GEOGRAAFIA KT

1. Maa siseehitus:
1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378
kilomeetri sgavusele.
2. Vlistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub
umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sgavusele. Vedela metalli prisvoolud
vlistuumas tekitavad Maa magnetvlja.
3. Alumine vahev on tahke, koosneb peamiselt rnist, ulatub umbes 900 kuni 2900
kilomeetri sgavusele.
4. Astenosfr on vedelas olekus mnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahev
kivimite lessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond.
5. lemine vahev ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sgavusele.
6. Maakoor on Maa kige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks
maakooreks.
o Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest
ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline,
umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit
aastat.
o Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere phja, koosneb basaltse
magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad svamere setted.
Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja huke (u 11 km) ning uueneb
pidevalt.

Litosfr = lemine vahev + maakoor.

lemine vahev on plastilises olekus. Vahev laosa koosneb vga tugevatest kivimitest.
Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahev laosaga moodustavad
litosfri. Litosfr hlmab Maa lemise kihi 50...300 kilomeetri sgavuseni. Litosfri
alumiseks pinnaks on astenosfri lemine pind. Litosfri koostises on hapnikku, rni, rauda,
magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi.

2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore vrdlus:

Ookeaniline maakoor

Mandriline maakoor
Paksem 25-40 mandrite all, 75 m

hem 3 km ookeanide keskahelike all,

krgmestike all

15km ookeanide rtel

Kergemad kivimid

Raskemad kivimid

Vanem

Noorem

Viksema tihedusega

Suurema tihedusega

Sette, moonde, tardkivimid

Sette ja tardkivimid (basalt)

3. Nited mineraalidest, kivimitest ja maakidest:

Mineraal - loodulik tahke lihtaine vi keemiline hend, mis esineb iseloomuliku kuju
ja kindla struktuuriga kristallina.
Kivim mineraalide tugevalt kokkutsemenditud kogum.
Maak majanduslikku huvi pakkuvaid metalle vi selle hendeid sisaldav kivim.
4. Kivimite ringe

5. Laamade erisuunaline liikumine ja sellega kaasnevad protsessid:

Laam on litosfri plokk, mis triivib astenosfril.

Kurrutus tekib laamade prkumisel, tekivad kurdmestikud (nt Himaalaja, Alpid).
Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: lang, alang, kljetsi;
tekivad pangasmestikud (nt Draakonimestik).
Kurdpangasmestik tekib, kui kurrud lhutakse murrangute tttu pangasteks (nt
Altai, Vogeesid).

Ookeaniliste laamade eraldumine:

Ookeanite

keskmestikes,

vahevst

kerkivad

les

tulikuumad

magmavood, mis phjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest

eraldumist.

Niteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam.

Ookeaniliste laamade prkumine:

he laama serv sukeldub vahevsse, sukeldumisjoont thistab svik,

tekivad ka vulkaanilised saared (Vikesed Antillid ja Mariaani saared).

Niteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam.

Ookeanilise ja mandrilise laama prkumine:

raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis
tekib sellesse kohta svik. Ookeaniline maakoor hvib ja selle tulemusena
tekivad magmakolded, mis omakorda phjustavad vulkaane, mandrile tekib
vulkaaniline mestik. Tekivad maavrinad ja vulkaanid.

Niteks Nazca laam ja Luna-Ameerika laam.

Mandriliste laamade prkumine:

tekivad krged mestikud, vulkaane ei esine.

Nt Euraasia ja India laam.

Laamade liikumine kljetsi:

tagajrjeks tugevad maavrinad,

niteks Phja-Ameerikas San Andrease murrang (Phja-Ameerika laam ja

Vaikse ookeani laam)

6. Kuum tpp
Kuum tpp on svavahevst prit kuumade kivimite lessulamiskolde tusukoht
Maa pinnale, nad paiknevad vahevs laamade piiridest sltumata ega tee kaasa
laamatriive. Kui selle kohalt triivib le suhteliselt huke ookeanilaam, siis tekitab
kuum tpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku (nt: Hawaii). Paksu
laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis phjustab omakorda mandriliste
laamade lhkumist.

7. Vulkaanide tekke phjus ja paiknemine

Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla

Kui kaks ookeanilaama kokku prkavad, siis ks laama vajub teise alla
ning liitub maakera vahevga. Sgavuses toob kivimivoolu tungimine
ookeaniphja ja vette kaasa sulamise ning tekib magma, mis alustab
pinnaletusu. Magma ise koguneb reservuaaridesse, mis toidavad vulkaane.
Vulkaanid moodustavad sageli kaarjooni, moodustades vulkaaniliste saarte
ridu. Neid nimetatakse saarkaare vulkaanideks.

Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla

Ookeanilaam prkub mandrilaamaga, ookeanilaam vajub mandrilaama alla

ja sukeldub vahevsse, toimuvad samasugused protsessid nagu esimeses.
Magma maapinnale judmise paigas tekivad suured vulkaanid.

Paiknemine: Vulkaanid asuvad kindlates kohtades, kuna maakoor on jaotunud viksemateks

laamadeks. Laamad liiguvad aeglaselt ning nende vahel pole vaba ruumi, mistttu nad
pidevalt hrduvad ja prkavad kokku. Maa sgavusest tusvate kuumade ainevoogude kohal
laamad lahknevad. Tekkinud thimikku pressitakse, aga pidevalt uut magmat. Niisugustele
kohtadele tekivadki ookeani keskahelikud. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil
toimuma koondumine, mis vljendab he laama sukeldumist teise alla vi kahe laama
kokkuprget. Niisugustele kohtadele tekivad svikud ja mestikud. Nii lahknemise kui
sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasnevad vulkaanilised aktiivsused.

8. Vulkaani kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega

Kihtvulkaan
o
o
o
o
o
o
o

koonusekujuline
tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast
rnist ja gaasidest rikastunud
laavavoolud on lhikesed ja harvad, laava tardub kiiresti
magma tardub sageli juba lris, tekivad laavakorgid
plahvatuslikud pursked, hku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitkid,
tuhk, laavatilgad
esinevad mandritel, laamade vahevsse vajumise piirkondades

nt Vaikse ookeani tulerngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv

Kilpvulkaan
o
o
o
o

on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.

rni ja gaaside vaene
tekkinud vulkaanilrist prit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kik ookeanilised vulkaanid

9. Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nhtused ja tagajrjed(mudavoolud,

maanihe)
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.

Laavavoolud
Vulkaaniline gaas
Vulkaaniline tuhk
Lmpilved - ohtlik nhtus - pilv, mis on tekkinud gaasidest ja hguva
vulkaanilise tuha segust.
Vulkaanilised mudavoolud - Lahaarid, mis tekivad sulavate lume ja liustike
vete segunemisel vulkaanilise materjaliga vulkaani tipus.
Maavrinad
Geisrid
Tsunami
Kliimamuutus

10. Maavrinate tekkephjus ja paiknemine

Maavrinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud
pinge jrsul vabanemisel. Maavrinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise
tegevuse piirkondades.
11. Nlvaprotsessid ja tagajrjed
Vga kiire:

Varisemine eelduseks intensiivne murenemine vi nlvakalde suurenemine

Libisemine monoliitsed kivimiplokid vi settekehad liiguvad kitselt mda

pinda, plokis eneses ei toimu muutusi.

Aeglased:

Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nlva jalami suunas, kindlat

materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratus on ainult nlva
pealmised kihid ja tagajrjeks on astmeline nlv

Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev klmumine ja sulamine lhub

ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pseb mjule.