Kalju Mandre

Saialillesuvi
ppinud apteekri pika elu jooksul kogutud teadmised ravimtaimedest

Toimetaja
Keeletoimetaja
Kljendaja
Kaane kujundanud
Kaaneslaid:

Riina Tammsaar
Ene Leivak
Ants Tuur
O PiktoGraaf
Toomas Neemre

Trkitud Tallinna Raamatutrkikojas

2001

Sisukord
Eessna.................................................................................................... 7
Kui kes on kevad ..................................................................................9
Pohlalehed.................................................................................................9
Paiseleht.................................................................................................. 10
Paakspuu................................................................................................. 11
Kalmus ................................................................................................... 12
Palderjan ................................................................................................. 13
Leesikalehed............................................................................................ 14
Islandi sammal......................................................................................... 15
Mnnikasvud ........................................................................................... 16
Karulauk................................................................................................... 17
Nurmenukk .............................................................................................. 18
Vilill.........................................................................................................20
Pihlakaied ja -marjad.............................................................................. 21
Krvenges ...............................................................................................22
Kortsleht ...................................................................................................23
Vereurmarohi ............................................................................................24
Viirpuuied ja -marjad ............................................................................ 25
Mailane .................................................................................................... 27
Kui kes on suvi ......................................................................................29
Kokuld ....................................................................................................29
Kummel ....................................................................................................30
Saialill...................................................................................................... 32
Madar........................................................................................................34
Raudrohi....................................................................................................35
Linnurohi ..................................................................................................37
Pldosi.......................................................................................................38
Maarjahein ............................................................................................... 40
Salvei ........................................................................................................41
Teeleht ..................................................................................................... 42
Piparmnt................................................................................................. 43
Iisop ..........................................................................................................44
Heinputk................................................................................................... 45
Nmm-liivatee......................................................................................... 46
Naistepuna ...............................................................................................47
Pune .........................................................................................................49
Kolmisruse ............................................................................................. 50
Prnaisikud ............................................................................................51
Pajulill......................................................................................................52
Veiste-sdamerohi ..................................................................................53
Sookail ....................................................................................................54
heksavgine .............................................. .......................................... 55
Koirohi.................................................................................................... 56
Linaseemned ...........................................................................................57
Kui kes on sgis................................................................................... 59
Kanarbikuied .........................................................................................59
Kadakas ..................................................................................................60
Kibuvitsamarjad .....................................................................................62
Tedremaran ............................................................................................64

Varemerohi ............................................................................................65
Alati saadaolevad ravimid ................................................................. 67
Aaloe ..................................................................................................... 67
Kaseksn mustpssik ....................................................................... 69
Kuusevaik.............................................................................................. 71
Kuidas loodusande kasutada ..............................................................73
Taimede korjamine, kuivatamine ja hoidmine ......................................73
Kodusest ravitsemisest.......................................................................... 74
Kui haigus kes................................................................................... 76
Astma ....................................................................................................76
Gripp .................................................................................................... 77
Klmetushaigused ................................................................................ 77
Kevadvsimus....................................................................................... 78
Vitamiinid ............................................................................................ 80
Veresoonte lubjastumine ...................................................................... 81
Sdamehaigetele ...................................................................................82
Vhk ......................................................................................................82
Soomussammaspool ehk psoriaas ........................................................ 84
Nrvivalud .............................................................................................85
Seljavalu................................................................................................ 86
Liigesehaigused .....................................................................................87
Muud valud........................................................................................... 88
Haavandid............................................................................................. 89
Rahustid .................................................................................................90
Elutee.................................................................................................... 92
Iseendast ................................................................................................94

Eessna
Mida kauem loodust jlgid ja temaga suhtled, seda enam juad ratundmisele, kui keeruline ja
inimesele mistatuslik loodus on. Samas on kik lihtne ja ratsionaalne, toimivad kindlad seosed,
phjused ja tagajrjed, mille avastamiseks teadlased peavad sadu katseid tegema, aga mida
loomad tunnevad ja oskavad instinktiivselt kasutada.
Kes on niteks karule petanud, et seedehirete korral tuleb sa karulauku, vigastuste puhul
tohterdada ennast kuusevaiguga ja sipelgapesast otsida verd sulgevat sipelghapet?
Inimestel paraku niisugust loomuprast ravitunnetust enamasti pole, kll aga on nemadki aegade
jooksul loomade tarkusest htteist omaks vtnud, samuti ajapikku hdade ja nnelike juhuste
kokkulangemisel mndagi tarkust omandanud ning hiljem plvest plve edasi andnud.
Mulle kui vanale apteekrile on ammu selge, et vajame rohkem looduslhedust. Emake maa annab
meile mitte ainult toitu, vaid ka tervist. Olen isiklikult kogenud ja usun, et loodusannid on
asendamatud. Vaja on ainult neid tunda, igel ajal ja igest kohast koguda, nuetekohaselt
kuivatada, silitada ja vajaduse korral ravim igesti valmistada ning tarvitada.
Ja veel ks vga eluline thelepanek - ilma usuta ei maksa looduselt abi loota ega otsida.
Kesolev raamat sai teoks tnu paljude inimeste soovile, et ma veel kord rgiksin loodusravist.
Nii olen ma varem ilmunud "Koduapteeki" tiendanud uute kogemuste phjal ja tutvustanud
ravimtaimede kogumist aastaaegade jrgi.
Sajandi lpp paneb mind eriti muretsema, sest paljud eluohtlikud haigused, mis peamiselt on
tingitud meie nrvissteemist, pole mitte vhenenud, pigem vastupidi.
Apteegid on kll tis kalleid ravimeid, rahusteid ja uinuteid, kuid inimeste elupevad aina
lhenevad.
Paljud enam kasutatavad ravimid on - ks vhem, teine rohkem kahjuliku krvaltoimega,
mjudes halvasti kas siis maole, maksale, vereloomele vi nrvissteemile.
Tuleks rohkem hakata tegelema haiguste ennetamisega ja viivitamatult prduda ohutu
loodusravi poole.
Usun kindlalt, et pole haigust, mida ei viks looduslike vahenditega ravida. Oleme kik osake
loodusest ning temata ei toimu midagi, ka tervenemine mitte.
Autor

Kui kes on kevad

Pohlalehed
Pohlamarjad ja -lehed on vrtuslikud ravimid. Pohlalehti tuleb talveks koguda prast
lumeminekut, siis on toimeaineid kige rohkem ja lehed ei lhe mustaks.
Pohlalehti vtta 1 kl keeva vee kohta 1 sl, lasta 510 min tmmata, jahutada ja juua 1/3 kl 3
korda pevas sgi alla neeru-, pie-ja reumaatiliste haiguste korral.
Pohlalehed, pldosjart, mlemaid vrdselt 1 tl kaasi keeva vee kohta. Lasta 5 min tmmata,
jahutada ja juua lonkshaaval klaas pevas diureetikumina, uriini kogust suurendava
vahendina. Alandab turseid.
Pohlalehed, krvengeselehed, piparmndilehed, kiki vrdselt 1 tl klaasi keeva vette, lasta
mni minut tmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas pevas podagra, reuma ja
nrvipletike korral. Puhastab verd ja kogu organismi.
Sellist teed vib juua nii noor kui ka vana, kel reumaatiliste haiguste tunnused. Tuleb juua
pikemat aega, eriti sgisel ja kevadel.
Pohlalehed, kibuvitsamarjad, vtta mlemaid vrdselt purustatud seguna 1 sl klaasile kuvale
veele, lasta 15 min tmmata, jahutada ja juua 1 kl pevas lonkshaaval. Aitab pievalude,
klmetuse ja lastel piepeetuse puhul.
Pohlamarjad ei vaja soovitust. Need on vga head samade nidustustega. Sisaldavad vitamiine
(eriti C-vitamiini).

Paiseleht
Esimesena kevadel rmustab meid kollaseieline paiseleht. Ka meie talve jooksul
nrgenenud organism leiab abi paiseleheitest. Prast itsemist arenevad taime lehed, pealt
rohelised, alt valgeviltjad, neid kogume juba talveks.
Lehed sisaldavad vrtuslikke limaaineid, mis on kha puhul rga lahtistava toimega,
kasutatakse nii puhtalt kui segus.
Peenendatud paiselehti vetakse supilusikatis klaasi keeva vee kohta, lastakse 5 minutit
tmmata, jahutatakse ja juuakse 1/4 klaasi iga sgi peale. Aitab igasuguse kha, hingamis-

teede haiguste, kopsukatarri ja khulahtisuse korral. Kange tee sobib ka paistetuste ja

pletike puhul kompressideks.
Paiselehe lehtede ja ite auru vib eduga kasutada bronhiidiga kaasnevate hingamishirete
puhul sissehingamiseks, kuum aur kergendab hingamist tunduvalt. Mnel pool lisatakse
inhalatsioonivedelikule veel teelusikatis sgisoodat, see pehmendab veelgi
hingamistegevust.
Paiselehti 2 osa, nurmenukurti 1 osa, nmm-liivateed 1 osa, teelusikatis segu klaasi keeva
vee kohta. Keela paar minutit, jahutada ja juua 1/3 klaasi prast ski. Aitab kurgu-ja
hingamisteede katarride puhul. Pehmendab ja rahustab kogu hingamiskeskust ning tervet
organismi.
Paiselehed, islandi kokrv. Vtta vrdsetes kogustes 1 sl jagu klaasile keevale veele. Keeta
5 minutit, jahutada ja juua kopsuhaiguste, ka tuberkuloosi korral 1-2 klaasitit pevas
lonkshaaval. Maitse ja toime parandamiseks lisada mett.

Paakspuu
Koori kogutakse varakevadel, kuivatatakse. Vrsket koort ei tohi seespidiselt kasutada, ajab
oksele. Eelnevalt kuumutades vi mni kuu seistes sobib aga edukalt kasutada khukinnisuse
korral. Vetakse l sl tis klaasile keevale veele, lastakse mni tund seista, juuakse
lonkshaaval 1-2 kl pevas. Abi on saadud maksa- ja sapihdade korral. Vlispidiselt on
aidanud mitmesuguste nahahaiguste, eriti krntve, peakma ja sgeliste korral.

Kalmus
Veekogude res kasvav mitmeaastane tugeva roomava juurikaga, mkjate lehtedega,
vrtsika lhnaga taim. Varakevadel vi hilissgisel kogutakse juurikaid, mis puhastatakse,
tkeldatakse ja kuivatatakse. Sisaldavad mitmesuguseid toimeaineid, mis ergutavad
seedetegevust ja korrastavad ainevahetust. Rahvameditsiinis on edukalt ksutatud onkoloogias
nii vesi- kui alkoholilahusena.

1 tl tis klaasile keedetud veele, juua 1/3 kl 3 korda pevas vi 2530 tilka tinktuurina. Vtta
10 pevaste ravikuuridena.
Minu kogemuste phjal on prasoole vhi korral abi vi vhemalt kergendust saadud
kalmusejuurte ja tedremaranajuurte seguteest.
Vtta vrdsetes kogustes 1 sl tis klaasile keevale veele, juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda
pevas enne ski pikema aja jooksul.
Veel on kalmusejuurtest abi saadud maksa ja sapiteede haiguste korral. Siis lisada teele veel
kummeliisi, mis vhendab kalmusega kaasnevat iiveldustunnet. On kasutatud ka
kalmusejuurepulbrit 1 g 23 korda pevas samade tervisehirete korral.
Kroonilise khukinnisuse korral mitmesuguste haiguste puhul on hsti aidanud segatee
linaseemnetega.
Vtta vrdselt 1 sl tis klaasile keevale veele. Lasta 34 tundi seista ja juua 1/2 kl 3 korda
pevas enne ski.

Palderjan
Harilik palderjan on vist kikidele tuntud vi vhemalt on teada selle rahustav toime. Kasvab
niisketel heinamaadel ja madalamatel looduslikel aladel. Ravimina kasutatakse peamiselt
taime juurt, mida kogutakse kevadel vi sgisel, suvised juured on toimeainevaesed. Palderjani
on soovitav kultiveerida, kuna looduslik palderjan on sgisel raskesti ratuntav.
Palderjan on keemiliselt enam- vhem uuritud ja sisaldab kuni 1% eeterlikku li, milles
mitmeid vajalikke rahustava toimega hendeid palderjanhappeid , mis mjuvad
enamikule tarvitajatele rahustavalt.
Vetakse 1 tl palderjanijuure pulbrit, klaas keeva vett, lastakse 15 minutit tmmata ja
jahutatakse. Juuakse lonkshaaval 1/4 klaasi 23 korda pevas mitmesuguste erutuste,
unetuse, sdameneuroosi ja seedeelundite spasmide puhul.
Apteegist on saada mitmeid palderjani preparaate, nagu tinktuur, sdametilgad (koos
piibelehetinktuuriga), Zelenini tilgad, valokordiin, korvalool, kardiovaleen jm.
Palderjani on rahvameditsiinis kasutatud ka rdina (taim tervenisti), mida kogutakse
itsemise ajal. Kuivatatakse ja tehakse rahustavat teed (ka mitmeid seguteesid).
Palderjanirt, piparmndilehed. Vtta mlemat vrdsetes kogustes 1 tl tis segu klaasi keeva
vee kohta. Lasta mni minut tmmata ja jahutada ning juua klaasitis pevas nrvi ja
sdametegevust rahustava vahendina. Aitab ka laste seedehirete puhul ning on soovitav
neile, kes puhast palderjani tema terava lhna ja maitse tttu ei talu.

Palderjanirt, koirohurt. Mlemaid vrdsetes kogustes 1 tl tis segu, klaas keeva vett, lasta
mni minut tmmata, jahutada ning juua lonkshaaval 0,5-7 kl pevas. Aitab parandada mao ja
soolte peristaltikat, vhendab khugaase.

Leesikalehed
On tuntud kui pie- ja neerupletiku vastane ravim. Kuna leesikalehed sisaldavad palju
parkaineid, ei vi selle teega liialdada (tekitab valu neerudes ja isegi ummistust neerukudedes).
Mitte rohkem kui klaasitis pevas.
1 tl peenendatud lehti panna keeva vette, keeta 5 min, jahutada ning juua 1/3 klaasi kolm
korda pevas (thja khuga). Kuur vltab 10 peva, siis pidada mni pev vahet ja korrata
vastavalt vajadusele.
Leesikalehed, pohlalehed, mlemaid vrdselt 1 tl klaasile keevale veele, lasta 5 min tmmata,
jahutada. Juua piehaiguste ja reuma korral klaasitis pevas. See teesegu on esimesest
soovitusest organismile sobivam.
Leesikalehed, kummeliied, mlemaid vrdselt. 1 tl segule Valada peale klaas keeva vett, lasta
jahtuda ja anda lastele neeru- ja piehdade puhul (I sl 3- 5 korda pevas). Sagedase
urineerimise ja selle valulikkuse korral on teesegu hea.
Leesikalehed, kadakamarjad. Taas vtta mlemaid vrdselt 1 tl klaasile keevale veele. Prast
viieminutilist tmbamist jahutada ja juua klaasitis lonkshaaval. Mjub hsti meeste pie- ja
eesnrmehdade korral.
Leesika- ja petersellilehed vtta vrdselt (1 tl + klaas keeva vett). Lasta 5 min tmmata,
jahutada ja juua neil, kel on uriinipeetus. Tarvitamisel uriini hulk suureneb, krgeneb neerude
ja sdame tegevus.

Islandi sammal
Kasvab tavaliselt kuivades palumetsades. Korjatakse taime maapealset osa, kuivatatakse vilus.
Droog sisaldab toimeainena lihheniini ja kasutatakse edukalt kikide hingamishaiguste korral.
Aitab hsti krampliku kha ja bronhiidi ning vaevuste puhul kopsudes. Ka tuberkuloosihaigetele on aidanud. Tal on kattev toime limaskestadele vetuna 1 sl tis klaasile
keevale veele, juues prast iga toidukorda 1/3 klaasi. Veel thusamalt on aidanud koos
mnnikasvudega vrdsetes kogustes valmistatud keedis. Mida pikemalt on kasutatud, lisatud

veel mett, on saabunud tervenemine. Sama seguga inhalatsioon htuti kergendab olukorda.
Islandi sammalt on edukalt kasutud ka sooletegevuse hirete ja mao ltvuse ning isutuse
korral.

Mnnikasvud
Mais, kui mndidel on noored paarisentimeetrised kasvud, ligatakse maha nende vaigused
otsad (mille kattelehed pole veel avanenud) koos mnemillimeetrise oksaotsaga. Need
eeterlikke lisid, vaike ja palju muud raviks vrtuslikku sisaldavad kasvud kuivatatakse
kiiresti. Vetakse 1 sl tis mnnikasvutmmist klaasi keeva vee kohta, lastakse 40 min
tmmata ja juuakse lonkshaaval prast ski 1 klaasitis pevas kha ja bronhiidi puhul. Sissehingamiseks vetakse ks peotis mnnikasve, valatakse peale klaas keeva vett, veeauru
hingatakse sisse mne minuti jooksul (mitu korda pevas). Pehmendab kha, astmahooge ja
mjub krgendavalt kopsu laienemise korral. Vann (milles keedetakse 1 2 kg kasve) aitab
reumaatiliste haiguste puhul, rahustab nrvissteemi, annab rahulikku und ja peletab vsimuse.
Mnnikasvud, nurmenukurt (mlemaid vrdselt) 1 sl tis, klaas keeva vett. Lasta 10 minutit
tmmata ja juua prast ski 1/3 klaasi lonkshaaval kolm korda pevas. Soovitatav
kopsuhaiguste korral. Aitab hsti kha, ka laste lkakhahoogude korral, kergendab
tuberkuloosihaigetel hingamiste Vhendab ist higistamist ning parandab enesetunnet.
Mnnikasvud, mereadru. Vtta mlemaid mmarguselt kilo, valada le keeva veega, lasta
1530 minutit tmmata siis jahutada ning kurnata vannivette.
Selliseid hsti kuumi vanne tuleks teha ndalapevad radikuliidi ja mitmesuguste nrvipletike
korral. Ka podagra ja luuvalude puhul on saadud abi. Sdamehaigetel jtta sdame piirkond
vanniveest vlja, teisisnu teha istevanne.

Karulauk
Niisketel heinamaadel ja hredas vsas kasvav liilialine on ks esimesi kevadekuulutajaid.
Maikellukestega sarnased lehed tulevad vlja piklikust sibulast, mis on mbritsetud valgetest
lbipaistvatest nahkadest. Vars sile, heleroheline, koos iega kasvab 30 cm krguseks. Tugeva

kslaugulhna tttu kutsutakse teda metsikuks kslauguks (see vldib segiminekut

maikellukese ja mrgiste sgiskrookustega).
Talveunest rganud karu sb seda, et puhastada oma seedeelundid ning peletada loidus
organismist.
Karulaugu tarvitamisel vheneb kolesteriin veres ning kui karulauku ja kslauku sakse,
esineb vhem sdame- ja veresoonkonna haigusi.
Vlispidiselt vib karulaugu mahla kasutada mdanevate haavade ja nohu raviks.
Karulaugus esinevad toimeained, mis tkestavad veres trombide teket, hoiavad ra infarkti ja
insulti. Karulaugul on ka tugev anti biootiline toime. Seega hea viirushaiguste ning gripi proflaktikas ning ravis.
Varakevadel saab kogu taimest teha salatit, mis tugevdab organismi ning aitab allergiliste
lvete korral.
Karulaugu sibulad koos lehtedega ja kuivatatud mailasert vrdsetes kogustes. 1 tl segu, klaas
keeva vett, lasta mni minut tmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaasitis pevas. Aitab
pearingluse, vererhu, unetuse, veresoonte lupjamise ja mluhirete korral.
Sama seguteed vib le valada 40% alkoholiga, lasta paar ndalat soojas seista, vahetevahel
loksutada. Vetakse 1 5- 20 tilka eelmainitud hdade korral.

Nurmenukk
Need kuldkollased kevadlilled on loodusele ehteks, mesilastele meeallikaks ja inimestele
tervise anniks. Hariliku nurmenuku C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Nurmenuku
juured aitavad khahoogusid pehmendada ja rahustada. Kogu taim teena paneb higistama ja
normaliseerib sdametegevust.
Vtta nurmenukurti 1 tl klaasile keevale veele, lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi sgi peale 3
korda pevas. Enesetunne paraneb; hingamine, mis oli hiritud, normaliseerub; khahood
vhenevad; uni muutub sgavamaks ja rahulikumaks.
Nurmenukurt, palderjanijuured, roomav madar. Kiki vtta seguna 1 tl klaasile keevale
veele, keela 5 minutit, jahutada ja juua 0,5- 1 klaas igal htul pool tundi enne uinumist. On
theldatud, et seepeale saab rahulikult magada, unenod koovad ja rahu taastub. Seda
teesegu peaks igati eelistama kigile uinutitele.
Nurmenukurti 3 osa, heksavgiseisi 1 osa. 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta jahtuda ja

lisada 1 teelusikatis mett ja noaotsaga sgisoodat. Juua soojalt 1/3 klaasi iga sgi peale
kopsu- ja hingamisteede haiguste korral. Isegi kopsuvhi puhul on theldatud kergendust ja
paranemist.
Sellist teesegu on soovitav kasutada ka sissehingamiseks astma, bronhiidi, kurgukatarri, nohu
ja sdamekloppimise korral. Teha seda mitu korda pevas, alati vrske teega.
Nurmenukurt, prnaied, piparmndilehed. Kiki vetakse klaasi keeva vee kohta vrdsetes
kogustes 1 tl. Jahutada ja juua 1/2 klaasi vappeklma korral. Kehatemperatuur normaliseerub
kiiresti.
Nurmenukurt, nmm- liivatee, mnnikasvud. Kiki vtta 1 peotis, valada le keeva veega.
Tekkiv aur annab kergendust hingamisteede haigustes; ka peavalu ja raskus peas vheneb.
Seda teed vib ka lonkshaaval sisse vtta kopsu laienemise ja hingamishirete korral. Sama
teesegu aitab samuti kuumalt vannideks ja mhisteks rindkerele htuti enne uinumist. Kha
lakkabki ning uni muutub sgavamaks ja rahulikumaks.

Vilill
See tavaline umbrohi on kasulik taim. Valge, mrkja maitsega vrske mahl sisaldab
mineraalaineid, vitamiine ja veel tundmata mruaineid. Noori lehti ja ievarsi tuleb tarvitada
vrskelt, alates mnest lehest vi isikuvarrest ja suurendades iga pev kogust kuni 10 varreni
pevas. Sellest piisab, et meie veri saaks vajaliku konsistentsi (rahvakeeli eldakse, et veri
muutub vedelamaks).
Noored ievarred vldivad veresoonkonna haigusi, infarkti ja insulti. Vilille noored lehed
sobivad salatiks, mis on hea kroonilise maksapletikuga. Vilill aitab suhkruhaigeid. Diabeetik
peab aeglaselt mluma vhemalt 10 noort vilille ievart (seedimine algab juba suus). Vilill
kaotab sgelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lbeid, maomahla teket ning
puhastab magu, lahustab sapikive. On hea podagra, reuma, maksa- ja sapihaiguste puhul.
Vililleite siirup ei erine maitse poolest ehtsast meest, aga on neeruhaigetele sobivam kui
mesi.
Kaks kuhjaga klaasitit vililleisi le valada klma veega ja lasta aeglaselt keema tusta
ning jtta kaane alla heks pevaks seisma. Siis kurnata ja ied korralikult vlja pigistada.
Mahlale lisada 1 kg suhkrut ja pool kooritud sidrunit. Kuumutada email- vi klaasnus, kuni
liigne vesi aurub ja tekib siirupisarnane vedelik, mida hoitakse viksemates klaaspurkides ja

tarvitatakse 1 teelusikatis 3 korda pevas siinkirjeldatud haiguste korral. Lastele antakse

lahustatuna soojas piimas, mis veelgi thustab toimet.
Veel sgisel vib vilillejuured vlja kaevata, pesta, tkelda ja kuivatada. rstida ja peenestada
ning valmistada nn kohvi (1 tl tis klaasile keevale veele). Juues igal hommikul klaas seda
looduseandi, muutuvad ahenenud veresooned elastsemaks, veri voolavamaks, veresoonkonna
hired normaliseeruvad ning sdametegevus tugevneb. Minu kogemuste phjal on infarkti
pdenutel olnud silmanhtavad tulemused ning mnelgi rnnukaaslasel on elupevad
pikenenud tnu sellele lihtsale lillele.

Pihlakaied ja - marjad
Pihlakas on lisaks silmailule ka vrtuslik vitamiiniallikas. Vanarahvas on pihlakaisi edukalt
tarvitanud kuiva kha puhul. Vetakse 1 sl tis isi, klaas keeva vett. Lastakse mni minut
tmmata, jahutatakse, lisatakse mett. Pihlakamarjad kuivatatakse talveks.
Pihlakad, prnaied (vrdselt) 1 tl tis klaasi keeva vee kohta. Lasta mni minut tmmata ja
juua klmetushaiguste korral 3-5 korda pevas soojalt. Aitab hsti pie- ja neeruhdade
korral.
Pihlaka, heksavgiseied, raudrohurt (kiki vrdselt) 1tl tis klaasi keeva vee kohta. Lasta
mni minut tmmata, Jahutada ja juua 1/3 kraasi 3 korda pevas bronhiidi, kha, astma,
hingelduse ja ldise nrkuse puhul.

Krvenges
Lehti korjatakse enne taimede itsemist kevadel, siis on ravitoime kige suurem ning lehtedel
rvikukahjustusi vhem.
Tee valmistamiseks vtta 1 tl peenendatud lehti, klaas keeva vett (mitte keeta). Jahutada ja
juua lonkshaaval 1 klaas pevas kui verd puhastavat vahendit. Organism vabaneb
saasteainetest, muutume elujulisemaks tnu C- vitamiinile ja rauahenditele. Aitab migreeni,

pearingluse, juetuse puhul ja toniseerib kogu ainevahetust. Nii on soovitav krvengeseteed

juua 1 klaas pevas talvekuudel kigil tiskasvanuil. Ka lastel, ent viksemates kogustes. See
tstab isu ja aitab arengu puuduse korral.
Krvengese noored vrsed, musta sstra noored kasvud. Vtta mlemaid vrdselt 1 tl tis
klaasile keevale veele, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas pevas. Aitab veresoonte
lupjumisel ja alandab veresuhkrut. Rahvameditsiinis on kasutatud hea eduga pie- ja
eesnrmepletike puhul. Tstab ka verehemoglobiini ja on ldtugevdav vahend.
Krvengeselehed, takjajuured. Vtta 1 peotis kumbagi komponenti, valada peale liiter vett,
keeta ja lisada pealoputusveele. Edendab juuksekasvu ja pidurdab juuste vljalangemist.

Kortsleht
Taim itseb mais- juunis, siis on ige korjamise aeg. Rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud
naistehaiguste, sdamenrkuse, kehvveresuse ja furunkuloosi raviks.
Vtta 1 tl kortsleherti, 1 kl keeva vett, lasta paar minutit tmmuta, jahutada ja juua
lonkshaaval 1 klaasitis pevas.
Lastel kes vaatamata heale toitumisele on kidurad ja sageli haigestuvad klmetushaigustesse,
juua seda 1 sl 3 korda pevas pikema aja vltel.
Kortslehe vrsket mahla ja lehti kasutati vlispidiselt haavade, eriti torkehaavade raviks.
Kortsleht, krvenges, mustikalehed. Segada kiki osi vrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta,
lasta 5 minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval ks klaasitis pevas. Aitab
veresuhkrut alandada ja puhastab verd. Sobib suhkruhaigetele ldravi thustamiseks.
Kortslehte 1 osa, kibuvitsamarju 4 osa. Vtta peenestatud teesegu 1 sl klaasi keeva vee kohta,
keeta 15 minutit. Lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi 3 korda pevas. Aitab tugeva skleroosi
korral vanemaid inimesi, ka sdamenrkuse korral.
Rahvameditsiinis on kasutatud minestuse ja langetve puhul. Ka luumurrud pidid kiiremini
paranema, kui tarvitada seda teed.

Vereurmarohi
Helekollaste ite ja oranzi mahlaga vrtuslik ravimtaim. Tnapeval peetakse teda kll
mrgiseks taimeks. Aga mistlikul tarvitamisel on saadud vga hid tulemusi, eriti
maksahaiguste korral.
Vereurmarohu rti (vrsket taime vi kuivatatult) vtta teelusikatis klaasi keeva vee kohta,
jahutada ja juua klaas pevas lonkshaaval. Maksahaigetel, eriti raskemate (kollatve) vormide
korral juua kuni 3 klaasi pevas, lisades mett.
Kahtlemata on vajalik seejuures arsti kontroll. On theldatud maksatursete vhenemist ja
sapitalitluse normaliseerumist. On tehtud kmnepevaseid vaheaegadega ravikuure.
Vereurmarohurt, kihuvitsamarjad, koirohurt. Eelnevalt peenestatud teesegu vtta
teelusikatis klaasile keevale veele, keeta 5-10 min. Lasta jahtuda ja juua 1 kl pevas pikema
aja vltel, vaheaegadega.
Rahvameditsiinis maksatsirroosi ja maksavhi korral.
Vereurmarohurt, krvengeselehed. Vtta mlemaid vrdselt, teelusikatis segu klaasi keeva
vee kohta (mitte keeta). Lasta jahtuda ja juua ks klaasitis pevas lonkshaaval
kmnepevaste ravikuuridena ja ndalaste vaheaegadega pikema ajajooksul.
On hea vereloomele ja rahvas on kasutanud leukeemia (valgeveresuse) raviks. Aitab
veresuhkru krgenemisel.
Vrsket vereurmarohtu kasutada vlispidiselt. Vrske taime mahla pannakse ksnadele,
soolatgastele ning mitmesugustele nahakasvajatele (aitab korduval kasutamisel).
Vereurmarohu vannid on allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste vastu.
Vetakse 100 g rti, kupatatakse 10 min ja lisatakse vedelik vanniveele. Tehakse tavaliselt 10
vanni, vib aga ka korrata.
Rahvameditsiinis on vereurmarohu keedis (1 tl vrsket rti klaasile keevale veele, jahutada)
aidanud kae puhul - pannakse kompressiks silmadele.
Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On
theldatud valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nhtusid.
Vereurmarohu leotisega (l kva peotis, 5 liitrit keeva vett) loputamisel prast pesemist kaob
haiguslik km.

Viirpuuied ja marjad
Meil esineb mitmeid viirpuu liike, mille isi ja vilju kasutatakse sdamehirete korral
(sisaldavad glkosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini). Aitavad veel virvendava artmia,
neurootiliste vormide ja hpertooniatve korral.
Apteekides on marjadest valmistatud vedelat ekstrakti ja itest valmistatud tinktuuri, mida
vetakse 20- 30 tilka enne ski ja vastavate nidustuste korral.
itsemise ajal korjatud droogi vtta 1 sl tis klaasi keeva vee kohta, lasta mni minut
tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitis pevas sdamekloppimise, vererhu,
pearingluse ning valude puhul otsmiku piirkonnas.
Edukalt vib kasutada viirpuu valmivaid vilju toorelt ja ka kuivatatult (teeks).
Viirpuuied, veiste- sdamerohi. Vetakse vrdselt 1 tl klaasile keevale veele, lastakse 5 min
tmmata ja jahutatakse ning juuakse lonkshaaval 1 klaasitis pevas igasuguste neurootiliste
haiguste puhul (sdamekloppimine, vrisemine, tasakaaluhired, unetus, hirmutunne jne).
Viirpuuied, nurmenukurt, palderjanirt. Vtta kiki vrdselt, segu 1 tl tis klaasile keevale
veele. Lasta 10 min tmmata, jahutada ja juua 0,5 - 1 klaasi igal htul enne magamaminekut.
Aitab unehirete korral (maitse ja toime parandamiseks lisada mett).

Mailane
Harilik mailane on taevasiniste, vikeste kergesti pudenevate itega taim, mida leidub
kuivematel aladel, parkides, eriti tammede all. Juba vanad roomlased hindasid mailast kui
vrtuslikku elupikendajat, mis pidi kaotama levsimuse, pearingluse, juetuse, aitama mlu
ja puhastama meie organismi kahjulikest ainetest. Mailaserti kogutakse itsemisajal,
kuivatatakse.
Teelusikatis rti klaasi keeva vee kohta (mitte keeta). Jahutada ja juua pikema aja vltel
lonkshaaval 1 klaas pevas.
Mailase kohta on ka seguretsept.

Mailaserti 2 osa, krvengeselehti 4 osa, pihlakaisi 4 osa. Vtta seda segu peenendatud
kujul 1 tl, valada peale klaas keeva vett, keeta paar minutit, jahutada ja juua 1 klaas pevas
lonkshaaval.
Aitab parandada ajutegevust (eriti trauma ja pika haiguse jrel). Rahvameditsiinis
nrvinrkuse ja tasakaaluhirete korral.
Harilik mailasert, vilillelehed, nurmenukulehed, kiki vrdsetes kogustes 1 peotis. Hakkida
vrskelt ja sa salatina vhemalt kord pevas 1 sl tis korraga.
Aitab hsti verd puhastada, taastab kevadel juvarusid ja inimlik rahu, mis kaduma kippus,
saabub koos kevadega tagasi.
Harilikku mailaserti 2 osa, heksavgiseisi 1 osa. Panna seda segu 1 klaasi keeva vee sisse,
jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitis pevas.
Thus vahend mitmesuguste nrvi- ja pshiliste hirete puhul. Sobib lastelegi, kes ppets
edasi ei jua. Rahvameditsiinis on hea eduga kasutatud kha, kopsuastma, kopsu laienemise ja
teiste kopsuhaiguste korral. Ka veresoonte lupjumisel on temast kasu olnud, veresooned
muutuvad elastsemaks ja verd lbilaskvaks.

Kui kes on suvi

Kokuld
Harilik kokuld on kuivadel kinkudel ja liivakutel kasvav kuldkollaste korvisikutega
tunnustatud ravimtaim. ied on rikkad flavoonglkosiididest ja muust, mida kasutatakse nii
puhtal kujul kui ka mitmesugustes segudes maksa- ja sapipiehaiguste ravimisel.
Vtta 1 tl tis isikuid klaasi keeva vee kohta, jahutada ja juua 1/2 klaasi sgi alla 3 korda
pevas. Maitse ja ka toime parandamiseks lisatakse mett.
Kokullaisi 1 osa, kibuvitsamarju 2 osa. Seda segu vtta 1 sl tis peenendatuna kl keeva vee
kohta, lasta 10 15 minutit tmmata, jahutada ja juua 1- 2 kl pevas vaevuste ja valude puhul
maksas ja sapiteedes. Aitab ka maksatsirroosist haaratud pletike puhul.
Kokullaied, linnurohutee. Mlemaid vrdselt 1 tl tis segu. kl keeva vett. Jahutada ja juua
klaasitis lonkshaaval pevas (sapipie, neeru- ja piekivide korral). Juua vaheaegadega
pikema aja vltel.

Kokullaied, pohlalehed. Mlemaid osi vrdselt kl keeva vee kohta 1 tl tis segu. Lasta 10
min tmmata, jahutada ja juua 1/2 klaasi hommikul ja 1/2 klaasi htul enne ski krooniliste
pie-, sapi- ja neeruhaiguste korral kmnepevas te ravikuuridena (vikeste vaheaegadega).
Seedimine paraneb ja ka uriinikogus suureneb tunduvalt, seega vaevused vhenevad. Selle
segutee tarvitamisel on theldatud reumaatiliste haiguste kadumist. Ka vhenevad nrvivalud
ning liigeste jikus.
Sapinristust soodustav tee: kokullaisi 4 osa, ubalehti 3 osa, piparmndilehti 2 osa ja
koriandrivilju 2 osa. Vtta seda teesegu ja juua lonkshaaval 1 kl pevas pikema aja jooksul
(vaheaegadega).
Ergutab loidu seedetegevust, mis on tingitud sapinristuse puudulikkusest.

Kummel
Kummelitee on hea, kui lastel on gaasid, kht lahti, lbed, seedehired, aga ka rahutuse
puhul. Vlispidiselt kompressideks, silmade pesemiseks, kuristamiseks ja suu loputamiseks
limaskestade ja igemepletike ning hambavalu korral.
Rahutuse ja unetuse korral on soovitav teha lastele kummelivanne. 100 g kummeliisi keeta
liitris vees ja lisada vanniveele.
Kummeliteed valmistatakse vrskelt.
1 tl isikuid klaasile keevale veele, lasta tmmata ja jahutada ning kurnata.
Kummeliied, saialilleied. Mlemaid vrdselt. Segu 1 tl klaasile keevale veele, jahutada ja
juua 1/2 klaasitit 23korda pevas thja khuga khulahtisuse ja seedehirete korral (kui
kummelitee ksi enam ei aita)
On rahvameditsiinis kasutatud ka vhihaiguse proflaktikaks.
Kummeliisi 9 osa, kmneid 1 osa, 1 tl 0,5 I keeva vee kohta. Lasta tmmata 10 minutit,
jahutada maha ja anda lastele khupuhituste ja valude korral (1 tl iga paari tunni jrel)
Selline teesegu suuremates kogustes sobib ka tiskasvanutele khugaaside ning maovaevuste
korral.
Kummeliied, noored kaselehed, mustikavrsed, kiki vrdsetes kogustes, 1 tl. Valada peale
klaas keeva vett, lasta kaane all tmmata 5- 10 minutit, jahutada, kurnata ja juua thja khuga
1 klaas pevas lonkshaaval.

Alandab suhkruhaigetel veresuhkrut, ergutab seedetegevust ja alandab ka vererhku

(algstaadiumis).
Kummeliied, krvengeselehed. Mlemaid vrdsetes kogustes, 1 tl klaasi keeva vee kohta.
Lasta kaane all jahtuda, kurnata ja juua pikemat aega ks klaas pevas kui organismi ja verd
puhastavat vahendit.
Seda teed juues muutume reipamaks, teotahtelisemaks, kaovad roidus ja apaatsus ning
kaotatud rahu ja rm tuleb tagasi.
Kummeliied, piparmndilehed, koirohurt, kik1 vrdselt f1 tl). Prast klaasi keeva vee
lisamist lasta jahtuda ja juua 1/4 klaasi iga sgi alla.
See aitab jmesoolepletiku puhul, kaovad valud ja vaevused, limaskesta pletikulised
protsessid. Sagedane pakitsus vheneb juba mne korra jrel, ka prasoole vlises osas rritus
kaob.
Kummeliied, prnaied, mlemaid vrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta. Lasta mni minut
tmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1/41/2 klaasi soojalt 34 korda pevas.
Aitab klmetushaiguste korral, on higistama ajav tee. Palavik langeb, kha pehmeneb, uni
muutub sgavamaks. Eriti sobib lastele. Vlispidiseks otstarbeks vib hea eduga korjata ja
kasutada meil looduslikult kasvavat lhnavat kummelit ehk ubinheina.

Saialill
Harilik saialill on aias kasvav heaastane taim. Seespidiselt aitab saialilleietee seedehirete,
khulahtisuse, krooniliste limaskestapletike, sapi- ja maksahaiguste ning paljude muude
hdade puhul.
Vtta 1 kl isi, kl keeva vett, lasta mni minut tmmata. Jahutada ja juua tavaliselt thja
khuga 1/3 kl 3 korda pevas.
Oluline on, et taime kasvatamisel keemilisi lmmastikvetisi ei tarvitataks (mjuvad toimele
negatiivselt). isi korjata ainult pikesepaistelise ilmaga. Kuivatatud ied peavad silitama
loomuliku vrvi ja lhna ning ftontsiidsed omadused.
Vhkkasvajate puhul on saialillel ja tema teesegudel rahvameditsiinis kindel koht.
Saialilleisi 1 osa, kaseksna (must pssik) 4 osa. Kaseksn puhastada, valada le sooja
veega, lasta seista ks . Tkeldada ja ajada lbi hakkmasina, pressida vedelik segust vlja.
Vedelikud valada kokku, kuhu ka saialillekeedis juurde valada. Hoida jahedas ja tarvitada 3
korda pevas 0,51 kl korraga pikema aja vltel.
Saialilleisi 1 osa, aaloemahla 2 osa. 1 sl tis segu valatakse le keeva veega, jahutatakse ja

juuakse sgi alla 1/3 kl 3 korda pevas mao- ja soolepletike puhul (reguleerib ka
seedetegevust). Vhihaigetele on toonud kergendust ja ka tervenemist.
Saialilleisi, pohlalehti vrdselt. ks sl droogi, 0,5 l keeva vett. Lasta 5 min tmmata ja juua
1/3 kl 3 korda pevas reumaatiliste haiguste, eriti polartriidi korral.
Saialilleisi, linaseemneid. Vtta mlemaid 1 sl tis kl keevale veele, lasta 510 min
tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 kl 3 korda pevas enne ski.
Pikema tarvitamise korral on saadud hid tulemusi kaksteistsrmiksoole ja maohaavandite
ravis.
Saialilleisi on kasutatud edukalt igasuguste pletikuliste naha- ja eriti limaskestahaiguste
korral kompressideks (nii vesi- kui ka alkohoolse lahusena).
Saialilleite salv: 1 peotis isi segada 200 g searasvaga, keeta mni minut, jtta mneks
tunniks seisma ja uuesti kuumaks ajada ning lbi marli pressida. Hoida jahedas kohas
vikestes klaaspurkides.
Kasutada raskesti paranevate haavade raviks, allergiliste lvete, kuiva praguneva naha ja
nahavhi raviks.

Madar
Roomav madar on tavaline umbrohi meetripikkuste roomavate pudrumnnataoliste
leherosettidega ja hsti karvaste, kredate vartega, mis haakuvad teiste taimede ja riiete klge.
Paremat palet nitab ta aga nrvihaiguste, hsteeria, epilepsia ja muude selliste haiguste
ravimisel.
Klaasi keeva vee kohta vtta 1 sl madararti, lasta mni minut tmmata, jahutada ning juua
pikema ajajooksul 1 kl pevas.
Madarart, palderjanijuured, kummeliied. Kiki vrdselt 1 kl keevale veele. Lasta 5 min
tmmata, jahutada ja juua 1/2 kl igal htul.
Annab rahuliku une (eriti lastel, kes rahutult magavad). Ka on aidanud voodimrgamisest lahti
saada.
Madarart, valge imingese ied. Mlemaid vrdselt 1 tl segu kl keeva vee kohta. Jahutada ja
juua 1 kl pevas prna- , maksa-, neeru- ja piepletike korral.
Rahvameditsiinis on sama teega kuristatud keele- ja kurguvhi korral.

Madarart, saialilled. Mlemaid vrdselt, seguna 1 tl kl keevale veele. Lasta mni minut
tmmata ja jahutada ning juua 1 kl pevas sgi- ja hingekripletike, vhi korral. Ka
kuristamiseks kilpnrmehaiguste puhul.

Raudrohi
Raudrohurt on kasutusel ammustest aegadest. itsvaid taime latvu korjatakse kuiva
pikesepaistelise ilmaga ja kuivatatakse varjulises hurikkas kohas.
Raudrohuteed valmistatakse: 1 tl peenendatud droogi, kl keeva vett. Lasta 5 min tmmata,
jahutada ning juua lonkshaaval 1 kl pevas kha ja klmetushaiguste korral.
Kuuma teed juues vhenevad valud seljas, kukla piirkonnas ja peas. Tee reguleerib neerude
tegevust, tstab sgiisu, ravib pletikulist seedetrakti, on krgenduseks maksahirete ja
kolmiknrvivalude korral. Reguleerib ka vereringet ning sdametegevust, aitab ebakorraprase
menstruatsiooni ning valulike- veritsevate hemorroidide korral.
Pikemat aega ja palju raudrohuteed pole soovitatav tarvitada, kuna see soodustab (eriti
vanemas eas) vere hbimist. Seega, mitte le klaasitie pevas.
Raudrohuvannid aitavad naistehaiguste ja hemorroidide ning mitmesuguste polpide korral.
Munasarjapletikuga aitavad juba mned istevannid. Emaka vljalangemisel on meie esiemad
abi leidnud raudrohuvannidest.
Istevanne tehakse igal htul 1520 minutit, keedetakse vhemalt 100- 200 g raudrohurti
liitris vees 15 min, lastakse jahtuda ja kurnatakse sooja vannivette. Selliseid vanne tehakse 10
korda ja vajadusel korratakse.
Raudrohurti 2 osa, koirohurti 1 osa, piparmndilehti I osa, naistepuna 1 osa, vtta tl seda
segu kl keevale veele, keeta 23 min, jahutada ja juua 1/4 kl 3 korda pevas thja khuga
enne smist.
Aitab maoloiduse, isutuse, khuvalu ja - lahtisuse ning seedehirete korral. Rahvameditsiinis
dsenteeria ja toidumrgituste ning oksendamise, iivelduse puhul.
Raudrohurt, kaselehed vi kasepungad, mlemaid vrdselt Segu 1 tl kl keevale veele. Keela 5
min, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda pevas krgenenud vererhu korral (kui peas on
paisunhud, krvades kohin ja isegi ngemishired). Juua kuumalt, siis on toime kiirem.
Raudrohurti 2 osa, koirohurti 2 osa, kmneid 1 osa. Seda segu vtta 1 tl kl kuuma vee
kohta, lasta 510 min tmmata. Jahutada ja juua 1/4 kl iga sgi alla. Aitab isutuse,

khugaaside, puhituste ja seedehirete korral. Sobib kiduratele ja isututele lastele (sl tis iga
sgi alla). Rahvameditsiinis on kasutatud ka venituse korral (vahelihase piirkonnas raske t
tagajrjel).

Linnurohi
Harilik linnurohi kasvab sageli uedes ja tallatud aladel. Kogu takse maapealseid osi itsemise
ajal. Sisaldab hendeid, mis on pie- ja neeruhaiguste puhul head. Lahustab pies, neerudes ja
sapipies kive, korrastab ainevahetust. Vhendab veresoonte lupjumist ja kaotab suminad
peas.
Vtta tl tis linnurohurti, peale klaas keeva vett. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas
pevas.
Mitte rohkem, sest liigsel tarvitamisel on theldatud hammaste ja knte lagunemist!
Harilik linnurohurt, pohlalehed, krvengeselehed. Kiki vrdselt. 1 tl tiele segule valada
klaas keeva vett, lasta mni minut tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitis pevas
podagra, reuma, pie- ja neeruhaiguste korral 10 pevaste ravikuuridena, mnepevaste
vaheaegadega vhemalt kolme ravikuuri jooksul.

Pldosi
Varakevadel ilmuvad sageli esmalt eostega viljavarred. Hilisemaid rohelisi kuni 40 cm krgusi
pikeselehvikuid korjame ravimteeks. Teed kasutatakse nii sees- kui ka vlispidiselt. Oma
rnihappe sisalduse poolest on pldosi asendamatu.
Pldosjarti kasutatakse pie- ja neeruhaiguste, sapi- ja neerukivide, sdame- ja
neerupuudulikkuse puhul tursete mahavtmiseks. Rahvameditsiinis ka kopsuhaiguste ja
halvaloomuliste kasvajate korral.
1 tl pldosjarti, kl keeva vett, lasta 5 min tmmata, jahutada ja juua 1 kl pevas lonkshaaval,
pikemat aega.

Vlispidiselt tehakse vanne ja kuumi mhiseid vibratsioonist tingitud seljavalude korral

(autojuhid ja traktoristid), samuti neeru- ja pievalude, valgevooluse, polpide ja uuriste ning
mdase neeruvaagnapletiku korral. seks jtta seisma 100 g pldosjarti liitri klma veega.
Jrgmisel peval kuumutada keemiseni, kurnata vannivette. Vanni kestus kuni 20 min, iga
pev 10 peva jooksul. Kes ldvanne ei talu, tehku istevanne.
Vtta pldosjarti ja mnnikasve, mlemaid vrdselt, 100 g vanni kohta. Aitab nrvipletike,
reumavalude, prutuste ja traumade korral.
Teha vann vi kuum mhis liigestele igal htul enne magama minekut vhemalt 10 peva
jooksul. Prast vanni tuleb hoidud. klmetamisest ja tuuletmbusest.
Pldosjart, mailane, mlemaid vrdselt. 1 tl segule lisada kl keeva vett, jahutada ja juua
pevas 1 kl lonkshaaval. Aitab Veresoonte lupjumise, kaelaradikuliidi ja verevarustuse
puudulikkuse korral.
Pldosjart, krvengeselehed, raudrohurt. Kiki vrdselt, 1 tl segu, kl keeva vett, lasta mni
minut tmmata. Jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda pevas enne ski.
Hea allkeha haiguste korral, korrastab neere ja sdametegevust (tursed kaovad).
Pldosjart, leesikalehed, kasepungad. Kiki vrdselt, 1 tl segu, kl keeva vett. Lasta tmmata
510 min, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda pevas piehdade korral.
Rahvameditsiinis on kasutatud pievhi puhul.

Maarjahein
See meeldivalt lhnav hein ei puudunud vanasti vist hestki maakodust, eriti pruutide
veimevakast. Teda pandi hea lhna prast, aga ka putukate trjeks riidekappidesse ja pesu
vahele.
1 tl kuivatatud rti klaasile keevale veele, lasta mni minut tmmata, jahutada ja juua
sisemiste hdade puhul: khuspasmide, venituse ja lepingutuse korral (anti ka lastele).
Maarjaheina 2 osa, kmneid 1 osa, 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta 5 min tmmata, jahutada
ja juua lonkshaaval klaas pevas. See rahustab magu, soodustab seedimist, vhendab
khugaase ja pletikke.
Maarjaheina on kasutatud eduga ka vannideks kondi- ja reumavalude vastu (igal htul kuni
1/2 tundi iste- vi ldvann). Eelnevalt kupatatakse maarjaheina mned peotied, kurnatakse
ldvannivette. Vetakse kmme 15 20 minutilist vanni.

Maarjahein, mnnikasvud (vrdsetes kogustes). Vannideks reumaatiliste haiguste puhul

(eelmisest veelgi mjusam).
Maarjaheina peeti vanasti perekonna nne ja armastuse smboliks. Armastajale pidi see hein
avama kik takistused ja tulevvasele elukaaslasele pakutud tassike maarjaheinateed muutus
teliseks armujoogiks. Noorpaarile pandi kuivatatud lhnavat maarjaheina padjakotti.

Salvei
On meie aedades kultiveeritav taim. ied on violetsed, lehed karmid, kortsulised, kogutakse
pikesepaistelise ilmaga ravi otstarbeks. Kasutatakse mitmesuguste pletikuliste haiguste
korral.
Salveilehe pulbrit vetakse 1 tl tis keevai keeva vee kohta, jahutatakse ja juuakse 1/3 klaasi 3
korda pevas prast ski hingamisteede haiguste puhul.
Sama teesegu sobib kuristamiseks ning suu loputamiseks kurguhaiguste ning suu limaskesta
pletike puhul.
Salveilehed, kummeliied. Mlemaid vrdselt, 1 sl segu lisada klaasile keevale veele, jahutada
ja kasutada kompressideks. Hambavalu, igemepletike, nina- ning kurgupletike korral
kasutatakse vedelikku kuumalt.
Salveilehtedele valatakse peale 40 alkoholi. Paarindalasel soojas kohas seismisel sobib
vlispidiselt pletikuliste nahahaiguste korral, allergiliste lvete, vistrikkude, furunkuloosi ja
mdaste haavandite raviks. Sama alkoholilahu vib kasutada lahjendatuna ka kompressideks
paistetuste, prutuste ja pigistuste korral. Salveilehtede alkoholilahus aitab seedehirete,
maksa- ja neeruhaiguste korral, vttes 20 tilka 2 korda pevas.

Teeleht
Ravimina kasutatakse peamiselt suure teelehe lehti, mida vib koguda suvi lbi. Kuivatatakse
hukese kihina (muidu lhevad mustaks).

Teelehe pulbrit vetakse 1 kl klaasi keeva vee kohta, lastakse jahtuda ja juuakse prast ski
1/3 kl soojalt 3 korda pevas hingamisteede haiguste korral (eriti kha, astma, kopsu
laienemise ja kopsutuberkuloosi puhul).
Teeleheteel on verd puhastav ja ainevahetust reguleeriv toime.
Teeleht, nmm- liivatee. Vetakse mlemaid vrdselt 1 tl segu klaasi keeva vee kohta. Juuakse
prast ski lonkshaaval 1 kl pevas bronhiidi ja klmetushaiguste korral. Soovitav lisada
sidrunit ja mett, mis maitset, ent ka toimet thustavad.
Teeleht, kapsalehed. Vtta mlemaid vrdselt, pressida. Vtta puhast mahla 1
dessertlusikatis iga sgi alla mao- ja kaksteistsrmikhaavandite puhul. Hid tulemusi on
saadud ka selle mahla ja mee seguga (vrdsetes kogustes) mao gastriitide korral. Vetakse 10
min enne ski 1/2 kl. Kmnepevase tarvitamise jrel on abi saadud.
Tee- ja krvengeselehed. Mlemaid vrdselt 1 tl segu klaasile keevale veele, lasta jahtuda ja
juua lonkshaaval 1 kl pevas. On aidanud pikemaaegse tarvitamise jrel kilpnrme
haigestumise korral.
Puhtaid teelehti pannakse haavadele ja putukate hammustustele.
Teeleheseemned. Vta 1 tl kpsenud seemneid (510 g) paljalt vi veega 1 kord pevas (thja
khuga) hommikuti 10 peva jooksul.
See aitab lahustada sapi-, neeru- ja piekive. Kui on kalduvus kivide tekkeks, viks
teeleheseemneid vtta juba proflaktikaks.
Teelehesiirup. 2 peotit vrskeid lehti ajada lbi lihamasina, lisada Veidi vett, et kokku ei
kleepuks. Lisada klaasitissuhkrut ja sama palju mett. Keela 15- 20 min paraja siirupi
paksuseni.
Silitada vikestes klaaspudelites ja tarvitada thusa khavahendina (eriti hea allergilise ja
lkakha korral). Tarvitada 1 tl lastele ja 1 sl tisealistele 3 korda pevas prast ski. Eriti
geda rritusliku kha ja lkakha puhul anda koos kuuma piimaga.

Piparmnt
Piparmnt metsikult ei kasva, teda kasvatatakse koduaedades. Kuiva ilmaga kogutakse lehed,
kuivatatakse ja kasutatakse nii maitsvaks teeks kui raviks. Teejoomisel paraneb seedimine,
magu ja sooled rahunevad, ka sdame-, maksa- ja sapitalitlus paraneb. Piparmnditee on
asendamatu.
Vetakse 1 tl piparmnt!, valatakse peale liiter keeva vett, lastakse pisut tmmata ja juuakse.
Piparmndilehe tmmist (1 tl klaasi keeva vee kohta) on kasutatud ka kompressideks naha

sgelemise ja veenilaiendite korral.

Pipar mndilehed, mnnikasvud. Mlemaid peotis. Valada le keeva veega ja hingata sisse
auru astma, bronhiidi, nohu ja pseurgeste pletike puhul.
Aitab ka migreeni ja peavalu korral ning krgendab hingamist.
Piparmndi- ja krvengeselehed, mlemaid hepalju. Segu 1 tl klaasile keevale veele.
Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitis pevas kui organismi ja verd puhastavat ning
ldtugevdavat vahendit.
Pipar mndilehed, kibuvitsamarjad, vetakse peenendatult vrdsetes osades. 1 tl segu, klaas
keeva vett. Prast veerandtunnist tmbamist juua 1 kl pevas. Soovitav prast raskeid haigusi,
annab isu ja taastab judu.

Iisop
Mitmeaastane, siniste vi valkjate itega ja meeldiva lhnaga, koduaedades kasvatatav taim.
Kasutatakse maitseainena, mjub hsti seedimisele, annab isu ja tugevdab organismi. On ka
viirushaiguste puhul hea. Seega sobib gripiajal iisop toidulisana, vib teha ka tmmise.
Vtta 1 kl rti, klaas keeva vett. Jahutada ja juua klaasitis pevas lonkshaaval.
Iisopirt, kibuvitsamarjad, vtta kokku 1 sl. Segada klaasis keevas vees, valada kuumalt
termosesse ja juba tunni mdudes juua seda jujooki vhemalt 1 klaas pevas. Maitse ja
toime tugevdamiseks Vib lisada mett.

Heinputk
Hredais lehtpuumetsades ja niisketes vsades kasvav kuni 1,5 m krgune taim. Ravimteeks
korjatakse valgeid sarikisi ja ka lehti ning sgisel juurikaid. Taim sisaldab eeterlikke lisid,
parkaineid, vaiku, palderjanihapet, mruaineid ja muud. Rahvameditsiinis palju aastaid
kasutusel olnud puhtalt ja mitmesugustes segudes. Valmistatakse tavaliselt ravimteed, aga ka

alkoholtmmist.
Vetakse 1 teelusikatis heinputkerti klaasi keeva vee kohta, lastakse 5 minutit tmmata.
Jahutatakse ja juuakse pevas 1 teelusikatis lonkshaaval khuhaiguste ja puhituse korral.
Heinputkejuured, tedremaranajuured, koirohurt. Vtta kiki vrdselt. 1 tl segu, klaas keeva
vett, lasta 15 minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1/3 klaasitit 3 korda pevas
thja khuga maksa-, maohaiguste ja vhi korral.
Heinputkejuured, palderjanijuured. Vtta vrdselt 1 tl tis segu, klaas keeva vett, lasta 15
minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl pevas hsteeria, reuma, sdamepekslemise, minestushoogude ja isegi langetve korral.
Heinputkejuured vi - rt, kmned, piparmndilehed. Kiki vrdselt 1 tl segu, klaas keeva
vett, lasta 10 minutit tmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi thja khuga 3 korda pevas.
Aitab seedehirete, isutuse, puhituste, mao- ja sooltespasmide korral, korrastab ka
ainevahetust. Selline teesegu aitab ka allergiliste hdade, nahasgelemise ja lvete puhul.
Rahustab pie-, maksa- ja sapihaigetel vaevusi. Lastele soovitatakse htuti sellist teed mni
lonks (lisada mett), toob rahuliku une.

Nmm- liivatee
Taime lehed ja ied sisaldavad eeterlikke lisid, peamiselt tmooli ja muud vrtuslikku, mis
suurendab diureesi, korrastab menstruatsiooni, aitab kha, palaviku, sapi- ja maksapletike
korral.
1 kl rti, kl keeva vett, lasta mni minut tmmata, jahutada ja juua prast ski 1/3 klaasi 3
korda pevas (lastele vastavalt vhem).
Nmm- liivatee, kummeliied, piparmndilehed. Vtta vrdselt 1 tl segu klaasi keeva vee
kohta. Lasta mni minut tmmata, jahutada ja juua 1 klaas pevas hingamisteede haiguste
korral.
Hea on suu, kurgu, neelu, kri ja seedeelundite haiguste puhu
Nmm- liivatee, raudrohurt, kummeliied. Vtta kiki vrdselt. 1 peotis segu valada le
vhese keeva veega, lasta mni minut tmmata. Panna kuumalt marlikotikesse, siis haigele
hambale, igemele; aitab kolmiknrvivalude (kuum mhis panna pse piirkonda) ja
kaelaradikuliidi puhul.
Nmm- liivatee, mnnikasvud. Vtta vrdselt, panna kotikesse, kuumutada ja asetada kaelale
vi pea piirkonda, kus on valud. lalmainitud segu vib valada le keeva veega ja auru sisse
hingata. Vaevused peas kaovad.

Naistepuna
Korjata taime itsvaid latvu ja lehti. Naistepuna on kasutatud iidsest ajast peale teena kha,
seedehirete, khulahtisuse, maksa- ja piehaiguste korral.
Vtta 1 tl rti kl keeva vee kohta, lasta 5 minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval klaas
pevas.
Naistepuna kasutatakse vlispidiselt igemete ja suu limaskesta pletike puhul loputamiseks
ning kuristamiseks.
Tehakse ka naistepunali. rti keeta taimelis. Saadud ravim annab hid tulemusi raskesti
paranevate haavade, nahapletike, seljavalu ja radikuliidi puhul ning imikute khuvalude
puhul. On kasu olnud ka kolmiknrvi valude korral.
Naistepunart, saialilleied, mlemat vrdselt 1 tl segu 1 kl keevale veele. Lasta 5 min
tmmata, jahutada ja juua thja khuga 1/3 klaasi 3 korda pevas. Aitab sisemiste hdade
(sapi-, maltsa-, piepletikud) korral.
Rahvameditsiinis on kasutatud ka vhi raviks (emaka- ja rinnavhi korral juua pikema aja
vltel lonkshaaval 2 kl pevas).
Sama teesegu le valada oliivi- vi pevalilleliga ja lasta 2 ndalat soojas seista. Oli kurnata
lbi marli vikestesse pudelitesse, hoida jahedas ja pimedas.
Aitab nahahaiguste, eriti allergiliste hdade puhul. On aidanud vanade haavandite ja isegi
nahavhi korral.
Naistepuna tarvitamisel peab olema ettevaatlik, sest taimes leiduv punane vrvaine hperitsiin
vib ultraviolettkiirte toimel esile kutsuda naha kerget mrgistust (nahk hakkab sgelema).
Seega le he vi rmiselt kahe kl naistepunateed pevas ei ole soovitav juua.
Naistepunart, koirohurt, kadakamarjad, kiki vrdselt, 1 tl segu, kl keeva vett, lasta 5
minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl pevas. Aitab rinnapletike puhul, eriti
aga prast snnitust proflaktikaks.
Vanaemade arvates pidi ka jreltulijad tugevaks ja terveks tegema.

Pune
Harilik pune kasvab kuivematel aladel, ied on vidunud punased, aromaatse lhnaga.
Kogutakse lehti ja itsvaid latvu. Kasutatakse kesknrvissteemi rahustajana, seedetrakti
tugevdajana ja kha ning astmahaiguse vhendajana.
1 tl punemerti, kl keeva vett. Lasta mni minut tmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl
pevas.
Punemert, mnnikasvud, vtta mlemaid vrdselt 1 kl tis kl keeva vee kohta, lasta 5 min
tmmata. Jahutada ja juua kopsuhaiguste korral lonkshaaval 1 kl pevas (soovitav meega).
Lhikese tarvitamise jrel toob haigele krgenduse. Aitab ka teeauru sissehingamine.
Punemert, palderjanijuured, piparmndilehed, vtta kiki vrdselt I tl, kl keeva vett, lasta 10
minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl pevas. Rahustab nrve, ergutab
seedeelundeid ning aitab naisi valuliku menstruatsiooni korral.
Punemerti 1 osa, kibuvitsamarju 3 osa. Vtta teesegu peenendatud kujul 1 sl tis kl keeva vee
kohta, lasta tmmata 10 min. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl pevas sgi alla ldise
nrkuse, isutuse, vsimuse, kurnatuse korral ning kui smine tekitab vastikustunde (eriti
lastel, kes on isutud ning kannatavad iiveldustunde all).
See tee on aidanud ka ise higistamise korral (eriti lapsi, kel kopsunrmed haiged).
Harilikku punet on kasutatud kompressiks prutuse ja paistetuse korral. Perenaised lisavad
seda verivorstide maitsestamiseks ning seedimist soodustava vahendina.

Kolmisruse
Kasvab niisketes paikades, on heaastane rohttaim. Kogutakse enne itsemist ja kuivatatakse
kiiresti. Kolmisruse lehed sisaldavad rohkesti karotiini ja mitmesuguseid parkaineid ning on
osutunud thusaks laste diateesi ravimisel.

Seespidiselt tarvitades vetakse 1 kl klaasi keeva vee kohta, jahutatakse ja antakse vastavalt
vanusele 1 sl tis kuni 1/3 klaasi 3 korda pevas (thja khuga).
Lapsed ja tiskasvanud rahunevad, kui on mne peva joonud ravimteed. Ka soodustab
kolmisrusetee uriinieritust, korrastab seedimist ning suurendab isu.
he vanni jaoks vetakse 100-200 g kolmisruset. Keedetakse kontsentraat ja kurnatakse
vannivette. Vanni teha htuti enne uinumist kostusega 15- 20 minutit.
Kolmisruse, kaselehed, mnnikasvud. Kiki vrdselt 12 peotit vanni kohta. Aitab allergia,
kma ja nahakestenduse puhul.
Prast pesemist leelisevaese seebiga on soovitav selle lahusega teha vanne vi loputada. On
aidanud ka jalgade seenhaiguste korral.

Prnaisikud
isi korjame mitte suurte teede rest, vaid vhemalt 50 meetrit eemalt.
Prnaied koos nahkja kattelehega kuivatatakse varjulises kohas. Sisaldavad eeterlikke lisid,
higistama ajavaid glkosiide, vitamiine, limaaineid ja palju muud, mida tarvis tervise
taastamiseks. Klmetushaiguste puhul on tassike kuuma prnaietee parem kui aspiriin vi
amidopriin. Lisaks veel mett vi vaarikakeedist, ja paraneme kiiresti kigist
klmetushaigustest. Kaob kha, palavik. Hingamine, mis oli hiritud, taastub.
Prnaisikud, leesikalehed. Vtta mlemaid vrdselt (1 sl tis, kl keeva vett). Juua 1/3 kl 3
korda pevas neeru-, pie- ja uriiniteede haiguste puhul (mjub pehmemalt kui leesikalehetee
ksi).
Prnaisikud, kummeliied, nmm- liivatee. Vtta kiki vrdselt. Segu 1 kl keevale veele, lasta
mni minut tmmata, jahutada. Sobib nii sees- kui ka vlispidiselt suu- ja kurguhdade korral.
Vetakse 1 kl prast ski ja kuristatakse mitu korda pevas. Sama tee aur kuumalt sisse
hingates aitab lemiste hingamisteede haiguste korral.
Vanniks vtta paar peotit isikuid, keela, siis kurnata vette. Aitab pikaleveninud bronhiidi ja
hingamishdade korral ning annab rahuliku une.

Pajulill
Vikeseieline pajulill kasvab hredates psastikes, kraavikallastel, ka aedades. Lehed on
pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt (piklik) munajad. ied on helevioletsed
ja taim kasvab kuni meetriseks. itsemise ajal kogutakse taime maapealset osa, kuivatatakse
vilus. Rahvameditsiinis on andnud hid tulemusi pie-, kuseteede ja meeste eesnrme
haiguste korral.
ks tl peenendatud rti, klaas keeva vett, lasta mni minut tmmata. Prast juhtumist juua 12 kl pevas 10 peva jrjest. Siis pidada pev vahet ja korrata vhemalt 3 korda.
Vikeseieline pajulill, pohlalehed. Mlemaid vrdselt, 1 tl klaasile keevale veele. Lasta 10
min tmmata ja juua lonkshaaval 1 klaas sgi alla (meestel eesnrme hdade korral) 10
peva jooksul vikeste vaheaegadega. Korrata kolmel korral.
Vikeseieline pajulill, kadakamarjad. Mlemaid vrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta. Lasta 10
min tmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas sgi alla (neeru-, pie- ja kuseteede
hdade korral nii meestel kui naistel).
Vikeseieline pajulill, kalmusejuure pulber, vtta mlemaid vrdselt 1 klaasi keeva vee kohta,
lasta mni minut tmmata, jahutad ja juua sooltepletiku, mao- ja kaksteistsrmiksoole
pletiku ning haavandite korral.
Rahvameditsiinis kasutatakse mao- ja meeste eesnrmevhi korral.
Vikeseieline pajulill, krvengeselehed, vtta mlemaid vrdselt, 1 kl segu klaasi keeva vee
kohta. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl pevas. ldtugevdav vahend.
Rahvameditsiinis on kasutatud rinnavhi rahoidmiseks raviks ning munasarjapletiku puhul.

Veiste- sdamerohi

Veiste- sdamerohi on kuni meetrine neljakandilise varrega oksine valkjasroosakate itega

ravimtaim. Tarvitatakse maapealset rti vga mitmesuguste nrvi- ja sdamehaiguste korral.
Mjub rahustavalt sdamekloppimise ja - pekslemise puhul, alandab vere rhku ja annab
rahulikuma une. Vtta 1 tl tis rti, peale valad klaas keeva vett. Jahutada ja juua 1/4 kl mitu
korda pevas. Une tse korral 1/2- 1 kl htul enne uinumist.
Veiste- sdamerohurt, palderjanijuured, vetakse vrdselt segatuna 1 tl tis kl keeva vee
kohta, laasta 10- 15 min tmmata ja juua lonkshaaval 1 kl pevas mitmesuguste neurootiliste
haiguste puhul. Kaob hirmutunne, sdametegevus normaliseerub, seedetegevus korrastub.
Rahvameditsiinis on saadud hid tulemusi langetve ja krambitaoliste haigushoogude korral.
Veiste- sdamerohu tinktuuri on ka apteekides mgil, aitab enam- vhem samade haiguste
korral.

Sookail
Soodes ja krgrabades kasvav, tugeva uimastava lhnaga valgete itega poolpsas. Sookailu
itsvaid latvu koos lehtedega on kasutatud ammustest aegadest kha, lkakha, reuma,
kondivalu, skrofuloosi korral ja diureesi suurendava vahendina.
Vtta 1 kl sookailurti, kl keeva vett, lasta mni minut tmmata. Jahutada ja juua 1/4 kl 3
korda pevas peale ski.
Kha puhul juua sama teed soojalt, lisades prnaiemett.
Sookailu tarvitada ettevaatlikult, sest ta on mrgine. Vlispidiselt on sookailu kasutatud
nahahaiguse vastu vannidena. Liitri keevavee kohta vetakse 100 g sookailurti, keedetakse 15
min ja kurnatakse vannivette. Vanne tehakse liht- ja vtohatise korral 10 peva.
Sookailurti 1 osa, searasva 9 osa, kuumutada veevannil 20 minutit. Jtta heks ks seisma,
siis uuesti korraks veevannile ja kurnata vikestesse purkidesse. Silitada jahedas.
Kasutatakse edukalt vliselt igasuguste nrvivalude korral mrimiseks.

heksavgine

See kruusasel pinnal kasvav kahemeetrine vgilane smboliseerib elujudu. Vrsketest itest
tee on hea kharohi.
1 peotis isi, klaas keeva vett. Prast tee mneminutilist tmbamist ja lonkshaaval joomist
(mitu klaasi peva) kha pehmeneb.
isi korjata ja kuivatada talvevaruks khavastase vahendina.
heksavgiseied, prnaied, mlemaid vrdselt 1 tl segu, klaas keeva vett. Lasta 5 min
tmmata, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda pevas klmetushaiguste korral (ajab higistama ja
alandab palavikku). Toime ja maitse parandamiseks lisada teele mett.
heksavgiseied, linnurohurt. Vtta 1 tl keeva vee kohta, lasta mni minut tmmata,
jahutada ja juua lonkshaaval 1 kl pevas pie- ja neeruhaiguste korral.
Rahvameditsiinis on hea eduga kasutatud neeru- ja piekivide puhul, samuti veresoonte
lupjumise proflaktikas ja ravis.
heksavgiseied, paiselehed, mlemaid vrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta. Jahutada ja juua
geda kha puhul 1/3 kl prast ski (ka laste lkakha puhul).
heksavgiseisi 1 osa, mnnikasve 3 osa, vtta 1 tl klaasile keevale veele. Teha inhalatsiooni
astmahoogude korral ja sama teesegu juua 1/3 kl 3 korda pevas prast ski.
Hingamine muutub kergemaks ja vabamaks.
heksavgiseied, saialilleied, krvengeselehed, naistepunart. Kiki vrdselt 1 tl segu,
klaas keeva vett, lasta 5 min tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval klaasitis pevas.
Rahvameditsiinis on kasutatud kopsukatarri, kopsu laienemise ja isegi kopsuvhi korral.
heksavgiseisi ja - lehti on kasutatud vliselt haavade ja ohatiste raviks pudruna ja
keedisena.

Koirohi
Koirohurt koosneb aromaatse lhna ja mru maitsega taime ladva osadest ja lehtedest.
Koirohtu kasutatakse sgiisu tstmiseks, maomahla lihappesuse ning mao- ja soolegaaside
vhendamiseks, ka khulahtisuse ja kroonilise khukinnisuse, maksahaiguste ning
ainevahetushirete korral.
Klaas keeva vett, 1 tl koirohurti. Jahutada ja juua klaasi sgi alla 3 korda pevas.
Koirohuteega ei ole soovitav liialdada: liigsel tarvitamisel on theldatud maolihaste krampe ja
peapritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim.

Koirohurt, palderjanijuured, piparmndilehed. Kiki vrdselt. 1 tl segu, kl keeva vett. Lasta

510 min tmmata, jahutada. Juua 1/4 kl thja khu peale, khuvalude, khugaaside ja ldse
seedehirete korral ning magu saab jlle korda. Isu taastub ja enesetunne paraneb.
Koirohurt, tedremaranajuured. Vetakse mlemaid peenendatult vrdsetes kogustes. Kl
keeva vett, segu 1 tl tis, lasta 15 min tmmata. Jahutada ja juua 1/4 kl thja khuga
jmesoolepletiku, raskekujulise khulahtisuse ja - veritsuse korral.
Samu komponente vib ka le valada 40 alkoholiga, mis prast paarindalast seismist muutub
ilusaks punaseks tmmiseks ja sobib tarvitada khurohuna 20- 30 tilka korraga.
Peenestatud koirohtu on rahvas kasutanud koide, kirpude ja ka prussakate trjeks.

Linaseemned
Vrtuslik ravim juba ammustest aegadest.
1 sl seemneid klaasi keeva vee kohta kupatada, lasta jahtuda. Kurnata lbi marli ja juua 1 kl
pevas koha, maopletike, kroonilise khukinnisuse ja hemorroidide puhul. Rahvameditsiinis
kasutusel veresoonte lupjumise vastu.
Linaseemned, nurmenukurt, vrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta mni minut tmmata.
Jahutada ja juua klaas pevas pearingluse, krvade kohisemise ja ldse peaveresoonte
haiguste korral (vanemas eas).
Linaseemned, krvengeselehed. Vtta mlemaid vrdselt 1 klaasi keeva vee kohta, lasta
tmmata, jahutada. Juua 1 kl pevas kui verd puhastavat ja veresoont avardavat ning neid
elastsemaks tegevat vahendit. Rahvameditsiinis on kasutatud gangreeni raviks.
Linaseemnekeedist tarvitatakse vlispidiselt: riidest kotikeses linaseemneputru panna haigele
kehaosale ja katta soojalt. Valud vhenevad varsti ja haigusest haaratud piirkond paraneb (eriti
kaelapiirkonna valude puhul).
Vtta 1 sl seemneid, asetada mneks tunniks vette punduma.
Lasta tmmata 10 - 15 min ja maha jahutada, kurnata ning juua iga sgi alla 1/2 teeklaasi.

Kui kes on sgis

Kanarbikuied
Korjatakse lillakaspunaseid isikuid.
Vtta 1 tl isi 1 kl keeva vee kohta, lasta 5 min tmmata. Jahutada ja juua 1 kl lonkshaaval.
Aitab neeru- ja sapikivit vepuhul.
Kanarbikuied, ubalehed. Mlemaid vtta vrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta tmmata
5 min. Jahutada ja juua liigrasvumise korral 1 kl pevas pikema aja vltel.
Selle tee tarvitamine koos dieediga on aidanud tsedusele kalduvaid. (Rahvakogemused
soovitavad juua hommikul pool tundi enne ski klaasitis allikavett.)
Kanarbikuied, linaseemned. Seda vrdsetest osadest segu vtta 1 sl tis klaasi keeva vee
kohta, lasta 10 min tmmata. Jahutada ja juua 1/3 k l3 korda pevas enne ski maokatarride,
liighappesuse ja valude puhul maos ning kaksteistsrmiksooles. Hoiab seedeelundid korras,
pletikunhud koovad.
Keskealine mees, kes oli ohtralt kasutanud alkoholi ja suitsetas, kaebas maohdade le.
Medikamendid ei andnud tulemusi. Soovitasin tal loobuda alkoholist (eriti llest) ja
suitsetamisest ning tarvitada seda teed. Juba mne peva prast tundis ta end paremini ning
paranes tiesti.

Kadakas
Vga vrtuslik taim. Kadaka igihaljaid oksi kasutati desinfitseerimiseks. Seda tehti
vesikeedisega peitsimisega ja kadakasuitsu abil. Kiki puunusid (lle-, kurgi-, kapsa-,
lihanud jne) kuumutati enne tarvitamist kadakaokste kuuma vesikeedisega.
Kadakaokstest tehti ravivihtu, mida edukalt kasutati reuma ja liigesevalude puhul saunalaval.
Rannarahvas, eriti vanad kalurid, keda jalavalu sageli kimbutas, tegid htuti kadakapuust

nudes kuuma kadakaoksavanni, kuhu lisati kas krvengeseid, mnnikasve vi peoga soola.
Vannideks kasutati merevett.
ks elu ninud vanamemm soovitas mulle mereadru ja kadaka vanne. Kannatasin tol ajal
seljaradikuliidi all ja testi, juba mne vanni jrel tervis taastus.
Kadakal on imevrne toime. Tema noorte vrsete levalamisel keeva veega tekkinud aur
muudab kopsuhaigetel (ka astmaatikutel) hingamise kergemaks ja valutumaks. Spasmid
kaovad, kopsualveoolid saavad jlle normaalselt huhapnikku. Sellel aurul on kopsudele ka
rahustav toime: khahood harvenevad, enesetunne paraneb. Isegi kopsuvhi puhul on
tulemused uskumatud.
Kadakamarjad on juba vanast ajast au sees olnud. Neeru- ja piehaiguste puhul on ikka abi
otsitud kadakamarjadest (ka loomi ravides). Mehed on eesnrme suurenemisel ja uriinierituse
puudulikkuse korral ikka abi saanud kadakamarjateest vi mnest segust nendega. Samuti
soolte- ja maohdade puhul.
Mni retsept: kodakamarjad, kalmusejuured. Mlemaid peenestatud kujul seguna I
teelusikatis klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval
ks klaas pevas sgi alla. Aitab seedehirete, pie- ja neeruhaiguste ja isutuse puhul.
Kadakamarju 2 osa, koirohurti 1 osa, tedremaranajuuri 1 osa. 1 teelusikatis seda segu
klaasile kuvale veele, lasta 10 minutit tmmata. Jahutada ja juua 1/3 klaasitit 3 korda pevas
thja khu peale. Aitab khulahtisuse korral. Kasutati omal ajal dsenteeria ja tfuse puhul.
Kadakamarju on haiguste rahoidmiseks soovitav ka niisama mni mari pevas sa.

Kibuvitsamarjad
Kibuvitsamarjadel peaks olema kindel koht koduapteegis. On ju raske leida raviomaduste
poolest paremat taime. Temalt saame tervist ja judu. Peame aga ise olema hoolsad sgisel,
kui punetavad marjad lausa kutsuvad korjama. Jrgneme siis sellele kutsele. Paneme ktte
present- vi nahkkindad, et teravad okkad meid ei vigastaks, ja asume t kallale. Kogutud
marjad kuivatame kiiresti ja kasutame pika talve jooksul maitsvaks ja vga tervislikuks teeks.
Kibuvitsamarju tuleb keela vhemalt 15 minutit. Lasta tmmata kaane all vhemalt ks , et
toimeained vlja tuleksid. Vib kasutada ka termost, kuhu panna purustatud marjad ja valada
peale keev vesi. Nii silib kuum aromaatne ravimtee kauem ja on tarvitamiseks keprast.
Kibuvitsamarju vtta 1 peotis liitri vee kohta. Tee on vga meeldiva maitsega, vitamiinirikas,
eriti krge C-vitamiini sisaldusega. Jook on ka hea sapinristi ja kogu organismi tugevdaja taastaja.
Annan he segutee retsepti, mis on viirushaiguste puhul osutunud vga thusaks.

Kibuvitsamarju 5 osa, krvengeselehti 3 osa, piparmndilehti 1 osa, prnaisi 1 osa. Seda

segu, mis on eelnevalt purustatud ja peenestatud, vtta 1 sl klaasi keeva vee kohta. Keeta 5
minutit, valada termosesse. Tunni mdudes juua soojalt 3 korda pevas lonkshaaval 0,5-1
klaasitis korraga. Maitse ja ka toime parandamiseks lisada mett vi suhkrut.
Haiguste proflaktikaks on soovitav gripi ajal juua htul 1 klaas seda teed.
Veel ks retsept, mida olen Soome spradelt kuulnud ja ka heade tulemustega kasutanud
veresoonte lupjumise tkestamiseks ja meile nii vajaliku mlu silitamiseks ning taastamiseks.
Kibuvitsamarju 4 osa, krvengeselehti 4 osa, mailast 2 osa. Kibuvitsamarjad peenestada ja
valada le keeva veega. Lasta 15 minutit tmmata. Lisada krvengeselehed ja mailasert,
jtta kaane alla 12 tunniks seisma. Kurnata ja juua lonkshaaval 1 klaas pevas talvekuudel
pikema aja vltel, suvel pidada vahet.
ks lbiproovitud klmetushaiguste, kondivalu ja pievalude vastane tee:
kibuvitsamarju 2 osa, pohlalehti 1 osa. Peenestada ja keeva veega le valada, lasta 15 minutit
tmmata. Jahutada ning juua lonkshaaval 12 klaasi pevas.

Tedremaran
Niiskematel heinamaadel ja soortes kasvav vikeste kollaste itega taim, millel on vartest
mitu korda jmedamad, lbilikes roosakad maa- alused juured. Juured sisaldavad rohkesti
parkaineid, eeterlikke lisid ja palju muud, mis teevad nad asendamatuks mao-, soolte- ja
limaskestahaiguste ravis ning khulahtisuse korral. Isegi siis, kui vljaheites on leitud verd,
aitab tedremarana tee.
Vetakse 1 kl tis peenendatud juuri, valatakse peale klaas keeva vett, keedetakse 10 min.
Lastakse jahtuda ja juuakse 1/3 kl 3 korda pevas.
Tedremarana juured, le valatuna 40 alkoholiga, aitavad paarindalase seismise jrel samade
haiguste korral. Maarahvas hindas sellist tinktuuri venituste puhul (20- 30 tilka). Sobib mrimiseks ka igemepletike korral ning veega lahjendatult suu ja kurgu kuristamiseks.
Tedremaranajuured, palderjanijuured. Vtta vrdselt segatuna 1 tl klaasile keevale veele,
keeta 10-15 min. Lasta jahtuda ja juua 1/4 kl iga sgi alla. Rahustab, korrastab magu ja
kogu seedetrakti.
Tedremaranajuured, koirohurt, saialilleied. Vtta kiki vrdsetes kogustes: 1 tl segu, klaas
keeva vett. Lasta 10 min tmmata, jahutada ja juua lonkshaaval ks klaasitis pevas.

Rahvameditsiinis on kasutatud emaka- ja munasarjapletike ning maksa, jmesoole krooniliste

protsesside, samuti vhi raviks (tarvitada vaheaegadega pikema aja vltel).
Tedremaranajuuri 1 osa, vereurmarohurti 3 osa. Seda seguteed vtta 50- 100 grammi hele
vannile. Aitab nahahaiguste, isegi sgeluse puhul. Teha 10 vanni ja vajadusel korrata.

Varemerohi
Kasvab niisketes kohtades, 40-120 cm krgune, lillade vi roosakate itega mitmeaastane
taim. Raviks kasutatakse juuri, mida sgisel vi ka kevadel kaevatakse. Juur on tumepruun
kuni mustjas, seest kollakasvalge, pidlajmedune, mrdunud ja rasvane.
Juured pesta ja kuivatada kiiresti. Kasutatakse vesi- ja alkohoolseteks tmmisteks reuma ja
liigesepletiku ravil.
Vtta 1 tl varemerohujuure pulbrit keevale keevale veele, lasta 10 min tmmata, jahutada ja
juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda pevas.
Alkohoolse lahuse valmistamiseks tita klaaspurk varemerohu juurtega, peale valada 40
alkohol. Viinaga kaetud juured jtta paariks ndalaks seisma sooja kohta, vahetevahel
loksutada. Saadud tmmis on vliseks mrimiseks reumaatiliste liigesepletike korral. Ka
osteomeliidiga (luupletik) on abi saadud. Rahvameditsiinis on kasutatud ka varemerohu
maapealseid osi (peamiselt lehti), mida on kupatatud ja asetatud kuuma mhisena seks
samade nidustuste korral. Sel on valuvastane toime, ka on theldatud pletike kadumist.
Varemerohtu on ka vannideks kasutatud reuma, podagra, luuvalude ja vereringehirete ning
gangreeni ravis. Vetakse kogu taime 200 g he vanni tarvis. Vanne korratakse ndala jooksul.
Varemerohurti 2 osa, saialilleisi 1 osa, linnurohurti 1 osa. Seda segu vetakse 1 tl klaasile
keevale veele, lastakse mni minut tmmata. Jahutatakse ja juuakse 1/3 klaasi 3 korda pevas.
Aitab mao- ja sooltehaiguste korral. Rahvameditsiinis on kasutatud mao loiduse, sapi- ja
maksahaiguste puhul.

Alati saadaolevad ravimid

Aaloe
See on Aafrikast prit igihaljas liilialine. Rahvameditsiinis on aaloed kasutatud vga
mitmesuguste haiguste puhul. Mida vanem on aaloe, seda toimeainerikkam. Arvatakse koguni,
et kuni kolmeaastasi pole mtet kasutada (eriti seespidiselt). Lehtedest pressitakse mahl vlja.
Seda hoitakse jahedas ja pimedas ning kasutatakse vesilahusena 1:5 1 tl kuni 1 sl 3 korda
pevas igasuguste kopsuhaiguste korral. Maitse ja toime parandamiseks lisatakse mett ning
konserveerimiseks pisut alkoholi.
Seda mahla on kasutatud seespidiselt mao- ja sooltepletike raviks (sapi- ja maksahaigetele
pole soovitav).
Vrsket aaloemahla pigistatakse otse pletushaavale.
Aaloe- ja teelehemahl ning linaseemnekeedis, kiki vrdselt. Vtta 1 sl segu iga sgi alla.
Aitab kaksteistsrmiksoole haavandite, maokatarri ja haavandtve puhul. Rahvas on seda
segu kasutanud edukalt maovhi korral.
Aaloemahl, kibuvitsamarjasiirup, krvengeselehed, valada krvengeselehed le klaasi keeva
veega, jahutada, kurnata ja lisada samapalju siirupit ja mahla ning juua 1/3 kl verevaesuse
korral. On edukalt kasutatud leukeemia raviks ja laste vereloomehaiguste puhul.
Aaloemahla 1 sl, sibulamahla 1 sl, mett 1 sl, saialilleisi 1 peotis, 40 alkoholi 1 teeklaas.
Saialilleied valada le alkoholiga, lasta seista 2 ndalat soojas kohas, siis lisada lejnud
komponendid, loksutada ja hoida jahedas kohas. Segu vtta 2- 3 korda pevas 15- 20 tilka
veresoonte lupjumise, vanadusnrkuse, ngemishirete, aju verevarustuse puudulikkuse ja
mitmete verehaiguste korral.
Aaloemahl segada meega (vrdsetes osades) salviks ja kergelt soojendada. Aitab vanade
raskesti paranevate, eriti pletikuliste haavandite raviks. Prast haavandite puhastamist
mrida segu hukese kihina peale. Pletikulised nhud koovad ja paranemine toimub
silmanhtavalt. Mhiseid teha lepeviti.
Aaloemahla liigtarvitamisest tuleb hoiduda, sest mnedel kutsub see esile unetuse vi
sdamekloppimise, vastunidustatud on aaloe rasedatele, krgvererhutve ja hemorroidide
korral, samuti menstruatsiooniga ja ettevaatlikud peavad olema ka maksa- ja neeruhaiged.
Aaloe pidevat tarvitamist ei soovita ma kellelegi, eelistada tuleks 10pevaseid ravikuure
vikeste vaheaegadega, kus organism puhkab.

Kaseksn - mustpssik
Kasel esineb tavaliselt musta vrvi, krobeline, mitmesuguse suurusega vikeste lhedega
moodustis. Ksna kogutakse kevadel ja sgisel kasvavatelt, mitte surnud ning kuivadelt
puudelt. Pssik saetakse vi raiutakse puu kljest lahti, tkeldatakse ja kuivatatakse ning
silitatakse kuivas kohas.
Mustpssikut on uuritud le saja aasta, veelgi kauem kasutatud rahvameditsiinis mao ja soolte
pahaloomuliste kasvajate puhul.
Ksn pesta sooja veega ja jtta mneks tunniks vhesesse l sooja vette ligunema.
Pehmenenuna kas riivida vi ajada lbi lihamasina. Leotusvett mitte ra visata, vaid kurnata
peenendatud ksnale ning jtta 48 tunniks jahedasse seisma. Siis kurnata ja pressida viimase
tilgani. Saadud ekstrakti vtta 13 kl pevas.
he liitri ravimtee valmistamiseks vtta mustpssikut umbes 100 grammi. Mningaid
rahvaretsepte.
Mustpssiku leotist 1 l, aaloemahla 100 g, mett 100 g, punast veini 0,5 l. Kik segada, kuni
mesi sulab. Asetada saadud vedelik jahedasse ja juua 1/4 kl 2-3 korda pevas. Aitab jagu
saada pahaloomulistest kasvajatest, tstab enesetunnet ning isu. Organism tugevneb juba
esimese ravikuuri jrel; korrata vaheaegadega kuni lpliku paranemiseni.
Mustpssikut 100 g, koirohurti 50 g, saialilleisi 50 g. Valmistatakse mustpssiku tmmis,
lisatakse lejnud komponendid, kuumutatakse veerand tundi, jahutatakse ning silitatakse
jahedas. Juuakse 0,5- 1 kl pevas. Rahvameditsiinis on andnud kasvajate ennetamises ja ravis
hid tulemusi.
Mustpssikut 100 g, naistepunarti 50 g, heksavgiseisi 10 g. Naistepunart ja
heksavgiseied valada le keeva veega (1 liiter), lasta kaane all seista kuni temperatuuri
langemiseni +60, siis valada peenendatud mustpssiku pulbrile ning jtta 48 tunniks seisma.
Kurnata. Juua 1/4 1/2 kl 3 korda pevas (enne ski) 10pevaste ravikuuridena vikeste
vaheaegadega (vhemalt 3 ravikuuri). Annab tulemusi rinna- ja emakavhi ravil.
Mustpssik (peenendatud), kasepungad, tedremarana- ja kalmusejuured. Kiki vrdselt
seguna 2 sl liitri keeva vee kohta. Valada segu termosesse, lasta pev seista ja juua thja
khuga 0,51 kl 3 korda pevas. On kasutatud mao-, jme- ja prasoole pletike ning
kasvajate korral. Juua pikemat aega (vaheaegadega).
Kaseksn on elusate puude vrareng (vhk), mis ongi ajendanud teda kasutama inimeste
kasvajate trjeks.

Kuusevaik
Juba meie esivanemad teadsid, et kuuse veri, nagu vaiku nimetati, on thus abimees nii
inimestele kui ka loomadele raskesti paranevate ning ldse haavade ja haavandite, samuti
paljude nahahaiguste puhul.
Vanades Eesti taludes, kus oli thelepanelik peremees vi perenaine, hoiti kodus ikka
kuusevaigusalvi, et vajaduse korral seda vtta oleks. Jb loota, et nd, talude taasrajamisel,
see vanavanemate kasulik tarkus edasi elab.
Mis imerohi see kuusevaik siis on? Pole seal mingit imet, see on tavaline kodumaine
loodusand, mida pole loonud keemia, vaid millele pike, vihm ja meid kiki toitev muld on
raviju andnud. Rahvatarkuses on palju kogemusi kuusevaiguga ravimisest. ks lihtsamaid ja
lbiproovitud vtteid on vigastuse korral kohe asetada haavandile huke kiht vrsket
kuusevaiku. Raskesti paranevate haavandite puhul on aidanud jrgmine retsept: vid,
mugulsibulat, kuusevaiku ja mett, kiki vrdsetes kogustes. Salv valmistatakse veevannil,
kurnatakse ja hoitakse jahedas kohas. Kasutatakse vlispidiselt, kuid on edukalt tarvitatud ka
seespidiselt. Tean inimesi, kes on sel viisil isegi vhist jagu saanud.
Kuusevaik, searasv, kasetrv kiki jlle enam- vhem vrdses koguses , valmistatud
samuti eelmainitud viisil, sobib hsti mdanevate haiguskollete ning paistetuste korral.
Kodusel teel on selliseid salve valmistatud ka taimelidega ja mningate muude rasvainetega.
ks pletikuvastane kuusevaigusalv sisaldab veel saialilleisi ning seda on edukalt kasutatud
raskesti paranevate paistetuste ja tursete korral. Seda vib valmistada niteks pevalilleliga,
et salv oleks konsistentsilt vedelam ja seega paremini vitav.
Vtke 2 osa li, 1 osa kuusevaiku ja suvaliselt saialilleisi, mis eelnevalt purustatakse. Keeta
veevannil 15 minutit, jtta pevaks seisma ja siis uuesti veevannil kuumaas ajada, seejrel
kurnata vikestesse purkidesse, mida silitada jahedas kohas.
Kogugem siis suvel kuusevaiku, et seda vajaduse korral vtta oleks nii endale kasutamiseks
kui ka hdasoleva naabri aitamiseks. Kuusekbide tolmu on edukalt samaks otstarbeks
kasutatud.

Kuidas loodusande kasutada

Taimede korjamine, kuivatamine ja hoidmine
Kiki ravimtaimi kogutakse puhtast loodusest sstlikult, et ka jrgmisel aastal midagi korjata
oleks. Korjatakse kindlasti ilusa ilmaga, soovitavalt keskpeval itsemise algul ja ainult
terveid, rvikute poolt kahjustamata osiseid.
Kogutud ravimtaimed tuleb kiiresti kuivatada, et nende vrv ja ldse vlimus ning toimeainete
hulk ei hviks.

(Droogi on kige parem silitada tumedates klaaspurkides vi ka selleks valmistatud

hoiukohtades, mitte aga snteetilisest materjalist pakendites (kilekottides).
Phitdesid leiate igast ravimtaimede raamatust.

Kodusest ravitsemisest.
Sageli ksitakse, kuidas loodusandidest igesti ravimteesid, kompresse, mhiseid, salve ja
muud valmistada.
Kige lihtsam on ravimteedega. Tuleb ainult teada, et vrsket teematerjali vetakse 4- 5 korda
rohkem kui kuiva droogi, orienteeruvalt 1 sl tis klaasi vee kohta. Vrsket taimset materjali
peaaegu ei keedeta, vaid lastakse mni minut tmmata. Kuiva droogi tuleb veevannil
kuumutada vastavalt tema omadustele ning seejrel tarvitada kas klmalt vi kuumalt (niteks
hingamisteede haiguste korral).
Kompresse ja mhiseid ravimtaimedest tuleb valmistada olenevalt haiguskolde iserasusest.
ks kasutatav kompress on mask nohu ja pseurgete pletike vastu. See valmistatakse jrgmiselt: 1 sl tis kummeliisi ja samapalju saialilleisi ning klaas vett, keeta 1015 minutit.
Taimepuder panna kuumalt marli vahele ja asetada nole (silmad, nina ja suu enne kinni katta).
Hoida seal kuni jahtumiseni. Prast tuleb hoiduda klmetamisest, nnda et niisugust kompressi
on targem teha htul enne uinumist. Jb loota, et hommikuks on nohu kadunud ja hingamine
jlle normaalne.
Sageli aitavad meie vaevusi ja valusid leevendada klmad mhised mitmesugustest
looduslikest vahenditest. Jalgade paistetuse ja nihestuste korral saame sinisavist abi. Selleks
tuleb sinisavi veega vedeldades teha krditaoline mass ja sellest mhised (vi hoida jalgu
sinisavivannis). Tihti on saadud paremaid tulemusi, lisades jalavannile veel 1 sl dikhapet.
Kaelaradikuliidi ehk osteokondroosi korral parandab ebameeldivused, valud ja raginad kaela
piirkonnas kuum, eelnevalt pestud liiv vanast niitsukast vi riidest mmeldud liivakotis.
Kodusel teel saab valmistada nahahaiguste ning raskesti paranevate haavandite raviks veel
mitmesuguseid taimseid salve, mis omadustelt ei j maha apteegi omast. Salvialuseks vib
vtta kige kttesaadavamat searasva, sest see imendub hsti ja viib toimeained kudedesse.
Kiki salve tuleb valmistada veevannil, mitte lahtisel tulel. Vrsked taimeosad (ied, lehed
jne) peenestatakse puulusikaga ning lisatakse searasv (orienteeruvalt vahekorras 1:10), lastakse
hoolsalt segades 1 5- 30 minutit veevannil tmmata ja jetakse siis pevaks seisma. Prast
seismist tuleb segu uuesti veevannil sulatada ja kurnata vikestesse purkidesse. Silitada
jahedas. Selliseid kodus valmistatud salve (kummeliitest, saialilleitest, naistepunardist ja
paljust muust) tasub paljude hdade korral kasutada, veendumaks, et loodusannid ige
rakendamise korral hsti aitavad.

Kui haigus kes

Astma
Astma ehk hingeldustbi on meie kliimas kahjuks sna sage ning vga vaevuslik
hingamisteede haigus, mille ravimiseks medikamentoossete vahenditega mitte igahel praegu
raha ei jtku. Oma kogemustele toetudes pakun jrgmisi nuandeid.
Vhetuntud taim, millest astma puhul vib abi saada, on mets-kassinaeris. See kasvab kuivadel
kohtadel kuni 1 meetri krguseks. ied on tal helepunased, tumedate triipudega, meenutades
aedades kasvatatavat rngaslille. itseb juulis- augustis, isi korjatakse pikesepaistelise
ilmaga. Nendest valmistatud teed viks juua soojalt 1/2 klaasi prast iga sgikorda. Veel

edukamad on olnud tulemused koos heksavgise itega, mlemaid vtta tee jaoks vrdsetes
kogustes.
Astmaatikutele vib veel soovitada aaloed, sookailu, paiselehe-, nurmenuku-, pune- ja
raudrohuteed. Paljudele selle haiguse all kannatajatele mjub krgendavalt inhalatsioon
taruvaiguga, mnnikasvudega, kasepungadega. Aga ravi toime on tepoolest vga
individuaalne, igaks peab selle ise ettevaatlikult vlja selgitama. Loodusravi tasub ka astma
puhul rakendada, paljud on sellest abi saanud.

Gripp
Meie esivanemad kasutasid sellise haiguse vastu rohelist ja mugulsibulat, kslauku,
karulauku, mdarigast, kmneid, kadakamarju, tilli, sellerit ja palju muud. Toodi tuppa
kadaka- ja mnnioksi, nendest tehti ka keeva veega inhalatsiooni. Samuti pletati oksi
nakkuskolletes. Kui hingamisteede haigestumisega kaasnesid kha ja nohu, veti tarvitusele
paiselehetee, mida joodi kuumalt prast ski. Maitse ja ka toime parandamiseks lisati veel
mett. Kui kha oli eriti kinnine, lisati noaotsaga sgisoodat. Palaviku puhul pani kuum
kibuvitsamarjadega prnaietee higistama ja enesetunne paranes peatselt. Ilma arsti
korralduseta ei tohi kasutada keemilisi ravimeid, eriti antibiootikume, sest elu on nidanud, et
kasu asemel saame ainult kahju. Mitmeid haigusi raviv toime on jrgmisel teesegul:
kibuvitsamarjad, palderjanijuured, raudrohurt, koirohurt, naistepunart, piparmndilehed,
saialilleied ja krvengeselehed. Kiki komponente peenestada vrdsetes kogustes ja segada.
Vtta sellist seguteed 1 teelusikatis klaasi keeva vee kohta, lasta kaane all 1 tund seista,
kurnata ja juua thja khu peale 1/4 klaasi 2 korda pevas 10 peva jooksul. Tee tugevdab
kogu organismi, reguleerib ainevahetust ning rahustab. Seda on hea juua ka gripi
proflaktikaks.

Klmetushaigused
Meie heitlikud ilmad on konkreetne phjus klmetushaigustele. Milles siis haigusnhud
avalduvad?
Sageli tekivad hired hingamisteedes - kha, nohu, enesetunde halvenemine, kerge palavik,
lihaste valulikkus, peavalu ja muudki krvalekalded normaalsest olekust. Kik sellised ebameeldivad nhud panevad meid muretsema ja abi otsima.
Kui teil kodus on prnaisi, siis valmistage nendest kohe tee, mida jooge kuumalt, lisades (kui
on) mett vi siirupeid (vaarika vi mustsstraga). Lik sidrunitki pole kurjast, see teeb teid reipamaks. Kuumad jalavannid sinepiga sobivad suurepraselt, lastele toovad ka viinasokid ainult
kiiremat paranemist. Prast neid protseduure heitke kiiresti voodisse. Kui nohu ja aevastamine
on teid rnnanud, asetage nole kummeli- ja saialilleitest valmistatud kontsentreeritud kuum
mask, mis sageli lhikese aja jrel tulemusi annab, nnda et hommikul rgates vite olla jlle
terve. Kui tervis pole veel lplikult taastunud, tuleb eespool mainitud protseduure korrata.
Haiguse pikema kulu korral on minu kogemustel sobiv kasutada ka pohlalehtede ja
maasikalehtede ning - ite seguteed. Tassike teed korrastab teie diureesi, mis haiguse ajal on
vga oluline, aitab haiguse jknhte eemaldada.
Kui hingamishired ja nendega kaasnev kha ei taha kiiresti kaduda, siis rge unustage
inhalatsiooni eukalptiliga, trpentiniliga vi mnnikasvudega. Vite kuuma vette lisada
veel sgisoodat. Sageli toob kasu ka mee ja taruvaigu veeauru sissehingamine.

Samuti kiirendavad paranemist sinepiplaastrid vi sinepimhised rindkerele. Vitamiinirikkad

teed kibuvitsamarjadest, pihlakamarjadest vi mustast sstrast toovad teie nrgenenud tervisele ainult kasu.
Halvemal juhul, kui need kodused tervenduskuurid ei peaks veel aitama, tuleb kindlasti
prduda arsti poole.

Kevadvsimus
Oleme le elanud pika talve, mis ongi meid lplikult tdanud, piisavalt vsitanud ja juetuks
muutnud. Pole ka ime, et ootame pikisilmi pikselist kevadet. Meie kliimatingimuste kevad
meid nendest probleemidest aga veel ei vabasta, temagi pakub meile unisuse ja loiduse pevi.
Vahel vib tekkida tunne, et oleme tsiselt haigestunud. Nii see siiski pole. Oleme lihtsalt
kurnatud, kannatame C-vitamiini vaeguse all. On ju meie toidulaud vajaminevatest ainetest
pris vaeseks jnud.
Olen seda meelt, et igahel tuleb olla oma elu aednik, kasvatada ise rohelist sibulat ja tilli (kas
vi lillepotis), millega isegi linlane hakkama saab.
Unustada ei tohi kslauku, meie elupikendajat. Kslauku vib sa nii, nagu see kellelegi
meeldib. Pakun vlja he kasutusviisi, mis sobib neilegi, kes kslaugu lhna ja maitset plgavad vi ei talu puhtal kujul.
Tampida puunuiaga puruks umbes 100 g kslauku ja sama palju mugulsibulat. Saadud segu
panna klaaspurki vi pudelisse. Valada peale 200 g 40 viina (soovitav nisuviin), jtta koheks
ndalaks pimedasse seisma. Iga pev loksutada, siis kurnata ning tarvitada 10 peva jooksul
korraga pevas pool teelusikatit enne ski koos piimaga.
Kel seejrel rritub magu, vtku sgi vahele vi prast ski. Mnepevase vaheaja jrel
vib menetlust korrata. Kolmest ravikuurist peaks piisama.
Taoline ravitsemine aitab kevadvsimuse, ldise kurnatuse, veresoonte lubjastumise ja muude
hdade korral. Ka gripiviirused peletab see jook eemale. Vanemad inimesed, kes kannatavad
tasakaaluhirete, krvade kohisemise ja unehirete all, on sellest rohust abi saanud.
Vilill on suureprane kevadine turgutaja. Vilillega harjumiseks viksid perenaised
vilillelehti salatisse lisada. hel ilusal maikuu peval aga tuleks lihtsalt korjata ja sa noori
vilille ievarsi. Esimesel peval he ievarre ilma ienuputa, jrgmisel peval kaks ja nii
kuni 10 vart pevas. Kmnepevane vilillekuur annab kamaluga judu ja tervist, seda kogu
aastaks. Rahva kogemused rgivad sellest, et veresoonkonna haiguste puhul paraneb
enesetunne, vheneb trombi-, infarkti- ja insuldioht. Paraneb ainevahetus, kaovad allergilised
nhud.
On inimesi, kes vilille proovinud, kuid pole suutnud seda taime endale suupraseks teha.
Kevadel pakatavad kasepungad ja nendest vrsuvad noored meeldivalt lhnavad vaigused
lehed- hiirekrvad. Rahvameditsiinis kasutatakse neid ammust aega teematerjalina koos
mustsstra noorte vrsetega. Aitavad leevendada peavalu, krget vererhku, nrvilisust.
Kasepungad on tuntud ka diureetikumina. Kasepungateed juuakse lonkshaaval ks klaas
pevas. Rahva seas teatakse kasepungadel olevat veel verd puhastav toime.
Muide, kevadvsimust aitavad peletada ka toorelt sdud nurmenukulehed.

Vitamiinid
Looduslikud vitamiinid on tunduvalt mjusamad kui snteetilised. Kartul, kapsas, sibul,
kslauk, porgand ja paljud marjad ning puuviljad on ju kik looduslikud vitamiinide allikad

ning nende tarvitamisel pole erilist vajadust snteetiliste vitamiinide jrele. Viimaste
puuduseks on see, et neis puuduvad eluks vajalikud mikroelemendid, aminohapped ja
bioaktiivsed ained, mis looduslikes saadustes on olemas ning elusorganismidele asendamatud.
Seeprast tarvitagem apteegist ostetud vitamiine nii vhe kui vimalik ning varugem oma
koduapteeki rohkem looduslikke vitamiine sisaldavaid loodusande. Niteks peaks seal
kindlasti olema kibuvitsamarju kogu talveks. rge unustage tuleval sgisel kogumast ka
pihlakamarju. Kuivatatuna silivad nad suurepraselt ja neist valmistatud tmmised annavad
kindla energia teie tervisele.
Koguni mnni- ja kuuseokkaid vib talvel C- vitamiini varude tiendamiseks edukalt kasutada.
Selleks tuleb okkad purustada, valada le keeva veega, lasta umbes 10 tundi tmmata ja juua
lonkshaaval klaas pevas. Liialdada ei maksa, sisaldavad ju okkad parkaineid ning vivad
mnel esile kutsuda khukinnisust. Aga nende C-vitamiin ja ftontsiidid teevad teid hulga
reipamaks. On ksitud, kas ka lastele vib sellist okkajooki anda. Vikelastele ma ei soovita,
vanematele vib anda kll. On ju teada, et sjaaegadel silitasid paljud inimesed selliste
looduslike vahenditega oma tervise ja ka elu.
Kvadel kasutame ra esimesed trkavad krvengesed, vililled, nurmenukud ja palju muud,
mis meid aitavad rmsamalt edasi elada. Soovitan kas vi aknalaual kasvatada rohelist sibulat
ja tilli, millest samuti saate judu ja reipust.

Veresoonte lubjastumine
Vanemas eas tuleb sageli ette veresoonkonna haigusi, mis mjutavad organismi kogu
elutegevust. Tsi, keemiasajandil on nende hdade trjeks loodud hulk ravimeid, kuid lplikult
pole tbedest jagu saadud. Seda enam tuleks ka loodusannid appi vtta.
Minu kogemustel kige thtsam on looduslhedane eluviis - kerge fsiline t vrskes hus
aitab elada krge vanaduseni ning ka veresoonte lubjastumist (skleroosi) esineb sel juhul
vhem. Endastmistetav on ige toitumise osathtsus. Eriti ohtlikud on liigsed loomsed rasvad
neile, kes kehalisi td ei tee.
Taimeteedest ja taimedest on veresoonte lubjastumise vltimisel ja ravil abi. Maikuus kutsun
kiki tervise silitamisest huvitatuid sma meil umbrohuna laialt levinud vilille. Noored
lehed sobivad salatiks, vilillejuurtest saab kohvi, itest siirupit ja ievarsi on tervislik niisama
nrida. Meenub ks kevad Prnus puhkekodus olemise ajast, kui vililled just itsema
hakkasid ja neid sai nritud. Tna ks, homme juba kaks ievart - ja nnda kuni kmneni
vlja. Kaaslased olid algul pisut hmmeldunud, aga kui seletasin, et see on hea rohi infarkti vi
insuldi vastu, leidus varsti jrgijaidki.
Lbiproovitud ja usaldatav ravimtaim veresoonte lubjastumise vastu on ka harilik mailane,
mida edukalt on kasutanud juba meie esivanemad.
Hariliku mailase tee jaoks tuleb vtta 1 teelusikatis rti klaasi keeva vee kohta. Jahutada ja
juua lonkshaaval pikemat aega 1 klaas pevas, kuni panete thele, et ttu "muusika" on
krvadest ja peastki kadunud.
Veel paremaid tulemusi on veresoonte haigustest tingitud mluhirete ja organismi ldise
kurnatuse korral andnud jrgmine kodumaine segutee:
harilik mailane, kibuvitsamarjad, krvengeselehed (varakevadised). Kiki kolme tuleb vtta
vrdses koguses hsti peenestatuna, kokku 1 teelusikatis klaasi keeva vee kohta.

Lasta pool tundi kaane all vi termoses seista ja juua siis lonkshaaval 1 klaas pevas 10 peva
jooksul. Vikeste vaheaegade jrel tuleb kuuri korrata kuni enesetunde paranemiseni.
rge unustage kasutamast vrtuslikku karulauku, kslauku ja igasugusel kujul meie tavalist
sibulat.

Sdamehaigetele
Sain kirja helt keskealiselt mehelt, kes oli hiljuti infarkti lbi pdenud ja soovis teada, mida ta
loodusravist viks kasutada.
Kigil sdamehaigetel soovitan peale spetsiifilise ravi kasutada noorte kaselehtede teed (1 sl
tis klaasi keeva vee kohta, juua lonkshaaval 1 klaas pevas). See on kigile kttesaadav,
tasuta ja tervislik rbe, mis korrastab teie diureesi, vererhku ja kogu elutegevust. Proovige ja
te ei kahetse.

Vhk
Viimasel ajal olen inimestelt saanud jreleprimisi, kas looduslike vahenditega saab ra hoida
ka onkoloogilisi haigusi. Vastan meeleldi - niipalju kui tean -, sest usun, et see valulik ksimus
huvitab meid kiki.
Statistiliste andmete phjal pole onkoloogiliste haiguste hulk meil olulist vhenemist nidanud
vastupidi, see on mnes osas isegi suurenenud. Teadaolevatel andmetel haigestub Hiinas,
maailma kige rahvarikkamas riigis vhktppe hulga vhem inimesi kui meil. Kohe tekib
ksimus, mis on selle phjus kas kliima vi toitumine? Svad ju hiinlased hulga rohkem
riisi ja kaunvilju kui eurooplased. Samuti kasutatakse seal palju muid taimseid saadusi, nende
hulgas rohkem kslauku, mida loetakse vhktve tekke peamiseks ennetajaks.
Kliimatingimused meil vaevalt seda haigust suurendavad, kui krvale jtta tstusrajoonid,
kus hu saastatus on suurem. Kige tenolisemad vhktve tekitajad on meie ebaige
toitumine ja ebaterved eluviisid ning keemiliste ravimite liigne tarvitamine.
Tervise juures olles ei mtle me enamasti haigustele, veel vhem surmale. Aga mul kui vanal
apteekril, kes eluaeg oma haigete muresid kuulnud ja ninud, on siiski tahtmine jagada teile
mningaid sbralikke soovitusi.
Kasutage kevadet sisukalt. Heinamaadel trkab karulauk. See taim on kogu ulatuses vrtuslik
tervise allikas. Sgem karulauku toidu krvale igasugusel kujul, seelbi hvib nii mnigi haigusetekitaja, ka vhirakud ei arene. Aias kasvavat kslauku ja sibulat ei maksa unustada.
Koduaias viks igahel olla peenrake saialillele, mille itest saate vrtusliku ravimtee. See on
hea sapinristi ja soodustab seedimist. Kui seedeorganid on korras, oleme terved. Saialilleteed
viks juua 10 pevaste ravikuuridena, lonkshaaval 1 klaas pevas, mitte pidevalt. Ka
naistepuna- ja koirohuteed soovitab rahvameditsiin vhi proflaktikaks.
Maikuus kutsun kiki les sma mnelegi ttut vilille. See on tervise ks allikaid.
Meenub ks keskealine mees, kes lootusetus olukorras minu teele sattus. Mure oli suur:
onkoloogiahaiglas oli leitud, et operatsiooni teha on hilja ja sugulastele antud mista, et mehe
elupevad on loetud. See oli arstide otsus, aga Looja arvas teisiti ja kinkis sellele mehele veel
elupevi. Mees oli erakordselt elutahteline, vttis kiki soovitusi loodusravi alal vga tsiselt
ja juba mne kuu prast paranes ning kohtumisel rmustame koos.
Mida siis see mees kasutas?

heksavgise ied, nurmenukurt, punert. Kiki komponente vetakse vrdselt ks

teelusikatis klaasile keevale veele. Lastakse 5 minutit seista, kurnatakse ja juuakse soojal 1/2
klaasi iga sgikorra peale.
Veel ji see raskesti haige inimene sgi alla jrgmist teesegu:
koirohurt, saialilleied, raudrohuied. Kiki komponente jlle vrdsetes kogustes, 1
teelusikatis klaasile keevale veele. Juuakse 1/4 klaasi sgi alla 10 peva jooksul.
Hiljem, kui hingamine muutus juba kergemaks, ji mees omal algatusel vereurmarohuteed (l sl
klaasile veele). Kik need hea usuga tarvitatud loodusannid tid tervise tagasi.

Soomussammaspool ehk psoriaas

Kord helistati mulle psoriaasiliidust ja eldi, et liidu liikmed on huvitatud hva nu saamisest
loodusravi liinis.
Kigepealt on kergendust ja mnel juhul ka abi saadud vereurmarohusalvist. Selleks vetakse:
1 osa vrskeid vereurmarohulehti koos itega, tambitakse puulusika vi nuiaga katki, lisatakse
9 osa searasva ja lastakse veevannil 15 minutit segades tmmata. Jetakse heks pevaks
seisma, siis asetatakse uuesti veevannile, kuumutatakse korraks ja kurnatakse vikestesse
purkidesse ning hoitakse jahedas kohas.
Selle salvi hukese kihiga mritakse haiguskoldeid igal htul, olles neid eelnevalt puhastanud
saialilletinktuuriga. Juua vib jrgmisi taimeteesegusid:
veiste-sdamerohu rti, piparmndilehti ja krvengeselehti (kiki vrdses koguses seguna) 1
teelusikatis klaasi keeva vee kohta. Juua lonkshaaval 1 klaas pevas 10 peva jooksul. On
theldatud enesetunde paranemist.
Need, kellel haiguskolded on juuste piirkonnas, viksid proovida prast juuste pesemist
loputada pead jrgmise loodusliku teeseguga: vereurmarohu rt, kummeliied ja kaselehed
suvalise seguna 1 sl tis liitri vee kohta. Ajada keema, jahutada ja loputada pead, prast
siduda juuksed rtikuga kinni. Korrata iga kord prast pea pesemist. Minu kogemustel on
sellest abi saadud.

Nrvivalud
Kllap on kigile tuttav tavaline ldrahvalik telus, mis sageli - eriti vanemas eas - paneb
sgavalt mtlema: "Kas on veel rohtu, mis avitaks?" Apteegirohud kll leevendavad valusid,
kuid sageli korduvad need uuesti. Pikemal valuvaigistite kasutamisel sagenevad aga vaevused
maos, maksas, neerudes ja mujal organismis. ksnes ajutised valust vabanemised panevad
meid kiki muretsema ja isegi arstid, andes oma parima, ei suuda meid alati aidata.
Abitus on ks kige nrvesvam olukord. Aga nrvissteemist sltub ju kogu meie
elutegevus.
Isiklikult arvan, et vljapsmatuid olukordi siiski pole. Kui ei aita arstid ja arstirohud, tuleb
prduda looduse poole. Juba see prdumine ksi teeb meid tugevamaks ja tervemaks, knelemata sellest, et paljudel ravimtaimedel on ige ja oskusliku kasutamise korral valuvaigistav,
pletikuvastane, rahustav ja spasmoltiline toime.
Palderjanijuuretee on migreenivalude all kannatanuile kasuks tulnud.
Vetakse 1 teelusikatis peenestatud ravimit klaasile keevale veele ja juuakse soojalt
lonkshaaval.

Harilik mailane (samuti 1 teelusikatis klaasile keevale veele) on peavalude ja paljude

veresoonte lubjastusest tingitud hdade korral abiks olnud. 10 pevase ravikuuri jrel (1 klaas
pevas) on see andnud uskumatuid tulemusi.
Piparmnditee on kigile tuntud, kuid vhem teatakse, et sellest saab abi nrvivalude korral.
Mao- ja sooltevalud taltuvad juba klaasi tee jrel. Migreenihoo puhul ei lase kuum tee valu
vaibumist kaua oodata. Isegi nonrvipletiku korral tasub valulisele kohale asetada
tmmisekompress.
Kibuvitsamarjad ei tohiks puududa hestki kodust. Nendest saab ju maitsva ja tervisliku tee,
mis korrastab maksa- ja sapitalitust ning aitab silmanhtavalt ajuvereringe hdade ja sellest tingitud vaevuste puhul.

Seljavalu
Sgist vib vrrelda saabuva vanadusega, mil ihuhdad kirendama lva loodusena endast
mrku annavad, peamiselt mitmesuguste valudena. Vlised sgistd on lpetatud, salvedpanipaigad loodusandidega tidetud. Ongi paras aeg melda endale, oma tervisele.
Eluninud pereema N, kellest juttu tuleb, oli samuti sgistdega hele poole saanud. Prast
rassimist psis ta aga vaevu- vaevu jalul, kogu ihu oli haige - ked ja jalad ning ka selg ei
tahtnud sna kuulata. Mis siis ette vtta? Ega muud, kui tohtrilt abi saama.
Kodus alustas ta korraprase ravikuuriga - vttis sisse mratud tabletid ja htuti mris
valutavaid kohti rohuga. Nii kestis tohterdamine ndalapevi, aga valud psisid, eriti
vljakannatamatult sel. Valulenud ndala-teise, ei pidanud ta enam vastu, lks uuesti arsti
juurde. Nd vangutas arstki pead ja mras haigele mitmesuguseid sste, mis esialgu
olukorda testi leevendasid, aga peatselt valud taastusid. Prast valu tegid selg ja jalg.
Liikumine muutus vaevaliseks.
Vtsin selle muserdatud inimese vastu ja kuulasin ta kaebused ra. Kuuldu oli mulle sna
tuttav, sest see htis mu enda lbielatuga Saaremaal 40 aastat tagasi. Kannatasin seljavalude
all. ks kohalik maarohtude tundja soovitas mulle mereadru ja noorte kadakavrsete keedist,
millele lisada peotis keedusoola. Kuum keedis tuli panna linase riide vahele ja nii kuumalt,
kui ihu kannatab, valutavale kohale asetada. Mhis kaeti vakstu ja pesemata lambavillaga.
Ja veel. Jooge pohlaleheteed, mille materjal on korjatud varakevadel prast lume minekut,
vahelduseks ka klaasike krvengeseteed. Mind on need teed kll pris hsti aidanud. Tpsemalt - vtke ks lusikatis mlemat droogi klaasi vee kohta. rge keetke, vaid laske 30 minutit
kaane all tmmata. Kmne peva jooksul jooge lonkshaaval iga pev he klaasi jagu. Pidage
seejrel mni pev vahet ja kui tunnete, et tervis pole endiselt kiita, korrake teekuuri.
Hsti on valu vaigistanud ka varemerohu tinktuur, mida valmistatakse jrgmiselt.
Tkeldatud varemerohu juured valada le 40 alkoholiga ning jtta paariks ndalaks sooja
kohta seisma. Vahetevahel loksutada. Mrida sellega valutavaid kohti.
Kuuldust hevil, lks vanainimene koju. Mne aja prast aga rmustasime juba koos, sest
kepile njatuvast haigest oli saanud sirge seljaga virge ja energiline naine.
Pakun veel he lbiproovitud meetodi nrvivalude, eriti peavalu vaigistamiseks. Keetke teeks
ks teelusikatis kvaliteetseid (igel ajal korjatud) raudrohuisi ja jooge kuumalt ks klaas.
Heitke pikali, katke end soojalt, sulgege silmad. Pdke mitte millelegi melda. Peagi
rahunete ja teie valud vaibuvad.

Liigesehaigused
Mitmed loodusesbrad on palunud kirjutada vimalikust taimravist, kui plved valutavad ja
liikumine on hiritud.
Arstide arvates on see hda tingitud liigeste vahel ladestunud sooladest. Kui ravimid pole
aidanud, viks pikema aja jooksul kasutada kigile tuntud pohlaleheteed (l teelusikatis
lehepulbnt klaasi keeva vee kohta ning juua lonkshaaval 1 klaas pevas). Ka kadakamarju
sge - umbes 10 marja pevas. Need lihtsad loodusannid korrastavad diureesi ning aitavad
organismist eemaldada sinna ajajooksul kogunenud jkaineid. Kui haiged liigesed on veel ka
paistes, asetage seks neile mber leige sinisavi mhis. Krditaolisele sinisavimassile vib
eelnevalt lisada veel toidudikat (1 sl liitrile sinisavikrdile). Mhist viks teha vhemalt 10
htut jrjest, asetades mhisele kompressimaterjali ja seejrel liiges soojalt kinni katta. Kuni
tervis ei parane, on soovitav neid mhisekuure vikeste vaheaegade jrel korrata.
Vanemas eas ja krooniliste juhtude korral on abi saadud ka mnnikasvude ja kasepungade
alkoholileotisest. Vtke suvaliselt kumbagi droogi, valage le 40 viinaga ja pange pimedasse
kohta seisma. 14 peva mdumisel vite kiki valutavaid kohti selle leotisega mrida.
Paistetus ja ka valu kaovad pisitasa ning saate jlle normaalselt liikuda.
Veel on soovitav sa palju rohelist ja tisteratooteid, samuti palju riisi.
Liikuge jukohaselt, viibige palju vrskes hus ja tundke rmu kigest.

Muud valud
Vanemas eas on sageli raskusi liikumisega. Jalad lihtsalt on haiged: esineb kukekannust ja valu
peamiselt labajala piirkonnas. Viks proovida ht kigile kttesaadavat loodusravi vtet.
Lahustage sinisavi soojas vees krditaoliseks massiks ja leotage selles jalgu 10-15 minutit.
Loputage seejrel jalad puhta veega ja kuivatage. Hea oleks ka rasvakreemiga jalad sisse
vida. Pange villased sokid jalga ja heitke puhkama. Asetage padi jalge alla, et need oleksid
kehast pisut krgemal. Tehke seda vhemalt 10 htut. Sinisavil on pletikuvastane toime, see
teeb ka naha pehmemaks, parandab vereringet ja vaevused peaksid vhenema.
Ebameeldivad on kukla ja kaela piirkonnas esinevad valud, mis genevad vhemagi klmetuse
korral. ks kodune ja lihtne kttesaadav ravim on siin meile igahele tuntud liiv, mida enne
kasutamist tuleb pesta. Pange eelnevalt kuumutatud liiv (nii kuum kui vlja kannatate) tihedast
riidest kotikesse ja asetage kaela piirkonda. Heitke pikali ja proovige uinuda. rgates peaksid
valud olema kadunud, saate jlle pead normaalselt liigutada. Kui mitte, siis korrake seda
protseduuri.
ks 20. sajandi hda, mis peaaegu kiki meid puudutab, on nrvipinge. rritume kiiresti,
kannatame mitmesuguste sellega kaasnevate vaevuste all. Tnapeval on arstiteadus vtnud
kasutusele sadu rahustavaid ravimeid, kuid tulemused pole kahjuks lplikult positiivsed.
Paljud kroonilised haiged tarvitavad neid kemikaale pidevalt, mille tagajrjel tekivad muud
terviserikked maksas, sdames ja sageli ka mluhired.
Mida viks siis nrvipinge maandamiseks looduslike ravimite varaaidast kasutada? Kigepealt
tuleks sna otseses mttes hinge ravida, seejrel juba ihu.
Pdkem peva hea tujuga alustada. Peske end kindlasti klma veega, see annab reipust ja
korrastab elulisi talitlust. Jtke asjatu muretsemine, kllap kik laabub, nagu vaja. Toituge vastavalt vimalustele, tarvitage rohkem juur- ja puuvilju ning putrusid. rge suitsetage, ka
alkohol ei rahusta teid. Liikuge, nii palju kui vimalik, vrskes hus. Eriti htul enne
magamaheitmist on soovitav jalutuskik ja toa tuulutamine.

Haavandid
Vanemas eas kannatavad inimesed tihti jalgade haavandite all, mis sageli vga raskesti
paranevad, on valulised ja ebameeldivad.
Vaevalise paranemise phjusi on mitu, kige sagedamini vereringehired, mil vline ravi ksi
ei aita. Salvitamine ning kompressitamine ainult halvendab olukorda.
Mida siis ette vtta, kui arstidelt ja isegi haiglast pole abi saadud?
Minu kogemustel on mnigi hdaline tielikult paranenud. Esmane on, et haiguskolded saaks
hku, pikest, rahu ja puhtust. Mida vhem peval jalga seome, seda paremini see paraneb.
Mehaanilise vigastuse vltimiseks asetage puuvillaste sokkide vi sukkade alla hekordne
side, sellest piisab.
seks aga kasutage meile kigile tuntud saialille vrskeid isi. Need tuleb katki tampida,
panna hukese kihina hekordse marlisideme vahele ja asetada haavandile. Tehke niiviisi
vhemalt 10 peva jrjest ja vajaduse korral korrake kuuri prast vikest vaheaega.
sel hoidke jalad krgemal, et verevarustus paraneks. Ka peval ei tule liigne jalgade
koormamine paranemisele kasuks.
Vga oluline on veel ravimteede kasutamine, mis paranemist oluliselt soodustab. Abi on
saadud jrgmisest teesegust:
harilikku mailast 1 osa, kibuvitsamarju 2 osa. Pange see teesegu termosesse, valage peale
keev vesi vahekorras 10:1 ja laske ks seista. Jooge lonkshaaval 12 klaasi pevas ilma
suhkruta. Juua 10 peva, siis niisama palju vahet pidada ja vajadusel teekuuri korrata.
Klaas ngeseteed annab samuti judu ja tervist ning soodustab vere hbimist. Vanemas eas ei
soovita sellega aga liialdada. Ei maksa unustada ka aaloed, sibulat ja kslauku.

Rahustid
hel klmal talvepeval klastasin sealsete ttajate kutsel Tallinna Pshhoneuroloogia
Haigla lasteosakonda.
Teatavasti ravitakse sealseid patsiente (vhemalt osaliselt) uinutite ja rahustite manustamise
teel. Teame sedagi, et kasutatavad ravimid pole leebete ega kergete killast. Vhemalt minu
kokkupuuted mnede inimestega, kes on neid rahusteid aastaid ja isegi aastakmneid
kasutanud, kipuvad kinnitama, et nad on praktiliselt mlu kaotanud, mni ei mleta oma
nimegi.
eldu ei thenda, et sellised ravimid tuleks ilmtingimata krvaldada. See pole isegi vimalik,
sest keemia valdkonnast pole midagi ohutumat vlja pakkuda ja raskete haigushoogude puhul
oleme sunnitud neid kasutama. Peaasi, kui see snnib arstide range kontrolli all.
Oma kogemuste phjal pakun vlja ka looduslikke ravimeetodeid, mida rahvameditsiin meil ja
mujal on sna edukalt kasutanud.
Epilepsia on ebameeldiv haigus, mida pevad paraku ka lapsed. Olen vinud rmustada, kui
nii mnedki selle haiguse all kannatajad on abi saanud jrgmisest teesegust:
palderjanijuured ja madarart, mlemaid vrdses koguses, kokku 1 teelusikatis klaasi keeva
vee kohta. Seda juua lonkshaaval ks kkaas pevas (lastele vhem) 10 peva jrjest ning
vikese vaheaja jrel kuuri korrata. Ravi tulemusena on krambihood tunduvalt harvenenud ja
mnel juhul koguni kadunud. Seda lihtsat loodusravi viksid kasutada kik epilepsiahaiged,
kas vi phiravi krval.
Lhidalt ka hest sagedasti esinevast meie sajandi haigusest neuroosist, mille puhul samuti
vib looduselt abi loota.

Apteekides teatakse omaprase nimega ravimtaime veiste-sdamerohtu, mis sobib

suurepraselt neile, kes neurooside all kannatavad.
Tuleb vtta 1 teelusikatis droogi klaasi keeva vee kohta ja pisut lisada ka piparmndilehti nii
maitse kui toime parandamiseks. Juua samuti lonkshaaval klaas pevas, unetuse korral pool
klaasi ka htul.
Paljud muudki meil kasvavad loodusannid aitavad inimesele meelerahu tagasi tuua, kui neid
oskuslikult ja kindlas usus tarvitada. Harilik pune, naistepuna, nurmenukk, kummeliied,
kmned, palderjanijuured, piparmndilehed, humalakbid ja palju muud on looduses kigile
kttesaadavad abimehed, mida viks rohkem kasutada raviasutusteski.

Elutee
he ravimtee olen ristinud "Eluteeks". Olin aastakmneid otsinud universaalset taimset teed,
mis oleks kige sobivam, kui haigustest on haaratud pea kogu organism ja jrjest svenevad
kaashdad. Kui sapieritus on puudulik, hirub kogu seedetegevus. Kaasnevad ka muud hdad:
oleme rahutud, unetud ja neuroosinhud aina suurenevad. Sdame piirkonnas esinevad
valulikud torked, kannatame hirmutunde all. On ra sdud suur kogus rahusteid, uinuteid, aga
olukord aina halveneb. Isegi pshhiaatriga on konsulteeritud. Selliseid veel mitte raugaeas
inimesi olen palju kohanud ja nendega vestelnud. Elu on nidanud, et kski keemiline ravim
siin ei aita. Tulemused on rikesed vi isegi soovitavale vastupidised.
Mida ette vtta? Kas kik on lbi? Ei, tagasi looduslike ravimite juurde! Olles jrjekindel ja
sisendades usku tervenemisse, saame sellest kriisist le ja vime jlle nautida terve inimese
hvesid.
"Elutee" koostis on jrgmine:
kibuvitsamarjad, palderjanijuured, raudrohurt, koirohurt, naistepunart, piparmndilehed,
saialilleied, krvengeselehed.
Vtta kiki komponente vrdsetes kogustes peenendatud kujul, panna 1 teelusikatis segu
klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tmmata. Jahutada, kurnata ja juua 2 korda pevas 1/4
klaasitit thja khuga. Ravikuur kestab 10 peva, siis 10 peva vahet pidada ja teha niiviisi 3
kuuri.
"Elutee" valmistamisel on eriti oluline, et kik komponendid oleksid kvaliteetsed, seega igel
ajal puhtast loodusest korjatud, nuetekohaselt kuivatatud, peenendatud ja korralikult segatud.
Kui taimne materjal on juhuslikku laadi ning tee pole valmistatud hoole ja armastusega, ei ole
ka erilisi tulemusi loota. Seega on oluline olla loodusega sina peal ja siiralt paranemist uskuda.
Viimastel aastatel on mul eriline rm olnud nendest patsientidest, kes on tervena tulnud
tnama. nneks on neid kllaltki palju. Kord tuli ks naerusuine daam ja kirjutas mu
klalisraamatusse jrgmist: "Tarvitasin eluteed ja esimese l0 pevase ravikuuri jrel kadus mu
rinnast tsst, mida taheti eemaldada kirurgilisel teel. Raviarsti arvamus oli, et mingil juhul see
ra ei kao. Seda suurem oli arsti llatus, kui tsst oli tielikult kadunud ilma likuseta. Olen
vga nnelik ja tnulik!"
Need hetked on minu ts hindamatud ja tahaksin loota, et meie rahva tervis tnu
loodusandidele paraneb.

Iseendast

Olen sndinud 1925. aastal, emapoolsed vanemad prinesid Kambjast ja isa Tormast. Oma
lapseplvele tagasi meldes kuulub mu eriline tnu vanaemale. Olin Tartu linna poiss, mitu
korda suve jooksul kisime Tartust Kambjasse, 18 km kndisime jala. Kambjasse olid maetud
vanaema vanemad. Hommikul kell kuus lksime vlja, vileivad kaasas. Vahepeal puhkasime
ja sime. Vanaema tundis hsti ravimtaimi. Mletan, et jaanipeva aegu kasvas raudtee
mbruses vga liigirikas taimestik. Pike sras ja kik mberringi itses. See oli mu esimene
kokkupuude loodusega ja ma panin kik, mis vanaema rkis, krva taha.
Kui olin kmne ringis, kisin suvel Elva kandis karjas. Karjamaa oli kahe rukkipllu vahel.
Rukkis oli palju tungalteri, korjasin neid ja viisin The tnava apteeki. Nii teenisin oma elu
esimese Eesti krooni.
Vanaema ei kasutanud mingeid ravimeid. Kdus joodi taimeteed - tna piparmndi-, homme
mailaseteed ning kiksugu kmneid ja muud. Piparmnt rahustab vga hsti magu. Kui magu
on rahulik, oled ka ise rahulik.
Vanaema oli kinud koolis kaks talve, aga aitas sageli teisi inimesi. Ta oli suur sauna austaja.
"Saun on vaese inimese arst," tles ta. Kui saun oli valmis, pandi seal kadakaoks plema, suits
desinfitseeris sauna. Ka eelistas ta kadakavihta kasevihale.
Oma vanaemalt saingi tuke loodusraviga tegelemiseks.
Mu esimene tkoht oli Saaremaal Kihelkonna apteegijuhatajana. Arsti polnud, apteeker pidi
olema ka arsti eest. Kui vaja, tuli ka lehma vigastatud udar kinni mmelda. Seal oli mu petaja
Tagametsa Juuli, kes elas rookatusega majas, mis oli tis ravimtaimekimpe. Jumal nnistagu
teda!
Ma sain sjas prutada ja mul oli selg vga haige. Juuli petas: 0,5 l kadakavrseid, 0,5 l adru,
1 l vett, l sl keedusoola. Keeta veerand tundi, panna kuumalt linase riide vahele ja valutavale
kohale. Peale pesemata lambavill ja kompressriie. Soojalt kinni ja teki alla. Kolm htut tegin.
Olin siis 24 aastane, nd olen kolm korda vanem ja ma ei tea, mis on radikuliit.
Puid pole ma maha vtnud. Igale poole, kus olen elanud, rajasin aia. Esimese aia istutasin
Kihelkonnal, puud kasvavad praegugi. Teise rajasin Luna- Eestis Varstusse, ka see aed on
praegu alles. Kolmanda aia tegin juba Tallinnas Metsa tnaval.
Puudest hindan kige rohkem tamme ja pihlakat. Puu elab kauem kui inimene. Tamme all
seistes oled nagu kaitstud, su hing tunneb justkui tuge mis tahes olukorras. Testi mstiline ja
judu andev puu!
Nd on mul suvekodu Hiiumaal. Tallinnast sinna lhen autoga, aga suvi lbi puhkab auto
ues. Mina sidan ringi jalgrattaga.
Kaheksa aastaga kasvab inimene kohaga kokku, tleb Vigala Sass. Hiiumaaga on see side
nd olemas.
Ravimtaimed korjan alati kik ise. Ma tunnen, et need on palju mjusamad. Oma koduapteegis
vahetan igal aastal taimed vlja. Pris apteegis on nad vibolla seisnud kolm vi viis aastat,
mis on ka lubatud, aga samal aastal korjatud taime ravivime on ikka palju tugevam. Vaadake
kas vi prnaisi, mis on vrsked, ja selliseid, mis on seisnud aasta vi paar. Vlimus, vrv ja
lhn on hoopis teine.
Minu koduapteegis on alati pohlalehed, nurmenukuied, paiseleht, mailane, saialill ja teised.
Igas aias peaks olema ruumi peenrakesele saialilledega. Saialille isi korjan pikesepaistelise
ilmaga, kella 12-15 vahel, siis on is kige vrtuslikum. Soovitan ikka saialilleteed, ka
vhihaigetele. Vhki haigestumise suurenemise phjuseks, arvan mina, on saastumine. Palju
on maovhki. Aga kui on juba mao alahappesus, tuleb kasutada selliseid asju, mis
normaliseeriks mao happesuse - karulauk, kslauk, taruvaik. Ega mesilane naljaprast oma
taru sellega kinni pitseeri, ikka selleks, et sinna baktereid ei tuleks.

Taimi korjan ma suure hardumusega. Kui astun taimele peale, on mul patutunne, et olen
elusale olendile haiget teinud. Kunagi ei korja ma hte kohta thjaks, vaid ikka nii, et neid
jks ka jrele, et teistel ja tulevastel plvedel oleks midagi vtta.
Mu lemmiktaim on mailane.
Mesindussaadustest pean lugu, viis liitrit mett tarvitan talve jooksul ra. Suhkrut ja soola
kasutan mdukalt, liha sn ka vhe. Toidu valmistamisel on li peamine.
Tassi kohvi joon pevas. Vahetevahel vtan ka klaasi veini, sest see on tarkade jook. Kui oled
klmetanud vi on seedehired, siis pits pipraga viina on terviseks. Nii on alkohol ka ravim.
Aga joomist ma ei mista, suitsetamine on veel ohtlikum. Alkohoolikuid pole ma ravinud.
Inimesel endal peab tahtejudu olema. Kui ise ei taha loobuda, siis ei aita kski ravim.
Kige thtsam on hingerahu. Hing on surematu. Haigused tulevad hingevalust, ka kadedusest
ja elusest.
Samuti nagu arstim, ravib iga heategu, mis sa teed.
Kui minult ksitakse, kas ma olen usklik, siis vastan, et ma pdlen usu, s.t paremuse poole.
Kmmet ksku pean vga oluliseks ja olen pdnud neist kinni pidada.
Lisaks ttrele ja pojale on mul neli lapselast ja olen ikka pdnud, et nad oskaks
meieisapalvet.
Ma armastan Loodust ja tema Loojat. Usun, et kski Jumala asi pole asjata loodud, ka
ravimtaimed.
Kui inimesed, keda olen aidanud, tulevad ja tnavad, siis tlen: "Tnage Loodust ja Loojat,
mina olen ainult vahendaja."
Kaljo Mandre