VANA-KREEKA TEATER

Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos
innustas suuri nitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida
kutsuti dionsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus prineb VikeAasiast. See kultus lubab paradiisi nd ja kohe! Heideti krvale mistuse kammitsad - oldi alkoholi
mju all. Dionysos on kaose jumal. Dionsiate ajal heideti normatiivid krvale, aga see oli siiski rangelt
piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionsiatel osalevad kik Ateena kodanikud. Nidendid kanti ette
selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest nidendeist
on tervikuna silinud vhesed, kuid neid, mida teatakse, mngitakse ka tnapeval.
Tsise sisuga nidendite ainestik prines kangelasmtidest ning neid nimetati tragdiateks. Mdid
olid ldtuntud ning sisu seega vaatajatele ette teada. See-eest pti vimalikult kaasakiskuvalt kujutada
tegelaste kannatusi. Sageli ksitleti tragdiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat,
jutustati inimeste ja jumalate vahelistest teravatest konfliktidest. Tihti olid nnetu vi traagilise lpuga.
Olid kirjutatud vrsi vormis ja pidulikus keeles. Lpus saabub lahendus, aga prast rohkeid kannatusi ja
vgivalda. Tapmisis ja veretid laval ei nidatud. Nendest jutustas vaatajaile koor.
Komdiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati
jumalaid, tihti kujutati pevasndmusi. Tunnuseks tegelaste madaldamine. heks tegelaseks oli sageli
snakuulmatu vi pgenenud ori. Need olid meldud rahva naerutamiseks. Komdiate tekst oli
teravmeelne, kuid rme, sisaldades palju nilbet nalja.
Vistlus - igal aastal korraldati 2 korda Ateenas tragdia- ja komdiavistlusi, mille peaauhinnaks oli
luuderohust prg. Oma uute nidenditega astusid publiku ette 3 tragdia ja 3 komdia autorit. Loosiga
valitud rii mras esimese, teise ja kolmanda auhinna. Auhinnad olid rahalised ja ilma ei jnud neist
kski vistleja. Sageli ji see vistlus nitemngu ainsaks esituseks, kuid paremaid nidendeid kanti ette
ka hiljem. Selleks ajaks peatati ritegevus ja lasti vangid vabaks. Kaasa lma saabus ka hulgaliselt
klalisi. Selleks, et ka kige vaesemad kodanikud etendusele saaksid tulla, hakati Periklese ajal (u. 450430 a. e. Kr.) neile teatriraha maksma. Teater oli avatud ka naistele. Teatrisse tuldi kogu perega juba
varavalges. Kaasa veti sk, orjad. Iga vaatajate grupp istus eraldi. Auklalised istusid esimeses reas.
Nitlejaid, kelle mng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu vi isegi kividega. Nitlejad kandsid
laval maske ja olid alati mehed. Mehed mngisid ra ka kik naiste osad. Teatri tegemine oli kallis lbu.
Tavaliselt mrasid linnaametnikud mne juka sponsori, kes aitas kanda etenduse kulutused.
Esimestes nidendites kasutati ht nitlejat ja 12- kuni 15-liikmelist lauljate ja tantsijate truppi, mida
nimetati kooriks. Hilisemates nidendites oli rohkem rolle ning lavastustes jagati need kolme nitleja
vahel. Koori peamiseks lesandeks oli orkestral laulda ja tantsida.
NITLEJA- oli au sees. Visid olla krgetes riigiametites.
Protagonist- esinitleja. Tema valis ise teise ja kolmanda nitleja. Ajapikku hakati valima parimat
protagonisti. Vis vita ka vistlusel kolmandaks jnud nidendi nitleja. Igas triloogia osas mngis eri
protagonist.
Maskid - mida nitlejad kandsid, olid valmistatud luendist ja kaetud kipsiga vi puust. Maskid tegid
vimatuks noilme kasutamise teksti ilmekustamisel - miimikat ei saanud kasutada. Kik sltus nitleja
snadest ja hlest. Neil olid suured suuavad, et nitlejate hl kostakse hiiglasuures teatris ka

viimastesse ridadesse. Maski sisse ehitati tihti resonaator. Igal nidendi tegelasel oli oma mask, nii et
vaatajatel oli neid kerge laval ra tunda. Vahetades rolli, vahetas nitleja ka maski. hte tpi maske oli
mitu - nt. kasutati kuute erinevat noore naise maski. Maskid vljendasid tpseid noilmeid ja pidid aitama
publikul mista, mida tegelane tunneb. Mned maskid olid kahepoolsed - helt poolt rahuliku, teiselt
poolt vihase ilmega. Komdiategelaste maskide eesmrgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste
nost tehti sbralik ar. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne.
Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kik elemendid pidid andma suurenduse. Ka
riided. Nitlejad kandsid jalas koturne - jalanusid, millel on talla paksendused.
Kitoon - varrukatega lariie. Traagilistel kangelastel oli pikk kitoon, koomilistel lhike (ka teenritel).
Kitoon oli tavaliselt kaunistatud tikanditega. Rohkem omas thtsust vrv. Kitooni peale tmmati mantel kuningatel oli see purpur-punane. Kuningannadel kitoon punane ja mantel valge. Jumalad kandsid
tavaliselt villast mantlit. Tegelased, kes olid pagendatud (Oidipus), kandsid valgeid mrdunud rivaid.
Musti rivaid kandsid leinajad, keda oli tabanud mingi nnetus. Rivastel oli all polster.
V oli alati krgemale tstetud.
TEATRIHOONE- oli lahtise taeva all.
Orkestra - koor ja nitlejad esinesid ringikujulisel vljakul e. orkestral. Kreeka teatrid olid nii hea
akustikaga, et orkestra keskel pillatud mndi kukkumist oli kuulda ka tagareas. Tollaste teatrite akustika
on saladuseks tnapevani. Heli levis seal ringikujuliselt.
Skeene (telk vi varjualune)- orkestra taga oli nitlejate jaoks lihtsa kujundusega lavaehitis, mis titis ka
dekoratsiooni lesannet ja varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi. Dekoratsioonid maaliti
kangale ja riputati skeene klge. Seal mngisid nitelejad.
Theatron - ala, kus istusid pealtvaatajad. Nad oli paigutatud poolkaares/hobuseraua kujuliselt mber
nitemnguplatsi. Kivipingid olid kvad ja ebamugavad, inimesed vtsid sageli teatrisse kaasa padja.
4. saj. e. Kr. on tuntumad teatrid Dionysose teater Ateenas ja (3. saj. e. Kr.) valminud Epidaurose
teater on kasutusel tnapevalgi. Akustika on nii hea, et lavalt kostavad helid selgesti ka kige
kaugematesse ridadesse. Sinna mahtus u. 14 000 vaatajat.
MASINAD
Kurg - Kraana - deus ex machina (jumal masinast)- jumalaid kehastavad nitlejad tsteti kraanaga
(vinnaga) les, et nad niksid hus hljuvate olenditena. Mnes komdias jeti nitleja lava kohale
rippuma kogu stseeniks.
Pronteion - piksemasin. Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule. Tavalislelt jumalate ilmumist saatis
vlk ja mristamine.
TRAGDIAKIRJANIKUD
Aischylos (525-456 e. Kr.) - U. 500-450 e. Kr. kirjutas oma teosed. Oli esimene, kes ti koori krvale 2
nitlejat. Enne teda oli koori krval esinenud vaid 1 nitleja. Sai kuulsaks varsti prast Kreeka-Prsia
(500-479 e. Kr. leidsid aset sdade otsustavad sndmused) sdu. Nooruses oli osa vtnud ka Salamise
lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka hes nidendis. Ainus tnapevani tielikult silinud triloogia on
Aischylose Oresteia. See jutustab Mkeene valitseja Agamemnoni ja tema poja Orestese traagilisest
saatusest. ks kuritegu ti kaasa teise, kuni lpuks jumalad nende perekonnale andestasid ja needusele
lpu tegid. Aischylos nitas, et ksnes jumalad suudavad lpetada kuritegude ahela ja seada jalule
igluse.

Euripides (485/84 v. 480-406 )- silinud 17 tragdiat.

Sophokles (u. 496-406 e. Kr.)- Periklese ajal (u. 450-430 a. e. Kr.) tusis Aischylose krvale. Kirjutas
oma teosed u. 470-406 e. Kr. Tema nidendites mngis juba 3 nitlejat. Tema kuulsamaid tragdiaid on
Kuningas Oidipus. Kuningas Oidipusele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Oidipus
tegi kik, mis suutis, et see ennustus tide ei lheks, ja uskus, et see on tal nnestunud. Teda peeti targaks
ja nnelikuks valitsejaks. Kuid ootamatult selgus, et ennustus oli siiski titunud. Oidipus ei olnud
teadnud, kes on ta iged vanemad, ja oli enda teadmata saatnud korda selle, millest kigest vest pdis
hoiduda. Kui karm tde ilmsiks tuli, torkas Oidipus end pimedaks, tema ema aga lpetas elu enesetapuga.
Oidipuse looga nitas Sophokles, et inimesel pole lootust ette mratud saatusest krvale hiilida.
KOMDIAKIRJANIK
Aristophanes kige kuulsam komdiakirjanik. Koolmilise orja rolli loojaks peetakse teda. Elas
Peloponnesose sja (431-404 e. Kr. - Ateena ja Sparta vahel) ajal. Oli sja ge vastane ja pilkas oma
nidendeis poliitikamehi, kes rahu slmida ei tahtnud. Tema teosed on Konnad ja Pilved.
Aischylos, Sophokles ja Aristophanes said nitemnguvistlustel palju esikohti. Mitmeid nende
nidendeid kanti ette korduvalt. Ka tnapeval mngitakse neid paljudes teatrites ha uuesti.