Asjaiguse seminar nr 1

3-2-3-6-05
3-1-1-148-03

Kaasus nr 1
1. E otsustas V kauplusest osta teleri Sony KV-M2180K, mille hinna ta V-le kohe tasus.
Kuna E-l ei olnud vimalik ostetavat asja samal peval ra viia, ei hakanud ta
konkreetset telerit vlja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab he vastavat marki
aparaadi jrgmisel ndalal laost ktte. Kui E jrgmisel peval telerit ra viima tuli,
ilmnes, et pankrotihaldur P oli vahepeal vljakuulutatud V pankroti asjas kik laos
olnud aparaadid ra viinud. E nudis P-lt he vastavat marki teleri temale andmist
phjendusel, et omand on talle le linud.
Kas E nue on igustatud?
1) Lhteksimus: Kas E vib nuda vastavat marki teleri vlja andmist? Kas E nue
teleri vljaandmiseks on igustatud?
2) Erinevad nude alused: 80. Vt kolmas phitp. Vindikatsiooninue kas asjaigus
on omandatud selle isiku poolt, kes vinditeeerib? 92: peab olema kokkulepe ja asja
valduse leandmine. Hinna tasumine ei mngi rolli omandi leandmises. 92 ei keela
meil tingimusliku ajsaiguslepingu slmimise. Kui pooled ei ole sellist lisatingimust
kokku leppinud, siis ei ole hinna tasumine omandi leminekuga seotud. Siin ei saa
rkida valduse leandmisest ka 94 mttes, sest mratletuse printsiipi ei ole siin
jrgitud. Vallasasjade puhul kib see mratlemine valduse kaudu. peab olema
konkreetne ese. Minimaalselt oleks vajalik, et omand oleks vinud le minna?
E ja V vahel on vlaiguslik leping, tpsemalt mgileping. Kas omand on le linud Ele? Omand teleri nol ei linud le, kuna kasutades mratluse printsiipi, siis asjaiguse
tekkimise jaoks peab asi olema mratletud, eristatav teistest esemetest. Omandi
leminemiseks peab toimuma reaalne eraldamine. Kindlat telerit ei valitud aga vlja ega
eraldatud teistest poes olevatest telekatest. Seega ei ole toimunud vallasasja omandamist
AS 92 lg 1 mttes.
AS 92 vallasomandi tekkimine leandmisega lg 1: Vallasomand tekib vallasasja
leandmisega, kui vrandaja annab asja valduse le omandajale ja nad on kokku
leppinud, et omand lheb le omandajale.
Kas saab kohaldada AS 94?
AS 94 omandamine asja jtmisega vrandaja valdusesse: Kui asja omanik on asja
votseseks valdajaks, vib omandi leandmisel asja valduse leandmise asendada
vrandaja ja omandaja vahel slmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale
kaudse valduse.
Ei ole toimunud vallasomandi omandamist, kuna ei valitud konkreetset telekat vlja ega
eraldatud teistest samuti ei saanud ostja teleri valdust.
E ei saa nuda vastavat marki teleri vljaandmist, kuna E ei ole saanud teleri
omanikuks.
Kuidas saab E antud olukorras ennast kaitsta? Silib vlaiguslik nue
pankrotimenetluseks.

Kaasus nr 2
2. Linn P sai tuntud kunstniku prijalt M-ilt nitusel kasutamiseks maali Rannakla
karjused. Kui M kuu aega prast nituse lppemist maali tagasi ksis, teatati talle
linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnast, et maal on arvele vetud linna
kunstikogus XX sajandi kodumaine kunst, mille osakond vttis leandmisvastuvtuaktiga vastu reorganiseeritud kultuuriosakonnalt ning kuna maal akti lisas
toodud loetelus nimetatud, siis kuulub see kunstikogusse kui tervikvarasse ja on seega
P omandis.
Kas P vide on phjendatud?
Lhteksimus: Kas linn P sai maali omanikuks?
Maali omanik M. M prija slmis linnaga vlaigusliku lepingu, tpsemalt tasuta
kasutamise lepingu, kuid sellega ei linud le omand, kuna ei slmitud
asjaiguskokkulepet ja M ji edasi omanikuks. Kuna asjaiguskokkulepet ei slmitud,
siis ei ole P maali omanik, kuna asjad ei saa kogumis le minna. Omandi
leminemiseks on vaja individualiseerida kik asjad kogumis ning eraldi akt
leandmiseks.
Mis thtsus on sellel, et veti vastu leandmis-vastuvtmisaktiga? TsS 25 jrgi on
juriidiline isik linn ning osakondade vaheline muutumine on juriidilise isiku sees
toimuvad muudatused.
KAASUS 113
343 hpotees: kas tanklaseadmed on asja olulised osad, praldised vi pole neil ldse
seost asjaga. Kui need on olulised osad, siis nad kuuluvad mmisele. Kui nad on
praldised, siis tuleb vaadata, kas need on omandireservatsiooniga...?.. 343 lg 2:
2) Hpoteek ei ulatu praldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korraprase majandamise
kohaselt vrandatud vi kinnisasjast alatiseks eemaldatud.

Tanklaseadmed kas olulised osad vi praldised? TsS 53, 54 (eriste 53 suhtes).

Kinnisasjadel ei ole thtsust, kas oluliselt muutub see, kui sealt eraldada objekt vi mitte.
Tanklaseadmed on psivalt hendatud. Vime tankimisseadmeid pidada olulisteks
osadeks, sest nad on psivalt hendatud. Praldised pole psivas henduses.
( 54 lg 2 mduv otstarve). Kui on olulised osad, siis kuuluvad mki koos
kinnisasjaga.

Kaasus nr 3
3. V laskis automehaanik C-l oma siduauto mootori vlja vahetada. Pooled leppisid
kokku omandireservatsioonis, mille kohaselt jb C kuni mootori hinna tieliku
tasumiseni V poolt mootori omanikuks.
Juba jrgneval peval vrandas makseraskustesse sattunud V siduauto E-le.
Ndala prast tuli E autoga levaatusele C juurde, kes teavitas E-d
omandireservatsioonist ja hvardas mootori uuesti maha monteerida, kui E talle
mootori eest ei tasu.
Kas C nue on igustatud?
Lhteksimus: Kas C saab nuda E-lt mootori eest tasumist?

C ji mootori omanikuks, kuna slmiti omandireseravatsioon poolte vahel, mis thendab,

et V oleks saanud automootori omanikuks alles siis, kui ta oleks ostuhinna tielikult
tasunud. V aga ei ole mootori eest tasunud, seega ei ole ta mootori omanikuks saanud.
VS 233 omandireservatsioon: (1) Kui vallasasja mgi puhul on kokku lepitud, et
kuni ostuhinna tasumiseni jb asja omand mjale, eeldatakse, et omand lheb ostjale
le ostuhinna tieliku tasumisega (omandireservatsioon).
(2) Omandireservatsioonile tuginedes vib mja asja ostjalt ksnes siis vlja nuda, kui
mja on lepingust taganenud. Kui mja nue, mille tagamiseks omandireservatsioon
kokku lepiti, on aegunud, vib mja asja ostjalt vlja nuda vastavalt omandi kaitse
stetele.
Kas E on saanud mootori omanikuks? V ei olnud mootori omanik, kuna lhtuvalt
omandireservatsioonist ei olnud ta tasunud ostuhinda ega saanud omanikuks, seega ei
olnud E-l igust vrandada mootorit. Heausket omandamist ei ole toimunud vastavalt
AS 95 lg 3, kuna mootor on linud C tahte vastaselt tema valdusest vlja.
AS 238 reaalkoormatise leantavus lg 1: Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist
vib teisele isikule le anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on leantav ega suurene
sellega.
Asi on TsS 48 ja 49. Tuleb meeles pidada, et asi on kehaline asi. Gaas ei ole asi,
loomad ei ole asjad, inimene ei ole asi.
Asja osade kohta kiv Riigikohtu lahend.
53
Seeriaviisil ei toodetav mootor ei ole reaalosa.
Seeriaviisil toodetav automootor ei saa asja oluliseks osaks, seega omandireservatsioon
seeriatoodangu puhul silib ning hendatud asja saab vlja nuda valdaja kest, kellele ta
on omandireservatsiooniga le antud.
Seega C saab nuda E-lt mootori eest tasumist, kuna E teadis
omandireservatsioonist.

Kaasus nr 4
4. a) rihingule M kuuluvat maatkki tvtulepingu alusel hoonestav ehitusettevtja
P pstitas oma tliste tarbeks maatkile puhkekabiini.
Kas P vib M.-i tahte vastaselt kabiini taas krvaldada?
b) P hankis M-le lisaks viis valmisgaraai, mille suhtes lepiti kokku
omandireservatsioonis. Need paigaldati kraanaga eelnevalt kokku lepitud kohta, ilma et
neid oleks maapinnaga ehituslikult hendatud. M ei tasunud ostuhinda.
Kas M-i pankroti korral saab P garaaid ra vedada?
a) kaasuse tp punkt 2
Lhteksimus: Kas P vib M-i tahte vastaselt kabiini krvaldada?
Tegemist ei ole kabiini nol psivalt pstitatud asjaga. Antud kabiin on pstitatud ainult
tvtulepingus kehtestatud ajaks, mis thendab, et ettevtja P on kabiini omanik ning
omand ei ole le linud maatki omanikule M, kuna kabiin ei ole psivalt hendatud
maatkiga ning seega ei ole saanud maatki oluliseks osaks.
TsS 54 kinnisasja osad: (1) Kinnisasja olulised osad on sellega psivalt hendatud
asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

(2) Kinnisasja osaks ei ole vrale maale asjaiguse alusel pstitatud ja maaga psivalt
hendatud ehitis, samuti maaga mduvaks otstarbeks hendatud asi.
TsS 53 oluline osa: (1)Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast
eraldada, ilma et asi vi sellest eraldatav osa hviks vi oluliselt muutuks.
(2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei
saa koormata erinevate asjaigustega, kui seaduses ei ole stestatud teisiti.
M vib kabiini P tahte vastaselt krvaldada.
b)
Lhteksimus: Kas P saab M-i pankroti korral garaazid ra vedada?
P ja M vahel on slmitud mgileping omandireservatsiooniga. P on garaazide omanik
senikaua, kuni M on tasunud ostuhinna.
Garaazid ei ole maatki olulised osad, kuna neid ei hendatud psivalt maatkiga
vastavalt TsS 54. Pankroti korral samuti ei muutu garaazid maatki oluliseks osaks.
P saab nuda ostuhinna tasumist vi vastavalt VS 233 (omandireservatsioon)
taganeda lepingust.
P ei saa M-i pankroti korral garaaze ra vedada.

Kaasus nr 6
V ms E-le radiaatoreid omandireservatsiooniga, toimetades need viimasele kuuluvale
ehitusplatsile. Enne radiaatorite monteerimist ehitatavasse elamusse vrandas E, kes ei
olnud radiaatorite eest tasunud, kinnisasja M-le, kes ehitustid jtkas. V nudis M-lt
ehitusplatsil seisnud radiaatorite vljaandmist.
Kas V nue on igustatud?
AS 80.
Lhteksimus: Kas V-l on igus nuda M-lt radiaatorite vlja andmist?
V ja E vahel on omandireservatsiooniga mgileping, vastavalt VS 233. Valdus on le
linud, aga omand ei ole le linud, omanik on V.
Kas ehitatav elamu on kinnisasja oluline osa vastavalt TsS 53? Ehitatav elamu on
kinnisasja oluline osa. M on maatki omanik, seega kuna on tegemist olulise osaga, siis
on ka ehitatav elamu kinnisasja oluline osa ning M on ka see omanik.
Paigaldamata radiaatorid ei ole ehitise olulised osad, (vaid praldised) vastavalt TsS
53 ja 55. Kui oleks radiaatorid olnud hendatud vi paigaldatud ehitatavasse elamusse,
siis oleks omanik olnud kinnisasja omanik e M oleks saanud radiaatorite omanikuks.
Omandireservatsioon silib.
Kas radiaator on praldis vastavalt TsS 57?
TsS 57 praldis: (1) Praldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja
ning on sellega seotud hise majandusliku eesmrgi ja sellele vastava ruumilise seose
kaudu.
(3) Peaasjaga seotud igused ja kohustused laienevad ka praldisele, kui seaduse vi
tehinguga ei ole ette nhtud teisiti. Eeldatakse, et asja vrandamise vi koormamise
kohustus hlmab ka asja praldisi.
Peaasi on ehitatav elamu. Praldisteks saavad olla ka ratarvitavad asjad, nt
ehitusmaterjal. Radiaatorid kuuluvad ehitusmaterjalide hulka, mistttu on tegemist
praldisega. Praldiste omand lheb le siis, kui praldisel ja kinnisasjal on sama omanik.

Erineva omaniku puhul ei lhe omand le. Praldis vib olla teise isiku omandis kui
peaasi.
M omandas kinnisasja ja ehitise, kuna erikokkulepet praldiste osas pole slmitud selle
kohta, et peaasjaga seotud igused ja kohustused ei laiene praldisele, see thendab, et
kui E vrandas kinnisasja M-le, siis vrandas ta ka jrelikult seal asuvad radiaatorid
kui praldised, kuna radiaatorite kohta ei slmitud eraldi kokkulepet nt nende mitte
leminemise kohta. M on seega ka radiaatorite omanik, mistttu ei saa V nuda
radiaatorite vljaandmist M-lt.
V saab kasutada VS 101 toodud iguskaitsevahendeid.
Praldis TsS 57. Masinad vabriku hoones on praldis, traktor ja ader ei ole praldis
peaasja suhtes, kuna nad ei teeni hist majanduslikku eesmrki. 3-1-1-86-96
tapeedikaasus. Omandireformi alusel tagastati Lohu misakompleks ning eemaldatud
oli sealt pilttapeet. Uued omanikud nudsid pilttapeedi tagasiandmist.
Praldis on lahutatav peaasjast 57 lg 3 TsS. Omandit vib lahutada tehinguga.
54 on eriste 53 lg 1 suhtes, mitte aga lg 2 suhtes.

Kaasus nr 5
5. P rentis M-lt riliseks otstarbeks meldud maatki koos ladudega. Kokkuleppe
kohaselt vis ta kinnisasjale pstitada lepingu kehtivuse ajaks kaubahalli. Hoone
ehitamise tellis P ehitusettevtja X-lt. Varsti prast majakarbi valmimist kuulutati
vlja X-i pankrot. Selleks ajaks oli P paigutanud pooleliolevasse ehitisse juba
klmutusseadmed.
Kelle omandis on ehitis ning selles paiknevad seadmed?
Lhteksimus: Kelle omandis on ehitis?
P ja M vahel on rendileping, kus P on rentnik ja M on rendileandja. Kaubahall muutus
maatki oluliseks osaks, kuna psivalt hendati kinnisasjaga. Poolelioleva ehitise ja
maatki omanik on M.
Kelle omandis on seadmed? Seadmed kas on kinnisasja praldised? TsS 59 majandusvi kutsetegevuses kasutatava kinnisasja praldised: Majandus- vi kutsetegevuses
kasutatava kinnisasja praldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed,
triistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapraseks majandus- vi
kutsetegevuseks kinnisasjal. Kas seadmed on kasutatavad vajalikuks majandus- vi
kutsetegevuseks eesmrgil? Seadmeid ei kasutatud korrapraseks majandus- ega
kutsetegevuse eesmrgil, kuna hoone oli alles poolik ning seadmeid ei kasutatud
millekski, need olid sinna lihtsalt varasemalt paigaldatud ning klmutusseadmed ei ole
praldised.
P on seadmete omanik, kuna ta ei ole nende kohta omandit kaotanud.

Kaasus nr 7
M ja P slmisid lepingu, mille kohaselt M andis P-le rendile maatki, millel pikemat aega
oli peetud bordelli, ning ms P-le maatkil paiknevas ehitises kasutatava mbli
300 000 krooni eest. Hilisemas kohtuvaidluses leidis kohus, et rent oli heade kommete
vastasuse tttu thine. Seepeale taotles M ka mdud mbli tagastamist.
Kas M-i nue on igustatud?
5

Lhteksimus: Kas M saab nuda P-lt mbli tagastamist?

M ja P vahel on slmitud rendileping maatki kohta, kus M on rendileandja ja P on
rentnik. M ja P vahel on slmitud mbli kohta mgileping (VS 208), kus P on ostja
ning M on mja. Mbel on le antud ning uus omand on P-l tekkinud vastavalt AS
92. Mbel ei ole ehitise oluline osa ega praldis. M ise on ksitlenud mblit mitte
praldisena vaid kui vallasasjana, mistttu ta ka ms mbli eraldi lepinguga P-le.
M ei saa nuda P-lt mbli tagastamist, kuna on toimunud omandamine vastavlt
AS 92.

Kaasus nr 9
lipilane V-le kuulus kasutatud auto, mille turuhind oli 40 000 krooni. Mgikuulutuse
peale ilmus V juurde tema kaaslipilane E ja pakkus auto eest 25 000 krooni. Teades
auto tegelikku hinda, lkkas V pakkumise tagasi. Seepeale hvardas E teatada politseile,
et V oli mned kuud varem phjustanud alkoholi tarbinuna liiklusnnetuse ja
sndmuskohalt pgenenud. Kuna E poolt videtu vastas tele ja V kartis probleeme
likoolis, nustus ta vastu tahtmist E pakkumisega ning ms auto 25 000 krooni eest
viimasele. Kaks ndalat hiljem, kui V oli rahulikult jrele melnud, teatas ta E-le, et
soovib autot tagasi, kuna see on jtkuvalt tema oma.
Kas V nue on phjendatud?

Abstraktsiooniprintsiip
Lhteksimus: Kas V saab nuda E-lt auto tagastamist?
V ja E vahel on slmitud mgileping, kus V on mja ning E on ostja (VS 208).
Slmiti ka asjaigusleping, vastavalt 92 vallasomandi tekkimine leandmisega lg 1:
Vallasomand tekib vallasasja leandmisega, kui vrandaja annab asja valduse le
omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand lheb le omandajale.
Mgilepingut saab thistada vastavalt TsS 98 thistamise kord lg 1: Tehingu
thistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub
tehingu thistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Thistamise alus tuleb TsS
96 hvardus ja vgvald: (1) Isik, kes tegi tehingu igusvastase hvarduse vi vgivalla
mjul, vib tehingu thistada, kui hvardus vi vgivald oli vastavalt asjaoludele nii
vahetu ja tsine, et ei jtnud tehingu teinud isikule mingit mistlikku valikut. Eelkige
tuleb arvestada hvardaja vi vgivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning
olukorda, milles hvardus vi vgivald aset leidis.
(2) hvardus on igusvastane juhul, kui igusvastane on:
1) tegu vi tegevusetus, millega tehingu teinud isikut hvardati;
2) hvarduse mjul tehtud tehingu eesmrk;
3) teo vi tegevusetuse, millega hvardati, kasutamine tehingu tegemisele
kallutamiseks.
Isik hvardab seetttu, et soovib endale soodsamat tehingut, mistttu on tegemist
hvardusega.
Mgileping thisuse aluse tuleneb selles, et antud tehing slmiti hvardusega, kuid
mgilepingu thisus ei muuda thiseks asjaiguslepingut ning asjaigusleping on ikka
jus. Auto omanik on siis jtkuvalt E. Kui ainult kohustistehing on thine, siis on igus
6

esitada VS 1028 ja edasi alusetu rikastumise nue. V esitada saab alusetu

rikastumise nude ning nuda asja tagastamist temale.