OHUTEGURID JA NUDED KONTORIS TTAVALE

INIMESELE
Fsikalised ohutegurid
Valgustuse puudused
Valgel ajal peavad truumid olema valgustatud loomuliku valgusega. Pimedal
ajal arvutiekraanile sobivama valgusega ning valgustid peavad olema
reguleeritavad vastavalt vajadusele. Kui neid ei jrgita vsivad ttaja silmad
vga kiiresti, kuna korraliku valgustuseta on silmadel vga suur koormus.
huteberatuur ja-niiskus
Kerge fsilise, vaimse ja istuva tga on sobilik temperatuur 18-24C. Paljudes
kontorites on kasutatud kipsi vi krohv. Kui liigniiskus imendub kipsi, vib
tekkida lhed, murenemised, praod. Kui niiskus poeb krohvi taha, vib see
tekitada hallituse kopituse ja vammi. 18-24C juures peaks jma niiskus 30-60%
vahemikku. Kontoritehnika, arhiivimaterjal dokumendid vivad saada
kahjustada krgest niiskustasemest ning see vib lhendada nende eluiga. Liiga
kuiv ht phjustab tolmu lendumist, naha kuivamist ja hingamisteede haigusi.

Keemilised ohutegurid
Ohtlikud kemikaalid
Ohtlikuid kemikaale ldiselt kontorits vgapalju ei esine, kuid nendeks vib
lugeda ka koristus/puhastus vahendeid. Nt arvutiekraani puhastusvahend. Enne
kasutamist tuleb kindlasti lugeda kasutusjuhendit.

Bioloogilised ohutegurid
Mikroorganismid
Kui kliimaseaded ei hooldata piisavalt, vivad tekkida erinevad bioloogiliste
ohutegurite kasv ja levik siseruumides. Bioloogilise mjuri tekitatud haiguse
smptomid sarnanevad vga gripilaadsele haigusele. Liigniiskusest tekkinud
hallitusseen vib tekitada allergiahaigusi, peavalu, astma, nina-, kurgu-, silma-,
naharritusi.
Et ra hoida baktereid, viiruseid, seeni, endoparasiite ja muid bioloogiliselt
aktiivseid aineid, mis vivad phjustada nakkushaigusi, allergiaid ja mrgistus,
siis tuleks pidevalt hutada siseruumi, kasutada/puhastada kliimaseadmeid ja
hoida kontoriruumi puhtana.

Fsioloogilised ohutegurid
levsimust phjustavad sundasendid ja liigutused.
Kui ttaja viibib tajast 50% mingis kindlas asendis, loetakse seda
sundasendiks. Kui ttaja teostab tprotsessi kigus pidevalt sarnaseid
liigutusi, nimetatakse seda sundliikumiseks. levsimus vib vljenduda pideva
peavaluna, kaelalihaste pinge, kaela-, la-, seljavaluna, sipelgate jooksmisena,
selgroollide ja diskide pletikuna.
Kahjustuste vltimine
Ttasapind peab olema reguleeritud igeks vastavalt ttaja kasvule. Iga 1-2
ttunni tagant vhemalt 15 min puhkepausi lisaks lunavaheajale. Teha aegajalt vimlemisharjutusi( silmadele, ktele, seljale jne).

Melani Metsaluik SR14

Pshholoogilised ohutegurid
Ttaja vimetele mittevastav t
Selle tagajrjel vib tekkida krooniline vsimus, tstress, depression,
lbiplemise tunne, ensetunde halvenemine, tlt puudumine, tkvaliteedi
halvenemine jne. Et seda ei tekiks tuleb vtta niteks erinevaid koolitusi ja
ennast arendada vi kige halvemal juhul tkohta vahetada.
Monotoonne t
Sunnib ilma katkestuseta tegema ha uuesti samu liigutusi.
Vltimine: Ttamiskoha kohandamine, et see sobiks kige paremini kasutajale.
Algatuste ettevtmine, mis paremini aitavad kaasa tplaneerimisele ja
teostamisele.

Tlaad
Kuvariga ttamine
Truumis peab olema piisavalt loomulikku ja kuntslikku valgust. Valgus ei tohi
langeda otse ekraanile. Silmade lepinge vltimiseks tuleb teha iga ttunni jrel
5-10 minutilisi pause, iga 2 tunni tagant 15 min pause. Pauside ajal end liigutada.
Kui silmad muutuvad tundlikuks tuleb puhata silmi- suunata pilk kaugusse vi
sulgeda silmad, soovituslik pilgutada silmi keskmiselt 16 korda minutis.
Istuv t
Et istuvt sujuks igasuguste tervisehireteta tuleks valida ige istumisasend.

Ttool, mis oleks reguleeritav vastavalt ttajale, materjal mis laseks piisavalt
hku lbi(nahktool ajal higistama), ketugedega jne. Pauside ajal end liigutada.
Istuv t vib phjustada lihasevaevusi, veenilaiendeid, seljavalu, naistel
vaagnaphja lihaste ltvumise tttu vikevaagna elundite allavajumist.

Melani Metsaluik SR14