Sissejuhatus

• Saabusid koos teiste

barbaritega Suure
Rahvasterändega
• Lääne-eurooplastele
normannid, venelastele
variaagid
• Algselt tegelesid kaubanduse,
põlluharimise, kui aga maa
otsa sai, asusid rändama,
röövima ja rüüstama
• Hiilgeaeg 8.-11. sajand
• Arenenud laevandus
 Viikingite laevad
• Tugevad ja kiired, lameda
põhjaga, olid mast ja raapuri.
• 9.-st saj.-st kasutasid kiilu
• Kasutasid kolme sorti laevu:
4) Kalapaadid (kasutati ka
kauplemiseks)
5) Knarrid – aeglased, madala
põhjaga kaubalaevad
6) Pikklaevad – suurimad ja
kiireimad, 20-25m pikkused,
kasutati röövretkedel,
mahutasid 80 inimest
(piltidel)
 Viikingite retked
Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid
• Al. VIII-st sajandist rüüstasid • Rändasid mööda Dnepri ja
Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus
• 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude,
• pärlite, hõbeda ja hiina siidiga.
Hispaanias said mauridelt lüüa
• Kauplesid ka Lähis-Idas.
• Korduvalt piirati Pariisi, nõuti
lunaraha, 911 läänistati neile • 860 Novgorodi vürstiriik
Normandia poolsaar. • Rajasid Kiievi ja Novgorodi.
• 983 avastas Erik Punane • 862 lõid püsivad kaubasuhted
Gröönimaa, see asustati. Bagdadi ja Konstantinoopoliga.
• Leif Eriksson jõudis 1002
Põhja-Ameerikasse.
• XII-ks sajandiks lõppesid
viikingite röövretked.
 Viikingite elamu

• Enamasti olid katused kaetud õlgedega

• Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait
 Viikingite kodu
• Pidasid ka orje
• Kasvatasid otra ja kaera,
püüdsid kala
• Pidasid kitsi, veiseid, lambaid,
kalu jne.
• Magati puuvoodites,
tarbeesemeid hoiti kirstudes
• Naised tegid süüa, ketrasid
lõnga, hoolitsesid
majapidamise eest ja
valmistasid riideid, olid mehe
vara kaasomanikud
• Piltidel viikingite ehted ja kamm
Viikingite kirjandus
• Kasutasid ruunikirja
• Ruunid raiuti rauda, puusse või
kivisse, mõnikord ka pronksi ja
hõbedasse.
• Tähtsal kohal olid
jutuvestmine, laulmine ja
luuletamine.
• Skaldid kandsid ette värsse ja
jutustasid lugusid vägilastest ja
jumalatest, mis hiljem pandi ka
saagadena kirja.
• Pildil ruunikivi
 Viikingite usk

• Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega
Valhalla.
• Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning
taevajumal Thor.
• Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra
püstpalkkirik
 Võitlus viikingite vastu
• XI sajandil hakkasid Euroopa
ülikud viikingite vastu võtma
kasutusele mitmeid meetmeid:
linnadesse rajati
kaitseehitised, hakati
kasutama ratsaväge ja jaluseid
• Viikingite ajastu lõppes XII
sajandil ristiusu leviku ja
feodaalkorra tekkimisega
viikingite aladel
 Kasutatud kirjandus
• Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri,
1997.
• Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996.
• Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997.
• Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak.
• "ENEKE 4". Varrak, 1986.
• "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus,
1998.
• Helmut Piirimäe “Inimene, Ühiskond, Kultuur II”. Koolibri,
2000
• http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level
• http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html