Fsika

Prnu Koidula Gmnaasium;

Prnu Stevaka
Humanitaargmnaasium

Sander Gansen
7a./8a./9a/TH/SH. klass
2007-2012

Sisukord
1.1. Fsika................................................................................................................................................................... 4
1.2. Aine erinevates olekutes.........................................................................................................................................5
1.3. Aine tihedus............................................................................................................................................................ 6
1.3.1. Aine tiheduse tabel:.............................................................................................................................................6
1.4. htlane liikumine...................................................................................................................................................8
1.4.1 htlase liikumise kiirus........................................................................................................................................8
1.4.2. Keskmine kiirus...................................................................................................................................................8
1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine..................................................................................................................9
1.5. Kehade vastastikune mju....................................................................................................................................10
1.5.1. Jud.................................................................................................................................................................... 10
1.5.2. Gravitatsioonijud.............................................................................................................................................10
1.5.3. Hrdejud........................................................................................................................................................11
1.5.4. Elastsusjud.......................................................................................................................................................11
1.5.5. Resultantjud.....................................................................................................................................................11
1.6. Mehaaniline rhk.................................................................................................................................................13
2.1. Optika.................................................................................................................................................................... 14
2.1.1 Miks me neme?.................................................................................................................................................14
2.1.2. Valguse levimine................................................................................................................................................14
2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.............................................................................................................................14
2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus...............................................................................................................................14
2.1.5. Valge ja must pind..............................................................................................................................................15
2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine..........................................................................................................................15
2.1.7. Valguse peegeldamine........................................................................................................................................16
4.1. Mehaanika............................................................................................................................................................18
4.1.1. Kinemaatika.......................................................................................................................................................18
4.1.2. Kiirendus............................................................................................................................................................18
4.1.2.1. Kiirenduse tabel:..........................................................................................................................................19
4.1.3. Jud ja impulss..................................................................................................................................................19
4.1.4. T ja energia....................................................................................................................................................21
4.1.5. Perioodilised liikumised.....................................................................................................................................21
4.2. Soojuspetus.........................................................................................................................................................23
4.2.1. Molekulaarfsika alused.................................................................................................................................23
4.2.2. Ideaalne gaas.....................................................................................................................................................23
4.2.3. Termodnaamika...............................................................................................................................................23
4.2.4. Entroopia...........................................................................................................................................................24
4.2.5. Klmkapp ja soojuspump..................................................................................................................................24
5.1. Elekter ja magnetism............................................................................................................................................25
5.1.1 Staatiline elekter.................................................................................................................................................25
5.1.2 Pinge................................................................................................................................................................... 25
5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus.......................................................................................................................25
5.1.4 Takistus............................................................................................................................................................... 26
5.1.5 T. Vimsus......................................................................................................................................................26
5.1.6 Jada- ja rphendus.........................................................................................................................................26

1.1. Fsika
* Fsika teadus, mis uurib fsilisi nhtusi ja fsikaliste kehade omadusi.
-) Fsika on loodusteadus.

LOODUSTEADUS
Fsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ......
1. Fsikaline keha ja fsikalised nhtused.
* Fsikaliseks nhtuseks nimetatakse kiki looduses toimuvaid muutusi.
-) Fsikaliste nhtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nhtused, elektrilised nhtused, valgus nhtused ja
mehaanilised nhtused.
* Fsikaliseks kehaks nimetatakse kiki meid mbritsevaid esemeid.
*Fsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil.
-) Vaatlus on fsikalise nhtuse jlgimine ilma omapoolse vahele segamiseta.
-) Katse on fsikalise nhtuse teadlik esilekutsumine nhtuse vaatlemise ja uurimise eesmrgil.
* Vaatluste ja katsete kigus mdetakse fsikalisi suurusi.

Mtmine
Otsene mtmine

Kaudne mtmine

-) Otsene mtmine on mdetava keha vrdlemine mteriistaga (nt kehapikkus, -mass).

-) Kaudseks mtmiseks nimetatakse sellist mtmist, kus fsikaline suurus saadakse mitme varem
mdetud suuruse kaudu (nt. tihedus).
* Mnda fsikalist suurust saab mta nii otseselt, kui kaudselt (nt. kiirust).
* Fsikaline suurus: 1) on mdetav; 2) on vljendatav arvuliselt; 3) omab mthikut; 4) vimaldab
kirjutada lauseid lhidalt
-) Fsikalised suurused on nt. pikkus, aeg, teepikkus, kiirus, mass jne.
-) Fsikaliste suuruste lesmrkimiseks kasutatakse mitmesuguseid thiseid. (nt. pikkus l; kiirus v;
mass m; aeg t; tihedus [roo]; voolutugevus I jne)
-) Eraldi thised on aga mthikutel. (nt. pikkus [1m]; mass [1kg]; kiirus [1m/s]; aeg [1sek] jne)
* Rahvusvaheliselt on kige rohkem levinud mthikute ssteem, mida nimetatakse SI-ssteemiks.
Selles on 7 phihikut ([1kg]; [1m]; [1sek]; [1A] amper (voolutugevus), [1mol] mool (aine hulk);
[1K] kelvin (temperatuur); [1cd] Cndela (voolutugevus).
-) mtarv nitab arvuliselt fsikalise suuruse mdetavat vrtust.

1.2. Aine erinevates olekutes

* Soojusfsika phineb aine ehituse mudelil.

Aine ehituse mudel

Kik ained koosnevad
Osakestest (molekul;
aatom; ioon).
* Aine olekud:

Kik aine osakesed on

pidevas kaootilises
liikumises.

Kik aine osakesed

mjutavad teineteist
vastastikku.

Aine olek
Tahke olek

vedel olek

gaasiline olek

plasma olek
-) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrapraselt; 2. Aine osakesed asetsevad
tihedalt ksteise krval; 3. Aine osakesed on ksteisega seotud (vastasmju jud); 4. Aine osakesed
vnguvad vaid kohapeal; 5. Aine osakesed ei saa kohalt lahkuda; 6. Kui aine on tahkes olekus, siis
silitab ta oma kuju ja ruumala.
-) Vedeliku ehituse mudel: 1. Vedelas olekus olev aine silitab ruumala ja on voolav; 2. Vedellikus
paiknevad aine osakesed tihedalt; 3. Aine osakeste vahel esineb ksikuid thikuid; 4. Aine osakesed
vnguvad ning saavad liikuda hest kohast teise; 5. Aine okasekste omavaheline mju on nrgem, kui
tahkel ainel.
-) Gaasi ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad gaasides suhteliselt hredalt; 2. Aine osakeste vahel
tmbe- ja tukejud puuduvad; 3. Aine osakeste liikumine on korrapratu; 4. Gaasid ei silita kuju
ega ruumala.
* Kui vesi on vedel nimetatakse teda veeks, kui tahke, siis nimetatakse teda jks ja kui gaasiline, siis
nimetatakse teda vee auruks.
-) he ja sama aine molekulid on ehituselt ja mtmetelt hesugused.
-) erinevate ainete molekulid on ehituselt ja mtmetelt erinevad.
-) Kui aine lheb le hest olekust teise, siis muutuvad aine osakeste vahelised kaugused, ei muutu aga
aine osakeste ehitus ega mtmed.

1.3. Aine tihedus

* Aine tiheduseks nimetatakse fsikalist suurust, mis = aine massi ja tema ruumala jagatisega.
(mass/ruumala = tihedus)
-) Aine tiheduseks nimetatakse fsikalist suurust, mis = keha massi ja selle keha ruumala jagatisega
-) Aine tiheduseks nimetatakse fsikalist suurust, mis = tihedus nitab, kui suur on hikulise ruumala
aine kuguse mass.
-) tihedus = (roo); =m/V; m = mass, V = ruumala
* Tiheduse hikuna kasutatakse SI-ssteemis [1kg/m 3] (loe: kilogramm kuupmeetri kohta), [1g/cm 3],
[1kg/dm3]
-) [1kg/m3 = 0,001 g/cm3]; [1g/cm3 = 1000kg/m3]; [1g/cm3 = 1kg/dm3]
* Erinevatel ainetel on erinevad tihedused. Tihedused paigutatakse tabelitesse.

1.3.1. Aine tiheduse tabel:

Osmium
Jriidium
Plaatina
Kuld
Plii
Hbe
Vask
Messing
Teras, Raud
Tina
Tsink
Malm
Korund
Alumiinium
Marmor
Klaas
Portselan
Betoon
Tellis
Tkksuhkur
Orgaaniline klaas
Kapron
Poletleen
Parafiin
J
Tammepuit (kuiv)
Mnnipuit (kuiv)
Kork
Kumm
Elavhbe
Vvelhape
Mesi
Merevesi
Tispiim
Vesi (puhas)

kg/m3
22600
22400
21500
19300
11300
10500
8900
8500
7800
7300
7100
7000
1000
2700
2700
2500
2300
2300
1800
1600
1200
1100
920
900
900
700
400
240
1200
13600
1800
1350
1030
1030
1000

g/cm3
22,6
22,4
21,5
19,3
11,3
10,5
8,9
8,5
7,8
7,3
7,1
7,0
1,0
2,7
2,7
2,5
2,3
2,3
1,8
1,6
1,2
1,1
0,92
0,9
0,9
0,7
0,4
0,24
1,2
13,6
1,8
1,35
1,03
1,03
1,0

Masinali
Petrooleum
Piiritus
Nafta
Atsetoon
Eeter
Bensiin
Vedel tina temp 400oC
Vedel hk temp -194oC
Kloor
Ssihappegaas
Hapnik
hk temp 0oC
Lmmastik
Vingugaas (ssinikoksiid)
Looduslik gaas
Veeaur temp 100oC
Heelium
Vesinik

900
800
800
800
790
710
710
6800
860
3,210
1,980
1,430
1,290
1,250
1,250
0,800
0,590
0,180
0,090

0,9
0,8
0,8
0,8
0,79
0,71
0,71
6,8
0,86
0,00321
0,00198
0,00143
0,00129
0,00125
0,00125
0,0008
0,00059
0,00018
0,00009

1.4. htlane liikumine

* 1. Mehaaniline liikumine
* Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse nhtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes.
Mehaanilise liikumise iseloomustamiseks kasutatakse: trajektori kuju; teepikkust; aega; kiirust.
-) Trajektoriks nimetatakse mttelist joont, mida mda keda liigub.
* Trajektori kuju jrgi liigitatakse liikumised sirgjoonelisteks ja kverjoonelisteks.
* Kiiruse jrgi liigitatakse liikumised: htlaseks ja mittehtlaseks.
-) htlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha lbib vrdsetes ajavahemikes vrdsed
teepikkused.
-) Mittehtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha lbib vrdsetes ajavahemikes
erinevad teepikkused.
* Liikumiste suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sltub sellest, millise keha suhtes liikumist
vaadeldatkse.
-) Liikumise suhtelisus vljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu.
-) Trajektoori suhtelisus thendab, et erinevate kehade suhtes vib liikuva keha trajektoor olla erinev.
-) Kiiruse suhtelisus thendab, et kiirus vib erinevate kehade suhtes olla erinev.

1.4.1 htlase liikumise kiirus

* Keha kiirust nimetatakse fsikaliseks suuruseks, mis vrdub keha poolt lbitud teepikkuse ja selle
lbimiseks kulunud aja suhtega.
-) Kiiruse this on v ja hik 1m/s.
[v = s/t]; s= teepikkus [1m]; t = aeg [1sek]; v= kiirus [1m/s]
-) Kiiruse hikuna kasutatakse veel km/h
1km/h = 3,6 m/s
* Kiirus nitab, kui suure teepikkuse lbib keha ajahiku jooksul.
-) Kiiruse kaudseks mtmiseks mdetakse ra teepikkus ja selle lbimiseks kulunud aeg ning kiirus
arvutatakse.
-) Kiiruse otseseks mtmiseks kasutatakse spidomeetrit.

1.4.2. Keskmine kiirus

* Keskmine kiirus nitab, kui suure teepikkuse lbib keha keskmiselt ajahikus.
* Keskmine kiirus arvutatakse keha poolt lbitud kogu tee pikkuse ja selle lbimiseks kulunud kogu aja
jagatisena. [vk = s/t] (vk keskmine kiirus [1m/s]; s kogu lbitud teepikkus [1m]; t kogu kulunud aeg
[1sek])

1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine

* Liikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumisgraafikuid ja kiiruse graafikuid.
-) Liikumise graafikud on sellised graafikud, kus horisontaalteljele on kantud aja vrtused, sobilikus
mtkavas ja vertikaalteljele keha kordinaadi vrtused, sobilikus mtkavas.
-) Kiiruse graafik on selline graafik, kus horisontaalteljele on kantud aja vrtused, sobilikus mtkavas
ja vertikaalteljele kiiruse vrtused, sobilikus mtkavas.

1.5. Kehade vastastikune mju

* Kehade vastastikmju tttu muutub:
-) Keha kiiruse arvvrtus ja suund.
-) Keha kuju.
* Vastastikmjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vhem, kui viksema massiga kehade
kiirus.
* Vastastikmju liigid:
-) Grafitatsiooniline vastastikmju;
-) Elektromagneetiline vastastikmju;
-) Tugev vastastikmju;
-) Nrk vastastikmju.
* Vastastikmju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse judu.

1.5.1. Jud
* Jud on fsikaline suurus, mis iseloomustab he keha mju teisele kehale.
-) Jud phjustab keha kiiruse muutumise (kiiruse arvulise, kui suuna muutumise).
-) Ju this on F ja hikuks on [1N] (newton)
* Ju hik [1N] on kasutusel inglise fsiku Isaac Newtoni mlestuseks.
* Jud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele vrtusele on jul veel ka suund.
* Judu mdetakse dnamomeetriga (dnamomeeteri phiosaks on vedrud).
* 1N = selline jud, mis phjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek vrra.
* Judu kujutatakse graafiliselt suunatud sirgligu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund)
-) Kehale mjuvat raskusjudu 50N kujutatakse jrgnevalt.

F = 50N

50N

F
* Judude liigitamise aluseks vetakse nende olemus. Selleks vrreldakse milline vastastikmjuliigiga on
tegemist.

1.5.2. Gravitatsioonijud
1. Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust tmbumist.
2. Gravitatsiooniju abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmju suurust.
3. Gravitatsiooniju suurus sltub vastastikmjus olevate kehade massidest ja kehade vahelisest
kaugusest.
* Gravitatsioonijud on seda suurem, mida suurem on keha mass.
* Gravitatsioonijud on seda suurem, mida viksem on kehade vaheline kaugus.

* Raskusjuks nimetatakse Maa vi mne teise taevakeha lhedal asuvale kehale mjubat
Gravitatsioonijudu (F).
* F = mg; F gravitatsioonijud (raskusjud) [1N]; m keha mass [1kg]; g raskuskiirendus (g =
9,8N/kg)
-) arvutis kasutada: g = 10N/kg
-) Raskuskiiruse arvvrtus sltub asukohast nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78
N/kg.
* Raskusjud on jud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla.

1.5.3. Hrdejud
* Hrdejuks nimetatakse judu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
(Fn hrdejud) [1N]
* Hrdejud on phjustatud:
1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused);
2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jududest.
* Hrdejudu liigitatakse: Seisu- ja liugehrdejuks.
-) Seisuhrdejuks nimetatakse hrdejudu, mis tekib keha liikuma hakkamisel.
-) Liugehrdejuks nimetatakse hrdejudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
-) Liugehrdejud on keha liikumise vastassuunaline jud.
* Hrdejud on jud, mis mjub kehale.
* Hrdejud on elektromagnetilise olemusega jud.
* Kui keha liigub htlaselt, siis on hrdejud vrdne veojuga (Fv-ga) (Fv = Fk).

1.5.4. Elastsusjud
* Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine).
-) Elastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mju lakkamisel keha kuju taastub.
-) Plastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mju lakkamisel keha esialgne kuju
ei taastu.
* Deformatsiooni liigid: paine; surve; tmme; vne; nihe.
* Deformatsioon phjustab elastumisju.
* Elastsusjuks nimetatakse kehas tekkivat judu, mis on vrdne kuid vastassuunaline keha
deformeeriva juga. Fe this; [1N]
* Elastsusjudu saab graafiliselt kujutada.
* Elastsusju alamliikideks on: toereaktsioon ja riputusvahendi pinge.
-) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetus pinna elastsusjudu, mis tasakaalustab raskusju.
-) Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mjuvat riputusvahendi (nt vedru) elastsusjudu T [1N].

1.5.5. Resultantjud
* Tavaliselt mjub kehalt korraga mitu judu.
* Resultantjuks nimetatakse kikide kehale mjubate judude summat.
-) This R; hik [1N]

-) Kui kehale mjuvad jud on samasuunalised, siis tuleb resultantju leidmiseks jud kokku liita (R = F 1
+ F2).
-) Kui kehale mjuvad jud on vastassuunalised, siis tuleb resultantju leidmiseks lahutada suuremast
vikse jud. (R = F2 F1).

1.6. Mehaaniline rhk

* Mehaaniliseks rhuks nimetatakse fsikalist suurust mis vrdub pinnale risti mjuva ju ja keha
kokkupuute pinna pindala jagatisega.
* p = rhu this; p = F/S p = rhk; F = jud; S = pindala [1m2].
* Rhu hikuks on Paskal, mis tuleneb prantsuse teadlase Blaise Pascali nimest [1Pa].
* 1Pa on niisugune rhk, kui jud 1N mjub risti 1m2 suurusele pinnale. 1Pa = 1N/m2.
* Paskal on vike rhk.
-) 1kPa = 1000Pa = 103Pa (kilo)
-) 1MPa = 1000000Pa = 106Pa (mega)
-) 1GPa = 1000000000Pa = 109Pa (giga)
* Rhu suurendamiseks: 1) suurendatakse keha massi (judu); 2) vhendatakse pindala.
* Rhu vhendamiseks: 1) Vhendatakse keha massi (judu); 2) suurendatakse pindala.

2.1. Optika
* Optika on fsika osa, mis tegeleb valgusnhtuste uurimisega.
-) opsis ngemine

2.1.1 Miks me neme?

* Valgusallikad valgust kiirgavad kehad.
-) Valgusallikad jaotatakse: soojuslikeks ja klmadeks.
-) Soojuslikud valgusallikad on nt. Pike, hglamp jne.
-) Klmad valgusallikad on nt. kuvariekraan, pevavalguslamp jne.
-) Valgusallikad jaotatakse: looduslikud ja tehislikud.
-) Looduslikud valgusallikad on nt. Pike, ike, virmalised jne.
-) Tehislikud valgusallikad on nt. taskulamp, knal, hglamp jne.

2.1.2. Valguse levimine.

* Valguselevimiseks nim. Valgus energa kandumist ruumi.
-) Valguse levimine suunda kujutatakse valguskiire abil.
-) Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool nitab valguse levimis suunda.
-) Homogeensetes keskondades levib valgus sirgjooneliselt.
-) Vaakumis levib valgus kiirusega ~3*108 m/s (kige suurem kiirus ldse) hus on kiirus umbes sama
(see on ~10,8*108 km/h)
-) Valguskiiruse this on c.

2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.

* Soojuslikud ja klmad valgusallikad erinevad teineteisest selle poolest, et klmad valgusallikad
kiirgavad vaid valgust ja soojad valgusallikad, aga valgust ja soojust.
Lainepikkuse levimise suund
-) Valgusallika poolt kiiratud valguse vrvus sltub valgusallika temperatuurist.
-) Mida krgem on valgusallika temperatuur, seda sinakamat valgust ta kiirgab.
-) Mida krgem on valgusallika temperatuur, seda rohkem valgust ja kiirgab.

2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus.

* Kik vikerkaare vrvilised valgused on peidus
valges valguses, seda testas inglise fsik
Isaac Newton tehes katse klaasprismaga.
Vikerkaare vrvilist riba nimetas Newton spektriks.
Selle phi komponendid on:
-) Valgevalgus on liitvalgus

Punane
Oraan
Kollane
Roheline
Helesinine
Sinine
Violetne

2.1.5. Valge ja must pind

* Selleks, et keha nha, peab kehalt tulev valgus langema meile silma. Kui valgus langeb kehale, siis
osa peegeldub, osa neeldub.
-) Mustana neme pinda milles philine osa valgusest neeldub.
-) Valgena neme pinda millelt philine osa valgust peegeldub.
-) Hallina neme lbipaistvat keha.
-) Vrvilistel pindadel on omadus peegeldada kindlat vrvi valgust. Nt. kui neme keha sinisena, siis
sellelt kehalt sinine valgus peegeldub ja lejnud valgused neelduvad.
* Vrvilised, lbipaistvad kehad lasevad lbi kindlat vrvi valgust. Nt. punane klaas laseb lbi ainult
punast valgust, lejnud valgused selles klaasis neelduvad.
Valge valgus

Punane valgus

Punane klaas

* Keha mida neme punases valguses punasena paistab nt. sinises valguses sinisena, valges valguses,
aga valgena. Keha vrvuse all meldakse selle keha vrvust valges valguses.

2.1.6. Valguse sirgjooneline levimine

* Valgus levib optiliselt htlases keskkonnas sirgjooneliselt.
-) Optiliselt htlaseks keskkonnaks nimetatakse keskkonda, milles valguse kiirus ei
muutu.
* Valguse sirgjoonelise evimisega seletatakse varjude teket.
* Vari on piirkond kuhu ei lange valgus energiat. Vari jaguneb: tisvari ja poolvari.
-) Tisvari on piirkond, kus olles ei ole valgusallikat nha.
-) Poolvari on piirkond, mis tekib koos tisvarjuga ja kus olles vaatleja neb ainult osa
valgusallikast.
* Tisvarju tekkimise joonis.
-) Punktvalgusallikas on valgusallikas,
mille mtmed vrreldes tkke
mtmetega on vikesed vi kaugus
tkke ja valgusallika vahel on suur.

* Poolvarju tekkimise joonis.

Poolvari

Tisvari

-) Varjude tekkega on seotud ka Pikese ja Kuu varjutused.

-) Pikesevarjutuseks nimetatakse olukorda, mis tekkib, kui Kuu on Maa ja Pikese
vahel.
-) Pikesevarjutuse ajal on Kuu Pikese ees ning Kuu mber tekkib n.n. Pikese
kroon.
-) Tiuslik pikesevarjutus kestab 7min 40sek (tavaline avid 1-2min)
-) Mda maad liigub kuu vari, mille diameeter on 270 km.
-) Tiuslik pikesevarjutus algab ja lppeb osalise pikesevarjutusega.
-) Samas kohas on tiuslik pikesevarjutus nhtav keskmiselt isa 200a. tagant.
-) Eestis on jrgmine tiuslik pikesevarjutus nhtav aastal 2126.
-) Kuuvarjutus tekkib, kui Maa on Pikese ja Kuu vahel ning Kuu on Maa tisvarju
koonuses.

2.1.7. Valguse peegeldamine

* Valguse peegeldumiseks nimetatakse fsikalist nhtust, mille puhul valgus langeb kahe keskkonna
lahutus pinnale, prdub esimesse keskkonda tagasi, kas tielikult vi osaliselt.
Valguse Peegeldumine
Hajus valguse
peegeldumine

Peegeldumine
peegelpinnalt

Peegeldumine tasa
peeglilt

Peegeldumine sfriliselt
peeglilt

-) Hajuspeegeldumine esineb pindadelt, mille konarused on suuremad valguslaine pikkusest. (tnu

sellele peegeldumisele on meid mbritsevad esemed meile nhtavad)
-) Peegeldumine peegelpinnalt esineb pindadelt, mille konarused on viksemad vi vrdsedvalguslaine
pikkusega.
* Valguse peegeldumisel kehtivad valguse peegeldumis seadused.
I Langevkiir, peegeldunudkiir ja langemispunktist pinnale tmmatud ristsirge asuvad hes tasapinnas.
II Valgusepeegeldumis nurk = langemis nurgaga (

-) Valguse peegeldumisel on valguskiirte kik pratav.

-langemisnurk - nurk, mis jb langeva kiire ja pinna ristsirge vahele. [1o]

- peegeldumisnurk - nurk, mis jb pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahele. [1o]

* Kujutis tasapeeglis.
-) Kujutise kujutamiseks tasapeeglis saab kasutada:
-) Peegeldumis seadusi
-) Smeetria seadusi
1) Peegeldumis seadus:
2) Smeetria seadus:

* Kujutise iserasused tasapeeglis:

1) Kujutis on niline (ebakujutis)
2) Sama pidine
3) Sama suur
4) Sama kaugel (teistpool peeglit)
5) Kujutise ja eseme vasak ning parem pool on vahetatud.
* Valguse peegeldumine sfrilistelt pindadelt.
-) Nguspeeglitel on peegeldav pind ngus pind ning nguspeeglid koondavad valgust.
-) Kumerpeeglid hajutavad valgust.
* Sfrilise peegli elemendid.

4.1. Mehaanika
4.1.1. Kinemaatika
* Kinemaatika ehk mehaaniline liikumine
* Liikumine keha asukoha muutumine teatud aja jooksul.
-) Liikumine on pidev ajas ja ruumis.
-) Liikumine on suhteline. Liikumist kirjeldavate suuruste vrtused sltuvad tausssteemist.
b
* Punktmass selline keha, millel mtmeid pole, aga tal on mass.
* Trajektoor joon, mida mda keha liigub.
nihe
* Teepikkus vahemaa, mida keha lbib liikudes punktist a, punkti b. a
* Nihe alguskohast mda sirgjoont mdetav kaugus.
-) sirgjooneline liikumine liikumine, kui trajektor on sirge.
-) kverjooneline liikumine liikumine, kui trajektor ei ole sirge.
-) ringjooneline liikumine kverjoonelise liikumise erijuht, kui liikumine toimub ringiratast.
* Taustkeha keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkehaks vib valida
mistahes sobiva objekti.
* Vastastikmju nhtus, kus he kehaga juhtub midagi teise keha mjul. Kehada vastastikmju
tulemusena muutub kehade kuju vi liikumine (kiirus, suund).
* Gravitatsioon ks vastastikmju vorm, mis vrreldes teiste vormidega on mrgatav ka vga suurte
vahemaade tagant ja sellele mjuvad kik kehad (s.h. valgus ja raadiolained).
-) Maa klgetmme on gravitatsiooni avaldumisvorm.
-) Gravitatsioon avaldub ainult tmbumises.
-) Gravitatsioon on seotud massiga, mida suurem mass, seda suurem gravitatsioon.
* Kepleri seadused:
-) Planeedid tiirlevad mber Pikese mda ellipsikujulisi trajektoore, mille hes fookuses asub
Pike.
-) Tiirlemise kigus katab planeeti ja Pikest hendav sirglik vrdsetes ajavahemikes vrdse pindala.
-) Erinevate planeetide tiirlemisperiood ruutude suhe on vrdne nende planeetide ja Pikese keskmiste
vahede kauguste kuupide suhtega: T12/T22 = r13/r23.
* hk takistab vabalt kukkumist.
* hu puudumisel tekib nhtus nimega vabalangemine, mis thendab, et kskik millised kehad
langevad samal kiirusel, olenemata raskusest vi kujust.
* Vabalangemise hik on [9,8m/s2] ja this = g

4.1.2. Kiirendus
* Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
-) Muutuv liikumine vib olla kiirenev vi aeglustuv.
* Kiirenduse this = a; valem = a = (v-v0)/t

-) v = lppkiirus; v0 = algkiirus; t = aeg; a = kiirendus

-) v = at + v0
-) S = v0 * t + at2/2
-) S = (v2-v02)/2a
* Kiirenduse hik: [1m/s2]

4.1.2.1. Kiirenduse tabel:

Liikuv keha
Reisirong
Tramm
Kiirlift
Startiv siduauto Ford Escort RS 1600i
Pidurdav auto
Startiv vidusiduauto McLauren F1
Maanduv reaktiivlennud
Vabalt langev keha Tartus ja Tallinnas
Startiv kosmoselaev
Pidurdamine langevarju avanemisel
Suurim inimesele talutav kiirendus
Vihmapiisa pidurduine maandumisel
Kuul pssitoru

Kiirendus (m/s2)
0,35
0,6
0,91,6
3,2
-4-6
8,7
-5-8
9,818
3090
-60
100
-250
100000

4.1.3. Jud ja impulss

* Newtoni 1. seadus vastastikmju puudumisel liigub keha htlaselt ja sirgjooneliselt.
* Mehaanika seadused ei kehti kigis taustssteemides.
* Inerts nhtus, kus kik kehad pavad oma liikumise kiirust silitada.
* Mehaanikaseadused kehtivad inertsiaalsetes taustssteemides.
-) Maaga seotud taustssteem on peaaegu inertsiaalne.
* Saadav kiirendus sltub keha inertsusest.
-) mass = inertsus
-) Mass on inertsuse mt ja massihik = [1kg]
* Kiirendus on prdvrdeline massiga.
-) a1/a2 = m2/m1
* Kiirendus on vrdeline vastastikmju intensiivsusega.
-) Jud on vastastikmju mt.
-) Jud on vektoriaalne suurus.
* Newtoni 2. seadus keha kiirendus on vrdeline temale mjuva juga ja prdvrdeline massiga.
* valem: a = F/m; F = ma
* Judu mdetakse tema tekitatud deformatsiooi vi kiirenduse kaudu.
* Jud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2
* Newtoni gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tmbavad teineteist juga, mis on vrdeline nende
masside korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

* valem: F = G*m1m2/r2
-) m1 ja m2 thistavad kummagi keha (punktmassi) masse ning r nendevahelist kaugust. Thega G
thistatud tegurit nimetatakse gravitatsioonikonstandiks.
-) Gravitatsioonikonstandi this = G ja hik = 6,7 * 10-11 Nm2/kg2
* a = F/m = GMm/R2m ehk a = GM/R2
* Vaba langemise kiirendus on gravitatsioonikiirendus.
* Kui keha ei asu maapinnal, vaid krgusel h, on keha ja maakera massikeskmete vahekaugus r =
R+h.
* Raskusju valem: F = GMm/(R+h)2
* Gravitatsioonikiirenduse valem: g = GM(R+h)2
* Raskusjud ja kiirendus sltuvad krgusest.
* Kaal on jud, millega keha mjutab tuge.
* Kaalu this on P.
* Hrdejud mjub maapealsetest tingimustest kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita
teine jud, jb iga keha hrdeju tttu lpuks seisma.
* Hrdejud mjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele.
* Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda.
* Seisuhrdumine mingi jud F pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha
paigale. (Fh = -F)
* Liugehrdumine kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda. (F = N)
* Hrdumist phjustavad pinnakonarused ja molekulide tmbejud. (N = rhumisjud; =
hrdetegur)
* Hrdumist vhendatakse mrimisega.
* Elastsusjud keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jud.
* Peale paindumise on ka teisi vimalusi keha kuju muutmiseks niteks venitamine ja
kokkusurumine.
* Deformatsiooniliigist sltumata on elastsusjud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjud
pab keha esialgset kuju taastada.
* Elastususjud on vrdeline deformatsiooniga.
* Vrdetegurit k nimetatakse deformeeritud keha jikuseks. Jikus sltub keha materjalist ja kujust.
-) Jikuse mthik - [1 N/m]
* Newtoni III seadus on mju ja vastasmju seadus.
* Kui kehale mjub mingi jud, peab kindlasti eksisteerima selle ju tekitajana ka mingi teine keha.
* Vastastikmjus osalevad kehad paarikaupa.
-) F1 = -F2
* Jud mjuvad mlemale kehale.
* Vastastikmjud ei tasakaalustu vastastikku, sest mjuvad eri kehadele.
* Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.
-) p = mv
-) hik [1 kgm/s]; this p.
* Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund htib kiirusvektori suunaga.
* Impulss on jv, kuid selle tingimuseks on suletud ssteem, ehk ssteem, kuhu kuuluvad kehad on
vastastikmjus vaid omavahel ja ssteemivliste kehade mju vib jtta arvestada.
* Suletud ssteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmjul jv.

4.1.4. T ja energia
* T tingimuseks on jud ja liikumine.
* Td teeb liikumise sihiline jukomponent.
* T on vrdne kehale mjuva ju ja selle ju mjul lbitud teepikkuse korrutisega.
* A = Fs cos
* This = A, hik [1J] (daul)
-) 1J = 1N * m
* Kui jud soodustab liikumist, on t postiivne, kui aga takistab, siis on negatiivne.
* Liikumissuunaga ristiolev jud td ei tee.
* Kui jud pole liikumise kestel jv, vaid muutub, ei saa tema poolt tehtavat td arvutada
tavavalemiga ja peab kasutama valemit A = Fs/2 = ks2/2.
* Vimsus on t tegemise kiirus.
* N = A/t
* This = N; hik [1W] (watt)
* N = A/t = Fs/t = Fv
* Energia on keha vime teha td.
* Energiat on kahte liiki: kineetiline ja potensiaalne.
* Liikumisenergia on kineetiline.
* Kineetiline energia sltub kiirusest ja massist.
* Ek = mv2/2
* Potensiaalne ehk vastastikmju energia sltub kehade vastastikusest asendist.
* A = Fs = mgh; Ep = mgh
* Potentsiaalne energia sltub nullnivoo valikust.
* Potentsiaalne energia saab olla ka negatiivne.
* Koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
* E = E k + Ep
* Energia mthik on daul [1J]

4.1.5. Perioodilised liikumised

* Ringliikumine on liikumine, kus keha punktide trajektorid on ringjoonekujulised.
-) Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja prlemine.
* Teepikkus on vrdne kaare pikkusega l = r.
-) Prdenurk on kikidel punktidel hesugune.
* Nurgahik on 1 radiaan [1 rad]
-) hes tisringis on 2 rad. (6,28rad = 3600)
* Joonkiirus on ringliikumisel lbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.
* Nurkkiiruse this = ; hik [1rad/s]
-) = /t = l/tr = v/r
* Perioodi this = T; hik [1sek]

-) Periood ja sagedus on seotud nurkkiirusega.

* Sageduse this = f; hik = [1Hz]
* Kiirus on suunatud piki puutujate risti raadiusega.
-) Kesktmbekiirendus on kiirusega risti.
-) Ju mju sltub ka rakenduspunktist.
-) Julg on risti ju mjusirgega.
* L = p*r; F = M/r; p p0 = Mt/r; L =mvr = pr
* Suure keha impulsimoment on tema osade impulsimomentide summa.
-) Kui jumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu.
* Vnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mda.
-) Vnkumised vivad olla vabad ja sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad.
-) Vnkumisel kordub liikumine vrdsete ajavahemike tagant.
-) Vabad vnkumised toimuvad ssteemi sisejudude mjul.
-) Vabavnkumiste tekkimiseks peab olema psiv tasakaaluasend ja vline tuge.
* Perioodiline vlisjud tekitab sundvnkumise.
* Vnkumisel on energia.
* Periood T on tisvnke sooritamise aeg.
* Sagedus on ajahikus tehtavate tisvngete arv.
* Hlve on keha kaugus tasakaaluasendist.
* Amplituud on maksimaalne vnge.
* Resonants on nhtus, kus perioodilise vlismju ja ssteemi vabade vnkumiste sageduse
kokkulangemisel kasvab vnkeamplituud jrsult.
-) Resonantsi saab kasutada ja tuleb arvestada.
* Vnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks.
* x/r = sin ; = *t; x = r sin *t
* Ring- ehk nurksagedus ehk vnkesagedusega mratud suurus.
* = 2f; hik [1rad/s]
* Laine on liikumine ja tekib mbritseva hirimisel.
-) Laine on vnkumiste edasikandumine ruumis.
* Punktides, mille vahekaugus on vrdne lainepikkusega, on hlve ja kiirus hesugused.
* Lainepikkuse this , hik [1m]
* v = /T = f
* Lainete liitumisel tekib interfrents ehk mnes punktis liituvad lained vimendavad, teistes
nrgendavad ksteist.
* Interfrentsi tingimuseks on lainepikkuste vrdsus.
* Huygensi printsiip: keskkonna iga punkt, milleni laine on judnud, on ise uue elementaarlaine
allikaks.

4.2. Soojuspetus
4.2.1. Molekulaarfsika alused
-) d = 10-10 m
* Makroparameetrid: mass, ruumala, srk, temperatuur.
* Mikroparameetrid: molekuli mass, molekulikiirus, molekuli kontsentratsioon.
* Mudel on lhend tegelikkusele, kus on toodud vaid olulised asjad mida viksem ja lhem ta on,
seda parem on teda uurida.
-) Mudelit kasutatakse vga vikeste asjade tpsemaks uurimiseks vi vastupidi vga suurte asjade
uurimiseks vi mingisuguse asja uurimiseks, mis vib osutuda liiga ohtlikuks vi on mni asi liiga kallis.

4.2.2. Ideaalne gaas

* Ideaalne gaas gaasi mudel, sest tegelikud gaasid ei ole niivrd uuritatavad.
-) Ideaalse gaasi puhul on molekulid punktmassid ehk me ei pea arvestama tema mtmeid, kuid
massi arvestame siiski.
-) Prked anuma seintega on absoluutselt elastsed ehk visates vastu seina, prkab see tpselt sama
tugevalt tagasi.
-) Molekulid vahel ei ole vastastikmju.
* Rhk: p = 1/3n m0 v2
-) n = konsentratsioon.
* Temperatuur: nitab, et mida suurem on aineosakeste keskmine kineetiline energia seda suurem on
ka temperatuur.
-) T = temperatuur. Temperatuuril on alati olemas absoluutne miinimum (-273 0C). Fsikas
kasutatakse kelvini skaalat, kus -273 kraadi on seal hoopis 0 kraadi.
* pV = const, kui T = const (isotermiline protsess)
* V/T = const, kui p = const (isobaariline protsess)
* p/T = const, kui V = const (isohooriline protsess)
-) p1V1/T1 = p2V2/T2
* Ideaalse gaasi vrrand: pV = m/M*RT

4.2.3. Termodnaamika
* Keha siseenergia koosneb potentsiaalsest ja kineetilisest energiast.
*Q=U+A
-) Q = termodnaamika esimene printsiip; A = vlisjudude vastu tehtav t.
* A= p * V
* Kasutegur on kasuliku t ja kogut suhe.

-) Ta on suht arv ja tal pole hikut

-) = A/Q = (Q1-Q2)/Q1 * 100% = (T1-T2)/T1
-) < 1
*) = 1 ainult siis kui T2 on 0K.

4.2.4. Entroopia
* Entroopia on segaduse mt.
-) Looduslikes protsessides saab iseenesest tekkida vaid segadus ehk protsess saab ainult taanduda,
mitte kasvada aine osakesed saavad iseenesest ainult seisma jda.
-) Iseenesest ei saa entroopia kunagi vheneda.
* Entroopia kirjeldab energia kvaliteeti.
-) Entroopia vib nidata ka kaugust tasakaaluolekust.
* Suletud ssteemis soojuslikus protsessi tulemusena entroopia kasvab.
* Termodnaamika teine seadus: Kuumem keha saab anda soojust klmemale kehale.

4.2.5. Klmkapp ja soojuspump

* Klmkapp vtab enda seest soojust ja viib seda vlja.
* Soojuspump on sarnane kmkapile, lihtsalt piltlikult klmkapi soojem osa on ues ja klmkapi klm
osa on toas sees pool.

5.1. Elekter ja magnetism

* Sellel kursusel lbi vetavad teemad on:
1. Staatiline elekter - n seisvad elektrilaengud(kampsun selga ja tuleb srin, pimedas vib nha ka;
vlk).
2. Elektrivool - oomi seadus jne. elektrivool on pidevalt olemas.
3. Magnetism - magnetnhtused ja elekter ning magnet koos juhatavad sisse jrgmise kursuse.

5.1.1 Staatiline elekter

* Elektrilaeng (q) - nitab ra, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmjus.
-) Sna laeng kasutatakse keha omaduse vljendamisel.
-) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tukuvad ja
erinimelised tmbuvad.
*) Kige viksem laeng, mis looduses eksisteerib on elementaarlaeng, mida thistatakse ega. Elektroni
laeng on tpselt sama mrgiga ja prootoni laeng on lihtsalt miinusmrgiga. Tegelikult on looduses
olemas ka murdarvulised laengud ehk kvargid, mille laengud on 2/3 ja -1/3 ning nii elektronid, prootonid
kui ka neutronid koosnevad kik kolmest kvargist ehk siiani on elementaarlaengud ainsad laengud, mis
saavad eksisteerida ka ksi, sest kvarke pole suutnud teadlased seni veel eraldada.
-) Kui me vtame tervikuna laengute arvu, siis see on jv suurus, sest laengud ei kao kuskile ra ega
teki kuskilt juurde (see toimub muidugi ainult siis kui on suletud ssteem tegelikult ka Maa on suletus
ssteem, sest see summaarne elektrilaengude arv on sama).
* Elektroskoop nitab laengute tegutsemist ehk ta on selline seadeldis, mis nitab laengute olemasolu.
* Coulombi seadus vaatab millised jud tekivad kahe punktlaengu vahel ja selle seaduse kuju on:
-) F = K*(q1*q2)/r2
*) K = 9*109 Nm2/C2

5.1.2 Pinge
* Potentsiaalne energia kehade vahel mjuv jud, mis suureneb krguse/vahemaa suurenedes.
* Pinge nitab olukorra pingelisust ja mida krgem on potentsiaalide vahe, seda pingelisem.
-) Nitab kui suurt td teeb elektrivli potensiaalse laenguga keha viimisel hest punktist teise.
-) hik U; Valem U = A (t) / q (laeng); [1V = 1J/1C]
*) E (elektrivlja tugevus) = U (pinge) / d (kaugus)
* Nitab kui suur jud mjub selles vljas hikulise psotiivse laenguga kehale.
-) E = F / q; E = k * q / r2
-) [1N ehk 1V/m]

5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus

* Elektrit saab silitada kondensaatoris.
-) Kondensaator on seadeldis, kus saab hoida olemasolevat elektrit.
*) Kondensaator koosneb lihtsalt eldes kahest plaadist (elektrit saab hoida pindade peal), millel on
vahe vahel, et elekter edasi minna ei saaks.
*) Tema tphimte on erinevatel pindadel erinevate laengute tekitamine (ks pind laetakse positiivselt
ja teine negatiivselt) ning nende vahele tekib pinge.
*) Elektrit on vaja silitada, sest osades elektrissteemides pole pinge alati htne.

*) Kondensaatorit vib kasutada praktiliselt igavesti, sest seal ei toimu mingit liikumist ja seega ei ole
kuluvaid osasid.
* Dielektrik aine, mis ei juhi elektrit.
* Elektrimahtuvus C ~E (materjal, mis on dielektrikuks) * S (plaatide pindala) / d (plaatide kaugus)
-) hik = farad (1F = 1C/1V)

5.1.4 Takistus
* Takistus sltub temperatuurist.
* lijuhtivus hsti madalatel temperatuuridel takistus kaob.

5.1.5 T. Vimsus
* Mehaaniline t A [1J]; soojus Q [1J]
* Vimsus N [1W]
* A = N * t [1J = 1W * 1s] (1kWh)

5.1.6 Jada- ja rphendus

* Jadahendus: R = R1 + R2 + +Rn
* Rphendus: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + + 1/Rn
*I=U/R
-) I = E / R+r

5.1.7 Magnetism
* Liikuvate laengute mber tekib magnetvli. Suund on selgitatav kruvireegliga.
*