AUSTRAALIA

geograafia referaat

Juhendaja:
Sisukord:
1. ÜLDANDMED
2. AJALUGU
3. KLIIMA
4. PINNAMOOD
5. LOODUSVARAD
6. RAHVASTIK
7. LOODUS
8. HARIDUS
9. TERVIS NING SURMAD
10.KULTUUR
11.MAJANDUS
12.ENERGIAMAJANDUS
13.PÕLLUMAJANDUS
14.VEONDUS
15.EKSPORT/IMPORT
16.TURISM
17.SPORT
18.STATISTIKA
19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED
1. ÜLDANDMED
Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus
3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja
põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon
on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel
mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart
eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur
Vallrahu

Pealinn: Canberra
Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia
Pindala: 7 613 000 km2
Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009)
Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km²
Keeled: inglise
Usklikud: kristlased
Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)
Kuninganna: Elisabeth II
Peaminister: Kevin Rudd
Hümn: Advance Australia Fair
Iseseisvus: 1. jaanuar 1901

RIIGIPÜHAD
• 1. jaanuar- Uus aasta
• 26. Jaanuar- Austraalia päev
• Jooksev kuupäev- Suur reede
• 25. aprill- ANZAC-i päev
• Teine esmaspäev juunis- Kuninganna sünnipäev
• 25.detsember- Jõululaupäev
• Igas regioonis erinev päev- Tööjõu päev

AUSTRAALIA VALDUSED:

• Ashmore ja Cartier saarte ala

• Jõulusaarte alaealiste
• Kookosesaarte ala
• Korallimere saarte alaealiste
• Heardi ja McDonaldi saarte ala
• Norfolki saarte ala

AUSTRAALIA LIPP

Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel

Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E
Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit
Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites
Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit
Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit
Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna-Austraalia,
Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria
Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile

2. AJALUGU
Esimesed asunikud Lõuna-Aasiast saabusid 40 000 aastat enne kui esimesed eurooplased
alustasid oma avastamisretki 17.sajandil. Ühtegi formaalset nõudmist ei tehtud enne 1770.
aastat kui kapten James Cook võttis omamise enda kätte Suubritannia nimel. 6 kolooniat
18. ja 19. sajandi lõpus; nad ühinesid ja nimetasid endid Ühisheaolu Austraalia 1901.
aastal. Uus riik võttis kõike oma looduslikest varadest, et kiirelt arendada agrikultuuri ja
industraalset manufaktuuri, et toetada britte I ja II maailmasõjas. Viimastel aastakümnetel,
Austraalia on muutnud iseennast rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks edasiarenenud
turu majanduses. Austraalia oli üks maailma kiiremini arenenev majandus OECD andmel
1990. aastatel, 1980. aastatel majandusreformid olid suuresti selles saavutuses tähtsal
kohal. Pika-ajalised mured sisaldavad kliima muutusi ehk osooni kihi hõrenemine ja
sagedased kuivendused, ning rannikualade säilitamine ja hooldamine, eriti Great Barrier
Reef ehk Suur Vallirahu

3. KLIIMA
Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta
temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse
kliimavööndisse, vaid
Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni
+18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on
hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise
vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast
harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure
lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja
soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 %
siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia
loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on
kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb
kukkurkaru koaala.

Ööpäeva keskmine temperatuur Sad e m e d

30
8
25
20 6
15 4
10
2
5
0
0
J V M A M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D
REGIOONIDE KLIIMA
Kirde regiooni kliima
Kirde mõõdukas tsoon laiub Cedunast Lõuna-Austraalist kuni rannikuäärde Uus-
Lõuna-Walesi linna Forster-ini. Kliima, mis asub siin regioonis on nimetatud kui
ookeaniline kliima. Kliimat iseloomustab soojad suved ja mõõdukad talved, kus
temperatuur on tavaliselt 20C. Statistiliselt on kõige soojem kuu jaanuar, ja külmim
juuni, kuigi see on ebaharilik et tekib ekstreemsed temperatuurid neis kuudes, kuigi
sisemaal on teine lugu. Kuigi see regioon ei kannata looduslike fenomenide all, nagu
tsüklonid, seda ikkagi mõjutab El Nino. Seda regiooni mõjutab ka globaalne
soojenemine, kus jaanuar 2006 oli kuumarekord ja kümme järgnevat kuud olid üle
keskmise soojemad.
Sydney kliima tabel
Jan Veeb Mär Apr Mai Jun Jul Au Sep Okt Nov Dets Aasta
g
Keskmine 25,8 25,7 24,7 22,4 19,3 16,9 16,2 17,7 19,9 22,0 23,6 25,1 21,6
päeva kõrgeim
temperatuur
(C)
Keskmine 18,6 18,7 17,5 14, 11, 9,2 8,0 8,9 11,0 13,5 15,5 17,5 13,7
päeva 7 5
minimaalne
temperatuur
(C)
Keskmine 103,3 117,4 131,2 127,2 123,3 128,1 98,1 81,5 68,7 76,9 83,1 78,1 1217,0
sademete hulk
(mm)
Keskmine 12,1 12,3 13,3 12,0 12,0 11,4 10,3 9,9 10,3 11,5 11,4 11,5 138
vihmapäevade
number

Kesk põuane regioon

Austraalia kõrbed katavad suure osa Austraalia maast. Suurem osa kõrbetest asub just kesk
ning loode osas. Suurim osa Austraaliast on kas kõrb või põuane ala. Kõrbede suurus on
umbkaudu 2,3 miljonit ruutkilomeetrit ning hõlmab 44% kogu pindalast. Keskmine
vihmasagedus on madal, varieerudes 200-205 mm aastas. Äikesetormid on sagedased selles
regioonis, 15-20 äikesetormi aastas. Suve päevane temperatuur kõigub 32-40C vahel.
Talvel see kukub 18-23C. Lund selles piirkonnas ei saja.
AUSTRAALIA PEALINNA ALA
Kõrguse (650m) ja kaugus rannikust annavad põhjuse, miks Austraalia Pealinna Ala kogeb
nelja erinevat hooaega, erinevalt teistest Austraalia suurtest linnadest. Canberra on
kurikuulus oma kuumade ja kuivade suveilmade poolest ning külmade ja vahetevahel
uduste ning sagedaste jäiste päevadega. Suur hulk mägedest, mis asub territooriumi edela
osas on kaetud lumega vähemalt talvel. Äikesetorme võib esineda oktoobri ning märtsi
vahemikus, ning aastane vihmasagedus on 623 mm, kus sagedaselt sajab kevadel ning
suvel ja vähem talvel. Kõrgeim temperatuur mis on mõõdetud Austraalia Pealinna alal on
42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s
11.juulil 1971.
UUS-LÕUNA-WALES
Kõrgeim temperatuur oli mõõdetud Wilcannia-s 11.jaanuaril 1393 (50,0C). Madalaim
temperatuur oli -23,0C, mõõdetud Charlotte Pass-is 29ndal juunil 1994. See on ka terve
riigi madalaim temperatuur.
PÕHJA-TERRITOORIUM
Põhja-Territooriumil on märgata kahte erinevat kliima tsooni. Põhja osas, seal hulgas
Darwin, on rohkem troopiline kliima kõrge niiskusega ning kahe hooajaga, märg
(novembrist aprillini) ja kuiv (maist oktoobrini). Kuival ajal on peaaegu kõik päevad soojad
ja päikesepaistelised, ning pärastlõunal niiskus on umbkaudu 30%. Väga vähe sajab maist
septembrini. Kõige jahedamates kuudes, juuni ja juuli, keskmine madalaim temperatuur
võib alla kukkuda kuni 14C-ni, kuid väga harva sellest veel allapoole ning jäidet pole
siiamaani märgatud. Märg hooaega teatakse troopiliste tsüklonitega ning mussoon
vihmadega. Kõige rohkem vihma sajab detsembrist kuni märtsini (lõuna poolkera suvi), kui
äikesetormid on sagedased pärastlõunal kui niiskus on üle 70%. Keskmiselt sajab 1,570mm
vihma põhja osas. Kesk osas on kõrb, kuhu kuulub Alice Springs ja Ayers Rock, ning pool
põuane ala, kus vihma sajab harva oktoobrist kuni märtsini. Kesk-Austraalias sajab vähem
kui 250mm vihma aastas. Kõrgeim temperatuur, mis on kirja pandud on 48,3C Finke-s
2.jaanuaril 1960.a. Madalaim oli -7,5C Alice Spring-is 12ndal juulil 1976.

Keskmine kuu kõrgeim temperatuur Põhja-Territooriumis

Kuu Darwin Alice Springs
Jaanuar 31,8C 36,3C
Veebruar 31,4C 35,1
Märts 31,9C 32,7C
April 32,7C 28,2C
Mai 32,0C 23,0C
Juuni 30,6C 19,8C
Juuli 30,5C 19,7C
August 31,3C 22,6C
September 32,5C 27,1C
Oktoober 33,2C 30,9C
November 33,2C 33,7C
Detsember 33,6C 35,4C

QUEENSLAND
Regiooni suuruse tõttu varieeruvad seal väga erinevad kliimad. Vähesed vihmasajud ning
kuumad suved on tüüpilised lääne poolsele, märjad musoonid kaugel põhjas ning
mõõdukalt soe ranniku alal. Keskel ning lõunas on madalad keskmised temperatuurid.
Kliima ranniku alal mõjutab soe ookeani vesi, hoides regiooni ekstreemsetest
temperatuuridest ning pakkudes pinnasele niiskust vihmasajuga.
Queenslandis on viis peamist kliima tsooni, baseerudes temperatuurile ja niiskusele:
• kuumad niisked suved (kaugel põhjas ning ranniku alal)
• soojad niisked suved (rannikualane sisemaa ning rannikualane kirde piirkond)
• kuumad kuivad suved, kerged talved (kesk lääne)
• kuumad kuivad suved, karmid talved (lõuna lääne)
• mõõdukas- soojad suved, külmad talved (sisemaa kagu osa)
Kuigi, Queenslandi elanikud kogevad kaht erinevat hooaega: „talve“ periood mõõduka
temperatuuri ning minimaalse vihmasajuga ja kuum suvi koos kõrgete temperatuuride
ning tavapärasemalt suurema vihmasajuga. Kõrgeim temperatuur on olnud 49,5C
Birdsville-is 24ndal detsembril 1940ndal aastal ning madalaim temperatuur -11C
Stanhorpe-is 4ndal juulil 1895.a.

Linn Min. Temp oC Max. Temp. oC Nr. selged päevad Sademed (mm)
Brisbane 14 26 123 1061
Mackay 18 27 113 1667
Caims 20 29 86 2223
Townsville 18 29 n/a 1144

LÕUNA- AUSTRAALIA
Lõuna-Austraalias karm temperatuuri ulatus on 29C jaanuaris ning 15C juulis. Päevased
temperatuurid osariigis võivad minna jaanuaris ja veebruaris kuni 48C-ni. Kõrgeim
temperatuur on 50,7C Oodnadatta 2.jaanuaril 1960. madalaim on -8C Yongala-s 20.juuli
1976.a.

TASMAANIA
Tasmaanias võib kogeda nelja erinevat hooaega. Suvi kestab detsembrist veebruarini, kus
keskmine ookeani temperatuur on 21C ja sisemaal kuni 24C. Sügis on märtsist maini.
Talvekuud on juunist juulini ning tavaliselt on kõige märjemad kuud aastas, kus isegi
vahest võib lund sadada. Talve maksimum võib olla 12C, kus rannikualal on see 3C. Kevad
on muutuste aeg, kus talve muster hakkab võtma üle suve mustrit. Kuigi lumesadu võib olla
tavaline kuni oktoobrini. Kevad on ka kõige tuulisem aeg. Vihmasadu Tasmaanias võib olla
sisemaal 1,458mm ning rannikualal kuni 2,690mm. Talvel on maksimum sademete hulk:
jaanuaris ja veebruaris varieerub 30-40%, mis tuleb juunis ning juulis, kuigi kõige
kuivematel kuudel sajab iga paari päeva tagant natukenegi ning vihmasaju päevad kokku
on rohkem kui mandri vihmasaju päevad aasta ringselt kokku.

Linn Min. Temp oC Max. Temp. oC Nr. selged päevad Sademed (mm)
Hobart 8,3 16,9 41 616
Launceston 7,2 18,4 50 666
Devonport 8,1 16,8 61 778
Strahan 7,9 16,5 4,1 1458

VICTORIA
Victoria osariigil on väga varieeruv kliima sõltumata tema väiksest suurusest. Loodes on
poolpõuane ning kuum ning mööda rannikut minnes mõõdukas ja jahe. Victoria sisemaa
erilisus on tema mäestiku toodetud jahe õhk, mis liigub osariigi keskele. Victoria
lõunapoolseimas tipus Austraalia keskosas tähendab seda, et seal on jahedam ning märjem
kui teistes territooriumites ja regioonides. Õhk Lõuna Ookeanist aitab vähendada kuumust
suvel ning külmust talvel. Melbourne ning teised suured linnad asuvad selles mõõduka
temperatuuri piirkonnas. Mallee ning üla- Wimmera on Victoria osariigi soojemad osad,
soojade tuultega kõrbest. Keskmine temperatuur suvel on 30C ning 15C talvel. Victoria
osariigi kõrgeim temperatuur on 47,9C, mis salvestati Avalon-is 7.veebruaril 2009. Victoria
alpid põhjas on kõige külmem osa osariigis, kus temperatuur on talvel vhem kui 9C.
Osariigi madalaim temperatuur on -12,8C, saadud Hothami mäel 13.augustil 1947.aastal.
Victoria osariik on Tasmaania kõrval teine kõige märjem osariik. Sademete hulk kasvab
põhjast lõunasse minnes, kus kõrguse kasvades kasvab ka sademete hulk. Keskmine
sademete hulk tõuseb üle 1800mm, kuid osades kohtades on see vähem kui 250mm. Vihm
on kõige hullem Otway Ranges-is ning Gippsland-i lõuna osas. Lund sajab ainult mägedel.

Keskmine kuu kõrgeim temperatuur Victoria-s

Kuu Melbourne Mildura
Jaanuar 25,8C 32,8C
Veebruar 25,8C 32,7C
Märts 23,8C 29,3C
April 20,2C 24,1C
Mai 16,6C 19,6C
Juuni 14,0C 16,0C
Juuli 13,4C 15,4C
August 14,9C 17,7C
September 17,2C 21,1C
Oktoober 19,6C 25,0C
November 21,8C 29,0C
Detsember 24,1C 31,7C

LÄÄNE-AUSTRAALIA
ranniku ala edel osa on suhteliselt mõõdukas ning oli algselt raskelt metsaga kaetud.
Aastane sademete hulk varieerub 300mm Wheatbelt'i regioonis kuni 1,400mm Northcliffis,
kuid novembrist märtsini, kus aurustumine ületab sademete hulga, siis on tavaliselt väga
kuiv. Taimed peavad olema kohanenud sellega ning ka viljatu pinnasega. Osariigi
keskmaast 4/5 on põua alane või lausa kõrb ning on hajusalt asustatud, mille põhjuseks on
kaevandamine. Keskmine sademete hulk on 200-250mm, mis tuleb peamiselt suvekuudel
tsüklonite pärast. Erand siin on põhja osa, mis asu troopilises vööndis. Kimberley-s on
ekstreemselt kuum mussoone kliima, kus sademete hulk varieerub 500-1500mm, kuid
aprillist novembrini on sademete vaene periood. 85% osariigi tulvavesi toimub Kimberley-
s, kuid see toimub peamiselt peale rasket üleujutusi. Kõrgeim temperatuur, mis on
mõõdetud, on 50,5C Mardie, Pilbara-s 19.veebruaril 1998 ning madalaim -7,2C Eyre Bird
observatooriumis 17. augustil 2008.
KLIIMA EKSTREEMSUSED
PÕUAD
Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu
peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja
sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Põua kuulutab välja valitsus

SUURIMAD PÕUAD AUSTRAALIAS

PÕUA KIRJELDUS
PERIOO
D
1864-66 Vähesed andmed näitavad, et põuad oli raske Victoria, Lõuna-Austraalia, Uus-
Lõuna-Wales, Queensland ja Lääne-Austraalia
1880-86 Victoria (põhja alad ning Gippsland); Uus-Lõuna-Wales (peamiselt põhjane
nisu ala, karjakasvatus ning lõunarannik); Queensland (1881-86, kagu ala
poole liigub edasi rannikualalt, kesk Queensland 1883-1886); Lõuna-
Austraalia (1884-86, peamiselt agrikultuursed alad)
1888 Victoria (põhja alad ning Gipssland); Tasmaania (1887-89 lõunast), Uus-
Lõuna-Wales; Queensland (1888-89); Lõuna-Austraalia ja Lääne-Austraalia
(kesk agrikultuursed alad)
1895- Kogu Austraalia tundis põuda, kuid kõige rohkem Queenslandi rannikuala,
1903 sisemaa Uus-Lõuna-Walesis, Lõuna-Austraalia ja kesk-Austraalia. See oli
arvatavasti kõige hullem põud oma suuruse ja tugevuse tõttu.
1911-16 Victoria (1913-15 põhja ja lääne osa); Tasmaania (1913-15); Uus-Lõuna-
Walesi keskosa; Queensland, Põhja-Territoorium (peamiselt Tennant Creek-
Alexandria Downsi alad); Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia (1910—1914)
1918-20 Uus-Lõuna-Wales, Queensland, Lõuna-Astraalia, Põhja-Territoorium (Darwin-
Daly Vete ala ning kesk-Austraalia), Lääne-Austraalia (Fortescue ala), Victoria
ja Tasmaania
1939-45 Uus-Lõuna-Wales (ränk rannikualal), Lõuna-Austraalia, Queensland ja
Tasmaania; samuti (1940 ja 1944-45) Lääne-Austraalias, Victoria, ja kesk
 Austraalia; Tennant Creek-Alexandria Downsi ala 1943-45a.
1958-68 Põud oli ränk ning suur, ning arvatavasti suuruselt teine põud peale 1895-1903
põuda. Kesk-Austraalia, Queensland, Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia,
Uus-South-Wales ning põhja Austraalia samuti.
1982-83 Ida-Austraalia, Uus-South-Wales, Queensland,

METSATULEKAHJUD
Metsatulekahjuks nimetatakse tuld, mis saab alguse põõsastest ning väiksematest
puudest ning kasvab suuremaks. Kagu-Austraalias on metsatulekahjud tavalised just
suvel ning sügisel, eriti põua aastatel või El Nino aastatel. Põhja-Austraalias esineb
metsatulekahjusid kuival ajal (talvel) ning ta tugevus on mõjutatud kliima tingimustest.
Suurem osa tulekahjudest on inimese põhjustatud, kuid ka äikesetormid on sama
tavalised süütajad kui inimesed.
Asjaolud, mis suurendavad metsatulekahjut:
• Kütus: Kõik mis põleb on kütuseks tulele: praht maas (lehed, oksad, prügi), muru,
lehed, puud ning teised taimed, majad.
• Ilm: Ilm on üks suurimaid tulekahju õhutajaid. Mida kuumem ja kuivem on, seda
tõenäolisem on, et metsatulekahi võib süttida ning levida kontrollimatult. Kõrged tuuled
võivad alandada niiskust ning annab põhjust tulekahju laialdasele levimisele. Suurem
osa tulekahjudest süttib pärastlõunal, kui on kõige kuivem ja kuumem
• Pinnavormid: pinnavorm on suuresti tulekahju iseloomu tunnuse kujundamisel kõrgel
kohal. Tavaliselt tuli levib ülesmäge. Teisiti, tuli mis läheb allamäge on aeglasema
iseloomuga. Ülekuumendatud õhk tõukatakse tule ette kuivendamaks ning enne-
soojendama prügi süttimiseks. Kui progresseeruv tuli jõuab lamedale pinnamoele võib
leegi kõrgus neljakordistuda, kui tuli jõuab lainelisele pinnamoele võib uuesti leegi
kõrgus, neljakordistuda. Teisiti, 1 meetri kõrgune leek künka all võib muutuda 4
meetriliseks, ning üles ronides 16meetriliseks. Kuigi leegi kõrgus sõltub kütuse
olemasolust, võib ka väiksest põõsatulest kasvada kontrollimatuks tuleks.

MÄRKIMISVÄÄRSED METSATULEKAHJUD
TULI ASUKOHT HEKTARID KUUPÄEV SURMAD VARA
Must neljapäev Victoria 5 milj. Ha 6. veebruar 1851 ~12 1 milj. Lammast
Punane teisipäev Victoria 260,000 ha 1. veebruar 1898 12 2000 maja
1926 tulekahi Victoria Veebruar-Märts 60
Must reede Victoria 2. milj ha Dets. 1938- jan. 71 3700
1939
1944 tulekahi Victoria ~1.milj. Ha 14.jan- 14.veb 15-20 Rohkem kui 500
1944 maja
1951-2 tulekahi Victoria Suvi Vähemalt 10
Must pühapäev Lõuna- 2. jan. 1955 2
Austraalia
1961 tulekahi Lääne- Jan-märts 0
Austraalia
1962 tulekahi Victoria 14-16jan 32 450 maja
Lõuna- Uus-Lõuna- 1967 3 59 kodu
Mägismaa Wales
tulekahi
Tasmaania Must Tasmaania ~264,000 ha 1967 62 1,293 maja
teisipäev
1969 tulekahi Victoria 8. jan 1969 23 230 maja
Põhja-Sydney Sydney ULW 1979
Tuha neljapäev Lõuna- 418,000 ha 16. veebr. 1983 75 2,400 maja
Austraalia,
Victoria
Ida rannikuala Uus-Lõuna- 27.dets 1993- 4 225 kodu
Wales 16. jan. 1994
Dandenongs Victoria 21. jaanuar 1997 3 33 kodu
Lightgow Uus-Lõuna- 2. dets. 1997 2
Wales
Linton Victoria 1998 5
Mustad jõulud Uus-Lõuna- 740,000 ha 2001-2002 0 121 kodu
Wales
Canberra Austraalia 2003 4 ~500 kodu
Pealinna ala
Ida-Victoria Victoria Üle 1,3 miljoni 8.jan-8.märts 41 kodu
alpide tuli ha 2003
Tenterden Lääne- Detsember 2003 2
Austraalia
Eyre Peninsula Lõuna- 145,000 ha 2005 9 93 kodu
Austraalia
Kesk-ranniku Uus-Lõuna- Uus-Aasta päev
Wales 2006
Jail Break Inn Uus-Lõuna- 30,000 ha Uus-Aasta päev 0 20 000
Wales 2006 karilooma, 7
kodu
Stawelli Victoria Dets. 2005-
uusaasta jaanuar 2006
tulekahi
Grampiansi Victoria Jaanuar 2006 3
tulekahi
Pulletopi Uus-Lõuna- 9,000 ha 6. veebruar 2006 0 2,500 lammast
tulekahi Wales
2006-2007 Sept 2006- jan
Austraalia 2007
metsatulekahju
hooaeg
Kangaroo saarte Lõuna- 95,000 ha 6-14 dets 2007 1
tulekahi Austraalia
2009 Victoria Victoria 450,000+ ha 7. veebruar 173 2,029+ maja,
tulekahi 2009- kestab 2000 ehitist

Metsatulekahi 09. Valge pilt on suits tekkinud tulekahjust

4. PINNAMOOD
Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia
kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb
põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave’I, läänes Hamersley ning
edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa
jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine
Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on
rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool
merepinda Eyre’I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku
Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad,
lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate
kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest
 ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest
massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi.
• madalaim punkt: Eyre järv -15m
• kõrgeim punkt: Kosciuszko mägi 2, 229m
5. LOODUSVARAD
TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

• Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast,
hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat. Tuuleenergia on
kiiresti kasvav ala Lõuna-Austraalias. Seal toodetakse seda terve riigi peale ka
kõige rohkem.
• Päikeseenergia- 2% saab Austraalia oma energia päikesest, hoolimata faktist et
Austraalia oleks suurepärane koht päikeseenergia saamiseks, oma kõrge ning kuiva
temperatuuri tõttu. Victoriasse on planeeritud 154MW päikeseenergia jaam, mis
läheb umbes maksma $420 miljonit. See saab olema siis suurim ja effektiivseim
päikeseenergia jaam maailmas. See jaam saab otse päikeselt niipalju energiat, et
kanda see edasi 45,000 majja ilma kasvuhoone elementidega.
• Geotermaal energia- Geotermaal energia on täiesti olemas Austraalias, kuid seda
pole hakatud kasutama. On kaevandatud kaeva, testimiseks kui kõrge on
geotermaali aktiivsus. Aja jooksul saadakse andmed teada ning planeeritakse
vastavalt nendele andmetele kas on mõtet geotermaal jaam avada.

LOODUSVARA
Nimetus Märkmed
Raua maak 3. kaevandaja maailmas.
Nikkel 3. kaevandaja maailmas
Boksiit/Alumiinium
Vask
Kuld 4. kaevandaja maailmas
Hõbe
Uraan 22% kogutoodangust. 2.kaevandaja maailma
Teemant 3. kaevandaja maailmas
Opaal
Tsink 2. kaevandaja maailmas. 14% kogutoodangust
Süsi 4. eksportija maailmas. 4. kaevandaja maailmas
Petroolium 28. kaevandaja maailmas
 KAEVANDAMINE
Kaevandamine Austraalias on üks tähtsamaid ettevõtteid ning suurim panustaja
Austraalia majanduses.

Kaevandusõnnetused
Asukoht Millal Hukkunud
Kembla mägi 1902 96 meest ning poissi
Balmaini söekaevandus 1900;1932;1945 Kokku 10 meest
Lyell'i mägi 12. okt 1921 42 meest
Mulligani mägi 1921 75 meest
Moura 1975;1986;1994; 13;12;13
Bronzewig 2000 8
Beaconsfield 2006 1
Bulli 1887;1965 81;-

6. RAHVASTIK
Rahvastikust 85% moodustavad inimesed, kes elavad linnas ning ülejäänud 15% elavad
maal. Rahvaarv Austraalias on 21,262,641 ja keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km².
Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad
rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab
Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks
ebasobivad piirkonnad. Peamiselt räägitakse seal inglise, kreeka, itaalia ja vietnami ning
aborigeeni keeli.

Sünnid: 12,55 sündi/ 1000 inimese kohta

Surmad: 6,68 surma/1000 inimese kohta
Keskmine eluiga:
• mehed- 79,25 aastat
• naised- 84,14 aastat
HIV/AIDS: 0,2%
HIV/AIDS nakatunud: ~18,000
HIV/AIDS surme- vähem kui 100 200
Etnilised grupid:
• europiidid: 92%
• asiaadid: 7%
•a borigeenid ja muud: 1%
Keeled:
•inglise keel 79,1%
•hiina keel 2,1%
•itaalia keel 1,9%
•muu 1,1%
Usutunnistus

Anglikaane Muid Muid kristlasi Katoliiklasi

aborigeene ja m uid
aas ialas i
val geid
 Rahvastiku vanuseline koosseis

65+
15-64
0-14

100%

80%

60%

40%

20%

0%
1 2 3 4 5

Rahvastiku arv linnades

Osariik Pealinn Ala Populatsioon 2001- Populatsioon 2005-

(ruutkilomeetrites) 12-31 (umbkaudu) 06-30 (umbkaudu)
Austraalia Canberra 2,360 322,638 325,161
pealinna ala
Uus-Lõuna-Wales Sydney 800,640 6,642,879 6,774,249
Põhjaterritoorium Darwin 1,349,130 199,686 202,793
Queensland Brisbane 1,730,650 3,670,459 3,963,968
Lõuna-Austraalia Adelaide 983,480 1,518,874 1,542,033
Tasmaania Hobart 68,400 473,252 485,263
Victoria Melbourne 227,420 4,854,133 5,022,346
Lääne-Austraalia Perth 2,529,880 1,918,805 2,010,113
Jervise lahe - 70
territoorium
kokku 7,629,030 19,603,502 20,325,926

7. LOODUS
MULLAD

Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja

lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt
sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide
punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja
punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja
pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud
UNESCO MAAILMA KULTUURI-JA LOODUSPÄRAND AUSTRAALIAS
• Riversleigh/Naracoorte ( fossiilide leiukohad)
• Kesk-Ida vihmametsade reserv
• Fraser'i saared
• Suur Vallirahu
• Suurte Siniste Mägede ala
• Hear ja McDonald'i saared
• Kakaduu Rahvuslik park
• Lord Howe saared
• Macquarie saared
• Purnululu Rahvuspark
• Kuninglik Väljanäituste hoone ja Carltoni aiad
• Hai laht
• Sydney Ooperimaja
• Tasmaania metsik loodus
• Uluuru-Kata Tjuta Rahvuspark
• Troopika ala Queenslandis
• Willandra järvede piirkond

FAUNA
Varajases geoloogilises ajaloos, Austraalia lõigati ära mandrist ning see võimaldas
loomadel arendada oma populatsiooni.
Peaaegu kõik Austraalia põlised imetajad on kukkurloomad. Kukkurloomad sünnitavad
pojad ning siis kannavad neid endaga kaasas kukrus kõhu all, kuni poeg on piisavalt vana et
ellu jääda üksi.
Teine ebaharilik tüüp imetajaid on monotreemed. Monotreemed munevad oma munad selle
asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid-
nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast.
Nokkloom
Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja-Queenslandini. Nad
on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise
nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad
loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk
on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu
elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad
emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema
piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu.
Sipelgasiil
Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad
suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning
painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka
nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on
munetud emase sipelgasiili kukrusse ning haudub 10ne päeva pärast. Väike sipelgasiil elab
niikaua oma ema kukrus, kuni talle kasvavad okkad seljale. Sipelgasiili okkad seljal, on
peamiselt kaitsemehhanism. Kui ohustatud, sipelgasiil kas rullub iseenda palliks kaetud
okastega või kaevab iseendale augu, kus ainult tema okkad on väljas.
Känguru
Känguru on Austraalia suurim imetaja. Nad liiguvad hüpates nende suurtel jalgadel, kus
saba on nende tasakaaluks. Nende kiirus võib küündida kuni 60 kilomeetrit tunnis ja nad
suudavad hüpata kuni 8 meetri kaugusele. Pikkus nendel varieerub kuni 3 meetrini.
Kängurud elavad suurtes karjades, umbkaudu 100 isendit ühes karjas. Nad söövad
peamiselt rohtu, lehti ja teisi taimi. Nad liiguvad tavaliselt veekogude ääres. Austraalias on
umbkaudu 50 miljonit kängurut. Väikest kängurut kutsutakse Austraalias „Joye'ks“. Joey'd
kasvatatakse nende emade poolt kukrus kuni nad on umbes aastased. Paar päeva enne
sünnitamist, emased kängurud lähevad jooksuaega ning paarituvad uuesti, ja kui neil
õnnestub see, siis pärast nädalat eostamist läheb viljastunud rakk seisu, kuni poeg on
sündinud. Teine embrüo hakkab uuesti arenema pärast raseduse perioodi, umbes 30 päeva.
Kooala
Koaalad on imetajad, kelle söögiks on peamiselt eukalüpti puu lehed. Neil on pehme hall
karv, suured kõrvad ning ümmargune nägu. Nende jäsemed on pikad ja musklis ning nende
käpad on laiad ning pikkade küünistega. Neid võib leida idaranniku ääreses Austraalias.
Kolaalad kasutavad päevas umbes 20 tundi kas magamiseks või puhkamiseks. Ülejäänud
aja nad kas söövad, puhastavad endid või liiguvad puult puule. Koaalade söögis on vähe
energiat, mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat.
FLOORA
Austraalia suurim vara on tema floora: hämmastavalt 24,000 liiki põliseid taimi on
identifitseeritud Inglismaa 1700 kõrval.
Austraalia põlised taimed on kaetud üle maa. Troopilises regioonis (Põhja-Queensland) on
palju põliseid puuvilja puid näiteks roheliste ploomide puu ja viigipuud. Kus vett on vähe
Kesk-Austraalias, on taimed hõredalt asustatud üle maa ning aborigeenid sõltuvad sellistest
puuviljadest nagu näiteks põõsatomatid ja põline virsik. Kui viljad on sessioonilised, siis
juuri saab alati välja kaevata aasta ringselt. Taimi kasutatakse ka peale toidu ka muuks.
Näiteks meditsiinis. Põline münt oli ravim köha ja külmetusele, ning näts kummipuust, mis
on rikas tanniini poolest, oli hea kõrvetustele.
William Dampier oli esimene, kes tutvustas eurooplastele Austraalia taimi 1703ndal aastal,
raamatud „A voyage to New Holland“, milles oli illustratsioone ka taimedest. Kapten
Cook'i jutustuses „Endeavour voyage“ 1770ndal aastal, Joseph Banks ja Daniel Solander
korjasid üle 30 000 botaanilisi liike ning Sydney Parkinson tegi 647 joonistust nende
reisist. Seda materjali ei avaldatud järgmised sada aastat. Teisest küljest, prantsuse
loodusteadlane Labillardiere, promos täiega Austraalia taimi seitsmes raamatus. Napoleoni
naine Josephine patroniseeris botaanikuid ja Austraalia taimede kasvamist – kasvatates üle
100 Austraalia taime väljaspool Pariisi. Alates 1990ndast aastast maaharimis programmid
on alustanud Austraalia floora kaitsmist ja probleemide vastu võitlemist, nagu pinnase
erosioon ning happevihmad.

8. HARIDUS
Austraalia haridus on peamiselt osariikide ja territooriumide pärusmaa.
Haridussüsteem on 3-etapiline: alguses on algkool, siis põhikool/gümnaasium ning
edasi on ülikoolid või rakenduskõrgkoolid. Koolis käivad lapsed 6-15 aastased,
olenevalt osariigist, nende sünnikuupäevast. On olemas privaatkoolid ning avalikud
koolid. Privaat koolid võtavad tasu, kui avalikud koolid on tasuta. Suurem osa
koolidest, on koolivorm kohustuslik.

Umbes 3,2 miljonit inimest, vanuses 15-69, neist:

• 54% oli vanuses 15-24
• 54% oli naised
• 33% olid täiskohaga tööl
• 31% oli poolekohaga tööl
• 73% elasid Austraalia suurimates linnades
 Neist 23% (725,400) õppisid 12. klassis või madalamal. Enamik neist olid vanuses
15-24
2 miljonist inimesest, kes ülikoolis käisid, 45% õppisid Baka. Tasemel või
kõrgemal.
9. TERVIS NING SURMAD
SUITSIIDID
• Aastal 2007 oli registreeritud 1,881 enesetappu, 77% neist olid mehed.
• Kuigi enesetappude arv on väike (1,4%) kõikidest surmajuhtumitest, oli 21% mees
surnutest suitsiidi ohvrid.
• Keskmine vanus suitsiididele aastal 2007, oli 41,7 aastat meestele ning 44,5 aastat
naistele, 42,5 inimestele.

Välismõjudest tingitud surmad

Nimetus Õnnetus nr. Tahtlik nr. Rünnak nr. Väljaselgi. Teised. Kokku
Mürgitus 1 190 448 - 298 - 1936
Poomine 8 1010 10 165 - 1193
uppumine 4 37 1 38 - 80
tulekahi 183 167 25 29 - 404
Teravad 220 40 74 19 - 353
esem
Kukkumised 575 75 - 17 - 667
Teised 2301 104 55 521 273 3260
Kokku 4481 1881 165 1093 273 7893

10. KULTUUR
TOIDUD
Austraalia toite on suuresti mõjutatud Suubritannia poolt. Alguses söödi, joodi: rumm,
tee, koogid, grillitud, soolatud või kuivatatud lihatükke;kala, känguru, emu söödi koos
kartuli ja juurviljadega. Tol ajal olid toidud ka kõvasti mõjutatud Vahemere ja Aasia
toitudega, mida tutvustasid immigrandid 19. ja 20. sajandil
Nüüd, toidud mida tarbitakse Austraalias, on globaliseerumise mõju all. Orgaanilise ja
biodünaamilise, Kosher ja Halal söögid on kättesaadavad Austraalias.
Australia hommikusöögid sarnanevad teiste Lääne toitudega. Soojemates Austraalia
piirkondades süüakse lahjemaid hommikusööke ning külmemates piirkondades sarnaneb
hommikusöök Inglise hommikusöögile. Lahjem hommikusöök sisaldab helbeid, röstsaia
ning puuvilju. Raskem sisaldab tavaliselt praetud peekon, muna, seened, oad, vorstid,
tomatid ning röstsaiad. Joogid on tee, kohv, maitsestatud piim või mahl.
Õhtusöök on peamine toiduaeg austraallastele. See võib olla pasta, pitsa, hautatud vormid,
grillitud liha, juurviljad, supp ning praekartulid.
FESTIVALID
Austraalia Pealinna ala
Festival Asukoht Alates Märkmed
Austraalia teadusf. Canberra 1993 Teadusfestival
Folk festival Canberra 1992 Folk muusika, tants ja
kunst
Floriade Canberra 1988 Lilled ja meelelahutus
Suve ja Talve festivalid Canberra 1994 Muusika ja rahu festival
Rahvusvaheline Canberra 1997 Traditsioonilised
multikultuurne festival etteasted üle maailma.

Uus-Lõuna-Wales
Festival Asukoht Algas Märkmed
Kunst Orus Kangaroo org 2007 Klassikaline
muusika,kunst
Sydney Biennaal Sydney 1973 Kaasaegne kunst
Suur Päev Väljas Sydney 1992 Muusika
Byroni lahe filmifestival Byron laht 2006 Filmifestival
Byroni veealuse festival Byroni laht 2007 Fotograafia & Kunst
Electrofringe Newcastle 1999 Meediakunst
Ignite filmifestival Sydney 2004 Kristlik lühifilmide
festival
Rahvuslik noorte Newcastle 1998 Kirjutajate festival
kirjanikude festival
Rõõm Rohus Byroni lahe mäed 1998 Muusikafestival
Sydney filmifestival Sydney 1954 Filmifestival
Sydney gei ja lesbide Sydney 24. juuni 1978 Paraad
Mardi Gras
Sydney kirjanikude Sydney 1997 Kirjandusfestival
festival
See ei ole kunst Newcastle 2000 Meediakunst
Village Fair Bathrust 1974 Muusikafestival

Põhja-Territoorium
Festival Asukoht Algas Märkmed
BASSINTHEGRASS Darwin 2003 Muusikafestival
BASSINTHEDUST Alice Springs 2003 Muusikafestival
Isotoopia Festival Darwin 2003 Muusikafestival

KIRJANDUS
Austraalia kirjandus sai alguse kohe peale eurooplaste tulemist. Tavalised teemad,
millest kirjutati, oli just reisikirjade tegemine Austraalia kohta.
Austraalia esimene novell oli „Quintus Servinton: A Tale founded upon Incidents of
Real Occurrence“, mis oli kirjutatud ja trükitud Tasmaanias 1831. aastal. See oli
kirjutatud süüdimõistetud Inglise võltsija Henry Savery. Aastal 1838 „Kaitsja:
jutustus“, kirjutatud Anna Maria Bunni poolt Sydneys. See oli esimene Austraalia
novell trükitud ning kirjutatud Austraalia sisemaal ning ka esimene novell naise poolt
kirjutatud. See oli gooti romantika stiilis.
LUULE
Luule mängis suurt rolli Austraalia kirjanduses. Henry Lawson, Norra päritoluga mees,
sündis 1867. a , oli tuntud Austraalia poeet ning 1922. a sai temast esimene Austraalia
kirjanik, keda austati osariigi matustega. Kaks luuletajat, kes on samuti Austraalia
suurepärased poeedid, on Christopher Brennan ja Adam Lindsay Gordon; Gordon on
ainuke Austraalia poeet, kel on oma monument Inglismaal (Westminister Abbey)
 TEATER
Esimesed rändajad Euroopast panid aluse euroopaliku teatri rajamise Austraaliasse
1780ndatel. Sel oli suur mõju Austraalia elule, kus loodi palju tähtsaid etendusi. Kõige
vanim teater, mis on ehitatud Adelaide, on Queen's Theatre. See on ehitatud hilis
1840ndatel Solomoni vendade poolt ning esimene etendus oli „Othello“ jaanuaris
1841a.
Amatöör teatrid: Adelaide Repertory Theatre, Windmill Theatre Company
Professionaalsed teatrid: La Mama Theatre, Sydney Theatre Company,
Iseseisvad teatrid: Black Lung, Sample Theatre
Muusikalide teatrid: Chamber Made
Füüsilised teatrid: Circus Oz

11. MAJANDUS
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Austraalia kuulub järgnevatesse majandusorganisatsioonidesse: ANZUS, APEC,
ARF , AsDB, ASEAN , Australia Group, BIS, C, CP, EBRD, ESCAP, FAO, IAEA, IBRD,
ICAO, ICC, ICCt, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO,
Interpol, IOC, IOM, ISO, ITU, NAM (guest), NEA, NSG, OECD, OPCW, PCA, Sparteca,
SPC, SPF, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNMEE, UNTSO, UNU, UPU, WCO,
WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTrO, ZC.
Austraalia majanduse tugevad küljed
Austraalia on edukas põllumajanduses ja mäetööstuses, tohutu toormevaru ning väga
tulus, tohutu suurte kasutamata võimalustega turismimajandus. Investeerib edukalt
Kagu- Aasia kiirelt arenevatesse riikidesse, näiteks Vietnami.
Austraalia majanduse nõrgad küljed
Võib kannatada Euroopa Liidu ja NAFTA protektsionistliku poliitika tõttu. Mõne
Kagu- Aasia ekspordituru poliitiline ebapüsivus võib vähendada eksporti. Madalamate
palkade ja kehvemate tööoludega Aasia riikide võimalik konkurents. Võib tulla ka
maksebilansi puudujääk. Tõenäoliseks võib tulla ka püsiv suur tööpuudus.

Üld resursside aruanne SDR miljonites % Kvoot

Käiberaha fondi suurus 2,815,25 86,99
Reserv 421,66 13,03
Välisraha hinnang
Kvoot 3,236,40 100,00
 SDR miljonites % paigutamine
SDR osakond

470,55 100
Neto kumulatiivne paigutamine

Valdamine 112,66 23,94

12. ENERGIAMAJANDUS

ENERGIA

Gaas
(miljard
kuupjalga)
Tootmine 1056,2 1096,7 1116,4 1159,0 1185,2 1235,0 1274,5 1307,5 1422, 1511,6 NA
2
Tarbimine 718,0 751,6 759,1 797,0 841,1 887,7 916,8 931,33 947,2 951,1 NA
Kogu 338,2 345 357,3 362,0 344,1 343,3 357,6 376,3 475 NA NA
eksport/imp
ort
Tõestatud 19,429 19,429 44,638 44,638 44,638 90,000 90,000 90,000 29,00 27,640 30,370
reservid 0

Süsi(tonn)
Tootmine 291,5 316,8 320,8 338,1 362,9 376,8 377,2 390,7 414, 419,6 NA
Tarbimine 126,8 137,7 140,9 141 145,4 142,6 146,2 146,2 158, 156,4 NA
Import/Eksp 3952,9 4260,5 4387,4 477,2 4905,5 5208, 5324,2 5592,5 5915,4 5915,1 NA
ort 5 5

Petroolium 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
(barrelit
päevas)
Kogu õli 694,68 649,26 646,94 828,06 768,26 744,24 629,81 557,34 572,3 551,2 584,89
tootmine 7 3
Toornafta 587,69 543,97 538,98 721,57 657,00 625,97 512,16 435,96 445,5 429,2 465,12
tootmine 7 5
Tarbimine 847,31 852,23 874,63 872,22 874,34 884,69 890,16 901,91 918,5 950,3 966,16
9 5
Kogu - - - -44,16 -106,08 - - -344,56 - - -381,27
eksport/imp 152,63 202,97 227,69 140,44 260,35 346,2 399,1
ort 3 3
Kogu õli 48 57 42 56 43 57 34 27 14 8 4
eksport U.S
Rafineeritu 771 762 807 812 847 848 848 755 755 702 705
d tootlikkus
Tõestatud 1,800 1,800 2,895 2,895 2,895 3,500 3,500 3,500 1,491 1,437 1,592
reservid

Kogu energia
Genereerimine 8,3 8,7 8,9 9,7 10,3 10,5 10,3 10,6 11,2 NA NA
Tarbimine 4,6 4,6 4,8 4,9 5,0 5,1 5,1 5,2 5,5 NA NA
Intentsiivsus 993 9528,9 9569,5 9330 9445,3 9268, 8991,9 8802,3 9045 NA NA
6,7 2

Elekter
Genereerimine 173,6 185,7 191,7 195,8 204,7 213,4 215,1 225,3 236,7 240,3 NA
Tarbimine 162,0 172,4 176,2 180,6 189,1 198,6 199,9 211 219,8 NA NA
Võimsus 41,5 39,3 39,6 44,2 44,8 46,8 48,8 48,5 49,3 NA NA

CO2 väljalase
(milljon tonni)
Kogu 327,4 333,6 351,4 352,6 366,7 374,6 375,3 381,2 406,6 NA NA
fossiilkütuste
tarbimine
Hüdroenergia moodustab energeetikast 10%, ülejäänud 90% on soojuselektrijaamad.
Tuumaelektri- ja muid elektrijaamu pole Austraalias. Elektrijaamad paiknevad põhiliselt
Austraalia ida rannikul. Elektrijaamad on märgitud kaardil.
13. PÕLLUMAJANDUS
Sisemaal on spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele ,
tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja
ning piimakarja kasvatamisele. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 %
riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja
kasvatusest. Austraalia on maailma suurim villa tootja. 1995 aastal oli seal 126 miljonit
lammas. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia.
Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas
teistest piirkondadest kaugel ees. Loomulikult kasvatatakse ka rohkesti puuvilju.
Tasmaania on kuulus oma imeilusate puuviljaistanduste poolest, mis toodavad nii palju
õunu, et seda kutsutakse tihti ka “Õuna saareks”. Umbes 10 % Austraalia territooriumist
katavad põllu- ja karjamaad. Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera,
otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub
tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-
Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter
Valleys ja Murray Valleys.

14. VEONDUS
Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis.
Austraalial on kokku seitse rahvusvahelist lennujaama (Darwin, Cairns, Brisbane, Perth,
Sydney, Melbourne, Adelaide), kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima
õhuvärava Sydney või Melbourne’i kaudu. Nendesse linnadesse korraldab lende enim
lennukompaniisid ja võimalused soodsat hinda saada on suuremad.
Kohapealsest transpordist on suurte vahemaade tõttu samuti enim soositud õhutransport.
Siseriiklike lende korraldab rahvusliku lennukompanii Qantase kõrval ka peale pankrotti
uuesti jalgu alla saav Ansett . Idarannikul on konkurents tihedam ja piletihinnad
soodsamad, Kesk- ja Lääne- Austraalia sihtpunktid on mõnevõrra kallimad.
Lennuliiklusest kohati kallimgi, kuid palju aeglasem on liikuda maad idast läände ja lõunast
põhja läbivate rongidega . Idast läände mandri läbimiseks tuleb arvestada üle kolme
ööpäeva kestva reisiga, kusjuures läbitakse ka maailma pikim 478 km pikkune täiesti sirge
raudteelõik Nullarbori platool. Lõunast-Põhja sõidab rong umbes kahe päevaga.
Rongiliikluse eeliseks bussi- ja ka lennuliikluse ees on kindlasti suurem
mugavus.Suuremates linnades ja nende lähiümbruses funktsioneerib veatult linnatransport.
Näiteks Sydneys on busside-rongide kõrval samaväärseks ühistranspordi liigiks ka
praamid, ilma milleta kuluks mõnedesse linnaosadesse jõudmiseks tunde.
15. EKSPORT/IMPORT
Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine
on toornafta (3,367 miljonit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljonit USA
dollarit), kuld (2,664 miljonit USA dollarit)

Eksport

ÜK
Lõuna-Korea
Uus Meremaa
USA
Jaapan
muud

Import

Hiina
Saksamaa
ÜK
Jaapan
USA
muud

Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on

toornafta (3,977 miljonit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495 miljonit USA
dollarit), ravimid (1,753 miljonit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljonit USA
dollarit). ja alumiiniumimaak (2,298 miljonit USA dollarit).

16. TURISM
Enamikele inimestele seostuvad Austraaliaga Sydney Sadamasild ja Ooperiteater,
teadjamad oskavad ehk nimetada ka Ayers Rocki. Tegelikult on see kõik vaid jäämäe
tilluke veepealne osa.
Austraalia on kontrastide maa – nii kliima, maastik kui ka loodus kõiguvad äärmusest
äärmusesse. Kosmopoliitsete ja kõrget elukvaliteeti pakkuvate suurlinnade kõrval on selle
maa peamiseks vaatamisväärsuseks siiski imekaunis loodus, mille sarnast ei kohta kusagil
mujal maailmas. Ausad, otsekohesed ja ülimalt sõbralikud inimesed muudavad reisi veelgi
nauditavamaks. Järgnevalt mõned vaatamisväärsused:

Great Ocean Road

Melbourne’ist lääne poole mööda mägist ja käänulist rannikuäärt kulgeb riigi üks
kauneimaid maanteid Great Ocean Road. Läbides kümneid õdusaid kalurikülakesi jõuab
maantee kõrge ja sopilise liivakivirannikuni, mida ääristavad mitmed majesteetlikud
liivakivimoodustised. Neist kuulsaimad on 12 Apostlit, aga ka The Arch, London Bridge ja
Bay of Islands .

The Grampians

Great Ocean Roadist põhja poole jääb Gramipansi rahvuspark, mis on nimetatud
samanimeliste mägede järgi Šotimaal. Väikesest Halls Gapi linnakesest algab hulgaliselt
matkaradu, mis viivad ümbruskonna mägedesse. Siinse kandi üks tuntuimaid
vaatamisväärsusi on võimas MacKenzie juga. Ümbruskonna järsud mäed (nagu Mt.
Arapiles) on populaarsed ka mägironijate seas.

Lõuna-Austraalia:

Adeliade

Miljonilinn Adelaide pakub külastajale samasugust kunsti- ja kultuurielamust nagu

„kultuuripealinn“ Melbourne. Kompaktses kesklinnas on harmooniliselt kokku sobitatud
pilvelõhkujad ja sajandivanused ehitised, muuseumid ja restoranid. Torrensi jõe kaldal
jalutades püüab pilku omapärase arhitektuuriga festivalikeksus. Rannamõnusid saab
nautida 10-minutilise trammisõidu kaugusel asuvas Glenelgi rannas.

Flinders Ranges

Lõuna-Austraalia ranniku lähedal asub sadade kilomeetrite pikkune mäeahelik, mis saadab
rändajat pea kogu tee Adelaide’st Port Augustasse. Teisel pool mägesid asub karm sisemaa
– Outback . Port Augusta on selle piirkonna viimane suurim linn, milles asub ka Outbacki
muuseum. Linnast sajakonna kilomeetri kaugusel on teravatipuline kausja kujuga Wilpena
Pound i mäestik, mille ümbruses on mitmeid matkaradasid.

Kimberley

Lääne -Austraalia loodenurgas asuv Kimberley territoorium koondab omapäraseid

pinnavorme, maalilisi jõesänge, võimsaid jugasid ja kauneid saarestikke.
Üks Austraalia omapärasemaid ja kaunemaid pinnavorme on Kimberley regiooni kõrbealal
asuv mitmekümnest kuplist koosnev väike Bungle Bungle mäestik, millesse punase
liivakivi erinevad kihid on jätnud omapärase mustri .

17. SPORT
Sport on austraaliaste seas väga olulisel kohal. Selleks on ka põhjust, sest juba 1956. aastal toimusid
Austraalias suveolümpiamängud ning alles hiljuti, 2000. aastal toimusid teistkordsed olümpiamängud
Sydneys.
Kohalike seas on väga populaarsed veega seotud spordialad (eelkõige ujumine, surfamine, sukeldumine,
purjetamine ja aerutamine), palju harrastatakse ka pesapalli, jalgpalli mängitakse austraalia reeglite kohaselt
jalgpalli, mis erineb tunduvalt Euroopa omast, mägironimist, nn võsakõndi (Austraalias on hästi palju
erinevate raskustasemetega matkaradu), rattasõitu, golfi ja isegi suusatamist. Samuti on laialt levinud
motosport – Melbourne´is asub Vormel 1 ringrada ning Austraalias peetakse pidevalt ülemaailmseid
autorallivõistlusi. Austraallased peavad lugu ka tennisemängust – nimelt peetakse Austraalias igaaastane
Grand Slami turniir.

18. STATISTIKA
Alkoholi tarbimine

• Kuigi suurem osa täiskasvanuid tunnistasid, et olid joonud alkoholi enne NHS
(National Health Surveys) intervjuud (62%), umbes üks kaheksa täiskasvanu kohta jõi
kõrge tasemega. See näitab umbes 13% kõikidest täiskasvanutest ehk ~2.0 miljonit
inimest 2004-2005 aastal.
• 78% inimestest, kes jõid enne intervjuud, tegid seda madalal tasemel.
• Osakaal kõrge tasemega joojatest on tõusnud viimase kolme intervjuu, mis National
Healt Survey on teinud (8,2% 1995a. 10,8% 2001a. 13,4% 2004-2005a)

Alkoholi tarbimijate vanus ning sugu

• Aastal 2004-2005, 15% täiskasvanud meestest ning 12% täiskasvanud naistest
tunnistavad, et joovad kõrgel tasemel, mil 55% meestest ning 43% naistest joovad
madalal tasemel.
• Tõus, kõrgema taseme joomisel, on olnud suurem naistel kui meestel, alates 1995.
aastas. Kolme küsitluse aruandest, alates 1995. aastast, on kõrge taseme joomise
protsent kasvanud 6.2'st % 11,7 %-ni, mil meestel kasvas see 10,3 %-lt 15,2 %-le.
• Vanuseliselt on ülekaalus kõrge taseme joomisel, keskealiste grupp ning see on
aastatega tõusnud
• Aastatel 2004-2005, 18% meestest vanuses 45-54a. olid kõrge taseme joojad. 2001.a oli
see 15% ning 1995.a 12%
• Aastatel 2004-2005, 13% naistest vanuses 45-54, olid kõrge taseme joojad. 2001.a oli
see 10%, 1995.a 6,7%
Alaealiste joomine
• Lapsed on vastuvõtlikumad alkoholile, kui täiskasvanud; olles füüsiliselt väiksemad,
puudub neil kogemus joomisest ning sellega kaasnevatest mõjudest
• Purjus, noored inimesed satuvad riskantsetesse olukordadesse nagu näiteks ujumine,
sõitmine, kaitsevahenditeta seks, verbaalne või füüsiline kuritarvitamine
• Aastal 2004, 25% , vanuses 14-19, jõid alkoholi kord päevas või kord nädalas
• Teismelised, vanuses 14-19, kes jõid kõrgel tasemel neist 77% poistest tarbivad
regulaarselt õlut, mil 85% tüdrukutest, tavaliselt tarbivad tugevat alkoholi või piirituse
laadseid jooke.
KURITEGEVUS
Aprill 2005, oli Austraalias 7,855,600 majapidamist. Aasta jooksul oli:
• 259,800 (3,3%) majapidamistest olid ohvrid vähemalt ühele sissemurdmisele
• 205,400 (2,6%) majapidamistest oli vähemalt kord proovitud sisse murda.
• 427,100 (5,4%) majapidamistest olid kas ohvrid sissemurdmisele või sissemurdmis
katsel.
• 74,800 (1,0%) majapidamistest oli vähemalt üks sõiduvahend varastatud.
Kokku oli 488,200 majapidamist ohvrid ühele või mitmele ülaltoodud kuritegemistele,
mille protsent on kokku 6,2%
Isikud vanemad kui 15a
2005 aprillis oli 15,966,900 inimest, vanemad kui 15a., elamas isiklikkes elukohtades.
Aasta jooksul oli:
• 58,900 (0,4%) olid ohvrid vähemalt ühele röövile
• 770,600 (4,8%) olid ohvrid vähemalt ühele kallaletungile.
• 44,100 (0,3%) vanuses 18a ja üle olid ohvrid vähemalt ühele vägistamis katsele.
Kokku 841,500 inimest üle 15. eluaasta olid ohvrid ühele või rohkem ülaltoodud isiklikkest
kuritegudes, mille protsent on kokku 5,3%
Muutused
2005. aastal, ohvrite protsentuaalne arv majapidamise kuritegevuses oli 6,2% võrreldes
8,9%-ga aastal 2002. võrreldes kõiki kuritegevus liike 2002. aastaga, näeme, et statistiliselt
on see protsent madalamaks läinud:
• sissemurdmised, mille ohvrite protsent oli aastal 2005. 3,3% oli aastal 2002. 4,7%
• sissemurdmis katsed, mille ohvrite protsent oli aastal 2005 2,6% oli aastal 2002 3,4%
• sõiduvahendite vargused, mille ohvrite protsent oli aastal 2005 1,0%, oli aastal 2002
1,8%
Osariigid ja territooriumid
Kõige madalaim kuritegevuse protsent kuulub Tasmaania ning Victoria osariigile,
vastavalt 4,5% ning 4,6%. Kõrgeim kuritegevuse protsent kuulub Põhja-
Territooriumile, kus 13% majapidamistest kogesid sissemurdmist või sissemurdmis
katset, aasta enne küsitlust.
• Majapidamise kuritegevus on kahanenud kõikides osariikides ning territooriumitest
alates 2002-st aastast, välja arvatud Austraalia Pealinna Ala, kus ei olnud tõusu ega
kahanemist

Röövimine
Toimus umbes 91,400 röövimis juhtumit 12 kuu jooksul, enne küsitlust, kus 68% ohvritest
kogesid ainult üht röövi. Röövimise protsent on langenud aastal 2002. kuni aasta 2005.
0,6%-lt 0,4%-le.
Noored inimesed olid sagedasemad röövimisohvrid, kui vanemad inimesed. 1,2%
inimestest olid 15-19. aastased, 0,8% olid 20-24. aastased ning 0,1% olid inimesed vanuses
65.a ja üle.
Rohkem kui ¾ ohvritest (40,800 või 69%) ütlesid, et relva ei kasutatud ning 38,400 või
65% ohvritest ei saanud viga.
• 46,700 (79%) ohvritest rääkisid, et röövijaks oli meessoost isik.
• 31,300 (53%) ohvritest rääkisid, et röövijaid oli rohkem kui kaks
• 39,900 (68%) ohvritest rääkisid, et nad ei teadnud röövijat
Kallaletung
Umbes 2,613,400 kallaletungi juhtumit oli toimunud viimase 12 kuu jooksul, enne
küsitlust. 770,600 ohvrit, natukene üle poole (52%) tõid välja, et nad olid kogenud
kallaletungi rohkem kui üks kord
677,700 või 88% kallaletungi ohvritest osutusid, et relva ei kasutatud ning 590,400 või
77% ohvritest ei saanud vigastada
73% ohvritest ütlesid, et kurjategijaks oli üksik inimene ning 77% osutusid, et selleks
juhtus olema mees. Umbes 483,800 või 63% ohvritest, teadis kurjategijat (või vähemalt
üht).
Seksuaalne kuritarvitamine
2005. aastal, oli umbes 44,100 ohvrit, vanuses 18+, kes olid ohvriteks vähemalt ühele
seksuaalsele kuritarvitamisele, viimase 12 kuu jooksul.
Avalduse tegemine politseisse
• 74% majapidamise sissemurdmine
• 31% majapidamise sissemurdmiskatse
• 90% mootorsõiduki ärandamisel
• 38% röövimine
• 31% kallaletung
19. KASUTATUD KIRJANDUS/VIITED
ENE 1 1985

Arter 14/06 2003

Laste Entsüklopeedia 1995

Laste Geograafiaentsüklopeedia 1995

Maailma Atlas 2000

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2003

http://www.reisi.net/index.php?id=339&cat_id=209&artikkel_id=2746

http://www.travel.ee/riikid/austraalia.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org6_e.htm
http://www.apec.org/apec/member_economies.html
http://www.odci.gov/cia/publications/factbook/geos/as.html
http://australia.gov.au/about-australia/our-country/our-natural-environment
http://www.geohive.com/cntry/australia.aspx
http://en.wikipedia.org/wiki/Climate_of_Australia
http://www.abs.gov.au/ausstats/abs@.nsf/web+pages/statistics?opendocument?utm_id=LN
http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/0/068f13bccd03f27bca2569de001f1072?OpenDocument
http://visibleearth.nasa.gov/view_set.php?categoryId=2225&sequence=data&p=10
http://en.wikipedia.org/wiki/Bushfire
http://en.wikipedia.org/wiki/Drought_in_Australia
http://en.wikipedia.org/wiki/Festivals_in_Australia
http://en.wikipedia.org/wiki/Cuisine_of_Australia
http://en.wikipedia.org/wiki/Mining_in_Australia#Australian_mining_in_literature.2C_art_
and_film
http://en.wikipedia.org/wiki/Theatre_in_Australia
http://en.wikipedia.org/wiki/Literature_of_Australia
http://en.wikipedia.org/wiki/Education_in_Australia
http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/Lookup/252D868F10B905F3CA2568A9001393
AF
http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/ProductsbyTopic/2093DA6935DB138FCA2
568A9001393C9?OpenDocument