Tartu likool

Majandusteaduskond
Rahvamajanduse instituut

Margit Partei

HLJATUD JTMETE KORISTUSKULUD NING

NENDE VHENDAMISE VIMALUSED JHVI
VALLAS

Praktika aruanne

Juhendajad: lektor Juta Sikk ja majandusspetsialist Aivo Tamm

Tartu 2013

SISUKORD
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3
1.

Uurimisprobleemi taust .............................................................................................. 7

2.

Praktika kigus saavutatud tulemused ....................................................................... 9

2.1

Hljatud jtmete kaardistamine vlitdel......................................................... 9

2.2

Hljatud jtmete likvideerimiskulude anals ................................................. 14

2.3

Hljatud jtmete likvideerimiskulutuste vhendamise vimalused ................. 17

Kokkuvte ....................................................................................................................... 22
Viidatud allikad ............................................................................................................... 25
Lisa 1. Praktikal tehtud tde ja tegevuste tabel ............................................................. 26
Lisa 2. Esialgne orienteeruv praktika tegevuskava ......................................................... 28
Lisa 3. Esimesel vlitde peval vaadeldud prgi mahajtukohad Jhvi linnas
(mrgitud musta ringikesega) .......................................................................................... 29
Lisa 4. Esimesel vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod...................... 30
Lisa 5. Teisel, kolmandal ja neljandal vlitde peval vaadeldud prgi mahajtukohad
Jhvi vallas (mrgitud musta ringikesega) ...................................................................... 32
Lisa 6. Teisel vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod .......................... 33
Lisa 7. Kolmandal vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod .................. 34
Lisa 8. Neljandal vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod .................... 35

SISSEJUHATUS
Jhvi vald asub Ida-Virumaa keskosas ning koosneb vallasisesest Jhvi linnast, mis on
htlasi maakonnakeskus, Tammiku alevikust ja heteistkmnest klast. Kokku elab
Jhvi vallas 12460 elanikku (seisuga 31.03.2013) ning valla pindala on 124 km2. (Jhvi
vallavalitsuse...) Oluline on aga silmas pidada, et Jhvi linn toimib keskusena ligi 65
000 inimesele, kes elavad Jhvi kesklinnast 15 kilomeetri raadiuses. Lisades sellele veel
tosinkond kilomeetrit, lheneb teenindatavate arv juba 100 tuhandele, mis vastab
ligilhedaselt Tartu elanikkonnale (Jhvi valla arengukava...). Seega on Jhvi vald koos
vallasisese linnaga regiooni oluline keskus.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (Kohaliku omavalitsuse...) kohaselt on
omavalitsusorganiteks vallavolikogu ja vallavalitsus, kelle mrab volikogu. Seadus
stestab, et omavalitsusksuse lesandeks on korraldada antud vallas (vi linnas)
sotsiaalabi

ja

-teenuseid,

vanurite

hoolekannet,

noorsootd,

elamu-

ja

kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jtmehooldust,

territoriaalplaneerimist, valla- vi linnasisest histransporti ning valla teede ja
linnatnavate korrashoidu, juhul kui need lesanded ei ole seadusega antud kellegi teise
tita. Samuti on omavalitsusksuse lesandeks on korraldada antud vallas (vi linnas)
koolieelsete

lasteasutuste,

phikoolide,

gmnaasiumide

ja

huvialakoolide,

raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude,

tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste lalpidamist, juhul kui need on
omavalitsusksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas vidakse seadusega ette nha
teatud kulude katmist kas riigieelarvest vi muudest allikatest. Seaduse jrgi (Kohaliku
omavalitsuse...) vallavalitsus:

valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid ksimusi, lhtudes valitsuse

seisukohtadest vi volikogu otsustest;

lahendab ja korraldab kohaliku elu ksimusi, mis volikogu mruste vi otsustega

vi valla vi linna phimrusega on pandud titmiseks valitsusele;

lahendab ja korraldab kohaliku elu ksimusi, mis ei kuulu volikogu pdevusse;

lahendab ksimusi, mis on kesoleva seaduse 22 2. like alusel delegeeritud

valitsusele.

Valitsus vib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvetud mruse vi otsuse
uuesti lbivaatamist. Valla- vi linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla vi linna
asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad.
Jhvi vald on oma arengukavas (Jhvi valla arengukava...) stestanud, et eesmrk on
tsta vallaelanike elatustaset, suurendada elanike identiteeditunnetust, tsta valla
mainet, luua koostvimalused era-, avaliku ja kolmanda sektori vahel ning projektide
kivitamiseks ja investeeringute ligimeelitamiseks. Arengu phiprioriteediks on
tunnistatud Jhvi kui regionaalkeskuse tugevdamine, kvaliteetse toimekeskkonna
arendamine ja sotsiaalse sidususe suurendamine eri huvi- ja sotsiaalsete gruppide ning
rahvusrhmade vahel. Arengu philine eeldus on Jhvi linna ja valla asend: asumine
thtsas tstuspiirkonnas, transporditeede ristumispunktis, Eesti he suurima linnastu
keskmes, Sillame ja Aseri tstussadamate vahetus lheduses. Samas toovad need
eelised kaasa puudusi, niteks kasutab valla infrastruktuuri ka palju neid inimesi, kes
vallale makse ei maksa, tstusega kaasneb kehvem elukeskkond husaaste ja
veereostuse tttu jms. Oluliseks peetakse, et Jhvi vald oleks atraktiivne ettevtluskeskkond investoritele, tju kvaliteet paraneks ning tuseks inimeste ettevtlikkus ja
algatusvime. On selgelt mrtletud kolm vtmevaldkonda vi -mrksna: keskus,
keskkond ja koosmeel. Esimene neist rhutab Jhvi saamist keskuseks mitmel tasandil
(Kirde-Eesti regioon, Ida-Viru maakond, logistika-, haridus- ja kultuurikeskus jne);
teine keskendub nii looduskeskkonnale, turvalisusele, tturule, haridusele, kultuurile
kui ka ettevtlikkusele; kolmas rhutab igaklgset koostd, hoolivust ja kaasatust.
Tulevikuvisiooni saavutamisel lhtutakse jrgmistest phimtetest: sstev ja
jtkusuutlik areng, inimkesksus, demokraatia, innovaatilisus, koost ja avatus.
Tegevusvaldkonnad on prioritiseeritud jrgmiselt: olulisim on haridus ja noorsoot,
seejrel majandus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.
Jhvi vallavalitsus koosneb viiest suuremast struktuuriksusest (vt joonis 1 lk 6):
arengu-, majandus-, sotsiaal-, finants- ja tugiosakond. Praktikant ttas valdava aja
!

praktika kestusest vallavalitsuse majandusosakonnas, eriti tihedalt koosts majandusning keskkonnaspetsialistiga, kuid puutus praktika vltel tihedalt kokku ka paljude
teiste ksuste ametnikega. Tpiliselt riigiasutusele, on ka Jhvi vallavalitsus tugevalt
hierarhilise lesehitusega, on olemas selged ksuliinid ja alluvussuhted. Samas ttab
kollektiiv siiski dnaamiliselt paindlikult ja ksmeelselt, kib pidev infovahetus ja
aktiivne koost erinevate juhtimistasandite ning struktuuriksuste vahel. Vallavalitsus
on kll formaalselt hierarhiline ning ka reaalsuses on selged alluvussuhted olemas, aga
praktikandile ootamatult oli suhteliselt suur kollektiiv (ligikaudu 50 inimest) vga
htehoidev, avatud, toetav, paindlik, ksmeelne, abivalmis ning koostaltis.
Praktika toimus Jhvi vallavalitsuses nelja ndala vltel 2013. aasta juunis (alates 4.
juunist kuni 28. juunini). Praktika hilisem toimumine (majandusteaduskonna
praktikajuhendi kohaselt juulis vi augustis) vi pikem kestus (kuni kuus ndalat)
polnud koosklas vallavalitsuse ning praktikandi tplaani ning puhkusegraafikuga.

Vallavanem
Tauno Vhmar
Haridus- ja
noorsoot nunik
Katrin Tamme

Arengu
abivallavanem
Vello Juhkov

Majanduse
abivallavanem
Eduard Rae

Sotsiaalteenistuse
juht
Kairi Soomer

Finantsjuht
Kllike Olup

Vallasekretr
Piia Lipp

Arendusnunik
Rein Luuse

Majandusspetsialist
Aivo Tamm

Sotsiaaltoetuste
spetsialist
Karin Orel

Finantsjuhi
asetitja
Ellu Blok

Jurist
Silver Peepmaa

Arendusspetsialist
Maria Laaneme

Keskkonnaspetsialist
Alina Nevent

Sotsiaaltoetuste
spetsialist
Ellen Torn

Raamatupidaja
Mare Nurme

Ettevtlusspetsialist
Asta ilsalu

Arhitekt

Heakorraspetsialist
Liivi Mlder

Lastekaitse
spetsialist
Ene Eljas

Raamatupidaja
Niina Kulakova

Registripidaja
Klli Korsten

Planeerimisspetsialist
Kristi Jemets

Jrelevalveinspektor
Paul Lek

Peresotsiaalttaja
Pille Rtel

Raamatupidaja
Heli Einstein

Vallaarhivaar
Mare Rebban

Vallakunstnik
Kalev Prits

Vallavara
spetsialist
Jevgeni Fedorenko

Bussijuht
Harry Jrg

Raamatupidaja
Ljubov Liiv

Administraator
Merike Vahe

Maakorraldaja
Reet Mendes
Ehitusspetsialist
Aleksei !eleznjak
GIS spetsialist
Liina Talistu

Hankespetsialist
Jri Nael

Eakate ja puuetega
inimeste spetsialist
Kersti Vihmann
Koduhooldusttajad (4)

Personalispetsialist
Natalia Agejeva
Sekretr-asjaajaja
Rita Lepik
IT-spetsialist
Karel Niine
Koristajad (2)

Joonis 1. Jhvi vallavalitsuse struktuur

Allikas: (Jhvi vallavalitsuse...)

Lasteaedade
direktorid
Gmnaasiumide
direktorid
Spordikooli
direktor
Kunstikooli
direktor
Muusikakooli
direktor
Raamatukogu
direktor
Sotsiaalmaja
direktor
Spordikeskuse
direktor
Kultuuri- ja
huvikeskuse
direktor

1. UURIMISPROBLEEMI TAUST
Jhvi vallas on eriti kevaditi, aga ka muul ajal probleem jtmete ladustamisega selleks
mitte-ettenhtud kohtadesse, niteks maanteedersetesse metsadesse. Hljatud jtmed
peab sellisel juhul ra koristama aga vald, sellega kaasnevad igal aastal
mrkimisvrsed kulud vallaeelarves. Vald on huvitatud nende kulude vhendamisest.
Antud praktika eesmrk oli leida alternatiive, kuidas vhendada hljatud jtmete
koristamisega seotud kulusid.
Eesmrgi saavutamiseks pstitati jrgmised uurimislesanded:

kaardistada populaarsemad kohad, kuhu prgi maha pannakse;

vlja selgitada, mis liiki prgi kaardistatavatesse kohtadesse jetakse;

ritada vlja selgitada, kust vib mahajetud prgi prit olla;

teha prgi mahajtu kohtade phjal jreldused ja ldistused, millised tegurid

soodustavad prgi mahajtukohaks saamist;

selgeks teha, kui palju raha kuluks hljatud prgi koristamiseks;

leida tegevusalternatiivid-meetmed, kuidas vhendada/takistada prgi mahapanekut

kaardistatud kohtadesse;

analsida tegevusalternatiividega seotud kulusid;

valida parim tegevusalternatiiv.

Jrgnevalt analsib praktikant lhemalt uurimislesannete sisu. Kaardistamaks

populaarsemaid prgi mahapaneku kohti, kis praktikant koos Jhvi vallavalitsuse
keskkonnaspetsialistiga vlitl uurimas kohti, kust mitme aasta vltel on vald pidanud
hljatud prgi koristama. Vlitl tehti prgi mahapaneku kohtadest fotosid, et hiljem
mratleda mahapandava prgi liigid ning vimaluse korral selgitada vlja, kust kohast
prgi on toodud. Prast vlitde lppu tegi praktikant jreldusi prgi mahapaneku
kohtade analsi phjal ning proovis tulemusi veidi ldistada.

Jrgmise etapina uuris praktikant, millised on lhiminevikus olnud peremeheta prgi

koristuskulud Jhvi vallas. Kogukulude vljaselgitamise jrel asuti aktiivselt otsima
ideid ja vimalusi prgi mahapaneku vhendamiseks ja takistamiseks ning kokkuvttes
koristuskulude vhendamiseks. Prast tegutsemisalternatiivide vljaselgitamist asuti
uurima nendega seotud kulusid, kuna majanduslikult pole Jhvi vallavalitsusel mtet
heaks kiita tegutsemisalternatiivi, mille kulud letavad juba praegu tekkivaid kulusid,
phieesmrk oli siiski vhendada hljatud prgi koristamisega seotud kulutusi.
Phjaliku alternatiivide analsi jrel sai praktikant koosts majandusosakonnaga
valida vlja sobivaima tegevusvariandi.

2. PRAKTIKA KIGUS SAAVUTATUD TULEMUSED

2.1 Hljatud jtmete kaardistamine vlitdel
Praktika

sisuline

osa

algas

juba

teadaolevate

prgi

mahapaneku

kohtade

mratlemisega, et alustada prgi kaardistustid ning jtmeliikide mramist. Esimesel

kaardistamise vlitde peval (6. juunil 2013) klastas praktikant koos Jhvi
vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga htteist teadaolevat probleemset kohta Jhvi linna
piirides. Esimese vaatluspeva andmed on koondatud tabelisse 1. Kigis kohtades, kus
prgi leiti, tehti andmesilituse ning -analsi silmas pidades fotosid ning kirjutati les,
mis liiki prgi leiti ning kui palju prgi maha jetud oli. Leidus nii vikseid, keskmisi
kui ka suuri hljatud jtmete hunnikuid, mned neist olid ka vga suured. Siit vib
otseselt jreldada, et prgi mahajtu kohad olid kas alles tekkimas, hiljuti juba
koristatud vi pikema aja vltel akumuleerunud. Tihti oli nha ka selgeid radu lbi
rohumaa prgihunnikuteni, viidates pidevale sihiprasele tegevusele. Enamasti oli prgi
autoga lihtsalt juurdepsetavas kohas vi selle vahetus lheduses (maksimaalselt 100
meetri raadiuses). Mis veel selgelt iseloomustab prgi mahapanekukohti, on asumine
enamasti linna realadel, kaugemal keskusest. Kige sagedasemad leitud jtmete
liigid olid ehitusjtmed (viiel korral) ja oksad (neljal korral). Leiti veel olme- ja
puitjtmeid (vastavalt kolmel ja kahel korral) ning mbliosi (kahel korral) ja muid
aia- ning haljastusjtmeid (samuti kahel korral). hes arvatavas prgi mahapaneku
kohast seda enam ei leitud, kll aga tundus, et seal oli hiljuti toimunud koristustd,
teises arvatavas kohas leiti vaid kaks ksikut prgielementi. Ji mulje, et enamik prgist
oli mahajtukohtadesse toodud eraisikute poolt ning nad polnud tekkinud kaugel
mahajtukohast. Esimesel peval vaadeldud hljatud prgi leiukohad on mrgitud ka
Jhvi linna kaardile (vt lisa 3 lk 28), tehtud fotod on ra toodud lisas 4.

Tabel 1. Esimese vlitde peva kokkuvte

Jrk nr

Asukoht

Leitud prgihunniku
suurus
2 m2

1.

Kivi tnav 28

<1 m

ehitusjtmed

4x4x3 m = 48 m
2.

Sompa tnav 40

olmejtmed
3

3.

8 m2
3x4 m = 12m2, 2 tk

4.

5.

Oja tnava lpp

Soo tnava lpp

5x3x2,5 m = 37,5 m3

The tnav

7.

Malmi tnav

8.

Juubeli tnav 13

9.

raudtee res, vaksali

vastas

10.

Puru tee lpp

11.

Puru tee sjaveosa

juures

ehitusjtmed
mustades prgikottides
ehitusjtmed, u 20 tk, enamasti
betoon ja tellised
eterniidiga kaetud tundmatud
prgihunnikud
ehitusjtmed

oksahunnikud, 3 tk

prgi puudus, arvatavasti alles

koristatud

3 tk
6.

ehitusjtmed
ksikud plastjtmed

6x2x2 m = 24 m3
aherainemed
kalmistu lhedal

Prgi liigid

aia- ja haljastusjtmed

2x2x0,5 m = 2 m

puitjtmed ja mbliosad

2x2 m = 4 m2

aiajtmed, olmeprgi

1x1 m= 1 m2

olmejtmed

oksad

oksad

ksikud osad

15 tk
20x5 m = 100 m2

elektroonika, kile, mbliosad,

eterniit
ldiselt korras (leitud ks madrats ja
rehv)
puidujtmed (euroalused)
oksad

Allikas: autori koostatud

Teisel kaardistamise vlitde peval (12. juunil 2013) klastas praktikant koos
keskkonnaspetsialistiga nelja prgi mahapanekukohta Jhvi vallas vljaspool Jhvi
linna piire. Teise vaatluspeva tulemused on koondatud tabelisse 2. Samuti nagu
esimesel vaatluspeval, tehti prgi mahapanekukohtades kirjalikke mrkmeid ja fotosid,
et hiljem teha nende phjal anals hljatud prgi liikide ning mahtude ja kaalude
kohta. hes tuntud prgi mahapaneku kohas ei suutnud praktikant leida jtmeid, hes
!

10

kohas leiti neid vga vhe, alla he ruutmeetri suurusel alal. Kahes kohas leiti aga vga
palju hljatud jtmeid. Vib aimata, et nendesse kohtadesse oli toodud prgi
kaugemalt ja mitte kohalike klaelanike poolt. Tammiku mnnikus leiti valdavalt
mahajetud oksi ja olmeprgi, mida on sealt pidevalt ka koristatud. Aheraineme
lhedalt leiti aga ligikaudu 400 ruutmeetrine maa-ala, mis oli tielikult prgi alla
mattunud. Sealt vis leida nii betooni, telliseid, puitu, vana mblit ja ldist
ehitusprahti, eterniiti, kummitooteid, kaablitkilet kui ka segaolmeprgi. Tammiku
aheraineme mbruse ala oli ks reostunumaid kohti kogu vlitde vltel leitutest.
Teisel peval vaadeldud hljatud prgi leiukohad (koos kolmanda ja neljanda peva
leiukohtadega) on mrgitud ka Jhvi valla kaardile (vt lisa 5 lk 31), tehtud fotod on ra
toodud lisas 6.
Tabel 2. Teise vlitde peva kokkuvte
Jrk nr
1.

Asukoht
Tammiku unaaia
kraav

Leitud prgihunniku
suurus

Prgi liigid

<1 m2

papp, kile, klaas

2x1x1 = 2 m3
2.

3.

Tammiku mnnik

Tammiku aheraineme
krval
(reostatud kogu ala
20x20 m, s.o 400 m2)

oksad

30 liitrit

olmeprgi

5 kotti (u 20 kg)

olmeprgi

10x1x0,5 = 5 m3

ehitusjtmed (betoon, tellised,

puit)

2 tk

vaibad

100 kg

eterniit

u 3 tk

aknaraamid

3x3x0,3 = 2,7 m3

kaablikile

3 tk

rehvid

1 leht
0,5x0,5x0,3 = 0,075 m
4.

Tartu mnt lhedal

kummi
3

segaolmeprgi
(prgi puudus)

Allikas: autori koostatud

Kolmandal vlitde peval (14. juunil 2013) klastas praktikant koos Jhvi
vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga nelja prgi mahajtu kohta. Vaatlustulemused on

11

koondatud tabelisse 3. hes vaatluskohas jtmeid ei leitud. Edise klas leiti alles
hiljuti koristatud alalt ehitus- ja olmejtmeid, mis olid kolmandal vaatluspeval
leitutest levinuimad liigid. Kotinuka kla teersed, mille vahetus lheduses asub
kohalik Uikala prgila, olid suhteliselt reostatud, sealt vis leida nii ehitusjtmeid,
mahajetud hakkepuitu kui ka saastunud pinnast. Kige saastunum oli aga Kotinuka
kla ala Uikala prgila lheduses, mis meenutas juba uut prgilat. Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialist oletas, et inimesed tahavad oma jtmed viia prgilasse, nhes aga
sealseid hindu, loobuvad nad sellest mttest ja viivad prgi hoopiski metsa alla. Umbes
0,01 ruutkilomeetri suurusel alal oli palju eriliigilist prgi, fotomaterjal on koondatud
lisasse 7. Sellelt alalt leiti hulgaliselt ehitusprahti, eterniiti, mbliosi ja olmejtmeid,
samuti ka tekstiiljtmeid. Kuna antud prgi asus riigimaal, mitte vallale kuuluval maal,
siis on vimalik, et Jhvi vald seda ala koristama ei asuks. Seega vib teatud
tingimustel selle ala kulud analsist krvale jtta. Et saada terviklikku pilti hljatud
prgi olukorrast, on Kotinuka 1 koristuskulud siiski kesolevad ts analsi jetud.
Viimaks klastas praktikant neljandal vlitde peval (18. juunil 2013) kahte jtmete
mahapaneku kohta: Linna kla mbrust ja Jhvi parki. Kokkuvtte tulemustest on
koondatud tabelisse 4. Linna kla mbrusest ei nnestunud jtmeid leida, kuid oli
nha, et seal oli hiljuti toimunud koristustd, mida tenoliselt teostas Riigimetsa
Majandamise Keskus. Jhvi pargist leidis praktikant segaolmejtmeid ning ksikuid
ehitusjtmeid.

12

Tabel 3. Kolmanda vlitde peva kokkuvte

Jrk nr
1.
2.

Asukoht
Vana-Ahtme
Edise kla

Leitud prgihunniku
suurus

4x1x0,3 m = 1,2 m3
7 kotti (a 100 l, 2/3 tis)
10x1x1 m = 10 m

10 kotti
7x1,5x0,4 m = 4,2 m3
3x1x0,4 m = 1,2 m3
3.

Kotinuka 1, reostatud
kogu ala

15x3x1,5 m = 67,5 m3
2x1x0,5 m = 1 m3
15 kotti

Kotinuka 2, teered

ehitusjtmed (tellis, betoon,

asbest)
olmeprgi
ehituspraht
ehituspraht (betoon, kivi)
ehituspraht
olmejtmed
ehituspraht
autoosad
ehituspraht

2 m3

tekstiil

1 m3

eterniit

ksikud osad, kokku 3

m3

4.

Prgi liigid

ehituspraht

17 kotti (a 50 l, 2/3 tis)

pinnas

1x0,4x0,1 m = 0,04 m3

vana mbli osad

1 kott
2x1x1 m = 2 m3

ehituspraht
ehituspraht, taimsed jtmed

8 m3

hakkepuit

15 kotti

ehituspraht

Allikas: autori koostatud

Tabel 4. Neljanda vlitde peva kokkuvte
Jrk nr

Asukoht

Leitud prgihunniku
suurus

1.

Linna kla mbrus

2.

Jhvi pargi lhedal

1 m3

Allikas: autori koostatud

13

Prgi liigid

segaolmejtmed, veidi
ehitusjtmeid

2.2 Hljatud jtmete likvideerimiskulude anals

Kaardistamisega paralleelselt uuris praktikant koosts majandusosakonnaga, kui palju
lheb maksma leitud prgi koristamine ja utiliseerimine. Leitud prgi likvideerimise
maksumus on toodud tabelis 5. Hinnad prgi likvideerimise kohta on saadud kohaliku
prgikitlemisega tegeleva ettevtte AS Uikala Prgila ja Ekovir O kest, kuna
suurima tenosusega tegeleks prgi utiliseerimisega just Uikala Prgila ning
koristusega Ekovir O, kuna Jhvi vallavalitsusel on nende ettevtetega pikaajalised
koostsidemed. Maksumuse arvutamisel peab arvesse vtma, et tihti on prgi ruumala
keeruline hinnata, kuna saadakse mingil mral subjektiivne hinnang, sest
prgihunnikute suurust mdetakse ligikaudselt ning seda teeb inimene, prgihunnikud
pole

enamasti

korrektse

kujuga

jne.

Lisaks

sellele

arvutavad

prgilad

ladustamismaksumusi kaalu, mitte mahu jrgi, seetttu pidi praktikant kik

mahuhikutes mdetud prgihunnikute suurused teisendama erikaalude jrgi
kaaluhikutesse, kusjuures aeg-ajalt vis veidi kahelda erikaalude tpsuses, kuigi nad
prinesid usaldusvrsetest allikatest (Keskkonnaministeeriumi Jtmearuandluse
juhendmaterjalist).

Vlitdel

tehtud

fotode

ja

mrkmete

abil

ning

keskkonnaspetsialistiga nu pidades kaaluti lbi tulemuste loogilisus ning ritati hinnata

prgi mahtusid ja kaalusid vimalikult tpselt ja iglaselt. Kuigi osad prgihunnikud ei
asunud riigi vi valla maa peal, peab vallavalitus linna ning valla ldise pildi ja maine
huvides oluliseks nende likvideerimist, seega kuulusid kuluarvestusse kik objektid.
Koristuskulude hindamiseks ksiti personaalset hinnapakkumist osahingust Ekovir,
lhtudes kogutud andmetest.

14

Tabel 5. Prgi leiukohad, prgihunnikute suurus, liik ning koristus-, utiliseerimis- ja

kogumaksumus (eurodes)

Jrk
nr

Asukoht

Suurus
2 m2

1.

Kivi tnav 28

2.

Sompa tnav 40

ehitusjtmed

3,46

olmejtmed

0,34

ehitusjtmed

691,20

ksikud plastjtmed

24 m3
3.

aherainemed
kalmistu lhedal

Oja tnava lpp

380,16

18,10

3 tk

oksahunnikud, 3 tk
prgi puudus, arvatavasti
alles koristatud
aia- ja haljastusjtmed

2 m3

8 m2

37,5 m3

5.

6.

The tnav

0,00
19,80

4m

aiajtmed, olmeprgi

39,60

1m

olmejtmed

6,36

oksad

4,52

oksad
elektroonika, kile,
mbliosad, eterniit
ldiselt korras (leitud ks
madrats ja rehv)
puidujtmed (euroalused)

9,05

20,74

oksad

271,44

Juubeli tnav 13

9.

raudtee res,
vaksali vastas

ksikud osad

10.

Puru tee lpp

11.

Puru tee sjaveosa

juures

12.

Tammiku unaaia
kraav

14.

594,00

23,04

8.

Tammiku
aheraineme krval
(reostatud kogu ala
20x20 m)

318,00

puitjtmed ja mbliosad

Malmi tnav

Tammiku mnnik

312,00

7.

13.

Soo tnava lpp

0,10

ehitusjtmed
mustades prgikottides
ehitusjtmed, u 20 tk,
enamasti betoon ja tellised
eterniidiga kaetud tundmatud
prgihunnikud
ehitusjtmed

12m2, 2 tk
4.

Utiliseerimine

<1 m
48 m

Prgi liigid

15 tk
100 m

9,54
0,00

<1 m2

papp, kile, klaas

1,73

2 m3

oksad

9,05

olmeprgi

0,38

olmeprgi

1,27

30 l
5 kotti (u 20
kg)
5 m3
2 tk
100 kg

ehitusjtmed (betoon,
tellised, puit)
vaibad

374,40
1,98

eterniit

6,00

aknaraamid

2,02

15

2,7 m3
3 tk
0,075 m3

kaablikile

12,44

rehvid

2,66

kummi

0,64

segaolmeprgi

0,95

15.

Tartu mnt lhedal

prgi puudus

0,00

16.

Vana-Ahtme

0,00

17.

Edise kla

prgi puudus
ehitusjtmed (tellis, betoon,
asbest)
olmeprgi

64,80

ehituspraht

360,00

ehituspraht (betoon, kivi)

12,99

4,2 m

ehituspraht

151,20

1,2 m

olmejtmed

15,84

1,2 m3
466 l
10 m

10 kotti

18.

Kotinuka 1,
reostatud kogu ala

67,5 m
1m

15 kotti

21.

Linna
Jhvi linnapark

17,28
18,00

2m

tekstiil

39,60

1m

eterniit

36,00

3m

ehituspraht

108,00

1 kott

pinnas

8,83

vana mbli osad

1,38

ehituspraht

1,19

2m

ehituspraht, taimsed jtmed

72,00

8m

hakkepuit

69,60

ehituspraht

27,00

prgi puudus

0,00

segaolmejtmed

12,72

15 kotti
20.

autoosad
ehituspraht

0,04 m
Kotinuka 2, teered

2 430,00

566 l

19.

ehituspraht

6,15

1 m3

Kokku utiliseerimine
Koristuskulud

6 587,55
16 809,15

KOKKU

23 396,70

Allikas: (Ekovir O...), (AS Uikala...), (Jtmearuandluse juhend...); autori arvutused

16

2.3 Hljatud jtmete likvideerimiskulutuste vhendamise

vimalused
Praktika jrgmises osas ritas praktikant leida alternatiive, kuidas vhendada kulusid,
mis tekivad seoses hljatud jtmete koristamisega. Koosts Jhvi Vallavalitsuse
majandusosakonnaga leiti alternatiive n- ajurnnaku formaadis. Leiti, et probleemile
vib lheneda nii aktiivsete kui passiivsete meetmetega. Passiivsed meetmed on
kasutusel praegu: aktsepteeritakse fakti, et hljatud jtmed tekivad ning need
koristatakse, phimtteliselt tegeldakse probleemi tagajrgede krvaldamisega. Oluline
on aga juda probleemi phjuseni ning lheneda sellele aktiivselt, kuna see viis on
pikaajaliselt thusam ning tenoliselt ka odavam.
Olulise aspektina toodi vlja, et ldmeetmena peaks tstma vallakodanike teadlikkust.
Selleks viks teha teavitustd (niteks reklaam kohalikus meedias, panna les sildid
populaarsematesse prgi mahapaneku kohtadesse), mis selgitaks, kui ohtlik on jtmete
mahajtt loodusesse. Seejuures peaks kindlasti tooma vlja, kuhu inimesed peaksid oma
tekkinud prgi viima. Niteks saaks teha aktiivsemat teavitustd kevade alguses
aprillis, kui hakkab tekkima hulgaliselt aiandusjtmeid, ning juunis, kui algab ehitusja remondihooaeg. Ilmnes aga kohe jrgmine kitsaskoht: prgi vastuvtt prgilas on
kulukas, nt ehitus- ja olmeprgi vastuvtt kohalikus Uikala prgilas maksab le 60 euro
tonni kohta (AS Uikala...), lisaks sellele peab inimene leidma transpordi
vastuvtupunkti jne. Siinkohal viks vald tulla vlja jrgnevate meetmetega: osaliselt
vi tielikult kompenseerida vallakodanikele jtmete prgilasse viimist, st tasuda osa
tekkivatest kuludest, vi paigaldada valla piirides teatud hsti ligipsetavatesse
kohtadesse eri prgiliikidele vastavad konteinerid. Veel viks teatud metsateedele sidu
blokeerida tkkepuude ja muude vahenditega, et takistada ligipsu teatud
mahajtukohtadele. Ilmselt oleks parim variant kasutusele vtta mitu meedet korraga,
niteks teha teavitustd kohalikus meedias ja paigaldada konteinereid (vi muu
kombinatsioon

vljapakutud

alternatiividest).

Konkreetselt

kujunes

tegevusalternatiivi, mida on phjalikumalt iseloomustatud tabelis 6.

17

vlja

viis

Tabel 6. Hljatud jtmete koristamisega seotud kulutuste vhendamise alternatiivid

Jrk
nr

1.

2.

Mida teha?

Teavitust
kohalikus meedias

Teavitussildid
populaarsematesse
prgi mahajtu
kohtadesse

Kui palju?
2 korda aastas: aprillis ja
juunis; reklaam vhemalt 10
korda nii eesti- kui ka
venekeelses ajalehes

ajaleht Phjarannik (nii eestikui venekeelses)

aastaringne reklaam

Jhvi Vallavalitsuse koduleht

aprillis ja juunis

Internetikampaania
suhtlusvrgustikus Facebook

aastaringne reklaam

ajaleht Jhvi Teataja

3 reklaamplagu

vlireklaam tnavatel

1 tk

Tammiku mnnik

1 tk

Tammiku aheraineme
mbrus

1 tk

Oja tn lpp

1 tk

aherainemed kalmistu
lhedal

1 tk

The tn mbrus

1 tk

raudteerne ala vaksali vastas

2 tk

Kotinuka kla

1 tk

Edise kla

1 tk

Puru tee sjaveosa juures

3.

Jtmete prgilasse
viimise
kompenseerimine

200 tonni

4.

Eri prgiliikidele
vastavate
konteinerite
paigutamine hsti
ligipsetavatesse
kohtadesse (a 4500
liitrit, aprill kuni
juuli)

2 konteinerit segaolmeprgile
3 konteinerit ehitusjtmele
1 konteiner aiandusjtmetele
2 konteinerit aiandusjtmetele
1 konteiner olmejtmetele
5 konteinerit ehitusjtmetele
4 konteinerit segaolmeprgile
1 konteiner aiandusprgile

5.

Takistavate tkete
jms paigaldamine

AS Uikala Prgila

Tammiku alevik
The, Malmi jms tnavate
aiandushistud
Kotinuka kla

1 tk

Kotinuka kla mahajtuala

1 tk

Tammiku aheraineme
mbrus

1 tk

Tammiku mnnik

Allikas: autori koostatud

Kuhu/Kus?

18

Praktika keerulisimaks osaks kujunes tegutsemisalternatiividest saadavate kasude ning

alternatiivide teostamiseks tehtavate kulude hindamine. On vga keeruline mrata, kas
ja kui palju vhem prgi mahajtukohtadesse viidaks, kui kasutusele vetaks teatud
alternatiiv. Lisaks sellele on keeruline hinnata phjuslikku seost: kas prgi jeti
sobimatusse kohta vhem tnu vallavalitsuse rakendatud meetmele vi olid sellel muud
phjused. Saadud hinnang on kindlasti vga subjektiivne. Ka kulude analsi
lbiviimine polnud lihtne: niteks oli pris keerukas mrata, kui palju raha kuluks
vallal, kui vallakodanikele kompenseeritaks osa prgi vastuvtukohta viimisel tekkinud
kuludest, sest ex ante pole teada, kui paljud inimesed sellise leskutse peale hakkaks
oma jtmeid prgilasse viima. Siingi tuleb arvestada ohtudega, mis tulenevad hinnangu
subjektiivsusest. Tegutsemisalternatiivide elluviimiskulud on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Tegutsemisalternatiividega seotud kulud (eurodes)
Jrk
nr

1.

2.

3.

4.

5.

Mida teha?

Teavitust
kohalikus meedias

Teavitussildid
populaarsematesse
mahajtukohtadesse
Jtmete prgilasse
viimise
kompenseerimine
Konteinerite
paigutamine hsti
ligipsetavatesse
kohtadesse
Takistavate tkete
paigaldamine

Kui palju?

Kuhu/Kus?

2 korda aastas: aprillis ja

juunis; reklaam vhemalt
10 korda nii eesti- kui ka
venekeelses ajalehes

ajaleht Phjarannik (nii

eesti- kui venekeelses)

aastaringne reklaam

Jhvi Vallavalitsuse
koduleht

0!

aprillis ja juunis

Interneti-kampaania

0!

aastaringne reklaam

ajaleht Jhvi Teataja

0!

3 reklaamplagu aprillis ja
juunis kuu vltel

vlireklaam tnavatel

2475 !

10 tkki

200 tonni

AS Uikala Prgila

5300 !

960 !
200 t *
66 !/t =
13200 !

7 konteinerit, a 4500 liitrit, ja 8 konteinerit, a 7000

liitrit, aprilljuuli, thjendamine 4 korda

13231 !

3 tk

450 !

Allikas: hinnapakkumised ettevtetelt (vt infot allpool); autori arvutused

Kulud

19

Kulude

hindamisel

on

kasutatud

hinnapakkumisi

ajalehelt

Phjarannik,

reklaamplakateid tootvalt ettevtelt O Cream, liiklusmrke jm silte tootvalt ettevttelt

O Naami-V, aktsiaseltsilt Uikala Prgila, aktsiaseltsilt Ragn-Sells ja osahingult
Ekovir. Tketena kasutataks suuri pllukivisid, mida asub vallamaal piisavalt, mis on
tasuta ja mille peaks traktor igele kohale transportima: seejuures veti arvesse
orienteeruv traktori rendi hind ning tmehe palk. Kuluanalsist ilmnes, et ks
kulukamaid tegutsemisalternatiive on 200 tonni jtmete prgilasse viimise
kompenseerimine, selle maksumus oleks 13200 eurot, kui vtta arvesse, et praegu leiti
loodusest ligikaudu 115 tonni prgi ning prognoositakse, et vastava leskutse viidaks
prgilasse sellest mahust enam prgi, seda viiksid sinna ka inimesed, kes muidu oma
jtmeid metsa alla ei ladustaks. Ulatuslik teavitust lheks maksma 7775 eurot.
Prgikonteinerite paigaldus teatud piirkondadesse maksaks ligikaudu 13231 eurot aastas
ning seejuures on oluline, et 15 konteineriga, mida thjendatakse 4 korda perioodi aprill
kuni juuli jooksul, likvideeritaks kokku 350 kuupmeetrit jtmeid (ehk ligikaudu 132
tonni); vlitdel leiti jtmeid ligikaudu 260 kuupmeetrit (ehk ligikaudu 115 tonni).
Teavitussiltide paigaldus lheks maksma ligikaudu 1000 eurot. Odavaim variant oleks
paigaldada autoteedele tkked, mis viivad populaarsetesse prgi mahapaneku
kohtadesse. Kige olulisem on thele panna, et isegi kige kulukam alternatiiv on siiski
10200 euro vrra odavam, kui iga-aastaselt koristada ja utiliseerida hljatud jtmeid:
alternatiivi 4 (konteinerite paigaldus populaarsematesse prgi mahajtu kohtadesse)
kulud olid 13231 eurot, aga vlitdel leitud jtmete kogulikvideerimiskulud 23400
eurot.
Tegutsemisalternatiivide elluviimisega saadavaid kasusid mdeti hinnanguliselt ja
kvalitatiivselt, kuna kvantitatiivne oletamine vib anda vga eksitavaid tulemusi, samuti
on keeruline kiki tulemusi vljendada rahalises mdus. Vib oletada, et teavitust
meedias juaks kll pris suure hulgani valla elanikest, kuid samas ei usu ei praktikant
ega ka majandusosakonna spetsialistid, et see oleks vga mjuv vahend hljatud
jtmekoguste vhendamiseks. Sama vib vita prgi mahapanekut keelavate siltide
kohta: praktika vlitde kigus sattus praktikant koos keskkonnaspetsialistiga
mitmesse prgi mahapaneku kohta, kus olid isegi vastavad sildid leval, kuid prgi oli
olemas siltidele vaatamata. Siiski leiab praktikant, et mingis mahus teavitust
tegemine ning prgi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine oleks vajalik, et
!

20

vhendada inimeste teadmatust. Takistavad tkkepuud populaarsematesse jtmete

mahajtu kohtadesse viks olla isegi pris thus meetod, sest siis ei saaks inimesed
maha jtta vhemalt suuri, autotransporti vajavaid jtmekoguseid, eriti hsti viks see
mjuda Kotinuka kla mahajtukohas, kus oli selgelt nha, et sinna on prgi viidud ka
siduautost suurema transpordivahendiga, samuti viks see olla thus Tammiku
mnnikus ja Tammiku aheraineme mbruses. Samas vib tkete paigutamine olla halb
alternatiiv, kuna nii piiratakse ka mitte prgi mahajtvate transpordivahendite liikumist
vastavatel teedel. Ilmselt thusaimad oleksid kulukad tegevusalternatiivid: jtmete
prgilasse viimise kulude osaline kompenseerimine ja konteinerite paigaldamine
vajalikesse kohtadesse. Nende tegevusalternatiivide teostamine on komplitseeritud:
niteks vivad kompensatsiooni nudma hakata ka need inimesed, kes tegelikult poleks
kunagi linud oma prgi n- metsa alla viima, raske on mratleda tpselt, kes ja kui
palju kompensatsiooni peaks saama. Just selletttu on kompensatsioonialternatiivi
kasutuselevtt keerukas ja riskantne. Mistlik oleks paigaldada mned konteinerid
erinevate prgiliikide jaoks nii Jhvi linna kui ka valda: eksisteerib kll oht, et neid
hakataks le kasutama ja nende lalpidamiskulud vivad seelbi paisuda pris suureks,
kuid siiski arvab nii praktikant kui ka majandusosakonna spetsialistid, et neist oleks
kasu hljatud jtmete koguste vhendamiseks. Esialgu vivad kll konteinerite
paigaldamise ja lalpidamisega seotud kulud olla suured, kuid pikaajalises perspektiivis
omandavad inimesed harjumuse kituda kultuurselt ning jtta oma jtmed sobivasse
kohta, nt konteinerisse, mitte viia prgi loodusesse vi muudesse sobimatutesse
kohtadesse. On lootust, et inimesed hakkavad seelbi hindama ka puhtamat elu- ja
looduskeskkonda.

21

!
!
!

KOKKUVTE
Praktikant sooritas praktika nelja ndala vltel 2013. aasta juunikuus Jhvi
vallavalitsuses. Jhvi vald hes vallasisese Jhvi linnaga on Ida-Viru maakonna ja
Kirde-Eesti regiooni oluline keskus. Nagu kik kohalikud omavalitsused, vastutab Jhvi
vallavalitsus paljude kohustuste ja lesannete titmise eest, sealhulgas tegeleb
vallavalitsus jtmemajandusega. Praktika jooksul tegeles praktikant koosts
majandusosakonnaga hljatud jtmete likvideerimiskulude vljaselgitamisega ning
nende vhendamisvimaluste leidmise ning analsiga.
Esiteks kaardistas praktikant koos vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga populaarsemad
prgi mahapaneku kohad Jhvi vallas. Selleks tehti vlitid neljal peval, kus tehti
fotosid ja mrkmeid leitud prgist, mratleti jtmeliik, maht ja vimalik pritolu.
Hiljem analsiti leitud hljatud jtmeid mrkmete ja pildimaterjali jrgi, htlasi
selgitati maakatastri jrgi vlja mahajtukoha omanikud. Ilmnes, et populaarsemad
hljatud prgi liigid on ehitus- ja lammutuspraht ning segaolmeprgi, kuid leiti ka muid
jtmeliike, niteks aiandus- ja haljastusjtmeid, hakkepuitu, autoosi, tekstiili ja muud.
Paljud prgi leiukohad asusid Jhvi linna vi valla realadel transpordiga lihtsalt
juurdepsetavates kohtades. Leidus nii kohti, kus prgi oli tenoliselt prit
lhedalasuvatest asulatest, kui ka kohti, kuhu oli jtmeid toodud kaugemalt.
Paralleelselt prgi mahajtu kohtade kaardistamisega analsis praktikant hljatud
jtmete likvideerimise kulusid. Ilmnes, et leitud prgi likvideerimine lheks Jhvi
vallavalitsusele maksma ligikaudu 23400 eurot, mis on vallavalitsuse jaoks vga suur
summa. Siinkohal on oluline silmas pidada, et prgi utiliseerimiskulud on sellest
summast kigest 6600 eurot, suurema osa kuludest moodustab prgi koristamine ja
vedu, makstes ligikaudu 16800 eurot.
Samaaegselt kuluanalsiga tegeles praktikant hljatud jtmete koristuskulude
vhendamiseks ettenhtud tegutsemisalternatiivide genereerimisega, nende kulude ja
!

22

kasulikkuse analsiga. Koosts majandusosakonnaga leiti lpuks kokku viis erinevat

tegevusalternatiivi, mis pole aga kindlasti ksteist vlistavad. Esiteks peeti oluliseks
teavitustd, et tsta vallaelanike teadlikkust jtmemajandusest vallas. Teiseks toodi
vlja, et hljatud jtmete likvideerimiskulude vhendamiseks saaks panna vlja
keelavaid silte. Esimesest kahest alternatiivist saadav kasulikkus on aga ksitav.
Alternatiividena nhti veel takistavate tkete paigaldamist prgi mahajtu kohtadesse
viivatel teedel, konteinerite paigaldamist ning jtmete prgilasse viimise kulude
kompenseerimist. Viimase kolme alternatiiviga seostuvad aga mitmed probleemid:
teede blokeerimine on vhemasti osades kohtades vimatu, kuna teedel liigub palju
muud

transporti,

mis

pole

kuidagi

seotud

hljatud

jtmete

tekkimisega.

Kompensatsioonialternatiivi rakendamine on keeruline, kuna on raske mratleda, kes

tpselt

peaks

kompensatsiooni

saama

ja

kui

suures

osas.

htlasi

vivad

kompenseerimiskulud paisuda vga suureks, kui vallaelanikud aktiivselt leskutsele

reageerivad ja hakkavad kiki jtmeid prgilasse viima, kui vald selle kas vi osaliselt
kinni

maksab.

Konteinerite

paigaldamisega

jb

alles

oht,

et

konteinerite

lalpidamiskulud vivad paisuda suureks, kui inimesed hakkavad sinna viima ka prgi,
mis poleks nagunii kunagi n- metsa alla sattunud. Siinjuures jb alles lootus, et
pikaajaliselt omandavad vallaelanikud harjumuse viia jtmed selleks ettenhtud kohta,
mitte loodusesse vi muusse sobimatusse kohta.
Tegutsemisalternatiivide kulu ja kasulikkuse anals andis kige olulisema tulemusena
teadmise, et kige kulukam tegevusalternatiiv ehk konteinerite paigaldamine
populaarsematesse prgi mahajtu kohtadesse on siiski seotud viksemate kuludega kui
passiivne lhenemine ehk tekkivate jtmete iga-aastane koristamine. htlasi pidas
praktikant kige mistlikumaks alternatiiviks konteinerite paigaldamist, kuna sellest
saadavad kasud oleksid mrkimisvrsed (ligikaudu 130 tonni prgi koristamine), kuid
siiski viksemad kui kompensatsioonialternatiivil (200 tonni prgi koristamine).
Viimast

oleks

aga

praktikas

keerukas

rakendada

ja

selleprast

on

kompensatsioonialternatiiv paremuselt teisel kohal, vaatamata suuremale kasulikkusele

ja veidi viksematele kuludele. Vga oluline on silmas pidada, et tegelikkuses oleks
mistlik teatud mral rakendada kiki tegevusalternatiive, st teha teavitustd, panna
les prgi mahapanekut keelavaid silte, paigaldada konteinereid, kompenseerida
jtmete prgilasse viimist kui mnda kohta paigaldada tkked, et prgi mahapaneku
!

23

kohta ei pseks autotranspordiga. Isegi, kui lhiajalises perspektiivis hljatud jtmete

probleemile aktiivselt lhenemine mrkimisvrset kulusstu kaasa ei too vi seostuks
isegi kulude suurenemisega, on aktiivne lhenemine siiski vajalik, kuna pikemas
perspektiivis kasvab inimeste teadlikkus jtmekitlusest, nad hakkavad enam hindama
puhast ja ilusat elukeskkonda, omandavad jtmete kitlemisel iged kitumismustrid ja
see toob pikas perspektiivis kaasa siiski hljatud jtmete likvideerimiskulude
vhenemise ning elukeskkonna paranemise.

24

VIIDATUD ALLIKAD
1. AS Uikala Prgila koduleheklg. [http://www.uikalaprugila.ee/] 7.06.2013
2. Eesti Geoportaal. Eesti Maa-ameti koduleht. [http://inspire.maaamet.ee/kaart]
6.06.2013
3. Ekovir O koduleheklg. [http://ekovir.ee/et/avaleht] 18.06.2013
4. Jhvi

valla

arengukava

20122020

ja

eelarvestrateegia

20132016.

[http://www.johvi.ee/sites/default/files/failid/failid/arengukava_ja_eelarveareng_nov
_2012.pdf] 4.06.2013
5. Jhvi vallavalitsuse koduleht. [http://www.johvi.ee/] 4.06.2013
6. Jtmearuandluse

juhendmaterjal.

Eesti

Vabariigi

Keskkonnaministeerium.

[https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2006_aruandluse_juhendmaterjal.pdf] 7.06.2013
7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu vetud Riigikogus 2. juunil 1993. a.
Riigi Teataja I osa, 1993, nr. 37, art. 558. [https://www.riigiteataja.ee/akt/782508]
4.06.2013

25

Lisa 1. Praktikal tehtud tde ja tegevuste tabel

!
Praktikakoht: Jhvi vallavalitsus, Keskvljak 4 41595 Jhvi
lipilane: Margit Partei
Praktika jooksul tidetud tlesanded ja tegevused
Jrk
nr

Tegevus

Ajavahemik

Mrkused (tulemus,
tekkinud probleemid)

1.

Tutvumine Jhvi vallavalitsuse ning

personaliga

4.06.2013

2.

Tutvumine Jhvi vallavalitsuse struktuuri,

tlesannete ning arengukavaga

4.06.2013

3.

Tegutsemise ajakava paikapanek

5.06.2013

4.

Esialgsete ja teadaolevate probleemsete

prgi mahapanekukohtade vljaselgitamine
enne vlitd

5.06.2013

5.

Peremeheta prgi mahapanekukohtade ja

prgiliikide kaardistamine vlitl

6.18.06.2013

Vlitd kestsid
arvatust kauem kehva
ilma tttu

6.

Kaardistamist analsimine, ldistamine

ja jreldamine

6.18.06.2013

7.

Jhvi vallavalitsuse tsisekorraeeskirjaga

tutvumine

7.06.2013

8.

Koristuskulude anals hetkeolukorra kohta

7.19.06.2013

9.

Prgi asukohtade maatkkide omanike

kontrollimine katastri jrgi

10.06.2013,
12.18.06.2013

10.

Tegutsemisalternatiivide genereerimine

14.,
17.20.06.2013

11.

Tegutsemisalternatiivide kasulikkuse
anals

17.25.06.2013

12.

Tegutsemisalternatiivide kulude
vljaselgitamine

17.26.06.2013

26

Ajakava ei
mratletud jigalt,
pigem orienteeruvalt

Sisekorraeeskiri on
muutmisel

Kasulikkuse
hinnangud
subjektiivsed ja
kvalitatiivsed

13.

Alternatiivide paremusjrjestuse
vljaselgitamine

26.06.2013

14.

Praktika tulemustest kokkuvtete tegemine

27.06.2013

15.

Praktikatulemuste tutvustamine Jhvi

vallavalitsuses

28.06.2013

Kuupev: 28.06.2013
Praktikakoha poolne juhendaja ............................................................................. (allkiri)

27

Lisa 2. Esialgne orienteeruv praktika tegevuskava

Ajavahemik
6.11.06.2013

Tegevused
Vlitdel prgi mahapanekukohtade kaardistamine

12.13.06.2013

Kaardistamise anals

14.18.06.2013

Kuluanals praeguse olukorra kohta

19.06.2013
20.27.06.2013
28.06.2013

Tegutsemisalternatiivide genereerimine
Tegutsemisalternatiivide kulude ja kasulikkuse anals
Praktikandi t tulemuste tutvustamine vallavalitsuses

Allikas: autori koostatud

28

Lisa 3. Esimesel vlitde peval vaadeldud prgi mahajtukohad Jhvi linnas

(mrgitud musta ringikesega)

!
Allikas: (Eesti Maa-ameti...); autori modifitseeritud

29

Lisa 4. Esimesel vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod

Allikas: autori koostatud

30

Allikas: autori koostatud

31

Lisa 5. Teisel, kolmandal ja neljandal vlitde peval vaadeldud prgi mahajtukohad

Jhvi vallas (mrgitud musta ringikesega)

Allikas: (Eesti Maa-ameti...); autori modifitseeritud

32

Lisa 6. Teisel vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod

Allikas: autori koostatud

33

Lisa 7. Kolmandal vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod

Allikas: autori koostatud

34

Lisa 8. Neljandal vlit peval prgi mahapanekukohtades tehtud fotod

Allikas: autori koostatud

35