TARTU LIKOOL

FILOSOOFIA TEADUSKOND
FILOSOOFIA OSAKOND

Niina Keks

Eestikeelsete kunstifilosoofia-alaste teoste leidumus Tartu

likooli raamatukogus
Historiograafilis-bibliograafiline ksitlus

Juhendaja: professor lo Matjus

TARTU
2004

SISUKORD
SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................
1. HISTORIOGRAAFILINE KSITLUSVIIS....................................................................................................
1.1. KUNSTIFILOSOOFIA MISTE EESTIKEELSETES JA VRKEELSETES LEKSIKONIDES NING
VRKEELSETE LEKSIKONIDE TLGETES EESTI KEELDE.......................................................................4

1.2. ANTIIK- JA KESKAEGSETE (ENNE IMMANUEL KANTI) KUNSTIFILOSOOFIA-ALASTE TEOSTE

LEIDUMUS..............................................................................................................................................6

1.3 UUSAJA (PEALE IMMANUEL KANTI) KUNSTIFILOSOOFIA-ALASTE ERI TRKISTE TLGETE

LEIDUMUS..............................................................................................................................................6

1.4. UUSAJA KUNSTIFILOSOOFIA-ALASTE TRKISTE OSADE JA TEOSTE KOMMENTAARID....................7

1.5. UUSAJA KUNSTIFILOSOOFIA-ALASTE EESTIKEELSETE ARTIKLITE JA ERI TRKISTE LEIDUMUS.....8
2. BIBLIOGRAAFIA..............................................................................................................................................
2.1. ANTIIK- JA KESKAEGSED ( IMMANUEL KANTI EELSED) KUNSTIFILOSOOFIA-ALASED TEOSED......9
2.1.1. Antiik- ja keskaegsete filosoofide teoste tlked.....................................................................9
2.1.2. Artiklid antiik- ja keskaegsete filosoofide teoste phjal......................................................10
2.2 KUNSTIFILOSOOFIA-ALASED TEOSED UUSAJAL (PEALE IMMANUEL KANTI).................................12
2.2.1. ERI TRKISED............................................................................................................................12
2.2.2. Trkiste osad ja artiklid, nende tlked vi kommentaarid..................................................20
KASUTATUD TEATMETEOSED......................................................................................................................

SISSEJUHATUS

Alustades kunstifilosoofia-teemalise historiograafilis-bibliograafise bibliograafia

koostamist, ei olnud ma kindel, millise mrksna alt pean teoste kirjeid otsima:
kas kunstifilosoofia vi esteetika. Nende vahekorda natuke uurides, judsin
selgusele, et nad kuuluvad mlemad mingil mral vastavalt teise sisse, ning kuna
mul ei olnud vimalust kikide teostega lhemalt tutvuda ega lbi lugeda,
otsustasin kaasata bibliograafiasse nii need teosed, mis kuuluvad esteetika
mrksna alla, kui ka need, mis kuuluvad kunstifilosoofia mrksna alla. Samal
phjusel on ka kirjed suuremate pealkirjade all jaotatud mitte kitsamate teemade
jrgi, vaid lihtsalt thestiku jrjekorras. Seega on jrgnev bibliograafia pigem
laiemateemaline hppelaud eestikeelsesse eseetika-kirjandusse Tartu likooli
raamatukogus, kust oleks vimalik kitsamatesse teemadesse edasi minna.

1. HISTORIOGRAAFILINE KSITLUSVIIS

1.1. Kunstifilosoofia miste eestikeelsetes ja vrkeelsetes

leksikonides ning vrkeelsete leksikonide tlgetes eesti
keelde

Eestikeelne tlge ingliskeelsest Simon Blackburni Oxfordi filosoofialeksikonist

defineerib kunstifilosoofia mistet jrgmiselt: Kunstifilosoofia erineb laiemast
esteetika valdkonnast ainult selle poolest, et keskendub ksnes teadlikult
valmistatud kunstiteoste esteetilse vastuvtu uurimisele. Seega on keskne
probleem mratleda, milline tunnus eristab kunstiteoseid meelelahutusteostest,
ksitst ja muuks otstarbeks valmistatud esemetest ning looduslikest objektidest.
Kuigi see vib nida pris nnetu uurimisena, on kunstiteose kategoorial suur
moraalne ja poliitiline thtsus, niteks erootika eristamisel pornograafiast.
Esteetika kohta eldakse sealsamas, et see on kunstide vi leldse kauniks
levaks vi liigutavaks peetavate objektide tajumisel tekkivate tunnete, mstete ja
otsustuste uurimine, mis tegeleb jrgmiste ksimustega: Mis on kunstiteos? Kas
kunst saab olla te kandja? Kas kunst toimib kunstniku tundeid vljendades,
tundeid edastades, ratades, puhastades vi smboliseerides? Mis vahe on
kunstiteose mistmisel ja mittemistmisel? Miks me saame esteetilist naudingut
llatavatest asjadest, nagu tragdiad vi hirmuratavad loodusjud? Miks vga
erinevatesse kategooriatesse kuuluvad asjad vivad nida vrdselt kaunid? Kas ilu
tajumisel on seost klbelise voorusega vi millegi universaalse ja olemusliku
adumisega ja kas sellest tuleneb esteetilise kasvatuse ja praktika thtsus? Milline
on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastuvtmisel? Kas esteetilised otsustused on
parandatavad ja treenitavad ning kas neil on seega mningane objektiivsus?
Niisiis vib leksikoni phjal jreldada, et kunstifilosoofia tegeleb phimtteliselt
samade probleemidega nagu esteetika, kuid keskendub ainult teadlikult
valmistatud kunstiteostele. See on ka ainuke eestikeelne leksikon, mis need kaks
4

mistet eraldi vlja toob. Ainukeses originaalselt eestikeelses Indrek Meose

Filosoofia snaraamatus on vljatoodud kll miste kunst, kuid sellele jrgneb
ainult viide esteetikale, kus on vlja toodud neli teemat: kas esteetiline omadus on
objektiivne vi subjektiivne, mis on kunstiteos, mida kujutab kujutav kunst ja mis
on kunst. Eestikeelses tlkes venekeelsest filosoofia leksikonist pole samuti
esteetikat ja kunstifilosoofiat eraldi ksitletud. Seal on kll vlja toodud miste
kunst, mille kohta on eldud, et see on ks maailma esteetilise hlvamise
thtsamaid viise. Ingliskeelsetes leksikonides on aga kunstifilosoofia miste eraldi
esteetika alapunkt. Leksikonis The Cambridge Dictionnary of Philosophy tleb,
et esteetika hlmab ka kunstifilosoofiat, mille keskseim probleem on, kuidas
defineerida kunsti. Teise probleemina on vlja toodud kunstiteose tlgendamine,
hindamine ja arusaamine. Ning kolmandaks on kunstifilosoofia tegelenud ka
maitseloomusega,

iluga,

kujutlusvimega,

loovusega,

vljendusvimega,

esitusega ja vljendatuvusega, stiiliga, sellega, kas kunstiteosed hlmavad

teadmist vi tde, jutustuse ja metafoori loomusega, anri thtsusega, kunstiteose
ontoloogilise

staatusega

ja meie

emotsionaalse

reageeringu

iseloomuga

kunstiteosele. Teine leksikon The Oxford Companion to Philosophy tleb, et

kunstil vivad olla mningad vrtused, mis ei ole esteetilised niteks
teraapiline vrtus vi siis vib kunst anda moraalset arusaamist vi vib aidata
meil mista epohhe ajaloos vi vaatepunkte, mis on radikaalselt meie omadest
erinevad. Ka siin on kunstifilosoofia probleemina antud kunsti definitsioon ja kas
see definitsioon ldse kuulub esteetika valda, sest esteetika osad on samuti
vaimufilosoofia ja metafsika osad.
Niisiis on kunstifilosoofia erinevust esteetikast raske nidata. Ta on esteetikaga
kll tihedalt seotud, kuid ometi piiraks esteetikat ainult teadlikult valmistatud
kunstiteoste uurimisega, ja samas ta laieneb ka teistele filosoofiaaladele. Nagu on
eldud leksikonis The Oxford Companion to Philosophy: Kunstifilosoofia ja
esteetika filosoofia kattuvad osaliselt, ilma et kumbki neist oleks selgelt alistuv
teisele.

1.2. Antiik- ja keskaegsete (enne Immanuel Kanti)

kunstifilosoofia-alaste teoste leidumus

Ingliskeelse leksikoni The Oxford Companion to Philosophy jrgi algab

teline esteetika vi kunstifilosoofia alles Immanuel Kanti Otsustusvime
kriitikaga. Seal on eldud, et filosoofiline huvi kunsti ja teiste hilduvate
loodusmurede vastu tekkis juba klassikalises Kreeka filosoofias. Aga esteetika vi
kunstifilosoofia (mis pole olemuslikult samaulatuslikud) prineb peaaegu
kindlasti Immanuel Kanti Otsustusvime kriitika viljastavast mjust. Selles
pole mingit kahtlust, et filosoofiline arutelu ilu ja teiste taoliste mistete
(tragdia, levus) kohta on lbinud antiikset ja eel-uusaegset kirjandust Platon,
Aristoteles, Plotinos antiiksete hulgas; Augustinus ja Thomas Aquinost
keskaegsete hulgas; ja Platoni ning Aristotelese traditsioonide itseng
krgrenessanssi ajal ja varasel uusajal. Aga peamise erandiga Aristotelese
Poeetikas ja Retoorikas on vihjed vanemale traditsioonile katkendlikud,
arheoloogilised ja isegi veidrad. Tartu likoolis on leida nii mningaid antiik- ja
keskaegsete teoste tlkeid (niteks Marju Lepaje Plotinose tlked) kui ka
mningaid artikleid selleaegsete autorite teoste kohta, nagu niteks Marju Lepaje
Techne miste Platonil ja Techne miste Plotinosel, Boriss Bernteini
Mimesis ja inkarnatsioon ning Thomas Andreas Pderi Teoloogia ja techne.

1.3 Uusaja (peale Immanuel Kanti) kunstifilosoofia-alaste

eri trkiste tlgete leidumus

Niisiis oli Immanuel Kant esimene, kes andis esteetikale loogika ja filosoofia
vaatepunktist erineva rolli terves filosoofiasstemis. Veel enam, see ssteem
Kanti niielda transendentaalne vi kriitiline idealism on end testanud kui
otsustavat prdepunkti terves 19. ja 20. sajandi filosoofias. The Oxford
Compnion to Philosophy jrgi vib 20. sajandi anglo-ameerika esteetika ajaloos
eristada kolma erinevat faasi: (1) empirismi reaktsioon Benedetto Croce ja R.G.
6

Collingwoodi idealismile, mis on snaselgelt juhitud William Eltoni mjuva

antoloogia Esteetika ja keel poolt ja sellele jrgneva tegevuse poolt, eriti
Monroe Beardsley ja Frank Sibley tegevuse poolt; (2) jrkjrguline arusaamine
empirismi ebavrdsusest, austusega kunstifilosoofia vastu ja esteetika
spetsiifiliselt empiirilse lugemismaterjali langust, mis on hendatud selliste
antoloogiatega, nagu Joseph Margolise Filosoofia heidab pilgu kunstile kaks
esimest vljaannet, ning mis on iseloomulik Nelson Goodmani, Arthur Danto,
George Dickie ja Joseph Margolise tdele; (3) sgavat huvi ontoloogia,
ajaloolisuse, ning kavatsuse teemade vastu, teemade vastu, mis on analtilises
kirjanduses mrgatavalt pealiskaudsed, ja jrelikult sisaldavad endas ka katset
hendada materjale kaasaegsetest kontinentaalsetest Euroopa allikatest, eriti
Roman Ingardeni, Roman Jakobsoni, Jean-Paul Sartrei, Maurice Merleau-Ponty;
Georg Lukaesi, Paul Ricuri, Mikel Dufrennei, Roland Barthesi, Michel
Foucaulti, Martin Heideggeri, T.W.Adorno, Hans-Georg Gadameri ja Jacques
Derrida tdest. Mningast keskendunud huvi vib leida ka Edmund Husserli,
Ferdinand de Saussurei, Wilhelm Dilthey, John Dewey, Ernst Cassireri, Ludewig
Wittgensteini, J.L. Austini jt tdes. Suurt thtsust ja mju omavad ka Friedrich
Schellingi, Arthur Schopenhaueri ja Friedrich Nietzsche td. Nende autorite
teostest leidub Tartu likooli raamatukogus Martin Heideggeri Kunstiteose
algupra, Arthur Schoppenhaueri Kunstidest, Benedetto Croce Esteetika kui
vljendusteadus ja ldlingvistika, Hans-Georg Gadameri Hermeneutika
universaalsus ja Ernst Cassireri Uurimus inimesest. Esteetika teostest leidub
Tartu likooli raamatukogus veel ka nukogude filosoofide J.Borevi Esteetika
ning L.Stoloviti Ilu ja hiskond ja Ilu filosoofia.

1.4. Uusaja kunstifilosoofia-alaste trkiste osade ja teoste

kommentaarid

Eelnevatelt autoritelt on ilmunud ka mitmeid artikleid, mis on tlgitud eesti

keelde. Niteks Martin Heideggeri Kunsti pritolu ja mtlemise piiritelm,
Nelson Goodmani Kunsti keeled, L.Stolovitsi Naeru metafsikast (?Kas on
7

kunstifilosoofia?), Michel Foucault Mis on autor?. Samas on ilmunud ka

kommenteerivaid artikleid eesti autorite poolt eelnevatele filosoofide teostele,
nagu Marek Volti artikkel Frank Sibley mtete kohta Kas tene on eestikeelne
termin?, Martin Jnese artikkel John Dewey mtete kohta Pragmatistlik
esteetika ja analtiline esteetika ja Mari Kadaniku artikkel Nelson Goodmani
seisukohtade kohta Vljendus kui metafoorne kehastamine.

1.5. Uusaja kunstifilosoofia-alaste eestikeelsete artiklite ja

eri trkiste leidumus

Vaatamata asjaoludele, et palju on tlgitud ja kommenteeritud erinevaid

vrkeelseid teoseid kunstifilosoofia teemal, on siiski kige rohkem Tartu
likooli raamatukogus artikleid kunstifilosoofia teemal eesti mtlejate kirjutatud.
Mned nendest: Kalevi Kulli Kas loodust vib teha ilusamaks?, Olev Subbi
Mttepositsioone, Margit Sutropi Mis on kunst? jne. Lisaks ksikutele
artiklitele on ilmunud ka artiklite kogumikud, angu Koht ja paik I, II, ja III,
Kunstiteaduslikke uurimusi, ning mned ksikud teosed, nagu Leonhard Lapini
Thjus.

2. BIBLIOGRAAFIA

2.1. Antiik- ja keskaegsed ( Immanuel Kanti eelsed)

kunstifilosoofia-alased teosed

2.1.1. Antiik- ja keskaegsete filosoofide teoste tlked

A r i s t o t e l e s , Luulekunstist. tlkinud Jaan Unt // Keel ja kirjandus.

Tallinn: Perioodika, 1982. Nr 7. lk 337-356.

A r i s t o t e l e s , Luulekunstist. tlkinud Jaan Unt // Keel ja kirjandus.

Tallinn: Perioodika, 1982. Nr 8. lk 393-409.

Aristoteles, Luulekunstist. Vanakreeka keelest tlkinud ja kommenteerinud

Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn: Keel ja kirjandus, 2003. Trkitud
Eesti Kultuurkapitali toetusel. 135 [1] lk. Keele ja kirjanduse raamatusari nr
4.

P l a t o n , Phaidros // Teosed I. Tlkinud Marju Lepaje. Tartu: Ilmamaa,

2003. Tartu: O Greif Trkikoda. lk 285-387.

P l a t o n , Pidusk // Teosed I. Tlkinud Astrid Kurismaa. Tartu:

Ilmamaa, 2003. Tartu: O Greif Trkikoda. lk 171-244.

P l o t i n o s , Ilust (Enneaadid V.6). tlkinud Marju Lepaje // Akadeemia.

Tartu: Tartu likooli kirjastus, 1993. Nr 5. lk 923-933.

 P l o t i n o s , Vaimsest ilust (Enneaadid V.8). tlkinud Marju Lepaje //

Akadeemia. Tartu: Tartu likooli kirjastus, 1993. Nr 5. lk 934-948.

2.1.2. Artiklid antiik- ja keskaegsete filosoofide teoste phjal

W e r n e r B e i e r w a l t e s , Ilu-armastus ja jumala-armastus. tlkinud

Marju Lepaje // Akadeemia. Tartu: Tartu likooli kirjastus, 1993. Nr 6. lk

1190-1209.

Kesoleva artikli eesmrk on selgitada, et antud teema kaks aspekti armastus ilu vi ilusa vastu
ning armastus jumala vi jumaliku vastu kuuluvad hte. (lk 1190) Siin analsib autor kolme
filosoofi: Platonit, Plotinost ja Proklost.

B o r i s B e r n t e i n , Mimesis ja inkarnatsioon I. tlkinud Kaia Lehari //

Kunstiteaduslikke uurimusi. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 2000.

Nr 10. lk 357-389.

B o r i s B e r n t e i n , Mimesis ja inkarnatsioon II. tlkinud Kaia Lehari //

Kunstiteaduslikke uurimusi. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 2002.

Nr 11. lk 327-349.

M a r j u L e p a j e , Techne miste Platonil // Akadeemia. Tartu: Tartu

likooli kirjastus, 2000. Nr 3. lk 552-561.

Artikkel on kirjutatud Platoni dialoogi Timaios phjal ning autor toetub ome techne-analsis
ksnes Platoni tekstikorpusele. Kigepealt esitab autor Platoni kahetist techne miste kasutust: 1.
jrgides eelnevat traditsiooni; 2. pannes sna thendusele uusi piire, seda oma ssteemile vastavalt
mber mtestades. Siin tleb autor ka jrgmist: Kas me vime sna techne tlkida ka kunstiks,
see on ksitav, sest vastamiseks peaks omavahel koosklla viima heltpoolt nn arhailiste rahvaste

10

esteetikaalase refleksiooni, mis paratamatult enamasti sstemaatilisse kirjalikku vormi pole

judnud, ja teiselt poolt htumaise kontseptsiooni kunstist, mille puhul pole selge isegi see, kas
seda on rohkem mranud Platon vi Aristoteles, kelle lhtekohad erinevad. (lk 553-554). Teises
osas aga selgitab autor techne suhet musikega, kus tleb: Kunst rajaneb maanial ja entusiasmil.
See, kes toetub oma tehnilistele vimetele, ei saa kunstnikuks, vaid jb alati tehnikuks. (lk 557558).

M a r j u L e p a j e , Techne miste Plotinosel // Akadeemia. Tartu: Tartu

likooli kirjastus, 2000. Nr 4. lk 849-861.

Oma artiklis tleb autor, et Plotinose petus on htumaise esteetika ajaloos mjukamgi kui Platoni
ja Aristotelese petus. Lepaje kirjutab esiteks Plotinose elust, petusest ja osalusest uusaegses
filosoofias; teiseks techne piiritusest ja liikidest; kolmandaks techne taustast; ning neljandaks
kaemusest. Kokkuvtteks tuleb hmmastusega tdeda, et Plotinos prandas htumaale petuse
kunstist, milles puudub selline miste nagu inspiratsioon. See, mis on inspiratsiooni asemel, viks
kanda nime intuitsioon (ladina snast intucor sisse vaatama). Loomevime ei ole antud
vljaspoolt see on inimese enda intellektis. Ja sltub inimesest endast, tema pingutustest, kui
intensiivselt ta technes osaleb ja mida ainesse panna suudab. (lk 859).

l a r P l o o m , Aquino Thomas ja Dante : kognitiivsed ja representatiivsed

mudelid // Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 1998. Nr 4-5. lk 110-121.

T h o m a s A n d r e a s P d e r , Teoloogia ja techne // Akadeemia. Tartu:

Tartu likooli kirjastus. 2000. Nr 10. lk 2119-2141.

11

2.2 Kunstifilosoofia-alased teosed uusajal (peale Immanuel

Kanti)

2.2.1. Eri trkised

Gaston Bachelard, Ruumipoeetika. Tlkinud Kaia Sisask. Kujundanud

Jri Kaarma. Tallinn: Vagabund, 1999. Tallinn: As Pakett trkikoda. 337 [3]
lk. Avatud Eesti Raamat. Kaanembrisega.

Aleksander Belik, Esteetika ja kaasaeg (mnest aktuaalsest probleemist).

Tlkinud J.Toomla. [Tallinn]: Eesti Raamat, 1965. Tallinn: Trkikoda Punane

tht. 164 [4] lk.

Filosoofiadoktor A.P.Beliki t on phendatud aktuaalsetele esteetikaprobleemidele. Autor

puudutab paljusid ksimusi, kuid kige phjalikumad on need osad, kus ksitletakse ksimusi
ilust, selle liikidest ja laadidest, esteetilistest suhetest ja esteetilistest tunnetest. Ts puudutatakse
ka vaieldavaid ksimusi, mille suhtes ei ole esteetikutel ja kunstiteadlastel hist arvamust. (lk 2)

Juri Borev, Esteetika. Tlkinud Mai Ojamaa. Kujutanud Helmut Polberg.

Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Tartu: H.Heidermanni nimeline trkikoda. 314

[2] lk.

Mis on kunst? Mille poolest kunstiliigid ksteisest erinevad, missugune on kunstilise kujundi ja
kunstimeetodi olemus? Mida mistetakse kauni ja inetu, traagilise ja koomilise all? Need
ksimused huvitavad nii kunstnikku kui ka kunstispra. Vastuse nendele annb esteetika. Selle
teaduse vaatevlja ei kuulu ainult kunst. Meie pevil on ta leidnud tee inimese t ja igapevase
elu valdkonda. Filoloogiadoktor professor J. Borevi raamat tutvustab esteetika phikategooriate

12

ssteemi ning esteetikateaduse praegusaja taset. Raamatus vaadeldakse mningaid ksimusi, mis
on esteetikute ja kunstiteadlaste seas vaidlusi tekitanud. (lk 4).

Ivan Borissovit Astahhov, Mis on esteetika : Esteetika kui teadus. Tlkinud

A.Hansen. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. Tallinn: Trkikoda

hiselu. 93 [3] lk

Ernst Cassirer, Uurimus inimesest : Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse.

Tlkinud Toivo Pilli. Kujundanud Jri Kaarma. Tartu: Ilmamaa, 1999.

Avatud Eesti Raamat. Kaanembrisega.

Tsitaat tlkija jrelsnast: Cassirer otsib sisemisest korrapra selles mitmekesisuses ja paljususes,
mida inimlik tegevus endast kujutab. Keset mtiliste kujundite, religioossete dogmade, keeleliste
vormide ja kunstiteoste paljusust ja eripalgelisust peab filosoofiline mte esile tooma tegevuse
htsuse, mille abil kik need ilmingud koos hoitakse. See on loomingulise protsessi htsus, mis
Cassirerit huvitab ja mida ta kunagi silmist ei kaota. Seda htsust inimliku kogemuse htsust,
inimmaailma htsust ei tohi aga segamini ajada lihtsa-koelisusega; funktsionaalne htsus
tegelikult lausa eeldab struktuurielementide erinevust, mitte samasust.

Benedetto Croce, Esteetika kui vljendusteadus ja ldlingvistika : Teorria ja

ajalugu. Tlkinud Janika Sild. Kujundanud Jri Kaarma. Tartu: Ilmamaa,

1998. Tartu: O Greif trkikoda. 584 lk. Avatud Eesti Raamat.
Kaanembrisega.

Saatesnas: Kesolev teos koosneb kahest osast, teoreetilisest ja ajaloolisest kahest iseseisvast
raamatust, mis teineteist vastastikku tiendavad. /---/. Esimeses pooles on autor eesktt
keskendunud ldistele ksimustele, mis vivad esmapilgul paista ksitletava teema suhtes
krvalised. Kindlasti ei pea neid aga krvaliseks lugeja, kellel psib meeles, et ranges mttes
polegi olemas iseseisvaid filosoofilisi eriteadusi. Filosoofia on htne, seetttu kui tegeleme
esteetika, loogika vi eetikaga, siis tegeleme ikkagi kogu filosoofiaga, keskendudes ainult
dialektilisel eesmrgil selle jagamatu terviku ksikutele osadele. Filosoofia osade tihedast
hendusest tulenevalt snnitavad mitmethenduslikkus ja ebaselgus, mis mbritsevad esteetilise
tegevuse prusmaad kujutavat ja loovat fantaasiat, seda vaimu aktiivsuse esmasndinut,
igasuguse muu inimtegevuse sisemist toetajat omakorda hmarust, ebaselgust ja vigu lejnud

13

filosoofia ehituse, nii pshholoogias kui ka loogikas, nii ajalooteoorias, kui ka praktilises
filosoofias. Et keel on vaimu esmane avaldumisviis ja et esteetiline vorm pole midagi muud kui
keel, mis ilmutab end oms rgehtsas olemuses, teluses ja teaduslikkuses, siis pole lootustki
mista vaimu edasisi ja keerukamaid vorme, kui see esmane ja ehtsaim jb halvasti tunnetatuks,
kohmakaks, kujutuks. Selleprast peab esteetilise tegevuse miste tpsustamisele jrgnema teiste
filosoofiliste mistete korrigeerimine, ka paljude probleemide lahendamine, mis nib muidu
lootusetu olevat. (lk 7-8).

Thomas Stearns Eliot, Valitud esseesid. Koostanud ja tlkinud Jaak

Rhesoo. [ilmumiskoht mrkimata]: Hortus Litterarum, 1997. [Tallinn]: AS

Pakett Trkikoda. 460 lk. Avatud Eesti Raamat. Kaanembrisega.

Michael Foucault, See ei ole piip : Ren Magrittei kaks kirja ja neli

joonistust. Tlkinud Kaia Sisask. Tallinn: Pelerine, 2004. 71 lk.

Prantsuse filosoof Michel Foucault arutleb oma teoses Ren Magrittei toel kunstiteose thenduse
ja mistetavuse le: kas peaksime kunstiteost pidama millegi peegelpildiks vi otsima sellest
hoopis teist thendust, ning kuidas seda kike mista veel siis, kui kunstiteose koosseisu kuulub
ka vide kunstiteose olemuse kohta.

Hans-Georg Gadamer, Hermeneutika universaalsus. Tlkinud Andrus Tool.

Kujundanud Jri Kaarma. Tartu: Ilmamaa, 2002. Tartu: O Greif trkikoda.

511 [1] lk. Avatud Eesti Raamat. Kaanembrisega.

Andrus Tool kirjutab raamatu saateosas Gadameri esteetilise teadvuse kriitikast jrgmiselt: Oma
kriitikas esteetilise teadvuse aadressil kontsentreerub Gadamer Schilleri ksitluse teisele aspektile
autonoomiatus rajab tema jrgi erilaadse suhte kunsti, mida ta nimetab kunsti seisukohaks
(Standpunkt der Kunst). Kes niisugusele seisukohale asub, huvitub objektist eranditult kui
kunstiteosest ja vlistab sealjuures eetilised, religioossed, majanduslikud jms vaatepunktid.
Eelkige jetakse aga sellele seisukohale asudes teadlikult krvale kauniduse- ja kunsti-kogemuse
taotlus olla heks te-kogemuse viisiks. /---/. See eristus seob kunstiteose ksnes ajatu esteetilise
elamusega ning ignoreerib eesmrki, milleks teos loodi, niisamuti nagu ka funktsiooni, mida ta on
titnud. Esteetiline eristus eristab puhtalt ja spetsiifiliselt esteetilise kigest mitte-esteetilisest, see
aga thendab, ta eristab teose tema maailmast. (lk 453).

14

Martin Heidegger, Kunstiteose algupra. Tlge saksa keelest lo Matjus.

Kujundanud Jri Kaarma. Tartu: Ilmamaa, 2002. Tartu: O Greif trkikoda.

192 [4] . Avatud Eesti Raamat. Kaanembrisega.

Martin Heidegger selgitab oma teose Kunstiteose algupra alguses, et ksimus kunstiteose
algupra jrele ksib ta olemusliku pritolu jrele. Ksides olemusliku pritolu jrele, satume me
ringi, kus kunstnik ja teos on kunati iseendas ja oma vastastmbes kolmanda lbi, mis on esimene,
nimelt kunsti lbi. Kuna ringi ei tule vltida, vaid sinna sisse minna ja seal vastu pidada, siis ksib
Heidegger kigepealt teose asisuse jrele. Mtiskledes kolme kibiva asja kontseptsiooni le: asi
kui omaduste kandja, koondaja; asi kui meeltes antu mitmekesisuse htsus; ja vormitud aine
kontseptsioon, juab Heidegger jreldusele, et neis kigis kolmes tlgitsuses lheb asi kaduma
kik kolm asjatlgitsuse viisi on rnded asjale ehk langevad asjast le. Kuna aga kolmas
asjatlgitsus osutus kige lemvimukamaks nendest kolmest, siis jrgneb autor jrgnevalt sellele
viipele ning otsib abinu abinulisust. Asja abinu jrele prides, juab Heidegger aga selgusele,
et asja ei saa niivisi otsernnakuga tabada asja loomuse kirjeldamisega jutakse alati
naiivrealistliku vrtuselise elamus-esteetilise kunsitksitluseni. Et teoseni juda, peab tal laskma
enda jaoks endal lasuda teos peab olema kunstniku poolt vabaks lastud oma puhtaks iseendaspsimiseks. Teose teosena-olemises on kaks olemuslikku tmmet: he maailma
lesseadmine ja maa esileseadmine aga teose teosena-olemises kuuluvad nad kokku. Maa ja
maailma ksteisevastasus pole aga midagi muud kui riid algriid on aga te olemus, milles
riieldakse esile avali keset, millesse olev sisse seisab ning millest ta ennast iseendasse tagasi veab.
Oleva esiletooomine, toob oleva avatuse, te srane esiletoomine on loomine. Teose
prisomaseim tegelikkus saavutab kandvuse seal, kus teost hoitakse ta enda lbi looduvas tes.
Niisiis on kunst te loov hoidmine teoses kunst laseb tel tekkida ehk valla hpata

Moissei Smailovit Kagan, Esteetika algeid. Tlkinud M. Juske. Tallinn:

Eesti Raamat, 1970. Tallinn: Punane tht. 272 lk.

Okakura Kakuz, Teeraamat. Tlge inglise keelest Maret Nukke. Tallinn:

Penikoorem, 2003. Trkitud Eesti Kultuurikapitali toel. 95 [1] lk.

Okakura Kakuz Teeraamat (The Book of Tea, 1906) on psinud juba peaaegu sajandi hena
parimatest sissejuhatustest Aasia kultuuir. Selle raamatu kirjutas ta ingliskeelsena ning see oli
meldud tutvustama mitte kitsalt Jaapani teetseremoonia taustaks olnud maailmavaadet, vaid

15

laiemalt Ida mtteviisi ja kunstitunnetust ldse. Selles raamatus on tegelikult vaid kahes peatkis
(Teetuba ja Teemeistrid) kirjeldatud seda, mis puudutab otseselt teetseremooniat. Okura
ngemus sellest on aga palju avaram tema essee ksitleb erinevaid filosoofiaid, mis on
kujundanud aasialaste maailmapilti, nende kunstitaju ja ilu mistmise kategooriaid. Ta seab meie,
Lne inimeste jaoks mistetavasse ssteemi Jaapani zen-budismi, arhitektuuri ja kujutava kunsti
ning osutab nende sgavale omavahelisele seotusele. (lk 7).

Leonhard Lapin, Thjus. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia kompositsiooni ja

vrvipetuse ppetool, 2003. 118 [2] lk. Valminud Eesti Kunstiakadeemia

toel.

Leonhard Lapin, Thjus ja ruum I. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 1998.

Tallinn: AS Pakett Trkikoda. 63 [1] lk.

Leonhard Lapin, Kontseptsioonid 1979-1980. Protsessid 1980-1995.

[Ilmumiskoht ja kirjastus mrkimata], 1997. Tallinn: AS Palett Trkikoda. [lehekljenumbrid mrkimata].

Kaia Lehari, Ruum. Keskkond. Koht. Toimetaja Vappu Vabar. Tallinn:

Eesti Kunstiakadeemia, 1997. Tallinn: AS Pakett Trkikoda. 88 [4] lk. Eesti

Kunstiakadeemia Toimetised. Nr 5.

Juri Andrejevit Lukin, Lenini prand ja ndisaja esteetika. Tlkinud Juhan

Nurme. Tallinn: Kunst, 1984. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastuse trkikoda.

135 [1] lk.

Filosoofiadoktori J.Lukini raamatus ksitletakse V.I.Lenini ideelise prandi vljapaistvat osa

marksistliku esteetika ajaloos ja tnapeval. Suurt thelepanu on pratud ka Lenini sellealaste
ideede ja seisukohtade edasiarendamisele NLKP Keskkomitee XXVI kongressi materjades ning
NLKP Keskkomitee jrgnenud otsustes. (lk 2)

16

Ernst Meumann, Esteetika ssteem. Tlkinud Ants Oras. Odamehe

kirjastus, 1923. 139 [1] lk

Gustav Mootse, Esteetika ja kunst : Phijooned. Rakvere: histrkikoda

Rakveres, 1925. 31 [1] lk.

Andres Prl, Esteetika : Sissejuhatus kunstiksimusisse. Tartu: Loodus,

1935. Tartu: Osahing Ilutrkk. 71 [1] lk.

Kesolevas on ptud haarata vimaluse piirides ka kirjanduskunsti. On ptud leida niteid nii
maailma kui ka meie omast kirjandusest. Seejuures ei ole loomulikult saadud mduda ka
teistest kunstidest, sest ksikud ksimused saavad alles siis selgeks, kui neile vaadatakse erinevate
kunstiharude seisukohalt. See ieti ongi esteetika peamte, haarata kik kunsti. (lk 3)

B Yin R, Omaenda asjus : Paljude eksituste parandamiseks. Saksa keelest

tlkinud Genadi Noa. [Ilmumiskoht ja kirjastus mrkimata], 1998. Prnu: AS

Trkk. 151 [1] lk.

Villem Ridala, Esteetika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1919. Tartu:

H.Laakmanni trkk. 78 [2] lk.

Jrgmine lhike esteetika levaade on kokku seatud B. Croce esteetika ssteemi jrele. (lk 5).
Esteetline ehk kunsti tegemine on omas avaldamises, ehk ta kll praktilisest tegevusest
lahkuminev asi on, ometi praktilise tegevusega hendatud. Sellest on prit kunstitegevuse
utilitaarne ehk hedonistiline [lbu (maailma) vaateline] klg, vi lbu ja valu, mis nagu esteetilise
vrtuse ja ebavrtuse, ilusa ja inetu vastukaja on. (lk 40).

Virve Sarapik, Keel ja kunst. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja

Tuglase Kirjanduskeskus, 1999. [Tallinn]: O Greif. 335 [1] lk.

17

 Arthur Schopenhauer, Kunstidest. Tlkinud Tiiu Mikenberg. Tartu: Mte,

2002. Tartu: O Ignats. 115 [1] lk.

Arthur Schopenhaueri peateoses Die Welt als Wille und Vorstellung (Maailm kui tahe ja
kujutlus) on esitatud tema pessimistliku filosoofia ssteem. Selle keskmeks on metafsiline
petus maailmast kui tahtest, mis on pime, igitunglev, igirahuldamatu ja selleprast nnetu.
Inimene vabaneb tahte vaevadest, kui pib vaatlema maailma ja elu soovideta, ihadeta,
tagamteta. Kesolev raamat sisaldab katket Schopenhaueri peateose lisadest, kus rgitakse
loovusest ja kunstist. Elu ei ole ealeski ilus, ilusad on ainult elupildid ja nimelt kunsti vi poeesia
kirgastavas peeglis, vi olgu siis nooruses, kus me elu veel ei tunne. /---/ Mitte ainult filosoofia,
vaid ka kaunite kunstide phieesmrk on lahendada eksistentsiprobleem,

sest igas vaimus, mis

korraks maailma objektiivsetele vaatlemistele andub, on aktualiseerunud pd olgugi peidetud ja

ebateadlik mista asjade, elu, eksistentsi olemust. (raamatu tagakaas).

Susan Sontag, Vaikuse esteetika : Esseed. Inglise keelest tlkinud

Berk Vaher. Koostanud Sirje Helme ja Berk Vaher. [Tallinn]: Kunst, 2002.
[Tallinn]: Trkikoda O Greif. 164 lk.

Leonid Stolovit, Ilu filosoofia. Tlkinud Rein Veidemann. Kujundanud

D.Paalame. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Tallinn: Trkikoda hiselu. 81
[3] lk.

Filosoofia doktor L.Stolovit rgib filosoofiateadusest, mis uurib esteetilist alget erinevates
eluvaldkondades. Raamatus on juttu esteetika objektist, meetoditest, millega see teadus oma
objekti uurib, samuti selgitatakse esteetikateooria thtsust hiskonnaelu mberkujundamisel ja
ttajate kommunistlikul kasvatamisel. (lk 4).

Leonid Stolovit, Ilu ja hiskond. Tlkinud M.Lauristin. Tallinn: Eesti

Raamat, 1969. Tallinn: Trkikoda hiselu. 122 [3] lk.

18

Leonid Stolovit, Kas kunstil on tulevikku? Tlkinud Kalju Uiba.

Kujundanud Tnu Soo. Tallinn: Kunst, 1982. Tallinn: EKP Keskkomitee

Kirjastuse Trkikoda. 62 [2] lk.

Leonid Stolovit, Esteetika, kunst, mng. Vene keelest tlkinud Anne Lill.

Kujundanud lo Leis. Tallinn: Kunst, 1992. [Trkkimiskoht mrkimata]:

Trkikoda Vaba maa. 191 [1] lk.

Leonid Stolovit, Ilu kui vrtus ja ilu vrtus : Aksioloogilisest

lhenemisest esteetilistele nhtustele // Ajalooline materjalism. Tallinn: Eesti

Raamat, 1970. Tallinn: Kommunist. 256 [4] lk.

Leonid Stolovit, Esteetilise vrtuse olemus : Millega tegelevad ja mille le

vaidlevad filosoofid. Tlkinud J. Allik. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Tartu:

H.Heidemanni nimeline trkikoda. 199 [1] lk.

Kaasaegses filosoofias kasutatakse laialdaselt misteid vrtused, vrtuseline lhenemine.

Tegelikkust mber kujundades inimene mitte ianult ei tunneta, vaid ka hindab seda. Esteetilise
vrtuse olemusele ongi phendatud Tartu Riikliku likooli professori filosoofiadoktor
L.Stoloviti raamat. Tnu millele muutuvad nhtused inimese jaoks esteetiliselt thenduslikeks?
Mille poolest erinevad esteetilised vrtused klbelistest, utilitaarsetest, religioossetest
vrtustest? Milles seisneb esteetilise taju, maitse, ideaali spetsiifika? Mida annab vrtuseline
lhenemine kunsti ja esteetilise kasvatuse olemuse mistmiseks? Teoses nidatakse marksistlikleninliku metodoloogia thtsust nende probleemida teadusliku lahendamise jaoks ning
kritiseeritakse kaasaegses kodanlikus filosoofias ja esteetikas levivat vrtuselise lhenemise
idealistlikku ksitust. (lk 3).

Nikolai Gavrilovit Ternevski, Valitud teosed I : Valitud kirjutised esteetika

alalt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952. Tartu: Trkikoda Pioneer. 345
[5] lk.

19

2.2.2. Trkiste osad ja artiklid, nende tlked vi kommentaarid

R o l a n d B a r t h e s , Autori surm : Valik kirjandusteoreetilisi esseid.

Koostanud Marek Tamm. [Ilmumiskoht mrkimata]: Varrak, 2002. 207 [1] lk.
Avatud Eesti Raamat.

B o r i s B e r n t e i n , Kaia Lehari Keskonna esteetikast. Vene keelest

tlkinud Kajar Pruul // Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 2000. Nr 9. lk 19902001.

Keskmine raamatu kolmest esseest Keskkond on vaidlematult htlasi keskne; siin vetakse
vaatluse alla keskkonnaesteetika, mis peab teoreetiliselt mratlema selle lbilike kogu
paljukihilisest keskkonnaproblemaatikast, mis autorit ja lugejat kidab. Esimene ja viimane essee
on nii vi teisiti sltuvad ideedest, millest on kootud see eriomane esteetika. Seeprast nuab teine
essee erilist thelepanu. (lk 1993).

C a r l D a h l h a u s , Esteetika ja ajalugu. Tlkinud Anu Klar // Akadeemia.

Tartu: Akadeemia, 2001. Nr 10. lk 2170-2176.

A r t h u r C o l e m a n D a n t o , Kunsti lpp. Tlkinud Mrt Vljataga //

Looming. Tallinn: Perioodika, 1995. Nr 11. lk 1537-1557.

Artikli alguses pstitab Danto vite, et kskik mis ennustusi me tulevikku kohta ka ei teeks,
peegeldavad need ennustused tegelikult vaid olevikku: Me vime kujutleda, kui palju on
tulevikus kiksugu asju. Ent kui pame neid ette kujutada, siis nevad need paratamatult vlja
nagu juba olnud asjad, sest me saame neile anda ainult tuntud vorme. (lk 1538). Sellele

20

vaatamata vib ikkagi aretada tuleviku le ajaloolisi spekulatsioone ka kunsti tuleviku le.
Dante essee ongi inspireeritud Hegeli teooriast, mille jrgi kunst kui niisugune on
ajaloomomendina lppenud: On kstapuha, mis tuleb jrgmisena, sest kunsti miste on
seesmiselt ammendunud. (lk 1539). Danto pstitab oma essees endale jrgmise eesmrgi: Ma
pan vtta Hegelit pris tsiselt ja visandada kunstiloo mudeli, milles midagi eespool eldust
vib isegi mttekaks osutuda. Et seda mttekust oleks kergem hinnata, visandan ma kigepealt
kaks tavaprasemat kunstiloo mudelit, sest see mudel, mis mind lpuks huvitab, eeldab neid kaht
ootamatul, ja viks isegi elda, dialektilisel kombel. Samuti vrib mrkimist, et kui esimene
mudel hlmab niihsti neid kunste kui ka suure osa muud kunsti, mida mimeetiliselt
iseloomustada ei ole hsti vimalik. Viimane mudel aga kehtib kunsti kohta juba niivrd ldiselt,
et ksimus, kas kunst on judnud lpuni, kib niisama suure hulga nhtuste kohta kui termin
kunst, kuigi tema kige dramaatilisem rakendusala hlmab nn kunstimaailma objekte. Osaliselt
on see seletatav tsiasjaga, et piir maalikunsti ja teiste kunstide, nagu luule, nitekunsti, muusika
ja tantsu vahel on muutunud radikaalselt ebapiisavaks. Selle ebastabiilsuse phjuseks on tegurid,
mis teevad minu viimase mudeli ajalooliselt vimalikuks, ja see lubab esitada snge ksimuse
kunsti lpu kohta. Ma lpetan oma arutluse prides, kuidas kohaneda tsiasjaga, et vastus sellele
ksimusele on jaatav, et kunst on testi omadega lbi, olles muutunud filosoofiaks. (lk 1539).

M i c h e l F o u c a u l t , Mis on autor?. Prantsuse keelest tlkinud Katre

Talviste // Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 2000. Nr 11. lk 156-172.

Foucault alustab oma ettekannet vitega, et autor on meie kultuuris tielikult individualiseerunud.
Tema eesmrgiks on ksitleda autori ja teksti suhet, ksides kigepealt teose ja siis autori miste
jrele, ning pdes juda seisukohale nende vahekorras: kas teost lugedes peaks silmas pidama
vaid teost ennast, autorit tahaplaanile jttes, vi on kige olulisem just autor kigi oma uskumuste
ja vaadetega.

N e l s e n G o o d m a n , Kunsti keeled. Tlkinud Mari Kadanik //

Akadeemia. Tallinn: AS Akadeemia Trkk, 1999. Nr 9. lk 1917-1924.

J r g e n H a b e r m a s , Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika

hendriikides ja Saksamaa Liitvabariigis. Saksa keelest tlkinud Erki Silmet //

Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 1992. Nr 5. lk 52-64.

21

Kesolev artikkel on ilmunud Habermasi poliitiliste kirjutiste 1985. a ilmunud V kites, mille
pealkirja Die neue Unbersichtlichkeit viks tlkida kui Uus obskuursus/ segasus/ hmarus.
Tolles raamatus puudutatud probleeme on sgavamalt ksitletud Habermasi sama aasta raamatus
Die philosophische Diskurs der Moderne. Viimases arvab Habermas konservatiivide hulka ka
niisugused esmapilgul radikaalsed ja vasakpoolsed modernsuse ja mistuse kriitikud nagu
prantslased Foucault ja Lyotard, sest nad ei suuda pakkuda arenenud kapitalismi status quole
htegi teoreetiliselt igustatud alternatiivi. Kui avalikud uuskonservatiivid on nus modernse
hiskonnaga (tehnoloogiliste edusammude ja majanduslik-administratiivse kasvuga) ja eitavad
modernset kultuuri (kunsti ja moraali), siis anarhistlikud postmodernistid, kellele Habermas viitab
siintoodud artikli viimases ligus, tahavad jtta hvasti mlemat liiki modernsusega koos
kultuurilise modernsusega peab kaduma ka majanduslik poliitiline moderniseerimine. Kui
uuskonservatiivid on nus ssteemi jtkuva laiutamisega sotsiaalse demokraatia arvel ja otsivad
elule mtte andjat religioossest traditsioonist ja modernismieelsetest kunstivormidest, siis
anarhistlikud postmodernistid loodavad teatava nietzscheliku kunstilise avangardi ellurkamist,
kes muudaks elu kunstiteoseks. (lk 64).

J r g e n H a b e r m a s , Modernsus lpetamata projekt // Akadeemia.

Tartu: Akadeemia, 1996. Nr 1. lk 75-93.

M a r t i n H e i d e g g e r , Kunsti pritolu ja mtlemise piiritelm. Tlkinud

Tnu Luik // Akadeemia. Tartu: O Greif Trkikoda, 1994. Nr 1. lk 73-85.

Autori tegutsemis-sajandil (20. sajandil), mil filosoofia kui aristotellik metafsika, mis mistab
olemist olevalt kui aluselt, alguselt, ja millel see tttu peab olema ka lpetus, lpeb tehnika ja
teaduste esilekerkimise ja lesannete levtmisega, ksib ta, missugune lesanne jb mtlemisele
filosoofia lpul veel varuks. Mtlemise lesandel on ettevalmistav lesanne ta pab olevikule
ette elda midagi, mis juba ammu ja nimelt filosoofia alguses ja selle alguse jaoks eldud, kuid
ometi mitte priselt meldud: me peame maha jtma senise mtlemise mtlemise asja
mratlemisel.

F r e d e r i c J a m e s o n , Postmodernism ja tarbimishiskond // Vikerkaar.

Tallinn: Perioodika, 1997. Nr 1-2. lk 128-141.

A n t s J u s k e , Realismi vimalikkusest kunstis // Vikerkaar. Tallinn:

Perioodika, 1996. Nr 3. lk 27-31.

22

Reaalsuse simultatsiooni tehniline arsenal pole alates camera obscurast jtnud puutumata ka
kunsti. Kindlasti vib niteid tuua veelgi varasematest aegadest. Ksimus on ainult selles, mida
he vi teise leiutisega peale hakata. Lotman on viidanud, et kinokunst algas hetkest, mil keegi
vttis krid, et hakata mehaaniliselt jdvustatud kujutist oma suva jrgi likuma. Kas ongi kki
see hetk, mil sureb realism ja snnib kunst? (lk 31).

M a r t i n J n e s , Pragmatistlik esteetika ja analtiline esteetika // Kunst.ee.

Tallinn: SA Kultuurileht, 2001. Nr 2. lk 34-40.

M a r i K a d a n i k , Vljendus kui metafoorne kehastamine // Akadeemia.

Tallinn: AS Akadeemia Trkk, 1999. Nr 9. lk 1925-1938.

K a i j a K a i t a v u o r i , igem kunst? // Kunst.ee. Tallinn: SA Kultuurileht,

2002. Nr 4. lk 22-31.

V i l j a K i i s l e r , Kui kik on kunst // Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 1997.

Nr 11. lk 2365-2370.

V i l j a K i i s l e r , Tagasi Croce enda juurde : Filosoofiliste mistete tlkimise

jrjekindluse vimalikkusest // Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 1999. Nr 2-3.

lk 189-192.

V l a d i m i r J . K o n e c n i , Kuldlige kui esteetikamte ja empiiriline tik //

Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 2003. Nr 6. lk 1253-1271.

H a s s o K r u l l , Suurlinnade pikk vari : Baudelaire, modernism ja Eesti //

Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 2000. Nr 10. lk 78-96.

23

K a l e v i K u l l , Kas loodust vib teha ilusamaks? // Kunst.ee.

Tallinn: SA Kultuurileht, 2001. Nr 2. lk 68-75.

U d o K u l t e r m a n n , Martin Heidegger ja XX sajandi

arhitektuuriteooria I osa. Inglise keelest tlkinud Jri Prna // Ehituskunst.

Tallinn: [kirjastus mrkimata], 2000. Nr 27/28. lk 72-77.

A n d r e s K u r g , Kole ilus arhitektuur // Kunst.ee. Tallinn: SA

Kultuuirleht, 2000. Nr 1. lk 47-49.

K a i a L e h a r i , Metafoorne linnamaastik // Tekst ja Loodus. Tartu: Eesti

Kirjanduse Selts, 2000. lk 129-134.

M a r i L a a n e m e t s , Naise kne avaldumisi eesti kunsti

naisautobiograafiais // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tallinn: Eesti Teaduste

Akadeemia, 2000. Nr 10. lk 273-308.

M a r i L a a n e m e t s , Mletatavad kohad. Toimetajad Kaia Lehari, Virve

Sarapik // Koht ja paik I. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised. Nr 8. [Tallinn]:

Eesti Kunstiakadeemia, 2000. lk 63-69.

M a r i L a a n e m e t s , Heterotoopia kaardistamisest : Vljameelitatud

kokkuprked Tallinnas. Toimetanud Virve Sarapik, Kadri Tr, Mari Laanemets

// Koht ja Paik II. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised. Nr 10. [Tallinn]: Eesti
Kunstiakadeemia, 2002. lk 316-345.

G o t t h o l d E p h r a i m L e s s i n g , Laokoon // G.E.Lessing, Valitud teosed.

Tallinn: Eesti Raamat, 1965. lk 327-449.

24

Lessing kritiseerib Laokoonis aristokraatliku klassitsismi teoreetikute vaateid, kelle jrgi luule
on knelev maalikunst, mille peamiseks lesandeks on kauni looduse maaliline kujutamine.
Luule peab kaunistama, mitte kujutama materiaalset telust, vaid tinglikku, mtoloogiliste
jumalate, kuningate ja kangelaste maailma, mis ei tunne arengut ega muutusi, nrbumist ega
surma. Kirjaniku lesandeks on kujutada ilsaid aristokraatlikke iseloome, levaid pilte,
harrastada stiilipeenust ning maalilikkust. Lessing ei aksepteeri srast teluse moonutamist
dekoratiivseks ukondlikuks lavastuseks. (lk 474)

A l e k s e i L o s s e v , Kunstilise maailmataju struktuur //

Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Kirjastus Perioodika, 2003. Nr 2. lk 17-31.

L e o L u k s , Ajakohatu ksimine kunsti algupra jrele // Vikerkaar.

Tallinn: Perioodika, 2002. Nr 8-9. lk 177-180.

Arvustus Martin Heideggeri Kunstiteose alguprale

J e a n - F r a n o i s L y o t a r d , Vastus ksimusele; mis on postmodernsus?

Tlkinud Ilmar Raag // Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 2000. Nr 7. lk 14191430.

J u h a n M a i s t e , Lunastuse vimalikkusest eesti kunstiteaduses //

Kunstiteaduslikke uurimusi. Tallinn: Eesti Kunstiteadlaste hing, 2004. Nr 34. lk 135-146.

l o M a t j u s , Millelt on luule luulena // l o M a t j u s , Krb kasvab.

Tartu: Ilmamaa, 2004. lk 19-171.

lo Matjuse artiklite kogumiku Krb kasvab esimene osa Millelt on luule luulena puudutab
filosoofilist esteetikat ja kunstifilosoofiat.

25

T r i i n O j a r i , Veneetsi biennaal suurejooneline vaatemng // Maja.

Tallinn: Kirjastus Maja O, 2000. Nr 2/3. lk 106-108.

J o a c h i m R i t t e r , Maastik: Esteetilise funktsioonist modernses

hiskonnas. Tlkinud A. Veeroos // Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 1996. Nr

5. lk 961-994

M . W . R o w e , Kunsti definitsioon. Tlkinud Anu Oja // Akadeemia.

Tartu: Akadeemia, 1998. Nr 8. lk 1672-1691.

J o h a n n e s S a a r , Foucault eneseloome eetika : Hellenismi eetiliste

imperatiivide vrseis 20. sajandi hiskonnakriitikas ehk vimalusi loominguks

prast kunsti surma // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tallinn: Teaduste Akadeemia
Kirjastus, 2002. Nr 11. lk 352-371.

Y u r i k o S a i t o , Looduse vrtustamisest. Inglise keelest tlkinud Timo

Maran // Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 1999. Nr 2-3. lk 76-90.

V i k t o r k l o v s k i , Kunst kui vte. Vene keelest tlkinud Boris Kabur //

Vikerkaar. Tallinn: Perioodika, 1993. Nr 8. lk 55-64.

L e o n i d S t o l o v i t , Naeru metafsikast. Tlkinud Aive Pevkur //

Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 1999. Nr 7. lk 1480-1504.

O l a v i S u b b i , Mttepositsioone // Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 1999.

Nr 2. lk 342-346.

26

M a r g i t S u t r o p , Mis on kunst? : Institutsionaalse esteetika kimbatus //

Akadeemia. Tartu: Akadeemia, 1998. Nr 8. lk 1653-1671.

M a r g i t S u t r o p , Tagasi sajandialguse esteetika juurde // Vikerkaar.

Tallinn: Perioodika, 1998. Nr 12. lk 83-87.

Arvustus Benedeto Croce teosele Esteetika kui vljendusteadus ja ldlingvistika

E n e - M a r g i t T i i t , Matemaatika ja kunst // Akadeemia. Tartu:

Akadeemia, 1999. Nr 10. lk 2122-2133.

Kokkuvtteks: Kunsti ja teadust, kitsamalt matemaatikat, hendab nende sarnane positsioon

inimese vaimses tegevussfris. Mlemad on eiltaarsed tegevused, mis eeldavad lisaks phjalikule
erialakeele valdamisele erilist loomingulist vimekust, mida on vga raske arendada vi
stimuleerida. Samuti nagu kunstiloomingu puhul rkida tulemuste ilust, mis tihti seisneb teatavas
ssteemsuses, korrapras, lihtsuses. Samuti kui kunstiloomingu puhul vib kauni tulemuse
saavutamine pakkuda selle loojale suurt rahuldust. (lk 2132).

P e e t e r T o r o p , Semiootika ja interdistsiplinaarsus // Keel ja kirjandus.

Tallinn: Perioodika, 2000. Nr 6. lk 440-444.

Arvustus Virve Sarapiku Keelele ja kunstile

P e e t e r T o r o p , Tunnetus ja/kui muusika // Teater.Muusika.Kino. Tallinn:

Kirjastus Perioodika, 2003. Nr 2. lk 32-35.

H e i e T r e i e r , Miks just Shusterman ja pragmatistlik esteetika? // Kunst.ee.

Tallinn: SA Kultuurileht, 2001. Nr 2. lk 34.

27

V a p p u V a b a r , Hoia oma sdant // Koht ja paik I. Eesti Kunstiakadeemia

Toimetised. Nr 8. [Tallinn]: Eesti Kunstiakadeemia, 2000. lk 77-83.

M a r e k Vol t , Kunstnikukeskne kognitivism esteetikas // Akadeemia.

Tallinn: AS Akadeemia Trkk, 1999. Nr 9. lk 1903-1916.

M a r e k Vol t , Kas tene on esteetiline termin? : Jreldusi Frank Sibley

esteetiliste mistete teooriast // Akadeemia. Tartu: Tartu likooli Kirjastuse

trkikoda, 2000. Nr 10. lk 2104-2118.

Selle asemel et halvustada vi soojendada les selle termini mnda thendust, pan ma selles
artiklis vaadelda, mis tuleneb Frank Sibley esteetiliste mistete ksitlusest termini tene kohta.
Kas termin tde vastab esteetilisele terminile esitatavatele tingimustele? Mis thenduses, kui
ldse, saab tene olla Sibley mttes esteetiline termin? Ma olen huvitatud tese jrgmistest
tarvitustest: (1) Kui keegi rakendab terminit tene kunstiteosele, kui kunstiteos ilmutab siiralt
kunstniku tundeid vi uskumusi. (2) Kui keegi rakendab terminit tene kunstiteosele, kui
kunstiteos on htlustatud. (3) Kui keegi rakendab terminit tene kunstiteosele, kui kunstiteos on
teline (autentne) st ta ei ole vltsing. (4) Kui keegi rakendab terminit tene kunstiteosele, kui
kunstiteos realiseerib ustavalt kunstniku (helilooja) kavatsust. (5) Kui keegi rakendab terminit
tene kunstiteosele, kui kunstiteos sarnaneb mne maailma objektiga. Ma vidan Sibley vaadete
phjal, et tene saab olla esteetiline termin thenduses (2), ja mnevrra ksitavalt ka
thendustes (1) ja (5). Kui esitatavad theldused termini tene kohta kunstikriitikas on iged,
peaks see heitma valgust Sibley esteetiliste terminite ksitlusele. (lk 2105-2106).

M a r e k Vol t , Kas Eestis on esteetikat? // Eesti filosoofia: mis see on? :

Kogumik sellest, millest kneldakse siis, kui kneldakse eesti filosoofiast.

Koostaja ja toimetaja Helen Eenmaa. Tallinn: Kirjastus SE&JS, 2002. lk 123136.

Ksitlen selles artiklis ksimust, millises mttes puudub Eestis estetika. Esmalt iseloomustan
kahte liiki esteetikat immanentset kunstiesteetikat ja akadeemiliselt teoretiseerivat esteetikat
ning seejrel, mis liiki esteetikat on Eestis olnud. Selgub, et Eestis on vhe esindatud anglo-

28

ameerika analtiline esteetika. Selle vite taustal pan Eesti kunstidiskursuse nitel lhemalt
iseloomustada viimase iseloomulikke tunnuseid ja intellektuaalseid voorusi. (lk 123).

M a r e k Vol t , Kunstiteose hindamine kunstiteosena // Looming. Tallinn:

Tallinna Raamatutrkikoda, 2003. Nr 10. lk 1523-1530.

M a r e k Vol t , Warehouse ja kunsti identifitseerimine // Looming. Tallinn:

Trkikoda Pakett, 2003. Nr 2. lk 253-260.

M a r e k Vol t , Thenduslik vorm ja esteetiline emotsioon // Vikerkaar.

Tallinn: Perioodika, 2004. Nr 3. lk 73-83.

M r t V l j a t a g a , Kunst kunsti vastu // Vikerkaar. Tallinn: SA

Kultuurileht, 2005. Nr 3. lk 55-65.

29

KASUTATUD TEATMETEOSED

Aesthetics. The Cambridge Dictionary of Philosophy. Toimetaja Robert

Audi. Cambridge: Cambridge Univerity press, 1995.

Aesthetics. The Oxford Companion to Philosophy. Toimetaja Ted

Honderich. New York: Oxford University Press, 1995.

Esteetika. Filosoofia snaraamat. Koostaja Indrek Meos. Tallinn: Koolibri,

2002.

Kunst. Filosoofia leksikon. Tlkinud I. Grzin, M. Lumi jt. Tallinn: Eesti

Raamat, 1985.

Kunstifilosoofia, esteetika. Oxfordi filosoofialeksikon. Tlkinud Mrt

Vljataga ja Bruno Mlder. (Ilmumiskoht mrkimata): Vagabund, 2002.

30