KORDAMISKSIMUSED

(POSITSIOONILISED) ARVUSSTEEMID
Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvussteem?
Ainus tuntud mittepositsiooniline arvussteem on rooma numbrite ssteem
numbrimrkidega I V X L C D M, millega saab kll arve eristada, kuid millega ei saa
teha ksitsi paberil aritmeetilisi tehteid kindlate reeglipraste vtetega, nagu on
vimalik niteks 10ndssteemis arvutamisel.
Mis on arvussteemi alus? Mida ta mrab?
Igal positsioonilisel arvussteemil on tisarvuline alus p.
Igas jrgus a i saab olla p erinevat jrguvrtust.
Kui p = 10 , siis a i
Mis on arvujrgu kaal? Kuidas on iga jrgu kaal mratud?
Igal jrgul a i on kaal pi : p i = pi
Mida nitab koma?
Koma nitab, kus lhevad tisarvulised jrgukaalud le murdarvuliseks (ehk kus
lppeb tisosa ja algab murdosa).
Millised arvujrgud on krgemad jrgud?
Suurema kaaluga jrgud
Millised arvujrgud on madalamad jrgud?
Viksema kaaluga jrgud
Mitu erinevat jrguvrtust vib olla arvussteemi igas jrgus?
Igas jrgus ai saab olla p erinevat numbrimrki ehk jrguvrtust.

Igal jrgul a i on kaal pi : p i = pi

Jrgukaalud: . . . . p5 p4 p3 p2 p1 p0 p-1 p-2 p-3 p-4 . . . . pi . . . .
Kui alus p = 10 , siis on kmnendssteem , kus jrkude kaaludeks on:
. . . . 103 102 101 100 10-1 10-2 10- 3 . . . .
. . . . 100 10 1 0.1 0.01 . . . .

Igas jrgus a i saab olla p erinevat jrguvrtust.

Kui p = 10 , siis a i
Kuidas avaldub arvu vrtus?
Mistahes positsioonilises arvussteemis (ehk iga aluse p korral) avaldub arvu vrtus
N jrgneva korrutiste summana: N=...+a3p3+a2p2+a1p1+a0p0+a-1p-1+a-2p-2+ ...

123 10 = 1 100 + 2 10 + 3 1 = 123 10

Mida nitab arvu jrel olev indeks (kui ta on olemas)?

Jrgukaalu
KAHENDSSTEEM ja KAHENDKOODID
Mis on kahendssteem?
Kahendssteem on lihtsaim positsiooniline arvussteem:

p = 2 a i

Milline on 2ndssteemi alus? Millised on 2ndssteemi jrguvrtused

p = 2 . jrguvrtusi on kaks: 0 ja 1.
Millised on 2ndssteemi 8 madalamat tisarvulist jrgukaalu?
2ndssteemi jrgukaalud: . . .
Milleks lihtsustub 2ndssteemi korral arvu vrtust arvutav valem?
Kuna kahendarvudes ei leidu suuremaid jrguvrtusi kui 1, siis kahendarvude korral
arvu vrtust arvutav avaldis lihtsustub nende jrgukaalude summeerimiseks, kus
asub jrguvrtus 1:
1010112 = 1 25 + 0 24 + 1 23 + 0 22 + 1 21 + 1 20 =

= 32 + 8 + 2 + 1 = 4310
Mis on kahendvektor?
(n-jrguline) kahendvektor on kahendnumbritena 0 ja 1 esitatud loogikavrtuste
hemtmeline jada pikkusega n.
Mis on kahendvektori pikkus?
Kahendvektori pikkus on tema 2ndjrkude arv ehk n-jrgulise 2ndvektori pikkus on
n. Niteks jrgmisel real on 6 erineva pikkusega 2ndvektorit:
00101101
010
11011
10
1
000101
Mis on lhiskoodid (lhisvektorid)?
Lhiskoodid e lhisvektorid on vrdse pikkusega kahendvektorid, mis erinevad
teineteisest ainult hes kahendjrgus.
Nide: lhisvektorid on niteks 1011 ja 1001
Mitu lhisvektorit omab n-jrguline 2ndvektor?
Iga n-jrguline kahendvektor omab n-lhisvektorit.
Mis on intervall?
Intervall on vrdse pikkusega kahendvektorite hulk vimsusega 2n (n N), milles iga
hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas tpselt n lhisvektorit.
Nide: jrgnev kahendvektorite hulk on intervall, kuna ta sisaldab 2^2=4
kahendvektorit ja igaks nendest omab selles hulgas 2 lhisvektorit
{000 001 010 011}

Suvaline ksik kahendvektor {00111} moodustab samuti intervalli, kuna sellises

heelemendilises hulgas on 2^0 elementi ja hulga ainus 2ndvektor omab samas
hulgas 0 lhisvektorit.
Mis on intervalli olulised jrgud?
Intervalli olulisteks jrkudeks (muutujateks) on tema vektorite need 2ndjrgud, mille
vrtus on kikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstante.
Kui intervallis on 2n m-jrgulist vektorit, siis on intervallil (m-n) olulist jrku ja n
mitteolulist jrku.
Nide: intervallil {0100 0110} 2^1 4-jrgulist vektorit ja intervallil on 4-1=3
olulist jrku ja 1 mitteoluline jrk
Kui suur on intervall, millel on n mitteolulist jrku?
Kui intervallis on 2n m-jrgulist vektorit, siis on intervallil (m-n) olulist jrku ja n
mitteolulist jrku.
Mis on intervalli vektoresitus?
Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada intervalli vektoresitust smbolitest 0
1 , kus intervalli olulised (ehk konstantsed) jrgud on thistatud nendesamade
konstantidega 0 1 ja mitteolulised jrgud on thistatud smboliga .
Mis on n-mtmeline Boole'i ruum?
N-mtmeline Boolei ruum on kikvimalike n-jrguliste kahendvektorite hulk
{0,1}n vimsusega 2n: |{0,1}n|=2n.
Nide: 3-mtmeline Boolei ruum {0,1}3={000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111}
|{0,1}3| = 23 =8
Millest koosneb 2-mtmeline Boole'i ruum?
2-mtmeline Boolei ruum {0,1}2 on kikide 2-jrguliste 2ndvektorite hulk:
{0,1}2={00,01,10,11} |{0,1}2|=22=4.
LOOGIKA. LOOGIKAALGEBRA (Boole'i algebra). FUNKTSIOONIDE
MINIMAALSED NORMAALKUJUD
Millised tevrtused on olemas? Kuidas neid thistatakse?
0 ja 1 (VALE ja TDE) ?
Millised on loogikatehted, nende nimetused ja thistused?
On 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted
konjuktsioon ja disjunktsioon .

Mis on loogikaavaldis?

Loogikaavaldis on loogikamuutujaid xi , konstante 0 1 ja tehtemrke sisaldav

kooslus, mis tema muutujate xi vrtustamisel omandab samuti loogikavrtuse 0 vi
1.
Loogikaavaldis sarnaneb lausearvutuses tuntud lausearvutusvalemile ning
ta defineeritakse analoogiliselt:
loogikamuutuja xi ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised
__
kui A on loogikaavaldis, siis on avaldised ka A ja ( A )
kui A ja B on avaldised, siis on avaldised ka
A B A B A B A B A B

Millise tehtega on samavrne tehtemrgi puudumine loogikaavaldises?

tehtemrgi puudumine operandide vahel on samavrne tehtega
ehk konjunktsiooniga : A B A B A B

Millist tehet nimetatakse binaarseks? Millised loogikatehetest on binaarsed?

Binaarne on kaheoperandiline tehe. Binaarsed on konjunktisoon ja disjunktsioon
Millist tehet nimetatakse unaarseks? Millised loogikatehetest on unaarsed?
Unaarne ehk heoperandiline tehe. Unaarne on iversioon
Milline aritmeetiline tehe vastab igale loogikatehtele?
Konjunktsioon (AND) loogiline korrutamine. Disjunktsioon (OR) loogiline
liitmine. Inversioon (NOT) eitus ehk inversioontehe
Millist loogikatehet nimetatakse loogiliseks korrutamiseks? Millist loogiliseks
liitmiseks?
Konjunktsioon (AND). Disjunktsioon (OR)
Loogikatehete definitsioonid
Milline on loogikatehete prioriteedijrjestus? Millal see oluliseks osutub?
Esitada: 1. topelteituse seadus 2. neeldumisseadused 3. de Morgani
seadused

1)topelteituse seadus

2)neeldumisseadused x xy = x

3)de

Morgani seadused

Milline oleks assotsiatiivsusseaduse verbaalne esitus? kommutatiivsusseaduse

verbaalne esitus?
Kommutatiivsusseadus. Argumentide jrjekorda loogikatehetes vib muuta
a* b= b* a;a+ b = b + a
Assotsiatiivsusseadus. Mitme argumendi loogilist korrutamist ja loogilist liitmist
vib sooritada suvalises jrjekorras vi samaaegselt
a *( b*c) = (a * b) * c = a*b*c
a +( b+c) = (a + b) + c = a+b+c

Millist avaldise teisendusvimalust esitab distributiivsusseadus?

Distributiivsusseadus (sulgude avamise seadus). Argumentide loogilist summat
vib loogiliselt korrutada argumendiga a vi korrutada esmalt kiki argumente aga ning seejrel need korrutised loogiliselt liita. Argumentide loogilisele
korrutisele vib liita argumendi a vi esmalt liita loogiliselt kikidele
argumentidele a ning seejrel need summad loogiliselt korrutada. Kui esimene
teisendus vastab sulgude avamisele arvude algebras, siis teine on rakendatav
ksnes loogikaalgebras
a * (b+c) = a*b + a*c;
a + b*c = (a + b) * (a + c);

Millise loogikavrtusega disjunktsioon ei muuda avaldise vrtust?

Millise loogikavrtusega konjunktsioon ei muuda avaldise vrtust?
Milline on disjunktsiooni tulemus, kui vhemalt ks operandidest on
loogikavrtus 1?

Vastus: 1

Milline on konjunktsiooni tulemus, kui vhemalt ks operandidest on

loogikavrtus 0?

Vastus: 0

Millest koosneb loogikaskeem?

Loogikaelementide omavahelisel kokkuhendamisel saadakse loogikaskeem

Mis on digitaalskeem?
Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikavrtusi 0 1 ) ttlevat
elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks.

Millised loogikaelemendid on olemas? Nende thised loogikaskeemidel

,

(NOT)

(AND)

(OR)

(NAND)

(NOR)

(XOR)

Millest koosneb loogikaalgebra?

Loogikaalgebra koosneb loogikavrtuste hulgast { 0 , 1 } , millel on
defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja
binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. Loogikaalgebra koosseis
on seega:
< { 0 1 } ; >

Mis on loogikamuutuja?
Muutuja xi on loogikamuutuja , kui ta saab omandada vrtusi ainult
hulgast { 0 1 } xi { x1 x2 . . . . xn }

Mis on n-muutuja loogikafunktsioon?

n-muutuja loogikafunktsioon f ( x1 x2 . . . xn ) on vastavus n-muutuja
Boole'i ruumist { 0, 1 }n loogikavrtuste hulka { 0, 1 } :
f ( x1 x2 . . . xn ) : { 0, 1 }n { 0, 1 }
Seega seab n-muutuja loogikafunktsioon igale n-jrgulisele kahendvektorile
(ehk argumentvektorile) x1 x2 . . . xn vastavaks loogikavrtuse 0 vi 1.

Mida esitatakse argumentvektoriga?

Argumentvektor x1 x2 . . . xn { 0, 1 }n on loogikamuutujate
"vrtustekomplekt", mis esitab funktsiooni igale ksikule muutujale x1 , x2
, . . . xn omistatavat vrtust 0 vi 1. Muutujate vrtustamisel omandab ka
loogikafunktsioon ise vrtuse 0 vi 1 ("seab argumentvektorile vastavaks
loogikavrtuse 0 vi 1").
Kui vaadeldav 3-muutuja funktsioon f ( x1 x2 x3 ) vrtustub
muutujavrtuste x1 = 1 x2 = 0 x3 = 1 korral 0-ks,
siis kirjutame: f ( 1 0 1 ) = 0

Mida nitab loogikafunktsiooni tevrtustabel?

Tevrtustabel on loogikafunktsiooni kige "vahetum" esitus. Ta loetleb
esitatava
funktsiooni
vrtused
tabelisse
korrastatuna
kikide
argumendivrtuste kombinatsioonide (ehk argumentvektorite) korral,
alustades argumentvektorist 000. . .0 ja lpetades argumentvektoriga 111...1.
n-muutuja loogikafunktsiooni muutujatele x1 x2 . . . xn saab vrtusi 0 ja 1
omistada 2n erineval viisil. Samapalju peab olema ridu ka tema
tevrtustabelis. Seega tevrtustabeli suurus kasvab muutujate arvu

suurenemisel kiiresti (eksponentsiaalses progressioonis) ja on ilmne, et

tevrtustabel sobib ainult vikse muutujatearvuga loogikafunktsiooni
esitamiseks (kuni 6 muutujat).
Tevrtustabel nitab, kuidas funktsioon vrtustub oma muutujate
kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral.

Mis on funktsiooni 1-de piirkond? 0-de piirkond?

DNK on seotud funktsiooni 1-de piirkonnaga ja
KNK on seotud 0-de piirkonnaga.

Milline loogikafunktsioon on osaliselt mratud?

Loogikafunktsioonide korral thendab osaline mratus seda, et tema
lhtehulgaks olevas Booli'i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid
x1 x2 . . . xn { 0, 1}n mille jaoks pole rangelt mratud, kumba
loogikavrtuse 0 vi 1 funktsioon nende korral omandama peab.
Sellised argumentvektorid moodustavad funktsiooni mramatuspiirkonna

Mis on funktsiooni mramatuspiirkond?

Funktsiooni mramatuspiirkonna moodustavad argumentvektorid, mille jaoks
pole rangelt mratud, kumba loogikavrtuse (0 vi 1) funktsioon nende korral
omandama peab.

Millise vrtuse omandab funktsioon oma mramatuspiirkonnas?

Funktsioon
vib
omandada
mramatuspiirkonda
kuuluvate
argumentvektorite
0 vi 1 .

korral kskik kumba loogikavrtuse

Kuidas esitatakse tevrtustabelis funktsiooni mramatuspiirkonda?

Tevrtustabelis kirjutatakse mramatuspiirkonna argumentvektoritele
vastavaks ''.

Mida tehakse funktsiooni mramatuspiirkonnaga?

Mitu tielikult mratud funktsiooni sobivad osaliselt mratud funktsiooni
esitamiseks, kui mramatuspiirkonnas on n argumentvektorit?
n
2 ???

Millised on loogikafunktsioonide esitusviisid?

Tevrtustabel, numbriline kmnendesitus, loogikaavaldis

Mis on algterm?
Algterm on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja xi vi selle
inversioon
vi konstant 0 1 .

Mis on elementaarkonjunktsioon?
ksik algterm vi algtermide konjuktsioon. Niteks:

Mis on elementaardisjunktsioon?
ksik algterm vi algtermide disjunktsioon. Niteks:

Mis on disjunktiivne normaalkuju (DNK)?

Disjunktiivne normaalkuju ( DNK ) on ksik elementaarkonjunktsioon
vi elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon. Niteks on esitatud 2 DNK-d:

Mis on konjunktiivne normaalkuju (KNK)?

Konjunktiivne normaalkuju ( KNK ) on ksik elementaardisjunktsioon
vi elementaardisjunktsioonide konjunktsioon. Niteks on esitatud 2 KNK-d:

Mis on tielik disjunktiivne normaalkuju (DNK)?

Tielik DNK ( TDNK ) on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab
funktsiooni kiki muutujaid xi. Niteks on esitatud igal real ks tielik DNK:

Mis on tielik konjunktiivne normaalkuju (KNK)?

Tielik KNK ( TKNK ) on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab
funktsiooni kiki muutujaid xi. Niteks on esitatud igal real ks tielik KNK:

Mis on loogikaavaldise keerukus?

Loogikaavaldise f keerukus L ( f ) on tema koosseisus olevate algtermide
arv. Igale funktsioonile leidub palju erinevaid loogiliselt vrdvrseid, kuid
erineva keerukusega normaalkujusid.

Mis on minimaalne DNK? minimaalne KNK?

Minimaalne normaalkuju ( MDNK MKNK ) on konkreetse funktsiooni
vikseima keerukusega DNK vi KNK.
Funktsioon vib omada mitut erinevat MDNK-d vi mitut erinevat MKNK-d.

Millisest funktsiooni piirkonnast tuleneb DNK? Millisest KNK?

DNK on seotud funktsiooni 1-de piirkonnaga ja
KNK on seotud 0-de piirkonnaga.

Kuidas vib nimetada 0-muutuja loogikafunktsioone?

1-mtmeline Boolei ruum ???

Mida thendavad lhendid NAND NOR ?

NAND - JA-EI element, mis teeb oma sisendite konjunktsiooni inversiooni.
NOR - VI-EI element, mis teeb oma sisendite disjunktsiooni inversiooni.

Mis on Karnaugh' kaart?

Karnaugh' Kaart on tevrtustabeli sihiprane topoloogiline mberpaigutus
tasandil vi ruumis.

Millised on Karnaugh' kaardi phiomadused?

Karnaugh' Kaardi phiomadused:
n-muutuja kaardi igal ruudul on n naaberruutu
suvalised 2 naaberruutu on teineteise lhiskoodidega
(lhiskoodid on kahendvektorid, mis erinevad ainult hesainsas oma
kahendjrgus)

Milline on suurim Karnaugh' kaart?

6-muutuja funktsiooni Karnaugh' Kaart

Millised Karnaugh' kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised?

2- ja 3- ja 4-muutuja funktsiooni Karnaugh' Kaart on tasandiline (2-mtmeline)

5- ja 6-muutuja funktsiooni Karnaugh' Kaart on ruumiline (3-mtmeline)

Mis on Karnaugh' kaardi kontuurid?

Karnaugh kaardil valitakse vlja kindlate mtmetega ruutude gruppe, mida
nimetatakse kontuurideks.

Millised

Millist kljepikkust Karnaugh' kaardi kontuuridel kunagi ei esine?

Kljepikkust 3 ruutu

Millele vastab Karnaugh' kaardi iga kontuur?

Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab hele kahendvektorite intervallile

Mitu erinevat muutujavrtuste piirkonda leidub n-muutuja Karnaugh' kaardil?

Millised need on?
n-muutuja kaardil on 2n kattuvat piirkonda ???

Milleks Karnaugh' kaarti kasutatakse?

Karnaugh kaarti kasutatakse loogikafunktsioonide minimeerimiseks.

Mis on funktsiooni minimeerimine?

Loogikafunktsiooni minimeerimine on tema esitamine minimaalse
keerukusega normaalkujul minimaalsel disjunktiivsel normaalkujul
(MDNK) vi minimaalsel konjunktiivsel normaalkujul (MKNK).

Kuidas kasutatakse Karnaugh' kaarti funktsiooni minimeerimisel?

on

Karnaugh'

kaardi

vimalikud

kontuuride

suurused?

Loogikafunktsiooni minimeerimine Karnaugh kaardi abil koosneb jrgnevatest

sammudest: 1)paigutada funktsiooni tevrtustabel Karnaugh kaardile 2)katta
kik 1-d (vi kik 0-d) vimalikult vikese arvu vimalikult suurte kontuuridega
3)kirjutada kontuuride konstantsete muutujate jrgi vlja MDNK e
lementaarkonjuktsioonid vi MKNK elementaardisjunktsioonid. Iga kontuur
annab he elementaarkonjuktsiooni vi elementaardisjunktsiooni.

Mis on McCluskey' meetodis 10ndarvu indeks?

McCluskey meetod kasutab mistet "10ndarvu indeks", mis on 1de arv selle
10ndarvu kahendkujus.

Millistele tingimustele peavad vastama McCluskey' meetodiga kleebitavad

10ndarvud?
1)kleepida saab ainult naabersektsioonide intervalle
2) omavahel kokkukleepida saab ainult naabersektsioonide arve
3) kokku kleepida saab ainult selliseid naabersektsioonide arve, mille vahe
on 2n ehk 1 vi 2 vi 4 vi 8 vi 16 jne.
4) viksema indeksiga sektsioonist prit kleebitav arv peab ka oma
vrtuselt viksem olema
5) kokku kleepida saab naabersektsioonide selliseid intervalle, millel on
sama vahe

Millised sarnasused on McCluskey' meetodil ja Karnaugh' kaardiga

minimeerimisel?
1)Lhiskoodid satuvad indeksite jrgi grupeerides naabersektsioonidesse. Seega
on Karnaugh kaardil naaberruutudes paiknevad koodid ka McCluskey
kleepimistabelis naabersektsioonides ehk McCluskey meetod kleebib kokku
neidsamu koode, mis ka Karnaugh kaardil oleksid kokkuseotavad. 2)Intervallide
kasvatamine kleepides on samavrne kontuuride suurendamisega kaardil. Igale
kleepimistabelis moodustunud intervallile vastab ks kindel kaardikontuur.
3) tulemus on sama

LOOGIKAFUNKTSIOONIDE TIELIKUD SSTEEMID. BAASID.

Mis on loogikafunktsioonide ssteem?

Loogikafunktsioonide (loogikatehete) ssteem on loogikafunktsioonide hulk.
Ssteemi vivad kuuluda lisaks loogikatehetele ka konstandid 0 ja 1, mis on
vaadeldavad muutujatest mittesltuvate funktsioonidena (0-muutuja
funktsioonidena).

Mis on iseloomulik mingis konkreetses ssteemis esitatud loogikaavaldisele?

Kui loogikaavaldis kuulub kuhugi kindlasse ssteemi, siis on ta esitatud ainult
selles ssteemis leiduvaid loogikatehteid (funktsioone) kasutades.

Milline loogikafunktsioonide ssteem on tielik?

Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui temas sisalduvaid funktsioone
(tehteid) kasutades on viamlik esitada suvalist loogikaavaldist (ehk suvalist
loogikafunktsiooni). Ssteemi tielikkuse kriteerium (Post-Jablonski kriteerium):
Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui ta sisaldab 1)vhemalt hte 0-lli
mittesilivat funktsiooni 2)vhemalt 1-te mittesilivat funktsiooni 3)vhemalt
hte mittepratavat funktsiooni 4)vhemalt hte mittemonotoonset funktsiooni
5)vhemalt hte mittelineaarset funktsiooni

Milline ssteem on baas?

Baas on minimaalne tielik loogikafunktsioonide ssteem. Suvalise funktsiooni
vljajtmisel baasist tema tielikkus kaob.

Millised loogikatehted moodustavad ksi baasi?

Konjuktsiooni inversioon moodustab ksikult baasi (JA-EI baas) ning
disjunktsiooni inversioon moodustab ksikult baasi (VI-EI baas).

Kuidas saab avaldise teisendada baasi { JA-EI }?

Kuidas saab avaldise teisendada baasi { VI-EI }?

AUTOMAADID

Mis on abstraktne automaat?

abstraktne automaat A on 5 komponendiga kooslus

Millised hulgad ja millised funktsioonid moodustavad abstraktse automaadi?

Millised on abstraktsete automaatide liigid? Mille poolest nad erinevad?

*Mealy' ja *Moore'i automaat

Mealy' automaat ja Moore'i automaat erinevad (ainult) vljundthtede

genereerimise poolest.

Mida nitab automaadi leminekufunktsioon? Millise thega seda thistatakse?

Mida nitab automaadi vljundfunktsioon? Millise thega seda thistatakse?

Millised on automaadi esitusviisid?

Tabelina vi graafina

vi

Mida esitavad automaadi graafil graafi tipud? Mida esitavad graafi kaared?
Graafi tipud esitavad olekuid ja graafi kaared sisendthtede hulk/vljundthtede
hulk ???

Mis on triger?
Trigerid on mluelemendid, mis salvestavad he 2ndjrgu (1 bitt infot).
(kahe stabiilse olekuga digitaalllitus)

Millised trigerid on olemas?

Trigereid on 4 tpi:
D-triger (Delay "viitetriger" "viiteelement" )
T-triger (loendustriger)
RS-triger (reset-set)
JK-triger

Millised trigerid on he juhtsisendiga?

D-triger, T-triger

Millised trigerid on kahe juhtsisendiga?

RS-triger, JK-triger

Kuidas ttab D-triger?

Kuidas ttab T-triger?

Kuidas D-trigerit nimetatakse?

Delay "viitetriger" "viiteelement

Kuidas T-trigerit nimetatakse? Miks?

loendustriger
T-trigeritest saab neid jrjestikku hendades koostada impulsside

Kuidas nimetatakse trigereid juhtivaid funktsioone?

R RS-trigeri ergutussignaal "reset"
S RS-trigeri ergutussignaal "set"
RS-trigerit ei tohi juhtida ergutussignaalide paariga R = 1 S = 1
(ei saa kskida trigerit nii olekusse 0 kui ka 1 samaaegselt)
***
J JK-trigeri ergutussignaal "set"
K JK-trigeri ergutussignaal "reset"
Kui JK-trigerit juhtida ergutussignaalide paariga J = 1 K = 1 siis
ta ttab T-trigerina (ehk inverteerub).

Millest koosnevad automaatide skeemrealisatsioonid?

loogikaelementidest

loenduri.