MTT 0050

4,0 E AP

KEEVITUS
2,5
1,5-0,5-0,5

Loengukonspekt
Koostas Andres Laansoo
Sissejuhatus
Kursuse sisu, programm, ajagraafik. Rahvusvahelise
keevitusinseneri IWE ja EWE koolitus.
Keevitus kui protsess. Keevitamine kui tehnoloogia
KIRJANDUS
1.Kulu,P,Laansoo,A.,jt.Metallipetus ja metallide tehnoloogia.2.
osa. Metallide tehnoloogia,TT,Tln,2001,lk.142-210
2.Sepp,E. ja Rajasaar,G. Elekterkeevitus,Tln,Valgus,1982,38
3.Keevitaja ksiraamat.Toim.V.Stepanov,Tln,Valgus,1991,502 lk.
4.Laansoo,A.Keevitusmaterjalid,Tln,TT,1995,50 lk.
5.Laansoo,A.Keevitustehnika.Keevitusinverterid,Tln,1996,24 lk.
6.Killing,R.Welding processes and thermal cutting.Berlin,DVS,2001
7.Cary,H.B.Modern welding technology.New Jersey,Prentice Hall,
1989,1994,786 lk.
8.Lukkari,J.Hitsaustekniikka.Perusteet ja kaarihitsaus.OY Edita.
Helsinki, 1999.
9.Welding handbook. Vol.2.Welding processes, AWS,Miami,1991.
10.Dumov,S.Tehnologija elektriteskoi svarki
plavlenijem..Moskva,1987.
11.www.twi.co.uk
12.www.gowelding.com
13.www.rossvarka.ru
14.www.esab.com
15.Laansoo,A. Keevitamine. MIG/MAG-keevitus, Argo, Tln, 2010
16. Laansoo,A. Keevitustehnoloogia. TT,Tln, 2011
17.Karaganova,T. Keevitus-stitav idee Ilo,Tln,2010. Ka vene
keeles

1. Keevitamise alused
1.1. Keevitamise mratlus ja nuded keevisliitele
Keevitamine (welding) on kahele vi enamale toote osale
jtkuva kuju andmine kasutades kuumutamist vi survet.
Liidetavate pindade aatomid aktiveeritakse energeetiliselt
ja lhendatakse tugeva aatomitevahelise sideme
tekkimiseni.
Keevisliide = keevismetall + termomjutsoon (TMT).
Tmbeteimil peaks keevisliide purunema reeglina
keevismbluse krvalt.
Nutavad mehaanilised omadused keevisliitele ja
keevismetallile:
Rm, Re, lgisitkus e. purustust lkpaindel, KCV
miinustemperatuuridel (Charpy V-toughness),
katkevenivus As.
Klmhapruse piir impact transition temperature, kas 27 J
vi 40 J ja kuni 50 C.
Tmbeteimiga saab mrata philised materjalide mehaaniliste omaduste
nitajad :
ReL, ReH, Rp0,2 voolavuspiir (N/mm2)
Rm tmbetugevus (N/mm2)
A suhteline pikenemine (%)
Z suhteline ahenemine (%)

Joonis 11. Metallide tpilised tmbediagrammid: 1 plastne metall, 2

habras metall, 3 krgelastne materjal

Joonis 1.2 Lkpendli skeem.

Joon. 1.3 Katsetustemperatuuri mju lgisitkusele

(klmhapruse lvi e. piir), terase tera (F, P) suuruse mju.
Vastuolulised nuded: sageli tmbetugevuse kasvades
vib lgisitkus vheneda.
Ainult ehitajatele:
Malmid ja terased
Krgahjus saadakse malm(C>2,14%,tavaliselt le 4%,palju S ja P).
Head valuomadused, halvasti keevitatavad
Esineb ssinik vabal kujul grafiidi nol vi seotult tsementiidinavalgemalm
Hallmalm-grafiidi libled-liblegrafiitmalm
Thistus: GJL- 100
GJL-350,tmbetugevus 350 N/mm2
Keragrafiitmalm
GJS-350-22(tmbetugevus 350,katkevenivus 22%)
GJS-900-2
Tempermalm-valgemalmi lmutamisel
GJMB-300-6
Terased
Saadakse malmist,vhem C< 2,14%
Tugevus kasvab C-sisalduse kasvades, alates C=0,25% karastub ja
halveneb keevitatavus-praod
Ehitusterased: S235J2
S355J2G3
Masinaehitusterased: E295
C10,C25,C55
Toruterased L360QT
Hsti tdeldavad automaaditerased, sisaldavad S ja P, ka Pb, Se
10S20, 10 SPb20 Halvasti keevitatavad
Madallegeerterased-parendatavad terased,nt 34 CrNIMo 6-1,7% Cr,Ni,
0,3% Mo
Roostevabad terased:
Austeniitterased X4 CrNi 18-10 hsti keevitatav
Terase termottlus
Lmutamine,normaliseerimine,karastamine,noolutamine
Alumiinium ja sulamid

Al 99,5=AW-1050
AlMg2,5-Al-5052
AlSi12=AC-44100 Osa sulameid hsti keevitatavad,osa halvasti.
Ekstrudeeritud profiilid

Joon. 1.4 Valtsimise skeeme

Joon.1.5 Ekstrudeerimise skeeme ja ekstruusised ning tmmatud

profiilid

1.2.
Keevitus kui eriprotsess. Liite kvaliteeti
mjutavad tegurid
Kvaliteedispetsialistid loevad eriprotsessiks kuna ei ole
vimalik liite kvaliteeti prast valmistamist vahetult mta.
Kvaliteet vljendub ekspluatatsioonis (tiga).
KEEVISLIITE KVALITEET

Keevismetall

Termomju
tsoon HAZ

Keemili
ne
koostis

Mikrostruktu
ur

Keevise
defekti
d

Mikrostruktu
ur

Lisametal
l

Keemilin
e koostis

Gaasipo
orid

Segunem
ine
phimetal
liga

Jahtumis
-kiirus

Kuumpra
od

Phimet
alli
keem.
koostis

Vljaple
mine
Absorbtsi
oon
Keemilise
d
reaktsioo
nid:

Klmpra
od
Lisandid
Lbimitevaheline
kokkusulamatu
s

Phimet
alli
tarnetingimus
ed
Termots
kkel:
tera
kasv,
rekristalli
seerumi
se

Keevitu
sdefekti
d
Lamella
arpraod
Klmpr
aod
Korduvkuumut
use
praod

ldine
kvaliteet

Keevitusdefektid

Kavanda
mine
Kokkusulamatus
Lbikeevitama
tus
Geomeetr
i-lised
kuju
hlbed

vann/rb
u
vann/gaa
s

sekunda
arfaasid

Joon. 1.6 Keevisliite kvaliteeti mjutavad tegurid

1.7 Purunenud keevistoode(vesinikpraod)

1.3.
Keevitusprotsesside liigitus ja thistus
Soorituse jrgi:
- ksikeevitus,
- poolautomaatkeevitus,
- automaatkeevitus, mehaniseeritud keevitus,
- masinkeevitus
- robotkeevitus

Joon. 1.8 Erinevate keevitusprotsesside energiatihedus

Tootmiskeevitus (production welding)
Remontkeevitus (repair welding)
Pealesulatus, pealekeevitus (hardfacing, surfacing,
cladding).
Pindlikamine, kaarsvistamine (gouging).
Keevitusprotsessid liigitatud Eroopas DIN 1910 ja USA-s
AWS jrgi:
- Sulakeevitus,
- Kontaktkeevitus
Keevitusprotsesside thistamine: thtlhendid ja
tunnusnumbrid ISO 4063, EN 24063 jrgi
1.4.
Keevismblused ja keevisliited
Keevismblus on keevitamise tulemus.
Phimblused:
- Pkkmblus (butt weld BW),
- Nurkmblus (fillet weld FW),
- punktmblus, soonmblus (arc spot weld, arc seam
weld),

Joon. 1.9 Keevismblused a keevisliited

1.5.

Keevismbluse asendid ja keevitusasendid

2. Keevisliidete kvaliteeditasemed ja nende

mramine,thistamine joonistel
2.1.
Keevisliidete defektid ja vead
Defekt imperfection-discontinuity, flaw.Krvalekalle
pidevuses,mtmetes,kujus
Keevitusviga nuab parandamist.
Sisemised ja vlised vead.
Tasapindsed ja ruumilised vead
Kontrolli maht, kui tulemus ei ole antud mahus (nt. 10, 20
%) aktsepteeritav, siis karistavad aktsioonid. Viga vaja
parandada ja uuesti kontrollida. Survemahutite
projekteerimisel on varuteguri vrtused seotud
rakendatud kontrolli meetodite ja mahuga!
2.2.
Keevitamise kvaliteeditasemed, hindamine
ISO 5817 ja EVS-EN 5817 jrgi
Standarditega (ISO 5817, vana EVS EN 25817) on mratud
keevismblustele keevitusdefektide jrgi 3 kvaliteeditaset
(Soomes ja Saksamaal kvaliteediklassid):

D mdukas (rahuldav)
C keskmine (hea)
B krge (nudlik)
Keevituse kvaliteeditasemed vidakse mrkida joonistele
kirjanurga tabelitesse (spetsifikatsiooni) vi keevismbluste
viitenoole sabasse (nit. ISO 5817/ B).
2.3.
Keevisliidete thistamine EVS-EN 22553
jrgi

Joon.2.1 Keevismbluste thistamine

Joon.2.2 Phimrkide nitamine koos viitejoonega ja

smmeetrilistel mblustel ilma viitejooneta.

Joon.2.3 Kontuurmblused ja montaazhmblused

Joon.2.4 Lbikeevituse nitamine joonisel

3. Kaarkeevituse olemus ja kaasnhtused

3.1.

Kaarkeevituse vooluallikad ja keevituskaar

Joon. 3.1 Vooluallikate tunnusjooned

Joon.3.2 Elekterkeevituse vooluahel

Llituskestus (duty cycle), keevituskaare suhteline
plemisaeg, plemisaja suhe ED
ED =

t keev
,
t keev + t paus

tkeev + tpaus = tts (keevitustskkel)

Valitud tts = 10 min
I
Ta =
Ia

T ,

kus: T llituskestus vooluallika passis;

Ta mratav llituskestus;
I vooluallika nimivool passis;
Ia mratav keevitusvool.
Koormatavus: 200 A / 60 %

Kui ED = 100 %, siis Ia = 155 A

Invertervooluallikad

Joon. 3.3 Inverteri phimtteskeem

3.2.
Elektroodkeevituse e. ksikaarkeevituse
olemus
Keevitusvann (weld pool, puddle).
Kuju seotud lbikeevituse
sgavusega,keevituskiirusega,materjali soojusjuhtivusega
Keevituskaare surve defektid nt. sisselige.

Joon. 3.4 Protsessi skeem

3.3.
Keevituse metallurgiaprotsessid ja nende
seos keevitusdefektidega
Erinevused valutehnoloogiast
Pooride tekkephjused
Keevismetalli keemilise koostise muutus, ebahtlus

3.4.

Elektroodimetalli siirdemehhanismid

Elektroodivarda sulametallile mjuvad jud

Loengukonspekt: E1812-01
Elektroodimetalli siirde mehhanismid:
a) Jmetilksiire (drop transfer);
b) Peentilksiire (spray transfer);
c) Lhistussiire (short-circuiting transfer);
d) Krvalekaldega jmetilksiire (repelled transfer).

Joon.3.5Elektroodile mjuvad jud

3.5.
Voolamisnhtused keevitusvannis
Sula keevitusvann dnaamiline: soojuslekanne, mjuvad
jud keevitusvannile, sulametall voolab.
Mjutab mbluse kuju: d/w vi b/h.
Eesmrk: saavutada korratatavus e. keevitusvanni kuju
stabiilsus
Keevitusvannile mjuvad jud:
1. Marangoni e. pindpinevuse gradientjud
(Marangoni convention, surface tension gradient).
Esineb TIG-keevitusel ja laserkeevitusel. Erineva
temperatuurialade tihedus erinev, sulametall liigub
krgema temperatuurialalt madalamale
temperatuurialale.
Pindaktiivsed ained vivad segregeeruda
keevitusvanni pinnale ja vhendavad
pindpinevustegurit sula metalli osakesed
transpordivad soojust keevitusvanni phja poole.
Suur mju roostevaba terase keevitamisel ja teatud
defektide tekkele (sisseliked, pinnavajumid,
lbikeevituse vhenemine).
Praktikas: parandab lbikeevitust G, Se,vhe O2.
Halvendab lbikeevitust Ca, Al, Ti, Si, Ce, La
Liivapritsttlus vib vrreldes traatharjaga
ttlemisel anda negatiivse tulemuse

Joon 3.6 Pindpinevusjudude mju voolamisele keevitusvannis

ja keevitusvanni ristlikele

Joon 3.7Keevituskiiruse ja materjali soojusjuhtivuse

mju termovljale ja keevitusvannile

3.6 Polaarsuse mju keevitusvannile

Fig. 5 Effect of polarity on GTAW weld

configuration when using direct current. (a) DCEN.
Deep penetration, narrow melted area,
approximate 30% heat in electrode and 70% heat
in base metal. (b) DCEP. Shallow penetration, wide
melted area, approximate 70% heat in electrode
and 30% heat in base metal
Joon.3.8 Polaarsuse mju

4. Keevisliite tsoonid ja termotskkel

4.1.

Keevisliite tsoonid ja mikrostruktuur

Termomju tsoon (heat affected zone HAZ)

Keevismetall
Sulamisjoon (fusion line)
Lbisulatustsoon, sulamistsoon
Krglegeerterastel:

Osaline sulamistsoon (partially melted zone PMZ)

Segunemata tsoon (unmixed zone)

Joon.4.1 Keevisliite tsoonid(vndid)

Joon. 4.2 Keevisliite erinevate alade lgisitkus

4.2.

Keevitamise termotskkel

Joon. 4.3 Keevisliite erinevate alade

jahtumiskverad.Klmhapruse piiri sltuvus jahtumisajast

Joon.4.4 CCT-kverad

4.3.
Qe =

Keevituse soojussisestus

kUI
kJ
10 3
,
V
mm

kus U kaare pinge, V;

I keevituse vool, A;
V keevituskiirus, mm/s;

k keevitusprotsessi termiline kasutegur,

MMA 111; k=0,85
MIG/MAG 131/135; k=0,85
TIG 141, k=0,6
Rbustis keevitus 121, k=1,0
Keevitusenergia E, ei arvesta k
Qe =

IUt
l 1000

kJ
,
mm

Praktikas mrab soojussisestuse keevituskiirus ja

keevitustehnika(sirged vi elektroodi vngutamisega
lbimid)

Joon.4.5 Soojussisestuse mju klmhapruse piirile vs

lgisitkusele

Joon.4.6 Keevituslbimite arvu mju lgisitkuselele

4.4.
Soojuse levimine keevisliites
Jahtumisaeg t8/5 sltub:
- soojussisestusest Qe;
- liite tbist (BW, FW);
- ettekuumutusest.
Jahtumisaeg t8/5 mjutab:
- liiga lhike t8/5 vike Qe karastusstruktuurid,
kasvab kvadus, vib kasvada lgisitkus
- liiga pikk t8/5 suur Qe
- termomju tsooni lmutus ja noolutus vib
vheneda lgisitkus
Soojuslevi keevisliites
3-mtmeline e. ruumiline (3D)

2-mtmeline e. tasapindne (2D)

Paks materjal (t > 20 mm),

vike Q,e
t8/5 ei sltu materjali paksusest.

huke materjal,
suur Q,e
soojus levib rhtsuunas,
t8/5 sltub materjali paksusest.

Joon.4.7Ruumiline ja tasapindne soojuse levimine

Joon.4.8Tasapindse vi ruumilise soojusjaotuse

mramise graafik

Joon.4.9 Ettekuumutustemperatuuri mramise

nomogramm. Tasapindne jaotus

5. Metallide keevitatavus
5.1.
Keevitatavuse miste ja kriteeriumid(vt
materjal leon2.9e)
Metallide omadus moodustada antud
keevitustehnoloogiaga konstruktiivsetele ja
ekspluatatsiooninuetele vastavat keevisliidet.

Tehnoloogia

Keevitatavus

Konstruktsioon

Materjal

Keevitatavuse liigitus: hea, rahuldav, piiratud, halb.

Ekspluatatsiooninuded keevisliidetele:
- mehaanilised omadused (Rm, KCV);
- hermeetilisus;
- korrosioonikindlus;
- kuumuspsivus, -tugevus;
- t madalatel temperatuuridel jne.
Keevitatavuse kriteeriumid:
1. Kalduvus vesinikpragudele (klmpragudele);
2. Kalduvus kuumpragudele (tardumispraod,
likvatsioonpraod);

3. Kalduvus lamellpragudele;
4. Kalduvus korduvkuumutuse pragudele.

Joon. 5.1 Praod keevisliidetes

5.2.

Vesinikpraod ja nende vltimine

Reeglina keevismbluse krval (TMT-HAZ), aga ka

keevismbluses. Terased, , Cu.
Phjused:
- karastusefekt;
- vesiniku difusioon.
Vhendamine:
- kasutada mittekarastatavaid teraseid (CE < 0,41, Re
< 350 N/mm2, Rm < 500 N/mm2, t < 25 mm);
- kasutada minimaalse vesinikueraldusega
keevitusprotsesse (MAG) ja materjale (B-kattega
elektroodid);
- ettekuumutuse kasutamine;
- sisepingete vhendamine.

5.3.
Vesinikpragudekindluse arvutuslik ja
katseline hindamine
C ekvivalendi valem (IIW)

CE = CEV = C ekv = C +

Mn Cr + Mo + V Cu + Ni
+
+
6
5
15

CE < 0,41, hsti keevitatav, arvestada t5/8 > 12 s, Qe ja

tkomb.
Miks on vaja terase sertifikaati vorm 31B?
Pkkliited tkomb = 2t
T-liited
tkomb = 3t
Ettekuumutustemperatuur f(tkomb, CE, Qe)
Nomogrammid, tabelid
Erandlikud terasemargid: 14G, 16GS, 0962S, 15HSND jt.
Jaapanis 1970-ndatel parameeter Pcm
Pcm = C +

Mn + Cu + Cr Ni Mo W
+
+
+
+ 5B ,
20
60 15 10

kui C > 0,22 %, t8/5 < 8s

sobib Weldox terastele.
Ettekuumutustemperatuuri Tp mramiseks keevitamisel
ja termolikamisel valem:
Tp = 1440 Pc 392
Pc = Pem + H/60 + t/600,
kus H keevismetalli H-sisaldus, ml/100g;
t lehe paksus, mm.
Graafikud standardis EN1011-2.

Joon. 5.2 Ettekuumutustemperatuuri mramine

nomogrammide abil

Tehnoloogilised teimid

Joon. 5.3Murdeteim ja ristikatse keevitatavuse

hindamiseks

5.4.

Keevisliidete kuumpragudekindlus

Arvutuslik hindamine (parameetrid)

C(S + P + Si/25 + 0,01Ni) 10 3
HCS =
3Mn + Cr + Mo + V
kui HCS < 24, ei kaldu teras kuumpragudele
Kriitiline deformatsioonikiirus:
Vkr = 19 42C 411S 3,3Si + 5,6Mn + 6,7Mo
kui Vkr 18, ei kaldu teras kuumpragudele
5.5.

Lamellpraod

Tekivad termomju tsoonis (TMT-HAZ).

Phjus: sulfiidide ja silikaatide lisandid.
5.6.

Korduvkuumutuse praod

Cr-Mo-V terastes krge noolutuse vi ekspluatatsiooni

ajal.
TMT kui ka keevismetallis jmedateralises osas eralduvad
peeneteralised karbiidid. Sageli, kui t 50 mm.
Kriitiline temperatuurivahemik T = 500700C
Arvutuslikud meetodid, parameetrid
GL = Cr + 3,3Mo + 8,1V + 10C 2
Kui GL < 2, vimalik pragude teke.
Reeglina pragude algkohaks keevitusdefektid: poorid,
praod, sisseliked jm.
5.7.

Keevisliidete termottlus

5.7.1.

Jreltermottlus - PWHT

Jreltermottluse eesmrgid:
- vhendada sisepingeid (kuni 80-90%);
- vhendab TMT kvadust (kuni 30 HV);
- vsimustugevuse tstmine;
- vhendada pingekorrosiooni

Lmutamine 550-600C
Normaliseerimine 900-940C tera peenendamiseks
(survemahututite valmistamisel).

6. Sisepinged ja keevisliidete kujumuutused

6.1.

Sisepinged ja tekkimise phjused

- metalli tardumine keevitamisel

- metalli takistatud paisumine kuumutamisel ja
takistatud kahanemine jahtumisel
- ebahtlane temperatuurivli
Pikikahanemisjud:

F = 0,2

UI
V

Pikikahanemine 0,05-0,3 mm/meetri kohta

Nurkdeformatsioon: = 0,13 10 9 U I2
Vt

Keevismbluse krval reeglina tmbepinged, kaugemal ka

vimalikud survepinged.

Joon.6.1Pkkmbluste ja nurkmbluse kverdumine keevitamisel

Joon. 6.2 Toote kahanemine ja nurkdeformatsioon

keevitamisel
Sisepingete ja keevitusdeformatsioonide suurus
keevistootes sltub detailide paksusest ja konstruktsiooni
jikusest.
6.2.
Sisepingete ja keevitusdeformatsioonide
vhendamine

Joon.6.3 Keevitusjrjestus.Keevitamine
likudena,tagasisammuga

Joon. 6.4 Keevitusdeformatsioonide vhendamise

termomoodused
7. Elektroodkeevitus ehk ksikaarkeevitus
7.1.

Keevituselektroodide valiku alused

Keevituselektrood keevitusmaterjal keevituse

lisametall (consumable, filler metal).
Matching consumables
Undermatching consumable
Keevismetalli omadused mrab:
- tema keemiline koostis;
- jahtumiskiirus;
- mikrostruktuur.

Keevitustraadi keemilise koostise mju keevisliitele:

C vimalikult madal sisaldus (< 0,1%)
Mn tstab Rm ja KCV kuni sisalduseni 1,4-1,5% Mn.
Soodustab nelja ferriidi (acicular ferrite) teket.
Si vhendab pooride tekete, parendab keevismetalli
voolavust, tstab Rm, vhendab KCV. Reeglina 0,2-0,3%
Si varrastes. Erandiks MAG-keevitustraat. Keevitamisel
rbustis soovitav suurendada traadi Si-sisaldust.
Ni ei mjuta Rm, tstab KCV
Mo sisaldus 0,3-0,5% parandab KCV
Cr tstab Rm, vhendab KCV, kasutatakse tavaliselt
koos Cr-Mo
Mikrolegeerelemendid B, Ti, Nb, Al.
7.2.

Keevismetalli mikrostruktuurid

7.3.
Elektroodikatete tbid ja elektroodide
omadused
Omadused:
- kaare sdatavus ja taassdatavus;
- kaare stabiilsus;
- elektroodivarda metalli siirdemehanism;
- pritsmete tekkimine;
- rbu voolavus;
- rbu eemaldatavus;
- asendiomadused;
- keevismbluse sujuv leminek, soomuselisus.

Elektroodkatete phitbid:
- happeline A-tht;
- tsellulooskate C-tht;
- rutiilkate R-tht;
- aluseline kate B-tht;
- paksukattelised ja krgtootlikud rutiilelektroodid RR
thed.
- kombineeritud katted-R,RA,RB
Elektroodi katte tp valitakse sltuvalt nuetest tootele
ja toote iserasustest,nt torustikud.
Elektroodkeevitus.ksikaarkeevitus(kattega
elektroodiga ).Metal manual arc welding-MMA,USA-s:
shielded metal arc welding-SMAW, ISO tunnusnumber
111
Elektroodi katte tbi
valik(electrodes,consumables,filler metal)
Omadused:
- kaare sdatavus ja taassdatavus;
- kaare stabiilsus;
- elektroodivarda metalli siirdemehanism;
- pritsmete tekkimine;
- rbu voolavus;
- rbu eemaldatavus;
- asendiomadused;
- keevismbluse sujuv leminek, soomuselisus.
Elektroodikatete phitbid:
- happeline A-tht;
- tsellulooskate C-tht;
- rutiilkate R-tht;
- aluseline kate B-tht;
- paksukattelised ja krgtootlikud rutiilelektroodid RR
thed.
- kombineeritud katted-R,RA,RB

Lisamaterjalid valida nii,et tagada keevisliitele phimetalliga

samavrsed mehaanilised omadused
Vltida habrast purunemist,eriti miinustemperatuuridel
Praktikas.min. katkevenivus 14%,lgisitkus 27 J vi 40 J
,klmhapruse piiriga arvestada
Keevituselektroodide valikul arvestada katte tbiga.
-vastutusrikkad konstruktsioonid B kate
-ehituskonstruktsioonid-R,RR ja RC kate
-torud-C-kate
Hermeetilisuse nuded,liite ngususe nuded-kuidas katte
tpi mrata
7.4.

Keevituselektroodide thistus

EN499
Ksikaarkeevituse kattega elektroodide klassifitseerimine legeerimata ja
peeneteraliste teraste keevitamisel
E 46 6 1Ni B 3
1 kik positsioonid
2 H5
2 kik positsioonid v.a.
H5 maks 5
vertikaalselt lalt alla
H10 maks 10
3 horisontaalsed, vertikaalsed
H15 maks 15
HDM [ml/100g]
pkkmblused/nurkmblused
4 lihtsad pkk- ja nurkmblused
5 vertikaalselt lalt alla + punkt 3
Keevituspositsioon
Smbol Efektiivsus Voolu tp
1
AC+DC
105
2
DC
Efektiivsus ja voolu tp
3
AC+DC
>105125
4
DC
5
AC+DC
>125160
Elektroodi katte tp
6
DC
7
>160
AC+DC
8
DC
Keemiline koostis
Smbol Elektroodi katte tp
A
happeline
Min. temp., kus
C
tselluloos
lgisitkus
R
rutiil
on u 47 J
RR
rutiil+paks kate
RC
rutiil tselluloos
RA
rutiil happeline
Min.
Z puuduvad
RB
rutiil aluseline
voolavuspiir
nudmised
2
o
B
aluseline
[N/mm ]
A = +20 C
o
Kattega elektrood 0 = 0 C
Smbol
Mn
Ni
Mo
o
2 = -20 C
no
2,0
o
3 = -30 C
0,3Mo
1,4
4 = -40 oC
0,6
MnMO >1,4-2,0
5 = -50 oC
1Ni
1,4
0,6- 0,36 = -60 oC
2Ni
1,4
1,2
0,6
1,4
1,83Ni
Smbol Re
Rm
A5
Mn1Ni >1,4-2,0
2,6
35
355 440- 22% 1NiMo
1,4
>2,638
570
Z
3,8
380
20%
0,6- 0,342
420 470- 20%
1,2
0,6
46
460 600 20%
0,650
5001,2
500
18%

640
530680
560720

Kokkuleppel mni
teine koostis

7.5.
Keevituselektroodide kuivatamine ja
hoidmine
7.6.
Elektroodi lbimdu ja keevitusvoolu
mramine
Tabel 7.1 Elektroodi lbimt sltuvalt lehe paksusest
Paksus ,mm

1-2

Lbimt,mm 1,5-2
Keevitusvoolu
phimetalli

4-5

6-12

13

3-4

4-5

tugevus

sltub

paksusest

ja

elektroodi

lbimdust,

servavahemiku

kujust,

keevituslbimitest (juure- vi titvad lbimid), elektroodi

tbist, keevitusasendist, phimetalli soojusjuhtivusest jm.
Keevitusvoolu ligikaudseks

mramiseks kasutatakse

jrgmisi valemeid:
Ik = = 60 (del-1);
Ik = 6d2el + 20del;
Ik = 40del (aluseline elektrood, ssinikteras);
Ik = 30del (rutiilelektrood, roostevabale teras)

8. MIG/MAG -keevitus (MIG/MAG welding, GMAW)

8.1.
Olemus, eelised, puudused
MIG-keevitus-metal inert gas welding ,tunnusnumber 131, Al,Ti
keevitus
MAG-keevitus-metal active gas welding, tunnusnumber
135,teraste keevitus
USAS lhendi all:GMAW
Tuntud kui ka poolautomaatkeevitus,ssihappegaaskeevitus
Eelised:krge tootlikkus,kigis ruumiasendites va
pihustuskaarega keevitamine,lai materjali paksuste vahemik(0,58mm-piiri pole),lhike vljappeaeg,mehaniseeritav ja
robotiseeritav
Puudused:pritsmed,ei saa vlitingimustes(va tidistraat-sirmide
vi telgiga piirata)
Keevitusvool:vastupolaarne alalisvool-DC+ ,tidistraadiga vib
ka olla vastupidi
Kaasaegsed tendentsid-impulssvoolu kasutamine,elektroonilised
vooluallikad,snergiline ja adptiivne juhtimine

Protsessi stabiilsuse tingimus

Traadi etteandekiirus = traadi
sulamiskiirus

8.2.
Keevituse poolautomaadi (MAG-seadme)
ehitus
Phiosad:
- vooluallikas;
- traadi etteandmehhanism;
- gaasiseadmed;
- juhtimisssteem ja abiseadmed.
-

Joon. 8.2 MAG-seadme skeem

Joon. 8.3 Vimalikud poolautomaadi kujundused

Joon. 8.4 Traadi etteandemehhanismid

8.3.
Keevituskaare tbid
Arvutis loeng e-konspekt Power Pointis E 1813-01,
E1814-01, E1815-01, E1816-01, E1816-01, E1817-01

Joon. 8.5 Kaaretbid ja elektroodi siire

Joon. 8.6 Keevituskaare tbid sltuvalt kaare pingest ja

keevitusvoolust.
Lhikaar U = 15-20 V (short circuiting transfer)
Pihustuskaar U = 25-38 V (spray transfer) Ar + CO2
Kriitiline keevitusvool (transition current)

Pikk-kaar (repelled transfer) CO2

Segakaar e. poolpihustuskaar U = 20-25 V (drop transfer,
globular transfer, mixed transfer)
Lbikeevitus, tootlikkus, keevitusasendid sltuvad kaare
tbist. Kaare tp mrab keevituskaare vimsuse ja
valitakse sltuvalt metalli paksusest.

8.4.
Vooluallika tunnusjooned. Pikk ja lhike
keevituskaar. Kaare isereguleeruvus

Joon. 8.7 Vooluallika tunnusjooned

Joon. 8.8 Keevituskaare isereguleerumine

9.5 Voolukontakti kauguse mju

Joon. 8.9 Voolukontakti kauguse mju

Traadi etteandekiirus on psiv.
8.5.
Keevitussuuna ja keevituspstoli kaldenurga
mju keevitusvanni ja mbluse mjule

Tukav skeem vasakkeevitus

Vedav skeem paremkeevitus
Joon. 8.10 Keevitussuuna mju keevitusvanni kujule
Kaare pinge mju

8.6.

Keevituse kaitsegaasi mju ja valik

8.6.1.
-

Kaitsegaaside omadused

ioniseerimis- ja dissotsieerumisenergia;
soojusjuhtivus;
soojusmahtuvus;
tihedus.

Kaitsegaasi omadused mjutavad:

- lbikeevituse suurust;
- elektroodimetalli siirdemehhanismi;
- keevismetalli pindpinevust ja kumerust e. tugevdust;
- keevituskaare stamist;
- kahjulike aerosoolide ja hendite eraldumist.

8.6.2.

MIG/MAG keevituse kaitsegaasid

Liigitus ja thtistus EN439 jrgi.

Ssinik- ja madallegeerterased:
CO2 rhmast C
Segugaasid Ar + CO2, rhmast M
M21: 15-25% CO2 + Ar. Pritsmete vhendamine
Krglegeerterased roostevaba teras
Ar + 5% CO2 vi Ar + 2% O2
Mehhaniseeritud keevitus, robotkeevitus
Ar + 18% CO2 + 0,03%
8.7.
MAG-keevitustraat
Legeeritud: Mn, Si, Al, Ti, Zr.
Pooride vltimine vhemalt 0,3% Si
Mn sisaldus mjutab elektrooditraadi siirdemehhanismi.
Kaitsegaasi mju legeerelementide vljaplemisele: CO2
ja Ar-CO2 segugaas.
5 keevitustraadi phimarki:
G3Si1 nii CO2 ja Ar + CO2, enim Soomes

G2Si1 ja G2Ti ainult Ar + CO2

Tsingitud pindade keevitamisel: 91% Ar + 5% CO2 + 4%
O2
Traadi jikuse kontroll spiraali abil.
8.8.

Vljundahela induktiivsuse mju

Joon. 8.11 Maandusahela induktiivpooli (drosseli) mju

lhiste arvule ja keskmisele keevitusvoolule.
8.9.
Keevituse poolautomaadi seadistamine ja
reguleerimine

Kaare pinge mju

Joon. 8.12 Kaarepinge mju

MAG-poolautomaadi seadistamine
1. Keevitustraadi mark ja lbimt d = f(t).
Voolu tihedus viksema lbimdu korral suurem kui I =
const.
Jmedam traat suurem lbisulatus.
Enimlevinud mark: G2Si1

2. Voolukontakti ja juhtkri valik.

Voolukontakt CuOF (P legeeritud CuCr vi CuCrZr
pronks (~1%Cr, 0,1%Zr)) arvestada joonpaisumist ava
juures, Cu ja pronksil vahe, nt 0,8 mm, ava Cu1,0-0,1 mm,
pronks 0,930,03 mm.
Juhtkri teflon vi teras dk = 1,5d traat puhastada
3. Kaitsegaasi valik, rhmast M21 kergelt oksdeerivad
Ar+CO2
4. Keevitusparameetrid
4.1

Kaare pinge kaare tp (vt tabel)

4.2

Keevitusvool traadi etteandekiirus siduda kaare

pingega
I kasvab, lhem kaar, tugevam hl, suurem
sulatuskiirus ja tootlikkus, kitsam mblus ja krgem
vallik
4.3

Induktiivtakistuse e drosseli llitamine

maandusahelas
I kasvab, reeglina suurendada induktiivsust
4.4

Voolukontakti kaugus ja traadi vljaulatus

4.5

Kaitsegaasi kulu (etteande) seadistamine

~10-15 del (l/min) 10-20 l/min

Kontrollida pstolist
Kulu ~0,5 m3/traadi kg kohta
4.6

Pstoli kaldenurk,tukav vi vedav skeem

Joon. 8.13 Poolautomaadi snergiline reguleerimine

8.10.

Krgtootlikud keevitusprotsessid

Rapid Arc ja Rapid Melt protsessid

TIME protsess
Twin ja Tandem protsessid
8.11.

MAG-keevituse vikemehhaniseerimine

Joon. 8.14 Vikemehaniseerimisvahendi d

9.12 MAG-keevitusele omased keevitusdefektid
Kokkusulamatus e. liiteviga

Joon. 8.15 Tpilised keevitusdefektid MIG/MAGkeevitusel

9. TIG keevitus (TIG-welding, GTAW)

9.1.

Protsessi olemus

Joon. 9.1 TIG-keevituse phimte

Keevitusprotsessi eelised:
-krge mbluse kvaliteet ja hea vliskuju
-hea keevismetalli juhtimine,ei ole piiranguid keevitusasenditele

-puuduvad rbu ja pritsmed

-kllaltki hsti pitav-tehnika sarnane gaaskeevituse omale
-saab keevitada enamikku metalle,v a W.Levinud Al,Cu,Ti,
roostevaba terase keevitamisel. Eestis keevitatakse
soojusjaamades ja elektrijaamades torustike
juurelbimid.Materjali paksus vahemikus 0,15-6 mm.
Puudused:
-madal tootlikkus
-tundlik tmbetuulele
-tundlik detailide servade puhtusele-oksiidid ei taandu
Vooluallika tunnusjoon ja voolu liik
Kasutatakse jrsult langeva tunnusjoonega vooluallikaid-samad
mis MMA,vajalik lisaseade kaare stamiseks
Kasutatakse pripolaarset alalisvoolu DC- , Al keevitamisel
kasutatakse vahelduvvoolu AC oksiidikihi purustamiseks.
Keevituskaare stamise meetodid
- Kraapimisega-vivad tekkidaW-suletised;
- kontaktstamisega (liftarc),W-suletised;
- krgsagedusstega4 kV ja sagedusega 0,4-5 MHz(vanad
seadmed),uutes 20 kV ja 700 Hz. Vivad esile kutsuda
elektromagnethireid..
Keevituselektroodid ja kaitsegaasid
W elektroodid:1,0;1,6;2,4;3,2-6,0 mm,pikKus 175 mm
Kas puhas W vi legeeritud La2O,ThO2 Y2 O 3, ZrO2 ,CeO2
.Kige vhem mrgised Ce elektroodid,teised sisaldavad
radioaktiivseid elemente.
Elektroodid enne keevitamist igesti teritada, Al keevitamisel
elektroodi otsa ei teritata.
Elektroodid mrgistatud erineva vrviga ringidega.
Kaitsegaasina kasutatakse Ar ja Al keevitamisel Ar
+He(30,50,70%),mis suurendavad keevituskaare vimsust.
Keevituselektroodi lbimt valitakse sltuvalt keevitatava
materjali paksusest. Elektroodi lbimdu ja keevitusvoolu liigi
jrgi valitakse keraamilise gaasisuudmiku nr e ava lbimt.
Keevitusparameetrid valitakse kas tabelitest vi
katsekeevitusega.

9.2.
Vooluallika tunnusjoon ja vooluliik Jik
tunnusjoon-sama MMA-ga, pinge madalam
9.3.

Keevituselektroodid ja kaitsegaasid

9.4.

Keevitusvoolu tsklogramm

9.2 Keevitusvoolu tsklogramm

9.5.

Orbitaalkeevitus

10. Keevisliidete mittepurustav kontroll (MPK)

Non destructive testing (NDT)
Non destructive examination (NDE)
Vene keeles lhend MHK
10.1. Kontrolli etapid
10.2. Phimeetodid ja nende tundlikkus
10.3. Visuaalne kontroll (VT), Kapillaar ehk
penetrandiga kontroll (PT), Ultrahelikontroll (UT),
Rntgenkontroll (RT), Magnetpulberkontroll(MT)
Tabel 10.1
Erinevate NDT meetodite sobivus erinevatele
keevitusvigadele

Viga

Kood

Kontrolli meetod

VT

PT

MT.

RT

UT

ET

Stami
s-jlg

Pealeval 506
gumine 509

Praod

101

Pinnavajum

511

Kokkus
ulamatu
s

401
4011
4013

Juurevig 402
ae
lbikeev
itamatus
2011
2012
2016
Rbupes 301
ad
Sisseli 5011
ge
5012

Poorid

Terasleh
e
kihistum
i-ne

2
3

1 Heades tingimustes saadakse infot.

2 Enamik vigu avastatakse.
3 - Vead avastatakse hsti.
Tootmises on vimalik ise rakendada visuaalset kontrolli(VT) ja
petada keevitajale.Ametlike tuemuste saamiseks prduda
akrediteeritud laborite poole.
10.4 Keevituse kvaliteedissteem
Keevitamise kvaliteedinuded
Standardite sari EVS EN 3834:2006
(vana sari EVS EN 729:1997)

Kvaliteedinuete valikustandard
EVS ISO 3834-1:2000
(vana standard EVS EN 729-1:1997)

Laialdased kvaliteedinuded
EVS EN 3834-2:2006
(vana EVS EN 729-2)

Standardsed kvaliteedinuded
EVS EN 3834-3:2006
(vana EVS EN 729-3)

Atesteeritud keevitaja
EVS EN 287-1:2004
ISO 9606-1

Atesteeritud keevitaja
EVS EN 287-1:2004
ISO 9606-1

Atesteeritud keevitusprotseduuri spetsifikaat WPS

EVS-EN ISO 15609-1:2004
EVS-EN ISO 15607:2004
EVS-ISO 15614-1:2004
(vana EVS EN 288-1;3)

Atesteeritud keevitusprotseduuri spetsifikaat WPS

EVS-EN ISO 15609-1:2004
EVS-EN ISO 15607:2004
EVS-ISO 15614-1:2004
(vana EVS EN 288-1;3)

Keevitustde koordinaator
ISO 14731:1997
EVS EN 719:1996

Keevitustde koordinaator
ISO 14731:1997
EVS EN 719:1996

Elementaarsed kvaliteedinuded
EVS EN 3834-4:2006
(vana EVS EN 729-4)

Atesteeritud keevitaja
EVS EN 287-1:2004
ISO 9606-1

10.5 Keevitajate atesteerimine

Keevitajate atesteerimine EN287-1 jrgi

EN 287 - 1
EN 287 -1

111

BW

t09

PF

ss

nb

()
Keevituse protsess ()

Plaat

Pkkmblus
: 2
Phimaterjali rhm: 2 rhm
-
Elektroodi
katte
katuse
tp
B tp - phi B
- 9
Kontrollnidise paksus - 9 mm
- ., -
Keevituse asend - vertik., alt - les
- - ss
mbluse ksikasjad - hepoolne - ss
- - nb
mbluse ksikasjad - ilma alustkita - nb

Keevitaja atesteering

EN 287-1 141 T BW 8 S t3.6 D60 PF ss nb

Selgitus
TIG-keevitus

141
T

Keevitusprotsess
Toru

BW
8

Pkkmblus
Materjali grupp vastavalt
CR ISO 15608
Keevitusmaterjal
Paksus
Kontroll-liite toru
vlislbimt
Keevismbluse asend
Keevismbluse
ksikasjad

S
t3.6
D60
PF
ss nb

Atesteerimispiirid
141
T
P
BW, FW (vt. 5.4 b))
8, 9.2, 9.3, 10

Materjali grupp 8: Austeniitne roostevaba

teras
Tistraat
Materjali paksus: 3,6 mm
Toru vlislbimt: 60 mm

S
3 mm kuni 7,2 mm
30 mm

Toru telg paigal, rhtne, alt-les

hepoolne keevitamine, ilma juuretoeta
Mitmekihiline

PA, PB, PD, PE, PF

ss nb, ss mb, bs
FW-le: sl, ml

10.6 Keevitusprotseduuri spetsifikaat

Keevitusprotseduuri spetsifikaat (WPS)

Keevitusprotseduuri spetsifikaadi this:
010/2007
puhastusmeetod:

Ettevalmistus- ja

WPQR No:Q135/15/07
Tootja: O Ise
Elektroodimetalli siirde viis( MAG )
Vahekaar,pihustuskaar
Liite ja mbluse tp BW
Keevise ettevalmistuse ksikasjad (visandid*)
Liite visand

kiamine
Phimaterjali thistus: S355J2G3
Materjali paksus (mm):7,0
Vlislbimt (mm):
Keevismbluse asend:PA

Keevituse jrjestus

Keevituse ksikasjad
Lbim Protsess Lisametal
li
mt
med,
mm
1
135
1,0
2
135
1,0

Voolutugevus A

Pinge V

Vool
u
liik/
pola
arsus

Traadi
etteande
-kiirus
m/min

KeevitusSoojuskiirus, lbimi sisestus*

pikkus(ROL) kJ/mm
cm/min

120-130
210-220

18,5-19,5
25,5-26,5

DC+

5,0
11,0

60
50

Keevitusmaterjalide mrgistus ja
valmistaja:Elgamatic 100,G3Si1
Eri kuumutamine vi kuivatamine:
Muu informatsioon*
Gaas/rbusti thistus: kaitsel:M21(80%Ar+20%CO2 nt. pleti liikumine (lbimi
maks.
AGAMIX 20
laius)
juurel:

Vngutamine: amplituud,

sagedus,
peatumisaeg:

0,56
1,6

Gaasikulu:

kaitsel:12-14
juurel:

Impulsskeevituse parameetrid:
Voolukontakti kaugus/ : 12-15

mm
Sulamatu elektroodi tp/mtmed:
Juuretoe ja juure avamise andmed:
tehnika

Plasmakeevituse parameetrid:
Pleti kaldenurk: 15,vedav

Ettekuumutustemperatuur:
Lbimitevaheline temperatuur:max 250 C
Tootja

Eksamineerija/atesteerija

11. Roostevaba terase keevitamine

11.1. Roostevaba terase liigitus ja omadused.
Nuded keevisliitele
Enne keevitamist vlja selgitada:
- terase rhm vi tp mikrostruktuuri jrgi;
- nuded korrosioonikindlusele;
- nuded mehaanilistele omadustele.
Terase rhmitamine mikrostruktuuri jrgi EN 1011-3 jrgi:
- austeniitterased;
- ferriitsed terased;
- martensiitsed terased;
- ferriit-austeniitsed e. dupleksterased.
Terase rhmitamine mikrostruktuuri jrgi EN 1011-3 jrgi:
- austeniitterased;
- ferriitsed terased;
- martensiitsed terased;
- ferriit-austeniitsed e. dupleksterased.
Austeniitse roostevaba terase keevitustehnologia erineb
ssinikteraste omast jrgnevast lhtudes:
-madalam soojusjuhtivus ja sulamistemperatuur-viksem
keevitusvool ja soojussisestus
-suurem joonpaisumistegur,vajalikud 2 korda tihedamad
traagelmblused,suuri deformatsioone ohjata,suurem hupilu
detailidevahel
-mbluse ja krvalalal olev oksiidikiht all olev vikese kroomi
sisaldusega huke metalli ala on kalduv punktkorrosionile .
Vajalik mbluse ja lhiala jrelttlus:

eemaldada oksiidikelme kas roostevabast terasest

harjadega,liivaprits vi klaashaavelttlusega ja siis
passiveerida-tdelda 15-20% HNO3 pasta vi vannis,jgid
maha pesta.Detailide pinnalt vib ka oksiidikelme eemaldada
keemiliselt svitamise teel 15-20%HNO3 +1,5-3% HF
lahuses,pesta voolava veega.
11.2.

Keevismetalli struktuur

Schaeffleri diagramm 1949.a.

Tpsem De-Longi diagramm 1973.a.
WRC diagramm 1992.a
Ferriidisisalduse ja ferriidi numbri (FN) vaheline seos

graafikutelt; F=FN/f,
Joon. 13.1 Schaeffleri diagramm
Iselomulikud alad diagrammil:
-Austeniit-kuumpragude tekkimise tenosus suur. Soovitav
vltida puhast A,vaid eelistada strukturi 5-12% F,asetseb
kolmnurgana diagrammi keskel

-A+F struktuur,vib tekkida temperatuuridel 470- 900 kraadi

sigma haprus. Vltida antud piirkond vi keevitada nii,et see ala
keevisliites oleks vimalikult kitsas
-F-tera kasv ja lgisitkuse halvenemine
M-vivad tekkida vesinik-e klmpraod-vhendada vesiniku
sattumist mblusesse jm meetmed
Tpsem De-Longi diagramm (1973) ja WRC diagramm
(1992.a),kus kasutusel ferriidi hulga mramisel parameeter
ferriidi nr-FN.. Seos ferriidi hulga ja FN vahel toodud joon 3.11
Ferriidisisalduse ja ferriidi numbri (FN) vaheline seos ; F=FN/f,
kus f on tegur vahemikus1,25-1,7.

11.3.

Keevismetalli keemilise koostise arvutamine

Keevismbluse antud keemiline elemendi sisaldus Rk,

elektroodi andud keemiline elemendi sisaldus Re
phimetallil antud keemiline elemendi sisaldus Ro.
Rk = R0+(1-) Re %,
kus - phimetalli osakaal mbluse metallis, dilution,
vetakse sageli 0,3.
1- - elektroodimetalli leminekutegur, vetakse 0,7;
Vimalik mrata keevismbluse ligikaudsete
keemilist koostist (legeerelementide sisaldust) vi vajaliku
keevitustraadi keemilist koostist.
12.Ohutushoid

Joon. 12.2 Keevitamine mahutis.Tline julgestab keevitajat.