tootearendusele ja seelbi elukvaliteedi kui ka
thive tusule. Siit omakorda vib edasi ksida, milline on Siemensi ja Boschi kutsesuunitluse
arendus. Kuidas nad teevad kindlaks, milline laps sobib ehk siis kellel on eeldused ja kellel
mitte. Vastust otsides viks algatada taolisi koostprojekte ka Eestis ldhariduskoolide baasil.
Selleks tuleb leida need meetodid, millega lapsi efektiivselt testida ja andekatega edasi tegeleda.
Samas ei tohiks siin ra unustada ja neid, kes on vhem andekad. Kik ei saa olla insenerid
keegi peab neid innovatiivseid lahendusi ka ellu viima ehk siis oskustlisi on samuti vaja.
150

Uued vimalused peituvad kutsehariduse ja insenerihariduse snkroniseerimises: kutsehariduse
lpetanud peavad olema suutelised aru saama inseneride loodud joonistest, projektidest,
mttekikudest. Oskustlistena on inimesed, kes inseneride lennukad ideed ellu viivad. Firmad
peaksid olema sellest huvitatud kuna, see tagab neile professionaalselt ettevalmistatud kaadri.
Ideaalis viks igas koolis olla mni inseneri- vi oskustliste tekkele kaasa aitav projekt, kus
osalevad ka ettevtted. Selleks on koolides vaja heal tasemel projektijuhte, tehnosuhtlejaid (keda
koolitab Infotehnoloogia Kolled), koolitajaid. Ka koolides tegutsevaid petajaid on vaja
nustada. Kik koostvimalused eeldavad eelnevaid kokkuleppeid ning hiseid arusaamu.
151
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon Innovaatiline ettevtlus koolis
Innovaatiline ettevtlus koolis

Pilvi Kolk
Teaduskeskuse AHHAA juhatuse liige
Innovatsioon on saanud moesnaks, mida kohtame viimasel ajal ha sagedamini kikvimalikes

vljaannetes ja snavttudes. Enamasti seostatakse seda mistet lihtsalt leiutamise ja
uuendamisega, mis ei ole aga pris tpne. Olgu siinkohal toodud klassikaline J. A. Schumpete
(Austria majandusteadlane ja hilisem Harvardi likooli professor ning silmapaistev
innovatsiooniteoreetik, 18831950)
definitsioon, mille kohaselt on innovatsioon leiutise,
avastuse, uue vi olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Seega

on selle definitsiooni jrgi innovaatilisus ning ettevtlus omavahel lahutamatult seotud.
Mlemad terminid kajastuvad ka mitmete ppekava lbivate teemade nimetustes. Kesolev
artikkel ksitleb innovatisooni teemat koolis ning pab luua kokkupuutepunkte teise lbiva
teema, ettevtlikkusega.
Innovatsiooni miste hlmab nii uut toodet/teenust (tooteinnovatsioon) kui ka tootmisprotsessi

efektiivsemaks
ja
paindlikumaks
muutmist
(protsessiinnovatsioon).
Nnda
kuuluvad
innovatsiooni alla ka muudatused ettevtte vi asutuse struktuuris ja juhtimismeetodites

(organisatsiooniline innovatsioon), samuti uuendusliku disainilahenduse vi mgimeetodi
kasutuselevtmine (turundusinnovatsioon). Innovatsioon vib olla jrkjrguline olemasolevate
lahenduste parandamine (jrkinnovatsioon), aga ka midagi murranguliselt uut (radikaalne
innovatsioon), mis tugineb teadus- ja arendustegevusele (PRAXIS, 2005).
Koolilastega seostatakse innovatsiooni teemat harvem. See on vga kahetsusvrne,
sest
tegelikult pakub igapevane koolielu mitmekesiseid vimalusi teemaga tegelemiseks. Kige

kegakatsutavamalt seostub innovatsioon ksittundidega, kus lapsed saavad ise midagi uut
luua, samas sisaldub innovatsioon kaudselt kikides ppeainetes. Ka kikvimalikud huvikoolid
ja ringid pakuvad palju erinevaid vimalusi oma loovuse ja ettevtlikkuse proovile panemiseks.
Aastatel 2005-2007 viis SA Teaduskeskus AHHAA lbi koolipilastele suunatud projekti Idee
kunst. Projekti eesmrk oli selgitada pilastele innovatsiooni mistet ja tutvustada ettevtluse
152

aluseid koosts Tartu Teaduspargi ja SA Tartu rinuandlaga. Projekti raames korraldati mitu
nitust ning mitmeid nii pilastele kui petajatele suunatud koolitusi. Projekti kigus andis
innovatsiooni miste selgitamine hid tulemusi vastavalt ksitluste tulemusele said pilased
heade ideede rakendamise olulisusest vga hsti aru. Samuti loodi
Noorte Ettevtlikkuse
marlaud, mida koordineerib Tartu rinuandla, sellest on omakorda tuke saanud paljud
erinevad pilasettevtted. hiskonna seisukohast on vga oluline kaasata loomise ja
ettevtlikkuse arendamise protsessi juba noored inimesed, kuna just neist saavad hel peval
tandjad, ettevtjad ja teadlased, kes toovad oma tegevusega kasu kogu Eestile.
Jrgnev artikkel lhtub mitmesugustest AHHAA poolt lbiviidud tegevustest. Alustuseks on

toodud lihtsate, pilastele arvusaadavate nidete phjal vlja, millised nhtused ja tegevused
kuuluvad innovatsiooni alla ja millised mitte. Jrgmine alapeatkk on phendatud ettevtlusele,
et headele ideedele rakendust leida. Seejrel ksitletakse hte konkurssi, kus on kigil pilastel
vimalik oma hid ideid esitada. Lpuks on toodud praktilisi niteid erinevatest ttubadest ja
tegevustest, mis vimaldavad erinevate ppeainete raames innovatsiooni teemaga tegeleda.
153
1. Innovatsioon igapevaelus
Sageli meldakse, et innovatsioon on midagi keerulist ja tehnoloogilist ning eeldab suuri
investeeringuid vi palju teadmisi. Tegelikult ei ole innovatsioon aga tingimata raketiteadus,
vahel on vaid kttevtmise asi, et pisikesest uuendusest saaks tervet hiskonda edasi aitav
nhtus. Jrgnevalt olgu ra toodud mned pealtnha tavalised kigile tuttavad asjad ja tegemised,
mis on kunagi olnud teliselt innovaatilised. Nende nidete le saab petaja pilastega
ppetegevuse kigus diskuteerida. Antud nidete anals sobib erinevatesse ainetundidesse,
teema vimaldab erinevaid ppeaineid omavahel limida.
1.1. Tooteinnovatsiooni nited

Haaknel on teaduprast edasiarendus nelast. Walter Hunt New Yorgist oli 1848. a parajasti 15
dollarit vlgu ning vlast psemiseks oli tal tarvis kiiresti kusagilt raha leida. Suures mures istus
ta maha tki traadiga, mille talle oli andnud ks mees, kes lubas talle 400 dollarit, kui ta sellest
traadist midagi asjalikku teeb. Walter painutas kokku haaknela ja sai oma 400 dollarit. See teine
mees sai tema leiutise tootmisega aga miljonriks. Walter Hunt oli muide ka esimese auguga
nelaga mblusmasina leiutaja. Sellele ta aga patenti ei vtnud, kuna arvas, et tema leiutis vib
phjustada ttust.
Kirjaklamber Algul seoti paberid kokku nriga. Nnda tehti rohkem kui 600 aastat, enne kui
hakati paremat lahendust otsima. Kirjaklambri leiutajaks peetakse norrakat Johan Vaalerit
teadlast ja matemaatikut, kes kirjaklambri 1899. a patenteeris. William D. Middlebrook oli mees,
kes leiutas kirjaklambri painutamise masina ning ms selle patendi Inglise kompaniile Gem
Manufacturing Ltd. Tstuslikult toodetud kahe aasaga klamber sai kiiresti populaarseks ja on
tnaseni igal pool saadaval ja kasutuses. Miks ei leiutatud kirjaklambrit varem? Vastus sellele
ksimusele peitub tegelikult kasutatavas materjalis, alles 19. sajandi teisel poolel hakati tootma
sellist traati, mida on vimalik kirjaklambriks painutada.
Rhknael ehk knopka leiutati 1900. aasta paiku. Esmalt li Edwin Moore naelakujulise knopka
ja asutas ka kohe omanimelise knopkavabriku, mis tnaseni vga edukalt ttab. Paar aastat
hiljem leiutas aga sakslane Johann Kirsten klassikalise knopka, millel on terav ots ja lame,
mmargune vajutusosa. Kirsten ms oma knopka idee suhteliselt vikese summa eest hele
rimehele, kes teenis selle pealt palju raha.
154
Pastapliiatsi leiutas Lszl Br nimeline ungarlasest ajakirjanik 1938. aastal. Ajakirjanikuna

vihastas teda tihti pliiatsite ja sulgede kvaliteet, nnda otsustas ta midagi asjalikumat leiutada.
Koos oma keemikust vennaga sai ta lesandega ka hakkama. Peale II maailmasda kolisid
vennad Argentiinasse, kus nad oma pastakatega juba kuulsaks said. ks Ameerika rimees ostis
neilt pastaka idee ja viis tootmisse ka USA-s.
Riidepuu. Tline Albert J. Parkhouse oli vsinud kuulamast kaasttajate kaebusi, et vabrikus
on liiga vhe nagisid. Ta painutas tki traati kolmnurgaks, keerates selle tipu konksuks. Nii oligi
kige algelisem riidepuu leiutatud. Tnapeval tuntud puust riidepuu leiutajaks peetakse aga
Ameerika presidenti Thomas Jeffersoni.
Teepaki leiutas Thomas Sullivan, aga selle tegid kuulsaks hoopis tema kliendid, kellele ta saatis
teepakke kui pakutavate teesortide nidiseid, sest neid oli odavam transportida kui plekktopsi
pakitud teepuru. Kliendid aga arvasid, et teepakk on meldudki koheseks tarvitamiseks ja
hakkasid nnda pakitud teed tootjalt nudma. Esimesed teepakid valmistati ksitsi marlist.
Praegu kasutatava teepaki kuju patenteeris Thomas Sullivan aga 1908. aastal USA-s.
Tetrapaki loomine algas probleemi teadvustamisest vaja oli pakkida piim vimalikult vikese
materjalikuluga, jrgides sealjuures hgieenireegleid. 1944. a suutis rootslane Ruben Rausing
sellele probleemile lahenduse leida. Nimi Tetra tuleb pakile sarnase geomeetrilise kujundi
nimetusest. Tetra Pak-i nimeline firma toodab neid pakendeid tnaseni. Ruben Rausingust oli
enne tema surma saanud aga Rootsi kige rikkam inimene.
WC-paber. Esimene tstuslikult toodetud WC-paber oli ameeriklase Joseph Gayettyi idee
1857. a. Tema nimi oli prinditud igale lehele just nimelt lehele, sest algul ligati vlja
spetsiaalsed lehekesed. Rullis ja perforeeritud (augustatud) paberiga tuli turule 1879. a Scott
Paper Company, kuid loobus oma firma nimest paberil. See-eest pakkusid nad toodet nt
hotellidele, kes sinna oma nime trkkisid. 1907. a tuli sama firma vlja paberktertikute ja veidi
hiljem salvrtikutega. Loomulikult oli firma edukas.
155

Vileib. Legend rgib, et see oli lord Fourth Earl Sandwich, kes 1762. aastal kuulutas, et tal ei
ole aega korraliku luna jaoks ja kskis oma kokal pakkida soolaliha leiva vahele. Sellega oli
vileib loodud. Ingliskeelne sna sandwich on tegelikult selle leiutaja nimi.
Robottolmuimeja on jrkinnovatsiooni nide. Kodumasinad ja igapevatde lihtsamaks

muutmine on alati olnud hea innovatsiooni taimelava. See on teema, millega enamik inimesi
kokku puutub ja kus kigil vib tulla hid ideid, kuidas elu kergemaks muuta. Tolmuimejaid on
igasuguseid: on tsentraalseid tolmuimejaid, mida saavad kik maja korterid korraga kasutada, ja
on igas suuruses personaaltolmuimejaid. Viimane saavutus on aga tolmuimeja, mis askeldab ise
mda korterit ringi ja tuba on alati puhas. Tolmuimeja lheb ka ise ennast laadima, kui aku
thjaks saab. Edu saladuseks on soodsa hinna ja heainsa rakendusega robot, mis teeb ra t,
mida enamik inimesi vihkab.
Segway on kahe kummiratta peal seisev ja ise tasakaalu hoidev siduriist, mis seisab psti tnu
temas sisalduvatele tasakaaluanduritele. See on omamoodi radikaalne innovatsioon, kuid samal
ajal ka jrkinnovatsioon, kuna lbi aegade on otsitud erinevaid liikumist kiirendavaid vahendeid
ja ks idee on saanud alguse teisest. Modernne siduvahend Segway liigub edasi vaid
lenkstangist kinni hoidmise ja keha kallutamise tagajrjel. Segway autor on multimiljonrist
leiutaja Dean Kamen, kellele kuulub le saja patendi, muuhulgas ka kaasaskantava
insuliinipumba ja treppidest lesroniva ratastooli patendid.
1.2. Protsessiinnovatsiooni nited

Fordi autod. Henry Ford leiutas nn liinitstuse. Tema idee, et iga tline tegeleb kogu auto
monteerimises ainult he tliguga, oli niivrd geniaalne, et muutis kogu tstuslikku tootmist,
mitte ainult autori. See vimaldas hoida he auto tootmise kulud nii madalad, et auto muutus
luksuskaubast tarbeesemeks, mida vib soetada endale ka keskmise sissetulekuga inimene.
Swatchi kellad on teine hea protsessiinnovatsiooni nide. Nicolas Hayek (snd 1928) oli mees,
kes sai hakkama imega: ta aitas hel suhteliselt tundmatul kellakompaniil vlja ttada kella
igahele lhinimega swatch. Lihtsus seisneb selles, et Swatchi kellad koosnevad senise 90-150
erineva osakese asemel ainult 51 detailist. Kellafirma on tnaseks ks maailma suurimaid ja
tuntumaid. Nende peakorter asub veitsis ja disainistuudio Milanos. Koosts maailmakuulsate
kunstnikega tuleb kaks korda aastas vlja uus partii vrvilisi kellasid. Kellade tootmiskulud on
156

vga vikesed, kuid ilus vlimus vimaldab neid ma luksusesemetena. Kige selle taga seisab
tnagi veel hrra Nicolas Hayek, kes on mitme Euroopa riigi ja ELi innovatsiooni ja
teaduspoliitika nustaja. Samuti on ta ks auto Smart leiutajatest. Loomulikult on Nicolas Hayek
tnasel peval ks maailma 300-st kige rikkamast inimesest.
Tuletikud on jrkinnovatsiooni klassikaline nide: algselt kasutati tuletaela, seejrel avastas R.

Boyle (1680), et fosfori ja vvli hrdumisel tekib leek. 1827. a avastas John Walker, et
puutikkude katmine antimonvvli ja kaaliumkloriidiga vimaldab tekitada tuleleegi. 1832. a
hakati fosforiga tikke tootma ja neli aastat hiljem patenteeriti hrumise abil sttivad tikud.
1844. a leiutas G. E. Pash turvalised tikud sttiva ainega kaeti ainult tiku ks ots. 1855. a
leiutas J. Edward omakorda tikutopsi, millel on spetsiaalne klg, mille vastu tikku hruda.
1864. a ehitasid rootslased esimese tikuvabriku, kus valmistati nii tikke kui topse ja pakendati
neid. Selline pakendamisviis, et 50 tikku mahub hte karpi, sai revolutsiooniliseks
innovatsiooniks poole sajandi vltel kuulus maailma tikumonopol rootslastele. Hiljem avastas
Joshua Pusey, et tikke on kergem kaasas kanda, kui neid teha papist, 1889. a patenteeris ta selle
idee ning pani aluse jrgmisele moekaubale.
Ikea mbel. Lapiku ladustamise pioneeri Ikea tooted on kokkupandavad, mis vimaldab
firmal suurte kaubakoguste transportimisel jtta maksmata hu vedamise eest. Kliendid saavad
vedada ostud koju oma autoga. Sstetakse ka mbli kokkupanemise kulude pealt. Ikea
transpordib aastas 25 miljonit kuupmeetrit kaupu ja see kogus oleks kuus korda suurem, kui
mbel oleks kokkupandud kujul. Ka mgistrateegia poolest eristub Ikea vistlejatest
silmnhtavalt. Nende suured, nidiskodu-teemapargi stiilis sisustatud poed on vga erinevad
tavalistest mblipoodidest. Kokkupakitud kaup tuleb ise riiulist vtta. Ikea on maailma tuntuim
ja edukaim mblitootja ja selle asutaja Ingvar Kamprad on ks maailma rikkamaid inimesi.
1.3. Organisatsiooniline innovatsioon

Sjavgede korraldus. Just sjaves on juhtimisstiili muutmisest saanud vga sageli
innovatsioon. Klassikaline nide on koolipikutest tuntud Rooma leegionite korraldus.
Roomlased olid niivrd edukad vallutajad seetttu, et nad korraldasid ringi kogu senituntud
sjave organisatsiooni. Kui kreeklased kasutasid faalankseid (mis olid samuti omal ajal
edukad), mis koosnesid peamiselt raskejalavelastest, siis roomlased liigendasid oma sdurid
ratsaveks, kergejalaveks ja raskejalaveks. Nii saavutasid nad suurema liikuvuse ja kikide
erinevate veliikide eeliste optimaalse rakasutamise.
157
1.4. Turundusinnovatsioon
Kepiknd on liikumisviis, mis sai 1997. aastal alguse Soomest, kus tuntud suusakeppide tootja
Exel ti koosts sportlastega turule erilised kummist otstega kepid. Nii kepid kui ka kndimine
ei ole iseenesest ju mitte midagi uut. Nende kahe kombinatsioon aga oli. Kepiknd on
suureprane vahend istuvast eluviisist tingitud hdadest vabanemiseks ning terviseprobleemide
ennetamiseks, see on lihtne ja vga vhenudlik ala kndida vib kskik kus ja millal.
Mood. Mida thendavad vljendid pret a' porter ja haute couture? Esimene on kigile
kttesaadav massimood, teine aga ainulaadne ja vga kallis krgmood. Vhem kui 40% kigist
riideesemetest
makse
tegelikult
omahinnaga.
Mood
on
kokkuvttes
ks
suur
turundusinnovatsioon kogu aeg on tajutav surve osta ha uusi ja uusi asju, et olla moekas.
Tselluliit. Terminit tselluliit hakati ingliskeelses kirjanduses kasutama alles 1973. aastal. Kuigi
tselluliit on kahjutu, pakub kosmeetikatstus mitmeid vahendeid sellest vabanemiseks.
Tegelikult pole testatud, et kski neist aitaks tselluliidist vabaneda. Tselluliit ei ole tegelikult
mitte millegi poolest erinev tavalisest keharasvast. See meldi vlja ainult selleks, et suurendada
kosmeetikatoodete mki sisuliselt tekitati naistele teadlikult ks lisaprobleem. Aga
kosmeetikatstus kogub selle arvelt miljoneid dollareid.
1.5. Mned valesti reklaamitud leiutised, millest on teisel katsel saanud innovatsioon
Mullivann. Roy Jacuzzy leiutas 1968. a mullivanni. Alguses seisnes leiutise idee mullivanni
tervislikkuses, seda pakuti kui sdamehaiguste ravivahendit. Kuna vann oli kllaltki kallis, siis ei
kippunud sdamehaiged seda endale soetama. Vaid pisut hiljem tuldi selle peale, et vanni vib
reklaamida kui lihtsalt vabal ajal ldvestuseks kasutatavat meeldivat seadeldist. Nnda sai
mullivannist 1970ndatel aastatel USAs mgihitt. Jacuzzy perekonnafirma toodab vanne ja
kikvimalikku vannitoasisustust vga edukalt tnaseni.
Viagra. Pflizeri nimeline ravimifirma tegeles krge vererhu vastase ravimi ja angiini ravimi
arendamisega, seni igati edukas ravim anti testgrupile proovimiseks. Sdame ja angiini osas ei
osanud testgrupp suurt midagi kosta, kuid kik testis osalenud mehed mrkasid ravimi
kummalist krvaltoimet. Pflizer otsustas peale mningast kaalumist selle ebannestunud
158

sdameravimi lasta mki kui potentsiravimi. Sellest tabletiloost on saanud tnaseks kige
suurema kasumiga ebannestumine.
Post-It mrkmepaberid. Tstusettevte 3M ttaja Spence Silver leiutas liimi, millega polnud
midagi peale hakata see ei liiminud eriti kvasti ja samas ei jtnud ka jlgi. Mdus mitu
aastat, enne kui Arthur Fry 1980. aastal sellele liimile mrkmepaberi tagakljel kasutuse leidis.
1.6. Mned tnapeva probleemid, millele otsitakse lahendust ja milles vime ige pea
innovatsiooni oodata
Ktus on tnapeval ks suuremaid probleeme, kuna jrjest enam inimesi kasutab igapevastes
asjaajamistes autot. Praegu kasutame fossiilse pritoluga ktuseid, mille varud aga peagi otsa
lppevad. Seega on peaaegu kik suuremad autotootjad asunud otsima alternatiive vesinik,
gaas, pike, elekter. Siiski ei ole veel leitud ktust, mis oleks oma omadustelt vrreldav naftast
saadud toodetega.
Tervis. Elatustaseme paranedes on hakatud jrjest enam prama thelepanu tervisele. Inimesed
tahavad kauem ja paremini elada. Erinevate haiguste ravimite leidmine on hiiglaslik tstusharu.
Samas on tervislikud eluviisid saanud populaarseks osalt ka selle tttu, et kahekmnenda sajandi
algul kiirelt industrialiseerunud hiskond kogeb tagasilke paljud keemiliselt toodetud
toiduained ja kosmeetikatooted on hiljem osutunud eluohtlikuks. Nnda on hakatud vrtustama
looduslike lahenduste juurde tagasi prdumist.
Odavamalt tootmine. ks olulisi eeliseid on turul see, kui saab midagi pakkuda odavamalt kui
konkurendid. Seega otsitakse pidevalt vimalusi, kuidas veelgi rohkem ssta, nt viiakse
tootmine le arengumaadesse, et hoida kokku tju pealt. Vi siis ehitatakse vabrikutlistele
skla ja WC truumidele vimalikult lhedale, et vrtuslikku taega veelgi paremini ra
kasutada.
Keskkonnasstlikkus. Kliima soojenemine ja otsa saavad maavarad on reaalne tulevik, kui

jtkatakse senist tootmist ja tarbimist. Arenenud maad pavad juba tna leida lahendusi, kuidas
teha asju keskkonnasbralikumalt. Jrjest rohkem inimesi on hakanud huvituma nn rohelisest
liikumisest. Siiski on see suund tna veel liiga vhe arenenud, kuid loota on, et probleemide
suurenedes asjad muutuvad.
159

1.7. Mis ei ole innovatsioon
Iga leiutis ei ole innovatsioon, sest mitte igast pealtnha heast mttest ei pruugi kokkuvttes
paljudele kasu olla. See ongi peamine erinevus innovatsiooni ja leiutise vahel. Milleprast pole
niteks alljrgnevatest asjadest saanud igapevaelus asendamatut kaupa?
Isepuhastuv maja. Frances Gabe (snd 1915) leiutas ja patenteeris isepuhastuva maja. Ta
vihkas koristamist kogu sdamest, nnda kujundas ta maja, kus iga ruumi laes paiknes 10 tolli
pikkuse servaga ruut puhastamiseks, kuivatamiseks, soojendamiseks ja jahutamiseks.
Koristamiseks tarvitseb ainult nupule vajutada: seebivesi pritsitakse igale poole, seejrel
kuivatatakse huga ja leliigne vesi juhitakse ra. Vrtuslikud ning rnad esemed on paigutatud
klaaskappidesse. Majal olid ka isepuhastuvad kraanikausid, vannid ja tualetid. Seinakapp toimis
kui nudepesumasin, riidekapp pesi ja kuivatas riideid.
Koera krvade toidust eemalhoidmise vahend. J. D Williams patenteeris torukesed, mis tuleb
koera krvade otsa pista seniks, kuni loom sb, et koer end ra ei mriks.
Kujuteldava koera jalutusrihm. J. D Klees ja T. Shepherd on leiutanud koera jalutusrihma

neile, kellel tegelikult koera ei ole. Seega jalutatakse tegelikult lihtsalt rihma.
1.8. Eesti ja innovatsioon

Helluse jogurt. Helluse sarja piimatooted sisaldavad Tartu likooli teadlaste poolt avastatud
ME-3 piimhappebakterit, mis aitab tsta organismi loomulikku vastupanuvimet kahjulikele
bakteritele looduslikul moel. ME-3 aitab vhendada veresoonte lupjumise riski, soodustab
seedimist ning taastab organismi loomuliku mikrofloora prast antibiootikumiravi.
Pehmed helkurid. Toode sai alguse pilasfirmast Smilex 1999. aastal. pilasfirma juhatusse
kuulusid toona viis neidu: Kristi, Heli, Katrin, Siia ja Karoli, kes oma meeskonnaga suunasid
esmakordselt Eesti meedia thelepanu pilasfirmadele ja nende suutlikkusele. pilasfirma
Smilex vitis Eesti pilasfirmade vistluse ning esindas Eestit Expo 2000 Maailmanitusel
Hannoveris toimunud Euroopa vistlusel. Nd on pilasfirmast vlja kasvanud pris firma
Heatuju Maaletooja O, kes toodab lisaks pehmetele helkuritele ka uudseid helkurkudumeid
niteks pimedas helendavaid mtse.
160
Valemivihik. O Realister sai alguse pilasfirmast 4Poega, mis asutati 2003. a 24. novemberil.
pilasfirma tegevus oli edukas ning sellega plvisid noored vistlusel Parim pilasfirma 2004
auvrse teise kohta. 2004. a juunis loodi O Realister, mille tooteid makse tnaseks kikjal
le Eesti. 2006. a asutati ka Ltis firma Realister SIA, mis toodab valemivihikuid ka Lti turu
tarbeks.
Smartposti pakiautomaadid on uudne lahendus postipakkide saatmiseks. Selle mtlesid vlja

Eesti ettevtjad koosts Eesti Postimgiliiduga. Kui idee on Eestis kanda kinnitanud, viiakse
see ka mujale maailma (Kuld, 2008).
Skypei idee pole kll prit Eestist, kuid tehniliselt on selle vlja ttanud eestlased Jaan Tallinn,
Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. See on tasuta internetitelefon, mis on leidnud kasutust le maailma
ja aitab paljudel ettevtetel ja inimestel kulusid kokku hoida (Kaio, 2005).
161
2. pilaste innovatsioon ja ettevtlus

Hid ideid tekib kigil, ka pris vikestel lastel. Selleks, et hea idee ei jks ainult paberile vi
kellegi mtetesse, tuleks idee ka ellu rakendada. he vimaluse selleks pakub pilasfirma
loomine, nnda saadakse ka praktiline kogemus ettevtlusega tegelemiseks. pilasfirmade
loomisel toetab Junior Achievment Fond (vt http://www.ja.ee), samuti saab abi kohalikest
rinuandlatest, mis tegutsevad maavalitsuste juures. Lhemalt peatume neil vimalustel
ettevtluse teema all.
Mida aga teha, kui on suur soov olla ettevtlik, aga ei leidu head ideed? Siis tulevad kne alla
mitmed variandid. Neist kige lihtsam on ajurnnaku korraldamine. Igaks saab vlja tulla oma
ideega ja teised saavad seda edasi arendada. Phimte on selles, et kriitikat ei tohi teha, kuna see
muudab inimesed hbelikuks, vihaseks ja kinniseks. Oluline on ka, et moodustataks rhmad, mis
pole suuremad kui 8 pilast. Suuremates gruppides jvad tagasihoidlikumad liikmed
tahaplaanile ja t ei ole efektiivne. Tavaliselt juhib ajurnnakut ks inimene. Ta vib ksida
lisaksimusi, kui arutelu kipub soiku jma ja peatab vimaliku kriitika (Lillemets, 2007).
Hea idee leidmiseks vib alustada ka probleemide analsimisest. Kindlasti on igaks

igapevaelus
kokku
puutunud
mne
lihtsa
vi
keerulisema
probleemiga.
Sellistele
kitsaskohtadele lahenduse pakkumine ongi vimalus leida uudseid ideid. Nii ideede kui
probleemide osas pakub inspiratsiooni innovatsiooniaasta puhul avatud internetileheklg
aadressil http://www.in.ee.
2.1. Ettevtluse alustamine: kuhu prduda?

Ettevtlusel on erinevaid vorme. Ettevtte ldnimetus sltub ettevtte suurusest ja ettevtluse
alustamiseks vajalikust algkapitalist. Eestis on kige levinumad ettevtlusvormid osahing (O)
ja aktsiaselts (AS). Kige lihtsam ja odavam on aga ettevtlusega alustada fsilisest isikust
ettevtjana (FIE), mis on oma olemuselt he-mehe-firma. Eraldi nhtuseks on pilasfirmad, mille
loojad on lbinud Junior Achievementi majandusppeprogrammi. Minifirmadeks nimetatakse phikoolipilaste
pilasfirmasid.
pilasfirma tegevuses osalemine vimaldab noortel ennast juba kooli ajal proovile panna, et aru
saada, kas ettevtjaks olemine viks neile sobida. Omandatud kogemused tulevad igal juhul
tturule suundudes kasuks.
pilasfirma asutajad ei pea olema tisealised, sest ametlikult

162

riregistrisse nende ettevtet ei kanta. Eesmrgiks on pakkuda vimalikult sarnast kogemust
reaalse ettevtte loomisele. pilasfirma programm on les ehitatud vikefirma tegutsemise
phimtetest lhtuvalt. pilased loovad oma firma, valivad toote, jagavad ametid ja
tlesanded. Firma alustamisel koostatakse riplaan, mida tegevuse kigus jrgitakse. pilased
toodavad ja mvad oma tooteid vi osutavad teenuseid he ppeaasta vltel. Programmi kigus
omandatakse firma juhtimise ja meeskonnat oskusi. Firma ttajad teenivad palka tootjate,
mjate vi juhtidena. Kogu tegevuse vltel peetakse finantsarvestust ja firma tegevuse
lpetamisel koostatakse aastaaruanne. pilasfirmade liikmed saavad osaleda koolitustel,
laatadel, konverentsidel ja muudel ritustel nii Eestis kui ka vlismaal. Sarnane pilasfirma
programm on levinud nii Euroopas kui ka Ameerikas. Igal aastal selgitatakse vlja Eesti parim
pilasfirma, mis esindab Eestit Euroopa pilasfirmade vistlusel.
pilasfirma
registreerimiseks
asutamiskoosoleku
protokoll,
tuleb
esitada
pilasfirma
JA
phikiri
Arengufondi
ning
toote
avaldus,
pilasfirma
lhikirjeldus.
Sobivate
dokumentide olemasolu korral registreeritakse pilasfirma JA Arengufondis (Kontakt: J. Kleri

24, 10150 Tallinn, internetiaadress http://www.ja.ee, e-mail junior@ja.ee, telefon 6210998).
pilasfirma tohib tegutseda ksnes JAA koolituse lbinud ja petamise iguse omandanud
petaja vi konsultandi juhendamisel, kes vastutab firma tegevuse eest. Minimaalne pilasfirma
liikmete arv on kolm. pilasfirmasse vivad kuuluda ainult pilased.
2.2. Heade ideede patenteerimine

Mida teha, kui tundub, et on tuldud liigagi heale ideele? Oleks ju tore, kui idee autor oma
nutikusest ka kasu saaks, mitte ainult vrad ettevtjad vi paremal juhul lihtsalt kogu rahvas.
Hea idee vajab kaitset ehk patenti. Eestis annab patentide kohta kige tpsemat infot Eesti
Patendiamet (http://www.epa.ee). Intellektuaalse omandi objektid (kunsti- ja kirjandusteosed,
kaubamrgid, leiutised jms) vajavad spetsiifilist iguskaitset.
Teoseid, mis ei ole tstuslikult toodetavad, kaitstakse autoriiguse seaduse alusel, sellega
tegeleb Eesti Autorite hing. Erinevalt autoriigusega kaasnevatest igustest ei teki igused
tstusomandile automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb lbida patendiametis rida
protseduure.
Olulisemad tstusomandi liigid on jrgmised:

163

1. Kaubamrk on this, mida mrgates peab tarbija aru saama, et toodet pakub mingi kindel
ettevtja.
2. Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda
kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uudne, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks
enesestmistetavast tehnikatasemest ja on tstuslikult kasutatav. Leiutisteks ei loeta avastusi,
korralduslikke- ja riideid, mida ei saa patenteerida.
3. Tstusdisainilahendus on toote tasapinnaline vi ruumiline vliskujundus, mille
moodustavad ksikult vi kombinatsioonis vorm, konfiguratsioon, ornament, vrvilahendus,
faktuur ja materjal.
Selleks, et patenti saada, tuleb esmalt tasuda riigiliv ja teavitada patendiametit. Oluline on alati
sealjuures kaaluda patenteerimise plusse ja miinuseid nii niteks vib mingi idee Eestis
patenteerimine olla hea mte, aga rahvusvahelise patendi kaitse on juba hoopis keerukam ja
kallim. Patendi omanikul on igus patendist loobuda, seda pantida, anda oma igused tielikult
vi osaliselt le. Leiutisel vib olla ka mitu autorit, sel juhul on tegemist hisautorlusega. Pole
harvad ka juhud, kui sama leiutise on eri aegadel loonud eri isikud ksteisest tiesti sltumatult.
Kuna leiutise tegeliku loomise hetke on raske tuvastada, on lemaailmselt valdava tunnustuse
leidnud nn patenditaotluse esmase esitamise (first to file) printsiip. Selle printsiibi kohaselt
loetakse tegelikuks leiutise autoriks isik, kes on autorina mrgitud esimesena patendiametisse
esitatud patenditaotluses vi kasuliku mudeli registreerimise taotluses. Kui taotlust ei ole
esitatud, ei ole keegi igustatud oma autorsust vitma. Seega ei teki patenti taotlemata kellelgi
leiutise suhtes mingeid seadusega kaitstavaid moraalseid ega varalisi igusi. Patendiosakonna
eksperdid annavad taotlejatele patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse koostamise kohta
tasuta konsultatsioone. igusabi saamiseks patenditaotluse ja teiste tstusomandi objektide
registreerimistaotluste koostamisel vib igaks prduda Eesti patendivolinike poole.
164
3. Leiutajate konkurss innovaatilisuse toetajana

pilasleiutajate riikliku konkursi eesmrk on vrtustada teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni pilaskonnas, stimuleerida pilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust vljapaistvaid tulemusi saavutanud pilastele ja
pilaskollektiividele, nende juhendajatele, petajatele ning koolidele.
Noorte leiutajate konkurss sai alguse Haridus- ja Teadusministeeriumi iga-aastasest

joonistusvistlusest, mille teemaks oli leiutamine esmakordselt 2007. aastal. Koosts Disaini
Innovatsioonikeskuse, SA Archimedese ja AHHAA teaduskeskusega korraldati pilastele
leiutamiskonkurss Muuda koolielu paremaks!, kuhu laekus le 700 t. pilaskonkursil pakuti
vlja mitmeid ideid, mis aitaksid lahendada nii raske koolikoti kui mahaununevate
koolipikutega seonduvaid probleeme. Kuna vistlus osutus niivrd populaarseks, otsustati see
SA Archimedese ettepanekul muuta iga-aastaseks heaks traditsiooniks. 2008. aasta konkursi
teemaks oli Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks. Ainukeseks tingimuseks oli, et leiutis, mis
konkursile esitati, pidi olema nii vike, et mahuks A4 formaadis paberilehele. 2009. aasta
konkursi teema oli Hoiame kokku!.
Konkurss toimub kolmes vanuserhmas algkool, phikool ja keskkool. Tavapraselt on
konkurss toimunud septembris ja oktoobris, auhinnasaajad kuulutatakse vlja detsembris.
Vrikas rii on igal aastal jaganud auhindu ligi 150 000 krooni ulatuses nii noortele
leiutajatele, nende juhendajatele kui parimatele koolidele. Auhindadeks on olnud slearvutid,
erinevad iPodid, raamatupoodide ja kaubanduskeskuste kinkekaardid ning hulganisti
leiutamisega seotud raamatuid ja ajakirju. he auhinnana jagatakse vlja ka kutsed
noorte leiutajate suvekooli, mille eesmrk on anda pilastele teadmisi tootearendusest, disainist
ja ettevtlusest ning innustada pilasleiutajaid oma ideedega edasi ttama. Suvekool pab
vastata ksimustele, miks inimesed leiutavad, kust saavad alguse uued tooted ja kuidas on
leiutamine seotud tootearenduse, disaini ja ettevtlusega. Lisaks antakse levaade loovast
mtlemisest, prototpide loomisest ja testimisest, uue toote turustamisest, patenteerimisest,
inseneri, disaineri ja ettevtja koostst. Autasud on ette nhtud ka preemiavriliste leiutiste
juhendajatele. Auhinnata ei j ka konkursil kige paremaid tulemusi nidanud kool. Lisainfot
leiab Sihtasutuse Arhcimedes kodulehelt.
165
3.1. pilaste leiutised

2007. aastal laekus konkursile palju leiutisi, mis keskendusid koolikoti raskuse probleemile.
Samuti jooksis paljudest tdest lbi pilaste mure koolivgivalla prast nii saabus konkursile
hulgaliselt tid, kus nt petajal on tunnis abiks marakratte korrale kutsuv robot. Leiutati rkivad
ranitsad, mis annavad teada, kui vajalik vihik pole igel ajal kotti pistetud. 2008. aastal saatsid
noored konkursile palju erinevaid leiutisi, mis aitaksid nende elu paremaks muuta. Suur hulk tid
pdis leida nupukaid lahendusi koolielus ettetulevatele probleemidele, nagu vigu parandavad
pliiatsid ja kohustusi meenutavad pevikud. Samuti pakkusid paljud pilased vlja leiutisi, mis
aitaksid argipeva mnusamaks muuta aiast kbisid kokku korjata vi kohvitassis suhkrut
segada. Eraldi vrivad mrkimist sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme vaagivad td,
niteks spetsiaalsed vihmavarjud ratastoolidele vi prgi kokku suruvad prgikastid. Konkurss
on olnud pilaste seas vga populaarne ja on heaks lhtekohaks pris oma ideede rakendamisele.
166
4. Praktilisi niteid ppemeetodidest, mis aitavad tsta huvi innovatsiooni ja

uuendamise vastu
4.1. Innovatsioon loodusainetes (matemaatika, bioloogia, geograafia, fsika, keemia)

Loodusainetes on innovatsioonist rkida pisut keerulisem kui niteks kunsti vi ksitoo tunnis,
kuid samas on lbi aegade kige suurema thtsusega olnud just tehnoloogiline innovatsioon, mis
eeldab head loodusainete tundmist. Seega on loodusainete valdkond ks kige olulisemaid
phialuseid innovatsiooni tekkeks. Ilma nende ppeaineteta ei oleks meil ei elektrit, autosid ega
arvuteid, milleta tnapeva lapsed oma elu enam ettegi ei kujuta. Pisut keerulisem, kuid siiski
vimalik on loodusainete tundidesse loomingulisuse sisse toomine. Nii niteks on Tartu likooli
Tehnoloogiainstituut korraldanud katse, kuidas toores muna krgelt alla toimetada, ilma et see
puruneks (Semevsky, 2009). Selline lihtne lesanne annab pilastele vimaluse loominguliselt
lheneda fsikalisele probleemile. Oluline on ka see, et lapsed saaksid ise aru, milliseid
fsikaseadusi rakendades nad lesande edukalt lahendasid. Matemaatikatunnis vib
loominguliselt lheneda erinevatele mtmiskatsetele. Nii vib anda lesandeks mitmesuguste
trajektooride lbimise vimalikult kiiresti, kasutades erinevaid siduvahendeid ning arvestades
seejuures maastiku omapra see on iseenesest logistiline lesanne, mis on ka priselus vgagi
tihti aktuaalne. Logistikafirmade kasumid sltuvad otseselt sellest, kui optimaalselt nad
suudavad kaupu erinevatest maailmanurkadest kohale toimetada. Samuti vib lesandeks olla
erinevate materjalihulkade paigutamine kige konoomsemalt. lal toodud nide Ikea
mblifirma edust phineb nende ideel paigutada mbel kuus korda viksemasse ruumi, kuna
see on eelnevalt lahti monteeritud.
ks vimalus, kuidas panna pilasi reaalainetes kaasa mtlema ja uusi vaatepunkte leidma, on
kasutada Euroopas vlja ttatud mngu nimega Decide ehk eesti keeles Otsusta. See mng
on tlgitud eesti keelde AHHAA keskuse poolt ja seda saab alla laadida aadressilt
http://www.playdecide.org. Ainus, mida mng eeldab, on printimisvimalus. Hetkel on eesti
keeles
kttesaadavad
mttemngud
jrgmistel
teemadel:
ksenotransplantatsioon,
nanotehnoloogia, tvirakud, geenitehnoloogia, neuroloogia ja HIV/aids. Lisandub kliima

soojenemise teema. Igas klassis lbi viidud arutelu tulemused vib les laadida eelmainitud
internetilehele ja vrrelda meie pilaste arvamusi teiste riikide pilaste seisukohtadega.
167

4.2. Innovatsioon ja kehaline kasvatus
Kehaline kasvatus tundub esmapilgul innovatsioonist sna kauge teemana, aga ei ole seda siiski.
Niteks vib tuua viimaste aastakmnete he edukama innovaatilise leiutise kepiknni. Seega
vib ka selles ppeaines anda pilastele lesande melda vlja mni harjutus, kasutades
vimalikult lihtsaid abivahendeid. Sealjuures tuleks hinnata mitut aspekti esiteks harjutuse
originaalsust, teiseks abivahendi keerukust ja kolmandaks seda, kuidas harjutus kehaliselt mjub.
Teine lesanne, mis eeldab juba rohkem kaasamtlemist, on ise vlja melda mni spordis
kasutatav abivahend vi parandada ning tiustada olemasolevat vahendit. Vahel on vga
vikesest muudatusest saanud suur revolutsioon terves maailmas. Nii niteks muutsid liibuvad
ujumiskostmid ujujate kiirust ja kver kepp jhoki mngimist. Niteid on palju, lihtsalt vahel
tundub, et enesestmistetavaid asju ei saagi muuta vi et tavalisena tunduvad lahendused on alati
olemas olnud.
4.3. Innovatsioon kunstiainetes (muusika- ja kunstipetus)
Nendes ppeainetes on originaalsetest uutest ideedest rkida vga lihtne, sest nendesse
ainetesse on loominguline lhenemine algusest peale sisse kirjutatutud. Iga pev luuakse uut
muusikat ja uut kunsti. Igaks vib proovida kirjutada laulu vi luua uue meloodia. Pisut
keerukam lesanne on vlja melda mni muusikariist vi uus vte muusikainstrumendi
kasutamiseks. Teemast kaugemale viivad juba tehnoloogilised leiutised, mis on olnud muusika
jaoks olulised murdepunktid alates erinevatest muusika salvestamise vimalustest ja lpetades
vimenduse jm aparatuuriga. Kllap on tnapeva laste jaoks mneti llatav seegi, et veel
kmmekond aastat tagasi ei olnud enesestmistetav, et igahel on mobiiltelefon, mis mngib
tema lemmikmuusikat. Seegi on olnud innovatsioon, et mobiiltelefonist on saanud
muusikakandja. pilastele vib anda lesandeks melda vlja mni igapevane asi, millele viks
lisada muusika ja mis seelbi palju toredamaks muutuks kindlasti leidub teisigi esemeid peale
ratus- ja uksekella, mida meloodia lisamine meeldivamaks muudaks.
Ka kunstipetuse tund pakub mitmekesiseid vimalusi innovatsiooni ksitlemiseks. Eriti viks

siinkohal jutuks tulla disainiinnovatsioon. Kige lihtsam on anda pilastele lesandeks ise mni
tavaline ese mber kujundada. Nii niteks on AHHAA Teaduskeskus pakkunud he nituse
raames vimalust disainida omanolisi kellade sihverplaate. See ttuba eeldas kll
kellamehhanismide kasutamist, kuid neid on tnapeval vimalik soetada suhteliselt vikese raha
168

eest. Variante on lputult kigil jb majapidamises le mingisugust kasutut materjali, millest
saab uusi esemeid valmistada. Uudsusele lisandub siin keskkonnasstlikkuse moment, kui
kasutada materjale, mis rndaksid muidu lihtsalt prgikasti. Nnda olid sna edukad niteks
Tartu Forseliuse Gmnaasiumi pilased, kelle firma ReDo valmistas vanadest kilekottidest
aksessuaare kekotte, mobiilikotte jmt (Lillemets, 2007). Ksitledes kaasaegset kunsti, vib
paluda pilastel vlja melda uusi kunstivorme on ju kunsti miste viimase saja aasta jooksul
niivrd laienenud, et ei leidu vist enam kedagi, kelle meelest thendaks kunst ainult pilti elutoa
seinal. Happeningi vi performancei korraldamine ei eelda ka perfektset joonistusoskust, nnda
saavad positiivset tagasisidet ka need pilased, kes muidu kelises tegevuses eriti andekad ei ole.
Kunstiainetes tuleks hinnata nii idee originaalsust, kasutatavust kui ka keerukust (kuid miks
mitte mnikord ka utoopilisust!). Praktikas kasutatavad lihtsad ja uuenduslikud ideed on aga alati
hea lhtepunkt ettevtlikkuse soodustamiseks.
4.4. Innovatsioon sotsiaalainetes (inimesepetus, hiskonnapetus, ajalugu, eesti keel,

kirjandus, vrkeeled)
Sotsiaalainete kontekstis on innovatsioonist rkida keerulisem, kuna selle valdkonna
innovatsiooni-alased saavutused ei ole nii kegakatsutavad nagu nt tehnoloogia omad. Nende
teadvustamine eeldab sageli mningast ajaloo ja hiskonna tundmist. Nii kuulub laltoodud
organisatsioonilise innovatsiooni nide just sotsiaalvaldkonda. Omamoodi sotsiaalseks
innovatsiooniks on ka erinevad suhtlusportaalid, nagu rate.ee ja Skype. Sotsiaalne innovatsioon
seisneb uute koostvormide ning individuaalsete ja globaalsete eesmrkide ja valikute
hendamise viiside loomises ja ellurakendamises. Organisatsiooni juhtimine, ttajaskond,
haridus ja kogemused, uute teadmiste omandamine ja rakendamine seletab videtavalt isegi 75%
ulatuses innovatsiooni edukust (Randmann, 2009).
Nendes ppeainetes sobivad praktiliseks lesandeks kige paremini erinevad rollimngud.

Nnda on nii ajaloo kui hiskonnapetuse tunnis (miks mitte ka inimesepetuses) heaks
ppelesandeks
teatava
hiskondliku
vi
organisatoorse
konflikti
lbimngimine
ja
lahendamine. Kui ajalootunnis ksitletakse mnda ajaloolist konfliktsituatsiooni vi hetkel

aktuaalset teemat (niteks Kprose vi Iisraeli konflikti), siis vib jaotada pilased erinevatesse
rhmadesse ja anda neile erinevad rollid. Grupisiseselt peaksid pilased kokku leppima, kes on
juht, mis on nende grupi eesmrk antud konflikti lahendamisel ja millised on punktid, millest ei
taganeta. Seejrel tuleb asuda lbirkimistesse teise (vi ka kolmanda ja neljanda) osapoolega,
169

et saavutada konflikti lahendus. Selline lesanne paneb lapsed mtlema, milliste valikute ees
ollakse reaalses elus riigijuhtimisel ja milliseid strateegiaid ldse kasutada saab. Kas vahel ongi
ehk kige igem haarata relvad? Inimesepetuse tunnis vib lesanne tuleneda ka reaalsest
koolielu situatsioonist niteks esindab ks pilaste rhm lapsevanemate huve, teine
pilasesindust, kolmas kooli juhtkonda, neljas maavalitsust ning probleemiks on eelarvekrped,
kus iga osapool tahaks kokku hoida erinevalt kuluartiklilt. Probleemi psitus sltub petaja
fantaasiast ja ei pea olema midagi keerulist. Innovatsioonist saab siinjuures rkida just pilaste
lbirkimisoskuste arendamise ja kaasamtlemise hindamise kontekstis. Eesmrk on nidata
pilastele, et igal pealtnha lihtsal probleemil on mitu tahku ja nende vahel valimine ei ole alati
lahendatav lihtsal ige-vale meetodil. Sobiva lahenduse saavutamine eeldab leidlikkust, millest
vib priseluski vga palju kasu olla.
Innovatsiooni ksitlemine keele ja kirjanduse tundides on taas pisut komplitseeritum teema, kuid
nende tundide eripra loob vimaluse kasutada pitavat keelt vi teksti vahendina
innovatsioonist knelemiseks. Nii vib tunnis ksitleda laltoodud innovatsiooni niteid ja
paluda pilastel esitada kirjat nende meelest kige huvitavamast vi paremast innovaatilisest
leiutisest. Samuti vib vrkeele tunnis mtiskleda snade thenduse le (nt laltoodud lugu
vileiva leiutamisest). Sarnaseid niteid on kindlasti palju, nt on ingliskeelne sna teddy-bear
seotud Theodore Roosevelti nimega, kes keeldus maha laskmast karu, mis oli talle just selleks
otstarbeks toodud. Tstus aga hakkas prast seda juhtumit massiliselt kaisukarusid tootma.
4.5. Innovatsioon tehnoloogiapetuses (ksit)

SA Teaduskeskus AHHAA on paar aastat pakkunud pilastele leiutajate ttuba, kus kandvaks
ideeks on pakkuda lastele pnevaid vahendeid. Ttoas vimaldatakse lastel kasutada teatud
hulka tiesti erinevaid materjale ja triistu (alates haamrist ja jootekolvist ning lpetades
kridega). Sltuvalt ettenhtud ajast on ttoa lbiviimiseks kaks vimalust: suunatud
tegevusega vi nn vabal teemal. Kui aega on vhe, antakse lastele eelnevalt lesanne, millele nad
olemasolevate materjalide ja triistade abil peavad lahenduse leidma. lesande vib pstitada
lhtuvalt materjalist, aga see vib olla ka midagi tiesti tavalist nt kui materjaliks on erinevad
rattad, papp ja traat, peavad pilased valmistama kaldteest kige kiiremini ja kige kaugemale
alla veereva siduki. Sealjuures on vimalik oma mudelit pidevalt parandada ja tiustada, tehes
nn testsite. Tunni lpus vaadatakse kigi sidukid le. Vistlusmoment lisab siinjuures
tegutsemis- ja mtlemisindu. Tdrukute puhul vib lesandeks olla niteks disainida mni
170

riideese vi aksessuaar, aga tingimuseks vib seada, et ese valmistatakse taaskaskutatavast ja
keskkonnasbralikust materjalist. lesandele vib seada erinevaid loomingulisi lisatingimusi (nt
ei tohi kasutatavad materjalid prineda kaugemalt kui 10 km pilase kodulinnast). Kui lesande
lahendamise aeg ei ole piiratud, mtlevad lapsed ka leiutise teema ise vlja. Huvitavamad
leiutised, mis nii on sndinud, on nt CD plaadist valmistatud unalikur ja led-lambipirni lliti.
Hinnata tuleks nii idee originaalsust, praktilisust kui ka teostust.
Kui kooli rahalised vimalused on piiratud, vib paluda pilastel ttoas kasutatava materjali
kodunt kaasa tuua (nt kikvimalikud kasutud pakendid on heaks algmaterjaliks) vi muud
moodi koguda (nt vanapaber).
Kokkuvttes vib elda, et uuendamise, leiutamise, loovuse, ettevtlikkuse ja innovatsiooni

teemad on lbivalt meie igapevaellu pimunud ja nende seostamine koolieluga ei ole vga
keeruline lesanne. Oluline on loovuse ja leidlikkuse toetamine ja selleks sobiva keskkonna
loomine, lejnu tuleb tenoliselt juba iseeenesest.
Kaio, H (2005). Miljonisadu Eesti kohal. Eesti Ekspress 03.11.2005.
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/F87A3A5618C2D212C22570AC00518508
Kuld, P (2008). Arengufond ja innovatsioon. Postimees 04.06.2009.
http://www.postimees.ee/040608/esileht/arvamus/334883.php
Lillemets, A. (2007). OKEI, Tartu rinuandla.
http://www.tartu.ee/arinouandla/File/OKEI%281%29.pdf
PRAXIS (2005) Kalvet, T., Kattel, R., Knarpuu, K., Vaarik, D., Rahnu, K., Ojamets, E.
Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid. Eeluuring riikliku innovatsiooniteadlikkuse
programmi sihtrhmade relevantsete vajaduste leidmiseks. PRAXISe Toimetised nr 24.
http://www.praxis.ee/data/Toimetised_24_20050.pdf
Randmann, L. (2009). Sotsiaalne innovatsioon. Kuidas luua toetavaid suhteid ja edukalt kasutada
olemasolevaid teadmisi. TT Humanitaarteaduskond, ettekanne.
http://www.ell.ee/failid/LVP2009/12_Liina_Randmann-19.02.09.ppt
Semevsky, T (2009). likooli tehnoloogiapevadel rgiti teadusest ilma mstikata. Universitas
171

Tartuensis, Oktoober 2009, nr 8.
http://www.ajakiri.ut.ee/?class=document&action=print&section=100551
172
Lbiv teema Vrtused ja klblus
Lbiv teema Vrtused ja

klblus
Lbiva teema Vrtused ja klblus ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist klbeliselt arenenud
inimeseks, kes tunneb hiskonnas ldtunnustatud vrtusi ja klblusphimtteid, jrgib neid koolis ja
vljaspool kooli, ei j kskikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma vimaluste
piires.
pilast suunatakse:
1) tunnustama vrtusi, klbelisi norme ja viisakusreegleid;
2) analsima sstemaatiliselt klbelisi norme ja vrtusi;
3) arutlema ldtunnustatud eetiliste printsiipide le ja neid omaks vtma;
4) juhinduma oma kitumises neist phimtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste kitumist nende
alusel;
5) osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja kitumisreeglite vljattamises ning
neid jrgima;
6) reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste kitumisphimtete le, kasutades klbeliste konfliktide
lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.
Lbiva teema Vrtused ja klblus ksitlemine I kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisel I kooliastmes on rhk iseenda tundmappimisel, heade kommete omandamisel
ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks iglust, ausust, hoolivust, sallivust,
inimvrikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja
rahvuslikkust. ppemeetoditest on esikohal t jutustustega, rollimngud, arutelud ja petaja selgitused,
mille vltel pitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jlgima ja reflekteerima.
Lbiva teema Vrtused ja klblus ksitlemine II kooliastmes.
Lbiva teema ksitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mtestatakse klbelisi norme ning
kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva ksitluse
kaudu taotletakse pilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike klbeliste normide taustal.
pilase mttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jttes pilasele vimaluse silitada oma arvamus.
ppemeetoditest on kesksel kohal lugude anals, aktiivppemeetodid, rhmat, konfliktsete juhtumite
arutelu ning rollimngud. ppevara kaudu tutvustatakse pilasele positiivseid klbelisi eeskujusid ja
ideaale. Igapevases koolielus pakutakse vimalusi rakendada omandatud teadmisi.
Lbiva teema Vrtused ja klblus ksitlemine III kooliastmes
Lbiva teema ksitlemine III kooliastmes toob selgemalt esile vrtushinnangute ja klbeliste normide
hiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mtme. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega
(ajaloos ning tnapeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes
ksimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates ppeainetes
ksitletu ning kogemuste phjal juhitakse pilasi arutlema vrtuste ja klbelisuse teemade le, vrdlema
erinevaid seisukohti ja phjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud
ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. Sobilik on teha uurimisprojekte, mis vimaldavad
ksitleda ksimusi sgavamalt ja mitmeklgsemalt.
Lbiva teema Vrtused ja klblus ksitlemine gmnaasiumis.
Lbiva teema ksitlemisel gmnaasiumis on kesksel kohal kriitilise mtlemise ja argumenteerimisoskuse
arendamine, asjakohase teabe kogumine ja ldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate
valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning vrtusssteemide, maailmapildi ja
maailmavaate ksimustega. Soovitavate kitumisviiside kujunemist thustab pilase osalus
demokraatlikes diskussioonides, kooli pilasomavalitsuse ts ja osalus muude sarnaste
organisatsioonide ts ning kaasatus koolielu korraldamisse.
173
Lbiv teema Vrtused ja klblus Vrtuskasvatuse mudelit otsimas
Vrtuskasvatuse mudelit otsimas

Olga Schihalejev
Tartu likooli eetikakeskuse teadur
Aive Pevkur
Tallinna Reaalkooli filosoofia petaja
------------------------------------------------------------Artikli kirjutamist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi
kaudu (Kultuuriteooria Tippkeskus)
1. Kas vrtuskasvatus kuulub ja sobib kooli?

Ajast ja maailmavaatest sltumata ei ole vimalik teostada vrtusvaba hariduse ideed. Bernard
Russell rhutab oma teoses On Education, et hariduse kontseptsioon sltub sellest, millised on
meie vrtused mida peame oma laste jaoks oluliseks. 20. sajandi kuuekmnendatel aastatel
seati vrtuste ja klbluse rhutamine hariduslikus kontekstis kahtluse alla. Selles peegeldus
vastuseis arusaamale, et petajatel ja haridusteadlastel on heselt mistatav monopol pilastele
edastatava teadmise le, mis on hea ja halb. Koolide ja kirikute lahususe printsiibi
rakendamisega ning hiskondliku moraalikonsensuse hgustumisega loobuti tihti hariduses ka
vrtuskasvatusest. Nii mnedki haridusteadlased hakkasid pooldama nn vrtusvaba haridust,
pidades vrtuste petamist sobimatuks ha pluraliseeruvat hiskonda ning postmodernismi
paradigmat arvesse vttes. Ainsaks meldavaks sihiks taolises arusaamas sai teadmiste ja
oskuste omandamine. Samuti ei sobinud n valmis ja muutumatute vrtuste edasiandmine uude
hariduskontseptsiooni, milles pilasel nhti aktiivset rolli ning kus hariduse eesmrgiks oli mitte
traditsiooni edasiandmine, vaid pigem valmistumine osalema homses (Freire, 1972).
Taoline vrtusvaba lhenemine leidis aga teravat vastuseisu paljude petajate ja
lapsevanemate poolt, kes tdesid, et vrtusvaba haridus on vimatu ning selle dimensiooni
eiramine ei tekita mitte ainult tsiseid distsipliiniprobleeme, vaid prsib nii akadeemilist
vimekust kui ka identiteedi arengut. Kesolevaks ajaks on selle tdemuse jrelkajana
vrtuskasvatusele thelepanu pratud enamuses koolissteemides, sltumata sellest, et
lhtutakse
erinevatest moraalifilosoofilistest arusaamadest ning rakendatakse erinevaid
meetodeid. Eesti keeles on 2009. aastal ilmunud kaks antud temaatikale phendatud kogumikku:
174

Vrtused, iseloom ja kool: vrtuskasvatuse lugemik ja Vrtused ja vrtuskasvatus.
Valikud ja vimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Need raamatud annavad hea levaate
erinevatest vrtuskasvatuse vimalustest ja rakendustest nii Eestis kui mujal maailmas.
2. Miks peaks kool tegelema vrtustega?

Vrtuskasvatuse vajalikkust vib vaadelda nii indiviidi, kooli kui ka hiskonna positsioonilt.
Kuna iga inimene ehk indiviid kujundab oma arusaama haridusest ja hiskonnast, mis omakorda
peegeldub tagasi hiskonda, alustagem indiviidist.
Humanistlikust ja kristlikust inimesekontseptsioonist lhtudes on inimene subjekt, mitte objekt.

Vaevalt keegi tnasel peval tunnistab, et ta ei pea pilasi tisvrtuslikeks inimesteks. Ometi
saab praktikas tihti pilasest vahend ppekava llaste eesmrkide titmiseks. heklgselt
ainekeskne lhenemine vib olla phjuseks nii koolist vljalangemisele kui ka madalale huvile
loodusainete vastu, millele viitab 2008. aasta inimarengu aruanne. ksikute teadmiskildude
lisandumine ei aita tihti kaasa terviku mistmisele. Siiski, ka vrtuskasvatus ei ole teatud
nippide rappimine, vaid see ktkeb endas inimksitlust, mis ei luba pilast taandada (ka mitte
vrtus-) kasvatuse objektiks. Seega ei saa vrtuskasvatus olla pelgalt hea metoodika lahus
vastavast inimksitlusest, vaid pigem saab rkida hoiakutest lhtuvatest ja nendega
koosklalistest lhenemistest.
Arusaam pilasest kui autonoomsest ratsionaalsest indiviidist, kel on vime suhtestuda

pitavasse, olla motiveeritud ning huvituda ning kes vajab eneseusku ja edukogemust, nuab
omakorda ppimise ksitlust, milles pilasel on mtestav, reflektiivne ja aktiivne roll.
Moodne kasvatusmtlemine seab eesmrgiks inimese isesuse, tema endaks saamise, individuaalsuse,
et noor inimene saaks vimeliseks uut loovaks iseseisvaks tegevuseks ja suudaks vabadust kasutada
lesehitavas mttes. Inimene on mitmemtmeline olend ning kasvatus peaks hoolt kandma tema
mitmeklgse arengu (emotsionaalne, intellektuaalne, sotsiaalne, eetiline, esteetiline, kehaline jne) eest.
Inimvrika elu eeldus on kriitilise mtlemise vime, arenev suutlikkus otsida ttt vabana autoriteetidest,
mista mtteviiside, uskumuste, tegude, ideede aluseid, asetada ksitavaks eelarvamused.
(Kuurme, 2003)
Uues hariduse kontseptsioonis ei tohiks teadmine seista lahus indiviidist ja tema elukeskkonnast,
vaid seostuma arusaamisega iseendast. Eneseusku on raske saavutada, kui ppija pole teadlik
iseendast, enda vrtustest ja vrtuslikkusest, kui ta ei tea, mis alustel vi kuidas teha otsuseid
175

ja valikuid ning kui ta ei vastuta oma tegude eest. Koolis peaks seetttu olema pilasel vimalus
ja vajadus saada teadlikuks nii maailmast, hiskonnast kui ka enda vrtushinnangutest, kogeda
vastutust, olla kriitiline kehtivate vrtushinnangute osas ning praktiseerida demokraatlikke
otsustamismehhanisme.
2008. a. oktoobris-novembris Eesti petajate seas lbi viidud uuring nitas, et petajad peavad
kooli rolli pilaste vrtuste kujundamisel vga oluliseks (Lilles & Valk, 2009). petajad on
teema vastu huvi les nidanud, osaledes aktiivselt erinevatel vrtusalastel konverentsidel.
Koolmeistrid on rhutanud, et vrtuskasvatuse rolli ei saa nha kitsalt hiskonna liikmete
kasvatamisena, vaid see hlmab ka pilase eneseleidmist, nagu seda vljendas 2008. a
vrtuskasvatuse konverentsil ka reaalainete trhm (Paaver 2009, 409jj). Iga pedagoog ja iga
kool petab vrtusi lbi oma suhtumiste, hindamisviiside, hoiakute, suhtlemismallide,
interjri.
Vrtuste petamise vajalikkust vib vaadelda ka hiskonna seisukohast. hiskonna edukaks

toimimiseks on vajalik sidusus selle liikmete vahel ning hiselt jagatavad vrtused. Vrtused
kujunevad ajas ja on mjutatud ajalis-ruumilisest kontekstist, kus elavad inimesed, kes neid
vrtuseid hoiavad ja kannavad. Uue riikliku ppekava alusvrtuste osa sedastab:
Uue plvkonna sotsialiseerimise protsess rajaneb Eesti kultuuri traditsioonidele, Euroopa hisvrtustele
ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustele. Sellega tagab haridusssteem tulevaste plvkondade
panuse Eesti hiskonna sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult ja koloogiliselt jtkusuutlikku
arengusse.
Siit koorub selge viide hest kljest meie enda kultuurile, keelele, teadusele, loodusele ja
juurtele. Teisalt ei saa me thelepanuta jtta neid vrtuseid, mida nuab meilt Euroopa
kultuuriruumi, alates 2004.a ka Euroopa Liitu kuulumine.
Uues riiklikus ppekavas on vlja toodud kooli hariv ja kasvatav funktsioon. Vrtuste olulisust
on rhutatud juba alusvrtuste snastamisel, mis rajanevad meie phiseaduses, RO
inimiguste deklaratsioonis ja Euroopa Liidu alusdokumentides kirja pandud phimtetele. Need
on vrtused, mida tahetakse uuele plvkonnale edasi anda.
Alusvrtustena peetakse silmas ldinimlikke vrtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, iglus,
inimvrikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja hiskondlikke vrtusi (vabadus, demokraatia, austus
emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jtkusuutlikkus,
igusphisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline vrdiguslikkus).
176
Lisaks sellele, et hiskonnal on, mille le uhke olla ja mida noorele plvkonnale edasi anda, on
ka seda, mis vajab muutmist. Nii juhib Eesti inimarengu aruanne 2008 thelepanu asjaolule, et
Eesti tulevikku ohustab lisaks varajasele suremusele ja halbadele tervisenitajatele (HIVi
laialdane levik, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine) eelkige vrtustega seonduv:
Otsapidi jookseb rahva tervise probleem aga laiemasse vrtuste, elulaadi, inimsuhete, kasvatuse ja
kultuuri valdkonda. Inimarengu aruandes toodud faktid narkomaania, alkoholismi, koolivgivalla, noorte ja
vanema plvkonna vahelise kontakti vhesuse kohta osutavad noorte sotsialiseerimiskeskkonna (kuhu
kuuluvad pere, kool, koolivline vaba aja keskkond ja meedia) vimetusele vltida noore plvkonna
murettekitavalt
suure
seaduserikkujatena.
osa
Samas
sattumist
nitavad
hiskonna
remaadele
rahvusvahelised
ttutena,
haridusuuringud
ka
narkomaanidena,
seda,
et
praegune
haridusssteem tagab kll suurema osa noorte tubliduse aineppijatena, kuid ei loo piisavalt vimalusi
noorte isiksuse arenguks ja vrtuskasvatuseks. (Lauristin & Terk 2009, 153-154)
Sama raporti kohaselt on teisigi valukohti, nagu krge mrvade mr ning sellega kaasnev hirm
langeda ohvriks, koolivgivald, aga ka hiskonna erinevate (rahvus, iga, elukoht, emakeel)
gruppide vhene sidusus, madal elukvaliteet, individualistliku tarbijamentaliteedi valitsemine
ning osalusdemokraatia nrkus. Vrreldes teiste Euroopa maade noortega nitavad meie pilased
enam sallimatust maailma teisiti ngevate inimeste suhtes (Schihalejev, 2009). Mosust ehk
moraalsest surutisest (Funk, 2009) vljumiseks on vaja teha sama palju kui mitte enam teadlikke
pingutusi kui majanduslikust surutisest vljatulemiseks.
Vrtused ei ole staatilised, ajas muutumatud ning heks vrtuste muutumise hoovaks on kool.
Nagu vidab Kaur Parve:
Kool on pere krval esimene organisatsioon, mille toimimist inimene analsib ning millest saadud
kogemus mrab inimese hoiakuid ka aastaid prast kooli lpetamist. Kui kooli korraldamisel lhtutakse
jrjekindlalt arusaadavatest ja ldtunnustatud printsiipidest, kanduvad need printsiibid paarikmneaastase
nihkega mujale hiskonda.
Riik saab mjutada hiskondlikke protsesse ja vrtuseid lbi prioriteetide seadmise,

poliitikakujundamise ja valdkondade rahastamise. heks selliseks hoovaks on hariduspoliitika ja
vrtusarendusprogrammid. Haridus- ja Teadusministeerium algatas riikliku programmi Eesti
hiskonna vrtusarendus 2009-2013. Siin osutatakse hiskonna ja indiviidi jtkusuutlikkuse
ohtudele, kui vrtuskasvatusele piisavat thelepanu ei prata. Ehk just seetttu on uues
177

riiklikus ppekavas vrtus ja klblus vetud lbivaks teemaks ning taotletakse pilase
kujunemist klbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb hiskonnas ldtunnustatud vrtusi ja
klblusphimtteid, jrgib neid koolis ja vljaspool kooli, ei j kskikseks, kui neid eiratakse,
ning sekkub vajaduse korral oma vimaluste piires.
Alusvrtuste snastamine ning vrtuste ksitlemine lbiva teemana rhutab, et tegu pole he
lisakohustusega koolile, vaid keskse eesmrgiga, mis sisaldub kiges koolis toimuvas. Vrtused
ei vistle teadmiste ja oskustega ega ole nende teenistuses. Vrtused on teadmiste edastamise ja
saamisega kaasnev ning koosklaline eesmrk. Eluterve pikeskkond sisaldab pdlikkust ja
eneseusku, vastutuse ja vastastikuse austuse vrtustamist.
Vrtuskasvatus pole (olgu siis ttu vi vaimustav) lisakohustus koolile ja petajale, vaid lbiv
lesanne, mis avaldub kiges koolis toimuvas. See thendab, et petaja ei peta ainesisu ja
vrtusi, vaid ainesisus sisalduvaid vrtusi. Vrtused ei vistle oma olemasolu prast teadmiste
ja oskuste kui eesmrkidega ega ole ka pelgalt nende teenistuses, vaid on nendega koosklaline
eesmrk.
178
3. Vrtuskasvatuse eesmrgid
Vrtuskasvatuses on kaks phimttelist ksimust. Esimene on ksimus taotletavatest
vrtustest, teine puudutab vrtuste ellurakendamist ja praktiseerimist. Riiklik ppekava on
alusvrtused mratlenud lhtuvalt Eesti
Vabariigi phiseaduses, RO inimiguste
lddeklaratsioonis, lapse iguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides kirja

pandud phimtetest ja nendele sai viidatud eespool. Samuti on ppekavas vlja toodud
vrtushoiakute kujundamise osapooled:
Edukas vrtuskasvatus eeldab kogu koolipere, pilase ja perekonna vastastikust usaldust ning
koostd. Alusvrtuste kujundamise vtmeisik on petaja, kelle lesanne on pakkuda isiklikku eeskuju,
toetada pilaste loomuprast soovi enda identiteedis selgusele juda ning pakkuda sobiva
arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rhmades ja kogukondades ning kogu hiskonnas
aktsepteeritavate kitumisharjumuste vljaarenemiseks.
Samas on lbi ajaloo jnud ksimus, kuidas kasvatada klbelist
ja hiskonnas
ldaktsepteeritavaid vrtusi praktiseerivat inimest. Siin tuleb nha kitumise kujundamise ja

vrtuste mistmise kahte klge. Esiteks, kneldes moraalsest kitumisest, on see ksiti
intellektuaalne tegevus. pilased arendavad oskuseid probleemide ja teemade le arutleda.
Antud oskus hlmab endas kolme aspekti: a) oskus moraaliprobleeme kindlaks teha ja esitada
eetikaga seotud ksimusi; b) oskus arutleda moraaliprobleemide le (eetiliste teemade loogiline
ja kriitiline ksitlemine, selge ja arusaadav arutlus, eetiliste mistete, printsiipide ja teooriate
pdev kasutamine uute olukordade analsimisel); c) oskus selgitada isiklikke moraalipdlusi
(Siipi, 2006). Teisalt on eetika ja vrtuste le knelemise eesmrk arendada teatud kitumise
tahke, parandada iseloomu, luua paremaid inimesi.
Riiklikus ppekavas nhakse vrtuspdevust ldpdevusena ning selles vljendub suutlikkus

hinnata inimsuhteid ning tegevusi ldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja vrtustada
oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuriprandiga ja
kaasaegse kultuuri sndmustega, vrtustada loomingut ja kujundada ilumeelt.
179

Antud juhul nhakse vrtuspdevust eelkige intellektuaalse oskusega seotuna. Iseloomu
kujundamine leiab vljenduse sotsiaalse pdevuse mratlemises:
sotsiaalne pdevus suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning
toetada hiskonna demokraatlikku arengut; teada ning jrgida hiskonnas kehtivaid vrtusi ja norme
ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
Lbiv teema "Vrtused ja klblus" rhutab
hiskonnas ldtunnustatud vrtuseid ja
klblusphimtteid ning nende tundmist ja jrgimist nii koolis kui vljaspool kooli. See ei ole
passiivne phimtete aktsepteerimine. Loetletud vrtustesse tuleks suhtuda kriitikameelega,
oluline on oma tegevuse anals, oskus lahendada moraalikonflikte ning teha vastutustundlikke
valikuid. See on aktiivse kodaniku kujundamine, mis eeldab normide eiramisel vajaduse korral
oma vimaluste piires sekkumist. ppekava kohaselt on kooli eesmrgiks kujundada pilasi
loovateks, harmoonilisteks isiksusteks, kes suudavad ennast tisvrtuslikult teostada erinevates
rollides: perekonnas, tl, avalikus elus. // Phikooli peamine ppe- ja kasvatuslik siht on
tagada pilasele eakohased vimalused tunnetuslikuks, klbeliseks ja sotsiaalseks arenguks ning
tervikliku maailmapildi lesehitamiseks.
Seega, ngemus inimesest on holistlik, kus hte tahku ei mngita teise vastu: nii vaimset,
kognitiivset, fsilist, moraalset, sotsiaalset kui ka emotsionaalset arengut peetakse vrdselt
oluliseks.
180
4. Vrtuste ja hoiakute kujundamine

Mille phjalt saab teha otsuseid vrtuste le - selle le, mis on ige ja hea? htede inimeste ja
koolkondade jaoks vib olla aluseks jumalik seadus, teistele hiskonnas valitsev konsensus,
kolmandatele annab vastuse inimloomus. Ksimused heast ja halvast, sobivast ja sobimatust
phinevad vrtushinnangutel ning on seotud kontekstiga, kuhu need asetatakse. Moraalseid
imperatiive ei saa tuletada empiirilistest faktidest. Arusaam, mis rajaneb hiskondlikul
konsensusel, tervel mistusel vi jumalikul seadusel, on avatud individuaalseks mtestamiseks ja
otsustamiseks.
See
thendab,
vooruslike
tegude
nimekirjade
pheppimisest
vi
selgekspetamisest ei piisa. helt poolt on taolised nimekirjad alati poolikud, kuid teisalt on nad
ka kontekstivabad ja sellisena mitte eriti thusad. Vaid siis, kui vlised reeglid on inimese poolt
sisemiselt mtestatud ja seotud konkreetse olukorraga, juhivad need teadlikke otsuseid. Kui
vrtused ja klblus rajanevad ainult snakuulelikkusel, kui moraal taandub vaid kehtivate
reeglite rappimisele, siis on vrtuskasvatus paratamatult ksnes sotsialiseerumine
konformsusse (Wringe, 2007). Snakuulelikkusel ja konformsusel phinev moraal ei saa aga
rahuldada sgavalt inimlikku autonoomsuse vajadust ega toeta ka demokraatliku hiskonna
toimimist ning ei saa seetttu olla kooli eesmrgiks. Selleks, et vrtused ja klblus omandaksid
reaalse sisu ja thenduse, peaksid pilased olema kaasatud arutlustesse, millised vrtused ja
kitumisnormid on olulised ja kuidas neid igapevaelus mrgata, ra tunda ja vastavalt tegutseda.
Vrtuseid ei peaks ppima idee vi ideaalina, vaid enesekohaselt ja kriitiliselt mtestades.
Inimvrika elu eeldus on kriitilise mtlemise vime, arenev suutlikkus otsida ttt vabana autoriteetidest,
mista mtteviiside, uskumuste, tegude, ideede aluseid, asetada ksitavaks eelarvamused.
(Kuurme, 2003).
Taoline protsess eeldab, et pilastel on vimalus tegeleda enesevaatlusega ning juurelda selle
le, kuidas erinevad ssteemid, mille osaks nad on (pere, kool, sbrad, ringid, rahvus, religioon
jne) mjutavad nende endi vrtusssteeme, vrtuste mistmist ja arengut.
Vrtustamine on kolmedimensioonile protsess, millesse on kaasatud kognitiivne, afektiivne ja

tegevuslik mde. Teadmine sisaldab informatsiooni sellest, millised vrtused on kne all ning
kuidas need mjutavad meie kitumist, kultuuri, ajalugu. Kognitiivne tasand sisaldab ka
vrtuste mistmist ja mtestamist isiklikul tasandil. Afektiivne tasand hlmab vrtuste
kaalumist isiklikul tasandil ning nende sisemist heakskiitu. Sisemiselt vrtuslikuks peetavad
181

vrtused juhivad konkreetsetes situatsioonides valikuid ning motiveerivad tegutsema viisil, mis
on vrtustega koosklaline.
Kognitiivne:
enda ja teiste kitumise,
kontekstide ja kultuuri teadmine
ning mistmine
Afektiivne:
kogemuse refleksioon, omaksvtt,
hbi ja s, empaatia,
vastutustunne, julgus ja
motiveeritus
Tegevuslik:
otsustamine ja tegutsemine,
harjumuslikud kitumised
Joonis 1 Vrtustamise protsess
Vrtustamise protsessi juures on oluline meeles pidada, et vrtusi saab jagada ja nende le
arutleda, kuid neid ei saa peale suruda. Vrtusotsuse vtab vastu pilane ise.
182
5. Erinevad lhenemised vrtuskasvatusele

Vrtuskasvatuse erinevad mudelid lhtuvad arusaamadest, millel phineb otsustamine hea ja
halva le. 1990-ndatel USAs populaarse suuna, iseloomukasvatuse (character education),
filosoofilised juured peituvad Aristotelese vooruse-eetikas. Taolist lhenemist praktiseerivad
mingi kindlat maailmavaadet esindavad koolid, niteks kristlikud vi waldorfkoolid. Kuid
iseloomukasvatuse liikumine on tunduvalt laiem, hlmates rahvusvahelisi vrgustikke, millest
ehk tuntuim on Character Education Partnership kodulehega www.character.org ning mitmete
iseloomukasvatuse eestknelejatega (Kilpatrick 1992, Lickona 1991 ja 2009, Shumaker&Heckel,
2009). Iseloomukasvatus phineb heade harjumuste sisseharjutamisel (me oleme need, mida me
teeme). Tegu on kui jlg, mis kujundab iseloomu. See protsess algab juba varases lapseplves
kodust ja jtkub koolis ning hilisemas elus. Protsessis osalevad aktiivselt lhedased, petajad
ning ha enam ka inimene ise. Kuna kooliiga on intensiivne ppimise aeg, on sel perioodil nii
positiivsete kui negatiivsete harjumuste tekkimisel mrav roll. Iseloomukasvatuse aluseks on
uskumus, et on olemas teatud hulk universaalseid tuumvrtusi, mida tuleks pilastele petada.
Hid omadusi tuleb teadlikult kasvatada ja reeglid on allutatud iseloomu arendamisele.
Iseloomukasvatuse fookuses on tegutseja ning phiksimus kuidas saab keskkond, sealhulgas
ka suhtlemisviis, petamismeetodid ja hindamisviis toetada voorusliku inimese kujundamist.
Iseloomukasvatuse teaduslikkust rhutavas lhenemises keskendutakse iseloomu arengu
uuringutele ja iseloomu kujunemist soodustavatele teguritele (vt nt Berkowitz, 2009). Kool
iseloomu kujundajana rhutab kigis oma tegevustes kooli tuumvrtusi, seda nii rituaalides ja
traditsioonides kui tagasiside andmisel. Sellisena on iseloomukasvatus teatud mttes vastanduv
ratsionalistlikule klbluskasvatusele, mida peetakse relativistlikuks ja tihti ka lapse arengulisi
iserasusi mittearvestavaks.
Kanti deontoloogilises eetikas pole keskmes mitte inimene, vaid teod ning sellel phineb
ratsionalistlik klbluskasvatus. Tihti vastandudes iseloomukasvatusele, rhutatakse siin otsustaja
autonoomsust ja refleksiooni vajalikkust ning peamiseks meetodiks on arutlus. petajal puudub
vrtuste monopol, ta on pigem arutluse juhtija. Ratsionalistlikus vrtuskasvatuses on
eristatavad kaks suunda: vrtuste selitamine (values clarification) ja kognitiivne arenguline
moraalipetus. Esimene phineb arusaamal, et petaja roll pole mitte vrtusi pilastele
edastada, vaid julgustada neid oma vrtustes selgusele judma (nt Charaz, 2009 ja
Kirschenbaum, 2009), rhutades iseseisvat mtlemist, vrtuste isiklikku mdet ning seda, et
pole olemas absoluutseid vrtusi. Sellisena on ratsionalistlik vrtuskasvatus rhutatult
183

suunatud moraalse indoktrineerimise, reeglite pheppimise vi ka vrtuste sisendamise vastu.
Hariduse rolliks peetakse siin protsessi soodustamist, mille kaudu juab iga laps oma vrtuste
snastamise ja phjendamiseni. Kuigi selle taga oli soov olla vrtusksimustes neutraalne,
sdistatakse taolist lhenemist moraalse relativismi propageerimises ning vrtuste taandamises
emotsioonidele.
Teine suund, kognitiivne lhenemine, toetub Jean Piaget kognitiivse ja Lawrence Kohlbergi
moraalse arengu teooriatele. petajad julgustavad pilasi tegema teadlikke ja kaalutletud
vrtusphiseid otsuseid ning moraaliksimuste le arutlema, esitades elulhedasi vi
hpoteetilisi situatsioone ning esitades pilastele ksimusi, mis sunnivad neid mtlema
krgemates moraalse arutluse kategooriates (Kohlberg&Blatt, 1975; Gibbs, 2003; Lind, 2003).
Sedagi suunda on kritiseeritud relativismis ning eelkige selles, et selle rakendamine eeldab, et
pilastel on juba vljakujunenud vrtused. Samuti on kritiseeritud arutelu stiimuliks kasutatud
dilemmade elukaugust vastava earhma igapeva tegelikkusest.
Viimastel aastatel on ptud luua nn integreeriv mudel, mis sisaldab endas nii
iseloomukasvatuse kui ka ratsionalistliku kasvatuse elemente. Siin rhutatakse, et igasugune
vrtustamine on htaegu nii individuaalne kui ka sotsiaalne nhtus ning kumbagi dimensiooni
ei tohiks eirata kuigi vrtustajaks on lpuks indiviid, teeb ta oma valikud teatud sotsiaalses
reaalsuses. Integreerivas vrtuskasvatuses rhutatakse mistmisele rajaneva asjatundlikkuse
arendamist,
kasvatuse koostoimelisust ja inimloomuse koostle suunatust (Narvaez, 2009).
Praktilisi niteid sellest, kuidas rakendada vrtuskasvatust koolis, leiab Cooperi jt artiklist
(2009).
Vaadeldes konkreetseid meetodeid vrtuste ksitlemisel, vib vlja tuua neli lhenemist.
Esimest viks nimetada vastavusmeetodiks, kus eesmrgiks ei ole niivrd moraalinormide ja
vrtuste le reflekteerimine kuivrd nende tutvustamine ja teadvustamine. Tegemist on
normatiivse lhenemisega vrtusksimustele. Algklasside pilastele on tihti lihtsate reeglite
nagu ra sega tundi! vi Istu sirgelt! snastamine oluliselt mistetavamad kui phjalik
anals, miks tuleks arvestada kaaspilastega vi miks on ige kehahoiak keha harmoonilise
arengu seisukohalt oluline.
Rollimngud kui vrtuskasvatuse meetod ktkeb endas nii kognitiivse kui afektiivse tasandi
aktiviseerimist. Aluseks on mingi olukord, kus pilased saavad lbi mngida erinevaid olukordi
ja osapooli. Oluline on nii informatsiooni kogumine antud teema kohta (kognitiivne pool) kui
184

emotsionaalse seisukoha kujundamine (afektiivne pool). Milline on minu lahendus olukorrale?
Millised on teised lahendused? Milliseid ma enam hindan ja miks? Kaks vimalikku rollimngu
kirjeldust toob ra Olga Schihalejev oma artiklis Aktiivpe vrtuskasvatuses 1.
Kolmandat lhenemist vrtuskasvatuses viks tinglikult nimetada eetilise pdevuse meetodiks.

Vastavusmeetodis on vrtused ja normid ette antud ja need ei ole diskussiooni objekt. pilase
lesanne on ppida ldisi norme konkreetses olukorras rakendama. Rollimngumeetodi puhul on
probleemsituatsioon n- ette antud ja probleem ise tingib selle, millist lisateadmist olukorra
analsiks vaja on. Samas on elulistes situatsioonides sageli probleemiks ebaselge vi ebaige
probleemi mratlemine, mis viib konflikti lahendamise valedele radadele. Eetilise pdevuse
meetodi puhul on eesmrgiks arendada pilastes moraali- ja vrtusprobleemide ratundmise
oskust ja petada neid lahendama konflikte. Heaks ppematerjaliks on nii noorte elu puudutavad
mngufilmid, kirjandus kui elus endas ettetulevad olukorrad, kus konflikt ise, selle osapooled ja
phjused tuleb kigepealt les leida. Alles seejrel saab asuda olukorda analsima ja lahendusi
leidma.
Neljas meetod on vastavateemalises kirjanduses kige sagedamini seostatud Vana-Kreeka

mtleja Sokratese nimega. Sokraatiline (vi ka sltumatu moraalse otsustamise) meetod prdub
tagasi idee juurde, mille kohaselt on iged arusaamad inimestes endis olemas. petaja lesanne
on aidata pilasel need endas les leida. Juba Sokrates kasutas siin teadmiste saamisel snniabi
vrdlust ja juhendajat petajat vrdles mmaemandaga. Meetodi sisuks on vrtuste kui
ldmistete vljatoomine ja nendele thenduste vi definitsioonide andmine. Kitumuslikus
plaanis vaadeldakse saadud definitsioone kui argumente tegutsemiseks. Eesmrgiks on lbi
phjendamisoskuse teadliku ning teadvustatud arusaama tekkimine moraalimistetest ning oskus
vaadelda oma tegevust mistete sgavama thenduse taustal, vahendiks keel ja kne.
lalnimetatud
neli
meetodit
ei
saa
olla
rakendatud
hekaupa
ja
puhtal
kujul.
Vrtuskasvatusprotsess nuab nende pidevat kombineerimist ja kasutamist vastavalt

vajadustele. Nii vib olukord nuda gmnaasiumiski lihtsa normi pea thtaegadest kinni
kehtestamist,
ilma
et
eelnevalt
oleks
vajalik
igeaegsuse
miste
svaanals.
vt lhemalt
http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=687318/Aktiiv%F5pe+v%E4%E4rtuskasvatuses.+V%F5i
malusi+ja+n%E4iteid.pdf
185
6. Vrtuskasvatus erinevates ppeainetes

Eelnevalt ksitlesime, kuidas ja mis meetoditega viks vrtustest ppeprotsessis kneleda.
Edasi vaatleme, millistele vrtustele viks he vi teise aine puhul thelepanu prata.
Vrtuskasvatust peetakse tihti humanitaarainete, eelkige kirjanduse ja hiskonnapetuse
prusmaaks. Tepoolest, reaalsed ja fiktsionaalsed elulood annavad hid vimalusi
refleksiooniks nii enda kui ka hiskonnas kehtivate vrtuste ja valikute le.
Samas ei saa
nimetada htegi ainet, mis oleks vrtusvaba. Nii on kaunite kunstidega tegelemisel
(muusikapetus, kunstipetus) oluline roll harmoonilise inimese kujundamisel. Tervisekasvatus
ei toimu ainult kehalise kasvatuse tundides, vaid ka sobiva pikeskkonna loomisega. Fsilise
tervisega sama oluline on vaimne tervis, oskus elada harmoonias iseenda, teiste inimeste ja
elukeskkonnaga, seda kujundada, nautida ja hingele kosutust saada.
Muusika- ja kunstipetus on suureprased ained sallivuse petamiseks. Mned on keliselt

andekamad, teised muusikaliselt oskuslikumad. hest kljest vimaldab see osutada
erinevustele, teisalt tolereerida erinevusi. Sallivuse ppetunniks on ka erineva muusika
kuulamine ja vrdlemine. Muusika kui he gruppi kuuluvuse atribuudi kaudu vivad hisosa
leida rahvamuusika austaja ja rppar. Muusikapetusel vib olla oluline roll ldisema sotsiaalse
sidususe kujundamisel.
Kunsti- ja muusikapetus, aga ka niteks kodundus on ained, mis vimaldavad ksitleda selliseid
kitumisnorme, mida tavapraselt etiketi alla liigitatakse. Kuidas kituda kunstimuuseumis,
kontserdil vi pidulikul htusgil, on samavrra vrtuskasvatuse osad kui hoolivus vi iglus.
Siin vljendub otseselt lugupidamine teiste vastu.
Kodundus ja ksit on ained, mis enim genereerivad soolisi stereotpe. Samas on ju metallivi moekunstnikeks nii mehi kui naisi. Need ppeained vimaldavad loovuse ja individuaalsuse
vljakujunemist, mjutavad mbritseva keskkonna loomist, ilu ja esteetilisi tekspidamisi.
Tasakaaluks enamikule ainetele on siin vrtuslik keline oskus ja osavus.
Kunstide valdkonnal on potentsiaali emotsionaalse, intuitiivse ja loova mtlemise arendajana,

samuti enesemistmise ja vljendamise ppimise
ning multikultuursuse hindamise ja
vrtustamise seisukohast. Kunst ja muusika on inimese sgavamate vrtuste ja tekspidamise
186

vljendamise vahend, mistttu ktkevad endas varasalve nii enesetunnetuslikuks kui ka eetiliseks
refleksiooniks.
Fsikat, keemiat ja eriti matemaatikat peetakse tihti kige vrtusvabamateks aineteks. Siiski,
vrtuste petamine ja ppimine toimub ka matemaatika tundides. Viimastel aastatel tuntumaiks
snavtjaks sel teemal on A.J. Bishop (2007, 2001). Matemaatika on sama palju inimlik ja
kultuuriline teadmine nagu iga teinegi, sest
annab hid vimalusi aususe, tpsuse,
ratsionaalsuse, efektiivsuse ja jrjekindluse arendamiseks. Matemaatika on aine, kus jrjepidevus

on tulemusega vga otseses seoses. Eelneva teadmise nrk tase ei vimalda jrgnevat mista.
lesannete lahenduste leidmise rm ja eduelamus on vrtused, mis on seotud lapse
intellektuaalse arenguga.
Loodusteaduslikes ainetes on asjakohane ksitleda teemakohaselt teaduse ja eetika suhteid ning

teadlase sotsiaalse vastutuse temaatikat, arutleda nende rolli ja eetiliste otsuste le. Bioloogia on
seotud nii koloogia kui meditsiiniga. Igasugune elu algus ja lpp on moraalselt laetud teemad,
kus saab nhtavaks isiklike vrtushinnangute vajalikkus ja mdapsmatus teaduses.
Matemaatika, fsika, keemia, bioloogia ja teiste ainete kui inimliku teaduse esiletoomine
tstaks nende pilaste motivatsiooni, kes tulevikus krgkooli pinguid vastava ainega ei seosta.
Fsika ja keemia seovad teaduse i katsete abil meie igapevase eluga. Keline osavus ja tpsus
on katse nnestumiseks sama olulised kui tarkus ja teadmised.
Kui reaalainete teemades ei pruugi vrtuseline sisu vga nhtav olla, siis teadlaste endi elulood
on nii eksistentsiaalsetest otsingutest kui vrtusi rhutavast hoiakust piisavalt rikkad ainese
ammutamiseks.
Vrtuskasvatuse alusvrtuste puhul sai rhutatud, et vrtused ei ole konstantsed ja oluline on

vrtuste mtestamine ning phjendamine. Kuna humanitaar- ja sotsiaalteadused on helt poolt
vrtustest laetud ning teisalt nuavad mtestamist ja phjendamist, on nende mju
vrtushoiakute kujunemisele vga suur. Nagu vrtustest knelemine, eeldab ka niteks ajaloost
knelemine kriitilist meelt ja mistmist, et ajalugu on lugu, mida saab mitmeti jutustada. Ainetes,
kus snadel, vljendusel, keelel on oluline roll, on ka vrtustel oluline roll. Keel on vahend
inimese enesemistmisel ning keel on oluline inimese sotsialiseerimisel ning hiskonna
toimimise kujundamisel.
187

Kokkuvtteks ksime, mida thendab, et vrtused on ppekava lbiv teema? See thendab seda,
et vrtuskasvatus toimub lbimeldult nii varjatud kui tegelikus ppekavas, et vrtustega
tegeletakse aineppes, ringides, projektide kaudu, milles osaletakse. See thendab sedagi, et
kooli ppekavas snastatud vrtusi peegeldab kooli smboolika, traditsioonid, kooli interjr,
suhtlemisviis, petamise, tagasidestamise ja hindamise meetodid. See thendab, et kool toimib
kogukonnana, mille otsustamisprotsessidesse on kaasatud kooli ttajad, lapsevanemad ja
pilased ning milles saab kogeda ja praktiseerida jagatud vrtusi, olgu nendeks niteks
hoolimine, vastutus, kaasav ja demokraatlik otsustamine, kuid ka seda, et pilasel on vimalus
reflekteerida oma vrtuste ja valikute le nii isiklikust kui ka sotsiaalsest mtmest lhtuvalt.
Vimalusi nii indiviidi kui hiskonda lesehitavaks vrtuskasvatuseks on mitmekesised.
Jrgnevates artiklites on kirjeldatud valdkondi ja kogemusi, kuidas praktiliselt vrtuskasvatust
ellu viia.
Berkowitz, M.W. (2009) Teadusphine iseloomukasvatus. Pder, M., Sutrop, M., Valk, P.
(koostajad) Vrtused, iseloom ja kool: vrtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele
Sihtasutus, lk. 193-213.
Bishop, A. (2001). Research into practice: what values do you teach when you teach
mathematics? Teaching Children Mathematics, 7(6), 346-349.
Bishop, A.J. (2007) Values in mathematics and science education. In: U.Gellert & E.Jablonka
(eds.) Mathematisation demathematisation: social, philosophical and educational
ramifications (pp.123-139) Rotterdam: Sense publishers.
Blatt, M. ; Kohlberg, L. (1975). The effect of classroom moral discussion upon children's level
of moral judgment. Journal of Moral Education, 4, 129-161.
Cooper, M.; Burman, E.; Ling, L.; Razdevsek-Pucko, C.; Stephenson, J. (2009) Praktilised
strateegiad vrtuskasvatuses. Pder, M., Sutrop, M., Valk, P. (koostajad) Vrtused,
iseloom ja kool: vrtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 254-286.
Freire, P. (1972) Pedagogy of the oppressed. London: Penguin.
Funk, K. Pangarv: kelle seifi murti sisse? Postimees, 12.11.2009
Gibbs, J.C. (2003) Moral development and reality : beyond the theories of Kohlberg and
Hoffman. Thousand Oaks [etc.] : Sage.
Kilpatrick, W. (1992) How Not to Teach Morality. J.H. Clarke (Ed.) Why Johnny Can't Tell
Right from Wrong and What We Can Do About It. NY: A Touchstone Book, pp. 78-95.
188

Kuurme, T. (2003) Kasvatusvrtused ja koolitegelikkus. petajate Leht, 28.03.2003
Lauristin, M. (toim) (2009) Eesti Inimarengu aruanne 2008. Tallinn: Eesti Koost Kogu. Eesti
ja Soome koolis. Eesti Keele Sihtasutus, lk. 409-414.
Lauristin, M.; Terk, E. (2009) Eesti inimarengust ja sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi
kontekstis. Lauristin, M (toim) Eesti inimarengu aruanne 2008. Tallinn: Eesti Koost
Kogu, lk 153-157.
Lickona, T. (1991) Education for Character. New York: Bantam.
Lickona, T. (2009) Tehke oma koolist iseloomu edendav kool. Pder, M., Sutrop, M., Valk, P.
(koostajad) Vrtused, iseloom ja kool: vrtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele
Sihtasutus, lk. 254-286.
Lilles, L.; Valk, P. (2009) Uuring "petajate vaated vrtuskasvatusele". Sutrop, M.; Valk, P.;
Velbaum, K. (koostajad) Vrtused ja vrtuskasvatus - valikud ja vimalused 21. sajandi Eesti
ja Soome koolis. Eesti Keele Sihtasutus, lk. 435-456.
Lind, G. (2003) Moral ist lehrbar : Handbuch zur Theorie und Praxis moralischer und
demokratischer Bildung. Mnchen : Oldenbourg.
Narvaez, D. (2009) Integreeriv eetiline kasvatus. Pder, M., Sutrop, M., Valk, P. (koostajad)
Vrtused, iseloom ja kool: vrtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, lk.
312-367.
Paaver, J. (2009) Reaalainete trhma kommenteeritud esitlus. Sutrop, M.; Valk, P.; Velbaum,
K. (koostajad) Vrtused ja vrtuskasvatus - valikud ja vimalused 21. sajandi Eesti ja
Soome koolis. Eesti Keele Sihtasutus, lk.409-419.
Riiklik programm Eesti hiskonna vrtusarendus 2009-2013
http://www.eetika.ee/arendus/riiklik_programm/riiklik_programm/
Parve, K. (2009) Tuumajaam Eestisse - kas jah vi ei? petajate Leht, 06.11.2009
Russell, B. (2004) On education. New Dehli : COSMO.
Schihalejev, O. (2009) Estonian Young People, Religion and Religious Diversity: Personal
Views and the Role of the School [Eesti noored, religioon ja religioosne mitmekesisus:
isiklikud suhtumised ja kooli roll], Doktorit, Tartu likooli usuteaduskond. Tartu:
Tartu likooli kirjastus.
Shumaker, D.M.; Heckel, R.V. (2009) Koolide roll iseloomu arendamises. Pder, M., Sutrop,
M., Valk, P. (koostajad) Vrtused, iseloom ja kool: vrtuskasvatuse lugemik. Tartu:
Eesti Keele Sihtasutus, lk. 214-254.
Siipi, H. (2006) Cultural Dependency in the Teaching of Ethics: the Case of Finland. Trames,
Vol 10, No 3.
Wringe, C. (2007) Moral Education: Beyond the Teaching of Right and Wrong. Berlin: Springer.
189
Lbiv teema Vrtused ja klblus Koostine tund kui vrtuskasvatuse meetod koolis
Koostine tund kui vrtuskasvatuse meetod koolis

Meedi Neeme
Rocca al Mare Kooli petajakoolituse projektijuht, enesearendamise kursuse petaja
htkki mrkame, kui targad me heskoos oleme.

M.J. Wheatley
Liiga sageli keskenduvad tunnid ja
professionaalne areng koolis ainult kahele
ppimisega seotud faktorile: mida lbi vetakse
ja kuidas seda materjali esitatakse.
P.Senge
1. Kool on vrtuskeskkond
Oluline on suurt thelepanu prata tunnikeskkonnale ja suhetele. Efektiivne ja vastastikku
rikastav on tund, kus petajad tekitavad pilastes kokkukuuluvustunde nii petajaga kui
omavahel. Teadmised ja ppimine
koosnevad nhtamatutest vrgustikest ja omavahelistest
suhetest, mille kigus inimene loob teadmisi endast kui mtte-, tunde ja suhtetargast inimesest.
Koost, partnerite toe tajumine, sisemine valmisolek teisi toetada ja endast ning teistest lugu
pidada on koostise tunni vrtuskeskkonda iseloomustavad mrksnad. Koost algab
kuulamisest ja vestlusest. Koosolemine ja koos arutamine loob vimaluse melda meie sees ja
meiega toimuva le. Kaaslaste kuulamine ja teadmine, et meidki kuulatakse, teeb meid inimlikult
lhedasemaks.
Eesti kool on hiskondlike arengute tulemusena judnud ratundmisele, et inimene ja inimlikud

vrtused vajavad fookusesse tstmist, arutamist ja kokku leppimist. Kooli osa vrtusarenduses
on lisuur: seal puutuvad kokku erinevad plvkonnad, erinevad isiksused ja vrtushoiakud,
pitakse ksteist kuulama, koos ttama, ksteisega arvestama ja endast ning ksteisest lugu
pidama. Kool on oma ts edukas, kui koolikogukond (lapsevanemad, pilased ja koolittajad)
on oma vrtuskasvatuses htne ja usaldab ksteist. Vrtustele rajatud kool vrtuskool 190
hoiab need esiplaanil ja kannab hoolt selle eest, et huvid vrtusi varjutama ei hakkaks. Kui
koolikogukond histes vrtustes kokku lepib, on need kogu kooliaja vltel thelepanu keskmes.
Kooli vrtuslepetest kinnipidamine on
ks olulisemaid kogukonna toimimise viise.
Vrtuskool toimib vrtustephiselt kiges, mida ette vtab. Kik petajat eesmrgid on
teadlikult seotud vrtustega, seega toimub lapse kige olulisem areng vrtusruumis. Kooli
vrtused peavad olema avalikult kirjeldatud ja kigile teada, et lapsevanemad saaksid teha
sobiva valiku.
Kodu ja kool on philised kasvatuskeskkonnad. Lapsed tulevad kooli oma kodu vrtusi kandes,
ent kool on siiski ainus koht, kus vrtuskasvatusega ssteemselt tegeldakse. Vrtused ongi see
lim, mis seob kik ppeained terviklikuks kultuuriruumiks.
191
2. Kokkulepped ja koost vrtuskasvatuse osana

Koolis saab pilane oma vrtusruumi kujundada, jlgides ja tunnetades selle tegelikku
toimimist. Kigi koolittajate heks suurimaks vljakutseks on tegutseda nii, et deklareeritud
vrtused ka reaalselt toimiksid. Kokkulepped vrtuste kohta nuavad reaalset pingutust, sest
mned koolile olulised vrtused vivad mnikord meie eneste vrtustega konfliktis olla.
Vrtuslepete slmimine ja vrtustest lhtumine igapevats loob kigile turvatunde, ent
samas ka kohustuse nende vrtuste eest seista. Kokkulepitud vrtused muutuvad
koolikogukonna iguseks.
Koostd tehes peame mrkama seda, et mned vrtusi mrkivate snade thendus on meie ja
meie pilaste jaoks mnikord erinev ning paljud misted ei oma pilaste teadvuses veel piisavat
sisu. Koostleppeid slmides tuleb alustada mistete ja snade selitamise ja histe vrtuste
kokkuleppimisega. Koostine tund toimib diskussioonina, kus kik osapooled peavad endasse
vaatama ja hisosa leidma. Muus osas tuleb petajal ja pilastel olla salliv ja avatud, ent
mnikord peab petaja kooli vrtusi silmas pidades ka piire kehtestama.
Vrtuskasvatuse
phisnum
koolis
on
see,
et
iga
inimene
on
alati
vrtuslik,
keskkonnakitumine on alati vrtuskitumine (koeetika) ja inimene on looduse lahutamatu osa

- seega laieneb roheline mtlemine ka sotsiaalsele keskkonnale.
Kooli olulisteks vrtuskasvatuse keskkondadeks on tund, vahetund, arenguvestlused,

koosolekud, kooli- ja klassiritused. Tunnis saavad petaja ja pilased aja ja vimaluse koos
luua selle tunni kultuuriruum,
ksteiselt ppida, koos tegutseda ja areneda. Iga tunni
vrtuslesanne on luua keskkond, kus pilane saab endast, oma vanematest ja petajast lugu
pidada, kus reaalselt toimivad kooli vrtused.
Iga tunni lesanne on lisaks akadeemiliste teadmiste omandamisele toimida nii, et pilased
pivad iseendaga ja oma eluga edukalt toime tulema. Need oskused saadakse koos meldes ja
koos tegutsedes koostd tehes. pilased ootavad tundi head ainetundjat ja eetilist suhtlejat,
kes oma pilastest hoolib. petaja peab lapsi petama iseseisvalt mtlema ja ppima ning
andma edasi neid oskusi, mida ta ise hsti valdab.
Koostine tund on vrtuskooli toimimise ks olulisemaid keskkondi. Koostd tehes saab iga
osaline areneda turvalises keskkonnas, tunda kaaslaste tuge ja ppida koosolemise kunsti.
192
Koostises tunnis avalduvad kik vrtuskasvatuse dimensioonid: kognitiivne, afektiivne ja
kitumuslik dimensioon. Siin avaldub paljude vrtuste koosmju: krged akadeemilised
teadmised, individuaalne lhenemine, lugupidav suhtlemine ja koost, terve eluhoiak, vaimsus,
koeetiline vaatenurk, austus, iglus, inimvrikus, tkus ja korraarmastus, informeeritud
valikute tegemine ja vastutusoskus, loovus, armastus emakeele ja isamaa vastu.
Koostist tundi iseloomustab tasakaalustatus, jagatud vastutus ja partnerlus, sest nii pilased kui
petaja on teadlikud ja aktiivsed ppimisprotsessi koosloojad. pilased ei tee petajaga
koostd, kui petaja ei tee pilastega koostd. pilased teevad koostd, kui saavad hsti
aru, mida neilt nutakse, millised on kokkulepped ja milline on eeldatav tulemus. pilased on
valmis vaeva ngema, kui nad tajuvad, et petaja on innustav ja heatahtlik ning pingutab tunni
nnestumise nimel. Koost tekkimiseks saab petaja luua usaldusliku hkkonna ja vhendada
otsustavalt oma kneaega.
193
3. Koost lhtealus - positiivse enesehinnangu toetamine

Koolikogemused nitavad, et tunni nnestumiseks tuleb petajal olla avatud suhtleja, anda
hinnanguvaba tagasisidet nii, et see ei kahjusta pilaste enesehinnangut, vaid aitab neil avada
oma andeid. Mida realistlikum on inimese enesepilt, seda adekvaatsem on enesehinnang. petaja
td kergendab teadmine, et pilase eitavad hoiakud tunnis vivad tuleneda tema hinnangust
iseendale ega ole seotud suhtumisega petajasse ja ppeainesse. pilased vljendavad oma
negatiivseid tundeid neile turvalisena tunduvate petajate tundides. Teatud mttes on tegemist
positiivse tagasisidega petaja isiksusele.
Madala enesehinnanguga pilane tunneb ennast rumalana, abituna, soovimatuna, lbikukkujana.

Selline pilane ei usu oma vimetesse, kardab ebannestumist ja tal on raske koostd teha. Ta
tunneb, et ei oska end kokku vtta ja alahindab oma rolli tunni nnestumises. Tunnis mitte kaasa
ttav pilane on sageli nnetu ja tunneb ennast ksildasena. petaja saab aidata pilasel
iseendaga sbraks saada sellega, et seab pilase negatiivse enesepildi kahtluse alla.
Enda
aktsepteerimine ei thenda, et inimesele endas kik meeldib, vaid ta oskab endaga toime tulla ja
ennast mnikord ka huumoriga vtta. pilast saab toetada adekvaatse enesehinnanguga petaja,
kes pilastest lugu peab.
petajal on pilase arengu toetajana suured vimalused: ta saab abistada pilast mistlike
eesmrkide pstitamisel, edu ja ebaeduga toimetulemisel. Adekvaatse enesehinnanguga pilane
on koostvalmis, talle pakuvad huvi vljakutseid esitavad lesanded, ta aktsepteerib oma
partnerite, sh petaja erinevaid ideid ja tegutsemisviise. petaja, kes oma pilast usaldab ja
austab, suudab panna pilasi ennast letama.
Enesehinnangu toetamisel peab petaja meeles pidama, et pilastele meeldivad need petajad,
kellele nemad meeldivad seega tuleb vljendada oma siirast kiitust ja smpaatiat. Suhted on
alati vastastikused ja pilased vastavad samaga. Oleme inimestena erinevad, ent head koostd
tugevdame veelgi, kui nitame endas neid jooni, mis meil pilastega sarnased on.
194
4. Koostine tund on turvaline ja pilasekeskne

pilastel on tunnis turvaline, kui petaja on asjatundlik ning hoiab arusaadavat joont. Igal
inimesel on puudusi ja valdkondi, kus viksime paremini toimida. Kui petaja tajub koosts
pilastega oma puudusi vi vajakajmisi, tuleb seda pilastele elda. Koostises tunnis
kompenseerivad pilased heatahtlikult nii mnegi valdkonna, kus petaja ei toimi parimal moel.
Nii saab pilasi kaasata tunni juhtimisse ja aidata neil kogeda kaasvastutust. petajat ks
meeldivamaid hetki on vimalus tunda uhkust, kui pilased ennast letavad. Koost avatud ja
phenduvate pilastega on suur rm. Igal inimesel on vajadus endast lugu pidada ja midagi
saavutada ning selle phimtte silmaspidamine loob tugeva koost aluse. pilastele tagasisidet
andes saame toetada pilaste enesehinnangut ja vajadust ppida, areneda ja sellest rmu tunda.
Toetavat tagasisidet andes peab silmas pidama, et inimesed ldjuhul ei rmusta teenimatu
tunnustuse le.
Koost pilaste ja petaja vahel toetub mlema poole ldinimlikele vajadustele ning see teeb
koost loomulikuks ja meeldivaks. Meil kigil on vajadus midagi saavutada, olla autonoomne,
tunda end tugevana ja olla tunnustatud. Me naudime realistlikke vljakutseid, meile meeldib lbi
rkida, veenda ja nu anda. Suurim rm on see, kui suudame pilast kui isiksust toetada ja
selle tulemused avalduvad ppets.
Koostises tunnis toimivad hsti kik petamismeetodid, kui tund on selgelt eesmrgistatud ja
sellest pilastele teada antud. Koostise tunni oluliseks tunnuseks on kokkulepped eesmrkide,
pistiilide ja petamisstiilide osas. On otstarbekas jagada pilastele rolle, mis neid arendavad ja
paremal moel tunni nnestumisele kaasa aitavad. Rollidena saab pilastele soovitada olla mne
tunniosa vi rhmat juht, ajahoidja, tehniline ekspert, lesthendaja, spetsialist jne. Mida
enam on pilastel vimalik kaasa rkida ainetunni korraldamise osas, seda suuremat vastutust
nad nnestumise nimel vtavad.
Kooliaasta alguses, kui koos ppematerjalidega tutvutakse ja ainet sisse juhatatakse, on loomulik
knelda ainekavast ja arutleda kontrolltde graafiku le. Kui pilased teavad ajagraafikut,
saavad nad paremini oma ppimist korraldada. Tunnis, kus pilastel on vimalik ppet
korraldamises kaasa rkida, suhtuvad nad sellesse suurema vastutusega.
195
5. Vastupanuga toimetulek
leminekul petajakesksest tunnist koostisele tunnile ei toimu iga kord trgeteta. Mida
tugevam on vastupanu, seda selgemaks saab, et muutused oleksid pidanud juba varem toimuma.
Muutmine nuab petajalt suurt eneseletamist, ent meeldivad tulemused tasuvad nhtud vaeva
mitmekordselt.
Meil kigil on vljakujunenud rutiin, mis annab meile teatava turvatunde. Igasugune muutus
riivab kigi asjaosaliste turvatunnet. Muutustega tulevad paremini toime need pilased, kes oma
petajat usaldavad. Vastavalt pilaste isiksuslikele omadustele ja kultuuritaustale vib theldada
erinevaid vastupanuviise: sabotrid teevad kohe teatavaks, et neid see ei huvita ja nad ei taha
sellest isegi rkida; pilased-eksperdid teatavad teile, et nad teavad tiesti kindlasti, et see kik
on ks suur jama; klassi tpsusktid - analtikud otsivad petaja ja pakutava idee nrka kohta ja
tulistavad; vimuvitleja domineerija teatab kigile, kuidas asjad tegelikult on ja mida kik
teised sellest arvavad; thelepanuvajadusega pilane sekkub igal moel tunni kiku, kuigi sisulise
arutlusega see iga kord ei haaku jne. Tagasihoidlikuma enesehinnanguga pilane vtab endale
mnikord kllaltki agressiivse rolli ja pab iga hinna eest vaimukas olla. Osad pilased
jlgivad mngu krvalt, otsekui pealtvaatajad; kaasanoogutajad on kigega nus, kskik kui
vastakad seisukohad ka poleks. Sageli istub klassis selliseid pilasi, kes on tiesti vait ja ei tee
midagi.
Kige sellega pab petaja oma igapevats toime tulla. Koost saavutamiseks tuleb
kigepealt vastupanusid uurida ja meeles pidada, et vastupanu tekitavad hirmud oma toimetuleku
ja kttevidetud positsiooni vimaliku mberjagamise prast uutes tingimustes.
Vastupanude uurimise parimaks viisiks on vestelda, ksida ja kuulata. igeid ksimusi esitades
saame teada palju olulist, mida koost kujundamiseks ra kasutada. Alati on mistlik pilaste
vastupanude phjuste mistmiseks paluda, et pilane selgitaks, mida ta elda tahtis. Vastupanijat
on vaja kuulata ja kaasata teisi pilasi vestlusse, et vltida konfronteeruvaid dialooge. pilaste
kitumist tagasi peegeldades anname teada, et mrkame, kui mni pilane arvamust ei avalda,
aga tahame vga teada, mida ta asjast arvab. Vastasseisu tekkides on mistlik paluda pilastel
paarides arutada, mida nemad petaja asemel teeksid, paluda pilast hinnata oma vastumeelsust
skaalal 1 10 ja seda phjendada vi klassis pingerida moodustada, kus hes otsas on need, kes
on tiesti poolt ja teises need, kes tiesti vastu. Sellised tegevused annavad petajale vimaluse
196
vastupanust le saada. Vastupanuga tegelemisel tuleb mnikord endale meelde tuletada ka
jrgmist phimtet: kus arvad, et viga ned laita, ra kohe mine ja aita. Nii mnigi suhtehire vi
vastupanu lahustub sbraliku ja avatud koost kigus parimal moel ja sstab pilase
enesehinnangut.
Koostle aluse panemiseks tuleb mrgata, mida iga pilane tegi ja millised olid selle teo
tagajrjed. Kik hoiakud vljenduvad kitumises ja nii saame vrtuslikku teavet oma
kasvatust thustamiseks. Muutused mtlemises muudavad kitumist ja see annab meile
tagasisidet oma nnestumise vi arenguruumi kohta.
Igasuguse suhtlemise aluseks on vastastikune lugupidamine ja petaja saab oma kitumisega ette
nidata, kuidas see toimib. Suhete parandamiseks ja kootise tunnini judmiseks tuleb meeles
pidada, et etteheidete asemel saab tagasisidet anda ehk toimunut peegeldada oma silmade lbi:
ma kuulsin, mrkasin, tundsin, et...
Heatahtlikkus,
lubadustest kinnipidamine, heauskne suhtumine, imestamise oskus
ja
andeksandmine toetab parimal moel arengut ja intellektuaalset pingutust nudva kultuuriruumi

loomist tunnis.
197
6. Koostise tunni etapid

Koostises tunnis on ldise nnestumise saavutamiseks olulised 3 etappi: uurimine, tegutsemine
ja anals.
Esimene etapp uurimine.
Oluline on oma pilastelt uurida, mida nad seni on hsti teinud ja mis neil on nnestunud.
Mistlik on arutada selle le, mis pole hsti nnestunud ja mis on raske. Selline ainetundide
anals annab petajale vimaluse oma pilasi aidata ja nustada. petaja lesandeks on olla
thelepanelik, ksida igeid ksimusi ja jlgida oma pilasi tunnis ttamas. Hea on kaasata
uurimisse pilased ja paluda neil analsida oma pistiile. Isiklike pistiilide vaatlemine ja
nende krvutamine oma pitulemustega on nii mnigi kord mtlemapanev tegevus, millest vib
sndida soov midagi teistmoodi teha. pilastega koos on hea arutleda selliste ksimuste le:
Mida tahad saavutada? Millest sa aru saad, et oled eesmrgi saavutanud? Mis toimub tunnis
teisiti, kui sina teistmoodi kitud? Kas oma kitumise muutumine vrib pingutust? Kui palju
oleme koos valmis vaeva ngema?
Isiklikud eesmrgid peavad olema realistlikud ja nende saavutamine ei tohi sltuda teistest.
Koost nnestub, kui oleme avatud ja parimal moel arvestame igahe eesmrke.
Teises etapis tuleb tegutseda. ppet planeerimise kigus arvestab petaja lisaks ainealasele
tegevusele ka vrtuskasvatuse eesmrkidest tulenevate lesannetega. Lhtumine klassi
kultuuriruumist ja olemasolevast suhtevrgustikust aitab petajal mtestada jrgmisi ksimusi:
Mida selles klassis koost loomiseks/edendamiseks teha tuleb? Milline on minu autoriteet? Kui
palju tohin eksida? Kui palju tohib riskida, valides erinevaid meetodeid?
Mned meetodid sobivad petajale olemuslikult paremini. Uute petamisviiside rakendamine

eeldab kogemust ja oskust tundi orkestreerida. Suuremaid muudatusi oma tundi planeerides on
mistlik neid enne pilastega arutada. Koos on hea plaani pidada selle le, mida uut pilased
tunnirutiini ootavad, kuidas peaksime muutusi tehes koos tegutsema, millised vimalused meil
on ja kas oleme valmis proovima.
Klassis, kus algselt on koostlepped slmimata ja pilased pole tunniprotsessi aktiivselt

kaasatud, vib tekkida olukord, kus petaja tegutseb sellisel hapral piiril, kus tal puudub
usalduskrediit ja ta ei saa muutustega riskeerida. Ilma usalduseta ei saa ppida ega petada.
Alustada tuleb oma suhete korrastamisest, mille parim viis on pilaste arvamusi kuulata.
198
Arvamuste avaldamiseks peavad pilased tajuma, et tunnikeskkond on turvaline. petaja saab
pilastele nidata, et on vastuseid kuuldes heatahtlik, avatud ja peab sna. Kuulamine ei thenda
vastuvaidlemist ja eneseigustamist isegi siis, kui pilased head vimalust tunnetades liiga
hoogu satuvad. Selliseid vestlusi pidades tuleb petajal silitada enesekontroll ja mitte
vljendada oma solvumist ning teisi negatiivseid tundeid. Heatahtlik osutamine sellele, kuidas
oma arvamust kellegi tundeid riivamata avaldada, on ks suhtearendamise vtmeksimusi. Hea
on endale meelde tuletada, et kik ksimused on meldud ka petajale ja kik kitumisjuhised
kivad ka petaja kohta.
Koostise tunni kolmas etapp on anals.

Isikliku arengu vaatlemiseks on hea mitu korda ppeaasta jooksul aega vtta ja arutleda
jrgmistel teemadel: Kuidas sa eesmrgi poole liigud ehk kuidas sul lheb? Mida oled
tegutsemise kigus enda kohta ppinud? Kas oled saanud konstruktiivset tagasisidet? Millega
tulid ilma nu ksimata hsti toime? Mis lheb kige paremini? Mis nii hsti ei nnestu? Miks
sinu arvates sul see ei nnestu?
Koos arutamiseks ja oma ainetunni vaatlemiseks saab ksteiselt ksida jrgmist:

Milline on meie hetkeseis? Kas sul on tunnis parem olla? Kas muutuste tulemusena on
pitulemused paranenud? Kas oleme nd enesekindlamad? Mida viksime veel silmas pidada?
Tunni ja klassi hustiku analsiks vib kasutada ksitlemise tehnikaid, et juda konkreetse
jrelduseni. petaja saab asjakohastada pilase mtlemist tpsustavate ksimuste abil: Mida sa
tpselt tegid? Kuidas teised reageerisid? Kas mitte kunagi ei saa niiviisi teha? Kas alati juhtub
just nii?
petaja neb oma pilase oskusi ja potentsiaali sageli selgemalt kui pilane ise. Palju
sisendusjudu tuleb suunata sellele, et pilane julgeks proovida ja katsetada. Tegeleda tuleb
sageli esineva irratsionaalse mttega: ma ei saa/oska. Keskenduda tuleb snale mina: mina ei
oska ja mina ei saa. Minast hoitakse kinni kui oma identiteedist:
-
minul see kunagi ei nnestu
teised vivad seda suuta, aga mina...
see asi lheb mul alati kest ra
Sea oma pilase aga ja kunagi ja alati kahtluse alla.

Ma ei saa/oska on uskumus, mis kammitseb mtet ja hoiab inimest tagasi. Tegutsemine ja uue
kogemuse saamine sltub meie enesehinnangust, mis omakorda on tugevasti seotud vrtuste ja
199
uskumustega. Kui usume, et midagi oskame, on meil igus, ja kui usume, et ei oska, on meil
samuti igus. petaja saab eeskuju nidata, kuidas sellega leppida ja toime tulla. Ma ei oska
on suureprane tdemus - see on oma arenguruumi kirjeldamine!
Sellised misted nagu tegutsema ja katsetama eeldavad konkreetseid oskusi.
Kui pilane on kindel, et ta ei tule toime, siis on asjakohane ksida: aga mis siis juhtub, kui elu
sind vastupidises veenab?
Hakkama saamine
mrgib hinnangut mingile kitumisele/tegevusele. Hinnang tekitab
vastupanu ja khklusi. Millegi tegemine uut moodi thendab ka uut moodi kitumist. Kusagilt
oleme teada saanud, et tiskasvanu enam ei muutu. Vib-olla tekitab selline veendumus meis
teatud kindlusetunde: midagi on ometi paigas, olgu siis heas vi halvas. Samas teame, et
petajaamet on kike muud kui rahu ja leppimine. petajaamet on pidev ppimine uut moodi
vaatenurkade ngemine, uute toimetulekuviiside omandamine, uute eduelamuste saamine. Uusi
kitumisviise saab ppida ja aja jooksul end jlgida, sest meil on lppematu oskus ennast
llatada. Iga viksemgi uus teadmine ja muutus hirib mneks ajaks meie sisemist tasakaalu.
Samas ei saa lasta neil asjadel, mida me veel ei oska, varjutada neid, mida me oskame.
ksteisest arusaamise kontrollimiseks on hea vahepeatusi teha ja jrele uurida, kas me ikka
rgime hest asjast ja kas me saame htviisi aru. Vga oluline on enda ja oma t analsimisel
teha kokkuvtteid, et arutlusest jks selge pilt: Ah, et sa oled proovinud... hesnaga, sulle
selline ppimisviis sobib...
200
7. Kuulamise olulisus
Koost eelduseks on head suhted, mis phinevad eneseregulatsioonile ja eneseusaldusele
tugineval kuulamisoskusel. petaja peab lisaks headele esinejatele kindlasti tunnustama ka
pilasi, kes kuulata oskavad. Hea kuulaja tstab kaaslase enesevrtusetunnet, loob usaldussuhte,
on lugupidav ja heasoovlik.
Uue klassi ette astudes vajame igeks tegutsemiseks vajalikku teavet. Kui hoiame kokku
kuulamise pealt, asume puuduliku info phjal tegutsema ja otsuseid langetama, tekitades pilaste
hulgas vastupanu ja liigseid emotsioone. Mnikord vib petaja oma suhtumise pilastesse liiga
tugevasti siduda pilase edukusega tema aines. Inimliku suhte seisukohalt pole ppeaine
primaarne. petaja vimuses on petada inimlikku kontakti ja siirast suhtlemisrmu hoidma ka
siis, kui kik kokkupuuteaspektid seda ei soosi. Kooli eesmrk pole ainult ainetarkade, vaid
tundetarkade ja adekvaatse enesehinnanguga oma eluga hsti toime tulevate eetiliste inimeste
juhendamine. ppeainet on raske tulemuslikult petada, kui suhted on korrastamata.
pilaste suhtlemisoskusi jlgides vime mnikord mrgata, et vait olev laps ei kuula tegelikult
ldse, ta on ennast lihtsalt vlja llitanud. Mnikord peab laskma sellel seisundil olla. Paljud
pilased reguleerivad oma thelepanu teatud vljallitamiste kaudu. Jlgida tuleb, et need pausid
ei veniks lemra pikaks. petajat nuab suurt keskendumist ja thelepanu ning selleprast
tuleb ka endale mnikord andeks anda, kui avastame, et oleme kuulamise asemel oma mtetega
ametis. Thelepanelik peab aga olema siis, kui tabame, et ootame oma knekorda vaid selleks, et
juba valmis seisukohti formuleerida. Ettevaatlikkusele sunnib olukord, kus oleme kuulamise
asemel ametis inimese tehtu ja rgitu hindamisega ja meile on niigi kik selge, sest oleme oma
otsuse juba teinud. Kuulamine on edutu, kui oleme ise ebakindlad, sest kardame enda kohta
ebameeldivat tagasisidet saada.
Ebaeduka kuulamise tagajrjel kuuleme valikuliselt vaid seda, mida tahame kuulda. Vib tekkida
tunne, et teame, mida pilased mtlevad ja elda tahavad. Niiviisi kitudes tekibki olukord, kus
rgime ksteisest mda, saame valesti aru ja meie suhted pingestuvad. Koostises tunnis on
tunda ja teada, kui ksteist kuulatakse. petaja saab eeskujuks olles vljendada oma siirast huvi,
mrgata pilase tundeid, olla samal lainepikkusel ja olla vait. Kuulamine tekitab sellise ruumi,
kus rkija saab aru, mida ta tegelikult mtleb. Endast lhtuvad reaktsioonid vivad petamise
kigus olla igati asjakohased, ent mitte siis, kui peame oma koostpartnereid kuulama.
201
pilastega suhtlemisel tuleb arvestada, et neil puudub alati vimalus ja oskus samal tasemel
vastata. Mittekuulamine mjutab pilaste vrikust. Kuulamisoskuse puudumine toob
tunnikeskkonda suuri pingeid ja teeb kahju koostle.
Kuulamine vimaldab vabaneda pingetest ja negatiivsetest tunnetest. petaja siiras huvi toetab
parimal moel pilase enesehinnangut ja annab vimaluse pilasel endal oma probleemidele
lahendusi leida. pilaste soove ja vajadusi tundmata ei saa slmida kokkuleppeid ja teha
koostd. Kuulamine vimaldab:
-
mrgata seda, mis toimub ja mis ei toimu;
mrgata, mis toimib ja mis ei toimi;
ttada sellega, mis toimub ja toimib/ei toimu ja ei toimi;
tuua fookusesse, kuidas ja miks midagi toimib/ei toimi;
anda konstruktiivset tagasisidet, et petajal/pilasel oleks sellest abi;
tsta petaja/pilase eneseteadlikkust;
tsta pilaste/petaja enesevrtust;
panustada koostle petaja ja pilaste vahel;
Tundi koostle hlestades tuleb petajal enda suhtes olla vga thelepanelik ning oma snades
ja kehakeeles kooskla ilmutada. Kooskla tekkimisele aitab kaasa mistlik sobitumine oma
pilaste kehakeele, hletooni ja knelemise kiirusega. Samasuguse keele ja maneeride
kasutamisega tuleks pigem tagasihoidlik olla, sest meie eesmrk on pilastele optimaalse
arengukeskkonna loomisel saavutada hid koostsuhteid, mitte tekitada rollisegadust ja ennast
pilastele lhisbraks pakkuda. Liiga lhedased suhted tekitavad pigem suhtlemisrevust ega aita
pilastel seada ja tunnetada olulisi piire. Kokkulepitud piiride aktsepteerimine annab kigile
osapooltele turvatunde ja vabaduse toimida parimal moel. ksteisega sobitumine on pigem
alateadlik protsess, mis eeldab ja kasvatab partneritunnetust ja taktitunnet. Heatujuline ja
naljasoonega petaja suurendab pilaste enesekindlust ja loob sundimatu keskkonna.
202
8. petaja kui vrtuste ja hoiakute arengu toetaja

Koostine tund on suureprane vrtuskasvatuse keskkond, kus koost eesmrgiks on pilasele
parima ja petajale huvitava ning vljakutseid pakkuva diskursuse loomine. petaja on klassi
suhtekorralduse juht, sest omab suuremat analsi- ja ldistusoskust. Sellised oskused lubavad
petajal oma partneritele rohkem ruumi anda, neid rohkem usaldada. Koostises tunnis on
petaja nii moderaatori kui aineedastaja rollis. petaja on ppimise toetaja selle sna kige
laiemas mttes.
Koostises tunnis on petaja thelepanu pinge htlasemalt jaotatud ning tekib vimalus
tunni kulgemist krvalt jlgida ja oma kitumist mtestada. Avaneb vimalus vaadelda tundi
metatasandilt (vrtusruum, kultuurikeskkond, thgieen jne). Nii saab paremini hoiduda tunni
kestel oma hoiakute esitamisest ja jlgida tegevuste sagedust, kitumismustreid, kehakeelt. Hea
on melda toimuvale tunnile pilase vaatekohast, vtta ise kigist tunni tegevustest osa ja jlgida
meetodite sobivust antud teema ksitlemisel ja pilaste isiksusega arvestamisel. Koostises
tunnis on vimalus anda pilastele rohkem ruumi ja mrgata info liikumist tingimustes, kus
petaja ennast juhtrollist veidi taandab.
Kogemustega petaja on vabanenud paljudest illusioonidest ja irratsionaalsetest mtetest enda

suhtes, samas on ta teadlik nendest, mis tal veel alles on. pilase arengut toetades saab petaja
aidata oma pilastel toime tulla ka nende irratsionaalsete mtetega, mis tal endalgi aeg-ajalt
esinevad:
-
pilane/petaja peab kituma nii, et ta kaaslased teda armastaksid ja temast lugu peaksid;
pilane/petaja peab pidevalt testama oma kompetentsust, adekvaatsust ja andekust;
Kui tund ei lhe nii nagu vaja, on see kohutav ebannestumine;
Oma revuse ja depressiooniga pole vimalik toime tulla, sest elu ongi selline;
Eneseteadlikkus teeb veel revamaks ja murelikumaks parem on mitte teada;
pilane/petaja on pahatahtlik ega salli mind;
Kui mind kiidetakse, olen hea pilane/petaja;
Ma vastutan oma pilaste arengu eest;
Teised on ebakompetentsed;
Mina tean, mis on parim;
Kui ma selles asjas ebannestun, olen inimesena lbikukkunud;

203
-
Lppude lpuks - kes meist petaja on.
Koostine tund toetub ldinimlikele kokkulepitud vrtustele ja asetab pilase keskkonda, mida
kujundavad akadeemiline teadmine (know- how), rakendamisoskused (know-what) ja mtestatus
(know-why). Selles keskkonnas arenedes saab pilane aimu iseendast, oma tugevustest,
arenemispotentsiaalidest ja oma isiksuseomadustest (know-who). Selline tund pakub pnevust ja
avastamisrmu koostst ja koos kogemisest. Koostine tund on hea vimalus ennast eluks
ette valmistada ja osaleda mtestatud, vastastikku meeldivas keskkonnas.
Mtestamine
know-why
Enesetundmine ja
vrtushoiakute
teadvustamine
know-who
Teadmine
know-how
Kogemine
know-what
Joonis 1 Koostine pikeskkond
Koost ja ksteise toetamise tulemusena korrastub enesepilt ja endast mtlemine. Mtestatud ja

kokkulepitud vrtustel phinev koost annab petajale alust tasakaalukateks ratsionaalseteks
mteteks:
-
petaja olla on uhke ja h.
Ma ei loooda, vaid tean, et meil lheb hsti.
pilastel on endal palju muresid nad ei mtle sellele, kuidas minu elu kibedaks teha.
pilased teevad petaja elu kibedaks selleprast, et neil on palju muresid.
Ma saan olla mne pilase jaoks inimene, kes mrkab ja hoolib.
Tahan ppida ja veel paremaks petajaks saada.
Tundi minnes valmistun alati parimaks.
Keskendun olevikule - sellele, mis praegu toimub.
Olen hea petaja.

204
-
Luban endal vigu teha ja pin sellest.
Usun hea sna jusse.
Minu pilased hoiavad mind selleprast, et mina neid hoian.
Ma tahan, et mu pilastel lheks elus hsti.
Ma hoolin oma pilastest vga.
Lppude lpuks - kik on petajad.
205
9. ppimise vrtustamine
Kike, mida oskame, oleme millalgi kusagilt ppinud, seega - oleme pivimelised. Seda on
mnikord hea endale meelde tuletada. ppida saab jljendamise teel, kogemuse kaudu ja
teooriat rakendades ehk proovides ja katsetades. Tegelikult pime kogu aeg, sest meie mber
on pidevalt muutuv keskkond, mis hoiab meid liikumises. Muutumiste kaudu ppimine
eeldab rksust ja teadlik olemist. Me kik pime, ilma et keegi teine meid otseselt petaks.
Oma pivimet saab ergastada, kui:

-
teadlikult otsida ja mrgata, jagada oma kogemusi ja kuulata teiste omi olla aktiivne;
luua koostkeskkond, kus saab vaadelda ja tagasisidet anda olla peegeldaja;
ldistada nhtut olla teoreetik;
pda uut teadmist rakendada olla praktik.
Aktiivselt tegutseval petajal on mistlik pda oma kogemust mtestada. Peegeldajal on

otstarbekas pda aktiivsemalt tegutseda ja ise vastutust vtta. petaja-teoreetik peaks
pdma oma teadmisi julgemalt rakendada. Praktiku jaoks vib olulise ppimise kogemuse
anda oma tegevuse analsimine ja ldistamine.
Kiki neid tegevusi saab parimal moel ellu viia, kui suudame vimalikult paljudes
koolitundides
luua
koostkeskkondi.
Koostises
tunnis
rakenduvad
loomulikus
tkeskkonnas kik vrtuskasvatuse phimtted ja eesmrgid. Vrtuskooliks saab end

nimetada selline kool, kes seab oma toimimise olemuslikuks eesmrgiks inimese arengu.
Kool on ju loodud pilaste prast. Koolikogukonna pdlusi toetavad meie hisvrtused,
meie toimimist suunavad hised vajadused - me kik tahame endast ja teistest lugu pidada.
Koosmtlemine ja koostoimimine on parim viis oma kultuuri ja riiki edendada. Sellelt
hisaluselt lhtudes saame kokku leppida, kokku hoida ja ksteist toetada. Koostises tunnis
muutub selline olemisviis omaseks ja kujundab inimese vrtuskitumist. petaja kohtub iga
pev paljude pilastega ja teab, et igaks meist on eesti kultuurivrtus.
206
Bolles,
R.N.
(2000).
Mis
vrvi
on
sinu
langevari.
Ten
Speed
Press.
Covery, S. R., Merrill, A. R., Merrill, R.R. (2000). Esmathtis esikohale. Kirjastus Ilo.
Dijk, T.A. (2005). Ideoloogia multidistsiplinaarne ksitlus. Tartu likooli Kirjastus.
Dixon, P. (2003). Tulevikutarkus. Globaalsete muutuste kuus tahku. O Fontese Kirjastus.
Drucker, P. F. ( 2003). Juhtimise vljakutsed 21.sajandiks. Kirjastus Pegasus.
Goleman, D. (2000). Emotsionaalne intelligentsus. Vike Vanker.
Saarinen, E., Lonkka, K. (2002). Muutumised. O Fontese Kirjastus.
Senge, P. ppiv kool. (2009) AS Atlex
Sternberg, R.J. (2003). Praktiline intelligentsus argielus. Kirjastus Klim.
Wheatley, M. J. (2007). Prdudes ksteise poole. Kirjastus Hermes.
207
Lbiv teema Vrtused ja klblus Koolikultuur vrtuste ja hoiakute kujundajana
Koolikultuur vrtuste ja hoiakute kujundajana

Lemme Randma
Viimsi Kooli tugikeskuse juhataja
Kooli kui vrtusi arendava keskkonna puhul on aktuaalne ksimus, kuidas saada le vrtuste
deklaratiivsusest. Kooli kodulehekljel ja arengukavas on lihtne rhutada lapsekesksust,
demokraatlikke phivrtusi ja kaasamisele suunatud ideoloogiat, kuid lapse ja tema vanema
jaoks on mrava thtsusega see, mis toimub erinevate petajate tundides ja vahetundides,
kuidas suhtlevad petajad pilaste ja vanematega, kuidas kooli sisekorra reeglid lapse kitumist,
enesetunnet ja arengut mjutavad. Kooli argipeva pisidetailides, milles teadlikult vi
ebateadlikult kujundatavad vrtused tegelikult vljenduvad, on petajal ja eriti klassijuhatajal
mrav thtsus. petaja on koolis alati vrtuste vahendaja rollis.
Tartu likooli eetikakeskus on vrtuskasvatuse alastes mudelites vlja pakkunud, et tuleks

eristada kaht erinevat vrtuskasvatuse vljundit:
-
vrtuste selitamine (vrtuste le arutlemine, neist teadlikuks saamine);
taotletavate kitumisharjumuste kujundamine.
Sellest tulenevalt on ks petaja lesandeid leida aega ja vimalusi, et koos pilastega vrtuste
le arutleda. Teisalt on petaja oma kitumisharjumustega ka vrtuste kujundaja, lisaks on tema
roll mrgata nii enda, kolleegide kui pilaste kohatut kitumist, puudujkidest rkida ja leida
viise, kuidas soovitud kitumisharjumusi kujundada.
Lisaks eelpoolmainitule on T eetikakeskuse poolt juhitud tgrupp vlja ttanud koolide

vrtusarenduse alase tagasisidemudeli (vt http://www.eetikaveeb.ee), mida lbib idee, et
vrtusarendus on pidev protsess, millesse on kaasatud kogu koolikeskkond, erinevad sihtgrupid
(pilased erinevatel kooliastmetel ja erinevate kogukondadena, petajad, vanemad, kooli
ttajad ja kogukonna liikmed, kes kooli mjutavad). Selles tagasiside mudelis on eraldi vlja
toodud juhtimine. Ilma petajate ja juhtkonna vahelise avatud ja ausa kommunikatsioonita ei saa
tekkida sisulist, mittedeklaratiivset vrtusarendust. Kuid eeldagem siinkohal, et juhtkond on
valmis avatud, enesekriitilisel ja muudatusi aktsepteerival viisil looma koolikultuuri, mille heks
208

taotletavaks vrtuseks on nt hoolivus. Esmane ksimus on, kuidas hoolivust heselt mista.
Arengukavas kirjapandu ei tohiks jda ksnes ideoloogiaks, vrtuste kujundamine peaks
phinema petajate ja laste heskoos lbirgitud kokkulepetel.
Phiksimuse kuidas vltida deklaratiivsust? juurde tagasi prdudes ksitlen koolikultuuri
arenduspraktikat eesktt petaja toimimise tasandilt ning toon mitmeid praktilisi niteid.
Kesolevas artiklis pean silmas eesktt kitumisharjumuste kujundamist.
Ehk siis
alahindamata koosolekute, debattide ja kooli sisekorrareeglite le peetavate arutelude olulisust,

toon niteid selle kohta, kuidas petaja tasandil mrgata taotletavaid vrtusi (nt hoolivust)
toetavaid kitumisharjumusi. Pan nidata, kuidas teadlikult kujundada kitumisharjumusi, mis
toetavad edukat sotsiaalset suhtlemist.
209
1. Tervitamise rituaal on see vrtuskasvatuse osa?

Tervitamise rituaalid on iidsed ja enesestmistetavad, kuid sisaldavad ka paljusid erinevaid
snumeid. Nn vanas koolis kehtis reegel, et pilased pidid alati vanemaid inimesi, sh
petajaid, esimesena tervitama. Minu vanaema rkis oma koolimlestusi jutustades, et 20.
sajandi kahekmnendatel aastatel tuli Prnu ttarlastegmnaasiumis direktrissi tervitada
reveransiga ja nnda lbis kooli koridori direktori saabudes teline liikumislaine. Tnases koolis
ei pruugi tervitamine olla enam seotud autoriteedi tunnustamisega, pigem on tegu mrkamisega
nhtusega, mis on meie informatsiooniliselt lekllastunud pevades omaette vrtus ning
samas ka hoolivuse oluline praktiline komponent. Kuna petajad valmistuvad tundi minekuks,
tervitab erinevates koolides lapsi enamasti direktor vi mni juhtkonna liige. Mida koolijuht
hommikuti mrkab? Kas tere on lihtsalt automaatne? Vi on hommikune pilaste tervitamine
direktori jaoks tsine teabekogumise ja infottlemise vimalus?
On theldatud, et koolis, kus lapsi hommikul personaalselt vastu vetakse, esineb ka

koolivgivalda vhem. Miks see nii on? Silmside ja tervitamine annavad noorele tunde, et teda
on thele pandud, nnda luuakse oluline kontakt. Lisaks tekib teretulnud olemise tunne ja
vheneb (eriti suurtes koolides) anonmsus. Tervitamise rituaal vimaldab direktoril ka vrtusi
edasi anda, meeleolu luua, loomingulisust hutada vabariigi aastapeval vib pilasi tervitada
pidulikus likonnas ja akadeemiliselt, 1. aprillil maski kandes, kooli snnipeval komme vi
laste endakpsetatud vahvleid jagades.
210
2. Vahetund dungel vi pgatud psastega park?

Vahetunni iseloomustamine dungli metafooriga on phjendatud selles mttes, et just vahetund
on aeg, mil erinevad vrtused, isiksused, vajadused jms saavad prkuda ja grupeeruda, just sel
ajal tekivad konfliktid ja leitakse lahendusi seda kike sageli vormis, mida me pedagoogidena
taunime. Tuleb ette kiusamist, trjumist, fsilisi kokkuprkeid, sprussuhete loomist,
lahkuminekuid ja igapevaasjade ajamist. Pgatud psastega pargi kujund kirjeldab aga sellist
vahetundi, mis oli ldlevinud veel 1960-ndatel pilased kndisid ringiratast koridoris,
jooksmist ja mramist ei sallitud ning keegi poleks isegi tulnud selle peale, et melda
vahetunnist kui sotsialiseerumise jaoks oluliselt ajast. Kik vahetunnis toimuv oli n pgatud ja
piiratud, tieliku kontrolli all. Kas pole mitte pgatud park petaja jaoks mugavam? Kas
vahetunni kontekstis saab ldse rkida petaja kui kitumisharjumuste kujundaja rollist?
Viimsi koolis on iga pev ks juhtkonna liige ka pevakorrapidaja, petajad on korrapidajad

koridorides. Korrapidajana mda maja liikudes on vimalik suhelda nii petajate kui ka
pilastega. Hoolimata minevikuhngulisest nimest, on korrapidamisel tnapeval peamiselt
suhtlemise funktsioon. petajate nhtavalolek vahetundide ajal vimaldab ka informaalset ja n
tunnivlist suhtlemist. Siiski ei tohiks petaja suhelda semulikult (petaja roll ei muutu ka
vljaspool tundi), kuid ta saab olla eeskujuks niteks selles, kuidas grupivestlusega liituda,
kuidas demokraatlikult suhelda (mnikord tunniformaat seda suhtlusviisi ei toeta), kuidas
suhelda viisakalt. On oluline, et petajate ja pilaste vahel ei jookseks jika piiri, mis jagab
maailma kaheks eraldiseisvaks osaks. Oluline on petajate ja pilaste vaheline partnerlus.
Vahetund vib olla pilaste ja petajate vahelise suhtekliima indikaatoriks. Kui pilased
vahetundi petajatega suhtlemiseks heal meelel kasutavad, siis on see mrk sellest, et petaja kui
kasvataja roll ulatub ppeainest kaugemale. Ja veel vib heade suhete korral jreldada, et
pilastel pole kitumisharjumusi, mida nad tahaksid petajate eest varjata (kiusamine,
mahakirjutamine jmt). Kui pilased petajate seltskonda vahetunnis pelgavad ja vldivad, siis
tuleks tsiselt ksida, mis on sellise olukorra phjuseks. Mnele pilasele on petaja
juuresviibimine testi vajalik ka selleks, et ta suudaks ennast pidurdada ja oma kitumist
kontrollida.
211
3. Viisakuse olulisusest
Oluliseks diskussiooniteemaks on pilaste ebaviisakas, labane, bravuurne ja reegleid eirav
kitumine. Kirjanduse tunnis viks seda teemat ksitledes vaadelda aadlike kitumistavasid
romaanis Sda ja rahu vi analsida tnapeva noortele lhedasema Paolini Eragonifantastikasarja pikki arutelusid selle le, miks sadu aastaid elavate haldjate jaoks on viisakus
ellujmisviis. Ehk siis koolitunnis saab muuta viisakuse nhtavaks ja tajutavaks juba seelbi,
et suunata noored seda ldse mrkama ja teadvustama esialgu raamatutes, hiljem argielus.
Mis puutub aga viisakuse kui kitumisharjumuse kujundamisse, siis saab kriitiliseks ksimus,
kas tiskasvanute ootused pilaste suhtes on vastavuses sellega, kuidas tiskasvanud ise
kituvad. Kas petajatel endil on harjumus pilase isiklik ruum puutumata jtta? Kas petaja
jaoks on enesestmistetav mitte hlt tsta? Kas petaja jaoks on loomulik esitada minasnumeid ja edastada palveid mitte kske?
Mis eelnes sellele kui pilane petaja p...-e saatis? Kuidas olukord lahendada? Kahtlemata leidub
paljudes koolides pilasi, kelle jaoks on ebatsensuursed snad ainuvimalik viis emotsioonide
vljendamiseks. Tegu on oskamatusega oma sisemaailmaga toime tulla. Ehk viks lahendus
peituda selles, kui petaja solvumise asemel tlgiks: ma saan aru, et sa oled tdinud, hirmul,
vihane vms. Nnda saab petaja oma isiku kaitsmise asemel nidata, et ta vrtustab emotsioone
kui selliseid ja suudab olukorra lahendada tiskasvanu tasandilt.
212
4. Autonoomia vrtus vi probleem?

Viisakuse ksimus on sageli seotud valikuga, millist tasandit pilasega suhtlemiseks kasutame.
Kas ka petaja laskub vahel solvudes ja jonnides lapse rolli? Vi vtab ngutades ja
kamandades lapsevanema rolli? petajatena saame oma suhtlemistasandit valida ja kujundame
nii teist olulist phivrtust: autonoomiat. Informatsioonihiskonnas tuleb noortel hakata
varakult tegema keerulisi valikuid ja otsustusi. Paljukultuurilises ja kiiresti muutuvas
inimhiskonnas on ka normid pidevalt muutuvad. Seega, nii tlikas kui see ka kasvataja
seisukohast ei tundu, on vltimatu toetada pilase autonoomse otsustusvime kujunemist.
Rhutan, et eesmrk on risti vastupidine nn vabakasvatuse moondunud kontseptsioonile, kus
vanem vi kasvataja lihtsalt ei vaevu lapse valikutsesse sekkuma. Vastupidi, autonoomia
arendamine eeldab empaatiat, head kuulamisoskust, petaja enda selgeksmeldud ja phjendatud
vrtushinnanguid ning valikuid.
Autonoomia ja enesemramine on koolis traditsiooniliselt seotud kontrollimise ja karistamise

teemaga. Jutuks tulevad need ksimused niteks kooli kodukorda luues ja muutes. Kuidas
koostada selline kodukord, mida tepoolest tidetakse? Kuidas juhtida protsessi, et kik
mistaksid kodukorras kirjapandut heselt? Kuidas kontrollida erinevate reeglite titmist?
Kuidas karistada? Kas ldse peab kik ksikasjad kirja panema? Arvan, et kontrollimisega tuleb
piiri pidada, sest liigne kontrollimine vib soovitud eesmrgi asemel tekitada hoopis vastuseisu
ning vtab kontrollitavalt vastutuse. pilase vastutuse tunnistamine on aga ainus viis tunnustada
tema enesemramise igust ja autonoomiat. Sageli vib kiki pisiasju puudutavate reeglite
kirjapanemine nihutada tahaplaanile enesestmistetava kohustuse kituda igas olukorras
inimlikult. pilasele tuleks jtta vimalus jrgida omavahelisi suulisi kokkuleppeid, mis kahjuks
on meie hiskonnas jrjest harvemad. Samas tuleb rikkumist mrgates kindlasti reageerida ja
selgitada reegli thtsust ning phjusi, mille prast reegel loodud on.
6. klassi pilane lasi poole peva pealt koolist jalga. Jrgmisel peval kutsusin ta oma kabinetti juhtunust
knelema. Palusin tal rkida eilsest pevast. Ta ei tahtnud seda teha, saades aru, et probleemiks on
tema koolist lahkumine. Alustasime siiski hommikust ja judsime ksimustega ramineku hetkeni. Siiani
oli poiss minu ksimustele vastanud, siis aga vaikis ja hakkas nihelema. tlesin talle, et ma ngin, kuidas
ta lahkus ja olin pettunud. Kuid lisasin ka, et kllap oli tal raminekuks oma phjus ja et ma usaldan teda
tema valikus. Poiss ji vait ja tles prast pikka pausi, et ta lks ra lihtsalt ilma phjuseta ja tunneb
ennast praegu vga halvasti. Tnasin teda aususe ja usalduse eest. Selle peale poiss vabandas. Sellest
juhtumist on mni aasta mdas ja siiani pole see poiss rohkem phjuseta puudunud. Just see, et
austasin tema valikuid, tekitas temas hbitunde, mis pani teda hiljem oma kitumise eest suuremat
vastutust vtma.
213
5. Karistamine versus motiveerimine

Kui pilane tunnis kaasa ei tta, on ks levinud karistamisviise panna talle mitterahuldav hinne.
Paraku ei motiveeri aga negatiivne hinne pingutama. Selline karistus ei toimi, sest phjus, miks
pilane ei taha tunnis td teha, jb leidmata. Vib-olla karistas petaja pilast selle eest, et oli
ise lejukivad lesanded valinud?
Ka karistamine on sotsiaalse suhtlemisega seotud teema. Esmajrjekorras karistama rutates

nitame petajana oma abitust ja vtame karistatavalt stunde. Karistusi ei tohi krvale heita,
kuid ennekike tuleks kasutada lbirkimisi, tagajrgede selgitamist ja kokkuleppeid. Kui
ebameeldiv juhtum leiab aset esmakordselt, on oluline pilane ra kuulata, oma seisukohti
selgitada ja teada anda, mis jrgmisel analoogsel korral juhtub. Just selline lhenemine annab
pilasele vimaluse oma kitumise eest vastutada. Vga kiire karistamisega tekitame vaid
vastupanu. Samuti on oluline enne karistuse mramist aega vtta, et karistuse suurus ja ajaline
kestvus hsti lbi mtelda kas oleme valmis mratud karistuse eest ka vastutama ning selle
elluviimise tagama?
5.1. Mrkused koolikultuuri osa?

Mulle ei meeldi sna mrkused, kuna see kannab endas tugevat autoritaarset hngu. Kellel on
igus teha mrkusi? Kui vrtusarendust tsiselt vtta ning hoolivuse arendamist thtsustada,
peaks ju igaks, nii petaja kui pilane, pidevalt mbritsevat kriitiliselt jlgima ja mrkama seda,
kuidas tema kitumine kaaslasi mjutab. Pigem vikski kasutada vhem hinnangulist mistet
tagasiside. Meie eesmrgid on hoolivus ja mrkamine, kuid sageli paneme thele pigem
negatiivset vi vhemalt reageerime sellele rohkem. Selleks, et soovitud kitumist toetada, peab
tagasiside olema hinnanguvaba kirjeldav. Kindlasti tuleb kirjeldada ka seda, mida pilastelt
ootame: pilase kitumist saame kujundada, kui kirjeldame positiivset kitumist. Kui piirduda
keelamisega, ei pruugi pilased mista, mida nad valesti teevad. Hinnangut vljendavaid snu
mistetakse vga erinevalt ja seeprast tuleb need kindlasti lahti rkida.
214

Lahendasime 6. klassi noortega klassis suhete probleemi. Klassis oli palju tdrukuid ja vga vhe poisse.
Tdrukud domineerisid. ks poiss ritas minu thelepanu plvida vljakutsuvate kommentaaride ja lbe
kehakeelega. Igale tema kommentaarile reageerisin tema mtte mbersnastamisega ja tunnustasin
tema arvamust (mis oli kll paljus minu mbersnastuse tulemus, kuid algtuge oli tema mtteavaldustes
peidus olnud). Andsin tunnustavat tagasisidet, kui ta suutis teisi kuulata. 20 minuti mdudes oli klouni
rollis kinni olnud poisist saanud tunni lpuni arukas ja sirgjooneline noormees, kes ei hbenenud oma
arvamust normaalselt vlja elda.
ks enamlevinud mrkusi on: ra togi teisi! Sellise snastuse asemel viks ksida pilaselt, kas
talle meeldiks, kui teda togitakse, ning selgitada, et togimine kaaslase isiklikku ruumi
tungimine mjub erinevatele inimestele erinevalt: mnele see meeldib, kuid mne jaoks on
liiga isiklik.
Teine tavaprane nide: petaja teatab, et need, kes maha kirjutavad, saavad hindeks he. Sellise
jiga lahenduse asemel viks lheneda mitmetasandilisemalt: leppida kokku, missugused faktid
tuleb kindlasti phe ppida ja milliseid materjale tohib kasutada. Vib-olla oleks tulemuslikum
ksitleda spikri kirjutamisest saadavat kasu ja spikerdamise pshholoogilist poolt (nt fakt, et
spikri kasutamine katkestab mtlemisprotsessi ja nnda on vga raske prast spikerdamist jlle
iseseisvat mtlemist alustada).
Ilmselt on paljudele koolittajatele tuttav ka olukord, kus end ebatsensuurselt vljendanud

pilasele kratatakse: Ara ropenda! Selle asemel viks proovida elda: Mulle meeldib, kui sa
mulle tleksid, et sa oled vihane, tdinenud, et sa ei suuda vmt, sellisel juhul tunnen, et saan
sinuga kui partneriga suhelda. Vi : See riivab mind, kui sa rgid selliste snadega, see ei
sobi mulle.
215
6. Klassijuhataja kui vrtuste kujundaja argipev

Lisaks igapevasele ainepetaja tasandile on vga oluline klassijuhataja roll igapevaste
kitumisharjumuste kujundaja ja koolikultuuri vtmeisikuna. Klass on grupp, kus vga
intensiivselt toimub vrtuskommunikatsioon, kus teravalt ilmnevad vrtuste konfliktid (eriti
pilaste vahel) ning sotsiaalsete oskuste puudulikkus annab tunda situatsioonides, kuhu petajad
enam otseselt sekkuda ei saa. Ehk siis hea (vahe)tunnikultuuri eelduseks on hea
klassijuhatajat.
Milliseid rolle kannab klassijuhataja? Koolikultuuri seisukohalt vga paljusid ning need rollid
puudutavad otseselt pilasi kui ksikisikuid, klassi kui tervikut ja lapsevanemaidki.
Klassijuhataja on juht, vahendaja, diplomaat, suunaja, korraldaja ja palju muud. Probleemne on,
et klassijuhataja keerulise rolli titmiseks ei pakuta krgkoolis piisavat ettevalmistust.
Klassijuhataja saab klassikollektiivis toimuvaid protsesse paljuski juhtida. Klassijuhataja tund on

vga hea vimalus tegeleda klassisiseste suhetega, probleemide le arutlemise ja nende
lahendamisega. Erinevaid meetodeid kasutades saab prata otsest thelepanu vrtusselitusele.
Kui klassijuhataja juab oma klassiga koostni, lbides sltuvus-, konflikti- ja eraldumisfaasi,
siis on ka teistel petajatel selle klassiga lihtsam koostd saavutada. Kui klassis valitseb hea
hkkond, siis on palju lihtsam arutleda ka selle le, mis toimub hiskonnas, koolis, tturul,
analsida sotsiaalseid vrtusi. Klassis, mis ei vaevle sisepingete ja erinevate gruppide
vrtuskonfliktide kes, on tihti ka akadeemiline edasijudmine parem.
Klassijuhataja kui juhi rolli juurde kuulub ka suhtlemine ja suhestumine lapsevanematega. Ka

siin lbitakse heskoos kik grupi arengufaasid ja just klassijuhtaja on selle protsessi juht. See,
kuidas klassijuhataja oma klassi lapsevanematega esimest korda kohtub, mjutab omavahelist
suhtlemist, suhtlemist ainepetajatega ja ldist suhtumist kooli. On vga hea, kui lapsevanem
kaasatakse eesmrgistamisesse, aruteludesse ja otsustesse. Lapsevanemal peab olema vimalus
olla turvaliselt ra kuulatud. Selleks on eelkige vajalik luua soosiv keskkond. Thtis on niteks
ringis istumine, mis annab fsiliselt vimaluse partnerlussuhete loomiseks. On suur pluss, kui
he klassi lapsevanemad ksteist tunnevad, samas peab silima vimalus kaitsta laste ja nende
perede privaatsust. Ja kige selle juures puutub klassijuhataja kokku liidrirolli vga erinevalt
mistvate vanematega. On neid, kes eeldavad petajalt autoritaarsust ning distsipliini tagamist, ja
216

neid, kes nevad klassijuhatajat eesktt moderaatorina. Kavalal viisil on vimalik neid rolle ka
hendada:
III kooliastmes korraldasime kolleegidega t nnda, et kigi paralleelklasside lapsevanemate

koosolekud toimusid heskoos, 9. klassis kutsuti koosolekutele ka pilased. Tagasisidet ksides selgus,
et sellise tkorraldusega olid vga rahul nii vanemad kui noored. Vanemad tid vlja, et nnda leidsid
noori puudutavad ksimused lahenduse koosts noortega, samuti ei pidanud vanemad kodus aru
andma sellest, mis koosolekul toimus. Noored ei tundnud, et neid oleks taga rgitud, vaid ppisid ka
hilisemas elus vga vajalikku oskust koosolekul kituda. Minu joaks kandis selline hiskoosolek veel ka
vrtusi, millest oli eespool juttu vastutuse andmine ja vtmine. Lapsevanemate koosolekust sai
viisakuse ning koosolekukultuuri petamise ja ppimise vimalus.
Kindlasti on lioluline he kooliastme klassijuhatajate koost. Korraldades mitme klassi lastele

ja lapsevanematele hiseid ritusi, muutub tervikuks kogu lend. Niteks oleme juba kolm aastat
korraldanud perepeva, kus isad ja pojad mngivad korvpalli, emad ja ttred kokkavad ning
htul mngitakse ja tegutsetakse koos. Sellised traditsioonid, millest pered heskoos osa vtavad
(ja seda ka veel 9. klassis), on vrtuskasvatuse seisukohalt liolulised kipuvad ju noored just
murdeeas sageli vanematest kaugenema ning pere histegevustest eemale tmbuma.
6.1. Klassijuhataja kui suunaja

Klassijuhataja tidab vahendaja rolli ainepetaja ja pilase, ainepetaja ja lapsevanema, pilase
ja pilase, pilase ja lapsevanema vahel. Vahendajana on klassijuhataja roll keeruline. Tavaliselt
leidub he klassi lapsevanemate hulgas vga erinevaid hoiakuid kandvate inimesi. Nii lapse,
tema vanema kui petaja vrtushinnangud vivad olla erinevad. Niteks vib klassijuhatajats
puutuda kokku lapsevanemaga, kelle jaoks on thtis formaalne hindamine ja numbriliselt head
hinded, kusjuures tal on kskik, kas laps spikerdab, kui ta vahele ei j. Samal ajal soovib laps
aga tegeleda ainult kahe talle meeldiv ppeainega ja ei nita lejnud ainete suhtes trotslikult
mingit huvi les. petaja isiklikult vrtustab emotsionaalset stabiilust ja kooliskimise rmu.
Kuidas selliste vastuoluliste vrtuste korral konflikte lahendada ning osapoolte vahendajaks
olla? heks vimaluseks on leskerkinud teemad lastevanemate koosolekul lbi rkida. Niteks
vib he teemana ksitleda pilase koduseid lesandeid ning vanema abi selle juures. Kui
eesmrk on t lihtsalt ra teha, siis on protsess suunatud hindele ja lpptulemusele. Koduste
lesannete juures on aga palju olulisem ppimisprotsess ja iseseisva ppimise oskuse
omandamine.
217

piprotsessi vrtustamiseks loob hea vimaluse kujundav hindamine. On oluline hiselt, koos
noortega pitav eesmrgistada ning anda ppeprotsessi kohta hinnanguvaba tagasisidet, mille
tulemusel kujuneb hiselt loodud hindamismudeli jrgi hinne. Viimsi koolis on kujundava
hindamise ja pikogukonna miste sisse toonud kooli direktor Leelo Tiisvelt. Terve aasta vltel
kivad koos neli pikogukonda, mida juhivad neli moderaatorit (Viimsi koolis kooli juhtkonna
liikmed). Igasse kogukonda kuulub 4-6 petajat. Tsessioonid toimuvad igal kuul, kohtumiste
vaheajal ttatakse paarides kindla lesande kallal. Jrgmisel aastal on praegused kogukonna
liikmed juba ise moderaatorid. Kige selle eesmrk on tsta pilase panust tundides. Praegu
kipub petaja vtma sageli rohkem vastutust petamise, kui pilane ppimise eest.
6.2. Klassijuhataja kommunikatsioonijuhi rollis
Klassijuhataja on ka koolisisese info vahendaja. See, kuidas niteks mnda ritust puudutav info
pilasteni juab ja kuidas see vastu vetakse, sltub klassijuhataja enda aktiivsusest,
meelestatustest ja suhtumisest. Kui klassijuhataja on entusiastlik ja orienteeritud rituse
nnestumisele, aktiviseerub ka klass. Hoiakud vljenduvad selle kaudu, mida teemaks vetakse
ja millest rgitakse.
Rebaste ristimine oli vljunud viisakatest piiridest ning muutus juba n. retsimiseks. Vaja oli midagi
muuta. Kuna konflikt oli koolis tuntav, siis kasutasin olukorda ra. Kutsusime kokku hise kogemuste
koja, kaasatud olid nii petajad kui pilased. Rkisime rituse eesmrkidest ja sellest, mis ldse on
rituaal ja traditsioon. Tegime ajurnnaku ja panime kirja vga tugeva alusphja, millelt edasises lhtuda.
Jrgnevalt korraldas pilasesindus pilaste seas ksitluse, et uurida pilaste suhtumisi ja hoiakuid. Selle
ksitluse phjal pidasid kaks pilast pilaskonverentsil ettekande. Tulime kokku, et rituse formaadi osas
lplikult kokku leppida. Kui septembris taas 10. klassi noorte ristimise aeg ktte judis, rkisin 12.
klassidega lbi, millistes raamides ritus toimuda saab ja meenutasin slmitud kokkuleppeid. Viisime lbi
ajurnnaku antud piiridesse jvate vimaluste leidmiseks. Ideed oli fantastilised ja neid oli palju! Koos
valiti ka aktiiv, kes rituse korraldamisega edasi hakkas tegelema. Vaheetappidel pidasime koosolekuid
koos aktiiviga, kus rkisime kik kavandatava lbi. Kogu ettevtmine oli vga vrikas. Sai nalja ja oli ka
pidulikkust ra jid alandus ja labasus.
Leian, et histe suurte ja erakordsete ettevtmiste juures peab andma klassijuhatajale vimaluse
olla oma pilastele partner. Samas on oluline, et pilastel tekiks kogemus lvida aegsasti ja
sbralikult ka kooli juhtkonnaga. Et meie muutuks nii kogu koolikultuuri osaks.
218

Klassijuhataja roll hlmab otseselt vrtuste selitamise juhtimist. Klassijuhatajal peab olema
oskusi ja motivatsiooni esitada ksimusi, nagu: kumma tee valid sina, kas kolm leheklge ausalt
ra ppida vi kuidagimoodi maha kirjutades? Mille phjal sa nii valid? Mida see valik igahe
enda ja kaaslaste jaoks thendab? Kas mahakirjutamine on teie kigi jaoks aktsepteeritav?
petaja suurim oskus on snastada ksimused nii, et vastaja tunneks inspiratsiooni, mitte sundi,
et vastaja tunneks end vrikana. Sageli ksime kinniseid kas-ksimusi, mis sunnivad langetama
otsust, mida pole sageli varrukast vtta. Miks-ksimus vib olla rndav, sest nuab konkreetset
vastust ja kipub olema agressiivne.
219
7. petaja peamine ksimus kuidas ma hakkama saan?

petaja on nii ainetunnis kui klassi juhatades on lesannetes suhteliselt ksinda. Suureks abiks
oleksid inimesed, kellega nu pidada siis, kui midagi on jnud mrkamata, midagi on
arusaamatu, kui jb segaseks, kust probleem alguse saab ja kuhu edasi areneb. petaja peaks
saama tagasisidet selle kohta, kuidas tema enda vrtused ja kitumisharjumused kooli ja
ppetunni kontekstis vljenduvad. Just nende ksimuste lahendamisel oleksid suureks abiks
tugispetsialistid partnerid, kes muu hulgas viksid ka petaja vrtusi ja kitumisharjumusi
peegeldada. Spetsialistide lesanne on mrgata tervikpilti (pilane, petaja, lapsevanem), jdes
samas ise erapooletuks. Suhted ei ole kunagi hepoolsed ja probleemi korral saavad kik
osapooled lahendusprotsessi mjutada.
ks kergesti rakendatav neutraalne nustamismeetod on videotreening. Mis viksid olla selle

meetodi tugevad kljed koolikultuuri kontekstis? Nii mnigi kord ptakse kitumisprobleemi
lahendada nnda, et keegi krvaline isik klastab tundi vaatleb, vib-olla aitab korda pidada ja
annab petajale hiljem tagasisidet. Vga raske on aga tundi n tagasi kerida ja ette tulnud
situatsiooni uuesti tpselt kirjeldada. Samuti muudab vljaspoolseisja juuresolek tunni
mdapsmatult teistsuguseks. Teine oluline aspekt on ka see, et minnes krvalseisjana tundi
korda looma, vhendan ma petaja autoriteeti ning vimalust olukorraga ise toime tulla. Just
selleks, et kirjeldatud negatiivseid tegureid krvaldada, kasutasimegi videotehnikat. Kaamera
paigutati kord klassi ette, kord tahaossa, kord suunati objektiiv petajale, kord pilastele
erinevates tundides paigutati kaamera erinevalt ja llitati tle, keegi kaamera taga ei istunud.
Keegi peale petaja enda salvestusi ei vaadanud. Kll aga anti petajale nustamisprotsessis iga
kord erinevad ksimused, millele videot vaadates thelepanu prata. Video vaatamisele ja
iseseisvale analsile jrgnes vestlus. Esimesed vestlused olid pigem positiivsele suunatud,
hiljem sai petaja vlja tuua ka punktid, kus ta midagi muuta sooviks.
Sellist meetodit kasutades silitatakse petaja vrikus, areneb eneseanalsi oskus ja paraneb
t efektiivsus. See kik on koolikultuuri seisukohalt vga oluline.
220
Kokkuvte
Pdsin nidata vimalusi, kuidas arengukavade deklaratiivsena tunduvad eesmrgid
argipevaseks melda ning reaalse koolielu konteksti asetada. Vaatlesime vrtusarenduse
teemat rituaalide, viisakuse, karistamise, mrkuste ning vahetunni kontekstis. Samamoodi vib
vrtusarenduse eesmrkidest lhtudes analsida kooli sklat, parkimiskorraldust vi aula
kujundust.
Teiselt poolt seisab vrtusarenduse keskmes petaja kigis oma erinevates rollides:
klassijuhataja, ainepetaja ning direktsiooni liikmena. Vrtusarenduse seisukohast on vga
olulised ka koolielu argipeva enesestmistetavad pisiasjad niteks see, kuidas petaja
ksimusi formuleerib ning mil viisil pilaste, lapsevanemate ja kolleegidega suhtleb.
221
Lbiv teema Vrtused ja klblus Kuidas kujundada vrtuskasvatuse abil arusaama

heategevusest kui loomulikust elu osast
Kuidas kujundada vrtuskasvatuse abil arusaama heategevusest

kui loomulikust elu osast
Merike Kaunissaare
SA Tartu likooli Kliinikumi Lastefondi ppekava lisamaterjalide projekti meediajuht
Seaduse Eesti hiskonna vrtusarendus 2009-2013 eelnu 02.03.2009.a
vaatleb
vrtuskasvatuse olukorda meie riigis ja nendib tsiasja, et Eesti hiskond on
peale
taasiseseisvumist
kaasa
lbinud
kiirete
muutuste
perioodi.
Muutused
on
toonud
kohanemisraskusi - tunda on oskamatust vrtustega mber kia ja isegi n- vrtuspimeduse

levikut. Inimesed on kllalt pika perioodi jooksul
eelkige hdaprasele
oma riigi lesehitamisel keskendunud
enesekesksele ellujmisele ja
hakkama saamisele, aga see on
empaatiavimelise kodaniku kasvatamiseks olnud kehv kasvupinnas.
Kuigi peame ennast Euroopa kultuuriruumi kuuluvaks juba ammust ajast, nuab Eesti Euroopa
Liitu kuulumine 2004. a alates meilt aktiivsemat lhenemist Euroopas ldaktsepteeritud
vrtustele.
Taasiseseisvumine on kaasa toonud hiskonnakorralduse teisenemise. Muutunud ei ole mitte

ainult riiklik korraldus, vaid on kujunenud ka uued eluvaldkonnad, mida varem ei esinenud tekkinud on heategevusfondid, korraldama on hakatud sotsiaalkampaaniaid, mitmesugustele
sotsiaalsetele probleemidele on hakatud otsima lahendust mittetulundusliku tegevuse vormis,
aktiivne on seltsitegevus.
Nukogude hiskond niisugust organiseerumist ei tundnud, vastupidi iseorganiseerumine oli
vga piiratud ja kontrollitud ning kultiveerimist leidis pigem pitud abitus ootamine, millal riik
kik
kodanike ees seisvad probleemid keskselt lahendab. Suurel osal inimestest ei olnud
kogemust, et nende algatuse ja tegevuse mjul vib midagi ldnhtavat muutuda. Ka koolis
toimunud nn hiskondlik tegevus oli sna kindlalt piiritletud.
222

1. Kodanikuhenduste ja riigi roll vrtuste kujundajana

Iseseisvusajal on hiskond hakanud euroopalike vrtuste jrgimise suunas liikuma ning
inimesed on selleks, et lahendada endale olulisi probleeme ja thtsustada riigi vaateulatusest
krvale
jnud
vrtusi,
asunud
koos
toimetama,
sest
nhakse
vajadust
sekkuda.
Kodanikehendusi vivad luua kik kodanikud. Igaks saab ise otsustada, mis on talle oluline
ning otsida ja leida omal rangemisel koostegevuseks partnereid. Paljusid suurepraseid
algatusi kajastab meedia ja thele pandud ettevtmised muutuvad kaasaljate vrra suuremaks
ning ka tagasiside on kigile tajutav. Niisamuti noortehendused saavad palju ra teha.
Eelmainitud vrtusarendusele keskenduva seaduseelnu andmetel tegutseb Eestis ja tegeleb

otseselt phikirjalisel alusel erinevates vrtusarenduse valdkondades ligikaudu 70 suuremat
kodanikuhendust. Loodud on suur hulk mittetulundushinguid, mille tegevus on sisuliselt
seotud eetiliste valikutega loodud on heategevusfonde; sstlikkust, loodushoidu ja nrgemate
abistamise korraldamist eesmrgiks seadvaid mittetulundushinguid. Suur osa koostegevusest
lhtub kohalikust murest ja vajadusest, sest on probleeme, mida riik ei ole seni veel thele
pannud ja piisava kiiruse ning thususega lahendanud.
Ttades Tartu likooli Kliinikumi Lastefondis ja organiseerides heategevuskampaaniaid, st

ritusi suurendamaks vimalusi laste ravimise taseme parandamiseks, puutusin pidevalt kokku
suhtumisega miks kike, millega tegelete, ei tee riik. Enamik heategevuslikke hendusi kohtab
oma tegevuses paljude inimeste kskikset ja isegi trjuvat suhtumist ning hoiakut, et
sotsiaalsetele mureksimustele peaks lahenduse leidma eelkige riik. Annetamist ja abistamist
vetakse pigem kui teene osutamist, mitte kui elu loomulikku osa. Ollakse riigi peale isegi
pahane miks riik on olulise probleemi kahe silma vahele jtnud ja ei reageeri piisava
operatiivsusega tinimesed ju maksvad makse ja omaks justkui igust oodata kikvimalikele
muredele lahendust riigilt, nd aga tlitavad igasugused mittetulundushingud ja sihtasutused
maksumaksjat palvega annetada raha ja abistada seda vi teist.
Eeldatakse, et maksurahast tuleks olulised td ja kulutused korraldada eelarvete ettengeliku

planeerimisega
ning pidevalt avalikkust hirivad abipalved peaksid riigiametnike thusal
toimimisel olema learused. Riigilt oodatakse lapsevanemlikku toimetamise tiust.
223

2. Kooli roll vrtuste kujundajana

Taastatud oma riik ja euroopalike vrtushinnangute ning toimimisviiside ellurakendamine ei ole
kestnud veel kuigi kaua. Hoiakute muutumine vtab vga pika aja, sest hiskondlikud protsessid
on suure inertsiga. Oma empaatiline riik kasvab koos meiega, kiiremini ja paremini kasvab ta
aga siis, kui suudame arengule ka ise kaasa aidata. Loomulikult soovime, et leskasvav noor
plvkond omandaks euroopalike vrtuste ja iseorganiseeruva hiskonna toimimise ja
protsessides kaasalmise vimaluse kasutamise suhtes kaasaegsema hoiaku. Kahjuks aga nitab
uuring, et noorte soov heategevuses osaleda on aastatega isegi langenud: vaid le kolmandiku
2005. aasta uuringus osalenud Eesti teismelistest arvab, et nad osaleksid heategevuslikus raha
vi toetusallkirjade kogumises ning soov vabatahtlikult kohalikke inimesi abistada on aastatega
(1999 2005) vhenenud 52%-lt 44%-le. Koolil on thtis roll, et lapsed omandaksid oskuse olla
oma riigi algatus- ja vastutusvimeline kodanik, kes soovib judumda hiskonna arengule
kaasa aidata.
On igati ootusprane, et lootuses kasvatada les empaatiline Eesti kodanik, seab seaduse Eesti
hiskonna vrtusarendus 2009-2013 eelnu (lk 6) programm thelepanu keskmesse just laste
ja noorte vrtuskasvatuse.
Uue ppekava lbiva teemaga vrtused ja klblus taotletakse pilase kujunemist
ka
hingehariduselt tiskasvanud inimeseks, kes tunneb kaasajal rahvusvaheliselt ldtunnustatud

vrtusi ja klbluse phimtteid. pilaselt oodatakse nende jrgimist koolis ja vljaspool kooli
ning seda, et ta ei j kskikseks, kui neid vrtusi eiratakse, ning sekkub vajadusel oma
vimaluste piires.
Kodus ja koolis omandatud ja tegutsemisega kinnistatud vrtushinnangud
kanduvad koos
vahetuva plvkonnaga laiemalt hiskonda. Pdes praegu viia lasteni soovi ja vimalust saada
aktiivse
omaalgatusega
loovateks,
harmoonilisteks
isiksusteks,
kes
suudavad
ennast
tisvrtuslikult teostada nii perekonnas, tl kui avalikus elus, saame plvkonnavahetusega

hiskonna, kus enam ei ksita miks riik ei tee ja miks mina peaksin sekkuma ja aitama.
224

Koolipilane on samuti vike kodanik ja ta saab endalt ksida - mida saan mina ra teha? Noorte
vrtusorientatsiooni kujunemist mjutab oluliselt ka koolivline tegevus. Vljaspool kooli
toimuva vrtusarendusega tegelevad noorte enda organisatsioonid. Lapsed, kes saavad
mitmeklgselt harivat ja kodanikuaktiivsusele suunatud vrtuskasvatust koolis ja koolivlises
tegevuses, osalevad juba kooliajal ning suure tenosusega ka tiskasvanuna aktiivsemalt
vabahenduste tegevuses.
225

3. Kokkupuude kodanikuharidusega
Eesti Mittetulundushenduste marlaua esinduskogu on snastanud 2002. aastal Hea Kodaniku
phimtted:
Head kodanikku peaks iseloomustama jrgmised tunnused:
-
tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mistab, et elusolendid on asjadest
thtsamad;
aitab lhedasi ja vraid ning toetab nrgemaid;
astub vlja ebaigluse ja vgivalla vastu;
teeb td ja pib kogu elu;
austab oma riiki ja selle thtpevi, tunneb phiseadust ja igusssteemi ning tidab seadust
ka vikestes asjades;
tunneb huvi hiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega
pea end thtsusetuks inimeseks;
austab inimvrikust, vrdiguslikkust ja teiste igust olla erinev;
hoiab loodust, mtleb ka teistele elusolenditele ja jreltulevatele plvedele;
tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri;
on aus, lahke, sbralik ja peab lugu heast naljast.
Kik hea kodaniku elu juhtivad phimtted langevad kokku inimese harimise ja kasvatamise
oluliste alusvrtustega ning toetuvad inimese enesevrikusele. Koolis pilased omandavad nii
teadmisi kui kooliprogrammis sisalduvaid vrtusi. Seetttu peaks pilasel olema vimalus ja
vajadus saada teadlikuks nii ldinimlikest
kui ka enda arendatavatest vrtustest, kogeda
vastutust, olla kriitiline ja analsiv erinevate vrtushinnangute osas ning harjutada

demokraatiat. Vrtushoiakuid kasvatavad koolis esinevad sotsiaalsed suhted. Kool on
vrtusdiskussiooni koht. Vrtused ilmnevad lbi selle, mida snastatakse ja millistel teemadel
rkimisest hoidutakse.
226

4. Mrkamisest tegutsemiseni - kuidas teha head?

Kllalt selge ja piltliku mudeli on snastanud L. Aru ja P. Kutsar (T haridusuuringute ja
ppekavaarenduse keskus) - mis on oluline, et teha head?
Mrkamine selleks, et leldse saaks hakata head tegema, on vaja, et me mrkaksime vajadust
selle jrele ning oleksime piisavalt empaatiavimelised, et abivajajale kaasa tunda.
Kriitiline mtlemine kui on tuvastatud vajadus abi jrele, on jrgmise sammuna oluline
mista abi andmise vimalikkust, seda muuhulgas ka aitaja enda ohutuse seisukohast.
Tegutsemisvalmidus kui keegi vajab abi ning seda on vimalik anda, on vaja julgust ja
valmidust vljuda oma mugavustsoonist ning astuda esimene reaalne samm hea tegemiseks.
Seejuures on oluline abi pakkudes kituda taktitundeliselt, jttes abivajajale iguse abist
keelduda.
Tegutsema asudes abi andmine kas nnestub vi mitte. Heategija leiab andmisrmu kui
heateo tulemusena olukord laheneb vi heategija tunneb, et tema panusest oli kasu. Heategija
peab toime tulema ebannestumisega kui keeldutakse abist vi kui hoolimata heateost
abivajaja olukord ei paranenud. Abi tagasi lkkamise korral on oluline toime tulla oma raskete
tunnetega: aktsepteerida abist keeldumist vi mista, et kiki probleeme ei olegi vimalik
lahendada. Mlemad kogemused peaks omakorda kaasa tooma inimese suurema tundlikkuse
mrgata olukordi, kus ta saab teha head heategija neb paremini jrgmist vimalust ligi astuda
ja toetada abivajajat. Suur pilt hiskonna muredest muutub selgemaks ja nha on kohad, kuhu
oma ked klge pannes viks saada soovitud tulemusi.
Tartu likooli Kliinikumi Lastefond korraldas heategevuskampaania ihtoosi pdeva lapse

heaks ravikindlustusssteem ei leidnud vimalust haruldast geneetilist haigust pdevale lapsele
talle naha normaalse seisundi tagamiseks suures koguses vajalike kallite salvide ostu
kompenseerida.
Sotsiaalkampaania kige olulisem vimalus leida olulisele murele avalikkuse thelepanu on olla
meedias hsti nhtav. Haige poiss ja tema vanemad nustusid oma murega avalikkuse ette
tulema. nneks oli nii vanematel kui lapsel tvest rkimise kogemus olemas ja tegemist oli
julgete inimestega.
227

Kuidas poiss viks ennast tunda olukorras, kus paljudes bussipeatustes ja ajalehtedes on nhtav
tema vga suur nopilt? Missugune viks olla lapse enesetunne, kui keegi astuks ligi ja tleks
kll sa oled kole? Kuidas sa julged niimoodi santida? Miks ma peaksin just sinu haiguse raviks
raha andma? Kuhu see raha ikkagi lheb? kki petate mind ja teisi? Kikvimalikud rumalad ja
vaenulikud ksimused lbi arutanud, leidsime, et vib olla on raske kik eespool mainitu le
elada, aga abi on siiski vga vaja. Rumalus on rumalate peades kinni ja eelarvamustega
inimeste ilmnemine ei muuda ju kuidagi heatahtlike kodanike ja oma sprade suhtumist.
Heategevuskampaania alustamine ja tagasiside seadis meid kurva fakti ette, et Eestis on

hmmastavalt palju inimesi, kelle meelest koledaks olemine on hbenemisvrne. Saime kirju
sisuga, mis manitsesid koleda lapsega hirmutavat kampaaniat lpetama, pidasid ettevtmist
eetikavastaseks, rkisid lapse eelmiste elude karmavlast lunastamise vajadusest ja olid
nrdinud niisugusest avalikkuse ette tulemisest, mida nende meelest poleks tohtinud teha. Vhe
sellest, lastefond sai ettekirjutuse Tarbijakaitseametilt viitega juhtumile kui reklaamiseaduse
alusel karistatavaks kvalifitseeruvale klvatule reklaamile ja kutse vestlusele hvardusega
trahvida seaduse eiramise eest - keelatud on
reklaamis apelleerida kaastundele ja inimesi
hirmutada. Vastasin SA TK Lastefondi nimel Tarbijakaitseametile: Olen jtkuvalt seisukohal,

et seadusparagrahvi sisu sellisena mratletult vlistab kahjuks igasuguse sotsiaalreklaami, sest
ilma kaastundele apelleerimata ei ole sel sisu. Kaastundele apelleerib sotsiaalreklaam ka siis, kui
ta on pildiliselt vormistatud imekenana. okeerivuse suhtes olen eriarvamusel - kui ma selle
poisi pilti vaatan, kes ihtoosiga abi vajab, siis imetlen ma tema ilu, sest minu meelest on ta vga
peente nojoontega ja neb sellel pildil testi vga kena vlja. See on tema parim igapevane
reaalsus me ei eksponeeri meditsiinilisi ksikasju. Ta meenutab mulle oma nojoontelt ja
tundlikult hoiakult maalikunstnik Johannes Uigat, kelleta Eesti kunst oleks mratu palju vaesem
ja kes samuti terve elu kannatas ihtoosi all.
Nii lastefondiga seotud inimesed kui lapse vanemad olid rabatud riiklik institutsioon julgeb
pidada ht inimest, vikest haiget last, sedavrd inetuks, et soovib keelata tema fotode avaliku
eksponeerimise.
228

5. Teabekeskkonna mju
Tekkinud avalik diskussioon ti vga tsises kontekstis nhtavale meie hiskonnas eriti noori kui
vljakujunemata isiksusi mjutava ja suuresti traumeeriva ilukultuse. Toimis ka vastupidine
efekt - lapse vanemad rkisid, et poisi koolis ja kodukohas saavutatud hiskondlik reaktsioon
oli nneks hoopis toetav. Toetus ja poolehoiu vljendamine haigele lapsele kasvas kaaslastel
tekkis mure mistmine ja jreldus, et haigus ja laps on kaks eri asja.
Usun, et niisugused kampaaniad on suureprane vimalus sisulisteks arutlusteks inimlike

vrtuste ja vliste olukordade erisuse le. See on vimalus tuua teismelised vlja
suhtlusportaalide tuunitud ilu maailmast ja nha tegelikku ilu ja hingetugevust haavatavas
olukorras, mis kib inimeseks olemise juurde. Keegi ei ole kaitstud oma pimestavalt ilusa
vlimuse moondumise eest nnetuses vi haiguses, kusjuures tema isiksuse vrtus ju sellest ei
muutu. Haigused ja puuded on siinilmas olemas, selle all kannatavad inimesed vivad tervest
inimesest erineda mitmel moel, aga neil on igus olla nhtav ja otsida abi nii nagu igahel meist.
5.1. Avalik arutlus meedias juab kooli

Raske on kvalifitseerida eespool kirjeldatud nidet ja sellest inspireeritud arutlusteemat kindla
ppeaine raames sobivaks ksitlemiseks. Samas kirjandus- ja kunstitunnid vi bioloogia ja
tervisepetus annavad vimaluse
avalikuks kneaineks olevate sotsiaalsete teemade
ksitlemiseks pitava raames vaatlusaluste teemadega seotuna.
Kool ja petaja saavad arutada selle le, kas ja kuivrd teistsugusena nivad inimesed
tegelikkuses siiski oma kaaslastest erinevad - vib-olla ainult abivajaduse poolest. Kas me
vastutame juhuse le, mis meie geneetilise pagasi on nii annete kui haiguste poolest just
niisuguseks vorminud, nagu me parasjagu oleme? Ihtoosihaige poiss on fantaasiarikas
joonistaja ta suudab luua ilu. Ilus inimene ei pruugi seda suuta. Kuidas vib ennast tunda
inimene, kes teistest mingi nhtava omaduse poolest eristub? Millises olukorras vajab teistest
erinev inimene abi? Abiga vib ka inimest solvata. Vib-olla saab lapsed rollimngude kaudu
teha tuttavaks abisaaja-poolsete tunnete ja olukorraga? Kiusamine ja koolivgivald on ikka
probleemiks olnud. Kui lasteni judis haiguse mistmine, hakati ihtoosi pdevat poissi pigem
vimaliku kiusamise eest kaitsma. Ka teised kalasoomustvega lapsed Eestis tundsid tuge - usun,
229

et ka nende koolides kasvas arusaamine - kuigi vlimus on teistsugune, on tegu sama vrtusliku
lapsega kui kik teised.
Koolis saab ka selgitada, milleks on loodud heategevusorganisatsioonid ja kuidas igaks saab

nende kaudu soovi korral aidata. Selleks pole mingit kohustust, enda hea tahe olulisi asju
toetada ongi kige thtsam. Koolis saab arutada ka selle le, et abi anda saab mitmel moel:
abistada saavad eelkige lhedalolijad oma thelepanu ja arusaamisega, abistada saab asjade ja
rahaga, mis vimaldab murekohta majanduslikult lahendada. Abi on ka avalikust thelepanust ja
selgitustest lastefondi kampaania kaudu kasvas kindlasti hiskonnas tolerants teistsuguste
inimeste suhtes, paljastusid arhailised eelarvamused, nende le sai arutleda ning vlja kujundada
hoolivamad ja adekvaatsemad hoiakud. Haiguse all kannatanu sai krvale panna hbi oma
teistsugususe prast. Julgemaks muutusid teised mitteilusad inimesed, kes vitsid tekkinud
diskussioonist enesekindlust. Kindlasti kogesid nad kaaslaste suurenenud toetust.
Muutusid vrtused, mis ilmnevad lbi selle, mida snastatakse ja millistel teemadel rkimisest
hoidutakse. Vga thtis oli avalike snastamata hoiakute pevavalgele tulemine, kahtluse alla
seadmine ja arusaamine nende muutmise vimalustest. Paljude koolis algust leidnud heade
tegude puhul on kindlasti olnud mrkamisel thtsaks lhtepunktiks mni klassi- vi
koolikaaslane, kes samasuguse hdaga kimpus.
230

6. ppet saab olla heategevusprojektile abiks

Korraldades Lastefondi kampaaniaid, on ikka juhtunud, et vikese heategevusrituse korraldavad
koolid ja ka klassid vahel on korraldatud heategevuskontsert ja annetatud tulu lastefondile, on
mdud omatehtud kaarte vi ksitd ja annetatud kogunenud summa. Kindlasti on motiveeriv
ppida
muusikatunnis
sobivaid
laule
vi
vimlemistunnis
akrobaatikatrikke
heategevuskontserdiks, kunstitunnis joonistada kaarte vi ksittunnis meisterdada niteks

suveniire vi ka tarbeesemeid nende mgiks kellegi toetuseks.
Lastefondile on mitu aastat joonistanud-maalinud julukaarte Tartu Loodusmaja (SA Tartu

Keskkonnahariduse Keskuse) kunstiring. petaja on vikestele kunstihuvilistele selgitanud,
kuidas nende kaartide mgist saadava tulu eest ostetakse lastehaiglasse haigete laste ravimiseks
vajalikke aparaate. Oleme alati valinud valminud tdest eriilmelise komplekti julukaarte ja
rhutanud tegu ei ole pingereaga, kik kaardid on ilusad. Kindlasti on lapsele oluline elamus
olnud
oma kunstit ngemine pris kaardina, trkituna suures
tiraais.
Paljud
heategevusorganisatsioonid paluvad oma phadekaarte valmistama koolilapsed see on tore

tava. Kunsti- ja ksitpetajatel tekib vimalus arutada lapse kte vahel valmiva heateo hooliva
sisu le. Kooli ja emade-isade asutustesse phadeks saabunud kaartidest on kindlasti suur hulk
valminud pilaste ktetna.
Koolis on vimalik petada mrkama kaasinimese vajadust abi jrele ning arendama
empaatiavimet, et abivajajale kaasa tunda. petaja saab innustada tegutsemisvalmidusele kui
keegi vajab abi ning seda on vimalik anda, on vaja ilmutada julgust ja vljuda oma
mugavustsoonist ning astuda esimene reaalne samm hea tegemiseks. Iga inimene, kes astub
sammu teise suunas, riskib tagasilkkamisega ja sellegipoolest on vaja julgust teha esimene
samm. petaja saab hutada ilmutama algatust abi andmisel, aga kutsuda ka kaaluma, kui suur
on vajadus abi jrele ja enda suutlikkus seda osutada. Arutada saab selle le, mis vahe on
haletsusel ja kaasatundmisel. Abistada ei saa abivajajat pealetkkivusega solvates. On thtis aru
saada, et abivajajal on igus abist keelduda. Vahel on oluline kaaluda abi andmise vimalikkust
ka aitaja enda suutlikkuse vi ohutuse seisukohast. Ka kriitiline olukorra ning aitaja positsiooni
hindamine ja oma turvalisuse vrtustamine on kohane abi on ka ennast ohtu seadmata abi
kutsumisest. Usun, et kaaslasi uppumast vi muudest nnetustest pstnud ppurid panevad
petajad kangelase esile tstmise krval lbi arutama ka vetud riske.
231

6.1. Puudega laps koolis kuidas aidata?
Kool saab kaasa aidata, et juba vikesed lapsed piksid enda mber mrkama erivajadustega
inimesi ning sotsiaalseid probleeme. Teistest rohkem vajavad kaaslaste abi ratastoolis ja
igasuguse tsise fsilise puudega lapsed.
Lastefondi heategevuskampaania 8-aastase Erle
toetuseks kogus raha liigesehaigetele lastele parema, kaasaegse kalli bioloogilise ravimi
vimaldamiseks. Kindlasti aitas see heategevuskampaania selgitada koolis
ratastoolilaste
probleeme.
Praegu peetakse igeks kiki niisuguseid lapsi, kes on vimelised ppima tavakoolis, seal ka
petada see annab terviseprobleemiga lapsele kogemuse elust kollektiivis ega isoleeri teda
nelja seina vahele koduppele. Nad vajavad kindlasti kaaslaste abi ja mistmist, et end
kooliruumides liikumas vrdvrsena tunda, samas on oluline teema vltida erikohtlemise
juures haletsust ja learust eestkostet.
Lastefondi kampaania taastusravi vajavate laste heaks tmbas thelepanu vene noormehele, kes
liiklusnnetuses kaelaluu murdnuna lpetas oma gmnaasiumi koduppes. Kaaslased kisid
temaga koos ppimas ja koolielust vestlemas, et halvatuna nelja seina vahele surutud noormees
suudaks silitada elutahet ja pihuvi. Lapsel ja noorel ei ole lihtne enda sidumine emotsionaalse
kohustusega, see on suur vastutus. Vib juhtuda, et on vaja toime tulla oma saamatustundega.
Peale nnetust halvatud klassikaaslase tervis ei parane oodatud kiirusega sbrad kivad ja
peavad leppima teadmisega, et ka paranemine ei psta noormeest halvatusest.
Elu ei sarnane arvutimnguga, kus kogemata kaotatud elu vib hiljem tagasi vita. Muutumatult
halvas seisundis kaaslane vajab jtkuvalt taastusravi ja sprade toetust. Leppimine olukorraga ja
jtkuv toetamine vib olla masendav ja sideme hoidmine ttav. Nii nnestunud heateo ja
abiandmise kui teinekord paratamatuse teadvustamine ja abist keeldumise mista pdmine
petaja kui tiskasvanud kpse inimese toetusel toob kooli suurema tundlikkuse mrgata
olukordi, kus saab head teha. petaja saab aidata olukorras selgust tuua ja petada toime tulema
tekkivate tunnetega: aidata lastel mista, et kiki probleeme ei olegi vimalik lahendada ning
vahel vib ka paigalseis olla hea tulemus. Muidugi on lapsi tabanud nnetuste puhul asjakohane
arutada nnetusse viinud asjaolusid. Niisugused keerulised probleemid vivad erinevate
ppeainete tundides ja pitavaga seotuna olla noortele oluliste eetilise valikute thisteks.
232

7. Lhedalseisvate probleemide juurest kaugemate juurde ja tagasi

Eetiliste valikutega seotud olukorrad arendavad lastel oskusi nii koolis kui mujal hiskonnas
probleeme nha. Avalik diskussioon heategevusteemadel petab raskete eluliste teemade le
arutlemist. Hindan vga vrtuslikuks ETV-s juluphadel toimuvat ja vga suure vaatajaskonna
thelepanu leidvat heategevussaatesarja Julutunnel. Suur vaatajaskond toob ksitletavad
teemad rahvale lhedaseks ja koduseks kneaineks lapsed saavad ka koos vanematega arutada
selle le, kes ja millal vajab abi ja kuidas avalikkus saab aidata. Alati on saates kajastatud varem
abi saanud inimeste lugusid ja vljendatud tnu abistajatele. Sellele ksikule inimesele, kes
langetab otsust, kas just praegu abistada, on suureks toeks teadmine, et kogu riigis on vga palju
inimesi, kes just nd langetavad otsuse, et nad ikkagi aitavad. Heategevussaadete mjul on igal
aastal kogunenud mitte ainult suur summa raha, mida vajatakse olukorra parandamiseks, vaid
alati on rahva hulgast vlja tulnud inimesi, kel on pakkuda ka uusi ideid ja hid lahendusi.
Avalikkuses ksitletavad eetilised valikud on vimalik seostada koolis ette tulevate eetiliste
valikutega. Arusaamine iseendast kui eetilisi otsuseid tegevast indiviidist kujuneb kooli ja
elukeskkonna histegevuses.
Ka vrtuskasvatuse programm peab oluliseks noorte eetilisel
harimisel teha koostd meediaga, kuna see mjutab noorte vrtushinnanguid ja annab neile
eeskuju ha suuremal mral. Kuigi pluralistlikus demokraatlikus hiskonnas ei saa kontrollida
meediast tulevaid snumeid, tuleb ra kasutada erinevate meediavormide (sh internetikeskkonna
ja niivljaannete nagu nt Roheline Vrav, Keele Infoleht, maakondlikud ajalehed) vimalusi
positiivsete
moraalsete
ja
sotsiaalsete
vrtuste
levitamiseks
ja
vrtusdiskussiooni
kujundamiseks. Thelepanu tuleb prata ka uue meedia vimalustele (nii koolitusi korraldades
kui ka interaktiivseid tugimaterjale tootes). Tartu likooli Kliinikumi Lastefond tahab samuti
laiemalt kodanikukasvatuses kaasa la ja kasutada just uue meedia vimalusi. Vabahenduste
fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein, on Avatud Eesti Fondi vahendusel toetanud
meie projekti
Vike heategija. Lastefond tahab aidata koostada
lisappematerjale, mille eesmrk on
kooliprogrammi juurde
toetada hea ja aktiivse kodaniku vrtuskasvatuse
arendamist, alustades seda juba algklassidest.

Koolis peaks seetttu olema pilasel vimalus ja vajadus saada teadlikuks nii maailmast,
hiskonnast kui ka enda vrtushinnangutest, kogeda vastutust, olla kriitiline kehtivate
vrtushinnangute osas. (Shilajev, Pevkur) Ihtoosile keskendunud heategevuskampaania
vimaldas arutleda inimese vrtuslikkuse le a priori ja siduda seda arusaamisega iseendast.
233

Sotsiaalkampaaniad ja heategevustemaatika laiemalt annab vimaluse koolis hiskonnaeluga
seotult saada teadlikuks nii maailmast, hiskonnast kui ka enda vrtushinnangutest. Kindlasti on
petlik vrtushinnangute le arutades leida, et kehtivate vrtushinnangute suhtes on mnikord
vajalik vtta ka kriitiline positsioon. Koolitundidega seotuna on vimalik ksitleda klbelisi
konflikte hiskonnas. Aktiivne kodanik vib vajaduse korral sekkuda ja astuda kehtivatele
normidele ka vastu see peab aga lhtuma tema eetilisest veendumusest ja isiklikest
vrtushinnangutest.
Alati on olemas tugevad ja nrgad inimesed, vikesed lapsed ja noored ning pris vanad hed
vajavad abi, teised on kllalt tugevad, et seda pakkuda, ning riik ei ole kunagi piisavalt kiire ja
paindlik aitaja. Kui ppija on teadlik iseendast, enda vrtustest ja oskab oma vrtusssteemist
lhtuvalt teha otsuseid ja valikuid ning vastutada oma tegude eest, on ta elus ette tulevate
eetiliste
valikute
langetamisel
iseseisev
ja
suudab
vastanduda
vastuvetamatutele
vrtushinnangutele.
Juba koolis vrtuskasvatuse kaudu kolmanda sektori tegevusega kurssi viidud ja selle tsse
kaasa haaratud hea kodanik mistab sotsiaalse kaasatuse vajalikkust ja vabahenduste olulist
rolli hiskonnas ja lb kaasa selle tegevuses. Juba lapsena vrtuskasvatuse kaudu haritud noor
inimene oskab pidada oluliseks ldist teadlikkuse tusu kodanikuhiskonna vrtustest ning
osaleb tiskasvanuna nii kogukondlikus tegevuses kui ka laiemalt aktiivsemas poliitika
kujundamises.
Koolilapsest saab kunagi tiskasvanud hiskonnaliige, koolis kasvavad les nii edukad
majandustegelased kui tavalised tinimesed. Suurte firmade omanike ja juhtide hulgas leidub
inimesi, kes nevad vimalusi hiskondlikke protsesse laiemalt mjutada. Nii on toimetanud
Georg Soros, kes olles prit Ida- Euroopast, kivitas taasiseseisvunud ja noortes riikides
ulatuslikud ppeprogrammide arendamise toetused ning ppurite vahetusssteemid, mis aitasid
paljudel noortel saada aimu teiste maade ja rahvaste kultuurist. Alates 2001. aastast on AEF
jaganud toetusi ja algatanud projekte enam kui 400 miljoni krooni ulatuses. Toetatakse
noortealgatusi ja noorte arengut aktiivseteks kodanikeks inimesteks, kes tahavad ja suudavad
mjutada avalikku elu ning edendada avatud hiskonna phimtteid.
Suured rimehed ja vga rikkad inimesed peavad oluliseks osa oma varandust jagada
heategevuseks. On hea, kui lapsed teavad, et paljudes maades tegutsevad suured firmad ja nende
omanikud, niteks Bill Gates jt, peavad oluliseks vga suurte summadega toetada mitmesuguseid
heategevusfonde miks mitte arvutipetuses tuua esile seda inimlikku aspekti.
234

Inglismaal on olemas laste tervise parandamise tingimuste eest hoolt kandev Harry Potteri Fond.
On tore teada, et Harry Potteri raamatu ostuga on lugeja aidanud natuke hoolt kanda laste
tervise parandamise eest ja et kirjanik, kelle teosed on lastele vga olulised, on inimene, kes
hoolib laste heast kekigust. Stockholmi lastehaigla on Astrid Lindgreni nimeline - ka see suur
kirjanik pidas laste tervise eest hoolitsemist vga oluliseks ja ta on heategevust toetanud. SA T
Kliinikumi Lastefond on toetanud likooli lastekliiniku dede koolitust sealses kliinikus, et nad
piksid metoodikat, mis seal on vlja ttatud, nende beebide arengu heaks, kes peavad oma elu
alustama enne iget aega sndinuna ja krgtehnoloogilise kuvsi abi kasutades. See on
metoodika, mis ei keskendu mitte ainult meditsiiniliste probleemide lahendamisele, vaid ka
sellele, kuidas saab meditsiinipersonal kuvsis oleva imetillukese vastsndinuga
nii suhelda,
et laps ei tunneks aparaadis nagu vangikongi suletud inimese hljatust, vaid tajuks mbritsevate
inimeste sooja hoolimist. Ka eluohtlikus kriitilises situatsioonis imetilluke inimene vajab
armastavat suhtlemist ja hiskond on nd sellest paremini hakanud aru saama.
On
olemas
palju
suuri
rahvusvahelisi
heategevusorganisatsioone
(UNICEF)
ja
klubidevrgustikke, kus omavahelise lbikimise ja enesearengu krval on heks kige

thtsamaks endale vetud kohustuseks teha head arendada heategevust ja aidata korraldada
oluliste probleemide lahendamist nii annetatava raha toel kui vabatahtliku t abil, niteks
klubides Rotary, Lions, Soroptimist International.
7.1. Kogukonnatunde kujundamine

Koolittajad saavad koosts aidata arendada noortes kogukonnatunnet ja hoolimist oma
kodukohast. Kool ja lapsed saavad osaleda Teeme ra (2008) laadsetes aktsioonides ja saada
petliku kogemuse ajurnnakust, oma ideede arvestamisest ning ellurakendamisest. On kuulda,
et sellist projekti tahetakse ellu viia ka teistes maades. Nii on petlik nha, kuidas vike algatus
koosts innustab paljusid ning muutub suureks ja mjukaks ettevtmiseks, mille mjul areneb
ka majandus tekivad ja arenevad keskkonnahoidu vrtustavad algatused ja hooliv kaubandus kosahvrid ja mahetoodete mk. Usun, et loodusainetes on sobivaid hetki, et eespool toodud
teemasid ksitleda.
Osalemine kodulhedastes ettevtmistes avab laste ja noorte silmad probleemide ngemiseks ja

innustab otsima isetegemise vimalusi t viljad ei j anonmseks. Kogukonna heaks tehtav
t annab tunnustusvimaluse ja seob histegevuses omavaheliste suhetega, mis muidu vib-olla
ei tekikski. Koosts avanevad vimed, mis jid koolis mrkamata. Avastatud vimed vivad
235

omakorda koolits rakendust leida. Niisugused koostegevused tutvustavad noori vimalusega
aidata hiskonda oma vabatahtliku tga.
7.2. Arendav vabatahtlik tegevus

Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas aastateks 2007-2010 on miste snastatud jrgnevalt:
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia vi oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata.
Vabatahtlikud aitavad teisi vi tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja hiskonna heaks.
Vabatahtlike keskuse andmetel phendab neljandik Eesti elanikkonnast osa oma vabast ajast
vabatahtlikule tegevusele. Suur osa nendest on pilased ja lipilased.
Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust: tegevus toimub vabast tahtest, mitte
kohustuslikult ega sunniviisiliselt; tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu;
tegutsetakse
vljaspool oma kodu ja perekonda kellegi teise vi laiemalt hiskonna hvanguks.

Koolipraktikat selleks ei loeta.
Paljudes kohtades on vabatahtlikust tst suur abi. Vikesed heateod vivad maailma muuta
pris palju. Tegevuse kaudu muutub ka inimese enda maailm. Vabatahtlik tegevus pakub head
tunnet ja vaheldust igapevasele rutiinile ning nitab maailma klgedest, mis jksid ehk muidu
varjatuks. Vabatahtlik vib saada oma tegevuses vrtuslikke kogemusi ning ppida vajalikke
oskusi.
Vabatahtlik tegevus vib ootamatust kljest avardada maailmapilti ja juhtida
vimalusteni, mida pole osatud nha. Arutades vabatahtliku t vimalusi, on kindlasti oluliseks
teemaks kohustuse vtmine ja snapidamine inimese usaldusvrsus oma lubadustes ning
vimalus uskuda ja loota, et loeb lihtsalt lubadus aidata ja vetud kohustus tita. Eestis on palju
hid algatusi, mitmesuguste vrt eesmrkide nimel tegutsevaid kodanikehendusi, kus saab
kaasa la ja oma panuse anda.
Saab teha midagi head ja kasulikku - saab ise midagi konkreetset ra teha, vib-olla pitut
rakendada. Vabatahtlikku td vib teha ka koos spradega.
Saab ennast proovile panna - vabatahtlikus tegevuses vib arendada enesekindlust erinevates
olukordades toime tulemiseks. Saab katsetada oma juhiomadusi, proovida projektide kirjutamist,
rituste korraldamist, inimeste veenmist mne olulise ettevtmise thtsuses ja isegi nende
nustamist ja toetamist. Vabatahtliku tegevuse kaudu vib leida oma kutsumuse, saada abi
elukutse valikul ja leida eneseteostuse. Vabatahtliku roll vib anda positsiooni, mis tstab lapse
236

ja noore eneseusku.
Saab omandada uusi teadmisi ja oskusi - ennast saab arendada tegevuse kigus ning ppida
vga praktilisi asju. Vabatahtlikus tegevuses omandatud teadmised ja oskused ning tkogemus
on abiks tturul.
Leiab uusi spru ja tuttavaid - vib kohtuda vga erinevate inimestega ning leida
mttekaaslasi ja spru kogu eluks. Les kaasa naabruskonna hisritustel, tekivad kontaktid
teiste koolide pilastega ning saab paremini tuttavaks ka oma kodukandi rahvaga. Erineva
taustaga inimestega suheldes avardub silmaring, erinevate huvidega inimestega suheldes vib
leida uusi ja huvitavaid hobisid.
Vabatahtlikuna saab osaleda nii koos dede-vendadega kui ka spradega mne kultuuri- vi
spordirituse korraldustoimkonnas, seda nii koolis kui koolivliselt, vabatahtlik saab olla ka koos
pere ja spradega.
Eestis on loodud Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, mis ttab selle nimel, et tulevikus on
vabatahtlik tegevus Eestis igapevane ja normaalne osa inimeste elust, organisatsioonid oskavad
vabatahtlikke hsti kaasata ja juhtida ning hiskond tunnustab, vrtustab ja toetab vabatahtlikku
tegevust. Juba praegu on internetis avatud vabatahtlike vrav, kus end kuulutavad nii abi
otsijad kui ka pakkujad. Pakkumised on erinevad nii paku ajutist kodu loomale kui
Koduttred ja Noored Kotkad ootavad oma meeskonda teotahtelisi, tublisid, noortemeelseid
inimesi.
Hea vimalus vabatahtlikku tegevust tutvustada on korraldada kohtumisi nende noortega, kes
mujalt maailmast on siia tulnud tegema vabatahtlikku td. Plvamaal vaimupuudega inimestele
koduks olevas Maarja Klas on vabatahtlikuna ttanud noori mitmelt poolt maailmast: 10
vabatahtlikku, 9 neist erinevatest Euroopa riikidest (Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) ja ks
Eestist nendega vib kohtuda ja rkida nende kodupaigast, motivatsioonist, mis neid siia ti ja
vabatahtlikuna tl hoiab. Ka meie noori on kinud kaugetes maades, Aafrikaski, vabatahtlikuna
tl kindlasti on tervisekasvatuses ksitletav HIV/AIDS-i teema seda lhedalt ninud noore
inimese emotsionaalse kirjelduse kaudu arusaadavam ja nii eriti mjus noorte tervisekasvatuses
ennast vrtustava kitumise tagamisel.
237

8. Sotsiaalne ettevtlus koolivlise tegevusena

Heateo Sihtasutus edendab sotsiaalset ettevtlust, st toetab uut moodi ja mjusaid lahendusi
hiskondlikele probleemidele ning lb kaasa Uuskasutuskeskuse, Terve Eesti SA ja Noored
Kooli SA tegemistes. Vlja on arendatud SINA noorteprogramm, millest kasvab omamoodi
pperuum ja praktikatuba tulevastele sotsiaalsetele ettevtjatele. Sotsiaalne ettevtlus thendab
uusi, loovaid lahendusi pikaajalistele probleemidele hiskonnas, rilise tegevuse sidumist
hiskondliku eesmrgiga. Ettevtluspe on oluline hariduse osa. Millised on SINA programmi
tegutsemise
ideed?
Mned
nited
SINA
noorteprogrammi
esimestest
projektidest:
Keskkoolitdrukud aitavad loomade varjupaikades sealseid asukaid. Seltskond noori veab

ritustesarja, mis toob kokku eesti ja vene noored ppima midagi uut ja pnevat. Kahes koolis
tekivad klassidesse paberikollid, mis svad vanapaberit.
Koolivline tegevus mjutab oluliselt noorte vrtusorientatsiooni kujunemist ning suunab noort
ka tiskasvanute probleeme ngema ja lahendusi otsima. Kool on koht, kus niisugustele
vimalustele thelepanu juhtida ja ettevtlusppega seotult aidata noortel midagi tegusat ise
korda saata. Heateo Sihtasutus soovib teha sotsiaalse ettevtluse mtte hiskonnale arusaadavaks
ja edasikanduvaks ning teeb sel eesmrgil koostd erinevate organisatsioonidega, kelle huvides
on samuti ettevtlikkuse arendamine Eesti hiskonnas (Ettevtluse Arendamise Sihtasutus,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, AIESEC, rahvusvaheline noortekoda JCI.
Koosts paljude partnerite, toetajate ja teiste organisatsioonidega, kes kannavad samu vrtusi,
on vimalik realiseerida innovaatilisi ideid. Arusaamine selliste vimaluste ning partnerite
olemasolust ja huvist viks juda koolinoorteni ja aidata neid edasippimisplaanide tegemisel.
Oluline on koolis omaalgatuslikku vrtusarendusalast tegevust toetada.
Uuele plvkonnale on kasulik, kui kodanikehenduste olemasolev kompetents ja kogemus juab

haridusssteemi ning toetab ja rikastab vrtuskasvatust koolides. Vrtuskasvatuse programm
tleb, et koolikeskkonna kujundamise heks sihiks peaks olema pilase rollipildi
mitmekesistamine ha enam tuleb rhutada pilase vimalust ja vltimatust teatud asju
algatada, valida, otsustada, luua, aga ka eksida ning vtta selle kige eest vastutus.
Koost
paljude
nii
heategevuslike
kui
laiemalt
hiskonda
arengus
toetavate
mittetulundusorganisatsioonidega aitab uue ppekava lbiva teema vrtuskasvatuse abil

238

riiklikku vrtusharidusprogrammi ellu viia. Vrtusharidusprogramm aitab kasvatada head
kodanikku vga laias mttes.
SA Tartu likooli Kliinikumi Lastefond (www.lastefond.ee)
Eesti Lastefond (http://www.elf.ee)
SA Caritas (http://www.caritas.ee)
SA Maarja Kla (http://www.maarjakyla.ee)
Avatud Eesti Fond (http://www.oef.org.ee/et/)
Heateo Sihtasutus (http://www.sinanoored.ee/opituba/heateo-sihtasutus.html)
Tallinna Lastehaigla Toetusfond (http://www.toetusfond.ee)
Pelgulinna Snnitusmaja Toetusfond (http://fond.synnitusmaja.ee)
UNICEF Eesti (http://www.unicef.ee/sisu/index.php?id=2)
Tartu likooli Eetikakeskus (http://www.eetikakeskus.ut.ee)
Keila SOS Lastekla (http://www.sos-lastekyla.ee)
Vabatahtliku Tegevuse Keskus (http://www.vabatahtlikud.ee)
Riikliku programmi Eesti hiskonna vrtusarendus 2009-2013 eelnu. (2009).
http://www.eetika.ee/arendus/riiklik_programm/riiklik_programm/
Schihalejev, O., Pevkur, A. (2009). Vajadus ja vimalused vrtuskasvatuseks.
Toots, A., Idnurm, T., eveljova, M., (2006). Noorte kodanikukultuur muutuvas hiskonnas.
le-eestilise kodanikukasvatuse kordusuuringu lppraport.
Heategevus ja hiskondlikes algatustes kaasa lmine, hetkeolukord ja tulevikuvljavaated.
(2009). Uuringukokkuvte, EMOR (koost Heateo Sihtasutus ja SA Dharma).
239
Lbiv teema Vrtused ja klblus Maailmakodaniku vrtuste kujundamine koolis
Maailmakodaniku vrtuste kujundamine koolis

Johanna Helin
Maailmahariduse keskuse juhataja, Vaata ja Muuda projektijuht
Globaalsed teemad on osa tnapeva laste ja noorte maailmast suuremal mral kui kunagi
varem. Internet, televisioon, reisimine ja eriti tarbimine toovad muu maailma meie
igapevaellu. Eesti hiskond on juba praegu pluralistlik ning peab tulevikus endasse
mahutama veelgi rohkem mitmelt poolt maailmast prinevaid erinevaid inimesi, kultuure,
religioone ja keeli. leilmse majanduse areng on muutnud mugavamaks miljonite inimeste
igapevaelu, samal ajal elab viiendik maailma elanikkonnast ikka veel rmises vaesuses,
omamata ligipsu puhtale joogiveele, arstiabile, haridusele ning vimalustele oma elujrge
parandada.
Tnapeva leilmastuv maailmamajandus tekitab karmimat konkurentsi kigil elualadel,
inimeste ebakindlus igapevaeluga hakkama saamise osas kasvab terves maailmas. Sellest
tulenevalt nitavad ka Eesti noorte hulgas lbi viidud vrtushinnangute uuringud kasvavat
enesekesksust. Just sellisel ajal on eriti thtis otsida iglasemaid, ausamaid ja sotsiaalselt
vastutustundlikumaid viise elamaks maailmas, mille ressursid on piiratud. Just praegu vajame
aktiivseid
maailmakodanikke,
kellel
on
soov
muuta
maailma
ja
juhtida
globaliseerumisprotsessi positiivses suunas.

Kasvamine globaalsesse vastutusse on elukestev protsess. Selles protsessis on koolil thtis
roll. Maailmahariduse all meldakse kasvatust, mis on suunatud tuleviku paremaks
muutmisele. Eesmrk on svendada laste ja noorte enesetundmist ja hiskonnateadlikkust,
tutvustada neid erinevate eluviiside mitmekesisusega ning tekitada soov pelda iglasema
hiskonna ja maailmakorralduse poole.
Sellise kasvatuse esmaseks lhtekohaks on tnaste probleemide ja ebaigluse tunnistamine,
analsitakse ning ptakse mista nende tekkephjusi. Erinevate maailmavaadete ja
seisukohtade uurimise kaudu arendatakse pilaste endi kriitilist maailmangemist.
240

Vaadeldakse erinevaid eluviise, erinevaid elukohti ja -vimalusi ning avatakse aknaid teiste
inimeste tegelikkusesse nnda saab vimalikuks inimeste erinevate valikute ja
kitumisviiside mistmine.
Teiseks on olulisel kohal tegelemine inimlikkuse ja igluse mistetega. Globaalsest iglusest
kneldes peetakse tavaliselt silmas, et kigil maailma inimestel peaksid olema vimalikult
vrdsed ja suured vimalused pelda nneliku elu poole. Maailmakodanik vrtustab igat
inimest vrdvrsena partnerina, sltumata tema taustast vi hiskondlikust positsioonist. On
vaja lbi tunnetada enda vrtushinnangud ja eesmrgid ning seada maailma hetkeolukord
moraalse ksimrgi alla.
Maailmakodanikku mratlevad jrgmised vrtused (Oxfami Maailmakodaniku ppekava aastast
1997):
- identiteet ja enesevrikus: enda eripra hindamine ja avatud mtlemine
- empaatia: huvi lhikondsete ja teiste hiskonnaliikmete kekigu vastu, individuaalse ja kollektiivse
vastutuse tunnetamine
- phendumine sotsiaalsele iglusele ja vrdsusele: aususe vrtustamine, teiste eest seismine,
vaesuse vastu vitlemine
- erinevuste vrtustamine ja austamine: positiivne suhtumine erinevustesse, teiste vrtustamine
erinevate ja vrdsetena, soov teiste kogemustest ppida
- keskkonnast hoolimine: enda mbruse ja elusolendite vrtustamine, hiskonnast hoolimine,
ressursside hindamine, mure planeedi ja tulevaste plvkondade tuleviku suhtes, sstlik eluviis
- usk muutuste vimalikkusesse: usk ksikisiku vimalusse luua muutusi, soov ttada vrdsema
tuleviku suunas
241
1. Maailmahariduse phimtted ppekavas

Maailmakodaniku vrtused tulevad esile juba ppekava phivrtustes, samuti pet
koondavates lbivates teemades ning erinevate ppeainete sisus. Ka varem on Eesti
ppekavade phivrtused toetanud maailmaharidust koolis, uue ppekava vastuvtmisega
tulevad globaalsed teemad veelgi laiemalt ja phjalikumalt esile. Phivrtused loovad baasi,
millelt lhtudes saab kujundada ndisaegse kooli.
Uue ppekava alusvrtustena thtsustatakse ldinimlikke vrtusi (ausus, hoolivus, aukartus

elu ees, iglus, inimvrikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja hiskondlikke vrtusi
(vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline
mitmekesisus,
sallivus,
keskkonna
jtkusuutlikkus,
igusphisus,
solidaarsus,
vastutustundlikkus ja sooline vrdiguslikkus). Neid vrtusi kandvad inimesed peaksid

austama nii hiskondlikku, leilmset kui ka plvkondadevahelist iglust.
Phikool peaks kindlustama philiste vrtushoiakute kujunemise. ppekava mratleb, et

pilane mistab oma tegude aluseks olevaid vrtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude
tagajrgede eest. Phikoolis luuakse alus enese mratlemisele eneseteadliku isiksusena,
perekonna, rahvuse ja hiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ja suhtub sallivalt ning avatult
maailma ja inimeste mitmekesisusse. ppekava jrgi peaks phikooli lpetaja suutma
hinnata inimsuhteid ning tegevusi ldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja
vrtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste
kultuuriprandiga ja kaasaegse kultuuri sndmustega, vrtustada loomingut ja kujundada
ilumeelt; suutma ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning
toetada hiskonna demokraatlikku arengut; teada ning jrgida hiskonnas kehtivaid vrtusi
ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostd teiste inimestega erinevates
situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Seega
peaks phikoolis saavutama mitmekultuurilisuse mistmise ja vrtustamise, samuti
kujundama oskused, mis on vajalikud, toimimaks vastutustundliku kodaniku ja tarbijana.
Gmnaasium jtkab phikoolis alustatud vrtuskasvatust, lisades uusi jooni ning vastutust.
Gmnaasiumi lpetades peaks pilane mh kituma eetiliselt, jrgima ldtunnustatud vrtusi
ja klblusphimtteid; vastutama oma valikute, otsustuste, endale vetud kohustuste eest,
austama teiste inimeste ja iseenda vabadust; aitama teadlikult kaasa Eesti rahvuse, keele,
242

kultuuri ja riigi silimisele ja arengule ning mistma Eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste
kultuuri kontekstis, samuti mistma, vrtustama ja austama oma ja teiste rahvaste
kultuuritraditsioone; mtlema kriitiliselt ja loovalt, arendama ning hindama oma ja teiste
ideid, phjendama oma valikuid ning seisukohti. Gmnaasiumi lpetaja peaks ka tundma
globaalprobleeme, vtma kaasvastutuse nende lahendamise eest ning vrtustama ja jrgima
jtkusuutliku arengu phimtteid; tunnetama end dialoogivimelise hiskonnaliikmena Eesti,
Euroopa ja globaalses kontekstis, oskama konflikte vltida ja lahendada ning kituma
tolerantselt. Kik need on vga thtsad komponendid maailmakodaniku kujundamisel.
Nende ppekava phiosas sisalduvate eesmrkide saavutamine peaks olema iga kooli,
koolijuhi, petaja ning muu koolipersonali esmane lesanne.
Eelnevate eesmrkide saavutamist toetavad omakorda lbivad teemad. Lbiva teema

Vrtused ja klblus ksitlemisega taotletakse seda, et pilased tunneksid hiskonnas
ldtunnustatud vrtusi ja klblusphimtteid ning jrgiksid neid koolis ja vljaspool kooli.
Noori peaks suunama mtlema nii iseenda kui kaasinimeste, samuti ka teiste kultuuride
esindajate
kitumisphimtete
le
ning
arendama
konfliktide
lahendamiseks
ja
vastutustundlike valikute tegemiseks vajalikke oskusi. Samas on rhutatud ka eesmrki, et

noored ei peaks jma kskikseks, kui ldtunnustatud vrtusi ja phimtteid eiratakse, ning
oma vimaluste piires sekkuma, kui nad rikkumisi mrkavad. Nnda vib elda, et lbiva
teema Vrtused ja klblus ning maailmahariduse eesmrgid kattuvad soovitakse
kasvatada pilast, kes tegutseks aktiivselt parema ja iglasema maailma nimel.
Maailmakodaniku vrtuste kujundamine langeb paljuski kokku ka lbiva teema Keskkond
ja
hiskonna
jtkusuutlik
areng
philiste
eesmrkidega.
Oma
vrtushinnangute
kujundamiseks on noortel vaja aru saada praeguste ja tulevaste plvkondade vajadustest ja

igustest ning melda, mis viks olla parim viis selliste omavahel seotud probleemide, nagu
kliimamuutused, vaesus ja ebavrdsus, lahendamiseks. Thtsaimad ksimused on siinkohal
jrgmised: Mis on meie planeedi ees seisvad suurimad vljakutsed tnapeval? Kuidas saame
nautida heaolu nii, et ei tekita sellega probleeme teistele inimestele? Kuidas saame aidata
hoolitseda planeedi eest, pidades silmas ka tulevaste plvkondade heaolu? Milline roll viks
olla minul endal oma kodukoha arendamisel? (QCA, 2009).
243
2. petaja ja kooli roll maailmahariduses

Eesti ppekava vimaldab ning ka kohustab ksitlema globaalseid teemasid erinevatest
vaatenurkadest. Samas sltub ikka petajast endast, kuidas ta neid teemasid ksitleb.
Vrtusi ning kaasinimeste kitumise mistmist ei saa petada lihtsalt vastavateemalist

loengut pidades. Samuti on mttetu proovida noortele ette elda, mida nad peaksid mtlema
vi kuidas kituma. Selline lhenemine on vheefektiivne ja kaotab halvimal juhul igasuguse
tahtmise uute ideede ja teistsuguste arvamustega kaasa mtelda. petaja roll peaks olema
vastupidine: pakkuda pilastele erinevaid huvitavaid vaatenurki, tutvustada erinevaid eluning mtteviise ja aidata mista, kuidas meie igapevane tegelikkus, vimalused ja vajadused
sltuvad sellest, kus me elame ja les kasvame. petaja on see, kes peaks suunama pilasi
mtisklema inimlikkuse le mis on need tegurid, vrtused ja hoiakud, mis ajendavad
inimesi teatud viisil toimima. petaja lesanne on anda noortele aega ja ruumi areneda ja
kasvada, pakkudes kogemusi ja elamusi, mida igapevases argielus alati ei kohata. Samas
tuleb pilastele mista anda ka seda, et iga inimese panus on thtis ning vikeste tegudega
saab muuta maailma (Kivist, 2007).
Globaalsed teemad on vlja toodud ppekava phiosas ja lbivate teemade hulgas, seega ei
eeldata, et valdkonnaga tegeleks vaid ks petaja globaalsete teemade ksitlust tuleks
arendada kigi petajate, kooli juhtkonna, muu personali ning ka lapsevanemate koosts.
Maailm on htne tervik ning selle tundmappimiseks on vaja mitmeid seni eraldiseisvaid
ppeaineid rohkem integreerida. Hid pitulemusi saavutada ning vrtusi ja hoiakuid
kujundada on kergem terve kooli koosts. leilmastumise kontekstis thtsad teemad (nt
kliimamuutused, maailmakaubandus, inimigused) vivad innustada tervet kooliperet ja miks
mitte ka kohaliku elanikkonda uurima ja mtestama globaalseid protsesse ning vtma midagi
ette olukorra muutmiseks.
Ka kooli pikeskkond peab globaalsete teemadega tegelemist toetama. Kui kool tahab
kujundada demokraatlikke vrtusi, peab ta ka ise ttama demokraatlikult. Kui pilastele
petatakse
jtkusuutliku
arengu
phimtteid,
peaks
kool
olema
hea
eeskuju
energiasstlikkuse ja taaskasutuse osas. Kui uuritakse ebaiglase kaubanduse teemasid,

peaks ka kooli sklas ja kohvikus olema vimalik valida iglase kaubanduse tooteid.
Kultuuride rikkust ja mitmekesisust tuleb austada mitte ainult snades, vaid ka tegudes, nt
244

vrtustades pilaste erinevaid kultuuritaustu, thistades erinevaid thtpevi ning tutvustades
erinevaid kombeid ja usundeid.
Maailmaharidusega tegelemine ei peaks kindlasti piirduma ainult lbusa Aafrika

trummimngu demonstratsiooni ja pneva Aasia toidu degusteerimisega, thtis on juda ka
keerulisemate teemadeni. Tnapeva noored peavad tulevikus langetama otsuseid mitmetes
ksimustes, mille suhtes on erinevatel inimestel vga erinevad seisukohad. Juba praegu
kajastuvad meedias mitmed sellised teemad: kas moslemi naised vivad Eestis loori kanda?
Kas peaksime lubama geneetiliselt modifitseeritud toitu oma sgilauale? Kas me vastutame
vaesemate riikide ja inimeste saatuse eest? Meedia kaudu tutvuvad pilased keeruliste
teemadega, kuid mnikord jb meedia ksitlus liiga heklgseks ja tekitab stereotpe (nt
domineerivad noorte ettekujutuses Aafrikast ainult negatiivsed uudised, islami usku
seostatakse heselt terrorismiga jmt).
Rahvusvahelisus ja mitmekultuurilisus peaksid olema tajutavad kogu koolikultuuris, kooli

hkkond peaks vrtustama kultuurilist pluralismi ja rahvusvahelist koostd. Phjalik
tutvumine teiste kultuuridega aitab vhendada hirme, mis tundmatu ja vraga seostuvad.
Kui saab selgeks, et meie ettekujutus teisest kultuurist on olnud liiga homogeenne ja
stereotpidel phinev, lagunevad ka eelarvamused. Olgu siinkohal rhutatud, et
mitmekultuuriline lhenemisviis ei thenda siiski eetilist relativismi. Vgivalda, ebaiglust
ning inimiguste rikkumist ei saa helegi kultuurieriprale viidates heaks kiita ega igustada.
Kultuuridevaheline dialoog on siiski vajalik, et sobitada hte universaalsemaid ja hele vi
teisele kultuurile spetsiifilisi eetilisi vrtusi (Rsnen, 2008).
Paljud tnapeva konfliktid ei sltu siiski kultuurist vi ksikisikute hoiakutest, vaid

phinevad poliitikal ja vimuvitlusel, ebaiglusel, vaesusel, sotsiaalsel ja majanduslikul
ebavrdsusel. Kiki neid teemasid peab ksitlema ka koolipetuses. Kui pinnas vastasseisuks
on juba olemas, vib ka vike tegur phjustada suure plahvatuse, eriti olukorras, kus
vastaspooled provotseerivalt kituvad (nt Taani karikatuuride juhtum vi Pronkssduri
teisaldamisega seotud sndmused Eestis). Konfliktide lahendamiseks ja vltimiseks on sellisel
juhul vaja mista ja muuta ka poliitilisi ning hiskondlikke olusid, mis nuab aga pikaajalist
ja tsist pingutamist meilt kigilt.
245

Maailmahariduse kaudu saavad noored turvalises kooliklassis nende keeruliste teemadega
tutvuda. Mitmetahuliste probleemidega tegelemine aitab kujundada pilaste analsivimet,
arendada kriitilist mtlemist ning konfliktide lahendamise oskust. Loodetavasti saab
kasvatuse abi ka hiskonna lesehitust nii kohalikul kui globaalsel tasandil soodsas suunas
mjutada.
petaja
eesmrk
pole
siinjuures
pakkuda
lihtsaid
vastuseid,
valmis
vrtushinnanguid ja seisukohti, vaid suunata pilasi lhenema teemadele mitmest erinevast

vaatenurgast ning arendama ja vljendama oma arvamust samal ajal kuulates ja vrtustades
ka kaaspilaste erinevaid seisukohti. petaja vib selles protsessis vtta endale erinevaid
rolle, nt tuua vlja erinevaid seisukohti vi provotseerida teadlikult noorte omast erinevate
arvamustega. Samas peab petaja juhtima diskussiooni ja tagama, et kigi seisukohad ra
kuulataks.
petajate
hoiakud
ja
kompetentsus
on
maailmahariduse
ksimustes
vtmethtsusega, vib-olla vajavad petajad uute kasvatuslesannete titmiseks ka uusi

pedagoogilisi oskusi.
246
3. Mitmekultuuriline eestlus
Eesti kooli ks phieesmrke on ppekava jrgi eesti keele ja kultuuri edasikandmine ja
arendamine. Sellega seoses nhakse petaja rolli osana mnikord ka rahvusriigi ehitamist ja
rahvuskultuuri vahendamist. Kaasaegses maailmas tekib siiski vajadus ka enda kultuuri uuel
viisil mtestada. Ka koolisiseselt on vajalik arutada, mida viks kujutada endast
mitmekultuuriline eestlus. Kuidas on vimalik saada eestlaseks? Milline roll on vhemustel ja
uusimmigrantidel Eesti hiskonnas? Kas hiskonda ksitletakse ainult hekultuuriliselt vi ka
vhemuste vaatenurgast? Need vga tundlikud teemad on ka potentsiaalsete hiskondlike
konfliktide allikad. Just seeprast on vga oluline, et neid teemasid koolipetuses ksitletaks.
Mnikord on kultuuri homogeensus pigem mt kui tegelikkus. Iga hiskond, samuti ka kool,
sisaldab inimesi, lapsi ja noori, kelle taust, vimalused ja vajadused on erinevad. ppekava ja
kool peaksid vastama kikide vajadustele, kedagi vlja arvamata. Erineva taustaga lapsed
toovad kooli kaasa ka oma erinevad huvid, kogemused ja tugevused, mis on kooli rikkuseks.
Samas on vaja hoolikalt jlgida, et koolis kasutatavad materjalid ja meetodid jtaksid ruumi
erinevustele ja kaasaksid kiki vrdselt.
Kultuuridevahelise empaatia ja globaalse vastutustunde kujundamine on protsessid, mis ei

lppe kunagi. petaja enda vrtushoiakutel on thtis roll selles, kuidas ta oma igapevats
maailmaharidust ja vrtuskasvatust ellu viib. Mnikord osutub kige raskemaks lesandeks
enda rahvuskesksuse ja eelarvamuste mistmine ja analsimine. See on siiski isiksuse
kasvamise protsessi keskne samm, mis aitab olla avatum ning saada aru sellest, et igaks neb
maailma vaatenurgast, mille kontekstis ta sndinud ja kasvanud on (Rsanen, 2008).
Oma kultuuri ja tausta, samuti ka oma rahva ajaloo tundmine on thtis ning vajalik alusphi,
millelt lhtudes kasvada ja areneda. Oma kultuur annab turvatunde, kuid ei peaks tekitama
leolevat suhtumist teistesse. Vastasel korral tekib oht, et kindlustundest saab vangla, mille
mridest ei julgeta le vaadata ega ka teisi sisse lasta (Rsnen, 2008). Maailmahariduse ja
vrtuskasvatuse abil on aga vimalik arendada hoolivust ning luua ppekeskkond, mis
vrtustab kultuurilist mitmekesisust ning rahvusvahelist koostd.
247
4. Maailmakodaniku vrtused erinevatel kooliastmetel

Maailmahariduse ja vrtuskasvatuse saab ja peab limima igasse kooliastmesse, konkreetsed
eesmrgid ja tegevused sltuvad loomulikult pilaste east ja vimetest. Thtis on selgelt
mratleda, mida erinevatel kooliastmetel saavutada pame, kuidas tulemusliku ppimise
korraldame. Vhemthtis pole ka hinnata, kui hsti on eelnevalt mratletud eesmrkide
saavutamine nnestunud.
Maailmaharidus aitab lastel ja noortel saada aru suurtest leilmastumisega seotud teemadest,
analsida neid kriitiliselt ja hinnata oma valikute tagajrgi nd ja tulevikus. Samuti aitab
maailmaharidus osaleda hiskonnas aktiivselt ja vastutustundlikult ning muuta ppimine
aktiivseks tegutsemiseks. Vrtusi, enesetunnetust ning positiivset suhtumist erinevustesse
aitab kujundada vimalus suhelda ja arutleda erineva taustaga inimestega. pilastel tuleks
uurida mitmeid globaalseid teemasid, nt konfliktid, kultuuriline mitmekesisus, inimigused,
omavaheline sltuvus, sotsiaalne iglus ja jtkusuutlik areng. Samuti peab noortel olema
vimalus osaleda rahvusvahelistes vrgustikes koos teiste koolide, pilaste ja petajatega,
selline histegevus aitab muuta globaalsed teemad ppekava ja kooli tegevuste konkreetseks
ja praktiliseks osaks. Thtis on ka kriitiliselt hinnata enda vrtushinnanguid ja hoiakuid,
mrgata nii inimeste sarnasusi kui ka kultuurilist mitmekesisust. Samuti tuleb arendada
oskusi, mis aitavad mrgata ja vlja juurida ebaiglust, negatiivseid eelarvamusi ja
diskrimineerimist. Noored peaksid olema suunatud tulevikku, teadvustama, missugused on
vimalikud arengustsenaariumid ning mida nemad saaksid ette vtta, et just positiivsed
vimalused teks saaksid (QCA, 2007).
Eesti ppekavas on ette nhtud, et esimesel kooliastmel luuakse alus isiklikele vrtustele,
tervele enesehinnangule ning klassikollektiivile, kus vrtustatakse iglust, ausust, hoolivust,
sallivust, inimvrikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning
demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Tulemuslik ppimine toimub heskoos tegutsedes
omandatud kogemuste kaudu, kasuks tulevad arutelud nt selle le, kui vale on kiusata inimesi
eriprase vlimuse tttu. Konflikte pitakse analsima ja lahendama nt rollimngude kaudu,
vraste
kultuuride
ja
kommete
vastu
tekitatakse
huvi,
jutustades
teistest
kultuurikontekstidest prinevaid lugusid. Negatiivseid stereotpe saab kummutada, tutvudes

laste igapevaeluga erineval pool maakera nt filmide, piltide, mngude ja muinasjuttude
248

kaudu. Nnda kujundatakse juba koolitee esimestel sammudest alates sallivust ja
lugupidamist erinevate inimeste suhtes ning kaastunnet halvemates oludes kasvatate laste
vastu. Huvi globaalsemate teemade vastu on pilastel juba algusest peale olemas ning ka
viksemate lastega saab arutada, kuidas oleme muu maailmaga seotud nt tarbimise kaudu.
Kes poleks huvitatud sellest, kust saadakse okolaadi valmistamiseks kasutatavat kakaod,
kuidas ja kes seda kasvatavad ning kuidas me okolaadi ses mjutame kakaotootjate elu?
Keda ei hooliks sellest, kuidas mjutab liigne energiatarbimine vanemate rahakotti ning
keskkonda? Selliste teemadega tutvudes vivad lastel tekkida vga praktilised ideed, kuidas
probleeme lahendada, neid ideid peaks saama ka koolis rakendada.
Teisel kooliastmel saab ksitleda ka juba keerulisemaid teemasid, nt arutleda stereotpide

le. Sellel kooliastmel tuleks ppekava jrgi tutvustada erinevad vaatenurki ning positiivseid
klbelisi eeskujusid ja ideaale, mis aitavad kujundada pilase isiklikke seisukohti. Kesksel
kohal peaksid olema aktiivppe meetodid arutelud, rhmatd, uurimisprojektid,
konfliktide anals ja rollimngud. Ksitlemiseks viks valida ka sobivaid juhtumeid mujalt
maailmast, mis aitavad mista ebaiglust ja ebavrdsust. Niteks vib pilastega arutada,
miks kik maailma lapsed ei saa koolis kia. Miks just tdrukud on need, kes jvad
kergemini haridusest ilma? Samuti vib vrrelda Eesti ja vaesemate maade eluviise nnda
arendatakse sallivust, empaatiavimet ning kriitilist mtlemist. Hea on toetada ka meedia
kriitilise jlgimise oskust, nt teha harjutusi, kus lapsed koostavad ise fotodele positiivse ja
negatiivse alatooniga pealkirju ning seejrel analsitakse, kuidas kujundavad fotode
pealkirjad lugeja arvamust selle kohta, mida pildil on kujutatud. Kui Eesti ajalehtede artiklite
hulgas leidub tekste, mis phinevad selgelt eelarvamustel, vib klass kirjutada kirja ajalehe
peatoimetajale nnda areneb ka pilaste hiskondlik aktiivsus.
Kolmandas kooliastmes tuleb varasemast rohkem ksitleda vrtushinnangute ja klbeliste

normide ajalugu ning hiskondlikku tausta. Hiljemalt nd on aeg tutvuda erinevate
maailmavaadete ja religioonidega nii ajaloos kui tnapeval. Selle asemel, et pda
pinnapealselt ksitleda kike, peaks eelistama viksema arvu ksimuste sgavamat ja
mitmeklgset ksitlemist. Phjalik tutvumine he kultuuri vi religiooniga aitab mista, et
kik kultuurid on mitmekesisemad, kui pealiskaudsel vaatlusel arvata vime. Teiste parem
mistmine aitab kujundada oma seisukohti ja aru saada enda arvamuste seosest oma
kultuuritaustaga. Sellel tasandil lisanduvad ka keerulisemad sotsiaalse igluse ja vrdsuse
ksimused, nt rikkuse jagunemine inimeste vahel ja plvkondadevaheline vrdus, mis on
249

jtkusuutliku arengu thtsad teemad. pilastel on juba vimed ja oskused erinevaid
keerulisemaid teemasid iseseisvalt uurida ja projektitid koostada, samuti olla otsesuhtluses
noortega teiselt poolt maakera, et erinevaid teemasid omavahel arutada ning teineteist
paremini mista. Rollimngud, simulatsioonid, filmide vaatamine, arutelud ja vitlused
vivad ieti kasutatuna anda hid pikogemusi, mille kaudu saab paremini mista erinevusi ja
sarnasusi ning nha kohaliku ja globaalse tasandi vahelisi seoseid.
Kuidas hinnata, kas ppetle seatud eesmrgid on saavutatud? Selleks, et teaksime, kas meie
poolt pakutud ppimiskogemused on andnud hid tulemusi, on vaja neid hinnata. Tuleb luua
erinevaid hindamisviise ja -triistu, mille abil saaksime teada, mida noored konkreetsest
kogemusest ppinud on. Kas nende enesekindlust tusis vi pigem nrgenes? Kas osati
ttada grupis ning vljendada oma arvamusi? Kas tekkis motivatsioon anda oma panus
ebaiglase olukorra lahendamiseks?
ks thtsamaid pitulemusi kooli vrtuskasvatuses peaks olema noorte aktiivsuse tus.
Noored ei tohiks jda kskikseks ja passiivseks, kui nad nevad enda mber ebaiglust.
Samas, kui melda maailma probleemide, vaesuse ja ebavrdsuse peale, on mnikord raske
nha, kuidas saaks ksikisik neid lahendada vi muuta. Kasvataja roll on anda realistlikku
infot, samas ei aita kedagi teadmine, mis tekitab pessimismi ja muudab kniliseks. Thtis on
tuua esile niteid positiivsetest lahendustest ning toimimisviisidest, millega saab otsuseid ja
protsesse mjutada (Rsnen, 2008).
ks maailmakodaniku thtsamaid oskusi on kaasajal leiduvate vimaluste tajumine ning
positiivne suhtumine tulevikku. Optimistlik suhtumine tulevikku ei thenda, et sulgeme
silmad tegelikkuse ees, vaid seda, et vtame vastutuse ning omame tahet vrtustel
phinevaks tegutsemiseks. Igaks saab ja juab maailma muuta oma otsuste ning valikute
kaudu. Igaks tunneb ka mnd teist inimest, kellega koos on vimalik suuri ja vikseid asju
ellu viia. Samuti saab igaks nuda poliitikutelt, suurfirmade juhtidelt ja lhima toidupoe
omanikelt eetilisemaid tegusid.
250
5. Konkreetseid niteid maailmahariduse teemade limimiseks

ppeprotsessi
Kui on selge, mida igal ppeastmel saavutada tahetakse, saab otsustada, mis on kige parim
viis tulemusteni judmiseks. Noorte ppimiskogemusse kuuluvad lisaks ppetundidele ka
erinevad ritused, koolivlised tegevused, koolikeskkonna ja kooli eetika. Lbivaid teemasid
saab ppimiskogemusse limida mitmel erineval viisi, sltuvalt ppurite vajadustest ja
huvidest. Thtis on meeles pidada, et igapevane koolielu peaks pakkuma noortele vimalusi
ka omandatud teadmiste praktiliseks rakendamiseks.
Lbivate teemade limimine ppeainetesse ja ainevaldkondadesse vib toimuda erinevatel

viisidel, nt hise teema ksitlemise kaudu. Thtis on erinevate ainete petajate omavaheline
koost ning hine panustamine kokkulepitud teema vi projekti elluviimisse. Lbivaid
teemasid saab hendada ka klassi- ja koolivliste tegevustega, just lbivad teemad vivad
osutuda selleks punaseks lngaks, mille alusel koolikeskkonda arendada. Vrtused on sellisel
juhul selgelt vlja toodud kooli arengukavades ning kesksel kohal kigis kooli plaanides.
Erinevad lekoolilised projektid on ehk tavalisem viis mitmeid erinevaid ppeaineid
hendada. Erinevate ppeainete (nt emakeel, vrkeeled, ajalugu, hiskonnapetus,
geograafia) vahelises koosts vivad pilased tutvuda eelnevalt kokkulepitud teemaga nt
kirjanduse ja filmide kaudu, hankida infot internetist, koostada esitlusi ja pidada vitlusi.
Huvitavad filmid ja raamatud on vrtuskasvatuse jaoks hea ppematerjal, sest pakuvad lisaks
teadmistele ka emotsioone ja aitavad nha maailma teiste inimeste vaatenurgast. Seetttu on
film vi raamat hea alusmaterjal arutelu pidamiseks, samuti isiklike hoiakute ja arvamuste
vljakujundamiseks ning muutmiseks.
Hea nide hest maailmahariduse projektist on Eesti rahvusvahelise kooli Change the World
by Monday projekt, mille kigus vaatasid pilased filmi Hotel Rwanda ning tegelesid
ndal aega teemaga genotsiid ajaloos ja tnapeval. pilased leidsid, et on arusaamatu ja
vale, et genotsiid leiab aset ka kaasajal meie silme all Sudaanis, Darfuris. Selleks, et tsta
inimeste teadlikkust, koostasid noored nitemngu Darfuri kriisi teemal. Nad kisid erinevates
Tallinna saatkondades, esitades nitemngu ning paludes erinevate riikide esindajatel Darfuri
olukorra lahendamiseks midagi ette vtta. Projekt andis noortele hea kogemus, kuidas oma
251

algatusi lbi viia, meedia ja saatkondadega suhelda ning loomulikult ka sgavad teadmised
teemast.
Projekte vib lbi viia ka koosts teiste Eesti vi vlismaa koolidega. Spruskoolid pakuvad
hea vimaluse olla otsekontaktis arengumaade petajate ja pilastega, vahetada arvamusi ning
analsida erinevusi ja sarnasusi siinsete ja sealsete noorte tarbimises, seisukohtades ja
kogemustes. Sellise suhtluse kaudu kasvavad pilaste teadmised ja arusaam teisest riigist ja
kultuurist, keeleoskus ja algatusvime. ppides uusi huvitavaid asju oma kaaslaste elu kohta
teisel pool maakera, saab kummutada ka varasemaid stereotpe. Partnerlus vib olla ka see
vahend, mille kaudu laiendada kooli ppekava ja tuua sisse rohkem globaalseid teemasid.
Thtis on siiski jlgida, et selline koolidevaheline lbikimine phineks vrdsusel ning ei
tekitaks omakorda stereotpe.
Ka erinevad temaatilised ritused, teemapevad ja -ndalad on hea viis hendamaks ainetunde

ja tunnivlist tegevust. Kool vib thistada nt kultuuridevahelise dialoogi ndalat vi mnda
temaatilist RO thtpeva, mille raames viiakse lbi erinevaid pitubasid, kutsutakse kooli
klalisi, vaadatakse temaatilisi filme, viiakse lbi autelusid ja kultuuriprogramme. pilastel
peaks olema teemapeva ettevalmistamisel ja lbiviimisel oma roll ning vimalusel viks
ritustesse kaasata ka kohalikku kogukonda.
Koolivliste kontaktide loomine ning kohaliku kogukonna kaasamine tuleb ppet

korraldamisel ldiselt kasuks. Koost oma kogukonna, MTde ja teiste institutsioonidega,
samuti
riigistruktuuri
ning
demokraatlike
institutsioonidega
(Riigikogu,
valitsus,
ministeeriumid jne) aitab leida koolis pitule rakendust. Vrtuste ja kodanikuaktiivsuse

arendamisel vib he meetodina rakendada kirjade kirjutamist ja ksimuste esitamist otse
riigistruktuuridele, eraettevtetele vi MTdele. Uurides, mida need erinevad pooled on
teinud pilaste huvifookuses oleva olukorra lahendamiseks, annab vimaluse nidata les
aktiivsust ja hoolivust.
Vastutuse vtmist vib ppida ka vabatahtliku t kaudu. Nt tehakse Phjamaade koolides

igal aastal he koolipeva jooksul vabatahtlikku td arengukoost heaks. Sellel peval
ttavad pilased ettevtetes ja mujal neile sobivates kohtades ning teenitud raha lheb
arengumaade toetuseks. Soomes nimetatakse seda peva nimega Taksvrkki, teistes
Phjamaades aga Dagsverke. Korjanduste korraldamine heategevuse jaoks pole ka Eesti
252

koolides tundmatu tegevus. Gruusia sja jrgsel ajal koguti raha sealsete koolide toetuseks,
samuti korraldavad korjandusi oma spruskooli heaks nt Afganistani koolide spruskoolid
Eestis. Korjanduste tegemine on loomulikult hea empaatia ja solidaarsustunde nitaja. Samas
peab jlgima, et raha annetamine ei tekitaks lastes leolevat hoiakut abistatavate suhtes.
Ka erinevate koolivliste ekspertide ja klaliste kaasamine vib olla huvitav ja kasulik

vaheldus kooli argipevas. Arengumaade tegelikkusest saavad tulla kooli rkima ning
diskussiooni arendama nt GLEN vabatahtlikud. Need noored on ttanud erinevates
arengumaades vabatahtlikena vhemalt kolm kuud ning prast naasmist on nad valmis oma
kogemustest koolides ja teistes ppeasutustes rkima. Samuti ttab Eestis mitmeid erineva
kultuuritaustaga klalispetajaid, kes vivad tutvustada oma kultuuri ning viia lbi ttubasid
ja arutelusid. Erineva taustaga inimeste kooliklastused vivad olla noorte esimeseks
kokkupuuteks teistsuguste inimestega ning aidata lammutada negatiivseid stereotpe.
Vga thtsal kohal on kooli igapevaelu aluseks olevad phimtted. Kool peaks olema
jtkusuutlikkuse ja sallivuse mudeliks, need phimtted peaksid vljenduma nt koolitoidu
valikus (eelistada tuleks kohalikke saadusi ja iglase kaubanduse tooteid), jtmekitluses,
energiatarbimises, taaskasutust ja tarbimise vhendamist soodustavates ettevtmistes. Koolis
tuleb luua kultuurilisi erinevusi vrtustav hkkond, pakkuda pilastele vabadusi ja vastutust
ning lhtuda koolielu korraldamisel eetilistest kitumismallidest.
Kokkuvte
21. sajandi ppekava peaks valmistama pilasi ette selleks, et nad saaksid hsti hakkama nii
Eestis kui globaalses hiskonnas. ppekava peaks pakkuma noortele vimalust kujuneda
kindla ja tugeva identiteediga isiksusteks, kes on samas ka vastutustundlikud Eesti ja maailma
kodanikud. Kesolevas artiklis on toodud esile mitmeid vrtusi, teemasid ning meetodeid,
mis peaksid soodustama maailmakodanikule omaste vrtuste ja mitmeklgse ning sisurikka
maailmapildi kujunemist. ppekava on oma eesmrgid titnud, kui kujundame pilasest
maailmakodaniku, kes on positiivne ja optimistlik, vastutusvimeline ning pab ebavrdsust
mrgates olukorda lahendada.
253

Sellist maailmakodanikku ei tasu karta. Ta ei pdle maailmarevolutsiooni poole ega pa
vgivaldselt praegust maailmakorda hvitada. Kuid ta tahab maailma paremaks muuta
elamisvrsemaks ja inimlikumaks. Kuigi seda just alati enesestmistetavaks ei peeta, ei sea
maailmakodanik ohtu ka eesti meelt ja keelt. Maailmakodanik vib olla kiindunud oma
traditsioonidesse, kultuuri ja keelde. Aga ta on samas ka kultuuriliselt salliv ja seisab vastu
sellistele natsionalismi ilmingutele, mis ei tunnusta teiste inimeste vrdvrsust ja igusi.
Tema lhenemine on avatud, ta neb teisi inimesi ja erinevaid kultuure maailma rikkusena.
Erinevad Eesti MTd on tegelenud maailmahariduse temaatikaga juba mitmeid aastaid ning
koostanud koolidele erinevaid ppematerjale. Nad pakuvad ka petajatele koolitusi erinevatel
maailmahariduse teemadel. Info ppematerjalide, koolituste ja muu kohta on koondatud
petajatele suunatud internetilehekljele www.maailmakool.ee, mida peavad lal Jaan
Tnissoni Instituudi Maailmahariduse keskus, Humana Estonia ja Eesti Roheline Liikumine.
Jaan Tnissoni Instituudi Maailmahariduse keskus pakub koolidele erinevate projektide

kaudu praktilist tuge, mentorlust ja koolitust maailmahariduse ning lbivate teemade
petamisel. Samuti pakutakse koolilinke Afganistani ja Aafrika koolidega. Islami usuga
tutvumiseks pakub instituut koolidele islami ttuba: moslemist koolitaja juhendamisel
viiakse lbi erinevaid huvitavaid tegevusi (moeshow, kirjutamine araabia keeles jmt) ning
otsitakse vastuseid islami usu ja kultuuri kohta tekkinud ksimustele. Koolidel on ka
vimalus laenutada tasuta dokumentaalfilme Jaan Tnissoni Instituudi Vaata ja muuda
projekti kaudu, mis pakub lisaks kaasaegsetele dokumentaalfilmidele ka taustaanalse ja
ppematerjale erinevate ppeainete jaoks. ppematerjale saab kasutada infoallikana,
ksitledes tnapeva maailma vtmeksimusi ning petades lastele ja noortele demokraatliku
hiskonna baasvrtusi: sallivust ning teiste inimeste iguste austamist. Noored saavad ka ise
korraldada linastusi vljaspool ppetunde, luues oma filmiklubi. Klubid on aktiivsete ja
teadmishimuliste noorte spruskonnad, kes korraldavad Vaata ja muuda projektist
laenutatud dokfilmide linastusi ning filmidega seotud aktiivseid arutelusid. Lisainfot
tegevuste kohta leiab kodulehekljelt www.maailmakool.ee
254
DFID. (2005). Developing the Global Dimension in the School Curriculum.
Helin, J. (2010). Teadlikuks maailmakodanikuks. Maailmaparandaja ksiraamat,
Arengukoost marlaud.
Kivist, J. (2007). Globaaliin vastuuseen kasvaminen nkkulmia maailman
hahmoittamisen pedagogiikkaan, Suomen ulkoasiainministeri.
Oxfam. (2006). Education for Global Citizenship A Guide for Schools.
Oxfam. (2008). Getting Started with Global Citizenship: A Guide for New Teachers.
Qualifications and Curriculum Authority, 2007: The Global Dimension in Action A
curriculum planning guide for schools.
Qualifications and Curriculum Authority. (2009). Cross-curriculum Dimensions A planning
guide for schools.
Rsnen, R. (2008). petajakoolitus ja globaalne vastutus. Haridus 3-4/2008.
255
Lisad
Lisad
Jrgnevalt on toodud lbivate teemade arendustegevuse kigus koostatud ja kasutatud
materjalid, mis on abiks lbivate teemade rakendamise kavandamisel koolis.
Esitatud lisamaterjalide loend:

1. Lbivate teeemade seletus ppekava ldosas, vrdlevalt 2002. ja 2010.a ppekavas;
2. Eesti riiklike ppekavade (alates RK 2000 projektist) ldosade aineleste komponentide,
sh lbivate teemade arendamine;
3. Lbivate teemade rakendamise planeerimise maatriks;
4. Lbivate teemade vrdlus 5 riigi nitel;
5. Vljavtted ekspertide hinnangutest lbivate teemade rakendumise kohta;
6. Lbivad teemad ppekava ainevaldkondade kirjeldustes;
7. Riiklikus strateegias Sstev Eesti 21 soovitatavate aineleste eesmrkide ja 2010. a
RKi lbivate teemade jaotuse vrdlus;
8. Lbivate teemade lhtedokumente;
9. Lbivad teemad RK 2010 phikooli ppekava ainevaldkondade kirjeldustes.
256
Lisad
LISA 1 Lbivate teemade seletus ppekava ldosas, vrdlevalt 2002. a ppekavas ja 2010.a ppekavas
RK 2002
RK 2010 phikool, RK 2010 gmnaasium
Lbivad teemad puudutavad pilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt

olulisi eluvaldkondi, mida kski ppeaine eraldi ei ksitle.
ppekava kohustuslikud lbivad teemad on:
1) keskkond ja sstev areng;
2) talane karjr ja selle kujundamine;
3) infotehnoloogia ning meedia;
4) turvalisus.
Temaatilised rhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades pilase
elukogemusi. Lhtutakse mina/meie suhtest mbritsevaga: kodu, kodupaiga
ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.
Lbivad teemad on ld- ja valdkonnapdevuste, ppeainete ja

ainevaldkondade limingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna
kujundamisel. Lbivad teemad on ainelesed ja hiskonnas thtsustatud ning
vimaldavad luua ettekujutuse hiskonna kui terviku arengust, toetades
pilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Lbivate teemade pe realiseerub eelkige:
1) pikeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja fsilise
pikeskkonna kujundamisel arvestatakse lbivate teemade sisu ja eesmrke;
2) aineppes lbivatest teemadest lhtudes tuuakse aineppesse sobivad
teemaksitlused, nited ja meetodid, viiakse koos lbi aineteleseid,
klassidevahelisi ja lekoolilisi projekte. ppeainete roll lbiva teema ppes on
lhtuvalt ppeaine taotlustest ja ppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe
on ainevaldkonna seos lbiva teemaga;
3) valikainete valikul valikained toetavad lbivate teemade taotlusi;
4) lbivatest teemadest lhtuvas vi ppeaineid limivas loovts pilased
vivad lbivast teemast lhtuda loovt valikul, mida tehakse kas iseseisvalt
vi rhmatna;
5) korraldades vimaluse korral koosts kooli pidaja, paikkonna asutuste ja
ettevtete ning teiste ppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuhendustega
klassivlist ppetegevust, huviringide tegevust ja osaledes maakondlikes, leeestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
etuses ja kasvatuses ksitletavad lbivad teemad on:
1) elukestev pe ja karjri planeerimine taotletakse pilase kujunemist
isiksuseks, kes on valmis ppima kogu elu, titma erinevaid rolle muutuvas
pi-, elu- ja tkeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu,
sealhulgas tegema mistlikke kutsevalikuid;
2) keskkond ja jtkusuutlik areng taotletakse pilase kujunemist sotsiaalselt
aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja
kaitseb keskkonda ning vrtustades jtkusuutlikust, on valmis leidma
lahendusi keskkonna- ja inimarengu ksimustele;
257
Lisad
RK 2002
RK 2010 phikool, RK 2010 gmnaasium

3) kodanikualgatus ja ettevtlikkus taotletakse pilase kujunemist aktiivseks
ning vastutustundlikuks kogukonna- ja hiskonnaliikmeks, kes mistab
hiskonna toimimise phimtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse
thtsust, tunneb end hiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi
kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
4) kultuuriline identiteet taotletakse pilase kujunemist kultuuriteadlikuks
inimeseks, kes mistab kultuuri osa inimeste mtte- ja kitumislaadi
kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vltel, kellel on ettekujutus
kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga mratud elupraktikate eriprast ning
kes vrtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt
salliv ja koostaldis;
5) teabekeskkond taotletakse pilase kujunemist teabeteadlikuks
inimeseks, kes tajub ja teadvustab mbritsevat teabekeskkonda, suudab
seda kriitiliselt analsida ning toimida selles oma eesmrkide ja hiskonnas
omaksvetud kommunikatsioonieetika jrgi;
6) tehnoloogia ja innovatsioon taotletakse pilase kujunemist uuendusaltiks
ja ndisaegseid tehnoloogiaid eesmrgipraselt kasutada oskavaks
inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, pi- ja
tkeskkonnas;
7) tervis ja ohutus taotletakse pilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt,
sotsiaalselt ja fsiliselt terveks hiskonnaliikmeks, kes on vimeline jrgima
tervislikku eluviisi, kituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava
turvalise keskkonna kujundamisele;
8) vrtused ja klblus taotletakse pilase kujunemist klbeliselt arenenud
inimeseks, kes tunneb hiskonnas ldtunnustatud vrtusi ja
klblusphimtteid, jrgib neid koolis ja vljaspool kooli, ei j kskikseks,
kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma vimaluste piires.
258
Lisad
LISA 2 Eesti riiklike ppekavade (alates RK 2000 projektist) ldosade ainelesed komponentide, sh
lbivate teemade arendamine
RK projekt 2000
RK 2002
ldpdevused
Semiootiline pdevus ehk
kneluspdevus;
T AK versioon 2005
RK projekt 2006
ROK 2010
ldoskused
Kompetentsused
ldpdevused
pipdevus;
mtlemisoskus;
enesekohane kompetentsus;
vrtuspdevus;
vrtuspdevus;
pioskused;
sotsiaal-kultuuriline
kompetentsus;
sotsiaalne pdevus;
tegevuspdevus;
funktsionaalne kirjaoskus;
pipdevus;
orienteerumispdevus;
enesemratlus-pdevus
enesekohased oskused;
enesemratluspdevus;
kommunikatiivne
kompetentsus;
pipdevus;
vrtuspdevus;
sotsiaalsed oskused
tegutsemispdevus;
loogilis-matemaatiline
kompetentsus;
suhtluspdevus;
matemaatikapdevus;
enesemratlus-pdevus
kriitilise ja loovmtlemise
kompetentsus;
ettevtlikkuspdevus.
tehnilis- loodusteaduslik
kompetentsus
1
Tartu likooli ppekavaarenduse keskus

ldpdevused on aineja valdkonnalesed pdevused, mis on vga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. ldpdevused kujunevad
kigi ppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivlises tegevuses ning nende kujunemist jlgitakse ja suunatakse petajate ning kooli ja kodu
hists.
2
259
Lisad
RK projekt 2000
RK 2002
Valdkonnapdevused
T AK versioon 2005
RK projekt 2006
ROK 2010
Valdkonnapdevused
Sotsiaalne pdevus;
sotsiaalne pdevus;
Keele- ja kirjanduspdevus;
refleksiooni- ja
interaktsioonipdevus;
refleksiooni- ja
interaktsioonipdevus;
vrkeelepdevus;
tehnoloogilis-tehniline
pdevus;
tehnoloogiapdevus;
matemaatikapdevus;
loodusteaduslik pdevus;
kommunikatiivne pdevus;
kommunikatiivne pdevus;
sotsiaalne pdevus;
matemaatikapdevus;
matemaatiline pdevus;
kunstipdevus;
looduspdevus;
loodusalane pdevus;
tehnoloogiapdevus;
kultuuripdevus
kunstialane pdevus;
kehakultuuripdevus.
filosoofilise pdevuse algmed
Vastava valdkonnapdevuse kujunemine on ainevaldkonna peamine eesmrk, mida toetavad ppeainete eesmrgid ja pitulemused.
Valdkonnapdevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade ppeained ning tunni- ja koolivline tegevus.
260
Lisad
RK projekt 2000
ppevaldkonnad
RK 2002
T AK versioon 2005
RK projekt 2006
Ainevaldkonnad
teadmus loodusest; teadmus

hiskonnast;
inimene ja hiskond;
keeled ja kirjandus;
keeleained;
matemaatika;
teadmus vahetutest
inimestevahelistest suhetest;
kehakultuur;
loodusained;
kunstid;
sotsiaalained;
loodus;
kunstiained;
matemaatika;
tehnoloogia;
tehnoloogia
kehaline kasvatus
ROK 2010
keel ja kirjandus;
vrkeeled;
teadmus inimesest endast,

inimeste enesejuhtimisest ja
hoolest;
matemaatika;
loodusained;
sotsiaalained;
filosoofiline teadmus;
kunstiained;
kunstiteadmus;
tehnoloogia;
matemaatiline teadmus;
kehaline kasvatus
tehnoloogiline teadmus;
teadmus loomulikest keeltest
4
Ktkevad endas teadmisi tsiasjadest, reeglitest ja seadusprasustest, phjustest ja tagajrgedest, mudeleid jne, kuid ka ettekirjutusi, kuidas toimida, milliseid vahendeid, sh tunnetusmeetodeid kasutada,
kuidas kituda ning vrtushinnanguid. Nende tundmappimise protsessis kujunevad ldpdevused.
5
Vljendavad valdkonna ppeainete hiseid eesmrke.
261
Lisad
RK projekt 2000
RK 2002
T AK versioon 2005
RK projekt 2006
ROK 2010
Lbivad teemad
Keskkond ja sstev areng;
keskkond ja sstev areng;
keskkond ja jtkusuutlik
eluviis;
keskkond ja hiskonna
jtkusuutlik areng;
elukestev pe ja karjri
planeerimine;
talane karjr ja selle

kujundamine;
talane karjr ja selle

kujundamine;
elukestev pe ja
karjriplaneerimine;
elukestev pe ja karjriplaneerimine;
keskkond ja jtkusuutlik
areng;
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
infotehnoloogia;
tehnoloogia;
tehnoloogia ja innovatsioon;
kodanikualgatus ja
ettevtlikkus;
toimimine teabekeskkonnas;
teabekeskkond;
pi-ja tunnetusstrateegiad;
turvalisus ja tervislik eluviis;
tervis ja ohutus;
klbelised vrtused
vrtused ja eetilisus;
vrtused ja klblus;
kultuuriline pdevus
kultuuriline identiteet;
meedia;
turvalisus;
turvalisus
kultuuriline identiteet;
teabekeskkond;
tervis ja ohutus;
kodanikuaktiivsus ja
ettevtlikkus
vrtused ja klblus
262
Lisad
LISA 3 Lbivate teemade rakendamise planeerimise maatriks
Koost koht arendusprotsessis
I kooliaste
II kooliaste
III kooliaste
IV kooliaste
ppeaine eesmrkidega seonduv

ppesisuga (teemaksitlused) seonduv
A. Kohustuslikud ained
B. Valikained
pitulemuste ja hindamisega seonduv
Kogu koolikeskkonnaga seonduv
A. Kooli igapevane tegevuskorraldus
B. Interdistsiplinaarsete projektidega ja uurimustega seonduv
Tunnivlise tegevusega seonduv
Koolivlise tegevusega seonduv
A. koost partner-organisatsioonidega
B. Kooli roll kogukonnas
263
Lisad
LISA 4 Lbivate teemade vrdlus 5 riigi nitel
RK 2002
RK 2010
Hongkong
talane karjr
ja selle
kujundamine
elukestev pe ja
karjri
planeerimine
koost
oskused
Meedia
kodanikualgatus
ja ettevtlikkus
suhtlemise
oskused
osalus
kodanikupetuses
ja ettevtluses
kultuuriline
identiteet ja
rahvusvahelisus
Kanada
(Saskatchewan)
kommunikatsioon
aritmeetilised
oskused
Inglismaa
(I II kooliaste)
loovus
IKT
ainepetuses
Inglismaa
(III IV kooliaste)
identiteet ja
kultuuriline
mitmekesisus
Saksamaa
(Thringen)
elukutse valik
tervislik eluviis
vgivallatuse,
tolerantsuse ja
rahu kasvatus
osalemine
kogukonnas
Tervisepetus
ettevtlus
suhtlemine
meediaga ja IKT
tehnoloogia ja
indiviid
vastutus
keskkonna,
heaolu ja
jtkusuutliku
tuleviku ees
tehnoloogiline
kirjaoskus
spirituaalne,
moraalne,
sotsiaalne ja
kultuuriline areng
vtmeoskused ja
mtlemisoskused
isiklik ja
sotsiaalsed
areng
eelarveoskused
ja
ettevtlusharidus
identiteet ja
kultuuriline
mitmekesisus
keskkonnakasvatus
aritmeetilised
oskused
isiksuseks
kasvamine
iseseisev
ppimine
jtkusuutlikku
arengut toetav
haridus
tehnoloogia ja
meedia
Liikluskasvatus
keskkond ja
jtkusuutlikkus
probleemi
lahendamise
turvalisus ja liiklus
vrtused ja
klblus
enesejuhtimise
oskused
kultuuriline
identiteet
Loovus
Turvalisus
tehnoloogia ja
innovatsioon
kriitilise
mtlemise
keskkond ja
sstev areng
teabekeskkond
IKT oskused
tervis ja ohutus
infotehnoloogia
Soome
meedia oskused
ja
kommunikatsioon
kriitiline ja loov
mtlemine
loovus ja kriitiline
mtlemine
globaalne
dimensioon ja
sstev areng
ppimise
oskused
264
Lisad
HongKongi ppekava sisaldab kolme omavahel lbipimunud elementi: vtmeainevaldkonnad (Key Learning Areas); ldised oskused (Generic
Skills); vrtushinnangud ja hoiakud. Kigis vanuseastmetes lbivad ldised oskused ning vrtushinnangud ja hoiakud petamise ja ppimise
kigus vtmeainevaldkondi.
Soome ppekava lbivad teemad Upper secondary school ppekavas on jrgmised: aktiivne kodanik ja eraettevtlus, turvalisus ja heaolu,
jtkusuutlik areng, kultuuriline identiteet ja teadmised kultuuridest, tehnoloogia ja hiskond, suhtlemine ja meedia pdevus.
Saskatchewani tuumppekava koosneb jrgmistest osadest: kohustuslikud ppevaldkonnad (Required Areas of Study); ppimise
hiskategooriad (Common Essential Learnings); kohalikud valikud (Locally-determined Options); kohandavad dimensioonid (Adaptive
Dimension); alusphimtted (Initiatives); lhenemine petamisele (Instructional Approaches).
Inglismaa riiklik ppekava sisaldab jrgmisi elemente: ppeained vi ainevaldkonnad; ppekava lbiv ppimine (learning across the
curriculum) I-II kooliastmes (1-2 key stages) vi ainelesed aspektid (cross curricular aspects) III-IV kooliastmes (3-4 key stages); ldised
nuded petamisele (general teaching requirements) I-II kooliastmes (1-2 key stages): kaasamine (inclusion), keelekasutus (use of language
igekeelsus, enesevljendamine), IKT, tervis ja ohutus.
Saksaa (Thringen) ppekava lbivad teemad konkretiseerivad phivaldkondi.
265
Lisad
LISA 5 Vljavtted ekspertide hinnangutest lbivate teemade

rakendumise kohta
Lbiv teema Kultuuriline identiteet (ekspert Aurika Kommsaar: Tartu likooli Viljandi
Kultuuriakadeemia)
On
ppeaineid,
mille
puhul
kultuuri
puudutamine
ainekavas
nib
loomulikum:
hiskonnapetus, ajalugu, keeled, kirjandus, geograafia. Kui aga mista kultuuri kui ht
inimgruppi vi kategooriat teistest eristavat kollektiivset vaimset programmeeritust ning
programmeerimist (programming), siis tuleks teadvustada, et iga rida ppekavast
iseloomustab
meie
kultuuri
rgib
siin
kehtivatest
vi
sihiks
seatavatest
vrtushinnangutest.
Koolis aset leidva sotsialiseerumis- ja kasvatusprotsessi terviklikkuse, harmoonilisuse

seisukohast on oluline, et nimetatud lbivad teemad oleks tepoolest kiki ppeaineid
lbivad. Iga aine petamisega pstitatavates eesmrkides peaks lbivad teemad kajastuma.
Erinevad ppeained viksid lbivate teemade osas taotleda ka sarnaseid eesmrke. Niteks
kui heks ainekavas mrgitud taotluseks on, et pilane esimese kooliaasta lpuks oma
tkoha korras hoiab, siis tegelikult ei saavutata seda eesmrki, kui tkoha korrashoiu jt.
sotsialiseerumise teemadega tegeldakse vaid he ppeaine tundides. Sotsialiseerumine on
selleks liialt kompleksne ja aeganudev protsess, et arvata, nagu sellega saaks hakkama he
ppeaine raames. pilase oskus hoida korras oma tkohta, tegutseda klassis ja grupis teisi
arvestavalt, on oluline osa tkultuurist.
Niteks sotsiaalainete kaudu avaneb vga otsene vimalus ksitleda kultuurilise identiteediga
seonduvat temaatikat. Inimesepetuse ja hiskonnapetuse raames on oluline isiksuse
kujunemise ja enesemratlemise protsessile kaasa aitamine ning selle edasine toetamine.
Sobilikud
teemad
lbiva
teema
seisukohalt
on
niteks
erinevate
rahvaste
kultuuritraditsioonide ksitlemine, sallivuse ja lugupidamise kujundamine erinevate

kultuuritavade suhtes.
Ajaloo ppeaine kaudu on vimalus avardada pilaste teadlikkust erinevate kultuuride tekkest
ja levikust. Olulisel kohal on isiklike juurte puudutamine, millele aitab kaasa sotsiaalainetes
thtsustuv empaatiaoskuse kujundamine.
266
Lisad
Kultuuritemaatika osas on oluline roll kanda ka kunsti valdkonnal. Thtis on vlja tuua
kultuuri sotsiaalne aspekt ning nha seda seotuna vrtushinnangutega. Kunstipdevuse
kujundamine ei ole vaadeldav lahus kultuurilise mitmekesisuse ning identiteedi teemast.
Viimast toetab eelkige just kunstilise enesevljendamise vimalus antud ainevaldkonna
ppeainetes.
Lbiv teema Teabekeskkond (ekspert Kardi Ugur: Tartu likool)
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemisega toetatakse pilase kujunemist infoteadlikuks
inimeseks, kes tajub ja teadvustab mbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt
analsida ja selles toimida vastavalt oma eesmrkidele ja hiskonnas omaksvetud
kommunikatsioonieetikale.
Meediapdevuse aspektist on rmiselt oluline, et ppe-eesmrkides on esindatud

suhtluskonteksti tajumine ning oma suhtluspartnerite austamine. Soovitav on selge viide
sellele, kuidas jaguneb thelepanu suulise ja kirjaliku keelekasutuse vahel. Tekstide vastuvtu
ja mistmise kontekstis tuleks rhutada ka kriitilise tekstianalsi harjumuse kujundamist.
Suhtlusolukordade arvestamise kui pitulemus peaks olemas olema juba esimeses

kooliastmes
ning
selle
teemaga
on
soovitav
siduda
kommunikatsioonieetika
ja
meediaturvalisuse aspektid, mis on olulised just kige nooremate koolilaste puhul (nt kellele
avaldada oma isikuandmeid ja elukohta, kuidas kituda, kui vras tiskasvanud ksib
informatsiooni jne). Teisel kooliastmel muutub olulisemaks turvaline netikitumine ning seal
on ige aeg neist asjust knelda. Esimese kooliastme puhul on raske teha vahet, mida peaks
ksitlema inimesepetuse ja mida emakeele raames, ent teatavate vestlusvormelite tasandil
viks kommunikatsiooniturvalisus kuuluda emakeelepetusse.
Thtis integratsioonivaldkond on keele ja sotsiaalainete koost niisuguste teemade

ksitlemisel nagu avaliku ruumi regulatsioon, kitumine internetis, enda ja teiste ohutuse
tagamine, mjutamisvtted meedias jms. Kahe valdkonna petajate pdevuse ja tunniressursi
hendamine annaks siin hid tulemusi.
I kooliastmes on vimalik suulise keelekasutuse juures kasutada mberjutustuse allika ning

kommenteeritava materjalina pilaste meediakogemust (mida ngid eile telerist, mis selles
animafilmis toimus, mida krimisaates nidati ja millest rgiti, kuidas kib teleseriaali
267
Lisad
tegelaste ksi, mida keegi sulle MSNis kirjutas jms). Sedalaadi lesannete triviaalsus on
sgavalt niline; viimaste uuringute kohaselt kogevad Eesti lapsed, et tiskasvanud ei tunne
nende meediakogemuste vastu huvi ning seetttu ei otsi lapsed ka tiskasvanutelt abi, kui nad
kogevad nt internetis midagi ebameeldivat. Kuuldut ja nhtut kommenteerides tuleb rhutada
autori vastutust ning harjutada pilasi kommenteerides oma nime kasutama. Suulise
keelekasutuse arendamise juures tuleb tsiselt kaaluda ka raadiokuulamise harjumuse
kujundamist, kasutades selleks nt Eesti Rahvusringhlingu rikkaliku lastesaadete (eriti just
raadiosaadete) arhiivi (tasuta kttesaadav www.err.ee vi www.meieoma.ee kaudu).
ppeainetes ksitletavate tekstiliikide hulka peaks kuuluma kirjalik vi suuline reklaam

(soovi korral vib vlja jtta audiovisuaalse ja multimediaalse reklaami) ja kuulutused
mlemad phjendusega, et nende tekstiliikidega on I kooliastme pilasel reaalne kokkupuude
ning nad vajavad snavara neist tekstiliikidest knelemiseks.
Meediatekstide eristamine nende pritolu jrgi ei ole piisav. Tavaprane ajalehetekst on I

kooliastme pilastele enamasti liiga keeruline nii sisu kui snavara poolest. Vimalik on
piirduda ka ksnes lasteajakirja tekstidega vi lastele suunatud portaali tekstidega, ent eristada
tuleb seejuures tekstide erinevaid suhtluseesmrke ja autorlust (nt lapse omaloominguline
tekst, tiskasvanu kirjutatud olemuslugu, leskutse, reklaam, uudis). Kui petajal on soovi
kasutada ldpoliitilist pevalehte vi maakonnalehte, viks analsis piirduda pealkirja,
teema ratundmise, geograafilise paigutamise, tegelaste mratlemise, autori leidmise, teksti
suhtluseesmrgi mratlemisega.
II kooliastmes peab suhtlusolukordade sekka lisanduma peale avaliku ka poolavalik ruum.

See loob aluse ka virtuaalkeskkonna etiketile, mis nuab enamasti vga head piiride tajumise
oskust.
Kaalumist vrib seegi, kas ppekava tasandil viks viidata lapse igusele
suhtlemisest keelduda ning vastavatele tehnikatele, millega stestada suhtlusakti reeglid (nt
kuidas viks laps kituda, kui temalt prib infot vras tiskasvanu, kes vib olla ka nt
ajakirjanik). Suhtluspartneri eesmrgistatud kuulamisele viks lisada ka nt raadioteksti
kuulamise, mistmise ja meeldejtmise.
Virtuaalkeskkonna puhul vajaksid avaliku,
poolavaliku ja privaatse sfri vimalused eraldi tutvustamist, kuna need erinevad nii
ligipsetavuse, etiketi, keelekasutuse kui vimaluste poolest.
268
Lisad
Seni kasutatav teksti jaotus raamat ajaleht ajakiri viitab peamiselt trkise fsilistele
tunnustele. Siin oleks asjakohane, kui pilane oskaks trkisest leida informatsiooni autori,
vljaandja ja vljalaske aasta kohta, samuti see, kui ta oskaks tiskasvanud nustajale esitada
asjakohaseid kriitilisi ksimusi. Ka visuaalselt esitatud info puhul on meil tegemist teatud
laadi tekstiga. Seetttu oleks asjakohane tpsustada, et pilaselt eeldatakse visuaalse teksti
phjal verbaalse teksti loomist suuliselt vi kirjalikult. Thelepanelik peab olema poliitilise
karikatuuri llitamisega ksitletavate meediatekstide hulka. Kogemused osutavad, et
tnapeva poliitilise karikatuuri mistmiseks on vaja eelteadmisi ja taustateavet, mida sageli
napib ka gmnasistil. Traditsioonilise arusaama kohaselt vajab pilane II kooliastme lpul
oskust eristada trkiajakirjanduses kahte philist tekstitpi: uudist ja olemuslugu.
Tnapeval ja lhitulevikus jtkub aga vga intensiivselt meediaanrite sulandumine, millega
ka Eesti ajakirjandus on teadlikult kaasa linud. Seetttu kirjutatakse nt uudist nende reeglite
kohaselt, mis varem kisid olemusloo kohta. See protsess muudab nii trkiajakirjanduse kui
audiovisuaalse meedia anritunnuste petamise phikoolis mttetuks. Selle asemel tuleks
keskenduda
teksti
kommunikatiivsete
eesmrkide
mratlemisele
ning
kriitilisele
tekstianalsile.
Soovitav on thelepanu prata intertekstuaalsuse vimalustele tekstiloomes, nt sama

sndmuse
kirjeldamisele
SMS-ina,
jutustava
kirjandina,
seletuskirjana,
poeetilise
kirjeldusena, repliigi ajendina jne. Vga viljakaid vimalusi leidub multimeedias: nt

videoligu vi fotode tiendamine verbaalse tekstiga, helitausta loomine jne. Siin leidub
kahtlemata rohkesti koostvimalusi kunstivaldkonna ainetega.
III kooliastmes tuleks hakata telefoni- ja mobiilisuhtluse eristamise asemel kasutama terminit
telefonivestlus hlmates seega mtteliselt ka internetitelefonid, mis praegusest jaotusest
vlja jvad. Suhtluskanalite krval vi asemel oleks phjendatud knelda suhtlusregistritest,
mille all retsensent peab silmas stiili, snavara, hletooni jms kasutamist vastavalt
suhtluseesmrgile. Meediatekstide anritunnuste analsile ja petamisele on soovitav
kulutada vimalikult vhe ressursse ning keskenduda teksti kommunikatiivsete eesmrkide
tuvastamisele ning vljendusvahendite analsile neist eesmrkidest lhtuvalt.
Termini meediaeetika asemel tuleb kasutada mistet kommunikatsioonieetika, kuna
tehnoloogiliste vimaluste areng on loonud olukorra, kus traditsioonilised looja-vastuvtja
rollid on oluliselt teisenenud. Kui nt 10 aasta eest oli piir isikutevahelise ja avaliku suhtluse
269
Lisad
vahel selgem, siis tnaseks on olukord muutunud ning mistahes kommunikatiivses olukorras
tuleb arvestada vimaliku avalikustamisega (nt mobiiltelefoniga filmitud ja avalikustatud
olukorrad). Kll aga on rmiselt asjakohane see, et phikooliastmel kneldakse pigem
phimtetest kui kindlatest reeglitest, kuna meediareaalsuse jtkuv areng seab pilase ette
vajaduse ka ise otsustada, mis on lubatav ja mis taunitav.
Meedias toimuvad protsessid muudavad niihsti kanalite kui anrite piirid lhemate
aastakmnete jooksul jrjest enam hajuvaks. Meil on vhe phjust knelda uudisLOOST ja
arvamusLOOST olukorras, kus uudislikud faktid esitatakse olemusloo ja meelelahutusmeedia
kontekstis. Seega saab soovitada esitada meediatekstidele phendatud ppesisu struktuuri
jrgmiselt:
-
thelepanu konkreetsele tekstile, mitte anrile;
kui anritunnuseid ksitleda, siis teha seda ajaloolises perspektiivis;
keskenduda
TEKSTI
autorlusele,
eesmrgile
ja
vljendusvahendile,
mitte
anrikuuluvusele;
-
lisada meediatekstide loetellu olemuslugu kui philine ajakirjateksti liik;
lisada teemade loetellu kodanikuajakirjandus ja selle vimalused (blogid e veebipevikud,

ajakirjaniku rolli muutumine seoses sellega);
lisada teemade hulka SNS-kultuurile omaste anritunnuste petus (isikuprofiil, toetuskiri

sbrale, kommentaar, isiklik blogi);
kaaluda hoolega reportaai kui tekstiliigi olulisust ainekavas, kuna trkiajakirjandusest on

reportaa praktiliselt kadunud; meediareaalsuses on silinud tele- ja raadioreportaa ning
sedagi piiratud teemaderingiga;
fakti ja arvamuse eristamine on absoluutselt esmathtis oskus, mida peaks rhutama ka

ppesisu loetelu;
suhtuda teadlikult ja toetavalt pilaste aktiivsesse meedialoomesse ning kasutada kiki

kooli vimalusi nende abistamiseks.
270
Lisad
Sotsiaalainetes thtsustub ajaloo ppeaine puhul kriitiline allikaanals. Vga vajalik on
seejuures mrkida ajaloopetuse kaudu kujundatavate oskuste seas ka oskust allikaid
kriitiliselt ksitleda (sh ajakirjanduslikke tekste) see oskus peaks olema tihedalt seotud info
leidmise oskusega. Samas ppeaines lisaks eriliselt hrgu nansi teabekeskkonna teemadele
ja kommunikatsioonipdevuse arengule see, kui juba II kooliastmel oleks vimalik ksitleda
inimestevahelise kommunikatsiooni arengut. Varauusaja temaatika vimaldab ksitleda nt
reformatsiooni mju inimestevahelise kommunikatsiooni muutumisele, sh ajakirjanduse teket.
Ajakirjanduse roll XIX sajandi protsessides on teadaolevalt suur.
Sotsiaalainetes tuleks kindlasti kasutada meediatekste, kuna ilma kommunikatsiooni arengut

ksitlemata on raske seletada demokraatia olemust ja arengut. Vimaluse selleks annavad
svendavad/laiendavad teemad kommunikatsiooni ajalugu sobiks he vimalusena iga
ajastut toetama.
Inimesepetuses on oluline rhutada meedia nii positiivseid kui ka negatiivseid klgi ning
mju. Need kaks poolt peavad teema avamisel teineteist tasakaalustama, kuna tnapeval
ollakse ldiselt seisukohal, et interneti ohtusid tuleks ksitleda tasakaalus selle vimalustega.
Niteks reklaami teemat oleks otstarbekas ksitleda reklaami mjutusvahendite uurimisena
ning lahendada see integratsioonis emakeele-, kunsti- ja muusikapetusega. Inimesepetus
peaks olema aine, mis vimaldab loovalt ja paindlikult reflekteerida pilaste mber ja seas
toimuvat kitsas temaatiline jaotus ei ole siin thus. Teades, et III kooliastme pilane veedab
veebiphistes suhtluskeskkondades 1,5 3 tundi pevas, vriks vahendatud suhtlemine
kindlasti rohkem thelepanu.
hiskonnapetuse
ppeaines
thtsustub
meedia
osa
hiskonna
protsessides,
nt
kodanikualgatuste kivitamisel ja osalejate mobiliseerimisel. Teemaksitluses tuleks lhtuda

pilasest kui aktiivsest meedias osalejast. Niteks: Minu igused ja kohustused avalikus
ruumis. Interneti vimalused histe asjade korraldamiseks: kommuunid, blogid, sotsiaalsed
vrgustikud. Ajakirjandus kui poliitiliste vaadete kujundaja. Arvamussaated televisioonis ja
raadios.
271
Lisad
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon (ekspert Mart Laanpere: Tallinna likool)
Innovatsiooni miste esineb Eesti ldhariduskooli riiklikus ppekavas esmakordselt ja selle
miste thendus phikooli ja gmnaasiumihariduse kontekstis vajab veel settimist.
Innovatsiooni vib laiemas kontekstis defineerida kui leiutise, avastuse, uue vi olemasoleva
teadmise uudset kasutamist majanduslikus protsessis. Seejuures ei pruugi innovatsioon
seostuda ksnes uue seadme vi tehnoloogia juurutamisega: tegemist vib olla ka uute
teenuste, tkorralduse, organisatsiooni struktuuri vi strateegiatega, aga ka niteks hes
valdkonnas juba ammu tuntud meetodite lekandmisega teise valdkonda. Praxise poolt EAS
tellimusel lbi viidud uurimuse Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid autorid rhutavad
innovatsiooni
avarama
mratlemise
vajalikkust,
kuna
Eestis
kiputakse
pahatihti
innovatsiooni seostama ksnes uute (info)tehnoloogiliste lahenduste arendamisega.
Innovatsiooni miste sisaldab endas nii uut toodet/teenust (tooteinnovatsioon) kui ka

ettevtete
tootmisprotsessi
muutumist
efektiivsemaks
ja/vi
paindlikumaks
(protsessiinnovatsioon). Samalaadselt on innovatsiooniks ka muudatused ettevtte struktuuris

ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon) vi uuenduslike disainilahenduse
kasutuselevtmine.
Innovatsioon
vib
olla
jrkjrguline
olemasolevate
lahenduste
parandamine (jrkinnovatsioon) vi midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon), mis

enamjaolt tugineb teadus- ja arendustegevusele.
ldhariduse ja ppimisega seostas innovatsiooni miste rahvusvahelisel tasandil juliselt

Rooma Klubi oma raportis No Limits to Learning. Selles vastandatakse innovatsioonilist
ppimist silitavale ppimisele (maintenance learning), mis on ksnes traditsioone taastootev
ja kaasaja nudmistele jalgu jmas. On vastandatud ka uskumuste reiimis (belief mode)
ppimist disainireiimis (design mode) ppimisele. Kui esimese puhul keskendutakse
ppimisel pilastes teatud eelistatud suhtumiste, hoiakute ja veendumuste kujundamisele, siis
disainireiimis ppides jutakse uute teadmisteni oma ktega uusi asju luues.
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon raames tuleks innovatsiooni tlgendada kahes
vtmes:
1) innovatsiooni kui nhtuse tundmappimine (teadasaamine, mis on innovatsiooni roll
hiskonnas, meetodid, eesmrgid, avaldumisviisid, positiivsed ja negatiivsed tahud jne.)
2) innovatsioon igapevase koolielu kontekstis kui uut teadmust loov ppimine (ppimine ise
innovatsiooni tehes)
272
Lisad
Viimase aspekti puhul on esmaseks innovatsiooni kontekstiks phikoolis ja gmnaasiumis

pilase enda ppimisviiside ja -vahendite uuendamine, eelkige IKT uudse rakendamise teel
oma personaalse pikeskkonna ja enesejuhitavate ppimisstrateegiate kujundamine pilase
poolt. Lbiva teema eripraks vrreldes teiste lbivate teemadega on pitulemuste avatus
ppija- ja petajapoolsele tlgendusele ja ppesisu (eelkige tehnoloogia) kiire muutumine.
Lbiv teema Vrtused ja klblus (ekspert Olga Schihalejev: Tartu likool)
ppekava alusvrtustena on snastatud vrtused, millest lhtub nii dokument ise ning
millest peab lhtuma iga ainekava ja iga kooli ppekava. Oluline on jlgida, et
protektsionistlikke jooni (seaduskuulekuse rhutamine) tasakaalustaks kodanikuteadvuse ja
otsustusprotsessides osalemise rhutamine. Esitada tuleb ksimus: milline on see inimene,
keda nhakse pakutava hariduse ideaalkujuna? Ta usub endasse ja ttab oma ideaalide
nimel, vastutab oma tegude eest, oskab ja tahab planeerida oma elu ning kasutada selleks ka
abi, vrtustab elukestvat pet, seisab humanismi ja demokraatia eest, austab ennast ja teisi,
on vimeline elama tisvrtuslikku ja nnelikku elu.
Lhtudes humanismist kui alusvrtusest, on keel vahend inimese enesemistmisel ning

seelbi aitab keele ja kirjanduse ppimine oma olemuselt kaasa humanistlikele vrtustele
vimaldades inimesel enesetunnetust. Samuti on keel oluline inimese sotsialiseerimisel ning
hiskonna toimimise kujundamisel. Kindlasti pakub vrtuskasvatuseks rikast materjali
lugemine. Suur on ka sotsiaalainete roll vrtuste ja klbluse teemaga tegelemisel. Tuleb
jlgida, et inimksitlus ei oleks liiga must-valge, mis vib viia mitte ainult omaduste
klassifitseerimisele, vaid ka pilaste jagamisele headeks ja halbadeks.
Kigi loodusainete juures on asjakohane ksitleda teemakohaselt teaduse ja eetika suhetest

vastavalt pitava aine sisule ning pilaste arengutasemele kohases formaadis. Inimvrikuse
mistmise arendamise seisukohast on oluline roll kunstidel emotsionaalse, intuitiivse ja loova
mtlemise arendajana, samuti enesemistmise ja vljendamise ppimise seisukohast.
Demokraatia kui alusvrtuse seisukohalt on kunstidel eriline roll multikultuursuse hindamise
ja vrtustamise seisukohast. Muusika on inimeste sgavamate vrtuste ja tekspidamise
vljendaja ning selle kaudu arendatakse nii pilaste enesetunnetust kui ka eetilisi ja
tolerantsuse kompetentse.
273
Lisad
LISA 6 Riiklikus strateegias Sstev Eesti 21 soovitatavate

aineleste eesmrkide ja 2010. a RKi lbivate teemade jaotuse
vrdlus
Sstev Eesti 21
ppekavad peavad vimaldama oluliselt
suuremal mral ppurite jrgmiste vimete ja
oskuste arendamist ning hoiakute kujunemist:
ppimisvime ja pioskused;
2010. a RKi lbivad teemad,

mille eesmrgistuses sisaldub vastav taotlus
eesmrkide pstitamise, probleemide mrkamise ja

lahendamise vime;
Elukestev pe ja karjri planeerimine

Kodanikualgatus ja ettevtlikkus
abstraktse ja ssteemse mtlemise oskus, kriitilise

analsi ja refleksioonivime, snteesivime;
Kik lbivad teemad
strateegiliste valikute ja riskide ning ohtude

prognoosivime;
Keskkond ja jtkusuutlik areng

otsustamis- ja vastutusvime, juhtimisoskused,

meeskonnat oskused;

adekvaatse enesevljenduse ning tulemusliku

kommunikatsiooni vime;
Teabekeskkond
oskus kasutada IKT-d, et informatsiooni tdelda ja

luua (otsida, sstematiseerida, struktureerida,
analsida, ldistada, levitada, vahetada ja
silitada);
Teabekeskkond
suutlikkus ja julgus genereerida ideid, luua uut

teadmist;
eneseusaldus, enesevrikus, ettevtlikkus ja

aktiivsus;

Kodanikuhiskond ja ettevtlikkus
Tervis ja ohutus
Vrtused ja klblus
ausus, usaldusvrsus, selged eetilised

tekspidamised;
Vrtused ja klblus
rahvusliku kultuurivaramu valdamine ja teiste

kultuuride mistmise ja kultuuridevahelise suhtluse
vime;
Vrtused ja klblus
oskus hoida end fsiliselt ja vaimselt heas vormis;
Tervis ja ohutus
vime edukalt kohaneda uues keskkonnas ja

vastata uutele vljakutsetele;
Tervis ja ohutus
jtkusuutliku arengu phimtete tundmine ja

arvestamine, sstva ja keskkonna tasakaalu
arvestava tegutsemise ja kitumise phimtete
omandamine.
Keskkond ja jtkusuutlik areng


Teabekeskkond
274
Lisad
LISA 7 2010. a RKi lbivate teemadele vastav ELi

vtmepdevuste sisu
2010. a RKi lbivad
teemad
ELi vtmepdevuste sisukirjeldused (valik on tinglik)
Elukestev pe ja karjri
planeerimine
- oskus kasutada otstarbekalt abivahendeid ning ppida keeli ka

mitteformaalses kontekstis (vrkeelteoskus)
- huvi osaleda vrkudes ja hendustes kultuurilistel, sotsiaalsetel ja/vi
ametialastel eesmrkidel (infotehnoloogiline pdevus)
- kitumisviisid, mis vimaldavad inimestel osaleda thusalt ja
konstruktiivselt sotsiaalses ja telus ning eelkige aina
mitmekesisemaks muutuvas hiskonnas ja vajadusel lahendada
konflikte; eri hiskondades ja keskkondades (nt tl) ldiselt kehtivate
kitumisreeglite mistmine; oskus toime tulla stressi ja frustratsiooniga
ning seda konstruktiivselt vljendada, olla vimeline eristama isiklikku
ja telu (sotsiaalne ja kodanikupdevus)
- vime teha kindlaks olemasolevad vimalused isiklikus elus,
kutsealal ja ritegevuses, sealhulgas ldisem arusaamine elu- ja
tkeskkonnast; oskus ttada nii ksikult kui trhma liikmena;
- vime mista oma tugevaid ja nrku klgi ning hinnata ja vtta
igustatud riske (algatusvime ja ettevtlikkus)
Keskkond ja
jtkusuutlik areng
- arusaamine inimtegevuse phjustatud muutustest ja ksikisiku

vastutusest; teaduse ja tehnoloogia poolt loodusele avalduva mju
mistmine; teaduslike teooriate, rakenduste ja tehnoloogia arengu,
selle piiride ja sellega kaasnevate ohtude (seoses otsustamisega,
vrtustega, moraalsete ksimustega, kultuuriga jne) hiskonnas
mistmine; kriitikameel ja uudishimu, huvitumine eetilistest ksimustest
ning turvalisuse ja jtkusuutlikkuse thtsakspidamine, eelkige nendes
ksimustes, mis ksitlevad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut
inimese enda, tema pere, kogukonna ja globaalsest seisukohast;
(teaduslik ja tehnoloogiapdevus)
Kodanikualgatus
ja ettevtlikkus

- pdevus kasutada tielikult ra oma kodanikuigusi, toetudes
teadmistele sotsiaalsetest ja poliitilistest mistetest ja struktuuridest
ning aktiivse ja demokraatliku osalemise soovile (sotsiaalne ja
kodanikupdevus)
- eri hiskondades ja keskkondades (nt tl) ldiselt kehtivate
kitumisreeglite mistmine (sotsiaalne pdevus)
- soov arendada kriitilist ja konstruktiivset dialoogi, esteetilistest

vrtustest lugupidamist ning soovi nende poole pelda ja huvi
teistega suhtlemise vastu (emakeeleoskus)
- kultuuridevaheliste erinevuste mistmine; teadmised hiskonnas
kehtivate konventsioonide, kultuuri ja keelte variatiivsuse kohta;
kultuurilisest mitmekesisusest lugupidamine ning huvi keelte ja
kultuuridevahelise suhtluse vastu (vrkeelteoskus)
- eri hiskondades ja keskkondades ldiselt kehtivate kitumisreeglite
mistmine; inimeste, rhmade, torganisatsioonide, soolise
vrdiguslikkuse ja mittediskrimineerimise, hiskonna ja kultuuriga
seotud phimistete tundmine; Euroopa hiskondade
275
Lisad
paljukultuurilisuse ning selle, kuidas rahvuslik kultuuriline identiteet
suhestub Euroopa identiteediga, mistmine; oskus suhelda
konstruktiivselt erinevates keskkondades, olla salliv, vljendada ja
mista erinevaid seisukohti, pidada veenvalt lbirkimisi ning tunda
empaatiat; huvitumine kultuuridevahelisest suhtlemisest ja
vrtushinnangute mitmekesisusest, austuse tundmine teiste vastu
ning olema valmis eelarvamuste krvalejtmiseks ning
kompromissideks; oma kuuluvuse tunnetamine kohalikku kogukonda,
riiki, Euroopa Liitu, Euroopasse ja maailma ldiselt ning sooviks
osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis kigil tasanditel (sotsiaalne
ja kodanikupdevus)
Teabekeskkond
- verbaalse suhtluse philiikide, mitmesuguste ilukirjanduslike ja

tarbetekstide ning eri stiilide ja registrite phiomaduste tundmine ja
mistmine, et keelekasutus ja suhtlusviis varieerub sltuvalt olukorrast;
suutlikkus suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates
hiskondlikes ning kultuurilistes situatsioonides nii koolis, tl, kodus
kui vabal ajal (emakeeleoskus, vrkeelteoskus)
- suutlikkus eristada ja kasutada eri liiki tekste, otsida, koguda ja
tdelda teavet, kasutada abivahendeid ning oma suulisi ja kirjalikke
argumente veenvalt ja kontekstikohaselt snastada ja vljendada;
teadlikkus keele mjust teistele ja vajadusest mista ja kasutada keelt
positiivselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil (emakeeleoskus)
- oskus suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades; teiste
privaatsuse austamine (sotsiaalne ja kodanikupdevus)
- vime ja soov kasutada matemaatilisi mttemeetodeid (loogikat ja
ruumilist mtlemist) ja esitusviise (valemid, mudelid, skeemid,
graafikud); vime jrgida [sic] ja hinnata argumentatsiooni; austus te
vastu, soov otsida phjendusi ning hinnata nende paikapidavust
(matemaatikapdevus)
- vime ja soov rakendada loodusnhtuste selgitamiseks kasutatavaid
teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tenditel
phinevate jrelduste tegemiseks; oskus tunda ra teadusliku
uurimuse phiomadused ning suutlikkus tehtud jreldusi ning nendeni
viinud mttekiku kirjeldada (teaduslik ja tehnoloogiapdevus
pdevus)
- jrjepidev teadmiste omandamise oskus (ppimisoskus)
Tehnoloogia ja
innovatsioon
- vime ja soov kasutada matemaatilisi mttemeetodeid (loogikat ja

ruumilist mtlemist) (matemaatikapdevus)
- vime ja soov rakendada loodusnhtuste selgitamiseks kasutatavaid
teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tenditel
phinevate jrelduste tegemiseks; matemaatilisele ja teaduslikule
pdevusele vastavate teadmiste ja meetodite rakendamine inimeste
soovide vi vajaduste teenistusse; vime kasutada tehnoloogilisi
vahendeid ja seadmeid ning teaduslikke andmeid teatava eesmrgi
saavutamiseks vi teatava tenditel phineva otsuse vi jrelduse
tegemiseks;arusaamine inimtegevuse phjustatud muutustest ja
ksikisiku vastutusest; tehnoloogia ja tehnoloogiliste toodete ja
protsesside tundmist ning teaduse ja tehnoloogia poolt loodusele
avalduva mju mistmine; teaduslike teooriate, rakenduste ja
tehnoloogia arengu, selle piiride ja sellega kaasnevate ohtude (seoses
otsustamisega, vrtustega, moraalsete ksimustega, kultuuriga jne)
hiskonnas mistmine; kriitikameel ja uudishimu, huvitumine eetilistest
ksimustest ning turvalisuse ja jtkusuutlikkuse thtsakspidamine,
eelkige nendes ksimustes, mis ksitlevad teaduslikku ja
tehnoloogilist arengut inimese enda, tema pere, kogukonna ja
globaalsest seisukohast (teaduslik ja tehnoloogiapdevus)
276
Lisad
- arusaamine ja teadmised infotehnoloogia olemusest, rollist ja
infotehnoloogilistest vimalustest; peamistest arvutirakendustest, nagu
teksti- ja tabelttlus, andmebaasid, info salvestamine ja haldamine,
Interneti vimaluste ja potentsiaalsete ohtude tundmine; mistmine,
kuidas infotehnoloogia toetab loomingulisust ja uuendustegevust
(infotehnoloogiline pdevus)
- huvitumine sotsiaalmajanduslikust arengust (sotsiaalne ja
kodanikupdevus)
Tervis ja ohutus
- optimaalse fsilise ja vaimse tervise saavutamise vimaluste

tundmine ning selle thtsuse mistmine enda, lhima suhtlusringkonna
ja oma pere jaoks; teadmine, kuidas tervislikud eluviisid saavad sellele
kaasa aidata (sotsiaalne ja kodanikupdevus)
Vrtused ja
klblus
- soov arendada kriitilist ja konstruktiivset dialoogi, esteetilistest

vrtustest lugupidamist ning soovi nende poole pelda ja huvi
teistega suhtlemise vastu (emakeeleoskus)
- kultuuridevaheliste erinevuste mistmine; teadmised hiskonnas
kehtivate konventsioonide, kultuuri ja keelte variatiivsuse kohta
(vrkeelteoskus)
- eri hiskondades ja keskkondades ldiselt kehtivate kitumisreeglite
mistmine; oskus suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades,
olla salliv, vljendada ja mista erinevaid seisukohti ning tunda
empaatiat; suhtumine, mis phineb koostl, enesekindlusel ja
aususel; huvitumine kultuuridevahelisest suhtlemisest ja
vrtushinnangute mitmekesisusest, austuse tundmine teiste vastu
ning valmisolek eelarvamuste krvalejtmiseks ning kompromissideks;
igaklgne austus inimiguste vastu ja vrdsuse tunnustamine
demokraatia alusena ning eri religioonide ja rahvuste
vrtusssteemide vaheliste erinevuste mistmine; vastutustunde
olemasolu, samuti mistmise ja austuse lesnitamine henduse
htekuuluvuse tagamiseks vajalike histe vrtuste suhtes, nagu
demokraatlike phimtete austamine; teiste vrtushinnangute ja
privaatsuse austamine (sotsiaalne ja kodanikupdevus)
277
Lisad
LISA 8 Lbivate teemade lhtedokumente

Eesti Vabariigi phiseadus, RO Inimiguste lddeklaratsioon, Euroopa Nukogu
konventsioon inimiguste ja phivabaduste kaitseks, Lapse iguste konventsioon, Euroopa
Liidu alusdokumendid;
Euroopa Nukogu soovitus 1396 (1999) Religioon ja demokraatia Euroopa
haridusministrite deklaratsioon Intercultural education: managing diversity, strengthening
democracy (1012 nov. 2003);
Vhemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus, Eesti keele arendamise strateegia 20042010,

Riiklik programm Integratsioon Eesti hiskonnas;
Euroopa Liidu Lissaboni strateegia, EL-i tprogramm Haridus ja koolitus 2010 1;
Why Literacy in Europe? Enhancing Competencies of Citizens in the 21st Century. UNESCO
Institute for Education, 2005;
RO sstva arengu kontseptsioon Agenda 21-s, RO Peaassamblee resolutsiooni nr 254
Sstvat arengut toetava hariduse dekaad 200520142; RO Sstvat Arengut Toetava
Hariduse Dekaadi Rahvusvaheline Rakenduskava, Euroopa keskkonnaministrite
tippkohtumisel mais 2003 Kiievis vastu vetud avaldus Sstvat arengut toetav haridus3;
RO Euroopa Majanduskomisjoni Sstvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia4;
Keskkonnaministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi heaks kiidetud
keskkonnahariduse kontseptsioon5 ja selle raames toimuv teavitust;
Eesti sstva arengu riiklik strateegia aastani 20306; Teadmistephine Eesti. Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 20072013;
http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/doc/10_year_en.pdf
http://portal.unesco.org/education/ev.php?URL_ID=27234&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201
3
http://www.unece.org/env/documents/2003/ece/cep/ece.cep.102.rev.1.e.pdf
4
http://www.hm.ee/uus/hm/client/download.php?id=1931
5
http://www.envir.ee/379029
6
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf
2
278
Lisad
Eesti kodanikuhiskonna arengukontseptsioon, Riigikogu poolt heaks kiidetud 12.20027;
Kodanikualgatuse toetamise arengukava 200720108; Kaasamise hea tava9; Vabatahtliku
tegevuse arengukava10;
Ekspertgrupi Ettevtlusharidus lppraport. Euroopa Komisjon, 2004; Eesti
ettevtluspoliitika 2007-2013; Eesti elukestva ppe strateegia 20052008;
European strategy for child and adolescent health and development. WHO Regional Office
for Europe, 200511; Skills for Health Skills-based health education including life skills: An
important component of a Child-Friendly/Health-Promoting School (WHO)12; Lapse iguste
tagamise strateegia 20042008;
Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010; Alaealiste kuritegevuse vhendamise

arengukava aastateks 2007-2009; Liiklusseadus; Eesti Rahvuslik liiklusohutuse programm;
Liikluseeskiri; VV mrus nr 89 Laste liikluskasvatuse kord (8.03.2001); Teede- ja
Sideministreeriumi 22.juuni 2001 aasta mrus Jalgratturi ja mopeedijuhi eksamineerimise ja
neile juhilubade vljaandmise eeskiri;
Riigi eelarvestrateegia 2007-2010; Struktuurivahendite kasutamise strateegia 20072013;

Eesti krgharidusstrateegia aastateks 20062015;
Eesti infohiskonna arengukava 2013; Riiklik arengukava ppiv Tiiger 2006-201013; EL-i
strateegia-raamistik 201014.
7
http://www.siseministeerium.ee/?id=5642
http://www.siseministeerium.ee/failid/KATA_2007_2010.pdf
9
http://www.valitsus.ee/brf/?id=34190
10
http://www.vabatahtlikud.ee/failid/vttstrat/vta_2007_2010_31_jaan_2007.pdf
11
http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Europeanstrategyforchildandadolescenthealthanddevelopment/$file/European
%20strategy%20for%20child%20and%20adolescent%20health%20and%20development.pdf
12
http://www.sm.ee/est/HtmlPages/SkillsfoHealth(skillsbasedhealtheducation)WHO2003/$file/Skills%20fo%20
Health%20(skills%20based%20health%20education)%20WHO%202003.pdf
13
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=17
14
http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm
8
279
Lisad
LISA 9 Lbivad teemad RK 2010 phikooli ppekava

ainevaldkondade kirjeldustes
Ainevaldkond Keel ja kirjandus
Valdkonna ppeainete eesmrgiseade, pitulemuste ning ppesisu kavandamisel on erineval
mral silmas peetud kiki ppekava lbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, ppeaine
spetsiifikast ja seostest he vi teise lbiva teemaga.
Lbivad teemad Vrtused ja klblus ning Kultuuriline identiteet on ainevaldkonna
ppeainetele eriomased teemad, mida ksitletakse lbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi
teabetekste lugedes ja analsides, nende le arutledes ning nende phjal kirjutades.
Lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine eesmrgiseadega on koosklas kik
ainevaldkonnas taotletavad pdevused: pipdevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja
kirjalik vljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse pilaste suhtlus- ja koostoskusi,
suutlikkust oma arvamust kujundada ja vljendada ning probleeme lahendada. petegevus
vimaldab pilasel mrgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevimeid.
Lbivate teemade Keskkond ja jtkusuutlik areng ning Tervis ja ohutus ksitlus taotleb
pilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning
tervist ja turvalisust vrtustavaks inimeseks. Ainevaldkonna ppeainetes toetatakse neid
arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analsi ning neis
tstatatud probleemide le arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis.
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemine ainevaldkonna ppeainetes hlmab eri allikatest
(sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning
ppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.
280
Lisad
Ainevaldkond Vrkeeled
Vrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes pieesmrke ja teemasid,

mis toetavad pilase algatusvimet, mtteaktiivsust ning lbivate teemade omandamist,
kasutades selleks sobivaid vrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pdevusi
arendavaid tmeetodeid.
Eelkige on lbivad teemad seotud jrgmiste teemavaldkondadega:

1) ppimine ja t elukestev pe ja karjri planeerimine;
2) Kodukoht Eesti keskkond ja jtkusuutlik areng;
3) Kodukoht Eesti, Riigid ja nende kultuur kultuuriline identiteet;
4) Igapevaelu. ppimine ja t, Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg teabekeskkond,
5) Mina ja teised, Kodu ja lhimbrus, Igapevaelu. ppimine ja t tervis ja ohutus;
6) Mina ja teised, Kodu ja lhimbrus, Kodukoht Eesti, Igapevaelu. ppimine ja
t, Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg vrtused ja klblus.
Ainevaldkond Matemaatika
ppekava ldosas toodud lbivad teemad realiseeritakse phikooli matemaatikapetuses

eelkige ppetegevuse sihiprase korraldamise ja ksitletava aine juures viidete tegemise
kaudu. Niteks seostub lbiv teema Elukestev pe ja karjriplaneerimine matemaatika
ppimisel jrk-jrgult kujundatava ppimise vajaduse tajumise ning iseseisva ppimise
oskuse arendamise kaudu. Sama lbiv teema seondub niteks ka matemaatikatundides
hindamise kaudu antava hinnanguga pilase vimele abstraktselt ja loogiliselt melda. Oma
tunnetusvimete reaalne hindamine on aga ks olulisemaid edasise karjri planeerimise
lhtetingimusi. pilast suunatakse arendama oma pioskusi, suhtlemisoskusi, koost-,
otsustamis- ja infoga mberkimise oskusi.
Lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng probleemistik juab matemaatikakursusesse
eelkige lesannete kaudu, milles kasutatakse reaalseid andmeid keskkonnaressursside
kasutamise kohta. Neid andmeid analsides arendatakse sstvat suhtumist mbritsevasse
ning
petatakse
vrtustama
elukeskkonda.
Vimalikud
on
uesppetunnid.
281
Lisad
Matemaatikapetajate
jtkusuutliku
tuleviku
eeskuju
eest
jrgides
ning
pivad
omandama
pilased
vtma
sellekohaseid
isiklikku
vastutust
vrtushinnanguid
ja
kitumisnorme. Kujundatakse kriitilist mtlemist ning probleemide lahendamise oskust,

hinnatakse kriitiliselt keskkonna ja inimarengu perspektiive. Selle teema ksitlemisel on
thtsal kohal protsentarvutus, muutumist ja seoseid kirjeldav matemaatika ning statistika
elemendid.
Teema Kultuuriline identiteet seostamisel matemaatikaga on olulisel kohal matemaatika
ajaloo elementide tutvustamine ning hiskonna ja matemaatikateaduse arengu seostamine.
Protsentarvutuse ja statistika abil saab kirjeldada hiskonnas toimuvaid protsesse
mitmekultuurilisuse teemaga seonduvalt (eri rahvused, erinevad usundid, erinev sotsiaalne
positsioon hiskonnas jne).
Lbivat teemat Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitletakse eelkige matemaatikat ja teisi
ppeaineid limivate histegevuste (uurimistde, rhmatde, projektide jt) kaudu, millega
arendatakse pilastes koostvalmidust ning sallivust teiste isikute tegevusviiside ja
arvamuste suhtes. Sama teemaga seondub niteks protsentarvutuse ja statistika elementide
ksitlemine, mis vimaldab pilastel aru saada hiskonna ning selle arengu kirjeldamiseks
kasutatavate arvnitajate thendusest.
Eriline thendus matemaatika jaoks on lbival teemal Tehnoloogia ja innovatsioon.
Matemaatikakursuse limingute kaudu tehnoloogia ja loodusainetega saavad pilased
ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest, kus
matemaatikal on tihti lausa olemuslik thendus (ja osa). pilase jaoks avaneb see eelkige
tegevusi kavandades ja ellu viies ning lpptulemusi hinnates rakendatavate mtmiste ja
arvutuste kaudu. pilast suunatakse kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et
lahendada elulisi probleeme ning thustada oma ppimist ja td. Matemaatika petus peaks
pakkuma vimalusi ise avastada, mrgata seadusprasusi ning seelbi aidata kaasa loovate
inimeste kujunemisele. Seadusprasusi avastades rakendatakse mitmesugust pitarkvara.
Teema Teabekeskkond seondub eriti oma meediamanipulatsioone ksitlevas osas tihedalt
matemaatikakursuses ksitletavate statistiliste protseduuride ja protsentarvutusega. pilast
juhitakse arendama kriitilise teabeanalsi oskusi.
282
Lisad
Lbiv teema Tervis ja ohutus realiseerub matemaatikakursuses ohutus- ja tervishoiualaseid
reaalseid andmeid sisaldavate lesannete kaudu (nt liikluskeskkonna, liiklejate ja sidukite
liikumisega
seotud
tekstlesanded,
muid
riskitegureid
ksitlevate
andmetega
protsentlesanded ja graafikud). Eriti thtis on kiirusest tulenevate nnetusjuhtumite phjuste

anals. Matemaatika sisemine loogika, meetod ja ssteemne lesehitus on iseenesest olulised
vaimselt tervet inimest kujundavad tegurid.
Ka emotsionaalse tervise tagamisel on matemaatikapetusel kaalukas roll. Ahaaefektiga

saadud probleemide lahendused, kaunid geomeetrilised konstruktsioonid jms vivad pakkuda
pilasele palju meeldivaid emotsionaalseid kogemusi. Matemaatika ppimine ja petamine
peaksid pakkuma pilastele vimalikult palju positiivseid emotsioone. Teema Vrtused ja
klblus klgneb eelkige selle klbelise komponendiga korralikkuse, hoolsuse,
sstemaatilisuse, jrjekindluse, psivuse ja aususe kasvatamisega. petaja eeskujul on oluline
roll tolerantse suhtumise kujunemisel erinevate vimetega kaaslastesse.
Ainevaldkond Loodusained
Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll lbiva teema Keskkond ja jtkusuutlik areng
elluviimisel.
Teema Elukestev pe ja karjri planeerimine. Loodusteadusharidus on osa ldharidusest,
mis on oluline pilaste arengule. Loodusainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud
limituna teistes ppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale
ppimisele. Loodusaineid petades kasvatatakse pilaste teadlikkust karjrivimalustest ning
vahendatakse neile teavet edasippimisvimaluste kohta loodusteaduslikel erialadel.
Lbivat teemat Teabekeskkond ksitletakse seonduvalt eri infoallikatest teabe kogumise,
teabe kriitilise hindamise ning kasutamisega.
Loodusained toetavad lbivat teemat Tehnoloogia ja innovatsioon IKT rakendamise kaudu
ainepetuses.
Teema Tervis ja ohutus. Loodusainete ppimine aitab pilastel mista tervete eluviiside ja
tervisliku toitumise thtsust ning mista keskkonna ja tervise seoseid. Teoreetilise aluse
283
Lisad
igele tervisekitumisele annavad eelkige bioloogia ja keemia. Loodusainete ppimine
praktiliste tde kaudu arendab pilaste oskust rakendada ohutusnudeid.
Teema Vrtused ja klblus. Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu
ning elukeskkonna silitamiseks vajalikud vrtushinnangud.
Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus elluviimist toetavad loodusained eelkige
keskkonnateemade petamise kaudu. Kodanikuiguste ja -kohustuse tunnetamine seostub
keskkonnaksimustega.
Lbiv teema Kultuuriline identiteet limub loodusteaduste kaudu, mis moodustavad teatud
osa kultuurist, kuhu on oma panuse andnud ka Eestiga seotud loodusteadlased. Maailma
kultuuriline mitmekesisus limub rahvastikuteemadega geograafias.
Ainevaldkond Sotsiaalained
Lbiva teema Elukestev pe ja karjri planeerimine ksitlemisega aidatakse pilasel
kujuneda isiksuseks, kes on valmis ppima kogu elu, titma erinevaid rolle muutuvas pi-,
elu- ja tkeskkonnas ning kujundama oma elukiku teadlike otsuste kaudu, et teha
mistlikke kutsevalikuid.
Lbiva teemaga Keskkond ja jtkusuutlik areng toetatakse pilase kujunemist sotsiaalselt
aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes pab leida lahendusi
keskkonna- ja inimarengu ksimustele, pidades silmas nende jtkusuutlikkust.
Lbiva teema Kodanikualgatus ja ettevtlikkus ksitlemisega toetatakse pilase kujunemist
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja hiskonnaliikmeks, kes mistab hiskonna
toimimise phimtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse thendust, on hiskonda
limitud, toetub oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning osaleb
poliitiliste ja majandusotsuste tegemises.
Lbiva teema Kultuuriline identiteet ksitlemisega toetatakse pilase kujunemist
kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mistab kultuuri osa inimeste mtte- ja kitumislaadi
kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vltel ning kellel on ettekujutus kultuuride
mitmekesisusest ja kultuuriga mratud elupraktika eriprast nii hiskonna ja terviku tasandil
284
Lisad
(rahvuskultuur) kui ka hiskonna sees (regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jms
kultuur; subkultuur ja vastukultuur) ning kes vrtustab omakultuuri ja kultuurilist
mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ning koostaldis.
Lbiva teema Teabekeskkond ksitlemisega toetatakse pilase kujunemist infoteadlikuks
inimeseks, kes tajub ja teadvustab mbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt
analsida ja selles toimida olenevalt oma eesmrkidest ning hiskonnas omaks vetud
kommunikatsioonieetikast.
Lbiva teemaga Tehnoloogia ja innovatsioon toetatakse pilase kujunemist uuendusaltiks ja
tnapevaseid tehnoloogiaid eesmrgipraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime
kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, pi- ja tkeskkonnas.
Lbiva teema Tervis ja ohutus ksitlemisega toetatakse pilase kasvamist vaimselt,
emotsionaalselt ja fsiliselt terveks hiskonnaliikmeks, kes on vimeline kituma turvaliselt
ning kujundama tervet keskkonda.
Lbiva teemaga Vrtused ja klblus taotletakse pilase kujunemist klbeliselt arenenud
inimeseks,
kes
tunneb
ndisajal
rahvusvaheliselt
ldtunnustatud
vrtusi
ja
klblusphimtteid, jrgib neid koolis ja vljaspool kooli, ei j kskikseks, kui neid

eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma vimaluste piires.
Ainevaldkond Kunstiained
Kunstiainetes on vimalik kaasata kiki lbivaid teemasid, kuigi mnega on seotus tugevam.
Teemad Vrtused ja klblus ning Kultuuriline identiteet on kunstiainetele eriomased.
ppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuriprandiga, teadvustatakse
kultuuri rolli igapevaelus, kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse
kultuuritraditsioonidesse kui ka kaasaja kultuurinhtustesse. Vrtustatakse uute ideede ning
isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist vljendamist. pilasi suunatakse osalema
hiseid vrtusi kujundavatel kunstisndmustel (nitused, muuseumid, kontserdid ja
etendused). Thtis on noorte endi osalemine/esinemine laulupidudel, muusikaritustel ja
pilastde nitustel.
285
Lisad
Teemaga Elukestev pe ja karjri planeerimine seondub kunstides oma vimete ja huvide

teadvustamine, nii ainespetsiifiliste kui ka ldisemate mtlemis- ja tegutsemisstrateegiate, sh
pioskuste omandamine. Tutvutakse kunstide mitmeklgsete vljunditega igapevaelus ning
kunstidega seotud elukutsetega.
Lbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon on seotud kunstidele omaste praktiliste
loovtegevustega, mille vltel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja
katsetatakse uusi vimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, pi- ja
tkeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist. Eelnevaga haakub samuti lbiva teema
Kodanikualgatus ja ettevtlikkus limimine kunstide ppesse. Kunstides julgustatakse
kujundama ja vljendama oma seisukohti hiskonnas toimuvate protsesside kohta ning
katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist.
Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mju, neist

vivad alguse saada elu jooksul psivad harrastused. See limub nii elukestva ppe phimtte
teadvustamise kui ka lbiva teemaga Tervis ja ohutus. Kunstides kasutatakse paljusid
materjale, tvahendeid ja instrumente, mille juures tuleb jrgida ohutuse ning otstarbekuse
printsiipe. Jlgitakse enda tervise ja ohutuse nudeid tprotsessis, suurt thelepanu
pratakse erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule kasutamisele.
Kunstide eriline panus teemade Keskkonna ja jtkusuutlik areng ning Teabekeskkond
ksitlemisel on valdkondliku vaatenurga lisamine. See hlmab mitmeklgseid oskusi nagu
informatsiooni leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni
vljendusvahendid,
keskkonna
visuaalne
ja
heliline
kujundamine.
Tutvutakse
andmebaasidega, meediakeskkonna vimaluste ja ohtudega ning autorikaitse ksimustega.

Ainevaldkond Tehnoloogia
Tehnoloogia ainevaldkond seostub kigi lbivate teemadega. Elukestev pe ja karjri
planeerimine. Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tprotsessis
aitab tunnetada pideva ppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste
286
Lisad
vimaluste valimine, t kavandamine ning ksi ja heskoos ttamine aitavad arendada ning
analsida oma tvimeid.
Keskkond ja jtkusuutlik areng. Thtis on toodet valmistades kasutada sstlikult nii
looduslikke
kui
ka
tehismaterjale.
Thelepanu
pratakse
keskkonnasstlike
tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jtmete sorteerimine ning energia ja

ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada koloogiateadmisi.
Kodanikualgatus ja ettevtlikkus. Algatusvime, ettevtlikkus ja koost on tihedalt seotud
tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja t korraldamise oskus on ks
valdkonna ppeainete philisi eesmrke. Ettevtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud
projektid, mis annavad pilastele vimaluse oma vimeid proovida.
Kultuuriline identiteet. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega
vimaldab nha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta
mitmekultuurilises maailmas. pitakse mrkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete
disainimisel.
Teabekeskkond. Oma td kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes
pitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusvrsust.
Interneti kasutamine vimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite
ja ksittegijate loominguga terves maailmas.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise
vimaluste le oma tde kavandamisel ja esitlemisel. pitakse oma td virtuaalkeskkonnas
esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate tisautomaatsete seadmetega ning vimaluse korral
ka nendega ttamine aitavad tunnetada tnapevaseid tehnoloogilisi vimalusi.
Tervis ja ohutus. Erinevate tliikide puhul on vaja tutvuda tohutusega ning arvestada
ohutusnudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja snteetiliste materjalidega ning nende
omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lhtuvaid valikuid. Tervisliku
toitumise phitdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad
aluse terviseteadlikule kitumisele.
287
Lisad
Vrtused ja klblus. Tehnoloogiaainetes kujuneb vrtustav suhtumine tsse ning t
tegijasse.
Rhmas
ttamine
annab
vrtuslikke
kogemusi
ksteise
arvestamisel,
organiseerimisoskuse arendamisel ning vimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse

etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi kitumisoskusi erinevates situatsioonides,
pitakse mistma kitumisvalikute phjusi ja vimalikke tagajrgi.
Ainevaldkond Kehaline kasvatus
Lbiva teema Tervis ja ohutus puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks
eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist toetatakse nii
aineppes kui ka tunnivlises tegevuses, samuti fsilise ja sotsiaalse pikeskkonna loomise
kaudu.
Lbivat teemat Elukestev pe ja karjri planeerimine toetatakse kehalises kasvatuses
pilaste innustamisega olema terve ning kandma muutuvas pi-, elu- ja tkeskkonnas hoolt
oma tvime suurendamise eest. Vimekuse ja huvi ilmnemise korral mne spordi- ja/vi
liikumisharrastuse vastu juhitakse pilast selle alaga svendatult tegelema.
Lbivat teemat Keskkond ja jtkusuutlik areng aitab kehalises kasvatuses ellu viia vljas
(looduses) harrastatavate spordialadega tegelemine, mis vrtustab mbritsevat ning
soodustab pilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.
Lbivat teemat Kodanikualgatus ja ettevtlikkus toetatakse pilaste organiseeritud
tunnivlise liikumisharrastuse kaudu (omaalgatuslikud spordi- ja tantsuritused, vistlused,
pilaste juhendamisel tegutsevad liikumis- ja treeningrhmad jms).
Lbiv teema Kultuuriline identiteet kajastub kehalise kasvatuse tundides pitavates
spordialades/liikumisviisides, mis tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri
ning aitavad pilasel kujuneda kultuuriteadlikuks (omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust
vrtustavaks) hiskonnaliikmeks.
Lbiv teema Teabekeskkond toetab pilast vajaliku info leidmisel.
288
Lisad
Lbiva teema Tehnoloogia ja innovatsioon rakendamine kehalises kasvatuses seostub antud
lesande jaoks pilasepoolse sobiva lahenduse leidmisega.
Lbiv teema Vrtused ja klblus seostub spordi lima aate ausa mngu phimtete
jrgimisega kehalises kasvatuses ning tunnivlises sportlikus tegevuses. Sportlikus tegevuses
kehtivate reeglite mistmine ja nende jrgimine toetab pilase kujunemist klbeliseks
isiksuseks.
289

LT Kogumik I

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

LT Kogumik I

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

I

Tartu likooli haridusuuringute ja

Kogumik on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel

Teabekeskkond kui lbiv teema milleks ja kuidas? (Kadri Ugur) ....................................... 75

2. Spruskoolid Euroopas/eTwinning kui haridusuuenduslike petajate vrgustik ............... 138

2. Kokkulepped ja koost vrtuskasvatuse osana............................................................... 192

Lisa 4 Lbivate teemade vrdlus 5 riigi nitel ............................................................................ 264

partnerorganisatsioonide esindajatele ning kigile teistele, kes tegelevad lbivate teemade

Kindlasti ei olnud kogumiku ettevalmistamisel tegemist n- thjalt kohalt alustamisega. hel vi

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Ootused kooliharidusele on kaasajal vga mitmekesised. Lapsevanemad ja pilased tunnevad

Kirjeldatud nhtus viks kajastada ldist arusaama, et

(a) indiviidi ja hiskonna edukam

toimetulek sltub indiviidi mitmekesistest pdevustest, millest paljude kujunemist ei saa

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

tarbijateadlikkus, kultuuridevaheline haridus, liiklusohutus. Teine liik viitab pdevustele, mida

kommunikatiivsete ja ldisemate sotsiaalsete oskuste arendamist, pioskusi, kui ka kodaniku-,

teemad, mis on suunatud positiivse kitumise, suhtumise ja vrtushinnangute arendamisele

teemad, mida ei saa ksitleda kindlate ainete kaudu (keskkonnaharidus ja

vljendusoskused), ppimisvalmidus ja probleemide lahendamisoskus; (Brooks, Granville,

kasutatakse oluliste ja aktuaalsete valdkondade, kiiresti muutuva

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

1. ppekava lbivate teemade arendamine Eestis

Seega on 1990-ndate aastate teisest poolest Eesti ldhariduspingute korraldamisel kasutatud

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

ldhariduspingute eesmrkide ja valdkondade kohta. Vga oluliseks osutus suhtlemine

Lbivaid teemasid on phikoolis ppekavas senise nelja asemel kaheksa:

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

leida lahendus probleemile, kus lbivate teemade ppetegevusse integreerimine on

luua eeldused lbivate teemade sisukale rakendumisele koolis.

pdevuste kujundamiseks on vaja kooli ppekavas juda le ainepiiride: pitakse kogu

htlasi veti ts arvesse, et kaasaegne ppeprotsessi kavandamine thtsustab eesmrke

(teemaksitlused) seonduv, (3) pitulemuste ja hindamisega seonduv (kohustuslikud ja

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Oluliseks suunaks praeguses lbivate teemadega seotud ppekavats on toetavate

Andes soovitusi koolides t korraldamiseks, on oluline omada ajakohast levaadet, kuidas

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

2. Lbivate teemade rakendamine koolides

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

suhtlemiskultuuri, teadvustada ja vrtustada lbivate teemade valdkondi ja eesmrke.

Koolis on heks lbivate teemade rakendamise nurgakiviks selle tegevuse oskuslik

Lbivate teemadega tehtava t korraldamisel tuleb hinnata, kuivrd kllaldane on petajate ja

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Koolides ei ole lbivate teemade

Tartu likooli haridusuuringute ja ppekavaarenduse keskus soovib tnada lbivate teemade

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Lbivad teemad ldhariduskooli ppe- ja kasvatustegevuses

Lbiv teema: Kultuuriline

Lbiva teema "Kultuuriline identiteet" ksitlemisega taotletakse pilase kujunemist kultuuriteadlikuks

Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Gruppidevahelisi erinevusi analsides on kultuur ilmselt kige laiemalt ksitletud ja ka kige

rahvuserinevused kultuurierinevustega. Ka kesolev artikkel rgib peamiselt etnilise pritoluga

Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Kultuuriline identiteet on ks inimese sotsiaalsetest identiteetidest. Siinkohal vib rkida nii

Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Kolmandaks on oluline mista, et kultuuriline identiteet phineb hest kljest grupiuhkusel ja

Kuigi potentsiaalselt on kigil inimestel mingi kultuuriline identiteet vi ka mitu heaegset

Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis

Lbiv teema Kultuuriline identiteet Kultuurilise identiteedi kujunemisest koolis