su mber ja su sees. Mis oli, see on linud, mis tuleb, alles ees. Pev pole, ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil me nlval sa ksi seisataks Ja mber nagu tuuled su le juttu aaks ei mista, siiski kigest sa nagu aru saaks. Ei mista, vaatad les ja vaatad tagasi ja ohkad endamisi, ja ohkad jllegi... Nii vaikseks kik on jnud su mber ja su sees. Mis oli, see on linud, mis tuleb, alles ees.