Paljunemine

1.
Geneetiline
Jagunemiste arv
varieerumine
MITOOS Varieerumist
1 (50 inimeses)
ei toimu
vanadega
identsed, uued
rakud DNA
replikatsioon

MEIOOS Toimub
geneetiline
varieerumine
lbi ristsiirde

Protsessi
saagis
Tekib kaks
geneetiliselt
identset
rakku

2
hest
(rakujagunemist) diploidsest
rakust tekib
neli
haploidset
rakku

Kromosoomide
hulk
Jb saadusel
suuremaks (46
inimesel)

Vheneb
saadusel kaks
korda (23
inimesel)

2. Kirjelda ht suguhaigust (tekitaja, nakkumise viis, tunnused,

ravivimalused, pikaajalise ravimata jtmise tagajrjed)
HERPES
Tekitaja
Viirus
Nakatumise viis
Levivad
otsese
kontakti
teel,
huuleohatis levib ka suguelunditele
Tunnused
Esmalt tekib sgelus ja valulikkus
suguelundite
piirkonnas,
millele
jrgneb haavanduvate vesivillide teke.
Sageli vib lbimisega kaasneda
palavik, pea- ja lihasvalud ning lhedal
asuvate lmfislmede suurenemine.
Ravivimalused
Ravitakse viirusevastaste ravimitega,
millest levinum on atskloviir. Seda on
saada kreemina, tablettidena ja
sstitava vormina.
Pikaajalise ravimata jtmise
Vib ohustada rasedust, vib
tagajrjed
phjustada tuulerugeid ja
kesknrvissteemihaiguseid.

Vajalikkus
Vimaldab
kasvada,
areneda,
parandada
vigastusi.
Tekivad
geneetiliselt
identsed
rakud.
Et hoida
inimeste
kromosoomide
arv kontrolli
all.

3. Kehasisene- ja vlineviljastumise tabel

Sugurakkude Asukoht
arv
KEHASISENE Sugurakke on Saab alguse
vhe
emasorganismi
suguteedes

KEHAVLINE Sugurakke on
palju

Saab alguse
vees

Viljastumise
vimalus
Sugurakud
vlistingimuste
eest kaitstud,
viljastumise
tenosus on
suur.
Sugurakkude
kohtumine on
juhuslik ning
vees hvivad
sugurakud
kiiresti veeelukatele
toiduks

Haiguste
lekandumine
Tenosus on
suur
otsekontakti
kaudu
vahetatakse
kehavedelikke.
Tenosus on
vike ei
toimu otsest
kehade
omavahelist
kontakti.

4. Mis etapp? Kirjelda mis toimub metafaas; anafaas

Metafaasa) Kromosoomid on maksimaalselt kokku pakitud.
b) Kviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
c) Kromosoomid liiguvad raku keskele ja paigutuvad hele
tasapinnale.
Anafaasa) Kviniidid lhenevad.
b) Ttarkromatiidid eralduvad teineteisest kiirusega umbes
1m/min.
c) Mlemas ttarkromatiidid sisaldub identne prilik
informatsioon.
d) Anafaasi lpuks juavad kromatiidid raku vastaspoolustele.

5. Miks on mitoos vajalik?

Rakkude mitootiline jagunemine:
a) Vimaldab kasvada
b) Vimaldab areneda
c) Vimaldub parandada vigastusi
Mitoosi tagajrjel tekivad geneetiliselt identsed rakud. Enne mitoosi DNA
ahel rakutuumas kahekordistub.

6. Miks on meioos vajalik?

Et hoida inimeste kromosoomide arv kontrolli all.
7. Selgita miks mitoos vljub kontrolli alt? Mis juhtub?
Kui on toimunud geenimutatsioon ning rakkude paljunemine vljub
kontrolli alt.
8. Selgita miks meioos vljub kontrolli alt? Mis juhtub?
Kui meioos ebannestub, vib sugurakku sattuda vigane kromosoom, ent
tavaliselt need rakud surevad. Kui need ei sure, siis areneb vigane
organism.
9. Milleks on vaja kromosoomide ristsiiret?
See on vajalik evolutsiooniks. See protsess kindlustab priliku
muutlikkuse ehk jrglaste erinevuse vanematest.
10. Kirjelda spermide teket
Mehe sugurakkude ehk spermide areng toimub munandites asuvates
vnilistes seemnetorukestes. Kui saabub sugukpsus, hakkavad
spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema. Moodustub kahte tpi
eellasrakke. hed jvad eellasrakkudeks ega arene edasi. Nendest
moodustuvad hiljem uued eellasrakud. Nii saab sperme toota kaua ja
palju.
11. Kirjelda munarakkude teket.
Naise sugurakud asuvad ja kpsevad munasarjades. Seal asuvad
munarakkude eelasrakud ovogoonid, mille mitootiline paljunemine
lppeb juba looteeas. Siis algab meiootiline jagunemine, mis peatub
esimese jagunemise faasis ja jtkub uuesti sugukpsuse
(puberteediperioodi) saabudes. Edasi kpsevad nad tskliliselt korraga
toimub meioos hes (harvem mitmes) rakus korraga. Tavaliselt kpseb 1
munarakk 24-36 peva tagant.
12. Suguline- ja mittesugulinepaljunemine (tabel)
Suguline
Mittesuguline
Kellel
Imetajad, krgemad
Taimed, bakterid, seened,
loomad
protistid, alamad
loomad(few)
Vajaminev energia
Rigelt. Paarilise
Vajab vhem energiat.
leidmine, sugurakkude
hinemine
Geneetiline varieerumine Vrdlemisi suur
Vanemaga gen ident
Mitmest vanemast
Kahest
hest
Jrglaste vastupanu
Parem vastupidavus
Vike, sest gen
haigustele
haigustele
varieerumine vike
Pooldumine, pungumine
13. Miks on vaja sugulist paljunemist?
a) Organismid peavad muutuma, et kohaneda keskkonnatingimus-tega, mis
samuti muutuvad.
b) See on sugulise paljunemise peamise eesmrk evolutsioon.
c) he liigi esindajad peavad omama erinevaid geene:
a. Mida erinevamad on organismid, seda suurem on tenosus, et
keegi neist sobib uute keskkonnatingimustega.

b. Erineva geneetikaga organisme ei saa nakatada ks viirus, bakter

vi parasiit nii lihtsalt kui kloone.
d) Sugulises paljunemises saab jrglane pooled geenid emalt ja pooled isalt.
Nii on tema geneetika erinev.
e) Et erinevus oleks veelgi suurem, toimub protsess, mida nimetatakse
kromosoomide ristsiirdeks.