1

NB! Redigeerimata!

Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu

MEIN KAMPF
eestikeelsele vljaandele
Aastakmneid on kogu maailmas ptud Adolf Hitleri raamatut MEIN KAMPF inimestele kttesaamatuks
teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat
igahele kttesaadav. Vhemalt samavrra vastuvetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi,
Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tsiseltvetavat hukkamistu leidnud. Miks see nii on, taipab thelepanelik lugeja sna kiiresti.
Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti
ja maailmavaadet. Vrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tdeda, et A. Hitler on esitanud
oma seisukohad ja mtted vga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud snavahuta, mis on nii
omane marksistidele ja mis pab varjata nende rmist inimvihkajalikkust.
Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu MEIN KAMPF kohta, mis on esitatud vaid vitjate
seisukohalt lhtudes. Nd vib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideoloogia olemus ja vrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga.
Tlge venekeelsest vljaandest: , , , 2002
Peeter Kask,
tlkija
Peatkid
I, II, III, IV, V ja VI

Eessna
1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Mncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain
vaba aega, mis vimaldas mul peale pikki pausideta taastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut,
mida paljud mu sbrad juba ammu olid mind les kutsunud kirjutama ja mis mulle eneselegi tundus
vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes kites mitte ainult esitada meie liikumise
eesmrke, vaid anda ka levaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie petuse lihtne
esitlemine.
Seejuures sain ma vimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu t esimese ja
teise kite jaoks hdavajalikuks, kuna mul tuli lhkuda need alatud legendid, mis on vlja meldud
juudi ajakirjanduse poolt minu kompromiteerimiseks. Selles minu ts prdun ma mitte vraste,
vaid nende meie liikumise pooldajate poole, kes kogu sdamest sellele kaasa elavad ja kes soovivad
seda mista vimalikult sgavalt ja lhemalt. Ma tean, inimeste smpaatiat on kergem vita suulise
kui trkisna abil. Iga suur liikumine maa peal vlgneb tnu oma kasvu eest suurtele oraatoritele,
mitte suurtele kirjanikele. Kuid ikkagi, selleks, et meie petus saaks lpliku esitluse, peab tema
printsipiaalne olemus olema fikseeritud kirjalikult. Las mlemad esitatud kited teenivad kividena
hise eesmrgi vundamendis.
Autor
Landsbergi kindlus

Phendus
9. novembri 1923. a. sdal kell 12.30 langesid Mnchenis linnavalitsuse hoone ees ja endise
sjaministeeriumi uel vitluses meie eesmrgi nimel kindla usuga meie rahva taassndi jrgmised
vitlejad:
Alfardt Felix, kaupmees, snd. 5. juulil 1901. a.
Baudridl Andrei, mtsivalmistaja, snd. 4. mail 1879. a.
Katzella Theodor, pangateenistuja, snd. 8. augustil 1900. a.
Ehrlich Wilhelm, pangateenistuja, snd. 27. jaanuaril 1901. a.
Faust Martin, pangateenistuja, snd. 19. augustil 1894. a.
Rechenberg Anton, treial, snd. 19. augustil 1894. a.
Kerner Oskar, kaupmees, snd. 4. jaanuaril 1875. a.
Kuhn Karl, lemkelner, snd. 27. juulil 1897. a.
Lafors Karl, lipilane, snd. 28. oktoobril 1904. a.
Neibauer Kurz, teenistuja, snd. 27. mrtsil 1899. a.
Pappe Klaus, kaupmees, snd. 16. augustil 1904. a.
Pforten Theodor, kohtunik, snd. 14. mail 1873. a.
Rickmers Johann, sjavelane, snd. 7. mail 1881. a.
Scheibner-Richter Erwin, insener, snd. 9. jaanuaril 1884. a.
Stronski Lorenz, insener, snd. 14. mrtsil 1899. a.
Wolf Wilhelm, kaupmees, snd. 19. oktoobril 1898. a.
Niinimetatud rahvuslik valitsus keeldus langenud kangelasi matmast vennashauda.
Ma phendan selle t esimese kite nende langenud vitlejate mlestuseks. Nende kannatanute
nimed jvad meie liikumise pooldajatele alati helgeiks majakaiks.
3

Adolf Hitler
Landsbergi kindlus.
16. oktoobril 1924. a.

ESIMENE OSA
KTTEMAKS
I PEATKK
ISAKODUS
Praegu nib mulle nnelikuks endeks olevat fakt, et saatus mras mulle snnikohaks just nimelt
Braunau linnakese Inni je kaldal. Asub ju see linnake otse kahe Saksa riigi piiril, mille hendamine tundus ja tundub meile, noortele, olevat selleks phaks eesmrgiks, mille poole tuleb kikide vahenditega pelda.
Saksa-Austria peab naasma, mis see ka ei maksaks, suure Saksa metropoli rppe ja seejuures
sugugi mitte majanduslikest kaalutlustest lhtudes. Ei, ei. Isegi kui see hendamine ei omaks majanduslikust vaatepunktist thtsust, veelgi enam, oleks isegi kahjulik, on hendamine mdapsmatult
vajalik. ks veri ks riik! Kuni saksa rahvas pole hendanud kiki oma poegi he riigi piiridesse,
ei oma ta moraalset igust koloniaalsele laienemisele. Alles peale seda, kui Saksa riik llitab oma
piiridesse viimasegi sakslase, siis, alles peale seda, kui selgub, et selline Saksamaa ei ole suuteline
vajalikul mral ra toitma kogu oma elanikkonda, annab tekkiv vajadus rahvale moraalse iguse
vraste maade omandamiseks. Siis hakkab mk mngima adra rolli, siis vetavad sja verised
pisarad maad, mis peab tagama tulevastele plvedele igapevase leiva.
Sel viisil tundub mainitud linnake olevat suure eesmrgi smboliks.
Kuid linnake on meie epohhi jaoks muuski mttes petlik. Enam kui 100. aastat tagasi muutus see
mrkamatu pesake selliste sndmuste areeniks, mis jdvustasid ta Saksa ajaloo annaalidesse. Meie
isamaa raskeima alanduse aastal langes kangelassurma lbi vitluses oma palavalt armastatud
nnetu kodumaa eest nrnberglane Johann Palm, elukutselt raamatukaupmees, kirglik natsionalist
ja prantslaste vaenlane. Kindlalt keeldus ta vlja andmast oma kaasvitlejaid, kes vaenlase silmis
pidid kandma peamist vastutust. Tiesti nagu Leo Schlacheter! Ka tema kohta tegid valitsuse
agendid ettekandeid Prantsuse vimudele. Augsburgi politseidirektor omandas selle reetmisega
kurva kuulsuse ja li sel viisil eeskuju kaasaegsetele saksa vimudele, kes tegutsevad hr. Zeveringi
kaitse all.
Selles vikeses linnakeses, mis srab kuldsetes kannatusekiirtes saksa rahva asja eest, selles vere
poolest Baieri ja riikliku kuuluvuse poolest Austria linnas elasid mdunud aastasaja 80-ndatel
aastatel minu vanemad. Isa oli kohusetundlik riigiametnik, ema tegeles koduse majapidamisega,
jagades vrdselt oma armastust meie kikide tema laste, - vahel. Ainult et vga vhe on neist
aegadest jnud minu mllu. Juba vga lhikese aja mdudes oli minu isa sunnitud maha jtma
4

temale meeldima hakanud piirilinna ja mber kolima Passausse, s.t. asuma elama pris Saksamaale.
Tolleaegse Austria tolliametniku saatus thendas sageli hulkurielu. Juba lhikese aja mdudes
pidi isa taas mber kolima, seekord Linzi. Seal ta lks pensionile. Muidugi ei thendanud see seda,
et vana mees sai rahu. Vaese vike-majaomaniku pojana ei saanud ta juba alates noorusest tunda
eriti rahulikku elu. Ta ei olnud veel 13-aastanegi, kui tal tuli esimest korda kodumaalt lahkuda.
Vastupidiselt kogenud kaasmaalaste ettevaatlikkusele suundus ta Viini, et seal mni amet selgeks
ppida. See oli mdunud aastasaja 50-ndatel aastatel. Inimesel on muidugi raske 3 kuldnat maksnud sgitagavaraga ehku peale vlja minna, selgete lootusteta ja kindlaksmratud eesmrkideta.
Kui ta sai 17-aastaseks, sooritas ta meistriabi eksami, saamata sellest rahuldust, pigem vastupidi.
Puuduseaastad, aastad tis kannatusi ja ebannestumisi tugevdasid tema otsust loobuda ksitst ja
pda saavutada midagi veidi krgemat. Kui mdunud aegadel oli maal tema ideaaliks olnud
vaimulikuks saamine, siis nd, kui tema silmaring suures linnas oli erakordselt laienenud, sai tema
ideaaliks hakata riigiametnikuks. Kogu oma juba lapseplveaastail puuduses ja viletsuses karastunud osavusega ja psivusega hakkas 17-aastane nooruk kindlameelselt pdlema oma eesmrgi
poole ja saigi riigiametnikuks. Kuid selle eesmrgi saavutamiseks kulutas isa tervelt 23 aastat.
Vanne, mille ta oli omale elus andnud mitte naasta oma kodumaale enne kui temast on saanud
inimene, oli nd tidetud.
Eesmrk oli saavutatud; ent koduklas, kust isa poisikesena oli lahkunud, ei mletanud teda enam
keegi ja kla ise oli muutunud temale vraks.
Saanud 56 aastaseks, otsustas isa, et viks puhata. Kui ka nd ei suutnud ta htki peva mda
saata loodriametis. Ta ostis endale Austria linnakese Lambachi piirides asuva teenismisa, mida
ise majandas, prdudes niiviisi peale pikki ja raskeid aastaid tagasi oma vanemate tegevusala
juurde.
Just nimelt sel epohhil hakkasid minus formeeruma esimesed ideaalid. Veetsin palju aega vrskes
hus. Tee minu koolini oli vga pikk. Kasvasin fsiliselt vga tugevate poisikeste keskkonnas ja
minu nende seas veedetud aeg ei kutsunud emas kordagi esile muret. Kige vhem ratas minus
vaimustust selline vimalus, et viksin muutuda kasvuhoonetaimeks. Loomulikult andusin ma tol
ajal kige vhem mtlemisele sellest, milline amet elus valida. Kuid mingil juhul ei olnud mu
poolehoid suunatud ametnikukarjri poole. Ma arvan, et juba siis hakkas arenema minu
oraatoritalent neis suuremates vi viksemates sgavamttelistes diskussioonides, mida ma pidasin
oma eakaaslastega. Ma hakkasin vikeseks juhiks. ppimine koolis polnud minu jaoks raske, kuid
minu kasvatamine ei olnud siiski kerge asi. Muudest pingutest vabal ajal ppisin ma Lambachi
koorilaulukoolis laulmist. See andis mulle vimaluse viibida sageli kirikus ja otse joovastuda
rituaalide suurejoonelisusest ja kirikuphade levast srast. Oleks olnud vga loomulik, kui nd
oleks muutunud abee amet minu jaoks samasuguseks ideaaliks, kui omal ajal minu isa jaoks oli
saanud klapastori amet. Mne aja kestel oligi see nii. Kuid mu isale ei meeldinud nii tema
kaklejast poja oraatorianded, kui ka minu unistused sellest, et saada abeeks. Ja eks ma isegi kaotasin
sna pea huvi selle viimase unistuse vastu ja mulle hakkasid paistma ideaalid, mis vastasid minu
temperamendile enam.
Lugenud palju kordi lbi raamatud isa raamatukogust, ji mu thelepanu pidama sjalise sisuga
raamatutel, eriti hel ajaloolisel rahvavljaandel Prantsuse-Preisi 1870-1871.a. sjast. Need olid
kaks kidet tolleaegsete aastate illustreeritud urnaalist. Lugesin need kited suure kiindumusega
mitu korda jrjest lbi. Mdus veidi aega ja nende kangelaslike aastate ajajrk sai minu jaoks
kige kallimaks. Ndsest unistasin ma kige rohkem asjadest, mis olid seotud sjaga ja sdurieluga.
Kuid see sai ka muus mttes minu jaoks eriti suure thenduse. Esimest korda terendas mulle seni
veel ebaselge mte sellest, milline vahe on nende sakslaste vahel, kes osalesid neis lahinguis ja
nende vahel, kes jid neist lahinguist krvale. Miks siis, ksisin ma eneselt, ei vtnud Austria neist
lahinguist osa, miks minu isa ja kik lejnud jid neist krvale? Kas me pole siis samuti sakslased
5

nagu kik lejnud, kas me siis ei kuulugi hte rahvusse? See probleem hakkas esmakordselt
uitama minu vikeses ajus. Vargse kadedusega kuulasin ma vastuseid minu ettevaatlikele ksimustele, kas siis mitte iga sakslane ei viks omada nne kuuluda Bismarcki impeeriumi juurde.
Sellest ei suutnud ma aru saada.
*
*
*
Kerkis les ksimus minu kooli saatmisest.
Arvestades kiki minu kalduvusi ja eriti minu temperamenti, tuli isa jreldusele, et panna mind
gmnaasiumi, kus lekaalus on humanitaarteadused, oleks vale. Talle nis, et parem oleks minu
jaoks reaalppeasutus. Neid tema kavatsusi suurendasid veelgi rohkem minu ilmsed joonistamisvimed aine, mis tema veendumuse kohaselt oli Austria gmnaasiumis tielikus unaruses.
Vimalik, et siin mngis osa ka tema isiklik kogemus, mis sisendas talle, et praktilises elus omavad
humanitaarteadused vga vikest thtsust. ldiselt ta mtles, et tema poeg, nii nagu ta isegi, peab
aja jooksul riigiametnikuks saama. Tema kibedad nooruseaastad sundisid teda eriti hindama neid
saavutusi, mida ta oli ktte videlnud iseoma turjaga. Ta oli vga uhke selle le, et oli ise, oma
tga, saavutanud kik selle, mida omas ja ta soovis, et poeg lheks mda sama teed. Oma
lesannet ngi ta ainult selles, et kergendada minu jaoks seda teed.
Juba mte ise sellest, et ma vin keelduda tema ettepanekust ja minna mda tiesti muud teed,
nis talle vimatuna. Tema silmis oli otsus, mille ta oli teinud, iseenesestmistetav. Isa vimukas
loomus, mis oli karastunud raskes olelusvitluses kogu tema elu jooksul, ei lubanud tal tekkida
mttelgi sellest, et kogenematu poiss ise hakkab endale teed valima. Ja ta oleks pidanud end halvaks
isaks, kui oleks lubanud, et tema autoriteet selles suhtes oleks kellegi poolt kahtluse alla seatud.
Ja ometi juhtus nii, et asjad lksid hoopis teisiti.
Esimest korda minu elus (olin siis alles kigest 11-aastane) olin sattunud opositsionri ossa.
Mida karmimalt ja otsustavamalt isa oma plaani peale surus, seda kangekaelsemalt ja trksamalt
veenis poeg teda vastupidises.
Ma ei tahtnud saada riigiametnikuks.
Ei manitsused, ei minu isa tsised ettekujutused ei suutnud minu vastupanu murda. Ma ei taha
olla riigiametnik. Ei ja ei! Kik isa katsed sisendada minusse poolehoidu selle elukutse vastu
jutustustega iseenda minevikust saavutasid tiesti vastupidiseid tulemusi. Ma hakkasin haigutama
mul hakkas vastik ainuksi mtte juures, et ma muutun mittevabaks, alati kantseleis istuvaks inimeseks, kes ei saa ksutada oma aega oma rangemisel ja tegeleb ainult formularide titmisega.
Otse eldes, milliseid mtteid viski niisugune perspektiiv ratada poisis, kes ei olnud ldsegi
hea poiss selle sna tavalises thenduses. ppimine koolis oli minu jaoks naeruvrselt kerge.
See jttis mulle vga palju aega ja selle veetsin ma rohkem vabas hus kui toas. Kui nd
igasugused poliitilised vastased, uurides phjalikult minu elulugu, pavad mind kompromiteerida, viidates minu kergemeelselt veedetud noorusele, tnan ma sageli taevast selle eest, et
vaenlased tuletavad mulle meelde neid helgeid ja rmurikkaid pevi. Kik neil aegadel tekkinud
arusaamatused lahenesid nneks niitudel ja metsades, mitte kusagil muus kohas.
Kui ma astusin reaalkooli, muutus minu jaoks midagi vhe. Kuid nd tuli mul lahendada veel
ks arusaamatus minu ja isa vahel. Kuni isa plaanid teha minust riigiametnik prkusid ainult vastu
minu phimttelist vastuseisu ametniku elukutse vastu, ei muutunud konflikt teravaks. Ma visin
mitte alati isale vastu vaielda ja rohkem vaikida. Minule jtkus kllalt minu isiklikust otsustavusest
sellest karjrist, kui aeg saabub, ra elda. Ma vtsin selle otsuse vastu ja pidasin seda
vankumatuks. Kuni ma lihtsalt vaikisin, olid vastastikused suhted isaga talutavad. Halvemaks
muutus asi aga siis, kui mul tuli seada oma isiklik plaan isa plaani vastu, algas aga see juba minu
12. eluaastast alates peale. Kuidas see juhtus, ei tea ma nd enam isegi, kuid hel ilusal peval sai
mulle tiesti selgeks, et ma pean hakkama kunstnikuks. Minu joonistamisalased vimed olid
vaieldamatud just need olid mu isa jaoks heks argumendiks panna mind reaalkooli. Kuid isa ei
6

lasknud isegi tekkida mttel sellest, et see viks saada minu elukutseks. Vastupidi! Kui ma esimest
korda, lkanud tagasi isa lemmikidee, ksimusele, kelleks ma ise tahaksin saada, tlesin
kunstnikuks, oli isa vapustatud ja rmiselt ldud.
Joonistajaks? Kunstnikuks?
Talle nis, et ma olen hulluks linud vi oli ta valesti kuulnud. Ent kui ma tpselt ja selgelt kinnitasin talle oma mtet, viskus ta mulle tema iseloomule omase otsustavusega kallale. Sellest ei vi
juttugi olla.
Kunstnikuks? Ei, ei iialgi, kuni ma elus olen!
Kuid kuna poeg oli muude joonte hulgas prinud isalt ka tema kangekaelsuse, kordas ta sama otsustavuse ja kindlusega oma isiklikku seisukohta.
Kumbki pool ji oma juurde. Isa ji oma ei iialgi-le kindlaks ja mina teatasin veel kord, et
tingimata saan.
Loomulikult ei olnud sellel jutuajamisel rmustavaid tagajrgi. Vanamees kibestus minu vastu ja
mina, vaatamata minu armastusele isa suhtes, - omakorda tema vastu. Isa keelas mul isegi melda
sellest, et ma kunagi saan kunstniku-hariduse. Tegin he sammu edasi ja teatasin, et sel juhul ma ei
hakka ldse midagi ppima. Loomulikult ei vinud minu taolised avaldused vlja viia millegi
heani ja ainult vimendasid isa soovi jda iga hinna eest oma seisukoha juurde. Mulle ei jnud le
muud kui vaikida ja hakata oma hvardust ellu viima. Ma mtlesin, et kui isa veendub selles, kui
halvaks muutuvad minu tulemused reaalkoolis, on ta hiljem vi varem sunnitud jrele andma.
Ei tea, kas minu arvestus nnestus, kuid seni ei saavutanud ma koolis mingit mrgatavat edu. Ma
hakkasin ppima ainult seda, mis minule meeldis, eriti seda, mida minu arvestuste kohaselt vis
kunagi mulle vaja minna kunstnikukarjri jaoks. Seda, mis nis mulle selles suhtes mittevajalikuna
vi mind ldse ei kitnud, hakkasin ma tielikult eirama. Minu hinded olid sel ajal tiesti
erisugused: kord sain ma kiituse vi eeskujuliku, kord oli see rahuldav vi halb. Kige
paremini tegelesin ma geograafiaga ja ajalooga. Need olid minu kaks lemmikainet, milles ma olin
klassi esimene pilane.
Kui ma nd peale paljusid aastaid vaatan tagasi sellesse aega, joonistuvad minu ees tiesti selgelt
kaks vga thtsat asjaolu:
Esimene: minust sai rahvuslane.
Teine: ma ppisin ppima ja mistma ajalugu.
Vana Austria oli rahvuste riik.
Sakslane, kes elab Saksa impeeriumis, ei suuda tegelikult, vi vhemalt ei suutnud siis enesele
ette kujutada, millist thtsust omab see fakt igahe tavaelus, kes elab sellises rahvuste riigis.
Prantsuse-Preisi sja kangelaslike armeede imepraste vitude kras hakkasid sakslased jrk-jrgult
enam vrastama sakslasi, kes elasid sealpool Saksa piiri, sageli aga lakkasid isegi neid mistmast.
ha sagedamini ja sagedamini hakkasid segunema eriti Austria sakslaste suhtes lagunev monarhia juurtelt terve rahvaga.
Inimesed ei mistnud, et kui Austria sakslased poleks olnud puhtaverelised, ei oleks neil kunagi
jtkunud judu, et sellisel mral panna oma mrk 52-miljonilisele rahvale. Aga seejuures tegid
Austria sakslased seda sellisel mral, et Saksamaal vi isegi esile kerkida ekslik mte, nagu
kujutaks Austria endast Saksa riiki. See on kas tiesti enneolematu totrus vi hiilgav tunnustus 10
miljoni Austria sakslase kasuks. Ainult vga vhesed sakslased omasid veidi selgemat ettekujutust
sellest pingelisest vitlusest, mis kis Austrias saksa keele mber, saksa kooli ja kultuuri mber.
Alles nd, kus samasugused kurvad asjaolud langesid miljonitele Saksamaa sakslastele osaks, kes
peavad kandma vramaist iket ja, kirglikult unistades taashinemisest oma isamaaga, saavutama
vhemalt oma pha iguse rkida emakeeles, - alles nd hakati saksa elanikkonna laiemates
ringkondades aru saama, mida thendab videlda oma rahvusluse eest. Nd mistavad juba paljud,
millist rolli mngisid Austria sakslased, kes, olles jetud iseendi hooleks, oskasid sajandite vltel
kaitsta saksa rahva idapiiri, oskasid pikas ja kurnavas sjas seista Saksa keelepiiri eest sellisel
7

epohhil, kui Saksa impeerium huvitus vga kolooniatest, kuid pras vga vhe thelepanu iseoma
lihale ja verele iseoma piiride lheduses.
Nagu igal pool ja kikjal suures vitluses, nii ka vitluses emakeele eest vana Austria sisemuses
oli kolm kihti: vitlejad, kskiksed ja reetjad. Juba oli see diferentsioon mrgatav. Vitluses
emakeele eest on kige iseloomustavamaks see, et kired leegitsevad arvatavasti kige tugevamini
koolipingis, kus nimelt kasvab uus plvkond. See vitlus kib lapse hinge mber ja selles vaidluses
on lapse poole suunatud esimene leskutse: saksa poiss, ra unusta, et sa oled sakslane ja tdruk,
pea meeles, et sina pead saama saksa naiseks!
Nii sai minulegi osaks suhteliselt sna varases nooruses osaleda rahvuslikus vitluses, mis toimus
vanas Austrias. Me kogusime rahalisi fonde, me kaunistasime oma riideid rukkililledega ja mustpuna-kuldsete lindikestega, me laulsime Austria hmni asemel Deutschland ber alles. Ja seda
vaatamata kikidele keeldudele. Meie noorus mdus lbi teatud poliitilise kooli juba selles eas, kui
noored inimesed, kes kuuluvad rahvusriigi juurde, veel ei mtlegi veel osavtule vitlusest ja
kasutavad oma rahvuskultuuri aaretest ra vaid emakeelt. Et ma tol ajal ei kuulunud kskiksete
kilda, on loomulik. Kige lhema aja jooksul muutusin ma fanaatiliseks saksa rahvuslaseks, mis
siis muidugi ei olnud ldsegi identne sellega, mis nd kuulub parteilisse arusaama.
Ma arenesin selles suunas nii kiiresti, et juba 15-aastasena oli mul selge ettekujutus sellest
erinevusest, mis on dnastliku patriotismi ja rahvaliku rahvusluse vahel. Juba sel ajal seisin ma
viimase eest.
Sellele, kes pole end phendanud veidigi tsisemalt sisemiste suhete tundmappimisele
Habsburgide monarhias, nib see olukord ehk arusaamatu. Juba heainsa ajalootunni petamine
koolis, tolleaegses olukorras Austria riigis, pidi vltimatult esile kutsuma sellise arengu. Sisuliselt
eldes pole ju peaaegu olemaski eraldi Austria ajalugu. Selle riigi saatus on niivrd tihedalt seotud
kogu saksa rahva elu ja kasvuga, et ajaloo jaotamine Austria ja Saksamaa ajalooks pole peaaegu
meldav. Kui Saksamaa hakkas jagunema kaheks suurriigiks, muutus see jagunemine ise just
Saksamaa ajaloo ilminguks.
Viinis silitatavad Saksa impeeriumi endise vimsuse smbolid teenivad igavese htsuse imeliste
tagatistena. Valukarje, mis tungis esile Austria sakslase rinnust Habsburgide riigi langemise pevil,
kutse hinemiseks Saksamaa poole kik see oli vaid sgava tunde tulemus, mis ammustest
aegadest asus Austria sakslaste sdameis, kes kunagi polnud lakanud unistamast tagasiprdumisest
unustamatusse isakoju. Kuid seda fakti ei saaks kunagi ra seletada, kui eraldi iga Austria sakslase
kasvatamine koolis asjade telise seisu vaimus ei snnitaks seda igatsustunnet Saksamaaga
taashinemise jrele. Siin on allikas, mis kunagi thjaks ei saa. Mlestus mdunust tuletab kogu
aeg tulevikku meelde, kuidas ka seda probleemi ei ptaks unustuse-hmarusega kinni katta.
Maailma ajaloo petamine keskkoolis on veel praegugi vga madalal tasemel. Vaid vga vhesed
petajad saavad aru, et ajaloo petamise eesmrgiks ei pea olema mttetu ajalooliste daatumite ja
sndmuste phetuupimine ja mehaaniline kordamine. Asi pole ldsegi selles, kas nooruk peab
peensusteni teadma, millisel peval just nimelt toimus see vi teine heitlus, millal nimelt sndis see
vi teine vejuht vi mis aastal see vi teine (enamjuhtudel vga thtsusetu) monarh pani endale
phe krooni. Armuline jumal, asi pole ju ldsegi selles!
Ajaloo ppimine thendab osata otsida ja leida tegurid ja jud, mis phjustasid neid vi teisi
sndmusi, mida me hiljem pidime tunnistama ajaloolisteks sndmusteks.
Lugemis- ja ppimiskunst viivad selles osas htekokku jrgmisele jreldusele: oluline meelde
jtta, ebaoluline unustada.
Minu isiklikus saatuses ja mu edaspidises elus mngis vibolla otsustavat rolli asjaolu, et nn ise
saatis mulle sellise ajaloopetaja, kelle sarnaselt vaid vga vhestele suudeti oma petamisega
panna alus nimelt sellise vaatenurgale. Tolleaegne Linzi linna reaalkooli ajaloopetaja doktor
Leopold Petch, kelle juures ma ppisin, oli selle phimtte elavaks kehastuseks. See heasdamliku
vlimusega, kuid otsustava iseloomuga vanake oskas oma srava iluknega mit-te ainult naelutada
8

meie thelepanu petatavale ainele, vaid lihtsalt ka sveneda sellesse. Veel praegugi tuletan ma
liigutustundega meelde seda hallipist petajat, kes oma tulihingelise knega sageli sundis meid
unustama olevikku ja elama mdunud imeliste suurte sndmuste maailmas. Ta oskas kuivad
ajaloomlestused muuta elavaks ja kitvaks tegelikkuseks. Me istusime sageli tema tundides tis
vaimustust ja olime sageli tema esitusest pisarateni liigutatud.
Meie nn oli seda suurem, et see petaja arusaadavas vormis oskas, tuginedes tegelikkusele,
valgustada minevikku ja, toetudes mdunu ppetundidele, teha jreldusi oleviku jaoks. Enam, kui
keegi teine petajate hulgast, oskas ta tungida nendesse kaasaja pletavatesse probleemidesse, mis
tungisid lbi kogu meie olemuse. Meie vike rahvuslik fanatism oli tema jaoks meie kasvatamise
vahendiks. Apelleerides ha sagedamini meie rahvuslikule autundele, tstis ta meid palju
suuremasse krgusse, kui seda oleks vinud saavutada kskik milliste muude vahenditega.
See petaja muutis ajaloo minu kige armastatumaks ppeaineks.
Vastu oma enese tahtmist tegi ta juba siis minust noore revolutsionri.
Tepoolest, kel nnestus ppida ajalugu sellise petaja juures, tolleaegsetes tingimustes ja mitte
muutuda seejuures selle riigi vaenlaseks, mis mne aja mdudes oma dnastia vahendusel nii
saatuslikult mjutas rahvuse saatust?
Kes vis tolleaegsetes tingimustes silitada ustavuse dnastiale, mis nii hbistavalt minevikus ja
olevikus omakasu-pdlikel eesmrkidel reetis saksa rahva phihuvid.
Kas siis meile, siis veel vga noortele, ei olnud kllaltki selge, et see Austria riik mitte
mingisugust armastust meile, sakslastele, ei sisenda ja ldsegi sisendada ei saa. Tutvumine
Habsburgide suguvsa valitsemise ajalooga tienes veel meie igapevaelust saadud kogemusega.
Phjas ja lunas gis vrarahvuseline mrk meie rahvust ja Viin ise muutus meie silmis ha enam
mittesaksa linnaks. Dnastia mngis tehhidega igal sobival ja mittesobival juhul kokku. Jumala
ksi, ajalooline Nemesia, soovis, et ertshertsog Franz-Ferdinand, Austria sakslaste surmavaenlane,
oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just
peamiseks, levalt lhtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks!
Mtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste lgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja
maksuohvrid, milliseid neilt nuti ja siiski igaks, kes ei olnud mitte tiesti pime, pidi ngema, et
kik see oli ilmaasjata. Et meile oli see eriti valus, tulenes sellest, et kogu see ssteem moraalselt
peitis end oma Saksamaaga slmitud liidusuhete taha. Sellega nagu sanktsioneeriti vana
Habsburgide monarhia aeglast Saksa asja juurutamispoliitikat. Ja tuli vlja isegi nii, et seda
sanktsioneeriti Saksamaa enda poolt. Telise habsburgiliku silmakirjalikkusega loodi kikjal mulje,
nagu jks Austria ikka Saksa riigiks. Ja selline silmakirjalikkus ainult suurendas meie vihkamist
dnastia vastu, mis kutsus meis esile otsese rahulolematuse ja plguse.
Ainult et Saksa impeeriumis endas need, kes pidasid end ainsateks kutsututeks, ei mrganud
seda kike. Nagu pimedusega ldult toetasid nad liitu laibaga ja kuulutasid laiba lagunemise
tundemrgid uue elu koidikuks.
Selles noore impeeriumi nnetus liidus eneses Austria riikliku viirastusega peitus juba tulevase
maailmasja ja tule-vase krahhi embro.
Allpool ma peatun veel sellel probleemil. Siinjuures jtkub vaid sellest, ett alla kriipsutada see
fakt, et, rkides asjast, juba minu kige varasemas nooruses tulin ma jreldusele, millest mul
seejrel ei tulnud mitte kunagi lahti elda; vastupidi, see veendumus muutus ainult kindlamaks ja
nimelt tulin ma jreldusele, et saksa rahvuslikkuse tugevnemine eeldab Austria hvitamist; et
rahvustunne ei ole mingil juhul identne dnastliku patriotismiga; et Habsburgide dnastia oli saksa
rahva nnetuseks.
Tegin juba siis kik vastavad jreldused sellest, mida ma mistsin: palav armastus minu AustriaSaksa kodumaa vastu, sgav vihkamine Austria riigi suhtes!
*
*
9

*
Minu koolis omandatud armastus ajaloolise mtlemise vastu ei jtnud mind maha kogu minu
edaspidise elu jooksul. Ajaloo ppimine saab minu jaoks kaasaja sndmustest, s.t. poliitikast,
arusaamisel ammendamatuks allikaks. Ma ei pstita endale lesannet ppida kaasaega las see
petab mind.
Muutusin varakult poliitiliseks revolutsionriks ja niisama vara sai minust revolutsionr ka
kunstis.
lem-Austria pealinnal oli siis ldsegi mitte halb teater. Seal mngiti peaaegu kike. 12-aastaselt
ngin ma laval esimest korda stseeni Wilhelm Tell ist. Mne kuu mdudes tutvusin oma elu
esimese ooperiga Loengrin. Olin rmuseni haaratud. Minu nooruslik entusiasm ei tundnud
piire. Nende teoste juurde tmbab mind kogu elu ja ma tunnetan ka praegu veel nne sellest, et
provintsliku lavastuse tagasihoidlikkus andis mulle vimaluse hilisematel teatri-klastustel leida
alati midagi uut ja veelgi levamat.
Kik see tugevdas minus sgavat vastumeelsust niisuguse elukutse vastu, mille minu isa minu
jaoks vlja valis. Tulin ha enam veendumusele, et riigiametnikuna ei saa ma kunagi nnelikuks.
Minu otsus saada kunstnikuks tugevnes veelgi enam peale seda, kui minu vimekust joonistamise
alal tunnustati reaalkoolis.
Nd ei suutnud ei palved ega hvardused enam midagi muuta.
Ma tahtsin saada kunstnikuks ja ei mingi jud maailmas poleks suutnud mind sundida hakkama
ametnikuks.
Iseloomulik on ainult see, et aastate mdudes rkas minus veel huvi ehituskunsti vastu.
Tol ajal ma lugesin seda enesestmistetavaks tienduseks minu joonistamisalastele vimetele ja
sisimas ma tundsin rmu sellest, et minu kunstialase vimekuse piirid laienevad.
Ma loomulikult ei aimanud ette, et tulevikus kujunevad asjad hoopis teisiti.
*

*
*
Peagi selgus, et ksimus minu elukutsest laheneb kiiremini, kui oleks vinud oodata.
Olin 13-aastane, kui ma ootamatult kaotasin isa. See veel kllaltki tugev inimene suri lgi
tagajrjel. Surm oli silmapilkne ja valutu. See surm viis meid kiki sgavasse leina. Tema unistused
aidata mul teele vlja juda selliselt, nagu tema sellest aru sai, aidata mul vltida neid kannatusi,
mida ta ise lbi elas, sellisel moel end ei igustanud. Siiski pani ta, seda ise teadvustamata, aluse
minu sellisele tulevikule, millisest siis ei tema ega mina omanud mingit eelaimust.
Vliselt lhimal ajal poleks nagu midagi muutunud.
Ema tundis end vastavalt isa viimasele soovile olevat kohustatud jtkama minu kasvatamist selles
suunas, et valmista-da mind ette riigiametniku-karjriks. Mina ise olin rohkem kui kunagi varem
tis otsustavust mitte mingil tingimusel hakata ametnikuks. Mida enam petatavad ained keskkoolis
kaugenesid minu ideaalidest, seda kskiksemaks muutu-sin ma nende ainete vastu. Ootamatult tuli
mulle appi haigus. Mitme ndala jooksul otsustas see ksimuse minu tulevi-kust ja sellega htlasi
ka vaidluse minu ja isakodu vahel. Raskekujuline kopsupletik sundis arsti kige otsustavamalt
soovitama emale mitte mingil tingimusel lubada mul peale parenemist tle hakata kantseleides.
Reaalkoolis kimine tuli samuti terveks aastaks katkestada. See, millest ma salajas unistasin, see,
mille eest ma psivalt olin videlnud, oli nd saavutatud he hoobiga ja iseenesest.
Olles minu haigusest mjutatud, nustus ema viimaks mind reaalkoolist ra vtma ja panema
mind joonistamiskooli.
Need olid nnelikud pevad, mis nisid mulle otse soovide titumisena, kuid kik jigi
unistuseks. Kahe aasta prast suri minu ema ja see tegi lpu kikidele nendele imelistele plaanidele.
Ema suri peale pikka ja rasket haigust, mis juba algusest peale ei jtnud lootust paranemisele.
Sellele vaatamata mjus see lk mulle kohutavalt. Isa ma austasin, ema aga armastasin. Raske
1

tegelikkus ja puudus sundisid nd mind kiiresti otsustama. Napid isalt jrele jnud vahendid olid
kiiresti kulutatud ema haiguse ajal. Orvupension, mis mulle mrati, oli tiesti ebapiisav, et sellest
ra elada ja mul tuli nd ise otsida endale elatusvimalusi.
Korvike asjadega kes, vankumatu tahtega hinges, sitsin ma Viini. Selle, mis oli 50 aastat tagasi
nnestunud mu isal, lootsin ma saatuselt ktte videlda ka endale; ma soovisin samuti saada
millekski, kuid loomulikult mitte mingil juhul ametnikuks.
II PEATKK
PINGUTE JA PIINADE AASTAD VIINIS
Selleks ajaks, kui suri minu ema, oli ks minusse puutuv ksimus juba saatuse poolt ra
otsustatud.
Tema haiguse viimastel kuudel sitsin ma Viini, et seal ra anda eksamid akadeemiasse
astumiseks. Vedasin endaga kaasas suurt pampu oma joonistustega ja olin tis veendumust, et ma
annan eksami ra nagu muuseas. Loeti ju mind juba reaalkoolis terve klassi parimaks joonistajaks ja
sellest ajast olid minu vimed joonistamises suurel mral kasvanud. Uhke ja nnelik, olin ma
tiesti veendunud, et saan oma lesandega kergesti hakkama.
Vaid ksikutel harvadel minutitel jtkus mul tervet mistust: minu kunstnikuanne vljendus vahel
joonestajaandega
eriti arhitektuuri kikides valdkondades. Minu huvi ehituskunsti vastu aina kasvas. Oma mju selles
suunas avaldas mulle veel sit Viini, mille ma esimest korda 16-aastaselt ette vtsin. Sel korral
sitsin ma pealinna eesmrgiga nha lossimuuseumi pildigaleriid. Kuid tegelikult peatus mu silm
ainult muuseumil endal. Ma jooksin hommikust htuni mda linna, pdes nha vimalikult
rohkem vaatamisvrsusi, ent lppude lpuks kitsid mu thelepanu peaaegu eranditult ehitised. Ma
seisin tundide viisi ooperihoone ees, tundide kaupa silmitsesin parlamendihoonet. Imeilusad hooned
Ringil mjusid mulle nagu muinasjutt Tuhande he st.
Nd sattusin ma imetoredasse Viini teist korda. Plesin kannatamatusest kiiremini eksam ra
anda ja olin sellega seoses tis uhket veendumust, et tulemus saab olema hea. Olin selles niivrd
kindel, et kui mulle teatati, et mind pole vastu vetud, mjus see mulle kuemrinana selgest
taevast. Kui esitlesin end rektorile ja prdusin tema poole palvega selgitada minu
kunstiakadeemiasse vastuvtmisest keeldumise phjuseid, vastas rektor mulle, et minu poolt
kaasatoodud joonistused ei jta vhimatki kahtlust selles, et kunstnikku minust ei tule. Neist
joonistustest on nha, et ma oman arhitektuurialaseid andeid. Ma pean tielikult krvale heitma
mtte kunstiosakonnast ja mtlema arhitektuuriosakonna peale. Rektor vljendas erilist imestust
selle le, et ma polnud seniajani lbinud htki ehitusalast kooli.
Rhutult lahkusin ma ilusast majast Schilleri vljakul ja esimest korda oma lhikese elu jooksul
elasin lbi enese suhtes disharmooniatunnet. See, mida ma olin nd kuulnud rektori suust minu
vimete kohta, valgustas nagu vlk mulle neid sisemisi vastuolusid, mida ma olin poolteadlikult le
elanud ka varem. Ainult et seni ei suutnud ma endale selgelt aru anda, miks ja millest see tekib.
Mne peva prast sai ka mulle enesele selgeks, et ma pean saama arhitektiks.
Tee selle juurde oli minu jaoks tis raskusi; kangekaelsusest olin kulutanud asjata palju aega
reaalkoolile ja nd tuli selle eest maksta. Et pseda akadeemia arhitektuuriosakonda oli esiteks
vaja lbi kia ehitustehniline kool aga et viimasesse sisse saada, tuli omandada kpsustunnistus
keskkoolist. Midagi sellesarnast minul polnud. Terve mtlemise tulemusena tuli vlja, et minu
unistuse titumine on vimatu.
Selleks ajaks suri minu ema. Kui ma peale tema surma sitsin kolmandat korda Viini, - seekord
paljudeks aastateks, olin ma taas rahulikus meeleolus, minusse tuli tagasi endine otsustavus ja nd
teadsin ma, milline on minu lplik eesmrk. Ma otsustasin nd saada arhitektiks. Kik takistused
1

tuli krvaldada, kapituleerumisest nende ees ei saanud juttugi olla. Mel-des nii, seisis mul kogu
aeg silmade ees mu kadunud isa eeskuju, kes ikkagi suutis klapoisi seisusest, kingsepapilasest,
vlja tulla ja tusta riigiametniku seisusse. Ma tundsin ikkagi kindlamat alust jalge all olevat, mu
vimalused nisid mulle suurematena. Seda, mida ma olin siis tajunud kui julmust saatuse poolt,
pean ma nd tunnistama ettethenduseks. Puuduse jumalanna vttis mind oma karmide kte
vahele. Palju kordi nis, et murdun puuduse tttu ja tegelikult karastas see periood minus tahet
vitluseks ja lppude lpuks see tahe vitis.
Nimelt tollele perioodile vlgnen ma tnu selle eest, et ma suutsin saada tugevaks vin olla
vankumatu. Praegu nnistan ma seda aega selle eest, et see rebis mind vlja elumugavuse
thisusest, et mind, memmepoega, tmbas ta vlja sulepatja-dest ja andis emakese-puuduse ktesse,
vimaldas mul nha vaesust ja muret ja tegi mind tuttavaks nendega, kelle eest mul tuli tulevikus
videlda.
*
*
*
Samal perioodil avanesid mu silmad kahe ohu suhtes, mida ma varem vaevu vaid nimeliselt
tundsin ja mille thendust saksa rahva saatusele ma loomulikult ei mistnud. Ma rgin marksismist
ja juutlusest.
Viin see on linn, mis nii paljudele nib olevat suurepraste meelelahutuste kohaks, nnelike
inimeste pidude lin-naks, - see Viin on minu jaoks, kahjuks, ainult elavaks mlestuseks kige
kurvemast perioodist minu elus.
Veel ndki kutsub see linn minus esile ainult kige raskemaid mlestusi. Viin selles snas
sulandusid minu jaoks kokku 5 aastat rnka muret ja loobumisi. 5 aastat, mille kestel ma teenisin
endale tki leiba mustatlisena, hiljem alga-ja joonestajana; ma elasin sna otseses mttes
poolnljas ja ei mleta neist aegadest end mitte kunagi tissnuna. Nlg oli minu kige
ustavamaks saatjaks, mis minust kunagi ei lahkunud ja jagas ausalt minuga kogu minu aega. Iga
raamatu ostmisel osales seesama ustav kaaslane nlg, iga ooperiklastus viis selleni, et minu
seesama truu seltsimees ji minu juurde veel pikaks ajaks. hesnaga, selle oma elu halastamatu
kaaslasega pidin ma pidama vitlust pevast peva. Ja ometi ppisin ma oma sel eluperioodil
rohkem, kui kunagi muul ajal. Peale minu arhitektuurialaste tde, peale harvade ooperiklastuste,
mida ma sain endale lubada vaid napi lunasgi arvelt, oli mul ainult ks rm, see on raamatud.
Ma lugesin siis lpmatult palju ja lugesin phjalikult. Kogu vaba aeg, mis mul tst le ji, kulus
sellele tegevusele. Mne aasta jooksul lin ma enesele teatud teadmistepagasi, mida ma kasutan
veel praegugi.
Veelgi enam.
Tol ajal lin ma endale teatud ettekujutuse maailmast ja ttasin enese jaoks vlja maailmavaate,
mis moodustas graniitvundamendi minu praeguse vitluse jaoks. Nendele tekspidamistele, mida
ma lin endale siis, pidin ma hiljem lisama ainult vga vhe, kusjuures muuta ei tulnud mitte
midagi.
Vastupidi.
Ma olen praegu tiesti veendunud selles, et inimese kik loomingulised ideed ilmnevad ldjoontes
juba tema nooruses ja selles ulatuses, milles antud inimene on suuteline loominguliselt mtlema.
Ma eristan nd vanaduse tarkust, mis on suure phjalikkuse, ettevaatlikkuse ja pika elu tulemuseks
ja nooruse geniaalsust, mis heldekeliselt heidab inim-konnale loomingulisi ideid ja mtteid, ehkki
mnikord veel lpetamata kujul. Noorus annab inimkonnale ehitusmaterjali ja tulevikuplaanid,
millest hiljem tark vanadus lapib telliseid ja ehitab hooneid, kuna niinimetatud vana-duse tarkus
ldsegi ei lmmata nooruse geniaalsust.
*
*
*
Elu, mida ma senini olin veetnud vanematekodus, erines vhe tavalisest. Ma elasin vaesust
1

tundmata ja minu ees ei seisnud mitte mingeid sotsiaalseid probleeme. Mind mbritsevad
eakaaslased kuulusid vikekodanlikesse ringkondadesse, s.t. ringkondadesse, mis vga vhe
puutusid kokku puhtfsilist td tegevate tlistega. Ent ometi, nii imelik, kui see ka esmapilgul ei
niks, kuristik nende vikekodanlike kihtide, kelle majanduslik olukord pole kaugeltki hiilgav ja
fsilist td tegevate tliste vahel on sageli palju sgavam, kui meldakse. Selle tuleb isegi
niiviisi vljenduda vaenu phjuseks on nende hiskonnakihtide kartus, - kes alles hiljuti ise pisutpisut tusid fsilist td tegevate tlis-te tasemest lespoole, - jlle tagasi minna oma endisele
tasemele, tagasi minna vhe lugupeetud tlise seisusse vi isegi ainult olla selle hulka arvatud.
Sellele lisanduvad paljude jaoks rngad mlestused madalamate klasside kuul-matust kultuurilisest
mahajmusest, koletuslik jhkrus ksteisega suhtlemisel. Hiljuti saavutatud vikekodanlase seisus, iseenesest kll mitte kuigi krge, sunnib otse vrisema ohu ees uuesti sattuda he astme vrra
madalamale muudab vljakannatamatuks isegi mtte sellisest vimalusest.
Siit tulenebki sageli, et enam krgemalseisvad inimesed suhtuvad kige alamatesse kihtidesse
viksema eelarvamu-sega, kui hiljutised tusikud.
Loomulikult on lppude lpuks teatud mttes tusik igaks, kes iseomal jul on vlja rabelenud
inimeste sekka ja tusnud oma endisest elutasemest krgemale.
Selline sageli vga raske vitlus kustutab igasuguse kaastunde. Meeleheitlik vitlus olemasolu
eest, mida sa ise alles sja olid pidanud, surmab sinus igasuguse haletsuse nende suhtes, kellel
inimeste sekka vlja murda ei nnestunud.
Minu vastu isiklikult oli saatus selles mttes armuline. Heites mind vaesuse ja puuduse ikkesse,
mille oli omal ajal lbi teinud mu isa, kes vitles end seejrel vlja inimeste sekka, rebis ta mu
silmadelt piiratud vikekodanliku kasvatuse sideme.
Alles nd ppisin ma mistma inimesi, ppisin eraldama nhtavat ja vlist loomalikku toorust
inimese sisemisest ole-musest.
Viin kuulus juba XX sajandi algul suurima sotsiaalse ebavrdsusega linnade hulka.
Silmatorkav luksus helt ja eemaletukav vaesus teiselt poolt. Linna keskel, selle sisemistes
kvartalites vis eriti mrgatavalt tunnetada 52-miljonilise maa pulsilke koos kikide selle
rahvuste maa kaheldavate vludega. Pimestava luksusega ukond tmbas magnetina oma poole
rikkaid ja intelligente. Sellele tuleb lisada rmiselt vimas tsentralism, millele oli rajatud kogu
Habsburgide monarhia.
Ainult tnu sellele tsentralismile sai psida kogu see rahvustevaheline kissell. Selle tulemusel
ebatavaline kogu kr-gema administratsiooni kontsentratsioon riigi residentsis Viinis.
Viin oli mitte ainult Doonau-rse monarhia poliitiliseks ja vaimseks, vaid ka majanduslikuks
keskmeks. Krgema ohvitserkonna, riigiametnike, kunstnike ja teadlaste armee vastas seisis veel
suurem tliste armee; aristokraatide ja kauplejate arutu rikkuse vastas seisis koletuslik vaesus.
Ringil, lossi ees, vis igal kellaajal nha tuhandeid ringi-hulkuvaid ttuid. Paari sammu kaugusel
triumfikaartest, tolmus ja kanalite mustuses, vedelesid sajad ja tuhanded kodutud.
Vaevalt et mingis muus saksa linnas vis tol ajal niivrd suure eduga selgeks saada sotsiaalset
ksimust. Pole vaid tarvis iseendid petta. Kes ise pole olnud kgistava vaesuse haardes, see ei
mista iialgi, mida see prgu thendab. Kui tutvuda sotsiaalse probleemiga levalt alla, ei tule
sellest peale pinnapealse lobisemise ja valelike sentimentide midagi vlja, kuid nii ks kui teine on
kahjulik. Esimene selleprast, et ta ei vimalda isegi probleemi tuumani juda, teine see-tttu, et ta
lheb sellest lihtsalt mda. Ma ttt-elda ei tea, mis on halvem: kas sotsiaalse vajaduse tielik
thelepanuta jtmine, mis on iseloomulik enamikule nneseentele ja paljudele neist, kes kllaldaselt
teenivad, et vaesuseta elada; vi hoolivalt ja sellega koos krgemail mral ilma taktitu alanduseta
viksema venna vastu, mis on iseloomulik paljudele neist mees- ja naissoost hrrastele, kelle jaoks
ka kaastunne rahva vastu on moeasjaks. Need inimesed patustavad palju enam, kui nad oma
tieliku taktitunde puudumise tttu oskavad iseendile ette kujutada. Pole ime, et taolise vikese
vennaga suhtlemise tulemus on tiesti thine, sageli aga otse negatiivne. Kui rahvas vastab
1

sellisele suhtumi-sele loomuliku rahulolematusega, siis need head hrrad vtavad seda alati kui
tendit rahva tnamatusest.
Et hiskondlik tegevus sellega midagi hist ei oma, et hiskondlik tegevus ei vi arvestada
eelkige mingi tnuaval-dusega, kuna selle lesandeks pole mitte almuste jagamine vaid iguse
taastamine, - sedasorti arutlus pole taolistele hrradele lihtsalt taibatav.
Mind on saatus taolistest sotsiaalse probleemi lahendamisest sstnud. Mssides mind ennast
vaesuse ikkesse, kutsus saatus mind mitte ainult sotsiaalset probleemi tundma ppima, vaid seda
ka ise jrgi proovima. Kui klik on katsepookimise nnelikult le elanud, on see juba tema isiklik
teene.
Pdes nd paberile panna seda, mis sai tol ajal le elatud, tean juba ette, et selle tielikust
kujutamisest ei saa juttu-gi olla. Jutt saab olla ainult sellest, et kirjeldada enamvaputanud muljeid ja
les thendada need thtsamad ppetunnid, mida ma elasin le oma elu sel ajajrgul.
*
*
T leidmine ei olnud mul raske, kuna ttada tuli musta-, vahel aga ka lihtsalt pevatlisena.
Sellisel viisil ma hankisin enesele tkikese leiba.
Seejuures ma mtlesin sageli: tuleb lihtsalt tusta nende inimeste arvamustasemele, kes, raputades
jalgadelt vana Euroopa tolmu, suunduvad Uude Maailma ja seal, oma uuel kodumaal teenivad
enesele tki leiba kskik millise tga. Tulnud toime kikide eelarvamustega ja kujutelmadega
seisuslikust ja ametialasest uhkusest, vabanenuna igasugustest traditsioonidest, teenivad nad seal
elatist nii nagu see on kusagil vimalik. Neil on tiesti igus selles, et mingisugune t ei tee
inimesele hbi. Nii otsustasin minagi astuda mlema jalaga oma jaoks loodud kindlale alusele ja
lbi la, maksku mis maksab.
sna pea veendusin ma selles, et alati ja kikjal vib leida mingisugust td, kuid samuti selles, et
alati ja kikjal on seda kerge kaotada.
Just ttasuga kindlustamatus sai mne aja mdudes minu uue elu kige raskemaks kljeks.
Kvalifitseeritut ei heideta tnavale nii sageli, kui mustatlist, kuid ka tema ei ole kaugeltki
sellisest saatusest prii. Kui ta ei osutu ttuks lihtsalt t puudumise tttu, tabab teda lokaut vi
tpuudus streigist osavtu tagajrjel.
Siin maksab ttasuga kindlustamatus oma eest julmalt ktte kogu majandusele.
Maapoiss, kes kolib linna, meelitatuna sinna palju kergema niva tga, lhema tpevaga ja
teiste linna ahvatlustega, keda on petatud saama enamkindlustatud ttasu, lahkub tlt vaid sel
juhul, kui omab vhemalt kindlat lootust saada teist td. Pllumajandusttajatest valitseb suur
puudus, seeprast on vheusutav kestev tpuudus nende tliste seas. On ekslik arvata, et noor
poiss, kes lheb suurde linna, on juba algusest peale tehtud halvemast materjalist kui see, kes on
tugevasti jnud maale pidama. Ei, vastupidi, kogemus nitab, et linna kolinud tegelased maalt
kuuluvad enamjaolt kige tervemate ja energilisemate isikute hulka, mitte vastupidi. Neisse
emigrantidesse tuleb suhtuda vaid nii nagu neisse, kes emigreeruvad ookeani taha, Ameerikasse,
kes samuti otsustavad maha jtta oma kla ja suunduda suurde linna nne otsima. Ka nemad
vtavad omale suure riski. Enamjaolt selline klapoiss tuleb suurde linna, omades taskus veidi raha.
Tal ei tule oma prast vriseda, kui ta oma nnetuseks ei leia kohe td. Tema olukord muutub
halve-maks siis, kui, leides td, ta selle kiiresti kaotab. Leida uut td, eriti talvisel ajal, on raske,
kui mitte vimatu. Mne ndala peab ta veel vastu. Ta saab oma liidu kassast ttu abiraha ja peab
veel mne aja vastu. Kuid kui ta kulutab oma viimase krossi ja kui ametihingukassa lakkab
maksmast talle toetust tema liiga pika ttuse-aja eest, sattub ta suurde puudusse. Nd tuleb tal
thja khuga hulkuda mda tnavaid, kik viimseni pantida ja maha ma, ta riided muutu-vad
viledaks, ise hakkab ta ha enam ja enam fsiliselt, seejrel aga ka moraalselt alla kima. Kui ta
jb veel ka ilma peavarjuta (kuid seda juhtub talvel eriti tihti), muutub tema olukord juba otse
vaevaliseks. Lpuks leiab ta taas mingi-sugust td, kuid mng kordub taas algusest peale. Teist
korda mngitab nnetus teda samas jrjekorras. Kolmandal korral on saatuselgid veelgi
1

tugevamad. Jrk-jrgult ta pib oma kindlustamata olukorda suhtuma ha enam ja enam

kskiksemalt. Lpuks viib kige selle kordumine harjumiseni olukorraga.
Seetttu vahetub energilise ja tka poisi loomus jrk-jrgult ja tielikult. Tinimesest muutub ta
lihtsaks instrumen-diks nende kes, kes hakkavad teda ra kasutama madalatel ja omakasupdlikel
eesmrkidel. Vhimagi temapoolse phjuseta on tal niivrd sageli tulnud jda ttuks, et ta hakkab
arutlema nii: kuu vrra varem vi hiljem kskik. Lppude lpuks hakkab ta kskikselt suhtuma
mitte ainult iseoma vahetusse elujrge ja ttasusse vaid ka ksimus-tesse, mis on seotud riiklike,
hiskondlike ja ldkultuuriliste vrtuste hvimisega. Temale ei maksa enam midagi vtta osa
streikidest, kuid mitte midagi ei maksa talle ka suhtumine streikidesse tieliku kskiksusega.
Seda protsessi oli mul vimalik oma silmadega nha tuhandete nidete varal. Mida enam ma seda
mngu jlgisin, seda enam kasvas minus vastumeelsus miljonilinna vastu, mis algul nii ahnelt
tmbab inimesi oma ligi, et hiljem neid vga julmalt ra tugata ja hvitada.
Kui need inimesed tulevad linna, arvatakse neid justnagu rmuga pealinna elanikkonna hulka,
kuid tarvitseb neil vaid kauemaks sellesse linna jda ja ta lakkab nende vastu huvi tundmast.
Ka mind vntsutas tublisti elu selles maailmalinnas ja ma pidin oma nahal saatuselt saama
kllaldase hulga materiaal-seid ja moraalseid lke. Siin veendusin ma veel hes asjas: kiired
leminekud tga kindlustatuse olukorrast ttuse seisusse ja vastupidi ning sellega seotud
igavesed kikumised sinu napis eelarves hvitavad sstlikkusetunde ja vlista-vad ldse mistliku
elulaadi. Inimene hakkab jrk-jrgult headel aegadel elama laiemalt, halbadel nlgima. Nlg petab inimesele seda, et kohe, kui tema ktte sattub pisut raha, kasutab ta seda mittesstlikult ja
kaotab vime enese-piirangule. Tarvitseb vaid tal saada mingit td ja teenida veidi raha, kui ta
kige kergemeelsemalt laseb oma ttasu korstnasse. See vlistab igasuguse vimaluse jaotada oma
vike eelarve kasvi ainult ndala peale. Teenitud rahast jtkub algul raha vaid viieks pevaks
seitsme asemel, siis ainult kolmeks pevaks ja lpuks kujuneb asi selliseks, et oma ndalase ttasu
laseb ta kiku he peva jooksul.
Aga kodus ootavad tihti naine ja lapsed. Vahel haaratakse neidki kaasa sellisesse ebatervesse ellu,
eriti siis, kui mees suhtub neisse hsti ja omal viisil isegi armastab neid. Sel juhul lasevad nad kik
koos he, kahe vi kolme peva jooksul lendu kogu ndalase ttasu. Kuni jtkub raha, nad svad
ja joovad ja seejrel nlgivad koos ndala teise poole. Ja selle ndala teise poole jooksul kib naine
mda naabreid, et laenata mni kross, teeb viksemaid vlgasid vrtspoodniku juures ja rabeleb
igal viisil, et kuidagiviisi ndala viimastel pevadel ra elada. Lunatunnis istuvad nad laua taga
poolthjade taldrikute juures, tihti lihtsalt nlgivad tielikult. Ootavad uut palka, rgivad omavahel
sellest, peavad plaane ja unistavad nlgides juba sellest, millal saabub uus nnelik pev ja ndalane
ttasu kulutatakse taas ra
vaid mne tunni jooksul.
Vikesed lapsed tutvuvad juba oma kige varasemas lapseplves sellise vaesusega.
Kuid eriti halvasti lppeb lugu siis, kui mees kaugeneb perekonnast, kui pereema oma laste nimel
alustab mehe vastu vitlust sellise eluviisi prast. Siis saavad alguse vaidlused ja lahkarvamused. Ja
mida enam mees vrdub naisest, seda lhemalt teeb ta tutvust alkoholiga. Igal laupeval on ta
purjus. Aetuna enesesilitamistundest, oma seotusest lastega hakkab pereema pidama meeletut sda
nende armetute krosside eest, mis tal tuleb mehe ktest vlja rebida, enamasti teel tlt trahterisse.
Phapeva vi esmaspeva sel tuleb mees lpuks purjuspi koju, tigedana, olles ra kulutanud
viimsegi krossi. Seejrel toimuvad stseenid, mille eest hoidku meid jumal.
Tuhandete nidete varal tuli minul enesel jlgida seda kike. Algul see kik tegi mind vihaseks ja
masendas, prast ppisin aru saama nende kannatuste raskest tragdiast ja sgavamalt ngema
neid tekitavaid phjuseid. Halbade hiskondlike tingimuste nnetud ohvrid!
Veelgi halvemad olid siis elamistingimused. Veel praegugi kib mul vrin le selja, kui ma
meenutan neid kasarmuid, kus massiliselt elas neid nnetuid, neid rusuvaid pilte vaesusest,
mustusest ja veel palju hullemast, mida mul nha tuli.
1

Mida head vib oodata hetkest, mil neist kasarmuist hel ilusal peval tungib vlja pidurdamatu
voog vljavihastatud orje, kellele muretu linn isegi ei mtle mitte?
Jah, muretu on see rikaste maailm.
Muretuna kujutab ta asjade kiku enesele ette, isegi mtlemata sellele, et varem vi hiljem toob
saatus kaasa ktte-maksu, kui inimesed ldsegi ei mtle sellele, kuidas teda armulisemaks muuta.
Kui tnulik olen ma nd oma ettemratusele selle eest, et ta andis mulle vimaluse see kool lbi
teha! Selles koolis ei pidanud ma eirama kike seda, mis mulle ei meeldinud. See kool kasvatas
mind kiiresti ja phjalikult.
Kui ma ei tahtnud tiesti pettuda neis inimestes, kes mind siis mbritsesid, pidin ma hakkama
vahet tegema nende elu vlise olukorra ja nende tingimuste vahel, mis phjustasid sellise olukorra.
Ainult sel juhul oli vimalik seda kike meeleheitesse sattumata le elada. Ainult nii visin ma enda
ees nha mitte ainult inimesi, kes on uppunud vaesusse ja mustusesse, vaid ka halbade seaduste
kurbi tagajrgi. Kuid minu isiklikud eluraskused ja isiklik vitlus olemasolu eest, mis samuti polnud
kerge, vabastasid mind ohust langeda selle tttu tavalisse sentimentaalsusse. Ometi ma ei kapituleerunud ega lasknud ksi rppe, nhes teatud hiskondliku arengu tulemusi. Ei, mitte nii ei tule aru
saada minu snadest.
Ma veendusin juba siis selles, et siin viib tulemuseni vaid kahekordne tee:
Sgavaim sotsiaalse vastutuse tunne, mis on suunatud meie hiskondlikule arengule paremate
tingimuste loomiseks, hendatult karmi otsustavusega hvitada see krakas, keda vib parandada
ainult haud.
Keskendab ju ka loodus kogu oma thelepanu sellele, et toetada olemasolevat ja seda selleks, et
kindlustada tuleviku-vrseid. Nii peame me inimeluski vhem mtlema sellele, et kunstlikult
heastada olemasolevat kurjust (mis 99 juhul sajast inimese praeguse iseloomu juures on vimatu),
kui sellele, et vabastada tee tuleviku enamtervele arengule.
Juba sel minu olemasolu eest vitlemise ajal Viinis sai mulle selgeks, et mitte kunagi ega mitte
mingitel asjaoludel hiskondlik tegevus ei tohi kokku minna naeruvrse ja sihitu heategevusega,
see peab keskenduma nende pliste puuduste krvaldamisele meie majandus- ja kultuurielu
korraldamisel, mis vltimatult viivad vi vhemalt vivad viia ksikuid inimesi mandumisele. Kes
mistab halvasti nende hiskondlike ilmingute phjusi, see just nimelt selleprast sattubki
raskustesse vi khkleb vajadusel kasutusele vtmast kige viimaseid, kige julmemaid vahendeid
riigi elule ohtlike nhtuste hvitamisel.
Need khklused, see ebakindlus meis enestes, mis on oma olemuselt esile kutsutud oma isiklikust
stundest, isikli-kust vastutusest selle ees, et see vaesus ja tragdia aset leiab; see ebakindlus
halvab tahet ja segab vastu vtmast min-gisugustki kindlat otsust, kuid nrkus ja ebakindlus ainult
segavad vajalike abinude lbiviimist ja pikendavad nnetut olukorda.
Kui saabub aeg, mis ei tunne iseennast sdi olevat kige selle kurja eest,- alles siis saavutavad
inimesed vajaliku sisemise rahu ja ju, et julmalt ja halastamatult pllult kogu umbrohi vlja rebida.
Tolleaegsel Austria riigil polnud peaaegu ldse mingisugust sotsiaalset seadusandlust olemas, tema
nrkus vitluses kikide nende mandumisprotsesside vastu otse torkas silma.
*
*
*
Mul on raske elda, mis neil aegadel mind rohkem masendas: mind siis mbritsenud majanduslik
viletsus, selle klbeline ja moraalne madal tase vi tema kultuuritaseme langus. Kui sageli sattuvad
meie kodanlased moraalsesse nrdimusse, kui neil tuleb mne nnetu hulkuri suust kuulda
arvamust, et temale on lppude lpuks kskik, on ta siis sakslane vi mitte, et ta tunneb ennast igal
pool hevrra hsti vi halvasti sltuvalt sellest, kas tal on tkk leiba vi mitte.
Sellise rahvusliku uhkuse puuduse suhtes moraalitsetakse neil juhtudel palju, sstmata
tugevaid vljendeid.
Kuid kas need rahvuslikult uhked inimesed on kllaldaselt melnud ka sellele, millega seletub see
1

asjaolu, et ise nad mtlevad ja tunnevad teisiti.

Kas nad on palju melnud sellele, millise hulga erinevaid meeldivaid mlestusi on andnud neile
mulje nende kodumaa levusest nende rahva kultuuri- ja kunstielu kikides valdkondades ja mis li
neile meeldiva tunnetuse kuuluda nimelt selle jumalast vljavalitud rahva hulka? Kas nad on
melnud sellele, kuivrd see uhkus oma isamaa le sltub sellest, et
neil oli reaalne vimalus tutvuda tema levusega kikides eluvaldkondades?
Kas mtlevad meie kodanlikud kihid sellele, kui naeruvrselt vikeses ulatuses on loodud
sellised reaalsed eeldused meie rahva jaoks?
rgu esitatagu meile seda argumenti, et ka teistes maades on lood samasugused, kuid ikkagi
seal tline peab oma kodumaad kalliks. Kui see olekski nii, ei igusta see veel meie endi
tegevusetust. Kuid see ei ole nii, kuivrd see, mida me prantslaste juures, niteks, nimetame
ovinistlikuks kasvatuseks, ei ole tegelikult midagi muud kui vaid Prantsusmaa levuse piiritu
rhutamine kikides kultuurivaldkondades vi, nagu prantslastele meeldib elda, tsivilisat-sioon.
Noort prantslast ei kasvatata mitte objektiivsuses vaid kige subjektiivsemas mttes, mida vib
endale ette kujutada, kigeks selleks, et see peab esile tstma tema kodumaa poliitilist vi
kultuurset levust.
Muidugi peab selline kasvatus kuuluma vaid kige ldisemate ja thtsamate ksimuste juurde ja
kui vaja, tuleb selles suhtes mlu vahet pidamata treenida, et maksku mis maksab esile kutsuda
vastav tunne rahva seas.
Kuid meil me mitte ainult et ei kaota vimalust teha midagi vajalikku, me lammutame veel sellegi
vhese, mida n-neks saame teada koolis. Kui puudus ja nnetus ei trjunud rahva mlust vlja
kiki parimaid minevikumlestusi, siis me pame poliitiliselt ikkagi mrgitada seda niivrd, et ta
need unustaks.
Kujutage endale vaid konkreetselt ette:
Keldriruumis, mis koosneb kahest poolpimedast toast, elab 7-liikmeline tlisperekond. Viiest
lapsest noorim on, tleme, 3-aastane. See on just selline iga, kus esimesed muljed omandatakse
vga teravalt. Andekatel inimestel silivad elavad mlestused neist aastatest krge vanaduseni vlja.
Ruumikitsikus loob rmiselt ebasoodsa olukorra. Vaidlused ja riiud tekkivad juba ainuksi sellise
kitsikuse tttu. Need inimesed ei ela lihtsalt koos, vaid nad rhuvad ksteist. Vikseimgi vaidlus,
mis avaramas korteris laheneks lihtsalt nii, et inimesed eemalduksid ksteisest eri kohtadesse, viib
sellises olukorras tihtipeale lputule jramisele. Lapsed veel kuidagi taluvad seda olukorda, nad
vaidlevad ja kaklevad samuti sellistes tingimustes, kuid unustavad need riiud kiiresti. Kui aga
riidlevad ja vaidlevad vanemad, kui see toimub pevast peva, kui see vtab kige
eemaletukavama vormi, siis sellised nitliku ppe rhuvad meetodid avaldavad vltimatult mju
ka lastele. Ent kui isa ja ema vaheline vastastikune jramine lheb selleni, et purjuspine isa kib
emaga toorelt mber vi isegi lb teda, siis inimesed, kes ise niisugustes oludes ei ela, ei suuda
isegi endale ette kuju-tada, milliste tagajrgedeni see kik viib. Juba 6-aastane laps saab sellises
olukorras teada asju, mis isegi tiskasvanusse vib sisendada vaid udust. Olles moraalselt
mrgitatud, fsiliselt arenematu, sageli tisid tis, lheb selline noor kodanik kooli. Kuidagiviisi
pib ta lugema ja kirjutama, kuid see on ka kik. Sellest, kuidas ppida, ei saa taolises olukorras
kodus mitte juttugi olla. Vastupidi. Isa ja ema kiruvad laste juuresolekul petajat ja kooli selliste
vljenditega, mida ei saa korratagi. Selle asemel, et abistada lapsi ppimisel, on vanematel kalduvus
neid plvili suruda ja lbi rooki-da. Kik see, mida tuleb nnetutel lastel neis oludes ra kuulata, ei
sisenda neisse lugupidamist mbritseva maailma vastu. Nad ei kuule siin ainustki head sna
inimkonnast ldse. Kik asutused, kik vimud langevad siin kige julmema ja toorema kriitika
alla, - alates petajast ja lpetades riigipeaga. Vanemad simavad kike ja kiki usku ja moraali,
riiki ja hiskonda ja seda enamasti kige rpasemal viisil. Kui selline poisike sai 14 aastaseks ja
lpetas kooli, siis enamasti on raske mratleda, mis on temas lekaalus: uskumatu rumalus, kuna
midagi tsist ta pole suutnud koolis ra ppida, vi toorus, mis on juba sellises eas tihti seotud
1

niisuguse klblusetusega, et juuksed tusevad psti.

Tema jaoks ei ole juba praegu midagi pha. Ta ei ole elus ninud midagi suurt ja ta teab juba
varakult, et edaspidi kik lheb siin elus, millesse ta praegu astub, kik ainult veelgi halvemaks.
Kolmeaastasest lapsest sai 15-aastane alaealine. Tema jaoks ei ole mingeid autoriteete. Midagi
peale vaesuse ja mustuse pole see noor inimene ninud, mitte midagi sellist, mis viks temasse
sisendada entusiasmi ja pdlemist millegi krgema poole.
Ent nd tuleb tal lbi teha veelgi karmim elukool.
Nd saavad temale osaks samad piinad, mida on lbinud tema isa. Ta logeleb terve peva, kus
juhtub. Hilja sel tuleb ta tagasi koju. Vahelduse mttes peksab ta lbi selle nnetu olevuse, keda
nimetatakse tema emaks. Ta laadib end maha, lastes kuuldavale tooreimate simusnade valinguid.
Lpuks saabus nnelik juhus ja ta sattus alaealiste vang-lasse, kus tema haridus saab veelgi
enam lihvitud.
Kuid meie jumalakartlikud kodanlased imestavad veel seejuures, miks ei ole sellisel kodanikul
kllaldaselt rahvus-likku entusiasmi.
Meie kodanlik hiskond vaatab rahulikult sellele, kuidas teatris ja kinos, sopakirjanduses ja
sensatsioonilistes ajalehtedes pevast peva mrgitatakse rahvast. Ja peale seda nad veel imestavad,
miks meie rahvamassid ei ole kllalt vooruslikud. Minu silmis on nad kaotanud igasuguse iguse
kritiseerida vi isegi lihtsalt kaevata.
Ka selles valdkonnas olen ma palju lugenud ja palju ppinud.
tlen kohe, et sna lugemine all ma mistan ehk midagi tiesti muud, kui enamus meie
niinimetatud intelligentsist.
Tunnen paljusid, kes loevad lputult palju raamat raamatu jrel, tht the jrel ja ikkagi ei
kutsu ma neid inimesi teisiti kui paljulugenuiks. Loomulikult omavad need inimesed suuri
teadmisi, kuid nende aju ei ole ldse vimeline midagi igesti omandama, registreerima ja
kvalifitseerima vastuvetud materjali. Nad ei valda absoluutselt kunsti eraldada raamatuis hinnalist
mittevajalikust, vajalikku peas hoida ja liigset, kui vimalik, lihtsalt mitte mrgata ja igal juhul
mitte end ballastiga koormata.
Pole ju lugemine ise mitte eesmrgiks omaette, vaid ainult vahendiks eesmrgi saavutamisel.
Lugemise eesmrgiks on aidata inimesel saada teadmisi suunas, mis mratakse kindlaks tema
vimetega ja tema sihilepdlikkusega. Lugemine annab inimese ktte need instrumendid, mis on
talle vajalikud tema ametis, sltumata sellest, kas jutt on lihtsast vitlu-sest olemasolu eest vi
hoopis krgema lesande rahuldamisest. Teisest kljest, lugemine peab aitama inimesel kujun-dada
tema ldist maailmavaadet. Kikidel juhtudel on htviisi vaja, et loetu sisu ei laekuks ajju raamatu
peatkkide jrjekorras. lesanne ei seisne selles, et koormata oma mlu teatud hulga raamatutega.
Peab pdma saavutada seda, et raamatute mosaiik ldise maailmavaate raames leiaks inimese
tarkusepagasis vastava koha ja aitaks tal tugevdada ja avardada oma maailmavaadet. Vastasel juhul
tekkib lugeja peas ainult kaos. Mehaaniline lugemine osutub tiesti kasutuks, mida sellest ka ei
arvaks nnetu lugeja, neelates raamatuid. Selline lugeja peab end teinekord tiesti tsiselt
harituks, kujutab ette, et ta mistis hsti elu, et ta rikastus teadmistega, kuid tegelikult, muuseas,
sellise hariduse kasvu juures ta kaugeneb ha enam ja enam oma eesmrgist. Lppude lpuks
lpetab ta sanatooriumis vi poliitikuna parlamendis.
Kes niiviisi enesega ttab, sel ei nnestu kunagi kasutada oma kaootilisi teadmisi neil
eesmrkidel, mis kerkivad tema ette igal antud hetkel. Tema vaimne ballast ei paikne elust
tuleneval, vaid surnud raamatute suunal. Ja ehkki elu hakkab teda tagant lkkama selliselt, et
omandada raamatuist seda, mis on tepoolest vrtuslik, suudab see nnetu lugeja viidata ainult
mingile raamatust loetud lehekljele, kuid ei suuda seda elus kasutada. Igal kriitilisel hetkel otsivad
sellised tarkpead palehigis raamatuist analoogiaid ja paralleele ja loomulikult ja vltimatult
osutavad srmega vaid taevasse.
Kui see poleks nii, oleks meie mningate petatud valitsejate poliitiline tegevus tiesti
1

arusaamatu. Siis jks meile ainus jreldus: pataloogiliste kalduvuste asemel konstanteerida neil
lihtsalt kelmidele vastavate omaduste olemasolu.
See inimene, kes oskab igesti lugeda, suudab iga raamatut, iga ajalehte, iga tema poolt lbiloetud
brori nii ra kasutada, et omandada sellest kik tepoolest hinnaline, kik , mis omab tepoolest
mitte ainult mduvat thtsust. Ta oskab saadud uut materjali lahata ja omandada nii, et see aitab tal
tpsustada vi tiendada seda, mida ta teadis juba varem, saada uut materjali, mis aitab kindlustada
oma vaadete igsust. Kui sellise inimese ette seab elu ootamatult uusi ksimusi, toob tema mlu
talle loetust momentaalselt esile just selle, mis nimelt on tarvilik antud situatsioonis. Sellest
materjalist, mis on kogunenud tema ajju aastakmnete jooksul, suudab ta kiiresti mobiliseerida
selle, mida on vaja uue etteseatud probleemi selgitamiseks ja sellele ige vastuse andmiseks.
Ainult selline lugemine omab mtet ja eesmrki.
Niteks selline oraator, kes ei suuda omandada just nimelt selliselt oma materjali, ei ole kunagi
suuteline, prkudes vastuvitele, kllalt veenvalt kaitsma oma isiklikku seisukohta, kui see
seisukoht on ka tuhandekordselt ige ja vastab tegelikkusele. Iga diskussiooni ajal veab mlu sellist
oraatorit tingimata alt, vajalikul hetkel ta ei leia ei phjendusi oma isiklike teeside kinnitamiseks
ega materjale vastase omade mberlkkamiseks. Kui jutt on sellisest oraatorist, kes vib ainult
ennast hbistada, on see vaid pool hda: on palju hullem kui pime saatus teeb sellisest kiketeadjast,
seega mitte midagi teadvast hrrast, riigijuhi.
Mis puutub minusse, siis pdsin ma juba varasest noorusest peale igesti lugeda. nneks aitasid
mind selles mlu ja arusaamine. Selles suhtes oli Viini-periood minu jaoks eriti viljakas ja
hinnaline. Igapevaelust tajutu andis mulle tuke kige erinevamatesse, ha uutesse probleemidesse
svenemiseks ja nende tundmappimiseks. Saanud vimaluse praktika kinnitamiseks teooriaga ja
teooriat kontrollida praktikas, kindlustasin ma end selle eest, et teooria sunnib mind elust lahku
rebima ja praktika kaotab vimaluse kogemuste ldistamiseks.
Niiviisi rgitas igapevaelu kogemus mind phjalikumale kahe lithtsa probleemi, peale
sotsiaalse, teoreetilisele tundmappimisele.
Kes teab, ehk oleks mul tulnud sveneda marksismi tundmappimisele, kui mitte tolleaegne
periood ei oleks mind lkanud ninapidi otse selle probleemi sisse.
*
*
*
Oma varases nooruses kuulsin ma sotsiaaldemokraatiast vga vhe ja see, mida ma kuulsin, ei
olnud ige.
See asjaolu, et sotsiaaldemokraatia pidas vitlust ldise, salajase hletamisiguse eest, tegi mulle
sisimas rmu. Mu mistus tles mulle juba siis ette, et see peab viima Habsburgide rezhiimi, mida
ma nii vga vihkasin, nrgenemisele. Ma olin kindlalt veendunud, et Doonau-rne monarhia ei
suuda psida teisiti, kui ohverdades Austria sakslaste huve. Teadsin, et isegi Austria sakslaste
aeglase slaviseerimise hinnaga ei ole garanteeritud teliselt elujulise riigi loomine sel lihtsal
phjusel, et slaavlasliku elemendi riiklikkus ise on suure kahtluse all. Just nimelt kike seda silmas
pidades tervitasin ma kike seda, mis minu arvates pidi viima seni vimatu krahhini, hoidma lal 10
miljoni sakslase huve, m-ranud riigi hukkumisele. Mida enam rahvuslik jramine ja erinevate
keelte vitlus li lkkele ja Austria parlamenti gis, seda lhemal oli selle paabelliku riigi tulevase
langemise tund ja sellega koos lhenes minu austro-saksa rahva vabane-mise tund. Ainult nii
kangastus mulle tolleaegsetes tingimustes tee Austria sakslaste hendamiseks Saksamaaga.
Seetttu ei olnud selline sotsiaaldemokraatide tegevus mulle antipaatne. Pealegi olin ma tol ajal
veel kllaltki kogene-matu ja rumal, et melda, et sotsiaaldemokraatia muretseb tliste materiaalse
olukorra parandamise eest. Ja see loomu-likult rkis minu teadvuses rohkem tema poolt kui vastu.
Mis mind kige enam siis sotsiaaldemokraatide juurest eemale tukas, oli tema vaenulik suhtumine
vitlusse sakslaste huvide eest, tema alandav kuuletumine slaavlastest seltsimeestele, kes hinal
vtsid vastu Austria sotsiaaldemokraatide lipitsevaid jreleandmisi, kuid koos sellega koht-lesid
1

neid lbelt, nagu, muide, need pealetkkivad mangujad olidki ra teeninud.

Kui olin 17-aastane, oli sna marksism mulle vhe teada, snad sotsiaaldemokraatia ja
sotsialism" aga nisid mulle olevat hesuguse thendusega. Ja nd oli tarvis saada saatuselt raske
lk, et mul avaneks silmad sellise ennekuulmatu rahva petmise peale.
Seniajani ma olin jlginud sotsiaaldemokraatliku partei tegevust kui pealtngija
massidemonstratsioonide ajal. Ma ei omanud veel vikseimatki ettekujutust tema pooldajate
tegevusest tekspidamiste suunamisel, ma ei mistnud veel tema petuse olemust. Alles nd
puutusin sellega kokku ja visin tutvuda tema kasvatust tulemustega ja tema maa-ilmavaatega.
Selle, mis teises olukorras oleks nudnud ehk aastakmneid, omandasin ma nd mne kuuga. Ma
mist-sin, et fraaside taga sotsiaalsest headusest ja ligimesearmastusest varjub teline katk, millesse
nakatumisest tuleb maa-kera vimalikult kiiresti vabastada hirmus, et muidu vib see inimkonnast
thjaks muutuda.
Minu esimene tutvus sotsiaaldemokraatiaga toimus ehitusel, kus ma ttasin.
Juba algusest peale kujunesid suhted mitte vga rmustavalt. Minu riietus oli veel suhteliselt
korralik, mu jutt oli lugupidav ja mu kitumine vaospeetud. Ma olin veel niivrd sulgunud enesesse,
et mtlesin vhe mbritseva peale. Ma otsisin td vaid selleks, et mitte nlga surra ja omada
vimalust, et, olgugi aeglaselt ja jrk-jrgult, jtkata oma hari-dusteed. Vibolla, et ma poleks veel
kaua melnud sellele, mis mind mbritseb, kui juba kolmandal vi neljandal pe-val ei oleks
toimunud sndmused, mis sundisid mind kohe seisukohta vtma: mind kutsuti astuma
organisatsiooni rah-vuslik kskiksus. Nagu viks testi rpane kirjandus, jhkrad sensatsioonid
ja kinoekraan panna terve aluse rahva-masside patriootilisele kasvatamisele.
Mida ma varem uneski poleks ninud, seda mistsin ma neil aegadel kiiresti ja phjalikult.
Ksimus rahva tervest rahvuslikust teadlikkusest on esmajrjekorras ksimus tervete sotsiaalsete
suhete kui vunda-mendi loomisest igele individuaalsele mtlemisele. Sest ainult see, kes kasvatuse
kaudu koolis on tutvunud isamaa kultuurilise, majandusliku ja eelkige poliitilise levusega, vib
sisemise uhkusega selle le, et ta kuulub antud rahva juurde, tungida asja olemusse. Videlda
jaksan ma vaid siis, kui ma armastan. Armastada suudan vaid siis, kui ma austan, austada aga vaid
seda, mida ma vhemalt tunnen.
*
*
*
Kui minus trkas huvi sotsiaalsete probleemide vastu, hakkasin ma kogu phjalikkusega neid
tundma ppima. Mulle avanes minu jaoks senitundmatu maailm.
Aastatel 1909 1910 minu isiklik olukord veidi muutus: ma ei pidanud enam ttama
mustatlisena, ma visin nd tki leiba teenida muul viisil. Ma hakkasin tol ajal ttama
joonestajana ja akvarellistina. Kui halb see ka ei olnud teeni-mise mttes sellest jtkus tepoolest
vaevalt raelamiseks, - polnud see siiski paha minu poolt valitud elukutse suhtes. Nd ma ei
naasnud enam htuti koju surmani vsinuna, vimetuna isegi raamatut ktte vtma. Mu ndne t
kis paralleelselt minu tulevase elukutsega. Ma olin nd teatud mttes ise oma aja peremees ja
visin seda jaotada paremini kui varem.
Ma ppisin palga nimel ja ppisin hinge jaoks.
Nd sain ma vimaluse, lisaks minu praktilistele thelepanekutele, omandada neid teoreetilisi
teadmisi, mis on vaja-likud sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Ma hakkasin studeerima enamvhem kike, mis mulle ktte sattus, luge-sin raamatuid ja svenesin iseendi mtisklustesse.
Praegu ma arvan, et tol ajal mind mbritsenud inimesed pidasid mind kahtlemata imelikuks
inimeseks.
Et ma seejuures kogu kirega ja armastusega andusin ehituskunstile, on iseenesestmistetav. See
kunst krvuti muusi-kaga tundus mulle tol ajal kikide kunstide kuningana: tegelemine sellise
kunstiga sellistes tingimustes polnud minu jaoks mitte raske, vaid suurim nn. Ma visin kuni
sdani vsimatult lugeda vi joonestada. Minus ha tugevnes usk, et paljude aastate prast
2

saabub mulle ikkagi parem tulevik. Ma olin veendunud, et saabub aeg, mil ma teen omale nime
arhitektina.
Et ma krvuti sellega avastasin endas suure huvi kige selle vastu, mis on seotud poliitikaga, nis
mulle tiesti loomu-likuna. Minu silmis oli see iseenesestmistetavalt iga normaalselt mtleva
inimese kohus. Minu teadmised elukutse-alastest organisatsioonidest vrdusid tol ajal nulliga. Ma ei
oleks siis osanud midagi elda ei nende eesmrkide kohta ega nende olemasolu otstarbekusest. Kuid
niipea, kui mulle eldi, et ma pean astuma organisatsiooni, keeldusin ma ette-panekust. Oma vastust
motiveerisin ma sellega, et ma ei mista seni seda ksimust, kuid sundida end kskik milliseks
sammuks ma ei vi. Tenoliselt tnu minu motiveeringu esimesele poolele ei aetud mind ehituselt
otsekohe minema. Ilmselt loodeti sellele, et mne peva prast nnestub mind kas mber veenda
vi ra hirmutada. Mlemal juhul eksisid nad tielikult. Mdus veel kaks ndalat ja nd ma
poleks enam suutnud end sundida ametihingusse astuma, isegi kui oleksin soovinud. Nende kahe
ndala jooksul tutvusin kllalt lhedalt mind mbritsevaga. Nd poleks mingisugune jud
maailmas suutnud mind sundida astuma organisatsiooni, mille juhte ma selle aja jooksul ngin neile
nii ebasoodsas valguses.
Esimesed pevad olid mulle rasked.
Lunatunnis lks osa tlistest lhimaisse viketrahteritesse, teine osa ji ehitusele ja si seal oma
napi lunasgi ra. Need olid abielus olevad tlised, kellele nende naised tid siia kaetud nudes
vedela luna. Ndala lpuks muutus
see teine osa aina suuremaks. Misprast? Seda mistsin alles tagantjrele. Seejrel algasid
poliitilised vaidlused.
Ma jin oma pudeli piima ja sin oma leivatki krvalises kohas ra. ppides ettevaatlikult
tundma oma mbrust, mtlesin ma oma nnetu saatuse peale. Sellestki vhesest, mida ma kuulsin,
oli learu kllalt. Sageli nis mulle, et need hrrad kogunesid sihilikult minu lhedusse, et sundida
mind oma ht vi teist arvamust vlja tlema. See, mida ma mberringi kuulsin, vis mind vaid
viimse piirini rritada. Nad eitasid ja needsid kike: rahvust kui kapitalistlike klasside leiutist
kui sageli tuli mul kuulda seda sna; isamaad kui kodanluse relva tliste ekspluateerimiseks;
seaduste autoriteetsust kui proletariaadi rhumise vahendit; kooli kui asutust, kus kasvatatakse orje,
samuti orjapidajaid; usku kui ekspluateerimisele mratud rahva petmise vahendit; moraali kui
rumala lambakannatuse smbolit jne. he-snaga nende suus ei jnud midagi puhast ega pha
jrele; kik, absoluutselt kik valasid nad hirmsasse porri.
Alguses ma pdsin vaikida, kuid lppude lpuks ei vinud ma enam vaikida. Ma hakkasin oma
arvamusi vlja tle-ma, vastu vaidlema. Siinjuures tuli mul kigepealt veenduda selles, et kuni ma
ise polnud omandanud kllaldaselt tead-misi ega vallanud vaidlusaluseid ksimusi, oli tiesti
lootusetu keda tahes mber veenda. Siis ma hakkasin tuhnima neis allikais, kust nemad ammutasid
oma kahtlast tarkust. Ma hakkasin lugema raamat raamatu jrel, bror brori jrel.
Ent ehitusel muutusid vaidlused jrjest kuumemaks. Iga pevaga esinesin ma aina paremini, kuna
omasin juba rohkem andmeid nende eneste teadusest, kui minu vastased ise. Kuid vga varsti
saabus pev, kui minu vastased vtsid kasutu-sele sellise jreleproovitud vahendi, mis muidugi
kikidest kige kergemini vidab terve mistuse: vgivalla ja terrori. Mned minu vastaste juhid
seadsid mind valiku ette: kas lahkun ehituselt kohe ja vabatahtlikult vi mind heidetakse seal
kusagilt alla. Kuna ma olin tiesti ksinda ja vastupanu oli lootusetu, eelistasin esimest varianti ja
lahkusin ehituselt kogemuse vrra rikkamana.
Lahkusin tis jlkustunnet, kuid samas haaras see juhtum mind sedavrd, et mulle osutus tiesti
vimatuks seda liht-salt unustada. Ei, seda ma nii ei jta. Esmane nrdimustunne vahetus peagi taas
kangekaelse sooviga edasiseks vitlu-seks. Ma otsustasin millelegi vaatamata taas minna teisele
ehitusele. Sellisele otsusele sundis mind veel ka puudus. Mdus mni ndal, ma kulutasin kogu
oma napi tagavara ja halastamatu nlg sundis mind tegutsema. Olgugi, et vastu tahtmist, pidin ma
minema ehitusele. Mng kordus uuesti. Finaal oli samasugune nagu esimesel korral.
2

Mletan, et minus toimus sisemine vitlus: kas need on siis tepoolest inimesed, kas nad on siis
vrilised kuuluma suure rahva hulka?
Piinav ksimus! Sest kui vastata sellele ksimusele jaatavalt, siis vitlus rahvuslikkuse eest
lihtsalt ei tasu vaeva ja neid ohvreid ra, mida selliste kaabakate eest peavad tooma parimad
inimesed. Kui aga vastata sellele ksimusele eitavalt, siis selgub, et meie rahvas on inimeste poolest
liialt vaene.
Neil pevil nis mulle, et see inimmass, keda ei saa isegi lugeda rahva poegade hulka, kasvab
hvardavalt nagu laviin ja see kutsus minus esile suure rahutusetunde.
Hoopis teiste tunnetega jlgisin ma nd Viini tliste massidemonstratsiooni, mis neil pevil
mingil phjusel toimus. Ma seisin ja jlgisin kahe tunni jooksul hinge kinni hoides seda lputute
mtmetega inimussi, mis kahe tunni kestel minu silmade ees roomas. Rhutuna sellest
vaatemngust, lahkusin ma lpuks vljakult ja suundusin koju. Teel ngin ma tubakakioski aknal
Tliste Ajalehte Austria vana sotsiaaldemokraatide keskorganit. hes odavavitu rahvakohvikus, mida ma sageli klastasin, lebas see organ samuti alati laual. Kuid seni polnud ma kunagi
suutnud sundida end hoidma seda alatut ajalehte, mille toon mjus mulle nagu hingeline vitriol,
kes le 1 2 minuti. Nd, olles demonstratsioonist tuleneva rhuva mulje mju all, sundis mingi
sisemine hl mind ajalehte ostma ja seda phjalikult lbi lugema. Ja vaatamata raevu- ja
arusaamatusepuhangule hakkasin nd regulaarselt tungima sellesse kontsentreeri-tud valesse.
Igapevane sotsiaaldemokraatliku pressi lugemine vimaldas mul enam, kui tutvumine selle
teoreetilise kirjandusega mul aru saada sotsiaaldemokraatide ideede liikumisest ja tema sisemisest
olemusest.
Tepoolest, milline suur vahe on sellise sotsiaaldemokraatliku pressi ja puhtteoreetilise kirjanduse
vahel, milles kohtad meretit fraase vabadusest, ilust ja vrikusest, kus pole lppu snadel
humaansusest ja moraalist, - ja seda kike prohvetlikkuse katte all, ja seda kike igapevase
sotsiaaldemokraatliku pressi elajalikus, labases keeles, mis ttab kige madalama klati ja kige
virtuooslikuma ja koletuslikuma vale abil. Teoreetiline press peab silmas rumala-vitu phakuid
keskmise ja krgema intelligentsi hulgast, igapevane trkiajakirjandus massi.
Minule isiklikult ti svenemine sellesse kirjandusse ja pressi kaasa veelgi suurema teadvuse
tugevnemise minu hte-kuuluvusest oma rahvaga.
See, mis varem viis lbimatu kuristiku juurde, sai nd veelgi suurema armastuse ratajaks.
Sellise koletusliku ajude mrgitamise t olemasolu korral suudab ainult loll hukka mista neid,
kes langevad sellise eksitamise ohvriks. Mida enam ma omandasin lhiaastatel ideelist iseseisvust,
seda enam kasvas minus arusaamine sotsiaaldemokraatide sisemisest edust. Nd mistsin ma kogu
selle thendust, mida omavad sotsiaaldemokraatide suus nende elajalikult toored nudmised
tlistele tellida ainult punaseid ajalehti, klastada ainult punaseid koosolekuid, lugeda ainult
punaseid raamatuid. Sellise vljakannatamatu petuse resultaate ngin ma nd oma silmadega
nende ties selguses.
Laiade masside pshika on tiesti vastuvetamatu nrgale vi poolikule. Naise hingeline
vastuvtlikkus on vhem- ligipsetav abstraktse mistuse argumentidele kui selle instinktiivsete
pete tiendavale jule. Naine allub parema meelega tugevamale, kui hakkab enesele allutama
nrka. Ja ka mass armastab rohkem vimukat inimest, kui seda, kes temalt midagi palub. Mass
tunneb ennast enamrahuldatuna sellise petuse poolt, mis ei salli enese krval htegi teist, kui on
valmis lubama erinevaid liberaalseid vabadusi. Enamikel juhtudel mass ei tea, mida ta peab tegema
liberaalsete vabadustega ja tunneb end sel juhul isegi mahajetuna. Tema hbitule hingelisele
terroriseerimisele sotsiaaldemokraa-tia poolt reageerib mass sama vhe nagu ka tema inimiguste ja
vabaduste masendavale kuritarvitamisele. Ta ei oma viksematki ettekujutust kogu petuse
sisemisest mttetusest, ta neb ainult halastamatut judu ja selle ju loomalikku toorust, mille ees
ta lppude lpuks alistub.
Kui sotsiaaldemokraatiale seatakse vastu enamiglane petus, kuid mida viiakse lbi samasuguse
2

juga ja loomaliku toorusega, siis see petus vidab, ehkki peale rasket vitlust.
Ei mdunud kahte kuudki, kui mulle sai tiesti selgeks sotsiaaldemokraatlik petus ise, samuti
tehnilised vahendid, mille abil ta seda lbi viib.
Ma mistsin hsti seda hbitut ideelist terrorit, mida see partei kasutab kodanluse vastu, kes pole
vimeline talle ei fsiliselt ega moraalselt vastu seisma. Antud mrguandel algab teline vale ja
laimu kanonaad just selle vastase vastu, kes nib antud momendil sotsiaaldemokraatidele kige
ohtlikumana ja see kestab seni, kuni rnnaku alla jnud poolel nrvid les tlevad ja et saada
hingetmbeaega, toob ta ohvriks he vi teise isiku, kes on sotsiaaldemokraatide poolt enim
vihatud.
Lollpead! Mingisugust hingetmbeaega nad tegelikult ei saa ikkagi.
Mng algab uuesti ja kestab seni, kuni hirm nende metsistunud penide ees ei ole paralseerinud
igasugust tahet.
Sotsiaaldemokraatia tunneb isikliku kogemuse phjal ju hinda ja seeprast ta astubki nimelt
erilise kirega just nende vastu vlja, kelle juures ta arvab olevat sel vi teisel mral seda
harvaesinevat omadust ja vastupidi, ta kiidab les neid nrku natuure, keda ta kohtab vastase
ridades. Vahel teeb ta seda ettevaatlikult, vahel valjemini ja julgemalt sltuvalt antud isiku
eeldatavaist moraalsetest omadustest.
Sotsiaaldemokraatia eelistab omada oma vastas pigem tahtetut ja juetut geeniust kui tugevat,
olgugi et tagasihoidliku ideelise haardeulatusega natuuri.
Kuid kige enam meeldivad talle muidugi vastased, kes on nii nrga iseloomu kui ka nrga peaga.
Ta oskab luua kujutluse, nagu oleks temale jreleandmine viimseks vahendiks silitada rahu, kuid
ise jtkab selsamal ajal, kord targalt ja ettevaatlikult pealetungi, vallutades he positsiooni teise
jrel, kord vaikse antaai, kord otsese var-guse abil (sellistel hetkedel, kui ldine thelepanu on
suunatud teisale), kord, kasutades seda, et vastane ei soovi liialt rritada sotsiaaldemokraate, esile
kutsuda suuri sensatsioone jne. Selline sotsiaaldemokraatide taktika kasutab vljakur-namismeetodil
ra kik vastase nrkused. Selline taktika peab matemaatilise tpsusega viima teda edusammudele,
kui vaid vastaspool ei pi vitlema mrgiste gaaside vastu samuti mrgiste gaasidega.
Nrkadele natuuridele tuleb lpuks selgitada, et siin ei ole asi selles, kas olla vi mitte olla.
Niisama arusaadavaks sai mulle fsilise terrori thendus ksikute isikute ja masside suhtes.
Siinjuures omab samuti thtsat kohta pshholoogiliste tagajrgede tpne arvestus.
Terror tkojas, vabrikus, koosolekusaalis vi massidemonstratsioonidel saavutab alati edu, kui
talle ei vastandata samatugevat terrorit.
Siis muidugi tstavad sotsiaaldemokraadid kohutavat ulgumist. Nemad, olles alles hiljaaegu
eitanud igasugust riiklik-ku vimu, prduvad nd selle poole abi saamiseks ja saavutavad taas
jlle midagi: krgemate ametnike seast leia-vad nad eesleid, kes aitavad sellel katkul videlda
oma ainsa telise vastase vastu, kuna need eeslid loodavad niiviisi eneste suhtes
sotsiaaldemokraatide silmis ra teenida mningast heatahtlikkust.
Seda, millist muljet jtab edu laiadele massidele, kui sotsiaaldemokraatide pooldajatele vi
vastastele, vib taibata ai-nult see, kes tunneb rahva hingeelu mitte raamatute vaid elava tegelikkuse
jrgi. Sotsiaaldemokraatide pooldajate ridades vetakse saavutatud vitu vastu kui tendit tema
sgavast igsusest. Sotsiaaldemokraatide vastased langevad aga masendusse ja lakkavad uskumast
edaspidise vitluse vimalusse ldse.
Mida enam ma tutvusin sotsiaaldemokraatide poolt kasutatavate fsilise terrori meetoditega,
seda vhem visin ma olla rahulolematu nende sadade tuhandete inimestega masside hulgast,
kellest said tema ohvrid.
Olen oma elu tollele perioodile tnu vlgu eriti selleprast, et ta andis mulle tagasi minu oma
rahva, et ta petas mind eristama pettureid ja pettuse ohvreid.
Mitte kellekski muuks kui ohvriteks ei saa lugeda neid inimesi, kellest sai petturite saak. Eelpool
ma kirjeldasin nhta-matute joontega alumiste kihtide elu. Kuid minu kujutis oleks ebatiuslik,
2

kui ma siinsamas ei kriipsutaks alla, et neissamades madalamates rahvakihtides ngin ma ka

heledaid tppe, et ma enam kui kord sattusin harukordse enese-ohverduse, lima spruse, tieliku
loobumise ja tagasihoidlikkuse nidetele eriti vanema plve tliste seas. Noorema plvkonna
tliste juures oli selliseid hid omadusi harvem, kuna neile avaldavad suured linnad palju enam
negatiivset mju, kuid ka noorte tliste seas kohtasin ma sageli paljusid, kelle juures oli terve sisu
le elu vlisest alatusest ja jl-kusest. Kui need, sageli vga toredad ja head inimesed, astusid ikkagi
meie rahva poliitiliste vaenlaste ridadesse ja abistasid sel viisil vastast, siis seletub see ainult
sellega, et nad ei mistnud sotsiaaldemokraatliku petuse alatusi. Ja ei vinudki mista, kuna me ise
mitte kunagi ei vaevunud mtlema neile inimestele, kuid hiskondlikud olud osutusid tugevamaks,
kui mnikord nende kihtide hea tahe. Sotsiaaldemokraatide leeri sundis neid inimesi, vaatamata
kigele, puudus.
Lpmatult palju kordi on meie kodanlus kige oskamatumal kombel, sageli kige
ebamoraalsemal kombel vlja astunud vga tagasihoidlike ja inimlikult iglaste nudmiste vastu seejuures tihti ilma igasuguse
kasuta enese suhtes ja isegi ilma igasuguse perspektiivita saada mingit kasu. Ja vaat, just nimelt
tnu sellele aeti isegi korralikud tlised ametihinguist poliitilise tegevuse areenile.
Vib kindlalt elda, et miljonid tlised olid algul sisimas vaenulikud sotsiaaldemokraatliku
partei suhtes, kuid nende vastupanu videti kohati isegi kodanlike parteide tiesti rumala kitumise
abil, mis vljendus tielikus ja tingimusteta ratlemises tulla vastu kskik millistele sotsiaalsetele
nudmistele. Lppude lpuks taoline keeldumine parandada kskik milliseid ttingimusi, vtta
tarvitusele abinusid traumade vastu tootmises, piirata laste td, luua tingimused naise kaitseks
neil kuudel, kui ta kannab sdame all tulevast isamaa poega, - kik see vaid abistas sotsiaaldemokraa-tiat, mis tnulikult registreeris iga sellise keeldumise korral ja kasutas ra neid varakate
klasside meeleolusid, et ajada massid sotsiaaldemokraatlikesse pnisraudadesse. Meie poliitiline
brgersus ei suuda kunagi neid oma patte maha vaikida. Trjudes krvale kik katsed parandada
sotsiaalset kurjust, organiseerides vastupanu kikidele nendele katsete-le, klvasid need poliitikud
vihkamist ja andsid vhemalt vlimise igustuse meie rahva surmavaenlase avaldustele, nagu
mtleks tepoolest ainult sotsiaaldemokraatlik partei ttava massi huvidele.
Niiviisi lidki need poliitikud moraalse igustuse ametihingute, s.t. selliste organisatsioonide
olemasoluks, mis am-mustest aegadest on olnud poliitiliste parteide peamiseks toeks.
Minu pinguaastail Viinis olin ma sunnitud, tahtsin ma seda vi mitte, vtma seisukoha
ametihingute suhtes.
Kuna ma vaatasin ametihingule kui sotsiaaldemokraatliku partei lahutamatule osale, oli minu
otsus kiire ja vale.
Suhtusin ametihingutesse puhteitavalt.
Kuid ka selles lpmatult thtsas ksimuses andis saatus ise mulle hinnalisi ppetunde.
Selle tagajrjel sai mu esmane arvamus mber lkatud.
Olles 20-aastane, ppisin ma vahet tegema ametihingute, kui ttajate ldiste sotsiaalsete iguste
kaitse vahendi ja eri ametihingute tliste ttingimuste parandamise alaste saavutuste kaitsmise
vahendi ja ametihingute, kui poliitiliste parteide ja klassivitluse instrumentide vahel.
Asjaolu, et sotsiaal-demokraatia mistus ametihinguliikumise suurt thtsust, kindlustas talle selle
instrumendi ksu-tamise ja sellesamaga edu; asjaolu, et kodanlus seda ei mistnud, lks talle
maksma poliitilise positsiooni kaotuse. Kodanlus lootis oma krgis pimeduses lihtsa eitamise teel
mahutada ametihinguid sndmuste loogilisse arengusse. Tegelikkuses aga tuli vlja vaid nii, et ta
juhtis selle arengu teele, mis on loogikaga vastuolus. Et ametihinguliikumine on iseenesest vttes
justkui vaenulik isamaale see on absurdsus ja peale selle ka vale. ige on vastupidine. Kuni
ametihingualasel tegevusel on eesmrgiks parandada terve kihistuse, mis on heks peamiseks
rahvuse toeks, elujrge, pole see liikumine ainult mittevaenulik isamaale ja riigile, vaid vastupidi, ta
on rahvuslik selle sna kige paremas mttes. Selline ametihinguliikumine aitab kaasa
2

sotsiaalsete eelduste loomisel, ilma milleta on ldrahvuslik kasvatus-t ldse vimatu. Selline
ametihinguliikumine omab sellist hiigelsuurt teenet, mis aitab vita sotsiaalset haigust, hvi-tab
juurteni selle haiguse batsillid ja aitab sel viisil kaasa rahvuse organismi ldisele tervenemisele.
Vaielda ametihingute vajaduse le oleks tepoolest thi t.
Kuni tandjate seas on inimesi mittepiisava sotsiaalse arusaamisega ja seda enam
halvastiarenenud igus- ja iglus-tundega, on ametihingujuhtide lesanne, kes ju ka ise on osaks
meie rahvast, selles, et kaitsta hiskonna huve ksikute tegelaste ahnuse ja arulageduse vastu.
Silitada truudust ja usku rahvasse on samasugune rahvuse huvi kaitsmine, kui silitada terve
rahvas.
Nii seda kui ka teist teravdatakse nende ettevtjate poolt, kes ei tunne end kogu hiskondliku
organismi osana. Snnitavad ju hbivrne ahnus ja halastamatus tulevikule sgavat kahju.
Kaotada sellise arengu phjused see on teene rahvuse ees ja mitte vastupidi.
rgu meile rgitagu, et iga tline eraldi omab tielikku igust teha vastavaid jreldusi sellest
tegelikust vi nivast iglusetusest, mida temale phjustatakse, s.t. jtta antud ettevtja maha ja ra
minna. Ei! See on jamps. See on vaid katse thelepanu thtsalt ksimuselt krvale juhtida. ks
kahest: kas halbade hiskonnavastaste tingimuste krvalda-mine on meie rahvuse huvides vi mitte.
Kui jah, siis tuleb selle kurjuse vastu videlda nende vahenditega, mis tota-vad edu. ksiktline
ei ole kunagi vimeline kaitsma oma huve suurettevtjate vastu. Siin pole asi krgema iguse
vidust. Kui mlemad pooled asetseksid hisel vaatepunktil, poleks ka vaidlust ennast. Siin on asi
suure ju ksimuses. Kui see poleks nii, kui mlemal poolel oleks olemas iglustunne, oleks
vaidlus lahendatud ausal kombel vi, tpsemalt, ta ei tekkiks ldse.
Ei, kui hiskonnavaenulik vi seadusevastane mberkimine kutsub tema vastu les, vastupanule,
siis vib see vitlus saada lahenduse vaid suurema vi viksema ju abil seni, kuni pole loodud
seaduslik kohtuinstants taolise kurja hvita-miseks. Kuid sellest tuleneb, et vhegi eduka vitluse
jaoks ettevtjaga ja tema kontsentreeritud juga peab tline vlja astuma mitte kui ksikisik,
muidu ei saa juttugi olla vidust.
Selge, et ametihinguorganisatsioon viks viia sotsiaalsete ideede tugevnemisele praktilises elus
ja sellega nende ka phjuste krvaldamisele, mis kutsuvad esile masside rritusi ja snnitavad
alaliselt phjuseid rahulolematuseks ja kaebusteks.
Kui see pole praegu nii, siis suuremat osa sst kannavad selle eest need, kes segavad
hiskondliku kurjuse krvalda-mist seadusandlikkuse teel. S lasub neil, kes kasutavad kogu oma
poliitilist mju et takistada sellist seadusandlikkust.
Mida vhem kodanluse poliitikud mistsid,
vi
igemini ei soovinud mista
ametihinguorganisatsiooni thtsust ja
tegid talle ha uusi takistusi, seda kindlamalt vttis sotsiaaldemokraatia selle liikumise oma ktesse.
Ta li suure ette-ngelikkusega omale baasi, mis juba enam kui ks kord on osutunud kriitilistel
hetkedel tema viimaseks kaitsevahen-diks. Muidugi lks seejuures organisatsiooni sisemine
eesmrk jrk-jrgult thja, mis avas tee uutele eesmrkidele.
Sotsiaaldemokraatia pole kunagi melnud sellest, et hoida alal ametihinguliikumise algseid
lesandeid.
Ei, sellest ta kahtlemata ei melnud.
Tema kogenud ktes muutus mne aastakmne jooksul see inimese hiskondlike iguste
kaitserelv instrumendiks, mis on suunatud rahvamajanduse lammutamisele. Et seejuures kannatavad
tliste huvid, sotsiaaldemokraate ei puudu-ta. Majanduslike survevahendite kasutamine annab
vimaluse kasutada vljapressimist ka poliitilises mttes. Sotsiaal-demokraatia on selleks kllalt
sdametunnistuseta, et seda ra kasutada, kuid tema eest vljaminevad massid omavad kllaldasel
mral oinalikku kannatust, et lubada seda teha. ks tiendab teist.
*

*
2

*
Juba XX sajandi knnisel lakkas ametihinguliikumine oma endisi lesandeid titmast. Aastaaastalt allus ta ha enam sotsiaaldemokraatlikule poliitikale ja muutus lppude lpuks eranditult
ainult klassivitluse hoovaks. Tema lesandeks sai anda pevast peva lke sellisele
majanduslikule korrale, mis suurte raskustega oli vaevu-vaevu loodud. Laostanud riigi
majandusliku vundamendi, vib samasuguse saatuse ette valmistada ka riigile endale. Iga pevaga
hakkasid ametihingud ikka vhem ja vhem tegelema tliste tegelike huvide kaitsmisega.
Poliitiline tarkus tles ju lppude lpuks juhtidele ette mtte, et tliste majanduslikku olukorda
parandada pole ldse mtet: kui tugevalt tsta laiade masside sotsiaalset ja kultuurilist taset, siis ju,
paraku, tekib oht, et, saavutades oma nudmiste rahuldamise, ei lase need massid end enam tahtetu
triistana ra kasutada.
Taoline perspektiiv sisendas juhtidesse niivrd suure kartuse, et lppude lpuks nad mitte ainult et
ei lakanud vitle-mast tliste majandusliku taseme tstmise eest, vaid hakkasid kige
otsustavamalt vlja astuma sellise tusu vastu.
Nib, et leida seletust sellisele pealtnha tiesti arusaamatule kitumisele polnud neile eriti raske.
Nad hakkasid esitama niivrd hiiglaslikke nudmisi, et need vikesed jreleandmised, mida
nnestus ettevtjatelt vlja tirida, pidid tlistele nima suhteliselt tiesti thistena. Ja nii hakatigi
tlistele pevast peva testama nende jreleandmiste thisust ja veenma neid selles, et siin on neil
tegemist kuratliku plaaniga: andes jrele naeruvrselt vhe, elda tlistele ra nende phade
iguste rahuldamisest ja nrgendada veel seejuures tlisliikumise pealetungi-survet. Laiade
masside vhese mtlemisvime juures pole vaja imestada selle le, et see vte ka nnestus.
Kodanluse leeris avaldati vga palju rahulolematust sotsiaaldemokraatide taktika suhtes, kuid
kodanluse esindajad ei suutnud ise mitte mingisugust tsiseltvetavat omapoolset kitumisliini
kavandada. Nis nagu, et kui sotsiaaldemok-raatia niivrd vriseb tliste olukorra telise
parandamise ees, siis tuleks suunata kik jud just nimelt selles suunas ja sellesamaga rebida
klassivitluse apostlite kest nende endi pime relv.
Mitte midagi sellist ei tehtud. Selle asemel, et minna le pealetungile ja vallutada vastase
positsioon lahinguga eelistasid ettevtjate ringkonnad taganeda, anda vastaspoole survele vaid pisut
jrele ja nustuda alles kige viimasel minutil selliste ebapiisavate parandustega, mis nende vhest
thtsust silmas pidades ei vinud anda mingeid tagajrgi ja mida sotsiaaldemokraatia sai seetttu
kergesti tagasi lkata. Tegelikkuses ji kik vanaviisi. Ainult rahulolematus kas-vas veelgi enam.
Juba siis rippusid niinimetatud vabad ametihingud hvardava pilvena ldpoliitilise horisondi
kohal ja tumestasid omaette iga tlise olemasolu.
Vabad ametihingud muutusid heks kige kohutavamaks terrorirelvaks, mis oli suunatud
rahvusliku majanduse sl-tumatuse ja tugevuse vastu, riigi vankumatuse ja isikuvabaduse vastu.
Just nimelt vabad ametihingud tegid esmajrjekorras seda, et arusaam demokraatiast muutus
naeruvrseks ja vasti-kuks fraasiks. Just nemad hbistasid vabadust, just nemad oma praktilise
tegevusega olid elavaks illustratsiooniks tun-tud snadele: Kui sa ei taha saada meie seltsimeheks,
lme sul kolba sisse (und willst du nicht Genosse sein, so schlagen wir dir den Scadel ein).
Vaat millistena nisid mulle juba siis need inimkonna sbrad. Aastatega see minu vaade laienes ja
svenes, muuta teda mul enam ei tulnud.
*
*
*
Mida enam ma tutvusin sotsiaaldemokraatia vlise arenguga, seda suureneva huviga tahtsin ma
mista tema petuse sisemist olemust.
Partei ametlik kirjandus vis mind selles suhtes muidugi vhe aidata. Kuna ametlik kirjandus
puudutab majanduslikke teemasid, opereerib ta valede kinnitustega ja niisama valede tenditega:
kuna ju asi on poliitilistes eesmrkides, on ta lbinisti vale. Sinna juurde veel kuuluv, kogu selle
kirjanduse riukalik stiil tukas mind rmiselt eemale. Nende raamatud on tis fraase ja arusaamatut
2

loba, mis pretendeerivad teravmeelsusele, kuid on tegelikult rmiselt rumalad. Vaid meie suurte
linnade sndiv boheemlus vib tunda rahulolu sellisest vaimutoidust ja leida selles meeldivat
tegevust, et vlja otsida prliteri sellise hiinaliku kirjanduse snnikuhunnikuist. On ju teada, et on
olemas osa inimesi, kes arva-vad sellise raamatu enimtargema olevat, millest nad kige vhem aru
saavad.
Vastandades sotsiaaldemokraatliku petuse teoreetilise valelikkuse ja rumaluse elava tegelikkuse
faktidega sain ma
jrk-jrgult ha enam selgema pildi tema telistest pdlustest.
Neil minutitel valdasid mind mitte ainult rasked eelaimused, vaid ka enese teadvustamine sellest
suunast lhtuvast hiiglaslikust ohust; ma ngin selgelt, et see petus, kokku kootud egoismist ja
vihkamisest, vib matemaatilise tpsusega saavutada vidu ja sellesamaga viia inimkonna krahhini.
Just nimelt sel ajal ma mistsin, et see purustav petus on tihedalt ja lahutamatult seotud he
teatud rahva rahvuslike omadustega, mida ma seniajani ldse ei olnud kahtlustanud.
Ainult tutvumine juutlusega annab ktte vtme aru saamiseks sotsiaaldemokraatia sisemistest,
s.o. tegelikest kavat-sustest. Kui tutvud selle rahvaga, ainult siis avanevad su silmad selle partei
tegelike eesmrkide suhtes ja sotsiaalsete fraaside ebaselgest udust joonistub vlja irevil
hammastega marksismi mask.
*

*
*
Praegu on mul raske, kui mitte vimatu tpselt elda, millal nimelt ma esimest korda oma elus
kuulsin sna juut. Ma absoluutselt ei mleta, et minu vanemate majas, vhemalt isa eluajal, ma
vhemalt kordki oleksin kuulnud seda sna. Mu vanamees, nagu ma arvan, oleks juba sna juut
rhutamises endas ninud kultuurilise mahajmuse mrki. Kogu oma teadliku elu kestel omandas
isa oma jaoks ldiselt niinimetatud eesrindliku kodanlase vaated. Ja ehkki ta oli kindel ja
vankumatu oma rahvuslikes tunnetes, ji ta siiski ustavaks oma eesrindlikele vaadetele ja isegi
andis neid algul osaliselt ka mulle le.
Ka koolis ma ei ninud algul phjust, et muuta neid minu poolt pritud vaateid.
Tsi kll, reaalkoolis tuli mul tutvuda he juudi poisiga, kellesse me kik suhtusime teatud
ettevaatusega, kuid ainult seetttu, et ta oli liialt vaikne, kuid meie, ppinuna kibedaist kogemustest,
ei usaldanud vga selliseid poisse. Samas ma, nagu ka kik teised, ei teinud seejuures veel mingeid
ldistusi.
Alles 14 vi 15 aasta vanuses hakkasin ma sagedamini kokku puutuma snaga juut osaliselt
poliitilistes vestlus-tes. Ja ometi, mletan ma hsti, et sel ajal tukas see mind tugevasti eemale, kui
minu kohalolekul tekkisid vaidlused ja lahkarvamused usulisel pinnal.
Juudiksimus aga nis neil aegadel ei millegi muuna, kui vaid usulise ksimusena.
Linzis elas juute vga vhe. Seal elavate juutide vlimus muutus sajandite jooksul euroopalikuks
ja nad muutusid ini-meste sarnaseks; ma lugesin neid isegi sakslasteks. Sellise ettekujutuse rumalus
ei olnud mulle selge nimelt seetttu, et ainsaks erinevuseks pidasin ma religiooni. Ma arvasin siis, et
juute kiusatakse taga just nimelt usulistel phjustel, see ei peletanud mind mitte ainult neist eemale,
kes suhtusid juutidesse halvasti, vaid sisendas minusse teinekord peaaegu vastikust taoliste
arvamuste suhtes.
Sellest, et juba on olemas mingisugune plaaniprane vitlus juutluse vastu, ei omanud ma ldse
ettekujutust.
Sellise teadmistepagasiga saabusin ma Viini. Haaratuna hulgalistest muljetest arhitektuuri vallas,
rhutuna iseoma saatuse raskusest, polnud ma esialgu selles suures linnas ldse vimeline midagi
rahva eri kihtides thelepanelikult jlgima. Viini tolleaegsest 2-miljonilisest elanikkonnast olid juba
sel ajal peaaegu 200 000 juudid, kuid ma ei mrganud neid. Esimestel ndalatel langes mulle peale
niivrd palju uusi ideid ja uusi ilminguid, et mul oli raske nendega toime tulla. Alles siis, kui ma
2

jrk-jrgult rahunesin ja esimestest muljetest lksin le enamkonkreetsemale ja detailsemale

tutvumisele mbritseva keskkonnaga, vaatasin ma ringi ja puutusin kokku ka juudiksimusega.
Ma ei taha sugugi kinnitada, et esimene tutvus selle ksimusega oli mulle vga meeldiv. Ma ngin
juudis ikka veel vaid teatud religiooni kandjat ja lhtudes kannatlikkuse ja humaansuse motiividest,
suhtusin jtkuvalt igasugustesse usulistesse sundustesse eitavalt. Toon, millega Viini antisemiitlik
press juute le kallas, tundus mulle suure rahva kultuuritraditsioonidele mittevrilisena. Mu kohal
lasusid raskelt mlestused teatud keskaegsetest sndmustest ja ma ei soovinud sugugi olla
tunnistajaks nende episoodide kordumisele. Tolleaegsed antisemiitlikud ajalehed ei kuulunud
sugugi pressi paremikku, - kust ma seda siis vtsin, ei tea ma nd enam isegi, - ja seetttu selle
pressi juutidevastases vitluses kaldusin ma tol ajal ngema tigeda vihkamise produkti ja mitte
sugugi printsipiaalsete, ehkki vib-olla ka eba-igete seisukohtade tulemust.
Minu sellist muljet kinnitas seegi, et suur press vastas ka tegelikult antisemiitide huvidele nende
lpututes ja eba-vrikates kallaletungides, vahel aga ei vastanud heale toonile ldse, mis mulle tol
ajal tundus veelgi vhemsobivana.
Ma hakkasin hoolega lugema niinimetatud lemaailmset pressi (Uus Vaba Press, Viini Uus
Pevaleht) ja esialgu hmmastusin sellest hiiglaslikust materjalimassist, mida need andsid lugejale
ja sellest objektiivsusest, millega nad kikidele ksimustele lhenevad. Ma suhtusin suure austusega
selle pressi heatahtlikku tooni ja ainult harva jttis selle lespuhutud stiil minusse mningase
sisemise rahulolematuse vi phjustas isegi vastumeelsust. Kuid, arvasin ma, selline stiil vastab
kogu suure maailmalinna stiilile. Aga kuna ma lugesin Viini just nimelt maailma pealinnaks, siis
selline minu oma poolt vljameldud tlgendus mind tol ajal ka rahuldas.
Kuid mis mind sageli eemale tukas, oli see ebavrikas viis, millega see press lipitses Viini
ukonna ees. Vikseimaidki sndmusi lossis kirjeldati kikides ksikasjades listava vaimustuse
toonis vi piiritu kurvastuse ja moraalse kaastunde laadis, kui tegemist oli vastava sndmusega.
Ent kui tegemist oli millegagi, mis puudutas kiki-de aegade targimat monarhi ennast, siis see
press lihtsalt ei leidnud kllaldaselt magusaid snu.
Minule nis see kik teesklusena.
Juba ainuksi see sundis mind mtlema, et ka liberaalsel demokraatial on oma plekid.
Meeldida-pd selle ukonna ees ja pealegi veel nii ebavrikal moel thendas minu silmis
alandada rahvuse vrikust.
See oli esimeseks pilvekeseks, mis varjutas minu suhtumist Viini suurde pressi. Nagu ka varem,
jlgisin ma Viinis olles suure pdlikkusega kiki kultuuri- ja poliitilise elu sndmusi Saksamaal.
Uhkuse ja vaimustusega vrdlesin ma Saksamaal mrgatavat tusu langusega Austria riigis. Ent kui
vlised poliitilised sndmused kutsusid minus esile pide-vat rmu, siis ei saanud seda kaugeltki
mitte elda sndmuste kohta siseelus. Vitlust, mis sel epohhil algas Wilhelm II vastu, ei saanud ma
heaks kiita. Ma ngin Wilhelmis mitte ainult Saksa imperaatorit, vaid eelkige Saksa laevastiku
loojat. Kui Saksa Riigipev hakkas Wilhelm II-le tekitama takistusi tema avalikel esinemistel,
kurvastas see mind erakordselt, eriti seetttu, et minu silmis polnud selleks mingit phjust. Ja see
vris hukkamistu seda enam, et hrra-sed lobisejad parlamendist rgivad ise mingisuguse he
sessiooni jooksul kokku alati palju rohkem lollusi, kui terve kuningate dnastia mitme aastasaja
jooksul, kaasa arvatud kige rumalamad neist.
Ma olin masendatud sellest, et riigis, kus iga lollpea mitte ainult et ei kasuta snavabadust, vaid
vib ka pseda Riigi-peva ja saada seaduseandjaks, impeeriumi krooni kandja saab keeldude
objektiks ja mingisugune parlamentlik jututuba vib teda avalikustada.
Veelgi enam masendusin ma sellest, et seesama Viini press, mis niivrd lipitseb iga ukondliku
eesli ees, kui tegemist on Habsburgide monarhiaga, kirjutab tiesti teisiti Saksa keisrist. Siin teeb ta
mureliku no ja hineb halvastivarjatud kurjal ilmel samuti arvamustega ja kartustega Wilhelm II
knede suhtes. Loomulikult on ta kaugel sellest, et sekkuda Saksa impeeriumi siseasjadesse,
hoidku Jumal! kuid, torkides sbralike srmedega Saksamaa haavu, meie ju ai-nult tidame
2

oma kohust, mis on meile pandud meie kahe riigi vahelise liidu faktiga! Pealegi on ajakirjanduse
jaoks tde eelkige jne. Peale selliseid silmakirjalikke snu viks mitte ainult puutuda sbralike
srmedega haava klge, vaid ka otse kaevuda sellesse nii, nagu vhegi vimalik.
Sellistel juhtudel mulle li otse veri phe.
Ja see sundis mind jrk-jrgult suhtuma ha ettevaatlikumalt niinimetatud suurde pressi.
hel ilusal peval ma veendusin, et ks antisemiitlikest ajalehtedest Saksa Rahva Leht
kitub sellistel juhtudel palju korralikumalt.
Edasi, mulle kis nrvidele see, et suur Viini press li tol ajal kige vastikumal kombel Prantsuse
kultust. Need magusad hmnid suure kultuurrahva auks panid ajuti hbenema isegi seda, et sa
oled sakslane. Selline haletsusvrne koketeerimine kigega, mis on prantsuseprane, sundis mind
enam kui kord mistmatusest he vi teise ajalehe kest maha pillama. Nd hakkasin ma ha
sagedamini lugema antisemiitlikku Rahva Lehte, mis tundus mulle loomulikult palju nrgemana,
kuid neil aegadel mningates ksimustes palju puhtamana. Ma ei olnud tema jrsu antisemiitliku
tooniga nus, kuid ma hakkasin aina thelepanelikumalt lugema tema artikleid, mis panid mind
nd rohkem jrele mtlema.
Kik see kokku vttes sundis mind jrk-jrgult tutvuma sellise liikumisega ja selliste juhtidega,
kes mrasid tol ajal Viini saatust. Ma rgin kristlik-sotsiaalsest parteist ja doktor Karl Legerist.
Kui ma saabusin Viini, olin ma hlestatud vaenulikult selle partei ja tema juhi suhtes.
Nii juht kui ka kogu liikumine nisid mulle siis reaktsioonilistena.
Kuid elementaarne iglustunne sundis seda arvamust muutma. Vastavalt asjaga tutvumisele
hakkasin ma neid hinda-ma ja titusin lpuks tielikust austusest nende vastu. Nd ma nen, et
selle inimese thendus oli veelgi suurem, kui ma tol ajal mtlesin. See oli testi mjuvimsaim
kikide aegade Saksa brgermeistritest.
Aga kui palju minu eelnevatest arvamustest kristlik-sotsiaalsest liikumise kohta lkkas mber see
muutus minus!
Aegamda muutusid minu vaated ka antisemitismile see oli minu jaoks heks raskemaks
operatsiooniks. Pikkade kuude jooksul vitlesid minus tunded mistusega ja alles prast vga pikka
sisemist vitlust ji mistus peale. Kahe aasta mdudes jrgnesid ka tunded mistusele ja alates
sellest ajast seisavad nad minus lplikult kujunenud vaadete valvel.
Sel raske sisemise vitluse ajal prandina saadud tunde ja klma arvestuse vahel osutasid mulle
hindamatu teene ppetunnid, mis ma sain Viini tnavail. Saabus aeg, mil ma juba oskasin Viini
tnavatel eristada mitte ainult kauneid ehitisi, nagu mu siinviibimise esimestel pevadel, vaid ka
inimesi.
Kndides kskord mda kesklinna elavaid tnavaid, sattusin ma ootamatult pikas kaftanis
mustade lokkidega kujule.
Minu esimeseks mtteks oli: ja see on samuti juut?
Linzis oli juutidel teine vlimus. Vargsi, ettevaatlikult vaatlesin ma seda figuuri. Ja mida
terasemalt ma vaatlesin tema kiki jooni, seda enam vttis endine ksimus minu ajus kuju.
Ja see on samuti sakslane?
Nagu alati sellistel juhtudel, hakkasin ma oma harjumuse kohaselt tuhnima raamatuis, et leida
oma kahtlustele vastus. Seejrel ostsin ma vhese raha eest endale esimesed antisemiitlikud
brorid, mida ma oma elus lbi lugesin. Kahjuks kik need raamatukesed pidasid
enesestmistetavaks, et lugeja on juba teatud mral juudiksimusega tuttav vi vhe-malt mistab,
milles see probleem seisneb. Kirjapandu vorm ja toon olid kahjuks sellised, et nad ratasid minus
jlle endised kahtlused: argumentatsioon oli vga ebateaduslik ja kohati hirmus lihtsustatud.
Minus tekkis taas endine hlestatus. See kestis ndalaid ja isegi kuid.
Ksimuse asetus nis mulle niivrd koledana, juutlusele esitatavad sdistused niivrd teravatena,
et rapiinatuna kartusest teha lekohut, kohkusin ma taas jrelduste tegemise ees ja lin khklema.
ht olin saavutanud. Nd ei vinud ma enam kahelda selles, asi pole ldse sakslastes, kes
2

omavad ainult teist usku, vaid iseseisvast rahvast. Sest ajast, kui ma hakkasin selle ksimusega
tegelema ja hakkasin juute teraselt jlgima, ngin ma Viini tiesti uues valguses. Kuhu ma ka ei
linud, kohtasin ma juute. Ja mida rohkem ma neid jlgisin, seda reljeef-semalt eraldusid nad minu
silmis kikidest lejnud inimestest. Eriti kesklinn ja tema phjapoolsed kvartalid oma
inimkisselliga ei omanud juba vliselt sakslastega mitte midagi hist.
Ent kui ma oleksin jtkanud selles kahtlemist, siis vhemalt osa juutide kitumine ise oleks teinud
vltimatult kiki-dele minu kahtlustele lpu.
Tol ajal tekkis liikumine, mis omas Viinis thelepanuvrset mju ja mis kige pealetkkivamal
kombel testas, et juudid kujutavad endast just nimelt iseseisvat rahvust. Ma rgin sionismist.
Tsi kll, esmapilgul vis nida, et sellisel positsioonil on vaid osa juutidest ja enamus neist
mistab sionismi hukka ja kogu oma olemusega hlgavad seda. Lhemal vaatlusel aga selgus, et see
on vaid seebimull ja see teine osa juutidest juhindub lihtsatest ja otstarbelistest ettekujutistest vi
isegi valetab teadlikult. Niinimetatud liberaalse mtlemisega juutluse kuju hlgas sionismi ldse
mitte juutlusest keeldumise vaatepunktist lhtudes vaid lhtudes sellest vaatest, et avalik usu
smboli vljapanek pole praktiline ja on otse ohtlik. Tegelikult olid mlemad need juutluse osad
hel nul.
See niline vitlus sionistliku ja liberaalse arusaamaga juutide vahel muutus mulle kiiresti lausa
vastikuks. See vitlus oli lbinisti vlts, sageli lihtsalt valelik. Igal juhul lhenes ta vga vhe
sellisele klbelisele tasemele ja mtete puhtu-sele, mida armastatakse omistada sellele rahvusele.
Mis puudutab klbelist puhtust ja puhtust ldse, siis selle kasutamisest juutide suhtes vib rkida
vaid suurte raskus-tega. Et need inimesed ei armasta end vga pesta, vis nha juba nende vlimuse
jrgi ja tunda sageli kahjuks isegi sule-tud silmadega. Mind vhemalt ajas tihti iiveldama juba
nende pikkades kaftanites hrrade hais. Lisage sellele ebameel-div kostm ja ebasangarlik
vlimus.
Kik see koos vis olla vga pilkupdev. Kuid lplikult tukas mind juutidest eemale, kui ma
tutvusin selle vlja-valitud rahva mitte ainult fsilise vastumeelsusega, vaid ka moraalse saastaga.
Mitte miski muu ei sundinud mind peagi niivrd kiiresti muutma oma arvamust neist, kui minu
tutvus juutide tegevu-sega teatud aladel.
Kas on olemas ilmas kas vi ksainustki musta tegu, kas vi ks mistahes sorti hbitus, eelkige
rahvaste kultuuri-elus, millesse poleks segatud vhemalt ksainus juut? Nii nagu igas mdapaises
leiad ussi vi tema tugu, niisamuti sattud sa kskik millise rpase loo puhul ikka kokku juudiga.
Kui ma tutvusin juutluse tegevusega pressis, kunstis, kirjanduses ja teatris, pidi see vltimatult
tugevdama minu nega-tiivset suhtumist juutidesse. Mitte mingid hea tahte kinnitused ei suutnud siin
aidata. Jtkus sellestki, et minna suvalise kioski juurde ja tutvuda kikide nende vastikute kino- ja
teatritkkide vaimsete isade nimedega, et muutuda elaks nende hrrade vastu.
See on katk, katk, teline hingeline katk, mis on hullem sellest mustast surmast, millega siis
rahvast hirmutati. Aga millistes loendamatutes kogustes tekkis ja levis see mrk! Loomulikult, mida
madalam on sellise alatuse vabrikandi tar-kuse ja moraali tase, seda piiritum on tema viljakus.
Selline subjekt sigitab lpmatult selliseid jlkusi ja loobib nendega kogu linna tis. Melge
seejuures veel ka sellele, kui suur on selliste subjektide hulk. rge unustage, et he Goethe kohta
kingib loodus meile alati 10 tuhat niisugust soperdajat, kuid igaks neist soperdajaist kannab
halvimat sorti batsil-le mda kogu maailma laiali.
Kohutav oli veenduda, et just nimelt juutidele mras loodus selle hbistava rolli.
Kas mitte selles ei tuleks otsida selle rahva vljavalitust!
Ma hakkasin seejrel kige phjalikumalt koguma kikide nende rpaste kirjutiste autorite
nimesid. Ja mida enam mu kollektsioon tienes, seda halvem oli see juutide suhtes. Kui palju mu
tunded ka ei jtkanud trkumast, pidi mistus tegema vankumatuid jreldusi. Fakt jb faktiks, et
ehkki juudid moodustasid maksimaalselt sajandiku selle maa elanik-konnast, - olid nimetatud
rpaste teoste autoritest heksa kmnendikku juudid.
3

Nd hakkasin ma sellest vaatepunktist lhtudes jlgima ka oma kallist suurt pressi.

Mida terasemalt ma seda vaatlesin, seda jrsemalt muutus minu arvamus selles vallas. Tema stiil
muutus minu jaoks ha vljakannatamatumaks, sisu hakkas mulle nima aina thjemana ja
sisemiselt valelikumana. Niinimetatud objek-tiivse kirjeldamise all hakkasin ma avastama mitte
ausat tde, vaid suuremas osas lihtsat valet. Autorid aga osutusid juutideks.
Nd hakkasin ma ngema tuhandeid asju, mida ma varem ldse ei mrganud. Nd ppisin ma
aru saama sellest, mille le varem vaevalt melnudki olin.
Selle pressi niinimetatud liberaalset mttelaadi hakkasin ma nd ngema hoopis teises valguses.
Heatahtlik toon vitlemisel vastastega vi vastuste puudumine viimaste rnnakute puhul kik see
osutus ei millekski muuks, kui madalaks ja kavalaks manvriks. Heakskiitvad teatrialased
retsensioonid kuulusid alati juudi autoritele. Karm kriitika ei langenud mitte kunagi mitte kellelegi
teiste, kui sakslastele peale. Torked Wilhelm II vastu muutusid sstemaatili-seks, nagu ka prantsuse
kultuuri ja tsivilisatsiooni eriline allakriipsutamine. Kirjandusliku novelli pikantsuse viisid need
organid lihtlabase sndsusetuse tasemele. Isegi nende saksa keeles oli midagi vrast. See kik
kokkuvttes pidi inimesi niivrd eemaldama kigest saksaprasest, et seda sai teha ainult teadlikult.
Kes siis oli sellest huvitatud?
Kas see oli ainult juhus?
Niiviisi jtkasin mtlemist ma sel teemal. Kuid minu lplikku jreldust kiirendas rida teisi
asjaolusid. Osa juutide moraal ja tavad on niivrd jultunud, et neid ei saa lihtsalt mitte mrgata.
Tnav annab sageli kllaldaselt sellealaseid nitlikke ppetunde. Nii, niteks, vib Viinis jlgida
juutide suhtumist prostitutsiooni ja veelgi enam tdruku-tega kauplemisse paremini, kui kusagil
Lne-Euroopas, vlja arvatud ehk mned sadamad Prantsusmaa lunaosas. Tasus vaid sel
vljuda tnavale, et mnes Viini kvartalis igal sammul kokku puutuda jlkidele stseenidega, mis
enamikule saksa rahvast olid kuni pris Maailmasjani vlja tiesti tundmatud, kui osa meie Saksa
sduritest idarindel sai vima-luse vi, tpsemalt eldes, oli sunnitud tutvuma sellise
vaatemnguga.
Ent sellele jrgnes masendus.
Nd ma enam ei pdnud vltida juudiksimuse arutelu. Ei, nd ma ise otsisin seda. Ma
teadsin nd, et juutluse laostavat mju vib leida igas kultuuri- ja kunstielu vallas ja ikkagi sattusin
ma juutidele enam kui kord ootamatult ka seal, kus kige vhem lootsin neid kohata.
Kui ma ngin, et juudid on ka sotsiaaldemokraatide juhid, langes kate mu silmadelt. Siis saabus
pikaajalise sisemise vitluse perioodile lpp.
Juba igapevasel suhtlemisel oma seltsimeestega ehitusel hmmastas mind sageli see kameeleonilaadsus, millega nad hes ja samas ksimuses tlesid vlja tiesti erinevaid arvamusi teinekord vaid
mne peva ja isegi ainult mne tunni jooksul. Mul oli raske mista, mil viisil inimesed, kes silm
silma vastu seistes tlevad vlja kllaltki arvustavaid seisukohti, kaotavad kki ootamatult oma
veendumused niipea, kui nad sattuvad masside hulka. Sageli ma langesin otse ahastusse. Vahel nis
mulle prast mitmeid tunde, et ma suutsin selleks korraks veenda ht vi teist nendest, et lpuks
ometi nnestus lhkuda j ja testada neile he vi teise seisukoha ekslikkust. Vaevalt judsin ma
hakata oma vidust rmu tundma, kui juba jrgmisel peval tuli mul mu kurvastuseks alustada
kike jlle otsast peale. Kik oli olnud asja-tu. Nagu liikuv pendel tuleb tagasi oma alguspunkti,
tulid ka nemad tagasi oma endiste, ekslike seisukohtade juurde.
Ma visin veel mista, et nad pole oma saatusega rahul, et nad neavad seda selle eest, et ta sageli
kib nendega julmalt mber, et nad ei salli ettevtjaid, kelles nevad sellise saatuse sdametuid
phjustajaid, et nad kiruvad vimuesindajaid, kes on nende silmis nende olukorras sdlased, et nad
korraldavad demonstratsioone hindade tusu vastu, et nad tule-vad oma nudmiste esitamiseks
tnavale, - kigest sellest vib veel kuidagi aru saada. Kuid mis oli tiesti arusaamatu, oli see piiritu
vihkamine, millega nad suhtuvad iseoma rahvusse, oma rahva levusse, see vihkamine, millega nad
3

iseoma maa ajaloo au mrivad ja tema suurte juhtide nimed porisse kallavad.
See vitlus iseoma maa, iseoma pesa, iseoma kodukolde vastu on mttetu ja arusaamatu. See on
lihtsalt loomuvas-tane.
Sellisest rmusest vis neid terveks ravida mnikord mneks pevaks, maksimaalselt mneks
ndalaks. Peagi, jrg-misel kohtumisel sellisega, kes nis sulle juba terveks ravituna, tuli veenduda,
et ta oli endiseks jnud, et ta on taas loomuvastasuse vimuses.
*
*
*
Jrk-jrgult veendusin ma selles, et ka sotsiaaldemokraatlik press on valdavas osas juutide kes.
Sellele asjaolule ma ei omistanud suurt thtsust, kuna ju ka teiste ajalehtedega olid lood
samalaadsed. ht asjaolu tuli siiski ra mrkida: nende ajalehtede hulgas, mis olid juutide kes, ei
leidunud htki teliselt rahvuslikku ajalehte selles mttes, nagu ma olin sellest harjunud lapsest
saadik aru saama.
Ma letasin end ja hakkasin nd sstemaatiliselt lugema ka neid marksistlikke kirjandusteoseid.
Minu negatiivne suhtumine neisse hakkas lpmatult kasvama. Siis seadsin ma endale lesandeks
lhemalt teada saada, kes on ikkagi selliste kontsentreeritud alatuste vabrikandid.
Alates vljaandjast olid kik, viimane kui ks, juudid.
Juhtub, et nii, nagu see toimus ka eile, jtkab ta oma muinasjuttude jutustamist edasi nagu poleks
midagi juhtunud. Kui teie, masendatuna sellisest hbematusest, osutate neile temapoolsetele
asjaoludele, teeb ta ette siiralt hmmastunud inimese no, ta ei suuda absoluutselt midagi
meenutada eilsetest vaidlustest, peale selle, et ta eile tendas teile oma igsust nagu kaks korda kaks
on neli.
Vahel tegi see mind tiesti relvituks. Ma lihtsalt ei teadnud, mille le imestada: kas hsti
klgeriputatud keele vi valetamiskunsti le.
Aegamda hakkasin ma neid vihkama.
Kik see omas seda head klge, et sellevrra, kuidas mulle said selgeks sotsiaaldemokraatlike
ideede telised kandjad ja levitajad, hakkas kasvama minu armastus iseoma rahva vastu. Kas, nhes
sellist petturite deemonlikku osavust, visin ma edasi kiruda neid lihtsaid saksa inimesi, kellest said
pettuse ohvrid. Vabanesin ma ju vaid suurte raskustega ise neist kammitsaist, mida oli mulle peale
pannud selle rassi valelik dialektika. Ja ma veendusin ju ka ise, kuivrd raske on tegeleda nende
inimestega, kellele ei maksa midagi igal sammul valetada, lihtsalt eitada sjaeldut, minuti
mdudes muuta oma arvamust jne.
Ei, mida enam ma ppisin juuti tundma, seda enam pidin ma andestama tlisele.
S kogu raskuse asetasin ma nd mitte reatlisele vaid neile, kes ei taha vtta oma mureks
temale kaasatundmist ja anda rahva pojale seda, mis kogu iglusega temale kuulub ja kes ei pagi
seejuures petturit ja kahjurit vastu seina litsuda.
Igapevaelu kogemus rgitas mind nd thelepanelikult tegelema marksistliku petuse allikate
eneste tundmappi-misele. Selle petuse mju sai mulle selgeks, tema edusammud torkasid silma
iga pev. Nende edusammude tagajrgi vib endale sna kergesti ette kujutada, kui omada vaid
veidigi ettekujutlusvimet. Mulle ji ainult veel ebaselgeks ksimus sellest, kas mistsid selle
petuse loojad ka ise, milliste tagajrgedeni peab see just nimelt vlja viima, kas nad ka ise ngid
selle kuriteo vltimatuid tagajrgi, vi olid nad ise eksituse ohvrid.
Vimalikuna tundus mulle nii ks kui ka teine.
Esimesel juhul oleks iga mtleva inimese kohuseks siseneda selle nnetu liikumise leeri, et
niiviisi kas vi kuidagi aidata vltida sellist suurimat kurjust, teisel juhul peaksid selle rahvusliku
haiguse sdlased olema kll lausa prgu-sigitised, sest ainult koletise ja mitte inimese ajus vib
tekkida konkreetne plaan sellise organisatsiooni loomiseks, mille tegevus viib kindlasti inimkonna
kultuuri hvitamisele, maailma hvitamisele.
Sest viimasel juhul vis psta ainult vitlus, vitlus kikide vahenditega, mida inimhing,
3

inimmistus ja -tahe ainult tunneb, sltumata sellest, millisele poolele toob saatus lpliku vidu.
Vaat mis viis mind mttele vajadusest lhemalt tutvuda selle petuse autoritega, et niiviisi tema
ltteid tundma ppi-da.
Oma eesmrgi saavutasin ma vib-olla rutemgi, kui olin ise lootnud. See juhtus tnu sellele, et ma
omasin juba siis mningaid, ehkki vheseid, algkogemusi.
Ma hakkasin kokku ostma kiki mulle saadaolevaid sotsiaaldemokraatlikke brore ja vlja
selgitama, kes on siis nende autorid. Ainult juudid! Ma hakkasin uurima peaaegu kikide juhtide
nimesid. Rhuvas enamuses samuti vlja-valitud rahva pojad. Keda ka ei vtaks Riigipeva
saadikud, ametihingute sekretrid, kohalike organisatsioonide esimehed, tnavaagitaatorid kik
on juudid. Kuhu ka ei vaataks ikka sama rhuv pilt. Kikide nende austerlitzide, davidite, adlerite,
ellenhogenite nimed jvad igaveseks minu mllu.
ks asi sai mulle ndseks tiesti selgeks: see partei, mille reaesindajatega ma pidasin rea kuude
jooksul gedat vit-lust, asus eranditult vra rahva tieliku juhtimise all, kuna juudid ei ole ju
sakslased, - seda teadsin ma nd lplikult ja prdumatult.
Alles nd sain ma lplikult teada, kes petab meie rahvast.
Juba minu Viinis viibimise ainsast aastast piisas, et juda veendumiseni: mitte kski tline pole
niivrd piiratud, et teda ei saaks mber veenda, kui temale lheneda parima asjatundmisega ja
selgitada talle parima oskusega asja olemust. Aegamda tutvusin ma hsti sotsiaaldemokraatliku
petusega ja nd visin ma seda teadmist vitluses oma veendu-muste eest hsti ra kasutada.
Peaaegu alati saatis mind edu.
Phiosa massist oli vimalik psta. Kuid ainult pika aja jooksul ja lima kannatlikkuse hinnaga.
Juuti aga ei saanud kunagi veenda lahti tlema tema vaatest.
Tol ajal olin ma veel kllalt naiivne, et katsuda testada neile kogu nende petuse meeletust. Minu
vikeses ringis vaidlesin ma nendega hle khisemiseni, kuni villideni keelel, tis usku, et ma pean
neid ju veenma nende marksist-like rumaluste kahjulikkuses. Tulemuseks sai vastupidine.
Teinekord nis, et mida enam nad kakkavad mistma sotsiaaldemokraatlike teooriate hvitavat
mju nende elluviimisel, seda kangekaelsemalt jtkavad nad nende kaitsmist.
Mida enam ma nendega vaidlesin, seda enam tutvusin ma nende dialektikaga. Algul peavad nad
iga oma vastast lol-liks. Kui nad aga veenduvad, et see pole nii, hakkavad nad ise lolli mngima.
Kui see kik ei aita, teevad nad no, et ei mista, milles on asi, vi hppavad le tiesti teise
valdkonda. Vi hakkavad nad tuliselt psima seisukohal, mis on ise-enesestmistetav ja niipea, kui
te vaid nustute nendega selles, kasutavad nad seda viivitamatult ra hoopis teise ksi-muse osas.
Niipea, kui te neid sellelt tabate, libisevad nad vaidlusteemalt ra ja ei soovi isegi kuulata, millest
siis tegeli-kult jutt kib. Kuidas te ka ei paks tabada sellist apostlit, kaob teie ksi otsekui
vedelasse saasta. See saast kaob lbi srmede ja sealsamas mingil moel liibub ta jllegi teie ktele.
Niteks nnestus teil, ehkki suure vaevaga, la ht sellistest inimestest niivrd hvitavalt, et tal ei
j le teha midagi muud kui teiega nustuda. Te arvate, et teil nnestus teha vhemalt ks samm
edasi. Kuid milline on teie llatus jrgmisel peval! Homseks on see juut tielikult kik ra
unustanud.
Omandasin kllaldaselt andmeid juudiksimuse kohta. Ma ppisin juba aru saama juudi rahva
keelest ja nimelt just see asjaolu aitas mul eraldada selle petuse apostlite teoreetilise loba nende
reaalsest praktikast. Juut rgib selleks, et varjata oma mtteid, vi vhemalt selleks, et neid
hgustada. Tema tegelikku eesmrki tuleb otsida mitte sellest, mida ta on elnud vi les kirjutanud
vaid sellest, mis on hoolega peidetud ridade vahele.
Mulle saabus aeg suurimaks sisemiseks mberkorralduseks, mida mul oli kunagi tulnud le elada.
Ldvakslastud maailmakodanikust muutusin ma antisemitismi-fanaatikuks.
Veel vaid ks kord, see juhtus viimast korda, elasin ma oma hingesgavuses le raske hetke.
Kui ma hakkasin sgavamalt tundma ppima juudi rahva kogu osa lemaailmses ajaloos,
vilksatas minus kskord kki taas ootamatult mte, et vibolla kunagi mratlemata saatused,
3

phjustel, mis meile, vaestele inimestele on veel tundmatud, mrasid ette lpliku vidu just nimelt
sellele viksele rahvale.
Vibolla sellele rahvale, kes iidsetest sajanditest elab sellel maal, saab autasuks kskord ikkagi
kuuluma kogu Maa?
Kas on meil objektiivne igus videlda enesesilitamise eest, vi omab seda igust vaid
subjektiivne motivatsioon?
Kui ma svenesin lplikult marksismi tundmappimisele ja kogu rahuliku selgusega tin vlja
juudi rahva tegevuse tulemused, andis saatus ise mulle oma vastuse.
Marksismi juutlik petus lkkab mber aristokraatliku snniprintsiibi ja asetab igavikulise ju
leoleku ja indivi-duaalsuse asemele massi arvukuse ja tema surnud kaalu. Marksism eitab inimese
kui isiksuse vrtust, ta vaidlustab rah-vuslikkuse ja rassi thenduse ja vtab niiviisi inimkonnalt ra
eeldused tema olemasoluks ja tema kultuuriks. Kui marksism saaks kogu maailma aluseks,
thendaks see lppu igasugusele ssteemile, mida seniajani inimmistus enesele ette on kujutanud.
Meie planeedi asukatele thendaks see nende olemasolu lppu.
Kui juudil nnestuks tema marksistliku ususmboli abil saavutada vit maailma rahvaste le,
saaks selle kroonist prg kogu inimkonna hauale. Siis meie planeet, nagu see juhtus temaga
miljoneid aastaid tagasi, tormaks mda eetrit, olles taas inimesteta ja thi.
Igavene loodus maksab halastamatult ktte tema seaduste rikkumiste eest.
Praegu olen ma veendunud, et tegutsen tiesti kikvimsa looja vaimus: videldes juutluse
hvitamise eest vitlen ma Jumala asja eest.
III PEATKK
LDPOLIITILISED MTISKLUSED,
MIS ON SEOTUD MINU VIINI-PERIOODIGA
Praeguseks olen ma veendunud, et reeglina, - ma ei rgi erakordse andekuse juhtumitest, - peab
inimene hakkama osalema poliitilises elus mitte varem kui 30.-aastases elueas. Pole soovitav teha
seda varem. Mratu enamuse juhtudel ttab just nimelt selleks ajaks inimene enese jaoks vlja
niielda ldise platformi, mille vaatepunktist lhtudes ta suu-dab mrata oma suhtumise hte vi
teise poliitilisse probleemi. Alles peale seda, kui inimene on enese jaoks vlja t-tanud niisugused
maailmavaatelised alused ja saanud oma jalgade alla tugeva pinna, vib ta igapevaksimustes
vtta enam-vhem kindla seisukoha. Alles siis omab enam-vhem kpsenud inimene igust osa
vtta hiskonna poliitilisest juhtimisest.
Vastasel juhul eksisteerib oht, et inimesel tuleb kas muuta vga olulistes ksimustes oma
ngemusi vi jda vanade seisukohtade juurde ka siis, kui mistus ja veendumus juba ammu neile
vastu rgivad. Esimesel juhul on see antud isiku jaoks vga ebameeldiv, kuna, avastanud ise neid
kikumisi, ei vi ta tahta, et tema poolehoidjad usuksid temasse endise kindlusega. Selline pre
juhis asetab abitusse seisundisse need, kes teda jrgisid ja sunnib neid tihti vastase ees hbi tundma.
Teisel juhul juhtub see, mida tuleb praegu eriti sageli tdeda: mida enam juht ise on kaotanud usu
sellesse, millest ta rkis, seda thjemaks ja lamedamaks jb tema argumentatsioon ja seda
vhemvimeline on ta vahendite valikul. Mida vhem on ta nd valmis tsiselt kaitsma oma
avameelsust (inimesel puudub kalduvus surra selle eest, millesse ta ise on lakanud uskumast), seda
pealekivamaid ja lpuks hbitumaid nudmisi hakkab ta esitama oma pool-dajatele. Lpuks juab
asi sinnamaani, et ta kaotab viimasedki juhiomadused ja muutub lihtsalt poliitikuks, s.o. liitub
seda sorti inimestega, kelle ainsaks printsiibiks on printsiibitus, hitatuna toore pealetkkivusega ja
sageli veel hbitu-seni vljaarendatud valetamiskunstiga. Ent kui selline inimene jtkab ikka veel
suure avalikkuse juhina, vite te juba ette olla kindlad, et tema jaoks on poliitika muutunud vaid
kangelaslikuks vitluseks oma kohakese vimalikult pika-aegse omamise eest. Parlamendile
3

vaatab ta kui lpsilehmale enda ja oma perekonna jaoks. Mida enam see amet meeldib naisele ja
sugulastele, seda kiivamalt hoiab ta oma mandaati. Juba ainuksi selle tttu hakkab iga inimene, kes
omab tervet poliitilist instinkti, paistma talle vaenlasena. Igas uues ja vrskes liikumises neb ta
oma isikliku lpu vi-malikku algust. Igas temast suuremas inimeses ohtu oma isiklikule
olemasolule.
Allpool tuleb mul veelgi ksikasjalikumalt rkida sellist liiki parlamendilutikatest.
Muidugi tuleb ka 30-aastasel inimesel tema edaspidise elu jooksul veel palju ppida, kuid talle on
see vaid teadmise tiendamine selle maailmavaate raames, mille ta on oma jaoks juba loonud.
Temal pole vaja nd mber ppida peami-ses ja printsipiaalses osas, tal tuleb ainult tiustada oma
haridust ja tema pooldajail pole vaja tunda ngistustunnet teadasaamisest, et seni viis nende juht
neid mda ebaiget teed. Vastupidi, kikidele silmnhtav juhi organisatsioo-niline kasv toob tema
pooldajatele rahuldust, sest juhi hariduse svenemine thendab ka nende endi hariduse svene-mist.
Nende silmis saab see olla vaid testuseks valitud vaadete igsuse kohta.
See juht, kes on sunnitud oma platformist lahti tlema, kuna veendus selle ebaigsuses, kitub
vrikalt ainult sel juhul, kui ta julgeb teha sellest vastavad jreldused kuni lpuni vlja. Sel juhul
peab ta loobuma vhemalt avalikust poliitilisest tegevusest. Kui temaga juba juhtus ks kord
phiksimustes eksitusse sattumine, siis vib see ka korduda. Ta ei oma mitte mingil juhul enam
igust edaspidisele usaldusele kaaskodanike poolt ja seda enam ei oma ta igust nuda sellist
usaldust.
Kui vhe meldakse praegu sellistest lihtsatest viisakusnuetest, vib arvata juba ksnes seetttu,
kuivrd madal on nende nruste subjektide tase, kes meie pevil tunnevad end olevat kutsutuna
poliitikat tegema.
Palju kutsutuid, ent vhe vljavalituid.
Minu nooruseaastail keeldusin ma otsustavalt osa vtmast poliitilisest tegevusest, kuigi ma arvan,
et ma tegelesin poliitikaga ka neil aegadel enam, kui paljud teised. Ma julgesin siis esineda vaid
vikeste ringikeste ees kigest sellest, mis mind huvitas ja haaras. Neis, kitsas ringis esinemistes oli
palju head. Siin tuli mitte niivrd ppida rkima, kui-vrd just petada rea-vestluskaaslast tema
mnikord lpmata primitiivsete vaadete ja vastuvidete osas. Seejuures ma jtkasin tegelemist
isikliku eneseharimisega, kaotamata aega ja laskmata kest htki vimalust. Mitte kusagil mujal
Saksamaal polnud tol ajal need vimalused nii soodsad kui Viinis.
*
*
*
ldpoliitiline mtlemisviis vitles neil aegadel Doonau-rse monarhia vastu intensiivsemalt, kui
vanal Saksamaal, kui mitte arvestada Preisimaa ksikuid osi, Hamburgi ja Phjamere rannikuala.
Rkides Austriast, pean ma antud juhul silmas seda osa suurest Habsburgide riigist, mis,
vastavalt tema suutlikkusele asustada seda sakslastega, andis sel-lele riigile ldse vimaluse
tekkida, ma rgin sellest elanikkonna osast, mis paljude aastasadade jooksul ainult ksinda oligi
vimeline sisemise koostisega titma selle niivrd kunstliku riikliku moodustise poliitilist ja
kultuurilist elu. Mida rohkem edasi, seda enam sltus riigi tulevik ja tema olemasolu ise just nimelt
sellest, Saksa tuumikust.
Kui vanad prandlikud Austria provintsid moodustasid riigi sdame, s.o. kindlustasid maa
kultuuri- ja riikliku elu soontesse ige ja vrske vere juurdevoolu, siis oli Viin heaegselt nii riigi
ajuks kui ka tahteks.
Juba vaid Viini imeilus vlimus andis talle teatud iguse valitseda seda rahvaste konglomeraati.
Viini imeline ilu sundis kas vi pisutki unustama riigi raugalikkust tervikuna.
Piiri taga, eriti Saksamaal teati ainult ilusast Viinist. Selle krval ununes nii verine vitlus
Habsburgide monarhia erinevate rahvaste vahel, kui ka terve riigi krambid. Sellisesse illusiooni vis
sattuda seda kergemini, et tol ajal elas Viin le oma itsengu viimast perioodi. Tolleaegse,
tepoolest geniaalse brgermeistri juhtimisel rkas Viin taas imeilusale noorele elule ja muutus
3

vana keisririigi vrikaks residentsiks. Viimast suurt vljarndajat sakslaste hulgast, kes koloniseeris idamaa, ei loetud niinimetatud ldtunnustatud riigitegelaseks, kuid just doktor Leger oli
see, kes pealinna ja residentsi Viini, brgermeistri rollis saavutas kikides
kommunaalvaldkondades, majandus- ja kultuuripoliitikas tuhutut edu. Sellega kindlustas ta
enneolematul mral kogu impeeriumi sdant ja sai tnu sellele tegelikkuses palju suuremaks
riigitegelaseks, kui kik tolleaegsed diplomaadid htekokku.
Kui rahvuste konglomeraat, mida nimetatakse Austriaks, lppude lpuks ikkagi hukkus, siis ei
rgi see mitte selle riigi Saksa osa poliitiliste omaduste vastu. See oli ainult sellise, ajalooliselt
vljakujunenud olukorra vltimatu tulemus, sest et 10 miljonit ei suuda kunagi liialt pika aja jooksul
juhtida 50-miljonilist, eri rahvustest koosnevat riiki, kui selleks ei ole igeaegselt loodud tiuslikke
eeldusi.
Austria sakslane mtles enam kui suurtes mastaapides.
Ta oli alati harjunud elama suure riigi tingimustes ja ei kaotanud kunagi nende lesannete
teadvustamist, mis siit tule-nevad. Ta oli ainukeseks selles riigis, kes mtles mitte ainult oma
rahvusliku provintsi raames, vaid ka kogu riigi raa-mes. Isegi sel momendil, kui teda juba hvardas
saatus olla ra rebitud hisest isamaast, jtkas ta ikka veel mtlemist ja vitlust selle eest, et
silitada saksa rahva jaoks positsioonid, mida tema esivanemad raskes vitluses idaga ktte olid
videlnud. Seejuures ei tohi unustada ka seda, et tema jud olid killustatud: parem osa Austria
sakslastest ei ole sda-mes ja mtetes kunagi kaotanud sidemeid oma hise kodumaaga ja ainult osa
Austria sakslastest on end tervikuna phendanud vaid Austriale.
Austria sakslaste ldine silmaring oli alati suhteliselt avar. Nende majanduslikud suhted hlmasid
sageli kogu palju-rahvuselist impeeriumit. Peaaegu kik tepoolest suured ettevtted olid sakslaste
kes. Kogu tehnikute juhtiva perso-nali ja ametnike enamuse moodustasid sakslased. Nende kes oli
ka vliskaubandus niivrd, kuivrd sellele ei olnud judnud ktt peale panna juudid, kelle jaoks on
kaubandus omaseks stiihiaks. Poliitilises mttes hoidsidki ainult saks-lased kogu impeeriumit
koos. Juba sjaveteenistuse aastatel saadeti Saksa noorus mda kogu maad laiali. Austria-Saksa
nekrutid sattusid, tsi kll, Saksa polku, kuid see polk ise vis vga hsti sattuda nii
Hertsogoviinasse kui ka Galiitsiasse ja mitte sugugi ainult Viini. Ohvitseride korpus koosnes,
peaaegu eranditult, ikka veel sakslastest ja krgem ametnikkond valdavas osas neist. Ka kunst ja
teadus olid esindatud peamiselt sakslaste poolt. Kui mitte arvestada haltuurat uusima kunsti
vallas, milleks on vimeline isegi selline rahvas, nagu neegrid, vib julgelt elda, et telise kunsti
kandjaiks olid sel ajal Austrias vaid sakslased. Viin kujutas endast elavat ja ammendamatut allikat
kogu Austria-Ungari jaoks nii muusika kui ka arhitektuuri, nii kunsti kui ka ehituskunsti vallas.
Lpuks olid sakslased ka kogu monarhia vlispoliitika kandjaiks, kui mitte rkida vga vikesest
ungarlaste grupist.
Ja ikkagi oli iga katse, silitada seda riiki, asjatu. Selleks ei olnud olulist eeldust ennast. Austria
rahvusriik valdas ainult ht vimalust erinevate rahvuste kesktmbeju letamiseks. Riik oleks
tulnud moodustada ja seda juhtida kas kige tsentraliseeritumal viisil, vi ei oleks ta saanud ldse
olemas olla.
ksikutel helgetel minutitel muutus arusaam sellisest olukorrast jukohaseks ka kige
krgematele sfridele. Kuid juba lhikese aja mdudes see kas unustati, vi lkati praktiline
elluviimine, nhes sellega kaasnevaid raskusi, edasi. Igasugune mte riigi lesehitamisest enam vi
vhem fderatiivsetel alustel lppes kaotusega phjusel, et puudus selli-ne riiklik tuumik, mis
omaks juhtivas osas valdavat thtsust. Sellele tuleb lisada, et Austria riigi sisemised eeldused olid
ldse tiesti teistsugused kui Bismarcki-aegses Saksa impeeriumis. Saksamaal oli asi ainult teatud
poliitiliste traditsioo-nide letamises, sest kultuurilises suhtes oli ldine pinnas alati olemas.
Eelkige oli thtis see asjaolu, et Saksa riik, kui
mitte arvestada vheseid rahvuskilde, hendas ainult he rahvuse inimesi.
Olukord Austrias oli otse vastupidine.
3

Siin puudusid erinevatel rahvustel tielikult poliitilised mlestused iseoma endisest vgevusest,
kui mitte arvestada ungarlasi. Igal juhul kuulusid need mlestused vaid vga kaugesse perioodi ja
olid aja jooksul peaaegu lplikult mlust kustunud. Teisest kljest, sel ajal, kui rahvuslik printsiip
hakkas suurt osa etendama, hakkasid Austria-Ungari monarhia erinevates osades formeeruma
rahvuslikud jud, mida letada oli seda raskem, et Austria-Ungari piires hakkasid tege-likult
moodustuma juba rahvusriigid. Seejuures asjaolu, et nende rahvusriikide sees enamusrahvus,
lhtudes oma snni-prasusest eri rahvakildude suhtes Austrias, omas suurt klgetmbejudu ka
Austria sakslaste jaoks.
Isegi Viin ei suutnud nd enam selles suhtes provintside pealinnadega pikemalt vistelda.
Ajast, mil Budapest ise muutus suureks keskuseks, tekkis Viinile esmakordselt vistleja, mille
lesandeks ei olnud mitte monarhia tugevdamine tervikuna, vaid ainult he selle osa kindlustamine.
Peagi jrgnes sellele eeskujule ka Pra-ha, seejrel Lemberg, Leibach jne. kui need endised
provintsilinnad esile tusid ja muutusid eri provintside rahvuslikeks keskusteks, olid sellega ha
enam ja enam loodud ka tingimused keskendumiseks iseseisvale kultuurilisele arengule. Rahvuslikpoliitilised pdlused said nd sgava vaimse baasi. Lhenes moment, mil eri rahvuste
liikumapanev jud muutus tugevamaks, kui monarhia ldiste huvide jud.
Alates Jossif II surmast on see sndmuste kik vga selgesti jlgitav. Selle arengu kiirus sltus
tervest reast fakto-ritest, millest hed peitusid monarhias endas, teised aga olid sellise vlispoliitika
tulemuseks, mida eri aegadel Austria oli pidanud.
Et tsiselt alustada ja lpule viia vitlus selle riigi htsuse eest, ji ainult le ellu viia visa ja
halastamatut tsentralisee-rimispoliitikat. Selleks oli vaja eelkige printsipiaalselt kehtestada htne
riigikeel. Sellega oleks olnud alla kriipsutatud kasvi ainult printsiip formaalsest kuuluvusest htse
riigi juurde, administratiivorganitele oleks aga ktte antud tehniline vahend, ilma milleta ei saa
htset riiki ldse olemaski olla. Ainult sel teel oleks vidud luua vimalus kasvatada kooli kaudu,
pika aja jooksul, riikliku htsuse traditsioone. Muidugi poleks seda olnud vimalik saavutada 10 vi
20 aasta jooksul. Siin on vaja sajandeid. ldse otsustavad koloniseerimisksimustes mitte kiirus ja
surve vaid psivus ja pikk periood.
On iseenesestmistetav, et seejuures mitte ainult administreerimine, vaid kogu poliitiline
juhtimine peaks olema lbi viidud ranges htsuses.
Ja minu jaoks oli tol ajal lpmatult petlik konstanteering, miks seda kike ei toimunud, vi,
veelgi paremini eldes, miks see kik ji tegemata. Austria-Ungari impeeriumi krahhis on
sdlasteks ainult need, kes on sdi sellises mda-laskmises.
Enam kui kski teine riik sltus vana Austria oma valitsejate silmaringist. Siin puudus rahvusriigi
vundament, mis ise-enesest juba omab suurt enesekaitsejudu ka siis, kui riigi juhid osutuvad tiesti
mitte vajalikul krgusel olevaiks. htse rahvusega riik vib mnikord llatavalt pikkade perioodide
jooksul le elada halva juhtimise reiimi, hukkumata see-juures. Sageli vib tunduda, et organismi
ei ole jnud enam mitte mingisugustki elu, et ta on surnud vi suremas ja kki selgub, et
surmamistetu tusis jlle ja hakkas ilmutama imelise, alistamatu eluju tundemrke.
Iseasi on selline riik, mis koosneb erisugustest rahvastest, kelle soontes ei voola ks ja seesama
veri ja veelgi thtsam kelle kohale ei ole lgiks les tstetud hte, ldist rusikat. Siin viib
juhtkonna nrkus riigi mitte lihtsalt talveunne, siin ratab see kik rahvuste individuaalsed
instinktid, sltuvalt nende verest ja jtab neid ilma vimalusest areneda he, vimsa tahte egiidi all.
Seda ohtu vib vhendada ainult aastasadu kestva htse kasvatuse, htsete traditsioonide, histe
huvide jne. abil. Vaat miks sellised riiklikud moodustised, mida nooremad nad on, sltuvad seda
enam oma juhtide omadustest. Veelgi enam, sageli on nad vimsate, esilekerkinud juhtide ja
vaimukangelaste otseseks loominguks ja tihti peale nende looja surma nad lihtsalt lagunevad.
Mduvad aastasajad ja ikka veel pole need ohud letatud, nad asuvad vaid uinuvas olekus. Ja
tasub vaid juhtkonna nrkusel vga tugevalt vlja la, kui see oht rkab, sageli ootamatult ja siis ei
aita enam ei kasvatuse mju, ei krged traditsioonid, - le selle kige vtavad vimust erinevate
3

suguharude kesktmbejud.
Kige suuremaks ja vibolla traagilisemaks Habsburgide koja sks on see, et nad ei mistnud
seda.
hele ainsale nneseenele nende keskelt valgustas saatus trvikuna tema maa tulevikku, kuid siis
see trvik kustus ja ta kustus igaveseks.
Jossiff II, see saksa rahvusest Rooma imperaator, ngi revusega , et tema koda, esiletstetuna
riigi kige rmisesse punkti, hukkub vltimatult selles rahvaste Paabelis, kui ei nnestu heaks teha
seda, mida eelkijad olid kest lasknud. See inimeste sber hakkas ebainimliku energiaga
vitlema minevikunrkustega, pdis kmne aasta jooksul paranda-da seda, mis aastasadade
jooksul oli kest lastud. Kui talle oleks selleks antud kasvi ainult 40 aastat ja kui peale teda
vhemalt kaks plvkonda oleksid jtkanud sama asja, oleks see ime tenoliselt nnestunudki. Kuid
tegelikult oli talle antud vaid 10 aastat. Ja kui ta oma rakatkestatud vaimu ja ihuga hauda lks,
kadusid koos temaga hauda ka tema teod.
Ei vaimses mttes ega ka tahtejus osutunud tema jrglased lesannete krgusel olevaiks.
Kui saabus aeg ja Euroopas tulid nhtavale esimesed revolutsiooniikese tunnused, hakkas tuli
aeglaselt levima ka vanas Austrias. Ent kui Austrias puhkes tulekahju, siis selgus, et see leek pole
lhtunud mitte niivrd sotsiaalsetest, hiskondlikest ja ldse ldpoliitiliste phjustest, kuivrd just
rahvuslike sndmuste faktoritest.
Kikides teistes maades kujutas 1848. a. revolutsioon endast klassivitlust, kuid Austrias oli ta
juba rasside vitluse
alguseks. Austria sakslased unustasid siis kohe, vi ei taibanud ldse selle tulekahju pritolu. Nad
andsid oma jud revolutsiooniliste lestusude teenistusse ja kirjutasid sellesamaga ka alla oma
kohtuotsusele. Iseoma ktega aitasid sakslased ratada sellist lne demokraatia vaimu, mis
lhikese aja mdudes jttis neid ilma nende isikliku olemasolu alustest.
Parlamentlik esindusssteem oli loodud, kuid sellele ei eelnenud riikliku ssteemi kohustusliku
keele loomist. Selle-ga oli sakslaste valitsev seisukoht Austria monarhias ette hukkumisele
mratud. Selsamal hetkel hukkus ka riik ise. Kik, mis sellele jrgnes, oli vaid selle riigi
ajalooliseks languseks.
Selle languse jlgimine oli mitte ainult petlikuks, vaid ka vapustavaks vaatemnguks.
Tuhandetes ja tuhandetes vor-mides judis selle riigi ajalugu lpule. Et suurem osa inimkonnast oli
selle protsessi suhtes pimedusega ldud, ega mrganud, et algas langus, selles avaldus vaid
jumalate tahe Austria hvitamiseks.
Ma ei hakka siinjuures laskuma ksikasjadesse. See pole minu raamatu lesandeks. Ma peatun
ksikasjalikult vaid nende sndmuste ringil, mis on kikide rahvaste ja riikide jaoks ldiselt thtsad
ja omavad seetttu suuremat thtsust ka kaasaja jaoks. Just nimelt need kardinaalsed sndmused
aitasid mul panna alused oma poliitilisele mtlemisele.
*

*
Nende asutuste seas, mis avastasid Austria monarhia languse protsessi eriti ilmselt niivrd
ilmselt, et isegi mitte vga kaugelengelik, kitsarinnaline vikekodanlane, ei vinud seda mitte
mrgata, - tuleks nimetada eelkige Austria parlamenti vi, nagu teda nimetati Austrias, reichsrat.
See asutus oli les ehitatud Inglismaalt levetud laenu meetodil klassikalise demokraatia
maalt. Kogu see pste-ssteem laenati Londonist ja Viinis pti seda vaid vga suure tpsusega
maha kopeerida.
Inglise kahekojaline ssteem kopeeriti saadikute koja ja valitsejate koja vormis. Ent kodade
hooned ise ngid Viinis ja Londonis erinevalt vlja. Kui Barry, inglise palati hoone ehitaja Thamesi
kaldal, lpetas oma ehituse, vttis ta see oma suureprase hoone kaunistamisel 1200 nii,
kolonni ja konsooliga aluseks Briti impeeriumi, mis vttis tol ajal oma alla pool maailma, ajaloo.
3

Niiviisi sai nii lordide koja kui ka saadikute koja hoone, arhitektuuri- ja kujutava kunsti
vaatenurgast vetuna, kogu rahvuse kuulsuse templiks.
Viinis tuli selles suhtes kokku puutuda esimese raskusega. Kui taanlane Hansen lpetas
rahvaesinduse marmorhoones esimese rinnatise rajamise, ei jnud tal le teha muud, kui laenata
hoone kaunistuse seed muistse maailma ajaloost. See teatraalne lne demokraatia hoone on
tis maalitud Rooma ja Kreeka riigitegelaste ja filosoofide portreesid. Mlema hoone kohal
krguvad neli nelja vastupidisesse suunda osutavat gigantset figuuri. Selles seisnes omaprane
smboolne iroonia. See smbol otsekui ilmestas seda kesktmbejudude sisemist vitlust, mis juba
siis titis Austriat.
Rahvused vtsid seda kui solvangut ja provokatsiooni, kui neile eldi, et see hoone ilmestab
Austria ajalugu.
Kui mina, olles vaevalt 20-aastane, klastasin esimest korda hoonet Franzhensringil, et viibida
vaatlejana saadikute- koja istungil, olin ma kige vastuolulisemate tunnete valduses.
Juba ammugi ei sallinud ma parlamenti, loomulikult mitte kui asutust ennast. Vastupidi,
vabadustarmastava inimesena ei vinud ma endale isegi ette kujutada mitte mingit muud
valitsemisvormi. Diktatuuriidee, milline ta ka ei oleks minu suhtumisel Habsburgide kotta, nis
mulle kuriteona vabaduse ja mistuse eest vitlemise vastu.
Kllaltki palju aitas sellele kaasa ka see, et minus, palju ajalehti lbilugenud noores inimeses, elas
alateadlik lugu-pidamine Inglise parlamendi vastu. Sellest tundest ei suutnud ma nii kergesti
vabaneda. Inglise Alamkoda ajas asju suure vrikusega (vhemalt kujutas seda nii hsti meie
ajakirjandus) ja see imponeeris mulle kige krgemal mral. Kas siis viski keegi enesele isegi
vaid ette kujutada enam-krgemat vormi rahva omavalitsemiseks?
Kuid just seetttu olin ma Austria parlamendi vaenlane. Austria Riigipeva t vlised vormid
tundusid mulle ldse mitte suure eeskuju vrilistena. Sellele lisandus veel jrgmine.
Austria sakslaste saatused Austria riigis sltusid nende positsioonidest Riigipevas. Kuni ldise ja
salajase valimis-korra sisseviimiseni omati parlamendis kasvi vikest Saksa lekaalu. See asjade
seis oli kllaltki kaheldav: see Saksa lekaal sltus juba siis sotsiaaldemokraatiast, mis kikides
phiksimustes oli ebakindel ja alati valmis reetma Saksa huve, et ainult mitte kaotada populaarsust
teiste rahvuste seas. Sotsiaaldemokraatiat ei vinud juba siis lugeda Saksa parteiks. Kuid ldise
valimisiguse sisseviimise momendist ei saanud parlamendis enam olla ka arvulist Saksa enamust.
Nd ei saanud enam mitte midagi segada riigi edasist degermaniseerimist.
Juba tol ajal sisendas rahvuse enesesilitamistunne minusse vaid vga vhe smpaatiat sellise
rahvusesinduse vastu, kus sakslaste huvid olid mitte niivrd esindatud, kuivrd just alla surutud. Ent
need olid veel sellised patud, mida, nagu veel palju muudki, vis kirjutada mitte ssteemi enda, vaid
nende kasutamise vormi arvele Austria riigis. Tol ajal ma uskusin veel seda, et kui jlle taastada
esindusorganeis saksa lekaal, pole seni taolisele esindusssteemile printsipiaal-set alust vastu olla,
kuni vana riik veel ldse eksisteerib.
Selliselt meelestatuna, sattusin ma esimest korda sellesse phasse hoonesse, kus lkendasid kired.
See hoone nis mulle phana, tsi kll, tnu tema imeprase arhitektuuri tavatule ilule. Kreeka
kunsti suureprane teostus Saksa pinnasel. Kui ruttu siiski asendus see tunne rahulolematusega,
mille kutsus esile see haletsusvrne komdia, mida mngiti mu silmade ees. Kohal viibis
mitusada hrrat-rahvaesindajat, kes olid parajasti seotud he suurema majandus-ksimuse
aruteluga.
Sellest hestki pevast oli kllalt, et anda mulle mtlemisainet terveteks ndalateks.
Knede ideeline sisu, kuivrd neist ldse oli vimalik aru saada, oli testi kohutaval krgusel.
Mned hrradest sea-duseandjatest ei rkinud ldse saksa keeles, vaid vljendusid slaavi keeltes,
vi igemini dialektides. Seda, mida ma seni olin teadnud vaid ajalehtedest, sain ma nd
vimaluse kuulata iseoma krvadega.
estikuleeriv, erihlselt rkiv poolmetsik juk. Selle kohal esimehe kohustes olev
3

vanemapoolne heasdamlik onu-ke ttab palehigis kellukesega ja, prdudes hrrade saadikute
poole kord heatahtlikus, kord nudvas vormis ja palu-des neid silitada krge kogu vrikust.
See kik ajas ainult naerma.
Mne ndala mdudes sattusin ma jlle Riigipeva istungile. Pilt oli teine, tiesti ratundmatu.
Saal oli tiesti thi. Allpool magati. Vike hulk saadikuist istus oma kohtadel ja haigutas ksteisele
nkku. ks neist esines tribnil. Esi-mehe kohal istus ks Riigipeva viitsepresidentidest ja
igavles silmnhtavalt.
Mind haarasid esimesed kahtlused. Kui mul oli aega, hakkasin ma ha sagedamini kima
Riigipeva istungitel ja jlgisin vaikselt kike seal toimuvat. Ma svenesin knedesse, kuivrd neid
ldse oli vimalik mista, ppisin tundma enam vi vhem intelligentseid valitud rahvaste
esindajate ngusid, kes moodustasid selle kahetsusvrse riigi ja kujundasin endale aegamda oma
isiklikud jreldused.
hest aastast rahulikust jlgimisest oli kllalt, et juurteni muuta minu eelmisi arvamusi selle
asutuse suhtes. Minu sisemine olemus protesteeris nd mitte enam vaid moonutatud vormi vastu,
millisena see idee veti Austrias vastu. Ei, nd ei suutnud ma enam tunnustada ka parlamenti
ennast kui niisugust. Seniajani ma ngin Austria parlamendi hda vaid selles, et seal puudub Saksa
enamus. Nd ma veendusin, et selle asutuse olemus ise on paratamatult hbumisele mratud.
Siis kerkis minu ette terve rida ksimusi. Ma hakkasin sgavamalt mtlema demokraatlikust
printsiibist, otsustada hlte enamuse jrgi, kui kogu parlamendissteemi alusest. Koos sellega
phendasin ma palju aega nende rahva poolt valitute vaimsete ja moraalsete vrtuste
tundmappimisele.
Niiviisi ppisin ma tundma ssteemi ja selle kandjaid.
Mne lhima aasta jooksul tegin ma enesele tiesti selgeks, mida kujutab endast
krgestiaustatud uusima aja tp parlamentarism. Ma kujundasin endale temast sellise
ettekujutise, mis jrgnevalt ei vajanud enam tsiseid seisukohtade muutusi.
Ka antud juhul aitasid nitliku ppe meetod, tutvumine praktilise tegelikkusega, vltida mul ohtu
uppuda teooriasse, mis esmapilgul nib nii ahvatlevana, kuid mis sellele vaatamata kuulub
kahtlemata languse produktide hulka.
Kaasaegse lne demokraatia on marksismi kaaslane, mis on ilma selleta ldse meldamatu. Just
tema moodustab selle aluse, millel ilmitseb see katk. Tema kige rpasemaks vlimiseks ilminguks
on parlamentarism.
Ma pean olema saatusele tnulik selle eest, et ta pstitas selle ksimuse mu ette Viinis, muidu,
kardan ma, et tolle-aegsel Saksamaal oleks mul olnud liiga kerge vastata endale sellele probleemile.
Kui selle asutuse, mida nimetatakse parlamendiks, thisust oleks mul tulnud esmakordselt nha
Berliinis, oleksin ma vibolla langenud vastupidisesse rmusse. Sel juhul oleks mul vinud tekkida
mningad justnagu head motiivid jda nende poolele, kes ngid riigi heaolu eranditult vaid
keskvimu tugevnemises Saksamaal. Kui see oleks minuga juhtunud, oleks see ju samuti thendanud mningal mral pimestumist, epohhile ja inimestele vraks jmist.
Austrias selline oht mind ei hvardanud.
Siin polnud nii kerge langeda hest rmusest teise. Kui juba parlament ei klvanud kuhugi, siis
seda enam ei klvanud kuhugi ka Habsburgid seda juba igal juhul. Mistnud hukka
parlamentarismi, ei ole me veel kuidagi prob-leemi lahendanud. Tekkis ksimus: aga mida teha?
Kui hvitada Riigipev, siis jks ju ainsaks valitsusvimuks Habs-burgide dnastia, kuid see mte
oli mulle eriti talumatu.
See vga raske juhtum rgitas mind probleemi phjalikult tundma ppima. Teistes tingimustes
oleksin ma nii varases eas vaevalt et melnud selliste ksimuste le.
Mis mulle kigepealt silma torkas, oli tielik isikliku vastutuse puudumine.
Parlament vtab vastu mistahes otsus, mille tagajrjed vivad olla saatuslikud. Ja mis juhtub siis?
Mitte keegi selle eest ei vastuta, mitte kedagi ei saa vtta vastutusele. Kas tegelikult vib siis
4

vastutuseks pidada seda, et peale mnd meeletut krahhi selles sdi olev valitsus on sunnitud tagasi
astuma? Vi et vastav parteide koalitsioon laguneb ja luuakse uus koalitsioon? Ja edasi, et koda
saadetakse laiali?
Ja kas suudab siis ldse inimeste kikuv enamus tsiselt kanda mingit vastutust? Kas siis pole
selge, et vastutuse idee ise on seotud isikuga! Ent kas vib teha vastutavaks valitsuse praktilise juhi
selliste tegude eest, mis tekkisid ja viidi ellu eranditult terve hulga inimeste soovil vi pooldamise
tagajrjel.
Kik me ju teame, et juhtiva riigitegelase lesannet nhakse meie pevil mitte niivrd selles, et ta
omaks loomingulist mtlemist ja loomingulist plaani, kuivrd et ta oskaks oma ideid
populariseerida terve karja oinaste ja lollpeade ees, et seejrel neilt vlja meelitada nusolek oma
plaanide lbiviimiseks.
Kas siis ldse vib riigitegelasele lheneda sellise kriteeriumiga, et ta peab tingimata samal
mral valdama nii kunsti masse mber veenda, kui ka omadust vastu vtta riiklikult tarku otsuseid
ja plaane?
Ja kas on ldse kunagi nha olnud, et see inimjuk oleks suurest ideest aru saanud enne, kui selle
idee praktiline edu pole ise enda eest rkima hakanud?
Ja kas siis ldse iga, kskik milline geniaalne tegevus meie maailmas ei ole geeniuse nitlikuks
protestiks masside inertsuse vastu?
Kuid mida teha riigitegelasel, kel ei nnestunud mistahes meelituste abil vita sellise jugu
heatahtlikkust?
Mis talle siis le jb osta see heatahtlikkus?
Vi peab ta, silmas pidades oma kaasmaalaste rumalust, lahti tlema selle lbiviimisest, mida ta
peab eluliselt vlti-matuks? Vi peab ta lahkuma? Vi ikkagi jma?
Iseloomuga inimene sattub sel juhul lahendamatusse konflikti selle, mida ta peab vajalikuks ja
lihtsa korralikkuse, vi, elgem parem, lihtsa aususe vahel.
Kus siin leida piir selle kohustuse, mille sinule paneb hiskond ja selle kohustuse, mille sinule
paneb isiklik au, vahel?
Tuleb ju igal tegelikul juhil otsustavalt videlda kikide katsete vastu alandada teda kuni lihtsa
politikaani rollini.
Ja vastupidi, kas pole siis selge, et just nimelt politikaan hakkab ennast tundma kutsutuna
tegema poliitikat just selleprast, et lppkokkuvttes ei kanna vastutust mitte tema, vaid mingi
tabamatu inimhulgake?
Kas pole siis selge, et meie parlamentaarne enamuse printsiip kaevub vltimatult juhi idee enese
alla?
Vi kas testi tegelikult leidub selliseid, kes usuvad, et selles maailmas vlgneb progress tnu
mitte ksikute indivii-dide tarkusele, vaid enamuse ajule?
Vi ehk loodab keegi selle peale, et tulevikus me suudame lbi ajada ilma selle peamise
inimkultuuri eelduseta?
Kas siis pole selge vastupidine, et just nimelt praegu on selline eeldus vajalikum, kui kunagi
varem.
Parlamentlik printsiip, otsustada enamuse hlte jrgi, hvitab isiksuse autoriteedi ja asetab tema
asemele hulga, mis on otsustatud selle vi teise jugu poolt. Sellesamaga patustab parlamentarism
philise aristokratismi-idee vastu loodu-ses, kusjuures, muidugi, aristokratismil pole tingimata ldse
vaja silmakirjatseda kaasaegse, esilekerkinud hiskondliku ladvikuga.
Kaasaegne vaatleja, kes on sunnitud peaaegu eranditult lugema ajalehti, ei suuda endale ettegi
kujutada, milliseid hvitavaid tagajrgi omab selline parlamentarismi lemvim. Ehk vaid iseseisev
mtlemine ja vaatlused aitavad tal mista toimuva olemust. Kigepealt on parlamentarism
phjuseks uskumatule, kige thisemate figuuride esilekerki-misele, mille poolest paistab silma
kaasaegne poliitiline elu. Teline poliitiline juht pab eemalduda vimalikult kau-gele sellisest
4

poliitilisest tegevusest, mis oma phiosas ei koosne ldse loomingulisest tst, vaid intriigidest ja
pettu-sest, mille eesmrgiks on vita enamus. Ent vaimselt kerjuslikke inimesi just nimelt see
asjaolu ligi meelitabki.
Mida pisem on taoline vaimne kbus ja poliitiline kaupmees, mida selgem on talle endale tema
enese armetus, seda enam hindab ta seda ssteemi, mis ei nua temalt prmugi geniaalsust ega
hiiglase judu, mis ldse hindab pigem klavanema kavalust, kui Periklese tarkust. Seejuures ei pea
selline tp mitte piisavrdki piinlema vastutuse ksimuse tttu. See teeb talle seda vhem muret, et
ta teab juba varakult ette, et sltumata neist vi teistest tulemustest tema riiklikel soperdamistel,
on tema karjri lpp ikka hesugune: hel ilusal peval peab ta ikkagi loovutama oma koha
samasugusele vimsale tarkpeale, nagu on ta ise.
Sellistele rahvaste esindajate kogudele on alati suureks kergenduseks nha eesotsas inimest,
kelle vaimsed omadu-sed on samasugusel tasemel, kui neil endil. Ainult sel juhul vib igaks neist
hrradest lubada endale odavat rmu aeg-ajalt nidata, et ka tema pole papist poiss. Ja mis
peamine, siis on igahel neist igus melda: kui meid vib juhtida iga-sugune iks, miks siis mitte
ka iga igrek, mille poolest on siis Stepan halvem Ivanist?
Selline demokraatlik traditsioon vastab meie pevade hbistavaimale ilmingule ja nimelt: meie
suure arvu niinimeta-tud juhtide meeletule argusele. Tepoolest, milline nn on nende inimeste
jaoks vimalus peituda kikide tsiste otsuste lahendamisel niinimetatud enamuse selja taha.
Tepoolest, vaadake sellist poliitilist vargapoissi, kuidas ta palehigis ttab, et igal eraldi juhul
enamus kuidagi kokku kraapida ja saada vimalus igal hetkel pseda kskik millisest vastutusest.
Just see asjaolu tukab iga, end vhegi austava poliitiku ja ldse mehise inimese, sellisest
tegevusest eemale. Iga thisus aga on nnelik just selliselt kitudes. Meie vaatepunktist on asi selge:
kes ei soovi kanda isiklikku vastutust oma tegevuse eest, kes otsib endale kattevarju, see on arg
lurjus. Ent kui rahvuse juhid on vrvatud sellistest nnetutest argpkstest, siis varem vi hiljem
tuleb selle eest kallilt maksta. Asi lheb kuni selleni vlja, et meil ei jtku mehisust ette vtta
kskik millist otsustavat tegu ja me eelistame ennemini leppida kskik millise hbi ja autusega,
kui leida eneses judu vajaliku otsuse jaoks. Ei leidu ju enam kedagi, kes oleks valmis oma isikut,
oma pead andma otsustava sammu tegemise eest.
Tuleb ju meeles pidada ja mitte unustada ht: enamus ei saa ka siin iialgi asendada endaga hte.
Enamus pole igal juhul mitte ainult rumaluse esindaja, vaid ka arguse esindaja. Koguge kokku sada
lolli ja te ei saa kuidagi ht tarka. Koguge kokku sada argpksi ja te ei saavuta tulemusena kuidagi
sangarlikku lahendust.
Kuid mida viksemaks muutub iga ksiku juhi vastutus, seda suuremaks kasvab selliste tpide
arv, kes, valdamata minimaalsemaidki andmeid, tunnevad seda enam olevat end kutsutud andma
rahva ksutusse oma surematuid andeid. Paljud neist ei suuda lihtsalt ra oodata, millal siis lpuks
juab jrjekord nendeni. Nad asuvad jrjekorda pikas sabas ja vaatavad tapva kurbusega, kui
aeglaselt ligineb nende saatus. Seeprast rmustab neid iga inimese vahetus selles asu-tuses, kuhu
nad kavatsevad pseda. Nad on tnulikud iga skandaali eest, mis vib sabas, neist eespool seisjate
hulgast vlja tugata kasvi ainult mne konkurendi. Kui see vi teine nneseentest, kes on varem
sattunud soojale kohakesele, ei soovi eriti ruttu selle kohaga hvasti jtta, vaatavad lejnud sellele
kui phade traditsioonide ja ldise solidaarsuse rikkumisele. Siis hakkavad nad pahandama ja juba
ksi rppe laskmata pidama vitlust kasvi kige hbitumate vahen-ditega selle momendini vlja,
kuni neil nnestub konkurent soojalt kohalt, mis peab nd minema teiste ktte, minema kihutada.
Kukutatud vikejumal ei sattu niipea samale kohale. Kui see figuur on postilt maha vetud, tuleb tal
jlle seista jrjekorda pikas sabas, kui ainult seal ei tuse selline kisa ja sim, mis segavad uuesti
jrjekorda sisse vtmast.
Kogu selle tagajrjeks on koletult kiire isikute vahetus thtsaimatel riiklikel ametikohtadel. Selle
tulemused on alati ebasoovitavad, vahel otse katastroofilised. Kige sagedamini selgub, et selle tava
ohvriks ei lange mitte ainult loll ja andetu, vaid just nimelt vimekas inimene, kuivrd ldse ainult
4

saatus ise saab andekale inimesele anda vimaluse sattuda juhtivale kohale. Otsekohe moodustub
vimeka inimese vastu hisrinne. Kuidas siis, ta ei tulnud ju meie ridadest. Vikesed
inimesekesed soovivad viibida printsipiaalselt vaid oma isiklikus seltskonnas. Nad vaatavad igale
peaga inimesele, kes on nullide seas vimeline mngima he rolli, nagu hisele vaenlasele. Selles
osas on neil alal-hoiuinstinkt eriti teravdatud.
Kige selle tulemuseks on vltimatult ha progresseeruv juhtivate kihtide vaimne vaesumine.
Milline tulemus saavu-tatakse seejuures rahvuse ja riigi jaoks, seda mistab kergesti igaks, kui ta
vaid ise ei kuulu sedasorti juhtide hulka.
Vanal Austrial oli kahtlane nn kasutada parlamentliku reiimi selle kige puhtamal kujul.
Tsi kll, minister-president mrati veel imperaatori poolt, kuid needki mramised polnud
tegelikult mitte midagi muud, kui lihtsalt parlamendi enamuse tahte titmine. Mis puudutab
kauplemist ja mberkauplemist eri ministeeriumide juhtide mramise mber, siis siin me omasime
juba lne demokraatia puhtaimaid tavasid. Vastavalt sellele olid ka tulemused. ksikute isikute
vahetus toimus ha kiiremini ja kiiremini. Lppude lpuks muutus see puhtalt spordiks.
Samal mral alanes nende kiiresti vahetuvate riigitegelaste mastaap; lppude lpuks ji pinnale
vaid parlamendi-intrigaani tp, kelle kogu riiklik tarkus oli mdetav vaid tema oskusega kokku
kleepida ht vi teist koalitsiooni, s.o. viklase poliitilise kauplemise oskusega, mis nd vaid
ksinda vis olla aluseks nende, lubatagu elda, rahvaesindajate tle.
Seetttu andis just nimelt Viini kool selles osas kige paremaid nitlikke ppetunde.
Mis mind mitte vhem ei huvitanud, oli nende rahvaesindajate vimete ja teadmiste krvutamine
lesannetega, mis nende ees seisid. Juba ksinda selle tttu olin ma sunnitud alustama tutvumist
nende rahva poolt valitute vaimse hori-sondiga. Mdaminnes tuli tutvuda ka nende sndmustega,
mis ldse vimaldasid neil suureprastel figuuridel poliiti-lisele areenile tusta. Huvitav oli samuti
tutvuda ka nende t tehnikaga. See vimaldas nha seda isamaa teenimist kikides selle
ksikasjades, milleks pitavad figuurid vaid vimelised olid.
Mida enam ma svenesin sisemistesse suhetesse parlamendis, seda suurema objektiivsusega
ppisin ma tundma inimesi ja nende tegevuslaadi, seda vastumeelsemaks muutus mu silmis ldpilt
parlamendielust. Terane tundma-ppimine oli mulle tingimata vajalik, kui ma soovisin tepoolest
tutvuda selle asutusega, kus iga seaduseandja iga kolme sna jrel viitab oma objektiivsusele. Kui
pid neid hrrasid hsti tundma ja tutvud nende eneste rpase olemuse seadustega, siis kahte
arvamust siin juba olla ei saa.
Maailmas on ldse raske leida mingit muud printsiipi, mis, objektiivselt eldes, oleks niisama
ebaige, kui parlamen-taarsuse printsiip.
Me ei rgi enam sellest, millistes tingimustes toimuvad hrrade rahvaesindajate valimised ise,
milliste vahenditega nad saavutavad oma krge nimetuse. Ainult tiesti thisel arvul juhtudel on
valimised tepoolest ldise tahte tulemu-seks. See on selge juba ksinda sellest, et laiade masside
poliitiline arusaamine pole sugugi niivrd arenenud, et nad ise viksid oma ldpoliitilist tahet
vljendada ja valida selleks vastavaid inimesi.
See, mida me alaliselt thistame snadega hiskondlik arvamus, tugineb vaid vga vikeses
osas isiklike kogemuste vi teadmiste tulemustele. Suuremas osas aga on niinimetatud hiskondlik
arvamus niinimetatud valgustust tulemuseks.
Religioosne vajadus on iseenesest pandud sgavale inimese hinge, kuid teatud religiooni valik on
kasvatuse tulemus. Ent massi poliitiline arvamus on vaid tema vaimu ja tema mistuse ttlemise
tulemuseks ttlemise, mida sageli viiakse lbi tiesti uskumatu jrjekindlusega.
Suurem osa poliitilisest kasvatusest, mida sel puhul vga hsti thistatakse snaga propaganda,
langeb ajakirjandusele. Esmajrjekorras teeb just tema seda harivat td. Selles mttes kujutab ta
endast otsekui kooli tiskasvanute jaoks. Hda on vaid selles, et petamine asub antud juhul mitte
riigi kes, vaid sageli vga alatute judude kes. Just nimelt Viinis oli mul veel oma varases
nooruses parim vimalus hsti tutvuda nende masside kasvatamise relvade monopolisti-dega ja
4

nende fabrikaatidega. Algul tuli mul enam kui kord imestuda selle le, kuidas oskas lhima aja
jooksul see suurtest riikidest halvim luua teatud arvamuse, kusjuures isegi sellistel juhtudel, kui asi
oli teliste vaadete ja masside tahte ametlikes vltsimistes. Mingi mne peva jooksul suutis
ajakirjandus mingist naeruvrsest thiasjast teha suurima riigiasja ja vastupidi, niisama lhikese
aja jooksul oskas ta sundida unustama, otse nagu varastades massi mlust selliseid probleeme, mis
massi jaoks, nagu nis, omasid thtsaimat elulist thendust.
Pressil nnestus vaid mne ndala jooksul tirida jumala valguse ktte mitte kellelegi teadaolevaid
ksikasju, nimed, mingil vluvel sundida laiu masse seostama nende nimedega uskumatuid
lootusi, hesnaga, luua nendele nimedele selline populaarsus, mis mitte iialgi ei ilmutanud end
tepoolest suurte inimeste unengudeski. Nimed, millest kigest mni kuu tagasi veel keegi midagi
ei teadnud vi teadis vaid kuulduste phjal, said hiiglasliku tuntuse. Samal ajal vanad, eri riigi ja
hiskondlikus elus lbiproovitud inimesed, surid hiskondliku arvamuse jaoks vlja, vi neid
puistati le sellise hulga rpase valega, et nende nimed said lhima aja jooksul kuulmatu alatuse ja
petturluse smboliteks. Seda madalat juudilikku maneeri on vaja lbi nha: otsekohe nagu
vlukepikese vel hakatakse ausat inimest le kallama mustusega sadadest ja tuhandetest mbritest,
pole olemas sellist kige madalamat valet, mis ei voogaks sellise, mitte milleski sdi oleva ohvri
phe; tuleb lhemalt tutvuda sellise hvitamiskatse meetodiga vastase poliitilise maine suh-tes, et
veenduda selles, kuivrd ohtlikud on taolised ajakirjanduslikud lurjused.
Nende pressi-rvlite jaoks pole midagi sellist, mis ei klbaks kui vahend nende rpaste
eesmrkide saavutamiseks.
Ta pab imbuda perekonna kige intiimsemasse olukorda ja ei rahune enne, kui on oma alatutel
otsingutel leidnud mne pisiasja, mille ta tuhandekordselt suureks puhub ja ra kasutab, selleks, et
oma nnetule ohvrile lk anda. Aga kui ta, vaatamata kikidele otsingutele, ei leia oma vastase
hiskondlikus ega eraelus midagi sellist, mida viks ra kasutada, lheb see lurjus vlja lihtsale
vljameldisele. Ja seejuures on ta kindlalt veendunud, et kui sellele isegi jrg-neb tuhandeid
mberlkkamisi, jb midagi ikka alles. Millegi lihtsast kordamisest kleepub ikka midagi ohvri
klge. Seejuures ei tegutse selline lurjus mitte kunagi selliselt, et tema motiividest oleks kerge aru
saada ja neid paljastada. Jumal hoidku! Ta teeskleb enese olevat tsimeelse ja objektiivse. Ta
hakkab lobisema ajakirjaniku kohustustest jne. Veelgi enam, ta hakkab rkima ajakirjanduslikust
aust eriti siis, kui saab vimaluse esineda konverentside ja kongresside istungitel, s.t. saab
vimaluse ra kasutada neid phjuseid, mille mber kogunevad sellised putukad eriti suurel hulgal.
Just need lurjused fabritseerivad enam kui kahe kolmandiku ulatuses niinimetatud hiskondlikku
arvamust. Just sellise saasta vahust vljub lpuks parlamentlik Aphrodite.
Et kirjeldada ksikasjalikult seda tegevust kogu tema uskumatus valelikkuses, oleks vaja kirjutada
terveid kiteid. Kuid mulle tundub, et on kllalt, kui kas vi pinnapealselt tutvuda sellise pressiga ja
sellise parlamentarismiga, et mista, kuivrd mttetu on kogu see instituut.
Et mista selle inimliku eksimuse mttetust ja ohtlikkust, on kige parem vastandada minu poolt
eelpool allakriipsu-tatud demokraatlikku parlamentarismi telise, Saksa tpi demokraatiaga.
Kige iseloomulikumaks demokraatlikus parlamentarismis on see, et teatud inimgrupile, tleme
500 saadikule ja viimasel ajal ka naissaadikuile antakse kikvimalike ksimuste, mis vaid
tekkida vivad, lahendamine. Tegelikult just nemad ju moodustavadki valitsuse. Kui nende hulgast
valitakse ka kabinet, millele pannakse riigiasjade juhtimine, siis on see ju ainult asja vlimine klg.
Tegelikult see niinimetatud valitsus ei saa ju teha mitte htegi sammu, kindlus-tamata end eelnevalt
ldkoosoleku nusolekuga. Ent sellesamaga vabaneb see valitsus ka igasugusest reaalsest vastutusest, kuna lppkokkuvttes sltub otsus mitte temast, vaid parlamendi enamusest. Igal eri juhul on
see valitsus vaid antud enamuse tahte titjaks. Valitsuse poliitilise vimekuse le otsustatakse
sisuliselt ainult selle jrgi, kuivrd osavalt ta oskab kohaneda enamuse tahtega, vi tmmata
enamust oma poolele. Kuid sellesamaga laskub ta telise valitsuse krguselt kerjuse rolli, kes palub
enamuse kest almust. Igahele on selge, et valitsuse thtsaim lesanne seisneb ainult selles, et igal
4

sobival juhul antud parlamendi enamuselt endale almuseid vlja manguda, vi muretseda selle eest,
et luua enese jaoks teistsugune, heasoovlikum enamus. Kui see valitsusel nnestub, vib ta lhikese
aja kestel edasi valitseda, kui see aga temal ei nnestu, peab ta tagasi astuma. Tema kavatsuste
igsus vi mitteigsus ei mngi seejuures tegelikult mingit rolli.
Kuid just sellisel viisil hvitatakse praktiliselt tema igasugune vastutus.
Milliste tagajrgedeni see kik viib, on juba selge alljrgnevast.
Koosseis viissada valitud rahva esindajat nende kutsealase suunitluse vaatenurgast lhtudes,
rkimata juba nende vimetest, on rmiselt kirju. Keegi ei usu ju tsiselt, et need, rahvuse poolt
vljavalitud, on ka vaimu ja mistuse poolt vlja valitud. Keegi ju ei usu, et valimisurnides trkavad
kmnete vi tuhandetena telised riigitegelased. Kik teavad, et blletnid antakse valijate
massile, keda vib kahtlustada kskik milles, ainult mitte mistuse lejgis. ldse on raske leida
kllalt teravaid snu, et ra mrkida seda rumalust, nagu snniks geeniused ldvalimiste tagajrjel.
Esiteks, telised riigitegelased snnivad riigis ldse vaid kord vga pika aja jooksul ja teiseks, mass
omab alati teatud eelarvamust just iga vhegi vljapaistva mistuse vastu. enne lheb kaamel lbi
nelasilma, kui suur inimene avastatakse valimiste teel.
Need isiksused, kes letavad tavalise mastaabi kuldse kesktee, sillutasid enesele suuremas osas ise
tee maailma ajaloo areenil.
Mis siis toimub parlamendis? Viissada kuldse kesktee inimest hletavad ja otsustavad kik
thtsaimad ksimused, mis puudutavad riigi saatust. Nemad mravad valitsuse, mis seejrel igal
eri juhtumil on sunnitud saavutama selle valgustatud enamuse nusoleku. Sel viisil tehakse kogu
poliitika ra nende viiesaja poolt.
Nende rangemisel ja viisil seda enamuse poliitikat tehaksegi.
Ent kui me isegi jtame krvale ksimuse nende viiesaja rahvaesindaja geniaalsusest, melge vaid
sellele, kuivrd erinevad on need probleemid, mis ootavad nende inimeste poolt lahendamist.
Kujutage endale vaid ette, kui erinevad valdkonnad tekkivad nende ette ja te mistate kohe, kuivrd
sobimatu on niisugune valitsemisasutus, kus viimane sna antakse massikoosolekule, kus vaid vga
vhesed omavad telisi teadmisi ja kogemusi nende ksimuste lahendamiseks, mis seal tekkivad.
Kik teliselt thtsad majanduslikud ksimused pannakse sellisel koosolekul otsustamisele, kus ehk
vaid vaevalt kmnendik osa liikmetest omavad mingisugust majanduslikku haridust. Kuid see
thendabki ju maa saatuse andmist inimeste ktesse, kes ei oma kige elementaarsemaidki eeldusi
nende ksimuste lahendamiseks.
Niiviisi on asjad ka igasuguse teise ksimusega. Milline ksimus ka ei tekkiks, otsustama hakkab
ikkagi vhiklike ja
oskamatute inimeste enamus. Jb ju koosoleku koosseis heks ja samaks, kusjuures arutamisele
kuuluvad ksimused muutuvad iga pev. Tegelikult pole ju vimalik eeldada, et hed ja samad
inimesed omavad kllaldaselt andmeid, tle-me niteks, nii transpordiksimustes kui ka krge
vlispoliitika ksimuses. Vastasel juhul jks le eeldada, et meil on tegemist eranditult vaid
universaalsete geeniustega, kuid me ju teame, et telised geeniused snnivad vibolla kord sajandis.
Tegelikult asuvad parlamentides mitte pead vaid rmiselt piiratud, diletantide lespuhutud
pretensioonide-ga inimesed, halvimat sorti vaimne surrogaat. Ainult sellega vibki seletada seda
kuulmatut kergemeelsust, millega need hrrad sageli arutavad (ega otsusta) probleeme, mis
sunniksid vga ja vga mtlema isegi kige suuremaid vaimujude. Suurima thtsusega ritused,
mis omavad hiigelsuurt thendust kogu tulevasele riigile ja rahvusele, otsustatakse hrrade
parlamentride poolt sellise kergusega, nagu oleks tegemist mitte terve rassi saatusega vaid
doominopartiiga.
Muidugi oleks tiesti ebaiglane eeldada, et iga saadik oleks juba eelnevalt sndinud atrofeerunud
kohusetundega.
Kuid praegune ssteem sunnib ksikut inimest vtma seisukohta ka niisugustes ksimustes,
millest ta on tiesti eba-teadlik ja sellega ta laostabki aegamda inimese. Kellelgi pole vaprust
4

avalikult elda: hrrased saadikud, ma arvan, et me ei saa sellisest ja sellisest ksimusest mitte
midagi aru, rmisel juhul mina isiklikult teatan, et ei saa aru. Kui selline inimene ka leiduks, ei
aitaks see ikkagi midagi. Sedasorti avameelsus oleks tiesti arusaamatu. Sellise inimese kohta
eldaks, et ta on ausameelne eesel, kuid eeslile ei vi ju lubada rikkuda kogu mngu. Ent kes tunneb
inimeste loomust, mistab, et sellises krges seltskonnas ei leidu isikut, kes nustuks saama kige
rumalamaks kikidest kokku-tulnutest. Teatud ringkondades loetakse ausust alati rumaluseks.
Seeprast, kui saadikute hulgas isegi leiduks mni aus inimene, lheks ta jrk-jrgult samuti le
vale ja pettuse sissesidetud rbastele. Lppude lpuks on ju igaks neist teadlik sellest, et millise
seisukoha ka ei vtaks neist iga ksik, - midagi muuta ei nnestu. Just see teadmine surmab iga ausa
algatuse, mis he vi teise puhul neist vahel tekkib. tleb ju ta iseenese rahustamiseks, et tema
isiklikult pole see kige halvem saadikutest ja et tema osavtt krges kojas aitab vltida kurjast
kige halvemat.
Vibolla vaieldakse mulle vastu, et kuigi iga ksik saadik pole selles vi teises ksimuses pdev,
kuid tema positsioo-ni le arutatakse ja otsustatakse ju fraktsioonis, mis poliitiliselt juhib ka antud
inimest ja fraktsioon omab oma komisjo-ne, mis korjavad materjale asjatundlike inimeste kaudu
jne.
Esmapilgul nib, et see on tepoolest nii, kuid siin tekkib ksimus: milleks siis valida 500
inimest, kui tegelikult vajalikku tarkust, millega reaalselt mratletakse vastuvetavad otsused,
valdavad vaid vhesed.
Jah, just selles on ksimuse olemus.
Selles asi ongi, et kaasaegse demokraatliku parlamentarismi ideaaliks on mitte tarkade kogu, vaid
ideeliselt sltuvate nullide juk, mida on teatud suunas juhtida seda kergem, mida enam piiratud on
need inimhakatised. Ainult sel teel tehakse praegu niinimetatud parteipoliitikat selle sna kige
halvemas mttes. Ja ainult tnu sellele on saanud vima-likuks, et teline dirigent peitub alati
ettevaatlikult kulisside taha ja teda isiklikult ei saa kunagi vastutusele vtta. Nii juhtubki, et
rahvusele kige kahjulikumate otsuste eest vastutab mitte lurjus, kes tegelikult on meile selle otsuse
kaela sundinud, vaid terve fraktsioon.
Kuid selliselt langeb ju ra igasugune praktiline vastutus, kuna selline vastutus viks seisneda
ainult ksikisiku ja ldse mitte kogu parlamentaarse jututoa kohustustes.
See asutus vib olla meeldiv ainult nende valelike subjektide jaoks, kes kardavad jumalavalgust
nagu kurat viirukit. Igale ausale, otsekohesele tegelasele aga, kes on valmis kandma isiklikku
vastutust oma tegude eest, saab see instituut olla vaid vihatud.
Vaat, miks selline demokraatia liik saigi selle rassi relvaks, mis oma sisemiste eesmrkide poolest
ei saa jumala- valgust ndseks enam mitte uneski karta.
*
*
*
Vrrelge sellega telist Saksa demokraatiat, mis seisneb juhi vabas valikus koos kohustustega
viimasele vtta omale kogu isiklik vastutus oma tegevuse eest. Siin pole kohta enamuse
hletamistele eraldi ksimustes, siin tuleb mrata ainult ks isik, kes vastutab prast oma otsuste
eest kogu oma vara ja eluga.
Kui mulle vastu videtakse, et neil tingimustel on raske leida inimest, kes phendaks end niivrd
riskantsele lesande-le, siis vastan ma sellele.
- Tnu jumalale, selles seisnebki kogu Saksa demokraatia mte, et tema puhul ei saa vimule tulla
esimene ettejuhtuv, mittevrikas karjerist ja moraalne argpks, kuna vastutuse hiiglaslikkus
ehmatab vhikud ja argpksid sellest eemale.
Ent kui vahel ootamatult taolisel inimesel ka nnestuks ronida sellisele kohale, avastatakse see
otsekohe ja talle eldakse ilma igasuguse tseremoonitsemiseta: Ked eemale, arg lurjus, kao
minema, ra mri selle suure koja astmeid, sest mda ajaloo Phanteoni astmeid sammuvad mitte
pugejad, vaid ainult kangelased!
4

*
*
Selliste seisukohtadeni judsin ma vlja, klastades kahe aasta jooksul Viini parlamenti.
Peale seda lakkasin ma kimast Riigipeval.
Viimastel aastatel Habsburgide riigi nrkus aina suurenes ja suurenes ja seejuures oli see
parlamendireiimi heks
peamiseks teeneks. Mida enam, tnu sellele reiimile, nrgenes sakslaste positsioon, seda enam
avanes Austrias tee ssteemile htede rahvuste rakasutamisele teiste vastu. Riigipevas eneses
toimus see mng alati sakslaste arvel ja sellega lppude lpuks ka riigi arvel. Kuigi XIX sajandi
lpus oli juba isegi pimedatele selge, et enam ei saa toime tulla kesktmbeju tendentsidega
erinevate rahvuste osas.
Vastupidi!
Mida enam selgus, et riik valdab oma silitamiseks vaid haletsusvrseid vahendeid, seda
suuremaks muutus ldine eelarvamus tema aadressil. Juba mitte ainult Ungaris, vaid ka eri slaavi
provintsides ei samastatud end enam htse monarhiaga ja viimase nrkust ei vtnud enam keegi
oma isikliku hbina. Monarhia saabuva raukuse tundemrgid pigem rmustasid, tema surmale
pandi sel ajal juba palju suuremaid lootusi, kui tema vimalikule tervenemisele.
Parlamendis nnestus veel vltida tielikku krahhi ainult tnu ebavrikatele jreleandmistele
igale antaaile, millest tulenevad kahjud langesid lppude lpuks sakslastele. ldriiklikus elus aga
vlditi krahhi vaid enam-vhem he rahvu-se osava ssitamisega teise vastu. Kuid, tugates
erinevad rahvused laupadega vastamisi, suunas valitsus hist poliitilist liini just sakslaste vastu.
Maa teadlik tehhiprastamine lalt oli eriti hsti organiseeritud alates sellest momendist, kui
trooniprijaks sai hertshertsog Franz-Ferdinand, kes omandas riigiasjades mrkimisvrse
mjuvimu. See riigi tuleva-ne valitseja tegutses kikide tema kes olevate vahenditega AustriaUngari monarhias Saksa mjuju vhendamiseks. Seda poliitikat viis ta lbi avalikult vi vhemalt
toetas salaja. Kikide igustega ja mitteigustega llitati puht-Saksa territooriumid, tnu riigi
administratsiooni mahhinatsioonidele, ohtlikesse segakeelsetesse tsoonidesse. Isegi Alam-Austrias
hakkas see protsess aina kiiremini arenema. Paljud tehhid hakkasid juba vaatama Viinile, kui kige
suuremale tehhi linnale.
Hertshertsogi abikaasa oli tehhi krahvinna. Ta prines perekonnast, mille vaenulik suhtumine
sakslastesse sai kindlaks traditsiooniks. Ta oli Franz-Ferdinandiga morganaatilises abielus. Selle uue
Habsburgi, kelle perekonnas rgi-ti ainult tehhi keeles, juhtidee seisnes selles, et Euroopa
keskmes tuleb jrk-jrgult luua slaavi riik, mis on les ehitatud rangelt katoliiklikul alusel, selleks,
et temast saaks tugisammas igeuskliku Venemaa vastu. Habsburgidele oli juba am-mu saanud
tavaks kasutada religiooni puhtalt poliitiliste ideede teenistuses. Kuid antud juhul oli asi kllalt
nnetus idees vhemalt Saksa vaatepunktist nhtuna.
Tulemus kujunes paljuski enam kui kurvaks.
Ei Habsburgide koda, ega katoliiklik kirik saanud oodatud autasu osaliseks.
Habsburgid kaotasid trooni, Rooma kaotas suure riigi.
Haaranud oma poliitiliste plaanide teenistusse religioossed momendid, ratas troon ellu sellised
vaimud, mille olemas-olu ta varem ka ise ei kahtlustanud.
Katsed kikide vahenditega vanas monarhias Saksa algupra vlja juurida, kutsusid vastusena
vlja mitte-Saksa rah-vusliku liikumise kogu Austrias.
XIX sajandi 80. aastateks letas manchesteri juudi orientatsiooniga liberalism juba oma
kulminatsioonipunkti ja kis niisamuti alla ka Austria-Ungari monarhias. Kuid Austrias reaktsioon
selle vastu, nii nagu ldse kik Austria-Ungari monarhias, lhtus see mitte sotsiaalsetest, vaid
rahvuslikest momentidest. Enesesilitamistunne rgitas sakslasi kige teravamas vormis osutama
vastupanu. Aegamda hakkasid otsustavat mju avaldama samuti ka majanduslikud motii-vid
4

kuid alles teises jrjekorras. Neil poliitilise kaose vljapsuvimaluste alusel loodigi kaks uut
poliitilist parteid, millest ks baseerus rohkem rahvuslikul, teine sotsiaalsel momendil. Mlemad
uued parteilised moodustised ratasid suurt huvi ja olid petlikud tuleviku jaoks.
Vahetult peale 1866. a. sda, mis lppes Austria jaoks rnga lasaamisega, oli Habsburgide koja
kandvaks ideeks sjaline revan. Koostd Prantsusmaaga segas ainult lugu Maxi ebannestunud
ekspeditsioonist Mehhikosse. Vastutus selle ekspeditsiooni eest pandi peamiselt Napoleon III-le
eriti rahulolematud oldi aga seetttu, et prantslased jtsid ekspeditsiooni saatuse hooleks. Siiski olid
Habsburgid tol ajal otseselt raootaval seisukohal. Kui 1870.-1871. a. sda poleks muutunud
Preisimaa tielikuks vidukiguks, oleks Viini ukond arvatavasti pdnud sekkuda verisesse
mngu ja Sadovaja eest ktte maksta. Ent kui lahinguvljalt hakkasid tulema llatavad,
muinasjutulised ja seejuures ikkagi tiesti tpsed uudised sakslaste vitudest, sai monarhidest
targim aru, kuivrd moment on ebasoodne mingisugusekski revaniks. Habsburgidel ei jnud le
muud, kui teha halva mngu juures hea ngu.
Kuid 1870.-1871. a. kangelaslikud vidud saatsid korda veel he suure ime. Positsioonide muutus
ei olnud Habsbur-gidel kunagi tingitud sdamehlest, vaid dikteeritud kibedast, vltimatust
vajadusest. Mis puudutab saksa rahvast Austrias, siis tema jaoks olid Saksa relvade vidud
telisteks pidupevadeks. Sgava vaimustusega ja vaimuju tusuga jlgisid Austria sakslased seda,
kuidas isade suur unistus muutus ilusaks tegelikkuseks.
Kuid ei tohi eksida: tegelikult rahvuslikult hlestatud Austria sakslased ngid juba kohe peale
Knigretzi, et neil rasketel ja traagilistel minutitel luuakse eeldus uue riigi taassnniks, mis oleks
vaba vana liidu pehkinud juetusest. Austria sakslased tundsid oma nahal vga otseselt, et
Habsburgide dnastia on lpetanud oma ajaloolise thenduse ja et nd loodav uus riik peab endale
otsima imperaatorit, kes testi vrib Rheini krooni. Selline sakslane nnestas ik-selist saatust
seda enam, et Saksa imperaatoris ngi ta Friedrich Suure jreltulijat seda, kes kskord juba nitas
raske-tel aegadel rahvale teed suure tusu poole, kes kirjutas igaveseks ajalukku he kige helgema
leheklje.
Kui peale suure sja lppu Habsburgide koda otsustas jtkata vitlust oma sakslaste vastu (kelle
meelestatus oli kllaltki mrgatav), organiseerisid Austria sakslased niivrd vimsa vastupanu,
mida Saksa uusim ajalugu veel pole tundnud. Selles pole midagi llatavat, kuna rahvas tundis, et
slaviseerimispoliitika loogiliseks lpuks oleks vltimatult Saksa mju tielik hvitamine.
Esmakordselt kujunes asi nii, et rahvuslikult ja patriootiliselt meelestatud inimesed olid sunnitud
hakkama mssa-jateks.
Mssajateks mitte rahvuse vastu, mitte riigi kui niisuguse vastu, vaid maa sellise juhtimise vastu,
mis lestusnute sgava veendumuse kohaselt viiks vltimatult Saksa rahvusluse hukule.
Esmakordselt kujunes asi saksa rahva uusimas ajaloos nii, et armastus isamaa vastu ja armastus
rahva vastu olid vaenujalal dnastia-prase patriotismiga selle vanas thenduses.
Kogu Saksa rahvusliku liikumise heks suuremaks teeneks oli 90. aastatel Austrias see, et ta
testas: ainult selline riigivim vrib igust austusele ja toetusele, mis vljendab rahva pdlusi ja
tundeid, vi vhemalt ei too talle hda.
Riigivim ei saa olla, kui omaette eesmrk. Viimasel juhul osutuks kskik, milline trann meie
patuses maailmas igavesti puutumatuks ja phaks.
Kui valitsusvim kiki neid vahendeid, mida ta valdab, kasutab selleks, et viia terve rahvas
hukule, siis ei ole mitte ainult iga rahva poja iguseks vaid ka kohuseks - mss.
Ent ksimus on selles, kus nimelt vib rkida sarnasest kaaslusest, - see ksimus otsustatakse
mitte teoreetiliste diskussioonidega, vaid juga ja eduga.
Iga valitsusvim seisab loomulikult selle eest, et silitada oma riiklik autoriteet, kui halvasti ta ka
ei vljendaks rahva pdlusi ja kuidas ta ka ei suunaks teda paremale ja vasakule. Mida jb le
teha rahva lootuste ja pdluste tegelikel vljendajatel? Sellisel juhul tleb rahvaliikumisele
enesesilitamisinstinkt ette, et vitluses vabaduse ja sltumatuse eest tuleb kasutada ka neid
4

vahendeid, mille abil vastane ise pab silitada oma lemvimu. Sellest jreldub - vitlust
hakatakse pidama legaalsete vahenditega vaid seni, kuni valitsus psib legaalsetes raamides, kuid
liikumine ei karda ka mittelegaalseid vitlusvahendeid kasutusele vtta, kui rahva rhujad samuti
neid kasutavad.
Peamine aga, mida ei tohi unustada: inimkonna krgeimaks eesmrgiks pole mingil juhul antud
riikliku vormi, seda enam antud valitsuse, silitamine, vaid rahva aluste silitamine.
Kui juba luuakse selline olukord, mis hvardab rahva vabadust vi isegi tema olemasolu ennast, mngib ksimus legaalsusest vi mittelegaalsusest ainult madalamat rolli. Las valitsev vim vannub
ka tuhat korda jumala nimel legaal-susest, kuid rhutute enesesilitamisinstinkt tunnistab ikkagi,
et niisuguses olukorras on rahva phaks iguseks vit-lus kikide vahenditega.
Ainult tnu sellele printsiibile olid vimalikud need suured vabadusvitlused rahvaste sisemiste ja
vlimiste orjasta-miste vastu maa peal ja mis said maailma ajaloo suurimateks sndmusteks.
Inimlik igus lammutab riikliku iguse.
Kui aga selgub, et ks vi teine rahvas oma vitluses inimese iguse eest sai kaotuse osaliseks,
thendab see seda, et ta oli liiga kergekaaluline, ega ole vrt silima kui tervik maa peal. Igavesti
iglane ettethendus oli juba eelnevalt mranud hukkumisele need, kes ei leidnud endas kllaldast
valmisolekut vi vitlusvimet oma olemasolu jtka-miseks.
Argadele rahvastele pole kohta maa peal.
*
*
*
Kuivrd kergesti trann riietub niinimetatud legaalsuse mantoosse, on kige selgemalt ja
ilmekamalt jllegi testa-tav Austria nitel. Legaalne riigivim tugines tol ajal antisemiitlikult
meelestatud parlamendile koos selle mittesaksa enamusega, samuti hrrade kojale, mis oli niisama
vaenulikult hlestatud sakslaste vastu. Nende kahe faktoriga silma-kirjatses kogu riigivim. Pda
nende asutuste raames muuta austria-saksa rahva saatust oleks olnud rumalus. Meie kaasaegsed
poliitikud, kes oskavad ainult palvetada legaalsusest, teeksid sellest muidugi jrelduse, et kuna ei
tohi legaalselt vastu hakata, tuleb lihtsalt jtta igasugune vastupanu. Tolleaegsetes Austria oludes
thendanuks see saksa rahva vltimatut hukku ja seda kige lhema aja jooksul. Ja testi: oli ju
saksa rahva saatus Austrias pstetud ainult tnu sellele, et Austria-Ungari riik kokku varises.
Piiratud silmaklappidega teoreetik pigem sureb oma doktriini, kui oma rahva eest.
Inimesed koostavad oma jaoks seadusi, millest see teoreetik teeb jrelduse, et mitte seadused pole
inimeste, vaid inimesed seaduste jaoks.
heks tolleaegse Austria kogu Saksa rahvusliku liikumise suuremaks teeneks oli see, et kikide
riikluse fetiistide ja iidolikummardajate teooriate uduseks lpetas ta igaveseks selle rumaluse.
Vastuseks Habsburgide katsetele pidada kikide vahenditega vitlust Saksa algupra vastu, tungis
nimetatud partei halastamatult krgele dnastiale kallale. Saksa rahvuslik liikumine nitas selle
riigi pehkimust ja avas sadadele tuhandetele silmad Habsburgide telisest olemusest. Selle partei
teeneks on, et ta pstis suure armastuse idee isamaa vastu, kiskudes ta ra selle kahetsusvrse
dnastia ktest.
Kui see partei alustas vitlust, oli tema pooldajate arv erakordselt suur ja see kasvas nagu laviin.
Kuid see edu ei osu-tunud pikaajaliseks. Kui ma sitsin Viini, kadus see liikumine juba olematusse
ja oli peaaegu kaotanud igasuguse then-duse peale seda, kui vimule tuli kristlik-sotsiaalne partei.
Mil viisil tekkis ja lks seejuures nii ruttu oma loojangule kogu Saksa rahvuslik liikumine, hest
kljest ja mil viisil
niisuguse kuulmatu kiirusega tusis kristlik-sotsiaalne partei, teisest kljest, - vaat, mille le
hakkasin ma mtlema, vaat, mis muutus minu jaoks klassikaliseks probleemiks, mis vris kige
sgavamat tundmappimist.
Kui ma saabusin Viini, kuulus kogu minu smpaatia tervenisti kogu Saksa rahvuslikule parteile.
Minule ei imponeerinud, seda enam ei rmustanud mitte prmugi nende kitumine, kes tulid
4

Austria parlamenti les leskutsega elagu Hochenzollernid, kuid mind rmustas vga ja sisendas
kige uhkemaid lootusi asjaolu, et Austria sakslased hakkasid end teadvustama ainult ajutiseks kogu
Saksa riigi kljest rarebitud rahva osana ja teatasid seda nd juba avalikult. Ma ngin, et ainsaks
psemisteeks on see, et nd vtavad Austria sakslased sisse positsiooni kikudes ksimustes, mis
on seotud rahvusliku probleemiga ja tlevad otsustavalt lahti printsiibitutest kompromissidest. Just
kike seda silmas pidades ei suutnud ma mista, miks see liikumine peale niivrd suureprast algust
nii ruttu alla kis. Veel vhem suutsin ma mista, miks selsamal ajal kristlik-sotsiaalne partei vis
muutuda niivrd suureks juks. Kuid just sel ajal saavutas kristlik-sotsiaalne partei oma kuulsuse
krgeima punkti.
Ma hakkasin vrdlema neid mlemaid liikumisi. Saatus andis mulle taas parimaid nitlikke
ppetunde ja aitas mind seda mistatust lahendada. Minu enda haletsusvrne olukord aitas mind
selles suhtes.
Ma alustasin sellest, et hakkasin vrdlema mlema nende kahe partei juhtide ja asutajate figuure:
helt poolt Georg von Schnerer ja teiselt poolt doktor Karl Leger.
Vrrelnud selle ja teise isiklikke andeid, tulin ma tol ajal jreldusele, et enam-sgavam mtleja ja
printsipiaalsem vitleja on Schnerer. Selgemini ja igemini, kui kskik, kes teine, ngi ta ja
ennustas ette Austria riigi lppu. Kui tema hoiatused Habsburgide monarhia vastu oleksid olnud
paremini kuuldavad, eriti Saksamaal, vib-olla me oleksime vltinud nnetust maailmasja nol,
milles Saksamaa osutus olevat peaaegu ksinda kogu Euroopa vastu.
Probleemide sisemist olemust mistis Schnerer suurepraselt, kuid see-eest eksis ta suuresti
inimestes.
Selles viimases osas oli just nimelt tugevamaks pooleks doktor Leger.
Leger oli haruldane inimestetundja. Tema reegliks oli mitte mingil juhul nha inimesi paremas
valguses, kui nad on. Seetttu arvestas ta palju paremini elu reaalsete vimalustega kui Schnerer.
Saksa rahvuspartei juhi kik ideed olid, teoreetiliselt eldes, tiesti iged, kuid tal ei olnud ei judu,
ega oskusi, et seda teoreetilist arusaama massile edasi anda. Teiste snadega, ta ei suutnud anda
oma ideedele sellist vormi, mis oleks vastanud rahva laiade masside vastuvtu-astmele (kuid see
vastuvtlikkus on kllaltki piiratud). Kuna see oli nii, - ji kogu Schnereri teoreetiline tarkus ja
sgavus ainult mtte-tarkuseks, see ei saanud kunagi muutuda praktiliseks tegelikkuseks.
See puudus inimeste praktiliseks mistmiseks viis edaspidi jusuhete ekslikule hindamisele,
reaalse ju, mis peitub tervetes liikumistes ja vga vanades riigiasutustes, mittemistmisele.
Schnerer muidugi mistis, et lppude lpuks on siin asi maailmavaatelistes ksimustes. Kuid ta
ei hakanudki mis-tma, et selliste, peaaegu religioossete veendumuste kandjaiks peavad
esmajrjekorras saama laiad rahvahulgad. Schne-rer andis endale kahjuks vga vhe aru selles,
kuivrd piiratud on tahe vitluseks niinimetatud soliidse kodanluse rin-gides. Ta ei mistnud, et
niisugune temapoolne suhtumine tuleneb kodanlase majanduslikust positsioonist: sellisel kodanlasel
on, mida kaotada ja see sunnib teda sellistel juhtudel olema enam kui vaoshoitud.
Terve maailmavaate vit saab tepoolest vimalikuks ainult sel juhul, kui uue petuse kandjaks
on mass ise, mis on valmis kogu vitluse raskust oma lgadele asetama.
Sellele, tolle suure thenduse mittekllaldasele arusaamisele, mida omavad alamad rahvakihid,
vastas tielikult tolle-aegne sotsiaalksimuse mittekllaldane mistmine ldse.
Kikides nendes suhetes oli doktor Leger aga Schnereri otseseks vastaspooleks.
Inimeste phjalik tundmine andis talle vimaluse igesti hinnata judude vastastikust suhet. See
vabastas ta ohust hinnata ebaigesti juba olemasolevaid organeid. Vastupidi, olukorra kaine
hindamine rgitas teda pdma ra kasutada ka vanu hiskondlikke asutusi vitluses oma
eesmrkide eest.
Ta andis endale tielikult aru selles, et kaasaegsel epohhil on ainult kodanluse lemiste kihtide
ustavusest liialt vhe, et saavutada uue liikumise vit, seeprast viis ta oma poliitilise tegevuse
keskpunkti le nende kihtide oma poole vitmiseks, kes olukorra tingimustest lhtudes lkatakse
5

vitlusse ja kelle tahe pole paralseeritud. Seetttu kaldus ta kohe algusest peale ra kasutama juba
olemasolevaid mjutusvahendeid ja vitlema selle eest, et kallutada oma poolele juba
olemasolevaid vimsamaid asutusi. Ta sai selgesti aru, et on tarvis vimalikult rohkem saavutada
kasu oma liiku-misele vanadest juallikatest.
Tnu sellele arusaamisele andis Leger oma uuele parteile philesandeks vita oma poole
keskklassid, keda hvardas hukk. Sellega li ta endale vankumatu vundamendi ja judude
reservuaari, mis olid kindlalt valmis visaks vitluseks. Tema lpmatult tark taktika katoliku kiriku
suhtes andis talle vimaluse vita vaimulikkonna noor plvkond lhima aja jooksul sellises ulatuses
oma poole, et vanal klerikaalsel parteil ei jnud le midagi muud, kui kas puhas-tada vli, vi (mis
oli tema poolt targim) liituda uue parteiga ja pda sel viisil endale endised positsioonid aegamda
tagasi vita. Ent oleks ebaiglane melda, et elduga oleks selle inimese anded ammendatud.
Tegelikult ta ei olnud mitte ainult tark taktik, vaid valdas ka kiki teliselt suure ja geniaalse
reformaatori omadusi. Selles viimases osas tea-dis ta ka olemasolevate vimaluste tpset piiri ja
andis endale selgelt aru oma enda vimetest.
See kige krgemal mral suureprane inimene seadis endale tiesti praktilised eesmrgid. Ta
otsustas enda ktte vita Viini. Viin mngis monarhia sdame rolli. Vaid sellest linnast vis veel
lhtuda see elu, mis hoidis alal haiglast ja vananevat, leni vappuva riigi organismi. Mida enam
oleks nnestunud tervendada sdant, seda vrskemaks oleks pidanud saama kogu organism. Idee on iseenesest tiesti ige, kuid ka see vis leida kasutamist ainult
teatud aja jooksul.
Selles viimases seisnes omakorda Legeri nrk klg.
See, mis tal nnestus teha Viini linna heaks, on surematu selle sna kige paremas mttes. Kuid
psta sel teel monar-hiat tal ei nnestunud oli juba liiga hilja.
Asja seda klge ngi tema vistleja Schnerer selgemini.
Kik doktor Legeri praktilised algatused nnestusid tal suurepraselt, kuid lootused, mida ta
nende algatustega seostas, kahjuks ei titunud. Teisest kljest, see, mida soovis Schnerer,
ebannestus tal tielikult, kuid see, mida ta kar-tis, titus, kahjuks, lausa kohutaval mral.
Nii juhtuski, et need mlemad tegelased ei ninud kumbki oma lppeesmrkide titumist.
Legeril ei nnestunud psta Austriat ja Schnereril ei nnestunud kaitsta saksa rahvast katastroofi
eest.
Meie kaasaegsele epohhile on lpmatult kasulik ppida tundma rmiselt ksikasjalikult ebaedu
phjuseid, mis tabasid neid mlemaid parteisid. See on eriti kasulik minu spradele, sest paljudes
punktides on olukord samasugune, nagu oli ta siis. Praegu me vime ja peame vltima neid vigu,
mis tol ajal viisid he liikumise hukule ja teise tulemus-teta lpule.
Minu vaatepunktist tingisid Saksa rahvusliku liikumise krahhi Austrias kolm phjust:
Esiteks mngis saatuslikku rolli partei ebaselge ettekujutus sellest thendusest, mida omab
sotsiaalne probleem uue, oma olemuselt revolutsioonilise partei jaoks.
Kuna Schnerer ja tema lhimad pooldajad prdusid esmajrjekorras ainult kodanlike kihtide
poole, viski tulemus olla vaid vga nrk ja arglik.
Kui asi on rahvuse vi riigi siseasjades, on saksa brgerlus, eriti selle lemised kihid, meelestatud
niivrd patsifistli-kult, et on valmis loovutama lausa iseennast. ksikisik alati seda ei teadvusta,
kuid see on siiski nii. Headel aegadel, s.o. meie juhtumi puhul hea juhtimise ajal, teevad sellised
meeleolud need kihid riigi jaoks pris hinnaliseks. Halva juhtimise ajal aga viivad need omadused
lihtsalt hirmsate tagajrgedeni. Kui kogu Saksa rahvuslik liikumine tahtis lbi viia teliselt tsist
vitlust, oleks ta pidanud eelkige pdma oma poole vita masse. Seda ta aga teha ei suutnud ja
see jttis ta ilma sellest stiihilisest just, mis on vajalik selleks, et laine kige lhema aja jooksul ei
raugeks.
Kui partei ei jrginud seda printsiipi algusest peale, ega viinud seda ellu, siis selline uus partei ei
oma jrgnevalt juba isegi vimalust kaotatut heaks teha. Kui partei pris algusest peale koondab
5

suurearvuliselt mdukaid kodanlikke ele-mente, mrab see ette, et oma sisemises korralduses
hakkab partei orienteeruma sinnapoole. Niiviisi likab partei end juba algusest peale ra
perspektiivist vita omale suurte judude poolehoid rahva alamatest kihtidest. Kuid selline liikumine on juba ette mratud kahvatule vimetusele ja on sunnitud piirduma vaid kritikaanlusega.
Siis suudaks partei juba toetuda sellisele peaaegu religioossele jule, ilma milleta puuduvad tsised
vimed eneseohverduseks. Kige selle ase-mel saavutab partei vaid pde positiivseks koostks
olemasoleva reiimiga, s.o. selle tunnistamise, mis on olemas. Parteis saavad aegamda valdavaks
pded pehmendada vitlust, et lppude lpuks jlle, paraku, endise pehkinud maailmani tagasi
juda.
Nimelt see juhtuski kogu Saksa rahva liikumisega. Phjus seisnes just selles, et ta kohe, pris
algusest peale ei teinud oma tegevuse raskuskeskmeks vitlust laiade rahvamasside poolehoiu eest.
Just tnu sellele muutus ta mdukas-radikaalseks ja kodanlik-peenutsevaks.
Sellest esimesest veast tuleneski ka teine phjus liikumise kiireks hukuks.
Saksa rahvusliku liikumise tekkemomendiks oli sakslaste olukord Austrias sisuliselt meeleheitlik.
Aasta-aastalt muutus parlament ha enam asutuseks, mis ttas aeglase, kuid sstemaatilise saksa
rahva hvitamise suunas. Tsine katse viimsel minutil asja psta vis seisneda vaid selle asutuse
krvaldamises. Ainult sel juhul avanesid vimalused, olgugi, et vga vikesed, eduks.
Sellega seoses kerkis liikumise jaoks esile jrgmine printsipiaalse thtsusega ksimus:
Kas on ikka vaja minna parlamenti, et parlament kiiremini hvitada, vi, nagu siis eldi, et lasta
ta hku seestpoolt, vi vastupidi, parlamenti mitte minna, vaid viia selle asutuse vastu lbi otse ja
avalikult frontaalrnnak.
Otsustati sisse minna. Siseneti ja tuldi vlja purustatutena.
Muidugi tuli kujunenud asjaolude tttu sisse minna.
Et pidada niisuguse ju vastu avalikku rindevitlust, oli vaja, esiteks, omada vankumatut mehisust
ja teiseks, valmis-olekut arvututeks ohvriteks. See oleks thendanud haarata hrjal otse sarvist. Kuid
seejuures tuleb muidugi riskeerida sellega, et sa saad mitmel korral maha visatud. Vaevu maast
tusnuna pead alustama uuesti vitlust, kuid vit tuleb alles peale vga rasket vitlust ja sedagi vaid
vitlejatele, kes omavad meeletut julgust. Suured ohvrid toovad vitluslaagrisse uusi suuri reserve.
Lppude lpuks kroonib visadust vit.
Kuid selleks kigeks on vaja, et vitlusest vtaksid osa rahva pojad, tema laiad massid.
Vaid nemad ksinda vivad leida eneses otsustavust ja psivust viia see vitlus lpuni.
Ent just neid laiu rahvamasse polnudki Saksa rahvuspartei ridades. Vaat, miks ei tal jnudki le
midagi muud, kui minna parlamenti.
Oleks ebaige eeldada, et see otsus oli pikaajaliste ja vaevarikaste sisemiste kikumiste tagajrg,
vi isegi lihtsalt pikkade mtiskluste tagajrg. Ei, inimesed ei suutnud endale isegi ette kujutada
vitluse teisi vorme. Osalemine selles rumaluses oli ainult tagajrjeks ettekujutustes ja
arusaamatustes valitsenud ldisele segadusele selles, millist mju pidi vltimatult avaldama partei
osavtt selles ettevttes, mida ta ise otsustavalt hukka mistis. Tavaliselt seisnes arutelu selles, et,
esinedes kogu rahvuse palge ees ldrahvalikul tribnil, saab partei vimaluse kergemini
valgustada laiu rahvakihte. Vitlus parlamendi sees totas paljude silmis suuremaid tulemusi, kui
pealetung vljast. Seejuures pandi teatud lootusi saadikupuutumatusele. Inimesed olid veendunud
selles, et parlamendiimmuniteet ainult tugevdab ksi-kuid vitlejaid ja annab nende lkidele
suurema ju.
Tegelikus elus tuli see kik vlja teisiti.
Auditoorium, mille ees esinesid nd Saksa rahvusliku partei saadikud, oli mitte suurem vaid
viksem. Rgib ju iga oraator ainult selle ringi ees, mis teda vahetult kuulab vi selle ringi lugejate
ees, kelleni juavad pressiaruanded.
Tegelikkuses ei ole kige suuremaks auditooriumiks mitte parlamendiistungite saal, vaid suurte
avalike rahvakogune-miste saal.
5

Kogunevad ju nende viimaste seinte vahele tuhanded inimesed, kes on tulnud siia ainsa
eesmrgiga kuulata seda, mida tleb neile oraator, samal ajal kui parlamendiistungite saali ilmub
ainult mnisada inimest, nemadki peamiselt selleks, et saada neile ettenhtud pevatasu ja ldsegi
mitte selleks, et midagi neile segast helt rahvaesindajalt selgeks saada.
Peamine aga: parlamendiistungite saali koguneb alati ks ja seesama publik, kes ei pea sel lihtsal
phjusel ldsegi vajalikuks midagi juurde ppida, et tal puudub mitte et ainult selleks arusaam, vaid
et tal puudub ka kige tagasihoidlikum soovgi selleks.
Mitte ainuski neist rahvaesindajatest ei tunnista vabatahtlikult teise igsust ja ta ei anna kunagi
oma judu vitluseks asja eest, mida kaitseb tema kolleeg. Ei, mitte kunagi ei tee ta seda ilma he
erandita, kui talle nib, et, tehes sellise prde, kindlustab ta oma mandaati parlamendi jrgmises
koosseisus. Ainult siis, kui kik varblased juba katustelgi sirtsuvad sellest, et lhimad valimised
toovad vidu teisele parteile, jooksevad endiste parteide sambad, mis on neid seni ehtinud, mehiselt
le teise leeri, s.o. selle partei leeri vi sellisesse suunda, mis nende arvestuste kohaselt peaks
endale enamsoodsama positsiooni vlja vitlema. Sooritades sellise prde, ei koonerda need
phimttetud inimesed, jutlustades phjatute fraasidega moraali teemadel. Tavaliselt nii ka
juhtub: kui rahvas mingist parteist niivrd otsus-tavalt eemale prdub, et igahele on selge, milline
hvitav kaotus seda parteid ootab, siis algab suur jooksmine. Need parlamendirotid jtavad
parteilaeva maha.
See jooksmine pole ajendatud sdametunnistuse ksust, ta ei toimu heast tahtest, ta on selle lihtsa
lbingelikkuse tulemus, mis vimaldab sellisel parlamendilutikal just igeaegselt maha jtta
ebakindlaks muutunud koht selleks, et kllalt igeaegselt teise partei soojade linade vahele pugeda.
Rkida sellise auditooriumi ees thendab testi prli heitmist tuntud elajate ette. igusel pole
selles mingit arves-tust. Tulemus ei saa olla thisusest enam.
Nii see ka juhtus. Saksa rahvusliku partei saadikud visid pingutada hle khisema hakkamiseni,
nende kned ei avaldanud ikkagi mingit mju.
Press kas vaikis tielikult, vi moonutas nende knesid niivrd, et oli vimatu pda leida mingit
seost, teinekord need kned esitati niivrd mberpratud kujul, et hiskondlik arvamus sai vga
halva ettekujutuse uue kodanluse eesmrkidest. kskik, mida ksikud saadikud ka poleks
rkinud, sai lai publik teada ainult seda, mida oli vimalik lugeda nende knede kohta ajalehtedest,
kuid nende knede esitlus pressis oli selline, et kned tundusid vaid ruma-latena, kui mitte
halvematena. Kuid nende vahetu auditoorium koosnes ainult mingist 500 parlamentrist. Sellega
on kik eldud.
Kuid kige halvem oli ikkagi jrgmine:
Kogu Saksa rahvuslik liikumine vis arvestada eduga vaid siis, kui ta pris algusest peale oleks
mistnud, et asi ei pea olema mitte lihtsalt uue partei loomises, vaid uue maailmavaate valikus.
Ainult uus maailmavaade vis leida eneses kl-laldaselt judu, et selles hiiglaslikus vitluses vita.
Et juhtida sellist vitlust, on vajalikud kige selgemad, kige mehi-semad pead.
Kui vitlust he vi teise maailmavaate eest ei juhi eneseohverdamiseks valmisolevad
kangelased, siis ei leia liikumine juba lhitulevikus ka vapraid reavitlejaid. Kui videldakse
iseoma olemasolu eest, jb sellel ldise hvangu jaoks le vhe vimalusi.
Selleks, et luua need eeldused, on hdavajalik, et igaks mistaks, et au ja kuulsus ootavad uue
liikumise pooldajaid alles tulevikus ja kaasajal see liikumine mingeid isiklikke hvesid anda ei
suuda. Mida enam see vi teine uus liikumine hakkab jagama kohti ja ameteid, seda suurem hulk
kahtlasi inimesi pdleb sellesse leeri. Kui sel parteil on suur edu, siis kohta otsivad poliitilised
kaasajooksikud uputavad sageli selle niisugusel mral le, et vana ja aus parteittaja ei suuda
mnikord teda ragi tunda ja uued tulijad tukavad selle vana ttaja enda kui mittevajaliku ja
mittekutsutu ra. See thendabki, seda, et sellise liikumise missioon on juba ammendunud.
Niipea, kui saksa rahvusliku liikumine sidus oma saatuse parlamendi saatusega, oli tema juhtide ja
vitlejate koht samuti parlamentaarne. Sellega thines Saksa rahvuslik partei tavaliste,
5

igapevaste poliitiliste parteide tasemeni ja kaotas selle ju, mis on vajalik selleks, et kannataja
oreooliga traagilisele saatusele vastu minna. Selle asemel, et organi-seerida vitlust, ji
parteitegelastel nd le vaid vlja astuda ja lbirkimisi pidada. Ja mis veelgi halvem see
uus parlamendigrupp tuli lhikese aja jooksul sellisele mttele, et tema kige krgemaks (kui vhim
riskantsemaks) kohuseks on uue maailmavaate kaitsmine niinimetatud vaimsete vahenditega
parlamentaarses iluknes, et see on igal
juhul rahulikum, kui ohuga oma elule viskuda vitlusse, mille tulemus on teadmata ja mis midagi
eriti head tuua ei saa.
Kuni juhid istusid parlamendis, ootasid partei pooldajad parlamendi seinte taga imesid, kuid neid
imesid ei juhtunud ja loomulikult ei vinudki juhtuda. Peagi hakkasid inimesed kannatust kaotama.
See, mida rkisid nende endi saadi-kud, ei vastanud mingilgi mral valijate ootustele. See oli
tiesti mistetav, sest vaenulik press tegi absoluutselt kik-vimaliku, et segada rahval luua endale
ige ettekujutus Saksa rahvusliku partei saadikute esinemistest parlamendis.
Samal ajal toimus teinegi protsess. Mida rohkem rahva esindajad said maigu suhu
enampehmemast revolutsioo-nilise vitluse vormist parlamendis ja Riigipevas, seda vhem
valmisolevaiks osutusid nad olevat, et minna tagasi rahva laiadesse kihtidesse ja teha taas palju
ohtlikumat valgustustd. Massilised rahvakogunemised jid ha enam tahaplaanile, seega ka see
ainus tee, mis annab vimaluse massidele vahetu mju avaldamiseks ja sellega ka rahva-hulkade
tuntava osa oma poole vitmiseks.
Parlamenditribn trjus ikka rohkem ja rohkem rahvakoosolekud saalis tahaplaanile. Selle
asemel, et rkida rahva-ga, olid saadikud koormatud tunnete vljendamisega niinimetatud valitute
ees. Kik see viis selleni, et Saksa rahvuslik liikumine lakkas aina enam olemast rahvalik liikumine
ja langes enam-vhem tavalise klubi tasemele, kus toimusid vaid akadeemilised vaidlused.
Press levitas parteist kige halvemat ettekujutust. Partei esindajad ei pdnudki enam suurtel
rahvakogunemistel tde taastada ja nidata partei tegelikke eesmrke. Lppude lpuks kujunesid
asjad selliseks, et snad Saksa rahvuslik liikumine hakkasid rahva laiades ringkondades naeru
esile kutsuma.
Las peavad kik meie aja auahned kirjamehed meeles seda: suuri prdeid siin maailmas ei ole
kunagi tehtud sule abil.
Ei, sulele sai osaks ainult teoreetiliselt phjendada juba toimunud pret.
Sajandite sgavusest saadik oli just suulise sna vlujud selleks faktoriks, mis pani liikuma
suured, nii usulise kui ka poliitilise iseloomuga ajaloolised laviinid.
Laiad rahvamassid alluvad eelkige ainult suulise sna jule. Kik suured liikumised on
rahvalikud liikumised. See on inimlike kirgede ja hingeliste leelamiste vulkaaniline purse. Neid
kutsub alati ellu kas karm vajadus jumalannade jrele vi sna leegitsev jud. Mitte kunagi veel
pole suured liikumised olnud kirjanduslike esteetide ja salongi-kangelaste limonaadivalamise
produktiks.
Rahvaste saatusi vib suunata ainult kuuma kire jud. Kuid ratada teiste kirgi suudab vaid see,
kes ise on kartmatu. Ainult kirg kingib vljavalituile sellised snad, mis nagu haamrilgid avavad
vravad inimeste sdamete juurde. Kes on kirgedest ilma jetud, kelle huuled on kokkusurutud,
seda ei ole taevased jud valinud oma tahte kuulutajaks.
Inimesele, kes on ainult kirjanik, vib elda, et las ta istub laua taga koos oma tindipotiga ja
tegeleb teoreetiliste asjadega, kui tal on selleks vaid vastavad vimed; juhiks aga ei ole ta
sndinud ega valitud.
Iga liikumine, mis on endale seadnud suured eesmrgid, peab seetttu kige hoolikamalt
saavutama seda, et ta ei kaotaks sidet laiade rahvakihtidega.
Selline liikumine peab iga probleemi hindama esmajrjekorras just nimelt sellest vaatenurgast
lhtudes. Kik tema otsused peavad olema mratud sellise kriteeriumiga.
Selline liikumine peab jrgnevalt sstemaatiliselt vltima kike seda, mis vib vhendada vi
5

isegi ainult nrgendada tema mju massidele. Ja seda mitte mingisugustel demagoogilistel
kaalutlustel. Ei. Sellest tuleb juhinduda sel lihtsal phjusel, et ilma rahvamassi vimsa juta kski
liikumine, kui suureprased ja ilsad ka poleks tema kavatsused, ei suuda saavutada eesmrki.
Teed meie eesmrkidele mratakse karmi vajaduse tttu. Kes ei soovi minna mda
ebameeldivaid teid, sellel tuleb oma eesmrgist lihtsalt loobuda. See ei sltu meie headest
soovidest. Nii on kord juba meie patune maailm seatud.
Kogu Saksa rahvuslik liikumine kandis oma tegevuse raskuskeskme le parlamenti ja mitte rahva
hulka, just seetttu tuli vlja nii, et ta keeldus oma tulevikust minutilise edu kasuks.
See liikumine valis vlja kergema tee, kuid just nimelt seetttu osutus ta oma lpplikku vitu
mittevrivaks.
Viinis mtlesin ma neile probleemidele kige phjalikumalt ja tulin jreldusele, et nimelt selles oli
Saksa rahvusliku liikumise krahhi peamine phjus. Minu jaoks oli see seda kurvastavam, et mu
silmis oli see liikumine ilma mingite muude valikuteta kutsutud juhtima vitlust saksa rahva asja
eest.
Mlemad vead, mis viisid saksa rahvusliku liikumise hukkumisele, olid teineteisega tihedalt
seotud. Mittekllaldane arusaamine sellest, mis on suurte prete tegelikuks liikumapanevaks
juks, viis ebaigele arusaamisele laiade rahva-masside thtsusest ja siit tulenevalt ebapiisav huvi
sotsiaalsete ksimuste vastu, ebapiisav vitlus rahvuse madalamate kihtide vaimu eest, kuid siit
juba edasi tulenevalt juba parlamendi thtsuse lehindamine.
Kui see partei oleks mistnud, milline nhtamatu jud revolutsioonilise vitluse kandjana peitub
nimelt rahvamassi-des, oleks partei kogu oma td ja propagandat saanud tiesti teistmoodi lbi
viia. Siis oleks partei kogu oma tegevuse raskuskeskme viinud le ettevtetesse ja tnavatele ja
ldsegi mitte parlamenti.
Kuid ka partei kolmas viga seisneb lppkokkuvttes masside thtsuse mittemistmises, selle
mittemistmises, et vaimult tugevamad inimesed peavad massidele andma teatud suunas tuke ja
peale seda juba suurendab mass ise, sarnaselt hoorattale, liikumist ja annab sellele psivuse ja
visaduse.
Saksa rahvuslik liikumine pidas sstemaatilist vitlust katoliku kirikuga. See omakorda seletub
samuti ainult mittearu-saamisega rahva pshholoogiast.
Uue partei terava vitluse phjused Rooma vastu olid sellised:
Kui Habsburgide koda otsustas lplikult muuta Austria slaavi riigiks, nisid kik vahendid selleks
temale headena. Sdametunnistuseta dnastia pani selle uue riikliku idee teenistusse ka
religioossed asutused.
Selleks hakkas dnastia ra kasutama ka tehhi vaimulikke, nhes neiski ht sobivat relva Austria
slaviseerimisel.
Asi toimus ligikaudu jrgmiselt:
Puht-Saksa kogukondadesse mrati tehhidest vaimulikud. Viimased viisid sstemaatiliselt ja
krvalekaldumatult ellu tehhi poliitikat, asetades tehhide huvid kiriku huvidest krgemale. Sellisel
viisil said tehhidest tulnukatest rakukesed maa degermaniseerimisel..
Kahjuks osutus Saksa vaimulikkond sellele vastuseismisel tiesti juetuks. Ta polnud mitte et
ainult ise vimetu ana-loogilist pealetungikampaaniat pidama, vaid oli vimetu isegi
kaitsepoliitikaks. Nii mduti sakslastest lbi tagala. Religiooni kuritarvitamine helt poolt ja
vimetus osutada kas vi mingisugustki vastupanu teiselt poolt, viisid hes-koos selleni, et
sakslased olid sunnitud aeglaselt, kuid vahetpidamata taganema.
Niisugune oli lugu pisiasjades. Kuid niisamuti oli ka suures plaanis.
Habsburgide Saksa-vastased katsed ei kohanud vastupanu ka krgemas vaimulikkonnas. Sakslaste
kige elementaar-semate iguste kaitse ji ha enam tagaplaanile.
ldine mulje kujunes selliseks, et siin seisis asi teadlikus ja jhkras saksa rahva huvide jalge alla
tallamises, mida viidi ellu katoliku vaimulikkonna kui sellise poolt.
5

Tuli vlja nii, et kirik mitte ainult, et ei prdunud saksa rahvast ra, vaid lks otseselt le tema
vaenlaste poolele. Schnerer arvas, et kige selle peamine phjus peitub katoliku kiriku juhtkonnas,
mis asub vljaspool Saksamaad. Tema arvates tulenes juba ainuksinda sellest katoliku kiriku
juhtivate ringkondade vaenulik suhtumine meie rahva lootustesse.
Niinimetatud kultuuriprobleemid taganesid seejuures peaaegu tervikuna tagaplaanile, nagu kogu
tolleaegses Austrias. Kogu Saksa rahvusliku liikumise jaoks oli sel ajal otsustavaks mitte katoliku
kiriku suhtumine, tleme niteks, teadusse jne., vaid kige enam ja eelkige see, et ta ei kaitsnud
saksa rahva huve ja eelistas alati kadedust tundvate slaavlaste taotlusi.
Georg oli jrjekindel inimene, ta ei teinud midagi poolikult. Ta avas kampaania kiriku vastu tis
veendumust, et ainult sel teel saab veel psta saksa rahva. Liikumine emantsipatsiooni eest
kaitseks Rooma kiriku mju vastu nis talle kige igema teena eesmrgi juurde, kige vimsama
vaenlase vastu suunatud mrsuna. Kui see lk oleks osutunud vi-dukaks, oleks see thendanud, et
ka Saksamaal oleks tehtud lpp kiriku kahetsusvrsele lhenemisele ja et Saksa impeeriumi ja
kogu Saksa rahvuse sisemised jud oleksid vitnud, tnu sellele, erakordselt palju.
Kahjuks ei eeldused ega ka jreldused olnud iged. Tsi on see, et Saksa katoliikliku
vaimulikkonna vastupanujud rahvusliku vitluse osas oli vrreldamatult viksem nende
mittesaksa, eriti tehhi pritolu kolleegide omast.
Ainult vhiklikud inimesed visid mitte mista seda, et saksa vaimulikkonnale ei tule phegi vtta
oma peale te-poolest julge sakslaste huvide kaitse.
Kuid ainult pimestatud inimesed visid mitte mista seda, et selline olukord seletub
esmajrjekorras meie, sakslaste, kikide jaoks ldiste phjustega: need peituvad meie niinimetatud
objektiivsuses, meie kskikses suhtumises meie rahvuse probleemidesse nagu, muide, ka
mningatesse muudesse probleemidesse.
Tehhi vaimulikkond suhtub tiesti subjektiivselt oma rahvasse ja objektiivselt kiriku saatusse.
Kuid saksa vaimulik vastupidi: ta on kogu subjektiivsusega andunud kirikule ja jb tiesti
objektiivseks oma rahvuse suhtes. Seda ilmin-gut mrkame me meie keskel kahjuks ka tuhandetel
teistel juhtudel.
See pole ldsegi ainult katoliikluse eriline prand. Ei, see kahetsusvrne joon sb meil lbi
peaaegu kiki, eriti riiklikke ja vaimulikke asutusi.
Proovige vaid vrrelda, kuidas suhtub meie ametnikkond rahvusliku taassnni katsetesse ja kuidas
analoogsel juhul suhtuks kskik, millise teise rahva ametnikkond. Vi vaadake, kuidas suhtub meie
ohvitseride korpus meie rahvuse pdlustesse. Kas vib endale ette kujutada, et kskik, millise
teise maa ohvitseride korpus maailmas vtaks sama-suguse seisukoha ja hakkaks peituma riigi
autoriteetsuse fraaside taha. Kuid meil on need fraasid viimase 5 aasta jooksul muutunud millekski
iseenesestmistetavaks ja neid loetakse isegi kiiduvrseiks. Ent, vtke juudiksimus. On ju nii
katoliiklased kui ka protestandid meil selle suhtes seisukohal, mis selgelt ei vasta ei rahva
pdlustele ega reli-giooni tegelikele vajadustele. Proovige vrrelda juutide rabikonna positsiooni
ksimustes, mis omavad kas vi kige viksemat thtsust juutide kui rassi suhtes, meie
vaimulikkonna hiiglasliku enamuse positsiooniga, - see on, paraku, hesugune nii katoliikliku kui
ka protestantliku kiriku juures.
Seda nhtust vime me meil pidevalt theldada, kui jutt on he vi teise abstraktse idee kaitsest.
Riiklik autoriteet, demokraatia, patsifism, rahvusvaheline solidaarsus jne. vaat, kus on
misted, mis meil valitsevad ja millele omistatakse selline sirgjooneline ja doktriiniline tlgendus,
et kaob igasugune terve arusaam rahvuse teliselt elulistest lesannetest.
Selline nnetu lhenemine kikidele rahvuse pdlustele etteantud arvamuse vaatenurgast hvitab
igasuguse vime melda asjast sgavalt subjektiivselt, kui selline asi on objektiivselt vastuolus
doktriiniga. Lppude lpuks saab siit alguse nii eesmrkide kui ka vahendite tielik moonutamine.
Sellised inimesed esinevad igasuguse rahvusliku lestusu vastu ainult seetttu, et lestus eeldab
kas vi kige halvema ja vaenulikuma valitsuse vgivaldset eemaldamist. Kui-das siis veel, see
5

oleks ju kuritegu riigi autoriteedi suhtes. Kuid sellise haleda fetiisti silmis on riiklik autoriteet
mitte vahendiks eesmrgi saavutamisel, vaid eesmrgiks ise. Tema haletsusvrse vaimse vajaduse
jaoks on sellisele peletisele sellest kllalt. Sellised kurva kuju kangelased esinevad arusaamatult,
niteks, diktatuuri katsete vastu isegi siis, kui selle kandjaks saaks Friedrich Suur, kaasaegse
parlamendi enamuse esindajaks aga osutuksid kige vime-tumad poliitilised liliputid, vi isegi
lihtsalt seda mittevrivad subjektid. Aga miks? Aga muidugi sel ainsal phjusel, et selliste
printsipiaalsete veidrike jaoks on demokraatia-seadus enam pha, kui suur rahvus. Selline kuivik
asub kige hirmsama tranni kaitsele, hukutades iseoma rahva ainult selleprast, et sellesse tranni
on antud momendil koondunud riigi autoriteet. Ja ta keeldub omama midagi hist rahvale kige
vajalikuma valitsusega ainult seetttu, et see ei vasta tema ettekujutuse kohaselt demokraatiale.
Niisama suhtub ka meie saksa patsifist tiesti kskikselt kige kuritegelikumasse vgivalda tema
rahvuse suhtes, isegi kui see vgivald lhtub elaimatelt militaristidelt, - ainult seeprast, et
olukorra muutmiseks oleks vaja osutada vastupanu, s.o. kasutada judu, aga see viimane, nete, on
vastuolus kogu tema ettekujutusega rahuliku kooselu vai-must. Internatsionaalselt meelestunud
saksa sotsialist vtab ka seda igena, kui kogu lejnud maailm hisel jul hak-kab teda rvima.
Ta kirjutab vaid vennalike tunnetega alla vastavate lkide saamisel ega mtle kunagi sellele, et
rvleid tuleb karistada vi et vhemalt on vaja nende kihku vhendada. Mitte iialgi! Aga miks?
Aga ainult selleprast, et ta on sakslane.
Ehk on see kurbki, kuid see on nii. Et ht vi teist kurja lbi npeldada, tuleb see kigepealt
kindlaks mrata ja seda mista.
See kib ka sellise kskiksuse kohta, mis iseloomustab teatud osa vaimulikkonnast Saksa
pdluste kaitsmise asjus.
Seda ei saa seletada tema halbade soovidega ega ksuga, tleme, levalt. Ei. See
otsustamispuudus on noorplves saadud rahvusliku kasvatuse puuduste tulemus ja seejrel on see
hele vi teisele vluseks muutunud abstraktsele ideele tingimusteta allumise tulemus.
Kasvatamine demokraatia, internatsionaalse sotsialismi, patsifismi jne. vaimus on meie ajal
vtnud niivrd erilise ja niivrd, vib elda, subjektiivse vormi, et ta allutab endale kik ja mrab
tervikuna ette vaate kigele mbritsevale. Mis puudutab suhtumist rahvusse, siis see on meil juba
varasest noorusest peale ainult puhtalt objektiivne. Ja niiviisi tulebki vlja, et saksa patsifist,
phendudes subjektiivselt ja jgitult oma ideele, ei j pikemalt mtlemata oma rahva poolele isegi
sel juhul, kui rahvas langevad osaks ebaiglased ja rasked hvardused. Ta hakkab esmalt otsima,
kelle poolt on objektiivne iglus ja peab tema vrikust alandavaks juhinduda lihtsast rahvuse
enesesilitamistundest.
Kuivrd htemoodi kehtib see ka nii katoliikluse kui protestantluse suhtes, on nha jrgnevast.
Sisuliselt rkides kaitseb protestantlus saksa rahva pdlusi paremini, kuna see on talletatud
tema prinevusse endasse ja hilisematesse ajaloolistesse traditsioonidesse ldse. Kuid ka tema
osutub tiesti paralseerituks, kui tuleb kaitsta rahvuslikke huve sellises sfris, mis on vheseotud
tema ettekujutuste ja traditsioonide ldise joonega, kui tal vaid tuleb teha tegemist nuetega, millest
ta seniajani polnud huvitatud, vi mida ta hel vi teisel phjusel tagasi lkkas.
Protestantlus esineb alati kige saksaprase kaitseks, kuivrd tegemist on sisemise puhtusega vi
rahvusliku svenemisega, kuivrd tegemist on, tleme, saksa keele ja Saksa vabaduse kaitsmisega.
Kik need asjad on sgavalt kinnitunud protestantluse olemusse endasse. Ent tasub vaid tekkida,
niteks, ksimusel juutlusest ja kohe selgub, et protestantlus suhtub kige vaenulikumal moel
vikseimassegi katsesse vabastada rahvus sellest surmani vaenulikust piiramisrngast ja ainult
seetttu, et protestantlus on siin juba seotud oma teatud dogmadega. Kuid siin ju on asi ksimuses,
mida lahendamata kik lejnud katsed saksa rahva taassnniks on tiesti sihitud vi isegi
mttetud.
Oma Viini-perioodil omasin ma kllalt vaba aega, et erapooletult lbi melda ka see ksimus.
Kik, mida ma ngin oma mber, kinnitas tuhandekordselt eldu igsust.
5

Viinis, selles erinevate rahvuste fookuses, oli igal sammul eriti ilmne, et nimelt vaid saksa patsifist
suhtub oma rahvuse saatusse sellise kurikuulsa objektiivsusega, millest me rkisime eespool, ent
juudid ei suhtu kunagi niiviisi oma, juudi rahva saatusse. Viinis sai selgeks, et ainult saksa sotsialist
on selles mttes meelestatud internatsionaalselt, et ta oskab vaid nuruda ja pugeda oma
internatsionaalsete seltsimeeste ees. Tehhi sotsialist ja poola sotsialist kituvad sootuks
teistmoodi. hesnaga, ma mistsin juba siis, et hda peitub vaid poolest saadik neis petustes
enestes, muus osas on ta meil valitseva vale rahvusliku kasvatuse tulemus, mille tagajrjel tekkib
palju viksem andumus oma rahvusele.
eldut silmas pidades on selge, et kogu see argumentatsioon, mida Saksa rahvuslik partei kaasa
ti, phjendades teoreetiliselt oma vitlust katoliikluse vastu, oli vale.
Hakakem saksa rahvast kige varasemast east kasvatama omaenda rahva iguste eranditu
tunnustamise vaimus, lakakem juba lapseeast klvatuks muutmast meie noorust, hakakem teda
vabastama meie objektiivsuse needusest sellistes ksimustes, kus tegemist on oma isikliku
mina silitamisega. Siis me veendume lhima aja jooksul, et saksa katoliiklane jb Iirimaa,
Poola vi Prantsuse katoliiklase eeskujul sakslaseks, jb oma rahvale ustavaks. On iseenesestmistetav, et kik see eeldab meil teliselt rahvusliku valitsuse olemasolu.
eldu kasuks annab kige vimsamaks tendi meile see ajalooperiood, kus meie rahvas pidi
viimast korda ajaloo kohtu ees pidama vitlust oma olemasolu eest, mitte elu eest, vaid
surmavitlust.
Selle ajani, kuni lemine juhtimine oli enam-vhem rahuldav, titis ka rahvas oma kohust tiel
mral. Protestantlik
pastor ja katoliiklik vaimulik mlemad andsid lpmatult palju, et tsta meie vastupanujudu,
mlemad abistasid mitte ainult rindel, vaid veelgi enam tagalas. Neil aastail, eriti esimese
plahvatuse momendil, eksisteeris mlema leeri, nii protestantide kui ka katoliiklaste jaoks ainult ks
ja hine Saksa riik, mille itsengu ja tuleviku eest mlemad leerid saatsid hesuguseid palavaid
palveid taeva poole.
Saksa rahvuslik liikumine Austrias oleks pidanud esitama enesele ksimuse: kas Austria sakslased
suudavad hoida oma valitsevat osa katoliku usu juures? Jah vi ei? Kui jah, siis pole poliitilisel
parteil tarvis tegeleda usuksimustega vi isegi tavanditega, kui aga ei, siis poleks vaja olnud luua
mitte poliitilist parteid, vaid alustada vitlust usulise reformi eest.
See, kes soovib knulisi teid pidi, poliitilise organisatsiooni kaudu, juda usulise reformini, leiab
vaid, et ta ei oma vikseimadki ettekujutust sellest, kuidas reaalses tegelikkuses kujunevad
religioossed ettekujutused vi usulised petused ja kuidas nimelt leiavad nad enesele vljundi lbi
kiriku.
Selles osas on testi vimatu teenida hekorraga kahte isandat. Asutada vi lhkuda religiooni
see on palju suurem ettevtmine, kui asutada vi lammutada riiki, seda enam parteid.
rgu mulle rgitagu, et Saksa rahvusliku partei vljaastumine katoliikluse vastu oli esile
kutsutud kaitsealastel kaalutlustel, et pealetungivaks pooleks oli ikkagi katoliiklus.
Kikidel aegadel ja epohhidel olid muidugi olemas sdametunnistuseta subjektid, kes ei peatunud
sellegi ees, et ka religioonist teha oma poliitiliste geschftide relv (kuna niisuguste hrrade jaoks
seisab ju asi eranditult geschftis). Kuid ikkagi on tiesti vale panna vastutus nende lurjuste eest
religioonile. Need subjektid oskavad alati osavalt oma madalates huvides kuritarvitada kui mitte
usundeid, siis midagi muud. Parlamendiloodrite ja -vargangude jaoks pole midagi meeldivamat,
kui vimalused kas vi tagantjrele leida teatud igustus oma poliitilistele pettustele. Kui nende
isiklike alatuste eest pannakse vastutus religioonile vi religioossele tavandile, on nad vga rahul,
need valelikud subjektid tstavad otsekohe kisa le terve ilma ja hakkavad kiki kutsuma selle
tunnistajaiks, kuivrd iglased olid nende teod ja kuidas nad oma oraatoritalendiga jne. pstsid
religiooni ja kiriku. Mida enam nad kisavad, seda enam rumalad vi unustama kalduvad
kaaskodanikud lakkavad ra tundmast pahategude telisi sdlasi. Ja paraku lurjused saavutasid
5

oma eesmrgi.
Kige kavalam rebane teab suurepraselt, et tema teod ei oma religiooniga midagi hist. Lurjused
itsitavad enestele habemeisse, kuid nende ausad, ent vhemosavad vastased kannavad kaotust ja
kaotavad hel ilusal peval meelt heites usu oma asjasse ja astuvad krvale.
Kuid ka teises suhtes oleks tiesti ebaiglane teha vastutavaks religioon vi isegi ainult kirik
ksikute inimeste puuduste eest. Vrrelgem kogu kirikliku organisatsiooni levust kirikus viibiva
keskmise kuulaja puudustega ja me tuleme kindlasti jreldusele, et proportsioonid hea ja halva
vahel on siin palju enamsoodsamad, kui kus tahes teises sfris. Loomulikult leidub ka vaimulike
hulgas niisuguseid, kelle jaoks on nende pha amet vaid isikliku poliitilise enesearmastuse
rahuldamise vahendiks. Nende hulgas leidub ka selliseid, kes poliitilises vitluses kahjuks
unustavad, et nad peavad olema krgema te valvurid ja ldsegi mitte vale ja laimu kaitsjad. Siiski
tuleb tunnistada, et he sellise vritu vaimuliku kohta tuleb tuhandeid ja tuhandeid ausaid
pastoreid, kes teadvustavad oma missiooni kogu levust. Meie valelikkusest laostunud epohhil on
need inimesed sageli kui itsvateks oaasideks krbes.
Kui see vi teine ksik laostunud subjekt rjassas paneb toime mingi rpase kuriteo klbluse vastu,
siis ju ei hakata selles sdistama kogu kirikut. Tiesti niisamuti pean ma kituma, kui ks vi teine
kiriku teener reedab oma rahvuse, mrib teda, eriti veel niisugusel ajal, kui seda tehakse ka
mittevaimulike inimeste poolt nii vasakul kui ka paremal. Ei tohi unustada, et ksiku halva
klavaimuliku kohta tuleb tuhandeid selliseid, kelle jaoks rahvuse hda on nende isiklikuks hdaks,
kes on oma rahvuse asja eest valmis kigeks ja kes koos meie rahva parimate poegadega ootavad
kirglikult seda tundi, mil ka meile selgineb taevas.
Kui aga keegi tleb meile, et siin polnud asi mitte niivrd vikestes igapevaprobleemides,
kuivrd suurtes phimttelistes dogmaatikaalastes ksimustes, siis vastan ma talle niiviisi:
Kui sa tepoolest arvad, et sa oled saatuse poolt vlja valitud selleks, et ilmuda tekuulutajana,
siis tee seda, kuid oma siis ka mehisust tegutseda, kasutades mitte mberkiguteid poliitilise partei
kaudu, kuna ka selles peitub teatud pettur-lus, - vaid pa praeguse halva asemele seada oma
tulevane hea.
Kui sul selleks ei jtku mehisust, vi kui sa ise pole veel tielikult veendunud selles, et sinu
dogmad on paremad, siis ked eemale. Ja igal juhul, kui sa ei suuda otsustada, et esineda avaliku
kogumi ees, siis ra senda salakaubavedajana kasutada poliitika kaudseid teid.
Poliitilised parteid ei tohi omada midagi hist usuliste probleemidega, kui nad ei soovi hukutada
iseoma rassi tavasid ja moraali. Tpselt niisamuti ei tohi ka usk sekkuda parteipoliitilistesse
intriigidesse.
Kui hed vi teised kiriku teenrid pavad religiooniasutusi (vi ainult usulisi petusi) ra
kasutada, et oma rahvusele kahju tekitada, siis ei tohi neid jrgida ja tuleb nende vastu videlda
samasuguse relvaga.
Poliitilise juhi jaoks peavad tema rahva religioossed petused ja asutused alati jma tiesti
puutumatuteks. Vastasel juhul muutub ta mitte poliitikuks vaid reformaatoriks, kui tal on muidugi
selleks vajalikud anded.
Igasugune muu lhenemine viib katastroofini, eriti Saksamaal.
ppides tundma Saksa rahvusliku liikumist ja tema vitlust Rooma vastu, tulin ma tol ajal
jrgmisele veendumusele, mis edaspidiste aastate jooksul ainult tugevnesid minus: see asjaolu, et
see partei ei hinnanud kllaldaselt sotsiaalse probleemi thtsust, maksis temale kogu tepoolest
vitlusvimeliste rahvamasside kaotuse, osalemine parlamendis vttis sellelt parteilt telise haarde
ja andis talle kik need nrkused, mis on sellele asutusele omased, ent tema vitlus katoliku kiriku
vastu tegi partei vastuvetamatuks elanikkonna alumistele ja keskmistele kihtidele ja jttis ta sel
viisil ilma paljudest ja kige parematest elementidest, mis moodustavad rahvuse aluse ldse.
Praktiliselt osutus vitluse kultuuri eest tulemused Austrias tiesti thiseks.
Saksa rahvuslikul parteil nnestus testi katoliku kirikust eemale tmmata umbes 100 tuhat
5

usklikku, kuid suurt kahju katoliku kirikule see ei phjustanud. Antud juhul ei tulnud pastoritel
tepoolest valada pisaraid lambukeste kaotuse tttu, kuna nad kaotasid tegelikult vaid need, kes
oma sisimas juba ammu polnud enam nendega. Selles seisneski peamine erinevus uusima ja vana
reformatsiooni vahel: suure reformatsiooni epohhil prdusid katoliku kirikust ra paljud parimad
inimesed ja seejuures teliselt sgavast usulise veendumuse tundest lhtudes. Nd aga lahkusid,
muuseas, ainult kskiksed ja nad lahkusid eelkige poliitilise iseloomuga kaalutlustel.
Poliitilisest vaatepunktist oli tulemus samuti tiesti naeruvrne ja kurb.
Mis selgus? Tore saksa rahva poliitiline rahvuslik liikumine, mis totas suurt edu, hukkus, kuna
juhid ei omanud kllalt kainet mistust ja suunasid selle teele, mis pidi vltimatult viima
liikmeskonna kaotusele.
ks on kaheldamatu.
Saksa rahvuslik liikumine ei oleks iialgi teinud seda viga, kui ta poleks kannatanud laiade
rahvamasside pshikast arusaamise puudumise all. Selle partei juhtkond ei mistnud, et juba
pshholoogilistest kaalutlustest lhtudes ei tohi massidele ktte nidata kaht vi enamat vastast
korraga, kuna see viib omade leeris vaid vitlusmeeleolu langusele. Kui nimetatud partei juhid
oleksid seda mistnud, siis oleks nad juba vaid sel ainsal phjusel suunanud Saksa rahvusliku
liikumise ainult he vaenlase vastu. Poliitilise partei jaoks ei ole midagi ohtlikumat, kui osutuda
inimeste juhtimise all olevaks, kes soovivad kakelda kikidel rinnetel korraga, killustades jude
kikides suundades ja mitte osates saavutada kas vi vikesigi praktilisi tulemusi mingis hes osas.
Kui isegi kik etteheited katoliikluse vastu olid absoluutselt iged, ei tohi poliitiline partei ikkagi
mitte minutikski lasta silmist seda asjaolu, et, nagu nitab kogu eelnev ajalooline kogemus, veel
kunagi ei ole helgi puhtpoliitilisel parteil nnestunud analoogsetes tingimustes saavutada usulist
reformatsiooni. Inimesed peavad ajalugu tundma ppima mitte selleks, et unustada tema ppetunnid
just nimelt siis, kui neid on vaja praktiliselt kasutusele vtta ja samuti mitte selleks, et ette kujutada,
nagu lheks antud minutil ajalugu mda tiesti teist teed, vastupidiselt kigele sellele, mida me
oleme ninud seniajani. Ajalugu on vaja tundma ppida nimelt selleks, et kasutada tema ppetunde
jooksva kaasaja puhul. Kes seda teha ei oska, rgu see lugegu ennast poliitiliseks juhiks, see on
tegelikult vaid thja enesehinnanguga inimene. Tema praktilist vimetust ei vabanda piisavrdki ka
hea tahte olemasolu.
Teliselt suure rahvajuhi kunst seisneb lbi aegade ldse eelkige selles, et mitte hajutada rahva
thelepanu, vaid kontsentreerida see alati heainsa vaenlase vastu. Mida enam kontsentreeritud on
rahva tahe vitluseks hele ainsa ees-mrgile, seda suurem on antud liikumise klgetmbejud ja
seda suuremaks saab vitluse haare. Geniaalne juht oskab nidata rahvale isegi erinevaid vaenlasi
hel suunal. Ta esitab asja oma pooldajatele nii, et need erinevad vaenlased on tegelikult he ja
sama kategooria vaenlased. Kui rahvas neb end erinevate vaenlaste poolt mber piiratuna, annab
see nrgematele ja ebakindlamatele iseloomudele ainult etteknde khklusteks ja kahtlusteks oma
asja igsusesse. Niipea, kui vaid kikuma harjunud mass neb ennast vitlusolukorras olevat
vastamisi paljude vaenlastega, vtavad neis otse-kohe vimust objektiivsed meeleolud ja tal
tekkib ksimus: kas ldse saabki nii olla, et kik lejnud osutusid ebaigeiks ja ainult tema oma
rahvas vi tema oma liikumine on see ige.
Kuid see thendab juba oma ju paralsi algust. Vaat, milleks on vaja vtta htekokku kik
vaenlased, ehkki nad ksteisest tugevasti erinevad, sest siis tuleb vlja nii, et sinu oma pooldajate
mass tunneb end seisvat ainult heainsa vaenlase vastu. See tugevdab usku oma igsusse ja
suurendab viha nende vastu, kes tungib ige asja kallale.
Saksa rahvuslik liikumine Austrias seda ei mistnud ja see maksis talle edu.
Selle partei eesmrgid olid iged, tema veendumused puhtad, kuid tee eesmrgile oli valitud vale.
Partei sarnanes sellele turistile, kes pidevalt ei lase silmist metippu, kuhu ta tahab sattuda; see
turist suundub teele kindla otsusta-vusega maksku see mis maksab juda tipuni ja teeb seejuures
sellise vikese vea, et, olles liialt hivatud tipust, ei pra ta ldsegi thelepanu tee topograafiale,
6

sellele, mis toimub tema jalgade all ja hukkub lppude lpuks seetttu.
Kristlik-sotsiaalsel parteil, Saksa rahvusliku partei suurel vistlejal, olid asjad just vastupidised.
Ta valis hsti, targalt ja igesti tee, kuid temal, paraku, ei jtkunud selget ettekujutust
lppeesmrgist.
Peaaegu kikides neis suhetes, millistes saksa rahvuslik partei tegevus lonkas, olid kristliksotsiaalse partei vaated iged ja otstarbekad.
Ta valdas vajalikku arusaama masside thendusest ja suutis endale seetttu partei sotsiaalse
iseloomu demonstratiivse allakriipsutamise teel juba esimesest pevast tagada vhemalt osa sellest
massist. Kasutades philiselt maailmavaadet keskklasside vikeste ja alamate kihtide ja ksitliste
poolehoiu vitmiseks, sai ta kohe suure kontingendi andunud, kindlameelseid ja ohvriteks valmis
poolehoidjaid. Ta vltis pdlikult kskik millist vitlust religioossete asutuste vastu ja tagas
sellega endale kiriku toetuse, mis on meie ajal vimas organisatsioon. Sel viisil seisis ta ees ainult
ks-ainus suur vaenlane. Ta mistis laialt ettevetud propaganda suurt thtsust ja nitas oma
virtuoossust oma poolehoidjate laiade masside pshika ja instinktide mjutamisel.
Et aga ka tema ei suutnud realiseerida oma unistust ega pstnud Austriat, siis phines see kahel
puudusel tema ts,
kuid samuti ka eesmrgi ebapiisavas selguses.
Selle uue partei antisemitism keskendus mitte rassi-, vaid religiooniprobleemidele. Sel veal oli
sama tekkephjus, mis ka tema teisel veal.
Kristlik-sotsiaalse partei asutajad arvasid, et kui partei tahab Austriat psta, siis ei pea ta asuma
rassiprintsiibi seisu-kohale, vastasel korral saabub lhima aja jooksul riigi ldine langus. Juhtide
seisukohalt nudis olukord Viinis eriti seda, et partei jtaks krvale kik lahutavad momendid ja
kriipsutaks kigest just alla seda, mis kiki hendab.
Tol ajal oli Viinis juba niivrd palju tehhe, et vaid suurima kannatlikkusega rassiprobleemides
vis saavutada seda, et tehhid ei asuks kohe saksavastase partei poolele. Kes tahtis psta Austriat,
see ei vinud sugugi tehhe ignoreerida. Uus partei proovis, niteks, vita oma poolele eelkige
tehhi vike-ksitlisi, kes moodustasid Viinis suurearvulise grupi. Seda lootis ta saavutada oma
vitlusega liberaalse manchesterluse vastu. Et hendada vana Austria ksitlisi rahvusest
sltumata, pidas kristlik-sotsiaalne partei kige sobivamaks panna vlja loosung juudivastaseks
vitluseks ja pidada seda vitlust religioossel alusel.
Esinedes oma positsioonide niisuguse pinnapealse phinevusega, polnud partei vimeline andma
kogu probleemile mingitki tsist teaduslikku alust. Sellise ksimuse asetusega tukas ta ainult
eemale kiki neid, kellele selline anti-semitism oli arusaamatu. Seda silmas pidades haaras
antisemitismi-ideede propagandajud kaasa ideeliselt piiratud ringkondi, kui just partei pooldajad
ise ei osanud puhtinstinktiivsetest kahtlustest juutide vastu juda arusaamisele prob-leemi kogu
sgavusest. Intelligents lkkas kristlik-sotsiaalse partei esitatud ksimuse sellise asetuse tagasi.
Aegamda kujunes ha enam ja enam mulje, et kogu selles vitluses seisneb asi ainult katses
prata juudid uude usku, ent vib-olla ka lihtsalt kadestavas konkurentsis. Tnu kigele sellele
kaotas vitlus kik tunnusjooned millestki krgemast. Paljudele ja seejuures kaugeltki mitte
halvematele elementidele hakkas vitlus nima ebamoraalsena, halvana. Ei jtku-nud selle
teadvustamist, et asi seisneb ksimuses kogu inimkonna ellujmisest, sellises probleemis, millest
sltub kikide mittejuudi rahvaste saatus.
Seda poolikust silmas pidades kaotaski kristlik-sotsiaalse partei antisemiitlik vaatenurk oma
thenduse.
See oli mingi niline antisemitism. Selline vitlus juutluse vastu oli hullem, kui mistahes vitluse
puudumine tema vastu. tekkisid vaid thjad illusioonid.
Sellistele antisemitistidele nis vahel, et kohe-kohe tmbavad nad juba nri mber vastase kaela
pingule, kuid see-juures vedas vaenlane neid endid ninast.
Mis puudutab juute endid, siis nemad kohanesid lhima aja jooksul sedasorti antisemitismiga, et
6

see muutus nende jaoks palju kordi enam kasulikuks kui kahjulikuks.
Kui uus partei ti sellises vormis rahvuste riigile raske ohvri, siis veelgi enam tuli tal patustada
saksa rahva pdluste kaitsmise suhtes.
Kui partei ei soovinud kaotada jalgealust Viinis, poleks ta mitte mingil juhul tohtinud olla
rahvuslik. Mdudes pehmelt sellest ksimusest, lootis partei psta Habsburgide riiki, kuid
tegelikult ta just nimelt kiirendas sel teel tema hvingut. Liikumine ise aga kaotas, tnu sellisele
taktikale, vimsa judude allika.
Niisiis jlgisin ma Viinis kige mlemat parteid thelepanelikumalt. Esimese vastu neist oli mul
sgav sisemine smpaatia, huvi teise vastu ratas minus austuse tema juhi, haruldase tegelase
suhtes, kelle kuju minu silmis juba siis oli traagiliseks, kogu saksa rahva raske olukorra smboliks
Austrias.
Kui surnud brgermeistri kirstu taga venis mda Ringi hiiglaslik matusekortee, olin ma samuti
sadade tuhandete saatjate hulgas. Sgavalt erutatuna tlesin ma endale, et selle inimese td pidid
vltimatult osutuma asjatuiks, kuna ka nende kohal lasusid hvardavalt need saatused, mis mrasid
selle riigi hukkumisele. Kui doktor Karl Leger oleks elanud Saksamaal, oleks teda paigutatud meie
rahva kige suuremate inimeste krvale. Kuid tal tuli elada ja tegutseda selles vimatus Austria
riigis ja selles seisnes tema tegevuse ja tema enda nnetus.
Kui ta suri, paistsid Balkanil tuba eelseisva sja tulukesed. Iga kuuga lkendasid nad ha enam
aplamalt. Saatus oli lahkunule armuline ega andnud talle elada selle momendini, kui ta oleks ise
pidanud oma silmaga ngema puhkevat nnetust, millest ta ei suutnudki oma maad ssta.
Jlginud kiki neid sndmusi, pdsin ma mista neid phjuseid, miks Saksa rahvuslikule parteile
langes osaks krahh ja kristlik-sotsiaalsele parteile rnk ebaedu. Ja ma tulin kindlale
veendumusele, et sltumata sellest, kas oli ldse vimalik tugevdada Austria-Ungari riiki, viis
mlema partei viga jrgnevale:
Saksa rahvuslik partei pstitas tiesti valesti ksimuse Saksa taassnni printsipiaalsetest
eesmrkidest, kuid see-eest jtkus tal ebanne valida eesmrgile judmiseks vale tee. Ta oli
rahvuslik partei, kuid kahjuks mitte kllaldaselt sotsiaalne, et tepoolest vita masse. Tema
antisemitism puhkas see-eest igel arusaamal rassiprobleemist, tema anti-semiitlik agitatsioon ei
baseerunud usulistel ettekujutustel. Samal ajal oli tema vitlus katoliikluse vastu kikides
vaatenurkades ja eriti taktikalistes vale.
Kristlik-sotsiaalne liikumine ei omanud selget arusaamist Saksa taassnni eesmrkidest, kuid seeeest leidis nnelikult vajaliku tee kui partei. See partei mistis sotsiaalsete ksimuste thtsust, kuid
eksis oma vitluse pidamise vahendis juutluse vastu ega omanud vikseimadki arusaama sellest, et
millist telist judu kujutab endast rahvuslik idee.
Kui kristlik-sotsiaalne partei oleks peale oma ige vaate laiade rahvamasside thtsusele omanud
veel igeid vaateid rassiprobleemi thendusele, nagu need olid olemas Saksa rahvuslikul parteil ja
kui kristlik-sotsiaalne partei ise oleks olnud teliselt rahvuslik partei vi kui saksa rahvuslik
liikumine oleks peale oma ige vaate lppeesmrgi suhtes, ige arusaama juudiksimusest ja
rahvusliku idee thenduse omanud veel kristlik-sotsiaalse partei praktilist tarkust, eriti viimase
suhtumisel sotsialismi, - siis me oleksime saanud just nimelt sellise liikumise, mis minu sgava
veendumuse kohaselt oleks juba tol ajal vinud edukalt suunata saksa rahva saatust paremuse poole.
Kike seda ei olnud aga tegelikkuses olemas ja see peitus oma valdavas osas juba tolleaegse
Austria riigi olemuses endas.
Seeprast ei suutnud kski nendest parteidest mind rahuldada, kuna heski neist ma ei ninud oma
vaadete kehastust. Seda silmas pidades ei saanud ma astuda ei hte ega teise parteisse ja ei saanud
seetttu mingilgi viisil vitluses osaleda. Juba siis pidasin ma kiki olemasolevaid parteisid
vimetuiks abistama saksa rahva rahvuslikku taassndi taassndi selle tegelikkuses ja mitte ainult
selle sna vlises mttes.
Samal ajal suurenes minu eitav suhtumine Habsburgide riiki iga pevaga.
6

Mida enam ma svenesin vlispoliitika-ksimuse tundmappimisse, seda enam ma veendusin, et

Austria riik vib tuua saksa rahvale ainult nnetust. Aina selgemini ja selgemini sai mulle selgeks
ka see, et saksa rahvuse saatus otsustatakse nd ainult Saksamaal ja ldse mitte Austrias. See
kehtis mitte ainult poliitiliste probleemide, vaid vhemal mral ka ldiste kultuuriksimuste
suhtes.
Niisiis ka siin, kultuuri- vi kunstiprobleemide osas, olid Austria riigis mrgatavad kik
seisakutunnused vi vhemalt igasuguse veidigi tsisema thenduse kadumine Saksa rahvuse jaoks.
Kige enam sai seda elda arhitektuuri suhtes. Uusim ehituskunst ei saanud Austrias omada vhegi
tsisemat edu juba seetttu, et peale Ringi ehitamise lppemist ei olnud Viinis ldse enam mingeid
suuri ehitamisi, mida oleks saanud vrrelda Saksamaa plaanidega.
Niiviisi kahestus mu elu ha enam ja enam: mistus ja igapevane tegelikkus sundisid mind
jma Austriasse ja lbi-ma siin raske, kuid tnuvrse elukooli. Sdames aga elasin ma Saksamaal.
Raske, rusuv rahulolematus valdas mind aina enam sedamda, kuidas ma veendusin Austria riigi
sisemises thjuses, sedamda, kuidas mulle sai ha selgemaks, et seda riiki ei saa enam psta ja
et ta hakkab igas suhtes tooma saksa rahvale ainult uusi kannatusi.
Ma olin veendunud, et see riik on suuteline phjustama ainult takistusi ja kitsendusi igale teliselt
vrikale saksa rahva pojale ja vastupidi, on vimeline edutama kike mittesaksaprast.
Mulle muutus kogu see Austria pealinna rassiline konglomeraat vastikuks.
See hiigellinn hakkas mulle nima mingi veresegamise-patu kehastusena.
Varasest east peale knelesin ma murdes, mida rgitakse Alam-Baieris. Sellest murdest ma
vrduda ei suutnud, kuid ma ei omandanud ka Viini murret. Mida kauem ma elasin selles linnas,
seda enam vihkasin ma seda kaootilist rahvaste segu, mis si lbi saksa kultuuri vana keskust.
Isegi mte sellest, et seda riiki oleks vinud silitada veel kauaks ajaks, tundus mulle lihtsalt
naeruvrsena.
Austria sarnanes tol ajal vikestest erivrvilistest kivikestest koosnevale vanaaegsele mosaiigile,
mis on hakanud laiali pudenema, sest teda tugevdav tsement oli aja jooksul vlja tuuldunud ja
muutunud lenduvaks. Kuni sa seda kunstuteost ei puuduta, vib veel tunduda, et see on endiselt
elav. Ent kui ta saab kas vi ainult vikseimagi tuke, laguneb kogu mosaiik tuhandeteks vikesteks
osakesteks. Ksimus on vaid selles, kust nimelt tuleb see tuge.
Minu sda pole kunagi tuksunud Austria monarhia kasuks, vaid on alati lnud Saksa impeeriumi
eest. Vaat, miks vis Austria-Ungari riigi langus minu silmis olla vaid alguseks saksa rahvuse
vabanemisele.
Seda kike silmas pidades kasvas minus ha enam vitmatu pe - ra sita lpuks sinna, kuhu
alates minu varasest noorusest ahvatlesid mind salajased unistused ja salajane armastus.
Ma lootsin, et saan Saksamaal arhitektiks, teenin endale mingil mral vlja nime ja hakkan ausalt
teenima oma rahvast piirides, mida saatus ise mulle ktte nitab.
Teisest kljest soovisin ma ikkagi kohale jda ja ttada selle asja heaks, mis juba ammu
moodustas minu kige palavamate soovide kuju: ma tahtsin elada siin selle nneliku momendini,
mil minu kallis kodumaa hineb lpuks hise isamaaga, s.o. Saksa impeeriumiga.
Paljud ei mista ka praegu seda kirglikku kurbusetunnet, mida ma siis le elasin. Kuid ma ei
prdu mitte nende poole, vaid nende poole, kellele saatus pole seniajani osutanud seda rmu vi
keda ta kohutava julmusega jttis sellest nnest ilma prast seda, kui nad seda olid omanud. Ma
prdun nende poole, kes, olles eemale rebitud iseoma rahvast, olid sunnitud pidama vitlust isegi
pha iguse eest rkida oma keeles, kellele langeb osaks tagakiusamine ja jlita-mine lihtsa
ustavuse eest oma isamaale, nende poole, kes rngas igatsuses unes ja ilmsi unistavad sellest
nnelikust minutist, mil lihane ema taas surub neid oma sdame vastu. Vaat, kelle poole ma
prdun ja ma tean, - nemad mistavad mind!
Ainult need, kes iseoma nitel tunnevad, mida thendab olla sakslane ja mitte omada vimalust
kuuluda armastatud isamaa elanike hulka, mistavad, kui sgav on nende inimeste igatsus, kes on
6

kodumaast ra rebitud, kui jrelejtmatult piinleb nende inimeste hing. Need inimesed ei suuda olla
nnelikud, ei saa tunda end rahuldatuina, nad piinlevad kuni selle minutini vlja, mil lpuks
avanevad uksed isamajja, ainult kus vivad nad saada rahu ja vaikust.
Viin oli ja ji minu jaoks kige raskemaks, kuid ka kige phjalikumaks elukooliks. Ma sitsin
esmakordselt sellesse linna veel poolenisti poisikesena ja ma jtsin selle linna maha rasketes
mtetes olles, juba kui tiesti vljakujunenud tiskasvanud inimene. Viin andis mulle
maailmavaatelised alused. Viin petas mulle ka leidma iget poliitilist lhe-nemist igapevastele
ksimustele. Tulevikus ji mulle le vaid laiendada ja tiendada oma maailmavaadet, ent lahti
telda selle alustest mul ei tulnud. Ka ise vin ma alles praegu anda enesele tiesti selgelt aru
sellest, millist suurt thendust omasid minu jaoks tolleaegsete pingute aastad.
Ma peatusin tollel ajal mneti ksikasjalikumalt nimelt seetttu, et need esimesed aastad andsid
mulle hinnalisi nitlikke ppetunde, mis said meie partei tegevuse aluseks, mis kigest mingi viie
aasta jooksul kasvas vlja vikestest ringikestest kuni suure massilise liikumiseni. Mul on raske
elda, milline oli minu positsioon juudiksimuse, sotsiaal-demokraatia, vi, paremini elduna, kogu
marksismi, sotsiaalksimuste jne. suhtes, kui juba sel varajasel ajal, tnu saatuselkidele ja
isiklikule uudishimule, poleks ma saanud neid ppetunde, millest ma eelpool jutustasin.
Hda, mis langes minu kodumaa peale, sundis tuhandeid ja tuhandeid inimesi jrele mtlema selle
krahhi sgavaimate phjuste le. Kuid ainult see mistab neid phjuseid lpuni, kes prast pikki
aastaid kestnud raskeid sisemisi leelamisi on ise saanud oma saatuse sepaks.
IV PEATKK
MNCHEN
1912. a. kevadel sitsin ma lplikult Mnchenisse. Linn ise oli mulle niivrd hsti tuttav, nagu
oleks ma elanud tema seinte vahel juba palju aastaid. See seletub minu arhitektuurialaste
pingutega. ppides arhitektuuri, tuli mul igal sammul prduda selle Saksa kunstikeskuse poole.
Kes ei tunne Mnchenit, see ei tunne mitte ainult Saksamaad ldse, vaid ei oma ettekujutust ka
saksa kunstist.
Igal juhul olid need aastad kuni Maailmasja alguseni minu jaoks kige ilusamaks ajaks minu
elus. Tsi kll, minu ttasu oli ikka veel thine. Mul tuli ikka veel mitte niivrd elada, et omada
vimalusi joonistamiseks, kuivrd joonis-tada, et omada vimalust kuidagiviisi elada, vi,
tpsemalt, et omada vimalust kas vi veidigi kindlustada endale edas-pidine ppimine. Ma olin
kindlalt veendunud, et varem vi hiljem saavutan ma tingimata selle eesmrgi, mille ma olin
enesele seadnud. Kuid sellest ksinda ei piisanud, et kergemini taluda kiki tnase peva vikesi
muresid.
Peale minu erialase t valdasid mind ka Mnchenis poliitilised ksimused, eriti vlispoliitilised
sndmused. Minu huvi nende viimaste vastu oli esile kutsutud eelkige sellest, et ma juba oma
Viini-aegadel huvitusin suuresti kolmik-liidu probleemist. Saksamaa poliitikat, mis tulenes tema
petest silitada kolmikliit, ma, elades veel alles Austrias, lugesin tiesti ebaigeks. Ent kuni ma
elasin Viinis, ei kujutanud ma endale veel tiesti selgelt ette, kuivrd kogu see poliitika on
enesepettus. Neil aegadel kaldusin ma eeldama, aga vibolla ma ise rahustasin end sellega, - et
kllap Saksamaal hsti teatakse, kuivrd nrk ja ebakindel on tema Austriast liitlane, kuid et seal
minu jaoks enam vi vhem saladuslikel phjustel sellest vaikitakse, et veel Bismarcki enese poolt
slmitud kokkulepet toetada, vi et kilise katkestamisega mitte vlismaad segadusse ajada ja mitte
rritada isamaalist vikekodanlust. Vahetu suhtlemine Saksa elanikkonnaga Mnchenis veenis juba
lhima aja jooksul mind minu uduseks selles, et need minu oletused olid valed. Minu llatuseks
tuli mul igal sammul konstanteerida, et isegi hstiinformeeritud ringkondades ei omata pisimatki
ettekujutust sellest, mida juba antud momendil kujutab endast Habsburgide monarhia. Just rahva
6

seas arvati tsiselt, et Austria liitlane on suur jud ja ohuminutil see liitlane tuleb otsekohe
teliselt appi.
Rahvamassides loeti Austria monarhiat ikka veel Saksa riigiks ja eeldati, et sellele vib midagi
rajada. Rahva seas oldi sellisel arvamusel, et Austria judu vib hinnata miljonite inimeste arvuga,
nagu me teeme seda Saksamaal. See-juures unustati tielikult, et, esiteks, Austria lakkas juba ammu
olemast kui Saksa riik ja et, teiseks, sisemised suhted riigis viivad iga pevaga ha enam tema
langusele.
Mina isiklikult teadsin tol ajal telist olukorda Austria riigis vrreldamatult paremini, kui
niinimetatud ametlik diplo-maatia, mis nagu peaaegu alati lks pimesi vastu katastroofile. Saksa
rahva meeleolu, mida ma konstanteerisin, sltus nagu alati vaid sellest, kuidas hiskondlikku
arvamust tdeldi levaltpoolt. Nagu meelega praktiseeriti levaltpoolt telist Austria liitlase
kultust. Ohter armastusvrsus pidi asendama aususe ja otsekohesuse puudumist. Thje snu veti
nagu tiekaalulisi asju. Juba Viinis valdas mind enam kui kord raev, kui ma vrdlesin ametlike
riigitegelaste knesid Viini ajakirjanduse sisuga. Seejuures ji Viin ikkagi kas vi vliselt Saksa
linnaks. Asi oli vrreldamatult hullem, kui prata pilk Viinist vi, veelgi parem, Saksa Austriast
riigi slaavi provintside poole. Kllaldane oli ktte vtta Praha ajalehed ja kohe sai selgeks, kuidas
seal suhtutakse kogu sellesse krgesse mngu mber kolmikliidu. Austria slaavi provintsides
mnitati sellist nidet riiklikust tarkusest tiesti avalikult. Juba rahuajal, kui veel ldsegi ei
lhnanud sja jrele, kui mlemad imperaatorid vahetasid sbralikke kallistusi ja suudlusi, ei
kahelnud slaavi provintsides mitte kski inimene selles, et see liit laguneb kildudeks niipea, kui see
tuleb ideaalide taevast patuse maa peale tuua.
Mdus mni aasta ja lahvatas sda. Milline tugev rritus haaras Saksamaad, kui sel momendil
liitlaslik Itaalia astus kolmikliidust vlja, jttes Austria ja Saksamaa iseoma saatuse hooleks ja
hines seejrel, vga lhikese aja mdudes, otseselt vastaspoolega! Kuid nende jaoks, kes polnud
ldud diplomaatilise pimedusega, oli lihtsalt arusaamatu, kuidas ldse vidi kas vi hekski
minutiks lubada sellise ime tekkimise vimalust, et Itaalia lheb koos Austriaga. Paraku Austrias
endas ei olnud asi piisavrdki parem, siin usuti samuti sellisesse imesse.
Liidu idee kandjaiks Austrias olid ainult Habsburgid ja sakslased. Habsburgid lhtudes
arvestustest ja vajadusest; sakslased aga kergeusklikkusest ja poliitilisest rumalusest. Sakslaste
soovid olid head. Nemad ju lootsid, et lbi kolmikliidu osutavad nad hiiglasliku teene Saksamaale,
suurendavad tema judu ja julgeolekut. Kuid see oli poliitiline rumalus, sest see lootus ei olnud
ige. Vastupidiselt sellele sidusid nad Saksa impeeriumi riikliku laiba klge, mis vltimatult pidi
mlemad riigid kuristikku vedama. Kuid peamine liidu poliitika viis vaid selleni, et Austria
sakslased ise kuulusid aina enam degermaniseerumisele. Tnu liidule Saksamaaga, pidas
Habsburgide koda end kaitstuks Saksa-maa sekkumise eest ja viis seeprast veel suurema
otsustavusega sstemaatiliselt ja krvalekaldumatult ellu Saksa mjuvimu vljasurumise poliitikat.
Habsburgide selline sisepoliitika muutus tnu esitatud asjaolule vaid veidi kerge-maks ja valitsevale
kojale ohutumaks. Tnu meile juba tuntud Saksa valitsuse objektiivsusele polnud temapoolset
sekkumist karta, kuid, seda enam, maksis vaid mingil Austria sakslasel paotada suud alatu
slaviseerimispoliitika vastu, kui talle osutati otsekohe kolmikliidu suunas ja sunniti sellega teda
vaikima.
Mida visid teha Austria sakslased, kui Saksamaa sakslased, kui Saksamaa tervikuna vljendasid
alalist usaldust ja tunnustust Habsburgide valitsusele? Kas said Austria sakslased osutada
mingisugust vastupanu Habsburgidele, kui nad riskisid saada Saksamaa hiskondliku arvamuse
kohaselt ramrgistatuiks, kui rahva reeturid. Selline saatus ootas Austria sakslasi, kes olid
aastakmnete jooksul toonud kige kuulmatumaid ohvreid oma rahvuse altarile!
Teisest kljest, millist thtsust oleks omanud kogu see liit, kui Saksa mjuvim Habsburgide
monarhias oleks likvideeritud. Kas pole selge, et kogu kolmikliidu thendus sltus tervikuna
Saksamaa jaoks sellest, kuivrd peab Austrias vastu Saksa lekaal. Vi kas ka tegelikult vis
6

tsiselt arvestada liidus elamist slaviseerunud Austriaga?

Saksa diplomaatia ametlik positsioon ja ka kogu hiskondlik arvamus sisemise rahvusliku
vitluse ksimuses Austrias oli sisuliselt mitte ainult totter, vaid lihtsalt arutu. Kogu poliitikat rajati
liidus Austriaga, kogu 70-miljonilise rahva tulevik seati sltuvusse sellest liidust ja samal ajal
vaadati rahulikult sellele, kuidas selle liidu peamist alust aasta-aastalt, plaanipraselt ja teadlikult
Austrias endas lammutati. Ja mis juhtus? Selge, et hel ilusal peval ji jrele ainult paber, millele
oli kirjutatud leping Viini diplomaatiaga, kuid reaalset abi liitlase poolt Saksamaa ei saanud.
Mis puutub Itaaliasse, siis siin seisis asi juba algusest peale niiviisi.
Kui Saksamaal oleks rohkem huvitutut ajaloost ja rahva pshholoogiast, siis mitte keegi poleks
mitte hekski minu-tiks vinud lubada tekkida arvamusel, et Viin ja Rooma kviriidkond kunagi
koos, hise rindena hise vaenlase vastu lheks. Pigem muutuks Itaalia laavat purskavaks
vulkaaniks, kui Itaalia valitsus viks sendada saata kas vi htegi sdurit appi fanaatiliselt
vihatavale Habsburgide riigile. Tuhandeid kordi oli mul Viinis vimalik nha seda piiritut vihkamist
ja eelarvamust, millega itaallased suhtuvad Austria riiki. Selleks patustas Habsburgide koda
aastasadade jooksul liiga palju itaalia rahva vabaduse ja sltumatuse vastu, et need patud oleksid
vinud olla unustatud isegi hea tahte olemasolu korral. Kuid head tahet polnud ei itaalia rahva ega
ka Itaalia valitsuse mttes. Itaalial oli ainult kaks vimalust vastastikuste suhete ksimuses
Austriaga: kas liit vi sda.
Valinud esimese, sai Itaalia vimaluse valmistuda rahulikult teiseks. Saksamaa liidu-poliitika
Austria ja Itaaliaga muutus eriti mttetuks ja ohtlikuks alates sellest momendist, mil kollisioonid
Austria ja Venemaa vahel vtsid enam-terava iseloomu.
Meie ees on klassikaline juhtum tielikust mingi selge kitumisjoone puudumisest. Milleks ldse
oli slmitud leping Austriaga? Selge, et selleks, et tagada Saksamaa tulevikku paremini, kui seda
oleks vinud teha juhul, kui Saksamaa oleks jetud omaette. Kuid selline Saksamaa tulevik oli ju ei
mitte miski muu, kui ksimus Saksa rahvuse silimise vimalusest.
See thendab, et ksimus seisis ainult nii: kuidas endale ette kujutada Saksa rahvuse elu lhimas
tulevikus, kuidas tagada Saksa rahvusele vaba areng, kuidas seda arengut tagada le-Euroopalike
juvahekordade raames. Kes oleks suutnud pisutki selgemalt arvesse vtta eeldusi sakslaste terveks
vlispoliitikaks, see oleks pidanud judma jrgmisele veendumusele:
- Iga-aastane elanikkonna kasv Saksamaal moodustab 900 tuhat inimest. Sellise uue kodanike
armee toitmine muutub iga aastaga aina raskemaks. Need raskused peavad vltimatult lppema
kunagi katastroofiga, kui me ei suuda leida teid ja vahendeid, et vltida nljahda ohtu.
Et vltida udusi, seonduvalt taolise perspektiiviga, vib valida he neljast teest.
1. Vimalik oli Prantsusmaa nite phjal piirata kunstlikult sndivust ja panna sellega piir
lerahvastumisele.
Aegade jooksul ka loodus ise, niteks suure hda epohhil vi halbade ilmastikutingimuste ja
halbade saakide korral, lks teatud maades teatud rahvastiku vi teatud rasside piirangutele.
Loodus teeb seda suure halastamatusega, kuid koos sellega ka targalt. Ta ei piira vimet
sndimiseks, vaid juba sndinute ellujmiseks. Ta allutab sndinud sellistele rasketele
katsumustele ja loobumistele, et kik vhemtugev sureb vlja ja naaseb emakese maa sisemusse.
Saatuse katsumustele peavad sellisel juhul vastu ainult need, kes on selleks kohanenud. Just nimelt
nemad, lbi teinud tuhandeid katsumusi ja olles ikka veel elus, omavad igust toota uus plvkond,
kes jlle ja jlle allutatakse phjalikule valikule. Loodus osutub sellisel viisil vga julmaks ksiku
indiviidi suhtes, ta kutsub tema halastamatult selle maa pealt ra, kuna ta on vimetu elu lke
taluma, kuid see-eest ta silitab rassi, karastab teda ja annab talle judu isegi suuremate tegude
jaoks, kui seni.
Nii ongi, et arvu vhenemine viib indiviidi tugevnemisele ja lppkokkuvttes kogu rassi
tugevnemisele.
Hoopis teistmoodi tuleb vlja, kui inimene ise mtleb piirata sndinute arvu. Inimene ei valda
6

neid jude, mida valdab loodus. Ta on tehtud teistsugusest materjalist, ta on inimlik. Ja nd

tahab ta saada metsikust loodusest krgemaks, ta piirab mitte ainult seda kontingenti, kes olukorra
le elab, vaid piirab sndivust ennast. Inimesele, kes alati neb ainult iseennast ja mitte rassi
tervikuna, nib see enamiglasena ja enaminimlikumana, kui tee tagasi. Kahjuks tulevad resultaadid
vlja vaid tiesti vastupidised.
Loodus annab tieliku sndivuse vabaduse, kuid allutab prast rangeimale kontrollile nende arvu,
kes peavad ellu jma, arvutust hulgast indiviididest valib ta vlja parimaid ja elu vrivaimad;
neile annabki ta vimaluse saada edas-pidise elu kandjaks. Muide, inimene kitub vastupidiselt.
Tema piirab sndide arvu ja hoolitseb prast haiglaselt selle eest, et iga sndinud olend jks
tingimata ellu. Selline parandus jumalike ettemratuste juurde tundub inimesele vga targana ja
igal juhul humaansena ja inimene rmustab, et ta, nii-elda, kavaldas looduse le ja isegi testas
talle oma tegevuse ebaotstarbekust. Et seejuures tegelikult vhenes ka inimeste arv ja samal ajal ka
ksikute indiviidide vrtus, sellest meie tubli inimene, ahvides jrele jumala-isa, ei taha kuulda ega
mtelda.
Oletame, et sndimus kui niisugune on piiratud ja sndinute arv vhenes. Kuid sel juhul ju just
nimelt toimubki see, et loomulik vitlus olemasolu eest, mille korral jvad ellu ainult kige
tugevamad ja tervemad, asendatakse pdega iga hinna eest psta ka kllaltki nrkade ja haigete
elu. Kuid just nimelt sellesamaga pannaksegi algus sellise plvkonna loomisele, mis vltimatult
muutub aina nrgemaks ja nnetumaks, seni, kuni me ei loobu mnitustest looduse kskude le.
Lppude lpuks hel ilusal peval kaob taoline rahvas maapinnalt. Vib ju inimene ainult teatud
ajavahemiku kestel minna vastuollu looduse seadustega ja kskudega. Loodus maksab oma eest
varem vi hiljem ktte. Tugevam plvkond kihutab nrgemad minema, kuna pe ellu jda lhub
lppkokkuvttes kik naeruvrsed takistused, mis lhtuvad ksikute inimeste niinimetatud
humaansusest ja nende asemele asetub looduse humaansus, mis hvitab nrkuse, et puhastada koht
jule.
Sellisel moel selgubki, et need, kes soovivad tagada saksa rahva tulevikku tema sndimuse
piiramise teel, vtavad temalt tegelikult tuleviku ra.
2. Teine tee see, millest meile kikidele juba ammu krva sumiseti ja millest kisatakse ka
praegu: sisemise koloniseerimise tee. Selle ettepaneku paljud autorid on tis kige paremaid
kavatsusi. Kuid oma olemuselt on nende mte niivrd vale, et ta vib phjustada kige suuremat
kahju, mida vib endale vaid ette kujutada.
Muidugi vib pinnase viljakust teatud astmeni tsta, kuid ainult kuni teatud astmeni ja ldsegi
mitte piiramatult. Meie pinnase enamintensiivsema kasutamise abil vime me testi mingi aja
jooksul vltida nljaohtu ja katta kasvava elanikkonna vajadusi. Kuid sellele seisab vastu fakt, et
vajadus eluliste produktide jrele kasvab reeglina kiiremini, kui isegi elanikkonna kasv ise. Inimeste
vajadused toidu, riietuse jne. jrele muutuvad aasta-aastalt suuremaks. Juba praegu on neid vajadusi
tiesti vimatu isegi vrrelda meie eelkijate vajadustega, tleme, sada aastat tagasi. Seetttu on
tiesti alusetu loota, et igasuguse tootlikkuse suurendamine loob juba iseenesest kik vajalikud
eeldused kasvava elanikkonna rahuldamiseks. Ei, see on ige ainult teatud astmeni, kuna teatud osa
maa suurenevast toodangust vib testi minna inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Kuid
isegi kige suurema enesepiirangu korral helt poolt ja suurima usinuse korral teiselt poolt, ka siin
me saavutame varsti rmise piiri, tingituna pinnase omadustest.
Siis selgub, et kigi pingutuste juures maa harimisel ei nnestu saada rohkem sellest, mis saadi ja
siis, ehkki teatud ajapikendusega, saabub jllegi hving. Algul hakkab nlg esinema ainult
ikalduseaastail. Elanikkonna alalise kasvu korral muutub vajaduste katmine jrjest raskemaks.
Seejrel pole nlga ainult kige harvematel saagikllastel aastatel. Seejrel saabub aeg, mil ka
suured saagid juba ei vabasta igavesest nljast ja nlg muutub sellise rahva alaliseks kaaslaseks. Siis
jb loodusele le vaid tulla appi sellega, et ta teostab valiku ja jtab elu ainult vljavalituile. Kas
see, vi inimene katse taas end ise aidata, s.o. kasutada kunstlikku paljunemise piirangut kigi siit
6

lhtuvate raskete tagajrgedega rassile ja indiviidile.

Mulle vib-olla vaieldakse veel vastu, et selline tulevik ootab ees kogu inimkonda ja neid
saatuslikke tagajrgi ei suuda vltida kski rahvas.
Esmapilgul tundub niisugusel vastuvitel phinev vaade olevat ige. Siiski on siinjuures muidugi
ige vtta arvesse jrgmist: teatud momendil peab ka kogu inimkond pinnase viljakuse tstmise
vimaluste ammendumise tagajrjel, vastavalt elanikkonna kasvule, peatama inimsoo paljunemise.
Siis kas tleb oma otsustava sna jllegi loodus, vi leiutab inimene ise eneseabi vahendid,
loodame, et palju igemas suunas, kui praegu. Kui see moment saabub, peavad sellega arvestama
kik rahvad. Kuid seni langevad sellised lgid ainult nendele rassidele, kes enam ei valda
vajalikke jude, et tagada endale vajalik hulk maad sellel planeedil, ehkki ju praegu on maad veel
kllaldaselt, seni on olemas veel hiiglaslikud tasandikud, mis on tiesti kasutusele vtmata ja
ootavad oma harijat. Peale selle pole kahtlust, et see harimata maa pole ldse looduse poolt varem
mratud teatud kindlale rahvusele. Olemasolevad vabad maad kuuluvad nendele rahvastele, kes
leiavad endas kllalt judu, et neid vtta ja piisavalt usinust, et neid les harida.
Loodus ei tunnista poliitilisi piire. Ta annab inimolenditele elu meie planeedil ja jlgib seejrel
rahulikult judude vaba mngu. Kel ilmneb rohkem mehisust ja virkust, see saabki tema kige
armastatumaks lapsukeseks ja seejrel ta tunnistab tema igust valitseda maa peal.
Kui see vi teine rahvas piirdub sisemise koloniseerimisega momendil, kui teised rassid levivad
aina suurematele ja suurematele territooriumitele, on ta sunnitud kasutama enesepiiranguid siis, kui
kik lejnud rahvad veel jtkavad paljunemist. Selline moment saabub kindlasti ja seda rutem,
mida viksemaid avarusi omab antud rahvus. Kahjuks vga tihti just parimad rahvused vi,
tpsemalt eldes, ainukesed teliselt kultuursed rassid, kes on kogu inimkonna progressi kandjad,
on niivrd pimestatud patsifismist, et keelduvad vabatahtlikult oma territooriumite laiendamisest ja
piirduvad ainult sisemise koloniseerimisega. Aga sel samal ajal rahvused, kes seisavad palju
alamal tasemel, haaravad hiiglaslikke territooriume ja jtkavad neil paljunemist. Milliste
tulemusteni siis vib see viia? Selge, millisteni! Enam-kultuursemad, kuid vhem
otsustamisvimelisemad rassid on maa puudumise tttu sunnitud piirama oma paljunemist sel
momendil, kui vhemkultuursed, kuid oma iseloomu poolest enamagressiivsemad rahvused, kes
omavad oma kasutuses olevaid suuri pindu, vivad veel jtkata paljunemist ilma igasuguste
piiranguteta. Teiste snadega: tnu sellele vib hel ilusal peval kogu maa sattuda selle inimkonna
osa ksutusse, kes seisab kultuuriliselt allpool, kuid see-eest valdab rohkem tegutsemisvimelist
instinkti.
Seejrel luuakse lhemas vi kaugemas tulevikus ainult kaks vimalust: kas meie maailma
hakatakse juhtima vasta-valt kaasaegse demokraatia ettekujutustele ja siis kandub kikide otsuste
raskuspunkt arvuliselt kige tugevamatele rassidele, vi hakatakse maailma juhtima vastavalt ju
loomulikule seadusele ja siis vidavad rahvad, kes valdavad rohkem tugevat tahet ja ldsegi mitte
need rahvused, kes asusid enesepiiramiste teele.
Keegi ei saa kahelda selles, et meie maailmal tuleb veel pidada vga rasket vitlust inimkonna
olemasolu eest. Lpp-kokkuvttes vidab alati enesesilitamisinstinkt. Selle instinkti survel kogu
niinimetatud inimlikkus, mis on ainult millegi keskmise vljend rumaluse, arguse ja enesehinnangu
vahel, sulab ra nagu lumi kevadpikeses. Inimkond sai suureks igaveses vitluses inimkond
hvib igavese rahu olemasolu korral.
Meie, sakslaste, jaoks mngib sisemise koloniseerimise loosung saatuslikku osa juba ainuksi
seeprast, et ta tugev-dab meis otsekohe seda arvamust, nagu oleks leitud mingi pstevahend, et
oma isikliku tga, vaikselt ja rahulikult, nagu see vastab patsifistlikule meeleolule, kindlustada
endale parem tulevik. Selline petus, mida on tsiselt vetud, thendab Saksamaa jaoks lppu
igasugustele jupingutustele vitluses koha eest pikese all, mis iguse jrgi meile kuulub. Kui
keskmine sakslane juab veendumusele, et ka sellisel, rahu teel vib ta oma elu ja tuleviku
kindlustada, thendab see lppu igasugustele aktiivsetele katsetele kaitsta teliselt viljakalt seda,
6

mis on Saksa rahvusele eluliselt vajalik. Siis tuleks elda hvasti igasugusele Saksamaale
kasulikule vlispoliitikale, siis tuleks panna rist kogu saksa rahva tuleviku kohale.
Selles annab endale vga hsti aru juutlus. Mitte juhuslik pole asjaolu, et neid, meie rahva jaoks
surmaohtlikke ideid tuuakse meie keskkonda kige enam juutide poolt. Juudid tunnevad liigagi
hsti meie venda sakslast, nad mistavad suurepraselt, et keskmine sakslane lheb kergesti sellise
arlatani nge, kes suudab temale testada, nagu oleks leitud ldpstevahend viia looduse
seadustesse sisse parandus ja kuulutada julm ja halastamatu vitlus olemasolu eest liigseks. Selline
keskmine sakslane kuulab meeleldi, kui temale testatakse, et planeedi isandaks vib saada ilma
raske tta, lihtsalt mittemidagitehes abil.
On vaja tingimata kigest just alla kriipsutada: iga sisemine koloniseerimine Saksamaal peab
omama esmajrje-korras lesannet krvaldada vaid teatud sotsiaalsed pahed ja kigepealt
kaotama igasugused spekuleerimised maaga, ent mitte kunagi pole sisemine koloniseerimine
vimeline tagama meie rahvuse tulevikku ilma uute territoriaalsete omandamisteta.
Kui me hakkame kituma teisiti, siis lhikese aja jooksul ammutame me thjaks mitte ainult oma
maade territoo-riumid, vaid ka meie jud ldse.
Lpuks on vaja silmas pidada veel jrgmist.
Sisemise koloniseerimise poliitika viib selleni, et antud rahvas toidab end vga vikese maa
territooriumil ra, ent sellel on omakorda ebasoovitavad tagajrjed antud maa kaitsevime suhtes.
Samasuguste tagajrgedeni viib ka piiran-gutepoliitika elanikkonna kasvu osas.
Juba maa hulgast ksinda, mida antud rahvas omab, sltub suurel mral tema vlimine julgeolek.
Mida suurem on see territoorium, mida omab antud rahvas, seda tugevam on tema loomulik
kaitsevime. Nd, nagu ka varem, on palju kergem toime tulla rahvaga, kes on asustatud vikesele
kokkusurutud territooriumile, kui rahvaga, kes omab laialdast territooriumi. Suur territoorium
kujutab endast ikka veel teatud kaitset vaenlase kergemeelsete kallaletungide vastu, kuna see
viimane teab, et edu vib ta saavutada ainult vga raske vitluse tulemusel. Risk on kallaletungija
jaoks nii-vrd suur, et ta lheb kallaletungi peale vlja ainult omades mingeid erakordseid phjuseid
selleks. Niiviisi on juba ainuksi antud riigi suur ulatus teatud garantiiks antud rahva vabadusele ja
sltumatusele ja vastupidi, riigi vikesed mtmed otse viivad vaenlase kiusatusse.
Reaalselt lks asi nii, et mlemad esimesed vimalused, millest ma rkisin eespool, olid tagasi
lkatud meie riigi nii-nimetatud rahvuslike ringkondade poolt. Motiivid olid neil, tsi kll, teised,
kui need, millest me rkisime. Sndimuse piiramise poliitika oli tagasi lkatud, eelkige teatud
moraalitunnete motiividel. Koloniseerimispoliitika praagiti vlja aga arusaamatusest, kahtlustades
selles vitluse algust suurte maaomandite vastu ja isegi eraomandi vastu ldse. Vttes arvesse seda
vormi, milles tutvustati koloniseerimispoliitikat, vib ehk elda, et see kahtlus oli kllaldaselt
phjendatud.
ldiselt ja tervikuna oli sellise poliitika tagasilkkamine mitte eriti oskuslik selle mulje
vaatenurgast, mida ta oleks pidanud avaldama laiadele massidele ja ka see motivatsioon ldse lks
ksimuse sisust mda.
Esimese kahe tee tagasilkkamisega jid le vaid kaks viimast teed, mis oleks vinud kindlustada
kasvava elanik-konna t ja leivaga.
3. Oleks vidud kas omandada uusi maa-alasid Euroopas, asustada neile elanikkonna lejk ja
vimaldada sel moel rahvusel ka edaspidi elada enese ratoitmise alusel isiklikul maal.
4. Ji jrele kas minna le tle vljaveo jaoks, suurendatud industrialiseerimispoliitikale vi
suurendatud kaubanduse
arengule selleks, et abivahenditega katta oma rahva vajadused.
Niisiis: kas uute maade kttevitmine Euroopas vi koloniaal- ja kaubanduspoliitika.
Kige erinevamatest klgedest ja kige erinevamatest vaatenurkadest langesid mlemad viimased
teed arutluste, mttevahetuste ja vaidluste alla. hed kaitsesid neist esimest, teised teist. Lppude
lpuks ji lekaalu just nimelt viimane vaatenurk.
6

Kige tugevamaks teeks oleks olnud muidugi esimene neist kahest. Uute maade omandamine ja
sinna elanikkonna lejkide asustamine omab lpmatult palju eeliseid, eriti kui rkida mitte
tnapeva vaatenurgast, vaid tuleviku vaatenurgast lhtudes.
Juba ksinda vimalus silitada kogu rahvuse vundamendina terve talupojaseisus omab tiesti
hindamatut thendust. On ju vga paljud meie tnapeva hdad ainult linna- ja maaelanikkonna
vaheliste ebatervete vastastikuste suhete tulemuseks. Tugeva vike- ja keskmiktalupoegade kihi
olemasolu on kikidel aegadel olnud parimaks kaitseks sotsiaalsete haiguste vastu, mille tttu me
nii vga praegu kannatame. See on lppude lpuks ainus lahendus, mis tagab rahvusele vimaluse
tagada enese ratoitmine iseoma riigis. Ainult sel juhul kaob tstuse ja kaubanduse hpertroofiline roll ja nad hivavad terve koha rahvamajanduse raames, milles on olemas vajalik tasakaal.
Tstus ja kaubandus muutuvad sel juhul mitte rahvuse ratoitmise aluseks, vaid ainult heks
abivahendiks selle tarvis. Tstus ja kaubandus reguleerivad sel juhul vaid tootmise ulatust,
vastavalt rahvamajanduse kikide osade tarbimise ulatusele. Tites niisugust rolli, vabastavad nad
suuremal vi viksemal mral iseoma rahva toitmise probleemi vlismaisest sltuvusest. Tstuse
ja kaubanduse selline roll soodustab rahvuse vabaduse ja sltumatuse tagamise ritust, eriti
raskematel aegadel.
On iseenesestmistetav, et selline uute maade omandamise poliitika peab olema ellu viidud mitte
kusagil Kamerunis. Uusi maid tuleb praegu peaaegu eranditult otsida Euroopast. Peab endale
rahulikult ja klmavereliselt tlema, et jumalatel taevas ei olnud kavatsusi iga hinna eest tagada
hele rahvale 50 korda rohkem maad, kui omab teine rahvas. Ei tohi lubada seda, et kaasaegsed
poliitilised piirid varjaks meie eest igavese iguse ja igluse piirid. Kui on tsi, et meie planeet
omab piisaval hulgal maad kikide jaoks, las siis antakse meile ka selline hulk maad, mis on meile
vajalik elu jtkamiseks.
Muidugi ei loovuta keegi meile maad vabatahtlikult. Siis astub jusse meie rahvuse
enesesilitamisigus hes kigi sellest tulenevate tagajrgedega. Mida pole vimalik saada heaga,
seda tuleb vtta rusika jul. Kui meie eelkijad poleks minevikus eraldanud oma otsustused neist
patsifistlikest lollustest, millest me juhindume praegu, oleks meie rahvas vaevalt kll omanud
praegu isegi vaid kolmandikku sellest territooriumist, mida me omame. Siis poleks Saksa rahvust
selle sna tnapevases mistes Euroopas ldse olemas olnud. Ei, just nimelt tnu meie eelkijate
tugevale otsustavusele vlgneme me tnu selle eest, et omame praegu mlemat idaprovintsi ja seega
omame ldse kllaldaselt pinda jalgade all, mis annab meie riigile ja meie rahvale teatud sisemise
ju elada ja videlda tuleviku eest.
Veel ka teistel phjustel oleks probleemi niisugune lahendamine kige igem.
On ju paljud Euroopa riigid praegu otse sarnased mberpratud pramiidile, mis on asetatud
iseoma teravikule. Paljudel Euroopa riikidel on nende endi Euroopa valdused naeruvrselt
vikesed vrreldes selle rolliga, mida mngivad nende kolooniad, nende vliskaubandus jne. Vlja
tuleb nii: teravik Euroopas, kuid kogu baas maailma teistes osades. Ainult Phja-Ameerika
hendriikide olukord on teine. USA kogu baas asub iseoma kontinendi piires ja ainult nende teravik
puudutab lejnud maailma osi. Siit tulenebki Ameerika nhtamatu sisemine jud, vrreldes
enamiku Euroopa koloniaalimpeeriumite nrkusega.
Inglismaa nide ei lkka samuti eldut mber. Vaadates Briti impeeriumile, ei tohi unustada kogu
anglosaksa maa-ilma kui niisugust. Inglismaad ei tohi vrrelda mitte hegi teise Euroopa riigiga
juba ksinda selleprast, et Inglismaal on niivrd palju hist keeles ja kultuuris USA-ga.
On selge, et uute maade kttevitmise poliitikat viks Saksamaa toestada ainult Euroopa sees.
Kolooniad ei suuda seda eesmrki teenida, kuna neid pole kohandatud nende vga tihedaks
asustamiseks eorooplastega. XIX sajandil polnud enam vimalik saada selliseid koloniaalvaldusi.
Selliseid kolooniaid vis saada ainult vga raske vitluse hinnaga. Ent kui sda on juba
mdapsmatu, siis on palju parem videlda mitte kaugete kolooniate, vaid maade eest, mis
asuvad meie omal kontinendil.
7

Loomulikult vib taolise otsuse vastu vtta ainult tieliku ksmeele olemasolu korral. Ei tohi
hakata khklema, ei tohi vtta poolikult sellist lesannet, mille lbiviimine nuab kikide judude
pingutamist. Niisugune otsus tuleb vastu vtta vaid siis, kui maa kik poliitikud on tielikult
ksmeelel. Iga meie samm peab olema ette dikteeritud eranditult selle suure lesande vajaduse
teadvustamisest. Tingimata tuleb endale anda tielikult aru sellest, et seda eesmrki vib saavutada
ainult relvajul ja, mistes seda, rahulikult ja klmavereliselt minna vastu vltimatule.
Ainult sellest vaatenurgast lhtudes oleks meil omal ajal vaja olnud hinnata kikide nende liitude
sobivust, mida Saksamaa slmis. Vtnud vastu otsuse muretseda uusi maid Euroopas, visime me
ldiselt ja tervikuna saada neid ainult Venemaa arvel. Sellisel juhul oleksime me pidanud, sidunud
jalga sjasaapad, liikuma mda seda teed, mida mda kunagi lksid meie ordude rtlid. Saksa
mk peab vitma maad saksa adrale ja tagama sellega Saksa rahvusele igapevase leiva.
Sellise poliitika jaoks visime me leida Euroopas ainult he liitlase: Inglismaa.
Ainult liidus Inglismaaga, mis oleks katnud meie tagalat, oleksime me vinud alustada uut
suurt Saksa sjakiku.
Meie igus sellele poleks olnud mitte vhem phjendatud, kui meie eelkijate igus. Mitte keegi
meie kaasaegsetest patsifistidest ei keeldu ju smast leiba, mis on kasvanud meie idaprovintsides,
vaatamata sellele, et esimeseks adraks, mis on kunagi neist pldudest lbi kinud, oli, tegelikult
eldes, mk. Mitte mingisugused ohvrid ei oleks pidanud nima meile liialt suurtena, et saavutada
Inglismaa heasoovlikkus. Me oleksime pidanud loobuma kolooniatest ja merelise suurriigi
positsioonist ja sellega vabastama Inglismaa tstuse vajadusest meiega konkureerida.
Ainult tielik selgus selles ksimuses oleks vinud viia heade tulemusteni. Me oleksime pidanud
loobuma koloo-niatest ja osalemisest merekaubanduses, tielikult keelduma Saksa sjalaevastiku
loomisest. Me oleksime pidanud tielikult kontsentreerima kik riigi jud eranditult maavgedest
koosneva armee loomisele.
Tulemuseks oleks meil olnud mningad enesepiirangud antud minutil, kuid me oleksime taganud
endale suure tule-viku.
Oli aeg, mil Inglismaa oli tielikult valmis niisugusele kokkuleppele minema.
Inglismaa mistis suurepraselt, et pidades silmas suurt elanikkonna kasvu, peab Saksamaa
hakkama otsima mingi-sugust vljapsu ja on sunnitud kas minema kokkuleppele Inglismaaga
hise poliitika pidamiseks Euroopas, vi ilma Inglismaata kontsentreerima oma jud osalemiseks
maailmapoliitikas.
XX sajandi knnisel proovis London alustada lhenemispoliitikat Saksamaaga. Inglased lhtusid
just nimelt selle ette-tunnetamisest, millest me rkisime eelpool. Just siis olekski esimest korda
vidud konstanteerida seda ilmingut, mis jrgnevalt enam kui kord avaldus otse udustratavates
mtmetes. Meie, nete, ei soovinud mitte mingi hinna eest lubada tekkida isegi mttel sellest, et
Saksamaa hakkab Inglismaa jaoks kastaneid tulest vlja tooma. Nagu oleks te-poolest maailmas
olemas teistsuguseid kokkuleppeid, peale mlemapoolsetele jreleandmistele phinevate. Kuid
selline liit Inglismaaga oli siis ju tiesti vimalik. Briti diplomaatia oli piisavalt tark selleks, et
mista, et mistahes kokkulepe Saksamaaga on vimalik ainult mlemapoolsete jreleandmiste
alusel.
Kujutame endale vaid heks minutiks ette, et meie, Saksamaa, vlispoliitika oleks olnud sedavrd
tark, et 1904. a. vtta oma peale Jaapani roll. Kujutage seda endale kasvi hetkeks ette ja te
mistate, kuivrd head tagajrjed oleks sellel vinud Saksamaa jaoks olla.
Siis ei oleks asi judnud maailma-sjani.
Veri, mis oleks olnud valatud 1904. a., oleks sajakordselt sstnud verd, mida valati aastatel 19141918.
Aga millise vimsa positsiooni oleks praeguseks saavutanud sel juhul praegu Saksamaa!
Sellest vaatepunktist oli liit Austriaga muidugi rumalus.
See riiklik muumia slmis liidu Saksamaaga mitte selleks, et koos videlda sjas, vaid selleks, et
7

tagada igavest rahu, mil teel oleks vinud targalt, aeglaselt, kuid sstemaatiliselt viia asi saksa
mjuju krvaldamisel Habsburgide monarhias tieliku lpuni.
See liit Austriaga oli mttetu juba ksinda selle tttu, et Saksa riigil polnud mingit kavatsust
slmida liitu Habs-burgide monarhiaga, mis ei omanud ei tahet ega judu teha lpp vi isegi lihtsalt
nrgendada degermaniseerimis- protsessi, mis levis kiiresti iseoma piirides. Kui Saksamaa ei
omanud rahvuslikku arusaama ja otsustavust niivrd, et vhemalt Austria kest vlja rebida 10
miljoni venna saatus, siis kuidas oli vimalik oodata, et ta leiab endas arusaama vajadusest enam
kaugeleulatuvate plaanide jrele, millest me rgime eespool. Saksamaa kitumine Austria
ksimuses oli katsekiviks, millel kontrolliti kogu tema seisukohta neis phiksimustes, mis
otsustasid kogu rahvuse saatust.
Nis, et igal juhul ei oleks tohtinud vaadata rahulikult sellele, kuidas aasta-aastalt hvitatakse
Saksa mjujudu Austria-Ungari monarhias. Tundus, et kogu liidu hinnalisus Austriaga seisnes
meie jaoks just nimelt selles, et silitada Saksa mjujudu.
Ja mis siis juhtus? Tee, millest me rkisime eespool, oli tunnistatud tiesti vastuvetamatuks.
Saksamaal ei kardetud midagi nii palju, kui sda, ent poliitikat aeti selliselt, et sda pidi tingimata
tulema ja veel meie jaoks vga ebasoodsal momendil. Inimesed, kes mrasid Saksamaa saatust,
soovisid, et maa pgeneks vltimatu saatuse eest, tegelikult sai saatus maa ktte veelgi kiiremini.
Unistati rahu silitamisest kogu maailmas, kuid lpetati Maailmasjaga.
Vaat, milline on selle peamine phjus, miks kolmandast Saksa tuleviku hvitamise teest, millest
me rkisime eespool, ei tahetud isegi melda. Inimesed teadsid, et uusi maid vib omandada ainult
Euroopa idaosas, inimesed teadsid, et seda ei saa teha ilma vitluseta ja need inimesed tahtsid iga
hinna eest silitada rahu. Saksa vlispoliitiliseks loosungiks polnud juba ammu enam Saksa
rahvuse silitamine iga hinna eest, tema loosungiks sai juba ammu: kogu maailma rahu
silitamine iga hinna eest. Millisteks osutusid tulemused on kikidele teada.
Mul tuleb sellest rkida veelgi phjalikumalt.
Seda kike silmas pidades ji jrele ainult neljas vimalus: tstuse ja maailmakaubanduse
kiirendatud arendamine, sjalaevastiku loomine ja kolooniate kttevitmine.
Selline arengutee nis esmapilgul kergemana. Uute maade asustamine see on pikaajaline
protsess, mis nuab vahel terveid sajandeid. Meie vaatenurgast seisnebki selles selle tee sisemine
jud, kuna siin pole asi mduvast vlgatuses, vaid jrk-jrgulises, kuid see-eest phjalikus ja
pikaajalises kasvuprotsessis. Selles seisnebki selle tee erinevus kiire industrialiseerimise teest, mida
vib suureks puhuda vheste aastate jooksul, kuid prast veenduda, et kik see osutus lihtsalt
seebimulliks. Palju kiiremini vib ehitada laevastiku, kui raskes vitluses rea takistustega luua
talumajandus ja asustada farmeritega uued maad. Kuid see-eest on laevastikku palju kergem
purustada, kui lhkuda loodud tugev maamajandus.
Ent kui Saksamaa juba lks mda tema poolt valitud teed, siis oleks tulnud vhemalt selgelt aru
saada, et ka see arengutee viib hel ilusal peval vltimatult sjani. Ainult lapsed visid uskuda
sellesse, et sbralike veenmistega ja toredate fraasidega pikaajalisest rahust vime me rahvaste
rahuvistluses saada ja kinni hoida oma osa kolooniatest, olemata seatud vajaduse ette vtta
kasutusele relvade judu.
Ei, kui me lksime juba seda teed, on selge, et hel ilusal peval pidi Inglismaa saama meie
vaenlaseks. Tiesti rumal oli olla rahulolematu selleprast, et kuri Inglismaa, nete isegi, otsustas
meie rahulikele nudlustele vastata oma judu teadvustava egoisti jhkrusega.
Muidugi ei oleks meie, heakesed sakslased, kunagi julgenud kituda, nii nagu inglased.
Saksamaa vis uute maade kttevitmise poliitikat Euroopas pidada ainult liidus Inglismaaga
Venemaa vastu ja ka vastupidi: kolooniate kttevitmise ja oma maailmakaubanduse suurendamise
poliitikat vis Saksamaa pidada ainult koos Venemaaga Inglismaa vastu. Tundub nagu, et antud
juhul oli vaja vhemalt teha vajalikke jreldusi ja eelkige kuidas viks kiiremini saata kuradile
Austria.
7

Kikidest vaatenurkadest oli liit Austriaga XX sajandi algul juba teline mttetus.
Paraku, meie diplomaatia ei melnud ei liidust Venemaaga Inglismaa vastu ega liidust
Inglismaaga Venemaa vastu, aga kuidas siis, mlemail neil juhul oleks ju sda olnud vltimatu.
Vahepeal asus Saksamaa suurendatud industriali-seerimise ja kaubanduse arendamise teele just
selleks, et vltida sda. Saksa diplomaatiale tundus, et tema valem rahulikust majanduslikust
sissetungist on selleks kikepstvaks valemiks, mis nd ja igavesti muudab endise ju-poliitika
liigseks. Ent aeg-ajalt elas see veendumus le mningaid khklusi, eriti siis, kui Inglismaa poolt
kostus hvardusi, esmapilgul meie diplomaatia jaoks tiesti arusaamatuid. Siis tuldi meil
jreldusele, et on vaja ehitada suur laevastik, kuid jllegi, kaitsku meid selle eest jumal, mitte
pealetungi-eesmrkidel ja mitte selleks, et hvitada Inglis-maad, vaid eranditult meile juba hsti
tuntud kogu maailma rahu ja meie kurikuulsate rahulike vitude kaitseks maa peal. Ja
otsustanud ehitada laevastiku, pdsime me taas ilmutada tagasihoidlikkust mitte ainult laevade
hulga ksimuses, vaid ka ksimuses nende tonnaaist ja relvastusest. Aga kuidas siis, me pidime ju
ka siin demonstreerima meie tiesti rahumeelseid kavatsusi.
Kogu loba meie eelseisvast maade kttevitmisest eranditult rahumeelsete majanduslike
vahenditega oli suurim rumalus, vahepeal sai see rumalus meie riikliku poliitika printsiibiks. See
rumalus kasvas veelgi, kui me ei hbenenud toomast eeskujuks Inglismaad selle testuseks, et
taoline rahumeelne sissetungimine on tiesti vimalik. Kahju, mida tol ajal tid meie
ajalooprofessorid, on raskelt parandatav, see oli lihtsalt kuritegu. Selline kergemeelne ajalookujutlus
klbab vast ainult niteks sellele, kuivrd paljud inimesed on vimelised tundma ppima ajalugu
ilma, et midagi sellest taibata. Inglismaa ajalugu klbas just tpselt selleks, et testada otse
vastupidist teooriat. Oli ju nimelt Inglismaa selleks maaks, mis kik oma majanduslikud saavutused
suurima julmusega on ktte vitnud. Just nimelt tema valmistas kik oma saavutused selles osas
ette relvajul ja silitas neid seejrel sama ju abil. Briti riikliku poliitika kige ise-loomustavamaks
jooneks ongi see, et inglased oskavad suurepraselt ra kasutada poliitilist vimu majanduslikeks
saavutusteks ja vastupidi, majanduslikud vidud otsekohe muuta poliitiliseks vimuks. Seejuures
palun thele panna: milline rumalus on eeldada, et inglased isiklikult on liiga arad, et loovutada
oma verd maa majanduspoliitika kaitseks! Selline asjaolu, et Inglismaa ei omanud pika aja jooksul
rahvaarmeed, ei anna mitte mingil juhul tunnistust inglaste argusest. Sjaliste judude
organisatsiooniline vorm ei oma mingit otsustavat thtsust. Otsustavad tahe ja valmisolek kuni
lpuni ra kasutada seda sjalise organisatsiooni vormi, mida rahvus antud momendil omab. Kuid
Inglismaa omas alati sellist relvastust, mis antud momendil oli talle vajalik. Inglismaa lasi alati
kiku need vitlusvahendid, mis totasid edu. Inglismaa sdis palgaarmee abil, kuni sellega oli
vimalik toime tulla. Kuid Inglismaa, kui oli tarvis, valas oma parimate poegade kallihinnalist verd,
kui vaid seda nudis asja edu. Ja alati leidus Inglismaal vitlemiseks vankumatut otsustavust,
psivust ja kige suuremat kangust.
Kuid Saksamaal me lime karikatuuri inglastest ja Briti impeeriumist. Kooli, pressi,
huumoriajakirjade vahendusel loodi selline karikatuurne ettekujutus, mis mitte midagi peale kurja
enesepettuse meile ei andnud. See totter ettekujutus inglastest nakatas jrk-jrgult kiki ja kike.
Tulemusena tekkis hiiglaslik Inglismaa alahindamine, mis lpuks enda eest vga tugevalt ktte
maksis. See vltsing oli niivrd sgav, et peaaegu kogu Saksamaa kujutas endale inglast ette kui
inimest, kes on vimeline igasugusteks pettusteks ja samal ajal uskumatult arg kaupmees. Meie
professoritele ja teadlas-tele, kes levitasid sellist ettekujutust Inglismaast, isegi ei tulnud phe
ksimus sellest, milliste vahenditega siis selline rahvas vis luua suure maailmariigi. Neid, kes
hoiatasid sellise karikatuuri eest, ei tahetud kuulata, nende hoiatused vaikiti maha. Ma mletan
elavalt, kuidas venisid pikaks mu kolleegide nod rgemendist, kui me osutusime Flandria vljadel
olevat ngu no vastu inglise Tomidega. Juba peale mningaid lahingupevi hakkasid kik meie
poisid suure-praselt aru saama, et need oti sdurid, kellega meil nd tuli kokku prgata, pole
kaugeltki mitte sarnased sellele karikatuurile, mida joonistati meie humoristlikes lehtedes ja ka meie
7

sjateadetes, trkiti ajalehtedes.

Juba neil pevil tuli mul hsti lbi melda see, milline peab olema propaganda vorm, et see oleks
tepoolest otstarbekas.
Siiski ti selliste vltsitud vaadete levitamine inglaste suhtes vahete-vahel hrrastele levitajatele
ka kasu: sel, ehkki ebaigel nitel demonstreeriti rahuliku majandusliku maa hivamise teooria
igsust. Inimesed tlesid endale: see, mis nnestus inglastel, nnestub kindlasti ka meil, sakslastel,
seda enam, et meie maal on olemas Saksa sirgjoonelisuse eelis ja me ei sarnane ldsegi inglastele
nende spetsiifilise inglise salakavaluse osas. Selle, iseomale omistatud omadusega
loodeti meil vita vikerahvuste heatahtlikkust, samuti suurte usaldust.
Et meie niinimetatud sirgjoonelisus on teiste jaoks kui terav nuga, ei tulnud meile phegi, kasvi
juba seetttu, et me ise uskusime tsiselt oma leolekusse. Kogu lejnud maailm aga ngi selles
meie kitumises ei midagi muud, kui eriti rafineeritud valelikkuse vljendust. Ainult Saksa
revolutsioon, paljudele suurimaks llatuseks, avas neil silmad, kuivrd lollid me, ausalt eldes,
oleme. Sellise maa rahuliku majandusliku hivamise rumalus nitab tie selgusega ka seda,
kuivrd ekslik oli meie kolmikliit. Millise teise maaga oligi vimalik sellises olukorras astuda liitu?
Sjalisi vallutusi, liidus Austriaga, muidugi polnud vimalik teha, isegi mitte ainult Euroopas.
Selles just seisneski kolmikliidu nrkus alates tema olemasolu esimestest pevadest. Bismarck vis
endale lubada sellise surrogaadi ajutist kasutamist. Ent see oli juba tiesti lubamatu lollpeadele,
Bismarcki jrglastele, eriti sellisel epohhil, kui eeldused, mis Bismarcki ajal olid olemas, selliseks
liiduks tiesti puudusid. Bismarck vis veel loota, et Austria nol on tal tegemist Saksa riigiga, kuid
sellest ajast oli juba sisse viidud ldine valimisigus ja see riik muutus tiesti ilmselt rahvuste
kaoseks, kaotas oma Saksa loomuse ja, lisaks sellele, hakati seda veel juhtima parlamentlikul viisil.
Liit Austriaga oli lihtsalt kahjulik ka rassipoliitika vaatenurgast. Saksamaa kannatas uue suure
slaavi riigi loomise tttu oma riigi piiridel, ehkki oli tiesti selge, et varem vi hiljem see slaavi riik
vtab Saksamaa suhtes tiesti teise positsiooni, kui, tleme, Venemaa. Liit Austriaga muutus
nrgaks ja thjenes sisemiselt iga aastaga veel seetttu, et liidu-idee ksikud suured kandjad
kaotasid ha enam ja enam mjuvimu Austria monarhias ja neid trjuti aina rohkem nende
senistelt juhtivatelt ametipostidelt.
XX sajandi knnisel astus Saksamaa liit Austriaga, sisuliselt eldes, umbes sellisesse
staadiumisse, milles oli ka Austria liit Itaaliaga.
Juba pshholoogilisest vaatenurgast oli kolmikliidu hind vga vike, kuna iga liidu tugevus
muutub alati seda vikse-maks, mida enam ta eesmrgid ammenduvad asjade olemasoleva olemuse
silitamisega. Ja vastupidi, iga liit muutub seda tugevamaks, mida rohkem eri lepinguosalised, kes
osalevad selles liidus, vivad loota tema abil realiseerida ekspansiooni tiesti konkreetseid
eesmrke. Ja siin, nagu ka igas teises osas, ei ole jud mitte kaitses vaid pealetungis.
Erinevates kohtades misteti seda juba siis vga hsti. Seda ei mistnud kahjuks ainult
niinimetatud kutsutud. Eraldi pidas Ldendorf, tol ajal suure kindralstaabi kolonel, oma
kohuseks osutada nendele puudustele oma kirjalikus ettekandes, mis oli tema poolt esitatud 1912.
a., kuid arusaadavalt ei osutanud meie riigimehed sellele dokumendile vikseimatki thelepanu.
Selge arusaam niisugustest lihtsatest asjadest on omane ainult meile, tavalistele surelikele, mis
puutub aga hrrastesse diplomaatidesse, siis pole nemad juba phimtteliselt vimelised neid
mistma.
Saksamaale oli veel nneks, et sda puhkes 1914. a. konflikti tttu, millesse Austria oli otseselt
segatud, nii et Habs-burgidel ei jnud le muud, kui sjast osa vtta. Kui sndmused oleksid
arenenud teisiti, oleks Saksamaa arvatavasti jnud ksinda. Habsburgide riik poleks soovinud ega
suutnud vtta osa sjast, mis oleks puhkenud vahetult Saksamaa tttu. See, mille eest jrgnevalt
misteti hukka Itaaliat, oleks kindlasti veelgi varem juhtunud Austriaga. Austria oleks jnud
neutraalseks ja pdnud end sellega kaitsta selle eest, et revolutsioon oleks alanud otse sja
puhkedes. Austria slaavlased oleksid sellises olukorras eelistanud juba 1914. a. pigem kukutada
7

monarhiat, kui lubada, et Austria sdiks Saksamaa eest. Ainult vga vhesed mistsid tol ajal neid
ohte ja neid liigseid raskusi, mida loob endale Saksamaa, tnu liidupoliitikale Austriaga.
Oli kllalt ksinda juba sellest, et Austrial oli liiga suur arv vaenlasi, kes mtlesid vaid sellele,
kuidas saada prandus surevalt Habsburgide riigilt. Tiesti selge, et aja jooksul pidi Saksamaa vastu
kogunema vaen juba ksinda seetttu, et temas nhti Austria monarhia lagunemise aeglustumise
phjust lagunemise, mida kik kannatamatult ootasid nimelt lootuses saada tkike prandust.
Lppude lpuks hakkasid kik tulema sellele jreldusele, et kuni Viini pranduseni vib juda vaid,
klaarides arved Berliiniga. Seda esiteks.
Teiseks, tnu liidule Austriaga kaotas Saksamaa kik parimad ja rikkamad perspektiivid slmida
muid liite. Vastupidi, tema suhted Venemaaga ja isegi Itaaliaga muutusid aina enam ja enam
pingelisemaks. Seejuures tuleb tingi-mata mrkida, et ldine meelestatus Saksamaa suhtes oli
Roomas tiesti sbralik, samal ajal, kui suhtumine Austriasse oli vaenulik. Iga itaallase hinges elas
alaliselt vaenulik tunne Austria vastu ja see valgus enam kui kord vljapoole.
Kui juba Saksamaa vttis kursi krgendatud industrialiseerimisele ja kaubanduse krgendatud
arendamisele, siis, rkides asjast, ei jnud jrele vikseimadki phjust vitluseks Venemaaga.
Ainult mlema rahvuse halvimad vaenla-sed olid huvitatud sellest, et selline vaen tekkiks. Ja
tepoolest nii see oligi: just nimelt juudid ja marksistid esmajrje-korras mrgitasid kikide
vahenditega need kaks riiki ksteise peale.
Lpuks, kolmandaks, Saksamaa liit Austriaga varjas endas lputuid ohte veel selleprast, et
paljusid riike oli kerge ahvatleda perspektiiviga Austria jagamisest ja nende teatud autasustamisest
endiste Austria maade arvel.
Doonau-rse monarhia vastu oli kerge tsta kogu Ida-Euroopat, eriti aga Venemaad ja Itaaliat.
Kui Saksamaa poleks asunud liidus Austriaga, mille prand kujutas sellist ahvatlust teistele
riikidele, siis lemaailmset koalitsiooni, mis hakkas moodustuma kuningas Edwardi lahke ke abil,
poleks kunagi tekkinud. Ainult nnetu liidu tttu Austriaga nnestus Saksamaa vaenlastel nii
kergesti hendada hisrindeks niivrd erinevate pdlustega ja eesmrkidega riigid. Astudes
hisesse vitlusse Saksamaa vastu, lootsid kik need riigid sellele, et nad vivad laiendada oma
piire Austria arvel. Kuid see asjaolu, et Saksamaaga liitus salamahti veel Trgi, ainult tugevdas seda
ohtu erakordsel mral. Aga internatsionaalne juudi kapital kasutas tulevast Austria prandit ra kui
peibutist. Juudi kapital ttas juba ammu vlja plaani Saksamaa hvitamiseks, kuna tol ajal
Saksamaa ei soovinud veel alluda juutide majanduslikule ja finantskont-rollile, mis seisis riikide
le. Ainult tnu sellele nnestuski kokku klopsida hiiglaslik koalitsioon, millele sisendas veendumust viduks juba ksinda hiiglaslik hulk lippude alla kogutud sdureid.
Juba minu Austrias oleku ajal kutsus liit Habsburgide monarhiaga minus esile vastumeelsust.
Nd aga muutus ta mulle kige raskemate sisemiste leelamuste phjustajaks, mis edaspidi ainult
tugevdasid minus ammu vljakujunenud arvamust.
Vikestes ringkondades, millistes ma siis keerlesin, ei teinud ma vikseimatki saladust oma
veendumusest, et see nnetu leping, millega riik on mratud hbumisele, viib Saksamaa
vltimatult katastroofile, kui me ei suuda ige-aegselt katkestada seda lepingut. See minu
veendumus oli vankumatu. Kuid siis puhkes Maailmasda ja inimesed kaotasid hetkeks vime
mistlikult olukorda kaaluda. Esimeste sjapevade kihk sundis pead kaotama isegi neid, keda juba
ametiseisund ise kohustas kige kainemale arvestusele. Kui ma ise sattusin rindele, siis kikjal, kus
neil teemadel kis arutlus, tlesin ma otse ja avalikult vlja arvamuse, et mida rutem katkestatakse
leping Austriaga, seda parem Saksa rahvusele; ma rkisin kindlalt, et lahtitlemine liidust
Austriaga ei ole ldsegi meiepoolne ohver, kui Saksamaa viks tnu sellele saavutada temaga
sdivate suurriikide arvu vhenemise, ma ei vsinud testamast, et miljonid meie vennad riietusid
soldatimundritesse mitte selleks, et psta laostunud ja hukkuvat Austria dnastiat, vaid selleks, et
psta saksa rahvas.
Mitte kaua enne sda nis mnikord, et vhemalt mningates ringkondades hakkasid tekkima
7

mningad kahtlused Austriaga liidus olemise igsusest. Saksa konservatiivsete leeris hakkasid aegajalt klama hoiatavad hled, kuid, paraku, need mistlikud hled jid vaid ksikuteks hlteks
krbes. Saksamaa jtkas uskumist sellesse, et tema poolt valitud tee on ige, et sel teel ta vidab
ktte maailma, et edu on hiigelsuur ja ohvrid thised.
Meil, nnetuil, mittekutsutuil, ei jnud muud le, kui vaikides vaadata, kuidas niinimetatud
kutsutud lhevad otseteed kuristikku, kaasates enda jrel kogu rahva.
*
*
*
Ainult tnu kogu meie poliitilise mtte teatud haigestumisele osutus vimalikuks, et suurt rahvast
toideti pikka aega rumala loosungiga majanduslikust kttevitmisest ja jutlustati talle rahust
kogu maailmas, kui lplikust poliitilisest eesmrgist.
Saksa tehnika ja tstuse triumfid, mis kasvatasid Saksa kaubanduse edu kik see sundis
unustama, et esimeseks ja philiseks eelduseks kigele sellele on eelkige tugeva riigi olemasolu.
Kuhu nd! Teatud ringkondades hakati kinni-tama juba otse vastupidist et riik ise on kohustatud
oma olemasoluga tagama tehnika ja tstuse itsengut, et riik ei kujuta enam ei rohkemat ega
vhemat, kui majanduslikku instituuti, et riiki peab juhtima vaid koosklas majanduslike
pdlustega, et ka kogu riigi edasine olemasolu sltub majandusest, et just nimelt selline asjade seis
on kige loomulikum ja kige tervem ja seda tuleb kaitsta ka tulevikus.
Me aga teame, muuseas, et tegelikult ei oma riik midagi hist selle vi teise majandusliku
mtteviisiga, selliste vi teiste majandusliku arengu vormidega.
Riik ei ole sugugi lihtsaks majanduslike kontrahentide henduseks, mis koguneb hte mratud
riiklikul territooriu-mil, eesmrgiga hiselt tita oma majanduslikke lesandeid. Ei, riik on
fsiliselt ja vaimult vrdsete inimolendite hendus, hendus, mis seab endale lesandeks
vimalikult paremini jtkata oma sugu ja saavutada eesmrke, mis talle on saatuse poolt mratud.
Riigi eesmrgi ja olemasolu mte seisneb ainult selles ja ei mitte milleski muus. Majandus on
seejuures ainult heks paljudest allutatud vahendeist, mis on vajalikud seatud eesmrkide
saavutamiseks. Majandus ei ole kunagi riigi esmaphjuseks ega eesmrgiks, kuivrd muidugi antud
riik pris algusest peale ei ole les ehitatud valel ja loomuvastasel alusel. Ainult nii vib mista,
kuidas riik kui niisugune ei oma ldse vajalikku eeldust selleks vi teiseks territoriaalseks
piiranguks. See viimane on iseloomulik ainult nendele rahvastele, kes tahavad oma jududega
tagada oma rahva toitmise, s.o. on valmis iseoma tga tagama enda olemasolu. Kuid on olemas ka
rahvad-taelad, kes oskavad teatud mrani pugeda maailma teistesse osadesse ja erinevatel
etteknetel sundida teisi rahvaid ttama enda asemel; sellised rahvad-taelad oskavad luua uusi
riike, sltumata iseoma territooriumitest.
Juudi riik polnud kunagi territoriaalselt piiratud; ta oli alati universaalne territooriumi
vaatenurgast, kuid vga piiratud iseoma rassilise koosseisu vaatenurgast. Vaat, milleks see rahvas
alati li riigi riigis. heks juutide poolt leiutatud kige geniaalsemaks trikiks on see, et nad suutsid
salakaubana esitleda oma riiki kui religiooni ja tagasid endale sellega salliva suhtumise aarialaste
poolt. Tegelikult pole Moishe religioon mitte midagi muud, kui petus juudi rassi silitamisest. Vaat
, miks ta hlmabki selleks kikide teaduste suundi, sealhulgas sotsioloogiat, poliitikat ja majandust.
Kikide inimhenduste moodustamise esmaseks phjuseks on soojtkamise instinkt. Kuid just
tnu sellele on riik rahva organism ja mitte majanduslik organism. Siin on hiigelsuur vahe, ehkki
see jb tnapeva mahajnud, niinime-tatud riigitegelastele tiesti arusaamatuks. Meie
riigimehed arvavad, et nad vivad riigi les ehitada eranditult majan-dusele, tegelikult aga on riik
iidsest ajast olnud ja on ainult selle tegevuse ja nende omaduste produkt, mis on pandud
esmajrjekorras tahtesse silitada liik ja rass.
Need viimased omadused pole omased kaubanduslikule egoismile, vaid kangelaslikule voorusele,
kuna liigi olemas-olu silitamine eeldab tingimata indiviidide-poolset valmisolekut
eneseohverduseks. Selles peitubki poeedi poolt vlja-eldu mte: ja kes oma elu andma valmis
7

pole, see elu omama ei ole vrt. Valmisolek ohverdada isiklik olemasolu on vajalik, et silitada
liik. Siit on selge, et thtsaimaks eelduseks riigi moodustamiseks ja silitamiseks on eelkige teatud
histunde olemasolu, mis phineb kuuluvusele hesugusesse sugukonda ja liiki, valmisoleku
olemasolu videlda kikide vahenditega selle kogukonna silimise eest. Rahvastel, kes paiknevad
iseoma territooriumil, viib see voorus-likkuse ja kangelaslikkuse itsengule. Rahvastel-parasiitidel
viib see silmakirjalikkuse ja julma salakavaluse itsengule, kui vaid need viimased vheaustatud
omadused ei olnud juba selle esmaphjuseks, et antud riik vis ldse tekkida. Sellise vi teise riigi
tekkimine on alati vltimatult (igal juhul oma arengu esimestel astmetel) tingitud just nimelt eeltoodud faktoritest. Seejuures saavad kaotuse osaliseks rahvaste vitluses enesesilitamise eest, s.o.
sattuvad orjusse ja sellega varem vi hiljem mratakse vljasuremisele, just nimelt need rahvad,
mis paistavad silma vikseima sangarluse ja voorusega, krvuti nende rahvastega, kes ei suutnud
igeaegselt mista parasiitlike riikide valelikkust ja salakavalust. Nendel viimastel juhtudel on asi
mitte ainult niivrd mistuse puudumises, kuivrd mehisuse ja otsustavuse puudumi-ses, kusjuures
mehisuse puudumist ptakse sageli peita humaansuse mantoo alla.
Ainult vga harvadel juhtudel langeb he vi teise riigi sisemine kindlus kokku niinimetatud
majandusliku itsenguga. Vastupidi, vib tuua arvutul hulgal niteid sellest, kuidas niisugune
itseng osutas just riigi lhenevale langusele. Juba ainuksi sellest on nha, kuivrd antud riigi
psivus ja tugevus ldse mitte ei sltu nii suurel mral majandusest. Kui inimkogukondade
moodustumine sltuks esmajrjekorras majanduslikest jududest ja instinktidest, siis peaks krgem
majanduslik itseng tingimata samal ajal thendama ka riigi krgemat judu. Siiski me neme
vastu-pidist.
Usk kikepstvasse majanduslikku judu kui ainsasse, mis on suuteline riiki tugevdama, jtab
eriti kummalise mulje siis, kui seda tde jutlustatakse maal, mille tegelik ajalugu petab just
vastupidist. Sest just Preisimaa ajalugu testab erakordse selgusega, et riigi moodustamiseks on
nutavad mitte materiaalsed omadused, vaid ideaalsed voorused. Ainult nende viimaste kaitse all
tuseb ja lb itsele ka majandus ja selle itseng jtkub vaid seniajani, kuni nende puhtriiklike
omaduste hukuga koos ei hukku ka majandus ise. Just nimelt seda protsessi me, paraku, jlgime
praegu tema kige kurvastavamal kujul. Inimeste materiaalsed huvid itsevad alati ainult inimkonna
sangarlike vooruste kaitse all. Kuid tasub materiaalsetel huvidel vaid kerkida esiplaanile, kui nad
sellesamaga rebivad katki oma eeldused iseendi olemasoluks.
Saksamaa ajaloos saatis riiklikkuse tusu alati ka majanduslik tus, ent alati, kui vaid majandus
muutus meie rahva elu ainsaks sisuks, halvenesid ideaalsed voorused, riik kis alla ja oma
langemisel kiskus sinna mne aja prast ka majanduse.
Kui me esitame endile ksimuse, millised faktorid nimelt on peamised riigi moodustamiseks ja
kindlustamiseks, siis me peame, lhidalt eldes, vastama: vime eneseohverduseks, eraldi iga
indiviidi tahet eneseohverduseks hise heaolu nimel. Et need voorused ei oma midagi hist
majandusega, on juba selge ainult seetttu, et inimesed ei too end kunagi ohvriks neil viimastel
motiividel. Inimene sureb oma ideaalide eest, kuid ta ei kaldu surema oma asja eest. Inglased
testasid kige paremini oma leolekut inimhingest selles, millise motivatsiooni nad suutsid anda
oma vitlusele. Samal ajal, kui meie, sakslased, viskusime leiva jrele, vitles Inglismaa
vabaduse eest ja seejuures mitte iseoma vabaduse eest, vaid vikeste rahvuste vabaduse eest. Meil
naerdi sellise jultumuse le, meil tunti meelehrmi sellise inglaste agiteerimise prast. Ent see
testas vaid, kui lootusetult rumalad olid hiskondliku arvamuse juhid Saksamaal veel enne sja
algust. Meil ei omatud juba ka siis mingit arusaamist sellest, millised faktorid on suutelised tstma
inimesi vitlus-se ja kutsuma neis esile valmisolekut minna vabatahtlikult surma hise asja eest.
Siin on fakt. Kuni saksa rahvas kogu 1914. a. jooksul arvas, et ta peab vitlust ideaalide eest, oli
ta kindel, kuni vaid selgus, et vitlust tuleb pidada ainult tki leiva eest, hakkas ta ilmutama
valmisolekut la kigele kega.
Meie teravmeelsed riigijuhid olid siiralt hmmeldunud niisugustest muutustest meeleolus. Nii
7

nad ei mistnudki, et kuni inimene peab vitlust ainult htede vi teiste majanduslike kasude eest,
hakkab ta iga hinna eest vltima surma kas vi juba sel lihtsal phjusel, et teisiti ei saa ta neid
kasusid ra kasutada. Vaadake, - mure oma lapse pstmise eest teeb kangelannaks isegi kige
nrgema ema. Nii on see ka hiskondlikus elus. Vaid vitlus liigi silimise eest, isakodu ja kodumaa
eest, oma riigi psimise eest ainult niisugune vitlus andis kikidel aegadel inimestele judu
minna otse vaenlase tkide otsa.
Igaveseks teks jb jrgmine:
Mitte kunagi veel ajaloos pole kski riik loodud rahumeelse majandustegevuse abil, riigid loodi
alati ainult tnu liigi silitamise instinktile, sltumata sellest, kas see instinkt oli mratletud
kangelaslikust voorusest vi kavalast sala-kavalusest; esimesel juhul tuli vlja aarialik t- ja
kultuurriik, teisel juhul parasiitlikud juutide kolooniad. Kui vaid he vi teise rahva vi riigi
puhul vetakse limaks majanduslikud motiivid, on tulemuseks ainult see, et majandus ise muutub
selle rahva allumise ja rhumise phjuseks. Saksamaal levitati enne sda kige laiemal viisil usku
sellesse, et just nimelt kaubandus- ja koloniaalpoliitika lbi nnestub Saksamaa jaoks avada tee
maailma kikidesse maadesse vi isegi lihtsalt vita kogu maailm. Sellise usu tekkimine ise oli
klassikaliseks smtomiks sellest, et Saksamaal on kaotatud arusaam telistest riiklikest voorustest,
on kaotatud tahtejud ja otsustavus tegutsemiseks. Ainsaks kttemaksuks selle eest oli Maailmasda
kikide tema tulemustega.
Sellised Saksa rahvuse meeleolud kuid need olid enne sda peaaegu ldised pidid nima
seletamatute mistatus-tena neile, kes ei osanud olukorda sgavamalt analsida. Kujutas ju just
nimelt Saksamaa enesest suureprast nidet riigist, mis tekkis puhtalt poliitiliste faktorite jul.
Saksamaa phituumik Preisimaa tekkis tnu tema poegade imelisele kangelaslikkusele ja
ldsegi mitte tnu finantsoperatsioonidele vi kaubanduslikele tehingutele. Saksa impeeriumi
tekkimine ise oli imeliseks autasuks sjalise vapruse ja tugeva poliitilise juhtimise eest. Ksitakse,
kuidas vis ometi juhtuda, et nimelt saksa rahvas lubas oma poliitilistel instinktidel haigestuda, sest
siin pole asi mitte ksiku-tes lahutatud ilmingutes, vaid just nimelt milleski ldises. Sootulukesed
meelitasid kogu rahvast, haigus vttis paha-loomuliste paisete kuju, mis lid vlja kord siin, kord
seal ja sid lbi kogu rahvuse organismi. Oleks vinud melda, et mingisugune pidev mrgivool
imbub salaprasel teel rahvuse organismi ja hvitab kogu selle ssteemi vereringet. Ainult nii vis
seletada ka seda fakti, et see kunagi nii sangarlik organism nd aina enam allus paralsile.
Rahvas kaotas ha enam vaadete selgust. Nrgenesid isegi lihtsad enese alalhoiuinstinktid.
Nd svenesin ma teist korda oma elus tutvumisse selle lagundava petusega. Seekord tukasid
mind marksistlike raamatute poole mitte muljed igapevasest olmest, vaid mtisklused ldiste
poliitilise elu ksimuste le. Ma sukeldusin taas selle uue maailma teoreetilisse kirjandusse ja
hakkasin sstemaatiliselt vrdlema marksistliku jutluse vimalikke resultaate selle reaalse
olukorraga ja nende konkreetsete sndmustega, mida nd tuli jlgida, kui marksismi tulemust maa
poliitilise, kultuurilise ja majanduselu osas.
Esmakordselt oma elus hakkasin ma nd sstemaatiliselt huvituma taolistest katsetest teha lpp
sellele lemaa-ilmsele katkule, mis oli koha leidnud juba meie eelnenud ajaloos.
Ma hakkasin studeerima epohhi sotsialistide-vastasest Bismarcki Eriseaduse ajast, ma hakkasin
phjalikult tundma ppima, millised plaanid seadis endale Bismarck, kuidas nimelt pidas ta vitlust
ja millistena tulid vlja resultaadid. Aegamda ttasin ma nendes ksimustes oma jaoks vlja
tielikult lpetatud vaatenurga. Kogu jrgneva elu jooksul ei tulnud mul isiklikult neid seisukohti
komavrdki muuta. Samaaegselt tegin ma veel kord omale tpsemalt selgeks sideme, mis on olemas
marksismi ja juutluse vahel.
Varem, Viinis, nis Saksamaa mulle kikumatu viljapeana. Nd, paraku, tekkisid minus
mnikord juba teatud kahtlused. Oma sprade vikestes ringkondades mssasin ma Saksa
vlispoliitika vastu, samuti ka selle uskumatu kergemeelsuse vastu, millega minu arvates suhtuti tol
ajal thtsamaisse probleemi marksismi. Ma ei suutnud ldsegi mista, kuidas vib niivrd pimesi
7

minna vastu gigantsetele ohtudele marksism ise ei teinud neist ju saladust. Juba siis hoiatasin ma
viksemates ringkondades samasuguse psivusega, nagu ma teen seda praegu suure auditooriumi
ees, lollpeade ja argpkste rahustava loosungi, nagu poleks meil karta midagi, eest. Selline
vaimne katk juba kskord lhkus gigantse riigi. Saksamaa ei saa moodustada erandit, ta on alluv
nendele samadele seadustele, nagu ka kogu inim-hiskond.
Aastate 1913-1914 jooksul tuli mul erinevates ringkondades (paljud neist inimestest jid ka nd
ustavaks natsionaal-sotsialistlikule liikumisele) esmakordselt vlja elda veendumus, et peamiseks
ksimuseks, mis omab otsustavat thtsust kogu Saksa rahvuse saatuse jaoks, on ksimus marksismi
hvitamisest.
Kolmikliidu nnetus poliitikas ngin ma ainult ht marksismi lammutustd. Kige kohutavam
oli see, et see mrk imbus lbi tiesti mrkamatult ja mrgitas ra kogu terve majandusliku ja
riikliku arengu aluse. Inimesed, allutatuna selle mrgi mjule, ei mrganud ise sageli, kuivrd
nende tahe ja nende teod olid marksistlike jutluste, mida nad kik snades hukka mistsid,
resultaatideks.
Tolleks ajaks oli saksa rahva sisemine degradeerumine juba ammu alanud. Kuid nagu see elus
tihti juhtub, ei anna inimesed ldse endile aru sellest, kes on tegelik sdlane nende heaolu
lhkumises. Aeg-ajalt pandi kikvimalikke diagnoose haigusele, kuid seejuures segati
sstemaatiliselt ra haiguse ilmnemise ja tema tekitajate vormid. Kuna inimesed ei soovinud vi
ei osanud mista haiguse tegelikke phjuseid, kuna kogu niinimetatud vitlus marksismi vastu
muutus ainult soolapuhumiseks ja arlataansuseks.
V PEATKK
MAAILMASDA
Minu rohelise nooruse pevil ei valmistanud mulle midagi rohkem meelehrmi, kui see asjaolu, et
ma sndisin sellisel ajal, mis muutus poodnike ja riigiametnike epohhiks. Mulle nis,
ajaloosndmuste lained rahunesid, et tulevik kuulub ainult niinimetatud rahvaste rahumeelsele
vistlusele, s.o. kige tavalisematele vastastikustele kommertssidemetele koos tieliku kaitsealaste
jumeetodite vlistamisega. Erinevad riigid hakkasid ha enam sarnanema lihtsate kommertsasutustele, mis konkureerivad ksteisega, tmbavad ksteiselt ra ostjaid ja tellijaid ja pavad
ldse kikide vahendite-ga panna ksteisele jalga ette, luates seejuures igaks igal ristmikul oma
aususest ja stusest. Minu rohelise nooruse ajal nis mulle, et need tekspidamised siluvad
kauaks (kik ju ainult sellest unistasidki) ja et aegamda kogu maailm muutub heks suureks
universaalkaupluseks, mille hooneid hakkavad ausammaste asemel kaunistama kige osavamate
petiste ja kige rumalamate ametnike bstid. Kaupmehi hangivad inglased, kaubanduspersonali
sakslased, kuid oma-nike rolli vtavad, otsekui ohvrit tuues, oma peale juudid. Ega siis ilmaasjata
juudid ise ole alati tunnistanud, et nende asi pole mitte teenida, vaid ainult vlja maksta ja, lisaks
sellele, valdab enamus neist paljusid keeli.
Sel minu nooruseajal ma mtlesin sageli miks ma ei sndinud sada aastat varem. Ah! ma visin
ju sndida, no tleme, vhemalt vabastussdade epohhil, kui inimene, ka mitte tegelev asjaga,
juba iseenesest midagi maksis.
Nii ma kurvastasin sageli oma, nagu mulle nis, hilise ilmumise tttu maailma ja ngin teenimatut
saatuselki selles, et ma ei saagi kogu elu jooksul elada keset vaikust ja korda. Nagu nete, olin
ma juba noorelt patsifist ja kik katsed kasvatada mind patsifismi vaimus lksid thja.
Nagu laine, valas mind lootusega le Buuri sda.
Hommikust htuni neelasin ma ajalehti, jlgides kiki telegramme ja aruandeid ja ma olin nnelik
juba seetttu, et mul kas vi eemalt nnestus jlgida seda kangelaslikku vitlust.
7

Vene-Jaapani sda tabas mind juba enamkpse inimesena. Neid sndmusi jlgisin ma veelgi
thelepanelikumalt. Selles sjas ma asusin teatud poolele ja seejuures rahvuslikel kaalutlustel.
Diskussioonidel, mis olid seotud Vene-Jaapani sjaga, asusin ma kohe jaapanlaste poolele. Venemaa
kaotuses hakkasin ma ngema ka Austria slaavlaste kaotust.
Mdus palju aastaid. See, mis varem tundus mulle pehkiva agooniana, hakkas mulle nd nima
vaikusena enne tormi. Juba minu viibimise ajal Viinis valitses Balkanil lmmatav atmosfr, mis
ennustas ikest. Juba enam kui kord ilmusid ja lahvatasid seal ksikud puavlgud, mis siiski
kiiresti kadusid, taas loovutades koha lbipaistmatule pimedusele. Kuid puhkes esimene Balkani
sda ja koos sellega kandusid esimesed tuulepuhangud kuni nrveerivasse Euroopasse. Ajajrk oli
vahetult esimese Balkani sja jrel erakordselt koormav. Kigil oli tunne lhenevast katast-roofist,
kogu maa justkui kuumenes ja janunes esimese vihmapiisa jrele. Inimesed olid tis ootusigatsust ja
tlesid endile: las taevas lpuks halastab, las saatus saadab kiiremini need sndmused, mis niigi on
vltimatud. Ja vaat, lpuks valgustas esimene laine maad, algas ike ja vimsad kuekrgatused
segunesid kahurite mrinaga Maailmasja vl-jadel.
Kui Mnchenisse judis esimene teade ertshertsog Franz-Ferdinandi tapmisest (ma istusin
parajasti just kodus ja kuulsin lbi akna esimesi, mitte eriti tpseid uudiseid sellest tapmisest),
haaras mind esialgu revus, ega ta pole tapetud saksa lipilaste poolt, kelles kutsus esile
rahulolematust trooniprija sstemaatiline t Austria riigi slaviseerimisel. Minu vaatenurgast
poleks olnud midagi llatavat selles, et saksa lipilased oleks soovinud vabastada saksa rahvast
sellest sisevaenlasest. On kerge enesele ette kujutada, millised oleks olnud tagajrjed, kui
ertshertsogi tapmine oleks kandnud just nimelt sellist iseloomu. Tulemuseks oleks me saanud terve
jlitamiste laine, mis oleks loomulikult kogu maailma poolt tunnistatud phjendatuks ja
iglaseks. Ent kui ma sain teada eeldatava tapja nime, kui mulle eldi, et tapja on tingimata
serblane, haaras mind vaikne udus seetttu, kuidas ettearvamatu saatus ertshertsogile ktte maksis.
ks kige vljapaistvam slaavluse sber langes ohvrina slaavi fanaatikute ke lbi.
Kes viimastel aastatel jlgis thelepanelikult vastastikuseid suhteid Austria ja Serbia vahel, see ei
vinud nd minutitki kahelda selles, et sndmused hakkavad pidurdamatult arenema.
Praegu puistatakse sageli Viini valitsust le etteheidetega selle ultimaatumi eest, mille ta saatis
Serbiale. Kuid need etteheited on tiesti lekohtused. Iga valitsus maailmas oleks analoogilises
olukorras talitanud niisamuti. Austria omas oma idapiiril halastamatut vaenlast, kes esines ha
sagedamini ja sagedamini provokatsioonidega ja ei vinud rahuneda kuni selle hetkeni, kuni soodne
olukord ei oleks viinud Austria-Ungari monarhia purustamiseni. Austrial olid kik phjused
eeldada, et lk tema vastu on edasi lkatud maksimaalselt kuni vana imperaatori surmahetkeni,
kuid seal oli alust ka eeldada, et selleks momendiks kaotab monarhia ldse juba vime osutada
mingisugust tsist vastupanu. Viimaste aastate jooksul silmakirjatses see monarhia vanadusndra
Franz-Josephi nol kuni sellise astmeni, et laiade masside silmis pidi selle imperaatori surm
vltimatult kujutama raelanud Austria riigi enese surma. ks kige kavala-maid slaavi poliitika
lkse seisnes selles, et ta klvas teadlikult seda mtet, et Austria itseng tervikuna vlgneb tnu
tema monarhi tarkusele. Selle meelituse nge sattusid Viini ukondlikud ringkonnad seda
kergemini, et taoline hinnang ei vastanud tegelikele Franz-Josephi teenetele. Viini ukond ei
mistnud ldse, et sellises meelituses on varjatud iroonia. Kojas ei mistetud vi ei soovitud mista,
et mida enam monarhia saatus seotakse selle, nagu siis vljenduti, targima monarhi riikliku
tarkusega, seda enam katastroofilisemaks muutub monarhia olukord, kuni hel ilusal peval
koputab halastamatu surm Franz-Josephi uksele.
Kas tol ajal oleks olnud ldse vimalik endale ette kujutada Austriat ilma selle vana
imperaatorita?
Kas ei korduks siis kohe see tragdia, mis kunagi toimus Marie-Therezega?
Ei, tiesti ebaiglased on etteheited, mis on suunatud Viini valitsusele selle eest, et ta astus 1914.
a. stta, mida, nagu mningatele nib, oleks vinud vltida. Ei, sda polnud enam vimalik ra
8

hoida, teda vis maksimaalselt lhendada vaid he-kahe aasta vrra. Kuid selles seisneski Saksa ja
Austria diplomaatia needus, et nad pdsid veel edasi lkata vltimatut kokkuprget ja olid lppude
lpuks sunnitud vastu vtma lahingu kige ebasoodsamal momendil. Pole kahtlust, et kui sda
oleks olnud vimalik veelgi lhiajaliselt edasi lkata, oleks Saksamaal ja Austrial tulnud sdida
veelgi ebasoodsamal ajahetkel.
Ei, asi on selles, et kes ei soovinud seda sda, see pidi omama mehisust teha vajalikud jreldused.
Kuid need jreldused visid seisneda ainult selles, et ohverdada Austria. Saksamaa ees seisis siis
valik: kas vtta jaotamisest osa vi tmbuda jaotamisest thjade ktega tagasi.
Need, kes praegu kige rohkem torisevad olukorra le, milles algas sda, need, kes on praegu
tagantjrele targad, - just nimelt nemad 1914. a. suvel, nemad tukasid kige enam Saksamaad
sellesse saatuslikku stta.
Saksa sotsiaaldemokraatia levitas paljude aastakmnete jooksul kige jlgimat laimu Venemaa
kohta. Teisest kljest, keskpartei, lhtudes religioossetest kaalutlustest, aitas kige enam kaasa
sellele, et teha Austriast Saksa poliitikale tugi. Vaat nd tulebki meil tasuda selle arutuse eest. Me
likame seda, mida klvasime. Vltida seda, mis juhtus, polnud mingitelgi asjaoludel vimalik.
Saksa valitsuse s seisnes selles, et vidujooksus rahu eest lasi ta kest kige sood-sama momendi
sja alustamiseks. Saksa valitsuse s seisneb selles, et vidujooksus rahu eest asus ta liidupoliitika
teele Austriaga, sidus end selle poliitikaga ja, lppude lpuks, sai koalitsiooni ohvriks, mis seadis
vastu oma otsustavuse sjaks, vastu meie meeletule rahu hoidmise unistusele.
Kui Viini valitsus oleks siis andnud oma ultimaatumile teise, pehmema vormi, poleks see ikkagi
midagi muutnud. Kige enam, mis oleks vinud juhtuda, oli see, et rahva rahulolematus oleks
jalamaid ra phkinud Viini valitsuse enda. Sest ultimaatumi toon oli laiade rahvamasside silmis
veel liialt pehme ja ldsegi mitte liiga jrsk. Kes pab veel praegu seda eitada, see on kas unustav
thi lobiseja vi lihtsalt teadlik valetaja.
Jumal, halasta, kas pole siis selge, et 1914. a. sda polnud ldse massidele kaela mritud, et
massid, vastupidi, janunesid ise selle vitluse jrele!
Massid soovisid lpuks mingit selgust. Ainult see meeleolu seletabki seda fakti, et kaks miljonit
inimest, tis-kasvanut ja noort, ruttasid vabatahtlikult lippude alla, tis valmidust anda oma
viimnegi tilk verd kodumaa kaits-miseks.
*

*
*
Ma tundsin ka ise neil pevil ebatavalist hingelist tusu. Rasket meeleolu nagu poleks kunagi
olnudki. Ma ei hbene prmugi tunnistada, et haaratuna vimsa entusiasmi lainest, langesin ma
plvili ja tnasin kogu sdamest issandat jumalat selle eest, et ta andis mulle nne elada sellisel ajal.
Algas vitlus vabaduse eest sellise ju ja ulatusega, mida maailm veel polnud tundnud. Kui
sjaalanud sndmused vtsid sellise kigu, mida nad vltimatult pidid vtma, sai kige laiematele
massidele selgeks, asi pole enam juba vaid Serbias ega isegi mitte Austrias, et nd otsustatakse
juba Saksa rahvuse enda saatust.
Peale paljusid aastaid avanesid nd viimast korda rahva silmad tema enda tuleviku suhtes.
Meeleolu oli krgeima mrani lev, kuid samal ajal ka tsine. Rahvas teadvustas, et otsustatakse
tema saatus. Nimelt seetttu oli rahvuslik tus sgav ja kindel. See meeleolu tsidus vastas
tielikult olukorrale, ehkki esimesel momendil keegi ei omanud ettekujutust sellest, kui uskumatult
pikaks venib alanud sda. Vga levinud oli unistus, et talveks me lpetame asja ja tuleme uue juga
tagasi rahuliku t juurde.
Mida soovitakse, seda usutakse. Rahva rhuvat enamust judis juba ammu ra tdata igavene
hireseisund. Sellega seletubki fakt, et keegi ei tahtnud uskuda vimalusse reguleerida AustriaSerbia konflikt rahulikult ja kik mberringi lootsid sellele, et vaat, lpuks ometi puhkeb sda.
Minu isiklik meeleolu oli samasugune.
8

Kui ma vaid kuulsin Mnchenis atendaadist Austria ertshertsogile, lbisid kaks mtet minu aju:
esiteks, et nd sai sda vltimatuks, ja teiseks, et kujunenud olukorras on Habsburgide riik
sunnitud silitama ustavuse Saksamaale. Kige rohkem kartsin ma endistel aegadel, et Saksamaa
saab segatud stta lppkokkuvttes Austria tttu ja siiski jb Austria krvale. Vis ju juhtuda nii,
et konflikt oleks alanud vahetult mitte Austria tttu ja siis oleks Habsburgide valitsus sisepoliitilistel
motiividel kindlasti katsunud psastesse peituda. Ja kui isegi valitsus oleks otsustanud jda
Saksa-maale ustavaks, oleks riigi slaavi enamus ikkagi hakanud seda otsust saboteerima, ta oleks
pigem olnud valmis lma kildudeks kogu riigi, kui lubama Habsburgidel jda Saksamaale
ustavaks. Juulis 1914. a. kujunesid sndmused nneks nii, et selline oht oli krvaldatud. Tahestahtmata tuli vanal Austria riigil sekkuda stta.
Minu isiklik positsioon oli tiesti selge. Minu vaatenurgast algas vitlus mitte selle prast, kas
Austria saab Serbia kest rahulduse hel vi teisel kujul. Minu arvates kis sda Saksamaa
olemasolu enda eest. Asi oli selles, kas Saksa rahvusel olla vi mitte olla; asi oli meie vabaduses ja
meie tulevikus. Bismarcki poolt loodud riigil tuli nd paljastada mk. Noorel Saksamaal tuli jlle
testada, et ta on nende vitude vriline, mis olid lunastatud meie isade kangelas-likus vitluses,
vitluste epohhil Waisenburgi, Sedani ja Pariisi all. Kui eelseisvais lahinguis meie rahvas osutub
olu-korra krgusel olevaks, siis saavutab Saksamaa lplikult kige vljapaistvama koha suurriikide
keskel. Siis ja ainult siis muutub Saksamaa maailma murdumatuks kindluseks ja meie lastel ei tule
kannatada thja khtu igavese rahu fantoomi tttu.
Kui palju kordi oma noorusaastatel ma unistasin sellest, et tuleks lpuks selline aeg, kui ma vin
testada tegudega, et minu truudus rahvuslikele ideaalidele ei ole thi fraas. Mulle tundus tihti
peaaegu et patt olevat, et ma han hurraa, omamata ehk selleks, vibolla, sisemist igust. Hda
hurraa, minu arvates, omab moraalset igust vaid see, kes on kas vi kordki end jrele proovinud
rindel, kus igaks on juba naljast kaugel ja kus saatuse ettearvamatu ksi kaalub hoolikalt le iga
ksiku inimese ja ka terved rahvad. Mu sda titus uhke rmuga, et nd, lpuks, vin ma end
jrele proovida. Kui palju kordi laulsin ma valju hlega Deutschland ber alles, kui palju kordi
hdsin ma kigest sdamest olgu tervitatud! ja hurraa!. Nd lugesin ma oma otseseks
kohustuseks kigekrgema ees ja inimeste ees testada tegudega, et ma olen siiras kuni lpuni. Ma
olin juba ammu teinud oma suhtes otsuse, et kui vaid tuleb sda (aga et ta tuleb, selles olin ma
tiesti veendunud), panen ma raamatud krvale. Ma teadsin, et koos sja algusega saab minu koht
olema seal, kuhu nitab mulle minu sisemine hl.
Ma sitsin ra Austriasse eelkige poliitilistel kaalutlustel. Needsamad poliitilised kaalutlused
nudsid, et nd, kus algas sda, teadsin ma oma kohta rindel. Ma lksin rindele mitte selleks, et
videlda Habsburgide riigi eest, kuid ma olin iga minut valmis andma oma elu minu rahva eest ja
selle riigi eest, mis kujundab tema saatuse.
3. augustil 1914. a. esitasin ma avalduse tema krgusele kuningas Ludwig III-le palvega vtta
mind vabatahtlikuna hte
Baieri polkudest. Tema Krguse kantseleil oli neil pevil muidugi palju tegemist; seda enam ma
rmustasin, kui juba jrgmisel peval sain ma oma palvele vastuse. Mletan, vrisevate ktega
avasin ma mbriku ja lugesin hingevrinaga resolutsiooni minu palve rahuldamisest. Vaimustusel ja
tnutundel polnud piire. Mne peva prast riietusin ma mund-risse, mida tuli hiljem kanda tervelt 6
aastat jrjest.
Nd algas minu jaoks, nagu ka iga sakslase jaoks, kige suurem ja unustamatum epohh
maapealses olemasolus. Kik mdunu ji tahaplaanile, vrreldes nende seninhtamatute
lahingusndmustega. Nd, kui tituvad esimesed kmme aastat nende suurte sndmuste pevast,
tuletan ma neid pevi meelde sgava kurbusega, kuid ka suure uhku-sega. Ma olen nnelik ja uhke,
et saatus oli minu suhtes armuline, et mulle sai osaks osa vtta minu rahva suurest, kangelaslikust
vitlusest.
Ma mletan elavalt, nagu oleks see olnud alles eile, kuidas ma ilmusin esmakordselt oma kallite
8

seltsimeeste keskele sjavemundris, seejrel, kuidas meie rhm esimest korda marsib, seejrel
meie sjalisi harjutusi ja lpuks - meie rindele saatmise peva.
Nagu ka paljusid teisi, vaevas mind sel ajal ainult ks piinav ksimus: kas me mitte ei hiline? See
ksimus ei andnud mulle otse rahu. Joobunud igast uuest teatest Saksa relvade uue vidu kohta,
kannatasin ma samal ajal salaja mttest, kuidas ma mitte ei hilineks rindele saabumisega. Iga uue
uudisega vidust muutus ju oht hilineda jrjest reaalsemaks.
Lpuks saabus soovitud pev, kui me lahkusime Mnchenist, et suunduda sinna, kuhu kutsus
meid kohus. Ma vaatasin viimast korda Rheini kallastele ja jtsin hvasti meie suure jega, mille
kaitsele asusid nd kik meie rahva pojad. Ei, me luba vanal vaenlasel rvetada selle je vett!
Hommikune udu hajus, pike vaatas vlja ja valgustas mbrust ja siis klas kikidest rindadest
vimas vanaaegne laul Tunnimees Rheinil. Laulsid viimane kui ks inimene meie pikas, lputus
rongis. Mu sda vrises, nagu ptud lind.
Seejrel meenub niiske, klm Flandrias. Me lheme vaikides. Kui alles hakkab koitma,
kuuleme me esimest raud-set tervitust. Meie peade kohal lhkeb krgatades mrsk; killud
langevad tiesti lhedale ja kaevavad mrga maad. Veel ei judnud hajuda pilv mrsust, kui
kahesajast krist vallandub esimene vali hurraa, mis on vastuseks esimesele surmakuulutajale.
Seejrel algab meie mber katkematu krin ja plahvatused, mra ja kisa, ent me kik tormame uljalt
edasi, vaenlasele vastu ja lhikese aja mdudes sattume me kartulipllul rind-rinnaga kokku
vastasega. Kaugel meie taga klab laul, seejrel on seda kuulda ikka lhemal ja lhemal. Viis
kandub hest kompaniist teise. Ja minutil, kui nib, et surm on meile lhedal, juab kodune laul ka
meieni, me llitume samuti kaasa ja valjult, vidukalt kandub: Deutschland, Deutschland ber
alles.
Nelja peva prast tulime me tagasi lhtepositsioonile. Nd muutus isegi meie knnak teiseks.
16-aastased poisike-sed muutusid tiskasvanud inimesteks.
Meie rgemendi vabatahtlikud, vibolla, ei olnud veel ppinud, kuidas tuleb videlda, kuid surra
nad juba oskasid, nagu vanad sdurid.
Selline oli algus.
Edasi venisid kuu kuu ja aasta aasta jrel. Igapevaste lahingute udused trjusid esimeste
pevade romantika eemale. Esimene vaimustus jahtus aegamda. Rmus elevus asendus
surmahirmu-tundega. Saabus aeg, mil igahel tuli khelda kohusetunde ja enese alalhoiuinstinkti
vahel. Need meeleolud tuli lbida ka minul. Alati, kui surm hulkus vga lhedal, hakkas minus
midagi protesteerima. See midagi pdis sisendada nrgale ihule, nagu nuaks aru jtta vitlus.
Tegelikult polnud see mistus vaid, paraku, oli see vaid argus. Just tema eksitas erinevatel
etteknetel iga-hte meist. Vahel olid khklused eriti piinavad ja ainult suure raskusega vitsid
sdametunnistuse viimased riismed. Mida tugevamaks muutus hl, mis kutsus ettevaatusele, seda
meelitavamalt sosistas ta krvu mtet puhkusest ja rahust, seda otsustavamalt tuli videlda
iseendaga, kuni lpuks kohusetunde hl peale ji. Talvel 1915/16. a. nnestus mul isiklikult
lplikult vita endas need meeleolud. Tahe vitis. Esimestel pevadel ma lksin rnnakule
lendatud meele-olus, nalja ja naeruga. Nd aga lksin ma lahingusse rahuliku otsustavusega.
Kuid just nimelt see viimane meeleolu ainult viski olla kindel. Nd olin ma vimeline vastu
minema kige karmimatele saatuse katsumustele, kartmata selle prast, et pea vi nrvid keelduvad
teenimast.
Noor vabatahtlik muutus vanaks karastunud sduriks.
See muutus ei toimunud ainult minus ksinda, vaid kogu armees. Lpututest lahingutest vljus ta
mehistununa ja karastununa. Kes osutus olevat mitte suuteline neid katsumisi vastu pidama, selle
murdsid sndmused.
Alles nd saabki teliselt hinnata meie armee omadusi; alles nd, peale kahte, kolme aastat,
mille jooksul armee lks hest lahingust teise, videldes kogu aeg vastase lekaalukate judude
vastu, kannatades nlga ja kikvimalikke
8

puudusi, alles nd me ngime, millised hindamatud omadused on sel, omamoodi ainsal, armeel.
Mduvad sajandid ja aastatuhanded ja inimkond, mlestades suurimaid niteid
kangelaslikkusest, ei vi kuidagi mda minna Saksa armee kangelaslikkusest Maailmasjas. Mida
kaugemale minevikku jvad need ajad, seda eredamalt sravad meile meie surematute sjameeste
eeskujud, mis on kartmatuse eeskujuks. Kuni meie maal saavad elama sakslased, meenutavad nad
uhkusega, et need vitlejad olid meie rahva pojad.
Ma olin sel ajal sdur ja ei soovinud tegeleda poliitikaga. Jah, see aeg ei olnud poliitika jaoks.
Veel praegugi olen ma veendunud, et viimne mustatlinegi ti neil aegadel riigile ja isamaale palju
rohkem kasu, kui kskik, milline, tleme, parlamentr. Ma ei ole mitte iialgi vihanud neid
lobasuid tugevamini, kui sjaajal, kui iga korralik inimene, kel oli midagi hinge taga, lks rindele ja
vitles vaenlasega, igal juhul ei tegelenud ta oraatorlusega tagalas. Kiki neid poliitikuid ma
lihtsalt vihkasin ja kui asi oleks sltunud minust, oleksime me neile andnud ktte labidad ja
moodus-tanud neist parlamentridest mustatliste pataljoni; las nad siis oleksid diskuteerinud
omavahel nii palju, kui hing ihkab nad vhemalt poleks toonud kahju ja poleks rritanud ausaid
inimesi.
Niisiis ei tahtnud ma tol ajal kuuldagi poliitikast; siiski tuli mningate ksikute ebameeldivate
ksimuste asjus ikkagi vlja elda, kui juba asi oli sellistes probleemides, mille vastu tundis huvi
kogu rahvus ja mis omasid lhedast suhet meie, sduritega.
Tol ajal valmistasid mulle meelehrmi kaks asja.
ks osa pressist hakkas juba vahetult peale meie esimesi vite vhehaaval ja paljudele, vibolla,
isegi mrkamatult ja vhehaaval valama meelekibedust meie hisesse rahva vaimustuse-anumasse.
Seda tehti tuntud heasoovlikkuse maski all ja isegi teatud murega. Selline press hakkas vljendama
oma kahtlusi selles, et meie rahvas, nete, thistab liialt krarikkalt oma vite.
Ja mis sai edasi? Selle asemel, et vtta neil hrrastel kinni nende pikkadest krvadest ja sulgeda
neil krid, et nad ei sendaks solvata vitlevat rahvast, selle asemel hakati laialt rkima sellest, et
tegelikult meie vaimustuspuhangud on lemrased, jtavad sobimatu mulje jne.
Inimesed ei mistnud ldse, et kui nd entusiasm lb kikuma, siis ei nnestu seda soovi korral
uuesti esile kutsuda. Vidujoovastust oli vaja, vastupidi, kikide jududega toetada. Kas siis sai
tegelikult vita sda, mis nudis kogu rahvuse suurimat vaimujudude pinget, kui ei oleks olnud
entusiasmi-judu?
Liialt hsti tundsin ma laiade masside pshikat, et mitte mista, kuivrd kohatud on siin kik
niinimetatud esteetilised kaalutlused. Minu vaatepunktist pidi olema hullumeelne, et mitte teha
kikvimalikku veelgi suuremate kirgede stamiseks kuni keemispunktini. Kuid et inimesed
tahtsid entusiasmi veel vhendada, sellest ei saanud ma lihtsalt aru.
Teiseks, mulle valmistas eriliselt meelehrmi selline positsioon, mis sel ajal veti marksismi
suhtes. Minu vaate-punktist testas see seda, et inimesed ei oma vikseimatki ettekujutust sellest,
millist hvitavat mju tekitab see katk. Meil, tundus, et usuti tsiselt, et avaldus meil pole enam
parteisid tepoolest avaldas marksistidele mingit mju.
Meil ei mistetud, et antud juhul pole asi ldse mitte parteis, vaid petuses, mis on tervikuna
suunatud kogu inim-konna hvitamisele. Aga kuidas siis, seda ju me meie juudistunud likoolides
ei ole kuulnud. Kuid on teada, et paljud meie krgeaulistest ametnikest huvituvad raamatutest vga
vhe ja seda, millest nad pole kuulnud likoolipingis, ei ole nende jaoks ldse olemas. Kige
suuremad murrangud teaduses mduvad nende peade jaoks tiesti mrkamatult, millega, olgu
muuseas eldud, seletub seegi fakt, et enamus meie riigiasutustest jb sageli eraettevtetest maha.
ksi-kud erandid ka siin vaid kinnitavad seda reeglit.
Samastada 1914. a. augustipevil saksa tlist marksismiga oli kuulmatu totrus. Just augustipevil
rebis saksa tline end vlja selle katku tugevast haardest. Vastasel juhul oleks ta ldse osutunud
vimetuks vtma ldisest vitlusest osa. Ja mis sai edasi? Just nimelt sel ajal osutusime me kllalt
rumalaiks, et uskuda, nagu oleks marksism nd muutunud rahvuslikuks vooluks. Selle
8

sgavamttelise ettekujutusega on veel kord testatud, et meie krged valitsejad ei ninud kunagi
vaeva, et vhegi tsisemalt tutvuda marksistliku petusega, vastasel juhul poleks saanud selline
totter mte neile phegi tulla.
1914. a. juulikuu pevil hrrased marksistid, seadnud endile eesmrgiks kogu maailma mitte-juudi
rahvusriikide hvitamise, veendusid udusega, et saksa tlised, keda nad seniajani hoidsid oma
kppade vahel, kpsesid nd ja lksid iga pevaga ha enamotsustavamalt le oma isamaa poolele.
Mingi mne peva jooksul sulasid ra sotsiaal-demokraatia viirastused, rahva alatu petmine langes
prmu. ksikuks ja mahajetuks ji kamp juutidest juhte, nagu poleks neist jnud peale nende 60aastast rahvavastast tegevust vikseimatki jlge. See oli petturitele raske minut. Ent niipea, kui need
juhid mistsid, milline oht neid hvardab, manasid nad otsekohe uue valeno ette ja hakkasid vlja
nitama, nagu tunneksid nad rahvuslikule tusule kaasa.
Tundus, nagu oleks siin just saabunudki moment pigistada otsustavalt kogu seda valelikku rahva
teadvuse mrgita-jate kampa. Just ndsama, ilma liigsete snadeta, oleks tulnud nendega arved
iendada, pramata vhimatki thele-panu nutule ja halale. Rahvusvahelise solidaarsuse peletis
tuuldus 1914. a. augustis Saksa tlisklassi peadest tiesti vlja. Juba ainult mne ndala mdudes
hakkasid Ameerika rapnellid saatma meie tlistele niivrd veenvaid vennalikke tervitusi, et
viimsedki jnused internatsionalismist hakkasid vlja aurama. Nd, mil saksa tline asus taas
rahvuslikule teele, oleks valitsus, kes oleks oma lesandeid mistnud igesti, olnud kohustatud
halastamatult hvitama neid, kes ssitavad rahvast rahvuse vastu.
Kui me visime rindel ohverdada oma parimaid poegi, siis poleks ldsegi olnud patt teha lpp
nendele putukatele.
Kige selle asemel ulatas Tema Krgus imperaator Wilhelm isiklikult neile kurjategijatele ke ja
andis niiviisi sellele salakavalate mrtsukate kambale aega hinge tmmata ja ra oodata paremaid
pevi.
Madu vis jtkata ka edaspidi oma kurja tegevust. Nd tegutses ta, loomulikult, palju
ettevaatlikumalt, kuid just see-tttu muutus ta veelgi ohtlikumaks. Ausad ja lihtsameelsed unistasid
tsiviliseeritud maailmast, kuid need salakavalad kurjategijad valmistusid samal ajal kodusjaks.
Tol ajal olin ma limal mral mures selleprast, et vimud valisid sellise kohutavalt pooliku
positsiooni; kuid et selle tagajrjed omakorda tulevad veelgi hullemad, seda ma ei osanud siis veel
endale ettegi kujutada.
Oli klaar nagu jumala ilm, mida oli tarvis siis teha. Oli vaja viivitamatult panna luku taha selle
liikumise kik juhid.
Oli vaja nende le viivitamatult kohut mista ja rahvus neist vabastada. Oli vaja otsekohe kige
otsustavamalt lasta kiku sjaline jud ja teha hekorraga ja alatiseks lpp sellele katkule. Parteid
oleks tulnud laiali saata, Riigipev oleks tulnud tkide abil korrale kutsuda, vi, veel parem, see
kohe kaotada. Kui vabariik loeb praegu ennast volitatud olevaks saata laiali terved parteid, siis sja
ajal oleks sellele vinud vlja minna palju enam phjendatult. Oli ju siis meie rahva jaoks hele
kaardile pandud ksimus olla vi mitte olla!
Muidugi oleks siis kohe les kerkinud jrgmine ksimus: aga kas vib ldse videlda mga abil
teatud ideede vastu. Kas vib ldse kasutada toorest judu selle vi teise maailmavaate vastu.
Tol ajal esitasin ma sellise ksimuse endale enam kui kord.
Meldes selle ksimuse lbi ajalooliste analoogiate alusel, mis on seotud religiooni
tagakiusamisega, tulin ma jrgmistele jreldustele.
Vita relva jul teatud ettekujutusi ja ideid (sltumata sellest, kuivrd iged vi valed need ideed
on) vib ainult sel juhul, kui kasutatav relv ise on inimeste kes, kes ise esindavad veenvat ideed ja
on terve maailmavaate kandjaiks.
Ainult palja ju kasutamine, kui selle taga ei seisa mingi suur idee, ei vii kunagi teise idee
hvitamisele ja ei jta teda ilma vimalusest levida. Sellel reeglil on ainult ks vimalik erand: kui
asi lheb kuni viimseni kikide antud idee kandjate tieliku hvitamiseni, kuni nende tieliku
8

fsilise hvitamiseni, kes viksid traditsiooni edasi jtkata. Kuid see omakorda thendab
enamjuhtudel terve riikliku organismi tielikku kadumist vga pikaks ajaks, mnikord ka igaveseks.
Selline verine, suure osa hvitamine langeb rahva parima osa peale, kuna tagakiusamine, mille taga
ei ole suurt ideed, kutsub esile protesti just nimelt rahva poegade parima osa poolt. Sellised
tagakiusamised, mis on rahva parima osa silmis moraalselt igustamatud, viivad just nimelt selleni,
et jlitatavad ideed muutuvad elanikkonna uutele kihtidele omaseks. Paljudes kutsutakse
opositsioonitunne esile juba ainult sellega, et nad ei suuda rahulikult nha, kuidas teatud ideed
kiusatakse taga alasti vgivalla abil.
Sellistel juhtudel kasvab antud idee pooldajate arv otse proportsionaalselt seda lammutada pdva
tagakiusamisega. Et jljetult hvitada sellist uut petust, tuleb mnikord kasutada niivrd palju
halastamatut tagakiusamist, et antud riik riskeerib kaotada kige hinnalisemaid inimesi. Niisugune
asjade kik maksab oma eest ktte sellega, et selline sise-mine puhastus osutub vimalikuks
ainult hiskonna tieliku just ilmajtmise hinnaga. Ent kui tagakiusatav idee judis juba kaasa
haarata enam-vhem laialdasema ringkonna pooldajaid, siis osutuvad isegi sellised kige
halastamatud tagakiusamised lppude lpuks kasutuiks.
Kik me teame, et lapseiga on eriti ohtudele allutatud. Selles eas on fsiline hukkumine vga
levinud ilming. Vastavalt mehistumisele organismi vastupanuvime muutub tugevamaks. Ja alles
vanaduse saabudes peab ta jlle andma teed uuele, noorele elule. Sama vib elda teatud vaadete
muutumisega ka idee-elu suhtes.
Peaaegu kik katsed hvitada see vi teine petus toore vgivalla abil ilma teatud ideelise aluseta,
mis seisaks vgivalla taga, lppesid ebannestumisega ja viisid tihti otse vastupidiste tulemusteni.
Kuid kampaania, mis viiakse lbi ju abil, esmaseks edu eelduseks on igal juhul sstemaatilisus ja
sihikindlus. Vita seda vi teist petust ju abil vib vaid sel juhul, kui seda judu kasutatakse pika
aja jooksul hesuguse sihikindlusega. Ent niipea, kui vaid algavad khklused, kui vaid
tagakiusamised hakkavad vahelduma pehmustega ja vastupidi, siis vib kindlalt elda, et
hvitamisele kuuluv petus mitte ainult et kaob tagakiusamiste alt, vaid hakkab isegi nende
tulemusel tugevnema. Kui vaid vaibub jlitamiste laine, tuseb uus rahulolematus leelatud
kannatuste tttu ja see vrbab uusi poolehoidjaid tagakiusatava petuse ridadesse. Tema vanad
poolehoidjad karastuvad aga veelgi enam vihkamisest tagakiusajate vastu, peale tagakiusamisohu
lppu tulevad eemaldunud pooldajad uuesti oma vanade smpaatiate juurde tagasi jne. Edu
peamiseks eelduseks tagakiusamiste puhul on seega nende katkematu, sihikindel kasutamine. Kuid
sihikindlus vib selles osas olla vaid ideelise veendumuse resultaadiks. Selline vgivald, mis ei
tulene tugevast ideelisest veendumusest, on tingimata eneses ebakindel ja hakkab kannatama
khkluste all. Sellisel vgivallal ei jtku kunagi jrjepidevust, stabiilsust. Ainult selline
maailmavaade, millesse inimesed fanaatiliselt usuvad, annab niisuguse jrjepidevuse. Selline
jrjekindlus sltub muidugi selle inimese energiast ja brutaalsest otsustavusest, kes operatsiooni
juhib. Asja lpp sltub seeprast teatud mral ka juhi isikuomadustest.
Peale selle on vaja silmas pidada veel jrgmist.
Iga maailmavaate (olgu tal religioosne vi poliitiline tagaphi teinekord on siin eraldusjoont
tmmata raske) kohta vib elda, et ta mitte niivrd ei vitle selle eest, et hvitada vastase ideelist
baasi, kuivrd selle eest, et lbi suruda iseoma ideesid. Kuid tnu sellele saab vitlus mitte niivrd
kaitse-, kui just pealetungi-iseloomu. Vitluse eesmrk pstitatakse siinjuures kergesti: see eesmrk
saavutatakse, kui iseoma idee vidab. Tunduvalt raskem on elda, et vastase idee on juba lplikult
videtud, vit selle le lplikult garanteeritud. Mrata moment, millal nimelt seda viimast
eesmrki vib saavutatuks lugeda, on alati vga raske. Juba ksinda seetttu saab pealetungivitlust oma maailmavaate eest pidada enam plaanipraselt ja laiema haardega, kui vitlust kaitses
olles. Sellises sfris, nagu ka igas muus osas, omab pealetungitaktika kiki eeliseid kaitsetaktika
ees. Kuid vgivaldne vitlus, mida peetakse teatud ideede vastu, kannab tingimata kaitsevitluse
iseloomu vaid seniajani, kuni mk ise saab uue ideelise petuse kandjaks, kuulutajaks ja
8

propagandistiks.
Kokkuvtteks vib elda nii:
Iga katse, viia lbi teatud ideed relvajul, kannab kaotust, kui vaid vitlus nidatud idee vastu ise
ei vta peale-tungivitluse vormi uue maailmavaate eest. Ainult sel juhul, kui he ideeliselt
tielikult relvastatud maailmavaate vastu astub vlja teine maailmavaade, mngib vgivald
otsustavat rolli ja toob kasu sellele poolele, kes suudab teda kasutada maksimaalse halastamatusega
ja kestvusega.
Kuid just seda ei jtkunudki seniajani selles vitluses, mida peeti marksismi vastu. Vaat, miks see
vitlus ei olnud edukas.
Sellega seletub seegi, et ka Bismarcki Eriseadus sotsialistide vastu lppude lpuks ei viinud
eesmrgile, ei saanudki selleni viia. Bismarckil ei olnud samuti uut maailmavaatelist platformi,
mille levuse nimel oleks vinud pidada kogu alustatud vitlust. Seda rolli ei saanud mngida enam
ka vedelad loosungid: vaikus ja rahu, riigi autoriteet jne. Ainult ideetud ametnikud ja
rumalavitu idealistid usuvad, et inimesed lhevad surma selliste, lubatagu elda, loosungite
nimel.
Bismarcki poolt alustatud kampaania edukaks lbiviimiseks puudus kogu selle kampaania
ideeline kandja. Vaat, miks oli Bismarck sunnitud seadma ka oma seadusandluse lbiviimist ennast
sotsialistide vastu teatud sltuvusse sellisest asutusest, mis juba iseenesest on marksistliku
mtlemisviisi snnitiseks. Kohtunikuks oma vaidluses marksisti-dega oli Bismarck sunnitud
mrama kodanliku demokraatia, kuid see ju thendas kitse laskmist juurviljaaeda.
Kik see lhtus loogiliselt sellest, et vitluses marksismi vastu puudus teine, vastupidine idee, mis
oleks omanud samasugust klgetmbavat judu. Kogu Bismarcki kampaania tulemuseks
sotsialistide vastu oli vaid pettumus.
Kuid kas Maailmasja alguses ei olnud selles suhtes olukord teine? Kahjuks, ei!
Mida rohkem ma mtlesin tol ajal valitsusepoolse jrsu ja otsustava vitluse vajadusest
sotsiaaldemokraatia kui tnapeva-marksismi kindluse vastu, seda selgemaks mulle sai, et mingit
ideelist asendust sellele petusele just nimelt pole. Mida me visime tol ajal massidele anda selleks,
et purustada sotsiaaldemokraatia? Meil ei olnud mingit liikumist, mis oleks olnud vimeline viima
oma jrel hiiglaslikke tliste masse, kes just et suuremal vi viksemal mral vabanesid oma
marksistlike juhtide mju alt. Tiesti totter ja enam kui rumal on melda, et internatsionaalne
fanaatik, kes on sja maha jtnud he klassipartei read, nustub kohemaid astuma teise, samuti
klassi-, kuid kodanliku partei, ridadesse. Kuivrd ebameeldiv on seda erinevatel organisatsioonidel
ka kuulata, kuid tuleb ju elda, et meie kodanlikud poliitikud seisavad samuti tervikuna
organisatsiooni klassi-iseloomu eest kuid mitte vra, vaid oma eest. Kes soovib eitada seda fakti,
see pole mitte ainult jultunud, vaid ka rumal valetaja.
Pdke ldse mitte lugeda laia massi rumalamaks, kui ta tegelikult on. Poliitilistes ksimustes
thendab ige instinkt sageli rohkem, kui mistlikkus. Meile vaieldakse vastu, vibolla, et masside
internatsionaalsed meeleolud testavad ju otse vastupidist ja kummutavad meie arvamuse rahva
ustavuse instinktidest. Sellele vaidleme me vastu, sest pole ju demokraatlik patsifism mitte
piisavrdki vhem totter, ent seejuures on selle petuse kandjaiks tavaliselt jukate klasside
esindajad. Seni, kuni miljonid kodanlased jtkavad igal hommikul demokraatlike ajalehtede
lugemist ja palvetamist nende poole, pole meie jukate klasside esindajail sobiv naerda
seltsimeeste rumaluse le. Lppude lpuks on nii tlistel kui ka neil kodanlastel ideeline toit
enam vi vhem hesugune nii hed kui ka teised toituvad jlkusest.
Vga kahjulik on eitada fakte, mis on olemas. Vimatu on eitada seda fakti, et klasside vitluses
ei ole asi ainult ideelistes probleemides. Seda kinnitatakse sageli, eriti valimiseelses vitluses, kuid
see ei oma siiski midagi hist tegelikkusega. Meie rahva he osa seisuslikud eelarvamused, levalt
alla suhtumine fsilise t tegijasse kik need on, kahjuks, reaalsed faktid ja ldsegi mitte
kuutbiste fantaasiad.
8

Meie intelligents ei mtle, kahjuks, isegi selle peale, kuidas siis see juhtus, et me ei suutnud
vltida marksismi tugevnemist. Veelgi vhem mtleb ta selle le, et kui juba meie suureprane kord
ei suutnud segada marksismi tugevnemist, siis ei saa nii kergesti ka kaotatud tasa teha ja teda vlja
juurida. Kik see ei rgi kaugeltki mitte meie intelligentsi suure mtlemisvime kasuks.
Kodanlikud (nagu nad end ise nimetavad) parteid ei suuda kunagi lihtsalt le tmmata oma leeri
proletaarseid masse. Seisavad ju siin teineteisega vastamisi kaks maailma, mis on jagunenud osalt
kunstlikult, kuid osalt ka loomulikult. Nende kahe maailma omavahelised suhted saavad olla vaid
omavahelise vitluse suhted. Vit selles vitlu-ses saaks aga vltimatult kuuluda enamnooremale
parteile, s.o. antud juhul marksismile.
Alustada vitlust sotsiaaldemokraatia vastu 1914. a. muidugi vis, ent kuni tegelikult ei leidunud
sellele liikumisele tsist ideelist asendajat, ei vinud see vitlus omada soliidset pinda ega olnud
suuteline andma hid tulemusi.
Siin oli meil hiiglaslik thik.
See arvamus kujunes mul vlja juba kaua enne sda. Ja nimelt seetttu ei suutnud ma otsustada, et
astuda kskik millisesse, juba olemasolevasse parteisse. Maailmasja sndmused tugevdasid
veelgi enam minus arvamust selles, et telise vitluse pidamiseks sotsiaaldemokraatia vastu pole
mingit vimalust, kuni me ei suuda talle vastu seada liikumist, mis kujutaks endast midagi enamat,
kui tavaline parlamentaarne partei.
Minu lhedaste seltsimeeste ringis ma tlesin selle mtte vlja enam kui ks kord.
Just nimelt seoses sellega tekkiski mul kunagi esimest korda mte, siiski tegeleda poliitikaga.
See andiski mulle phjuse enam kui kord sprade vikestes ringkondades rkida sellest, et sja
lppedes pan ma hakata oraatoriks, silitades oma vana elukutse.
Ma mtlesin sellest kogu aeg ja nagu selgus, mitte asjata.
VI PEATKK
SJAPROPAGANDA
Hakanud ha sgavamalt tungima kikidesse poliitilistesse ksimustesse, ei vinud ma mitte
prata oma thelepanu ka sjalise propaganda probleemidele. Propagandas ngin ma ldse
instrumenti, mida marksistlikud-sotsialistlikud organisatsioonid meisterlikult kasutavad. Ma
veendusin juba ammu, et selle relva ige kasutamine on teline kunst ja et kodanlikud parteid ei
oska peaaegu ldse seda relva kasutada. Ainult kristlik-sotsiaalne liikumine, eriti Legeri ajal, oskas
veel mningase virtuooslikkusega kasutada propagandavahendeid, millega olidki tagatud tema
mningad edu-sammud.
Kuid alles Maailmasja ajal sai mulle tiesti selgeks, milliseid gigantseid tulemusi vib anda
igesti seatud propa-ganda. Kahjuks tuli ka siin ppida asja tundma vastaspoole tegevuse niteil,
kuna Saksamaa t selles vallas oli enam kui tagasihoidlik. Meil puudus peaaegu tielikult
mingisugunegi valgustust. See torkas igale sdurile otse silma. Minule oli see vaid veel heks
phjuseks sgavamalt propagandaksimuste le jrele melda.
Vaba aega mtlemiseks oli tihti enam kui kllalt. Vastane andis aga igal sammul meile praktilisi
ppetunde.
Sellist meie nrkust kasutas vastane kuulmatu osavusega ja geniaalse arvestusega ra. Neil
vastase sjapropaganda nidetel ppisin ma lpmatult palju. Need, kelle kohus seda teha oli,
mtlesid kige vhem vastase suureprase t peale. hest kljest lugesid meie lemused end liialt
targaks, et teistelt midagi ppida, teisest kljest ei jtkunud lihtsalt ka head tahet.
Ja oli siis meil ldse mingisugustki propagandat olemas?
Kahjuks pean ma vastama sellele ksimusele eitavalt. Kik, mida selles suunas ette veti, oli
algusest peale niivrd ebaige ja mitte midagi vrt, et mingit kasu see tuua ei vinud ja ti tihti
8

otsest kahju.
Meie propaganda oli vormilt ebasobiv ja lks tegelikult tielikku vastuollu sduri
pshholoogiaga. Mida enam me vaatlesime propagandakorraldust meie juures, seda enam me selles
veendusime.
Mis on propaganda kui niisugune kas eesmrk vi vahend? Meie lemused ei jaganud ldse
juba seda esimestki ksimust.
Tegelikult on propaganda vahend ja selleprast peab seda vtma mitte teisiti, kui eesmrgi
vaatenurgast. Vaat, mille- prast peab propaganda vorm lhtuma eesmrgist, seda teenima ja olema
selle poolt mratud. Samuti on selge, et sltuvalt histest vajadustest, vib eesmrk muutuda ja
vastavalt peab muutuma ka propaganda. Eesmrk, mis seisab meie ees Maailmasjas, mille
saavutamisel me pidasime ebainimlikku vitlust, kujutas endast kige ilsamat eesmrki, milline on
kunagi inimeste ees seisnud. Me pidasime vitlust meie rahva vabaduse ja sltumatuse eest,
leivatki tagamise eest, meie tuleviku eest, rahvuse au eest. Vastuseks vastupidistele kinnitustele on
rahvuse au midagi reaalselt olemasolevat. Rahvad, kes ei soovi kaitsta oma au, kaotavad varem vi
hiljem ka oma vabaduse ja sltumatuse, mis, lppude lpuks, on ainult iglane, kuna nrused
plvkonnad, kaotanud au, ei ole vrt kasutama vabaduse hvesid. Kes tahab jda araks orjaks, see
ei saa omada au, kuna selle eest tuleb vltimatult minna kokku nende vi teiste vaenulike
jududega.
Saksa rahvas pidas vitlust inimliku olemasolu eest ja meie sjapropaganda eesmrk peab
seisnema selles, et toetada seda vitlust ja kaasa aidata meie vidule.
Kui rahvad meie planeedil peavad vitlust oma olemasolu eest, kui rahvaste vitluses otsustatakse
nende saatusi, siis kik ettekujutused humaansusest, esteetikast jne., langevad muidugi ra. Ei ole ju
kik need arusaamad vetud hust, vaid lhtuvad inimese fantaasiatest ja on seotud tema
ettekujutlustega. Kui inimene jtab selle maailmaga hvasti, kaovad ka eeltoodud misted, kuna
nad pole tekitatud looduse enda, vaid ainult inimese poolt. Nende mistete kandjaiks on vaid
vhesed rahvad vi, parem oleks elda, vhesed rassid. Sellised misted nagu humanism vi
esteetika kaovad, kui kaovad need rassid, kes on nende loojateks ja kandjateks.
Vaat, miks on see vi teine rahvas sunnitud astuma otsesesse vitlusse olemasolu enda eest selles
ilmas ja kik seda- tpi misted saavad kohe alama thenduse. Kui misted lhevad juba vastuollu
rahva, kel parajasti tuleb pidada taolist verist vitlust, enesesilitamisinstinktiga, ei pea nad enam
mngima mingit otsustavat rolli vitluse vormi mramisel.
Juba Moltke tles humaansuse kohta, et sjaajal on enamhumaanne kuidas kiiremini vaenlasega
arved iendada. Mida halastamatumalt me sdime, seda kiiremini lpeb sda. Mida kiiremini me
vastasega toime tuleme, seda viksemad on tema kannatused. Selline on ainus humaansuse vorm,
mis on sjaajal kttesaadav.
Kui aga neis asjus hakatakse lobisema esteetikast ja muust sellesarnasest, tuleb vastata ainult
niiviisi: kui juba jrje-korda asuvad ksimused rahva olemasolust endast, siis vabastab see meid
igasugustest ettekujutustest ilust. Kige inetum, mis vib inimelus olla, on orjaike. Vi leiavad meie
dekadendid ehk olevat vga esteetilise sellise saatuse, mis on tabanud meie rahvast praegu?
Hrraste juutidega, kes on enamjuhtudel selle esteetilise vljameldise leiutajad, vib ldse mitte
vaielda.
Ent kui need ettekujutlused humaansusest ja ilust lakkavad mngimast reaalset rolli rahvaste
vitluses, on selge, et nad ei saa teenida ka propaganda mastaabis.
Sjaajal oleks propaganda pidanud olema vahendiks eesmrkide saavutamisel. Eesmrk seisnes
aga vitluses saksa rahva olemasolu eest. Meie sjapropaganda kriteeriumiks oleks seetttu vinud
olla mratud ainult eelnimetatud eesmrk. Kige julmem vitluse vorm oli humaanne, kui ta tagas
kiirema vidu. Iga vitluse vorm oleks tulnud tunnistada ilusaks, kui ta ainult aitas rahvusel vita lahingu vabaduse ja enesevrikuse eest.
Sellises vitluses elu ja surma peale oli see ainsaks igeks sjapropaganda kriteeriumiks.
8

Kui niinimetatud otsustavates instantsides oleks valitsenud neis ksimustes selgus, ei oleks meie
propaganda iialgi silma paistnud ebakindlusega vormi ksimustes. On ju propaganda just selliseks
vitlusrelvaks, kuid selle asja tundja kes kige hirmsamaks relvaks.
Teiseks otsustava thendusega ksimuseks oli jrgmine: kelle poole peab prduma propaganda?
Kas haritud intelligentsi vi hiiglasliku massi vheharitud inimeste poole.
Meile oli selge, et propaganda peab igavesti prduma ainult masside poole.
Intelligentide jaoks vi nende jaoks, keda nd nimetatakse intelligentideks, pole vajalik
propaganda, vaid teaduslikud teadmised. Nagu plakat pole iseenesest kunst, nii pole ka propaganda
oma sisult teadus. Kogu plakati kunst piirdub tema autori oskusega vrvide ja vormi abil naelutada
temale rahvahulga thelepanu. Plakatite nitusel on thtis vaid see, et plakat oleks nitlik ja tmbaks
enesele vajalikku thelepanu. Mida enam plakat saavutab selle eesmrgi, seda kunstiprasemalt on
ta tehtud. Kes soovib tegeleda ksimustega kunstist endast, see ei tohi piirduda ainult plakati
tundmappimisega, sellele ei piisa plakatinitusel lihtsast lbijalutamisest. Selliselt inimeselt tuleb
nuda, et ta tegeleks kunsti phjaliku tundmappimisega ja suudaks sveneda selle erinevatesse
suurtesse teostesse.
Sama vib elda teatud mral ka propaganda suhtes.
Propaganda lesanne ei seisne mitte selles, et anda vhestele erinevatele indiviididele teaduslik
haridus, vaid selles, et avaldada mju massile, teha tema arusaamisele mistetavaks ksikud
thtsad, ehkki viksearvulised faktid, sndmused, vajadused, millest mass seni ei omanud isegi
mitte ettekujutust.
Kogu kunst peab siin seisnema selles, et sundida massi uskuma: selline fakt on tepoolest olemas,
selline vajadus on tepoolest vltimatu, selline jreldus on tepoolest ige jne. Vaat, seda lihtsat,
kuid ka suurt asja tuleb ppida tegema parimal, kige tiuslikumal viisil. Ja niiviisi, samuti nagu
meie nitel plakatist, peab propaganda rohkem mjuma tunnetele ja vaid vga vhesel mral
niinimetatud mistusele. Asi on selles, et naelutada massi thelepanu hele vi mitmele suurele
vajadusele ja ldse mitte selles, et anda ksikutele indiviididele teaduslik phjendus, kes juba
selletagi omavad mningat ettevalmistust.
Igasugune propaganda peab olema massile kttesaadav, tema tase peab lhtuma mistmise
mrast, mis on omane kige mahajnumatele indiviididele nende hulgast, kellele ta peab mju
avaldama. Mida suurema arvu inimeste poole on propaganda pratud, seda elementaarsem peab
olema ta ideeline tase. Aga kuna jutt on juba propagandast sjaajal, millesse on tmmatud sna
otseses mttes kogu rahvas, siis on selge, et propaganda peab olema maksimaalselt lihtne.
Mida vhem on meie propagandas niinimetatud teaduslikku ballasti, seda enam vahetumalt
prdub ta rahvahulga tunnete poole, seda suurem saab olema edu. Ent ainult eduga vibki antud
juhul mta antud propagandakorralduse igsust vi ebaigsust. Ja igal juhul mitte sellega, kuivrd
on rahuldatud propagandakorraldusest ksikud teadlased vi ksikud noored inimesed, kes on
saanud esteetilise kasvatuse.
Propagandakunst seisneb selles, et igesti mista laia massi tundemaailma, ainult see annab
vimaluse pshho-loogiliselt arusaadavas vormis teha massidele kttesaadavaks ks vi teine idee.
Ainult nii vib leida tee miljonite sdamete juurde. Ent lemra tark juhtkond ei taipa sageli isegi
seda, rgib veel kord selle kihi uskumatust vaimsest pealiskaudsusest.
Ent kui eldut igesti mista, tuleneb siit jrgmine ppetund.
Pole ige anda propagandale liiga suurt mitmeklgsust (mis on omal kohal, vibolla, kui asi on
aine teaduslikus petamises).
Massi vastuvtlikkus on vga piiratud, tema arusaamisring kitsas, kuid see-eest unustamisvime
vga suur. Juba ksnes seetttu igasugune propaganda, kui ta tahab olla edukas, peab piirduma vaid
vheste punktidega ja esitama need punktid lhidalt, selgelt, arusaadavalt ja kergesti meeldejvas
loosungi-vormis, korrates kike seda seni, kuni ei saa enam olla mingit kahtlust selles, et ka kige
mahajnuim kuulaja on omandanud selle, mida me tahtsime. Kui me vaid sellisest printsiibist lahti
9

tleme ja pame meie propagandat muuta paljutahuliseks, hakkab tema mjuvim otsekohe
hajuma, kuna lai mass ei ole vimeline kogu materjali ra seedima ega meelde jtma. Sellega
nrgestatakse tulemust ja, vibolla, lastakse sel ka ldse kaotsi minna.
Niisiis, mida laiem on see auditoorium, kellele me tahame mju avaldada, seda hoolikamalt
peame me silmas pidama neid pshholoogilisi motiive.
Nii, niteks, oli tiesti vale, et Saksa ja Austria propaganda pdsid huumorilehekestes kogu aeg
kujutada vastast naljaka vljangemisega. See oli vale seeprast, et juba esimesel kohtumisel reaalse
vastasega sai meie sdur temast tiesti teistsuguse ettekujutuse, kui teda oli kujutatud pressis.
Tulemuseks oli tohutu kahju. Meie sdur tundis end petetuna, ta lakkas uskumast ka kigesse
muusse meie pressis. Talle hakkas tunduma, et ajakirjandus petab teda kiges. Muidugi ei saanud
see kuidagi tugevdada vitlusvaimu ja karastada meie sdurit. Vastupidi, meie sdur sattus
masendusse.
Inglaste ja ameeriklaste propaganda, vastupidi, oli pshholoogilisest vaatepunktist tiesti ige.
Inglased ja ameerikla-sed joonistasid sakslasi barbarite ja hunnide kujul; sellega valmistasid nad
oma sdurit ette igasugusteks sja-koledusteks.
Inglise sdur ei tundnud, tnu sellele, end kunagi olevat petetud oma pressi poolt. Meil oli aga
asi just vastupidine.
Lppude lpuks hakkas meie sdur arvama, et kogu meie ajakirjandus on lakkamatu vale. Vaat
, milline oli selle tulemus, et propaganda-asjandus anti eeslite vi lihtsalt vimekate tegelinskite
ktte, mistmata, et sellisele tle oleks tulnud panna kige geniaalsemad inimpshholoogia
asjatundjad.
Sduripshholoogia tielik mittetundmine viis selleni, et Saksa sjapropaganda muutus selle
nidiseks, mida pole vaja teha.
Kuid vahepeal oleksime me vinud vaenlaselt selles suhtes paljugi ppida. Oli vaid tarvis
eelarvamusteta ja lahtiste silmadega jlgida seda, kuidas nelja ja poole aasta jooksul, vhendamata
oma pingutusi ainsakski minutiks, tagus vastane vsimatult ja oma jaoks hiigelsuure eduga hte ja
samasse punkti.
Kuid kige hullemini saadi meil aru sellest, mis on igasuguse eduka propagandategevuse
esmaseks eelduseks ja nimelt, et igasugune propaganda peab printsipiaalselt olema le maalitud
subjektiivse vrvinguga. Selles suhtes meie propaganda, ja seda seejuures levaltpoolt tulnud
initsiatiivil, patustas juba alates sja esimestest pevadest niivrd palju, et tepoolest tuleb eneselt
ksida: aitab, kas siis need asjad seletuvad rumalusega!?
Mida me tleksime niteks plakati asjus, mis peaks reklaamima ht kindlat seebisorti, kuid mis
hakkaks seejuures sisendama massile mtet, et ka teised seebisordid on kllalt head.
Parimal juhul me ainult vangutaks pead sellise objektiivsuse tttu.
Kuid see kehtib ju ka poliitilise reklaami kohta.
Propaganda lesanne ei seisne, niteks, mitte selles, et ksipulki kaaluda, kuivrd iglased on
kikide sjas osalevate poolte positsioonid, vaid selles, et testada iseoma erakordset igsust.
Sjapropaganda lesanne seisneb selles, et lakkamatult testada iseoma igsust ja ldse mitte selles,
et otsida objektiivset tde ja levitada doktriinselt seda tde massidele isegi neil juhtudel, kui see
tuleb vastasele kasuks.
Suureks printsipiaalseks veaks oli ksimuse lesseadmine sjasdlaste kohta selliselt, et sdi
pole ksnes Saksa-maa, vaid ka teised maad. Ei, me oleksime pidanud vsimatult propageerima
seda mtet, et s lasub tervikuna ja eranditult vastastel. Seda oleks tulnud teha isegi sel juhul, kui
see poleks vastanud tegelikkusele. Kuid seejuures polnud Saksamaa ka tepoolest sdi selles, et
algas sda.
Mis siis juhtus sellise pooliklikkuse tulemusel.
Ei koosne ju rahva-miljonid mitte diplomaatidest ja mitte elukutselistest juristidest. Rahvas ei
koosne inimestest, kes on alati vimelised tervelt mtlema. Rahvamass koosneb inimestest, kes
9

sageli khklevad, looduselastest, kes kergesti kalduvad kahtlustesse, lhevad hest rmusest teise
jne. Kui me lubasime kasvi ainult kahtlusevarjulgi langeda oma igsusele, oli sellega loodud juba
terve kahtluste ja khkluste kolle. Mass osutub juba vimetu olevat otsustama, kus siis lppeb
vastase vale ja kus algab meie oma ebatde. Meie mass muutub sel juhul usaldamatuks, eriti, kui
meil on tegemist vastasega, kes ndsest ei korda enam selliseid rumalaid vigu, vaid taob
sstemaatiliselt hte ja samasse punkti ja ajab ilma igasuguse khkluseta kogu vastutuse meie kaela.
Mis on siin siis llatavat, kui lppude lpuks meie oma rahvas hakkab vaenulikku propagandat
uskuma enam, kui meie enda oma. See hda muutub veelgi hullemaks, kui asi on rahvas, kes juba
selletagi allub kergesti objektiivsuse hpnoosile. Sest meie, sakslased, oleme ju selletagi harjunud
kige rohkem mtlema sellest, kuidas mitte phjustada vastase suhtes mingit ebaiglust. Me oleme
hakanud selliselt mtlema ka neil juhtudel, kui oht on vga suur, kui asi seisneb otse meie rahva ja
riigi hvitamises.
Pole viga, et leval misteti seda teisiti.
Rahva hing paistab mitmes suhtes silma naiselike joontega. Kaine mistuse argumendid mjuvad
talle vhem, kui tunde argumendid.
Rahva tunded pole keerulised, need on vga lihtsad ja hesugused. Siin pole kohta eriti peenele
diferentsiatsioonile. Rahvas tleb jah vi ei, ta kas armastab vi vihkab. Tde vi vale! ige
vi ebaige! Rahvas arutleb sirgjooneliselt. Temal puudub pooliklikkus.
Seda kike mistis Inglise propaganda kige geniaalsemal viisil, mistis ja vttis arvesse.
Inglastel ei olnud tepoolest midagi poolikut, nende propaganda ei saanud klvata mingeid kahtlusi.
Inglise propaganda mistis suurepraselt laiade masside tunnete primitiivsust. Selle hiilgavaks
tunnistajaks on Inglise propaganda Saksa uduste asjas. Sel teel lid inglased lihtsalt geniaalselt
eelduse oma vgede kindlameelsuseks rinnetel isegi inglaste kige raskemate lasaamiste korral.
Samavrra suurepraseid tulemusi saavutasid inglased enda jaoks omapoolse mtte vsimatul
propageerimisel, et sakslased on ksinda sjasdlased. Et taolist jultunud valet jdaks uskuma, oli
seda tingimata vaja propageerida just nimelt kige heklgsemal, jhkramal ja pealetkkivamal
kombel. Ainult niiviisi vidi mjutada laiade rahvamasside tundeid ja ainult niiviisi visid inglased
saavutada seda, et sellesse valesse usuti.
Kuivrd efektiivseks osutus see propaganda, on nha sellest, et taoline arvamus valitses vastase
leeris mitte et ainult tervelt neli pikka aastat, vaid et see imbus ka meie oma rahva sdamesse.
Pole midagi llatavat selles, et saatus ei kinkinud meie propagandale sellist edu. Juba meie
propaganda sisemine kahesus kandis endas impotentsuse-idu. Meie propaganda sisu ise tegi juba
algusest peale vhetenoliseks, et taoline propaganda avaldab meie massidele vajalikku mju.
Ainult hingetud mannekeenid visid eeldada, et sellise patsifistliku veenire abil saab innustada
inimesi minema surma vitluses meie asja eest.
Lpptulemuseks osutus selline nnetu propaganda mitte et ainult kasutuks, vaid otse
kahjulikuks.
Isegi siis, kui meie propaganda sisu oleks olnud tiesti geniaalne, ei oleks ta suutnud edu
saavutada, kuna oli unustatud peamine, keskne eeldus: igasugune propaganda peab piirduma vaid vheste ideedega, kuid seeeest neid lputult kordama. Jrjekindlus ja sihikindlus on siinjuures peamiseks eelduseks edu
saavutamisel, nagu ka, muide, paljudes muudes asjades siin ilmas.
Just nimelt propaganda osas peab kige vhem kuulda vtma esteete vi blaseerunud intelligente.
Esimesi ei tohi kuulda vtta seeprast, et siis, vga lhikese aja jooksul, nii propaganda sisu kui ka
vorm osutuvad mittekohaseiks masside vajadustele, vaid kabinetipoliitikute kitsaste ringkondade
vajadustele. Teiste hlt on ohtlik kuulda vtta juba selleprast, et olles ise ilma jetud tervetest
tunnetest, otsivad nad jrjekindlalt uusi teravaid elamusi. Need hrrased tdinevad lhima aja
jooksul kigest. Nad otsivad jrjekindlalt vaheldust ja on tiesti vimetud kas vi minutiks mtlema
sellele, kuidas tunneb ennast lihtne ja loomulik rahvahulk. Need hrrad on alati esimesed kriitikud.
9

Lbiviidav propaganda ei meeldi neile ei sisu ega vormi poolest. Neile nib kik liialt vananenuna,
liialt abloonsena. Nad otsivad aina midagi uut, erisugust. Selline kriitika on teline nuhtlus, ta
segab teliselt edukat propagandat, mis oleks vimeline vitma telisi masse, igal sammul. Kui vaid
propaganda organiseerimine, tema sisu ja ta vorm hakkavad joonduma nende kllastunud
intelligentide jrgi, hajub kogu propaganda laiali ja kaotab igasuguse klgetmbeju.
Tsine propaganda ei eksisteeri mitte selleks, et rahuldada blaseerunud intelligente neis huvi
ratava mitmeklgsusega, vaid selleks, et veenda eelkige kiki laiu rahvamasse. Massid oma
pinnapealsuses vajavad alati mrgatavaid ajavahemikke enne, kui nad isegi vaid pravad
thelepanu hele vi teisele ksimusele. Selleks aga, et masside mlu omandaks kas vi tiesti
lihtsa miste, on seda masside ees vaja korrata tuhandeid ja tuhandeid kordi.
Lhenedes massidele tiesti erinevatest klgedest, ei tohi me mitte mingil juhul muuta oma
propaganda sisu ja me peame iga kord selle juhtima hele ja samale jreldusele. Oma loosungit me
vime ja peame propageerima kige erinevamatest klgedest. Tema igsust on samuti vimalik
erinevalt valgustada. Kuid lpptulemus peab olema ks ja seesama ja loosung peab muutumatult
korduma iga kne, iga artikli jne., lpus. Ainult sellisel juhul hakkab meie propaganda avaldama
tepoolest hesugust ja meeldivat mju.
Ainult sel juhul, kui me kige jrjekindlamalt, psivamalt ja pealekivamalt hoiame seda joont,
neme me aja jooksul, et edu hakkab suurenema ja alles siis vime me veenduda, milliseid imelisi,
milliseid otse grandioosseid tulemusi annab selline propaganda.
Iga reklaami edu ja see kehtib hesuguselt nii kommertsliku kui ka poliitilise reklaami suhtes
peitub jrje-kindluses, selle psivas ja pikaajalises kasutamises.
Ja selles suhtes oli vastaste propaganda otse eeskujulik. Teda aeti erakordse jrjekindlusega ja
eeskujuliku visadusega. Ta oli phendunud ainult mnedele, vhestele, kuid thtsatele ideedele ja
oli meldud ainult laiadele rahvamassidele. Kogu sja jooksul viis vastane vaheaegadeta massideni
ht ja sama ideed hes ja samas vormis. Ta ei hakanud kordagi, kas vi pisimalgi mral, muutma
oma propagandat, kuna oli veendunud, et selle mju on suureprane. Sja algul tundus, et selline
propaganda on oma jultumuses otse arutu, seejrel hakkas ta jtma vaid mnevrra ebameeldivat
muljet, kuid lppude lpuks kik hakkasid seda uskuma. Nelja ja poole aasta prast puhkes
Saksamaal revolutsioon. Ja mis juhtus? See revolutsioon laenas peaaegu kik oma loosungid meie
vastaste sjapropaganda arsenalist.
Inglismaal misteti vga hsti veel hte: et propaganda edu sltud suurel mral veel tema
massilisest kasutamisest; inglased ei sstnud propaganda puhul mingit raha, mletades, et
kulutused kaetakse tulemustega.
Inglismaal loeti propagandat esmajrguliseks relvaks. Vahepeal muutus propaganda meil,
Saksamaal, ttute poliitikute ja kikide nende kurva kuju rtlite tegevuseks, kes otsisid tagalas
sooje kohti.
Vaat, millega seletubki see fakt, meie sjapropaganda tulemused vrdusid nulliga.

SISUKORD
Saateks eestikeelsele vljaandele..3
Eessna 4
Phendus...4
I Osa. Kttemaks .5
I peatkk. ISAKODUS.5
Isakodus. Vike juht. Sjakas meeleolu. Elukutse valik. Ma ei hakka kunagi riigiametnikuks,
vaid hakkan kunstnikuks. Noor rahvuslane. Saksamaa idaprovints. Vitlus Saksa rahvuse eest.
Ajaloo petamine. Ajalugu saab minu lemmikppeaineks. Vanemate surm. mberasumine Viini.
II peatkk. PINGUTE JA PIINADE AASTAD VIINIS. .9
Arhitektuurialased anded. Viis aastat vaesust. Maailmavaate vljattamine. Kodanlikud silmaklapid langevad mu silmilt. Sotsiaalsed vasturkivused Viinis. Pevatl. Ttasuga mittekindlustatus. Tlise saatus. Teel parandamisele. Rahvusliku uhkuse puudumine. Okkad tliste
laste teel. Plgus autoriteetide vastu juba noorusaastatest. Mida on vaja selleks, et siirdada rahvuslikkuse ideed. Mina joonestaja ja akvarellist. Kasuliku lugemise kunst. Sotsiaaldemokraatia.
Minu esimesed kohtumised sotsiaaldemokraatidega. Esimene terror. Sotsiaaldemokraatlik press.
Masside pshholoogia. Sotsiaaldemokraatide taktika. Kodanluse patud. Ametihingute probleem. Poliitika ametihinguis. Vti sotsiaaldemokraatia mistmiseks. Juudiksimus. Niinimetatud maailma-ajakirjandus. Keiser Wilhelm II. Prantsuse kultus Austria ajakirjanduses. Juudid
kui sotsiaaldemokraatide juhid. Juutlik dialektika. Ma pin tundma marksismi aluseid. Marksism kui kultuuri lammutaja.
III peatkk. LDISED MTISKLUSED, MIS ON SEOTUD MINU VIINI-OERIOODIGA ..26
ht-teist poliitikategelastest. Poliitiline mtlemine. Viin hakkab alla kima. Sakslased Austrias.
Austria rahvaste kesktmbejud. Vere erinemine ja milleni see vlja viib. Jossif II. Doonau-rNe dnastia hakkab langema. Parlamentarism. Isamaalise tunde puudumine. Juhtide ideede purunemine. Suurte tarkade osa krvaldamine. hiskondlik arvamus. Enamuse printsiip. Iseloomu demoraliseerumine. Juutlik demokraatia. Sakslaste demokraatia. Kaksikmonarhia hakkab mblustest krisema. Habsburgid ja Saksa rahvuslus. Austria sakslaste mss. Riigivim pole eesmrk omaette. Inimigused on krgemad riigi igustest. Kogu Saksa liikumine. Schnerer
ja Lzhger. Schnereri ebaedu phjused. Kogu Saksa Partei ja parlament. Suulise kne osathtsus. Selle mju massidele. Liikumine eraldumiseks Roomast. Tingimata kontsentreeruda hele
vastasele. Kristlik-sotsiaalne tee. Vitlus juutide vastu usulisel tasandil. Kristliku-sotsiaalse liikumise niv antisemitism. Kogu Saksa Partei ja Kristlik-sotsiaalne Partei. Kasvav vaenulikkus
Habsburgide riigi vastu. Austria sarnaneb vanale mosaiigile. Minu elukool.

IV peatkk. MNCHEN...47
Saksamaa slmis ebaigeid liidulepinguid. Saksa vlispoliitika neli vimalikku teed. Uute maade
kttevitmine. Koos Inglismaaga Venemaa vastu. Lepingu katkestamine Austriaga. Majandusliku ekspansiooni poliitika. Koos Venemaaga Inglismaa vastu. Rahumeelse kttevitmise poliitika. Inglane saksa karikatuuris. Kolmikliidu sisemised nrkused. Ldendorfi ettekanne. Austria prand kui peibutis. Riik ja majandus. Langusmomendid. Saksamaa suhtumine marksismi.
V peatkk. MAAILMASDA .57
Katastroofi lhenemine. Slaavluse palava sbra tapmine. Austria ultimaatum. Saksamaa vabadusvitlus. Selle vabadusvitluse mte. Ma astun hte baieri polku. Minu lahinguristsed. Vabatahtlikust vanaks sduriks. Surematute prand. Kuidas teadlikult jahutati meie entusiasmi.
Marksismiohu alahindamine. Mida oleks tulnud teha. Alasti vgivalla kasutamine. Pealetungiv
maailmavaade. Kodanlikud klassiparteid. Sotsiaaldemokraatiat pole millegagi asendada. Esmased mtted poliitilisest tegevusest.
VI peatkk. SJAPROPAGANDA 64
Propaganda ainult vahend. Propaganda eesmrgid. Propaganda on ainult masside jaoks. Propaganda lesanne. Propaganda pshholoogia. Propaganda peab olema heklgselt subjektiivne.
Saksa objektiivsuse-maania. Vastupidavus ja jrjekindlus. Vastase sjapropaganda.