J

1924.
tikooH 1951. aastal.
Mi temast
flnstftuudl (ERKI)
on Boris Bernstein
ia emeriitprcifessor;
doktor,
causa,

Lndu auliige; pianist

;fcmst*jni abikaasa.
^'Wkonnad: kunsti teoreetilised
nW, kunstiteaduse metodoloogia,
V>e eesti kunst, 19. sajandi vene
ajalugu.
inud le 300 publikatsiooni eesti,
saka, inghse. hispaania, poola,
tati, slovaki, ungari, gruusia ja
Miia keetes;
matut ja albumit, seathutgas;
Bax. MocKaa: CoaercKMM xyflowHMK,
eestikeelne vljaantw

lach. Tallinn: Kunst, 1961);

CHa.i rpatjjMKa. M.: CoaeTCKM

(1970): S M B e T o M M . M.:
CKMMXyflOJKHMK, 1978;
ip TopH. M.; CoSeTCHMM Xy,qOWHMK,
Ringi sees & ringist vljas.
i: Kunst. 1979 ; fiOHTep PefinfluptJ).
* xyflonMK 1981:
r Ulas. Tallinn: Kunst. 1984;
Wii KopMaujoB. M.: Cob. xvaoikhmk,
Kunstiteadus ja kunstikultuuf.
1990; nwrManMOH
a**y- K ncTopMM cTaHoaneHM
**yccTBa. AAockba: flauKM
( hhk

Ky/ibrypw, 2002:

Good-bye 20th
npomafi, XXI
Mormograf,
iWiCHHiwy

l e u

P S heurem ata
I c i Humanitaarteaduslikke
p
monograafiaid

B o r i s B e r n s t e in

Visuaalne kujund ja kunstimaailm

Ajaloo polfoonia

TARTU LIKOOLI

KIRJASTUS
T allinn-T artu 2009

(iu m a n ita a rte a d u s lik e m o n o g raa fia te sari H e u re m a ta

Sarja kolleegium
d r Luule Epner (Tartu likool),
p ro f Cornelius Hasselblatt (Rijksuniversiteit Groningen),
p rof Jaak Kangilaski (Tartu likool),
d r Sirje Olesk (Eesti Kirjandusm uuseum ),
p rof Thomas Salumets (University of British Columbia),
dr Virve Sarapik (Eesti Kirjandusm uuseum /Eesti Kunstiakadeemia),
p ro f Jri Talvet (Tartu likool),
p rof Peeter Torop (Tartu likool),
p rof M ardi Valgeme (City University of New York, Lehman College),
p rof Rein Veidemann (Tallinna likool)
Projektijuht dr Piret Viires (Tartu likool/Eesti Kirjandusmuuseum/Tallinna likool)
Sarja toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik program m
Eesti keel ja rahvuslik m lu ja Eesti Kultuurkapital
Autori kohandatud tlge vljaandest
BM3ya/ii)HH opaa m u n p MCKyccTsa. K cm pm ecK M e OHepKM.
CaHKT-EIeTepypr: ,,neTpononMc 2006
Tlkija Inta Soms
Eelretsensent ja toimetaja Virve Sarapik
Keeletoimetaja Tiina Lias
Ladina ja kreeka allikate tsitaadid toim etanud ja osaliselt tlkinud M arju Lepaje
Konsultandid Eduard Parhom enko, Riina Schutting, Auh H aabpiht Ott, Ivo Volt,
H endrik Lindepuu, Jaan Kalda
Resmee tlge Maya Sm undak
Kujundaja Piia Ruber
Illustratsioonid
Corbis/Scanpix, Scala Archives, Bildarchiv PreuCischer Kulturbesitz,
Tartu likooli Raamatukogu, erakogu
Autoriigus Boris Bernstein, 2009
ISSN 1736-809X
ISBN 978-9949-19-050-8
Tartu likooli Kirjastus
www.tyk.ee

Tartu

likooli

Sisukord
Sissejuhatus
1. Teine ksk
2. Pahupidi-Pygm alion
3. Kristuse kink kuningas Abgarile
4. Kujunemisaeg. Giorgio Vasarist Charles P errau ltn i
5. Kolmas kuningriik
Lpetuseks
Sum m ary
Bibliograafia
Isikunim ede register

9
17
81
139
250
357
461
476
494
527

r
Moissei Kagani mlestuseks

Pjimene mAte Red Idl raametut tekkU mul )ub* kahek(kUmnendatel aaitatel,
inll oNitlesIn kunslIllNc kutluiiri iijiiloole phendatud kollektilvteo.se klrjutami.ses.'
IWise pliralud malui klmlliikclise jaj(iimisc Iftttu autorite valiel ji tlauale hulk
llij<seks osutuinid materjali, mis ahvatles edasi ttama. ht-teist saigi visandatud
juha tollal, aga muud (d-legemi.sed sundisid kavatsuse teostamise edasi lkkama
parematele aegadele. Mni aasta tagasi|jnnestus t uuesti ksile vtta. Ja prob
lemaatikat phjalikumalt lbi meldes mistsin, et algset strateegiat tuleb muuta.
Sndis sootuks teine raamat, mil on vhe hist kunagise kollektiivteose vastavate
jiealiikkidega.
Mned siinse uurimuse osad on varem avaldatud,^ teised ilmuvad kesolevas
niamatus esmakordselt. Ka varem ilmunut on redigeeritud ja tiendatud.
Mtlen tnutundega spradele ja kolleegidele, kes tutvusid ksikirja m nin
gate kohtadega ning jagasid minuga om a thelepanekuid; lahkunud prof Irina
Sventsitskajale (Moskva), kelle mrkused osutusid iseranis kasulikuks, profM ihhail
llellzerile (Haifa), kunstiteaduste doktorile Mihhail Libmanile (Jeruusalemm),
Uoald Rabinovitile (Sankt-Peterburg); arutelud tnaseks lahkunud prof Moissei
Kaganiga aitasid mul tpsustada oma seisukohti. Suur tnu ka Sabina Agranovale ja
Vladimir Kuznetsovile hindamatu vrtusega tehnilise abi eest.

2006. aasta suvel ilmus see raamat Peterburi kirjastuse Petropolis vahendusel vene
keeles. Suure heameele ja tnutundega vtsin vastu ettepaneku tlkida Visuaalne
kujutis ja kunstimaailm ka eesti keelde - idee eest vlgnen tnu Virve Sarapikule;
samuti tahan tnada Eesti Kultuurkapitali ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riik
likku programmi Eesti keel ja rahvuslik mlu, mis vljaannet finantseerisid. Minu
eriline tnu kuulub Inta Somsile, kes vttis enda kanda raamatu tlkimise raske
l ja tuli sellega hlgavalt toime. Sdamlik tnu ka kolleegile ja heale sbrale Kaia
l.eharile, kelle varasemat tlget M im esis ja inkarnatsioon kasutatakse snseski
vljaandes ning phjalikule keeletoimetajale Tiina Liasele. Eestikeelse vljaande
valmimisele aitasid kaasa oma nuannete, tpsustuste ja kommentaaridega Marju
I .epaje, Riina Schutting, Eduard Parhomenko, Auli Haabpiht Ott ja Piret Viires.
Neile kigile minu siiras tnu.
Vaevalt sndinuks raamat niisugusena, nagu ta nd ilmub, kui mul poleks
selja taga aastatepikkust kogemust omaaegse Eesti N SV Riikliku Kunstnstituudi,
tnase Eesti Kunstiakadeemia esteetika ja kunstiajaloo kursuste lugejana. Mistes
<imu .suurt tnuvlga sealsete hinnatud kolleegide ning paljudest tudengiplvkondiidest koosneva kannatliku kuulajaskonna ees, tahan neid kiki sdamest tnada!

I
XyAoccriieiiiiaH K yjibrypa B flOKannTa^HCTHHecKMX (jjopiaauiMax. CTpyKTypno-THnooi MMcfKoi; Hcc;ieA<)iianMe. lloA pe. npo(J), M . C. K aran a. TleHHHrpafl: TirX 1984; XyflO)KecTBeHHa/i
(ly/ii.rypu ii KiiMMrii;iMcin>iccKOM omecTBe. CxpyKTypHo-THnonorHHecKoe MccneAOBaHwe.
Ili))( pcA. iipocj). M. C. K aian a. /IcHHHrpa/j; TirX 1986; B xopaa san o se flb m noHHTMe MCKyccTsa.
K iinslitcaduslikln; u u rim u si 9. Tallinn; T eaduste A k a d ee m ia K irjastus, 1998; M im esis ja
tiiknrniilslo o n 1,
K u n stitead u slik k e u u rim u si 10, T allinn; T eaduste A k a d ee m ia K irjastus. 2000;
M liiirsis | liik arn iilsio o n II. ~ K un.stiteadaslikke u u rim u si 11. T allinn; T eaduste A k ad eem ia
K irjastus, 2002.
l
VI llc p iiin ic d ii 1999, 200, 2001, 2002a; H ernstein 2000. K aks e sim est n im e ta tu d artik litest
iiKKidd.vla.^iid prii.sl olulist t ie n d am ist ja u u t red a k tsio o n i ra a m a tu riHrManHOH HaH3HaHKy
(lirp iiiiirc ii 2002).
I
lilip u t licpiiiii reliii. llM;iya;uiiii>i o6pa;i m Mwp HCKyccma, 0 1 6 : neT poiio/iH c, 2006.

niw foiSi'1

KtaiMBiiFrli

The Mlchicl C. RoclMfeller

McmiirUl Collecllon.
o >007. Iln '

M iw c u m o/ A r l/
A r l UcNourcc/Scula. l*iren/.e

SISSEJUHATUS
/ loKu cym ecm eyem esennd, cym ecm eyem danb.
Jossif Brodski, Xpam M em noM enu
New Yorgi M etropolitani m uuseum i avaras saalis seisavad uhkelt reas
20. sajandi keskpaiku O keaanias valm istatud puust kultuskujud; iga
sam m as on tah u tud eraldi tvest ning kujutab lestikku ksteise otsa
paigutatud inim figuure. Figuurid kasvavad alt lespoole liikudes lem ine on kigilt m tm etelt vim saim . Kujutatute m ehelikkuses ei
j m ingit kahtlust, kuigi viidatakse sellele pigem sm boliseeritud kui
rhutatult: ootusprasest kohast eendub julge ruum iline kujund, lame
nagu puri, m eisterlikult nikerdatud dekoratiivse likem ustriga - hu
line ja vim as htaegu. Jme ekspressiivne tahum istehnika, m ah u
lise osa juline plastika ja hoogsalt ette sstva pitsilise lam ekujundi
konfliktne kooskla, viie-kuuem eetriste kujude aukartustratav rida
krges valges m uuseum isaalis - nnda leiab nende tulpskulptuuride
kum m aline lum m us vastukaja ka m oodsa kunsti sokiteraapias karas
tunud professionaali esteetilises meeles, nii et kulutasin kord lviosa
om a M etropolitani-klastuse ajast selles saalis, unustanud end uitam a
Okeaania puuiidolite vahele. Hiljem kohtasin h t nende suguvenda
ka Iisraeli M uuseum is Jeruusalem m as. See oli kindel m rk: kui asmati

hlm u n i M t t puMppaii^t^^
saanud ldtunnustatud ja kr
gelt h innatud kunstim uuseum i-eksponaadid, siis on nad prdum atult
ju u rd u n u d kultuurikaanonisse kunstiteostena.'
K um m ati tasub vaid m ttes kanduda kultuurim aastikule, kus need
p uuskulptuurid sndisid, ja nad paistavad sootuks teises valguses.
Asjatundja kirjeldab nende valm im ise phjusi ja eksisteerim ise ees
m rki jrgm iselt.
Okstest puhtaks laasitud vim sad puutved kantakse m etsast vlja
naiste tervitushisete saatel, kuid elukohaks on n ad m ratud siiski h u k
k u n u d m eeste vaimudele; palgist tahutakse ese, m ida m eie nim etaksim e
skulptuuriks. Sedam da kuidas kasvab esiisade staatuse om andanud
m eeste arv, tieneb ka tulpaderida, m is on m eldud ajutiseks eluase
m eks nende hingedele. Viim aks juab ktte hetk, m il esivanem ate tu l
b ad - nim etagem neid nii - sooritavad om a m issiooni: him u sdalased
asutavad sjateele, et hukkunute eest ktte m aksta, ning enne teelem i
nekut toim etatakse esivanem ate tulpade ees - igem oleks elda lausa:
tulpadest esivanemate ees - teatavad riitused, m illega esiisade vgi k an
takse le elavatele him ukaaslastele. Arvatakse, et prast nnestunud
kttem aksuretke kasutavad esivanem ate hinged tulpadeks tah u tu d tve
sid kanuudena, et suda jge pidi ookeani poole ja sealt edasi - surnuteriiki (Thomas 1995: 82).
Vga vimalik, et asm ati kultuuri inim ese silmis polegi ehk olulist
vahet ookeani surnuteriigi ja ookeanitaguse m uuseum i vahel: m lem ad
sobivad htviisi hsti om a m issiooni titnud esivanem ate igaveseks
rahupaigaks. ritagem m eie m testada olukorda siiski vlisvaatleja sei
sukohast.
Loom ulike param eetrite - m aterjali, kuju, faktuuri, pinnattluse,
kaalu, vrvuse ja m uude om aduste poolest m u utum atu objektiga to i
m ub fundam entaalne m etam orfoos. U us-G uinea klast prit puuiidoli
sattum ine m uuseum isaali thendab sootuks m uud ja palju enam at kui
pelka asukohavahetust: esiisa vaim u ajutise eluasem ena (vi ka m it
m uses, s.o m itm e hukkunud sdalase hise koduna - vaevalt kultussam ba esm ase funktsioneerim ise kontekstis seda nii tpselt eristati)
s n d in u d artefakt letab nhtam atu knnise, m illest algab sootuks uus
elu - nim elt kunstiteosena.
Vi vtkem teine nide, seelt sna sarnane asm ati puuiidolite
m etam orfoosile, kuid palju silm atorkavam . 1917. aastal esitas Marcel
D ucham p New Yorgi sltum atute kunstnike nituse riile tavalise
pissuaari, m is oli signeeritud santehnikatarvete tootja nim ega ning
10

V t n t A r t o f O c e a n i a l 9 6 9 . i l l l 0 6 . 107, 108.

Mnrccl Duchamp. Fontn

(1917).
Koopia, 1 9 5 1 V hiljem.
Pariis, Estate o f M ared
Duciiamp/ADAGP.
Corbis/Scanpix

varustatud daatum iga. Teadupoolest lkkas rii D u ch am p i t to o

kord tagasi ning see lks hiljem kaotsi. Ent 1964. aastal valm is D ucham pi
isiklikul juuresolekul kaheksa koopiat ning lhtuvalt autori esitatud filo
soofilistest phjendustest loetakse neid kiki originaalideks. D ucham pi
pissuaare on korduvalt eksponeeritud nitustel, need ehivad vrikaid
nuiuseum i- ja erakogusid.^
Ducham pi kuulsaim aks teoseks osutus seega kige tavalisem laia(arbetoode, m ida lejnud pissuaaridest eristas vaid tootja n im i H. M utt - ja daatum . Tpselt sam asuguseid pissuaare pakuti kigis New
Yorgi santehnikakauplustes, kuigi sootuks teisel otstarbel. sna ilmselt
olid kigi selle p artii pissuaaride fsilised param eetrid, kaasa arvatud
visuaalsed om adused, tiesti identsed.^ K um m ati kaotas ks neist tnu
m berpaigutam isele erilisse kultuuriruum i (nitus, m uuseum , erakogu)
om a algse utilitaarse otstarbe ning om andas tiesti uue, ldtunnustatud
kombe kohaselt kunstiliseks nim etatava funktsiooni. E hk teisisnu, sar
naselt eksootilise esiisade tulbaga m uutus pissuaar htkki kunstiks.
Kaks erinevat nidet, m is sarnanevad he iserasuse poolest; soo
tuks m uul otstarbel loodud objekt satub teatavasse kultuurivlja, mis
varustab ta kunstilise potentsiaaliga. See asjaolu eristab neid otse
2
N iteks P ariisi M usee N a tio n a l d rt M o d ern e, L o n d o n i Tate M o d ern , San F rancisco kaasaegse
kunsti m u seu m - M O M A . ..Pissuaari tira e erim ise t ild d o n m to lo g is e e ru n u d - Los A ngelese
ku n stik o g u ja d m r. ja m rs. Bell tu n n e v a d u h k u s t selle le. e t n e n d e k o lle k tsio o n i k u u lu b ju st
pissuaari varajane v ljaan n e.
,1
1)u c h a m p i a k tsio o n i p e d an tse te l u u rijate l ei o le n n e s tu n u d tu v a stad a to lle seeriaga id e n tseid
..ulililaarseid eksem p lare - p o le k a m id a g i im e stad a , m d u n u d o n ju p e a sajand. K a h tle m ata n eed
eksisteerisid; a k tsio o n i tu u m selles ju seisneski, e t e k sp o n e e rid a m in g it s e e ria to o d a n g u n a v alm istal;ival lih tsat, u tilitaa rse o tsta rb e g a asja, m is o n steriilselt isik u p ra tu , u n ik a a lsu se v a rju n d ita .

11

..kunstivljas" sndinud, a.o algusest peale kunstiteosena kavandatud,

teostatud ja tajutud objektidest nagu M icnelangelo skulptuur, C^zannei
n at rm o rt ja m iljonid teised, kaasa arvatud tunnustam ata, hvinud vi
igaveseks unustusehlm a vajunud kunstiteosed.
Niisiis leidub tnasel kunstivljal m itut eri tpi objekte: hed p ri
nevad teistsuguse elukorraldusega kultuuridest, kus kunstivli puudus
vi p u u d u b tnini; teised snnivad sam uti kunstivlja-vliselt, kuid kul
tuuriareaalis, kus vli ise on olem as ja valm is laienem a uute valdkon
dade arvel, m is varem selle koosseisu ei kuulunud; kolm andad kuulu
vad nii loom ult kui pritolult algusest saati kunstivalda. Jrelikult vib
eeldada, et kunstivli eraldi kultuurisfrina ei snni koos kultuuriga
ega kaasne ilm tingim ata iga kultuuriga. See tekkis ja asus end kehtes
tam a seal, kus olid soodsad tingim used, sam as kui m uul ajal ja m uus
kohas vis kunstivli kas p u u d u d a vi jda nii piiridelt kui sisult eba
mraseks. Algselt kunstivliste objektide hlvam ise vim e tendab, et
olles k o rd kujunenud, ei sili kunstivli sam asena, vaid on suuteline lbi
tegem a thendusrikkaid transform atsioone.
Kunstivli on igupoolest' m etafoor, m ida m a kasutasin nitlik
kuse huvides - tnases erialakirjanduses eelistatakse pigem m aailm a
kujundit. K onventsiooni kohaselt on kunstim aailm om andanud te r
m ini thenduse ning ehkki vlja ja m aailm a kujundeil leidub silm a
nhtavalt h ulk erinevusi, ei ole m tet konventsioonide arvu kasvatada.
Kunstim aailm a kui term in i tekkeloost ja sisust tuleb lhidalt juttu
edaspidi, esialgu leppigem lihtsalt teadm isega, et see m iste hakkab ed a
sises ksitluses pidevalt k ordum a - ja siis juba jutum rkideta.
E nt esm alt veel paar sna jutum rgistatud snahendi teem al. Kui
liitsna kunstim aailm teine pool, s.o ,,m aailm m rgib kujundlikult
keeruka struktuuriga enesekllast tervikut, siis kunsti osaks jb selle
erilise m aailm a kvalitatiivse om apra piiritlem ine juba m ittem etafoorses thenduses.
M issugune on olukord phim iste endaga?

M rksna kunst tutvustam ist alustab ks kaasaegne filosoofiateatm ik

jrgm ise mttekiguga;
A rusaam , et teatavad inim tegevuse liigid - m aalikunst, skulptuur,
arhitektuur, m uusika ja poeesia - ktkevad olem uslikke hisjooni,
kujunes alles teatud ajaloolisel etapil, n im elt 18. sajandil.'*
12

O x fo rd C o m p a n io n to P h ilo so p h y 1995; 5 8 -5 9 ,

 VUd iieeneMit pcMe uut. i w u ^ on nuieiHiuaiiK liUBHwnti wuk*utntav(i8 teatm ikus, liiatigi veel artikli avalausena, kftlab see k in n itu
sena, ct legeniist on ksmeelselt aktsepteeritud, triviaalse tega.
Kunsti mistel on niisiis om a ajalugu. Vimalik, et ajalugu m oodusliibki miste sisu. Rnt kust algab kunsti ajalugu?
Risti vastupidiselt teatm ikus vili^etule on kunsti m isteloo ajaar
vamist kom beks alustada vga iidsetest aegadest - vahest seetttu nibki
see pika puudum ise loona. Kui uskuda retrospektiivseid kirjeldusi (aga
m uid ju polegi!), siis on miste puudum ine tajutav ning sestap koge
takse seda vajakuna, petetud lootusena, thikuna seal, kus ootuspraselt
pcnks asum a m iste kunst. Vahel tundub, nagu oleks tegem ist algusest
saati eksisteeriva m aatriksiga, m is ji pikaks ajaks titm ata: kunst nagu
oli, aga vastavat sna polnud.
O lukorda kom plitseerib ka uuritava aine ja uurim isanri ebam ra
sus. M nikord on ainevald ja ksitlusanri iseloom m ratletud siiski
piisavalt tpselt; uuritakse kunsti m iste kujunem islugu misteloolises
vimes, vi kui kasutada m oodsam at snastust - ideede ajaloo raames.
See anr juurdus filosoofia ajaloo rpes. 1940. aastaks, kui A rth u r
(). I.ovejoy alustas om a Ideede Ajaloo Ajakirja (Journal o fth e History o f
Iticas) vljaandmist, oli m istelooline lhenem ine juba kpsenud ene
semratluseni.
Ajakirja esimese num bris ilm unud koostaja sissejuhatav artikkel pii
ritles uue teadusharu iseloom u ja eesm rgid. Lovejoy ngi ideede aja
lugu teadusena, m is uurib analtiliselt ja kriitiliselt paljude inim pl
vede kestel inim este meeli hivanud, neid innustanud vi vaenulikeks
leerideks jaganud ideede loom ust, pritolu, arengut, levikut, vastasti
kust tiiju ja thendust vaim ukultuuris. N iisugune tunnetuslik lesanne
on silm anhtavalt interdistsiplinaarse iseloomuga. U urim ise lpptule
m usena loodeti Delfi im peratiivi teostum ist - inim loom use selgemat
mistmist, mis autori snutsi m oodustas toona, 1940. aastal, m eie kige
keerukam a ja fundam entaalsem a probleem i (Lovejoy 1940; 8-9). Kas
pidada juhuseks, et m istm isvajadust dem onstreeris filosoof ju st kunsti,
iseranis kirjanduse uurim ise nitel (Lovejoy 1940:10-11)?
Km m ekond aastat hiljem avaldas Lovejoy kolleeg ja m ttekaaslane,
rcnessanssfilosoofia uurijana tu n tu d Paul O skar Kristeller Ideede Ajaloo
Ajakirja veergudel m ahuka uurim use, m is oli ph en d atu d m iste kau
nid kunstid snniloole (Kristeller 1951, 1952). M ne aja prast pidas
la vajalikuks eraldi artiklis tpsustada ideede ajaloo ainevaldkonda,
eristam aks seda filosoofia ajaloost. Ka Kristeller rhutas m ttelooliste
uurim uste ldhum anitaarset ning seetttu interdistsiplinaarset iseloo-

mu. PAgusas ajaloolises levaates Ideede ajaloo idee ajaloost osutab ta

selle prinem isele saksa vaim uloost - Geislesgeschichte.' htse vaimu
jagam isega eraldi ideedeks loodeti ainestik puhastada m etafsilisest
krvalm aigust ehk teisisnu - vabastada ksikud ideed jigast seotusest
universaalsesse ssteemi, nagu phjendab seda sam m u Kristeller (1972:
160jj). N nda sai ideede ajaloost pigem m istete ajalugu, ning sel
lisena ju u rd u s ta ka hum anitaaria he h a ru n a / Intellektuaalse ajaloo
(vi m itm uses: ajalugude) institutsioonistum isest ning elujulisusest
autonoom se uurim isvaldkonnana kneleb lpuks ka vastavate entsk
lopeediate ja teatm ike ilm um ine. Esimene psuke oli Ideede ajaloo
snastik, m is ngi ilm avalgust rohkem kui kolm km m end aastat tagasi
(D ictionary 1973-1974).
M istelugu taotleb universaalsust, prgides kigi m istete ajalooks,
ent entsklopeedilise kikehlm avuse varjukljeks on ksikm istete
ajalugude seostam atus. Seeprast on just esteetika ajalool eriteadusena
phjust pretendeerida kunsti m iste ajaloo staatusele - siin uuritakse
seda kigis vajalikes seostes. Teatud ajalooliste tingim uste puhul, kus
vastavat diskursust ei nnestu tuvastada, on esteetika ajalugu sunnitud
m u u tm a vaatenurka ning intellektuaalse refleksiooni asemel uurim a
knealuse kultuuri esteetilisi vaateid vi esteetilisi arusaam u. Seda
oleks igem nim etada esteetilise tunnetuse hpoteetiliseks rekonstrukt
siooniks, m is luuakse vga erinevat pritolu tendite phjal - eeldatava
m iste otsinguisse (antud juhul ,,kunst) kaasatakse vim sam ad teadvusladem ed kui kitsalt teoreetilise m tte huke kiht. Paradoks siiski
silib: hilisem ale kunstile vastavat m istet, sna vi vljendit ei kibi
heski kultuurikihis.
5
D elfi im p e ra tiiv p e id a b te a tav a t lksu, refleksiivset m u sta a u k u . K apitaalses u u rim u se s, m is
k sitleb in te rd istsip lin a a rsu st k igis selle p h im d e te s, ei le id u snagi id eed e ajaloo k o n ts e p t
sio o n i k o h ta ; b ib liograafia, m is h lm a b ligi sa d a t p e en e s k irja s leheklge, ei m a in i ko g em u st, m is
m in u arv ates te e m ag a otseselt seo stu b (v t K lein 1990: 2 3 2 -3 2 5 ). U u rim isv a ld k o n d o n sed a v rd
laiaks p a isu n u d , e t n u a k s in te rd istsip lin a arse te te a d u ste in te rd istsip lin a a rse t snteesi - siin v a rit
seb m e ta ta s a n d ite l p u tu la d e stu m ise oht.
6
K u n stiajalo o la n e k in d la sti m letab , e t V iini k o o lk o n n a s k p s e n u d m e to d o lo o g ilise d p h i
m tte d , m is le id sid k ig e j rje k in d la m a ra k e n d u se k u n stia jalo o k u i v a im u lo o k o n tse p tsio o n is
(K unstgeschichte ais G eistesgeschkhte) ja m ille esm a k o rd se lt selgesti s n asta s M ax D v o rak , ei o ln u d
sisuliselt m isk i m u u k u i k u n stia jalo o s n tee s id eed e ajalo o g a (vt n t J o h n sto n 1983: 154). Ja ajaloo
k a la m b u u r - E rw in P an o fsk y Idee ilm u b 1924. aastal (v t P an o fsk y 1924). V eidi v a re m ilm u s k o o s
F ritz Saxliga k irju ta tu d a rtik k e l D re ri M elan h o o liast, m ille st k u ju n e s ik o n o loogilise u u rim u se
n id is m u d e l (Panofsky, Saxl 1923); v iim asest vlja k a sv a n u d ra a m a t (P anofsky 1962) v astas vga
t p se lt id e e d e a jalo o p ro je k tile sellisena, n a g u selle o li v is a n d a n u d sam a n im e lise aja k irja asutaja.
7
N itek s tu n tu d p o o la filosoofi ja este e tik u W tad y slaw T atarkiew iczi ra a m a t, k u s e ra ld i e t
d id e n a jlg itak se fu n d a m e n ta a ls e te e steetik am istete k u ju n e m islu g u , k a n d is ingliskeelse v lja a n
d e n a n im e K uue id e e a jalu g u , a u to ri em ak eeles aga K uue m iste a jalu g u (vt T atarkiew icz 1975,
1980). levaatesse l lita tu d id e e d o n j rg m ised ; k u n st, ilu, v o rm , lo o m in g , m im ees, esteetilin e
kogem us.
8

Vt n t HcTopMH a c T e m iec K O mwc/isi 1985, p tk 1 ja II.

m iiloo mAUtatust lahendada mlsteloo vi esteetilise tunnetuse vallas,

vhIiI scc eeldab ideede, vaadete, kujutelmade, elam uste ehk lhidalt kigi esteetiliste tunnetustasandite suhestam ist vastavate kultuurip r j i k t i k a t e g a . Teisisnu, ma eristaksin ideede ajaloo selgesti
..mistete ajaloost, knelem ata juba ,j|terminite ajaloost, m illeks m istelugu sageli kipub m oondum a. Kunsti idee vib trgata ajalooliselt varem,
kui kujuneb refleksiivne m iste - idee vib tugineda intuitsioonile, mis
kttsvub vlja praktikast ning juhib praktilist tegevust. Sam uti vib sel
guda, et teatud ju h tudel tuleb praktikaist otsida isegi k u n s t i i d e e
p u u d u m i s e phjusi.
rgu meid heidutagu uurim istulem uste vim alik lahknevus tradit*l<Kinilistest tsunftisisestest eelarvam ustest, juhul kui peaks selgum a, et
esteetiline kogem us osutub isegi geneetiliselt otsustavates ajaloopunktUies nende praktikate m arginaalseks vi lausa fakultatiivseks krval
nhtuseks, m ida m eie tavatsem e pidada kunstilisteks. Lihtne tsiasi, et
Ideedel ja mistetel on om a ajalugu, sisaldab teatud ohtusid. Interdistsi
plinaarsete uurim uste krvalsaadus, m is ideede ajaloo pioneeridel
omal ajal kahe silm a vahele ji, vib lhteteadustele saatuslikuks saada.
Ideede ajaloo uurim isel on ks lihtne eeltingimus; nim elt valm isolek
tunnistada, et iga kultuur vrib ksitlem ist tervikliku ja enesekllase
universum ina, sest nagu tleb M atteuse evangeelium - igale pevale
saab kllalt om ast vaevast!
Pd mista, m issugune oli m aailm neile endile, on hum anitaarln vram atu tunnetusprintsiip, enam gi - eetiline imperatiiv. A ntud
juhul thendab see tdem ust, et neile m oodustab kujutiste ja tekstide
liinktsioneerim ine sam asuguse ajaloolise reaalsuse nagu m eie tlgen
dused, mis kuuluvad vastavate kujutiste ja tekstide funktsioneerim isulitri meie jaoks. Sest eksisteerida k u j u t i s e n a , t e k s t i n a ,
k u n s t i n a l d s e s a a b k s n e s m ingile subjektile antuse
modaalsuses. Suhestam atuna teatava subjektiga, elava sotsiokultuurilise
kontekstita pole ei kunsti, kujutist ega teksti. K um m ati rajaneb kigi
maade ja rahvaste kunsti ajalugu im plitsiitselt ju st kunsti ajatu olem use
metafsikal.
Iseranis ilm ekaks niteks osutub plastiliste kunstide ajalugu, nii
nagu seda valgustatakse ajaloolistes levaadetes ja teoreetilistes sele
tustes. Tdem ust, et snaline, teoline vi ka snalis-teoline fenom en
vib tita nii kunstilist kui ka kunstivlist funktsiooni, pole kom beks
laiendada plastikale: nii skulptuurne kui tasapinnaline kujutis on otse
kui saatuse poolt m ratud olem a kunst. Selles veendum iseks ei pruugi
teha m uud, kui avada m ni raam at, m ille pealkirjas esineb snahend

15

kunsti tckkiinine". Siiski on just kujutise eriom asesse eksistentsi- ja

tajumisviisi ktketud ainulaadsed eeldused m i t t e o l l a k u n s t , nagu
peagi neme. Seetttu vib just plastika teenida parim a m udelina k uns
tiajaloo loodud ettekujutuse ja ajalooliste praktikate lahknevuse kohta:
plastilise kujutise kuulum ist kunsti valda tavatsetakse pidada enesest
mistetavaks. Ses m ttes on plastiliste kunstide ajalugu m itteajalooline.

Vahest on saabunud aeg uu rid a diskursusi m itte enam ainult nende

vljendusvrtuse ja vorm iliste transform atsioonide seisukohalt vaid
ka vastavalt nende eksisteerimisviisi teisenemisele: diskursuste kibimis-, vrtustam is-, atributsiooni- ja om am isviisid varieeruvad k ultu u
riti ning vahelduvad ka iga kultuuri piires [ ...] (Foucault 2000: 171.)
Nagu peaks nhtum a jrgnevatest arutlustest, ei sam astaks m a priselt
m isteid kujutam ine ja diskursus. Kll aga on silm anhtavalt tegu
sugulasm istetega ja sestap kehtib M ichel Foucault leskutse ka plas
tika ajaloo puhul.
Jrgnev levaade ksitleb kujutiste toim im ist peam iselt lnem aa
ilm a kultuurides, ent tn u lne m udelite globaliseerum isele - h t
lasi ka kogu m aailm as. Laias laastus vib kultuuris kibivad kujutised
jagada kolmeks: kunstilise funktsiooniga, kunstivlise funktsiooniga
ning segafunktsiooniga kujutised. Kunstivline toim im ine on loom ult
universaalne - kujutised hajuvad kogu kultuurivljale ja vivad llituda
m is tahes kontekstidesse. Spetsiifiliselt kunstilises funktsioonis kibivad
kujutised kll m nevrra laialivalguvas, kuid siiski m ratletavate pii
ridega kultuurisfris - n n kunstim aailm as. Seeprast kajastab kujutiste
kibim isviis teatavais slm punktides htlasi kunstim aailm a kujunem isja arengulugu. Siinsesse ksitlusse m ahub kunstim aailm a kujunem ise
jlgim ine ajalooliselt kriitilistes punktides, sam uti kpse kunstim aailm a
teatavad m etam orfoosid - iseranis drastilised sndm used m dunud,
20. sajandil. A inult plastiliste kunstide vaatlem isega piirdun sja vii
d atud phjusel: plastikateostel ldse, iseranis aga piltkujutistel leidub
om adusi, m is tagasid neile kultuuriajaloos ainukordse funktsioonide
valiku. K unstiline tajum ine m oodustab vaid he kujutiste vim u aval
dum isvorm idest. Seeprast nis just plastiliste kujutiste kunstiks m u u
tum ine ksitletavate protsesside kige nitlikum a m orfoloogilise m u d e
lina. Vimalik, et valikus kneles kaasa ka autori isiklik huvidering ehk
professionaalne piiratus - siis jb le vaid loota, et m itte saatuslikul
moel.

I B 1N K S K
(.
Noblvttkfi lilhtekohaks plastika kui kunsti arenguloo jlgim isele viks
lilla Piibli kiijutamiskeeld - Siinai ilm utuse teine ksk ehk kujutam iskuniill iijulooline nullpunkt.
uMlnu olon Issand, sinu Jumal, kes sind ti vlja Egiptusem aalt, orjulikttjaNl. Sul ei tohi olla m uid jum alaid m inu palge krval! Sa ei tohi
tntiiclc teha kuju ega m ingisugust pilti sellest, m is on lal taevas, ega
Itlltllti mis on all m aa peal, ega sellest, m is on m aa all vees! Sa ei tohi
n#(d kum m ardada ega neid teenida, sest m ina. Issand, sinu Jumal, olen
ptihH vihuga Jumal [...] (2M s 20: 2 -5 ; v rd 5Ms 5; 6 -9 .)'
Vttcviilt leidub m aailm a kirjandusvaram us thendusrikkam alt kuju(IVHlc kunstide ajalukku sbinud snu.
KI((c ldisem as snastuses pidi kujutam iskeeld kultuurikibest
MMitdkN krvaldam a kik inim ese ktetna valm inud kum m ardata
vad (ibjcktid ja igasuguse meeleliselt tajutava eseme vi olendi kujutise.
Kunitlitcudusele thendab teise ksu jik ikonofoobia seega eelkige
kltidkohla, tsist takistust. Tepoolest, Piibli kujutam iskeeld on nagu
tmillli, mille jum alasna pstitab kunsti teele, m oonutades ta loom u
liku jireiigu voolusngi. Teistsugune lhenem ine eeldaks selle nurga
kivi nestam ist, millel otseselt vi kaudselt rajaneb kogu kunstiajaloo
htutnt* eriteadusena: totaalse keelu tingim ustes, kus seda tht-thelt ka
jUrgltiiksc, pole kunstiajaloolasel m idagi teha. Sestap nhakse om a lesnilct eelkige selles, et testada, nagu polnuks tam m kuigi thus, ja
nMidntu, milliste vtetega kunst sellest le pses - iseranis tolles etnokulluiiriliscs kogukonnas, kellele ksk algselt adresseeriti, sest eeldataVttull pidi just siin kujunem a nitlik m udel.
SNki ei ole kunstiajaloolased kaugeltki esimesed, kes on ritan u d
thttili kujulam iskeelu totaalset iseloomu. A m m u enne kunstiteaduste
ktiiuii tuli selle probleem iga silmitsi seista kristlikul ikooniteoloogial.
Trthelepaiuivrsel kombel osutub m ttekigu loogika m lem al juhul
pputtegu samaks.

siin |D
DM tsilc critu d vljaannet: Piibel. V ana T estam en t. A pogrfid. U u s T estam ent.
lllinil: l',cll 1'illillsclls, IW ).

17

Pragusid ja uurdeid ikooniloomet tAkestavas tammis on otsitud mit

mel moel.
Esiteks keri<ib ksim us, kas vanatestam entlik kujutam iskeelu snas
tus ise ei jta ehk m ingit vim alust plastilistele kunstidele.
Jum alikku keeldu edastava teksti keel on am m u kaotanud lbi
paistvuse, kui ta selgesnalisusega ldse kunagi hiilgas - snum i edas
taja olnud ju kuuldavasti raskevitu suu ja raskevitu keelega. Vana
Testam endi m uudes kohtades leidub kujutam iskeelu teistsuguseidki
snastusi kui dekaloogis; vrdlusest snnib m itm esuguseid filoloogilisi
tlgendusi, m ida om akorda kom plitseerib teoloogiliste vitluste rafinee
ritu d kasuistika. Erinevate tlgenduste t ttu m uutub aga radikaalselt ka
kujutam iskeelu sisu. Kas keeld kib valm istam ise vi ksnes k u m m ar
dam ise kohta? - vastusest sltub plastika saatus. Edasi, m ille valm ista
m ise kohta? Keelu alla langevate objektide nim etused on ebam rased
ja varieeruvad, andes seega phjust erinevateks tlgendusteks; ks sna
thistaks nagu ainult puust vi kivist m arplastikat, teine - m is tahes
visuaalselt tajutavat kujutist Jum ala eeldatava vlim use kajastusena.^
Jrgmiseks kerkib ksim us, kuidas sobitada keeldu Jum ala enda
ksuga seaduselaeka ja kogudusetelgi valm istam iseks, kuhu snaselgelt
soovitatakse llitada ka kujutavaid m otiive. A naloogne olukord tekib
Saalom oni tem pli ja Saalom oni koja ehitamisel, m ida sam uti kaunista
takse m itm esuguste kujutistega (vt IK n 6-7). Vastuolu teises ksus esi
tatu d keelugd vib antud juhul ksitleda tpsustava piiranguna, millega
seaduseandja kehtestab seaduse pdevusala - siis om am oodi konstitut
sioonilise parandusena.
Pigem ajaloolise kui teoloogilise aspektina tuleb arvestada ka judaistliku kultuuritraditsiooni reaalset kujutam ispraktikat, m ille kohta leidub
nii dokum entaalseid kui artefaktilisi tendeid. M oosese keelu kehti
vus torkab silm a ebajrjekindlusega - vahel ei jrgitud kujutam iskeeldu
kuigi rangelt, ajuti aga eirati sootuks. Ilm selt rikuti teist ksku sageda
m ini, kui Piiblis fikseeritud, kuigi tendatudki juhte leidub enam kui
kllaga.
Kunstiajaloolaste vastav argum entatsioon on alati suunatud kujuta
m iskeelu letatavuse testamisele.
P iirdugem he nitega:
Isegi eeldusel, et keeldu testi rangelt jrgiti, viitab kujutam iskeelu
ksitlem ine kunsti arengu tkestajana kunsti piiride ja funktsioonide
rm iselt kitsale tlgendusele: kaugeltki kogu kunst ei ole jljendava

2
Pe-sel ja t m u -n a h ; vt p h jalik k u kD inm entaari; Jacob 1992: 547, sam u ti G u tm a n n 1971: xv; vrd
B arasch I95: I7 jl.

)a ka kujutava kunsti kik s t t ^ e e d

ktke Inlm- vl loomttllguure, lrclikuH jagunuks kunstile c k i r u u m i isegi juhiiL kui Piiblis
NnuNliiliKl keeldu llgendati testi s n asc^r* l''*^l ning vram atult ka
jBrglll. lint srane eeldus on ekslik. Kas ni*:T ietatud loik Piiblis thendab
lAeNli kftlgi inimlike ja animalistlike v ^ r m ic J e otsest kujutam iskeeldu mis
IrthPN itsjaoludel. pole pris selge; kll aga o n vljaspool kahtlust tsiasi,
f | nftndtt ei tlgendanud seda isegi kige lo ja a ls e m a d ja ortodokssem ad
juudi kogukonnad, igupoolest lubavad j u b a Teise M oosese raam atu
knlkttNjrtlikud juhtnrid seaduselaegast eh tiv ate keerubikujude valmlitttnilNC kohta loogiliselt jreldada, et d e k a lo o g i karm i keeldu tuleb
suhestatuna jrgm ise stroofigsa: Sa ei tohi neid kum m ardldtt cgii iHid teenida - see thendab, k u j u t i s e d ei tohi m u utuda kum ei tohi re p re se n te e rid a e g a asendada. ^
M m ritan nidata, et srane jreldus o n vhem asti ebatpne, vllin d kujut ised ei tohi representeerida a g a vastuolus keelu sisuga.
Kuivrd thelepanu keskmes on k u ju tart^isk eelu ajendid ja vim ali
kud lahendused, ning sedagi vaid s e o tu n a k u n sti m istega, siis datee
ringu jtt luitorsuse problemaatika k s itle m in e pole ehk esm athtis, kuid
lOlHuk m da minna sellest ka ei saa.
Tttnrtpeval valitseb seisukoht, et J a h v e kultuse ikooniloom e-vasIIM pftliimte vormus 7. sajandi lpuks (t p s e m a lt 622. a e.m.a) seoses
kynlhgUfi joosija usupuhastusega.
IVyggvc Mettingeri arvates vis k e e ld p rin e d a ka krbernnaku
kuid teadmata phjustel ei j u s tu n u d see enne Joosija usureflurmii sitlliiuid allikmaterjaliga sobib k ig e parem ini siiski see seletus,
tl
pole onia suhtum ist k u ju tistesse kunagi ldse vljendanudki
ning kfcld sndis hoopis prohvetite ebajum alakujude-vastase vitluse
lultnuiftcnii. Uurijad leiavad, et peam ine p h ju s, m iks traditsioonm e
I

|,wKh All

H m U I.
m m

l ;v rd R th

1971

: 64. B oaz C o h e n t lg e n d a b p h a ld rja vastavat k o h ta sona-

.'1
m aal k eelu alla ei k u u lu n u d (C o h e n 1975: 42) - see o n ta h e lep a n u inlllH nm hiljem p eatu n p ikem alt. ..S e a d u s e p a ra n d u s te n a voib k a sitled a k a e n n e v a id
M o o sL - raam atu s leid u b lisak s k i g e ts ite e n tu m a le vee tem egi k o h , kus

^
,,(,Ml.ll. v.l.m ul" ium alatega (2M s 34: 17. v rd J a c o b
IVI Ivwlih AH
17, 27 28; G o rd is 1975: 10; A lts h u le r
........................
H ... ............lk - | M

547 S ^ s a m u t i G u t^ ^ ^ ^ ^ 1971:
1986: 156; H a ch lih 1988). V iim ases
llnm s n,nuluch dcr O rientalistik sarjas n i n g to rk a b m eeldival sd m a asjalikkuse
i.u liin .lN C K ,
j rg m isi a s j a o l u s i d : ra b id e su h tu m in e kuju tistesse arenes
K m , n a ,, uigcvncs n a a b e rk u ltu u rid e , j u k u s t la e n ati p a g an lik k e ,a

p l l ........ .
kuMMIIlM lia d itsio o n i m ju tas ka ju u d i k ir ja n d u s , leg en d id ja M id r a s , n n et ju u d i
kill,.11. k.,M,lulvad p a g a n l i k u d m o tiiv id k a o t a s i d o m a algse, e b a ju m ala k u m m a rd a m ise
............................. ...,,.,1.1 .U -k o n ililsu sc su u n as, o s u tu d e s P S em - n d e v a ar uste graa^^^^^^^^
H f l U l t l i i i i n l k .. n il.lii

m tefc.
H N ,r .||. n i ,i u .l .

lii.liilsm utl ajajrgul avalikult t u n n i s t a s (H ach lih 1988. 2

)
r.
Uil, c J n i e s t s l sa)a,iditest m .a .j. m il su h tu m in e teise k sku o h oluliselt

V .u ,., a u .s , k .s illu s .c s ,

pakub

a n a lo o g s e t,

M M , s lm n k . IM7.), LvUnmls p ,k 10, ,;ib c Im age in ih e

H t l l f l l ) ) ! l 'i i m l i i l i i l ' . l l . k l

k u J iiU m iis k c c lii

p u h ta ja oo is la h e n em ist u u r i t u l e
\ - 1 5 0 . K ogu ajalooline

saatu si a ja l " k ecrd k aik u t es.

phakujudevastane vaen paisus ning leidis icajastuse ja phjenduse

M oosese raam atutes, ei pruukinudki peituda niivrd teoloogias, kus
seda ajendanuks usulised tunded ja rituaali htlustam ise soov, vaid
peegeldas kuningavim u tugevdam ise ja riigi konsolideerim ise vaja
dust vlisvaenlasest ohustatuse tingim ustes - Paabeli vangiplv polnud
ju enam m gede taga."* Sam uti vis selleks phjust anda kahe preestriteklanni, aroniitide ehk A aroni jrglaste ning m osaiitide ehk M oosese
jreltuUjate om avaheline rivaaUtsemine (vt Friedm an 1997). Vlistada
ei saa m uidki seletusi.^
Igal ju h u l vrivad thelepanelikku uurim ist kujutam iskeeldu snas
tavad ligud M oosese raam atutes.
V iienda M oosese raam atu 5. peatkk (6-9) kordab sna-snalt vas
tavat kohta Teises M oosese raamatus. ksikasjalikum alt on keeldu
phjendatud V iienda raam atu teises kohas:
Ja Issand rkis teiega tule keskelt. Te kuulsite snade kla, aga te
ei nin u d kuju, oli ainult hl! [..,] H oidke seeprast vga om a hingi,
sest te ei nin u d m ingit kuju, siis kui Issand rkis teiega H oorebil tule
keskelt, et te ei tee pahasti ega valm ista enestele nikerdatud kuju, m nda
jum alakuju, m ehe vi naise kujutist, m ne m aapealse loom a kujutist,
m ne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist, m ne m aad m da ro o
m aja kujutist, m ne kala kujutist, kes on m aa all vees [...] Kui sulle s n
nib lapsi ja lapselapsi ja te ise saate m aal vanaks,-ja kui te siis toim ite
klvatult ja valm istate m ingisuguse asja nikerdatud kuju ja teete, m is on
p aha Issanda, su Jum ala silmis, ja vihastate teda, siis [...] te testi varsti
4
V t M ettin g er 1979: 2 4 -2 5 ; G u tm a n n 1971a: 3 -1 8 ; G u tm a n n 1989: 5 -2 5 . P ol teism i (vi s n k
re tism i) a re n g u st Iisraelis k a a n a n i k u ltu ste assim ileerim ise tag ajrjel k o h tu m istja te ja k u n in g a te
ajajrg u l v t S m ith 1990, iseran is ju m a lu ste loetelu, k ed a iisra e liid id to l ajal kigi eelduste k o h a se lt
k u m m a rd a sid , lk 145; v rd E liade 1978: 60, 113, sam u ti F ree d m a n 2000: 3 0 -3 4 , k u s u u rita k s e v i
m alu st, k a s ju m a la n n a A erah i tu le k s m ista Jahve n a iselik u t ie n d i ja abikaasana.
5
V t sam u ti B erleju n g 1998: 342, 4 0 2 -4 0 4 . A rh eo lo o g ilise t e n d u sm a te rja li p u u d u m in e o n v i
m a ld a n u d m n in g a te l u u rijate l k a h tlu se alla sead a n ii E g ip tu se v a ngiplve k u i sellest p se m ise
fakti - k a asa a rv a tu d m istag i k ik k rb e r n n a k u g a se o tu d s n d m u s e d k u n i M oosese ajaloolise
is ik u n i v lja (v t F in k elstein , S ilb erm an 2001, e riti lk 4 8 -7 1 ). Sel ju h u l ei to h ik s S aalo m o n i-aeg seid
k u ju ta m isk ee lu rik k u m isi (ja n e e d o lid t e sti e n n e k u u lm a tu d ) ld se k sitled a keelu e ira m isen a ,
v a id p ig em p h a k u ju d e lo o m ise k eelu eelse ajastu la v a p ra k tik an a . Teisalt k in n ita v a d a rh e o lo o g ili
sed allikad, e t eraviisiliselt, k o d u ses k o rra s j tk u s k u ju tiste, m u u h u lg a s nitek s ju m a la n n a A erah i
k u m m a rd a m in e k a p ra st Joosija u su re fo rm i (sam as, lk 288). P iib li-a rh e o lo o g ia m itte d o g m a a tilise
k o o lk o n n a esin d ajad , kes n iisu g u st ..rev isio n ism i ta u n iv a d , o n F in k e lste in i ja ta m ttek aaslaste
k ro n o lo o g ilise n ih k e v a id lu sta n u d ega n u s tu arv am u seg a, n a g u p o le k s S aalo m o n i te m p lit k u n a g i
e k siste e rin u d jn e; sam as a n al sita k se p h ja lik u lt n n ra h v a re lig io o n i v o rm e , k aasa a rv a tu d argiellu
k u u lu v e b a ju m a la k u m m a rd a m in e ld se n in g A erah i k u ltu s iseranis. L oo d etav asti o n tle m a
ta g i selge, e t tu n d m a ta e n d p d ev a n a sek k u m a v astavatesse erialastesse vaidlustesse, k a su ta n m a
M o o se se n im e ja tegelaskuju p e lg alt tin g lik u k su se n a k u ju ta m isk ee lu id e e kajastam ise raam es.
6
Vi v astu p id i: Piibli liig en d u ses eesp o o l asu v k sk u d e lo e te lu o n hilise m re d a k tsio o n n in g
k o rd a b sellep rast V iien d a ra a m a tu snu? S am u ti o n m eldav, e t m le m a d v e rsio o n id p rin e v a d
lihtsalt h isest algallika.st (vt F ried m an 1997: 2 5 8 -2 5 9 ).

lellelt maalt, mtda te lhete prima le Jordani. Te ei ela seal kaua,

viihl ld(l hiivitalaksf testi! Issand pillutab teid rahvaste sekka ja teid
le pisut inimesi rahvaste seas, kuhu Issand teid viib. Ja seal te tee
niti* Jumalaid, kes on inim ese ktet, puu ja kivi, kes ei ne ega kuule,
Pi niSiS ega tunne lhna! (5Ms 4: 12,^^15-18, 25-28.)
Drumaatilise kordusena m jub see fragm ent iseranis pingestatult.
NII keeld ise kui hoiatus selle rikkum ise eest esitatakse M oosese suu
Ittbl: rahvajuht ja seaduse kehastus m eenutab om a rahvale lepingu tingimiiNl vahetult enne totatud m aale judm ist, m ida tal endal on m raliul vaid eem alt korraks silmata. Seal tuleb rahval kujundada om a ajaluKU Juba tema abita ning seeprast kordab M ooses visalt om a hoiatusi,
phjendab keeldu ja loetleb tpsem alt kujutam ist vlistavad objektid,^
klr|ekliles ksikasjalikult ka keelu vim alikule rikkum isele jrgnevaid
karliiUiNl.
Kttii phjendam ine heidab teadupoolest alati kahtlusevarju kskija
Vdlmiiliikisele - Jumala ksk phjendusi ei vaja. Vahendaja reedab end.
nt tiedn huvipakkuvam on phjendus ajaloolasele.
'l\ile keskelt knelev Jumal oli ksnes kuuldav, m itte nhtav - kas
#p Itthentlab, et Jum alat on vim atu nha, et inim silm ale on ta loom ulUhka lubamatu? Kui lhtuda sellest eeldusest, siis loogilisem olnuks otsettriilne keeld: ra kujuta M ind! A rvatavasti peitub siis tekstis varjaliui tieos, niida on hlpus taastada; Jum al pole ei m ehe ega naise kujuline
jne, Hcsl ta on sootuks k u j u t u - ja seega on vlts igasugune Jumala
kuju((is). Vastav argum entatsioon arendatakse juliselt vlja kristlikus
I*(ilo0)<las, apofaatilisi Jum ala-m ratlusi vib pidada selle krooniks.
I*lll)llleksl ise siiski srasele jreldusele ei sunni. Knealune tsitaat
M cmincsc raam atust piirab Jumala m eelelise ilm um ise Iisraeli rahvale
niinill akustilise fenomeniga, m ida Piibli-fsika raam es tuleb pidada
pigcttt tnilleineeleliseks - nnda ksitles seda ka hilisem eksegeetika.
PfihJiiNclc, miks Jumal keeldus end nitam ast, viidatakse sna selgesHlliiell; et te ei tee[ks] pahasti ega valm ista[ks] endile nikerdatud kuju,
IHnd jum alakuju. Asi polegi siis ehk inim ese ngem isvim etuses, vaid
hooplN Jumala soovim atuses end nidata?
MAneil kohad nii M oosese kui teiste Piibli tegelaste knes on plastihnell villjendusrikkad ning assotsieeruvad hem tteliselt tollase paganllkti kiilptuuriga: Jumala suur vim sus ja vgev ksi on kll tem a
V#nevuse antropom orfsed m etafoorid, kuid samas m eenutavad vgisi
tiNria bareljeefide stilistikat 9.-7. saj e.m.a, kus jum alate, kuningate
t
Ummit liu o li ui vab, cl Teises M oosese ra a m a tu s n im e ta tu d k o lm e k esk k o n d a ei tu le m ista
iiiliili)ii(jillr iimiillma k o lm clise liigeiulusena v ertik aaltelg e pidi, vaid elu so len d ite ko lm e v im a
liku fliikfiikkim im lo eiu lln a O acob IW 2; S47-.S4H).

21

ja loom ade hperboliseeritud m uskulatuur esitas ja vljendas nende

judu ja vim u nii otseselt kui smboolseJt. Muide, visuaalse vi au d io
visuaalse teofaania juhte kirjeldatakse Piiblis korduvalt.** Seeprast on
tiesti arvestatavad ka need tlgendused, mis ksitlevad Jahve enda
kujutam ise keeldu juba Jum ala ja tem a rahva vahel slm itava lepingu
tingim usena. Jumala kujutam ise keeld ei tulene tem a transtsendentsu
sest, vaid phineb lihtsalt Tema soovil silitada inim silm ale nh tam a
tuse privileeg.
Kikvimalikele viim ase tlgendusega seotud hpoteesidele^ viks
lisada veel he kaalutluse. Piibli-inim ese (ja m itte ksi Piibli-inimese!)
teadvuses thistas visuaalse kogem use akt m idagi sootuks enam at kui
lihtsalt pertseptiivset sndm ust. Millegi vi kellegi ngem ine thendas
otsekontakti, mis kandis htaegu nii loom ulikku, meelelist kui ka le
loom ulikku, sakraalset iseloom u. Kaugeltki kike ei tohtin u d karista
m atult vaadata, ngem ise fakt ktkes ohtusid nii ninule kui nhtule.
Ngem ise sakraliseerim ise jlgi leidub ka Piiblis. Prohvet Eelija tleb
Eliisale: Palu, m is m a peaksin tegem a sinu heaks, enne kui m ind ra
vetakse sinu juurest? Ja Eliisa tles: Tuleks m ulle om eti kaekordne
osa sinu vaim ust! Ta vastas; Sa oled palun ud rasket asja! O m eti, k u i
s a n e d m ind su juurest ra vetavat, s i i s s n n i b sulle nnda;
aga kui m itte, siis ei snni! (2Kn 2; 9-10, m inu srendus - B.B.) Eliisa
ngi - ja seelbi kandus tem ale ka prohveti vaim . Visuaalse kontakti eri
list thendusrikkust m rgivad m uudki kohad piiblitekstis, sam uti paljud
m toloogiad. Iseranis rhulised on tagasivaatam ise, veelgi enam aga
Jumalale otsa vaatam ise keelud. Tabu rikkum ist karistatakse surm aga
(Loti naine, Psyche, O rpheus, Semele, A ktaion). N gem ine kui kige
tegusam m eel on leloom uliku m aagilise ve kandja.^ N htava valgus
kiire puudutus osutub taktiilsest kokkupuutest m jusam aks - sakraalse
translatsioon toim ub nii soovitud kui soovim atuil ja seetttu tabuga
kaitstud juhtudel just optilisel teel. Visuaalse erilisest rollist maagilisel
ja m stilisel suhtlem isel leloom uliku ja sakraalsega knelem e hiljem
lhem alt. Siinkohal poleks aga ehk kohatu oletus, et kujutam iskeelu
kehtestam ist vis m uuhulgas ajendada ka jum alikkuse visuaalse rvi
m ise oht. Vahest just seeprast rhutas M ooses nii tungivalt, et Jahvet
e i n h t u d ? Kas ebajum alakuju kum m ardam ise keelu taga ei peitu
ehk jum ala kae(ta)m isoht tem a vrdkuju kaudu?
H oiatus et te ei tee pahasti jb kahem tteliseks, sest ksu
8
9

Jum ala ilm u m iste d n a a m ik a k o h ta Piiblis v t s u u re p ra s t te o st F rie d m a n 1997a.

V t H a lb erta l, M argalit 1992, a la p ea t k k Id o la try a n d B etrayal, kus k u ju ta m isk ee lu srast

t lg e n d u st seo statak se a n tro p o m o rfse ju m a la k situ se g a. V rd B eaaH C O H 1999; 80jj.

10 K urja s i l m a eb au sk o n ld le v in u d , k u rja st k rv a st p ole k usagil k u u ld u d .

inirglks nib siin olevat keeld valmistada endile f...] mnd

) II in a I a k u j u. Vtmesna thendus on aga ilmselge; silmas peeIrtkse e b a- (vi v r a s t e ) j u m a l a t e k u m m a r d a t a v a i d
k II ) u s i d, sugugi m itte juutide Jumala kujutam ist. Just sel tasandil
luirgneb nii M oosese ja prohvetile kui igupoolest kogu Piibli phaktijiiile-vastane poleem ika.
Naaskem hetkeks eespool tsiteeritud ligu juurde V iiendast Moosese
rwnmatust. Keelu kehtivusala m ratakse siin loeteluga, kuhu kuuluvad
Inimene, m aism aa- ja veefauna - ning sellega asi piirdub. Kige m uu
kiijiilamine on jrelikult lubatud? Inim ese ja loom ariigi esindajate mrttllemine kige ohtlikum ate (vi ainsana lubam atute) kujutam isobjeklUlena on thendusrikas: teise ksu anikonism pole enam totaalne, vaid
m m itub osaliselt lbitavaks. Srane vahetegem ine (tenoliselt tahtnuttu) osutus kujutiste arenguloo seisukohast oluliseks ning vim aldab
klliifitiajaloolastel ja -teoreetikutel htlasi vita, et teine ksk ei suutnud
Ittkistada plastiliste kunstide arengut.
Lpetuseks veel ks, kesoleva teem a seisukohalt ehk kige huvitaVttingi Moosese argum ent: teiste rahvaste sekka laiali pillutatuna hakkitlc* le kum m ardam a inim ese nikerdatud, e l u t u i d puuslikke. See
plilfvalt, paljudes eri kontekstides korratav phjendus on nhtavasti isettrnnis juline argum ent.
Ajalot)lise autorsuse seisukohalt vaadatuna sisaldab kujutam iskeelu
kehtestamine sam uti pnevaid dram aatilisi prdeid. V iienda M oosese
ruttiHiilu oletatavate autorite vited on omavahel vastuolus. Phitekst,
K.it ..Jehoova kojast leitud ksupetuse raam at, mis viiakse kuningas
loosijale. totab veendunult helget tulevikku: Jahve nim el lubab M ooses
Arthiiihami rahvale kindlat kaitset, vitusid suurem ate rahvaste le,
Viimi. kuulsust ja itsengut. Ent kulub vaevalt veerand sajandit, kui
jiMmija kuningriik hvitatakse, rahvas kditatakse Paabeli vangiplve.
l'ttrtbcli-aegne kaasautor redigeerib hiljem M oosese prdum isi, tieniltttles lubadusi hoiatustega, m is sisaldavad ka hvingu vim alust. Jahve
kikvimsust nestam ata sai rahvuskatastroof toim uda ainult Jumala
ktirl.slIlsena rahva snakuulm atuse eest. Tsiteeritud ligus ongi alates
salmist (sulle snnib lapsi ja lapselapsi...) tegem ist paabellase
Interpolatsiooniga ehk prohvetliku ennustusega tagantjrele (Friedm an
N97: 107-108, 136-137). Thelepanuvrsel kom bel plvitakse Jumala
vihti jii teenitakse igusega ra karistus h e a i n s a kuriteoga - nim elt
ditijum alakum m ardam isega. Ja nii veider kui see ka pole, aga just
ebnjiim alakum m ardam isega patustanuid m uu hulgas ka karistatakse kllap on see seaduseandja silmis nii tlgastav tegevus, et peaks karistusrtliiNlele piina valmistama: ja seal te teenite jum alaid, kes on inim ese

ktet, puu )a kivi, kes ei ne ega kuule, ei s ega tunne lhn a..
Teisisnu: kes on e l u t u d .
Srase lpuga m ttekik esineb invariantselt paljudes Vana
Testam endi kohtades, kus korratakse ja phjendatakse phakujude-vas
tast phim tet. M eenutagem kas vi jrgm isi fragm ente:
Jumalakuju? Selle valab valaja! Ja kullassepp kuldab selle le ning
sepistab sellele hbekette! [...] Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas
teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas te ei ole taibanud m aailm a
alustest, et see on tem a, kes istub m aasri kohal, mille elanikud on
nagu ro h u tirtsu d [...] Kas on m uud Jum alat kui m ina? [...] N ikerdatud
kujude valm istajad on kik thised ja nende lem m ikud ei suuda aidata;
nende tunnistajad ise ei ne ega tea, et nad peaksid hbenem a. Kes kll
peakski valm istam a jum ala ja valam a kuju, m illest ei ole kasu? Vaata,
kik selle austajad jvad hbisse ja sepistajad ise on ainult inim esed
[... ] Sepp taob rauast triista ja ttleb sil, vorm ib vasaratega ja taob
om a ksivarre jul; tem algi tuleb nlg ja ta j u d kaob; kui ta vett ei joo,
siis ta vsib. Puusepp pingutab m dunri, thistab kriidiga, voolib
kaabitsatega, m rgib sirkliga ja valm istab m ehesarnase kuju, ilusa in i
m ese taolise, et see asuks kojas. Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtam m e vi tam m e ja laseb m etsapuude hulgas om a tarbeks tugevaks
kasvada [...] ja sellest saab inim esele ktet: ta vtab seda enese soojen
dam iseks, sam uti stab ta selle, et leiba kpsetada; kuid ta valm istab
sellest ka jum ala ja kum m ardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja
plvitab selle ette [...] palvetab selle poole ning tleb: Psta m ind,
sest sina oled m u jum al! [...] Kellega te m in d vrdlete ja samastate,
vi keda te seate m u krvale, et oleksime sarnased? Need, kes p uista
vad ku k ru st kulda ja vaevad vaega hbedat, palkavad kullassepa ja see
valm istab jum ala, m ille ette nad plvitavad ja m ida nad kum m ardavad.
N ad tstavad selle lale, kannavad ja asetavad paigale, ja see seisab ega
liigu om a kohalt. Kui siis keegi seda appi hab, ei vasta see ega psta
teda ta ahastusest! (Js 40: 19-22; 44: 8-17; 46: 5-7.)
rge ppige paganate teid ja rge kartke taeva m rke, sest paganad
kardavad neid. Kuid rahvaste kom bed on thisus: sest puu on raiutud
m etsast, see on puusepa ktet, kirvega tehtud; seda ehitakse hbeda
ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haam ritega, et see ei kiguks. Aga nad
jvad linnupeletiste sarnaseks, kurgipllul on need, ja nad ei rgi; neid
peab kandm a, sest n ad ei knni. rge kartke neid, sest n ad ei tee kurja,
aga n ad ei saa teha ka head! [...] Ebajum alate petus: see on puu, h u
keseks taotud hbe, to o d u d Tarsisest, ja Uufase kuld, puusepa ja kullas
sepa ktet. N ende riided on sinised ja purpurpunased, kik m eistrite
t. Aga Issand on teline Jumal [...] Jum alad, kes ei ole teinud taevast

j mnad, kaovad m aa pealt ja taeva alt. Tema on om a ram m uga rajanud

nuia | . . . | Inimesed on kik rum alad, mistusest ilma. Kik kullassepad
jttiivad hb isse" jum alakujude piirast, nende valatud kujud on pettus,
N{*,s| neis pole vaimu. Need on thised, naeruvrt t d [ ...] (Jr 10:2-5,
H 12.14-15.)
>
..Mis kasu on nikerdatud kujust, m ille m eister nikerdab, valatud
kujust ja valepetajast, et m eister kuju peale loodab, valm istades keeleliiiil ebajumalaid? H da sellele, kes tleb puule: rka! vi liikum atule
kivile: l,iigu! O ns see petaja? Vaata, see o n kulla ja h bedaga kaetud,
ometi pole vaim u tem a sees. Aga Issand on om a p has tem plis, tem a
pulge ees vaikigu kogu m aa! (Ha 2: 18-20).

O n iicg esitada m ned ksim used.

Miks on kujutam iskeeld snastatud teise ksuna? Jrjekorranum ber
Itthistab siin ilmselgelt kindlat kohta hierarhias, m itte juhuslikku jrg
nevust loetelus - ja kujutam iskeeld on plvinud rm iselt krge, et m itte
rkla krgeima seisundi, letades thtsuselt niteks tapm ise, abielurik
kumise jm keelde.
Dekaloogi on tavaks liigendada kaheks: esim esed neli ksku ksitjpvail inimese suhteid Jumalaga, kik lejnud - inim este om avahe
lisi suhteid.'^ Ka esimeses rhm as kuulub ebajum alakum m ardam ist
keelavale ksule eriline koht. Piisas teatavast kriitilisest hulgast selle
kiisu vastu patustam ise juhtudest, kui Jahve, kes pstis om a soosikud
ligiptuse rauasulatusahjust - see fakt nikse olevat Jum ala kikvim nu.sf ja arm astuse peam ine tend! - , paiskab ju u d id uude, sam a rnka
VMiigiplve. Teine ksk on vtm ethendusega, avades fundam entaal1 1 MIIIcnI 1)11 lin g itu d visa h b i r h u ta m in e ? M iks o n e b a ju m a la k u ju d e v a lm is ta m in e m eistrile
|iil hillilslav
ei p att, vale, k etserlus, k u riteg u ega m ss, v aid s n d s u s e tu ja h b iv rn e eetilise
killr((ipiii hina? M n ev rra riskan tse, k u id ilm selt m itte p ris a lu se tu o le tu s e n a v ik s vlja p a k k u d a
i'l liiibistav o n see, e t h sti v a lm istatu d ese te e b m e istrile au. L e id u b t e n d e id , e t sran e
llliliiiiillU' valitses p a lju d es iid setes ja p rim itiiv sete s k u ltu u rid e s (v t F ra se r 1962: 26, m rk u s 74),
nnlcici^fsrt Im iakul leid u b ka V a n a-Id am aad e tek stid es (v t M axbe 1961: 136, 230; M aTbe 1947);
|illii4 I -I. ii) c.ni.a kirja p a n d u d h u rriid i valm is eldakse: Ja v alas v a sk se p p k a rik a - e n d ale a uks ja
kllhm cks..." (W ilh elm 1996: 21.) N n d a k la a ru b selge v a sta n d u s h b i-a u : v a lm istam iso sk u s, m is
liliuitli'1 jiililuclcl teeb m eistrile a in u lt au, o su tu b siin h b iteo k s.
IJ Siiani.sfl lll{>c]idamistaval o n p a ra k u k a p u u d u si: o m a p n e v a s ra a m a tu s K m n e k su bioliiuKlu" (ii lliis WoHgaiig W ick ler seo sta d a eto lo o g iat P iib li-eetik ag a, aga m is ta g i o li ta su n n itu d
|i||iililin ;i ksnes sotsiaalsete k sk u d e u u rim ise g a alates v iie n d a st, esim ese n eljag a p o ln u d m id ag i
jitiiiU' liukutii (W ick ler 1972).
11 Toll Aclila tilcMal) ju m ala a rm u k a d e d u s, p h a v ih a e b aju m a la k u m m a rd a ja te v a stu kaugelt
kftlkl m iilil piihiim eeleiiviildusi, tu n d m a ta m in g e id ju riid ilis i t k k eid . K a ristu se k s k u ld v a sik a k u m MirtMluniUc ccNi luikkiib la ll^i kolm tu h al inime.st (2M s 32: 28), k u ig i k u rite g u s o o rita ti e n n e keehitfittiuitt' vUI|akuululiinilst.

sete n orm ide loetelu, mis on snastatud keeldude vormis. Kuigi kftigi
keeldude rikkum ine on kuritegu, niiilele jrgncli vram atult karistus,
nuhtleb JumaJ teise ksu rikkujaid palju karm im alt - kolm anda ja
neljanda plveni. V iim ane on vlja loetav nii dekaloogist enesest, kus
k aristust m ainitakse veel vaid hel korral - nim elt seoses Jum ala nim e
asjatult suhu vtm ise keeluga ning sedagi palju leebem as vorm is
ent
peam iselt kinnitavad seda reaalsed karistused, m illest kneleb piibli
lugu.
Siiski pole kskude num eratsioon tnapevani pris heselt tlgen
datav. Teadupoolest loetakse kujutam iskeeldu juudi ja igeusu kiriku
traditsioonis teiseks ksuks, room a-katoliku, anglikaani ja luteri kirik
ksitleb seda aga liitse esimese ksu koosseisus.*^ Vib eeldada, et lahk
nevusi provotseerib juriidiliselt ebatpne snastus.*^ Kesoleva u u ri
m use kontekstis osutub see selgusetus aga vgagi thendusrikkaks.
Teise M oosese raam atu 20. peatki 2.-6. salm i kahetine liigendus vib
tuleneda jrgm istest kaalutlustest. Sul ei tohi olla m uid jum alaid m inu
palge krval! seadustab u s u s a l g a m i s e keelu. Sa ei tohi enesele
teha k u ju ... keelab ebajum alakum m ardam ise ja viitab vaikim isi selgesti
Jum ala t r a n s t s e n d e n t s u s e , k u j u t a m a t u s e ning sestap
ka k u j u t a m i s e l u b a m a t u s e printsiibile (Freedm an 2000:
165-166). Nagu juba m rgitud, pole see loogiline liigendus aga sugugi
vastavuses ei Piibli teksti ega ajaloolise kontekstiga.
Ksk sa ei tohi te h a .. ."jrgneb eelnevale sul ei tohi olla m uid ju m a
laid nii vahetult, et nib paratam atult sellest m otiveerituna. Jrgneb
viide Jumala vihale. Mis seda viha phjustab - kas phakujukum m ardam ine ldse vi pigem teiste jum alate kum m ardam ine Jahve palge ees?
Raske uskuda, et karm karistus tabaks ksnes kum m ardam ist ja ususal
gam ise faktile vaadataks lbi srm ede - tenoliselt hlm ab kttem aks
m lem at ja ksitleb neid h e kuriteona. Tasub vaid u urida teisi ebajum alakum m ardam ist ksitlevaid kohti Piiblis, kui srase hpoteesi t e
prasus m uutub ilmseks. Sallim atust teiste jum alate vastu ainsa Jum ala
palge ees vljendatakse ksnes dekaloogis ja V iienda M oosese raam atu
vastavates salmides, m is seda sna-snalt kordavad. Hiljem see m otiiv
un uneb ja kikjal piirdutakse lhendatud vastandusega: ainus teline
Jum al - ebajum ala(kuju)d e puuslikud. Pangem thele, et kohe siinsa
m as, Teises M oosese raam atus (20: 22), edaspidi aga ha sagedam ini
nim etatakse keelatud objekte, s.o kujusid lihtsalt jum alateks. Vgisi
14 V t v rd lev at tabelit: N ielsen 1968: 10; veelgi k sik asjalik u m alt: F ree d m a n 2000: 15-16.
15 N e id esin eb m u u d e sk i k sim u stes. Kui p iird u d a v aid d ek alo o g ig a, siis niteks asjaolu, e t k ik
k su d k n elev ad teatav ate t e g u d e k aristatav u sest, v iim a n e aga h o ia ta b m t t e g i eest: Sa ei
to h i h im u s ta d a o m a ligim ese koda! Sa ci tohi h im u sta d a o m a ligim ese n a ist.. "Jne.

al/e, et vAJtlum iisraellaste hingede eest pole pha vihaga Jumala

im plm iui vastased ei teised, vrad jum alad ega isegi m itte ebajuHIiiImiI, villil hoopis nende kujutised - m itte Baal ise, vaid teda kujutav
llliilikI 'Itisisnu, jum alaid ja nende kujusid s a m a s t a t a k s e , ksitlukiif ja kogetakse he ja sam a asjana.'' Seeprast kipuvad ka esim ene
iJ i Iililt* kiisk ajastu kontekstis tiesti m istetaval kom bel pim um a.
Rlll on ka selge, m iks rhutab nii seaduse kehtestaja kui hiljem keeldu
f irfiirtiuul prohvetid (eeldusel, et ajaline jrgnevus on ikka niisugune!)
ebajum alakujude tehtust ehk tnapevasem alt - kunsti
|lwnlllkkust. Inim ese poolt tehtus, s.o teisene pritolu osutub phaJukuniniardam ise kriitika ja kujutam iskeelu kehtestam ise esmaseks
Algupoolest ka ainsaks loogiliseks ja teoloogiliseks phjenduseks,
linuks j eeldada risti vastupidist hoiakut: kunstlik kujutis peaks tu n
ta llUcsti kahjutuna. Sureliku ksitm eistri nikerdatud kuju, tavaliI ilnittllkust m aterjalist - puust, m ida sa pletad ahjus, et valm istada
Mu ktta eluaset osavasti kaunistatud skulptuurne vrdkuju ongi
I pflgoll k u j u t i s , mis kuulub nivusem aailm a, nagu elnuks Schiller.
I vAlii npust - nii M ooses (jgem lihtsuse m ttes selle juurde!) kui
lifn h v ellil seostavad kujutiste kahjulikkust just selle tsiasjaga. N ende
reaalsusevlisus osutub hoopis keelu peam iseks ajendiks: seal i u iv kelttcslaja silmis peitub just selles asja silmanhtav, vaieldam atu
uleiiuislik tuum . igupoolest jb lausa mulje, et Vana Testam endi
llkunlstide meelest on see, m ida m e tnapeval nim etaksim e kunstiks
I kuiistlikkuseks, ks ohtlikum aid asju maailmas!
Kh* nimelt siin ei asu teerist, kust algas nende m istete derivatsioon,
l i l l i d i* mc vlgneme kunsti tekke?
Kui hpoteetiline kahekne prohvet Jesajaga vim aldaks m eil
|i^ll*liil)iindete tagant ksida, m ida ta arvab kunstist, siis tenolilll ei suudaks ta taibatagi, m ida tulnukad tulevikust tem ast tahavad.
fUlltiHobjekti hm ased piirjooned om andavad kindla kuju alles tnase
Uuendaja huvikeskme kaudu, kes uurib Piibli kujutam iskeelu vaheIHIb kujutavate, m im eetiliste, plastiliste kunstidega. Teise M oosese
laniHtu koostajad ja sja tsiteeritud prohvetid ei tu n d n u d ei plastikat
..kujutavaid kunste: kom m entaatoreid eksitavad snavnked, mis
'llvlmlsi ritavad kom bata Jumalale vastum eelsete esem ete nim etusi
nVttlrtluil kujud, raidkujud, visuaalne sarnasus, piltkujutised MUlitViul parem ini kui kski teoreetiline argum ent, et Piibli-inim ese

p i i Anoellku llcrlcjim u p eab ju m a la te ja n e n d e k u ju tiste sam a sta m ist V ana T e sta m en d i tekstides
f HlHlllillHiiViik, 1'siti'crides eespool v iid a tu d l ik u Jesaja ra a m a tu st (4 0 :1 8 -2 0 ), m rg ib ta, e t Jahve
f i l Mlmlii iilinilsesl m ille ju m alaid , vald vastavaid k u ju tisi (B erlejung 1998; 286, 372). igem oleks
' Miilil kniiflilri |inniil kujiilislesi".

maailmas puudus kindel mrgistatud Ja piiritletud ala, mis vastaks

tnastele kunstilise tegevuse, plastilist* kunsti, kunstiteose, esteetilise
objekti jm s misteile. Vita, et j u m a l a k u j u d e valm istam ise praktika kul
tuslikul eesmrgil hlm as kogu kujutava
vastupidi et keeluseadus kehtis vaid sakraalse osa kohta lejnud neutraalsest
kunstisfrist, thendaks Piibli-inim ese m ttem aailm a m berlikam ist
talle vraste ja m istm atute m allide jrgi. Juba keelu totaalsus ise - ei
m ingit kujutam ist! - kneleb kaude sellest, et kultusvliseid ksitiseid
kujutisi seadusandja ei tunne: ilm alike funktsioonidega kujude ja piltide
kohta ta om a arvam ust ei avalda, sest tenoliselt d tule srane vi
m alus talle phegi. M isteloo o t s i n g u d m uutuvate thenduste virvarris
prkuvad thendusrikkale thjusele.
Piibli autorid ei knele kunstist -- jrelikult pole ei esteetikal ega
kunstiajalool m ingit pistm ist teise ksu keeldudega. Samas knelevad
n ad just sellest, m ida esteetika ja kunstiajalugu tna enam -vhem ks
meelselt kunstiks nim etavad ning ku n stin a ka uurivad. Seega kuulub
teine ksk otseselt kunstiteooria ainevalda.
Srases vilkuvas topeltvalguses tulebki u urida teksti, m is o n k o rd u
valt kerkinud nii teoloogiliste vaidluste kui sotsiaalsete ja kultuuriliste
kataklsm ide keskmesse.

2.
Niisiis alustades kunstiajalugu kas legendaarsest esimesest k o n tu u
rist - varjukuju piiravast sejoonest koopaseinal, vi arheoloogilisest
loom ulikust m aketist vi hoopis M adeleine i kultuuri koopajoonistest
(vt C to 7ip 1985), riskim e kunsti m iste sootuks ajaloota jtta. Palun
m ista m in d igesti: m itte kunsti, vaid kunsti m i s t e . Sest n n d a jks
kunsti m iste m inevikuta, isikliku biograafiata, nagu A abraham i Jumal:
teadupoolest ei m uuda ju term in semantikat,, m uutm ata om a m u u tu
m atust srase lhenem ise puhul aga knib ars lnga lpm atusse ning
tidab igavese ideaalse m aatriksi ars aeterna na. Seetttu kipubki kunsti
m iste ajaloolisuse paljastam ine, tem a m ineviku avalikustam ine t h e n
dam a kunsti desakraliseerim ist ja kunstiteaduse dogm aatiliste aluste
nestam ist. nestustegevusel on ohtlikud tagajrjed - retsensioon
hele p aarkm m end aastat tagasi ilm unud m aailm akunsti ajaloole k an
diski juba skeptilist pealkirja M aailmaajalugu kll, aga mille?
28

17

R etsen sio o n i v t H u r k c I9H3: 2 1 4 -2 1 8 ; k n e a l u n e r a a m a t on H o n o u r, F lem ing 1982.

iftiUlaeerunud miste mitte kai ei peegelda, vald ka kujundab

"rf#Ueld struktuure. Miste vib m uutuda term iniks, sealhulgas kir/^lilimkcele ksuseks, m ida rakendatakse kultuuridele, kus vastav prakllkn oli tundm atu nii kogemuse kui keele tasandil. Siis kujutab kirjeldus
Iruklmiri, mil puudub analoog kirjeldatavas kultuuris. O m a instruliicnlaarium i kriitiliselt revideerilad etnoloogid juurutasid srase
Vflfte tarvis raskeprased dekontekstualiseerim ise ja rekontekstualiiw rln iisc m isted: kodusest kultuurikontekstist vlja nopitud ja teise
kfukkonda istutatud fakt om andab uue, varasem ast sootuks erineva
m tle (Hauman, Briggs 1990; Preston 1995). Me uurim e ja kirjeldam e
|u puijude niisugustegi kultuuride kunsti, milles puuduvad nii sna
MktniNt kui selle lhedased vasted - kusjuures tegem ist pole sugugi lihtlalt Knavaralngaga. Nois kultuurides kibinud plastikavorm ide kirjeldUN ..seestpoolt, em akultuuri keeles, pole om akorda jlle m istetav vi
Viheniasti vaiiidne m eie kultuurikontekstis.
Antud probleem il on nii pikk ajalugu, et see m oodustab om aette
Ifdnitt. Krwin Panofsky neb vljapsu nndanim etatud orgaanilises
olukorras: ta usub, et ksitletava ajastu m ttem aailm a sviv uurija,
arendab om a rekonstrueerivat kujutlusvim et ka arheoloogiliste
uuringute varal, suudab niivrd sisse elada vra m aa vi ajastu sotllttttlsctesse, religioossetesse ja filosoofilistesse vaadetesse, et viimaks
kohaneb ta esteetiline taju piisavalt teose alguprase intentsiooniga
(|lttm ) ( |) C K M M 1999: 26-27). Lppeks rajaneb ju ikonoloogiline meetmlki usul uurija adaptatsioonivim esse. K um m ati phineb seegi meetoil eeldusel, et kunst oli rekonstrueeritaval ajastul olemas.
Panofsky orgaanilise olukorra m eetod on silm anhtavalt suguluses
Vtfclgi dram aatilisem a, kuid sam avrd optim istliku eklektilise ngeHllc" printsiibiga - sedapuhku up to date - , m is arvestab ka probleem i
lingvistilist klge. Leidub teoreetikuid, kes ei pea objektkultuuri keele
)h kirjelduskeele erinevust kuigi tsiseks takistuseks: vra kultuuri vi
Ajniitu kirjeldused nende om a m istetes ei pruugi olla vastuolus meie
niAlNlcte ja kategooriatega; adekvaatne seletuspraktika vldib kll hiliseItuUd thenduskihistusi, ent vras keelepruuk ja kitum istava peavad
nm hlum a meile arusaadavate kategooriate raamesse, nii et hendades
)h iiNsImileerides erinevatest kultuurikontekstidest prit olem uslikke
inftlestamisreegleid, saavutam egi telise transhistoristliku kultuurideVrtlicllsc m istm ise "*
Kuid on vaevalt phjust loota, et kahe keele eeldatav segunem ine kirJrUlustekstides oleks tielik vi vhem asti piisav paradoksi letamiseks;
llt

Vi Mrlii ly sy ; IS-I, 137 l.";?; sealsam as leid u b a n tu d p ro b le m a a tik a t p u u d u ta v bibliograafia.

29

nu noipnK r i q q H p i p p i U i d u t v f t l a d karid varitse*

vad seal, kus uurija lesanne on nlllfielt llhtsnni; nim elt olukorras, kus
vrad tekstid vi artefaktici kiilbiviui kaasaegses kultuurikontekstis
m itte ..tendite ja ..dokum enteeringutena, vaid m e i e k u l t u u r i
e l u s r a k k u d e n a , m is alluvad tema paradigm a toim em ehhanism i
dele - olgu siis tegu kklaadide iidoli, btsantsi ikooni vi antud juhul
niteks M oosese raam atutega. Siis peam e leppim a igavese topeltvaatega
- seest ja vljast korraga
mille vastuolud ei tu n n e harm oonilist
lahendust.

Samas vib mistelugu osutuda ka omamoodi sillaks - vahendajaks,

mis leevendab hermeneutilist pinget.
Tepoolest, nii mistet kunst kui kogu sellega seonduvat mistekimpu kasutab kunstiteadus (ja mitte ksi kunstiteadus!) lekaalina, mis
vimaldab meil meelevaldselt oma mdu jrgi mber ligata meile
vraprase struktuuriga kultuure. Selle misteta oleme paraku vime
tud seletama kultuurilugu endale arusaadaval moel.
Kunst, mida oleme ritanud avastada tema alguprase tekkeloo
kaudu, osutub tegelikkuses meie oma vajaduste, libidoosse jrjepidevusihaluse ja esemestunud kategooriate igustatuse projektsiooniks
minevikku. Teisisnu, kas implitsiitselt vi eksplitsiitselt kujutavad kik
kunstiajaloolise diskursuse algusesse naasmise katsed vaid vrama
tut tungi igustada traditsioonilist kategooriat, kunsti miste htsuse ja
lpetatuse taotlemist.
Vtteid selle saavutamiseks leidub mitmeid, kige levinum tee seis
neb kunstiteoste histe omaduste otsimises, mida sageli tiendab evo
lutsiooniline vaateviis, mille raames kvalitatiivne tuum genereerib aja
pikku lputu hulga tuletisi ja teisendeid. (Preziosi 1982: 321.)
Neile Donald Preziosi snadele oleksin minagi valmis alla kirjutama,
kui omaduste asemel knelda tunnustest ning krvaldada vohav retoo
rika; igupoolest olengi avaldanud sarnaseid mtteid (BepHuiTefiH 1987:
306-333; BepHuiTeMH 1995:84-98). Ent isegi kui mnda, et kunst on
teatavat tpi tsivilisatsioonide saadus, mis pealtnha peaks lihtsustama
vhemasti otsitava objekti tuvastamist, osutub selle mratlemine endi
selt rmiselt keerukaks. Ustavana libidoossele metafoorikale, nimetab
Preziosi teisal kunsti mistet meie hmaseks ihalusobjektiks (Preziosi
1989; 21jj). Vnkuv tunnustekogum, mida kunstiteooria ksitleb vastava
mistevlja tuumana, jahmatab ha kasvava mitmekesisuse ja eripalge
lisusega - seda iseranis linud sajandi lpul. Nii ootamatuid muundeid snnitanud kvalitatiivse tuuma tabamine osutub ha raskemaks.
Soovides arutada kunsti ilmse olemasolu, varjatud, ilmnemata kohal
olu vi sootuks puudumise teemat eri ajastutel ja erinevates kultuuri-

iti, tulebeimdtloli^eppdfijotta^

mnnneoD^BKi. msiauiiui

tuleb selgesti mratleda, mida me igupoolest otsime.

Tuksonoomilinc protseduur ptVhineb enam asti hel kahest rhmi(usvltest - bioloogilised liigid moodustatakse kas geneetiliselt vi
tunktsionaalseit sarnaste tunnuste phjal. Nhtused, mis umbes kolm
Najandit tagasi hendati mistesse kunst, koondati lhtuvalt mle
mast printsiibist korraga. Geneetiliselt on kik kujutavad kunstiliigid
omavahel suguluses artefaktide valmistamisviisilt - see sarnasus vin\i\ldabki knelda kigi maade ja rahvaste htsest kunstiajaloost.
l'!nt geneetilistest hisjoontest ei piisa kunsti miste mratlemiseks:
definitiivse ju omandavad geneetilised tunnused ksnes koos funkt
sionaalsetega.
Kunsti funktsionaalsete tunnuste mratlemises aga seisnebki pea
mine raskus. Vahest seeprast sattuski just artefaktide f u n k t s i o
n e e r i m i n e kultuuris ja sootsiumis nn uue kunstiajaloo esinilajate huvikeskmesse, kelle metodoloogiat ksitletakse vahel rhutatult
sotsioloogilisena.* Ent jrjekindlalt viljeldavate sotsioloogiliste meto
doloogiate ja metoodikate saak kogutakse ilmselt samalt pllult, st tule
mused osutuvad puhtsotsioloogiliseks. Uue kunstiajaloo meetodid ei
kattu kaugeltki sotsioloogilise lhenemisega; juba artefaktide funktsio
neerimise probleem ise, mida see koolkond hoolega uurib, kuulub ht
aegu nii sotsioloogia kui kulturoloogia valda. Uus kunstiajalugu ei jta
kahe silma vahele ka uurimisobjekti institutsionaalset klge, kuigi sel
lega mistagi ei piirduta. Seda tahku viks ju ksitleda sotsiokultuurilise
institutsioonistumise uurimisena, aga - m i l l e institutsioonistumise?
Iaraku katkeb seegi mratlus poolelt snalt, niipea kui loobuda sna
klksust uuritav objekt. Keel kibeleb tlema, et kunsti. Ent siin teeb
jutustus intrigeeriva prde: sotsiokultuuriline anals saeb oksa, millel
istub, olles sunnitud tstatama hoopis ksimuse: on see ikka kunst? Sest
tavapraselt kunstiteostena ksitletavate objektide funktsioneerimine
eri ajastute erinevates kultuurides osutub nii vrreldamatult mitmepal
geliseks, et sarnasust on raske tabada.
Kunstiajaloolased tajuvad, et olukord on kriitiline, kuigi tunnis
tama seda alati ei ttata. Hans Beltingi kuulsa monograafia tlge inglise
keelde kannab smptomaatilist ja minu meelest vga tabavat pealkirja;
Sam asus ja kohalolu. Kujutise kunsti-eelne ajalugu. Raamat ksitleb
keskaegseid phapilte ning sissejuhatuses peab autor vajalikuks lisada
olulise tpsustuse:
Kunst sellena, millena teda ksitleb kunstiajaloo-nimeline teadusI ') Vl lil lU-fs 1988; O ay 1989. Uue k u n stiajalo o m iste alla m a h tu v a t (vi selle lip u alla k o o n d u
vat) infloilo l() 0 (>ilist k o n g lo m eraati eritletak se a sja tu n d lik u lt artik lis G iey szto r-M ito b ^d zk a 1994.

aga omandas kunst hilisemal ajastul teise thenduse, kui tunnistati tema
eluigust eesm rgina om aette - s.o kunstina, m ida loovad kuulsad
kunstnikud ja m ratleb vastav teooria.^"
Belting piirdub hoolikalt lbim eldud ja ettevaatliku snastusega;
rohkem elda olnukski riskantne. Mis ..vastavat teooriat ieti m el
dakse? Kas polnuks igem knelda paljudest sarnastest vi koguni ks
teist vlistavatest teooriatest? N ing kas kuulsa kunstnikugi osathtsus
ei sltu teooria suunitlusest - kllap on meis veel silinud m lestus
nim edeta kunstiajaloo ideoloogiast. Lpuks kige drastilisem ksi
mus; kuivrd on alust knelda m ingist ..vastavast - seega adekvaatsest? teooriast ajal. m il enam asti tdetakse kogu kunstiteooria kui sellise
um m ikseisu.
Niiss olem e ringiga lhtekohas tagasi; tuleb kas vi tinglikult m
ratleda algmiste. M ida m e ieti kunstiks nim etam e - iseranis n n p o st
avangardistliku kultuurim aastiku taustal?
Kunsti loom use m istm ise osas pole kunagi valitsenud ksmeel,
ent eriti laastav oli ses m ttes kunsti m iste praktiline kriitika ehk kui kasutada ajakajalist sna - dekonstruktsioon, m ille vtsid ette
20. sajandi avangardistid. Juba sajandi keskpaiku oli esteetika k u n sti
teooriana sunnitud pealt vaatam a, kuidas avangardism hajutab piirid
kunsti ja m ittekunsti vahel; ..peaaegu vim atu on teha m idagi, m is ei
oleks kunst, m rkis juba Marcel D ucham p. ..Vlisvaatlejat k im buta
sid sootuks teised raskused; kunsti-uurija pidi vlja nuputam a loogilise
protseduuri, m is vim aldaks ht liiki nhtuste hulka lugeda niteks
Jean-Baptiste Greuzei ..Kla kihlus ja kas vi D ucham pi ..Mrsja,
kelle tem a peigm ehed on tiesti lahti riietanud, isegi. histe tunnuste
leidm ine nis niivrd letam atu lesandena, et kunstiteoreetilised
m ttekigud hakkasid sarnanem a kapitulatsioonilepingu snastusega.
Sam ast ajast prinevad ka esim esed m tteavaldused teem al, et kunsti
range m ratlem ine on vim atu ehk teisisnu - m ttetu on otsida
20 T siteerin te a d lik u lt in g lisk eelset v lja an n e t B eltin g 1996: xxi, m is tlgiti v a ra se st re d a k tsio o
n ist. H ilisem ale re d a k tsio o n ile to e tu v a s venekeelses v ljaan d es klab see k o h t teisiti, k u id m te
j b sam aks: K ujutise a jalu g u ei o le s am a n e k u n stia jalo o g a . K uidas seda m ista? T avakeelepruugis
h lm a b m iste kujutis k ik e ja ei m id ag i; e n am asti k ib see k a ..kunsti k o h ta . S eeprast tuleb
r h u ta d a , e t k u ju tise all p e a m e silm as p o rtre e lis t k u ju ta m is t (im ago). Srane k u ju tis esitab alati
te a tu d k in d la t isik u t n in g see p ra st sed a isik u n a k a k o heldi. [...] K unsti m iste t eelistaks a u to r
k sitled a iidse k u ju tise k riisist tu le n e v a m b e rm te s ta m ise n a k u n stite o se k s, m is to im u s re n e ss a n
siajastul. m b e rm te sta m in e oli s eo tu d ettek u ju tu seg a k u n s tn ik u s ltu m a tu se st ja vitlu steg a te m a
te o se k u n stilise iselo o m u le. (BenbTMHr 2002: 11; v rd saksakeelne v ljaan n e - B elting 2000: 9.)
B eltingi s n u k a su ta s o m a ra a m a tu s A rth u r C . D a n to , k u u lu ta d e s - sam u ti B eltingile tu g in e d e s,
k u id v eid i teises, h eg eliaan lik u v rv in g u g a k o n tsep tu aa lses ra a m istu se s - k u n stiajalo o l p p u
(D a n to 1997; v t B elting 1983; ing lisk eeln e v lja an n e - B elting 1987, sam al te e m al h ilje m - B elting
1995). D a n to ra a m a t p h ju sta s elava d isk u ssio o n i - v t H is to ry a n d T h e o ry 1998; G aig er 1999.

Jean-Baptiste
Greuze. Kla
kihlus. 1761.
Pariis, lo u v re.
1990. Photo
Scala, Firenze

Marcel Duchamp. Suur klaas;

mrsja, kelle tem a peigm ehed
on tiesti lahti riietanud, isegi.
1915-1923.
Philadelphia kunstimuuseum .

kunsti olem ust. Essentsiallstliku lhenem ise asemel, mis traditsioo

nilisele kunstiteooriale polnud sugugi vras, soovitati lhtuda p h i
m ttest vaata, ja sa ned - nim elt kindlaks teha kigile kunstiteostele
hiseid ..perekondliku sarnasuse jooni, m is ei olegi tpsem alt m rat
letavad. ..Perekondliku sarnasuse idee laenati Ludwig W ittgensteini
veidi varem ilm unud ..Filosoofilistest uurim ustest, sest see li m ingigi
seose kigi nende eripalgeliste nhtuste vahele, m ida koondas m iste
kunst - seose, m is ei allunud seletustele ega vim aldanud fikseerim ist
teatava psivate tunnuste kogum ina, mis oli vaid hm aselt aimatav; eri
nevad kunstiteosed sarnanevad sam uti nagu perekonnaliikm ed, m itut
m o o d i (Weitz 1956: 27-35). Perekondliku sarnasuse ja avatud huiga
kontseptsioon phjustas elavaid vitlusi, pikem as perspektiivis aga teoo
riate sndi, mis loobusid nii mravate tunn uste otsinguist (am m ugi sus
essentsialism ist) kui viim aks ka sarnasuse leidm ise taotlustest. Siin pole
koht selle poleem ika keerdkikude kirjeldam iseks, kuigi huvilisele vib
see pakkuda pnevat m tteainet.^' Osa avaldatud seisukohtadest on aga
olulised ka praeguse teem a raam es. N nda tiendas Halg K hachadurian
perekondliku sarnasuse ideed, tstatades n - algnidiste ksim use,
millega lejnud perekonnaliikm eid vrreldakse - autori arvates
m ngivad seda rolli n n paradigm aatised kunstiteosed (K hachadurian
1974: 69-85). Ent kust sel juhul otsida pris esim est nidist - U ri ehk
perekonna esiisa? Kas ei peitu siin kurikuulus kana ja m una niaring?^^
Kige huvitavam ad on siiski need kontseptsioonid, m is seadsid
m itm esuguste nhtuste kuuluvuse ..kunsti hulka sltuvusse (kunsti)
vlistest tingim ustest. Esiteks George Dickie institutsionaalne teooria,
m is vldib essentsiahsm i ning vabastab htlasi ..paradigm aatiliste n i
diste otsim ise vajadusest. Samavrd thelepanuvrne on ka Nelson
G o odm ani m ttekik, kes asendab vana ,,mis on kunst?-ksim use soo
tuks u u eg a :,,kunas on kunst?.
T nu ldarusaadavusele ja essentsialistliku m tteviisi jgitule h l
gamisele, m is totas vljapsu kaasaegse ksitluspraktika um m iksei
sust, m uutus Dickie teooria ksvahe vga populaarseks.^^ M itm edki
selle kontseptsiooni phim isted on kindlalt ju u rdunud tnase k u n sti
teaduse kibesnavarasse nin g leiavad kasutust k a siinses raam atus.
21
22

H e a lev aate d isk u ssio o n ist vib leid a raam atu s: D av ies 1991.
See D ickie (D ickie 1984) p s tita tu d p ro b le e m ta su b m e e ld e j tta , sest edasiste a ru tlu ste k igus

v ib see k sim u s u u e sti p ev a k o rrale k erkida.

23 In stitu tsio n a alse s u u n a p h iid e e d e sitati ra a m a tu s: D ic k ie 1974, k o n tse p tio o n i m b e r p u h k e
n u d v itlu s v im a ld a s a u to ril h iljem o m a seisu k o h ti t p su sta d a : D ickie 1984. In stitu tsio n a alse le
te o o ria le te e d ra ja n u d o lu lise m ad v itlu sm aterjalid n in g te o o ria e n d a p h im tte d o n a valdatud
ka venekeelses an tolo o g ias; AinepMKaHCKaii 4)Hoco(j)Ha MCKyccxBa 1997. In stitu tsio n a alse te o o ria
k sitlusi leid u b ka: C u ltu re 1976; D z iem id o k 1 9 8 0 ,1 9 8 5 , 1987; BepnuiTeMH 1990; D avies 1991 jt.

pean sUmaa vtmethendusega (Udmittet kunstiniaUm"

M<?enutan lhidalt Dickie phiteesi: artefakt ei kuulu kunstiteoste
bulkti sugugi .snnipraselt, tnu teatavatele eriom adustele; kunstiteoneks vih saada ..kunstniku loodud vi valitud artefakt kunstim aailm ale
fHumisc kaudu, kelle pdevuses on kas tu n n istad a vi m itte tunnistada
KPt nn hinnangu kandidaadiks. "Ettevaatlikult snastatud ..hinnangukiulidaat ongi igupoolest kunstiteose snonm . K unstim aailm on
Inwtllulsionaalne selle sna kige avaram as thenduses, siia kuuluvad
lill rtsuUised - m uuseum id, galeriid, kunstiajakirjad, nitusi korraldavad
ornniiisatsioonid, kunstioksjonid jm s, ent sam uti ka kriitikud, diilerid,
kuriialorid, kollektsionrid, kunstnikud ning viim aks - vaatajaskond,
ke VHUtamata raskesti piiritletavusele ei kattu siiski elanikkonnaga ter
vikuna, vaid m oodustab sellest teatava kindla osa. K unstim aailm a pdeVUCfi on kunstiteosele staatuse om istam ine (vi ka m itteom istam ine) tpselt samuti, nagu niteks vaim uliku pdevuses on pruutpaarile abikaamule staatuse om istam ine.
igluse huvides olgu m rgitud, et kunstim aailm a m iste veti kasu|Ui*fU*juba v a r e m ,e n t vljaarenduse ja tpse m ratluse leidis see alles
i )it:kii tdes, seejrel aga levis m itte ksi esteetikute, kunstiajaloolaste ja
krilllkule seas, vaid hlm ati ka sotsioloogide ja ajaloolaste snavarasse.^^
|)lckic kontseptsiooni m ber puhkenud diskussioon aitas tpsustada
mil meid misteid. ksikasjalikum a analsi tulem usena seadis autor
IIKeks teatud piirangud hinnangukandidaadiks pretendeerivale objeklllr uuemas versioonis pidi tegu olem a artefakti, inim ese ktetna
Vtthuimid m ateriaalse esemega. Sotsioloogilised tlgendused tiendasid
Imnstiinaailma kirjeldust teguritega, millele viitam ine on m inu meelest
ttrinisclt vajalik: H ow ard S. Becker niteks rhutab, et kunstim aailm a
niooilusUivad inim esed koordineerivad om a tegevust vastavalt teataVttlc konventsionaalsete arusaam ade korpusele, m is on kehastunud selle
imuiihna" kibepraktikais ja artefaktides (Becker 1982: 34).
Kilibcpraktikais ja artefaktides kehastunud konventsionaalsete arun#rtnu\ilc all, mis hlm avad siiski ka vastavaid teooriaid ja kvaasiteorelllisi konstrukte, m eldakse lppkokkuvttes m uutuvate m istete
kogumil teemal, m is on kunst, m is on hea kunst, ja nende tuletisi.
Kill lilhUida eeldusest, et sedalaadi ideaalsetest ksustest juhinduvad nii
kiHiNli loomise kui tarbim ise praktikad, siis m uutub ksitavaks institutInnoalsc kunstim aailm a suvernsus selle krgeim a instantsina, mille
jittU*vuscs on kunstiks kuulutada m is iganes. Samas ei takista miski
H

k a s iilii) i\iia n i m o t i i t a k s c lavaliselt D a n to t (v t D a n to 1964).

( )l^ii v rri iiiiirullm l, il institut.sionaalse te o o ria lo o m isele eeln esid t d , k u s k u n s ti in stitu tsio iMiiUiin' (ili'iil luhti iilid vi Iciscl m ool ra k e n d ati (n t A lbrecht 1968).

35

meid kunsttmaailma ..eluvalda lUlitamast ka aktuaalsete, st teatud ajal

ja teatud kohas kehtivate ettekujutuste kogum it kunstist. Niisugusel
tiendatud kujul m uutub kunstim aailm nii kunstiajaloo kui metaajaloo vltim atuks kom ponendiks, hlm ates kiki m eldavaid vastuseid
G oodm ani kunas on kunst?-ksimusele. A jalis-ruum iline m de
peab vram atult kuulum a kigi meie kunstiteem aliste arutluste ju u rd e just seeprast tasub lhem alt uurida kunstim aailm a m istet: selle ele
m entide sndi ja kujunem ist n ing kunstim aailm a kehtestum ist kultuuri
eraldi allssteemina.
Kas see thendab, et raske ksim us kunas on kunst? leiab lihtsa vas
tuse: siis ja seal, kus kujuneb kunstim aailm , m is hlm ab ka konventsionaalsete arusaam ade kogum it ehk lihtviisil - kunsti mistet? Jah ja ei.
Ksimus ise tstatati m uide hulk aega enne seda, kui m odernism
selle vltim atuks m uutis; tnaste prim iste ltteid tulekski vahest otsida
just sealt.
Vaimukas ja tem peram entne Friedrich Schlegel kirjutas om al ajal:
Luule definitsioon m ratleb vaid seda, m is luule peab olem a, m itte
aga seda, m ida ta oli ja on tegelikkuses. Sest vastasel korral klaks lhim
m ratlus jrgmiselt; luule on see, m ida teatud ajal ja teatud kohas
nim etati luuleks. (UlTierejib 1983,1,294.) N d, kakssada aastat hiljem,
nustum e kergem ini kui kunagi varem Schlegeli snade antinorm atiivse paatosega. Igasugune piiritlem ine piirab - see tde(m us) m jub
juba pea tautoloogiana; ka kunsti m ratlem ine ktkeb tahes vi ta h t
m atult norm atiivset elem enti. Teisisnu petab kuulus rom antik m eid
m itte ette kirjutam a, m issugune kunst p e a b olema, vaid p rdum a
elava ajaloo poole; luule oli see, m ida teatud ajal ja teatud kohas luuleks
peeti vi veel tpsem ini - luuleks nim etati. Nii et tnapeval liigum e
ilm selt rom antism i osutatud suunas, tunnistades, et kunst on see, m ida
siin ja praegu kunstiks peetakse. Ent seegi m ratlus ei osutu lplikuks,
sest kohe kerkib ksim us, m ida m ista snahendi all peetakse k uns
tiks - nhtavasti varitseb siin jlle lpm atuse niaring.
George Dickie institutsionaalne teooria (eelistaksin nim etada seda
pigem hpoteesiks) vib tu n d u d a rm iselt relativistlikuna. Dickie
arutluskik phineb pea tervenisti tnapevasel praktikal, kus k u n sti
m aailm a vim uses on kuulutada kunstiks m is iganes.^* G oodm an on
26 O ivalise p a ro d e e riv a n ite n a v ib v iid a ta k ig i t n a p e v a k u n stim a a ilm a s keh tiv a te n u e te
k o h a se lt te o sta tu d k a ssik u n sti-k sitlu sele: k e n asti illu s tre e ritu d v lja an n e sisaldab a jaloolist le
v a ad e t. esteetiliste ja p s h h o lo o g iliste te g u rite an al si, silm ap aistv ate k assk u n stn ik e lo o m in g u lisi
p o rtre e s id k o o s vastavate k la ssifik atsio o n id eg a ( p o rtre tist, v o rm ie k sp an sio n ist, u u s-s n te tist
jm s), v iite id k u n stik o g u d e le (k aasa a rv a tu d au to ri k o lle k tsio o n ), n itu sek o h ti, bibliograafiat
(m u u h u lg a s eria la aja k iri C a t A r t Today), l h id a lt - k ik i v ajah k k e a trib u u te , m is v im a ld a v ad kassik u n stiteo ste l lita m ist tn ap ev asesse artw orld'i (vt B usch, Silver 1994).

fuhtinud thelepanu Ilmsele talasjale, et ks ja sama objekt, niteks

Uembrandti maal, vib osutuda hes olukorras kunstiks, teisel juhul aga
nilllekunstiliseks esemeks (G oodm an 1978: 67). Jlle kerkib ksimus:
m ida thendab, et R em brandti portreed ..peetakse kunstiks? Vi teisi
pidi: m i l l e k s teda peetakse, ^ui teda peetakse kunstiks? Teatavatest
esnuistest piiritlustest pole psu.
i m urda vlja kunsti kunsti kaudu m ratlem ise niaringist, tuleb
lusta m etatasandile, st alustada kunstiteoste kuuluvusest avaramasse
objekt ideklassi, m is hlm ab nii kunstilisi kui m ittekunstilisi objekte.
Vastava tpsustuse teeb, nagu m ainitud, juba Dickie ise, viidates
tt r ( 0 f'a k t u a a 1s u s e, tehtuse tingimusele: kunstiteose staatusele prelenilceriv objekt ei pea olem a m itte lihtsalt inim ese loodud, vaid teatava
sihiteadliku taotlusega valm istatud ese.
jrgmise sam m una aitaks m ratlust tpsustada veel he objekllklussi leidm ine, k u hu kunstiteosed kuuluksid krvu m uude objekti
dega. Srane klass on nagu esimeselgi juhul tiesti olemas: teadupoolest
kuuluvad kunstiteosed koos (vi lausa pim unult) m rkide, m udelite ja
iidmbolitega r e p r e s e n t a n t i d e klassi - s.o objektide hulka, mis
eithulavad, asendavad vi thistavad enda kaudu m idagi m uud.
Kolmas sam m tuleneb otsekui iseenesest kahest eelnevast: kahte
Pflnevasse hulka kuuluvat objekti, antud juhxil kunstiteost, tuleb otsida
heiule hulkade h i s o s a raam est.
Kuuluvus korraga kahte erinevalt aluselt defineeritud hulka loob tealiul piiigevlja. A rtefaktuaalsuse tunnus kujundab om a gravitatsiooniVttlju, kus objekti m rava om adusena ksitletakse tem a meeleliselt taju
tu vitl, materiaalset e s e m e l i s u s t . R epresenteerim istunnus om akorda
liiitl) m r g i l i s u s e l e orienteeruva vlja. Kahe erisuunalise juvlja
purtuloksaalne hendus sisaldab loom epotentsi: sellest snnib uus, lbipttlNlmatute tekstide/lbipaistvate esem ete hulk.^^
Misteid lbipaistev ja lbipaistm atu kasutatakse siin samas
Idhenduses, nagu n ad kibivad lingvistikas, kus (thenduse) lbipaistVllur" all peetakse silmas m rgi ja teksti fsiliste (akustiliste, visuaallile , lhidalt - meeleliste) nitajate m rgatam atust, ,,lbi vaadatavust.
Siinkohal tuleks teha ks tpsustus. H um anitaaride kogukonnas
IHVHlNctakse lingvistikaterm ineid ikka veel ksitada igaks elujuhtum iks
Kiblvittc valvemistetena. Ent lingvistilise m isteaparaadi teaduslikult
lim m vhem range tarvitam ine kunstinhtuste, sealhulgas plastiliste
If

N ftinliiii

(ro o ilm a n i .seisukohaga, e t o b je k t t id a b k u n stite o se roJJi siis, k u i ta fu n k t-

llHllVf I lil lliiiliiilliiii. M u u d est s m b o litest erin e b ta sam as selle p o o lest, e t silitab alati o m a tehllli" iiitlilnvud jilljcil, jii iiccd o n esm ajrg u lise th tsu seg a. Tegem ist on teatava lbipaistm atusega,
n ill t l MHii kuiiNlilcoscl liiilm usl s m b o liseeriv at fu n k tsio o n i ((io o d m a n 1978: 69).

kunstide uurimisel prkub pidevalt tsistele raskustele, pris kunsti

teaduses on lingvistilistel vtetel alati m etafoorne krvalm aik. Selle
m etodoloogilise probleem i juurde olen hiljem sunnitud naasm a p h ja
likum alt, esialgu aga piirdun om a seisukoha selgitamisega: kunsti re p
resentatiivse loom use tunnistam ine ei thenda vrdsustam ist keelega.
Vtkem praegu lihtsalt teadm iseks, et tegem ist on m rgiliste ksustega
vi avaram alt - m udelitega. M lem al juhul on kandvaks om aduseks
representatsioon.
Niisiis, m ateriaalsus on nii keele kui ldse m is tahes m rgi lah u ta
m atu om adus, lviosa m udeleid ehitatakse sam uti meeleliselt tajutavast
ainest. See on ldteada tsiasi, kuid asja tu u m on muus. M uutes m ingi
ainelise ksuse m udeliks vi m rgiks, riisum e tem alt ta isikliku, enese
kllase ja suvernse olem asolu vrikuse. Ese ei huvita m eid enam ise
endana, vaid teise asendaja ja esindajana. M rgi m ateriaalse struktuuri
kustutab asendatav objekt, tolle teatav om adus vi tahk. R epresentandiks
m u u tu m in e thendab eneseohverdust, meelelist enesetappu, keha rve
tam ist. See on askeetlik, olem uselt a n t i e s t e e t i l i n e akt.
Keelekasutuse pu h u l osutub keele akustiline (vi visuaalne) m atee
ria m rkam atuks, lbipaistvaks - tajum ehaanika llitab thenduse
kandja autom aatselt thelepanukeskm est vlja ja lubab teksti kehast
otsekui lbi vaadata, jttes mulje, et m e nem e vi haaram e vahetult otse
thistatavat vi kujutatavat. Sama lugu on mudelitega; tasub vaid tra a
dist ellipsitega hen d atu d pingpongipallides ra tu n d a pikesessteem i
m udel, kui unu neb kohe pallide seos lauatennisega - thtsusetuks m u u
tub nii m aterjal, m illest n ad on valm istatud, kui ka kik pallide isikli
k u d om adused, sest m eie pilk on suunatud aineUse t a h a .
Kunsti puhul seevastu ei nua representeerim isfunktsioon m eeleli
suse ohverdam ist. Kunstilisus algabki sealt, kus teksti m ateeria kaotab
- m eie jaoks - lbipaistvuse, kaotam ata seejuures esindam isvimet. Kui
kigi kunstivliste rakenduste puhul prib m udel funktsioneerim isideaalina just lbipaistvuse poole, siis kunstilise taotluse tekkides ki
vitub sootuks vastupidine tendents - tung lbipaistm atuse poole; ku m
m alise, om am oodi lbipaistm atuse poole, m is ei varja samas sem antilist
silm apiiri. Tekib dram aatiline, vastastikku vlistavate olemisviiside h t
sus: helt p oolt m udelina, s.o valm idusena loobuda oma esemelisusest
esindam isiguse nim el, ja teisalt asjana, s.o. m ssates representeerimise
vastu m ateriaalse enesekehtestam ise nimel. A rtefakt laetakse kunstilise
potentsiga, m is m uudab iga kunstiteose psm atult paradoksaalseks,
sest ta s nnib ja realiseerub kunstiteosena ksnes dramaatilises pingevljas kahe vastandliku intentsiooni vahel: olla ise ja esindada teist.
eldus pole m idagi uut, analoogseid mttekike leidub juba

1. lvioia on kibel olnud mitmesugustes teoreetillsfis koolJmUck, ka kiinstitcaduvse m etodoloogias, hiljuti aga uuesti pevakornlff b rk iiu u l.'"
Nliorlulud lunnustepaari antinoom ilise htsuse idee m itteorigipea triviaalsus m uudabki selle m tte nii oluliseks - et m itte
Ini hindam atuks - ksiloleva teem a edasise arenduskigu tarvis,
llnttctflt vga lahknevad, kaasa arvatud ohtlikult relativistlikud
Iflrtd kohtuvad ja kattuvad just selles punktis - s e e o n m e i e
I II I ni e f I n e 1 h t e k o h t.^^ Igatahes osalevad paari m lem ad kom liulltl aktiivselt edasises arutluskigus. Esm alt aga veel ks oluline
rkli. nimelt et antinoom ilise pingestatuse algim pulss lhtub siiski
^bollsccrivast, thistavast ehk representeerivast funktsioonist. Sest
KIN Iganes redutseeritakse kunsti m ratlevate tunnuste loetelu heInNHle, mravale tunnusele, silib just see, representatsioon, kskik
peenelt teda ka ei nim etataks - olgu tlkim atu aboutness\na vi
l|||l tticvaatlikum as snastuses - interpreteeritavusena (A rthur C.
liti; vt Davies 1991: 162).
U lilugcm niisiis eeldusest, m ille silm anhtav kehtivus nib m oollttvul (hildum is)p u n k t i , m i d a k i k k s m e e l s e l t
U n n I s t a V a d: kige psivam kunsti eristavate tunnuste hulgas
I rtiii' vusluiullike, lausa h ita m a tu te o lem isv iisid e ta sa k a a lu tu , v relev h ts u s v ib tu n d u d a
|ii knuilscll k in n ita b sed a v a istlik k u tu n n e t k a s m b o listlike ja fo rm alistlik e k u n stillw pliiiniinlilc viislasseis. F o rm alistlik s u u n d o n m istag i h o m o g e e n se m , sam as k u i k irju v itu
dlfiil lirtliiiiil) Ikonoloogilise ja in fo rm a tsio o n ilise l h e n em ise k rv al k a tra d itsio o n ilise n u
lt ! kunslllcDiiriii lih tsu statu d g n o seo lo g ism i. A h v atlev alt k a h etise objek ti p o o h ta m is e s t s n lll iti viiniuslc vastasseis to im ib l p p k o k k u v ttes v a sta stik k u p iiravalt: kaalukeel kig u b k o rd
If, Irniil IfIsfU' po o le, e n t n ag u n em e, k a ld u b v iim a k s p id a m a j m a keskele (vt P o d ro 1983,
..... ..
1990; 2 0 -2 1 ).
Nhulii((rin, fl ka k e eru k am a tu n n u s te k o g u m i e rista m ise p u h u l ilm n e b te n d e n ts n im e ta tu d
' iltccriliu l lu n n u s te p a a ri po o le. M oissei K agani vlja t ta tu d n in g terves reas m o n o g ra a I fkiiiilllsciTlIud k unsti k sik asjalik s tru k tu u rn e valem , m is leiab k a ja sta m ist ju b a M arksistlikllllllkll rln-!lkii lo en g u tes ja viiakse l p u le h ilju ti av ald atu d teo stes k o k k u v tte n a a u to ri ro h k e m
I kiilm rk iln in e aastasest m tte t st, p h in e b k e eru k al m itm e m tm elise l tu n n u ste s ste em il.
I (lillal nn kiiiislilise tegevuse m o d e lle eriv fu n k ts io o n keskse p h itu n n u s e rollis, m is k u ju n d a b
liWIIII | niiiilrah Icm a e rip ra (vt K aran 1971, 1975, 1 9 9 1 ,1 9 9 4 - k ah e v iim ase v ljaan d e p u h u l
I lifliiiiiiliiiu' s iru k lu u risk e e m e sitatu d ra a m a tu k aan el o tsek u i k o n tsep tsio o n i k u ju n d lik u em blee, munull Kui an 1997), levaade arte fa k ti ja k u n stiteo st la h u ta v at h a b ra st p iiri k om piI kli|iuiilncl llim aks m itm e id ja m itm e id leheklgi. N im e ta n siinkohal vaid h t, su hteliselt
I lllnniKilillscll s steem set p iiritlem isk atset, k u s tin g im u ste n a , m is te e v ad a rte fa k tist k u n sliipllflitksc siiski laas tao tlu slik u lt artefak tile o m ista tav a id v ljendam ise, re p re sen te e rim ise
I lHnilMiliM't'1'lnilse fu n k tsio o n e (vt D ip e rt 1993: 1 2 2 -1 2 3 ). N ii vi teisiti ei n n e stu k u n s ti id e n lU vriIllil iiim lellecrilaval reaalsust ja m u d e lit e rista m ata . Jtan p ra e g u te a d lik u lt k rv a le n eed
Vtllkilil klW iiiuseil, in i il a siis ieli m o d e lle erita k se vi rep re sen te e rita k se - re a alse id objekte,
|lilll*li> iili|fk llilc p s h ilises v o rm is esinevaid k ujutisi, m itteek sisteerivate esem ete, o len d ite vi
I iillliiililiiilr kujuli.sl. m id a s n n ita b m eie fan taasia v m s, m il m ral ja k u i t iu slik u lt n e id rep re sen ^rllk<ii> jiif. jii m itle sellepiirasl, ei need oleksid t h ts u se tu d p ro b leem id, v a id lih tsa lt v ajadusest
pilhlllilii tii'lkrl iiliillslniana n im elt rep re sen te e rim issu h te kui sellise teadvustam isega. ( levaadet
Ilu

|mriilliilliiimlnii sconiluvasl p ro b lem aatik ast vt ka S u m m ers 1996.)

on tema telsesus vrreldes reaalsusega, ehk nagu vljendunuks Platon

- o l e m i s e s m i 11 e o s a 1 u s. Kunsti eristam iseks ainult sellest
tunnusest mistagi ei piisa, kll aga m oodustab see otsitava tuvastam ise
e s m a s e , v l t i m a t u (eel)t i n g i m u s e. Valigemgi see ainus kindel
toetuspunkt jrgneva arutluskigu lhtekohaks.
Ent hakatuseks tuleb paraku tdeda, et kuju(tise)d, m illest kneleb
teine ksk (vi igem ini - m ida see silmas peab), ei vastanud (vi vastasid
ige vhesel m ral) toonases teadvuses ja kujutam ispraktikas kaugeltki
kunstiteose sine qua non-tingim usele, s.o teisesuse nudele vrreldes
reaalsusega: vastupidi, nende loojate ja kasutajate silmis o s a l e s i d
need kujud vgagi o l e m i s e s ; enam gi veel - kui vib knelda olemise
ehedus- vi tiusastm etest, siis olid need kujutised lausa lim alt oIevad. Kujutiste eriprane ontoloogiline staatus M oosese ja Joosija kaas
aegsete silmis nuab phjalikum at thelepanu, sest igupoolest on see
tpiline n n prim itiivsetele kultuuridele ja varastele tsivilisatsioonidele,
m illest prines, kus kujunes ja m illest ritas eristuda judaism .

3.
U uesti kerkib ksim us; kuivrd korrektne on arhailiste ja prim itiivsete
kultuuride sakraalseid kujutisi ja toim inguid ksitleda kunstina, kui
kunsti all m eldakse lnem aailm a uusaja kultuuripraktikas kibivat
n ing vastava teoreetilise refleksiooniga m ratletud nhtust? Picasso
Avignoni neiude ja m neti kunstniku inspiratsiooniallikana teeninud
A afrika skulptuuride stilistiline sarnasus on m odernistliku saaga ks
lem m ikteem asid - aeg oleks m eenutada, et loom isajendilt ja toim im is
viisidelt on need artefaktid teineteisest rm iselt kauged.
A prioorse veendum use, et vanim ad teadaolevad kujutised on
kunst(iteosed), olem e prin u d 19. sajandi m ttem aailm ast, m is kahtles
kll nende iidses pritolus vi tunnistas seda alles hiljem, ent ei khel
n u d hetkekski ksitlem ast neid kunstisfri kuuluvate nhtustena. See
veendum us annab endast tnini m rku nii vastavate tekstide kontsep
tuaalsetes konstruktsioonides kui ka snavaras. lim alt arukas ja asja
tu n d lik autor, kes tdeb korduvalt arhailise teadvuse vram atut snkre
tism i, tollase kollektiivse kogem use liitset, liigendum ata iseloom u ning
m rgib igustatult, et ksim useasetus, kum b oli enne, kas kunst vi reli
gioon, on ajalooliselt phjendam atu (Cxo/iHp 1985: 270), - kasutab
kum m ati pidevalt vljendeid nagu arhailine kunst vi paleoliitiline
k u n st ning kneleb koguni paleoliitikum i kunstielust (samas, 31)!

Pablo Picasso.
Avignoni neiud. 1907.
New York, M useum o f
Modern Art.
Itildarchiv PreuCischer
Berliin/Lutz Braun

..Arliailise kunsti p u h u l pole probleem ksi selles, et paleoliitikum iliilnicse teadvust ja tegevust ei nnestu kuidagi jagada eraldi valdkondailcks - srane liigendam ine on vgivaldne;^ sootuks olulisem on tsiNi, et kujutiste, to im ingute ja akustiliste nhtuste llitam isega maagilise
lliisc koosseisu - liiatigi veel peam iste toim ivate jududena - om istaliiksc neile ontoloogiline staatus, m is on selgesti vastuolus kunstiteose
itrisiiiuiiga reaalsuse suhtes.
Kik esiajaloo artefaktide, kaasa arvatud paleoliitikum i im e inter(Hflatsioonid jvad v aid enam vi vhem teprasteks hpoteesideks.^*
Kl llck u ju tu s, e t p rim itiiv n e te a d v u s o n liig e n d a m a tu n in g k a v astav k u n s t ( ig em in i see, m id a
(hc liiniiiiljarele p rim itiiv sek s k u n s tik s n im e ta m e ) s e e t ttu s n k re tistlik , m illele sageli viidatakse,
im lOiMio n h ta v asti v aid o salise lt: n ii n d is a e g s e d v liu u rin g u d k u i k a a rh e o lo o g ilised u u rim u i*<l kiiiiclfvad v aad eld av ate m e n ta a ls e te s tru k tu u rid e vg ag i k rg est k e eru k u sa stm e st. K sim us on
|iiHrin selles, et m aailm a liig e n d a ti to lla l te isiti, k u i m eie sed a teem e. T ead u p o o lest arvas C laude
I ('v)' Sinuis.s, e( ran g u selt ei j m to lo o g ilise m tle m ise lo o g ik a m illegi p o o le st alla t n a p e v a teailiihf loogikale - e rin e v u s ei s e is n e in te lle k tu a alse p ro tse ssi kvaliteedis, vaid p ig e m a sja d e /n h tu ste
liiiinuises, m illele sed a ra k e n d a ta k s e (L ev y -S trau ss 1992; 882).
M Horiss Ito Io v I ja A le x a n d e r M a rsh a c k i h iilg a v a d u u rim u se d , m is tu v a stasid p a leoliitiliste slgiiniili kiclc k alen d aarse s e m a n tik a , k u u lu v a d m ista g i t s ik in d la te a d m ise v a ld a (OponoB 1974;
M.II Nliiuk 1972), lin t n e n d e in te rp r e ta ts io o n il ei ole k a te g e m ist k u n stiga. P o le ju h u s, e t h e vrskeim a
(ii'li(|iilooj|si kujuti.si k sitlev a te o s e a u to r, kes ise k u u lu b arh ailise k u n sti p o o ld a ja te leeri, o n su n n iliiill d c m a , et iiha en am a s ja tu n d ja id eelistab p iird u d a v ljen d iteg a n a g u k o o p a m a a r, k a lju jo o n is
vAI lllilHiill ..kiijulis n in g v ld ib .sootuks s n a k u n st (B ah n 1998: xiii). Lisaks kigele m u u le eksisIciTlI) ilk.'i liin iliin icn laaln e p r o b le e m , m is h a ru h a rv a u u rijate ja in te rp rete e rija te t h e le p a n u plvib.

Samas ei kahtle keegi nende kujutiste seotuses protomaagiliste, maagiliste

vikogunireligioossetepraktikatega.naguoletabA ndr^Leroi-G ourhan.'^
K ujutam istegevuse plah v atu slik k u a re n g u t lem p a leo liitik u m is o n kom beks ksitleda k u n stia ja
lo o alg u sen a vi k u n sti koidikuna", k u n s ti s n n ia ja ja -k o h a n a n in g sestap ka selle eelajaloolise
p e id u p a ig an a , m is v arjab kiivalt v tit k u n s ti o lem u se ja eesm rgi lah tim u u k im isek s. S rane v a a
teviis l h tu b k u ltu u rilise ja esteetilise k o g e m u se h tsu se, j rje p id e v u se ja leldisuse eeldusest,
m ille k o h ta m eil o n siiski v h e te a d a. P u u d u v a d t e n d id , e t n e o liitik u m p ris ja teisendas (olgu
aeg a m d a vi rev o lu tsio o n iliselt) p a le o liitik u m i k u ju tu sm o tiiv e, -vtteid, oletatavaid ta otlusi
jm s, n in g sestap o n so o tu k s u sald u sv rse m o letad a, et eksisteeris m ra m atu l hulgal k steisest
s ltu m a tu id k u n stik o id ik u id , e h k k i k a to llal m n g isid k in d la sti vga olulist rolli vastastik u sed
m ju tu se d , m ig ratsio o n , d ifu sio o n - n a g u k a m u ja l ajaloos. S o otuks teine asi o n silm a n h ta v a d
analo o g iad , m is tu le n e v ad so o tsiu m id e ja k u ltu u rid e sarn asu sest.
32 H iljaaeg u ilm u n u d P jo tr K u tsen k o v i t d e s e sitatak se p a le o liitik u m i k u ju ta m isp ra k tik a te osas
u u s h p o te e s (Kyi^eHKOB 2001, 2003). K u tsen k o v eitab j g itu lt paleoliitiliste k ujutiste k u u lu m is t
k u n sti h u lk a n in g h a a k u b ses m tte s seisu k o h ag a, m id a m in a g i a re n d an . K ahjuks ei n n e stu m u l
seda o o ta m a tu t to e tu s t kuigi t h u salt re a lisee rid a , sest a u to ri a rg u m e n ta tsio o n tu n d u b m u lle r
m iselt haavatav, K utsenkovi lh tetees seisn e b t d em u ses, e t n o id k u ju tisi lo o n u d olevusi ei saa
p id a d a veel p rise lt in im estek s, v h e m a sti m itte liigiks H o m o sapiens sapiens, sest n a d olid v im e
tu d e d e n e m a t n d u se , h isk o n d lik u e lu k o rra ld u se ja k u ltu u rilo o m in g u vallas. A utor ise s n asta b
sed a jrg m iselt: lem p aleo liitik u m i ajastu, k u i lu g e d a selleks liigi H om o sapiens sapiens eksiste e rim isae g a k u n i m e so liitik u m i a lg u sen i, k estis gen eetilise t e n d u sm ate rja li phjal, m id a osalt
to e ta v ad k a a rh e o lo o g ilised leiu d , v h e m a lt 100 000 aastat. M esoliitikum i algusest t n a p e v a n i
on m d u n u d v aev alt 12 000 aastat, seega k ig est 400 p lv k o n d a . K u m m a ti o n in im e n e selle aja
jo o k su l l b in u d tee m ik ro liid it n d u se lt p e rso n a a la rv u tin i; ta o m a n d a s m aaviljeluse ja k a rja k a s
vatu se, m e ta llid e k aev an d am ise ja t tle m ise osk u sed , p p is e h ita m a m a sin aid ja le n d a s k o s m o
sesse. Seega o n v iim ase 10 000 - 12 000 a asta p ro g ress to im u n u d vga kiires tem pos, m is ei ole
ldse v rreld a v lem p a leo liitik u m i aren g u k iiru seg a. (KyueHKOB 2003, v rd KyiieuKOB 2001; I3jj.)
See m ik ro liid it n d u se lt p e rs o n a a la rv u tin i a re n e n u d in im e n e on p e lk a b strak tsio o n , m is eirab
n ii k u ltu u riU st m itm ek esisu st k u i reaalsete k u ltu u rid e a re n g u d n a a m ik a erinevusi. T eisisnu k e r
kib k o h e k sim u s: m is in im en e? M issu g u se st k u ltu u rist p rit in im e n e ? htse, lin eaarselt kulgeva
in im a ja lo o ideega ei p e ib u ta t n a p e v a l n a lja lt e n am kedagi, V ah em e re m a a d e/l n e tsivilisatsioon ite isen d i e sitam in e u n iv ersaalse in im e se a re n g u te en a o n aga e b ak o rre k tn e n ii po liitilise lt kui
tead u slik u lt. K ui m n es reg io o n is o n H o m o sapiens sapiens p alju d el p hjustel, m id a m a ei h a k k ak s
l h e m alt t p su sta m a , t e sti p alju j u d n u d n in g s aa v u ta n u d v iim astel sajanditel te a d u se ja te h n ik a
vallas ek sp o n e n tsia alse are n g u te m p o , siis teisal o n seesam a A afrikast p rit (vi sin n a k a j n u d )
in im liig i esin d a ja silitan u d 400 p lv k o n n a v ltel sn a p siv ad , v h em u u tlik u d h isk o n d lik u e lu
k o rrald u se , k u ltu u ri ja elatu sallik ate h a n k im ise v o rm id , m is K utsenkovile a frik a n istist e tn o g ra a
fina ei to h ik s te a d m a ta olla (KyitenKOB 1990, 2001). ig u p o o le st m a in ib ta seda lausa o tsesnu;
12 000 a asta v ltel p o le L u n a -A a frik a (b u m a n id ) ja A u stra alia a b o rigeenide k u ltu u rid [...] ikka
veel v lju n u d m eso liitilise k iv it n d u se r a a m e s t.., (Kyi(eHKOB 2 0 0 1 :9 0 , v rd 102.) Jrelikult vivad
k a p ris -in im este k o g u k o n n a d kas in te n siiv selt a re n ed a , e k sisteerida p iira m a tu aja vltel (kui ei
s ek k u ju s t v lised asjao lu d ) m rk im isv rse lt m u u tu m a tu n a , n - h e l tasan d il, kasv a ta m a ta ega
k a h a n d a m a ta o m a o rg a n isatsio o n ita set, ja v ivad ka d e g ra d ee ru d a . K um m aline, et selle t siasja ees
p ig istab s ilm a d k in n i tra d itsio o n iliste k u ltu u rid e erite a d lan e , t tates tegem a globaalseid ldistu.sl.
T egelikult p o le m id a g i llatav at asjaolus, e t p rim itiiv se d v i k lm a d , n a g u tavatses eld a C la u d e
L evy-S trauss, p a le o liitik u m i-in im e se k o g u k o n n a d silitasid k m n e te a asta tu h a n d ete vltel m ad ala
o rg a n isatsio o n ita sem e, m n e d n e ist aga d e g ra d e e ru sid ja h v isid sootuks,
P aleo liitik u m iaeg seid k u ju tisi ei saa p id a d a k u n stik s ju b a form aalsete tu n n u ste p hjal, leiab
K utsen k o v : p u u d u b n ii k o m p o sitsio o n (valdavalt o n te g u k sik figuuridega, kujutised lad estu v ad "
k steise p eale), p u u d u b stiil (s.o m eeleliselt a n tu te isen d a m ise ja ld ista m ise v tted) n in g v astavalt
m ista g i k a stiililin e areng. T epoolest, k o m p o sitsio o n ilist k o rrasta tu st k o o p am aalin g u is ei esine,
n in g m a n u s tu n K u tsenkoviga ka selles, e t A n d r^ I.ero i-G o u rh a n i ja ta in ttekaaslasle h p o lc f
tilised re k o n s tru k ts io o n id o n ebaveenvad. Knt tu n n u ste p u u d in iiise theldam isesi on viihe, eldul
ta su n u k s t ie n d ad a selle oletatav a phjusega. V ahest on asi selles, et knealuste kujutiste fu n k tsio o n
oli so o tu k s teine? Vib olla titis vrske ku ju tis m ingit k in d lat le.sannet, .seejrel ugu kao tas om a

Hangi him u Ngil-mask. Gabun,

Kamerun.
Berliin, Ethnologlsches Museum.
nH ildarchiv Preufiischer Kulturbesitz,
Hcrliin /lithnologisches M useum , SMB/
C laudia O brocki

Jtlliicvili- n in g tuli a se n d a d a uuega? Sraseid n ite id palcub a jalu gu ju icllaga, k u id v im a lik u d

kii iium d seletused. Siiski ei v e ta n e id ld se a ru tu sele, sest a u to r l h tu b k ergekeliselt le m k u ltu u ri esin d ajate in tellek tu aalse a la v rtu slik k u se p re s u m p tsio o n ist. K utsenkov
lillil clnivut uii t.>iiasju k u i v astavaid u u rim u si - n itek s kas v i e e sp o o l m a in itu d M arsh ack i ja
hiiliivl liild, kus n id atak se, e t selle k u ltu u ri esin d a ja v a im sed v im e d o lid v g ag i k rg e d , hltnulpii inm iluilgas ka p ris a re n e n u d ld istu sv im et. Tsi kll, a u to r m a in ib , e t ei kavatse lugeja
||hcltij>iinii k u ritarv itad a v a sta n d lik u seisu k o h a k riitilise a n al sig a (esitad es selle siiski v a rm a lt
Iw ttkaluurscl kujul - KyueHKOB 2001; 18). P a ra k u o n t e sta tu d fa k tid e st m d a v a a ta m in e k a ru Ih m d ku (uiuieiiese a rg u m e n ta tsio o n ile. Kui n a asta stiili p u u d u m is e v lte ju u rd e , siis m u lle jb
! IfU itiiinuliiks, m illest ju tt. N n klassik alised lem p a leo liitik u m i k a lju m a a lin g u d p a istav a d e n am asti
Mlnitt i-l(<rsli avalduva stiilierip rag a; sam u ti ei p ea ld tu n tu d m a te rja lid e g a k rv u ta m is e proovile
M tlu K ulscukiivi ..tieliku n a tu ra lism i e h k v h im a g i ld istu se p u u d u m is e tees - v id e , e t k u ju ta ti
i4lmilist, niis p arajasti silm e ees. R o h u tu tti m aaliv D re r k e sk e n d u s ain u lisele k llap tu n d u Mll ^miicniiil niiirul kui k o o p a in im e se st m aalija, kes t rv ik u - vi lkkevalgel m ille g i o tsas tu rn is
tilviilieiidil pidi ta ju k asu tam a, e t k o o p a la e n l k n d id a !) ja jo o n is ta s A lta m ira k o o p a
i h k k * |illn m ik iiju lisc - v aevalt kll, e t n a tu u rist.
VllPiidkN j u ab K utsenkov ka fu n k ts io o n i-h p o tee sid en l. N e id o n kaks. T a sap in n aliste kujut Hili' Id) vi piikiiliikse ..m rg istam ise fu n k tsio o n i, m illeg a p a le o liitik u m i-in im e n e o levat t h ista^ (Mil (lillil Ic rrlld o rlu m i piire an alo o g selt lo o m ad eg a. P a ra k u k lb ab see seletus v a ld psivate m r| l t kolilvi kwlju vi k o o p asein al ega tle s n ag i m o b lse te a rte fa k tld e , kivil, lu u - v i p u u t k il
| | p lliliivii|p ((riivecrinfiiitc ko h ta. Sam uti j b selg u setu k s, m is h u ta s m rg is ta m a n ii teostajale
f iO lliih kill vrtliiiiillkule
tungijale e riti lig ip sm atu tes k o h ta d e s - kas p o ln u k s ta rg e m j tta
Hwil niitrglil Ikkii niihlavule kohale? O m a ette p een h p o te e s leid u b K utsenkovil k a venuste anrl
idfltiuiliirkK . Nliitclt visid i\ced ten ta arv ates t ita o m a m o o d i p ro f lak tilist fu n k ts io o n i, h o ia ta (/iKiii) ni/ileiis .(ii/)/i'M.v'l esin d ajaid .seguncm ust n e an d e rtalla se t p i a la m ate olevustega, rais

See aga thendab, et kujutised e i e s i n d a teatavat reaalsust, vaid

o s a l e v a d selles, s.o m oodustavad olem ise prisosa ning valdavad ka
ise olem istiust.
Rikkalik etnograafiline m aterjal kinnitab seda oletust. O tsesed an a
loogiad antropoloogiliste vaatluste ja knevim etu esiajaloo vahel on
teadupoolest veidi riskantsed, ent kigist ettevaatusnuetest hoolim ata
torkab silm a tpoloogiline sarnasus. Seeprast vib prim itiivsete kul
tuuride kogem usi ksitleda piisavalt tendusjuliste elavate tu n n is
tustena. Snahendis prim itiivne kunst on vaidlusi ikka phjustanud
laiend; laiendatav silitab reeglina puutum atuse: kunst loetakse ise
endaga identseks lbi kigi ajalooliste m etam orfooside, kusjuures m itte
m nes erilises, tinglikus thenduses, vaid just kunstilise ja esteetilise
nhtusena. 18. sajandiks Lne-Euroopas kujunenud m istete p ru u
kim ine ka euroopalikest oluliselt erinevate kultuurivorm ide kohta on
am m u m asinlikuks m u u tu n u d uurim isprotseduur; prim itiivse kunsti
esteetikast vi vastavate artefaktide funktsioneerim ise esteetilisest
aspektist kneldakse pidevalt.^^
Kuivrd korrektseks seda pidada, sltub uurija lhtepositsioonist.
Kui tugineda juba ette n n Jourdaini kompleksile, st lhtuda aprioor
sest eeldusest, et nem ad ei teadvusta, et loovad ja kasutavad asju, mis
tegelikult on kunstiteosed, siis ei tekita m isted traditsiooniline vi
v in u k s l p p e d a k rg e m a liigi m a n d u m iseg a . P arak u to rk a b siingi silm a h u lk ebak o h ti. Esiteks
k u ju ta v a t v e n u se d t p se lt p rim itiiv se a n tro p o id i k ik i biolo o g ilisi iserasusi, sest p a le o liitik u m iaeg n e k u ju r o levat ju v o o lin u d a in u lt seda, m id a silm ad n g id , ega stiliseerinud. Siiski p u u d u v a d nii
(v id etav asti l b in isti stiliseerim ata) W illen d o rfi V enusel k u i m itm e te l teistelgi sarn astel kujukestel
t ie sti n o jo o n e d - m id a lo o m u lik u m o d e lli p u h u l o n k llap raske eeldada. Ja isegi k u i oletada,
et v e n u se d su u tsid m in g il salap rasel m o el, m id a a u to r ei v aevu tpsustam a, h o id a k ro m a n jo o n i
m e h i sek su aalsete k o n ta k tid e eest n e a n d e rta li naistega, siis m is takistas n e an d e rtali m eestel verd
seg a m a st k ro m a n jo o n i naistega?
L o e tle tu m o o d u s ta b v aid osa n e ist k aalu tlu stest, m is su n n ib m in d K utsenkovi j re ld u stest
selgesti d ista n tse e ru m a : n ilistest h a ak u v u ste st h o o h m a ta - m e m lem ad arvam e, e t k n ealu seid
k u ju tisi k u n s tin a m ra tled a p o le p iisav alt alust - p u u d u b m in u kahtlusel pa le o liitik u m i k u ju
tiste k u n s ti h u lk a l litam ise ig u statu ses h iso sa K u tsen k o v i ideedega. L isanduvad veel olulised
la h k n e v u se d tead u slik u s strateeg ias. K ik K utsenkovi a rg u m e n d id , m is m ulle tu n d u v a d o tsitu n a ,
ra ja n e v ad a lu sk o n tse p tsio o n il, m is eeldab m istu se (tead v u se, D escartesi cogito) te k k im ist m esoliitik u m is v i n e o h itik u m i k n n isel. S rane a re n g u h p e ei leia K utsenkovi arvates ra h u ld a v a t sele
tu s t ei ev o lu tsio o n ilise ega ld se h eg i m a te ria listlik u k o n tsep tsio o n i raam es. In im ese fenom en
ei a m m e n d u ju sellega, e t ta k a su ta b t riistu - te m a s o n veel m idagi. K ristlane n im e ta b seda
h in g e k s, a teist rita b ta a n d a d a ain eo sak este liik u m isele - k u id need katsed lppevad v ram atu lt
fiaskoga. (Kyi^enKOB 2001: 23.) T eisisnu, igus a n ta k se a priori kristlasele: m istuslik alge, mis
te e b in im e se st in im ese, o su tu b L ooja o tsese sek k u m ise viljaks. ..Inim keha loodi k a h tle m a ta evo
lu ts io o n i k ig u s [.,.] E v o lu tsio o n i av astam in e p o le aga sugugi vastuolus loom isaktiga - kehuIUe
v o rm i k u ju n e m isp ro tsess. m is h ilje m h in g estati. vis kesta kui tahes kaua. Ent lhe. lausa kuristik
k e h a ja h in g e v ah el p o le k u h u g i k a d u n u d . (Sam as, 3 2 .) .,L o o m ine lpeh inime.sega. (Sam as, 45.)
V iid e te st e h k piisab: o n t ie sti ilm n e, e t siin k o h al p ro b leem i m lslusprnne arutelu ka lpeb.
33 V tn ite k s S to u tl9 7 1 ;C ro w le y 1971;V ogel 1986, l9 9 7 ;S lelK r iy 7 l;S ieb e r, K oslynl987; 14- I7i
B erlo 1993; T h o m p so n 1993. A n alo o g ilistest eeldu.stesi k irjaiu lu slcaduscs vi (>rc6;iMM-l<aMcucKM(t
1984: 142jj.

Mprlmitllvne" vi hfllmu k u n s t " mingeid vastuviteid. Ent kui uurija

vmiicvillja cl piira liiliscmate vi leisest kultuurist prinevate mistete
rmiinlstik, siis paistab asi sootuks teises valguses.
Vastuse otsim ist viks alustada esteetika (vi laiemalt, esteetiliste
VHiuIctc) pinnalt, mille tuvastarm ne osutub vga raskeks. ..Primitiivse
kunsti esteetiliste vrtuste presum ptsioonist inspireeritud katsed
uurida nn prim itiivkultuuride esindajate esteetilisi reaktsioone vli
uuringute kigus saavad paratam atult anda ksnes kahem ttelisi tulenuisl. Sest eelhoiakust ajendatud ksim used seavad raam id ka vasllidflc: ksim us ise vib ksitletava thelepanu suunata objekti sellele
Ittlnilo, m ida ta varem ldse ei m rganud, ehk teisisnu - ksitlem ine
delbnneerib vi transform eerib uuritavat teadvust. K orvpunutiste ja
rituaalsete m askide esteetiliste om aduste kohta prim ise fakt ise seob
neeil ksitletava teadvuses kokku ning n nda vivad hte esemeteklassi
Mltuda objektid, mis enne ksim use esitam ist kuulusid vastaja tead
vuses erineva klassifikatsioonialusega liikidesse. See aga thendaks, et
kKlmine m uudab kehtivat elukorralduse struktuuri. Sam uti vib uurija
Vttulust tlgendada kategooriate abil. m is m oonutavad eldu thendust,
j.liitlalt, ksitlem ine ise sunnib ksitletava ..dekontekstualiseerivasse
olukorda, jrgnev tlgendus aga ..rekontekstualiseerib saadud an d
m eil.'' Kahjuks ei m ista kaugeltki kik uurijad selle m etodoloogilise
pcdblccmi tsidust.
Vtkem kas vi niisugune nide. Teatud kujude eelistam ist phjen
duvad Aafrika him ukultuuride esindajad sageli vitega, et need on
Mhiisli tehtud. U urijad teevad sellest jrelduse, et esteetilise kvaliteedi
krilfcrium iks peetakse siin m eisterlikkust, tehnilise teostuse tiuslikktlKl. Kummati thendab ..hsti tehtud him uliikm ete teadvuses hoopis
VBsliivust kollektiivsetele ootustele: [...] m eisterlikkus thistab vim et
IlUiii kehtivate stilistiliste, vorm iliste ja esteetiliste norm ide ratuntavaid
vastuvetavaid teisendeid. (Sieber, Roslyn 1987; 14; vrd M oore 1995:

|y.)
Uued raskused kerkivad niipea, kui ritatakse eristada prim itiivsete
kultuuride ..esteetilisi norm e.
liitkem krvale juhud, kus ei nnestu leida jlgegi m illestki estee|lllr hinnangu taolisest - sraseid thelepanekuid leidub.^^ Lviosa
Attlrika him ukultuuride hisjoonena ei nim eta asjatundjad aga m itte
14 O kulkiisjalikiim alt v t'Ih o m p s im 1989.
M KOI)(l U'Xik1c hulgas elatu d aastate jo o k su l ei k u u ln u d m a n e n d e su u st k o rd a g i esteetilisi h in (tUMgiilil ( kuusi Ocscinolo kohta," k irju tab selle A afrika h im u k u ltu u ri u u rin u d e tn o lo o g (D aniel
^ iih u y ik 197.1; tsil Sichcr. koslyn 1987; 16 jrgi). K uidagi ei p se m d a tsiasjast, e t esteetiliste
llllinniiniilt' pu u d u m in e', niis kneleb ilm selt esteetilise su h tu m ise p u u d u m ise st, seab k a h tlu se alla
II* kniieuluslc esem ele ..kiinstllisuse"

ksnes legade silm is m istagi.

niivrd esteetiliste vrtushinnangute puudum ist kui nende eristama

tust - esteetiline liinnang l<uulub liitsesse vrtushinnangute kogumisse,
m illega vljendatakse om a suhtum ist esemetesse, m ida meie tavatseme
n im etada kunstiesem eteks. ldistades paljude uurijate thelepanekuid,
rhutab Susan Vogel, et enam ikus aafrika keeltes thendab sna, millega
vljendatakse positiivset hinnangut m nele esemele, htaegu nii ilusat
kui head (mis vim aldab autoril seostada seda hoiakut kreeka kalokagaatsusega). N im etatud kahe kategooria sulandum ine snnitab aga
terve ksteisesse suubuvate thenduste hiigelvlja, kus hea-ilus th en
dab: hsti tehtud, kaunis, meeleliselt nauditav, klbeliselt vrtuslik,
kasulik, ige, sobiv, tavadele ja eelhoiakule vastav, ning vastandub kurja,
inetut, vastum eelset, ebaklbelist, kasutut, halvasti teostatut, sobim atut
thistavale snale (Vogel 1986: xiii). Jrelikult ei vri kaugeltki iga prak
tikas kibiv kuju(tis) hea-ilusa hinnangut, aga seda m itte ilm tingim ata
esteetilise alavrtuslikkuse tttu, vaid niteks hoopis kujutatud tegelase
klbelise m itm ethenduslikkuse prast, m is laieneb ka kujule.^
Am bivalentseks jvad ka teised, eeldatavalt esteetilised hinnangukriteerium id, nagu niteks efebism ja uudsus. Efebism ehk efeebi-ea
tisjus antropom orfsete kujutiste eelistam ine viitab taas m nevrra
ootam atult kreeka klassikale (millest annab tunnistust juba term in
ise). K ultuurikontekstide lahknevus m uudab selle analoogia siiski veidi
kaheldavaks. Tenolisem on oletus, et tisjus inim keha kujutam ise
nue on pigem praktilise kui esteetilise taustaga: kllap eeldatakse, et
niisugune kujutis on vastavalt ka vgevam - tpselt samuti, nagu uus
riitusese on tugevam vanast. Uusi maske eelistatakse vanadele n o o ru
sele om ase suurem a j u phjendusel. Vanad ja kulunud m askid visa
takse m inem a vi jetakse term iitide hvitada. (Crowley 1971; 323; vrd
Berlo 1993: 9-13.)
Iseranis vrtuslikku ainest pakuvad nende rahvusrhm ade h oia
k u d ja toimim isviis, kes tnapeva kultuurikeskkonnas elades on kas
vi osaliseltki silitanud him uidentiteedi. Z uuni him u indiaanlased
avaldasid gedat vastupanu kavatsusele eksponeerida nende sjajum ala
kuju hel New Yorgi M oodsa Kunsti M uuseum i nitusel, sest jum alkuju on pha ja ohtlik - zuunide silmis ei ole skulptuurid seega ei etn o
graafilised artefaktid ega am m ugi m itte kunstiteosed.^^ See peaks ju
kigiti autoriteetselt (ja aktiivselt vljendatuna!) kum m utam a m ti, et
36 N iteks Z a irest p rit e le v an d ilu u st kujuke, m ille p u h u l t lgendaja oletab, e t tegem ist v ib olla
n ii k o h a lik u k lb lu s p e tu se h e id eaalk u ju k u i ka klbeliselt k ahtlase t b ig a (Vogel 1986: 184).
37 V t ClifFord 1990: 163. 1978. aastal seiskasid zu u n i h im u p e a lik u d he n e n d e sjajum alakuju
o k sjo n m g i n in g p rast seda re p atrie eriti k m n e d sam a su g u se d kujud nii avalikest kui e ra k o
gudes! laas o m a p h a p a ik a d e sse ... ( Ihe A rt H ulktin. 3. jaan u S r 1995).

fia lied 8akraalkuju(tise)d olevat kuniilM a v61 valiHivalt eateeI Urlitonuiga.

UurlilcN siiiirastclc kujudele omistatava ve loomust, mis toimejult ja
ktt vilrtuslikkuselt letab vrreldam atult kiki esteetilisi omadusi,
initf (Adcmuscni, mille triviaalsus kipub varjutam a selle tsiasja kaa||(Ji Utulitsioiiaalse kunsti tlgendamisel. igus on Roy Sieberil, kui
\ Wlrulb;
. I kui seletada Aafrika kunsti tulenevalt sealsetest kultuurirtjttloolistest ja kontekstuaalsetest iserasustest, siis vrivad tsist
lltpHlui just csteetikavlised tegurid. (Sieber, Roslyn 1987: 27.)
UlltkNin, cl m itte pelgalt tsist, vaid lausa phithelepanu.
KAIk eespool m ainitud asjaolud ei thenda siiski, et kultuskujud, -eseI ja "Ickslid ei viks phjustada ka esteetilist vastukaja. Esteetiline
KUK pole sugugi vlistatud, kuid esiteks on ta m arginaalse thenduI m ille sihiprane taotlus - esteetiline m ju vib n- kaasneda peaI, nakrttalse sndm usega ehk jum aluse kohalolu kogemisega. Siiski
idttb eslectiline elamus srase liitse kogem use koosseisus sootuks
vorm id kui uusajastu euroopalikku kultuurikonteksti kuuluval
1@Nel. Ainuksi juba sel phjusel on m etodoloogiliselt ebakorrektne
iadil Oht huuli esteetilist reaktsiooni sakraalskulptuuridele ning lbiilt nittlNtclc tarbeesemetele: need ei asu m itte lihtsalt eri kultuuriniN, Vrtlil olemise eri tasanditel, kuuludes kultuuri keskseim ate opositinide koosseisu.*
Kujul Ulele om istatakse m itm esuguseid m itteesteetilisi funktsioone
i nellepilrasl, et kirjakultuurita hiskondades osutuvad nad esimesiikeliiwlisteks sotsiaalselt olulise inform atsiooni kandjateks. (Ses
on puujum al vi joonis liival nii C ezannei kui kom puutri eelkijjijijures pigem kom puutri kui Cezannei.) Sotsiaalselt oluline
rnittlsloon i)n siin aga nii eriprane, et seab kahtluse alla kujutiste
IIHHlenomaatilise mlu kandjate - tekstilise iseloom u. Kehalise vallast
HunilNe ja eraldi eksistentsiksusse ktketuse fakt ise on nii revolutllllde lhendusega, et kujutised om andavad ontoloogilise staatuse.
Arhailine anisaam kujutise ja kujutatu seotusest ja vastastikusest
Irtdnlnvuscst phineb s a r n a s u s e printsiibil. Lucien Levy-Bruhl
pldttb vahejuhtum it, kus indiaanlane, olles jlginud, kuidas vliuurija
idttb om a m rkm ikku eemal mletsevat piisonikarja, hiljem mrmMh lean, et see mees pani hulga meie piisoneid om a raamatusse.
u it ('Il m tle s k as vi s o o lin e ja o tu s v a s ta v a te e s e m e te v a lm is ta ja te v a h e l; ju m a la k u ju j NltliilovUl iiiiiiikr jm s v a lm is ta v a d e n a m a s ti m e h e d , k o d u s e id ta r b e e s e m e id s e e v a s tu n a ise d ,
I

in lltc Uksi s a k ra a le s e m e te to o tm is e , v a id k a a k tiiv s e o s a le m is e k e e ld v a s ta v a te l tse-

limliiti'1 t linu m u u s e a s m rn itu il, ei lu iv i p r im iti iv k u lt u u r id e o lm e lis te k s it o e s e m c te v a s tu

tl
II

allii> ..kuiiiill" iii ls le a v a ld u m is e t ttu 19. s a ja n d il

e n n e (io ttlV ie d S e m p e r it ei tu ln u d kel

h u v i tu n d a k o i v p u n n lis te e s te e tilis te v iirlu s te vaKtu.

pHaoneid." (Uilt H iu ier 1985,1.8.)

Selle mttekiiigii vinuks valida lausa kesoleva peatki motoks.
Piisonite kadum ise tegelikud phjused t)n iihniased tnapevani, ent
meid huvitab hoopis indiaanlase teadvuses m oodustunud phjuslik
seos. Sarnasus eeldab vastastikust seost, m ingil moel sama-olemist.
Visuaalse sarnasuseta ei saanuks kuidagi trgata niidul mletseva elusa
piisoni ja m rkm ikku visandatud piisoni kujutise sam asuse ideed.

Ent kuivrd vib ldse rkida srasest nhtusest nagu sarnasus?

Siin olem e su nnitud tegem a vikese krvalepike, sest visuaalse
kujutise loom use m ber on viim astel aastakm netel puhkenud elav
arutelu. Lugeja, kellele sem iootika ja tajupshholoogia probleem istik
huvi ei paku, vib jrgneva rahum eeli ka vahele jtta.
H um anitaarteaduste logotsentristlik orientatsioon ja semiootikakoolkonna vidukik pole jtnud om a m ju avaldamata: visuaalseid kujutisi
ldse ja jljendavaid kujutisi sealhulgas hakati ksitlema mrgissteemi
erijuhuna. Eseme ja tem a kujutise loom ulikku seost ehk teatavate opti
liste hisom aduste eeldamist hvardab vlja trjuda konventsionaalne
seos - tpselt samuti, nagu see on toim unud keeleksuste puhul.
Kunstiliste kujutiste eripra pakkus huvi juba hele sem iootika raja
jatest, Charles M orrisele, kes liigitas need eraldi esteetiliste m rkide
klassi. Esteetiliste m rkide eripraks pidas ta just nim elt ikoonilisust.
M orrise seisukoht on kllalt vaieldav. Esiteks viitab ikoonilisuse
ksitlem ine esteetiliste m rkide m rava tunnusena selgesti m imeetilisele kunstiteooriale, m ille puudused ja vananenus olid Charles M orrise
tde ilm um ise ajaks juba kigile ilmsed. Lisaks sattusid prast nn kau
nite kunstide perekonna eristam ist esteetiliste m rkide hulka nii ikoo
nilised kui ka selgesti m itteikoonilised kujutised. Seega ei iseloomusta
ikoonilisuse tu nnus kaugeltki kiki teadaolevaid ja esteetiliste m rki
dena aktsepteeritud kujutisi. Teisalt ei om istanud m im eetiline teooria
ise esteetilist vrtust sugugi kigile m im eetilistele kujutistele. Ttates
postuleerim a esteetiliste m rkide totaalset ikoonilisust, ei taibanud
M orris juurelda ikooniliste m rkide totaalselt esteetiliseks kuulutam ise
ohu le. Ja juhtus nii, et M orrise teooria jrgi on kik ikoonilised m r
gid a priori esteetilised - eksitus, m is on laialt levinud veel tnapevalgi.
Samas kui tegelikult, nagu juba eldud, on ikooniliste m rkide hulk
esteetiliste m rkide hulgast tunduvalt avaram - ikoonihse ja esteeti
lise m istem aht ei kattu.

laid ja ktllwsjallkumaid eritlusi vib leida mitmete8^iliseniBlfN tdes. Pingelisi Vitlusi plijustas meidl<i iiuvitav m im eetiliste
klljiillNtc olem use teema. Diskussiooni Icigus Iclaarus Icalcs liitepositilooni, millest kum bki pakkus erinevat, kui m itte lausa vastandlikku
hendust sarnasuse probleemil^; kusjuures lhem a uurim ise kigus
telNrncs sarnasuse probleem pigem ratuntavuse probleem iks. Esim ene
Mp IsI liihenemisviisidest on pertseptualistlik ning keskendub peam iMlt optilise tajum ise protsessile ja m ehhanism idele. Selle suuna klasllktlllsed teosed prinevad Ernst G om brichi ja Rudolf A rnheim i sulest;
Ittnuiti tasuks nende hulka kindlasti llitada ka Boris R auschenbachi
uurim used. Vastasleer kasutab otseselt vi kaudselt sem iootilist lhenemlNl. Mlemale suunale on htviisi vras naiivne tavaksitus sarnasulONl kui lihtsalt esem e kujutise vastavusest reaalsele esemele; tasus vaid
uuritavat ala laiendada visuaalse tajum ise ja m entaalsete kujutiste probUniuatikani, kui ilm nes kohe, et kujutise optilise fenom eni ja m eie silIlJttle avaneva reaalsuse suhted on rm iselt keerukad ning vahendatud
pulihhofsioloogilistest protsessidest. Samas ei vlista pertseptualistlik
dUluul sarnasuse teatava absoluutskaala olem asolu ja nhtava iget
reprodutseerim ist. Tiesti ilmselt tugineb see seisukoht visuaalse taju
mise universaalsete seadusprasuste olem asolu eeldusele, m is vim altlrtb visuaalsed tajum used vabastada kultuurikontekstide kidikuist.
Tnu sellele plvib pertseptualistlik kontseptsioon ka igustatud k rii
tikat sotsiokulturoloogilise ja sem iootilise lhenem ise pooldajailt, kelle
ktlsillusis osutuvad otsustavateks teguriteks kehtivad konventsioonid,
sootsiumi poolt loodud ja aktsepteeritavad koodid, m is reguleerivad nii
iiiij>cmist ennast, tajum ist kui ka visuaalsete kujutiste m istmist.^
Ses seoses toetuksin U m berto Eco tdele, kus lahatakse kiki
knealuseid kontseptsioone m inu m eelest vga veenvalt - tegu on ju
kii sem iootilise analsi tunnustatud suurm eistriga. Kogu arutluskiku
teemal, mis laadi lingvistiliseks fenom eniks peab Eco kujutisi, pole tarvUliist korrata, sest m eid huvitavad eelkige tem a jreldused.
Uurinud phjalikult kujutise kujutatavale objektile sarnanem ise
nu)istet, juab U m berto Eco nagu paljud varasem adki autorid t d em u
seni, et see on ebatpne ning phineb teatud eksiarvam ustel. Kui m a
vtan sulepea ja joonistan paberile hobuse kontuuri, siis kindlasti tunneb
mni selles ra hobuse, kuigi ainsaks hobulikuks om aduseks joonisel on
pitlev m ust sulejoon, m ille abil teda kujutatakse - aga just seda om adust
lef-elikul hobusel ju pole. M u joonis kujutab endast figuuri (m rki) siseI')

Vt n t B ry so n 1989, e riti 37jj.

mise alaga, mis m oodustab hobuse, ja seda m britseva vlim ise alaga,
mis ei ole hobune, - sam as kui pris hobusel srased om adused p u u
duvad. Jrelikult m u joonis ei reprodutseeri tajum istingim usi, sest ehtsa
hobuse tajum ine sisaldab suurt hulka stiim uleid, m illest kski ei m ee
n uta aga vhim algi m ral katkem atut sulejoont. ( 3 k o 2004 : 159.)
Kaine anals vim aldab Ecol paljastada illusiooni, nagu tuleneks
kujutis m ingil m oel kujutatavast esemest, ja juda jrgm isele jreldu
sele: [...] ikoonilised m rgid reprodutseerivad kll objekti teatud taju
m istingim usi, kuid alles prast ratundm iskoodi phjal tehtud valikut ja
koosklastam ist graafiliste konventsioonide repertuaariga; selle tu lem u
sena hakkab teatud kindel m rk meelevaldselt thistam a teatud kindlat
tajum istingim ust vi tingim uste kogum it, m is on taandatud lihtsusta
tu d graafilisele kujule. ( 3 k o 2004 : 160.)
Siinkohal m eenub vgisi jlle lugu indiaanlasest ja Levy-Bruhli pii
sonitest. Pole kll teada, kas etnograaf joonistas piisonid he katkem atu
joonega vi kasutas ka varju ja tonaalset joonistust, aga ttt-elda ei
m uuda see kuigivrd asja olem ust. Jb le vaid oletada, et kui indiaan
lane tundis joontes-laikudes ra hiljuti rahulikult karjam aal m letse
n u d piisonid, siis pidi ta piisavalt hsti kursis olem a renessansijrgsete
graafiliste konventsioonidega. Kui ta neid aga e i tu n d n u d - m is on ju
sam uti m eldav - , siis vriks tem a lbingelikkus lhem at seletust.
Ent tagasi U m berto Eco juurde. Ta toob veel m itm eid niteid, m is kik
kinnitavad, kui kaugele jvad kujutised eseme tegelike om aduste rep
rodutseerim isest ja kui suurel m ral sltuvad vastavatest konventsioo
nidest: olgu see ringina kujutatud pike, m illest lhtuvad jo o n ed m r
givad kiiri, vi Constablei maal, m ille kirjeldusega lpetab G om brich
om a klassikalise teose,'** lvi kujutis Villard de H onnecourti album is vi
D reri ninasarvik (need nited on sam uti laenatud G om brichilt) - kik
need ju h u d on Eco arvates tlgendatavad m eie visuaalsete tajum uste tea
tava k o d e e r i m i s v i i s i jrgim ise vi uue kehtestam isena. M illest
om akorda tuleneb, et ikooniline m rk kujutab endast graafiliste n h
tuste vaheliste suhete m udelit, m is on isom orfne pertseptiivsete suhete
m udeliga, m ille m e m oodustam e siis, kui tunnem e ra vi m eenutam e
m n d objekti. Kui ikoonilisel m rgil leidubki millegagi hisom adusi,
siis m itte objektiga, vaid tem a tajum ise struktuuriga. Ta m oodustatakse
ja tuntakse ra sam ade m entaalsete operatsioonide kigus, m ida m e
sooritam e, m oodustades kujutist - sltum ata m aterjalist, millesse need
suhted vorm itakse. ( 3 k o 2004: 168.)
U m berto Eco piltkujutiste sem iootilise analsi edasisest jlgim isest
40

V iisile, k u id a s G o m b r ic h s e d a m a a li a n a l s is , p h e n d a b p a a r k r iitilis t m r k u s t k a N o r m a n

H ry so h (lir y s o n 1989: 4 3 - 4 5 ) .

vime loobuda, kuid kaks m ttekiku on olulised ka m inu seisukoha

mistmiseks. Ksiteks. Vitluste kigus kujutavate keelte loom use le on
u}{cli osutatud kujutiste phim ttelisele erinevusele keelelistest tekstiilcHt, eelkige asjaolule, et kontinuaalne visuaalne kujutis ei vim alda
eristada ei diskreetseid thenitfusksusi (..kujutavaid sem eem e vi
..kujutavaid snu) ega ka nende seostam ise sntaktilisi reegleid. See on
Ilmselge ning sestap tuleks lingvistiliste m istete tarvitam ist plastiliste
kunstide kohta pidada lbinisti m etafoorseks. Siiski rakendatakse siinKfii uurim uses sem antikat he vtm em istena - ja seda tiesti teadlikult.
Selleks annab phjust tuginem ine Eco koodide spektraalsele hierarhiale,
Itttes vga tugevatest (nagu m orsethestik), millele jrgnevad tugevad
(nnalised keeled), ja lpetades nrkade koodidega, m is on raskesti
mttilratletavad ja pidevalt m uutuvad ning kus fakultatiivsed teisendid
kipuvad vlja trjum a thendust-eristavaid tunnuseid ( 3 k o 2004 : 169).
Nimelt see kujutavate koodide nrkus ja hajusus vim aldabki ra tunda
lihe ja sama eseme, vaatam ata tem a kujutam isviiside paljususele.
Kui see vide vastab tele, siis on kujutiste sem antikast knelem ine
lle.sli igustatud.
'leiseks vib Eco. ning m nes m ttes ieti juba Erw in Panofsky jrgi
irifilada erinevaid kodeerim istasandeid ja seega ka vastavaid sem antiIInI kihte. Esmaseks, ja siinse m ttekigu jaoks lausa kriitiliselt oluliseks,
omitiib ..ikooniline kood, m ille pinnalt siirduvad sem antilistesse sga
vikesse ..ikonograafilised ning seejrel ka ..ikonoloogilised koodid.
Krtdiiliigetn jllegi Eco nidet. ..Ikonograafiline kood stestab teatavad
IrttUmtavustingimused. kehtestades niteks seose, et poolalasti naine
Vtttinnaga, millel lebab m aharaiutud m ehepea, thistab Saloomet, veidi
kMeliim naine aga, kelle vasak ksi hoiab juukseidpidi m aharaiutud
mehepead ja parem m ka, Juuditit. N eed konnotatsioonid trkavad
Ifthumala sellest, et ikonograafiline kood ei kehtesta denotatsiooniWegleid. Milliseid tunnuseid peab valdam a visuaalne sntagm a naine,
#1 lesli kujutada naist? ( 3 k o 2004: 195-196.)
Vtiiil seda esmast, ikoonilist ehk denotatsioonikoodi m e eelkige
Vljumegi. Kneldes sem antikast, pean m a m istagi silmas kogu sem anIIIInI koonust, mis hlm ab kiki thenduskihte. Ent algab sem antika
lilN k I kujutatavast/thistatavast - naise, ,.mga ..vaagna ..m aharaiu
tud |H'a" representatsioonist.
Nn|{u on nidanud nii pertseptuahstlik kui ka sem iootiline anals.
f | lolmu kujutatud - vi oletatavasti kujutatud - eseme ratundm ine
111^11^1 nii, nagu see naiivsele silmale pealtnha paistab. ..Kujutis sarH*liel> reaalse esemega on tavateadvuse illusioon, mis vhegi svenenuniiil uurim isel kohe hajub. Siiski srane illusioon eksisteerib, ja mis

veelgi olulisem - selle i l l u s i o o n i k e h t i v u s e i l l u s i o o n

o s u t u b v g a v i m s a k s k u l t u u r i t e g u r i k s . N nda tu n
nistab ka Eco, et tavaelus m idagi tajudes ei anna m e endale aru, kuidas
see toim ub, ega teki m eil seetttu ka ksim ust, kas see, m ida m e tajum e,
on tegelikult olem as vi on tegem ist kokkuleppe tulem usega. Samuti
vim e ka ikooniliste m rkide puhul leppida m ratlusega, et ikooniline
m rk on ksus, m is v l i (m u) s e 11 reprodutseerib k u j u t a t a v a
o b j e k t i m n i n g a i d o m a d u s i ( 3 k o 2004 : 168, m inu sren
dus - B.B.).
Sest just argielu eksitused on need, m is kujundavad reaalset ajalugu
ja toonivad kultuuri loom ulikes vrvides - m itte loogiliste analside
eluvline, absoluutne vaatenurk. Kas kontuurina m rkm ikku visan
d atud piison ka tegelikult elusa piisoniga sarnaneb vi on sarnasusest
kui teatavate hisjoonte olem asolust knelem ine kohatu, seda ksim ust
m eie korduvalt viidatud indiaanlase jaoks ei eksisteeri - tpselt samuti,
nagu ei m tle sellele ikini vi C onstablei m aali ees seisatav m uuseum iklastaja ega im ettegeva phakuju ette plvitav palverndur.
Selles ongi asja tuum ja htlasi kesoleva raam atu teem a. Tema arvab,
teab, neb, m ina arvan, tajun, nen, et o n sarnane - ja sellest piisab,
et knelda kujutiste reaalsest elust. Sarnasus om akorda on piisav alus
sam astam iseks. V hem asti on niisugune vim alus seotud juba m rgi
olemusse, nagu kinnitab sem iootiline lhenem ine: ldjuhul asenda
vad m rgid thistatavaid objekte vaid ositi, ent kui m ingil phjusel ei
osutu vim alikuks rahuldada om a huvi objekti enese vastu, siis hakka
vad objekti aset ha rohkem titm a m rgid. Seda tendentsi vib selgesti
theldada juba esteetiliste m rkide puhul, kuid siin tlgendaja m rki
veel thistatava objektiga priselt segam ini ei aja; inim ese kirjeldust vi
joonist vib m istagi sam uti nim etada inim eseks, ent seejuures tead
vustatakse siiski enam -vhem selgesti, et tegem ist on m rgilise nhtuse
ehk kigest joonistatud vi kirjeldatud inimesega. Signaalide kasutam i
sel maagias m uutub see vahe juba hm asem aks: m enetlusi raskesti h o o
m atava objektiga hakkavad asendam a toim ingud seda objekti m rkiva
vahendiga. Teatud vaim uhaiguseliikide puhul kaob aga vahe designaadi
ja denotaadi vahel sootuks: piinavalt rah u tu reaalsus trjutakse krvale
ja rahuldam ata huvid leiavad vim aluste piires rahuldust m rkide m aa
ilmas. . kirjutas Morris.'**
Pshhopatoloogiale apelleerim ine reedab tem poraalset ovinism i.
41 M opppic 1983: 73. K u n a k a u d se lt k n eleb k aasa te m a ..esteetilise m rg i jig alt ik o o n ilin e t l
g en d u s, siis j b M o rrise l k a h e silm a vahele asjaolu, et k u i te g e m ist o n esteetilise huviga, siis vib
v ljen d huvi objekti en ese v a stu k a n d a k a h t eri t h e n d u st: h uvi kujutise, arte fa k ti, m eeleliselt
taju tav a o m a d u ste an sam b li v astu vi huvi k u ju ta tu v astu.

ipttuitKvad sageli ka semiootilised uurlmuied; mrkide maailmas

luliiURl lelilma kalduvad ju ka m iljonid norm aalsed inim esed eri
IMrldeiti vftrdpilt-m rgid sobivad selleks aga iseranis hsti. Teatud
Mdliiflr nlillajale kattuvus, isegi kui see on vaid niline, argieluprakI )Mrgllitv kattuvuse ill/ sio o n , on sam astam ise esm ane ajend.
llfipkrH N l vib lugu piisonijoonistega ksitada sraste objektide
IWWirlfl. vastastikuse asendatavuse paradigm aatilise juhuna. Teisalt
lk V*#lgl ilmekam aid m udeleid, kui lhtuda om adustest, mis huItujullse ja esitatava reaalsuse sam asust kogem a iseranis erksalt
lil, .Sdllsed om adused on eriti iseloom ulikud m a h u 11 s t e 1 e
IU11 N I c l c. Seega pole juhus, et nii pertseptualistliku kui sem iooUUIUI esindajad eelistavad reeglina analsida tasapinnalisi
il
kasutavad haruharva nitena kolm em tm elisi kujutisi
itMjUUI. See on uurija vike sjakavalus, sest skulptuurse kujutise
l u i kujulutava objektiga sundinuks Ecotki tdem a hulga enam ate
[inte olemasolu, kui leidus hobuse kontuuri krvutam isel elusa
IMgH. lUiumilise plastika eiram ise kalduvust ei ilm uta ksi Eco: ka
IH, Clombrich m ainib om a klassikalises uurim uses skulptuuri ksnes
llittiiglaga,'^ N orm an Bryson piirdub sootuks ainult m aali ksit)iic. Kummati m ngib just skulptuur juhtivat rolli paljudes
Wprttklikates, sam uti on kujude vastu suunatud ka Siinai m el klakujutamiskeeld; sublim eerunud kristlik phapildikum m ardam ine
iuN jusl selleprast enam asti tasapinnaliste kujutistega. Sarnasus,
llluNoorsus polegi n jgitu, kipub tipnem a asendatavusega.
Ifplttullka elab meiega hes m tm es, samas kui tasapinnaline
IIIn olgu vi kahem tm eline, nagu egiptuse m aal vi siluetikunst
Hltth sootuks teist ruum i. Siit ka rgne hirm kuju elustum ise ees:
Jpllltirll pruugib vaid liigahtada, m aalitud kujutisel seevastu tuleb
lill Knii otseses m ttes m aha astuda nagu Nikolai Gogoli liigkasu||, nt m uuta tielikult om a ruum ilist eksistentsivorm i.^
Diiilitliiliivaiil niiuigilisi o m a d u si n im e ta s ta p y g m alionlikuks veks. Jrgm ises peaI Hrilmi nitliliilii, cl k u ju n d pole kuigi n n e stu n u d ega vasta k a k n ealu se m d i m ttele.
Illini eespool, et Siinai keelu o rig in aa lte k stis k asu tatav ad s n ad t h e n d a v a d vastavalt
I Vfll kivini iln iiiip lastik ateo sl vi silm ag a n h ta v at k ujutist. S eeprast v astab n iteks inglise
,kll|lilp" jin iv fii Iniiijie, n in g alles seejrel j rg n e b ..ega m in g isu g u st p ih i sellest, m is o n ...
liMl kii)lKmikeeld Icad u p rasI vaid k au d n e. K ujutisi v alm istavat m e is trit ta b a b p ra st su rm a
I lil {luu. rn l I ii s ci seisne sugugi v im alik u k u m m a rd a m iso b je k ti v alm istam ises, vaid elava
ilU|M liiiiinliic, m illes ktkeb in k a rn a tsio o n io h t, - sellega t stis m e ister k tt Jum ala eesiguste
Ml Nllll^l pei-ll kuN csn u ijiir|ek o rras vi lausa e ra n d itu lt silm as sk u lp tu u re ; islam i au to riteed id
iV itI llliicpulikii ..varjuhcllvate k u ju tiste eest (P ap a d o p u lo 1979: 63)1 R enessansiajastu vit, lilU kmiiliilil n im e im n iy tn if ja m illes osalesid tolle aja silm ap aistv aim ad k u n stn ik u d ja m tAlliiirll, l.ro n iiiilo , M lehelangclo, H aldassare (;astig lio n e, B enedetto V a rc h ijt, m a in iti m aali
|lliUl|iliiiiil vililrliiHl vrrrUlcN vllniuse eelisena ju st k u jude sarn asu si kujutalavale, ngem ata selles
lil llliialiiiiiil, NCHl n d liilirncli asjule |iilia m im eelili.se kont.sepU looni seisukohalt.

Teisalt ei tasu sarnasust tlgendada liiga kitsalt. Sageli saab knelda

sarnasuvsest ka kujutise ja ettekujutuse valiel vaimu, esiisa vfti jumala
vljangemisest; tagatipuks aga tdeda sam a tugevat sidet ka pelgalt
sm boolse thistam isena m ratletava artefakti ja vastavate leloom u
like olendite ja judude eneste vahel.'*''
Srased lahknevused osutuvad paratam atuks, sest kujutised, mis
prim itiivsetes kultuurides m oodustavad plastika phikorpuse, kuu
luvad sakraalesem ete hulka ning on m eldud teenim a sakraalseid vi
m aagilis-sakraalseid eesmrke.

Sakraalseid praktikaid tulekski uurida kigepealt: olgugi erineva pin

gestatusega, laieneb sakraalvli kollektiivi kigile peam istele eluvald
kondadele, sest selle kaudu seatakse sisse ja korraldatakse inim ese suh
teid leloom ulike olendite ja jududega, kelle vim uses on kik olev.
Sakraalsuse kige pingelisem ates slm punktides, tem poraalselt ealiste
(snd, initsiatsioon kui uuestisnd, abiellum ine, surm ) ning kollektiivi
silimise seisukohalt eluthtsate nhtuste pu h u l (jahi- ja sjann, edu
kas m aaviljelustskkel), aktiveeruvad objektid, toim ingud ja tekstid,
m ida tavatsetakse pidada kunstilisteks. Just siin, eksistentsi slm punk
tides, taotletakse kujutiste ja toim ingute abiga kohtum ist leloomulike
olendite ja jududega."*^
44 V line sarn asu s, m is p a ra ta m a tu s e su n n il j b alati v a id oletuslikuks, ei m o o d u s ta ei m a a
gilise sid em e eeltin g im u st ega tag atist, sest ju m a lu se p u h u l - e rin e v a lt p iiso n ite st - o n tegem ist
p o te n tsiaa lselt k ikjalviibiva o le n d i eeldatava p re sen tsu seg a k u ju (tise)s. Jum alus vi v a im v i i b i b
k a lju ra h n u s vi p u u s - see ei t h e n d a , n a g u k u ju tletak s v asta v a t o le n d it k alju- vi puuku ju h sen a;
k u i P a u san ia s kneleb, et Sikyonis k u m m a rd a ti Z eu si p ra m iid i ja A rte m is t sam b a kujul, siis ei
tu le sed a m ista nii, n a g u oleks p ik seju m ala t k u ju tle tu d p ra m id a a lse n a jn e . K igi e elduste k o h a
selt m u u n d u b m itte k si v lisel sarn asu se l p h in e v seos. v a id n a g u n g im e, p ea igasu g u n e represe n ta tsio o n isu h e arhailises sa k ra a lru u m is k u i m itte lau sa t h istav a ja t h istata v a sam asuseks, siis
v h em asti teatav ak s o sad u ssu h tek s. S a rn a su se -p h im ttele ta a n d u b see su h ete g a m m a ige tin g li
k ult, sest t e n o lise lt ei o ln u d sarn asu se m iste p rim itiiv sete s k u ltu u rid e s k u igi ran g elt piiritle tu d
ega selgesti te a d v u sta tu d , v a id h lm a s v ga av arat sem a n tiliste su h ete sp e k trit alates visuaalsest
sarn asu se st ja l p e ta d es m is ta h e s liiki th istam iseg a. E rn st K ris ja O tto K urz p eav ad k o g u n i vi
m a lik u k s tu le ta d a ld reeg li, e t m id a v e e n d u n u m a lt u su tak se k u ju tise m a a g ilist to im e t, s.o kujutise
ja k u ju ta ta v a sam asu st, sed a t h tsu se tu m a k s m u u tu b k u ju tise iseloom , e h k te isis n u - ku i objektile
o m ista tak se s u u rt m aag ilist vge, siis m in e ta b te m a sarn asu s n a tu u rig a e n am asti t h tsu se (Kris,
K urz 1979: 77). K ll aga o n v im a lik m aag iliste o m a d u ste le k a n d m in e sarn asu se p h im ttel.
S u u rep ra se n ite esk im o m to lo o g ia st to o b E. H . G o m b ric h o m a p y g m a h o n lik u ve k u ju n d it
ilm estad es; h e l esk im o l o ln u d vilets kajak, m is alatasa k u m m u li lks. K ui su ri m e h e m aagiliste
v im e te g a v a n ae m a , kattis ta s sta p h ja k a d u n u k ese n a h a g a n in g p a a t e n am m b e r ei linud.
P ik ap eale k u lu s v a n ae m a n a h k aga ra ja lapselaps a se n d a s selle v astavat k u ju tist k a n d v a nahaga,
m is to im is sam u ti. Sest ajast saati k a u n istata k se k ik selle p iirk o n n a k ajak id tolle m aagilise naha
lih ts u s ta tu d v rd p iltid eg a, m is h o ia b k i s sta d tasak aalu s (G o m b rich 1972: 111).
45 Just sak raalsete te k stid e ja k itu m isv o rm id e h d av ajalik k u s elulisest seisu k o h ast nuabki
m u id e n e n d e s tereo t p se t k o rd am ist. M u u tu m a tu s ja sak raa lsu s o n v astastikuses sltuvussuhtes:

Ium alnte|a vaim ude nim etam ine leloom ulikeks, lemeelellsteks vi
IrrthNlsciuIcntsctcks olcMiditcks annab taas kord tunnistust meie keele
nillicvastavuscst kirjeldatavale objektile.'" Sest prim itiivkultuuri-siseselt
kuuluvad nn leloom ulikud (m ittelooduslikud) olendid lbinisti looliuiliku looduse valda, m oodustades selle loom uprase tuum a, kikjal
lulniiva m ootori ja juhtim iskeskuse. H daprast viks neid jude nim eIhiIh flik lemeelelisteks, kuigi seegi on eksitav, sest kui vaim ud pole ka
^rliiiitiivkultuuri teadvuses ksitatavad just otsese meelelise antusena,
liu Icnomenaalselt ilm nevana kll; seega osutuvad nad otsekui kaudMll nu'clc!isteks nhtusteks - vi sam astuvad sirgjooneliselt om a looduitlikc vi inim ese poolt loodud oleluspaikadega.^^ leloom ulikud on
nnd ksnes vlisvaatleja seisukohast. Kui soovim e tegelikku olukorda
kujulaila vim alikult telhedaselt, siis tuleks ilm selt knelda pigem
i,|ioinulike ja leloomulike olendite ontoloogilise eksistentsitasandi
Irlllcvusest ning tdeda seejuures, et igupoolest on just leloom ulikud
n#ed kige-kige loom ulikum ad, sest neile om istatakse kige vim Wiua valentsiga olemist.
Tfolaania kui erinevate olem ism ooduste likum ispunkt ilm neb
Iftrclull mitm ekesistes vorm ides ning kik nad privad seelbi osadiNf olemises. Arhailiste kultuuride algaegadest saati on hierofaania
ithuul htaegu ka ontofaania. Sakraalse m anifestatsioon on vrdvrne
Olemise varjam atusega ja vastupidi. (Ellade 1985: 3.)
Krgemad j u d vivad asuda ning hel vi teisel m oel end ka llmukus iganes. Kusjuures ilm utus ei ole sugugi ksnes leloom ulike
juiludc meelevallas; vastupidi, m ningal m ral vib seda esm ast ja
lu(iili(sa( vaimude fenom enoloogiat m jutada ka inim ene. Sakraalne
fp, mille lim alt olulise erijuhu m oodustab kujutis, osutub krgem ate
jftuiludc vim alikuks vi lausa vram atuks oleluspaigaks, nii et srase

(Kilmilii.s oclilab ritu aali k in n ista tu st, selle m u u tu m a tu s o m a k o rd a t e n d a b ja tag ab p h alik k u se,
jm I Miii Ipnijaiiovi ja Juli reideri m ra tlu s v lje n d ab sed a seo st o ivalise lih tsu se ja selgusega: oluliiililiiilrs, kus tagasiside o n v im atu , o su tu b ..k itu m ise eesm rg ilev astavuse a in sak s k rite e riu m ik s
Mlliiiiillviii nil tp n e k o rd am in e. (M ap T eM b H H O B , Illp eiifle p 1975: 115.) P rim itiiv se te h isk o n d a d e
liiililii kiiibil) jti pea s n o n m se lt v ljen d ..tra d itsio n a aln e - v a h est tu le b selle ta v a tru u d u s e igilllliiii II" (ilsida jusl e elp o o lm a in itu d asjaolus? (Ig iliik u r selles m ttes, e t tra d itsio n a a lse d koo slu sed
vnlviul pilliiiiKMleliselt ek sisteerid a p iira m a tu aja vltel, ilm a et n e n d e s o tsio k u ltu u rilin e seisu n d
livitllliilllvsell m u u tu k s,)
Vi ll l'r m lb i'r g 1991: 80. ig u p o o le st m rk is ju b a Schelling. e t ..kreeklastele ( ld se) ja iseranis
*M(llki'i'|iiisclc o n im oiine lbinisti vras, sest n e n d e ju m a la d k u u lu v a d lo o d u sse (lUe/raM nr 1966:

tmii
4 / Slliikiilml vaid k s paljudest sam alaad setest n id etest: ..K achina - ks e n am k u i viiesajast esii(iii)tiiuviilmusl I ... I K achinad viibivad h im u seas p o o le aasta vltel n in g v im a ld a v ad k o g u k o n liiil 1'Mil nilliu siis, kui n ichcd esitavad tra d itsio o n ilist ritu aali, m ille kigus k an tak se k a ch in a m aske.
M iiikil kii|iiUilU(l olem lll k sitatak se k o h alviibivana koos tem a rolli esitajaga, kelleks ta ajutiselt
(l',iK yclopcdiii 1999: (i27.)

vrdkuju valmlstuniat - vtsU vtte

laatel - vAlb
ksitada om am oodi pnise seadmisena jumHlulc. Kargemale judude
srane vime, igem ini siin ja praegu kohaloleku om adus ongi see,
m is ainsana vim aldab inimesele kontakti lemeelelise m aailm aga tea
tavas ruum is vi ajas vi aegruumis, m ida me nim etam e sakraalseks.
Jum aluse kohalolu saavutab tiuse toim ingutes ja artefaktides, mis
m oodustavad n n prim itiivse vi traditsionaalse kunsti algfaasi.
Olgugi ldjoontes ige, ei am m enda tavaprane ettekujutus, et vaim
asub kujus vi et kuju ja vaim on samased, kaugeltki kogu keerukat
ja loogiliselt Higendamatut sakraalse kohaloleku ja maagilise ve prob
leemi. igem oleks knelda sakraalesemete ontoloogilisest staatusest,
m ille keskm e m oodustab esinemine n- jum ala kloonina. Krgemate
olendite vi judude viibim ine srases objektis ei vlista nende sam a
aegset viibim ist teisteski sakraalobjektides - kll aga vlistab vastavate
objektide viibim ise semiootilises universumis thistajatena.
Niisuguse funktsiooniga sakraalseid objekte, eelkige kujutisi, ksi
tatakse kokkupuutekoha ja -vahendina kikvimalike lemeeleliste
judude, vaim ude ja jumalustega, kelleni inim ene m uidu ei kniks.
K ohtum ine eeldab lemeeleliste judude vi olendite vahetut kohalole
kut iidolis, m askis vi m aalitud kujutises. Teadliku refleksiooni kigus
vib eristada m itm eid kohalolekuvorme - alates iidoli j a jum ala tielikust
sam astum isest kuni vaim u ajutise viibimiseni kujutises vi m uus phaesemes rituaali hetkel; ent enamasti seda ei analsita: s a k r a a l n e
k o h t o n t e o f a a n i l i n e n- d e f i n i t s i o o n i j r g i .
Jum alakuju ei esinda jum alat - rm usjuhul ta o n jumal.'**
N im etagem srast praktikat maagiliseks selle sna kige avaramas
thenduses, pidades silmas artefakti kuulum ist htaegu nii meelelisse
kui lemeelelisse (vi fsilisse ja metafsilisse) m aailm a korraga, ehk
teisisnu - m ittesem antilist seost, mrgi ja thenduse ..kokkusulam ist,
kujutise ja kujutatava, representandi ja representeeritava samasust.^^
48 V alik t n a p e v a e sin d u slik es u u rim u ste s leiduvaist vlj en d eist, m is kirj eldavad sak raalk u ju tiste ja
re a alsu sesu h e tp rim itiiv se te sk u ltu u rid e s.k la k sj rg n e v a ltiju m a la k u ju d C v im a sk id v m sje ito v flt/v
e sin d a va d (jum alat, va im u ), representeerivad
ku ju ta va d
sm boliseerivad
..m eelitavad
ligi
k a itseva d (jum ala, va im u eest), p a ku va d ko kk u p u u te p u n k ti (jum alaga, vaim uga), ka n n a
va d lelo o m u likku vge, on (jum ala, va im u ) ilmnemispaigaks, on (esivanem ad, vaim ud, ju m a la d vm ).
See k au g eltk i m itte a m m e n d a v lo e te lu peegeldab k o rrag a k a h t m a a ilm a - kirjeldaja ja kirjeldatavat
m a a ilm a . Sn av ara ja k situ ste eb aadekvaatsus ilm n eb e riti lo e te lu alguses, reetes esiteks sajan
d ite p ik k u s t k u ju tiste re p re sen ta tiiv se fu n k tsio n eerim ise k o g em u st, teiseks kirjeldatavale k u ltu u
rile tu n d m a tu id m iste eritlu si ja -m ratlu si, n in g viim aks t n a p e v a k u ltu u ri seda e rip ra , m ida
m n ik o rd kv alifitseeritak se sem io lo g ism in a. Silm anhtavalt t e p ra se m a n a n ib m u lle a n tro p o
lo o g i seisu k o h t, kes eitab o tsu sta v a lt ..argpkslikku videt, n a g u religioossed k u ju tise d kigest
re p re se n te e rik sid p ro to t p e , n in g v id ab otsesnu, e t n ad o n ju m a la d (vt Gell 1998).
49 D av id F reed b erg p e ab ig em ak s h o id u d a seda laadi sam a stu ste p u h u l m aagilise m istest
(F re ed b e rg 1991: 77, 8 0 -8 1 ). M a a n n a n endale selgesti aru , e t k asu tad es sna ..m aagiline, a.stun

Seejuures tuleks veel mAnda niisugust veidrat vimalust nagu erinevii vimsusega sam asused. Sest erinevalt m eie m oiiem isele harjum uspttnisest vastanditepaarist sam ane-m ittesam ane vastab ..primitiivsele
m nallm am testam isvorm ile parem ini libiseva skaalaga samasus.
Kik eelnev kneleb jlle selget keelt m eie snavara klbm atusest
nillto meie tingim uste kirjeldamiseks: kujutatavaga sam astatavad kujulUcil ei k u j u t a prototpi - nad o n sama, m is prototp. Isegi
niJitrastel puhkudel m eeleldi tarvitatav sna ..inkarnatsioon ei kirjelda
pttris adekvaatselt seda phaduse kohaloleku kogem ise m ra, m is on
llllMiniiiuli m iinivljale, sest v aid lu sed m aag ia m iste seletam isel o n tip n e n u d h u lg a erinevate
VilIrvilsliU' k eh testu m iseg a, n ii e t m n e d te a tm ik u d la u sa v ld iv ad sed a m iste t d efin eerim ast,
jM lliliiilfs levaatega m itm e su g u ste st se isu k o h ta d e st (n t E n cy clo p ed ia 1999: 6 7 8 -6 7 9 ; v rd O xford
Mylli Mi)}: .127, jt). E n t k a s n a sta tu d d e fin itsio o n i p u u d u d e s ktkeb see im p litsiitse lt ksitluses;
ftU p viiinic t h p o te e si k o rras v ab alt to e tu d a n itek s jrg m isele, sam u ti ld k asu tatav as ksiraaniillliii (in U id m ratlusele: m aag ia o n .. lelo o m u lik e j u d u d e m ju ta m ise k u n st, sam u ti n e n d e abil
|lM itliiii|ftu d u d e v alitsem ise k u n s t (F u n k & W ag n alls D ic tio n a ry 1972: 660). M o n o g raafias Ile T p o B
ilN I I V illi) leida l h i lev aate m itm e te st l h e n em isv iisid e st m aag ia pro b leem ile, alates k o n k re e tmII itjiilooliscst, siis lbi E d w ard B, Tylori ja Jam es G . F razeri t d e st l h tu v a a n tro p o lo o g ilise v.
twiimUMioloogilise su u n a, n in g l p etad es tn a p e v a se sotsio lo o g ilise lhenem isega. M in u m eelest
niKVPlutiii.l ksitlusviisid k steist e i vlista, v a id to im iv a d p ig e m v astastik u se t ie n d am ise p h im tll, u u r i d e s m aagia fe n o m e n i e ri ta sa n d e id . Siinse a ru tlu sk ig u seisu k o h a st sobivad h tv iisi h sti
lill li'm inu'iK )loogiline k u i so tsio lo o g ilin e p h im te . A n d re i P e tro v v iitab jrg m isele sotsioloogilise
m u n a niiiratlusele, m ille s n astu s p rin e b D av id E. A u n e l sulest: (1) M aagia ja re lig io o n esineV*il lill p im u n u lt, e t n e n d e k sitlem in e d isk re etse te so tsio k u ltu u riliste k a te g o o ria ten a o n sisulltvll V(^imalu. (2) M aag ilis-relig io o ssete fe n o m e n id e stru k tu u r-fu n k ts io n a a ln e a n al s vlistab
tdiiVii hoiaku m aagia suhtes. (3) M aag ia fen o m e n ek sisteerib k sn es k in d la religioosse tra d its io o n i
fciiiiti'ksll.s; m aagia ei ole re lig io o n a in u lt selles m tte s, n a g u liig im iste ei sam a stu soom istega.
k, iiikrectiie m aag ias steem vastab re lig io o n i stru k tu u rile ses m ttes, e t ja g a b kontek stu aalse
l|i||(!l(Hisse reaalsuse fu n d a m e n ta a lk o n s tru k tsio o n i. (4) M aag ia o n relig io o n i u n iv e rsaa ln e erip ra
tm im tl iiagci h lb elin e k itu m in e in im h is k o n n a p u h u l. (n erp O B 2001 - h ttp ://w w w .c e n ta n t.
|HI I u/iii'islcas/m o n o g r/p etro v /0 0 1 _ 0 0 0 0 .h tm .) Jb v a id lisad a, e t reaalsete religioossete pra k tik a te
|Miliul cl (isulu hlbeliste v o rm id e e rista m in e n o rm is t m itte k si rask en d atu k s, v a id suisa vim allili Aiiluil ju h u l o n o lu lin e v aid k o k k u lep p id a, m id a m e ld a k se m iste ..m aagia all seoses k u ju (l*lr iiniliisofjii m aagilistes to im in g u tes. N ag u p e a k s n h tu m a ksitlusest, p e a n m a silm as p ra k tiu i t l , niis eeldavad k u ju tise k u i ju m a lu se v rd k u ju v im e t k as sp o n taa n selt vi teatavate ritu aalsete
liilliilnnule lulem usel silitad a, m u u ta v i s u u n a ta asjad e k u lg u soovitavas su u n as. K ujutise srase
Vftlliu villllinaluks eeld u sek s o n k as sam a sta tu s p ro to t b ig a (su u re m a l vi v h em al m ra l) vi
)tlciliil(iiil)i p resen tsu s kujutises. Sageh m o o d u s ta b sak raalesem e p e am ise v rtu se ju s t selle eelikliiv vOlnie m ju ta d a tegelikkust. (S ak raalto im in g u te-v lisel ajal v ajuvad n e e d a rte fa k tid u n u sliUMhfilnia; m n ik o rd v isatak se o m a fu n k tsio o n i t itn u d p h a ese m e d m in e m a vi hvitatakse.)
Siiii lingi plijuseks, m iks n o rm a a lse te relig io o ssete m e n e tlu ste e rista m in e m a a g ia hlbelistest
Viilnilnliil) Ulul le ta m atu id raskusi. Kas h lb elise k itu m is e n a vib t lg e n d a d a nitek s kreeklaste
I* icMimhisle lav ap rasl k o m m e t e n n e m n e k a alu k am a ettev tm ise a lu stam ist o h v e rd a d a vastaViiIp jum nkisele? Kas teg em ist p o le p ig em lelo o m u lik e j u d u d e m ju ta m ise aktiga, n e n d e sootlii^ii vol kallse taotlem isega? Kas hlb ek s n o rm a a lse st relig io o ssest k itu m isest tu le b lugeda
llllliiiliiiMna lu itam isi k aitsm a lin n a vi riik i m n e te m a iseran is a u sta tu d ik o o n i k a u d u , n ag u
itiilii liilnidasell h a rra stas am e tlik kirik? U su p ro tsessio o n e v ih m a p e rio o d i p eatam isek s vi algatallpkii( Tcrvcm laniispalveid, m illega p rd u ti P h a A n to n iu se ik o o n i poole? N m a in itu d ku i
Hlliiiiulclcl m uutlel ju h tu d e l p o ln u d tegem ist p elg alt h esu g u se religioosse reaalsuse fu n d a m e n iKiiUr kiin slru k lslo o n i^ a" k on tek stu aalse relig io o n i raam es, vaid m aagiliste u sk u m u ste ja to im in DUIr l(lll(ulucnii ..n o rm aalse relig io o n i keh an d isse. N iipalju l h id a lt selgituseks m aagilise m iste
NivlliiJifiil kilesolevus tekstis.

om ane sakraalesem ete toim im isele nende snniprases kultuurikesk

konnas. 1apselt sama kib jum ala kohalolu tajum ise kohta phakujus.
Ilm selt on tiesti vim atu eristada jum ala em anatsiooni, vaimu vi ve
kohalolu m istet jum ala enda presentsuse mistest: siin valitseb teisele
teadvusetbile iseloom ulik hm asus, ebam rasus, tlem atajetus, mis
sakraalsfri puhul on ka kigiti kohane.
N iteid selle kohta leiaks etnograafilistest allikatest leheklgede
kaupa; p iird u n osundusega, kus aine suureprast valdam ist tiendab
snaselge viide asjaolule, et artefaktiga seotud elamusi kirjeldab meie
kaasaegne. Jutt kib Zaire pritolu kujust.
Vallates vim sat vge, m uutuvad srased kujud nii hirm uratavalt
ohtlikuks, et neid tohib puudutada vaid lavarre klge kinnitatud kepiga.
See kunsti- ja m aagiaedver on nii tulvil nhtavaid ja nhtam atuid
judusid, et kige objektiivsem gi lne vaatleja hoidub vaistlikult kuju
paljaksi puudutam ast. Sulekuhil peas, drooge tis pikitud kaelakeed
rinnal, line pind, vastavalt siledad kubistlikud ked ja torso, silman bid ja esiletungiv lug loovad peaaegu ooperliku agressiivse ju
aura. Sama tugevasti m jub nhtam atu kohalolu - aim us esemetest, m is
on varjatud peaehte alla, kum m aliselt kinni pitseeritud khunde ja
sgavale uurduvasse neelu. Kuju krvad ja anus m oodustavad avad, m is
on tid etu d m aagiliste ollustega. Enam asti kannavad need kujud peas
veel suure loom a sarve, m is on sam uti tidetud droogidega [... ] Sraste
objektide vim e m eilegi m ju avaldada on vljaspool kahtlust, lahtiseks
jb vaid ksim us, kas neid vib rangelt vttes nim etada kunstiteosteks.
Julgeksin vita, et nende kujude vljendusrikkus, vim e vaatajat erutada
tuleneb ekspressiivsest vorm ist, m is om akorda viitab silm anhtavalt
esteetilisele vorm ivalikule. Kui piirduda pelgalt teose skulptuurse osaga,
siis torkab kohe silma vorm ide harm oonia: kik kehaosad on ku ju n d a
tu d ainsa sihiga silme ees - iga joon ja m aht kneleb tarm ukusest, agres
siivsest j ust ja kurjusest. [...] N iisugused suured kujud olid m eldud
kogu kogukonna kaitseks, kuigi kuulusid ksikisikutele - ravitsejatele
vi r n d e- ja kaitsem aagia tundjatele. K asutushetkel ratati kujudes k t
kev vgi m enetlusega, m ille vljendusrikkus on skulptuuride vriline:
kuju m b er puistati m aha peenike pssirohuring n ing sdati plema.
(Vogel 1986: 180, tabel lk 129.)

SK

50 K ui j u a b k tte iid o lik u m m ard am ise ra tsio n a listlik u k riitik a ajastu, h b im rg istatak se see
h lo te ism in a e h k m a te eria ju m a lik u sta m ise n a . H lo teisti v ib k irje ld a d a in im e sen a , kel p u u d u b
a b strak tse m tlem ise vim e, sest ta ei su u d a vi ei soovi v a h e t te h a ju m a la ja te m a m ate ria alse
k ujulise vahel. (F in n ey 1994: 47.) See iseenesest vga selge m ra tlu s o su tu b p a ra k u liiga h c lbahscks. O lscse h lo teism i ju h te esin eb kige erin ev am ates relig ioossetes p rak tik ates, sellest leem e
ju llu e d asp id i, lint soe m iste ise k u ju ta b sak raalse k o h alo lu ja le lo o m u lik e j u d u d e g a koiitaklecru n ilse k eeru k al, m iiratlom alul k ogem usi liiga lih lsu stalu lt.

k, Ktmiip liAlin, Kungo (Sair).

KunrjW)). a Cario M onzino
kunstikogu.

iK ul ..kunstnik loob vi jljendab m tilise olendi kujutist, siis

(ruccrlb ta kesta, mille see olend teatu d o lu k o rras asustab (Berndt
I9HH; 44). Kuju elustub ehk om andab m aagilise ve spetsiaalsete
(luplc loiniingute kigus, m ille valdam ist ja ra n g e t jrgim ist nu' m dulrilt tunduvalt enam kui k unstilist andekust, millele sageli ei
iNtrt mingit thtsust."^'
A fltittkti maagilised om adused ei vlista te m a smboliseerivat
llllo o n l, Kll aga m uudab funktsioonide p im u m in e keerukaks
IVle objektide kirjeldamise; hte ritta satuvad r e p r e s e n t e e r iv funktI )h loliiiim ine kaitse-, viljakus-, tervendavate jm s judude kandja^Nhiiihn kaotab artefakt kuulum ise lbi elum aailm a ja tnu osalusele
i l , 2<1, f). M en etlu ste h ulgas, m is te e v a d s k u lp tu u ris t ju m a lu se , le id u b ka vtteid,
* I VAlli fk lkiinilK'1 kergesti p id a d a e steetilistek s - n ite k s te a ta v a te v rv id e ja m ustritega kir1
KMtlliiiiA I llimnlsete ja p rak tiliste e sem ete d e k o ra tiiv se te st e le m e n tid e s t kerk ib k i enamasti
A n tu d ksitluse raam es p o le sel k ll e rilis t t h ts u s t, k u id olgu m rg itu d , et meie
IIIIM Iil jiiilililrkD nililvsed elem en d id algselt sag eli m aag ilist le s a n n e t, m is o n vlisvaatlejale
rfl Klhiliiiiilii n in u vuliel u n u n e n u d ka v astav a k u ltu u ri k a n d ja il enestel. N n d a juhtis kada
l e M <t MiiliituivKoniul ajal m u t h e lep a n u a sjao lu le, e t t ik a n d v e n e srgi k rael ja palistusel
M nilMiitiinliikiiliU" k u rja d e jO udude eest.
? iNlHlM llvkullmii'1 IscTcnKKiniates a u sta ta k se ja ta ju ta k se m a s k i selle m toloogilise okndi
nlHltN, kiftlti niiii*k 1'slliih,.," (C am p b ell 1976; 21; v rd W illet 1 9 7 2 ; 210 - y o ru b a kroonifunkt(I Illi l'lilinM', (,'olc l ;72; ,1(;2 giponf!<)-niaskide.st p e n d e h im u l. H iljem rhutavad
! Itll, rl iiiln iriw |ii siim h o l niD m lusInvad h isto im e s k r g e m a eksistentsitasandi kui
lil itH in tiM t'
tunnis,

loomuUk-leloomullkus tegelikkuses kunsti kige ldisema, olgugi et

sisuvaese tunnuse.
Kui ksitleda prim itiivseid kultuure traditsionaalsete tekstide snnija kibim iskohana, siis selgub, et nende tuum ik, eluliselt kige olulisem
tekstikorpus koosneb m ittetekstidest. Thtsaim atel snum ikandjatel
puudub teksti peam ine m rav tunnus - nad ei representeeri vlist, olgu
reaalset vi ideaalset tegelikkust, vaid o n tegelikkus vi sellega o sadu
ses. Suurem al vi vhem al m ral kehtib see m is tahes sakraalse teksti
kohta - alates maagilisest snast, m is on vim eline esile kutsum a soo
vitud sndm use vi m uutm a asjaolusid, ning lpetades rituaalse tantsu,
tserem oniaalrivastuse ja m askide, m aagiliste m ustrite ning jum aluste
vi vaim ude k u ju d e g a .M a a g ilise ve valdam ine thendab o s a d u s t
jum alate, vaim ude, leloom ulike judude m aailm as ehk lhidalt ja ava
ram as thenduses: kuuluvust esmasesse olemisvalda, m itte teisesesse
thiste, kujutiste, representantide m aailm a. Nii et Charles M orrisel oli
igus, kui ta eespool viidatud ligus oletas, et igal m rgil on potentsiaal
selt srane vimalus.
M istagi vib seda ksitleda ka representeerim ise rm usjuhuna,
kus objekt esitab iseennast - ent sam astum ine on htlasi representeeri
m ise lpp. Sellele tsiasjale viitab juba Platon. Thelepanuvrsel k o m
bel kneleb ta htviisi nii snadest kui kujutistest.
Kas need oleksid siis kaks eri asja? Niteks Kratylos ja Kratylose
kujutis? Kui m ni jum al ei kujutaks jljendades ksnes vrvi ja keha
ehitust, nagu maalijad, vaid teeks tpselt jrgi ka sisemuse, nagu sellel
on, taastaks sam asuguse pehm use ja soojuse, paneks neisse liikum ise ja
hinge ja arukuse, just nii nagu sul on - he snaga, tekitaks su krvale
teise, kellel on kik see, m is sinul? Kas sellisel juhul oleksid Kratylos ja
Kratylose kujutis ks ja sam a, vi oleks kaks Kratylost?
Ja sam a snade kohta;
Vhemasti nalja tekitaksid nim ed neile [asjadele] kll, mille nim ed
need n im ed on, kui nad igas suhtes sarnaneksid. Siis oleks ju kike kor
raga kohal kaks ja neist kum m agi kohta ei saaks telda, kas see on [asi]
ise vi nim i. (Platon, Kratylos 432 b -d .)
O m a esm ast funktsiooni tites osutub iga iidol teiseks Kratyloseks,
st sam astub kum m ardaja teadvuses esindatavaga, m is om akorda t h is
tab tem a olem isvorm i esindajana. Tpselt sam a juhtub snaga: Platoni
53 K rvale ei j k a n n p ro to m u u sik a : n ite n a so b iv ad m elan eesia ritu aalid , kus m toloogilisi
tegelask u ju sid e sitatak se kas figuraalselt vi heliliselt: algselt k a su ta ti lkpille ja p u h k p illid e -laa d seid in s tru m e n te iidse in im s ja st koletise hle k u ju tam isek s; U u s-G u in ea p h ja p iirk o n n a s e sin
dab p h a d e fl tid e p a a r hiiglase v itn u d kak sik u id , sellal kui tru m m il g id ja jalgadega ta m m u
m in e t h istab algem a (B u eh ler 1968: 76), K usjuures siingi m rg iv ad s n a d esitam a ja thistam n"
ebaad ek v aatselt seda, m id a oleks igem n im e ta d a koletise vi ju m a lu s e e n d a hleks.

itfii ei pal>sta ngevat mingit erinevust kujutamise ja nimetamise

I,
Scc eristam atus osutub pris kahem tteliseks, sest dialoogi taotikit on (estada vram atu seose olem asolu asja ja tem a snalise
vahel: sna ksitletakse asja nim ena, m il silib ontoloogiline
I mn)h endaga. Seega vib siin^heldada paradoksaalset lem inekuidlum i: sna/kujutis eraldatakse kll reaalsusest (st teda ei ksitujnga sam asena), kuid kohe pim ub arutluskiku ka vana nim ellttluogia filosoofilist vastukaja. Sest nagu rhutatakse Juri Lotm ani
I lorlRH Uspenski tun n u statu d uurim uses, iseloom ustab m toloogilist
lilnut ..kllalt spetsiifiline semiosis, m is ldiselt taandub nim etam ise
IWHiiile; m rk on m toloogilises teadvuses analoogiline prisni(Lotman 1999: 192). Jrgnevad jreldused, m is viitavad m toIIIInc sna ja rituaalse kujutise phim ttelisele sarnasusele. Just
lin ltn cd e sfris toim ub see sna ja denotaadi sam astum ine, m is on
1oniane m toloogilistele kujutlustele [...] See nim etuse ja nim etatava
nantumine om akorda tekitab kujutluse prisnim ede ebakonventsiollneitl loom uprast, nende ontoloogilisest olemusest. Siit tulenevalt
llb mtoloogilist teadvust semiosise arengu seisukohalt m ista kui
ilootilist. (L otm an 1999; 194.)
Tttiiistuste m aailm on otsekui kum m uli pratud: sna osutub m itniilootiliseks, kujutis m ittem im eetiliseks.
Sttiirase olukorra absoluutseks rm usjuhuks on sna ja kujuvime luua olemist.^"* Kui kirjanduses loob tekst om a sem antika
ffUlpei^Mep 1976) ja kujutavate kunstide puhul teeb seda kujutis, siis pritailllvNctes kultuurides on sakraalne s n a ja sakraalne kujutis suutelised
llottlliii ja m uutm a reaalsust ennast. M aailm aterviku vi -osade loom ist
IlAlliliit kirjeldatakse paljudes kosm ogoonilistes mtides.^^
||4

ftMii )ii ktijtilisc s u n n itu d e ris ta m in e sed a la a d i to im in g u te p u h u l p o le p ris seaduslik, igem

I kOiiflilii iihlsost liig e n d a m a tu st ritu aa lsest a k tist, m illesse erin ev ates k o m b in a tsio o n id e s sulanliy V ill flpM irndld, m is alles tu lev ik u s era ld u v a d ja iseseisvuvad - m u u h u lg a s sak raa lsed kujutised.
nkl cl jljen d a m to lo o g ilist s n d m u st, ta o n selle kehastus. ldjoontes v ib elda, et
I
(llil-skdiidades lbi e latav m t (1) k o n s titu e e rib lelo o m u lik e [olendite] Tegude A jaloo,
II) l lill Ajiilugu p eetak se a b so lu u tse lt teseks (sest see p u u d u ta b tegelikkust) ja p h a k s (sest see
i i d tlb liiiiim illk c te o statu d ), (3) e t m t s u h estu b alati loom isega^ sest a n n a b te a d a, k u id a s m iski
Iflltilii vfti mil nuicl k u ju n es teatav k itu m istav a, in stitu tsio o n , tviis; see p ra st k o n stitu e e rib m t
iildllnlc in im leg ev u sle p a ra d ig m a d , (4) t n u m d i tu n d m ise le teatak se asjad e p rito lu ja
H r vniiiwltliil) ni"ld k o n tro llid a ja o m a ta h tm is t m d a s u u n ata ; teg em ist ei ole vUse, ab strak tse
seda leudm ist kogetakse" ritu aalselt, o lg u ritu aa lse m b e rju tu stu se v i m d i p hjal
miillDVii I lliiiiiilse lo iin iiig u kigus, (5) m ti ..elatakse lbi ses m ttes, e t e sitajat h a a ra b seesam a
m is is e lo o m u s ta b s n d m u s i , m i d a ta p a ja ta b v i e s ita b . ( E l i a d e 1 9 6 3 ; 1 8 - 1 9 . )
r t, lllp iiiliiv

V m tr tv n U l t t i d i l l f le iiliih v g a e r in e v a t e ja o m a v a h e l s e o ,s ta m a tu te p i i r k o n d a d e m t o lo o g ia is
. Vt i M i l i l )"ifi: S I . 9 H , 1 7 2 , I H S ; v r d S p r o u l 1 9 7 9 : 1 8 ,4 9 , 1 2 7 , 1 5 3 - 1 5 5 , 3 4 9 ,3 5 3 ; M H (t )b i 1 9 8 2 : 8 .
N t v u l i i i i l . lu i p U l , d o g o n i d p e a v a d in in ile g e v u .s e p h i l i i k c - p l l u m a j a n d u s t , k a n g a k u d u m i s t , ta n t s u
Il

w k tiiu iiU iiiild d

a lg s e id liio m i s s n u jiire le a i m a v a ik s k n e v o r n i i d e k s ( v t M a c la g a n 1 9 7 7 : 3 0 - 3 1 ) .

M i t U f t l O n u d o n ^ e fl^ illll Ic a d ii (ik.sn cs C T < ilc frlll,'ie lc i n i m g r u p i l e ; s n a v a l d a m i n e k in g ib

Ft ruum i teha kujutisele k u j u t i s e n a , peab lhenem a see ontoloogiline samasus, mis m oodustab iidoli olemuse. Kuniks seda pole ju h
tunud, on vara knelda kunsti olemasolust.
Niisiis, kui vaadelda prim itiivseid kultuure Max Weberi ideaaltbi sarnase puhta tpoloogilise rekonstruktsioonina, olem e su n n i
tu d tdem a, et nende praktikate prim aarsed vorm id, m ida m eie olem e
h arju n u d ksitlem a kunstina, om a loom ult seda ei olnud.
K unst kujunes sakraalse kujutise ja m aagilis-sakraalse sna teisene
m ise lbi, igem ini nende funktsioonide kardinaalse m uutum ise lbi,
m illest olulisim oli desakraliseerum ine: sekulariseerum ine sanktsioneeris kujutise ja sna toim im ise representandina. Varjatud eeldused
selleks olid olemas m lem al - nim elt esindam isvim e nol, m is vis
pdida meelelise vorm i lbipaistvusega, ja artefaktuaalsusena, tea
tava meelelise korrastatusena, m is tkestab lbivaadatavust, olles ise
esteetiliselt thenduslik. Selle paradoksaalse, pingestatud htsuse reali
seerum ise tee oli pikk ja vaevaline. Tee alguses seisavad kum m ati p rim i
tiivsed, st prim aarsed kultuurid, kus vahe thistaja ja thistatava vahel
oli veel olem atu. N ende pinnalt om akorda vrsus oluliselt keerukam ,
kuigi phim tteliselt sarnane kultuuripraktika, m ida tundis Piibli kujutam iskeelu kehtestaja n ing m illest paratam atult lhtus ka tem a plastilise
kujutise tlgendus.

4.
Vana Testam endi M ooses oli ju teadupoolest vaarao ttre kasupoeg
n ing pidi seega hsti tu n d m a Niiluse o ru rahva aastatuhandetepikkusi
traditsioone. Kas tegem ist on ajaloolise tsiasja vi m tologiseerunud
lelo o m u lik u , ju m a lu seg a v rd se v e vi veelgi e n a m - v im e m ju ta d a ju m a lu se kitu m ist.
P lastilised k u ju tise d o n m eie h u v ik esk m es p alju d el p h ju stel, k u sju u re s kaugeltki t h ts u se tu im
n e ist p o le asjaolu, e t v isu aalselt ta ju ta v ad v o rm id m o o d u s ta v a d k ige v im sa m a reaalsuse fe n o m e
n aalse v rd k u ju . S eep rast a re n eb in k a rn a tsio o n i, k o h a lo lu , v rd k u ju n a ta ju m ise d ra a m a k u ju d e
m b e r ise ra n is h o o g salt ja pin g eliseh . Liiatigi m o o d u s ta b sk u lp tu u r, n a g u ju b a m rg itu d , t n u
m a h u lisele sarn asu sele, m id a v ib t ie n d a d a k a vrv, a n tu d p ro b le m a a tik a tu lip u n k ti, selle tu u m a
vi d i. Sam as viivad v erb aalsete k u n s tid e alg ltted sak raalse s n a ju u rd e sam u ti n a g u plastiliste
k u n s tid e p u h u l v a im u d e k u ju tiste ju u rd e .
56 V iim asel ajal o n k la n u d e tte p an e k u id

t lg e n d a d a m iste t p rim itiiv k u ltu u r pigem

p rim aarse v i alg k u ltu u rin a : inglise p rim a l t h e n d a b ju h ta e g u n ii esm ast ku i p h im ist,
a lg set. Seda k a h etist t h e n d u st p e ab k i silm as te rm in i m b e rm te s ta m ise idee algataja A lb ert C.
M o o re, kui r h u ta b igu.statult: [...] k u u lu ta d e s kll e tte su u rte ajalooliste re lig io o n id e teket,
ilm u ta v a d n e n d e varaste vik este h isk o n d ad e relig io o n id h tla si jtkuvalt relig io o n i paljusid
baasilisi, p rim aa rse id jo o n i.
R sm aseid relig io o n e ei saa selleprast k.sitleda ei prim itiiv sete,
algeliste ega periCeerselena, vaid kesksele ja p rim aa rse ten a . (M o o re 1995; 9.) lo e p o o le sl, m inagi
k n elen prlm iiarsesl alu sn iiid elisl, m is iin avatud ed asistele are n d u ste le ja teisendustele.

)origa, mis vljendas egiptlaste valitsevat seisundit piirkonnas,

oluline. Ajaiooliseci, m uuhulgas ka arheoloogilised ten d id kinnilMVrtd selgesti egiptuse plastikakultuuri suurt m ju Kaananile. Tnu
iuhtt dnastiate-eelsel perioodil sugenenud tihedatele kultuurisidem emida svendas veelgi Vajja-Egiptuse riigi pikaajaline poliitiline
I J l *jttliiie dom ineerim ine, pidid ka iidse Palestiina asukate teadvusse
f llllHlliui)a nii egiptuse plastikakaanonid ise kui ka ettekujutus nende
i Im jm lrol.slarbest egiptlaste elu kontekstis.
Vn ligiptuse kunsti - jgem siis pealegi traditsioonilise snatarlyitUNf juurde - esm ane ja peam ine otstarve oli m ratu d tem a tulevase
jkohiiga hauakam bris. See tdem us kuulub kll ajalooliste banaalsuste
itkAi ent ei Vana-Egiptuse skulptuurportree, reljeef ega seinam aaling
ilttiul adresseeritud elavatele - n eed ei olnud m eld u d vaatam iseks,
fiulumiseks ega pakkum aks esteetilist elam ust, nii et vastavate esei|# iillisem saatus, m is m ras n en d e viim seks puhkepaigaks Kairo,
jvre'l jt m uuseum id, ei kajasta vhim algi m ral n en d e esialgset
^kllooni: nim elt kindlustada kadunule igavene elu surnuteriigis.
Vttiutcgiptuse keele snavaras ei leidu ekvivalenti m istele kunstKll aga leidub tulevase hauakam briasuka portreekujutise valm isnim etuste hulgas sna sanh - elustaja, eluandja.^^ See nanss
(helepanu. Kujutis, pilt, vrdkuju - et kik need s n o n m id
liwvml artefaktuaalsusele, sekundaarsusele, siis kasutagem gi parem
^IHII iinibertlevat vljendit inim ese poolt p u u st vi kivist valm istaI cncnjc" looja ei tegelnud om a him ukaaslaste silmis sugugi jljen[anilNc". ..kujutam ise ega kopeerim isega - ta annab elu, st nii esem e
[filmi,siiijale kui valm istatud esemele om istatakse teatavat loom isvge.
ilmselt ei kuulu sraste vim etega ese, olgugi kunstlikult valMRlHtuna ja teadlikult teise elava olendi sarnaseks kuju n d atu n a (vi
just tnu sellele), enam elutute sm bolite m aailm a, vaid on osaINeN reaalse eluga. Ainult tnu sellele suudabki ta tagada lah k u n u h in Iflslku (ka) igavese kestm ise ning suhtlem isvim e om a kesta, m uullttp .
Tegemisi on vga erilist laadi osadussuhtega.
'rttviilisell loom ingu m istet kas seostatakse otseselt vi vhem asti
ihplatakse kaudselt jum aliku m aailm aloom isaktiga - niisuguseid v ii
lid (MUuvad im plitsiitselt isegi ateistlikud uue loom ise kontseptsioonid.
Illil eri keskustest lhtuvate m toloogiliste ssteem ide segunem isele
linIcNtumisele kibis Vana-Egiptuses m itm eid vastakaid kosm ogooIIIInI iiile. Nende hulgas leidub loom ist etteantud ainest kajastav
f I f

V i M it I i .f

I r . : .('>2 ; v r d

K f C .s 19 7 7 : .M .

mt, loti oinapeaga jumal Khnum valmistab pottsepakedral Inimese

ning loob ka inimese teisiku ka; hellenistlikus ja Rooma ajastu Egiptuses
peeti K hnum i kige oleva loojaks. Heliopolisest lhtuva m di vib
tpoloogiliselt liigitada ..viljastamise ja snni loom ism tide hulka:
m aailm am ere algkaosest iseend loonud pikesejum al tekitab pid ep u n k
tiks m aaknka, kus toob ilm ale esimese jum alate paari, kellest saab
alguse jum alate ja inim este edasine sndideahel. Ja viim aks M em phise
m toloogiline traditsioon, m ille jrgi m aailm luuakse snast. Kige
oleva eelne jum al Ptah, kelle pritolu m t ei kajasta (hilisem piiblih erm eneutika hakkab srast seisundit tlgendam a ajaeelse ja -vlisena
ehk igavikulisena), valab snadesse sdam es m eldu ning jum ala
lausutud snast saab loom isveline nim i. Jum al P tah on kigi ju m a
late ja inim este, kariloom ade, room ajate ja kigi elusolendite kehas ja
huulil, sest kik tem a m eldu ja kstu [titub] tem a soovide kohaselt
(JlMHMHCKaH, Mapi(MHHK 1983: 33).
M em phise m dis kaotab loom ine seose kehalisega ja m uutub
p uhtalt tahtelis-intellektuaalseks, vaim seks aktiks - vlja arvatud ehk
snade lausum ine. R afineeritult abstraktne M em phise teoloogia algatab
loom ise kui kontsipieerim ise kujundi, kus jum ala teadvust ksitatakse
kige oleva algphjusena ja kreatiivse akti allikana, sna kui m rki aga
m itte valmis oleva peegelduse, kujutise vi thistusena, vaid reaal
sust luua suutva m tte esim ese m ttevlise staadium ina: kne = jum ala
m tte m aterialiseerum ine ehk kirjendam ine, m aailm = jum ala kne
m aterialiseerum ine ehk esem eline kirjendus.
Loom isjulise sna M em phise versioonil on silm anhtavaid sarn a
susi Piibli vastava kontseptsiooniga. Vana Testam endi asjatundjagi m r
gib, et Looja snu tuleb eristada tavalistest snadest: Jumala poolt lausu
tu n a m uutub sna ksuks saagu! (W esterm ann 1982: 78). Sam asugust
kskivat ja seeprast loom isvelist iseloom u om istatakse Vana-Egiptuse
jum ala snadele. Jum ala snast saab jum alaseadus: Jumala lausutud
sna loom ejud laieneb ka kirjasnale.
Olgugi et vastavalt Siegfried M orenzi autoriteetsele seisukohale ei
olnud Vana-Egiptuse religioon phakirjausk nagu judaism , vaid kul
tus, kus keskse thendusega on tegevus - rituaalsed toim ingud, m ille
abil Niiluse o ru homo religiosus kippus korraldusi jagam a jum alatele
(M orenz 1964: 21), - tu n d u b M em phise loom ism t siiski ladestuvat
otse Vana-Egiptuse kultuuri svaalustesse.^
58 T n a p ev a l tu n tu d n n M em p h ise m d i k irja p a n e k p rin e b p ris 8. saj l p u st e.m .a, k u id asja
tu n d ja te arv ates v iiv ad selle te k sti ju u re d tagasi k u n i esim ese d n a stia aegsete M em phise pree.striten i, v lje n d ad e s seega su b lim e e ru n u d k u ju l V an a-E g ip tu se tsiv ilisatsio o n i algetapi m e n ta alsu st,
m is lad estu s tra d its io o n i g en eetilisse k o o d i (vt F ran k fo rt e t ai. 1963; 6 4 -6 5 ; Kliade 1978: 8 9 -9 0 ;
M aTbe 1961: 305).

Siilne" kontseptsioon Jttis kustumatu jlje Egiptuse kultuurltrallluunl - see m uutub eriti silmatorkavaks, kui vaatevlja haarata lisaks
ktt m uud m rgid ja m rgitaolised m oodustised. Piibli traditsioon
IIu IhIi jum ala sna kinnistam ise lpuks kige kehatum ale abstraktf vormile, nim elt kirjasnale; jkoonilisest kinnistusviisist eraldati see
fOllll Nclicsama keeluga, mis m oodustab m eie praeguse arutlusteem a,
rrnie asjade kik olnuks m eldam atu Vana-Egiptuses, kus kirjakunst
I luultuidki vljuda piktograafia rpest. Egiptlased m testasid m aaI emelistes, konkreetsetes term inites. (OpaHK(|)opT 1984: 69.)
Ifllc asjaoluga on ilmselt seotud ka katkem atult sujuv thistusahel
Mulud sna - kirjasna - kujutis - sm boli seisundis ese - vhet)lukorras, kus kik need representatsioonivorm id on haaratud
lUllkku riitustoim ingusse. Vana-Egiptuse hauakam brites ja tem pliHplcksides on hieroglfkirjad lahutam atud pris pildilistest kujukiri ja kujutis tiendavad teineteist sulam ina, m is m oodustab
iniiiisliku, kom positsioonilise ja sakraalse htsuse.
Thelepanuvrsel kom bel nim etati vanaegiptuse keeles m is tahes
lllngut kirjaks, allkirjaks; sarkofaagide ja seinam aalingute puhul
HlHlI ka vljendit kujutistega allkirjastam a (OpaHKcJjopx 1984: 69).
I on (i.sna loom ulik, arvestades, et kujutised assim ileerisid teatavad
fjakunsti om adused. Egiptuse m aalis ja reljeefis valitseb phim te,
lil phineb pigem m istelisel kui stseenilis-ruum ilisel seosel. Kik
im llised seosed on srase kujutam isviisi puhul otsekui filtreerunud.
Ideaaliks on pildi loetavus, m itte nitlikkus. Egiptuse tasapinnaline
JuHh koosneb figuurist ja foonist, ent foon ei kujuta m idagi ega
1 igupoolest pildi juurde. (A ssm ann 1984: 131.)
liOoinisvge ei om istatud Vana-Egiptuse kultuuris m itte ksi ,,jumaNiiale. Kujutisem eistrite kaitsejum ala Ptahi loova tahte jlgi
llldlil nii raidkiri, reljeef, joonistus, k uju kui lpuks ka iga objekt, m is
1iMiiteline asendam a ja representeerim a teist, sest loom ist nim etam iIK kttsillevas kontseptsioonis on representatsioonisuhe m b er praI nftnast sndinud asi representeerib sna.
ee om akorda thendab, et sakraalse m rgikontiinum i taga seisab
HdlKilinc ontoloogia - sellele om istatakse teistsugust, otsekui vim reaalsust kui profaansele tekstile. Ehk teisisnu taas: sakraalse
Ifjllkontiinum i osadus olemisega on suurem .
Kiljul Is, mis suudab kujundada ja kontrollida reaalseid asjaolusid, on
Ihttkiiju ja tem a poolt esindatava leloom uliku olendi, j u vm s algse
IftKUNC krgeim ja rafineerituim vorm .
Vmia 1'lgiptuse ikonosfris eksisteerivad liigendam atu pim ikuna
ihlimeel.sell koo.s vga m itm ed kujutise ja tem a referendi suhestatuse

v o r m id - alates tielikust samastumisest ja lpetades prlnemis- vi

lo o m is s u h te g a . Uue riigi vaaraod alustasid peva sellest, et klastasid
t e m p l i phim at phapaika ja suhtlesid jum alakujuga. Lahkunu portr e e s k u l p tu u r tegi icoos muumiaga lbi suu- ja silm ante avamise
r i t u a a l s e menetluse, mis ..tagastas m lem ale elu, taastades ngem is-,
h i n g a m i s - ja knelemisvime; rituaali tserem oniaalsete puudutuste
r i d a alustati vrskelt tapetud hrja verise koodiga (veri kui elu kandja),
j t k a t i aga kindlas jrjekorras skulptori - eluandja^^ - triistadega.
S k u lp t u u r i elustumisega algas ka surnul uus elutskkel.
N iisu g u seid funktsioone titsid kujutised om a peam ises ja kige tu n
t u m a s rakenduses, nimelt hauakam brites ja tem pliehitistes. E nt sam a
l a a d s e t lesandevalikut vib theldada ka vhem uuritud argise eraelu
s f r i s : seinamaalingud ja skulptuurid koondusid elamu sakraalsesse
p i i r k o n d a , m ujal neid ei leidu; m aalingud on silm anhtavalt m aagi
l i s e otstarbega. Nagu hauakambrid, on ka elam u phakoda varustatud
n i l i s e uksega lahkunud pereliikme teisiku tarvis, et see pseks majja
e la v a te g a suhtlema ning ohvriande kogum a; steelid ja surnute skulpt u u r p o r t r e e d moodustasid sidekanali siinse ja sealpoolse m aailm a vahel
j n e (v t Meskell 2000; 120-125). Isegi ehteasjana nivad esem ed titsid
r n a a g ilis i kaitse- vm funktsioone (samas, 76-77).
sja tsiteeritud teost alustab Jan A ssm ann aga m itm e olulise ksim use
t sta ta m ise st: kas miste,.kunst tem a tnases vi otseses thenduses
o n rak en d atav Vana-Egiptuse kultuurile? Kas ta tidab thistavat funkt
s io o n i? Vi on Vana-Egiptuse kunst ehk nii sgavalt m aagihse otstar
b e g a , et ei loo mitte pilte elust, vaid elu ennast (Assm ann 1984: 126)?
J u st nimelt!
Vana-Egiptuse kujutamispraktika oli kirjakunsti-eelsetes ja varas
t e s , n - Moosese-eelsetes tsivilisatsioonides dom ineerinud tavade
r m is e lt rafineeritud, sublimeeritud ja ksikasjalikult vlja ttatud
te is e n d . Sellelaadsed praktikad olid iseloom ulikud teistelegi klassi
k a lis te le Idam aa kultuuridele - kuni M oosese raam atute ilm um iseni
v l j a . Usaldusvrse ja hoolikalt phjendatud levaate plastika fu n k t
sio n e e rim ise st selles piirkonnas, tiendatuna ulatuslike ekskurssidega
m u u d e m aade ja ajastute kultuuridesse, andis om al ajal juba K arl-Heinz
B e r n h a r d t (Bernhardtl956). M ahukas tendusm aterjal on kogutud ja
k o rr a s ta tu d phimttel, mis vim aldab ilm ekalt nitlikustada ku ju n d a
t u d , kuid inertse mateeria ja sakraalse dnaam ilise printsiibi (nagu
B e rn h a rd t seda nimetas) kogu suhetegam m at arhailistes ja klassikalis59
Ju b a G asto n Maspcro lhtUas, e t v an ad e eg ip tlaste ette k u ju tu se s loob ku ju tise v a lm istaja vi
k o p e e r i j a u u e olendi (Maciic) 1915: 19). L h em alt sam al te e m al v t M a tb e 1958: 346jj; K ees 1977:
34.

ridn. Kahjuks v iid tt^ e telM k u u umrpmeeroniww

kirjanduses harva Bernhardti m onograafiale ning neilgi harvadel
juhtudel resm eeritakse tem a jreldusi lnklikult vi ebatpselt. he
hihMcma kom m entaatori snul seisnevat Bernhardti m ttekik lhidalt
m IIcn, ft
ka kige prim itiivsem al teadvusetasandil ei sam astatud
kujulisi jum aluse endaga. Pigeifl ksitati kujutist jum aluse vaim u asuluthti vi avaldumispaigana. Kujutise thusus ei sltunud plastilise repffnentatsiooni teprasusest, vaid jum aluse kohalolu tagamise mrast.
Iffik uurim use valguses osutub traditsiooniline prim itiivse m aterialism i
ja nplritualistiiku religiooni vastandam ine kohatuks. (Childs 1974; 408.)
Nagu juba osutatud, m oodustab ..plastilise representatsiooni tevi ..portreeline sarnasus om aette probleem i. M is puutub aga
iniistamisse. s.o kujutlusse, et jum ala kujutis ongi jum al, siis leidub
ifrn lia rd ti raam atus selle kohta niteid piisavalt. Ent asi pole selles,
f (Uliilnuiseasetus, m is eeldab vahetegem ist kujus asuva ..jum aluse enda
Wil pelgalt tem a ..fluidum i vahel, nagu tavatses vljenduda B ernhardt,
on ebajum alakuju kum m ardaja seisukohalt ebakorrektne: sakraalne
ln)lialolu pole m detav ega tlgendatav osa ja terviku m istetes, liiatigi
I villista jum ala tielik kohalolu hes asukohas/phapaigas/sim ulaakfuiuis/artefaktis tem a vrdvim elist kohalolu mujalgi. Kas hetkel, m il
Apollon kuulutab ptia suu lbi tulevikku, jum alate tahet, piirdubki
Ifittii tegevus ainult ennustam isega? Seega tasub veel kord m eenutada,
tl peened eristused jum aluse enda. jum ala vaim u vi jum aliku fluidum i
luthiiloleku vahel m uutuvad m rgatavaks ja thendusrikkaks alles soo
tuks hilisemal - ja palju keerukam al - religioosse tunnetuse, teoloogiaj loogikakultuuri etapil.
M ned lppjreldused teoses, m is phineb ju 50 aasta tagusel uuriflllNscisul. on testi vananenud; eelkige kehtib see Piibli kujutam iskseldu konkreetsete ajalooliste sndm ustega siduva hpoteesi kohta.
Stinuis ei vra m iski B ernhardti tlgendust peam isest vastasseisust
Hjiimal - ebajum ala(kuju)d - hilisem ad ksitlused on seda ksnes
laiendanud. Viimaste hulgast tstaksin esile suhteliselt vrsket fundalltdilaalset uurim ust, mis on p hendatud M esopotaam ia kultusprakllkiilcle ning seob need ka Piibli phakujude-vastase poleemikaga.
A l) |lfilc |u iig 1998. Lisak.s k a su ta tu d m a te rja li e sin d u slik k u sele n in g a u to ri k irjeld u ste ja tlgenrfm lc liii|i(nifiT ivale loogikale ta h a k sin m a in id a k a siinsele ksitlusviisile l h e d a st lhteseisukohta;
kitlulla, milrgili A iigelika B erlejung. p o le k u n a g i k u ju tis iseeneses (BiM a n sic/i), v a id o n n ii taju taVtutill kill k asutusviisilt alati gen eetiliselt s u h e s ta tu d k u ju tatu g a; k u ju tise k o n stitu e e rib vaataja (lk 19).

K m lim rM liiU'h silm as p id ad a, et a u to r n eb o lu list v a h e t m iste te B ild ja A b b ild v ah el (vt lk 6jj),

(tllig (( crlstiiN viliirlli liihcicpanu. K ogem use viks le v tta ja su h esta d a v enekeelsed m isted
( vuHliivall liiliCi n in g uM H ipuxcuue A hbild'i m istega. Sest n a g u saksa B ild o su tab seosele verlil^ j
'vulinlstrtm ii/loom a, kujundam a', ilm u ta b ka v ene o&pas silm a n h ta v a id seoseid sna-

K eiolm teemaga haakuvad kige enam jrgmised seisti

Nii nagu mujalgi, realiseeris kultuskuju ka V ana-M esopotaam ia kul
tuurides jum ala konkreetset kohalolu.'' Sellest eesm rgist lhtuvalt olid
m ratletud kik keerukad protseduurid, m is kaasnesid uute kujude
valm istam ise vi kulunute vrskendam isega. Kuju valm istam ise vi
restaureerim ise algatuski ei prin en u d siitilm ast - vastava ksu andis
jum al, kelle tahet kuulutas kas kuningas (olles saanud selle kohta m rgi
kas unes vi m nel m uul m oel) vi teisal preester. T kiku regulee
risid kanooniHsed reeglid ning kuju valm istati tuginedes olem asoleva
tele nidistele, mis kik prinesid hestainsast, sam uti jum alailt saadud
algprototbist, sakraalses m ttes sam astus iga kuju seega prototpse
(7r&fWiga. Sellest hoolim ata toim usid kik m enetlused jum aluse
valvsa silma all ja vsim atul osalusel; nagu ka kuninga isikliku valve
all ja otsesel osavtul, kes valdas sageli vastavaid oskusi ning toim is
peatm eistrina. M eistrid ehk jum ala ked ksi kultuskuju valm is
tad a ei suutnuks, sest vastavaid teadm isi valdas jum al ksi. O m eti oli
m eister ravalitu juba seetttu, et jum al suvatses tem aga jagada om a
tarkust: n n d a kuulus kultuskuju valm istajagi me-alge koosseisu, mis
hlm as jum alikku arhetpi ja selle nhtavaid m anifestatsioone ning
kiki nende aktualiseerim iseks vajalikke m enetlusi ja toim inguid jm s
(vt B erlejung 1998: 20-25).
igupoolest kujutas kogu aktsioon, m ida m eie kirjeldam e jum ala
kuju valm istam isena, m esopotaam lase m istes jum al-kuju snniprot
sessi (Berlejung 1998: 83), m is kulges kolm el tasandil korraga: ju m a
likul, kuninglikul ja inim likul. Fsiliselt valm is kuju polnud sugugi
valm is ontoloogiliselt - see eeldas veel otsustava thtsusega elustamise
dega o p a so eu e a m b , opasoeambCH, o pasoeam b, s.o lo o m isa k ti, (o le m a tu sest) ilm u m ise v i (m il
lestki m u u s t) m o o d u stu m iseg a , k u ju n d a tu seg a . Srase s n a ta rv itu se p u h u l k aoks v ajadus p a lju d e
selgitu ste ja t p su stu ste jrele: k u ju ta v a d ja m itte k u ju ta v a d v o rm id m a h u k sid h e ld m iste alla,
m illes k lak s eesk tt ju s t k u ju n d a v alge; m isteg a u3o6pcmeHUe v iks t h is ta d a siis a in u k si jljen davaid, m im e e tilisi k ujutisi. Liiatigi seo stab B erleju n g k aasaeg set saksa
nU van asak si s n ag a
bilidi - ju m a la m rg i ilm u ta m in e k u i k a g e rm a a n i t v eg a *b - im evgi, im elin e m rk , ju m a lik u
vega la e tu d jm s; see v im ald ab B erleju n g il B ild i t lg e n d a d a teatav a sgavam a, fu n d a m e n ta alse
reaalsu se lo o g iliselt h a aratav a ja k irjeld a ta v a ilm n e m ise n a, n h ta m a tu m a n ife sta tsio o n in a (lk 6).
N e n d e e t m o lo o g iliste seoste ra k e n d a m in e oleks siingi vga k o h a n e, k u id p a ra k u ei ole see k o o s
klas ta v ap rase k eelekasutusega.
61 O lg u lisatu d , e t M eso p o ta am ia k u ltu sp ra k tik a eeldas k a k u j u d e o m a v a h e l i s t
s u h t l e m i s t . S k u lp tu u rid e le -e lu su u ru se d , avali, o tsek u i n g e v a d silm a d - te o sta tu d e n a
m asti in k ru s te e rin g u n a - ei ole p e lk s tilistilin e v te, v aid v iita b so o tu k s m u u le ja enam ale. K ujude
v a sta stik u n e p a ig u tu s p h a m u te s k in n ita b , e t v o tiiv k u ju d e v a atee n e rg ia oli su u n a tu d k o h a lik u
p e aju m ala k u ju tisele n in g sed a k in n ita v a d k a ra id k irjad , p a lv e d j a ju h ise d , m is k o h u stav a d k u ju
sid p alv etam a p h e n d a ja /a n n e ta ja eest (vt W in te r 2000: 22). S k u lp tu u rid e k o g u k o n d p h a m u s oli
seega s u u telin e in tersu b jek tiiv selt su h tle m a ja v astastik k u k steist m ju ta m a .
62 T p scll sam u ti n ag u V ana-E giptuses, ku s iga u u s te m p e l ei o ln u d algtem pli - ju m a la e n d a
pooli e n d a le e h ila lu d elu asem e - k o opia, vaid sellega s am a n e (OpaHK(t)0 pT 1984: 40- 44).

)a lApllku sakraliseerimise riitust. Seda viimast, kige keerukamat ja

vnslulusrikkam at jum aluse reprodutseerim ise faasi nim etati suu ava
miseks ja pesemiseks.'^ Suu pesem ine teenis htlasi kuju jum aliku looiiuise puhastam ise eesm rki kigest m ittejum alikust, m aisest, ebapuhli4sl, m ida oli phjustanud inimkjite ja triistade puudutus. Pesemisega
krvaldati kik maise m eistri osavtu jljed kuju snnis, m illest nd
*mI ehtne jumalateos.^"'
Selle rm iselt kokkusurutud m berjutustuse kigus said loetletud
ilulisemad slm punktid, mis leidsid vastukaja piiblitekstides. Nagu m r
gile uurim use autor Angelika Berlejung, ei saanuks phakuju-teoloogia
ning vastavate praktikate tundm iseta kuidagi sndida phakuju p u u d u
mise teoloogiat (Berlejung 1998; 284). Ja testi, M esopotaam ia kogemulieii heiastuvad Piibli tekstides, valgustades nende algset thendust.

Ikooni loom ist keelav koht Piiblis klaarub, kui seostada see teisel teljel
Nuva kultuurikontekstiga.
Dekaloog oli adresseeritud juutidele. Seaduse kehtestaja jum aliku
|)omuse, ainulisuse ja vim utiuse tendusena varieerub m letatavasti
tiks ja sam a vorm el: M ina olen Issand, sinu Jumal, kes sind ti vlja
liglptusemaalt, orjusekojast. Vinuks ju eeldada, et palju m jusam alt
kolaks viide m aailm aloom ise absoluutaktile, m itte he rahva pstm irlc ligiptuse rauasulatusahjust, m is on sisuliselt ksikjuht. Siiski seis
neb ..ligiptuse argum endi vajalikkus just selles, et kindlustada Jahvele
(it I Iciiilimata k igist e rin e v u stest riitu se reeglites ja k sik to im in g u te t h e n d u se s to rk a b taheslitlilniiila silm a m e n e tlu se sarn asu s V an a-E g ip tu se su u - ja silm a n te avam ise riitusega.
T liflrpiinuvrsel k o m b el k a su ta ti ..silm ade av am ise ritu aa li k u ju elustam iseks k a bu d ism is
(1'min' 1998). M aag ilin e riitu s k u i v tm e te g u r e lu tu a in e m u u n d a m ise l h in g e statu d , reaalsuses osaliivrtk subjektiks o n le v in u d p e a kikjal, ku s iid o lik u m m a rd a m in e m o o d u s ta b k u ltu se tu u m a .
04 Ulliiaalscs listu slau lu s, m id a esitas vastav laulja, k n e ld a k se sellest, e t k ik n e e d to im in g u d
ju m a la d h e sk o o s (B erleju n g 1998: 1 1 6 -1 1 7 ). O lg u m u u h u lg a s m rg itu d , e t A ngelika
Hfiicjiiiigl arv ates (lk 412) vib keskse t h e n d u se g a s u u p esem ise ritu aa li kajastu si t h e ld a d a ka
Clllill If.siijii raam atu s, ku s p ro h v e t ju tu sta b Ju m ala ilm u m iste st ja o m a k utsu m isest: Sel aastal, kui
U.ssija su ri, n g in m a Issan d at istuvat su u re l ja k rg el au jrjel [...] Ja m a tlesin: ..H da
iiiMllt', (iCNi m a o len k a d u n u d ! Selleprast e t m a o le n ro o ja n e m ees h u u lte lt ja elan ro o jaste h u u lte g a
inlivu kcnkcl; selloprasl ei m u silm ad o n n in u d k u n in g a t, vgede Issandat! Siis len d as m u ju u rd e
llk T n iv llcsl ja tal oli kes elav ssi, m ille ta oli p ih tid e g a altarilt v tn u d . Ja ta p u u d u ta s m u su u d
llliiX (KIcn; ..Viiiitii, see p u u d u ta s sin u h u u li ja su s o n la h k u n u d n in g su p a tt o n le p ita tu d ! (Js 6:
I , 'i 7.) N eed read o m a k o rd a leidsid vastukaja Pukini P ro h v etis. K iusatus o leks j lg id a selle iidse
i lhirtiill pncviil Irlse n d u stejad a lbi e rin ev ate k o n tek stid e, k u id p a ra k u jb see p ra e g u se st teem ast
kniviilr,
ViiNluvuNi rlliliiu lis t Me,s()|ioliiamlu iireualls vt samuti Hahrani 1995; 375.

hfmujumala, Juutide Jumala staatus.** ksnes sellega on seletatav pld

hvardustest tiine m eeldetuletam ine, et selle jum ala lahutam atuks atrl
buudiks on arm ukadedus [eestikeelses tlkes pha viha!, millega ph
jendatakse lepingurikkujat tabavaid k arm e karistusi. A rm ukadedus ei
saa kuidagi olla A bsoluudi atribuut: tiusliku ja kikehlm ava olemise
arm ukadedus m itteolem ise, eim iski vastu on absurdne. Kll aga h aa
kub arm ukade Jumal pris loom ulikult vanaidam aise mtteviisiga, kui
tegem ist on kahepoolse lepingulise su h te n - tugevam a poolega. Jahve
leping A abraham i rahvaga kipub m een u ta m a iidsete Idam aa valitsejate
lepinguid om a alistatud vaenlastega: stereotpsed lepingutingim used
kohustasid alistatud poolt vitjat arm astam a; Assria vasallivande
p raktika eeldas sam uti lem besnavara kasutam ist. Teise isanda teeni
m ist ksitatakse selles m istessteem is truudusem urdm isena ning
kttem aksu loogiliseks phjenduseks o n armukadedus.*^
Ei n im etatud asjaolud ega hulk m u id k i vga silm atorkavaid tegureid
anna phjust arvata, et teise ksu an ik o n ism oleks m idagi unikaalset spetsiifiliselt juudi m entaalsuse, erilise m aailm angem isviisi, snnip
rase spiritualism i vm s iseralik ja ainulaadne avaldus. Piibli ikonofoobia
seletam ine etnokultuuriliste vi koguni etnobioloogiliste phjustega on
parak u ldlevinud kom m e; juudid o n kirjasnarahvas, kujutam iskeeld kneleb meelelise allutam isest abstraktsele ideele, juutidel dom i
neeris akustiline tajum isvorm selgesti visuaalse le ning aja kategooriat
tajusid n ad eredam ini kui ruum i kategooriat; kujutam iskeelu puhtetnilise, -bioloogilise, m ittekultuurilise p rito lu t en d in a m ainitakse isegi
daltonism i esinem issagedust juutidel.'^
Viim aste aastakm nete uurim used ja arutelud vim aldavad p ro b
leem i pstitada avaram alt ning eeldavad ka diferentseeritum aid kirjel
dusviise.

66 M a rtin B u b er k irju tas, e t d e k alo o g i m te seisn eb te a ta v a k o g u k o n n a k o n stitu e erim ises; Iisrael

te k ib ja su u d a b ek sisteerid a k sn es Jahve rah v an a, s e e p ra st eelistab Jehoova k n e ld a m itte selle
Ju m alan a, k elle p ra lt o n teg elik u lt k o g u m aailm (2 M s 19: 5), v a id p e lg a lt Iisraeli ra h v a v ljatooja n a E giptuse v a n g ip lv est (v t B u b er 1988; 131; v rd R o te n s tre ih 1990; 248, sam u ti B e rn h a rd t 1956;
155).
67 V t M o ra n 1963: 8 5 -8 7 . Jahve a rm u k a d e d u se le v ib leid a veelgi v im sa m aid a jendeid, sest
Piibli m e e lism e ta fo o rid Ju m ala ja Iisraeli su h ete k irje ld a m ise l p rin e v a d abielu ja sek su a al
suse vallast. Paljudes u u rim u ste s t h e ld ata k se, e t J u m a la t k u ju ta ta k se Piiblis sageh Iisraeli kui
n a ise a b ik aasan a; teisi ju m a la id j rg id e s o su tu b n a iss o o s t Iisrael seega liiderdajaks. Iisraeli su h e
Jum alag a k o n tsep tu alise erita k se m o n o g a a m se sek su aalse s u h te n a , e b a ju m a la k u m m a rd a m in e aga
tru u d u s e m u rd m is e n a (E ilb erg -S ch w artz 1994: 3, 97jj, 116jj; v rd Id e 1991; v t sam uti: Mfle;ib 2000;
H a lb erta l, M argalit 1992; B ridges 1995). M ircea E liade m rg ib , e t k a a n a n i k u ltu sp ra k tik a id h b is
ta v a d p ro h v e tid p ro stitu tsio o n in a .
68 V t G u tm a n n 1971: xiii. A n alo o g se v alik u v iiteid e tn ilisele b io k u ltu u rilisele spetsiifikale Piibli
ik o n o fo o b ia seletam isel vib t ie n d a tu d kujul leid a ra a m a tu s t S h an k s 1979; 143-144. V rd ka
B e rn h ard t 1956: 75jj.

On aeg tpsustada termineid.

1*111)11 kujulam iskeelu snastused, kuidas neid ka ei tlgendataks,
lnollcviiil kujutiste tielikku vlistam ist kultusest ning sestap on Piibli
holHkul kigiti kohane nim etada ikonoklastiliseks. Samas vib ikomiklastlliscd praktikad llitada avaramasse, anikooniliste kultuste
idHNNl ldse, kus phakuju jum aluse eeldatava vrdkujuna puudub.
NlmcUUud kahe m iste vahelist erinevust ei saa taandada anikonism i
Vttlnisclt positiivsele iseloom ule vastandina ikonoklastia negatiivsele
liNule, nagu seda vahel ritatakse teha (B urckhardt 1976: 38); igem on
tflUtiida erapooletum aid tlgendusi, nagu niteks anikonism sakraall i l r kujutiste lihtviisil puudum ise seisundina ja ikonoklasm kujutiste
iMilliku vltimisena, kujutuslik indiferentsus versus ikonofoobia
)nc, l.puks vib ikonoklasm i tlgendada ka anikonism i rm uslikem a,
plngcstatuim a avaldusena; nnda soovitab Tryggve M ettinger anikoonllliti kuitusi, kus rituaali sakraalse keskm e m oodustab m ingi m itte^Im ectiline objekt, nim etada materiaalseks anikonism iks (material
0Hla>nism), kuitusi, kus srane objekt puudub, aga thja koha anikoHlsniik.s (aniconism o f em pty space).^'^
Mistete tpsustum isest sndinud vaatenurgavahetuse heks tagajttrjcks oli ka M oosese kujutam iskeelu n- troonilt tukam ine. Kuullltiva, kuid m itte nhtava Jumala kultus kaotas om a unikaalse iseloom u
ntng htlasi ka etnilise erandlikkuse. Idiograafiline m eetod, nagu tavatseda nim etada H einrich Rickert, loovutas koha tpoloogilisele.
Iliilaislliku kultuse praktiline ning phakirjatekstides ka teadliku phjrndusc leidnud ikonoklastia osutus n d lihtsalt erijuhuks - olgugi
vrtga eriliseks, rm iselt teravaks ja vahest ka kige rngem ate tagajr^rtlfga ksikjuhtum iks, mis esindab teatavat tpi anikoonilise printollbi iijaloolistest teostum isviisidest, m ille hulka judaism i krval kuulub
ftlge kirev kultustespekter - alates A m arna A tonist kuni pram idaalse
/eusini.
Tnaseks on selge, et Piibli kujutam iskeeld kujunes pikaajalise,
ttcnade hm arusse kaduva anikonism i-traditsiooni pinnalt (M ettinger
I
16,193-195). M ettingeri levaade V ana-Idam aade anikoonilistest
kultustest ei jta m ingit kahtlust, et n n Piibli kui islam im aailm a ikono(tu)bia prineb hest ja sam ast allikast, m ille juured peituvad dsetes
Ittilnfsciniidi kultustes. Vana Testam endi keeluseadus seega ei algata,
Viild pigeni kroonib m ahukat religioosse kogem use kihti, kinnistades
cllc kige rm uslikum al, selitatum al kujul. Samas ei thenda anikoo-

nH
I/ II

(llcv iu u lfl iMiilcliisl iicm lc te rm in ite le n in g e rin e v a test se isu k o h ta d e st v t M ettin g er 1995:

nlllste ja ikonoklastiliste praktikate sugulus ja hine pritolu, et tege-"

m ist oleks kvalitatiivselt hetaoliste nhtuste katkem atu arengujadaga.
M ateriaalse anikonism i ja thja koha anikonism i vahel vib laiu
tad a sgav kuristik. Sest viimasel juhul puudub sootuks see m ateriaalne
ese, m is hel vi teisel m oel asendaks ja esindaks jum alust, keskenda
des rituaalsete toim ingute fookusena enda m ber kogu sakraalse ruum i
ja m oodustades keskme, m illele koondub religioossete em otsioonide
energia. Esimene anikonism itp seevastu eeldab vram atult srase
esem e olemasolu, anikoonilisus taandub siin pelgalt nhtava, optiliselt
registreeritava sarnasuse puudum isele; sakraalne objekt ei sarnane isi
kulise jum alusega, kll aga toim ib tem a siin ja praegu kohalolekut
tagava keskm ena antud kogukonna tarvis. Lnesem iidi kultu u ritrad it
sioonis titsid seda rolli kivitulbad (masseboth) kurikuulsatel kngas
tel, m illega Piiblis leppim atut vitlust peetakse.
Selle pham utbi ajaloolist arengut rekonstrueerides torkab silm a
kindel suundum us: kui pronksiaja vastavad m lestised kujutavad
endast reeglina vertikaalse asetusega kivirhm a, siis hiljem, rauaajal,
dom ineerib statistiliselt hestainsast pstisest kivirahnust m oodustuv
phapaik. M ettinger rajab sellele hpoteesi, et kivide arvu kahanem ine
viks nagu osutada religioosse teadvuse arengule m onoteistliku kultuse
suunas (M ettinger 1995; 17jj). Ent m itte vhem a (vaid pigem suurem a)
tenosusega kneleb see asjaolu hoopis kultuse diferentseerum isest;
he-jum ala-altarite olem asolu ei pruugi ilm tingim ata viidata vastava
jum ala ainulisele staatusele panteonis. Teine Kuningate raam at kirjel
dab, kuidas kuningas Joosija rvetas need ohvriknkad, m is olid ida
pool Jeruusalem m a, luna pool Hvitusemge, m is Iisraeli kuningas
Saalom on oli ehitanud Astartele, siidonlaste jledusele, ja Kemosele,
m oabide jledusele, ja M ilkom ile, am m onlaste vastikule ebajum alale
(2Kn 23: 13). Kivide arvu kahanem ine phadel kngastel annab m rku
pigem kultuse diferentseerum isest ja panteoni liigendum isest ehk teisi
snu - polteism i svenemisest.
E nt m is peam ine, thja koha anikonism i (mis vlistab m itte ksi
jum aluse m ateriaalsete vrdkujude, vaid ka phapaikade olem asolu) ja
n n m ateriaalse anikonism i kvalitatiivne erinevus on nii suur, et vaevalt
on neid phjust m ista hilisem ate anikooniliste ja ikonoklastiliste ideo
loogiate htse hise lttena.
M ateriaalne anikonism on nim elt hoopis suurem as suguluses p agan
like jum aluste kum m ardam isega kui p uhta thja koha anikonism iga jum alakujudega suhtlem ise rituaalidest eristab seda ksnes kivitulba
vlise sarnasuse puudum ine kum m ardatava jum alusega. Ent silm anh
tava sarnasuse nue m oodustabki vaid erijuhu. Teadupoolest ei taga

HMHUS veel jumaluse presentsust sakraalesemes. kll aga vib kohaloltirlrkll theldada puhkudel, kus nhtav sarnasus kujutise ja kujutatava
Vuhel piuidub. Piisab, et on olemas m ateriaalne keha - siis on alati melllrtv, fl seda asustab sakraalne subjekt.
.,'losiasi, et iisraellaste massaboth sattusid hiljem koos ikooniliste
jUliittliikujudega keelatud esemete nim ekirja, o n om am oodi ajaloolise
iren((u iroonia, sest igupoolest vlgneb kujutam isveto om a olem asolu
IMlircnisli just eelnevale masseboth-k\tusele (M ettinger 1995: 194.)
Kaldun arvam a, et sedapuhku ajalugu ei ironiseeri: ei kuningas
luusija valitsusaja ega ka hilisem ate ajajrkude vihavaenus m ittekujutaVUle sakraalsete objektide vastu ei tuleks nha pelka peretli anikonism i
Ntinics - tegem ist on telise lahutusega ja vara jagamisega. Ehk teisiliui - revolutsioonilise sam m uga usu kum m utam ise suunas, et jum al
viks mingil m oel viibida m ateriaalses esemes.
Vanas Testam endis leidub hulk reetlikke vihjeid selle kohta, et ebajuntuiakujude kum m ardam ise nol oli tegem ist pikaajalise tavaga, mis
puhkes itsele iseranis religioosse snkretism i perioodil, kui m itte
veelgi varem - alates Laabani ja Raaheli jum alatest kuni kuningas Joosija
UKUjHihastuseni vlja m il phapaigad ja -kujud kngastel m uutusid
Villil cl ldlevinud nhtuseks. Aga iga rahvas valm istas om a jum alad
) nad paigutasid need ohvrikngaste kodadesse [...] N tegid Paabeli
mehed Sukkot-Benoti, Kuuta m ehed Neergali ja H am ati m ehed Ashim a
(,..r (2 Kn 17: 29-30.)
ikonoklastilise keelu kaudu kehtestas end nii Jum ala kui tem a ole
misviisi uus kontseptsioon. Ehnatoni ainujum al sarnanes ses m ttes
veel paganlikele jum alustele, et kuulus loodusse. M oosese Jum al see
vastu ilmutab ajapikku ha svenevat kalduvust loodusliku piirest vl
jumisele.^
C)ntoloogiline kriitika silitab judaism i traditsioonis om a eluju
veel siiski, kui eitav suhtum ine kujutistesse hakkab m itm etel phjustel
liiiiiiduma ning loovutab koha dogm aatilisele sallivusele; n n d a kirjutab
<1. sajandi m oralist juba inim es(t)e kom best joonistada seintele kuju
lisi - olgugi et ta ei suuda neid varustada ei hinge ega hingam isega,
sisikonna ega elunditega.^'
/I) A m ciih o tep IV, im p e ria listlik u ..m o n o te ism i u n iv e rsaa ln e p ik eseju m al, o n v rreld a m a tu lt
lithfMiul V iina-liglptusc p a n te o n i rahvuslikele p ik eseju m alatele k u i varase Iisraeli Jum alale (B uber
l )KK; x).
71 Tslt Icwisli A rt 1961; 32 jrgi. Tsi kll, sed asam a liku B ab loonia ta lm u d ist in te rp rete e rib
joNcpli (iiilm n n ii so o tu k s Icisili ~ nim elt h u k k a m istu n a k u n s tn ik u pre te n sio o n ile vallata loom islouilii, mi on ksi lum alu a triln iu l (C iutm ann 1971: xvi, allm rk us). M rkigem , et teoloogilisest
1'liiukohiiNl llgctululiikNC kujutlsti' o n to lo o g ia p ro b leem i (ei ole elavad, ei saa r k id a jn e) vga tpll. I l l i l t O l i kii lillesil loom ulik. Riibidc sagedasti Ilm nev sallivus kujutiste vastu - isegi snagoogis -

Ntgu peagi n&eme. o n i M P H N P M M i plrljateKi v iru e a lankutsad ja apologeedid, kes vastavat vldet laialdaselt ka rakendasid - esi
algu kuulus nende hoiak selgesti ikonoklastilissc traditsiooni/'*
Ent naaskem algse teem a juurde.
Just siin ootab m eid jrjekordne paradoksaalse loogika silmus.
Kunstist knelem ata postuleerib Piibli keeluseaduse kehtestaja otsekui
m dam innes ja ise seda m rkam ata kunsti vim alikkuse. Rhutades
asjaolu, et jum alakujud ei ole pris, avab ta silm ad tsiasjale, et n ad on
kunstlikud - loov tautoloogia, m is kujundab k u ltuuriruum i tulevasele
kunstile. Samasuse lhenem isega ei vabane ksi jum alus om a lputust
hulgast ja lpm atuseni paljunevatest kohalolukohtadest, vaid vabane
vad ka kujud ja pildid jum aluse m ajutam ise kohustusest. N d ja alles
n d saab kujutis vim aluse m uutuda testi kujutiseks - jljenduse,
isikutevahelise kom m unikatsiooni m eedium i, sm boli, teksti, m ngu,
dekoratsiooni, vaim uvlgatuse vi vahetu tekaem usena, intellek
tuaalse ldistuse, vljenduse, alateadlike tungide em anatsiooni, p s
hiline laengu, kollektiivse alateadvuse objektivatsiooni, lum m ava vale
vi fiktsioonina, esteetilise fenom eni ja om akasupdm atu naudingu
allikana osutub ta seelbi htlasi kogum ise, silitamise, eksponeerim ise
ja falsifitseerimise objektiks ning om andab absurdini kndiva vahe
tusvrtuse. .. Katkestagem see loetelu n - poolelt snalt, sest keegi pole
veel suutnud esitada am m endavat koondnim ekirja neist raskesti h a a
kuvatest tunnustest, m ille abil ritatakse m ratleda kunsti; selleks on
hulk keerulisi phjusi, aga neid m e siinkohal ei aruta. Piisab ka m eele
valdsest valikust, et m ista, m illest jutt. Tdenud, et ebajum alakujud on
inim ese ktet, mis valm istatakse puust vi kivist, m is ei ne, ei kuule.
leiab p h je n d u se T alm udi jrg m istes snades; see, m illesse su h tu ta k se n a g u Jum alasse, o n keelatud,
e n t see, m illesse ei su h tu ta n ag u Jum alasse, o n lubatud. (Tsit S h anks 1979: 147 jrgi.) O m a artiklis
Teine k sk m rg ib ra b i B en n o Jacob ig u s ta tu lt ..Paganlike k o m m e te k o h a se lt o n ju m a lu ste k u m
m a rd a ta v ad k u ju d sisuliselt n e ed ju m a la d ise. N in g t d e n u d seejrel, e t vastavaid p iibliteksti s n u
vib t lg e n d a d a n ii v raste ju m a la te k u i p ag an lik e ju m a la k u ju d e t h e n d u se s, j u a b a u to r j re ld u
sele, e t ega seal v ah et polegi: Igasugune k u ltu sk u ju , m id a k u m m a rd a ta k se , on g i vrjum al. (Jacob
1975: 23.)
72 h es h ilju ti ilm u n u d t s e sitatak se u u s t lg e n d u s P iibli ik o n o klastilisele hoiakule: k u n a p ro h
v e tid v iitav ad alatasa eb aju m ala k u ju d e in im lik u le p rito lu le , siis ei o levatki p ro b le e m s e isn e n u d
n iiv rd e b aju m ala k u ju d e k u m m a rd a m is e v ltim ises k u i h o o p is soovis k rv a ld a d a k u ju ro e istri
ro o jase k e osalus; Vana T e sta m en t ei d isk v alifitseeri k u ju ta m is t m itte kujutise, v a id in im e se
k te t n a v a lm in u d esem en a. T eisisnu, h u k k a m is tu ei p lv in u d p h a k u ju ise, v a id selle v a lm is
ta n u d ked. (M o n d zain 2002: 326.) Sellest jreld ab autor, e t seega p id i v ara k ristlu s p a ra ta m a tu lt
kib ele v tm a ja kige k rg e m a lt v rtu sta m a m itte k sit ise id p h a k u ju tisi, acheiropoietoseid.
M ittek sit iste k u ju tiste p ro b le e m i ju u rd e n a ase m e teisal, k ll aga tu le b k o h e m rk id a , et katse
e b aju m ala k u ju d e h u k k a m is tm in e m b e r su u n a ta n e id v a lm istav a m e is tri kele o n p ris k u n s t
lik n in g v a stu o lu s P iib li tek sti, m u u h u lg a s e esp o o l ts ite e ritu d l ik u d eg a. Ke-p ra s t-a rg u m e n ti
k a su ta ta k se seal alati selleks, e t d e m o n stre e rid a k u m m a rd a ta v a te k u ju tiste k u n stlik k u st, elutust,
tegelik k u sse m ittek u u lu v u st.

H H iV W U |

^ -----------------,

I m e s e m r a t l u s e , snastades - olgugi eitavalt, ent vga tpselt

)molNiistavalt - tem a esmase, phjapaneva ja vram atu tunnuse.
Vib elda, et niisugused on kunsti icujunemise ja m testam ise
llnglnuised kikjal, kus kujutam ispraktikat ldse esines. Vana-Kreeka
ki Heniusele kuulub siin eriline J a vahest ka erandlik roll, millest
(tfiigi knelem e lhem alt. Judaistlik traditsioon seevastu on m ratud
kmulma kunstivastase m ainet. Teise ksu keelav sisu kipub varjutam a
kmisnevaid konnotatsioone, millest olulisim on k u n s t l i k k u s e ,
lehluse tunnuse eraldamine maagilis-sakraalsete
p r a k t i k a t e p l a s m a s t . igupoolest sisaldab dekaloog im plitsiitnell kvalitatiivselt uue om aduse avastamist.
Sellele vastab ka uus m eistri, kuju autori kontseptsioon. ksnes
M csopotaamia kogem use valguses saab m istetavaks, m iks korratakse
pliicvalt, et ebajum alakujusid valm istav m eister on inim ene nagu kik
Icisedki. [...] ja sepistajad [vene tlkes: xyflOHMKM] ise on ainult in i
mesed (Js 44: 11).
Nii vene tlke kunstnikus kui eesti sepistajas kaob see kahetine
lilhendusvarjund, m ida ktkeb originaali vastav sna, m is thendab
nii ..ksitlist kui vlukunsti, m aagiat. Ses sem antilises vnkes
heiastub veel kord too salaprane vgi, m ida om istab kujuioojale p ri
mitiivne teadvus ldse ja idam aine traditsioon sealhulgas, - heiastub
.selleks, et hetk hiljem m eister esm akordselt ja sestap lim a otsusta
vusega ta m stilis-m aagilisest oreoolist ilm a jtta. Kui M esopotaam ia
traditsioonis am m utatakse loom isvge jum ala abist, siis Piibli prohvet
kasutab seda kahe thenduse vahel m nglevat sna ksitm eistrite
paljastamiseks, kes ise on ainult inim esed (Berlejung 1998: 382-383).
Kui M esopotaam ia traditsioonis oli jum aluse osavtt kultuskuju loom i
sest otsustav tegur - jum ala tahe juhtis m eistri ktt ja iga maise teos
tuse sam m koosklastati krgem a ning igupoolest ainsa autoriga - , siis
Piibli kultuskujudevastaste paljastuste kigus rvitakse m eistrilt just
see olulisim tegur - Jum ala kaasabi.
Kik taandub m aisele tasandile. Silib lbinisti ilm alik tahel: m eis
ter - tavaline tooraine - ksit - elutu puuslik. K sitline jb ihuksi
silmitsi om a loom inguga, tem a selja taga ei seisa kski krgem jud, kes
suunaks ta tegevust ning aitaks kaotada maise teostaja jlgi valm is teo
ses. M eister tegutseb om al kel ning osutub loodu ainsaks allikaks.
Ent jrelikult saab tem ast esm akordselt pris autor, teose algph
jus.
Kunsti negatiivset mratlust tiendab kunstniku
n e g a t i i v n e m r a t l u s . M lem a m iste kultuurilooline

75

ku)unnine kulgei vilga vsevaliselt ning paradoksaalsel kombel s n d i

sid nad seetttu esm alt negatiivi vorm is.

Pruugib vaid m eenutada neid niliselt vastuolulisi kohti piibliloos,
kus jum al ilm utab teadlikult tahet osaleda kultusobjektide )a otseselt
kujutiste loomises.
Nagu eespool juba m ainitud, on Jumala ksusnad - seaduselaeka
ja kogudusetelgi ekfraas, m is esitatakse kahel korral, esm alt ksu ja
juh en d in a (2Ms 25-27), seejrel valm istam iskiguna (2Ms 36-39) teise ksuga kas vastuolus vi tuleb seda tlgendada keeluseadust tpsus
tava piiranguna. K urikuulsad keerubid ning lisaks ka Saalom oni tem pli
skulptuurid, m is ei osutu lvaks argum endiks m itte ksi tnapeva
kunstiajaloolaste tdes, vaid m illele viitavad juba kristlikud phapildipooldajad om a kaitseknedes, nivad M oosese keeldu kummutavat.^^
Tlgendamisvim alusi on siin m itm eid. Esiteks vib probleem ile
lheneda ajalooliselt ja siis on seletus ilmne: vahest prinevad seaduselaegas ja kogudusetelk testi ajastust, m il juu d id olid veel rndrahvas.
M igratsioonitingim ustes titis teisaldatav phakoda Jum ala aujrjena
om a lesannet am m u enne seda, kui anikonism tipnes Piibli selges
nalise kanoonilise ikonoklastiaga. Sel juhul osutuvad Piiblis leiduvad
viited Jahve-kultusega seotud kujudele lihtsalt juutide varasem at usuelu
kajastavateks jnukiteks.^'* Mis puutub aga Saalom oni templisse, siis see
peegeldab toonase usuelu snkretism i. Teisisnu, vastuolu tlgendatakse
puhttekstoloogilisena, st kirjutatakse koos paljude m uude sellesarnaste
vastuoksustega kanoonilise teksti autorite ja redigeerijate arvele, kes ei
taibanud vi ei tih anud kustutada tekstist reaalse ajaloo jlgi. Siis m ee
nutab Jum ala p oolt vljavalitud ning teadm iste ja tarkusega varustatud
m eistri roll vgagi M esopotaam ia ksitlise osa nii kultuskujude kui
m uude m aagiliste objektide valm istajana sealses teoloogilises skeemis.
Ent ksim usele on vim alik lheneda ka teisiti, n - phakirjasiseselt
seisukohalt.
Sel juhul eksisteerib vastuolu ksnes juriidilise loogika piires, m ille
jrgi kehtestatud seadusele allub ka seadusandja ise. Piibli-loogikale on
73 K e eru b id sead u selaek al, v a sk m a d u , s k u lp tu u rid S aalo m o n i te m p lis o n Ju m ala .ju m a lik u d v a s
tu r k iv u sed , n a g u h a ta b H e re etik h e s Ih e o d o ro s Studitese teoses. H e re e tik u v id e t k u m m u
tades v iitab ig eu sk lik n - k rg em ale eesm rgile: Ju m al teg ev at n n d a selleks, et p iltid e ja k u ju d e
kaudu lh en ek s Iisrael v im alu ste piires ain u lise Ju m ala k a em u se le ja teen im ise le . Seadusetelgi
kirjeld u stk i n im e ta b T h e o d o ro s ig eu sk lik u su u lbi k aem u sek s: K as ju b a k o g u d u sete lg i k a v an d
ise, m id a Jum al n itas M oosesele v a rju k u ju l s m b o listlik es k a em u ste s, e i k si selgesti te e n id a Teda
tes ja v aim u s? (Tsit CryfliiT 1907 jrg i.) K u ju tam isk eelu h ilise m a p rito lu h p o te e s m istag i
kaotab.
74

A ja lo o lis e s t s e is u k o h a s t o n k o g u d u s e te lg i k ir je ld u s e l p a lju h is jo o n i te is te l h im a te V a n a -

lila k u ltu u r itr a d its io o n id e g a : k e e ru b id m o o d u s ta s i d J u m a la a u j rje , s e a d u s e la e g a s selle ja la m i viislav all le v in u d ta v a le s ilita d a ju m a lu s e p o o lt h e a k s k iid e tu d le p ln g u r ik u iil le n m ja lg e e e s (v t
W clnCckl 1990; 2H).

Ilmselt vAras; reegel kehtib ksnes seadusandja puhul, kes kuulub

enikistega reguleeritavasse m aailma. Looja, kes ksib inimestel teosiM(lt) midagi om a jum aliku kavandi kohaselt, sellesse m aailm a e 1 kuulu.
Kttt.se allutada Jumalat teisele ksule on niisam a absurdne kui nuda
lemult tapm iskeelu kohusetruucVjrgimist vi heita ette ligim ese naise
himii.stamise p attu ...
Scaduselaeka keerubid pole ei inim loom ing ega tegelikkuse jljendttniinc. Seaduselaegast ja kogudusetelki valm istam a kutsutud ja sea
tud Helsaleel ei ole ei autor ega looja, vaid lihtsalt osav ksitm eister,
kcN on suuteline kuulekalt teostam a Jumala pisiasjadeni tpse snalise
Joonistuse. Just jum aliku joonistuse tiuslikku jljendust kajastab
kUsii ja valm istam iskigu sna-snalt kattuv kirjeldus. Ent Jum ala ksu
)n kavandi kohaselt lo odu asub sootuks teisel olem istasandil kui kultulepuuslik, mis on inim liku rum aluse vili ja Jumala vim alik konkurent
usiiteenistuses, et m itte elda - katse anastada jum alikku loomisvge.^^
Seaduselaegas luuakse m nes m ttes sam am oodi nagu Aadam , ainult
vahendatuna m eistrist, kes toim ib Jum ala kepikendusena.
Kujutamiskeelu ja seaduselaeka keerubite vastuolu pole seega ole
mas, sest puudub ruum im de, kus nad viksid kohtuda.^' Keeld on
rtbsoluutne - tielik ja tingim usteta.
Viimaks veel ks vaatenurk, m is vim aldab aim ata perspektiivi ava
misi kunstile phakirjatekstis.
N im etasin seaduselaeka ja kogudusetelgi esim est k irjeld u st ekfraaslks; ja testi, see on ks kahest kige iidsem ast ju h u st (vhem alt
mi nu teada), kus kirjeldatakse objekti, m id a m eie n im etam e k u n s
titeoseks. Teise m o o d u stab kuulus A chilleuse kilbi kirjeldus Iliase
XVIII laulus. N ii htviisi kauge m ineviku teoste p u h u l sobib n eid ehk
i\iiuetada en am -v h em ajastukaaslasteks. S nkroonsusel pole k u m
mati erilist th tsu st vrreldes vim alustega, m id a pakub kahe erineva
k u ltu u ritrad itsio o n i ju u rm iste tekstide suhestam ine.
liirallcelne m tte k ik esin eb ka islam i tra d itsio o n is. K o raan ei keela o tseselt k u ju ta m ist, seal
Iriiliili vaid so o v itu si v ltid a e b aju m ala k u ju d e lo o m ist {vt 5: 92; 6: 74; 22; 31). A lain B esan^on seleIrtl) scdii asjaoluga, e t kui ju u d i ik o n o k lastia o n Ju m ala ja Iisraeli rah v a vahelise le p in g u tu le m u s, siis
iniislcini ik o n o k lastia tu len eb , v astu p id i, srase liid u p u u d u m ise st. ..Seeprast p o ln u d K oraanis
kii p hjust a m e tlik u lt kuju tisi keelata. Ju m ala m iste ja v o rm ise o n islam is ja K oraanis piisavalt
Im nsIsiM ulenlscd, et m u u ta lo o tu se tu k s selle k u ju tlem in e. (BeaancoH 1999: 91.) K u m m a ti leidub
kii K oraani k o m m e n ta a to rite t d e s piib ellik u lh en em isv iisi peegeldusi, m is r h u ta b h e lt p o o lt
tu ju lis lc flu tiist, teisalt aga h o iatab v im alu se eest, e t k u n s tn ik h a k k ab o h u sta m a Ju m ala ain u i)(ul loom isele. .. lestusm ispeval tabab kige h irm sa m k a ristu s m aalijat, kes m a tk is Jum ala lo o
d ud olciuleld. Ta tleb siis sellele m aalijale Eks sa ra ta n a d ellu! (al-B uhari); N eed, k e d a A llah
vlliiiNcl kohliipiieval kige k a rm im a lt karistab, o n m aalijad , kes jljen d av ad te m a loo m in g u t. (Ibn
I liHibiil.
Tsil IM pudopulo 1979:
jrgi.) Taas h e ia stu b siin v arjatu lt elu.sa/elutu o n to loogia.
7fi Scdi\ lilhelcpiiniiviiiirscni o n a,s)aolu, et teise ksu au to rik s ja seaduselaeka, kogudusetelgi,
pi iTK lrlrftlvusleJnis kirjcldiijiiks vis olin Oks Ja sum n i.tik (vt l'rie d m a n 1997; 2.S1).

l a i l eiem fllide p o , ftu id e f m phendab

paar rida, thtsam on kilbil kujutatu - see, mis ilmub nhtavale m ate
riaalse keha k a u d u, dem aterialiseerib kandja ning asendab selle ni
vusega. Siin avaneb kogu H om erose m aailm aruum - taevas ja ookean,
sda ja rahu, t ja lbu, klad ja linnad. Snam aalingud on nii elavad,
et kunagi sepakunstijum ala poolt sile heidetud kva vask, ltina,
kallis kuld nin g hbedat lisaks haihtuvad otse lugeja silme all ning
m uutuvad piltideks:
Kuigi see m aa oli kullast, ta ikkagi m ustana paistis,
kui ader tast le kind - im et srastki luua ta oskas.^^
Asja im eline m oondum ine elu illusiooniks - m im eesi algkuju
H om erosel - m oodustab iidse ekfraasi paatose. Asi, m ille sepistas
H ephaistos om a jum alikus sepikojas, ei esita niivrd iseend kui teist.
Piibli kirjeldus seaduselaekast ja kogudusetelgist, m is vastandub
H om erose laulule juba om a pedantselt asjaliku tooni poolest, koondab
seevastu kogu thelepanu eseme enda loom usele ja ehitusele. Hoolikalt
loetletakse kik m aterjalid, m is peavad m ju avaldam a just om a ainelise
poole - faktuuri, vrvi ja likega: akaatsiapuu, kuld, hbe, vask, purpursinine, p u rp u rp u n an e ja helepunane lng, peen linane lim, punased
jranahad, karneoolikivid... Jrgneb sam a ksikasjalik kuju, m tude,
proportsioonide loetelu; nii kurikuulsad keerubid kui teisedki kujuta
vad m otiivid (niteks kolm m andliiekujulist karikakest nupu ja iekesega knlajala harudel) - tenoliselt jnukid ikonoklastia-eelse
ajastu kultuspraktikast - hajuvad hoolikalt vlja ttatud vorm ide ss
teem i, osutudes pelgalt ilustavaks lisandiks (vt 2Ms 25-28).
Eristades teose representeerivat ja esemelist aspekti, soovitab George
Kubler puhtm eelelisi struktuure ksitleda iseenda signaalidena {selfsignals) ning lisab, et neid vib nim etada asja tum rnadeks eksistentsiaal
seteks deklaratsioonideks (Kubler 1965: 24).
Kui lhtuda eeldusest, et Vana Testam endi vastavas kohas kirjeldab
jutustaja reaalselt eksisteerinud kultusobjekte, siis vib elda, et ekfraasi
abil pani ta need tum m ad eksistentsiaalsed deklaratsioonid knelem a alul Jumala, hiljem iseenda suu lbi. Siin on kogu visuaalne energia suu
n atu d ksitise eseme ainelistele om adustele ja vorm idele nende estee
tilises isevrtuslikkuses.
K indlasti torkab silma, et keskendatus esem e meelelisele poolele on
vastastikku tiendavas suhtes elutuse ehk kujutiste kunstlikkuse ideega.
78

77

liias, 18.548-9. Tilc A. A nnist. - H om eros 1960: 319.

^bi^umaUkuju on pelgalt inimese v a l n M ^ kiitese, tekib

n h r vftimaliis ksitada seda nauditava vaatlusobjektina, mis vim aldab
lljirlletlii m ateeria m berkujundam ise ja uute korrastatusviiside loomlc nteislerlikkust. ,,[...1 hukeseks taotud hbe, toodud Tarsisest, ja
UiiliiNC kuld, puusepa ja kullassepa ktet! Nende riided on sinised ja
purpurpunased, kik m eistrite t! (Jr 10: 9.)
htlasi visandatakse veel kord, olgugi ige hmaselt, tulevase kunsthlkurolli vimalus. Betsaleel on kll eht-idamaiselt tpne ja kuulekas
Itttsulilitja, kes teostab Looja peensusteni kirjeldatud snalise m udeli,
pnt leidub tem algi ks vike puudus, m is tstab ta m eisterlikkuse otse
kui teisele tasandile. N im elt valdab ta oskusi, mis vrivad ksikasja
likku leslugemist: ta suudab kujundada kunstipraseid tid kullast,
hbedast ja vasest, uurendada kive raam istuse jaoks ja nikerdada puud,
leha igasugu kunstiprast td, olgu sepa- vi kuduja- vi kangakirjajttttkl p u rpurpunasest, purpursinisest ja helepunasest lngast vi lina)(CNl lim est.., (Vt 2M s 35: 31-35.) Siiski selgub, et see anne, Jehoova
kink, on suuteline iseseisvuma; Jehoova on Betsaleeli titnud Jumala
Vaimuga, tarkuse, m istuse ja teadm istega ning igasugu toskusega
m itte ad hoc, konkreetse p h a rituse tarvis, vaid igavesti ja priseks - ja
..atulnud oskuse teisi petada. (Samas.)
Kujutise kunstlikkuse tunnistam ine rajas teed tema representatiivse
loomuse avastamisele ning tnu sellele revolutsioonilisele sam m ule t r
kas htlasi eelaim us kujutise kui autorepresentatiivse asja esteetilistest
vimalustest.^*
Kadikaalne kujutam iskeeld osutus selleks kirurgiskalpelliks, millega
lhestati sakraal-eluline ja kunstiline reaalsus, vabastati kujutis osadu
ses! reaalse olem isega ja vim aldati tal saada kunstiks.
Paraku juhtus nii, et siinkohal am m endas ajalooliselt uutest jum alik
kuse tlgendustest toitunud kujutam iskeeld om a kunstiloova potentsi.
See on ka mistetav. Skulptuuri tunnistam ise teel kunstiteoseks seisis
veel hulk tkkeid: sakraalsega paralleelse vi vhemasti sam a tugeva
7H Tahan r h u ta d a , e t e ld u t ei tule m ista nii, n a g u eristatak s piiblitekstis snaselgelt keelatud
)n liilvatml k unsti. Kkslik oleks arv a ta , leiab A n th o n y Julius, e t ..juudi kultuuris e i le id u n u d k o h ta
kunstile. V ustupidi, k u n stile o n j e tu d vga spetsiifiline, selgesti mratletud koht. O rn a m e n ta a lse t
vdl d ek o ratiiv set k u n sti p h a k iri ilm selgelt san k tsio n e e rib , see o n tuletatav vrsist See o n m in u
jum al ja m a k a u n istan ted a (2 M s 15: 2: kigis m in u le tu n tu d tlgetes kll ja m a lista n teda; u
nl'Oi miiWHi eeo, I will praise U im jn e - .B.). Jrgm iseks v iid atak se Betsaleelile ja seaduselaekale st'c on kiisit, m is sam as on allu tatu d religioossele rituaalile. Ksitlise p o o lt td eld av ad
niutcrjalidki p h itse b o tstarv e, m illeks n eid kasutatakse. (Juhus 2001:36-37.) N n d a viks vita
viiid ju lm i, kui j tta a rv e sta m a ta k o h a d , ku s k n eld ak se nii seaduselaeka keerubitest ja iekujulistest
nupu k esicsl kui ka ku ju tistest S aalom oni tem plis. S rast selget vahet Piiblis ei teh ta, nii ju u d i kui
islam i k u n s tis p u h k e s o n ia m c n tik a iSHsele s o o tu k s h ilise m as praktikas - otsekui p iiran g u te st k am inllscliid kiiiistillsc en erg ia lb im u rd e n a vaba.sse ru u m i. Piibli keeluseaduse puhul on kige huvipiikkuvuni ja p ro d u k tiiv se n i ju st see v im a lu sterik a s m ra tlem atu s,Ifip c l^ i,m l,v a slu o k sllk k u s.

Umiku kujutamiskogemuse puudumine, plastilise kujutiie ahvatlev

sarnasus reaalsele kehale, mis tekitas vastastikuse asendatavuse illu
siooni ning hutas ..kangekaelset rahvast ikka ja jlle langem a ebajum alakum m ardam ise pattu, lpuks ka eelnevast tulenev ikonoklastiline
hoiak, m illest sai juutide etnilis-kultuurilise enesem ratlem ise ks vt
m etegureid traagilistes ajalookeerdkikudes...
he m ttetarga snul ktkevat Toora iga kirjathe viim ne kui keerd
ladem ete kaupa vim alikke uusi seadusi (Ulanbe 1999; 66). Kas nii
intensiivne seaduseloom e on ikka vajalik, on krvaline ksim us. Kll
aga peitus he juba kehtestatud seaduse - teise ksu - snastuses o o ta
m atu m ttekeerd, m is avas seadusevlise ruum i - ja tee uue, sen itu n d
m atu idee kujunem isele oli valla. Teise ksu vltim atu konnotatsioon
osutus lahkulm isnudeks, m is vim aldas k u n s t i l e i s e s e i s v a t
e l u - tpselt sam am oodi, nagu vlum uinasjuttude ..surmavesi peab
ette valm istam a ..eluvee im elist toimet.^^
M oosese jrsk otsekohesus vrib tunnustust: elnud ..elutud, t r
jus ta ebajum alakujud oleva ontoloogiliselt tasandilt otsustavalt vlja.
N iisugune oli Jeruusalem m a panus - ja selle tagajrjed ettearvam atud.
N d on snajrg A teena kes.

79 M ircea E liadele k u u lu b j rg m in e o lu lin e t h e lep a n e k kaasaegse te a d u se iidsete allikate osas:

..M ateeria h ie ro fa n isa tsio o n , s.o sak raalse avatus s u b sta n tsi en ese m a n ife stee rin g u n a , iselo o m u sta b
n h tu st, m id a h a k a ti n im e ta m a ..kosm iliseks relig io o ssu sek s - e h k seda t p i relig io o sset k o g e
m u st. m is v alitses m aailm as e n n e ju d a ism i n in g m is elab t n in i ..prim itiivsetes ja A asia h is k o n
dad es. K a h tie m ata h b u s see k o sm ilin e religioossus k ristlu se v id u k ig u alates. V a b asta tu n a m is
ta h e s u su v rtu ste st ja u su lise st t h e n d u se st, sai lo o d u sest te a d u slik u u u rim ise ..objekt p a r excelUnce. N ii e t te a tu d m tte s vib l n elik k u te a d u st igusega n im e ta d a ju d a istlik u k ristlu se otseseks
p rija k s. Just p ro h v e tid , ap o stlid ja n e n d e t d j tk a v ad m is jo n rid v e en sid l n em a a ilm a , e t kalju
(m id a in im e s e d p id a sid p h a k s) o n lih tsa lt kalju, t h e d ja p la n e e d id - lih tsa lt k o sm ilised ..objek
tid , m is ei ole (ega saagi olla) ei ju m a la d , in g lid ega d e em o n id . See. e t l n e in im e n e h a k k as lo o
d u slik k e o bjekte n g em a asjus, m id a ta eelkijad p id a sid h ie ro fa a n ia k s, p h a d u se k o h a lo lu k s, o n
lo o d u se p ik aajalise d esa k ra lise erim isp ro tse ssi tagajrg, (E liade 1986: 182.) Sski j i E lladel k ah e
silm a v ah ele asjaolu, e t lisaks sellele p a n id p ro h v e tid h tla si a luse k a k u ju tiste d e sakraliseerim isele
n in g avasid seega tee t n a p e v a k u n stile.

pAHUPlDl-PYGMALlON'
I.
Kreeka ime oli seesmiselt antinoom iline nhtus ja vastuolu selle kultUUrl riiames lepitam atu.
20, sajandi keskel leidis E. R. D odds, et 19. sajandi ratsionalism oli
IlmuUtnud liiga vhest huvi teatava inim kogem use t b i ja selle tlgendUNtr vastu antiikkreeka teadvuses. M iks peaksim e antiikkreeklastele
omlNlama im m uunsust primitiivsete m ttevorm ide vastu, kui m e ei
IllH seda hegi vahetult vaadeldava hiskonna p u h u l? ksib ta (D odds
|% 3 ; vii-viii).
Sajandi teisel poolel kerkib see kogem us aga uurijate huvikeskm esse
(Hilisest suundum usest ei j krvale ka antiikajastuga tegelev kunslllriuliis. Uurijate ja tlgendajate thelepanu koon d u b h a enam antiigi
kiijiilainispraktika am m u tuntud, kuid varem vhem rgatavale varjupDolclc, mis ilm utab end erinevate nim etuste all - inkarnatsioon, aniniHlsioon, m aagia jms. Silmas peetakse skulptuure ja m u id kujutisi, mis
Uuinaste arusaam ade kohaselt olid jum aluse vi m n e teise tegelase asu
kohaks; osa neist kandis kreeklastel nim etust em psychos} H ingestatud
kujutiste tunnistam ine m uudab rhuasetust vi lausa teisendab ajalooIttKc rekonstrueeritud pilti nnda, et lihtne ja selge ettekujutus antiikki ccklastest kui plastika-kesksest rahvast asendub m rk sa heterogeen(fma ja vastuokslikum a kujutluspildiga (D odds 1963: 179jj).^ Sisuliselt
liuicstub kreeka plastika im m anentsele vastuolule - realism i (teise misIrlcssteem i kohaselt naturalism i) ja ideaalse tiuslikkuse taotlem ine
korraga - nd veel teinegi vastuolu, nim elt m im eesi ja inkarnatsiooni
vahel.
I
V nio kcclesl t lk in u d Kaia l.ehari, k reek a- ja lad in ak eelsete tsita a tid e t lg e Ivo V oldilt (vt
llci n sirin 20(10, 2002). Teksti o n to im e ta n u d ja o siti u u e sti t lk in u d In ta S o m s ja M a rju Lepaje.
!
OKl) W cinrcich eristas k u ju lise ja ju m a la o tsest sa m a sta m ist n in g ra fin e e ritu m a t aru saam a,
kii kuju m islctl ju m a lik u o lem u se a su k o h a n a (als Sitz des g ttlic h e n W esens - W einreich
l'J0); 144). Sam as h o iatas ta igati a.sjakohaselt, e t p iir im e ja m itte -im e v ah el oli a n tiik k u ltu u ris
litiwcll miiiirulloiinilii (sam as, v ii-v iii). Siingi n em e, k u i liig e n d a m a tu ja m iste lise lt h a a ra m a tu on
iilfk, m is cl ole voel te a d v u stu n u d m isten a, vaid m rg ib pigem ju m a lu se k o h a lo lu tajum ist.
(
lrol>lcciiii.sclusel( kiie.solevale k sitlusele l h e d ase s u u rim u se s (vt B arasch 1995) r h u ta ta k iicgl )t ju m iiliikujulislc nuM stmlsc h e lo ro g cen su st a n tiik k u ltu u ris. M n in g ates teistes vljaannetes
(vastu pcc((elduh llgcnduN tradllsiooni in erts; n t an tiik re lig io o n i a lg allikaid hlm avas kogumikvis (I VvHUSon 1980) kncrtluiic religioosse p riik llk a uspekl k o o staja vaatevlja ei m ahu.

Ernit Gombrich oli minu

seadis eesmrgiks ni
data, et vastuolu on nilik: elutruudus ja anim atsioon on omavaile! seo
tud, teineteist tingivad nlitused. Sec li<reei<a nuitoloogia], Icirjutab
G om bricii, lcneleb icunsti varasest ning omal kom bel hirm uratavast
funktsioonist, kus kunstnik ei taotle niivrd [loodu(se)] m atkim ist,
kui loob Loojaga vistu. T untuim m t, milles on kristalliseerunud
usk kunsti vimesse pigem luua kui portreteerida, o n Pygm alioni lugu.
O vidius teisendab selle kll erootiliseks novelletiks, kuid tem agi p ee
nutseva snastuse tagant aim ub aukartust kunstniku salaprase vim e
ees. (G om brich 1972; 93.) G om brich ristibki selle Pygmalioni veks
(Pygmalions power).
M tet, et kujude elutruuduse ja nende m istm ise vahel hingestatud
ksustena valitseb kindel seos, on om a teostes korduvalt vljendanud
teisedki uurijad, olgu siis E. H . G om brichile tuginedes vi sltum atu
jreldusena. E rnst Kris ja O tto Kurz tstatavad om a klassikalises u u ri
m uses ksim use, m iks on su u rte kunstnike ko h ta kibivate anek d o o
tid e levinuim aks seeks illusiooni v tm ine tegelikkuse phe. N ad
taandavad need lood D aidalose kui esim ese skulptori legendile, kelle
lo o d u d kujud p o lnud ksi m eelepetteni elu tru u d , vaid suutsid ka lii
kuda, k n d id a vi koguni knelda; D aidalose-m di ju u ri om akorda
seostatakse H ephaistose enese elustuvate toodetega (Kris, Kurz 1979:
6 6 -69). Tsi, otsesest seosest kujutise m aagilise ve ja m eelepetteni
kndiva t etru u d u se vahel kneldakse Krisi ja Kurzi uurim uses vga
ettevaatlikult, kll aga theldavad selget sltuvussuhet m ned teised
uurijad.
N ina Braginskaja nim etab antiikekfraasi levinud m otiivi - nagu
elus - igustatult m udeltooposeks. Sarnaselt G om brichiga osutab ta
selle prinem isele ettekujutusest, et kujutised on jum ala vi vaim u
kohalolust hingestatud olevused. Niisugune arusaam ei kadunud
Kreekas kunagi, hiliskreeka kirjandus on tulvil im etegude kirjeldusi,
m ida sooritavad vask- vi kivikujud, millesse on sisse m ritud ju m a
lus, nagu vljendab seda Plutarchos (BparMHCKaH 1981: 250-251).
G om brichi m tet edasi arendades on A ndrew Stewart sunnitud m a
salgama koguni Platonit, sest nagu peagi nem e, on Platoni m im eesitlgendus knealuse m ttekiguga hitam atu. Ta nihutab Platoni a ru
saam a jljendam isest antiikkreeka kujutam isideoloogia perifeeriasse,
m rkides, et nii staatilist ettekujutust m im eesist kui reaalsete esemete
tuim ast kopeerim isest ei saa pidada tpiliseks: Varase Antiik-Kreeka
ootused kujutavate kunstide suhtes peaksid seega olem a [...] selged.
Vastavad teosed ei pidanud loom a m itte ksi reaalsuse illusiooni, vaid
olem a teataval m oel ka elusad. Samale jreldusele vib juda m uudegi

Uikate phjal; AchlUeuse kilbil kujutatud stseenid elustuvad Homerose

kirjckliiscs, Daidalose kujud knnivad (...1 (Stewart 1990; 73.)
nl kunsti ime" srasena, nagu seda kujutab Hom eros, jtkab
Sifwart, on alles alguspunktiks kunsti ja ..reaalsuse lahknem isel,
niis lpeb ratsionalistliku tlgenduse viduga 5. sajandi lpul e.m.a, kui
ktnisli hakatakse m istm a illusioonina. Samas ei hbu ka teine m tleiiiva, toites kreeklastele om ast naturalistlikku kujutam isviisi (Stewart
im ) : 74).
Viimases vites vastab jgitult tele ainult lause esim ene pool kujutiste elusaks pidam ise traditsioon ei hbunud testi. Kll aga on
*Ucvaatamatu arvata, nagu tunnistanuks antiikteadvus otsest sltuvust
kuju tiusliku elutruuduse ja vim e vahel toim ida reaalse olevusena.
Puraku kipub h a laiem alt levim a just niisugune m im eetilise printsiibi
(AlgcMidus.
Phjalikult argum enteerib seda Nigel Spivey om a veidi hilisemas
uurimuses. Spivey arvates m oodustab kreeka antropom orfism i tuum a
usk hingestatud kujutistesse ehk teisisnu veendum us, et sltum ata
teostuslaadilt olid skulptuurid, olgu tegu siis arhailise raidkuju vi kige
micma stiihnitega, kultuse kontekstis alati m idagi enam at kui lihtsalt
representatsioon - n ad reageerisid inimese tegevusele ja tegutsesid ise,
elusid omaenese elu (Spivey 1996:48). V iidanud m ningatele lugem atu
test nidetest selle kohta, kuidas kujud kituvad elusolendeina ning neid
koheldakse nii, nagu suudaksid n ad kuulda, nha, vastata ja m jutada
iituimuste kiku (kusjuures m ainim ist leiavad nii tinglikum ad, arhailise
ttjiisiu kui ka klassikalise ajastu raidkujud), lpetab autor levaate ootaiii(u jreldusega: Kige loetletu tulem useks kunstiajaloos on see, et
eftniaseks ja levinuim aks kriteerium iks kuju vrtuse le otsustam isel
kujuneb ksim us, kui elutruu ta on. (Spivey 1996; 51.)
Seejrel viitab autor Platonile, kes heitis kunstnikele ette illusiooni
joomist (mis kinnitab veel kord, et Platon ei jaganud ldlevinud usku
kujutise ja elava algkuju samasusse), m ainib antiikepigram m e, mis
miinglevad standardse listusvtte nagu elus teemal, ning lpetab
(iniberjut ustusega kuulsast H erondase m iim ist, kus kaks daam i im etlevail tem plis vljapandud kujusid, varieerides taas ldkibivat listust
..niigu elus. Intellektuaalidest auditoorium vis kll m uiata provintsidiiamide pretensioonikalt lihtsameelse vaim ustuse le, tdeb Spivey,
rtga ekslik oleks eitada ldrahvalikku usku elusatesse kujudesse.
Spivey jreldus on jrgm ine; Seletamaks kreeka revolutsiooni [kunsti
vtillas - Illi.], tuleb eriti rhutada antropom orfsest kultuspraktikast tule
nevaid nudeid. Ja m itte ksi seetttu, et enam ik kreeka skulptuure on
kunagi seisnud m itm esugustes selgelt sakraalse thendusega kohtades.

vald ka selleprast, et skulptorit peeti

olem use volinikuks: tem a
kaudu lasi end aim ata vi lausa nha jum al." (Sp ivcy 1996: 52.)
Ja edaspidi nim etab tem agi G om brichi kannul kujuri niisugust vi
m et Pygmalioni veks.
ritan nidata, et asi oli sootuks teisiti.
Esimese argum endina viitaksin tsiasjale, et antropom orfsed kujuti
sed on iseloom ulikud paljudele primitiivsetele kultuuridele ja varastele
tsivilisatsioonidele. Ses m ttes ei olnud kreeklased sugugi ainukordsed;
antropom orfsed skulptuurid ei m oodusta antiikkreeka kultuse erip
ra.^ Ja vastupidi: kreeka usutavadele polnud vrad ka m itteikoonilised
sakraalsed artefaktid - nagu eespool juba viidatud, m ainivad kirjalikud
allikad neid kllalt sageli.
Teiseks ei toim inud sakraalkujutised jum aluse m ahutina ainult
Vana-Kreekas - tegem ist on universaalse kultuurifenom eniga.
Kolmandaks: m eieni j u d n u d andm ed skulptori ja maalija staatuse
kohta nii klassikalisel ajastul kui hilisantiigis ei kinnita, et neile oleks
om istatud osadust sakraalsega vi peetud neid m aagihse ve kandjaiks.
Neljandaks: miste n a g u elus on elusa vastand ega hajuta seep
rast piiri elusa ja kunstliku vahel, vaid hoopis kehtestab selle esm akord
selt ajaloos vram atu eraldusjoonena. Vljendid nagu, otsekui, just
nagu (elus) vhstavad elusarnase sam astam ise elusaga ehk teisisnu loovad u u e o l e m i s m o o d u s e , m ida tulevikus hakatakse n im e
tam a kunstihseks.
Viiendaks: kujutiste funktsioneerim istava antiikkultuuris institutsioonistab eranditult ja phjapanevalt struktuurid, m is m oodustavad
tulevase kunstimaailma mudeli.
Kaks esimest videt on ldtuntud. lejnud vajavad selgitamist.
4
K reek a relig io o n i an tro p o m o rfism i saab k ll v a sta n d a d a e g ip tu se terio m o rfism ile, k u id sedagi
m n d u ste g a. K reeka lh im ate id am aiste n a ab rite k u ltu sk u ju tised olid sam u ti lviosas a n tro p o
m o rfse d (v t B erleju n g 1998: 3 3 -3 4 ). Teisalt le id u b kreek a m to lo o g ia s teatavasti selgeid jlgi ka
te riom orfistlik est u su n d itest.
5
A nal sid es k reek a religioosse a n tro p o m o rfism i iselo o m u , r h u ta s W alter B urkert, et illusioon,
nagu oleks O l m p o se ju m alate s steem m id a g i un ik aalset, h aju s k o o s v a n aid a k irjan d u se av astam i
sega: V anaida ja egeuse m aailm a k o in ee sisaldab selgesti k a a n tro p o m o rfse te ju m alate p a n te o n i, kes
knelevad ja vestlevad om avahel n ag u in im esed , arm astav ad , k an n atav a d ja tu n n e v a d h irm u n ing
on abikaasade ja vanem ate-laste suhetes [...] jn e (B u rk ert 1985: 182). S am u ti ei o ln u d m itte ik o o n iline k u ltu sv o rm ain u k si l n esem iid i re g io o n i iidse u su n d i o m a p ra , m ille ju d a ism le vttis ja
Piibli iko n o k lasm ik s aren d as - a n ik o n ism o li tu n tu d teisteski u su n d ite s, k a asa a rv a tu d p ro to k reek a
ja kreeka k u ltu se d (B u rk ert 1 9 8 5 :88jj; m rk u ses 53, lk 383 o n lo e tle tu d kre e k a allikaid, m is viitavad
varajasele p u h tale, s.o ju m alak u ju tisteta k u ltu ste trad itsio o n ile). T eatavasti o n k reeka a u to rid k l
laltki sageli m a in in u d h e vi teise ju m a la k u m m a rd a m ist K reeka e ri p a ig u s k ll kivi, sam ba, p ra iniidi, ro h m a k a p u u t k i, tulba, lauatahvli jm s kujul; m u ljetavaldava loetelu srastest iidolitest vib
leida ka A lek san d ria C lem en sil (v t U su v irg u taja IV, 46: 2 -4 ; C le m en s 1934: 119.) Alain S chnapp
ju h ib t h e lep a n u kuju thistava sna p u u d u m ise le kreek a keeles; ta annal) lfvanlo vljenditest,
m is lh istasid eelkige inim ese p o o lt v a lm istatu d k u m m a rd a m lso b jc k lf, n tn u kiKisUih ka tabeli,
kuhu vrdsetel alustel kuuluvad nii ikoonilised kui m ittelkoonllliied HrlflMkCUI. kii{iiiirc.s vllniii-

Nilitena teenigu m eidki ellurkavate kujude teem a puhul nii m enukiifi Pygmalioni-legend.
1,00 punt seisneb kum m ati tsiasjas, et P y g m a l i o n i l
p u u d u b P y g m a i i o n i ^ g i! Kujur on vim etu elevandiluud
rluslam a. O vidiuse snul on kuju nagu elus;
eluvaim pris paistis
sees temal; nis, hbelikkus tal vist vaid liikuda keelas nii suur taid oli taiduri poolt kll ktketud tsse.
See vike nis vlistab jgitult kuju elususe, vhim agi hingestatuse
vimaluse. Viimast kinnitab Pygm alioni kitum ine, m is m jub jaburana
Just seetttu, et ta kohtleb skulptuuri elusa arm astatuna - rivastab, ehib
ja hellitab teda, just nagu tundlik see oleks testi. Just nagu r h u
tab olukorra absurdsust veelgi: Pygm alionil ei pruugiks ju teha m uud,
kui kuju elustada, ning ta arm upiinad lakkaksid ja kitum ine oleks loon\ulik. Aga ei!; Kprose kuningas, A phrodite preester ja suur kujur, kes
nikerdas elevandiluud vramatu osavusega, ei suuda seda, m ida suut
sid paljud teised legendaarsed m eistrid alates Daidalosest, kelle kujud
kndisid, noogutasid pead, avasid ja sulgesid silmi, knelesid ja tegid
palju m uudki. Pygm alion ja Daidalos pole lihtsalt eri liiki tegijad nad on erinevatele olem istasanditele kuuluvad nhtused.
Teatavasti oli antiikkreeka teadvuse puhul kllalt tavaline, et h t ja
sama kujutist peeti korraga nii kujuks kui jum aluseks. Paljudel p u h k u
del oli skulptuuri r tam ine ja kaunistam ine tiesti loogiline tegevus
ning kuulus, erinevalt Pygm alioni absurdseist katseist rivastada, ehtida
ja hellitada tu n d etu t elevandiluud, kultuskitum ise nutavate norm ide
hulka. Troojalastele saatuslikul peval, jutustab Iliase VI laul, anne
tas Hekabe A thena kujule om a kige hinnalisem a r. Suurte panatenaiade pevil tienes neitsijum alanna garderoob alati uue peplosega.
si-il ja^ab a u to r k ah ek s - n o n fig u ratiiv sed sk u lp tu u rid ja reaalsed esem ed (S ch n ap p 1994: 41).
|i'.ui lierre V ernant m rg ib o m a tu n d lik e e ritlu ste t ttu rm iselt s m paatses teoses, e t m itte m iiiu-clili.sed - k ro n o lo o g iliselt vi loogiliselt v ttes - ..m im eetilise-eelsed iid o lid olid o m a algse
kahetise fu n k tsio o n ig a p a re m in i koosklas: h e lt p o o lt ak tu alise erisid n a d lem eelelisi j u d u sid
v<ii vim ald asid teh a n eed p resen tsek s siinses m aailm as, teisalt aga sihs sed a laad i presentseks
Icgeinises vajalik d ista n ts, et p id ev alt m eeld e tu le ta d a e sin d a tu m u u tist (otherness) p rito lu ,
kuuluvust k rgem asse m aailm a, iln iu tu slik k u st e h k k o h alo lu sse k tk e tu d ra o le k u t (V ernant
IW i: I,'i2-I.'>3). |a seep rast, j u a b u u rija jreld u sele, ei le ta n a d ei p rito lu lt ega fu n k tsio o nill seda lve, m illest alates on p h ju st k n eld a k u ju tiste st (im ages) stricto sensu {sam as, 154).
I llllseiHiid ju m a la te a n tro p o m o rfse d eh k p o rtree lise d k u ju tised silitavad k u m m a ti sam a fu n k tKliiiini. ..Innuila Ju tem a kujulise h e n d a m in e heks, v ah etu lt tajutavaks k u juks oli V ana-K reekas ja
Kdoniiis
lev in u d Icm leiils, m illel leidus m itm e id av ald u m isv o rm e. (Bara.sch 1995: 30.)
(1
M elain o rfo o sld 10, 250 252. Tlk A. K aalep ja . Ib rp ats. R oom a k irjan d u se a n to loogia
IW I; 'lOH,

 h e kivisse raiutud in ven tariloen dl jirg i oh Hermesel 3 8 kitooni,

Artcmisel 48 him ationi (Novicka 1988; 5 0 )/ Milu antiikautorit vahen
davad lugu Sitsiilia trannist Dionysiosest, kes lasknud Zeusi kuju kuldrivad vahetada villaste vastu - sest neis pole suvel nii palav, talvel aga
on soe (C lem ens 1934: 126, vt ka m rkus 4). Theophrastos kirjeldab
ebausklikke inimesi, kes halbadel pevadel tavatsesid prgadega k aunis
tad a herm afrodiite.
Sama kehtib arm uvahekorra kohta kujudega. Dionysose auks peeta
vate kevadpidustuste eelse veetis Ateena teise arhondi, basileuse abi
kaasa iidse veini- ja viljakusjum ala kujuga; A ndre B onnardi kinnitusel
viitab algallikas kasutatud verb hem tteliselt sakraalsele abielusuhtele
(BoHHap 1958: 17). A thenaios jutustab hest palverndurist Delfis, kes
tstnud A polloni kuju pjedestaalilt m aha ning veetnud sellega arm u.
Tegu ei karistatud, vastupidi - arm uhte tasuks jetud prja eest vljen
das Apollon oraakli suu lbi koguni heam eelt (Spivey 1996: 51). Kigil
niisugustel p u h k u d el kuulub kujude kohtlem ine elusolendeina loom uli
kul viisil elukorraldusse.
Skulptuuri ajalugu tunneb teisigi Pygmalioni-legendile vastanduvaid
juhtusid. Pausanias jutustab atleet Theagenese kujust Thasose saarel.
Prast kuulsa atleedi surm a kinud ks ta verivaenlane igal sel kuju
juures ja piitsutanud pronksi nii, nagu teotanuks ta sellega Theagenest
ennasfl^ Siinne nii nagu klab selgesti Ovidiuse just nagu tundlik
see oleks t esti! vaimus. Ent edasi vtab lugu sootuks teise prde: hel
hetkel saab k u ju l teotustest villand, ta kukutab end solvajale otsa ja m u l
jub ta su rn u k s." H ukkunu pojad kaebasid skulptuuri kohtusse ning vas
tavalt D rakoni p o o lt Ateenas kehtestatud seadusele uputati kuju k o h tu
otsuse phjal m erre. Ent kohe tabas Thasose elanikke kuju (vi hoopis
atleedi? vi p eak s tlem a: atleet-kuju?) raevukas kttem aks - katastroo-

7
S am a k e h tis te is te ju m a la te p u h u l: Iga a asta k o o v a d n aised A m y klai A pollo n ile [uue] k ito o n i,
ja ru u m i, k u s n a d k o o v a d , n im e ta ta k se K itooniks. (Pausanias, K reeka periegees, 3 .16.1-2.)
In im t b id , 16.10. - T h e o p h ra sto s 2000: 46. Tenoliselt o n silm as p e e tu d h e rm e , m is algselt
p id id k u ju ta m a H e r m e s t [sam as, 151).
9
V rd A risto te le s, A te en laste riig ik o rra ld u s, 3.5; B u rk ert 1985: 164.
10 P ausan ias, K re e k a periegees, 6.11.6. K ujutise k a rista m in e o n k u ltu u riaja lo o s vaat e t igavene
le e m a - alates v im u k a n d ja te n a h u ta m ise k o m b e st V an a-M eso p o taam ias (B a h ra n i 1995) ja l p e ta
d es vene o lu stik u g a 1 8 .-1 9 . sajan d il (Bhobmh 1994; Jleeaee 1998: 71jj) o n see ilm alikus pra k tik a s
lavaline. K ujutise k tte m a k s seev astu eeld ab tu g e v a m at t p i sid et k u ju ja o rig in a a h vahel, m is o n
iselo o m u lik p ig em s a k raa lsf rile . E gas asjata e i v iita Pausanias v im alu sele, e t T heagenese isaks
1)11 e h k H e ra k les is ik lik u lt, kes ilm u n u d tu lev ase sp o rd im eh e em ale te m a abikaasa kujul; sam u ti
k in n ita b ta, e t T h e a g e n e s e k u ju tisi a u sta ti e d asp id i sarn asek ju m a la k u ju d e g a, ja seda m itte ksi
Ihasosel, v aid m u ja lg i.
11

S ee p o ln u d s u g u g i a i n u k o r d n e ju h u s : M ity s e k u ju A rg o se s tapp l.s M Ily sc la p ja , la n g e d e s ta

p e a le , k u i to o te d a v a a t l e s | ...] s e llis e d lo o d o n p a r a t a m a tu lt ilu.sam ad," ( A rlliiU les, L u u le k u n s tis t,

l152a. T lk ). U n t, - A r is to te le s 20 0 3 : 30.)

fillote tagajrgedega viljaikaldus. H d aolukord nnestus lah en dada alles

piirast korduvaid konsultatsioone Delfi oraakliga: jum ala soovitusel
Angltseti kuju m erephjast vljaja paigaldati endisele kohale.
Kahe loo algus on pris sarnane: Pygm alioni hellitused ja Thasose
rtlleedi kiivas piitsutam ine mc^uvad htviisi absurdselt. Sndm uste
i?dasine kik on aga phim tteliselt erinev. Theagenese kuju m akrtb ktte nii teotajale kui ka teda karistanud linlastele i s e e n d a ,
K.o s k u l p t u u r i n a , samas kui naiseks m uutunud Galateia j t a b
laliseks hvasti oma m inevikuga kujuna.
Kusjuures hingestam ise im et ei soorita sugugi skulptor (sest just
ellc vimega pole Pygm alioni nnistatud!), vaid kuju ratab ellu ju m a
lanna - see tsiasi kinnitab veel kord vim atust olla htaegu skulptuur
jn naine. H ingetu Galateia on kunst, anim eeritud Galateia ei ole enam
skulptuur. Niisiis k a s ks v i teine-olukord, m itte nii ks kui
teine nagu varem ; ja selles seisnebki probleem i tuum .
Tuleb selgesti vahet teha skulptuuride funktsioneerim istpide vi
kiliUimisviiside vahel sltuvalt nende suhestatusest antiikteadvuse eri
kiinidega. Kige iidsem a, svam toloogilise tasandi kohaselt (jttes esi
liigu krvale H ephaistose kui jum ala teosed) olid Daidalose loodud kujud
elus, olgugi et m itte kigi nitajate poolest, ja vistlesid jum ala loom in
guga. Nad p olnud pelgalt elusolendite sarnased, nagu tulevane krestoinaatiline nide M yroni hvakesest, n ad o l i d k i e l u s a d - tnu iidse
kujuri pelutavale mstilisele vimele, niinim etatud Pygm alioni vele,
millest Pygmalionile endale ei jagunud paraku kbetki. Ratsionalistliku
mtteviisi kpsedes hakati vanade legendide daidalosi tlgendam a uuel,
m istusprasel viisil: m ned om a kujud titnud D aidalos elavhbedaga,
(eistc jsem ed m onteerinud arniiridele.. Teisisnu, hirm utavalt sala
prase, peaaegu jum alave-sarnase vim e loom ing osutub nd lihtsalt
kavala konstruktsiooniga autom aadiks, m is siiski kippus alateadlikult
Neoslum a ka vanade uskum ustega.
Teine, ja nagu peagi nem e, levinuim kultuskuju osaduse vorm tege
likus olemises ei eeldanud vseid eluavaldusi - liikum ist, knelem ist,
silmade avamist-sulgem ist. Taevast langenud kivirahn, pram iidi
kujuline iidol, liikum atu ksoanon ja klassikaline jum alakuju jid rahva
I, Vl Kris, Kiirz 1 9 7 9 :6 7 -6 8 . Kris ja K urz lisavad, e t D aid alo se k u ju d e liik u m isv im esse u su ti veel
pikku iu'na, nlim viitavad t e n d u se k s Sokratese s n ad ele P la to n i M enonis (97d). K in d la sti usuti,
kiilillusiki, ain u lt e( Plalon ise usk u jate h u lk a ilm se lt ei k u u lu n u d . M e n o n i kontek stis
niiilnllaksc k ujusid, niis kip u v ad laiali jo o k sm a, k u i n e id k am m itsasse ei p a n d a, k sn es reto o rilise
vfinlluHc-na, sam as kui ..Suurem as H ippiases k n eleb P lato n i Sokrates D aid alo sest v a id arhailiste
a u to rin a n in ^ tcn ia s n ad es klab ilm selge iro o n ia: k u ju rid rgivad, et k u i D aidalos
pi.ir((ti rliik.s ja in elstcrd ak s sum u |a sju | kui n eed , m illega ta k uulsaks sai, n a erd ak s ta kllap vlja
DiiUlaliwc legendi p h jalik u analiisi vib leida k ap itaalsest u u rim u se st M orris 1992,

silmis endiselt kohaks, mida asustab jumalus. Kusjuures eseme sakraal

suse m r ei sltunud sarnasuse m rast kujutatavaga: kige pham aks
peeti iidseid kultuskujusid. Prslaste pealetungi ajal tttasid ateenlased
esim esena pstm a A thena vana puutulpa. I sajandi haritud room lane
avaldab im estust kaasm aalaste veidra (m aitse)eelistuse le: Mulle tu n
dub veider, et Itaalia kujud [statuae] prinevad kll nii kaugest ajast,
aga tem plites phitseti ikka pigem puust vi savist kujukesi [simulacra]
- k u n i Aasia vallutam iseni, kust tuli luksus. (Plinius, Looduslugu,
XXXIV, 34.) Ent Kprose kuninga rom antilise looga pole pistm ist ei
prim itiivsetel puujum alatel ega luksuslikel skulptuuridel, kuni neid
m isteti jum aluse kohalolukohana.
Galateia on teise teadvuse snnitis.'^
Tema ei ole suuteline ise, spontaanselt elustum a - elusoe hingav
olend saab Galateiast ksnes tnu jum alikule sekkumisele. S e l l e
kuju ellurkam ise lugu tendab, et ldiselt olid kujud kivistunud. Kui
lugeda Pygm alioni-legendi, lhtudes loo lpust, siis kujutab see endast
m im eetiliste kujutiste algsest sakraal-m aagilisest tervikust vljalange
m ise em blem aatilist ju h tu ehk teliselt teedrajavat sam m u, m is kuulutas
kunstiajastu saabumist.

Lahknem isperspektiivi idu on ktketud juba H om erose eeposse, kus

seppjum al on suuteline loom a nii elusaid kui elutuid kujutisi.
Teema avab kuulus Achilleuse kilbi kirjeldus Iliase XVIII laulus,
m illele eespool juba viitasin. Iseranis rhutab laulik kujutatu m eelepet
ten i kndivat elutruudust, teluse illusiooni.
Kilpi kaunistavate piltide autor H ephaistos suutis luua ka hinges
tatu d kujusid - niisugused olid niteks valvekoerad faiaakide kuninga
lossi sissepsu ees:
Seisivad kum m algi pool ust koerad, m is kunstlikult kullast
ning hbedast oli teinud Hephaistos, sepp litaidlik,
et ha valvaksid lossi n ad A lkinoosel llal,
k artm ata surm agi vi vanadust, iginoorena ikka.

13 A n tu d seoses p o le ju h u s lik ilm selt seegi tik, e t P y g m alio n I ja Cialatcia lufju s n n ib ju s t 3.

sajan d il e.m .a (O sb o rn e 1998: 234).
14 O d sseia, 7 .9 1 -4 . T lk A. A n n ist. - H o m e ro s 1963: 89.

Ilklnoose valvekoerad o n metallist, kuld e lu n d - lin u lt elusolendi

pilluti vililtib igavene n o o ru s maininii-st imena. Achilleiisc kilp seevastu
Uh nlnusesl peale kunstiteos. Sepistanud kullast ja h b ed ast lossi valVfkoerad. l a i e n d a b H ephaistos reaalsust kahe olendi v rra. Luues
Mmvmc Achillcuse kilbil,-^ 1 j e n d a b ta reaalsust - ja m id a sarnasemk osutub kujutis kujutatavale, seda kaunim aks ja m eisterlikum aks
wdu peetakse. Kui Andrew Stev\?art tlebki, et poeedi k irjeld u ses stseeflUl Achilleuse kilbil elustuvad, siis on tegem ist vaid knekujundiga:
ll^elikult ei liigahta kski figuur, neiud tiirlevad igavesti liikum atus
ringniiingus ja kndja k nnab, ilm a et vagu valm iks. K unst varjab end
ItUlisll abil ehk m im eetilise illusiooni loom ise oskusega. E n t varjates
ilul kurjsti abil, m radeb ta e n d htlasi kunstina.
Kilbi illusionistlike p iltide kirjeldus on silm anhtavalt vastuolus
fllftttlldc ja skulptuuridega, m is vinuksid m oodustada la u lik u ajaloo
line Isiku visuaalse kogem use. E nt kui H om eros sndiski p im e d a n a , siis
tl kehti see om eti tem a ajastukaaslaste kohta. 8. sajandil e.m .a, kuhu
pttigiitatakse Iliase lo o m in e - vtkem see ligikaudseks lh tek o h ak s
Uinli vaid tinglikke, rm iselt skem aatilisi kujutisi. P rotogeom eetriline
lUll oli s ndinud kaks sajandit varem ; 9. sajandiks oli see lev in u d kogu
Kreekas, alates Ithakast ja lpetades D odekaneesidega. H o m e ro se poeeinitlc loom isaeg langeb parajasti geom eetrilise stiili itseajale nii pisil^lftsiikas kui vaasimaalis. M aterjali kunstilist m b e rk u ju n d a m ist illuloorseks kujutiseks ei saanud tollal tunda ei H om eros ega keegi teine.
Ideaalse kunstiteose ilm u m ist nsugusena, nagu sed a kirjeldatakse
..lliascs, on ritatud seletada m itm e hpoteesiga. M id a tleb selle
*rlllse, jum ala loodud objet d a r f i kirjeldus kunsti h in d a m ise k riteeriuinlilf ja ldse kunstnikut kohta Kreekas? ksib Spivey o m a teises
liurinuises. )a vastab lhtuvalt eespool esitatud vaateviisist, m is seoslb realismi ja anim atsiooni: H ephaistos esindab siin ju m a lik k u ehk
Ideaalset kunstnikku, tem a teos H om erose kirjelduses ag a ideaalkujul
c*da, m ida oodatakse kreeka kunstnikult. N iisugune realism i ja htlasi
lilngestatuse m r ongi absoluutse tiushkkuse m d u p u u . H ephaistos
(lil saavutanud selle, mille poole peab pdlem a iga su relik kunstnik.
(Spivey 1997: 8.)
Ksimust illusionistliku ideaalm udeli pritolu kohta a n tu d juhul ei
lANlatata.
Teine hpotees on loom ult geneetiline ja taandub oletusele, et nii
I lom erose nim e taga peituvad isikud kui ka nende ajastukaaslased tajuid, m testasid ja kirjeldasid m aailm a ning iseranis in im e st nii, nagu
nn kujutatud Hipyloni vaasidel ja Boiootia pisiplastikas. Ettekujutus
Inimeses! kui Sarniiride abil seotud m ehaaniliste o rg a n ite kogum ist

on jdvustatud ka H om erose poeem ides: vastava arusaam a sna

lise ja visuaalse vljenduse vahel puudub vastuolu.'" See seletus koos
vastava tendusm aterjaliga tundub m istusprasem . htlasi nihkub
H om erose-ajastusse (kui m itte veel varasem ale ajale) m ittekehastava
sarnasuse idee.
O lgu viimasega kuidas on, jrgneva vim sa ja ainulaadse arengu
seeme klvatakse testi Iliases.
H om erose ekfraasiprintsiip m oodustab esimese lli pea lputus
kirjelduste, igem ini hinnang-kirjelduste jadas. Optilise illusiooni lis
tam ine, m is suudab eksitada nii naiivset loom asilm a kui arukat inim pilku, m uutub kiiresti diletantliku teadvuse kibenorm iks ning htlasi
kirjanduslikuks tooposeks, m ida korrutatakse m eie meelest lausa ttu
m onotoonsusega. Tepoolest, sam astum iseni kndiv m aksim aalne
(elu)sarnasus on esim ene ja sageli ka ainus plastilise kujutise voorus,
m ida antiikkirjanduses m rgatakse ja kiidetakse.
K m ned epigram m atikud listasid ksteise vidu illusiooni: silmap etet peeti ksm eelselt jljendam ise tipuks; palju niisuguseid kiidulaule
on k o ondatud n n Kreeka antoloogiasse (s.o Anthologia Graeca - pika
aja jooksul erinevate epigram m ikogum ike phjal alates 2. saj e.m .a
kujunenud epigram m ikogum ik, m is sai lpliku kuju 13. saj). Rekordi
lb M yroni hvake, m illele on phendatud kige enam epigram m e
- erineva leidlikkuseastm ega varieerivad n ad kik h t ja sam a k o rd a
linud pettuse motiivi; karjused ritavad pronkskuju karja hulka ajada,
vasikad m etall-lehm alt piim a im eda, p arm u d ham m ustada, hrg karata,
lvid ajavad ham bad irevile ja talupojad keerutavad k i t ... hvakese
kvaasireaalsus inspireerib luuletajaid veel antiikaja lpuski. Enam kui
seitsesada aastat prast M yronit elanud A usonius liitub poeetide kiidulaulukooriga:
hvake vaskine ma, isa M yroni m eisliga tehtud,
teh tu n a en t m a ei ni, vaid nagu sndinud loom:
nii m in d rndam as snn, nii siinsam as hvake am m ub,
nii januselt n o or lehm on otsim as udaraid.
H m m astab sind, et karja m a nii petan? Kuid ise karjus
h arju n u d arvam a on, et olen ks tem a loom.^

15

H u lk a rg u m e n te n iisu g u se seletuse k in n itu se k s leid u b <I>eiiepa6eHA 19 8 6 ; 37 2 jj. (V rd W e b s te r

1958: 2 0 2 jj.) A c h ille u s e k ilbi k irjeld u st seo statak se v a h e l k a K re e talt le itu d 8. sajandi p ro n k sk ilp i-

dega, m is o n te o sta tu d o rien taalses stiilis (v t KyMaHe^KHM 1990; 3 4; S p iv e y 199 7 , ropr 2), Sel ju h u l
k aotab m n e v rra v e en v u st kll m eh aan ilise k o g u m i h p o te e s, k u id v a h e lolliisU' kuju tiste ja
t e lis e e lu tru u d u s e vahel jb e n d ise lt suureks.
16

A u s o n iu s , 19,68 - A nTH in b ie

ik w t i >i

1938; 92.

Amfora. U. 750 e.m.a.

Ateena Rahvusmuuseum.
Corbis/Scanpuc

Samal kom bel tavatsetakse kiita ka teisi pilte ja kujusid. Juba antiikrtjal m enukad n ing ndseks lausa krestom aatilised anekdoodid lindujlcsl, kes ritan u d nokkida m aalitud viinam arju, Parrhasiose eesriie,
hobused, kes hirn u des tun n istan u d om asuguseks ratsu Apellese m aa
lil jne - kik drapeerivad vaid H om erose loodud karkassi, igaks om al
moel. Kui hilisantiigis Philostratostel vorm ub ekfraas iseseisvaks kirjaniliisanriks, silib illusionistliku m atkim ise idee selle n - m etodoloogi
lise alusena. Ekfraas taotles sisu kirjeldamist*^ - tegem ist oli m aali
lise (Kallistratosel skulptuurse) narratiivi snalise reprodutseerim ise ja
kom m enteerim isega. Kujutatu m berjutustam isel rhutati eriti kujutise
meelepetteni kndivat tetruudust, telusest eristam atust. N nda k ir
jutab Kallistratos veel 3. vi koguni 4. sajandil endise innuga Skopase
..Menaadi kohta jrgm ist; bakhandi kuju, tehtud Parose m arm orist,
on m uutunud teliseks bakhandiks, sest jdes talle om asesse olekusse,
ls kivi le astuvat kividele kehtivatest seadustest.'*
'Ibopos nagu elus elab le om a snniajastu antiigi, m is talle van
kum atult truuks ji, ning kerkib jrgnevate sajandite jooksul ha uuesti
pinnale, m nikord vgagi ootam atutes kohtades. K onstantinoopoli
patriarh Photios kasutab sedasam a iidset retoorilist vtet Jum alaem a
17

Vl lil H iri 1902; 4J|; lip u i m i i c k u m I9K I: 2S0.

IH

K u lllstralo , KklViinsicl, 2.1. S iiski p u n ii lc f r i b jiih:i P c tro iiiiis k u n a g i n ii r e v o lu ts io o n ilis e v o r

m e li kultiinl.Hl. Iii.sle.s

k o o in ilis e ll k o rr a tu T rim a lc h lo l.' ..H h e ila p e a le o le n m a k a la u sa m a ia s.

S u u ri u r iip e c k rc lil o n n u il nii|u in n h e r ; (iliel o n , k u ld a s K a s sa iu ln i o m a p o e g i ta p a b

la in av m l seal n l l . e l n e id vOlk* H u su le k s pU ladu," (IV lro iiiu .s 197'!; 4 2 . Tlk I,. M rt n r.)

s u r n u d p o is u l

i i m i ^ iqmM jaruoi i p s l t d l k W l ^ b taas

rene89ansselcA'aasi$ ning Iidse n a gu elus*-vnrm elina Sganarelli replii
gis kom m odoori kuju ees; ..Jumala eest. hrra, see on testi hsti tehtud.
Nib, nagu oleks ta elus ja hakkaks kohe rkima.''*
A ntiikkultuuri piires rakendatakse seda htviisi edukalt vga erine
vat stiili teoste puhul, m is transform eerivad natuuri erineval m ral. See
tsiasi annab alust vita, et vorm el nagu elus kigis om a lugem atutes
kirjanduslikes variatsioonides toim is standardse, kujutise tegeliku loo
m use suhtes neutraalse tooposena.
Risti vastupidiselt Spivey seisukohale on n a g u elusa vram atuks
konnotatsiooniks m itte-elus ehk elutu; vljendid nagu, otsekui,
nib, n a g u ... jt teisendavad vite sisu vastandm rgiliseks.
Lppkokkuvttes on nagu elus nii argiteadvuses kui ekfraasis
lihtsalt m im eesi-kontseptsiooni teine avaldum isvorm . M im eesiteooria
thistab kujutise sakraalse tegelikkusena - selleks piisab tdem usest, et
vrreldes reaalsusega on kujutis t e i s e n e nhtus.
Algse htsuse liigendum ine kulges siingi lbi raskuste. Hetke, m il
toim us reaalsuse lhenem ine esmaseks ja teiseseks, vib pidada kunstieelaimuse snnim om endiks.
M im eesi ltted on dionsilises kultusteenistuses, m ille orgialikul
loom usel oli vhe hist tulevase ^tegelikkuse jljendam isega. M uusikat,
tantsu ja sna hendava kolm ainsa choreia liigendam atus htsuses
ei th en d an ud m im ees niivrd kujutam ist kui tunnete vljendam ist,
ekspressiooni. H iljem nitekunstile lekantuna hakkas see sna this
tam a pigem teiste inim este tegevuse ja elam uste kujutam ist, nitlem ist.
D em okritos ldistas m im eesi m istet, laiendades seda kogu inim tege
vusele. N eljanda sajandi klassikud arendasid m im eesi ideed kige p h
jalikum alt, helt poolt piiritledes ja m uutes m im eesi sem antikat, teisalt
avardades thendusvlja; sam as jid kibele ka varasem ad thendused.
Ei Platoni ega Aristotelese ksitluses pole m im eesi m iste taandatav
sisuvaesele tlgendusele, kus jljendam ist m istetakse tegelikkuse rea
listlikult t etru u peegeldusena.
Aleksei Lossev eristab Platoni tekste analsides m itut m im eesikontseptsiooni, m is ei ole om avahel koosklas ega ka selgesti snasta
tu d (JIoceB 1974; 32-56). Esikohal on krgeim jljendam istp, kui
jum al iseend jljendades loob asjade ideed (Jloces 1974; 40); jrgnevad
jljendam ishierarhia m adalam ad tbid. Plastiliste kunstide osaks lan
geb m im eesi kige lihtsakoelisem ja sirgjoonelisem tlgendus - nim elt

19 M o liere 1974:429. T lk O. O jam aa. K lassikaline to o p o s lih tsa m ee lse tegelase h u u lil o n m istagi
M o lierei iro o n ia , e n t k o h e, k u i k u ju elustub, t rju b selle v lja rg n e h irm .

vUlmuae mehMtnlUse ) t iub)ektiivuh m e X i m |U|endtml<

W, Rnt tnu om a rm uslikkusele osutub just see jljendam ise tlIseiiranis selgesti m im eesi-idee rollile kunsti m iste teoreetilises
fritrimiscs.
..Sofistis tstatab Platon nn Pygm alioni ve seisukohast vtm etheiuliiscga ksim use kufutise ja tegelikkuse vahekorrast. Knealune lik
Itftlttli jrgmiselt:
Vramaalane (kes esindab Platoni vaateid) eristab kaht liiki jljendwiiilsl. Esiteks juht, kui keegi teostab jljendi, jrgides eeskuju s m
m eetriaid pikkuses, laiuses ja sgavuses, ning annab neile lisaks veel
Virvid. - Aga kuidas? vaidleb talle vastu kaasvestleja Theaitetos. Kas
mitte kik jljendajad ei p a teha m idagi sellist? - N eed kindlasti
inlttc, kes suuri teoseid vorm ivad vi m aalivad. Sest kui nad esitaksid
lluNU telise sm m eetria, siis sa tead ju, et lem ine paistaks viksem
kill peab, alum ine aga suurem , sest h t nem e kaugelt ja teist lhedalt.
(Solist, 235d-236a.)
Prast seda thelepanuvrset tendit antiigi krgel jrjel perspektiivlliinnetuse kohta jtkab Vras om a arutluskiku nnda; eldust jreltlub, et kunstnikud ei kujuta m itte tegelikke proportsioone, vaid ksnes
lUisuguseid, m is nivad ilusad; see aga, mis nib kll ilutaoline (lhtu
mata seejuures ilusast endast) ja lhem al vaatlusel ei sarnane sellega,
millega arvati sarnanevat, on viirastus. Just viim ane vorm on laialt
levinud m aalikunstis ja jljendavas kunstis ldse.
Niisiis on esimeseks jljendam isliigiks kopeerim iskunst ja teiseks ..viirastuslike vrdkujude loom ine.
Viirastuslike kujutiste kohta olem iselt m itteolem isele lem ineku
dialektikas on paraku pris raske m rata. Platoni vastav arutluskik
vrib pikem at osundust:
Vras ; [...] Niisiis, kui m e tlem e, et ta [s.o. sofist - B.B.] tegeleb
ksnes viirastuste-kunstiga, siis taolise snatarvituse puhul prab ta
meie snad hlpsasti vastupidiseks [...], ksides, m ida m e siis ldse pil
diks {eidolon) nim etam e?
Iheaitetos : Selge, et m e knelem e piltidest vees ja peeglis ning veel
m aalidest ja kujudest ja m uust taolisest. [...].
Vras : Kui sa talle taoliselt vastad, kneldes m idagi peeglitest ja
voolitud kujudest, naerab ta su snad vlja, sest sa rgid tem aga nagu
ngijaga, aga tem a teeskleb, et ei tea ei peeglist ega veest ega ldse m il
lestki nhtavast, vaid ksib sult seda, m is [tuleneb] arutlustest. [...] Seda,
mida sa lbi nende kikide, m ida sa kll rohkelt loendasid, pidasid
kohaseks kutsuda he nim ega ja nim etasid pildiks, justkui oleksid nad
kik miski ks.

Iheaitetos: Aga kuidas siis on, vras? Miila mc saame pildi kohta telda
peale selle, et ta on sarnane telisele, aga miski teine taoline?
Vras : Kas see teine taoline on teline vi m ille kohta sa tled tao*
line?
Theaitetos : Kindlasti m itte teline, vaid sarnane.
Vras : Aga teline on olevalt olev?
Theaitetos: Just.
Vras : Aga kuidas on? Kas m itte-teline ei ole telise vastand?
Theaitetos : Kuidas teisiti ?
Vras: N ii et sa tled, et sarnane ei ole olevalt olev - kui sa tled, et set
ei ole teline?
Theaitetos : Kuid m ingil viisil ta ju on?
Vras : Ent sa tled, et m itte teliselt.
Theaitetos : Ei ole jah. Ta on ksnes vrdpilt.
Vras : Nii et see, m ida m e nim etam e vrdpildiks ja m is olev ei ole, on
olevalt om eti vrdpilt?
Theaitetos: Paistab, et m itteolev ja olev on m ingiks pim eks kokku keer
d u n u d - vga kohatu! (Sofist, 238d-240c.)
Niisiis tunnistatakse kujutis - peeglis, maalil, skulptuuris - reaalselt
eksisteerivate objektide peegelduseks, mis kll eksisteerib, kuid mille
eksistentsiviis on veider - jrgm ises ligus kneleb Vras koguni
m itteolem isest, mis m ingil m oel on!
Tiesti ilm selt ei om istata m ingil m oel olem ist m itte m ateriaal
sele m aali aluspinnale ja seda katvale pigm endile, st kujutise k a n d
jale - selle kuuluvus olevasse o n vljaspool kahtlust - , vaid ju tt kib
just kujutisest endast, m ille eksistentsiaalne staatus on teistsugune kui
kujutataval objektil. Just kujutise pu h u l tekib see olem ise ja m itteole
m ise k u m m alin e pim ing, m is laseb aim ata visuaalse kujutise paradok
saalset kahetisust - ta pole sam a m is reaalsus, kuid teataval viisil om eti
eksisteerib.
Kujutiste teooriat arendab Platon edasi Politeias, kus m ingil
m oel olevat m itteolem ist ksitletakse osaduse puudum isena olemises.
Platoni jljendam ise anals on ldtuntud; m eenutan arutluskigu loo
gikat vaid sidususe huvides.
Luules vib jljendam ine toim uda jutustavas vorm is - jutustajana
jb poeet iseendaks ega im iteeri kedagi teist. Tegelase otsest knet
edastades kehastub ta aga m ber ja esitab end sellena, kes ta tegelikult ei
ole. Vrssdraamas realiseerub viim ane, loom ult petlik jljendam istp;
eepilises luules m lem ad vorm id pim uvad. Kige ehedam al kujul esi-

w b puhast autoriknel ditram bilises luules (vt Politeia, III, 392ejj).

'I^eiiklusc vltim ine thendab seega htlasi jljendam isest loobum ist;
Hftiulii avaneb tee m i t t e m i m e e t i l i s e l e l u u l e l e ainsa vrika
hllilfvorm ina, kus poeet pole enam ei jljendaja ega looja, vaid jum aIanI vallatud m eedium , jumalik'<4 inspiratsiooni astja, jum ala hletoru.
hMH iganes poeet istub M uusa kolmjalale, ei ole ta m eelem istuse ju u
rt*. vaid laseb valm ilt voolata sellel, m is les pulbitseb, ju st nag u m ingi
llllkuN." (Seadused, IV, 769c.)
Maalile ja skulptuurile on see vim alus suletud. Juba definitsiooni
jirgi jljendava oskusena on m aalim ine kas techne m adalaim liik vi ei
oU maalija tegevus jljendajana ldse kvalifitseeritav technena.. T untud
Billile, kus Platon vrdleb voodim eistri ja voodit kujutava m aalija td,
nllig teisedki sarnased vited lubavad kahelda, kas ta liigitas kujutavad
kunstid ldse techne hulka.
Tit ja telist olem ist om istab Platon ainult hele voodile - see on
jumala loodud voodi idee ehk voodi kui selline. V oodim eister ei valniljila seda, m is on, vaid pelgalt algkuju hm ase vrdpildi. Samas j l
jendab puusepa tehtud voodi siiski originaali, sellal kui m aalija m atkib
Vttlil hm ast teisikut, m inetades seega sidem e voodi olem usega; sam uti
I luime maalija ei voodi valm istam ise vtteid ega tegelikku toim im ist
- maalimiseks piisab talle vaid he konkreetse voodi ngem isest. Ses
ItlAllcs erineb m aalija t passiivse kopeerijana ksitlise technest, m is
hAlmab ka teatavat m eetodit ja eesm rgi teadvustam ist. M aalija teos on
((lcnuisest arvates kolm andal kohal (Politeia, X, 596a-597e).
Sctla tpi jljendam ise ontoloogilist sisuthjust vib kin n itad a
jttignnse mttekiguga. Kujutlegem puuseppa, kes pole eales m idagi
kuulnud voodi ideest - tisleri puhul on see ju tiesti m eldav! - , ning
vulmistab partii voodeid lihtsalt m ehaaniliselt tiraeerides nidist, mis
juhtus lal tkojas seisma. Sarnaselt m aalijaga jljendab tem agi vaid h t
vulmis voodit, toim ides platonlikus m ttes tiesti ideetult. Ja om eti on
nIIn tegemist teistsuguse m im eesiga kui voodit maalides.
Oluliseks osutub ks m istepeensus. N im elt kirjeldab Platon konk1'tHlscU' asjade ja om aduste suhet vastava ideega m itte ainult jljenda
misena {mimesis), vaid vahel ka osadusena (methexis). kski asi ei teki
..lelsili kui osadusest igahe eriom ase olemusega, milles on tal osa, ja
rilasi:
| kik vorm id on olemas ja teised asjad saavad om a nim e osa
lemisest nendes. Ja teises dialoogis: [...] on m ingid ideed, m illelt tei
sed Iasjad], mis neis osalevad, om a nim e saavad [...].
Seega on iga voodi osaduses voodi ideega; voodi kujutisel see osadus
^(1 1'liilim , P lm U liill, lO U , 1(121)

IMulim 2()().l;l 11

11.1; larmcnklcs, 13()c 13hi.

ys

iir nivuse ja tegelikkuse vahel pea olematuks (Gombrich

. Kuid antud juhul polegi nii lhtis, kas Platonil oli igus vi
isem on see, kuidas ta m tles - tollal, 4. sajandil e.m .a kreeka
skmes, - ning milline oli tem a kujutise-kontseptsiooni thenajal ja tulevikus. Olen^ht m eelt Jean-Pierre V ernantiga, kes
im eesi-idee otsustavat rolli (ja just nim elt ranges platonlikus
sioonis) iidoli kui presentsuse asendum isel skulptuuri kui
(V ernant 1991: 164jj).
ses osalem atuse vide lhendab platonlikult m istetud
ana Testam endi kujutam iskeelule, hoolim ata erinevast kulikstist ja diskursuse laadist - Vana-Kreeka m tleja puhul filoPiibli seadusandjal teoloogiline.
poolt lbi viidud kujutise olevast vlistam ine polegi nii m arnagu kinnitavad m ned antiikkunsti asjatundjad. Kui krvuvisuaalse jljendam ise ranget kriitikat Vana-Kreeka m aali ja
tseajaga 4. sajandil, siis ei knele see tsiasi m uidugi Platoni
ooni poolt: filosoofi vaated ei m jutanud kuigivrd tegelikku
<tikat (vt Pollitt 1989, m rkus lk 140). Kll aga on m nes
gemist aktuaalse praktika eesrindlike ilm ingute filosoofilise
nisega rm uslikul kujul. Kuulutades kujutise kuulum atust
eostab Platon lesande m astaapsusele vastava radikaalsusega
iku intellektuaalse operatsiooni, mis tabab kaht sihtm rki
siteks: kujutis desakraliseerub ning eem aldub m aksim aalselt
t reaalsusest. Teiseks avab, igem ini eldes koguni loob kujun b e r seelbi uue olem ism tm e - nim elt kunstilise ruum i,
eed enam ei ole: siin asub veelahe, m is jagab kujutised kehasillusoorseiks - edaspidi elab kum bki liik om a elu.^^
;ki t p su sta d a , e t m im e e tiliste k u ju tiste v listam ist olevast ei m a k sa m ista p ris t h ta to n i p u h u l. K ujutis - n ii e sitatu n a k u i e situ se n a - eksisteerib k in d la sti, o le m a tu k s ei
h tk i k u ju tiste liiki, k a m itte id eaalset (m ttelist?) kuvan d it. Sgavaid m tte k ik e sel
H a n s-G e o rg G adam er, kes erin e v a lt P la to n ist an al sib m u u h u lg a s p h ja lik u lt ka
e) ja p e egelpildi (peeglis n h ta v a ku ju tise) erinevust. Peegelpildi e rip ra k s o n hegi
;i p u u d u m in e k u i sam asus o riginaaliga, n ii e t tegelikult pole see ld se ei k u ju tis ega
:t ta l p u u d u b so o tu k s ise-olek. [...] Peegeldus t h is ta b isee n d a ses m ttes, e t fu n k tlendina, ja n ag u iga v a h e n d i p u h u l, k a o b see fu n k tsio o n n iipea, k u i e esm rk saavuIdusele v a sta n d a ta k se kujutist; ..K ujutis [...] esteetilise n h tu se n a o n ise. See iseolei i te d a pelgast peegeldusest, teeb te m a st kujutise, esitaja, e h k k u ju tatav ag a ju s t n im e lt
ksuse. [...] Selline k u ju tis ei ole p eegelpilt, sest ta laseb n h a m id a g i niisu g u st, m is
ole nhtav. (laAaMep 1988: 1 8 5-187.) Tees iseenesest o n h u v ita v ja v rik s p ik em at
laraku m itte siin. he m rk u se ta h a k sin siiski teha: e t m in u v a ated k a ld u v a d pigem
poole, m id a G a d a m e r alatasa k ritise e rib , siis ei saa m a k a n u stu d a te m a l p p j re ld u ab n nda: ties m d u s ilm n eb kuju tise iseolem ise j u d religioossete k u ju tiste puhul,
um ala palge ilnu ilu se kohta vib t esti elda, et see saab n htava kuju ain u k si snas
l i n a s , 190.) Ses ksim uses eelistan m a ilm selgelt teistsugust tlg en d u st, ed asp id i tuleb
iniil pikem alt peatuda.

puudub, firelikult on m a a l i j ^ M M ^ ^ l j e n d a m i s v i i s i puhul jljen

datav objekt ja jljendussaadus erineva onloloogilise staatusega. Maalija
loodud ese, voodi kujutis, eksisteerib erinevalt kigist reaalsetest voo
ditest nivuse vormis: klg-, eest- vi mnes m uus vaates kujutatud
voodi jb pildil erinev, kuigi tegu o n he ja sam a esemega.^ Telisest
olem isest eem aldum ise kigus sugeneb hel hetkel kvalitatiivne lhe,
nii et jljendam ise saadus ei ole enam olemise osa(line). Ehk teisisnu:
jljend m inetab osaduse olemisega, st jb ilma just sellest om adusest,
mis oli iseloom ulik sakraalkujutistele ja tagas nende llitatuse olemise
ontoloogiasse. Platonil vahetavad asi ja kujutis otsekui kohad: asi on
alati olemisega osaduses, sam as kui kujutis, kunagi lim alt olev ksus,
langeb oleva hulgast sootuks vlja. M aal kui m ateriaalne ese m istagi
m ingil m oel eksisteerib, kuid filosoofiliselt on see kige ebahuvitavam
olemisviis (olgu siiski eldud, et m aalikunsti esteetiliste vrtuste vastu
ei suu tn u d filosoofki klm aks jda^^); kujutise olem ism oodus osutub
aga m itteolem ise m ooduseks.^^
F ilo so o f k ritiseerib m istagi jljendavaid kujutisi ldse.
E. H. G om brich esitab Platonile vaim uka vastuvite, nidates, et vahel
21 P lato n , Politeia, X, 598a; 425, v rd 602d. S iin k o h al sobiks m e e n u tad a k a Lysippost, kes PH niuse
jrg i k irje ld a n u d o m a te o ste e rin e v u st v rreld e s eelkijatega nii, e t n e m a d k u ju ta sid in im e si sel
listena, n a g u n a d o n (essent), sellal k u i te m a k u ju ta b n e id n iisu g u sten a, n a g u n a d p aistavad olevat
(videren tu r esse - P lin iu s, L o o d u slu g u , XXXIV, 65). A rvestades, e t ju s t L ysippose lo o m in g u s h a k a ti
p eagi n g em a sed a tiu slik k u seid eaali, m ille p o o le oli m ra tu d p d le m a k o g u k reeka sk u lp tu u ri
areng, tu le b t d e d a , e t P lato n sih ib o m a k riitik an o o le otse k reeka klassika sdam esse. Sam as vib
Lysippose lo o m in g u t t lg e n d a d a k a realism i v id u n a k lassitsistliku id ealisatsio o n i le - k a sel ju h u l
o su tu b P la to n i k riitik a loogiliseks (vt C a rp e n te r 1973; 96 -9 7 ).
22 V t P la to n , S eadused, V I, 769b, c. E rw in P an o fsk y h o iatab siiski o m ista m ast P latonile k u ju ta m isk u n sti tielik k u e ita m ist n in g v iitab Politeiale, ku s P lato n v rdleb ideaalse riig iju h i teg ev u st
m aalija t g a; K ui n a d v ta k sid p o lise ja in im e ste k o m b e d k tte ju stk u i tahvli, siis n a d p u h a s ta k
sid selle k ig ep ealt ra [...]. Seejrel t d a lu stad e s h o ia k sid n a d sageli silm a ees k a h t [asja); seda,
m is o n lo o m u p o o le st iglane, ilus, m d u k a s ja m u u selline; ja teisalt jlle seda. k u id as see o n in i
m estes. Segades ja k o k k u p a n n e s [in im este] ta o tlu si, lo o v a d n a d m e h isu se algvorm i, m ille m ra b
see, m id a ju b a H o m e ro s n im e ta s ju m alatao lisek s ja ju m alasarn aseks, k u i seda inim este ju u re s
esines. (P oliteia, V I, 5 0 1 a -b .) Panofskyl o n igus, k u i ta r h u tab , et k u v a n d i lo o ja ei ole jljendaja
- ju tt k ib m a a lija am e ti k av an d av ast (e h k ..poeetilisest vi ..heuristilisest) po o lest, kus m a tk id a
p tak se k u ju ta ta v a id e e d - n iiv rd k u i sed a v im a ld a b f siliselt n h ta v k u ju tis (IIaH 0 (J)cKH 2002:
15). Sam as le id u b P lato n i s n ad es k a vihje, k u id a s j u d a id ee m istm iseni: eelnevast k u m a b lbi
p arim ate, s.o a n tu d asja ideele vastav ate o m a d u ste s n teesi p h im te , m ille n itlik u ap ro b eerim ise
olevat te o sta n u d ju b a Z euxis K ro to n is, k u i u sk u d a h t p o p u la a rse m a t an tiik le g e n d i k u n stn ik e st.
2.^ P lato n i m im e e tiliste k u ju tiste k a rm e ritlu s o lem ise/m itteo lem ise seisu k o h a st o n le id n u d
loetust h e t n a se te o re e tik u m tte k ik u d e s. O m a k m m e k o n d aasta t ta g a si ilm u n u d ra a m a tu s
p h e n d u b k a M oissei K agan k u ju tiste o n to lo o g ilise staatu se u u rim isele n in g j u a b P latoniga p ris
sarnasele jreld u sele; k u ju tis ei k u u lu olevasse, seega k u u lu b ta m itteolevasse. T n u sellele o su tu v ad
vim alikuks p a ra d o k sa a lse d v ited la ..k u n stn ik lo o b eim iski. O levaks p e ab a u to r ksn es teose
m ateriaalset v o rm i, sam as k u i k u ju ta tu d kv aasireaalsu se l ik tu leb K agani arv ates tin g im u ste ta
m itteek sisteeriv a h u lk a arv ata. Sellel liig en d u sel rajan eb k a a u to ri esteetilise ja kun stilise eristus;
esteetilise ela m u se esem eks o n m a te ria aln e, reaalselt eksisteeriv, k u n stilise tu n n e tu s e objektiks aga
o lem atu , eim isk i (K araH 1997; 67jj). p ris ja h m a ta v v ide ra a m a tu ko h ta, k u s tegeldakse p h ja li
kult just k u n stilise k u ju tise an al sig a.

taandub piir nivuse ja tegelikkuse vahel pea olem atuks (G om brich

1972; 97jj). Kuid antud juhul polegi nii thtis, kas Platonil oli igus vi
mille; olulisem on see, kuidas ta m tles - tollal, 4. sajandil e.m .a kreeka
kultuuri keskmes, - ning m illine oli tem a kujutise-kontseptsiooni thenhis tem a ajal ja tulevikus. O len/ht m eelt Jean-Pierre V ernanfiga, kes
rhutab m im eesi-idee otsustavat rolli (ja just nim elt ranges platonlikus
interpretatsioonis) iidoli kui presentsuse asendum isel skulptuuri kui
kujutisega (V ernant 1991: 164jj).
01emises osalem atuse vide lhendab platonlikult m istetud
mimeesi Vana Testam endi kujutam iskeelule, hoolim ata erinevast ku l
tuurikontekstist ja diskursuse laadist - Vana-Kreeka m tleja puhul filo
soofiline, Piibli seadusandjal teoloogiline.
Platoni p oolt lbi viidud kujutise olevast vlistam ine polegi nii m ar
ginaalne, nagu kinnitavad m ned antiikkunsti asjatundjad. Kui k rvu
tada tem a visuaalse jljendam ise ranget kriitikat Vana-Kreeka m aali ja
plastika itseajaga 4. sajandil, siis ei knele see tsiasi m uidugi Platoni
kontseptsiooni poolt: filosoofi vaated ei m jutanud kuigivrd tegelikku
kunstipraktikat (vt Pollitt 1989, m rkus lk 140). Kll aga on m nes
mttes tegem ist aktuaalse praktika eesrindlike ilm ingute filosoofilise
phjendam isega rm uslikul kujul. Kuulutades kujutise kuulum atust
olemisse, teostab Platon lesande m astaapsusele vastava radikaalsusega
vga vajaliku intellektuaalse operatsiooni, m is tabab kaht sihtm rki
korraga. Esiteks: kujutis desakraliseerub ning eem aldub m aksim aalselt
jum alikust reaalsusest. Teiseks avab, igem ini eldes koguni loob kuju
tis enda m ber seelbi uue olem ism tm e - nim elt kunstilise ruum i.
Tagasiteed enam ei ole; siin asub veelahe, mis jagab kujutised kehaslavaiks ja illusoorseiks - edaspidi elab kum bki liik om a elu.^'*
24 Tuleb siiski t p su sta d a , e t m im e e tiliste k u ju tiste v listam ist o levast ei m a k sa m ista p ris t h tllielt isegi P lato n i p u h u l. K ujutis - n ii e sitatu n a k u i e situ se n a - ek sisteerib k in d la sti, o le m a tu k s ei
saa k u u lu ta d a h tk i k u ju tiste liiki, k a m itte id e a alse t (m ttelist?) k u v an d it. S gavaid m tte k ik e sel
(eem al p a ku b H a n s-G e o rg G ad am er, kes e rin e v a lt P la to n ist a n al sib m u u h u lg a s p h ja lik u lt ka
pildi (kujutise) ja p eeg elp ild i (peeglis n h ta v a k u ju tise ) erin ev u st. Peegelpildi e rip ra k s o n hegi
iiim i eesm rg i p u u d u m in e k u i sam asu s o rig in aalig a n ii e t te g elik u lt pole see ld se ei k u ju tis ega
peegelpilt, sest tal p u u d u b so o tu k s ise-olek. [...] P eegeldus t h ista b isee n d a ses m ttes, e t fu n k t
sioneerib v a h en d in a, ja n a g u ig a v a h e n d i p u h u l, k a o b see fu n k tsio o n n iip e a , k u i e e sm rk saavulalud." Peegeldusele v a sta n d a ta k se kuju tist; K ujutis [...] esteetih se n h tu se n a o n ise. See iseole
m ine eristabk i te d a pelg ast p eeg eld u sest, te e b te m a st k u ju tise, esitaja, e h k k u ju tatav ag a ju s t nim elt
m ilteid en tse ksuse. [...] Selline k u ju tis ei ole p eeg elp ilt, sest ta laseb n h a m id a g i n iisu g u st, m is
kuju lan iata pole nhtav. (FaAaMep 1988; 1 8 5 -1 8 7 .) Tees iseen esest o n h u v ita v ja v rik s p ik e m a t
a rutelu, aga p a ra k u m itte siin. h e m rk u se ta h a k sin siiski teha; e t m in u v a ated k a ld u v a d p ig em
iioniinali.snii poole, m id a G a d a m e r alatasa k ritise e rib , siis ei saa m a k a n u s tu d a te m a l p p j re ld u
sena, m is klab n n d a; ties m d u s ilm n eb k u ju tise iseo lem ise j u d religioossete k u ju tiste puh u l.
Sest ksnes ju m ala palge ilm u tu se k o h ta vib t esti elda, e t see saab n h ta v a k u ju a in u k si snas
ju pildis." (Sdim is, ly o .) .Ses ksim u.ses eelistan m a ilm selgelt te istsu g u st t lg e n d u st, e d asp id i tuleb
sel keerukal teem al p ikem alt pentudii,

97

M im eetlllsuse ehk teisisnu kujutise Illusoorsuse ksimuses olid eri

filosoofilised koolkonnad ksmeelsed. Sofistide antropotsentristlikus ja
relativistlikus m aailm apildis oli illusioonil eriline koht. Piiritlenud esi
m estena techne ja looduse pdevusalad, osutusid sofistid vastutavaks
kunsti ja ksit eristam atuse eest kreeka m tteloos (Pollitt 1974: 34).
Kum m ati visandas just sofistlik filosoofia ka kunsti lahknemise vlja
vaate m uudest ksitaladest. Gorgias kneles looduse olematusest.
Ka nii rm uslik seisukoht ei vlista jljendam issuhet, kll aga muudab
selle keerukam aks. Illusioon, m iraa, hallutsinatsioon - kigis seda laadi
nhtustes esitab visuaalne kujutis end reaalsuse phe vi nib reaalsena.
Kui illusoorne kujutis esitab uskum atuid, ei kunagi ega kusagil koha
tavaid olendeid vi olukordi, siis selles ju illusioon seisnebki, et me
nem e neid telistena. Jljendamisega sim uleeritakse originaali reaal
sust; kujutis on kas m im eetiline vi kvaasim im eetiline, kuid representatsiooniprintsiip silib igal juhul, sest snaline, draamaline, plastiline
m im ees kujutab endast representatsiooni ka siis, kui representeeritakse
olem atuid objekte.
Platoni olemises m itteosalem ine on seega lihtsalt teine viis vljen
dada teluse illusiooni.
Aristoteles eitab nii Platoni ideede-petust kui ka jljendamise tl
gendam ist ksikesem e portreteerim isena. htlasi taandab ta asjade
osadussuhte vastava ideega, methexHsega, taas m imeesile (Metafsika,
1 .987b), kuid annab viimasele uue m tm e. M itteolnu kujutamise kohta
tleb ta jrgmist; [...] luuletaja lesandeks pole knelda mitte sellest,
mis toim us, vaid sellest, m is vib toim uda ja on vim alik kas tenoli
susele vi paratam atusele vastavalt. (Luulekunstist, 1451a - Aristoteles
2003: 29.)
Teoorias rm useni viiduna osutub m im eetiline printsiip tiesti
nagu elus nii ajalooliselt kui ka loogiliselt kunsti ja elu eristamise lhte
kohaks, eeltingim useks ning sm ptom iks.
Siiski tuleks silmas pidada, et ju tt ei ki ainuksi optihsest illusioo
nist, st ainult plastilistest kunstidest. Sofistid knelesid eelkige teatrist.
Platon kasutas mistet jljendavad kunstid, m is hlm as ka vrssdraamat
ja eepihst luulet. Aristotelese Luulekunstist algab snadega: Eepose- ja
tragdia-, sam uti kom dia- ja ditram biloom ing ning enamik auloseja kitaram ngust on kik tervikuna vttes jljendused, erinevad aga ks
teisest kolmel vsil: nad jljendavad kas erinevate <vahenditega> vi eri
nevaid asju vi erinevalt, m itte htem oodi. Ning alles seejrel lisatakse:
m ned [...] paljusid asju jljendavad, kujutades neid vrvide ja vormi
dega (Luulekunstist, 1447a - Aristoteles 2003: 17).

Tpselt sam uti nagu skulptuur ja m aal p idid teadvu stum a m illegi
muu kui sakraalse inkarnatsloonina, tuli ka tragdial lahku la m to
loogilisest reaalsusest - paralleel siinse problem aatikaga on kergesti
hoomatav.
Filoloogid ja kultuuriJfeolased on nii phjalikult ksitlenud tragdia
mtoloogilisi allikaid, et ndseks ei kahtle enam keegi, et vanakreeka
Iragdia uurim ine ja m testam ine on m eldam atu, ilm a et arvesta
jaks selle veresidem eid ja funktsionaalseid seoseid m di ja rituaaliga.
'Tnapeval vib knelda koguni vastupidisest probleem ist. 5. sajandil
c.m.a on tragdiakunst kll lbinisti seotud m diga - aga siiski on
see juba kunst, m itte m t. Ta jljendab m ti. [...] M im eetiliselt m ti
jljendades juab inim ene teise, m ittem dilise hoiakuni. M imeesis
peitub kunsti algus ja esteetilise vaateviisi lhtepunkt. (AxyxMH 1990:
7-8.) M tilisest seisundist vljum ine m oodustab esteetilise hoiaku
konstitueerum ise eeltingimuse. Ja jljendam isel on siin tita phiroll.
Sofistide funktsionaalse klassifikatsiooni phjal jagunes techne
kaheks liigiks: kasulikud kunstid ja naudingu-kunstid. Viimaste
puhul on eriline koht illusioonil. Gorgiase jrgi loob tragdia illu
siooni, kusjuures see, kes li selle pettuse, titis om a lesande parem ini
kui see, kellel see ei nnestu, ja petetu [selle illusiooni vaataja] on targem
sellest, kes sellele ei allu. Nim elt, pettev [poeet] on tegusam , sest titis
lubatu; petetu [vaataja] targem , sest olla vastuvtlik knede nautim isele,
thendab m itte olla tundetu. (Gorgias, Fr. B 23 Diels-Kranz.) Sarnaselt
knede nautim isega nauditakse ka plastilisi vorm e: Kui kunstnikud
loovad paljudest vrvidest ja kehadest m eisterlikult he keha ja kuju,
siis rm ustavad nad silma; skulptorite loom ing ja kujude tegem ine aga
pakuvad silmadele nauditavat vaatepilti. (Gorgias, Fr. B 11.18 DielsKranz.)
Gorgias polnud nhtavasti kaugeltki esimene, kes hakkas knelem a
illusoorse nautim isest - seda erilist meelelis-vaim se naudingu liiki oli
m rgatud varemgi. Peagi sai (silm a)naudingute le arutlem ine filo
soofias sam a tavapraseks kui kujutiste elutruuduse im etlem ine epi
gram m ides ja ekfraasides. Jumalad, kirjutab range Platon, andsid
meile rtm i- ja harm ooniatunde koos naudinguga [...]; naudingual
likaks vis olla ka jljendam ine. [...] sest ringtantsud on iseloom ude
jljendused, mis vljenduvad kiksugustes tegevustes ja olukordades,
kusjuures igaks esitab om a osa nii om a kom m ete kui teiste jljenda
mise abil [illusoorne on seda laadi kordam ise puhul kigiti kohane
epiteet! - B.B.], siis on paratam atu, et need, kelle iseloom ule kneldav,
lauldav vi mingil viisil tantsitav vastab - kas loom use, harjum use vi
m lem a suhtes - ka rm ustavad ja kiidavad seda ja nim etavad ilusaks.

(Seadused, II 653e-654a, 655d-e.) Aristoteles seostab naudingut kigi

jljendusvormidega:
jljendused aga valmistavad kigile rm u.
Selle tenduseks on tegelikkuses toimuv: me tunnem e rm u, vaadel
des kige tpsemaid kujutisi asjadest, m ida endid vaadata pole meeldiv,
niteks plastusvrseimate loomade ja laipade kujutisi. (Luulekunstist,
1448b - Aristoteles 2003; 20.) Seejuures ei jnud tal m rkam ata, et
htedele valmistab rmu jljendatava ratundm ine, teised naudivad
jljendust teostuse ja vrvide tttu vi mnel m uul sarnasel phjusel
(Luulekunstist, 1448b). Kunstilise naudingu struktuur m uutub keeru
kam aks ja pingestub, ratundm isrm ule ladestub nauding esteetilise
laenguga vormist.
Kujutisest saab kunst siis, kui teda hakatakse vtma kunstina. Asja
tu u m seisneb hoiakute, rollide ja suhtum iste muutumises. Vaimse, p ra k
tilise vi htaegu nii vaimse kui praktilise suhte kuju-jum alaga trjub
vlja tema kujutise vaatlemine ja selle ilu nautimine. Ehk teisisnu: kuju
kui jumaluse kehastuse vi jumaliku ve m ahuti krval nhakse nd
ka skulptuuri, mis rabab teise imega - nim eh inertse m aterjali m o o n d u
m isega elava olevuse sarnaseks. Kusjuures objekt vib m lem a hoiaku
p u h u l olla ks ja sama, erinevus seisneb funktsioneerimisviisis. Teisalt
snnitab erinevate funktsioneerimisviiside kristalliseerum ine ka vasta
vat tpi kujutisi. Poisi hanega vis ju phendada jum alusele ja paig u
tad a templisse, aga talle ei ohverdatud ega annetatud uusi rivaid - kll
aga vaadeldi ja imetleti inimkte imelise loominguna. Toopos nagu
elus klas nd lemlauluna vastavastatud naudingule - sarnasusest,
illusioonist, matkimismeisterlikkusest ammutatavale silmarm ule.
Ilmekaks niteks leminekuseisundile iseloomuliku kahetise olu
ko rra kohta on hes Herondase miimis (kirjutatud on see tenoliselt
um bes 3. sajandi esimese veerandi lpus e.m.a) esinev dialoog naiste
vahel, kes olid tulnud Asklepiose t e m p l i s s e jum alale tnuohvrit toom a. Stseen algab tavaprase palvega ja lpeb preestri teatega, et
ohver on armulikult vastu vetud. Vaatamata phalikule taustale kitu
vad naised om eti nagu m u u s e u m i s - imetlevad kujusid ja pilte ning
vahetavad muljeid. Vestlejate jutt ei kinnita vhimalgi m ral Spivey
hpoteesi, et tollal valitsenud naiivse usu kohaselt peeti kujutisi hinges
tatu d olevusteks, kui mitte lausa elusolenditeks.
Asklepiose templit esmakordselt klastava ja ilmselt ldse lihtsakoe
lisem a naise vaimustusavaldused klavad pris traditsiooniliselt:
Enne, Phil^, too tdruk seal, kes pead tstes
nii vaatab una poole: kas ei viks elda,
et ktte kui ei saa, siis heidab kll hinge?

"Ne, kuis hanekaela hoidmas siin on plu hatrde*!

kui jalge CCS ei seisaks marmor, v(Mks elda teeb peagi lahti suu! Jah, saabub aeg, kui kord
ta kivvi saam e panna hingeju sisse!
/
Vi Apeilese maali ees:
"Kas sellel paljal poisil, kui ma siit krilbin,
jiliib jrsku haav
Kokkale ~ nnda oli kneleja nimi - retoorilised vtted ei erine milIfgl poolest vormeli nagu elus varieeringutest epigram m ides ja m u u
de samalaadsetes tekstides; erialakirjanduses on avaldatud arvam ust, et
kirjanduslike tegelaste suu lbi vljendas H erondas om aenese m tteid
(Herodas 1971:128).
Kahe naise vestlus on sna otseses m ttes dialoog, sest nende seisu
kohad ei lange priselt kokku. Kokkale triviaalseid ja snaseadeltki helbalisi listusi korrigeerib tema mnevrra rafineeritum ja asjatund
likum kaaslane Kynno, kes teab teoste autoreidki ning toim ib otsekui
templi kunstivarasid tutvustav giid.^*
Vaatajahoiakute esitamise taustateguriks on aga ks skulptuur, m ida
itellskondliku vestluse kigus ei puudutata - kum m ati kneleb see puufiinialu tekstis thusalt kaasa. Vaatajatena arutavad naised m aale ja
dkulptuure, mis on templisse sattunud annetustena ning sakraalses m tleii seega neutraalsed. Ent templi interjri kuulus veel ks kuju, nim elt
jumal Asklepiost kujutav skulptuur. Vheste pillatud repliikide phjal
olNiislades oli tegemist Asklepiost tavapraselt Hygieia ja m ao seltsis esilavii skulptuurigrupiga (vrd niteks Room a koopiat 4. sajandi originaa
list Vatikani muuseumis), sest kiki kolm e tegevuse kigus m ainitakse.
Vttlksema ohvrianni, kuke, ksib Kynno nim elt jtta Hygieia krvale;
kolb kuulus templivahile ning tkike liha m aole (vimalik, et silmas
rl peeta siiski skulptuurigrupi ksust, vaid elusat m adu, keda tavatseti
pUhida Asklepiose templites). Olgu m uuga kuidas on, kujutise elutruuiIiiNc hindam isest on asi igatahes kaugel; phakujuga seonduvad ksnes
rituaalsed toimingud, millele kuju-jumal kom bekohaselt ka reageerib.^^
j '1

I k r o m l a s , 4 . 2 7 - 2 9 ; 4 ,3 1 - 3 4 ; 4 , 5 9 61). T l k I, V o l t , - V a n a k r e e k a k i r j a n d u s e a n t o l o o g i a 2 (K )6 ; 3 8 7 - 3 8 8 .

ifl

J i i l ( ( e i i k a l i c l i l u S p i v e y v i l M , e i l f g e m i.'il p i d i o l e m a l i h t s a m e e l s e t e k l a n a i s t e g a , s e s t n a d k n e -

IfV iid i i m r d c s ( S p i v c y

1 9 9 6 : 5 2 ). l i r i u i i r l n i i i s c d o n

n id a n u d , et k ik

I l l l B l i i d l N c i i n i l i k u . s J o o i i l u d i a k k t i s ( l l e r d i l i i 1 9 7 1 ; 1 4 - 1 .5 ; v r d

H e r o n d a .s e m i i m i d

on

k ir-

J2 7 ) )a s e e g a ei is e lo o m u s ta ta s iin

k e e le k a u d u .

Jy Huvituva (aktina Itmiku ehk Wliliilii

et A.sklepio.se kiiltu.se importimisega Ateenasse
tMI auala |>iilkti r.iii.ii kiiiMiieKrdifjliiodrterliiviienilne ning hulk muid tavatuid tegureid, mis kneIcviii) iMMllllsle tendentside iiveiidiilne! Il) vrldl lilllsemal a|jiirgnl (lolllll I9HV: 12.5 126).

Seega tuleb jlreMida, e t Po l i s hanega** )a Aiklepiose kuju kuult

nevatessc maailmadesse ehk teisisnu - oleva eri lavsandeile.
Vaevalt et knealuse skulptuurigrupi nol oli tegem ist ju it
Asklepiose kujuga, m ida hiljem ngi Pausanias, kuigi priselt vlll
seda vimalust samuti ei saa. Igal ju h u l vrib thelepanu ka PauW
tunnistus, olgugi kaudse tendina; [Asklepiose) kujust on n ha i
ngu ning ke- ja jalalabad - sest sellele on peale heidetud v a l g f '
lane kitoon ja himation. Samamoodi o n ka Hygieia kujuga; ka
saa niisam a lihtsalt n h a - niivrd m b ritsev ad seda naiste juuksedt i
likavad need jumalanna tarvis m aha, sam uti babloonia riiderid
(Kreeka periegees, 2.11.6.) Seega ei ole Asklepiose kuju veel m itu ll^ l
dit hiljem gi eksponaat, vaid jum aluse kohalolu kehastus.
E nt naaskem n- museaalsele tasandile. Prast Kokkale pikale
n u d snavttu, kus kiki Apellese m aali tegelasi kirjeldatakse k sh i
nagu elusatena, suunab Kynno vestluse teise voolusngi, ju h tid es tl
lepanu pildilt hoopis autorile;
[...] Apellese] on ked tesed
kll kigi joonte suhtes. Ei saaks elda;
See m ees kll silmas ht, ent k rv al ji teine.
Kui m ttes kki m iskit sndis, siis ru ttu
ta proovis jrgi
Meister, teose looja, on veel ks teem a, m is m ngib olulist rolli kunatt
intuitsiooni snnis.

3.
M istet kunst nie Homerose snavarast ei leia (nagu seda ldse et
leidu ka vanakreeka lirikkas leksikas - D rezdner 1968; 15). Poeesia ja
plastika on Homerose jaoks eri p ritolu nhtused. Poeetiline (s.o lo o v)
sna ei lhtu inimeselt, snam aalingute ja lugulaulude m eistrilt, vald
jum aluselt - laulik on pelgalt vahendaja, jum aliku kne organon; L a u la
28 P a lju d u u rija d on ssukohal, e t m iim i teg ev u stik to im u b K osi saarel asuvas A sklepiose t c i n p .
lis. T egem ist o n siiski oletusega, m illele leidub k a v a stu v ite id (vt H e ro d a s 1971: 128). Teliti|
o n te a d a, e t ju s t Kosi Asklepiose tem plis asusid A p e lle se k u u lsa d teosed - A n tig o n c p o rtree )
v h e m a lt sam a tuntud ,An. A p h ro d ite m id a H e ro n d a s ei m a in i. K uid l puks ei p ru u k in u d U
d o k u m e n ta a ls e lt jdvustada h tk i k o n k re e tse t te m p lit, sest teg em ist o n ju ilu k irjan d u slik u Ickn*
tiga. Skulptuurigrupp, mida k irjeld a b Pausanias, a s u s aga A sklepiose Icm plis Sikyoni liih eik l
P elo p o n n eso sel.
29

H e ro n d a s, 4.72-76.Tlk I. Volt. ~ V anakreeka k irja n d u n e ttnIoUuigiii ZdOh; ,'RK 389,

lilMint, Peleldei Adileuie v t m n i ^ Kujutlii i t e v tr a

pjumiil. kelle puhul ei knelda Inspiratsioonist; isegi jum alikus
l i u n tegemisi pelga ksitga, olgugi et hom eerilisel, leinim li
kul. Teisisnu, snaioom ingule ei ole om ane (kutse)m eisterlikkus,
itf
inspiratsioonv Kahel jutustam isviisil puudub kokkupuute#IH llom erose ekfraasis ilm neb tahtm atult, otsekui kogemata
I niflvaheline sugulus. Ise nad om a kokkukuuluvust veel ei taju,
[ f | tujti seda ka laulik, kelle suu lbi kuulutab tulevikku muusa.
IniAlte kunst puudum ist antiigi leksikas ei m aksa tlgendada
puudusena - phjus peitub sootuks sgavamal. Plastilistest
lKt kneldes viidatakse tavaliselt avarale techne mistele (vi
fkvlvalendile ars), m is hlm as ka kunstnikutd, tasandades
|iA fdeks kingsepa, arsti, laevniku, puusepa vi m is tahes m uu

|H.
Jihose teoses Unengu ehk Lukianose elu ilm uvad kujurist onu
m rtlt ppivale poisile unes kaks naist. ks oli tise, m eheliku
emisega, m rdunud juustega, ked tis m hnu, leskritud
I, kaetud kipsitolm uga [...]. Teine aga oli vga ilusate nojoonI ItMUnI rhiga ja m eeldiva rivastusega. (U nengu ehk Lukianose
I#,) lillimcne oli Herm oglyphike, skulptuuri vrdkuju, teine kehastas
llfll haritust ja vaba inim ese kasvatust.
(Kui otsustad jrgneda mulle, peibutas poissi H erm oglyphike, ja
i m inuga, siis kasvatan su ennekike tugevaks laialgseks meheks;
I nrllelc ei hakka keegi sinusse suhtum a vaenulikult, sul ei ole kunagi
lUNt reisida vrastes linnades ega jtta isam aa ja kodused, ja kik
ivnd sind su tegude ja m itte su snade prast. ra plasta kuluVlljiiusl ja m rdunud riideid; sest ka kuulus Pheidias alustas nii
t HAKhh hiljem inimestele om a Zeusi, Polykleitos vorm is Hera, M yron
I kuuluuks, ja Praxiteles nautis ldist imetlust; nin g praegu austatakse
l llttgu jumalaid. (U nengu ehk Lukianose elu, 7-8.)
ilM>Uiks teistsuguse pildi m aalib kujuri am etist Paideia: Sinust saab
llflf kitsitline, sa koorm ad om a keha tga ja paned kik lootused
liuiu jule; sa elad tundm atuna, palk on vike ja vritu. Su misI
napiks, elad nruselt, ei otsi su seltsi sbrad, vaenlased sind ei
W lrtiiliiliiN inm isii rollis! lu u le lo o m in g u s m u u tu s ja selgines ajapikku. H o m e ro s otsib m uusalt
I ttHi (kiilnkuiiNlIcclse k u llu u ri)m lu k an d jalt, kik la p rd u m ise d p u u d u ta v a d ju tu stu se sisuI ltUi)|i>, n illfr iio eed list v orm i; ju m a lu s I e a b - ja tem a abiga o m a n d a b ka laulik vim e niihu
h U n ik k u , Iftilc (lldsc. S am asu g u n e o n H e sio d o se su h e m uusaga. K kstaasist, ..jum alast vallaMlmiiiiiliil. kus p o m lls l saab m u u sa m e e d iu m ja lelo o m u lik u ve astja, te e b esim esena ju ttu
|:)ctltt)krlliii lllilDUrrlik juhu luulel ei lo o (O o d d s 1963: 80-H 2). S ealsam as vaadeldakse ka erin ev u st
InilM*'*!* UIkllku lilhlnitgelikkuse (S am anistliku ngem use") ja ekstaatilise seisu n d i vahel, kus ju m a l
o lie k u l Inim ese ..scest (lk (''tjj).

karda, kaaskodanikud ei kadesta. S l i w W T i t n u l t ksitline, keda

on lihtrahva seas palju; sa room ad alati jukule ees ja teenid seda, kes
oskab snu seada; see elu on jnese elu ja oled kerj?e saak tugevamale.
Kui sinust isegi saaks Pheidias vi Polykleitos ja sa teeksid palju im e
teldavaid kujusid, siis kiidetakse kll su osavust, kuid kski arukas in i
m ene ei sooviks olla sinutaoline. Kui osav sa ka ei oleks, ikkagi peetaks
sind om a ktetst elatuvaks viletsaks ksitliseks. (U nengu ehk
Lukianose elu, 9.)
Lukianose poolehoid kuulub jgitult Paideiale ja tegem ist pole
autori isikliku eelistusega - niisugune oligi phim ises antiigi arvam us
kujuriam etist. Plutarchoselt loeme: Sageli [...] rm ustam e m e t le,
plastades t tegijat. (Perikles, 1.4.) M itte kski heast soost n o o ru k
ei tahaks Pisas Zeusi vaadates saada Pheidiaseks vi Argoses H erat vaa
dates Polykleitoseks. (Perikles, 2.1.) Ei ole tingim ata nii, et kui t
valm istab m eeldivana rm u, siis ka selle tegija on vrt thelepanu.
(Perikles, 2.2.) Varem oli m idagi sarnast kirjutanud juba Seneca: Me
palvetam e ja ohverdam e jum alakujude ees, kuid plgam e skulptorit.
(Tsit H auser 1985,1, 119.)
Lukianose Paideia ei vajanud k innitust ei Plutarchoselt ega Senecalt,
sest ta vljendas am m u ju u rd u n u d seisukohta, m ille kehtivuses keegi ei
kahelnud. Tsiteeritud autorite kuuluvus antiigi m tteloo eri vooludesse
tendab, et vaated, m ida n ad nii ksm eelselt vljendavad, pidid olem a
ldlevinud. Paideia ja techne vastasseisus on kik eelised vaba hariduse
poolel ja plastilistel kunstidel sinna asja ei ole.
Tsi kll, fsilist t d kui sellist ei h in n atu d antiikkultuuri raam es
sugugi htviisi. Juba am m u on thelepanu juhitud asjaolule, et paljud
H om erose kangelased oskasid nii m negi asja ise valm is teha ega pla
nu d sugugi ksitd: Odysseus suutis ehitada laeva ja valm istas ise ka
om a abieluvoodi, Penelope ketras vsim atult pstvat lnga jne.^ Pealegi
tegelesid kunstilise ksitga esialgu ilmselt philiselt idast prit v a n
gid ja palgatlised - seega vrad, m itte kreeklased. N eid ei eristatud
iseseisva hiskondliku seisusena, vaid llitati kirjusse ksitliste klassi
ehk dem iurgide hulka, kuhu koos oskustlistega kuulusid ka arstid,
ennustajad ja m u ud am etim ehed. H esiodos nim etab neid kerjajaiks
(Spivey 1997: 8). Rnnates totsinguil hest m ajapidam isest teise, he
liku ukonnast teise, kadus neil side koduga ja n ad osutusid kikjal
vraks. B ernhard Schweitzer mrgib, et vras ja ksitline, xenos
ja demiurgos, olid kasutusel snonm idena (Schv^eitzer 1925: 40).
Vraks jid nii seppjum al H ephaistos O lym posel kui Daidalos Kreetal.
31

Sel Iccnial p h jalik u m alt vt Ik p o 1995: 156-157.

riradltfloon s&ills ka trannide ajastul, olgugi veidi muutunud kujul

telulcl piijuslel. Vanimad ja kige austatum ad piiiiakujud arvati
(fUllde olevat langenud laevast, nii et nende puhul polnud maise m eistri
||A| ldse mngus. '^
Kunstniku olukord muutuf/'oluliselt poliste itseajal: linnades kujun9*ld kunstialase ksit keskused ja krge kunsti koolid; n- laia
nlilliga ksitlise trjusid vlja kitsalt spetsialiseerunud krge kvalifiiNlooniga professionaalid, kelle teoseid vrtustati ning endale soetada
IhNldutl. Ksit staatus kerkis. Seda tendab kas vi Periklese kuulus
mille on vahendanud Thukydides; Vaesus vi hm ar pritolu
^ 1 ntttilal hiskondlik positsioon ei takista inimesel tita austusvrset
imetK. kui ta on suuteline riigile teeneid osutam a. [...] Vaene olla ei tee
llflleleni hbi, kuid hbivrne on, kui ei nhta vaeva, et sellest vaba,
(Ajalugu, II, 37.40.) N nda vljendati uut suhtum ist tsse Ateena
duniokraatia paradigm aatilises dokum endis, m is peaks ju igati kajastama
ifen io se vaateid ja hoiakuid... Siiski ei khelnud seesama demokraatUk
Vim siiski sdi m istm ast Pheidiast, om a hiilgavaim at dem iurgost
Sumas silis ka aristokraatidele om ane suhtum ine tsse. AristoIcrMHllik plgus m anuaalse t vastu teisenes t- ja judeaja vastandu|#k, mis juurdus sgavalt antiikaja inim ese teadvusse. JudeajasfriVlllsed tegevused om akorda m oodustasid teatava hierarhia, nii et
knnil ja riigim eheam et olid siiski kaks ise asja. Mis tahes tise tege
vune hisjooneks oli eesmrgi lahutatus protsessist, sellal kui judeaeg
(tll enesekllane, m oodustas eesm rgi om aette. Antiikfilosoofia misMn jiiileaega inim elu krgeim a vrtusena, m ratles selle sisu ning
Mimistas seejrel nnega: lihtsalt vabast ajast saab llas judeaeg, kui
IM tiililetakse kasutaotlustest vaba m ttetegevuse, filosoofilise m editatKluoni ja vaimse enesearendam isega.
Omi nib sisalduvat judeajas: m e lasem e end tegevusest haarata,
Mllck s ct hiljem jude olla ja vitlem e selleks, et rah u saada, tleb
Ai lNtotcles (Nikom achose eetika, 10.1177b - Aristoteles 2007:228), lh
tudes ..absoluutsest judeajast kui vaba inim ese elunorm ist, m ida kahjuntrtb iga l: taeg tuleb m aha arvata loom uprasest tiusest, seega
on t loom u poolest negatiivne suurus. Mistusega seotud toim ing
p , olles vaim ut, nib pingutuse poolest esile tusvat ega taotle peale
Iwetula mingit lppeesm rki, sisaldades talle eriom ast tielikku n au
dingut, see aga innustab toim ingut. Niisugusest toim ingust paistabki
Itthtuvut see, kui piirdutakse endaga, ollakse jude ja inim ese kombel

lliiikiTl iw rv y|{ v rd rrcp ilh crn I W l;

Iiiim kiiictii looiliid, tucvttsc a n n in a .saadud kujuliiai*nWrtil tillis t rtilll IkiioiilkulUiRC siiu u i ju u re s v arukrlslluscs, m is anlllnl vastavad Ideed ka
|inli)iillkiill villjti urendiili.

Kxrarihuttit vbi, tHng k5ik m uu. m ld t om tttatftkie tiuslikult nr

kule inimesele. See olekski inimese jaoks taieiil< nn, mis haaraks kogu
eluaja lpuni, sest nne juurde ei kuulu midagi, mis oleks ebatielik"
(Nikomachose eetika, 10.1177b - Aristoteles 2007: 228-229.) Poliste
judeaja-tsivilisatsiooniks nim etatav kultuur li vajalikud eeldused
nii haardelt kui intensiivsuselt pretsedendituks intellektuaalseks aren
guhppeks, m ida thistab filosoofia, ajalooteaduse, luule, kunsti, arhi
tektuuri jm alade itseaeg (vt OponoB 1981: 9),
Kummati osutus plastiliste kunstide olukord kahemtteliseks: vaba
judeaja sfri kuulus vaid teoste n a u t i m i n e , m itte loom ine. T ela*
tise teenim ise eesmrgil kandis m itte-vabaduse pitserit. Plinius Vanem a
j a teistegi autorite vitel m aalinud Polygnotos stoa poikile (Kirj u sam m askigu) tasuta ning saanud tnutheks Ateena kodanikuks. Delfi m aalide
eest plvinud ta aga Kreeka riikide konfderatsiooni Delfi nukogult
(amfiktoonialt) vga erilise austusavalduse - nim elt prii toidu ja eluaseme.^^ Veelgi snaselgemalt vljendub Plutarchos: Polygnotos ei olnud
tavaline ksitline ega kaunistanud sam m askiku m aalingutega m itte
tlepingu prast, vaid tasuta, tahtes vita linnas austust. (Kim on, 4.6.)
Sest tavaline kunstnik oli endiselt palgatline, tellim ustde teostaja
polise teenistuses.
Maali, skulptuuri ja arhitektuuri jaoks Parnassil kohta ei leidunud.
Pheidias nimetas end dem iurgiks (Schweitzer 1925: 55; vt ka HyoBa et
ai. 1986). Tuntud legendid suurtest kunstnikest - et Zeuxis hoobelnud
om a rikkusega, Aleksander Suur kinkinud Apellesele om aenese arm u
kese, rhodoslased pstitanud ausamba skulptor Athanagorasele jm s ei m u u d a asja. Pigem vastupidi: need ju h u d vrivad thelepanu om a
erandlikkuse poolest, seeprast neid korrutataksegi.
Lukianose Unenos kajastuv suhtum ine jtkab sisuliselt katkem a
tut traditsiooni, m ille ltet vib nha juba M keene kuningate hoiaku
tes ja tavades, nii et Bernhard Schweitzeril oli kigiti phjust ksitleda
kreeklaste suhtumist om a kunstnikesse lausa kreeka kultuuri he fundam entaalvorm ina (Schweitzer 1925: 46). Ent vorm id, nagu teada, on
vaadeldavad mitm est kljest.
Kunstnikut kuulus techne valda, m ida vaba tunnetuse sfrist
lahutas letamatu piir. Samasuguse mriga olid algselt eraldatud plas
tiline loom ing ja poeesia. Maalikunsti ja luule sugulust hakati kreeka
m tteloos tunnistam a alates Simonidesest 6. ja 5. sajandi vahetusel.
H oratiuse kuulus fraas ut pictura poesis, m ida edaspidi vsim atult kor
ratakse, polnud kirjapanemise ajaks enam kuigi u udne mte. Kuigi sisu106

33

P lin iu s, Looduslugu, XXXV, 59. Vrd Pollitt 1995: 127.

neleb Horatius testi helt poolt iuuietij tehnlUitest oskufteat

, IrlNiilt nuialija looniinguli.se.st vabadusest,''* tasub sellesse suhtuda
^<fv(llkult. ('iccro m eenutab: ..D em okritos ju vidab, et keegi ei saa
Itllil nuur poeet hulluseta, m ida tleb ka Platon.'^ Ja Horatius m letas
k . KltiNsikalisel ajastul oji veelahe poeedi ja maalija vahel suurem kui
..m uusaliku ja ..tehnilise erinevus: luuletaja li jum aliku inspillaliuiiil ajel, maalija oli oskustline; luule sugupuud seostati prohvetfM. plastika prines ksitst.
Vttlkeste variatsioonidega jagasid seda phim tet vga erinevate
'tt^voolude esindajad. D em okritos rhutab poeesia ebaisikulist, leItnillkku pritolu, kneldes ..jumalike vliskujude sissetungist, m ida on
ijwellsed tajum a meeltesegaduses inim esed, kes ei suuda keskenduda
na mtetele, kuid on seda vastuvtlikum ad vlism judele - suureks
edlks saadakse hulluse hinnaga.** petuses poeetilisest m aaniast
fldttb Dem okritos hullum eelsuse kaht hpostaasi: see vib ilm neda
I itieelentrusena - nder m eel ei suuda vastu p an n a jum alike vlisijiule sissetungile -, vi vaimust vaevatusena, m ille puhul inim ese
flMtlvuses tegutseb vras j u d - jum ala tahe.
{Irtloni jrgi ei toim i luuletaja m itte teatava oskuse valdajana, vaid
M h juliivad krgem ad jud - nagu selle kivi vgi, m ida Euripides
nIniPiDS M agneesia kiviks [s.o m agnetiks] [...]. See kivi nim elt m itte
ttkncs ei tm ba klge raudsrm useid, vaid paneb neisse srm ustesse
millega nad suudavad teha sedasam a, m ida see kivi - tm m ata
Ifisi srm useid, n nda et vahel on ksteisest kokku p an d u d vgagi
pikk rauatkkide ja srm uste kett. Ent kigi nende vgi on seotud selle
SiUiial viisil annab M uusa ise jum aliku sisenduse, aga kigi nende
lbi. kes on jum alat tis, hargneb lahti jum aliku sisenduse kett, mis
lihltib Icmast. Kik head eepilised poeedid ei vljenda kiki neid kauflvkl luuleteoseid ju m itte kunsti abil, vaid jum aliku sisenduse ja osaluse
llbl, jii sam am oodi ka head lrilised poeedid; just nagu korbandid
fl iHnIsi, kui nad on m eelem istuse juures, nnda ka lrilised poee
did cl loo neid kauneid laule, kui nad on m eelem istuse juures, vaid
niuiiluvad harm ooniasse ja rtm i sisenedes bakhantideks ja osasaajaIfki," (lon, ,S33d-534a.) [...] Poeet on ju kerge, tiivuline ja pha asi
V p ole vim eline loom a enne, kui saab jum aliku sisenduse ja kaotab
nipclcinistuse ja m istus ei ole enam tem a sees. (lon, 534b.) Kujurit
M

Kii(tl itimilljiil Ming kii (W)fOtlil m is laho.s s a n d a d a on voli tielik ikka ju olniuJ, (H oruliiis,

l
Ifi

U) K oom a k irjan d u se an to lo o g ia 1971; 342.)

C lip h i, H iinusliiniiscsl, 1,38.80 D e m o k rito s, !>. H 17 D icls-K runz.
;iy |i|,f 1970;
.156. Sri4; v rd Jlocen 196.3; 4 7 8 -4 7 9 . Vl ka ). U ndi lainel; W117, 1982;

l li;

ja m aalijat Jumaliku m eeletusega ei nnistati, kuigi phjendatakse seda

teisiti kui omal ajal Piiblis. Aga just tnu sellelt* osuUivad kujutava kunsti
m eistrid nd jlle om a teoste (ainu)phjuseks ehk autoriks.
Viimast siiski teatud m ndustega.
Platoni Phaidroses eristab Sokrates nelja m eeletuse liiki: prohvet
likku, mille patrooniks o n Apollon, rituaalset, m ida kaitseb Dionysos,
erootilist, m ida sisendavad A phrodite ja Eros, ning poeetilist, m ida ins
pireerivad m uusad. M uusadest inspireeritud m eeletust uurides theldab
E. R. D odds jrgm ist iserasust. Nimelt nhtub H om erose prdum is
test m uusade poole (Iliases), et abi ootab laulik sisu, m itte poeetilise
vorm i osas. O n ju m uusad M nem osyne ttred ja erinevalt jutustajast,
kes kneleb kuuldu ehk kum u phjal, m letavad ja teavad n ad kike.
telge m ulle nd, m uusad, kes tulnud O lm pose hooneist,
kes, jum alannad, te viibite kikjal, kel teadagi kik on,
kuid kum u kuulem e m eie vaid ning tde m ingit ei tunne..
Niisiis valdab luuletaja kll erialaseid tehnilisi vtteid, kuid ta vajab
teadm isteallikat, mis aitaks letada inim likku piiratust. M uusade
an nina saadu ei taga ksnes mletamist, vaid toim ib ka te tagatisena
ning vim aldab sndinut vaim usilm as nha kigis ksikasjades (D odds
1973: 64, 80-82, 100-101). Kui lhtuda sellest vanim ast, eepilist p rit
olu arusaam ast m uusalikust inspiratsioonist, siis kerkib ksim us, ku i
vrd vajalik oleks niisugune and skulptorile, kes tahab kujutada niteks
Pelopsi ja O inom aose vistlust (nagu O lm pia Zeusi tem ph frontoonidel) vi vahejuhtum it kentauridega Peirithoosi pulm as. Pealtnha peaks
just kujur kige enam vajam a teadmise, vaim usilm as ngem ise annet kui m itte tuleviku-, siis m inevikungem usena kll ja niielda kigis
ksikasjades. Siiski ei knelda klassikaajastu tekstides jum alikust inspi
ratsioonist ei selles ega hilisemas, loom evim e thenduses ldse.
Sootuks m aha vaikida kujutava kunsti inspiratsiooniallikate p ro b
leem i aga ei saanud, nii et veidi hilinenult kerkib see pevakorda hel
lenism iajastu alguses - nim elt stoikute petuses. Fantaasia miste,
millega stoikud thistavad kujutavale kunstnikule vajalikku annet,
lhendab m aalijat ja kujurit poeedile.^^ Inspiratsioonist Platoni t h e n
duses, s.o m uusa kapriisina, kes vtab klastada kord ht, kord teist
poeeti, saab n d psiv tekaemisvime, sest leisikulis-universaalne
jum alik substants on esindatud iga inimese hinges. Stoikute petus lii37 liias, 2 .4 8 4 -4 8 6 , T lk A. A n n ist. - H o m e ro s 1960: 33.
38 P h jalik u lt an al sitak se fan taasia m istet ju b a o s u n d a tu d uurlm uitf* .Siliw cllzcr I92.'i, Vrd
G o ld h ill 1994: 2 0 8 -2 1 0 .

kumapaneva j
umastaminc, eeldas jum ala psivat kohalolu Inimhinges - seega paigulu.s jum al kui loov printsiip, ..viljastav alge nd inimese sisemusse,
jiinialiku m anulusel inim hinges phineski plastiline fantaasia, m ida
mAnikord vastandati mime{ile. Philostratos Vanem kirjutab, et fantaa
sia on sootuks m idagi m uud kui jljendam ine ning kunstniku tarkus
Kuurem kui pelgal jljendajal. Siiski on kunstnikutarkus erilist laadi
ega vastandu ka jljendam isele, sest fantaasiat ei tule m ista ei nhtu
reprodutseerim isena m ttes (hinges) ega ka millegi seningem atu vi
Ittusa vim atu loom isena kujutlusju abil. Fantaasia nol on tegem ist
pigem avastam isvim ega - nim elt andega vaim usilm as nha ja mttelise
kujundina taasluua olemasolevat, kuid tavapilgule varjatut. Philostratos
Noorem kirjutab: [M aalikunstil] on teatud sugulus luulekunstiga, ja
mlemale on hine kujutlusvim e {phantasia). Poeedid toovad ju om a
lavale jum alate kohaloleku ja kik selle, millel on thtsus, vrikus ja
veenmisjud; ja sam am oodi ka m aalikunst, mrgistades joontega seda,
mida poeedid vljendavad snadega. (Pildid, Sissejuhatus, 3.) Fantaasia
njisle niisugune tlgendus nib m oodustavat hilisantiikautorite hise
Hnisaama, m is ei sltu kirjutaja koolkondlikust kuuluvusest. Testi, see
kiuistnik [Pheidias - B.B.], kui ta tegi Jupiteri vi M inerva kuju, ei silm it
senud kedagi, kelle jrgi seda teha, vaid tem a enese m ttes psis m ingi
erakordne ngem us ilust, m ida jlgides ja mille eeskujule keskendudes
ta suunas kunsti ja ktt."'' Vi sam a Plotinose snastuses: Pheidias ei
loonud Zeusi millegi meelelise jrgi, vaid vttis teda nii, nagu ta vinuks
olla. kui ta tahaks m e silme ette ilmuda. (Enneaadid, 5.8.1 - Plotinos
l W : 935.)
iii maksa unustada, et jum alakaem usel kui fantaasia m iste phiiiuidelil leidub veel ks oluline varjatud tahk. A ntropom orfsed jum ala
kujud eeldavad ju nhtava kujutise ja nhtam atu originaali sarnasust aga jum aliku prototbi puhul on see verifitseerim atu! Sakraalkujutiste
visuaalse elutruuduse kasvades m uutub probleem ha teravam aks, sest
just sarnasus oli see, mis garanteeris phakuju adekvaatsuse ja funkt
sionaalse tisvrtuslikkuse. Seega tstab kunstniku reaksitlise lihtlalKiscst m ehaanilisest tst krgem ale just vaim se optika hm m astav
eripra, mis vim aldab plastiliselt nha nhtam atut.
V iiT U M ii,

Tyana Apoll<miiis, Im etegija elu, 6 . 19,

Tsit P ollitt 1995; 224 jrgi.

III ( ie ro , Kiiciiiff.s, 2.9. riilH'k')-ianclik lugeja m rkab, ct s a m a la a d se t m te t ktkeb varjatu lt ka

Pygiimlliiiil mlUH. Kui nlm ik an g claiu (ileks (ia la te ia lo o n u d k a u n i e lusm odelli p hjal, ei plvinuks
U'nm u rn iu lu n d eid k i ilm scll tu im kivikuju. )relikult tuleb arv ata, et m odelli ei k a su ta tu d ja leva
lil) ku)ulls'' p rin e b k u n stn ik u k iiju tlu sm aailm ast. R iskantne oleks m ti t lg e n d a d a latentse stoittliilllku d o k lriln in ii, kdll agu lekib klusalus tiiilia sllii varast iiildliiivsel a ru saa m a loiiiiievimc.vl,
Mtl cl vii)ii villini a)rm lll ega eeskuju.

Siiski ei seganud see tsiasi maali )a

kvallfitseerimast technena. Ilmset vastuolu ei ptudki lahendudu. Kik fantaasiat
puudutavad m ttekigud, puhuti vgagi rafineeritud ja naiivset a n tro p o
m orfism i vltivad, taandusid lppkokkuvttes sna ksmeelselt jum ala
palge tabam ise vimele - kusjuures tendusena viidati sam a ksm eel
selt iidsetele, viis-kuussada aastat vanadele teostele. Kaasaegsete td
ei vri thelepanu - vanaroom a kirjanduses tollaseid kunstnikke nal
jalt ei m ainita. 4.-1. saj e.m .a A leksandrias ttanud kunstnikest team e
nim eliselt ainult nelja, kolm e signatuuride jrgi ja h t m ainib Plinius
Vanem; Antiookias O rontese kaldal asunud skulptuuride autoreist on
teada ainult ks (HyoBa et ai. 1986, vt tabelid). M ujalt on nim esid si
linud rohkem , aga seda eelkige tnu allkirjadele skulptuuri jalam il, m is
on nnestunud taastada (vt n t H anfm ann 1975: 62-63). Kirjanduslikud
allikad kaasaegseid kunstnikke ei tunnista, kll aga kuulus tavapra
sesse retoorilisse repertuaari m ineviku suurkujudele viitam ine: Kui
om a vite kinnituseks [...] vajati konkreetset nidet vi sooviti petatult
viidata kunstile, siis oli keprast abloonne valik tegelasi, kaasa arva
tu d M yroni hvake. Selleks sobisid vaid m daniku m eistrid ja teosed
- kaasaegsetel kujuritel, gem m i nikerdajatel, maalijatel ja pronksskulptuuridel ji vajaka kultuuripaatinast. (Burford 1974: 206-207.)
Td jagus tollastel kunstnikel seevastu kllaga - skulptuuritkojad olid itsval jrjel, sest tellim usi sadas nii kroonitud peadelt, am eti
vim udelt kui eraisikutelt. Kujuri ja m aalija staatus vis hellenism i ja
vanaroom a ajastul n kerkida kui langeda, aga seda k o o s k s i t
s t a a t u s e k i k u m i s t e g a l d s e ; selle piirest ei vljutud, sest
uusajale iseloom ulikku k u n s t i j a k s i t v a s t a n d u s t ei
kujunenud antiikaja lpuni.^* Stoitsistliku traditsiooni vaim us kirjutab
ka Seneca A thena ja Zeusi kujudest, keda m eister ei saanud n h a n atu u
ris, kuid om eti oli suutnud tabada vaim usilm as (Vaidlused, 10.34 vt Pollitt 1995; 224). Kujude im etlem ine ei sega tal siiski plastam ast
nende loojaid. See antiikteadvuse psiv vastuolu ei tu n d n u d lahendust:
sotsioloogilist ja sotsiaalpshholoogilist vaatenurka ei ritatudki koos
klastada ontoloogiUse ja kultuurilisega. Kahe viim ase kontekstis vrib
41 K audseks t e n d ik s k u n stn ik u erilise staatu se k o h ta v ik sid olla te m a sissetulekud. K lassikalise
ajastu, h ellen ism i ja h ilisan tiig i m e istrid t p u u d u s t ilm se h ei tu n d n u d , te llim usi jagus; tu n tu d
m eistrite p u h u l leid u b k irjan d u ses v iiteid k a selle k o h ta, e t n a d o lid p ris v arak ad , H ilisa n tiig ist si
lin u d u n ik a a ln e rik , n n D io cletian u se ta riif (301, a) v im a ld a b saad a levaate ka re a k u n stn ik u
tollastest ta su m ra d e st v rreld es m u u d e k sit am etiteg a. N n dekoratiivm aalija" te e n is h in n a n
guliselt u m b es kaks k o rd a ro h k e m k u i m a a le r ja k o lm k o rd a e n a m k u i la e vapuusepp (P aul-L ouis
1927: 266; v rd B u rfo rd 1974: 143), m is o n ka lo o m u lik , arv e sta d e s m aa lija k rg em at k valifikat
sioo n i ja iga tellim u se a in u list iseloom u. M aalijam eistrite te g e lik k u e la tu sta set o n selle p h ja l siiski
raske m rata, sest pole silin u d p iisavalt a n d m e id to llaste h in d a d e ja t ta su d e v a h ek o rra kohta
(B urford 1974: 23, 136-144; E lsn er 1998: 2 3 9 -2 4 1 ),

uiilield kujutiat loova maalija ja skulpton u e h m iiiaki ksitlemist

veel hest aspektisl.
Antiigi ldises veendumuses, et jum alakujud on puhtksitist prit
olu, vib nha paralleeli Piibli kujutamiskeelu pateetilise argum entatsiooItlgH, mis eitas Jumala lihakss^jamist kujudes just seetttu, et need olid
htlmese ktet. Kreeklased judsid sam a tulem useni loogika abil.
Aristoteles m testab fec/inet jrgm iste tunnuste phjal. ks olulisemld liigendusi, m ida m tleja pidevalt rhutab, on erinevus inim tekk^llNC ja loodusliku vahel. Looduslike asjade ehk looduse jrgi eksisfserlvute asjade liikum ise ja psim ise alge ktkeb neis enestes nii (asu)
kniui, kasvamise ja kahanem ise kui ka kvalitatiivsed m uutused. Techne
Mttdusle liikum apanev jud seevastu asub teises ehk [antud asjast] vljttNpool (Fsika, 2 , 192b). Viimasega peetakse silmas, et see teine on
Inimene, kes vib osutuda asjade tekkim ise ja m uutum ise phjuseks,
fh k teisisnu - luua sarnaselt loodusega. Mis tahes kunst, iga oskus
midagi luua on seega inimvim e, st ta on m uutuse alge m illeski teises
VI Iselles, kellel vi millel on vime,] kui ta on teine (M etafsika,
9.1046b). Techne kui loodusliku alternatiiv on inim lik (vib elda ka:
kultuuriline) asjade tekitam ise ja m uutm ise m oodus.
'Teise tunnusena iseloom ustab Aristoteles techne\ eesm rgiprasuse
kauilu: l...j kunstiesem ete puhul m e ttlem e ainet teatud eesmrgil.
(IHisika, 2.194b.)
Kolmandaks on techne puhul tegem ist oskusega, m is olles kord leiuiMlud, nn seejrel edastatav petam ise teel.
Aristotelese viimasele, pealtnha lihtsale teesile lisaksin paar m r
kusi.
1'isiteks m eenutagem Piibli kirjeldust esimese m eistri Betsaleeli ja
lenia abiliste suhetest. Vime petam ise teel om a kunsti jrgm istele plvkoiidiuiele edastada m uudab jum alikku pritolu teadm ise techneks Inimlikuks m istuspraseks oskuseks.
Teiseks tugineb innovatsiooni ja traditsiooni suhtele techne vallas see
kunstiajaloo kontseptsioon, mille rajas Xenokrates, kellelt om akorda
(Ml usinasti am m utanud m ned hilisem ad autorid (vt Sellers 1896;
Sl hw eit/er 1932). Plinius korrutab vsim atult hicprim us - tem a oli esi
m ene. Sama m ttekiku kohtab alatasa teistelgi autoritel: Pythagoras,
Khegioni kujur, vttis esim esena hoolitseda sm m eetria ja rtm i
refil j... I vi Plutarchose jrgi: Apollodoros leiutas esim esena varjude
kujutamisviisi.'^

'I.l
VI

I ) lo g riifN l iir r t lo s , K u u lsu tc lilo so o liU c elu jii vaated, V I I I , 4 7; 1 lu lu rc h o s, Ateenlaste uu.st, 2

1' n l l l l l

I W ' ; H !"',

ottO mfieldtitfirvdepAikenft, jutu tuum on

muus! pealtnha viks arvata, et tegemist on veel he stam biga plastika-alastes tekstides. Kummati seisab knealuse toopose taga terve teoo
ria, olgugi et pigem impiitsiitselt. Flinius iseloom ustab iga thelepanu
vrset kunstnikku teatava kindla skeemi jrgi, kus m eistri loom ingu
eripra kirjeldatakse uue tahu avastamisena kujutam iskunstis ehk
panusena hisesse technesse - seega kindla arenguastm ena teel tiuslik
kusele. Skulptuuris algab see Pheidiasest, jtkub Polykleitose, M yroni ja
Pythagorase loom ingus ning lpeb Lysipposega (Looduslugu, XXXIV,
54-65). Kreeka m aali kuldaega alustab om akorda A pollodoros, ju u ru
tades valguse ja varju kontrasti - skiagraphia; jrgm ise innovatsiooni
teostab Zeuxis, Parrhasios vtab kasutusele sm m eetria, s.o proportsioneerim isssteem i; edasi tiendab m aali technet Euphranor, k uni kik
need avastused snteesitakse viimaks Apellese loom ingus (Looduslugu,
XXXV, 60-97).
Liikumine tiuse poole kulgeb m itm el teljel korraga, m is ei ole o m a
vahel kuigivrd koosklas.
M im eetiline printsiip nuab ha kasvavat tegelikkusetruudust,
pidades lppsihina silmas tiuslikku teluse illusiooni, nagu elus.
Idealiseeriv intentsioon, olles m uu hulgas suunatud tiusliku sm
m eetria saavutamisele, hlgab sarnasuse ksikjuhul, taotledes loo
duse letam ist.^^ Puhttehnilised leiutised ja tiustused (niteks enkaustikatehnika) m oodustavad om aette arengujoone, teenides htviisi hsti
m lem at eesmrki.
Tiuslikkust m eldakse seejuures juba m ingil m oel eksisteerivana otsitav tuleb vaid ktte leida. Iga sam m u kunsti teel eesmrgile ksita
takse pigem avastuse kui leiutisena.^"* Hic prim us (juurutas valguse/varju,
rakendas hiaatust, kujutas avatud suud, kasutas teatud vrvivalikut jne)
43 K u n sti m te stam a a su d es t sta tas n aiiv n e antiilrteadvus algul k aks v a sta n d lik k u te e m at k o r
ra g a (sam a to im u s h iljem ren essan si m ttelo o s): a ru saa m a , et k u n stite o s o n lo o d u s e s t alam , sest
k sn es j lje n d ab seda, saav u tad es p a rim a l ju h u l v aid p e tlik u [t e luse]illusiooni, ja a ru saa m a , et
k u n stite o s o n lo o d u sest le, sest k rv a ld a b igale k sik u le lo o d u slik u le o len d ile o m a se d p u u d u se d
n in g v a sta n d a b sellele u u e, o m a lo o d u d ilu kehastuse. (riaHo4)CKM 2002; 220.)
44 O lu lise th e lep a n e k u te e b E rw in Panofsky, r h u ta d e s, et P la to n i k o n tsep tsio o n is t h e n d a b
h e u re es (heuresis) k u i m im e e si v a sta n d ig u p o o lest risti v a stu p id ist sellele, m id a m e m tle m e
s n ag a ..leiu tam in e; P la to n i h e u re esi p u h u l o n te g e m ist pig em igaveste, univ ersaalse k ehtivusega
p rin tsiip id e av astam iseg a k u i u u te in d iv id u a a lv o rm id e loom isega (IlaHocJjCKM 2002: 113). Raske
o n h in n a ta , k u iv rd m ju ta s P la to n i se isu k o h t X en o kratese k u n stia jalo o list skeem i, m is m eieni
j u d n u d P lin iu se esituses. V im alik, e t ei m ju ta n u d ldse, liiatigi ku i P la to n i arvates te o stu b h e u
rees kige p u h ta m a l k u ju l a rh ite k tu u ris ja m atem aatikas. Kll aga klab p la to n lik m tte v iis lbi
k u n stip ro g re ssi k irjeld am isv tetest: iga esim ene ei m rg i m itte u u e e h k sen i o le m a tu loom ist,,
v aid v a re m v a rju l o ln u avastam ist. Lisaks vib t h e ld ad a a re n g u k iirte la h k n e m ist: t n u s m m e elria sea d u ste av astam isele to im u b a re n g u n iv ersaalse su u n as, sam as k u i m a k sim aa lse elulhcdu-scna
liig u tak se in d iv id u a a lse av am ise s u u n as - teg em ist o n seega P latoni in v ersio o n i in v ersiooniga uviistu sk o n tse p tsio o n i raam es.

#l thista absoluutset originaalsust, vaid teatava seeria algust, nihet itaammis: prast teila, esimest, haickavad seda tegem a i<ii< teisedki.
Seega osutub kreeka klassika kanoonilisus V ana-ldam aa kultuuride
kunoonika peegelpildil^: kui viim aste puhul on kaanon algusest peale
pttc antud ja teoreetiliselt vidakse seda korrata lpm atuseni, siis kreekIttste kaanon toim ib kui lppeesm rk ja phjus, causa finalis. Samas kaotttb teose autor ja htlasi taotletava tiuse m ne uue tahu esmaavastaja
kreeka kultuuris lbipaistvuse, m is on iseloom ulik m eistrile kui algse
kunoonilise m udeli vahendajale. Ta m uutub nhtavaks ning om andab
nn vahephjuse seisundi. K anoonilise ssteem i niisugust, sublim eerumul tpi viks nim etada kum ulatiivseks kaanoniks. Paljude m uude
Ideede krval vtab renessansiajastu antiigist le ka loom ingulise akti
uttiirase tlgenduse, m testab selle m ber ning arendab phjalikum alt
vlja.
Aristoteles rhutab jrgm ist olulist erinevust; kunstliku eseme vib
Vttlinistada ka olemasolevat nidist m ehaaniliselt jrgides, aga telise
tol line aluseks on teadm ised - valm istam isvtete, m eetodite, printsii
pide tundm ine. Teadm ine m oodustabki ieti techne - erinevalt loodud
tootest, m is ei ole (ise) kunst, vaid on kunstiga saadud (Sofistide kum m utam ised, 3 4 ,184a). Sestap tuleb kunsti (techne) eristada kogem usest
{(inpeiria): viim ane kujutab endast tegevuse jljendam ist ehk indivilUuialse tundm ist, sam as kui kunst on ldise teadm ine. Need, kes on
kogenud, teavad, m is [on], aga ei tea m iks [on]; kunsti valdajad teavad
n)iks-i ehk tunnevad phjust. (M etafsika, 1.981a) Techne nol on
ega tegem ist hinge m istusprase vimega.
Veel he liigendusega eristab Aristoteles kunsti sellistest tegudest,
kus tegevus ja tulem us htivad - kunsti puhul on saadus tegevusest
laluitalud.
Kik nim etatud tunnused koondab Aristoteles htseks m ratlu
seks N ikom achose eetikas: Oskus pole ju seotud asjadega, mis on
olemas vi tekivad paratam atult ja ka m itte loodusest lhtuvalt, sest
neil on lhtealus iseendas. Kui loom ine ja tegutsem ine on erinevad, siis
kuulub oskus paratam atult loom ise ja m itte tegutsem ise juurde, [...j
( )skus on siis, nagu eldud, tele vastav m istuseprane loov seadum us,
oskam atus aga, vastupidi, valel viisil m istust kasutav loov seadumus.
(NIkomachose eetika, 6 .1 139b - Aristoteles 2007; 127.) N nda m iste
tud kxhne teeb meistri, kes teab, kuidas [teha] ning loob eesm rgip
raselt uusi asju, toetudes testele otsustustele, om a teoste algphjuseks.
(ieneetiliselt prineb m eister - asjade ja kujutiste looja - sotsiaalsest
lollist, mis eristum ise ja enesem ratlem ise kigus om andas ha vimnamu sakraal-m aagilise oreooli. Tnu sellele om istati tem a t suadusele

ontolooglUst staatust. Vana-Idamaades tsteti meistri-rolli esile inlr

tegevuse erilise, unikaalse liigina; see hoiak prines prim itiivsetest
tuuridest, kus hakati teadvustam a ksitlise, eelkige sepa ja pottse|
eripra. Jumalate valm istajana oli m eister spetsiifilises seisundis. h
poolt oli teda nnistatud leloom ulike olendite ja jududega suhtlemll
vim ega ning see eristas teda kaasinim esest. Samas just vahendaja
m eedium ina osutus ta isiksusena lbipaistvaks. Teostuse varieeruv
m is kaasaegse vaataja silmis sam astub teose unikaalsusega, m e iste r,
ei tajunud; vastupidi - valm istaja m eelest olid kik tem a ke alt tuim
jum alakujud identsed.
Iisraelis teeb m eistri rolli nhtavaks prohvet, paljastades inlr
ktetna valm inud jum alakujude elutuse. Kreekas teeb sedasam a l
soof - juba H erakleitos hoiatab naiivse pettekujutelm a eest, nagu asii
taksid jum alad kujusid.
A utorsuse teed eri kunstiliikides lahknevad enne, kui on judnti
enesem ratluseni. Poeet kuulutab jum alikus hulluses, kunstnik
m ib argiselt m ateeriat, kasutades om a m istust ja oskusi, et rikastad
m aailm a vajalike toodetega. Luuleloom ingu algphjus asub luuletaja
vljaspool ning ksnes klastab poeeti aeg-ajalt. Kujur seevastu o n ^ l
vline j u d ehk phjus, m illest jb vljapoole vaid causafinalis, ots'
tarbephjus, mis on kigile hine.
Skulptuuri teadvustam ine m istusprase ksitna on teatavas mt*
tes revolutsiooniline sam m : kuju osutub jgitult m eistri ktetkii
Tavaline surelik inim ene, osav ksitline lihtsalt t e e b selle - tegem ist
o n techne lise. aktiga, milles ei osale m ingid leloom ulikud jud.
Edasised tlgendused sltuvad sellest, m illisest vrtushinnangut*
teljest lhtutakse. Idam aades thistab m eistri kuju ilm um ine jum alat*
m u utum ist puuslikeks. Ent niipea kui keskseks saab inim lik mde
kerkib ka kunstnik-dem iurgi staatus; ta osutub nd enam -vhem
vrdseks rum alavitu poeediga vi ehk veidi enamgi. Kui lheneda
kuulsale ut pictura poesis-teemale teisest vaatenurgast, siis polegi ehk
juhus, et H oratius osutab m aali ja poeesia sugulusele teoses, mis ksitleb
luulet oskuse, arsina.
K unstnik-ksitlise toode on n d lbinisti inim likku pritolu ja
see m oodustab veel he vajaliku eeltingim use kunsti kujunem isel kuns
tiks. Kuulakem Senecat: Kujul oli nii aine, m is kuuletus taidurile, kui
ka taidur, kes ainele andis no. Niisiis oli kuju puhul aineks pronks, p h
juseks taidur.'*^

4 5 Seneca, M o raalik irjad lA ic iliu s c lc , 65:3 . Tlk I. Vene.

114

m ait Panofsky (riaH(Kl)CKH 2002; 27 2H).

Seiiccu 1 9 % ; I K l . Kirja iU u H iisib liih r -

IffiNter Ise mistis seda ilmselt esimesena ning ritas kujutiste lool< redcksiivselt m testada, 'lliiem used nitavad hem tteliselt,
[ mlllliicUl eesm rke kunstnik-dem iurg silmas peab, kui asub vorm im a
mateerial; htki vihjet hingestam isele, maagilise vega varusIllllUiiclc Jms neis kirjutistes igiahes ei leidu. Visuaalse kujutise teooria
lii, Dttgu selle rajasid kunstiga tegelejad ise eesotsas Polykleitosega, on
Ihviulutud esteetilisele problem aatikale, m ida lahatakse m im eetilise
ridigm a raam es, tpsem alt - idealiseerim ise ja elutruuduse vaheli1 pingevljas. 3. sajandi knnisel e.m .a hakati sndm usteahelat kneIMH lechne sfris teadvustam a sidusa evolutsioonilise ajaloona - ja
Intitt Xcnokrates selle ka jdvustab.
4,
Httjundi lpul - 3. sajandi alguses elanud ja t tanud Xenokratest
fbki pidada kunstiajaloo tegelikuks isaks. Kujutam iskunsti teadvusllne ja kirjeldam ine ajaloona ei leidnud paraku jrgijaid: niipalju kui
, hilisemad antiikautorid Xenokratese ideed ei arenda, vaid piirduIcma kirjutise ligilhedase ning tenoliselt ka lihtsustava m berlUHlHmisega; tekst ise pole kahjuks silinud. N agu paljud suured algaseegi esialgu vaid estiks, osutades hdavajalikule tiendusele,
tulevane kunstim aailm ei m oodustaks sidusat tervikut. Ent est
j iil Itthcndusrikas: kontuuri phjal, m ille visandas Xenokrates, luuakse
: yutiMjn esim ene teedrajav kunstiajalugu - Giorgio Vasari Elulood.
iitlirfrt knelem e phjalikum alt edaspidi.

Milllvidc kohta, mis hutasid Polygnotost tasuta kaunistam a stoa

p0lklk'\ (Kirjut sam m askiku), tlevad algallikad sna neutraalselt;
; ^ o v ls t kaaskodanike ees silma paista. Kui aga Zeuxis um bes poolsada
ItHliil hiljem hakkab om a pilte kinkim a, phjendab ta seda suurem eellUt juba pris krgih; Pliniuse vitel leidnud kunstnik, et tem a m aalid
tin hiiulam atu vrtusega ja sestap ta parem kingib neid (Looduslugu,
XXV, h l), 'lsi, eelmises ligus m ainib Plinius sedagi, et Zeuxis oli tollal
lulw li)lnitult rikas ega hbenenud seda ka dem onstreerim ast. Siiski ei
If k tu kunstniku teatraalne est ainuksi m ateriaalse heaoluga.
Kunas tpselt ja kas ldse kirjeldatud sndm used aset leidsid, polegi
Hll oluline, piisab tsiasjast, et knealune anekdoot sndis kpse kreeka
kulluuri kontekstis, ixgend ise on nii-elda sndrom aatiline, hlma(k pretsedenditu kultuurilise nihke sm ptom itekom pleksi; nim etagem
l(lti Huulikult ,,/euxi.sc sndroom iks.

Selle esimene thendus on jXrgmine. Meistri toodangul puudub

rahaline ekvivalent, st seda ei saa - ninna ponjal - vrdsustada hegi
teise tootega; seega on tegem ist teistega phim tteliselt mitteekvivalentse ehk u n i k a a l s e asjaga.
Samas on m aal ju techne saadus - viim ane kujutab endast teadm iste
ja oskuste kogum it, m is on edastatav petam ise teel, olles nnda juba
definitsiooni jrgi m itteunikaalne. Ja om eti on m eistri m aali lisatud see
m iski, m is puudub teiste techne valdajate teostes - miski, m is on ainu
om ane ksnes Zeuxisele; see lisand annabki tootele hindam atu, m uus
vringus vljendam atu vrtuse. Esialgu veel nim etu (sest tegem ist ei
ole ei lemeelelisest m aailm ast prit m aagilise vega, jum aliku m ee
letuse ega stoikute fantaasiaga), tuleneb see m iski m eistri enda u n i
kaalsusest. Jrelikult on kunstnik helt poolt m aalijam eister nagu iga
teinegi, teisalt aga ainus om ataoliste seas.
Zeuxise sndroom is ktkeb teinegi mte: m aalija hvitis lakkab
olem ast ttasu, m ida m detakse kulutatud aja, kasutatud m aterjalide,
kvalifikatsiooni ja teiste selletaoliste nitajate phjal, vaid selle m rab
n d lo o d u d toote vrtus; om a universaalse ainulisuse tttu osutub vii
m ane aga (rahalises vringus) hindam atuks. M ajandusuniversum isse
haaratakse kunstniku tvili tem a m i t t e m a j a n d u s l i k u
l o o m u s e k i u s t e - kunstiteos on igaveseks m ratud hirim a
konoom ika rahu, sest kipub loom upraselt selle kolm em tm elisest
ru u m ist vlja langema.
H indam isprobleem i pevakorda kerkim ise fakt ise viitab algelise
ku n stitu ru tekkimisele, sest ju tt ei ki tellim ustdest, vaid teostest,
m ida vib m eistrilt osta ning seejrel edasi m a. htlasi kneleb see
k u n stitu ru snniprasest absurdsusest m ajanduslikus m ttes, m is on
tin gitud kunstikauba spetsiifikast nii tootm ise kui tarbim ise tasandil.
Zeuxise sndroom on iseloom ulik kigi aegade kunstikaubandusele,
ka enam kui kaks tu h at aastat hiljem alustab kunstiturgu ksitlev uurija
om a raam atut tdem usest: Kunstituru (kitsalt m ajandusliku term i
nina) uurim ise eesmrgiks on selgitada, m is m rab hindam atute ese
m ete hinna. (M oulin 1987; 1.)
Plinius kirjutab vasevalu kohta: Selle kunsti kasutus laienes kik
jal ka jum alakujudele. [...] Jum alakujutuselt laienes see m uudele kuju
dele [imagines] ja inim este reprodutseerim isele [statuas]. Inim kujud
[effigies] valm istati tavaliselt ksnes m ingi hiilgava saavutuse puhul,
m is vris jdvustam ist, algul vidu puhul phadel vistlustel, eriti
Olm pias, kus oli tava phitseda kigi vitjate kujud, aga kolm ekordse
vidu puhul kujud, m is reprodutseerisid vlim use ksikasjaliselt ja
neid nim etatakse ikoonilisteks [iconicas]. Vimalik, et trannitapjad

Hnrm odlos ja Aristogeiton otid kige esimesed, kellele ateenlased ps

titasid i<iijud
riigi iiimcl. |...| Seda eeskuju jrgis iiiljem kogu
maailm, kantuna inim likust auahnusest, ning kikide m unitsiipium ide
Inorum id kaunistati kujudega [statuae], et pikendada m lestust inim es
test, ning nende teened raiut^J nende jalam itele, et neist loetaks sajantlfid ja m itte ainult hauasam m astelt. Seejrel ehitati foorum id ka eranuijadesse ja kliendid said aatrium ides vljendada sel m oel om a austust
patroonidele. (Looduslugu, XXXIV, 15-17.) Plinius kneleb skulptuuri
sokulariseerum isest, theldades m dam innes siiski teisigi m uudatusi
..kommetes, mis m rasid kujutiste eluvormi. Lhikeses kirjelduses on
viiteid paljudele thelepanuvrsetele asjaoludele, nim etagem kas vi
hauakirjade m ainim ist veidi plastavas toonis vi vram atult teksti
sugeneva ..kaunistam a verbiga.
Kpse kunstiteadvuse seisukohast on hauam onum ent pigem peri1'ecrne anr. Kunstilise teadvuse snni ja kujunem ise algfaasis seevastu
vib hauakujutiste arengut pidada vgagi representatiivseks, sest tege
mist on iidse ja rm iselt levinud uskum uste- ja kultustekogum iga.
)uba um bes 4. sajandi lpul e.m .a avaldas Euhem eros arvam ust, et
kujutiste kum m ardam ine on alguse saanud surnute m lestam ise kom
best. Sedasama m tet vljendatakse Saalom oni Tarkuseraam atus, hil
jem, 4. sajandil m.a.j kordab ja arendab sam a m ttekiku Athanasios.
,.See kom m e pole uus, vaid on tekkinud am m u, et paljud, kes on kaotaniul om a kige kallim ad vennad, him lased ja naised, ning naised, kes
on kaotanud m ehe - kui loodus ise nitas, et kaotatud olid surelikud -,
on oma suure hingevalu prast kujutanud neid pildil ja vlja m elnud
olivriannid ning need vaatam iseks vlja pannud, aga need, kes elasid
hiljem, hakkasid kujutuse ja kunstim eisterlikkuse t ttu neid kum m ariliuna kui jum alaid, toim ides tiesti ebaloom ulikult. Sest vanem ad ei leiniuuul ju pildil kujutatuid ldse m itte kui jum alaid; kui nad oleksid neid
lim nistanud jum alateks, ei oleks nad ju nu tn u d nende justkui kaotatute
piirast. Nad ei tun nistanud neid jum alateks - nad ei tunn istan u d neid
(iitise olem asolevatena, sest kujutasid neid pildil, et pildil m eenutatav
lohutaks nende m itte-olem asolu prast. Ning nd palvetavad m ingid
urutud nende nagu jum alate ees ja austavad sam al m oel nagu telist
liimalal!^"
Aleksandria teoloog kneles nhtustest, m ida tundis tenoliselt
mille ksi ajalooraam atute phjal. Surnutekultus oli Egiptuses endidl elujuline, m um ifitseerim istava silis kuni 4. sajandini; m ned
l'nl)umi portreed - Vana-Egiptuse hauakam briskulptuuri hellenistlik
Ifi

Alhiim islos, O n illo i i in l r i i ncnlcs, 10. |Tslli\nl on iminaiHlodnl ju viiljajiitetcga.|

117

jtk - arvatakse prinevat 3. vi koguni 4. sajandist,^ sam uti eksisteeris

hellenistlike valitsejate ja Room a im peraatorite jum alikustam ise ajaloo
line kogemus. Seda thelepanuvrsem on Athanasiose tekst ajastukaaslase tunnistusena, tnu reaalse ajaloo kahetisusele on see htaegu nii
olukorraga korrelatsioonis kui osutub ka ajaloolindi tagasikerimiseks.
Elavate valitsejate jum alikustam ise teem a vtam e ksile hiljem, praegu
phendugem kujutistele surnute m lestam ise vttena. Kui isad usku
sid, et kujutatuna surnu eksisteerib edasi, siis pojad, hlgam ata priselt
sedagi arusaam a, hakkasid kujudes htlasi ngem a lihtsalt skulptuure vHselt sarnast kujutist, m ille eesmrgiks on jdvustada m lestus lah
kunust. Lpuks on ju iga kujutis m ingi raoleku korvam ise vahend,
surm aga m eie tu ntuim vahetu kogem us katastroofiliselt lplikust sam
m ust siinoleku piiri taha. Seeprast on loom ulik, et just selles p iirip u n k
tis tajutakse vajadust kujutise jrele eriti teravdatult. Visuaalse kujutise
esm avorm thistab tiuslikku trium fi raoleku le: esiisad ise vi nende
vaim ud kas asustasid kujutisi vi lausa kehastusid neis. Ontoloogilise
sidem e katkem ine lahkunu ja tem a kujutise vahel on teliselt revolut
siooniline akt, m illega sillutatakse teed kujutise naasmisele iseendana,
s.o kujutisena. U rnid lahkunute tuhaga Dipyloni m atusepaigas olid kultusesem ed, kuulus pooleteisem eetrine vaas leinatalitusstseenidega (8. saj
keskelt e.m.a. Ateena R ahvusm uuseum ) titis kll ka jookohvri toom ise
otstarvet, aga phieesm rk oli juba teine; sellega thistati krgeaulise
daam i lahkum ist ja jdvustati tem a m lestust (vt H urw it 1985: 93).
Analoogselt lhenes kaheks ka hauasteelide otstarve. Seostudes
vahel kll veel surnutekultusega rituaalselt lpetam ata vorm is, esindas
Steel h a enam raolijat pelga m eenutusena; ent kigest m lestusese
m ena oli see vim alustest tiine. Kreeka hauam onum endid olid m n i
kord lim alt kunstiprased, m eenutagem kas vi krestom aatilist Hegeso
hauareljeefi, kus lahkunut kujutatakse om a juveele srm itsem as - seda
on tavaks ksitleda lausa kreeka klassika m usternitena (vt H anfm ann
1975: 60, iil 122). Siiski ei ole asi ksi kunstilises tasem es, m ida m e v
riliselt h in n ata m istam e - kunstihse laengu poolest ei jta m idagi soo
vida ka C hephreni portreeskulptuur. M uutub esem e roll, ta paigutub
m b er teise kultuurivlja: kujutis toim ib n d vaadeldava esem ena, mis
teatava kultuurihoiaku tekkides vallandab tem asse laetud kunstipotentsi, ilm a et satuks vastuollu ka m em oratiivse funktsiooniga."* Olgu
47 Vt Peaco ck 2000: 441; G eo ffro y -S ch n eiter 1999: 77, 79; naB/iOB 1965, iil XXI, X XII.
48 sna argise stseen i k u ju ta m in e o n iselo o m u lik n ii eg ip tu se h auakam brireljeefile k u i ka
antiik steelid ele. Ja o m e ti o n eg ip tu se sk u lp to rit Iu tit tem a t k o ja s ku ju tav stseen (M a rb e 1961,
iil 165) p h iliselt su u n a tu d tu lev ik k u - h au atag u se elu reaalsusele, sam us kui hellenistliku kujuri
M cgistoklesc p o rtre e (B urford 1974, iil 84) esitab tem a o le m a tu sse vo o U iu u l m inevikku.

^tiliukii Kell, kuninglike ehitiste lema

kkiilpluuriga. U. 2323.-2150. ae.m .a.
Kgiptus, Sakkara nekropol.
Corbis/Scanpix

nimiscas m ainitud, et Hegeso hauareljeefi m otiivi hakati kordam a juba

Blililkajal - hel vikelinnakalm istul Vike-Aasias on leitud 2. sajandlNt c.ni.a prinev hauakivi, mis kujutab sam a seed. Paljudel tollastel
httiuifoljeefidel vib nha m aastikum otiive, herm e, steele, skulptuure,
pulli, eesriideid ja arhitektuurilisi taustu. Samas kasutati ka heroiseerlvi\iil kujundusvtteid, mis viitavad lahkunu surematusele; levinud
olul piduski kujutavad reljeefid ~ see kajastas uskum ust, et lahkunu
onlch perekondlikel thtsndm ustel (H anfm ann 1975: 59-61). Puhtniem oratiivsed funktsioonid pim usid sakraalsetega, surnutekultus elas
ptlu.sl; videtavasti keelanud Solon loom ohvrid hauakam bris ja piiranud
rivaste arvu, mis surnule kaasa pandi; 316. aastal keelatud Ateenas
luiuam onum entide pstitam ine - m is kajastus m uide rngalt ka varem
fillinltsenud skulptuuritnduses (Burford 1974; 145). Kujutiste kunstilliu* lnklsioon ei kinnistunud m itte niivrd varasem a kultuuripraktika
kiininuilam ise kui selle liigendum ise ja kom plitseerum ise varal.
Kujutiste funktsionaalne lhenem ine sakraalseiks ja ilmalikeks toi
mus jrk-jrgult, vim aldam ata fikseerida m urrangulisi hetki, ning
prl tasandeil ka erinevalt - sltuvalt kunstiliigist ja anrist. Dipyloni
matm ispaiga vaasid olid kll seotud kultusega, kuid et utilitaarsed ja
CNiccliiised vajadused nudsid om a osa, siis phim ises oli Kerameikose
n if isi riie loom ing ikka ilmaliku otstarbega; nusid osteti tu ru lt vi telliti
poltscpall. Sam asugune oli ka pisiplastika kekik, vaid selle vahega, et
kujukesi tcllili rohkem phakoja tarvis, annetusena jum alatele (Burkert

1985; 92-93), mis siiski ei takistanud neil kujutam ast ka ilmalH

scesid.''''
Mis puutub maali ja skulptuuri kitsam as thenduses, siis ilm aliku i
teem a ja sakraalse kasutuse hitam ist vib theldada vhem alt arhai<
lisest ajastust saati. A astasadade vltel kogunenud votiivskulptuurid j f j
-statuetid n ing m aalid m oodustasid templites ja pham utes h iig laslik k ii
kollektsioone, olgugi et vhem vrtuslikke taieseid tavatsesid p re e strid f
tasapisi temenose phasse m aam ulda kaevata. Neil varam utel seisis e i i |
kardinaalne m etam orfoos: lakkam ata olem ast phakojad, said n e llt|
htlasi m uuseum id, preestrid aga, jdes vaim ulikeks, m uutusid ht
lasi varahoidjateks ja asjatundjateks, kuigi vahel palgati ka eraldi g iid til
Templitest sai suveniiridena kaasa osta kuulsate teoste vhendatud koo
piaid (H olst 1967; 24). Pausanias ngi Delfi pham us tuhandeid kuj usid - 1
ja seda 2. sajandil m.a.j, ajal prast Room a rsteretki.^
Laialivalguvas lem inekutsoonis sakraalse ja ilm aliku vahel sndU l
uudseid vorm e, m is vljendasid pigem poliitilisi ja ideoloogilisi vaateid# 1
Polygnotose m aalitud Trooja vallutam ise stseenid Delfi knidoslaste kooi
olekuhoone seintel vi stoapoikile seed Ateena agoraal olid silm anh
tavalt patriootilise sisuga, kujutades kreeklasi vrikuse, m dukuse,
vaoshoituse ja m ehisuse kandjatena ning vastandades neid barbarit#
kultuuritule m ratsem isele. Sama vib elda ka O lm pia Zeusi tem pli
lneviilu skulptuuride vi P arthenoni m etoopide kohta (C astriot*
1992). Ateena agoraale pstitatud Kritiose ja Nesiotese pronksskulptuuril Trannitapjad puudus m istagi igasugune kultuslik thendusvar*
jund, pigem viks seda nim etada poliitilise m onum entaalpropaganda"
heks varajasem aks ilminguks.^^
Hilisklassikaline ajajrk valm istas ette kardinaalset pret plasti
liste kujutiste elus. Praxitelese A phrodite, m illest Kosi rahvas loobuSi
om andas Knidos ning kujust sai linna au ja uhkus ning htlasi suurim
49

See ta v a silis k o g u a n tiik a ja stu vltel. Plin iu s N o o re m o stis p ra n d u se k s s aa d u d ra h a eMI

K o rin th o se lt p rit k u ju (P lin iu s N o o re m , K irjad, 3.6.2): See k u ju ta b seisvat v anam eest: lu u d , llh<
sed, v ere so o n e d ja isegi k o rts u d p a istav a d n a g u elusal inim esel; h re d a d allalangevad juuk.scd, ln|
laup, k rim p su s n g u , k h n kael; la d o n lo n g u s, r in d ltv, k h t aukus. S eda v a n ad e m e istrite t t t f t n i
v a lm in u d p ro n k sk u ju ei so e ta tu d k o d u k a u n istu se k s, v a id P lin iu se k o d u lin n a C o m o Jupiteri tem pli
ta rv is, sest an n e tu s, tu n d u b , o n p h a k o ja v rilin e, ju m a la v rilin e (sam as).
50 A in u k si N e ro olevat P a u san ia se s n u l A p o llo n ilt r v in u d v iissad a vaskkuju, v a lim a tu lt nii ju m a la te k u i in im e ste o m i (P au san ias, K reeka periegees, 10.7.1).
51

T h u k y d id e s e v ite l ei ta p n u d t r a n n i t a p j a d te g e lik u lt t r a n n i: t r a n n H ip p ia s e n o o r e m a v c n n t

H ip p a r c h o s e ta p m is e ta g a m a a d k i o lid p ig e m is ik lik u d k u i p o liitilis e d . V iim a n e h a k a n u d nim elt

s ilm a h e i tm a A r is to g e ito n i a r m a s ta tu l e H a r m o d io s e le , its e e a s n o o r m e h e le , n a g u k ir je ld a b tc d l
k r o o n ik ; k a rte s , e t H ip p a r c h o s o m a ih a v g isi r a h u ld a b , k a v a n d a n u d k i a r m a s ta ja d v a n d e n u .
T r a n n i e n n a s t ei ta p e tu d n in g ta v a lits e s A te e n a t v ee l n eli a a s ta l ( 'I h u k y d id e s , A ja lu g u , 6 .5 4 .1 - 4 ) ,
I d e o lo o g ilis te l k a a lu tlu s te l k u u lu ta ti A r is to g e ito n ja H a r m o d i o s d e i n o k n m tlik u v itlu s e k an d el# te k s n in g n e ile p .stilati m o n u m e n t.

1Uritiiiil(apjad. 2. saj e.m .a koopia

k| (Mii.u Kritiose ja N esiotese
skulptuurist.
Il, Muaro Archcologico Nazionale.
Corbis/Scanpix

l#'!*; SCO paigutati dooria kolonnaadiga palistatud m artem plisse, mis

oli juveelile vriliseks arhitektuurse raam istuseks (Vermeule 1977; 2).
^lil.Niiiuimused arenesid siiski antiikkultuuri klassikajrgsel ajastul.
I Iflicnism li tingim used institutsioonide, vaadete ja kitum istavade
k#ri'iika vrgustiku tekkeks, m is tulevikus m oodustab n n kunstim aailtitii. Hellenismiajastu vim ukandjate ukondades hakkas m aalideikiilptuiiride ostm ine, tellim ine ja paigutus esm akordselt ajaloos selgesti
If^nlina uut eesmrki: neist said vaatam ise, kunsti nautim ise objektid,
muud thendused m uutusid konnotatiivseks.
I.iiilrirolli kandsid ses protsessis A ttaliidid Pergam onis ja PtoleHWUscd 1lgiptuses.
Allalos I Soter, Pergam oni kolm as valitseja prast A leksandri im peeHlinil lagunem ist, asutas raam atukogu, m is suutis vistelda A leksandria
OIIIHga, ning algatas m onum endi rajam ise vidu auks galatite le, mis
lft|H'U\li tema jrglase Rumenes II ajal. Ta kaunistas kulusid kokku hoidItlMld Utma ka suure hulga klassikaliste kreeka skulptuuridega. Jutt kib
ijrtloo esimesest kunstikollektsionrist, kelle tegevus on dokum entaalIfll tendatud. *

A lm ip

l > l . S I k y i i i i l s vi")! j

ti ll liiiliilllki' k i m l l l i k r liH iil ( l l o l s l

|y ( i7 ; 2 't),

iM ii.n r k s i s l e e r i c l a

k u lm

koon

Ilileb rhutada, et selles v a r a i^ ^ M f ei olnud eraviisiline koj

mine, ..riiklik" kollektsioneerim ine )a m etsccnlus ksteisest veel selgesti
eraldunud. Taieste tellimist, olgu eraisiku pooli vi m ne hiskondliku
struktuuri, riigi vi linna nim el, praktiseeriti klassikaajastul laialdaselt,
Maal, m ille tarvis Zeuxis snteesis Krotoni viie kauneim a neiu kaunei
m aid jooni (sellest ajaloolisest anekdoodist sai edaspidi paradigm aati
line nide), valmis linna tellim usel ja tasustati hiskondlikest vahendi*
test (Plinius, Looduslugu, XXXV, 64; vrd Cicero, De inventione, 2.1.1),,
Sikyoni t ran n A ristratos lasi m aalija N ikom achosel piltidega kaunis
tada m on u m en d i jalam i, m ille pstitas (ilmselt sam uti m itte o m aenese,
ktega) poeet Telestese auks (Looduslugu, XXXV, 109) jne - niteid lei
dub kllaga. Eraviisiline ja riiklik kollektsioneerim ine ning m etseenlui ?
diferentseerusid aegam da, segavorm id silisid antiikajastu lpuni, *
Ent kui Attalos II, kes sna otseses m ttes jahtis vanade kuulsata J
kreeka m eistrite tid ning pakkus nende eest ka ennekuulm atut h i n d i |
- 100 talenti Ateena m aalija Aristeides noorem a heainsa pildi eest>
(Looduslugu, XXXV, 100)! - , siis kitus ta juba telise ko llek tsio n rin i!:
kes oskab h in n ata unikaalset kunstiteost.
Sama vib elda Ptolem aioste kohta Egiptuses. A thenaios pajatab ^
Ptolemaios II korraldatud pidustustest, m ille puhuks rajatud paviljon
oli kaunistatud sadade m arm orskulptuuridega parim atelt kreeka k u n st
nikelt ning Sikyoni koolkonna maalijate piltidega.^^ Veelgi innukam aks
kunstikogujaks osutus Ptolem aios III Euergetes, kelle eeskuju om akorda
jrgis juba hulk kollektsionre ja m etseene (Alsop 1982: 194).
Protsess juab lpule hilise hellenism i ning iseranis room a kultuurikogemuses.
Kige terviklikum ana - antiikkultuuride piires - kristalliseerub
kunstim aailm just Vana-Room as, m is on tenoliselt seletatav sellegai
et le veti juba enam -vhem vljakujunenud ssteem . Kunsti n au ti
m ine kui vrtus om aette, m is m oodustab ssteem i aluse, oli varase
male room a traditsioonile vras. Ent edukad sjakigud ja alistatud
maades toim e p an dud grandioosse ulatusega riisum ised tegid om a t!
koorinud kultuurkihi m ndi, milles kreeka artistlikkust tiendas ida
maine luksus ja toredus, laotasid room lased selle esivanem atelt pritud
askeetlikult karm ile pinnasele. See pahandas vanade tavade austajaid j t
rahvusliku eripra valvekoeri. Alates Cato V anem ast (234-149 e.m.a)
m uutusid kurtm ised m andum ise teem al populaarseks room a oraatorite
ja kirjam eeste hulgas, kes ei vsinud sarjam ast kunsti dem oraliseerivat m ju loom uldasa rangele room a natuurile (Pollitt 1966: xiii). CatO
n

53

A th e n a io s , n o ip iio s o p h is ta i, 5. 204'', vt 1oltiU iy6ft; . l i .<6.

liele ..luksuse katkust" Ja sellest, et rvitud kunstivrtused vangisIlVinl pigem meid kui m eie neid" (Pollitt 1966: 33).
I.uksusjanu vastu vtsid sna ka Cicero ja Plinius, olgugi et see klas
ffhk veidi silm akirjalikult; Plinius kirjeldab kollektsionride praseid
Vfjt)ni.si, kes kuhjavad om a villidesse ka suuri arhitektuurim lestiste
[ frttgnicnte, ning hatab nrdinult: Ons ldse veel m idagi, m is m e
I jymalrttcle jtam e? (Looduslugu, XXXVI, 5.)
jum alad pidid testi tundm a, et neile tehakse lekohut: hes kreeflU-Httsla kunstikultuuri pookim isega room a tvele sekulariseerusid nii
liniHiniiiste kujutiste tarvitam isviisid kui teisenesid ka om astatud kujuItitf lunktsioonid - paljud phakodadest p rit taiesed enam sakraalIfUUinl tagasi ei judnud.
Sdrnkuusa alistam ine 212. aastal e.m .a oli esimeseks oluliseks sndllllMdeks pikas rvideahelas - ajastunorm ide kohaselt oli kik siiski
li^urlldiliselt korrektne. Kuulakem Plutarchose kirjeldust, m illest kum ab
|fO(iiiluste kahetist suhtum ist kreeka kunstiaaretesse. Prast Srakuusa
f Villulamist olevat M arcellus sealt vlja vedanud:
|.,.lsuurem a ja kige ilusam a osa phendkinkidest, et tal oleks,
niidil Irium firongkigus vaadata, ja linnal (st Room al) ilu. Sest Room as
f| olnud varem ega tun tu d seal taolisi peeni ja ebatavalisi asju. Sam uti ei
UiDluil seal m eelem nu millestki nnda kaunist ja elegantsest; olles tu l
vil barbaarseid relvi ja verist sjasaaki ning prjatud trium fide m lestusWttrkiile ja trofeedega, ei olnud see rm us ega hirm uvaba ega argade ja
luksuslikult elavate vaatajate jaoks m ratud vaatepilt [...]. Seeprast oli
Mhvii seas suurem a au sees M arcellus, kes oli linna leni kaunistanud
V#v>(i\misvrsustega, ms pakkusid naudingut, olid kreekapraselt graatllllNcd ja veenvad [...]. (Marcellus, 21.1-3.)
Kaunid kunstiteosed, m is pakuvad naudingut! N iisuguste snadfgii vljendatakse uut, puhtesteetilist hoiakut.
lli kohe vastandab Plutarchos sellele teise, room aprase vaateviisi
(klllgi kirjutajaks on kreeklane), kui m ainib Fabius M axim ust, kes, vallllltuukl Tarentum i,
(.,.|ei p u u d u tan u d ega to o n u d ra m idagi sellist, [...] vaid vedas
Jlrtt teised vrtasjad ja rikkuse, kujudel aga lasi jda, lisades aga
IHgcll m eenutatava tluse: Jtkem, tles ta, need jum alad vihaslenii Tarentum i elanikele. M arcellust aga sdistati alguses, et ta tegi
linna vihatavaks, trium fikigus veeti ringi m itte ainult inim esi, vaid
kd jinnalaid nagu vange; ja veel, et ta rahva, kes oli h arju n u d sdim a
|h prtidu pidam a ega olnud kogenud luksust ja lodevust n in g oli nagu
urlpidc.se Herakles nii lihtne, argine, kuid siis kui tarvis, vapper,
klUlaslas judeaja ja lobisem isega kunstidest ja kunstnikest, nii et rah-

vas teravm eelitses ja vestles sellest suurem a osa pevast" (M arcellus,

21.3-5).
2.
sajandil e.m.a veeti vallutatud Kreekast vlja lugematul hulgal kunstiaardeid - ..teisaldamise m astaape on raske hinnatagi. Fulvius Nobilior
olevat om a trium fikigul dem onstreerinud 785 pronks- ja 230 m arm orkuju (Holst 1967: 25). Plutarchos jutustab Aemilius Pauluse triumfikigust prast vitu M akedoonia le 28.-30. novem bril 167 e.m.a:
..Rongkik oli jagatud kolm ele pevale, esim esest aga jtkus vaevalt,
et nidata sjasaagiks saadud kujusid ja pilte ja kolosse, m ida veeti 250
vankril. (Aemilius Paulus, 32.)
Korinthose rstam ise aegu 146. aastal e.m.a m nginud harim atud
Rooma sdurid tringut hindam atu vrtusega pinax itel (Alsop 1982:
195). Kui oksjonil pakkus Attalos II aga he niisuguse tahvlikese eest
tohutut sum m at, taipas K orinthose vallutanud Lucius M um m ius, et pil
dis peab peitum a varjatud vrtusi - ta krvaldas selle oksjonilt (hooli
m ata Attalose protestist), nin g annetas hiljem Cerese tem plile Roomas
(Looduslugu, XXXV, 24). Vejuhid olid varm ad jreldusi tegem a ning
edaspidi kuulusid kunstiteosed juba am etlikult sjasaagi hulka vrtus
like trofeede ja h in n atu d lunam aksuvahendina.
Sjasaagifaasile jrgnes veel adm inistratiivse riisum ise faas. millest
annavad ilm eka pildi Cicero sdistuskned Gaius Verrese. Sitsiilia ase
valitseja vastu 73.-71. aastal e.m.a. Verres pidi ilmselt olem a erakordselt
ahne ja jultunud, kui tem a vastu algatati kohtuasi, m is pdis sdi
mistmisega. Aga erandlik oli ksnes riisum ise ulatus, m itte fakt ise.^"*
Osa Room a voolanud kunstiaardeist lks n- hiskondlikku kasu
tusse ning paigutati linna templeisse, tnavaile ja vljakuile, teised
jid kollektsioneerim isobjektina eravaldusse - kunstikogum ine oli
Rooma hiskonnas vga levinud. Cicero sdistusknest ilmneb, et
Verres ei rekvireerinud taieseid ksnes tem plitest, vaid ka erakogudest.
Kollektsionr oli m uuseas ka sdistaja ise. Vib oletada, et kunstikogu
leidus pea iga jukam a room lase kodus, ja m itte ksi pealinnas, vaid
54 C icerogi v a sta n d a b V errest M arcellusele, kes sam u ti v e d as s jasa ag in a R o o m a k u n stiteoseid,
aga nii- eld a iglaselt: [L in n a]k au n istu ste ja o ta m ise l a n d is M arcelluse v it R o o m a rahvale sam a
palju , kui tem a in im lik k u s j ttis s rak u u slastele. Seda, m is R o o m a to o d i, v im e n h a A u ja M ehisuse
tem p li juures n in g m n e s m u u s k ohas; aga o m a koju, aed ad esse ega lin n a l h ed a sse villasse ta neid
ei p a n n u d [...] Sam as s rak u u slastele j ttis ta vga p alju ja v ljap aistv aid [k u n stiv rtu si], e nt h tk i
ju m a la t ei r v e ta n u d ega p u u tu n u d . (V errese v astu. II, IV, 54, 121.) C icero, rikas m ees ja vgagi
asjatu n d lik k u n stis b er, oli s u n n itu d m n g im a to p e ltm n g u : n a g u m n i teinegi, viitas ka tem a
enesekaitseks o m a k u n stialasele v hiklikkusele. R an u ccio B ian chi B an d in elli m rg ib igesti, et see
oH h d ap ra n e liv ro o m lu sele v ra st k u ltu u ritra d its io o n ist d ista n tse e ru m in e . K u n stitu n d m in e
t h e n d as o tsek u i esiv an em ate k a rm i lih tsu se reetm ist, s m e p iin u leevendati vhik lik k u st te e
seldes (B ianchi B an d in elli 1970: 4 3 -4 4 ). V ahest ju s t sellega o n seletatav ka 1linius N o o re m a nilik
kunstialan e a sja tu n d m a tu s, m is to rk a b silm a eespool tsilecrilucl kirjas Aiiiiiiis Sfveru.scle liial!
kui kiri p rin eb T raian u se valitsusajast, m ii v a b ariik lik u d v o o ru se d iiliti jillle aus sees?

Tba Pacquius
lraculuse majas,
Pom pei,
VU dellAbbondanza.
(>>rbis/Scanpix

kit provintsides. petades kujundam a elumaja, millel on loom ulik ilu

|r/i'()r naturalis], kirjutab Vitruvius, et pinakoteegid ja m u u d htlast
Vrtlgust nudvad ru u m id peavad olem a orienteeritud phja, sest see
lncvakaar ei valgene ega pim ene pikese liikum ise jrgi, vaid on kindlalt
imiiitum atu kogu peva jooksul (De A rchitectura, I, 2. 7).
Philostratos Vanema Pildid kirjeldavad m aalikogu kusagil Napoli
litliistel asuvas majas - ilmselt on tegem ist kirjandusliku vljam eldiena (Bryson 1994), aga seda representatiivsem on nide. Teada on juhlunieid, kus kunstikoguja rajas om a aarete tarvis eraldi ru u m id - olgu
nililcks kas vi nii suurejooneline keiserlik erakogu nagu H adrianuse
villa Tivolis.^'5
Niisugused ekspositsioonid olid enam asti psivad. ..Loodusloo vas
tavates peatkkides tiendab Plinius om a n- kunstiajaloolist ksitlust
kii tollase kunstitopograafiaga. Lugejale antakse jrjekindlalt teada, kus
knealuseid taieseid nha saab. ning teejuht nib lhtuvat veendum u
sest, et need asuvad seal psivalt. Samas katsetati ka ajutise eksponeeri
mise em bronaalseid vorm e, enam asti oli siis tegem ist nitusega erako({lulcst prit teostest.
i*!
I /),

/,il'/,lslnw ^.y g u lsk i le iab , et m u u s e u m in a o li T iv o li v illa o m a a ja s t tu b lis ti e e s ( y g u ls k i 1982:

o le k s e h k e ld a , et te g e m is t o li m u u s e u m i id e e e e s r in d lik e m a k e h a s tu s e g a o m a s ajas

viilk.sem iiid m u u s e u m e o n te a d a ju b a A u g u s tu s e a ja s tu s t (B ia n c h i B a n d in e lli 19 7 0 ; 3 8; v t s a m u ti

M m IIn IW 5 ; S ik y o n i m a a lig a le riis t o li j u t tu e e s p o o l - v t m r k u s 4 9 ). T a ie s te te llim is - ja o m a n d iv iin n ld c . Is e ra n is nga o r lg in a a ls k u lp tu u r id e ja k o o p ia te p a ig u tu s v iis id e ja - p a ik a d e k o h ta h e lle n lu lllk u s jn r o o m a k u ltu u r is vt V c rm e u le 1977.

K o l l e k t e i o n e e r l m l i e ^ ^ ^ ^ i ^ ^ ^ K varjuna kunstituru Altsef

puhkem ine ning kopeerim ine ja vftltsimlnc.
Im peerium iajastul saavutas kunstiturg enneolem atu itsengUii
Taiestega kauplem ine, m k ja edasim k, oksjonid, vahendajad, kuni*
tiaarete jahtim ine u p p unud laevadelt m uutusid igapevaseks nhtusek
Room as koondus kunstikaubandus eraldi linnaossa. he M artiaiise epi^
gram m i phjal vib jreldada, et Saepta Julia hiigelhoones leidus ka h t
kunstilette. Juba I sajandil e.m .a olid olemas vahendajad, kes varustasl(|
Room a rikkureid vanade kreeka m eistrite tdega; nii Cicero kirjac
kui hes H oratiuse satiiris figureerib niteks keegi D am asippos, keU
teeneid kasutas ka Cicero.^
M ningaid niteid vabariigi lpuperioodi kunstihindadest. Sdil
tusknes Verrese vastu m ainib Cicero juhtum it, kus alatu asevalld
seja su n d in u d kedagi H eiuse-nim elist m eest Praxitelese, M yroni j |
Polykleitose loodud skulptuure m m a 6500 sestertsi eest (vi kbguil
tasuta loovutam a ja tunnistam a, et talle on m akstud). Praxitel
C upido 1600 sestertsi eest! hatab sdistaja nrdinult.*^ Kas me (
ninud, kuidas vrdlem isi vike pronkskuju m di enam pakkum la
40 000 sestertsi eest?^*
Samas oli Cicero ise m aksnud he M egara skulptuuri eest 20 400 sell
tertsi, tem a kaasaegne, oraator H ortensius om andas Kydiase (Euphranc
kaasaegne) m aali 144 000 sestertsi eest jne. H innakujundusm ehhanisr
nii peenes ris, nagu seda oli antiigi kunstikaubandus, kirjeldata!
sam as knes. Kohe prast viidet 40 000 sestertsi eest m dud pronkl*
kujule tleb Cicero;
Ja kui tahta nim etada inim esi, kes on ostnud sam a hinnaga vi lae| t j
krgem aga - kas m a ei saaks? Taolistes iha-asjades m rab iha m i
vrtuse m du. Raske on p an n a hinnale piiri, kui pole piiri pandi
him ule.*
56 A lso p 1982: 193 -1 9 4 . C icero k iri F ad iu s G allusele, k u s m a in ita k se D am asip p o st,
i)n h u v
selleski m tte s, et a n n a b e tte k u ju tu se C icero k o lle k tsio n rik ire st n in g sk u lp tu u rid e ja m atU l
p a ik n e m ise st te m a kogus.
57 JJ. P o llitti a rv e stu ste k o h a se lt v rd u k s 1600 sestertsi u m b e s 450 d o llarig a ( 1 % 0 . aa.stole ku
jrg i - P o llitt 1966; 6 8 -6 9 ). V t k a B ian ch i B an d in elli p o o lt v iid a tu d h in d u (B ianchi n a n d liie lll I I
38jj).
58 C icero , V errese v astu , II, IV, 6.12; 7.14.
59 P o llitt 1966: 7 6 -7 8 . Sageli m a in ib h in d u k a Plinius.
60 C icero, V errese v astu , II, IV, 7.14. C ic ero e n d a k u n s tio stu d e s t A teenas om a s b rii AttlC U
v ah en d u sel, k es k a n d is sed a n im e ju s t p ik aajalise A teenas elam ise t ttu (vt O n ia n s 1999: 15.1), ) t
O n ia n s leiab, e t k o lle k tsio n rin a ei e rin e C icero k u ig iv rd V erresest: krgesti h a ritu d ru o tn ll
k u n stiv a im u stu s m e e n u tab p ig e m s ja h in a t re sto ra n is k u i in im e se h a rd u s t phakoJtKi K n
ju h in d u b o m a m isih ast, aristo k raatlik u k esk k o n n a" lo o m ise ta o tlu sest n in g soovi.sl dem onilr
rid a o m a n ik u eelistusi ja v aru staja h e ad m a itset jm s {samus, 156). T tt- c ld a vib s e liis fk i
t h e ld ad a p alju d e k u u lsate k u n stik o llek tsio n i irid c p u h u l liiniipcvaiii vlja.

Canopus,
A tese kuju.
2. saj I pool.
Hadrianuse villa,
Tivoli.
C orbis/Scanpix

/lv

Aleksander Suur Amonina. Tetradrahm.

U 280 e.m .a.
Berliin, Staatllche M useen, M nzkabinett.
BildarcM v PieuK ischer K ulturbesitz, B erliin/
M nzkabinett, SM B/Karin M rz

N n d a kohtuvad Zeuxise printsiip ehk unikaalse kunstiteose uni

versaalse hindam atuse phim te ja libidoosne ihaldam iskom plekljl
nende koostoim em ehhanism il rajaneb absurdne m aitsem ajandu8"f
ajast aega.
O m am isiha oldi varm alt valm is rahuldam a; ilm usid koopiad, imitat*
sioonid ja vltsingud.
Piir im itatsiooni ja koopia vahel oli antiigi praktikas veel hgus !
m istttu kopeerim ist vib hilisem a tiraeerim ise vi reprodutseerim i
sega vrrelda vaid tinglikult. N iinim etatud R oom a koopiad kujuta
vad endast suhteliselt vabu jljendusi; skulptuurikoopiad tehti teata
vasti sageli hoopis teisest m aterjalist ning jeti vrvim ata, originaalist
vis veidi krvale kalduda ja lisada om apoolseid tiendusi; sam uti pote
phjust arvata, et m aale oleks vga tpselt kopeeritud. A ntiikkoopiald
tuleks pidada pigem variatiivseks teostaja-interpretatsiooniks samal
m ttes, nagu kneldakse interpreediversioonidest m uusikas - selle olu
lise vahega, et interpreedi panust ei thtsustatud. Sest om a otstarbelt
oli kopeerim ine siiski esim ene tiraeerim is- vi reprodutseerim isvlll,
m is teenis ainulisuse letam ise, nii-elda originaali pikendam ise ees
m rki, tekitades meelelis-vaim se kontakti vim aluse paljudele ja luuei
om am isillusiooni.
K opeerim ine sai alguse ilmselt siis, kui hellenistlikud valitsejad asusid
rajam a om a kunstikollektsioone, rvim ine kui kreeka klassika omanda*
m isvte p olnud aga veel saavutanud om a hilisem aid m tm eid ega k u n s
titurg priselt vlja kujunenud. A ttaliidide kollektsioonis Pergam onls
leidus ka kreeka originaalide koopiad, sealhulgas Polygnotose teostest.

11

Aristogeiton. Kipsivalu pronksoriginaalilt

vetud koopiavorm i fragmendist.

mniu rtjal kujunes kopeerim ine lausa tnduseks; vastavaid tkoda1leltlus hulganisti nii m etropolis kui perifeerias ja koopiaid valm istati
Irlllinustna kui ka mgiks.* M aitsem oode jrgivad im itatsiooil d )tt vt)ltsingud kuulusid m istagi sam uti kollektsioneerim ism aaniast
^ rttU u l m aailma, kus kogusid kik - alates keisritest, vanast vrikast
;^(lttikraaliast ja vaim ueliidist ning lpetades uusrikaste tusikute, trillclilolcga (viide Petroniuse tegelasele - K.L.], kellele kunst oli rahall^tiliisviis, jukuse ja prestiiikuse tunnus.
Mlllsimtiigi m tlejad om akorda tegelesid innukalt kunstinaudingute
yurlJiilsoga, judes ha lhem ale kunsti m istm isele kunstina. Astutakse
iks oluline sam m kunstiliikide koondam isel m orfoloogiliseks terllHhllkN; nuiuhulgas tugevneb sarnasusseos m aalikunsti ja luule vahel,
j| pucft vrutatakse taevasest sisendusest ning ta osutub om a teose
iBUHUloriks nagu maalijagi.
K l 1^11 liilu ilii k o p e e r im is t s t u s e k i r j e ld a m in e e i Ic u u lu m e ie le s a n n e te h u l k a , p iis a b p a a r is t v r
v i (lillil'!. I .iik iiiiio s e t u n t u d d ia lo o g is , k u s j u m a l a i d s a m a s ta ta k s e ir o o n ilis e lt n e n d e k u ju d e g a ,
I / f i n I Ic riiie s e p o o le p r d u d e s p ilk a v a lt : A g a k e s s e a l t t t a b n ii k i i r u g a [ ...] p r o n k s is t , k a u N iliiilln f , h cii k u j u g a , j u u k s e d v a n a m o o d s a s s o e n g u s . K a n e , H e r m e s , see j u s in u v e n d T u r u l i n e ,
I i l*iil> .S iiiiiiiiii.skiiigu ju u re .s! T a o n le n i t r v a n e , sest v o o l i j a d v t a v a d t e m a lt ig a p e v j lje n d e id .

I nUal k im lu l>

I (n n w

liilia k u j u - j u m a l ise: J u s t sja s n d is s e e , e t k a lla s k a e la m u l v a s k s e p p / j u t r v a n ii,

n ll I liu l k u i selg: / k s p r is v e id r a t la a d i t u r v i s r i p p u s siis m u m b e r , / l o o d u d j lje n d a v a

i l l ^ / )ii k ik i Vii.sk.scid v o r m e j r g i k o r r a t e s ... ( L u k i a n o s , Z e u s - t r a a g ik , 3 3 .)

I / v i u l nrtiiii u s k u d a , s iis p id i a i n u k s i A te e n a s K i r j u s a m m a s k ig u l h e d a l s e is v a s t H e r m e s e
l|)liiiii ll Ip liliiin a aasla.s le k o l m e ja p o o le s a ja k o o p i a ! ( V r d V e r m e u le 1 9 7 7 : 3 jj; A t e e n a o s a
N l d l i (i)> c i'rliiil.H i')iu lu s e s v t O n i a n s 1 9 9 9 : 1 5 9 .) T e a d a o n 1 3 p is ik o o p ia t L y s ip p o s e l e o m is t a I ..v ilu ln iu l'' I Ic ra k le s c s l ( P o l l i t t 1 9 8 9 : 1 9 0 ) ; k a h ju k s p u u d u b k o e f it s e n t , m is lu b a k s s ilin u d
m ilM irtlc iills lc a r v u p O h ja l t u le t a d a k a o t s il in u t e a r v u , a g a p iis a b k u j u t l u s v i m e s t k i , e t a i m a t a ,
t ( 1)11 l l i T i i k l m t ' k o o p i a i d v f u il i t e g e lik u lt v a l m i s t a d a ...

N itlik u d on ses osas m n ed P l u t u e ^ W lB t J u t l ie d \ ^ it llu s e d i

..luuletus on pilt" vi maal on vrvides teostatud luule tunduvad

Plutarchosele juba triviaalseina (McTopnn s c re i MKn 1962:207) - ta otsib
selle sarnasuse juuri. Aleksei Lossevi hinnangul juab just P lutarchoi
antiikesteetikuist esim esena selge seose tuvastanniseni esteetilise n au
dingu ja p u hta jljenduslikkuse, s.o puhta vljam eldise vahel (Tlocei
1979: 127).
V iidanud katkele Sym posiakast (..Joomalauavestlustest); Mikl
m e kuulam e naudinguga viha ja valu jljendusi, aga kui inim esed ise on
sellises seisundis, siis on nende kuulam ine m eile vaev? [...] Sest jljen*
daja on krgem sellest, kes tegelikkuses kannatab, ning erineb seelbii
et tal kannatus puudub - sellest teadlikuna saam egi nautida ja rmu
t u n d a , j u a b Lossev jreldusele, et nii selles m ttekigus kui edasistes
arutlustes vljendab kirjutaja kunstilise vorm i ja puhtainelise sattu*
m use isoleerituse m tet. Plutarchose vitel saab esteetiline otsustus tek
kida siis, kui teadvustatakse tem a erinevust tegelikkuse-otsustustest. [...]
Plutarchosel saavutab esteetiline teadvus nii m aksim aalse isoleerituse
ja neutraalsuse kui antiikfilosoofia isoleerim is- ja neutraalsusaste seda
ldse vimaldab. (JIoceB 1979: 129-130.)
M ida oligi tarvis, et m im eesikontseptsioon, m is li eeldused k u n sti
lise objekti tekkeks, juaks om a arenguloogikas seisu, kus katkeb kuns
tilise reaalsuse nabanr elureaalsusega; kunstiline iseseisvub, esteeti
line nauding leiab aluse ning m uutub om aette vrtuseks.

5.
Siiski seiskusid need arengutendentsid otsekui poolel teel. K ontsep
tuaalselt ji k u n stn ik antiikaja lpuni ksitliseks, demiurgoseks.
E hkki ju b a Aristoteles loob eeldused k u nstniku m testam iseks loojana,
ei viita m iski sellele, et suur stageiralane olnuks valm is ka jreldusi tu n
n istam a (Pollitt 1974: 37). Stoikute fantaasia-doktriin piirdus krgem a
reaalsuse tabam ise vim e om istam isega kunstnikule, puudutam ata
snagagi kunstilise reaalsuse loom ise vim et. Ja kui Plotinos arendab
plastilise loom ingu kontseptsiooni antiikfilosoofias kulm inatsioonini,
sidudes selle n n seesm ise ideega (mis prineb kll veel tran stsen d e n t
sest allikast),^ on juba liiga hilja: kunstniku staatust see ei m jutanud,

130

62

V i i d a t u d / lo c c B 1 9 7 9 : 1 2 7 - 1 2 8 j r g i.

63

J u m a la j a t e m a k u ju t is e s a m a s u s e k o n t s e p t s io o n i k o h t a v t B a r u s c li 1 ^ 9 5 : 7 4

78 .

kehtis clclsrolik mida suursugust viki o lli tkojas?!-m enillltrrt.'"' Kui ideaalis !<iinstnikku liNtatigi, siis ksnes seoses am m use
klHNNikaajastuga.
Suina vib elda kunsti-kaem use kohta: teoreetiliseks baasiks
jilh cMulisell ldm iste puj^dumine, kuigi pealisehitusena kerkib selle
luiliiili' m itm esuguseid kunsti htset loom ust theldavaid ideid - nii
niorloloogilisi, esteetilisi, m im eetilisi kui nauditavusel phinevaid.
Olrks kik need suudetud kokku sulatada, sndinuks arvestatav kunstiItditria; paraku seda ei juhtunud, sndim ata ji kunsti mistegi.
{'oolikult ja ebahtlaselt arenesid vlja ka kunstim aailm a institutlloonid. Kujutavad kunstid suutsid kll vallutada koha aristokraat
liku judeaja prusm aal nautim isobjektidena, kuid n n vabade kunslltlr hulka neid ei llitatud. Plastiliste kunstide lhirefleksioon ehk
kttttsacgsete m testam iskatsed vtsid veidravitu kuju: k u nstikriitikat
kUtianuis thenduses ei tekkinud, diletandid - literaadid ja reetorid Varlecrisid ksteise vidu t tuseni tuttavaid seisukohti, kirjeldus
tltim ineeris analsi ja h in n an g u le. K unstiajaloo ksitlem ise katNrd olid kige thelepanuvrsem ad klassikalise ajastu lpul, otsekui
(ilunuks ep o h h ise om a am m en d u m ist ning ritan u k s kokkuvtteid
I p I i ; vaevu s ndinud, tabas sedagi distsipliini hiljem pris haletsusviliirnc saatus: n n kunstiajalugu k o rru tas varem eldut, pim us krvallecnuina m uule p h en d a tu d teostesse, asendati periegeesi vi koguni
Vttljameldud teoste kirjeldam isega, otsekui oleks plastiliste kunstide
ftjtilugu juba lppenud ning hellenism i- ja room aaegsed kunstisndimisod ajaloovline nhtus.
Aga ka sellega asi veel ei piirdunud.
Plastika pretsedenditult uudne eksistentsivorm kunstina ei vlishnuiil, kum m utanud ega trjunud vlja endisi funktsioneerim isviise,
VHltl lihtsalt ladestus varasem ale kvalitatiivselt erineva kultuurikihllusena. ..Geoloogiline m etafoor on siin kigiti kohane, kirjutab
Bliiiloogsel puhul E. R. D odds, sest religiooni kasv toim ub sarnaselt
klviniikihtidega maapues: m ned erandid vlja arvatud, kulgeb seegi
rt H I o ni e r a t i i V s e 11, m itte asendusphim ttel. H aruharva thistab
uus usum udel vana sootuks: see kas jtkab elu uue koosseisus - ajuti
C IU T II,

K o lu i.s liis lc s l, I , 4 2 . 1 5 0 - 1 5 1 , 1 6 3 . P l a s t a v s u h t u m in e k u j u r i t s s e o li h ilis a n tiig is

Mil i i l d l c v i i u k l , ct p lv is m n e v r r a o o t a m a t u l t k r is t l ik e a p o lo g e e tid e k r i i t i k a t . N n d a k ir j u t a b
I iil liiiilliis liiiip llis c il p iih a p lld iv a s la s c s k o n t e k s t is , e t a n t i i k j u m a l a k u j u d v l g n e v a d o m a ilu , k a u n i
VIII m l . U lliis lik k u .s f ja o le m a s o lu g i n a d l o o n u d m e is t r ile - k u n s t n i k u l e - , k e s v r ib s u u r e m a t a iis l i K l k ill n o o d J u m a l a d ; j u m a l a k u j u d e a u s t a m i n e ja m e is tr i p la s t a m i n e o le v a t m is lu s e v a s la n c
(lii.iM iio ii l'< H I : 1 7 7 ) . A n i i i k k u n s l i l u m m u s t t a ju d e s t a b a b 4 . s a ja n d i a lgu.se h a r i t u d k r is t l ik p o lo e n i l k . kes v a a la b a n t i i k k u l t u u r i ju b a ..v lj a s ip o o ll" , t p s e lt h t .selle le la in a lu t e s t a n i i n o o m l a l e s i ,

tillu

roiilljiiir'j i

iiiiir k a m iilii ja I n u l v i i s l a m a l a .

m rkam atult, poolalateadlikult - vi eksisteerivad kaks m udelit krvu,

)a olgugi loogiliselt hitam atud, aktsepteeritakse neid kum m ati eri isi
kute vi koguni he ja sam a isiku poolt.''
eldu kehtib tiel m ral ka kujutiste ajaloo kohta, liiatigi on viim ane
usueluga tihedasti seotud. Pealtnha hitam atute kujutise-kontseptsioonide rahulik kooseksisteerim ine hilisantiigis ei ole m ingi erand.
Lehitsegem kas vi Kallistratost: Nii et m e usum e, et laev Argo, mis
oli m eisterdatud A thena ktega, sai knevim e, [...] aga seda ei usu, et
kuju, millesse Asklepios valab om a ved ja millesse paneb ettengeva
m istuse, saab selle hisuse t ttu sam a ve, m is tem as elab? Vi et n u s
tum e, et jum alik vaim laskub inim kehadesse ja saab seal rvetatud kir
gedest, aga seda ei usu, et ta juh tu b sellisesse [kehasse], milles m idagi
halba ei ole? (Ekfraasid, 10.1.)
Samas kirendavad tem a kirjeldused ka m im eetilistest toopostest kujud o t s e k u i hingaksid, neksid jne. Kohati vib theldada ka
Platoni m aania heiastusi;
M itte ainult poeetide ja knem eeste kunstid ei saa sellest sisendust,
et kuulutus langeb nende keelile jum alailt, vaid ka kunstnike ked on
haaratu d veelgi jum alikum ate hinguste andidest, ning nad toovad ilm
siks teoseid, tis hullust. (Ekfraasid, 2.1.)
Ekfraasi-anri rajaja Philostratos Vanem vaatleb m im eesi kigi plas
tiliste kunstide alusena, Philostratos N oorem refereerib sofistide pe
tust sulnist pettusest [hedeia apate],^'^ sam as kui thelepanek, et m aali
ja luulet hendab vim e nhtam atut nhtavaks muuta, viitab stoikute
fantaasia mistele. N iisugune eklektilisus reedab hilisantiigi teadvuse
m itm ekihilisust.
Kujutised jum alate kehastuse ja sakraalsete judude koondum iskohana pidanuksid kibelt kadum a niipea, kui vidule pses m im ee-

65

D o d d s 1 9 6 3 : 1 7 9 . R o o m a k u l t u u r i o s a s o n G e o r g i K n a b e k i r j u t a n u d r o o m la s t e h is e s t te g e

lik k u s e t a j u s t , k u s k ig e a lu s e k s o n t e a t a v m u u t u m a t u o l e m i s k o r d . S e e m o o d u s t a b h i s k o n d l i k u
e lu p h j a j a t a u s t a , s iit p r i n e v a d id e a a l m u d e l i d , h i n d a m i s k r i t e e r i u m i d ja v r t u s t e p a r a d i g m a .
S ra s te l m u u t u m a t u t e l m u d e lit e l r a ja n e b k o g u e l u - o l u . [ .. .] M i t m e t i j a v a s t u o lu lis e h a r e n e v te g e
l i k k u s o n m u u t u m a t u t e m u d e lit e g a h i t a m a t u , l h u b n e i d e g a v i m a l d a n e n d e j r g i t o i m i d a . [ .. .)
O m a a r g ie lu elas r o o m l a n e id e a a ls e l h t e n o r m i j a r e a a ls e te h lv e te v a h e h s e s v a s t u o lu s , o l u k o r r a
l a h e n d a m a t u s t ta ju d e s ja s a m a s s e d a le ta d e s - n i n g j u d i s p r a k t ik a s k l l d i s h a r m o o n i l i s e , t o o r e ,
e b a m u g a v a , k u i d l p p k o k k u v t t e s v l t i m a t u v a s t a s p o o lte s n te e s in i. K e r k i g u k a e v u s t p e a le g i v e e
t o r n , a g a v e t t v o o l a b s e a lt a la ti n a g u a l lik a s t, j r e l i k u l t e la b s e a lg i a l l i k a n m f n i n g t o i m i b Ja n u s e
v g i ... ( K n a e 1 9 8 6 ; 1 9 9 .) K u l t u u r i m i t m e k i h i l i s e , ..a g lo m e r a t iiv s e s t r u k t u u r i m n i n g a d t a h u d
s ili v a d l b i k i g i a ja s tu te . D o d d s v i i t a b B u r c k h a r d t i l e , k e s o n e l n u d , e t 1 9 . s a ja n d i r e lig io o n o li
r a t s i o n a l i s m v h e s te le ja m a a g ia p a lju d e le , n i n g lis a b , e t s a m a k e h t i b k a k r e e k a u s u e lu k o h t a a la te
5 . s a ja n d i l p u s t ( D o d d s 1 9 6 3 : 1 9 2 ) .
66

P h ilo s t r a t o s V a n e m , P i l d i d . S is s e ju h a tu s , 1 .

67

P h ilo s t r a t o s N o o r e m , P i l d i d . S is s e ju h a tu s , 2 .

68

P h ilo strato s N o orem , Pildid. Sis.scjuhatus, 6.

Illlne printsiip, mis muutis visuaalse kujutise tegelikkuse suhtes teise(tek nhtuseks - viks arvata, et prdum atult. Iseranis kehtib see
Olm pose ju m alate kohta, kelle saatus antiigi vaim uloos oli niigi heitlik.
Nende olem asolus kahtlem ine - vhem asti sel kujul, nagu kirjeldavad
Honicros ja Hesiodos - , mootlustab kreeka m tteloo leitm otiivi natuur(llosoofiast saati. Vahendatu phjal otsustades pidas Thales jum alaks
mistust, kuigi m aailm aruum is tegutses tem a arvates hulk teisigi jum alujtl (tI>paiMeHTbi 1989). O lm pose ssteem i tesuses nib kahtlevat ka
mileetoslane H ekataios (Kaflan 1957:196; D odds 1963; 180,195). Elea
koolkonna rajajat X enophanest nim etab T im on H om erose valskuste
nuhtlejaks. X enophanes ritab loogika varal testada, et jum al on iga
vene ja ainus, iseendaga identne ning sestap kerakujuline. Juba ainuksi
ICC m ttekik, mis snastati tenoliselt 6. sajandi lpul e.m.a, vinuks
indfi surm ahoobi antropom orfsetele phakujudele. Ent m tleja lks
veelgi kaugemale, kritiseerides jum ala inim nolisena kujutam ise tava
viisil, mis edaspidigi kasutust leidis:
Kui hrgadel ja lvidel oleksid ked, / et nendega inim ese kom bel
jottnistada ja voolida, / siis hobused hobustele ja hrjad hrgadele sar
nase / vlim usega jum alaid joonistaksid ja vooliksid nende kehasid /
Ittpselt sellisteks nagu neil endil.
Xenophanes kritiseerib hteaegu nii antropom orfism i kui polleismi. Herakleitos, kes tavatses naeruvristada religioosseid kujutelm i
j rituaale, sihib he filosoofilise noole ka m rklaua pihta, m is haakub
otseselt meie teemaga: N ad puhastavad end asjatult verega, olles ise
Iverega] m ritud - just nagu kui keegi sopasse kukkunult end sopaga
puhastaks; teda peetaks hulluks, kui keegi inim estest neks teda niiviisi
toimivat. Ja nad paluvad neid kujusid siin, just nagu keegi kneleks h o o
netega. Ei m ista nad, m illised on jum alad ega kangelased.^
Herakleitos on teaduprast kurikuulus hm aralt vljenduja, aga
jum alakujude vrdlem ine maja, s.o elukohaga, m is konteksti phjal
otsustades osutub thjaks, lubab oletada, et m tleja pidas silmas n-
Hsustatud kujusid. Sel juhul tuleb efesoslase m ttekiku pidada kriitili
seks aktiks, mis juba arhailise ajastu lpul eitab skulptuuride kohtlem ist
jumalate asupaigana.^'
Intellektuaalne lausrnnak O lm pose panteonile algas veidi h il
jem, Vana-Kreeka valgustusajastu saabudes. Selle sjakigu ksikasjiid viiksid meid teemast krvale, piisab tdemusest, et prast sofistide,
I )cmokritose, Protagorase, Platoni, Aristotelese ja epikuurlaste kriitikat
fiU

n io n c iic s l.u c r i i o s , K u u ls a t e l ilo s o o lid e e lu ja v a a t e d , I X , 1 8 .

/II

t :lr iiic i\ H A lc k s u i u l r l a s l , V a i b a d , 5 .1 0 9 = X e n o p h a n e s , F r . B v l 5 D i e l s - K r a n / .

'I

A i U l d k r l t o d , lc < i(i()(iu , 6 8 = I l e n i k l c l l o s , I<r. B 5 D i e l s - K r a n / ,.

p id u lviosa haritud Inimeal kujuMbnt Olmpoael elavast jumalat

mttetuseks. Filosoofilise m tte arenedes jum alakujutlus komplitseerus,
subiimeerus ning hakkas ha enam seostuma ainujum ala mistega.
Ent rbiti O lm pose-polteism i kriisi svenemisega, hingestatud
jum alakujude eitam ise ning kujutiste phikorpuse m berpaigutum i
sega judeaja-ruum i ehk otium i haritute poolusel silis vastandpoo
lusel sam a tegusana iidne kultusetraditsioon, om andades koguni uue
hingam ise. Usku kujude hingestatusse, veendum ust, et kujutis on m in
gil m oel kujutatuga sam ane, ei kigutanud ei ratsionaalne kriitiga ega
praktika proovikivi. See on vrreldav usuga oraaklitesse - fenom en,
mille sajanditepikkune psivus peaks vlisvaatlejat hm m astam a, ise
ranis arvestades vastuste hm asust ning otseseid valeennustusi nagu
Delfi oraaklil Kreeka-Prsia sdade ajal. Ilm selt o n igus E. R. D oddsil,
kui ta tleb, et kreeklased ei uskunud om a oraaklit m itte selleprast, et
olnuksid ebausklikud tobud, vaid kuna ei saanud selle usuta hakkam a.
Kui Delfi thtsus langeb, nagu see toim us hellenism iajastul, siis m inu
arvates m itte niivrd sel phjusel, et inim esed oleksid m uu tu n u d skepti
lisem aks (nagu vitis Cicero), vaid pigem selleprast, et nende ksutuses
olid n d teised om a tegevuse igusprasuses veendum ise religioossed
vorm id. (D odds 1963: 75; vrd V andenberg 1982: 142-143.)
M assiteadvuse tasandil vim utses endiselt iidolikum m ardam ine ega
loovutanud om a positsiooni antiikaja lpuni. Vastupidi, kujutise m s
tiline side jum aliku prototbiga, m is vram atu jrjekindlusega viib
kujutatu m stilise vi fsilise presentsuseni kujutises, silib ties elu
jus ning kogub aeg-ajalt vrsket verdki.^^
72

H e r a k l e i t o s e m e t a f o o r j t a b k lla g a t l g e n d u s r u u m i . M o s h e B a r a s c h m is t a b s e d a k u i v e s tlu s t

s e in te g a m i n u in t e r p r e t a t s io o n o n s a m u t i v e r i f i t s e e r i m a t u , k u i d t u n d u b p is u t s is u k a m (B a r a s c h
1 9 9 5 ; 5 4 ) . V a r a s e d s k e p t ik u d k i p p u s i d ld s e o le m a k s ik la s e d , k e s j i d a r u s a a m a t u k s is e g i k a a s a e g
s e te le . D i o g e n e s L a e r t i o s p a ig u t a b X e n o p h a n e s e h iilg e a ja 6 0 . o l m p i a a d i l e , s .o u m b e s 5 4 0 . a a s ta te le
e .m .a (fliioreH /laapT C K M 1 9 7 9 : 3 6 4 ) , s a m a l a ja l o le v a t s n d i n u d H e r a k l e i t o s . K u i l h t u d a s e lle st
t i n g l i k u s t d a a t u m i s t , siis v e i d i v a r e m , 5 6 6 . a a s ta l e .m .a o li P e is is t r a to s r e f o r m i n u d A t h e n a k u lt u s t
j a S u u r t e P a n a t e n a ia d e t s e r e m o o n i a t , m i l l e h u l k a k u u l u s k a r iv a s t e k i n k i m i n e A t h e n a l e . P r a s t
1 3 - a a s t a s t p a g e n d u s t n a a s is t r a n n 5 4 1 . a a s ta l A te e n a s s e , o lle s e n n e liik v e le la s k n u d k u u l d u s e , e t
j u m a l a n n a is e k u t s u v a t t e d a t a g a s i. L i n n a sisse s ite s seis is P e is is t r a to s e k r v a l k a a r i k u l e i k e e g i
m u u k u i A t h e n a is i k l i k u l t - j a a u k a r t u s e s t h a a r a t u d r a h v a s t e r v it a s t r a n n i k u m m a r d u s e g a . A t h e n a
r o lli t itis k e e g i P h y e , k e s o li k a s v u l t k o l m s r m e v h e m k u i n e li k n a r t , ja ld s e k a u n i k u j u g a
( H e r o d o t o s , A j a l u g u , 1 .6 0 ) . H e r o d o t o s n i m e t a b s e d a p e t t u s t p r i s r u m a l a k s , A r is t o t e le s v a n a k s ja
lih tla b a s e k s ( A r i s t o t e l e s , A t e e n l a s t e r i i g i k o r r a l d u s , 1 4 ) . N i n g k u i g i H e r o d o t o s e s n u l o l i d h e lle n id
b a r b a r it e s t a r u k a m a d j a r u m a la s t e b a u s u s t p r i i d , u s k u s i d o m e t i k i k , e t s ee n a in e o n t e s ti j u m a
l a n n a , p a lv e t a s id s u r e lik u in im e s e p o o l e j a v t s i d P e is is tr a to s e v a s t u ( H e r o d o t o s , A j a l u g u , 1 .6 0 ) .
V e e l s a j a n d e id h i l j e m g i t a v a ts e s id a te e n la s e d e n d is e h r iv a s t a d a j u m a l a n n a k u j u s i d ; k ig e s u u r e
m a t a u s tu s t p lv is A t h e n a v a n a p u u s t k u j u , m is o le v a t l a n g e n u d t a e v a s t ( S h a p i r o 1 9 8 9 : 1 9 ) .
V e e l h e t h e le p a n u v r s e l o o A t h e n a P a r t h e n o s e k o h t a v a h e n d a b D i o g e n e s L a e r t i o s M e g a r a
f ilo s o o fil e S t i lp o n ile p h e n d a t u d p e a t k is : R g it a k s e , e t k o r d o le v a t t a P h e id ia s e A t h e n a k o h t a
k s i n u d n n d a : K a s p o le t s i, e t A t h e n a , Z e u s i t t a r , o n j u m a l ? N i i s ee o n , v a s t a t u d ta lle .
A g a s e d a A t h e n a t ei l o o n u d j u Z e u s , v a i d P h e id ia s ? N u s t u t i s e lle g a g i. S e e g a ei o le ta | A t h e n a

Hellenlimi ja rooma kultuuril leidus hulk tegureid, m is toitsid lidollkiiinmardami.st selle algsel, kujutise ja kujutatu sam astam ist eeldaval
kujul. Hellenism iajastule iseloom ulik kultuste pim um ine ja religioosne
Hnkretism hlm as ka kujutise inkarnatiivse tlgendam ise traditdlooiii, mis Idam aades oli silin^ud ehedam alt kui Kreekas. Prast visa
vastupanu pidi ka room a kultuur om aks vtm a hellenistliku religioonipollbonia, kus iga usk silitas om a k ontrapunkti - alates abstraktsetest
niilleantropom orfistlikest petustest ning lpetades naiivse, ebausust
Uilvil polteismiga. U nustada ei m aksa ka Room a om a jum alaid, keda
Iciuliiprast oli terve leegion.
Kigele lisaks tekkis hellenism iajastu alguses veel ks jum alate pal
jundam ise m ehhanism - nim elt vim ukandjate jum alikustam ise nol;
viistav kultuseteisend on m eie teem a seisukohast olulise thtsusega.
Keisrikultus on silm anhtavalt seotud Idam aade m juga. Heraklesest
plvnemise genealoogilise puu toel kuulutas A leksander Suur end Zeus
Amoni pojaks - seda htaegu nii poliitilistel kaalutlustel kui ka loom u
omasest m stitsism ist. Prast A leksandri surm a varastas Ptolem aios I
If ma surnukeha ja toim etas Egiptusesse, kus see m aeti hauakam brisse,
JDillest sai kultuspaik. N nda alguse saanud, m uutus kuningate jum alikustam ine hellenistlikes m onarhiates edaspidi tavapraseks ning sndiKiil ka vastavad religioossed kum m ardam isvorm id (Pollitt 1987; 271jj).
Vimukandjate kultust tunti Ateenaski; D em etrios Poliorketesele,
Aleksandri kindrali pojale ja hiilgavale vejuhile, andsid ateenlased eiuBscmeks P arthenoni ning riline ise tavatses end tituleerida jum alanna
nooremaks vennaks.
kii|ul jum al! N iisiis o sati ..piibellikku a rg u m e n ti k a su ta d a m u jalg i ku i Piiblis. F ilosoofile lppes
Ilul siiski a re o p aa g ik o h tu ette k u tsu m iseg a; S tilp o n v ttis e ld u p u ik le m a ta o m ak s, k u id k in n ita s,
(I k<iik on ige: A th e n a p o le t esti ju m al, v aid n a isso o st o le n d in a h o o p is ju m a la n n a . See vike
krt villus m tlejat ei p stn u d : k o h u s kskis ta l v iiv ita m a tu lt lin n a st la h k u d a (D io g en es L aertios,
Kuulsale filosoofide elu ja vaated, II, 116). N iisiis 4. saja n d i II p o o lel e.m .a tu n n is ta b filo so o fk u ju
kunsllikuks, m eistri k tet k s, sam as k u i a re o p aa g ik o h tu n ik e o tsu s p h in e b a ru saa m a l, e t k u j u
IIII K I j u m a I.
/ ( Ka l c n d id k u ju tiste staatu se m u u tu m is e k o h ta - in k a rn a tiiv sest m im e e tilise k s - o n vahel
ia l 'lrp u iu iv rseh k a h et h e n d u slik u d - v t e esp o o l m a in itu d H e ro n d a se 4. m iim . L eidub h u lk teisi,
ili'llkiiiitseniald n iteid k u ju tiste k ah etise k o h tle m ise k o h ta . K n ek at e p iso o d i k irjeld a b P lutarchos
Slkyiiiil Anilo.se, A h h a ia liid u strateeg i eluloos; k n e alu se d s n d m u se d to im u s id 3. saja n d i k e s
kel iMii.ii. ligiptusse saab u d es le id n u d A rato s eest vga h e ata h tlik u lt m e e lesta tu d k u n in g a
iPliilcinaios II P h ilad elp h o s - B.B.], kes oli lim a lt ra h u l jo o n istu ste ja m aalid eg a, m is A ra to s oli
liillr K reekast saa tn u d . (A ratosel oli h ea m aitse ja ta k o g u s p id e v a lt p a rim a te k u n s tn ik e teoseid, eelkAlne Piim philose ja M elan th io se t id ). (P lu ta rc h o s, A rato s, V II.) N siis oli te g e m ist k u n stis b ra
ju iiiiiiiliiisjatundjaga; Sikyonis to im is aga te m a g i n n d a ; [...] A ratos, kes p ra s t lin n a vab astam ist
lill liiiviluiiud kik t ra n n id e k u ju tised , k aalu s k au a, k u id a s to im id a A ristra to st k u ju ta v a m aaliga.
See l ra iu i oli eh m ud P h ilip p o se (P h ilip p o s II M ak e d o o n la se - B.B.] ajal, p o rtre e olid m a a lin u d
M rlutillild.ir p ilasctl n in g Po lem o n Periegetese teatel oli t.s o salen u d ka A pelles ise. A ristrato st
kujulull )kuiirlkul v id u ju m a la n n a krval seism as ja m aal oli nii hea, et m a alijate m e isterlikkut"l lll^ulnlunu A ralos ulul leebus - e n i ko h e v llis te m a s viha t ra n n id e va.stu n in g ta kskis pildi

_
_
_
_
_
_
_ym nv MAOtnnfr^i^^piMiiieit alitei kiUttatakse keis
rit prast surma jumalana. Ent peagi saab tavaks ka elupuhune keisri
kultus. Kuulakem Suetoniust: Ta pstitas ka om a jum alusele eraldi
templi koos preestrite ja lim alt valitud ohvriandidega. Templis seisis
tem a elusuurune kullast kuju, m ida riietati iga pev sam ade rivastega,
m ida ta ise kandis. Preestriam eteid kindlustasid endale kige rikkam ad
nii lipitsemisega kui ksteist le makstes. Ohvriteks olid flamingod,
paabulinnud, m etsised, prlkanad, faasanid, keda ohverdati iga pev ise
liik. (Gaius Caligula, 22.3.)
Jutt kib silm anhtavalt elus valitseja kultusest.
Sootuks raske on tm m ata piiri kujutise ja kehastuse vahele.
Im peraatori portree thendas tem a isiklikku kohalolu ning keisri kuju
koheldi sam am oodi nagu keisrit ennast. Sestap pole juhus, et keisrite
portreedele langes m nikord osaks damnatio memoriae ehk mlestuse
raneedm ine, mille kigus need hvitati. Kui kum m ardades seisti keisri
portree nagu jum ala palge ees, siis arveteiendam ise tundepuhangus
unus vahe isiku ja tem a kujutise vahel. Need kuldsed ja loendam atud
(sc. kujud) ohverdati puru ks pekstes ja lhkudes avalikuks heameeleks.
Oli m eeldiv virutada vastu m aad kige lbem aid ngusid, raiuda m
gaga, kirvestega m ratseda, nagu jrgneks igale hoobile veri ja valu.
Keegi ei hoidnud tagasi rm u ja heameelt, et ta justkui kttem aksjana
saab vaadata tkkideks kistud ikm eid ja rarebitud jsem eid, hiljem
aga leekidesse heidetud ning sulavaid julm i ja udseid ngusid. (Plinius
N oorem , Panegrika, 52, 3-4.)
[Imperaatorite] kujusid m itte lihtsalt ei avatud, vaid phitseti sisse,
lpetab kaasaegne uurija ldistusega levaate analoogsetest juhtudest.

vlja v iia ja p u ru sta d a. R gitakse, e t m aalija N ealkes, A rato se sber, p u h k e n u d seepeale n u tm a ja

p a lu n u d p ild ile h alastada, aga ei a id a n u d ei p isarad ega palved n in g N ealkes p a h v atan u d , e t s d id a
tu le b t ra n n id e , m itte n e n d e [k u n sti]aarete vastu. (Sam as, V III.) N ealkes eksis o m a h in n a n g u s;
s b e r ei s d in u d k i k u n stiaard eg a, v astu p id i - m aali v rtu se d k u n stite o se n a s u n d isid A ra to st
k h k lem a; h v itad a kskis ta v ih a tu d t ra n n i teatava k o h a l o l u v o r m i . Esteetilise ja esteetikavlise h o ia k u k o k k u p rg e t v ib a n tu d ju h u l p id a d a p arad ig m aatilisek s. V itlus m le stu sm rk id e
ja v alitsejate p o rtre e d e v astu algas a m m u e n n e A ra to st n in g k estab ilm selt igavesti, sest selle ju u
re d p e itu v ad h m ases, k u id v a stu p a n d a m a tu s tu n d e s, et p o rtree k u ju tise n o l viibiks k o h a l n a g u
o rig in aal ise, ja m itte p elg alt s m b o o lses th en d u ses. lem in ek u seisu n d is vivad a k tu a lise e ru d a
m le m a d h o ia k u d k orraga, seda t d e m e ed asp id i veel k orduvalt.
74 D e m etrio se auks la u ld i h m n i, kus rg itak se sellest, et lin n a o n saa b u n u d s u u rim a d ja a rm a s
ta tu im a d ju m a la id - D e m e te r ja D em etrio s, et D e m etrio s o n h eatah tlik , k au n is ja n a eratav n ag u
ju m a la le k o h an e; ta ilm u b ku i n g em u s o m a saatjask o n n ag a n ag u p ik e t h te d e seas - tere tu le
m ast, v im sa P o seid o n i ja A p h ro d ite poeg! jn e (vt F erg u so n 1980: 67). ju tt kib aastast 307 e.m .a
eh k k lassik ah se 4. sajandi lpust.
75 A leksei Lossev v a sta n d a b id a m a ist k u n in g a ju m a lik u sta m ist ja im p e ra a to rik u ltu st R oom as,
leides, et n e ed e rin ev ad n ii sisu lt ku i te k k ep h ju stelt (/lo c e e 1979; 60jj). M eid h u v itab a n tu d ju h u l
valitsejak u ltu ste see aspekt, m illes n e ed h tiv ad - n im e lt k u ju tised v im u k an d ja presentsuse ta g a
ja n a , olg u teg u siis k u n in g a v i keisriga.

nu sellele omuvdMld kujud nlUuguw phaduMuntt tt n oid e vlgM(mine vrdus kuningateotusega ning neid sai kasutada kultustoimingul.s. Kultuse raames paigutati keisrite kujud templeisse, neid puhastati ja
kttunistati vanikutega, kanti trvikuvalgel ja muusika saatel ringi protsesnloonidel ning - mis veelgi ^ulisem - nende ees korraldati ohvritalitusi.
(iVkiiry 1985:156.)
Keisriportreed m oodustavad vaid he tahu avaras kujutistespektris,
niis hel vi teisel moel sulandusid sakraalsesse vi sakraliseeritud reaallusse. Phade kivide, tulpade ja puuslike juurest viib hilisantiigi skulptuu
rideni katkem atu prilusliin, m ida ei suutnud vrata ei filosoofilised ega
teoloogilised rafineeritud mttekigud. Roomlased imetlesid kll jumalate
kujusid kunstiteostena - aga ei unustanud neid ka kum m ardam ast, katnud
JWii palverti vi looriga, sest iidne tava keelas jumalale otsa vaadata.
Jumala ja jum alakuju m stiline sam astum ine sundis spartalasi
Enyaliose skulptuuri ahelaisse kam m itsem a, et sjakas jum al ei vtaks
nuks linnast lahkuda.^ M nisada aastat hiljem toim etati Roomasse
NANia jum alanna Kybele tohutu suur kuju, et see aitaks klaarida linnale
l>iisoodsat olukorda. Endiselt reageerisid kujud inim este palvetele.
Nrt^u eespool m ainitud, kujundas Caligula innukalt om a isikukultust;
Hiictonius jutustab, et m uuhulgas lasknud ta Kreekast tuua jum alate
ikulptuure, m ida austati htaegu nii phakuju kui kunstiteosena nclIcks et neil pead m aha la ja asendada om a portreega. Sama saalirs ootas juba ka O lm pia Zeusi, kuid kuulus kuju andis vastulgi.
(,'aligula surm a kuulutasid ette paljud ended, kinnitab petatud bioIjniiif, Jupiteri kuju Olm poses, m ille ta laskis koost lahti vtta, et see
Kooma vedada, p uhkenud kki nii valjusti naerm a, et m asinad vappusid
)b tlised jooksid laiali. (Gaius Caligula, 57.)
Lukianos naeruvristab vana ebausku - aga see vana ei olnud veel
kiuigeltki surnud. Kristluse kriitik Porphyrios kneleb juhm idest, kes
llfdivad, et kujude sees elavad jum alad (Kristluse kriitika, 4.22) - mis
tOcndab, et uskujaid hellenite hulgas veel leidus. K ristlikud apologeedid
kinnitavad sedasam a. A thenagoras loetleb kuulsaid kreeka skulptuure
iilittcs Daidalose loom ingust ning rhutab, et viim ane kui ks neist on

1tt
K irjeldades V ike-A asia k reeka lin n a d e e lu k o rra ld u st R oom a v im u ajal, kneleb G eorge
lln n ln in n n snkri-eU esl ideaalist, m illes k e h astu s n ii ^klassikalise p o lise filosoofiline k o d a n ik kui
(nmK ka lojaalne R oom a k o d an ik , kes k u m m a rd a s vagalt h ta e g u n ii k a h tte ist tra d itsio o n ilist
jtinmliil kui ka k o lm e te istk m n e n d a t ju m a la t, praesens d ivu s't eh k v a litsevat keisrit. (H a n fm a n n
IWA : 71.) K eisrik u ltu s oli in stitu lsio o n istu n u d kikjal. A quileias leidus k e isrik u ltu se riitu ste lbiVllniliirk.s kahl t p i p re e streid - flaam en id ja seviri Augustales. A rh e o lo o g ilise d leiud k innitavad,
l llnliincd tavutscsiil k o d u s h o id a ka ..keisrite b ste vi p isem aid s k u lp tu u rk u ju tisi, m id a kum timiiliitl Nrtniii.selt k o d u k o ld e ju m a la teg a - esiv an em ate k ujutistega, m ille tarv is ehitati laraarium e.
( llitiKii(|>oha IW 4; 200.)

inim ese ktet. [...] kui nad on jum alad, siis m iks nad ei ole olem air
algusest saati? Miks nad ilm uvad hiljem kui need, kes nad valmistasid?
M iks vajavad inim ese kteosavust, et olemas olla? ksib ta ja lpetab
Piibli prohvetite vaimus: Kik see on ainult savi, kivid, puit ja osav
m eistrit. (Tsit D onohue 1988:204.) Ebajum alakum m ardam isest saab
ks kristlike apologeetide keskseid teem asid, m ida vaatlem e peagi lhe
m alt, esialgu piirdugem tdem usega, et kritiseeritav nhtus m oodusta*
tollal argitegelikkuse.
Niisiis tuleb nustuda vana hea O tto W einreichiga, kes tdeb, et usk
jum alakujutiste hingestatusse ning kujutise ja kujutatu sam astam ine
silis antiikaja lpuni.^^

Kui tuhandeaastane kogem us koondada tinglikult snkroonseks tbiks,

siis vib elda, et a n t i i k k u l t u u r r a j a s k u n s t i m a a i l m a .
M ned ksused juti vaid visandada, teised arenesid tisvereliste vor
m ideni - aga ainuksi selles, pretsedenditult uudses keskkonnas sai
kujutam iskunst k o n s t i t u e e r u d a k u n s t i n a .
Kunstim aailm a tekkim ine ei thistanud siiski fundam entaalselt
vastandlikku kehastavate kujutiste m aailm a. Kihiline ja lhestunud,
tulvil m rkam atuid, teadvustam ata vahevorm e, elas tervikuks koosk
lastam ata antiikteadvus otsekui kahes kujutusm aailm as korraga; kigi
asjade m duks oli siingi inim ene ise: hingestatud kujutisi ta k u m m ar
das ja m im eetilisi nautis kunstina. Sestap osutub kahem tteliseks ka
antiigi kultuuriprand prandusena - loom ult kahetise nhtusena loob
see eeldused kaht tpi tagajrgedele.^
Ees ootas rn k katsum us: antiikkultuuriprandi kokkuprge elavana
varakristlusse kandunud judaistliku traditsiooniga.

77 Selle te m p li vastas seisab ah elaisse k a m m its e tu n a iid n e E nyaliose kuju, k irju ta b P ausanias.
L a k e d aim o n lase d o m istav ad sellele sam a su g u st t h e n d u s t n a g u ate en la sed n iin im e ta tu d N ike
A p tero se (T iiv u tu V id u ju m a la n n a) kujule: n a d usu v ad , e t k u i E nyalios o n a h eld atu d , siis ei la h k u
ta n e n d e ju u re s t k u n agi, ate en la sed aga arvavad, e t Vit j b alati n e n d eg a , kui ta l p u u d u v a d
tiivad. K ui siin p iird u b P au san ias kirjeld am iseg a, siis m n i l ik edasi v lje n d ab ta o m a s u h tu m is t
sed a la a d i u sk u m u stesse, k n eld es a h e ld a tu d A p h ro d ite k u ju st. M is p u u tu b [...] loosse, e t a h e la
tega o levat T y n d areo s ju m a la n n a t k a ris ta n u d selle eest, et to o te m a t ta rd e le v a id h bi kaela ti, siis
ra in a s ed a ei u su ; sest oleks ju rm iselt ru m a l arv ata, et k u i v a lm ista d s e e d rip u u s t k u ju ja n im e ta d
ta A p h ro d itek s, siis saad [kuju k au d u ] k a rista d a ju m a la n n at. (P ausanias, K reeka periegees, 3.15.7
ja 10.) N iisiis k a ttu b k reek a p e tla se a rg u m e n ta tsio o n siin t ie sti p ro h v e ti videtega Piiblis.
78 W ein reich 1909: 145. See ra a m a t sisaldab ro h k esti fa k tim a te rja li Cfjii ole oiiia viiiirlusl k a o ta
n u d t n in i.

KRISTUSE KINK K UNING AS ABGARILE

I.
Ki)t>onilised evangeelium id ei lausu kujutiste kohta snagi - kujutise
ijnloo uurijad ja ikooniteoloogia* siit tuge ei leia. A pokrfid seevastu
pakuvad pnevat m aterjali: ajastu vaim kneleb m arginaalsetes tekslUlcs. Apokrfiline Lapseplveevangeelium jutustab vikese Jeesuse
luihlu jrgm ise loo: Kui Jeesus oli viieaastane poisike, m ngis ta m adaItN ojus, kogus voolava vee lohku, m uutis selle puhtaks ning suunas vee
voolu palja sna jul. Ta pehm endas savi ning voolis sellest kaksteist
Vrbliist. Ja kike seda tegi ta laupevasel peval. [...] Kui ks ju u t ngi,
nilili Jeesus oli teinud, m ngides laupeval, lks ta kohem aid lapse isa
loofiepi juurde ja tles; Vaata, sinu laps on ojakoolmel, ta vttis savi ja
voolis sellest linnud ning rvetas laupeva. Joosep lks je rde, ngi,
IttlN oli sndinud, ning hatas: M iks sa teed laupeval keelatud asju?!
)rp,suslaps aga plaksutas ksi ja hdis varblastele: Lennake! Ja varblaed tusid sutsudes lendu.^
Sama vahejuhtum it kirjeldab hiljem Pseudo-M atteuse evangeelliiin m ningate m uudatustega, m illest m eile kige huvipakkuvam on
)ttrnmiiie m rkus: Kui kik olid kohal ja kuulasid ja vaatasid, tles Ta
llmludcle: m inge ja lennake kogu m aailm as ja ilm aruum is, ja elage!^
Viimasest vib jreldada, et tegem ist polnud m ingite lennum asinatega,
VHtd pris ehtsate elusolenditega.
Skulptorist Jeesuslapse legend sai vga tuntuks ning leidis kajastuse
kti islami phades tekstides. Koraani sattus lugu ilmselt otse lapseplvervHiiKccliumidest, kuid om andas seal uue thendusvarjundi. Kolm andas
luuras lubavad inglid M arjamile, et ta snnitab poja ja Allah teeb
loMnisI snum itooja iisraellastele. M a tulin teie juurde snum iga teie
iNNiinda juurest. Ma voolin teie silme ees savist linnu kuju, p uhun tem a
kInsc ja lum ala loal ta m uutub linnuks. (Suura 3. 49.)^
I

Uiililii ( :onm \cki eeskujul ta rv ita n m a siin s n a ik o o n te m a algses, B tsantsi-praselt avaras

Il l i s (iilfiieb kreeka eikn hX ja h lm a b p u u alu sel p h a p iltid e krval ka m osaiike, fresliiitlil |n e (vt C o rm iick 1985: II).
^ Ttiimiii, is n id llliile lili)soofi ju tu s tu s Issan d a lapseplvest, 2 - AuoKpM())i.i 1989; 142.
t 1'i.euili) M alleus, 27 Mwcyc X p u c ro c 1998; 2.S1.
^ Si) )ii n ltis|ilil) Dl) tsite eritu d v ljaan n et; Ki>riiun, Tlk lla lja n d U dam . Ibini A nnir A nnus,
lulllMii: AvItu, 2IIII7,

Sama kinnitatakse viiendas suuras; Siis ma Apetasin sulle PhakirjAii

tarkust, Toorat ja Evangeeliumi ja sa voolisid m inu loal savist linnu kuju,
puhusid tem a sisse ja ta m uutus linnuks m inu loal. (Suura 5. 110.)
Vimalik, et veel enne Koraani sattum ist kirjeldati lugu uute ksik
asjadega tienenud kujul n n araabia lapseplveevangeeliumis. Kui meie
Issand Jeesus sai seitse aastat vanaks, mngis ta kord teiste omaealiste laste
seltsis. M ngides voolisid nad m rjast mullast m itm esuguseid lm akujusid, hunte, eesleid ja linde, ning igaks kiitis om a td ja pdis teha
parem ini kui seltsilised. Siis tles Issand Jeesus lastele: M a ksin om a teh
tu d kujudel kndida. Ja kui lapsed ksisid Temalt, kas Ta pole m itte Looja
Poeg, kskis Issand Jeesus kujudel kndida ning need liigutasid kohe ja
hakkasid kndim a. Kui ta kskis neil tagasi tulla, nad tulid. Ta tegi linnukujud, m is lendasid, kui Ta kskis neil lennata, ja peatusid, kui Ta kskis
neil peatuda. Ja kui Ta pakkus neile toitu ja jooki, siis nad jid ja sid.^
sna ilmselt prinevad kik hilisem ad kom pilatiivsed m berjutus
tused nii vi teisiti Toom a lapseplveevangeelium ist, isegi kui sisalda
vad olulisi tiendusi. Niisiis lhtugem eelkige sealsest ligust.
ks kaasaegseid uurijaid neb noore Kristuse teos viidet tem a vara
kult ilm nenud eitavale suhtum isele juudi usukombestikku. Siiski ei
m rka keegi - ei valvas m duja, isa Joosep, im eteost jutustav Toomas
ega tnane kom m entaator
et igupoolest ei rikkunud vike Jeesus
m i t t e h t , v a i d k o g u n i k a h t k m n e s t k s u s t . Sa ei tohi
enesele teha kuju ega m ingisugust pilti sellest, m is on lal taevas, ega
sellest, m is on all m aa peal, ega sellest, m is on m aa all vees! (2Ms 20:4.)
Varblased on lal taevas ning kuuluvad seega kindlasti keelatu alla.
Liiatigi toim ub seaduserikkum ine kige vljakutsuvam as vorm is, sest
m letatavasti peab Siinai m el klanud originaalsnastus silmas ei m in
geid m uid kujutisi kui just voolitud kujusid.
Legendi islam i versioonis lahendatakse probleem snaselge viitega
asjaolule, et loom is- ja elustam isim e snnib A llahi tahtel. Hilisemas, 14.
sajandi algusest prit kom m entaaris Koraani kolm andale suurale r h u
tab au to r al-Baidavi tungivalt just seda fakti: Ta [Jeesus] kinnitab, et
Allah on see, kes [linnu] elustab, m itte tema.^
Selle kohta on arvatud, et Koraanis om andab episood sgavam a
thenduse (Strohm aier 1980: 86). Kum m ati vim aldab apokrfilise
teksti thelepanelikum anals ka teist tlgendust.
5
A raab ia lap sep lv eev an g eeliu m , 36/35 - Mwcyc XpMCToc 1998: 279.
6
AnoKpH(j)bi 1989: 148, m rk u s 4, E n t v a h est vib asja t lg e n d a d a nii, e t savikujude elu stam ise
im e o tsek u i k u stu ta b lau p ev al te g u tsem ise p atu , sest elu lo o m in e ei m a h u v a sta n d u sse t - p u h
kus? 'leisa lt aga p rin e b h in g a m isp e v a im p e ra tiiv n e m u d e l ju s t Jum ala p u h k u sest p ra st s u u rt
lo o m is t d ...
7
Isit Mwcyc X pucToc 1998; 405 jrgi.

Nii I.apseplveevangeeliumis kui kigis m uudes legendi vahendavaIckslides peale Koraani snnib elustum isim e Jeesuslapse talitel. Kas
wlWst vib jreldada, nagu suhtunuks apokrfiliste tekstide Kristus
flltivtiit m itte ksi laupeva hingam ispevaks pidam ise nudesse, vaid
ka Irlsc ksu kujutam iskeeldu, rAis judaism i eneseteadvuses m oodustab
Vhf masti sam a fundam entaalse thtsusega p him tte kui sabat?
Sel juhul oleks tegem ist rm iselt vrtusliku argum endiga. Evan(#ellum ide vaikim ise taustal, m is ei tle kujutiste kohta snagi,
Mllituulab see apokrfiline episood erilise kaalu; vim alik, et LapseBlvccvangeeliumi populaarsusele vaatam ata jeti see Piiblist vlja just
fbttkiinoonilisuse tttu. Ent loo sgavam olem us peitub m in u m eelest
lootuks muus.
Tiihelepanu vrib asjaolu, et vee kogum ise ja lindude elustamise
Ime Lapseplveevangeeliumis on esim ene m rk noore Kristuse leloo
mulikest vimetest; neil nidetel on nii-elda algatamise thendus. O n
MC juhus, et prim aarseks osutuvad just niisugused im eteod? Naivistliku
iiliucllse stseeni kujul, mis pdib im eteoga, kordab Toom a jutustus
dlruktuurilt ju Vana Testam endi m aailm aloom ise lugu, rhutades selle
kithl vtm ethendusega akti; kosm ose tekitam ist kaosest ja elu loom ist.
l,Hpscplveevangeeliumi Kristus kogus voolava vee lohku, m uutis selle
puhtaks ning suunas veevoolu palja sna jul, mis on silm anhtavalt
fkvivalcntne m aailm am ere veekaose taltsutam ise ja m aism aa eraldam irga: Veed kogunegu taeva all hte paika, et kuiva nha oleks! (IM s 1:9);
pnhas on m aism aast lahutatud vesi, st toim ub algelem entide eristu
mine. mis om akorda on m ateeria korrastam ise vltim atu eeltingimus.
I.lntludc elustam ise im e vastab neljandale loomispevale: Ja Jumal
litifs; Vesi kihagu elavaist olendeist, ja m aa peal lennaku lin n u d taevaliiotiise poole! (IM s 1: 20).
Araabia lapseplveevangeelium tugevdab analoogiat veelgi, lisa
des lindudele m itm esuguste loom ade kujud, Koraani versioonis aga
rliislah jeesus savikujud nnda, et puhub neile peale - tpselt samuti,
iiitgti jum al li inim ese m aam ullast, ja p uhus tem a ninasse eluhinguse:
iintla sai inim ene elavaks hingeks (IM s 2: 7).
Moosese raam atu esimeste salm ide kaudu (aga vim alik, et ka m uul
niocl) ilmutavad apokrfi esim esed im eteod geneetilist seost kolme
lundam cntaalse loom ism tologeem iga, m is on levinud PiibliIraditsioonist avaramaltki: vit kaose le, m ida sm boliseerib veedtiihia, elusolendi loom ine savist, m is ktkeb analoogiat kujuri tga,

MII kii |i<illsc()(i ju Jumal-pollscpa e riline ro ll: niteks Vana-Kgipluse mtoloogias valmistab
jiin iitl Km im Inimese poltsepuketiral jne (vt M iianoii 1980; 309-310). V rd savist loomi.se idee pee)mi!wet Icswjii k iiiie kujim dis; Ni'id aga, Issand, oled sina meie isa! Meie oleme savi ja sina
V III lillil

i i ir lil, nie kftlk oleme sim i k iite lii l" ()s M : 7.)

ning Jumala sna ja hinguse loov vi elustav vgi (In-splratsloor

Lapseplveevangecliiimi arntiDla versioonis tttavad ningukaasli
sed Jeesuselt uurim a kas Ta pole m itte Looja Poeg. See pole juhus: I
m isakti kordam ine loodud m aailm as kinnitab, et tegu on Looja pojag
Samas on m aailm aloom ise lhivariant - ent siiski im eteo kujul - paigu^
tatu d vikelinna argielu konteksti; poisike m ngib teiste seltsis igiplM
said lastem nge, ehitab tam m e, voolib savist linde...
K unstlikult valm istatud kuju elustamise akt nib esm apilgul vljs
kutset heitvat Piibli kujutam iskeelu hele kaalukam ale argumendi!
Vanas Testam endis korratakse km neid kordi, et (eba)jum alakujud ^
elutud, hingetud, liikum isvim etud, inertsest m aterjalist, hesnaga
sakraalselt teovim etud just tnu kunstlikule pritolule. Selle tausts
m jub Jeesuslapse lendu tusev varblaseparv reva m eenutusena koi
m em tm eliste jljendavate kujutiste hirivalt kahem ttelisest loonMl^
sest: plastilises kujutises on alati ellurkam isoht - vrdkuju balansseeril
hvardavalt elutu ja elusa hapral piiril.*
Siiski langeb savikujukeste elustum ine m aise elu kulust vlja nin g pai- |
gutub sootuks teise, ebamaisesse m tm esse. Selle piiri letam ise vim et |
ja igust valdavad ksnes Jumal ja jum alapoeg Kristus. Absoluut kehtes
tab seadused, jdes ise seadustest lem aks - ksnes sellest phim ttest
lhtudes nnestub hitada teist ksku Betsaleeli teostega, nagu ritasin
n idata eespool. Seeprast ongi Kristuse kujukestevoolim ine pim itud
ldise loom isakti kangasse ning jrelikult ei saa seda kasutada m aiste
9
Seda alates n n M em p h ise (lo o m is)m d ist k u n i Jo h an n ese evan g eeliu m in i vlja jne; lev aa
te id v t L each 19 5 6 ;M aclag an 1977; S proul 1979 jt. Sam as vib Jeesuslapse elu stam iss n u k rv u ta d
ka ritu aa lid e g a , m is m u u d a v a d k sit m eistri v a lm istatu d e sem e ju m a lu se asupaigaks v i E giptuse
tra d its io o n is - s u rn u elavaks teisikuks.
10 K ris ja K urz t h e ld av a d ses ap o k riiv atek sti lo o s ig u sta tu lt k a h t klge, n ii- eld a p ri- ja p a h u
p o o lt: K ristu se lapseea im e te g u v iita b n ii iidsele ju m a l-k u n s tn ik u , ju d a istlik u tra d its io o n i Looja
k o n tsep tsio o n ile , e n t o m ista b sam as im eteg ijast lapsele k a o h tlik u m a a g i jo o n i (K ris, K urz 1979;
60, v rd 90). K u m m a ti ji a u to rite l m rk a m a ta e p iso o d i sem a n tilin e m itm e k ih ilisu s, ise ra n is s tru k
tu u rn e sarn asu s m a a ilm a lo o m isak tig a , m is o n im e te o sgava t h e n d u se m istm isek s rm iselt
o lu lin e. K risi ja K urzi oletus, e t ju s t L apsep lv eev en g eeliu m i eeskujule tu g in e b k a u d e re n e ssa n
siajast alg u se s a a n u d k o m m e l lita d a k u u lsate k u n stn ik e lap sep lv e k irjeld u stesse im elisi ju h tu
m u si {samas, 60), tu n d u b m u lle m n e v rra risk an tn e.
11 Siinset m tte k ik u o n v im a lik k a v aidlustada: L apseplveevangeelium i p eetak se gnostilise
v aad e te s ste e m i r p e s v rsu n u d rik u k s (vt CBeH^M^Kaa 1989a: 130jj). M inuga a n tu d pro b leem i
aru ta d e s r h u ta s p r o f Irin a Sventsitskaja, e t g n o stik u silm is o n m aailm a lo o m ise a kt kas eksitus
v i k u rita h tlik u salasepitsuse vili, m ist ttu Jeesuse k u i lo o ja k u ju n d o n olem uslikult gnostilisele
tead v u sele v astu v etam atu . E n t teisalt - kas L apseplveevangeelium i vib ikka k sitleda g n o s ti
lise m aa ilm a p ild i s steem selt j rje k in d la d o k u m e n te erin g u n a? hes teises u u rim u se s m rg ib ka
Sventsitskaja, e t apo k riiv ad es ilm n e b m n in g ast, kuigi t en o liselt pu h tv list n im e d e ja m rk id e
m aag ilist t h e n d u st ksitlevate gn o stiliste tek stid e m ju (CBeHitmtKaH 1988: 307). M istagi pole
m a piisavalt p d ev a p o k riiv ad e g n o stitsism i asjatundja, e t k in n ita d a o m a hpoteesi paikapidavust,
k u id arv an , e t nii h etero g een n e tekst nagu l.apsepiveevangeeliuni vib sisaldada m itm e te vaatevii
side jlgi.

jtamtspraktikate igustamiseks ega ksitleda ikooniteoloogiale nii

^hftdiiviijaliku pretsedendina, leigem vastupidi, Lapseplveevangeelium
HHIb Icisl ksku ksnes kinnitavat.
I.apscplveevangeeliumi peetakse prinevaks um bes 2. sajandi alguVeidi hiljem hakkab kujune|na sootuks teistsugune lugu Kristusest
)n Irm a portreest.
lisiniene kirikuajaloolane Eusebios Kaisareast pani aluse legendile,
HUllfsl kirjutaja teadm ata sai phapildikum m ardam ise ks nurgakivisid.
..Kiriku ajaloo esimese raam atu viimases peatkis kneleb Eusebios
Hilfssa valitseja Abgari kirjavahetusest Jeesus Kristusega (tuues ra ka
Mrjailc teksti, m ida ta om a snutsi olevat ninud). Episood ise ei pruus meid antud juhul ldse huvitada, kui legendi tvel poleks hiljem
Ittrganud pnevaid vrseid. Nim elt lisab arm eenia ajaloolane Movses
Khorcnatsi Eusebiose snum it vahendades jrgm ise ksikasja: Abgari
Itskjalg A nan to o n u d kuningale Jeesuse vastuse koos Pstja palge
kujutisega, m ida silitatakse tnapevani Edessa linnas.'^
Phjalikum versioon sellest loost on esitatud apokrfilistes
'lhaddaiose tegudes {Aeta Thaddaei). Seal eldakse, et Abgar soovilind om a saadikult Kristuse vlim use tpset kirjeldust. Paraku ei suutluui Anan (vi A na/nia) pilti kuidagi m llu talletada. Taibanud seda,
pullis Kristus, et talle toodaks pesem iseks vett vms. Talle ulatati rtik.
Kui la oli end pesnud, kuivatas Ta [rtikuga] ngu, ja linasele kangale
Ji Tema [no, palgejoonte] kujutis. [...] Saanud A nan/ialt [selle rti],
Itiiiges Abgar plvili ja oli vaim ustuses [kujutise] sarnasusest. Legend
Kristuse portreest rikastus hiljem veel m itm esugustest ksikasjadest;
Niiadikuks osutus juba evangelist Luukas, esim ene kristlik m aalija, kes
olevat ritanud K ristust portreteerida; nhes, et Luukas asutab teda
maalima, kskinud Kristus tuua rtiku, pesnud end ja kuivatanud siis
Ni'llcsse ngu - kangale ilm unud Pstja palgejoonte jljend.'^
Niisiis ei keegi m uu ku i Kristus ise saatnud kuningale om a pildi!
liusebios oli vaadetelt phapildivastane, nagu peagi nem e, tem a ksi
siin m ngus polnud: see teisenes algautori tahtele sootuks vastupi
dises suunas. Legendi hilisem a versiooni tulevikus kige olulisemaks
kujunenud konnotatsioon seisnes selles, et Kristusele om istatakse siin
hoiakut, mis on vanatestam entliku kujutam iskeelu suhtes revisionistlik:
jeesus n u s t u s , l a u s a s o o v i s , et teda kujutataks.*'*
1. '('sil M ncyt X pH cioc 1998: 435 jrgi. K ristuse k irja A bgarile olevat o m a k o rd a h o itu d
K im slanliiuiopoli k eisripalees, m id a m ain ib teiste h u lg as k a A n o n y m u s T a rrag o n a st (vt A h o h m m
,I H ) I ) : I 5 ) .

I'

M n cyc X p n e ro c I99H: 43S , a llm rk u s e n a ,

II

la ia k s in s iin k o h a l k rv a le s p e k tila ls io o n id lid e s sa p h a k u ju tis e v im a lik u s t s e o tu s e s t T o r in o

UI liin ilo a n in ^ sellel p liin e v iu l o le lu s e d k e s k a e g s e te s r ik u le s le id u v a le v iid e te k o h ta , e t R d essa

V&ib elds, et nimetatud kki legendi kajastavad kujutistesse su

tum ise arengulugu varases kristluses; alates jum alikust privileegist, m lil
tuleneb (m aaiim a)loom isaktist ega seostu m ingil moel inim like kuju*
tam ispraktikate ajalooga - ja lpetades jum aliku sanktsiooni s a a n u ^
kujutam isega loodud m aailm as. Pole siis ime, et D am askuse Johanne!
poleem ikas phapildivastastega om andab legend veelgi uusi, teoloogi^
liselt kaalukaid tiendusi: kuningas Abgari saadetud kunstnik p o le v i|
Kristuse p o rtree m aalim isega hakkam a saanud, sest Lunastaja pale srt<<
n u d silmipim estavas hiilguses; Jeesus katnud om a no rtiga ja kang
ilm u n u d jljend saadetudki Edessa kuningale (vt BeaancoH 1999; 125)|
Jum alik sanktsioon osutus nii hdavajalikuks, et p uhuti ksitatakse p l i ^
m ust kuningas Abgarile saadetud kingist evangeelsena; petatud ikoo>i|
nim aalija Simon Uakov kirjutab 17. sajandil: [Viiteid] Issanda loodi:
phapiltidele leidub ka U ues Testam endis. Kristus ise, [...] p u u d u tan i
om a p h a palet rtikuga (ubrus), m aalis hegi vrvita, nagu kikvim
m as Jumal, [endast] im elise phapildi n ing saatis selle Edessa k u n in g a k j
Abgarile. (Macxepa licKyccTBa 1969: 50.)
Kesolevas peatkis pam egi jlgida selle arenguloo tuiksoont. Ent i
esm alt naaskem allika juurde, m is on varasem nii sja kneks olnud
legendidest kui ka Lapseplveevangeeliumist, nendega vastuolus ja
allikana kige autoriteetsem . Alustasin peatkki vitest, et kanoonili
sed evangeelium id ei knele kujutam isest snagi; n d on aeg lisada, et
kaudseid viiteid kujutiste vrtustam isele seal siiski leidub.
U urigem Johannese evangeeliumi. Erinevalt snoptilistest evangee*
lium idest ksitletakse siin Jeesuse im etegusid algusest peale tunnusthtedena - ennetena selle kohta, et im etegija ongi Kristus.* Esimest
vee veiniks m uutm ise im et kirjeldades lpetab Johannes snadega; See
tegu Galilea Kaanas oli esim ene tunnustht, m illega Jeesus avaldas om a
kirkust, n n d a et ta j n g rid jid tem asse uskum a. (Jh 2: 11.) Uskusid,
sest n g i d - ngem ism eele tunnistused on absoluutselt tsikindlad.
Suurim aks imeks oU Kristuse ilm um ine jngritele prast lestusm ist;
pole juhus, et sn m uutub tendites kahtlem ise, uskum atuse teem a ise
ranis tungivaks - seda rhutavad kik evangeelium id. Johannese evan
geeliumis tipnevad need kahtlused Toom a uskm atuses, kes nuab kahe
m eele tunnistusi, n i i n h t a v a i d k u i k o m b a t a v a i d t en
deid: Kui m a ei ne tem a kte sees naelajlgi ning ei pista om a srm e
tn a n d ylio n o su tu s tisp ik k u ses k ujutiseks. h es 12, saja n d ist p rin e v a s la d in a rik u s tu u a k it
k o g u n i ra K ristu se k iri A bgarile, k u s k in n ita ta k se snaselgelt, e t E dessa valitsejale saadetaval*
kan g ale o n ju m a lik u l viisil j d v u stu n u d L u n astaja k o g u k e h a-, m itte ksi n o jo o n e d {V a tk a n
Lib ra ry C odex, 5696, f o l 35).
15

E v an g eeliu m id e v rd lu st vt M ack 1996: 176-181.

Ite aiemelsse ega oma ktt tema klje siise, ei usu ma mitte! (Jh 20:
r.nt prast soovitava tendi esitam ist tleb Jeesus Toomale: Kas
M iiffiiii seeprast, et sa oled m ind ninud? n d s a d on need, kes ei ne,
kuld usuvad. (Jh 20: 29.) Sellest nhtub, et uskuda, ilm a et neksid
oit lundam entaalne usuphim te, m is hlm ab vrreldam atult enam at
kui lsiline ngem ine. Usk ei vaja em piirilisi tendeid, kontrollim ist
fgn kinnitam ist, see ei sltu m eelelisest kogem usest ega vaja m eelte
Ittdniclega koosklastam ist. Neid, kes ei ne tuleb m ista kui m itte
inrl il loorina, siis m etonm iana. Em piirilise tunnetuse vallas seevastu
on ngemismeel privilegeeritud seisus n in g n n d a kivad Jeesuse snad
ktt riisilise ngemise kohta ldse ja nhtavate tendite kohta iseranis.
Ifftl ngemine kipub olem a kogem ise phiargum ent, tesuse kinnitus
vram atu tend; usu puhul osutub om a silmaga ngin aga krvajldcks viteks, usutde tunnetatakse vaim usilm as (ja sm on siin vga
oluline kujund!). Jum aliku optiline tajum ine salatakse m aha. Jeesuse
lAnadest kum ab lbi Moosese mte: Te kuulsite snade kla, aga te ei
nliuid kuju, oli ainult hl! (5Ms 4: 12.) Totaalse keelu asemele ilm ub
HlUiil leebem vorm el: rhutatakse ngem ise ebaadekvaatsust, nestaInkse optilise tendi testusjudu ja alandatakse selle tevrtus nulli
lhedaseks.
Siiski ilm utab end ikka ja jlle phaduse visualiseerim ise esm ane
Inimlik tarve.
lldessa kuninga soov (om a silmaga) n h a osutub tugevam aks
koi kujutam iskeeld ja kik ngem ism eelt degradeerivad vited ning ta
tuulab kunstniku Kristuse portreed m aalim a. Legendaarse C am uliana
nitisc muresse, kes ei suuda uskuda, ku n i ei ne Lunastaja palet, suhtu(uksc m istvalt ning vajalik im etegu snnib: nagu varsti nem e, saadeUiksegi talle soovitud phapilt.
Just neist, inim kteta loodud kujutistest algab ikoonim aali ja phaplldikum m ardam ise m tologiseerunud ajalugu.

2.

I^Nimcsena nuab vastust jrgm ine ksim us: m iks vttis judaistliku reli
gioosse kultuuri rpes vrsunud ning sellest tasapisi eraldunud uus usk
(htkki om aks Jumala k u j u t i s e kum m ardam ise phapildi nol, nii
rl scc m uutus koguni kultuspraktika vtm eteguriks?
Kuidas vis juhtuda, et paganlikus keskkonnas kujunev varakristlus
siittus uuesti valiku ette: kujutada phadust vi mitte? Kui jah, siis mis

eesmrgil ja kuidas - kas sm boolselt vi m imeetiliselt? Ja kas k u ju ta d ^

ainult phadust?
Kristlike kujutusvorm ide esim ene arengufaas on m rgitud omap*
rasest paradoksist; varakristlikke kujutisi hakkas ilm um a just siis, kui
varakristlik m ttem aailm oli tiesti hem tteliselt ikonoklastilise hoia*
kuga.
W raseks tendiks selle kohta sobib kas vi apostel Pauluse arvamui j
paganlike ebajum alakum m ardajate kohta, kes on kadum atu Jumala *
kirkuse vahetanud kaduva inim ese ja lindude ja neljajalgsete ja roo
m ajate kujutistega. [...] N ad o n Jumala te vahetanud vale vastu ning j
austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti,
Aamen. (Rm 1: 23, 25.)
Pauluse sallim atust phakujude vastu kinnitab ka lik A postlite
tegudest: Kui m e n d olem e Jumala sugu, siis ei tohi m e arvata, et
jum alus on kulla vi hbeda vi kivi sarnane vi nagu inim este oskuse
ja kujutluse loodud. (Ap 17: 29.)*'
ksmeelselt eitavat hoiakut plastiliste kujutiste vastu ilm utavad ka
varased kirikuisad ja apologeedid, vaatam ata erim eelsustele dogm aatilistes ksim ustes ja kujutiste tlgendam ise ksikasjades; kik, kes seda
teem at ldse puudutasid, sdisid m itte ksi phakujude k u m m ard a
mise, vaid kujutam ise vastu ldse. Tsi. kriitika oli suunatud eelkige
paganate ja paganliku ebajum alakum m ardam ise pihta - aga teisiti ei
saanud see ju ollagi. O m eti lhtuvad sellest tsiasjast hihsem ad vited,
m is nii-elda tagantjrele oletavad, et eldu kiski ainult paganliku usup raktika kohta, sam as kui kristliku kujutava kunsti vi ilm aliku kunsti
vim alust kristlikus m aailm as lihtsalt ei ksitletud n ing seega ka ei vaid
lustatud.

16 K ui o lu d m u u tu v a d n in g p h a p ild ik u m m a rd a m is e st saab id a ig eu su k s p e am isi k u ltu sp h im tte id , o tsitak se P au lu se k irja d e s t vlja so o tu k s te ise d k o h a d . N n d a k in n ita b M aksim K reeklane
v astu sek s ik o o n ik u m m a rd a m ise tav a ju u ri otsivatele p rijatele, e t see olevat igipline k o m m e
n in g v iita b ju m ala rav alitu ap o stel P au lu se p h a k o g u d u sete lg i a lta ri k irjeld u sele (M aK C H M l]>eK
1993: 45; ju tt k ib K irja st h eeb realastele 9: 4 -5 ). W d e m o o n u ta b t ie sti ilm selt P auluse s n ad e
m te t, k es k irjeld a b v a n a sead u selaeg ast n in g lisab sam as: A ga k u i K ristu s tu li tu levaste h v e d e
le m p re e strin a , s u u re m a ja t iu slik u m a telgiga, m is ei ole k te g a te h tu d , see t h e n d a b ei ole osa
sellest lo o m is e st... (H b 9: 11.) Teise ja se d a p u h k u v ltsim a tu n ite h ilise m ate p ra k tik a te tagaslp ra m is e st m in e v ik k u v ib leid a P h a P a n c ra tiu se (o letatavalt 7. saj) eluloost, kus viiteid pildit lijrg se ajastu B tsan tsi k a an o n e id en n etav a le p h a k o ja k a u n ista m ise v ttestikule o m ista tak se
a p o ste l P eetru sele (v t M an g o 1972: 123, 1 3 7 -1 3 8 ). K ll aga ei saa kri.stlikkii p iih a p ild ik u m m ard a m ise tav a k u id ag i n im e ta d a igipliseks k o m b ek s - alul v im u tse s Slliiiii k u jutainiskecld Siinai
ekfraasi le.

(flnealuste tekstide lhem uurimine kinnitab pigem vastupidist,

Ki InIIusc ideelisi alusm ri rajades keskendusid apologeedid ja kiri

kuisad mistagi kige fundam entaalsem ale problem aatikale ning kujuIttMiispraktikaid ksitleti ksnes sedavrd, kui see puudutas usu ja kuiliiNf vtm ekontseptsioone. U uf usukontseptsiooni saigi les ehitada
kfincN opositsioonina paganlikule kultusele ning m istagi eeldas see
jilgilut vastandum ist. Viidete puudum ist kirikuisade teostes kujutiste
vimalikule kohale kristlikus kultuses ei tule m ista niivrd puudum ise,
Itikiumina vi teisejrgulise teem a unustam isena kui just vaikim ises vl
jendunud lbitunnetatud hoiakuna. K irjutati ju terviklikult paganlikus
kdlliiurikeskkonnas, kus plastika, nagu ngim e, om andas sakraalse
iHnklsiooni krval m itm eid m uidki, eelkige kunstilise funktsiooni. Ent
polcem ikanool oli suunatud kunstist m da, m da esteetilisest kultuurlt ldse, ning puudutas viim ast vaid niivrd, kui seda tajuti paganluse
elemendina; paganlus tervikuna oli vastuvetam atu nin g sestap ka vasIftv kunt - peam iselt seetttu, et seda peeti ebajum alakum m ardam ise
krvalsaaduseks ning htlasi allikaks. N nda neb M inucius Felix kujuIInIc esteetilistes vrtustes tiendavat kiusatust: Kes niisiis im estaks, et
rahvas palvetab ja kum m ardab avalikult nende [jumaluste] phakujude
poole, kui harim atute [inimeste] arvam ust ja meeli petab harm ooniline
vorm, millesse kunst nad on valanud, pim estab kullasra, tm bistab
hbeda hiilgus ja valendav elevandiluu. (Octavius, 2 3 ,0310b-031 la.)
Seeprast kordavadki varased kristlikud autorid pidevalt Vana
Testamendi peam ist, kujude elutuse argum enti, varieerides ning aren
dades seda m itm el leidlikul moel. Sama innukalt vi veelgi usinam ini
lufciiutatakse antiikautorite analoogseid m tteavaldusi, m ida leidub
(tiimuti kllaga. Vana Testam endi prohvetid vtsid kujutiste eluvlisuse
Iccma les esim estena ning tollases vanaidam aa kultuurikeskkonnas
osutus see lausa revolutsioonilise thtsusega teesiks. Varakristlikel autolHcl oli tegem ist teiste paganlike kultustega ning seeprast am m utasid
nuti ideid, tooposeid ja kujundeid pigem kreeka ja room a kultuuritraditNioonist.'^ Thelepanuvrne on siiski see, et kultuurikeskkonna puhul,
kus mimeesi idee m uutus ldtunnustatud triviaalsuseks, m rkavad
iipologeedid selles ksnes kujutiste ebatelisuse tendit - st nevad asja
(ifllcst vaatevinklist, kuidas jljendam ise idee esineb Platoni ksitluses.
Kirikuisade argum entatsioon toitub kultuste kokkuprkest ja osutub
1/ Slii ilc m o n stre c rib ilm ek alt o m a ra a m a tu s Paul C o rb y F in n ey (1994), R aam at o n selgesti
|i(ilrd )illlse h o iak u g a tav ap raste t lg e n d u ste su h tes n in g ks selle keskseid teese vidab, et iidollkiinuiiiirilainist eitavatele kristlik ele a p o lo g eetid ele o n an tiik k re e k a p re tse d e n d id kaugelt kaalukiiiiirtd kui ju u d i m udel (sum as, l.'), K aldun siiski a rv a m a , et a u to r a la h in d a b v anatestam entlike
nxllliM nudcllte rolli, m is sna silm a n h ta v a lt kajastu v ad ka apologeetilises k irjanduses. M nele
i if is l vIKiiii rtigc pfii (vt san u ill u m k o i i 1999,1, 47 48).

sisuthjaks kunstilise osas, mis oli tajunud oma pAhimAttelist erine

elusl enesest ja teadvustab end nd just kunstilisena. Apologeedid (
vsi kordam ast, et inertne, surnud, hingetu m ateeria, mis tnu ksitt
Ilse jupingutustele ja lum m avale m eisterlikkusele om andab elusarr
kuju, jb sellegipoolest elutuks ning seega e b a t e l i s e k s . Elik tl
sisnu: tundes suurepraselt m im eesi ideed, ei ni n ad tundvat plastil
k u nstina - vi tunnevad, kuid ei soovi seda tunnistada.
Kuulakem m ningate vljapaistvate ja vaieldam atult autoriteeti
varakristlike m tlejate seisukohti.
A leksandria C lem ens kirjutab: Ehkki m nel elusolendil pole !
meeli, nagu niteks vakladel ja tukudel, ja ka neil, kes paistavad i
ilm ale tulles vigased, nagu niteks m utid ja karihiired, kes Nikandr
snul on pim edad ja abitud, on nad om eti krgem ad ksoanonideit
kujudest, m is on tiesti tundetud. Sest neil on vhem alt ks meel - 1
kuulm ine vi kom pim ine vi m idagi analoogset haistm isele vi m i
misele, aga kujudel pole htki meelt. O n palju elusolendeid, kellel ei (
ngem ist vi kuulm ist vi ei suuda nad hlt teha, nagu niteks
rite sugu, om eti nad elavad ja kasvavad ja on m jutatud Kuust. See\
kujud, liikum atud, toim eta, m eelteta - neid seotakse ja klopsiti
naeltega, liim itakse, valatakse vorm i, treitakse, saetakse, hveldat
nikerdatakse. Kujutegijad rvetavad tu n d etu t prm u, hljates selle Ic
m use ja veendes [inimesi] om a oskuste tulem usi [jum alana] kum m i
dam a. Aga jum alategijad ei kum m arda m inu arvates jum alaid ega (
m oneid, vaid p rm u ja oskust, millega tehakse kuju. Kuju on tegeliku
su rn u d aine, m ille kunstniku ksi on kujuks vorm inud.*
18 P ro tre p tic u s, IV, 51: 3 -6 . - T sit C lem en s 1 9 3 4 :1 2 5 -1 2 6 jrg i. C lem en si b io lo o g ia -a la n e eri
sio o n tu g in e b an tiik allik atele, n a g u t e n d a b Finney, e n t l ig u v iim a sed fraasid h aak u v a d o t t
e esp o o l ts ite e ritu d Jesaja ja Jerem ija s n ad eg a. V rd M in u ciu seg a, kelle ju tu s t k u m a b selgelt! I
p ro h v e ti in to n a ts io o n ja k n e k u ju n d id : Ja k u i k eeg i m tle k s jrele, m illiste sea d m e te j a m U
riista d e g a iga k u ju v o rm itak se , ta p u n a sta k s h b ist, e t k a rd a b m a te rja li, m illega k u n s tn ik o n I
gin u d , e t ju m a la t teha. Sest p u u s t ju m a l, k lla p m in g i h a lu t k k vi kiiv ak asv an u d tvi, p in n
rip p u m a , raiu tak se, ta h u ta k se , h v eld atak se. K ullast vi h b e d a s t ju m a l sulatatak se r lp
k a u sist, n a g u sageU te h ti E g ip tu se k u n in g a ju u re s, ta o ta k se h a a m rig a ja v o rm itak se alasil; J i I
[jum al] raiu tak se, n ik e rd a ta k se ja lih v itak se m in g i k a ab a k a p o o lt n in g ta ei tu n n e o m a sUndlA
eba ig lu st, n ii n a g u ta p ra st ei tu n n e , k u id as te au state te d a o m a k u m m a rd a m iseg a . Kui ju m i l I
ole se n i o ln u d v a h est k a lju ra h n v i p u u vi h b e, k u id as ta siis n d sellisena s n n ib ? V alt, I
valatak se, v o rm itak se , n ik e rd a ta k se - see ei ole veel ju m a l; vaata, te d a tin u ta ta k se , klo p ilti
p stita ta k se - ik k a veel e i ole see ju m al; n e, k a u n istata k se, p h itse tak se , p a lu ta k se - n tid 1
l p u k s ju m a l, k u i in im e n e o n sed a ta h tn u d ja o n p h e n d a n u d . (O ctavius, 23, 0311 a - 0 3 1 2 i , ) '
S epp ta o b ra u a st t riista ja t tle b sil, v o rm ib vasarateg a ja ta o b o m a k sivarre j u l; tn
tu le b n lg ja ta j u d kaob; k u i ta v e tt ei jo o , siis ta vsib. P u u se p p p in g u ta b m d u n ri, tih il
k r d ig a , v o o lib kaabitsatega, m rg ib sirkliga ja v a lm istab m e h e sa rn a se kuju, ilusa In lm ei* |
lise, e t see asu k s kojas. Ta ra iu b enesele seed reid ; ta valib ra u d ta m m e vi ta m m e ju laseb l
p u u d e h u lg as o m a ta rb e k s tu g ev ak s k asvada [...] ja selle.st saab in im esele ktet; ta vtab s e d lf H
so o jen d a m ise k s, sam u ti s tab ta selle, et leiba k p seta d a ; k u id ta valm l.stab sellest ku J u m ill j
k u m m a rd a b seda, ta teeb sellest n ik e rd a tu d kuju ja p lv itab .selle elle." (Is 44; 12 15.) N e(d i I

Clemensi selja taga laiub tohutu kultuurikogem uie kiht. Ta areniJttb vttinUcslumentllkke viteid hilisantiigi ajastul, mis on pilgeni tis
kunslilise, puhtkunstilise ja ainult kunstilise otstarbega kujutisi. Kas
lA sfila ldse m rkab? Ja kui mrkab, siis kuidas kajastub see petatud
Aleksandria apologeedi teost&? Clem ensi argum entatsioon on kllasiMlud ajaloolistest viidetest arhailisele, klassikalisele, hellenistlikule ja
ftionia kujutam ispraktikale, kohati osutub ta lausa hindam atu vrtulakloloogiaallikaks, - ja om eti vaatab kuulus petlane juba sndi
nud kunstist otsekui le vi m da, phendades sellele vaid paar lhiItfNl mrkust.
1llbli-loogika jlgedes ja seda jrgides rhutab Clem enski kujutise
ilHiusc tunnusena selle inimkelist, kunstlikku pritolu ning kuulum atUMl Hakraalsesse reaalsusse ja reaalsusse ldse. Ta tiendab seda uue,
: Vittulcstamentlikus traditsioonis tu n d m atu m im eetilise motiiviga,
f IW nuitades antiikallikatest ohtralt andm eid jljendavast phim ttest
^ u lp tu u rid e loomisel, nim etades ka reaalseid inim esi, kes olid kunst
lik u le m odelliks jum aluse kujutam isel. Pealtnha nib C lem ens otse
kui jagavat antiigi arusaam a visuaalsetest kujutistest, m ille tulem usena
llidis tiesti uus ja seningem atu nhtus - nim elt kujutiste funktsioHferlmine puhtesteetilise fenom enina. M istes hsti kunsti eripra,
ti rUa (,'lemens kunsti kui sellist, vaid hutab kunstiteoseid eristam a
toKclikkusest, arvab Viktor Btkov ning tsiteerib kinnituseks liku
nPndrcpticusest, m is jrgneb vahetult eespool to o d u d arutlusele:
alVeiiigu kunstki kuulsust, kuid rgu eksitagu inim est arvam a, et tem a
Sngl tde. (BbiHKOB 1981: 174.) Jb mulje, nagu vljendaks Clem ens
|#d*ama lihtsat ja vaieldam atut tde, m ille 17 sajandit hiljem snastab
nii dgcsli Ludwig Feuerbach.^ Siiski on olukord veidi keerukam .
Vaevalt sai varakristlik autor knelda kunstist ajal, m il kunsti miste
i t il vccl kujunem ata; erinevalt Feuerbachist pidas C lem ens nhtavasti
||tillin.N ksitkunsti, taidurioskusi, m eisterlikkust - see ilm neb selgesti
I Jumlf kstist, knelem ata juba ldisem atest kaalutlustest. Teiseks ei tegele
iClviiicns pris kindlasti illusiooni k u n s t i l i s e n a u t i m i s e ksi[
- srane vimaluski ei m ahu tem a vaatevlja, kus kehtib phit WlP. cl kik, mis ei ole teline, st sam ane tegelikkusega, on kahjulik.
(]lenK*nsi tekst kirendab viidetest just skulptuuridele. ThelepajllMVttilrsfl kombel llitab ta kritiseeritavate objektide ringi ka m itteIpHIilDVHil kiikniNl kultlii jn vaevad vaega h b e d at, p a lk a v ad k u llassepa ja see v a lm istab jum ala,
; Wlll* fMr liud pi^kivlliivud ju m id a n a d k u m m a rd a v a d . (Js 46: 6.)
|V hKiiiuI il fNllii oiiiii lo o d u d asju m illegi m u u p h e, kui n e ed o n - n im e lt k u n sti loom ing, .sama.s
: ilUl rllglniiii (ilul) villjam cldud o len d eid tegelike phe. (I.udw ig F euerbach, Vortesungen iiher

* 1 1 Wf tf i i i l f i Hfiljjloii

HcropMH ;icrc'iHKM 196 7:213.)

m im eetillsed teosed; Iidsed ksoanonid )a ebam aist pritolu iidolid, m l

olevat langenud taevast vi ilm unud m nel m uul imeprajiel moel |
hesnaga kik selle, m ida hlm as miste ixchciropoietos in in ik te tij
loodud! Clem ensi silmis on need lihtsalt puu- ja kivitulbad, m ida ini
m ene on ige veidi tdelnud. Kllap llatab paljusid, kirjutab ta, 0 ti
D iom edese ja Odysseuse poolt Troojast kaasa viidud pallaadium , m i
kuuldavasti olevat langenud taevast, osutus tegelikult Pelopsi luunikei
duseks - sam uti nagu oli Pheidiase Zeus O lm pias tahutud india me
loom a luust.^Clem ensi ratsionalistlikud paljastused tasub m eelde jtta*
need saavutavad erilise klaju tulevaste sndm uste foonil, m il ji
acheiropoietoste kristlikele analoogidele phistatakse ikoonim aal n in j
igustatakse ikonolaatriat.
M im eetiline ajastu ksnes svendas kujutise teluse phe vtm lafj
eksitust, leidis Clemens. Ent teda ei huvitanud m itte niivrd m im eetilisfj
phim tte jrgim ise kui selle r i k k u m i s e juhud. Ta kogus k o k k ai
hulga krestom aatisi transgressioonijuhte, kus jljendav kujutis, m is oUf
n a g u pris, kolitigi ebaseaduslikult illusoorse vallast le tegeliku vldi*
ning vastavalt ka koheldi; Kusjuures kujusid ja m aalitud kujutisi ei pida*
n u d reaalseiks olendeiks ksi arutud linnud ja hobused, vaid sam a eksi
m us tabas ka inimesi - olgu Pygmalioni vi toda noorm eest, kes arm u l
BCnidose Aphrodite kujusse ning astus tem aga arm uvahekorda... ClemeiM
ei m rganud, et kik need juhtum id, kaasa arvatud hulk plastikateostele
phendatud epigramme, esindavad ht ja sam a paradoksini paisunud
toopost - nagu elus, osutudes seega lemlauluks jljendam iskunstile,
kus sna kunst viitas htaegu n kunstlikkuse kui ksitmeisterlikkuse misteile, m ida vrtustas le kige (ning ilukneliselt ka listas)
kps antiikkultuur. N agu eelmises peatkis ngime, vib seda pidada
kunstiteose ja jum alust dubleeriva kultusobjekti separatsiooni ldtunnus
tatud mrgiks, kujutise konstitueerum iseks kunstina ning htlasi kunsti
listamiseks. Clemensi m te liigub aga risti vastupidises suunas - tem a
neb selles vimalust seletada i n k a r n a t s i o o n i - e e l a r v a m u s e
p s h h o l o o g i l i s i p h j u s i : just sarnasusest ajendatud meelepette
tttu hakkasid paganad uskum a, et kuju sisaldab jum alust, ning asusid
kum m ardam a elutuid puuslikke.^' Seeprast on kik m imeetilised kuju20

P ro tre p tic u s, IV. 46: 2 - 3 ,4 7 ; 6. V t C le m en s 1934; 11 9 -1 21.

21 Sel seletusel p o le ig u p o o le st m in g it p istm ist iid o lik u m m a rd a m ise ja lihak.ssaami.se p ro b

leem ig a (p h ja lik k u a ru tlu s t K n id o se A p h ro d ite legendi te e m al vt F ree d b e rg 1991: 3 3 1 -3 3 2 ).
O lu k o rras, m id a k irjeld av ad n ii P lin iu s kui teised a n tiik a u to rid , to im ib sk u lp tu u r lih tsa lt k au n i
n a ise e lu tu k u ju tise n a, m itte h a la sta m a tu ju m a la n n a n a . Sam as p e a b (;le n ie n s oluliseks ju st ebju m a la k u m m a rd a m is e otsese s ltu v u se ideed kuju elutruudu.scsl - ksinuis, m ida m a kiisllicsin
eelm ise p e a t k i alguses. .Sarnasus, oU itruudiis vib k u ju (d se ) ju p ro lo l b l saiiiaslam ist hlv((l
nii so o d u sta d a kui p rssid a, S am aslam iiie eeld ab m eelcllscll iltiid, tl ii li I v u I protiillHlpl'.

tlsed sgavalt pahelised, kunst aga, mis ClemensJ silmis thendab oskust
tuulii mateeriale petlikult elutruud kuju, loom ult petlik ja patule ahvatlev
iiiihtus. Kristlikus m aailmas srasele kunstile kohta ei ole.
Ses m ttes ei lahkne Clem ensi vaated kuigivrd aktiivse phaku)iuic-vastasena tu n tu d Tertulliani/se om adest. Siiski leidub kahe suure
Hiitoriteedi arvam ustes ka olulisi erinevusi, m uuhulgas tsiasi, et
Karlaago m tleja ja usupropageerija vastas om al kom bel ksimustele,
mida tnapeval nim etatakse esteetilisteks. Kui antiigi kujutam iskogemuse k u n s t i l i n e olemus ji kahe silma vahele Clemensil, siis
'lorlullianuse kohta seda kll elda ei saa.
Tertuianus phendas kum m ardam ise phjalikule kriitikale eraldi
(eose (De idololatria - Ebajum alakum m ardam isest). See kuulub n ii
nim etatud praktiliste ksitluste ritta k rvu vaatem ngudele p h en
datud traktaadiga (De spectaculis), m is m eie teem aga sam uti oluliselt
haakub. Eelkige selleprast, et just vaatem ngude traktaadi alguses
(ceb Tertuianus ju ttu n g e m i s - j a k u u l m i s n a u d i n g u i s t ,
mis prinevad v I i s t e 1 1 a s j a d e l t - ehk siis teisisnu naudinguist, mis on hel vi teisel m oel seotud m eie m eel(eorgani)tega. Kohe
tstatab Tertullianus ka ksim use (hiljem selgub siiski, et retooriselt)
sraste naudingute lubatavusest kristlasele - e e l d u s e l , e t n e e d
ci s e g a t a l t i t m a s t o m a k o h u s t . ^ ^
Viiiui-Egiptuse ..h au atag u n e p o rtre e o n o rig in a a e lu tru u k o o p ia n in g ju s t sa rn a su s tag ab p o rtre e
nuiagilise v im e k a d u n u t a se n d a d a ja rg ata k o o s te m a g a u uele elule su u ja silm a d e avam ise
III uaali kigus. E n t k u i k u ju tist su h esta ta k se l e m e e l e l i s t e j u d u d e ja o lenditega, siis ei ole
i'liil ru u d u s k au g eltk i sam a sta m ise k ritee riu m ik s, p ig e m v a stu p id i - halvab sam astam isv im alu se
iHiuiks. Pag an lik iid o l ei ole ju m a lu se p o rtre e . T em a m aag ilise ve tag av ad te ise d a trib u u d id lillile ja le lo o m u lik p rito lu n in g l p u k s lih tsa lt k a p rim itiiv n e v o rm ise. K ige v im sa m a t m a a KlIlM vge o m ista sid v a n a d k re e k la se d ju s t iidsetele k s o an o n id e le - selle k o h ta le id u b k llaga t e n M u u h u lg as n ite k s P o rp h y rio se tu n n is tu s e d , kes k irju tab , e t ta h u m a tu id k s o a n o n e koheldi
|iim alike p h a d u ste n a , sam as k u i k augelt m e is te rlik u m a d sk u lp tu u rid v riv a d k ll im etlust,
kuul ei e d asta n h sti ju m a lik k u se id eed (v t F ree d b e rg 1991: 35). S isuliselt on te g e m ist nitega
lllilreegUle, et ..riitu ste ja sak raalsete in stitu tsio o n id e p h a d u se m r o n sed a k rg e m , m id a iid*i'iiiad n a d on. (N n d a tle b p a g an a u sk u C aeciliu s v itlu ses k ristlase O ctav iu se v a stu M inuciuse
illitlodgis - vt M in u ciu s Felix, O ctav iu s, 6, 0253a.)
Seega tu leb n u s tu d a ja i E lsneri m rk u seg a, e t P lin iu se d u alism i p u h u l, m ille l p h in e v a d
l.irrhasiose ja Z euxise lo o d , ..ei t itu (teg eh k k u se t iu slik u re p ro d u tse erim ise] so o v k u n a g i ja
Ihcil o su tu b sed a p e tlik u m a k s, m id a re a listlik u m a d tu n d u v a d k u ju tise d (E lsner 1995: 96).
liiNl iiim cll nii see ongi.
VI De sp ectacu lis, 1 - T ertu llian 1842: 18 8 -1 8 9 . Juba s ra n e k sim u se a se tu s ise seab k a htluse
l i l l i l 1'inncy p h iteesi, n im elt et kogu ap o lo g eetid e k u ju tiste k riitik a o levat s u u n a tu d p ag an lik e kulliisU- vasiu n in g seep rast ei leiduvat n e n d e teo stes v iiteid sellele, n ag u oleksid k u ju tise d k eelatud
Iiri!lil,sele. P aganlike k u ju tiste k riitik al oli F in n e y arv ates v ltim a tu lt olu lin e roll v araste kristlike
kiintid iislf e llu jm ise slralegeem is; k o g u k o n n a sise ste p ro b le e m id e g a p olevat v ljapoole su u n atu d
kl lillkal m ingil p islm isl, nii e( (o laaln e anikoni.sm , m id a o m ista v ad v arastele k ristlik ele autoritele
I l l i lililsiinisi kui p ro le sla n lism i ik o n o k lastid , o n hilisem m tte k o n stru k tsio o n , Jrgnevad o s u n d u M'tl Tei liilliaiuiscll o n sllm aiih lav all s u u n a tu d k ristlastele ja ta s n ad e selge, otsu sta v a lt v lje n d a
tu d lillile kolgiiliib lu b lisll Piim ey le o o ria aluseid,

ritades traktaadi tcKigui oma ksimusele vastata, kirjeldal

Tertullianus vaatem ngude nautim ise eripra; Seal on teotused, sim,
kuigi pole iglast viha, seal on heakskiit, aga ilma teenitud arm astuseta.
M ida otsivad need, kes sinna lhevad, kes ei ole iseenda pralt? Peale
selle ehk, m ille tttu nad ei ole iseenda pralt? N ad kurvastavad vrast
nnetusest, rm ustavad vrast nnest. M ida iganes nad soovivad,
m ida iganes vihkavad - kik see on neile vline: nnda on ka arm astui
nende juures kasutu ja viha ebaiglane. Vi on ehk phjusetu arm astus
iglasem kui phjusetu viha? (De spectaculis, XVI - Tertullian 1842:
206-207.)
Sellele retseptiivse m eeletuse kirjeldusele lisab Tertullianus m is
tagi sirgjoonelise gnoseoloogilise kriitika, m is viitab taas kord jljenduse
analsile Platonil. N agu Clem ens, haakub ka Tertullianus elusarnase
ebareaalsuse m tte klge, ksitades seda jljendil lasuva needusena.
Vaataja em otsioonid on ebatesed, nagu on vltsid ka neid phjusta
vad vaatem ngud - kik keerleb vale, illusiooni ja elutuse niaringis.
Seeprast ei osutu vaatem ngudest sndivad kired Tertullianuse tlgen
duses m itte ksi m ttetuks, vaid ka phjusetuks.
Avanud probleem i pshholoogilised tagam aad, nnestus Tertullianusel erinevalt Clem ensist vga hsti m ratleda kunstilise elam use
loom ust. Seostudes silm anhtavalt Aristotelese kaastunde ja h irm u phim ttega, on Tertullianuse lhenem ine sam as sootuks erinev.
Aristotelese em paatiaidee kaotab siin om a eesm rgi ja igustuse, sest
nagu igesti theldab M oshe Barasch, ei kaasne vaatem nguliste kirge
dega Tertullianuse jrgi vaim se puhastum ise katarsist (Barasch 1985:
119jj).
Tertullianuse vited suhestuvad antiigi m ttetaustaga laiem aski plaa
nis. Kujutise illusoorsust, olem isest vlistatust teadvustas antiik l p p
kokkuvttes kunstilise elam use allikana ja seega om aette vrtusena see hoiak lbib punase niidina nii sofistide illusiooninautim ist kui ka
kannatuste jljendaja eraldam ist ja lendam ist vrreldes kannatajaga
Plutarchosel.^^ Kujutise loom use m istm ine jb samaks: ebatelisust,
m is teeb kujutisest kunstilise nhtuse, kirjeldab Tertullianus oivaliselt, en t m is antiigi silmis vrtus, osutub siin puuduseks.
Kui lisada veel asjaolu, et m itte-olevast phjustatud kired rveta
vad ju b a seeprast, et kristlaselt nutakse tugevate afektide vltim ist, siis
ongi ksim us kunstiliste naudingute lubatavusest vastatud.
23 M ik s k u u la m e m e m eeleldi ra e v u v i k u rb u se j lje n d ajaid , k u id s n a v astu m eelselt inim esi,
kes n e id tu n d e id p a ra ja sti ise lb i elavad? [...] K una jljen d aja p a ig u tu b tegelikult k a n n ataja st
k rg e m a le ja te d a eristab k a n n a tu se p u u d u m in e , siis sellest te a d m ise st tu n n e m e g i n a u d in g u t ja
r m u . ( H o c e B 1979a; 1 2 7-130.)

..Saatanlikult pom pssete vaatem ngude ajaloolise pritolu u u ri

mine. millele Tertullianus phendab lviosa om a vaatem ngu kontraesleetikast, taotleb ht eesmrki: testada, et kik m eelelahutusvorm id
prinevad juuripidi ebajum alakum m ardam isest. G eneetiliselt on kik
m ngud ja teatraalsed etenduse(^seotud paganlike jum alatega, kelle auks
ju kelle sanktsiooniga sraseid pidustusi korraldati - m is iseenesest on
juba piisav alus, et m uuta vaatem ngud kristlasele vastuvetam atuks.
Sellele ladestub om akorda teisene stegu, nim elt patune nautim isIha; on saabunud aeg, kus askeetlikku hukkam istu vrib igasugune
nauding. Sest nii nagu ihaldatakse raha vi am etihiilgust vi toitu vi
lihalbu vi kuulsust, nii ihaldatakse ka naudingut. Aga vaatem ngud
on ju naudingu alaliik. (De spectaculis, XIV - Tertullian 1842: 204.)
N autim isiha! - raske oleks tpsem alt snastada hilisantiigi ajas
tul esm akordselt ajaloos kujunenud kunstiliste elam uste vrtustam ise
kultuuri. Selle naudinguliigi sublim eeritusastet oli Tertullianus vim etu
eristama, sest kik naudingud nivelleerusid, uppusid ja lahustusid tem a
jaoks patuse ihaluse hisplasmas.
Samas torkab silm a ks huvitav seik. Kneldes naudinguist, m ida
pakuvad pettekujutised, jljendav esitam ine jm s, ei m aini Tertullianus
kordagi plastikat. Skulptuuri ja maali, m is hilisantiigis olid kultus
liku funktsiooni krval m u u tu n u d puhtkunstilise tarbim ise objektiks,
Tertullianuse jaoks selles rollis ei eksisteeri. Tagantjrele ikka ja jlle
antiikkultuuri kige tiuslikum aks vljenduseks kuulutatud plastika
langeb Tertullianuse negatiivsest esteetikast sootuks vlja: skulptuuri ei
ksitleta keelatud m adala ja rveda vaatam isnaudingu ajendina, sest ta
kuulub t e r v e n i s t i j a j g i t u l t ebajum alakum m ardam ise valda.
I lellenistiiku vaim u tuum a ja kehastust tlgendab Tertullianus inim soo
peamise kuriteona, raskeim a [siinse] m aailm a sna (De idololatria, I Ibrtullian 1842: 220). Sestap ei lasu needus m itte ksi jum alakujudel,
vaid mis tahes skulptuursel kujutisel, hlm ates ka kujusid loovat m eist
rit, sest plastilise jljendam ise aktis ei ole ebajum alakum m ardam ine
ksnes vim alusena, vaid see vrdubki ebajumalakummardamisega.^^
Nnda osutub selle kaaluka varakristliku m tleja phakujudevastane
program m totaalsem aks koguni btsantsi ja protestantism i ideolooKsitledes ja k u m m u ta d e s v im alik k e v astu v iteid , ei u n u s ta T e rtullianus k a tsiasja, e t m e istri
(ilgusluseks vib o su tu d a lihtsalt vajad u s e n d ale ja o m a p erele leiba te e n id a -- ajend, m illele v d a liiksc ju b a apostel P au lu se E fesoses viibim ise loos, k u s k sit liste tee n istu se k sim u s p h ju sta s
krisllusev astaseid ra h v a ra h u tu si (A p 19: 24jj). L a h e n d u se n a soovitab T ertu llian u s m e istrite l tegelda
Iclm iliste ja d ck o re crim isl d eg a n in g v a lm istad a m u u hulgas ka k iksugu ilu stu si - vlja arvaluil [jljendavadI Ju m alak u ju d (vi De id o lo latria, V III). T piline a n ik o o n iliste ja ik o n o klastiliste
Ixiliikulega m ftltckiiik, iiihs kiniilliib veel k ord, ct T e rtu llia n u se silm is vaba, kultu sev list kujutavat
pliist Ikul lihlNiilt cl ckxlslecrl.

gide n- klassikalistest ikonoklastllistesf koniseptsiooniticst, m ida pei

lhem alt ksitleme.
Peatusin pikem alt kahel kristliku m ttem aailm a autoriteedil,
olid sisuliselt kaasaegsed ning judsid ra nha ka esim esed teadaolev
kristlikud kujutised. Clem ens ja Tertullianus esindavad kll varakristllll
m tte eri suundum usi, ent nagu ngim e, valitseb phiksim uses ner
vahel ksmeel. N im etada viks veel tervet rida varakristiikke autoreil
kes kik avaldavad niisam a veendunult kujutistevastaseid seisukohi
Justinus M rter, Tatianos, Athenagoras, O rigenes (kes Baraschi sns
tiendas ikonoklastilist hoiakut metafsilise m tm ega - Barasc
1985: 136), A rnobius, Athanasios jt, knelem ata juba neist, kes eitasl
ebajum alakum m ardam ist nii-elda ldisem al kujul.^^
Niisiis ei esine varakristluses kujutiste kriitikat om aette n h tu sen i
vaid see paigutub alati paganlike kultuspraktikate kum m utam ise ko n i
teksti. Vitlushoo inerts osutub aga nii vim saks, et ei lepi paganl
kogem use thistam isega, vaid paiskub nii-elda teisele poole null<l
p u n k ti - ning m uutub ise kum m utatava peegelpildiks. Ja paganlikud!
kultuskujud, mis vanatestam entlike tekstide vaim us prm ustati ju st
tehtuse, hingetu m ateriaalsuse, elutuse argum endi toel, rkavad htkki
taas ellu: sja ebausuna k u m m utatud anim atsiooni-idee trkab uuel
kujul. Endiselt levinud ja m ittekristlaste poolt innukalt kum m ardatavad
paganlikud jum alakujud saavad i n k a r n a t s i o o n i p h i m t e t
k t k e v a m r a t l u s e , osutudes n d d e e m o n i t e asu
paigaks.
M te ise prineb kaudselt juba apostel Pauluselt; M ida m a siis
n d tlen? Kas seda, et ebajum alaohver on m idagi? Vi et ebajum al
on m idagi? Ei! Vaid m a tlen, et seda, m ida ohverdatakse, ei ohver
data Jumalale, vaid kurjadele vaim udele. Aga m a ei taha, et teie saaksite
kurjade vaim ude kaaslasteks. (IK r 10:19-20.) Pauluse snu tuleb ilm
selt m ista nnda, et tum m ad ebajum alad (IK r 12: 2) ei ole m iski,
25 levaate v ara k ristlik u st k u ju tise k riitik a st, olgugi et m itte a m m e n d av a , vib leida: BbiHKoa
1981; 16 7 -1 7 9 ; sam al te e m al p h ja lik u m a lt - B w i k o b 1999, I, 4 6 -1 2 8 . K uidagi ei saa j tta m r
k im a ta , e t n ii m n e g i a u to ri k sitlu ses l h e b k a o tsi asja tu u m . N iteks vites: K unsti k sitati p e t
tu s e n a ja h elg i teisel ajastul ei p lv in u d ta n ii k a rm i h u k k a m is tu k u i u u e k ristlik u id eo lo o g ia
v itlu se p o h h il a n tiik k u ltu u ri m eelelise ilu ahvatlustega. (M y paT osa 1988:101.) N agu sja ngim e,
ei j e tu d v itlu se kigus u n a ru le k a m eeleliste a h v atlu ste te e m a t, e n t k riitik a n o o le d o lid s u u n a tu d
teisele sih tm rg ile, sam as ei ta k ista s ra n e h o ia k v a ra k ristlik e l k irjan ik e l p u h u ti krgelt h in d a m a st
a n tiik sk u lp u u ri vlusid. M in u ciu s Felix k irju tab : K ui j tta teie iid o lid ilm a sellest im elisest ilust,
m ille a n d is n eile s u u rte k u ju rite p eitel, siis ei j n e ist jrele m u u d k u i v o rm itu m ateeria. (O ctav iu s,
23.) A p o lo g eetik aajastu l p p j rk u esin d av L actan tiu s k irju tab - k u sju u re s k ristluse a pologccdi t
p iliselt p h a k u ju -v a stase s k o n te k stis n ag u M in u ciu s Felixki
et a n tiik ju m a la d vlgnevad nii oni
t iu slik u lt k a u n i k u ju kui o lem aso lu g i k u n s tn ik u st loojale, kes v rib su u re m at austust kui need
jum alu.sed ise (vt BbiHKOB 1981: 177). V astu v etam atu oli eb ajum alrtkiijude k u m m a rd a m in e , m ille
n e n d e esteetilised o m a d u se d s k u lp tu u rid e n a .

gu <in eimiski, ning ksnes ohvriannitl on miiratud kurjadele vaiWUilele. Hiljem seevastu om andab deem onite suhe kujutistega juba
kvaasipaganlikke jooni - sellele osutavad paganlikud kristluIfkilikud, Kelsos distantseerub snaselgelt Jumala ja tem a kujutise
Nliuislajatest, ent seda igustatum alt klavad ta etteheited, et varakristlUNr fiiillimatus ebajum alakujude vastu ktkeb suuri vastuolusid.^*^
M lnucius Felix: Need rvedad vaim ud, deem onid, nagu on nida
n u d maagid, filosoofid ja Platon, varjuvad sam m astesse ja phitsetud
kujiulesse, mis plvivad nende sisendusel autoriteedi, nagu oleks neis
luihiil jum alus; htlasi inspireerivad n ad kord prohveteid, kord jvad
fhlljicma templitesse, siis hingestavad vahel [loomade] sisikondi, suuhttviul lindude lendu, juhivad liisulangem ist, toovad esile valesse m ssi
tu d ftlekuulutusi. Sest neid petetakse ja nem ad petavad, kuna nad ei tea
puhust tde, ja m ida teavad, nad ei tunnista hvingut kartes. Nii pressiVid nad [inimesi] taeva poolt m aa poole ja kutsuvad telise Jum ala juufPKt mateeria ju u rd e... (Octavius, 27, 0323b-0324a.) Justinus M rter
>nui korda leiab, et skulptuuridel on nende kurjade deem onite nim i ja
ku)u, kes ilm uvad meile vaim usilm as (tsit Cam ille 1995: 58).
Sam am oodi eeldab ka A ugustinus, et kujusid asustavad vaim ud,
kes suudavad kurja teha ning tita inim este soove, kes austavad neid
)iimalatena (vt Kris, Kurz 1979; 79-80). Thelepanuvrsel kom bel selHub 'iatianose jrgi, et deem onid on nii kehalt kui hingelt ainelised, mis
lc*fb nad nhtavaks ning sestap ka kujutatavaks: deem onite substants
(III inimese m ateriaalsest substantsist vaid veidi peenekoelisem , m eenutiules midagi udutaolist. A thenagoras om akorda oletab, et kurjad vai
nuni meelitab kujudesse nende ees peetav ohvritalitus, sest deem onid
)inmevad verd jne. Kujutised, iseranis skulptuurid, on varakristlaste
meelest kahjulikud selle poolest, et neisse asuvad deem onid, keda ebajuitialakum m ardajad siis teenivadki. See raskendab veelgi kunstnike olu
korda, kes osutuvad eluasem e loojaks saatana teenritele deemonitele.^^
Niisiis naasevad sja kujudest pagendatud leloom ulikud olendid
N in n a uues kehastuses - ja tunnevad end seal koduselt terve keskaja vl
tel. l i n t sedapuhku ei vasta kuju ja deem oni suhted priselt mstilise
Ml K rislliisfil iiiislavad k u ju d o tsu stav alt h u k k a . Kui n a d m tle v a d nii sel p hjusel, e t kivi, puu,
liKiiiks vrti kuld, m id a teatav m e ister on t d e ln u d , p o le ju m a l, siis o n see n a e ru v rn e tarkus. Sest
kl' |>ciilr liiid ik u lollpea p e ak s neid ju m a la k s ja m itte k in k id e k s ju m a la le ja n e n d e k ujutisteks. [...]
Sel kdiiihcl peavad n ad p a ra la n iatu lt tu n n ista m a , et k u ju sid p stita tak se kellegi auks, sarn an ev ad
ii m l sIIn villlskiijull vi m ilto, ja et n eed , kellele k u ju d p h e n d atak se , pole ju m a la d , vaid d e em onid;
iifju cc, kes illi,slab ju m a la l, ci tohi lecn id a d e e m o n e id . (Kelsos, A lethes logos (Te sna). - Tsit
MwoiMTejiM 19.SH: 222 jrgi.)
liiiiMhim 1981: I7.V l. h iiilcv aad el selsu k o h lad est, m is vidavad k u jude asu sta tu sl d e em onitega
vfti )iiliittiviid kurjiidc vtilim idr viiljuajiimlscst kujulisest vi li|n n ey IW 4: S-l (v, K am erick 2002;

15 iy,

_____ ^ w ^ ) n m in H n m v ,i K ijq u iir Ru^atib e n d u t pigem t h ja I

m id a deem on id vivad klastada ja seejrel jlle hljata. Samas jl

see kujude suhteline autonoom ia tava-arule hoom am atuks ja nu

nhakse antiikskulptuuris aastasadu sna otseses m ttes valget sai
nat, otsekui sam astuks kuratlik persoon jgitult kujutise materla
substantsiga.
Lorenzo G hiberti vahendab ..Kom m entaarides loo sellest, kuU
14. sajandil leiti Sienas Venuse m arm orkuju, m ille jalusel oli Lysipf
allkiri - G hiberti oli nin u d A m brogio Lorenzetti joonistust skulp
rist. Kik kunsti ja skulptuuri hinnata m istvad inim esed tttasid i
im etlem a, jtkab G hiberti, sest see oli tahutud nii oivalise oskuse i
im etlusvrse osavusega. nneliku leiu puhul korraldati linnas pic
tused ning kuju paigutati auvrsele kohale. Siiski hakkasid vanamc
sed linnakodanikud varsti rkim a, et kuju paigaldam isest saati l
kik Sienas allamge, ning kuna ebajum alakujude kum m ardam ine '
teatavasti ristiusuga vastuolus, siis ilmselt nuhtleb Jum al linna selle ]
eest. Sestap otsustati kuju purustada, killud aga kaevata Firenze
dele - lootuses, et nnda prdub ebann vaenlase vastu (vt G hibef
1 9 1 2 ,1, 63). Niisiis tulenesid linna tabavad nnetused sienalaste ar
tes nende om a steost - teadlikest toim ingutest taevaisale talu m ai
ebajum alakum m ardam ise piirim ail. Firenzelaste sdam etunnistus
patust puhas: paganliku kuju killud sattusid ju Firenze m aadele linla
teadm ata ja nusolekuta. Sellegipoolest olid Siena kristlased veendu
nud, et isegi m arm orikillud, m is kunagi olid m oodustanud paganlli
skulptuuri, on suutelised vihavaenlast kahjustam a. Jrelikult jaotus dee<
m onlik vgi htlaselt kogu ainele, m illest valm istati paganliku jumi<i
luse kujutis, pesitsedes sna otseses m ttes otsekui kuju igas aatomis.*
28 K eskajal k u ju ta ta k se p a g an lik k e iid o le id ju b a o tseselt d e e m o n ite v i ig em in i s a a ta n a te n i >|
sab a ja sarv ed eg a jn e (v t n t C am ille 1995, iil 1). D e e m o n id p e sitse sid k a p iltk u ju tiste seei, 1 ^ 1
k s v o o ru slik k ristla n e k sk in u d m o saiig im e istril o m a m aja sein a lt k rv a ld a d a v a n a m o saiig i, i n l i |
k u ju ta s A p h ro d ite m ti, n in g m e iste r a su n u d p ilti v lja l h k u m a , siis virutas pild is is tu n u d d * t |
m o n talle v a stu k tt, n ii e t see lk s p u n a se k s ja p a isteta s les. M o sa iig im e istri pstis im e, m lU c |
s o o rita n u d P h a E utyches (M an g o 1972; 13 3 -1 3 4 ). E n a m g i veel, p o ln u d sugugi v listatu d , e t dH *
m o n p esitseb k a ik o o n is. n d sa A n d re i (A n d re i B laenni) elu lo o s ju tu sta ta k se kellestki
'
rah v ast, k es p rd u n u d o m a ab ie lu p ro b le em id eg a n ia p o o le. M aa g lu g e n u d m in g id lo itsu d n t l N j
ik o o n in u rk a v alg u stav a lam b ik ese li ko h al. P e re m u re d la h e n e n u d p a u g u p ea lt, k u id na ist h a k n u 4 i
p a in a m a h iriv a d u n e n o d : k o rd n in u d ta u n es in im ro o ja g a m ritu d p h ap ilte. Selle n g e m u H 1
seletus ilm u ta ti talle sa m u ti u nes; o k u ltse te to im in g u te ta g a jrjel oli n n istu srik a s ju m a lik V IU )
ik o o n i h lja n u d n in g alles j n u d p aljas ain e - p u ita lu s ja v rv id - , k u s n d o m a k o rd a vim utlM I
d e e m o n h k j ik u s ja r v e h a is... (lo o to o b ra M ag u ire 1995; 51). K pse keskaja p h a p ild iv a n tM tt
liik u m iste h k k o n n a s k u ju n e s a ru s a a m , e t d e e m o n id v iv ad a su sta d a k a k ristlik k e k ujutisi k irik u lt!
n n d a ju tlu s ta n u d 15. saja n d i alguses k eeg i N o rw ic h i lo lla rd ite h u lk a k u u lu v M argery BaxteFi I t
m n e d k o o s L uciferiga taev ast p a g e n d a tu d d e e m o n id p u g e n u d k irik u te p h a k u ju d e sse n in g vr)t>
vat e n d seal t n in i (v t K a m eric k 2002; 1 3 -1 4 ). Siiski leid u b sarn ase id viite id ka ortodoks.scls prl*
m u stes - n itek s 13. sajan d i im e te g u sid kajastavas la d in a le g e n d id e k o g u s k n eld ak se ts is tc r tllilU

!oleks Id d t ptremat nuoei n*o pinupuBwn nUHWKNiliVba

Nnda teeb kujutis taas ootamatu sammu ontologlseerumise poole.
fMlnitud vastuolu ei thista mistagi eitavat hoiakut kujutiste suhmis iseloom ustab kogu 2.-3. sajandi varakristlikku ideoloogiat.
I Vrtlupidi, dehionoloogilised vaated ksnes tugevdavad phapildivasItiliit argum entatsiooni. Kujutise slatuse m rab siiski hoopis teine asjallu', vikestesse varakristlikesse kogudustesse hajunud ja kiliastlikest
lioliistest haaratud rahvale ei p akkunud teoloogilised vitlused huvi, vi
veelgi tenolisem - olid lihtsalt teadm ata.
l lm m astav on tsiasi, kirjutab E rnst Kitzinger, et kui m aalikunst
1 kulptuur hakkasid esm akordselt tasapisi im bum a kristlikesse kogutflfm is- ja m atm ispaikadesse, siis ji see sisuliselt m rkam ata nii kristluse
Wlftlastel kui apologeetidel, kes pidasid om eti sam al ajal gedaid vitlusi
|ib#jim ialakujude ja nende kum m ardam ise teem al. kski kirjalik allikas
jni 300. aastani vlja ei luba kahtlustadagi m ingite kristlike kujutiste
lleniasolu peale kige napim ate, lakoonilisem ate smbolite. (Kitzinger
[1954:87.)
ja nagu teoreetikud polnud nhtavasti kige parem ini kursis elutege
likkusega, paistsid lihtkristlased om akorda kurdiks jvat om a vaim sete
juhtide phapildivastastele m anitsustele. O n kigiti phjust oletada, et
juhu 2. sajandil ritasid kristlased kaunistada om a palvepaiku petliku
linuga piltidega.^ 3. sajandil sndis nhtus, m ida m e nim etam e vara
kristlikuks kunstiks. Praktika m nis kll niliselt keeluprintsiipi, kuid
Isidis siiski viisi kujutada kujutam atut.
Teatavasti osutus seejuures heks vtm eteguriks teoreetiliselt
*llalava an tiik k u ltuuri keskkondlik mju.^ See toim is isegi judaism i
jiiiluil: just sellesse ajajrku kuuluvad kige karjuvam ad (vhem asti
kloimli i abtist, kes a v asta n u d h t k e tse rit k la stad e s k iv ist N eitsi M aa rja kuju, m illes e la n u d saatan
(iiliiiiis, 17).
J VI C ra b a r 1957; 23. F in n e y p a k u b v lja julge h p o te e si, seletam aks k ristlik e k u ju tiste p u u d u HilH kuni 3. sajan d i alguseni. T em a arv ates p o ln u d p h ju sek s su g ugi v a ra k ristla ste an ik o o n ilised
Viipiiilimuiscd: h aju salt p a ik n e v ad silm a to rk a m a tu d k ris tlik u d k o g u d u sed ei e rin e n u d igapevaselt
(ilinr )ii m u u h u lg as ka m a te ria alse lt k u ltu u rilt m illeg i p o o le st m b ritse v a st p a g a n lik u st k e sk k o n
n a l , cUiti nagu teisedki n in g see p ra st ei v a ja tu d k a erilist v isu aa lse t/m a teria alse t nii; vastupidi,
fllr k u ju n d a m in e o ln u k s isegi o h tlik (vt F in n e y 1994: 99jj). F in n e y m tte k ig u veen v u se le
a.ijatundjad. K uni ju tt k ib p u h te se m e lisest k e sk k o n n a st, klab h p o te e s m in u m eelest
lliiiii tepraselt. E nt see ei seleta, m ik s ei s a a n u d k u ju n e d a m in g e id esoteerilisi, sh k u jutavaid
lUinliiilciil, m is te e n in u k s k o g u d u seliik m ete id en tifitseerim ise, p e tu se p h a sisu n itlik u m e e n u lti*p )nw 's n i rk e , M ik s n eil ei ole m in g e id o h v ria lta re id , m in g e id te m p le id , m in g e id ld tu n tu d
kii.sih p agan k ristlaste k o h ta M in u ciu se a p o lo o g ia s (M in u ciu s Felix, O ctav iu s, 1 0 ,0264a).
(Ild irv lm ild testi p o ln u d , kll aga vis e sin e d a lokaalseid. K ristlikke k u ju tisi 3. sajan d i eelsest
litiil pille leiu id , kuid see ei t esta, et n e id p o ln u d . P ro b lee m i tu u m o n m uus: o lu lin e p o le k ristlike
le k k im ise aeg, vaid .see, m i k s n a d tekkisid.
I l.dliKilevaale k ristlik k u ik o n o g raafiasse tra n s fo rm e e ru n u d a n tiik k u n sti m o tiiv id e st v ib leida
in.HinlkiiNl A n e d l SpiritUiilily 1979: 51 3 -5 1 4 .

l u i i n i iv iS M tu ttlt)

p h im ttelt ta g tn e m lse j

judaistlikus kultuspraktikas.^' Sltum ata sellest, kuivrd visid nl

m ndused tuleneda Siinai keelu liberaalsest tlgendusest ja mis tl
liberaliseerum ise, kneleb kujutiste juurutam ise fakt kujutamisvaeS
likku kultuurilis-religioossesse keskkonda selget keelt antiigi plasti]
kultuuri teadvustam isest R oom as ja hellenistlikus maailm as.
D ura-E uropuse baptisteerium i seinam aalingud prinevad ur
sam ast ajast kui eespool tsiteeritud kristlike autorite m tteavaldui
stseenid Vanast Testam endist, Hea Karjase ja Kristuse le vee mlni
m otiiv on loodud 212. aastal ning rakendavad vga loom ulikult h i
hellenistliku stilistika Sria erikuju.^^ V arakristliku kujutamisprali
paganlikele ltetele viitab ka tollase kunsti stilistiline stabiilsus. Viir
ei th en d a siiski stiililist hom ogeensust: m ultikultuurse im peerit
erinevad traditsioonid annavad endast m rku varakristlike kujut
stiilierinevustes regiooniti. Kristlike kujutiste arenguprotsessi tasane
vhem asti niivrd, kui see on rekonstrueeritav silinud m lestiste ]
jal - , kehtisid aga kigutam atult nhtava illusionistliku reproduts<
m ise antiiksed phim tted, m ille ainsana visid proovile p an n a teost
professionaalsed oskused.^^ M uutlik polnud niivrd stilistika kui
nograafia, viim ase piires aga teisenes teem ade repertuaari m uutudes i
ikonograafiline phim te.
sna ksm eelselt oletatakse, et enne evangeelium ide kujunemli
kibisid varakristlikus keskkonnas n n testim onium id - tsitaadikogU*
m ikud Vanast Testam endist, m is viitasid Messia tu le k u le .K ig e v a rtsem ate m aalitud kujutiste puhul on valdavalt tegu sam a tem aatikaga, ^
Tunnistuste illustratsiooniks saab neid siiski n im etada vaid m n d u ltega: kujutavad tsitaat-sm bolid pidid olem a silmaga hlpsasti haarati*
vad - seega pole tegu m itte piiblisnade raskesti visuaalsele tlkele allu v t <
m berjutustusega, vaid otse silme ette m aalitava pildiga A abrahaini
ohvritoom isest, Joona psem isest valaskala khust, Taanielist l u k o erti
31 N itek s D u ra -E u ro p u se s n ag o o g i fresk o d 3. sajan d ist (u u e d ja o lu lise m ad m a a lin g u d pri"
nev ad 245. aastast), sam u ti vgagi k v aliteetselt te o sta tu d m o saiig id H a m m a d -T ib e ria s, m is kuju
tavad A pollot so d iaa g im rk id e seas, N irim i k ib u tsi s n ag o o g i m o saiig id N egevis (4 .-5 . saj), Bfl
Alfa snagoogi m o saiig id (6. saj) jt. Sellesse ajajrku k u u lu v a d k a ta lm u d ik irja n d u s e fragmendldi
kus siihU itaksc kujutistesse kige salliv am alt (v t S hanks 1979: 1 4 6 -1 4 7 , sam u ti Vermeule 198l|
( liH iiIc no iig li I9 jl). he ju lg e h p o te e si k o h aselt v lg n ev at k a ta k o m b id e v arased figuraalied
k u jllllN ftl (linu oli-niasolu su u re n isti kohalikele ju u d i k u n stn ik e le - m is o n sed a tenolisem, *1
rn iiin litiirii rl c rlsla n u d tollal kuigi selgesti h e religioosse tra d its io o n i e ri h a ru sid (Freud 1994t
170),

VI (iiiligli I97.t: .13; vrd Jew ish A rt 1961: 199.

.1,1 M(>oer pea <m kaljust vee v ljal m ise im e t kuju tav as stse e n is (C allix tu se k a la k o m b Koom aii
4, siij) in u u lltiu i .sam asuguse le n n u k a h o o g a n a g u p a rim a d P o m p e i freskod; Junius Bassusc sarko

faagi reljcclid (u 359. a, V atikan) esin d a v a d h ilisa n t k se t/v a ra k ristU k k u klassitsism i jne.
34 vt CncKUMUKaH 1 9 8 8 :1 9 5 ,1 9 8 9 : 10; C o m p a n io n 1993: 311.

Il(lmest noorm ehelt tulises ahjus vi mis tahes teisest nn tpoIIIIncnI seest. Tahes-tahtm ala trkab analoogia testim oonium ide
1 Vdrtki istlike seinam aalingute tpoloogiliste stseenide vahel - viima(III (ilsekui evangeelium ide-eelse kogem use kordus uuel tasandil,
Irtnuutdi visuaalsed testimoon^umid. Kujutise jutustav klg, kuniks
ttJlIs, liitub siin kujutatu tpoloogilise korrastusviisiga. Kui narraWCl (iksust vaadelda snkroonilise horisontaalina, siis tpoloogiline
IH(t(ruklsioon m oodustab vertikaali: selle eesm rk on sakraalajaloo
Vurliuilsete, transhistoristlike struktuuride avamine. Uue Testam endi
lliiuilc tekstide - apostlite lkituste ja iseranis Pauluse kirjade krval
jlii vad vanatestam entlikud testim oonium id om am oodi pilt-prototllfk.s (vt H anson 1993): A abraham i ohverdam ine vastab Kristuse ohvijtt ellurkamisele, vaala khust vlja heidetud Joona lugu viitab tem a
'itdcUidi-missioonile ning sm boliseerib htlasi surm a ja taassndi,
|li ka kolme noorm ehe psem ine tulisest ahjust; lugu M oosesest,
kaljust vee vlja lb, m uutub ristim ise prototbiks, apokriivade
m nna suhestub Kristuse ilm um isega M aarja M agdaleenale jne. Ja
llm icr osutab igustatult asjaolule, et siin teiseneb ngem is- ja tlgen^am ism eetod: visuaalne kujutis om andab spetsiifilise suhestustausta.
Kujutatavate teem ade valikut vib - kui m itte tervenisti, siis statisllllNfll kll - seletada ka teistsuguse m ttekiguga. Eitav hoiak pagan
like kujutam ispraktikate suhtes oli kas teada vi vhem asti tajutav ka
kristliku liikum ise m adalam ates kihtides ning see tegi ebasoovitavaks
VI koguni ohtlikuks Uue Testam endi sndm uste ja Kristuse o t s e s e
kiijiilamise; kom prom issina ngem isvajaduse ja kujutam istabu vahel
Ifill ringtee - kaudse viite nol, m is sarnaselt m etafooriga htaegu
rtvii(Ula)b ja varjab thistatavat.^^ Samas on selle vtte vastuolulisus,
Miiila tegijad ise vaevalt teadvustasid, vlisvaatlejale puhuti lausa silm a
torkav. Niteks kolm e juudi k u j u t a m i n e, kes N ebukadnetsari
kiisul heideti tulisesse ahju kuninga k u j u k u m m a r d a m i s e s t
k e e l d u m i s e t ttu (Tn 3) ehk teisisnu - teise ksu t i t m i s e
ecsl, on thelepanuvrne tend Piibli-m aailm a trkavast visualiseerinilscst, st teise ksu e i r a m i s e s t . Samasse k u j u t a m i s v a s t a s e
("i ,,lo fs li hiim m astav o n see in im e se m tte lin e v a ja d u s a se n d a d a k s ese teisega - m itte niiv rd
iHivlsl Iccia lim aks te h a kui varjata. M eta fo o r p e id a b asja, m ask eerid es o savalt ta so o tu k s teiseks
itiilrtkN; niclafooril poleks m in g it m tet, kui selle tag a ei seisaks tu ng, m is h u ta b v ltim a kike
ituiiiUpl." (O p re i a-M -laccer 1991: 249.) Lisaks v is siin k aasa r k id a sakraalse e sitam ise ld reeKfl, m iila )can -licrrc V crn an t t h e ld ab v arase k re e k a p la stik a p u h u l: k so an o n , m rg ib ta, vnguks
iiliifkul kalle iirniiise - salad u ses p e etu se ja avalikult esitatu se ta o tlu se vahel. K so a n o n i n g em in e
i.iMiiunduli inilsiatsiiiiini v rtu se. T eisisnu, ju m a lik u iid o li silm itsem in e v rd u b o tsek u i h irm sa,
milmliwllku reaalsuse avanem isega (V ern an t 1991; 155). K a M oshe B araschi arvates on vljaspool
krtlitluitl, ei v arak ristlik u s k u n stis oli kesksel kohal n h ta m a tu - see m o o d u sta s v a ra k ristlik u k u nsti
|iftliislii" (lluriisch lyyH; 41).

v i t l u s e k u j u t a m i s e nKldete ritta vib paigutada ka m iniatri

oletatavasti 4. sajandist prinevast nn CiolcniStSevi paprusest, mis
kujutab A leksandria patriarhi Theophilost Serapise pham ut ja pagan
likku jum alat teotamas...^*
Vaevalt nnestub seda protsessi kujutada lineaarsena: hilisantiigi
kunsti transform eerum ine varakristlikuks kujutam isssteem iks toim us
m itm eid kanaleid pidi. K ristlikku kibesse llitati koguni antiigi kuju
tatavate-repertuaar, kusjuures m itm el m oel korraga. O rpheus, H erakles
ja isegi eerosed om andasid uue thenduse, suhestatuna allegooriliselt
kristliku m aailm apildi phim istetega - vhem asti arvavad nnda
m ned asjatundjad, kuigi srased tlgendused jvad m istagi alati
vaieldavaks.^^ Ent olgu tlgendustega kuidas on, sem antilise vnkum ise
fakt ise kneleb paganlike ja kristlike elem entide segunem isest ja pi
m um isest.
Lisaks tasub silmas pidada, et kristluse proseldid prinesid kesk
konnast, kus plastikateosed olid kultusssteem ist vljunud nin g teki
tanud kunstilise tarbim ise m aailm a ega su utnud kohe hljata usuph im tete suhtes neutraalseid esteetilisi ihalusi. Kui Sevso aardeleiust
(4. sajand) prit hbenude valdajad, jukad kristlased, serveerisid
htuski vaagnatel, m is olid kaunistatud kujutistega M eleagrose vi
Achilleuse m dist, jahistseenide ja Kristuse m onogram m iga, siis s
rane sm bioos sjaid ilmselt ei hirinud, nagu ei nhtud m idagi halba
ka Venuse kujutiste, om aniku olmelise rivastum isstseeni ja kristliku
sisuga allkirja hitam ises kuulsal Esquilinuse aardeleiust prineval
Proiecta laekal, m is kuulub Briti Muuseumile.^*
36

Vt E lsner 1998; 257, iil 162. A naloogsete seede k u ju tam isest k psel keskajal v t C am ille 1995.

37 N itek s Josepha W eitzm an -F ied ler k sitleb 3. saja n d ist p rit sark o fa ag ifra g m en ti te rm id e
m u u s e u m ist R o o m as tra d itsio o n ilise k a rju ste v i k ttid e p id u s tu se k u ju ta m isen a ; e u h aristlik k e
k o n n o ta ts io o n e p e ab u u rija k ah eld av ak s (v t A ge o f S p iritu a lity 1979: 2 5 4 -2 5 5 ) - sam as k u i tein e
a u to r n e b selles sn a v e e n d u n u lt ju s t a rm u la u a sa k ra m e n d i s m b o lit (vt G o u g h 1973: 4 6 -4 7 ).
R o o m as V ia L atin al p a ik n e v a k ata k o m b i sein a m a a lin g u te k ristlik e s eed e k rv a l o n k s ru u m
te rv e n isti k a u n ista tu d stse e n id e g a H erak lese m d ist. M . Bell seo sta b k ll kangelase fu n k tsio o n i
A lkestise tag asito o m iseg a a llm a ailm a st K ristu se fu n k tsio o n ig a L a a tsaru se ellu ra tam isstsee n is,
m id a o n k u ju ta tu d n aab ersaalis, k u id arv ab sellegipoolest, e t p a g an lik tegelaskuju sattu s k ristlik k u
h a u ak a m b risse t n u p ag an au su listele sugulastele, kes p u h k a v a d seal k rv u o m a k ristla stest v e n
d ad eg a (vt A ge o f S p iritu ality 1979: 2 4 2 -2 4 3 ). M rk sa k e e ru k a m a ja p n e v a m a in te rp re ta ts io o n i
p a k u b vlja E lsner, l p e ta d es ts k li p h ja lik u a n al si j rg m ise jreldusega; Via L atin a k a ta k o m b i
H e ra k lese -ts k k el k u ju ta b e n d a s t k e sk p u n k ti P h a k irja g a s e o tu d eksegeetiliste k u ju tiste n in g
k u n s ti vahel, m is p eeg eld ab m b ritse v a h is k o n n a k u ltu u rik o n te k s te ja m n g ib n e n d e g a tu n d u
v alt ld ista tu m a l m oel. N e ed s ein a m a a lin g u d o n k u n st, m is rg ita b allegoorilistele t lg e n d u s
tele, k u id l h tu v a lt an tiig i k u ltu u rie n ts k lo p e ed ia s p e itu v a st alg p u n k tist. [...] H erak lese-ts k k el
p a k u b a v araid lo o m in g u lisi v im alu si m b e r tle v a te k s t lg e n d u stek s ja m tisk lu stek s - n e n d e
t h ja d e k u ju tiste t d e o n v alla in te rp reta tsio o n io rie n tiirid e le , m is k tk e v ad vaatajate usus. (E lsner
1995; 2 7 8 -2 7 9 ; v rd E lsn er 1 9 9 8 :152Jj.)
38 V t A ge o f S p iritu ality 1979: 310. Veel p a arsa d a aastat p ra st CA)n,sliinlinu.se u su v ah e tu st r h u
tasid p a lju d k ristla stest ro o m lase d en d iselt o m a helleni.stllkku IdciitU ectl, m brilsi-dcs e n d sealsest

Kristliku kogukonna tegelikus elus januneti niisiis nhtava kujutise

jrele. Miks seda vajati?
O tsides vastust sellele esmasele ja vga loom ulikule ksim usele, mis
kum m ati enam asti esitam ata jetakse, tuleb nustuda M osheB araschiga,
kes mrgib, et m is tahes usutunnistusega usklikud on ikka soovinud
om a jum alat n h a fsilisel kujul, inim likus kehastuses - hoolim ata
kigist teoloogihstest keeldudest (Barasch 1998: 16-17). Tepoolest,
meeleliselt tajum atu visualiseerim ine osutub lausa usulise elam use vltim atuks eeltingim useks rituaalse kontakti saavutam isel jum alusega iseranis niisuguses kultuuris, nagu nhtava ja vaatem ngulise alge eelis
tusega room a traditsioon. Otseselt varakristlikest kujutistest kneldes
nim etab Hans Belting kige olulisem ana representatsioonivajadust ehk
eemaloleva (niteks keisri) vi tajum atu (Jumala) kohalolevaks m u u t
mist; teiseks aga kaitse- ja soosingutaotlust ning vajadust objekti jrele,
mida tnutheks kum m ardada. See kik on tsi, ent loetletud ajendid
pole varakristlusele eriom ased: tpselt sam adel phjustel kujutasid om a
jum alaid ja kum m ardasid vastavaid kujusid paganausulised ning lan
gesid puhuti ebajum alakum m ardam ise p attu ka juudid. Varakristlikud
kujutised ilm usid katakom bidesse, sarkofaagidele jm nii eelm ainitud
kui ka teistel, spetsiifilisem atel phjustel. Kige varasem ate mlestiste
puhul teenisid kujutised usuhse harim ise, m eenutam ise ja m anitse
mise krval (ehk kigi nende lesannete krval, m ida Elsner nim etab
koondavalt visuaalseks eksegeetikaks - Elsner 1995: 250) eeldatavasti
ka esoteerilise kogukonna htekuuluvustunde hutajana ning salajase,
vaid phendatuile m istetava koodina. Samas puuduvad andm ed, nagu
litnuksid kujutised varaste usukoguduste praktikas, am m ugi siis veel
craviisilistes usutoim ingutes m ingite palvete vi kum m ardam ise adres
saadi rolli. Katakom bid olid m atm ispaigad, sealsed seinam aalingud
fi olnud jum alateenistuse elementideks.^'^ Kaitse- ja soosingutaotluste
(nktsioon tugevneb alles esoteerika kahanedes, kui kristlik kirik saavu
tab valitseva seisundi. Vaat siis psevad tie juga m jule kik Beltingi
iiim etatud vajadused - ning leiavad ka u utm oodi rahulduse. Esialgu aga
oli asi teisiti.
Varakristlikud kujutised ilm usid tenoliselt hoopis hilisantiigi
kultuuripraktika survel - kusjuures just kultuuri, m itte kultuse!
Icatavas m ttes vib varakristlaste religioosset kunsti nim etada
klijrtiiduslikust ja m to lo o g ilisest k a a n o n ist p rit kujutistega. (E lsner 1998; 13; v t sam u ti F reud
i m ; 374 -375, jt.)
liespool m a in itu d U ue 'le s la m e n d i s n d m u si k u ju ta v a d s ein a m a a lin g u d te a d ao le v a lt v anim as
lirislllkii.s k irlk u ch ilises D ura-H u ro p o ses k a u n ista sid b a p tistee riu m i, sam as k u i palvesaalis silis
|iiiKUiilik d e k o o r (l.iissu.s 1967; 11)1

161

antiikplastika ilmaliku olemisvormi sakraalseks

t e i s e n d i k s.' Kristliku kunsti esim esed katsed - jutustavad, m ee
nutavad, viitavad, sm boliseerivad kujutised - peegeldasid antiikkunsti
otsekui negatiivis selles tem a funktsioonis, milles ta toimis telise kuns
tina.
M letatavasti ritasin eespool nidata, et just antiikm aailm as harg
nes kujutiste funktsioneerim ine esm akordselt kahte suunda - ja m ida
lhem ale hilisantiigile, seda selgemini. ks neist suundum ustest oli
traditsiooniliselt kultuslik, kus m itm esugustes vorm ides silis kujutise
m istm ine ja tajum ine kujutatava reaalse asupaigana - m istuslikult
liigendam atu, sisuliselt maagilise esindatava ja esindaja sam asusena.
Just selle paganliku praksise pihta oli suunatud nii kristluse apologee
tide raevukas kriitika kui erudiitidest kristlusekriitikute plastav p ah a
m eel - ja om eti vim utses see endiselt inim este teadvuses, kusjuures
kaugeltki m itte ksi lihtrahva hoiakuis. Teine suundum us, m is kogus
j u d u m im eetilise phim tte arenedes ning selle filosoofilise m testa
m ise teel, om istas kujutisele looduslik-leloom ulikust reaalsusest eri
neva, n - teisese staatuse, luues nnda vltim atu eeltingim use kujutiste
tulevasele elule kunstina - ja kultuuripraktika kasutas avanenud vim a
luse varm alt ra. Nagu pris - ja seega m itte-pris - kujutis osutub
spetsiifilise, kultusvlise tajum ise objektiks, pakkudes elamusi, m ida
m eie m ratlem e kunstilisena. Selleks ajaks, kui kristlus levis esm a
kordselt le kogu toh u tu Room a im peerium i ning kinnistus iseranis
m etropolis, saavutas kujutiste kunstilise tarbim ise kultuur enneolem atu
ulatuse ning snnitas vgagi arenenud institutsionaalsed struktuurid,
m is iseloom ustavad n n kunstim aailm a. Erinevalt traditsioonilisest ebajum alakum m ardam isest vi vaatem ngude ja tsirkuseetenduste p ras
test julm ustest po ln u d kristluse apologeetidel selle kohta su u rt m idagi
elda - vlja arvatud ehk kunstilise naudingu loom us kui selline, mis
vris kriitikat, sest eeldas kaasaelam ist teluse phe esitatavale ebatelusele ning om as paratam atult m eelelist elem enti, m ille vis taan
d ad a loom alikule kihule. Range Tertullianus ksitles m letatavasti iga
kujutist kui m itte tegeliku, siis potentsiaalse ebajum alana, m is tol ajal
p o ln u d enam igustatud; ei kuulsate kreeka kujurite meisli all valm i
n u d vi neile om istatavad paganlike jum aluste kujud ega ka lugem atud
koopiad, m is kuulusid keiserlikesse ja erakogudesse, m ida eksponeeriti
avalikult vljakutel ja tem plites, m is olid m u u tu n u d kollektsioneerim ise,
spekulatsiooni, varguse ja vltsim ise objektiks, ei olnud enam kultus-

162

4 0 A n d rd G ra b a ri ilm eka s n astu se kohaselt s n d is v a ra k ristlik kiinsl ..vanuiia (kiil viillslmln !

m a d e u u d su s), k a n d es V ahem ere iirsc IradilslD onl saJundlleplkkiiKl liiiiku" ((iru b u r |yf)7: 42).

esem ed - vi olid seda sam avrd, kui tulevikus muutub kultusesemeks

niteks Celiini soolatoos vi m ni Clodioni mnglevalt antiikkujureid
Jiircle aimav skulptuurigrupp. Just see avameelselt m im eetiline, viimsfi.slki kehastam ise jlgedest vabanenud kunst allutati nd resakraiiNccrimisele varakristlike seinarfcaalingute ja reljeefide nol. Siiski osutus
ficc ..algusesse naasm ine - kll uues kontekstis ja teise spiritualisatsiooniastm ega - rndavaks ja prdum atuks. Kristlik kunst toim is suu
nas - ja vimalik, et vim sam alt kui kski teine ristiusustam ise tegur
m ida kirjeldatakse sekulaarse hiskonnast vljatrjum isena, mitteeksegcetiliste vaateviiside vlistamisena. (Elsner 1995; 251.)
Kunsti ilm alik funktsioon tm bus kll koom ale, kuid ei kadunud
enam korrakski priselt.^^
Ikonograafilisel tasandil on tegem ist peam iselt m im eetiliste, tpoloogiliselt thendusrikaste nitlike stseen-situatsioonidega Vanast vi
harvem ka U uest Testam endist. Ikonoloogiliselt (kui jda tavaprase
eristuse juurde) sm boliseerivad need ajaloolise m aailm a igavikulisi
struktuure, m is kulm ineeruvad K ristuse ilmum ises. Selles om a phirolhs paiknevad kujutised hes reas phadele usutdedele viitavate sm
bolite esoteerilise leksikoniga. Kum m algi juhul, ei plastilises jutustuses
joona psem isest ega skemaatiliselt seinale kriibitud an k ru ja kala kuju
lises, ei pretendeeri kski kujutatud vi sm boliseeritud ksus Jum ala
reaalse kohalolu tagamisele, igem ini - phaduse kohaloluga seotud
1'cktide h u ta m ise le .K u ju tise d jvad pelgalt representantideks, kus
juures sm boolsed thendused m uudavad nad veel m rgilisem aks, kui
on lihtsalt teatavat sndm ust kujutav pilt. Kusagil ei leidu htki viidet
smboli ja sm boliseeritava m stilise seotuse kohta, see thendab - esi
algu ei leidu. Liiatigi on varakristlike koguduste puhul ldse olulisem
snaline jutlus.'*^
Representatsiooniprintsiibi silim ine lubab oletada, et sna teno
liselt kuulusid varakristlikud kujutised jtkuvalt peam iselt kunsti m aa
ilma, ehkki kunstiliste funktsioonide antiikselt lai spekter oli redutseel I lcugi n em e, e t m iftesak raalsete k u ju tiste l h ik e st itseaega k irik u in te rj ris san k tsio n eeriv ad
kiigiiiil b iilsan tsi p h ap ild iv astased .
42 lilsneri arv ates ilm n e b v arak ristlik u s k u n stis h a svenev s m b o lisee rim iste n d e n ts, m is
u il koosklas k u ju tiste alleg o o rilise t lg e n d a m ise tra d itsio o n ig a , m ille ju u re d viivad u u s p l a (iMiulkiile ja Teeba C eb ese k au d u v arasesse an tiik aeg a (E lsn e r 1995: 250). M eie ja o k s o n praegu
ii|iilii-m, iM k u ju tiste a lleg o o rilin e t lg e n d u s v a sta n d u s sam avrselt m im eetiliseg a arhaili.scle
k f li ii N l ii m is p h im l tc l e .

'H Nillleks k ristlik u k o g u d u se u su elu p eam isi te g u re id kirjeldav ja reg lem en teeriv teos I)idache';
ml* p iirln eb n h tav asti 2. sajan d i algusest, ei m a in i k ujutisi ldse (vt CBeHuuuKaH 1988: 114-116).
SuimiK cl p ru u g i m c kaugeltki a m m e n d av a lt tu n d a kiki v a ra k ristlik u k e sk k o n n a eripalgelisi ja h tlimlHiiuilii iisulavasid. I.eklub t e n d e id , et ju b a 2. sajandil k a u n istati g n ostilisles sektides K ristuse
kiilimlil piirgiidegu analiiogsell u n iiik ju m alale ja K oom a k eisrite sk u lp tu u rid e g a ; sellest kneleb
lllfiiiiiy im iN (v i IVkry lyH.S; 117).

runud piiratud lesannetele.^^ Tertulllanuse kartused, kes nhtava

polnud selle praktikaga kursis, osutusid siiski phjendatuks. Sakraalsed}
kujutised ktkesid testi teisenem isvim alust, mis peagi ka teostu.s.
Sakraliseerim islehter toim is kultuuri desartiseerim ise suunas.

3.
K irikuajaloolane Eusebios Kaisareast, kes vahendab Edessa kun
Abgari kirjavahetust Kristusega, oli seevastu teise, sajandi vrra hll
sem a plvkonna autoriteetse kirjam ehena kristliku kujutam ispr
kaga hsti kursis - ja suhtus sellesse taunivalt. Keiser C onstantinuse
C onstantia kirjale, kus too palus saata Kristuse pildi, vastas Eusebi*
jrsult eitavalt. Mis laadi kujutist C onstantia siis ieti sooviks, ksib
- kas pilti K ristusest sel lihaHkul kujul, m ille Ta vttis meie, inimi
prast? Ent see nhtav kuju, kus Lunastaja ilm utas end kirgastum ishet'
kel kogu om a auhiilguses, osutus ju talum atult silm ipim estavaks isegi
liinimlikele jngritele - kuidas peaksid suutm a seda edasi anda elu^
tud vrvid ja hingetud jooned? Veelgi vim atum oleks esitada K risturt
lestusnu kujul, m il ta vahetas om a maise vorm i m eie Issanda Jum alt
ausra vastu. Kuidas m aalida nii imehst, tabam atut vorm i - kui vorm i
m istegi on vaimse, jum aliku olevuse puhul vaevalt kasutatav? Ja olett*
nud, et ilmselt m eldakse siiski Kristuse m aise palge kujutist, m eenutab
Eusebios kirjutanule Vana Testam endi kujutam iskeeldu.
Lpuks jutustab Eusebios veel loo naisest, kes toonud talle n h t
pildi, m is tem a arvates kujutas apostel Paulust Pstjaga; Eusebios vttU
selle naiselt ra ja peitis om a majja, leides, et niisugused pildid ei to h lk l
inim este silme alla sattuda, sest m uidu vib nida, et sarnaselt ebaju*
m alakum m ardajatega olem e meiegi om a Jumala ktkenud kujutisse.^^
Eusebiose hoiakus vljendub uus vaateviis, milles on juba aimati*
4 4 S u u re m o sa k a ta k o m b id e k u n s tist re e d a b p d lu s t h o o le g a v ltid a kahtlu st, et tegem lat vllu
o lla e b aju m a la k u m m a rd a m ise p ra k tise e rim ise vi soosim isega. (K itzin g er 1954: 89.)
45 V t M an g o 1972; 1 6 -1 8 . O n a v ald atu d arv am u st, et E usebiose k irja nol o n tegem ist vltliA )
guga (se d a seisu k o h ta ei ja g a siiski k au g eltk i k ik u u rija d ). A ga isegi k u i see p e ak s tftele vatW M |
le id u b E usebiose eitava h o ia k u k o h ta p iisav alt t e n d e id te m a teistes kirjutistes. N n d a v llu b l
K irik u ajaloos p ro n k sist s k u lp tu u rig ru p ile, m id a ta o levat n in u d Filippuse K aisareas. Sell* olla
v at a n n e ta n u d n ain e, kelle L u n astaja ravis v eritsu st v est - lu g u k irjeld atak se M atteusc, M arkU U )
L u u k a evangeelium is. S k u lp tu u r k u ju ta b p lvitavat n aist, k elle k ed o n paluvalt vlja slru t tu d kM*
b is m e h ek u ju poole. R gitakse, e t see s k u lp tu u r k u ju tav at Jee su st... Selles pole m ida((l ImellltkUi
et L u n astaja h e ateg u sid k o g e n u d p a g an a d vanasti nii tegid. O len ju isegi jiilu.stiiniul (nlnl iilllnu4
p u italu sele m a a litu d p iltid est, m is k u ju tav ad Paulust, P e e tru st ja K ristust ennastki. sna lo o m u llh i
e t v an aaja in im e sed tav atsesid sel m o e l p ik em alt m tlem ata, p a g an lik u ko m b e kohaselt om ti h(M<
gijaid austada. (E usebios, K irik u ajalugu, 7: 1 8 ,2 -4 .) T egem ist o n seega llm.selgclt pu)(unllkii tnVK|t,
m is on v ab an d atav kll paganausuli.se tnulikku.se m rg in a, ku id an d esta m a tu krlntlane puhul,

VA(] tulevased lahingud phapildipooldajate ja -vastaste vahel. Uudne

siin see, et paganausu taunim ine on m uutunud otsekui teisejrgulieks ning taan d u n u d pigem taustateguriks, esiplaanile on aga nihkunud
k r i s t l i k e persoonide kujutam ise lubatavuse probleem . Apologeetide
ekstravertne, kristlikust kogukonnast vljapoole suunatud kriitika on
Hdcndunud seesmise, introvertse kriitikaga - m is on ka mistetav, sest
krifilluse kehtestudes valitseva religioonina kaotas paganlike tavade
kriitika aktuaalsuse. O m aaegne olukord, kus kristlikud rakukesed
ksisteerisid dom ineerivalt paganlikus, vaenulikus keskkonnas, nihkus
nll ajaliselt kui ruum iliselt ha kaugemale; paganausulised taandusid
iBahilju kristliku doktriini abstraktseteks ajaloolisteks vastasteks ning
kujutiste probleem m uutus kristliku m aailm a siseksimuseks. Vitluste
kefikmesse kerkis ajastu jaoks eluthtis kristoloogia problem aatika;
kujutise saatus sltus esm ajrjekorras Kristuse m aist loom ust puuduiBvate vaidluste tulem ustest ning alles tagaplaanil kneles kaasa Vana
Testamendi kujutamiskeeld.''
Neid teem asid ootas ees sna otseses m ttes sm fooniline arendus.
|i) vtm eteguri rolli ei etendanud seejuures sugugi teoloogilised m ttekiligud.
Kristliku kultuse vljaarendam isega kaasnes plahvatuslik loom eei\t*rgiatulv, m is saatis nii kristliku phakoja-kontseptsiooni kui vasIttVrt ikonograafia kujunem ist; kristlik kujutam ispraktika phitses vitu
vanikristluse ikoonivastase hoiaku le. Tsi kll, vit polnud kaugeltki
Iftielik ja - nagu sageli kipub ju h tu m a - sisaldas ka tulevaste konfliktide
nrcinet. Sellest ajast saati tuleb nii ikoonim aalil, phapildikum m ardanilsc laval kui ka ikooniteoorial pidevalt triivida ikonoklastia ja idolaatritt vahel, prgates kord he, kord teise rm use karile.
Kujutiste silim ine ja edasine levik ei jrginud enam algse praktika
rada. Kujutis om andas uue thenduse ja otstarbe: alles n d sai tem ast
pttrlsclt s a k r a a l k u j u t i s ehk phapt vi phakuju. Varakristlikud
nuuilid katakom bides, reljeefid sarkofaagidel vi olm eesem etel teenisid
kll asjassephendatuile usutdede m eenutam ise, m anitsem ise, seleIttniisc eesm rki ning toim isid teatavasse kogukonda kuulum ise m r
gina aga neid ei kum m ardatud. Jrgmine, kesoleva teem a seisukohalt
Vniigi oluline sam m astuti siis, kui kujutiste p e l g a l e m a n u l u s e l e

O I)

( ifiii ((I ('lorovski d e m o n stre e rib E u seb io se v id e te tu le n e v u st O rig e n e se v astavatest m tte illPiuliiHle! (v( l'.<l>nopottcKKii, O p u re n , E sc eB n ii u HKOHOopMecKH c o 6 o p - http ://w w w .lib .
f|ii((li(i< ara((iv.ru/'b<i()k.v/20f/florovsky/add/4.htral). O lu k o rd ise oli siiski o luliselt m u u tu n u d ;
(imiil <*l kll)) k ristlik u s m auilm as e n am k sik u d se in a m a a lin g u d , m id a oletatavasti vis n ha
I
fd iiiliie Nujundi esim esel poolel, vaid e n a m -v h e m kigile k ttesaad av ad ik o o n id - niisu||(i*ii(l imKii |>llliii|)lll, m ille oleval Eusebioscle to o n u d keegi naisterahvas. Sam as kui keisri de alles
IMMull Dilliriiitl lnieii.<iju rn d iiicg l sn etu d n ...

kultuskibes jrgnes nende k u m m a r d a m i n e ikoonina, - ning

vastavalt teisenes ka kujutiste thendus usklike teadvuses."^
Tendeid kujutiste kum m ardam ise kohta leidub juba 5. sajandist.
Esim esena m ainib kristlastest phapildikum m ardajaid A ugustinus,
n ing ta kneleb sellest kom best kui ebausust. Augustinuse kaasaegne
Salamise piiskop Epiphanios kritiseeris juba jrjekindlalt kujutiste
kum m ardam ist kristluse raam es. Te vite elda, et [kiriku] isad vihka
sid paganate ebajum alakujusid, sam as kui m eie valm istam e phakute
m lestuseks kujutisi ning austam e neid phapiltidena. [...] Teadku sils
need, kes arvavad, et sel m oel avaldavad nad austust apostlitele, et pigem
on tegu teotamisega.^
Siiski oli ka teoloogia viim aks sunnitud alistum a, kui phaisikute
kujutam ise ning seejrel ka kum m ardam ise praktika juliselt vim ust
vttis - jllegi ks paljudest nidetest, kus usuteaduse puhas loogika,
m is rajaneb fundam entaalsete printsiipide ssteemil, peab kom pro
m issi otsim a risti vastupidise elutegelikkusega.^ Vtmerolli etendasid
siin K apadookia koolkonna teoloogid, kellelt otsivad tuge paljud ikoonivastase ajastu phapildikum m ardam ise apologeedid. Samas ei satu
piltkujutiste k u m m a r d a m i s e teem a sugugi kohe Kapadookia
kirikuisade thelepanu tulipunkti - ka siis veel m itte, kui sakraalseid
kujutisi enam ei eitatud, vaid otsesnu koguni toetati. Toetus oli esialgu
ebam rane; tsiteerituim adki m tteavaldused on m itm ethenduslikud
ja eeldavad diferentseeritud lhenem ist. Kui Nyssa Gregorios kirjeldab
om a m uljeid A abraham i ohverdam isstseenist ning tdeb, et see ti pisa
rad palgele - sest kunst m aalib selle loo nii selgesti silme ette (M ango
1972: 34) - , siis kneleb ta kujutisest kui p i l d i s t , seda traagilist
sndm ust kajastavast m im eetilisest jutustusest. Teisisnu, ta vahendab
k u n s t i l i s t e l a m u s t . Ka teisal arendab Nyssa G regorios sam a m t
tekiku: Kik selle teeb kunstnik nhtavaks tn u m aalikunstile - nagu
oleks tegem ist raam atuga, m il on om a keel. Sest ka pintsliga seinale k an
tu d tu m m joonis suudab knelda; ta toob sellega su u rt kasu.
47 Sak raalsu s ei iselo o m u sta k u ju tam isv iisi, v aid teatav at erilist k u m m a rd a m is t p i (B ru b a k e r
1995; 3),
48 Tsit M an g o 1972: 41 jrgi; v rd K itzin g er 1954: 9 2 -9 3 .
49 O m a k o n tse p tsio o n i ra a m e s k n eleb F in n e y ses seoses a d ap tatsio o n ist. K ristlased ilm u
ta sid t h e lep a n u v rse t k o h a n em isv im e t k rg esti a re n e n u d ja k e eru k a k e sk k o n n a g a ...
K ultu u ri k o lo o g ia (sotsiaalse k esk k o n n a g a a d a p te e ru m in e ) o n in im e lu tsiasi. E dukas k o h a n e
m in e k u ltu u rig a m o o d u s ta b e llu jm ise ja terv ise l h te n iv o o - see o n olu lin e nitaja n ii k sik isi
k u te k u i in im r h m a d e te rv islik u seisu n d i h in d a m isel, n ii m in e v ik u s k u i tnapeval. O m a a ja lo o
lisest te k k e h etk e st saati ilm u ta b k ristlu s - l h tu d e s a d a p tatsio o n iv im e k rite e riu m ist - era k o rd selt
elu terv e so tsiaalse o rg a n ism i tu n n u seid . (F in n ey 1994: 109.)
50 Tsit S e H f ln e p 1 9 8 7 :2 5 jrgi. K rv u ta m ist ra a m a tu g a v ib soovi k orral h in n a ta esim ese kat.sen
k a su ta d a p lastik a u u rim ise l keelelisi m e e to d eid ; k a h tle m ata p e ab K upudookiu nilleja silma.s siiski
p iltlik k u ju tu s tu s t m d a n ik u s n d m u ste st.

Sootuks muu kohta kivad BaiUeloa Suure snad, mii muutuvaa ala
liseks argum endiks ikoonikum m ardam ise pooldajate tekstides - alates
Damaskuse johannese ja 'Ilieodoros Studitese kirjutistest ning II Nikaia
kirikukogu (787) otsustest ja lpetades phakujutiste kohta kiva otsu
sega 1 rento kirikukogu k ah e k n p e viiendal istungjrgul ( 1563). eldud
sui see pigem m uuseas ega m oodusta Basileiose teose Phast vaim ust
keskset tem aatikat, om eti on nende snade thtsust raske lehinnata.
Sest kum m ardades Jumalat Jumalast, tunnistame, et hpostaasidel
on eripra, ja [samas] psim e he alge juures, rebimata teoloogiat lhki
seks ja hulgaks; m eie kaemuses on Jumal-Isal ja A inusndinud Jumalal
justkui ks vorm , m is saab om a kuju jum aluse m uutum atuses. Sest Poeg
on Isas ja Isa on Pojas; kuna esim ene on selline nagu teine ja teine on ju
nagu esimene; ja selles on [nad] ks. N nda et isikute om apra jrgi on
nad ks ja ks, aga hise loom use jrgi on mlemad hesus. Ent kui nad
on ks ja ks, m iks n ad ei ole siis kaks jumalat? Selleprast et kuningaks
nim etatakse ka kuninga pilti, aga [ometi] nad pole kaks kuningat. Ka
vimu ju ei poolitata ja auhiilgust ei jaotata. Sest nii nagu m eid valit
seb ks vim ja ks voli, n on ka auhiilguse listus m eie poolt ks ja
mitte palju; sest austus pildi ees kandub le prototbile. See, m is on
siin jljendades pilt, see on seal loom u poolest Poeg. Ja nii nagu kunst
like [teoste]^^ pu hul on sarnasus kuju jrgi, nii on jum aliku ja m ittekokkupandud loom use puhul htsus hisuses jumalusega. (Basileios Suur,
De spiritu sancto, 45.)
Tiesti ilmselt peab Basileios Kolmainsuse liigendusprintsiipi ksitle
des kujutise ja prototbi suhte all silmas Poja vahekorda Isaga; kuninga
nvateriaalset kujutist m ainitakse vaid peamtet illustreeriva nitena.
Jrelikult osutub vim alikuks ka mberpratud tlgendus: Poeg kui
Isa kujutis ehk vrdkujulisuse absoluutmudel, m is hitab sam asuse
lahususega, m r a t l e d e s p h a k u j u t i s e j a p r o t o t b i
s e o s e p r i n t s i i b i l d s e . N nda omandab p hade kujutiste p ro b
leem ontoloogilise m tm e, m ille juured peituvad kristliku dogm aatika
phialustes. See om akorda kehtestab ikoonikummardaja ja jum aliku
prototbi vahel suhte, kus phapildi kik kunstilised karakteristikud,
kaasa arvatud narratvne, m uutuvad ha lbipaistvamaks - kuni vii
maks hajuvad sootuks. Niisiis, kui Nyss Gregorios edastab m uljeid
piltlikust jutustusest, siis Basileios Suurel toimib kujutis phapildikum niardaja austuse energiavoo vahendajana prototbile.^^ Just seeprast
'il V iiicldam alull n n e stu n u d t lk en a ta h a k sin ra mrkida vljendit k u n s tlik u d [teosed], m is
iistMuliib oivaliselt o o tu sp arast. kuid m e ld a m a tu t ..kunstiteosed.
'l i Seda hiilnuva liilevikua n i llek ik u ci tu n n u sta tu d 6. sajandi k eskpaiku k augeltki ksm eelselt,
linritud b lsiuitsliisfd k ald u sid seila p id a m a pigem pa((anlikuks ebausuks (vt M ath e w 1963: 98).

osutub p h a p i l d i k u m m a r d a m i n e p h j e n d a t u k s ,
i g u s t a t u k s j a v a j a l i k u k s . Kom prom issitu phapildivastasena alustanud teooria alistub praktikale ning, vastates ikoonivastaste
vljakutsele, m uutub viim aks ikooniteoloogiaks, s.o phapildikum m ardam ise teooriaks.
Kaasaegsed uurim used viitavad piisavalt selgesti nii phapildikum m ardam ise kui phaduse m iste pritolule.
Taevase Kuninga phapildi kum m ardam ine oli tihedasti seotud keisri
ja tem a portreede kum m ardam isega - egas asjata vali Basileios paradig
m aatiliseks niteks just analoogiat maise k u n i n g a k u j u t i s t e g a ;
see vte m uutub hiljem ldkasutatavaks.^^ ldiselt pole ei ikoonikum m ardam ise institutsioonistum ine ega kum m ardatava esem e enda
kujunem islugu kaugeltki vaba paganlikest sugemetest. Kristlik ikoonik um m ardam ine kehtestus rm iselt keerukas tuke- ja tm bejudude
m juvljas, kus kaasa m ngis nii vastandum ine kui sam astum ine.'*
Paralleel traditsioonilise keisrikultuse ja kristliku Jumala ning p h a
kute piltide kum m ardam ise vahel osutub heks olulisemaks tendiks.
A leksander Suure ajast antiikkultuuris juurdunud ning hellenistlikes
kuningriikides itsengu saavutanud valitsejakultus kestis ka keiserlikus
Room as, iseranis alates Caligula valitsusajast. Im peraatori kujutis
tel oli kultuses thtis koht. Portree ei toim inud ksi keisri sm boolse
asendajana, vaid m uutus ka originaali m ningate o m a d u s t e j a
f u n k t s i o o n i d e kandjaks; portree olem asolu vrdus im peraa
tori kohalolekuga. See praktika jtkus ja kinnistus veelgi Ida-R oom a
im peerium is, kus portreelise kujutise funktsioneerim ine eeldas vaiki
m isi juba kujutise ja originaali sam astam ist: keisri portree saabum ist
provintsi tervitati sam a tserem oniaaliga, m is oli ette nh tu d keiserliku
isiku vastuvtuks jne.
H ans Beltingi uurim usest selgub, kuivrd sarnaselt koheldi enne nn
53 D a m ask u se Jo h an n es k irju ta b hiljem : K oos K u n in g a ja Ju m alaga k u m m a rd a n te m a keha
p u rp u r m a n tlit - m itte k u i r iv ast ja m itte k u i n e lja n d a t isik u t, ei! V aid sed a k u i seo tu t Jum alaga,
ku i m u u tu m a tu lt p sin u t, n ii n a g u k a T em a Salvijat. (Jo h a n n es D a m asc en u s, O ra tio n e s p ro
sacris im a g in ib u s, III, 6.) - N n d a to o b Jo h an n esk i m n g u ..keiserliku analoogia, ja m itte ksi
k u n in g a t m a in id e s, v aid k a p u rp u r m a n tli m e ta fo o ri k a u d u . P aralleeli m aise k u n in g a g a k a su ta b ka
T h e o d o ro s Studites, sam u ti p rd u b selle k u ju n d i p o o le A th a n asio s, kellele S tudites k o h e k a viitab
(A n tirrh e tic u s, II). V rd P elik an 1990: 3 8 -3 9 .
54 B elting n itab , k u id a s to im u s n itek s p ag an lik e e m a ju m alu se -k u ltu ste e le m en tid e h lv a m in e
k u ju n e v a sse Ju m alaem a-k u ltu sse, m is in stitu tsio o n istati Efesose k irik u k o g u l 431. aastal, n in g a n a
lo o g sed m e ta m o rfo o sid teiste p ag an lik e ju m a lu steg a (B enhTnnr 2002: 48jj).
55 K in d lasti V an a-E gip tu se ju m a l-k u n in g a tra d its io o n i m ju l - v t p tk ..The ru le r cuU a n d its im ag e ry , P o llitt 1987: 2 7 1 -2 7 5 .
56 M u u d e allikate k rv al k in n ita v a d sed a k a k u ju tav ad t e n d id - niteks R oom a vikaari Probianu.se
d ip t h h o n (o letatavasti u 400. a): a m e tiru u m is, kus istu b vikaar, leid u b kuks kci.sri bsti, m is k u ju ta
vad n h ta v asti A rk ad iu se ja H o n o riu se kaksik v im u (vt A ge o f Splrllim llly 1979; 55 .56, iil 51).

pilditttll Btsantsls ikoone ja keisri portreesid. Room u tiv itieti keiirl

portree m britseda knalde ja viirukisuitsuga - icristllkele piiapillldele koiiandati silm anhtavalt im peraatori portreega m berkim ise
Iserem oniaaiist laenatud vtteid. Juba 6. sajandil eksisteeris C am uliana
ikooni riiklik kultus, Jhille vtted olid nhtavasti laenatud im peraatori
kujutiste kultusest. Keisrite portreesid ja Kristuse ikoone austati pea
hesugustes kultusevorm ides.^^ E rnst Kitzingeri arvates avaski phapildikum m ardam isele igupoolest tee just imperaatori ikooni ku m
mardamine.'^'' sna ilmselt lhtub keisrikultus suhteliselt hilise n h
tusena vhem alt osaliselt iidsetest kultustest - sestap tajuti portreelist
kujutist paratam atult m itte ksi originaah sm boolse asendajana, vaid
osalt tolle e l u s a k o h a l o l u n a .
Siinkohal prkam e jlle - kui m itm es kord juba! - vimetusele tab a
valt snastada seda ebam rast pshholoogilist kogemust, m ida tekita
sid phakujud: see ei m ahu hsti ei lihakssaam ise-, ammugi m itte this
tam ise ega kunstilise (kvaasi) reaalsuse mistesse. Nagu ngime, leidub
antiikautorite! sageli kirjeldusi keisri portree kohtlemisest viisil, m is on
kige lhem al kujutise tlgendusele kehastusena. Seeprast oli paralleeli
tm bam ine ikooni ja kuninga (pha)pildi vahel m nevrra riskantne:
phapilt eeldab otsekui originaali ontoloogilist osadust.
M ndes kujuneva ikoonikultuse teatavaid sugulusjooni keisri kul
tusega, tuleb eeldada ka olulisi erinevusi. Im peraatori portree tajum isel
keisri enese kohaloluna pidi nhtavasti olem a veidi teine sakraalsusevarjund, phaduse teistsugune pingeaste kui jum aluse kohalolu kogemisel
Jupiteri kuju ees. Keisri kujutisel on siiski tugev etatistlik krvalm aik.
Room a ajaloolased kirjeldavad juhtum eid, kus raevunud rahvajuk l h
kus vihatud keisrite kujusid - room laste sam alaadset kitum ist ju m ala
kujudega on raske kujutleda.^
E nt asjal on teinegi tahk.
Ikooni phaduseaste on seega teistsugune, nii-elda krgem a vim
susega. Selle phjenduseks ei piisa pelgalt mimeetilisest, portreteerivast
suhtest nagu keisri pildi vi kuju puhul - see eeldab tugevam at seost.
Ikoonim aali genees rajati seeprast sarnasuse naturaalsele, m ateriaal
sele edastam isele - om am oodi kontakti-hom oloogiale. Antiigi jljen
dava m im eesi asemele astub j l j e n d i m i m e e s . Sakraalse ehe
duse allikaks ja tagatiseks m uutub vahetu puudutus: just seetttu osutub
57

B e it in g 1 9 9 5 : 1 0 6 . O r i g i n a a l i s e i e ld a k e is r it e p o r t r e e d , v a i d o ts e s n u ..k e i s r ile i k o o n i d " -

K ciserikone ( B e i t i n g 2 0 0 0 ; 1 1 9 - 1 2 0 ) .
5

K i t z i n g e r 1 9 5 4 : 9 1-, v r d M a t h e w 1 9 6 3 : 9 6 - 9 7 ; B a r b e r 2 0 0 2 ; 3 5 , j t .

59

P ris e lt v iilis t a d a s e d a s iis k i e i s a a : t e a t u d p u h k u d e l h a r r a s t a ti k a p h a k u ju d e k u r i s t a m is l;

v a r s ti n iie m e , e i k c.sk ajal k a r i s t u l i v u h e l k a k r is t l ik e p h a k u t e s k u lp t u u r e , k u i p h a k ei t iilln u d

le m a le p a n d u d lo o tu s i.

legend kuningas Abgarist, kes saanud Kristuse palgejoonte jljendi otse

Kristuselt eneselt, oluliseks teethiseks ikoonikum m ardam ise kujune
misloos.
Esim ene ja olulisim asjaolu: jljend ei olnud inim ese ktet.
K rgeim at phaduse m ra ja eheda algallika staatust om istati inim kteta loodud kujutistele.
Edessa valitsejale saadetud Kristuse kujutis on selles reas ks esi
mesi.' M itteinim tekkeline oli ka Beltingi m ainitav Kristuse ikoon
K apadookia linnas Camulianas.'^^ Kuulsaim puutejljendiline phakujutis on Veronika rtt. Liikus legende teistestki jljend-phakujutistest, millele om istati alguprandi vrtust ja absoluutset tetruudust.
N ende hulka kuulus ka Jum alaem a pilt, m ille olevat m aalinud evangelist
Luukas - esim ene kristlik m aalikunstnik.^ ksnes viimast. P ha Luuka
m aalitud portreed saab hdaprast nim etada m aaliks vi kunstiteoseks;
lejnud ei vasta ei kunsti artefaktuaalsuse tingim usele (definitiivse
tunnusena) ega ka kunsti m istele valm istam iskunsti, ksitm eisterlikkuse, techne mttes.^ Trkava ikoonim aalitraditsiooni raam es o m an
das see phakust kunstniku poolt natuurist m aalitud kujutis kum m ati
erilise staatuse tnu videtavale fotograafilisele tpsusele, m is lh en
das seda teataval m ral jijend-portreedele (BenbXMHr 2002:18).
Edaspidi m uutusid ikooni portreelise tetruuduse tagatiseks vi k in
nituseks ngem used, unes n h tu d phaku sarnasus vastava phapildiga
vi ph ak u ilm um ine ikoonim aalijale kas m odelli vi lausa tegusa agen
dina - niteks puutahvlile imevel tekkinud kujutise nol, m is k u n st
nikul tuli vaid vrvida jne (vt D agron 1991; Kazhdan, M aguire 1991).
M aalitud phapilt vis originaaliga sarnaseks osutuda ka n- autom aat
selt: apostel A ndrease eluloos jutustatakse juhtum ist, kuidas kusagil ps
titatu d phaku auks kirik ning risti krvale m aalitud A ndrease ikoon,
60 le v aa d e t in im k te ta lo o d u d p h a k u ju tis te - m a n d y lio m ja V e ro n ik a r ti a jaloost v t BenbTHHr
2002: 237jj.
61 L eg en d i j rg i olevat C am u lian a p h a k u ju tise p rito lu j rg m in e : keegi n a in e ih a n u d k o g u h in
gest n h a K ristu st o m a silm aga. T em a a je n d eid vib p id a d a lau sa ik o o n ik u ltu se tek k im ise ja aren g u
p a ra d ig m a atilise k s phju sek s: K uidas m a saan T eda k u m m a rd a d a , ku i Ta o n n h ta m a tu ja m a ei
tu n n e T eda? K angale j d v u sta tu d K ristu se k u ju tis ilm u n u d k i talle te m a aia tiigis - m ista g i sai
sellest h a rd a au stu se objekt. Sel k a n g at k il j d v u sta tu d k u ju tis s u u tn u d o m a k o rd a j tta jljen d i
teisele riid et k ile, n in g h es sellega k a n d u n u d le k a p h a d u s. (V t v a stavat l iku n n S ria k ro o
n ik a st - M an g o 1972: 1 1 4 -1 1 5 .) H iljem p im u s C am u lian a p h a k u ju tis e lu g u E dessa legendiga;
k a n g at k ile o levat o m a p a lg e jo o n ed j d v u sta n u d K ristu s ise. A n a lo o g se p rito lu g a phakujuti.st
olevat n id a tu d k a M em p h ises (K itzin g er 1954: 114; v rd O n a sc h 1961: 347, jt).
62 S ilin u d o n k irjalik tu n n is tu s sellest, n a g u saa tn u k s 5. sajan d i kesk p aik u keiser Theodo.sius
II k aasa, kes elas tollal Jeru u salem m as, k eiser A rk ad iu se t tre le P u lch eriale K o n stan tin o o p o lisse
p h a p ild i, m ille o levat m a a lin u d P h a Luukas (M an g o 1972: 40). L uukale onvistatakse paljude
Ju m alae m a p h a p iltid e a u to rsu st.
63 Ligi k ak s tu h a t aasta t h iljem m u u tis Yves K lein k u n stik s v u h elu d jilljrriilld clii.salt kehall; mu ei
u s u siiski, et see k o g em u s v iks k u id ag i h e ia stu d a liilcssa vfil (Im inilliintt plllmkiijiid.sicl.

mis ..sarnanes" temaga igas mttes" (Kazhdan, Maguire 1991; 6).

I,ftpuks phines ikooni m istm ine ja tajum ine just p o r t r e e l i s e
s a r n a s u s e a p r i o o r s e l t u n n i s t m i s e 1. mis m oodustas
Ikoonimaali esm ase vltim atu eeltingim use ja igustuse.
Vrdpildiliste kujillistena oli ikoonidel nii pritolult kui kasutus
viisilt vhe pistm ist kunsti(lise)ga. Kli aga paigutuvad nad hsti kige
luistatum ate phaesem ete ritta, kusjuures kahetisel moel.
Paganlikus kreeka traditsioonis leiam e sam a hierarhia - lim at p h a
dust om istati kujudele, m ille loojaks ei olnud inim ksi. Pausaniase kir
jeldusi analsides eristab Jean-Pierre V ernant krgeim a sakraalsusastmega ksoanonide puhul eriom adusi ning vltim atu tunnusena kuulub
siia ka kuju pritolu - kige kuulsam aid neist ei peetud sureliku m eistri
ktetks (Vernant 1991; 154). Teatud m ndustega vib samasse sarja
paigutada ka acheiropoietose d - inim kteta loodud kristliku ikonograa
fia kujutised; kige lhedasem ad neile on kunstnikule ilm utatud p h a
pildid. Tsi kll, ksoanonide puhul polnud vlisel sarnasusel thtsust,
inim kteta loodud portreedelt eeldati aga laitm atut sarnasust, sest ana
loogselt jljend-portreedega titsid nad ka ige kujutusviisi etalonide
lesannet. Siiski om andasid vahetu kehalise kontakti, puudutuse teel
sndinud kujutised seelbi m idagi enam at kui lihtsalt vlise t etru u
duse - koos puudutusega, vahetu kehalise kontakti kaudu im bub neisse
phaduse em anatsioon. O riginaali ja kujutise vahele sugeneb uus, m ittem imeetiline, n- m im eesilene seos. Ja selle seose phjal liigitub ikoon
teiste kum m ardatavate objektidega hisesse klassi, m ille puhul kunstili
suse ksim ust ei saa ldse tekkidagi, sest tegem ist on erilise, sm boolse,
lviosas aga lausa m ittesm boolse, ..loom uliku objektiga. N ende hulka
kuulub eelkige rist - igem ini rist Kristuse hukkam isriista kujutisena - ,
ning reliikviad, s.o m ateriaalsed esemed, m is on hel vi teisel moel
osaduses kristluse keskse m steerium iga, phakute elu ja kannatus
tega, ning sestap ka nende pha vega (vt G rabar 1946; Kitzinger 1954:
89-90). Juba Augustinus ngi otsest seost kujutiste ja m atm ispaikade
kum m ardam ise vahel, nim etades phapilte austavaid kristlasi sepulcrorum et picturarum adoratores; seda vib nhtavasti pidada esimeseks
viiteks tsiasjale, et tasapisi leviv piltidf kum m ardam ine oli sisuliselt
suguluses leloom ulike judude kum m ardam isega, m is on ikoonikulluse olem use m istm isel hindam atu vrtusega fakt. Kum m ardatavail
phakujutistel on sootuks rohkem hist reliikviate ja phakusilm etega
kui niteks seinam aalingutega Room a patriitside elamuis.'"' Phaduse
M

( J h U J o i i i i c l d f vDliw r s im r s c im (iru b iir ( IW h ) , n d s e k s o n see c m m i - v i l h c m k ll i m m i H l i i U u l

K f lN u k o lil. I k i i D i i k l r ju r e lilk v lu lc u lg s c lilh e iltis c

24)),

v u N tu s llk iiN c u r n ilu tu v u N c k o h t u v t n t I tu r h c r

allikaga seotuse phim ttelt sarnanevad nad kige enam reliikviatega;

eheda fsilise kontakti lbi sndinud kujutised on kige lhedasem ad
Kolgata risti kildudele vi okaskroonile.*^ P uudutuse kaudu on nad kik
osaduses jum alusega ning tnu sellele - leloom uliku vega.
Tasub veel kord m eenutada, et kunstiteaduse tsunftitraditsioon p h i
neb kujutiste ja kunstiteoste sam asuse eeldusel, m illest om akorda tuleneb
ikoonim aali aprioorne llitam ine kunstiajaloo koosseisu. Nii sakraalsed
kui m ittesakraalsed kujutised liigitatakse autom aatselt kunsti hulka
sel lihtsal phjusel, et n ad on - kujutised; tekkeaja tajum is- ja kibim isviisiga suhestatuna kuuluvad nad aga sootuks m uude nhtuste klassi.
Ajalugu ise soovitab tungivalt k u m m a r d a t a v a t e o b j e k t i d e
klassi loom ist, kuhu paratam atult kuulub nii loom ult kui pritolult eri
nevaid objekte, m ida siiski seob - kaasaegsete silmis - geneetiline htsus
ja sarnane funktsioon kultusssteem is. Nagu ikka, oleks seegi hulk eba
m raste piirjoontega ning sakraalseid kujutisi jaguks nii keskm esse kui
kahvatu perifeeria ja halli lem inekutsooni alasse. Acheiropoietosed
ehk inim kteta loodud (pha)kujutised koonduksid koos phade reliik
viatega otse tpoloogilise vlja sdamesse; phakute silmete, reliik
viate ja ehedate jljendkujutiste vahel ltkud ieti puuduvad - need
m oodustavad spektraalse lesehitusega terviku. Puutereliikviaid - risti
lm ise naela, Kristuse im ikuea m hkm eid. Jum alaem a r d rinnapiim a
jlgedega vib tihti tlgendada otsekui kehapikendusena, sam as kui
terve h ulk inim kteta loodud kujutisi - nim elt puutekujutised - on o m a
korda vaadeldavad reliikviatena ehk kujutis-silm eina (James 2000:26).
65 K usagile k u ju tise ja reliik v ia v ah ele p a ig u tu k s K ristu se k e h a j lje n d ig a h b ip o st S iioni k irik u s,
m illele v iid a ta k se h e s p a lv e r n n a k u k irjeld u se s P h a le m a a le (K itzinger 1954: 104; v rd BenbTMHr
2002: 69jj).
66 E riju h u m o o d u s ta b Ju m alaem a r . Seoses Ju m alae m a k u ltu se k eh testam iseg a vajas
K o n sta n tin o o p o l v astav aid reliikviaid; M aa rja k irstu , m is o levat a s u n u d kas Jeru u sa le m m a s vi
Efesoses, im p e e riu m i p e a lin n a le tu u a ei saan u d . N n d a a se n d a ti see t h ja st k irs tu s t le itu d r g a
- t n u rin n a p iim a j lg e d e le o su tu s see k o n ta k tre liik v ia k s (v t BenbTUHr 2002; 51). O m a m o o d i n it
lik u m u d e h vi p ro je k ta k tsio o n in a v ib k sitled a j rg m ist p o o lle g e n d a a rse t ju h tu m it. T ea d u p ra st
s u u n d u s esim esen a Palestiinasse p h a p a ik u ja p h a sid re liik v iaid o tsim a ja m ra tle m a k eiser
C o n sta n tin u s e e m a P h a H elena. L eg en d i sellest, k u id a s ta leidis e h tsa ristip u u , v a h e n d a b kige
p a re m in i P ie ro d ella Fran cesca San F ran cesco k irik u sein a l A rezzos. (P h a H elen a reisi reaaliate
ja le g e n d i v a h e k o rra k o h ta v t C arro ll 2001: 197jj.) V ana a ja lo o k irju ta ja o m a k o rd a teatab, e t osa
ris tip u u s t sa a tn u d H elen a k eisrile, kes v e en d u n u lt, e t lin n , ku s h o ita k se sed a p h a reliikviat, o n
tu rv a lise lt k a itstu d , p a ig u ta s ris tit k id salaja o m a e n ese k u ju sisse, m is seisab vim sal p o rf rsa m bal C o n sta n tin u s e n im e k a n d v al fo o ru m il K o n stan tin o o p o lis (tsit P e lik a n 1990: 27 jrgi). N n d a
s u la n d u b leg aliseeru v a k ristlu se k o id ik u l p lastik a s n a o tseses m tte s h te reliikviaga n in g jagab
sellega k a le lo o m u lik k e v im eid , su u tes k si o m a k o h a lo le k u g a ta g a d a s n d m u ste s o o d sa arengu.
Tsi kll, le id u b sam u ti teateid , n a g u la sk n u k s k eiser C o n sta n tin u s p o rf rsa m b a jalusesse m rid a k a A th e n a kuju, m is o levat o m a l ajal k a itsn u d T rooja lin n a n in g m id a hiljem silitatud R oom as
(vt BenbTMHr 2002: 74). Srane k o lm e p h im tte lise lt e rin e v a k o m p o n e n d i k o o sek sistee rim in e
h ts e k o o slu se n a - olgugi et v aid p rim u s e jrgi - , m o d e lle erib suurcpr.s(;ll kujullslcs.se p a g a n
lik u ja k ristlik u su h tu m ise j rje p id e v u st ja plm um i.st.

N ende esem ete akraalne pingevli on kAige vim sam . Siiski tuleb sil
mas pidada, et liigitus he kindla tunnustekom piekti jrgi pole abso
luutne; tunnuste teistsugune valik m uudab pildi piirjooni.
Tegelikus kibes n^^tuurist m aalitud, hel vi teisel moel ilm utatud ja
puutejljendina sndm ud phaduse portreed vrdsustatakse: nii m ju
vimelt kui phaduse astm elt m uutuvad nad kik eristam atuks p h a
kust endast ja tem a silm etest.'^ Seeprast on nidisikoonide tuletam ine
geneetiliselt kahest allikast - m ittekunstilisest (m itteinim tekkelisest) ja
kunstilisest (inim ese m aalitud) - pigem retrospektiivne spekulatsioon,
mis on vajalik selleprast, et leloom ulik pritolu ei toim i ksi sakraal
suse tagatisena, vaid vim aldab htlasi m d a h i i l i d a V a n a
T e s t a m e n d i j a v a r a k r i s t l u s e k r i i t i k a s t , mis pidas
silmas i n i m e s e k t e t n a l o o d a v a i d k u j u t i s i . Sestap
pole juhus, et legendid esim este phakujutiste snnist kipuvad imelist
valmimisviisi selgesti eelistam a ksitisele.**
Mistagi ei olnud enne ikonoklastilist kriisi laialt levinud phapildikum m ardam ise vorm id pris vabad ebajum alakum m ardam ise sugem e
test. Ent phapildi austam ine m uuhulgas n iteksproskynesise kujul, mis
kirjanduse andm etel m uutus tavapraseks hiljem alt 6. sajandi esimesel
67 Vt BenbTHHr 2002: 69jj. V ahetevahel r h u ta ti sed a sarn a su st reliikviate ja p h a k u k u ju tiste
p aig u tu seg a sa k ra a lru u m is (vt K azh d an , M ag u ire 1991; 15; v rd /InflOB 2000). N ii reliikviate kui
p lihiikujutiste genees o n h tv iisi a je n d a tu d fsilise k o n ta k ti v ajad u sest p h a d u se allika ja k a n d
jaga. V rreldes teiste m eeltega o su tu sid siin lh isu g u lastek s ju s t ng em is- ja k o m pim ism eel, sest
lollaslc a ru saa m a d e k o h aselt v lje n d asid n a d su b jek ti aktiivsust. A n a loogselt taktiilse tegevusega
peeti ka v isu aalset a k ti o b jek ti k o m p i m i s e k s silm ast lh tu v a v alguskiire abil. E espool oli
)uba ju ttu , et e tte k u ju tu s p h a ve v isu aalse tra n sla tsio o n i v im a lik k u sest p e itu b ju u rip id i vga
Iidsetes ja laialt le v in u d u sk u m u stes, k ajastu d es ka V anas T estam endis; sam u ti viitasin asjaolule, et
lo o n ila sed tavatsesid palv etad es p ea k in n i k atta, e t m i t t e n h a ju m a lu st. rgne u sk sak raalsu se
pnutell.sse lek an d u m isse, p h a d u se g a n ak atam ise vim esse re a lisee ru s universaalselt kristlu se
esialgses p h a d u se m ateriaalsete k a n d ja te k ultuses, m is h iljem vttis s u b lim e eritu m a m e e d iu m i
p h a p ild i - k u m m a rd a m ise v o rm i. Just u sk visuaalse ja tak tiilse k o n ta k ti j u sse o n sajan d eid
In n u sta n u d p a lv e r n d u re id , alates esim estest r n n a k u te st k ristlu se p h a p aik ad e sse (p h ja lik u m a lt
selle k o h ta vt F ran k 2000).
6H

N n d a te a ta k s e h e s 1 2 . s a ja n d i t r a k ta a d i s n n L a t e r a a n i K r i s t u s e k u j u t is e k o h t a , e t e v a n g e lis t

l.u u k a s j u d i s p h a p i l d i m a a lim is t v a id a lu s ta d a - s e e j re l s e k k u n u d t a e v a s e d j u d n i n g t e o s t a n u d
t In im e s e o s a lu s e ta ( v t B e ;ib T H H r 2 0 0 2 ; 5 5 5 ) . l d j u h u l a r e n e b o l u k o r d selle s s u u n a s , e t t u n n l s liid a k i k i k o o n l t b i d In ie p ra .s e lt s n d i n u i k s . A l a t e s k u u e n d a s t s a ja n d is t . Is e ra n is a g a i k o n o k la s tllls e k r iis i p e r i o o d i l k u u lu t a v a d le g e n d id k i k p e a m is e d i k o o n i t b i d k a s achciropoictosteks
( n illt c ln lm k iie lls t p r i t o l u ) v i a p o .s tlik e k .s , k u i d ig a l j u h u l im e t e k k e lis t e k s . S e lle s t h e tk e s t p e a le
h a k k a b p h a p llt e n d lih ts a lt r e p r o d u t s e e r lm a ( D a g r o n 1 9 9 1 ; 2 7 ) . N i i s i i s t a a n d u b p o r t r e e a ja lo o lis e
Ift e lr u u d u s e p r o b le e m a u to m a a t s e lt p e v a k o r r a s t , sest s a r n a s u s o n k ig ile I k o o n id e le t a g a t u d n - f l
d c l i n l t s l o o n i jiir g i; v i m a l i k u k s ja la u s a l o o m u l i k u k s m u u t u b v a s t u p id in e s u h e ; p h a p ilt a ita b iirii
U iiu lu k u s u n e s v i m n e l m u u l im e lis e l k o m b e l I lm u v a t p h a k u l - sra.sest s Je c s t s a a b la u s u
o i n u r t t e lo o p o s ( v t suimis, .'^Ojj). I k o o n i m a a l i m i t t e l n i m l i k p iir lt o lu m u u t u b h ilje m r e to o r ilis e k s
v o r m e l i k s , m ln k u n u n a l i Jiiilb k i v n k u m a fo r m a a ls e t o o p o s e Ju s iira u s u v a h e le J u m u llk iis t o s n lu Nesl. M lc h n e l l s r llo s u U m lu b h e r i s t il m is t k u j u t u v u s ts e e n i k ir j e ld u s t ld is e re e g li .s n u s la m ls e s l:
I k o o n i d ..p u iiilu v iid k ll In im e s e k ilt e t n u , k u l d v u r ju t u lt o n k i m s l n l k u k s j u m a l , kes I k o o n lm u u llj u
k itil k u N U tu b u in u t rlliilu i\ u " (tu ll l ic iu .t M iii' 2 0 0 2 ; 5 H 6 j iir g i ) .

poolel, polnud kaugeltki ikooni ainus eluvorm. Juba varasemast ajast

leidub kirjalikes allikates viiteid selle kohta, et phapiltide poole pr
duti tervenem ise eesmrgil, nii otseselt raviks kui proflaktika m ttes
(Kitzinger 1954: 94). Kujutis ja selle kum m ardam ine, kujutis ja ime
sulasid Justinianuse-jrgse ajastu reaalses usupraktikas htseks tervi
kuks ning m uutusid tasapisi kultusssteem i vtm eteguriks.
O m a hoolikas ja selge lesehitusega uurim uses jagab Kitzinger a n d
m ed kujutiste kultuse kohta ikonoklastilise kriisi eelsel perioodil nelja
rubriiki: kum m ardam ispraktikad, usk phapildi maagilistesse vim e
tesse ja nende ekspluateerim ine, kujutiste am etlik kasutus talism anide
ja pallaadium idena, veendum us phakujutiste imelises pritolus.**
Iseenesest m ista ei vlista fenom eni kuuluvus hte r h m a sam aaegset
kuulum ist teistessegi,^ kll aga iseloom ustavad kik nim etatud alajao69 K itzin g er 1954: 96. N ag u sja r g itu st n h tu b , e elistak sin m a u s u k u ju tiste im elisse p rito llu
t s ta p ig e m su lg u d e ette selle l h te o m a d u se n a , m is tagab n ii p h a p ild i k u m m a rd a ta v u se , m a a g i
lise d o m a d u se d jm . Iseran is k eh tib see k u ju tiste k o h ta , m is o n s n d in u d fsilise k o n ta k ti teel
algkujuga. F razerile v iid ates m e e n u ta b F reu d h t m a o o rid e k o m m e t: M a o o rip e a lik ei h u ta iial
l k k e tu ld o m a h in g e h u g a, sest p h a h in g u se k a u d u k a n d u k s te m a p h a vgi leekidele, leegilt
o m a k o rd a l k k el keevale savipotile, sav ip o tilt to id u le, m is selles valm ib, to id u lt aga isikule, kes
sed a h ilje m s b ... (O p e fl 1991: 223.) O tsest a n alo o g iat n h a oleks eh k risk a n tn e , k u id teatav
t p o lo o g ilin e su g u lu s sraste u sk u m u ste v ah el silm a n h ta v a lt eksisteerib; sakraalse v e p u u te lin e
le k a n n e n ib to im iv a t kige t h u sam alt.
70 O lg u n itek s k as v i lu g u e ra k u st, k e s e n n e p a lv e r n n u le s u u n d u m ist s tas alati k n la n in g
p alv etas Ju m alaem a ik o o n i ees, p a lu d e s p h a p ild il ta g a d a n ii n n e lik k u te e k o n d a k u i h o o litse d a
h tla si selle eest, et k n a l ei k u stu k s, - m is sai k a alati t id e tu d , k u i p ik a lt e ra k k a ra ei o ln u d
(K itzin g er 1954: 97). Siin o n k u m m a rd a m is e m o tiiv h e n d a tu d m otiiv ig a im e h sest sek k u m ise st
asjad e lo o m u lik k u kik u . ld se o n p h a p ild i religioosse k u m m a rd a m is e ja m aagilise ra k a s u ta
m ise s eg u n e m in e vi k ih iti la d e stu m in e n ii v a n a ja t n in i laialt le v in u d k o m m e, e t n e n d e selge
erista m in e k u ltu sp ra k tik a s o su tu b e n am asti v im atu k s. V h em a sti o n n iisu g u se d k a tse d ebaveenvad. N ite n a k a su ta k sin veel k o rd P jo tr K u tsen k o v i id eid , s e d a p u h k u re lig io o n i te k k im ise ko h ta.
M n e d arvavad, e t u sk o n rg se m aag ia tu letis ja Looja m iste n i j u a b in im k o n d p ris hilja. See
sk eem o n h o o lik a lt p h je n d a tu d n in g p u n u tu d hiilgavate tu le tu sk ik u d e tugevaks ahelaks. K ik
oleks ju k o rras, v lja a rv a tu d k s p isik en e aga: n im e lt ei le id u h tk i, k a kige a rh a ilisem a t ra h
vast, kel p u u d u k s k u ju tlu s a in u lisest Loojast. N eed a ru s a a m a d o n k ll sageh m a ttu n u d vim sate
m d i- ja m aag iak ih ististe alla, k u id ek sisteeriv ad sellegipoolest. (KyiieHKOB 2001: 59.) Pisike
aga o n eksitus, k u i m itte m id a g i h u llem at: le id u b k u ltu u re, k u s k o sm o g o o n ilised m d id p u u d u
v a d s o o tu k s vi ta a n d u v a d n - n u llv a ria n d ile : n ii o n alati o ln u d ; lisaks ja g u n e v ad lo o m is m d id
m itm e k s t b ik s ja a in u lt k s n e ist o m ista b lo o m ist a in u isik u lisele loojale, m a h u k a s m d ir h m
esitab m a a ilm a geneesi s p o n taa n se s n n in a n n m a a ilm a m u n a s t vi stiih ia te (tuli, vesi, k lm jn e)
v a sta stik u sest to im e st, laialt o n le v in u d m d id s n d id ea h e la st, m is l h tu b h e st k in d la s t algpaaris t jn e. (Vt n t L each 1956; M aclag an 1977; To no pO B 1982: 6 -9 ; W o rld R eligions 1999: 2 6 7 -2 6 8 ,
jt.) M a a ilm a m u n a m d is t v lja l d id a ain u lise lo o ja id e e d o n v im a tu , k u i lo o b u d a k a h tla
sev itu sofistikast. K utsen k o v i e d asin e k atse m aag ia ja re lig io o n i la h u ta m ise l p o le k u ig i veenev.
M aag iat seo stab K u tsenk o v e ra n d itu lt m to lo o g iag a, m id a e rista b o m a k o rd a ran g elt religioonist.
M aterialistid e seisu k o h alt o n v iim a n e (s.o re lig io o sn e m tle m in e - B.B.) a d ek v aatn e m to lo o g ihse m tlem iseg a. Ses p u n k tis ei saa m a te ria lism ig a t tt- e ld a k u id a g i n u stu d a: vaid u su k o g em u sega in im e n e ise teab, e t ta ju m u ste l p o le m id a g i h is t sogaste eb au su v o o g u d e ega sn g ete alateadvusekuristikega. (Kyi(eHKOB 2001: 60.) V iited isiklikule ja k a h tle m a ta ainulisele k o gem usele n in g
sam a v rd p e rso n aa lsele tea d m ise le teev ad p ro b le e m i ed asise a ru te lu v i m a t u k s : lhtetees o s u t u b
k o n tro llim a tu k s ega allu k a K arl P o p p e ri falsifitseeritavuse p h im tte le e h k on k u m m u ta m a tu .
P a rim a l ju h u l o n seega teg em ist eso teerilise tarkusega, m i d a o n i l m u t a t u d tcu tav nl c i n i m r h m a l e

tuied iru ia im u ) pnktikxid. mli puudttvid ko1^jpuutpunlMd

reellste kujutiste kunstilise funktsioneerim isega m itm ete param eetrite
plijni korraga,
ksikasjalikult pole phapiltide kasutusviise siinkohal ehk phjust
loetleda, kuid nim etagem siiski m ned episoodid, mis om andasid pret
sedendi thenduse. Imettegevad ikoonid ilm utasid tervendam isvim et ja
tiiitsid m uidki palveid - iseranis juhul, kui need lhtusid vaga eluviisiga
inimestelt, kuigi see polnud obligatoorne tingim us. Ravitoimega vis olla
phapildi aineline kandjagi.^' Tervendam ispalved olid sageli adressee
ritud ikoonile ja reliikviale korraga; viimasele om istati vahel suurem at
vge kui phapildile.^^ Ikoonid valasid pisaraid ja tilkusid verd. Ikoonid
otsustasid lahingute saatust. Esim esena sooritaski srase im eteo ilmselt
just kuulus Edessa phapilt 544. aastal, m il linna piirasid prslased lugu kirjeldab phjalikult Evagrios Scholastikos. H iljem viidi phapilt
K onstantinoopolisse, kus ta teenis pealinna kaitsjana ning saatis arm eed
sjateel; analoogseid kaitse-, soosingu- ja sjalise toetuse funktsiooniga
ikoone leidus K onstantinoopolis teisigi. 626. aastal, m il linn oli taas pii
ram isrngas, otsustas K onstantinoopoli saatuse Jum alaem a phapilt. 7.
sajandil loodeti Kristuse ikoonilt Room a pstm ist langobardide eest.^
Sjasndm ustesse imelise sekkum ise juhte jagus ka hilisem aile ajastuile:
Niketas C honiates jutustab, et veel 12. sajandil om istavad keisrid om a
sjalisi vite Jum alaem ale ning vidukaarikul ei sitnud lbi linna m itte
keisrist vejuht ise, vaid Jum alaem a ikoon.^^ B tsantsi phakute elulood
iiliig m is o n ju b a defin itsio o n i j rg i teisteg a ja g a m atu - erin e v a lt te a d m ise st h a rju m u sp ra se s m t
les, m is o n k ttesaad av igale n o rm a a lsele inim esele. M istagi v ik sim e id e a ale k sp erim e n d i k o rras
k sitled a v a im u lik k e ja lih tsalt usklikke, kel vastav u su k o g em u s o n v a ie ld am a tu lt o lem as n in g kes
o n k a su ta n u d ik o o n e lin n a d e kaitsel, sjaliste v itu d e saavutam iseks, haigete ja n tra d e terveiilUuniseks n in g k ikvim alike m u u d e im e te g u d e anris, m illest k n e le m e edaspidigi. Siiski pole
m eie teem ak s n iiv rd a istin g u d ja ta ju m u se d k u i reaalsed ajaloolised p ra k tik a d , sestap jg u need
m lte e k sp e rim e n d id p raeg u pooleli.
71 ks haige n a in e k o u k in u d k n e g a killu k ese k ro h v i seinalt, m illele olid m a a litu d p h a k u le
(U ism ase ja D a m ia n i ku ju tised , la h u sta n u d selle vees n in g p ra st m ik stu u ri sissevtm ist saa n u d
kohe terv ek s (vt M ango 1972: 139). M n ed v aim u lik u d k a a p in u d ik o o n id e lt veidi vrvi, seg a n u d
seda arm u la u a leiv a ja -veini h u lk a n in g p a k k u n u d k o gudusele, - sellest ko m b est k irju tas phup lld iv astan e keiser M ichael II l.u d w ig I Vagale {samas, 158), V iim asel ju h u l pole tegu e n am he
h aiguse ravim isega, vaid so o tu k s t sisem a asjaga - n im elt p h a p ild i vrvlolluse llitam isega p h a
sak ram e n d i koos.scisu. O m al ajal p a g an a u su liste p u h u l nii k a rm ilt h u k k a m iste tu d h lo te ism elab
vapralt edasi!
72 Slaavi ig eu su areuali.s o n phaku.silm ete im ettegev vgi k in n is tu n u d ka e t m oloogias; k e h a
liste silm ete moihu k asu lam iiie ainsuses: cmi,i cpM om c u Mow,t> cvo (vt B akalova 2()()0; 19).
7.1 Vn.slavati ilo k u m e n le e rin g u d o n ra to o d u d Heltingi ra a m a tu lisas (vt lie;n.THHi' 2()()2;

r>so ss:).
74 S am as, S70. lu m alu em a Ikooni see fu n k tsio o n k in n istu s leatuva Ikoiiograalilise t b in a
l'(iniijilii N Iko p o fhi ehk KiMgepl'ihnm V iduloojn. N nila k a n d u s vastava p h a p ild i k a udu
luiim laeinalc le roll, m id a varem o m lsta ll A lhenale ja tem a alalisele sualjannale Nlkelc. A naloogial
k in n ita b ka VenerlHlu tra d itsio o n : Veneelsla a m etlik Neitsi M aarja Ikoon rllgl k a itsep h a k u n a
oleval iiKttldiiDvililrHC piirliiiiiNe jilrffl lilviiliid K<inliinlliioi>pi>ll pllruntl.se killgim bUiinlfilale

Keisrinna Iheodora saatjatega.

Btsantsi mosaiilc. 6. saj.
Ravenna, San Vitale kirik.
Corbis/Scanpix

kirendavad imelise tervendam ise juhtudest, karistam istest vi m uudest

tavatutest tegudest, m ida sooritanud ikoonid.^ Phapiltidelt said otsus
tavates lahingutes abi ka vene sjamehed.
P had kujutised olid laialdaselt kibel am ulettide ja talism anidena,
kujunedes n n d a rivastuse sakraalseks elem endiks. ks vheseid sel
geid tendeid selle kohta leidub keisrinna T heodora m osaiikportreel San
Vitale kirikus Ravennas: keisrinna paraadtualeti palistusele on kootud
stseen H om m ikum aa tarkade k um m ardam a tulekust - m is ei saanud ju
v ep e a lik u v e o v an k rilt. [...] R iigi ristis d a d e ja p id u lik e ts e re m o o n ia te p u h u l esin d as see p h a pilt t e list su v ern i, m id a a u sta ti le m a n a v a b ariik lik u st riigivim ust. (Be^bTHHr 2002: 373.)
T h e le p an u v rsel k o m b e l silitas m u u d e l p u h k u d e l K o n sta n tin o o p o lit t h u s a lt k a itsn u d p h a p ilt
h t k k i n e u tra lite e d i, k u i lin n a r n d a s id k ristla stest ris tir tlid , n in g k in k is o m a so o sin g u hiljem
ju st neile, kes r s ta sid im p e e riu m i p e alin n a . A n alo o g ses o lu k o rra s V enem aal, N ov g o ro d i k u ri
ku u lsa p iiram ise p u h u l su zd allaste p o o lt, eeh stas Ju m alaem a seev astu novgorodlasi.
75 V t K azh d an , M ag u ire 1991: 1 4 -1 8 . L u g em atu te ju h tu d e k rv a l, k u s ik o o n id so o rita sid im etegusid, v astu tulles h a rra stele palvetele, leid u b siiski k a lu g u sid , m is k in n ita v a d , e t p h a p ilti sai
te g u tsem a su n d id a ka h irm u tad e s: n n d a o levat p aljak s r v itu d b tsa n tsi m u n k E u stra tio s p r
d u n u d ik o o n i p o o le n u d m ise g a varas ta b a d a - v astasel k o rra l h v a rd a n u d ta ed asp id i lo o b u d a
k n la stam i.sest p h ap ild i ees. h v ard u s to im is - v aras tabal! .sedam aid. Juhtum leidis aset K.
sajandil (vt O ik o n o m id e s 1991: 39).

kuidagi olla austatav pUhapilt, vaid titis pigem m aglllie kaltsemrgi

lesannet.'"
Kjril<,u institutsionaalsed ja teoreetilised sam m ud on kigiti koos
klas kujutise kunstilise funktsiooni taandum isega. Viienda-kuuenda,
nn IVullanumi kirikukogu otsustes (see oli viim ane kirikukogu enne
ikonoklastlikku mssu 692. a) leidub thelepanuvrseid mtteavaldusi.
Spetsiifilise vastukajana representatsiooniprintsiibi nrgenem isele vib
ksitleda Kristuse kujutam ise desm boliseerim ist. K irikukogu otsuse
82, reegel teeb ettekirjutuse [...] et ka m aalitud teostes avaneks kigi
silmele tiuslikkus, m ram e, et edaspidi esitataks ikoonidelgi vana
'lalle asemel m aailm a pattu leststvat Talle ehk Kristust, m eie Jumalat,
inimese kujul, ning m istetaks selle kujutise kaudu Jum al-Sna alan
duse krgust ja m eenutataks Tema elu lihalikul kujul, kannatusi ning
pstvat surm a ja sellest sndinud m aailm a lunastust.
Sm bolistlikust vahendatusest loobum isega pidi vltim atult kas
vama kujutise meelelisus - ning seda vim alust ttati juba ette tkes
tama: 100. reegel keelab joonistada puualusele vi m ujale kujutisi, mis
vluvad silma, meelitavad klvatusele m istust ning hutavad rvedaid
naudinguid7^
Esteetilisuse om adust prsitakse m im eetilise (vrdpildilise) ja inkarnatiivse printsiibi paradoksaalse hitam ise krval - ning vahest ka selle
tttu. Vrdpilt eeldab sem antilist distantsi, kujutise eluline toime kr
valdab selle: ikoonikontseptsioonis pim uvad eristam atult jljendamise
esteetika ja kehastam ise kontraesteetika, ehkki uuel tasandil omandab
viimane sublim eeritum a kuju.

7fi Sam u allikas (M agiiirc 1995) k tkeb ka teisi sarn ase id n iteid. Vrd P h a Sofia kujutisega pitsatlalisniaiii k irjeld u st O ik o n o m id e s 1991: 42.
77 Tsit HciiA^iep 1987; 27 jrgi. M istagi m o o d u sta s m is ta h e s v o rm is kun stilise naud in g u diskreilito crim in e v arak ristlik u k irjan d u se h e ju h tm o tiiv i n in g h lm as kogu kunstik o m p lek si - nii kuju
tiim ist, vaatem iiiige kui m u u sik at, liran d e id siin ei te h tu d : esteetiliselt h a ritu d ja tu n d lik A ugustinus
koges kll k u n stilise n a u d in g u ah v atlu si n in g talle p o ln u d v rad k h k lu sed , m ida ei tu ndnud
k a rm ik o elisem 'lertu llia n u s, ent l p p tu le m u s o su tu s p ris sarna.seks. K aunid ja m itm ekesised
voi inid, siiravail ja k enail viirviil niee/tlivati silm adele. rgu n a d k(kes(agu m u hinge, Ictifkesfag
teda luim il, kes n ad on tein u d kll vga hvellsteks, k u id m inu hveks o n Ta Ise, m itte nem ad.
| . . . | NOndii k ig u n n u u d liig u o h u ja te rv islik k u se t estu se vahel n in g lplikku o tsust langetam ata
k a ld u n m a k irik u s laulmi.se k o m m et pigem h eak s k iitm a, et k rv ad e m eelistuse kaudu len
(luku n fiin c m h in g vagiulu.'iluiuleiil. Aga kui jiililiib, et Imil lilgtilah m in d ro h k e m kui .ee, mil
leul liiultlMkne, uil tu n n istiin , et o len karlstusviiilr.selt p a tu stan u d , n in g eelistan lauljat mitte enam
kuultirt." (1lhllnillBeii, X. ,M. Til; X .1.1,
A ugustiiuis 2tl(17: 279, 2H0.)

A sjatundjad osutavad 8. sajandi teise veerandi knnisel lahvatanud

ikonoklastia-puhangu m itm etele tekkephjustele, m uuhulgas nii kei
ser Leon III (Isaurose) Sria pritolule, m illest vis tuleneda tema
poolehoid m onofsiitlikule petusele, kaliif Yazidi phapildi-vastastele
aktsioonidele ning Kaisareast prit salaprase juudi im eravitseja mjule,
kes olevat kaliifi terveks ravinud ja keda hiljem nhti K onstantinoopolis,
- aktuaalse poliitilise phjusena aga keisrivim u katsele taltsutada
kloostrivaim ulikkonda/ Samas torkab silma, et ka kum m ardam ise-m ittekum m ardam ise probleem ise oli selleks ajaks tavatult teravalt
pevakorda tusnud, ning kujutistekultus - htses sulam is reliikviakultusega - om andanud argikibes vgagi ebajum alakum m ardam isele ja
m aagiale sarnanevad vorm id/^ Kaalukat rolli m ngisid n n pilditli kee
rukas eelloos nhtavasti ka puhtteoloogilised vastuolud.*
Vrreldes Kesk- ja Kaug-Ida m aadega vedas btsantsi esteetikal ses
m ttes, et vga pika perioodi vltel (am etlikult alates 726. ja lpetades
843. aastaga) osutus kunst, tpsem alt kujutav kunst, phapildikum m ardam ise probleem ina btsantsi vaim ukultuuri keskseks teem aks. Kik
btsantsi kultuuri tollased helgem ad pead olid hlm atud vitlusse, m is
seadis kunstist sltuvusse kogu idakristlaste maailmavaatelise ssteemi.
( B h h k o b 1977: 7.)
See vedamine osutus paraku ige kahem tteliseks, sest lisaks
ikoonide, m osaiikide ja freskode rstam isele (ning htlasi m istagi
p h ad e silmete hvitamisele, sest phapildid ja reliikviad olid saatu
sekaaslased nii heas kui kurjas) kaasnesid n n pilditliga ju ka m assiline
tagakiusam ine, usufanatism i vgivallateod, poolte vastastikune julm us,
verevalam ised, stiihilised pogrom m id, piinam ised, hukkam ised jms.*'
78 Isla m i-ju u d i v e rsio o n i allikate k sitlu st v t Speck 1990. O lg u lisatu d , et ju s t is la m i-ju u d i v er
sio o n i esin d as k a II N ik aia k irik u k o g u (m is taastas p h a p ild ik u m m a rd a m is e ) n in g see peegeldab
h e p o o le seisu k o h ta.
79 H u v itav seik: e n n e p h a p ild iv a sta se k a m p a an ia a lg a tam ist oli k eiser L eon III isegi
K o n sta n tin o o p o li p iiram ise ajal k o rd u v a lt k a su ta n u d im e tte g e v a O d ig itria Jum alaem a ik o o n i abi,
lastes selle v iia lin n a m ri ta h a (v t N o rw ic h 1988: 355).
80 sna h ilju ti ilm u n u d u u rim u se s ju h ib C h arles B a rb e r t h e le p a n u V -V I k irik u k o g u o tsu ste
v im alik ele tagajrgedele - m u u h u lg a s k a eesp o o l v iid a tu d k a a n o n ip u n k ti osas. Ta d e m o n stre erib ,
e t K ristu se k u ju tam isv iisi e sim en e im p e ra tiiv n e m ratlu s, m illega k a asn e b s m b o listlik u t h is ta
m ise k eeld Talle kujul, eirab v ljak u tsu v alt V ana T e sta m en d i k u ju ta m isk ee ld u ; niisiis o su tu b ikon o k la stia M o o sese k su k a its ja k s ... (B arb er 2002: 3 9 -5 9 ).
81 P h a p ild ip o o ld a ja te v it o n j tn u d o m a jlje k a p ild it li p u u d u ta v a te le tenditele: ik o onivasta ste a rg u m e n ta tsio o n o n te a d a p e am ise lt v a id tsita atid e n o l o p o n e n tid e teostes. P h a pildivastaselt
m e e le sta tu d k irik u k o g u d e m a te rja lid p o le sam u ti silin u d . M istagi o lem e seep rast p a re m in i
in fo rm e e ritu d ik o n o k la stid e vgivallategudest; vaevalt o n n e n d e g a oluliselt liialdiilud. Knt ka
ik o n o d u u lid p o ln u d v itlu sk u n stis saam atu d . Kui u sk u d a p rim u slik k e allikaid, siis lppes juba
e sim en e p ild ir sta m isk a tse K o n stan tin o o p o lis - m rk la u a k s oli K ristuse kujiills 1'riiiiksvravalc

Need eiteetlliie vitluse inrid jttvad meie teemi n im tit iliikl vUj,
Jilllc kord liileb nieciniliula kultuuriajalooli.slc kirjelduste villtlmntut
aiitinooniiut: ht voi teist interpretatsiooni pakkudes pdlem e adek
vaatsuse poole - teades paraku ette, et see on saavutam atu. Ent vastu(lu
leadvustam isestki on^ebi, sest see hutab toim im a lim alt hoolikalt ja
ettevaatlikult. Idee- ja m iste(aja)loo ksitlem ine eeldab nende ajalooli
suse tunnistam ist ning hoiatab uuritavat vgisi kngitsem ast vraisse
vi tollal tundm atuisse m isteraam idesse - niivrd, kui seda vim aldab
om akorda kirjelduskeel.
Kas sna kujutis Btsantsi autori suus vib tlgendada sam asi
sulisena, nagu seda tarvitab kaasaegne poeetika, kunstiteadus, ldine
kunstiteooria, lpuks pshholoogiagi? Ainult vga phjalik konteksti nii konkreetse kui ldkultuurilise - anals vim aldab enam -vhem
adekvaatselt rekonstrueerida snade eids ja eikn thenduse interpreteeritavas tekstis - kusjuures vib osutuda, et originaali m te pole
vastavuses h e g i selle m iste tnase thendusega. Ja sel juhul m u u
tub ksitavaks ka Viktor Btkovi sja tsiteeritud vide: vahest ei o su tu
nudki idakristlaste m aailm avaatessteem sltuvaks kunstist, vaid vastu-

kohal - sellega, et ra e v u n u d p h a p ild ik u m m a rd a ja te j u k ta p p is n ii k e iserliku spafariuse k ui teised

keisri saad ik u d . P h ap ild ip o o ld a ja te h e ro ilin e k an g elan n a, k e isrin n a Irene, kes kutsu s kok k u II
N ikaia k irik u k o g u , m is rajas ik o o n ite o lo o g ia d o g m aatilise v u n d a m e n d i, o n k u rik u u lu s o m a ju l
m ustega: m u u h u lg a s la sk n u d ta v lja to rg a ta o m a e n ese p o ja K o n stan tin o s V f silm ad - sam as los
sisaalis, kus oli ta ilm ale to o n u d - sed a v rd j h k ra l m oel, et p o e g h ilje m vigastuste tagajrjel suri.
I.iialigi o n keisri usulise v agaduse sirg jo o n e lin e seo sta m in e klbeliste p h im te te g a nii e h k teisiti
katse ta a n d a d a asi lih tsu statu d k ritee riu m ile. 843. aastal, m il tro o n il oli alaealine keiser M ichael III,
laastas p h a p ild ik u m m a rd a m ise l p lik u lt te m a re g e n d in a v a litsen u d em a T heodora. K eisrina k a it
ses M ichael III h iljem kiivalt p h a p ild ik u m m a rd a ja te huvisid: re s ta u re e ritu d tro o n isa a li k a u n istas
ko g u n i raid k iri, k u s lo etleti k ik i k eisri ta rk u se st k a n tu d tegusid, m is o lid a id a n u d ..eksiarvam usi
k rv ald ad a. (V astav rik o n ra to o d u d u u rim u se s BenbruHT 2002: 565.) H agia S ophia k iriku uue
m osaiigi av am ise p u h u l p e etu d listu sk n es a n n a b p a tria rh P h o tio s igati au te m a vagadusele ja
valitsusviisile. K u m m ati t stis seesam a M ich ael III kaasvalitseja staatusse o m a a rm u k ese, h a rim a tu
talupoja, kes h ak atu sek s tap p is k eisri v e n n a, v eid i h iljem aga jo o m a t p p e m a n d u n u d M ichael!
endagi; s aa n u d a in u isik u lisek s valitsejaks, p a n i to o aluse M a k e d o o n ia dnastiale.
K2 Sam uti j ta n p ra e g u k rv ale ld tu n tu d t e n d id , m is k nelevad ilm alik u sk u lp tu u ri, m osalikm aali, fresko, tahvel- ja p o rtre e m a a li jm s itse n g u st ik o n oklastiaeelse ajastu B tsantsis, eelkige
aga K o n stan tin o o p o lis. R ikkalik v alik ilm ah k k e m o tiiv e k a u n istas H agia Sophia in te rj ri.
..K irjan d u slik u d allik ad k in n itav ad , k irju tab G erv ase M athew , et Justin ian u se-acg n e b tsan tsi
k unst ei o ln u d sugugi v aldavalt religioosne; see ain u lt tu n d u b nii, .sest ju h u se tahtel on silinud
rnne k irik u d ek o o r, sam as kui j lje tu lt o n h v in u d losside, k o h tu ru u m id e , sau n a d e kaunistused."
( M alh ew 19 6 3 :9 3 .) See antiigi k u n stim a ailm a ere, veel pikka aega h e le n d a n u d jrelvalgus ko o s kigi
vastavale tu n n u ste g a .silis su u re n isti 1204. a astan i, m il ris tir tlid r sta sid K onstan tin o o p o li,
juba ksi h ip o d ro o m i klluslik d e k o o r h lm as nii p ag anlike ju m a lu ste sk u lp tu u re - eelkige
h o b u ste kait.sejum alaid Zeusi ja A rtem ist, lo o m ak u ju tisi - lvisid ja h n e , kes peletasid k urje
vaim e (lites seega sisull.selt m aagilist fu n k tsio o n i), lisaks veel m e m o ra a t- ja siinibolkujulisi, p o r t
reesid jn e (vi Uasselt 1991). N eed sk u lp tu u rid elasid ik o noklaslllised ekstsessid le suhlellselt
soodsull: p ild lr sla ja le viha langes eelkige kristlikele p h ap illk lele ja -kujudele. See k in n ita b veel
kord. et kulUisvilll.sed kujutised olid kll endiselt olem as, kuid esin d asid teist, m inevikku vajuvat
k u llu iirlle n o m e iild e tpi. M eid h u v ita b parajasti lekkiv tp.

pidi - k u n s t s a t t u s s l t u v u n e m a a i l m a v a a t e l i s e s t
s s t c e m i s t."'
Seega ei nnestunud torm iliselt itsele puhkenud ikoonikultusel,
millele viitavad sjased ilm ekad nited, sugugi vltida kujutiste m aagi
list tlgendust - pigem vastupidi: phapildi m aagiline funktsioon osu
tub jrjekindlalt vrdvim saks palvelisega. Sellest tulenevad jreldused
snastab suurepraselt Kitzinger:
Kigi kujutistele maagilisi vim eid om istavate uskum uste ja p rak ti
kate hisnim etajaks on see, et vahe kujutise ja kujutatava persooni vahel
teataval m ral elim ineerub, kas vi ajutigi. Barjri langem ise tendents
kujutise ja prototbi vahel m oodustab ka knealuse ajastu phapildikultuse kige olulisem a tunnuse. (Kitzinger 1954: 100-101.)
Viks ju arvata, et ikonoklastilise kriitika puhastustuli pidi hvitam a
ikoonikum m ardam ise ilm sed m aagilised elem endid. M nes m ttes
kll.
Ent vaat m is on llatav: p h a p i l d i v a s t a s e d e i r i t a g i
k u m m u t a d a kujutise jrjekordset ontologiseerum istendentsi, vaid
silitavad selle om a ideoloogia nurgakivina, ainult et p r a t u d
k u j u l , otsekui negatiivis. Barjri langem ine kujutise ja prototbi
vahel j b n u d e k s k a e h t s a p h a p i l d i p u h u l , seda
p u h k u ju b a selgesti teadvustatud ja ka snaselgelt deklareeritud kujul:
ikooni eluigust eitavad phapildivastased just selleprast, et seal p u u
duvat see nutav thistatava ja thistaja pim um ine. Kristuse ainus
ehtne ning sestap ka lubatav kujustus on nende arvates arm ulauasakram ent, sest seal - ja ainult seal! - osutuvad m rk ja m rgitav samaseks."*
M e e l e l i n e k u j u k u j u ( s ) t a b a i n u l t siis, k u i on
prototbiga konsubstantsiaalne.
Kujutise m istm ine niisuguses thenduses pole selle term ini kasutustavaga hilisem as esteetikas m itte ksi kattum atu, vaid lausa risti vastupi
dine. Kuivrd vib siis ikonoklastide ja ikonoduulide vastuolusid ksit
leda kunstialase vaidlusena - poleem ikana, m ille olem use m oodustab
esteetiline probleem ? Kas pidada seda kunstiliseks vitluseks n- snas
ja teos, m ille esteetiline loom us vitlejate eest varjule ji? Vi oleks siiski
83 ig lu se m tte s m rk ig e m , e t h ilise m as u u rim u se s m u u d a b B tk o v o m a seisu k o h ta p h a p ild i
p o o ld ajate ja v astaste vastasseisu o lem u se osas: k o rra n u d veel k o rd , et p h a p ild ite o o ria k u u lu b
te rv ik n h tu s e n a k ll eelkige b tsan tsi esteetik a v ald k o n d a , m n a b ta siiski, e t m n in g a id selle
aspekte v ib t iesti ig u sta tu lt k sitled a n ii filosoofia a jaloo u u rijate , teo lo o g id e kui k u n stite ad la ste
p ru sm a a n a ( B m m k o b 1 9 9 9 ,1 ,449). N in g j tk a b sam as; Ik o o n i p o o lt ja vastu sildi taga p e itu s
tegeliku lt k e eru k as so tsiaalsete ja m ajan d u slik e, poliitiliste, relig io ossete, filosoofiliste n in g vahest
alles v iim ases j rje k o rras ka esteetiliste v a stu o lu d e p im in g . (Sam as, 450.)
K4 Pelikan 1990: 59. E u h aristia n iisu g u n e t lg en d u s kinnl.stu.s I.con III )iir((lu.si', silniapaislva
pliap ild iv astaste te o re e tik u K o n stan tin o s V teostes. A m ellik iilt kfhtcitU it s rllr 7''vl. anslal ik o n o k '
liislilise h o iak u n a k irik u k o g u (vt lia rb e r 2002: 79),

Algem tunnistada, et prototbi Ja tema esitatuae pAimumuR phapildis,

see varjatud, kuid tegus htesulam ine thendab representatsiooniprintsilbi - kunstilisuse viliiramatu eeltingim use - thistam ist, sest kui kuju
lise representatiivse olem ism ooduse asem ele asub ontoloogiiine, m u u
tub ksitavaks tem a kujlitav loom us tnapevases thenduses.
leatavasti hvitati 8, ja 9. sajandi ikonoklastiliste ekstsesside kigus
lohutul hulgal kultuurim lestisi ning phjustati seega korvam atut kahju
tulevasele kunstiajaloole. Pruugib vaid sam astada ikoonid kunstiteostega
ning taandada vormel om akorda lihtsustatud kujule, kui vib peaaegu
vita, et ikonoklastia oligi kunstivastane liikum ine, m is taotles kunsti
teoste krvaldam ist. Siiski on srane vide dini ekslik: phapildivaslased polnud sugugi kunstivaenulikud, vastupidi - n ad kasutasid ka ise
m aalitud kaunistusi (Mathew^ 1963; 100). Btsantsi phaku Stephanos
N oorem a eluloos, mille on kirja p an n u d phapildipooldajana tuntud
Stephanos D iakonos 9. sajandi algul, kirjeldatakse m uuhulgas ka esi
mese ikonoklastist keisri Leon III poja ja jrgija K onstantinos V phapiidivastaseid aktsioone. Elulookirjutaja m ainib, et K onstantinos kski
nud Blacherna Jum alaem a kiriku seintelt m aha kiskuda Uue Testam endi
tskli m aalid ning lasknud need asendada puid, liUi, loom i ja linde
kujutavate m osaiikpannoodega, kus luuderohuvtide vahel askeldavad
toonekured, varesed ja paabulinnud. M istttu, m rgib diakon m rgi
selt, m uutus phakoda otsekui kgiviljasalveks ja linnuaedikuks."''
'Taimse ja anim alistliku dekooriga kirik on tem a m eelest vib elda, et
sootuks kaunistam ata (M ango 1972: 153).
Hnt sdistades Stephanos D iakonost m istm atuses, patustaksim e
probleem i lihtsustamisega. B tsantsi hagiograaf kneles m istetes, mis
erinevad fundam entaalselt m eie tnasest keelepruugist. Kirjutades, et
phakojast sai kgiviljasalv ja linnuaedik, astub ka vrikas diakon
kujutise ja kujutatava sam astam ise sissetallatud rada: kirikus polnud ju
ci taim i ega linde - olid vaid pildid vastavate kujutistega. Te huvides
tunnistagem , et lausesse poetatud otsekui lubab eldut tlgendada
siiski poleem ilise knekujundina. Kll aga ei pse m da tsiasjast, et
meie mistes o 1 i kirik kaunistatud - kusjuures just puhtdekoratiivse
maalinguga, mis oli m eldud pakkum a kunstilist elam ust ega eeldanud
prototbiga htki m uud seost peale mimeetilise."' Ikonoklastiat ei
Hfi Tsil Jliiiiupcii iynh; -l jr){i. Siinkohal so h ib clik m ain id a, ct elulookirjckiiisi; kangelane, p h a kiisl im in k S tep h an o s isegi s n iiis t n u to llesam a V lah ern i k iriku )um alaom a ikooni im eprasele
abile: )ul pliaplll ravliuui vastuseks S tc p h a n o se em a palvetele la viljatuses! (vt ('.orm ack I9H5;
I IH).
H(< Velill tilljein iiiieiiic, et iiiiiiloiigliil Hl.tiinl.sl piiliiiplldlvii.iluse liik u m ise n in g ktijiiliivuiil
mniteKt lo o b u m ise vahel 20. sajandi av an g ard istlik u s k u n stis siiski nhakse. 1araku ei Ilm utu
kolk vntavate pH rallrellde ti^m bajad h tv iisi sgavat u sjatu iullikkust jn m(^ttedlltHlpllinl. Vc^tkem

Damaskuse Suur m oee, Sria.

saa m ingil juhul vaadelda visuaalse kunsti keelustamisena. (Kazhdan,

M aguire 1991; 9.)
M istagi hvitati Stephanose m ainitud m osaiigid om akorda phapildikum m ardajate poolt - tenoliselt viim seni. Ja om eti on neil
thtis koht kultusvlise kunstitraditsiooni ajaloos. Oletuste kohaselt
visid Jum alem a kiriku juurviljasalved ja linnuaedikud sarnaneda
O m aijaadide suure m oee m osaiikidega D am askuses. Ent m oee m osaiinitek s kas vi j rg m in e m ttek ik . A asta tu h a n d ete v a n u ste k u ltu u ritra d its io o n id e laastam ise
m a staa p id e lt o n selle g lobaalse k u n s tife n o m e n i [av an g ard i - B.B.] ta g a jrjed v rreld a v a d p h a p ild ir s ta m is e ajastuga 8 .-9 . sajan d i B tsantsis, e n am g i veel - n e il n h tu ste l o n k a palju sisulisi lik u m isp u n k te . A vangardisti, m o d e rn is ti, p o s tm o d e rn is ti p u h u l o n te g e m ist eelkige k u n stn ik u g a ,
kes m ssab k eh tiv a m aailm a-, lo o d u se -, in im e sep ild i v astu, m is o n ette a n tu d [huvitav, kelle poolt?
Ju m ala k av an d i n o l, m id a p eeg eld ab T em a lo o m in g . K u n stn ik o n o m a l algatusel v tn u d
e n d ale L ooja ig u sed m itte e n a m m etafo o rses, v a id s n a o tseses m tte s, luues ise, e n d a nim e l
ja o m a e n ese p alg e j rg i n ii in im e st k u i k esk k o n d a. M ah a salates, eitades, hljates to im ib ta Ivan
K a ra m az o v i p ro h v e tlik e s n ad e k o h a se lt - e ita m a ta Ju m alat, e i soo v i ta tu n n is ta d a Ju m ala lo o d u d
m a a ilm a ja lo o b selle e n d ale ise. (ilroflOBCKaa 1995: 3 9 -4 0 .) P h a p ild iv a stase d ei m ssa n u d m aailm a p ild i vastu; ik o n o k lastilise id eo lo o g ia tu u m o n so o tu k s m u u s. Ik o n o k la stia m iste o n t iesti
ta rv ita ta v n ii m itm e g i 20. sajan d i k u n stis n d m u se p u h u l, e n t teisest vaaten u rg ast. Sel te e m al on
ilm u n u d h u lk t siselt v etav aid u u rim u si; m eiegi k n e le m e sellest tin g im a ta , k uid veidi hiljem .
S iin k o h al p iird u g em m rk u seg a , e t u n u s ta n u d teise k su m tte , e ira b sja tsite eritu d a u to r htlasi
ka k o lm a n d a t ksku. P a ra k u tu le b tu n n is ta d a , e t Ju m ala n im e a sjatut su h u vlnil.';! Iiarraslalakse
v e n e h u m a n ita a ria s viim asel ajallaialda.selt n in g p u h u ti on raske e rista d a, k u si see hiliil ieli k oslab kas ak ad e e m ilise st k a te ed rist vi ju tlu stajak an tslist.

gid valmisid 8, sajandi alguses, s.o kmmekond aastat enne ..pildltli*

inihkeinist jii m ilukm nicini aastat enne revisionistliku dekoori loomist
Vlalierni kirikus. Igatahes kinnitavad Damaskuse m osaiigid esemeliste
tenditena seda, milles ei pruugiks niigi kahelda; nim elt et Btsantsis
cl katkenud ilm alike^kaunistuste kasutam ise traditsioon profaansetes
ruum ides, seda rakendati vhem asti kahel knealusel juhul ka phapililivastase ringkonna sakraalehitistes, kusjuures ei kultuslikul ega harival
eesmrgil, vaid puhtalt kaunistusena.
N im etatud Pha Stephanose eluloos m ainitakse teisigi ilmalikke sei
nam aalinguid, millega trann, s.o K onstantinos V, religioosse sisuga
pildid asendas vi vahel ka uuendatud kujul silitas - need on puude,
lindude, loom ade kujutised, sam uti saatanlike hobuste viduajam iste,
jahi-, teatri- ja hipodroom istseenid (vt M ango 1972: 152, 153, 159).
Ikonoklastiaretsidiivi-eelse 806. aastaga dateeritava eluloo autor ei saa
nud kuidagi ette nha, et need hipodroom i paganlikud ehk saatanli
kud kaunistused silivad kuni 1204. aasta ristisjani.
Neist nidetest peaks piisam a, veendum aks, et phapildivastase lii
kum ise energia ei olnud suunatud kunsti vastu: vaidlusalune esem eline
piirkond ji kunstilise vallast lihtsalt vlja. Kui leiame, et knelda on
phjust ka Btsantsi p l a s t i k a kahe h aru tum m ast vitlusest, siis see
om akorda ei kajastunud teoloogilises poleem ikas. Phapilte puudutava
vastasseisu kese asus mujal.
A rnold Hauseri arvates ei olnud ikonoklastide nol sugugi tegem ist
pu ritaanide, platonistide vi tolstoilaste laadis kujutisevastastega - pigem
andis see liikum ine kujutam ise kunstile uue suuna, mis m jus kunstitoodangule lausa vrskendavalt (H auser 1985, I, 141). See on huvitav
mte. Btsantsi ikonoklastiat vib testi pidada teise ksu tlgenduseks
sam as vaimus, m illest oli ju ttu siinse ksitluse I osas: kujutam iskeeld
om a kontekstuaalsetes seostes ktkeb kunsti sanktsiooni. Tsi kll, btsantslaste ikoonivastased t e o o r i a d keerlevad kultuspraktikasse
hlm atud, kum m ardatavate phapiltide mber. Phapildivastane teo o
ria, mis m ratleb selgelt veelahkm e religioosse ikooni ja enesekllase
kunstiteose vahel, ilmub sootuks hiljem: selle piiri tm bavad reform at
siooni juhid. lint Btsantsi phapildivastaste p r a k t i k a on sam m uke
just selles suunas.
M eenutagem , et geneetiliselt kpses ikoonikum m ardam iskultuur
n- rohujuure tasandil - stiihili.selt sndinud praktikana, mis oli vas
tuolus nii kujunem isjrgus kristliku teoloogiaga kui Vana lestam en d i
primu.sega vi lihtsalt ignoreeris neid. Ja reaalsuse surve all oli teoloo
gia sunnitud tasapisi taganem a. Siit ka ikonoklastide loom uprane tugi
nem ine kirjalikule traditsioonile, ikonoduulidel aga praktikale. Kirjalike

allikate lhtekohaks on Vana Testamendi kiijiitamiskeeld. Teine ksk ja

vastavad paralleeltekstid sisaldavad esimesi kunsti m ratlust, igem ini
kll - kunsti v i m a l i k k u s e snastust aga sellega asi ka piirdus.
Phapildivastane liikum ine viib selle vim aluse ellu. Ent Siinai mel
klanud keeld sihtis vastupidises suunas - tranni ning tem a abiliste
ja m ttekaaslaste kunstilised uuendused ei kajastunud teoloogilises
poleem ikas.
Varaste kirikuisade silmis oli teise ksu kehtivus vljaspool kahtlust.
8. sajandi phapildiaustajail tuli leida uus vaktsiin Piibli kujutam iskeelu
m ju vhendam iseks. Esimese sam m una kasutati ra hiljem vgagi tu n
tuks saanud vte: otsiti Vanast Testam endist hoolega kohti, m is olid teise
ksuga vastuolus vi kitsendasid m ingil m oel selle kehtivusvaldkonda seaduselaeka keerubid, vaskm adu, kujutised Saalom oni tem plis... Ent
phapildikum m ardajatel oli varuks veel teinegi, sootuks vim sam vas
tuvide - nim elt ajaloolisuse tees koos selle vram atu enne ja prast
liigendusega. M oosese keeld osutus vaidlustatavaks, kuna kehtestati
e n n e , kui Sna sai Lihaks. Ssteemset analsi hin n an u d D am askuse
Johannes lisas sellele m ttekigule olulise m etodoloogilise thelepaneku.
Apostel Paulusele tuginedes rhutab ta, et Jum al kneleb m itu korda ja
m itm el kom bel - just nende snadega alustab Paulus Kirja heebrealastele, kus kinnitab Uue Testam endi lim uslikkust Vana le: Nim etades
u u t on ta [Jumal] esim ese tunnistanud vananenuks. Aga m is vananeb ja
raugastub, see on hbum ise rel. (Hb, 8: 13.)^ Niisiis kneleb Jumal
m itu korda ja m itm el kom bel - Sest nii nagu kogenud arst ei anna ki
gile alati h t ja sam a, vaid annab igahele kohase ja kasuliku ravim i, vt
tes arvesse paikkonda ja haigust ja aega vi kestust ja seisundit ja vanust:
ks vikelapsele, ent tiskasvanule, vastavalt eale - teine [...]; nii kee
las kikhveline hingede A rst piltide tegemise neile, kes on veel vike
lapsed ja kannatavad iidolikum m ardam ise haiguse kes, pidades iidoleid
jum alateks ja kum m ardades neid nagu jum alaid, ning ei kum m arda see
t ttu Jumalat, vaid om istavad auhiilguse tem a loodule.*
Kristluse-eelset m onoteism i vrreldakse m etafoorselt lapseeaga, m il
lele on iseloom ulikud kangeid ravim eid nudvad lastehaigused. Kpsele
inim esele avatakse uued ted,
Sest pidades silmas, et Jumal sai lihaks, i l m u d e s m a a p e a l e
lihas ja e l a v a s t i n i m e s e s t , olles vastu vtnud snulvljendam atust hvesusest nii loom use, nii ulatuse, nii vlim use kui ka ihuliku
vrvi, m e ei patusta, kui teem e ta kujutise, soovist vaadelda ta jooni. [...]
Ikoon on ju p e e g e l d u s ja a i m u s , m is vastab m eie keha rohm a87
88

Seda t p i h isto rism i an al si vt AsepMHiteB 1977: 92.

Jo h an n es D am asccn u s, O ra lio n e s p ro sacris iniaginilius, III, 4 - /(aMUCKMii 191.V V )/.

kusele, sest kskAik, kuidas mistus pab, t et luudi vtbtneda keha

plinilii.sfst. Cieli jum alik CJregorios 'Iheologos."'"'
Kui visalt phiapilciivaKtased teisele ksule ka ci viidanud, oli vit
luse phitasand nihkunud teisale. Kristoloogiline argum ent, mis trjus
Siinai keelu kehtivuseVkristluse-eelsetesse aegadesse, kergitas peva
korda terve keeruka kristoloogiliste probleem ide pim iku, m is lhestas
kristlikku kogukonda juba esimestel sajanditel - egas asjata ei heidetud
piihapildivastase liikum ise algatanud keisrile ette m onofsiitluse po o l
dam ist (vt nt Norwich 1988: 354). Ikooniprobleem eeldas vastam ist s
rastele fundam entaalsetele phiksim ustele nagu Jumala m ratlus ja
lihakssaam ise loomus.
Sellele probleem istikule phendatud rikkalik kirjandus avab vitluse
teoloogilised ltted piisava selgusega; kesolevast teem ast jvad need
pealtnha kaugele. Ent ks tahk vrib siiski thelepanu. Sltum ata
vaidluse tulem ustest Kristuse maise loom use le, osutub ikooniteooria
kige ldisem aks aluseks igal juhul i n k a r n a t s i o o n i k o n t s e p t s i o o n. Kusjuures lihakssaanud Sna - Poega - tlgendatakse
a l g k u j u g a k o n s u b s t a n t s i a a l s e k u j u ( t i s e ) n a .
Damaskuse Johannes m ratleb srast kujutam istpi ..loom ulikuna:
Ksimene loom ulik ja m uutum atu nhtam atu Jum ala kuju on Jumala
Poeg, kes nitab endas Isa. [...] Poeg on Isa loom ulik, m uutum atu kuju,
sarnane Isaga kiges, v.a sndim atus ja isadus. (Orationes... III. 18 /laMacKMH 1913: 400.)
T nu ..lihakssaamisele osutub vim alikuks ka teisene. ..kunstlik
kuju(tis) - ikoon ehk lihakssaanud Jumala vrdpilt.
Ka paganlikud jum alused olid nhtam atud ning ilm usid surelikele
kaht liiki kehastuste kujul: kas ..loom ulike kehastustena, nagu elnuks
Damaskuse Johannes, ehk snni, luige jne kujul, - vi kunstlikus kehas
tuses kujude nol, mis annetati inimestele m ingil im eprasel moel vi
valmisid inim ese ktetna. Kuni m uistsed inim esed uskusid kujutiste
inkarnatiivsesse loom usse, tajusid nad neid kujusid jum aluse kohal
oluna. Kreeka klassika jrjekindlalt m im eetiline praktika ning vastavad
teooriad trjusid lihakssaam ise uskum used m assiteadvuse alamatesse
kihtidesse, kujundades sellega eeltingim use plastika m istm isele ja
kogemisele puhtkunstilise nhtusena.
H9

Id h a iin fs I ) i i m

a s c c in is ,

O ralio iics, III, 2 - JlaMiicKMii 191.1; .191. Teisal ta jiilkah;

aga

nii n ag d Sna .ai liliiik.v, jiidc.s .sdick.s. m is la oli, nii sai ka liha S naks, k a o la in ala seda, m is lal
o n , agu siinia.iUKlcN .Snaga vaslavall hposliiasilc. ScetlUi mu k u ju ta n v ccn ilu n u ll n iiluam atut
liiniiiliil, k rild c .tai m c ir pilrasl osak.s liha Ja veri. Ma ei kujuta niililum alul Jum alust, vald kujutiin
lu m ala nilhlud ihu." (O riitiones, III, (i jlaM "-'KMH 191.(; .W-l.) Vrd; Kui Kolm iiiiui A inulisus om a
s n u lv itljrn d u n ialu liilvesiises laskus alla in im lo o n u isesse, saades m eie sa rn a s rk s ..." ( Ih e o d o ro s
Studltes, AnIIrrluM liiis, I,

Tslt

('. m m i u d i

I9K7; 2M Jilrgi.)

Hoolim ata kigist paganliku ja kristliku llhnkssuumiseprintsiibi eri

nevustest jrgivad nad silm anhtavalt hesugust nitlekonfiguratsiooni:
transtsendentne olemus k e h a s t u b meelelises kujutises, mis jbki
vrelem a kusagile eheda vrdkuju ja kujutam atuse piirimaile. Ent vas
tupidiselt paganausule ksitab kristlus lihakssaam isi ainulise kosmilise
sndm usena - kik korduvad kehastused koonduvad hte punkti, m illest
saab m aailm aajaloo kese ja tuum . Siiski osutub just i n k a r n a t s i o o n
htlasi k i g i m i m e e t i l i s t e a k t i d e eelduseks, vltim atuks
tingim useks ning aluseks. L ahknenud paganluse rpes, h i n e v a d
ku ju t i se s n d nii i n k a r n a t s i o o n kui mimees.
Vgisi tahaks elda, et hinevad eristam atult ja sam astam atult.
Sellest tsiasjast tulenevad teatud jreldused, millel peatum e hiljem.
Esialgu aga vaadelgem phapildivastase liikum ise kigus kujunenud
ikooniteoloogia m ningaid kandekonstruktsioone.
Ikonoklastia filosoofilis-esteetilistele tahkudele phendatud m o n o
graafias rhutab V iktor Btkov iseranis Corpus Areopagiticum i rolli
ikoonikum m ardam ise phjendam isel (Byckov 1980: 63-64). Tsi kll,
Pseudo-D ionysiose paradoksaalne loogika varustas argum entidega
m lem at vaenutsevat poolt. Apofaatiline Jum ala-m ratlus (igem ini
apofaatiline lhenem isviis Jum ala m ratlem isel) oli ks vim sam aid
kui m itte kige vim sam phjendus phakujutiste vastu: loogilisele
m istusele haaram atu Jum ala olem use m ratlem ine pelgalt negatiiv
sete tu nnuste kaudu thendab juba ette visualiseerim ise vim atust.
Theodoros Studitese snastuses klab see m ttekik jrgnevalt:
Hereetik: Ei, m eil ei ole sam a usk, kuna see, keda teie kum m ardate,
esineb ju suure hulgana, sest te kasutate ikoone, ja see dem ooniline kuri
kunst on katoolsesse kirikusse tuln u d le kreeka kom best kum m ardada
iidoleid. Jum alus on om eti hlm am atu ja kirjeldam atu teoloogide ks
meelse tunnistuse kohaselt. (A ntirrheticus, I, 2. - C m m b o >h 1987: 254.)
Teoloogide ksmeelse tunnistuse kooris klab iseranis juliselt
Pseudo-Dionysiose hl, kel Jumala transtsendentsuse idee saavutab
lim a pingestatuse. Jumal kui kogu loodud m aailm a ainuphjus peab
juba selle tttu eksisteerima enne ja vljaspool loodut ega ole sestap kir
jeldatav selle m aailm a kategooriates. Kigest inim esele tuntust lem ana
ei ole talle rakendatavad ka katafaatilised m ratlused - Jumal kui kigi
(om aduste) tius(likkus)e kehastus - , sest see vte phineb loodud m aa
ilma om aduste ekstrapoleerim isel. Maailmavlisena, transtsendentsena
on Jumal nhtam atu, kirjeldam atu, kujuteldam atu, m ratlem atu, kum m utam atu ja phjendam atu ehk teisisnu - lihtsa (liigendam ata) abso
luutse olem usena on Jumal helgi viisil piiritlem atu. Ses mttes osutub
apofaatiline teoloogia phapildivastaste teooriate purinuiks lugipinnaks.

Kll aga on apofaatilisest printsiibist kergesti tuletitiv mltteRnrnaste

kiijutislc" idee: Kui jum alike [iisjaclc) puhul on clluseci (apophascis)
(Ocscd (...j, siis nlitam atu kirjeldam isel on kohasem selgitada m il
lesarnaste kujutiste {anaplascis) kaudu. Seetttu nitab Phakiri
selgitades taevasi AstmeidVieile m ittesarnaste joontega {morphopoiiai),
just selle abil, et see Olem us on vrreldam atult lem al igasugusest
ainelisusest.'" Areopagita kneleb sm bolitest. See petus kujundab
teise perspektiivi: nhtam atu ja m ratlem atu Jumal avab end inimesele
ainsal vim alikul viisil - s m b o l i k a u d u . Seejuures tasub hoolega
thele panna, m ida asjatundjad vidavad Corpus A reopagitkum \ autori
sm boli-ksituse kohta. Erinevalt tavatlgendusest, kus sm bolit m is
tetakse m rgina, m il pole thistatavaga m idagi hist, esindab PseudoDionysiose symbolon - m ille erinevust sm boliseeritavast kll kusagil
ei eitata - pigem seda, m is neis on hist. Tema arvates pole symbolon
ainult m rk, vaid tegelikult ka asi ise? '
Smboli kui teofaania organoni, phim tteliselt nhtam atu n h
tava ilm um ise ideed said kasutada ning kasutasidki phapildialase
vitluse m lem ad osapooled. Tunnistades Kristuse ainum eldavaks
kujutiseks ja sm boliks arm ulaualeiva ja -veini, tuginesid phapildivastased sm boli mistele just selles thenduses, m ille oli vlja ttanud
Pseudo-Dionysios (vt MeyendorfF 1976: 44). K onsubstantsiaalsus teeb
euharistiast nhtam atu, ksitam atu ja m ratlem atu Jumala ainsa ehtsa
sm bolkujutise. Samas ktkeb see erisuse-sam asuse htsus elem enti,
mis llitub ikooni kontseptsiooni idakristlusele iseloom uliku eritu n
nusena. Veel enne pilditli puhkem ist, kui sellest hakkasid knelem a
[lhapildikum m ardam ise ideoloogid, m rkab ja arendab seda m tet
M aximos Confessor. Tema keerukatest hom oloogilistest suhestustest
Kristus - Isa kujutis, Kirik - Kristuse kujutis aim ub analoogne ldi
sem seos: jljendaval kujul sisaldab kirik sam a energiat mis Jumal,
Pha Jumala Kiriku valduses on m eie suhtes sam ad toim eved, mis
lumalal, vallates neid nii nagu kujutis ja arhetp (tsit ^ m b o b 1982:
119). Sestap Kirik kui kujutis laseb m eil m ista kujutise ja arhetbi
htsust ldse: kujutis valdab sam u jum alikke energiaid nagu ka arhe
tp (samas).
Viktor 7 A
ksitleb M axim os Confessori petust hendusllina
Pseudo-Areopagita ja tulevase ikooniteooria vahel; phapildile jum av o v

W ('scinlit-O idiiysios, D c a ic lc sti h io ra a /iia , II, 3. - Tsil licvii.THiir 2002: 549 jrgi.
41 Haiiisi.li 1483: 167. Viifvall saab m rk a m a ta jd a IV u d o -D io n y s io s c a ru saa m a lhedus
A Icksfl l.iissfvi s m lm lik o n lsc p lsio o n ilc, kus sm lioli lo o m ust n h ak se ..thistatava c.scnic Ja
Itllil.sliivii Idrpllsc k iijim d llk k u sc samasusc.s, |i in n m u iso s" vi teisal: ..thistatava ja thistava sam a
sii.Hos crlnevuNcs" (/io tc ii W7(i; h, 37). Viinui.sest .snastusest kostah selgesti kreeka teoloogia anli
iioonillifie loogika vastukaja.

Uku energia omistamine mooduittb tAestl olulise tahu phapildipooldajate kpses ikoonikontseptsioonis, )ill)ciulamiiie" saab uue ja seni
tundm atu tlienduse, mil on vlie hist kreeka klassikalise filosoofia
in im esisega. Selle motiivi arengulugu jiilgime kohe lhemalt.
Hakatuseks paar eelm rkust.
Teadupoolest oli ikoonipooldajate vit phapildialases vitluses
pigem poliitiline - kum bki pool esindas teatavaid hiskonnakihte ja
nende elulisi huvisid. Phapildipooldajate argum endid ei osutunud
vastaste om adest tugevam aks - vitis jud, m itte igus.^^ K ujunenuks
keisrinna Irene saatus teistsuguseks, vinuks ajalugu vtta sootuks
teise prde: II Nikaia kirikukogu jnuks ehk toim um ata ja phapil
dipooldajate kirjutisi tulnuks taastada fragm entide phjal (nagu n d
tuleb taastada ikoonivastaste teoseid ja 754. aasta kirikukogu akte),
ikonoklastilise loogika pinnalt vrsunuks aga vib-olla m itm eks sajan
diks om alaadne anikonism - vhem asti idakristlaste areaalis, kui m itte
terves kristlikus m aailm as. Sndm uste teistsugune areng kajastunuks
om akorda kultuuril lugem atu arvu tagajrgede nol.*'^ Vaidluse otsustas
vim (nagu vim pilditli ka algatas) ning vim u toel m ras ikooni
pooldajate teostes kujunenud ja II Nikaia kirikukogu otsustega j u stu
n u d ikooniteoloogia kujutiste edasise koha ja loom use kogu kristlikus
kultuuris ldse, iseranis aga igeusklikus kultuuriareaahs. Kuna see
teem a on m eie huvikeskm es, siis kuulub lhem ale vaatlusele nii vastu
sena ikonoklastilisele vljakutsele kujunenud teooria kui hel vi teisel
m oel seda jrginud praktika.
Kristoloogilise problem aatika tstatam iseks koos kigi selle teoloogi
liste kitsaskohtadega puudub hetkel vajadus. M oodustades kll teoloogi
lise sanktsiooni kujutiste kasutam iseks kultusssteem is, hargnesid need
vitlused tasandil, mis esteetika kui kunstiteooriaga otseselt ei liku.^'*
Vaatleksime vaid selle poleem ika m ningaid limi, m illest olulisi
m ad on (pha)kujutise aine ksim us, kujutise seotus arhetbiga ning,
vastupidi, arhetbi suhestatus kujutisega.
92 V t n t B arasch 1985; 18 6 -1 8 7 ; v rd M ath e w 1963: 10 1 -1 0 2 .
93 A fo ristlik m tte te ra , e t a jalu g u ei tu n n is ta v a t tin g iv a t k n eviisi, o n m u u tu n u d lausa a ja k ir
ja n d u slik u k s s n ak lk su k s. A jalugu ise oleks-v o rm i t e sti ei tu n n is ta , k ll aga sisaldab ting iv at
kneviisi im p litsiitselt ajalo o lin e d isk u rsu s, sest iga s n d m u se g a vlistatak se ju h tla si te a tav rid a
j rg n e v a asjade k ig u su h tes k riitilise t h tsu se g a v im a lu si n in g s n d m u se t h e n d u s avaneb ieti
alles su h tes sellega, m is ji seelbi to im u m a ta - isegi k u i m e sellest o tsese lt e i rgi. N n d a l p etab
R obin C o rm a c k o m a levaate p ild it list j rg m ise m rk u seg a: P h a p ild iv a sta ste l a sa a m in e vib
olla selleks p h ju sek s, m ik s B tsan tsile ji iselo o m u lik u k s k o n serv atiiv su s ja v a stu p a n u vaim setele
m uud atu stele. (C o rm a c k 1985: 140.)
94 l ) n a v ald atu d arv am u st, et D am ask u se Jo h an n ese k u n stia la n e e ru d its io o n ja e steetiline tu n d
likkus logid tema.st teatavas m ttes sobiva k a n d id a a d i ik o o n ia p o lo g e ed i rollile (vt H arasch 1985:
191). K u m m ati ci k a itsn u d |o h a n n e s sugugi p h ap ild i kun.stilist ta h k u , nagu pcni niicinc, kuid
tem a h o ia k u e rin e v u s Stiiditcsc o m a st v rib siiski th elep an u .

liivama argum endi idolaatrla vastu juba alates prohvetite kftnedest ja

Moosese raam atuist; seda videt sisaldas Pauluse kuulus invektiiv loodu
kum m ardam isest Looja asemel ning sedasam a rhutasid korduvalt ka
varased kirikuisad. Phapi|divastaste tekstides - niipalju kui neid on
silinud - kohtab seda argum enti alatasa.
Seeprast tuli ikooniteoloogial phapildi esemelise kehandi prob
leem lahendada nnda, et puhastada ikoonikultus ebajum alakum m ardam ise krvalm aigust.
Esimese sam m u selles suunas astus D am askuse Johannes, kelle phapildim ratlusest sai edasiste arutelude lhtekoht. Kaks tem a videt on
meile iseranis olulised.
Kujutis on vrdpilt, ja nide, ja millegi kujutam ine, m is osutab sel
lele, mis tem al on kujutatud. O m eti pole kujutis prototbile tiesti sar
nane, vaid ks on kujutis, teine kujutatu, ja erinevus nende vahel on
tiesti ilmne, ehkki nii ks kui teine esitavad h t ja sama. (Orationes...
111, 16 - flaMacKMH 1913: 399.) See vahe, m ida rhutab Johannes, pole
miski m uu kui kigi ikonoduulide poolt tunnistatav substantsi erine
vus.
Vastates ksim usele phapildi otstarbest, tiendab Dam askuse
Johannes eldut hiljem veel n- funktsionaalse m ratlusega. Iga
kujutis on ilm utus ja varjatu nitam ine. [...] Kuna inim esel ei ole selget
teadm ist nhtam atust, sest tem a hing on kehaga kaetud, ta ei tea, mis
tuleb prast teda, ei tea ka seda, mis toim ub eemal ja kaugem as kohas,
sest ta on piiratud koha ja aja tingim ustega, siis ongi teejuhiks teadm ise
juurde ning varjatu ilm utam iseks ja kuulutam iseks vlja m eldud k uju
tis. (Orationes... III, 17 - flaMacKMH 1913: 400.) Sellega taandatakse
im m ateriaalse m ateriaalsuse painav probleem retseptsioonipshholoogia tasandile. Inim ese piiratud loom us on see, m is nuab tunnetuse ja
m isteloom e vltim atu algastm ena m eelelist tajum ust: [...] m e vime
kujutada kiki kujutisi, m ida olem e ninud. Aga m tlem e nendest nii,
nagu oleksid nad nhtavad. Sest kui m e lhem e vahel snade juurest le
kujutiste kogem ise juurde, siis ksnes nende juurde, m ida olem e ninud,
ja nii iga taju puhul: selle juurest, m ida me olem e puudutanud, m aitsnud,
tajunud, lhem e snade kaudu nende tunnetuse juurde. (Orationes...
III, 24 - JlaMacKMH 1913: 403.) Seetttu osutub vim alikuks kujutiste
eriliik, f...] kui pildil on esitatud nhtam atu ja kehatu ilmed ja vor
mid ja piirjooned, mille kujutam ise phjus on m eie nrk arusaam nii
Jumalast kui inglitest, sest me ei saa kehatut kaeda ilm a meile kohaste
kujutisteta, nagu kneleb jum alikes asjades suur Dionysios Areopagita.
(Orationes... lil, 21 - AaMacKMii 1913: 401.)

ihv

Lpuks sidus ju Jumal ise k eh a tifg ^ iliM iei vormidesse ja kujutistesse, mille vahendusel Icaeb neid vaimusilm. )a me l<ujutleme ja kujutam e neid (Orationes... III, 25 - /laiviacKmi 1913: 403).
Teistsugust lahendust phapildi m ateriaalsuse probleem ile pakub
Theodoros Studites, kelle lhenem ist tuleks nim etada pigem ontoloogiliseks. Esimeses ikonoklastide kum m utam ises vidab ketser (s.o phapildivastane), et Kristuse kujutam ine m ateriaalses vorm is on Jum ala Poja
teotam ine, ning viitab vastavatele kohtadele Vana Testam endi H abakuki
ja Jeremija raam atus (A ntirrheticus, 1,6 - C m m b o 1987:257-258). Selle
vite juurde naaseb Studites korduvalt, ning ta m ttekik o n m itm eski
m ttes thelepanuvrne. Kas iga kujutis ei ole m itte pitsat vi jljend,
m is kannab endas selle ehtsat kuju, m ille nim ega teda nim etatakse?
N ing parafraseerib siis Basileios Suurt, keda seejuures ka m ainib: Me
nim etam e ristiks nii risti jljendit kui risti ennast ja om eti ei ole kaht
risti [...]. (A ntirrheticus, I, 6 - C m m b o ; i 1987: 259.) Paradigm aatiline
pitseri vi jljendi k ujund on Studitese oivaline leid. Esiteks tuuakse
sellega sisse puudutuse, originaaliga kokkupuutum ise tegur. Rist ja risti
jljend m odelleerib spetsiifilist suhet arhetbi ja kujutise vahel, kus
jgitult vim utseb arhetp ja kujutis m ngib lbinisti passiivset rolli.
See esm apilgul m rkam atu m ttepre on vga oluline, kui m eenutada,
et thistam ine, olgu snaline vi kujutav, om ab alati loovat vimet.
Thistam ine, nim etam ine, kujundam ine, kujutam ine on m toloogilise
teadvuse silmis ohtlik akt, sest seelbi saab (kohal)olevaks thistatu;
niisugusel ettekujutusel phineb kogu sna- ja kujutisem aagia. Enne
kui tdeti, et sna ja kujutis loovad vaid k u n s t i l i s t tegelikkust,
sam astati vi vhem asti seostati thistam isfunktsiooni aastatuhandete
vltel tekitam ise, snnitam ise, ellukutsum ise funktsiooniga. Sel eeldu
sel phineb m uuhulgas kogu idolaatria, ning kes veel kui m itte Studites
pidi selgesti tajum a kujutam ises peituvaid ohtusid. Vitluses ikoonivastastega tuli srane vim alus kohe alguses vlistada ning jljenditeooria
osutub siin thusaks vasturelvaks, sest kujutis osutub jgitult sltuvaks
originaalist. Nagu kohe nem e, kinnitab arhetbi piiram atut valitse
m ist ka teine kujund - nim elt vrdlus peegliga.^^
Teise olulise asjaoluna viitab jljend-kujutise m iste kristliku ikono
graafia ltetele, kus m letatavasti kehtis phim te, et alguses oli jljend.
Puudutusjljena sndinud kujutised m oodustavad sakraalse arhetbi
kujutam ise m tologiseerunud alguse, phjendavad ja igustavad selle
lubatavust. Lppkokkuvttes on kik ikoonid teatud m ttes jljenditena
95 P n ev oleks u u rid a , m illist osa m n g isid .j lje n d i ja ..peegelpildi m iste d om al ajal m arksistlik -le n in lik u s e steetik as n ii m ju v im sa p eeg e id u ste o o ria raam es. Paralleel pole ilm selt alusetu,
k u id p a ra k u m o o d u sta b see o m a e tte teem a.

 n d ln u d H o rt^ n u lld * tuletU ed n in g leet ttu

Kflt Ncostulavad, Kt Inimktetu looiUid jljend-kujutised vflilstavad koos

lolmkiiega loom ingulise aktiivsuse ldse, siis krvalsaadusena osutub
taandatuks ka meistri kui arhetbi ja ikooni suhet vahendava ksuse
roll. Kui kujutis sam astu^ jljendiga, m uutub teostaja lbipaistvaks.
Teostaja elim ineerim ine lhendab aga ikoonikriitika he vaiulikiima argum endi kum m utam ist, mis viib juuripidi ebajum alakujude
manuaalse pritolu tooposeni Piiblis. N d jb le vaid lahti saada toopo.se teisestki poolest - puuslike elutu ainese argum endist. Theodoros
lahendab otsustavalt sellegi lesande, paigutades kujutise ning m ater
jali, milles see on teostatud, eri ontoloogilisteie tasanditele.
Kujutis kui vrdpilt on kll meeleline objekt, ent sam as om istatakse
talle teatavat sltum atust m ateriaalsest kandjast. Sest sarnasus ju silib,
igemini - kujutis jb iseendaga identseks, sltum ata m ateriaalsest
substraadist, millele ta kantakse. Teisisnu nib Studites kujutise all sil
mas pidavat seda, m ida m e tnapevaselt nim etam e h t ja sam a objekti
kujutavate piltide (skulptuuride, reljeefide) invariandiks. Siiski vaevab
m ind kahtlus, et srane m oderniseerim ine ei vasta priselt Studitese
m tle sisule; ehk tasuks proovida pigem traditsioonilist vorm i mistet.
Iheodorose m ttekiku jlgides juad tahes-tahtm ata jreldusele, et
tegemist on ontoloogilise nhtusega: vrdpildiline vorm ei ole pelgalt
mrk, talle om istatakse iseseisvat eksistentsi, m is siiski erineb olem u
sest. Fitsat thistab m etafoorselt arhetbi vlim ust, (pitser)jljend
ikooni. A rhetp ei asu kujutises m itte olem uslikult, vaid olemis
viisi sarnasuse jrgi (A ntirrheticus, III, 1 - CnMBon 1987: 319). Ei
kum m ardata ju ikooni olem ust, vaid prototbist verm itud kujutist, sest
ikooni olem ust kum m ardada ei saa. Samal m oel ei kum m ardata ikooni
materjali, vaid prototpi, m illest m eldakse koos kujutisega, m itte
koos olemusega. (A ntirrheticus, III, I - C m m b o ; i 1987: 319-320.)
'ieisal lisab Theodoros; [...] kui Kristuse kujutises kum m ardatakse
Kristust, siis jb kujutise m aterjal kum m ardam isel tiesti krvale, sest
austus kuulub sellel [kujutatud] Kristusele - sarnasuse prast, mis k u u
lub Kristuse Palge juurde ja millest [meldakse] m aterjalist eraldi, ehkki
see on nhtav. Ja nagu mulle nib, sarnaneb see niteks [vrdpildile, mis
peegeldub] peeglis, sest ka siin justkui joonistatakse vaataja ngu [peeg
lis], aga vrdpilt jb m aterjalist vljapoole.'"
Kujutamise lubatavuse teem a on vltim atult seotud kum m ardami.se ksimusega, iseranis seetttu, et igupoolest keskendusid pildilli kige teravam ad lahkarvam used just phapildi kum m ardam isele;
'M

..l.ilk ltiiK M liilo iilU 'lk (i< iiil(lr k iii ii ii ii i n li ii ii l .i c k o lilii."

C m m m iv i I ) H 7 : ^.S I.

nnda kirjeldab Theodoroakl om i T)eiies ikonoklastide kummutami

ses ikonoklastia leebemat varianti, kus l<ujutamise mnmisega kaas
nes kummardamise eitamine.
N iipea kui kum m ardatav objekt l a h u t a t a k s e a i n e l i s e s t
e s e m e s t , millele ta on kantud,^^ kaob ikooni esem eline pool kum m ardam isenergia teelt nii eesm rgina kui takistusena. T nu sellele o su
tub igustatuks Basileios Suure kuulus ja sageli tsiteeritav vide: austus,
m ida osutatakse phapildile, prdub ikooni m ateriaalsest kehandist
m da, otse prototbile. Seda m istagi juhul, kui phapildikum m ardam ine ldse vajab igustusi, sest austuse vahendam ine phadusele to i
m ub nii vi teisiti m stilise aktina.
Teisisnu, phapildikum m ardaja ja prototbi vahel tekib tnu ikoo
nil kujutatule m stiline, m ateeriavline, ent sellegipoolest tiesti reaalne
s i d e , m ille olem ust on vim atu m ratleda, kuid olem asolu vim atu
ka eitada. Kujutis phapildil - silmaga nhtav, kuid om eti vaba m ateeria
taagast - , osutub tundlikuks vaimseks m em braaniks, m is suunab austusim pulsi lo o d u d m aailm ast vlja, nhtam atule ja hlm am atule loojale.
Studitese hoolim atus ikooni m ateeria vastu eristab m ningate asja
tundjate arvates tem a hoiakut hes olulises ksikasjas D am askuse
Johannese vaadetest. Johannes leidis nim elt, et ikoon on kllastatud
Jum ala arm u nnistusrikkast energiast; Theodoros eitab seda, trjudes
n n d a ikooni fetiistliku tlgendam ise vim alust. Johannes kirjutab:
Ainelistele [asjadele] antakse jum alik arm nendel kujutatute nim e
prast. Nii nagu iseenesest on thtsusetu teokarp, m illest saadakse p u r
purit, aga ka siid ja sellest vi teisest tehtud rivas, ent kui selle paneb
selga kuningas [taas kuninga motiiv! - B.B.], siis tehakse rivas au osa97 K ujutise la h u ta m ise le m a te rja list viisil, n a g u sed a teeb S tu d ites, le id u b o o ta m a tu , k u id k lla lt
t h e n d u srik a s p re ts e d e n t R o o m a ig u ss steem is. 2. sajan d i teisest p o o le st p rin e v a s ju riid ilises
d o k u m e n d is stestatak se, e t lo o m u lik u le igusele tu g in e d e s k u u lu b v ra le m aale p s tita tu d e h i
tis m a a o m a n ik u le isegi ju h u l, k u i see o n ra ja tu d h o o n e eh ita ja kulul; sam al p h im tte l k u u lu b
p a p ru s e le v i p rg a m e n d ile k a n tu d tek st, o lg u vi k u ld k irjas, p a p ru s e v i p rg a m e n d iru lli
o m a n ik u le - e n t p u ita lu sele m a a litu d p ilt seevastu ei k u u lu a lu se o m a n ik u le . M aalik u n stile te h ta v
e ra n d leiab k in n itu s t k a 3. sajan d i alg u se n in g veelgi h ilisem as, k e ise r Justin ian u se-aeg ses ju rii
dilises k irjan d u se s. ld p h im tte s t ta g a n em ise ju h t o n seletatav k u ju ta tu v rtu slik k u se g a (m is
ei h lm a k a su ta tu d v rv e, n a g u ei o m ista ta k a alu k a eh itise ra ja m isk u lu d ele ja tek sti k u ld k irjale );
Justin ian u se-aeg ses re d a k tsio o n is p h je n d a ta k se sead u st o tse s n u sellega, et a b su rd n e oleks
A pellese vi P a rrh asio se m aali p id a d a o d a v a aluse osaks (v t E lsn e r 1998: 2 4 1 -2 4 2 ). lim aks
v rtu se k s p e etak se seega m a te e ria m e isterlik u lt k u ju n d a tu d v o r m i , geniaalse m e istri u n ik a a lse t
jlge. Pole tead a, k as S tudites sed a tav a tu n d is vi m itte - m tte k ik o n ig a ta h es sarnane. M eiste r on
kll e lim in e e ritu d ja te m a jlg a se n d a tu d ju m a lik u p ro to t b i jljendiga. Studitese ra ts io n a list
lik a rg u m e n te erim isv iis j u a b te o o ria s t k augem alegi, v im a ld a d es a u to ril o m a plastav at s u h tu
m ist ik o o n i m ateeriasse le k a n d a k a p rak tik ale: k a h ju sta tu d p h a p ild id vis te m a m eelest lihtsalt
m in e m a v isata vi p le ta d a. Ik o o n im aa li v im alik u k u n stiv rtu se g a ei tu ln u d tal j re lik u lt m t
tessegi arv estad a. H ilisem as p ra k tik a s k a su tu sk lb m a tu te ik o o n id e om akelist hv itam ist siiski
vlditi - n e ed lasti allavett u ju m a vi lad u stati m n el k rg em al k n k a l (vt nt yciieucKM 1987: ISO,
194 19.'^),

llieks, mis kuulub riva kandjale; nii tehakse ka ainellied [iitid], mida

nende eneste prast ci icummardata, armu osaliseks usu sgavuse jrgi,

kui kujutatu oli tidetud armust.''"
Olgugi et he kaasaegse teoloogi arvates on tegem ist pelgalt m etaIboriga, m ida tuleb m is ^ nii, et Kristuse keha edastab om a phadust
ka loodud m ateeriale (3eHflnep 1987: 49), ei m uuda see oluliselt asja.
lust siin tstatatakse kriitilise thtsusega ksim us kujutise ja ikooni
m ateeria ontoloogilisest staatusest. Kui ikoon vaid jljendab teatavat
arhetpi - eeskuju, palet - siis on tegem ist lbinisti m im eetilise, s.o
teisese ksusega, mis kuulub thistajate klassi. Kui ikoon ktkeb see
vastu m ingit thistatavalt p ritud olem uslikku vge, siis on ta sellega
ontoloogiliselt osaduses. Theodoros ilmselt uskus osadussuhtesse, sest
vastasel korral poleks ta vaevunud viitam a phapiltide sooritatud im e
tegudele, mis tendavad m ittem im eetilise (ja seega - m ittesem iootilise)
seose olem asolu kujutise ja algkuju vahel.^
Sam alaadset m ttekiku arendab ka Damaskuse Johannes: Eluajal
olid phakud tis Pha Vaimu ja prast surm a ei eem aldu Pha Vaimu
arm ei nende hingedest ega kehadest haudades ega nende phadest
kujutistest. (Orationes... 1 ,19.)
Phapildikum m ardajate vidu tulem usena lahendati probleem ige
usu kirikuisadele iseloom uliku antinoom ilise loogika vaimus: ikoon on
algkuju vline jljendus e g a o l e o s a d u s e s t e m a o l e m u s e g a ;
ent jum aliku arhetbi kum m ardatava vrdkujuna on ikoon nnistusrikas ehk teisisnu - jum aliku energia kandja, o l l e s seega o s a d u s e s
t e m a o l e m u s e g a .
')K O ra tio n e s, III; Scholia ad B asilium M a g n u m - C n M B o n 1987; 2 4 3 -2 4 4 .
99 N eed im eteo d vrivad e h k m a in im ist. K ujuteldavas vitluses p h a p ild iv a sta seg a esitab
llic o d o ro s P h a S o p h ro n io se ju tu stu se m rte r Kyrose ja Johannese im e te g u d est, p idades neid
iihliivasti oluli.sek.s a rg u m e n d ik s: ..jnud k u ju tise ees seisma, langesid n a d Is.sanda jalge ette, p l
vili, p ead m aa ligi, n in g esitasid palve, e t n o o rm e e s saaks terveks [...]. Ja kui n a d olid kaua aega
p alv etan u d , tites neile a n tu d ksku, ja h d n u d , halastas a rm uline K ristus, k u m m a rd a s n usoleku
m rgiks ja tles: M in g u tide, m is o n ik o o n i ees p a lu tu d ! Ned, - j tk a b T h e o d o ro s - , et m rtrid
langesid ik o o n i n ag u K ristuse enese ette, ja ik o o n ist tuli hl nagu K ristu sest e n d ast, lubades pa/ve
lilila." (A n tirrg e tic u s II, 18 - C m m b o ; i 1987: 278.) Ja lisab teisal; nnis A th an asiu s selgitab m idagi
veel h m m a sta v a m a t, a n d es m ista, et kik, m is p u u tu b vrdpilti, o n p ro to t b ig a sam asugu.ses
su h tes nag u K ristuse k a n n atu se k u ju tis o n K ristuse e n d a kannatus. Edasi j rg n e b ju tu stu s sellest,
k uidas ju u d id , p aisan u d m ah a m eie Issan d a Jeesuse K ristuse ikooni, h a kkasid seda pilkam a, nagu
n e n d e isad olid p ilg an u d K ristust en n ast. Juudid lvad ja slitavad kujutisele nkku, torkavad
kiitesse ja jalg ad esse naelu, t stav ad h u u lte ju u rd e dikase ja sapise ksna, lvad kujutisele kepiga
phe ja klje sisse o d a .......Ja kui see oli to im e p a n d u d , lahvatas sam al hetkel ik oonist verd ja vett,
m is lisaks olid ka terv en d av a to im eg a {sam as, 19 - ( I h m i i o / i 1987: 279).
11)1) l.lsaksin A lain Besan(;oni tpse d iag n o o si; l...l phapilt ci edasta niivrd ju m a lik u Isiku pai
gcjooni VI kuju kui en erg iat, m id a v a h en d a b ik o o n i mateeria a rm u la u a o sad u se n a. Oamasku.sc
Jo h an n ese u su p etu se s ei k u m m u ta m iski eb au sk lik k u Ja hukkam istetavat tava kaapida phapll
dllt viirvl, et llsadii seila arm u lau av eln ile ja leivale. Johannes igustab Ikooni m u u h u lg a s Ju.st tem a
hlenirglD nlr )ii teoloor.sele om iidusle p h jal. M ateeria Julilh meid in lttc m a te rla a lsc Jum ala poole,

IV.t

Kui esialgu ei peetud pha ikooni prototbiga identseics, siis

9. sajandi iceskel, nagu Icinnitab ajaloolane, )<iiulub phapildi vim e toi
m ida sidekanalina prototbi juurde ja tagasi ning peegeldada Jumala
kohalolu juba ortodoksiasse (vt M athew 1963: 105).
Ksimuse, kas m ista nii antinoom ilist m ttekiku loogilisena vi
pidada pigem retooriliseks, jtam e praegu k r v a l e .K l l aga tuleb
arvestada vaidluse enda loogikat. Ikonoklastide vide, et Kristuse ainus
teline ikoon on euharistia, m istttu kik tem a kujutised kaotavad
thistava iseloom u - m rk ja see, m ida ta esindab, signum ja signatum,
on sam ased ainult siin (Pelikan 1990: 59) m jus ikonoduulidele vl
jakutsena, m is ji klam a ka vastuvites: ei, m itte ksi euharistias, vaid
ka ikoonis. Igatahes sattusid ikoonid, tpsem alt phaduse p h ad kuju
tised, kikuvale pinnale lim a olevuse kujutam ise ja kehastam ise vahel;
kitsuke sem antiline pilu illusiooni ja tegelikkuse vahel jigi hm aselt
vrelem a. igus on Boriss Uspenskil, kes m rgib, et ikonoklastide ja
ikonoduulide tli [...] vibki suurenisti m ista vitlusena ikooni m r
gilise olem use le (VcneHCKMM 1987: 146). Phapildi kinnistum ine sel
hapral piiril ja ikooni dialektiline anals vib vtta lim alt rafineeri
tud, virtuooslikke vorm e - tasub vaid m eenutada vastavaid kohti Pavel
Florenski Ikonostaasist. Snastanud vite, et ikonostaas on p hakud
ise (OnopeHCKMH 1972: 97), m hib ta phiteesi peentesse eritlustesse,
m is vlistavad originaali sirgjoonelise sam astam ise tem a vrdkujuga
ikooni nol. Sellega m ratakse kujutis taas elam a ses ebamrases,
kahestuvas tsoonis, kus thistatav ja thistaja kord lahknevad, kord
sam astuvad, kuid ei tardu viivukski kum m aski seisundis.*"^
P rast II N ikaia kirikukogu, ikonoduulide lplikku vitu ning ikooniteoloogia vljakujunem ist doktriinina usk phakujutiste vimesse
tagada transtsendentsete judude vi energiate kohalolu, olla hitam atu

h u ta d e s s u d m a lesvoolu sam al jel, m is allavoolu k a n n a b m e ie n i ju m a lik u energia. Johannes

o n h t m e e lt rah v alik u h a rd a u su g a n in g ig eu sk h stab k i te d a eelkige p h a p iltid e kaitsjana.
Sam as o su tu b ta h aavatavaks n ii ik o o n iv astase k u i k o g u n i ig e u su teo lo o g ia k riitik a p o o lt, riskides
m u u ta ik o o n i teisek s arm u la u a sa k ra m e n d ik s. (EeaancoH 1 9 9 9 : 1 4 2 . )
101
Ik o n o k la stid e s d istu si k u m m u ta d e s h e id a b T h e o d o ro s S tudites n eile ette k ristlu se te o lo o g i
lise o le m u se p rim itiv isee rim ist, k a tse t ra k e n d a d a lo o g ik a t seal, k u s see o n p h im tte lise lt ra k e n d a
m a ta ( B w h k o b 1 9 7 7 : 1 3 9 ) .
1 0 2 R eaalses ajaloos o m istati p h a k u ju tistele n iiv rd m itm e k e sise id fu n k tsio o n e , et k iki v a ria n te ,
n a n sse ja le m in e k u v o rm e ei su u d a h lm a ta kski skeem . C o rm a c k o n p h ja lik u lt u u rin u d P h a
N e o p h y to se p o o lt K prosel P ap h o se lin n a s a su ta tu d v ik ese k lo o s tri seinam aale. F resk o d m a a
liti 1 2 . sajan d i l p u l, p h a k u eluajal n in g ilm selt k a te m a ju h tn r id e p hjal. K aks n e ist k u ju ta
v a d N e o p h y to st e n n a st - h e l ju h u l p alv etav an a K ristu se jalg e ees deesise k o m p o sitsio o n is, teisel
p e ain g lite M iikaeli ja G ab rieli p o o lt taevasse k a n tu n a . M lem a stse e n i saateks o n kiri, m is k u ju ta b
e n d a s t p h a k u v astav at palvet: m le m a d p ild id esitavad p alve t itu m is t. K o m p o sitsio o n i v isuaalne
osa d e m o n stre e rib taevaste j u d u d e m stilist v astu st vagale palvele (vt C o rm a c k 1 9 8 . S : 2iXfy, iil 8 7
ja 9 3 ) .

S uzdallaste lahing
novgorodlastega. Ikoon,
Novgorodi koolkond.
U 1 4 5 0 -U 7 5 .

htim iskohaks"- ning tnu sellele pakkuda abi ja kaitset, parandada h ai

gusi, lhidalt - m uuta imevel sndm uste kulgu, kaugeltki ei raugenud,
vaid, saanud kinnitust teoloogiast, silis tervenisti."'*
103 V e n e m a a l ta v a ts e tig i p h a k u j u tis i s ag eli n im e ta d a ju m a la ik s - p iisa b , k u i m e e n u ta d a k a s v i
k u u ls a id P e rm i ju m a la id . M u id n ite id v t ycneHCKMii 1987: 186.

104

M e e n u ta k s in t u n t u d lu g u V e n e m a a a ja lo o s t - s u z d a lla s te la h in g u t n o v g o r o d la s te g a . K ui

A n d re i B o g o lju b sk i, v a llu ta n u d ja p a lja k s r v in u d K iie v i, s u u n d u s k o o s liitla s te g a N o v g o r o d i

p e a le , .siis k o lm e s N o v g o r o d i k irik u s k o lm e l ik o o n il h a k k a s P h a J u m a la e m a p is a r a id v a la m a ;
(il n g i e tte N o v g o r o d i ja k o g u N o v g o r o d im a a d h v a rd a v a t n n e t u s t ; ta a n u s o m a P o eg a, e t lo o
c'i la se k s n o v g o ro d la s te l h u k k a s a a d a n a g u S o o d o m a l ja K o m o r r a l, v a id h a la s ta k s n e ile , n a g u lu
hala.sta.v n iin e v e la s te p e a le . L in n p iira ti si.s,se ja n o v g o r o d la s te j u d h a k k a s id r a u g e m a . J u st siis,
te ise p a a .stu n d a la l v a s tu k o lm a p e v a , p a lv e ta s N o v g o ro d i p iis k o p J o h a n n L u n a s ta ja p h a p ild i
e e s n in g k u u lis ik o o n i la u su m a s : M in e Iljin i t n a v a L u n a sta ja k ir ik u s s e ; v ta P h a ju m a la e m a
ik o o n ja vii li n n a m r i p la tv o r m ile - te m a p s ta b N o v g o ro d i. J rg m ise l p e v a l t s tn u d k i p ii s
k o p lin la s te a b ig a /.a g o r o d n i lin n a o s a s O o b r n in i ja P ru s s k i t n a v a v a h e l ik o o n i lin n a m r ile .
P h a p ilti ta b a s n o o lc ra h e ; Ik o o n p r a s e n d rin g i ja te m a s ilm is t h a k k a s v o o la m a p is a r a id , m is
la n g e s id p iis k o p i o rn a a d ile . S u z d a lla s i ta b a s m in g i h u llu s: n e n d e a h e lik u d l k s id s e g a m in i ja n a d
h a k k a s id k s te is e p ih ta la sk m a ." (K ocTO M apoii 1 9 1 2 :6 S -6 9 .) A ja lo o la tie lisa b , e( le g e n d N o v g o ro d i
p iistm ls e s t o m a n d a s e d a s p id i oluli.se k a a lu n in g le v e n e m a a li.se k ir ik lik u t h e n d u ,s c : lU n n u s l h e
Ik o o n i - Z m im c n s k l - n im e all m m ilu s s e e h e k s k r g e m a a s im e ik o o n ik s J u m a la e m a ik o o n id e
sea, m id ii a u s la tl k o g u V e n e m a a l. N o v g o ro d la s e d k e h te s ta s id 27. n o v e m b r i selle I k o o n i p h a k s ;
Nedu p h a tilh is la h v e n e ig e u s u s k irik tiin u p iiev u n i. {S u m u s.) S elle I m e te o s^.eed h u k a ti o n ia k o rd ii k u ju lH m a Ik ix in lilrl (niiitek.s N o v g o ro d i k o o lk o n n a p h a p lll IS. s n ja n d ls l Tretjiikovl g a le riis,

lys

Kultuse kontekstis muutus Ikoon, nagu ka kogu phakoda, ..liturgilise kohalolu keskmeks.'"'
Viim ane aeg on ksida, kas kujutiste niisugust funktsioneerim ist
saab pidada kunstiliseks, seda phjendavat teooriat aga esteetika-alaseks. Nitlikkuse huvides pan ikoonide m ber p uhkenud poleem ikat
kirjeldada abstraktsete vljendite abil - see vib osutuda kasulikuks.
Esiteks puhkes diskussioon just k u j u t i s t e m ber: htki teist m ee
dium i, m is viks sam uti pretendeerida kunstilisele vljendamisele, nagu
helimateeria,^* poeesia, nitekunst, tants, arhitektuur, see ei riivanud.
Kiki neid nhtusi olnuks ka vim atu vljendada kategooriais, m ida
kasutasid vitlejad: ikonoklastiline poleem ika e i p u u d u t a n u d
s am a st ajast p rit N o v g o ro d i ik o o n V ene M u u seu m is, 15. sajan d i l p u ik o o n N o v g o ro d i a ja lo o
m u u s e u m is jn e (v t O n a sc h 1961, re p ro d 41, 42, 43). N a g u n em e, ei k u u lu ta n u d k irik legendi
ik o o n i e d u k ast sek k u m isest sjategevusse sugugi eb au su k s, v a id tu n n is ta s selle im eliseks ajaloos n d m u se k s. N o v g o ro d is i k o o n i p o o lt tid etav ro ll o n s ilm a n h ta v a lt suguluses rolliga, m id a
t itis r e l i i k v i a K aasanis, k u i sed a p iira sid Ivan G ro z n i ved . K aasanlased k a su ta sid m aagiat:
v an ak e sed k o g u n e sid lin n a m rile ja rita s id p o sid es ilm a h alvaks p ra ta . S aatanasigitiste v astu
tu li ra k e n d a d a v a im set relva. S a a d eti M oskvasse risti jrele, m illes o li ris tip u u t kike. Sjave v it
lu sv aim t u sis, k u i see aare k ak steist p ev a h iljem k o h a le j u d is. (KoCTOiaapoB 1912: 349.) V iim ase
ju h tu m i p u h u l ei k n eld a, kas im e te g u to im u s, k u id ajalo o st o n te a d a, e t K aasan siiski v allutati.
K sim us o n ik o o n i ja reliikvia an alo o g ses fu n k tsio o n is.
105 Juba e n n e p ild it li p u h k e m is t h a k a ti litu rg iat m is tm a taevase ja m aise sam a stu m isen a ;
B tk o v to o b ra p a tria rh G e rm a n u s I-e s n ad : litu rg ia ajal pole m e e n a m m a a peal, v a id Jum ala
a u jrje ees taev as n in g lisab o m a lt p o o lt: ..Seejuures p e etak se silm as, e t taev ased j u d a su v a d re a a l
selt a ltaris n in g o salevad ju m a la te e n is tu s e s ... ( B w h k o b 1977: 51.) Teine tab av s n astu s p rin e b
M ath ew 'lt: K ogu B tsan tsi re lig io o n k e sk e n d u b Leitourgia k u i p h a d ra a m a esitam ise m b e r; see
ei ole m e e n u tu s, v aid taasesitus. [...] B tsan tsi relig io o sn e k u n s t p id i m u u tu m a litu rg ia osaks.
(M a th ew 1963: 7.)
106 Tsi kll, eesp o o l ts ite e ritu d P h a S tep h an o se elu lo o s v a sta n d a ta k se ik o n o k la stist k eisri ja
te m a vastase, ik o n o d u u list m u n g a m u u sik a list m aitset: K o n stan tin o s a rm a stab in s tru m e n ta a lm u u
sikat, S tep h an o s la u lab h m n e (v t C o rm a c k 1985: 120). A ga see v a sta n d u s j b sgavale v itluse
p erifeeriasse. V im ahk, e t a k u stilise ja visuaalse k rv u ta m is e ra sk u ste ju u ri tu le b o tsid a v a n a te s
ta m e n tlik u s t m aailm ap ild ist, M ooses a rg u m e n te erib ju te ist k sk u jrg m iselt: H o id k e see p ra st
v ga o m a h in g i, sest te ei n in u d m in g it k u ju , siis k u i Issa n d r k is teiega H o o re b i tule keskelt, e t te
ei tee p a h a sti ega v alm ista e n d ale n ik e rd a tu d kuju, m n d a ju m a la k u ju , m e h e vi naise k u ju tis t...
(5M s 4 :1 5 -1 6 ) - see a rg u m e n t p a ig u ta b n h ta v a k u ju tise teisele o le m istasa n d ile k u i heli. M o o ses ei
p id a n u d m u id u g i silm as m u u sik ah eli, v aid s n a, m illele sarn ase lt k u ju tise g a o n o m a n e s em a n tik a
ja v im e t h e n d u si g en ereerid a. A in u lt s em a n tik a o lem aso lu k o rra l o n v im a lik t h e n d u se k a n d ja t
s am a sta d a vastava sem an tik ag a, m islb i see o m a n d a b o n to lo o g ih se staatuse. E n t erin e v a lt p la sti
lisest (v rd )k u ju st o n s n a ak u stilin e lo o m u s P iib li-tead v u sele m itte m a te ria a ln e n h tu s. S na o n
k ll su u telin e reaalsust lo o m a ja m u u tm a asjade kik u , k u id ta j b ab strak tsek s ksuseks - s n a
ei ole kellegi elupaik ei ole isik ega ek sisteeri esem eliselt. P u h ta lt m u u sik a - s n a d e ta - o n Piiblite a d v u sele m itte sem an tilin e n h tu s ega k u u lu see p ra st s n a ja k u ju tise g a h te liiki. P salm ilaulja
la u lis s n u , in to n e e rim in e to im is v a id s n aj u v im e n d a jan a . V a n ate sta m en tlik u ja v a ra k ristlik u
m u u sik a t lg en d u se vahele j b an tiig i to h u tu lt rik as k o g em u s. S e ep rast ei s a a n u d o m a d u se d , m is
a a sta sa d u h iljem v im a ld a v ad m u u sik a k o o s m a a lik u n sti ja s k u lp tu u rig a k au n ite k u n s tid e h t
sesse m istesse m a h u ta d a , k u id ag i m rk a m a ta j d a v a ra k ristlik e l m tlejatel, iseran is aga tolle
aja silm ap aistv aim atel lo ojatel, k eda iselo o m u stasid a v arad te a d m ise d a n tiik k u ltu u ri alal. Siiski
m rg a ti n e id o m a d u si p h iliselt negatiivses m tte s - k u u lm ism e ele n a u d in g u id seostati eelkige
p ag an lik u liiderlikkusega. Aga see j b ju b a m eie teem a ra a m e st vlja, m rg in vaid. et m ingit p ild i
t li sarna,st v itlusi m uusiku iin ib o r ci lekkinud.

k u n s t i IdprobIemaatlkat,miimooduittb<ftMtlUfedlikur>
siise eripra Juba definitsiooni Jrgi.
Vahet kuulub ikoonipoleem ika siis vhem asti kujutava kunsti teoo
ria valda? Vaevalt kll, sest ei arutatud ju mis tahes eksisteerivate objek
tide k u ju ta m ist- u u r i V m i s e l e j a r e g u l e e r i m i s e l e k u u l u s
rangelt piiritletud kujutamisvaldkond.
Knealuse ainevalla kujutam ise vim alikkust ja lubatavust arutati
seoses valdkonna erilise, lausa erandliku, nim elt transtsendentse iseloo
muga - see asjaolu m oodustas otsustava vite nii kujutiste pooldajate
kui keelustajate argum entatsioonis. Meelelise m aailm a kujutam ine ees
m rgina om aette langes vitlusest sisuliselt vlja.
N iipea kui vaidlusaluste objektide kujutam ine tunnistati lubatavaks
ja lausa soovitavaks, m ratleti see kohe ka vga erilise, e r a n d l i k u
s u h t e t b i n a kujutatava ja kujutise vahel; see ei iseloom usta kaugeltki
kiki kujutisi ega kigi kujutisi, vaid kehtib ksnes s p e t s i i f i l i s e
(unikaalse) objektiklassi spetsiifiliste kujutiste
puhul. E hk nagu m rgib Alain Besan^on: Kriis pakkus vim alust uuesti
le vaadata ja kinnitada keerukat intellektuaalset tasakaalu, m is m b
ritses lihakssaam isem steerium i. Just sellele teoloogilisele ksim usele
keskendusid vitlused inim ese ktetna valm inud jum alakujutiste le,
ignoreerides tiesti esteetilist problemaatikat.
(BeaancoH 1999; 149, m inu srendus - B.B.)
eldust peaks piisam a, eeldam aks, et seda tpi kujutise ja kujuta
tava suhted ei kuulu kunsti ega tegelikkuse esteetiliste suhete hulka.
Sestap on raske nustuda Viktor Btkoviga, kes kirjutab, et ikonoduulide kindel veendum us phapiltide igustatuses phines k u n sti
teoste suurel esteetilisel m juvusel. M ju tajudes, kuid oskam ata seda
seletada, tlgendasid phapildipooldajate teoreetikud seda kujutisest
lhtuva jum aliku energiana (Bwtoob 1977: 139-140). PhapiIt (kuju
tis) peab eelkige erutam a pshika teadvusvlist kihti ning suunam a
selle teatava individuaalse vaimse kaem use voolusngi. Seelbi saab
iga inim ene m nes m ttes om am oodi, subjektiivse vrvinguga kordu107

ig lu s e m tte s o lg u m a in itu d , e t ik o n o k la s tid e ja ik o n o d u u l id e p o le e m ik a k v a lif its e e r im in e

e s te e tilis e d is k u s s io o n in a o n p ig e m re e g e l k u i e r a n d (v t n t P e lik a n 1990: 6 7 ). G e r v a s e M a th e w

r a a m a t B ts a n ts i e s te e tik a ( M a th e w 1 9 63), m ille le e e s p o o l v iita s in , k s itle b s a m u ti k s n e s p la s
tik a t. K tte v a a tlik u m a lt to im ib S e rg e i A v e rin tse v , k n e ld e s b ts a n ts i k ir j a n d u s e p o e e tik a s t (ja m itte
e s te e tik a s t ). S e e ju u re s r h u ta b ta k o h e , e t te g e m is t ei o le e r a ld is e is v a , p o e e tilis te s t te k s tid e s t
la h u ta t u d re fle k siiv s e te o o r ia k s itle m is e g a , v a id te a ta v a te p r in t s i ip id e k o g u m i k ir je ld a m is e g a , m is
im p lits llts f ll ja a u t o r ite p o o lt te a d v u s ta m a ta k u ju l o n k tk e tu d te k s ti e n d a s s e n in g m iile u u r ij a
p e v a v a lg e le lo o b ( A u e p m iu e n 1977; .1-4). S ee o n t p n e j a v g a v a ja lik e r is tu s . B ts a n ts i m a a li
..e s le e tik a k s" v ik s p id a d a m itte n iiv rd ik o n o k la s tid e ja ik o n o d u u l id e a r g u m e n te k u i v is u a a ls e te
k u ju llN lr k n m p iM ll.s lo o n ip h lm tle id , m is o lid im m a n e n ts e lt o m a .se d k u ju tis te le e n d ile Ja s a lis c lt
kl) li k w c r ilu d in s lr u k lllv s e m e ta te k s tin a n ii n im e ta t u d o rlg in a a lid e s " m ille st ju h i n d u s i d ik o o n iniMiillJud

Hgn m i ilg i oleku k o r r e k u r n i n im e ta d a Im p lils llts e k s k u ju li.s te te o o rla k s .

I97

matut Informatsiooni, nagu theldas juba Basileios Suur, kuigi hingeliigutuse tekitab ks ja sam a (paljudele hine) objektiivselt eksisteeriv
kujutis (kunstiteos). Seda ..phapildi" silmitsemisel inimese hinge tul
vavast ..jum alikust energiast tekkinud inform atsiooni vib tnapeva
selt m testada esteetilise inform atsioonina, vastavat pshilist seisundit
aga esteetilise elamusena, jtkab Btkov (Bwhkob 1977: 142-143).
M inu m eelest on see jreldus vastuolus autori enda poolt kohe sam as
esitatud vga ige vitega; Ikooni tajuti, iseranis rahvalikus teadvuses,
[...] sageli arhetbi endana, millele aitas judsasti kaasa liturgilise
phapildi teooria, m is om istas kujutisele prototbi vge (energiat).
Tnu sellele kippus p iir kujutise ja arhetbi vahel usklike teadvuses
hm astum a. Laialt levis arusaam , et kujutistel on maagilisi om adusi,
ning see soodustas ikoonikultuse arengut. (Bwmkob 1977: 141.)
Rahvalik teadvus ja ikoonidega m berkim ise praktika aga m o o
dustabki ieti selle phakujutiste elulise reaalsuse idakristlikus areaalis,
m ida tuleks esm ajrjekorras uurida. Ikoonikultust, m is hlm ab kuju
tise kum m ardam ist arhetbi kehastusena, usku phapildi im ettege
vasse jusse m editsiini, sjanduse, kliim atingim uste jm alal tn u tem as
peituvale jum alikule energiale, ei nnestu kuidagi tlgendada ..esteeti
lise inform atsiooni kategooriates. Jum ala kohalolu tajum ine Kristuse
ikooni vi K ristust-Pantokraatorit kujutava laem osaiigi silm itsem isel
e r i n e b p h i m t t e l i s e l t Kristuse kohalolu illusioonist ni
teks R em brandti vi Kram skoi m aali ees - viim ast tavatses Tertullianus
tabavalt nim etada vra kurbuse kurvastam iseks ja vra rm u r
m ustam iseks. m is m oodustab k u n s t i l i s e elam use fundam entaalse
eripra. Tegemist on phim tteliselt, kvalitatiivselt erinevate n h tu s
tega, m ida ei saa liigitada hte klassi. Vastasel korral juam e varem vi
hiljem ka reliikviate esteetikani, m is n n rahvalikus teadvuses - aga see
m eid eesktt just huvitabki - kuuluvad phakujutistega h t liiki objek
tide hulka. A rhetbi energiat, knelem ata juba otseselt m aagiste
om aduste sam astam isest esteetilise m juvuse vi esteetilise inform at
siooniga, on raske pidada m illekski m uuks kui katseks kirjeldada eba
adekvaatsetes m istetes om aprast kultuurifenom eni, m is eeldab idiograafilist m testam ist.
Ses m ttes on thelepanuvrne, et D am askuse Johannes ei m aini
kordagi kujutiste vim alikku kasutam ist Jdriku k a u n i s t a m i s e
eesmrgil. Nagu theldab M oshe Barasch, puudub see argum enditp - s.o kujutiste kasutam ine sakraalsete objektide dekoreerim iseks sootuks D am askuse Johannese vaim sest vaatevljast. [...] Jb mulje,
et m jukaim m aalitud kujutiste apologeet Johannes ei teadnud, kuidas
m aalid snnivad, ega vrtustanud nhtavasti ei kunstilist kujutlusvi-

met ega meisterlikkust." (Barasch I98S; 203.) W g iv ild i rtkindam tta on

iliumislcuslase vlteid estectilissc vtm esse tAlgcndaclti viigu ru-ske."'"
Ikoonis, m ille algphjus ju esim ene vorm oli lihakssaam ine ehk
Kristuse ilm um ine inimlikul, lihaiikul kujul, jb lihakssaam lseteem a
rtliitiseks klama. Kas oh phjust pidada seda paganlike praktikate jrel
kajaks?
Ikonoklastide ja ikonoduulide vaidluse am bivalentse lahenduse tttu
siiilis kujutise prototbiga sam astam ise intentsioon, m ida vis m ista )ii sageli mistetigi - ebajum alakum m ardam isena, ja seda m itte ksi
videtud, kuid om a hoiaku silitanud phapildivastaste poolt. Srane
reaktsioon, mis ilmutas end korduvalt ka igeusklikus areaalis, osutus
Iseranis iseloom ulikuks lnekristlusele.

5.
II Nikaia kirikukogu (787. a) otsused olid teatavasti vga m eeltm da
paavst H adrianus I-le. Kum m ati olid kiriklike ja poliitiliste struktuuride
om avahelised suhted selleks ajaks oluliselt m uutunud. Varasem skeem htne kristlik m aailm ja ks kristlik keiser - varises: Lnes m oodustus
l''rangi riik, m illest sai kristliku m aailm a teine poliitiline kese. Paavsti
ksul tlgiti II Nikaia kirikukogu otsused kreeka keelest ladina keelde
ning saadeti Karolingide ukonnale. Karl Suur laskis om a teoloogi
del"'* kirikukogu otsused lbi vaadata - ja hinnang, tun tu d kui Libri
(Mrolini, osutus eitavaks. Karl Suure negatiivset hoiakut phapildipooldajate ideede suhtes on seletatud m itm eti. V ersioonidena on pakutud
nii I*rangi kuninga paham eelt selle le, et tem a piiskoppe kirikukogule
ci kutsutud, tlke kesist kvaliteeti jm . Tlkevigadena viidatakse eesktt
kum m ardam ise, austam ise ja auandm ise m istete eristam atusele ladi
nakeelses variandis, samas kui just nende m istete tlgendusest sltub
kujutiste staatuse, olem use ja otstarbe m istm ine. N nda kadus tlkes
108 V iiilf u ja slu c s lc f lil is d e ..tu m m u s e le , m is s u n d is ik o o n im a a li p o o ld a ja id o m a c s lc e lilis l le o o rliil sO iiuslam ii c s ic c lik a v ra s k e e le p r u u g is n in g s a m a s ta m a e s te e tilis t m O ju lilu rg ilis e p r c s e n ts u sc g a , ei k a n n a tu k riitik a t. V astav keel - k ll v h e d if e r e n ts e e r u n u d , a g a e s te e tilis te o m a d u s te
m iiln lm l c k s tiilc sli k lb lik - o li o le m a s ja le id is k a ra k e n d a m is t se a l, k u s n iis u g u n e e e s m r k ld c
s e a ti, st k u s ekN istecrls k u ju tis te e s te e tilis t p o o lt te a d v u s ta v m cM teviis. K ui p e a g i - 9. s a ja n d il - p ai
rla rli 1h o tlo s tu n d i s v a ja d u s t k n e ld a p h a k o ja k a u n is tu s te e s te e tilis e s t k lje s t, le id is la s e lle k s k a
h iilg a v a sftn n s tu s e (vt n t M a n g o 1972; IH5). T e isalt ei saa h e v<1l te is e m is te p u u d u m is t la iin d iid ii
lih ts a lt K n av aral n g u le, n a g u m a e e s p o o l ju b a r h u ta s in ; p h ju s e k s o n re e g lin a k a s k n e a lu s e
o h je k tl p u u d u m i n e vi selle e r is ta m a tu s a n t u d k u ltu u r is , vi siis te a d v u s e v asta v s u u n itlu s .
109 l.lh ri C iin illtil a u lo rs u d t o m is ta ti A li u liillc ; v iim a s e l ajal o n l c n ilo lls e in ii a u lo r ln ii n lm e liitu d
Orl^anN'1 p lU k o p p I I h e o d u lli (vt 1'cld IW t); 16).

vahe mistete ..austamine" Ja ..kummardamine" vahel - ladina aoratio's

sulasid need kokku. Siiski sisaldavad Karli raam atud m uidki kontsep
tuaalseid seisukohti, m is ei seostu jooksvate asjaoludega, ja need meid
esm ajoones huvitavadki.
N ikaia kirikukogu otsustes esitatud petusele heitsid Karolingi teo
loogid ette ebajum alakum m ardam ist; etteheited phinesid kujutiste lo o
m use ja funktsioonide teistsugusel mistm isel. ..Kirjaoskam atute Piibli
phim te, m is esines ka kreeka ikonoduulide argum entatsioonis, kuid
sna krvalise vitena, m uutub n d keskseks. Kujutis om andab sellele
vastavalt im itatsiooni staatuse, millel inkarnatiivne alltekst puudub.
Uus hoiak ei sndinud thjale kohale. Selle ju u red viivad kristlike
kujutiste esimese phjendam is- ja igustam iskatseni lnekristluses nim elt paavst Gregorius I kirjade nol M arseille piiskopile Serenusele
aastatest 599-600. Thelepanuvrsel kom bel ei sndinud seegi kujutiseteooria spontaanselt, vaid kristalliseerus vastusena phapildivastastele
ekstsessidele: kas siis varakristlike kirikuisade phapildiplguse jrelka
jan a vi tulevaste ikonoklastiapuhangute eelm nguna, igatahes kskis
knealune M arseille pskop, kelle isiku kohta pole suurt m idagi teada,
hvitada kirikuis leiduvad kujutised. Paavsti esimeses kirjas saabki kuju
tam isest ..kirjaoskam atute Piibli nurgakivi: vim aldatagu kirjaoskam a
tutel kirikuseintelt pilte vaadates osa saada valgustusest, m ida n ad ei ole
suutelised hankim a lugedes. Jrgmises kirjas tiendab Gregorius om a
kristlike kujutiste rahvavalgustusliku eesm rgi teesi rm iselt olulise
piiranguga: need pildid ei tohi m uutuda kum m ardatavaiks objektideks,
vaid peavad teenim a puhtalt kirjaoskam atute harim ise eesmrki, esita
des nitlikult kristlikku petust ja kristluse ajalugu (vt Feld 1990:11-13).
Seega ksitleti valgustuslikku otstarvet, m is idakiriku ikooniteoloogias
oli t rju tu d perifeersesse seisundisse, andm aks m aad kum m ardam ise
juhtrollile, n d kujutiste ainsa ja keskse eesm rgina, kusjuures kum m ardam isfunktsioon vlistati sootuks.
Libri Carolini on kigiti koosklas kujuneva traditsiooniga. M itm ed
seal esitatud p him tted vrivad ksikasjalikum at ksitlust.
Kujutise ja iidoli vahet m ratledes osutavad Karli teoloogid, et
iidolid kuuluvad l i i g i n a kujutiste s o o m i s t e alla: kik
iidolid on kujutised, aga kaugeltki kik kujutised ei ole iidolid. Iidolite
krval m oodustavad teise kujutiste liigi ikoonid, m ille lesandeks on
kaunistada (kirikuid) ja esitada nitlikult lunastam islugu. N nda ilm
neb, et ..kujutis osutab millelegi m uule; iidol [...] - ainult iseendale
(tsit Belting 2000: 593). Ei saa m rkim ata jtta, et tegem ist on oivalise,
tnases keelepruugis - sem iootilise eristusega, m is m ratleb tpselt
asja olemuse. Tulenevalt niisugusest tlgendusest eitatakse reliikviate ja

kujutiste sugulust. Reliikviad on kehalist pritolu v6l vhemistl phaku

kehaga kokku puutunud esem ed ning neid ootab ees auhiiiguses les
tusm ine koos phaku endaga. Kujutise pritolu on puhtinim lik; iniiiiene on opus Dci, pilt - opus artifids!' (Tsit Feld 1990; 18.) Kujutised
vivad olla kaunid vY inetud, sltuvalt m eistri asjatundlikkusest ja
oskustest. Erinevalt phadest reliikviatest ei ole nad kunagi elanud ega
oota neid ka lestusm ine (tsit Belting 2000: 593).
Lisaks eeleldule leidub Libri autoril veel ks hindam atu vrtusega
argum ent (see esitatakse ikoonikum m ardam ise vim alust ja lubata
vust analsivas kontekstis, m ille ksikasjad vib praegu krvale jtta).
M ttekik ise on jrgm ine.
Phapildikum m ardajale nidatakse kaht kauni naise pilti ja eldakse,
et ks neist kujutab Jum alaema, teine Venust. Teada saamaks, kum b on
paganlik ju m alanna ja kum b taevane kuninganna, prdub too ksi
musega pildid m aalinud m eistri poole. Kunstnik kirjutab he m aali alla
Venus, teisele Neitsi M aarja. N nda saab hest pildist kum m ardam ise
objekt, teisele aga langeb osaks plgus ja teotus, hoolim ata sellest, et nii
palgejoontelt, vrvide kui kujutise kandja poolest on nad ravahetam i
seni sarnased ja erinevad ainult nim etuselt, [...] m is ei saa [kujutist] teha
ei phaks ega hukkam istetavaks. U m b e r t o Eco m rgib ses seoses, et
Libri Carolini autori arvates on kujutistel teatav autonoom iasfr, m ille
piires nad on kehtivad (Eco 1986: 99). Tepoolest torkab silma, et tege
mist on kujutise traditsioonilise desanim atsiooni - elutu ja inim ese
ktet - sublim eerunud jrelkajaga. Ent traditsiooniliste ikonoklastiliste tagajrgedeni asi siiski ei lhe, kriitika psib definitsioonid.e pinnal:
nim etatud tunnused m uudavad m ttetuks kujutiste kum m ardam ise,
jttes need ilm a m stilisest sidem est leloom uliku m aailm aga ja im et
tegevast just, kuid sanktsioneerivad htlasi kujutiste eksisteerimisigust ja teatavat iseseisvust vrtusena omaette. See thendab m im eetilise printsiibi iguste osalist taastam ist, olgugi pim ituna btsantsliku
phapildikum m ardam ise m stilisse kangasse. Laiemast vaatenurgast
lhtudes vib koguni vita, et kujutisele tagastatakse thistam isfunktsioon - need hlm atakse sem iootiliste nhtuste h u lk a.'"
110 'Isil lic llin g 2()()(): S94. 'la s u b e h k m a in id a , e t ju s t selles s d is ta s p h a p ild ip o o ld a ja S te p h a n o s
D ia k o n o s Ik o n iik la s te , kes ei s u u tv a t v a h e t te h a s a k ra a lse l ja p ro fa a n s e l, sl o lid v im e tu d t m b a m a
selg e t p iiri K ris tu s e ja A p o llo n i, ju m a la e m a ja A r te m is e k u ju tis te v a h e le ; s a r n a s e id e tte h e ite id le i
d u b te is te s k i le k s tid c s (v( K a z h d a n , M a g u ire 1991: 9 - 1 0 ).
1 1 1 D a v id P re e d b e rg , k es o n h o o lik a lt a n a l s in u d h ilis s k o la s tik a m tle ja te s e is u k o h ti J u m a la
o ts e s e tu n n e ta m is e v im a lu s te k o h ta m e e le lis e k a e m u s e e h k Tem a k u ju tis e , is e r a n is k u n s tn ik u
lo o d u d v is u a a ls e k u ju tis e k a u d u . J u a b j re ld u s e le , et siisk i tu le b ju s i siil o ts id a ld is e m r g ite o o
ria a lg u st, M e tu n n e ta m e )uiiM \lal, viw \dtttes Tem a e k s e m p lilik a ts io o n i; k u s ju u r e s te g e m ist cl o le
Icn tu j lg e d e g a {veslij(lii)

in im e s e lo o d u d ju m a la k u ju tis e d o n s lm u h u r a , m r g id o n Ju m a la p o o lt

a n tu d , k u ld e lle g lp o o lc s l re a a ls e d m rg id ." (I 'r e e d b e r g I W I ; 166.)

Frangi kuningakoja ja Rooma paavstitrooni suhteid pingestanud

iconfiii<ti i<eerdi<ikudel pole antud juhul phjusi pikem alt peatuda.
M ainigem vaid, et lahkhelid silisid ka prast Karl Suure surm a, Ludwig
Vaga valitsusajal."^ Ajapikku erim eelsused siiski siluti ja Libri Carolini
vajus unustusehlm a.
Teoloogilise tekstina need keskaja m tteviisi
seetttu ilmselt eriti ei m jutanud. Kll aga ei hbunud algriku u n u
nedes sealne kujutiste m testam ise viis."^ See silis ja m ras suurenisti reaalse praktika edasise arengutee. igupoolest ei tarvitsegi Libri
Carolims nha knealuse suhtum ise initsiaatorteksti, piisab, kui m r
gata siin teatavat sm ptom it. G regoriaanlikust hoiakust sai peagi lnekristliku ideoloogia ldtunnustatud seisukoht. H onorius A utunist
m ainib m aalikunsti kolm e eesmrki: kaunistada jum alakoda, m een u
tad a phakute elulugusid, asendada kirjaoskam atutele raam atuid (Eco
1986: 16). Aquino Thom as esitab kolm sarnast phjendust kristlikule
kujutam ispraktikale: kujutam ine aitab valgustada kirjaoskam atuid, kes
loevad raam atute asemel pilte; lihakssaam isem steerium ja phakute
eeskuju sbivad sgavam alt mllu, kui vastavad pildid on inim esel iga
pev silme ees; kujutised hutavad em otsioone, m is nhtu puhul on
vim sam ad kui kuuldu puhul.
N eed kolm phjust m oodustavad peam ise argum endi ka
B onaventural (Freedberg 1991: 162-163). G uillaum e D u ra n d i 13.
sajandi viim asel veerandil kirjutatud Rationale jagab pikem aid selgi
tusi, k uid phiseisukoht jb samaks: ks [asi] on k u m m ard ad a pilti
ja teine - pildi vahendusel m ista ajalooliselt, m ida tuleb kum m ardada.
[...] M e ei k u m m ard a kujutisi ega pea n eid ka jum alateks ega pane
n en d e peale ka psem islootust, sest see oleks idolaatria. Me austam e
n eid m letam ise prast ja et am m used teo d psiksid meeles. [...]

112 825. aastal k in n ita s P ariisi S in o d K arli ra a m a tu tes e sitatu d seisu k o h a, m istes h tv iisi h u k k a
n ii ik o n o k la stia k u i p h a p ild ik u m m a rd a m is e II N ik aia k irik u k o g u o tsu ste vaim us.
113 Libri Carolini k sik irja h n e k o o p ia leiti ja av ald ati alles 16. saja n d i keskel (F eld 1990: 16).
V iim asel ajal o n k a h tlu se alla se a tu d t n a p e v a l tu n tu d Libri te k sti k u u lu v u s K arl S uure aega (vt
Speck 1998), k u id m in g it a lte rn a tiiv set h p o te e si p o le vlja p a k u tu d . M a ju h in d u n siin ke h tiv a st
t lg e n d u stra d itsio o n ist, sed a e n a m e t Libri C arolini p rin e v u st L n e -E u ro o p a a reaalist ei o le v a id
lu sta tu d , ja a n tu d ju h u l o n see k ig e olulisem .
114 K neldes esim ese a a s ta tu h a n d e v a h etu se p e rio o d ist, r h u ta b G eorges D uby, e t ..m itm e su g u ste
fa k to rite seas. m is to im isid k rg e m a te s k u ltu u rik ih tid e s ja ta g a sid n e n d e sidususe, m n g is e n d ise lt
e lu t h tsa t ro lli k a ro lin g lik ..tsem en t. A a sta k m n e te vltel h e n d a s sisuliselt k o g u L n e -E u ro o p at
h o m o g e e n se k irik u teg elaste ja s ea d u san d ja te g ru p i p o liitilin e d o m in e e rim in e , kes p rin e sid s a m a
d e st su g u v sa d e st ja o lid h a rid u s e s aa n u d k u n in g a k o ja egiidi all, [...] Just selleprast m o o d u s ta s
h e te istk m n e n d a sajan d i a risto k ra a tia v a atam a ta k illu statu sele ja lo o m u lik ele takistavatele asja
o lu d ele k sm eelse te rv ik u in im e s te r h m a n o l, k e d a sid u s ks usk, h ise d ritu aa lid , h in e keel ja
k u ltu u rip ra n d . (D u b y 1 9 8 6 ,1 , 10.) Kigi e eld u ste k o h a se lt elas neis ka K arli rnaniatutes" v lje n
d a tu d m e n ta a ln e hoiak.

Sest pildid puudutavad hinge rohkem kui

kirjeldused."
Knne kui asuda jlgima l,ne-Huroopa
kristliku plastika edasist kekiku, tuleb
rAliufada, ei erinevalt ikonoklastillse kriisi
jilr({.sest Btsantsist m ndi siin m ittere
ligioossete teem ade eluigust m itte ksi
dek)ratiivsete ja ornam entaalsete elem en
tide puhul, vaid ka phakodade ja ksikir
jade kujutavatele kaunistustele. Sellal kui
idakristlus vastas phapildivastaste vlja
kutsele totaalse, igasugust kujutam istegevust suunava ja reguleeriva kaanoni vlja
ttam isega, mis ilmalikke kujutisi kirikus
ei tunnistanud, arenesid Lnes sndm used
sootuks teises suunas.
Suundum us m uutus ilmseks rom aani
stiili ajastul. Kirikute skulpturaalsed kau
nistused ning sakraalsete raam atute m ar
ginaalid rm ustasid silm a vi pelutasid
plastilise fantaasia pillava vorm im nguga,
arendades seesid, m illest kaugeltki kik
ci kajasta kristlikku tem aatikat vi sm
boolikat. Sltum ata sellest, kust niisugust
dram aatilist, pingestatud kujundlikkust
anuTiutati, kas metslase toore kujutlusju
salaallikast vi lhem atest ja kaugem atest
kultuuriallikatest, igatahes vlistas kuju
tiste sisu ja iseloom nende kum m ardam ise
vi Jumala m stilise kohaloluna tajumise.
O tsida neist kujundeist kurjade judude ja
pattude kodeeritud esitust on kahtlase vr
tusega ettevtm ine. Sedalaadi ikonoloogilistele ritustele vastandab Meyer Schapiro
igustatult n- negatiivseid tunnistusi
kaasaegsetelt, esm ajrjekorras Clairvaux
Hernardi, tuntud kaunistu-stevastase kuul.said filipikaid (Schapiro 1977; 6).

l l 'i

JiBl,

(iiilllrlm iiit Ih iriiiu U iu , K itllo iiu lr D I v ln o r u n i O l l k l i i n j i n , III, 22.

Souillac' Pha Maarja kloostrikiriku

vana portaali sammaii.
U I 130. Souillac.
1995. P hoto ScoUi, r i r f i i / f

liill lltih I W ; U I , 12.1

Kllap osanuks B ernard m stiku ja petatud teoloogina hinnata

fantastiliste ilustuste sm boolikat, kui need seda sisaldanuks. Siiski ei
sisalda, kui otsustada B ernardi kirjelduse phjal, m is loetleb pikalt vaid
skulptuurseid kurioosum e. Ja ldse: mille jaoks on kloostrites, lugevate
vendade silme ees, see naeruvrne m onstroossus, see veider inetu ilu ja
ilus inetus? M ida on seal teha rvedatel ahvidel? Vi m etsikutel lvidel?
Vi koletislikel kentauridel? Poolinim estel? Tpilistel tiigritel? Sdivatel
sduritel? Jahimeestel jahisarvedega? Vib n h a palju kehi, m ille kohal
ksainus pea, teisal palju pid ja ksainus keha. Vib nha neljajalgset
m aosabaga, siis jlle kala neljajalgse peaga. Siin loom eestpoolt ju st
kui hobune, tagant selle kljes pool kitse, seal loom sarvedega, tagant
hobune."
H iljem hakkavad gooti illum ineeritud ksikirju kaunistam a niisam a
m itm ekesised kentsakad drleried ning ka gooti kirikuid ehtivate skulp
tu u rid e tem aatika kipub kristlike seede raam est vljuma, olgugi et
vhem al m ral kui rom aani ajastul.
Ent loetletud asjaolud kajastavad vaid olukorra h t ja kaugeltki
m itte kige olulisem at tahku. Tuum on m uus. Schapiro snastab selle
nii: Visuaalsetel kujukestel on kristluse kahes harus erinev staatus;
Btsantsis luuakse neid kum m ardam ise eesmrgil, sltum ata sellest,
kuidas seda parajasti m ratletakse - kas listam isena {veneration)
vi austam isena {hommage); lnekristluses on kujutised alates Libri
Carolini ajast am etlikult taandatud kaunistava ja hariva [elem endi rolli],
vljendades nii lihtrahva kui kleeruse suhtum ist kujutistekultusse.
(Schapiro 1977: 10.)
LneIik staatus, kus alusprintsiibiks on representeerim ine ja
esteetiliseks phim tteks kaunistam ine, nihutab k u j u t i s e m i s t e
l h e m a l e k u n s t i m i s t e l e , avades sellega tee kujutiste vastavale
eluvorm ile Euroopa kultuuriruum is. Ent kunsti m iste snnini kulub
siiski veel h ulk aega.
M a kavatsen taas lhtuda sellest silm anhtavast eeldusest, et selgepii
rilise m iste vi vhem asti vastava m istega haakuvatest m ratlustest,
kirjeldustest ja assotsiatsioonidest koosneva thendustom bu olem asolu
vi puudum ine peab olem a korrelatsioonis reaalsete ajalooliste prak
tikatega. Juhtudel, kus inform atsiooni praktikate kohta napib, osutub
m istevli iseranis kaalukaks tendiks.
116 B ern ard u s C laraevallensis, A pologia ad G u illelm u m , X II, 30. Tuleks e h k siiski r h u ta d a , e t
B e rn a rd ta u n is fan tastilisi m o tiiv e k lo o strik irik u te k a u n istam ise l - lugevate v e n d ad e silm e ees
- , lin n a k irik u te d e k o o ri su h tu s aga lib eraalsem alt, sest seal vis m is tm a tu k o g u d u s j u d a vaga
h a rd u s e n i eh k ka lih alik u ilu v ah en d u sel. (Tsit McTopuH acTexHKn 1962; 281 jrgi.) N ii et ka kirik u k a u n istu ste luksu.st p a h ak s p a n e v k a rm tsistertsla n e ei o le u n u s ta n u d ..kirjaoskiiinululc liihli
p h im te t n in g o n valm is seda tu n n is ta m a , olgugi et m n d u ste g a.

Kujutiste teadvustamine )a kasutamine kunitlnt pt(hnuki In i otM*

selt vi vhem asti l<audselt Itajustuma inimtegevuse valdkondade strukliireerim ises ja riim itam ises. Seoses ikonokiastide ja ikonoduuiide
koniliktiga viitasin eespool asjaolule, et Btsantsi m tteloos puuduvad
seisukohad, mis kas vi \^hjamisi reedaksid poeesia, m aalikunsti, m u u
sika ja hipodroom ivaatem ngude m orfoloogilise htsuse intuitiivset
tabamist. Sama kehtib lnekristluse areaali kohta; kunsti ldm iste >sel
ajastul puudub, lhim isted aga knelevad antiikm aailm as vlja t ta
tud intellektuaalse aparaadi redutseerum isest.
Sna ars seostus esiteks sihiprase tegevusega - selles jrgivad kesk
aegsed autorid antiikm tlejaid; tpsem alt tegevusega tegemise, m itte
tegude m ttes - need kuulusid m oraali valda; ja teiseks teadm isega, mis
eesktt thendas reeglite tundmist'*^ Arsi (ja vastavalt artifexi) tlki
misel ja m testam isel kunstina (kunstnikuna) on sestap tegem ist
vritim istm ise vi spekulatsiooniga. Antiikajastul eraldatud ja lej
nud kunstidest (oskustest) peajagu krgemale seatud vabade kunstide
kompleks kinnistub prast M artianus Capellat ja B oethiust kindlas koos
seisus ning keskaegse kom be kohaselt triviu m i ja quadrivium ina kor
rastatult. Tulevaste kaunite kunstidega seostuvad vabade kunstide seast
ehk retoorika ja m uusika, kuigi viim ane kuulus m atemaatiliste kunstide
hulka; liiatigi dom ineerisid reaalselt klava instrum entaalse m uusika
(musica instrum entorum) le krgema, abstraktse tasandi musica tnundana, m aailm am uusika, ning sellega harm oneeruv inimlik m uusika
{musica humana)}'* Plastilised kunstid kuulusid eristam atult arsi kui
ksit hulka. onglride ja m enestrelide kirju kunst oli sam uti om a
niita: nende riivatuid ja patuseid m nge pti halastam atult vlja ju u
rida, kuid etendused lksid suure m enuga nii laadaplatsil kui lossis. Luule
ja m aalikunsti he nim etaja alla hlvamise katsed olid m rksa arglikumad kui antiigis."'' Kui Aquino Thom as m ainib inimtegevuse valdkondi
klassifitseerides m uuhulgas ka oskusi, m is teenivad inim hiskonna
m eelelahutuse'^" eesmrki, ei pea ta kindlasti silmas rom aani portaalide
skulptuurseid kaunistusi vi C hartresi katedraali vitraae.
117 M ain ik sin ses seoses, cl tcchne k re ek ap rasc m istm ise tra n sle eru m ise s vis teatavat rolli
n in g iiia A ristotelese ..N ikom acliose eetika", m ille tlkis la d in a keelde R obert Clrosscteste.
IIK o e tliiiise jrul jagiincvail n ia le in aa tilise d d istsip liin id pidevateks, teatud su u ru si uurivaleks,
n in g d isk reetsetek s, hulki uurivaleks. N ii ksitlevad aritm eetik a ja m uusika hulki ja arve kui selli
seid n in g ((eiinicclria ja a stro n o o m ia su u ru si, st arve, m is iseloom ustavad ulaliisl. A ritm ee lik a ja
jteo in eelriu u u rim isa in e k s o n n iu u tu m a lu d ob jek tid , m uusikal ja astro n o o m ial ~ m uu tu v ad objek
lid (vi M atiopoii 19')(): 3.17).
I | y Vl 'H iliirklfw iiz I9N0; 109 11.1. Kida lloraliu.sc ..Kirja.st Pisodele, m illest on .saanud kiilic
ku n sti sunuluN i'sm bol, Ilm ub m n e v rra o o ta m a tu lt ka pii.skop D u ra n d u se eespool m a in itu d (eo( ii I2H6. Il), kuld m in g eid m o rlb lo o g ilisi jiireldusi a u io r selle sarnasu.se pinnalt ei lee.
121)

Tull M y iiiiK ii/ ii.iirtii iK i r rn K a l )(i(v,

j iirn i.

id .l

Nii elus icui refleksiivses teadvuses olid tulevased kaunid kunstid

tollal laiali pillutatud m itm esuguste teaduste, ksitalade ja m uude
om avahel krvutam atute inim tegevuse vorm ide vahel (Kristeller 1951:
508).
Tsi, probleem ile vib lheneda ka teisiti, >,mittemorfoloogilist
teed pidi: otsida kunstilisuse tunnust nii-elda vahetu kaem use teel
otse plastikateostest endist, ritam ata fikseerida vastavate tegevusalade
rhm a.
Vita, et niisugune kogem us keskajal puudus, thendaks olukorda
tugevasti lihtsustada. Kll aga vib kinnitada, et vastavat teooriat ajastu
endast m aha ei jtnud. Instruktiivsetel teostel ja algallikatel oli teine
eesm rk ja need ksitlesid teisi teem asid. Idakristluse kujutisekontseptsioon oli lbinisti teoloogiline, nagu ngim e, m itte esteetiline; kui
m ned tekstid knelevadki esteetilistest elamustest, siis need m o o d u s
tasid visuaalsete kujutiste konnotatiivse thenduse, nende keskne fu n k t
sioon - teenida kum m ardatava objektina ja Jum ala arm u kandjana ji esteetilise diskursuse raam est vlja. A insa vastuvitena nii karm ile
otsusele vib ehk viidata esteetilistele hinnangutele, m ida keskaegsete
m tlejate kirjutistes leidub ju kllaga. Aga need ei kuulu teooria valda;
h in n an g u id tuleks ksitleda pigem heterogeensete praktikate kontekstis,
m ida jrgnevalt vaatlemegi.

A lustada sobiks kultuurirollist, m ida m eie tavatsem e thistada snadega

kunstnikud ja autorid. Tnases m istetessteem is seisneb n im eta
tu d rolli eripra selles, et vastavad tegelased e i o l e v a s t a s t i k k u
a s e n d a t a v a d ning ka m is tahes klassifikatsioonile vi tpoloogilisele rhm itam isele (stiili, suuna, koolkonnana vms) alluvad ksnes
isikulise ainukordsuse silimise tingim usel. Et keskajal peeti seda nuet
mitteobUgatoorseks vi koguni soovim atuks, siis knelgem kunstniku
asem el esialgu m eistrist. Vrrelgem m eistri rolli ida- ja lnekristluse
traditsioonis - erinevused on olulised, vim alik, et lausa saatusliku
thendusega.
igeusu raam es on ikoonilooja pigem roll kui isik, kusjuures seesm i
selt nii selgesti liigendunud roll, et lheneb hlpsasti kaheks. II Nikaia
kirikukogu aktid kinnistavad selle kahestum use n- seadusandlikult:
ikoon ei snni m aalija vljam eldisena, vaid kirikuprim usest ja v
ram atust seadusest. Seega ei loo m itte m aalija, vaid phad isad om a

ettekirjutuitegi leksti ~ techne), ..loovautorld" on kirikuisad. Siiski ei saa ka kirikuisade

rolli pidada esm aautorsuseks, sest see ei ole Isiku-, vaid koguiik - ksnes
siiilrases vorm is kehtestatakse traditsioon. Esmaseks loom isaktiks ei saa
seda kuidagi nim etada:\knelem ata juba m ltteininiiikku pritolu ni
distest, on ka kik teised seed reeglina ainult kirikuisade poolt vlja
valitud, sanktsioneeritud ja kanoonilisse ssteem i koondatud tradit.siooniliste kujutam isvorm ide variandid. Teostava m eistri puhul on aga
kigiti asjakohased Dam askuse Johannese snad; Ma ei knele midagi,
mis lhtuks m inust endast. (flwnb 1947: 54.) Saja peatki kiriku
kogu (Stoglav, 1551) tun tu d vastus tsaar Ivan IV G rozni ksim usele
Ikoonim aalim ise asjus on hea nide kirikuisade otsusest: ..M aalida [...]
ikoone vanade eeskujude jrgi, nii nagu m aalisid kreeka ikoonim aalijad
ning m aalis A ndrei Rubljov ja teised kuulsad ikoonim aalijad, ning all
kirjastada Pha Kolm ainu [nimel], iseom a tarkusest aga m itte m idagi
muuta.^
Snastus on kahem tteline, m is sageli jetakse kahe silma vahele:
kas m aalida kstakse nii, nagu m aalisid kreeka ikoonim aalijad ja A ndrei
liubljov, vi jrgida eelm ainitute eeskuju ja m aalida vanade eeskujude
jrgi, m itte om aenese tarkusest. Kui lhtuda viim asest vimalusest,
siis pole esm ased ka tunnustatud, kanoniseeritud eeskujud, vaid algus
on n ih u tatu d kujutam iskunsti silm apiiri taha: eeskujude eeskujuks o su
tuvad algsed koopiad natuurist ja hilisem ad ikoonim aalijad on vaid
tiuslikult originaalitruu tlgenduse teostajad.
Veel ks oluline nanss. O sundatud kirikukogu otsuses m ainitakse
Kolmainsust. Kui sellest lihtsalt le lugeda, nagu enam asti tehakse,
vib knealust fragm enti m ista kirikukogu seisukohana ikoonim aa
limise ksim uses ldse. Tegelikult on tegem ist vastusega konkreetselt
Kolmainsuse ikonograafia ksimuses. ldisem ate ksim uste osas (ni
teks Jumala kujutatavuse probleem ) kirikukogu otsuses htki nim e
ei m ainita, kll aga rhutatakse korduvalt vajadust m aalida phapilte
vanade nidiste jrgi ja nii, nagu Jumal li inim ese om a no jrele,
luua ka ikoone, pidades silmas vanade maalijate [loodud] nidiseid ja
juhindudes headest eeskujudest. Rubljovi nim etatakse osundatud li
gus konkreetselt seoses tem a Kolmainsusega, tulenevalt Kolmainsuse
kujundi tlgendam ise ikonograafilistest lahknevustest, mis nudsid
krvaldam ist.'^
1'sll M c i < i |)M (| : i c t c t m k m 19 6 2 .' 4 2 7 jrgi.
122 VI yiiiciiCKnW 1W3; .12 1 .U i. Kigi ccliUisle l^oliusdl pccli silm us just tkom igraiitiiisi liihcn(ItiHl. ktiN vi |iibn sclicpitni!, ct ..Siiju pculki" k irik u k o g u loiiiuim i.se ujuks (1551) olid Kiihljovi
muiiiUl jiiliu k x rd u l liiiiuNiriiiiil viiriiltw klhlf(u; pult viill.stulticl, cl s m irrin oku iko o iih l oli OUlw
121

Ikoonlm aallja osak jb teostaja tpi au to riu i, kuK laom inguiine

alge realiseerub varieerim ise vormis. Ideaalis 011 phapililim aalija kuju
les ehitatud antinoom ilise loogika reeglite jrgi. helt poolt nutakse
sakraalse kujutise teostajalt erakordset hingepuhtust, vim et sisekaem use teel kujustada jum alikku prototpi, osadust sakraalm aailm aga,
m is tagaks phaduse oreooli - seisund, m ille saavutam ine on m elda
m atu i s i k l i k e jupingutusteta. Siiski osututakse just selles seisun
dis i s i k s u s e n a l b i p a i s t v a k s , pea tiesti m rkam atuks.
B tsantsi m aalikunstim lestised, sageli rm iselt krge tasem ega, on
anonm sed. Patriarh Photios, kirjanik ja petlane, kes tundis hsti
antiikkultuuri, kirjutas Pharose Jum alaem a kiriku m osaiike listades, et
nende loojate im etlusvrse m eisterlikkuse krval on kuulsad Pheidias,
Parrhasios, Praxiteles ja Zeuxis om a kunstis lihtsalt lapsed ja vlja
m eldiste sepitsejad. Aga nende m eistrite nim esid, kes letasid isegi
kuulsaid kreeklasi, ei pea patriarh vajalikuks mainida.^^^ Varase keskaja
krgeim a kultuuriga riigi tuhandeaastane ajalugu prandab uskum atult
napi loetelu kunstnike nim esid, m ne ajastu kohal on lausa thik.^'^ Ka
m ainitud m eistrid jvad pea tiesti ilm etuks, peale nim e ei kuule m e
neist m idagi. Kui ikoonim aalijat ldse m rgatakse, siis m itte isiksusena m eistrite iseloom ustused on reeglina vga stereotpsed.'^^
Ei tarvitse vist rhutada, et kujutatava ajaloo-vlisus ja kujutaja teo s
tav fu n ktsioon eeldavad m uu tu m atu te kujutam isvorm elite olem asolu,
m ille igeusu areaalis tagasid spetsiaalsed regulatiivsed m etatekstid
eh k n iin im etatu d alguprandid. K anooniliste skeem idega olid paika
p a n d u d n ii kiriku ldplaan kui m ahulised lahendused, sm bolistlikud
ts k lid nagu phjalikult lbi m eldud seina- ja laem aalide s steem ,'^
n in g lpuks ka kujutiste t b id alates kom positsioonireeglitest ja v r
vilahendustest ning lpetades phakute fsilise vljangem isega, sest
v rism eta llist k a tte e h k n n oklad'i all. K in d la lt o n teada, e t p eag i see igatahes h in n a lise o kla d iga
k a eti (v t BanopHOB 1981: 10). Jb m ulje, e t R ubljovi m aale ei h in n a tu d tollal n ii krgelt, n a g u n a d
m e ie arv ates v rivad.
123 M an g o 1972: 186. Teatavat h u v i e lav n em ist k u n s tn ik u isiku vastu, k u igi sn a arglikult, vib
t h e ld a d a 12. sajan d i teisel p o o le l (KajKflaH 1968: 215) - selle vis tin g id a ju h in d u m in e E u ro o p a
k u ltu u rist (v t M an g o 1972:183). Seoses 1204. aasta k atastro o fig a see l p p es ega m u u tn u d l p p k o k
ku v ttes ldpilti.
124 V t n t n im e d e re g istrit u u rim u se s J la s a p e s 1986.
125 V anavene CKaaauue o c e n m u x uKOHonuo^flx ju tu s ta b m n e te istk m n e s t vene ikoonim aaU jast, k elle h u lg as o n A lim pi, A n d re i R ubljov ja te m a p a astu k a a sla sed D a n iil T orni, D io n issi jt k ik i iselo o m u sta ta k se v aga eluviisiga in im esten a, kes m a a lisid im elisi ja im ettegevaid ikoone.
A lim p il aga a id a n u d Ju m ala in g lid k o g u n i p h a p ilte m a a lid a, o tsek u i oleksid n a d o ln u d te m a
p ip o isid ; a m e n u rocnadHu noM oeaxy u n u c a xy opaaw , xKo yneH uii,u ezo u tu a (vt M acTepa
MCKyccTBa 1969: 15). E n t sellestki d o k u m e n te e rin g u st o n asjatu o tsid a viiteid h e vi teise m eistri
m a a lim isv iisi erip rale. le j n u d m itm esaja ik o o n im aalija h u lg a st n ivad nad esile t ste tu d o le
v at m itte n iiv rd p a re m u se vi isik u p ra t ttu , vaid v ag am a eluviisi poolest,
126 V tn tD e m u s 1963: 102jj.

vKliiele nrnuuiele omiitttl tettm itl luort

m etatekstide olemasolu tegigi kultuurivrtuste loom ise lbinisti
kanooniliseks (vt Ik rn stein 1990). Nitlike alguprandi"-raam atute
roll igeusu ikoonim aalis on ldteada ega vaja eraldi ksitlemist.'^"
Algusest peale kahek^ lhestunud ikoonim aalijast kunstniku ideaalroll t)n ebamrane. Kahe likum atu hulga - sakraalse ja ksitliste-teostajate - liikmena korraga puudus ikoonim aalijal om a ni ega
suudetud seda ka vlja kujundada; ..kunstnike klass ei saanud srases
olukorras m oodustuda.
Mistagi pidi ka m aalija- ja skulptoritegevus leidm a m ingi insti
tutsionaalse vormistuse, isegi kui see ei olnud erialaphine. Siiski on
selle kohta vga vhe teada. K onstantinoopoli likkond oli ainus
hiskonnakiht, kelle elust-olust m e pisut team e (Ka)KffaH 1968: 205).
Krgkihi olm e peegeldab vaevuaim ataval kujul ka ksit argiseid
eksistentsivorme. Uurim usest nim ega Patronaa kolm eteistkm nenda
sajandi K onstantinoopolis loem e, et illum ineeritud raam atut ksitleti
Btsantsis juba enne 13. sajandit kunstiteosena; neid telliti spetsiaalselt
sel eesm rgil tegutsevalt kirjutajate ja illum inaatorite r h m alt - ja m itte
igapevaseks tarvitamiseks, vaid kunstilise rariteedina raam atukogusse
(Buchthal, Beling 1978: 101). Vrreldes ikoonide suure hulgaga m o o
dustasid sedalaadi kunstivrtused pigem m arginaalse nhtuse, sisuliselt
m idagi Btsantsi tarbekunsti taolist, aga nende kunstiline staatus ja kr
getasem eline teostus on vljaspool kahtlust. Ikoone seevastu ei tajutud
ega m testatud kunstiteosena - kunstilise vrtusena, m ille lahutam a
tuks atribuudiks on unikaalsus. Ikooni esm ane ja obligatoorne om adus 127 V ljavte h e st niisu g u sest a lg u p ra n d ist (15. saj): ..A postel P e e tru s oli h eled a ju m eg a, [ ...j
p u n a p sin e , eakas, lokkis ju u ste ja p u n e ta v a te silm adega, ju u k s e d ja h a b e hallid , tih e d a te v u n tsid e
ja p stn in a g a jn e (M acxepa w cK y ccT B a 1969: 17). S n alin e k irjeld u s t ie n d a s sk em aatilist pilti:
id a k irik u p u h u l o lid n e ed v ajalikud m u u h u lg a s k a selleprast, e t erin e v a lt l n ek irik u tra d its io o
nist k u ju ta ti p h a k u id ilm a iselo o m u lik e a trib u u tid e ta ja p ro to t b i n o jo o n te t e tru u k a ja sta
m in e aitas k u ju ta tu t ra tu n d a.
128 M rg ik sin vaid, et ei ole n n e s tu n u d tu v a stad a h tk i ju h tu m it, k u s m n i tu n tu d m e ister
oleks k an o o n ilise v alem i n u d e id o tsu sta v a lt eira n u d . N iten a vib te e n id a T h eophanes K reeklase
fen o m en . Tolle aja k o h ta u n ik aalses s n alises p o rtree s, m ille p ra n d a s m eile Jepifani P rem u d r i.
m ain itak se m u u h u lg as, et T h eo p h an es ei k a su ta n u d a lg u p randeid: ..K ike sed a jo o n ista d es vi
m aalid es ei n h tu d te d a kunagi n id iseid vaatam as, nag u teevad m n in g a d m eie Ikoonim aalijad,
kes m istm atu ses kogu aeg (nidiseid] u u riv a d , h t ja teist p iidlevad ega tegelegi niiv rd m aalim ise
kui n id iste vahtim isega. Temal k ed m aalisid, ise aga nis ta p idevalt rin g i kndivat, tulijatega
vestlevat, sellal kui m istus tegeles leva ta rk u se m testam isega ja targ ad silm a d taba.sid m is tu s
likku hve. (M a crep a ncKyccTHa 1969: 28.) T h eo p h an ese g en iaalsu st tu n n u s ta v a d kik, aga tem a
.silinud t d , olles kll m a a llm istem p eram e n d ilt ja o m a erili.ses, k a rm is pa te etik a s k o rd u m a tu d ,
ci valdlu.sla vhim algi m ral k e h tin u d k a n o o n ilisi skeem e; 'Ih e o p h a n e s ei v a ev u n u d nidiseid
u u rim a m ille selleprast, nagu ta la m m u ta n u k s k aan o n it, vaid selleprast, et teadis neid peast.
Mis p u u tu b agii Irooniat ..m n in g ate m eie ikoonim aalijate" arvel, siis see ei ki a lguprandile
luglnem lK r p lilm llr kohtu: p o ln u d tarv is k o h m ak ate kslllisle kom bel m istm atu ses alalasu
nilldlseld u u rid a vaadata tull m istv alt, larga silmuga.

sarnasus prototbiga - on transleeritav: isegf kui Ikoon saab kahjus

tada ja sarnasus kaob, edastatakse see tiuslikult jiirgmisele koopiale.
Viim ane ei kehti ksi tavaliste, n- reaikoonide puhul: leidub tendeid,
et ka kuulsate im ettegevate ikoonide vgi kandus edasi koopiatele - kui
m itte tervenisti, siis osaliselt. M ingid m ajanduslikud huvid ikooniga ei
seostunud, sam uti puudus m te ikoonide kollektsioneerim isel.
I k o o n i m a a l i j a l b i p a i s t v u s ja m u u t u m a t u t e s
metatekstides kinnistatud kaanoni vimutsemine
a h e n d a s i d o l u l i s e l t s p o n t a a n s e a r e n g u
vljavaateid.
A nnan endale selgesti aru, et srane vide on m nevrra riskantne,
sestap olen sunnitud otsesnu tpsustam a seda, m is igupoolest on
iseenesestmistetav. M a ei rita sugugi testada, nagu toim inuks ikoo
nim aalija vi m onum entalist kanoniseerunud vorm ide ideaalselt lbi
paistva translatsioonikanalina. Ajalooline reaalsus on ideaalsetest ees
kujudest alati rikkam , m itte vaesem . Ikooni ideaal ei realiseeru kunagi
ega kusagil tiuslikult. lemeelelise kaem ust saadab alati tem a esemelise
esituse meelelise poole tajum ine, m is ohustab pildist l b i vaatam ist:
ikooni aineline kom pleks vib ka Jumala arm u kandjana vaim usilm a
t d prssida, paeludes pilku ning pakkudes m eelelist naudingut. Olla
rohkem kui kunst ja vhem kui kunst, nagu tavatses ikooni m ratleda
Pavel Florenski, ei thenda m itte olla kunst; phapildi m eeleline pool
kuulub kll letamisele, kuid selle olem asolu o n paratam atu - ning
htlasi ka kunstiline intentsioon. Phakujutise stru k tu u r jb tege
likult vastuoluliseks - esteetilisi tuletusi ktkeb ikooni esemelisus ise.
B tsantsi ja Vana-Vene ikooni- ja m onum entaalm aali stiiliarengut on
phjalikult u u ritu d ja kirjeldatud nii ajalistes m uutustes kui lokaalse
tes teisendites: ajastu, hoiakud, ideed ja eredad loojanatuurid tekitavad
m ra, m is m uudab figuratiivse m tlem ise suunda ning tiendab le
kantavaid kanoonilisi vorm e uute elem entidega.
129
N ik o las O ik o n o m id e s p h e n d a b ik o o n i v a ld a m ise m a ja n d u slik u le kljele e ra ld i a rtikli.
U u rija le to rk a sid silm a j rg m ise d asjao lu d . K lo o strite v a ra d e lo etelu d es ja a n n e tu ste d o k u m e n te e rin g u is liig itatak se ik o o n e see, m tm e te , k u ju , m a te rja li ja te o stu ste h n ik a te jrgi. E rald i tu u a k se
vlja k u lla ja h b e d a g a k a e tu d ( r ta tu d ) ik o o n id , h in n a lise s ra a m istu se s ja vriskividega k a u
n is ta tu d ik o o n id . K a u n istu ste ta ik o o n e m a in ita k se tav aliselt k as lo e te lu lp u s vi ei m a in ita ldse.
V ahel viid atak se, e t ik o o n p rin e b R o o m a st vi K o n stan tin o o p o list. M iski neis n im istu te s ei
o su ta siiski esteetilisele k lassifikatsioonile, m is k ajastu k s k a ik o o n i h in n a s. Ses k sim u se s rik u d
v aik iv ad , k u n a ik o o n e k sitletak se e n a m -v h e m h es reas m u u k lo o strile k u u lu v a inventariga,
(O ik o n o m id e s 1991: 37.) h e st 14. s a ja n d ij u k a v ald u se v a ra d e le sk irju tu sak tist selgub, e t ik o o n i
h in n a ti k esk m iselt sam av rsek s k a h e m e ta llte ek a n n u g a n in g k o lm ja p o o l k o rd a o d a v am ak s kui
h o b u n e ; k a lle im ik o o n m o o d u sta s u m b e s p o o le h o b u se h in n a s t {sam as, 38). A rtiklis le id u b m u id k i
hu v ita v a id a n d m e id ; m eile o n eelkige o lu lin e siiski tsiasi, e t ik o o n i h in n a n g u lin e m a k su m u s
ei ole k o rrela tsio o n is te m a esteetilise v rtu seg a, m is p e ak s ju h in n a s k ajastu m a - .seda m uidugi
ju h u l, kui esteetilise v rtu se g a arvestataks.

Kik lee on tii. Ji ometi pcituild nll

(llgma, m ille juuri tuleb ot.slda II Nikala kirikukogu otsustest, kui ka
pruktikavorinides - olgu tegu m unkadest ikoonim aalijate vfti vabama
ettevtluse vorm is tegutseva Dionissi ..malevaga", Falehhi ja Holui
kla-phapiltnikega, vtsaari ikoonim aalijate ukonnakunstiga vi
hilisema turu tarvis tootva ikooniartelliga, nagu seda kujutab Maksim
Ciorki - nii kardinaalsed piirangud, et ssteem i seesm ine kvalitatiivse
m uutum ise vime osutus nullilhedaseks.'
Sootuks teine ja keerukam oli olukord lnekristluse aladel.
Btsantsi traditsiooni algallikas asub vljaspool ikoonim aalijast
meistrit; alguses oli jljend, sarnasuse ehe tagatis. Lne areaalis ilm ub
pretendent protom eistri kohale; P ha Galleni kloostri m unk T\iotilo,
kes evinud kikvimalikke andeid ja oskusi - kujur ja maalija, asjatund
lik ehitusm eister, kes valdas kiki vajalikke kunste, polglott ja m uusik,
harfi- ja orelim ngija, atleet ja kauni hlega knem ees - nib ta renes
sansi universaalse inim ese kauge eelkijana Karolingide ajastul (C oulton
1976; 559). Legendi oreool im eprase m unga m ber, kelle teosed on
maailm ale tundm atud, sunnib Tuotilo kujus ngema pigem m tilise
algataja personifikatsiooni - Daidalose keskaegset teisikut, kelle nim e
klagi kordab kajana legendaarse kreeklase, skulptuurikunsti rajaja
oma.'^' Niipalju kui teada, ei jtnud Tuotilo endast m aha m idagi kreeka
plastikakultuuri daidaloi taolist, kll aga viitab tem a m ungaseisus otse
selt keskaegse m eistri philisele sotsiaalsele staatusele. Keskaja plastika
peategelased olidki nhtavasti m u n k ja kleerik,^^ seejrel m rseppade
130 Ses m ttes o n th elep an u v rn e, e t sja p ra n d a alt vlja p se n u d ik o o n im a a lik u n st V enem aal
kaitses vaat e t kiivam alt kui ku n ag i varem o m a m u u tu m a tu st ja d ista n tse e ru s kunstist selle stia
tnases t h e n d u se s - vt ajakirja Teopnecm eo ik o o n im aalile p h e n d a tu d e rin u m b rit (1991, n r 1).
131 Vt H a u se r 1985, i, 173; vrd Eco 1986: 114. M lestus D a id alo se st ei k u s tu n u d - seda peegel
d asid m u u h u lg a s la b rin d id g o o ti k irik u te p ra n d a l, k u h u ra iu ti e h itu sm eistrite n im e d , niteks
A m ien si ja R eim si kirik u is (M y p a x o sa 1988; 169).
132 M onte C assin o k lo o stri rek o n stru e erim ist k irjeld ad es esitab k ro o n ik O stia Leo uusehitise a utori
ja teostajana abt D esideriust, kellest hiljem sai paavst; ju tu stuses k o rd u v a d pidevalt vljendid nagu
la k avandas, ta paigutas", ta alustas e h itu st d , ta p stitas, ta ti R oom ast m aterjale" jm s (H olt
1957; 11-12). Kui D esideriuse isikus h in e sid algautori ja peateostaja fu n k tsio o n id , siis kuivrd on
need eristatavad? K akssada aastat hiljem k irjeld ab Suger S aint-D enis basiilika ehitam ise lugu; te a d u
prast ei m ain ita tem a m rk m etes esim ese gooti k irik u arh itekti n im e - kas see thendab, ei sellek.s
oli Suger ise? N ikolaus Pevsner loetleb m itm e id silm apaistvaid kirikutegelasi, kellele om istatakse
a rh itek tu u rsel a u to rsu st, ja m rgib, et peaaegu kik k u ltu u riv rtu ste loojad keskajal parinesitl klee
ruse hulgast" (P ev sn er 1979; 66). Sellele V iollet-le-D ucist alguse saan u d seisukohale vasUindub teine;
|o h n l liirvey arvab, et kirjeldustes o n fu n k tsio o n id segam ini linud ja i.segi varakeskaeg.sele ehillslc
tegelikeks au to ritek s olid spetsiaalse ettev alm istu se saan u d krgem a kvalifikatsiooniga ehllusm cl.slriil, kes oskasid ka m rsep a, lisleri jm (d. Paljud neist olid kirjaoskajad inim esed, sllniapaislviid
k u n sln lk iid ja g eo m eetria asjatu n d jad (lla rv e y 1954; xi). H arvey keskaegsete inglise arhitek tid e blogncdfilliie h k s lh i n nuilnlh ligi l.)00 n im e ja vaim ulikke o n n e n d e hulgas vald kolm ek m n e ringi,
neistki osa kaheldavad (.uimw, 32't). Pranlsu.se 11. 12. sajandi eh itu sm eistrite hulgas on suhe veidi
telMc M4 nlin ed id i kolila (iiiiliev ^ O k lem w cw lH d aju l (vi K^f^vre P onlalis 1911),

looi liikm ed )a tsunftim eistrid, ning vilmakR flukonnakunstnlkud.

M eistri sotsioloogia keskaja Lne-Euroopas puudutab kesolevat
teem at vaid he tahuga. O luline on m ista, et tegevusvaldkonda, m ille
produktsioon m oodustab tnapeval kunstiajaloo ainese, om al ajal s
rasena ei ksitatud - ei teoreetiliselt ega institutsionaalselt. Kleerik, olgu
ta nii andekas ja hea ettevalm istusega kui tahes, kuulus eelkige ikka
vaim ulikkonda - n n d a m ratleti tem a staatust nii sotsiokultuurilises
m aailm as kui teatavas m ttes m aailm as ldse. G ootika-ajastu saabudes
diferentseeruvad rollid snkreetsete kirikukom plekside loom isel ha
selgemini.'^"* Ehituse kui terviku eest vastutavatele arhitektidele om istati
krget staatust, neile kuulus kaasaegsete tnu ja tunnustus: arhitektide
n im ed ja portreed ehtisid nende ke all valm inud hooneid, nende saa
vutusi loetleti hauakivil ja m ainiti m itm esugustes dokum entides. Aga
arhitekti seisund oli erandlik - m eid huvitab nii-elda keskm ine m eis
ter, kelle tooted teevad tem ast uusaja k unstniku keskaegse ekvivalendi.
Kige parem ini sobib sellesse rolli kpse keskaja tsunftim eister, kuigi
tem a eristam ine M ercuriuse kaitse alla kuuluvast ksitliste ja kau p
m eeste universum ist ei ole kerge; vahel osutub see lausa vim atuks,
sest tsunftideks Higendamise phim tted pole tnapeval enam arusaa
davad. Hilisem ast, n- vlisvaatleja seisukohast vib ritada kaunite
kunstide m istest lhtuvalt selle vikese ksitalade ringi fikseerim ist,
m is seostuvad plastiliste kunstidega - skulptuuri, arhitektuuri, maaliga.
Keskaegsele teadvusele, m is kaunite kunstide m istet ei tundnud, oli
kaunis hajutatud kigi ksitkunstide vljale - alates relvam eistrikunstist ja lpetades kgikunstiga. Ajastusisene klassifikatsioon ei
erista krutsifiksi valm istajat sadulsepast.*^ Kunsti lahustum us ksits
133 ksikasjaliku levaate sellest problemaatikast vib leida phjalikust uurimusest MypaTOsa
1988, millele edaspidi korduvalt viitan.
134 V a im u lik k o n n a h u lg a st p rin e v a k s m ittek u tselisek s a rh ite k tik s - erin e v a lt h ilisg o o tik a ja
re n e ssa n si s u u rp a tro o n id e st - n im e ta b S ugerit P an o fsk y (naHO(j)CKHH 1999: 169), G o o tik a a jastu l
v isid p a tro o n id ja tellijad, o lg u n a d ilm a lik u d vi v a im u lik u d , e sitad a k ll n ii k sik asja lik u kava
k u i ta h e s, k u id p u h ta rh ite k tu u rilise la h e n d u se ja te rv ik te o stu se eest v a stu tas siiski a sja tu n d ja st e h i
tu sm eister, rm iselt k rg e k o m p e te n tsu sa stm e g a p ro fessio n aal. Tsi, vlist s ek k u m ist ik k a esines
- S u g er m a in ib k o rd u v a lt Issa n d a Ju m ala ja p h a d e m rtrite t n u v rse t abi, h d a s id ja e b a n
n e stu m isi ta v a tse ti aga p h je n d a d a saatan a salasepitsustega: ju s t n ii seletab t d e ju h i G u illa u m e
d e S e n sig a ju h tu n u d n n e tu s t C a n te rb u ry G erv ase o m a ju tu stu se s C a n te rb u ry k a te d ra a li m b e r
e h itu sest (H o lt 1957: 58). A rh ite k ti osak s lan g esid h a s u u re m a l m ra l projekteerija, in se n e ri
ja o rg a n isaa to ri in te lle k tu a alse d fu n k tsio o n id . M u u tu s o li m rgatav, k u id k augeltki m itte kigile
m istetav. Veel 13. sajan d il p a h a n d a b k s P ariisi d o m in iik la se st ju tlu sta ja e h itu sm eistrite peale, kes
te m a s n u tsi a in u lt h u lg u v a d eh itu sp latsil ringi, k in d a d k es Ja to k k p eos, n in g m u u d k u i ksutavad,
ag a t d ei tee - e t nihil laborant k u ig i saavad k ige s u u re m a t p a lk a (H arvey 1954; 4).
135 P ariisi p ro v o sti fitien n e B oileau Pariisi lin n a k sit ja k a u b a n d u se ra a m a t a asta st 1258
v im a ld a b p ilk u h e ita lin n a tsu n ftim a a stik u le 13. sajan d i teisel p o o le l (B yano 1957, 1958). R aa m a t
n im e ta b ligi sad a t k u tseala, k u n stiliste h u lk a viks liig itad a j rg m ise d : ju veliirid, p u u s e p a d (kes olid
v a h e tu lt se o tu d eh itu steg ev u seg a), m rse p a d , k iv iraid u rid , k ro h v ijad ja tsem en lc e rija d (k u u lu sid
h te, h ise statu u d ig a tsu n fti), p u u sk u lp tu u rid e ja -k ru tsifik sid e valm i.stajd (m(i(iclu(iisld Pariisis

oH muuhulgas tingitud v a lm iititm te l e m ^ otitiriM it d tk

'Ihoniase jrgi - nn otstarbe-phjusest (causa finaUs). Otstarbe eba
m rasus kajastus institutsionaalsete struktuuride iigusas liigenduses,
mis psis aastasadu: veel 16. sajandil, renessansi lppjrgus, kuulusid
l'irenze maalikunstnikiKl arstide ja apteekrite tsunfti.
Tnapeva mistes tegeles keskaegne meister muuhulgas ka kuns
tiga. Tegevusspekter oli laiaks venitatud, tuli osata m itm eid ameteid.'^'
Kunstnikuna mratlem ata, nii-elda om a kohata triiviv seisund soosis
universaalsust. Keskprane meister ji vanade oskuste ja harjum uste liistu
juurde, andekat hutas olukord om a vim eid mitmeklgselt vlja aren
dam a - just niisugused inim esed tusid vastutusrikaste ehitustde ju h
tideks, sest see eeldas asjatundlikkust grandioosse snteesi kigi elem en
tide osas. N itena vib tuua Villard de H onnecourti, kuid ajalugu tunneb
teisigi tem ataolisi (Harvey 1975: 159-160). Vimalik, et renessansiajastu
universalismi juuri tuleb otsida just keskaja mitmeklgsuse-algetest ning
h ise tsu n fti), m a a lija d ja sk u lp to r-m aa lija d ( k s tsu n ft), sadulsepp-m aalijad. L isada viks e h k veel
ka saratse en i ja tavaliste v a ip ad e k u d u ja d , s lese p ad ja v ap pide valm istajad. T egevusalade k sik a s
jalik liig en d u s m n e s tso o n is (n d ik in n a s te k u d u ja te tsu n ft, p aabulinnusulgedega k b a ra te v a lm is
tajate tsu n ft) m o o d u s ta b v e id ra k o n tra sti k u n stilise tso o n i diferentseerim atusega: niteks k irik u ehitajate tsu n fti k u u lu sid nii k iv itah u jad , ts e m e n te e rija d k u i kujurid; m aalijatel o m a tsu n ft Pariisis
p u u d u s; n e e d ja g u n e sid k ah e m u u tsu n fti v a h el - sk u lp tor-m aalijad ja sa d u lsep p -m a alijad "
(m aalija ja sad u lsep a a m e tite h ita m in e oli m u id e ld le v in u d n h tu s - vt M a rtin d a le 1972; 14-16;
H arvey 1975; 163; m aalija- ja s k u lp to rit h e n d a m ist h a rra sta ti veel pikka aega - v t H u th 1923;
3 1 ,7 7 ,7 9 ,82jj). K eskaegsete m e istrite n id isteraa m a tu is leid u b m aalim isel vi s k u lp tu u rid e v a lm is
tam isel p ru u g itav a le n id isk u ju tiste k rv al k a k an g a- ja tik a n d im u strite jo o n ise id , relvade eskiise
jm s (S cheller 1963; 12). Kll k a u d selt, k u id sam as v ga ilm ekalt tendavad k u n stiliste tegevusalade
e rista m a tu st p h je n d u se d , m illele to e tu s id P ariisi m aalijate ja skulptorite privileegid; Skulptorm aalijad v ab astatak se v a h tk o n n a tee n istu se st, sest seda eeldab n e n d e kutseala, m is o n m e ld u d
te e n im a k sn es m eie Issandat, te m a p h a k u id ja p h a kirikut. P uunikerdajate, sk u lp to rite ja
k ru tsifik sid e v alm istajate p u h u l o n p h ju se d veel h lm a v a m ad - selleprast, e t n e n d e osku-sed on
m ra tu d te e n im a k sn es p h a k irik u t, v alitsejaid , p a ru n e id n in g m u id rik k aid ja krgest seisusest
in im esi. Sam al p h ju sel o lid v a h tk o n n a te e n istu se st v a b asta tu d niteks ka p a ab u lin n u su lg e d e g a
k b a ra te v alm istajad (h ja n o 1958; 176, 211).
136
u k o n n a k u n stn ik e v ikesearvulise, staa tu se lt tsu n ftim e istrite st erineva klassi a m e tik o h u s
tu sed olid sam u ti m itm ek lg sed . u k o n n a a m e tite ..k aad riteraaraatu s vastav la h te r p u u d u s - e ri
n ev alt k o k ast, h ab em eajajast, ta llm e istrist ja n a rrist. K u n stn ik k u ulus teen ijask o n n a h u lk a lin ler
fa m ia res) ja oli t le v o rm ista tu d k as see rsa n d i, tserem o o n iam e istri vi k a m m e rte e n rin a ; v iim ane
a m e t oli kige psivam , silides P ran tsu se u k o n n a s (valet de chambre) 17. sajandi keskpaigani.
Vaid h a ru h a rv a k o h ta b am e tite lo etelu s k a n im e tu s t k u n inga k u n stn ik (pictor regis). Vastava
a m e tip o sti lo o m in e oli ilm selt k u n in g a v im uses, k u id p u u d u s t k o h u stu ste m ra m atu se tttu.
Inglise riig ik assa 1326. a arv e ra am atu te s leid u b sissek an n e kellelegi St. Albansi.st prit Jackile,
,,k u n in g a m aalijale, m a k stu d h v itise k o h ta , m illeg a ta su ti k u n in g a m eeleheaks laua peal lant,slnii.se ee.st (M a rtin d a le 1972; 3 9 -4 0 ). E rak o rra lin e ta su k neleb nhtavasti sellest, et laua peal laiilsim in e m aalija (acki igapevaste a m e tik o h u stu ste h u lk a ei kuulu n u d . A ga t d jagus k u n stn ik u l
selletagi; te m a lesan d ek s oli k a u n istad a losse, laevu ja isegi vanglaid, d e k o ra ato rit p id u stu ste
p u h u l, m is olid k u ulsad o m a pillava luk su se p o o lest, kikvim alike atra k tsio o n id e, m e h h a n ism id e
ja m n g u asjad e leiu tam in e, v a lm istam in e ja t k o rra s h o idm ine. V iim ane tra d itsio o n ke.slis kaun:
Va.surI julu.slab, k u id as vananev l.e o n a rd o v a lm istas Pranc^ois 1 lbustam iseks m eh aan ilise lvi,
m ille iivuiiev rin d k e re oli liiis liiliaid (V asari IV, 28
Ba;iapn 1970: 2.S). 15. sajandi M adalm aade
k im sln lk e p u h u l oli see (avapilnine p ra k tik a (vt llu l/ln g a 2007: 267jj).

legendaarse Tuotilo jrglasena osutub Villard htlasi Brunelleschi eelki

jaks. Selles peitub veel ks Lne-Euroopa kultuurisituatsioonile omaseid
kahestum usi - kahemttelisus, mis ktkeb m itm eid arenguvimalusi.
N eid leidub veelgi.
K unstnikut eristam atus kpse keskaja tsunftissteem is tegi k u n st
n iku heks liikm eks artifexiAe pikas reas, kuid kindlustas nagu teis
telegi ksitlistele vhem asti selgesti m ratletud, turvalise koha seisuslik-korporatiivses struktuuris. K unstniku positsioon stabiliseerus ja
m uutus ha lugupeetum aks seoses fsilise t, iseranis aga kvalifit
seeritud oskust kasvava vrtustam isega keskaja teadvuses. Ses suhtes
erines Lne-Euroopa keskaeg antiikkultuurist: vaba judeaja vastan
dam isest m anuaalsele tle hakati tasapisi l o o b u m a .M a a r ja esiletst
m ine vrreldes M artaga evangeelium ides ei thenda judeaja listam ist
fsilise t arvel. A ntiik-K reeka paideia asem e tidavad vagad teod,
jum aliku te otsim ine ja palvetam ine. Ent ka antiigi judeaja m iste oli
seesmiselt liigendatud, hlm ates m itte ksi Platoni Piduski, vaid ka
Trimalchio piduski. Viimase judeeluvorm i hbim rgistas kristlik
ideoloogia logelemisena, mis, olles ise patt, li soodsa pinnase ka m uude
paheliste ihade trkamiseks.'^*
Varakristlikel anahoreetidel rajanes m unkluse idee igupoolest ju
taevalindude phim ttel - m eenutagem kas vi em eriit Paulust, esi
m est Thebaise erakut, kellele lind ti nokas leivapalukesi. Ent kui Pha
Benedictus m ungaelu no rm id 6. sajandil kinnistas, m uutis ta vram a
tuks nudeks ttam ise kui kindlaim a vahendi patuse judeelu vastu.
Kusjuures tise tegevuse esm ane liik, fsiline t, seatakse lugem isestkirjutam isest krgemale. Just tnu kloostrite ksitl phinevale elu
korraldusele m jutasid m ungad nii oluliselt keskaja kunsti ja kultuuri
arengut, leiab A rnold H auser (H auser 1985,1, 169). Ent kloostrite tine
m ajanduselu on lahutam atult seotud ka t rehabiliteerim isega krist137 N iisu g u n e v im alu s oli p ro g ra m m e e ritu d ju b a t d a m b iv a len tse lt hin d av atesse p iib litek s
tidesse. ld le v in u d a rv am u s, e t k ristlu s m ista b t d Ju m ala k a ris tu se n a p ris p a tu eest. vastab
tele v a id osaliselt. V ana T e sta m en d i p h ja l vib t d sam a h sti p id a d a in im e se p a ra ta m a tu k s
fu n k tsio o n ik s ilm alik u s m aailm as. .Ja h v istlik u lo o m islo o salm id es, m is e eln ev a d p a ttu la n g em ise
kirjeld u sele, eldakse, e t ain u stk i v ljap sast ei o ln u d m a a p e a l ja a in u stk i v lja ro h tu ei t rg a n u d ,
k u n i Jeh o o v a p o ln u d la sk n u d m a a p e ale v ih m a sad a d a ja in im e st ei o ln u d p ld u h a rim a s (1 M s 2:
5). V eidi h ilje m lisatakse, e t Ju m al p a n i A a d am a ja Eeva E ed en i a ed a h a rim a ja h o id m a (IM s 2:
15). N n d a l litatak se t Ju m ala k e h te sta tu d m a a ilm a k o rra ld u sse selle v ltim a tu k o m p o n e n d in a .
K ristus ti j n g rite le eeskujuks taev alin d e, kes ei k lv a ega lika, ja lilli vljal, m is ei t ta ega k etra,
ku id a p o stli kes ei t ta , see ei s lisab t o n to lo o g ilisele p h je n d u se le ilm aelu p a ra ta m a tu s e n a
ka eetilise m tm e .
138 Kige o lu lisem keskaja s ilin u d k u n stia laste st tra k ta a tid e st algab liguga P ha B enedictuse
vaim us: T heophilos, presbter, Ju m ala s u laste su lan e, v ritu m u n g a n im e k a n d m a , .soovib kigile,
et m istu se j u d e o le k ja h in g e ek slem in e aetak s m in e m a k a su lik u t g a, nildn Ichuk.sc om a e n ese
k te g a ... (M a crep a MCKyccrna I96.>: 231.)

luses. Sel tauNtul hukkas arenem a linnakultuur, m ille lAld ju ^itiulisdt

linim escd, nii et jiirgminc sam m t rehabiliteerim isel (oimus jubu
linnam ride vahel brgeriiku teadvuse ja eneseteadvustam ise raames,
mis sublim eerus teoreetiliseks mtteks. Inim tegevuse jao tu s vabadeks
ja m ehaanilisteks kunstideks, nagu keskaeg oli selle p rin u d antiigilt,
m testatakse linnastum ise faasis m ber - liigendus m u u tu b keeruka
maks ja kaotab varasem a selguse. M uuhulgas plvis thelepanu seni liigendam ata m ehaaniliste kunstide massiiv; need klassifitseeriti, m is juba
ise kneleb vastavate tegevusalade m uutunud staatusest. Saint-V ictori
Hugo pidas vajalikuks llitada ppessteem i vabade kunstide, fsika ja
eetika krval ka ksittehnikad; ta visandas seitsm e m ehaanilise kunsti
skeemi, m is olid vastavusse seatud seitsm e vaba kunstiga. N ende hulka
kuulusid kangakudum ine, navigatsioon, m aaharim ine, jah t, m ed itsiin ...
Maali ja skulptuuri paigutas ta arm a tu ra ks nim etatavate kunstide hulka
koos relvasepat ja ehitusega.'^ M ehaaniliste kunstide sekka sattusid
ka vaatem ngud ja m eelelahutused,*' ent m aalija skulptuuriga Hugo
neid veel kokku liigitada ei suutnud - lisaks kigile m uudele phjustele
olnuks see silm anhtavalt vastuolus igapevase praktikaga. H onorius
Autunist om akorda vrdles teadm atuse vaim upim edust pagendusega,
samas kui inim ese kodum aa on teadm ine; teekond koju viib lbi vabu
kunste kehastavate linnade; esim esed seitse m rgivad traditsioonilisi
vabu kunste, kaheksas fsikat, heksas aga m ehaanikat, kus rndurid
pivad metalli, puu, m arm ori ttlem ist, m aalim ist, skulptuuri ja m uid
ksitoskusi - siin ehitas N im rod om a torni, Saalom on tem pli. Noa
laeva jne (vt Le GofF 1966: 81). Kik need kunstid kuuluvad kohustus
liku osana tiusliku teadm ise koosseisu. Plastilised kunstid esinesid ikka
veel pim ingus ksitoskustega, kuid k o o s v i i m a s t e g a k e r k i s
ka n e n d e s t a a t us .
Kunagine intellektuaalse tegevuse ja fsilise t polaarne vastanda
m ine kaotab teravuse; vabade ja m ehaaniliste kunstide loetelusid ksitle
takse tihti vrdvrsete vi peaaegu vrdvrsetena. Vincent Beauvaiss t
leiab, et teadus vabastab inim ese vaim upim edusest, ksit aga tem a
m aist elu ohustavast puudusest (vt MyparoBa 1988: 123). N nda val
m istuvad vabad ja m ehaanilised kunstid m oodustam a hist, nii-elda
vabastavate kunstide klassi.''*'
139 S a in I-V iclo ri I k ig o klassilik alsio o n k u ju tas en d ast v arasem a, 11. sajamli li^pus A rd c n i RiuluHl
p a k u tu d liig en d u se a re n d u st (vt M y p aro ita 1988; 270).
140 N n d a trtlncndab sna llm ilr h ii W ladistaw 'latark iew icz (1'atarkiew ic/
57). (eine iiifl
d av tlfjendus olck.s ..Viialemiinjiud" ja ..riiiitlitu rn iirid (vt la u p e l-O re v s 200(1: 127),
M l lisinduNlIkuks niiitcks lii vilrtuse te ad v u stam isest o n K enensburnl H ertholdi seisukoht.
..A ren d ad es p e tu st, et Iga lllilsk o n n aliin c o n luim tla poolt m aiiratud titmii leulaval iinielK, r h u
lill) ,Siik*n )iilliiJtlii)ii, rl noldltniUrlrl, k lh ellslrl )ti relifjioosselel phjustel (iii hildaviijullk. et kigi

Erinevalt tulevasest kunstnikukontseptsioonlsl, miji eristab kate

gooriliselt loomingut ksitst, peitub kpse keskaja kunstniku
puhul l o o t u s t e m a t l o o m i n g u l i s e i s e l o o m u
tunnustam isele just kuuluvuses ksitliste
h u l k a , sest loomingut ksitleti inimtegevuse (jllegi tegemise, mitte
tegude mttes) ldprobleemina.
Keskaegses teadvuses m ras loom ingu kontseptualiseerim ise vii
sid m aailm aloom ise akt. Vanad kreeklased ei tu n d n u d sna loom ine,
room lased aga kll. Kuid nem adki ei tarvitanud seda ei filosoofias ega
teoloogias, sam uti kunsti kohta; keskajal sai snast Looja Jumala sno
n m (vt Tatarkiewicz 1980; 250). Jumalale om istati loom isvim et selle
sna limas thenduses - htlasi thendas see jgitult tunnistada eim is
kist oleva loom ise vim et, olgugi et esialgu ainult he (ja ainulise) m is
tuse ja tahte puhul. Eimillestki loomise idee, creatio ex nihilo, m oodustab
loom ise m iste absoluutm tm e. Kiki edaspidiseid loomisakte, nii inim
likke kui looduslikke, m isteti suhestatuna Jumala esimese loomisteoga.
Plastiliste kujutiste m testam isel rakendati seda phim tet Lnes
teisiti kui idakristluse traditsioonis.
Btsantsliku igeusu kujutiseteoorias eristub ikoonim aalija ksi
tliste seast selle esem e phaduse poolest, m ille tem a kll teostab,
aga Jum ala arm ust ja Jum ala arm u kandjana. B tsantsi ikooniteoloogia
rajanes pigem Jumala lihakssaam ise kui m aailm aloom ise aktil. Suur
analoogia jum aliku ja inim liku loom ingu vahel olnuks siin kohatu ja
plastilise loom ingu puhul olulist thtsust ei om anud. Seeprast vttis ka
m im eetiline printsiip btsantsi traditsioonis kindla vorm i; ikoon jljen
das igavest m u utum atut prototpi, oli taandatav absoluutsele olendile
ning pris sellelt om a m uutum atu kuju. Lnes seevastu nhti creatio
ex nihilo idee valguses kike inim ese poolt valm istatut, nii plastikat kui
sakraalseid objekte.
Kui lhtuda Augustinuse tlgendusest, siis loom isakti teostas Jumal
om al vabal tahtel, m itte m ingi vajaduse sunnil. Loodusm aailm a eellased
olid kigi asjade jum alikud ideed ehk tielikud individuaalm isted
Jum ala kikehlm avas m istuses. Loom isakt m oodustab seega otstarbe-phjuste (causafinalis) koondum iskoha: ku n a jum alikud ideed h l
m avad asju tervikuna, siis on neisse, nagu taim seemnesse, pakitud iga
asja tielik sisu, m inevik ja tulevik kaasa arvatud; seeprast on looduses
toim ivad phjused allutatud otstarbe-phjustele ja tidavad vaid abista h is k o n n a k ih tid e ja klassid e e sin d a ja d t id a k sid a u salt o m a fu n k tsio o n e . N eid fu n k tsio o n e m testa ta k se ..teenim ise vi ..k u tsu m u sen a, ..k u tsu m u s o m a k o rd a m o o d u s ta b B crtholdi jrgi in im is ik
su se olulise la h u ta m a tu k o m p o n e n d i. (rypeSHH 1989; 190; p h ja lik u m a lt sam ul tccinul vt l ypeitMM
1990: 2 0 3 -2 0 7 .)

vat funktsiooni (vt MaflopoB 1979: 300-312; Bmmkob 1984: 148-150).

Inim liku loom ingu mtestamisel m oodustasid probleem i tuum a just
nn m ehaanilised kunstid, sest vabad kunstid olid enam asti tunnetusliku
iseloomuga. Altarimeis^ri vi krutsifiksi valm istaja tegevus sattus lo o
misega seotud ksim usteringi just selleprast, et ei m ahtunud vabade
kunstide hulka.
M aailm aloom ise absoluutaktiga tipnevasse loom ishierarhiasse lli
tati inim ese loom ing m im eesi idee abil, mis om andas siin m nevrra
uudse no, Guillaum e de C onchesi jrgi jaguneb loom ing Looja loo
m inguks, looduse loom inguks ja loodust jljendava m eistri tks (vt
Eco 1986; 93). Ent antiikm aailm a m im eesi kigist tlgendusvim alus
test valis teoloogiline m te paratam atult kige avaram a, m itte spetsii
filiselt kunstilise. Pangem thele - ju tt kib m is tahes m eistrist, m itte
ainult kunstnikust. Aquino Thomase tabava m ratluse kohaselt jljen
dab m eister loodust t o i m i m i s v i i s i l t: ars im itatur naturam in
sua operatione (Eco 1986: 94). See ei vlista m istagi ka valm isvorm ide
im iteerim ist ehk vlisilme jljendam ist, m ida Platon pahaks pani, kuid
hlm ab ldiselt palju enamat.
Inim ese tehtu suhestus m aailm aloom isaktiga veel teiselgi teljel, kus
igupoolest vib juba theldada suure analoogia jooni. M aine meister,
artifex, ja Looja, Artifex m ndi, toim ivad sarnaselt: praktilisele loomisteole eelneb kavandam ine - teadvuses trkab tulevase esem e vi kujutise
idee. Ka m aise m eistri loom ing on seotud tahteaktiga ning tem agi tege
vuse tulem usel snnib m aailm a uus, seniolem atu objekt. Ja om eti lahu
tab inim ese ja Jumala loom ingut lpm ata pikk, letam atu vahemaa.
Esiteks m ahub m eistri ja Jumala vahele kogu Jumala loodud loodus.
Jumal li m ateeria ja andis sellele vorm i - inim ese vim uses on ksnes
olem asoleva aine teisendam ine. Ja sedagi m itte tolle vorm itu substantsi
m ttes, m ille kirjeldam ine phjustas letam atuid raskusi, vaid juba
kujundatud m ateeriana, s,o loodusliku struktuuriga ainena. Skulptor ei
tta m ateeria, vaid m arm origa, m il on om a kindel vorm ; puudu on
kivil vaid inim keha vorm , mille annab kujur. Seda pidas silmas Pha
Bonaventura, vites, et hing suudab luua uusi kom positsioone, aga ta
ei suuda luua uusi asju (Eco 1986: 95).
Liiatigi on teost kavandava m eistri peas trkavate ideede eeskujuks
loodus vi valmis looduslikud vorm id. M eister ei ole heski m ttes
om a teose algautor: ta ei saa olla algphjus, sest kik algphjused pei
tuvad Jumalas; nnda mtleb Augustinus ja sedasam a kinnitab Aquino
llio m as; )umalikus etteteadmises on kigi [asjadel visandid, m ida
mc nim etasim e ideedeks ja ceskujuvormidcks Jumala mistuses. ('fsil
XapuTOHoiiMM 1982: 35.)

Niisiis on m eister alles teisene phjus. Inim ese loom ing loodud
m aailm as on sootuks teine asi - siin satub loom iskiir uude, m uutliku
m urdeteguriga keskkonda. Looduses on kik vorm id seadusprased,
Jumala loom ingus pole kohta juhusel. Inim ese loom ingus on vorm id
juhuslikud, ebaolulised. Jum ala teos ei saa olla ebatiuslik, inim esele
on kttesaam atu tius. Tiuslikkus on inim esele vras juba nii-elda
definitsiooni jrgi; kum m ati peab Aquino Thom as vajalikuks viidata
veel lisaraskustele inim ese teel tiuseni - m eile pakuvad neist kige ro h
kem huvi kunstniku isikuomadused'"*^ ja vim alike vorm ide paljusus.
Isiksuseom aduste m itm ekesisus m uudab kll kttesaam atuks tiuse,
kuid see-eest t e e b n h t a v a k s m e i s t r i i s i k s u s e . M eistri
kuju ilm ub lavale negatsiooni kaudu - tiuslikkuse puudujgina ja loo
davate vorm ide juhuslikkust phjustava tegurina: inim isiksus on nagu
m ingi vari, tihke m ateeria, m illest tiusekiir kadudeta lbi ei pse.
E nt erinevalt ikoonim aalija kujule om asest taotluslikust lbipaistvu
sest on kunstnikurolli lbipaistm atus (vi heakene kll - osaline lbi
paistm atus) tu n n u statu d ja seaduslik - teisitiolem ise vim atuse, m aailm akorraldusse algselt sisse program m eeritud paratam atusena. Tnu
sellele osutub inim loom ingu ebatiuslikkus ambivalentseks: m aksnud
kll tiuslikkuseni kndim atuse hinda, om andab artifex iguse isik
suse eriprale ja saavutab teatava vabaduse. Ta m uutub om a teose eest
personaalselt vastutavaks, vhem asti osaliselt; looja ja tem a loom ingu
vahel tekib seesm ine seos. K unstniku ja teose suhete niisuguse m ist
m ise levik ja areng viivad teatavasti suhte m berpram iseni, praegu
on oluline lihtsalt fikseerida, et 12. sajandi m tteviis avab m uuhulgas ka
srase vljavaate.
Sellega seonduvad arusaam ad m eistri vabadusest ja vastavad k an o o
nilised praktikad.
K unstniku vabaduse/m ittevabaduse teem a kanoonilises kultuuris
m oodustab m odernistliku teadvuse he huvikeskm e. Siinkohal o n sobiv
m eenutada H ans-G eorg G adam eri retoorilist ksim ust: kas vabaduse
jrele on alati pritud htm oodi? (raflaMep 1991: 32-33). M ism oodi
esitati ksim ust siis ja m ism oodi hiljem?
Rom antilise m tteviisi ldlevinud hoiak keskaja m testam isel on
keskaegse m eistri loom ingu leisikulise iseloom u listam ine. Ksitlist
rekonstrueeriti vahendava tegurina teose orgaanilises kujunem isprot
sessis: tem a tegevust m isteti slem likkuse phim ttel, kus m eistri
roll sarnanes m esilase autom atiseerunud tegevusega peres, loom ingu
subjekti m oodustab aga loo vi artell ehk htse hingega kogum -sub142 S u m m a c o n tra gentiles, III, 10. Vt M yparoB a 1988; 114.

jckt. Isikustikult neutraalsete m eistrite koosklastatud tegevuse tule

musel valm iv teos vljendab seega rahva ajaloolist eksistcntsiviisi vi
transhistoristlikku rahva vaim u. Hoiaku taust on kergesti ratuntav:
see prineb silm anhtavalt keskaja kui elavate inim like seoste, sotsiaalse
ja vaimse terviklikkuse kuldaja rom antilisest vastandam isest uusaja
lhestatusele ja eraldatusele. Sestap osutubki keskaja ebaisikuliste m eist
rite loom ing Joseph von Grrese snul rahvaom aseks ning [seeprast]
hvim atuks - vltides erilise haletsusvrset saatust, llitub see hiselu
igavikulisusse (Feppec 1987: 344).
Vastupidine, lihtsustatult m odernistlik seisukoht m nab sam uti
keskaegse m eistri m ittevabadust, kuid ksitleb seda puudusena: m eister
olnud om a tegevuses m itm eti kam m itsetud - nii kehtiva kaanoni kui
tellija, eelkige kiriku poolt dikteeritava konkreetse lesande nol, aga
ka tsunftiseaduste reglem endi poolt; m eistri loom ingulist tahet ahistas
pidev konflikt loom erepressiivse keskkonnaga, iseranis aga kaanoni
nue kopeerida kindlaid eeskujusid.
E sindatud on ka niisugune seisukoht, et eitam ata kaanoni vim u
m eistri le, ksitatakse seda pigem vabastava kui ahistava juna. Kui
nihutada kunstilise kaanoni miste negatiivsest plaanist dialektilisse,
avastame selles vastandlike algete - dogm atism i ja vaimse vabaduse htsuse. K aanoni olem asolu vabastas kunstniku suurenisti ,,oma
lhenem ise, teem a jne otsimise vajadusest. Valikuvabadust lubam ata,
vim aldas kaanon phenduda tlgendam isvabaduse teostam isele ja
plastiliste vtete tiustam isele, tagades htlasi kindluse, et loodu vrtus
on vljaspool kahtlust (TIoaHOBCKMw 1975: 389, 391, 392).
Viimane, kige radikaalsem seisukoht taandub sisuliselt sellele, et
eitatakse keskaegse m eistri kam m itsetust nii kaanoni kui tsunftireeglite
poolt, nim etades seda pelgalt rom antilise ettekujutuse viljaks; LneEuroopa keskaegne m eister ei jnud originaalsuselt ja isikupralt m il
legi poolest alla hilisem ate ajastute kunstnikele. Teatavaid skeeme ja
stereotpe vi tooposeid kasutatakse alati ning keskaeg ei erine selle
poolest m uudest ajastutest (vt nt H arvey 1975: 86). Ekslik on arvata,
nagu enne renessansi kunstilist individuaalsust ja isikupraseid stiile
ldse ei eksisteerinud - lihtsalt eredat isikupra esineb vga harva; kui
13. sajandi inglise kogukonnakirik vi 15. sajandi m aam is ongi vrrel
dam atud Pha Pauluse katedraaliga, siis keskaegses klas ei leidunud
kaht sarnast maja - vastandina G eorgei-ajastu inglise klaarhitektuuri
ksluisusele.''*'

M.1 Vl lliirv cy ly S I; 2>), O len liiicsli n us Kiru Murnloviinii, kes pciib nclil viililliisl kuu litliltnulti
vftl Iciulllkii n iiulriiilK ccilnilt' viljuks (M y p u io n u WKH; IH2).

il**

firlnevilt kolme etlm eie, silmanhtavalt spekulatiivse lhenemise

esindajaist viitavad viim ase seisukoha pooldajad phjalikele ajaloolis
tele uurim ustele, m ille esimeseks ohvriks langes m t keskaegse m eistri
anonm susest. N ende nim ed on teada. Kusjuures sugugi m itte ainult
suurte kirikute ehitusm eistrite puhul, kelle nim ed oli tavaks jdvustada
rajatud hoones, vaid sajad ja sajad m eistrid on leidnud m ainim ist k ro o
nikais, am etlikes dokum entides, lepingutes, arvetes, kaasaegsete kirjutistes vms; m itm ed neist o n tuvastatud ka tnaseni silinud teoste auto
ritena. R om aani ja iseranis gooti ajastu ehitusm eistrid ja kunstnikud
on ajaloohm arusest esile kerkinud, nii m nedki neist on o m andanud
biograafia, kus iseloom ustatakse ka m eistrite varalist seisu ja hiskond
likku seisundit. Kik see on tsi, aga anonm suse-m di kum m utam ine ei tle veel m idagi loom ingulise vabaduse kohta; m istagi osutu
vad tulem used ka reglem enteeritud tegevuse puhul eritasem eliseks ning
kaasaegsetel ei jnud see kahe silma vahele. Reglem enteerim isvorm e
tuleb u u rid a eraldi teem ana.
Loom ingulise kam m itsetuse algphjuseks peetakse tihti tsunftireegleid: kunstilist tegevust ahistavat reglem enteerim ist theldatakse juba
eespool m ainitud Etienne Boileau Pariisi linna ksit ja kaubanduse
raam atus (McTopMH MCKyccxBOSHaHMH 1963; 60). See ei vasta tele.
Tsunftireeglid sisaldasid vhe puhtkunstilisi piiranguid, sest k u n st
n ik utd ei eristatud m uudest ksitaladest, ja esitatavad nudedki
olid enam -vhem s ta n d a r d s e d .T s u n ftis ta tu u tid e phjal otsustades
kontrolliti eelkige kutsetegevuse vlist, t sisu suhtes peaaegu n e u t
raalset klge. Sisulist poolt visid rohkem puudutada edvrile vi
MeisterstckWe, s.o m eistri nim etuse taotleja proovitle esitatavad
nuded, aga siingi jvad kirjalikult fikseeritud tingim used sna for
maalseks: vahel eeldati t d etteantud teem al (Jum alaem a, Ristildu,
Pha fri kujutam ine), teatud m dus (knrapikkune), alati kehtis
kindla m aterjali kasutam ise nue ja tingim us, et pilt oleks hsti m aa
litud (H uth 1923: 16). Jb le vaid m istatada, kas hsti m aalituse
m iste hlm as ka ikonograafiliste vorm elite ranget jrgim ist, sam uti
on selgusetu, m ida m eldi t hea kvaliteedi all, m ille le valvasid
tsunftikom isjonid, kontrollides htlasi ka hindu. K irjalikud allikad kin144 T su n ftista tu u d is fik se eritu d n u d e d o lid e n am asti ld ise iselo o m u g a: tu li a u sa lt ja k o rra lik u lt
teh a o m a t d , k a su ta d a e tte n h tu d ja k v aliteetseid m aterjale, p a rim a tu le m u se h u vides j rg id a
k e h te sta tu d t a e g u (niteks m aalijatel oli k e elatu d t ta d a p im e d a l ajal k u n stlik u valgustusega
- sed a v ib k i eh k lu g ed a h ek s v h este st spetsiifiliselt k u n s tn ik u vabadust piiravaks n u d ek s).
k sik asjalik u lt oli re g le m e n tee ritu d p ilaste a rv ja piaja k estus; tsu n fti visid k u u lu d a k sn es
vab ad e seisu ste esin d ajad , sam u ti k aitses tsu n ftista tu u t o m a liik m e id v ra m a iste k o n k u re n tid e
eest jm s. R eg u latsio o n ile allus vee! sissetu lek u te m r, o m a to o d e te g a k au p lem ise kord, sam uti
tsu n ftiliik m ete t in e, k lb elin e ja u su lin e k itu m in e (vt H u th 1923: 15).

nitavad pigem seda versiooni, et tsunftireegUtega slteititu d kutsealased

nudm ised puudutasid peam iselt tehnoloogilist p o o l t .T e o s e ikonograafiline ja ikonoloogiline klg kujunes m eistri ja tellija suhetevljas
kehtivate kanooniliste valem ite pinnalt ning m oodustas kokkuleppe vi
m uude vastastikuste toirhingute objekti.
Siiski leidus siin peensusi, mis ei vim aldanud vlja rehkendada loo
detud tpilist olukorda. T ripthhoni tellim us ja kiriku ehitam ine on
liialt erinevad lesanded, et alluda htsetele reeglitele.
Vib elda, et vim sate kirikukom plekside rajam ine kujundas otse
kui autorsuse vertikaalastm iku, m ida vib nim etada ka vabadustasandite hierarhiaks. Lhtekoha m oodustab tellijast patrooni tasand, kes
osales terviku loom ises nii kavandam ise kui ehitam ise staadium is,
om astades n n da teatava osa hisautorsusest, ent delegeerides lejnud
autorsusem ahu ning vastavalt ka vabaduse m ra jrgnevatele struktuuritasanditele - peaehitusm eistrile ja hierarhia m adalam ate astm ete
meistritele, kellest igahel oli siiski sam uti om a pdevusruum . Samal
moel jtkus autorsuse (ja vabaduse) valdam ine ja delegeerim ine kuni
kompleksi pisim ate viim istlusdetailide artikuleerim istasandini vlja.
Mistagi knelen m a abstraktsest skeemist, m is kirjeldab pigem rollide
kui reaalsete tegelaste hierarhiat. Tegelikkuses vis peaarhitekt teosta
jatele dikteerida figuuride iseloom u, kapiteelide dekoori vi visandada
isiklikult riituseriistade eskiisid - niteid rollide pim um isest vi kattu
misest leidub kllaga. Ent igal rollil on om a koht hierarhias siiski olemas
ning hes sellega ka vastav vabadusesektor - sltum ata asjaolust, kas see
aktualiseerub vi m itte.
M idagi hist kigis neis juhtudes siiski ilmneb: ei eratellim uste lepinguis ega kirikukom plekside rajam ise protsessi kajastavas dokum entat
sioonis ei leia m e m rke kaanoni pealesurum isest meistrile.*'**
Enam gi veel - nagu olen varem ritan u d phjendada, kujutab kultuurikogem use kanooniline edastam ine endast traditsioonivorm i, kus
praktikat reguleeritakse spetsiaalsete tekstidega, m is kaitsevad, silita
vad ja kinnitavad traditsioonilist eluviisi. Kui tegu on kanoonilise tekstiloomega, osutub kaanon m etatasandi nhtuseks, s.o. tekstiks teksti(de)

145 K audseks t e n d ik s selle k o h ta, e t tsu n fti n u d m ise d tu n d u s id keskaegsele m eistrile suhteliselt
m ugavad, o n a n d m e te p u u d u m in e t sise m a te st la h k h e lid est m eistri ja tsu n fti vahel seoses teose
lo o m in g u lise poolega. U siniene tead ao lev v ljap aistv a m eistri konflikt tsu n ftig a p u h k e s v a ra re n es
sansi l'iren/.es, aga selgi ju h u l ci rita n u d ts u n ft (niippo B runelleschit karisludu m ille Julgele lo o
m in g u liste tao tlu ste, vaid liiga krge tasu n u d m is e eest.
146 IVIecnuvtid k sik u d ju h u d , kus m eisirile k irju lali e lle lahendu.s, m is oli risti v a slupldinc Icnia
scnislelc t d e le
nugii ju h lu s niteks A rislo lele rio rav u n li ja A levislo N iiovogii Mo.>(kva.s .suur
vrst Ivan III vulilsiisajiil; iiga need oii e n in d id : leillm usl m eistrile nll v ra s InulltsloonlN ciilnes
hiiruhiirvK,

kohta ehk kitsamalt - tekstiloomlse norme stestavaks tekstiks (vt

Bernstein 1990). M etateksti rolli vivad m istagi tita nii verbaalsed kui
m itteverbaalsed ksused - piltlikud nidised, skeemid, m udelid jms.
Polykleitose kaanon eksisteeris raam atu ja skulptuuri vorm is. Btsantsi
pilditli-jrgne ajastu kujundas m etatekstid vahest kige klassikalise
m al kujul - originaalide korpusena, m is hlm as nii piltnidiseid kui
snalisi seletusi. Im plitsiitselt ktkes teatavaid kanoonilisi reegleid ka
tellija kultuuriline ja puhtvisuaalne kogem us ning m eistri techne, seda
htviisi nii Ida kui Lne traditsioonis. N orm i ei suru tu d peale - see
kuulus im m anentselt oskuse juurde. Siiski hoidis igeusu traditsiooni
psiv kanooniline rakis kindlat vorm i, m ille raam es varieerus ikoonivi freskom aalija loom inguline initsiatiiv - sltum ata sellest, kas ks vi
teine m eister n orm i ldse teadvustas. Sootuks teine oli olukord Lne
areaalis, m is polnud kogenud ikonoklastiat ega p ru u k in u d vastukaaluks
vlja kujundada loogiliselt terviklikku kaanonit. Siin kujunes suhteliselt
h a j u s kanoonilise reguleerim ise teisend, m is osutus htlasi k an o o n i
lise kunsti viimaseks faasiks Euroopa kultuuritraditsioonis. H ilisem ad
retsidiivid, niipalju kui neid esines, taastavad kanoonilise struktuuri
vaid redutseerunult ja fragm entaarselt.
K aanoni m urdum ist soodustasid m itm edki tegurid. Kaalukaim neist
oli sotsiaalse, m ajandusliku ja kultuurilise konteksti m uutlikkus, m is
ilm nes nhtavasti juba Karolingide ajastul, iseranis aga alates I L sajan
dist. Spetsiifilisemas m ttes tuleb phiteguriks pidada kaanoni ontoloogilise aluse m urenem ist.
Kanooniliste m udelite loom ise eesm rgiks on tagada teatava k u ltu u
rivorm ide kogum i silim ine m ram ata ajaks, et m itte elda - igavesti.
Kll aga peab igavikulisele tuginem a kaanonit kandev phi. K aanoni
m ju- ja phjendusjud am m utatakse ajatutest olem isvorm idest - olgu
selleks siis jum alate ksk, m aailm akiksuse m uutum atud phiksused,
m is peituvad nilike m uutuste loori all, transtsendentne jum alik p ro
totp vi logos. Pruugib kaanonil vaid kaduda seos absoluudiga, kui
ta jb otsekui hku rippum a, m uutudes tiesti maiseks, vhethtsaks,
juetuks ning lppkokkuvttes ka m duvaks - nim elt kutsealaseks
vtteks, oskuseks, am etisaladuseks. M etafsilise phjata kaotab kaa
n o n peagi eluju n ing hakkab varem vi hiljem m urenem a.
Tsi, kige usaldusvrsem a phja, nim elt ontoloogilise fundeeringu
puu d u m in e ei pruugi veel thendada toetuspunki kadu: kanoonilisi
m udeleid saab rajada ka sem iootilisele phjale - fikseeritud thenduste
edastam iseks m eldud sntaktilistele valemitele. Lne m tteviisi koha
selt pole phapilt ju prototbiga ei konsubstantsiaalne ega isegi m itte
konfiguraalne. Sellegipoolest suudab ta sm boolselt osutada lemee-

lelliele m iiilm tle . flbwiikult lUUb repnieiHiirtilomUuhe inifUNiniiil

olcmiHvormiga ning see eeldab koodi ja sntaktiliste konstruktsioonide
psivust. Suma nue kehtib kiriklike kujutiste kohta ka pragm aatili
ses m tm es. Snum ina usklikele osutub gooti kirik aga teoloogiliste
elem entide ..liidetavate j^ummast suurem aks ja rikkam aks - m itm eki
hiliseks tekstiks. Piibliks nii kirjaoskajatele kui kirjaoskam atutele, mis
kneleb piltlike kujundite ja sm bolite keeles. Ja sellisena on ta vljen
dusrikkam ja m jusam kui (kirja)sna, nagu on korduvalt rhutanud
kiriklikud autorid. Erinevalt ..snade sum m a phim ttest, mis ehitab
m aailm apildi les ajalis-lineaarse jrgnevusena, esitas kiriku unikaalne
plastiline polfoonia kristlikku kosm ost adekvaatses snkroonilises vor
mis - nii, nagu see eksisteerib Jum ala ettehoolduses, kus kik on koos
ja korraga. Ses m ttes teenivad kanoonilised vorm elid nii sm bolilise
sntaksi kui ..snavara psivuse, hethenduslikkuse ja m uutum atuse
tagatisena. 12.-13. sajandil sstem atiseeriti m uude kristlike kogem usvaldkondade krval ka aastasadade vltel kogunenud sm boliline sna
vara. Siiski on sel m ningad huvitavad erijooned.
Kanoonilise iguse professori, piiskop Guillaum e D urandi (u 12201296) eespool m ainitud teoses Rationale divinorum officiorum (u 1286)
ksitletakse phjalikult phakoja elem entide sm boolikat. Ksitlust vib
pidada kigiti esinduslikuks, sest see hlm ab ja ldistab ka varasem aid
seda laadi katseid; D uranduse eelkijateks kirikusm boolika seletamisel
olid H onorius A utunist (u 1080-1137) ja C rem ona Sicard (1165-1215),
keda ta paljuski jrgis.'"^ D uranduse lhtekohta viks nim etada sem ioo
tiliseks: kehalist kirikut {ecclesia corporalis) ksitleb ta vaimse kiriku
{ecclesia spiritualis) m rgina. N nda saavad kik kirikuhoone elem en
did tropoloogilise tlgenduse: iga ksuse klge kinnistatakse tem a var
jatud vaim ne thendus ja side liturgiaga. Aga seos on alati sem antiline,
m itte ontoloogiline: tegem ist on thenduste ssteem iga, milles pole
enam jlgegi liturgilisest presentsusest.
D uranduse sm bolthenduste ssteem on kikehlmav, erandit ei
tehta isegi ehitusm aterjalidele: tsement, mis aitab saavutada seinte
tugevust, koosneb lubjast, liivast ja veest. Lubi. liitudes liivaga, this
tab palavat ligim esearm astust ehk hoolt m eie vendade maise heakekigu eest. [... ] Savi ja liiva seob seinaks vee m anulus. Vesi om akorda on
VAIMU this. (Tsit Frisch 1971: 35.)
Jrgneb m tude sm bolistlik tlgendus: pikkus, krgus ja laius
suhestatakse vastavalt vaim uju, m ehisuse ja halastajalikkusega.
M7

D iiriiiu lu s c Kiil/iiMii/r a u liir iic v ls u s i kin n ilu l') seegi

ei lA iro o p a n\uiiiatiik(igiK le.s o n

illlritK i I W lillc llk k d |ii / 't (iMili.sl kii.sikirjii; jiih ii llXI. iiiislak.v o li r m in u iltis l lln iiiD iiil 4 4 Iriik k I (v i
l'iiu p el D re v s 2000; ,Vi).

Arhitektuurseid phiksus) interpreteeritakse jrgmiselt; kiriku neli

seina thistavad petuse phinem ist neljal evangeeliumil, sm boliseeri
des htlasi nelja thtsaim at voorust - iglast meelt, vaim ujudu, m
dukust ja tarkust. Jum alakoja vundam ent on usk, m is pdleb silmaga
nhtam atu poole, m ida om akorda sm boliseerib katus. K irikutornid on
prohvetid ja kirikuisad - kiriku kindel kaitse ja tugi. Kiriku klaasakn ad thistavad phakirja; pidades tuult ja vihm a ehk kaitstes hukutava
m juga tegurite eest, lasevad need Telisel Pikesel, st Jumalal valgus
tad a usklike sdant. Uks thendab K ristust - vastavalt Johannese evan
geelium i snadele M ina olen uks, jn e.^* Kike seda on raske nim etada
praktika le vim utseva kaanoni snastam iseks - vundam ent, seinad,
katus, uksed-aknad kuuluvad ju pea kigi ehitiste koosseisu ning asja
olu, et kirikuhoone p u h u l om istatakse neile sm boolset thendust,
ei juhi ega piira m ingil m oel ehitusm eistrite tegevust. Liiatigi polnud
phakojaosiste sm bolthendused kinnistatud kuigi jigalt; sadakond
aastat enne D urandust pakkus H onorius A utunist neile sootuks teisi tl
gendusi; tlgendatavate ksuste valik ji m istagi enam -vhem samaks,
nagu ka thendused, kuid suhestatud olid n ad om avahel teisiti.
D uranduse edasised k om m entaarid puudutavad phakoja k aunista
m ist m aalide ja skulptuuridega. Piiblitekstide ja kirikuisade seisukohta
dega testatuna sisaldavad need hulganisti npuniteid, phjendusi ja
selgitusi selle kohta, kuidas oleks ige kujutada vtm eteem asid; esita
tu d pole need aga sugugi vga kskivas vorm is. M itm edki olulised asjad
jtab D urandus vabalt valitavaks - vahel vib kujutada paradiisi, m is
m eelitab usklikke tasuga vooruste eest, teinekord jlle prgut, et h irm u
tad a karistuse vaatepildiga; figuuride paigutam isel vahtseb sam uti vali
kuvabadus - phakute kujutisi vib m aalida kirikuseinale, altaritiivale,
vaim ulikurle vi mujalegi, peaasi et see hutaks m eid m tlem a nende
p h adusele... (vt H olt 1957; 127, 129).
Mis puudutab aga Vana ja Uue Testam endi lugusid, siis neid vib iga
k u n stn ik esitada vastavalt om a fantaasiale. Sest Poeet ja m aalikunstnik
tohivad kike, neile on kik vimalik, m ida nad tahavad^^
Viimase m nm ist ei m aksa lehinnata; H oratiuse kuulus rida kul-

148 F risc h 1971: 3 6 -3 7 . T uleb m rk id a , et k o g u see l ik k o rd a b s n a -s n a lt v a stavat tek sti

C re m o n a Sicardi M itralest; o tsese id laen e H o n o riu se ja S icardi te o ste st le id u b m ujalg i (v t FaupelD rev s 2000: 224, 2 4 2 ,2 7 6 ) - k lla p p h im tte l, e t t d e ei tu n n is ta au to rsu st.
149 See le id u b teoses D e g e m m a a n im a e (o su n d a tu d H a rv e y 1954: 2 2 6 -2 2 7 jrgi). levaadet
p h a k o ja ehituslikele ja ru u m iliste le elem en tid ele o m ista tav a st s m b o o lik a st alates O rig en esest,
H ie ro n y m u sest ja G reg o riu s S u u rest p a k u b F au p el-D rev s 2000; 225jj.
150 H o lt 1957: 129. (T sitaat H o ra tiu se ..K irjast Pisodele . T o rp atsi tlkes: K uid m aalijal n in g ka
p o e e d il / m is ta h e s s a n d a d a o n voli / tielik ikka ju oln u d . - R o o m a k irjan d u se an to lo o g ia 1971:
342.)

geb sajandist sajandisse, klades Iga kord erin evii tlh en d u m i^ u n d li sltuvalt ajastu kehtestatud piiranguist, mis tundusid nii loom ulikud,
et jid puhuti tiesti lbipaistvaks (vt G raham 1973). Vilksatanud nd
ka D uranduse teoses, reedab see kanoonilise kontrollissteem i lnklik
kust, puudulikkust, k o o ^ lastam atu st, mis oli Lne keskaegsele kultuuripraktikale vgagi iseloomulik. Autoriteetse uurim use autor lpe
tab levaate Rationales ksitletavatest teem adest ja nende liturgilisest
thendusest jrgm ise kokkuvttega; Kik nad kokku m oodustavad
communio sanctorum i ukonna ning vastavad arvatavasti sellele sei
nam aalingute kaanonile, m ida visid silme ees n h a D urandus ja tem a
eelkijad. M ingeid tpsem aid nudeid teatavate teem ade paigutuskohale ei kehtestata, mis on ka tiesti mistetav, kui m eenutada kirikukujunduskontseptsioonide m itm ekesisust kas vi ajavahem ikus 10.-12.
sajandini. N n da ei saanudki Rationale teha (kunstnikule) konkreetseid
ettekirjutusi; vastupidi, seal esitatakse pigem tu n tu d ja traditsioonilisi
kujutam isvorm e ning teem aderingi ega laskuta tem aatilise sisu ana
lsi. (Faupel-Drevs 2000: 275-276.)
Teisisnu, nii D uranduse kui ta eelkijate teosed pigem tlgendavad
eksisteerivat praktikat kui ritavad seda reglem enteerida: tegu pole kaanoninuete snastam ise, vaid herm eneutikaga.^* K aanoni kandjat tuleb
otsida sootuks m ujalt - nim elt neist isikulestest regulatsioonim ehhanism idest, m is ktkesid otse m eistri technes.
igupoolest m oodustasid kanoonilised m udelid kui norm i konk
reetne kvantitatiivne vljendus^ keskaegse m eistri kutsealase arsenali
sdam iku. Ehitusm eistrite looides ja tsunftides kuulusid nii teh n o
loogilised retseptid kui ka proportsioneerim ise ldvtted, planeerim isphim tted ja -lahendused jm s kiivalt hoitavate am etisaladuste hulka,
m ida prandati m eistrilt sellile (sealhulgas sageli isalt pojale). Villard de
H onnecourti album , mis vim aldab pilku heita keskaegse arhitekti ja
tdejuhataja tehnilisele ja m etodoloogilisele varustusele, on unikaalne
algallikas; lejnus tuleb leppida vaid teabekildudega - m ne sili
nud visandiga, fragm entidega m rkm eraam atuist (H arvey 1975: 50),
151 K neldes a rh ite k tu u riliste e le m en tid e s m b o listlik e st t lg e n d u stest B tsantsis, m rg ib Va.sslli
Z u bov: Vga vale oleks arv ata, et k u n stiliste (m u u h u lg as a rh ite k tu u rse te) v o rm id e m u u tu m ist
m ju ta sid s m b o listlik u d ta o tlu sed . S am u ti n ag u Lnes, ilm u b s m b o listlik t lgendus e n a
m asti h iljem , tag an tjrele - siis k u i a rh ite k tu u rn e v o rm ise o n ju b a k u ju n e n u d . (3y6on 2000; 71.)
Ht-sanlsi k irik u ru u m i m stilin e s m b o o lik a , nii nag u see o n esitatu d n iteks p a tria rh G e rm a n u s
l-e H istoria M yslagogican (8. saj algus), k u ju ta b e n d ast t lg e n d u st, m itte e tte k irju lu sl (vt M ango
1972; 1 41-143). S m bolistlike tlgendu.ste ap o ste rio o rsu sest l.nes k n eld ak se phjalik u m alt
u u rim u se s Syfioii 2000a: 26 2 -2 6 7 .
I.;2 Aleksei l.os.spvi jrg i on k a an o n n iisu g u st laadi k u n slileo se k v a n lila lliv n c slru k lu u rilln e
m udel, m is m o o d u s ta b teatava so tslaal-ajalo o llse nitaja ja m ida tlgendiitak.ve tcaluvu hulgii leoiilr
IcschltUHplilmftttrna". (/lo te ii |y7,(; 15.)

Ent pole mingit kahtlust, et teatav geomeetriliste )a muude metatelcstide

kogum oli olemas ja see moodustaski kaanoni phikorpvisc, mille koos
seis ajapikku muutus ja rikastus. Selle silitamise ja edastamise esotee
riline vorm toimis usaldusvrse konservandina, ent vimaldas htlasi
varieerimist.
O m aette teem a m oodustavad ..vlisilme kinnistatud vorm elid.
Ses osas erineb lnekristluse traditsioon btsantslikust kultuurist.
Idakristluses olid illustreeritud, instruktiivsed kogum ikud tulevase
kujutise pris tpsed m udelid. Lne m aalijate ja skulptorite silinud
m udeliraam atuist ei leia m e kom positsioonilisi ldskeem e. Reeglina
visandati sinna vaid ksikfiguure, igem ini tegelaskujusid, sam uti
sisaldasid need kige tarvitatavam ate pooside, estide, tegelasrh
m ade nidiseid. O n avaldatud arvam ust, et nende vheste silinud n-
m otiivi-m rkm ete krval pidid eksisteerim a veel teistsugusedki nidisteraam atud, kus olid fikseeritud tervete tsklite ja neid m oodustavate
kom positsioonide ikonograafilised skeemid. Siiski kahtlevad paljud
asjatundjad selle oletuse teprasuses (vt Scheller 1963: 14, 24). Kigi
eelduste kohaselt puudus kom positsiooniliste skeemide fikseerim iseks
lihtsalt vajadus: nende repertuaar oli suhteliselt napp, varieeruvus aga
piisavalt avar; vrtuslikud olid pigem pooside ja ekspressiooni nidi
sed, m ida sai kasutada erinevate seede puhul - om am oodi standardslm ed ja -detailid. Skulptuuritkodades m oodustasid analoogse ke
prase vormide fondi vikesem tm elised puidust tpm udelid (vt
H uth 1923: 34-35).
Vrreldes idakristluse originaalide ssteem iga nib Lne ikonograafilise kontrolli vttestik igatahes tunduvalt leebem ja kaootilisem .
Iseranis oluline on tsiasi, et nidisteraam atuis fikseeritavad kibem otiivid ei p rin enud niivrd varasem atest raam atutest, vaid need jo o n is
tati m aha r e a a l s e t e l t t e o s t e l t. N orm atiivse m otiivi elukik
m oodustas otsekui m berkehastum iste ahela: fresko (vitraa, reljeef,
skulptuur) - vastav visand m eistri album is - m otiivi tarvitus uuel fres
kol - viim ase salvestam ine jrgm ises album is - uus plastiline teostus
jne. Teisisnu, Lne areaalis puudub plastilisel m udelil talle ainuom ane
eraldi translatsioonikanal - seda hoitakse ja edastatakse olem isvorm iteisenduste ahela kaudu. A jutine teoseks kehastum ine, s.o skeemi
isikuprane kunstiline teostam ine konkreetses kom positsioonilises,
153

V t M y p a T O B a 1 9 8 8 :1 5 3 . K u i 1 2 .-1 4 . sa j le v is id l n e m a a ilm a s ik o o n id , m ille v g e v u s t s e o s ta ti

p r i n e m i s e g a B t s a n t s i s t t o o d u d a r h e t p s e t e s t n i d i s t e s t ( P h a L u u k a k e g a m a a l i t u d , m i t t e in im te k k e lin e jn e ) , s iis n e id h a k a ti k o p e e r im a j a im ite e r im a . E e s k u ju v g e v u s t u s u ti le k a n d u v a t

k a t e is e n d k o o p ia le - k ig e k i n d l a m i n i ta g a s s e lle , n a g u ik k a , k o n t a k t n e r e p r o d u ts e e r im is v iis : H a n s
B e ltin g v iita b t p s e te le p e e g e lp ild is k o o p ia te le , m is o l i d n h t a v a s t i v a lm i.s ta tu d

j e n d i v i k a l k e e r i m i s e t e e l (B e ;ib T H H r 2 0 0 2 ; 3 7 7 ) .

m e h a a n ilis e j l

sJieellses, ruum ilises kontekstis toitis skeemi pidevalt vrske loom inHulisc elum ahlaga ja nestas htlasi tem a invariantsust. lUitsantsi kaa
noni psikandjaks oli stabiilne metatekst. Lne kaanon vnkus pide
valt teksti ja metateksti tasandile vahel. liiitsantsi ..originaali autoriteet
tugines seotusele prototbi te(li)se vlimusega, nii nagu seda k in
nitasid kirikuisade seisukohad, kirikukogu otsused, religioossed ilm u
tused. Lnes kuulus nidis pigem m eistri instrum entaalse varustuse
koosseisu.'^'* Siin peitubki ks oluhne phjus, m iks keskaegsed Lne
esteetilised ja ikonograafilised norm id olid tunduvalt m uutlikum ad,
labiilsemad, hm asem ad ja seega teisenem isaltim ad - kaasa arvatud nii
vim sad loom ingulise energia puhangud, m is kanoonilise vorm i lpuks
lhuvad. Teisisnu on tegem ist hiliskeskaegse Lne kultuuri eripraga,
mis avab vljavaate renessansi tpi kultuuri snniks.

7.
Keskaegsest kirikust ldse ja iseranis gooti kirikust kui nhtavasse, li
m alt ekspressiivsesse, em otsionaalselt pingestatud vorm i valatud skolas
tilisest su m m a st, kristliku universum i harm oonilisest koondkujundist,
mille loom iseks m obiliseeriti kik plastikaliigid ning hendati need
orgaanilises snteesis, on kirjutatud piisavalt palju. Siin pole ige koht
arutada, kas srane ettekujutus on rohkem hilisem ate tlgenduste vili
vi vastab testi kirikukom plekside loojate taotlusele. Tiesti vimalik,
et see jreltulijate vaim usilm as m aalitud pilt, mis trkas rom antism iajas
tul ja m ida hilisem ad uurim used oluliselt korrigeerisid, on ldjoontes
adekvaatne. K um m ati ei tohiks kahe silm a vahele jtta ka keskaegsete
visuaalsete kujutiste funktsioneerim ise neid tahke, m is enam asti varjule
jvad. Kuna lhtusim e postulaadist, et kunsti vi m ittekunstina kibimise kriteerium iks on vastavate nhtuste teadvustam ine ajastu enda
poolt, siis on aeg heita pilk ka sellele subjektiivsusevorm ile, mis neid
kujutisi li ja tarvitas.
Teoreetiliselt olid Piibli visuaalse teisiku adressaadiks kirjaoskam a
tud ehk rahva vaikiv phim ass - m eie mistes ..vaikiv enam us - . kelle
vastukaja kujundlikule lkitusele on ksnes rekonstrueeritav ja sedagi
vaid osaliselt ja hpoteetiliselt (vt rypeBMU 1990). ..Vaatajaskonna vi
publiku miste oleks siin kohatu - adressaadiks olid sisuliselt kik.
Ifi^l

K l Miii p U liu lii JiiliiiKckN, cl iiiiU lls k T iia n iiiU iu l cl jiK iln lln k iin s liilk c varu itic.skiiJwUisIcN: nccil

III k IU i II
l % .< ; 1 7 ) .

Ic h n llls t' ..i lls lv u ru " lu ilk a s u n iu sc ll p liils llU ', v ilr v lilc )ii n n u illiiliis lc u ii (v i S ilic llc i'

xn

..Harimatute" reaktsioonile vib seeprtit litti haritute retseptsiooni;

raske elda, kui ksmeelsed nad olid, aga leidub valdkondi, kus arva
mused on lhedased vi lausa kattuvad, juurdlust vib korraldada
kaheti; uurida, mis neis hinnanguis leidub, vi vastupidi - ksida, mis
neis puudub.
D uranduse sm bolistlikud tlgendused lhevad vaikides m da
kaasaegse arhitektuuri reaalsest kogem usest, kuigi tegem ist oli ju 13.
sajandi teise poole hiilgava gootikaga; uurija neb selles krgharitud
kirikutegelase kunstilise tuim use m rki (Frisch 1971: 34). D uranduse
vaikim ine on siiski erand, m is tulenes ehk teose anrist - sm bolistlikke
tlgendusi ei olnudki phjust siduda konkreetse ajaga. Tegelikult plvi
sid u u ed kirikuansam blid kaasaegsete seas vgagi elavat vastukaja ning
nende suursugust toredust osati hinnata. 11. sajandi keskpaiku paja
tab B urgundia kroonik Raoul Glaber, kuidas uue aastatuhande hakul
alanud kikjal le m aailm a kirikubasiilikate m berehitam ine. Kuigi
vanad olid enam asti tiesti kasutatavad ega vajanud parandusi, asusid
kristlikud rahvad otsekui vistlem a uute kaunite kirikute rajam ises nis, nagu heidaks m aailm endalt vana r ja kataks end leni uute
valgete kirikutega. Kusjuures enam ik uusehitisi olnud vanadest pare
m ad ja suursugusem ad (vt Holt 1957:18).
K iriku m berehitam ist p h jen d ati tavaliselt sellega, et vana hoone
on kitsaks jn u d ega vasta enam nuetele vi kipub lagunem a; lo o
m ulikeks phjusteks visid osutuda ka p u ru stu sed vi tulekahjud.
R estaureerim isvim alust kirjeldused enam asti ei m aini, kneldakse
m berehitam isest, m is m uudaks kvalitatiivselt k iriku vljangem ist.
N iteks jutustab O stia Leo M onte C assino kirik u rekonstrueerim isest
abt D esideriuse eestvedam isel. C an terb u ry G ervase om akorda m istis
h in n ata G uillaum e de Sensi, C anterbury katedraali m berehitustde
peaeh itu sm eistri vrskeid ideid (Franki 1960: 24jj). Prast A u x errei
kirikus to im u n u d r stam ist m rkas sealne piiskop, et kirik u h o o n e
ongi vana, liiga pisike ja ajaham bast p u re tu d , sam as kui m berringi
kerkivad silm ipim estavalt kaunis stiilis uu ed k irik u d - ju tt kib um bes
1215. aastast - , nin g otsustas tem agi ehitada uue kirik u h o o n e ja lasi
selle projekteerida osavail ehitusm eistreil kaasaegses elegantses stii
lis (Frisch 1971: 27). Sugeri ettekandest S aint-D enis k loostri kiriku
m b ereh itu stde kulu kohta hkub selgesti nii abti enese kui kaas
tliste novaatorluse teadvustam ist, kuigi a n tu d ju h u l oli tegem ist eriti
keeru k a juhtum iga: p rim u se jrgi olevat S aint-D enis basiilika raja
n u d kuningas D agobert ning sisse n n istan u d K ristus isiklikult - sel
lest ajast saati p o ln u d k irik u t kordagi m b er ehitatud. Erw in Panofsky
m rgib Sugeri julge otsuse kohta, et see oli vrreldav olukorraga,

kui et AniMrtk* hendrlildde preiidem U itltt

m ber eh itad a Valge Maja (naHo4>cKMft 1999:160).
Panotsky vaim ukas vrdlus viitab tsiasjale, et sarnaselt Valge Majaga
ei olnud Saint-D enis vana basiilika puhul tegem ist m ne tavalise kultuuri- vi kunstivrtusega, mille m berehitam isel polnuks su urem at
thtsust, vaid puutum atu phadusega. Just selleprast oli abt sunnitud
re k o n stru e ^ m isp la a n i phjalikult argum enteerim a, alates viidetest
ruum ipuudusele ja lpetades kaalukaima, taeva tahte vitega.
Igatahes seisis paljude niisuguste destruktiivselt loovate ettevt
miste (Panofsky vljend) taga soov saada uut ja parem at kirikut (ige
m ini ..kaasaegses stiilis uut ja paremat) ning tollane hiskond andis
endale sellest selgesti aru. Jrelikult polnud uudsusetaotlus ja uue vr
tustam ine Euroopa kultuuriteadvusele sugugi vras ei 11. ega 13.
sajandi alguses. Uue ja vana dialektikat m isteti keskajal siiski teisiti.
Vana kogeti ja tunnetati nim elt sgavalt antinoom ilisena. Keskaegse
teadvuse kiindum us vanasse, psivasse, traditsiooni ja autoriteetide
poolt phitsetusse on truism . Kanoonilised vorm elid dubleerisid ja kinnistasid traditsioonilisi stereotpe; m inevik vim utses kaasaja le, ent
siiski m itte m inevik tervikuna, vaid teatav valikuline osa vanast, m ida
pidevalt elustati, aktualiseeriti ning mis seetttu osutus kaasajaga n-
konsubstantsiaalseks, ajaliselt limunuks. Praktika ja prim use lbi kinnistatuna, igiplisuse autoriteedist phitsetuna om andas see osa vanast
transhistoristliku staatuse, samas kui ..ajaloolist vana, ajalist ja ajutist, ei
vrtustatud. Stiiliseier seega kll liikus, kuid puudus kella sihverplaat:
kui kiriku ehitam ine juhtus kulgema aeglasemas tem pos, kui vahetusid
stiilivoolud, siis ladestusid ehitises kik vahepeal kogetud arengufaasid.
Lausa m aterialiseerunud stiilikroonikana vib vaadelda Pha Foi puust,
lehtkullaga kaetud kuju-relikviaari: noore usukannatajanna pea arva
takse prinevat 5. sajandist, kullatis 9. sajandist, jrgnevad kihid 10. ja
14. sajandist, ksivarred ja ked 16. ning jalavarjud koguni 17. sajandist;
statuetti kaunistavad vriskivid segamini antiikkam eedega (vt M opan
1982; 277, tahvel XV).
Vike krvalepige kam eede asjus. Keskaja antinoom ilise vanatlgenduse rataste vahele sattus esimesena just antiigi plastikaprand.
Niipea kui antiikskulptuure hakati ngema deem onite pesitsuspaigana,
tu ndus kige kindlam nad puruks la ja kupatada pronks sulatusahju,
m arm o r lubjaauku. Seda huvipakkuvam on nende vheste antiikese
m ete saatus, m is hel vi teisel viisil siiski kibele jid. Silimise eel
duseks oli vimalus paganlikud seed kristlikult m ber tlgendada.
Bakhanaalistseenidega kaunistatud anum m uundus ristimisvaagnaks,
Hcrakle.se vitlusi lviga kujutav reljeef osutus loom ulikult Simsoni

kujutiseks, Venuse ees plvitav Mars teisenes Jumalaema kummarda

vaks ristirtliks, A thena tli Poseidoniga kujutav vana kam ee m uutus
tnu iiiljem lisatud heebreakeelsele allkirjale Aadam aks ja Kevaks paradiisiaias (vt Holst 1967: 44-48). Kristlik sem antika oli im m uunne kuju
tise stilistika vastu; keegi ei teinud m rkam agi, et stiil viitab sootuks tei
sele ajastule ning ese isegi prineb m uust kultuurist. H eraklest/Sim sonit
kujutav kljereljeef ei haaku plastiliselt sam a sarkofaagi kaanereljeefiga
(H olst 1967; 46, iil 59). Meelevaldselt m bertlgendatud im peraator
Augustuse kujutisega kam ee paigutatakse Lothari risti keskmesse, mis
on vastavalt barbarite stiilile tis pikitud vriskive - oletatavast kinkis
selle A acheni katedraalile keiser O tto III (vt H olst 1967; 47, iil 60). Vana
rem inistsentsid elustuvad, aga vanaduse kaotam ise hinnaga: Karl Suure
kabeli ehitaja Aachenis, M etzi Odo, llitas kabeli sisekujundusse eht
sad po rf rist antiiksam bad sam am oodi, nagu Karli biograaf E inhard
pikkis keisri elulookirjeldusse leheklgede kaupa Suetoniust (FypeBHH
1972; 116). Kigil niisugustel juhtudel ei ole tegu jutum rgistam ata tsi
taatide vi inkrustatsiooniga vra ajastu ja kultuuri tekstikildudest,
vaid htse snkroonse tekstiga.
Sam am oodi suhtutakse ka om akultuurset pritolu lhim inevikuprandisse ~ seda ei ksitata ei kultuuri- ega am m ugi m itte kunstivr
tusena. Selle asemel et rem ontides ja restaureerides silitada vana kirik,
lhutakse see m aani m aha ja ehitatakse uus - vana peetakse jrelikult
tiesti asendatavaks. Vanad freskod vis kustutada, seintelt m aha taguda tsunftim rused ja ettekirjutused lausa rhutasid, et seda t d tehtaks
hoolikalt, vana m aal eem aldataks jgitult, jlgegi jtm ata. Uus korvab
vana kigiti ja igas suhtes - kaasa arvatud kunstilises m ttes, kui seda
tahku ldse m rgati. H aritud Suger laseb vana porfrvaasi hingepii
n adeta m b er tahuda kotka kujuks (H olt 1957; 35). Kui m ingeid ese
m eid hoitaksegi, siis tiesti kunstivlistel, eelkige sakraalsetel phjus
tel; esteetilised om adused m ngivad krvalist rolli, kui nendega ldse
arvestatakse.
Teisisnu, suurenisti m lu ktkeis elav kultu u r ilm utab kunstilist
m luntrust, kui k u n s t i l i s e s t m lust saab siin ldse rkida:
kunstilisi vrtusi ei teadvustata unikaalsete objektide spetsiifilise om a
dusena, seega ei nhta phjust kunstivrtuste silitamiseks ega k u ju n
data ka vastavaid m ehhanism e. A rtefaktide kogum ist ja silitam ist
puhtkunstiliste fenom enidena vib theldada alles alates 15. sajandist.
Teadaolevad tigad nivad sellele vitele m neti vastu rkivat: kesk
aegsetes allikates leidub hulk kirjeldusi, m is listavad arhitektuurilis-figuratiivsete kom plekside esteetilisi vrtusi ja om apra. U urigem neid
lhem alt.

K a k s u m b e l pooIeM )andU iie i

kiiepiirusi vimulust esteetilise ..mullaproovi" hankimiseks. Vtkem

need eri kihtidest: esim ene autor on Suger, haritud eliidi hiilgav esin
daja. Saint-D enis kloostri abt, kahe Prantsuse kuninga usaldusisik ja
nustaja jne, jne; teine R obert de Clari, kirjaoskam atu rtel, A m iensi
Pierrei vasall ja neljandast ristiretkest osavtnu, kes ngi om a silmaga
K onstantinopoli vallutam ist ning dikteeris hulk aastaid hiljem om a
m lestused neist sndm ustest ja m uljed sellest linnast. M ttekikude
erinevused vib kirjutada autorite erineva hiskondliku staatuse,
vaimse silm aringi ja isiklike eelistuste arvele, kokkulangevustes tuleks
aga kuulda ajastu hlt.
Loetelu asjadest, mis sbisid m llu R obert de Clarile ja plvisid ris
tirtli im etlust, on kerge koostada. Esikohal on segu esteetilistest, esteetika-lhedastestjaesteetikavlistestom adustest: k v a n t i t a t i i v s e d
n i t a j a d , s r a v ja h i n n a l i n e m a t e r j a l , e s e m e
i m e t t e g e v j u d . B oukoleoni lossis, pajatab ristirtel, on viissada
omavahel hendatud saali, kik kaunistatud kuldm osaiigiga, sealsamas
asuvat P ha kabel - nii suurejooneliselt tore, et seal ei leidu uksehingegi,
mis poleks valm istatud hbedast, ega m uud tavalisest rauast detaili, ja
htki sam m ast, mis poleks tah u tu d porfrist vi m nest m uust kalli
hinnalisest kivimist. Prand ses kabelis on laotud nii htlaselt lbikum a
vast m arm orist, et nib kristalsena; rasketel hbekettidel ripub laest kaks
klluslikku kuldvaagnat. Blacherna lossis olnud kakskm m end kabelit
ja paar-kolm sada tuba, m is on om avahel hendatud ja kaunistatud k u ld
mosaiigiga, sealt olevat leitud tohutult aardeid, hinnalisi kroone, h in
nalisi kuldehteid ja kuldtikandiga siidrivaid, hinnalisi vriskive...
Hagia Sophia kirikus rip p u n u d ksivarrejm edustel hbekettidel
vhem alt sada kandelaabrit ja sealgi ei leidunud ust ega uksehingegi,
mis polnuks hbedast; peaaltar olnud nii rikkalikult kaunistatud, et
selle v rtu st on raske hinnatagi; neliteist jalga pikk altarilaud puhtast
kullast ja vriskividega, m ille kohal krgub hbesam m astel hbedast
b aldahhiin - selle h in d on kirjeldam atu. K irikuesisel platsil seisnud
sam m as m b erm duga kolm e m ehe haarde jagu ja krgusega
om a viiskm m end tuaasi, lisaks veel kaks sam a su u rt sam m ast, mis
teenisid sam baphakute asupaigana, teisal leidub kaks naisekujulist
vaskskulptuuri, kum bki vhem alt om a kakskm m end jalga krge,
Kuldvravaid kaunistavad kaks vaskelevanti - nii toh u tu suured, et
see on teline ime; teist linnavravat ehib kuldkuul, m is on valm ista
tud nii im eprasel kom bel, et kski vlk ei suuda K onstantinoopolit
tabada, kuni see linna kaitseb... (H olt 1957: 8 0 -8 7 ) O sundam ist
viks sam as vaim us jtkata, kuid kllap piisab senisestki taipam aks.

millised omadused tagavad ristirtli silmis Konstantinoopoli ehitiste

ilu ja suurejoonelisuse.
Lbisegi K onstantinoopoli linna imedega, mis vrivad esteetilist
hinnangut, kirjeldab prantsuse rtel ka sealseid kuulsaid reliikviaid autentset ristipuu tkki, piigiotsa, m illega torgitud ristil piinleva
Lunastaja rinda, kaht naela nende hulgast, millega Kristus risti ldi,
tuunikat, milles Ta Kolgata m ele tusis... D e Clari m ainib ka kangatkki Kristuse isetekkeliste palgejoontega n ing toob ra vastava legendi,
m illest hm aselt ja m oonutustega klab vastu Edessa phakujutise saa
m islugu. M istagi olid nii m ainitud kui m itm ed teisedki tekstis n im eta
tu d im elist pritolu reliikviad sooritanud palju im etegusid. ldhinnangu
tuum a, m illega de C lari suurem ate variatsioonideta pidevalt opereerib,
vtab hsti kokku jrgm ine lik.
H agia Sophia kirik m oodustas tiusliku ringi, kiriku sees m b rit
sesid seda ringjoont kuplid, m ida kandsid to h u tu d vga kallihinnalised
sam bad - ja polnud nende hulgas ainsatki, m is polnuks valm istatud jaspisest vi p orfrist vi m nest m uust vriskivim ist, ning kik nad
suutsid imevel tervendada.'^^
M ningatel juhtudel oskab R obert de Clari vriliselt hinnata ka
teostuse kvaliteeti. Kaks kahekm ne jala krgust vasest naisekuju on nii
hsti ja loom ulikult tehtud, tleb ta, et see on isegi thelepanuvr
sem kui kujude tohutu suurus. H ipodroom i seintel ninud ta m ehe- ja
naisekujutisi, hobuseid, hrgi, kaameleid, karusid, lvisid ja m itm esu
guseid m uid loom i - kik vasest ja nii hsti tehtud, loom uliku kujuga,
et ei paganlikus ega kristlikus m aailm as leidu nnda osavaid m eistreid,
kes suudaksid neid parem ini kujutada (H olt 1957: 86). See tu n d u b ole
vat ainus koht, kus tunnistaja teeb ju ttu m eistrist ja m eisterlikkusest,
kusjuures m eisterlikkuse m dupuuks osutub kujutise loom ulikkus.
R istirtli jutustuses nii h aruldane m rkus tasub m eelde jtta.
Sugeri tekstides, m is on le poole sajandi R obert de Clari m em uaa
ridest varasem ad, kostab sarnaseid noote. Siingi on esikohal hinnaliste
m aterjalide ilu ja sra im etlem ine. Kuldse altari katteks kulus ligi neli
k m m en d kaks m arki kulda, kirjutab Suger, lisaks hulk m itm esugu
seid vriskive: hatsinte, rubiine, safiire, sm aragde ja topaase, sam uti
kalleid prleid; kullast krutsifiksi tarvis otsinud abt ise om a vahetali
tajate kaudu parim aid prleid ja vriskive, m ida ttlesid m itm elt
p oolt prit vilunud m eistrid, et kivide im etlusvrne ilu ristile kuulsust

1 5 5 H o lt 1 9 5 7 : 8 3 . S a g e li m u lje d m le s tis e s t m n e im e m a in im is e g a p iir d u v a d k i: s a d a k o n d a a s ta t

e n n e d e C l a r i d k la s ta s p a l v e r n d u r S a e w u lf A te e n a t; P a r t h e n o n i s t j i ta lle m e e ld e j r g m i n e s e ik :

232

S e a l o n P h a N e its i M a a r j a k i r i k , k u s li l a m b ik e s e s p i d e v a l t p le b , a g a k u n a g i o t s a e i s a a . ( T s it

3 y6oB 2 0 0 0 a : 1 6 2 j r g i.) Ja s e e o n k ik .

L o th a ri r is t. U 1 0 0 0 .

Aacheni icatedraali aardekamber.

tooks, jn e (Holt 1957: 25-27). Suger m ainib tih ti osavate m eistrite rolli
hinnaliste m aterjalide ttlem isel, m is on kll iseenesestki ilusad - aga
ta ei nim eta htki nim e. H aruharva kuulem e tem a suust kiidusnu laa
dis: [nagu] m ni elnuks - teostus letab m aterjali.'^* Samas ei vsi
Suger hinal loetlem ast vriskive ja -metalle, m is helt poolt rm us
tavad silm a om a eheda ilu, vrvisra, hiilguse ja m itm ekesisusega, kuid
listavad htlasi m eie Issandat.
Viim ane m ttekik eristab Sugeri kaem uslikku vaim ustust R obert de
Clari m eelelisest im etlusest. P ha Dionysiose kloostri abt ngi m aailm a
siiski teisiti kui lihtsam eelne ristirtel. Tooksin ra tu n tu d fragm endi,
mis seletab ja igustab m aise hiilguse nautim ist kige parem ini.
Kui m a joobusin Jum alakoja ilust ja vrviliste kalliskivide sra su n
dis m in d unustam a kik argised hooled, m uutes ainelise ainetuks, ja
hveline kaem us hutas jrele m tlem a phade vooruste m itm ekesisuse
le, siis nis mulle, et olen - aga n nda see ju oligi - m ingis kum m alises
m aailm ehitise nurgas, m is on justkui m aise m uda ja taevase puhtuse
156

H o lt 1 9 5 7 : 2 9 ; m a te r ia m

su p era b a t o pus -

m n i v ik s n a g u v iid a ta O v id iu s e le , k c lle ll s c c

v lje n d p r in e b . P a n o f s k y le ia b s iis k i, e t te g e m is t o n

S u g e ri m n d u s e g a

k r iitik u le ie , k e s h c lld id

t a l l e e t t e . .m a t e e r i a e e l i s t a m i s t ( v t a H o ^ ic K M H 1 9 9 9 ; 1 5 9 - 1 6 0 ) . K u i s e e o l e t u s t e l e v a s t a b , s iin o n
v r ik a a b ti j r e le a n d m in e ( v r is ) m a te e r ia a h v a tlu s te le v e e lg i ilm s e m ; l p u k s j b

le v a ld

vee

r e ta d a v a s tu tu s p h a d e m r tr ite lu le : K u i m e a r g u s e s t v itu s a a d e s k a v a n d a s im e a lta r i e s ik lje le

p a n e e li -

k u ld s e , a g a ta g a s ih o id lik u , s iis t id p h a d m r t r i d m e ile n ii p a lju k u ld a ja k ij;c h i n n a

l i s e m a d k i v e I . . . I, m i d a o n

r u s k e le id u is e g i k u n i n g a t e j u u r e s , e ld e .s m e i l e j u s i k u i n e n d e e n d i s u u

l b i ; l h u d s a s e d a v i c l , a g a m e i e s o o v i m e k i g e p a r e m a l . ( T s it ( l o l l 1 9 5 7 : 4 6 j r g i . )

IlanfniHki oiutub daHmi - 'le lj^ v iu>ipunvuf;

il(|iita11iomas vldab (>tsesnu, et (asja), mil on srav vrv, nim etal)i<tlti(iaks" (McTopHH OCTCTMKM 1962: 290). Claritase thendusvlja
(iiP moodustas uusplaloonikute selguse, valguse ja kirkuse ksitus,
(ilfcpani aluse Rseudo-Dionysios (kellele Aquino Thom as ka viitab),
(lllWleadvuses ja argikogemuses neelas kik m stilised thendusvarJllrf viirisesenifite m eeleline sra.'* N nda m uutub esteetiline ese
tantsiks, mille taga ei peitu m iskit m u u d - see ei thista ega viita
|l peale iseenda.
Wd seevastu huvitab eelkige kujutiste saatus hes nende vim ega
UlmiKlainuud.
%r kujutisi peaaegu ei m aini - jb mulje, et need m ahtusid vaid
9ll)llllllsvlja perifeeriasse vi jid esteetilisest silm aringist sootuks
l)li Kneldes uute vitraaide oivalisest m itm ekesisusest, m ainib ta
ilieed (lisades igahe kohta paar vrsirida), k uid ei suuda htWiltamata jtta nende hinnalisust, m ille tagavad helt poolt im eline
tNIIUlja teisalt - tohutult kulukad m aalinguga ja safiirsinised klaasid,
liilWodustabki igupoolest ainsa tekstis leiduva esteetilise hinnangu.
Hlffimastavttl kombel loetleb R obert de Clari sadu m osaiike, poeM l iftnagi dflle kohta, m ida need kujutasid. R istirtli m lestuste
filjllvftiks arvata, et K onstantinoopoli paleesid ja kirikuid kaunistaiMtines orilttmentaalsed m otiivid. Hagia Sophiat, Apostlite kirikut
Jlftcllerna lunialaema kirikut kirjeldades m osaiikm aale ldse ei mai[ithkki ilfitde hulgas leidus kindlasti anagoogilisele tunnetusele
IVlld pilti. Jutustaja m llu sbinud kujutised ei prine sakraalIfipfrluuirlst: keisrite kujud. H ipodroom i lo o m akujud... Kirjeldusi

l l n i i r l i m r t i I f ii d e n ts ; k u s a u t o r v i i v u k s v a a t a m i s v r s u s t e a s j a l i k u s t l o e t l e m i s e s t k r v a l e
I j i v l v m l ^ l i i e e s k t t o b j e k t i k v a n t i t a t i i v s e d n i t a j a d ( k r g e , , . s u u r , p a l j u ) n i n g v r I k llllii

iHillfJil. H i t e k . s

j rg m is e l m o e l: R o o m a s o li 2 0 s u u r t h o b u s t k u lla tu d p ro n k s is t,

iU c ld 4 | i l l w a n d i l i m s t h o b u s e i d 4 4

[ ...] , h r g i, g re ife , p a a b u lin d e j a p a lju m u id k u ju -

llib ig a s u H U s e p i i r i s e l m r a l , e t i n i m e s t e l , k e s l i n n a k l a s t a v a d , o n s u u r e p H i t i y i U t t t i d a . ( T s i t H o l t 1 9 5 7 : 6 9 j r g i . ) K a s j r e l d a d a s e l l e s t , e t n n d a k n e l e v a
n h liiv a s ti o le m a k v a n tite e d i ja m a te r ja li te a ta v a te o m a d u s te |h k

(ils e s e lt h i n n a g a

s e o s tu v a h in n a lis u s e fu n k ts io o n ?

e re d u se ,

N iis u g u s e h p o -

l a t a v e e l h e l e n i t e l e . C l a i r v a u x B e r n a r d i k r i i t i k a e s t e e t i l i s t e l i i a l d u s t e
k o i t )ii s i h i t u d s a m a d e o m a d u s t e p i h t a : K n e l e m a t a j u b a p a l v e s a a l i d e s t ,
l n c n ile m d u tu n d e tu s t p ik k u s e s t, p a h a n d a b P h a B e r n a r d , s u u tm a ta

I, m i l l e s t

k n e l d a g i e i t a h a , ,. M t m e t e k r v a l s a a v a d o m a j a o k a k a llid

tillil u .^ l o n

k u lla l p h a d u .s e j a o k s ? h a t a b

B ern a rd

m itte k ris tla s e s t

B id iu lu v i ir ls m c ta llid e j a k a llis k iv id e lu k s u s o t s e s n u p r iis k a m is e g a . E n t

Ita

C H lrrlllls c n a : K u l r e liik v ia d o n k u lla g a k a e tu d , p a k u b s e e n a u d in g u t

llc v d ro h k e m

JU
Nivl

Ilu k u i k u m m a r d a v a d p u h t u s t . ( T s i t M c T o p n H s c te T H K U

li;l k I rjiiiu lu s c N i n i it te i d v i il ja i n e l d u d e h i t i s t e k i r j e l d a m i s e k o h t a n i n g
I f v U ilrln k lv ld f In n lM m (/Jyfioii 2()()0a; 16.1 165).

vahel, ning et Jumala armuheldusega vin kanduda sellest madalast le

sinna, krgesse, anagoogilisse ilma.'"^
Tsiteerinud sam uti seda liku, tlgendab U m berto Eco seda kesk
aegse m aitse paradigm aatilise nitena (Eco 1986:15). Sugeri rafineeri
tu d haritlaseintellekti ei saa siiski pidada tpiliseks. Nii selget tajum uste
vaim set kandum ist m aise vallast taevastesse krgustesse, et kirjeldaja ei
khkle lausum ast aga n n d a see ju oligi, m e R obert de Claril ei leia vhem asti ei kajastu see tekstis ja vaevalt oli ristirtlile tuttav ka anagoogilise tusu miste. Kll aga kogevad m lem ad autorid meelelist
nau dingut hinnaliste m aterjalide ilu ja tiuslikku ttlust im etledes kusjuures pris sarnaselt.
Esteetiline nauding, olgugi see Sugeril esitatud sublim eeritum as vor
m is kui de Claril, on vahetu ja otsekohene. Erilise nansi lisab m aterjali
eelistam ine m eisterlikule ttlusele: vgisi jb mulje, et phithtsust
om istatakse vriskivide ja -m etallide loom ulikele om adustele (ja kal
lidusele), samas kui m eisterlikku ttlust, st puhtkunstilist klge m r
gatakse vaid erandjuhul ning pigem loom uliku ilu krval kui om aette
vrtusena; esteetilises koguefektis m ngib materia kaugelt kaalukam at
rolli kui opus}^^ See m aitse hisjoon leiab otsese vaste krgteoorias,
157 TsitnaHo4>CKMM 1999: 154 jrgi.
158 K in d lu se m tte s v tk e m u u rid a veel p a a ri n id e t. S ilin u d o n m le stu se d K o n stan tin o o p o li
k o h ta k a 11. saj l p u tu n d m a tu a u to ri sulest, kes k lastas lin n a kre e k a keele p p im ise eesm rgil.
Ta k irju tab ; P alju d rg iv ad ja arv av ad , e t seal asub k o lm a n d ik k o g u m a a ilm a k u lla st ja h b e
dast, te ised jlle, e t p o ol. K uid m u lle, kes o le n lbi k in u d p a lju d e m a a d e a v aru sed ja n in u d palju
pa lju d e s p aik ad es, n ib , e t l n ep o o lse test p iirid e st k u n i Jeru u sa le m m a n i vlja ei leia n ii palju
k u ld a ja h b e d at, k u i p a lju o n K o n sta n tin o o p o li lin n as. Kui saa b u sin sin n a ja v a atasin rin g i, ji
tu m m a k s m u a ru h m m a stu se st, n h es n n d a p alju im esid . Sest n g in seal seda, m id a n in u d
ei o ln u d ; a rv u tu id tem p leid , k a e tu d m a rm o rig a , seest k u lla g a m a a litu d , vljast tin a k a tte g a, n e l
jajalg sete k u ju tisi ja igat laad i sulelisi o len d eid , sep ista tu d v asest ja m e tallist, sam u ti te a trit, m id a
k re e k la se d k u tsu v ad h ip o d ro o m ik s, ja H a g ia S o p h ia k irik u t, m is le ta b o m a h m m a sta v u ses k ik
m u u kokku. (Ahohmm 2000; 157.) S am a a u to r j tk a b B la ch e rn a k irik u kohta; See Ju m alaem a
k irik [...], v ga k au n is, sest k a u n is o n k a Tem a, kellele see o n p h e n d a tu d - Jum ala e m a ja k ih la
tu d n e itsi M aarja. Selle k irik u p ra n d o n m a rm o rist, sein a d ja sam b a d sam u ti, k a piteelid kuld sed ,
vlv id k u ld sed , e estp o o lt k ik tin a g a k a etu d , l h id a lt eldes; see o n valge ja vga ilus j a s a e i
n e s e a l m u u d k u i a i n u l t k u ld a ja h b e d a t ja k a llist m a rm o rit ja klaasi. (Sam as, 160,
m in u srendus - B.B.) V aevalt o n p h ju s t arv ata, e t klalisel L n em aailm ast, kes lviosa o m a k ir
je ld u sest p h e n d a b rehik v iatele ja n e n d e im eteg u d ele, j id so o tu k s m rk a m a ta sak raa lsed k u ju ti
sed - p h a p ild id ja -k u ju d ; m n in g a id n e ist ta k a m a in ib - k u lla st Ju m alae m a -ik o o n i, eb am aist
p rito lu m a rm o rist J u m alae m a -ik o o n i jm s. K uni j u tt k ib k u ju tise este e tih sest poo lest, v rtu sta b
k irju ta ja taas m a te rja li lu k su slik k u to re d u s t ja h in n a lisu st. K ui A n o n y m u s v tab aga s n a k u ju

234

ta tu isik u te e m al, m id a ju h tu b h a rv a , ss ei ole e n a m te g e m ist esteetilise h in n a n g u g a ; O n testi

v aga teg ev u s v a ad e ld a Jum alaem a, k e d a o n v rv id e g a k u ju ta tu d , k u id a s ta ho iab rin n a l o m a ilsat
P oega ja k u id as p a tu n e n a in e , m u s t n a g u p a tu d tem as, o n k u m a ra s ta plvede ees, ja v risevad
k e d v lja s iru ta n u d , p a lu b p isarsilm i T a h a la stu st [...] Ik o o n o n v rt, e t talle pilk heita. (Sam as,
164.) S ak raalk u ju tiste v a a ta m in e -tu n n e ta m in e k u u lu b v isu aalsu se m itteesteetiliste a sp e k tid e h ulka.
A n a lo o g se t esteetilist s tru k tu u ri d e m o n stre e rib k esk aeg n e re isiju h t R o o m a lin n a im elised v a ata
m isv rsu sed - k irju ta tu d u m b e s 12. sajan d i kesk p aik u , sai sellest sajandi l puks peaaegu R oom a
k u u ria am e tlik vljaanne; te eju h t oli vga p o p u la a rn e , jrg n ev atel sajanditel .seda h a tien d ati.

kus Ilu vramatuks tunnuseks osutub

Aquino 'Ihom as vidab otsesnu, ei lasja), mil on srav vrv, nim eta
takse ilusaks (HcTopMH 3creTMKM 1962: 290). C laritas'e thendusvlja
tuum a m oodustas uusplatoonikute selguse, valguse ja kirkuse ksitus,
millele pani aluse Pseudo-Dionysios (kellele A quino Thom as ka viitab),
ent tavateadvuses ja argikogem uses n eela s kik m stilised thendusvar
ju n d id vfrisesem ete meeleline sra.^ N nda m uutub esteetiline ese
lppinstantsiks, mille taga ei peitu m iskit m uud - see ei thista ega viita
millelegi peale iseenda.
M eid seevastu huvitab eelkige kujutiste saatus hes nende vimega
esindada m uud.
Suger kujutisi peaaegu ei m aini - jb mulje, et need m ahtusid vaid
ta tajum isvlja perifeeriasse vi jid esteetilisest silm aringist sootuks
vlja. Kneldes uute vitraaide ..oivalisest m itm ekesisusest, m ainib ta
ka paari seed (lisades igahe kohta paar vrsirida), kuid ei suuda h t
lasi listam ata jtta nende hinnalisust, m ille tagavad helt poolt im eline
teostus ja teisalt - tohutult kulukad m aalinguga ja safiirsinised klaasid,
mis m oodustabki igupoolest ainsa tekstis leiduva esteetilise hinnangu.
H m m astaval kom bel loetleb R obert de C lari sadu mosaiike, p e
tam ata snagi selle kohta, m ida need kujutasid. R istirtli m lestuste
phjal viks arvata, et K onstantinoopoli paleesid ja kirikuid kaunista
sid ksnes ornam entaalsed m otiivid. H agia Sophiat, Apostlite kirikut
ja Blacherna Jum alaem a kirikut kirjeldades m osaiikm aale ldse ei m ai
nita, ehkki nende hulgas leidus kindlasti anagoogilisele tunnetusele
hutavaid pilte. Jutustaja m llu sbinud kujutised ei prine sakraal
sest repertuaarist: keisrite kujud. H ipodroom i loom akujud... Kirjeldusi
Sealgi ilm n e b sam a te n d e n ts: ku s a u to r v iivuks v aatam isv rsu ste asjalikust lo etlem isest kftrvale
kaldub, plvivad listusi eesktt o b je k ti k v a n tita tiiv sed n itajad {krge" su u r, palju) n in g vilrluslik ja kallis m aterjal. N iteks j rg m ise l m oel; ..R oom as oli 20 su u rt h o b u s t ku lla tu d pro n k sist,
kiilla.sl h o b u seid 40, elev an d ilu u st h o b u s e id 44 [...], h rg i, greife, p a a b u lin d e ;a palju m u ld k u ju
tisi, m ille kallidus letab igasuguse p iiri sel m ral, et inim estel, kes lin n a klastavad, o n s u u re p
ran e p 6 h ju s selle ilu nau tid a. (T sit H o lt 1957: 69 jrgi.) K as j re ld a d a sellest, et n n d a kneicvu
m en taalsu se silm is pidi ilu n h tav asti o le m a k v an titeed i ja m ate rja li teatavate o m a d u ste - ereduse,
selguse, vrvikuse, sra eh k o tseselt h in n a g a seostuva h in n a lisu se fu n k tsio o n ? N iisuguse h p o leesi k in n itu se k s vib v iidata veel h ele nitele. C lairv aux B e rn a rd i kriitik a esteetiliste lilnlduNle"
k o h ta k irik u is ja k lo o streis o n ju sih itu d sam a d e o m a d u ste pihta: K nelem ata ju b a palvesuulldcsl,
n e n d e to h u tu st k rgusest, n e n d e m d u tu n d e tu s t pikkusest," p a h a n d a b P h a H ernard, su u tn ia tu
siiski m a in im a ta j tta seda, m illest k n eld ag i ei ta h a .,. M tm e le krval .saavad om a juo ka kullid
kiiskavad m aterjalid : iV1is t h tsu st o n kullal p h a d u se jaoks?" h a ta b H ernard m illekrlsllim nil
a u to ri eeskujul, et seejrel sid u d a v rism etallid e ja kalliskivide luksus ol,sesnu priiskam isega. Uni
just neid o m a d u si ksilleb ta e steetilisen a: Kui reliikviad on kullaga k a etu d , p a k u b see n a u d in g u l
silm ad ele
|a n ad im etlevad ro h k e m ilu kui k u m m a rd a v a d puh tu st, (1'sll HcropMH ;tCTernKM
IV62:2HI IHljiirffi.)
ir>y /.u b o v lo o b keskaegsest k irjan d u se st niteid v ljam eldud ch lllste k irjeldam ise k o h la n ing
n eiski to rk ab sllinu klrevale v risk iv id e lem b u s (Ilyfioii 2()()()a: lfi.1 IftS).

Neitsi Maarja. M osaiik. 867. a. Istanbul, Hagia Sophia.

Corbis/Scanpix

saatvad hin n an g ud viivad m tte m imeesile: hsti tehtud ja loom ulik

klavad ristirtU suus snonm idena. Kuivrd vastas see tegelikule
olukorrale?
A ntiikkultuurist pritud m im eetiline printsiip oli endiselt ties elu
jus - olgu jum aliku prototbi vi nhtava tegelikkuse jljendam ise
kujul visuaalse narratiivina kirjaoskam atutele. M im eesi ideest vinuks
saada lhtepunkt kunstiteooria vljaarendam iseks, nagu see tegelikult
ka sndis sadu aastaid hiljem , 17. sajandil. Teisenenud kujul oli see si
linud phapilditeoorias, kum as lbi kirjeldustest, otsustustest, h in n a n
gutest. 9. sajandil kirjeldab patriarh Photios H agia Sophia apsiidivlvi
uut, prast ikonoklastide lasaam ist valm inud Jum alaem a kujutavat
m osaiiki antiikekfraasile om aste vtetega; M ilhse tpsusega nitab
m aalikunst, peegeldades krgem at inspiratsiooni, kuidas teha elutruu
jljend [...] Viks arvata, et ta on suuteline knelem a [...]. H uuled on
vrvi abil nii erksaks tehtud, et nivad lihtsalt kokkusurutuna ja vai
kivana, nagu saladust hoides, kuid nende vaikim ine pole m ingil juhul
tegevusetus, tpselt sam uti, nagu tem a vorm ide ilu pole teisene, vaid on
pigem teline arhetp. (Tsit M ango 1972:187.)
See on btsantsi ekfraasi otsekui kirjutam ata seadus, et tegelased
ainult ei hinga - m uidu on nad loom ulikes toonides, valmis kohe-

kohe huuli paotama )a knelema hakkama.'* Kuijuureii jutt vib kia

nii sakraalse kui ilmaliku sisuga mosaiigist, ikoonist vAi tikitud altarikattest, mis kujutab kogu meie Issanda lugu" (M ango 1972: 106).
Niketas (^honiates avaldab vaim ustust Kristuse ja phakute kujutiste
iile kangal, eldes, et neid viks pidada lausa elusolendeiks (vt Belting
1996:513).
Selle m tte vljendamiseks kasutati otseselt antiikkirjandusest prit
klieed. Kreeka epigram m ist kirjutas kunagi Pheidiase Zeusi kuju kohta
jrgm ised read:
Tuli jum al ehk m aa peale alla, oo Pheidias, ja ilm utas sulle om a kuju,
vi lksid ise taevasse, et jum alat nha?''
13. ja 14. sajandi vahetuse paiku kordab B tsantsi autor pea seda
sama, asendades vaid Pheidiase kunstnik Eulaliosega ja m eldes Zeusi
kuju asemel K ristus-Pantokraatori kujutist K onstantinoopoli Phade
Apostlite kiriku laemaalil (ks neist teostest, m is R obert de Clari th e
lepanu ei plvinud):
Kas laskus Kristus ise taevast alla ja nitas tpseid palgejooni sel
lele, kelle ked on nii vim elised vljendam a, vi tusis kuulus Eulalios
otse taevasse, et om a osavate ktega joonistada les Kristuse tpne
vlimus.'^
Pedantsem lugeja m rkab kohe, m illine kuristik laiutab tran stsen
dentse Jumala kontseptsiooni ja Eulaliose taevase visiidi ning jum aliku
prototbi fsilise kaem ise vahel. Ekslik oleks siiski arvata, et autor
ise om a viga ei taibanud. Taipas kll ja vttis tarvitusele poeetilised
abinud vastuolu norm aliseerim iseks im e abil. Teises ligus, kus jutt
160 V t M an g o 1972: x iv-xv. See tra d its io o n o n h sti j lg itav k a v a ra se m a , ikonoklastiaeelse ajastu
ilm alikele sk u lp tu u rid e le ja m aalid ele p h e n d a tu d ekfraasides (vt M ath e w 1963; 7 2 -7 4 ), H iljem
av astam e sam a n h tu se v an av en e k irjan d u ses: m u n k d ia k o n Z o sim a k irju ta b K o n stan tin o se kuju
k o h ta, e t see o n k u u y o K x u e u 'n a g u elus m ees', N o v g o ro d i Stefan jlle Ju stin ian u se sk u lp tu u ri
k o h ta UKU x u e , veel k s a u to r S o p h ia k a te d ra a h m o saiig i k o h ta nanucan Comomoh Mycuew, UKU
MUB jn e. (V t McTopMfl acTexMKM 1 9 6 2 :4 2 6 ,4 3 7 ,4 3 8 .) M istagi ei rita ta selle vorm eliga vljendada
e lu tru u d u se m ra.
161 Tsit A H TH H H bie n o 3 T b i 1938: 31 jrgi.
162 N ik e p h o ro s K allistos (tsit M an g o 1972: 2 3 1 -2 3 2 jrgi). K u n stn ik E ulaliost P h ad e A postlile
k irik u m o saiik id e a u to rin a m a in ita k se t h e lep a n u v rse s kontek stis k a 12. saj l p u - 13. saj alguse
allikates. N n d a k irjeld ab N ik o lao s M esaritese su lest p rin e v d o k u m e n te e rin g stseeni Lunastaja
k irstu ju u rd e n i rri to o n u d n aistest ja ..rgib le st u sn u d K ristusest, kes rin g i vaadates m rk a b
to d a, kelle ksi kik selle m a a lin u d oli, seism as otse L u nastaja k irs tu krval nagu v sim atu v a l
vur, sam as rivastuses ja sam a v ljangem isega, m is tal elus olid o ln u d . K sikirjateksti rele on
k irju tatu d m iirkus | . . . | m tleb E ulaliost
(3y6oB 2000: 130.) H a ru k o rd sele k u n stn ik u n im e
mainim l.solc lisan d u b siin veel h a ru ld a se m n h tu s - m eistri a u to p o rtre e l lita tu n a m osaiigi kom |i<),slt.sl(Hinl. 1'Ailalios oligi kige t h e lep a n u v rse m (vi t h e lep a n d u rn ) kuju n e n d e k u n stn ik e .seits,
kodu inulnlviul 12. saj rik u d .

kib Eulaliose loodud peaingel Miikaell kujutisest, kasutab Nikephoros

troope, niis ritavad vastuolu lahendada selle kinni(s)tam ise teel: See
neb nii vlja, et m aalikunstnik kas kastis pintsli mitteainelisusse, et
kujutada vaimu, vi - vastasel juhul - on Eulaliose kunst nii suur, et
vaim jb tem a pildil m rkam atuks, varjates vrvidega om a kehatut loo
must. (M ango 1972: 231.)
M istuspraselt hitam atud arusaam ad eksisteerisid loogikast ksi
m ata sbralikult koos kristliku teadvuse kigil tasandeil, alates lihtusklike phim assist ja lpetades h aritud kleerikutega, kuigi igas kihis veidi
om am oodi. Vastuolud sublim eerusid peene teoloogia virtuoosseksparadoksaalseks loogikaks, argiteadvus aga koges seda kooseksistentsi
kriisivlises olukorras nii norm aalsena, et neelas selle m asinlikult alla.
Kaalukas nide varabtsantslikust legendist: keegi vaim ulik lendatud
uneajal vaimus taevasse ja paradiisiaias kingitud talle kolm una - ning
rganuna leidnudki presbter om a peost kolm una. Sergei Averintsev
m rgib, et antud legendi loogika jrgi kaob sootuks vahe kehalise
ja kehavlise rn n u vahel taevasse ehk kosm oloogilise ja ontoloogihse vastasseis. ks sam astub jgitult teisega. (ABepMH^eB 1977: 108.)
Srases olemise ja jljendam ise vahelises ruum is, iseoleva ja (jrele)
tehtu piirim ail m uutub kujutise loom us otsekui plinkivaks, vnkudes
kunstilise ja m ittekunstilise vahel.^ Tpsem alt eldes asub kujutis siin
kahes hitam atus ja hisosata seisundis korraga.
Seeprast polegi tarvidust otsida loogikanippe, m is vim aldaksid
lepitada m im eesi naturalistlikku kontseptsiooni spiritualistliku ikoonitlgendusega. Vera Lihhatova oletuse kohaselt m istsid btsantslased phakujutise ,,peegelpildilikku illusoorsust kujutise rm usliku
lhenem isena prototbile, nnda et kunstilised kujundid osutusid
lemeelelisteks, ideaalseteks (JlMxaHesa 1981: 102). Kum m ati ei k in
n ita srast tlgendust tollased kirjeldused, sam uti oleks see vastuolus
ikooniteooriaga, mis ksitleb ikooni adaptatsioonina inim ese ebatius-

163 V ga h e a n ite to o b selle k o h ta D av id Freed b erg , o lg u g i e t m n e ti teises kontekstis. H iliskeskaja

k irja n d u se s o m ista tak se s u u rt t h ts u st e v an g e e liu m is n d m u ste le m e d ite erim isele, v im ele n e id
ku ju tlu se teel kigis k sik asjad es lbi elad a - iseran is k e h tib see K ristuse k a n n a tu ste ko h ta.
V astavad k u ju teld av ate p iltid e sarjad , era ld i e p iso o d id ek s liig e n d a tu d , vga deta ilse d ja ilm ekad,
l id k u ju tlu sv im ele, em o tsio n aalsele kaasaelam isele, em p a atia le k in d la to e tu sp in n a , v im a ld a d es
seesm ise K ristu se j lje n d am ise p ro tsessis kan g elaseg a m tte lise lt sam a stu d a . E sta m b ite h n ik a
le iu ta m in e 14.-1 5 . sajan d i v ah etu sel tegi sed a laad i p ild id ld k ttesaad av ak s. E m o tsio o n id e k o m p
leks, m id a n iisu g u n e tira e e ritu d k u ju tis su u tis ja p id ig i v aatajas te k ita m a , o n vga l h e d an e k u n s
tilisele elam usele. E n t k u i k erg esti k ald u s n iisu g u ste k u ju tiste k o h tle m in e o m a n d a m a v o rm e , mil
p o le m in g it p istm ist k u n stilise kaasaelam isega! Pilt m u u tu b o tsek u i fetiiks: seda ho ita k se h ardalt,
p ild ist saab k iin d u m u se o b jek t, m id a h e llitatak se ja m ille k o h al v alatakse pisaraid , pilti sai silitada ja
te m a eest rn a lt h o o litse d a. ig u p o o le st tav atseti ku ju tist k a n d ev p a b e r m n ik o rd koguni t k ik e s
teks re b id a ja ra s a - lo o tu ses saav u tad a h t vi teist tulem ust." (1'reedberg 1991: 178.)

likule, meelelisele olemusele. Kll aga vis teiftiugu it tihendust omada

tu U llk k tilU iiir is l p r in e v to o p o s .

A rvestada tuleks btsaiilsi eklVaasi ..m im eetilise retoorika kaht e ri

pra.
lum aiaem a kujutav m osaiik Hagia Sophia apsiidivivii, millele viitab
oina hom iilias patriarh Photios, on silinud. Jum alaem a nojoontes on
testi teatavat elavust - m istagi 9. sajandi Btsantsi m osaiikdekoorile
om aste konventsioonide piires
aga ra petta ei suudaks see kll ei
lihtsameelset linnupilku ega kogenud inim silm a. Lpuks on selgusetu
seegi, kas haritud patriarh kirjeldas ldse om a silmaga nhtut. Pole kuigi
keeruline rekonstrueerida olukorda, milles Photios om a lkituse esitas
(vt C orm ack 1985: 143jj). Sndm use optilist aspekti u urinud R obert
Nelson nitab, et knealustes tingim ustes ei saanud ei patriarh ise ega
tem a kuulajaskond kirjeldatavat kujutist kuigi selgesti eristada. Mosaiigi
kirjelduses esineb ilmseid lahknevusi tegelikult kujutatust. Vga vim a
lik, et m osaiigi igesti kirjeldam ise lesannet, nii nagu seda taotlevad
eseme tuvastam ist vim aldavad kirjeldused m uuseum is vi interpretat
sioonide aluseks olevad kunstiteaduslikud kirjeldused, Photios endale
ldse ei seadnudki. See ei m ahtunud anri raamesse: kneleja reto o ri
line eesm rk oli sootuks teine.*^'*
Phade Apostlite kirik pole kll silinud, aga vaevalt erines Kristuse
kujutis sealsel laem aalil oluliselt teistest ikonoklastiajrgse ajastu
Pantokraatori kujutistest. Kll aga ei tarvitsenud kibiva kliee rak en
dus olla puhtform aalne. Esiteks suutis arenenud vaataja ikoonide ja
m osaiikkujutiste tulvas kindlasti eristada suurem a ja viksem a elutruudusastm ega pilte. Teiseks vidi sarnasust tlgendada teisest, naturaalsuse-illusioonist sootuks erinevast vaatenurgast. Thelepanelikul luge
misel torkavad silma n n m nedki erinevused antiigi ja btsantsi ekfraasi
vahel. Piirdugem eespool osundatud tekstide vrdlem isega.
Photiose jrgi peegeldab m aalikunst taeva sisendust - antiikteadvus seda tegurit reeglina ei tunnista: taevase inspiratsiooni ajel loob kll
poeet, kuid ngem isillusiooni efektid on lbinisti m eistri techne vili,
Ikoonim aalija ebaisikuline osadus sakraalsega phapilti m aalides kne
leb sellest, et loom ulikkuse allikas on t e o s t a j a v l i s t pritolu.
Vhe sellest, veidi edasi leiam e Photiose hom iiliast sarnasuse niisu
guse snastuse, mis m im eetilist suhet oluliselt korrigeerib. Meie silme
164

K o b c rt N e ls o n m rg ib , cl P h o tio s e lis ta v h in n a n g v a s ta b p ik a a ja lo o g a a n tiik tr a d its io o n ilc ,

m is ta o tle s v a a ta ja c n ip a a tilis c r e a k ts io o n i v im e n d a m is t. R n t m is ta g i ei o h u n i P h o tio s e eklVuus

lih ts a lt k ir ja n d u s lik k iic h a rjiitiis, v a id ju tlu s e o s a - se e a n r e e ld a b k u u la ja te p e ta m is t ja in n u s ta
m ist u s u m s te e r iim iid e m is tm is e l. M o sa iig i k ir je ld a m in e n iis u g u s e l h e tk e l k u u lu b jim ia la te e n l.s
tiise k o n te k s ti ja p e a b h u ta m a veel s u u r e m a in n u g a lu tiia la e m a te e n im a ." (N e ls o n 2()l)(); I.M).)

ette on liikum atuna p andud Jumalaemt, kttel L e^ a lipse kujul, [kuju

tatud] m aalikunstiga taoliselt, nagu ta on kirjeldustes ja ngemustes
[...J (M ango 1972: 190.)
N iisugusena, nagu ta on kirjeldustes ja ngemustes! Sarnasus seo
takse arhetbi ja ainult arhetbiga! Originaaliga sarnanem ine (originaalitruudus) ja naturalistlik kujutam ine (elutruudus) on kll lhedased,
kuid sisult siiski k attum atud m isted; kui esim ene m uutub prim aarseks,
siis kneleb see kujutise vga om aprasest tlgendusest.
Vrrelgem Photiose seisukohta N ikephoros Kallistose snadega, mis
vaid pealtnha paistavad antiikekfraasi kalkana: ta kneleb tpsetest
palgejoontest, Kristuse tpsest vlim usest - ja see on niisam a knekas
vljend kui patriarhi kasutatud snastus.
Ikoonim aali legaliseerim ine ei toim unud m itte abstraktse (elulisuse)
illusiooni om aduse pinnalt, m is laieneb htviisi kigile kujutistele, vaid
tugines e h t s u s e tunnusele. Just selles seisneb M yroni hvakese
vi Zeuxise viinam arjakobara fundam entaalne erinevus Edessa kujuti
sest vi Veronika rtist, aga sam uti P ha Luuka portreem aalidest. Luuka
puhul ei ole tegem ist virtuoosse maalijaga, vaid isiksusena lbipaistva
absoluutse tunnistajaga. Evangelist ei m aalinud heski m aneeris, ta
edastas lihtsalt originaali vljangemise, toim ides ideaalse translatsioonikanalina, kus puudub igasugune krvaline m ra. Ta oli Jum alaem a
om a silmaga ninud ja jdvustas tem a vlim use t p s e l t . N ikephoros
Kallistose retooriline kik peab silmas just sedalaadi tpsust.
M im eetilise tpsuse kiitm isel on btsantsi autori suus sootuks teine
thendus kui antiikkultuuri kontekstis. A ntiigi m im eetiline printsiip ,,nagu elus - oli algselt universaalne, kehtides m is tahes olendi puhul;
tn u sellele suutiski ta hlm ata vastandlikke taotlusi - nii ideaalse
kui konkreetse kujutam ist. Kujutades jum alat, jljendas antiikskulpto r inim est. Zeusi, A thenat vi H erat polnud ju keegi om a ihusilm aga
ninud, sestap ei saanud ka tekkida kujutise teprasuse, portreelise
tpsuse probleem i. Keegi ei m u rd n u d pead ksim use kallal, m illine on
siis jum alanna ige kuju - kas arhailine A rcherm ose Nike, kujuta
tu n a ks jalg plvitus-, teine jooksuasendis, vi pilvepiirilt alla laskuv
Paioniose Nike, sandaalipaelu slm iv Nike kuulsal reljeefil Tiibadeta
Nike templis, vi hoopis jum alike tiibade vihinal vaataja poole sstev
Sam othrake Nike. A thena iidse puukuju poole palvetam ist peeti t h u
sam aks kui Pheidiase kuulsa skulptuuri kum m ardam ist, kuigi 5. sajandi
kuju on antropom orfselt jum alannale sarnasem . M istagi plvinuks
A thena P arthenos ja Paioniose Nike Xenokratese m im eetilise tiuslik
kuse hierarhias palju krgem at kohta kui iidne iidol vi A rcherm ose
skulptuur, aga m itte portreelise tpsuse tttu, vaid selleprast, et kujuta-

ild ig e m in i n tiie k e h t. Iie g i tu n d u valt h illie m M ^ f f i ^ c b U u e Z e u il

kohta - et kunstniku ..fiuitaasia vim aldas tal jum alat kujutada just nilsugustMia, nagu mc teda neksim e, kui oleksim e suutelised jum alikku
kaema - on am bivalentne: jb selgusetuks, kas seda m eldakse vite,
hpoteesi vi knekujundina. Liiatigi ei leitud antiikkultuuris O lm pia
Zeusi krvale htki teist kujutist, mis kinnitanuks ..fantaasia vim e
kust portrgelise sarnasuse tabajana, kuigi sellele aule vinuksid p reten
deerida niteks Polykleitose H era vi ka Pheidiase enda Athena. Ehkki
viimasel juhul trkab taas ksimus: A thena kll. aga kum b - Parthenos
vi Prom achos?
Vastandus on jlgitav tinglike arengutasandite vanim ate kihtideni:
m ehekujutised esivanem atetulbal vi m askid vaim ude esindajate vi
kehastajatena e i o l n u d am m unhtud esivanem ate, am m ugi p h i
m tteliselt nhtam atute vaim ude ja jum aluste p o r t r e e d . Oletatav
jum alate ajalugu hargnes m toloogilises ajas. m il puudub likepunkt
reaalse ajaga; niisugust aja(loo)list hetke, kus jum alad ja nende vljan
gem ine oleksid meeleliselt antud, ei eksisteeri.
Kristliku ikoonim aali-traditsiooni fundam entaalne eripra seisneb
just tuginem ises i g a v i k u j a a j a l o o l i k u m i s p u n k t i l e ,
kus ajalugu kllastub igavikulisest ja igavik hlm ab endasse ajaloo. See
prast on btsantslik mimees portreteeriv jljendamine, dokumenteering.
Kui siinne interpretatsioon peaks tele vastam a, siis tekib kahtlus,
kas sedalaadi tpsuse kiitm ist on phjust pidada k u n s t i l i s e k s
hinnanguks. Jutt ei ki enam sarnasusest teprana, vaid lausa test kujutisele om istatakse eesktt epistem oloogiline thendus. Photiose
hom iilias klab kahtlem ata kaasa ka esteetiline noot, kuid serveeritakse
see osavalt tesuse atribuudina: Tema vorm ide ilu pole teisene, vaid on
pigem teline arhetp.
Btsantsi kirjelduste ja hinnangute nited kordavad kll vorm iliselt
antiiktoopost. mis oli k u n s t i l i s e t a h u e s i l e t s t m i s e
p h i V t e. kuid m berm testatuna nii, et kunstiline thendus osutub
tsikindluse phitunnuse krval teisejrguliseks.
Jb vaid lisada, et ka ..taevane sisendus ja ..pintsli kastm ine m itteainelisse ei olnud N ikephoros Kallistose avastus, vaid vljakujunenud
kirjanduslik vorm el - sedapuhku kodust pritolu. Uus toopos oli vana
adaptatsioon teatava koefitsiendiga.^
Naaskem korraks R obert de Clari juurde. ht sakraalset kujutist ta
I6S I.uukMaja 'llie o d o ro s P ro d ro m o s k n eleb sam u ti p in tsli k a stm ise st m ittem ateriaalsesse ja sel
lest, et m itte m a a lik u n st, vaid P h a N eitsi ise ju h tin u d E ulaliose k tt ja te in u d tem a vrvid nii viiljemlii.srikkiik.s, k n ek ak s - v iim an e k tk eb s n am n g u k u n stn ik u nim ega; e u h lo s 'ilu k n elin e'
(vt M ango 1972: 231; vrd Itelting 19% ; 262: viim asest vib leida teisigi niteid to o p o ste nugii elus"
ji\ junuillk InspiralsiiK in' kasuliim ise k o h ta).

ilid(im tinib,tgi m i t t e p l l d t n l ^ ^ W r # i l l k v i n . Justn

ta seda ka nim etab: Pha D em etriose kirikus olm ui ..reliikvia - suure
usukannalaja imettegev ikoon puualusel. ..Sellest kujulises! eritus nii
palju li, et seda ei jutud nii kiiresti koguda, kui see pildist vlja voo
las. (Tsit Holt 1957:82.)
N nda juam e praktika selle tahuni, milles vljendus kige selge
m ini sakraalkujutiste ksitus m assiteadvuses.
Rahvaliku elulise reaktsiooni tasandil osutuvad ida- ja lnekristluse
erinevused tunduvalt viksem aks. Nagu eldud, kippus ikonoklastiajrgse ajastu Btsantsis kujutise kllastatus leloom ulike energiatega
ja liturgiline kohalolu kergesti transform eerum a imettegevaks juks,
m ille m itteliturgiline, jum alateenistusevline kasutus (tervendam ine,
sjalised eesmrgid, epideem iate ohjeldam ine, ebasoodsate ilm aolude
krvaldam ine jm s) kas piirnes m aagiaga vi suubuski orgaaniliselt m aa
giasse. Kige austatum ate kujutiste vram atuks tunnuseks oli vim e
im esid sooritada.^'^'^ Tpselt sam asugune suhtum ine valitses LneE uroopa areaalis. P hakujutised vahendasid kikjal leloom ulike j u
dude sekkum ist m aisesse ellu.
1519. aastal pagendati Regensburgi linnast arvukas ja itsval j r
jel ju u d i kogukond; juudi kalm istu rstati ja snagoog lhuti m aha.
Sndm uste kigus juhtus ime; ks snagoogi lam m utam isel rngalt
viga saanud tline sai ootam atult terveks. Seepeale kasvas hppeliselt
lheduses asuva kabeli populaarsus. Sinna rajati m arm oraltar, kuhu
paigutati m ber koopia im ettegevast M adonna phapildist, m is arvati
prinevat otse Pha Luuka pintsli alt. A lbrecht A ltdorferilt telliti k o o
piaid khku juurde. Kabeli ette sam bale pstitati Jum alaem a kuju m eis
ter E rhard H eydenreichilt, kes seisis kiriku teenistuses. Teadagi kandus
koos sarnasusega koopiatele le ka originaali im ettegev jud, vhem alt
osaliselt. M lem ad kujutised jtkasid im etegude sooritam ist; kabeli ees
seisvat kuju p u u d utanud rivad olevat m uuhulgas suutnud ravida hai
geid kariloom i. Tm ehe im elisest paranem isest oli m dunud vae
valt pool aastat, kui paavst Leo X - ikka toosam a valgustatud m etseen,
ajaloo suurim aid kunstisoosijaid, kes oleks RafFaelist repealt kardi
nali teinud - , avaldas bulla, m is lubas sajapevast indulgentsi kigile,
kes sooritavad palvernnaku kuulsa kabeli juurde (vt Freedberg 1991:
100-103). Jrelikult jagas vim as paavstki, kes esteedi ja asjatundjana
oskas kunsti h innata kunstina, om eti rahva usku kujutiste imelistesse
vim etesse ning koguni hutas seda takka.
166 ld jo o n tts vib eld a, e t im e te o d o lid ja o n k a v e n e ig eu su tra d its io o n is p h a ik o o n i laluilaniiilu alribiiiit n in g p h a p ild ik u ltu se nu rg ak iv i - h u v ilin e vib .selle.s v e en d u d a nii vrskete vljaa n n ele phjal nagu UexaiicKati 1998; lIpecHH raii lio io p o A m u ' 2001, jne.

Michacl Ostendorfer. Palvernnak

KcKcnsburgl Uue kiriku juurde. Puulige.
U 1519. Berliin, Staatliche Museen,
Kupferstichkabinett.
Hildiircliiv PrcuBischcr Kulturbesitz, Berliin/
Kupferstichlcabinett, SMB/
)rg P. A nders

Knealuste kujutiste kum m ardam ise on kaasaegne tunnistaja

Michael O stendorfer jdvustanud puulikele. N iisugune dokum enteering vrib hoolikat uurim ist (vt Freedberg 1991: 102, iil 34). Puulike
keskmes asub puust kabel telliskivist torniga. K um m algi kljel paistavad
laam alt geto varem ed; parem al tenoliselt snagoogi jnused. Avatud
ukse kaudu vib kabelihm aruses nha ikooni, m ille poole tulvab
tuhandeid palverndureid: lputuna niv jrjekord, inim ene inimeses
kinni, kaob ringiga kabeli taha, et siis teiselt poolt uuesti peaukse ette
vongelda; sadu inim figuure, kelle unistus on juba titunud, eristab silm
ka kabeli sisemuses. Kabeliesisel platsil seisab H eydenreichi Jum alaema
kuju Jeesuslapsega. Selle m ber toim uvat kujutav stseen kneleb pea
usuhulluseni kndivast kultusest: m ni em bab hardalt kuju kandvat
massiivset sam m ast, mis on servast servani tis palujate knlaid, teine
on phakuju ees silmili maas, kolmas sgavas palves plvili, veel keegi
kohe-kohe ekstaasi langem as... Kas ei ktke teatavat irooniat tsiasi, et
scc imcttegcv ikoon, mida ihaldasid nha ja korraks puudutada tu h an
ded usklikud (vhem kui aastaga klastas kabelit le 50 000 palvernduri,
osa pidas vajalikuks sooritada palvernd ihualasti, osa plvili room ates),
kandis rahva seas nim e Schnc Maria. ilu ei maksa siin m ista sna-

analt - nnda tavatseti n l m e t a ^ ^ ^ N f l l i ^ Jumalaemakujutisi.'"

Kik allikad, nii kirjalikud kui kujutavad, kflnelevad selget keelt: kui
puhtesteetilist suhtum ist kujutistesse ldse esines, siis ksnes m argi
naalse nhtusena. Ilu ja hingelendava harm oonia tajum ise akt kui n ii
sugune rangelt vttes puudub. Vajadus pstva im e jrele ja lootus, et
see vi teine phapilt suudab thusalt aidata puhtelulistes asjades, kaitse
ja soosingu otsim ine, m ne konkreetse hve vi lihtsalt heaolu tao t
lem ine, m ille suudaksid tagada pildi vi kuju leloom ulikud vim ed,
on need peam ised m otiivid, m is hutasid kujutiste ette tttam a rahva
hulki - vaevalt tihkaks keegi neid nim etada vaatajaskonnaks. Kujutiste
im elist vim et elustada ja m jutada fsilise sekkum isega asjade kulgu
kirjeldavad sajad ja sajad legendid, petlikud lood - exempla - ja
illustratsioonid. Vale oleks pidada seda lihtsalt m assilise kirjaoskam a
tuse pin n alt vrsunud ebausuks. Kujutiste leloom ulikesse vim etesse
uskusid nii harim atud talupojad kui h aritu d teoloogid. Lpuks on ju
teated im etegudest m eieni j u d n u d ainult selleprast, et haritud inim e
sed pidasid vajalikuks need kirja panna.**
N itlikkuse huvides ks see, m il on juba pistm ist asja kunstilise
kljega.
hes Londoni kogus leiduva gooti ksikirja m iniatuurid illustreerivad
lugu maalijast, keda saatan ritas segada Jum alaem a kuju vrvim isel (vt
Cam ille 1995, iil 125 ja 126). Saatan m urdis redeli, millel seisis maalija,
ent Jum alaem a kuju sirutas ke ja pstis kunstniku. Thelepanuvrsel
kom bel kujutab esim ene m iniatuur, kus saatan alles hiilib redeli alla.
M adonna kuju krge tulba otsas; jrgm ises episoodis aga tulp puudub,
kuju hljub hus, otsekui ilm unuks kujutise asemele (vi koguni kuju
tise seest?) imevel Jum alaem a ise, et om a kega, fsilise isikuna psta
m aalerm eister surm asuust. Eri autorid kordavad sam a lugu variatsioo
nidega: G autier de Coinci rgib, et kunstniku elu kallale kiputi siis, kui
too hakkas m aalim a saatanat ja kujutas teda erakordselt koledana. 13.
sajandist prinev hispaania ksikiri (Escoriali kogudes) kajastab im e
tegu jrgm iselt. M adonna, sedapuhku kujutisena laem aalingul, h oidnud
kunstnikku m stilise vega hus: vrikas m aalerm eister ripub pintsli
kljes, m ille teine ots puudutab Jum alaem a palet (Egbert 1967, tab XIV,
v rd tab XXIII). Legend paelub meeli veel 15. sajandil renessansiajastu
167 ..N iisuguses n im ev alik u s p o le m id a g i tav atu t, k u n a see m e e n u ta b ajaloolisi p ro to t p e , m id a
oli k o m b e k s n n d a n im e ta d a. ,.Ilu ei v iita siin k u ju tise o m a d u stele ega a m m u g i m itte selle k u n s
tilisele iselo o m u le, v aid t h is ta b Ju m alae m a en ese o m a d u st, m ille p h je n d u s saab olla k sn es te o
loogiline. (BenbTMHr 2002: 503.)
168 E esp o o l ts ite e risin A u tu n i H o n o riu s e l b in isti ra tsio n a alse t s eisu k o h ta kujutiste fu n k tsio o n id e
osas: n e e d te e n iv ad p h a k o ja k a u n istam ise , p h a k u te elu k ig u m e e n u ta m ise ja k irjao sk a m atu te
v alg u stam ise eesm rk i; im e te g u d e fu n k tsio o n ses loetelus p u u d u b . Sam as k u ulus H o n o riu s n e n d e
a u to rite h u lk a, kes iseran is sageli v iitavad ik o o n id e im eteg u d ele (vt F reed b erg 1991: 299).

Neitsi pstab kunstniku. Puulige. MiracoU dellagloriosa Vergine Maria. Firenze, 1500.

Itaaliaski: puulige MiracoU della gloriosa Vergine M aria Firenze vlja

andes (1500) esitab stseeni seinam aalingu M adonnast, kelle ksi on
lihaks saanud ja toetab kunstnikku, keda saatan ritab tellingult m aha
lkata (vt Cole 1983, iil 5).
Ses populaarses legendis nhakse tavaliselt veel h t kinnitust usule
kujutiste ellurkam isvim esse, m is on m uidugi tsi. Ent lool on teinegi
tahk, ja seda enam asti ei m rgata. Tekstidest ega m iniatuuridest ei selgu,
mis nim elt oli saatana ikonoklastilise akti ajendiks. Ilm selt tuleb eeldada,
et vrvitud Jum alaem akuju, knelem ata juba saatana enda jlgist ku ju
tisest, pidi thendam a m idagi enam at kui lihtsalt vrvilaiku seinapinnal
vi kujul, piirdum ata isegi m eelepetteni kndiva telisuse illusiooniga.
Kllap kurat juba teadis, et lisaks vlisele sarnasusele peitub kujutistes
teatav vgi - visalt r n n ata pelka nivust oleks ju totter. Saatana h eit
lus vrika m aalerm eistriga kinnitab kaude kujutiste varjatud vim eid,
m uuhulgas suutlikkust kahjustada prguteenri h u v isid ...
Testusele autoriteediga, see thendab vanadusega, kirjutab Jacques
Le GofF, lisandub testus imega. See, mis liidab keskaegsed hinged
kokku, pole m itte see, m ida vib vaadelda ja testada loodusseadusega,
regulaarselt korduva m ehhanism iga, vaid hoopis kik erakordne, le
loom ulik vi igal juhul anorm aalne. [...] K ahtlem ata on testus im ega
m ratlenud esm ajoones phakuid, juba iseenesest erakordseid inimesi.
(Le Goff 2000; 452-453.) Im esid kui sakraalse kohalolu esm ast a tri
buuti, mis toimis vim saim a usustim ulaatorina, om istatakse kujutistele
kikjal; puhuti vib knelda koguni im etegude ru tiini paradoksist m eenutagem kasvi Vladim iri Jum alaema vi W oisinghami m adonnat.

Niisuguste nidetega viks tita aadu

Ellurkavad kujud ja
pildid, verd, pisaraid, piima'^" vi li eritavad skuipUiurid m oodustavad
vaid piisa im etegude meres. Kujutiste leloom ulik vgi ilm neb kik
jal, kus im e lbi m uudetakse olukorda soodsas suunas vi, vastupidi,
saadakse kaitset vaenulike judude eest; negatiivset kinnitust pakuvad
sellele ka kujutiste saboteerim ise juhud; niteks karistati phakute
kujusid kas piitsanuhtluse vi m ne m uu vttega, kui need ei taganud

169 O su tak sin v astavale p e at k ile u u rim u se s ..G ooti iid o l (C am ille 1995: 2 2 0 -2 4 1 ), m is k a n
n a b p e alk irja N eitsi M aarja vi V en u s? v iid ates o tses n u Libri Carolini\e. Paljude ka su lik e n i
d e te ja t h e lep a n e k u te k rv a l a n al sita k se siin k a a n tiik m o tiiv id e h e ia stu st g o otikas, t p se m in i
antiik allik aist p rin e v a id k ristlik k e legende. V aadelgem h t n eist, m is o n l lita tu d k a G a u tie r de
C o in c i k u u lsasse teosesse ..Ju m alaem a im e te o d . K eegi n o o rm e e s p e lja n u d p alli m n g id e s k a o ta d a
o m a k ih la s rm u s t n in g l in u d k irik u st s rm u sele tu rv a list p e id u p a ik a otsim a; k irik u s s ilm a n u d ta
Ju m alaem a k u ju , m is o ln u d n ii k a u n is, e t n o o rm e e s la n g e n u d p lv ili ja t o ta n u d elu l p u n i te d a
tru u lt te e n id a, sest ta o levat tu h a t k o rd a k a u n im te m a k ih la tu st. N o o rm e e s p is tn u d s rm u se k ujule
s rm e , kes s ed a m a id s r m e k v e r d a n u d , et sed a e n a m ra v tta ei saaks. P a ra k u p e ib u ta n u d
n o o rm e e st siiski k a m a ised v lu d ja ta a b ie llu n u d v a ra se m a p ru u d ig a . E n t p u lm a l v a ib u n u d kki
k ik ih a d ja p e ig u in u n u d . Ju m alae m a tu ln u d ja h e itn u d te m a ja ta m rsja vahele, t e n d a n u d o m a
igusi s rm u seg a ja h e itn u d m e h e le e tte tru u d u s e tu st. C am ille n itab, e t teg em ist o n antiik le g e n d i
t tlu se g a - seal lib ista n u d n o o rm e e s k ih la s rm u se V e n u s e k u ju srm e. N n d a o su tu v ad
n e e d k ak s k u ju tist vastavalt Libri Carolini h p o te e tilisele leg endile k u ju d e a n im e e ru m ise p ri
m u ses s n o n m se te k s. K a m u u s o sas vib selles sees t h e ld a d a vastavusi eesp o o l k irje ld a tu d
an tiik le g e n d id eg a , m is k a jastav ad sealsete m eelate a rm a staja te tu lise id , k u id p a ra k u h e p o o lse id
tu n d e id k u ju d e v astu. E ttek u ju tu se n ii exem p la tes k u i m u u s k irja n d u s e s k ajastam ist le id n u d a rv u
tu te s t k u ju d e e llu rk am ise lu g u d e st a n n a b F ree d b e rg i v astav levaade (F reed b erg 1991: 2 8 3 -3 3 1 ),
ero o tilisi te ise n d e id k sitletak se sealsam as lk 317jj. T uleb siiski m rk id a , e t F reed b erg i m u id u
su u re p rase l u u rim u se l o n k s m e to d o lo o g ilin e p u u d u s - re ts e p tsio o n it b id j ta v ad o tsek u i kultu u rik o n sta n tid e m ulje, a ja lo o lin e k o n k re e tsu s p u u d u b . M istagi v a ld a v ad re tse p tsio o n iv o rm id
ajap ik k u m u u tu v a d , te a tu d k u ltu u rie p o h h il k esk sed v o rm id ta a n d u v a d teisel ajastul p erifeeriasse,
k u id ei h b u p riselt - n ii p a n i E m a T eresa k u ju tis im e to im e veel 1998. a sep tem b ris, te rv e n d a des im eliselt in d ia la n n a s t M o n ica B esra n im e lise n a ise (vt T im e 27 V III 2001). P ildil k u ju ta tu d
tegelaste vi sk u lp tu u rid e tielik vi o salin e e lu stu m in e o n im e lu g u d e k s a rm a sta tu m a id te e m a
sid. V d a k em veel hele. K eegi r te l o levat o m a h in g e saa ta n a le m n u d ja K ristu sest la h ti e l
n u d - ag a Ju m alae m a e ita d a p o le v a t su u tn u d . P a ttu k a h etse d e s l in u d m ees kirikusse, k u s seisn u d
p u u s t v o o litu d ja k irk a lt v rv itu d Ju m alaem a k u ju Jeesuslapsega. R tel la n g e n u d ku ju e tte plvili
ja p a lu n u d , e t Ju m alaem a te m a eest k o stak s. Ja k u ju h u u lteg a, aga n i i , e t s e e o l i k u u l d a ,
p rd u n u d M aa rja palvega Poja p o o le, et see p a tu sele h a la sta k s - k u id to o p r a n u d p e a
k r v a l e . Seepeale Ju m alae m a k u ju t u s i s , p a n i l a p s e a l t a r i l e i s t u m a j a
l a n g e s t e m a e t t e p l v i l i jn e . P ra st seda, k u i ta p a lv e t oli k u u ld a v etu d , t s t i s
e m a l a p s e j l l e s l l e j a n a a s i s o m a k o h a l e . (Tsit BenbTMHr 2002: 468 jrg i; v rd
FypeBH H 1990: 138; teisal v a h e n d a b A ro n G u rev it veel lo o sellest, k u id a s Jum alaem a k u ju olevat
a n d n u d k rv a k iilu n u n n a le , kes o li tu n d n u d k iu satu st jrele a n d a h e v a im u lik u pa tu stele ihadele
ja tu li sed a a n d ek s p a lu m a - FypeBMH 1989: 285.) R aske oleks e ita d a s ee sm ist su g u lu st ellurkavate
Ju m alae m a -k u ju d e , leg en d aarsete d a id a lo td e ja O l m p ia n a e rd a r k k av a Z eusi k u ju n in g o m a v a
h e l v estlev ate M eso p o ta am ia ju m a la te v a h el - sed a v a a ta m a ta k u ltu u riliste, sealhulgas ka re lig io o s
sete k o n te k stid e erin ev u sele; te g e m ist o n h e p e re liik m eteg a, k u sju u re s m itte ta rv ita ta v u se p o o le st
h e s v i teises relig io o n is, v a id o h tlik u , u m b u s a ld u st ratav a v isuaalse s arn asu se tu n n u s te phjal.
R h u ta m ist v rib k a asjaolu, e t iseran is m u ljetav ald av o n k u ju tiste sraste a k tsio o n id e statistik a
kristlik e s legendides.
170 P h a B e rn a rd i olevat p ra st p ik k a ja vsitavat p a lv e tam ist k o s u ta n u d Ju m alaem ak u ju rin n a
piim (v t F reed b erg 1991: 305; sam as leid u b ka re p ro d u k tsio o n sed a im e t kujutavast A lonso C an o
m aalist, m is on m a a litu d 1650. aastate p aik u ja asu b P rad o s).

Mvrciirlusc lapsed. M iniatuur ksikirjast

D e S p h a e r a .V U 5 0 - l5 6 0 .

Modena, Biblioteca Estense.

soovitud ilmastikutingimusi.'^* Lootus abile ja soosingule kis ksikes

iiirnuiga phakut solvata ja ra teenida karistus.*^^
1,ootusega phakute kujutiste (tpsem ini eldes: phak-kujude ja
piltide) abile seltsis sam asugune ootus reliikviate puhul - funktsionaal
selt olid need vrdvim elised ja nii-elda snonm sed. Loom uprase
lheduse vis kinnistada ka fsihse hendusena staatua-relikviaari
nol - niteks 12-aastase kristliku usum rtri P ha Foi koljukilluna ees|K)ol m ainitud C onquesi kloostri skulptuuri sees. Vezelay kloostri k ro o
nik jutustab Jum alaema kujust, m is ji im ekom bel terveks tulekahjus:
[jarandustde kigus avastati kuju seest them ik hinnaliste reliikvia
tega - Jum alaem a juuksekihar, ks luu Ristija Johannese kehast, apost
lite Peetruse, Pauluse ja A ndrease luud, Pha Jaakobi srm elli ja veel
m itm eid phaesem eid; peidikust leitud ka reliikviaid identifitseerivad
lesthendused (vt Freedberg 1991: 94).
Kujutiste im eprased elustum ised vi m uud im eteod osutuvad sisu
liselt nende kujundlikkuse ja esteetilise thenduse kum m utuseks.
Niisam a saatuslikuks kujutise toim im isele k u j u t a v a ksusena
171

K ui iirh im ip iic v a l jiililcis o le m a ilm ilus, siis t n a ti l h a U r b a n u s t te m a k u ju ees, k u i ilm oli

halli, v isa ti s e e s a m a k u ju n o li p o n i; te is te p h a k u l e k u ju s id ta v a ts e ti h a lv a ilm a k o r r a l v e tte u p u

tailadV peiiM M I W : 2K7 2K).
172

M e k u m m a r d a m e p h a k u i d h ir m u s t , et iia d ra h u lo le m a tu te n a m e ie p e a le ei v ih a s ta k s , m e id

ei k a ris ta k s ejta m e ile m in g it k iu j a ci te e k s . K es ei k a rd a k s P h a l.a u r e n tiu s t? Kes ju lg e k s lo o

hiidii l lihiili' A iiio iiiu se le villa o h v e r d a m a s t, k a r tm a ta te m a h ir m s a t tu ld ? " tle b 16. s a ja n d i alg u l
W illia m 'ly n d a l e (tsit I h o m a s |y 7 l ; 27 j rg i).

oiutuf tema teine roll - 0 f M m H I |n ^ H i n l H l jumaliku protot

bini. Anagoogiline tus, m ida koges Sugpr ..vliilriskivide ilu" vaadates,
osutub kige m uu krval ka ngemise denuUcriulisecriimlsc sublim ee
ritud vorm iks ehk lem inekuks optiliselt tajum iselt mittemeelelisele
vaimsele kaemusele. Selles igupoolest seisneski phakujutiste lim
eesmrk. Tee, mis Sugerile avanes kalliskivide ja vrism etallide sra
lbi, pidi lihtsakoelisem atele hingedele aim um a m im eetilisest kuju
tisest. lenem ise esimeseks astm eks oli vlise kujutise teisendam ine
seesmiseks. Hinge sbinuna om andab m eeleline pilt teise olemisviisi:
Jum ala palge p u hta vrdkujuna saavutab see sltum atuse kehalisest
kandjast. Srases ideaalselt meelelises pildis silib kll veel kehaline
varjund, kuid n n da vis see aidata anagoogilise tusu jrgm isse faasi transtsendentse vaimse kaem useni, vaid m istusega tabatava jum aliku
algkujuni, mis nhtam atu, kirjeldam atu, piiritlem atuna on erinevalt
Platoni eidosest m itte-kuju(ndlik). Teisisnu, ngemise jrkjrguline
spiritualiseerum ine vaim seks kaem useks kustutab htlasi kujundliku
alge. Seega ei tajuta ka vaimu lendaja rollis nhtavat kujutist enam ei
esteetilise ega kunstilise objektina - kui kujutises vastavat potentsiaali ka
leidus, siis titis ta om a vahendajam issiooni meelelise enesetapu lbi, sest
puhas m istuslik ilu on aist/iesfsest vaba juba definitsiooni jrgi.^^^
173 M a riiv an siin p ro b leem i, m illeg a h a a k u b h u lk raskusi, ag a kesoleva teem ag a o n see se o tu d
v a id k au d selt, lem eeleline ilu o n a u k a rtu strata v a lt p ik a ajalo oga e steetikam iste, m id a siiski
vib m ista n ii te rm in i, m e ta fo o ri k u i k a o k s m o ro n in a . K ui ju h in d u d a L ossevi seisukohast, siis
n ii P lato n i k u i k a u u sp la to o n ik u te filosoofias silitav ad k e h a tu d p ro to v o rm id veel antiik se skulptu u rse plastilisuse. T epoolest, P lo tin o se j rg i ju u ru ta b ilu m a te eriasse idee ja v o rm . E n t a lu sta
n u d k ll ilu ta ju m isest silm a ja k rv a k a u d u , m o o d u s ta b ta seejrel h ie ra rh ia , m is viib m eelelise
ta ju m ise ju u re s t lesp o o le, n in g ju b a j rg m ise l ta sa n d il o n ilu h u lk a a rv a tu d taotlused, teod,
o lu k o rrad , te a d m ise d ja v o o ru ste ilu . T orkab silm a, e t siin o n esteetilised o m a d u se d ju b a tra n s fo r
m e e ru n u d eetilisteks. Jrgnev t u s ilu alg allik an i vlju b j rk -j rg u lt m a te ria alse ja m eelelise m a a
ilm ast, seejrel o su tu v ad liigseks k a p u h ta d v o rm id . [...] k u i h in g saab ilusaks ja heaks, o n see
Ju m ala-sa rn a se k s m u u tu m in e , sest ilu ja oleva k s p o o l tu le b sealt. Vi p igem , olev o n ilu ja te in e
[, sellest erin ev ] o lem isv s - in etu s. See in e tu s o n g i algne pahe. (E n n e a a d id I, 6. 6 - P lo tin o s 1993:
930.) lim ak s h in d a b P lo tin o s ilu e n n ast, iseen esest, p u h a st; e t olla p u h a s, p o le ta k o o rm a tu d
ei lihast, ei k eh ast, ei m a a p e al ega taev as (E n n e a a d id I, 6, 7). Ja edasi: Sest k ik o n ilus n e n d e
[ideede] t ttu . N a d o n v a im u st s n d in u d ja v a im u o lem in e. T eispool sed a o levat n im e ta ta k se hve
lo o m u sek s ja ilu o n talle katteks. N siis o n see - ld iselt e ld u n a - alg n e ilu. Kui aga v a im n e
[sellest] e rista d a, siis tu leb elda, e t id e e d e p a ik o n v aim n e ilu, h v e aga - ilu allikas ja algus - on
teispo o l seda. (E n n ea a d id 1 ,6. 9 - P lo tin o s 1993:933.) K ui P lo tin o s sam a sta b ilu olevaga, sam asu se
ta b a m ise k s so o v itab ag a k u ju tle d a sed a te ist eneses ja e em ald a d a m a ss k rv a le h e ita o m a a ru s a a
m a d m a te e ria st ja ru u m ilisu se st n in g p rd u d a p alves ju m a la p o o le, et to o e n d ilm u tak s - ole
m a ta e em al, sest n eil [jum alatel] p o le m in g it m eelteg a ta ju ta v at k u ju (E n n e a a d id V, 8. 9 - P lo tin o s
1993a: 9 43), siis tu n d u b ilu a b stra k tsio o n ju b a v lju v at esteetilise p iirest. P ra st seda, k u i Corpus
A reopagiticum i te isen e n u d u u sp lato n ism o m a k atafaatiliste m ra tlu ste g a k u stu ta s viim se d k i
pagan lik u m ittem ateriaalse sk u lp tu u rsu se jljed, sai lim a ilu v aim se k aem ise to o p o sest pigem
p u h tre lig io o sse k o g em u se m e ta fo o r k u i esteetilise e lam u se k irjeld u s. M a ei tih k a pik em alt p e atu d a
sel kesoleva aru tlu sk ig u ja o k s k rv alisel teem al, aga k sim u s kas ilust k neldes on alati silm as
p e etu d esteetilisi n h tu si? oleks m in u m eelest n sa m a a sja k o h a n e kui a n tu d ju h u l a k tu a aln e kas
kujuliscsl k n eld es o n alati silm as p e e tu d k u n stilist fen o m e n i?

SIiiki jiti kujutise vi materiaalse eateetiliie

inagoogiline tsjuiiiliic lliHsdl vaid viihestc haritud vaim ude prusm aaks, eeldades lisaks
ku erilisi vOlmeid msliiiscks kaemuseks. Usklike phimussile ja argipraktikatele osutusid srased vaimsed ngem used kttesaam atuks.
JnsI seeprast vib sakraalkujutiste toim im ise hisnim etajaks nii
ida kui lnekristluse areaalis pidada suurem at vi vhem at, naiivselt
vahetut vi^u blim eerituit spiritualistlikku ontologiseerim ist, m is on
prdvrdeline nende kunstilise tajum isega. Kuigi krgtasem e phapilditeoorias vastandub idakristliku teoloogia rafineeritud spiritualism
liiane kainele ratsionalistlikule kriitikale, ei thenda see veel, et lne
phakujutised oleksid olnud vabad m stilisest osadusest olemisega.
Kahvaliku usupraktika tasandil leidub kahel areaalil hisjooni rohkem
kui erinevusi. Kll aga eksisteeris nende vahel ks fundam entaalne teise
astm e ehk n- m etaerinevus, m is seisnes asjaolus, et lne areaalis toi
misid kujutised am bivalentselt kigil tasandeil, alates intellektuaalse
diskursuse krgem atest sfridest ja lpetades lavapraktikatega - ja see
kahethenduslikkus, tlgenduste ja funktsioonide vnkuvus ktkes vr
reldam atult avaram aid arenguvim alusi.

KUTUNEMISAEG
Giorgio Vasarist Charles Perraultni

Erinevalt varasem atest thtpevadest ei thistanudki teise aastatuhande

lppu erilised eshatoloogilised meeleolud. Lpuootused on n ihkunud
pigem kunsti valda: ksteise jrel ilm ub kunstiteaduse, kunstiajaloo, vi
eshatoloogilise terviklikkuse huvides koguni kunsti enda lppu kuulutavaid teoseid. Vahel paigutatakse kunstitskli lppem ine ldkultuuri
lise loojangu kontseptsiooni (vt Barzun 2000).
N n kunstiajastu algust loetakse um bes 1400. aastast, kui lhtuda
H ans Beltingi periodiseeringust, A rthur C. D anto nihutab selle saja aasta
vrra varasem ale ajale, kuid asja tuum on m uus: igal juhul peetakse sil
m as Lne-Euroopat, kus on eristatav knnis, m illelt saab alguse renessanslik liikum ine. Kunsti hbum ise nitem ngu etendatakse sam as
areaalis, ent tnu globaliseerum isele ritatakse seda arenguteed laien
dada ldkehtivaks. Lpu olem asolu annab ju erilise m testatuse alguselegi, ajalooline tskkel om andab sm m eetrilise terviklikkuse. Lisaks
tuleb vaid tskli raam es leida loogika, m is testaks tsklilisuse p arata
m atust: kunsti algsed konstitueerivad p him tted peavad seega kt
kem a program m e, mis teostudes tekitavad m ingil hetkel kriisiolukorra,
millele on kohaldatav lpu m iste (vt BenbTWHr 2002; D anto 1997).
D anto arvates osutus sraseks program m iks renessansi illusionistlik m aalikontseptsioon ehk lihtsam alt - p d kujutada m aailm a
niisugusena, nagu m eie silm ad seda nevad. Selle ideaali taotlem ine
m oodustas renessanssm aali seesmise vedru, m ida protsessi peam ise
seadusprasusena esim esena m testas Giorgio Vasari. Vimaldades
kirjeldada kunsti arengut alates C im abuest ja G iottost ning lpetades
krgrenessansi m eistritega ja toim ides kogu uue teadusharu m udelina,
om as Vasari skeem ka prognostilist judu: nhtava sarnasuse vektor
suunas m aalikunsti arengut m itm e sajandi vltel, postim pressionis
m in i vlja. Kunstiajaloo kriis progresseeruva protsessina saabus siis,
kui am m endusid m im eesi vim alused. Sellest hetkest asub kunst ise
end reflekteerim a ehk teisisnu - m uutub vastavalt Hegeli prognoosile

kunstifilosoofiaks. Vhemasti toimub kflik nflndt O tnto Jrgi - llataval

l<()ml')el vullli see ralineerituii autor nii iilitsukoellsc strateegia. iaraku
on Daiito kirjeldus vastuolus ajaloolise tegelikkusega. Kujutava kunsti
renessansijrgne areng ci kulgenud sugugi ksnes kasvava illusionismi
suunas; areng toim us m itmel teljel korraga, osutudes paljukanaliliscks,'
nagu nd on kombeks elda, ning taotletav ideaal vi lppeesm rk ei
seisnenud^ilati sugugi m itte m aksim aalses tetruuduses. See tsiasi on
nii ilmne, et D anto m ttekigu kum m utam ine ei vrikski nagu vaeva.^
Kummati tuleb ka sellega hiljem tegelda, kuid esialgu vaatleksim e siiski
nn Vasari skeemi ennast, millele veeretatakse vastutus nii kunstiteadus
liku m tte kui - D anto jrgi - koguni kunsti enese ajaloolise arengu
suunam ise eest.
V a s a r i s k e e m ei k u u l u g i p r i s e l t V a s a r i l e see on esim ene tsiasi, millele tahaksin osutada. Teiseks sisaldab Vasari
Silmapaistvaimate m aalikunstnike, skulptorite ja arhitektide elu pal
jugi niisugust, mis e i m a h u m i m e e t i l i s s e a r e n g u s k e e m i vi
on sellega koguni vastuolus.

M eenutagem Vasari kirjeldatud episoodi (asjatundjate ksm eelse arva

muse kohaselt on tegem ist stiliseeringuga), m illega kunstiajaloo isa
seostab om a suurteose idee sndi.^ Oli ks neid htuid pha kardinali
Alessandro Farnese pool, kui htusgile kogunesid tu n tu d hum anistid,
..literaadid ja seltskonnainim esed, kellest selle sinjoore koda oli alati tu l
vil; prast tpeva lppu tavatses sealt lbi astuda ka Vasari. Tol htul
tulnud jutuks hum anisti ja ajaloolase Paolo Giovio kollektsioon, kes
kogus silmapaistvate ajalooliste isikute portreesid, ning tem a kava k irju
tada traktaat, milles oleks arutlusi tun tu d joonistuskunsti m eistrite le
alates C im abuest kuni tnapevani vlja (VI, 389 - Baaapii 1971; 559).'
Giovio ilm utas kll suuri teadm isi, kuid tem a jutustuses oli ka ebatp
susi ja vigu ning kardinali ja ta klaliste palveile vastu tulles lubas Vasari
1

U iis in ia lc (cadu.vlike m i.stete e b a t p n e ka.sutu.s p o s tm o d e r n is m i m a itr c h e p o o lt p lv is h il-

ja a c g ii s n a v e e n v a t k riitik a t (v t S k al, B ric m o n t 1998); m u u h u lg a s h o ia ta v a d r a a m a tu iju to rid

e lia k o rre k ls e ll la r v ila n ia s i m itle lin e a a r s u s e m is te t, m is o n ju v g a l h e d a n e p a ljiik a n a lilisu s e li" .
S e s ta p l lla ii r h u ta m a , et p r u u g in s e d a s n a p u h tm e ta f o o r s e s t h e n d u s e s , m itte te m iiiiin a .
2

M illele v iita b ka v g a a sja lik u r e ts e n s io o n i a u t o r a ja k irja s A r t H is to r y (v t G a ig e r 1999).

i{lulisel m a te r ja lil p h in e v k u n s tilin e n o v e ll - tle s se lle lo o k o h ta o m a l ajal A b r a m lifro s

(:)(|ip (ic 19.1.1: 57\ v rd K allab 1908: 145jj; Boa.se 1979: 4 .3 -4 4 ). M u id e , k a u u e m a s k ir ja n d u s e s kiisli
Ic la k s c .. h tu s iik i k a r d in a li ju u r e s t e s ti a s e t le id n u d s n d m u s e n a (vi K ud 1963: I S -16).
4

V iite d o n a tilu d v lja a n d e j rg i: ( ii o r g io V asari, f.e V ile d e lle p iu e c c e lle n ti p itlo r i, s c u lto r i, e d

iK v lillello rI, lid lz lim l (iiiiiiliiu i (I.W 8 ), v n k e e le s Ha:)apM 19.'>6, 196.3, 1971), 197l)a, 1971. 1'sitaalid e
l ik e d lo lm e liis A, lliia b p ilil O tt.

Giorgio Vasari,

Le Vite dellepi eccellenti pittori, scultori, ed

architettori.
1550. aasta Lorenzo Torrentino vljaande
tiitelleht.

Giovio ettevtm ist toetada ja kirjutada talle abiks spetsiaalse levaate.

Kui nutav m aterjal oli koos ja Vasari seda Gioviole nitas, kiitnud too
kunstnikku phjaliku t eest ja elnud: Kallis Giorgio, m a sooviksin,
et vtaksite vaevaks seda levaadet laiendada - nagu m a nen, saaksite
teie sellega suurepraselt hakkam a, sam as kui m ulle see t ei istu, sest
m a ei suuda eristada erinevaid m aneere ega tu n n e paljusid ksikasju,
m id a teil on hlpus vlja uurida, - knelem ata juba sellest, et isegi kui
m a asja ette vtaksin, suudaksin parim al juhul kirjutada m idagi Pliniuse
traktaadi taolist. (VI, 389 - Baaapn 1971: 560.)^
Selles tu n tu d ja ksipulgi lbi u u ritu d peatkis autori enda eluloost
plvib h arv a thelepanu Plinius V anem a traktaadi m ainim ine. Giovio
pidas silm as neid peatkke Loodusloo XXX III-X X X V raam atust,
kus kneldakse skulptuurist ja m aalikunstist. K nealust ksitlust tu n d
sid m lem ad vestluskaaslased m istagi suurepraselt - Plinius kuulus
vram atult pea kigi kunstist k irju tan u d renessansiautorite lugem is
lauale.
Niisiis kehastab Pliniuse teos vestlejate silmis teatavat alam piiri, m il
leni Giovio arvab end parim al juhul kndivat. ldse jb mulje, et
5

A leksei D ivelegov lo etleb p h ju si, m is su n d isid G io v io t seda t d V asarile lo o v u tam a: Ta

oli v ana. Ta ei ta h tn u d u u e sti les v tta k o g u m a h u k a t e tte v a lm istu st d . Liiatigi p o ln u d lo o tu st

ra a m a tu g a h sti te e n id a ... (flacMBeneroB 1933; 21.)
6
P etrarcale k u u lu n u d P lin iu se m a n u sk rip ti m a a lik u n stile ja sk u lp tu u rile p h e n d a tu d osad olid
veeristel tiheda.sti tis valdaja m rk u si (vt B axandall 1971: 62 ja tahvel 1). Et P liniust tu n d s id s u u
repraselt A lb erti ja Filarete, p o le p h ju st r h u tad ag i.

MttUciednsJuMe luhtuUkM pliut a ie o ig w i|ro iii ynu rowwic i

Pllnlue kunstilugu tublisti letama ja olema Ica laadilt sootuks teistsuHune, Siliirase hoiaku esitam ine kavatsusena on tiihclepanuviirne selle
poolest, et ..novell ilmub teosesse tagantjrele: ..Hiulugude esim ene
viiljaanne ( 1 5 5 0 ) oli am m u lbi m dud, kui see vahejuhtum raam a
tusse llitati - ilmselt alles siis, kui peaaegu valmis oli teise vljaande
( 1 5 6 8 ) oluliselt tiendatud ja parandatud tekst. Seega seguneb taotluse
kirjeldusse juba autori enesehinnangut.
Vasari silmapaistev kaasaegne B enedetto Varchi seevastu leiab, et
Vasari phjalik ja ksikasjalik uurim us on kirjutatud just ..vanaaja m aa
likunstnike vi igem ini Pliniuse eeskujul, kes kinkis meile om a sure
matu teose, pstes laastava ajaham ba ksist paljude silmapaistvate
skulptorite ja m aalikunstnike nim ed, kes [tnu sellele] on jnud meie
jaoks elavaiks ja listatavaiks.. .7 Ka Vasari ise rgib eessnas om a teo
sele ilukneliselt aplast ajaham bast ja soovist ssta kunstnikke ..tei
sest surm ast ning silitada nende m lestus jreletulevatele plvedele;
hilisemas. Vite teisele vljaandele lisatud prdum ises ..joonistuskunsti
m eistrite poole viitab ta aga otseselt Pliniusele ja teistele antiikautoritele,
kelle teoseid ta oli kasutanud kuulsaim ate antiikkunstnike kirjeldam isel,
ja kelle suletta oleksid needki vajunud igaveseks unustusehlm a nagu
paljud teised (1 ,176 - Basapw 1956:10). ..Ajahamba retoorikat leidub
paljudel renessansiautoritel. Vasari ajaks oli see juba kulunud kujund.
Kuulsuse ilust ja nim e surem atusest kneleb antiikautoritele viidates ka
l'rancesco Petrarca. Rohkem kui sada aastat enne Vasarit kirjutas Leon
Battista A lberti Filippo B runelleschi poole prdudes: Sina aga jtka
visalt kigi nende asjade leiutam ist, tnu millele teenib su im eline anne
igavese kuulsuse ja [jdvustab su] nim e... (Prol. - Anbep 1966:
19.)'^ Tegemist on siiski enam a kui kulunud kujundiga - neis vljen
deis kneleb isiksuse ja aja uudne tlgendus: kunstniku elu ja tegevust
ei seostata enam liikum atu igavikuekraaniga, vaid tajutakse kesolevat
hetke kultuuri snkroonilise lbilikena kui kaduvat ja ainulist - just
niisugune ajaksitus ja -kogem us sunnib taotlem a vitu ajaham ba le
7
HapKM 1981; 39S -3 9 6 . Paljude v an aaja m a a lik u n stn ik e n im e ta m in e p h in e b nh tav asti ikka
jiillo 1liniuscl, kes m ain is vahel ka esitatav ate a n d m e te p rito lu allik aid . T n u sellistele m rkustele
on m u u h u lg a s n n e stu n u d re k o n s tru e e rid a k u n stn ik u ja k u n stiajalo o lase X en o k ratese kuju.
8
N im elt o m a t n u k n e s K ap ito o liu m il, kui ta p rjati lo o rb e rip rjag a . N im i saavutab s u re m a
tuse kahel viisil," e ln u d P etrarca, esiteks lu u letajail en d il, ja teiseks neil, k ed a nad o n p id a n u d
iilisliiiiiisc vriliseks. (Tsil Ile rpapK a 200.' 114 jrg i.) Vasari] o n j rje stu s vastu p id in e; ju tu sta d es
neist, k eda la pidas listam ise vrili.seks, m tles ta t en o liselt ka om aene.se n im e jdvu.stam isele.
K im stn ik k o n d a silm as p id ad es r h u ta ta k se tavaliselt E lu lugude ped ag o o g ilist rolli, e nt ei m aksa
umi.sliida kii iiiilori d e k la ra tsio o n e aja h am b a le va.stupidami.sest.
9
V iited O l i a n tu d vljaande jrgi; l.eon B attista A lberti, D ella p ittu ra (1436), vn keeles A;ii,6epTM
IsKrtallde t lk ed to ln ietas A, H aab p ih l O ti.

nteise elu nol. Kui keskaegsele religioossele teidvusele kulgeb reaalne

ajalugu ..tuleviku varjus", nagu tleb Augustinus (vt iy p cn n '1 1972: 105).
siis nd on ajalugu tulvil kreatiivset tegevust ja vim aldab loojal tule
vikku heita om aenese varju.
Ent lisaks sellele nii-elda m etafsilisele motiivile, m is lhendab
knealuseid autoreid, osaleb Plinius Vasari raam atus ka vahetult: otse
seid tsitaate ..Loodusloost leidub teose esimese vljaande eessnas,
kaudseid viiteid aga sissejuhatuses Elulugude teisele vljaandele ja
m uudeski kohtades. igem ini ei osale raam atus m itte niivrd Plinius
ise kui antiikautorite ja iseranis Pliniuse poolt aja ksist pstetud
kreeka allikad.
Niisiis vib Vasari suhtum ises Pliniusesse m rgata teatavat kahetisust:
helt p oolt toim is Plinius ..Elulugude autorile inspireeriva eeskujuna ja
m nes m ttes ajaloolise allikana, m ida Vasari ka m nab; ent teisalt on
tegem ist eeskujuga, keda autor ei plaani ksi letada, vaid igupoolest
ei kavatse ldse jrgidagi. A m bivalentne hoiak teostus ka tegelikkuses.
Vasari teos m itte ksi ei leta antiikentsklopedisti. vaid osutub m itm es
olulises m ttes sootuks teiselaadseks. Samas on ..Elulugude sltuvus
Pliniuse teosest kaheldam atu. Kusjuures sarnasusi ajalooliselt kirjelda
tavale ainesele lhenem ises, jrjekindlusetuse ja seesmiste vasturki
vuste analoogiat, m is kergesti silm a torkab, ei saa seletada pelgalt laenu
dega. Paralleelide phjused peituvad sgavamal.
Vasari raam atu seob tervikuks antiikallikatest prit ajalookonstruktsioon, m ida ei pea ..Vasari skeemiks kaugeltki ksi Danto. Siiski pole
see pris ige.
N n Vasari skeeme on igupoolest kaks. ..M aailm akunsti ajaloo
kolm ikjaotusel - itseng antiikajal, allakik keskajal ning ..taassnd antiikallikatega m istagi m ingit pistm ist olla ei saa. Kuigi seegi skeem
ei kuulu rangelt vttes Vasarile.' pakub ta huvi ses erilises teisenduses,
m ille lisas nim elt Vasari - seeprast naasem e selle teem a juurde h il
jem veel. Kll aga jttis Plinius om a jlje itaalia kunsti arengu ..vasarilikule skeemile, millele arvatakse tuginevat hiUsemate kunstiajaloo
liste kirjelduste kontseptuaalne karkass. Just seda alusrajatist nim etab
D anto ..progressiivse arengu narratiiviks (developmental Progressive
narrative), m is m oodustab ..vasariliku (kunsti)ajaloo jtku (D anto
1997: 64; v rd 73 jm ). Tepoolest, renessansskunsti ajalugu kirjelda
takse ..Elulugudes evolutsioonilise arenguna m adalam alt astm elt kr
gemale. Ent Vasaril leiab evolutsioon ka om a lpetatuse - tiuslikkuse

10 Juba W olfgang K allab nitas, e t n iisu g u n e liig en d u s k u ju n e s vlja h u lk aega e n n e V asaril, lom a
eelkijate t d es, m id a Vasari agaralt kasutas (K allab 1908: 408).

tipp ei ole liin lpmatuste nihutttud I d e t i M i M W W eiti retdne,

..jiiliistiisc" raames saavutatav seisund. Iga kunstniku kj)ha ajaloos m
rab (ema panus lppeesm rgi poole liikumisel, kuni Leonardo, Radiiel
ja iseranis Michelangelo selle viim aks tiuslikult teostavad. Ses mttes
on Vasari kontseptsioon silm anhtavalt teleoloogiline (vt naHocj)CKMA
1999:236).
Niisuguse teleoloogilise skeemi lhim a paralleeli leiab antiikautoreilt. Hespool ma sellele juba viitasin, nd on aeg antiikallikat lhem alt
uurida.
E. H. G om brich osutas pea snasnalisele laenule Cicero B rutusest,
millega Vasari illustreerib progressiideed om a sissejuhatuses ..Elulugude
teisele kitele (G om brich 1960; 309-311). G om brichi nim etatud kirju
tis pani aluse teatavale kindlale ksitlustraditsioonile. Svetlana Alpers
loetleb neli antiikallikaist prit kom ponenti Vasari teoses: Plutarchose
kunstnike elulood, antiigi ekfraasitraditsioon. antiikretoorikate eesku
jule tuginev stiiliarengu kontseptsioon ja tehnilised eessnad Vitruviuse
eeskujul (Leontief Alpers 1960: 192). Stiiliarengu kontseptsioonist
kneldes viitab Alpers nhtavasti just G om brichi sja m ainitud u u ri
musele. m is avaldati koos tem a enda artikliga W arburgi instituudi aja
kirjas. Sedasama allikate loetelu kordab hiljem H ans Belting. osutades
om akorda Alpersi ja G om brichi tdele (Belting 1987: 72. m rkused 15
ja 115). igupoolest peaks juba sellestki piisam a veendum aks, et k uns
tiajaloo evolutsioonilist kontseptsiooni ei ..leiutanud sugugi Vasari. Kui
knelda veel selle kontseptsiooni allikatest, tuleb lisada, et antiikkunstnike sna korrastam ata jrgnevuse Elulugude esimese kite eessnas
laenas Vasari ilmselt Pliniuselt.^' Teise kite eessnas, kus antiikkunsti
progresseeruvat arengut kirjeldatakse testi Cicero snadega, om andab
progressiidee selgemad piirjooned. Siiski on kigiti phjust oletada, et
Vana-Kreeka m aalikunsti ja skulptuuri progresseeruva arengu kujund kohm akatest katsetustest tiuslikkuseni - ei kuulu algselt sugugi Cicerole,
vaid prineb m nest varasem ast allikast, m is oli ilmselt tuttav ka
Pliniusele. Nim ede teine jrjestus ja erinev snastus viitavad pigem sel
lele, et alates 1. saj e.m.a oli arenguidee ise enam -vhem ldlevinud, kuigi
sltuvalt tlgendusest reastati vanu m eistreid ehk erinevalt. Sestap neb
antiikkunsti evolutsioon Q uintilianusel, kes esitab seda pigem p erio o
dide vahetum isena, vlja veidi teisiti kui Cicerol. ning Cicero kirjeldus
om akorda ei kattu priselt ..Loodusloos pakutavaga (vt Pollitt 1995: 5,
221 -223). Pliniusel on evolutsiooniidee vlja arendatud kige tervikliku1 1 1luvi vib p a k k u d a sccj>i tsiasi, et t iu slik k u se su u n as liik u m ise idee on snaselgelt vlju cltliul simiiis /niiisis, kiis k u n sti aren fju t v rreld ak se in im o rg an ism i a re n g u g a n in g kus larviliilakse
esnirtkordsell sna ..renessanss" (V asari, II, 31 - Uaiiapu I9S6: IM -IS S ),

mm. vMsn ifoiet nrvucuni n e ia itu v ia iw p w t mirksa tijutavtmalt

Pliniuse vastavad peatkid kui Cicerolt laenatud lik. Need analoogiad vahest koguni hom oloogiad? - on meile iseranis huvipakkuvad.
Teaduprast ei kuulu kunsti progressi kontseptuaalse skeemi vl
jattam ise au Loodusloo autorile. Phjalike uuringute tulem usena
vib pidada tendatuks, et Pliniuse esitatav pilt klassikalise Kreeka
kunsti arengust on suurel m ral laenatud 3. sajandil e.m.a tegutsenud
kreeka skulptorilt ja kunstiloolaselt Xenokrateselt - sellele osutas veen
valt ju b a Eugenie Sellers 19. sajandi lpul (Sellers 1896). Pisut hilisem as
B ernhard Schweitzeri teoses'^ lisatakse uusi argum ente selle versiooni
kasuks: saksa uurija nitas, et nim elt Xenokrates leiutas evolutsioo
nilise vtm e'^ kunstiajaloo avamiseks ning jrelikult osutub ta lpp
kokkuvttes selle teadusharu tegelikuks isaks. Sestsaadik tunnustatakse
ksm eelselt Xenokratese rolli nii skulptori kui kunstiajaloolasena.*^
Arenguprotsessi kirjeldust alustab Xenokrates (vhem asti Pliniuse
m berjutustuses) om am oodi nullpunktist - m aali ja skulptuuri leiuta
misest; jrgnes areng nende kunstide jrjekindla tiustam ise teel oluli
sem ate m eistrite poolt, kellest igaks oli millegi uue algataja - arusaam ,
m is kinnistus evolutsiooniahelas h a korduva vorm eli hicprim us, tem a
oli esim ene kujul.
M aalikunsti puudutavas peatkis neb see jrkjrguline areng vlja
jrgm ine.
Prast m aalikunsti leiutam ist - esialgu m onokroom sena - , m rkis
E um aros Ateenast e s i m e s e n a m aha erinevuse m ehe- ja naisekeha
12 S chw eitzer 1932. S chw eitzer n h ta v asti ei tu n d n u d Sellersi u u rim u s t ega K a th arin e Jex-Blakei
P lin iu se t lg et. V h em asti ei v iita ta sellele k o rd ag i; h e s m rk u ses (lk 4, m rk u s 13) - seal ise
lo o m u sta tak se P a rrh asio st - p a k u b ta s n a p ictu ra v im a lik u t lg e n d u se n a fig u u ri te a d m ata , et
Jex-Blakei tlkes oli sed a ju b a k a su ta tu d .
13 V ljend k u u lu b R ay m o n d S ch o d erile - v t S c h o d e r 1968.
14 V t n t McTopMH MCKyccTBOSHaHMH 1 9 6 3 :1 2 -1 3 ; V e n tu ri 1964: 39jj; B arasch 1 9 8 5 :1 8 -2 2 ; P ollitt
1995: 3. N ii k u m m a lin e k u i see k a ei ole, ji see u u rim iss u u n d k a h e silm a vahele E. H . G o p ibrichil.
O m a artik lis ren essan si p ro g ressik o n tse p tsio o n ist m a in ib ta kll n im e tu t k a o tsilin u d k riitik u t,
kes seisvat P lin iu se skeem i taga, n in g v iitab C arl R o b erti a m m u sele u u rim u se le (R o b e rt 1886), kus
P lin iu se allikate k sim u s ld se alles t u sis (vt G o m b ric h 1999: 6 ,1 3 6 ), k u id l h e b v a ikides m d a
n ii Sellersi ja Schveitzeri k u i teisteg i a u to rite re k o n stru e erim isk atse te st. ( levaadet p ra st Sellersit
ilm u n u d u u rim u ste s t P lin iu se allikate k o h ta v t S c h o d e r 1968.) S am a te a d m iste l n k a n n a b e n d a st
te a d a k a sp etsiaalselt p ro g ressi p ro b le e m ile p h e n d a tu d u u rim u se s, k u s G o m b ric h n im e ta b taas
R o b ertile to e tu d e s P liniuse, C icero ja Q u in tilia n u se h isek s algallikaks Sam ose ajalo o last D u rist
(G o m b ric h 1971: 4), kelle ro ll o n kaasaegsete k sitlu ste v alguses tu n d u v a lt ta g a sih o id lik u m ega
se o stu m in g il m o e l k u n sti p ro g ressiiv se a re n g u ideega. SUski ei m a in i X e n o k ra test m itm e d teisedki
te o se d , k u st see n im i k ll k u id a g i p u u d u d a ei to h ik s - n ite k s G e rm a in B azini K unstiajaloo aja
lu g u , ku s isegi P lin iu st n im e ta ta k se v a id m d a m in n e s ja so o tu k s teises seoses (vt B asen 1995).
T h e le p an u v rsel k o m b e l m rk a b g en eetilist seo st X e n o k ra tese ja V asari k o n ts e p tsio o n id e vahel
selgesti tu ln u k a s teisest v a ld k o n n a st, m itte k u n stite a d la n e (vt A lsop 1982: 1 8 8-189), sam as kui
V asarile p h e n d a tu d p h ja lik u m o n o g ra a fia a u to r j rg ib ses m tte s G o m b ric h i, et viita b jllegi
a in u k si C icero le ja Q u in tilia n u sele (vt R ubin 1995: 1 6 5 -1 6 6 ).

v i ^ l n in g p flfld ii JM Jen d id a m i t m e i u g U f H p p p N I K i ^ ^ JU flo m m

tiendas eelkija uuendusi sellega, et ttas vlja krvale, les ja alla

vaatavate kujutiste m aalim ise tehnika, kasutas erinevaid rakursse, lii
gendas kehaosad, thistas esiletungivad veenid ning kujutas kangavolte
ja -kurdusid. Pheidiase vend Panainos maalis M aratoni lahingu, llita
des pildile ka m lem a arm ee vepealike portreekujutised. Polygnotos
'Ihasoselt kujutas e s i m e s e n a naisi lbipaistvais rivais ja vrviliste
peakatetega ning andis suure panuse m aalikunsti arengusse, nidates
e s i m e s e n a avatud suud ja ham baid ning vljendades m itm esugu
seid noilm eid. Apollodoros A teenasthakkas e s i m e s e n a kujutam a
varjusid; enne teda ei leidunud maale, m is oleksid lum m anud pilku.
Apollodoros lkkas valla kunsti vrava, m illest sisenes Zeuxis.Zeuxise
maalide elutruudus pettis nii inim este kui loom ade pilku, sam uti nagu ta
konkurendi Efesose Parrhasiose piltide loom ulikkus. Parrhasiose panus
m aalikunsti arengusse oli suur. Ta juurutas e s i m e s e n a m aalikunstis
sm m eetria, vljendusrikka noilm e, kaunid juuksed ja ilusad nojoo
ned. Pam philos, snnilt m akedoonlane, oli m aalijate seas e s i m e n e ,
kes harituna kigis teadustes, iseranis aga aritm eetikas ja geom eetrias,
kinnitas, et nende teadm isteta ei saavuta kunst eales tiuslikkust. Ning
viimaks Apelles Kosi saarelt, kes tusis tiuseni - letades kiki maalikunstnikke, nii varasem aid kui tulevasi (Plinius, Looduslugu, XXXV,
56-79). Pangem thele, et tulevasi on siin ehk thendusrikkam gi kui
..varasemaid; tusev arengujoon saavutab tipu, evolutsioon lpeb. Kas
hes sellega lpeb ka (kunsti)ajalugu?
Sam asugune hoogsalt tippu lendav progressikver esitatakse ka
skulptuuri arengu kohta, m is kulm ineerub Lysippose loomingus.'
Xenokratese kunstiajalugu Pliniuse m berjutustuses oleks ehk
kasulik krvutada teise sam alaadse katsega hilisantiigis - m a pean sil
mas Diogenes Laertiose esituses m eieni j u d n u d filosoofia ajalugu.'^
Phivorm el tem a oli esim ene on tuttav Laertioselegi, kuid ta kasutab
seda sootuks teisiti kui Xenokrates. Vaadelgem m ningaid niteid.
Anaxagoras vitis esim esena, et H om erose eeposed knelevad
hvest ja iglusest (II, 11), A ristippos hakkas Sokratese pilastest esi
m esena kuulajatelt tasu vtm a (II, 65), Speusippos m rkas esim esena
teadustes hisjooni ja hakkas neid vim alust m da ksteisega seos
tam a [...]; ja ta tegi esim esena avalikuks, et Isokratesel on tem a saladus
tega arvestatud [...]; ja ta avastas esimesena, kuidas kokku siduda hao15 Vril Viisiiri viiidel G io tto kohta, kes avas t e vrava kigile neile, kes h iljem t.stsid selle iiiisu((iise liiiii.se ja levuseni, n ag u m e n e m e tn ap ev al (II, 44 - Baaapw 1956: 156).
16 Vrillu.sjoonle an al si vt Sellers 1896: xxvii-xxviii.
17 D iogenes l.iierlios, K uulsate filo so o tu le elu jn vaateil.

sletit, et oleki mugav kanda* (IV, 2 -lK A ricnlltoi Hhoidui esimesena

otsustusest, kui otsuses oli vastuolu, hakkas esim esena vaallema ksi
musi m lem ast kljest, viis esim esena edasi i*latoni piiranclalud petusi,
tekitades selles ksim uste ja vastustega palju vaidlust (IV, 28), Diogenes
hakkas esim esena om a m antlit kaheks voltim a, sest ta ei pidanud seda
ksnes kandm a, vaid sellel ka m agam a (IV, 22), Zenonist rgitakse,
et ta hakkas esim esena kasutam a m istet kohane toim ing ja kirjutas
sellest raam atu (VII, 25) ning m ratles esimesena, m is on lppsiht
(VII, 32), Pythagoras tles esim esena vlja, et hing kulgeb paratam atus
ringkigus, vttes endale jrgem da kord he, kord teise elu (VIII,
14) ja nim etas esim esena taeva kosm oseks, aga m aa keraks (VIII, 48),
kuigi ttt-elda hoopis Parm enides tles esim esena, et m aa on keraku
juline, aga paikneb keskel (IX, 21), Protagoras tles esim esena, et iga
[asja] kohta vib telda kahel viisil ja vastupidiselt ning hakkas esim e
sena vaidlustes kasutam a phjendusi (IX, 51) ning hakkas esim esena
vtm a tu n n i eest tasu 100 m iini; ta hakkas esim esena eristam a tegusnaaegu ja vljendam a tegevuskohta (IX, 52) jne. Selle kirju valiku
viks tervenisti kirjutada lustliku kreeklase m uretu kukerpallitam ise
arvele, nagu tleb selle kohta Aleksei Lossev (Jloces 1979:11), kui pealt
n h a hooletu vljendusviisi taga ei peituks vgagi sisukad m ttearengud. Tpvorm elit tem a oli esim ene kasutab Laertios m uide sootuks
harvem , kui levaates filosoofiliste petuste ajaloost vinuks eeldada.
Enam asti alustab ta he vi teise m tleja panuse (vi rolli) iseloom usta
m ist teise sissejuhatava fraasiga: ta tles vi ta vitis. N nda nnes
tub Laertiosel vltida ajaloolise jrjepidevuse kujundam ist, tagades
endale vim aluse vabalt kirjeldada fakte, esitam ata ajalugu ja sstem a
tiseerim ata (JIoceB 1979: 10). Sest koos vljendiga tem a oli esim ene
sugeneb teksti vargsi ka aeg - teatav ajalooline seostatus, m is kinnistab
nhtuste vahel suhted enne ja p rasf vi eelneva tulem usena. Hic
prim us fikseerib innovatsiooni ning nitab htlasi teatava seeria algust.
Just selles punktis vib theldada nii sarnasusi kui erinevusi kahe antiigi
ajalookirjelduse vahel.
Laertiose kirjelduses puudub vaim setel ja praktilistel uuendustel
kindel suundum us, orienteeritus m ingile eesmrgile: meile antakse vaid
teada, et prast he vi teise m tlem isvtte vi toim im isviisi avastam ist
vi teatava idee vljapakkum ist vtavad teised selle omaks, tiendavad
m tet ja hakkavad kasutam a uut vtet - olgu tegu siis lpp-eesm rgi
m ratlem ise vi haokubu kokkukitmisviisiga.
Xenokratesel on asi sootuks teisiti. Tema arvates on iga uuendus
(juba ette?) hlm atud progressiivse arengu voolusngi.
Progressi kriteerium on silm anhtav - selleks on jrkjrguline lhe-

ntmine loodutele, ha uute vtete a v u t a W

I M M d i u f e optUUt
Illusiooni. Sel m eetodil kirjeldatud liikum ise ^uuna le valvab pidevalt
m iinectilinc kujulisckontscptsioon; iga suur kunstnik astub jrjekordse
sam m u visuaalse tetruuduse poole.
Siiski ei osutu see ettetallatud rada sugugi laitm atult sirgeks,
lilutruuduse vektorile ladestub idealiseerim ise vektor - ja nende sihid
fi kattu. F joportsioneerim ise arengut ehk sm m eetria avastamist ning
liustam ist ksitledes ei pea Xenokrates sugugi silmas elusarnasust,
suundum ust tiusliku silm apette ideaalile - ta kneleb kujutise enda
korrastatusest ideaalse harm oonia seaduste jrgi. Millisesse valdkonda
liigitada om adus, m is avaldub m aalikunsti arengut krooniva Apellese
loom ingus - kreeklased ise nim etasid seda snaga X^PK. Plinius tlkis
w uustas veetlevus (Looduslugu, XXXV, 79), Q uintilianus aga gratia
m eeldivus?
Jljendam isphim tet ja idealiseerim ist ehk nhtava spetsiifilise tei
sendam ise phim tet vib tlgendada vastavalt eesm rgi ja selle saavu
tamise vahendina. Siiski ktkeb vahend siin varjatud iseseisvum istungi,
mis ilm neb isikliku stiili arengu trajektoori vljakujundam ises - ees
mrgi ja vahendi suhted pingestuvad. A rengujoon lheneb kaheks, ja
harusid hendada pole vhim atki lootust.^ K unst areneb kll tiuslik
kuse suunas, aga kum m a - tiusliku elutruuduse vi tiusliku h a rm o o
nia suunas? Siin peitub esim ene vastuolu, jtkem see meelde.
Lisaks eeldab Pliniuse tem a oli esim ene-vorm el vaikim isi, et iga
uusavastus ei m ratle niivrd selle vi teise m eistri loodud kunstim aa
ilma ainulaadsust, tem a leiutist, kui toim ib just nim elt avastusena,
rebides jrjekordse katteloori objektiivselt eksisteerivalt algvorm ilt ning
astudes veel he sam m u om alaadse lpliku kaanoni poole.'^ Nagu juba
eldud, viitab esimene sellele, et hilisem ad kunstnikud asuvad vs
in N im ctatu ii k ah e tao tlu se h ita m a tu st te a d v u sta ti ju b a antiikajal. Q u in tilia n u se tu n n is tu s e
kiihaselt a rv u sta tu d D e m e trio st selle eest, e t ta o ln u d liiga t e l h e d a n e n in g a rm a sta n u d s a r n a
susi ro h k em kui ilu (Q u in tilian u s, D e o ra to ria, 12. 10. 9). Teisal P olykleitosest k neldes la rv ila b
(^u in lilian u s vljen d it supra v eru m , m id a J.I. P ollitt t lg e n d a b k u i ..ideaalseid v orm e, m ille p ro p o r t
sio o n id o n tiu slik u m ad , kui n e id le id u b e la v ate lin im este l (vt P ollitt 1995; 222, m rk u s 3). C)lgugi
i'l V ana-K rccka m tle m in e lh tu s m im e e si m istest, p o ln u d sellele siiski vras ka e tte k u ju tu s, cl
k u n stn ik su h estu b lo o d u seg a m itte k si s n ak u u le lik u k o p e erija n a, v a id k a s ltu m a tu vistlejana,
kes o m a lo o m ej u varal p a ra n d a b lo o d u se p a ra ta m a tu t eb atiuslikkust, m rg ib E rw in lano('sky
( 1lano<|icK H 2002: 24). X enokratese k u n stiajalo o lises k o n s tru k ts io o n is o su tu v a d need su h ted lausa
konfliklseiks, k u n stn ik u vaba tah e p o le k au g eltk i vaba, v aid o n s u u n a tu d teatava id eaaleesm rgl
poole, n iis to im ib nag u l p p -p h ju s.
19 17. sajandi k arlesiaan llk u st k la ssitsism ist k n eld es m rg ib Luc F erry: K lassikaajastu geenius
pole m ille leiulaja, vaid avastaja - see m iste k u ju n d a ti siin tead u steg ev u se m udeli phjal." ( I k r r y
199.1; 10.) 1'erry liesli igu.stalud a rv a m u se k o h a se h on see lo o d u se j lje n d am ise p h im llc
lulcnuis, lint esim esen a l lg en d ati loom inguli.st akti av astusena siiski ju b a kla.ssikali.ses antiigis;
sdilgi oli esikohal m im e e lilin e p rin tsiip , e n t tegelikku.se av astam ise krval to im u s ka h a rm o o n ia sra d u sle a v astam in e ehk teisisnu t u s ilu ideeni p la to n llkus ksituses.

t m t vtet jrgima ja avastus muutub ldlciiutitavaks - kuni kollek

tiivse tunnetusprotsessi tulem usena paljastatukse lppeesm rgina toi
miv ideaalne vorm viim aks tervenisti. Lionello Venturi arvates suudab
X enokrates kriitikuna h in n ata kll kunsti tiuslikkust, aga m itte konk
reetse kunstniku individuaalset tiuslikkust.^ Sedasama kinnitavad tei
sedki asjatundjad - juba B ernhard Schweitzer mrgib, et kunstnikuisiksusi valgustab Xenokrates sedavrd, kuivrd nad osalesid he vi teise
probleem i lahendam ise arenguloos (Schweitzer 1932: 17).
M istagi on see kik ige, aga samas - m itte jgitult. Pliniuse
Xenokratesele toetuvates likudes torkab silm a teatud jk, m is ei m ahu
lineaarse arengu voolusngi. Ajaloolane otsekui kom istab kunstnike isi
kupraste om aduste otsa, m is on vastuolus tem a kirjeldus- ja hinnangussteemiga, - prkub arenguharudele, m is kusagile ei vii, vljendades
m eistri eripra, m is ei leidnud ega tohtinudki leida jrgim ist. Ilm ekaks
niteks on kunstialases kirjanduses sageli osundatav lik, kus Pliniuse
asjalikust ksitlusest kum ab lbi Xenokratese professionaalne sra. (ks
kahest viitest Xenokratesele kui allikale Pliniuse Loodusloos asub,
m uide, siinsam as lhikonnas.) Lisaksin selle m ttekigu tervikuna;
Parrhasios, kes prines Efesosest, andis sam uti suure panuse. Ta ti
esim esena m aalikunsti sm m eetria, ti esim esena no ilmekuse, juuste
elegantsi, no ilu, saades endale - kunstnike snutsi - viduprja kontuurjoontes. Selles seisneb m aalikunsti suurim peensus - sest m aalida
keha, osi kontuuride sees, on kll m istagi vga raske, kuigi paljud on
saavutanud selles kuulsuse, ent teostada keha kontuurid, teostada jo o
nistuses iged lem inekud - see nnestub kunstis harva. K ontuur peab
m britsem a ja lppem a nnda, et annab aim u lejnust, sellest, m is on
selle taga, ja osutam a ka sellele, mis nhtav ei ole. Seda kuulsust tu n n is
tasid tem a puhul A ntigonos ja Xenokrates [...]^
Niisiis osutub Parrhasios esimeseks m itm eski asjas, ja m itte pelgalt
detailides (juuste ilu), vaid ka fundam entaalsetes ksim ustes: sm m eet
ria, s.o osade proportsionaalsuse arvestam ine kuulub krgeim at jrku
avastuste hulka. Kik Parrhasiose loom ingu om adused llituvad kunsti
ldisesse arengutrajektoori, m is viib elutruuduse optilise illusiooni ja
harm oonilise tiuslikkuse poole. Ent lineaarse kujutam ise viduprg
20 V t V e n tu ri 1964; 45. N iisu g u n e oli L io n ello V en tu ri arv ates an tiig i l h e n e m in e k u n stile ldse,
kies n ii m im e e tilise k u i id ealiseeriv a a re n g u asp e k ti k o h ta. L u k ian o se teksti a n al sid e s m rg ib
ta teisal, e t Z eu x ise p ro p o rtsio n e e rim is o s k u s k u u lu s kll te m a isikliku k u n stim e iste rlik k u se valda,
k u id h in n a ti sed a ld ise p ro p o rtsio n e e rim is k a a n o n i su h tes (v t sam as, 51).
21 P lin iu s, L o o d u slu g u , XXXV, 6 7 -6 8 . K o n tu u rik sitle m ise vald am isest ja P arrh asio se jo o n is
tu ste k a su ta m ise st e esk u ju d e n a k irju tab ka Q u in tilia n u s (D e o ra to ria, 12.10.4, vt Pollitt IS)95: 222).
Kt P lin iu s o su tab siin snaselgelt o m a in fo rm a tsio o n ia llik ale , siis v ib oletad a, cl otseselt vi)i kuud
sell a m m u ta s sealtsam ast ka Q u in tilia n u s.

viiinh tslaKjale, et selle kunsti valdam ises ei leidunud F arrhasiosde vrdnel ei enne ega prast teda. Selle oskuse poolest on tu u n i k a a I n e:
joonte efekti kasutam ise osas on areng otsekui lppenud, tiuslikkus
Niiuvutatud, livolutsiooniprintsiip, mis m rab liikum ise htse kulm iiiijlslooni poole, annab siin trke: progressi ajalugu kulgeb om asoodu
eilusi, ..lineaarse kunsti haru kasvamise peatab aga tiuslikkuse tkke
puu.
l.ooniingu eripra lb arengupuu tvest otsekui lahku ja m oodus
tab cvokitsioonitupiku vesivsu. Suur kunstnik osutub krvalekaldeks,
progressi kulust vljalangemiseks; soovi korral vib seda m ista ka
..langemisena ajalisest otse igavikku. N nda osutub peam ise liikum is
suuna klgharu otsekui ennetavaks peaprooviks, sest lppkokkuvttes
pdib ka evolutsiooni philiin tiuse tipul, m is m oodustab htaegu nii
kulm inatsiooni kui arengutupiku. - Veel ks vastuolu, m is tasub m eelde
jtta.
Pliniuse ksitlusest lbi kum av ldine m etodoloogiline kom po
sitsioon ja selles sisalduvad probleem id vim aldavad autorile enesele
rakendada Xenokratese loodud vorm elit - tem a oli esimene!
Me m rkam e seda selgesti, kui naasem e Vasari juurde.
Mistagi hljus nii tipu poole suunatud arengu kui uue kuldaja (vi
,selle taassnni ehk renessansi enda!) ideid renessansi vaimses atm osliiris am m u enne Vasarit (vt G om brich 1999). Esiteks juba seetttu, et
neid m ttem udeleid ktkesid Pliniuse teosed, m is kuulusid vram atult
tollase haritud inim ese lugem islauale.^ Tsi, renessansi kunstnike ld
kultuurilise harituse osas ei m aksa hellitada erilisi illusioone - haritud
kunstnik oli pigem erand. Ent need erandid kujundasid teatava tra d it
siooni. Niteks Lorenzo G hiberti Kom m entaarides avaldub progressiiilee ksnes seal, kus autor jutustab m b er Pliniust, jrgnevas Toskaana
kimstielu kirjelduses pole sellest jlgegi. Kll aga pidi Pliniuse (vi
pigem Xenokratese?) kontseptsioon E. H. G om brichi arvates toim im a
kunstniku teadvuses, tekitam a progressis osalem ise tu n d e ning m
rama tem a loom ingu arengu - alates Firenze baptisteerium i esimeste
uste ..nurgelisest stiilist ja lpetades teiste uste Paradiisivravaga, m il
les kehastub lysipposlik realism ja proportsioonikaanon.^^
Kaudse tunnistusena nii-elda evolutsiooniliselt m eelestatud
teadvuse kohta vib teenida ka asjaolu, et Pliniust lbi ja lhki tundvad
22 K un stn ik e h a ritu se k o h ta vt B urke 1991: 5 1 -5 2 .
l.\ H o m b ric h 1999: 5- H. 1lin iu s tsite erib V arrot, kes tleb, et Polykleitose s k u lp tu u rid olnvid
..kiiiullllsrd jn p raiie^u alati h e m o d elli Jrgi te h tu d , n in g ksilledcs hiljem ly s ip p o se uusi prop o rlslo n ccrlm lsv rttlcid , v astan d ab tem a lo o m in g u l nurgclistele kujudele", m ida tavatsesid luua
viirnHemuil k im stn lk u d (l.oodvislugu, XXXIV, 5h 65).

renessaiMlautorid prduvad alatasa just antHkmaall Pllniuse kehtestalucl tippude poole. Juba Boccaccio tavatses G iottot vrrelda Apeilesega
(B0KaH40 1981; 25). iseendale hauam onum enti kavandades kroonis
A ndrea M antegna om a bsti loorberiprjaga - m is oli tavaprane austus
avaldus poeetidele
raidkirjas bsti all aga krvutab end Apellesega.^'*
Raidkiri Fra Beato Angelico hauaplaadil Santa M aria spra M inerva
kirikus Room as teatab: rge listage m ind snadega, nagu olnuks m a
teine A pelles... (Ames-Lewis 2000; 94) - see vagur loobum us kinnitab
ju eitavas vorm is tsiasja, et just nnda tavatseti tem ast knelda. Kui
M arsilio Ficino otsis Jheologia Platonicas om a m ttekigule kinnitust
m aali loom ise pshholoogiast, siis prdus tem agi Apellese kuju poole,
m uutes ehtsa ajaloolise isiku m aalikunstniku ideaalm udeliks ja nim e
elukutse snonmiks.^ D reritki nim etasid kaasaegsed jrjekind
lalt tnapeva Apelleseks vi saksa Apelleseks - ei Zeuxiseks ega
Polygnotoseks, vaid nim elt Apelleseks.^'* Vga vimalik, et ka Botticellit
ei h u tan u d Apellese laim u seed valim a ainuksi A lberti Lukianosel
phinev vaim ustunud kirjeldus; phjuste keerukas pim ingus vis om a
osa olla ka Apellese m aali kuulsusel.^^ Vasari evolutsiooniidee tulem u
sed osutuvad analoogseiks - olles kll koosklas autori ajaloolise konst
ruktsiooniga, kuid vastuolus ajaham ba kest pstm ise taotlusega:
vlja t rju tu n a tiuslikkuseajastu kunstnike poolt, haihtuvad trecento ja
quattrocento m eistrid kultuurim lust pikaks ajaks.^
Tipu m istega haakub vram atult tusutee kujutlus. Juba Wolfgang
Kallab m rkas, et arenguidee on pigem Vasari teose eeldus kui jreldus^** - kontseptuaalne raam istik eelnes uurim isele ja kirjeldam isele.
24 V t A m es-L ew is 2000: 1 0 2 -1 0 5 . L a d in ak eeln e k iri k lab j rg m ise lt; Sina, kes sa silm itsed siin
M an te g n a p ro n k sp a let, tea: ta oli v rd n e A pellesega vi te m a st isegi le. (V asari, IH, 555 - B asap n
1963: 577.)
25 K ui A pelles n g i im elist aasa, p d is ta v rv id e g a sellest p ilti m a a lid a. A as te rv ik u n a ilm u s
vaatevlja o o ta m a tu lt ja o o ta m a tu lt s tas k a soovi A pelleses. T aolist v a atep ilti ja s ttim is t vib
n im e ta d a ..toim eks
M arsilio Ficino, T h eo lo g ia p la to n ic a. III, 1.14.
26 H u v itav al k o m b e l m a in iv a d sak sa a u to rid k ll teisig i k u u lsaid k reeklasi, k u id D re rit lis
ta ta k se k sm eelselt A pellesena, e sta m p id e p u h u l v id ab E rasm u s k o g u n i, e t selles k u n stis letab
D re r A pellestki (v t flio p ep 1957: 12, 1 9 6 -1 9 8 . 2 0 4 ,2 0 5 ).
27 V t G o m b ric h 1972: 72. Sam as seoses v t k a U lacxenb 2001: 8 5 -8 6 .
28 R o g er d e Pilesi K unstnike b ilan sis (C ours d e p e in tu re p a r p rin c ip e s avec un balance de p e in tres, 1708), m is p eeg eld ab h sti a jastu m tte m a a ilm a , p u u d u v a d trecento k u n s tn ik u d so o tu k s n in g
quattrocento o n e sin d a tu d v a id h iliste m e istrite G io v a n n i B ellini ja P e ru g in o nol, k u id n e ed k i p l
v iv a d ige m a d a la id h in d e id ; k o m p o s its io o n m le m a l 4 - R affaelil seev astu 17 - , ek sp ressio o n
B ellinil 0 - R affaelil 18 jn e. K m m e k o n d aasta t h iljem k irju ta b Jean-B aptiste D u bos: O ns
Leo X a ja stu m a a lik u n stil m id a g i h is t v a ra se m a te saja n d ite K unstiga, olgugi et see k a n n a b sam a
n im e ? (flio o 1976: 337.) Trecento ja quattrocento e sin d ajate k a a n o n ist v lja arv am in e oli to im u
n u d ju b a h u lk aega v arem : vanade m eistrite n itu stel 17. saja n d i Itaalias o su tu sid kige v a n e m a
teks e k sp o n e n tid e k s P in tu ric c h io ja taas P e ru g in o (Ha.skell 2000; 11). N agu m rgib sam as seoses I i
H . G o m b ric h , algab p rim itiiv id e eelista m in e alles 18, sajan d ist (vt G o m b ric h 2002; 4 1),
29 K allab 1908: 408. Kuigi k u n sti a re n g u idee heljus K allahi arvalos juba tollases vaijn.ses

Andrea Mantegna bst, M antegnahaud.

U 1504.
Mantova, Sant' Andrea kirik.
e 1990. Photo Scala, Firenze

liuslikus, p eab ta selle l p lik k u v lja k u ju n d am ist ja te rv ik lik k u te o stu st V asari teeneks. kski
vai ii.scni a u to r ei m d a k u n s tn ik u s u u ru sj rk u lh tu v alt te m a lig in e m ise st ideaalile - see k u n stiiijiiloolise t h e n d u se m ratlem ise p rin tsiip k u u lu b lb in isti V asarile (vt sam as). O lgu m u u h u lg a s
m rg itu d , et Kallab an al sib k ll p h ja lik u lt allikaid, k u st V asari in fo rm a tsio o n i a m m u ta s, k u id
im liik au to ritest lheb tiesti m d a . P lin iu st m a in ita k se a in u lt k s k o rd ja sedagi so o tu k s teises
sciiscs. 'lo si kll, K allabit h u v ita sid eelkige fak tid e allikad, k o n tsep tu aa lset k o ndikava ksitleb
lit iiksne.s p h iu u rim u se le lisa tu d m rk u ste s ja frag m en tid es. Just seal tuleb k i ju tu k s, et evolutsio o n ilis-teo lo o g ilin e a re n g u k o n tse p tsio o n e eln eb teosele. K ui nii, siis seda e n a m vrib u u rim ist,
kii.sl vi.s lek k id a .see a p rio o rn e idee. Ses seo ses so b ib m e e n u ta d a E. R, D o d d si u u rim u st p ro g ri-s.si m istest an tiik ajal, sest sealsed m tte k ig u d h aak u v ad otseselt eespool elduga. D o d d s r h u
tul) ig u statu ll, e t progre.ssi m iste l litu b alati k in d la sse v rtu sh in n a n g u te struktuuri,- ju s t selle
bil p aitn ak se p aik a ideaal, m ille p o o le k u lgeb p ro g ressi a re n g u jo o n . N im e ta tu d teesist l h tu d e s
V iiiillcb Dodcls k ehtivate v rtu ss tru k tu u rid e m u u tu m is t, n n d a n a g u see peegeldus filosoofili.se
m tle arenguis. X enokratese v isan d lik p ro g ressiteo o ria j b u u rijal kll k a h e silm a vahele, om e ti
v im ald ab D o d d si lev aad e p a ig u ta d a selle av aram asse vaim sesse k onteksti. D oddsi j re ld u sed
nn l h id alt jrg m ised . F.kslik o n a rv a m u s, n ag u o ln u k s pro g ressiid ee a n tiigile so o tu k s vras,
kuld laiem at tu n n u s tu st h a ritu d p u b lik u h u lg as leidis see t esti vaid p iiratu d ajajrgul 5. saj e.m .a.
H iljem su h tu sid kik su u re m ad filo so o fiak o o lk o n n ad p rogressi m istesse suhteliselt vaenulikult
kes v h em , kes ro h k em . S elgem ini a re n d ati vlja te a d u sliku ja te h n ilise progre.ssi m isted. I.aias
laastus korrelatiiv su st vib t h e ld ad a o o tu ste ja p ro g ressi tegeliku kogem ise vahel (D o d d s 197.1;
1'S). N eed teesid aitavad n h a X e n o k ra tese skeem i tag am aid . 4. ja 3. sajandi v ah etu se inim c.1)11 kiija.sla.s la h iaeg u nii k lassik aajastu pro g ressiv istlik e m eeleo lu d e heiastusi kui tajus ka n e n d e
am m ciiilalu sl. lliH.sell siil p rin e b re tro sp e k tiiv su s ja kun stilise ev o lu tsio o n i l p etatu s X enokratese
iireiigiiskccnils. )a kui vaslab tele o letu s, et an tiik ajal m isteti progressi eelkige (teaduslike) teadtn is lr k u m iila tsio o n in a ja te h n ik a a re n g u n a, siis k in n ita b seda kaudselt ka 1liniuse v a h en d a tu d
X eni)kruler kon.spekl: h o o lim ata vaadeldava v ald k o n n a eripiirasi ksitletak.ve ka kun.vli a re n g u l
luul Ift liiie liilUHlumlsena. N n d a p o le raske m rgala, m illes jrgib Vasari om a antiiksel eelkijal ja
lillile pDoIrxI tem ast erineb.

Vasari arendab iidse kunstiajaloolise mudeli vimsalt vlja ja rikastab

seda uudse kogemusega. Seeprast vib elda, et nii kontseptuaalne
skeem ise kui sellest sndivad probleem id teisenevad viisil, m ida ei osa
n u d aim atagi Vasari antiikne eelkija.^
Suurem a vaevata leiam e ka Vasaril need tiuse poole liikum ise lahk
nevad vektorid, mis m rkis m aha Xenokrates.
ks neist taotles testi looduse jrjekindlat m atkim ist - ses m ttes
jtkas ja arendas Vasari renessansi kunstialase m entaalsuse ld tu n
n u statud hoiakut: m aalikunstniku eesm rgiks olgu, et iga kujutatav
ese ei niks m itte m aalituna, vaid elusana, otsekui valm is pildilt m aha
astum a; kik m aalil leiduv olgu teostatud nnda, et seal, kuhu nad
paigutatakse, paistaksid n ad vaatajale m itte elutuina, vaid elusate ja t e
tru u d en a (1 ,16 - Baaapn 1956:92). Seetttu kaunistab surem atu nagu
elus'to o p o s om a m itm etes teisendites paljusid elulookirjelduste kohti,
kogudes hoogu sedam da, kuidas lhenetakse krgrenessansi m eistri
tele. G ioconda portree kuulsas ekfraasis - kik, kes on thelepanelikult
silm itsenud rangluunarust, m rkavad seal tuikam as p ulssi... (IV, 31 B asapii 1970: 26) - ei ole ksi nidiseid teisendava Vasari kirjaviisi
nidis, vaid m oodustab ka tpselt vlja rehkendatud kulm inatsiooni
punkti.
Teine vektor on sihitud tiusliku ilu loom isele - Xenokratesel lbib
see neid kohti, kus kneldakse sm m eetriast ja proportsiooninorm ide
m uutum isest. Vasari selja taga seisab teistsugune vaim ne kogem us, mis
vim aldab tal tiuslikku ilu siduda m itte niivrd meeleliste esem ete kui
nen d e ideedega.
Et joonistus, m eie kigi kolm e kunstiliigi, arhitektuuri, skulptuuri
ja m aalikunsti isa, am m utab intellektist lhtudes universaalset aru
saam a paljude asjade kohta, m is on sarnane kigi looduses leiduvate
asjade vorm ile vi ideele, olles liharukordne om a m tm ete poolest,
m illest johtuvalt tunnetab proportsioone, m is on terviku ja osade vahel
n ing m is on osadel om avahel ja kogu terviku suhtes - m itte ainult in i
m este ja loom ade kehades, aga ka veel taim edes ja ehitistes, skulptuuris
ja m aalikunstis ja et selle tunnetam isest snnib teatud kontseptsioon
ja arusaam , m ille kaudu form eerub ajus sedalaadi asi, m ida seejrel kte
abil vljendades nim etatakse joonistuseks, siis vib teha kokkuvtte, et
see joonistus pole m uud kui hinges peituva kontseptsiooni nhtav vl-

30 X en o k ratese ja V asari aren g u lo o lisi m u d e le id o n l h id a lt v rre ln u d lo scp h Alsiip ( A lsiip lyKI;

1 8 8 -1 8 9 ,4 1 5 -4 1 6 ).

jendamlne )a kuulutamine, mida Inimene om i

iileessc vormis." (I, 111 - Ha.iapM 1956: 87.)
.sna ilm.sell haakub scc m ttekik Raffaeli kuulsa seletusega om a
loom iiiguphim tetest kirjas Haldassare Castiglionele; mlem ale eelneb
aga ajalooline anekdoot Zeuxisest ja viiest Akragase (Pliniuse jrgi) vi
Krotoni ((^icero jrgi) neitsist, mille phjal Cicero arendas vlja platoo
nilise kunjsfilomingu teooria.^' Ent antud juhul pole ksim us ldse selle.s, kui sltum atud olid Vasari teoreetilised m ttekigud. Olulisem on
rhutada, et tiuslik visuaalne tetruudus ei olnud Vasari silmis sugugi
a i n u s renessansskunsti evolutsioonisiht, nagu esitab asja D anto ja paraku m itte ksi tem a. Eesmrke oli vhem asti k a k s , ning need
ei hti. Joonistuse (disegno) kui idee (concetto) visuaalse vljenduse
(Belting 1987: 76), sam uti kom positsiooni {invenzione) kategooria ise
loom ustab kujutist ennast, tem a ssteem iloovaid seoseid. Seega ei kuulu
need m isted m imeetilisele tasandile, vaid asuvad sellega nii-elda risti.
Olgu loodus pealegi ilu algallikas, kuid tem a pillavalt hoolim atu m b er
kim ine selle varandusega nuab letam ist silmale antu vaimse m berorganiseerim ise ja transform eerim ise teel. Jljendamise im peratiiv helt
poolt ja kauni kujutise im peratiiv teisalt ei sulandu, vastupidi - nende
suhted on pingelised, kui m itte lausa vastuolulised.^^ Juba seeprast tuleb
31

C ic e ro k ir ju ta b P h e id ia s e k o h ta : K u i k u n s tn ik te g i J u p ite ri v i M in e r v a k u ju tis e , e i h o id n u d

ta s ilm e e e s m in g it [te g e U k k u o le n d it] , m ille j r g i o m a te o s t te h a , v a id m in g i le v a m

ilu k u ju e la s

le in a e n d a m is tu s e s . S e d a v a a d e ld e s j a s e lle s s e s v e n e d e s k a s u ta s ta s a r n a s u s e s a a v u ta m is e k s o m a
k u n s ti ja o m a [k u n s tn ik u ]k tt. S e e p ra s t s is a ld u b

n ii n a g u

[ru u m ilis te k u n s tid e ] v o rm id e s ja fig u u rid e s

m is k i t iu s lik ja e ra k o rd n e , m ille m tte lis e k u ju g a o n

e s e m e d j lje n d u s s e o s e s ja m is is e

o n s ilm a d e n g e m is e le lig ip s m a tu d , n ii n e m e k a t iu s lik u s n a k u n s ti k u ju h in g e g a

M cro p M a

a c te T M K H

1962;

1 9 2 .)

n g e m a p a lju s id k a u n ita re k u n a n ii h id

R a fF a e l k n e le b

is e e n d a s t:

E t m a a lid a

[ ...] (T s it.

k a u n is t n a is t, p e a n

m a

e e ld u s e l e t T e ie H iilg u s v iib ib m in u g a ja a ita b te h a p a r im a v a lik u . E n t

[ilu le ] o ts u s ta ja id k u i k a u n e id n a is i o n v h e v itu , s iis k a s u ta n m a te a ta v a t id e e d .

K u iv r d s is a ld a b s e e k u n s tilis t t iu s lik k u s t, e i o s k a m a e ld a , k u i d p a n v g a s e d a s a a v u ta d a . (T s it

ncK yccT sa 1 9 6 6 : 1 5 6 - 1 5 7 j r g i.) O s a lt k ir je ld a b R a fF a e l s iin o m a l k o m b e l to lla l l e v in u d

M acrep a

a ru s a a m u : n ii Z e u x is e ja K ro to n i n e its ite lu g u k u i ilu id e e s t ld s e v ib lu g e d a A lb e rti r a a m a tu s (III,

56 -

A ;ib 6 e p T M

1 9 6 6 : 51 - 5 2 ) . A r e z z o s V o o r u s e V id u s a a li s e in a l V a s a r i p a le e s k u ju ta b m a j a p e r e

m e e s te m a p o o lt n ii k rg e lt v rtu s ta ta v a e s te e tilis e s n te e s i s ts e e n i: g r u p p v o o ru s lik u s a la s tu s e s

K ro to n i n e its e id s e is m a s n e id jo o n is ta v a m e is tri e e s ( r e p r R u b in
a g a l^ fe s o s e D ia n a t, k e s ju h a t a b n e its ite le te e d

1 9 9 5 , iil 8 6 ) , o m a F i r e n z e m a ja s

A p e ile s e t k o ja p o o le -

ilm s e lt s a m a e e s m rg ig a

( r e p r B o a s e 1 9 7 9 , ii l 1 2 0 ) . L h e m a l t i d e e m i s t e k o h t a R a f f a e l i l j a h i l j e m V a s a r i l v t ria H o c jjC K H 2 0 0 2 :
5 5 jj,
.1 2

O n a v a ld a tu d a rv a m u s t, e t V a s a ri m tte k ik s ja ts ite e r itu d l ig u s s u u d a b le p ita d a v a s tu o lu d

lo o d u s e

m a tk im is e

a rc n g u lip p u
l.e o n id

8 3 -8 5 ).

G o m b ric h

k irje ld a b

V a s a ri j r g i k u i j l j e n d a m i s k u n s t i t ie n d a m i s t ilu ja g r a a ts ia g a

ja

ilu

im p e ra tiiv id e

vahel

( v t n t 3 < j)p o c

1933:

(G o m b ric h

1 9 7 1 : 5 ).

H a lk in n ita b ..lo o d u s e ja k u n s ti d ia le k tilis t s u h e t h u in a n is lid e te o s te s : e h k k i n e its ilik u

ta h u m a tu

lo o d u s e

v iib

in im k s i

ra fin e e ritu d

t iu s e n i, j lje n d a b

in im lik

k u n .s t s ii.s k i s e d a

le v a l

p ilti, m ille j o o n i s t a b lo o d u s e ja lu m a la k s i; k u n s t p ib lo o d u s e lt ja t iu s ta b lo o d u s t: j r e lik u lt o n

lo o d u s le m

k u n s tis t, k u id k a k u n s t o m a k o r d a le m

lo o d u s e s t..."

(IkvrKHH

1 9 9 0 : 8 9 .) ..K u n s t n ii,

iw f i i i .s e d a n j i s t i i k a s u t a b H a t k i n s j a t s i t e e r i t u d l i g u s , t h e n d a b i n i m e s e h a r i n i i s t e g e v u .s t ld .s c ,
l o o d u s e t e g e l i k k u k u l t u u r i s t a m i s t e h k k u l t u u r i s e l l e .s n a e s m a s e s t h e n d u s e s . I .o o d u .s e m a t k i m i n e
k iin s liilk u

|i < K il l i i h l i i e g t i k i i i i l i i l ) j a

rl

k u u lu

s e l l e .s . s e t e g e v u s v a l d k o n d a .

K u ju tis

tle b

k ll l p li

tunnistada, et nn Vasari skeem on mrksa rikkam ja keerukam, kui seda

kujutab kaasaegne kriitika.
Ent sellega asi veel ei piirdu.
Kunsti teleoloogilise evolutsiooni ideed esitab Vasari kige parem ini
sissejuhatavates levaadetes. Elulookirjeldustest enestest aga selgub, et
autoril ei nnestu evolutsioonilist skeemi alati jrjekindlalt jrgida kllap juba om a kunstialase pdevuse ja tundlikkuse tttu. Kas vis
niisugune inim ene suhtuda Piero della Francesca vi Botticelli lo o m in
gusse kui ksnes alam astm esse teel RafFaelini?
M antegna kohta kirjutab Vasari, pidades silmas C am era degli Sposi
laem aali silma, et ta oskas teistest parem ini nidata, kuidas m aali
kunst saab esitada figuuri lhenem ist altvaates, m is oli m uidugi raske ja
julge avastus (III, 555 - Baaapw 1963: 574). Taas ilm ne variatsioon vor-

k u l t v lja s e lle , m is k tk e b l o o d u s e p r o je k tis , k u i d lis a k s o n t a s e e s m is e lt le s e h i t a t u d o m a e n e s e

s e a d u s te k o h a s e lt. S e s ta p

te k ib

p in g e k a h e

n im e ta tu d

im p e ra tiiv i v a h e l -

m is e la b t n in i. O m a v a ra s e s u u r im u s e s Id e a p h e n d a b

ig ik e s te v k a h e s tu m u s ,

P a n o f s k y s e lle le p r o b le e m ile s u u r t t h e

le p a n u . V iid a n u d t s ia s ja le , e t j lje n d a m is e ja v a liv a s n te e s i v a s tu o lu ilm n e b ju b a a n tiik k u n s tis ,

n ita b P a n o fs k y , e t re n e s s a n s s s iin e s ia lg u v a s tu o lu e i ta ju . N e e d h ilis e m a te l a ja s tu te l h ita m a tu d
n u d e d v is id re n e s s a n s ite a d v u s e le p a is ta h e p o s tu la a d i e ri ta h k u d e n a e t ig a k u n s tite o s tu le b

p o s tu la a d i, m is tle s ,

u u e s ti s u h e s ta d a te g e lik k u s e g a k a s v iim a s e t iu s tu s e n a v i j lje n d u s e n a .

(n a H 0 < j)C K M 2 0 0 2 ; 4 6 . ) E n t k u i t e o o r i a s v i s k i v a s t u o l u j d a m r k a m a t a , s i i s p r a k t i k a s t a t o i m i s
n in g

se e k a ja s tu b

ka

te g e lik k u s e

s u h te s

te ra v a

s ilm a g a

V a s a ri te o s e s . L is a k s

o n

P a n o fsk y

e tte

v a a tlik u s s e o s e s v i a v a lik u k o n f lik ti v im a lu s , m is t t t a s k i e n d p e a ts e lt il m u t a m a a k a d e m i s m i

lim a lo o d u s ilu p h im tte s . W lja k a s v a n u n a s e llis te s t le p ita v a te s t v id e te s t, e i t h e n d a n u d k i s e e
n iiv r d k a ts e t k a h t a lg e t k o o s k la s ta d a , k u i ig u s ta s m im e e tilis e p r in ts iib i s ilita m is t la h je n d a tu d
ja

m u g a n d a tu d

k u ju l, m r g ia s te l n ii- e ld a v lja t m m a tu d . K u i k u n s tia ja lo o la s e l te k ib

ta rv id u s

s e d a m im e e tilis e ja id e a a ls e v a s ta s s e is u l h id a lt s n a s ta d a , o n ta s u n n itu d k r v u ta m a n a d lih ts a lt

s id e s n a ja a b il: K u n s ti t r a n s f o r m e e r u m i n e is ik s u s e p h is e lt r e g u le e r ita v a r e a a ls u s e a v a s ta m is e
j a id e a a ls e ilu k a n d ja k s ... ( B e ltin g 1 9 8 7 : 8 0 .) J ta n s iin k o h a l k r v a le Z e u x is e - R a f f a e li p r in ts iib i
m u u n d u m i s e p r o b l e e m i A g a ^ a T i h h o n o v n a p r i n t s i i b i k s , n a g u s e d a m r a t l e b B a t k i n ( v t s e s s e o
s e s A g n o l o F i r e n z u o l a t r a k t a a d i . .N a i s e i l u s t a n a l s i r a a m a t u V p t - s ; B aT K M H 1 9 9 0 ) . K l l a g a t u l e b
m a i n i d a p r o b le e m i h t te is t ta h k u . E e s p o o l ts ite e r itu d V a s a r i j a R a ffa e li v ite id k s itle d e s k ir ju ta b
A le k s e i L o sse v , e t n e is p e e g e ld u b
enam

re n e s s a n s s , v a id p ig e m

id e e im m a n e n ts e lt-s u b je k tiiv n e k s itu s m is e i o ln u d k i ie ti

e u r o o p a lik u u u s a ja te a d v u s e m tte s k e e m . K a n ti s u b je k tiiv s e tu n n e

tu s te o o r ia e e lk ija (v t J lo c e s 1 9 7 8 : 2 6 0 - 2 6 1 ) . I d e e im m a n e n ts e lt s u b je k tiiv s e id t lg e n d u s i le id u b
v e e lg i, o lg u n ite n a to o d u d k a s v i L e o n a r d o s n a d : K u i m a a l i k u n s t n i k s o o v ib n h a k a u n e id a s ju ,
m is s is e n d a v a d a r m a s tu s t, s iis o n te m a v im u s e s n e id lu u a ; k u i t a ih k a b in e tu s t, m is r a ta b u d u s t,
v i ja b u r a t ja n a lja k a t, v i n ite k s h a le ts u s v rs e t -

s iis n e n d e g i le o n

ta is a n d ja ju m a l.

[ ...]

Ja

t e s ti, k ik , m is o n m a a ilm a s o le m a s o le m u s e , n h tu s e v i k u ju te ld a v a l k u ju l, a s u b a lu l te m a h in g e s
ja s e e j re l - k te s ...

(Jle o H a p n o 1 9 5 2 : 4 0 . ) E t t e k u j u t u s i d e e s t k u n s t n i k u s i s e k a e m u s e s h a a r a b s i i n

k ik e o le v a t, k a a s a a r v a tu d

id e a a ls e d k u ju tlu s p ild id , m il e i le id u g i p r o to t p i m e e le lis e s m a a il

m a s . R e n e s s a n s lik u p r in ts iib i re e tm is e n a v ib s ra s t l h e n e m is t k s itle d a v a id ju h u l, k u i s a r n a

s e lt L o s s e v ig a p id a d a e h tr e n e s s a n s lik k u m a a ilm a p ilti l b in is ti u u s p la to n is tlik u k s . K u m m a ti tu le k s
re n e s s a n s s k u ltu u r is t se l ju h u l v lja a rv a ta te m a o le m u s lik tu u m

k rg re n e s s a n s s - ja s ra s t s a m m u

p o le e h k p ik e m a ju tu ta v a lm is a s tu m a s u u r im g i p a ra d o k s ile m b . T si k ll, L e o n a rd o le

p h en d a

tu d p e a t k is t n h tu b , e t L o s s e v t lg e n d a b te m a g i e s te e tik a t o m a la a d s e u u s p la to n is m in a , m is ei
r a ja n e k ll k o s m ilis e l m is tu s e l, m ille e m a n a ts io o n ik s o n k i k o le v , v a id in im e s e M in a l, k e s s a m u ti
m is tis k ik e o le v a t o m a e n e s e e m a n a ts io o n in a
n u s tu d a - L e o n a rd o te k s tid k in n ita v a d p ig e m

(JIoceB 1 9 7 8 :

4 2 8 ) . S e lle v ite g a o n v e e lg i r a s k e m

v a s tu p id is t. K u id k ik s e e j b m e ie lo e n iu r u a iiie s i

v l j a . ( L o .s .s e v i r a a m a t u p a r i m a m u l l e t e a d a o l e v a a n a l s i n a v i i t a k s i n a r t i k l i l e

rop(|)yi(K ivii, I9H.V)

Micro ilclla Pranccsca.

IAcIIh - KUtI legend:
kulm e risti leid m in e
ja 1'ell.se Risti
k in d lak steg em in e.
Delull: R istide leidm ine.
1460?
\ n ' m t Piiha Franclscuse
k irik.
J ;illl 1, |'luil(i Scala, Firenze;
M iiiisleri) per i Beni e le
A llivili Culturali

niclist tem a oli esim ene; selge on ka see, millise traditsiooni jtkam i
sest ja arendam isest kib jutt; selleks ajaks olid juba loodud C orreggio
illusionistlikud kuppelm aalid. Caesari trium fi pikk ksitlus reedab
kahe lhenem isviisi vga iseloom ulikku pim um ist: SeIlest nhtub,
ct juba noil am m ustel aegadel uurisid vrikad m ehed teraselt asjade
telisi looduslikke om adusi ning m atkisid neid lim a hoolega. Seega
asutakse kusagil poolel arenguteel. Vasari jtkab: hesnaga, see teos
ci saanuks olla ei kaunim ega parem ini teostatud. (III, 552 - Baaapn
1963: 571.) Snastuse m inevikuvorm on kahem tteline: kas parem ini
on ldse vim atu vi oli teos letam atult kaunis tolle aja kohta. Veel
M antegnast, sedapuhku Kiviraidurite m adonna kohta: Tundub vi
m atuna saavutada niisugust tiuslikkust peenikese pintsliotsa abil. (III,
3.54 - Basapw 1963: 572.)
Avagem Piero della Francesca elulugu. helt poolt tleb Vasari
C]onstantinuse uneno puhul, et pilkast pim edust kujutades nitab
liero, kui thtis on jljendada loodusnhtusi, valides neist kige olu
lisemat. Ja et ta teeb seda nii suureprasel kom bel, siis andis ta uutele
kunstnikele vim aluse astuda tem a jlgedes ning saavutada see lim
tase, milleni, nagu me nem e, on jutud tnapeval. (III, 262 - Baaapw
1963: 250.) Siin on Piero della Francesca see esimene, kes avab veel he
arengujoone m im eetilise tipu poole. Ent sam ade Arezzo San Francesco
kiriku freskode maalim isel kipub Piero kohe ka subordinatsiooni rik
kuma: Ta kujutas rakursis hobustegruppi, mis on m aalitud nii imeliselt,
cl tolle aja kohta vib seda nim etada liigagi kauniks ja liigagi oivaliseks.
(III, 263 - Ba:iapn 1963: 251.) Ajast ettejudm ist esitatakse suhtelisena:
nlollc aja kohta. Siiski osutub etteruttam ine htlasi ajastu kehtestatud
piirangutest vljam urdm iseks: m itte enam oma aja kohta kaunite,

vaid om a ajastu taustal liiga kaunitena satuvad PIcro hobused abso

luudi piirimaile. A rengujoonest krvalekaldum ine lheneb tiuslikku
sele; [...] talupoeg, kes labidale toetudes kuulab nii elava huviga Pha
Helenat, sellal kui m aast kaevatakse vlja kolm e risti, - parem ini seda
kujutada enam ei saa. (III, 262 - Baaapw 1963; 250.)
Botticelli Tarkade kum m ardam ise kohta loeme; See teos on testi
suurim im e - siin on saavutatud koloriidi, joonistuse ja kom positsiooni
niisugune tius, et iga kunstnikku hm m astab see veel tnapevalgi [s.o
tiuslikkuseajastul! - B.B.] (III, 516 - Basapii 1963; 528); Apellese lai
m ust kaunim at ei saa ollagi. (III, 521 - Basapw 1963; 532.)
Neist nidetest peaks piisam a veendum aks, et Vasari polegi nii
lihtne ja sirgjooneline. Olgugi et tal ei piisanud alati term inoloogilist
ja kujundlikku snavara kunstniku isikupra kirjeldam iseks, taipas ta
hsti ja pdis ka snastada tiuslikkust o m a s v a l l a s - seda isegi
ldkontseptsiooni kiuste vi vhem asti teatava ebaklana. Seda vastu
olu m rkas Vasari isegi ning ritas ka loogiliselt phjendada. Neile,
kes leiavad, et m a listan liialt m nd vana vi kaasaegset kunstnikku, ei
oskagi m a igupoolest vastata m uud, kui et m a ei kiida kunagi lihtsalt
niisam a, vaid alati n- sedavrd, kuivrd, arvestades aega, k o h ta ja m uid
sarnaseid asjaolusid. (VI, 410 - Basapw 1971; 590.)
E rw in Panofsky, kes om a V asari-uurim uses analsib hiilgavalt ka
kahe n im etatud lhenem isviisi koosklastam ise probleem i, tlgendab
sedavrd, kuivrd-vljendit (originaalis secondo ehe) skolastikaterm inoloogiast prineva suhtelisust vljendava vitena - vastandina
absoluutvidetele (IIaHO(j)CKMM 1999; 231-232). V iidanud Vasari arv u
katele kiidusnadele renessanssstiili lapseplve ja noorukiea k u n st
nike kohta alates C im abuest ja Giottost, leiab ta m ujalgi autori igustusi
suhteliste hinnangukriteerium ide vltim atusest absoluutsete krval.
Vasari kasutas kaht m dupuud; hinnates kunsti ldist arengukiku
tiuslikkuse skaalal, seostab ta ksikuid teoseid lisaks ka om a ajastu
kunstitasem ega; kuid see, m is m eie silmis o n vastuolu, ei p ru u k in u d
n n d a paista kuueteistkm nenda sajandi seisukohalt, arvab Panofsky
(samas, 230). K um m ati selgub Elulugude thelepanelikum al uurim isel,
et kahe lhenem isviisi hitam ine, m ida autor ritab tagantjrele igus
tada, ei nnestu tal kaugeltki alati. Vaadelgem veel m ningaid like sedapuhku D onatello eluloost.
P h a Jri kuju kohta Firenze O r San M ichele kiriku fassaadil; Ja
33

P ie ro

d e lla

F ra n c e sc a

e lu lo o s

m a in ib

V a sa ri k a

B ra m a n tln o

k a o ts il in u d

t id ,

m u u h u lg a s

m itu t n a tu u r is t m a a litu d p e a d , m is o lid n ii k a u n id ja t iu s lik u d , e t p u u d u s v a id k n e v im e - ja n a d

o le k s id m u u t u n u d p r is e lu s a ik s . ( I I I , 2 5 9 -

B aaapw

1 9 6 3 : 2 4 9 .) P u u d u s v a id k n e v im e " o n k ll

s a d u k o r d i k o r r a tu d b a n a a ls u s , k u id s e lle g a ta h e ta k s e e ld a , e( te g e m is i o n t iu s lik u jiilje iid u s c g a .

mlitagi ei leidu h e a k i k a t t a e | t

nii pai^u

clii, UhcKki marmoritkiK nii palju hingetatust, kui loodu |q kunst on

sellesse klkenud Donato ke llii." (111, 208 - Ha:tapM l% 3: 191, minu
srcnihds - H.B.)
<ia((amclata m lestusm onum endi kohta; D onato nitab end lausa
vlurina, valades pronksi nii tohutuis m tm eis teose ning silitades
seejuures p jportsioonid ja hea teostuse, et on testi vrreldav antiiknicistritega liikum ise, joonistuse, oskuste, proportsioonide ja viim istluse
osas. Sellega ei hm m astanud ta ksi tollaseid vaatajaid, vaid hm m as
tab tnapevani igaht, kes seda teost neb. (III, 214 - Baaapw 1963:
194-195.)
Ja lpuks klassikalise tem a oli esim ene-kliee suureprane h ita
m ine absoluuthinnanguga tiuslikkuse skaalal: Seeprast loetakse teda
igusega e s i m e s e k s , kes oskas bareljeefi kohaselt rakendada aja
looliste stseenide kujutam iseks - ning teostada need nnda, et taotluse,
sundim atuse ja m eisterlikkuse phjal, m ida ta seejuures ilmutab, on
ilmselge, et ta oli selles vallas teline asjatundja ning saavutas ebatava
list ilu; seeprast pole teda selles vallas letanud kski kunstnik, e g a
l e i d u t n a p e v a l g i t a l l e v r d v r s e t . (III, 202 - Baaapw
1963; 187, m inu srendus - B.B.)
Raske on neid snu pidada pelgalt retooriliseks kujundiks ja lausa
vim atu tlgendada suhtelise hinnanguna. Snaselged vited, milles
avaldub ilm ekalt kirjutaja ergas kunstitaju, m rgivad tahtm atult m aha
kohad, kus evolutsiooninool kaldub peateelt krvale, et j u d a tiuslik
kuseni s i i n j a p r a e g u - j u s t s e l l e m eistri terviklikus ja en e
sekllases loomemaailmas.^'*
Teisisnu ilm neb Vasari tekstis nii-elda kahetine kahesus: nagu lii
kum ise eesm rk lheneb t i u s l i k u j l j e n d u s e ja l i m a i l u
ideaaliks, jaguneb kaheks ka arengujoon ise, m oodustades helt poolt
t u s v a k v e r a ja teisalt p e r s o n a a l s e d k r v a l h a r u d .
{lppkokkuvttes taanduvad need duaalsused m istagi ldise ja ainulise
suhte phiprobleem ile. Jljendamise ja ideaalselt kauni vorm i dilem m a
t)sutub silm anhtavalt reaalselt antu ja universaalselt tiusliku poleem i
kaks. Siiski avaldub jrjepidevas tusus tiuslikkuse poole - ideaalne
M

Ddiialcl Prt/.io si viitab igesti ..lepitamatutele pingetele ja vastuoluclclc", millega Vasarll liill

maailficia katseis letada ajaloolise mtlemise suhtelisust; probleemiks osutub ksitletava teose
lpetatus ja samas igal ajaloohetkel avatud lpetamatus - sest lpetamatus ideaalse n o rm i su h
te iih tib puhuti lpetatuse ja tesusega selles, m is puutub teose m issiooni antud ajaloollsrN kesk
konnas (vt Preziosl IW H : 2S). S iis k i nhtub toodud nidetest (m illise id viks kllaga lisada), et
..ideaalne no rm " kipub end vahel ilim ilum a ii griiafikuviilisell, keset tema poole su iiin itiid liik u
mise protsessi: lpetatuse ja avatuse draama laheneb antud kujutise harm oonilises tillusllkkuses
just s i i n ) praegu.

vorm on nhtavasti ette antud - m etapersonaalne paratam utus, mille

tideviijateks osutuvad hiilgavad m eistrid, kes krvaldavad ksteise jrel
kik tiuslikkust varjavad katteloorid, sam as kui personaalset tiuslikkuse-eelset tiuslikkust ksitletakse ldise arengujoone juhutise m o o
nutusena vi krvalepikena.
ldise ja ainulise suhte probleem i iselaadse, puhtrenessansliku
lahendusviisi kohta leidub palju huvitavaid m tteid Leonid Batkini t
des. Siin pole koht kogu laiahaardelise arutluskigu kordam iseks, sestap
viitan vaid phiideele. Ainulise ksusena on renessansi indiviid teistest
sootuks erinev. Siiski on iga indiviid valmis sidum a endasse kik le
jn u d n ing teda vaadeldakse seeprast otsekui m aailm a m itm ekesisuse telge. ksikisik o n om a erandlikkust selgesti tajuv ja selle le
uhkust tundev indiviid vaid sedavrd, kuivrd ta prgib kike teadm a,
kike oskama, Kik olem a, - on indiviid ainult sedavrd, kuivrd ei k in
nistu om a ainulisusse, vaid laieneb kosm iliste m astaapideni; lhidalt on indiviid, kui ei ole indiviid. [...] Renessansi isiksus on ldise ainus
sisukas eksistentsivorm. (BaxKMH 1990: 129-130.)
Srane paradoksaalne ldisest kllastunud ainuline sobiks im e
hsti kirjeldam a ka Vasari vastuolusid. A inulist sihtiv m im ees - sest
jljendada saab ksnes seda, reaalset! - osutub htlasi rihituks ideaal
sele ldisele; m eistri loom ingu vi ka m ne ksiku teose individuaalne
eripra hlm ab universaalse tiuslikkuse intentsiooni, ja vastupidi tiuslikkusetaotlus realiseerub ka personaalse loom ingu rm ustes ehk
isiklikes tiusesaavutustes. Ja polegi suurem nnetus, kui srane tl
gendus ei ole otseselt vlja loetav Elulugude tekstist, sest nii see kui
teised tollased kirjutised m oodustavad ju lpuks vaid ,,renessansiprintsiibi fenom enoloogia; piisab, kui kirjutaja om a arusaam ad kaudegi ree
dab, jttes m eie m ureks need snastada.
M a ei pretendeeri Leonid Batkini sgavam ttelise teesi sisulisele
lahkam isele; siinset vaatenurka arvestades pole selleks tarvidustki. Sest
vflr/e^fl-kontseptsiooni raam es, m illest Batkin tuletab ldise ja ainulise
paradoksid, tuleks Vasarit ksitleda renessansiteadvuse snkroonilises
likes, olgugi selle pisut hilinenud esindajana. M ind aga huvitab - nagu
peaks selge olem a algusest saati - Vasari kuuluvus kunstiloolise m tte
diakrooniasse: tem a koht selles, tem a vastuolud, Vasari traagiline s.
N ing sellest vaatevinklist osutub m tlem ise ja m aailm avaate paradoksi
dest olulisemaks kirjeldatava objekti enda paradoksaalsus. Vasari teoses
ilm nevad vastuolud on tingitud sellest, et ta tajub ja m istab konstruee
ritavat kujutiste ajalugu k u n s t i ajaloona. igupoolest on tegem ist
kunsti enda snnipraste lahendam atute vastuoludega - kunsti vastu
oludega kunstina. N iipea kui artefakt hakkab elam a kunsti reeglite jrgi,

kunstilise nol, ilm neb kohe selle ntto" kahetine loomus; kujutisel tuleb
htaegu olla ise ja esindada teist - ..esindamise" Ja ..olemise" vaheli
ses ruum is kulgeb kogu ta vonkleva joonega ajalugu, lhenedes vahel
kuldsele keskteele, paiskudes hest rm usest teise vi puhuti koguni
piiridest vlja. Nagu ma olen pdnud nidata, algab kujutise ajalugu
igupoolest vljaspool kunstivalda - kunsti juab kujutis m itte-kunstist ning seal^ ..vljas, toim ub ka esindam ine ja (ise)olem ine sootuks teises
elu- ja thendusruum is (vt BepHuixeMH 2002,2002a). Siin, kunstiruum is
aga kuulub m im eetiline printsiip representatsioonikom pleksi, idealisee
rim ine seevastu autonoom se optilise eksistentsiksuse koosseisu isegi
juhul, kui sim uleerib jljendam ist; ..teatavast ideest sndinud Raffaeli
kauni naise kujutis, milles on uudses snteesis kll ka reaalsuse ele
mente. representeerib siiski m rksa nilikum at eksistentsi kui M asaccio
apostlid, ehk teisisnu - kuulub selgemini maali enda plastilisse orga
nismi, asub lhem al sellele kriitilisele punktile, kust algab valgum ine
pildivlise m aailm a representeerim ise sfrist pildi enda suvernse
esemelis-esteetilise kohalolu sfri. Kahetise tiuslikkuse pnise seadis
esimesele kunstiajaloolasele kunsti antinoom iline loom us ise.
Sama toim ub kunsti ajaloos.
Iga kunstnik, iga pilt on llitatud paljum tm elisse ajaloolise jrjepi
devuse, seoste ja laenude, innovatsioonide, vormide elu ja thenduste
elu kontiinum isse, kusjuures diakrooniline m de osutub d o m in an t
seks. Samas prib iga oopus - nagu kik kunstiteosed - om a kunstiliselt
olemuselt, terviklikkuselt ja lpetatuselt B enedetto Croce insulaarsuse
ehk enesekllase ainulaadsuse poole, mis eirab igasugust jrjepidevust. '
Palju oleks ehk elda, et Vasari m istis nim etatud antinoom iat - ent ta
tajus seda vaistlikult, isegi kui ei osanud sellele iget nim e anda. Sest
millest m uust knelevad tem a snad D onatello Pha Jri kuju kohta,
et heski kaasaegses skulptuuris ei leidu nii palju elu. heski m arm o
ritkis nii palju hingestatust, kui loodus ja kunst on sellesse ktkenud
Donato ke lbi. Kllap Vasari juba teadis, et ..koguseliselt leidub sama
palju elu ja hingestatust kas vi niteks M ichelangelo ..Taavetis, kus
|...| iga in d iv iid , k o g u n i in d iv iid i v a im u e lu iga lio lk kannab endas oma k u n s tilis i in a a llm ii
n in g k ik need m aailm ad on k u n s tilis e lt v rre U la m a tu d ." k irju ta b lie n e d e tto O o c e n in g jiitk a b :
,.N ii nevad m nin g a d itaalia k u n s ti lapseplve ( lio t t o s ja selle k p su st U a lla e lis vi 'i iy.ianis

nagu

p ole kski ( iio lt o l pule v iid u d ja t iu s lik , k u i lhtuda tema h ing es le id u n u d tiim lc a in e sc st. M ttld iig l
p o ln u d ( iio tto v im e lin e jo o n ista m a in im k e h a n ii nagu Kaflael ega v rv im a seda nagu T i / l i i i i , ku ld
kas kalla el Ja Ti/ ia n o leksid o ln u d su u te lise d loom a ,,1 na I Vanciscuse abielu Vaesusega" vi ,,1 ha
(ram isc iise su rm a "? I''sim ese v a im u ei k o itn u d veel kehailu ja - k llu s, m ille ro iie ssim s ausse t s tis
)u u u rim is o b je k tik s tegi; teise oma o li juba tu n d e tu k s m u u tu n u d m n in g a te b in g ellse k ire |a fin u w i'
v a rjim d lste su h te s, m is k lk e sta sid k o lm e te lstk ilm iie n d a sajandi |orlg l i n r i i U i ehk kIIn H . wi|iiii<l
I i l i n i ] In im e st. K u id a s o le k sk i v lm iillk v rre ld a , k u i p u u d u b k rv u ta m is e a lu s? " ( C io ie lyiJH;

I7^)

i7

D onatello skulptuurile iseloom ulik terrihilit om andab titaanliku pinge.

Ainus jreldus on, et snad kski kaasaegne skuipluur" ei vljenda nii
vrd absoluutse leoleku m uljet kui noore D onatello poolt relvam eist
rite tsunfti tellimusel O r San M ichele kirikule loodud skulptuuri tieliku
k o r d u m a t u s e, ainukordsuse elamust.
ldjoontes vib seega elda, et asunud kirja panem a kunsti ajalugu
kunstina, sattus Vasari nagu ta antiikne eelkijagi selle spetsiifilise aja
loo snniprase vastuolulisuse pnisesse. K unsti a j a l o o n a on see
pidev. K u n s t i ajaloona - diskreetne. K ontinuaalne pool vttis esialgu
progressiivse arengu kuju - ja siis oli abi tem a oli esim ene-printsiibist, m is vim aldas vastuolu lepitada ning llitada protsessi isik. O m eti
osutus see m eetod puudulikuks, loojaisiksuse ainukordsus ei m ahtunud
arengum ustrisse. Iseranis selgesti ilm neb see vastuolu just Vasaril. Pole
ime, et Elulugude arengukontseptsioonist knelejad tavatsevad vii
data eelkige sissejuhatavatele levaadetele. N iipea kui jrg juab k unst
n iku elukigu kirjeldam iseni, kipub arengupilt hm astum a ja lheneb
kaheks. Insulaarse ja protsessuaalse suhted pingestuvad ning see konf
likt ei tu n n e lahendust - ei siis ega praegu. Niisiis lb Vasari vastandid
lihtsalt kahte lehte; evolutsiooniidee paigutab ldlevaadetesse, unikaal
sus avaldub elulugudes.

3,
E nt naaskem evolutsiooni peateele. Individuaalse tiuslikkuse ja seega
lpetatuse krval- ning tupikteede kiuste jlgib Vasari sarnaselt om a
antiikse eelkijaga liikum ist tipu poole. Tsi kll, m lem al juhul on
tegem ist kaksiktipuga (keelele kipub vrdlus Parnassiga); nim etagem
seda kas vi kaksainsuseks.^* Kuivrd m etipp ei paikne ideaalse ees
m rgina kusagil kaugel ajaloohse silm apiiri taga, vaid asub siinsam as,
autori vaatevljas m itte ksi nhtava, vaid juba ka vallutatuna, - siis
fikseerib Vasari tiuslikkuse saavutamise. Vasarilikud arengujooned
ei jtku tulevikku, sest edasine tusutee on suletud, tipp saavutatud krgrenessansi m eistreist, eelkige M ichelangelost Vasari ssteem is le
m at ei leidu: tem a m eislilkide vastukajana iving toidetuna selle kauni
viljaka taim e visast kasvust on juba vrsunud arvukalt toredaid harusid,
36

Re nsse le a r W . Lee kneleb ig u s ta tu lt h e a s d a m lik u st e b a j rje k in d lu se st, m illega 16. sajandi

h a ritu d pead m n sid htaegu m le m a t k o n tse p tsio o n i, n ii id eali.sccrivat k u i n ih iic c lili.s l (l.ec
1 % 7 : 10).

inl.s Ncl tavatul m o d |. . . | on toonud klk kolm Ailmit kiin.sli ncnilc lp'
Uku, llmu piirini
(IV, 11 - Baaapu 1970: 10).
Seega on (kunsti)ajaloo evolutsiooniline kirjeldusm eetod am m enda
tud. )uba ksi seetttu ei saanud Vasari m udel toim ida kunstim aailm a
edasiste sndm uste universaalse kirjeldam isnidisena; rm isel juhul
vis see pjcetehdeerida korduvkasutusele hilisem ate stiilide ja voolude
kirjeldam isel, ent siis juba tsklilise skeemi nol.^^ Tenoliselt seisneb
just selles Vasari kunstiajaloo ks m etodoloogilisi ppetunde: k u n s t i
edasise kulu kirjeldam ine progressiivse evolut
s i o o n i l i s e p r o t s e s s i n a o s u t u s v i m a t u k s . Ega igu
poolest keegi seda ritanudki. Kll aga osutus Vasari ise nii osaliseks kui
tunnistajaks sndm uste edasisele kigule - sest kunstielu siiski ei seis
kunud
ning judis evolutsiooniideele truudustki m urda, olles tahestahtm ata sunnitud tunnistam a, et kui ei saa parem ini, saab t e i s i t i .
Selle m etodoloogilise kursim uutuse kandjaks osutub Vite teine, tien
datud vljaanne. Esim ene vljaanne koondas nende kunstnike elulugu
sid, kelle esimene elu oli lppenud - erand tehti vaid Michelangelole.
Teise vljaandesse llitas Vasari ka elavaid kunstnikke, kaasa arvatud ise
enda; lviosas oli tegu m aneristidega. Need tuli m ingil m oel suhestada
lippudega, see aga nudis esteetiliste kriteerium ide korrigeerim ist.
'laheldades jljendam is- ja iluprintsiibi vastuolu, liigitab Abram
r.fros ilu kategooriasse terve kobara hinnanguid: bello, belezza, grazia,
dokczza, leggiadria koos kigi vastavate tuletistega (3(J)poc 1933; 83).
1lilisem uurija lheneb neile mistetele diferentseeritum alt ning n h ta
vasti on selleks phjust. Vrreldes Elulugude kolm e osa eessnu juab
A nthony Blunt jreldusele, et autori hinnangukriteerium eis on toim u
nud olulised m uudatused. Need ei hlm a ksi nihet looduse jljenda
miselt idealiseerim ise poole, vaid uusi liigendusi ilm neb ka idealiseeri
mise raames: viimases eessnas ei ole keskne kategooria enam ilu, vaid
graatsia. Nagu tollases intellektuaalses kibes ldse, ei ksita ka Vasari
viimast enam pelga ilu teisendina: need m isted seostuvad nd palju
keerukam al ja m itm ethenduslikum al moel.**Ilu ja sellega seonduvad
17

llld lo o g ills f ts k li im id c lilf, ii iil lc eeskuju] Va.sari oma skeem i le s e hitas, on o su tu n u d

P iin d ls k y (vt Ilaii()(|)CK nti 1999; 2.1.1))), B e ltin g (v t H e ltin g 19S7: 7 3 ) ja teised a u to rid . V asari e tu lii
pullust',s arenguskeem s iis k i p ris ts k lilis e k s ei o s u tu , sest ts k k e l arenes vlja vaid he k o rra litk i v iid e t selle v im a lik u le k o rd u m ise le m u l V asari te k stist leida ei n n e stu n u d . Se.stp tu le k s
Vasari p e rlo d lse e rln n u k rv u ta m ise l In im e lu ts k lilis e skeemiga olla ette va a tlik u m ; k u i In im p lv
k onnad kordavad ts k lit lugem atu a rv k o rd i, st skeem o n t e sti igas m tte s ts k lilin e , s iis V a sn rll
iiK iitiih tu tiin u u n lk a u U u se lc s is u lis e lt m itte ts k lllis e k s . Selle m n d u ste ta ts k llli.se k s n lm e ta m l
Kmt (v t nt Pre/.ioiti I9H9'. IHA) oleks igem h o id u d a . I.iia tig i ei o s u tu k o tm e lin e lilg c iid u s ..lapseplv
n o o ru s

k p s tilU lg u " k u n stile a d u se s su g u g i a insa ks; n iisa m a le v in u d o li vahest p op iilu a rse m g l

ts k lilin e k o lm ik ja o tu s ..a rh a ilise d v o rm id

IH

kla ssika

m u iirris m ".

U u rid e s s n a ft n ith i la iv lt a m l s e a r e n g til re n e s s a n s ia ja te k s tid e s , m ilrg lh A n th o n y lllu n t,

m isted alluvad Vasari arvates objektiivsetele reeglitele, miile avasta

m ine, om andam ine ja harjutam ine juhatavad kunstniku esteetilisele
tiuslikkusele. G raatsia seevastu on om adus, m ille seadusprasused ei
ole avastatavad ega petam ise teel edastatavad. Loetledes kolm anda
m aneeri algataja Leonardo vrtusi, nim etab Vasari joonistuse julgust
ja julisust, natuuri edastam ist kigis ksikasjades tpselt sellisena, nagu
see on, tu n n u statu d reeglite, p arim a korra ja igete m tm ete jrgim ist,
idee tiuslikkust ning viim aks graatsiat, m is ainsana, m uide, teenib ra
jum aliku epiteedi (IV, 8 - Basapw 1970: 8).^

et A lb e rtil o n see veel l h e d an e ilu m istele - ja testi, v ljen d eis ilu ja elegants, ilu ja v e etle
vu s esin ev ad n e e d sageli k rv u ti (v t M a c re p a ncK yccraa 1966: 38, 39), F iren z e u u sp lato o n ik u d ,
sam u ti n a g u V asari, B lu n ti t h e lep a n e k u il ju b a e rista v ad ilu ja g raatsia m isteid , B en e d e tto V archi
A ru tlu se s ilu st ja g raatsiast aga lau sa v a sta n d a b n e id (B lu n t 1989: 9 2 -9 3 ; v rd B arasch 1985: 2 2 0 228). V iim a n e v id e p o le p ris t en e: V archi p ig em e rista b k u i v a sta n d a b ilu ja g raatsiat, A ru tlu s
isegi l p e b asja tu n d ja te t e se o tsu stu se s n astam iseg a, m is seisn ev at selles, e t ilu ja g ra a tsia o n
te in e teise st la h u ta m a tu d n in g o s u tu v a d sam astek s (ScTfiTMKa PeH eccaH ca 1 9 8 1 ,1, 375), O lu lise m
o n siiski see, e t V asari p u h u l o n g raatsial te in e t h e n d u s k u i V archi uu sp lato o n ilises tlgenduses,
Vites, e t ei ole ilu ilm a g raatsiata, p e a n m a silm as v a im set ja p la to o n ilist ilu, k n e ld e s aga, et
le id u b g ra a tsiat ilm a ilu ta - k e h alist ja aristo teleslik k u ilu, sest v astasel k o rra l eksisteeriks g ra a t
sia v aid sed av rd , k u iv rd ek sisteerib t elin e ilu, n in g k u n a g i e i le id u k s h t ilm a teiseta. Srasel
k o m b e l m is te tu n a o n g raatsia k a h tle m a ta etem p e tlik u st k e h alise st ilust. {Sam as, 374,) N n d a
m tle b V archi, V asari seev astu p e ab g ra a tsiast k n eld es ala ti silm as kehalise, aristo teleslik u ilu
te a tav a t o lem isv o rm i, M o ch e B arasch, kes o n a n a l sin u d g ra a tsiat iselo o m u stav aid m e ta fo o re
V asaril, erista b n e n d e h u lg as su ln id u st ja rn u st n in g ju h ib t h e le p a n u asjaolule, e t n e e d on
s u u n a tu d m u u d e le m eeleo rg an itele k u i n g em in e (B arasch 1985; 224); see o n m u id u g i t si, k u id
r h u ta k s in o m a k o rd a , e t m eelelisele o n n a d su u n a tu d kik. V rd g razia ja sellega s eo n d u v a m iste k o g u m i k a su tu sta v a k sitlu st u u rim u se s B oase 1979: 1 2 4 -1 2 7 , k u s m u u h u lg a s t h e ld ata k se selle
o m a d u se l b in isti m eelelist, v isu aalset lo o m u st, n a g u n h tu b V asari e n d a vastavast m ratlu sest,
Q uattrocento silm ao tsu stu si k u i p ro p o rtsio o n i- vi p e rsp ek tiiv ire eg leist ta g a n em ist v o rm i ja
iseran is ru u m ilise ta ju m ise te rv ik lik k u se ja t e tru u d u s e n im e l o n u u rin u d V iktor G ra te n k o v
(v t TpameHKOB 1988), E eld atav asti o m a n d a s silm a t lg e n d u s V asari kaasajal siiski m a n e ristlik u
v rv in g u . Lisagem , et p a a r s a ja n d it h ilje m o su tu b g ra a tsia Jo h a n n Jo ach im W ^inckelm anni jrg i
k au n i stiili k u n stia jastu - Praxitelese, Lysippose, A pellese e h k V ana-K reeka k u n sti selle a re n g u faasi p h ijo o n e k s, m is eelneb m a n d u m is e s t k n elev ate liia ld u ste ep o h h ile . S oovim ata v a sta n d a d a
lev at ja k au n ist stiili, erista b W ^inckelm ann v astav alt k a h t g ra a tsia liiki - ..levat ja m eeldiv at (gefllige). V iim ase t iu slik u m v o rm k tk eb e n d as ju b a m a n d u m is e id u (vt a n al si G o m b ric h
1971: 2 6 -2 8 ).
39 V rib e h k m a in im ist, et Plin iu s o m ista b an alo o g se o m a d u se A pellese lo o m in g u le, s.o V anaK reeka m a a lik u n sti a re n g u tip u le ja re n e ssa n sia u to rite t iu slik k u se eeskujule: Tema k u n s ti v lu oli
erilin e, e h k k i te m a kaasajal elasid kige v ljap aistv am ad m a a lik u n stn ik u d . Ja eh k k i ta oli n e n d e
te o stest v a im u s ta tu d ja k iitis kiki, tles ta siiski, e t n eil ei ole te m a veetlevust - m id a kreeklased
n im e ta v a d xapi<;eks - ja et n eil n n e stu b k ik m u u , aga selles hes te m a le v rdsel ei ole" (P linius,
L o o d u slu g u , XXXV, 80). K o m m e n ta a to r osutab, e t k reeka
t lgitakse la dina k e e ld e g ru liu m )
n in g sed a A pellese m aalid e o m a d u st m a in ib Q u in tilia n u s. SeosI P liniuse x<ipK
liilisrenessansi
g ra atsia vahel aim u b ju b a h ilisren essan si lekstidusl
n iteks I.odovlcii D olce (vi
19X1:
4 7 3 -4 7 6 ). U u em as k irjan d u ses on sellest k n eln u d M oslie H arastli (H arasch 1985; 220 221),

Mliiiid (helepanckuil Vasari graatsia mftUtel Rluluj?udes selgesti

ci ciefinccrigi, !<uid erinevate mttelcikuile vrdlus lubab vita, et ilu
on Vasari arvates m istusprane om adus, mis sltub reeglitest, samas
kui graatsia on m ratlem atu om adus, mis sltub otsustusest ja sestap sihnast."'
Jumalikule graatsiale om istatakse ka jum alikku privileegi - igust
eirata seadusi. Kui irratsionaalse silma otsustusena tlgendatavast
graatsiast saab hindam is- ja klassifitseerim isaluste nurgakivi, siis osu
tub Leonardo, RafFaeli, A ndrea del Sarto, Michelangelo, Correggio,
Parm igianino, Giulio R om ano ja Perino del Vaga (IV, 8jj - Baaapw 1970;
8 -10) hendam ine krgeim a, kolm anda m aneeri kunstnike hulka
m neti igustatuks. Selle kategoriaalse nihke pritolu on kll silm anh
tavalt maneristlik,'*' kuid m uutus ise on rm iselt huvitav. O ns juhus, et
koos graatsia ja tem a m etafoorilise kaaskonnaga astub lavale ka indivi
duaalne m aneer? Kuulakem hoolega: Parm igianino oskas om a figuuri
dele lisada tiesti erilist, ksnes talle ainuom ast vlu, sulnidust ja rnust
[...]. Tema m aneeri jrgisid ja jljendasid lugem atud m aalikunstnikud
just selleprast, et ta loom ing sras nii m eeldivast elegantsist [...] (IV,
531-532 - Baaapw 1970: 505.) Vi teisal: see tem a m aneeris m aalitud
teos, tulvil ilu ja elegantsi, vrib lim at kiitust (IV, 543 - B asapn 1970:
513). Niisiis leidub s t a d i a a l - e p o h h i l i s e kolm anda m aneeri
m uude iseloom ulike tunnuste krval ruum i ka tiesti unikaalsele t e m a
m a n e e r i l e .

Silmaotsustuste kibelevtuga m uutub kriitiliseks m aitse roll, selle

kannul hiilib halastam atult sisse m aitse antinoom ia, millel puudub
lahendus. Reegel on m onistlik, graatsia seevastu sisaldab pluralist
likke ahvatlusi.
Vasari skeem osutub sootuks keerukam aks, seesm iselt vastuokslikumaks, elusamaks ja avatum aks kui tem a nii-elda skem atiseeritud kujulis. Progressinool kipub alatasa harunem a puuks, kahepine ja ajaliselt
10 HIiiiU 1989: 93; v rd L e o n tie f A ipers 1960: 205; B urke 1991: 146-147. E }u h g u d e ko lm a n d a
Dsii i'i'ssiias m rg ib Vasari quattrocento e h k ..teise m a n e eri m e istrite k o h ta , et n e n d e te o se d polluul nii liiiiislikiid, sest reegel ei h lm a n u d veel seda v ab ad u st, m is, o le m a ta kll reegliprane,
rct'((l('ili' siiski a llu k s n in g su u d ak s to im id a , p h ju sta m a ta seg ad u st ja rik k u m a ta teose le se h itu st
(IV, fi
lla :u ip H 1970; 6). Selles p u n k tis h a ak u b V asari t lg en d u s g ra a tsia m istega B aldassare
(.'ii.illnl/mic ukm llases" (J52S), m id a a n al sib p n ev aJt L e o n id B atkin (BaTKHH 1990: 148I(i7). Clraalsia," l p etab la o m a m ttek ig u , o n e b ak o rra p ran e (variet hes t h e n d u sv a rju n ilU sisalduv, in d iv id u aaln e) k o rrap ra . See m o o d u s ta b nidise, m id a tasu k s j lje n d ad a , kuigi selle
jilljendam iiu' o n ig u p o o lest vim atu. (Sam as, 167.) A n tu d kontekstis kib sna graalsia siiski
llkiiiiNC k o l il a . Vasari seevastu k n eleb k u ju tiste teo stu se graatsiast. M ttek o n fig u ratsio o n teatud
imiiii kll kattub, k u ld m istete sisu on siiski erinev.
II M iin rrisn ii, m rg ib U elting, ei s aa n u d h in n a ta n a tu u rile vastavuse k rite e riu m i phjal, sest scc
( i r d l i l f f l l l c l t o la n u il olenia.solevates tin g im u ste s uusi lah en d u si (B clting 1987: 9.1). Seeprast tu ll
k c lilm tiK lii tiileiidiiv k rilre rliiin , millele' oml.sliiti o l u l i n e ro ll.

veniv kulm inatsioon aga viitab vimalusele, ct leiduda viks teisigi,

kunstiajaloo m i t t e e v o l u t s i o o n i l i s i kirjeldam ise viise.'"'*

4.
ks niisuguseid kirjeldusviise on teostatud juba Elulugudes endis.
Sellele osutas Svetlana A lpers om a Vasari ekfraasile phendatud u u ri
muses.
Selgub, et ekfraasi tasandil ei m rka Vasari ei progressiivseid ega
ldse m ingeid m uutusi. N iipalju kui asi puutub inim like tegude ja k ir
gede pildilisse kujutam isse, m is m oodustab ju m aalikunsti phisisu, siis
selles on kunstnikud htviisi edukad; lugusid jutustab Giotto niisam a
hsti kui Leonardo (Leontief Alpers 1960: 193,201). Alpersi arvates to i
m ub progress Vasari jrgi kujutam isvahendites, kuid ei puuduta kujuta
m ise eesm rke - need on psivad (samas, 200-201).^^ Ent sel juhul tuleb
tdeda, et eesm rkide saavutam ine nnestus vararenessansi m eistritel
n en d e nappide vahendite kiuste, m is olid tolleks ajaks nende ksutuses.
Loogilisem oleks eeldada, et kujutam isvahendite jrkjrguline tiene
m ine parandab ka eesm rgi saavutatavust. Siiski ei osuta Vasari k ir
jeldused - htaegu nii kujutatu snaline ekvivalent kui hinnang - , et
p aran en u d oleks jutustam iskunst ise: see snniks kohe otsekui tiesti
valm ina nagu Athena. Kik kunstnikud pajatavad lugusid ning teevad
seda htviisi hsti.
Vasari vrtustas nhtavasti krgelt jutustam isprintsiipi kui sellist,
42 M an e rism i k a ja sta m in e ..E lu lu g u d es erin e b ses m tte s h ilise m a st B ellori t lg e n d u sest, k el
lele ..p u u k u ju lin e sk eem o n v ras; lin e a arse k o n ts e p tsio o n i j rg ija n a n eb ta m a n e rism is ksn es
m a n d u m is t: tip u saa v u ta n u d (se d a p u h k u R affaeli n o l), p rd u b a re n g u jo o n j rs u lt alla - tip p u
t u s n u d p e av a d v ram atu lt j lle lan g em a - . veel h ilje m aga, C aravaggio ja C av alier dA rp in o
ilm u d e s. k ip u b [m aalik u n st] so o tu k s h b u m a - k u n i selle v a stu ..tstab m ssu le v g e en iu s n in g
h e s te m a g a t u seb u u e sti k a la n g e n u d ja p e a k u s tu n u d K u n st; see geenius oli A n n ib a le C arra cc i
(tsit I I a H 0(i)CKM 2002: 2 3 0 -2 3 1 j rg i). E n t isegi B ellori a k a d e e m ilin e m o n is m ei k in n ita n ii lih tsu s
ta tu d p ilti V asari tra d its io o n is t, n a g u o n k o n s tru e e rin u d D anto.
43 K u ju ta m isv ah e n d ite all m ista b A lp ers te h n ilisi osk u si, e esm rg i all aga v lje n d u srik k u st
{expressiveness), m is m o o d u s ta b ek fraasi aine. B elting v iita b k ll A lp e rsi u u rim u se le , e n t e e sm r

276

g in a k sitleb k o m p o sitsio o n i (in ven zio n e). D isegno ja in v e n zio n e m iste la h u ta m ise s n eb ta v i
m a lu s t k u n stite o se a n tin o o m ilise o lu k o rra - l p e ta m a tu s ajaloo k u lus ja l p e ta tu s igale teosele
k ttesaad av al m ra l - lep itam isek s (v t B elting 1987: 76). E espool ritasin nid ata, e t k u n stite o se
p ro tse ssi l litatu se ja te m a in su laarse en esek llasu se k o n flik ti E lulugudes ei saa ksitleda
v a h e n d i ja eesm rg i k ateg o o riates: v iks tu u a a rv u k a lt n ite id k o h ta d e st, kus ..vahendeid e sita
ta k se tiu slik en a ju b a e n n e tiu slik k u se a ja stu t e h k te isis n u - ksitletak se evolutsiooniU ipikuna;
m u u h u lg a s k n elev ad sellest ka la lto o d u d tsita ad id . Siin p ole tegu dialeklilisc viistuolugn, m ida
o n m u g av k a su ta d a h tse V asari skeem i k o n stru e erim isek s, vaid le pitam atu unlini)()mln((a.

mta )uurdui reneittnsi m ulikunitii lUtM

mutiiimiUiinu perioodi lpuni. Vhe oleks elda, et VasftrI hindab sndmus
liku visuaalse kujutam ise ja tegelaste hingelise seisundi valjendamise
oskust - ta naudib piltjutustust sedavrd, nagu m oodustaks see tem a
silmis ehtrenessansliku kujutam isviisi kige iseloom ulikum a tunnuse,
niis on om a ldkehtivuselt vrreldav tetruuduse printsiibiga. Kui vii
m ane v!)ndub korduvalt teoreetilistes sissejuhatustes ja konkreetsetes
hinnangutes, siis esim ene ilm neb enam asti kirjeldustes, kus kujutatu
snaline ekvivalent on niisam a tihedasti pim unud kvaliteedihinnangutega. Jutustuse dram aturgia m oodustab teose esm athtsa positiivse
om aduse, millele alatasa viidatakse.
P hendunud jutustam ism nude nautijana - m istusliku progressiskeemi kiuste - pole Vasari sugugi ainus ja originaalne; selles on ta ks
meelne ajastu vaimuga. Jutustam ist rhutav ekfraasi liik ei nudnud
ratsionaliseerim ist, sest m oodustas tollal kunsti m istm ise ja kirjelda
mise kige tavaprasem a vormi. (Leontief Alpers 1960: 196.)
Rene.ssanssmaali anride spektris kujunes vlja teatav hierarhia.
Vaevalt kattuks see statistilise jaotusega, isegi kui viim ase kohta leiduks
usaldusvrseid andm eid. Siiski vib oletada, et jutustavad vorm id ei
olnud arvuliselt lekaalus. Bruce Colei renessanssm aali tpide ssIcMiiaatikas ei plvi jutustavad vorm id isegi eraldi alajaotust. Samas on
ilmne, et altarim aalid, erinevas m dus dipthhonid, tripthhonid ja
polpthhonid m oodustasid suurem a osa tellim ustest - vhem asti aja
vahem ikus 14.-15. sajand (Cole 1983: 138-150).'* Nagu autor igesti
mrgib, polnud nende esialgsel funktsioonil m idagi hist m useaalse
ckspt)neerimisega: need pildid olid loodud teatud kindla koha tarvis,
seotud arhitektuurse keskkonnaga ning titsid eesktt religioosset,
rituaalset ja lemeelelisega suhtlem ise otstarvet (Cole 1983: 35). Kui
presentsuse printsiip neis teostes jutustava le lausa ei dom ineerinud,
siis konkureeris igatahes kll.
Presentsus- ja jutustam isprintsiibi suhted on antagonistlikud.
Keskaegse (sakraal)m aali presenteeriv seisund oli tingitud phapildi
paiknem isest kahe reaalsuse piiril: ikooni ees usklik om a elutegelikku
sega, selle taga - transtsendentne reaalsus. Seda pildihse tasandi ja
illusoorse pildiruum iga otsekui risti asuvat telge, m is oli loom ult o p ti
line, m testati ja kogeti ontoloogiliselt rm iselt kllastatuna.''^ Sel teel
<!'( 1. sujrtiull llaiilliis (Kipulaursc e x voto an ri p iltid e arvuku.se le vib o tsu sta d a selle pftlijiil, ei
jiiltii iiliiuOksI ( :esrnii hes k irik u s o n silin u d 246 n id ist, m is k ik o n lo o d u d e n n e 1600. nastut (vt
H iirkr I WI : 127),
'f ) Anuliillslile.i pliupildl ja vaataja su h teid B tsantsi ikoonim aali tra ditsioonis, ksitleb K oberl
N rU oii pro b leem i parem a v algustam ise huvides ka tollaseid aru saa m u optikast, niinem lse m elihanlnmUl. See ekiikurss k in n ita b u u le arg u m en tid eg a ld lu n lu d tsiasja, et vaataja suhted Ikooni tege

kis thus ja elav sidepidamine phaplldlkummardaja ja ikooni le

meelelise prolotbi valiel: ikoon toimis oisekiii Viilicnciaja, kllastudes
nnistusrikka jum aliku energiaga sealsest ja usulise austusenergiaga
siitilm ast, ehk teisisnu - vahendaja oli avatud m lemale reaalsusele,
osaduses kahe tegelikkusega. Frontaalsus kindlustab otsese kultusliku
kontakti. M nes m ttes ei taju vaataja enam esteetilist piiri, m is lahutab
teda kujutisest, kui neb seda keskkonnas, m is kuulub ka vaataja olem isruum i. (BenbTWHr 2002; 203.) Jutustus seevastu, m is sulges kujutise
illusoorsesse ruum i, piiras ja kahandas seda avatust. M istagi ei suut
n u d ei Btsantsi m osaiik ega Lne m iniatuur jgitult vltida jutustavat
vormi.'^'^ Siiski esineb pildilises jutustuses kikjal kom prom isslahendusi,
m is avavad tegevustiku vaataja ruum ile ning kindlustavad thusa vastastoim e. Narratiivse ahela lesehitus ise viis selle ikoonistum iseni.^^
N arratiivse ja ikoonilise alge rivaalitsem ine ei thenda veel vlistam issuhet. Leslie B rubaker m rgib: Misteid ikoon ja ikooniline vastan
datakse sageli visuaalsele jutustusele - kujutistele, m is kajastavad sndm uskiku - , ent [...] nim etatud kaht anri polegi nii htne eristada ja
sakraalkujutiste m aailm as toim ivad nad sageli koos. (Brubaker 1995:3.)
See on tsi - ent Firenze baptisteerium i kuplim osaiigi btsantsliku narratiivi pu h u l hel ja renessansi phaliku suhtlem ise puhul sootuks tei
sel moel. Frontaalseid phakute kujutisi ja altarikom positsioone loodi
siis rohkem kui kllaga. Ent m a ei pea praegu silmas arvulist vahekorda,
vaid ajastu vrtushinnanguid - eelkige neid, m is kujundasid Vasari
hoiaku. Kui tem al ja ta kaasaegsetel oligi raskusi narratiivse ja ikoonilise
alge eristam isega, siis jutustam ise rolli kunstilise alge kujunem isel tajuti

278

laskujuga o n p h im tteliselt teist laad i k u i vaataja su h tu m in e G h irla n d a io vi B otticelli m aali tege

lastesse. B tsantsi ik o o n eksisteerib u sk lik u vaataja fsilise ju u re so le k u ru u m is s ltu m ata sellest,
kas teg u o n p o rtatiiv se ik ooniga, m id a vaataja kes hoiab, vi su u re seinam osaiigiga, m ille v isuaalne
v aatlu s ja o p tilin e ta ju m in e to im u b eem alt. K ristu s-P a n to k ra a to ri k ujutiste ko h ta k irik u kuppellaes:
S u n d im atu k ergusega k u m m a rd u b D a p h n i v i P h a d e A p ostlite k irik u K ristus srase akna
k a u d u k irik u sse sisse. O p tik a ja u su h a rd u m u s teevad te m a st o salise all etendatavas religioosses d ra a
m as. (N elson 2000: 158.) Sellest o n h sti k irju ta n u d k a V ik to r B tkov (BbiiK0B 1999, I, 483jj);
lisaks m rg ib ta, e t negatiivseid tegelasi - Juudast, saatan at jt (sa k ra al)k o n ta k tist vlistatavaid tegelasi
tav atseti k u ju ta d a profiilis - o tsek u i erald ad es n a d sealpoolsuse o m a e tte ru u m il ik u (sam as, 485).
46 O lg u g i et id a m a in e k u m m a rd a m is p h im te s o o d u sta b ju tu s ta m ist v h e m ku i l n e p e tlik
k u se ja u s u t d e d e m e e n u ta m ise p h im te , ei ole n e ed tra d its io o n id p ra k tik a s sugugi vastavuses
ku ltu u rilis-g eo g raafilise H igendusega, vaid , n a g u ng im e, k ip u v a d kikjal seg u n e m a (vt sel te e m al
R in g b o m 1984: 12).
47 P h a k u te e lu lu g u d e k u ju ta m in e o n ju b a an ri p o o le st m ra tu d sisaldam a ju tu stu st, om e ti
e h ita ti n e ed k i les p h im tte l, m is m ak sis l iv u ik o o n ip rin tsiib ile . U u rid e s h t Ubellust e h k illu st
re e ritu d k sik irja list ra a m a tu k est, m is m o o d u s ta s o tsek u i p h a k u to im ik u , n itab C y n th ia H ah n
ik o o n ilise ja n a rra tiiv se alge d ra m a a tilist k ah ev itlu st illu stra tsio o n id e s, kus vit k u u lu b l puks
iko o n ilisele. [ ...] seal p u u d u b s n d m u stik u areng, p u u d u b h o o g n e tegevustik. Ju tustuse vorm
p o le n iiv rd h o riso n ta a ln e , n o o le n a ku lg ev liik u m in e, vaid pigem p ra m id a a ln e , kus k u lm in a t
sio o n ik s k u ju n e b k o n s tru e e ritu d ik o o n lik tipp. (H a h n 199,i: 7.1.) O m a analsi l p e ta b l l nhn
k sim u seg a; K ui n a rra tiiv to im ib ik o o n in a , kas o n siis ld se Icgu n arratiiviga?" (Siimii.s, M .)

Hodicclll.
Apcllcm! lulni.

I I 1494-1495.
Ilrcn/.c, Ufiiiti
glcri!.
( d ih th/S ianplx

oivaliselt.'"' Seeprast kuulutatigi m aalikunsti tipuks m ingi sndm use

piltjulustus, istoria. M aalikunstniku tippsaavutuseks on istoria, kinnitas
Alherli (III, 60 - A/ib6epTH 1966:53).'' N arratiivse alge vljaarendam ist
<IK Scllcsl iisjiKiliist OH tin g itu d ka fro n taa lsu se sp iritu a listlik u t h e n d u se u n u n e m in e ja fro n taalkii|iilislc p u litesicclilin c kriitika. N n d a viitab B arto lo m eo F acio o m a ..S uurm eestes k u n stn ik e st
knclilcs licle kollale Q u in tilia n u sest, ku s to o m istab r n g a lt h u k k a eestvaatelised fig u u rid (vt
Hiixiiniliill 1971: IH).
I') A iitliony Hkint m rgib, et lo o v a sta n d a b A lb erti hefig u u rilistele kujutistele, sest esiteks oleviil sfp kige raskem anr, m is e eld ab k o rrag a kigi m u u d e a n rid e p u h u l n u ta v a id osku.si, n in g
U'lsi'ks selleprast, et a n n a b sarn ase lt k irjalik u ajalooga pildi in im te g e v u se st ldse (vt B lunt 1989;
II 12), K olm anda a.sjaoluna viks lisada, et erin ev alt h e fig uuriga m aa list paig u tu v ad ka inimc.sIcviiliellscil .siililod terv en isti illu so o rsesse p ild iru u m i e h k A lb erti jrg i k ard in a ta h a . V aieldavana
lin u lu b m ulle rene.s.sansi p iltju tu stu se t lg en d u s ]. K raineva u u rim u se s, kus loo" p h im te t ja
..kolossi" (enesek llase vabalt seisva fig u u ri) p h im te t v a ad eld ak se renes.sansi kujutisekonl.septslooiii k ahe v astan d lik u ja teinetei.st tien d av a te g u rina: esim en e v astab liik u m ise ja m uutlikku,fc
Ideele, lein e suhe.stub igavikuga (vt K paueB a 1986: 84jj). Siin p o le ige k o h t a re n d a d a o m a vasluvillleid. m rg ik sin vaid jrgmi.st. A rtik lis leid u v ad A lberti ts ita ad id ei esin d a kige p a re m in i cl
leiiessiMisi su h tu m isi ..lugudes.se ld.se ega iaegi m itte A lberti .seisukohta, .se.st p rin e v a d teosest
..Skulptuurisl". ntis on p h e n d a tu d in im k e h a p ro p o rtsio o n id e le ja arh itek to o n ik ale, .Slliivu,sl
Ikoonilisest p rin tsiib ist, m illele h u m a n is tid olevat o m ista n u d so o tu k s u u e sisu (sam us, 84), ei
Aiiiieslii Milmi m eelest kll lh elilad a. Teiseks ei arv estata sk u lp tu u rik u n sti p ra ktikaga alates N annl
lii HaiicosI vi D onatellosl n in g l p etad es V e rro c c h io ja M ichelangeloga, H uvitav o ln u k s jlgida,
kiililiis su h tu v ad siin ju tu stav alge, m is ligineb loole", n ing staa tilin e i.soleerilus ja enesekiilliisus,
m is im o m a n e isesei.svale figuurile; m a kavat.sen te.stada, et lo o lin e alge saavutas sk u lp tu u ri
kunslU kl veenvaid vile, l. p u k s ei k a su tata p ris k orrek tselt ka Aristotele.se kuulsat luu letaja ja
itjiiloolasr v astan d am ist (..luuletaja lesan d ek s pole knelda m itte sellest, m is loinuis, vaid scllesi,
m is vll) lo ln iu d a ja on vlnuillk kas t e n o lisu sele vi paralam alu.sele vastavail" - l.uulek u n sllst,
11'ilu A ristoteles 200.A: 29): I, K raineva leiab, et ren essansi lo o d vib su h esta d a ujulooll.sle lck.slldegu, nagu neid k irjeld ab A ristoteles, ..kolossi p rin tsiip o m a k o rd a on vrreldav ..poeesiaga". Ma
ei niie ellekn plljwivtill aliisl
ren essan ssm aall ..lood" h aak u v ad pigem poeetilise kui ajuUiollsegu
A rlm otelese kitsIdiNes, sam iiti lu n d iih m u lle ebalilpiie ..Poeetika" vastava Iragm eiull t lg en d u s Ise.

taotleb ka tema soovitus k u n s t n l H ^ ^ r a lr o ^ e e e t e )a knekunstim eistreid , kellest vib palju abi olla ..jutustuse kuuni K o m p o sitsio o n i
kujundam isel. Tenduseks jutustab Alberti siinsam as m ber Lukianose
ekfraasi Apellese laim u kohta, millest sai hiljem inspiratsiooniallikas
Botticellile. See lik vrib m eenutam ist: Maal kujutas hiidsuurte kr
vadega m eest, kelle kum m algi kel seisavad kaks naist; he nim eks on
Rum alus, teisel - U m busklikkus. Klje pealt lheneb neile Laim: pealt
n ha vga kaunis naine, kuid hirm us salakavala noga; parem as kes
kannab ta lm avat trvikut, teise kega veab juukseidpidi jrele n o o ru
kit, kes ahastavalt taeva poole ksi laiutab. Veel leidus seal ks kahvatu
m ees - inetu, leni m udane ja pahatahtliku noilm ega, kes sarnanes
lahinguvlja kestvatest katsum ustest khnunud ja k urnatud sdalasega.
Ta juhtis Laim u ja kandis Kadeduse nim e [ ...]
Kik nim etatud tegelased kehastavad kll abstraktseid m isteid, ent
om eti naudib kirjutaja pigem nende isikupraseid visuaalseid om adusi
ja vastastikuseid suhteid m aalil - just need m oodustavad A lberti silmis
asja tu u m a ning seeprast lpetab ta om a kirjelduse vaim ustunud h a
tusega: Kui see lugu m eeldib m eile m berjutustusena, siis m elda vaid,
kui vrratult veetlev vis see vlja nha Apellese kega m aalituna! (III,
53 - AnbepxM 1966: 49-50.)^
50

A lb e rtit k sitlevas m o n o g ra a fia s p h e n d a b A n th o n y G ra fto n m itu leheklge (aja)loo m is

tele ..Traktaadis m a a lik u n stist. Sisseju h atav alt m ra tleb ta h istoria ku i ..keeruka ja vastuoluU se
m iste, m illeg a e n a m a sti t h istata k se k a alu k at teo st, m is h lm a b m itu t fig u u ri (vt G rafi:on 2000:
122). E d asise a n al si k ig u s a v atak se seos an tiik re to o rik ag a , m is m itm e sk i m tte s oli A lbertile
eeskujuks; m rk ig e m , e t s m p to m a a tilin e o n ju b a s n alise la u su n g i te o o ria g a seo tu se fak t ise.
A lb e rti k llastas a n tiik m iste t siiski u u te t h e n d u ste g a . L p p k o k k u v ttes p e ab A lb e rti G ra fto n i
arv ates silm as B ru n ellesch i ja M asaccio te h n ih s i in n o v a tsio o n e - u u t k o lm e m tm e list ru u m i,
m id a n a d h a k k asid k a su ta m a k lassik aliste s eed e k u ju ta m isel ja k lassikaprases reljeefis {samas,
132). Sel ju h u l h lm a s ..loo m iste e d asp id i m itte k si klassikalisi, v a id k a k ristlik k e seesid;
k lla p m tle s n n d a k a A lb e rti ise. E n t kige t h e le p a n u v rse m selle teoreetilise s lm u m u se
p u h u l o n illu so o rse sarn asu se h ita m in e ju tu sta m ise g a , s.o k igi objektide, ja m is o lu lisem gi k a n e n d e o m av ah eliste su h ete h lm a m in e p ild i a eg ru u m i. Ses seoses p a k u v a d m tte a in e t qua ttrocento p ro fiilp o rtree d : v a h est a je n d as k u ju tist te rv e n isti p ild iru u m i l lita m a v ajadus vlja t rju d a
k u ju ta tu d tegelase ja v aataja v a h etu , n ii- eld a ik o o n ilin e su h esta tu s? E h k p rd u s m o d e ll n oga
v aataja p o o le sellep rast, e t p ild i sees o lem ise illu sio o n oli ta a n d u m as? V iktor L azarev o n aval
d a n u d arv a m u st, e t varase quattrocento p ro fiilp o rtree d e eesk u juks oli su u re n isti M asaccio vte,
kes B ran cacci kabeU n e o f tid e ristim ist k u ju tav al m aalil p a ig u ta s ap o stel P eetru se ta u stale kaks
p o rtr e e d (L azariew 1979: 158). V eelgi t e n o lise m a lt a ita sid n e e d k a k s p o rtre e d , j g itu lt pildi
te g e v u stik k u l lita tu d n a g u te ised k i tegelaskujud, j u liselt k e h te sta d a p o rtre e k u ju tis t p ild iru u m is.
K a u d selt k in n ita b n iisu g u st s u u n d u m u st k a Irin a D a n ilo v a h p o te e s, e t quattrocento p ro fiilp o rtree
p rin e b p h a k u te k u ju tiste st vi a lta rim a a li k o m p o sitsio o n i l lita tu d a n n etaja te p o rtre e d e st (vt
flaHJMOBa 1984: 207jj): a n n e ta ja d o n j g itu lt h lm a tu d p ild iru u m i; p ealtvaataja ja h a rd a im etleja
seisu n d is m o o d u s ta v a d n a d o tsek u i v aataja v im e n d a tu d a n alo o g i p ild i sees. Sam as ei ole k ik
D a n ilo v a a rg u m e n d id m in u m eelest p ris veenvad. N itek s v a ra re n essan si p o rtre e fig u u ri kesk
m e st v lja n ih u ta tu s o n t iesti seletatav k o m p o sitsio o n iliste k aalutlustega: e tte p eab j m a vaba
p in d a , m u id u tek ik s m ulje, e t n g u o n s u ru tu d vastu ra a m i - n ii nagu n o o re P iero delia 1'rancesca
m a a litu d S ig ism o n d o M alatesta p o rtre e l L ouvreis. Kll ag a o n rm iselt huv ip ak k u v m te n -
p u u d u v a st kesksest figuurist: ilm selt p o le ju h u s, e t p a a risp o rtre e d e l k u ju ta tu d tegelased - niteks

lillpiHt l.lppl. Naine |a mees aknal.

Teinperu, pult. U 1438-1444.
New York, lhe M etropolitan
Museum o f Art.
(lorbis/Scanpix

Nii vrratult veetlevaks m uudavad selle just allegooria selgus, spektakiilaarsus, tegevuse ja pshholoogia plastiline kujutam ine, sest vastasel
korral t)leks sna pildist vim sam . Avastatagu tulevaste ikonoloogiliste
uurim uste kigus nii sgavaid sm bolistlikke struktuurikihte kui tahes,
renessansiaja vaataja silmis ei sum m ata nende osalus maali kavandis
sugugi vahetu vaatluse rm e, otsekui lavalt nidatu otsest tajum ist
miinil IMcro ilclla l'n m c e s c ii I-c d e rig o d a M o n te fe ltro ja B a ttis ta S fo rz a p o r tr e e p a a r i l - o m a v a h e l
lilNe cl k o n la k le c T u ; h m m a s ta v a t v r d u m u s t ilm u ta v a d k a F ra F ilip p o l.ip p i p a a r i s p o r t r e e te n elnKCil M c iro p o lllu iii m u u s e u m is - d a a m in lc r j r is ja a k n a s t s is se v a a ta v m e es; o lles k ll n iio g a
le ln e le ls e p o o le p r a tu d , m ju v a d n a d o m e ti k sild a .ste n a , k u m b k i o m a liik u m a tu s s e o le sk e llu
N iilrliiiiu, n in g v a a la v a d te in e te is e s t m d a , s a r n a n e d e s u n is e s s e ta r d u m u s s e la n g e n u d te g e la s te g a
Puul D e lv a u x ' m a a lid e l. A n tii k m n d id ja - m e d a lid - k u n s tn ik e k ig e r ik k a lik u m a n tiik k u n .s tin illlNlf v ariisalv

k e h le s la v a d a u to r ite e ts e j u n a s a m u ti p ild i se e s" -o le m i.se p rin ts iip i. O lg u m -

iliiiiilm ie d n iilrg ilu d , cl varii.sed M a d a lm a a d e p o r tr e e d o n v a ld a v a lt k o lm v e e r a n d p r d e s , k u ju ta tu

|)|lk n n N u u n a lu d v a a ta ja st m d a . Ita a lla s e d v iisid s e e g a o ts u s ta v a m a lt lb i se lg e sti te a d v u s ta tu d
lu iillu se

lu u a l b in is ti illu s o o rn e (p ild i) m a a ilm . K ui |a n v a n liy ck p r a b h r r a ja p r o u a A r n o llin l

p o r tr e e d n o g a v a a ta ja p o o le , o n la re a a ls e v a a ta ja ig u p o o le s t t h i.s ta n u d n in g its e n d a n u d Ulu

iH irw plldleiilK r rin im ig a , m is pccgeU U ib p e e g lis t (M a d a lm a a d e k u n s in ik e )a ita a lia l.'i. saj p o r tr e e
vOrdluKi n in g a n a l s i eN lniese in ju s l te is e le vi l j) a iu c iiK o ii 1 4 7 ^ ).

ja kogemist - just selles sisaldus ja phitses oma vAitu puhtesteetiline

alge/''
Loo nautim ine thendab htlasi illusiooni nautim ist. Need tegu
rid on omavahel seotud ning hesicoos m oodustavad nad kujutise, tem a
olem use ja kultuurilise funktsioneerim ise uue, renessansliku m ist
mise. A nthony G rafton juhib thelepanu asjaolule, et A lberti kaldus
krgem alt hindam a m aalikunsti, mis jljendab reljeefi tasapinnal, kui
skulptuuri, m is jljendab reljeefi reljeefselt (G rafton 2000:131). Hiljem
arendab analoogset m ttekiku ka Leonardo (Jleonapflo 1952: 60-61).^
M aksim aalne elutruudus, s.o m a k s i m a a l n e k u n s t l i k k u s
tstab loo vrtust!
N arratsioonikonstant on Vasaril sam asugune m rk kujutise p rd u
m atust m uutum isest kunstiks nagu m im eetiline evolutsioongi. Vgisi
torkab silma paralleel u tpictura poesise idee trkam ise vahel antiikm tlem ises ning selle taassnni vahel renessansis.
M aalikunsti ja poeesia suguluse m rkam isel sai olla vaid ks p h
jus - m lem a m im eetiline loom us. Phim tte snastas esm akordselt
teatavasti Simonides 5. sajandi alguses e.m.a, seega ajajrgul, m il ju tu s
tus hakkas ha enam toim im a kujutistem aailm a organiseeriva algena,
m im eetiline kujundlikkus ja vastav teadvus aga asusid vlja trjum a
inkarnatsioonim isteid ja -praktikaid. See thistas kriitilist m urrangut
kogu kujutistem aailm as: kehastav kujutis loovutas koha jljendavale
kujutisele. Viim ane asjaolu on kujutise ja sna funktsionaalse slm u
m ise vltim atu eeltingim us. Aristoteles seostab m aalikunsti ja poeesia
sugulust eksplitsiitselt m im eesi teooriaga - luuletaja on jljendaja nagu
51 K u n stn ik u d te a d v u sta sid sed a asjaolu selgesti. O lulise t h e le p a n e k u teeb M a rtin W ackernagel:
te a d u p o o le s t oli n ii quattrocento k u i h ilise m ate p e rio o d id e alta rim a a lile iselo o m u lik see
m a d o n n a k u ju ta m in e p h a k u te seltsis - Sacra Conversazione; v aikivat p h a lik k u s u h tlu st tav atseti
esitad a Ju m alaem a ja la p su k e st k u m m a rd a v a g ru p in a , m is to im is palvete a d re ssa ad in a , olles seega
v ra m a tu lt s u h esta tu d p a lv etaja o le m isru u m ig a n in g s e e t ttu ige n a p ilt m iste tav lo o n a . hel
v i teisel m ra l silitasid p re sen tsu se ele m en ti te ised k i s eed. Seevastu a lta rik u ju n d u sse k u u lu v a t
p re d e lla t, m is tavaliselt esitas ep iso o d e p h a k u elu st ja m o o d u s ta s tellija silm is a n sa m b li te isej r
gulise k o m p o n e n d i, ei p id a n u d sugugi t h tsu se tu k s te o staja - ju s t seeprast, et siin sai k u ju ta d a
lu g u . N eed ju tu sta v a sisuga v ik e se m tm e lised m a a lid v im a ld a sid t k o ja ju h tk u n s tn ik u l
n id a ta o m a k irjeld am is- ja in stse n e e rim iso sk u st, k a su ta d a m itm e su g u se id ta v a tu id v tte id ja uusi
k o m b in a tsio o n e, m is ei le id n u d ra k e n d u st tav ap raselt v ga lih tsa t lg e n d u se ja fig u u rid e p a ig u
tu seg a p eap an eelil, - ja sed a v im a lu st n h ta v asti u s in a s ti k a kasutati. (W ackernagel 1981; 134.)
E d asi m rg ib u u rija, e t ju m a la te e n istu st k lastav atele k o g u d u seliik m etele p o ln u d n e ed p e en su sed
ld se n h ta v ad , v aid a v an esid k sn es lh iv aatlu sel ja a sja tu n d ja silm ale (sam as). Jrelikult asja
tu n d lik k e (k u n sti)h in d a ja id ju b a leidus.

282

52 Sisuliselt sam a m e ld a k se ..Traktaadis m a a lik u n stist: A lb e rti tleb en d eelistavat, et k u n stn ik

ei k a su ta k s k u ld sete e sem ete k u ju ta m isel k u lla to lm u , sest j lje n d a d e s kulla sra v rvidega, plvib
k u n s tn ik su u re m a t au ja tu n n u s tu s t (II, 25 - A ;ib 6 e p T M 1966: 48).
53 Veel h iljem k o rd a b sam a m te t G alilei - n im e lt k irjav a h e tu se s l.odovico C igoliga, m ida a n a
l sis o m al ajal P an o fsk y (P an o fsk y 1954). Panofsky k n eleb kll l.eo n a rd o st, kuid ci villa, cl selle
p h im tte s n astas ju b a A lberti.

maalija vftl ka mni muu kujutiseteglja"*^ - ning toimub see klassika

lise ajajrgu lpus, mil arusaam kujutise kunstilisest (ilesaiulcst on kin
nistunud nii praktikas kui teoreetilise refleksiooni tasandil. Ajaks, mil
llo ratiu s paneb kirja kuulsa stroofi, mis raiub m aalikunsti ja poeesia
suguluse printsiibi otsekui kivisse, oli see m te ilmselt juba ldlevimul. Vhemasti mrgib Plutarchos, kes Sim onidese tluse poeesia on
kneleb m aalikunst, m aalikunst - vaikiv poeesia m ber jutustab - tsi,
sadakond aastat hiljem kui H oratius et see on ldtuntud seisukoht (vt
McTopMH ^creTMKM 1962: 207).
Narratiivsuse tunnusel phinev analoogia m aalikunsti ja poee
sia vahel tuleb uuesti kibele 15. sajandi alguses (vt Burke 1991: 155;
sam uti Lee 1967). Poeesia hierarhiline diskrim ineerim ine Leonardo
paragoneski ei thendanud sugulussidem e eitam ist, vaid postuleeris
ksnes perekonnasisese ebavrdsuse. Vasari kaasajal leiab analoogia
uuesti thusat kinnitust Lodovico Dolce traktaadis.^*
Vib elda, et ekfraasi vrtustam ine kneleb klassikalise ja renessansskunsti eelistest ja leolekust vrreldes keskaja kunstiga. (Leontief
Alpers 1960: 198.) N nda oli see nende jaoks, s.o renessansiautorite
eneseteadvuses. Sisuliselt aga kneles jutustavuse dom inant visuaalse
kujutise kunstilise olemisviisi vidukigust.
'I uleb aeg, kus suhtum ine m uutub m berprduks. Renessansiajastu
lugude otsese jrglase, ajaloolise maali dom ineerim ist klassitsismi
anrihierarhias hakatakse m istm a kunsti arengu pidurina. Gustave
(lourbet kuulutab ajaloolise m aali vim atuks, ent jtkab veel lugude
jutustam ist. Paul C ezanneil pole loost enam jlgegi. N arratiivsusest
saab plastusvrne literatuursus. hes literatuursusega hljatakse
seejrel ka esemelisus - kuidas siis m uidu! - , ja C lem ent G reenberg om a
ekstrem ism is kuulutab kunstiliseks ja esteetiliselt vrtuslikuks ainu
ksi maali m ateriaalse struktuuri. Ring sulgub: kui renessansi koidikul
listab Boccaccio G iottot selle eest, et tem a teosed on m eelepetteni te
truud ning vastavad seetttu asjatundja maitsele - erinevalt naiivsest
vrvim ngust, mis rm ustab vhiku silma
siis nd kajastavad
'i-l

l.m iic k w n slisi, MhOli - A rislo li-lc s 2003: .'15,

'i't

U fiissoloiii' W. I,i'e leiab, cl I lo riitiu s ise o le k s v ae v alt n u s tu n n i s l a m a v e n n u s k u n s tiile s iirasl

lillietliisl, iia ^ u seila s a iik ls iim e e ris h ilje m te m a k im a g iiie v r d lu s (v t I.ee l% 7 : I), m is p o liu u l )ii
Oiell viiiileul, vaiil k ig e st la u se k a lk e ,
'ifi

S iT liim is \557. a a sta l, seejja i;liilu j(u ile " e s im e s e ja te is e v lja a n d e v aliel. Vl

IVHI;

'lo ll) ; D u k e tr iik la a d l v a sta v a a s p e k ti a n a liiiis l vt l.e e 1 % 7 .

'i7

,,1 V k iim ero n ", (i. p iiev a v iies n o v ell (H o c c a c c io 19r'7;

P o o lte is t s a ja n d il h ilje m k o rd iih

L n iiiiirtlo v e ri s e d a s iim a : k e s v iik llh v a rju s id , m ln e la h o m a k u n s tig a k u u ls u s e lla le a s ja tu n d ju tc

niliiiiii iiliix lif<iil> s e d a v h ik lik u lih liiiliv a s ilm is , kes ei o ls i m a a llk iiiis lis l m u u d k u i v a ld v rv ld e
Ilu" (J ln iiu ip n o l')J'2: )'D . 1a lia m e e le a v a ld u s e d ..v h ik lik u " v r v ie r k s u s e ja

siira n a u tim is e p ih ta

u m a iu liiv a d e rilis e l h e n d u s e , k u i v r re ld a n e id l p ilis te k e s k a e g s e le liin n a n g u lrK a , k u s m a i r r

jutustavus ja jljendav tetruudus vhiku maitaet ning vSrivad pilget

asjatundja poolt. Ent maali k u n s t i n a kehtestum isc algstaadium is
oli loo krge vrtustam ine kujutise illusoorsuse krval kunstilisuse
esm atingim usi. Seeprast kuulub narratsiooniprintsiip - nim elt ekfraasi
vorm is - Vasari raam atu m etodoloogiliste im peratiivide hulka, olgugi et
sedapuhku im m anentselt.
Vahekokkuvttena tdegem niisiis, et n n Vasari skeemi ei saa kui
dagi taan d ad a ainuksi kunsti progressiivse arengu ideele tegelikkuse
t etru u kujutam ise teljel, kuidas Vasari ise seda m tet om a teose teoree
tilises osas ka ei rhutaks. Selle suurteose m etodoloogiline lbilige p al
jastab m itm eid kihistusi, m ida sofismide tsem endita ei nnestu h i
tada. A rvatavasti on ta selle poolest ka thelepanuvrsem , kui olnuks
m onoliitse kandepinnaga teos: olgugi osalt stiihiliselt, m rgib Vasari
m aha rajatava teadusharu f u n d a m e n t a a l s e d m e t o d o l o o g i
l i s e d a n t i n o o m i a d . ^ R aam atu vastuokslikkus ei tulene kuigivrd
autori ebajrjekindlusest - peaphjus peitub selle sfri loom uses, m ida
ajastu pakub talle kirjeldatava esemena.
N aaskem veel viivuks Vasari ja X enokratese vrdluse juurde.
Sarnaste m etodoloogiliste ideede ja probleem ide, otseste laenude ja
kaudsete heiastuste tagant aim ub selgesti peam ine hisjoon: olgugi
sajanditepikkuse vahega, kirjutavad m lem ad autorid kujutiste ajaloost
k u n s t i ajaloona. B ernhard Schweitzeri hinn an g u l esitab X enokrates
esim ese k u n s t i alaste probleem ide ajaloo (Schweitzer 1932: 16).^^
Vasari enese silmis on tem a teos renessanssk u n s t i arengulugu m idagi banaalsem at on am etlikult kunstiteaduse isaks tu n n istatu d
autori teose kohta raske vitagi. Ent banaalne on see niikaua, kui m e
lhtum e eeldusest, et kunst on alati olem as olnud, s.o sam astam e kunsti
ajaloo kujutam ise ajalooga. Kui oletada seevastu, nagu teevad seda m it
m ed tnapeva uurijad, kaasa arvatud kesolevate ridade autor, et ku ju
tistele om istatakse m itm esuguseid eri funktsioone ja kunstiline fu n k t
sioon vib nii m neski kultuurisituatsioonis osutuda m arginaalseks vi
konnotatiivseks, siis thistab kujutiste/kujutam ise ajaloo kirjeldam ine
kunsti ajaloona n- kunstiepohhi saabum ist ehk teisisnu - k u ltu u ri
situatsiooni, kus kujutiste kunstiline funktsioon m uutub valitsevaks.
ja li k irk u s, v alguskllasus, sra ja h in n a lisu s m o o d u s ta sid lim a n in g sageli ka a insa esteetilise
k ritee riu m i,
58 B elting leiab, e t E lu lo o d ei a n n a m eile m itte n iiv rd k u n stia ja lo o k irju tam ise m u d e lit kui
teatav a esteetiliste n o rm id e k o m p lek si (vt B elting 1987: 85). M in a eelistan seisukohta, e t e ste e ti
liste n o rm id e k o m p le k t selles t h e n d u se s, n a g u m tle b B elting, m o o d u s ta b vaid h e ta h u Vasari
p ra n d ist.
59 V rd Sellersi m tte k ik u , kelle h in n a n g u l o n X en o k ratese ra a m a t esim ene ehe katse jutu.stada
t n in i l p e ta m ata lu g u k u n sti tek k est ja a re n g u st (Seliers 1896; xxxiv).

P.simene saatuslik funktsioonide m berrhm ltam ine toim us antiikkul

tuuris; renessanss ksitles seda nitliku m udelina, ent arengukiirendi ja
siruktuuriloova tegurina sai see siiski toim ida tnu sellele, et pinnas oli
ette valm istatud.

5.
Peatusin Elulugudel ehk pikem alt kui hdaprast tarvis m itte ksi
soovist igustada Vasarit n n Vasari skeemi tnaste kuritarvituste taus
tal - sam avrd oluline tundus nidata Vasari lhenem isviisi ja raskuste
tulenevust teose tiesti uudsest, alles kujunevast ainesest. igupoolest
ei tegelnudki Vasari valm is kujul antud aine kirjeldam isega - ta pigem
kujundas, mratles, piiritles, eritles, kasvatas ja kinnistas selle eksistentsiviisi ja -ruum i. M istagi ei teinud Vasari seda ainuisikuliselt, kuid
tem a rolli ei saa ka alahinnata.
N itlikkuse huvides m eenutaksin ht episoodi C im abue elust, nagu
seda vahendab Vasari. Kne all on Jum alaema kujutav m aal Santa M aria
Novella kiriku tarvis, kus suurem tm elisim figuur, m is tolle ajani iga
nes loodud oli, ning seda m britsevad inglid annavad tunnistust, et ta
valdas ka toda kreeka m aneeri, mis kujult ja vtetelt lhenes m neti
uuele m aneerile. Selleprast tunduski see teos srase im ena tollastele
inimestele, kes polnud iial ninud m idagi parem at, ning seeprast kanti
pilt C im abue majast kirikusse pidulikus rongkigus leldise juubelda
mise ja pasunahelide saatel [ ...] (II, 40 - Basapw 1956: 165-166).
Tundus i m e n a - seega paistis Cim abue M adonna firenzelaste silmis
renessansi koidikul m itterutiinse, seaduspratu, e b a r e e g l i p r a s e
sndm usena. Imelisus on lbinisti tingitud nihkest m aneeris, s.o
reaalsuse kujundliku esitam ise viisis, seostum ata m ingil m oel lem ee
lelise maailmaga. Kui tugineda Vasari snadele, sus m jus im ena pilt
ise - ilma et ta sooritanuks im etegusid. See kehtib kigi kujutiste kohta,
millest Vasari kirjutab: kui m ni neist ktkeski im ettegevat vge, siis
lelulugude autor ei tea ega tahagi sellest m idagi teada.*'
M) l ) n iWrttiluluil iirvanuisl, cl C.imabiic e lu lu g u o n algusest l p u n i V asari fantaasia vill (vt ;j<|ipoc
jy.l.t; 6y); seilii piircm . scsl sol ju h u l k u ju la b soe ld ista tu d pilti s n d m u ste st - n h tu n a 16. sujundi
dllnir lilbl.
M Srilii hoiukul v<Mks v6rrelda
llm eknlil nitltclii. Irin a l)i\nllova
l'lrrn /,r k irik u k o g u islu n g rll ning
iiiiilnlh lu mIiuiIi llhl kiinKllleoNi
luUml pillm plldl vttljMnUgemliteal,

vastan d lik u , p u h tk u ltu slik u lhenem isega; ajalugki piikuh selleks

k irju tab tihesl vene vaim ulikust, kes osales 1439. aa.sta 1'errartt
k irjeld ab ka l'lre n /e linna. KcMgI n h tu d vualam lsviiilrsuste hulgiiN
Im elirg rv u l liim iiliiem a ikooni: kIrjeldu.M rl anna m ingil rllrk ii
kll ngii julUNliilukse phjalikult lem u pooli so orllulud Icrvendii

Asjaolu, et kujutised ..lpetavad" im etegude sooritam ise, on i<unsti

teiclcimise negatiivne sm ptom . Kunsti snd thistab knnist, mis kuu
lub kll pigem ajaloo paradoksaalse loogika kui kronoloogia valda.
Giotto vi Masaccio, Fra Angelico vi M antegna, Raffaeli vi Tiziani
m aalitud M adonnad ei tervenda, ei too sjalisi vite, ei kaitse kurja silma
eest, ei tilgu piim a, pisaraid ega m rri, ei astu pildilt m aha ega jaga kr
vakiile. Im eteo asemel im e kujutam isest saab traditsioon: Alonso C ano
nitab P h a B ernardi kosutust leidm as Jum alaem a kuju rinnast p u rs
kavast piim ast (Prado m uuseum ), G iovanni Odazzi kujutab Kristuse
kuju elustum as ning ristilt alla kum m ardam as, et kaisutada sedasam a
p h ak u t (Room a, San B ernardo alle Terme) jne - ent kik need on ks
nes pildid, kunagise sndm use kirjeldus, m im ees; pildid ise im esid ei
soorita. Lpuks kaotavad im elise ve isegi m uuseum i paigutatud vanad
ikoonid.^
m isju h tu d e st - ja n e id o n tu h a n d e id (vt /laHMTiOBa 1984: 225). D anilova oletus, et silm as peetak se
varase quattrocento h e kige av an g ard istlik u m a k u n s tn ik u teost, o n kll efektne, k u id p a ra k u
v h et en o lin e: su u re m at im etteg ev at vge o m istati v an ad ele kujutistele, liiatigi oleks n ii vastne
teos vaevalt j u d n u d k o g u d a e n d a arvele le k u u e tu h a n d e te rv e n d a m isju h u . K irjelduse a u to rit S uzdah p iisk o p A vraam i - p o le p h ju st s d ista d a erapoolikuses: teine u u rija m ainib, et A vraam i
m rk m e te st aim u b elavat h u v i kige to im u v a v astu [...] ja etteh eitev to o n klab ige tinglikult,
pig em k u m m a rd u se n a tra d itsio o n ile (McTopMfl uCKyccTBOSHaHMU 1963: 398). N iisiis n gi A vraam i
asju o m a e n ese silm e lbi. Sellele keskaegsele (ja k u n stivlisele, lisaksin) ngem isviisile va sta n d a b
D a n ilo v a A n to n io M an e tti h o ia k u t, kes k n eld es B ru n ellesch i k o n k u rsile esitatud reljeefist, n eb
selles m eisterlikkuse im e t: ..R enessansiaegne vaataja n eb kunstniku imetegu tem a v im es ..loo
d u se salad u si an astad es lu u a teist reaalsust. (flaH H nosa 1984: 225.) S na im e srast m e ta fo o
rilist ta rv itu s t leid u b kllaga k a Vasaril. ..K neldes alatasa k u n stist k u i ingannost, m e e n u tab V asari
m eile, et k u n s tn ik u d ise o n seega ingannatori - vlurid. k irju tab Paul Barolsky. E nt V asari silm is
seisneb n e n d e v lu k u n st m eelep ette lo o m ise vim es, m id a ta n a g u a n tiik a u to rid k i ei vsi lista
m a st (B arolsky 1998: 28). T ead u p rast o n m eelep etten i k n d iv e lu tru u d u s aga kujutise deso n to lo giseerim ise esm an e ja v im saim v a h en d , m is teisen d ab ta lo o m u lik u st seisu n d ist illusoorsesse.
Siiski leiam e V asaril veel h e k irjeld u se im est, m is o n M an e tti vaim u stu sest so o tu k s t h e le p a n u
vrsem . sest v n g u b m e ta fo o ri ja otsese t h e n d u se vahel. L ugu ise o n jrg m in e. Raffael m a a lin u d
P a le rm o M on teo liv eto m u n g a k lo o s tri ta rv is p u ita lu sel p ild i, m is k u ju ta s K olgata te e k o n d a. Laev,
m is p id i m a a li P alerm o sse to im e ta m a , sattu s rn g a to rm i k tte ja lks p h ja. H u k k u sid n ii in im e
sed k u i k o g u last - vlja a rv a tu d p h a p ilti sisald av kast, m is u h u ti im e k o m b e l G e nova ra n n ik u le .
..See ji t ie sti terveks, h eg i p le k i ja k riim u ta, sest isegi ra e v u k a d tu u le d ja m e re la in ed sstsid
te o se ilu. (IV, 192 - B asap ii 1970: 176.) Seega tag asid p ild i p u u tu m a tu s e te m a esteetilised, m itte
sak raa lsed o m a d u se d - n iisu g u n e o n le lo o m u lik u s n d m u se re nessanslik, vasarilik v e rsioon.
Kui ilu ei p re te n d e e rig i veel m a a ilm a p stm isele, siis isee n d o n ta ju b a suuteline p s tm a kll!
E rilise v rv in g u a n n a b loole tsiasi, e t teg em ist p o le m illegi m u u k u i b t s a n t s i l e g e n d i
t e i s e n d i g a : p h a p ild iv a sta ste re p re ssio o n id e k ig u s p s tn u d k eiser L eon III p o o lt jlitatav
p a tria rh G e rm a n u s I o m a im e te g u d e p o o le st k u u lsa Ju m alaem a ik o o n i n n d a , et heitis selle m erre;
ik o o n j u d is e n n e k u u lm a tu k iiru se g a le m e re ja ilm u s v lja R o o m a s (vt K azhdan, M ag u ire 1991:
1 7 -1 8 ). Siin p sta b p h a p ild i a in u lt te m a p h a d u s ja ei m isk i m u u . Juba sellest n itest ksi piisaks,
e t m ista k u ju tiste fu n k ts io o n i teisen em ist, m is o m a k o rd a o su tu b t h e n d u se m uu tu m isek s.
62 Sakraalses k o n tek stis ik o o n id o m a im ettegevat v im et seevastu ei kaota, vaid vivad selle
m istu sp rase lt seletam atu l k o m b el uu esti o m a n d a d a tnapevaL N iteks nii. K uni 20. sajandini
oli p isaraid valav vi m rri n rg u v ik o o n h aru h arv . e ra k o rd n e ju h u s (Jevgeni Poseljanini raam atus
CxasaHUH o HydomeopHbix u k o h u x BoeoMamepu u o lic M unocmnx p o h y 'wmwemXKOMy k irjcldalakso
va.stavalt 6 ja 12 ju h tu m it - ja seda 2()()()-aa.sta.se kirlkuajiiloo kohla). M assiliscll tlickiataksc .sra

AgA on Hee tegelikult ikka nii?

I'!l olf. Niisugune* oii v aij ItiealisccTKud pill, mis muuluilgti.s on sd genli liilieldatiw ka Vasari biograalilises mosaiigis, iteaalsc ajaloo kiiik
on ooliiks keerukam . Kujulistc igapevane Uijumis- ja kasutuspraklika
n|leh 14. 16. sajandil nii Itaalias kui Euroopa phjapiirkonnas vlja olullNell teistm oodi.
VuNtav'^statistika on thelepanuvrne. Ajavahem ikus 1420-1539
IlAiilltts loodud dateeritud m aalide kataloogis m oodustavad ligi 87%
religioosse sisuga teosed; neist um bes pooled kujutavad Jum alaema, vee
rand Kristust ja veidi alla selle m itm esuguseid phakuid. See iseenesest
ei i)le llatav, knekaks osutuvad pigem ksikasjad. K ujutatud phakute
hulgus, keda kokku on tpselt sada, on esikohal Ristija Johannes (51 kujullul), jrgnevad l^ha Sebastian (34), Pha A leksandria Katariina (22),
IHIhrt I lieronym os (22), Padova A ntonius (21), P ha Rochus (19), Pha
1cetrus (18) jne (vt Burke 1991: 162-164). he vi teise phakukuju
pi)ole prdum isel on nhtavasti palju eri phjusi, kuid ks neist seos
tub silm anhtavalt kujutise ontoloogiaga; Ristija Johannes oli Firenze
pha patroon ja vimsa Calim ala tsunfti kaitsephak, Pha Sebastian
jn l'ha Rochus kaitsesid katku eest, Aleksandria P ha Katariina oli
fUl c m lrlil V enem aal alles 20. sajandil. E sim ene p u h a n g langeb 1920. aastate algusse. Tnapevul
(ilem r teise vapustava im e tu n n ista jad - kikjal ilm utavad ik o o n id en d eid , ja selle laine algus t)n
>ii|^riitl eosltitav 1991, aastaga. Kuigi k sik u id ju h tu m e id th eld ati varem gi (niteks m rri n rguiiiliii' KHUsani ju m alaem a ikoonist ja n d sa A m brosiuse p h ap ild ist O p tin o k loostris 16. novem bril
I9HH), liiikkaK Just 1991. aastal j rje p a n u kikjalt le V enem aa saab u m a teateid ik oonide im eteguilf I, lill gneva k m n e aa.sla jo o k su l o n fikseeritud sadu sraseid ju h tu m e id . E sineb p hapildi Imelist
llmiuiilNt. uuenem i,st. n i rri eritam ist - nii kirikuis, kloostreis kui lih tin im este kodudes. )a cnam a.stl
nn I k k i i tegu m rri nrguva vi nutva ikooniga. Praegusel ajal o n raske leida kirikuelu kajastavat
ii|U'hte V6I ajakirja nii leriigiliste kui kohalike vljaannete hulgas, m is ei sisaldaks teateid m nest
uueni ImesI, See p eriiioil o n ka kige kestvam : vltab ju b a k m m e aastat ja esialgu intensiivsus ei
kiiliuiie." (JlKjoMyApoii 2001.) Esindades j rje k in d la lt igeusklikku p o sitsio o n i, hoiatab .sama a u to r
vnllnlmeile eest; ..Vanakuri, |u m a la ah v t tta b klge k leepum a kigele phale ning seda prolaiieerlnui. Ib n g iv am alt kui kunagi varem kerk ib vajadus ikka ja jlle m eelde tu letad a p h a d e Isade
iltliinl lin u le ja k u rja d e v aim ude eri.stami.se vajaduse ja vltsim ede kohta. | . . . | 'lea d u p ra st tuleb ka
kitlolilkllkiis m aailm as ja Idam aade relig io o n id es ette ju h tu m e id , kus ikoonid, staatuad ja sk u lp
tu u rid eritavad verd. piim a vi pisaraid. Kas n eed im ed an navad tu n n istu st vastavate religioonide
Iftemiiienlf M uidugi m itte. Teises Moose.se raam atu s kneldakse sellest, kuidas M ooses ja A aron soo
I llitpiUl Imeslil liglptusem aal. Nail tegid seda lu m ala ksul, lint seejrel kordasid m n d a neist im edest
p jg ttn ltk u il n iad om a vlukunstiga?' (Surnus.) M eie ei tarvitse niisugust vahetegem ist jrgida,
n l l.evliuid v ersio o n , m is seletab P h a S ebastiani p o p u la a rsu st v im alusega k u ju ta d a kau
n i N t ulaati keha. o n ebapiisav vi vajab v h em asti t ien d u st. 1464. aastal, prast San C iim ignanot
laantanuil katkuepU leem lat m aalib lk 'iio / i ( io / /o li S a n lA gostino k irik u le fre.vko, m is kiijulab
1'ilhrt Sebantianl kaitsm as lin n a k a tk u n o o lte eest, m ida .saadetakse taevasi
lum ala (Isa) ja inglite
puult, Selles pole m id ag i lavalul: k atkust kui lu m ala k aristusest inim este p a ttu d e eest k irju ta b ka
l l o i i a t t lo sissejuhatuses l)e k a m ero n l" esim ese peva lugudele: see oli ld le v in u d arusaam , Pha
S ebasllanl k iijtitalakse seism as altarljalam il, ted a m b ritsevad plvitavad lin n a e lan ik u d , kes anu
Vitd pOhkull kitllsrl. Inglid Pha S ebastian! )iea (tm ber pilvedes p a v ad ja p u ru sta v ad lallpiioll
aaliuvald luioll, L egendaarset D lo ile tla n u se aegsel p relo rlaan ist u su k an n atajat kujutatakse siin,
m uide, rnlvastatult (vt nt t lole I9H tahvel 91), I luvitaval koniliel mOnIs renessansi teadvus khk

n o o rte neidude kaitsephak, noore Toobija seltsis kujutatud peaingel

Raafael oli rndurite, iseranis noorte, kaitsephak, nii et tem a pilte tel
lisid isad, saates poegi pikem ale reisile.''' Raske on hoiduda oletam ast,
et kui p haku kujutisega taotleti tem a kaitset ja soosingut, siis osutus
see vim alikuks ainult juhul, kui kujutatu ja kujutis olid seotud sootuks
elavam a ja vim sam a sidem ega kui puhtm im eetiline suhe.*^
Ja testi, argielus ei olnud phade kujutiste kohtlem ine kuigivrd
m u u tu n u d vrreldes keskaegse praktikaga; igem ini - see praktika ei
katkenud. U suprotsessioonidel kanti endiselt Pha Sebastiani kuju
tisega standarte katkuepideem ia vltimiseks. Jum alaem a phapildid
aitasid parandada ilm astikuolusid.^ H ulk renessansiaegseid rikuid
sisaldab leskirjutusi juhtudest, kus Kristus vi phakud vljuvad om a
kujutisest ja sekkuvad usklike ellu. (Cole 1983: 37.) Usk kujutiste soo-

le m a tu lt h u v id e k o n flik ti v im a lu st taev aste j u d u d e v ah el n in g lo o tis ro h k e m p h a k u k aitsele

k u i L ooja arm u lik k u sele.
64 H iljem rip u ta ti n e e d p h a p ild id k as k irik u sse, m ille k o g u d u se h u lk a k u u lu s tellija, v i ka
k o d u sesse kabelisse. L eid u b t e n d e id , e t B o tticin ig i o n m a a lin u d m itu p ilti T oobijaga, N e ri d i Bicci
ag a v h e m a lt h e k sa (vt W ackernagel 1981: 137),
65 R aske o n m ra tle d a p iiri, ku s l p e b p alv etam in e ja ilm u v a d e sim ese d m aag ia su g em ed . Siena
s k u lp to r ja a rh ite k t L an d o di P ie tro p a ig u ta s e n d a v a lm ista tu d p u id u s t K ristuse s taa tu a n sasse
p easse p rg a m e n d ileh e , m illel oUd k irjas h e su g u se d p rd u m ise d Jum alaem a, ap o stel Jo h an n ese,
R istija Jo h an n e se ja M aarja M ag d aleen a po o le, m illes ta p a lu s n e n d e eestk o ste t K ristuse ju u re s, e t
to o te d a n n ista k s; palves k ig i p h a k u te p o o le p a lu s k u n s tn ik n n is tu st o m a perele. K uju n in a
n es leid u s veel k s p rd u m in e - se d a p u h k u K ristu se e n d a p o o le. K irja d leiti, k u i s k u lp tu u r Teise
m a a ilm a s ja aeg u p u ru n e s (v t K in g 1 9 9 5 :1 2 5 -1 2 7 ).
66 N eitsi M aa rja k u ju tist, m is o li tu n tu d o m a v im e p o o le st k a itsta k a tk u eest ja m ju ta d a p o lii
tilisi s n d m u si, iseran is aga su u tlik k u seg a alg a tad a vi l p e ta d a v ih m a sa d u , k a su ta ti tih ti kigi
n e n d e le sa n n e te titm isek s. N itek s 1483. aastal - Raffaeli ja L u th eri s n n iaa sta l - sadas Firenzes
le k u u aja h te ju tti; lin n a to im e ta ti Ju m alae m a ik o o n k u u e m iili ka u g u se l asuvast Im p ru n e ta k iri
k u s t ja ilm p a ra n e s sed a m a id (B urke 1991:125)! N iisu g u seid ju h tu m e id oli m itm e id . B olognalased
o tsu sta sid s am u ti k a su ta d a ik o o n i abi, k u i 1433. aastal v a h e tp id a m a ta sadas. Jum alaem a abi ta o tle v
p alv e p ro tsessio o n o su tu s t h u sak s n in g m u u d e ti h iljem , 1476. aastast, ig a-aastaseks tra d its io o n ik s
(B eltin g 1996: 345). T h elep an u v rsel k o m b e l k a rista ti ren essan siajal u su p ro tsessio o n i a eg u eh k
..Jum aluse ju u re so le k u l so o rita tu d k u riteg u sid k ak s k o rd a ra n g e m a lt k u i m u id u {sam as, 308).
1530. aastal sise n e n u d Ju m alaem a vluvel P h a M ag d aleen a ja A le k sa n d ria P h a K a tariin a selt
sis lu k u s ta tu d k lo o strik irik u sse S o rn an o s (C alab ria) n in g j tn u d s in n a P h a D o m in ic u s t kuju tav a
p ild i (F re ed b e rg 1991: 110, 462). N ag u n em e, ilm u s en d istv iisi u u si in im k te ta lo o d u d k u jutisi
- acheiropoietoseid - , sam u ti p a lju n e sid p h a p ild id , m ille a u to rs u st o m ista ti P h a le L uukale,
V iim aste im e tte g e v ad v im e d o lid k a h tle m a ta su u re m a d k u i k o n v e n tsio n aa lset p rito lu k u ju tis
tel. k u id t h u s a d o lid m lem ad . V iitak sin siin k o h al Jacob B u rc k h ard tile , kes k irju ta b im ettegevate
Ju m alae m a ik o o n id e k o h ta jrg m ist: Igal s u u re m al h n n a l o n selliseid lausa rid am isi, a lustades
P. L u u k a iid a m m u se ist vi iid a m m u sek s p eetav aist m a a lin g u ist ja l p e ta d e s kaasaja k u n stn ik e g a,
kes j u d s id tih tip e a le o m a p iltid e m iraa k le id k o g ed a ju b a o m a eluajal. (B u rc k h a rd t 2003: 415.)
Itaalia v a ru stas teisigi m aid . 1450. aastal a n n etas C am b ra i k irik u k a n o o n ik p h a k o ja le p u ita lu se
Ju m alae m a ja la p su k ese ku ju tiseg a, m ille ta olevat k m m e aasta t v a re m s o e ta n u d Itaalias k u i P h a
L u u k a m a a litu d ik o o n i. Im e lin e p h a p ilt t i k irik u le k u u ls u st n in g peag i telliti P e tru s C h ristu se lt
ja H a y n e d e B ru x e lle silt 15 k o o p ia t p ild ist, m id a n d sel ajal a trib u te e rita k se 14. saj alguse Siena
vi F iren z e k o o p ia n a B tsan tsi o rig in aalist. Ik o o n ile o m ista ti im e tte g e v at j u d u , m is tavakohaselt
laien es ka k o o p iatele - sed a t n u e h ed a le sarn asu sesle p ro to t b ig a, m is ei sllu aktuaalses! a u to
rist (v t W ilso n 1995).

Benozzo G ozzoli.
Pha Sebastianus-Eestkostja.
Fresko. 1464-1466.
San (ilntlgnano, SantA gostino kirik.
>1W.V

Scala, 1-irc'tize; M inistero per i Beni

i; Ic Auiviti C.ulturali

rilalavatesse imedesse elas ties jus edasi rahvausu tasandil ning leidis
telust ka kirikuladvikult, kaasa arvatud kirikupea isiklikult. M ainisin
juba, cl paavst Leo X, hum anistide sber ja ..eesrindliku kunsti toetaja,'^
liiba.s spetsiaalses bullas sajapevast indulgentsi kigile, kes sooritavad
palvernnaku Jumalaema im ettegeva ikooni juurde Regensburgis.''"
Seda loetelu pole tarvidust jtkata. Piisab reform atsiooni granliioossote phapildivastaste ekstsesside m eenutam isest, m ida ajendasid
katoliiklikud kujutisekum m ardam ise praktikad - 16. sajandil olid need
niisama elujulised kui niteks 13. sajandil. G iordano B runo kirjutas
..Vidutseva elaja vljaajamises (Spaccio de la bestia trionfante, 1584),
oi .,mille ksnes sisalikus ja skorpionis, vaid sibulas ja kslauguski
on jum al m jusam alt lesindatud] kui m ingisuguses hingeta pildis ehk
kujus"'' - ses panteistlikus passaais kajab llatuslikult vastu Aleksandria
(llcm ensi m ttekik, mis polnud m inetanud aktuaalsust uuemalgi ajal.
t>7 IJim rlli) V riiliir) vitl)ciul - vi lin iry p M l% '>; 21.
fiH lirct-ilhcrn I WI : 101. SIIIiukI o n l m m is M idincl O sten ilo rfc ri p u u l ik e sl, niis kuJuUib pnlvriitnniikiil Krxrnitliiirifi ..lliiii Miuti>nni\" jiuirili' |ii miilcli; D rrr o n kir)uU)miil Inikltnmislvn
DtiMlrDVDiiluHr fliAlumAlrtktnnnxtnlDlullkti pulvfi'iinnkii kolil |umaU\t-mit kuju ja Kcgcnshvir^l
1'tllm plM l (m irilr (vi (lum U oni l'W7; .Ml).

U i l ( i o r h i n k r i l>)K()'. H l

Sootuks teisel poolusel asus Firenze vaim uinim este subllm eerunud
religioossus - docta religio-, kristluse, uusplatonism i ja herm etism i ele
m entide pim ingus leidus koht ka kujutiste problem aatikale. M uuhulgas
eeldasid nii herm etism i traditsioon, m ille vastu tollased itaalia intel
lektuaalid elavat huvi tundsid, kui ka selle rpes vrsunud m aagilised
praktikad kujutiste erilist kasutusviisi m aiste sndm uste m jutam ise
eesmrgil. Vrib ehk m eenutam ist, et selle kauged eelkijad visid olla
skulptuurid, mis figureerisid herm etistlikes tekstides jum aluste nim e
all, sellal kui iidsetele rahvastele om istati v rratut vim et vlja kutsuda
deem onite ja inglite vaim e ning siduda neid om a ebajum alakujudesse
phade ja jum alike tserem ooniate abil, mislbi iidolid om andasid
vim e teha head ja kurja7 O kultistlikud allikad esindavad taas algset
olukorda, kus jum alaid tajutakse kujudes kohalolevaina, olgugi et renessansiautorite tlgenduses om andab see uue ja keerukam a thenduse,
m oodustades snteesi uusplatonistlike ideedega. M istetaval kom bel
tuli H erm es Trism egistose kristlastest austajail ja jrgijail seda vaim set
p ran d it interpreteerida ettevaatlikult.^' M arsilio Ficino arvas, et asist
m aailm a vram atult m jutavate planeetide vaimu on vim alik k o o n
d ada n n talism anide abil ehk igale planeedile eriom ase kujutisega v
riskivil, m is kajastas tem a kasulikke ja kahjulikke mjusid.^^ Kujutise
maagilise ve printsiip silis, olgugi et kom paktsem al ja rafineeritum al
kujul, m is vltis naiivselt sirgjoonelist ettekujutust jum aluse personaal
sest kohalolust. Seos planetaarse algkuju ja vastava esemelise sm boli
vahel toim is pigem resonantsilaadselt ning phines eri om aduste paigu
tum isel uusplatonistliku olem ishierarhia eri tasandeile: kui soojus, k l
m us, kuivus ja niiskus olid otseses henduses m ateeriaga, siis eredus,
vrvus ja arv - kaasa arvatud proportsioon - kuulusid krgem a tasandi
nhtuste hulka ning olid seetttu tihedam ini seotud ideede m aailm a ja
jum aliku intellektiga.^^
Talismane, m illest kneleb Firenze akadeem ia pea, isegi kui neid val
m istati ja vastaval otstarbel ka kasutati, vib ju pidada m arginaalseks nh70 Tsit MeTC 2000: 40 jrgi. E espool, kesoleva ra a m a tu teises o sas viita sin seostele A sklepiose
ku ltu seg a.
71 A lati see siiski ei n n e stu n u d B u rc k h ard t m a in ib h t B o lo g n a a rsti 15. sajandi l p u st, kes eitas
l b in isti K ristu se ju m a lik k u st ja seletas te m a im e te g u sid ta e v ak e h a d e m juga. U sk oli k u stu n u d ,
m rg ib selle k o h ta B u rc k h ard t, e n t m aag ia silitas o m a p ru s v a ld u s e d (B u rc k h a rd t 2003: 431).
72 V t B urke 1991: 180. O m a tra k ta a d is D e vita coelitus c o m p a m n d a (E lu ette v alm ista m ise st
taev as), m illes o n olulisi aru tlu sk ik e n im e ta tu d teem al, k irjeld a b F icino ka kujutisi, m is tuleks
g ra v e erid a vastavatele v riskividele: p ik aealisu se tagab S a tu rn i k u ju tis safiiril - krgel aujrjel
vi d ra a k o n i seljas istu v a v a n am eh e (= S atu rn u se) kuju tis; p ik a ja n n e lik u elu k in d lu sta b Jupiteri
k u ju tis v risk iv il - k o llaseid r iv a d ja k ro o n i k a n d e v m ees k o tk a vi d ra a k o n i tu rjal jne; vastavate
k u ju tiste k irjeld u se ja v iited n e n d e p rito lu le vib leid a - M eftrc 2000: 6 6 -6 8 ; sam u ti S h u n iak cr
1972: 127-129.
73 V t G o m b ric h 1972a: 1 72-173; v rd rop(|)yH K e;ii, 1980: 84-8.S.

tuieka tollal loodud kujutiste Uldmasslivis. SItiki ei laa alahinnata smpiUitillNc .seose ideed eninist ju seda mitmel phjusel. Ivsiteks .sellepiirast,
cl lc((cmist oli tugeva ja m juka suundum usega renessansifilo.soofias iilrttes l'icinost ja Pico deila Mirandola.st^'' ning lpetades Cam panella ja
(iio rd an o Urunoga. Teiseks kajastus see arusaam ade kompleks ilmselt
lellim uspraktikas ja reaalsete teoste kasutusviisis. Ja tepoolest, esindu.ilikuiHkonoloogilised uurim used alates Aby W arburgi klassikalisest
teosest, mis pani aluse ikonoloogiale kui teadusele, kinnitavad selgesti,
et tiiiiiistesse m uuseum im aalidesse ja seinam aalingutesse on kodeeri
tud mitmesugu.seid herm etistlikku pritolu program m e. Ning lpuks
sndis okultsetest projektidest nhtavasti m ttem aalinguid, mis jidki
kujuteldavaiks ega judnud hel vi teisel phjusel teostuseni. Vga teniloliselt olid niteks C am panella Pikeselinnas m ajaseinu kaunista
vad freskod seotud okultistlike ideedega, m ida nii visalt ritas teostada
see (lalabria unistaja.^'
Sootuks erilise ja nii religioossetest kui okultsetest praktikatest sltu
matu teem a m oodustas kujutiste toim im ine karistusssteem is. Vrdkuju
karistam ist - vi karistam ist vrdkuju kaudu, in effigie - kasutati laialt.^^

/)
k ncliles.sm bolite ja k u ju n d ite to im iv u se st M aagia h a rra stam ise l, p e an m a silm as n ende
in d ls l, liio m u lik k u to im et. Sest o n ilm n e, e t n a d t esti to im iv a d (seda k in n ita v a d kik filosoofid)
lill iiiojulava j u n a kui ka m jutam isviisina," k irju tab Pico della M ira n d o la (tsit lieTC 2000; 435).
I iiiiicc.s Yutes oletab, et Pico lo o m u lik u m aagia v ah en d ite h u lk a k u u lu sid ka sedalaadi ta lism anid,
iiillicsl kneleb Hicino, n in g et k o lm e g raatsia k u ju tist te m a m e d a lil tu le b l p p k okkuvttes tlgeniliiilii u u sp lato n istlik u s vaim us, st S a tu rn i k a h ju lik k e m ju sid p rssiv a ta lism an in a (sam as, 85).
/"i VI n u iu lu ilg as niteks B otticelli K evade a n al si v rre ld u n a M arsilio Ficino kirjaga l.oren/.o
lil IMiTl ran ccsco d c M edicile u u rim u se s G o m b ric h 1972. Sam al te e m al j tk a tes j u a b YatesjreUlunclr, cl ,,1'lclno m aagia an al si valguses ilm u ta b m aal [K evad] selle m aagia praktilise rak en d u se
luiiiuiscid - o s u tu d es k eeru k ak s talism an ik s, k o sm o se k u ju n d ik s, m is o n k o rra sta tu d n n d a , et
viihciiilada vaatajale ksnes tervislikke, n o o re n d a v aid , S a tu rn i-v a sta seid m ju sid (M exc 2()()0;
7 t). (JIcvuailcl renessansiaja h e rm e tis m i p u u d u ta v a st k irjan d u se st vt f ly n a e B 1994. ks U m b e rto
Hio tegelaskujusid ju tu sta b pisut iro o n iliselt, kuidas h u m a n ism ifilo so o fia t u u rid e s tu ln u d lal
uliclda ..h u m an istid eg a, kes k asu tasid m a n a m ist, et su n d id a lo o d u st tegem a seda, m ida sel p o ln u d
|iluanlki leha" (:-)ko 2001: 205).
7ti Vl C am p an ella projekti p n e v at a n al si u u rim u ses M erc 2000: 323jj, kus osutatak.se
IMIkcsclinna kavandi h crn ietistlik elc allikaile. Teaduprast sisen d asid ju st Pikeselinna freskod
l.cninllc ..n io n u in c n ia alp ro p a g an d a idee (vt JlyiiaMapcKH 1962: 89). N n d a m o o d u stu b veldravOIUi iii tlcjo o n
lic rn ie s Trism egistose ju u re st re n e ssa n sso k u ltism in i n ing sealt o m a k o rd a
1 c n ln in l
h c n n c lisllik u m aagia ju u re st a k tsio o n in i, m id a n u k o g u d e k u n stite ad u se s oli kom lickn ksitleda alu.scpanckuna .sotsialistlikule kunstile, 'l si kll, kahe silm a vahele ei tohi j tta ka
Ic IhI slU ivusahclal: ..leninlik p laan k o rd a b pea s n a snalt ja k o b iin id e ikonoklaslilist projekti:
..llilvllugc n eed o rju se ja c b aju m ala k u m n ia rd a m ise m rgid, m is teenivad ksnes h a rim a tu se ja
irlarv an u iN tc silim ise eesm rki. A sendage n eed R ousseau, 1'ranklini ja kigi teiste m uistsete ja
kitiisargsclc s u u rm c cslc p o rlrceilcg a, kes h u ta v a d rahvas llast vabadusejanu. ( 1'sil W clbcl 2002:
'iKH jilrgl.) Sam uti to rk ab silm a, et l.cn in i idee ju u re d viivad tagasi kirjao sk am atu te Piibli" kontn rp lilo o iil ju u rd e . Seega oli selgi plaanil kolm allikal.
77 Piim II, h u n u in isl p a av stltro iin ll, k o rrald a s p id u lik u au lo d alee, kus pletati Slgl.smondii
MiilatcKtM Olenukk. iiils nll viillitllmell kui riieUiselt k ordas tilp.sell reeliiri ja ketseri vlliiiUNi
( l 'ir r d b r ig 1991; 2'l(i).

Sedalaadi penitentsiaaraktsioone vib tlgendada m uidugi p u h ts m

boolseina, ent teisalt ei saa vlistada pshholoogilisi klavarjundeid,
m ida vis tekitada portreekujutiste hukkam isvaatem ngu jlgim ine.
N agu m uudelgi sarnastel juhtudel, thendaks siin karistuse sm boolse
tlgenduse range eristam ine aktsiooni kui reaalse kahjustuse kogem isest
o lukorra lubam atut lihtsustam ist. K aristam ine vliselt sarnase kujutise
kaudu on ks iidsem aid ja levinum aid maagilisi vtteid.^*
Penitentsiaarm aali tuli vim ude nudel viljelda nii m itm etelgi renessansikunstnikel. Sinjoriia otsusel m aalis A ndrea del C astagno Palazzo
del Podesta fassaadile A nghiari lahingu reeturid jalgupidi lespooduna;
Botticelli maalis Bargello lossi seinale Pazzi vandenust osavtjad p o o
duna, A ndrea del Sarto om akorda kujutas Podesta lossi fassaadil ree
tureid, kes Firenze piiram ise aegu pagesid linnast koos sdurite palga
rahaga.^
78 F iren zes m o o d u sta s see ig ip lise tava, d o k u m e n te e rin g u id selle k o h ta leid u b trecento alg u
sest. K o m m e m u u tu s n ii p o p u la a rse k s, e t 1415. aastal tu li v lja a n d a era ld i m ru s, m is k eelustas
k a ristu so tsta rb e lised k u ju tise d e ra m a jad e ja b o rd e llid e sein tel - n h ta v asti eelistas sin jo riia ksi
e n d ale h o id a selle t h u sa p ik a ld a se k a ristu sv o rm i k tte m a k s u n a poliitiliste k u riteg u d e , s u u re m a te
re e tm iste ja m u u d e riig iv astaste to im in g u te eest (W ackernagel 1981: 190; sam as tu u a k se teisigi
n ite id ). Jrelikult oli te g e m ist argielus laialt ra k e n d atav a p ra k tik a g a . H e ad le v a ad e t kuju tiste
k a rista m ise ju h tu d e s t sisaldab vastav p e a t k k u u rim u se s F ree d b e rg 1991; k u ju tiste ro lh st k tte sa a
m a tu te isik u te m aagilisel k a rista m ise l v t sam u ti B urke 1991: 1 26 ,1 3 6 . K om m e oli tollal ja h iljem g i
n ii lev in u d , e t sattu s v iim ak s p o p u la a rse te sse ajalooliste a n e k d o o tid e kogum ikessegi. k s ne ist
k lab n n d a . Vanasti k a su ta ti E u ro o p as k u ju tiste h u k k a m ise v tet, kus kurjateg ija e n d a asem el
p o o d i v i p le ta ti te m a p o rtre e v i m n i m u u v rd k u ju . N aljakas lu g u ju h tu s h e Louis X IV aegse
liid e rd a ja m a rk ii P-ga. M ark ii oli v rg u ta n u d n eiu , kelle isa, j u k a s ja m ju k as m ees, h v ard an u d ,
e t k u i m a rk ii te m a t ta rt ra ei v ta, siis laseb ta liid erd aja les p u u a . P arem p o o d a g u m in d vlla,
k u i ra a t d ru k u ra vtan, v a sta n u d P. R ae v u n u d isa asu s asja ajam a ja saavutaski otsu se P. k u ju
tise n o l les p u u a . M ark iile tegi see h irm sa sti n alja ja ta saab us isik lik u lt lin n a, kus p id i to im u m a
te m a p o rtre e h u k k a m in e . H u k k a m isto im in g u k ig u s to rk a s ta lle aga silm a, e t p o rtre e o n m a a litu d
liiga k n d im a tu lt. Lbi ra h v a su m m a v llap u u alla tr g in u d , asus m a rk ii p intsliga p o rtr e e d p a ra n
d a m a , ise to rised es: K ui m u p ilti k o rd ju b a p u u a o tsu stati, siis o lgu see v h e m a lt n a tu k e n e g i m in u
m o o d i! (BceMMpnoe ocTpoyM ne 1995: 110 -1 1 1 .) V ru k aelast m a rk iil oli igus: vliselt m itte sarn a se k u ju tise h u k k a m in e o n ebaefektiivne!
79 U n u stu se h lm a ei la stu d v a ju d a teiselgi k u ju tisele k tte m ak sm ise viisil, m is p rin e b V anaR o o m a d a m n a tio m em o ria e tavast: k u i C o sim o M ed ici p o liitilin e v astan e, k u u lsate sein am aalid e
tellija Felice B rancacci langes e b aso o sin g u sse, h v ita ti n ii te m a e n d a ku i ta p e re k o n n a h ik m e te
p o rtr e e d k a b elisein al n in g F ilip p in o Lippi m aalis n e n d e asem ele n e u tra a lse te tegelaste k u ju tise d
(J la a a p e B 1979: 161). Seda e n a m silis rah v a stiih iliste k tte m a k su a k tsio o n id e tava p o rtre e s k u lp tu u rid e le , m ille n ite d o lid tu tta v a d ju b a V an a-R o o m a ajaloost: n n d a r s ta sid ja p le ta sid R o o m a
ela n ik u d p ra st p aav st P aul IV s u rm a m a a n i m a h a in k v isitsio o n ik o h tu h o o n e , p u ru s ta sid p aavstile
p s tita tu d m o n u m e n d id n in g ta ssisid tn av ail k aasa n e n d e o ts a s tl d u d p id (vt G o rfu n k e l 1980:
15 -1 6 ). L p u k s m a in ib h t n iisu g u st k a ristu sju h tu k a V asari: A n d re a del C asta g n o m aalis Santa
C ro c e k lo o s tri siseue sein ale K ristu se p iitsu ta m ise stseen i; see fresko o ln u k s k a u n eim A n d re a
t d e st, k u i sed a poleks rik k u n u d lap sed ja teised a ru tu d in im e sed , kes o n m a h a k ra a p in u d kik
n o d , k e d ja p e a k ik m u u g i ju u tid e fig u u rid el - o tsek u i soo v ist k tte m ak sta m eie Issandale
p h ju s ta tu d te o tu ste eest (III, 3 5 5 -3 5 6 - Baaapw 1963: 344). Irin a D anilova, kes sam u ti sellele li
gule viitab, k n eleb ig u sta tu lt keskajale o m asest v aatajate l lita tu se st kujutatavasse s n d m u sse
(flaHMnoBa 1984: 217), m illele tu lek s siiski lisada v iid e n iisa m a keskaegsele ja sgavalt ju u rd u n u d
ku ju tise ja k u ju tatav a sam a sta m ise tavale.

Andrea del Sarto. Poodu.

U 1529-1530. Joonistus, sangviin.
Iiren/.c, Uffi/.l galerii, Gabinetto dei D isegni
e delle Stampe.
'> IMM.V IMmto Scala, 1-irenzc; M inistero per i Beni
c le A ttivit C ulturali

"

Kike seda Vasari siiski ei m rka - vi m rkab ainult ht, talle huvi
pakkuvat tahku. K m neid kordi nim etab ta Pha Sebastiani kujutavaid
maale, ent just selle phaku tellim ise m otiive ei m aini kordagi. Piltide
im ettegevaid vim eid ta ei tunnista. Ka uusplatonistlikud planetaarsete
energiate pdm ise vtted jtab Vasari thelepanuta. A ndrea del Sartolt
tellitud teosest kneldes piirdub ta klieeliku hinnanguga, et kunstnik
maalis figuurid niivrd sarnastena, et nad tundusid tiesti elavate ja
loom ulikena (IV, 392 - Baaapw 1970: 363). Palju vljendusrikkam alt
kirjeldab Vasari C'astagno analoogset teost, kes, judnud karistusaluste
kujutam iseni, teostas need nii suurepraselt, et kik olid rabatud.
Tepoolest, raske on kirjeldada, millist m eisterlikkust ja m aitset o m a
vad need enam uses natuurist m aalitud ja vrratult m itm ekesistes veidrutes asendites kujutatud jalgupidi poodud inim esed (III, 362 - Baaapw
l% 3; 348). Maitse, ilu, vrratu m itm ekesisus - ehtrenessanslik va ricl
kuld ci snagi virtuaalse hukkam ise phjuste ja algse funktsiooni
kohta.

Vasari kneleb kunstist; kujutlite ftinfctilneerlmlse teisi aspekte

neb ta niisam a vhe kui Kuu tagum ist klge."" See ..m ittengem ine
tuleb otsustavalt llitada Vasari m etodoloogilise prandi hulka, ig em
oleks kll rkida m itte niivrd m etodoloogiast kui m etam etodoloogiast, sest tegem ist on kogem use- ja uurim ism eetodi-eelse ..teadmisega,
ngem ist m rava hoiakuga, et kneldes kujutistest, knelem e m e h t
lasi kunstist.
Ses seoses tasub thelepanu prata veel hele renessansiallikate eri
prale, m is kehtib iseranis Vasari raam atu puhul.
Seal kajastuv kolm ikjaotus antiigi itseng - keskaegne m andum ine uus kuldaeg vljendab snaselgelt renessansi enese- ja om a koha tead
vustust kultuuriloos. Nii triviaalset tsiasja ei pruugiks korratagi, kui
siin ei peituks ks huvivrne seik: kunstnike ja kunstiteoreetikute teks
tides alates Lorenzo G hibertist ja lpetades Vasariga om andab see lii
gendus erilise klavarjundi. Kuulakem hoolega:
Sestsaadik kui hbus kunst, seisid phakodade seinad lagedalt val
ged ligi 600 aastat. M aalim iskunstiga alustasid kreeklased uuesti tiesti
abitult ja ttasid selles vallas vga tahum atult; sam avrd kui antiikkreeklased olid vilunud, osutusid nad n d kohm akaiks ja tahum atuiks, tleb G hiberti (rMepTW 1981: 343).
Phjalikum alt ja veel otsustavam alt vtab sam al teem al sna Vasari.
Prast C onstantinuse rasitu tem a poolt Itaaliasse jetud keis
rid, kes ehitasid pidevalt nii R oom as kui m ujal, pdsid kll kigiti,
et nende teosed oleksid vim alikult tiuslikud, ent nagu m e nem e nii
skulptuuri kui m aalikunsti ja arhitektuuri peal, lksid asjad aiva alla
mge. Ja toim us see ilmselt seetttu, et kui inim kte loom ing hakkab
kord juba hbum a, siis teosed ha halvenevad, kuni viim aks jutakse
selleni, et hullem aid enam olla ei saagi. Tsi, peale halastam atu allaki80 S iin k o h al m e e n u b vgisi A lb e rti tlus: M is p u u tu b asjusse, m id a m e ei n e, siis ei h a k k a keegi
eita m a, e t n e il p o le m a a lik u n stig a m in g it pistm ist. (1 ,2 - J ib e p T H 1966; 20.) E itajaid le idub, k u id
V asari arv ates o n A lb e rti k ate g o o rilin e m a k siim ig atah es j g itu lt t e n e ; m uide, teisal avaldas ka
A lb e rti ise im e stu st selle le, e t h e ja sam a p h a isik u k u ju tise d v ivad sise n d a d a e rin ev al m ra l
a u stu s t v i o s u tu d a h es k o h a s k u m m a rd a ta v a m a k s k u i teises jm s (vt W elch 1997: 159). igluse
n im e l tu le b siiski v iid a ta k a sellele k o h a le V asari teoses, k u s k n e ld a k se v o tu m i e h k t o tu sp a lv eg a
s e o tu d k u ju tistest. K neleja seisu k o h ta re e d ab ju tu stu se in to n a tsio o n . Jutt kib V errocchio le iu
ta tu d k ip sj ljen d ite teg em ise v ttest. ..St saigi alg u se t iu slik u m a te k u ju tiste te g e m in e, ja m itte
k si F iren zes, v a id kikjal, k u h u s o o rita ta k se p a lv e r n n a k u id n in g k u h u tu le v a d in im e sed t o ta tu d
a n n i e h k im ega, n a g u n e id n im e ta ta k se , t n u t h ek s Ju m ala h e ata h tlik k u se eest. E dasi ju tu sta b
V asari sellest, k u id a s p ra st Pazzi v a n d e n u d L o ren zo s b ra d ja su g u lase d tellisid t n u t h e k s
Jum alale te m a p se m ise eest m itm e l p o o l te m a k u ju tisi. A n d re a abiga te in u d siis m e ister O rsin o
k o lm e lu su u ru st v a h ast p o rtre e d ; n e e d olid n ii lo o m u lik u d ja n ii h sti v a lm istatu d , e t n isid m itte
v ah ak u ju d e, v aid p ris elusate in im esten a. P o rtre e d p a ig u ta ti e ri k irikuisse. See kunst, l p e ta b
V asari n u k ra t d em u seg a, elab k ll veel tn ap ev alg i, k u id o n siiski h b u m a s - kas siis sellep
rast, e t in im e ste v ag ad u s o n k a h a n e n u d , vi m n e l m u u l phjusel. (IV, 5 4 2 -5 4 5 - Ba:japH 1963:
.S58-560.)

guseaduse viitab Vasar! teiselegi phjusele - nlmett uue kristliku usu

tulihingelisele agarusele, mis 1,.. 1 om a palavas ihas viimseni vlja ju u
rida vhim gi usueksim uste ajend | ... | hvitas m itte ksi kik paganlike
jum aluste imeilusad kujud, skulptuuri- ja m aalikunstiteosed, mosaiigid
ja kaunistused, vaid ka m lestuse paljudest vljapaistvatest inim estest,
jrast Itaalia vallutam ist langobardide poolt arenes joonistuskunst
kll takistam atult, kuid paljusid asju tehti ha halvem ini - lausa seda
vrd, et raske on ette kujutada tahum atum at ja asjatundm atum at t d .
Tendusena viitab Vasari paljudele asjadele, m ida vib nha Ravenna
linnas, hiljem aga lugematutele kreeklaste poolt teostatud m osaiiki
dele, m ida vib nha iga linna vanas kirikus le kogu Itaalia, isera
nis aga Pisa toom kirikus, San M arco kirikus Veneetsias, sam uti m ujal.
Kik need m aalikunstiteosed -"kikivarvul seisvate figuuridega, silm ad
plem as peas ja ked laiali, skulptuurid - kohm akad, inetud ja teos
tatud nii viletsas ja tahum atus m aneeris, et m idagi hullem at on raske
kujutledagi*' - kehastavadki ilmselt allakigu alam at astet, fataalselt
tideviidud m andum ist.
Teisisnu, keskaegne m aneer osutub totaalselt vastuvetam atuks.
Vasaril ei leidu jlgegi pingelisest seesmisest dialoogist antiigiprandi ja
kristliku m aailm avaate vahel, m is hum aniste m uidu iseloom ustab, ega
uusplatonistliku snteesi katseid.*^ Tsi kll, kristluse legaliseerimisele
jrgnevaid sajandeid hindas pim eda keskajana juba Petrarca ning seda
hoiakut saatis vram atult tunne, et elatakse uue koidiku ajastul - need
on renessansi htse eneseteadvustuse kaks poolt, m illega m ratletakse
om a kohta ajaloos. Ent kui G hiberti arvab sedasam a C onstantinusejrgse kunsti kohta - nnda hbus skulptuuri- ja m aalikunst ning
htlasi kogu ses vallas arendatav teadus (PMepTM 1981: 343) - , siis
klab siin uudne, puhtkunstialane seisukoht, m is eitab jgitult eelne
vat praktikat. Apologeetide kirjutised, Augustinuse ja A quino Thomase
teosed m oodustasid renessansi m ttekultuurile nii vi teisiti, vhemal
vi suurem al m ral elava vaim uprandi ja hdavajaliku intellektuaalse
instrum endi. Vasaril seevastu ei leidu htki head sna varakristliku, btsantsi ja gooti (kunsti)traditsiooni kohta. Tema m eelest jookseb antiigi
ja keskaja pildikultuuri vahel letam atu piir.
Keskaegne teadvus ise seda piiri m uide ei m rka ega erista om a
kujutisi antiiksetest. O positsioon m oodustub teisel tasandil - kristlik
vs. paganlik. Kujutised liigitati hte vi teise valda sltuvalt teoloogili
sest hoiakust: see, m ida phapildikum m ardaja pidas tiesti kristlikuks,

Kl

VI V asiirl, II. 13 16, |y , 22, 29, 30 - Hii:m|)n 1956; U S , 147, I M

H2

VI selle k o lm i liu i KHii 197H ;5, 177.

IfiS.

osutus Ikonoklastiliselt meelestatu silmis pagtnlikuki ebrijumalakummardamisei<s. Kui asi puutus aga lubatud icujutistesse tnis tahes vormis,
siis siin ei tajutud m ingit erinevust antiiickunstnii^u ja btsantsi mosaiigim eistri vahel. Kujutiste ajalugu kulges pidevalt - kaasaegne m eister
otsekui jtkas antiikkunstniku td, erinevust nhti ksi objektis, aga
m itte teostusviisis vi kujutamislaadis.^ Vimalikuks osutus see tnu
snalise kirjelduse ja kirjeldatava eseme juba ette m itteadekvaatsele su h
tele: ei kirjeldatud pris seda, m ida nhti - m ned om adused jid kahe
silm a vahele, sest vaadati m uud, lhtuti teisest vaim sest ja visuaalsest
kogem usest ning, mis sam uti oluline, alluti anri diktaadile. Kujutis kui
ekfraasi objekt, s.o k u n s t i l i n e nhtus, kajastus tekstis ige tingli
kult, pigem kunstlikult anrireeglite jrgi konstrueerituna; kujutist kui
k u m m a r d a m i s o b j e k t i ja liturgia m jusat elem enti m testati
teoloogiliselt ja kunstilistest om adustest sltum atult. Kujutise reaalsus
kunstina seevastu valgus tabam atuna ruum ithikusse tem a kahe kirjel
dus- ja kasutusviisi vahel.
Piir antiigi ja keskaja vahel m uutus nhtavaks siis, kui renessansivaatleja teadvus suundus taotluslikult kujutise k u n s t i l i s e l e , tpse
m alt eldes - kunstiliselt kujutavale tahule. Ent siis ilm nes kohe selgesti
ka teine eraldusjoon - nim elt piir kreeka m aneeri ja G iottost alanud
kujutam islaadi vahel.
Kas on juhus, et pagulusest Firenzesse naasnuna ei seosta A lberti uue
ajastu koidikut m itte niivrd hum anistliku liikum isega ldse, m ida ta
isegi esindas, vaid eelkige Brunelleschi, G hiberti, M asaccio, Donatello,
Luca della Robbia tegevusega? Kas on juhus, et sna taassnd pu d e
neb esim esena just Vasari sulest?
Teadvustanud end siin, plastiliste kunstide taassnni m aailm as,
nh ti ieti esm akordselt varasem aid plastikateoseid kunstina. ksnes
kunsti seisukohalt vaadatuna sai keskaegse kujutam ispraktika tu n n is
tad a viletsaks kunstiks - nii kndim atuks, et hullem at ei saa ollagi,
k uid kndim atuks siiski juba kunstiskaalal. Kujunev kunsti m iste 83
M a ei h a k k a selle k o h ta n ite id to o m a , v a id v iita k sin lih ts a lt a sja tu n d ja lppjreldusele.
M rk in u d , e t e steetilised h in n a n g u d b ts a n tsi m e istrite ja k re e k a -ro o m a k u n s tn ik e t d e le b t
san tsi a u to rite teo stes ei e rin e m illegi p o o le st peale k u ju ta ta v ate o b je k tid e valiku, n im e ta b C yril

296

M an g o p h ju s e n a n iisu g u se id asjao lu sid n a g u p ritu d e k fra a si-tra d its io o n koos kigi selle reegli
tega, vastav ate te k stid e lo o m ise a je n d id - n e e d s n d isid kas k o o lih a rju tu sen a vi p a n e g rik a n a
p a tro o n id e auks, ku s ig asu g u n e k riitik a oli v listatu d n - d e fin itsio o n i jrgi. K ui n e ed seletused
lu g e ja t ei rah u ld a, m rg ib ta , siis j b m u l le v aid lisa d a, e t m e ei saa b ts a n tsi a u to rite le peale
s u ru d a k a te g o o ria id ja m ttev iisi, m is ei o ln u d n eile o m ased . (M an g o 1972: xv.) e ld u laieneb ka
vastavale L n e -E u ro o p a k irjan d u sele. Kui K arl S uure te o lo o g id rita v a d II N ikaia k irik u k o g u o ts u
seid v a id lu stad a , r h u ta d e s, e t n a isterah v a k u ju tist im ik u g a k tel .saab t lg e n d a d a nii Jum alaem a
k u i V enuse ja A m o rin a , siis j ta v ad n a d t iesti t h e le p a n u ta a n tiik se ja keskaegse k ristlik u kujutam isviisi silm a to rk a v ad lah k n ev u sed . H iljem kao b see p ro b le e m so o tu k s vaatevljalt.

Aigemtnl kll illei miitealge, seit miitellit vormi lee veti ei leii llm ulab Juba ht om a varjatud oniaciiist, mis tiiie vimsusega vallandub
tunduvalt hiljem. Ma pean silmas iseralikku agressiivsust, kalduvust
om a piire laiendada Ja vallutada vraid - esialgu! - territoorium e.
Teisisnu, kunstiks m uutub seegi, mis algselt ei olnud kunst - sltum ata
sellest, kas teda thistatakse pluss- vi m iinusm rgiga: kujuneb teatava
uue k u liaufiruum i koordinaadistik, tituda vib see nii m ateeriast kui
antim ateeriast. Siiagi sobib ajaline mratlus: esialgu. Edaspidi m uutub
antim ateeria seisund kriitiliseks, plussm rgiga kunst neelab om a ha
laieneva im peerium i avarustel halastam atult kik m uu. Ent renessansil
on selleni veel pikk tee. Transform atsioonienergia voolab ajalist telge
pidi - suunaga minevikku.

6.
Sootuks populaarsem on vastupidine seisukoht: kunstilise elem endi eks
pansioon renessansskultuuris toim us eelkige laiuti. Kui vastab tele, et
kige selgemini ja otsustavam alt avalduvad renessansi arusaam ad om a
kohast ajaloos just kunstilise teadvuse dokum enteeringuis, siis k in n i
tab see levinud ettekujutust kunsti - iseranis kujutava kunsti - kesksest
kohast renessansskultuuris. Leitakse sna ksm eelselt, et see ajastu on
unikaalne m itte ksi om a kunstiliste saavutuste, vaid ka kunsti kike
hlm avuse ehk panartism i poolest, kus nii m tlem isel kui kitum isel
on kunstiline varjund. Lisan nitlikkuse huvides he niisugust hoiakul
vljendava tsitaadi, kuigi neid viks tuua hulganisti.
Renessanss kujundas erilise, nii-elda totaalse estetism i atm osfri:
see on Euroopa kunsti kuldaeg. Esteetilised em otsioonid avalduvad
vimsalt tollaste inim este kigis klbelistes, tunnetuslikes, religioosse
tes taotlustes. Isegi sda ja poliitikat ksitleti esteetiliselt, mis kajastus
ka ajastu snavaras. Sda on a rte d i guerra; a rte d i g o ve rn o on valitsemiskunst. Isegi ukondlaseam et osutub kunstiks: a rte della cortcgiaria.
Uenessansiinim ene vis ilu nha meie Jaoks kige ootam atum aiski
asjus. Hinnates oma kaasaegse ('esare Borgia Jrjekordset kuritegu, kes
meelitas valelike lubadustega vaenlased enda juurde ja hvitas nad siis
hel hoobil, tleb Paolo (iiovio selle kohta: hellissim o in g a m o - kauneim pettus Ju siis ngi nim etatud itaalia kirjanik, hili.sem piiskop,
renessansi kuulsaim a kurjategija tegudes teatavat intellektuaalset ilu. Iga

andekuse pitseriga vi muidu tavatut tegu kalduti hindama kunstilisest

vaatenurgast."''
H akatuseks tuleb m rkida, et m isted ..esteetiline ja ..kunstiline,
m ida siin tarvitatakse lbisegi, tegelikult ei kattu - see teadm ine kuulub
esteetika koolitdede hulka.* Jrelikult ei ole totaalne estetism sama
m is panartism - esteetiline m aailm angem ine vib lbi ajada kunstitagi: n n d a on esteetikaajaloolane igustatud rkim a Piibli-esteetikast
h oolim ata Vana Testam endi lbivast kujutistekriitikast (vt McTopwH
acTexMHecKOM mwcot 1985: 106-113). Nii et isegi kui ajastu vaim se
tes pdlustes ilm neb vim salt esteetiline em otsioon, ei tle see veel
m idagi kunsti osathtsuse kohta. N im etagu Giovio pealegi SenigaUia
koletuid tapatalguid kauneim aks pettuseks aga ta ei liigita ju sellep
rast veel Cesare Borgiat kunstnike ja tem a salakavalat tegu kunstiteoste
hulka.**^ Kas tasub ikka iga kirjanduslikku kujundit pidada ajastu tajum is- ja kogemisviisi esinduslikuks niteks?
Vaat et selgeminigi vljendas sam alaadseid m tteid om al ajal Jacob
B urckhardt: m letatavasti kandis esim ene osa tem a raam atus Itaalia
renessansikultuur pealkirja Riik kui kunstiteos, milles om akorda lei
dub peatkk Sda kui kunstiteos, kus kneldakse renessansiteadvuse
uudsest vim est hin n ata strateegiakunsti kui sellist huvivabast seisu
kohast, ning m ainitakse ses seoses sdade kirjeldusi, m is lesehituselt
jljendavad Caesari klassikalisi Kom m entaare, kuid lisavad h u m an is
m iajastul m oekat pom poossust; sealsamas kneldakse ka duellide u u d
sest tlgendusest, kus lpplahendust ei peeta enam taevaste judude
otsuseks, vaid ksitletakse isikliku trium fina. (Kusjuures B urckhardt,
m uide, ei unusta m ainim ast ka sdadega kaasnevaid koletuid julm usi B urckhardt 2003: 91-93.) Kas sellest siiski piisab, et seada sjandus hte
ritta C arpaccio m aalide vi Poliziano luulega?
Tsi, Niccol M achiavelli pealkirjastas om a raam atu DelVarte della
Guerra, kuid kas ei alanud snaga arte ka kik Firenze (ksit)tsunftide nim etused? N nda oli seda tookord kom beks nim etada ja eks rgi
m e ndki vahel sjakunstist. Kui tutvuda M achiavelli teosega lhe
malt, siis selgub paraku, et sjanduse kunstiline tah k autorit kuigivrd ei

84 nexpO B 1982: 32, v rd 59jj; o m a v ite k in n itu se k s esitab M a rk P e tro v h u lg a sarn ase id m tte
avaldusi teisteltk i autoritelt.
85 K o h an e oleks m ee n u tad a , e t re n e ssa n sia u to rite a ru tlu se d ilu st ei se o s tu n u d o tseselt k u n stid e g a
-v tK r is te lI e r l9 5 1 :5 1 8 .
86 T eline esteetilise v alda m b e rm llim in e o n m o ra a litu le p o liitilisele tegevusele o sak s la n g e
n u d p o stm o d e rn is m i ajastul. T u tv u g u lugeja n itek s B oris G roysi ra a m a tu g a (G roys 1998), kus
Stalinit k sitletak se kaasaegse k u n s tn ik u n a , kes k u ju n d a s n u k o g u d e k o rra k u i su u rejo o n elise te r
vik lik u k u n stiteo se. A utori loogilisi v tte id m a siin k o h a l ei ksitle - see o n eraldi teem a; m rg in
vaid, et G roysi m e e to d on le id n u d h u lg an isti jrg ijaid n in g j re ld u sed k i pooldajaid.

huvltt - tema eeimHrglki on palgaarmee aiendam tne rahvuivlgedega."

Kik eelnevas tsituacIlK nim etatud niihtuseci kunclsicl testi n rtc nim e ju
nei viks loetleda veelgi. Ksimus on hoopis selles, kas nad tiihendasid
..kunsti" tingim ustes, kus kunsti miste polnud veel kristalliseerunud?
12.-13. sajandi piirimail Firenzes tekkinud tsunftide nim edes on enaInasti sna arti, kuid selle phjal ei saa om eti kunstiks tunnistada ni
teks Arts^di VMlimala tsunfti liikm ete kaubanduslikku ja m uud tegevust.
IVlaalikunstnikud kuulusid teatavasti A rte d e i M ed ici e S peziali nimelisse
tsunfti - ja kunstnike arstide-apteekrite organisatsiooni kuulum ise fakti
on km neid kordi esitatud tendina nende e b a a d e k v a a t s e pai
gutuse kohta konservatiivses tsunftissteemis."*
line kui asuda m ratlem a kunstilise alge ulatust ja m jukust
renessansskultuuris, tuleb hoolega meeles pidada, et renessanss, mis meie jaoks - avas end kige eredam alt just plastilistes kujutistes ning
mis sageli taandataksegi kujutavale kunstile (phim ttel: ..Renessanss see on renessansiajastu kunst!), - et kunsti m istet seesam a renessanss
tegelikult ei snastanud ei m orfoloogilises ega essentsiaalses m t
tes ega om anud ka vastavat terminit. Ja see ldtuntud tsiasi sunnib
renessansi vastavatesse tekstidesse suhtum a ettevaatlikum alt.
Pealtnha sarnase sisuga snade thenduserinevuste hoolika eritle
mise eeskujuna vib teenida M ichael Baxandalli suureprane ksitlus
m aalikunsti problem aatikast hum anistide teostes; autor alustab om a
raam atut peatkist, m ille pealkiri on Snad (Baxandall 1971: 8).
M uuhulgas leidub seal ettevaatusele m anitsev hoiatus ka antud konteks
tis kriitilise thtsusega sna ars kohta. Keskaegses ladina keeles, m ee
nutab Baxandall, silitab ars suurenisti om a klassikalised thendused oskus, ksit, am et, teooria jne. Petrarca ja hum anistid kasutavad
H7

OI((ii m d a m in n e s m r g itu d , e t k u ig i M a c h ia v e lli F ir e n z e a ja lu g u o n p h e n d u t u d lln iiii

| i> llltlli.selc'ajaloole, p id a n u k s re n e s s a n s i p a n a r t is m ju b a d e f in its io o n i j rg i m in g il m o e l kuju.stum ii

alg i. K u m m a ti s e d a ra a m a tu s ei le id u - k u i v lja a rv a ta m n i n g a d ju t u s t u s e k a n g a s s e p ftlm llu d in ilitk ir ja n d u s lik u d v tte d . M a c h ia v e lli m a in ib h e l k o r r a l G io tto t - n im e lt s e o s e s k iim p a n llli

1'lilliu n is e g a , ja k o r r a B ru n e lle s c h it s e o s e s te m a id e e g a l.u c c a lin n a p iir a m is e a e g u le u ju ta d a (vi

MiiKiiHiie/i;iM 1973: 81 ja 160). O o s im o M e d ic i m e ts e e n lte g e v u s e k ir je ld u s p iir d u b v iistiiv atc eh ills lc lo e te lu g a ja n e n d e s u u r e jo o n e lis e to r e d u s e r h u ta m is e g a : n e e d e h itis e d , k u v a n d id Ja te o d
o lid la u sa k u n in g l ik u d (s a m u s , 2 6 5 ). |a o n g i v is t k ik - s e e g a tu le b t u n n i s t a d a , et H Ircn/.e k u n s ti
h iilg e a e g k a ja s tu b lin n a k r o o n ik u ja tu lih in g e lis e p a t r io o d i r a a m a tu s ig e tu h m ilt. NII cl k o k k u v ite s tu s u k s e h k k u u ld a v tta F,, H . ( lo m b r ic h i h o ia tu s t, et k u n s tia ja lo o la s e v a a te n u r k a m o o n u
u h m n e v r r a a sja o lu , et ta tu n n e b e e lk ig e te a tu d v a lik u l sag eli ts ite e r ita v a ld te k ste

..v rre ld e s

N u u re h u lg a v a ru re n e s s a n s i v ltel k ir ju ta tu d te o s te g a , k u s k u n s te m a ln ita k .s e hiim m u .slav u ll h a rv u "

( d o i n h r l c h ly W : 40).
HH

N l W a tk e r n a g e l 1981; .lO ljj; H u rk e 1991: 67; W elch 1997: 81 jt.

H9

P au l O s k a r K rls te lle r le ia b k u n s tid e o n u iv a h e lls e s u g u lu s e k ig e k p s e m u Ju p e rs p e k tllv lk u m a

nnUNluse b in l J e s u iid i l a to b u s 1o n lu n u s e leo.sesi, k es h e n d u h lu u le , m a u llk u n s ll ja n u iu s ik u JHI

Iriu lim v iirin U lriiu . m ille e e s m ilr g lk s o n n a u d in g u t p u k k u d u ( K r ls te lle r 1 9 l; 5 1 6 517 ). l'.nl k u iv r d
v ib iriie s s itiis l k u n s llle iio r lu h u lk u u rv u la 1600. uusliil s n u H tu lu d m ltr ?

seda sna sam a thendusvaldkonna kohta. Ent paigutatuna teadlikult

rakendatavate Cicero proosavorm ide konteksti, om andab ars uue kaalu
ja suhestub selgesti teiste kategooriatega, m uuhulgas m istega ingenium \ nende kategooriate erinevus m ratletakse klassikalises retoo
rikas: ars on oskus vi pdevus, m is om andatakse reegleid jrgides ja
jljendades, ingenium - snniprane anne, see, m ida on vim atu p e
tad a (sam as,15-17). Paljude kuueteistkm nenda sajandi raskepraste
teoreetiliste vitluste tuum peitub hum anistide ladina keeles ja vasta
vas snavaras, m is liigendab loom evim e spetsiifilisteks kategooriateks.
S nad kujundasid ssteemi. (Samas, 17.) Ladina keelest p rit snapaar
kandus ka rahvakeelsesse (volgare) kirjandusse, esinedes nii G hiberti
Kom m entaarides kui veelgi varem C ennino C enninil (samas, 16). Nii
et isegi juhul, kui ju tt kis testi m aalikunstist, viitas ars selle ksitisele
poolele - tpselt sam uti nagu ka sna arte.
N aaskem hetkeks m orfoloogihse aspekti juurde.
Kui kaasaegne renessansi m tteloo uurija om istab sellele pikem a
ju tu ta arutlusi kunstist, siis on tegu ilm se m oonutusega. Tasub asja
veidi lhem alt uurida, kui kohe selgub, et ju tt kib kas m aalikunstist,
tantsust, m uusikast, skulptuurist vi luulest e r a 1 d i, - vi hendab
vaadeldav autor neid tunnuste phjal, mis ei kuulu kunstihste hulka, ega
ritagi avastada seda olem uslikku, m is teeb kik need nhtused kunstiks.
Invektiivides [Petrarca -B.B.] vtab m aad see uhke arusaam kunsti
isevrtushkkusest, mis hakkab ha otsustavam alt vlja trjum a varase
m at (ksit)kunsti m istm ist silm atorkam atu am etioskuse, tagasihoid
liku technena kirjutab tnane kom m entaator (ScTeTMKa PeneccaHca
1 9 8 1 ,1, 15). Ent knealuses tekstis rgib Petrarca om a oponendi arstim iskunstist, samas kui kaitsealuste hulgas figureerivad luule krval
retoorika, gram m atika ja dialektika (samas, 21), igiplised trivium i liik
m ed. N eed ei ole kunagi kuulunud tagasihoidliku techne valda, nagu ei
kuulunud sinna ka luule, m is ei professionaliseerunud kogu keskaja vl
tel. Sealsamas Invektiivides, vaid m ni lik edasi, vastandab Petrarca
luulet nitekunstile, lahutades selle telistest m uusadest - niisiis satu
vad poeesia ja teater teine teisele poole vrtustatavuse veelahet (samas,
25). Petrarca poleem ika tegelik eesm rk on ju silm anhtav: ta ei taotle
luule lendam ist kunstina, vaid vabade kunstide privilegeeritud
seltskonna vrilise esindajana. Siin visandatakse atraktor, mis hakkab
tulevikus peibutam a klassifitseeriva m tte liikum isi, ent nagu m itm ed
teisedki tm bekeskused, asub see kunstilisest sfrist vljaspool.
Isegi plastiliste kunstide htekuuluvus ilm utas end alles hm aselt.
Tubli plvkonnajagu m tlejaid, kui m itte enam , raiskas aega ja judu,
vaieldes m aalikunsti ja skulptuuri om avahelise parem usjrjestuse le.

Alberti eelistas teatavasti maali skulptuurile, Leonardo lisas sellele eelis

tusele uusi )tt kaasaja silmis vgagi kaalukaid phjendusi. Henedetto
Varchl phendab sellele meie meelest veidravitu teemale koguni
eraldi teose, viies eelnevalt lbi asjatundjate ekspertksitluse (BcTCTMKa
Ppiieccaiica 1981, II, 390-409), Vasari aga ritab pikaaegse poleem ika
lepllavalt kokku vtta Elulugude sissejuhatuses.'*' Mistagi pidi m aa
likunsti jask u lp tu u ri kahevitlus toim um a kujutavate kunstide kujutel
daval agoonil ehk teisisnu - ilmselt sai vaidlus sndida vaid nim etatud
kahe kujutamisviisi olemusliku sarnasuse intuitiivse tabam ise pinnal; ja
nii see oligi.''' Ent m tte keskendatus erinevustele varjutas htsuse nge
mist. Igatahes ji Vasari pris kim pu, kui tekkis vajadus seletada, m iks
ta hendab kolme plastilise kunsti - maali, arhitektuuri ja skulptuuri ksitluse om a teoses, ning phjendused ei tabanud alati m rki. Viimases
hdas nim etas ta nad teadupoolest ..joonistuskunstideks - selle phjen
dusega, et kik kolm phinevad joonistusel. N nda ristiti ka Vasari eest
vedamisel ja tem a kava kohaselt loodud esim ene akadeem ia - A cca d em ia
del D isegno - , kuigi tegelikult oli tegem ist kolm e kuulsaim at kunstiharu
(kasutades hilisem at vljendit) hendava asutusega. K uulutada kunsti
miste puudum ist renessansiajastul on tnapeval triviaalne; kll aga on
mtet viidata puudum ise viisidele. Lheneda vib asjale m itm eti. Esiteks
vib lhtuda eeldusest, et kunsti m iste kujunem atus oli renessansi (ja
kigi varasem ate perioodide) n- vaim ne puudujk. Seegi m ttekik ei
hiilga uudsusega. Teiseks vib puudum ist seletada ajastu asetusega evolutsiooniskaalal: sam am oodi nagu Cim abuel puudub see loom utruudus,
mis ilm ub Masacciol, peab ka A lberti lbi ajam a kunsti m isteta, m ida
lunneb Schiller. Sel juhul interpreteeritakse intellektuaalset protsessi
.sarnaselt kunstilisega kui tusu parem a, terviklikum a ja tiuslikum a
teadm ise poole. Tusuteekonna lpus paikneks siis eesm rk - selgesti
form uleeritud ja m testatud miste, antud juhul kunst. Ehk teisisnu:
valmis miste toim ib om am oodi epistem oloogilise m agnetina, mis suu)0

S elleg a lu g u s iis k i ei l p p e n u d : veel 1590. a a sta te l p h e n d a ti v a s ta v a tu d R o o m a P h a l.u u k u

A k iu le e n iia e s in ie iic d is p u u t ig ih a lja le e s im e s e p la s tilis e k u n s ti p r o b le e m ile (v t P c v s iie r 19'ld: 6 0 ).

')1

S e d a r h u ta b kii K risteller, ju h t id e s t h e le p a n u a sja o lu le , et h te k u u lu v u s t ei a im a tu d k si

p la s tilis te k u n s tid e v a h e l, v a ld h lrn a ti siia ka lu u le ja m u u s ik a . S es s e o s e s m a in ita k s e C a s tig lio n c t,

kes l lita s k ik k o lm te g e v u s a la id e a a ls e u k o n d la s e h d a ta r v ilik e o s k u s te h u lk a ( K ris te lle r W ril;
'lift, r 'l7 ) , 1a n o fs k y o m a k o r d a n ita b , k u id a s k ir ja n d u s e j re l h a a r a b k u lt u u r i ta a s s n n i id e e m a a
llk iin s ti, seejiircl la ie n e b k a s k u lp ttm r ilc ja a r liite k lu u rlle ; k u s ju u r e s a n tiig i c lu s tu m is c k av u kfligc
o ts e s e m a s m tte s s e o s ta ti e e lk ig e a r h ite k tu u r ig a , s k u lp tu u r j i k u s a g ile v a h e p e a le , s a m a s k u i
in a u llk iin s ll p e a e e s m rg ik s p e e ti e lu tr u iu lu s i ( l unol'sky 1969: I I

2 1 ). Teisal t h e ld a b P a n o fs k y

re n e s s n n s s re v o liits lo o n i a lg j rg u s s k iilp liitirl, m a a li ja u r h lte k lu iir i tih e d a t s e o tu s t ja v a sta s llk u s t

vlljaHlaviil m ju " iill Ita a lia s k u i M a d a lm a a d e s {sa m iis. 162

16-1). K o lm e k im s tllllg l h ts e s s e g r u p p i

hlm m iH e a lu se ltl n in g u i i> kU m i jx ir.itse id e e m isl h c ia s lu s i iiivuUUifilli k a I. K n tiiiev ii, rflh u tu d e # ,

IOhI k ll. e e lk ig e h ts u s e m is tm is i |a n ih iita ile s ta g a p la im lle selle p ro ts e s s ig a k a a s n e v a d r a s k u s e d
)a vaM iioliul (K pattiieH ii 1986),

nab tulevikust m Atlemlsssteemide klki teinendul )a juhib neid tius

likkuse poole.
Hnt sndm uste kiku vib ritada valgustada ka seestpoolt - nii,
nagu oleks tulevikus kujunev m iste meilegi tun dm atu ja hum anitaar
teaduslike m ttekonfiguratsioonide m uutum ine sltuks ainuksi siin
ja praegu toimivatest asjaoludest. Need asjaolud hlm avad ka n im eta
tava esem e enda m etam orfoose - isegi m itte niivrd ka kui eelkige.
Lhtugem sellest, et hum anistid, teoreetikud ja k unstnikud - kik, kelle
meeli see teem a hivas - ei otsinud sna kujuneva fenom eni th ista
miseks, vaid n i m e t a s i d seda nii, nagu suutsid - nagu see oli tollal
vimalik, vajalik ja vahest isegi piisav.
Kui leiduski teatav kese, m ille klge teooria ritas koondada erinevad
kunstid, siis paiknes ta tnase kunstivlja suhtes ekstsentriliselt: teoo
rias seoti kunstiliigid hel vi teisel m oel vabade kunstidega vi arvati
vhem asti nende kaaskonda. Just ses m ttes nim etati kunste sageli ka
teadusteks.
Esim esena sam astus teadusega m uusika. Selles polnud m idagi revo
lutsioonilist, sest m uusika arvam isel vabade kunstide hulka oli seljataga
auvrne traditsioon ning tem a m atem aatilist loom ust - arusaam , m is
prines juba ptagorlastelt ning kinnistus keskaja teadvuses Boethiuse
sstem aatika kaudu
ei seatud kahtluse alla ndki. M uusika kuulu
m ist teaduste hulka kinnitasid kigiti ka hilisrenessansi teoreetikud.
Grammatika, kirjutab Francisco de Salinas, on loodud antiikautorite
knepruugi phjal, kes keelt suurepraselt valitsesid, ning hiilgab see
tttu ksnes kneleja autoriteediga; m uusikateooria seevastu prineb
otse lim a m istuse algallikast ning tendab om a videte igsust vaid
lustam atute testuste abil ning alati m atem aatika phjal. (My3biKa;ibHaH
acTexMKa 1966; 414.) Renessansi m eisterm uusik ja teoreetik vaidlustab
kll kolm e m uusika hierarhia artes liberales ssteem is, eelistades nii
m aailm am uusikale kui inim hlele instrum entaalm uusikat. Ent m u u
sika kui lim a m istuse algallikast prineva nhtuse teoreetilise u u ri
m isobjektina neb tem agi klavat arvu (samas, 416). See oli ldlevi
nu d seisukoht: klava arvu teesi kordas sna-snalt ka Gioseffo Zarlino
{samas, 448). Poeetika, m ida paratam atult saatsid apologeetilised kla
varjundid, otsis sam uti abi vabadest kunstidest. Koreograafid knelesid
hinal tantsuteadusest, kuigi viteid selle kasuks oli olem asolevaist tra
ditsioonidest juba raskem leida.^
Plastiliste kunstide osas sai argum entatsiooni rajada kahele m im ee92

K u u lu s b a lle ttm e is te r ja ta n ts u te o r e e tik G u g lie lm o E b re o l lita s t a n ts u k u n s t i s a m u ti v a b a d c

k u n s liile " rin g i p h je n d u s e l, et se e o n m u u s ik a o s a , n in g k s itle s ta n ts u s e e p r a s t te a d u s e n a (v t

K ris le lio r 1931; 512).

tilisest printsiibist tulenevale jreldua^p^mptrtllne tunnetus nge

mise l<iii olulisim a meele phjal ning mutcnuuililinc Kcaduspiirasus,
mis kehastus perspektiivis ja proportsioonides; niisiis kogemuslik ja
induktiivne vastastikku teineteist tiendam as. Sellest, millist kaalu omas
kunstniku staatuse seisukohast m aalikunsti llitam ine vabade kunstide
hulka, on kirjutatud rohkem kui piisavalt; vahel kipub jm a mulje, et
tegemist olHaktikalise kavalusega - abielu kaudu m atem aatikaga avanes
m aalikunstile ps privilegeeritud seltskonda artes liberales (vt nt Blunt
1989: 48jj). Kllap see nnda oligi, kuigi vahel vis vabade kunstide
sekka sattuda ka teisel moel, nii-elda otseteed: Theologia Platonicas
nim etab M arsilio Ficino om a ajastut kuldajaks ning kneleb vabade
kunstide itsengust, llitades gram m atika, retoorika ja m uusika kr
val loetellu ka luule, m aalikunsti ja arhitektuuri (G om brich 1972: 77).
M aalikunsti teooria rajanes siiral veendum usel, et tegem ist on teadusega
- sellest kneleb kogu A lberti traktaat, kuid vahest piisab ka uhkusenoodiga lausutud snadest: Meie m rkm ed, milles o n k i r j a s k o g u
m a a l i m i s k u n s t o m a j g i t u s t i u s e s , on hlpsasti m is
tetavad igale geom eetrile, sam as kui geom eetrias harim atule jvad a ru
saam atuks nii siinsed kui ka kik m uud m aalikunsti reeglid. (III, 53 AiibepxM 1966: 49, m inu srendus - B.B.) Seejuures teeb Alberti siiski
selget vahet m aalikunsti ja geom eetria vahel. M a ei kirjuta neist asjust
m itte m atem aatiku, vaid m aalikunstnikuna; m atem aatikud m davad
esemete vorm i ksnes mistusega, hljates igasuguse m ateeria, meie aga,
kes me soovim e kujutada silmaga nhtavaid asju, kasutam e selleks veidi
tidlasem at M inervat, nagu eldakse [...] (I, 1 - A;ib6epTM 1966: 20.)
M aalikunsti (vi ka m uusika) veidi tidlasem M inerva on suureprane
kujund vljendam aks nii sarnasusi kui erinevusi m atem aatika kuivetu
Minervaga. Teaduse m iste sellisena, nagu see ngi vlja 15. sajandil M inerva valdusala! - hlm as tiesti rahuldavalt ka m aalikunsti nii, nagu
seda kujutlesid Alberti, Piero della Francesca vi Leonardo.^'
Viks ju arvata, et seda halvem kunstile: teaduskeskne mtteviis
takistab tem a enesekehtestam ist kunstina. Ent teaduskesksuse miste
pole siin pris kohane, sest inim tegevuse valdkondi rhm itati toly .'

S eeprast o n tiesti loogiline, kui m rk im isv rn e osa kaasaegse te a d u se geneesi ksltlcviist

iirllklisi p h e n d a ta k se p erspektiivile ren essan ssm aalis ja m u u d e le t n a p e v a mOistes kunstiulustclc

p ro h leem id ele (vt l i i H ; i e n K O 1 9 9 9 ) . K ahjuks leid u b artik lis ka e b atpsusi, m is ei sea siiski viihinuilni
m ral k a h tlu se alla a u to ri p h ijreld u si. ks lev in u d ek sim usi re n e ssa n ssk u ltu u ri kirjeldam isel
w isn e h tead u se ja kun.sli lahutam ise.s - n itek s n n d a : G hiberti arv ates tead u s ja kunst llendavad
te ln rtc lst, ta o tle d es h ist lo o d u se tu n n e ta m ise eesm rki. (3cTerHKa P eiieccaiica 1 9 8 1 , I I . M2.)
Kiinut o n g i k s tead u stest. re ad u ste s p u u d u b t sik in d lu s asjus, m illele ei saa rak en d ad a inftnd
niiilem aiitikaharu, ja ldse kiges, m is p o le seo tu d m atem aatikaga, k irju tas l,eonard<i tiesti sltu
m atiill vitlustest m aalik u n sti kui te a d u se m b e r (JleoiiapAo 2()()(): 46); seo tu s nialriiiuallkagu tech
illiliillkuimtlsl m istagi tslkiiidla teaduse.

lal sootuks teisiti - m atem aatika, m ida m e peam e lbinisti teaduseks

ja koguni teaduseks par excellence, kuulus veel hte ritta retoorika ja
m uusikaga, m ida m e ju teadusteks ei pea. Olgugi et algseid rhm itusi
hakati varieerim a juba hiliskeskajal, ji alusskeem siiski sam aks ning
kehtis ka renessansi m tlejate puhul. R aidkiri Giotto kam paniilil p aigu
tab plastika vabade ja m ehaaniliste kunstide vahele, Lorenzo Valla
tagandab selle taas m ehaaniliste hulka, Ficino aga tstab vabade sei
sundisse. Ses m ttes osutus Ficino kige ettengelikum aks. Lhtudes
ldkehtiva ilu m istest, allutab ta kik kunstid krgem ale harm ooniale,
m is iseenesestki m ista kannab jlle M uusika nim e. Sellest m uusi
kast, mis, nagu ngim e, haarab om a vim usesse inim keha, am m u ta
vad inspiratsiooni kik loojad - oraatorid, poeedid, m aalikunstnikud,
kujurid, ehitusm eistrid. (Tsit IIIacTe;ib 2001: 198-199.) Tollase ajastu
k o hta h arukordne intuitiivne tistabam us, m is m rkas kunstide loom ult
e s t e e t i l i s t htsust ning llitas selle uusplatonistliku universum i
hierarhiasse om alaadse m aailm aseadusena. K um m ati ei leidnud Ficino
julge intellektuaalne sam m otsest toetust ei kaasaegsetelt ega ka lhitule
viku plvkondadelt, ja nnda m ratletakse kaunite kunstide kogum
m rksa hiljem ja teistsuguselt aluselt.
Esialgu aga toim usid kik m berpaigutused vana m istevrgustiku
piires. Kui soovim e seda n h a m oonutam ata kujul, tuleb om a vaatepunkt
vastavalt hlestada. Kus ngem isteravus kige suurem , seal kaotab pilt
jiga selguse ning kahestuvate piirjoonte vbelem ises nnestubki m r
gata seda, m ida otsime. N utavaid piiranguid arvestades avastame, et
m itte-kunstist kneldes knelevad renessansiautorid siiski kunstist.
Ilm nem ata snade tasandil, ilm utab ta end thenduste likum ises ja
lim um ises.
M a arvan, et siin on tegem ist antiikkogem use kordum isega uuel spiraalikeerul: intuitsioon ja praktika ennetavad kunsti m iste kujunem ist.
Lppkokkuvttes kum ab renessansi vastavatest tekstidest just kunsti
tu nnuste intuitiivset tabam ist - alates G hibertist, A lbertist, Filaretest
ja lpetades Leonardo, Vasari ja Dolcega. N ing m is kige thtsam ,
seesam a intuitsioon suunas kujuneva kunstim aailm a agente: m eist
reid, tellijaid, kollektsionre, vaatajaskonda. Sest isegi kui nim etatud
tekstid poleks silinud - niteks m ne kujuteldava katastroofi t ttu -,
kneleksid kunstiajastu saabum isest piisavalt selget keelt ka teated m aa
lide ja skulptuuridega m berkim ise praktikaist. rgu m eid heidutage
nende praktikate eripalgelisus vi - m eie m eelest - lausa karjuv kstei
sele vasturkivus. Plahvatuslikud loom eenergia puhangud ja rutiinne
ksit, range religioossus ja paganlik meelelisus, haritud m etseenlus
ja m aagilised m anipulatsioonid phakujudega nivad nii vastandlikud,

et vaevalt nnestub neid mahutada ka dlaloogilisuie ehk variet kui

rcnessan,ssl<ultuurl fiindam entaalsc printsiibi kontseptuaalselesse raa
midesse. Kik need praktikad eksisteerisid nii htaegu kui lausa lbisegi
- ajastu helgem aid pid ktkestas maagia, lihtrahvas aga ppis nautim a
kunstilisi vrtusi. Ses pulbitsevas olluses toim us kunstim aailm a kuju
nem ine. Uus suhtum ine kujutisse - olgu maali, skulptuuri vi reljeefi
nol - hlestas m ber kitum ist, nihutas vrtushinnanguid ja hutas
kunstim aailm a m oodustum ist.

7.
Puhta kunstiajaloo seisukohalt thistavad Padova A rena kabeli fres
kod revolutsioonilist p ret m aalikunsti arengus - sel m ral aga, kui
kunsti ajalugu on kunstnike ajalugu, kuuluvad nad geeniuse fenom e
noloogiasse. Vaatevljast langeb sootuks vlja tsiasi, et need freskod
said sndida vaid kahe tahte likum ispunktis. M iks Enrico Scrovegnile
tuli m te ehitada lossi krvale kabel om a liigkasuvtjast isa m lestu
seks, kelle D ante lkitas kurbade kujude sekka prgu seitsm enda ringi
serval, on ldjoontes mistetav. Ent m iks kutsus ta td teostam a just
(liotto? Padovas leidus kohalikkegi kunstnikke, kes valdasid freskom aalitehnikat. Kas ajendas seda lihtsalt kihk kuulsa m eistri jrele, m is oleks
koosklas Scrovegni m tm atu krkusega? Vi m ngis otsustavat rolli
Ciiotto novaatorlik m aalimisviis, m illest tellija m ingil moel teada oli
saanud?'"'
Selle esialgu nim etu kunsti kujunem iseks, mille intuitiivne aim us
juhtis kirjutades Vasari ktt, kunstnike geniaalsest initsiatiivist ksi ei
piisanud. K unstnik ei pakkunud turule valm is toodet, nagu see m uutus
tavaks hilisemal ajal, vaid ttas tellim uste phjal, vabam alt vi range
malt stestatud lepingutingim uste jrgi, ning seeprast oli patroonide
vimuses teoste iseloom u oluliselt m jutada. K ujutam ism eetodite m u u
tudes pidid m uutum a ka tellijate ja m etseenide m a itse ja kitum islaad,
neis aga keskendus teatavas m ttes kogu avalikkuse vastukaja. Kunsti
iseendaks saamise vltim atuks eeltingim useks oli kunstim aailm a tekki
mine. Tpsemalt eldes oli tegem ist kahepoolse suhtega, kus kum bki
M

( lliiirlcN I liirrln o n tin p u k k u iu u l h iip o lc c s i, ct ( i l o l l o o s u tu s s o h lv iik s kiuK lU lm ullks tiin u liih c

UuNicle H iihetcle Irim lnU kliislcun n in u kii A ssisi Irc s k o ilc o lctiitav ii lu ilo rln u ; rru n t l k m iiillk m rttic
v I I n v ii H l n N

A rc n n k iilid l liu illu .ild c . IckNt, inillc.s C iiottol

v ln m llk , ct o iiiiiik o rilN rll

iiliiiPlH tiikiir

..NUurriiilriiKckii h ir r n / .r n u u illk u iisin ik u k ii", p itr liid i ii)UNt, m li 1iu ld V ii IfiUkkrI oli ju h u v n in iliu u l
(llu rrlK o ii |g>45:H7, MO Ml).

tegur m oodustab teise tekkeks nflutava eeltingimuse, Kunsti ja kunsti

m aailm a vastasm ju ja vastastikuse tiiigitusc poim um uses on m ttetu
otsida psivat prim aarse ja sekundaarse jrjestust.
Kujunem ine toim ub ikka kobam isi ja haraliselt ning arengusuund,
m is on pigem tuletatav kui silmaga nhtav, ei pruukinud asjaosalis
tele endile alati m rgatav olla. Mtteviis, nagu tegutsenuks Lorenzo
kunsti kui sellise hvanguks, m is nii vga m eeldib jreltulevatele pl
vedele, jtnuks m etseeni enda ilm selt tiesti kskikseks. Ttt-elda on
kaheldav seegi, kas tal nnestunuks srast m tet tollases keelepruugis
ldse vljendada. Teaduse, hariduse, m uusade toetam ine - see oli a ru
saadavam , ning ses osas plvis M edicite largesse pidevalt listam ist. Ent
asja tuum peitub selles, et keegi ei arvanud, nagu laieneks heksa e
soosing ka ehitajatele, skulptoritele ja kunstnikele. (G om brich 1999a:
36.) N nda kirjutab E. H. G om brich M edicite m etseenitegevusele
p h en d atu d uurim uses, nidates seejuures, et kolm e plvkonna kestel C osim o M edicist Lorenzo Toredani (il M agnifico) - m uutub m etseenluspraktika vi selle seesm ine vedru siiski oluliselt.
T eaduprast oli esm aseks tukejuks, m is ajendas C osim ot tegem a
to h u tu id kulutusi kirikute ehitam iseks ja kaunistam iseks, soov soojen
d ada suhteid taevaste jududega: perekonna varandus polnud hangitud
kige igem al teel - K ristus ei sallinud liigkasuvtjaid - , ning ka Cosim o
teod poliitikuna patustasid vahel kristliku m oraali vastu.^
Eraviisiline kollektsioneerim ine nitab ses m ttes puhtam ini kui
patronaa, et sel pole m ingit pistm ist stunde ega selle lunastam ise
lootustega. Arvesse lheb kik - kirikute-kloostrite ehitam ine vi re n o
veerim ine, kabelite rajam ine ja dekoreerim ine, freskod ja altarikom po
sitsioonid - m aitse areng ja m aali tajum ine kunstina avaldub siin kogu
om a jus. Ent telise vtm e toim uvate m uutuste m istm iseks annab
eraviisiline kollektsioneerim ine kui kasuvaba kirg, m ida hutab om aka
supdm atu, huvitu huvi. M illist rolli m ngisid seejuures kirjutam ata
seadused ehk vim ukandjate luksusele, heldekelisusele ja staatusekohaselt pillavale eluviisile esitatavad nii-elda protokollilised n uded ja
m is tulenes ehtsalt esteetilisest meelest, om akasupdm atust tungist ilu
poole, ei nnestugi enam asti tuvastada.^'^ Ent nii vi teisiti saab eravii-

306

95 G o m b ric h to o b ra k a V esp asian o d a B isticci ju tu s tu s e sellest, k u id as soovides o m a s d a m e

tu n n is tu s t k e rg e n d ad a , k s in u d C o sim o n u p a av stilt n in g E ug en iu s IV k sk in u d tal k u lu ta d a 10
000 flo riin i k irik u eh itu se le - ju tt k ib F iren ze San M arco k lo o s tri m b e re h itu s t d e s t (G o m b rich
1999a: 37). A rtik lis v iid a ta k se ka L o ren zo M ed ici k irjale, kus to o k in n ita b , e t ajav ah em ik u s 14341471 k u lu tas M ed icite su g u v sa ehitustele, h eateg ev u sele ja m a k su d e k s u sk u m atu lt su u re su m m a
- 663 755 floriini. Et see ei t h e n d a n u d o tseselt k u n stim e tse e n lu st, t e n d a b ju b a tsiasi, et eliitust d , h eateg ev u s ja m a k su d p a ig u ta tak se h te ritta {sam as, 38.)
96 Vt sel teem al C ole 1995.

illMft (kumti)koU^loiieertmlfeit ttvt, mUf

m ida jiitkiiNld kim.stnlkud ning arendasid suurejoonelUelt vlji elle
m aailm a vgevad, rikkiirid ja vAinuikandjad kujuneva ktinsliiiiaallma
konstitueeriv tegur.
Kust prines kollektsioneerim ise algim pulss - kas loetavate antiik
autorite eeskujust? Vi oli phjuseks antiikkunstim lestiste uudne taju
mine?
H um anistid, kes tundsid kige parem ini antiikmetseenlust ja kunstikogum istava, nakatasid kunstnikke - teadupoolest olid kunstikogud
Cihibertil, Donatellol ja teistelgi qu a ttro cen to esindajatel
kunstnikud
om akorda hutasid takka hum aniste, ning heskoos inspireeriti kol
lektsioneerim isele phendum a selle m aailm a rikkaid ja vgevaid.
Petrarca kogus leidus ka ks Giotto maal. Pliniust lugedes tavatses
luuletaja teha rem rkusi - m uuhulgas vrreldakse seal Apellese isiku
prast m aalim islaadi Sim one M artini vastavate omadustega; ligu kr
val, kus Plinius kirjeldab Apellese kujutatud surijaid, mrgib Petrarca, et
temalgi on sellesarnane m aal. Ent lviosa tem a kollektsioonist moo
dustasid antiikm ndid ja -m edalid, m illest m ned kinkis ta ka keiser
Karl IV-le (vt Alsop 1982; 307). O n ldteada tsiasi, et nii 14. sajandil
kui hiljemgi vrtustasid kogujad silinud antiikkunsti vrreldamatult
krgemalt kui kaasaegsete m eistrite teoseid - ja seda nii hinnangu kui
hinna mttes. Seelbi ilm utab end teatav paratam atus, tpsemini el
des hdavajalik eeltingim us renessanssrevolutsiooni snniks kujutavas
kun.stis.
Kunstiajaloolasele on ilm ne, et antiikm aneeri teke 15. sajandi
alguses olnuks vim atu, kui kunstnikud (patroonid mistagi ka, kuid
eelkige siiski kunstnikud!) poleks antiikkunsti mlestisi, fragmente,
replikaid o m a s i l m a g a n i n u d ; kige hoolikamgi Pliniuse
vi Pausaniase uurim ine** ei asendanud vahetut visuaalset kogemust.
Seeprast on phjendatud uurijate eriline huvi nende tegelike vi arva
tavate nidiste vastu, mis teenisid nii otseste laenude kui ttluste alli
kana, ning mis kige thtsam - kujundasid kunstnike ja kultuurieliidi
..eesrindlikus teadvuses plastika a lla n tica idee ehk normatiivse (ees)
kuju. Kust sai (recento ja qu a ttro cen to piiril am m utada nhtavaid vormieeskujusid - kus need asusid ja kellele olid kttesaadavad?
joseph Alsop peab antiikvorm ide peamiseks allikaks just humanis
tide kogutud erakollektsioone. See seisukoht vrib thelepanu. Tsi
')7

Vl C d le IWrv. (i.l, A n lllk k u n s li o d is liim in c km isacn-sctc k u iis ln ik c l iiclclc Iscldoimisliili r c iif s

minsl kuiiN llk(iguiiil.sl v r d U ikk iicga.

..IIrlliiN c k lrjrliliis r' liitifiui kixipuul Ui)tliicviiil kKlklrJiilc N k c iil i) N liro ll kogun (vl I Ih km iidk

\M), iiilm lill iiviiliid kii iiuiillri)Hiili> algiisiijii kiiniilnikrit'. N kciill niirl H.<7. uiintnl.

kll, ei saa lausa vita, nagu poleks vljaspool erttoguild, avalikkusele

kttesaadavates kohtades ldse m idagi silinud: lisaks nii kuulsatele
m lestusm rkidele nagu M arcus Aureliuse ratsam onum ent, IVaianuse
sam m as ja D ioskuurid leidus R o o m a s teisigi skulptuure.
O sundaksin m ned ligud Petrarca pilase ja sbra G iovanni de
D ondi 1380. aastatest prinevast kirjast, kus eldakse palju olulist.
Napilt on m eieni j u d n u d antiikgeeniuse loom ingut, kuid need
vhesedki siin-seal silinud teosed pakuvad elavat huvi - neid uurivad
ses suhtes tundlikud inim esed, nende eest m akstakse krget hinda. Kui
vrrelda antiikm lestisi tnapeval loodavaga, siis torkab kohe silma,
kuivrd letavad nende autorid [tnaseid] nii andelt kui om a kunsti
rakendam ise oskustelt. Meie kunstnikud, kes uurivad hoolega antiikehitisi, skulptuure, reljeefe ja m u u d sarnast, on rabatud. Tunnen h t kuul
saim at tn a elavatest Itaalia skulptoritest, kes on iseranis m eisterlik
m arm orkujude valm istajana; olen tihti kuulnud tem a m uljeid Room as
nh tu d skulptuuride ja reljeefide kohta, ning jutustades haaras teda alati
vaim ustus. Kuuldavasti olevat ta kord viie sbra seltsis sattunud paika,
kus vis n ha seda laadi teoseid: m eie kujur peatu n u d ning asunud neid
vaatlem a, olles vaim ustuses m eisterlikust teostusest; kaaslased u n u sta
tud, seisnud ta seal pikalt [...]. Prast knelnud ta nende kujude r
m iselt krgest vrtusest ning listanud autorite m tm atut annet, ja
lpetanud om a jutu snadega, m is m a tpselt ra toon: kui neil kujudel
ei puuduks elu hingus, letaksid nad elusolendeid, sest suurte kunstnike
geenius siin enam ei m atki, vaid vidutseb looduse le.
Niisiis leidus Room as kohti, kus vis n ha seda laadi teoseid - ning
seda ajal, m il ngem ine vis thendada k aht polaarselt erinevat asja.
V iitasin eespool G hiberti vahendatud loole Sienas leitud antiikaegse
Venuse skulptuuriga, m is plvis vastandlikke hinnanguid, vaim ustades
htesid ja hirm utades teisi, ning ldi viim aks kildudeks. M illest n h
tub, et antiikskulptuuri seisund - olgu tegu siis vabalt vaadeldava vi
sja m aa seest leitud kujuga - oli ka Petrarca ja D ondi ajal veel pris
ohtudealdis.
Knealuse kuju tajum iserinevuses kajastub asja olem us. Siena k o n
servatiivid ngid Venuse skulptuuris sootuks m idagi m u u d ja en a
m at kui esim esed antiikilu kum m ardajad: nen d e silmis ei kehastanud
m arm o rk u ju enam isegi niivrd paganlikku iidolit kui deem onliku
99 T sit;ia3 ap eB 1979: 9 8 -9 9 jrg i. 14. saja n d i l p u l F iren zesse k u ts u tu d k re e k a h u m a n is t M an u el
C h ry so lo ra s, kes p etas k o h alik ele h u m a n istid e le k re e k a keelt, k lastas 1411. aastal R oom at;
K o n stan tin o o p o lisse v e n n ale sa a d e tu d k irjas tu n n is ta b ta, e t R o o m as rin g i uid ates k ip p u s ta
p a le ed e a k n aist sisse k iik am a - h a rju m u s, m is tal m u id u p u u d u s - , lo o tu ses n h a seal hoitav aid
a n tiik sk u lp tu u re (B axandall 1971: 81).

ju ..mahutit", leloomuliku aubittntil iM l - iM t viitM cl korril pol

nuks m ingit m tet peita kuju kilde vnenlnse maadele, Uus hum anistlik
teadvus seevastu neb kujus kunstiteost ja ainult kunstiteost.'"" just
srases kontekstis kerkib uue juga esile igihaljas nagu elus-toopos
om a algses thenduses, ent v im endununa lbi idealiseerim isprintstibi o m an d ab ta sootuks vastupidise m tte - kui looduse le vidutsem ine.
Nim elt nnda ngid antiikm lestisi varased hum anistid ning nende
eeskujul ka kunstnikud. Vastust ootab aga ksim us, kus nad neid ngid.
Ja siin tuleb Alsopi arvates au anda antiikesem ete kogum ise kirele, mis
puhkes ajaliselt esim esena ning li vajalikud eeldused renessanssstiili
kujunem iseks. Kollektsioneerim ise rolli 14. sajandi Itaalias nim etab ta
itaalia renessansskunsti kujunem ise seisukohalt fundam entaalseks
(AIsop 1982: 314). Enamgi, Alsop esitab phjaliku argum entatsiooni
hpoteesi kasuks, et philise visuaalse m aterjaliga kindlustas Firenze
quattrocento rajajaid Niccol Niccoli kunstikogu {samas, 322-336);
Niccolit nim etab Leonid Batkin hum anism i m uinasjutuliseks, emblemaatiliseks kehastuseks (BaxKMH 1978: 3-6).
Joseph Alsop pole kaugeltki esim ene, kes viitab ses seoses Niccoli
kollektsioonile - kunstiajaloolased on seda oletanud varem gi.'"' Ent
seal, kus kitsalt kunstiajaloolase pilk m rkab vaid visuaalse kogem use
h t vim alikku allikat vi pelgalt ikonograafiliste m otiivide arengut ja
teisendusi, asub sotsiokultuurilisest vaatevinklist probleem i kese. Raske
on tpselt kindlaks teha, kas antiikkunsti kogum ine osutus patroonide
m aitse harim isel ja kunstnike loom ingulise orientatsiooni kujundam i
sel just otsustava thtsusega teguriks, aga kollektsioonide roll oli kahtle
m ata vga kaalukas.
Niisam a oluline on asja teinegi tahk. Kuigi hoiakud m uutusid kllah kiiresti - poeg Piero m etseenlus erines isa C osim o Medici m etseenlusest, pojapoeg Lorenzo m etseenitegevust ja kollektsioneerim iskirge
vib aga ksitleda juba kpse nidisjuhuna (vt G om brich 1999) - , si
lib ka viimase puhul see meile veidravitu tu n d u v antiik- ja kaasaegse
kunsti eristam ine, mis kaasaegsete silmis oli ilmselt tiesti loom ulik.
Tnapeval ei im esta m e prm ugi, kui loem e lehest, et niteks W hitney
m uuseum om andas sja krgem a kategooria kollektsiooni staatuse, sest
talle annetati m aalikogu A m eerika kunstnike tdest - kaasa arvatud
elavate kunstnike loom ing - m aksum usega ligikaudu 200 m iljonit dol10 0 U m b e s su m a l ajal, k u i liar^;ncs lu g u S ie n a V e n u s c g a , le iti te in e n a is e k u ju V e ro n a liih c d a lt

sciil

p a ig u ta ti scc p u is k k a c v u ju u r d e lin n a v lja k u l n in g sellest sai e d a s p id i V e ro n a lin n a lui ju iilikuN

(A ls o p iyH2; .M)!-!).
101

VI nt ;ia :ia p c ii 147'): V(, ^ 5 , 97,

larlt.' Quattrocento itseajal FIrenws leidunuku ellele k un stis n d m u

sele vaevalt vrilisi hindajaid. Medicid kogusid ja maksid m uinasju
tulisi sum m asid antiikkunsti eest. Kaasaegsetelt kunstnikelt tellisid nad
arhitektuuriansam bleid, altarikujundusi, skulptuure, freskosid, maale
kirikutele, kabelitele ja om a paleedesse tasum rade alusel, mis ei k an
n ata m ingit vrdlust antiikm lestiste m a k su m u se g a .S k e m a a tilise lt
vib seega elda, et kunstikogum ine varustas kunstnikke vajalike ni
distega, ent loom inguline initsiatiiv kuulus patroonidele.
A ntiik- ja kaasaegse kunsti eristam ine iseloom ustab eelkige siiski
renessansim etseenluse varajast faasi.
1481. aastal loetleb G iovanni Rucellai, kaasaegse kunsti suurim aid
asjatundjaid Firenzes (IIIacTe;ib 2001: 210), phjusi, m is hutasid
ted a kulutam a suuri sum m asid kirikute ja m uude rajatiste ehitam isele
ja dekoreerim isele; n n d a toim ides soovinud ta listada Jum alat, tuua
au ja kuulsust linnale nin g jdvustada m lestust om a isikust; m ujal
eldu phjal vib jreldada, et talle p o ln u d vrad ka C osim o M edicile
om istatavad kaalutlused (vt Baxandall 1988: 2). Ent sam as d o k u m en
dis loetleb Rucellai ka om a koduse kollektsiooni aardeid: om aniku
snade kohaselt leidus seal m aale nii D om enico Venezianolt, Filippo
Lippilt, Verrocchiolt, Pollaiuololt, A ndrea del C astagnolt kui Paolo
Uccellolt. Siinkohal kaotavadki eespool n im etatu d m otiivid om a k eh
tivuse - isikliku kollektsiooni loom ine kaasaegsete kunstnike tdest
kneleb varasem ast sootuks erinevast suhtum isest m aali, skulptuuri
vi juveliirikunsti teostesse, sest viim aseidki leidus Rucellai kogus k l
laga. Pangem thele, et Rucellai ei m aini ei m aalide nim etusi, teem asid
ega otstarvet - ta thistab neid n e n d e l o o j a t e n i m e d e g a.^
Tegem ist on signaaliga, m is kaalukuselt ei j alla katsetele testada
m aalikunsti kuuluvust vabade kunstide ringi - vi osutub koguni
thendusrikkam aks. Selle, m id a vastava snavara p uudum ise t ttu ei
n n estu n u d veel snastada, tleb selgesti vlja praktika - m is tahes
keel, nagu m rgib tabavalt M ichael Baxandall, on vandenu kogem use
vastu. R ikka k unstisbra ja kollektsionri silm is ei k u ulunud m aa-

310

102 V t N ew York Tim es, 3. ja a n u a r 2002.

103 L o ren zo M ed ici v a ra d e lo e te lu p ra st o m a n ik u s u rm a d e m o n stre e rib t n a p e v a l a b su rd se n a
tu n d u v a id h in n a n g u k o n tra ste : M asaccio m aali h in n a n a m rg ita k se 12 floriini, D o n a tello kige
k a llim reljeef - 30 flo riin i, P o llaiu o lo p o rtre e - 10 flo riin i, k aasaegsete k u n stn ik e seas kige k allim
m a a l o n F ra A ngelico T arkade k u m m a rd a m in e - 100 flo riini, sam a s k u i n iteks a n tiik k a m e ed
Tazza F arn ese (n im e ta tu n a v iim a se vald aja jrg i) h in n a ta k se 10 000 floriinile (vt A lsop 1982:
4 0 1 -4 0 4 ; v rd H o lst 1967: 64). K am ee o n seega 1000 k o rd a k a llim ku i Pollaiuolo m aal! T napeval
o n o lu k o rd risti v a stu p id in e; v iim a ste aastate re k o rd h in d u o n m a k stu d V an G oghi ja Picasso m a a
lid e eest; P icasso varase p e rio o d i m aal m d i o k sjo n il 100 m iljo n i d o lla ri eest - vaevalt su u d ak s
m n i a n tiik k a m e e sellega vistelda,
104 Sellele asjao lu le viitab ig u sta tu h N iels von H olst (H o lst 1967:61).

lid nhtavasti enam teaduse artefaktide hulki fiegi tollel laias hajuiai
lillieiuliises, I l l i s oli ajii.sliilc isclooimillk. Mnalikun.stlleo.seil e.slmlusld
sootuks midagi m uud - ja selle vimalu.se vi.sandasid luim anism ileoreetikute tekstid.
Siinkohal oleks kohane m eenutada katkeid Petrarca hilistest dialoogide.st Dv rcmediis utriusque fortunae (Ravimei.st nii hea kui ka kurja
saatuse puhuk.s), kus kneldakse m aalikunstist ja skulptuurist. Lbu ja
Aru vitluses on esimesele usaldatud naudingu kaitsm ine, m ida pakub
piltide ja kujude vaatamine. Taipam ata om a vastutusrikast rolli, esitab
l.bu om a seisukoha m i s t m a t u o t s u s t a j a lihtsameelsusega:
,,1'ilte vaadates tunnen m a naudingut, Pildid pakuvad naudingut,
IMldid m eeldivad mulle vga, Kujud on m eeldivad jne (OeTpapKa
1981: 33-35). Aru vastuvited koosnevad pikkadest laialivalguvatest
arutlu.skikudest, mis on pikitud phjalike viidetega antiigi kogemusele;
nende m te selgub lppjreldusest: A ru eesmrgiks on vrutada m eid
nautim ast ahvatlevaid jljendusi ning sundida pilku pram a vrratult
leinale Jumala loom ingule. Nagu theldatakse vastavas kirjanduses,
viib Petrarca A ru videtes groteskse rm useni stoitsism i ideed - dialoog
sisaldab paroodia elem enti ning selle tegelik eesm rk on pim eda m ee
lelise aistingu harim ine, m itte prm ustam ine (ScxeTMKa PeneccaHca
1981,1, 15).
l^etrarca tekstis saab eristada kontseptuaalseid vastandpaare: antiik
aja siis ja praegu, asjatundlik ja asjatundm atu vaataja, m eeleline
vaim ustus ja eelistatum valiv nauding, m ateeria ja vorm ehk m ateeria
Ja meisterlikkus, loodus ja kunst vi ldisem alt - Jumal ja inim ene.""
I,isaks vrib thelepanu Lbu kui harim atu meelelisuse abstrakt
sioon. Sellesse on koondunud alge, m ida ei ole varem kordagi nim eta
tud, sest seni avaldus see liiga nrgalt vi ei avaldunud ldse. Keskaegsed
tekstid m navad vahel kll meelelisi rm e, m ida am m utatakse sil
maga nhtavast, kuid seal vidutseb m ateeria m eisterlikkuse le - kui
mitte alati, siis vhemasti lviosas. Aquino Thom as eristas tegevusliike,
mis teenivad inim hiskonna lbustam ise eesmrki, ent m aalikunst ega
skulptuur nende hulka ei kuulunud. Lihtsalt vim et nautida pilte ja
kujusid - nautida vahetult, reflekteerimata tajum usena, mil pole m uud
eesmrki kui pakkuda silma- ja ratundm isrm u - nim etatakse avali
kult ja nii kirglikult esim esi korda; see on tiesti uudne. Enne kui midagi
luirima asuda, peab .see m iski, harim ist vajav substant.s, olemas olema
ja 1etrarca seda juba tunneb. Kui ma asjaolusid igesti tlgendan, siis
on siin eos .see vimalusealge, mis jrgneval sajandil tarm ukalt teo.slub.
(0 1 S rd ti (v rh M (iluit*l HuxitiuKilt (MitXMtulitll IV 7I; 'iH),

Ksitlegem Rucellai juhtumit em blem M tillwt: meeleline meeldivus

kultiveeritakse krgemat jrku naudinguks, m ateeria ja m eisterlikkuse
vahekord aga juab tasem eni, kus lisaks hakatakse eristam a ka m eistrite
isikupra; snteetilises tajum uses ja hinnangus seostub vorm juba eris
tam atult vorm ija isikuga.
Avastades, et juba 15. sajandi lpul oli ks Perugino austaja valmis
om a lem m ikkunstniku m aali eest m aksm a kolm korda rohkem kui t
tellinud klooster (vt H olst 1967:61), m eenuvad vgisi eespool tsiteeritud
Cicero snad: Kas m e ei ninud, kuidas vrdlem isi vike pronkskuju
m d i enam pakkum isel 40 000 sestertsi eest? [...] Ja kui tah ta nim etada
inim esi, kes on ostnud sam a hinnaga vi isegi krgem aga - kas m a ei
saaks? Taolistes iha-asjades m rab iha m t vrtuse m du. Raske
o n p an n a hinnale pri, kui pole piiri pan d u d himule. (Verrese vastu,
II, IV, 7.14.)
A ntiigi eeskuju helt poolt, m ida tutvustasid ja arendasid hum anistid,
nin g kvalitatiivselt uutlaadi nudlus teisalt loovad pingevlja, milles ja tn u millele - osutub vim alikuks ning om andab m tte kunstniku
vitlus om a staatuse m uutm ise eest.
F errara hertsogi B orso d Este tellim usel pidi Francesco del C ossa C osim o Tura ja Ercole R oberti abiga - m aalim a kuulsad Palazzo
Schifanoia freskod. Seinam aalide sm boolika, m ille oli herm etistliku
trad itsio o n i vaim us kavandanud Pellegrino Prisciani, pidi kujutam a vi vahest kindlustam a? - hertsogi valitsusajale soodsa planeetide
m ju. Seda tsist ja keerukat t d tasustas hertso g siiski kige alan
davam al m oel, n im elt tsunftiksitna ehk m tes m aalitavat p in d a
ruutjalgades, m akstes 8 B ologna liiri ruudust. K unstnik kirjutas h e rt
sogile ja kaebas, et teda, pris nim ekat m eistrit, kes on p h en d a n u d
pikki aastaid kutseoskuste om andam isele nin g jtkab seda praegugi,
ksitletakse, h in n atak se ja vrdsustatakse kige arm etu m a abit
lisega F erraras (tsit A rt 1999: 97). K unstniku palvet ei rahuldatud.
Lugu ju h tu s 1470. aastal ja m uudes (tahaks peaaegu elda: aren en u
m ates) Itaalia p iirkondades oli olukord tolleks ajaks ju b a m u u tu n u d .''
B axandall leiab, et kui Firenzes m aksis G iovanni de B ardi kunstnikule
m aterjali ja t teostam isele k u lu n u d aja eest, siis nitas ta end kom m ertssu h etes rafineeritum a tellijana kui F errara hertso g (B axandall
1988: 1-2).
ldiselt reguleeriti tellija ja t teostaja suhteid siiski lepingutega,
m is jrgisid vanu tsunftitraditsioone. Lepingus oli enam vi vhem ran106 M a e s ita s in se lle t u n t u d v a h e ju h tu m i n - tr a d its io o n i lis e t lg e n d u s e . E v ely n W e ich s e e v a s tu
in t e r p r e te e r ib d e l C o s s a g a j u h t u n u t s o o tu k s te is iti - ja s e e g i t lg e n d u s v im a lu s v rib t h e le p a n u
312

T 00-7. T O I
(W e lc h 1997:
1 2 1 -1n2' 23^).

geit flkaeerltud maali teema, k u j u t a t a x i i^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ l t o i i e l a , pildi

kompositKiooniline struktuur (lepingule lisatud eskiisil oli seadusliku
dokum endi jud), kasutatavate m aterjalide kogus ja kvaliteet (isera
nis kulla ja kalli ultram ariini puhul), valm im isthtaeg, tasustamistingimused. 'I'avaprane raam leping ei hlm anud teostuse niisuguseid tahke
nagu loom inguline vi kunstilise m tlem ise isikupra.
Quatirocento kestel sugeneb aga lepinguisse uudseid elem ente ning
m uutuvad rhuasetused ka vrtushinnanguis. 1485. aastal m akstakse
Botticellile B ardide perekonnakabeli altari eest kokku 75 kuldfloriini:
2 u ltram ariin i eest, 38 kulla ja puitaluse ettevalm istam ise eest ning
35 kuldfloriini tem a pintsli eest (Baxandall 1988: 16-17). M aterjalid
m aksti m istagi endiselt kinni, en t n d oli see pigem taustategur th en dusrikkaks osutub sootuks teine nitaja, nim elt kunstniku
..pintslitehnika. See m ahukas kujund hlm ab nii tehnilist m eisterlik
kust ldse kui selle kord u m atu t isikupra: t e m a pintsli eest, pel
s u 0 penello.''
H oiakum uutust tasub uurida lhem alt. Sel on m itu aspekti. Esimene
puudutab tellimise fakti ennast: pole kahtlust, et lviosa quattrocento
kunstiteostest valmis tellim uste phjal - sna raske oleks nim etada
m nd tolle aja maali vi skulptuuri, m is oleks algusest lpuni sndi
nud kunstniku isikliku vaba kavandi kohaselt. M ningate parandus
tega, m illest tuleb juttu hiljem , kehtib see reegel ka cinquecento kohta.
Teose idee ja see, tem a otstarve (alates tulevasest paigutuskohast),
ii^anr, kujutatavad tegelased, teosesse kodeeritud thendused, m aagili
sed kom ponendid, juhul kui neid teosesse kavandati - kik see ei kuu
lunud sugugi m eistri, vaid tellija ja tem a petatud nunike pdevusse.
l'orm aalselt prines kunstniku srane seisund - kas tsunftiliikm ena,
kes titis lepingulisi t e l l i m u s i , v i m ingis vorm is teenistus ukon
nas - eelm isest perioodist, vljendades m uuhulgas institutsionaalselt
m i t t e t i e l i k k u a u t o r l u s t om a loom ingu suhtes.
107

lia x a n d a ll to o b r a veel m itu d o k u m e n ti, m is n ita v a d , k u id a s q u a ttr o c e n to te isel p o o le l k a s

vab lla m e is tri p in ts li( te h n ik a ) v i k e ( k ir ja ) v rtu s ; lisa k s n h t u b n e is t r ik u is t, et k asu la li ka to ist v te t t e m a

p in ts li e s ile t s tm is e k s - n im e lt t u n t u d k u n s tn ik u ja te m a v h e tu n tu d

(vi m a d a la m a k v a lifik a ts io o n ig a ) k o lle e g id e e r in e v a t ta s u n o l v i le p in g u s e ra ld i s te sta ta v a

k la u slig a , m is n u d is k a s k o g u t v i s iis e r iti v a s tu tu s r ik a s te o s a d e te o s ta m is t p e a m e is tri o m a
k aeg a" (s u m u s , 1 7 - 2 3 ). N n d a lo e m e l.u c a S ig n o re llig a s lm itu d le p in g u s t O r v ie to to o m k ir ik u
[re s k o d o ( e o s ta m is e k s : ..N im e ta tu d n ie is le r l.u c a o n k o h u s ta tu d |a t o t a b m a a lid a k ik fig u u rid ,
m is o n k a v a n d a tu d k n e a lu s e le v lv ile. Is e ra n is ag a n o d ja fig u u r id e k ik k e h a o s a d p ih a s t le s
p o o le ; s a n u iti ci to h i m a a li k s k i o s a v a lm id a m e is te r l.u c a is k lik u j r e le v a lv e ta ... (S u m u s, 23; vt
kll llWIOIIMII IW .3.)
IDH Tasub e h k m e e n u ta d a , et v u n a d I s u n ltire e g lid h lm a s id .sageli p iir a n g u id , m is k ee lasid m e is t
ritel v a lm is tu d a te o s e id v a ru k s , s.o l u m i m m is e k s .
IIW O m a esia lg sel e sk iisil S a n ta Trlnllil k ir ik u Sa.s,selli k a b e li Ire.sko ta r v is k u ju ta s D o m e n i to
( I h h la iu lu l o (luavsll k liiiillu iiu is IVanlsl.skla.sle o rd u r e e g le ld K o o n iaii, kiu* so e le g e llk u ll oli to lm u -

Kui Vasari kirjutab, et nii- ja niisugusele maalis

siis tuleb selle
all m ista, et see vi teine isik vi organisatsioon tellis, soovis nha
teatud kindlat visuaalset kujutist. Tellija ja tem a nuandjate roll oli nii
kaalukas, et annab uurijale phjust knelda selle tulem usel sndivast
kollektiivsest kujundist." K um m ati jb tellija tahe vi tem alt lhtuv
program m (lihtsustam ise huvides llitagem siia ka traditsioonilised
Piibli, apokriiva- ja hagiograafilised seed) Vasari vaatevljast sootuks
vlja. Just selleprast, et tellim use fakt ja funktsioon jvad tekstis m r
kim ata, saab Vasari poodute kujutisi hinnata puhtkunstilisest kljest.
Teose loom ise kontekst jb kirjeldajal otsekui kahe silm a vahele - osalt
ehk selleprast, et see m oodustab pideva loom uliku fooni, sest ka Vasari
ise ttab m aalikunstnikuna ja tidab tellimusi; tavapraktika jb talle
m rkam atuks samuti, nagu m e ei kuule sfride m uusikat, kuna see saa
dab m eid pidevalt. Samas on foon talle m uidugi nhtav, kuid Vasari ei
tee seda m rkam agi, sest e i s o o v i m rgata - ei soovi selleprast, et
tu n n eb juba t i e l i k u a u t o r s u s e ideaali.'"
Uus lhenem ine kunstniku ke(kirja)le kajastab t etru u lt olu
korda, kus teose originaalsuse ja vrtuslikkuse kindlustab eelkige
idee t e o s t u s , see visualiseerim ine. D naam iline lem inekuaeg ei
j sellesse punkti aga kuigi kauaks pidam a: kunstniku ke kujundis
ilm unud individuaalne alge nuab suurem at tegutsem isruum i. Kohe
tekkisid ka asjatundjad, kes oskasid seda hinnata.

n u d , k u id tellija soovil p a ig u ta ti te g e v u stik m b e r Firen zesse - m a a li ta u sta m o o d u s ta b S injoriia

v lja k F iren zes
k o h alv iib ijate h u lk a aga l lita ti n ii p a tro o n ise k u i te m a poeg, L o ren z o M edici
jt (K em p ers 1994: 203). M atteo d e P asti k irju tas P e tra rc a ..Trium fe illu streerid es t tellijale, et
k sid a te m a ju h tn re , kes tu lek s l lita d a k u ju tatav ate tegelaste h u lk a n in g k o g u n i n e n d e rivas
tu se ksikasju, e t su u ta n e id visualiseerida {m in u kursiiv ~ B.B.; k iri o n ra to o d u d : G ilb e rt 1980:
6). A n a lo o g se id n ite id le id u b h u lg an isti; e m b lem aatilisek s v ib p id a d a aga Fra F ilippo Lippi m aali
M a a rja k ro o n im in e SantA m b ro g io k irik u tarv is (p raeg u sel ajal UfBzi m u u seu m is): all p a re m a s
n u rg a s k u ju ta ta k se p lv itav at m e h e k u ju , kelle ees seisab ingel, kes lin t kirjag a is perfecit opus;
lo o m u lik oleks o letad a, et see m ees o n F ra Filippo ise - teg elik u lt o n aga te g e m ist kas m aali v a l
m im isa ja k s ju b a s u rn u d k irik u p a tro o n i F rancesco M a rin g h ig a v i te m a v e n n ap o ja D o m e n ic o g a.
kes m a a li tellis (vi k in n i m ak sis?) (H o lm es 1999: 2 2 1 -2 2 3 . 283). Kes ta k a p o ln u k s, te o se lo o ja n a
n im e ta ta k se ig atah es k ed ag i teist, m i t t e k u n s t n i k k u .
110 K e m p ers 1994: 188. Ses seoses o n o lu lin e v iid a ta k a V ik to r G o lo v in i jreldusele: ..[...] 15.
saja n d i le p in g u d stestav ad p e am ise lt t teo stam ise k v aliteeti, m itte te o se ideed. V iim a n e t s
te ta k se o tsek u i su lg u d est v lja - sed a a ru ta ta k se su u liselt k u n s tn ik u e sitatu d jo o n ise vi nid ise
k in n ita m ise l. K u n stn ik u m e iste rh k k u st n h ti eelkige su u tlik k u ses re a lisee rid a idee. m is p rin e s
m n e lt eeskujult, oli v lja m e ld u d tellija p o o lt vi k u n s tn ik u e n d a lo odud. (FonoBMH 1993: 178.)
111

N e e d k a k s a s ja o lu k o k k u m o o d u s ta v a d p h ju s e , e t ta h t m a t u l t r a ja b V asari v u n d a m e n d i ka

se lle le k ig i m a a d e ja ra h v a s te k u n s tia ja lo o le , m is k s itle b te o s t p u h ta lt k u n s tn ik u lo o d u d e n e s c k lla.se k s u s e n a , k u n s tia ja lu g u a g a lo o m in g u lis te in its ia tiiv id e ja d a n a .

Dom enlco Ghirlandaio. Frantsisklaste ordu reeglite kinnitam ine. Fresko. 1482-1485. Firenze, Santa
Trinit kirik, Sassetti kabel.
1990. Photo Scala, Hiren7.c

Kuulus kunstim etseen ja kirglik kollektsionr Isabella dEste tellis

kll kunstnikelt program m ilisi teoseid, ent sam as oli ta ks esimesi, kes
ostis m eeleprase kunstniku tid ka sltum atult kujutatavast teem ast."^
Peagi m uutus see ko m m e - tellim ustde krval - nii ldlevinuks, et
tema kega loodud teoste om am ine kuulus juba lahutam atult kogumiskire ju u rd e ." N nda kpsevad tingim used kutselise vahendaja
112 V t n t C o le 1995: 16 0 jj;C ;o ffen 1989; 2 4 2 - 2 4 3 . N ii selle ju h t u m i k u i v a lm is te o s tc g a k iiu p lf m l.s e
a lg u se k o h ta 1 5 .-1 6 . s a ja n d i v a h e tu s e Ita a lia s ld s e vt B u rk e 1972; 1 18jj.
113

rm is e lt o lu lis e k a u d s e lo e n d in a k u n s tn ik u k e h a ka.svava v rtu s ta n il.s o k o h lu v ib

te e n id a te o s e a t r ib u e e r in ils e v a r a n e ju h t m a a lim is k e k irja j r g i.

T e a d u p o o le s t te llili O v e ta r l

k ab e li fre s k o d (K rc m ila n i k ir ik 1 'ad o v as; t n a s e k s sis u lis e lt h v in u d ) k a h e lt k u n s in ik u lt

noo

relt M a n te g n a lt ja N icc o li) li/./.oli)lt. l>i/,/,olo s u ri o m a o s a l p e ta m a ta ja t v iis l p u le M a iite g iia .

T asu stam isel te k k in u d v a id lu s e k ig u s a n d is tu n n i s t u s i k o m p e te n t n e s p e ts ia lis t, m a a lik u n s tn ik
lie lro d a M ila n o , k es k in n ita s , ei fre s k o d l p e ta s t e s ti M a n te g n a . )a k n e a lu n e tu n n is ta ja niigi
.s e in a m a a lin g u te p h ja l, et n in i e ta lu d s ts e e n id ja p ild id o n te o s ta tu d m e is te r A n d r e a k e g a . )a la
k in n ita s , et te m a , tu m iis la ju , ( u n n c b h.sli k n e a lu s e niei.sler A m irc ii m n a le

m ille .selleprti.il, ei

la o le k s n in u d m e is trit n e id m a a lim a s , v a id t n u pikaajali.sele k u n s tn ik u k o g e m u s e lc lu n n e b la

iira, ct n e e d o n m a a lilu d m e is te r A n d re a k e g a . |a la lisas, ei m a a ll k u n s i n ik u d o m a v a h e l lu n n e v a d
a la ti ra , kes o n m a a lin u d illir vi le ls e I n is e , Is ritra n is k u i le g u o n kO pe iiiel.^lrl lo o in liig iig ii."
(lllb e r l I9H0:

j lg i.)

Filippo U ppi. Neitsi Maarja kroonim ine. Tempera, puit. 1441-1447.

Firenze, Uffizi galerii.
C orbis/Scanpix

ilm um iseks kunstniku ja teose tulevase om aniku vahele ning seejrel ka

k u n stitu ru snniks. ^
Patronaai ja kollektsioneerim isega loodud kunstigeneetiline pingevli saavutab kulm inatsiooni 16. sajandil - hiilgeaja asjaolud on ld
teada, siin pole tarvidust neid korrata. Sellal kui paavstlikust R oom ast
sai loom eenergia avaldum ise peakeskus, nakatus sellest hel vi teisel
m oel kogu kultuuri-Itaalia.'^^ Itaalia eeskuju om akorda innustas ka
Phja-Euroopa ja H ispaania ukondi. N iisuguses hkkonnas sndis
geeniuse m iste ja said vim alikuks ennekuulm atud austusavaldused
elavatele kunstnikele, olgugi et vaid vhestele vljavalitutele - thtis
114 E sim este ..k u n stid iilerite jlg i av astam e Itaalias ju b a 14. saja n d i lpus: k a u bitsejatelt sai osta
p isem aid ik o o n e k o d u k a b eli ta rv is ja k o k k u p a n d av a id ik o o n e re isid e -r n n a k u te p u h u k s. V ahel
tegelesid sellega k a su u rk a u p m eh e d : n itek s k s A lbizzi v illa k a u p m e es m n u d k rv a lte g e v u
sen a k a p h a p ilte (vt W atso n 1992: 47). 16. sajandil ilm u sid ag a ju b a n iisu g u se d tu n tu d tegelased
n a g u Jacopo d a Strada. a sja tu n d lik k u n s tis b e r ja k o llek tsio n r, kes v a ru stas m aalid eg a E u ro o p a
u k o n d i; k u u lsal V iin i p o rtre e l k u ju ta b T izian te d a ..ak tsio o n is: d e m o n stre e rim a s h t a lasti ju m a
la n n a k u ju k est.
115 S ilin u d k irjeld u se d 16. sajan d i era k o lle k tsio o n id est k n e le v ad t h e lep a n u v rse te st k u n stiaaretest: n itek s P ie tro B em b o k o g u s leid u s M em lin g i. M an te g n a . Raffaeli. Jacopo B ellini, G iulio
C am p a g n o la m aale. D an te. P e tra rc a ja B occaccio p o rtre e d . E ru tu se . C aracalla, A urelianuse.
A n to n in u se . Julius C aesari. D o m itia n u se. A n to n iu se a n tiik b stid . C u p id o m a rm o rk u ju jm s (vt
K lein 1989: 2 5 -2 8 ). Veel ilm e k a m a lt k n eleb a ja stu n o rm ist S abba d a C astig iio n e Ricordi, m is lisaks
o m a e n ese ..vaesevitu k u n stik o g u k irjeld u sele sisaldab ka so o vitusi, kuldas llkul oleks k o h an e
k a u n istad a o m a eluaset kun.stlteostega ((Castigiione 1989: 2,'!-24).

on pretsedent: Raffaell vi Tizlnnl vrstllk elu, CIoiix Ionh, mille kinkis

vananevale l.eonardolc Pranijois 1... Kui kneldi ..Junialikusl Kaflaelist"
vi ..jumalikust M ichclangelost. siis tabas krv selle vljendi sem antilistes vngetes viidet loomejule, mis jum ala kombel oli suuteline s n
nitam a om aenese ainukordse kunstilise kosmose.
Siiski peitub asjas ks konks. M eenutagem Francisco de H olanda
vahendatud M ichelangelo snu.
..Michelangelo: [...] K innitan teile, krgeauline proua, et isegi Tema
Phadus paavst ttab ja pahandab m ind vahel, kui ta m inuga kneldes
tungivalt uurib, m iks m a tem a juurde ei ilm u - samas kui m a hsti tean,
et teenin teda palju parem ini, kui ttan om a vabal tahtel tem a heaks
kodus ega ilm u ksust hoolim ata lossi, kui selleks phjust ei ne. Ma
tlen talle sageli otsesnu, et sel m oel teenib M ichelangelo teda sootuks
parem ini kui terve pev jalul seistes ja [audientsi] oodates n a g u k i k
t e i s e d k 1. Ja veel vin m a teile kinnitada, et m u tsine kunstiteos
tagab m ulle selliseid eeliseid, et paavstiga kneldes unustan end vahel ja
torkan phe vaat sellesama viltkaabu, ise sam al ajal Tema Phadusega
sundim atult vesteldes. Aga tem a ei lase m ind selle eest hukata, vastu
pidi - ta aitab m ul elada. (M acxepa ncKyccTBa 1966: 194-195, minu
srendus - B.B.) Polegi oluline, kas jutustaja, Francisco de Holanda,
vahendab testi M ichelangelo snu vi paneb need talle ise suhu: p o r
tugallasest tunnistaja kujutab olukorda nii, nagu see tem a meelest peaks
olema. Sest lpuks on ka paavst asendatav, aga M ichelangelo on ain u
kordne - tem a pole nagu teised. Ent kige thelepanuvrsem selles
sageli tsiteeritud ligus on siiski konflikt om a loom eju ja unikaalse
ande teadvustam ise ning teenistusalase sihiseade vahel: Michelangelo
ttab o m a v a b a l t a h t e l t e m a h e a k s - kunstniku vabadus
ja vrikus realiseeruvad teenistusalases kultuuriruum is. Michelangelo
ise - vi kunstniku snu vahendav de H olanda - ei paista siin ngevat
m ingit vastuolu.
Veel ks episood.
Teadupoolest ritas Firenze suurhertsog C osim o I vanaldast
Michelangelot kigi vtetega Firenzesse m eelitada. Alul sidus hertsog
om a soovi vajadusega lpetada pooleliolevad td - San Lorenzo kiriku
krkam ber ja Biblioteca M edicea Laurenziana trepp. Hiljem aga kir
jutanud C osim o Vasari snul M ichelangelole, et ei soovi tollelt m uud,
kui ainult aeg-ajalt nu pidada tem a projekti jrgi teostatavate arhitektuuritde osas, ning et nim etatud valitsejalt saab ta kik, mis soovib,
ilma et pruugiks om a kega ldse ttada (VI, 89 - Ba:iapn 1971: 279).
Hertsogi kirjas M ichelangelole 8. maist 1557. aastasi pole aga neistki
ootustest enam snagi; vastupidi, hertsog lubab, et ei koorm a kunstnikku

hegi tga ega esita m ingeid nudm isi - tunnistades m eistri krget iga
ja ainui<ordset annet, piisab talle lihtsalt Michelangelo ngemisest ning
kunstnikult ei eeldata m uud, kui ainult vim alust talle austust avaldada
ja kasulik olla.'"' M ichelangelo trjub ettepanekut m itm es kirjas - nii
suurhertsogile enesele, Vasarile kui isegi vennapojale Lionardole, tuues
ettekndeks hivatuse, krge ea ja halva tervise (M acxepa MCKyccxBa
1966: 174-182). Kirjas Vasarile leiab teatavat vastukaja ka hertsogi jutt
suure kunstniku pelga kohalolu vrtustam isest. M ichelangelo kirjutab:
Tnan hertsogit tem a helduse eest kuis oskan ja suudan, ning kinkigu
arm uline jum al m ulle vim alus teenida teda om a veti isikuga, sest
m u u d m ul enam ei ole: m lu ja aju on juba lahkunud, et oodata m ind
teises kohas. (MMKenaHfl>Keno 1964: 253.)
Taas klab sna teenim a, sedapuhku lihtsalt fsilise juuresoleku
m ttes. M istagi vib seda vtta pelgalt klieevljendina, kuid kontekst
viitab muule: tegelik, tisjus teenistus oleks vim alik siis, kui keprast
oleksid ka m lu ja aju...
Pinged sltum atu loom ingulise initsiatiivi ja t vahel patrooni
heaks on kll teistsugused kui looja ja tsunfti suhete puhul, ent uus olu
kord, mis m uutus tpiliseks, osutub kunstniku jaoks niisam a proble
m aatiliseks kui vanagi - vastuolu ei lahenda ka vaba tahte ja thusa
m alt teenim ise nilise dialektikaga. Sellest hoolim ata ootab sedalaadi
teenistust ees pikk eluiga: just srane oli ks lem inekuvorm e esi
algu veel hm ase tulevase paradoksaalse seisundini, mille valm istas ette
kunstniku kui looja kontseptsioon.
Ent juba tollal tekivad ka teised lem inekuvorm id. Juba 1540. aastal
valitakse M ichelangelo hertsog Cosim o I eestkostel loodud Firenze aka
deem ia liikm eks - akadeem ia tegeles filoloogiliste uuringutega, eesktt
Itaalia kirjanduse ja Toscana m urdega. Vasari viim ane tnini silinud
kiri M ichelangelole on phendatud joonistam isakadeem ia - Accademia
del Disegno rajamisele Firenzes; kirjas eldakse m uuhulgas, et hertsogile
kui ettevtm ise patroonile om istatakse esim ese akadeem iku tiitel, kohe
tem a jrel soovib akadeem ia om a liikm ena n h a aga M ichelangelot juhi, p atrooni ja petajana (vt R am sden 1963, II, 284).

116
318

K iri a lg a b a u s ta v a ja s b r a lik u p r d u m is e g a M a g n ific o n o s tr o ca rissim o ja l p o b n iis a m a

lu g u p id a v a lt - V ostro cl u c a i F irenze. (T sil R a m s d e n 1963, II, 2 8 2 j rg i.)

Ilpohlii lpetajana, kes oli kogemata sellele nimegi paniuid ning kirjel
danud renessanssi otsekui seestpoolt, ji Vasari teadupoolest ise sellest
juba vlja. Kunstnikuna kuulus ta maneristide hulka. Biograafina asub
ta asja kallale prast kangelase surma: pole juhus, et Elulugude esi
m ene v lj^ n n e kneleb ksnes lahkunud kunstnikest; teises vljaan
des Vasari seda phim tet kll rikub, ent elavate kunstnike raam atusse
llitam ine ksnes kinnitab, et ajad olid m uutunud. O m a n- renessansivlise positsiooni teostab Vasari lplikult, leiutades Akadeemia.
See hte isikusse koondunud positsioon vrib eesliidet post-, mis
tnapeval nib otse meie silme all hanguvat kultuuritpoloogiliseks
term iniks. Post- kasvab vlja eelnevast tbist, kuid sam as ka k u m
m utab selle, realiseerides viimse piirini tolle seesm ised intentsioonid;
rm useni viiduna, osutub post- tbi eituseks: tervik laguneb kok
kusobim atuteks tkkideks, millest snnibki vajadus m ratleda seda
nhtustekogum it tbi-yr^sena - loobudes katsest viidata m ingitele
histunnustele. Kui m anerism i miste vastab kogu om a ebam rasu
sele vaatam ata siiski teataval moel valdavatele kunstipraktikatele, siis
E lulugudel pole nendega m ingit pistm ist, vlja arvatud m ned sei
sukohad, m is on olulised sm ptom itena, tervikteose seisukohast aga
m arginaalsed. A kadeem ia loom ine kujutab endast veel h t harujge
renessanssi-jrgses deltas."^
Joonistam isakadeem ias realiseerusid soovunelm ad, m ida oli hellita
tud ja hel vi teisel m oel ka vljendatud kogu vararenessansi kestel.
'Isunftivorm m uutus ha ebaadekvaatsemaks, sobim aks kunsti uudse
ksituse ja kunstniku uue staatusega looja ja intellektuaalina. Renessansi
hiilgeajal teadvustatakse juba tiesti selgesti kunstiande unikaalsust
ehk kunstniku seda eripra, mis paigutab ta risti vastupidisele poolu
sele vrreldes asendatava tsunftim eistriga ja enam gi veel - ka vrreldes
palju thtsam ate sotsiaalsete rollide titjatega, kes on sam uti asenda
tavad. Siiski puudub selle uudse, seningem atu tegelase tarvis endiselt
tem a loom usele vastav institutsionaalne ni. Niisuguse nii loob Vasari.
Paraku osutub see uus institutsioonistum ine, m ida nii ihkas ja taotles
renessanss, renessansi vaim u reetmiseks.
Firenze joonistam isakadeem ia vimalike eelkijatena nim etatakse
Donatello pilase ja Lorenzo Medici antiigikollektsiooni haldaja
Bertholdo akadeem iat, M ilano perioodi Leonardo akadeem iat ja Baccio

1 17

N lkdliiii IV v siicr l lu -k lu b p a n ilir c ll iiia iu T ls m l ja a k a d r c n ila lc k u i v a h a d r s flls lii) ( u lr IniiiN

l i i i i n r r r i i m l s r v a h e l o rn u iils n ls lm m lllsle k ilh lim iilk s (IV v sn c r

12

M ),

Bandinelli akadeem iat Room as ja Firenzes."* M edlcite akadeem ia

rekonstrueerib Vasari seoses M ichelangeio biograaCiaga,"'' I.conardo
akadeem iale viitavad kirjad kunstniku enda ke all valm inud vi tem a
jooniste phjal tehtud gravridel, m uid andm eid selle kohta ei leidu.'^"
Sna otseses m ttes piltlikum alt, nim elt Agostino Veneziano ja Enea
Vico vasegravridel on kujutatud Bandinelli akadeem iat.'^' Isegi kui
n im etatud akadeem ia ka eksisteeris, siis kuulus ta tenoliselt nende m it
teform aalsete henduste hulka, m is olid renessansiaegses Itaalias laialt
levinud.'^^ A kadeem iaid leidus hulganisti ja kik nad, alates Firenze uusplatoonikute akadeem iast, olid eraviisilised: inim esed kisid koos puhthiste huvide pinnal, m ingit liikm ete koosseisu ei eksisteerinud ega
saanudki eksisteerida, tegevust ei reguleerinud kski reglem ent, puudus
igasugune organisatsiooniline alge. Erinevalt keskaegsetest hierarhilise
ehitusega, k in nistunud ja tardunud institutsioonidest oli nende k o n st
ruktiivseks printsiibiks, vastupidi, struktuuri puudum ine, vabadus, voo
lavus. A kadeem iad olid sundim atu vaim se suhtlem ise kohad - ja selles
seisneski nende renessanslik loom us.
Vib vist elda, et Vasari Accademia del Disegno sndis he hiliskeskaegse institutsiooni varem eile - nim elt m d u n u d sajandi kunstnikke
h en d an u d Pha Luuka vennaskonna pinnalt. Kui Firenze kunstnikud
kavatsesid 1560. aastate alguses vennaskonna hbunud tegevuse taas
elustada, tuli Vasari vlja teistsuguse, hoopis krgelennulisem a insti
tutsiooni loom ise ideega - nim elt joonistam isakadeem ia nol, Firenzes
h ertsog Cosim o I de M edici eestkostel tegutseva Firenze akadeem ia eeskujul.'^^ Uus akadeem ia a s u t a t i a m e t l i k u l t ning see oli algusest
118 Pole su g u g i v listatu d , e t e k sisteeris k a segavorm e; m n in g a d rik u d lu b a v a d o le ta d a, et
srasek s m ittetav ap rasek s k o o lik s vis o lla M an te g n a p e ta ja S q uarcione t k o d a P adovas (vt
G ilb e rt 1980: 3 3 -3 4 ).
119 V t Vasari, VI, 1 2 4 -1 2 5 - B asapw 1971; 2 1 7 -2 1 8 . A in sa n a saab selle p h ja l o letad a seda,
e t B erth o ld o p e ta ra isv tte d e rin e sid ta v a p rase st p p e v iisist bottegas (vt P evsner 1940: 3 8 -3 9 ;
h ilje m k ritise e rib a rg u m e n te e ritu lt te a teid B e rth o ld o ak ad e e m ia ek sisteerim ise k o h ta A n d re
C h aste l (U la c T e n b 2001: 2 1 -2 5 ).
120 O letatav a L eo n ard o a k ad e e m ia ek sisteerim ise h p o te e se v a etak se P evsner 1940: 25jj.
121 h el n e ist k u ju ta ta k se k e ld riru u m i, ku s su u re la u a m b e r istu b m itu n o o ru k it ja k s veidi
v a n e m m ees, jo o n ista d e s k n lav alg el v ik est statu etti; p ila sed kiik av ad vargsi ksteise jo o n istu si,
sellal k u i k s n e ist - v im alik , e t B accio ise - h o ia b k es te ist k u ju k e st ja jagab selgitusi: la u a
serv ale o n g ra v e eritu d k iri A C A D E M IA D l B A C C IO B R A N D I N I N R O M A I N W O G O D E T T O
BE LV ED ER E M D X X X I A V . V im alik, e t te g u o n sellesam a varjualusega, m is e h ita ti B acciole
B elvederesse, k u i ta alu stas t d L ao k o o n i k o o p ia kaiiai, vi h ilise m a peigupaigaga B elvederes
- m le m a id m a in ib V asari B an d in elli elu lo o s (v t V, 245, 250 -B a sa p w 1970a: 253, 258). Teine g ra
v r, m is k a n n a b d a te e rin g u t 1550, esitab av aram at in te rj ri s u u re m a hulga pilastega, p a re m a t
k tt la u a ta g a istu v g ru p p ag a m e e n u ta b V en ezian o k o m p o sitsio o n i.
122 B accio ise rkis, e t see oli p h e n d u n u d n im e lt jo o n is ta m ise p etam isele (vt G o ld stein 1996:
13 -1 4 ).
123 V asari ju tu s ta b sellest G io v a n n i M o n to rso li elu lo o le p h e n d a tu d p e at k is (V, 507jj - B aaapu
1971: 9 6 -9 9 ).

A g o stin o
V en ezian o .
IIrccIo B a n d ln e lll
..a k a d e e m ia .
V asegravU Ur.

1531.

peale kavandatud organisatsiooni phim ttel.'^'' Juba asutuse nim etus

ise kneles intellektuaalse ja m anuaalse alge hendatusest tem a tegevu
ses, kusjuures juhtroll kuulus vaimsele poolele, sest just nnda m ist
sid isegno thendust nii Vasari ise kui tem a kaasaegsed. Akadeem ia
osutus uueks institutsionaalseks niiks kunstnikule, kes om andas sel
moel krge kultuurilise staatuse, m ida oli taotlenud juba tubli poolteist
sajandit. A kadeem ikuid vrdsustati m uu vaim ueliidiga. ppessteem
joonistam isakadeem ias oli uudne koolitusvorm , m is pidi vlja trjum a
olemuselt keskaegse bottega. Siiski polnud see hertsogi poolt asutatud,
finantseeritav ja form aalselt ka juhitav rangelt fikseeritud liikm eskonna
ja brokraathku struktuuriga asutus enam pris renessanslik nhtus.'^'
Siiski kib kik eldu pigem kavandatu kui teostunu, s.o akadeem ia
reaalse elukigu kohta. 1571. aastal veti vastu dekreet, mis vabastas
m aalikunstnikud arstide ja apteekrite, skulptorid aga ehitajate tsunfti
kuulum ise kohustusest. PeaUnha pidanuks see seadusandlik akt ju rii
diliselt kroonim a renessansikunstnike vitlust ksitlise seisusest vl
jum ise eest. O m eti m ainitakse seda akti igustatult vga harva, sest see
osutus poolikuks lahenduseks: sisuliselt asutati tsunftide uus analoog Arlc ct Urversita, m ida esindaski joonistam isakadeem ia; akadeem ia
12'1

A ilm ln l.s lrc r rlm ls l p u u c lu la v iu l a r t ik li d h lm a s id A lta d e c n iia s la lu iid is p e a p o o le iild m a liu itl

(vi ( io liU le ln
1

K iin

im :

211).

u k adccm iaN l niiI p u lro n a a J .i u lic rn a lllv ? A lp e rs n iiirn lb , et V ndarl, ,,1 'lrciize k u n s in ik e ak u

ilri-in lit irt)u)a, kiijullcN k u n s liilk k u m ille n i l'a r lliu l u k o n d la s e la o lls e iia " (A lp er.s i^KH; HM),

muutmine omam oodi gildiks thendas Nlkolaus Pevinerl lnul ..Vasarl

taotluste sgavat vritim istm ist.'^' Uude seisundisse lem inek kulges
lbi raskuste ja nudis m itu sajandit.
sna sarnane saatus tabas ka kunstnike vljapet. Silinud tendid
kajastavad Vasari akadeem ia seda tegevusklge napilt. Vgisi jb mulje,
et n o o rte kunstnike harim isega ei j u tu d kuigi kaugele, ei praktiliste
ainete ega norm atiivse teooria petam ist ei suudetud vlja arendada te
liselt akadeem ilise haardega.'^^ Federigo Zuccari 1570. aastate lpul k ir
ju tatu d kirjas hutatakse ppetd joonistam isakadeem ias reform im a llitam a ppekavva natuurist joonistam ist, sstemaatilist teoreetiliste
ainete petam ist jm s (vt Pevsner 1940: 51-52). Sellest vib jreldada,
et vastavad ppeained akadeem ias puudusid. Ent kuidas tegelikkus ka
ei erinenud projektist, kuulub nii Vasari k o n t s e p t s i o o n i l e kui selle teos
tam ise kogem usele vaieldam atult ajaloolise esimese au. Tema idee insti
tutsionaalse arengu edasist saatust vib jlgida sajandi lpul - need olid
P ha Luuka akadeem ia Room as, m ida juhtis sja nim etatud Zuccari,
n ing Bologna akadeem ia. Suur hulk s a m a l a a d s e i d , kuid vhem tuntud
ja -viljakaid eraakadeem iad eksisteeris Itaalias ja mujal 17. sajandi vltel
ning hiljemgi. H uvivrsem ad on siiski kaks esimest.
Room a akadeem ias phendati kunstnike vljappele sootuks ro h
kem thelepanu; om aenese kalduvustele toetudes soovinuks selle rajaja
ja ju h t teha akadeem iast htlasi teoreetilise m tte keskuse, kuid paraku
ei leidnud see idee toetust. K eerukad ja konarlikud olid akadeem ia su h
ted tsunftiga; vana ssteem ilm utas thelepanuvrset visadust (Pevsner
1940: 55-56; G oldstein 1996: 30-32). Vendade Carraccide Bologna
akadeem ia on phjustanud palju vaidlusi; nii m nedki uurijad seavad
kahtluse alla tem a olemasolugi.*^* Siingi avaldub veider vastuolu: vaevuaimatav, vrelev pilt Accademia degli I n c a m m i n a ti s t otsekui pooldub. Vimalik, et ta oli lhedasem mitteform aalsele koolile sarnaselt
Bandinelli katsetustega, ent teisalt theldatakse Bologna akadeem ia
phim tetes akadem ism i algm udelit: eklektilisus ja orienteerum ine
klassikute eeskujule, m ida bolognalastele omistatakse, nivad varju j t
vat seal ju u ru tatu d natuurist joonistam ise p r a k t i k a . V iirastuslik insti
tutsioon ja samas alusepanija m aine - vastuolu vib pidada om am oodi
sndroom iks.

126 P ev sn er 1940:50. F iren ze Jo o n ista m isa k ad e e m ia asu ta m islu g u ja to im im isp h im tteid k irje l
d a ta k se l h e m a lt sellele p h e n d a tu d a rtik lis flajKWHa 1998.
127 Sellegipoolest m rg ib u u rija ra p ilaste t d e s u u rt stiilihtsust (G oldstein 1996; 2 1 -2 5 ).
128 H a n s T ietze p h k is B o lo g n a a k ad e e m ia o m al ajal so o tu k s akadeem iliselt a jalookaardilt, ta a n
d a d es te m a fu n k tsio o n id m a tu seseltsi t p i o rg an isatsio o n ile, Pevsner to etab H e in ric h B odm eri
v e rsio o n i (vt P ev sn er 1940; 75jj), uusi a rg u m e n te lisab C arl G oldstein (G oldstein 1988).

ProtMU^ mli vIMrib tkdeemlllN lleui^#"vdl (MgMnlni akdee*

mia poole lilkuml.se" nim e, oli algusest peale kahetine; kaks loom ult
tiesti erinevat eesm rki pim usid geneetiliselt hte slme. Akadeem iad
olid m eldud asendam a vana tsunftissteem i, mis paigutas kunstniku
teatavale kindlale kohale nii sotsiaalses struktuuris kui kultuurihierarhias, m rates sellega pea autom aatselt ka kutseppe vormi: tsunftim eister ja tem a tkoda m oodustasid htse terviku. Seevastu akadee
mia krg^staatusega kohana sotsiokultuuriHses ruum is ja akadeem ia
koolina, kogem uste jagam ise kohana, erinevad nii sisult kui lesanne
telt. Siin peitubki phjus, m iks Vasari projekti lootus neid funktsioone
hitada prkus teatavatele raskustele - funktsioonide erinev loom us kis
kus ehitise kiiva kord hele, kord teisele poole. Sellegipoolest kinnistus
staatuse, prestiiikuse ja kutseppe kooseksistents ha juhsem alt, saa
vutades viim aks kunstim aailm as valitseva seisundi.' N im etatud tegu
rite lahutam ine algab kriisiolukorra kujunem isest prestiiikuse rindel nim elt siis, kui selgub akadeem ilise vorm i m ittevastavus kunstniku ja
tem a koha kontseptsioonile sotsiokultuuriHses kosm oses - ehk just sel
lele kontseptsioonile, m is kpses renessanssm tte ja -praktika rpes.
Tsi kll, htsest kontseptsioonist knelda pole pris korrektne.
M aalikunstiteadust selles m ttes, nagu pidasid silmas Alberti ja
Ixonardo, sai arendada ka akadeem ilises ssteemis: esimestes akadee
miates prati geom eetriale ja perspektiivipetusele suurt thelepanu.
Raskemini kohaneb akadeem ilise ssteem iga eespool ksitletud graatsia
miste, veelgi vaevalisem on ju urutada akadeem iais alternatiivset disejino interno kui seesmise plastilise kavandi, kunstniku m tteis kujuneva
visuaalse idee teooriat, iseranis tem a m aneristlikus tlgenduses.'^"
Ning lpuks, kui pidada renessansi loom ingulise taotluse kige ereda
maks avalduseks kunstniku saturnilist interpretatsiooni - et see ei j
nud vaid rafineeritud uusplatonistliku teooria prusm aaks, vaid hivas
ka krgrenessansi kunstnike meeli, pole ikonoloogilise koolkonna klas-

124

T a s u b siisk i m e e le s p id a d a , et iiid iv id u a a lt k o d a a k a d e e m ilin e s s te e m s iis k i viilja t r j u d a ei

s u u tn u d ; v<1imalik, et s e d a ci ta o tie tu d k i. O m a n ii- e ld a k la ss ik a lis e l k u ju l, m ille s s te e m o m a n d a s

1ru n ls u s e A k a d e e m ia p r a k tik a s , lo o b u s ta is ik u k e s k s e s t p e ta m is v o r n iis t te a d u s lik e " d is ts ip lii
n id e p u h u l n a g u p e rs p e k tiiv , a n a to o m ia , jo o n is ta m in e ; p r is m a a lik u n s ti ja s k u lp tu u r i p e ta m in e
to lm u s a g a s n n i a k a d e e m ik u p e rs o n a a ls e s t to a s , k es p o ln u d k ll e n a m m e is te r ja t k o ja o m a n lk , k u id jiii e n d is e lt o m a k o g e m u s i p ila s te g a ja g a v a k s p e ta ja k s .
I.MI

ligus a s ja ta cl tc ijiu d l'e d e r ig o / u c c a r i o m a R o o m a P h a L u u k a a k a d e e m ia s te o r e e tilis te d ls

p u u tl d c k e s k s e k s te e m a k s ju s t iliseg n o m is te t (v t G o ld s te in 1996; 3 1 - 3 2 ) . O m a a r u s a a m a sellest

m is te s t e s ita b la tu n t u d tr a k ta a d is ld e e s k u lp to re il, m a a lik u n s tn ik e l ja a rh ite k tId e l'', h e ite s scwl
im u ih u lg a s v illjiik u tse k a ..m a a lik u n s tlte a d u s e lc " ; | . . . | m a a lik u n s ti p h ia lu s e d ei ra ja n e m a te m a a IIIIhIc I te a d u s te l e g a p o le lal |,s c e p iira s t| m in g il v a ja d u s t n e n d e te a d u s te p o o le p r d u d a ." (U y k K u p o
1966: 2 9 0 .) .Siimim iire iid iib la ot.sest k riitik u l D re ri ja n h ta v a s ti k a I.e o m ird o m a te m a a tilis te n ie c ti u lll f v a s tu (siiina.f, 2 9 1).

,'2,1

slkaliste u u rim u ste v a lg u ie i e fiu n p h ju st k ih e ld t '

sUs tu leb

tu n

nistada, et selle paatost akadeem iline projekt pigem kustutas kui suutis
realiseerida.
Pealtnha vib ju paista, et kunstniku uut, saturnilist staatust, m ida
kuulutati ja osalt juba ka tunnistati, aprobeeriti institutsionaalselt just
akadeem iate ssteemis. Siiski silitas kunstniku sotsiokultuuriline sei
sund ja olemisviis veel kauaks keskaegse iseloom u, vhem asti osaliselt aga see on lem inekuaja puhul loom ulik. E nt ka uute seisundivorm ide
kujunem ine kulges korraga m itm es suunas; akadeem iline liikum ine
m oodustas vaid he neist. Liiatigi arenes see alul konarlikult ja eba
kindlalt - m inu m eelest ei ole see seletatav ksi lem inekuolukorraga,
kus uute vorm ide otsim ine toim ubki kobam isi. Aeg on ksida, kuivrd
vastasid akadeem iad - niisugusena, nagu n ad algul tekkisid, ja sellena,
milleks lppkokkuvttes m uutusid - kultuuris uudse tegelaskuju, nim elt
kunstniku-intellektuaali-looja rolli loom usele. O n selge, et akadeem iad
vabastasid kunstniku gildiksitlise seisundist - kui khklevalt, kom prom islikult ja tagasilangustega see puhuti ka ei toim unud. Ent olukord,
millesse ta seelbi satub, jb algsest taotlusest paraku ige kaugele.^^^
Geenius, kelle jum alasarnane loom isjud prineb sam a jum alikust
m eeletusest, ei sobi kuidagi ei sstem aatilise reeglite om andam isega
ega organisatsiooniliste institutsionaalsete struktuuridega. K unstnikdem iurgi m iste kerkib esile uusplatonistlike ja herm etistlike m rat
luste vrgustikust - enesekllasena ja valm is kujul.'^^ Ent srasena
131 M tte a re n g u t g een iu se id ee p o o le , m is k p ses l p lik u lt 16. sajandiks, k irjeld ab l h id a lt ja
selgelt P an o fsk y (P anofsky 1962), p h ja lik u m a lt k sitleb sa m a a u to r u u sp lato n istlik k u a ru sa a m a
lo o m in g u s t o m a teistes tu n tu d t d e s (v t P an o fsk y e t ai. 1964),
132 A k a d em ism i k u i k u n stia jalo o lise n h tu se ta b a v at l h iise lo o m u stu st v t CsMflepcKaa 1999;
6 4 -6 7 .
133 Sellest k n elev ad e riti selgesti 16. saja n d i teise p o o le p o e e tik a -a la s e d teosed. F ran cesco P a trizi
h e id a b ju lg e v ljak u tse A ristotelesele, kelle P o eetik at oli ilm u m ish e tk e st s aa d ik k sita tu d v a ie ld a
m a tu a u to rite e d in a . P a trizi m ra tleb p o e esia t h u lg a tu n n u s te abil, m ille h u lk a k u u lu b k a ju m a lik
m eeletu s, e n t p h io m a d u s t, m illele ta a n d u b k ik le j n u , n im e ta b ta s n ag a mirabile - im elin e
(n a T p n m i 1981:156). ..Im eline o n h ta e g u n ii lu u le k u i lu u le ta ja o m a d u s - p o e e t o n im eU ne im elise-m eister. U m b es sam al ajal k sib G io rd a n o B ru n o d ia lo o g is D e g e roicijurori (K angelaslikust
e n tu sia sm ist) h e tegelase s u u lbi; [ ...] kes vajab n e id A risto te le se reegleid?! ..Kige v h e m s n
n ib lu u le reegleist, v a stu p id i - reeg lid s n n iv a d luulest; se e p ra st le id u b sam a palju t e ste reeglite
liike ja alam iiike, k u i o n t eliste p o e e tid e liike ja alam liike, tle b te in e tegelane (B pyno 1962; 575).
Luule k o h ta v id e tu t ei to h ik s teatav ate k o rrek tiiv id eta la ie n d a d a p lastilistele kun stid ele. Sestap
tu n d u b m u lle m n e v rra ris k a n tn e B ru n o sja ts ite e ritu d m tte o tsen e le k a n d m in e k u n stn ik u le ,
n a g u to im ib Panofsky, k n eld es p eaaeg u k a n t ik u st v itest, e t reeg lid lo o b e ra n d itu lt k u n s tn ik
ja t e se d reeg lid ek sisteeriv ad ld se v a id sed av rd , k u i o n o lem as telisi k u n stn ik k e (riaHO(j)CKM
2002; 63; B ru n o v id e o m a teg elik u l k u ju l o n ra to o d u d m rk u ses 169 lk 165). G io rd a n o B ru n o
k n e le b s sk i lu u lest, sam as k u i p e tu s ..ideest m illele Pan ofsky viita b ku i v tm e te g u rile B ru n o
s n a d e ra istm isel. t ta ti v lja p u h tk u ju ta v a te k u n s tid e p in n a l seoses visuaalse sarn asu se , t iu s
lik u v isu aalse k u ju tise jm s p ro b le m a a tik a g a. Jljen d a m in e lu u le s o n siiski so o tu k s m id a g i m u u d
k u i j lje n d a m in e m aalik u n stis; RafFaeli ..seesm in e id ee, m ille st hiljem knelesid ka m a n e ris tid , on
t ie lik u lt ra k e n d atav k sn es plastilise k u ju tise p u h u l. Kui j u t t kib aga lo o m in g u k o n tse p tsio o n ist

lfltM0 W T i ;w p w i

---------

kiuste - tema koht on ..kohatus. idettlw U lge olem ltvoem - atooM,

mille viirustulikukN teostuseks sobivad vaid reaalsete Institutsioonide
kaootilised, ..organiseerim ata ruum ithikud. Kik m uu osutub eksivi um m ikteeks.
K unstniku uues mistes sisalduva vram atu arenguloogika ilm ne
miseks kulub veel tubli kaks sajandit, m ida vajatakse kahe alusm iste
k p sem isel^ kunst ja geenius. Kui see on sndinud, teadvustatakse
selgesti ka geeniuse hitam atust m is tahes stabiilse sotsiokultuurilise
s tr u k tu u r ig a .S e n ik s aga annab see saatuslik arenguloogika endast
varjatult, kuid valulikult m rku argielupraktikas.

9.
Sedam da kuidas kunstikogum ine m uutus tunnustatult ilsa kire
ilm inguks ning kuulus nutava atribuudina prestiiikuse juurde, kollekt
sioonides aga kasvas kaasaegse kunsti osathtsus, toim us paratam atult
m etam orfoos ka kunsti enda iseloom us ja otstarbes. Esimeseks ja kige
ldisem aks m uutuseks oli tahvelm aali levik ja sellega kaasnev kujutise
kahetine sekulariseerum ine. M ittereligioossete seede levikut Itaalias
kajastav statistika on um bkaudne, kuid vrib sellegipoolest m ainim ist.
Teada on, et 1420. kuni 1539. aastani Itaalias loodud dateeritud m aalide
kataloogi jrgi oli ilm aliku sisuga 13%, m illest om akorda 67% m oodus
tasid portreed; portreede osakaal hakkas kasvam a iseranis prast 1450.
aastat (Burke 1991:162). 1480. aastatel m oodustasid profaansed seed
maalide kogutoodangust 5%, 1530. aastatel aga juba 22% (vt N orth 1997:
137). Krgklassi kollektsionrid stestasid p u h u ti juba ette, et soovik
sid om andada m itte sakraalkujutist, vaid m n d maali, m is oleks ilus
ja silmale m eeldiv vaadata.'^^ Ent veelahe ei asu siin - peam ine m u u
tus seisneb selles, et ka traditsioonilised kristlikud teem ad om andasid
kollektsiooni koosseisus teise thenduse. A sjatundliku kunstikoguja
iiklso, o n n e ed v ited t ie sti asjak o h ased . Selge see, e t n e ed ei h a a k u k u ig i h sti ku ju n ev ate akadeinisiiii d o k triin id eg a . (P atrizi ja B ru n o te k stid e a n al si v t B arasch 1985: 2 9 2 -2 9 5 .)
l.^-l 1'ris 18. sajan d i l p u l leiab B erliin i K u n stiak a d e e m ia ja sed a h a ld a v a m in istrig a konflik ti
Milliiiuid m ssu m eelse A sm u s Jacob C arste n si s u u r au staja ja b io g ra a f K arl L udw ig F e rn o w t p se
k u ju n d i, v ljen d am ak s a jastu o o tu ste le v astav at k u n s tn ik u s steem iv lisu st: R iikide k e n asti
k o rra sta tu d p lan eed is steem is, ku s k ik k eerleb m a sin lik u lt ra n g e h ie ra rh ia k o h a se lt ja m istlik u
(ik o n o o m su seg a k rg e m a v im u k esk m e m b e r, s sta b k u n s tn ik u g eenius k rg u stesse n a g u v ab a
kom eet ega tu n n e m in g e id p iiran g u id . (Tsit B tsc h m a n n 1997: 65 jrgi.)
1.(5 N iteks Federigo G o n zag a k irjas S eb astian o del P io m b o le, m is o n ra to o d u d B urke
I9 ) |: 165,

studiolo's tajutakse Jumalaema ja Jeesuslapse kujutist sootuks teisiti

kui niteks perekonna kodukabelis: (pha)pilcli m berpaigutum isega

k unstiruum i phitseb ikonoklastiline kum m ardam isvastane printsiip
om a viim set, otsustavat vitu. Kui C arpaccio kujutatud Pha Jri im e
tegu Veneetsia Scuola San Giorgio degli Schiavoni seinal silitab veel
n h tam atu sideme linna taevase kaitsjaga, siis Raffaeli m aal sam al tee
m al (mis kunagi kuulus Erm itaai kogusse, n d aga ehib W ashingtoni
Rahvusgalerii kollektsiooni) sattus pea kohe prast valm im ist Inglise
kuninga H enry VII kogusse - ja seda ilm selt juba kunstilise isevr
tusena.'^ Kusjuures nudlus tahvelm aalide jrele kas koduse interjri
kaunistam ise eesmrgil vi kollektsiooni rikastam iseks m istagi kiiren
das seede sekulariseerum ist. Tizianilt jrjepanu tellitavad Venused
ja D anaed olid algusest peale sootuks teiseotstarbelised kui Pesaro
M adonna vi M aarja taevam inek Santa M aria G loriosa dei Frari k iri
kus Veneetsias, m ille m usealiseerim ine on pikalt edasi lkkunud.
Knealune protsess leidis paradoksaalsel kom bel toetust ja kinnitust
kahelt vaenutsevalt poolelt korraga.
1522. aastal toim usid reform atsiooniliikum ise keskuses W ittenbergis
esim esed ikonoklastilised ekstsessid. Selles polnud m idagi uut; ketser
likud usureform aatorid olid varem gi tstnud hlt phapiltide k u m
m ardam ise vastu - teise ksu vaim ust leidsid aeg-ajalt innustust m itm e
sugused ketserlikud liikum ised. Petrarca kaasaegne John W y d if peab
vajalikuks m eenutada Vana Testam endi kujutam iskeeldu ning viitab
autoriteetsetele kirikuisadele, kes olid phakujutised hukka m istnud.
Veel radikaalsem ad olid lollardid, kes kuulutasid nii krutsifiksi kui
Jum alaem a ja phakute kujutiste austam ise otsesnu ebajum alakum m ardam iseks ning leidsid, et srased kujutised tuleks sootuks hvitada.'^^ Jan Husi jrgijad vitlesid nii snas kui teos praktikatega, mis
nen d e silmis thendasid ebajumalakummardamist.*^ Uus oli vaid pog
rom m ide ja hvitust ulatus, m is ajuti kippus m eenutam a Btsantsi
pildirstajate m ssu, iseranis aga see roll, m ida om istasid kujutiste
probleem ile protestantism i eri harud.
Reform atsiooni juhtide vahel puudus ses ksim uses ksmeel.
136 M aal k in g iti 1504. aastal k u n in g a e risaad ik u le G ilb e rt T albotile S u k ap aelao rd en i a n d m ise
p u h u l RafFaeli so osijale, U rb in o h e rtso g ile G u id o b a ld o d a M ontefeltro le; S u k a p a elao rd en i k a itse
p h a k oli P h a Jri. Sellele seosele v iitab su k ap ael p h a s d ala se tu rv ise s ja la m b e r n in g sellele
m a a litu d S u k ap aelao rd en i d e v iisi e sim en e sna. E n t m stilin e sid e taevase kaitsjaga o n a lgusest
p e ale k u s tu ta tu d m aalile osak s la n g e n u d k asu tu seg a. B elting k irju tab , e t tollastel in im e stel p o ln u d

326

te g e m ist m itte n iiv rd e r i l i i k i p h a p iltid e k u i k a h e p a l g e l i s t e k u jutistega - pildi pale

s ltu s sellest, kas te m a s n h ti p h a k u k e h a stu st vi k u n s tin h tu s t (v t B elting 2000: 510).
137 L ollardite m tte v iisi n in g selle m b e r s n d in u d v itlu se p h ja lik a n al s leidub m o n o g raafias
K a m eric k 2002.
138 lev aad et n eist liik u m iste st vt Feld 1990: 85jj.

ErhardSchn. Ikoonihvitajad. Puulige. U 1530.

Tolsamal 1522. aastal ilm unud teoses m istab A ndreas Karlstadt

kujutiste kasutam ise kirikuis hukka varastele apologeetidele om ase
tulisusega. Viidates dekaloogi teisele (protestantlikus jrjestuses - esi
mesele) ksule, vidab ta, et (pha)kujud kirikus on jikus, m is rve
tab ka kiki nende austajaid - nad lm m atavad neid, kes nende poole
palvetavad.* Luther ise seevastu eelistab kom prom islikum at hoiakut,
peljates ikonoklastilisi rahutusi. Ta interpreteerib M oosese nuet ks
nes kum m ardam iskeeluna ega vlista seeprast phakujutisi kirikus.
O m a vastuseisu kujutiste hvitam isele phjendab ta sellega, et ebaju
m alad tuleb eelkige vlja juurida inim este sdam eist: Kui sdam es
teatakse, et Jumalale saab meele jrele olla ksnes usu lbi ja phapil
tide abiga Tema heatahtlikkust ra ei teeni [...], siis loobuvad inim e
sed ikoonikum m ardam isest iseenesest. (Tsit BextbXMHr 2002: 609.)
Phapildirstam ine kui selline ei juhi seesmise puhastum iseni, pigem
vib seda koguni hirida.
Teaduprast toetusid reform atsiooniliikum ise rajajad kirjaoskam atute Piibli printsiibile, et sanktsioneerida luterlikke pildilisi piibleid.
Eeldati, et pildid ja evangeelsed tsklid teenivad didaktilist eesmrki,
m eenutades phakirjasndm usi, kuid pildiline oli allutatud snalisele.
Neli aastat prast seda, kui Luther naelutas om a teesid W ittenbergi
kiriku uksele, asus Lucas C ranach vanem valm istam a puulikeid, illustreerim aks Kristuse ja A ntikristuse passionaali - seda reform atsiooni
esim est ja teravaim at pam fletti, m is kasutas relvana kujutisi (Schade
1974: 72). Selle vljaandm isest vtsid osa M elanchthon ja Luther.
O a n a c h i puuliked illustreerisid Karlstadti teksti {samas, 75). Hiljem
figureerisid nii Luther, M elanchthon kui nende kaasvitlejad Lucas

l.W
T s ll liwii.THiir 2()()2; 6 0 6 (liget korrigeeruil - li.B.). Phjalikku levaadet iisureform iinlorllc
AClKtikiililadr.tl vi l'el(l 1991).

Lucas Cranach vanem. Illustratsioonid Philip M elanchthoni pam fletile Kristuse ja Antikristuse
passionaal". W ittenberg, 1521. Puulige.

C ranach vanem a kiriklikel m aalidel (niteks W ittenbergi linnakiriku

tiibaltari predellal) ja Lucas C ranach n oorem a evangeelium istseenidel kll ristimise*^" vi Laatsaruse lestusm ise'*' tunnistajatena, kll apost
litena P ha htusmaaja'^^ stseenis; Luther ja C ranach vanem seisavad
otse Ristija Johannese krval ka W eim ari altarim aalil - Saksi k uu rv rst
Johann Friedrichi epitaafil, kus hertsog ise koos naise ja poegadega
on paigutatud sootuks tagasihoidlikum ale kohale altari tiibadel, nagu
annetajale kohane, sam as kui verenire Lunastaja haavast nrgub otse
k u n stn ik u peale altari keskosas.
K om prom iss lks reform atsiooniliikum isele kalliks m aksm a.
Kujutiste probleem ist sai usureform ijate ja paavstim eelsete polee
m ika kese, ent see jagas ka reform ijad kahte leeri. Philine opositsioon
Lutherile m oodustus veitsis: just seal tstis Calvin Zvfinglile toetudes
kogu phapildivastaste ideede kom pleksi uuele tasandile. Eitades kirja
oskam atute Piibli phim tet, kirjutab Zwingli, et niisugust harim isviisi
Kristus ei m aini: Jum alasna abil saam e m e petust [...], m itte k u n st
nik u ktet lbi. (Tsit Feld 1990: 125.) K unstniku ktet Zwingli
snavaras jb vga-vga kaugele sellest ku nstniku ke vrtustam i
sest, m is vttis tasapisi vim ust quattrocento kultuuris. Siin klavad sel
gesti Vana Testam endi prohvetite ebajum alakujusid paljastavad noodid.
140
141
142
143

B erliin , S taatliche M u seen , 1556.

V a re m N o rd h a u se n is, 1558; alates 1945. a k a d u n u d .
D essau -M ild en see k irik , 1565.
W eim ar, P eeter-P au li k irik , 1555. V t k a K o e rn e r 2002: 203)).

Lucas Cranach noorem.

Kristus ristil.
W eimari Peetri ja Pauli
kiriku altarimaali keskosa.
1555.
co Bildarchiv Preufiischer
K ulturbesitz, Berliin/
R oland Drefiler

mille puhul ksitine pritolu m oodustas m letatavasti phiargum endi;

prohvetite eeskujul kasutasid sam a argum enti ka varased kirikuisad,
Siiski ei saa 16. sajandi ikonoklastiat m ingil tingim usel sam astada Piibli
phapildivastase kontseptsiooniga: ajad olid m uutunud. See on hsti jl
gitav Calvini teoste phjal. Eriti huvitav on ses seoses Ristiusu petuse
(Institutio religionis christianae) I raam atu 13. peatkk, kus ksikasjalik,
ratsionalistlikult phjendatud phapildivastane program m on h en d a
tud kunstiteooriaga''*"' - esm akordselt ikonoklastilise m tte ajaloos!
O m a phapildikum m ardam ise kriitika rajab Calvin dekaloogi esi
meste salm ide srasele tlgendusele, m is erinevalt katoliiklikust tra
ditsioonist ja luterlusest tm bab selge piiri 3. ja 4 .-6. salm i vahele. Sul
ci tohi olla m uid jum alaid m inu palge krval! ja Sa ei tohi enesele
teha kuju ega m ingisugust pilti... on Calvini arvates kaks teineteisest
sltum atut ksku ning teine neist keelab hem tteliselt kujutiste valm is
tamise ja k u m m a rd a m is e .K u ju tis te valm istam ine ja kum m ardam ine
on seega patt. Ristiusu petuses leidub viiteid kirikuisade phapildivastastele videtele ning tem peram entset kriitikat nii paavst Gregorius
Suure seisukoha kui lnekiriku traditsioonis kinnistunud kirjaU 'l

O liiv in i sc ls iik o ltll k iiju lis lc k iisiim isc s re fe re e rib ja a n a l s ib h o o lik a lt ( ii u s e p p e S tav l/,/.l

(S iiiv lz /I IW2: y 29; vi Niiimill D y r n e s s 2()l)'l: 72JJ),

U''< Vt ( :u lv ln , liiK llliilli) rell)(liin ls chrlN tliinuc, I, XI, I.

oskamatute Piibli printsiibi arvel - sest ei saa olla (hinge)harimatust"

seal, kus kirik om a kohust tidab, ig eu su ikoonikum m ardam ispraktikale ning selle phjendustele Teise Nikaia kirikukogu m rustes p h en
dab Calvin ige lhikese peatki, sest need totrused on nii rvedad,
et m ul on hbi neid m ainidagi, nagu tleb autor. Erinevalt Lutherist
oli Calvin kujutiste kultusruum is m is tahes m oel esindatuse leppim atu
vastane. Kusjuures hum anism i kooli lbinuna ti see usureform aator
ikonoklastia traditsiooniliste argum entide hulka uusi noote.
Eitades ikooni austam ist puhtakujulise ebajum alakum m ardam isena, pdis ta m istuspraselt seletada ebajum alakum m ardam ist kui
sellist. Calvini arvates ei seisa selle taga ei soov kasu ligata, lootus
m jutada asjade kiku soovitud suunas iidolile m eeleprase tegevusega
ega kujutiste m aagilised om adused - ehkki sedalaadi ajaloolisi niteid
leiaks hlpsasti juba Vanast Testam endist. Calvini m eelest peitub p h
jus inim loom use algses ebatiuslikkuses, m istttu vhem haritud reli
gioosne tu nnetus ei lepi vaim se kaemusega, vaid nuab m eelteandm eid.
Inim ese m eelem istus, lbe ja m tlem atu, nagu ta on, julgeb Jum alat
kujutleda vastavalt om a vimetele: [...] ta peab thjust ja sisutut viiras
tust Jumalaks. Sellele kurjale lisandub uus nurjatus; seda, m illisena in i
m ene Jumalat on m istnud, pab ta vljendada teoses. Seega: m eele
m istus sigitab ebajum ala, ksi toob ilmale. Israeliidid pakuvad nidet,
et ebajum alakum m ardam ise algus on see, et inim esed ei usu Jumala
juuresolu, kui ta lihalikult enda kohalolem ist ei nita. [...] Peaaegu ki
gil aegadel alates m aailm a loom isest on inim esed seda pim edat kihu
jrgides psti p an n u d tendusm rke, m ille puhul nad usuvad, et Jumal
ilm ub neis ihulike silm ade ette.'"*^ Seda seletust, m is krvaldab ebaju
m alakum m ardam ise phjuste hulgast nii elulised huvid kui am m ugi
siis saatana salasepitsused, m ratleb ndisaegne uurija kui pshholoogilist ja antropoloogilist (Scavizzi 1992: 14). Ja om a aja kohta
tlgendas see ajaloolisi realiteete testi pris thusalt. Iseranis huvi
tav on meile aga ebajum alakum m ardam ist ksitlevasse peatkki llita
tu d lhike paragrahv, m ille pealkirjaks on K unsti lesanded ja piirid.
Ikonoklastiliste teoste kontekstis on see m idagi sootuks uut; [...] m a
ei ole sugugi nii jikade eelarvam uste ksis, et m elda, nagu oleksid
146 In stitu tio , I, XI, 14. Sam as p e a t k is v iita b C alv in k a Libri C a ro lim le, m ille stiil su n d iv a t te d a
..jreldam a, e t n e ed o n k o o s ta tu d sam al ajal {sam as). L ibri CaroUni a n ti vlja veidi e n n e seda,
k u i C alvin avaldas o m a R istiusu p etu se teise, t ie n d a tu d v lja an d e 1549. aastal. M n e d u u rija d
o n av ald an u d arv a m u st, e t Libri e n n e ta b re fo rm atsio o n i p h a p ild iv a sta st a rg u m e n ta tsio o n i (vt nt

330

D y rn e ss 2004: 23). V aevalt n n e stu b jlgida Libri m ju k a tk e m a tu jo o n e n a kigi n e n d e sajandite

vltel, m is la h u ta v ad K arl Suure teo lo o g e ja C alvinit, kll aga tu le b tu n n is ta d a , et t n u ilm um isele
tu li see K arolingide rik kibele vga igeaegselt.
147 In stitu tio , I, XI, 8.

lubamatud kik kujutlaed. Et skulptuur ja mtMctthit on Jum tli tnd,

siis pan mu mlem at kasutada igesti ja puhtalt..." (Institiitio, 1, XI,
12.) Kitades Jumala kujutam ist tema fsilisel kujul, jtab Calvin m aa
likunsti ja skulptuuri prusm aaks ainult need asjad, m ida meie silmad
on suutelised ngema (samas). N nda kordab Genfi usureform aator
enese teadm ata Alberti snu, mis eldud kll teises kontekstis: Mis
puutub
asjusse, m ida m e ei ole suutelised ngem a, siis ei hakka keegi
eitam a, et neil pole m aalikunstiga m ingit pistmist. (I, 1 - AnbepTM
1966; 20.) See m tete likum ispunkt on om am oodi thelepanuvrne:
m aalikunsti listav Firenze hum anist ja Genfi phapildivastane leiavad
ootam atult hise keele. Sest m lem ad - kuigi kum bki om a loogikat j r
gides - knelevad kunstist kui niisugusest.
Ent jtkakem . Jljendamisest kneldes peab Calvin silmas reaalse
vljangemise m atkim ist - tem a videtes ei ole kohta idealiseerim isele
Jumala idee suunas; idee jljendam ise phim te, m is Itaalias leidis
nii viljaka pinnase, oli Calvinile vras ning kujutistest, m is letavad
loodust ennast, ei saanud olla juttugi. O tsesnu eldes pole ju idee
jljendam ine, kuidas seda ka ei tlgendataks, olgu Jumala universaal
selt tiusliku kavandi m atkim isena vi m eistri vaim ses m aailm as k p
seva seesmise idee objektiveerim isena, m iski m uu kui loom inguline
akt tem a lim as pingestatuses, m is eeldab loova kujutlusvim e snteevivat kujundustegevust. N ende asjade kujutam isest, m ida silm otseselt
ei ne, kneleb juba Aristoteles, seejrel aga esitatakse see teistsuguses
teoreetilises kujunduses stoikute fantaasia kategoorias. Idee m iste
m etam orfoosid renessansi m ttekultuuris olid koosklas loom ingu
lise alge thenduse suurenem isega - kuni kunstnikule om istatava om a
ainulise m aailm a loom ise jum aliku vim eni vlja. U sureform aatorid
taipasid suurepraselt, et just sellega heidetakse kige jultunum vlja
kutse Jumala kreatsioonim onopolile. Sestap oli kujutiste taandam ine
Jimiala loodu otseseks jljenduseks pris loom ulik vastulk. See on
iseloomulik m ttekik ikonoklastilise teadvuse selles faasis, kus ilm a
lik kunst m uutub arutlusteem aks kunstilise reaalsusena: Savonarola
rkis om a jutlustes korduvalt, et m aalikunst m atkib loodust, kuid ei
saavuta iial sellega vrdvrset taset, knelem ata letam isest: (...] kui
kunstnik maalib figuuri natuurist, jb elusolevus alati kaunim aks kui
maalitu; ta vib om a kunsti kll m eisterlikult vallata, ent ta ei suuda
jkujuti.sele) anda elava elulisust - kiges ei suuda kunst loodust j l
jendada. (Tsit G ilbert 1980: 159.) Jljendamise naturali.stlik tlgendus
tuleneb ikonoklastia lhteteesist: jum alik on nhtav vaid vaimusilmale.
htlasi tagastatakse nnda loom isvim e atribuut algsele ainuvaldajale
(vi Howsma 1988: 80jj). Tlkes hilisemate m istete keelde thendab see.

et ikonoklastilisse kunstiteooriasse on snnihetkest peale sisse kodeeri

tu d realism i-kontseptsioon.''"
Calvin loetleb ldjoontes ka asjad, m ida saab ja tohib kujutada, jl
jendades silmaga nhtavat: lood ja sndm used, vorm id ja kujutised,
m is ei ole seotud m inevikusndm ustega, loom astseenid, linnavaated,
m aastikud. Kusjuures esim esena nim etatute ehk lugude puhul m
nab ta ka teatavat m eenutavat ja petlikku funktsiooni, olgugi et vga
vastutahtsi - m is on ka mistetav, sest selle m nduse taga kangastub
ju kirjaoskam atute Piibli vari. Seeprast peab ta arutluse lpetuseks
vajaUkuks eraldi rhutada, et valdkondades, kus kujutiste kasutam ises
pole m idagi halba, on nad harim ise seisukohast htlasi ka vrtusetud.
M is puudutab positiivseid vrtusi, siis Calvini arvates ei ole kujutistel
inim esele suurt m idagi pakkuda - p e a I e n a u d i n g u . Ent kuna
ilm alikud elum nudki on meile antud Jumalast, siis jrelikult peavadki
kujutised ju m a la a n n in a teenim a n au tim ise
e e s m r k i , m oodustades ilmselt teatavat erilist tpi naudingualli
ka.'"
M te naudingust, m ida vib pakkuda kunstiline jljendus, pole
iseenesest sugugi uus; phapildikum m ardam ise pooldajad n n d a ei
m elnud, kll aga leidub seUiseid viteid Augustinusel, Bonaventural ja
Aquino Thomasel. C alvini Ristiusu petuse m b erttatud ja tien
d atud teksti ilm um ise ajaks (1559) oli see juba ldlevinud seisukoht.

332

148 M een u tag em , e t m a in im a ta k ll in im silm a le n h ta m a tu id asju, k in n ita b k a I e rn e v s k i o m a

k u u lsas v itek irjas tu liselt, e t k u n s t ei saa olla k a u n im k u i e lu jm s. R ealism i sa n k tsio n e e rim ise n a
t lg e n d a b C alv in i seisu k o h ta k a D av id F reed b erg (v t F ree d b e rg 1985: 427).
149 V t B ow sm a 1988: 135. E ria lak irja n d u se s o n k o rd u v a lt m rg itu d , e t C alvini k u ju ta m is t lu b a
va te te e m a d e n im is tu k o o s ..realistlik u h o ia k u g a m e e n u ta b vgagi 17. sajandi h o lla n d i m a a lik u n sti
p rin tsiip e . A lain B esan(;on k irjeld a b sed a n n d a : ..M aalikunstile n id a tak se k tte te m a k o h t, ja see
k o h t o n vgagi teisejrguU ne. K rg em atest sfrid est eem ale p e le ta tu n a - ju m a lik u v a ld k o n n a st,
k irik u elu st, isik lik u p h a d u se p o o le p d le m is e ju u re s t
p e a b te m a st saa m a k a u n istu s, illu st
ra tsio o n , t e tru u k o rd a m in e . K alv in istlik u (k o d u , elam u, k lo o stri) p u h u l saab ju m a la n n istu se
so liid n e ja s n n is a rh ite k tu u r, laien ed es k a seintele, k u h u k o h u s e tru u k u n s tn ik u t v ilja n a o n voli
p a ig u ta d a m aastik k e, n a t rm o rte ja m a ja isa n d a p o rtre id .
K ik see n eb v lja n a g u h o lla n d i m a a lik u n sti p ro g ra m m . E n t t n u k u m m a lisele m e ta m o r
fo o sile h a k k a b ses k sn es ilm alik e k u ju tisteg a te g e lem a m ra tu d m a a lik u n stis t ie sti m aiste ese
m e te ta g a n t h t k k i k u m a m a p h a lik k u st. P u u v iljad e, k o o ritu d s id ru n ite ja p u d e lite -p o k a alid eg a
k a e tu d la u a d [vene v ljaan d es o n k ik see k ra a m tr k iv e a t ttu s a ttu n u d seintele! ~ B.B.J m u u
tu v a d o tsek u i alta ri v rd k u ju k s, olles m e ld u d v aatlem isek s ja s tita d es hinges j tk u v a lt v a im u s
tust. (B esaH C O H 1999: 205.) V iim ase v ite k in n itu se k s v iita b a u to r H egelile, kes leidis, e t tnavate,
k irik u te , m ajad e, j g ed e, m g ed e jm s v a ated h o lla n d i k u n s tis tu g in e v a d religioossele p h ja le n in g
o n e n d ise lt religioosse v a im u k eh astu s. H egel ei o ln u d m ista g i k u rsis h iljutiste u u rim u ste g a , m is
n ita v ad , m issu g u se id t h e n d u si v id i k tk e d a h o lla n d i m a a lid esse ja g ra v rid e sse tollal, m il
e m b le m aa tik a v a im u stu s oli o m a h a rip u n k til (v t H a eg e r 1 9 9 7 :1 2 4 -1 2 7 ). Siiski o n n e ed u u rim u se d
ilm selt k a h e silm a v ah ele j n u d k a B esan fo n il. N ag u j rg n e v a st peagi n h tu b , ei ja g a m a ik o n o io o gilist lia g a ru st h o lla n d i m aalid esse p e id e tu d v ih je te d e k o d ee rim ise l te m a rm u slik u l kujul, m is
to im u b p ild i v isu aalse terv ik lik k u se arvel, e n t ig n o re e rid a n e n d e em b le m aa tik a t sam u ti ei saa ja
n e n d e u u rim u ste valguses tasu k s h o lla n d i n a t rm o rd i v rd lu st a ltariga ehk revideerida.

Kaks aastat varem Veneetsias avaldatud tn k tu d la kirjutab Lodovlco

Dolce: ..'leadke, et kunstnik ci pruugi tunnustust tnotieda ainult mingil
hel kindlal moel, vaid peab kasutam a koike, mis m oodustab maalim iskunsti, iseranis aga seda, mis pakub suurim at naudingut. M aalikunst
on loodud peamiselt selleks, et rm ustada silma (...) Nauditava all
ei m tle m a seda, mis m eeldib esimesest pilgust rahvajugule vi isegi
asjatundjaile, vaid seda, m ida m rkad alles kunstiteose korduval vaat
lemisel. (/lo/ibHe 1981; 468.) Kik see on ige ja 16. sajandi Veneetsia
teoreetikult, Tiziani ja Pietro A retino austajalt, olnuks vaevalt phjust
oodata teistsugust hoiakut. Mis phjusel ldse saab ja tohib nautida,
.seda Dolce ei tle; m nu on teadagi iseenda igustus... Calvin ehitab
selle igustuse alla teoloogilise vundam endi ja selleski pole m idagi uut.
Kum m ati om andavad Calvini snad phapildipooldajate ja -vastaste
sajanditepikkuse dram aatilise heitluse kontekstis sootuks teise ajaloolise
m tm e: olles kll om a aja laps, lpetab ta om al kom bel keskse vaid
luse iidoli, ikooni, phapildi - ning m aali vi skulptuuri kui kunstiteose
vahel. Juba sellest ksi piisab, et Calvin vriks m ainim ist esteetika aja
loo ldksitlustes, m ida niipalju kui m ina tean, senini ei tehta.

l^iO Veenvat argumentatsiooni selle kasuks leidub uurim uses Scavizzi 1992; 28-29. Ma arvan,
(M I.osscvil polnud pris igus, kui ta kirjuta s: K u i vaadata C alvini .snget m orallstikat

sIIn

(in raske kujutleda, m is laadi kunstiteoseid viks see abstraktne protestantism listada vi m iilin i
csleotikat jutlustada kui m itte kige kunstilise allutam ist ikka sellele igavale ja sngclf m oralis
in lle " (iloceB 1978: 554-555.) igupoolest mras Calvin ju snge m o ra lism i" legclemu muu
sliliirlga, kunst aga plvis vabaduse toimida esteetilise naudingu allikana. Siinkohal oleks ('.alvlnl
protestantlikku phapildivastasust kasulik vrrelda Savonarola askeetliku ikonoklasllaga - need
p iilf mitte ksi kauged, vaid rajanevad lausa vastandlikel alustel. D om iniikla se phapildlvastasus,
m is kulm ineerus luksusesemete ja kunstiteoste pletamisega 1497. ja 1498. aasta veebruaris, pol
nud ldse suunatud ebajumalakummardamise, vaid thiste ilm alike rmude ja meeleliste lbude
vastu. I.ossev kirjeldab neid aktsioone peatkis, m is esitab Savonarolat renessansshum unfsnii vaul
cl piiblaima ja vrikaima kehastusena: suure paastu eel ei korraldatud neil aastail enam kurne

Vill/ikke orgiaid ega sndsusetuid meelelahutusi, vaid sootuks vastupidi - religioosseid pidustuitl.
kus muuhulgas pletati mned riiva tu sisuga raamatud ja pildid, narrirlvad ja kurncvullm uskkl."
(Sumus, .57.1.) Tasub ehk meenutada, et tuleroaks minevate esemele pram iid oli phjalikult liibl
meldud ning jiirje stu s paika pandud: kige alumise k ih i moodustasid karnevalikoslm ld. muit
kid, parukad jm s, jrgtnl.ses k ih is olid hum anistide ja aniiikautorite raamatud (V ergilius, Petrnrcu.
Ilo i caa lo jt) ning astroloogiline kirjandus, kolmas kih t olid kikvim alikud ehted ju tualelltiirbcd,
v r r i krgemal m uusikariislad ja mtigud, kaa.sa arvatud hasartmngud, kogu kuhju kro o n isid ugu
muulid ju skulptuurid, m is kik polnud sugugi ebasndsa sisuga. Kigele Usuks kasulull nende HI
vulule ruamulule ju p illid e" rckvireerimi.sel ja kokkukogumisel lupsi ju noorukeid

siis oniumoodi

lit|i|iolllcld (vi Hrcdekamp 197.1: 4 1 , .56jj)! .Savonarola i.siku hind<imi/ic jiiiih i i i l n i i ki>m pelr))lll
iiclgeMlI viilju ning pole m liu i asi otsustudu, kus tema nol oli tegemisi just orlodoksiu selle eitln
dulugu. kc o li endasse Im aiuul kik renessansi ja hum anism i eesrindlikud Ideed" (Jloten I97H;
*iH I), kll ugu on Ilmselge, ei patusteks kujulisle ks pidus do m iniiklune sedu, m is renessuiisl niceleal
oll kuiiNl, N u m a s kui O ulvin eitus vuid sakraulsu,selc pretendeerivaid k u ju lisi, Kus Suvonurolu Hm
nmrkrt lllulduHle |u kombeltvuse pullu, seal niigi snge m o rullsl C ulvin jin n u lu u iu ll )a hve,

Teaduprast viisid reformatsiooni ikonoklastllised ideed arvukate

vandalism iaktideni: jutlustajate kirglikest knedest les ssitatud
rahvajuk m urdis sisse kirikuisse ning lhkus kujusid, m aale ja alta
reid - vihatud paavstim eelse ebajum alakum m ardam ise ja saatanliku
toretsem ise atribuute. Tsi kll, kaugetki alati ei to im u n u d kirikute
puhastam ine nii revolutsiooniliste vtetega - paljudel ju h tu d el k r
valdati iidolid kirik u st kas linnavim ude otsusel vi m nel m uul
tsiviliseeritum al viisil. Igal ju h u l phjustas reform atsiooniliikum ine
E uroopa kirikutes to h u tu t laastam ist nin g paljud silm apaistvad k u n sti
teosed hvisid alatiseks.
E nt asja tasub vaadata ka teisest kljest.
Igasugune ikonoklastiaavaldus kneleb selget keelt m ittekunstilisest
suhtum isest kujutisse. Kujusid purustava ja kirvega altarim aale lhkuva
rahvajugu otsesed m otiivid visid olla nii m itm etahulised kui tahes,
kuid need ei p u u tu n u d kunstisse - m ss kulges esteetikavlisel tasan
d i l .S e e j u u r e s ilm neb ikonoklasti teadvuses pea alati kujutistem aailm a kaheks lhestatus. Sakraalkujutisi ehk ebajum alakum m ardam ise
objekte hinnatakse puhtsakraalselt tasandilt, vlistades nad seega tiesti
kunstisfrist, enam gi veel - igupoolest ei saa ksim us nende reaalseist
vi potentsiaalseist kunstilistest vrtustest ldse kerkidagi. Iidolite l h
kum ist igustab just nende kuulum atus esteetilise valda, ja laiem alt kultuuriesem ete hulka ldse, John Phillips m rgib igustatult, et pildirstam ine oli pildirstaja silmis tegu, m is erines sootuks selle hilise
m ast ksitusest vandalism iaktina (Phillips 1973; x).
rgem unustagem , et kristliku ikonoklastia loogikas toim us phakujutiste teem a arutam ine rbiti (ja pim um isi) reliikviate kultuse tem aa
tikaga ning m is peam ine - vitlustega euharistia olem use le. Kujutised
sattusid sellesse kom pleksi jum aluse kohalolu tagam ise tunnuse p h
jal, m is m oodustaski philise vaidlusksim use. Btsantsi ikonoklastid
esindasid jigalt seisukohta, et Jumala ehedaid kujustusi on ainult ks nim elt kehastununa arm ulaualeivas ja -veinis. R eform atsiooniliikum ise
ju h id seadsid arm ulauasakram endi srase tlgenduse kahtluse alla: kui
151 K arel v a n M an d e r m a in ib k o rd u v a lt h u llu n u d p h a p ild ir s ta ja te j u k u d e p o o lt h v ita tu d
te o se id - n ii H u g o v a n d e r G oesi, G e ertg en to t S in t Jansi, Jan v a n Scoreli, P ieter A e rtsen i k u i ka
teistes e lu lu g u d es (v t M anflep 1940: 50, 59. 60, 165, 190). H lm a v a t lev aad et p h a p ild iv a sta sest
liik u m ise st M ad a lm a a d es v t F ree d b e rg 1988.

334

152 Ja v a stu p id i - k o n flik t la h e n es ra h u m e e lse lt ju s t n eil ju h tu d e l, kus asjasse sek k u sid e stee
tilise d k aalu tlu sed . N n d a te a ta b k a V an M a n d e r H u g o v a n d e r G oesi alta rim a a li k o h ta B rugge
P h a Jaakobi k irik u s: ..N im e ta tu d m aali j tsid p ild ir sta ja d te m a v rtu ste t ttu p u u tu m a ta ...
(M a n a e p 1940; 50.) V rd e esp o o l m a in itu d A rato se looga, m id a v a h e n d a b P lutarchos. Tegude
m o tiiv id o n p ro te sta n tid e st p ild ir sta ja te l ja V an a-K reek a t ra n lu s e v a stu vitlejal kll e rin e v a d ,
k u id o lu k o rra skeem h e su g u n e : k u n stilin e kui m itte p re se n tn e satu b konflikti p re sen tsu st taotleva
vrd k u ju g a.

Luther usub sna jAusse ja selle su u tllld aitM ^ ^ M l M lak rtm en d ilu '',
siis (>aivini silmis peegeldab Jumalat eranditult ainult sAna, arm ulaua
leib on vaid sm bol, millel olem uslikult pole thistatavaga m idagi hist,
KiijiitivSed seevastu on tnu kujutatu kohalolu illusiooni loom ise vimele
alati tulvil kum m ardam isahvatlust ning selleprast tuleks need sakraalrum ist sootuks eem aldada. Kujutistele ei m na Calvin isegi lem ee
lelise sn^boliseerimise vim et. Sna ja kujutise htsuse tuvastam isel
vi kum m utam isel puudub likum ispunkt suguluse kinnitam isega ut
pictura poesis phim ttel - ehk selle kontseptuaalse tuum aga, mis peagi
hargneb kaunite kunstide kogukonnaks. Pole juhus, et peam ise usulise
ajendi - vitlus Room a A ntikristuse vastu - ning paljude poliitiliste
m otiivide - viha feodaalide, rikaste ja m aksudest vabastatud kloostrite
ning vram aalastest okupantide vastu - krval dem onstreerisid pog
rom m id tegusalt ka phakujutiste j u e t u s t , nende sakraalset th
just, osaduse puudum ist phaduse allikaga. Juetuse ilm eka testusena
jeti vigastatud kujud sageli om a kohale, selle asemel et nad kirikust ra
koristada: katkise kuju kohalolek kinnitas, et tal ei ole leloom ulikku
vge. N iisugune on ikonoklastia ks tahk.
Samas vabastas sakraalse kujundlikkuse vljatrjum ine koha p u h t
esteetilisele kujundlikkusele. Ses suhtes m oodustavad ikonoklastia kolm
phifaasi kindla loogilise ahela.
Esim ene faas, m ille ldvalem taandub M oosese keelule, teoreetili
selt m ingeid eristusi kujutistem aailm a raam es ei eelda. Iidolite loom ise
lubam atus helt poolt ning Jum ala kujutam atuse kontseptsioon teisalt
m oodustavadki nutavalt totaalse kujutam iskeelu - nutava ses ajaloo
lises olukorras, kus vim utses leldine kujutise ontologiseerim ise tava.
Nagu m a eespool nidata pdsin, oli vanatestam entlik kujutam iskriitika su n nitud om a phiargum entatsiooni suunam a siiski m itte kujutisele
kui sellisele, vaid tegelema pigem ontologiseerim ise kum m utam isega mis htlasi thendas kujutise kunstlikkuse kinnitam ist. Keelu p h jen d a
m ine ktkes seega seadusandjale m rkam atult m ittesakraalsete kujutiste
s a n k t s i o n e e r i m i s t, olgugi et esialgu t h i h u l g a n a .
Ikonoklastia jrgm ine suurejooneline vaatus m ngiti m aha Btsantsi
pilditli nol. Silinud dokum entides, mis kajastavad selle poleem ika
kiku, ei leidu m ingeid viiteid m ittesakraalsetele kujutistele - visuaalse
jljendam ise probleem i see tahk ji teoloogide huvikeskm est vlja.
O m eti on hsti teada, et kirikute kaunistam ise p r a k t i k a phapildivastaste vidutsem ise ajastul oli just niisugune. Ikonoklastia p ara
doks kasvatab liha luudele, kui hvitatud sakraalsed seed asendatakse
kirikuis ilmalike m osaiikide ja freskodega. Kunagi thjalt loodud koht
hakkab titum a vljatrjum ise meetodil.

336

Ning viimaks ikonoklastia kolmas, reform atsiooni faas, mis kingib

kujutistele reaalse tisvrtusliku olem isiguse kunstina. See faas kul
geb teises kultuurikontekstis, renessansi seningem atult geda kri
m isprotsessi taustal.
Ikonoklastilistes pogrom m ides avaldus raevunud rahvam assi irra t
sionaalne ekstrem ism . Ent meile on antud juhul thtsam see, m is p ro t
sessist phja sadestus. Isegi doktor Karlstadti filipikad ei suutnud enam
korrata ikonoklasm i nii totaalsel kujul nagu niteks Tertullianusel - ajad
olid m uutunud; seesmiselt diferentseerunud kujutistem aailm avas h u l
ganisti uusi perspektiive, sealhulgas koguni vim aluse kasutada kujutisi
k u nstina reform atsiooni enda teenistuses. Ent veel olulisem ja tervikli
kum on Calvini seisukoht. Jrjekindel phapildieitam ine osutub l p p
kokkuvttes kunsti em antsipatsioonile kunstina kaugelt kasulikum aks
kui kom prom isslahendused. Ajalooloogika teostub lplikult, kui kuju
tiste sanktsioneerim ine jum alaannina, m is ei teenigi m u u d eesm rki
kui teatavat laadi naudingu pakkum ine, m uutub teadlikuks hoiakuks,
m is leiab ka snaselge teoreetilise verm ingu. Eespool tsiteeritud Calvini
snad m oodustavad dekaloogi ja prohvetite avatud m ttelise silm a
piiri otsese jtku, pannes nende tah tm atu d konnotatsioonid snadesse.
Jrgm ised ikonoklastialained lhtuvad juba teisest epitsentrist; need
tekivad peam iselt kunsti sees ning sestap knelem e neist eraldi.
Niisiis soodustas reform atsioon kunsti em antsipatsiooni kunstina
kahel viisil. Esm alt sellega, et religioossed kujutised leidsid igustuse
vaid sedavrd, kuivrd n ad liigitati - jgitult ja hemtteUselt, v hi
m agi ontologiseerim ise varjundita - kategooriasse tekst kirjaoska
m atute tarvis. Teiseks kujutam iskeelus algusest peale varjatult peituva
k u j u t a m i s l o a teadvustam ise ja avalikult vljatlemisega. Kikjal,
kus vitis protestantism , trjuti loom eenergia vga loom ulikult kirikuvlisesse sfri.
Ent sealgi, kus silis katoliiklus, avanes nii sekulariseerunud loom in
gule kui ilm alikule kunstitarbim isele seningem atu tegevusvabadus.
Teiseks kige m jukam aks sndm useks 16. sajandi keskel oli k ah t
lem ata Trento kirikukogu, m is m ras pikaks ajaks kultuuri saatuse.
Phakujutiste teem ast ei saadud kuidagi m da vaadata: reform atsiooniliikum ise ikonoklastilised ideed ja ekstsessid nudsid vastust.
Trento kirikukogu kujutisi puudutavate otsuste reaktsioonilisest rollist
on kneldud korduvalt; ldteada on ilmekate nidetena tihti viidatud
ju h tu m id nagu M ichelangelo Viimse kohtupeva sdistam ine sndsusetuses ning katse sellele pkse jalga tm m ata, vi Paolo Veronese
lekuulam ine Veneetsia inkvisitsioonikohtus. Siiski tasuks Trentos tehtud otsuseid uurida vim alikult erapooletult.

Kirikukogu kahekmne viienda istungjrgu knealuseR mftruiei

3.- 4. detsem brist 1563 eldakse jrgmist:
Phadest kujutistest. Pha sinod kohustab kiki piiskoppe ja teisi
lisikuidl, kelle lul on petam ise koorem ja hool, et nad katoliku ja
apostliku kiriku tava jrgi, mis on om aks vetud kristliku usu algusest
peale, ning phade Isade ksm eelse [petuse] ja phade kirikukogude
otsuste y^gi hariksid hoolikalt usklikke eelkige selles, m is puudutab
phakute eestkostet, eestpalvet, reliikviate austam ist ja kujutiste seadus
jrgset kasutam ist [...]. Edasi, Kristuse, Jum alasnnitaja Neitsi ja teiste
Phade kujutisi tuleb hoida ja silitada ennekike kirikutes ning neile
tuleb osutada vrilist austust, ent m itte selleprast, et neis oleks teatav
jum alikkus vi voorusjud, m ille prast neid tuleks kum m ardada, vi et
neilt tuleks m idagi paluda vi peaks kujutistelt m idagi lootm a, nagu see
sndis kunagi paganate juures, kes om a lootuse panid puuslike peale;
vaid selleprast, et neile osutatav austus kantakse le prototpidele,
m ida nad esindavad, nii et kujutiste lbi, m illele m e suud annam e ja
mille ees pea paljastam e ning plvitama, listam e K ristust ja austam e
phakuid, kelle sarnasust need kannavad. Sedasam a on m ratud k iri
kukogude, eriti II Nikaia kirikukogu otsustega piltide vastaste kohta.
Aga piiskopid petagu hoolikalt seda, et lood m eie lunastuse sala
dustest, m ida on vljendatud piltide vi teiste kujutistega, harivad ja
kinnitavad inim este usku, et nad meeles hoiaksid usutunnistuse lauseid
ja neid psivalt austaksid [...]. Kui aga keegi peaks petam a vi arvam a
neile otsustele vastupidist, pandagu ta vande alla. [... ] Edasi, m is puutub
palvetesse phakute poole, reliikviate kum m ardam isse ja phade kuju
tiste kasutam isse, siis sellest tuleb krvaldada kik eelarvam used, kik
katsed kasu saada, kik him u-ajendid - seelbi, et neid ei m aalitaks ega
kaunistataks ahvatleva veetlusega.' (Tsit H olt 1982: 63-65.)
Sellest peaks piisam a, et teha m ningaid thelepanekuid.
Esiteks: m rus ksitleb htse teem ana kujutisi ja reliikviaid - k rist
likku traditsiooni jrgides on h t liiki objektideks loetud m itte kunstisaadused, vaid kum m ardatavad ja imelise ve kandjaina ksitletavad
esemed. Protestantliku kriitika survel vlistab m rus nii jum aluse kui
leloom uliku ve kohalolu m lemais. Seega distantseerub kirikukogu
nd laialt levinud praktikaist, milles kirik ksi ei osalenud, vaid to i
mis enam asti lausa initsiaatorina. See kib nii m is tahes eelarvam uste
kui phapildi poole palvetam ise ja m uude rituaalide kohta, mille ees
m argiks on mingil moel kasu ligata - olgu puast psemise, haigusest
tervenem ise vi kaitsekilbina surm avate katkunoolte eest. Siiski jb
IM

lu llllo ll

h.1 hfiJilrK l,

ka niisuguse hinnaga kaitstava traditsiooni jaoks 16. sajandi keskpaiku

sakraalse seega kujutis kirikus funktsioonilt lhedasem aks pigem
phaku silmetele kui ilm aliku teem aga maalile - negatiiv silitab posi
tiivi struktuuri.'^'*
Teiseks: m rus, m is oli m eldud vastusena reform atsiooni vljakut
sele, viitab sna salakavalalt m ingite m ndusteta phadele isadele
kui ikoonikum m ardam ise rajajatele, vaikides seega m aha varaste k iri
kuisade teoste phapildivastase paatose. M ruse tekstist kum ab lbi
Kaisarea Basileiose, Ida kirikuisa seisukoht, kelle teesile kujutisele osu
tatav austus kandub le algkujule phiprintsiibina ka osutatakse. Teise
N ikaia kirikukogu otsuseid tlgendatakse seekord vastuvideteta, m ida
need phjustasid om al ajal Karl Suure teoloogide poolt.
Ja lpuks meie teem a seisukohast kige thelepanuvrsem asjaolu:
sisuliselt ei ki kirikukogu m rus ldse kigi kujutiste kohta, vaid p u u
dutab ksnes sakraalse seega ja peam iselt ka sakraalruum is asuvaid
kujutisi. N ende ja ainult nende puhul piirasid kunstniku loom ingulist
vabadust kindlad nuded.'^ Kirikuvlised kujutised jid kirikuisade
154 K in n ita n u d k u ju tiste k u m m a rd a m is e ig u statu st, a n d is T ren to k irik u k o g u m ru s k u m m a ti
u u e h o o k a u su le p h a p iltid e im etteg ev asse j u sse - sed a e n am , e t m ru se tek st o n m itm e ti
tlgendatav. 17. sajan d il h a k k asid je su iid id k o g u m a a n d m e id im ettegevate k u ju tiste k o h ta ; selle
r h m a p ild id silitasid e ristaatu se, isegi n e n d e k o o p ia d o lid vga au sees. 1657. a ilm u n u d v a s
tavasisulises vljaan d es lo etleb ja k lassifitseerib je su iit W ilh elm v o n G u m p e n b e rg 1200 n iisu g u st
k u ju tist. E essnas v id ab autor, et Ju m alaem a ei sallivat liiga ilu sa id ja to re tse v aid k u ju tisi e n d ast
- e h k teisis n u : ju s t k u n stilisi k u ju tisi, n a g u arv ab B elting (vt B elting 2000: 539). K n ealu n e o h
va id ks, kige p h ja lik u m m itm e te s t sed a laad i v ljaan n etest. U sk (p h a )k u ju tiste im ettegevasse
j u sse h ak k as h b u m a alles 18. sajandil, k u id p ris k u s tu n u d ei ole see t n a p e v a n i (vt F reed b erg
1991: 301). h tla si o n t n in i s ilin u d o m a algse sisu k a o ta n u d k u m m a rd a m is v o rm id m o o n d u n u d
ku ju l, m is p a ra d o k sa a lse l k o m b e l h lm a v a d k a tead u slik k e m e e to d eid : P u n a se v ljaku su u re s k iv i
ses relik v aariu m is h o ita v a d s ilm ed p o le ilm selt k au g eltk i v iim a n e ju h tu m . Im e t n e ed p a ra k u en am
ei tee.
155 E rin ev alt B tsantsi p h a p ild ik u m m a rd a m is e ltetest, k u s im etteg ev at v im e t o m ista ti h tv iisi
n ii reliikviatele k u i ik o o n id ele, o lid L nes k u n i 12. saja n d in i im etteg ev a ve kan d jaik s p h ilise lt
reliik v iad , m id a sam a sta ti p h a k u g a; h iljem o m ista ti sed a v im e t siiski k a k u jutistele (vt B ru b a k er
1995: l ljj) .
156 Ses valguses ei paistag i P ao lo V eronese in ts id e n t V en eetsia in k v isitsio o n ik o h tu s sjateadvusta tu d ja -o m a n d a tu d k u n stn ik u v a b a d u se v ga k a rju v a a h istam ise n a. T eostades Santi G io v a n n i e
Pao lo m u n g a k lo o s tri te llitu d t d , ei v a e v u n u d V eronese p ilk u h e itm a selle s n d m u se k irjeldusse,
m id a ta l tuU k u ju tad a. K lo o stri sgisaali m e ld u d m aal p id i v a stavalt tra d itsio o n ile k u ju ta m a
p h a h tu s m a ae g a . In k v isitsio o n ik o h tu n ik u k sim u sele v astab V eronese, e t te m a m aal k u ju
ta b Jeesus K ristu se ja ap o stlite p h a h tu s m a ae g a S iim o n i k ojas, ajades n n d a seg am in i kaks
e ri s n d m u s t (vt M acx ep a MCKyccxBa 1966: 247). Tegu p o ln u d ju h u s lik u keelevratusega, sest ka
h ilje m rg ib k u n s tn ik j u k a st ja to re d a st m ajast p a lju d e te e n rite g a - k u ju n d , m is ei h a ak u kll
k u id a g i e v an g eeliu m id e k irjeld u seg a p h a s t h tu s m a aja st. K u n stn ik u fan taasiav ab ad u st kaitstes
viita b V ero n ese t h e lep a n u v rse l k o m b e l H o ra tiu se m o o n u ta tu d sn ad ele, lisades m a a lik u n stn ik e
ja p o e e tid e k rv a l lo etellu k a h u llu d ; see le v in u d satu rn ilin e a rg u m e n t sobis a n tu d ju h u l oiv a li
selt. E p iso o d ise o n t h e n d u srik as: k u i v arem lo o v u ta s k u n s tn ik v aguralt teose a u to rsu se o sali
selt p a tro o n ile , n ag u k o m b ek s, siis n iin im e ta tu d P h a h tu s m a a e g V eronese tlg en d u ses oli
m ssu m e e ln e akt, m illega k u n stn ik hivas a in u a u to ri igused. V eneetsia in k v isilsio o n ik o h lu le
338

jid need kaalutlused mistagi vrak.f, ent teatavat loogikal tuleb sedapuhku tunnistada sellegi

----........
vaatevljast nagu sootuks kflrvale. Tegemist polnud seega el kujutiste
teoloogia ega esteetikaga, vaid ainuksi jurisprudentsiga", nagu nnlrgib
ses seoses Alain Besan(;on (BesaHcoH 1999: 191).
Teaduprast veti kujutisi puudutav m rus vastu kiirustam isi pris
kirikukogu viimase istungjrgu lpul, ilma et oleks jutud asja phjali
kum alt arutada. Kll aga plvis ilm alik kunst valvsat thelepanu Trento
tekstide tlSlgendajailt. M ilano peapiiskop C ario Borrom eo, kes kanoniseeriti kakskm m end viis aastat prast surm a phakuna, oli ks in n u
kam aid jum alateotuse jlitajaid m aalikunstis - tem a haldusala piisko
pid said ksu kontrollida kunstnike kiki teoseid sltum ata otstarbest,
olgu need m eldud avalikuks vi eraviisiliseks kasutam iseks. Phakuid
tuli kujutada vim alikult sarnastena nende tegelikule vlimusele, tiesti
lubam atu oli om istada neile m ne teise, olgu kaasaegse vi ajaloolise
isiku nojooni. Ksust leastujaid pidi karistatam a (nii tellijat kui teos
tajat), kige rngem ini selle nude vastu patustavad m aalid ja skulp
tu urid tuli m ber teha vi hvitada.*^ Teine kirikutegelane, kardinal
Gabriele Paleotti, phendas terve teise raam atu om a kahekitelisest,
nii sakraalseid kui ilmalikke kujutisi ksitlevast teosest phakujutiste
rangele reglem enteerim isele ning paljude uuenduste kriitikale, m is olid
kibele linud m itte ksi renessansi vltel, vaid juba hiliskeskajal. Mis
puutus aga m ittekiriklikesse maalidesse, siis hutas Paleotti ra keelama
kigi m toloogiliste seede kasutam ist - need kujutavat vltsjum alaid
(Feld 1990: 203-205). Vastureform atsioonilisi ideid arendavaid teoree
tilisi teoseid ilmus edaspidigi, um bes 17. sajandi keskpaigani vlja.
Niisuguste ideede ja vastavate aktsioonide m ju oli sna tuntav p aa
ril esimesel aastakm nel prast Trento kirikukogu, kuid lehinnata seda
sam uti ei maksa, sest ka katoliikliku m tteviisi ja praktika raam es ei
valitsenud sugugi ksmeel.'^* Ajastu dikteeris om a tingim usi nii vim u
kalt, et teatud ksim ustes vaenutsevad pooled htisid: Trento otsuseid
rm useni arendanud kardinal Paleottigi oli krvalsaadusena sunnitud
profaanseid kujutisi m itte ksi tunnistam a - eksisteeriva liigina need
enam vaidlustam isele ei kuulunud - , vaid tegelema ka nende kunstiliste
vrtustega eesm rgina om aette."*' Praktikas ei loonud vastureform atm iM tckigiis: k o h tu n ik e s ilm is o li k u n s tn ik o m a k o h u s tu s te s s e se lg e sti s u h tu n u d lllgn
V iihum colselt,
l!>7

Vt l'c)il )y90: 201. A uto r mrgib, et tegu on esimese ikonoklastiailm ingugii Tre n to otsuste vai

mus, 'IVileks siisk i llsaila, et vrreldes tra d itsio o niliste ikonoklastiavormidega on (la rlo Horrom eo
ekstrem ism vastasmrglline.
ITiK Oicvaadet vt Hlunt 1989; 1 lOjj.
IV )

Vt lic/ir.Tm ii' 2002; 61K (il*). Paleotti mistagi tunnistas, cl erinevus sakraalsete Ja Ilmalike

kujutule vahel ei seisne ksl teostes endis" vald sltub ka sellest, kuidas vaataja neid tajub

lit

|u suma k u ju lisi nilhakse erinevalt sltuvalt arusaantadest ( t o n c c l l l ) , m is vaatajatel tema kolila on''
(siiiiiiiJ, filH ).

sioonl nuetele vastav m aalikunst, arte sacra, pea midagi eriti thelepa
nuvrset ega eksisteerinud puhtal kujul ka kuigi kaua.'"" M aalikunsti
arengu peatee kulges Trento-jrgsest rigorism ist m da, liiatigi oli
vastureform atsioonilise kunstiteooria nuetekogum kahem tteline ja
balansseeris ohtlikul piiril: prast renessanslikku kogem ust oli verism i
nue ju b a riskantsel m ral seotud meelelisusega.
Kirikukogu otsuste kannul plvisid meelelised m otiivid vastureform atsioonilistes kirjutistes korduvalt hukkam istu, ent meelelise see
all paistsid kriitikud m istvat nhtavasti ksnes alastust. R tatud
m eel(elis)us itses otse kirikukunstis nagu ei kunagi varem ning peagi
ei peljatud enam alastustki. Piisab, kui m eenutada B ernini P ha Teresa
ekstaasi ilm set vi eespool m ainitud Alonso C ano Pha B ernardi im e
latentset erotismi.
Lppkokkuvttes pole asi ldse s e lle s .L b ip a is tv a k s nii k iri
kuisade kui vastureform atsiooniliste kujutiseteoreetikute silmis osutus
renessansliku ja m aneristliku kujutam isssteem i m eeleline tetruudus
ldse, iseranis aga hilisem a baroki kujutam islaadi meeleline laeng. Ses
suhtes oli tajum ine autom atiseerunud; juhtudel, kus kujutiste m eeleline
t etru u d u s ja illusionism ini kndiv veenvus olid seevastu dogm aati
liselt m arkeeritud, nagu niteks m juka kontseptsiooni puhul Kristuse
m aisest pritolust vi jesuiitide nudes, et sakraalajaloo sndm usi,
phakute kannatusi jm s peaks vaataja tajum a isiklikult, meeleliselt ja
em otsionaalselt, siis siin oli m ng juba am m u prdum atult kaotatud m rkam atult j a nii- elda otse koduvljakul.
Seda vhem m jutasid Trento otsuste jigad tlgendused ilm a
likku kunsti.'^ Kui nende m ju ilm neski m ningal m ral m ittekiriklikus m aalikunstis ja skulptuuris, siis suhteliselt lhikese aja vltel.
Katoliiklik karskus seisnes sageli selles, et silm anhtavalt m eelelist tee
m at looritati ponnistatud allegooria abil: sajandivahetuse silmapaist160

le v a a d e t

arte sacrast v t

C B M fle p c K a a 1 9 9 9 : 4 5 jj.

161 R afin e eritu d sp iritu a lism ja m eelelisu s o n te a d u p ra s t t m b u v a d p o o lu sed . P h a B e rn ard i

im e st l h tu v tra d its io o n , k u s Ju m alaem a to id a b p h a k u t o m a rin n a p iim a g a , vrd leb N eitsi M aa rja
p iim a v aim se ju h tim ise g a , m id a a b t te o stas o m a m u n k a d e suhtes. Siit p rin e b rin n a g a toitva
J u m alaem a, n n M a d o n n a lactans k u ju n d i k s p h it h e n d u si vaim se p e tu se p iim aga to itm ise
m e ta fo o rin a . Teise olulise t h e n d u s e n a o n see t e n d ik s K ristu se in im lik u st, t iesti m a isest p rit
o lu st (m id a see k u ju n d jag ab teiste seedega) ja to im is h e stiim u lin a (vi ig ustusena? vi m le
m a n a k o rrag a?) p lastilise v o rm i p rd u m a tu s d e sp iritu a lise e ru m isp ro tse ssis (vt H o lm e s 1999;
2 0 2 -2 0 4 ).

162 T ren to m ru ste kige ra n g e m a te in te rp re ta a to rite h u lg as k u u lu s t h e le p a n u v rn e ko h t

RafFaelo B o rg h in ile, kelle v a n a o n u oli V asari s b er ja v itlu sk a asla n e V incenzo B o rghini - Vasari
P erseu st ja A n d ro m e d a t h in d a s RafFaelo siiski vgagi krgelt, k u igi tegem ist o n k llaltk i vallatu
m a a lig a n ii see k u i t lg e n d u se p o o lest. N ii j ik k u i oligi v a stu refo rm a tsio o n i uusrangus, m r
g ib sel p u h u l k s u u rijaist, sai lik u stu d io lo s alasti k eha e sitad a lim a lt veetleval kujul. (H oasc
3 4 0

1 9 7 9 :3 1 9 .)

(iio v an n i L orenzo B ernini.

A pollo ja D aphne.
1622-16 25.

K ooma, G allerla B orghese.

C^orbis/Scanpix

vaim Firenze kunstnik Cigoli niteks, olles isegi veidi kohkunud om a

Psyche-teemaliste freskode m eelast iharusest, pab pattu katta alle
gooria viigilehega ja tlgendab Psychet m eie hingena, kes takka aetuna
Kiusatuste tuulest juab Patu paleesse jne; kardinal Agucchi sepitseb
moraalse igustuse A nnibale C arracci kuulsale tsklile Farnese palees;
Maffeo Barberini, tulevane U rbanus VIII, rtab aga noore Bernini
..Apolloni ja D aphne paganliku m eel(elis)use elegantsesse sententsi
igavesti kest libisevate inim pdluste eesm rgi kohta (vt CBWAepcKaH
1999: 49-50).
..Apolloni ja D aphne juhtum on dokum enteeritud kahes allikas;
need vrivad tutvustam ist. Filippo Baldinucci, Bernini esim ene bio
graaf. pajatab: uskudes et D aphne kuju, nii elav ja tetruu kui see ka
polnud, riivaks ehk vhem m nd vooruslikku silma, kui varustada see
m ne klbelise m anitsusega, (...] kskis kardinal Maffeo Barberini kuju
jahuiiilo raiuda jrgm ise kaksikvrsi, om a petatud vaimu ilsa vilja:
Kes juhib vlise m aailm a m duvaid lbusid, / kogub kuivanud lehti
vi m aitseb kibedaid vilju." (|ja;ii.;(MnyMMM 1963: 37.)

Kujurile ji see vahejuhtum eredalt meelde ning hulk aastaid hiljem

jutustas ta sellest Pariisis Paul Fr^art de ChaiilelouMc. lipigram ini loo
m ise ajendiks olnud B ernini snul kardinal de Sourdis m rkus, et tem a
kll ei tihkaks seda skulptuuri om a kodus nidata, sest kauni noore neiu
alasti kuju vib vaatajaile piinlikkust valm istada.
Tema Phadus vitis vastu, et selle ohu krvaldab ta paari reaga,
ning tendusena m tleski paavst siinsam as vlja selle epigram m i [...].
E pigram m i m te seisneb selles, et m e ajame taga naudinguid, m ida
kunagi ktte ei saa, vi kui saamegi, siis m aha jb sellest vaid m eeleki
bedus. (IIIaHTezty 1965; 118-119.)
Kui tegem ist on plastilise allegooriaga, siis ei suuda paraku kski
allegooriline oreool varjutada kehaliste vorm ide vahetut m eelelist taju
m ist, m is nii eelneb kikm eldavatele tlgendustele kui letab neid ka
em otsionaalselt m juvuselt. Tulevase paavsti elegantne epigram m , olgu
ta pealegi raiutud (ladina keeles) skulptuurigrupi jalam ile - kas suu
dab see kuivaks m oraalim anitsuseks sublim eerida nm fi rna p uusa
joone ahvatlevat veetlust, m ida rhutab veelgi lem inek oliivipuukooreks. Sama vaim uka kristliku tlgenduse annaks ilmselt sepitseda ka
Persephone rvim isele, teisele skulptuurgrupile, mis valm is B erninil
A polloni ja D aphnega um bes sam al ajal, ent sealgi kipuvad antiikm d i kik allegoorilised interpretatsioonid kahvatam a elava pildi ees
noore kaunitari ahvatlevalt p rinki ihusse ldud Plutoni kmblast.*
N htavate vorm ide nii kikehlm ava despiritualiseerum isprotsessi
taustal m oodustab kujutatavate teem ade vahekord (sakraalne/pro
faanne) vaid he tahu. O m eti on oluline ka seede sekulariseerum ine
n h tu sen a om aette. A lanud 15. sajandil nii m aalikunstis kui skulp
tuuris m lem al pool Alpi m estikku, saab see protsess uue kiirenduse
reform atsiooniliikum ise kigus ega suuda seda kuigivrd prssida ka
vastureform atsioon. Kunstiajalugu, m is m istab end kunstnike aja
loona, m rkab selles eelkige (vi ainult) kunstnike endi loom ingulist
tahteavaldust ja huvide m uutum ist, ning see on phjendatud. Sugugi
viksem at rolli ei m nginud siiski ka avalikkuse ootuste, arusaam ade,
huvisuundade m uutum ine ehk laiem alt - m entaalsuse teisenem ine, mis
reaalselt avaldus nudluse, tellimise, kollektsioneerim ise praktikais.

163 M ista n h sti, k u i k o h a n e oleks siin k o h a l v iid a ta N e lso n G o o d m a n i ideedele tu g in ev ale v i

tele, e t k ik k u ju tise d o n lo o m u lt s m b o o lse d ja k o n v e n tsio n aa lsed , sest sarnasus o n pelgalt e n e
sesisen d u se v ili. ld le v in u d s eisu k o h t kaasaegsete p ild iu u rim u ste p u h u l seisneb selles, k irju tab
W.J.T. M itchell, et n e id tu le b m ista teatav at liiki keelena, m is j ta b p e a ltn h a p e tlik u lt n a tu ra a lse
ja lb ip aistv a m ulje, v arjates l b ip a istm atu , m o o n u ta v a , tin g lik u re p re se n ta tsio o n im e h h a n ism i,
ideo lo o g ilise m stifik atsio o n i p ro tsessi (M itchell 1987: 8). O m a a rv a m u st selle ld lev in u d s eisu
koha" su h tes vljen d asin eesp o o l, m a ei h a k k a en d k o rd am a.

luha 16. sajandiks m uutusid kogum isobjeklidcks kigi anride teosed,

meistri ksi oli olulisem kui kujutatav see - ja m ida aeg edasi, seda
enam.
Samal ajal ahenes halastam atult kaasaegsete ring, surm tm bas teh
tule joone, alla, am m endas teoste arvu ja taotles kunstnikule kohta aja
loos. N d juba vrtustatav ning hoolega hoitav m inevik nudis kor
rastam ist ja hierarhiseerim ist - saabus aeg kultuurikaanonina teeniva
kige h innatum ate teoste ja kunstnike ldtunnustatud loetelu koostam i
seks. Algust tegid sellega - olgugi teadliku sihiseadeta - Vasari ja Karel
van M ander, jtkasid om al kom bel Sandrart ja Bellori, pris 18. sajandi
alguses ilm us aga Roger de Pilesi kuulus K unstnike bilanss m ille le
tnapeval m uiatakse, kuigi igem oleks selles nha teatava kultuurilise
vajaduse rahuldam ise ilm ingut, tpsem ini - h t neist ilm inguist. Samast
vajadusest oli ajendatud ka 17. sajandil tekkinud vanade m eistrite eks
poneerim ise traditsioon, esialgu lhiajaliste nituste vorm is kirikupha
vi m ne m uu piduliku sndm use puhul (vt Haskell 2000: 8jj).
K ultuurikaanon kujunes ja teisenes eelkige vrtustam is- ja kollektsioneerim ispraktika kigus - ning siinsam as toim us k o o s h i e r a r h iseeru m ise g a ks o lu lisem aid vrdsustum isi.
Teisisnu, kaanon ise m oodustus ja transform eerus uudse universum i
piires, m ille kik osad suhestusid ksteisega he k indla definitiivse tu n
nuse phjal. Sarnaselt m aailm aruum iga ilm utas seegi universum laieneniiskalduvust.
Kui tellijad Caravaggio M aarja surm a tagasi lkkasid ning Rubensi
soovitusel sattus see G onzagade erakogusse, siis m uutus teose fu n k t
sioon nii-elda prenataalselt, sest olles kavandatud altarim aaliks, ei
judnudki ta sellena teenida. Ent Gonzaga kollektsiooni kuulus ka nd
Dresdeni galeriis asuv Jan van Eycki tripthhon, m ille oli 1430. aasta
tel oletatavasti tellinud G iustiniani perekond portatiivse altarina: maali
algne otstarve oli kardinaalselt m uutunud. Kui G onzagade suguvsa elu
hakkas allamge veerem a, m di hiilgav kollektsioon m aha ning suur
osa sellest sattus Inglismaale, seltsiks om al ajal sam uti sinna rnnanud
Raffaeli varasele maalile; need m aalid ja skulptuurid kaunistasid nd
kuninglikku kunstikogu. Kas vljarnnanute hulgas oli ka van Eycki
vike tripthhon? Kui see testi sattus Charles I kollektsiooni, siis ootas
maali ees veel ks funktsioonim etam orfoos: kui veidi hiljem puhkes
kuningale saatuslikuks saanud konflikt, siis tstsid radikaalsed p u ri
taanid mssu ka antiikjum aluste kujude ja katoliiklike maalide vastu,
mida oli m andrilt hulgakaupa Inglismaale voolanud; parlam ent vitis

koguni vastu otsuse pletada kik kuninglikku kunstigaleriisse kuulu

vad Jum alaema kujutised (vt Holst 1967; 128). Teoks seda, tsi kll, ei
tehtud, kuid kui Van Eycki m aal kuulus vim alike ohvrite hulka, siis
p uritaanide teadvuses oli ta jlle m uutunud altariks, olgugi m iinusm r
giga - kum m ardatava kujutise ehk paganlik-paavstliku ebajum alakum m ardam ise esindajana. Saatuse soovil naasis trip t h h o n hiljem siiski
jlle m aali staatusse.
M ida avaram vaatevli ja teravam vaataja silm, seda kirjum pais
tab visuaalkultuuri ajalooheie. M itut-setut vrvi lim ed m oodustavad
korratu, karjuvalt kireva m ustri; im eteod, ikonoklastia, ebajum alakum m ardam ine, teadus, maagia, loom eju tulv, vabadus nautida piltkujutisi
ning esim esed katsed seda esteetiliselt phjendada - pingeist pakitsevas
lem inekuepohhi snkroonias leidub kohta kigele.
Siiski ei huvita m eid niivrd ajalugu ise kui selle loogika.
Ja ajaloo p hijoon kulges om a algselt otstarbelt vga erinevate
kujutiste hlvam ise n in g vrdsustum ise suunas egalitaarses k u n sti
vabariigis. Vrdsuse saavutam ise kohaks osutusidki eelkige 16.-17.
sajandi kuulsad kollektsioonid. K ollektsioneerim ine snnitas koguni
uue anri kollektsiooni portreteerim ise nol, m is - silinud loendite
krval m istagi, kuid palju ilm ekam alt - dem onstreerib kunagi nii
eesm rgilt kui seelt krvutam atute m aalide rahum eelset kooseksis
teerim ist - tih edasti lg la krval, sein seina jrel, m aast laeni, tubade,
saalide, galeriide kaupa. O m a aja he suurem a kunstikollektsionri,
M adalm aade asevalitseja ertshertsog L eopold W ilhelm i kollektsiooni
haldajalt D avid Teniersilt on silinud m itu m aali, m is kujutavad osa
galeriist - tsi kll, sn a vabas tlgenduses. T helepanelik silm m r
kab seal A ntonello da M essina altarifragm enti ja T intoretto Kristuse
ristilt m ahavtm ist k rv u paganliku ju m alan n a alastiskulptuuriga,
Raffaeli Veronese krval, Jum alaem a lapsukesega - ja kuldvihm as
km blev D anae, m aastikud, m itm eteks eri puhkudeks tellitud p o r t
re e d ... N ii h m m astav kui see ka pole, kirjutab ks tnapeva uurija,
aga keegi ei p a n n u d nhtavasti pahaks, et vrdsustades p o rtre ed
ajalooliste m aalidega nin g riputades kunagi aristokraatide ja jukate
kaupm eeste kodukabeli tarvis lo o d u d altarim aali, k u h u iga p h ak u t
hoolega valiti ning kiirustam ata tsiselt vaeti, k rv u kige m eelam ate
erootiliste stseenidega, heitsid kollektsionrid vljakutse kirikuisade
ja filosoofide lbim eldud d oktriinile - eesm rgiga luua seda liiki
kunst, m ille pu hul arvestatakse ainult esteetilise vrtusega (Haskell
2000; 5 -6 ). Ja niisuguse liigi n ad lid - sidudes, hendades ja tstes
esile k ik selle, m il oli m ratud saada kunstiks ja m is tegelikult k u n s
tin a ju b a toim iski.

/* !

David Teniers n o o re m . E rtsh e rtso g L eopold W ilhelm o m a m aaligaleriis B rsselis. U 1650-1651.

M adrid, M useo d el P rad o .
Corbis/Scanpix

lekohtune oleks siiski piirduda vaid aristokraatliku kollektsionee

rim ise tasandiga. Prakem pilk veidi m adalam ale - ka teistes sotsiaal
setes kihtides toim usid olulised sndm used.
Eriline koht kuulub 17. sajandi H ollandi kogemusele: just seal kuju
nesid tingim used, m is tegid sellest vikeriigist tulevast arengut ennetava
m udeli. Mis tahes ajalooline olukord on paljude phjuste tagajrg; ka
H ollandi kunstifenom en sndis m itm ete tegurite koosm jul. Peam ised
neist on ld tuntud - nim etan nad lihtsalt loeteluna, taotlem ata kaalu
kuse hierarhiat: suhteliselt vabam eelne esim ene kodanlik vabariik aja
loos, keskklassi kiire kasv, krge elatustase, kalvinism valitseva konfes
sioonina, kahe sajandi pikkuse suureprase kunstitraditsiooni inerts,
kunstituru torm iline areng.
1525. aastal, reform atsiooni haripunktil, prduvad Strasbourg!
kunstnikud palvekirjaga linnavim ude poole, et neil aidataks am etit
vahetada, sest kunstnikena on nad jnud tta; Jum alasna t ttu
olevat austus piltide vastu kustunud.''"' M adalm aade m aalikunstnikud
\ M

IVIIIsIdoii OM iini lo m li u l : licviiiTMiir 2002; Mti,

visid midagi samalaadset kogeda ehk phapildivastaste pogrommide

krghetkel, kuid nad osutusid paindlikum aks ja kohanesid kiirem ini
m u u tu n u d olukorraga. K unstiturg oli M adalm aades olem as juba 15.
sajandil - on avaldatud arvam ust, et suurem a osa m aalidest valisid tel
lijad valm is teoste hulgast kas kunstniku tkojas vi vahendaja juures
(vt M artens 1998: 22). 16. sajandi M adalm aade kunstnikud kauplesid
om a m aalidega usinasti pisipoodides ja laatadel.'^ Teliselt itsele p u h
kes kunstiturg aga H ollandis. Kuigi silisid ka traditsioonilised patronaaivorm id, kaotas kunstnik just seal suurenisti vahetu kontakti om a
sm m eetrilise vastasagendiga - isikuga, kellest sai hel vi teisel m oel
tem a teose tarbija.^*^* Selgemat ja kenam at sna selle m itm ekesise tege
laskonna thistam iseks ei vim alda leida kujutiste kasutusviiside palju
sus; m ajanduslikus m ttes oli tegem ist isikutega, kelle valdusse suundus
artefakt, m uutudes ha enam teatavat erilist liiki kaubaks, m is kibis
ringluses pris sarnaselt m u u kaubaga.*'^ Kuivrd saab sellest kaubast
spetsiifiliselt kunstilise nautim ise objekt, on ksim us om aette, m ida
peagi ka vaatleme.
Esialgu aga m rkigem , et kunstniku ja tem a teose tulevase om aniku
vahele ilm ub m itm esuguseid vahendajaid. M aalide m ki - nim etule
vim alikule ostjale, m itte enam kindlale tellijale - harrastati nii otse
tkojas, laatadel. P ha Luuka gildi korraldatavatel vastavatel oksjonitel
jm . Phitegijateks kunstiteoste levitamisel kujunevad siiski professio
naalsed vahendajad. K unstidiileri elukutse polnud tolleks ajaks enam
m ingi uudis. Kus tekib nudlus, seal ilm uvad ka agent, hankija ja vahen
daja.
Kunagi varem polnud aga kunstiteostega kauplem ine nii itsenud
kui n d Hollandis. M aale m sid vga erineva kaliibriga kaubitsejad,
alates harim atutest vikeettevtjatest ja lpetades suurte asjatundja
tega, kes ei piird unud ainult kaasm aalaste m aalide vahendam isega, vaid
165 Jan v a n A m steli b io g raafias ju tu s ta b V an M a n d e r j rg m ist: Tem a n a in e sitis rin g i m d a
B ra b an ti ja F la n d ria laatasid n in g titis k ik tu ru d ta rm u k a lt m aalid eg a, te e n id es sellega h e a d rah a,
n ii e t Jan ise o h k ll k o d u n e , aga p u u d u s t tu n d m a ta ei t ta n u d ta k u ig i palju. (M a n n ep 1940: 9.)
T o o d u d ligus to rk a b silm a v astu o lu : k u i Jan m aalis v he, k u id a s sai siis riso o n eg a k aasa k sutuses
o lla n ii s u u r k o g u s m aale? V ah est e i k a u b e ln u d ta k si o m a m e h e to o d a n g u g a ? N v i teisiti k irje l
d a b V an M a n d e r sed a kui ta v a p rast p ra k tik a t, ta v atu o h v a id Jani n a ise ritegevuse v im as haare.
ld le v a ad e t M ad a lm a a d e k u n s titu ru s t v t M o n tias 1996.
166 lev aate p a tro n a a iv o rm id e st vib leid a m o n o g raafias H a a k 1984: 3 6 -6 0 .
167 P a rim ak s t e n d ik s m a a lid e ra h a lise ek v iv alen d in a te e n im ise k o h ta o n tsiasi, e t neid kasutati
o tsese m a k se v a h e n d in a - k u n s tn ik u d m a k sid o m a ta v e rn i p ere m e h ele , p o o d n ik u le , rtsepale ja
k in g sep p m eistrile tih tip u h k u m a a h d eg a . ks D e K i tik k ija v itn u d k o h tu a sja m a a lik u n stn ik Pieter
Staeli v astu , kes lu b a n u d tik itu d p k ste eest ta su d a k o lm e m aalig a, a n d is aga a in u lt h e - S oodom a
ja K o m o rra
sam as k u i lu b a tu d m a a stik u d , k s talvine ja k s suvine, j id tik k ijam cistril saam atu
(N o rth 1997: 93). R em b ra n d tk i m ak sis o m a vlgu alailm a m a a lid e ja g ra v rid e g a (A lp crs l9(iS:
96).

m sid ka Itaalia )a flaami m eistrite tid, koopiaid ning vahel ka renessansskuiistnike originaale.""
N nda justub patronaaim ehhanism i krval m iigim ehhanism ,
mis asub esimest kohe tarm ukalt vlja trjum a, seades kunstniku uude
m ajanduslikku olukorda ja suhestades ta teisiti nii potentsiaalse vaataja
kui ka om aenese teosega. Ostjale pakuti nd vim alust valida paljude
valmis te(*te hulgast, valiku teostam iseks tuli talle aga pakkuda ka vi
m alust m aale vaadelda. N nda snnivad nituse eelkijad; erialakirjan
duses ongi neid vljapanekuid kom beks nim etada nitusteks, kuid m a
eelistaksin hoida selle nim etuse hilisem a aja tarvis, m il kunsti ekspo
neerim ine m uutub eesm rgiks om aette ja teenib pu h t vaatam ishuvisid
(vlistam ata kll ka hilisem at ostuvim alust) - niisuguseid sporaadilisi
lhiajalisi ekspositsioone kirikuis, linnavljakuil ja otse tnaval h ar
rastati kige rohkem Itaalias seoses m ingite phade vi pidulike tse
rem ooniatega. H ollandis eksponeeriti kunstiteoseid esialgu peam iselt
kom m ertslikel kaalutlustel (kuigi ka lihtsalt vaadeldavuse eesm rk pole
vlistatud). Nitustega kaasnes oksjon vi m uud laadi vljam k ning
tollest ajast prinevad ka esim esed oksjonikataloogid.
K ahtlem ata dikteeris turg om ad tingim used ja kunstnik tajus turunuete pitsitust. O m eti on tu ru regulatiivne m ehhanism paindlikum kui
otsese patronaai vi tellim use puhul; tu ru poolt dikteeritavate tingi
muste raam es on kunstnik vaba iseseisvalt valim a nii kujutatavat teem at
kui kujutam ism aneeri, ning m is veelgi olulisem - ta on vaba tu runudeid eiram a, olgugi see seotud teatava riskiga. Turussteem vim aldab
vi lausa eeldab ka enesekum m utust autsaiderist kunstniku nol: turum aailm a sees kujuneb ssteem ivline ala, kuhu saab vlja langeda.
'Isunftissteem srast kaootilist tiendit ei tu n d n u d - seal vis m eist
rina lihtsalt parduda, ei m idagi enam at. A kadeem iline ssteem hierarhiseerub seesmiselt ning vhem alt ideaalkujul ei tohiks akadeem iavlist
kunstilist tegevust tem a silmis ldse eksisteerida. Tegelikult k in n istu
sid akadeem iad kunstim aailm as paralleelselt turusuhetega ning puhtal
kujul ei teostunud akadeem iline m udel ieti kusagil.
Hollandis eksisteerisid endiselt ka tsunftid, m is reguleerisid m ninl(,K lic k u n stiv a h en d a ja 1639. aastal k o rra ld a tu d Lucas v a n U ffeleni k o lle ktsiooni oksjo n iii k i
klastas ka lic m b ra n d t. M istagi oli ta sage k lalin e n ii v lja m k id e l kui A m sterd am i k uiislipo o ilid es, ent seek o rd sest visiidist ji n h ta v jlg. M d u d m a a lid e seas oli k a Raffaeli B aldassare
C iistlnlione p o rtree , m is tn ap ev al asu b L o u v resis, n in g o m a n d a s selle po rtu g a lla sest relva- ja
juvcclikiuipniees, l.ouis XIII ag en t ja ta rn ija A lfonso Lopez, p a k k u d es le Joachim van S a n d ra rli;
l.ope/,f saatjana R em b ran d t o k sjo n ile sattuski. Sellest o n silin u d R em b ra n d i v isand allkirjaga, kus
niiilnltaksc nii I.o p c/e poolt Uaffaeli m aali eest m a k stu d su m m a t (3 500 k u ld n a t) kui ka ok sjo n itu lu
kokku
'156 floriini. A sjatu n d jate arv ates vis to o k o rd n h tu d C astig lio n e p o rtre e m O jutada
U cn ib ran d ll a u to p o rtre e d IMO. aastast, m is usub praegu L ondoni R ahvusgaleriis (vi l m p e l I W.V
iO ^ lv rd N o rlh 1W 7;')2),

gal m ral om a liikm ete tegevust, kuid eelkige seisid nende heaolu
eest. Siiski teostub just siin krestom aatiliselt puhtal kujul ka kehtivast
suhetessteem ist vljalangem ise juhtum , vimalus silitada tsunftist
sltum atu seisund. R em brandti saatust, tem a tahet ja iseloom u vib
kunstnikurolli arengu seisukohalt pidada lausa prognostiliseks m u d e
liks. M istagi leidub 17. sajandi suurte m eistrite hulgas teisigi selliseid
niteid, kuid vaevalt teostas keegi neist sam a spontaanselt om a sltum atusetahet, m uutes autsaideri staatusse langem ise levaks tragdiaks.
Tavaprased biograafilised klieed sdistavad kigis R em brandti
hdades H ollandi hiskonda, mis ei olevat su utnud m ista kunstnikku,
en t kas tasub eirata tsiasja, et kunstnik om akorda ei soovinud m ista
hiskonda - lihvides sel m oel rolli, m ida no rm in a tunnustatakse alles
rom antism iajastu saabudes?*'^
Ka ses suhtes osutus H ollandi kogem us edasist arengut ennetavaks
niteks.
Kalvinismi m ju hollandi kujutava kunsti saatuse kujundam isel on
ldteada. Juba kiriku tellijate hulgast vljalangemise fakt ise nudis
radikaalseid m berkorraldusi terves kujutiste valm istam ise ja h anki
m ise ssteemis. M istagi kulges siin tiesti unikaalselt seede sekulariseerum ise protsess.'^ Ent sellega asi ei piirdu. Laiemas m ttes sisaldas
C alvini petus m letatavasti ju nii kujutam iskeeldu kui -sanktsiooni;
loetelu esemetest, m ida tohib kujutada, ning realism i phjendam ist
vib vaadelda H ollandi kuldaja m aalikunsti program m dokum endina.
K unstinauding kuulutati jum alaanniks - ja M adalm aade rahvas eelistas
n au tid a just m aalikunsti.'^'
N agu juba am m u m rgatud, tttasid seda tsiasja esim estena kinni169 R e m b ra n d t h o id is eem ale k ig ist k u n stn ik e h in g u ist, k aitstes k iivalt o m a s ltu m a tu st. A lpers
m rg ib ra k n e k a fakti: R e m b ra n d ti lo o m in g u lise ak tiiv suse tip p h e tk e d langevad ajavahem ikele,
m il ta t ta s tu ru ja o k s ~ 1634. aastale, k u s ta t ta s V an U y le n b u rg h i heaks, ja p a n k ro tij rg se le
1661. aastale! S uhetes p a tro o n id e g a ilm u ta s m e ister seev astu ra sk et iselo o m u - k itu s e tte a rv a m a
tu lt, v e n ita s t g a jn e (A lp ers 1988: 9 0 -9 1 ).
170 P e te r B urke o n re k o n s tru e e rin u d relig io o ssete ja ilm alike seede ligikaudse v a h e k o rra Itaalia
m a a lik u n stis p e rio o d il 1420 -1 5 3 9 : k in d la seega a llk irja sta tu d m a a lid e hulgas m o o d u s ta sid ilm a
lik u d 13%, m ille st o m a k o rd a u m b es k ak s k o lm a n d ik k u o lid p o rtr e e d (B urke 1991: 162). H o llandis
m o o d u s ta sid ilm a lik u d s e e d 17. saj alguses 65% , saja n d i l p u k s aga ju b a ligi 90% (N o rth 1997:
137).

348

171 M a ei v ida, e t see tu le n e s ju s t R istiu su p e tu se u s in a s t u u rim ise st. E n t k a A lpersil pole

v is t p ris igus, leides, e t p iltk u ju tise k e sk n e k o h t H o lla n d i k u ltu u ris olevat v a stu o lu s k a lvinism i
p h id o g m a g a - u su g a (ju m ala)s n asse. T e n d u sen a v iita b A lp e rs kuju ta m ista v a p u u d u m ise le
p re sb te rlik u l o tim aal vi k a lv in isth k u l U u s-In g lism aal, n in g seo stab v isu aa lk u ltu u ri itse n g u t
H o lla n d is M ad a lm a a d e v a ra se m a k u n s titra d itsio o n ig a ; n h tu se n a eelnes see nii m itm e sk i m ttes
re fo rm atsio o n ile (A lp ers 1983: xxvi). T iesti ige, sn a ilm selt m ju ta s v arasem k ogem us oluliselt
s n d m u ste kiku. Siiski ei saa v ita, e t v isu aalsed r m u d o leksid k alvinism iga vastu o lu s - p h je n
d u si tu le b lih tsalt o tsid a m u jalt, sealt, kus C alvin rg ib levaist n a u d ln g u ist kui |u m a la annl.st, m is
teeb n ad lubatavaks.

tarna hollandi kunstnikud Ite: h t r v i :

niidil ci ehiks m ni maal. Ent leidub teisigi tunnistajaid; Hollandit klas
tavad vlism aalased imestasid, et pilte on kikjal - kodudes ja poodides,
isegi sepapajas ja kingsepatkojas, knelem ata tohutust hulgast m aa
lidest, mis on m giks vlja pandud otse tnaval (B renninkm eyer-de
Rooij 1984; 62). M ningate rehkenduste kohaselt olevat Hollandi vaba
riigis ka|)esaja aasta jooksul m aalitud viis kuni km m e m iljonit maali
(Bok 1998; 103). Lviosa neist nnestus jrelikult ka m aha m a - m aa
lidele leidus ostjaid. N im etatud num bri paikapidavuses on kll kahel
dud, kuid isegi kui kahandada see suurusjrgu vrra viksem aks, jb
loodud m aalide hulk aukartust ratavaks. N iisam a thelepanuvrsed on
kaudsed andm ed: 1650. aasta paiku tegutses H ollandis htaegu 650-750
m aalikunstnikku, kunstnike ning vastavalt ka m aalide hulga statistilised
nitajad elanikkonna ldarvu kohta olid pretsedenditult krged.
Kik see on tsi, ent lahtiseks jb ksim us, kas m aalid olid m u u tu
nud puhtkunstilise nautim ise objektiks.
A rnold H auser rhutas om al ajal pigem m ajanduslikke kaalutlusi,
leides, et m aalide soetam ine oli eesktt populaarne investeeringuvorm :
keskmise sissetulekuga inim esed ostsid m aale eelkige selleprast, et
m uud nad ei judnud osta, ning teiste, endast jukam ate eeskujul; m aale
osteti selleprast, et nad ngid interjris head vlja ja jtsid pererahvast
soliidse mulje, ning lpuks ka selleks, et neid edasi m a. Ilujanu rah u l
dam ine oli ostuajendite hulgas kahtlem ata kige viim ane... (H auser
1985, II, 216-217.) H auseri seisukoht ei leidnud tunnustust. Hilisem ad
uuringud nitasid, et m ajanduslikud m otiivid ei saanud olla peam iseks
tukejuks; nagu kinnitab inventarinim estike anals, m oodustas m aalitle vrtus vallasvara ldm aksum usest keskm iselt vaid 3-5% (vt N orth
1997; 128-129).
Maali soetam ise ajendite hulgas viimasele kohale paigutatud ilu
janu klab Hauseri tekstis m nevrra irooniliselt. Teatavas m ttes on
see phjendatud, kuid sootuks teisest vaatenurgast; kunstiline suhtutninc kujutisse ei taandunud siis ega taandu ndki pelgalt ilunautim iscle. Selge see, et nudluse kasvus m aalikunstile m ngisid om a rolli nii
prcstiiiksim used kui ldkehtivad kitum isstandardid, sisekujundusstandard sealhulgas. Ja om eti phines see suhtum isel m aali kui vaatlusescmesse ehk teisisnu - kunstivrtusse.
172 llmi(ils i)li tol ajal le k ahe k u n s tn ik u 1000 elan iku ko h ta, D elftis - u m b es kaks; riigi kogu
rliinikkdiiiiii k o h ta tuli keskm iselt k s k u n s tn ik iga 2 -3 tu h a n d e ela n ik u k ohta, sam as kui rcneminiilulu hanllu.s oli see nitaja (lig ik au d sete arv estu ste k o h aselt m istagi) ks k m n ele tu h a n d e le
(vt N o rth 1W7; 79). Kik k u n s tn ik u d ei o ln u d htviisi viljakad, k u id nii m n e d k i t ta sid vda
kllrciill; lun van (lo y c n m aalis elu jo<iksul ligi (200 m aali, keegi O irck
koiillrtprtajii H aagist, m s h elain sal o k sjo n il adu v iilkscm am tm ellst m aali, jne (.(urnui, 91).

Gabriel Metsu. Kirja lugev naine.

U 1663.

D ublin, Iirimaa Rahvusgalerii.

hel Gabriel M etsu m aalil (Iiri Rahvusgalerii) kujutatakse hollandi

m aalikunstis levinud stseeni - kirja lugem ist. A kna all istuv daam on
sja kest p an n u d tikkim ist ning svenenud kirja, kallutades seda
aknast langeva valgusvihu poole. D aam i selja taga seinal ripub p ee
gel, milles peegeldub osa aknast. D aam i krval seisab teenijanna, selg
vaataja poole; ta on krvale tm m anud kardina, m ille varju jb seinal
rippuv maal, ning silmitseb m erevaadet, kus paistavad laevad torm is
tel voogudel. Kahe naise vahel p randal istub koerake, pilk teenijannal.
M aali alaosas lebab perenaise jala otsast p u d enenud toaking.
A nalsides seda stseeni, rhutab Svetlana A lpers tabavalt k aht tee
m at. Esiteks representatsiooniteem a: uurija viitab m itm e te pildil p u u
duvate objektide esindatusele - kiri representeerib kirjutajat, peegel
akent, m aal seinal - m erd (Alpers 1983; 197). Vib lausa elda, et ses
triviaalse seega stseenis toim ub m eile nii huvipakkuva representatsiooniprintsiibi topeldum ine: olles ise he kujuteldava elulise stseeni
representatsiooniks, m uudab m aal representatsiooni htlasi kujutata
vaks teem aks. Ehk vljendades sam a asja teistes mistetes; olles tekst
selle sna avaras thenduses, vtab m aal m neti enda kanda ka m eta
teksti funktsiooni - olles ise pilt, kneleb ta phim ttest, millel raja
nevad pildid. Tegemist on ilm selt tahtm atu, aga seda knekam a teolise

dvkliratiloonlga, et r e p r e ie n te e r im iip r U H ^ V W iv u tin u d vidu

prcsenteerlm isprintsiibi le.
Iciiic Alpcrsi poolt llieldatav teem a tiendab phim tte deklareeri
mist oluliste tpsustuste ja piirangutega. Nim elt vaatam ise teema, mida
aktiivselt rhutatakse: daam kallutab kirja valguse poole, et parem ini
iiiiha; teenijanna lkkab krvale kardina, et vaadelda m aalil kujutatud
torm itsevat merd; isegi koerake on esikpad poodium ile toetanud, et
oleks m ugavam teenijannat u u rid a... N nda kinnitatakse visuaalsuse,
vaatam ise printsiibi dom ineerim ist vrreldes lugemisega, mis on hol
landi m aalikunsti m istm isel vga oluline ja m illele igupoolest on
phendatud ka viidatav raam at. Alpers phjendab om a seisukohti vit
luses emblemaatiliste interpretatsioonidega, m is hakkasid algul levima
Ikonoloogiliste uurim uste voolusngis, hiljem aga sem iootiliste tlgen
duste raames. Eitam ata em blem aatilise thistusviisi vim alikke kasutusi hollandi m aalikunstis, ritab Alpers kum m utada arvam ust - tehes
seda m inu m eelest vga veenvalt - , et phinaudingu sai hollandi vaa
taja m oraliseerivate vi m uude em blem aatilistesse kujutistesse peidetud
..phklite p u r e m is e s t.N a a s te s M etsu m aali juurde m rkigem , et ka
Alpers ise ei suuda hoiduda varjatud thenduste tlgendam ise ahvatlu
sest: nagu seda laadi m aalidel sageli, olevat tem a arvates siingi tegem ist
arm astuskirjaga - torm itsev m eri osutab m ajaperenaise hinges m lla
vatele kirgedele. Kui samas vaim us jtkata, siis esiteks vib theldada,
cl perspektiivjoon on suunatud m aali vaatlevale teenijannale: peeglis
nhtavate asjade ja prandaplaatide suuna phjal otsustades on vaataja
asukoht nihutatud veidi parem ale ja koondum ispunkt asub neiu piha
taga - nnda suunab kunstnik nim m e meie thelepanu ksusele tee
nijanna - m aal, soovides rhutada selle sm boolset thendust. Edasi
viks lisada, et koer sm boliseerib am m uste traditsioonide kohaselt kas
truudust vi - vastupidi - m eelust, peegel puhtust, kingake aga thistab
kas perekonnaidlli vi on hoopis n n erootilise laenguga o bjekt... Kui
173 Vl )i,sa O n th e E m b lem atic In te rp re ta tio n o f D u tc h A rt - sam as, 2 2 9 -2 3 3 .
\7 \
Vt H aak 1984: 7 6 -7 7 . L aevadega m e re m a astik u t h e n d u se st a naloogsetes stseen id es vl
\<iiiMS, 7 4 -7 5 . S am alaad set s itu a tsio o n i k o o s vastava s m b olivalikuga k u ju ta b ka V erm eeri m aal
A rm a stu sk iri A m sterd am i R ijk sm u seu m is; k irja lugev p e re n ain e, te e n ijan n a , p urjelaevaga m e re
muul seinal, kin g ad esip laan il - vaid v a atam ise m o tiiv o n siin n rg e m a lt e sin d a tu d ja te isen d a tu d
iniljullevale p ilk u d e m n g u k s k a h e n aise vahel. N ii V erm eeri ku i m itm e te ta kaasaegsete m aale
liilncndados o n u u rijad tu v a stan u d su u re v alik u su h teliselt sta n d a rd se id sm b o o lseid elem enlc:
iHiiiail vi p irn id v iitavad p attu lan g em isele, k a tk il d u d m u n a t h is ta b gedaid m eelelisi kirgi,
m u u sik a riistad ja m u sitsee rm isstse e n o su tav a d sam u ti m eelelistele n a u d in g u te le, peegel vib lhlstad a nii m aiste asjade t h isu st kui m eelelisu st jn e. Kui j rje k in d la lt les lugeda kik V erm eeri mui\llilc v im alik u d m isU illem ised, h a k k ab ta lpuks p aistm a kas m o raliseeriv a vi h o o p ist k k is
m eolclaluilusliku su u n a e sin d ajan a. Knt ig u p o o lest ei m u u d a vaidlus puh tv isu a alse te v rtu ste ja
m nU liikncllste v ih jete v a h ek o rra le h o llan d i m aalik u n stis asja sisu: m aalil peituvale vihjele luge
iiilNr iiiiiw k u u lu b k u n s t i l i s e n a u d in g u ju u rd e sam a m o o d i nagu op tilise m ulje m eeldivus.

professionaalsete sektide tlgendusarmused k ftm le JSttt, tuleb Iftppkokkuvttes tdeda, et kllap sai Metsu maali hollaiuilasesl vaataja seda
pilti pildis silm itsedes kahekordse, olgugi et teadlikult kaheks liigendam ata naudingu - nii m eisterlikult teostatud m aalilisest illusioonist
kui ka sinna ktketud vihjete m istm isest. Igatahes ^ n kigiti phjust
pidada seda kunstiliseks naudinguks.
Ent see pole veel kik. Lisaks Alpersi m ainitutele prakem th e
lepanu veel hele teem ale M etsu maalil. Pdkem m ttes m in n a pildi
sisse ja ksigem: m is laadi naudingut kogeb kardinat krvale lkkav ja
m aali silmitsev teenijatdruk? M uidugi vib ta toim ida lihtsalt om a
m o o d i viida vi noolena, m is koondab vaataja thelepanu m aali sm
boolikale. Aga see on tem a vljapoole suunatud funktsioon. Pildisiseselt
vaatleb neiu m erem aali ainult pildina - kujutisena, m il puudub sm boli
taotlus, puudub juba selleprast, et m erem aali m aalinud kunstnik ei
saanud kuidagi ette n h a teose tulevase valdaja arm upiinu. Teenijannale
oli m aal visuaalne fenom en, ja selles fraasis peitub kaks loogilist r h u
asetust. Esiteks: et m aal oli visuaalne fenom en - 17. sajandi hollandla
sest vaatajale oli m aalikunsti srane tajum is- ja kogem isvs kahtlem ata
orgaaniliselt loom uom ane, m ida tendab juba teostuse krge tase, mis
puhtem blem aatilise funktsiooniga m aalide puhul poleks obligatoorne.
Teiseks: et m aal oli visuaalne fenom en ka teenijatdrukule - tollane
hollandi m aalikunst prdus pea kigi hiskonnakihtide poole, seades
sihiks kunstilise naudingu pakkum ise. igus on Alpersil, kui ta tleb:
Tarbimise seisukohalt algas kunst sellena, nagu m e tem ast tna m t
leme, nii m itm eski suhtes just hollandi kunstist. (Alpers 1983: xxii.)
Hollandlased ei vaevanud end m ttem lgutustega kunsti olemuse,
kunstiliikide suguluse ja suhtelise vrtuse le ega pranud eriti th e
lepanu kunstinorm ide vljaselgitamisele.'^^ Phit tegi ra kujuneva
kunstim aailm a praktika ise.
175
Kui vastavaid teo seid llitatigi, siis kige v h em k ajastus see h o lla n d i k u n stn ik e m aalides.
N n d a ilm u s 1637. aastal A m sterd am i arsti ja e ru d iid i F ran ciscus Juniuse ra a m a t A ntiigi m a a
lik u n st, m is p d is k aasaeg set m a a lik u n sti s u u n ata j lje n d am a an tiik seid eeskujusid (vt B arasch
1985: 312). R aam at plvis k rg e h in n a n g u R ubensilt, kes k irjas a u to rile m rg ib siiski, e t ta tu n n e b
p u u d u s t sam a h o o lik alt k irju ta tu d tra k ta a d ist itaallaste m a a lik u n sti ko h ta, m ille n ite d ja n id ised
o n m e il t n ap ev alg i silm e ees - sest o m a silm aga n h tu t taju tak se te ra v a m alt ja talletatak se k in d
la m in i m llu ... (PyeHC 1977: 284.) Iseran is p h ja lik u lt u u ris Ju n iu st P oussin, kes viita b n im e
ta tu d teosele h es o m a hilises, v aid veidi e n n e s u rm a k irju ta tu d kirjas F rea rt de C h am b ra y le, m is
v ttis k o k k u te m a m tte d m a a lik u n stist (v t M acxepa MCKyccTsa 1967: 276). E nt see o n ju b a s ootuks
tein e a ren g u rin g . H o llan d i m a a lik u n sti reaaliatest ige kaugele jva k lassitsism i ideid leidus sam uti
Sam uel v a n H o o g straten i, e riti aga G e ra rd d e L airessei teostes. U u rim u ses, m is a n n a b levaate seda
laad i k irjan d u sest, leid u b k a u d n e t e n d ka selle k o h ta, k u i v he h o lla n d i k u n s tn ik u d n e n d e vastu
hu v i tu n d sid ; sih n u d 28 0 -st k u n stn ik e v arad e lesk irju tu sest (k o o stati e nam asti p ra st o m a n ik u
su rm a ) m a in ita k se Van M an d e ri ..K unstnike ra a m a tu t 12 k o rda, Juniuse ..A ntiigi m a a lik u n sti 4,
Lairessei ra a m a tu t 2 ja H o o g stra ten i o m a 1 ko rral (vt B re n n in k m e y er-d e Rooij 1984: 63).

Ent pecgi koitis ka ..fllosoofi tund.

Kujuti.stemaailma teadvuKtamine tem a kunstilises rollis pidi loogili
selt kulgem a ja kulges ka tegelikkuses otsekui kahelt poolt korraga, nii
elda seesmiselt ja vliselt. Seesmise ehk eneseteadvustam ise all pean
ma silmas kujutavate kunstide teooria kujunem ist ja diferentseerum ist.
Vlisest vaatenurgast oli tegu kunsti teadvustam ise protsessiga erilise
kultuurisfrina, kuhu kuulub m itm eid inim tegevuse liike - kunste
vi kunstiliike, m ida hendab teatav histe tunnuste kogum vi mil on
hine olem us.
M lem ad m ttesuunad leidsid 17. sajandil m rkim isvrset aren d a
mist.
M aalikunstiteooria om a kigis teisendustes lhtus juba tiesti kp
sest arusaam ast, et kujutiste nol on tegem ist autonoom se nhtusega,
m ida kige parem ini vljendab ehk Poussini tabav snastus; See on
joonte ja vrvide abil tasapinnale m oodustatud jljendus kigest, m ida
iganes pikese all leidub; kujutise eesmrgiks on pakkuda naudingut.
(M acxepa MCKyccxBa 1967: 276.) Lihtsa korrektsiooni teel on see m
ratlus kohandatav ka skulptuurile vi graafikale. N iisugune arusaam
sndis, nagu ngime, renessanssm tte ja -praktika tulem usena; uue
sajandi reflekteerivale teadvusele oli see juba aksioom . Me vime nim e
tatud m ratlust vtta definitsioonina ses kige vahetum as thenduses,
ct see kehtestas piirid, m ille raam es osutus vim alikuks (ja toim us ka
tegelikult) kunstiteoreetiliste probleem ide arutam ine - olgu tegu siis
klassitsism idoktriini vi vanade ja uute, poussinistide ja rubensistide lahingutega. A lustatuna renessansikunstnike poolt, ei vaibunud
teoreetilised arutelud enam kunagi, vaid vtsid h a uusi suundi ja lades
tasid kihistusi nii m aneristide, vastureform atsiooni ideedest tukuvate
autorite kui ka 17. sajandi asjatundjate, kunstiloolaste vi lihtsalt asja
arm astajate m ttet tulem usena; teoreetilised vitlused kuulusid algu
sest peale kunstiakadeem iate program m i nii Vasari ja Zuccari loodutes.
Prantsuse Akadeem ias kui hilisem ateski sam alaadsetes asutustes; sl
tum ata teooriate sisust oli oluline teatava vaim se teatepulga jtkuv ed a
sikandm ine. Kunsti m etatekst oli lplikult hvasti jtm as kanooniliste
nidiste ja ksitise retseptuuri vorm idega; verbaalsed tekstid kunstiliste
tekstide ehk kunstiteoste kohta kinnistusid om aette diskursusena, mille
olem asolu aluseks ja igustuseks on vastava objekti suvernne eksis
tents. lem inek vttis aega ja snnitas teel m itm esuguseid segavorme:
pole ehk juhus, et Leonardo vastavad m ttekigud kasutavad enam asti
kskivat kneviisi - vta see, tee nii jne. Kestva jlje jttis kanooni
line printsiip ka akadeemilisele ssteemile, ent tegu oli siiski jljega ehk
pitseriga substantsiaalselt teistlaadsel pinnal. Saabunud oli teooria tund,

nii et seegi mfljukas mflttesuund, mis hutas jrgima Igavesi nidiseid,

osutus seejuures iicicagi teoorialcs, mis oii prdum atult asunud vara
sem ate sajandite instruktiivsete m udelite asemele.'^' Tliginedes renes
sansi prandile, ksitles plastiliste kunstide teooria 17. sajandi algusest
saati m aalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri juba n n kfnite kunstidena.
Siiski kujunes kaunite kunstide m iste ise lbi raskuste ja 17. sajandi
kestel kpseda ei judnudki.
Veel sajandi lpul tuleb A ntonio Palom inol tegelda testam isega,
et m aalikunst kuulub vabade kunstide, artes liberales hulka; om a ra a
m atus vahendab ta C alderoni argum ente, kelle vitel ei olevat m aali
kunst vabade kunstide loetelust vlja jnud m itte hooletuse, vaid just
tetpsuse t ttu - m aalikunst on sedavrd kunstide kunst, et valitseb
kigi lejnud [kunstide] le ning kasutab neid kiki (tsit H olt 1982:
228). Calderoni arutluskik on om am oodi thelepanuvrne: ksitledes
jrgem da m aalikunsti vahekorda nii gram m atika, dialektika, reto o
rika, aritm eetika, geom eetria, m uusika kui koguni astronoom iaga, ei
m aini ta niteks teatrit, m ida tundis ju parem ini kui keegi teine tolla
ses Hispaanias. Nii C alderon kui tem ale toetuv Palom ino on veel tra
ditsioonilise liigituse ktkeis. Teoreetikuna ji kuulus dram aturg seega
ajast m aha. Ent nagu ajaloos tihtipuhku juhtub, sai just nd krgeim at
jrk u institutsionaalse vorm istuse m aalikunsti seisund antiigi ja keskaja
klassifikatsiooni jrgi, s.o ndseks juba vananenud korrastatuse ra a
mes: 1677. aastal kinnitab H ispaania parlam ent m aalikunsti kuulum ise
vabade kunstide hulka {samas, 226).'^^
Samal ajal olid kpsenud eeldused radikaalselt teistsuguseks r h m i
tam iseks ning seda m itte ksi nende tegevusliikide raam es, m is funkt176 ,J u s t ak ad eem ilisel, k o n serv atiiv se lt a la lh o id lik u l p h ja l n in g ak adeem ilises, p e ta tu d k e sk
k o n n a s [...] leidis uusajal a se t k u n s ti e n ese te ad v u sta m ise a k t - k u n s ti eripra, m e e to d ite ja ees
m rk id e m istm in e . K u n stip ra k tik a m te stam ise g a tegeldi in n u k a lt ju b a renessansis - see oli n -
te o re tisee riv p ra k tik a . E n t to o p ra k tik a s t la h u ta m a tu te o o ria v lje n d u s kas k o n k re e tse te re tsep tid e
ja a m e tisa la d u ste k o g u m in a vi sulas k o k k u k u n stiajalo o g a. M a n e ris m i iselo o m u stab j rs k p re
a b stra k tse te o re tisee rim ise p o o le n in g te o o ria la h u ta m in e p ra k tik a st: k ik k a tse d lu u a o m a te o re e
tilistele teesidele v astav at k u n s ti m a n e ris m il lu h tu sid . A k a d em ism i te e n e d (p u h t tsiviliseerim ise
m tte s) ld k u ltu u riliste te a d m iste ja o sk u ste ju u ru ta m is e l k u n s tik e sk k o n d a n in g la ia v aatajas
k o n n a m a itse k asv atam isel s eisn esid esiteks k u n s ti k u i selhse ld te o o ria v ljat tam ises, m is p id i
seega k e h tim a igal ajal ja m is ta h e s k u n s tiv o rm id e k o h ta . Teiseks aga n iisugusele te o o ria le v astava
k u n s tip ra k tik a h o ia k u te k u ju n d a m ises, s.o k u n stilise m e e to d i v lja t ta m ise s... (CsMflepcKaa
1999; 64.) N u stu n j g itu lt selle tab av a iselo o m u stu seg a, k u id ..tsiviliseeriva m issio o n i e elistaksin
n ih u ta d a tag ap laan ile: te o re e tilise e n ese m te sta m ise v a ja d u s s n d is eelkige k u n sti e n ese k eh testa
m ise tu le m u sel k u n stin a .
177 Srase ju riid ilise sek k u m ise tag a ei seisn u d k si te o o ria vajadused: filosoofia te e d ristuvad
siin lih tlab ase p ra k tik a vajad u steg a, sest m a a lik u n sti l lita m in e v a b ad e k u n stid e h u lk a vabastas
k u n s tn ik u m a k su st o m a m a a lid e m g i pealt. Seega vib m a a lik u n sti ju riid ilist m b e rp a ig u ta m ist
m e h a an iliste k u n stid e h u lg ast v ab ad e sekka p id a d a veel h ek s s a m m u k s k u n stn ik u e m a n ts ip e e ru
m ise knulisel teel.

stonaalselt ha lhenedes olid Algupoolest juba mooduitanud ..kaunite

kunstide" ringi, vaid ka laiemas plaanis. ..Vabade kunstide" kompleks,
m ida ei sidunud miski peale liigitustava. oli hukule m ratud juba sel
leprast, et kujunem as oli seningernatult uudne teaduse miste. Prast
Galileid ja Descartesi tuli piirid m ber jagada. Paul O skar Kristeller
dem onstreerib suurepraselt, kuidas kajastus m uutunud vaim ne hoiak
..vanade ja ..uute vitlustes (Kristeller 1951: 525-526).
A ntiikkultuuri saavutuste vrdlem ine kaasaegsetega, mis algas kir
janduse vallas, laienes vitluse kigus ka teistele vaim utegevuse liikidele just siin oli uutel phjust tu n d a end kige kindlam ini. Kus asi phines
arvutustel ja teadm iste kum uleerum ine oli ilm ne, seal oli progressiideed
kaitsta lihtsam. Ent kus tulem us sltus looja andest ja hindajate maitsest,
jid antiik- vi kaasaegsete teoste eelised vitlustele avatud teemaks.
Prakem ses seoses thelepanu m itm etele 17. sajandil kirjutatud eri
suurusjrku kunstiajalugudele. helt poolt oli tegu Vasari rituse j t
kamisega, ent teoreetilistelt alustelt ei korranud need sugugi nn Vasari
skeemi. igem ini eldes tunnistati kll skeemi, kuid oldi sunnitud see
suunaga m inevikku pram a. Vasari m ratletud kulm inatsioon ji kll
paika, aga kui Vasari ise oli tu n d n u d , et igupoolest on krghetk m
das, ja p d n ud seda lihtsalt pisut pikem aks venitada, siis nd oli see
juba am m u seljataha jetud ning krgus kttesaam atu m etipuna, olgugi
et veidi m u u tunud kujul: m ida Vasari jaoks thistas M ichelangelo, sel
leks sai Bellori silmis RafFael.*^
Uute ja ..vanade vitlus ei puudutanud renessansiprandit - tege
mist oli antiigi ja kaasaja krvutam isega. Vanade all peeti silmas antiik
autoreid. uute all kaasaegseid prantslasi. Selle vastanditepaari vahele
m ahtus kogu kultuuriprogressi probleem . Vitlus kis eelkige kirjan
duse le, ent kui ..uued oleksid om a vaatevlja llitanud ka RafFaeli ndseks juba ..vanade esindajana - . siis olnuks ilm ne, et progressiivse
kumulatiivse arengu m asinavrk on rikkis. Aga see oli niigi selge.'^''
178

N ih e (o im u s siislii ju b a e n n e B e llo rit - v( McTopHg MCKyccTBOsHaHnti 1963: 154. IH. saju iiill

a lg u se k s v llis asi s u is a s lta n d a a ls e p r d e : ju b a m a in itu d R o g e r d e P ile si K u n stn il^ e b ila n s is "

k o g u s IV Iiclielangelo 37 p u n k ti - s a m a p a lju k u i n ite k s G io v a n n i d a U d in e ja v h e m k u i 'le n l e r s
vi P o lid o ro d a (;a ra v iig g io ; s u u r im a p u n k ti s u m m a s a a v u ta s RafTael - 6 5 , k u id r u b e n s is tin a a n d is
lilcs s a m a p a lju ka R u b e n s ile . A a s ta a rv u k s k ir ju ta ti to lla l 1708.
179

ju s t s e e p r a s t n ita b k i 17. s a ja n d i k o g e m u s ilm e k a lt, k u i m e e le v a ld n e o n m o e k a s a r v a m u s ,

n a g u j n u k s k o g u V a s a ri-j rg n e k u n s tia ja lu g u a re z z o la s e e v o lu ts io o n ilis e m e e to d i k a m m itsu lss c .

S u g u g i m itte , lisa k s s e lg u s v itlu s e k ig u s, ei a n d e l ja m a its e l r a ja n e v a le k u n s tid e p u h u l o n p r o g
re s s lid e e ld s e v a e v a lt ra k e n d a ta v , D a n to o m is ta b k o g u k u n s tia ja lo o le te a d u s e n a p r o g r e s s ip r ln lsilb i, m is n if c n u la b h m a s e lt n u k o g u d e e s te e tik a k ig e ta r d u n u m a t e h a r u d e p rim itiiv s e l sk e e m i;
..k u n s tia ja lu g u o n re a lis m i a r e n g u ja k ln n i s l u m ls e a ja lu g u v itlu s e s a n tire a lls lIik e s u u iu lu iiu D ile g ii"
M a rx i m r k u s

lilse ei to h i p ro g r e s s i m is te t v lla la v a lise s a b s tr a k ts io o n is " { d r u iiilr is s f lirr

K r illk i h r M l l l s t h f t i k n m m ilv , l',ln lc ilu n g "

n ie riiu liill n n lu lu u uhiirvii.

vt M a rx , U ngels 1983: 109) kus u n u s la ll s o o liik s v i

Teaduse kujunemine tema uusaegses thenduiei vimaldas tmmata

teaduse ja maalikunsti vahele selge piiri, m ida ei suutnud ebamrased
ja sotsioloogilisele phjale rajanevad liigendused, nagu neid oli ritatud
antiigis ja keskajal. htlasi lhestati see m aalikunsti ja teaduse snkreetne
tervik (mis phines ju m tm istel ja arvutustel!), mifel olid rajanenud
renessansi m aaliteooriad - alates Albertist ja Piero della Francescast ning
lpetades Leonardo ja Dreriga. Lomazzo m aneristlikud m ttevlgatu
sed leidsid loogilise phjenduse. nnestus eristada maitse prusm aa ja
m aha m rkida selle piirid: vabade kunstide konglom eraadi lagunem ine
vabastas koha mratlustele, m is vastasid parem ini tegelikkusele.
Snahendit kaunid kunstid kasutas esim esena nhtavasti juba
Francisco de H olanda (Tatarkiewicz 1980: 20). Ent tollal, 16. sajandil,
m tles ta sellega ksnes plastilisi kunste, ning sedagi ilmselt kavatsuseta
luua term inoloogilist pretsedenti: tenoliselt oli de H olanda vljendil
pu h thinnanguline varjund, igatahes ji see thelepanuta. U uesti tarvitas
snapaari kaunid kunstid Charles Perrault 1690. aastal - ja sedapuhku
teadliku vastandusena vananenud vabade kunstide rhm ale. Kll aga
jb m nevrra m istatuslikuks tegevusalade loetelu, m ida ta sellesse
klassi hlm ab. Retoorika, poeesia, m uusika, arhitektuuri, m aalikunsti
ja skulptuuri krval llitab uute liider beaux a rtsi hulka ka optika ja
m ehaanika, ehkki nende kuuluvus arvutustel rajaneva valda ei vaja
n u d enam testam ist (Kristeller 1951: 527). Veerand sajandit varem oli
Jacques-Fran 9 0 is Blondel om a A rhitektuurikursuses seadnud arhitek
tuuriga hte ritta luule, retoorika, kom dia, m aalikunsti ja skulptuuri,
m illele hiljem lisas veel m uusika ja tantsu. H ilisem a arengu seisukohast
oli see tunduvalt jrjekindlam liigitus, kuid u u t m istet ta nende h isn i
m etajana vlja ei pakkunud (Tatarkiewicz 1980: 20).
Niisiis kuulus tulevik mistele, m ille m tles vlja Perrault.'
180 S iinkohal vib v iidata k okkulangevusele, m is viib e h k te e m ast eem ale, k u id v rib sellegipoo
lest m ain im ist. T hom as P u ttfa rk e n o n k irju ta n u d raam atu , ku s testatakse, e t m a a likom positsiooni
m iste ilm u b esm akordselt alles 1660. aastatel (vt P u ttfa rk e n 2000). See o o ta m a tu vide p h in e b
G reen b erg i kom p o sitsio o n it lg en d u sel, kes m istab m aali k o m p o sitsio o n i planim eetriliste su h ete ja
g eo m eetriliste p in d ad en a: seega ab strak tse m aali k o g em u st ra k e n d atak se tagasiulatuvalt m aalik u n sti
ajaloole alates renessansist. (N iisuguse lh en em ise k riitilist an al si v t M elville 2004.) V aatam ata vali
tu d strateegia kaheldavusele, p ak u b see teatavat m tteain et. A u to r leiab, e t renessanssm aal kujutab
e n d a st pelgalt k o lm em tm eh ste sk u lp tu u rsete o bjektide p a ig u tu st pild iru u m is. M in u arvates tuleb
k a sed a t p i ru u m ilist k o rrasta tu st p id a d a ko m p o sitsio o n ik s. E n t G reen b erg i-p ran e kom positsio o n i
m istm in e k in n ita b taas k o rd in ten tsio o n i, m illest oli ju ttu eespool: m a a lip in n a m u u tu m in e ideaalselt
lbipaistvaks, k u id sam as l b istam atu k s m em b raan ik s oli ta rv ilik pildilise jutu stu se kehtestam iseks
seal (st p ild iru u m is), ilm a e t see valguks ru u m i, k u h u k u u lu b vaataja - siis erinevalt vastastikusest
ko n tak tist, kujutise ja vaataja k o h tu m isest, m is oli n ii iselo o m u lik kige e rinevam at liiki keskaegse
tele kujutistele. Teisalt t h e n d as m aali tasap in n a le m tisk lem in e seda, et oli alanud m a a lip in n a kui
kunstispetsiifilise, a n tin o o m iliselt p in g estatu d lb ip aistev -lb ipaistm atu ksuse te a dvustam isprotsess. Sellega astutakse jrje k o rd n e sam m k u n sti ku n stlik k u se m istm ise poole, ja tsiasi, et see s n n ib
heaegselt k au n ite k u n stid e m iste kristalliseerum isega, o n k,sjagu knekas.

KOLMAS KUNINGRIIK
1.
1704. aastal avati L ouvrei hes galeriis nitus Prantsuse Akadeem ia
liikm ete loodud teostest - see oli 18. sajandil esim ene ning ldse ks
varasem aid kunstinitusi thenduses, nagu m e kasutam e seda sna
tnapeval. Eksponaatide loetelule eelnevas trkises (livret) leidus jrg
m ine seletus:
Akadeem ia on alati olnud veendunud, et hea oleks avalikustada om a
agarad jupingutused kaunite kunstide edendam ise nim el, dem onstree
rides aeg-ajalt akadeem ia liikm ete loodud m aale ja skulptuure. Ehkki
suurem osa neist teostest on loodud eesm rgiga lisada levust p h a
kodadele ja hiilgust paleedele, annab A kadeem ia endale aru, et leidub
hulk niisuguseidki teoseid, m is satuvad kohe erakabinettidesse, mille
tarvis nad loodi, ning need jvad publiku silm e eest sageli varjatuks.
(Tsit Crow 1985: 37.) Ses pealtnha tiesti tavalises ja rutiinset reto o
rikat hkavas ligus ktkeb pea iga sna htaegu nii thendusrikast
kokkuvtet kui paljutotavat tulevikuprojekti. Akadeem ia, kaunid
kunstid, dem onstreerides aeg-ajalt, lisada levust phakodadele ja
hiilgust lossidele, erakabinetid, publik m oodustavad snavara, m ida
kolm -neli sajandit tagasi poleks Pariisis keegi m istnud. Teine keel teised reaaliad: kujunenud oli eriline kultuuriuniversum , mille keskm e
m oodustas kunst.
Tegevusalade nim estik, m ida koondas tasapisi kristalliseeruv kau
nite kunstide miste, varieerus endiselt terve 18. sajandi esimese poole
vltel ning m ningatel autoritel hiljemgi; kik need variatsioonid aga
ci suutnud varjutada tsiasja, et kunst kui selline oli tuvastatud, nim e
leidnud ja eristunud iseseisva spetsiifilise kultuurisfrina.
Alates renessansist oli ses m ttevoolus pidevalt osalenud antiigi koge
mus, kiirendades miste kujunem ist nagu kllastatud lahusesse paigu
tatud kristall. Luule ja m aalikunsti suguluse idee - ut pictura poesis ning jljendam isprintsiip m riti rajatava kaunite kunstide teooria
vundam enti. Abee D ubos tstab Horatiuse kuulsa tluse esile om a
teose Kriitilised arutlused luulest ja m aalikunstist m otona; C harles
Hatleux ksitleb (1746. aastal) kauneid kunste juba vaieldamatu reaal
susena ning taandab nad htsele phim ttele just antiigi mimecsi

miste pfthjal. Ent antiikideede varal mratleti nd siiski vaid lh

tepositsioone. Ajastu, mis teadvustas kunsti esm akordselt tiesti erilise
kultuurifenom enina ning allutas selle refleksioonile, ei saanud piirduda
antiikprandiga, sest em piirilise reaalsuse nol oli tem a kogem us juba
sootuks teine.
^
Ses m ttes pakub htviisi huvi m lem a, nii m orfoloogilise kui
m im eetilise printsiibi edasine kekik.
Paljude sajandite vltel olid H oratiuse snad m oodustanud autoriteedioreooliga prjatud valem i sugulussidem e tuvastam isel luule ja m aali
kunsti vahel, m is kord teineteisest eem aldudes ning siis jlle lhenedes
m oodustasid tulevase kaunite kunstide ssteem i rakutuum a. Sihituna
htsuse leidmisele, hutas see hisjooni otsim a ning sundis tahestah tm ata eiram a erinevusi. Ent niipea kui kaunite kunstide m aailm oli
loodud, am m endus ka H oratiuse vorm eli ajalooline m issioon. Sestap
toim ub vastava problem aatika uurim ises pre: Diskussioon keerles
sageli loom ulike (m aalikunst) ja tinglike (keel) m rkide ja sm bo
lite m b er ning tegeles ksim ustega, m ida enne kaheksateistkm nen
dat sajandit reeglina ldse ei tstatatud - kuidas suhtlevad om avahel
m aalikunst ja poeesia? vi m illised on kum m agi m eedium i ajalised ja
ru um ihsed piirid? (G raham 1973: 465.) Ja testi, nsugused ksim u
sed ei saanudki tsisem alt kerkida enne, kui oli teadvustatud kunstilii
kide htsust; alles siis, kui n ad olid m oodustanud iseseisva spetsiifilise
valdkonna kunstina, tekkis vajadus tegelda oluliste erisustega htsuse
raam es. Just sel phjusel asub D ubos vrdlem a kaht kunstiliiki, tem a
ritust jtkavad James H arris, kes krvutab kolm e kunstiliiki (Xappnc
1982), M oses M endelssohn ning viim aks G otthold Ephraim Lessing, kes
p hendab om a peam ise esteetikaalase teose nim elt m aalikunsti ja p o ee
sia piiritlemisele. Kunstiliikide sarnasusest ju h in d u ti endiselt, sest seda
eeldas ldise kunstiteooria vljattam ine, kll aga naerab Lessing kohe
traktaadi alguses julm alt vlja ut pictura-kontseptsiooni ru d im en taar
sed rmused.* Teisisnu snnitas erinevuste problem aatika ndseks
ju b a tuvastatud htsuse taustal laialdase viljaka vitluse, m ille kigus
kristalliseerus kunstim aailm a m orfoloogiline stru k tu u r - vi kunstide
sstem aatika, kui knelda p u h t teooria pinnalt.^
Looduse jljendam ise printsiip, m is pidi teenim a kauneid kunste
hendava algena, silitas kll juhtrolli, ent m ned selle tlgendused
1
M u u h u lg as k irju ta b ta ..tn astest k riitik u te st, kes te e v ad ..[...] m a a lik u n sti ja p oeesia s a r n a
su sest kige v im a tu m a id . K o rd s u ru v a d n a d p o e esia m a a lik u n sti kitsaisse p iiridesse, ko rd jlle
lasev ad m a a lik u n stil k o g u p o e esi laia sfri tita.(L ao k o o n eh k m a a lik u n sti ja p oeesia p iiridest.
T lk A. Kulpa, - Lessing 1965: 330.)
358

Phjalikku lev aad et sellest p ro tsessist vt Kai an 1972.

jiuisld algsetest, antiigilt pritud arusaamadest Alge kaugele. Aiexander

(lottlich Baum garlcn eitas jiiljciulamisc interpreteerim ist asjade m eele
lise vorm i kordaniisena; ..Suurim ad kunstnikud on pidanud meldavaks
im eprase, koguni im ede kujutam ist, mil pole m idagi hist loodusega
selle sna tavathenduses. Kui nii, siis mis m ttes saab kunstiteos olla
looduse jljendam ine? - Ses m ttes, et nagu loodus isegi on ta loodu,
sltudes lbinisti om a loojast. [...] Knealune looduski pole pelgalt
kige oleva kogum , [...] vaid eelkige universum is toim uvate m uutuste
see.smine printsiip (intrinsecum m utationum in universo principium).
..jljendam ine on selle seesmise printsiibiga koosklas olev tegevus...
{ Tsit AcMyc 1962: 28.) Jljenduse srane tlgendus, mis tihendatud
filosoofilises vormis sarnastab kunstniku tegevust universaalse loova
algega, klab pigem nn suure analoogia snastusena kui m im eesi-idee
arendusena.
Sajandi teisel poolel kinnistati kunstide stabiliseerunud uus vahekord
juba kindlam alt ja tiuslikum alt. D iderot ja teised Entsklopeedia"
autorid vtsid om aks Batteux pakutud kaunite kunstide ssteem i ning
andsid sellele htlasi viim ase lihvi, soodustades nnda selle ldist kibclevttu m itte ainult Prantsusm aal, vaid teisteski Euroopa riikides.
(Kristeller 1952: 21.) hes teises Euroopa riigis ngigi varsti ilmaval
gust eraldi entsklopeedia, Johann George Sulzeri ..Kaunite kunstide
ldteooria ksikute artiklitena, kus kunstisnad on seatud thestiku
lisse jrjekorda. Tuleb tunnistada, et seegi oli om am oodi verstapost:
Michel Foucault mrgib, et entsklopeediline m aailm akirjeldam isviis,
kus alfabeetilise jrjestusega abstraheerutakse sisulistest seostest, kin
nistub alles 18. sajandi teisel poolel ning annab tunnistust uuest suhtest
snalise korrastatuse ja reaalsuse korrastatuse vahel (O y K O 1994: 74).
Ses m ttes on thelepanuvrne, et Sulzer rhutab pealkirjas nim m e
teose alfabeetilist lesehitust; m rksnade sisust sltum atu jrjekord
lagas m uuhulgas ka selle, et thistatavat reaalsust hlm ati universaal
selt ja piiritletult kui iseseisvat ja enesekllast ainevalda. Pole juhus, et
m itm edki uurijad rhutavad Sulzeri Kaunite kunstide ldteooria rolli
kaunite kunstide kaasaegse ssteem i kehtestam isel Saksamaal (Pochat
1986: 425-426).
Koos kaunite kunstide ssteem i kujunem isega ning htlasi selle tule
musel m uutus vim alikuks ja vajalikuks spetsiaalse teooria loom ine,
mis phjendaks ja seletaks m oodustunud tervikut. Selle kohta poetab
vrtusliku tendi Sulzer ise, kuigi tenoliselt poolkogem ata. Hsimese
I

A lliie n ifln e 'lheo rle< lfrsih iin < 'n K liiis lf, iii c iiizvh i, n tu h iillih < ih cllsih i'r(> r< ln u iijtiler K m isiw iirtifr

iiiif f l i u i i u l e r l o l j i e m k i i A r l l k e h i

ilrttiiil tr k k I77H

I77V,

( S u lw r I77K, 177y). liNimcnc tr k k lliiu is 1771

1774; Irln c . lleit

kaunite kunstide entsklopeedia autor llitab om a ..thestikulisse jr

jekorda seatud artiklite hulka ka m rksna ..esteetika". l,hikeses aja
loolises levaates nim etab ta ..vanadest autoritest ksnes Aristotelest.
Ent olulisem on see, et ..uutest kneldes nim etab ta eelkige Dubosti.
kes ..ritas esim esena kunstiteooria les ehitada ^ele ldprintsiibile (Sulzer 1 7 78.1. 27). m ainides alles seejrel m iste ..isana tuntud
Baum gartenit. Tepoolest, Jean-Babtiste D ubos ..Kriitilised arutlused
luulest ja m aalikunstist eelneb B aum garteni ..Esteetikale m itte ksi
kronoloogiliselt, vaid ka loogiliselt - esm alt oli tarvis kindlaks teha ja
m istuspraselt tervikuks siduda kunstide konglom eraat ise. Alles lh
tudes kaunite kunstide tuvastatud htsusest sai asuda phjendam a s
rase filosoofilise diskursuse vim alikkust ja vajalikkust, m is m oodustaks
kunstide ldteooria ning seoks selle ilu valdkonnaga kige ldisem as
thenduses. Viimases seisnebki B aum garteni teene, kes tegi m idagi
vrratult enam at, kui leidis nim e varem nim etule filosoofiaosale: n im e
tan u d selle esteetikaks, kutsus ta nim etatu ellu. ..Esteetika (kui vabade
kunstide teooria, alam astm e tunnetusteooria, kaunilt m tlem ise kunst
ja m istuslikuga analoogse m tlem ise kunst) on teadus m eelelisest tu n
netusest (BayMrapTCH 1964: 452) - seda B aum garteni phiteose esi
m est teesi vib pidada ajalooliseks piirim rgiks. Olgu saksa filosoofi
esteetikaalased m tted sisu poolest m illised tahes - kirja p an d u d on
need kllalt raskepraselt ja hm aralt - . avavad tem a teosed teliselt
esteetika ajaloo. Senine m ttelugu, m ida m e kaldum e nim etam a estee
tika ajalooks, koosnes ksikutest seostam ata ideedest he vi teise k uns
tiliigi kohta n ing arglikest oletustest nende om avaheliste suhete kohta,
m tteavaldustest ilu, leva vi koom ilise kohta jne; esteetika-alasteks
nim etam e m e neid seetttu, et rakendam e B aum garteni-eelsele ajaloole
B aum garteni-jrgset kategooriavrgustikku. m ida varasem ad m tlejad
ise oleksid p idanud ebaadekvaatseks vi lausa arusaam atuks. N d sai
varasem eripalgeline ja enam asti seostam ata ideede kogum filosoofilise
aluse, koha filosoofiliste teaduste ssteem is ja vljavaate areneda tervik
liku sltum atu filosoofiaharuna.^
B aum garteni ladinakeelne Esteetika ilm us 1750. aastal. Sajandi
4
O n av ald atu d arv a m u st, e t B a u m g arten o levat lih tsa lt v lja m e ln u d u u e n im e tu se a m m u tu n
tu d asjale (v t A cM yc 1962: 6). N ag u V alen tin A sm us, ei saa k a m in a sellega n u stu d a. R h u ta m ist
v rib ju b a tsiasi, e t B au m g arten i te o o ria k u ju n e s p ig em filosoofia ajaloolise a re n g u voolusngis,
m itte n iiv rd siin ja p ra e g u m o o d u s tu v a k au n ite k u n stid e u n iv e rs u m i filosoofilise p eegelduse ja
ld istu sen a . B au m g arten i esteetik aalased m iste d k u ju n e sid s n a k itsa lt p eam iselt ladinakeelse
k irja n d u s e ja re to o rik a u u rim ise p in n alt. {Sam as, 7.) Sam as te a d v u sta s B au m g arten selgesti, et
re to o rik a s t ja p o e e tik a st e rista b esteetik at te m a ain ev alla h lm av u s; esteetik a o tsib k i g i k u n stid e
a lu sp rin tsiip i (sam as, 14). Sraste p aralleelsete m tte a re n g u te nol, m is ei p ru u g i ilm tin g im a ta
ristu d a , ilm n e b eriti reljeefselt ajastu m u rra n g u lin e iseloom k u ju n e m islo o teatava seisuna, m is
av ald u b k o rrag a m itm e s e ri v o rm is.

lpuks oli vastava problemaatika interpretatsioon Kinttl Ja Schilleril

rikastanud icunnti mitet uute tahi<udega ning, mi peam ine, u u en d a
nud ja tugevdanud kaunite kunstide ldteooria filosoofilist vundam enti.
See m oodustabki hetke, mil m istet kunst vib lugeda vljakujunenuks. Kik edasine on juba miste m etam orfooside ajalugu.
Sellest hetkest peale om andab esteetika filosoofilise teaduse staatuse
ning m uutub iga terviklikkusele pretendeeriva filosoofilise ssteem i
lahutam atuks koostisosaks. Thelepanuvrsel kom bel jb aga estee
tilise diskursuse objekt ise m nevrra ebam raseks, hajusaks ja liiku
vaks. Jrgnevate sajandite vltel ei vaibu vitlused selle le, millega ieti
tegeleb vi peaks tegelema esteetika - ja videldakse tnini. Tavatut
varieeruvust esteetika huvikeskm e m ratlem isel vib theldada juba
paari um bropsu valitud ldksitluse krvutam isel. Esteetika tao tlu
seks on m britseva m aailm a vljenduslike vorm ide meelelise tajum ise
universaaliate vljaselgitamine, loem e hest ndisaegsest pikust
(KpMBMyH 1998: 9). Esteetilise kultuuri filosoofiline uurim ine esteeti
lise konkreetsete avaldum isvorm ide kogu m itm ekesisuses - m ratleb
esteetika ainet teine pik (K araa 1997: 35). Kolmas peab esteetika u u ri
m isobjektiks esteetilist situatsiooni" milles pim uvad kik esteetilise
phiaspektid (Golaszewska 1973; 27-28). Neljas tunnistab kll esteeti
lise situatsiooni keskset rolli, kuid piirdub ettevaatlikult erinevate teoo
riate seisukohtade loetlem isega esteetika aine osas (Eaton 1988: 5-7).
Lisada viks veel m itm eidki m ratlusi, kaasa arvatud n- negatiivsed
definitsioonid, mis lhtuvad esteetika aine m ratlem atusest, ning m is
tagi laia valiku snastike ja entsklopeediate vastavaid m ratlusi.'
Ent kuna m e asume esialgu alles 18. sajandis, siis suurim at huvi
pakub praegu definitsioon, m ille annab ajalooliselt esim ene esteetikaentsklopeedia.
Esteetikat m ratleb Sulzer jrgm iselt; Kaunite kunstide filosoofia
ehk teadus, mis tuletab m aitse loom usest nii kaunite kunstide ldteoo
ria kui reeglid. (Sulzer 1778,1, 26-27.)
Snastuses klab kaasa aja hl. Maitse loom us postuleeritakse
aksiom aatilise alusena, millele rajatakse kogu esteetilise diskursuse
hoone - kusjuures tegem ist pole he saksa teoreetiku juhum ttega, vaid
om am oodi ajastu m rksnaga: asjata ei knele kaasaegne uurija maitse
sajandist7
'S

I IcM ic v u iilc v a s ta v a s t p ro b le m u a lik a s t a n d is o m a l ajal S tefa n M o ra w s k l (M cm iw sk I 1^7 3 ),

ri

l.lilkcH r, k u ld c filn d u s lik u v a lik u n iis u g u s le s l m i lra tlu s tc s t f s lla b M o ls sc l K ag an iisja tN ltcrrl

Im l ra um a Uis ( K u ra ii I W : 2 S
7

2 7 ).

..K uhckiiH trlH lkninrii Najand oli niallN r. m.o inallN dcoorlalc- a ja stu . S a ja n d i al|(u l k a n d u s v a s ta v a te

iF iird ln c f rln g u tc k e se Ilu (ib jck tllv scllt in lslc llt m a its e s u lijc k tilv s d lc imMstcllc." ( I ) li k lc |y % ; .1.)

Pealtnha on m isteloo valgusvihk 18. sajandil suunatuil eelkige

kaunite kunstide mistele. Ent kui koostataks tollase esleetikakirjanduse vtm eleksika kasutussageduse snaraam at, siis ..kunstide krval
osutuksid kige tarvitatum aiks snad, m is kinnistavad l^ l i k u lt uue sei
sundi kujutiste kasutam isel. ..Jljendamine ji endiselt selleks puuriks,
millesse ritati pda kaunite kunstide olem ust, sam as kui kasutatava
snavara tippu kerkinud ..rahuldus. ..nauding ..vaimustus kajastasid
esteetilise retseptsiooni eripra. N ende krval, igem ini lausa esirinnas,
seisis m aitse miste.
M iks just maitse?
ritades sellele ksim usele vastust leida, jtam e korraks krvale
esteetikateooria.
H eitkem uuesti pilk 1704. aasta akadeem ilise nituse livref eess
nale. Uudsele snavarale, m is olnuks vaevalt arusaadav tlem e Fran^ois
I aegsele pariislasele, m a juba viitasin. Ent niisam a tavatu paistnuks ka
veidi kum m alises snastuses vljendatud m te - nim elt a v a l i k u
n i t u s e idee. Uudis olnuks see veel eelmiselgi sajandil. igem ini po l
nudki nii uudne m aalide avalik dem onstreerim ine - nagu eespool el
dud, harrastati seda ka 17. sajandil ning m ned avaliku eksponeerim ise
ju h u d vib leida juba renessansiajal. Sporaadilisi nitusi lageda taeva all
korraldati teatud phakute austamispevil. vahel pandi avalikult vlja
m aalid, m is pidid peagi riigist lahkum a, m nikord nitasid kunstnikud
om a tid ka isiklikus tkojas.
Teaduprast sisaldas regulaarsete nituste ideed juba Prantsuse
A kadeem ia projekt, m is tn u Jean-Baptiste C o lb erfi jupingutustele fik
seeriti hiljem ka statuudis igal teisel aastal toim uva kohustusliku nituse
nol. O tsuse saatus on petlik nide sellest, et isegi om a nooruse it
seajal ei vastanud akadeem iline ssteem ajastu vajadustele. Akadeem ia
nitused toim usid ebaregulaarselt. Prast 1699. aastal Louvrei Suures
Galeriis avatud esim est nitust jrgnes teine, m ille Uvrefle viitasin,
alles viie aasta prast. Seejrel tuli pikk. le kolm ekm ne aasta vlda
n u d paus (Pevsner 1940: 110-111; D rezdner 1968: 121-123). Ent vaja
dus oh nii tungiv, et sarnane vorm m urdis endale teed stiihiliselt nagu
m aa-alune allikas, m is otsib vljapsu. H bunud akadeem iliste ni8
N itek s G io rg io n e eluloos m a in ib V asari m aali, m id a ta o le v a t n in u d ..M aarja taevassevtm isepev a n itu sel (IV, 41 - B aaapii 1970: 41).
9
See k o m m e silis k a h ilise m al ajal. A vades S ab iin lan n ad e ta su list nitu st, p h je n d a s D avid
s ra st p ra k tik a t v iitega an tiig i eeskujule, m id a k irjeld a b P au san ias, u u e m a te st k u n stn ik e st n im e ta s
ta V an D ycki, kes h an k is sel teel m rk im isv rse varanduse", k aasaegsetest aga B enjam in W esti,
kellele K in d ral W olfei su rm a ja L ord C h a th a m i n itu sed to o n u d sisse su u ri s u m m a sid (/laiiMA
1933: 189). 19. saj p a n id R o o m a k u n s tn ik u d sn a sageli o m a ateljees avalikult vaatam iseks vlja
sja v a lm in u d m aale. jne.

l ^ K l A C O W V r V

E X F O S IT J O M AV

av iUOUVRK Kw \7 iy .

IMcIro Antonio Martini. 1787. aasta Salong. Svitus, gravr. 1787.

Hamburg, Kunsthalle.
Hililarchiv l'rfu(iischer Kulturbesrtz, Berliin /H am burger K unsthalle/C hristoph Irrgang

luste rahvalik alternatiiv vttis tnavanituse kuju: toim um iskohaks sai

Dauphini vljak Cite saare lnesrel. Sndinud vanast tavast liita k iri
kuphadele m aalide nitam ine, toim us ka D auphini vljaku nitus alul
Kristuse ihu ja vere suurpha puhul, kuid m uutus ajapikku kestvamaks.
18. sajandi esimestel aastakm netel dem onstreerisid seal om a m aale
( ;liardin, Lemoyne, Lancret, O udry, Coypel, Rigaud, Nattier, B oucher...
Dauphini vljaku nitustel ei pidanud paljuks esineda ka Akadeem ia
liikmed, nim ekad kunstnikud (vt Crow 1985: 82-88).
Akadeem ia nitused taastati 1737. aastal - sellest sndm usest algabki
regulaarsete Salongide ajaarvam ine. igem oleks ehk koguni elda, et
siin asub nituse kui kunstim aailm a he vtm einstitutsiooni kujune
mise kriitiline punkt ldse. Kui palju ka ei leiduks m aalide avaliku eks
poneerim ise katseid ja kogem usi m inevikus, alates hiliskreeka ja room a
vljapanekutraditsioonist, kujunes just siin ja alles siin uue, elava, just
praegu loodava kunsti ning ette m ratlem ata ja tingim ustega piiram ata
potentsiaalse vaatajateringi spetsiifiline kontaktivorm . Perioodiliste n i
tuste institutsioonistum ine erilise kultuurim ehhanism ina m uutis olullselt kunstielu kaarti, luues sootuks uue koordinaatteljestiku. Alguse pani
sellele kunstituru areng, kus kunstnik hakkas om a loom ingut adresseerlm a vimrtilke ostjate hajusale hulgale. Kui juti eesmrgile, kahanes
alghulk iihclc, nim elt osinu isikule. I,petatuse saavutab see nihe agu

adressaatide ringi otsustavas avardum ises klgini, ke* saavad vim a

luse m aale nha. Piltkujutise eksistentsivorm i dem okratiseerum ine
m oodustab vaid m uutuse he tahu. Teine pool seisneb selles, et o m a
nikust vaataja suhte krval - viim ast kll kum m utam ata, kuid oluliselt
kitsendades - kinnistub ka ainult vaatam ise vi vabalt^aatam ise suhe.
Kaasaegsed taipasid kiiresti uue olukorra thendust ning oskasid seda
hinnata.
K innitanud kanda tavaprase kultuuripraktikana, asus nitus kohe
titm a om a genereerivat ja organiseerivat m issiooni, snnitades k u n sti
publiku ja kutsudes ellu kunstikriitika.
eldes publik, pean m a silmas isikute kogum it, keda seob m is
tahes m otiividest ajendatud soov vaadelda kunstiteoseid ning eriline kui m itte lausa sam ane, siis kigile erinevustele vaatam ata siiski vga
sarnane - esteetiline suhtum ine seda laadi artefaktidesse.' Selge on see,
et usklikud kirikus ei suhtu hel vi teisel viisil liturgiasse llitatud kuju
tistesse nii nagu publik. Protopublikuks vib lugeda renessansiaegsete
studiolode, kuninglike kollektsioonide ja hilisem ate Kunstkam erate
valitud klalisi, sam uti huvilisi, kes vaatlesid linnavljakuil eksponee
ritavaid m aale usuphade aegu; sa vib lahterdada ka kunstipoekeste
n in g oksjonite klastajad. Kujutav kunst hilines: teatri- ning m uusika
publik oli selleks ajaks juba am m u tekkinud. Koos nitustega om an d a
sid avaliku m tm e n d ka kujutavad kunstid.
N itusepubliku fenom eni okeerivat uudsust aitab tajuda see, kui
m eenutada, m illiseid polaarselt lahknevaid arvam usi see alul plvis.
A kadeem iline eliit suhtus om a teoste kigile avatud dem onstreerim isse
endiselt um busklikult vi lausa rritatult. Thelepanuvrsel kom bel
vljendati seda um busku keelepruugis, m is oli laenatud juba vljakuju
n en u d praktikaist - akadeem ikud haistsid siin parteri vim u. htlasi
pdis kujutav kunst distantseeruda kirjasnast; akadeem iline m tte
viis ritas silitada kujutavate kunstide elitaarset vi lausa esoteerilist
suletust. ukonnagraveerija Charles-Nicolas C ochin, krgel kohal isik
A kadeem ia hierarhias, kirjutab 1757. aastal: M a pean kinni phim ttest,
et m aal vi skulptuur ei kuulu publikule nii, nagu kuulub raamat.
Viim asest vitest jreldub m uuhulgas, et raam at kuulub publikule;
10 T h o m as E. C ro w o n l h id a lt ja selgelt iselo o m u sta n u d s e d a h e te ro g e en su se ja h ts u se p a ra
d o k saa lset h e n d u st, m is ilm n e b m istes pu b lik , n in g so o v ita n u d e rista d a a u d ito o riu m i ja
..p u b lik u t; v iim a n e o n id e a a lk o n stru k t. esim en e selle k o n k re e tn e ja alati eb atielik m a n ife sta t
sio o n (C ro w 1985; 4 -5 , sam u ti 3 1 -3 2 , k u s k n eld ak se, k u id a s p u b lik u m iste t selle s n a t n a p e
vases t h e n d u se s k asu tas esm a k o rd se lt F re a rt de C h a m b ra y ju b a 1662. aastal n in g m illised ra sk u
sed sellega seoses k o h e k erk isid ).
11
364

T s it C r o w

1 9 8 5 : 10 j rg i. A k a d e e m ik u te v a s tu p a n u s t p u b lik u a rv a m u s e le ja k riitik a h in n a n -

g u te le v t k a B ts c h m a n n

1997: 5 2 -5 7 .

igamehe iguat o tiu ita d i Idrjanduateoae le

iU ttuuiui*
tatud )a kaheldam atuks tsiasjaks. Sama kehtib lava Ja parteri suhete
kohta; sealgi on avalikkus om a igused prdum atult m aksm a pannud.
Juba m dunud sajandil arvestati teatris parteriga ning ritati publi
kule m eele jrgi olla. Moli^re ja M alherbe tavatsenud om a vrsse ette
lugeda kgitdrukutele - vhem asti kinnitab nnda tun tu d rahvajutt.
Raamat ja teater m oodustasid ennetava kultuurikogem use, mis kut
sus ellu ja andis igustuse ka nitusele. K unstikriitika pioneer La Font
de Saint-Yenne kirjutab esimeses seda nim e vrivas tekstis jrgm ist:
..Vaatamiseks vlja p andud m aal on nagu trkipressi alt pevavalgele
ilm unud raam at, on nagu teatris lavastatud nidend, m ille kohta igahel
on igus arvam ust avaldada.'^
Esim esed valgustajate snavtud publiku kohta ei om ista sellele
ksi otsustam isigust, vaid peavad publiku otsust koguni asjatundjate
arvam usest kaalukamaks. Seda kinnitavad m ned ligud abee D ubos
Arutlustes. Publik ei otsusta teose le m itte ksi erapooletult, vaid
otsustab just nim elt nii, nagu tulebki kunstiteose le otsustada - see
thendab toetudes muljele, m ida poeem vi m aal m eile avaldab, k ir
jutab 18. sajandi esimese poole thtsaim a kunstiteoreetilise teose autor
(A 1 0 6 0 1976: 431). Jrgnevalt vastandab ta publiku hinnanguid kriiti
kute argum enteeritud otsustustele lhtudes phjendustest, mis om al
kom bel ennetavad Kanti m isteta otsustusi: D ubos kneleb inim es
test, kes ei tunne kunstireegleid, kuid on vim elised tnu om a loom use
rm isele tundlikkusele snastam a otsustust m ulje kohta, m ida avaldab
neile liigutav kirjandusteos. Sraste inim este m uljed kujunevad sageli
mitte ksi enne, kui nad neid snastam a hakkavad, vaid koguni enne,
kui nad m eldagi juavad. (Samas, 436.)
Siiski prkab juba D ubos paradoksile, mis hakkab painam a ta n o o
rem aid kaasaegseid; kunstiteos on kll phim tteliselt avatud kigile,
ent publiku eristam iseks, kelle otsustus on vram atult ige, tuleb seda
kvalitatiivselt ebam rast ja am orfset hulka oluhselt piirata. Mul ei tule
mttessegi llitada lihtrahvast selle publiku hulka, kes on vim eline
avaldam a arvam ust luuletuste ja m aalide kohta ning suudab otsustada
nende tiuslikkuse m ra le. Snaga publik m tlen m a siin ksnes
isikuid, kes on om andanud teatava hariduse kas siis raam atuid lugedes
vi suheldes teiste inimestega. Ainult nem ad on suutelised otsustam a
luuletu.ste ja m aalide telise vrtuse le... (Samas.) Vhe sellest, igu
poolest ehitab Dubos jrgneva arutluskigu jooksul les sna range
l i Kii l'im l ilc Saiiil-Y cm ic, M flcx lo tis sur qucUiiics lauscs ilf IVlol p r h e n t ilv la pvliiliiri' eti l'm n ir
iivei iin exiinicn <les iirlni liuiiix o u vn ififs c x p m h uu io iiv rc If tnois
/ 74ft ( I s ll T c o rc ly iy I y?'!;

mlstmistasandite pramiidi. Nflnda avastati juba nituse Ja vaataja

arm usuhte mesindalail itohe ka avatuse ja m istetavuse vastuolu.
Tepoolest, kaasaegsete tunnistuste phjal otsustades ei tu n d n u d
valgustusajastu Salongid veel seda spetsiifilist valitud publikutuum a,
m ille m oodustavad alalised vernissaai-klastajad: ^sja avanenud
uksest m urdsid sisse kik, alates aristokraatidest ja asjatundjatest ning
lpetades inimesega tnavalt: sotsiaalsete, intellektuaalsete ja harid u s
tasem ete erinevus ning nituse klastam ise m otiivide ja kitum isstandardite lahknevus plvis vaatlejate ja retsensentide kibestunult iroonilist
kriitikat.
Salong avatakse ja rahvam urd torm ab uksest sisse - kuidas see kirju
seltskond ja korratu tunglem ine segab vaatajat! Ne, seal asjatab ks,
m ttes vaid soov esim esena om a arvam ust kuulutada, siinsam as teine,
igavusest piinatu, kes ihkab ksnes uut vaatem ngu. Veel keegi neb
m aalides pelgalt ostu-m gi objekti ning tegeleb rehkendam isega, palju
need sisse viksid tuua; teine loodab siit leida thist lobisem isainet.
Asjaarm astaja uurib m aale kll kirgliku huvi, kuid harim atu silmaga,
ku n stn ik u pilk on lbingev, aga arm ukade, lihtinim ene on koom iline
ja rum al. Alam klassirahvas on h arjunud om a m aitset sobitam a isanda
m aitsega ja ootab ra nim ekate isikute arvam use, enne kui vljendab
enda om a. Kuhu sa ka ei vaataks, kikjal tungleb noori kontoriam etnikke, poodnikke, kskjalgu, kelles m onotoonne ja igav t tapab p a ra
tam atult igasuguse ilum eele... Kum m ati saab seesam a autor, kunstnik,
arhitekt ja literaat Louis de Carm ontelle, nitust ja just kujutava kunsti
nitust, Salongi, kirjeldada ka vaba hiskonna m udelina: Loobugem
usust, et orjus on inim ese loom ulik seisund; olgem tis veendum ust, et
m eie kohuseks on vabalt arendada kiki om a vim eid. Tsiviliseeritud
inim este, sisuliselt orjade reeturliku seltskondlikkuse ning m etslaste
raevuka vaenuhkkuse vahel, kes kardavad orjadeks m uutuda, nen m a
ru u m i tundele, m is on vriline hendam a inim konda: see on kirglik
arm astus kaunite kunstide vastu.'^
Paradoksaalselt kahetise publiku fenom eni tagant, m is Thom as E.
C row ksitluse phjal on kll vga peibutav om a ideaalkujul, ent samas
kaheldav konkreetse nhtusena, aim ub teatav valgustajalik hpotees,
m ida ei arutata, kuna tunnustatakse aksioom ina: nim elt oletus, et iga
hel on vrandam atu igus kuuluda publiku hulka. Olgu see publik
hea vi halb, suutku enam -vhem pdevalt otsustada kunstiliste vr13

T s i t C r o w 1 9 8 5 : 1 9 , 1 8 j r g i. S iin s a m a s m r g ib C r o w , e t s e lle s a rn a s e id v a a te id k u n s t in it u s e le

ja g a s r e v o lu ts io o n ie e ls e il a a s ta il k a M a r a t . K n e ld e s a v a lik u s t a r v a m u s e s t k ir j a n d u s e v a lla s , n e b
t n a p e v a u u r ij a f r g e n H a b e r m a s selles k o d a n l i k u a v a lik u a r v a m u s e a l g v o r m i - h i s k o n d l i k e
ii.sjade le o ts u s ta m i.s e h a r j u t u s v lj a k u l" (Is il P ii/ u r a 1 9 8 1 : 2 9 j r g i ) .

tuste le vi jtku see valitud vhemuse prlsoitki, tg t juurdepttXi

kunstItcDStele peab olem a avatud kigile.'''
Tekitanud publiku, sndis nitustest ka kunstikriitika.
Esimeseks kunstikriitikuks peetakse, nagu eldud, La Font de SaintYennei. la vastas 1746. aasta Salongile kirjutisega, kus ksitles ni
tusel olnud teoste vrtusi ja puudusi, esitades om a snade kohaselt
m itte isiklikku arvam ust, vaid toim ides avaliku arvam use hletoru
n a .' Kunstikriitika rajajaks loetakse siiski D enis DiderotU. Ent m eid ei
huvita niivrd kriitikud kui kriitika. Snnib kunstikriitika, olles valmis
sisse vtm a teatava koha kunstim aailm as - kuid paraku pole seda kohta
kuigi hlpus m ratleda.
,,1767. aasta Salongis kurvastab D iderot, et nitusel ei esinenud see
kord m itm ed tu n tu d kunstnikud: nagu nad ise seda phjendasid, sai
neil villand anda end m etsloom ade vim usse ja lasta end lhki rebida.
(/inffpo 1980; 372.) Pole pris selge, kes olid need ..m etsloom ad - kas
publik vi kriitikud vi m lem ad kokku, aga kunstnike seisukohta vl
jendatakse adekvaatselt: neile ei m eeldinud ei hed ega teised. D iderot
suhtub asjasse teisiti. Tema hindas soovim atust nitusel esineda h ir
m una karm i te ees. Tajudes teravalt, kui dram aatiliselt thendusrikas
oli lem inek eratellim ustelt avalikule vljapanekule, snastab ta jrg
mise m ttekigu: ..Kui lpeksid need kunstnike iga-aastased avalikud
vistlused, algaks peagi kunsti allakik. [...] M eistrit, kellelt rikkur tellib
maali sooviga prandada see om a pojale teatava vrtasjana, ei heiduta
ei m inu ega teie arvam us, ei enesest lugupidam ine ega hirm kahjustada
om a head nime: ta ei ttaks rahvuse heaks, vaid eraisikule, ning tu lem u
sena saaksim e tem alt keskprase teose, m il pole m ingit vrtust. Avalik
arvam us - see on kige vim sam tke laiskusele, ahnusele, autusele.
(Samas, 373.) Kaitstes Salongi-nituste ideed, kujutab D iderot eratellimusel valm inud teoste saatust ige m ustades vrvides, m is polnud pris
koosklas tega, nagu D iderot kahtlem ata isegi teadis. Ent hetkel oli
olulisem vastandada ..avalikku arvam ust tellim use privaatsusele, sule
tusele. Lhemal vaatlusel, niteks kas vi sja osundatud C arm ontellei
sulest prinevat liku le lugedes, kaotab knealune m iste paraku sel
gepiirilisuse ning hakkab tu n d u m a pris tabam atuna. M ida see ieti
sisaldab - kas kigi nituseklastajate arvam ust? Vi vahest ainult p u b
liku parim a, kultiveeritum a osa hinnangut? Kas avaliku arvam use
l 'l

V c i i o m a a l f j u d i s selle ig u s e t u n n u s t a m i n e K a t a r iin a I I v a lits u s a ja l, V a s llo o ilu il K u n s t id e

A k a d e e m i a k o h u s tu s t e h u lk a k u u lu s k a ig a -a a s ta n e a k a d e e m ia liik m e t e l o o m i n g u v lja p a n e k
..r a h v a le v a a la n iis e k s " ( v t li e p m i i T e u 1 9 9 3 ) .
I

V t T e o r e ly t y 1 9 7 4 : 9 0 . 'I iille s v lja n ii u u d s e ? ,a n rig a n in g o.salt k a t a v a t u t e id e e d e g a , p e lg a s esi

in e n e k i m s t l k i t l k k u n i n g a v i m u t s e n s o r e id n i n g a v a ld a s o m a b ro i< r i .s e e t ttu I lo lla iK lls . l a v a t

v a s t u k a ja le id is see sil.ski k o d u s e l P r a n t s u s m a a l.

moodustavad Salongi-nitust puudutavad vestlused koHvlkuis ning

seltskonnaelu- ja filosoofilistes salongides? 'IVkisnas ilmuvad arvustu
sed? Vi on tegemist kirju, histulem usele taandam atu kigi arvam uste
kogum iga? Siiski usub D iderot, et just selles ktkeb karm tde.
D iderot kunstialaseid vaateid tundes on phjust olrtada, et ta ei pea
silmas kigi arvam uste kogusum m at, vaid kom petentseid otsustusi, mis
rajanevad teadm istel, kogem usel ning neist tuletatud kriteerium idel,
ehk teisisnu - kriitikute otsust. Erinevalt La F onfist, kes kinnitas vim alik, et m nevrra silm akirjalikult
nagu ei kuuluks tem a poolt
kirja p an d u d arvam us nitusepiltide kohta sugugi tem ale isiklikult, vaid
on kokku kogutud publiku seast, osutub D iderot kriitik otsekui publiku
eriagendiks, kes vljendab tem a m uul m oel vljendam atut arvam ust, m is
kujuneb sam as sltum atult aktuaalsete, hel vi teisel m oel avaldatud
vi ka sootuks snastam ata arvam uste kogusum m ast. Kriitikat m testatakse siin avalikkuse organonina, hiskondliku kontrolli rafineeritud
instrum endina, ent sam as ka autonoom se vaim se m ehhanism ina, mis
toim ib om aenese phim tetel. Vib elda, et kriitika tung sltum atu
enesekllase eksistentsi poole kunstim aailm a vram atu vaba ksusena
avaldus sublim eeritud kujul ka D iderot enda arvustajapraktikas. Sest
teadupoolest ei olnud hiljem kuulsust kogunud Salongides vljenda
tu d avalik arvam us tegelikult adresseeritud ei kunstnikele, kellest seal
kirjutati, ega avalikkusele, kelle otsust see tihendatud ja kultiveeritud
kujul pidi sisaldam a, vaid ainuksi paarikm nele kroonitud peale, kel
lele p aru n G rim m lhetas om a ksikirjalist K orrespondentsi - nagu
kuningas Stanislaw Poniatowski vi Katariina 11.'^ Sellega deklareeriti
juba kategoorilises toonis kunstikriitika isevrtuslikkust kaasaegse
kunstielu vrika m testajana.
La Font de Saint-Yenne oli ka see, kes om a levaates 1746. aasta
Salongi-nitusest tegi ettepaneku avada ldrahvalikuks vaatam iseks
rikkalik kuninglik kollektsioon to o n a thjalt seisvas Louvreis. See
oli nituse krval avalikkuseprintsiibi teine saadus - m uuseum i idee.
Pealtnha puuduks siin nagu tiend avalik, ent sisuliselt on see ta r
betu. M uuseum i eristabki m is tahes laadi ja m astaapi kollektsioonist just
nim elt avatus, kigile juurdepsetavus, ning srase sulam ina m anifesteerus uus institutsioon kohe snnim om endist peale. Sna m uuseum
tem a antiigile viitavas, legendaarse A leksandria M useioniga seostuvas
thenduses tarvitati esm akordselt esimese rahvusliku, s.o m itte eraisi16

S e e p r a s t s a ig i ta e n d a le l u b a d a s ra s e id k a r m e s o o v it u s i k u n s t n i k e l e n a g u j r g m i n e ; J tk e

n iis u g u s e d s e e d , h r r a L . , n e e d e e ld a v a d t e a r m a s t u s t , m i d a te is ei le id u . V i v e e l p a r e m

r g e m a a lig e ld s e . ( f l u ^ p o ) 9 8 0 ; 4 7 3 .) D i d e r o t teadi.s', e t h r r a I ,. te m a k ir j u t is t t i lo e . M u i d e ,
S a l o n g i d e k ig e t ie li k u m k s ik ir i a s u b K r m i t a a i k o g u s .

leule kuuluva, vid kigile avatud tollektiioonl pahal, mli aiutatl parla*
m cndi mitruscga - nim elt Briti M uuseum i i)hta.'^ Iuljudc teiste kol
lektsioonide muuseumiics m uutm ine ei kinud ehk nii revolutsiooniliste
w)(e<cga, kuid toim us sellegipoolest vramatuh. J 770, aastate) tekkis
viinlastel vim alus kolmel peval ndalas klastada ssteem selt korras
tatud keiserlikku kollektsiooni lemises Belvederes. hena esimestest
iivanes publikule ka D resdeni galerii kunstikollektsioon, m ille tarvis
ehitati m ber eraldi hoone. Nii P rantsusm aa kuningliku kollektsiooni
kui teiste erakogude avalikustam ise tund li revolutsiooni pevil: 1791.
aasta mais klas Rahvuskogus rahvusm uuseum i loom ise ettepanek
ning kulus vaid veidi le kahe aasta, kui 18. b rm aaril II aastal avaski
l.ouvre om a uksed juba m uuseum ina. ..Suureprane edvrite valik,
mida em igrandid ei vrinud valdam a ning p randasid natsioonile, kes
vrib neid ning oskab ka hinnata, hatas D avid Konvendis, hutades
kaassaadikuid kasutam a kiki vahendeid, ..et avada kunstiaarded rahva
elustavale pilgule, teha iga teos avalikult vaadeldavaks, keelam ata talle
teenitud kuulsust... (flaBMfl 1933: 128, 130). Prantslaste eeskuju jrgi
mist teistes Euroopa riikides kiirendasid N apoleoni vallutused, seejrel
arenesid asjad aga srase hooga, et 19. sajandit vib nim etada lausa
m uuseum ide rajam ise sajandiks. Lpuks lahendas valgustusajastu u u d
sel viisil ka personaalse autorsuse printsiibi justum isega kaasnenud
probleem id, luues vastava juriidilise institutsiooni. A utorsuse fenom eni
hiskondlik teadvustam ine ja vrtustam ine ei pakkunud veel k u n st
nikule kuigivrd turvalist kaitset; parim al juhul kaitsesid tem a igusi
klblusphim tted, aga sedagi rm iselt ebakindlalt. Niteks Vasari
suhtub vraste m otiivide kasutam isse veel tiesti sallivalt.'* Vasari kir
jeldab lugu D reri vltsim isest, m ida tavatsetakse esitada autoriiguste
esimese teadliku kaitsm ise nitena.* Hiljem hakkasid kunstnikud vlja
m tlem a m itm esuguseid vtteid, et kaitsta om a loom ingut: tuntud on
17

St t a s u ta ti 1 7 5 9 . a a s ta l. K o l l e k t s i o o n i a lu s e m o o d u s t a s a r s t H a n s S l o a n e i p r a n d a t u d e r a k o g u ,

kes s iites las k a n u d e , e t see o le k s p u b l i k u l e lig ip s e t a v - K u n s t i d e ja T e a d u s te p r o g r e s s i n im e l

n in g I n i m k o n n a h v a n g u k s (ts it H o l s t 1 9 6 7 : 2 0 5 j r g i ) . T u l e b s iis k i m r k i d a , e t a lu l ra s k e n d a s id
c k s p im a a tid e g a t u t v u m i s t m it m e s u g u s e d p i i r a n g u d ( y g u l s k i 1 9 8 2 : 5 1 ) .
IK

A n d r e a d e l S a r t o e lu lo o s t lo e m e : E i s a a m a i n i m a t a j t t a , e t a ja l, m i l A n d r e a t t a s s e lle ju

Ic ls le (e o s te k a lla l, ilm u s id m n i n g a d A l b r e c h t D r e r i v a s e g r a v r id e t m m i s e d , m id a la k a s u t a s ,
liicM ulcs sealt m n e d f i g u u r i d n i n g k o h a n d a d e s n e id o m a m a n e e r ile . S e e a s ja o lu a n d is m n e d e le
j

U in I v it a , et m is ta g i p o le p a h a , k u i o s k a d o s a v a lt k a s u t a d a v r a s t v a r a , a g a k lla p n a p p is siis

A n d r e a l e n d a l k u j u t lu s v im e t . ( V a s a r i , I V , 3 6 0 - B a a a p w 1 9 7 0 : 3 4 5 .) S a m a s t o o b V a s a r i iira k a
l i i n l i i i l lo i) K u H iie li m a a li n ii v ir tu o o s s e s t v lt s in g u s t , e t see p e t tis r a is e g i G i u l i o R o m a n o , k e s o li
< iiile n iu l ( i r ig liia a li lo o m i.s e s . V a s a r i e i v a r ja o m a v a im u s tu s t e i v lt s ija l e id lik u id e e eg a l a llm a lu
U -o M u s e p u h u l ( I V , 3 7 9
19
lir n i

H a :ta p n 1 9 7 0 : 3 5 6 - 3 5 7 ) .

M a i v a n l i i n l o K a l m o n d i o s tis k o k k u D r e r i e s t a m b id , m is o l i d t o h u t u l t m e n u k a d , k o p e e r is
k a a s a a r v a t u d a u to r i m o n o g r a m m

, n i n g a su s m m a o r ig in a a li d e p h e . D r e r i k a e b tis

V r iie e lH la N ln |(irH a le le id is v a id o s a lis i v a s t u k a ja : M a r e a n t o n i o l k e e la ti g r a v r i d e v a r u s t a m in e

v r a m i i i i o g r i u n m l g a ( v i V a s a r i, V . 7

H a :ia |)H I 9 7 ( la : 1 2 ) .

niteks C laude Lorraini kaustik, kuhu ta pani kirja kflik om a maalid.

M urranguhetk langeb 18. sajandi esimesele poolele: 1733. aastal vtab
Briti parlam ent vastu esim ese kunstniku autoriigust kaitsva seaduse
ajaloos - Akti joonistam is-, gravri-, ofordikunsti jm s edendam iseks
ehk n n H ogarthi billi.^ Veidi varem , 1709. aastal oli"inglism aal vastu
vetud ksikirjade om andiiguse seadus, m is vim aldas autoril kirjas
tam isigust m a, kuid selle teravik oli suunatud kirjastajate huvide
kaitsm isele (vt Shiner 2001:107-108). Kiki autoriigusi hlm av seadus
veti vastu alles prast Prantsuse revolutsiooni. N nda vorm us lplikult
suurejooneline ajalooline arengujoon - alates alul teadvustam atust, see
jrel juba teadlikust kunstniku isiku ja autorsuse elim ineerim isest ning
lpetades isikliku autorsuse juriidilise kinnistam isega kunstniku m ajan
duslike huvide kaitse vorm is.
Vahekokkuvtteks:
leminekuaja m iste on kultuuriajaloo m isteaparaadis end k in d
lalt sisse seadnud ning renessanss on m uu tu n u d selle ajalooliseks nidism udeliks. Hiljaaegu on avaldatud arvam ust, et uusaega ettevalm istava
lem inekustaadium i tu n n u sed olid iseloom ulikud pikem ale perioodile,
hlm ates ka 17. ja isegi 18. sajandit (vt K aran 2001; 2, 25-27). Lhtuda
tuleks kainest seisukohast, et m ingis m ttes on iga ajastu lem inek.
Siiski sisaldab n- pikendatud lem inekustaadium i idee teatavat seletusjudu. Sel piiratud vljal, m ille dikteerib m eie teem a, eristub selgesti
sndm uste kilise kuhjum ise, ajalookanga tihenem ise aeg, m is valm is
tab ette sotsiokultuuriliste struktuuride stabiliseerum ist. See aeg langeb
kaheksateistkm nendasse sajandisse, valgustusajastusse, kunstim aa
ilm a kristalliseerum ise ajajrku. Koos varasem atest sajanditest pritud
puhtkunstilise nautim ise kultuuri, kollektsioneerim ism entaliteedi ja
-praktikaga, loom ingulise isiksuse vrtustam ise, kunstituru tekkim ise
ja akadeem iatega, m ille edasine areng toim us enneolem atu kiirusega,
20 W illiam H o g a rth k irjeld ab o m a a u to b io g raafias ju h tu m it o m a g ra v rid e p ira a tt m m iste g a ,
m is su n d is te d a p rd u m a p a rla m e n d i p o o le (X o ra p i 1933; v t k a TepiviaH 1977: 17, 94), Tegelikult
ei p iird u n u d tira e erita v a g raafik a lev ik u st ja itse n g u st tin g itu d p ro b le e m id a in u k si ilm se p ira a t
lu se o h jeld am ise vajadusega. O rig in a a li u n ik a a lsu s pluss k u ju ta m isv iisi tu n n is ta m in e k u n s tik s saab
te o se v rtu slik k u se v ram atu k s e eltin g im u sek s, m is leiab te o re e tilist k in n itu s t W alter B en jam in i
k u u lsas au ra idees (B en jam in 1994: 527). A u ra p a lju n d a m ise ja tiraais l h tu m ise o h u v i
m a lu st k tk e b ju b a estam b i lo o m u s. N ii p u u l ik e p laat k u i te ise d k rg tr k ite h n ik a d vivad a n d a
l p u tu h u lg a la itm a tu id t m m ise id , sam u ti 18. sajan d il le iu ta tu d litograafia; m etallalu s k u lu b kll
k iiresti, k u id k lb lu stu n d e ta k u n s tn ik vi te m a p la a tid e vald aja v ib p ro d u ts e e rid a k a eb ak v ali
te e tse id t m m ise id . N n o rig in aa lt m m ise m ra tlem ise p h im tte d t ta ti vlja alles 19. sajandil:
n e e d n e v a d ette a u to ri s ig n atu u ri, t m m ise j rje k o rra n u m b ri ja ld tiraa i m rk im ist, tiraai p ii
ra m is t - k aasa a rv a tu d tr k iv o rm id e k a h ju sta m in e vi h v ita m in e . (R ik u tu d plaatid e k asu tam ise
k o h ta u u te u n ik aalsete t m m is te lo o m isek s vt G a m b o n i 1997: 123-124.)
370

21 18. sajan d il te k k in u d a k ad e e m ia te ja m u u d e s arn aste in s titu ts io o n id e loetelu h h iia k s niiUi

leh ek lg e - vt P ev sn er 1940: 140-143.

kuulub Ulla kaunite kunstide mAiste snd, e it e e t lk i lnd, nftltuie lnd.

publiku siul, kriitika snd, m uuseum i snd, autoriiguste snd: pal
itule varaficuiiile eri ac}<iulel (oitnunud viljaslusaklide torm iline, bra
vim rne lpplahendus.'^
Selle loova kultuuriplahvatuse taustal peaks olem a mistetav, miks
il

I H , .su jiiiu lll k ill p i i r i , k iin n is l m r g ila k s c k ir ja n d u s e s k o r d u v a l t , a la lc s K r i s I c l lo r I k la s s lk a lls c N l

lil N i, m ille le m in u n i o le n k o r d u v a l t v i i d a n u d ( K r i s t e l l e r 1 9 5 1 , 1 9 5 2 ) . V r s k e m a t e u u r im u s t e lu ilg iis

e s ila li k fil((e p h j a l i k u m a k o n t s e p t s io o n i p i k e n d a t u d 1 7 . s a ja n d is t " e h k a j a v a h e m ik u s t 1 6 8 0 - 1 8 .1 0
k u i k u n .s ti s im n ie p o h h is l l .a r r y S h in e r i r a a m a t K u n s t i le iu t a m in e ( S h i n e r 2 0 0 1 ) . 1 e a lk i r l k u ju s liili s e ln c s li te o s e p h i i d e e d , re e te s h t la s i n ii u u r im u s e v r t u s e d k u i m e t o d o lo o g ilis e d p u u d u s e d .
In n lls e invciUlt>ti"\i v ib n im e lt t l k i d a n ii le iu ta m is e k u i k a v lj a m e ld is e , k u j u t l u s v i m e v i l jiin d ''! v lis lu U id p o le k a v im a lu s t lg e n d a d a s e d a ..a v a s t a m is e n a . S h in e r i m t e te g a o n t e n o
liselt k ig e e n a m k o o s k la s e s im e n e t h e n d u s , s e m a n tilis e a l l u s i o o n i n a ilm s e lt k a t e in e ; k ll agu
v illls ta la k s e i g a n e n u d m t t e v i is i n a k o lm a s : k o h e r a a m a t u a lg u s e s d e k la r e e r ib a u t o r s n a s e lg e lt o m a
C N c iits ia lis n \ i-v a s ta s t h o i a k u t . S h in e r i j r g i k u n s t i e i ..a v a s t a t u d m i n g i in im te a d v u .s c le seni varjalu il o le m u s e n a ( v i v a r ja t u d o m a d u s e n a , n a g u ta v a ts e b s e d a n i m e t a d a e s s e n ts ia lis tis t D a n t o ) , v a ld
k u n s t n le iu t a t i e h k l o o d i . K u n s t i p u u d u m i s e k u n i 1 8 . s a j a n d in i t u v a s t a b a u t o r k a h e t e m a a r v a te s
n iil r a v a t u n n u s e p h j a l: e s ite k s v a s t a v a m is te n i n g te is e k s k u n s t n i k u k u i lo o ja m u d e li p u u d u m i s e
p in n a lt e h k te is is n u - m is te te liig e n d a m a t u s e n i n g k u n s t n i k u j a k s it lis e f u n k t s i o o n i d e e r is ta m u tu s e p i n n a l t , m is p a ig u ta s k u n s t i o ts e s e lt k s it d e h u l k a . N i i s u g u s e l h e n e m is v iis i p u h u l v ib
k u n s lia ja s t u a lg u s e ( e lg e m n i i . e t v lt id a ..le iu t a m is e m e h a a n ilis t k o r d a m i s t ) e h k t e s ti t u v a s liid ii lih ts a k a h e n d s s te e m i ..o n / e i o le a b il. n i i e t s ee m a h u b h t e t illu k e s s e a ja h e tk e ( k u i l h t u d a
k u j u li s ic a ja lo o m a s t a a b is t ). P a r a k u lip s a b n i i s u u r e s ilm a lis e s t p g i v r g u s t l b i h u l k t u n n u s e i d ,
m is o n v h e m a lt s a m a k a a l u k a d , m i n u m e e le s t k o g u n i m r a v a d . P e a n s ilm a s e e lk ig e a r t e fa k t id e
l u n k ls io n e e r im is e v iis e , n e n d e k o h t a o m a a ja k u l t u u r i p r a k t i k a i s . S h i n e r k s itle b k ll h e l v i te is e l
m o e l ( m i n u a r v a t e s s iis k i m it t e p iis a v a lt p h j a l i k u l t ) t e a ta v a s a a d u s e v a l m i s t a j a
n in g v a s ta v a te e s e m e le

m i s t e s

k i n n i s t u n u d

p r o b le e m i

e r is ta m is t e r a ld i liig i n a ja s p e ts iifilis e

k i i l t u i i r i l e n o m e n i n a . K u m m a t i j b u u r i j a v a a te v lja s t v lja k n e a lu s e e s e m e o l e m i s v i i s i d e
p r o b le e m , 'le is is n u , S h i n e r e i m r k a s e d a , m i d a m r k a s i d j u b a v a n a d k re e k la s e d - t u n d m a t a k l l
k u n s li m is te t ja p a ig u t a d e s k u n s t n i k u

technega te g e le ja te

h u l k a , s u u ts id n a d te o s e e r a ld a d a lo o ja s t

n in g h a k k a s id selle.s.se s u h t u m a k u i k u n s t ilis s e f e n o m e n i , m i d a v a s t a v a h k a m t e s ta ti ja k a s u t a t i,
n ii ei h ilis a n liig is sai k u j u n e d a o m a l k o m b e l k u n s t i m a a i l m a e s in d u s lik m u s t a n d - m u d e l . S h in e r i
ra a m a t u s i l m u v a d te o s e d a g a a lle s s iis , k u i k u n s t ile o n l p l i k u l t k i n n i s t u n u d o m a e t t e n i m i , k u i
see o n le o r e e tilis e ll p iis a v a lt r e fl e k t e e r itu d n i n g k u i k u n s t n i k o m a n d a b s ta a tu s e , m is v a s t a n d a b
le d a , lo o ja t , k s it lis e le . K u h u k u u l u s i d ja k u id a s t o i m i s i d m a a l i t u d ja s k u lp t u u r s e d k u j u t is e d ,
la u lu d t a n t s u d n i n g lu u le - ja p r o o s a t e o s e d e n n e s e d a . j b s is u H s e lt k s itl e m a t a . N n d a k a o t a b
u u lo r v im a lu s e k a a s a le h a k i k p n e v a d m e t a m o r f o o s i d k u ju t a v a te s s e a r te fa k tid e s s e s u h t u m is e
v iilla s , m ille k ig u s k u n s t ilin e f u n k t s i o o n k a s t a a n d u s t a g a p la a n ile , k u u lu s s o o t u k s e ita m i.s e le v i
asu s ta s a p is i v lja t r j u m a v a r a s e m a id d o m i n a n t s e i d f u n k t s i o o n e , m ille t u le m u s e l k u j u n e s k i l iiiie m a a lln ia k u lt u u r is k u n .s li m is te ; j lg i d a ..k u n s t n i k u s o t s io k u ltu u r ili.s e ro lli k u j u n e m i.s k ik u Ju
le a la v a o r ie n t a t s io o n ig a t e a d v u s e t b i , n n ho m o aestheticuse a r e n g u t e h k l h id a lt k o g u .selle k e e
r u k a m o o d u s t is e k u j u n e m i s l u g u , m id a S h i n e r K r i s t e lle r i e e s k u ju l n im e t a b k u n s t i d e s s te e m lk .s ",
m in a ag a s a rna .selt l.y n e s i ( l .y n e s 1 9 5 4 ) , B e c k e r i ( B e c k e r 1 9 8 2 ) , U a n t o , D i c k i e n in g p a lju d e le is te g u
c r lis la n n im e t a d a k u n .s t im a a ilm a k s . h i s n i m e t a j a o t s in g u id .sellele o m a e t t e m a a ilm a le v i b t h e l
d a d a ju b a 1 8 . s a ja n d il

n e e d k a n n a v a d a ja s lu p it s e r il. N n d a k a v a n d a s a b e e M a r c - A n l o i n e l .a u g l e r

s a ja n d i k e s k p a ik u k u n s t id e l e p h e n d a t u d a ja k ir ja l,'P,tut ilcs iiris cn Ir iitu r v lja a n d m is t , n i n g k u i

p la a n o le k s l e o s l u n u d , .s a a n u k s selle st e s im e n e k u n s t ia la n e a j a k ir i a ja lo o s ( v t 'l e o r e l y c y 1 9 7 4 ; 1 .1 1 ),
V a l d k o n d , m id a l.a u g i e r k u t s u b r i ig ik s , n n i u l u b S c h ille r il h ilj e m k u n i n g r i i g i k s . 2 0 . .s a ja n d i k n n is e l
k ib e le l in u d n i a a i h n ( v r d ;ij a k ir i

M n/i

lu K yc c n iiu i

j m s ) t h is ta s r i ik lik - p o lillil ls e s t m e l a f o o r l

k a s i l o o b u m i s i , m is o li k lg ili k o o s k la s u u e d e m o k r a a t l i k u v a i m u g a , k in n it a d e s h tla s i k u n s t ilis e

lilitri riie s e k lla s u s l o m a e lle t e r v i k l i k u k o s m o s e n a . S h in e r i r a a m a l u J i iu r ile n a a s te s t a h a n s iis k i
lis a d a , et ju b a v lja k u j u n e n u d k u n s t i m a a i l m a ja le m a p r o b le e m id e k ir j e ld u s te a n a l s id e n o l o n
te g e m is t k lg lll a r v e s ta ta v a u u r im u s e g a , m ille le m in a g i o le n v i i d a n u d n i n g k a v a ts e n t u g in e d a k a

hivas enneolem atult uudse situatsiooni teoreetilises m testam ises nii

thelepanuvrse koha just m aitse miste.

2.
R oom lased ei tu n d n u d nhtavasti ladina knekndu degustibus non est
disputandum; ilmselt lks see kibele alles keskajal. Sellegipoolest m aitse
probleem i arutati - m is oli ka loom ulik hiskonnas, kus puhtkunstilise
tarbim ise kultuur esm akordselt itsele puhkes.
K ollektsionri ja rafineeritud asjatundjana oli Cicero nhtavasti
esim ene, kes postuleeris erilise kaasasndinud tu n d e olem asolu, m is
vim aldab otsustada kujutiste, snade, rtm ide ja helide vrtuste ja
puuduste le (Pazura 1981: 17). Kirjas Pisodele rgib H oratius m ait
sest pidevalt - kll srast om adust vi vim et lihtsalt m ainides, kll
viidates selle vajalikkusele, olem asolule vi puudum isele. Ses pealtnha
korrastam ata thendustergas peitus kindel m te. Nagu selgub hest
ligust, on m aitse kultiveeritud tundlikkuse kvaliteet, m is on om ane
teatud sotsiaalsele kihile. Tegemist pole lihtsalt vim e vi tundega, m is
hel inim esel on ja teisel pole, vaid krgem at jrku sotsiokultuurilisele
rhm itusele eriom ase vimega:
Kuid m ida m istagi vis m aam ees harim atuna priidel
pevadel linlaste seas, vilets austusevrsete hulgas? (212-213)
O n phjust arvata, et m aitse ja m aitselageduse vrtuseline oposit
sioon kultuuri (harituse) ja tahum atuse (harim atuse) universaalse vas
tanduse he tah u n a oli antiikm tlem ises pris laialt levinud.^^ Samas on
m aitse siiski om ane just indiviidile:
Oo vanem noorm ees [...], igeil teil ning m aitset sul on [...] (366),
hatab H oratius ning lisab peagi, viidates he tsensori igele tundele:
Sulle on jutus ja teos juhiks loom ulik m istus [...]. Kui ht-teist siiski sa
ko rra / kirjutad, judku see siis asjatundliku M aecius Tarpa / [...] krvu
[...] (385-387).
M lem al juhul osutab sna maitse teatavale vimele, m is kuulub
just meelelise valda - m istus osaleb otsustuse kontrollim isel eraldi ja
m aitsest sltum atult.

23
372

S a r n a s t v a s t a n d u s t le id u b k a Q u i n t i l i a n u s e l , k e s k n e le b lin n a m a it s e s t (^uslus urhis) u r b a -

n i s t l i k u ja ru s fik a a is e a lg e v a s t a n d a m is e k o n t e k s t is .

I.puks selgub, et maitsekus vAib lieloom uitidR k i tekiti:

Nli nagu teataja, kes turvi rahvas! kaubale .sunnib,
saamale tulla poeet kseb meelitajaid, kui tal palju
rikkust on pldude nol ning hulk raha liigkasu kannab.
O n ta veel selline, kes tubli suutie kom bekalt suudab
anda ja kendada vaest thipaljast ning tlist psta
selle, kel kitsus kes, imeks siis panen, kui vahet oskaks
m rgata petises ning pris sbras see mees om a nnes.
Kui tegid kingi sa vi kui kellegi suhtes see plaan on
sul, ra too teda rm sana siis om a vrsside juurde,
sest kohe hab ta seal: Imekaunis! Hsti ja ige!,
kahvatuks lb ning piitsutab read le kastega sbra
silmist, kepsleb ja jalg m aapinda tal hm iga tram bib; (419-431)^^
N nda nim etab H oratius ra kik m aitse m iste aspektid, m is vra
m atuks ja kesksekski arutlusaineks m uutuvad alles 18. sajandil. Jtkem
need meelde.
Kneknu kige levinum as variandis, de gustibus et coloribus non
cs( disputandum, kneldakse m aitsest pigem selle sna esmases th en
duses - nim elt kui suulaenaudingust. O m eti jtsid antiikideed teatava
jlje ka keskaegsetele tekstidele. Renessansiautorite phjal on jlgitav,
kuidas kulinaarne analoogia m uutub m etafooriks, see om akorda aga
prototerm iniks. 15. sajandi keskel, pidades kaasaegse arhitektuuri all
silmas gootikat, kirjutab Filarete; Mullegi m eeldisid kaasaegsed, ent
niipea kui m aitsesin [gustare - snast gusto m aitse] antiiki, kaasaeg
sed mulle enam ei m eeldinud. (Tsit Tonelli 1973: 354.) Veel peaaegu
sajand hiljemgi balansseerib Leon Hebreo ikka vrdluse ja m etafoori
piiril. Nii nagu hea ja kuri hinge jaoks on sarnane m agusale ja kibedale
m aitsemeele jaoks, sarnaneb ka ilus ja inetu (hinge puhul) m eeldivamaitselise ja mittem aitsvaga, inetu ja kole aga vastiku ja tlgastava m ait
sega. (Hpeo 1981: 314.) Sama dialoogi teises kohas kneleb ta seevastu
inimestest, kel on hea m uusikaline kuulm ine, kuid puudub m uusika
m aitse (EGpeo 1981; 337).
17. sajandi keskpaigaks hakkab kristalliseerum a sna m aitse estee
tilises thenduses. Kui Baltasar Gracini m ttetark tleb kaasvestlejale
sul on hea maitse", peab ta silmas ilusa eristam ise ning nautim ise vi
met.^ Srane tarvitus m uutub kiiresti ldlevinuks ning satub viimaks
lA

I liin illii , P ls o ilc lf ( l .iiiil fk u i is t ) . T lk

V l Ijm iM W ii

0. H ir p n ls .

R o o in ii k lrjim ilu s c nnlolooKlii I W l : :U 6 ,

.t l .

K l , T iil) c lc |iiim iv ililr c l k im ib c l liik s s flm i . . i i u i I I n c " v a s liiv k ii u lim l i i n l U f k co

li' k l l ) r ( r k iilil. K ( i i i u u k l ( (rtlkc((B ( v ( K u y / i-y ( V V I ; 1 2 ) .

ka M oli^rei peenutsevate daam ide sflnavarra: Oleks ju m eldam atult

m istusevastane m itte tunnistada, et Pariis on lohutu aardelaegas, hea
m aitse, vaim ukuse ja galantsuse m etropol. (M oli^re 1974:47.) Satiiriline
p aroodia paneb punkti m aitse ajaloo esimesele pearkile, jrgm ises
algab juba m iste teoreetiline lahtim uukim ine. Ent m lestus m aitsesna otsesest thendusest silib veel pikaks ajaks. Voltaire alustab vas
tavat artiklit Entsklopeedias jrgm iste snadega; M aitse ehk toidu
om adusi eristada vim aldav taju vi vim e on kigis tu n tu d keeltes s n
n itan u d m etafoori, kus snaga m aitse thistatakse tundlikkust ilusa ja
inetu vastu kunstis [...] (Bo/ibxep 1974: 267.) - srane m ttekik oli
tollal veel ldlevinud.^
Fran(;ois de La R ochefoucauld oli prantslastest nhtavasti esimene,
kes phendas maitsele om aette essee (McxopMH acTexMKM 1964: 246247). 18. sajandil uuriti m aitse probleem i erilise, lausa erandliku th e
lepanuga. Sltum atult lahendustest, m ida sellele pakuti, on ennekike
m rkim isvrne m aitse kategooria teoreetiliste arutelude keskm esse
nihkum ise fakt ise. Shaftesbury, Joseph Addison, E dm und Burke,
Francis Hutcheson, H enry Hom e, David Hum e, A lexander G erard,
John G ilbert Cooper, A rchibald Alison, C harles Batteux, Jean-Baptiste
D ubos, M ontesquieu, Voltaire, D enis D iderot, C laude A drien Helvetius,
Jean le R ond dA lem bert, Jean-Jacques Rousseau, A nton Raphael M engs,
Johann George Sulzer, M oses M endelssohn, Friedrich Schiller, Johann
G ottfried H erder ei saanud m aitse problem aatikast le ega m ber ning
n n d a Kanti kolm anda kriitikani vlja. Pole juhus, et Sulzer kirjutab
m aitse m iste sisse juba esteetika m ratlusse.
M aitseparadokside vi ehk lausa m aitse m istatuse pingeline estee
tiline, pshholoogiline, sotsiaal-pshholoogiline, kultuurilis-ajalooline
u u rim in e kneleb htaegu nii kunstilise tajum ise subjekti avastam isest
kui ka tem a ajaloolisest konstitueerum isest. See annab m rku uue ku l
tuurilise liigi tekkest; kuulav, vaatav, lugev inim ene, kes sellest levat
n au dingut am m utab - homo aestheticus. O tse kaasaegsete silm e all
saab rariteedist, eliiteksem plarist, autsaiderist, h aritud diletandist jne
argine tegelane, keda vib esindada igaks, - saab subjekt, kelle estee
tiline kitum ine on universaalne ning m uutub tnu sellele filosoofilise
refleksiooni aineks ja esteetiline vim e llitatakse inim ese kui sellise
abstraktsiooni. K rgm aitset ja harim atut m aitselagedust, parterit ja
looi, rahvajuku ja kultiveeritud diletante (knelem ata juba profes
sionaalidest) vastandatakse, nagu ngim e, veel kogu 18. sajandi vltel.
Siiski vastavad reaaliad hgustuvad, niipea kui filosoofiline m te lendab
3 74

26

V r d XoyM 1 9 7 7 : 5 4 4 ;

M c r o p M H 1 9 8 2 : 3 1 4 ; IIIc < |)rc ()O p M I 9 7 S : 4 4 4 .

inimkonna tasandile. Rous.^eau eeldas, et maitnemeel on omane kAlglle

inimestele (McropMH ik tctm k h I% 4; 408). Nilhcs analooglrtt moraalinorm i ja m ailsenorm i vahel, llitab Hom e viimase inimese loom ulike
om aduste huika: I,oodus on kiges jrjekindel; ta on meisse istutanud
vime im etleda kunste, mis on suur nneallikas ja voorusele hutaja.
htlasi on ta meile kinkinud hise m aitsem dupuu [...] (XoyM 1977:
,'i49.) hise m dupuu juurde naasem e peagi, esialgu aga knelgem
ldinim liku vime ja vaid vhestele antud m aitsekultuuri vastuolust.
Asendam atu Sulzer tuleb olukorrast vlja entsklopedistile kohasel vii
sil, vaadeldes levinum aid snatarvitusi. M aitse pole tem a m ratlusel
miski m uu kui vime kogeda ilu, sam uti nagu m istus on vim e tu n n e
tada tde, tiuslikkust ja ig(l)ust, ning klblusm eel - vim e ra tunda
head. Vahel tarvitatakse seda sna siiski teises thenduses, nim elt kui
maitset om istatakse ksnes neile inimestele, kel see vim e on arenenud
teatud kpsuseni. (Sulzer 1778, II, 240.)
Maitse m iste nihkum ine uurim iskeskm esse ei knele ksi p u b
liku konstitueerum isest kunstim aailm a vltim atu kom ponendina, vaid
annab kaudselt m rku ka sellest, et kunstim aailm oli m uutum as sees
miselt sidusaks ja funktsionaalselt ladusalt toim ivaks ssteem iks. Vi
igem ini - andis m rku loogihsest vajadusest koondada ja korrastada
lekkinud kunstim aailm m istuspraseks tervikuks.
Olen eespool kord juba juhtin u d thelepanu asjaolule, et kunsti
maailma kirjeldused piirduvad enam asti eripalgeliste kom ponentide
em piirilise loeteluga, mis lpevad kolm e punktiga. Vltida on seda
testi raske. Kunstim aailm a vorm um ine oli toim unud loetellu kuulu
vate rollide, tegevusalade, institutsioonide sotsiaalse kpsem ise teel 18,
sajandiks ning paralleelselt vastavate m uutustega teadvuses. See sega
dusse viivalt heterogeenne m aailm tuli nd m ingil m oel korrastada ja
selleks sobis terve rhm om avahel seotud m isteid: kunst, ilu, jljen
dam ine, ideaal, geenius... Maitsele kuulub ses reas silm anhtavalt eri
line koht: maitse rakendub kigile nim etatud m istetele, korrastades ja
reguleerides autori ja teose, teose ja vaataja, nituse, publiku ja kriitika
vahekordi, teoste suhteid kollektsioonide ja m uuseum idega, kujundab
kunstikogude ja m uuseum ide seesmise lesehituse, seob objektide m aa
ilma subjektiivsuse prusm aaga ning abstraktsed m ratlused reaalsete
praktikatega. Asetanud arutluste keskmesse just m aitse miste, tunK i r j c k l i K l f s iik k l p iili k c iu u l lu iv i in iia lik u ii.s tl V iis iu n in g k u M s lilu r ii p k ih v iiU i.s llk k ii k a s v u 1 7 .
iia|uiicll lO p u ri-.s Im ira lN lo iin ljiir K .s fl I n g li s m a a l, n i r g i b I V I c r W a l s o n : M u a llk u n .s l ju k iin n l U U r
n iiiti U is k I v O liiia ln s o k s n ilU liilii, cl I n i i n f s c l o n n ia ll.s c l. A j a v iil u M iilk u l I6 H II

1 7 7 ( 1 lu iv lla s n i u l l * ( '" .

K f l l r i n i i i i r a d i i m l n i n g I s l v llls c c r iv n ir t jii, n ik lu in a ll.s fU ' o m l s l a l l , p k lo v a ll n l l iig ii c k l fl|> c liilu il

i n d i l n a g u l o li n l i K k r , D a v k l l l u n i r , A l c x a i u l c r P o p c , j o lin D r y i l c n )a p a lju d l f l n f i l . I l u v i n iu lla r
v iin

Ui

iillan k a a n a n ll n i n c g l llr l l l lit M u k iillr k lf ilix in l r a j iu n ls d c , iiig lla d r it k u k i i l n i r u u r j u k u j u n e

dis filosoofiline ja esteetiline m te selles ra ning snastas v a i m s e

m e h h a n i s m i , m i s s i d u s Ic o k Ic u j a r e g u l e e r i s k o g u
e r i I o o m u 1 i s t, m i t m e t a s a n d i l i s t k u n s t i m a a i l m a kom pleksi.
K um m ati on m aitse, olles htaegu nii kunstielu s(adus kui univer
saalne regulatsiooniprintsiip, seesmiselt vastuoluline. See kahetisus
m uudab problem aatiliseks nii m aitse enda vim alikud definitsioonid
kui suhestab selle konfliktselt ka teiste uue kaunite kunstide m aailm a
fundam entaalsete phim tetega.
M aitseotsustuste em piiriline paljusus ei llatanud 18. sajandil enam
kedagi; probleem seisnes vajaduses letada relativism, et m itte elda kaos esteetilise tunnetuse vallas. Just selleprast, ja m itte niivrd tru u
dusest neoklassitsistlikele ideaalidele, m ida ei p ooldanud kaugeltki kik
kirjutajad, otsiti esteetikas m aitse histasandit vi nuti selle vljat
tam ist. Erinevad lhtepositsioonid ei takistanud ksm eelselt otsim ast
ja enam vi vhem rangelt fikseerim ast seda, m ida isegi David H um e
nim etas m aitsenorm iks? Esteetilise otsustuse objektiivse aluse leid
m ise taotlus hendas kiki: neid, kes pidasid m aitset om aette meeleks ja
selle eitajaid; m uutum atute iluseaduste postuleerijaid ja neid, kes m ist
sid ilu subjekti-objekti suhtena; nii H um elle, kes eeldas, et ilu eksistee
rib ksnes subjektis, kui Kantile, kelle m eelest sam uti esteetiline otsus
tus puudutab eranditult ainult subjekti ega ava m ingit om adust objektis
(vt AcMyc 1962: 202) oli htviisi vras m aitseprobleem i lbinisti rela
tivistlik lahendus.
H enry H om e vrdsustab m aitsenorm i klbelise norm iga: M aitsete
ja hinnangute sarnasusel, m ille m eie usk kujundab ldiseks, kigile h i
seks norm iks, on kaks olulist otstarvet; ks neist puudutab kohust(ust),
teine ajaviidet. [...] N nda loob kogu inim soole om ane hine veendu
m us m aitsenorm i, m illest lhtuvalt m detakse khklem atult iga ksik
inim ese maitset. (Xoyivi 1977: 548-549.)
Tnu m aitse hetaolisusele tekivad hiilgavad hooned, suurepra
sed aiad ja teised kaunid kohad, m is m eeldivad kigile, kirjutab Hom e.
M aitsehtsuseta ei sunniks ei om akasu ega kuulsus andekaid k u n st
nikke kike seda loom a ning tiustam a. M aitsehtsus on htviisi vaja
m is t k u n stim a ailm as: asjatu n d ja, o k sjo n ip id aja ja diiler. (W atso n 1992: 51.) K ik see o n tsi, nagu
o n t si k a v astu p id in e: u u te j u d u d e te k k im in e stim u le eris o m a k o rd a huvi m a itsep ro b lee m i
vastu.

376

28 T u n g i ..m a itsen o rm i p o o le vib t h e ld a d a ju b a re n e ssa n ssm tle m ises, m is m a itsete o o riaid

veel ei tu n d n u d ; E rw in Pan o fsk y m rg ib , e t isegi n ii k riitilised , vib elda, e t lausa skeptilised
u u rija d n ag u A lb e rti ja L eo n a rd o p d s id avaliku a rv a m u se vi ..asjatundjate h in n a n g u te p o olt
l b ifiltre eritu d m aterjali seast ta b a d a norm i, m id a a n n a k s v a sta n d a d a individuaalsele m aitseolsustusele (riaHocjjcKH 2002: 49).

Ilk nii muusika, skulptuuri ja maalikunsti edendim lieka kui ka nende

l<iiullustmiilsci<s rahuliste vahenditega, kui nad juavad liiiuslikkuseni."
(Sartms.)

1'lnamgi veel - maitse letab esteetilise valla piirid ning on m eldud

hendam a kiki, seisusest ja seisundist ksim ata: ..Inimeste klassideks
jagam ine snni, am etikoha vi tegevusala phjal [ ...| nrgestab side
meid, mis peaksid hendam a he riigi kodanikke; neid kahjulikke taga
jrgi aitavad osaliselt korvata kigi seisuste inim estele kttesaadavad
avalikud vaatem ngud ja m uud m eelelahutused, m ida on kige parem
nautida heskoos. (Sam as.)
Voltairegi ei kahtle heainsa hea m aitse olem asolus. ..eldakse, et
m aitse le ei tasu vaielda; nii see on, kui ju tt kib vastikusest he toidu
vastu ja him ust teise jrele - selle le [testi] ei vaielda, sest kehalised
puudused on parandam atud. Teisiti on lugu kunstiga: et kunstis on ole
mas teliselt ilus, siis on olemas ka hea m aitse, m is seda eristab, ja halb
maitse, mis neid erinevusi ei taju, ent m istuse puudused - m aitse rik u
tuse phjus - on parandatavad. (Bonbxep 1974: 269.) Samas kneleb
Voltaire ka rahvuslikust m aitsest, mis vib kord itsele puhkeda, kord
alla kia. kuid vib ka sootuks puududa. Puudum ise phjuste seletus
tasub ra tuua, sest siit aim ub selgesti kunstim aailm a intuitiivset tab a
mist. ,. Leidub hulk suuri riike, kuhu m aitse pole veel suutnud tungida;
need on riigid, kus hiskond on arenem ata, m ehed ja naised ei kohtu
seltskonnas, usk keelab m aalijatel ja skulptoritel elusolendite kujuta
mise. Kui hiskondlik elu vaevu hingitseb, siis vaim kngub, vaim ute
ravus nrineb ja maitsel pole end millegi varal harida. Kui osa kauneid
kunste sootuks puudub, leiavad lejnudki endale harva toitu, sest kik
kunstid toetavad ksteist ning on omavahel seotud. {Samas, 270.)
l)A lem bert: Kui m aitse pole miski pris m eelevaldne, siis jrelikult
rajaneb ta vaidlustam atutel phim tetel, m illest om akorda jreldub, et
nende phim tete alusel saab otsustada iga kunstiteose le. (Mcropufl
(tCTCTHKM 1964: 301.) H utcheson kirjutas inim este ksm eelsest ilutunnetusest ning pdis seda ka ksikasjalikult phjendada.^'' Tunduvalt
rafineeritum on probleem i dialektiline anals David H um eil, kelle tl-

VI XuTMCCDii, IOm,

C m h t

W 73; 103. p e tlik o ii lu g e d a n c k i k o liti I lu tc lic s o iil tr a k la a ills l, kii

kOiicUliiksc ..In im e s te Ilu m e e le u iiiv e r s a a ls u s e s t : M is p u u tu b Keoniivtrlllslvsse

ll

k ill o n k e e ^ i kunii^jl min{<i e rilis e v a ja d u s e ta vi t s is e m u g a v u s e k a a lu llu s e ta valliHKi o m a m iijule

lriil>flsl vi m n e e h u k o rru p iiriisc /oii' k u ju , vi e h ita n u d v a s ta s s e in a d m ilh r iH il w k v i crtkflr/tu s
Ic u d i O n' I r d p fis flil, e lia k o rra p iir a s e id liu lk n tir k i Ja k n r j o o n l v a litu d u s te v i u k e iid e k u j u k s . ,, f"

(Sinilill,

1(15.) sn a ilm se lt ei u u r in u d llu lc lie s o n lo llu si a r h i te k t u u r i k u ig i tiih e le p u n e lik u silm agH .

1rdnslste s iu lm u s te ta u s ta l k la v a d te m a a r g iu n e n d id v ee lg i e b u v e e n v a m a lt. k u ig i m o d e r n is m i
k v e rjo o n r lis i v o rm e , riiiik lin iita lllllia o ( iu g g e n lie im i n u u is e u m ih o o n e s t, cl s a a n u d llu te h e m in
e lle iitlh a k ig e liIrniiiam iiN u n e n iio s k l...

gendust peab George Dickie m altsefenom eni uurim ise tippsaavutuseks

ld se." H um e vtab esteetilised om adused objektidelt ning om istab
n eed jgitult inim m eeltele. Ilu ei ole om adus, mis eksisteeriks asja
des enestes; ta eksisteerib eran d itu lt neid [asju] kaevas vaim us, ja iga
inim ese vaim neb ilu erinevalt. [... ] Teliselt ilus vi teliselt inetu
otsim ine on niisam a m tte tu kui p d kindlaks teha, m is o n priselt
m agus ja m is kibe. (XaxMecoH, K)m, C mmt 1973: 306-307.) O m eti
r h u tab ka Hum e: >,[...] kigi m aitseerinevuste ja -veidruste kiuste
eksisteerivad teatavad hised/ldised heakskiidu- ja hukkam istuphim tted , m ille m ju tabab thelepanelik silm kigis vaim uavaldustes. {Samas, 310.)
Inim soo tajum used ja tu n d ed on piisavalt hetaolised, kirjutab
H um e teisal, et teha kik need om adused kunsti ja m tlem ise objektiks
ning avaldada to h u tu t m ju elule ja kommetele. Lpliku seletuse nii
suurele sarnasusele leiab H um e inim liigi kui sellise loom usest: M aitse
phiprintsiibid on hetaoliselt om ased inim loom usele. (Samas, 333,
321.) Tasub au anda ettevaatlikkusele, m is sunnib H um ei - m aitsenorm ile (standard) p hendatud teoseski - kogu aeg knelerna m aitse
p h i m t e t e s t , m is on tuvastatavad ksnes kogem use ja vaatluse
teel.
Vrreldes H um ei m aitseteooriat Kanti om aga, kaldub Dickie eelis
tus selgesti H um e i poole, ta heidab Kantile ette lhtekohtade gnoseologism i (eri tunnetusvim ete harm oniseerim ine), teleologism i otsustuse
eseme m ratlem isel (otstarbekohasuse vi eesm rgiprasuse vorm ),
selle knnise m ratlem atuse vim atust, m illest alates ilu loov vim e
esemes piisaval m ral olemas on (otstarbekohasus ei ole ju vljenda
tav kvantitatiivselt) ning veel paljut m uudki, kaasa arvatud raskeprane
snastus.^* Ent krvale jid Kanti m aitseteooria need tahud, m is seavad
selle vtm epositsioonile nii eelnevate m ttesuundum uste kui ka edasise
arengu seisukohalt.
Asi ei p iirdu ksi m aitse antinoom iaga, m ille Kant snastab sel
gesti ja sam as piisava tundlikkusega. M eenutagem : m aksiim m aitse
le ei vaielda om andab K antil aksiom aatilise aluse, k u n a m aitseo t
sustus on Kanti jrgi otsustam ine ilm a m isteta (ohne Begriff), s.o
otsustus, m il p u u d u b ratsionaalne alus. M illest om akorda tuleneb
tees: M aitseotsustus ei phine m istetel, sest vastasel korral saaks

378

30 V t eesp o o l tsite eritu d te o st (D ickie 1996), ku s H u m e i v a ateid h in n a ta k se m a itse -e stee tik a

tip p sa av u tu se k s n in g v a sta n d a ta k se s ra sten a K an ti m a itsete o o riale .
31 V t D ickie 1996: 1 4 9 -1 5 1 . Ta ei ole m istag i esim en e, k eda h e id u ta b K anti stilistika - sellest
k n e le sid ju b a K an ti sgavalt au stav ad kaasaegsed: Ses v a n a h rra s on m idagi teliselt n o o ru s
likku, m id a v iks n im e ta d a k o g u n i esteetiliseks, kui m itte see koletu v o rm , m ida m a m ratlek sin
filosoofilise kantseliidina," k irju tab S chiller (lo e th e le 1797. aasia sep te m b ris (I c r e 198K, I, 422),

nende le videlda (testuse teel otsustftdi)r (KriHk der Urteihkraft,

Kuiit 1994; 212.) Kanli anlitees villclub komhckoluisclt aga risti
vtiNliipldlsl: M uitsclsiistus pliincb inistelcl, sest vastasel korral ei
saaks, vaatam ata m aitsete erinevusele, m aitse le isegi m itte vaielda
(taotleda teiste hdavajalikku nusolekul an tu d otsustusega), ( 56 Kaiir 1994; 213.) Silma torkab siiski tsiasi, et teiste nusoleku ta o t
lem ine mi nu m aitseotsustusele ei th en d a veel, et see taotlus p h i
neks m istetel ning viks realiseeruda testam ise teel: antinoom ia ci
ole piiris sm m eetriline. Tegelikult ei pruugi ldkehtivuse p re su m p t
sioon ehk individuaalse m aitseotsuse leldiseks kuulutam ise taotlus
sugugi phineda m istel vi ilm tingim ata tuleneda m istest. sna
tenoliselt eelneb taotlus m istele, kui on ldse vim eline vastavat
m istet kujundam a. Kneldes teiste nusoleku taotlem isest, kirjeldab
Kant sisuliselt pshholoogilist fenom eni, m ille aluseks on reeglina ala
teadlikult om aks vetud esteetiliste om aduste objektiivsuse hpotees,
Mt .sellele hpoteesile Kanti ssteem is ru u m i ei leidu, siis p rd u b ta
intersubjektiivse ksm eele phim tte poole, taandades selle lppkok
kuvttes hiskondlikule m eelele vi hism eelele (gemeinschaftliiiicr Sinn / G em e in sin n - sensu s com tn u n is) n in g m ratleb m aitset
kui vimet otsustada selle le, m ille m eie tu n n e teatava ettekujutuse
osas teeb leldiselt edastatavaks ka m iste vahenduseta ( 40 - K aur
1994; 168).
)ulgen arvata, et Kanti snastatud m aitseantinoom ial puudub lahenilus fenomenoloogilisel tasandil; see tabab asja enda vastuolusid; a n ti
noom ia kajastab m aitse paradoksaalset loom ust m aitsena. Vastuolu
lahendam iseks on m tleja sunnitud kasutam a abstraktset seltskondlikkuse kui sellise (Geselligkeit) m etafsilist ideed, vlistades argu
m entatsioonist kik esteetilise otsustuse esem e enda psivad om adused.
Piirdudes kll leisikulise subjektiivsuse vallaga, tagab Kant maitsele
siiski universaalse sideaine rolli kunstim aailm as. Lpuks pole ju juhus
seegi, et ta arendab om a esteetikateooriat otsustusvim ele phendatud
teoses.
Teatud m ttes Kanti esteetika peegeldab, kuid htlasi ka kroonib
kunstim aailm a kujunem isprotsessi.
K antianism i kige populaarsem at teesi - maitse on objekti vi
eltekujutusviisi le otsustam ise vime meeldimi.se vi m ittem eeldimise phjal, ilma mis tahes huvita ( 5 - Kau r 1994; 78) - tunti, nagu
erialakirjanduses am m u theldatud, ka enne, kui Knigsbergi mtleja
selle .sna.stas. Hsteetilise otsu.stu.se huvitu.sest kirjutasid nii Francls
I lutche.son, lidnum d Burke, Moses Mendel.s.sohn kui Johann Joachim
% 56

W inckelm ann.^ Hea tahtm ise korral vib analoogseid m tteavaldusi

leida ka antiikautoreil ning - sna tungivas vorm is - Aquino 'Ihom asel.
Kanti teinegi tees - ilus on see, mis ilm a m isteta leldiselt m eeldib
( 9 - KaHT 1994: 87) - ei olnud uudne. Ent igup 9 olest pole ei Kanti
snastused ega vitlused nende originaalsuse/m itteoriginaalsuse m ber
m eie teem a seisukohalt kuigi olulised. Kanti esteetika on unikaalne om a
suhte t ttu kunstim aailm a kujunem isse.
A lexander G ottlieb B aum garten llitas esteetilise refleksiooni
filosoofilise d iskursuse ssteem i, m uutes k u n sti m testam ise seega
filosoofiaharuks. K ant viib B aum garteni alustalu k u lm in atsio o n in i,
tehes esteetikast m itte ksi iga filosoofilise ssteem i (kui petuse
kige oleva m ttest) lah u tam atu kom p o n en d i, vaid lausa selle lo o
gilise lpetuse harjakivina, m illeta ehitisel puu d u k s tek to o n ilin e te r
viklikkus. V him atki vihjet srasele vim alusele ei leidu heski 17.
sajan d i filosoofilises ssteem is - jrelik u lt ei ole tegem ist filosoofilise
m tte im m an entse arenguloogikaga vi vhem asti ei p iird u asi ainult
sellega. K anti kon tsep tsio o n is leiab krgeim a teoreetilise peegelduse
n in g tu n n u stu se k u n stim aailm a s n d im ise fakt. hes sellega - ja
sel m oel - k ro o n iti see m aailm ka katusega, sest eneseteadvustam isv ah e n d in a k uulub k u n stim aailm a ka filosoofilise esteetika reflek
siivne kuppel.
Kant li filosoofilise pretsedendi, m illest sndis traditsioon m le
m as n - arengufaasis: m uutes esteetika alul iga universaalsusele p reten
deeriva filosoofilise ssteem i lahutam atuks ja loogiliselt paratam atuks
koostisosaks, vim aldas ta sellele siis filosoofia m tteruum is vgagi
32 V t Acinyc 1962: 192, sam u ti 1 6 0 -1 6 1 . H u tc h e so n n itek s v lje n d ab sed a m te t selgesti ju b a
sajan d i alguses: kski k a su vi k a h ju vljavaade ei saa m u u ta e sem e ilu vi in e tu st. Sest tpselt
sa m u ti n a g u vliste ta ju m u ste p u h u l ei m u u d a k sk i kasusaam ise p e rsp ek tiiv eset m eeld iv ak s ega
k sk i ka h ju ka n n a ta m ise p e rsp e k tiiv peale rahulolem atuse te m a ta ju m isel seda eset m eeltele e b a
m eeld iv ak s [ . . . ] (XaxHecoH, IOm, C m m t 1973: 5 9 -6 0 .) ..K ogedes ra h u lo lu m eile k a su lik u esem e
n g em isest, n im e ta m e m e eset heaks; e n t k u i m eile p a k u b n a u d in g u t esem e v a atlem in e, m il
p u u d u b o tseselt kasu lik k u s, siis n im e ta m e m e sed a ilusaks, k in n is ta b sam a m tte M o n tesq u ie u
E n ts k lo p eed ias. (MoHxecKbe 1955: 787.)

380

33 N ag u m a in itu d , jag asid ju b a sofistid techne k a h te liiki: h e d o lid k asu lik u d osk u sed ja teised
n a u d ita v a d e h k m itte k a su lik u d . T unneb ju n g em ism eelg i s k u lp tu u ri-, m aali-, n ik e rd a m isk u n sti
te o se id ja m u id in im k te lo o d u d [asju] v aad ates ra h u ld u s t ega o tsi e n am m id ag i en am at, k u i leiab
n e ist te o stest m e e ld iv u st ja ilu ... , k irju ta b D io n y sio s H a lik a rn a sso se st (tsit McTopMfl scTexHKM
1962: 181 jrg i). A q u in o T h o m asel loem e: Ilu lisab h vele teatav a su h te tu n n e tu sv im e g a nin g
s e e t ttu tu le b hveks n im e ta d a seda, m is lih tsa lt ra h u ld a b soovi. Ilusaks n im e ta ta k se aga seda,
m ille ta ju iseen esestk i p a k u b rm u." Ja teises k ohas: Lvi r m u sta b , ku i n eb ja k u u le b p tra ,
kellest saab ta ohver. In im e n e tu n n e b r m u h o o p is teises t h e n d u se s ja m itte ain u lt to id u st, vaid
k a sellest, e t tu n d e e la m u s e d o n k o o sk las. Et aga tu n d e e la m u se d , m is l h tu v a d teistest tu n n e te st,
o n m ee ld iv ad v astav alt ko o sk lalisu sele [...], siis ei ole taolisel n a u d in g u l seost elu alalhoiuga.
(Tsit MysbiKanbHaH acxeTHKa 1966: 3 0 4 -3 0 5 jrgi.) S ltu m atu s elu ala lh o iu tu n g isi ongi huvituse,
k a su v a b a d u se esm a n e v o rm . K antil av ald u b .see ab ,strah eeritult ..kskiksusena (ohjektil ek.sislcnlsi
v a stu .

suurt autonoom iat. Ilmselt selleprast on K trm W ju hilisemate vaatle

jate silmis m nevrra varju jtnud eelkijad,
Teisalt Kanti teooria kui m itte lausa ei mililraiuid, siis vhemasti
ennustas kunstim aailm a edasisi arenguperspektiive. Eelkige kehtib
see krestom aatilise m ratlustepaari kohta, mis on om avahel lahuta
matult seotud. M aitseotsustuse huvituse, kasuvabadusega on koosk
las ka otsustuse objekt: Ilu on eseme otstarbekohasuse vorm , niivrd
kui seda tajutakse otstarvet kujutlemata. ( 17 - K anr 1994: 105.)
O tstarbekohasuse m istet Kantil pole siinkohal phjust lahata, piisab,
kui m eenutada, et ta eitas objektiivset eesm rgiprasust n n viim ase ehk
otstarbe-phjusena (causa finalis). Seda tsiasja vljendabki snastus
..otstarvet kujutlem ata, kuigi lihtsustatult kneldakse sageli lhidalt
..otstarbekohasusest ilm a otstarbeta {Zweckmssigkeit ohne Zweck).
Esteetilise suhte puhul nhakse eset tiesti lpetatu ja enesekllasena ksnes niisugune ettekujutus vim aldabki esemesse suhtuda ilm a
huvita {ohne Meresse).^* Ent huvita suhe on huvi(de)vaba, st lihtsalt
vaba - ja seega seesmise vabaduse lim akt. N iisuguses suhtes realisee
rub ..tunnetusvim ete vaba m ng.
Kant rhutab, et tem a esteetilise otsustuse definitsioon on abstrakt
sioon, mis taotleb selle keem iliselt puhta olem use, esteetilise essentsi
eraldamist, kuigi nii puhtal, segunem ata kujul kohtab seda harva. Kui
esteetiliselt nauditava nidisjuhuks pidada ornam enti, siis kike m itteornam entaalset hlm ab nim etatud m ratlus juba ebatielikult. Kant
kneleb sellest piisavalt selgesti. M aitseotsustuse m ratlusaluseks ei
tohi olla huvi. Ometi ei jreldu sellest, et prast seda, kui m aitseotsustus
on olemas puhta esteetilise otsustusena, ei viks tem aga seostuda huvi.
34 K anti m tte p arad o k saalse illu stra tsio o n i vib leida m o o d s a s t k u n s tis t - n im e lt tao tlu slik u ll
absurdistlike ta rb e k u n stiteo ste n o l, k u s in im e se reaalselt se a tu d e e sm rk k a h tle m ata k u ju n d a b k i
esem e iseloom u: k in n ijo o d e tu d tilag a te e k an n , seesp o o l asuva k rv a g a tass jn e . N - o ts ta rb e tu
tarb ek u n sti p u h u l su h estu b ..e ttek u ju tu s o tsta rb e st p rak tilise o tsta rb e -e esm rg i k u m m u ta m ise g a,
millega d e m o n stre eritak se esem e p u h te ste e tilist iselo o m u. E n t vaevalt sai K nigsbergi m tle ja sil
mas p id a d a sraseid esem eid: ta rb e k u n sti to llal ju k a u n ite k u n s tid e h u lk a ei lo etud. K ll aga ji
Kanti vaatevlja arh itek tu u r, k u s ta p id a s esem e v astav u st o m a o tsta rb e le oluliseks; a rh ite k tu u ris
piirab esteetilist ideed ..k u n sti p o o lt lo o d u d esem ete k a su ta m in e , a rv a s K an t ( 51 - K a H T 1994;
196). K aasaegne k u n stite o re etik tleb , e t n iisu g u stel p u h k u d e l e sem e k u n s tilin e ta h k ..rakendub"
(npUK/iadbieaemcx): ra k e n d u sk u n s tid ..seep rast n iisu g u st n im e k an n av a d id , e t k u n stilin e fu n k t
sioon pole n e n d e p u h u l ainus, v a id o tsek u i ..rak en d u b u tilitaa rse fu n k ts io o n i klge (KaraH 1972;
317). Kuigi K anti vaateviis ei ole p ris j rje k in d e l, n gi ta asja a v aram alt k u i Sulzer. N iteks m a a
likunstiks laias t h e n d u se s oli ta v alm is lu g em a k a tu b a d e k a u n ista m is t tap eed i, o r n a m e n d i)
ilusa m b lig a ksnes silm a r m u eesm rg il, sam u ti m a itsek a riie tu m ise k u n sti (s rm u se d , tu b a
katoosid jm s). Sest lillek lu m b id m itm e su g u ste lilledega, to a d kikv im alik e k a u n istu ste g a (seal
hulgas isegi d a am id e tu aletid ) m o o d u s ta v a d su u rejo o n eliste p id u s tu ste p u h u l o m a m o o d i m aali,
mis sarn aselt p rism aalid eg a
o n m e ld u d k sn es vaatam iseks, selleks e t rgitada k u ju tlu s
vim e vaba m n g u ideedega n in g p a n n a m in g i erilise sih ita t le esteetilin e otsustusvim e." (<i
il K a u r 1994; 197.) Ksimu.se ju u rd e ta rb e k u n sti k o h a st k a u n ite k u n stid e ssteem is kavatsen m
veri nniiNta.

Kuia seos sMb alati oQa vaid kaudne, st maitset peab esmalt kujutletama
seotuna millegi m uuga, sellek.s et heameelega mingi objekti paljast ref
lekteerim isest saaks veel seostuda rm tem a olem asolust (m illes seis
nebki igasugune huvi). ( 41 - K aur 1994: 169.) Rm olem asolust ei
p iird u utilitaarse kasu vim alustespektriga, vaid hlm ab ka klblusotsustusi.
Niisiis vaatam ata kigile piirangutele, m is ssteem i looja pidas vaja
likuks sisse viia, m ras esteetilise nautim ise kui kasuhuvita vaba tege
vuse abstraktne valem selle sihi vi piiri, m illele saab olem a suunatud
jrgneva kunstiprotsessi intentsioon. Sellest sai nii kunstilise tegevuse
kui kogu kunstim aailm a ha kasvava autonoom ia filosoofiline alus.
Aluse teise poole m oodustab Kanti geeniuse-teooria. Otsustam aks
ilusate esemete kui selliste le on vajalik maitse, kauni kunsti enese ehk
niisuguste esemete loom ise tarvis on aga vajalik geenius. ( 48 - Kanx
1994: 184.) Geenius on seega eriline vim e, m is on vajalik kaunite ese
m ete loom iseks ehk kunstiloom inguks. Sel m oel m uutub sna gee
nius Kantil kunstiande snonm iks: geenius on kunstniku, kunstili
selt andeka inim ese nim etus ldse, kes ei pruugi olla geniaalne tnases
tavathenduses. Siiski peitub siin ks raskus. G eenius kui loov vim e
ei saa toim ida reeglite jrgi. Reegli jrgi toim im ine eeldaks, et esteeti
lise otsustuse aluseks on m iste - m is Kanti jrgi on vim atu. (Samuti
viks lisada, et reegli jrgim ine seab kahtluse alla ka tegevuse lo o m in
gulise iseloom u.) Luues a n n a b geenius kunstile reegli. Et geeniuse all
peetakse silmas kunstilist andi, m illeta teliselt loom inguline akt oleks
vim atu, siis osutub kunstnik igupoolest otsekui looduse organoniks;
geeniuse kaudu annab loodus kunstile reeglid. Kant snastab seda nii:
Geenius - see on anne (looduse and), m is annab kunstile reeglid. Et
anne ise kui kunstniku kaasasndinud produktiivne vim e kuulub loo
dusele, siis viks elda ka nnda: geenius on snniprane vaim usttum us (ingenium), m ille kaudu loodus annab kunstile reeglid. [...] Siinse
snatarvituse kohaselt tuleb kauneid kunste paratam atult vaadelda geeniuse-kunstidena ( 46 - K am 1994:180).^^
E nt sel juhul on tarvis ka ra nidata, kellele geeniuse poolt antud
reeglid on m eldud. Kui juhtnriks teistele kunstnikele, siis tuleb
arvata, et eksisteerib ka m itteloom ingulist, s.o reegleid jrgivat k u n sti
list tegevust. Teatud piires Kant seda vim alust testi m nab. Et otsus
tam isvim ena kontrollib m aitse kunstilist tegevust sel m ral, kuivrd
35 S iin saav u tab l p e ta tu se ja la ie n d ata k se u n iv e rsaa lsu se n i (e e sp o o l k o rd ju b a m a in itu d ) m te,
m id a k a k ssa d a aasta t e n n e K an ti v lje n d ati lu u le ko h ta: K ige v h e m s n n ib luule reegleist, vas
tu p id i - reeg lid s n n iv ad luulest; see p ra st o n n iisa m a palju igete reeglite liike ja alam liik e kui o n
t eliste p o e e tid e liike ja alam liike. (B pyno 1962: 575.)

kunitliM dui eeldib meeldlvtt vormi, slii

iviMuda h t^ iil nU

kiiunitcs kunstides kui mujalgi - olgu luuunflude komplekti vAi mornalitraktuadi loomisel. Teisisnu ei kuulu m aitse saadused sugugi ainuksi
kiuinite kunstide toodangu hulka. |...| ja nnda vib .sellegi puhul, mis
peaks olem a kauni kunsti teos, sageli theldada geeniust ilma maitseta,
vi tei.sel juhul - maitset ilma geeniuseta. ( 48 - Kht 1994: 187.)
lilrelikult annab geenius reegli, mis kehtib tem a om a teose raames,
n reegli ad hoc antud teose vi teoserhm a tarvis - ning vastavalt ka
nenile hindam iseks.' Siiski laieneb geeniuse seatud reegel tem a om a
loom ingust vljapoolegi, mis on m neti vastuolus varasem ate m rat
lustega. I... ] geeniuse teos (see teoses, m ida tuleb om istada geeniusele,
m itte vim alikule haridusele vi petusele) ei ole nidis m atkim iseks
(sest siis lheks kaotsi see, mis ongi teose geenius ja m oodustab tem a
vaimu), vaid nide jrgim iseks teisele geeniusele, kelles tnu sellele
iUkab om aenese originaalsuse tunnetus, m is vim aldab tal reeglivabadust kunstis teostada nnda, et kunst ise saab seelbi uue reegli, misltlu anne ilm utab end eeskujuna. Geeniuse an tu d reegel ei ole esialgu
jrgmisele geeniusele reegel - inspireeriva eeskujuna teenib, vastupidi,
reegli vabadus. Ent lugegem edasi: Aga kuna geenius on looduse soosik
ning teda tuleb pidada harvaks nhtuseks, siis teenib tem a eeskuju teislele helgetele peadele petusena, s.o m etoodilise reeglitele alluva juhentlina, niivrd kui neid on nnestunud geeniuse vaim usaadusest ja selle
eriprast am m utada; nende jaoks on kaunis kunst jljendam ine, mille
tarvis loodus geeniuse vahendusel on andnud reegli. ( 49 - Kan r 1994:
191 192.) Siin toob Kant viim aks m ngu veel h e tasandi - kunstnikud,
kes on looduse soosingust ilm a jnud -, m istttu geeniuse reegel keh
tib ka vljaspool tem a om a loom ingut, m uutudes teistele jljendatavaks
eeskujuks. htlasi om andavad kaunid kunstid n n d a iguse toetuda
reeglitele. Otsustusvime kriitika geeniuse probleem ile phendatud
peatkist tervikuna jb siiski klam a m te, et kunst loom inguna elab
pigem reeglite eiram isest ning kunsti loob [edaspidi] eeskujuna teeniv
loodusliku ande originaalsus subjektil, kes kasutab vabalt om a tu n n e
tuslikke vim eid ( 49 - K anr 1994: 191).
Seega osutub just vabadus misteks, millele toetub kogu Kanti teo
reetiline konstruktsioon: esteetilise otsustuse eripraks on huvi-, s.o
praktiliste vajaduste vabadus, millele otsustuse esemes vastab om akorda
tf> Kus in llli' silt ei p riiu ' liikiiii k u u lu s llus, cl p o eeti tuleks h in n a lii Icnni iiulii pooli s n itu d
iiTHlllp plijiil? K anti vrtstaviikl scisukolill lukiii igatahes tu n d is ja viirluslas. Scllrtl kui csicfllkiil
im Kuuli |u I,es,siuni acnaiicsl arcnilaU ul nii avaralt ja selgesti, h o ia m e nielc Ikka veel kliinl la sk r
pitiar p ed aiu ll (ioltsclicU i sclsu k o h laitesi, korrulucles, ct ilu o n kau n i UioiUmc jiiljrntlantlnc )u rt
kunitll polilviliirlus se lsn rh kasulikkuNr," k irju tas la (I lyiiiKUii I9S4: 17(1).

otstarbest vaba otstarbekohasus; kunstilooming oma kige olemusliku

mal kujul on vaba reeglitest, nii esteetiline nauding kui ka esteetiline
loom ing eeldavad inim ese tunnetuslike vim ete harm oonilist vaba
m ngu.^
Schillerit seevastu ei kam m itsenud vajadus pstjjada filosoofiline
katedraal, kus tunnetus, eetika ja esteetika m oodustaksid laitm atu loo
gilise terviku. igem oleks elda, et jagades kll Kanti ideid, ehitas ta
om aenese ssteemi, kus esteetikavallale kuulus nurgakivi roll, kontsep
tuaalsed vlvid laoti aga sootuks teisest m aterjalist. Kogu gnoseoloogi
line problem aatika ji sisuliselt krvale, selle asemele asus tem aatika,
m ida vib ehk kokkuvtvalt nim etada antropoloogiliseks. Seeprast
vabastab Schiller esteetilise tegevuse tunnetuslike vim ete vram atust
m anulusest - jb ksnes vabadus ja mng.
Teoreetilises teoses, m ille eesmrgiks oli luuletaja enese snul esteetikassteem i rajam ine Kanti filosoofia phjal, kirjutab Schiller: Keset
kohutavat judude valdkonda ja keset p h a seaduste valdkonda harib
esteetiline kujundusaje m rkam atult kolm andat, rm sat m ngu ja nilikkuse valdkonda, milles ta inim eselt kik olude ahelad eem aldab ja ta
kigest vabastab, m ida kas fsiliselt vi klbeliselt seisukohalt su n d u
seks nim etatakse. (Schiller 1961; 138.)
Juba Kantil ilm ub filosoofialavale m ngu m iste, Schilleril m uutub
see keskseks teem aks - pole juhus, et ta phendab kunsti snnile m n
gust ja m nguna m itu kirglikku leheklge. Thelepanuta ei tohiks jda
tsiasi, et Kanti m aitseotsustuste huvituse-idee ning seejrel Schilleri
m ngu ja nivuse kontseptsioon pan id pun k ti kujutise ja tegelik
kuse lahutam ise pikaks veninud ajaloole, m ida alustas om al ajal antiigi
m im ees. Ses suhtes on eriti thelepanuvrsed need kohad, kus Kant
kneleb huvitatusest ehk huvist otsustuse esem e e k s i s t e n t s i vastu.
Suhestatuna pikaajalise traditsiooniga, m il kujutis eksisteeris just t h u
salt toim iva tegelikkusena, om andavad K anti snad m ningase uue vr
vingu, m ida ta ise kindlasti silmas ei pidanud. K anti-Schilleri teooria
see tah k ji m rkam ata, sest ebajum alakum m ardam ise igandid, kujutistem aagia ja m uud kujutise ja kujutatava ontoloogilise sidum ise jnukid
vaim uinim este m tteid enam ei hivanud. Et selles veenduda, pruugib
vaid le lugeda Schilleri sja m ainitud geneetiline rekonstruktsioon vi
m eenutada W inckelm anni m aalitud pilti Vana-Kreeka kunstist, m is
tugines juba sna arvestatavale traditsioonile. Kige laiem al ajaloo
lisel taustal aga thistavad nii Kanti selgitused kui Schilleri m ng ja
37 V astavalt ajastu v aim u le m rg ib siiski k a K ant, et m a itse o n ..geeniuse d istsip lin ee rim in e (k a s
v a ta m in e); see k rb ib tu b listi ta tiib u ja teeb k o m b ek ak s ja lih v itu k s jn e ( 50 - KaHT 1994: 193).
D istsip lin eerim isv ajad u se a n al si - siin sest so o tu k s erin e v a s a spektis - vt Herry 1993: 10.

niivul veel he olulise, sedipuhku

piirijoone letamiit.

MAiNtugi on kujutiste ontologiscerim le igaiuiiit hes vAi teises vorm is

(tttlllnud tiiiiapevani, kuid olgugi kronoloogiliselt elavad, surm ati nad
loogiliselt juba toona.
Schilleri ..paratam atusetuse kuningriigi paratam atust m otiveeris
cc Inimtegevuste ja inim isiksuse reaalne killustatus, m ida veidi hiljem
hukuti nim etam a vrandum iseks. Viidakem tuntud ligule, kus kujutttlttkse Schilleri-aegse inim ese olukorda, igem ini selle philist arengu
tendentsi.
Kultuur ise oli see, m is ndisaegsele inim esele selle haava li.
Niipea kui laienenud kogem us ja piiritletum m tlem ine helt poolt tegid
vttjiillkuks teaduste teravam a lahutam ise, arenenum riigikellavrk teiselt
jH)olt aga rangem a seisuste ja tegevusalade eristum ise, rebenes ka inim loonuise seesmine side ning hukatuslik lahkheli kahestas ta h arm o o n i
lised jud. [...] N d kisti teineteisest lahku riik ja kirik, seadused ja
kom bed: lbu eraldati tst, vahend otstarbest, pingutus tasust. Igavesti
vttid terviku ksiku vikese m urdosa klge aheldatuna kujunes ka in i
m ene ise ainult m urdosaks; krvus igavesti vaid hetooniline m rin
ellest rattast, m ida ta m ber ajab, ei arenda ta iialgi vlja om a olem use
harm ooniat, ja inim suse vljakujundam ise asemel om a loom uses m u u
tub ta vaid om a tegevuse, om a teaduse pitseri kandjaks. (Schiller 1 9 6 1 ;
27 28.) Vastandatakse sellele olukorrale kreeka riikide polbilooiiuist, kus iga indiviid m aitses iseseisvat elu ning m is hdakorral vis
m uutudu tervikuks, {samas, 27) - mis pole paraku m u u d kui ajastule
Iseloomulik illusioon, tpselt sam asugune, nagu on seda kom m entaa
torite poolt vahel esitatav keskaegse ksitlise idealiseeritud kuju. Ent
meid ci huvitagi praegu niivrd aja- kui m tteloo kulg.
Vabaduse, nivuse ja m ngu kuningriigis viks inim ene seega uuesti
leiila om a kaotsilinud terviklikkuse ja harm oonia. Vaevalt pool sajan
dit vana, teeb alles sja iseendana ra tu n tu d ja nim e leidnud kunst juba
peadpritavat karjri, m uutudes - vhem asti teoreetilises m tle
mises - selleks vallaks ja vahendiks, kus lahendatakse keskne an tro p o
loogiline dilem ma.

Siinkohal lubaksin endale he krvalepike, et naasta hiljem arutluskigu ju u rd e otsekui krvalteed pidi. Krvaltee ei olegi aga nii krvaline,
sest ksitletav teem a on polfooniline: iga hlepartii n^uab om a joone
lpuniarendam ist, kik n ad on seotud ning igas ajalooligus ksteisega
ainukordsel viisil suhestatud.
K irju inim ese esteetiUsest kasvatusest alustas Schiller 1793. aasta
suvel. M istagi ei saanud ta vaikides m da m in n a sndm ustest, mis
tegid nutuks iga m tleva eurooplase. Kneldes kesoleva ajastu ise
loom ust ja tnastest sndm ustest, ei nita ta npuga otse P rantsusm aa
peale - selleks on K irjad liiga abstraktselt filosoofilised. Ent kui Schiller
kirjutab: M ratsev hiskond vajub alla, stiihiliste judude valda, selle
asemel et prgida les, orgaanilise elu poole, (UlM/inep 1957: 262) siis
on tlem atagi selge, m ida ta esm ajrjekorras silmas peab. Vib oletada,
et kuigi revolutsiooniliste sndm ustega kaasnevad ikonoklastilised aktid
p olnud ehk stiihiliste judude m ratsem ise phiavaldus, kib ju tt ka
neist. Ikonoklastilised pogrom m id m istab Schiller karm ilt hukka tei
ses teoses - M adalm aade revolutsiooni ajaloos. Sealset kalvinistlikku
(pha)pildirstam ist kvalifitseerib ta rpase plaani teostum isena,
mis sndis nurjatute jtiste, pbli hingesopis, kes on valm is jalge alla
tallam a usu, klbluse ja kunsti - viimased, nagu ngim e, olid Schillerile
he suurusjrgu vrtused.^ Kllap valdasid teda sam asugused tunded,
kuuldes kunstim lestiste hvitam isest revolutsioonilisel Prantsusm aal.
16. sajandil toim unust kirjutades neb Schiller seda 18. sajandi lpul
elava inim ese silme lbi, enam gi veel - m itm etele selle ideedele lpliku
kuju andnud, sajandit lpetava m tleja silm e lbi. Seetttu ei saanudki
ta asjasse suhtuda teisiti: Schilleri silmis oli kalvinistliku rste ohver
kunst. Ta ei m rganud, et protestantlikud pildirstajad olid tru u d
p ritu d traditsioonile ning vigastasid ja hvitasid kujutisi selleprast,
et iidolid e i o l n u d nende silmis kunst. Schilleri hinnang kujutab
endast uute arusaam ade rakendam ist kogem usele, m is neid arusaam u
veel ei vallanud, olles seega juba iseenesest m rk m uutunud aegadest.
Kujutistele kuulub ajaloos eriline koht. Kujutam ise probleem satub val
gusvihku ning m uutub raevukate konfliktide objektiks ajaloo prdelis
tel m om entidel. Ikonoklastiapuhangute katkendlik jo o n m rgib kriitilisi
kohti. Piibli ikonoklasm saatis m onoteistliku m aailm apildi tekkim ist,
lim us kahe m aailm areligiooni kangasse ja jttis sgava jlje kolm anda
ajalukku. Alates varastest apologeetidest ja lpetades Btsantsi pildi
sse

38

Vt selle k o h ta W arn k e 197.1,

mttsAuga kuulusid I k o n o k l a s t i l i s e ^ ^ l ^ M ^ ^ ^ ^ r t e g u r l n a k rist

liku doktriini Ja religioossete praktikate kujunem lslukku. Keskaegsed
ketserlikud petused haarasid om a taotlustes hel vi teisel moel ka
kujutisi. Reform atsiooni ja vastureform atsiooni vastasseis seadis kuju
lised taas teoloogiliste vitluste keskmesse; Inglise revolutsiooni aegsed
ekstsessid m oodustasid draam a jrgm ise vaatuse. Teatud ajani psis ikonoklastia ajalugu religioossete ideede ja praktikate raam es. Ent leidus ka
teistsuguseid ikonoklastiavorm e. Religioossete ja m ittereligioossete vor
mide suhet vib pidada ajalooliste ja kultuuriliste m uutuste nitajaks.
Ikonoklastiliste ajendite uue paigutuse algust thistab Prantsuse
revolutsiooni aegne vandalism . Siin om andas kujutiste lhkum ine uue
lhenduse, mis polnud varasem atele ajastutele kll pris tundm atu, kuid
erines oluliselt ..klassikalisest religioosse m otiveeringuga ikonoklastlust. ie ti ei saagi enam rkida uuest thendusest ainsuses, sest sellest
hetkest m uutuvad kujutiste fsilise vi sm boolse alandam ise ja hvi
tamise aktid motiividelt, phjustelt, eesm rkidelt nii mitm epalgeliseks,
et nende liigitam ine on raskendatud.
O m a phjalikus teoses, m is on phendatud ikonoklasm ile alates
1rantsuse revolutsioonist kuni tnapevani, uurib D ario G am boni
kohe alguses hoolega neist erinevustest tulenevaid term inoloogilisi
kitsaskohti. Sellegi lahenduse, mille ta ise vlja pakub, nim etades om a
niiiinatu Kunsti hvitam iseks {Destruction o f A rt), allutab uurija siin
samas kriitikale, dem onstreerides, kui raske on otsust langetada juba
snavalikus destruction ja damage vahel ning kui ebam raseks m u u
tub thistus kunst, niipea kui turvaliste m ratluste asemel juhinduda
Nelson G oodm ani relativistlikust kunas on kunst?-phim ttest. Just
,sce[)rast ksitleb G am boni alternatiivina ka tpoloogilist lhenem is
viisi, analsides tervet hulka kibivaid tpoloogiaid.^
Ma tahaksin vlja pakkuda veel he vim aluse - kindlasti pole see
parim , kuid ehk kige rohkem vastavuses ksitletava teemaga.
Kik need erinolised toim ingud, m is kas osaliselt vi tervenisti eri
nevad ..klassikalisest ikonoklastiast, kuid on hel vi teisel m oel su u
natud kujutiste vastu, vib lppkokkuvttes taandada m nele p h it
bile."
l';sikohale paigutaksin ikonoklastiatbi, m ille juured on ige sga
val ajaloos; loom ult kige arhailisem , ei ole selle aktuaalsus tnini pris
Viii uslailos selle jllegi k o h aste h o ia tu steg a iga t p o lo o g ia k a su ta ta v u se osas (G a m b o n i 1997:
17 M ),
>1(1 KdhmiUisesl jiivad vlja p s h iliste h ireteg a s eo tu d ju h u d , sam u ti ku n stim lestiste vargumul viiilrliislikii m aterjali o m a stam ise eesm rg il (n itek s p ro n k s i p u h u l, m is su latatakse m b e r
M iiilliiuksc). s jap u ru stu sed , m o tiv e e rim a tu v an d alism i ju h u d jm s, sest need ei p u u tu kesoleva
IfiMiiii luures asjasse.

H ezi, va arao
Teti a m e tn ik u
v lja ra iu tu d k u ju tis,
Seshem neferi
ha u ak a m b e r. 24.
saj e.m .a. E giptus,
Sakkara.

kadunud. M a pean silmas portreede ja m uude taoliste kujutiste hvita

m ist vi vigastam ist prast vim uvahetust, sest neid tajutakse vihatud
vim u sm boleina. K irjutades 1918. aasta aprillis alla Rahvakom issaride
N ukogu dekreedile M lestusm rkide m ahavtm isest, m is on p s
titatu d tsaaride ja nende ksilaste auks, ning Venem aa sotsialistliku
revolutsiooni m lestusm rkide projekteerim isest ei teadvustanud
V ladim ir Uljanov (Lenin) ilmselt, et dekreediga kehtestatava toim im is
viisi kige varasem ad eeskujud prinevad juba Vana-Egiptusest, kus
esim esteks kujutise nol karistatud kuningateks osutusid valitsejanna
Hatepsut, vaarao Echnaton, veel m ned kuninglikud ning koguni
jum alikud persoonid.^' A naloogseid juhtum eid, nagu ngim e, on teada
ka M esopotaam ia ja Vana-Kreeka ajaloost. Vana-Room as aga llitusid
vastavad aktsioonid lausa juriidiliselt vorm istatud m lestuse raneed
m ise - damnatio memoriae - konteksti. Nagu juba eldud, sulas lalt
p o o lt teostatud vi sanktsioneeritud m lestuse kustutam ise aktsioon
sageli hte stiihilise ikonoklastilise arveteiendam isega altpoolt.'*^
Vahel hlm as see veel teistki vorm i, nim elt elupuhust vi surm ajrgset
karistam ist kujutise kaudu, in effigie - initsiatiiv vis siin sam uti lh
tu d a kas lalt, vljendada spontaanselt rahvam assi im pulsse alt vi
prin ed a m lem ast allikast korraga.
41 V ike A m o n i te m p e l M e d in e t A bus k a n n a b m itm e te j rje stik u ste k a ristu sa k tsio o n id e jlgi:
T h u tm o sis III laskis sein telt m a h a ta g u d a o m a k a su e m a H a te p su ti ku ju tised , E c h n a to n i v a litsu s
ajal p u ru s ta ti A m o n i e n d a k u ju d ja k u ju tised , j rg m ise r s ta m is e k o rrald a sid E tio o p ia (XX V )
d n a stia v alitsejad , p ag an lik e ig an d iteg a v itlev ad k o p ti k ristla se d j tsid tem plile sam u ti o m a jlje
(vt Low e 2002: 5 4 8 -5 5 0 ). U u sim ate a n d m e te p h ja l p rin e b h a u a k a m b rlk u ju tiste l h k u m ise vi
vig a stam ise p ra k tik a , m ille p u h u l la h k u n u t h v ard as te a d u p o o lest kogu sealpoolse elu k o k k u v a ri
sem in e, ju b a V ana riigi aeg ad est (W illiam s 2002).
42 S rast t p o lo o g ilist ja o tu st k o h tab p ris sageli - vt (ia m b o n i 1997; 2,1,

Tundmatu kunstnik.
L ouisX V
m onum entide
lam m utam ine. 1792.

IK. sajandi kige thendusrikkam ad ikonoklastilised rsted langelrantsuse revolutsiooni aega. Isegi nende vgivallaaktide tagam aad,
mille ohvriteks langesid kirikud ja kloostrid, olid nd sootuks teistNii^iiscd kui protestantide reform atsiooniaegsetel laastam istel vi purilaanide vastavatel tegudel Inglise revolutsiooni pevil. Siin lahvatasid
sotsiaalsed energiad ja leidsid ikonoklastilise vljundi philiselt p oliiti
lised kired. Hnt seejuures ei saa sugugi m aha kanda sgavasti ju u rd u n u d
visuaalselt sarnaste kujutiste pshholoogilisi tajum ism ehhanism e, mis
lid illusiooni, et karistatakse originaali.'" Ses m ttes ei ole kuigi palju
nIi I

11 ..Scp, cl kii)ulll liijiill pikku ttcnii kiijulaluviile iulkiile rciuilse s u b stitu u d in a (m is ase n d a sid neid
Itiiildllliirii. rlUmulNrii jn liinndliiHlikuN inAllrii), n in g lNiUNi, d lnapeval ei ole see e n am nii. on
o liilln r nrdiivftrd, kulvftrd uni p m id iil h kii)iilliile ftlnc vfVI vilitriv kasu tam ise s nasnalist vi m cta-

m uutunud; alates Caligula kujude purustam isest ja lpetades bolognalaste lhutud paavst Julius II kujutava skulptuuriga, mille oli loonud
Michelangelo;''' alates Louis XV ratsam onum endi m ahavtm isest ning
lpetades Feliks Dzerinski vi Saddam H usseini ausam m aste krval
damisega. Teaduprast ristiti ka Louis XV nim e karrdev vljak, kus oli
krgunud viiem eetrine B ouchardoni loodud m onum ent, hiljem m ber
C oncordia (ksmeele) vljakuks, kuid enne seda juti seal he kuninga
pu ru statu d ausam ba jalam il m aha raiuda teise kuninga pea.
Kigis neis olukordades ilm neb selgesti pshholoogiline ja sotsiaal
pshholoogiline m otivatsioon; m lestusm rgi kunstilised vrtused j
vad m rkam ata ja thtsustam ata, osalt kaotab thenduse isegi m im eetiline kvaliteet, s.o jljendam istruudus, sam uti ei arvestata ei ajaloolise,
m em oratiivse ega dokum entaalse vrtusega; kiht kihi jrel kuhtuvad ja
kooruvad m aha krgem ad kultuurikestad ning prast paljastavat taan
dust silib viha, hirm u, jum aldam ise, lootuse objektina pelk tema,
nem ad vi see - m ingi heatahtlik vi vaenulik, hvardav vi soosiv
subjektiivsus, mis kestab ja kaob ksnes koos om a kivist, pronksist, k ip
sist vi terasest kuju ja kehastusega... ks tnastest uurijatest kasutab

fo o rilist staatu st; e n t sellest ei tu le n e , e t p o rtre e d e ja k u ju d e l h k u m in e vi k rv a ld a m in e u u e m a l

ajal p e ak s k u ju ta m a e n d a st ..a n im ism i vi m u u d e ..p rim itiiv sete m tle m is- ja te gutsem isviiside
retsidiivi. (G a m b o n i 1997: 28.) M istag i o n see ld jo o n te s ige, k u id v listad a erilist k ogem isviisi,
m ille p u h u l k u ju tist ja p ro to t p i teatav al - s n a e b am ra sel ja t p se m a lt k irjeld a m a tu l - m ra l
sam astatak se, k ll ei saa. Siin p e a n n u s tu m a p ig em D av id F reedbergiga, kes. v d a n u d p o sitiv ist
lik u lt m e e lesta tu d ajalo o laste arvam u sele, e t s ra sed te o d o n p u h tp o liitilise t h e n d u se g a , ksib
k ah tlev alt: Ja ei m id ag i en am at?
L ih tsalt k rv a ld a ta k se v ih a tu d k u k u ta tu d k o rra m rg id ,
e t n e e d ei m e e n u tak s v aatajale - tavalisele lim a lt k erg esti m ju ta ta v a le k o d a n ik u le - v a ra se m a t
v im u ega h u ta k s te d a seelbi m ssule? See so b ik s h sti v a n a d e to m istlik e vi b o n a v e n tu ra lik e
v a ad e te g a religioossete k u ju n d ite fu n k tsio o n ile - p e ta d a , m a n itse d a , tr s tid a ja m e e n u tad a .
E n t k n ealu ses k rv ald am isv iisis o n n h ta v asti siiski m id a g i e n am at. R n n ates e lu tu id kujutisi,
rita d e s n e ist la h ti saad a, r n n a ta k se v a h est h o o p is k u ju ta ta v a id in im e si e ndid? Kui nii, ss kas
n a d a su sid o tse k u ju tistes vi k a n d u s v a en u a k t k u ju tatav ale teatav a m aagilise le k a n d e vi n ak k am ise teel? (F reed b erg 1991: 3 9 1 -3 9 2 .) N in g esim ese n ite n a s ra sest a se m ik u ja isiku h tsu se st
n im e ta b k a F reed b erg R o o m a k eisrite h u k k am isi p o rtre e d e nol. L eidub u u rim u si, m is v iitavad
selg es n ah selt m o tiv a tsio o n i segavorm ile, k u s k aasa k n e le v ad n ii po liitilise d k u i teo lo o g ilised
a je n d id k o rrag a. M o tiiv id e s eg u n e m in e t h e n d a b aga, e t s e g u n e n u d olid vastavalt k a a ru sa a m a d
k u ju tiste s m b o o lse st ja o n to lo o g ilise st olem usest. K n eld es k u n in g a k u ju d e l h k u m ise st h u g e
n o ttid e p o o lt, v iita b O liver C h ris tin v im alik ele seostele K ristu se k u ju tise g a asso tsieeru v a k u n in g a
k u ju tise g a n in g vitlu steg a e u h a ristia o lem u se le; ta to o b ra h e kaasaegse s n ad , kes k irjeld ab
k u n in g a h a u a k a m b ri la a sta m ist N o tre -D a m e d e C le ry kabelis: r s ta ja d ..kohtlesid k u n in g a s Louis
X I k u ju nii. n a g u oleks k u n in g a s elusast p e a st tim u k a kes. kes ra iu b tal ra esm alt ked . seejrel
ja la d n in g v iim ak s p ea (C h ris tin 2002: 67). M u id e, k a G a m b o n i ise to o b vga h e a nite: 1938.
a asta l o ld i M ag n ito g o rsk is a m e tis se itsm e to n n ise S tah n i k u ju p stita m ise g a ; t liste hulgas p u h
kes p a h am ee l, n h es, e t p o s ta m e n d ile v in n a m isek s h e id e ti k u ju k a ela m b e r te ra stro ssist silm us
(G a m b o n i 1997: 57). P u h tte h n ilist ta rv id u s t ta ju ti seega k u i m id a g i su u re ju h i s m b o o lse ja reaalse
le sp o o m ise vah ep ealset. Vt selle k o h ta k a BepHuiTeMH 1998.
44 Julius II k u ju visati San P e tro n io k irik u st 1511. a asta ra h v a ra h u tu ste kigus vlja n in g sulatati
m b e r: p ro n k s aga m d i Ferrara h e rtso g ile A lfonsole, kes lasi sellest valada k a h u ri, m ille ristis
Juliaks, ju tu s ta b Vasari (V I, 32 -33 - Ba:iapH 1971: 234).

l*r<tltllkliiloan Hushi
ku)uga Monlrealls.
New York Times,

5. XII 2004.

:
When P ruidm t Buah viiiud Can

i.prot

e AttttM efhim to toppli, tvoU ni aMdHn IlMMkl.

Kcllc oksm oronina klava esindava kohalolu thistam iseks raskesti

llulluvat inglise sna instantiation (Jusidm an 1977: 53-54); ettevaat
lik vljcMid, mille ligikaudseks vasteks siinses kontekstis on ..vahetult
nnUiks, tajutavaks tegev; ..instanteerida vidakse nii esitatava isiku
(Ilkusid kui ka tem aga seonduvat sem antilist koonust.
Ifioiiranis vrib thelepanu, et m issugused ka ei oleks srastel
inihkudel rstam ism otiivid, on nad kik kunstivlise iseloom uga ega
iniuduta otseselt vi ainuksi m lestusm rki: ajendid seostuvad pigem
kujulntava isiku isiksuse ja rolliga ning lisaks ka ssteem i vi institutlDoniga, m ida m lestusm rk sm boliseerib. Semioloogiliselt vljendu(Icn; m lestusm rgile thistajana tekitatavad traum ad olid igupoolest
inAcldud thistatule; kunstiesem ena ji kuju ikonoklastile otsekui lbi|Hil.slviiks, purustaja hoobid sihtisid sem antilisele vljale. Veidi lihtsustiitiill vib elda, et Lubjanka vljaku m lestusm rki lhkuvad inim esed
pillasid silmas Dzerinskit, ehk parafraseerides Basileios Suure kuulsat
llust: kujulisele antud hoop tabas kujutatut.
Sellest lhtuvalt vib kaht tpi ikonoklasm i vahel nha nii sarnasusi
kui ka erinevusi. Btsantsi phapildivastane, kes lhkus Kristuse kujuliiic, ci tstnud sugugi ktt Kristuse vastu, vastupidi - ta hvitas enda
meelesi ischakanu, pseudo-K ristuse, ontoloogiliselt thja vltsvt)rmi.
Sellegipoolest (vi just selleprast) olid ka tem a silmis ebaolulised ning
Jiild niiirkam atuks ikooni kunstilised om adused - sna sarnaselt revoliilNlooniliselt m eelestatud rahvajuguga, kes purustab tranni vi ta
ktlsllaslc m lestusm rke. Kige veenvamalt kinnitab sarnasusi see pidevrtll korduv asjaolu, et kui ikonoklasliapuhangus juhtusid ldse mcc-

num a kunstilised vrtused, siis sageli osutusid need kaitsekirjaks kogu

m lestusm rgile: alates Plutarchose vahendatud Aratose juhtum ist ning
lpetades Van M anderi lugudega."*^ Prantsuse revolutsiooni aegseid
vandalism iakte kam m itsesid piirangud, m is phinesid rahvuslikku vi
koguni ldinim likku kultuuriprandisse kuuluvate objektide kunstili
sel vrtuslikkusel.^ Leninlikus dekreediski stestati, et m ahavtm isele
kuuluvad m lestusm rgid [...], m is ei paku huvi ei ajaloolisest ega
kunstilisest kljest (Bopba sa peaMSM 1962: 55). Kas lubatud vahete
gem ist ka tegelikkuses rakendati, on iseksimus. Thtis on see, et dife
rentseerim ine oli vim alik ning eristam ist peeti vajalikuks seal ja ainult
seal, kus kunstilise m iste vi vhem asti intuitsioon oli juba ju u rd u n u d
kultuuri.
Niisiis lhendab poliitilist ja religioosset ikonoklasm i asjaolu, et
m lem a hoobid sihivad peam iselt kunstist m da.
E nt vaadelgem veel h t arengujoont.

4.
Esimeseks selgelt kunsti hvitam ise aktiks kunstina olid Savonarola
lkked. Siiski vis juba reform atsiooniaegsetes pogrom m ides tabada
kerget esteetilist krvaltooni: see on tajutav loosungeis, m is r n d a
vad liigset luksust kirikuis. Veel selgem ini klab see revolutsioonilisel
Prantsusm aal, olles teiselt tasapinnalt vim endunud Rousseau ideedest.
Liiatigi vastandus ikonoklastilistele tungidele n d juba uus, m aailm aajaloolise m astaabiga kultuuriloom epaatos. Esinedes Konvendis ette
panekuga m rkida Lillesi ja Thionvillei linna teeneid vastavate m les
tusm rkide pstitam isega, lisas David ka palve, et m arm oritkke viie
Pariisis pu ru statud kuju pjedestaalidest nagu ka skulptuuride pronksi
45 Tasub v iid a ta k a hele v arasele eb aju m alak u ju d e silim ise ja h u le teistel, kunstiv listel p h
justel. 16. saj alg u l v iid i Zw ickau P h a M aria k irik u k etse rlik u d k u ju tise d ra lao h o o n esse, m id a
n im e ta ti G tzen k a m m er - eb aju m alatek am b er, k u s n a d e lasid o m a ha le tsu sv rse t m u u se u m ieelset elu h e ru m a la e elarv am u se n itlik e tu n n ista ja te n a , k u n i 1850. aastal p a ig u ta ti n a d v iim ak s
lin n a a ja lo o m u u se u m i (v t K o e rn e r 2002: 164).

392

46 N iisu g u se su h tu m ise l h is n a stu se k s vib p id a d a 1792. a asta suvel K onvendis k la n u d o tsu st

S ain t D e n is v rav ate k o h ta: olgugi e t Louis X V I-le p h e n d a tu in a vrivad n a d v ab ad e k o d a n ik e
v ih a , o n n e e d v rav ad ed v e r... (tsit G a m b o n i 2002: 35). R ev o lu tsio o n itu h in as ei p a n e keegi
th eleg i, k u i e b am ra selt v iid a ta k se v a b ad e k o d a n ik e v ih a objektile: o n see h u k a tu d k u n in g as,
k o n v e n tsio n aa ln e p h itsu sa k t, m is teeb n e ed v ravad t ra n lik u v im u sm boliks, vi reaaln e kivim assiiv, m ille o n k o rra s ta n u d B londeli geenius? See liigendam atu.s lo id a b k i ik o n o k lastiaak ti e n e r
giat; p ru u g ib asja vaid t p su sta d a , e rista d es vravad e.steetilise fen o m e n in a , kui puru.slam i.sluiig
h b u b - ja vravad o n p stetu d .

kaiutatakii nim etatud kahe mlestusmHrgi ^ c iU ^ ir Iie k f. et ka jreltulcvud plved teaksid, et kaks esimest uue vahurligi pstitatud m o n u
m enti rajati viie viimase Prantsuse despoodi hiilguse jnustest" (/laHM^
1933; 85). ..Hiilguse jnused ei thista siin m idagi m uud kui vana
re?,iimi kultiveeritud kunstinaudingule kllust. Kuulsusrikaste tegude
kimslilise jdvustam ise vajaduses seevastu enam ei kahelda. Kaudselt
hlm as see ka kunstiprandi vrika hoidm ine vajadust.'*^ O m eti langes
revolutsioon kaunite kunstide sajandi viimastele aastatele.
I'!nne kui asuda ikonoklastiatpide kallale, m is jvad tervenisti
esteetilise sfri, vaadelgem veel h t ikonoklasm i eriliiki: seda viks
nim etada latentseks vi vahest ka hiilivaks ikonoklastiaks, sest olles
jttlle - kui m itm es kord juba! - suunatud religioosse m aalikunsti vastu,
toim ib see religioosse kunsti enda piires, ritam ata seda kll otseell hvitada, kuid vltsides religioosse kunsti eesm rke ja iseloomu.
Religioosse ja kirikliku maali- ja skulptuurikunsti srast m oondum ist
on hsti valgustanud G am boni (G am boni 1997: 232-254), tarvitam ata
kll nim etust varjatud ikonoklasm , kuigi nhtus seda selgesti vrib,
'lil theldab igustatult rhu m berpaigutum ist kirikliku kujutise tee
malt teostuse kvaliteedile ja t teostaja m ainekusele, mis torkab sel
gesti silma 18. sajandi kirjeldustes,'* ning dem onstreerib seejrel n it
likult, kuidas funktsioonilt sakraalne kunst killustub m asstoodeteks,
tuis Prantsusm aal said plastava nim e sulpicerie*'^ kirikuvliseks reli
gioosseks kunstiks, m ille algatasid natsareenid, ja professionaalseks tellluuiskunstiks, mille loojateks olid sageli usukauged kunstnikud. Siiralt
ufiklikud natsareenid ei kaunistanud ju kirikuinterjre, vaid B artholdy
villal, samas kui lviosa kiriku tellim uste teostajaiks 19. sajandil olid
teisejrgulised kunstnikud. N nda toim us usu silm anhtav lahustuniine kunstis. Protsessi lppsaaduseks vib pidada sakraalsete interj1'itle avangardistliku dekoreerim ise praktikat.^'
4 / Kcmvciulis p e etu d knes m u u se u m ik o m isjo n i re fo rm i k o h ta h a ta b D avid tuUselt: Jutt kib
|ii 1'm llsl i\ii.st, kogu P ran tsu sm aa au st ja h e ast n im est, kelle p ih ta sajab igast k a n d ist s d istu si, l i
Hii liulrik.vf liilvida igavikiilislel k u n stied v ritel. K ogem used o n selgesti t e n d a n u d , et ru m a lu s,
|ii\lu'dc em a ja k u rja ju u r, o n see, m is tak istab kige e n a m in im so o hv an g u saavutam ist,
miilil lui)lli'b konvenl. (flaBn;i 1933; 122.) Siin ei k n eld a kla ssip o sitsio o n ilt ega tegelda t ra n n ia
|ii i'lli' Hnibolile h u k k a m istm ise g a - ju tt o n lih tsalt ru m a lu se st, m is h b istab P ran tsu sm aa d .
4N Algus see protsess, nag u ng im e, so o tu k s varem .
NImcUis tu len eb sellest, et k ig ep ealt h ak ati n iisuguste to o d e te g a k au p lem a Saint Sulpice'1
k lilk u im abruscs Pariisis.
td l.rlillscd es 19. sajandi religioossele k u n stile p h e n d a tu d kah ek itelist m o n o g raafiat (Hu.scr
id tli) , nn kerge v een d u d a, et krge k u n stiv rtu seg a paistavad silm a p eam iselt kirikuvlise, rcll^liiiiiiiit' nilllusekunstl" teosed, sam as kui k irik u tcllim usi t itsid kesk p rased k u n stn ik u d . V rd nt
iilm i'kli)ii, m ille lo o b ra A lain H esani;on (l,e:iaiicoii 1999: 298) - neid nim esid k o htab peam iselt
d liiiill VM iiliivalr.i erllealm lk es.
11

l<ellnlo()et k unsti en am ci eksisteeri!" t d esid juba v e n n a d (io n c o u rtld a rtik lis Pariisi

20. sajandi kunsti esim ene teline lbim urre kiriklikku ruum i Assy kiriku kaunistam ine - toim us niisuguste kunstnike osavtul
nagu F ernand Leger, Georges Rouault, Jacques Lipchitz, M are Chagall,
H enri Matisse, Georges Braque, Pierre B onnard, Jean Lur(;at, G erm aine
Richier - esimestel sj aj argsetel aastatel m oodustas see tagagi esindusliku
soliidse avangardi loetelu. rituse algataja isa M arie-Alain C outurier
m istis, et kirikukunsti, m is on koosklas katoliikliku traditsiooniga,
produtseerivad kll usklikud, kuid andelt keskprased kunstnikud.
Ta leidis, et religioosse kunsti taassnd saab toim uda ainult juhul, kui
kaasatakse kaasaja silm apaistvad kunstnikud. Ettevtm ise tulem usena
teenis isa C outurier ra Vatikani pahameele, aga kirikukunsti kirikule
vastuvetaval kujul tal taastada ei nnestunudki. Assy kirikut kaunis
tavad kunstiteosed ei seostu ikonograafiliselt liturgiaga ega m ah u teo
loogiliselt kehtestatud raamidesse.^^ Olgu he vi teise kunstniku isiklik
usutunnistus m illine tahes - alates siiralt usklikust Georges R ouaultst
n ing lpetades ateisti ja kom m unisti Lur<;atga -, kolis kirikuinterjri
tegelikult kaasaegne kunst om a spetsiifilise, kindlasti m itte sakraalse
problem aatika ja lesannetega.
M a ei hakka loetlem a kirikuinterjri edasise m oderniseerim ise akt
sioone, m is kuuluvad krestom aatiasse, vaid asun kohe teose kallale, m is
p an i i-le tpi.
Vliselt haakub see Assy eksperim endiga: H oustoni Rothko
kabeli tellijad John ja D om inique de M enil olid isa C outurier head
sbrad ning see oli tutvustanud neile m oodsa kirikukunsti teoseid
Prantsusm aal, m illest sndiski kabeli loom ise idee. M ark R othko hili
sesse loom eperioodi kuuluvad p an n o o d thistavad eem aldum ist nii
liturgiast kui kindlast usussteem ist ldse, olles suunatud religioossele
teadvusele kui niisugusele, sam uti m im eetilisest printsiibist loobum ist;
m onotoonsete pindade vrvussm booUka on taotluslikult ebam rane
ning m eldud eelkige m editatiivse kaem use objektiks.^^ Ikonoklasm
kui kujutava vorm i hvitam ine (m illest tuleb ju ttu allpool) on siin teos
tu n u d religioosse kunsti enda raam es. Siinkohal on sobiv viidata Alain
Besan^onile, kes m rgib teises seoses, nim elt kokkuvttes sndm uste
arengust prantsuse religioosses m aalikunstis, et lpuks thistavad Saint
m a a ilm a n itu se st 1855. aastal (G o n c o u rt 1982: 132). H u lk aega h ilje m jlgis religioosse k u n sti
p ro b le m a a tik a t n ii V en em aal k u i v rsil h o o leg a n ii ra n g e ja p e e n e tu n d e lin e vaatleja n ag u
A le k sa n d r B enois - v t B enya 1901; B enya 1997: 1 2 -1 3 , 5 9 -6 0 jm ; B enya 1997a: 1 6 6 -169; B enya
2002: 6 5 9 -6 6 0 . R eligioosse k u n s ti taaselu stam ise k atseid n im e ta s ta p ris m rg iselt evokatsioon ik s - v a im u d e v ljak u tsu m isek s, tu n tu d m o d e rn istlik k e katsetu si a v an g a rd i-p iitsu ta ja B enois
s ilm a d e n a m n g em a ei p id a n u d .
52 Vt selle k o h ta D illen b erg er 1986.
394

53

R o th k o .snumi v im alik k e t h e n d u si vt m u u h u lg a s W edell 1986.

M a rk Kothko. R othko kabel. 1960ndad. H ouston.

Sulpicei kunst ja anti-Saint Sulpicei kunst teineteist vastastikku esemoliis kunstis (BeaaHcon 1999: 298).
Siijikohal oleks ehk paslik ksida, kuivrd kohane on ldse tarvitada
ikonoklasm i m istet kigi nende juhtude puhul, m illest knelesim e ja
millest tuleb juttu edaspidi. H oustoni kabelit ksiknhuna, n- om aette
vcluna, viks ju vaadelda m itte niivrd ikonoklastiaaktina kui naasm i
sena anikonism i praktika ju u rd e - ses thenduses, nagu selle miste
vttis om al ajal tarvitusele Tryggve M ettinger iidsete kultuste jaoks,
mis ei tu n dnud kujutisi. Sarnaselt vanade kultustega om istatakse siingi
sakraalset thendust m ittekujutavatele artefaktidele, ja seda m itte vas
tandina sakraalsetele kujutistele, vaid neist tiesti sltum atult: tegemist
ei ole keelamisvttega, vaid lihtsalt teise asjaga. Tsi, teisalt ei saa kabeli
maalide struktuuri vaadelda ka puhtalt anikoonilise kom pleksina. Mlu,
millele autor teadlikult apelleerib, sunnib nhtavat suhestam a m im eetilise traditsiooniga: kolm e kaupa rhm itatuna, viitavad pannood altari(ripthhoni kom positsioonile, lneseinal asuv p annoo seostub kan o o
nilise viimse kohtupeva stseeniga.
Uus-ikonoklastia ja uus-anikonism i eristam isel on mtet, kui pai
gutada see avaramasse konteksti, l.iiatigi ei tulenenud sja kirjeldatud
juluici kirikukunsti seesmiscHt urengust: anikoonilise printsiibi taastanud

ikonoklastilise loogika ju u red peituvad kirikust vljaspool."^ Peam ine

ikonoklastiline akt, olgu otsesel vi sm bolistlikul kujul, toim us kunsti,
m itte kiriku raam es - ning tungis alles sealt sakraalruum i.

5.
O luline on eristada selle akti erinevaid tpe.
Ikonoklastia totalitaarsete reiim ide vitlusena kunstiloom ingu
p u htuse eest tuleb liigitada kige lihtsakoelisem a tbi alla. Neil ju h tu
del on m eie teem aga vaid kaudne seos, m ainida tasub neid ksnes pildi
terviklikkuse huvides. Natsistlik degeneratiivse kunsti vi kunstilise
bolevism i praktiline kriitika oli isom orfne bolevistliku kodanliku
m andum ise kunsti hvitam isega, see on ldteada. Ent vaatam ata alla
kigu ja m andum ise ilm ingute kui tahes otsitud ja agressiivseile h ukka
m istu ning alandam ise valemeile kis ju tt siiski kunstist - isegi juhul,
kui degeneratiivseid teoseid ja suundi nim etati antikunstiks. M is puutub
nende ebam raste negatiivsete m ratluste alla m ahtuvate artefaktide
fsilisse hvitam isse, siis suutis natsistlik Saksam aa selles m nevrra
edestada N ukogude Liitu, kuid totaalseks ei kujunenud hving sealgi,
sest ideoloogia slm is kom prom issi riga.^ N ukogude m uuseum ides
54 L p etag em see te e m a l h ik e se p o stlu u d iu m ig a . 2004. a asta kevadel toim u s m ju v ra h v u sv a
h e lin e n itu s K uidas 100 k u n s tn ik k u n e v a d Ju m alat (100 A rtists See G od). N itu se k u ra a to rid ,
tu n tu d k u n s tn ik u d Jo h n B ald essari ja M eg C ra n sto n , p a k k u sid sajale am e tiv en n a le v im a lu st e si
ta d a o m a n g em u st ju m a la st; o salejate seas oli h u lk k u u lsu si: k a d u n u d Roy L ichtenstein, G e rh a rd
R ichter, E d R uscha jt. N g em u si d e fin itsio o n i j rg i n h ta m a tu s t olev u sest oli igasuguseid; vaade
P o m p eile p ra st V esuuvi p u rse t, tto v eerin g , k an ajalg ad el m u n a , ..b a m p e rk a lad - k u m m im a tile
p a ig u ta tu d vik esed k alak u ju lised sk u lp tu u rid F ordi, N issan i, H o n d a firm a m rk id eg a (J o n a th an
F u rm an sk y ), p o l p t h h o n R ita M c B rid e ilt - n eli l h n a k u u se n a tu n tu d a u to a ro m a tisa a to rit k ir
ja d e g a W u n d erh a u m ja Everfresh; G e rh a rd R ic h ter saatis n itu sele n e lin u rk se l u e n d it k i, m is oli
le n i halliks m a a litu d - silm ato rk av ate v ertik aalsete p in tslil k id e g a . Pea iga e k sp o n a a d i ta g a n t
aim u b te a tav a id filosoofilisi eeldusi, m ille avam isele p h e n d a ti m itm e id k o h tu m isi, s m p o o sio n e
jm s. N itu s oh ilm alik , sellel o salesid v rd selt n ii m itm e su g u ste u s u tu n n istu ste e sin d a ja d k u i ka
a te istid - n e n d e g i a ru sa a m a ju m a la st arv estati. E rih se v rv iv a rju n d i lisab k o g u s n d m u se le asjaolu,
et n itu s to im u s San F ran cisco K aasaegse Juudi M u u se u m i ru u m e s , s.o m u u seu m is, m is teatavas
id eaalses m tte s p e ak s o le m a S iinai k eelu o tsen e p rija (v t P in e 2004). Ei saa k u id a g i silm i sulgeda
t sia sja ees, e t iid n e a n ik o n ism o n taas v id u le p s e n u d - a re n g u sp iraa li uuel tasandil.
55 P ra st 1937. aastal M n c h e n is to im u n u d n itu st E n ta rtete K unst, m ille e k sp o n a a d id olid k o n
fisk e eritu d p a lju d e st saksa e ra k o g u d est, j rg n e sid e d asised kon fisk eerim ised ; 1938. a m rtsik s oli
p ro p a g a n d a m in iste e riu m i a n d m e te l v astavasse e rih o id la sse k o g u n e n u d 12 000 jo o n is tu s t ja 5000

396

m a a li n in g sk u lp tu u ri. R iiklike k o llek tsio o n id e r v im ise legitiim su s stestati tag an tjrele 1938. a
m ais v astu v e tu d e risead u seg a. K o n fisk eeritu d te o se id h a k a ti m m a vlism aale, sest Reich vajas
ra h a ; tead ao lev atel a n d m e te l saa d i m g ist p is u t ro h k e m k u i 680 000 riig im ark a vlisvaluutas, m is
o n p raeg u sel ajal n a e ru v rse n a m ju v su m m a: piisab, k u i m a in id a , e t ks a m eerika ko llek tsio n r
so etas seitse M ax B eck m an n i m aali 325 d o llari eest. Lisaks tu n n is ta ti te a d m ata a rv kon fisk eeritu d
te o stest ..tarb etu k s b allastik s n in g hvitati (vt Steinw eis 1993: 144-146).

ftiu n dati ..mandunud L lU ( n e li^ H H ^ p n ib d a f f lilie le f i iiu a M U '

kulc kunstile n- leebet ikonnklastiat! luletunn m uuseum ide salajastesse
erlhoidlalesse, m uutus see kttesaam atuks m itte ksi publikule, vaid ka
kunstiteadlastele.'' Samuti vib knelda kaudsest ikonoklasm ist p u h k u
del, kus riik laskis teadlikult kaotsi m inna vene avangardi silm apaist
vale esindajate teostel. Riiklik-parteilise dem onstratiivse vandalism iakti
lugu - niinim etatud buldooserinitus - on hsti teada.^
Hn( meid huvitagu eelkige need ikonoklasm itbid, m ida ei tin g i
nud kunstivliste ideoloogiliste vi poliitiliste doktriinide sekkum ine,
vaid mis kpsesid kunstim aailm a enda rpes ja m ida m ras tem a sees
m iste transform atsioonide paradoksaalne loogika.* Siin juam egi asja
tuum ani.
Kindlasti oli ennekuulm atult radikaalseks ja kige varasem aga vr
reldam atuks revolutsiooniliseks prdeks kujutava printsiibi leta
m ine kujutavas kunstis. Esimeseks sam m uks ses suunas oli renessansllku maal kui aken m aailm a-kontseptsiooni praktiline kriitika. M inu
ijuslu matus A rthur C. D anto m aalitud progressipildiga liikum isest
)ui .suurema sarnasuse poole ei thenda sugugi, et m a arvaksin, nagu
piirdunuks selle renessansi kontseptsiooni leviala ksi renessansiajas
tuga - tiesti ilmselt m ras see paradigm a, m ille raam es toim us alul
tillllide, seejrel kunstivoolude vahetum ine kuni 19. sajandi teise p o o
leni. I.ihtsalt see vahetum ine ei suundunud he kindla (lpp)punkti
poole. 19. ja 2 0 . sajandi vahetusel seati nim etatud paradigm a kahtluse
tillil ning selle pinnalt kehtestatud ja om al ajal nii vankum atutena n i
vale piiride eiram ine m uutus igapevaseks asjaks. Sisuliselt oli tegem ist
esimese ja kige keerukam a katsega vaidlustada ikoonilist printsiipi \f\

ideoloogilise te rro ri h a rip u n k til suleti n iteks m o o d s a p ra n ts u se k u n sti e k sp o sitsio o n

k u u lu s k o lm as k o rru s . H ru to v i lib eralism i tin g im u ste s n itu s kll avati, e n t 1960.

iiriUis NSV Liidu K u n stid e A k a d ee m ia saav u tada u u t sulgem ist. S iinkohal esin ek sin Kslkllkiill njiislic liiiini-stajana. Kui saa b u sin 1960. aastate l p u l o m a tu d e n g ite g a L e n in g rad i p rak tik ale,
piiliiiilti lollusel Vene M u u se u m i a sed irek to ril, kes ju h tu s o le m a m u lik o o liaeg n e sber, et ta lubnkii
miill pilku h eita ka erih o id lasse, k u id sain eitava vastuse: n a g u selgus, oli m u u seu m i d ire k to rit
itiijii kiu Istutud selle eest, et oli lu b a n u d kellelgi v a ad a ta k e elatu d m aale. Teisel k o rra l aga sai m ulle
|it Miii Im lcnuilelc osaks o o ta m a tu n n Tretjakovi galeriis. S ealne d ire k to r lubas m e id millegiprttul
dViiiiiii<ll.sllikii ku n sti salah o id lasse, m is p a ik n e s T retjakovi g alerii e n d ise s k irik u s - ilm selt selleks,
l Iftlmiiiimall a la n d ad a n ii h o itav at k u i h o iu ru u m i.
M h ilfli siiski tu n n ista d a, e t k u n stite o ste f silin e h v ita m in e n iisu g u se avaliku n ite m n g u n a
jiM llloiikiiklsiooniks, sest d o k triin i k a rm id n u d e d p rk u s id k o h m a k a tele katsetele silitad a lieii
I l l i n i . Killi agu tuli ssteem il a u to m a atse e n ese iro o n ia k o rra s p e rio o d ilise lt salam ah ti h v ita d a Ideo|iiii^lll*i'll liilliiw luid, k u id tiesti v rv itu id so tsrealism i te o se id - sel lih tsa l phjusel, et K u n stilo n d l
ImiIiIIuiI I l l i d pilgeni tis le a ru st n u k o g u d e k u n sti. See u n ik a a ln e ik o n o k la sm it p m o o d u stu b

ImiKii iMllll)ti.
Seepilru.st jlan k rv ale laialt k ib iv ad filosoofilise a n tio k u la rism i ideed, m is s n d m im lc
mtiiigiil k u n stis m ju tasid su h teliselt vhe, Selge ja asjaliku levaate an tio k u la arse st d isk u rsu se si
vAllt Ifldti Idiik Kiingllaski artikli.st (K angilaski 1998); j b le v a id k a h etse d a , et see o n kttesaudilV
nliHill r o l l keeles lugejate kitsale ringile.

selle lagundam isega seestpoolt, mis polnud alati arusaadav isegi asja
osalistele endile.-''' Kum m ati tuleb esteetilise ikonoklastia algust - m el
des sna eikn tem a algthenduses - otsida just siit. just tnu sellele oli
teist, philist sam m u astuda lihtsam , ning nagu selgus, toim us see ka
hm m astavalt ruttu.
Kahtluse alla seati kujutam ise phim te kui selline - esm ane, p h i
m ine paradigm a. M istkem selle tsiasja thendusrikkust. A bstraktne,
m ittefiguratiivne, esem etu kunst oli printsipiaalselt uus nhtus, kva
litatiivselt teistlaadse ikonoklastilise m tteviisi vili. Esmane, klassika
line ikonoklastia ei olnud sihitud sarnasuseprintsiibi kui sellise, jljen
dava kujutam ise vastu ldse - vitlus kis sakraalsete kujutiste m ber
nin g sedagi ksnes usuelus tarvitatavate esem etena, kusjuures phakujutiste eitam ine avas varjatult vi avalikult tee sekulaarsetele kujutistele
ldse ning kunstilistele iseranis. Uue, avangardistliku ikonoklasm i
tingim ustes m uutub aga fakultatiivseks optilise sarnasuse om adus ise,
nii selle ranges kui leebem as thenduses htviisi. Samas on nim elt see
om adus m nes m ttes transhistoristlik: just optilisel sarnasusel reaal
sete vorm idega phineb nii kunstivline (m ittem im eetiline!) kujutise
ja prototbi sam astam ise arengujoon kui ka m im eetiline liin, mis
pani aluse kujutise elule kunstilise kujundina, sam uti kik vahepealsed
kom prom issvorm id.
Kui siinkohal peaks m nes lugejas trkam a kahtlus, et m a ritan retrograadlikult naasta sotsrealistliku esteetika ideologeem ide m anu, siis
eksib ta sgavalt. M a ei arva sugugi, et realism on koosklas kunsti
olemusega vi et kogu kunsti ajalugu on olnud realism i vitlus antirealistlike voolude vastu vi et kujutavusest loobum ine on kunsti ole
m usliku tuum a m oonutam ine jm s. Kigest selles raam atus kneldust
peaks selgesti ilm nem a, et kvmsti transhistoristlikust olem usest ei tea
m a m idagi - teisisnu, m a ei ole essentsialist. O n kunsti ajalugu ja on
kujutiste ajalugu, ning om avahel kattuvad need vaid ositi. Kunsti ajalool
on om a loogika - m ningaid selle jooni pangi m a jlgida. Loogika ei
vlista ka jrske, revolutsioonilisi lem inekuid uuele kvaliteedile. Kll
aga on kunsti ajalool ja kujutiste ajalool hised juured, m is viivad transhistoristlike optilise sarnasuse om adusteni.
Sarnasuse-alge relativisatsioon ja m arginaliseerim ine tnapeval
thendab kogu kujutam isajaloo tm bam ist tnaste vitluste ja avangar
dism i eelistuste vi filosoofilise logotsentrism i liistule. Optilises sarnasu-

398

59
[ ...] M an e t k a tk estas k ik sid em ed tra d itsio o n ilise k u n stig a, ise seda peaaegu m rk a m a ta vi
v h em asti so o v im ata. Kui k ik sillad olid p le ta tu d , seisis ta silm silm a vastu tegelikkusega, enl
k asu tas sed a k sn es lo o m ise e ttek n d en a. | ... IT a li k u ju n d e id , m is vljuvad lekise piirest n ing
m u u d a v a d tegelikkust ju st seep rast, et on k u ju n d id , p u h ta d vorm id." (I k ii rypH 19S8: 1,1.)

Ipeitub kujundi j kogu \^UMe i(l

k m k ulgus jn lte: ebajum alakiim m ardam lne, anlkonism , Ikonoklastla
)h Ikonoiluuliu, kunst, kirjakunst jne. Mistagi tuleb sarnasust ksitleda
ttvtirall; ka korrastatud kivikangur, m ida austatakse jum alatena, silitab
leulava sarnasuse mra, nim etagem seda kas vi hm aseks sarnasuttekji.
Korrakem m ne snaga raam atu esimeses peatkis kneldut.
Sarnasuse-fenom eni ktketud kultuuripotentsid peituvad sarnasuse
nllnoom ilises struktuuris. helt poolt hutab optiline sarnasus asendam iskiusatust, asendam ise piirjuhuks on tielik vastastikune asen d a
tavus, s.o kujutise ja kujutatu sam astam ine. Sarnanem ise lim m r vrtipill vi vrdkuju - ei sarnane, vaid o n : vrdkuju vrdub kujuIttluga. Sel knnisel slm ubki kogu ebajum alakum m ardam ise, m aagia
ning vastandm rgiliste nhtuste - ikonoklastla jm s ajalooline intriig.
Teisalt pdleb optiline vrdpilt m rgilisuse poole, m is eeldab thistttjii erinem ist thistatavast; vrdpildi piirjuhuks om akorda on kujutise
ttticllk konventsionaalsus.
Sarnasuse vastuolu prdub lppkokkuvttes loom uliku, vahetult
nntud oleva (pris) ja kunstliku, inim tekkelise (nagu pris, st m ittepUrls) antinoom iaks.
Kujulise binaarne struktuur kajastub ka kunsti m ittesam astavalt
Miuna-olemise paradoksis. Inim tekkeline m ateriaalne objekt om andab
vftime olla ja thendada korraga, m uutub m ittelbipaistvalt lbi(nilfilvaks - kusjuures nnda, et kum bki pool ei saa teisest vabaneda.
I.isaks ..jljendavale sem antikale m uutub thenduslikuks artefakti esentclis optiline, m eeleline realiteet ise - ja seda m itte ksi neil juhtudel,
kus eseme kunstlikkust nim m e rhutatakse m ne stilisatsioonivttega,
vald ka siis ja koguni eriti siis, kui telisuse illusioon saavutab lim a
rtsime (..kunst varjab end kunstiga). Siin peitubki kujutiste kunstilise
olemisviisi algidu. Hiljem, kunsti raam es, haruneb antinoom iatepuu
ha edasi. Kunstilise artefakti visuaalsest esemelisest poolest saab dekornllivse ja ekspressiivse alge lim um is- ja vitlusvli, ekspressioon om akortla lheneb helt poolt kujutatu ja teisalt kujutaja isiksuse ja pshilltile seisundite vljenduseks... Kujutatava vi thistatava antinoom iad
vftih siinkohal vahele jtta. Thtis on rhutada, et avangardistliku ikonoklastia loogika, mis on loom ult analtiline ja lam m utab antinoom illneil tervikud tkkideks ning lbustab binaarse, pidigi lpuks vram alull judm a geneetilise algprintsiibi, sarnasuseni, et seegi vaidlustada.
M udelina vib teenida kas vi populaarne ajalooline anekdoot.
Kuuldavasti olevat keegi daam MatisseM maali silmitsedes m rkinud, ei
|i|ldil kujutatud naisel on ebaloom ulikult pikk selg. Analoogse etteheite

vomuKfid ira teenida nii Parmigianino, El Greco kui Ingres, phjust

selleks andsid ka varasem ad kunstnikud. Ent Matisse i ajal olid problee
mil kige tsisem ad tagajrjed. M adam, vastanud Matisse, see pole
naine, see on maal. Pole teada, m ida kostis selle peale daam . Piisanuks
tal sakust, vinuks ta vita, et m aal k u j u t a b ijgist. M ispeale Matisse
oleks vahest om a snad daam ile lahti seletanud: m aal e i k u j u t a naist,
vaid hlm ab ksnes transform eeritud naisekeha m otiivi sltum atu, ene
sekllase ja isevrtusliku m aaliorganism i he elem endina. Kui tlkida
see m eie keelepruuki, siis lbipaistvuse/lbipaistm atuse paradoksaalselt
pingestatud, vrelevas htsuses oli toim unud otsustav nihe lbipaistm atuse suunas. Edasine liikum ine sam as suunas oli sellega prdum atult
m ratud, asi arenes kujutiste ajaloo lppem ise the all kunstina.
Kujutiste ajalugu ei lpe m istagi ses m ttes, et loobutakse kujuta
m ast; kui hvardavalt ka ei klaks uusikonoklastide deklaratsioonid ja
kui revolutsioonilised poleks nende loom ingulised aktid, iseloom us
tavad seda ikonoklastialiiki sm boolsed estid, m itte enam keelud.
Sltum ata sellest, m issugused olid ksikute kunstnike vi rhm ituste
vaated, ajendid ja eesm rgid, ning sltum ata ka konkreetsete teoste
taotlustest, vim alikest autorikom m entaaridest ja kunstiteaduslikest
tlgendustest, avaldus kujutavuse ikonoklastilises pagendam ises k u n s
tist teatav kindel loogika ning selge viide sndm uste edasisele arengu
perspektiivile. Lppkokkuvttes sulgub siin veel ks suurejooneline
ajalooline ring; kui kujutam ise ajaloo alguses seisab artefakt, m ida p ee
takse vlise reaalsuse osaks, kum m ardatav objekt ja suhtlem ise subjekt,
siis m ittefiguratiivsest kunstiteosest, m is loobub kujutam ast reaalsust,
saab om akorda sltum atu, enesekllane ja n - endasse naasnud reaal
sus, vaatam ise objekt.'*" Seda kirjeldab hsti abstraktse m aalikunsti hiil
gav apologeet C lem ent Greenberg; M aal on n d m uu tu n u d asjaks,
m is kuulub samasse ruum im tm esse, m is m eie kehadki; ta ei ole enam
[millegi] m ahuti ega [reaalsuse] ru um im tm e kujuteldav ekvivalent.
M aaliruum on kaotanud om a sees-[dim ensiooni] ning m u u tu n u d
lbinisti vlisuseks. Vaataja ei pea enam [maali] sisenem a, lahkudes
om aenese ruum im tm est. Kui pilt ldse veel vaataja pilku petab, siis
pigem tn u optilistele kui m aali jljendavatele vtetele; vrvi- ja vorm ivahekordadega, m il puuduvad pea tiesti kirjeldavad konnotatsioonid.
[...] Silmal on raske leida keskset, rhulist kohta ning ta on su n n itu d
kogu p inda tlgendam a htse Uigendamatu huvivljana, m is om akorda

400

60
S eep rast tu n d u b te rm in esem etu m a a lik u n st m u lle m itte ju s t v r - te rm in id o n k o k k u
lep p e asi
k ll ag a p isu t e b a n n e stu n u d . E sem etu m a a lik u n st o m ista b ju teosele ta o tlu slik u lt
lim a t esem elisu st, esem elisse o n k o o n d u n u d k o g u te m a este e tilin e v rtu s - k u n ik s esteetilised
v rtu se d veel kehtivad.

tunnlb meid maali tajuma ja hindama va fietu m i^ lem i kAlkehlmava

lerviklikku.se kutcgooriates." (('ireenlw g 1968; 580.) i-iit kui vaadddrtv usi kinnistul') om a esemeilstele om adustele, jiilai? ta htlasi iivasti
vttiicgi inratletum a sem antikaga elik teisisnu - sem antikaga ldse."'
Mistes, et viimane vide vib tunduda vaieldav, lisan selle toetuseks
m ned kaalutlused.
Teadupoolest pooldas G reenberg eelkige m ittefiguratiivse kunsti
neda haru, m ida H erbert Read ja paljud teisedki tavatsesid nim etada
..eesmise vajaduse kunstiks, m uutes Vassili Kandinsky kunagise tluse
klassifitseerivaks misteks. G reenberg ei vsinud rhutam ast seda tpi
m aalipinna puhtvisuaalseid vrtusi ning tem a m tteavaldusi ei tasu
ciruta: neis klab ajastu hl. New Yorgi kriitik fikseeris ju kogu protessi kokku vtva lppfaasi. Kui pidada G reenbergi seisukohta objekliivseks tunnistuseks asjade seisust, ei saa kuidagi m rkam ata jda, et
ring oli sulgunud. Kige alguses oli ebajum alakuju, m ille m rgilist ise
loom u tem a loojate ja kasutajate silmis tuleb m ratleda kui null-m rgillmist; ideaalne lbipaistvus, m is lubab kujutist sam astada tegelikkusega.
Sntaktika m rgatavas tem a paradoksaalses seotuses sem antikaga, ige
mini lbipaistvuse ja lbipaistm atuse antinoom iline htsus m oodustas
cllc esmase eeltingim use, m is vim aldas kujutisel alustada m im eetilist
elu ning sundis tem asse suhtum a kui kunsti. Sem antika hgustum ine
kuni tieliku lbipaistm atuseni snnitab G reenbergi eseme - asja
olemisvlja teisel poolusel, otse iidoli vastas. A rtefakt naaseb iseseisva
oleva seisusse pelga sntaktikana.
Me ei pruugi piirduda autoriteetse tunnistajaga m dunud sajandi
keskelt, i^rotsessi algul oli sem antiline inerts veel liiga suur, et leppida
teadmisega, nagu ei esindaks m aal m idagi peale iseenda. Kui lhtuda
rtlgse arusaam a loogikast, siis eeldatavasti kunstniku seesm ine ajend
m oodustabki sem antika: valm is m aalipind/ese representeerib seda
pshilist seisundit, m illest ta sndis. Representeerib (kui representee
rib!) m istagi m itte kindla (konventsionaalse?) visuaalse koodi phjal,
V r t i d ainuksi em otsionaalse nakatam ise teel. O ptiliste elem entide, m u u
hulgas vrvuste snaraam atu loom ise katsed phinesid kll peenel
rtNjiitundjaintuitsioonii, ent olid siiski vga subjektiivsed: snastikulist
liipsust ei saavutanud need kaugeltki, vhegi konkreetsem vrvide-vormldc kodeerim ine ji paratam atult kttesaam atuks. Srase snastiku
nl

I ) m i i I i > (in scllt' s e is u k o h ii .snustanucl uforL slllkult - <>lla, m itic liih riu liu la " ( l) u n t o

vim itilllkii p r ln is ilh l u s c n d u m ls t C irc c n h c rg i p rin tsilb l)(u

7 1 ).

k sillen u cl lllk u m lsc iu i liihlN liim U cll

lo tifliiji) c lik v iilx im as .idiiasliisc - c iiia iillk a ll O iitiiksllc (s iih k is , ION).

Nlliikiiliul iilckfi k o h aiu ' in ccn u laila, ei nm al ajul oli annliiogne arriiK loln u in iid vaKlupldliirii
uiiiiAM iilrmlKclt lUlu-ntlnmlHclr, nliuill rt kui u m ix iilo o alKuxcs oli iilcininc hlm iiinul kiixu iiitlii
(U iilm iw lldBl, hII
ii\wiUili Hcc lim uti )iliincs(uul kiinstiliscks kunlllkkw "

((IpiiiIiipIc (fn iiii

loomise idee autor Kandinsky kirjutab; ..Kunstniku poolt igesti leitud

valiend on m ateriaalne vorm tem a hingevnkum istele, m ida tal on tarve
iga hinna eest m aterialiseerida. Kui vljendusvahend on testi ige, siis
kutsub see pea sam ad vnked esile ka vaataja hinges."^ Siiski on vastusvngete trkam iseks vaataja hinges vaja v-tfel m uudki peale igesti
valitud vljendusvahendite - eelkige vastavat vaatajakogem ust ning
seelbi teravdatud esteetilist tundlikkust. Em otsionaalne nakatam ine ei
toim u autom aatselt, kuid teatavate tingim uste tidetuse korral on see
tiesti meldav.'^^ K andinsky ise tavatseb alatasa knelda sisust, m ida
sem iootika keelde tlgituna vib nim etada sem antikaks. Siiski on vae
valt phjust rkida kindlapiirilisest vi adekvaatsest vaatajaelam usest
vhegi rangem as thenduses, sest tegem ist on nii eriprase valdkonnaga
nagu hinge peenm ehaanika. Enam gi veel, selgusetuks jb paraku seegi,
kas ju tt kib hingeseisundite d e n o t e e r i m i s e s t vi em otsionaal
sete reaktsioonide p r o v o t s e e r i m i s e s t . ^ Kutseliste kunstitundjategi katsed om a hingevnkeid verbaliseerida ei anna hem ttelist
vastust - isegi juhul, kui tegem ist on hiilgava snastajaga.
Kuulakem thelepanelikult (jutt kib Kandinsky kahest abstraktsest
kom positsioonist 1913. aastast): Iga m otiiv saavutab rm is pingesta
tuse, sarnanedes katastroofi, plahvatuse, uputusega. Vrvilaigud ja jo o
n ed toim ivad neis stseenides otsekui elusolendid. Aga see, et tegu pole
konkreetsete inim este, loom ade vi esemetega, vaid abstraktsete vorm i
dega, ksnes suurendab sndm use vljendusrikkust. K onkreetsust kao
tades om andab plastiline sndm us ldistuse kvaliteedi. [...] Erinevate
m otiivide vastastoim e loob m ulje kosm ilisest m aailm ade paljususest,
m is om avahel otsekui prkudes sulanduvad teatavaks universum iks.
62 Tsit AacKHHa 1993: 25 jrgi. O len ju b a e ln u d , et m aalikeele m itte m e ta fo o rilise d sam astu se d lo o m u lik u keelega (ju tt ei ki ld sem io o tilise l h e n em ise ra k e n d am ise st, v a id selle ta a n
d a m isest lin g vistilisele) tu n d u v a d m u lle risk a n tse d ja v heviljakad. E n t k u i ku ju tav ate v o rm id e
p u h u l, iseran is k a n o o n iliste s s steem id es, o n see veel teatav al m ra l ig u sta tu d , sest siia m a h u
v a d alleg o o riad , s m b o lid ja m u u d sellised k o n v e n tsio n aa lsed k u ju n d id , siis ese m e tu le ku n stile
ra k e n d a tu n a viib s ra n e l h e n e m in e m eelev ald sete t lg e n d u sten i. K a n d in sk y e n d ag i vastavad
k a tse d p ig em k in n ita v a d k u i k u m m u ta v a d sed a arv a m u st. T em a ..s n astik k u ei saa ju s ilm a n h
tav alt sam a sta d a v rre ld a m a tu lt k rg e m a fo rm alise e ritu sastm e g a lingvistiliste s n araam atu teg a.
M een u tag em , e t o m a e tte k u ju tu se v rv u stele v a sta v a te st t h e n d u ste s t p a k k u s vlja k a K andinsky
s b er F ran z M are, e n t k u ig i aeg, k o h t ja m eelestatu s lan g esid k o kku, o su tu sid t h e n d u se d siiski
erin ev ak s.

402

63 A rv u sta d es em o tsio n aa lse re so n an tsi te o o ria id , m rk is E. H . G o m b ric h , e t p h iv ite n a ei k a n

n a ta n iisu g u n e ekspressiivsuse m iste k ll te rv e m istu se k riitik a t (G o m b rich 2002: 264). See on
m u id u g i v ga rm u slik s eisukoht.
64 Subjektiivset ek sp ressio o n i rad ik aalselt eitava s eisu k o h a - v astavalt o m a a rg u m e n ta tsio o n is stee m ile - s n astas Jo sep h K osuth: Veel v ik se m a t t h e n d u s t om avad k u n stis Pollocki enesevlje n d u se d , sest sed a liik i su b jek tiiv sed t h e n d u se d o n k a su tu d kigile peale n e n d e, kes o n tem aga
isik lik u lt su h eln u d . Ja n e n d e spetsiifiline o m a d u s asetab nad k u nsti k o ntekstist vlja. (K osuih
1999: 167.)

V iu l ll Kindlim ky. Improvisatsioon nr 7. U 1910.

Moikv,'IVctjakovl galerii.
i 'nthu/Sitinpix

Kiuulinsky laseb vaatajal osa saada universum i snni ja hvim ise m sllkust. |...l Tema maagia ei seisne kunstilise kujundi nidusliku
liugest ii vsuse tugevdamises, vaid laseb inim hingel osa saada m aailm a
lclisicst saladustest. (CapabKHOB 1989a: 43.) sna ilmselt pole siin
legemist pelgalt vahetu em otsionaalse reaktsiooni kirjeldusega, vaid
pigem professionaalse interpretatsiooniga, m is hlm ab siiski ka tlgendujii isiklikku hingelist vastukaja. Toogem sulgude ette ldreegel, m ille
iMtnil ajal snastas vga hsti M ichel Foucault - tepoolest, keele suhe
miuilikunstiga on lpm atu suhe (OyKo 1994: 47). A bstraktse m aa
likunsti keele puhul on see topelt tsi. Siiski ilm neb sellest nitest ka,
kui raskesti tabatav on analsitavate K andinsky m aalide sem antika.
Sest erapooletule lugejale on pikem a ju tu ta selge, et D m itri SarabjanovI
dnunaiitilise m etafoori eesmrgiks pole sugugi pd m eid veenda, cl
Kttiulinsky kom positsioonid representeerivad vi asendavad iiiaailma
iinnl ja hvingu m stilist sndm ust.^
Vrrelgem sja osundatud liku teise kirjeldusega, m is on phenilutud Ka/imir Maleviti M ustale ruudule. M alevit eitas reaalsete
psemcle vlist kesta. Rohkem kui kski teine esem etu kunsti loom ise
lee valinud kunstnik vltis ta mis tahes esemelisuse rem inistsentse,
'lenia ette kerkis grandioosne m aailm a m berkodeerim ise lesh")

Siiiiliik Icliic iisi o n see, et K a n d in s k y le p o ln u d v r a s m te , n a g u o le k s m iia llk u iiu ll vrtlp

If^il iiiiin w B iulsl s u n d i o lije k tiv e e rid e s v im a lik k u ju ta d a ju m a lik k u . S ellele v iltu v iid v illjp iu llil
liitku k iin n tllliir Isu )ie e n m a te e r ia , v a im s e r k a m is e v a im u to it ; p ik e m a s p e r s p e k tiiv is ciiiH n lti
K K iiilliuky k o g u n i, et viirvi ja jo o n i s e h e n d u s e s t s n n ib k u n a g i m a a li s u u r k o n ir a p u n k i, tltiiii
liilllfli uuilrtlt kii ( n a a lik im s t [

4JI

t e lis e lt p u h tu k u n s tin a te e n id a jtn iia llk k u " (K aii^tm iiiiM W lyHM;

Kazimir Malevit. M ust ruut. 1914-1915.

Moskva, Tretjakovi galerii.

anne. m berkodeerim ise kigus tekkivad tinglikud thendused said

kunstniku ettekujutuses absoluutse ja tingim atu m tte, m is on lem
reaalse esemelise m aailm a m ttest. Lisaks taotles M alevit m aise oleku
tingim uste letam ist selle nim el, et opereerida kosm ilise keelega, keh
testada m aailm a korrastatus, universum i ldise lesehituse seadused, keelega, kus ksikelem ent sisaldab kogu ssteem i olem ust ning palju
nedes ja teiste om asugustega suhestudes suudab taasluua ssteem i kogu
tem a keerukuses. [...] M ust ru u t ei olnud pelgalt kunstiuuenduste
vastu huvi kaotanud publikule heidetud vljakutse, vaid kneles o m a
m o o d i jum alaotsinguist, m oodustas teatava uue regiooni sm boli.
htlasi oli tegem ist riskantse sam m uga olukorra poole, m is seab ini
m ese Kiksuse ja Eim iski palge ette. M usta ru u d u lum m av m ju on
seotud vim ega koondada endasse kogu lputu m aailm aruum , m uundu d a m uudeks universaalseiks m aailm am udeleiks, vljendada kike
m aailm as eksisteerivat, keskendades selle absoluutselt im personaalsesse
geom eetrilisse vorm i ja lbitungim atult m usta pinda. (CapabHHOB
1989; 70.
Sandaksin kuulsat Ruutu tlgendada m rksa maisemalt. Viitega

koim ilisele mtmele mnevrrt kustutatakie ^ 'M K iR M itt

iliUuksc vahet Kandinsky kom positsioonide ja suprem atism l ideaalmiulcli vahel. Asi pole ksi ..seesmise su n n i kunsti )u elem entaarse
geom eetrilise vorm i ratsionalistliku konstrueerim ise vastandlikkuses.
Nagu nitas sndm uste edasine kik. pandi nnda alus r a a m i g a
l^ilratud m a a lir u u m i p u h t a r h i t e k t o o n i i i s e l e
k o r r a s t a m i s e l e . Selle arengujoone seisukohalt, m ida m a ritan
niin jlgida, oli tegem ist jrjekordse radikaalse ikonoklastiaaktiga. Nagu
Algesti theldab Sarabjanov, silis K andinsky kom positsioonides rom anllllne dram aturgia, ainult et tegelaskujude draam at asendas puhtalt m aa
liliste elem entide dram aatiline vastasseis. N ende m aalide paradoksaalne
loom us seisneb selles, et kehastades kll m im eesi eitust, osutuvad nad
mas n- m im eesi m imeesiks; vorm ide iseseisva elu kujul jljendatakse
ikka veel ..jljendavat pilti. Suprem atism m aalis aga, nagu rhutasid
Malevit ja ta m ttekaaslased, thendas ..nullpunkti lbim ist - nim elt
PHcmclisuse nulltasandit. M usta ru u d u surm av staatika teostab ikoonillNUse hukkamise.
Mistagi ei thista ikoonilisuse lpp representatsiooni lppem ist
Kcllc sna avaras sem iootilises thenduses. Liikum ist abstraktsiooni
poole saatsid varjatud filosoofiliste ja m uude thenduste seletused.
Vaadakem, m ida kirjutab teine, lim alt pedantne Maleviti loom ingu
uurija: Erinevalt varastest abstraktsionistidest nagu Kupka, M ondrian,
Oliuiionis ja Kandinsky, ei toetanud Malevit om a naturalism ieitust ei
koloristlike vi form aal-spiritualistlike ssteem idega ega m uusikaliste
ttiialoogiatega. Ses m ttes oli ta tublisti om a ajast ees. (/^yr^tac 1991;
.M .^93.)
Videt vib kontrollida kunstniku enda kirjutiste phjal - Malevit.*Si
kirjanduslik prand on ju tohutu. Vaatam ata uue kriitika rigoristlikele
hoiatustele ..intentsioonieksituse {intentionalfallacy) ohtudest on ksi
mus ..Mida autor sellega m tleb? om a igustes taastatud - selle vastu
puNsib jlle huvi tunda. Vastused saame vastuokslikud.*^ Kord neb
Malcvilii puhaste m aalipindade taga kogu m aailm aruum i eksistentsi:
nn

VI Koirryii 1988: 156-157. K n eld a vib m itte k si esem elisuse n u llta san d ist, vaid - edasiste
fk s|itT iin e n tid e p u h u l - k a m a a li n u llta san d ist. P e te r W eibel k irju ta b Valge r u u d u kdhin;
..Vulgi' iiu m ilin k u stu tab e n d as k ik v rv id n in g ilm selt k a m a a lik u n sti ldse. E sem etu valge m a a ilm
UH kori), kus m a a lik u n st hukkub. (W eibel 2002: 628.) K ohe viitab u u rija ka M aleviti e n d a srtnuillp; l'.l siia ju tlu g i olla sellest, e t su p re m atism is leid uks ru u m i m aalile. M aa lik u n st o n a m m u g i
lllrliih iil )ii iiiaallja isegi vaid m in ev ik u ig an d . (Sam as.)
fi'/ MuIcvllSI k u rik u u lu s ..hlbeline stiil o n p lv in u d p alju listu ss n u . Tuleb tu n n is ta d a , cl nck
itMiit|'itriiNfs kiicvoos p o le alati k erg e ta b a d a m tte k ig u loogikat. V ik to r B tkov t h e ld ab (ilguslltill ktiiisliilkii vaadete e k lek tilist k irju su st ja k iiret m u u tu v u s t - k aasa a rv a tu d diam etraiilseil
hunnitpiWlrdcil , tem a m tteav ald u ste filosoofilist p h ja kvalifitseeris aga kainelt pscudofili)so(i(illw i.i'g ,ip iid ru iia'' ............

1999, II, 4 7 1 , 4 9 0 ).

 lesriputatud [...) maali vrviplnd valgel luendil edastab m eie tead

vusele tugeva ruum iaistingu. Ma kandun phjatusse krbe, kus tajud
enda m b er m aailm aruum i loom ingulisi punkte.'" Teises m tteki
gus klab universalistlikke ja m essianistlikke noote: [...] m a eristasin
m usta, vrvilise ja valge ruudu, lin vrvilise ja vr^atu Suprem atism i,
ning julgeksin n d vita, et neist kolm est algest saab uus M aailm akord.
[...] N en m ingi suure arvu aastate jagu Suprem aatilist liikum ist, m ida
vahest [oli] ette ennustatud varasem ates eludes, ning jlle asub m u vaim
vi kogu olem us iseendast ehitam a m aailm a ja inim ese arhitektuuri.'^
Tasub siiski m eenutada, et hiljem rhutas M alevit m aalipinna tielikku
sltum atust, enesekllasust ja isevrtuslikkust. Vastusena iseenda ksi
m usele Mis on m aalikunst?, annab Malevit kaks piisavalt selget m
ratlust: M aalikunst on vrvi konstrueerim ine ldiseks massiks, mis
m oodustab m aaliluendi ja M aalikunst on tunneteavaldus vrvuse
vastu n ing vljendum ine om a viim atise vrvinhtusega aset leidnud
kontakti konstrueerim ise kaudu.^ Seeprast on esem etu kunsti juurde
j u d m in e tohutu sndm us [...] m aalikunsti vallas, sndm us, m ida
ei tu n n e varasem ajalugu [...] mille tulem usena toim uski jrk-jrgult
kujutise ja esemete hajum ine, kadus vaate- ja tajum isvljast tasapisi kik
inim ese m u u kitum ise poolt sisse toodu, teadlikud ja alateadlikud ele
m endid. M aalikunsti seda seisundit tuleb pidada ajaloo silm apaistvai
m aks, see oli lbim urre Kunsti kui niisuguse valda, mis ei sltu hestki
m uust tegurist, elust ega maailm avaatest. Ses lbim urdes pidi m aalija
m itte enam tundm a, vaid juba ka teadvustam a, et on j u d n u d esemetusesse, s.o kohta, kuhu tal tuleb les ehitada m aaliruum , vljendada
m aalikunsti kui sellist ning m uuta kunst parteide ja esemelis-religioossete ideede vliseks.^' Neile m ratlustele vinuks ke alla p an n a ka
e le m e n t Greenberg.
Ent sltum ata sellest, m ida m tles vi kneles (m aailm a)ruum i ees
istuja, m uutub teliselt riskantne taotlus esitada kike universum is lei
duvat hoopis vim atuseks ldse m idagi esitada.^^ Kik-olemise ja eimil68
69
70

406

K iri M . V. M atju in ile 1916. a asta st (M a;ieBM >i 2003; 416).

K iri M . O. G e re n so n ile 1920. a astast {samas, 442).
Sam as, 320.

71 Sam as, 3 2 9 -3 3 0 .
72 Vi siis, v astu p id i, v im alu sek s e sitad a m id a iganes. N iteks t lg e n d a tak se R u u tu k u n stn ik u
o n to lo o g ilise a u to p o rtre e n a (v t /leBKOBa-TIaMM 2001) - a v an g a rd i n - su d a rio n in a - ja seda on
n iisa m a rask e k a h tlu se alla sead a k u i iga teist v im a lik k u in te rp re ta tsio o n i, olgu ta n ii a ru sa a m a tu
k u i tah es. Ilm selt k a ta b s ra st t lg e n d u sv im alu ste k llu s t h sti A dam Low e s n a stu s M usta
ru u d u k o h ta: M u st o n l p lik t h ju s, k u id sam as k a lo o m in g u liste v im aluste algne ru u m . M ust
n ii p e id a b k u i p aljastab, see o n m rav li, m is k tk eb e n d as kike, n in g htlasi lim ikono k lastilin c
e s t... M aleviti ru u d u m u st o n su letu d ring, olles la e tu d kll poten tsiaalsetest k u ju n d ite st, kuid
l p p k o k k u v ttes on teg em ist tu pikuga, (l.ow e 2002; .S44, 567.)

tegi kohtumineei nt Idpp^i

milles ci ole enam ei olemisi ega olemttHfNt, ning sillllb vaid luendile
nuiulitud m ust ruut valgel phjal, mis on ndseks juba pisut krakcleerunud - ilmselt tehnoloogilise hooletuse tagajrg. See thendab, et
eelkige thistab ruut iseennast ning kaude ka puhta m aalikunsti piirjuhtu - kunsti ..iseeneses. Ent seda polegi nii vhe ja m a pean nustum a
( ,harlotte Douglasega, et ses m ttes oli Malevit testi om a ajast ees.
Ikonoklastia vimalused sellega siiski veel ei am m endunud. Jrgmise
thendusrikka sam m u kujutiste eitam ise ajaloos astuvad dadaistid.
Nd prooviti ra ka pildilisest (vi skulptuursest) vorm ist loobum ine,
mis pidi kustutam a kujundlikkuse viim sedki jljed, pealtnha perifeerNCte, kuid tegelikult definitiivsete tunnuste nol: juba (pildi)raam i kao
tam ist, mis lahutas ju kunstilist m aailm a m ittekunstilisest, tuleb m ista
uue ikonoklastia julise deklareerim isena. N ing m is ilmselt veelgi olu
lisem, dadaism tegi esimese katse d e s a v u e e r i d a v i s u a a l s u s
liihendustloova kontakti vahendina.
Samal ajal Maleviti esimese Ruuduga ilm usid avalikkuse ette ka
I )iichampi ready-m adeidP Vahe on siiski tohutu; kui Maleviti Ruudu"
vaatlemine vib maagiliselt genereerida vgagi rafineeritud elamusi ja
kaugeleulatuvaid intellektuaalseid m ttekike, siis D ucham pi jalgrattarada vi ..Fontni ngem ine on krvalise thtsusega, sam ahsti vib
Ncda asendada lhikirjeldus.^^ O ptiline kontakt teosega polegi enam
obligatoorne. Kui m ainida, et teos koosneb taburetist ja jalgratta esiratta
khvlist, mis on tagurpidi torgatud taburetiavasse, siis piisab sellest nii
nutu kunstivhiku epateerim iseks kui ka produtseerim aks hlm am a/ 1 IfU-na lliisncri u u rim u s a rg u m e n te erib M u sta ru u d u h ilise m a v a lm im ise h p o te e si k asuks
lilles l >2(). aastate lpul; d a te erin g o lev at a u to ri te a d lik falsifikatsioon, e esm rgiks o m a lo o in in
^iili'ii' h lograalia k o rrasta m in e (vt 3xKMHfl 2001). E t m u l p o le o ln u d v im a lu st selle t g a tulvuilu,
( h I i I i u I uii esialgu tra d itsio o n ilise st d a te erin g u st, m is tu n d u b o levat k a d o k u m e n ta alse lt pllsuvull

lO cndnlud.
/I l eid u b ka lein e seisukoht. V itluses k u n stim a ailm a v im e le h in n a ta k u n stite o se om iuluul
in*liilHl> D ii kie ks o p o n e n te Ted C o h e n k sim u se; kas le id u b m id a g i, m illele olek.s v im a tu und
lilnnutin!? O p o n e n t pidas ilm selt silm as e steetilist h in n a n g u t, sest te m a arvates o su tu v ad h ln n u n ^iikolbiinitiiteks esem eteks m itte k si o d a v ad m b rik u d vi drive-in sklate plastm asskahvlU I,
vutil kii I )u ch am p 'i .,1o n tn . F ontni saab C o h e n i arvates h in n a ta k ll teatava theiuluscgn
Jiulliiii, kuld ese ise h in d am isele ei k u u lu . N u stu d es, e t F o n t n ir o n ka esti t h e n d u s, c((i>b
IM ikli' lejiinus vastase viteid. M iks ei v iks o lla h in n a ta v ad , ksib ta, l*onliinl" tiivullnfd
iMiiitilused
likivvalge pind, sgavus, m is avaneb m b ritse v a te e se m e te peegelduses, m eeldiv
iiVimliie kuju?" (D Ickie 1976: 27.) A b stra k tse v im a lu sen a tu le b sed a m n d a , ku id ju s t ,,1'oiitilllnl"
pulm i ei lille seearve.sse: m a ssto o d a n g u n a to o d e ta v k in d la fu n k tsio o n ig a ese, m id a pllsuvull selgesti
U)ui>liili lem u v o rm , paigutati n itu sesaali ta o tlu slik u lt nii, e t m e eldiva ovaalse kuju vuiitlem lne,
lillil liim iks m eldav igas m eeste tu aletis, oli siin p h im tte lise lt vlistatu d , Nii et sellele ek sen ip
lillile uinsunu kim stlteose staatu se o m ista m in e o n se o tu d e ra n d itu lt ju s t
looiitiineftn.
I >l)(ii tllitlusl m rg itu d , et venekeelses k irjan d u ses, isegi eria la se lt k u n stite ad u slik u s, luvutsetuksr
I Illi liitiiip'1 ujiiloollst eset m lsklpiirast tih ti n im e ta d a k lo setip o tik s - m in e vlu kinni, kus thiisum u
iiliiviwiIstumise h u v id es vi tem ln lslltk c ek stsesside h irm u s t...

M an Ray. K ingitus. 1921.

E rakogu, C hicago.

tui hulgal filosofeeringuid antud taiese ja teiste sam aste ready-m adeide
teem al. Kuningas on alasti, vidm ise ja vim u eest hoolitseb kaaskond.
Kontekst ja ainult kontekst on suuteline esitatud eset m testam a; objekti
enese vaatlem ine on igas m ttes viljatu, esem e visuaalsed om adused vrvus, vorm , pindade faktuur, metalli, puidu ja kum m i taktiilsed om a
dused, siluetid, vorm i ja ruum i suhted pole olulised ehk teisisnu, ei
pu u tu asjasse. Ses m ttes o n Ratas vi Fontn puhtam ad juhtum id
kui niteks M an Ray Kingitus, m ida on ju sam uti hlpus kirjeldada
triikrauana, m ille alum ine pool on kaetud ogadega: viim ase vaatle
m ine lubab nautida vhem alt eesmrgiga eesm rgiprasuse absurdset
kum m utust.
R eady-m adeide ikonoklastiline paatos, m is ei ole kuidagi vlja loe
tav esem est enesest, vaid om istatakse sellele autori poolt, phineb m u u
hulgas ka asjaolul, et seda laadi teosed osutavad sarnasuse vi koguni
samasuse vim atuse ideele.^ Olgugi et vlja eldi see m te seoses
kurikuulsa pissuaari tiraeerim isega, kehtib ta ka laiem as kontekstis nim elt kui sarnasuse eitam ise filosoofiline phjendus.

408

75
h tla si p h je n d a s D u c h a m p sellega o m a igust esin e d a n itustel teiste pissuaaridega knotsilin u asem el (v t G a m b o n i 1997; 125-126).

AU

Andr WnrlKil. Ilrillo kast. 1964.

ktltn||U.
I lltiMa/SiiinpiK

Siinkohal ei tarvitse lhem alt vaadelda jrjepidevusjoont, m is viib

niichanip i juurest A ndy W arholini, kelle BriUo kastist on saanud vaat
kunstiteose m istet kahtluse alla seadva kultuurifenom eni etalon.
Mrtiiiiigalele pigem ajalistele kui kvalitatiivsetele erinevustele vaatamata
nn tegemist htelaadi nhtustega. Iidoli phitransform atsioon lbib
Vilniuse, eituse eituse faasi: algse kujutise ja kujutatu sam asuse kum imiliih kujutise m im eetiline desontologiseerum ine - m ittem im eetiline
Prnictu pilt hakkab ise pretendeerim a sellele, et teda ksitataks vaadelilava esem ena - pildilisus kum m utatakse om akorda esem e ekspo
neerimisega, mis on ilm a jetud om a eesm rgiprasusest: pole ju juhus,
pf rtiuly niae jrgnes vahetult esimestele abstraktsionistlikele teostele,
nrcnguspiraali jrgm isel keerul aga kum m utab popkunst juba abstIttklsc ekspressionism i. Reaalse eseme esitam ine tem a kujutise asemel
|tril) lpuks vram atult lppem a selle reaalsuse olulisim a osa kunstiks
nniulmisega, millest om al ajal alustas iidol: G ilbert ja George hakkaVttil oiul esitam a elavate skulptuuridena ning eneseeksponeerim ine
,,ntuuris" kige erinevam al kujul ja kontekstis m uutub heks kige
leviniinvaks kunstitegem ise vtteks.
Pealtnha oli anti-ikooniline liikum ine j u d n u d om a loogilise piiedasi m inna polnuks nagu enam kuhugi. O m eti leidus veel kasu-

G ilbert ja
G eorge. L aulvad
s k u lp tu u rid .
1970.

tarnata reserve - ja need aktualiseeriti ige pea. m berpratud asen

dusega - ese ise esem e kujutise asemel - uusikonoklastia ritus ei
lppenud. Kogu om a tiuses rullus ikonoklastiline idee lahti seal, kus
taas hvitati teos ise, olgu siis m odernistliku doktriini m anifestatsiooni
nol vi paradoksaalse loom eakti vorm is - alates R obert R auschenbergi
de Kooningi kustutatud joonisest ja lpetades enesetapjalike taies
tega: Gustav M etzgeri happevrvidega nailonile m aalitud pildid vi Jean
Tinguely absurdsed autodestruktiivsed mehhanismid.^* N ing lpuks
selle loogilise rea viim ne akt - autori enese hvitam ine, kes m uundab
end jrk-jrgult inim kteta loodud, ahheiropoeetiliseks artefaktiks,
iidoliks, kel puudub jum alik kaitse, kes allub traum eerim isele ja kuulub
hvitamisele.^^
76 T p sem alt selle k o h ta v t G a m b o n i 1997, 2002.
77 K n ek ad n ite d ..professionaalsuse u u e st m u d elist, k u s k u n s tn ik u sotsiaalne h bitus vi k eha
a llu ta ta k se ritu aa lselt r v e ta m isele ja o h v erd am isele n in g s a n d ista ta k se vi h v itatak se priselt,
tu n d u v a d o levat V iini a k tsio o n ik u n stn ik e en eseh v itajalik u d p erfo rm a n ce id (G n te r B rus, R u d o lf
S chw arzkogler, H e rm a n n N itsch ja O tto M uehl). K u n st m u u n d u b siin vikaks k e h alis-plastiliseks lb ielam isteh n ik ak s. K ige j rje k in d la m a k s v iv ise k tsio o n i teo stajak s o m a k eha kallal o su tu s
1969. aastal h u k k u n u d R u d o lf Schw arzkogler. M ah u k a s fo to d o k u m e n te e rin g selle k o h ta , kuidas
ta m e to o d ilise lt o m a v lim u st in e ta b ja san d ista b - p ea ra l ig a tu d krvaga, m is o n m h itu d v e ri
sesse m a rlit k k i, vi sid em eteg a p een ise klge k in n ita tu d iletitera - , nib otse k isendavat, andes
v alju h lselt m rk u k u n stn ik u keha h p e rtro fe e ru n u d sotsiaalseks haavaks (ja re v o lutsioonilise

20. sajandi ..kunstislsene Ikonoklasm on pretiedenditu nHhtus. Juat

seepiirust tekib suur kiusatus m ahutada see ajalooliselt tuttava raam i
desse ehk teisisnu - tlgendada ennengem atuid vorm e tuntute kaudu.
Nndii .snnivad kontseptsioonid teise ksu titum isest 20. sajandi
kunstis, lrgm ise loogilise sam m una hakatakse siis 2 0 . sajandi kunsti
kujutama phijoontelt juudi kunstina, sltum atult juhtivate kunstnike
rassikuuluvusest. Form alism i vastu vitlejail om andab see vaateviis
vahel antisem iitliku krvalm aigu, ent pooldajaid leidub ka vastaslee
ris, avangardistliku kunsti apologeetide hulgas. Leebem variant taan
dub arvam usele, et enam asti avas m ittefiguratiivne avangardistlik kunst
juudi pritolu kunstnikele avaram a tegevusvlja. A rgum endid, m ida
kasutatakse nende teeside testam iseks, on nii ilmselgelt otsitud, et neid
pole phjust eraldi analsidad
Tunduvalt sisukam a katse siduda vana ja uu t ikonoklastiat teeb
lk'san(;on m inu poolt korduvalt viidatud raam atu lpupeatkkides.
prtilcsll lirciMiiks) m u u tm ise p a ra ta m a tu elu v alu lik k u se kogem usest. {FonbiHKO-BonbcjjcoH 2003.)
MiHhIiihI ku u lu b flagellatsioon-per/orm aficei t lg e n d a m in e fsiliseks haavaks te ise n d a tu d sotliiiilsr liuiiva" s m b o lin a ju b a teisese v erb aalse ..kaaskonna h u lk a ega ole m in g il m oel tuletatav
,,1'liivuliillkiiir' k u n stn ik u k isen d av a p e en ise klge k in n ita tu d ile tite ra v a h e tu st k aem isest. O lgu
iniiliilUul. i>t R u d o lf Schw arzkoglerile o m ista tav a d v e rised e n e s e sa n d ista m isa k tsio o n id o n a m m u lliiiti piiljiislaliid m stifik atsio o n ; m id a g i n iisu g u st p o le see V n i k u n s tn ik k u n a g i so o rita n u d , ci
iivullkiill i'na p rivaatselt, fo to d aga te h ti k o d u ste in s tse n e e rin g u te k igus, k u s k vaasiohvri rolli m n
gis S iliw arzkoglcri sber. K u n stn ik u s u rm o li kas en ese ta p p vi n n e tu sju h tu m ega o ln u d kuiiIuKI soolini Icm a k u n stiliste a k tsio o n id eg a (v t h ttp ://w w w .b ra in w ash e d .c o m /a x is/sc h w a rz k o g ler/
I niidil, lil lil, sam uti: A rtfo ru m , Sept 1994, lk 104). D m itri G ol n k o -V o lfso n il o n see k ik k ah e silm a
viilifU' liiilinid. M uide, seda laadi a k tsio o n ik u n sti in te rp re ta ts io o n id v riv a d t h e lep a n u o m a e tte
liitliliisiMiii. liello o d u d tek stilt ei saa ju n u d a ratsio n aalseid seletusi ega k a sutatava te rm in o lo o glii |ii'ilii('iulainisl. Sotsiaalse h a b itu se ritu a a ln e o h v e rd a m in e o n ju p ig em luuleline m e ta fo o r
kui iiklslooiii m tte range k irjeldus. S am u ti ei saa k sida, m is asi o n sotsia a ln e haav, sed a e n am ,
p| C)iiii ,'i()l,siaaliie on m isk ip ra st ju tu m rg ista tu d . Jne. L eid u b k a a lu k a m a id teoseid, k u s ku n sliilkii i-iulii vi leiste e lu so len d ite k allal to im e ta tu d veriste a k tsio o n id e v ajalikkus saab filosoofilise
|ii it|iiliM)llsi' p h je n d u se - m a p e an silm as n itek s P e te rb u ri filosoofi ja a k tsio o n ik u n stn ik u Valeri
StivlSukI l aaiiialu t (C^aBMyK 2001). Siin p o le v im a lu st a ru ta d a sed a te o st n ii p h ja lik u lt, kui ta .seda
viWi iks. seeprast p iird u n h e m rk u seg a: a u to ri m aalitav p ilt in fo rm a tsio o n ia ja stu m a h e d ast apokKlpnUcsl, kus tn ap ev a in im ese n im e all elu tseb m in g i a b stra k tn e m o o d u stis, ei tu n d u m ulle
liill v m ic v cnii vasta ka tn ase m a a ilm a reaalsustele. Vaid k s n ide; Savtuki j rg i o n in fo rm atiiliiiiiiiii)iislii inim ene" elust e ra ld a tu d in fo rm a tsio o n ilo o rig a ; isiklikku m itte o salem ist s n d m u ste
VIliik k n n ip riise e rib In fo rm a tsio o n is n d m u ste h a kasvav tu lv . Sam as n iv a d reaalsed s n d m u se d
IlskI liilinuval
kelleks p id a d a siis neis v a h e tu lt o salevaid inim esi? K uuluvad ju n e m a d k i inforMiaUliiimlnjiisUisse, kui pole ju s t teg em ist tu ln u k a te g a teisest ajast ja ru u m ist? Sam as m o o d u sta b
liisl cf, lilosoofilisest katseklaasist p rit tn ap ev a in im ese k u ju kigi edasiste seletuste ja proIrk lfllrp iiiic k u k ' aluse, kus k n eld ak se v a jad u sest n aasta k ehalise lbielam ise e h ed u se ju u rd e ,
m'*(loliltiilse,sl lbi valu ja vere, arh ailise ritu aalse o h v erdam ise k a u d u - n in g h tlasi ka k u n stn ik u
p in iifcriiiilllsl .ses liikum ises p o stin fo rm atsio o n ilise seisundi poole. S rased tnapeva inime.sc"
IN Ipiim o lu k o rra a b strak tsed m u d elid , m is v aid riiv am isi p u u d u ta v a d t n a se m aailm a telisi probiKdiiif, on vlliimsel ajal p o p u la a rsu st k o g u n u d ; olen k o rd selle m o e k a vttega ju b a p o le m isee rin u d
(VI lit>piiiii rcWii 200.1). Algse teem a ju u rd e tagasi tulles olgu m a in itu d , et kehaliste Irau m a d c p h limliiiiilsl iiliiK n u ild m a n ip u la tsio o n e o m a kehaga h lm avaid a k tsio o n e siiski toim us, ja .vala mu
llliilpiiol Kilinas pidasingi.
7M

( lli'V iiiult'1 s iiiir a s te s t .s e i s u k o h t i i d e i i l ) n e i u l e k r il l Ik a l v i l u l i u s 2 0 0 1 : .IH 4 9 .

Need on phendatud Vassili Kandlnskyle ja Ka*imlr Malevitlle Ikonoklastidena. Kunstnike m tteavalduste uurim ise ja asjaliku, olgugi et
veidi sirgjoonelise analsi kigus juab uurija jreldusele, et m lem a
(nii erineva) kunstireform aatori ikonoklastiline intentsioon tuleneb
iselaadsest religioossusest, olgugi et kum m algi orast (B e a a H C O H 1999:
358-405). Religioosseid m otiive leiab ta teistegi 19. sajandi lpu ja 20.
sajandi alguse silm apaistvam ate kunstiuuendajate m tteviisis - kaasa
arvatud M ondrian. N nda saavutatakse ikonoklastia vaim se ajaloo
(niisugune on Besan 9 oni raam atu alapealkiri) seesm ine htsus: reli
gioon - vi religioosne teadvus - ja ikonoklastia osutuvad hel vi teisel
m oel seotuks kogu ajaloo vltel, alates kige varasem atest ilm ingutest
ja lpetades klassikalise avangardiga. K indlasti on paljud Besan^oni
varase avangardi ikonoklastiat puudutavad thelepanekud huvitavad.
Samas pole ilm selt juhus, et sjajrgse avangardi esindajad ja avangardijrgne situatsioon jvad tem a huvikeskm est vlja. Sest siduda htse
varjatud vi m o o n d u n u d religioossuse lim ega ka edasisi nhtusi, kas
vi Rauschenbergi Voodit vi W arholi kurikuulsat Brillo kasti, oleks
tunduvalt raskem , kui tlgendada n n d a M aleviti revolutsioonilist
messianismi.^^
hendava alge leidm ine kigi ikonoklastiliste liikum iste ja ideede
m itm epalgelises ajaloos pole lesanne kergete killast, selle lahenda
m ine oleks teline intellektuaalne vgitkk. Paraku ei taha ajaloo kulg
hsti alluda he phjuse printsiibist lhtuvatele uurim isstrateegiatele. Seeprast eelistan m inagi sarnaselt paljude varasem ate uurijatega
79 V ib siiski eeld ad a, e t B esan ^o n tu ln u k s to im e sellegi raske lesandega. K ui p n e v a d k a ei
oleks te m a m n in g a d t h e lep a n e k u d , e ra k o rd n e te m a s u u r asja tu n d lik k u s ja v rv ik a s s n a k a s u
tu s, o n ra a m a tu ld in e k o n tse p tu a a ln e ra a m istik m u lle n ii v a stu v e ta m a tu , e t k a ld u n sed a p id a m a
s u b lim e eritu d k ato liik lik u fu n d a m e n ta lism i d e k la ra tsio o n ik s. B esanijoni arvates ei saa m a a li
k u n stil o lla m u u d e esm rk i k u i k u ju ta d a Jum alat, n im e ta ta g u te d a k u id as ta h e s vi r ta ta g u m is

412

ta h e s m o el, kes k u m m a ti [...] k o o n d a b k ik ju m a la k u ju d n in g m ra b k ik k u n s ti ajaloos tu n tu d

k u ju tise d , k u sju u re s m itte k si ajaloolised, vaid, n a g u p eag i n em e, k a tu lev ased (B esancoH 1999:
221). V rrelgem sed a teisal p ag an lik e ju m a lu ste p o p u la a rsu se k o h ta ren essan ssm aalis elduga:
[ ...] t ie sti sak raalsete ja t ie sti ilm alik e k u ju tiste (k u i n iisu g u se d ldse e ksisteerivad) vahele
k iilu b ilistav ja p e tlik iid sete ju m a lu ste k u ju tam in e. {Sam as, 188; v enekeelset t lg e t o le n veidi
k o rrig e e rin u d - B.B.). E esp o o l oli ju b a ju tu k s, k u id a s H eg eli abiga k u u lu ta b B esan ^o n relig io o s
seks 17. sajan d i h o lla n d i m a a lik u n sti. H iljem k o rd a b ta sed a sam a p ra n tsu se ro k o k o o m a a li kohta:
..R eligioosne m a a lik u n st k u h tu b . Ikonofiilia v a im elab e d asi ilm alik u s m aalis n in g v id u tse b k u n s t
n ik e teo stes, kes sellele ei m tle g i - C h ard in il, B o u ch e rl, F ra g o n a rd il. See m o o d u s ta b k i k a to liik
lik u m aali e h ed a alge P ran tsu sm aal. {Sam as, 209.) sn a ilm se lt e ehstasid n ii B o u ch e r o m a o d a lis
k id e g a k u i F rag o n a rd o m a m a a lid eg a K iik vi ..Le fe u a u x p o u d re s sarn ase lt a b ee C o ig n a rd iga
[tegelane A n ato le F ran cei ro m a a n is ....K uningatar H an ejala p ra e k k - Toim] k iita Ju m alat te m a
..teoste k a u d u . H ea ta h tm is e k o rra l vib m rg a ta a n alo o g iat D u c h a m p i k u u lsa afo rism i Vga
rask e o n te h a m id ag i, m is ei oleks k u n s t ja Besan<;oni keskse idee (V im atu o n m id ag i k u ju ta d a ,
k u ju ta m a ta Ju m alat) vahel; tsi, B esani;on p iird u s M alev iti ja M o n d ria n i ksitlem isega, sestap ji
esialgu lah tisek s k sim u s, kas ju m a la t re p re sen te e riv a d ka D u c h a m p i rea d y -m a d e id . Vib siiski
o le ta d a, e t B esanijoni relv astu ses le id u n u k s sofism e sellegi seose tuvastam iseks.

|nil)iiiisest, mille likepunktis kujuneb knttsnegne esteetiline ikonokIfKnin.""

M oodsa kunsti Ikonoklastilised aktid m oodustavad ksnes
p r o t s c s s i s m p t o m a a t i k a. Aeg on keskenduda selle olem us
likele tunnustele ja avaldum isvorm idele.
lkonoklasm on nii tihedasti seotud innovatsiooniga, et hakkab
Ilmutuma selle sem antiliseks ekvivalendiks, kirjutab Denis Laborde
(l.uborde 2002; 206). Kui vide ongi kbeke liialdatud, siis m itte sedavAnl, et varjutada phim tteliselt iget m tet. Uusim a ikonoklasm i
neo.se innovatsiooniga program m eeris valgustusajastu tahtm atult otse
kunsti m i s t e s s e, nim elt tulenevana selle i m m a n e n t s e t e s t
o m a d u s t e s t. Kulus siiski ksjagu aega, kuni see seos ilmnes.

6.
Niiiiskem veel kord m aitse sajandi tulem uste juurde.
lii julge arvata, kuivrd korrektne oleks vrrelda kunstim aailm a
kujunem ist 18. sajandil n n suure pauguga - srased paralleelid on alati
pisut ohtlikud, isegi kui tegem ist on vaid m etafooriga. Siiski tuleb tu n
nistada, et tollal loodud subkultuurne universum toim is m nes m ttes
nurnaselt m aailm aruum i plahvatusliku laienemisega: ka kunstim aailm a
loonuisega oli seotud vram atu laienemistung. Kuid erinevalt kosm ose
pulsumisest, mis pidi ilm selt toim um a olem atuse arvelt, oli kunstim aa
ilm sunni t ud kasvama reaalsete kultuuriruum ide hlvam ise teel, mis
KII U usim a ik o n o k lastiav o rm i k irjeld u se, kaasa a rv atud selle v iim a sed m a n ife statsio o n id , vib
Irlilii 1'rlcr W cibeli a rtik list (W^eibel 2002) 2002. aastal K arlsruhes to im u n u d k n ek a n im e g a nilii*p
h imiu lash - m o n stro o sse s k atalo o g is. Seal p a k u ta k se teisigi p h je n d u si v iim asele ikonoliliitilltiii)iisluli'. M a olen sellele t le eesp o o l ju b a v iidanud, e h k k i ei saa n u s tu d a k a W eibeli ko n tp|ituuiil' lh tep o sitsio o n ig a. Kui Besan<;on ta a n d ab kogu k u n s ti ju m a lik u represen teerim isele,
tlU Wi-ilicli esituses n eb asi vlja nii, nag u oleks Ikonoklastia ja ik onofiilia k onfliktide ta g a alati
llnKlniiilii |io liitllin e p hjus. L in eaarsed .sotsioloogilised seletused o n o m a ja h m a ta v a t k n d im a 111*1 k u u l juba d e m o n stre e rin u d . M a ei saa kuidagi n u stu d a vitega, n a g u a stu n u k s ik o n oklastia
ulul! (lill |nlga progressiga, m itm e su g u se d kujutavale algele u stav a d v o rm id tuleks aga tin g im a ta lliyllmU ic lro g raa d sete j u d u d e h u lk a. N agu kohe rita n nidata, ei k ip u m a 20. sajandi ik o n o k la sm i
#lii(iniia ain u k si im m a n e n tse te , k u n stisisestc phjustega, n a g u sed a te e b W eibel - k u m m a lise
V iitluiiluiia alul d ek la re eritu d teesiga, et m rav ad on alati p o liitilise d te g u rid . O lulist rolli m ngllil Kllnkl ka ldkulluurili.sed im p u lsid Ja k u n stim aailm a e n d a ku n stiv lise d m e h h a n ism id . I.puks
liiiiiliili m ulle liiald atu n a ka a u to ri o p tim ism p o s tm o d e rn istlik u a ja stu p rintsipiaalselt tei.stsugu.sc
Ittum ir' ('.sas. l.i.saks lo etletu d asjao lu d ele o n kataloogi l p p s n a m tte k ig u d so o tu k s vastuolus
pnig n iiiim ig it, m ille llru n o l.iilour .>1011(1*1111) .sissejuhatuses n n d a : Siin.sel nitusel ja kiicsiilfv iis katalo o g is p ak u tav <in v ih k a m ise jii (iinallMiil iirlieoloogia. ( L a lo u r 2002: 14.) M illega mil
iiiiiiitl ri saa n u stu d a.

algselt tem a koosseisu ei !<uulunud. Kunstim aailm a laienem ine on alati

olnud transgressioon ning on seda tnini. Ilmselt tuleb oletada, et juba
kujunem isel ktketi kunstim aailm a struktuuri pinged, mis toitsid ta
kasvuenergiat ning m rasid kik edasised m etam orfoosid.
Loetlegem kunsti pideva iseenda piirest vljdm ise phisuunad.
Esim ene (ja htlasi kige varem ilm nenu) kulges kultuuriajas ja -ru u
mis: lihtviisil eldes on tegem ist kunsti ajaloolise ja geograafilise agres
siooniga. Teise, m orfoloogilise m tm e avardam ise teel hlm ati kunsti
orbiiti h a uusi tegevusvaldkondi. Kolmas laienem issuund ilm utas end
teistest hiljem, kuid seda thendusrikkam alt: just selles vallas toim usid
phisndm used, m is seadsid lpuks kahtluse alla koguni kunsti loo
m use enda. Parem a sna puudusel nim etagem seda kreatiivseks laie
nem iseks.
Viimasel tulekski peatuda kigepealt.
Telise kunsti loom ise tingim used nii, nagu neid m isteti 18.
sajandi lpuks, on Larry Shineri jrgi taandatavad neljale teesile, m illest
igaks tagab kunstnikule teatava vabaduseaspekti: vabadus m itte jl
jendada traditsioonilisi m udeleid (originaalsus), vabadus m itte alluda
m istuse ja (kunsti)reeglite diktaadile (inspiratsioon), vabadus fantaasiapiiranguist (kujutlusvim e), vabadus m itte jljendada tpselt loodust
(loom ing).* Esm apilgul nivad need neli ksteist tiendavat vabadust
m oodustavat kunstniku uue ideaaltbi tunnuste tervikliku ssteemi,
m ida kuigi oluliselt ei m uuda ka hilisem ad rom antikute rhuasetused.
Eeskujude jrgim isest vaba spontaanne loom ing, m is ei ole kohustatud
m idagi jljendam a, vaid toim ib kujutlusvim e jul (m illeni lpuks juab
seesm ise idee evolutsioon), m uudab geeniuse kunstilised eneseaval
dused tiesti sarnaseks jum aliku loom isaktiga. Mis alul oli tu n d u n u d
Jum ala eesiguse jultu n u d anastam isena, vttis n d suure analoogia
kuju, m is renessansist saati oli otsinud teoreetilist vljundit ning nd
viim aks selle ka leidis. Friedrich Schlegeli kuulus tlus: Kunstnikud
on vrreldes [teiste] inim estega sama, m is inim esed vrreldes m uude
maiste elusolenditega (Illnerenb 1980: 60) klab kll vljakutsuvalt,
kuid vljendab vgagi lugupidaval ja sestap ka pehm em al m oel loojat
Loojaga vrdsustavat analoogiat, m ille teadvustam iseni judis sajand,
mille see 1799. aastal avaldatud aforism otsekui kokku vtab.^
Siiski osutub knealuse kom pleksi ssteem ne korrastatus ja sees
m ine jrjekindlus pelgalt nivuseks. Lhem al uurim isel ilm neb teravaid
81 V t S h in e r 2001: 112. Seoses selle lo e telu g a v iita b S h in e r m n in g a te le tdele, m is ksillevaii
geen iu se p ro b le e m i 18. sajan d i esteetilistes teo o riates.
82 M n i aasta h iljem tu le ta b C lau d e-N ico las L edoux teise valem i, vrreldes k u n s tn ik k u k sit
lisega ; K sitline on l.o o ja m asin, geen iu s - I.ooja ise. (Tsil S h in e r 20()l: 105 jrgi.)

viituoluaid ja leesm lsl pingeid, m ii h ild u v td pM gi m |u lm i kunfti*

iixiiillinu edasist saatust.
1'sinienc vastuolu seisneb juba selles, et seos eeskujude miltejiirgiinlse ja looduse m ittejljendam ise vabaduse vahel pole sugugi kshene.
lo o d u slik e vorm ide tugev defo rm eerim in eo n orgaaniliselt om ane just
tdulitsionaalsete ja kanooniliste kultuuride plastikale - teadupoolest
stim uleerisid aga nim elt need eeskujud esim este avangardiplvkondade
loom ingut. Tsiasi, et Kolum buse-eelne m ehhiko skulptuur, geom eetrillt stiili dekoor arhailistel kreeka vaasidel, rom aani portaalireljeefid vi
ikoonim aal on vabad looduse kopeerim isest, ei knele sugugi nende
tde teostajate ehtsast, tingim usteta loom evabadusest. Vastupidi, nagu
leudu, m ngisid nidised seda laadi kujutiste loom isel vgagi olulist
rolli, /relikult om andab vabadus m itte jljendada spetsiifilise lo o m in
guvabadust kinnitava thenduse alles kitsalt valgustusajastu konteksIIh, mil puudus tpsem ettekujutus traditsionaalsetest ja kanoonilistest
kultuuridest ning nende om aprastest kultuurilise jrjepidevuse silitumise vorm idest - vahest just seeprast, et polnud neist veel piisa
valt distantseerutud ning kanti nende m ningaid jnuseid om aenese
kehas. Alles klassikalise m im eesiprintsiibi taustal vib tem a paradoknldcst tulenevalt pidada vabadust looduse tpse jljendam ise kohustuneiil loom ingulise akti sanktsioneerim iseks. E nt selle vastuoluga asi ei
piirdu. ..Vabadus m itte jljendada om a ehedal kujul nib ldse olevat
pigem 2 0 . sajandi kogem use projektsioon m inevikku kui tuletis tollasest
mAlteviisist enesest. Tstatades ksim use, m il m ral on nivus lubaIrtv klbelises maailmas, vastab Schiller nii: Sedavrd, kui tegem ist on
enteftilise nivusega, s.o nivusega, m is ei taotle ei reaalsuse asendam ist
pgii reaalsusega asendatavust. (IllMnnep 1957: 347.) Suureprane snas
in), aga tsiasja, et kunstiline nivus ei asenda reaalsust ja vastupidi,
vttljciulas esm akordselt juba Piibli ebajum alate kum m ardam ise kriitika
ning kinnistas lplikult antiigi m im eesi miste. Eitada looduse jljendnntisl. m istetagu seda siis idealistlikum alt vi realistlikum alt, polnud
krilelgi mtteski; nhtava reaalsuse lubatavate plastiliste interpretatnloonide vljal ei leidunuks tollal ruum i isegi G auguini ja C ezannei tarvU, knelem ata M alevitist ja M ondrianist; Blake sinna ehk hdaprast
veel nialuiks. Paradigm at kujutada elu elu enese vorm ides ei seadnud
kttlitluse alla keegi, ei kaine Shaftesbury sajandi alguses ega rom antiline
W iiikenroder sajandi lpuaastatel*^ - see m oodustas kujutava kunsti,
Kl

S liiillrslx iry j r^ i o n m a a l l b in is ti j lje n d a v , t e lu s e illu s io o n i lo o v k u n s t, m is o tn u ile s n ll

|ml|iiiil<l 1't'lls flil, ic ta h k ig il o in a a rv u k a le ! |a re n g u |> isliiie (e l igii te is e jiilje tu la v a k u n s ti lo o d iiv u

n in u e rin e v a lt le j n u te s t ta o tle b o ts e s t in e e le p e te t ja v a lits e lik l m e e li..." (Illci|)'rc6 e|> n
| A

.1/7); r e to o rilis e s p r ilu m is e s D r e r i p o o le liiiiia ta b ka W a c k e n r o ile r v a lin iislu m ilt.' K iil

igemini (UdieJUjendavite kunitide (Udlw ratmlitiku. m ii silis veel

ka jrgneval sajandil. D iderot phendab ..Entsklopeedias m rksnale
..jljendamine eraldi artikli, kus eristab kaht liiki jljendam ist, millest
vaid hel on seos kunstiga, aga jljendam isprintsiipi kui sellist ei vaid
lusta temagi. ..Jljendamine vib olla tpne vi v ^ a . See, kes jljendab
loodust range tpsusega, on looduse ajaloolane. Kes loodust ttleb liialdab, m ahendab, ilustab, kib tem aga vabalt ringi, on looduse poeet.
Mis tahes jljendam ise puhul vib toim ida ajaloolase ehk kopeerijana.
E nt kui inim ene rakendab kirjutades-m aalides ehk jljendades teatavat
m aneeri, siis on tegem ist poeediga. Kui H oratius tleb 0, imitatores, servum pecus" [Oo jljendajad, orjakari], siis ei pea ta silmas neid, kes vali
vad eeskujuks looduse, ega ka m itte neid, kes ritavad kunstivalda laien
dada, astudes om a geniaalsete eelkijate jlgedes. (^M^po 1951: 387.)
Looduse ajaloolased ja looduse poeedid prinevad Aristoteleselt,
kuid vastanduse telg on teise orientatsiooniga; kui Aristotelesel on tege
m ist reaalsuse toorm aterjali teisendam isega selleks, m is ta viks olla
tenosusele vi paratam atusele vastavalt, siis D iderot jrgi saadakse
poeediks tnu oleva loom ingulisele m berttam isele htki printsiipi
jrgim ata, vabalt valitavas m aneeris. Ja seelbi toim ub k u n s t i v a l l a
l a i e n e m i n e , nagu nhtub D iderot viim astest snadest. Thtis
vljend on pudenenud, kuulutades prohvetlikult tulevaste protsesside
suunda, m is viim aks seavad kahtluse alla jljendam isprintsiibi endagi.
E nt esialgu nib see veel kigutam atuna.
Jb le vaid lisada, et program m iline ustavus jljendam isprintsiibile ei ole eeskujude jrgim ise printsiibiga korrelatsioonis veel teiseski
m ttes. Ilmekas nide on realism kujul, m ille see om andas 19. sajandi
keskpaigaks. C ourbet oli individualist ja mssaja: Uurisin tiesti ssteem ivliselt ja eelarvam ustevabalt nii vana kui kaasaegset kunsti.
M a ei soovinud enam ei m atkida h t ega kopeerida teist. (Kyp 6 e
1970: 8 6 .) Vene realism iajastu algust thistab neljateistkm ne m ss.
Im pressionistid taotlesid nhtava jljendam ist nagu ei kski varasem
vool, kum m ati peeti neid hoopis kunsti aluste nestajaiks jne. N ing
viim aks vib ..vabadust m istuse ja reeglite diktaadist ning ..vabadust
fantaasiapiiranguist (m lem as kehastuvad teravdatud kujul arusaasa rn a se d o n fig u u rid sin u m aalid el vestlusse s v en e n u d elavate inim estega! Igahel o n m in g i e ri
lisu se p itsat, m is teeks ta ra tu n ta v ak s k a ra h v a su m m as, v iim a n e ku i k s o n nii n a tu u ritru u , et
te e n ib tiu slik u lt o m a o ts ta rv e t jn e (BaK enpoflep 1977: 60). S am alaadseid m tte a v ald u si viks
to lleaeg sest k irja n d u s e st n o p p id a h u lg an isti.
84 [...] ajalo o lan e ja lu u le ta ja ei e rin e m itte selle p o o le st, kas n a d knelevad v rssides vi v rs
sid eta (v im alik oleks ju k a H e ro d o to se teo s vrssid esse m b e r p a n n a , ja ikkagi oleks see ajalugu,
v rsim d u s n iisa m u ti n a g u ilm a v rsim d u ta ), v a id selle po o lest, et ks kneleb to im u n u st,
te in e aga sellest, m is vib to im u d a. (L u u lek u n stist, 1451b - A ristoteles 2003: 29.)

m td , m id

18.

sajand allea m tteis kand is) vaad eld a kAnealuae loetelu

kalle ..iiiirmise" vabaduse tpsustuse ja rafuieerituil arendusena,

Igatahes visandab see neljati korratud sna vabadus, kus iga jiirgnev
kinnitab ja tiendab eelnevat, uue kunstnikukuju kontuuri - igem ini
telise vi priskunstniku kuju, mis vorm ub koos kunsti ..leiutamisega.
Saniahsti vinuks sellest kirjeldusest esile tsta ka teise m rksna, mis
m nevrra eksitavalt ilm ub alles loetelu lpul: l o o m i n g u tingim u
seks ja tunnuseks on ju kik nim etatud vabadused, m itte ksi igus t
tada loodust m atkim ata. Negatiivne vabadus on siiski pris vhepakkuv,
kuni see ei leia positiivset m testust: loom ing ja vabadus on lahuta
matult seotud kui tegutsem ise viis ja selle peam ine eeltingimus.'"'
Pangem thele, et m lem ad m isted, n n neli korda korratud eiramisvabadus kui ksainus kord m ainitud loom ing, sisaldavad vram atu
enesekum m utuse seemet; iga vabadus vib m uutuda im peratiiviks, mis,
nagu ksule kohane, asub v a b a d u s t p i i r a m a . Im plitsiitselt peitub
Imperatiivis keeld.
Keelav potentsiaal asub end peagi teostam a. Esimeseks, kige oluli
semaks ja thusam aks keeluks saab k o r d a m i s k e e l d - lpuks on
ju kordum atus pea loovuse snonm . Loom isim peratiivi keelav p a h u
pool oli praktikas juba am m ugi ilm nenud - kas juhuslikult vi taotluslikuil, eri tasem ega annetel erineval m ral. 18. sajandi lpuks seda juba
ka teadvustati.*
I
vileb au anda sellele teenim atult varju jnud piirangule. Just korilaniiskeelust sai ajapikku nii vim as kunstivaldkonna laiendam ise
Icgur, nagu D iderot seda aim atagi ei osanud.
IH kordum atuse-im peratiivi phjalikum alt vaadelda, tuleks see
M"! M oonutan, et V enem aal leidis see id e e d e k o m p lek s k iire t ja elavat vastukaja. A leksandr
Suiihuokov k u u lu ta b o m a s n av tu s K u n stid e A k a d ee m ia av am ise p u h u l p id u lik u lt: M is p u u tu b
iijlii A kailoeinia k u n stn ik ele a n tu d v ab ad u sse n in g k u iv rd s e e o n v ajalik ja k asulik, siis tasu b m u u
stki. m oonutada, e t see on in im lik u ta rk u se allikas ja et n n d a , n a g u om avoli o n k a h julik ldisele
lioiiiiUilc, on tead u stele ja k u n stid e le k a h ju lik k sn es v ab ad u se p u u d u m in e . (CyinapoKoB 1964;
."i7 ) V abadus, m id a nii listas Sum arokov, p rd u s te a d u p ra st v a rsti vabad u setu sek s; scc oi vas(iiniul sugugi k u n stn ik u ro llile, m is k laaru s l p lik u lt ro m a n tism ia ja stu l. In n u s ta tu n a rom antiliste,st
lil (iH.uiiiuniost, k irju tab A lek san d r Ivanov o m a isale, s am a A k a d ee m ia professorile, jrg m ise sajandi
tll ndntol aastatel: ..Teie leiate, e t olla elu l p u n i k in d lu sta tu d p alg ag a 6 -8 tu h a t ru b la aastas, oniaila
kcnii nurgakest A k ad eem ia ru u m e s k oos k tte ja valg u stu seg a o n k u n s tn ik u le ju b a su u r n n , m ina
(IHU arv an , ot see o n talle tielik n n e tu s. Vene ajaloo m aalija p e ab o le m a k o d u tu , jgitult vaba, iial
Milllc kolloicgi a llu m a - l b ija l h k i s ltu m a tu ... K au p m eh elik k aalu tlu s ei s u u d a e d e n d a d a kunsti
|ii kigo kvakraega ei saagi te h a m u u d , kui seista valvelseisangus. (MBanoB 1969: 29S.) Kui locnisliu llk u slaaluso su h ted lo o m ev ab ad u seg a j id alatiseks le p ita m a tu lt v aenulikeks, siis kaii|>/iic'lit'llk
kiiiiiiitlus" (in solle p irtsa k a p a rtn e rig a m ah a m n g in u d k eeruka, k u id v iduga l |ip rn iid p artii,
iiilllosi jiiignovalt ka ju ttu tuleb.
Hfi I 7)7, aastal tu n n is ta b H eethovon, ot polo kunagi k u u lan u d M ozarti o o p e re id ja oolUlab illilsc
niltto k uulata tiste holiloojalo lo o m in g u l, ot m itto k ao tad a k betki o in a isikuprast (vt S hlnor
LM).

miitadtt keerukasse Ja muutlikku suhetevrku: kunstnik ja sotslokultuuriline situatsioon, milles ta end leiab, tem a suhted om a aja ldise
kunstiparadigm aga, teiste kunstnike loom inguga - nii eelkijate kui
kaasaegsetega, suhe nhtava reaalsusega, iseenda kui individuaalse loo
m ingulise kogem use kandja ja akum uleerijaga.^ A rutlusainet oleks
lputult; igatahes viiks see m eid kesoleva teem a raam est vlja. Sestap
piirdun m rkusega, et an nan endale selgesti aru, kui erakordselt paljuta
huline problem aatika seostub kordum atuseprintsiibi (vi -im peratiivi)
m ainim isega. Sellegipoolest olen sunnitud asjade kiku ksitlem a redutseeritult, visandades vaid ldise arengujoone.
Veel m testam ata, kuid juba aktiveerunud ja thusalt toim iva kordum atuseim peratiivi esim eseks selgesti ilm nenud saaduseks oli nhtavasti
kunsti stiiliajaloolise ksitluse kriis. Kui 16. sajandi Euroopa kunst m ahub
hdaprast veel htse stiiliarengu raamesse, siis 17. sajandit on juba vga
raske kirjeldada htse stiili kategooriais. Enam gi veel, ka polstilistilised
kirjeldused osutuvad lppkokkuvttes ebarahuldavaks. Just seeprast
oli m tlev uurija su n n itu d sisse toom a stiilivlise arengu m iste, mis
ainuksi om a olem asoluga m jutavat ka ajastu stiilisuundi.*^
87 Jevsei R o ten b erg a re n d a b n iis u g u st stiilit p o lo o g iat o m a m itm e te s t d es. hes n e ist k irju tab
ta, e t stiilivlise lo o m in g u lise m tle m ise v o rm i tek k im iseg a k a asn e s stiilis steem id e - b a ro k i ja
k lassitsism i - v im as a k tiv ise e ru m in e n in g t n u u u te sisuliste v im a lu ste ja plastik ak eele v a h en d ite
av astam isele kasvas h p p e lise lt n e n d e m ju tu sv te te valik. (PoTenepr 1989; 1 9 -2 0 .) R o te n b erg
seo stab stiilivlise a re n g u jo o n e te k e t reaalsu se u u e ..avastam ise e h k teisis n u - re a lism i v id u k i
gu g a 17. sajan d i k u n stis. M a ta ju n selles teatav at h in g e su g u lu st liberaalses n u k o g u d e esteetikas
alates 1960. aasta te st kibele l in u d id eed eg a. R ealistlik u m e e to d i m iste t ( ld k a te g o o ria n a , m is
h lm a s k a ..sotsialistliku re a lism i lo o m in g u list m e e to d it) ta v atseti v a sta n d a d a ..idealiseerivatele
m eeto d itele; v a sta n d u se p h ja l o m a k o rd a e rista ti k u n s ti stiililisi ja stiilivliseid eksistentsivorm e:
id ealiseeriv aist m e e to d e is t s n n iv a d stiilid, teg elik k u se e n d a m itm e k e sisu st p eegeldava realistlik u
m e e to d i ra a m e s aga av ald u v ad e rin e v a d stiH stikad (v t n t f ln e n p o B 1960). N iisu g u n e k ik v im a l
das o m a l ajal v a id lu stad a a m e tlik u n u k o g u d e k u n stip o liitik a n o rm a tiiv se t a k ad e e m ilist h o iak u t.
M in u m eelest ta su b R o te n b erg i vaateviisi v e id i t ie n d a d a : jrg n ev as stiilid e h a ju m ises m n g is o lu
list ro lh see. e t 17. sajan d i su u re d k u n s tn ik u d h a k k asid m is tm a o m a isiklikku lo o m in g u list valik u t
ja te a d lik u lt ta o tle m a k o rd u m a tu st.
S o o tu k s teistsu g u se ja o tu se v isan d ab o m a te m p e ra m en tse s artiklis ..Teine k u n s t A leksandr
Jakim ovit; leseh itatu n a sgavatele kosm ilistele p h je n d u stele p u u d u ta b see v a id k a u d e n ii ..p in
nalist p ro b leem i n a g u stiil. Teist. ..m itte a n tro o p se t k u n sti m illes k n eleb kaose hl. p a n n e s v a n
k u m a k ik k u ltu u rilise d k o rrasta tu se d , t h e ld ab a u to r alates ren essan sist n in g jlgib selle a re n g u t
k u n i 20. sajan d in i, k u s ..teise k u n sti j tk u ja k ro o n in a k u ju ta ta k se m d u n u d sajan d i avangardiste.
H p o te es o n liiga tsine, e t a n al sid a sed a lhikeses allm rkuses. M rkigem vaid, e t a rtik list ei
selgu, kas ja k u iv rd tu le n e sid ..subversiivsed re d u k tsio o n id , m id a Jakim ovit t h e ld ab kige e rin e
v a m a stiiliga k u n stn ik e lo o m in g u s, k u n stn ik e en d i te a d lik u st taotlusest. Jb m ulje, et k u n s tn ik u d
o lid p ig em m e e d iu m id , kelle k a u d u p u rsk u sid vlja m in g id k u h u u riv lise d m itte in im lik k u p rito lu
e m a n atsio o n id . ..R adikaalne re d u k tsio o n viib piirile. M id a v h em k u n stn ik ju tu sta b , kujutab,
t estab , m id a v h em d e m o n stre e rib o m a k u u lu v u st k u ltu u rim eh h a n ism id e sse , m id a e n am kneleb
ta Eim iski, M itte k u n stn ik u n im el, t h ju se ja ..s rik u au g u nim el, seda vljakutsuvam alt su h tu b ta
k u ltu u rin o rm id e ss e ... Kui k u n s tn ik esineb M rttek u n sti n im el, siis esitab ta Eimiskit^ rita b olla m asin
jms. (} ! k m m o bm 'i 2002-. 2 1 -2 2 .) P an g em th ele, e t E im iskit ja M itte-k u n stn ik k u au stab kirjutaja
su u re algusthega, ..k u n stn ik k irju tab vikese th eg a - eks seegi ole o m a m o o d i th en d u srik as. Ma
rita n siin liik u m ist av an g ard i su u n as p h je n d a d a te istsu g useid k u ltu u rim eh h a iiism c uurides.

Viim aki tull stiililise renguvorml lppemirt vOttt jubt sndinud

1'nktlmi: 19. sajaiuiil m uutuvad tpoloogiliseks phiksuseks kunstisuunuti, mille raam es oi nnestu sugugi alati leida siiilihlsust."" Voolud eclilavad kunstniku loom ingulise autonoom ia sootuks suurem at m ra kordum atuseprintsiibi tsentrifugaaljud ilm neb siin m rksa tugeva
mini.
Mistagi suurenes koos teostatud kunstiliste ideede ja realiseeri
tud loom inguliste kontseptsioonide eksponentsiaalse kasvuga pidevalt
kii keelutsoon. Ehk teisisnu - seda, m ida ei tohtin u d korrata, oli ha
rohkem."'' Nilised varasem a juurde naasm ised ldreeglit ei kum m uta,
vaid m uudavad transgressiooniprotsessi veel thusam aks ja kllastatumaks. Kunstiteadlase silmale nii hrgud Ingresi ekspressiivsed m o o n u
tused kujutasid endast klassitsistliku doktriini laiendam ist, D elacroix
Tillebourgi lahing - R ubensi eeskuju arendust ja avardust. 2003. aastul New Yorgi M etropolitani m uuseum is to im u n u d grandioosse h aar
dega nitus M anet-V elsquez kajastab kll ilm ekalt 19. sajandi m aa
likunsti lhem aid ja kaugem aid seoseid hispaania traditsiooniga, kuid
htlasi thendas hispaania kunsti taasavastam ine tollal ka m aalikogenuist laiendavat akti ehk konkreetset transgressiooni peaparadigm a raa
mes. jrgnev nitus Prados, kuhu olid nim m e valitud ksnes fidouard
Miuiet vtm ethendusega m aalid, mis suhestati levaatega hispaania
klassikast, nitas veelgi selgemini, kui thusalt oli see hispaania eeskujiulest innustust leidnud prantsuse k unstnik laiendanud om aaegse m aa
likunsti piire.''
Igal juhul pidi m im eetilise paradigm aga visandatud ruum varem vi
hiljem pilgeni titum a nin g hakkam a ohustam a paradigm at ennast. See
helk saabubki impressionismiga,^' lpetades optilise illusiooni ajaloo,
inlllclc panid om al ajal aluse quattrocento m eistrid. igem ini klaarus tol
hei kel kahe renessansi algatatud paradigm a vastasseis: helt poolt kul(uiiriloom ingu paradigm a, m is varjatult sisaldab kordam iskeeldu, teimilt aken m aailma-paradigm a om a piirangutega. Vitis tugevam , sest
Amiro M alraux n im e ta b ro m a n tism i, m illest algas k u n sti stiililise eksislcn tsiv o rm i piWlrdiiiihilii liinunem ine, m itte stiiliks, v a id k o o lk o n n a k s - v im alik, et H e in ric h H eine eeskujul (M nlriiu*
. .7), M iiui eelistan siiski te rm in it k u n stiv o o l.
M.illsse m rkis kord, et k u n sti a re n g ei s ltu a in u k si in d iv id u a a lse te st j u p in g u tu stc sl, ..v iild
lm iik u im ileeru n u d j u d u d e st, eeln ev ast tsivilisatsioonist. A n d ek as k u n s tn ik ei saa e n am tc lu i m i a ,
I l l i t lillil' m eeldiks. Kui ta k asu tak s a in u lt o m a a n n et, ei oleks te d a (k u n stn ik u n a ) olemil, s, (il o le
Mi^li' m eelevallas, m id a m e to o d a m e . See o n [vljastpoolt] m eile peale pandud." (Tsit D a n io l W7;
Ai ) l i i K l . ) V arem lelitu ta a k ei m ra ed asiliik u m ise s u u n d a ksnes k u n n ile c ru n u im pulsse nliislu
i|p, V i l l i l ka r l l c ( { a , et blo k eerib ju b a o m a n d a tu d v ald k o n n ad . M atisse te advustas seda sel({cll.
MII ..M iiiiel Prados", o k to o b e r 2003 ~ ja a n u a r 2004.
UI

M a ei p e a s ilm a s im p re .s s lo n is lld e k s lll);ila la v a le k u n s tn ik e ko)fu lo o m in g u l, v aid Uk.siie)i x r llr

viMilii liiiiin lk u t m o o d u s ta v a t m e e lo d il.

see vljendas ldkultuurilist faustllkku printsiipi. Mimees oli sunnitud

om a valdused loovutam a - ksteise jrel ja ha kasvavas tem pos.
Im pressionism iga lpeb kunstivoolude ajastu ja algab avangardide
aeg. Uue epohhi phisisu ei m oodusta siiski m im eetilise alge agoonia.
Seeprast osutub ka eespool kirjeldatud u udne ikojsoklastialiik vaid uue
dnaam ilise printsiibi krvalsaaduseks: ksteisele jrgnevad avangar
did ei m oodustanud enam ksikuid kunstivoole he ldtunnustatud
p aradigm a raam es, vaid thendasid iga kord vana paradigm a eiram ist
ja uue kehtestam ist.
Tulemus on sam a, kui lahata olukorda teisest vaatevinklist. Teadu
poolest ktkeb iga kunstiteos ka iseenda program m i ehk seda laadi
teoste loom ise algoritm i, m is lppkokkuvttes viitab teatavale esteeti
lisele paradigm ale. Vastava suunitlusega anals vim aldab program m i
dekodeerida ning teadvustada selle taga seisvat esteetiliste eelistuste
ssteemi. Alates hetkest, m il kujutiste loom ine ja kasutam ine hakkas
orienteerum a nende kunstilistele om adustele, kehtis E uroopa kultu u
riruum is ka teatav raam leping selle kohta, m ida m ista piltkujutiste
loom ise kunsti all, olgugi et esialgu teadvustam ata kujul. Kik vistle
vate teooriate lahknevused m ahtusid selle ldtunnustatud ettekujutuse
raamesse. Ent sedam da, kuidas kasvas varem tehtu, -kogetu, -avastatu
tabutsoon, lhenes praktika vram atult kokkuleppelise ru u m i vlis
piirdele: varem vi hiljem pidi saabum a hetk, kus kordam iskeeld t u
kab piiririkkum isele. Piiriletus nuab uue kokkuleppe ehk m oodsas
keelepruugis - uute protokollireeglite kehtestam ist. Kusjuures tegem ist
o n printsipiaalselt uuelaadse protokolliga, m is ei stesta seda, kuidas
tehakse h t vi teist laadi kunstiteoseid ja m illine neist vtetest vi laa
didest on p arim vi kige igem, vaid milles phim iste m testatakse
kardinaalselt m ber. U u s p r o t o k o l l f i k s e e r i b k o k k u l e p p e
s e l l e k o h t a , m i s o n k u n s t . Piiririkkum ine uue piiri kehtes
tam ise nim el thendab m iste sisu uu t piiritlem ist ehk defineerim ist.
ksteisele jrgnevaid avangarde ei saa seega tlgendada pelga transgressioonina. Avangardist ei ole tavaline piiririkkuja, kelle vib vahis
tad a ja koju tagasi saata. Tagasitee on suletud, sest avangardism on
loom u poolest kultuurinom aadlus - poliitika ja praktika, m is tegeleb
piiride m berjagam ise ja uute m aade hlvam isega. Avangardisti selja
tah a jb alati keelutsoon, kuhu naasta ei saa; ainus vim alus on vallu
tad a ja asustada kunstile ha uusi ruum ialasid, m ida juba hom m e tabab
jlle tabu alla langem ise saatu s..

420

92 P h jalik u ja sisu k a lev aate tra n sg re ssio o n ist k u i m o o d s a k u n sti p h ip rin tsiib ist vih leida
A n th o n y Juliuse ra a m a tu st (Julius 2003), kus, tsi kll, ei a n al sita selle p hjusi - r h u ta ta k se
p eam iselt tra n sg re ssio o n i ja v a b ad u se seoseid. U u rija e rista b tra n sg re ssio o n i kolm e liiki (vi vcr-

TKrelikult on iga avangardi sndmuse puhul tegem lit u udie vaitu*

Ncgii ksimusele mis on kunst?" Mul ei oie plaanis sellele taandada
kogu erinevate ajendite, loom inguliste taotluste, kunstilistest ja mit*
tekunstilistest kultuurisfridest prit ideede, intellektuaalsete mttekitlkucle, eksperim entide, kirgede ja pettum uste m itm ekesisust. Tahan
vaiil rhutada, et vastus sellele ksim usele peitub vram atult igas
vilhegi m jukam as avangardi program m is pideva vltim atu konnotatloonina, sem antilise basso ostinatom . Knelgu avangardistlik artefakt
Ise vi kneldagu tem a kaudu millest tahes, paratam atult klab selles
ulati kaasa ka vastus ksim usele mis on kunst? M ningatel juhtudel
philiselt see klam a jbki - need teosed thistavad protsessi kriitilisi
slm punkte, ig u statu lt vga sageli tsiteeritav Joseph Kosuthi kuulus
dNsce nFilosoofiajrgne kunst {Art After Philosophy) paneb harukordse
eluusega i-le tpi. K osuthi keskne tees klab jrgm iselt; Kunstiteos
tautoloogia, sest kujutab endast kunstniku taotluse presentatsiooni,
Nt leos tleb, et antud kunstiteose on kunst, m is om akorda thendab, et
on kunsti [miste] mratlus! Ehk teisisnu: [...] kunsti idee (vi
tcos") ja kunst on sisuliselt ks ja sama, ning vaadeldav kunstina, vajamiita kunstivlist verifitseerim ist (Kosuth 1999: 165, 166). See on olu
lisim m ratlus, millega seadustatakse kunstiteose enesekehtestam ine
kunstina. Ent Kosuth snastab veel he vajaliku m ratluse. Prast
D ucham pi saab he vi teise kunstniku vrtust m ta selle phjal.
Illil mral ta ksib kunsti loom use jrele, ehk teisisnu - m ida ta lisas
kunst I mistele vi m ida enne nende tegevusse asum ist polnud olemas.
K unstnikud seavad kunsti loom use ksim rgi alla, esitades uusi propositsioone kunsti olem use kohta. {Samas, 164.) M aksim alistlik Kosuth
roslab kunstialase revisionism i algust M arcel D ucham pi nim ega, kuid
pole raske mrgata, et igupoolest tstatatakse kunsti loom use ksim ust
)ttr)ekindlalt juba alates avangardism i esim estest sam m udest. Tollest
ttjiisl om andas kunstiteos selgesti kahetise struktuuri nii-elda teises
tttmes: olles ise tekst selle sna avaras thenduses, esitab ta sam al ajal
*|iHin|) kniisacgses kunstis; k u n st, m is k u m m u ta b o m a e n ese reegleid vi kehtivaid kun.sllpriikMkitlil, kiiiisl, m is rik u b tab u sid , s.o eirab a u d ito o riu m i v e e n d u m u ste st ja h o iakutest tulcncvuld
(MliF. ju kunst kui p o liitilin e v a stu p a n u {samas, 102). Julius r h u ta b , e t teg em ist on vaid iibslrnklne
kticmlnii, Icgclikkuscs vib esin e d a n im e ta tu d liik ide p im in g u id ja k o m b in a tsio o n e, 'rftepooleitl.
vkIipI lill viigagi raske vahet teha, kus l p eb klbeliste n o rm id e ja algab ku n stirccg lilc rik k u m in e
kiiii viM iiiiileks sek su aaltem aatik a h a la sta m a tu ek sp lu ateerim ise p u h u l kaasaegses kunll.s, nii*
liiiluliili 1'iulusl tih li k a h ek o rd set tra n sg re ssio o n i. M eie vaatlem e e sim est liiki lran((rc.SNloi)nl, lcIHItniiil kiiks Jiiiivad teem ast krvale.
Ml See IW i. aastal ilm avalgust n in u d artik k el vtab paljuski k o k k u varem gi siit sealt k o sin u d
m O llruviildiised, e n n elad e s o m al ko m b el (ie o rg e D ickie in stitu tsio n a alse t ku n slllco o riu l, mln luh
iMiiiliili koiilH rplualisini liid ri d e k la re e ritu d k o n iseiilraad i h isto rism i ja solsiol<if(lml vr/<(liiliiiri,
MUMiIf* K iisuihi k a le g o o rlllsf l<iogika n n d a m u g avam ini kaasaegsete esteetiliste d lskussloonU lr
laiiiilrktll m ihlliivaks teooriaks.

refleksiooni omaenese loomuse le, s.o toimib metatekstina; mningatel

422

juhtudel m uutub m etatekstuaalne elem ent nii valdavaks, et artefakl kui

plastikaobjekt kaotab sootuks thenduse ja m jub ainuksi kom m entaarin a kunsti kohta. Vaadata ei ole niisuguse teose puhul enam midagi,
ja ieti pole tarvidustki.
Just see avangardse kunstiteose om adus vim aldab D antol taaselus
tada Hegeli kunsti ajaloo lpu kontseptsiooni. Kunsti arengu ajaloo
line dialektika Hegelil - alates vaim u esm asest im bum isest inertsesse
mateeriasse sm bolistlikus faasis ning lpetades vaim selt (le)kllastun u d rafineeritud m ateriaalse kandjaga rom antism is - viib vram atult
transform eerum iseni kunsti filosoofiliseks enesetunnetuseks. See loo
giline diagnoos leidis D anto arvates kinnitust juba siis, kui Hegel selle
snastas, s.o 1820. aastate lpul. 20. sajandi avangardid aga kehastavad
lbinisti kunsti enesetunnetust, avangardiahel o n kunsti lputu enesem ratlem isprotsess.
Siiski on kunsti enesetunnetusel definitsioonide pideva m uutm ise
kaudu ks om apra, m is ei kehti kaugeltki iga filosoofilise diskursuse
puhul: nim elt avardab iga piiram ine (defineerim ine) kunstiruum i piire,
enesem ratlem ine vrdub om a valduste kasvatamisega. Asjaolu, et iga
jrjekordne avangard tstatab kigi varasem ate, knelem ata juba trad it
siooniliste, avangardi-eelsete kunstivorm ide kunsti hulgast vlistam ise
teem a, on vaid sjakavalus, m is kuulub iga avangardism i strateegilisse
program m i. K uulakem veel kord Kosuthit: Realistliku kunsti ebareaalsus tuleneb sellest, et see vorm ub nagu snteetiline propositsioon:
vaatajal on kogu aeg kiusatus seda em piiriliselt kontrollida. Realismi
snteetilisus ei too m eid ringiga tagasi dialoogi laiem a ksim usteringiga
kunsti loom use kohta (nagu seda teevad Maleviti, M ondriani, Pollocki,
Reinhardti, varase Rauschenbergi, Johnsi, Lichtensteini, W arholi,
A ndre, Juddi, LeW itti, M orrise ja teiste teosed) - pigem m e lahkum e
kunsti orbiidilt inim eksistentsi lputusse ruum i. (K osuth 1999;
167.) Peagi naasem e ka inim eksistentsi lputu ruum i juurde, esialgu aga
peatugem Kosuthi sem antika pris loom ulikel vnkum istel: realistlik
k u n st (Kosuth m tleb selle all silm anhtavalt (m im eetiliselt) kujuta
vat kunsti), m is ahvatleb end em piiriliselt kontrollim a, lahkub seelbi
kunsti orbiidilt. Kaks vimalust: kas kunstiorbiidilt lahkunu pole enam
kunst - siis tulnuks seda algusest peale nim etada kuidagi teisiti - , vi jb
seegi teatavas m ttes kunstiks ning siis tuleb tunnistada, et m e knelem e
kahest kunstilisuse tbist, millest vaid ks, avangardistlik, kuulub kirju
taja meelest kunsti orbiiti. Sisuliselt tunnistatakse sraste vtetega liht
salt tabutsoonide olemasolu, nii et iga avangard on sunnitud senist kunsti
laiendama, vallutades kunstiorbiidil kunstile ha uusi territoorium e.

Ekspansioon saab toimuda ksnes srase materjali arvelt, mida oleiiuisolev paradigm a peab ..kunKtiviiscks. Lihtviisil elduna toitub iga
uus kiuistim iiratlus sellest, m ida varem kunstiks ei peetud. Niisugune
on kunsti avangardistliku eksistentsivorm i erinevate kirjelduste hine
luuni,"' Seeprast ei saa avangardi toim em ehhanism i nim etada lihtsail
kunsti pidevaks taasm ratlem iseks vi m bernim etam iseks, tegemist
on lisaks veel jrkjrgulise transgressiooniga. Pealetkkivaid ruum ilisi
m etafoore saab ka vltida, vaadeldes avangardi m asinana, m is toodab
m iltekunstist kunsti.
Mnt kui viidata ressurssidele, m ida anastades kunst om a valdusi
pkicvalt laiendab, siis need kujutavadki endast Kosuthi nim etatud
..Inimeksistentsi lputut ruum i. Siiski varitseb siin probleem , m ida
avangardistlik liikum ine pikka aega ei tajunud - nim elt kunstivliste res
sursside am m enduvus. Inim eksistentsi ru u m o n kll lputu, aga lplik
>n avangardile loom uom ane vttestik, m is suudab sellest kunsti toota.
Avangardina kituv avangard ei suuda vallutatavaid alasid am m endada
ega ole seda kunagi taotlenudki, sest avangardistliku ettepaneku ees
mrk ja thendus piirdub thistam ise, esti, m rgilise aktiga. Prast
udmboolset sisenem ist m nda inim eksistentsi universum isse loetakse
isef hivatuks: uus territoorium on m rgistatud, piirikivid paika paniluil. Mistagi vib lisaks sndida veelgi leidlikke ettepanekuid, mis
viirieerivad selle ala ekspluateerim ise vim alusi, ent teliselt thendusllkima ksitletakse ettepanekuid, m is tungivad juba uude universumi.''"
Nntla m uutuvad ksteise jrel kunstiks esem eline universum , m rgi
line universum (selle hlvas kontseptualism ), alateadvuse universum ,
keha universum (m uuhulgas ja eriti seksi ja teiste kehaliste funktsioo
nide universum , kuna neil lasub topelttabu), looduskeskkonna univeriim, reaalsete sndm uste universum , juhuse universum , virtuaalruum i
universum ... Igas anastusaktis on m ni erakordselt vimas ja mjus
ettepanek, ent kohe prast seda oodatakse vljatungi uude universum i,
hoolim ata sellest et sjane pakub veel hulganisti variatiivseid eks11(11

is (Itoy.s m rgib, et k u n stiv lise m ate rja li ku n stilisse s steem i h lv am ise vte o n o i a n c

liiiiii fslnuvslelc kollaaidele n in g k a K an d in sk y ab strak tse te k o m p o sitsio o n id e p u h u l oli sisuliselt

siuna m en etlu seg a, n im e lt k u ju tu slik u lt m o tiv e e rim a tu te v rvi- ja v o rn iik o m b ln u tslo o hlilf iiilen ieerim iseg a tra d itsio o n i - n e ed k u u lu sid v arem p ro faan sesse sfri ja neid ta juti rniiriliiiiiid k ullsudena, m id a oli k o m b ek s m in e m a visata (rp o iic 1993:167). E sim ene vide o n vaielda
iiiiiliilt (eiie, Icise t e stam in e n u a b veidi sofistikat: o lulisem o n siiski see, et s n lcelilise kubl.iiiil
liiilliiii^ld siiililavad pildi v o rm i ja K an d in sk y m rd u n u d k altski oli pildilikult rislk lik u k u |u lln e,
liiiollkiill siin lu d ja ra a m itu d . S e e p ra s te l saa p h im tte lise lt uusi keeli loova radikaalse avangardi
MiiH'li'iil kuidagi k ah eld a, et rcay-m ac on rev o lu tsio o n ilin e vte.
Ml Une pllrlmrgi.slu.se algataja ta rb e k s sobiks hsti n im e tu s Ircn-scttcr (kuna tre n d " kiilbib
n iik u in ii lubii ka eesli keeles). Seda s n a k o h tab ka e ria la k irja n d u se s (vt nl l.aborde 2(102; 26'!
kiiniluliinn lolni C age'i kolila) n in g liinu asisele klale vastab see m rk sa p a re m in i asja olcnm clc
liMl kO rgelonnullsed ..rajaja", pl<mecr" vinn.

l^^iatatsloonlvimalusl. Kuigi sraste kikude valik vib ehk testi olla

on tnaseks selge, et iga jrgneva vim aluse leidm ine lheb ha
- tpselt sam uti, nagu ha raskem aks m uutub iga jrgneva
k W v u leidmine. N uab ha rohkem leidlikkust ja vaim ujudu, et vasphiksim usele m ida veel annaks teha kunstiks? - ieti on see
sjV tu n u d juba nii raskeks lesandeks, et lihtsam kui avangardiprintjrgida on seda eitada,
la ongi aeg lausuda sna postm odernism , m is on m istetav vhe"j^^i selles, et thistab novaatorliku tabu ehk keelab kordam iskeelu.
*Sisnu on postm odernism avangardism , m il puudub vaba laienemisAvangardism ei hbunud, nagu on kom beks arvata, vaid om anteise vorm i. K aotanud vljapoole suunatud teraviku, on ta m raBrowni liikum isele oikum eeniliste piirideni laiuva kunstikiksuse
r^^'^nlis. M istagi nudis srane enesessetm bum ine erilisi distantseen^Sis- ja vrandum istserem ooniaid vastava teoreetilise m ana saatel,
arusaam atus ja irratsionaalsus on toim ivuse kindlaim tagatis.
^nt vaadakem kunsti taasm ratlem ise ajalugu teisegi kandi pealt.
^1 ^kamaks

7.
N;
^skem korraks Schilleri juurde.
pQ ''Kirjades inim ese esteetilisest kasvatusest leidub varsti prast eestsiteeritud kohta, kus Schiller kneleb esteetilisest nilikkusest,
ky^^moodi geneetiline ekskurss, mis kirjeldab lem inekuhetke tegelikeh l^ paratam atuselt nilikkuse vabadusele. Jutt kib prim itiivsetest
..prim aarsetest kultuuridest; nitena m ainib Schiller m uistset gerj5^^st ja kaledoonlast kui ldistatud isikut. R ahuldum ata esteetilise
jadj * toom isega paratam atusse, kisub vabam m ngutung end hdavasel|S ah elaist tiesti lahti ja ta taotluse objektiks m uutub ksnes ilu kui
Inim ene ehib end. Vaba lbu vetakse ta vajaduste hulka ja m it^Jalik on peagi ta rm ude parim aks osaks.
tar'\^^ii nagu vliselt sugeneb vorm vhehaaval ta eluruum idesse, majajuk E tesse ja riietusse, nii haarab see lpuks inim est ennastki [...]
m o ^slik rm uhpe m uutub tantsuks, vorm itu est meeldivaks harkuvi^iiiliseks m iim ikaks; segased tundehlitsused arenevad, hakkavad
'e tu m a rtm ile ja pim uvad lauluks.* N agu ngim e, on Schilleri
^S ch iller 1961: 137. [. T orpatsi tlke m u g a n d u s.|

irutluskAlk haavatav nii ajaloolisest kui etnograafllUeit seisukohalt;

lil vaatab le vimsast ajaloolis-tpoloogilisesl kihistusest, kus nivust
peeti reaalsuseks, kus ka tants ja laul teenisid otseselt elulisi vajadusi.
Schillerit asjatundm atuses sdistada on kohatu - kunsti kujunem ise
rtjustu ilm inguna vljendab ta tahes-tahtm ata kujuneva m aailm a sees
mist intentsiooni.
Samas vlub Schilleri m ttekik just om a ajalugu gvendava loogi
kuga, iseranis viljakas leid on m inu meelest ..esteetilise jgi idee. See
iilmab m itut tahku; ks neist kuulub pigem filosoofia tasandile, m il
lest knelem e hiljem. Teised puudutavad otseselt kunstivlja laienem ist
kigis olulistes suundades. Laienem issuunad on om avahel tihedasti,
Viiliel lausa eristam atult pim unud, kuid ideaalvektorid siiski hlpNriNti tuvastatavad: nim etagem neid vastavalt m o r f o l o o g i l i s e k s ,
k u l t u u r i l i s - a j a l o o l i s e k s ja k u l t u u r i l i s - t o p o g r a a niiseks.
Esteetilise jgi m o r f o l o o g i l i s e aspektiga on asi suh(ellsell lihtne ja selge. Kneldes inim ese eluruum i, m ajapidam isriistatlcsse, riietusse sugenevast vorm ist ehk utilitaarse esteetilisest potentniii\list, ennetab Schiller tarbeesem ete uudset m istm ist. EsteetiUse
jiiilgi tekkides om andavad tarbeesem ed vim aluse k a n d i d e e r i d a
(1 l e n d a m i s e l e k a u n i t e k u n s t i d e h u l k a .
IK. sajand tundis kll vgagi rafineeritud tarbekunstivorm e, m ille
kiomises osalesid ka silm apaistvad kujutava kunsti m eistrid, aga ei
ttanud teoreetiliselt tarb ek u n sti vastuvtm isega kaunite kunstide
perre. Kui hoolega m e ka ei u uriks niteks Sulzeri esteetilises ent(Iklopeedias leiduvaid m rksnu, leiam e sealt tarbekunsti puutuvat
(Ipris vhe: kivinikerdam iskunst ja m edalid on nim istusse m ah tu n u d
tiinu an tiiktraditsiooni autoriteedile (Sulzer 1779, III, 33), m rksna
..Rivastu.s kannab alapealkirja .Joonistam iskunst. Teater (Sulzer
1779. IV, 229).
Niisugune hierarhiline liigendus on kaunite kunstide lendam ise
pingelisel ajastul enam kui ootusprane: loom inguline alge tuli vilUiilikult selgesti lahutada ksitisest ehk teostavast ja nnda kinnistus
hierarhiline ebavrdsus otsese opositsioonina. Ksit m iste om andas
pejoratiivse varjundi, mis puudus keskaegses tarvituses, samas kui loova
geeniuse osaks ji puhas vaim ulend.^
u/

Koiiciiliisl (irolscssi k irjeld ab L a rry S h in e r (vt S h in e r 2 0 0 1 :99jj). N itlik k u se huvides fiksccrih

miliiiKlil to im u n u d l h e n e m ise tu le m u se d tab elin a, kus k u n s tn ik u o m a d u se d o n s u h esta lu d

kalliillsc' vastavate o m ad u steg a: g een iu s - reegel, in sp ira tsio o n ja tu n d lik k u s - kaine kaalutlus,
|iimlitiinsns osk u sed , lo o m in g u lin e kujutlusvfiiine re p ro d u k tiiv n e kujutlusvim e, orig in aalsu s
linlliY rlm inc, lo o m in g - k o p e erim in e , (niiliigu)viiliiulus ta suvus (inglise keeli s n am n g u lin e
Im i h .

/i/iii'

stiiiiiis,

115) ,

Kulus le poole sajandi, kuni Schilleri vihjest kujundati teooria,

kus tem a m ngu ideest, tsi kll, silis ige vahe. Teooria autoriks
oli G ottfried Semper, kelle praktiline esteetika sidus kokku materjali,
funktsiooni ja vorm i, llitas esteetilise alge seega eseme praktilise ots
tarbe koosseisu ning ka otstarbest tulenevasse m ateriaalsesse stru k
tuuri. U uendusest tulenes loogiliselt, et kui esteetilise vorm i dikteerisid
elulised vajadused, siis just sealt tulebki otsida kunsti algust. Ideaalne
m uistne germ aanlane prim aarkultuuri esindajana seisab kll kunsti
ltete juures, ent sootuks teises thenduses, kui arvasid eelmise sajandi
teoreetikud - m itte tnu paratam atusest vabanem isele, vaid just prak
tilise tarbekunsti privilegeeritud ilum aailm a hlm am ise hinnaga. Taas
kord ilm utas kunsti m iste om a kalduvust hivata uusi valdkondi - p ea
m iselt m orfoloogilises m tm es, kuid kaasates paratam atult ka ajalugu.
Sellele teljele paigutuvad John Ruskini ja W illiam M orrise vaated; sajandi
lpuks, iseranis aga juugendi vidukiguga om andavad tarbekunstiv orm id kunstilises praktikas krge kunstiga vrdse seisundi: James
W histleri Paabulinnutoa kuulsus letab ajapikku tem a N okturnide
ja portreede tuntuse.^*
Esm alt toim ub lhenem ine tarbeesem ete tootm ises: standardisee
ritu d vabrikutootm ine surub vlja keskaja ksitise traditsiooni. Algas
see protsess juba 18. sajandil: Wedgw^oodi m anufaktuuris ohd k u n st
niku ja teostaja funktsioonid lahutatud. Sel pinnal saigi edaspidi tek
kida spetsiifiliste, esteetilise vrtusega utilitaaresem ete valm istam ine,
m ida hakati nim etam a tarbekunstiks vi dekoratiivkunstiks (Shiner
2001; 206-212, 234-245). htlasi m uutus kunagine kunstksit tol
leks ajaks juba tiesti kpse akadeem ilise kunstiteaduse uurim isobjek
tiks otse selle keskm es, Viini koolkonnas: rgem unustagem , et Alois
Riegli epohhiloov vitekiri oli phendatud hilise Room a im peerium i
kunstitstusele.**
Edasine areng viis vahe titum ise ja piiri thistam ise suunas kunsti
kahe tasandi vahel: krge kunsti eeskujul m oodustus kvaasitarbekunsti ni - n- ainult vaatam iseks m eldud tarbekunst, m is hlm as
antiutilitaarseid (seespool asuva krvaga tass jm s), m itteutilitaarseid ja
utilitaarsust sim uleerivaid objekte. Seda laadi tarbekunst kuulus n itu
sele ja m uuseum isaali.
Kunstisfri teise laienem isallika m oodustas fotograafia, m ille staaT h elep an u v rsel k o m b e l p iird u b k a k aasaeg sete k u n stia jalo o lev a a d ete vaatevli sageli v as
ta v a a jastu v aim se silm ap iirig a - seal ei leid u e n am asti s n agi W edgw oodi vi Svresi m a n u fa k tu u
rid e k o h ta , kll aga m a in ita k se k in d la sti W illiam M o rrist ja A rts a n d C m fls liikum ist.
9 9 S u u rte ja ..vikeste k u n stid e staa tu se v rd su stu m ise st kneleb ju b a teose e s i m e s e kile p e a l
k iri - vt Riegl 1901.
98

tu* tttsaplsi tftusls, kuni ta hAlmati vHmaks tervenisti kunitim M ilm i uliilfji teoorias! ja kriitikast ning lpclatlcs vastava kunstituru tekkimise,
Hllltuste, erakollektsioonide ja kunstim uuseum ides esindatusega.'""
Tegemist on esimese ilmse tendiga selle kohta, et im peratiivksinuis m ida veel annaks teha kunstiks? ei ole ksi avangardi liikum atu
If^llllkur". Kunsti mistevlja laiendam ine m oodustas otsekui kunstielu,
teooria ja -ajaloo seesmise paratam atuse sunni nende vastastikuses
jJlnuimiises ja tingituses.
Kige vim sam alt avaldus see paratam atuse sund kultuurilis-ajaloollnes ja kultuurilis-topograafilises m tm es.
Kui jda Schilleri vljendi juurde, siis siin osutus laienem ise phir?Nsursiks praktilistest vajadustest vabastatud, igem ini vgisi abstruhccritud esteetiline jk. Just selle arvel toim us kunsti m iste
a j a l o o l i n e ja t o p o g r a a f i l i n e transgressioon.
'IVansgressiooni esimesi m rke vib leida juba kunsti intuitiivse idee
lekkides, olgugi see alles hgus, nagu intuitiivsele m istm isele om ane.
Antiikautorite! on seda avastada raske - just vtm esna puudum ise
lAttu -, aga siiski m itte vim atu, nagu peagi nem e. Renessansiautorite,
( ihlherti ja Vasari hvitav hinnang keskaegse m aali kohta tugines renesnansitcadvuse poolt om aks vetud k u n s t i l i s t e l e kriteerium iilfle: kreeka m aneeris kujutisi iseloom ustati kui kehva ja vga kehva
kunsti - hullem at ei saa ollagi aga siiski kunsti; vastasel juhul olekitlil mis tahes kunstilised etteheited ka kohatud. K um m ati ei seleta kski
rrnessansiautor, m is phjusel tuleb neid teoseid ldse kunstiks pidada;
kujul isle kuuluvust kunstim aailm a tunnustati a priori. Kunsti ja k ujuta
mise m istete eraldam atus, m is esm akordselt ilm utab end selgem ini just
ncssansis, jb kunsti m testam ise fundam entaalprintsiibiks kuni 19.
(irtjandi lpuni. 18. sajandil saab kunstiajaloo avardam ine uue vim sa
inipulsi tnu teadvustatud, teoreetiliselt m testatud kunsti m iste tek
kimisele; sellest hetkest peale algabki kunsti avastam ine (vi ehk hoopis
oniislamine?) kigile m aadele ja rahvastele kui pidev protsess.
Universaalse kultuurihorisondi avamise vlgnes ajastu esm alt
(llitnibattista Vico, seejrel iseranis H erderi m ttetle, lpule viirUI selle varased rom antikud. Lik W ilhelm H einrich W ackenroderi
MMI I ithiMuliisrikas sam m selle s u u n a a re n g u s a stu ti esim ese rah v u sv ah elise d e k o ra fiiv k u n stin itti ' iiviiinlscga 'Ib rin o s. N itus to im u s 1902, aastal, olles m itte k si ju u g e n d stiili d e m o n stra lsio o iilU , V i l l i l lliislad es htlasi vastavate id eed e v id u k ik u . T h e le p an u v rsel kom bel eksp o n o crili
tiiliikiiMNlI just seal, m itte m n el k u ju ta v a k u n sti nitusel. N iipea ku i kaasaegse d e k o ra tiiv k u n stl
iiKMii!' Iilci Ib rin o s h ak k as ilm e t v tm a , .sndi.s o tsekui lo o m u lik u j tk u n a k a kava t ie n d ad a scdii
(iiliKiltiiscnii, m is reg lem en d i koha.sell pidi hlmiiiiiii iiksiu's niisu g u se id vorm ilt o rig in aa lseid
tiHil, m ille (iniiidiised d e m o n stre eriv ad .silmiinilliliiviill laollusi olla pigem k u n stite o s kui te h n ik a
niiviitiKlc vili," klrjuliis h e Itaalia lehe kiinnllkrllllk, (Tult I loll l')88: 16K jrgi.)

Kunstisbrast kloostrivenna sdam epuistam istest, mis kannab peal

kirja M ni sna kunsti leldisusest, sallivusest ja inim arm astusest,
snteesib vastavaid ideid ajastuom ase tundekllasusega.
Kunsti vib nim etada inim tunnete kauniks ieks. Igavesti m uutuvais vorm ides ilm itseb see kogu m aailm as, ja m eie hine isa, kes hoiab
om a ktes m aad ja kike sellel leiduvat, tajub selle htset aroom i.
Igas kunstiteoses, kus see poleks ka sndinud, m rkab ta jlgi tol
lest taevasest sdem est, m ille ta ise poetas inim sdam esse [...] Talle on
htviisi armas nii gooti kirik kui kreeka phakoda ja m etslaste toores
sjaviis paitab ta krva sam am oodi nagu sulnis koorilaul ja kirik u m u u
sika. [...]
Indiaanlasele ei heideta ju ette, et ta kneleb indiaani keeli, m itte
m eie m oodi. Milleks laita siis keskaega selle eest, et tollal ehitati teistsu
guseid phakodasid kui Kreekas?''
O sundan siinkohal vaid vikese ligu, sam as kui tsiteerim ist vriks
tekst tervikuna: kantuna inim konna htsuse paatosest - inim likkuse
avalduste ainulisuse ja paljuse ideest Jum ala palge ees - knib selle
m te puhtkunstilisest problem aatikast tublisti kaugemale, kinnitades
pluralistlikku kultuuride vrdsuse printsiipi. Ent htlasi paisati nnda
prani valla kunstim aailm a vravad: kahel kel oldi n d valrnis kunsti
rppe vtm a nii O keaania asm ati kultuuri esiisadetulbad kui tu h an d ed
teised sakraalsed artefaktid; tee kunsti - kunstim uuseum idesse ja era
kogudesse, nitustele, kunstiajaloo levaateteostesse ja eriuurim ustesse
nin g lpuks ka nidistena kunstnike ateljeedesse - oli kui m itte veel sisse
sidetud, siis m aha m rgitud kll.
Sisuliselt sisaldas kunstisbrast eraku sdam epuistam ine kokku
su ru tu d kujul koguni kolm e program m i. Esiteks kuulutas see vrtuste
hierarhia reorganiseerim ise, m berkujundam ise vim alust kehtiva kultuurikaanoni raam es. Teiseks oli tegem ist leskutsega ratada, aktivee
rid a unustatud, kuid potentsiaalselt vrtuslikud uinuvad kihid, vald
konnad, personaalsed loom em aailm ad. K olm andaks viidati vajadusele
hlm ata kunstim aailm a ka see m aterjal, m is seni oli kuulunud kultuurikaardi m ittekunstilistele aladele.
Mistagi klaaruvad nim etatud eristused selgem ini alles tagantjrele.
Era Angelico rehabiliteerim ine, Verm eeri, M atthias G rnew aldi vi
Georges de La Touri unustusehlm ast pevavalgele kerkim ine, Vana
riigi aegsete hauakam brireljeefide llitam ine kunsti hulka ja aafrika
m askide esteetiline vrtustam ine on erineva loom uga kunstinhtused.
Ajaloo toim um ise kigus jvad erinevused sam as sageli tabam ata.
428

101 H erzciiscrgkfiunfri^ti eines k iw s llic h fn ih 11 K Im IcrhruiIcrs { l7 9 7 ) A s it HiiKiMipo/iop 1^77; 7,

Kulus veidi aega, kuni universalistlikud ideed tAlgiti professlnaalse,

Iciuliisc stiuUusele pretendeeriva kunstiteooria keelde. )a ometi ~ kui Aiois
Hiegi sadakond aastat hiljem ei soostu kunstiajaloos ngema enam tusujii (nnaperi(K)dide jada, vaid m istab seda m uutliku kunstilise tahte
eripalgeliste avaldumistena, siis tiustab ta vaid valgustusajastu ja vararo
m antismi algatatud diskursust, teisendades seda positivismi laadis."'^
Siinkohal varitseb m eid jrjekordne paradoks.
K unstivrtustena kultuurikibesse hlm atavad eri ajastutest ja
regioonidest prit, enam gi - erineva iseloom uga plastilised artefaktid
figureerisid (ja figureerivad teatud kontekstides tnini) hisnim etaja
mII ..prim itiivne. Vabatarvituses oli see m iste tu n tu d ja levinud juba
jy, sajandil, snastikes kinnistus prim itivism range kunstiajaloolise
term inina 20. sajandi knnisel (Rubin 1984: 2), - seega ajal, m il Riegl
lornjuleeris objektiivselt teadusliku, egalitaarse (ning tahtm atu konnotnlsioonina htlasi poliitiliselt korrektse) kunstilise tahte fenom eno
loogia uurim isprintsiibid. Selles tenoliselt juhuslikus seigas ilm neb
paratam atusena kunstiajaloolise teadvuse seesm ine vastuolu.
Lputud vaidlused prim itivism i m iste m ber lootuses juda
rhlsa kultuuripluralism i ja poliitilise korrektsuseni vib hetkel krvale
Sltum ata sellest, kas kaasa klab ka pejoratiivne vi lausa alaniluv konnotatsioon, thendab prim itiivsus eelkige fenom eni a l g s e t
ncisundit jrjepideva arengu skaalal. Prim itiivse juurde naasm ine, ,,priinlliivse m berhindam ine just esmase, algse, prim aarse thenduses
kujutas endast seega X enokratese-V asari kunstilise progressi ideede jrjekorilset heiastust. Prim itiivset iseenesest ei ole olemas, prim itiivseks
UdUltib miski m ingi teise, m itteprim itiivse faasi suhtes. Prim itiivne on
vftimalik vaid juhul, kui eksisteerib tusva joonega, tiuslikkuse poole
pddlev ja tiusetipu ka saavutanud kunstilise arengujoon. Tipust saab
tiiildismudel, millele orienteerub kujutam ise kultuurikaanon, sam as kui
pNinased, algsed arengufaasid langevad kanoonilisest valikust vlja vi
lilnnalakse neid pelga ettevalm istusastm ena teel tiusliku kunsti poole.
|'.nl kui natsareenlased avastasid Itaalia irecento ja quattrocento k u n st
nikke ja om istasid neile kunstiliselt likrget staatust, siis oli tegem ist
p r o g r e s s i i d e e k o m p r o m i t e e r i m i s e a k t i g a."*'
u u Slillnififii: (Iru n d k g u n g e n z u ein er Geschichte der O rn a m e n tik - R iegl 1975. R aa m a tu esiiiallllk k lIiiKis IH93. aastal.
HI1 Viiiiiuliisiiiicr, k u id ikka veel v im u k a s ja m ju k as ak ad e e m ilin e te a d v u s seevastu ji vanale
ik c u n lli' n uuks. Kui A lek san d r Iv an o v te a tas 1837. aasta k evadel K u n stn ik e E rg u tam ise hingule,
*1
k lastad a Assisi ja O rv ie to t, et n h a G iotlo, G io v an n i d a Fiesole [Fra A ngelico ( ihliliiiiilnid, Sinnorclli teo seid , siis k irju tas kccjfi, t en oliselt h in g u .sekretr taotlu.selc miirku.sr:
Knili iiiTil k u n s tn ik u d k u ju tav ad k u n sll ulg . m ille l('i|ip|lasetl; kui on olem as Rallael, O orrcgglo,
I l^liin. ( fiicK iiio ja lei.sed, .sii.s cl AplUi (iliilU i prull. Ilm selt soovitas m eie k u n stn ik u le seda (reisi|

See ei jnud ainsaks - jrgnevad samn\ud olid ks radikaalsem kui

teine, siiski silisid nim etused ..itaalia prim itivistid ja ..primitiivne",
..prim itivism ldse veel kauaks. Tegemist oli millegi enam a kui lihtsalt
snas tardunud progressiidee jljega. Mis tahes prim itivistide juurde
naasm ised (sest m ne Niccol Pisano skulptuurf ja O keaania iidoli
vahel pole ju kuigi palju hist) htaegu nii lagundasid evolutsiooni
lise arengu m udelit kui ka toetasid ja kinnistasid seda. K innistasid ses
m ttes, et uudselt vrtustatava ainese vrtused tulenesid ju otseselt
prim itiivsusest - arenem atusest, lihtsusest, loom ulikkusest, terviklikku
sest, siirusest, rgsest energiast, spontaansest just, norm eerim atusest,
kultiveerim atusest jne. H innangum rgi m uutus pras kll m b er evo
lutsiooni a k s i o l o o g i a , ent silitas evolutsiooni idee.
Neoklassitsistid soovisid om a teoseid puhastada ja ilistada lihtsate
vorm ide ja kom positsioonide abil, m ida n ad enam asti seostasid tsivili
satsiooni prim itiivsete ja sestap krgeim ate faasidega, naastes room laste
juurest kreeklaste juurde (Pelles 1963: 61). Kreeklaste prim itiivset
lihtsust ja selgust vastandati eelmise, ..m andunud epohhi peenutse
m isele ja h pertrofeerunud meelusele - Davidi ateljeest vrsunud m s
sajad, prim itivistid ehk ..habem ikud tavatsesid seda aega pilkavalt
sildistada nim ega Van Loo. Pom padouri, rokokoo.'^ Inim hiskonna
prim itiivset faasi, m is oli leidnud vljundi H om erose luules, listas
igupoolest juba Vico.
R om antikuid vaim ustas sootuks teistsugune lihtsus - nim elt vararenessansliku m aali naiivne lihtsus nii Itaalia kui phjapoolsem ate m eist
rite teostes. Franz Pforr vastandab antiikseede klvatule kujutam is
viisile vararenessansi m eistrite religioosset kargust: Vanasti pdis
K u kolnik. R o m a n tism h u k u ta b n ii k irja n d u se k u i k u n sti, n o o rt k u n s tn ik k u ta su k s h o iatada.
(BaHOB 1880; i0 8 .) N u a n n e ei p rin e n u d siisld m itte l h im a lt ro m a n tik u lt K u k olnikult, vaid
O v erb eck ilt, kellest S a n k t-P eterb u rg i k u n s ti vaim sel ju h il oli ilm se lt ige h m a n e ettek u ju tu s,
104 A lgse p u h tu se o tsija d lk sid o m a rig o rism is n ii kaugele, e t sellest h b ip itserist ei p se n u d
D av id isegi (vt V au g h an 1978'. 63; G o m b ric h 1971; 38). N a g u n ita sid ed asised s n d m u se d , o s u
tu s p rim itiv ism i p u u d u tu s k u n s ti p u h a stu sv tte n a p a iatiiviks, m is ei v iin u d sihile. Jrjekindel
p u h a stu m in e n u d n u k s m a a lik u n sti id ee ra d ik a a lse t re v id e e rim ist. S a dakond aasta t hiljem k ir
ju ta b M alevit M A TSI tallast, m is astu b p u ru k s k ik LouisH e h a le a rm sa d lokikesed, p u n a p sise d
p o m p a d o u rid ja liid e rlik u d V enused o m a lu g e m a tu te aam o rite g a (ManeBWH 2003: 67). Siingi jb
v tm e s n ak s p u h tu s, ag a ju b a p a lju ster lse m a s m tte s ku i habem ikel; Alles siis, ku i k ao b te a d
v u se h a rju m u s n h a m a a le lo o d u sp iltid e , m a d o n n a d e ja h b itu te v e n u s t e k u ju ta m isen a , n em e
n eis p u h t a l t m a a l i k u n s t i t e o s t . (Sam as, 29.) V ib j d a m uije, e t ju tt kib erin ev atest
p u h a stu sa k tsio o n id est, e n t n e n d e v ah el v alitseb see sm in e seos; esim esse o n ju b a k tk e tu d teise
seem e. Ses seoses vrib m rk im ist, e t iVtalevitiga s b ru sta n u d ja te m a m tteav ald u si kigiti p o o l
d a n u d M ih h ail G e re n so n tav atses k u n s tn ik k u k u ts u d a p aap u ak s. M aleviti te k stid e v ljaan d ja ja
k o m m e n ta a to ri A le k sa n d ra S atsk ih h i a rv ates v iitas p aa p u a Ger.^en.soni to o n a ste m te te ja m eele
o lu d e k o n te k stis u u en e m ise , ta a ss n n i v im alu sele t n u vrskele verele. Ja jtkab; ..M alevitile,
kellele G e re n so n i m ra tlu s p o ln u d .saladuseks, oli see n iisuguses t h e n d u se s tiesti vas(uvc(av,"
(V t k o m m e n ta a ri M aleviti ja G eren.soni k irjav a h e tu se ju u rd e ; sam as, 5^7.)

iilikunstnik levate lltcde kujutamisega ratada h v n i t itdcarttwt,

itin^ kujiitucles llaid tegusid, rgitas ta neid jrgim a. Aga nd? - Alasti
Vciuis om a Adoniscga, km blcv Diana. Kas nii.suguste.st piltidest vib
ilindida m idagi head? [...] Veel tnapevalgi jrgitakse pimesi ideaali,
lillile kehtestasid isikud, kes vaim ustusid liialt kreeka ja room a kunslllpo.stesl. |...] Pean sulle tunnistam a, et antiikskulptuurid on m ulle
rtlati tu n d u n u d vaid osavalt tah u tu d kivirahnuna, milles pole ei hinge
rgit sdant - ehk kike seda, m ida oskasid nii oivaliselt om a teostesse
viieteistkm nenda ja kuueteistkm nenda sajandi kunstnikud.'"-
Mlilsusc ja .siiruse rehabiliteerim ine, mis ahvatles natsareenlaste rom anllllN t rhm itust, oli sam avrd om ane ka prerafaeliitidele"- jne. Ja nii
wlasi" selles mttes, et analoogset joonist jrgivad teisedki prim itiivse
jmirde naasmised, kui erinevad need ka polnuks om a sisult. Sarnane on
mttltsemuutuste ja kunstilise protsessi ringkik ise: kunst alustab primHllvscst seisust, tuseb klassika krgustesse ja, letanud harm oonilise
Ittnukaalu piiri, suubub luksusliku stiili lekpsenud vorm idesse, kui
kttiitada W inckelm anni vljendit, sattudes dekadentliku peenutsem ise
pnisesse, mis seostub hpertrofeerunud m eel(elis)use ja klbelise
phja kaotamisega. Siis tekibki vajadus naasta prim itiivse juurde, m is
jptib m ngim a saneerivat, tervendavat ja puhastavat rolli.
just see jreldus jb klam a ka E. H. G om brichi viimases raam atus,
ntl on phendatud prim itiivse juurde naasm ise fenom enile (G om brich
2002), Soovitan heam eelega seda teost lugejale, kes tahab tutvuda probIrpinl phjaliku ajaloolise levaate ja analsiga kaasaegse kunstiteaduse
jirtlriariii sulest, ning kavatsen ka ise sellele edaspidi viidata. Ent esm alt
tallaksin fikseerida seisukohad, m illega m a ei saa priselt nustuda.
Kirjeldanud olukordi, m ida meiegi sja vaatlesim e, ning vrrelnud
Hflil teistegi juhtudega, torkas Gom brichile silm a sarnasus; alates neoklrtssitsistlikust lihtsuse poole prdum isest ja lpetades vrreldam atult
Vimsama prim itlvism i-lainega 20. sajandi knnisel, kordub kikI t h I Ii | mi| i | i 1967:420. V rd P eter v o n C o rn e liu se k irja Joseph v o n G rresele, kus ta kneleb a k a d c e (Itliilcul kui ij^aneiiud k u n stim tte eklektilisest la o st ja avaldab lo o tu st, e t saksa k u n st su u d ab ta as (ilii I lillil ktiiui^isc j u , ilu ja lih tsu se (C o rn e liu s 1 9 8 6 :9 7 -9 8 ). A le k sa n d r Ivanov rn d as 1837. aa st al
lllOOilii lliialial, klastas Assisi, O rv ie to t, F iren zet ja teisi p a ik u T oskaanas - et m eelde j tta s e d a
H miliindi iiiiUilijate k arsk et stiili, m illesse r ta s id o m a m tte esim esed k ristlik u d k u n stn ik u d , ku i
lltl iKkiiniia eelistusi a rv estam ata ja om av ah elisi in triig e tu n d m a ta ju h in d u s id vaid p u h ta st usu.sl,

#l|ciiiliiili's (lina hin g e fresko ja te m p e ra g a su re m atu tel seintel (MsaHOB 1969: 297).
Mlfi ,,1. -. I M illesel oli ra a m a t g ra v rid e g a , m is k u ju ta sid P isa C am p o Santo freskosid. Mc p o l
dini liciit iic-iil k u u lsaid k o m p o sitsio o n e te rv ik u n a n in u d . ksteise v id u t h e ld asim e jo o n h a a v al
i(lii iiiilivscl lih tsu st, m is h in g estas ja ju h tis k u n s tn ik u tao tlusi. O tsu sta sim e p eld a sam asuguse
ltlll in r (KKilc. SesI ju.st v ljen d u slaad i sirg jo o n elisu s ja vluv siiru s te g id k i itaalia k u nsti nii vim m U |ii p ro n irssiiv sek s, e n n e kui M ichelangclo efektsed jrg ijad p o o k isid selle elava p uu klge om a
M i i i i i i v i k I v iljad ..." (X airr 1967:
'riihelepiuuiviiiirne on ses ligus esinev .seos prim itlivsc"
lllllm ur {>1 evD lutsiim istliku progrcs,sl" viihcl.

jal enam-vhem sama kultuuristereotp, m ille kirjelduse leiab autor

juba Cicero ..Knem ehest - nim elt ligust, kus kneldakse seletam a
tust eelistusest, m ida m e tunnem e vanade ja ebatiuslike teoste vastu
vrreldes uute ja rafineeritum atega. ..Kuivrd sravam ad on reeglina
nii ilu kui vrvide m itm ekesisuse m ttes uued m^alid vrreldes vana
dega! Ja ometi, kuigi n ad esm apilgul m eid lum m avad, hbub rahuldus
kiiresti, samas kui vanade m aalide tahum atus ja viim istlem atus hoiab
m eid jtkuvalt om a vimuses. (Tsit G om brich 2002:27.) Cicero thele
panekule leiab G om brich veenvaid kinnitusi juba antiikajal. Tepoolest,
kunstim aailm a peaproov. m is m ngiti m aha hilisantiigis. hlm ab
sedagi kllastunud m aitse sjakavalusi: arhailises laadis stilisatsioone
hakati to otm a juba hellenism is; m ningaid m rke sellest theldas
W inckelm anngi hoolim ata kesisest m aterjalist, m is tal kasutada oli.
Iseranis phjalikult uurib G om brich niisuguseid Cicero-praseid
prim itiivse ju u rd e naasm isi uusajal, alates sja m ainitud neoklas
sitsism ist ja rom antism ist ning lpetades 20. sajandi avangardisti
dega. O positsioonile ..Van Loo - rokokoo/neoklassitsism vastab suhe
W illiam -A dolphe Bouguereau (nitena kasutab G om brich Venuse
sndi dOrsay m uuseum ist) ja Picasso (m istagi ..Avignoni neiude
nol - G om brich 2002: 203). Kahju, et G om brichi vaatevlja ei jnud
20. sajandi alguse prim itivistlikud eelistused vene kunstis: sealt leidnuks
ta om a teooria tarvis sam uti esinduslikku m aterjali. Ent selletagi on ra a
m atusse koondatud piisavalt andm eid dem onstreerim aks reeglit, mille
G om brich pakub vlja prim itivistlike revolutsioonide fenom eni sele
tusena. Uurija ei eita, et tem a seletus rajaneb pshholoogilistel teguritel:
G om brichi hpotees taandub tdem usele, et liig m agusast inim ene k l
lastub, ja m e kaldum e m obiliseerim a om a kaitsem ehhanism e {defences)
vastu panem aks sellele, m is ahvatleb liiga silm atorkavalt (samas).
Ses seoses viitab G om brich ka Aby W arburgile, kes stiiliajaloo tl
gendam isel om istas suurt thtsust negatiivsetele reaktsioonidele. Vrib
ehk m eenutam ist, et sellise ldise, kikehlm ava reegli pakkus om al
ajal vlja ka autor, kellest ei W arburg ega G om brich tenoliselt m idagi
srast oodatagi ei osanuks - nim elt Georgi Plehhanov. Esim ene vene
m arksist nim etas seda antiteesi seaduseks, millele alluvad stiili- ja
kunstivoolude ning m aitsem uutused. Plehhanovi valem kujutab endast
om am oodi intellektuaalset konteinerit, millesse m ahuvad kik kunsti
ajaloo kontseptsioonid, m is rajanevad vastanditepaaril - olgu need siis
vastandused ..optiline/haptiline, graafiline/m aaliline vi ..kps/alge
line. Ksitav on paraku see, kas antiteetilisest lhenem isest piisab, sele
tam aks stiilirevolutsioone ldse ja prim itivistlikke eelistusi iseranis.
ldistusvimelise pilgu eest ei j siiski varjule tsiasi, et kui jrsud ja

otNimtavad ka polnuks antiteetill.sed kigud nii-elda taktikalisel tasandil,

kulges strateegilisel tasandil asi vram atult kunstim aailm a horisontide
rtviirdumise suunas, sltum ata osalejate m otiividest ja ajutistest siksakkldcst. Taktikaliste eitam iste ja eiram iste tulem usena ei nnestunud eitaIrtvtit kaanonist vlja trjuda, parim al juhul saavutati vaid vrtushierarhluN alandam ine ja sedagi reeglina ajutiselt. K losterbrderni program m i
uurides judis E. H. G om brich jreldusele, et retoorikast puhastatuna
tuttiulul") selle sisu m aalikunsti arengu eitam isele viim ase kolm esaja aasta
vttltel ((iom brich 2002: 122). Ent pangem thele: natsareenlaste est ei
kuulutanud kolm e sajandi prandit kultuurikaanonist, see on ilmselge,
juha rom antism i raam eski eitas ks h aru seda, m ida teine pidas phaks.
IMorri hbim rgistatud vohav m eelus ji D elacroix silmis letam atuks
eeskujuks - ta nim etas Rubensit m aalikunsti Hom eroseks. he teisegi
kunsti hulgast kustutatud kolm e sajandi kunstniku kohta oli tal elda
Anu, mis pidid klam a phaduseteotusena: Vahest avastatakse kunagi,
Rem brandt oli kahtlem ata suurem kunstnik kui RafFael.*^ O m eti
ei ltatud Raffaeli kunstiajaloost kustutam a ja D elacroix isegi kirjutab
leniast hiljem listava artikli. Lhidalt, mis tahes primitiivse juurde
Hunsmiste puhul ei toim u p rdum atuid uuega asendam isi ega kultuurldl vljatrjumisi. Veel vhem vib neid tagasiprdum isi vaadelda
rrgrcssiooniaktidena, nagu G om brich om a uurim uses alatasa rhutab.
IMgcm saab knelda agressioonist.'*
I.ppkokkuvttes osutub protsess k u m u l a t i i v s e k s .
Thelepanu vrib juba m iste prim itivistid liikuv sem antika. Alul
peeti selle all silmas vararenessansi kunstnikke nii Itaahas kui Kesk('.uroopas. Seejrel laiendati prim itivism i m istet rom aani ja btsantsi
meistritele, veidi hiljem vttis asi aga sootuks uue prde - prim itiivNctcks hakati nim etam a Euroopa-vliseid kultuure. 19. sajandi lpul
knelesid postim pressionistid juba prim itiivkunstist vi metslaste
kunstist kige avaram as thenduses: Vana-Egiptus ja K olum buse-eelne
Mehhiko, Jaapan, Prsia, India, Jaava, Kam boda, Peruu. Jrgmine
plvkond nihutas prim itiivsuse raskuskeskm e Aafrika ja O keaania

|n ;

V i ;i,c;iaK pya 1 9 5 0 : 2 2 4 . T h e le p a n u v r s e l k o m b e l m a i n i b D e l a c r o i x te is a l R e m b r a n d t i

IrtliiiM u m isl o m a d u s e n a , m is l h e n d a b t e d a p r i m i t i v i s t i d e l e ( f l e n a K p y a 1 9 6 0 : 3 3 ).
K IH

C lh cs a r v u s tu s e s G o m b r i c h i k n e a lu s e te o s e k o h t a m r g ib r e ts e n s e n t , e t p e a lt n h a tle k s a u t o r

* llii n ii( 5u

lahu

d a r v i n i s t l i k u s t , s .o e v o lu t s i o n is t lik u s t k o n t s e p t s io o n i s t , m i lle l p h i n e b G o m b r i c h i

k l.u s ik .il ln c K u n s t j a illu s io o n . E n t s e e g i o n p e l k ill u s i o o n , j t k a b a r v u s t a j a : ig u p o o l e s t k it u b

( i i i i i i l i r k l i o m a v e r iv r s k e s u u r im u s e s s u u r e m a d a r v i n i s t i n a k u i D a r w i n ise ( B r a u e r 2 0 0 3 : 5 9 3 ).
I ili |i(iiilt's l, p r i m i t iiv s e j u u r d e n a a s m in e s elle s n a o ts e s e s , s .o e v o lu t s i o o n ilis e liik u m is e a l^ s la n illi iiiil lillic iu lu s c s k t k e b e n d a s p a r a d o k s i: n a j(u e l d u d , s e lle g a h t a e g u n ii t u n n u s t a la k s e e v o l u l liiiin l k ill s o a la k s o soe k a h tlu s e a lla . I.i^ p p k iik k iiv f illo s v iiv a d I s k lilis e d p r i m i t i i v s e j u u r d e n a a s m lu n i >i)t>i k u n s t i k i i m u l e e r u m l s c n i ju k t in iillin iiu lln u i p lli l d r a v a r d i im ls c n l.

hftimukunstlle ning Ameerika Indiaanlaste )a eskimote kunstile.'

Et nii Euroopa vanem a plastilise prandi kui Huroopa-viiliste artefaktide hlm am ine kunstim aailm a rppe ei pruukinud olla seotud ksnes
vastandustega rafineeritud/tahum atu, aneem iline/juline ning lpuks
ka arenenud/prim itiivne, on hlpus dem onstreepida m ne nitega.
Keskaja plastilise prandi m berhindam ine, mis oli iseloom u
lik juba 18. sajandile, ei kinnitanud ksi selle vaieldam atut kuuluvust
kunsti hulka lhtuvalt renessanslikust kunstiajaloopildist, vaid m uutis
ka hin n an gu m rki: negatiivsest sai positiivne ja keskaja kunstile hakati
om istam a vgagi krget vrtust. m berm testam ise he reaalse tule
m usena m uutus ka kunstim lestiste funktsioon - kultusesem etest said
esteetilised objektid. Me jlgisime, kuidas seda protsessi kiirendas k u n s
tikogum ise levik. 18. sajandil haaras see juba ajaloolisi svakihte. Kui
Piacenza m ungad ei suutnud vastu pan n a tolle aja kohta m uinasjutuli
sele sum m ale ja m sid kuulsa altarim aali Saksi vrsti erakogusse, vis
niisugust kontekstim uutust pidada juba tavapraseks, eriti arvestades
asjaolu, et RafFael kehastas kunstilise m aali e t a l o n i .M r k s a olulise
m aks sam m uks rekontekstualisatsiooni-protsessi seisukohast vib
pidada vhem tu n tu d fakti, et kui Padovas loodi 18. sajandil kunstikogu
nim ega Galleria progressiva, siis kige m uu krval eksponeeriti seal ka
kurikuulsas kreeka m aneeris maale, m illest Vasari tavatses nii plasta
valt knelda. Sakraalruum ist vlja to o d u n a ja plvim ata veel kahem t
telist term init prim itiivne, olid need j u d n u d ra oodata aja, m il neid
tu n n u stati kunstina, esteetilise nautim ise autonoom se objektina (vt
Baaen 1995: 85). Rom antilise epohhi teeneks oli ksnes tunnustam ise
lplik kinnitam ine.
Tiesti ilm selt vljendas m aalide ja skulptuuride teisaldam ine nende
algsest asupaigast spetsiaalsetesse eksponeerim is- ja hoiustam isruum idesse tehniliselt seda tsiasja, et m u u tu n u d oli kultuurikontekst, mis
om akorda phines vaateviisi teisenemisel. N iipea kui palvetaja hoiaku
asendum ine vaataja hoiakuga oli kinnistunud, langes ra vajadus m aaleskulptuure fsiliselt m ber paigutada: nii asjatundja, kunstisber kui
lihtsalt turist vis sooritada vanu palvernnakum arsruute kordava reisi

10 9

l e v a a d e t v t R u b i n 1 9 8 4 . H i l j e m k s itle b R u b i n k a ..p r i m i t i i v k u n s t i v i ..p r i m i t i v i s m i v a s

t u v e t a v u s t t e r m i n i n a . V a b a n e m a k s p e j o r a t iiv s e s t k r v a l m a i g u s t s o o v it a s ta m is t a s e d a e s ite k s
n - t a r d u n u d m is t e n a , k u s s n a o n k a o t a n u d o m a a lg s e t h e n d u s e ( n a g u ..i m p r e s s i o n i s m i ja
..f o v i s m i p u h u l ) , n i n g te is e k s r h u t a d a , e t p r i m i t i v i s m i a ll e i p e e ta s ilm a s h i m u k u n s t i k u i s e llis t,
v a i d s u h e s ta tu n a 2 0 , s a ja n d i k u n s t ig a . E t n o l o o g i d j a a ja lo o la s e d j i d p a r a k u s n a ig u s e ta .
110

E i k u l u k u i g i p a lju a e g a , k u i k a t o l i i k l i k u v r v i n g u g a r o m a n t i s m i k r i i t i k u d h a k k a v a d R a ffa e li

r e lig io o s s e m a a lij a n a s o o t u k s e it a m a - n n d a v i d a b f it i e n n e C a r t i e r , e t R a ffa e l p o l n u d k r is tla n e ei

e lu s e g a k u n s t is n i n g R a ff a e li m a d o n n a ees I .o u v r e i s ei s a a p a lv e t a d a ( v t K e s a n c o ii 1 9 9 9 : 2 9 1 ) . Tsi
ta o n : l,o u v r e 'i s p a lv e t a m in e t h e n d a k s n ii m a a li k u i p a lv e v r k o h t le m i s t ,

in kirikuid )a kloostreid, klutada iidseid phapiiku ja arheolooglllfil villjakaovamisi, scdapuhl<ii esteetiliste elam uste hankim ise eesm igll.'"
A({a veel samal, 18. sajandil astuti jrgm inegi sam m kujutiste aja
loo vanitiiatesse kihtidesse - ikka eesm rgiga hivata see kunstina.
Ulkum ist kaugematesse kultuurikihtidesse vib vaadelda egptom aania
nttllrl. mil oli selleks ajaks juba om a eellugu.
Klskantne oleks vita, et vanade room laste innustum ine Egiptuse
mttlcNtistest on lbinisti analoogne 20. sajandi algul puhkenud art
vaimustusega, sest vaevalt oli esim ene tingitud p u h t kunstihuvist.
AIkIUinIs soodustas egptom aaniat suurenisti Egiptuse kultusevorm ide
Iffvlk. Vib siiski oletada, et tenoliselt kaasnesid sellega ka kunstiliH(l kom iotatsioonid. Egiptuse allusioonidega leiud H adrianuse villa
tfrrltoorium il, niteks m ustast m arm orist Isise vi hrg Apise kujud,
n lo kuuluvad Vatikani M uzeo Gregoriano Egizio kunstikogusse, tuleks
Iteniu poolest liigitada kultuskujude hulka, ent H adrianuse kollektsiooni
llflooni sunnib arvam a, et protom useaalse funktsiooniga kunstikogus
llllusUI need esteetilisse konteksti. Tpselt sam a kehtib egiptuseprase
Aliliiiouse kuju kohta, m is leiti sam uti H adrianuse villa alalt.
Renessansi huvi vanaegiptuse traditsiooni vastu hutas leldine her111

T n llu l iiilia D r e s d e n i g a le r iid e h t i v a S i x t u s e m a d o n n a k o h t a t le b W i n c k e l m a n n , e t j u b a s iis ,

liu) iit' IjIID.v v f f i k i r i k u m a a l i l e s a n d e id P h a S ix tu s e k lo o s t r is P ia c e n z a s , ..s it s id k u n s t i s b r a d Ja

M 'ila K a lF a e li [ m a a li] v a a t a m a s a m u t i, n a g u re is iti T h e s p ia e s s e k s n e s s e lle k s , e t n h a
l iii id m l v r r a t u t C u p i d o k u j u ( W i n c k e l m a n n 1 9 9 8 : 3 7 ) . A n t i i k p r a n d i t l is t a v n e o k la s l l t i U i D l v iiln in c isa v i k s m e e n u t a d a s e d a g i, e t T h e s p i a e t j a R a fF a e li a l t a r im a a li P ia c e n z a s l a h u t a v a d

fHkml

Illil m a a lid e j u u r d e s o o r it a t i p a l v e r n n a k u i d , e t p u u d u t u s e l b i o s a s a a d a n e n d e
v o i lo o te s im e t e o le ; k u n s t i s b r a d ja a s ja t u n d ja d p a l v e r n d u r i t e h u l k a e i k u u l u n u d .

iiiiiiili (iie lu g e d a see k o h t G o e t h e L u u l e s t j a t e s t, m is o n p h e n d a t u d S t r a s b o u r g i k a t e d r a a

lil*

i o o n s iin ra v a id v iim a s e d l i g u d . l e s k a s v a n u n a g o o t i e h it u s k u n s t i h a lv u s ta ja te h u lg a s ,

I U I d U i i i Illil v ii.s U iiiic e ls u s t l e p a k u t u d k a u n is tu s te s u h te s j a n e n d e m e e le v a ld s u s te g i r e lig io o s s e lt

Im -liM m iu l im a lt v a s t ik u k s ; see v a s t u m e e ls u s m i n u s t u g e v n e s , sest m a o l i n s a a n u d n h a

liimil i I IU I
^

liiiu ll v a im u la g e d a id t e o s e id , m ille j u u r e s e i v i n u d t h e ld a d a e i h i d p r o p o r t s i o o n e

|it(lii)l j ilij o k in d lu s t . S iin a g a a r v a s in n g e v a t u u t i l m u t u s t , m ille s m u l l e ld s e g i e i h a k a n u d

d lM lit Illil llii lv u k s p a n d a v u s , v a id p ig e m s u r u s e n d p e a le s elle v a s t a n d .

N m i i l ik k a k a u e m n h e s ja m t e ld e s a r v a s in m a lis a k s e e l e ld u le a v a s ta v a t v e e lg i s u u r e m a id
( t * n i i i i i l . K illi l' o li le it u d ig e p r o p o r t s i o o n s u u r e m a te o s a d e v a h e l , n e e d n iih s t i m t t e k a d k u i

t i l k k i i l l k i i d k iiiiiiis lu s e d k u n i p is im a a s ja n i v lja ; n d a g a t u n d s i n m a lis a k s v e e l r a n e n d e

n illiM r t ii^ iiK U ' k a iin is lu s le o m a v a h e lis e s e o s e g i, l e k a n d u m is e h e lt p e a o s a lt te is e le , k l l s a m a la a d I d l , k iilil k iifiill o m c l i l im a lt v a h e l d u v a le k s ik a s ja d e p i m u m i s e - p h a k u s t k o le t is e n i , p u u le h # *i u k k l ile n l. M i d a r o h k e m m a u u r i s i n , s e d a s u u r e m a k s l k s m u im e s tu s ; m i d a r o h k e m a e ga

H W ) i lllii'iid iis lii iiiii lm i.s e le ja j o o n is ta m i.s e le n i n g e n d s e lle g a v s it a s in , s e d a e n a m k a s v a s m i n u
k llM itiiiiiiiii, lill ei m a k u lu ta s in p a lju a e g a o s a lt s e lle k s , et o le m a .s o le v a t u u r i d a , o s a lt s e lle k s , e t m l
I m M |m lii'i ll Im is la d a p u u d u v a l n i n g p o o l i k u l , is e ra n is t o r n e ." ( G o e t h e 1 9 5 8 : 4 1 0 - 4 1 1 , t l k M a l i
||(k i> l I K l i j t i o n see p a n d u d 1 9 . s a ja n d i a lg u s e s , k u id k ir j e ld a b k o l m k m m e n d a a s ta t v a r a s e n ia l
k t i y r m i u l : G o e l l i e a r llk k e l ..S a k .s a a r h i le k t u u r is i" , m is o li p h e n d a t u d S t r a s b o u r g i k a t e d r a a lile ja
w l l (M iiilli'H e iid a iii's e le ra ja ja le , ilm u s 1 7 7 .1 . a a s ta l, U h k k i h ilj e m k a ld u s G o e t h e s m p a a t ia k la s s i-

tl(l|ii)i iin n i|{ l p o o le , ei liih e iu la n u d see k u n a g i o.saks la n g e n u d k ir g a s lu m is h e t k m id a g i m u u d k u i

M k I f v I I * ) ii(iilie rliiiitle ,< lu n il,v l, e le e llll* e l u iu lll k k iiN e iiv iird iiiiil.s l |ii le is e rie in i.s l.

I-

Johann W ilhelm Krause. Pram iid. Fantaasiaprojekt Prantsuse revolutsiooniarhitektuuri vaimus.

Fr. Gilly jrgi, 1814. Tartu likooli Raamatukogu.

m etism ivaim ustus. K ardinaalne pre suhtum ises Egiptuse kunstim lestistesse toim us aga ootuspraselt 18. sajandil. A m m u enne N apoleoni
Egiptuse sjaretke, m illega kaasnes enneolem atu egptom aaniapuhang,
ku id m is p ani htlasi aluse egptoloogiale teadusena, tunnistas valgustatud m aitse ajastu kik vljakaevam iste kigus pevavalgele ilm unud
egiptuse ja pseudoegiptuse artefaktid khklem ata kunstiks ning pai
gutas need Villa Albani, Villa Borghese vi Kapitoolium i m uuseum i
kunstikogudesse. Vanaegiptuse plastika hiilgav apologeet ja propagandist oli G iovanni Battista Piranesi. Tem a argum entatsioon egiptuse
plastika hieraatilise liikum atuse ja m onum entaalsuse kaitseks rajanes
jgitult esteetilistel alustel: Piranesi rkis skulptuuri ja arhitektuuri
stiilihtsusest, m is tuleneb vanaegiptuse rajatiste snteetilisest iseloo
m ust. Seevastu W inckelm anni m eelest m oodustas vanaegiptuse kunst
vaid taustateguri; selle prim itiivse arenem atuse foonil tusis soodsalt
esile kreeka klassika tiuslikkus."^ N ii et siin sattus egiptuse m aneer
enam -vhem sam asse rolli, m ida titis kreeka m aneer Vasaril. H erder
436

112

V t sel t e e m a l: E g y p t o m a n i a 1 9 9 4 ; C u r r a n 1 9 9 6 .

V U B H V TU W im iM iuM

kagi, mrkides muuhuigM, et Winckelmanni tiim td on lihitud itou lt

Kreekale ning egiptlasi miiralleb ta pelgalt m ittckreeklastena. NII
Nuur kreeklane, m rgib Herder, polnud isegi U erodotos
(H erder
1974: 206.) lint nii Piranesi, W inckelm ann kui H erder on ksm eelsed
Nelles, et vanaegiptuse plastikaprand on kunstiline ja ainult kunstiline
(enomen. N nda rajati traditsioon: veel enne, kui deifreeriti esim esed
lilerogltkirjad vi toim usid esim esed arheoloogilised vljakaevam i
sed ligiptiises, llitati kogu Egiptuse m lestistekorpus - nii teadaolevad
kui tujevikus leitavad esemed - vram atult kunsti koosseisu. N ing kui
viimaks olid vlja kaevatud paljud m lestised ja lbi loetud hieroglfklrjas tekstid, millest nii m nedki knelesid selget keelt kujutiste valdaviilt m ittekunstilistest funktsioonidest, siis ei suudetud valm is m aatrik
sit enam m uuta. Vanaegiptuse skulptuure, reljeefe ja seinam aale ootas
uus elu kunsti ja ainult kunstina m uuseum isaalides ja kunstiteaduslikes
uurim ustes, iseranis aga tnu kvaasiegiptuse m otiivide diasporaale
Hillesse stiiliruum idesse, alates am piirist ja lpetades juugendiga.
Sam am oodi viks jlgida m uude tsivilisatsioonide plastikasaaduste
*maks-tegemise kulgu."^ E. H. G om brich valgustab om a uurim uses
eelkige kunstnike ja kunstirhm ituste rolli vraste kultuuride kuju(Hvate praktika m berhindam isel ja -m testam isel Ent niisama oluline
oli kunstiteadusliku m tte liikum ine sam as suunas. Sam alaadsete ld
kultuuriliste, m ajanduslike ja poliitiliste protsessidega kaasnev kunsti
Hlobaliseerumine toim us kunstim aailm a kigil tasanditel. 1855. aasta
1iiriisi inaailm anitus, m is sai kuulsaks sellega, et esinem a ei lubatud
( !(Uirbetd, oli siiski ka uue kultuuri- ja kunstigeograafia m anifestatsioo
niks. '1 heophile Thore-Brgeri nituse avamise puhul lausutud snad on
nrllele suurepraseks kinnituseks.
.Sellal kui varem - vee] eilegi - sulgus iga rahvas om a territoorium i,
eriliste traditsioonide, ebajum alakum m ardam ise, egoistlike seaduste,
xngete ja hm aste eelarvam uste, om a kom m ete ja keele kitsasse raam i,
pdleb ta nd sellest kitsast raam ist vlja - avab piiri, teeb h iso m an
diks oma traditsioonid ja m did, m uudab hum aansem aks seadused,
htu lb mtteviisi, avardab iseloom u, htlustab huvid, levitab om a tege
vusi, keelt, geeniust kikjale. N iisugune on praegune tendents Euroopas
Jti Niuna toim ub mujalgi m aailm as. [...] Ent m is llatab ka ettengelikke
MiOllfjaid, need on m uudatused, m is snnivad seelbi luules, kirjandu(iPN ja kun.stis. (Tsit Thore 1982: 145-146.)

IM

Kul i l cr ilc n io n s t r e e r ib n it e k s , k u id a s k u lg e s a m e r o - i n d i a a n i p r a n d i te e e s te e tili.s e

lin iim n l iin r n i ( K u Ii I i t | y 9 1 ) .

GlobaliseerumUtenaenni
ideaalvlvide alla ehk ..mttelisse muuseumi* koguneVi%nftde VOO-*
raste kultuuride loom ing m oodustas tasapisi mosaiigi, mis nudis ht
sest printsiibist lhtuvat kirjeldam ist. Eeldused - veel m itte tielikud,
kuid juba piisavad - klgi aegade ja rahvaste ldise kunstiajaloo s n
niks olid loodud, nin g vastav teos ilmuski. Esi^nese, 19. sajandi keskel
avaldatud ldise kunstiajaloo autoriks oli Franz Theodor Kugler, varsti
jrgnes raam at A nton H einrich Springerilt, 20. sajandi algul aga ilmus
om a aja kohta m ahult kige universaalsem Karl W oerm anni teos, kus
primitiivsele kunstile heideti paraku ikka veel ette groteski, karika
tuuri, ebardlikkuse ja sndsusetuse lembust.
Tegemist oli ajastuga, m il prim itiivsed ja rgaegsed m lestised
toodi esteetilisest unustusest pevavalgele ning n ad sattusid eredasse
rambivalgusse. K unstnikud Pariisis, D resdenis ja Moskvas avastasid
nii endale kui m aailm ale aafrika ja hispaania, folkloorset ja kvaasifolkloorset - prim itiivsete puuligete ja m aalitud siltide - eksootikat. Lugu
sellest, kuidas Picasso ninud tolm unud neegriskulptuure Trocadero
m uuseum is, kuulub m odernism i lem m ikm tide hulka, kuid seda ei
m aksa analoogsete juhtum ite kontekstist vlja rebida; m ni aasta hiljem
joonistab Em il N olde aafrika skulptuure Berliini etnograafiam uuseu
m is ning kavandab raam atut Kuidas tekkis kunst rgaegsetel rahvas
tel, et seejrel reisida Venem aa ja Jaapani kaudu U us-G uinea saartele;
Petrogradis ilm ub 1919. aastal V ladim ir Matvei raam at N eegrikunst
jne. ^ Ekspressionistid avastavad - sellele liikum isele iseloom uliku
m stikakalduvuse vaim us - prim itivistidel nende endi taotlustega resoneeruva seesm ise paratam atuse: Seesmiste pdluste sarnasus kogu
klbelis-vaimses atm osfris, eesm rkide taotlem ine, m ida phim ises
on juba jrgitud, kuid hiljem unustatud, ehk teisisnu - terve ajastu
seesmiste m eeleolude sarnasus vib loogiliselt viia vorm ide kasutam i
sele, m is varasem al ajal edukalt sam asuguseid pdlusi teenisid. N nda
sndis teatavas m ttes m eie sm paatia, vastastikune m istm ine, sees
m ine sugulus prim itivistidega. Nagu meiegi, taotlesid need puhtad
k unstnikud ksnes seesmiselt paratam atut, milles oli juba iseenesest
vlistatud vline ja juhuslik. (KaHflMHCKMM 1989; 22-23.)
N nda kirjutab Kandinsky 1910. aasta paiku. 1920. aastatel seevastu
kehtestatakse Roger Fry hiilgavate esinem iste kaudu juliselt form aalne
vaateviis. Program m iliseks vib pidada 1934. aastal ilm unud raam atu
pealkirja - Zeitlose Kunst; kontekstist vljatstm ise strateegia on siin

114
438

V t M a T B C M 1 9 1 9 . R a a m a t p i d i o l e m a v a l m i n u d e n n e 1 9 1 4 . a a s ta t, sest s iis a u t o r s u r i , o lle s 3 7

a a s ta t v a n a .

iUitropoioo^w ------
MHN jtttkus ning selles osalesid aktiivselt Euroqpa tvu^Buin^.___
nnnillnnisjii aasiattfl New Yorki siirdunud srrealistid Andrt Bretoi).
Mttx Urn,sl, Andr^ Masson, CJeorgcs D uthuit, Yves 'Fanguy ning nende
Uhlni' sber antropoloog C laude L<^vy-Strauss ostsid vileivahinna eest
Mrlitnccsia ksitesemeid, eskim o maske, A m eerika indiaanlaste ksiIrtikl )a m uid nn visuaalseid kalam buure. 1946. aastal korraldasid Krnst,
liHrnett Newm an jt nituse, kus koos om a erakogudest prit esemetega
fkponeerisid ka A m eerika Loodusloom uuseum ist prit esemeid. See
Ittlilslas jrjekordset vaatust antropoloogilise m aterjali esteetilise nhtUHcna institutsioonistum ises, m is viidi lpule 1960. aastatel (vt Clifford

IWO: 156-157).
19K4. aastal New Yorgi M oodsa Kunsti M uuseum is toimunud gran
dioosse nitusega, m illega kaasnes ka kahekiteline kataloog, tmmati
sellele protsessile lplikult jo o n alla. Nituse kuraator ja kataloogi koosiHjii William Rubin kirjutab sissejuhatuses, et prast Teist maailmasda
kttolas m odernistlik prim itivism huvi n n him ukunsti konkreetsete
IposIc vastu (Rubin 1984: 10). M uutus andis m rku sellest, et primilllvnc m aterjal on kogu om a m ahus hlm atud kultuurikaanoni laiaksvcninud raamesse kunstina. E nt m itte ainult sellest. htlasi thistas prim ilivismi kui liigitusksuse jm ine m inevikku he rm iselt thtsa
piirjoone letam ist avangardistlike transgressioonide lputus ahelas.
Kneldes M etropolitani m uuseum is eksponeeritud Asm ati iidoli saa
lusest, ei tarvitanud m a m itte juhuslikult vljendit teine elu. Kultuskuju
rekontekstualiseerim isel on sgav thendus, m ille kirjeldam iseks sobib
surm a ja uuele elule rkam ise metafoor. Iidol sureb reaalse toim iva
)f)una koos tem as asuva (vi tem aga sam ase) vaimuga. N ing rkab uuele
rliiic kunstiteosena - tnu rituaalile, m ille viivad lbi kunstim aailm a
volitatud tegelased.^*
Alternatiivse kirjeldusvahendina viks toim ida ka lingvistikas kasu11 'i
I Kl

V I 2 . t r k k : G o ld s c h e id e r 1 9 3 7 .
M i s o m a ko rd a t h e n d a b , e t d e k o n t e k s t u a J is e e r i m in e , m ille s t r a a m a t u e s im e s e s o s a s k n e l-

iliik s c te o re e tilis e o p e r a t s i o o n i n a , t o i m u b n d u m b e s s a d a k o n n a a a s ta j o o k s u l p r a k t i k a n a n i n g
k liin is la ta k s e e d a s p id i k u l t u u r i n o r m i n a . R e k o n t e k s t u a li s e e r im in e s e e v a s tu t o i m u b k it s a m a lt a n li iip i ilo o g i a p iir e s . Ja m e s C l i f f o r d n i m e t a b k i g e d r a m a a t ili s e m a k s p r a k t ilis e re k o n te k s lu a lt u l liio iii j u h u k s M u s e e d 'O r s a y k o n t s e p t s i o o n i , k u s k u n s t it e o s e d o n p a i g u t a t u d a ja s tu a j a lo o li s - k u lh m r ilis s e k o n t e k s t i ( C l i f f o r d 1 9 9 0 : 1 4 7 ) . T u le k s s iis k i s e lg u s e le j u d a , m is s iis ie t i t o i m u s . K
|ild iu la n iis u g u s t e k s p o n e e r im is v iis i k u n s t i e d v r it e p a ig u t a m is e k s k u n s t iv lis e s s e e s e m e li.s sc )
K iils io k u ltu u r ilis s e k o n t e k s t i , v i e h k s o o t u k s v a s t u p i d i - k u n s t i m u u s e u m i s n id a t a v a k o n lc k iitl
liis im is e k s k u n s t i seisusesse? K u i t e le p e a k s v a s t a m a v i i m a n e o le tu s , siis o n t e g e m is t k u n s t i r u u m i
Itir jc k o rd s e la ie n d a m is e g a .

tatav m berkodeerim ise miste. Kui iidol hes tem a kui kultuskujuga
seostuvate rituaalidega kuulub hte kultuuriteksti, seesam a objekt
m uuseum ieksponaadina koos seelbi om andatud esteetiliste rituaa
lide auraga aga teise kultuuriteksti, siis on silm anhtavalt tegu njberkodeerim isega. N iisugune lhenem ine totaks huvitavaid tulemusi.
M uuhulgas vim aldaks see rakendada Juri Lotm ani ideid, kes ngi
m berkodeerim isprotsessis uute thenduste ning seega kultuuriloom e
allikat. Ksim us on selles, kuivrd igustatud on iidoli ksitam ine teks
tin a kum m aski seisundis. Nagu eespool veendusim e, pole algseisundis
elem entaarsed tingim used igatahes tidetud: kultuskuju ei thista ega
sm boliseeri, vaid kehastab, teostab kohalolekut. O m a pritolukultuuri
kontekstis ei ole iidol tekst, vaid olem ise m anifestatsioon. Tekstiks m u u
tub ta ekstravertselt - meie, vlisvaatlejate silme lbi, kes m e pam e
teda m testada teise kultuuri seisukohalt. Sestap vajaks antud juhul
m in u m eelest m berkodeerim ist m berkodeerim ise m iste ise. Esiteks
toim ub siin tegelikult objekti m bertstm ine m ittetekstilisest seisundist
tekstilisse. Uuel kujul om andab ta testi thendusi genereeriva vim e philiselt on tegem ist ekspressiivselt esteetiliste thendustega. Jrelikult
o n teisest kultuurist p rit objekti, kaasa arvatud sakraalesem e rata
m ise puhul uuele, tekstilisele elule tegem ist e s t e e t i l i s e v a l d a
l l i t a m i s e a k t i g a . htlasi thendab see ka knealuse valdkonna
l a i e n d a m i s e akti.
M illised objekti om adused teevad srase transform atsiooni vim a
likuks? Vastuseid sellele ksim usele leidub laias valikus. Spektri hes
otsas pakutakse hpoteesi, igem ini kll aprioorset ideed, et kunst on
igavene ning nii sakraalkujutised kui m uudki artefaktid on algusest
peale kunstilise iseloomuga. Vastaspoolusena tiendab seda avangardi
kogem us, m is nitas, et kunstiks saab m uuta m ida iganes. D u ch am p i
kuulsa tluse, et raske on teha m idagi niisugust, m is ei oleks kunst,
vib antud juhul parafraseerida vorm is: raske on leida (ajaloost, teistest
kultuuridest) m idagi niisugust, m ida ei saaks m uuta kunstiks.
Teravmeelsema vastuse annab varjatud esteetiliste om aduste
hpotees, m ille jrgi need ilm nevad alles objekti m berpaigutam isel
Lne uusaja kunstikultuuri m juvlja."^ Schiller kneles om al ajal
esteetilisest jgist. Kaasaegse autori esteetilisi konnotatsioone vib
pidada Schilleri m tte nnestunud tlkeks tnaste m istete keelde (vt
rpMropbCB 1984: 100). Lpuks on m eldav ka jrjekindlalt nom inalistlik lhenem ine: artefakt ise on esteetiliselt neutraalne ksus ega kanna
endas m ingeid ilm nem ata esteetilisi vrtusi. Alles sattum ine esteeti440

117

VI nt O i m t o I9K; 1.

lUe loenguga kunstimaailma Indutseerlb temas esteetlllied vrtused.

Tepoolest, ..primitiivse" plastika niisugused om adused nagu m aterjaii
voiinim ise vabadus, ekspressiivne deform atsioon, ldistav m odellee
rim ine jne m uutuvad m rgatavaks ja esteetiliselt thenduslikuks alles
innoitpaliku traditsiooni foonil, suhestatuna selle kahe tunnustatud
normiga: klassikalise idealiseerim ise ja jljendam isega. Kultuurides, kus
nedii laadi norm id puuduvad ning traditsioonilt pritavad vtted orienlerruvad m uule, kaotab deform atsiooni m iste igasuguse thenduse,
WNl vim atu on elda, m i d a m eister on m oonutanud. Paganlik ju m a
lakuju ei pea sarnanem a konkreetse inimese, loom a vi taim ega, vaid
Ukncs iseendaga nii, nagu ta ngi vlja eelmises teostuses. Kogu sarnalUNcprobleem hargneb sootuks teisel tasandil. D ram aatiliseks visuaalleks sndm useks poleks neis tingim ustes m itte nhtavate looduslike
vorm ide m oonutam ine, vaid jrsk krvalekaldum ine traditsioonilisest
Itujulusviisist.
eld u kehtib igasuguse prim itiivse artefakti kohta, olgu see
Ktlklaadide iidol vi arhailine kouros, Btsantsi ikoon vi B uddha kuju.
MIn eurooplase pilgule nis vabadusena, thendas tegelikkuses lihtsalt
If lne paradigm a jrgim ist. Siiski tajuti vra paradigm a levim ist m eie
kultuuriruum i suure vabaduspuhangu ja esteetilise revolutsioonina.
Sna ..esteetiline vrib siin rhutam ist: ..prim itivism i ajalugu vlise,
VrtrkulUuirilist pritolu m aterjali haaram isena tnasesse kultuurikion just e s t e e t i l i s e valdkonna laiendam ise ja kllastam ise
ning uue. avaram a ja diferentseeritum a esteetilise tundlikkuse kasvatamlnf lugu. Jrelikult pidi see kskord ka lppem a.
Kunnnati erineb O keaania iidoU .,uus elu kunstiteosena siiski W im
|)flvoyc seedim ism onstrum ist KIoaak,"* G nter Brusi avalikust uriIIN

H ilr liiii

ii i c t Ii I c,

cl see belgia k unstnik u palju kra tekitanud teos kujutab endast kuuest oniu-

V ilip l lllic iu h itiid klaasanumasi koosnevat hiiglaslikku kompleksi, m is kom puuterjuhtim lsc IccI
||

kocniiliste ainele abil im iteerib ksikasjadeni seedimisprotsessi, alates restoranltoUlu

HMIlualnnilHrM ja lpetades asjakohaste e ritiste ja vljaheidetega. Kloaak hendab endnx m llH tflil kriiiM cxsfid kunsli.suundi. Neile on muuhulgas omane kasvav huvi ku n sti ja kaasaegse tch
niiliMinlii Irilkum lspunktide vastu ning madala kui inim eksistentsi fundamentaalteguri u u rim in e
kus sndsusnuded ja vrtusssteemid sundisid pikka aega kike f silist IgnoHMMlilit ..Kloaak' kasutab moodsat tehnoloogiat selgesti nestava snumiga teose looml,sck.''
|hii( i7/www,iloaca,be/turbo.hlm, 31.111 2004.) Lisagem, et seedekulgla mudel, olles ise neslv"
I h i II i i i i i imtiulii, loodab omakorda lei.sest kultuurisaadusi, m is saabub elegantses steriilses pakenillit

tiiiiv ilii iMiikogiissc, kes vaevub seda interneti teol tellima. Te h n ilis-k u n sliliste vtetega loodud
nollil n iiiiiliiv iu l eniuobjcktl kunstlli.scks emanatsiooniks, vahendades lalm ainitud moodsate

Itllitllx iim d iu U ' huvivlja kuuluvat problemaatikat nnda ka prlvaatruum i. Rangelt vttes puudub
tuitpj kunstiteostel viihegi mratlelum semantika. Kunstim aailm a mjuvlja satUides
i(y i k iir iilimiguiied Isik lik u semanlikalu objektid vi aktsioonid

nende arv on leegion

, IckKtI

Ihiiv* |tiilii|iliilgii, m ille nenumllllne perspeklllv on avalud. Sem anlllise aura loomine jiib kom m rn
l i i l l liiin lrk a nitig nlliil) k o in in e iilim lo ri lu u lritl, kujullusv lm rHt, kogemustest ja crudltNloonlul.
aklimak" kuulub kalitleniHlH avutud Iro sle hulka, neiilup itanI) n rllrle omlslada ka ilsja lo ellrtute le

W im Delvoye. Cloaca. 2000.

neerim isaktist vi A ndy W arholi kurikuulsast

kastist samas
staatuses, ja neid erinevusi ei saa ignoreerida.
Kunstim aailm a laienem ise loogikasse oli vram atult kodeeritud
e s t e e t i l i s e p i i r e s t v l j u m i n e . N iipea kui see oli toim u
nud, kadus ka vajadus toituda prim itiivist (selle sna kige laiemas
thenduses), sest kogu prim itivism i m ehaanika rajanes esteetiliste vr
tuste avastamisel (vi om istam isel) prim itiivsel plastilisel materjalil.
N dsest kaotas see allikas esteetiliste uuenduste varam u funktsiooni
ning hakkas allum a kultuuristereotpide ldisele globaliseerumisele.
K ultusobjektide transform eerim ine kunstiteosteks levis Lne m etro
polidest ka nende pritolukeskkonda: endised phakujutised nagu ka
nendega geneetiliselt seotud folkloorsed esem ed m uutuvad suveniiriri
objektiks ning konserveeruvad eraldi kaubaliigina. O m al ajal phaks
peetud leloom uliku vega m aski - igem ini kll selle seeriatoodan
guna valm inud teisiku - vib tn a kaunis odavalt soetada n selle alga lte rn a tiiv s e id t h e n d u s i; n ite k s v ib k o m m e n ta a to r le id a se a l b a ro k i k o n ts e p tu a a ls e v a rju e v o k a ts io o n i, m is k u ju ta s in im e s t m a s in a n a (v t E n g e l 2 0 0 1 ). M a ei te a , k a s k e e g i k o m m e n ta a to r ite s t
on

s e l l e s e l e t a m i s e k s k a s u t a n u d k a M i h h a i l B a h t i n i m a d a l a - p o e e t i k a t , m i s o ) e k .s j u

s a m u ti v g a

k e p r a n e . K u u ld a v a s ti t ta v a t k u n s t n i k ju b a t i u s t a t u d m u d e li e h k T u r b o - k lo a a g i k a lla l.

KoouniM u KUI M

Primitivismi elitaarsesM la d v lk u ise kuuluvate k u n itn ik e t id ig ^

(iikse, k()giitai<se, eksponeeritakse ja kirjeldatakse samade reeglite jrgi
iigii tiinapeva prolessionaalset Euroopa kunstigi.
Primitivism kui kunstilise valdkonna laiendamise vimalus on jiimid kunstilukku ereda, kuid mduva etapina.
Samal ajal judis viimase piirini ka kunstihorisondi ajalooline avardtunine. M itte siis, kui M arcelino de Sautuola vike ttar M aria m rkas
Altamira koopalaes hrjakujutisi, vaid tubli kakskm m end aastat hil)em, kui fimile C artailhac, ks m uinasajaloo juhtfiguure, kahetses oma
Igscl skepsist ning tunnistas koopam aalid paleoliitikum i-inim ese loo
m inguks. N nda sndis 20. sajandi algul m uinasaja kunstniku miste,
Inim kultuuri esim esed plastilised jljed aga llitati kunstiruum i.
Tagantjrele vib elda, et kunstiteooria ja -ajalugu helt ning avan
gu rdi praktika teiselt poolt toim isid selles protsessis kll seotult ja vasiHNlikuses sltuvuses, aga ka rivaalitsesid omavahel. Avangardi im peralltvksimus m ida veel annaks teha kunstiks? valm istas teoreetilisele
kunstiteadusele pidevalt peavalu, sundides silmitsi seism a uurim is
objekti proteuslike m oondum iste faktiga. Ent seesam a ksk-ksim us,
initla erinevalt avangardist ei eksplitseeritud, kuid m is toim is aktiivselt
liileiilsena, stim uleeris teatavas m ttes ka kunstiteadust.
Kunstivlja laienem ine toim us tegelikult tn u selle agonaalse heniltise m lem a liikm e jupingutustele. Ent niisam a thusalt toim isid teiifdki jud.
Kunstiajaloo kui teadusharu seesmise arengu loogika pim us
paratam atult sndm uste arenguga kunstim aailm a kigil tasanditel.
Kutislnikud, kes avastasid vraid kultuure, m uutusid om am oodi
kunstiteadlasteks ning provotseerisid ha uusi esteetilisi m berhindaniisi. Kunstiteaduslikud transgressioonid om akorda innustasid
kunstnikke. Seejrel m jutati ja avardati heskoos kollektsioneerim isMuimitlusi, nituste repertuaari, kunstituru sortim enti ja prioriteete,
Nunuiti museaalse kogum ise, hoidm ise ja eksponeerim ise m ahtusid ja
iNfIdomu.

lint ka vastupidi; kunstituru nuded ning kollektsioneerim issuunad

uil asid om akorda thusalt kaasa kunstim aailm a piiride avardumisele.

11 >

lil is liiiii;ik s p r i m i t i i v - v i f o l k l o o r k u l t u u r i u u t e k s i s t e n t s i v o r m i , t u l e b l e i u t a d a v a s t a v a d m i s -

Ic il

(lin u a k a d e e m i l i s e l t n e u t r a a l s e d n a g u ..f o lk lo r is m v i p e j o r a t i i v s e d n a g u fa k e l o r e . V t

l'J M rr, ' , 2 ; l i a i i s i n n e r

1990:

IIK )iiii(l I h i i s o n ( D o r s o n

1 2 6 -1 2 7 ; te r m in i fa k e h r e

1 9 7 6 ).

(s n a st fa k e

H mctob

V l t s ) p a k k u s o m a l a j a l v l j a

Thelepanuvrsel kombel oli 18. sajandi esteetika, kriitika, k u n itil

teooria ja -ajalugu, vaatam ata erilisele huvile m aitseprobleem i vast
iseralikult pim e kunstielu m ajandusliku pJble suhtes. Krgeimatel
kultuurisfridesse lendatud kunst destilleeriti hoolikalt ning e ris ttt
m adala utilitaarsuse kigist avaldum isvorm idest. Terava joonega er
d atu n a ksitst, m uutus kunst vhem asti ideaalkujutluses htlasi puh*
taks raha rpasest puudutusest. Kui hoolega m e ka ei loeks 18. sajani
helgem ate peade teoseid, kui tugeva luubi all ei uuriks maitseteooriald
m ainitakse seal vga napilt n- m a i t s e m a j a n d u s t . K ogul
esteetika ja kriitika peen optiline aparatuur oli suunatud W atteaule j t l
C hardine, B o u ch erle ja Fragonardile, nin g keegi ei m rganuks kuns>
tikaupm ees G ersainti, kui W atteau poleks juhtum isi m aalinud kuulsat ]
silti. K unstnik ja kunstiloom ing olid tstetud intellektuaalse loom ingu*
Hse tegevuse tippu, seeprast pidid m adalad m ateriaalsed huvid ja sltu
vused jm a nhtam atuks: kunsti raam atupidam ist uurida oli sndsu
setum kui piiluda suurilm adaam i m agam istuppa.
Vale oleks siiski vita, et kunstielu m ajanduslikku kgipoolt ei ni
n u d keegi. Reaalses elus oli olukord teine. D iderot, kes m ngis tohutut
roUi Vene tsaarinna kollektsiooni loom ises, oli hsti kursis ka kunstiko
gum ise finantskljega.*^* Siiski tuleb tem a esteetika-alastest ja kriitilis
test tdest viiteid sellele otsida kbehaaval. Essees m aalikunsti kohta
{Essai sur la peinture) ei leidu selle kohta snagi. Salongides arvustab
D iderot m itu korda kehtivat tellim ispraktikat, kaitstes kunstniku igust
m a valm isteoseid. See oli aja m rk - kunstnik pidi om a loom ingus
olem a lbinisti vaba. 1767. aasta Salongis teeb ta viim aks ju ttu h in
dadest, oksjonitest ja kunstnike teenistusest. Pilt, m ille D iderot m aalib
rikastest kollektsionridest, kunstispradest ja vahendajatest, on
masendav. Siiski on D iderot arvates lootust olukorda parandada, vas
tandades kunstim aailm as valitsevale saam ahim ule, asjatundm atusele ja
ebaiglusele, m is m ravad kunstniku vaesuses virelema, hiskondliku
arvam use j u (flMApo 1980: 373-375).
Fatalist Jacqueis (kirjutatud on see, m uide, Venemaal) kirjeldab
D iderot pgusalt, kuid ilmse plastusega ka ht kelm ivitu m aalide ja
vanavaraga kaubitsejat.
[...] m e ronim e m da vikest ja rpast treppi neljandale korrusele,
ja m a astun sna avarasse ja kum m aliselt sisustatud ruum i. Seal on m uu
120

K a s u ta n

v lje n d it,

m ille g a

G e ra ld

R e itlin g e r

1 9 6 4 ).
444

121

V t s e l l e k o h t a flC B M H C o n -/Ie c c M n r 1 9 8 6 : 3 5 jj.

p e a lk irja s ta s

om a

tu n lu d

te o s e

(R e illin g c r

uti kolm kummutit, kik e r l n e # f ^ p P M i l i t

kummuti

\ luiir peegel, mille pealis oli lae krgust nrvestndes liiga suur, nii et

ijMlti ulatuses jiii peegel kummuti varju; kummutite peal oli kiksulid rtijn; toas oli veel kaks triktraki-lauda ja hulk sna ilusaid toole,
llfnde luilgas polnud kahte omavahel sarnast; kardinateta voodi
lillil delsis uhke lamamistool; he akna ees rippus thi, aga tiesti
llininipuur; teise akna ees oli luuavarre klge riputatud kroonlhter,
IVMrif otsad toetusid kahe viletsa lgtooli korjule; ja kige krooniks
I pool pilte, osa seinale pandud, osa niisama virnas.

IM X^UMS: See lhnab terve lj taha ritseja jrele.

IIANI ); ra arvasid.'^^
sellest rabelaislikust kirjeldusest kui ka edasisest sndm uste
| U t Ilm neb selgesti, et m aalidega kaubitsem ine on rp an e ri.
lUncvitu tegelaskuju n im i on Lebrun. Kas D id ero t viitab sihilikult
I i i kunstidiilerile, p ard u n u d kunstnikule Jean-B aptiste-Pierre
iru n ile vi on tegem ist juhusliku kokkusattum usega? Ajalooline
m ise jb pea sootuks om a kuulsa abikaasa E lisabeth-Loiuse
le l.c Uruni varju, kes om a m em uaarideski m eenutab m eest eelpaadunud kaardim ngurina. Siiski leidus Le B runil m uidki
IiunI. Kunstnike m berhindam ise ja m agava m aine ratam ise ajaI Ifidub teenitult koht kll niteks Thore-B rgerile, kuid h aru h arv a
llnitakse prantsuse diilerit nim ega Le B run. Siiski tegi just tem a
llm esrna teoks un u statu d kunstnike avastam ise m tte; Le B runile
tiuliih I lolbeini, Ribera, Louis Le N aini jt avastam ise au. T unnustades
m i l l,e Bruni kultuuriinitsiatiivi ja julgust, ei tasu un u stad a ka asja
|lBH)rtn<liislikku poolt: u n u statu d k u n stn ik u m aalid vis soetada vga
Ifllrtvti hinnaga. Olgu sellega kuidas on, igatahes m u u tis Le B run om a
f ivwdtiistega tolleks ajaks k in n istu n u d asjatundjast kunstivahendaja
; WUpl. liites sellele uusi funktsioone (vt W atson 1992: 56). Teerajajaks
iiiu lu s la teiseski ettevtm ises: revolutsioonilisel 1789. aastal purustas
U m un K unstiakadeem ia m onopoli nitusekorraldam ise alal, tehes
IUkm tele kunstnikele ettepaneku esineda om a galeriis (vt B tschm ann
|yy7; 39).
Mis limis selle ettevtliku inim ese liikum apaneva juna - kas lihtUlniiic kom m ertshuvi vi om akasupdm atu arm astus m aalikunsti
V*lu? lcnoliselt nii ks kui teine; neid vastandlikke tunge on vahel
rikf lahutada.
MiWklaniku unustatud vi alahinnatud kunstnike avastamisest on
Vrtid ks sam m tunnustam ata kaasaegsete avastam iseni. Kunstiri ehk
I J, I

197. T l k K. Kosu,

..maitsemajandus mngis kunstlvlja laienemise protsessis nilsi

thtsat rolli nagu muudki tegurid.
Kaubanduse funktsionaalset kohta kunstim aailm as vib miiratU
m itm eti, sltuvalt vaatekohast. K unstiri vib m ista m aitse praktill
ekvivalendina: kui m aitse toim ib kunstim aailm a vaimse sideainer
siis ri seob seda m ateriaalselt. M aitse on ldine regulaator, kunstiri
ldine vahendaja. K unstikaubandus oli htaegu nii kunstim aallr
kujunem ise eeltingim useks kui tagajrjeks.
Episoode kunstim ajanduse ajaloost on m ainitud ka eelnevatel leh
klgedel. M eenutagem kunstim aailm as funktsionaalset rolli omav
kunstikaupm ehe tekkim ise ja vljaarenem ise phifaase. Algusjrku
vim alik theldada juba antgi kunstivahendajate tegevuses - nite
Cicero kollektsiooni varustanud D am asippose vi Saepta Julia diilerit
nol Roomas. Siiski on sgavalt ekslik arvata, nagu oleks kunstiga kau*
beldud alati vi vhem asti Vana-Room a ajast saati.^^^ Nagu ngim e, li
hilisantiik kll vastava mudeli, kuid iga algatus ei pruugi leida jrgijaid,-^
Kujutleda 15. sajandi rndkaupm eest kollektsionridele Rubljovi t*
koja ikoone m m as on sam a m eldam atu, kui et m ni sam a ajastu
N rnbergi vi D ijoni kaupm ees kaubelnuks nikerdatud pietadegBi,
Tsunft keelas kunstnikel sageh ldse teoste valm istam ise eesmrgiga
neid turul m a. M istagi kindlustas imettegevate ikoonide ja reliik
viate valdam ine kloostritele kadestusvrse sissetuleku, kuid ei maksa
m aitsem ajandust segam ini ajada im em ajandusega.
Renessanss alustas valgustatud patronaaist. Sisuliselt oli tegem ist
keskaegse praktika teisendusega: kunstnik kui teostaja jagas autorsust
osaliselt tellijaga. Ent renessansi m etseenlus arenes kiiresti ning kunsti
kogum ine - olgu selle ajendid m illised tahes - om andas h a suurem a
kaalu, hes sellega ilm usid aga uuesti areenile vahendajad, antiikkunstim lestiste hankijad ning krvaltegevusena ka vltsingutega kauplejad.
Isegi kui puuduksid m uud tendid, piisaks h a kasvava unikaalsusekultuse kinnituseks juba krgel jrjel vltsim iskultuurist. M ida vabamaks
m uutus kunstnik, m ida krgem alt vrtustati tem a kekirja, seda l d
vem aks m uutus vahetu side teose looja ja tulevase valdaja vahel. Kogu
kunstim aailm a struktuuri alus ja esm ane tingim us - kunstniku vabane
m ine tiesti sltum atu ja isetoim iva loom ingulise isiksusena - sai vi
m alikuks tnu sellele, et kadus tellim ust, s.o tellija otsene vi kaudne
sekkum ine teose kujunem ise protsessi. N iipea kui kunstniku ja tellija
vahele tekkis pragu, titis selle vahendajaroll, sest terendas vim alus
uuest olukorrast kasu ligata. Sisuliselt oli tegem ist tjaotusssteem i
446

123 N iisu g u st scisu k o liU c.siiuiali niteks W atso n 1992; xxiv.

Mga; kunstnik, kei ktitliM j l H H H I H K l

rtthtitml IhccihIu antreprenrina,

toimi*

hoolitseden k kAuha turustamise

Ml uCkI keskenduda kitsalt eriomasele tle. LooniinguviUised

|li>(inid vttis enda peale eraldi agent.
^ rtlttMdi I lollandis m ngiti m aha jrgm ise vaatuse peaproov: kiihfrtk* m itm eid kunstikaubanduse variante - vanade m eistrite
|A kiuiplcmine, oksjonid, vahendustegevus kunstnikelt kollektsioiflf, kunstniku tulevase loom ingu hulgiost jne. Patronaaipraktika
lu(iri vetakse Hollandi kogem us le kogu E u ro o p a s .R a y m o n d e
Itn vliib selle kokku hes fraasis; Legend vidab, et Leonardo suri
IlUNnuta kuninga em buses, ajalugu kinnitab, et W atteau suri kunsHpmrtN (iersainti embuses. (M oulin 1987: 11.) G ersaint oli testi
lil sber. Ent kunstiturgu uuriva sotsioloogi suus on vljendil
llkttupmehe em bus teisigi thendusi.
Il(kl((em nd ksim ust, m is hel vi teisel m oel on siinse levaate
kohtades juba kerkinud: kui palju peaks m aksm a maal?
HfMxise legendaarne vastus osutus igeks; ta kirjeldab prohvetlikult
lil Nfisundit kunstifenom enina: loova geeniuse unikaalsel teosel ei
lj <illti ekvivalenti - ei vahetuskaubana ega alati keprase raha nol.
Wlltiirg phineb absurdsel alusel - kaubeldakse sellega, m il ei ole
Ia )ii mida jrelikult ei saa ka m a. O m eti kunstiturg eksisteerib,
(lil m akse ja ostetakse - jrelikult om istatakse neile m ingil m oel
Jdflavat vrtust. Kuidas see siiski toimub?
fkllccrisin eespool Cicero snu knest Verrese vastu. M eenutaksin
kord, kuidas snastas kuulus room lane hinnakujunduse kuldreegli
linlllurul: ,,'Iaolistes iha-asjades m rab iha m t vrtuse m du,
lkl* on panna hinnale piiri, kui pole piiri p andud him ule.'^^
Kiinstiiiiiidade irratsionaalne tus 1950. aastatel oli Cicero reegliga
lillil koosklas. 1957. aastal pandi Pariisi C harpentier galeriis oksjo|| ( iiuiguini N atrm ort untega; maali ostis Kreeka laevandusm agiNi llii.sil ( ioulandris 297 142 dollari eest (tnase kursi jrgi - 2 650 000
illitrll) hind letas kik ootused. See tolle aja ko h ta ebaharilik m llhliitl vlgneti toonase ajakirjaniku snul ootam atule soovile o m an
ik I '

lpuks saav u tab m aalid eg a k au p lem in e a stro n o o m ilise h a a rd e , ja seda m itte ksi
a a s la id , p rast O o m w e lli keelu l h ista m ist m aaJide sisseveole, p u h k e b telini!

IMUHl liijsllniiaiil; miiinj^iite a rv u tu ste k o h aselt im p o rd iti Inglism aale to l ajal le 50 000 m aali (vt
M U km |W.>: 14),
H Il i'i" , V crrcsf vastu, II, IV, 7. 14. A iitiik au to rit m een utada o n ie ti ju b a hiljavitu: kunagi
i-!iii)iiki>){enuis o n m u u tu n u d ru tiin ik s, n iid a polegi p h ju st e ra ld i a ru tad a: Z euxise ekviVtlvtiilltiiiic p rin tsiip on le id n u d lo o m u lik u t ie n d u se sead u sp rasu stele a llu m a tu h in n a k u ju n d u se
M ilj. M i i a l i l l viisliiviises k sn es in im lik e klrffcile ju k iin slim aailm a irra tsio n a a lse te m ngudega.
|1(iliiHil k u lu tu s l'iuni,i)ls rro n ch ln llc; Slln k ilrustiitaksc o m a n d a m a ; ih a ld u sv rn e asi ei ole
liigil kullis..." ( Tslt HeiUiiicoii JlcitM lii l'IH(i; Hl liirgi.)

dada see maal, mis trkas korraga nii miiter GoulandrlK kui mi
Stavros Niarchose, teise Kreeka reederi rinnus, tnu millele lahvatasl
inim likud kired nii lkkele, et phkisid pealt rahvusvahelise kunstituru
lae (tsit W atson 1992; 311). Edaspidi m uutusid srased lahvatused
nii rutiinseks, et neis polnud enam m idagi ^ ak o rralist; m uinasjutuliste
hindade k roonika vib lugeja leida igast art businessi ajalugu ksitlevast
raam atust.
Loogika nudis kunstituru irratsionaalse hinnakujundusstiihia ra t
sionaliseerim ist.
Seitsm ekm nendate aastate algul lahendus leitigi. Saksa m ajandus
teadlane ja ajakirjanik Willi Bongard pakkus vlja hindam ism etoodika,
m ida on viim astel aastakm netel edukalt rakendatud. See rajaneb p u n k
tissteemil, m ida kunstnik kogub m itm ete esinduslike nitajate phjal;
teoste esindatus suurem ates m uuseum ides toob esimesed sadakond
punkti, personaalnitus m nes thtsam as m uuseum is lisab veel sada
kond, m rkim isvrselt kasvatab punktiseisu ka osalus prestiiikatel
nitustel (nagu Kasseli D ocum enta), jrgnevad artiklid valitud pres
sis, m ainim ine kunstialastes teatm ikes jne. Tuginedes sellele m etoodi
kale, avaldab saksa ajakiri Kapital {Capital) sstem aatiliselt saja suurim a (Die 100 Grssten) kunstniku reitingu, m is kajastab iga nim etatud
kunstniku punktide kogusum m at, punktisum m a dnaam ikat vrreldes
varasem ate aastatega, keskm ist hinda, hindade ja punktisum m a suhet,
hinnasuundum usi ning galeriid, millega kunstnik on peam iselt seotud.
Tsise riajakirja kained, kvantitatiivsetel nitajatel phinevad arvutused,
m il pole m idagi hist m odernistliku, postm odernistliku vi post-tnapevase esteetilise ja kunstikriitilise retoorikaga, on m eldud inimestele,
kes oskavad ja arm astavad rehkendada. Egas asjata ei kanna m etoodika
tnini Bongardi pandud nim e Kunstikompass {Der Kunstkompass).
126 V t n t re k o rd h in d a d e tabelit; W atso n 1 992:4 8 5 -4 8 7 . P aar ju h u slik k u n o p e t; V elazqueze ,J u a n
de P areja p o rtre e m d i 1970. aastal 32 286 508 d o lla ri eest (te ise n d a tu n a 1992. a h in d a d e k s); V an
G o g h i D r. G ach et p o rtre e 1990. aastal 88 533 285 d o lla ri eest. A n tu d ju h u l n ii u u rija ku i s n d
m u ste p e altn g ija n a esin ev W atso n a lu stab k i ra a m a tu t pika, 22-lehekljelise p n e v a novelliga tis
d ra m a a tilisi p in g eid , m is k irjeld ab d o k to r G a ch e t p o rtre e m k i C h ris tie se oksjonil. H in n a n u d
sed a s n d m u st k valitatiivse h p p e n a , l p e ta b ta o m a ra a m a tu ra a m ju tu s tu se n a e piloogiga M aa m
p ra st G ach etd (The p o st-G a ch et W orld). G achet-jrg n e m a a ilm p id a s v a stu v h e m k u i viisteist
aasta t - 2004. aasta m ais m a k se S o th e b y se ok sjo n il P icasso v a ra n e m a a l Poiss piibuga 104
000 000 d o lla ri eest. V aevalt et sellestki n u m b ris t ta su b alu stad a u u t ajaarv am ist. G a c h e f-ee ln e
ja -jrg n e m a a ilm o n h e su g u n e . Ja t e sti - v iim a n e rekord; G u stav K lim ti A dele B loch-B auer
1 p o rtre e m d i 2006. a suvel 135 000 000 d o lla ri eest. Poisi piib u g a eelm ise d vald ajad m r. ja
m rs. W h itn e y p o ln u d m aali so e ta n u d m itte e riti a m m u , 1950. aasta l - h in n a g a 30 000 dollarit. 18.
sajan d i k ig e k a llim a lt m d u d m aal, R affaeli S ixtuse m a d o n n a , oli 1992. a h in d a d e sse teisendatu h m a k sn u d p is u t le p o o le te ise m iljo n i.

448

127 N iteks 1996. a tab elis k u u lu s e sik o h t B ruce N a u m an ile 25 750 p u n k tig a (1989.-1996. a a rv e s
tu ses), j rg n e s G e rh a rd R ich ter 19 790 p u n k tig a , kolm as oli S igm ar Polke 18 580 p u n k tig a jne.
(Tabel o n ra to o d u d raam atu s B tsc h m a n n 1997: 226.)

ttuittg ma)nduiteidUne, nimat

/llilum f). Cirampp. Ta uuris korrelatsiooni kunstniku punktiium m t | t
(fdlH lcNle eest m akstavate liindade vahel. Uurija liinnangul pole vastaVU* kttugcltki ksliene, kuid teatav sltuvus ilm nes selgesti.'*" Seega oli
Itm gnrdi m eetod, m ida kasutatakse juba le kolm ekm ne aasta, om a
j lftkintlhist testanud. Vaielda vib ksikasjades, niteks he vi teise
l ^ n k l c andva teguri osakaalu le, kuid m eetod ise on kahtlem ata efekI lviw. (ikscerib asjade seisu ning m jutab edasisi arenguid.
Saksa kolleegi lhenem isviisi uurides juhib G ram pp thelepanu veel
Im nele arvnitajale, m is aitaksid kunstim aailm as orienteeruda. Bongard
IIN** piiktide arvu esindusliku teose hinnaga ning sai hele arvesl^ ip tfiik tile vastava rahalise ekvivalendi. Niteks kui 1976. aastal juhtis
|nM)tt suurim a tabelit R obert R auschenberg 20 490 punktiga ja tem a
|ff|rescntatiivse teose h in d m oodustas 17 000 Lne-Saksa m arka, siis
punkti vrtuseks saadi 83 penni; tabeli viimasel, sajandal kunstkul liilia Becheril oli see nitaja 9 penni. G ram pp teeb sellest m nelrr ootam atu, lausa intrigeeriva jrelduse: he punkti vrtus, vidab
I II, olevat teose e s t e e t i l i s e vrtuse indikaator, sellal kui repreHlHllivse teose hin d m oodustab selle m a j a n d u s l i k u vrtuse
(Hrnipp 1989; 33). U treeritult viks siis elda, et Rauschenbergi tde
Hlecliline kvaliteet on 9,2 korda krgem kui Becheril.'^^ Pealtnha oleks
ilWiilitaliivne m dupuu nagu leitud, liiatigi veel ajastul, m il kik kriI |i#rliunid on hapram ad kui kunagi varem .
Piiraku leidub takistusi, m is ei vim alda veel kergendatult ohata.
M eenutagem uuesti Roger de P ilesi Kunstnike bilanssi, m is oli
|U)osliilud 70 aastat prast Descartesi A rutlust m eetodist valgustusaja
Ilniiiscl. Pilesg i kasutas punktim eetodit, jlgides nelja lihtsakoelist niJlljtil: kom positsiooni, joonistust, vrvi ja vljendus. Francesco Albanil
olid need vastavalt 14,14,10 ja 6 punkti, kohe jrgneval D reril 8 ,10,10
; kui liidaksime need n d Bongardi m eetodil, saaks Albani kokku 44,
POrer 36 punkti. Selle doktriini ja m aitsekonfiguratsiooni seisukohalt,
ntidii esindas Roger de Piles, olnuks kik ige. Ja asi polegi Pilesi kum Bliiliunises, tnase te vastandam ises toonasele veale. Liiatigi kui tolleiffUNcl kategooriaaparaati ei nnestu pris tpselt tlkida kaasaegsesse
IllOlsIckeelde - niteks ekspressiooni all m eldi tollal m idagi m uud,
l'im k tisu m m a 10% v rra t u ste s kasvas ..rep resen tatiiv se teose k e sk m in e h in d 8% vrra
I JM

I9K9:33).
l.llilsiise hu v id es j ta n k rv a le m n in g a d e steetih se po o leg a s e o tu d raskused; analsitavas
Illi R au sch en b erg i h e p u n k ti v rtu s n im e lt su h telise k m a d a l, tab eli k e sk m in e oli 1 m a rk

I *(1 |>riifii {samas, 34).

kui on ekspressiivsus Noldel vi de KoonlngiU**Sootuka huvitavam (

kahe kvantitatiivse liiencmisviisi vrdlus. Prantsuse kirjam ees, h aritu d
m aitsega kunstiteoreetik ja rubensist hindas t e o s t e endi esteetilisi (ja
ainult esteetilisi) om adusi (nii, nagu neid tollal m isteti). Ta valis vlja
ja korrastas p u h t v i s u a a l s e d nitajad, j^ te s ebaolulistena krvale
klbelised, didaktilised, religioossed, epistem oloogilise^ jm vrtused.
Bongardi palju rafineeritum as ssteem is paraku p u u d u b t e o s h i n d a m i s o b j e k t i n a . A rvestust ei peeta m itte teose om aduste, vaid
koondhinnangute le om am ise, eksponeerim ise, kom m enteerim ise jm s
vorm is. Teos lahustub isikupratus loendis, seda asendab om adusteta
representatiivne teos, m is pole m u u d kui aritm eetiline abstraktsioon,
Just seeprast loovad tabelid objektiivsuse m ulje - m istagi meelelise
ainukordsuse arvel, millel phineb esteetiline. Sestap eksib m ajandus
teadlane G ram pp, arvates, et m is tahes arvurida vib vljendada estee
tilist hierarhiat. Prast Roger de Pilesi katset vljendada k v a l i t e e t i
k v a n t i t a t i i v s e l t ei ole seda enam ritatud, mistes, et see tegur on
liiga m uutuv ja ebamrane.'^* Kvaliteedile apelleerim ine on m uutunud
h a lootusetum aks, sest loodavate artefaktide ja aktsioonide esteetili
sed nitajad on thendust kaotam as nii loojate-teostajate kui hindajate
silmis. Kui kunsti puhul, m is kuulub m uutuvasse kultuurikaanonisse
klassika nim e all, oli kvaliteedir hinnangukriteerium ina om a kindel
thendus, olgugi et seda ei saanud arvuliselt m ta, siis m oodsa kunsti
puhul, alates D ucham pi ready-m adeiest vi M aleviti M ustast ru u
dust, on see m u u tu n u d kaduvvikeseks, nullilhedaseks, et m itte elda
olem atuks, eeldades tundm atu m ratlem ist m itteeksisteeriva kaudu.*^^
130 V rd n itek s C h arle s Le B ru n i v i H e n ri T estelini m tte a v ald u si e k sp ressio o n i k o h ta - neile
ei t h e n d a n u d ..ekspressioon m itte v o rm i v lje n d u srik k u st, v a id k u ju ta ta v ate tegelaste e m o t
sio o n id e n ita m ist v i k irjeld a m ist (A rt in T h e o ry 2000: 1 32-143). S am u ti m ista b sed a D id e ro t
..E n ts k lo p eed ia; v t tab eleid ..Tunnete v lje n d am in e p e at k is ..Jo o n istu s-M a al, k u s Le B ru n i n i
tel v a ad eld ak se ..lihtsalt im e tlu s t ..ja h m u n u d im e tlu st ..austust. ..vaim ustust. ..n a eru , ..n u ttu
..k a astu n n e t jn e (LE n cy clo p ed ie 1779, ta b X X IV -X X V I).

450

131 Jtan siin k o h a l k rv a le in fo rm a atilise l h e n e m is e ideed, m is rita v a d le id a k o rrela tsio o n i

in fo rm a tiiv su se ja kunstiU se k v aliteed i vahel. K ui s u u r h e u ristilin e v rtu s n e il u u rim u ste l ka
poleks, m is t o ta v a d h u m a n ita a rid e le k v a n tita tiiv sete k a ra k te ristik u te ra k e n d a m ise vim alusi, ei
ole n e e d k u n s titu rg u m ju ta n u d .
132 M a a n n a n e n d ale selgesti aru . e t siin v a ritse b t e lin e m istelin e ja a k sioloogiline la b rin t.
Eelkige o n v rreld e s k lassik aajastu g a se m a n tik a t m u u tn u d m iste ..esteetika, sellest tu le n e v o m a
d u ss n a esteetiline n in g ta g a tip u k s k a v iim a se s u b sta n tiiv n e k a su tu s (..esteetiline ku i filosoofia
k a teg o o ria). Ilu filo so o fian a ei p a k u esteetik a t n a p e v a l e n a m kellelegi e riti huvi. selleteem alistel
a ru tlu ste l o n h a v h em p istm ist k u n stie lu reaaliateg a n in g see p ra st j v ad n e ed esteetilistes d is
ku ssio o n id es tag ap laan ile. N n ..esteetika p h im iste te tra d its io o n ilis e st rin g ist (ilus - in e tu - lev
- m a d a l - tra a g ilin e - k o o m ilin e ) o n e h k k ige ro h k e m v e d an u d ..leval - seda t n u haaratusele
p o s tm o d e rn is tlik k u d isk u rsu sse J ea n -F ra n 9 ois L yotardi k e lb i (L yotard 1989: 7 7 -7 9 ). Esteetilise
ju u rm in e side m eeleliselt taju tav ag a p o le e h k p rise lt k a d u n u d , k uid sed a h v ard ab m arginaliseeru m in e . sest u u sim a k u n sti p a lju d e s u u n d a d e p u h u l ei sltu m istm in e ja e.steetiline elam us enam
k u ig iv rd o tsese st m eelelisest k o n ta k tis t o b jek ti vi s n d m u se g a ; p h ir h k o n m ingi elem entaarse,

W W t luw w
In inikute, huvide, meeldumuite, kulutlajWI^ w u h iu m 7
mis kik kunstim aailm as kaasa l^Wad, andes oma panuM
EHit* httKlirtiitatud masinavrgi toimim isse. Lihtsa arilm cctiiise punkI^UiDinu lHK' seisavad m aitseotsustused, strateegilised, taktikalised ja
inlllMcd lahendused, kuraatorite, diilerite, kriitikute, kunstiajaloolaste,
lUUMUMiiametnike, kirjastajate, kollektsionride, oksjonipidajate ning
^ykn kn kunstnike eneste otsused ja teod. K unstim aailm a viimaseks
iponendiks osutub publik, kes kll sam uti osaleb selle ldises to im iIImd. kuld m oodustab kige m anipuleeritavam a teguri. Kunstim aailm a
hifilitutsioonistunud judude vastastoim e on vrreldam atult keeimu struktuuriga kui pelk liidetavate sum m a B ongardi Kompassis,
rikl kajastavad lihtsustatud, nivelleeritud tulem ust, m ille isikupra
ni on lahustunud kigi tegevate isikute ja institutsioonide iseloom u|d profiilid ja rollid. Ent needki ei j saladuseks, rollid ja profiilid
I tlesti teada; m uuhulgas eksisteerivad teised tabelid, m is kajastavad
initUmaailma m jukuse hierarhiat ehk teisisnu - vim u hierarhiat
|tanllm aai!m as. M jukuse m tm iseks puuduvad arvulised ekvivalen
did, Kfcprast rajanevad vastavad hierarhiad vaatlejate inform eeritusel
| | Intuitiivsetel otsustustel,
I Iritkcm pilk ka seda laadi kompassile - siingi leidub om a top ten.
2()()2, ja 2003. aasta vahetusel avaldas ajakiri A rtReview kaasaegse
liwnsllinaailma saja kige m jukam a persooni nim ekirja; nagu kom tsteti siingi esile esikm m et. See oli jrgm ine:
("hiulfs Saatchi, kollektsionr.
(^fKdVois Pinault, C hristies, kollektsionr.
Ml>1)11 Id l.auder, m iljardr, kollektsionr ja C hristiese juhatuse liige.
(Jrrliard Richter, kige m jukam tnapeva elavatest kunstnikest.
|,(ii y Mitchell-Innes ja David Nash, kunstidiilerid ja kinnisvarahaldajad.
Nicol as Scrota, Tate galerii direktor.
ufcflMfViilmutu'' a n tu se k o n tsep tu alise erim isel, sageli o n k o n ta k ti eesm rgiks tra u m e e rim in e - ent
Wilii hiiuli m eelelisusel p o le m in g it p istm ist m eelelise k u i tu n n e tu se ala m astm e p rin tsiib ig a , m ida
jdiluilil ilhnas esteetik a rajajad. E steetilin e m te sattu s silm itsi dilem m aga; kas olla s u b lim e eritu d
sliiiiri v rtu steo o ria n in g k a o ta d a side kaasaegse k u n s ti su u n d u m u se g a v i olla k u n s ti
t u n i iJ iiiiig u n u s ta d a esteetilise m iste tra d its io o n ilin e sisu. O ts u s ta n u d kaasaegse k u n s ti kasuks.
Iliuiiliilt esteetika m e ta k riitik a k s. Ilm se lt ju s t ses m tte s kneleb esteetilisest v rtu se s t G ra m p p ;
p<(cr( lliiie v rtu s o n see, m is m o o d u s ta b k riitik a o b jek ti vi, p a re m a m ra tlu se n a ; esteetilisck.s
p id a d a kiki o m ad u si, m illele p ra b t h e le p a n u kriitik a. M ista n sedagi, e t vaidlusi vib
|trtli|iisliula ka see piir, m ille st alates h a k k ab esteetilise kvaliteed i k rite e riu m i to im e n rg e n e m a
vAI >l)iirelevantseks m u u tu m a . E sitasin o m a seisu k o h a eesp o o l n in g su u d ak sin seda k a p h ja lik u lt
iii^iiinenleerida. Siiski ei h a k k a m a sed a teg em a - m itte k si so o v im a tu se st te e m ast k rv a le ka!i I i k U, Viii<l (liiri vib k a n ih u ta d a ; asja o lem u s sellest ei m u u tu .

Francesco Bonami, 2003. a Veneetsla biennaali kuraator.

Helly N ahm ad, m aailm a rikkaim ate kunstidiilerite esindusisik ja
tulevik.
A. A lfred Taubm an, S othebyse om anik.
P atricia Barbizet, C h ristiese rahvusvahelise juhatuse esim ene naiseesistuja.'^^
Torkab silma, et suurim ate diilerite, oksjonipidajate ja kollektsion
ride hulka, kes m rasid kunstim aailm a seisundi 2003. aastal, on eksinud
vaid ks kunstnik. lejnud heksakm ne hulgas leidub neid veel viis.
M iks kaasaja m jukaim a (pangem thele - m itte parim a, andekaim a,
geniaalseima ega ka Kapitali-praselt suurim a; need m ratlused
oleksidki siin kohatud, sna on valitud vga tabavalt) kunstniku tiitli
plvib nim elt G erhard R ichter ja ei keegi teine, pole kaugeltki krvaline
ksim us, ning vastust tuleb otsida vahest just Saksa kunstim ajandustabeleist. Ent m eid ei huvita antud juhul niivrd isikud kui rollid. Rollijaotus
ses nim estikus kneleb aga sellest, et kunstivrtust loov inim ene, vi
heakene kll, vljendugem neutraalsem alt - neid objekte loov inim ene,
m ille prast ja m ille nim el ieti tekkisid ja toim ivad kik kunstim aa
ilm a m ehhanism id - , et see inim ene, kunstnik, on jnud karjuvasse
vhem usse. Mis kajastab olukorda teselt, sest kunstniku thendust ja
m jukustki ei m ra niivrd tem a isiklikud om adused kunstnikuna kui
kollektsionride, diilerite, finantseerijate, kuraatorite, oksjonipidajate
huvid, arvam used ja tegutsem ine. U treeritult viks koguni elda, et
kaasaja esikunstnikuks nagu ka kige m jukam aks kunstnikuks saa
dakse pigem (kohale) m r a m i s e k o r r a s .
2003. aasta novem bris llitab ajakiri uue nim estiku ning toim etuse
sissejuhatavas artiklis sellele asjaolule ka viidatakse. Rohkem vim u
kunstnikele - nii viks klada leskutse prast m eie esim est ,,100
vim [The Power 100] m d u n u d aastal, kuid m eie tnases kultuuris,
m is rajaneb, nagu viim asel paaril aastakm nel kom beks, p ostm oder
nistlikul eristam atusel, ei leidu kuigi palju juhtfiguure, kes seisaksid
m ne identifitseeritava kunstisuuna eesotsas. D i i l e r i d j a m e g a ko llek tsio n rid , kelle v im u s e s on k u n s t n i k u
k a r j r i l u u a ja h v i t a d a - nii p l a s t u s v r n e
k u i s r a n e p r a k t i k a m e i l e k a ei t u n d u k s - , o n
s a m u t i a b s o l u u t s e l t h d a v a j a l i k u d s e l l e k s , et
k u n s t i m a a i l m i k k a p r l e k s . '^"* N ovem bri-variandisonesi133 V t A r tR ev ie w 2002, d e tse m b e r - 2003, jaan u ar.
134 A rtR ev ie w 2003, n o v em b er, m in u srendus. - B.B. 2004. aasta h ie ra rh ia s on to im u n u d m n in
g ad n ih k ed : esikohal o n am e erik a g alerist L arry G ag o sian, teisel G le n n 1). I.owry, N ew Yorgi

kmme testi veidi muutunud; nimestikku on ilmunud kolm uut nime

)a ks neist kuulub kunstnikule - lakashi M urakam ile. lb siiski mulje,
ct temagi llitati nim ekirja pigem kultuurilis-geograafilise korrektsuse
kaalutlustel kui m ne kunstisuuna liidrina. Sisuliselt on olukord sili
nud m uutusteta - seda nii postm odernistliku m ateeria plasm aliku liigendam atuse kui ka diilerite, kuraatorite ja m egakollektsionride rolli
osas. Reaalne vim kunstim aailm as on linud m ajandusstruktuuride
ktte. Selle vim uka nihkega on ette m ratud nii tegelaskujude kitu
m ine kui sndm uskigu areng draam a jrgm istes vaatustes.'
Sltum ata om a isiklikest huvidest, strateegiatest ja am bitsioonidest
satub nii kriitik kui kunstiloolane kunstiri gravitatsioonivlja, kes vaba
tahtlikult, kes eneselegi ootam atult. Sestap vib iga nende liigutus, sna,
aktsioon phjustada jrellainetust. See polegi nii am m u, kui 1970. aas
tate algul maalis tark ja lbingelik kunstielu analtik kaasaegse k uns
tikriitiku tegevusest pris sravates vrvides optim istliku pildi. ha
sagedam ini m uutub ta elavaks, isiklikult pevakajalistes ku n stis n d
mustes osalevaks organisaatoriks, anim aatoriks, kom m entaatoriks - ja
nitlejaks kunstiseikluses, m is bahtinlikus karnevalim llus seob htseks
kogukonnaks loojad ja publiku, kirjutab Mieczyslaw Por^bski (Por^bski
1972: 267). Kunstiseikluse korraldaja ja osalisena jb kriitik htlasi ka
eksperdiks, kes suudab vastu seista reklaam i- ja (kunsti)m aailm a m eh
hanism idele, mis m dab edu ksnes m ateriaalse finantsedukuse skaa
lal (samas). Sootuks teisiti hindab aga enam -vhem sam al ajal kriitiku
positsiooni sotsioloogist vlisvaatleja: Kriitik, kes avastab ja hindab uut
kunsti, teavitab ja kasvatab publikut, on hivatud om akasupdm atu
tegevusega. Ent tnane turussteem vim aldab kriitiku m ajanduslikul
funktsioonil sekkum ist tem a kultuurifunktsiooni, ohustades kriitiku
m oraalset terviklikkust ja nestades tem a autoriteeti.
Kulus ige vhe aega, kui nii kriitiku kui htlasi ka akadeem ilise
kunstiloolase olukord hakkas kunstiteadlastele endilegi paistm a vhem
kirgastes vrvides. Kunstiloolane olla thendab tegutsem ist ainevallas,
M iiodsa K unsti M u u se u m i d ire k to r ja k u n stik o g u ja , k o lm as o n e n d ise lt N icolas Serota, neljandwl
kullal o n k u n s tn ik - itaallan e M au rizio C attela n , viies - Sam uel K eller, k u n stim e ssi A rt Basel d lrckliii... Isikud v ah etu v ad , p h im te j b sam aks.
l .'l> K u n stim aailm a ju h tn rv id e p a lja sta m in e vib k a h tlu se alla sead a kige a u to rite e tse m a te riihVHsviiheliste n itu ste p o sitsio o n i, m is o m a l ajal p re te n d e e risid kaasaegse k u n sti p h isu u n d iim u iilc
rsliu lam isele. Paistab, e t n e id k ip u v a d vlja t rju m a k u n stim e ssid . Seoses W h itn e y m uu.sciim l
J004. aasta b ie n n a alig a k irju tab New York Tim esi k u n stik riitik , et b ie n n a al o m a n d se ..m alerlaal d f (.vo/W) o b je k tid e eelistam isega k o n tsep tu aa lse vi d ig ita a lk u n sti ees o n kou.sklas tu ru jok
iniellkii ajaga, m il ig a-aastascd k u n stiln a d ad nstiivad u u te rah v u sv ah eliste meguA udrnu bleiiniiiill
iifictnele, k u stu tad es sellegi iiitllle jo o n e , m is oli veel silinud k u ra a to rifu n k lsio o n l ju k o m m e rtsi,
k riitik u ju d iileri vuhei" (C o llc r 2(1(14),
I ( 0 M oulln WH7; 76. (Humnvljtiiliine lliium l% 7 , ituNinl.)

mis on kaardistatud hinnalipikuga varustatud siltidega - klab tsitaat

hest ettekandest Raha, vim ja kunstiajalugu nim e kandnud sm
poosionil.'^^ Kunstim aailm haarab testi kik asjaga seotud tegelased
vim ukalt htsesse ringm ngu, aga iseloom ult ja liikum apanevatelt
jududel pole sel paraku pistm ist bahtinliku vabameelsusega; pigem
vastupidi - tegelaste liigutused m uutuvad ha kam m itsetum aks ja allu
tatakse jigalt kindlale rtmile.*^

Institutsionaalne Bongardi kom pass leiutati alles 1970. aastatel p ra k

tilise eesmrgiga - selleks et aidata orienteeruda kunstiri rgastikus.
Umbes sam al ajal, kuuekm nendate lpul ja seitsm ekm nendate algu
ses, hakkas alul A rth u r C. D anto esituses, hiljem George Dickie poolt
phjalikum alt tdelduna kujunem a ka n n institutsionaalne kunsti
teooria, m is oli m eldud lahendam a kunstiteose alusm istega seotud
teoreetilist kriisi. Kigile erinevustele vaatam ata on need kaks sndm ust
om avahel silm anhtavalt suguluses: Bongard lhtus reaalsest olukorrast,
m id a Dickie om akorda kirjeldas ja teoreetiliselt legitim eeris. Nii ajaline
kui lhtepositsioonide kokkulangevus on loom ulik.
M lem ad fikseerivad geoloogilisi nihkeid kunstikultuuri svakihtides, kum bki om al kombel.
137 Tsit R eid 1999; 310 jrg i. A rtik k e l k u ju ta b e n d a s t re ts e n s io o n i ra a m a tu le (B ow n 1998), m is o n
p h e n d a tu d so tsrealistlik u le m aa lile N u k o g u d e L iidus n in g o n s ee p ra st m itm e s m tte s h u v ip a k
kuv. Juba see asjaolu ise, e t L nes tek k is isu a m e tlik u n u k o g u d e m a a lik u n sti jrele, k in n ita b veel
k o rd k u n s titu ru p id e v a t n lg a vrske to id u jrele, k n eleb selle a m m e n d a m a tu s t v im e st n eelata
ja see d id a h a u u t m a te rja li, k u s t see k a ei p rin e k s vi m illist g en eetilist p ro g ra m m i e n d as ei k a n
n a k s. S o tsrealistlik k u n s t o su tu s jrje k o rd se k s h lv a m a ta m a a rd la k s. 1990. aasta te k e sk p a ik u n g in
h es San F ran cisco g aleriis te rv e t see ria t v a stv a lm in u d sotsrealistlik k e m a a le - alates viljalikuss tse e n id e st k o lh o o sis ja l p e ta d es re v o lu tsio o n ih se R n n ak u g a Valgele M ajale (M oskvas) - tege
m is t oli p iltid e g a m n e Sokolov-Skalja v aim u s; n u d lu s oli n h ta v asti n ii suur, e t tu li tag an tjrele
to o ta n u k o g u d e k u n s ti n id iseid . A rv u stu ses v iita b S usan R eid k a r a a m a tu a u to ri M ath e w C u llern
B o w n i seostele n u k o g u d e k u n s ti ko g u jateg a, k e d a ta re k la a m ija ja k a ta lo o g id e k o o stajan a te e
n in d a s, o su tad e s sellega h tla si k o m m e rts h k u le alltekstile, m is so tsrealism i p ro fessio n aa lset taset,
m aaU lisi ja m u id v rtu si reh ab iliteeriv a ra a m a tu te k stist k la m a jb. B ow ni ra a m a t n u a k s eraldi
k sitlem ist, sed a e n am , e t so tsrealism i k u i p ra k tik a ja esteetiliste vaad ete s ste e m i m b e rh in d a m is e
k a tse d p o leg i tn ases m a a ilm a k irja n d u se s n ii h a ru ld a se d . E n t tagasi t u ru ju u rd e - tu le b tu n n is ta d a ,
e t R eidi k riitik a o su tu s ta h tm a tu lt p ro h v etlik u k s; 2004. aasta l avas B ow n L o n d o n is o m a galerii.

454

138 K u n stim aailm s u ru b e d u k a lt m a h a k ik p a te e tilise d k a tse d k o m m e rts h a a rm e ist vabaneda.

H a p p e n in g id ja m u u d k o n tse p tu a a lse d a k tsio o n id , la n d -a rt'i teosed, (ise)h v in ev ad teo sed ja m u u d
kas liiga e fe m e erse d vi, v a stu p id i, im m o b iilsu se n i soliidsed esem ed, m id a ei saa o m a d a , o m a n
d a ta k se vajad u sel ritu aalselt; n e ed jd v u statak se, d o k u m e n te erita k se , re p ro d u ts e e rita k se ho o lik a lt
n in g m u u d e ta k se seelbi osaliselt m ateriaalsek s. P e e g eld atu d v rtu se n a saab ka m itte k o m m e rtslik
a k tsio o n ajap ik k u h in n a ; d o k u m e n te e rin g h o iu sta tak se , sed a k irjeldatakse, s n d m u s ja a u to r leia
v ad o m a k o h a k u n stia jalo o k aard il n in g p a ig u tu se ajaloolises h ie ra rh ia ta b ells. he.snaga, needki
te o se d ja a u to rid p a n n a k s e elam a k u n stim a ailm a reeglite jrg i nin g kaudselt o sale m a n ia jandusringlu.ses. Tei.salt .saigi ju sja v iid atu d eelistu.sele, m id a k u n s titu rg ilm u ta b ...soliidsete objektide
vastu (vt m rk u s 13.S).

Vudelgein ved

Dtcaat Minnioiia.

PUUdsin eespool nidata, et iga jrjekordse avngirdi poolt ette ve*

Ittvti kunsli pideva taasm iiralleniisc ja kunstiajaloolise faktikorpuse
(iinbcrkorraldam ise nol on tegem ist kunstilise eneselaiendam isega
Viirein hlvatud aladest vlja. M nevrra lihtsustatult viks elda, et
olukord neb vlja nii, nagu piiritletaks iga uue definitsiooniga selgesti
#ln, m ida tuleb ndsest pidada kunstiks, eristades selle varem kunstiks
peetu alast. Paraku kajastavad nii snalised m anifestid kui ka prakti
lised m anifestatsioonid vaid pooltde. K ordum atuseprintsiibist valvaIftVrtd tabutsoonid jvad tegelikult kunstisfri lahutam atuks osaks,
tleksin koguni - selle olulisim aks inertseks tuum aks. Pean silmas eel
kige seda mistevlja, m is m oodustus renessansi poolt algatatud ja val
gustusajastu ning rom antism i poolt lpule viidud arengute tulemusel.
Kunstiteadus, kollektsioneerim is- ja hoiuinstitutsioonid ning kunstiturg
sttllitavad seda vltim atu, vaidlustam isele m ittekuuluva kultuurikaanonina, mis ajapikku kll tieneb ja teiseneb, kuid m ida ei thistata ega
ttseiidata uuega. D onald Preziosi snul on tegem ist kvalitatiivse tu u
maga, mis genereerib ajapikku lputul hulgal siirdeid ja transform at
sioone (Preziosi 1982; 321).
Kuna silib kvalitatiivne tuum , siis ei suuda ka kige hulljulgem ad
krhi ivate m istete piirest vljatungim ised kunstivalda pris teisale nihuliula, vaid ksnes hgustavad selle piire, m uutes vi thistades ksikuid
tunnuseid, m is algse tuum a seisukohalt visid kahtlem ata olla relevantscii. Iga avangardistlik transgressioon (redefinitsioon) seega ei laienda
t*ga avarda, vaid sisuliselt g i b kehtivat kunstiruum i; h a vhem aks
jiiiib mratlusi, mis kindlustaksid kunstisfrile vhegi tabatava kuju.
Kiiib oinam oodi definitiivne striptiis: klassikalise definitsiooni asemele
vormis kunst o n .. astuvad ksteise jrel m ratlused kunst ei o le .,.
Tinl kum m aline kll - m ida vhem aks jb rivaid, seda hm asem aks
m uutuvad keha piirjooned. K unstiteooria, m is ei suuda enam positiiv
selt haarata kigist eristavatest tunnustest ilm a jetud om adusteta feno
meni, on varm as vtm a apofaatilist vormi.^^ Just niisugune on Kosuthi
iseend seadustav kunst, m is sisuliselt on defineeritud n e g a t i i v s e l t .
Kui kibefraasil, et kaasaegses m aailm as on kunst usu aseaine, on vhegi
tephja all, siis polegi esteetilise epistem oloogia sarnasus apofaatilise
teoloogiaga hust vetud. Kunst om astab Looja philise enesem ratI
Illita 1473. aastal tles G e rh a rd R ic h ter seoses m aaliseeriag a H all m a a lik u n st j rg m ist; H all
lill in lllf-v iiilm ise res m ee, ta ei te k ita tu n d e id ega a ssotsiatsioone. H all sob ib ..eim iski vljendamlNfks p a re m in i kui kski m u u vrv u s. M in u ja o k s o n h a ll k skiksuse, m is ta h e s v id e test looliiiiiildt', tirv am iisf p u u d u m ise , v o rm itu se a in u m e ld a v ekvivalent. (Tsit S andler 1996: 306 jrgi.)
I'ciip(i(>l (lil juU iks K lchleri m aa! n itu sel K uidas 100 k u n s tn ik k u n ev a d Jum alat (S an Francisco,
), ml kujiilii cntlasi m ono to o n .selt halli m aalip in d a.

luse: Mina olen see. kea on...". Pedtnhi peakski see nagu m o o d ^ H
tarna kunsti viimase )a ainsa definitsiooni.
Pris nii see siiski ei ole.
Dickie teooria seda m ratlust ei kum m uta, kll aga vaidlustab ainu
lisuse. Ja see m uudab oluliselt asja. M e e n u t^ lhidalt Dickie institutsio
naalse teooria phiskeem i. Algatus lhtub kunstnikust, kes pakub maa
ilmale m ingit artefakti, m illest saab kunstiteos alles siis, kui (kunsti)
m aailm on tu n n istan u d selle hinnangukandidaadiks: Klassikalises
m ttes on kunstiteos: (1) artefakt, m ille (2) aspektide kom pleksile tea
tav isik vi isikute rhm , kes tegutseb kindla sotsiaalse institutsiooni
(kunstim aailm a) nim el, om istab hinnangukandidaadi staatuse.'^ See
universaalne m ratlus neb ette ka juhu, kus kunstnikus on hinenud
kik asjaom ased rollid; ateljees om a teose publiku |a eksperdina toim ib
ta juba kunstim aailm a tievolilise esindajana. Jrelikult kehtib teoree
tiliselt ka km neid kordi korratud sanktsioon m ina olen kunstnik seega kik, m is m a teen, on kunst. Siiski m oodustab srane enesephitsem ise situatsioon piirjuhu, artefakti kunstiteose seisusse lendam ise
ebatieliku, n u ditud akti. Tieiguslik eksistents kunstiteosena eeldab
m itm esugustes vorm ides eksponeerim ist, interpreteerivat ja hinnangut
andvat kom m enteerim ist vljavaatega saada konserveeritud kunstiaja
loolise faktina, kom m ertsringlusse haaratust ning om andiks m u u tu
m ist (siingi m oodustab piirjuhu kunstniku om anduses) -- hesnaga
kunstim aailm a phij udude kivitam ist. K unstim aailm a kui ssteem i
vaieldam atult otsustava rolli fikseerim ine m oodustab D ickie institutsio
naalse teooria tu u m a ja teeb sellest asise Bongardi kom passi filosoofi
lise ekvivalendi. M lem a ilm um isest vahepeal m d u n u d aeg kinnitab
diagnoosi igsust.
D iagnoosi sisuks on rollide vahetum ine. Teatava artefaktide hulga
tunnistam ine kunstiteoseks snnitas enda m ber paratam atult huvide,
suhete ja agentide vlja, m illest kujunesid kunstim aailm a form aalsed ja
m itteform aalsed institutsioonid. O m a autonoom iat kasvatades, kstei
sest lbi pim udes, toim eenergiat kogudes ja aktiviseerudes osutusid
need institutsioonid lpuks vim eliseks kunsti m anipuleerim a, enam gi vtsid endale iguse kunsti(ks) teha.
K unstim aailm a m assiiv ei ole hom ogeenne. Hegeli vljendit kasuta
des vib elda, et seal leidub ajaloolisi ja m itteajaloolisi kihistusi. Piiri
nende vahel m ravad haprad kirjutam ata konventsioonid ning sestap
on see liikuv ja lbitav. Sellegipoolest erinevad tasandid eksisteerivad.

456

140 V t D ickie 1976; 23. E ttev aatlik h in n a n g u k a n d id a a t D ickie s n astu ses t h e n d a b staatust, m is
te e b a rte fa k tist k u n stite o se ; lih tsu se h u v id e s vib t p su stu ste st lo o b u d a ja elda, et o m a volitatud
isik u te k a u d u k u n stim a a ilm kas tu n n is ta b vi ei tu n n is ta a rte fa k ti k u nstiteoseks.

Thom aa Kinkadc.
Majake kuuvalgel.
Paljundatud
maal.
Dateerimata.

A|ul()()lises saagas leiab kajastam ist vaid lem ine, heroiline kiht. Sellest
m oodustub kaasaegse kunsti ajalugu - avangardide vi neutraalseIJijill mainstrearniAe. ajalugu. Postm odernism algas siis, kui selgus, et
kiif.soleva hetke m ainstream ti, htset avangardistlikku teravikku enam
|Xlc*. Hnt ka postm odernistliku m ateeria puhul on vaid pealtnha tege
mist struktuuritu plasm aga. Uue olukorra ainulaadsus seisneb selles, et
|Huulub kll keskne mainstream, kuid m einstriim lus kunstim aailm a
hierarhilise struktureerim ise printsiibina valitseb endiselt ties jus.
l'!sikmmet vi esisadat ei saa enam eristada ratsionaalselt valitud
)h iorm uleeritud kunstiliste kriteerium ide phjal, see vte on lbinisti
kom prom iteeritud; asemele on astunud pideva eristum ise kaudsed
m tm ised, m ida teostab kunstim aailm . lem ine kiht, m ant, pseb
riimbivalgusse, alam al asuv jb varju.
liauschenberg vi N ew m an juhivad B ongardi edetabeleid, m is p ee
geldavad kunstniku tunnustatuse krval ka tem a m ajanduslikku kaa
lukust; kaude kneleb krge asetus sellestki, et kunstnikule on taga(iitl koht kunstiajaloos. Samas vib pris kindel olla, et riliselt pole
Newman kaugeltki kige edukam kunstnik A m eerika hendriikides.
T()cnoliseIt pretendeerib sellele kohale tem a m rksa itsvam al jrjel
kolleeg Thom as Kinkade, riigi kollektsioneerituim kunstnik,'^' kes aga
M l

M ille

l 'J ') 1 2 ()()()

k si k o lle k ts io n e e ritu im , v a id

ms

K in k a d e o m a

k a k ig e

p a re m in i m a k s tu d

h e lb a lis t to o d a n g u t k o k k u

k u n s tn ik : a ja v a h e m ik u s

7 0 0 m iljo n i d o lla ri e e s t

(G uttm ati

T h e le p a n u v r n e o n ju b a s e lle k u n s tn ik u t d e v a lm im is e te h n o lo o g ia . K in k a d e is e

m aa

lilt i i i u l i c s h e p i l d i k u u s . S e l l e s t t e h a k s e d i g i f o t o , m i s k a n t a k s e l i t o g r a a f i a v t e t e g a l u e n d e i l e , n l l

iM i i l i l p i U

li k r v a l s ilib k a o r i g i n a a l i t e k s tu u r . E d a s i l i ig u v a d k o o p i a d

s p e ts ia a ls e v lja p p e

saa-

iiiu l l lis lc k a lle , k e s lis a v a d k s its i m n e d t r i p s u d - t r p s u d m e i s t r i p o o l t o s u t a t u d k o h t a d e s s e

iTPinirgigii

s a iiv u lu d ii v a ja lik r e lje e f s u s . V iim a k s s a tu b o s a p ilt i d e s t -

n e e d o n m e ld u d

m g lk .s

Bongarai n ie ra m im louii^ nwni

inu w vim Bninivnin i

vaid sadat tuhandet parimat. Kinkade1 imalaid idlle ei arvesta

tem a asub teises iiiis. Kibib pettei<ujutelm, ct popkunst tegi lpu avan
gardi krge k u n sti ja kiti vastasseisule. See on eksiarvam us. Popkunst
on lubanud endale kitiga m ngim ist, nlies selles uut m aterjali krgvrtusega kunstiteose loomiseks. Kit ise e l ^ om a kitiiikku sotsiokultuurilist elu aga alam as kultuurikihis. O n tiesti meldav, et m ni
leidlik kunstnik vib kinkadism e kunagi kasutada sam uti, nagu Claes
O ldenburg rakendas om al ajal koom iksi stilistikat, kuid Kinkadeile
enesele on ps krgkihti suletud.
Meile on praegu olulisem m uu. N im elt eksisteerib seda laadi p ro
d u k tsiooni tarvis eraldi kunstim aailm a teisend, m is h elt p o o lt sarn a
neb kll philise, k irjeldatud ja u u ritu d kunstim aailm aga, kuid teisalt
erineb sellest niivrd, et rgitab vgisi om aks vtm a m aailm ade p a l
jususe hpoteesi. Sarnasus seisneb selles, et sealgi on olem as artefakte
to otev kunstnik, itseb kollektsioneerim iskultuur, on lo o d u d vim as
p aljuharuline realiseerim isvrk, eksisteerib isegi om a kriitika, olgugi
et kaalukuselt, teadm istepagasilt ja intellektuaalse potentsiaali p o o
lest jb see tagasihoidlikuks. E rinevuseks on aga see, et kunstnik,
olles suurem a vaevata ktte leidnud vulgaarse m assim aitse eelistused,
t tab vlja m n ed prim itiivsed v tted nin g loob seejrel ise ka in s
titutsionaalse kunstim aailm aliku ssteem i, m ille abil see ksluine
to o d ang m ritakse kaela lugem atutele ostjatele.*'*^ K unstim aailm a
alam ates kihtides silitab k u n stn ik enneolem atu vim utiuse.
k r g e m a h i n n a g a - v e e l t k o t t a , k u s K i n k a d e i e n e s e v l j a p e t a t u d k r g e m a j r g u o s k u s t l i s e d ,
k e d a t o o t m i s a r g o o n i s n i m e t a t a k s e r a s k e s ti t lg ita v a s n a g a m a s te r h ig h lig h te r s , a n n a v a d te o s e le
v iim a s e lih v i. N e e d l u e n d i d
t k k . k s ik u d e k s e m p la rid

k u u lu v a d

k ib

s a rja

R e n a i s s a n c e E d i t i o n , m g i h i n n a k s 6 0 0 0 d o l l a r i t

m e is tr ik e g a le K in k a d e is ik lik u lt; p r a s t p e a h a ila ite r i p u u

d u tu s t o m a n d a v a d n e e d h in n a 3 0 0 0 0 -

6 0 0 0 0 d o lla r it t k is t. E r a ld i to o tm is k s u s te g e le b p iltid e

ra a m im is e g a , k ru v id e s k lg e k a v a s k s ild i te o s e n im e tu s e g a . V a b rik to o d a b 7 0 0 k u n i 1 0 0 0 p ilti p e

v a s. O sa k o o p ia id

l h e b

o ts e

e r a k o g u d e s s e , e e l k i g e K i n k a d e i K o g u j a t e

S e lts i liik m e te le , te is e d

f i r m a k a u p l u s t e s s e j a k i n d l a t e s s e g a l e r i i d e s s e , m i s t e g e l e v a d e r a n d i t u l t K i n k a d e i m m i s e g a - n e i d
o n k o k k u l e k a h e s a j a ( v t B a l m e r 2 0 0 0 ) . K n e l e m a t a j u b a K i n k a d e i i m a l a t e p i l d i k e s t e r e p r o d u t
s e e r im is e s t p a tja d e l, tu g ito o lik a te te l, s rk id e l, k e lla d e l, la u a n u d e l, a r v u ti h iir e p a tja d e l ja m u u d e l
o lm e e s e m e te l. K in k a d e e i o le a in u s k u n s tn ik , k e s se l m o e l rik k a k s o n s a a n u d -

e d u s n n ita b j r

g ija id (v t C ra y 1 9 9 9 : 6 2 - 6 3 ) . P a lg a t j u k a s u ta m is t ta ie s e te o s ta m is e l e s in e b k a k rg e la u b a lis e
k u n s ti e s in d a ja te

se a s, la ia ld a s t tu n n u s tu s t p lv in u d

N ew

Y o rg i k u n s tn ik u

M a rk

K a le v K o s ta b i

h e a k s t ta b p a a r k m m e n d te o s ta ja t. K in k a d e i m a n u f a k tu u r i m a s ta a p id e s t j b s e e a g a k a u g e le .
142

K ll a g a v iv a d a v a n g a r d i k u n a g is e d r e v o lu ts io o n ilis e d id e e d b a n a l i s e e r u d a , te e a lla m g e o n

a v a tu d . T o o n r a h e k u u lu tu s e A m e e rik a s v lja a n ta v a s t v e n e a ja k irja s t, m is k a s u ta b k a v a s ta v a t

v o la p k k i: M a u u e d , p a k e n d is m a a lid

(a b s tra k ts e

s is u g a ) , c o ffe e ta b le , s g ila u d

+ 6 to o li ja

m u i d h o m e a c c e s s o r ie s . 2 6 7 - 2 3 0 - 0 5 5 6 ( a j a k i r i S e a g u ll, n r 1 0 ( 2 1 ) , 2 1 . m a i 2 0 0 4 , l k 7 1 ) . ..A b s t r a k t n e
s is u h a a k u b n ii k e n a s ti s g ito a k o m p le k tig a . A u tu le b a n d a k a m g im e h e lik u le m tle m is e le i k k a g i u u e d j a p a k e n d i s . R u s s e l l L y n e s k i r j e l d a s o m a l a j a l v g a h s t i m r g i l i s t e k u n s t i t e o s t e
v e rtik a a lr n d e id m a its e ta s a n d e il (L y n e s 1 9 5 4 ).
1 4 3 A s ja

ju u r d e

k ib

ka

k rg e le n n u lin e

k ris tlik

re to o rik a

(k u n s tn ik

..( ju m a lik u ) v a lg u s e m a a lija k s ) n in g n n p e r e v r tu s te le a p e lle e r im in e .

n im e ta b

en d

a m e th k u k s

i) mrgib rmlit piiri latd ipdktrU, miUt telie pocutt moottiiitt*

pcjstm odernistllkud t a f n s tr e a m 'k l N ende vahel laiub avar kuns(IntMtilliiui (.soon, kus ringide keskinint" kunstiloom ing, Keskmine cl
lllienda siin keskprast, vaid thistab ksnes tinglikku kohta kunstiHWrtllnia tasandeil. Keskkihti asustavad suureprased kunstnikud, kes
lA^Mttvad nm im tream i-v\i$ies stiilides vi m aneerides, siin kujunevad
lokAAised ..perifeersed keskused, mille m ber m oodustub om a periKriitika ram bivalgusse psem ata ja tu ru pooU vrtustam ata,
ttrllrtb vrikas, sageli ka andekas professionalism tulutult konkureeHdrt avameelselt kom m ertsliku toodanguga, m is on valm is meele jrele
plf niH igale maitsele ning jljendam a mis tahes kunstivoolu olemasoleWle repertuaarist, olgu see im pressionism vi sotsrealism .''''
Kik kokku m oodustavad n ad suure kunstim aailm a.
Phisndm used leiavad aset m istagi lem istes kihtides. Just seal on
lolnuuiud kunstim aailm a piiride laiendam ine, lpuks ka thistam ine,
mille tulem useks on kunsti m iste kriis. Seal saavutas kunstim aailm
VAIdii kunsti le ning allutas ta endale.'"**
O ldtuntud tsiasju pole ilm selt vajadust phjalikum alt seletada.
Kunstimaailma uurijad on am m u vlja t tan u d kollektsionride ja
kunst ikaupmeeste tpoloogiad, analsinud nende m otiive ja kitum isV tirm c.'''' Teaduslike klassifikatsioonidetagi on selge, et nii kunstikogujrtte kui diilerite hulgas on alati leidunud inim esi, keda on nnistatud
tiivulise esteetilise tundlikkusega, kunstilise intuitsiooniga, kes kunsti
ullrall arm astavad ning on valm is riskim a, toetades telisi andeid ning
luues erakordseid kunstikollektsioone. Pole vist tarvidust m eenutada,
rl paljud avalikud m uuseum id on loodud erakollektsiooni phjal vi
iiaiuid neist hindam atu vrtusega tiendust. M issugused ka polnuks
seejuures annetajate m otiivid - vahel ehk pris argised
ei sea see
kiihtkise alla nende teguviisi kultuurilist thendust.
Kunstim aailm ei vrdu siiski ksikisikute ajendite, soovide ja tegude
iin-haanilise sum m aga. Ta kujutab endast m etapersonaalset ssteem i,
mil on om a seadusprasused ja toimim isviis. Kunsti laienem ine on
tihtaegu nii kunstim aailm a tagajrg kui ka selle eksisteerim ise ja korraI -M
vm l

IJS A -s e k s is te e rib n ite k s tr o m p e lo e il k u n s tn ik e h in g ; n itu s te ja g a le riid e k o h ta , m is m i u m k Io

t id , v t A m e r i c a n A r t R e v ie w , V o l. X I V

(5 ), 2 0 0 2 , S e e m o o d u s ta b v a id k its u k e s e l ig u

iiM ih iu ls e p e a v o o i i d e i t a a l l v o o g a v a s t s u u r e s t j a s o p i l i s e s t t e i s e k u n s t i m a a i l m a h o o v u s e s t o m a
h ilH iis a v e r t i k a a l s e s t r a t i f i k a t s i o o n i j a h o r i s o n t a a l s e t o p o g r a a f i a g a , o m a t i h e n e m i s t e j a t h i k u t e g a .
I !',

K u i v a a d e ld a k u n s tim a a ilm a s s te e m in a , m ille k e s k m e s s e is a b k u n s t k u i u n ik a a ln e lo o m in g u -

v iin n , s iis tu le b te k k in u d o lu k o r d a p i d a d a v e e l h e k s l p u k s - n i m e l t k u n s tim a a ilm a l p u k s (v t

M o rK a n
I-U ,

1 9 9 8 ).

V l n t M o u lin 1 9 8 7 : 3 7 -6 5 , 7 9 - 1 0 0 .

prase toimimise eeldus. U lenem lslooglka Agu pidigi n ih u vasti vUr

kunsti seesmiste ennastkum m utavate m etam orfoosideni.
Just need m etam orfoosid - ja ei miski m uu - tingisid nii kunstiajaloo
kui kunsti m iste teistsuguse ngemise. G oodm ani ksim us kunas on
kunst? m illest m e om a levaadet alustasime, ei saanud kerkida enne,
kui olid tekkinud m utatsioonid, m is m uutsid radikaalselt m iste sisu,
kujundades kui m itte lpp-, siis vhem asti piirsituatsiooni, m is selle
ksim use provotseeris. Kunas on kunst? on ieti suure m ahuga ksi
m us, ktkedes kunas krval ka kus-ksim ust - vastus eeldab viidet
nii ajale kui kohale. Ent seegi osutus ebapiisavaks, sest m uudatuste kr*
vai tid m utatsioonid kaasa jrjekindla kahestum ise: kunas? ja kus?
tieneb ksim usega kui palju?.
Kahetisest ngem isest, topeltraam atupidam isest on saanud k u n sti
teooria ja -ajaloo prusm aa. Pole phjust loota, et topeltjooni nnestuks
veel kunagi hitada.

MiiliigiiNl kokkuvtet tehes tahan naasta esim ese kahestum ise - kuniiti
IjdloollNe m istm ise ja kaasaegse m aitse ciissonantsliku kooskla

juurile.
Kttesoicvas arutluses olen ma algusest saati ritanud nihutada ras|lMkesct iidolilt (artefaktilt) selle kultuuri inim estele, kes ta lid ja teda
lirvllttsid. Seejuures ei pidanud m a silmas m itte abstraktsiooni sarjast
^llokvc kultuuri esindaja, Vana riigi aegne egiptlane vi btsantsjill*" jms, vaid reaalselt eksisteerinud vi eksisteerivaid inim esi kui
ImllHlirikandjaid - koos kigi nende inim like om aduste ja saatusega,
iUttHn arvatud ajalis-ruum ilise asendi konkreetsus ja inim elu piiratus.
W nldiui, ma knelesin kultuuri aegruum ist inim eksistentsi piiresse
lyletud kultuurim aailm ana.
Kill prohvet Jeremija edastab Jum ala hvardava snum i juutidele
i ||iplUNcs, et need on Ta ra pahandanud om avalm istatud kujude
kum m ardam isega, siis raiuvad ebajum alakum m ardajad kui rauda;
. A p kik mehed, kes teadsid, et nende naised olid suitsutanud teistele
|MHittli>lele, ja kik naised, kes seal seisid suure koguna, ja kik rahvas,
Imn elas ligiptusem aal Patroses, kostsid Jeremijale, eldes: Sna, mis
M meile oled rkinud Issanda nim el, ei vta m e sinult kuulda, vaid
le leeme teoks iga sna, m is on tulnud m eie eneste suust, suitsutam e
*hlevukuiiingannale ja valame tem ale joogiohvreid, nnda nagu me
oUinc teinud, meie ja m eie vanem ad, m eie kuningad ja m eie vrstid
luiidii linnades ja Jeruusalem m a tnavail; siis oli m eil leiba klluses ja
pli, ja me ei ninud nnetust. Aga sellest peale, kui m e lakkasim e
lult.iulamast Taevakuningannale ja valam ast tem ale joogiohvreid, on
meil olnud puudus kigest ja m e oleme hukk u n u d m ga ja nlja lbi.
| n kui mc suitsutam e Taevakuningannale ja valam e tem ale joogiohvreid,
kui. mc siis vastu om a m eeste tahtm ist valm istam e tem ale ohvrileibu,
kuju taolisi, ja valam e tem ale joogiohvreid? (Jr 44; 15-19.)
See pilt kujutab suletud ja seesmiselt harm oonilist elukorraldus(lulccmi. Kahva heakekik sltub Taevakuninganna soosingust, mis
Oliuikorda sltub suitsutam isest, m ida jum alanna kuju ees toim etavad
HttUrd om a meeste teadm isel ja nusolekul; jum alannakujulised kpseIrttrtkse isegi ohvrileivad, m illega teda kostitatakse - seega jum alus toiluh (eatud mttes iseendast.' Kuni srast vahetuskaubandust ei rikuta,
on (tlisleemi silim ine ja tasakaal tagatud. Inim esed ja kujutised olid ses
I

Mli kiimiliiii Viiiia T estam en d i sin o d aa lse t tlget; m n e d e s teistes tlgetes T aev aju m alan n a
cl iiuiinilii. Aiitucl ju h u l pole sel ksikasjal t h ts u st - m u d e lit v ib p id a d a ka
vlinltii rfkiiiiB lruklsiooiiiks,

...HvM /.iuvHa avuiua u n e m i jR vigR toncHti moti> ning mingeid muid

suhteid ja suhtumisi lihtsalt ei eksisteerinud! Kuld saabus aeg ja kadu- ^

462

sid nii jum alannale suitsutanud naised kui teenim ist soosinud mehed,
Aera kuju taolised ohvrileivad ja isegi kujud - kas taevaste judude
poolt totatud karistuse tagajrjel vi loom ulikul teel, m ine tea. Ja nagu
ei aim anud jum alanna kujule suitsutanud naised, et tegelikult oli see
kunst, e i j u d n u d k a s t a a t u a d j a k u j u t i s e d i s e n a u t i d a
k u n s t i s t a a t u s t . . . Lpp, ja kogu lugu. Edasi valitseb thjus - ei
naisi ega m ehi, ei prohvetit, kelle m anitsusi ei vetud kuulda, phapaiku,
puuslikke ega ohvrileibu; puhtjuhuslikult silis sedapuhku m nerealine
teade ja m aapue varisenud artefaktid... Aga vinuks m in n a ka nii, et
neidki jlgi poleks jnud. Kas sandam e siis vita, et tolles jgitult
hvinud m aailm as, kus jutlustas prohvet Jeremija, olid Aera kujutised
kunst - ainult seetttu, et aastatuhandeid hiljem , teises kohas ja sootuks
teistsuguses kultuurikontekstis, kus oli j u d n u d m oodustuda ja itsele
puhkeda kunstilise m aailm , sattusid niisugused kujutised kunsti hulka
ja toim ivad kunstina?
M a kordan - iga konkreetne kultuurim aailm on am etis om a argi
eluga. O n enesessesulgunud, egoistlik ja introvertne. Tema hletorud
ei knele tulevikule - tulevikule knelem ist sim uleerib retoorika, olles
tegelikult suunatud kaasaegsetele - , ja am m ugi m itte m inevikule, see
oleks absurdne. Futuristide tulevik tardus 20. sajandi algul. Kuulake,
seltsim ehed jreltulevad plved, h dis poeet-agitaator, aga seltsimehi
enam ei ole, on vaid jreltulevad plved - ja need ei kuula, kll aga m is
tavad. A rgi' ja kultuurim aailm on alati kesolevas hetkes: selle ksim u
sed ja vastused, hatused ja karjatused on aktuaalsed ja sissepoole
pratud; protuberantsid vljapoole, teistesse kultuuridesse on juhusli
kud ning kas salam isi vi otsesnu kantud lootusest, et kajavad vastu ka
kodus. Iga kultuur on igal om a eksisteerim ishetkel enesekllane ksus.
Mis saab tem a teostest, arusaam adest, thendustest hiljem , m uul ajal ja
m uus kohas, on hoopis teine lugu. Kaasaja m uutum ine ajalooks kulgeb
kuidagi m rkam atult; sisuliselt on aga tegem ist lem inekuga teise eksistentsiviisi, m itte senise jtkum isega. Tatlini III Internatsionaali m o n u
m ent m uuseum ieksponaadina on ilm selt sam asugune m bersnd nagu
O keaania esiisadesam ba sattum ine M etropolitani m uuseum i. Viim ane
on rm uslik nide, igupoolest on igasugune kunsti historiseerim ine
transform atsioon, m berllim ine teise eluregistrisse.
Meie historistlik teadvus sunnib otsim a ja rhutam a diakroonilist
vertikaali - sageli kultuuri snkroonsete nhtuste arvel. Vahest tasuks
m obiliseerida om a ajalooline kujutlusvim e selleks, et proovida kanduda otse s i n n a , ajaloolise kultuuri elukeskmesse. See pole lihtsalt

tdetud, et tegemist on professionaalse im peratiiviga. Ja ksule kuuletu

des olem e sunnitud tu n n istam a lihtsat tde - s i i s Ja n e n d e e n d I"
11 ni i s sarnanes ASera kujuke Aera puu vi sambaga, kuid ei olnud
kimsl. Ui olnud ja kik - siia tulekski panna punkt. Selle puuduolem irgii, m ida nad ise kuidagi ei tajunud, elasid Aera kum m ardajad ra
neile m ratud ajaja siirdusid kaduvikku. Kas inim elu m astaap ei peaks
Niis olema see m oodul, m illest lhtuvalt m ista ja kirjeldada kultuuri?
Vi, heakene kll, vhem asti ks m ooduleist?
Niisugune on tees.
Kui pidada srast lhenem ist relevantsete ajalooliste rekonstruktnloonide vram atuks eeltingim useks, siis tuleb selle eiram ist hinnata
teaduseetika phireeglite rikkum isena. N itena vib teenida A ndr^
Mulraux kuulus raam at Kujuteldav m uuseum (Le mus4e imaginaire),
kus seda phim tet paljude arvates karjuvalt rikutakse. O m al ajal p h
justas see raam at gedaid vaidlusi, plvides nii listusi kui halastam atut
kriitikat. heks olulisem aks etteheiteks oligi antihistorism . M jukad
kiin.stiajaloolased knelesid m inevikukunsti m oonutatud tlgendusest,
mis olevat ..ajaloolisest kontekstist vlja rebitud ja lam edalt, ilm a ajalise
dim ensioonita kaasaegse m aailm a areenile heidetud, kunstisotsiolooHia ja Geistesgeschichte tielikust eiram isest... (vt Baaen 1995:282-286).
Malraux esteetikaalased seisukohad ..kuuluvad m aitse-, m itte kunsti
ajaloo valda, kirjutas G erm ain Bazin {samas, 286).
Rangelt vttes ei tuleks M alraux raam atut ldse liigitada kunsti
a j a l o o kui teadusharu valda, see esindab sootuks teist anri. Sestap
pole ka phjust vaielda, kas M alrauxl on igus vi mitte: ksim useasetus
iso on vr. Raamat kujuteldavast m uuseum ist ei ole isegi m itte s m p
tom, vaid praeguse olukorra peegelpilt. M alraux on ebaajalooline tpselt
sanial mral, nagu on ebaajalooline eri aegade, kohtade, kultuuride,
kontekstide kooseksistents reaalses m uuseum is, kunstialbum eid, m o n o
graafiaid ja teatm ikke pakkuvas raam atupoes, m uuseum i kirjandusletis,
kus leidub n reproduktsioone, slaide, vhendatud koopiaid skulptuuri
dest, replikaid, suveniiri seisundini taandatud vabatlgendusi, lpuks ka
interneti virtuaalruum is. M alraux kujuteldava m uuseum i (inglise tlkes
..seinteta m uuseum i) nol on tegem ist ideaalm uuseum i, m useaalsuse
kvintessentsi vi eidosega, globaalse kogu kunsti hlm ava m uuseu
miga - see ktkeb kike, m is on leidnud m berm testam ist kunstina, st
m u u t u n u d k u n s t i k s . Reprodutseeritavus, m ida M alraux Walter
Henjamini eeskujul pidas vastutavaks globaalse m uuseum i snni eest
ja mida internetivrk, m ida M alraux silmad enam ei ninud, m itm e
Miuru.sjrgu vrra kasvatas, on m uuliinud kujutistema.ssiivi heks lhu-

saimaks musealiseerimise vahendiks. Snobistlik originaalikultus kao

tab m tte m aailm as, kus rhuv enam ik vaatab reproduktsioone - raa
m atust, kunstialbum ist, teie- vi arvutiekraanilt. Enamgi veel, visuaalse
inform atsiooni voos juavad hel vi teisel moel interpreteeritud repro
duktsioonid nendenigi, kes om al algatusel m idagi ei vaataks. Samas pole
saladuseks seegi, kui pinnalise esteetilise jlje jtab hekordne turistivisiit Louvresse, Uffizisse, Erm itaai vi M etropolitan! m u u seu m i...
M alrauxd ei saa vastutavaks teha selle eest, et ajalugu ise judis nii
ebaajaloolise tulem useni. Tsunftisisesed eelarvam used korraks m aha
p annud vaatleja peab aga kehtivaks tunnistam a kaks vastastikku vlis
tavat videt korraga. Esiteks: Aera kujuke ei ole kunst, sest see on val
m istatud esem ena, milles jum alanna asub, m itte eesm rgiga pakkuda
kunstilist elamust. Teiseks: Aera kuju on kunstiteos, m is kannab iidse
kultuuri snum it ning on suuteline pakkum a kunstielam ust. ks ei
kum m uta teist, sest kum bki fikseerib artefakti seisundi kahes erineva vimalik, et vrreldam atuseni erineva - esteetilise m urdum isteguriga
kultuurikeskkonnas. Ehk lihtviisil elduna - fikseerib kujukese th en
duse erinevate inim like arusaam ade kohaselt.
M istagi leidub alati veel m ni alternatiiv. Ka kunsti puhul vib
ritada asum ist leinim likule seisukohale, et jum aliku kiketeadja
positsioonilt haarata kunstilise igavest olem ust, m is on jn u d varjatuks
sadade inim plvede pilgule. Ent kas poleks see lihtsalt m eie tnase tead
m ise ekstrapoleerim ine kogu ajaloole - ehk selle absolutiseerim ine, mis
on niisam a m duv nhtus, kui oli nende teadm atus?
Tnane kunstiuurija om a tnast teadm ist jgitult eirata ei suuda.
Seega on ta sunnitud leppim a kahetise optikaga, et m itte elda - topeltngemisega, nii et lppkokkuvttes silib ka pildil vastuolu kogu om a
pinges: kujutiste ajalugu autonoom se vormide eluna osutub htaegu
kujutavate artefaktide liikuva funktsionaalse paigutum ise ajalooks eri
nevais sotsiokultuurilistes ssteem ides. Katsed kaks pilti kokku sula
tad a lootuses nha tervikut on m ttetud: see ei lpe m u u kui eri liiki
kirjelduste m ehaanilise jadaga he diskursuse raam es. Pildi selgus
hest rakursist vaadatuna saavutatakse teise rakursi hgustum ise h in
naga. ieti on topeltngem ist am m u tunnistatud: selle saaduseks on
kunstiteaduse bipolaarne struktuur, kus he pooluse poole tm bub
form alistlik kunstiajalugu (m a tarvitan seda nim etust vhim agi pejo-

464

2
K ui M alrau x k u u e k m n e n d a te l aastatel o m a ra a m a tu t kirju tas, olnuk.s ka raske ette nh
n e lik m m e n d aasta t h iljem te k ib n itek s d ig ita a lre p ro d u k ts io o n id e fond in te rn e tis (m istagi koos
v im alu seg a frag m e n te e rid a , s u u re n d ad a , r h m ita d a , silitad a jn e) - ..A R Tstore!" a rh iiv hOhiiub
ju b a 300 000 k su st n in g k a sv u v im alu sed o n p iira m a tu d . K ujuteldavast m u u seu m ist o n saanud
v irtu a a lm u u s e u m , m ille m a staa b id ja v im a lu sed letavad kaugelt c sinatuvastaja kujutlusvim e.

ittlvRe varjundita), teUe pole aga Rotsioloogtline ja Ikonoloogiline.

I,Isuks nuihub kahe rm use vahele nagu ikka lai spekter lem ineku
vorme, snkreetseid vi eklektilisi suundum usi. Srane lhestatus on
kjHtluvalt andnud phjust kriitikaks vi pettum usavaldusteks - m itm ed
m jukad kunstiteadlased on vljendanud kurvastust htse m etodoloojjIIInc strateegia puudum ise le (nt Lazariew 1976). M rksa kainem on
m inu arvates M ihhail Sokolovi seisukoht, kes ikonoloogilist m eetodit
HniiUuisides kirjutab sellest, kui oluline on, et erinevad uurim ism eeto
did ksteist tiendaksid ( C o k o h o b 1977:249). O m al ajal olen isegi olnud
Ittliedasel seisukohal (vt BepHuixeMH 1993a). N d eelistaksin siiski, et
viistastikust tiendam ist m istetaks vim alikult ranges thenduses,
ncostatult kom plem entaarsusprintsiibiga, m is on fsika piirest am m u
vttlja kasvanud ning plvinud tunnustust ka hum anitaaria m etodoloogi
line printsiibina. Lugeja lahkel loal tooksin ra sna pika tsitaadi, sest see
Ittbrtb hsti asja olem ust. N eed on loodusteadlase snad.
Me oleme sunnitud otsustam a, m illiseid m tm isi m e ssteem i
kohta teeme ja m is ksim use m eie eksperim endid sellele esitavad.
Ittrelikult on krvaldam atu ka ssteem i esitusviiside paljusus, igaks
ncotiid teatud kindla operaatorite valikuga.
Sellest om akorda tuleneb kvantm ehaanika eem aldum ine klassika
lisest objektiivsuse m istest, sest klassikalisest seisukohast eksisteerib
ksainus objektiivne kirjeldus. See kujutab endast tielikku kirjeldust
adstcemist niisugusena, nagu ta on, sltum atult valitud vaatlusviisist.
I... I Ssteemi fsikalist sisu ei am m enda ks vi teine teooriakeel, mis
vimaldab vljendada m uutujaid, mis vivad vtta tiesti konkreetseid
uurusi. Eri keeled ja ssteem i ngemise viisid vivad osutuda vastas
tikku tiendavaiks. Kik n ad on seotud he ja sam a reaalsusega, ent
|n)ic taandatavad heleainsale kirjeldusele. K rvaldam atu vaateviiside
paljusus hele ja sam ale reaalsusele vlistab jum aliku vaateviisi ole
masolu, kust avaneks vaade kogu reaalsusele. [...] Reaalne ppetund,
mille annab meile kom plem entaarsusprintsiip (see ppetund on oluline
lelslelegi teadusharudele), seisneb tdem uses, et reaalsus on n rikas ja
milm ekesine, et see letab iga keele, iga loogilise struktuuri vim alu
sed om aette vetuna. Iga keel suudab vljendada vaid reaalsuse m ingit
lahku." (Frigogine, Stengers 1984; 224-225.)
K om piem entaarsusprintsiibi vimalikke tulem usi kiputakse vahel
'
Ikim oliionilisc m eeto d i n e u lra a lsiist loose kun stilise kvaliteedi su h tes on korduval! rfiluila
Ind. M lliliail A lpatov k n eleb ses seoses sen ian lik a triu m fist m orfo lo o g ia iile" (A lpalow I9 7 ft; 't.1;
U i l ;iiil)Maii l% 4 ; CoKO/roii 1977: 2 ,'K 2.W ; lia i f i i 1985; 170), S raseid ..Iriunifc" vll) liihfkladii
iiillnicldki: p s h lio lo o g ia m orlolooglH iile (S l^n iu n d l''reudlle niteks o su tu s l,co n a rd o ehiitilpne
iiiiiiloonilllne jo o n istu s palju (iIiillNcinNkK iimallulaMlrul lalicn d u stesl). solslolooxlii inorlloo|(lii lr
Itelli' koliia o n p iin lik niilleUlkl Iiuim) vi v u tlu p ld l niorloloii)(la sotsioloogia iile ..,

HMgcnuiunB Ulg ( ^ m n a m i ! juD muijf, n kiki feineieiit tuenda*

vat vaateviisi vimaldavad Iflpuks nha objekti tema terviklikkuses.
i napeva lie kige arvestatavam a teadlase ja ereda m tleja iisja tsitee
ritud snad vidavad m uud - ja igustatult. Kui lugu on nnda juba ele
m entaarosakeste - elem entaarse ja osakese! - puhul, siis nii lpm atult
keerukam ate objektide puhul, nagu seda on kultuuriprotsessid, tuleb
uurijapositsioonide, ksim istasandite ja kirjeldusssteem ide paljusust
pidada paratam atuseks.
Sarnaselt fsikaga m oonutab ka hum anitaarteaduse uurim isvahend
uuritavat pilti, ainult et veelgi suurem al m ral, ning htede nitajate
tuvastam ine sunnib kahe silma vahele jtm a teisi. K unstiteaduse puhul
on ksim us htaegu nii hum anitaarteaduste eripras, m is ei vabane iial
personaalsest vi kollektiivsest subjektiivsusest, kui ka uuritava aine
enda paljutahulises ja antinoom ilises struktuuris. Kesoleva teem a
raam es taandub viim ane eelkige kujutiste ja sm boliseerivate artefaktide proteuslikule loom usele helt poolt ja kunstiteose antinoom ilisele
struktuurile teisalt.

Ajaloolise ja kunstilise kirjeldam ise antinoom iaile ladestuvad om a

korda avangardistliku ja avangardijrgse ajastu uued antinoom iad.
Kunstiajaloo jtk ei kujuta endast enam varasem a, juba vljakujunenu
m odifitseerim ist, vaid m utatsioonide ahelat, m ille kigus on varase
m ast kunstiajaloost pris vhe jrele jnud. Tundub, et alles see oli,
kui seoses avangardi tekkim isega asus kunstiteadus vlja ttam a om a
autonoom seid, ainuom aseid m etodoloogilisi aluseid. N eed ei saanud
rajaneda m uul kui visuaalsetel om adustel, nende uurim isel, sstem ati
seerimisel, m uutum isseadusprasuste vljaselgitamisel jm s. Ent millele
rakendada tna klassikalisi m istepaare optiline/haptiline, graafiline/
m aaliline? K osuthi Toolile? Jenny H olzeri vaim ukatele vi banaal
setele m tteteradele, m is on paigutatud m illele iganes? Kuulsa avan
gardisti aktsioonile, kes ham m ustas m dujaid srest? W im Delvoye
fsioloogilisele neoneobarokile? Neile teostele ei hakka peale ei H einrich
Wlfflini m istepaarid ega am m ugi m itte nende rabelais like m tudeni
paisunud eritlused.'*
M oodsa kunsti ajaloo uurija avastab, et on um m ikus, sest m aterjali
he osa uurim iseks sobivad vtted osutuvad tiesti klbm atuks teise osa

466

4
1980. aastate alg u l vlja a n tu d p o p u la a rse s algajatele m e ld u d k siraa m a tu s o n m aali v isu aal
seid asp ek te iselo o m u stav ate v a sta n d p a a rid e a rv k a sv a n u d le k u u e k m n e (vt l.ib ra ry 1981, I,
135).

Kosuth. Tool. 1965. New York, M useum o f M odern Art, Larry Aldrich Foundation Fund.
' .'nOK, P igital image, M useum o f M odern A rt, N ew York/Scala, Firenze

kirjeldamisel. Vastuolu on nii dram aatiline, et osa ainest - 20. sajandi

viimase kolm andiku kunsti - on uurija sunnitud kuulutam a n u rju n u d
kunstiks just seose kadum ise tttu visuaalsusega: M a leian, et tugeva
visuaalse m tm eta kontseptuaalne kunst o n n u rju n u d kunst. Ideed
v(tivad ju oluliselt rikastada m eie visuaalset kogem ust, ent kui puudub
veenev nhtav kujutis, siis on tegem ist idee nurisnniga. [...] Visuaalse
kiiiisli olem us seisneb selles, et olla visuaalne, olgu ta m uus osas m illine
Itilies - esindagu kas vi kunsti visuaalsuse vastast seisukohta.'^
Klassikalise avangardi phjal lihvitud ja m odifitseeritud kirjeldaiiiis , analsi- ja interpretatsioonitehnikad osutuvad ebaadekvaatseks.
( )ineti ei anna see alust kuulutada olev olem atuks ja sellega piirduda.
Kimas on kultuuriprotsess, m is vaatam ata m utatsioonidele sililnl> jrjepidevuse. Seesmisi seoseid tuleb nhtavasti otsida svatasan(liil. Siduvaks teguriks vib pidada kunstiteose sem iootilist iseloom u
vi selle sim uleerim ist, s.o thendusele pretendeerim ist. Ses m ttes on
kiilillemata tegem ist phitunnuse silimisega. Kogu siinne arutluskik
riijaneb eeldusel, et kunst algab sealt, kus kujutis desontologiseerub i

Vi S a iu l lc r 1996: xxvi. Ka s o n t a r v i d u s t m e e n u t a d a k o g u a v a n g a r d is tl i lc u k u n s t i ( a l a t e s I m p -

icmilcinisniisl) .. k u n s ti s t v l i s t a m i s t , m i d a a r e n d a s s o t s r e a l i s t l i k k u n s t i a j a l o o t e o o r i a , v i n i t e k s
l l c i l i e r t K ca d i a n a l o o g s e t est i p o p k u n s t i s u h t e s ? M e t o d o l o o g i l i s t e l h t e p o s i t s i o o n i d e l a h k n e v u
i'li' v n u ta n ia l a t h i s t a s Iga n i i s u g u n e oNlriiklsniiiikl m n i n g a t e m r a t l u s t e ti i h i s t a m l s l , m i s ol i d
Viucm l a h u l i u n a t u l t k u u U u n i d kunMI mlKlr liiiinle.

tlhUtunft, kneleb millestki*, Arte&ktius (isegi kui see on taandunud

nii efemeersele kujule nagu kiri kangasiiludel vi m ni aktsioonikunsti
puhutine vem p) ning sem iootilisus avaras thenduses osutuvad kunsti
viimasteks psitunnusteks. Tsiasi, et thenduse vi sarnasuse misteist
on loobutud ja selle asemel edastatakse snum eid, suhte struktuuri ei
m uuda.
Snum i ifreeritus kultuurikontekstis kibivate koodide phjal on
kunsti saatnud kogu tem a ajaloo vltel. Tnase olukorra uudsus seisneb
selles, et koodide stabiilsuse skaalal on toim unud nihe sem antilise m is
tetam atuse, ..um bkeelsuse suunas. M ainstream ide tasandi koodid paik
nevad vahem ikus kahe vtte vahel. ks on ad /zoc-kodeerimine: kood
luuakse spetsiaalselt antud tekstilise m oodustise vi vikese r h m a h t
tpi tekstide tarvis ning kehtib ainult nende piires. Teine, veelgi r
m uslikum , on kodeerim ine ilm a koodita, m is thendab phim ttelist
dekodeerim atust. Srase snum ivorm i paradoksaalsus seisneb tsias
jas, et see piirdubki ksnes vorm iga: kahekohaline suhestus kll silib,
kuid ks koht osutub thjaks. Snum taandub snum i olem asolu k in
nitusele. Snum on olemas - see on kik, m ida srase teose kohta saab
elda, ehk teisisnu vib tem a kohta elda m ida iganes.'
Thenduse genereerim ine sltub rohkem kui kunagi varem profes
sionaalse interpretaatori vim ekusest, kujutlusvim est, eruditsioonist,
sakusest ja vabadusest. Vabadus, m uide, kuulub sageli juba m ngu
reeglite hulka. ks John Baldessari kontseptuaalne m aal kujutab endast
ristklikuform aadis m usta pinda, millel seisab suures valges helba
lises riftis kiri: Kujutlege m idagi m uud. U m berto Eco m te avatud
teosest on teostunud pris tiuslikult.
hesnaga, fundam entaaltasandil osutub seegi m uuks kuns
tiks. Uus kunst eksisteerib, kuulutatagu ta olem atust palju tahes.
Kontseptuaalseid este on viljeldud ja kllap viljeldakse ka edaspidi.
N eid teostatakse, valm istatakse, hinnatakse, konserveeritakse, kom
m enteeritakse, arutatakse ja teataval ideaalsel m oel ka tarbitakse k uns
tim aailm as ja kunstim aailm a reeglite jrgi - isegi kui ks vi teine est
deklareerib ssteem ist vljaastum ist, sest kigesjast ssteem seedib
valutult ra kik, ka m rgised viljad.^ Viimse sidem e publiku silme all

468

6
G ilb e rti ja G e o rg e i teo ste s n u m i k o h ta e ld a k se te a tm eteo se s - r h u ta n : te a tm eteo se s, see
o n o lu lin e n ita ja - j rg m ist; N en d e teo ste t lg e n d u s e d o n vastak ad ; p ro - v i a n tifaistlikud? P io vi a n tirelig io o ssed ? h ta eg u au to h e ro isee riv a d ja h o m o e ro o tilise d n in g a eg-ajalt siiv u tu d ? (Yale
D ic tio n a ry 2000: 275.)
7
K o m m e rts e e ru m ist v ltiv a vi sed a p a lja sta d a rita v a k u n s ti (happening id, isehvivad ob jek
tid jm s) e d u k at rilisek s m u u tu m is t k u ju ta ta k se l h id a lt ja ilm ekalt A n th o n y Juhuse ra a m a tu s
(Julius 2003: 126jj).

)u8te" vahel moodustab lppkokkuvttes just kuuluvus kunstlmaailmt.

Kui neist lpulikudcst peaks klam a hukkam istu, siis pandagu see
dcCektsc snastuse arvele. Nagu am m u teada, on ajaloole m oraali lugeda
nitletu. Mis juhtunud, see juhtu n u d , ja autor suhtub sndinusse aja
loolasele kohase vagurusega. Kaasaegne wi's(reami-tasandi kunst on
teistsugune kunst - sedavrd teistsugune, et oleks aeg tu nnistada see
uueks globaalseks faasiks kunsti ajaloos. Teistsugusele kunstile vastab
ka teine kunstiteadus. Kui tnane refleksiivne m te arutab nii vi tei
siti kunsti ajaloo lppu (nii reaalse sidusa protsessina kui selle aja
loolise kirjeldusena), siis paneb ta praegusele seisule ige diagnoosi.
Insulaarsuse ja kontinuaalsuse konfliktses htsuses on viim ane nii h ab
ras, et sageli ei nnestu personaalsete vi rhm aviisiliste uuenduste ja
leiutiste jadas tuvastada enam m ingit sidet, ei positiivset ega negatiivsetki. Ajalugu naaseb kroonika seisundisse. Uuel spiraalikeerul vohab
kroonika aga kom m entaarist, m is esindab kaht eri tasandit korraga;
thendust loova m ehhanism i ja sem antiliste kontekstidega varustajana
kuulub kom m entaar lahutam atult kunstilisse reaalsusse, ent pretendee
rib htlasi igustatult ka selle reaalsuse kirjeldaja rollile. Veel ks lepi
tam atu kahestum us.
Siinkohal tulekski lpetada, sest edasine on ebakindlate prognooside
prusm aa, m illest autor eelistaks hoiduda. Enne kui p an n a punkt, tah ak
sin siiski ennetada vim alikke etteheiteid valgustatud lugeja poolt.

Veel paar sna teem al Vasari ja m eie. Sdistuste hulgas, m is esitatakse

kuulsale arezzolasele, kes tnaseks on paraku vim etu neile vastam a, lei
dub ka jrgm ine, tnapeval eriti aktuaalne. Vasari range k riitik N anette
Salomon leiab, et konstrueerides autori m d i, m ille paljastam iseni
juab alles Roland Barthes, p an i ta m oonutatult paika kunstnikust
autori karakteristikud, kelle p u h u l olevat tegem ist (a) valge (b) mehega,
kes kuulub (c) krgemasse hiskonnakihti. See kunstiajaloo isa kehtes
tatud ekslik standard toim ivat vaidlustam atu m udelina tnapevani,
levides ka kige m enukam atesse kunstiajaloo levaadetesse. N iisugune
8
Vt S a lo m o n 1998. O lgu m d a m in n e s m rg itu d , et B a r th e s i p o p u la a rn e essee, k u s to im u b
n im e ta tu d m d i p a lja sta m in e , k ib k irja n d u s lik u a u to rsu se k o h ta n in g o n la h u ta m a tu lt s e o t u d
p u h tlin g v istilise p ro b lem aatik ag a: m eie a rv a te s o n k nelejaks keel, m itte a u to r; k irju ta d a t h e n
d ab s aav u tad a e eld atav a e b aisik u lisu se k a u d u [...] o lu k ord, k u s tegutseb, to im ib a in u h keel, in iltc
m ina (B arth es 2002: 119). E n n e k u i n im e ta d a R o land B a r th e s i k u n stn ik u m d i h a u a k a e v a
jaks, tu leb t e stad a , e t B arth e si m tte k ik k e h tib ka m ittelin g v istiliste a rte fa k tid e k o h ta , st nidatu,
e t R ubensi vi M atissei v a h e n d u se l to im ib , p erfo rm eerib m a a lik u n st ise; k u n ik s see o n tegc-

olevat Vaaari patt" (Sdom onl vljend) soolise, mltmekultuurtllsuse )a

klassilise korrektsuse seisukohast.
Vga vimalik, et sam ad etteheited ning vahest veel karm im aigi to o
nil vivad tabada ka kesolevate ridade autorit. Ka siinse loo tegelased
on enam jaolt valge rassi esindajad; kui kneldakse isikute tasandil, siis
kipub m ehi olem a rohkem kui naisi; klassikuuluvuse osas pole kik lait
m atult selge (nagu, m uide, Vasarigi puhul), kuid krgem ate hiskonna
kihtide esindajaid m ainitakse sagedam ini kui lihtrahvast, ehkki viim a
sestki pole vaikides m d a m indud, pigem vastupidi. Igatahes on valge
europo- ja fallotsentristlik orientatsioon silmaga nha, olgugi et veidi
hgusalt. Sisuliselt vngub siinnegi jutustus standardse valikulise telje
m ber: iidsed Lhis-Ida kultuurid, antiiktsivilisatsioon, kristlik kesk
aeg, renessanss ning jrgnev Lne-Euroopa kultuur tnapevani vlja.
E nne kui phjendada om aenese valikuid, ritaksin kaitsta Vasarit.
Arezzolase ja Firenze patrioodina seadis ta eesmrgiks jutustada Itaalia,
iseranis aga Firenze kunstnikest, kes phjustasid m urrangu kujutava
kunsti ajaloos. Juhtum isi oli tollane Itaalia asustatud valge rassiga ning
sestap ei rgi Vasari snagi aafrika, hiina vi indiaani pritolu k u n st
nike kohta. N eid seal lihtsalt polnud. Sam uti ei peetud tollaste tavade
kohaselt m aalija vi skulptori am etiala naisele sobivaks, seeprast tuleb
naiskunstnike defitsiit om istada tegelikkusele, m itte Vasari diskursusele.
A bstraktselt vib seda ju pidada keskaegse ja renessansisootsium i ajalooliseks sks, konkreetselt Vasaril polnud aga naiskunstnikke kusa
gilt vtta. Mis puutub arvam usse, et nii Vasari jutustuse tegelased kui
hilisem ate aegade kunstnikud kuulusid krgklassi, siis see on kriitiku
klassitundlikkusest lm ava kujutlusvim e vili.
Ja lpuks autori m t: personaalse autorsuse listam ine oli renes
sansi juubeldava individualism i tingim ustes ajastuvaim u loom ulik aval
dus, Elulugude autor toim is vaid selle hletoruna. Invektiivid Vasari
aadressil kujutavad endast historitsism iprintsiibi rm uslikku dekonstruktsiooni, mille asem e tidab reaalsusest irdunud, kuid ilsast n rd i
m usest tulvil poliitkorrektsus.^
m a ta , p o le p h ju st B arth e sile v iid a ta - B a rth e s l v it V asari le o n seega n ilin e ja k augeltki m itte
a m m en d av . Teine k a alu k as p ra n ts u se m tleja, n iisa m a k u u lu s M ichel F oucault, l h e n eb a u to ri,
t p se m in i ..a u to ri-fu n k tsio o n i p ro b le e m ile p a lju d ife re n ts e e ritu m a lt (vt F oucault 2000).
9
M a ei saa siin p ik e m a lt p e a tu d a m itm e k u ltu u rse , fe m in istlik u ja klassilise l h e n em ise k o m p
leksi t p ilise lt p o s tm o d e rn is tlik u l k o rrasta m a tu se l. V in v a id p g u salt v iid a ta n e n d e h ita m atu sele: n n d a eeld ab m itm e k u ltu u rilisu s kigi k u ltu u rid e v rd v rsu st ja -v rtu slik k u st,
fe m in ism i s u h tu m in e saab aga vaevalt olla salliv k u ltu u rid e suhtes, kus naisi d is k rim in e e riti jne.
P o s tm o d e rn is tlik u lib e ra lism i seisu k o h a h p o le kigil n im e ta tu d k aalutlustel siiski ldse t htsusi.
T eo o ria ja tegelikkuse su h te k o h ta k irju tab fe m in ist K elly O liv er j rg m ist: 1... 1o le m a k s revolut sioon ilin e, ei saa fe m in istlik te o o ria ta o tle d a oleva e h k lo o m u lik e faktide kirjeld am ist. Hemini.stlikud
te o o ria d p eav ad o lem a p ig e m p o liitilised relvad, r h u m ise le v idu saavutam ise slriiloeglad spel

Q u o d U c e tJ o v l... - m lslubfttiid Vasarile, ei ole veel kohane Igale tnasd e uurijale. Liiatigi ci koniprom ilecri printsiibi karikatuur printsiipi
fnnast. Sestap nd m ned kaalutlused om a valikute igustuseks. hel
vi tei.sel viisil on need esitatud ka phitekstis, kuid lhike m eenutus
lppsnas ei tohiks asjale kahjuks tulla.
Mis puudutab soolist ja klassilist lhenem ist, siis ses osas kattub mu
eneseigustus Vasari apoloogiaga. M a knelesin sellest, m is oli - vas
tavalt iga ajastu sotsiaalsetele, klbelistele, kultuurilistele, soolistele ja
nuiudele tiesti konkreetsetele tingim ustele. Knelemise sellest, mis
oleks pidanud olema, jtan nende hooleks, kes ihkavad ajaloole m oraali
lugeda.
Leidub siiski seisukohti, m ida tuleks lhidalt phjendada. Esim ene
neist kuulub kll philiselt kunstiajaloo valda, kuid puudutab kaudselt
ka m itm ekultuurihsuse probleem i.
Helarvamusteta lugejale, seda enam aga eelarvam ustega lugejale to r
kab kindlasti silma mustvalge skeem plastiliste artefaktide kujutam isel
eri ajal ja eri kultuurides: seal kunsti veel ei olnud - siin kunst juba
on", vi ka ra jttes ajalise vastanduse juba-veel, mis teeb sam a vlja.
Tepoolest, et seadsin endale eesmrgiks probleem i vim alikult selgesti
valgustada, siis lisasin teadlikult valguse ja varju kontrasti. M uidugi
nu\ m istan, et ka m aagilis-kultusliku otstarbega kujutistel on psivaid
objektiivseid plastilisi om adusi, m ida vidakse tajuda ekspressiivsete
ja esteetiliselt thenduslikena. N eid tavatsetakse nim etada varjatud
vi ..ilm nem ata om adusteks (vt D anto 1988), kuigi varjatud saavad
olla pigem thendused, vline vorm on alati ilm ne ja silmale nhtav. Ei
nuiutu objekt, vaid ngemisviis.
Selge see, et ka snnikultuuris vidakse neid om adusi tajuda estee
tiliselt vljendusrikkaina - vahel hm aselt ja alateadlikult, aga m n i
kord ka teadvustatult. Ent kunstilise taju erutam ine kuulub seda laadi
kujutiste funktsioonivlja perifeeriasse, sam as kui sakraalsete subjek
tide, judude ja om aduste kohalolu tagam ine m oodustab nende keskse,
eksistentsiaalselt hdavajaliku (tarbim is)vrtuse.
Selle tsiasja tu n n istam in e ei ole sugugi vastuolus kultuuriplunUliliscll k o n k reetsetes o lu k o rd ad es. Jrelikult o lg u fe m in istlik u te o o ria eesm rgiks
IriiDiiiili' viil/iilotam ine - ei igete ega valede, v aid ju s t strateegiliste. (O liver 1989; 146-147, vi
Siikiil, U ricm ont 1998: 236.) T a h e s-ta h tm ata tab ab k rv siin k u n a g i nii kuulsa p ro g ram m ilise selmikiilia vuslukaja: ..Filosoofid on m aailm a ain u lt m itm e ti seletan u d , k u id asi seisab selles, ct tcdii
(Vt ( ie rh a rd t 1996.) A n tu d k o n te k stis oleks ju kigiti p h ju st sellele ka v iidata. l*'ilosoo(\a )a
Ifiuliisc parteilisu.se p rin tsiip p o le .seega sugugi iin u n e n u d , ksnes tra n s p o n e e ritu d teise, snii liihcilin sr lim aalsusse. (Vl ka tclsl Ahm Sokall nillleld; Sokul, H ricinonl 1998; 2.19--242.) Tcpoolcsl, kui
li iHirial pole m ingil plsIm U l e m p llrllliir rrHiiUiiiiegu ju Icadinise tesuse k sim u s on piicvukornisl
niiius, ntlk s siis m itte eHltudtt VttMrlli' NlrAlrr||lllell tCiluiH urve Ju soodtistudu sellega vitu rhtiiitlse
Iile ..pelslllillsell konkrcTlne IHw|pilii(illl"fl

ralismi ideedega, pigem vastupidi - haakub nende sisima tuumaga.

M uidugi on eri tpi kultuuride seostam ine he vi teise slru k lu u rieiem endi olem asolu vi puudum ise pinn alt paratam atult hinnangulise
klaga. P arandada saab seda paratam atust nii, et tunnistatakse iga ku l
tu u r igal tem a eksisteerim ishetkel enesekllaseks ksuseks. Paraku ei
vim alda rm useni aren d atu d idiograafilisuse-phim tte jrgim ine
teh a m ingeid ajaloolisi ldistusi ega jlgida globaalseid kultuurilisi
m uutusi. Seega tuleb ka siin taotleda tasakaalu idiograafilise ja ajaloolis-tpoloogilise lhenem ise vahel, hoidudes hoolega ebarelevantsetest
h in n angulistest hierarhiatest, kuid paraku jllegi lootuseta saavutada
lplik tu n n etu slik tasakaal.
N d jrgm ise strateegilise valiku, europotsentrism i juurde.
Teadupoolest ei kulgenud protsess ainult antiikaja Vahem erem aades
ja renessansiaegses Euroopas nii, et piltkujutiste kunstiline thendus
kasvas, m uutudes sisuliselt olem atust vi perifeersest keskseks, ning
vastavalt m oodustus ka kunstim aailm om a institutsionaalsete stru k tu u
ride ja intellektuaalse refleksiooniga. Puhtaim aks niteks sam alaadse
test protsessidest teistes kultuurides viks olla Hiina.
3. sajandi lpul e.m.a, kui hellenistlikus m aailm as h in n ati m aali
ja skulptuuriteoseid krgelt just nende kunstiliste vrtuste t ttu ning
need m uutusid kogum is- ja om am iskire objektiks, lid hiina k u n stn i
ku d keiser Shi H uangdi m onstrum liku hauakam brikom pleksi; tpselt
sam uti nagu paljudel eespool viidatud juhtudel jid aga sajad sdalast
kujutavad terrakotaskulptuurid surelike silme eest varjatuks m ulda tis
aetud jrakuis, sest om a otstarbelt po ln u d nad ldse m eldud vaata
miseks, kunstiliseks nautim iseks: kujude lesandeks oli valvata valitseja
igavest rahu. Tuhatkond aastat hiljem laseb teine H iina keiser endale
hau d a kaasa p an n a riisipaberirulli kuulsa kalligraafi teosega juba estee
tilise vrtusena.^ N ende kahe punkti vahele jb kunstim aailm a kuju
nem ise aeg Hiinas. A renenud kunstim aailm m oodustus seal hiljem kui
antiikm aailm as, kuid m rksa varem kui renessansiaja Euroopas - um bes
esimese aastatuhande keskel m.a.j, ning saavutas itsengu klassikalisel
Tangide ja jrgneval Songide ajastul. K rgkunsti eristati ja teadvustati
puhtkunstilise nhtusena ning sellest sai rafineeritud esteetilise tarb i
m ise objekt, kunstiloom ingut vastandati selgesti ksitle, kunstikogum istava levis alul krgklassi, seejrel aga juba ka linna keskklassi seas."
10 vt SaBaflCKaa 1984: 297. L eid u b teisigi n ite id k u n stite o ste n ii l p lik u st o m a m isv o rm ist. 1982.
aastal avasid H iin a a rh e o lo o g id V^ang Z h en i, 15. sajan d il e la n u d rik k a k a u p m e h e h a u a k a m b ri te g e m ist oli seega L o ren zo M ed ici ja G io v a n n i R uccellai kaasaegsetega; h a u ak a m b risse oli koos
v ald ajag a m a e tu d k a 24 m a a lija k s k allig raafiak u n sti teo s (vt C lu n a s 1997: 175).
11 S ilin u d o n te a ted k e ise rlik u st k o llek tsio o n ist, m is h iljem hvis - selles leidus 250 000 m aali- ja
kallig raafiateo st (A Isop 1982: 246).

Esimese aastatuhande lpul v61 telie alguses, Songi dnastia ajaitul.

lekkisid Ivuroopa kunstiakadeem iale sarnased institutsioonid (vt Clunas
1947; 54,61). Soovimatus ttada turu, anonm se ostja tarvis mrkiski
algselt kunstniku erinevust ksitlisest. Hiljem kujuneb siiski maitsemajanduse iibidinoossetele reeglitele vastav kunstiturg om a vahendajateklassi ja hinnakujundusega. Kopeerim iskultuur arenes lausa tstuseks,
mis m ahult letas hihsantiigi vastavat toodangut tenoliselt m itm eid
kordi. Koos kopeerimisega puhkes itsele vltsimiskunst, mis saavutas
samuti tohutud m tm ed. H iina kunstim aailm a kogupilti tiendavad
teoreetiline refleksioon ja arvukad kunstiajaloo-alased teosed.'^
K unstim aailm a niisam a om anolise, kuid kokkusurutum a ku ju n e
misloo m oodustab Joseph Alsopi poolt ra m rgitud islam i variant, mis
tekkis vaatam ata islami traditsioonilisele anikonism ile ja kaudselt H iina
mjutusel. Krge kunstina hin n atu d spetsiifiliseks kogum isobjektiks
osutub siin kalligraafia ja m iniatuuri hendus ksikirjalises raam atus,
mis m oodustas om aette tervikliku kunsti, m ille itseaeg langes 14.-16.
sajandile. K ollektsioneerim ine piirdus enam asti siiski ahhi raam atu
kogudega, m ille eesotsas seisid tihti silm apaistvad kun stn ik u d ;^ teosed
valmisid philiselt tellim ustna, m itte tu ru tarvis; m in iatu u r maali
ajalugu ksitlevaid kirjutisi on kll silinud, kuid kujutava kunsti vl
jaarendatum ast teooriast on siiski raske rkida. K unstim aailm a islami
teisendi ebatielikkus ning suhteliselt lhike kestus on seletatavad ikonoklastilise keskkonna vastupanuga.
O m a phjapanevas ts piirdub Joseph Alsop selle haruldase tra
ditsiooni nelja teisendi kirjeldam isega, m is ldjoontelt vastab k uns
tim aailm a mistele, kuid vtm eteguriks peab ta kollektsioneerim ist,
nim etades teised kunstim aailm a phielem endid kunsti krvalsaadusleks. dini em piiriline, puhtkirjeldav lhenem ine - seal, kus on ole
mas kunst, avastab vaatleja pidevalt ka nii- ja niisuguseid krvalsaadusi
ei anna vim alust elem entide vastastikuste seoste ja m jutuste u u ri
miseks, mis lppkokkuvttes vivad viia ka suhte pea peale p rd u m i
seni: me olem e tunnistajaiks olukorrale, kus kunst ise vib osutuda om a
krvalsaaduste krvalsaaduseks.

I O p r i . s tieliku levaate H iin a k u n s tim a a ilm a s t vib leida Jo sep h A lsopi sja n im e ta tu d nm m ii
liisl (lk 2 1 2 -2 5 1 ).
I I Sallil Isniaili ra a m a tu k o g u T abrizis ju h tis k s tolle aja k u u lsa m a id k u n stn ik k e B ehzad; hiljem ,
l-iiiuiili poja '1'ahm aspi valitsusajal, kes oli k a ise k u n s tn ik , p id a s s e d a a m e tit teine silm upuistcv
iiiclsItT Sultan M u h am m ed (vt KepMMOB 1970: 20). T ah m aspi v e n n a p o ja su lta n Ib ra h ln i M lra i
k^l^us oli ligi kolm tu h a t kidet, m is olid lo o d u d kalligraafide ja m in ia tu u rik u n stn ik c histilnii;
lillirtu liisrik as o n seegi fakt, et prust m e h e su rm a kskis Ib ra h im M irza lesk ksikirjalclicklnedclt
H ch/iuli ja teiste k u n stn ik e m ln liitm irid vreKa m aha pesta: sallim atu s kuju tiste vastu a n d is cndiist
tilli!, m rk u (vt A lsop WKZ: 255).

Ent olulisem on muu. Kigi tuntud kultuuride, nii ekiiateerlvate kui

hvinute, hoolikas skaneerim ine nitaks kindlasti, et paljudes neist lei
dus kas em bronaalseid, vaevuaim atavaid, arengu algstaadium is vi osa
liselt vljakujunenud elem ente vi elem entide blokke kunstim aailm ast.
Seletus vib osutuda sna lihtsaks; kujutiste ja m uude plastiliste artefaktide loom usesse, olgugi need om a puhtfsiliselt eksistentsivorm ilt
neutraalsed, on ktketud terve hulk vim alikke kultuurifunktsioone.
N ende seas on ka vim as kunstiline potents, m is otsib vim alust end
teostada kas siis m uude funktsioonide piires vi iseseisvalt. Nagu k in
nitavad sja to o d u d nited, vib kunstiks m uutum ine toim uda vga
erinevates sotsiaal-kultuurilistes tingim ustes: kuidas m e ka ei otsiks - ja
kindlasti leiaksimegi! - analoogiaid hellenistlike riikide, H iina im pee
rium i, Tim uri-jrgsete khaaniriikide ja 15. sajandi Firenze vahel, jvad
dom ineerim a tunduvalt kaalukam ad erinevused. See thendab, et plas
tiliste artefaktide kunstiline potents (vi ehk koguni kunstiline taotlus?)
on suutehne teostum a kikjal, kuid reaalses ajaloos, tnu paljude tegu
rite koostoimele, ei pruugi teostuda ldse, teostub osaliselt ja ksikutes
aspektides, vi ilm utab end ties jus.
Pealtnha peaks sellest piisam a, et llitada ka H iina - ja m itte ksi
H iina - kogem us kesolevasse plastilise kunsti ja kunstim aailm a kuju
nem isloo kirjeldusse. Siiski leidub ka kaalutlusi, mis igustavad m inu
valikut.
Kunstim aailm a struktuuride sarnasus Euroopas ja H iinas, kus see
oli Euroopa-vlistest kultuuridest kige tielikum alt vlja kujunenud, ei
tohiks varjutada olulisi erinevusi. Esimese neist m oodustab juba spet
siifiline kaunite kunstide konfiguratsioon hiina kultuuris, m is jb
vga kaugele E uroopa m orfoloogilisest universaalsusest. H iina aru
saamas m oodustas kunstipram iidi tipu kalligraafia, jrgnes sam uti
pintslitna lhedane m aalikunst - m lem al juhul seostusid esteeti
lised om adused krgtasem el intellektuaalsusega. Kik lejnud plas
tilised kunstid - arhitektuur, skulptuur, tarbekunstiliigid - silitasid
ksit seisundi ning vastavalt ka m adala sotsiaal-kultuurilise staatuse,
kuigi esindasid rm iselt krget ja rafineeritud esteetilist kultuuri. 11.
sajandi hiina luuletaja m rkab sedasam a, m illest knelesid Sim onides
ja Horatius;
D u Fu poeem id on nhtam atud m aalid
H an Gani m aalid on snatu luule.*''

474

14

Tsit A lsop 1982: 224 jrgi.

Ent luttlekunitl. cfHliM klrjanduie, m uui Uci te iM i t i m g i d i ^ lunnitu ei kiijunenoc) hiina l<ii)tuiirl.s Ruroopa kaunite kunstide mAltele
viislaval ldm istel; jiireiikull puudus vajadus kunstiliikide hise aluse
leidmiseks vi ..hisele printsiibile taandam iseks ehk teisisnu - estee
tika kui ldise kunstiteooria loomiseks. Sajanditepikkuse traditsiooniga
esleeliline m te Hiinas arenes philiselt eri kunstiliikide teooriate vor
mis. kusjuures m aalikunst ja luule dom ineerisid selgesti kigi teiste le
(vi AixnancKaft 1985: 30-55).
Kunstim aailm a H iina teisend m oodustus uusaja Euroopast soo
tuks erinevates tingim ustes; hiskonna konservatiivsest elulaadist
ning vastavalt ka kultuuri konservatiivsest suunitlusest tulenevalt oli
I liina kunstim aailm ebadnaam iline. Isikliku panuse vrtus pidi taga
nema ustavuse ees traditsioonile; nagu kanoonilises ssteem is tavaks,
ci pretendeerinud uued ideed enesekllasusele, ..insulaarsusele, vaid
kanoniseeriti kiiresti ning kinnistati lugem atute koopiate, korduste ja
teisenduste nol. Sestap puudusid H iina kunstim aailm al need eespool
vaadeldud om adused, m is vim aldasid Euroopa kunstim aailm al pii
ram atult laieneda ning viisid just selle plastiliste kunstide (nagu m uuilegi kunstide) m aailm a eksistentsi- ja arenguvorm i globaliseerum iseni,
globaliseerides htlasi ka euroopalikud sotsiaal-kultuurilised p h i
m tted ja struktuurid. H iina teisend ji enesessesulgunud, idiosnkraaliliseks tervikuks (sam uti nagu islami teisend), sam as kui euroopa
liku m udeli ekspansiivne loom us nudis algse elundite sobim atuse
letam ist ning vim aldas E uroopa kunstim aailm a tbil m uutuda
universaalseks, muid regionaalseid, rahvuslikke,
h im u k u ltu u ri traditsio on e oma reeglitele
allutavaks dom inandiks.
Usun, et see on piisav phjus valim aks niisugust uurim isstrateegiat
nagu siinne. Kesoleva levaate eesmrgiks oli jlgida just selle, tn a
seks globaalselt dom ineeriva m udeh allikaid, kujunem isheitlusi ja m eta
morfoose. Kui kellelgi ji m ulje, et Euroopa m udelit tstetakse siin esile
parim a vi ainuigena vi ksitletakse seda m ingi varjatud ..atraktiivse
ajaloolise eesmrgi teostum isena, siis tasub raam at uuesti thelepaneli
kult lbi lugeda.

Visual Image and Art World

Su m m ary
Late m odernism and the post-m odernism that followed forced the question, albeit only in theory, o f the end o f the history o f art (Hans Belting,
A rth u r C. D anto an d others). However, observation of the sym ptom s of
the end triggers a discussion o f the beginning. This thought process is
the reason for the revision o f the essentialist concept o f an etem al and
im m utable nature o f art, w hich is the axiom atic basis for m any theories o f art and for the professional consciousness o f art historians. The
sphere o f this revision m ay be condensed to the question once form ulated by N elson G oodm an - w hen is art? The answer cannot be purely
theoretical. The question when? will inevitably introduce a tem poral
dim ension into any theoretical discourse. The need for historical backgro u n d asserts itself All that rem ains for a researcher to do is to adjust
the dosage.
This book intentionally tu rn s theoretical discourse into historic narrative. It follows how, w here an d w hen visual images, usually grouped
together w ith the plastic (or fine) arts, take on artistic functions, and
aiso chronicles their previous or sim ultaneous nonartistic functions. The
transitions to images functioning as aesthetic objects were always coupled w ith respective shifts in philosophical thought and m ass mentality,
w ith the form ation o f special constellations o f concepts (including the
concept o f fine arts), and with the additions o f special socio-cultural
structures and institutions w hich together have com e to form cultures
subsystem: the A rt w orld. The rise o f the art w orld and its contem porary m etam orphoses is one of the researchs ru n n in g them es.

476

The issues raised in the first chapter are driven by the O id Testam ent ban
on images. D ecalogues Second C om m andm ent represents a concentrated negative reflection of the initial experience of the function of the
image. At the sam e tim e, the ban throw s a long shadow on th e future,
largely determ ining the fate o f Creative activity in W estern cultural life.
A review o f ancient religious and m agical practices, supported by
ethnographic observations (which m ay be extended to ancient prim itive
cultures), shows that the rituals th at were tied to images were based on
ubiquitous ideas concerning sacral presence - m ythical connection of
the deity to its depiction. W hat lies at the basis o f this idea - as well at

tb b w U o f W ttq M S B W f W H n w - ------,
Ilkf ness to replace the deplcted object. Thls ftblltty t lio givai riie to ie
iiolion ihat therc is an ontological conncction betw een the nrlginal and
II,s llkcness, and to the magical practices which janics G. Frazer would
liiter call hom eopathic. This is the general pagan background against
which the form ation, self-determ ination and the thorny path lo the seif
il,>iserlion o f Bibhcal m onotheism occur. The Bible is full o f testam ents to
relapses into pagan w orshipping o f K hanaan and o ther A ncient Eastern
divinities; the Prophets never tired o f denouncing the chosen peoples
di,sloyalty tow ard their God. Nevertheiess, the iconodastic zeal, which,
Ihough possibly dating back to the aniconism o f ancient Semitic cults,
had taken final shape no t long before Babylonian captivity, w ould in
Ihe end becom e one o f the m ost im portant and definitive attributes o f
IMblical m onotheism distinguishing it from its im m ediate and m ost
rcinoved environm ent.
'I he iconodastic discussion o f the O id Testam ent, ru n n in g as a refrain
ihrough m any o f its chapters, postulates the following fundam ental
argum ent: images o f gods, i.e. idols, are no t alive as they are created by
hiiman hands from dead m aterials. Rather, they are secondary in relation to depicted reality and therefore cannot be w orshipped as gods. To
m odern consciousness, this argum ent seems self-evident, and, therelorc, hollow. We should n o t forget, however, th at the foundation o f the
m odern, i.e. our - understanding o f the secondary nature of images, was
laid specifically by the Biblical criticism of idol worship. It was developed
in an environm ent w here the belief in the equality o f gods and images
was unrivaled king. It is only in the context of this belief th at images
l iin function as idols, and it is only in relation to this belief that Biblical
iirgtiments acquire their underm ining sense. As Biblical prophets and
Icglsiators stripped images o f their ontological m eaning, the processs
revolutionary connotation h ad the efFect o f reconiirm ing the artificial
nature o f art. By elim inating G od from the statues, the second com niandm ent unw ittingly sanctioned their transform ation into aesthetically significant images. It is quite another issue th at this perm ission,
duo lo the universal nature o f the ban, could not be achieved w ithin the
limits of O rthodox Judaism.

Kcai transform ation o f an idol into artistic im age occurred in the culture
oi Antiquity. The original belief in the ontological connection between
tlu divinity and its image, as well as in relevant ritual practices, was
prcscrved in one shape or another throughout A ntiquity; the Greeks

qualified sacrally mrked statues such as these anlmate" or emp$

"iTie m ost standard form o f praise o f an image was aiso a testam ent t^
its lifelikeness: texts had endless variations of the a.s if it wcre alive"

478

motif. Special literature started a tradition o f real or pretend lifelikeneai

o f images w ith a belief in the anim ate nature o f statues; Ernst Gombrich
called the ability to create anim ate images the Pygm alions powers",
thus launching an entire tradition o f conflating lifehkeness and an im atf
nature (e.g. N ina Braginskaya, A ndrew Stewart, Nigel Spivey). Referenco
to Pygm alions powerlessness w ould be m ore precise, however: hving i
created an am azingly lifelike statue, the legendary character was incapable o f bringing it to life. In reality, the as if it were alive m o tif wa:
a reflection o f the concept o f im age w hich was on its way to becoming :
m im etic and a com m ent on its illusory, deceptive nature: first and forem ost, as if it were ahve m eans not ahve. Here is the p o in t at which
the poet and philosopher o f the A ntiquity suddenly m eets the Judaic
prophet; the prophetic not ahve notion directly echoes the nonp articipation in being o f Greek philosophical discourse. The mimesis
theory pu t an end to the sacral reality o f the image; the spUtting o f the
initial oneness o f G od from his im age can be considered to be the birth
of art intuition as a special type o f intertangling non-existence with
existence (Plato). F urther developm ent o f the idea o f m im esis enriched
it with new significant aspects - educational, psychotherapeutic and
hedonistic ones (e.g. Aristotle, the Sophists).
As far as the w orld o f A ntiquity is concerned, it w ould be appropriate
to be discussing art intuition since the consciousness o f the A ntiquity
had no t form ulated the general n otion of art. W hile p o etry h ad been
tied to godly inspiration since H om er s times, w ith enthusiasm being
the sign o f divinity s presence inside the speaker, plastic art was consid
ered to be a type o f trade o r handicrafts throughout the A ntiquity techne by the Greeks and ars by the Romans. The value o f w ork versus
leisure was w hat guided the w orld o f hum an activities and w hat determ ined the low status of the artist - w ith the concom itant grow th of the
status o f the w ork o f art as the object o f lofty delights. However, there
was no absolute consistency here, and w ith the unprecedented blossoming o f plastic arts, especially in Hellenic times, the ideal im age o f an
artist was becom ing m ore sophisticated. The teaching o f Stoics endow ed
the artist w ith the gift o f im agination i.e. the ability to see intuitively
and to recreate as a m ental im age th a t w hich exists bu t rem ains hidden
from m undane vision. H ints at the affinity between art and poetry can
be found in the thought o f Late Antiquity, in H oraces fam ous ut pictura
poesis idea, specifically.

)IfW aM

--------

almple artiaanal occupation, beconiM ^ u m t m rap n m iM i.r

nt il hlsiorical deKcription o f plastic art.s; the process by which art and
im lpU irc wcrc dcveloping during Ihe ('lassical pcriod (as depiclcd by
Pllity ihe liider and som e othcr writers) is a sequential serles of di>scov#rieN oi iiicrcasingly good niethods for depicting the worid and bringing
(Mlmings and sculpture to the state o f ideal com pleteness and perfcclliin. In light o f this, we can refer to a specia! type o f canonicity o f Greek
ifl, II cumulative canon where, contrary to A ncient Eastern culturcs,
llie canon is provided not at the beginning, but at the end of the process
inslcad, as its causa Jinalis.
It is spccifically the fact th at plastic art was initially dissolved in craft
ihttl rcndered the artist (as opposed to a poet) the cause o f the work,
a phcnom enon noted even as far back as by A ristotle in his analysis
o flh c Icchne. This cause-and-efFect correlation begins to affect the sta(UH o( artistic works as they acquire special value, becom e objects to be
^rc,'icrved, collected, objects prestigious to own, and which are therefort* worthy of trade. Indeed, the legend related by Pliny w herein Zeuxis
rrlused to sell his pairitings because he reasoned th at they had no m ontliiry cquivalent is indicative of the general realization o f the uniqueness
dl illi object of art, an object to w hich a price cannot be affixed. The
imiquoness of the w ork o f art em bodies the uniqueness o f its master.
Nevcrtheless, the product o f artistic creation, despite being outside the
frunicwork o f economy, becom es included in econom ic space; herein
llr.s llic beginning o f the absurd econom ics o f laste.
it is casy to follow the relatively quick developm ent o f the structures
(l i Ik ' worid of art, especially the developm ent occurring in the era of
Hellenism and in Im perial Rome. Namely, it involved the secularizatlon o f Ihe them es, the treatm ent o f sculptures and paintings as objects
lor purely aesthetical enjoym ent, the custom o f state and private com inissions, the accum ulation o f images in tem ples and sanctuaries, thus
liiinsform ing them into m useum s o f a sort, the growing significance
oi Works of art as objects of m ilitary loot an d adm inistrative robbery,
sIiUc and especially private collections and art patronage, the establishntcnl o fa n art m arket, and the growth of dem and and the developm ent
oi the industry of counterfeit paintings and sculptures. The painting is
loniplem ented by the em ergence of a special body o f m eta-texts, if only
In an cnibryonic stage. They range from the first historical overviews
(Xenocrates o f Athens), through the building o f boid theoretical bridges
helwccn different types o f arts (Plutarch) to late ekphrases (the two
Plillosiralu.s, Callistratus). We could say th at the p rim ary building ele-

!*%

____

to form a special cultural subsystem, developed in Antlquity.

Nothing, however, was carried through to com pletion.
The structures o f the developing worid o f art did nol abolish the
archaic m ethods o f im age creation and functioning. Instead, they were
superim posed on them and coexisted w ith them through the end of
Antiquity. Nevertheless, the heritage o f A ntiquity later yielded a m odel
th at w ould serve as an example for building m odern w orld o f art.
But before th at th e A ntique form s were destined to m eet and react
and respond to the heritage o f Jerusalem.

480

A ccounts about the hfe o f C hrist teil us little; the apocryphal gospel taiks
about how w hen C hrist was little, he separated water from firm am ent,
m ade birds from clay and then anim ated them , w hich is all m ore o f a
retrospective reproduction o f the description o f C reation th a n a prescription for the future. It is this preference for the spiritual over the
physical, expressed in the Gospel according to John: blessed are they
that have not seen, an d yet have believed (20:29) th at could be considered to be this prescription instead. Nevertheless, the unsatiated need
for seeing gave rise to icons.
The first centuries o f C hristianity are rem arkable for th e disagreem ents betw een the iconoclastic zeal o f Early C hristian thought (Apostle
Paul, ele m e n t o f Alexandria, M inucius Felix, Tertullian, as well as Justin
M artyr, Tatian, Athenagoras, O rigen and others), and the incipient
grass-roots practice o f C hristian images.
The first C hristian images probably appeared as early as 2nd century,
while early C hristian art started developing in the 3rd century. Pressures
o f the environm ent o f A ntiquity played their own roie. We can surm ise
th at the art o f early C hristians was a sacral transform ation o f the secular
m ode of the plastic arts of the Antiquity. A ncient R om an Im perial cult
also played a certain roie as a m odel.
Theology ultim ately retreated before the growing tren d o f icon worship. W orshipping icons becam e custom ary no later th an the 5th cen
tury. Theology owes m uch to the leaders o f the C appadocia School for
providing the argum ents in support o f icon worship. The m yths surrounding the genesis o f icons trace it to a m iraculous appearance, to
an im print (as a way to circum vent the O id Testam ent argum ent about
the m an-m ade nature o f the im ages) or to its apostoIic origins. In any
event, the m ost valuable images were the ones with the highest degree
o f authenticity, o f likeness, w hich was later reproduced thanks to the

lly U i ^ to the origtm l ao m wieyw7

llic Iconociastic m o vem en t o f 8th-9th centurlesin ByzitntineEinp^
bwHme ihe niost form idable theoretical and practical crltlcism of icon
worshlp, though not a total rejection o f images. This was really the first
Ilme thut im plicit Biblical notions o f an image as som ething inanimate
Mtul urtificial becam e a license for allowing secular images within tfie
framcwork o f Judeo-C hristian culture. The victory o f icon worshippers,
which lead to the destruction o f iconociastic literature, m ade iconoclnNls reasoning inaccessible. This criticism , however, becam e a challengo that orthodox thought responded to by developing theological
Iheory behind icon w orship (John o f D am ascus, Theodore the Studite
ttiul others). In developing theological thought surrounding the icon,
christological argum ents were central - C hrist as Father image, Christs
exposure to hum an senses, the diiferentiation o f the m aterial where the
llkeness is printed, and o f the likeness itself created by Cappadocians
wcll as the idea o f transferring worship o f the image to the prototypg
Image, including the neo-platonic ideas o f Pseudo-D ionysius Areopagitg
Spccial m eaning was assignd to the icon as the bearer o f grace and latej.
to the principle o f liturgical presence, w hich m ade the icon the place
(or sublim ated ontological association w ith the prototype.
The W estern reaction to the theory o f icon worship set out by t^e
cdicts o f the Second C ouncil o f Nicaea was lukewarm . The respotisg
of C harlem agnes theologians, Libri Carolini, contained a differetj^
inore rational concept o f the image: images, including sacral ones, wtrg
cndow ed w ith a greater degree o f autonom y, with a certain degree q{
conventionality and were in fact considered to be a type of sign, Even
though the docum ent w ould later be forgotten and rediscovered asl^tg
as the 16th century, the seeds sown by its attitude w ould rem ain power.
fui in the W estern thought and practice, and would influence the fate Qf
W estern European a r t
Nevertheless, any type of autonom y of art was stiil far away. In
M iddle Ages, the general notion of art was non-existent, while
notions closest to it only served to prove th at the intellectual appatatuj
developed in the A ntiquity h ad becom e smaller. The socio-cultura)fQ|g
o f an au th o r or o f an artist in its m o d ern sense is not applicable tg
the realities of the time. The ideal of an icon painter makes it a conjyjj
for the original images, an d its personal transparency is controlle(j
m odels-m eta-texts. In the West, a m aster is in no way separate frgjjj
the rest o f the handicraftsm en organized into the guild system,

482

though an artists prestige does grow over tlme, thls gro w th happens not
in spite of his status as an artisan, but together with it. Indccd, contrary
to popular opinion, the guild system did not restrain the m asters artistic
initiative, since it was his ow n initiative to accept it. 'Ihe W estern M iddle
Age tradition h ad no t experienced iconoclasm o f the m agnitude experienced by the Byzantine Empire, and thus it did not develop neither a
consistent theory o f icon worship, n o r a stringent iconographic canon.
Therefore, m ethods o f iconographic control th at developed in W estern
Europe were m uch looser and lant them selves to change m uch easier.
The conservatism o f the culture o f the M iddle Ages ran parallel to
the lack o f the developm ent o f cultural m em ory: the works o f art were
least valued for th eir aesthetic qualities, dilapidated buildings and frescoes were ruthlessly replaced, the com bination o f elem ents o f different
styles and periods disturbed nobody. The era did no t distinguish artis
tic value as a quality of unique objects, and had no incentive for collecting and preserving objects o f artistic value. Analysis o f the descriptions left behind by figures as opposite as the illiterate knight R obert de
C lari and the brilliant representative o f the educated elite, A bbot Suger,
helps reconstruct a sim ilar seale o f aesthetic assessments. In doing so, it
becom es clear th at it is the sim ilarities th at betray the taste o f the times:
highest m arks are given for quantity, as well as eost and rarity o f m aterials, th eir inherent sparkling qualities, an d m iraculous power. The difFerence lies in the fact th at the educated clergym an Suger uses the precious
shine and the beauty o f m aterials for anagogical ascension to heavens,
while R obert de C lari is apparently unfam iliar w ith this type o f em otion.
The them e o f the Antiquity, as if alive, was revived in th e Byzantine
ekphrasis, though its sem antics did experience a shift: w hile the A ntique
them e served as the key m ethod for em phasizing an artistic quality, in
the Byzantine context, artistic sense becom es secondary to the defining
quality o f authenticity.
Despite the dogm atic and o th er differences, sacred im ages in the
East and ih the West were united by a richness o f supernatural energies w hich m ade them agents o f constant interference in the affairs of
the w orld created by God. Incidentally, the line betw een a m iracle and
magical m anipulations is rather h ard to trace. The belief in images C o r n
ing alive was the strongest refutation o f their artistic nature.
A com m on denom inator in the life o f Eastern and W estern sacred
images could be the greater and lesser degree of their ontologisation,
w hich was naively spontaneous or spiritual in a sublim ated way and
inversely proportional to their artistic qualities. In the West, however,

the llfe o f the imagei, on ill Icveli, fh>m the topm oit r e d m i
Intdliee*
Itial discoiirsc down to quotUllun cu.stoms, was characteri/ed by duaiity.
It was ihis duaiity, thcse m uhiplc undcrstandings and types o f functioiv
ing that served as fouiidation for a wide range o f potential choices.

(iiorgio Vasaris Lives o f the Artists, besides being valuaWe for its facts
and descriptions, could also serve as a sign that aesthetics becam e firmly
instilled as the ultim ate viewing criteria. Vasari is often accused o f giving an exam ple o f a progressiva evolutionary interpretation o f the artislic process, which would prove to be fateful for the entire subsequent
history o f art. This assessm ent is n o t entirely fair.
First, the pattern of ascension from im perfect form s to perfect ones
is not Vasari-esque. That trace actually goes back to th e Ancient Greek
source, Xenocrates o f Athens, and m ust have been obtained by Vasari
ihrough later interm ediaries (Pliny the Elder, first an d forem ost, and
possibly, Cicero and QuintiUan). A ntinom ies, drafted by Xenokrates,
are ciearly apparent in his^narrative. O f them the first was that the
Progressive pattern of the development of art and sculpture, from
(lim abue and Giotto to the final culm ination in the a rt o f Leonardo,
Kaphael and Michelangelo, m ainly unfolded in theoretical introductions, while Vasaris artistic sensitivity in the Lives m akes him stress
individuai (and unsurpassed!) perfection o f som e w orks o f art created
lng before the general culm ination; i.e. these works o f art becom e like
dcad-end branches o f the evolutionary tree. In th eir quality o f refleclioiis o f general antinom y, the pattern bifurcates betw een the continuity
oCthe artistic process and the insularity (B enedetto Croce) of an artistic
work o f art. The second antinom y is as follows: hving w itnessed and
lived in M ichelangelos as well as post-M ichelangelo tim es, and hving
rcdccted these tim es in the second edition of The Lives, Vasari had to
(ind the notions w hat w ould be external to the evolutionary developnient in order to describe the m annerist situation, i.e. a situation after
liie culm ination. This notion, am ong others, evolved into grace. The
iisc o f this type o f notion indirectly pointed to the fact that other, nonovolutionary m ethods for constructing the history o f art were possible.
Second, together w ith the image of a gradual ascent o f Renaissance
art lo the heights of perfection, Vasaris ekphrases have a positive attitudc toward persistent quality, in a way independent o f the tim es. The
vaiidation o f this quality dates back to A lbertis tim e, even. Vasari conlinued to exalt the narrativc principle to counterbalance the iconic
principlc of frontality in the unilicd space o f com m unication through

prayer. Narration was a confirmatlon o f the autonomy o f llfuiory space

w ithin the painting.
W hat is rem arkable in Vasaris book is the com plete absence o f references to magical events o r m iracles perform ed by statues and icons;
m iracles are only discussed in their m etaphorical sense - as examples
o f a m aster s skills. This attitude does n o t m ean th at supernatural events
and m anipulations w ith sacral images w ent out o f use. The belief in
m iracles perform ed by images fully retained its pow er on the level of
p opular religious feeling and was upheld by C hurch hierarchies, even
in the highest rungs. O n the other hand, the herm etic tradition which
was very m uch on the m inds o f Italian intellectuals, as well as the corresponding m agical practices, also required the use o f images to influence the course o f events on Earth. Consequently, these herm etic codes
defined the secret sym bolism o f m any com m issioned com positions. In
absentia punishm ents by way o f images, in effigie, deserve a separate
discussion, and involve the images th at had som e sort o f a connection
betw een the likeness th at actually undergoes Capital punishm ent, and
the original. Vasari does not rem ark upon this fact no t because he is
uninform ed, bu t because this is the nature o f the m ethodological atti
tude: w hen he discusses images, he discusses art.
Finally, the th ree-p art com position o f the history o f art th at acquired
its final shape through Vasaris efforts - the heyday o f the Antiquity, the
Greek (Byzantine) collapse and the Renaissance o f the A ntique art
- is also defined by an aesthetic point o f view: even the Byzantine art,
w hich was so bad th at it co u ld n t get any worse, was stiil discussed as
art.
However, the aesthetic opinion is ahead o f the notion; Renaissance
th o u g h t never did m anage to define a general notion of art.
The concept o f pan-aestheticism o f Renaissance culture was apparently based on the aberrations o f retrospective view. Partially, it em erged
thanks to sem antic shifts; the w ord arti stiil m eant any type o f skill. We
usually take private statem ents about m usic, dance and art as statem ents
about art, but at the tim e sim ilarities betw een them rem ained unnoticed. The Renaissance authors, including Leonardo, actually preferred
to refer to the Science o f art (though also to the science o f m usic or the
Science o f dance). At the sam e tim e, equating art w ith geom etry, aside
from tying it to the studies o f linear perspective in art, raised a rts prestige by bringing it onto the plane o f artes liberales. The long-standing
argum ent about the com parative advantages o f painting and sculpture
was a sign that th eir affinity was understood. Nevertheless, Vasari did
experience certain difficulties w hen hving to justify the fact that he

combined three arti tn

(and Uter in one Academy); ultimately.
they were Consolidated Into tl sinule category o f ..drawing arts", arU del
disegno.
And yet, the Renaissance authors, as they were discussing not a rt,
were stiil discussing art. 'Illis transpires not on the level o f words, but on
the level o f the overlap and superim position o f m eanings A rt intuition
and the corresponding practices preceded the form ulation o f the notion
itself. A difFerent attitude tow ard images, those in the form o f statues,
paintings, and reliefs, readjusted habits, shifted values a n d excited the
form ation o f the w orld o f art.
This m ovem ent was created by m any factors as they interacted and
fed ofF each other. W hen H um anists tu rn ed to A ntiquity, they suggested
artistic m odels that were specially idealized an d filtered. The act of
collecting A ntique m onum ents and cultural docum ents was critically
significant. A new m ethod for preserving an d tran sm ittin g cultural
experience was being form ed, one unknow n in the previous centuries.
Specifically, collections provided artists w ith visual m aterials indispensable for th e revolutionary tfansform ation o f th e entire im age system.
T hroughout the 15th century, m otivations o f art patrons and their
values continued changing. In tim e, the relationship w ith the heavens
was becom ing less and less im portant, while aesthetic preferences (along
with growing prestige ete.) were becom ing m ore and m ore so.
Shifts in the structure o f authorship lay th e groundw ork for the
notion o f art o f the M odern Era. The m edieval practice o f reaching an
agreem ent betw een the custom er and the artist alm ost fully excluded
any independent w ork on the free m arket. Traditional agreem ent formulae m ade the custom er virtually a coauthor o f the future w ork o f
art. T hroughout the 15th century, however, agreem ents started hv
ing special w ording increasingly ofiten, m entioning the han d o r the
paintbrush o f the master, head o f the shop. The w orks value is in direct
correlation w ith the degree o f individual talent and experience, with the
value being expressed in the for his paintbrush clause, pel suo penello.
Ihis tren d logically culm inates in the so-called fill-in order, an approach
used as early as the end o f the quattrocento w hen neither the plot nor
the allegory were discussed since the desired m asters hand sufficed.
'Ihis em ergence is the sign o f the level o f recognition o f the m asters
artistic autonom y, which ends in the cult o f the genius, in his godly, i.e.
unlim ited Creative power, and in the legendary princely status o f High
Kcnaissance artists.
Ihe transform ation o f artist-as-shop m aster into artist-as-indepcndent creator o f hIgh cultural status inevitably lead to the downfall

o f the guild system . T h e search for a dlfferent, approprlate institutional

form resulted in the em ergence o f Acadcmies, ihe Florence AccmJemla
del Disegno being the first, followed by the one in Kome, Bologna; the
Academ y system acquired its final shape in the form of the French
Academ y as late as in the 17th century. The Academ ies were as m uch a
consequence o f the Renaissance genius idea, as a testam ent to the crisis o f the spirit o f im provisation and creativity o f the Renaissance. The
Academ ic system ordered and system atized th at w hich by definition
does n o t have order to it; a creator, whose Creative force is akin to the
divine, is com patible neither with systematic learning by the rules, nor
w ith organized institutional structure; his place, as w ould be u nderstood
later, is among the disorganized, chaotic voids of real establishm ent.

The approxim ate statistics available today dem onstrate that th ro u g h o u t

th e 15-16th centuries, there was an unfaltering grow th o f the proportion o f secular them es am ong new works o f art. M ore significantly, this
was also the tim e w hen the functions o f religious images were losing
th eir sacred im portance. The im age o f the Virgin w ith the baby was perceived differently in a studiolo o f an educated collector than in a family
chapel, as the principle o f absence o f w orship was celebrating its secret,
peaceful, albeit decisive victory here. In the m eantim e, the R eform ation
im parted new urgency on iconoclastic issues long sm oldering in the
H eretic m ovem ents. The first m enacing iconoclastic excesses convinced
Luther to adopt a com prom ise position in the m ulti-century argum ent;
he accepted the form ula o f the Bible for the illiterate traditional for
the West. The m ost dram atic iconoclastic events unfolded w here the
C alvinist version o f the m ovem ent trium phed. Here, however, in a clearer
way th an ever before, the flip side o f the iconoclastic idea revealed itself:
th e ban o f sacral images authorized profane art, which, for the first time,
was theologically substantiated in the Institutes o f the Christian Religion
by Calvin himself. It has been repeatedly no ted th at the types o f painterly
images, which, according to Calvin, provide opportunity for enjoym ent,
th at these so-called gifts from God, can be presented as a cross-section
o f the genres o f D utch painting during the flourishing o f art.
In areas w here P rotestantism triu m p h ed , Creative energy was driven
o u t into areas external to the church. However, even in areas w here
C atholicism stiil survived, there w ere new horizons that opened up
for secularized art an d for appropriate appreciation. There is no reason to overstate the effect o f the relevant resolution o f the C ouncii of
Trent. The art th at satisfied the requirem ents o f counter-reform ation,

arte sacra, existed for a llttle whlle and did not b ear any th ln g slgnlfiliinl. Ih f m ain axcs o fa rtls lic dcvclopm ent passed by Ihe p()sl-'l'rent
iirdor while the lale-m annerisi and baroque sensuality was Mourishing
wikily.

by the seventeenth century, the European culture had accum ulated and
ilcfined as artistic an abundance o f works o f different sources and initial
intent. This abundance is best observed in areas o f its highest concentraU(>n - in large royal and aristocratic collections, places w here everything
lliat is to constitute a new cultural canon converges. Inside the canon,
iiierarchies em erged w hich change over tim e though the very principlc o f hierarchy rem ained preserved, naturally. But before constructing hierarchical ladders, this com m unity o f images united into a sort of
rcpublic w here the form er altar image, or the p o rtra it o f an im portant
person, a Biblical seene, a naked A ntique goddess, a cave-dwelling herniit or a bacchanalian seene all^equalled each other as objects o f aestlietic contem plation and exclusive possession.
In 17th century H olland, a country ahead o f the rest o f Europe at
the time, art collection extended to the level o f the bourgeois. We are
in a republic, indeed, in the first bourgeois republic. It is relatively free,
there are concurring factors such as rapid grow th and the defining roie
of the m iddle class, the high standard o f living, Calvinism as dom inating religion, the lasting m om entum o f a m agnificent tw o-century oid
artistic tradition and the consequent vigorous developm ent o f the art
niarket that gave rise to the fundam ental structures o f the future world
oC art. W ork for the m arket, for anonym ous custom ers, along with traditional guild-type work, is becom ing increasingly com m on as early as
in the 16th century Netherlands. In the 17th century H olland, this systcm becam e the ruie - paintings often circulated as com m odities and
as means o f payment. The roie o f the dealer w ho acted as an interested
interm ediary betw een the artist and the artw orks potential owner, and
who was easily discernible as early as the 16th century, crystallized in the
17th century N etherlands to becom e an essential elem ent o f artistic life.
I h e art m arket created a new netw ork o f relationships and institutions. A nonym ous buyers had to be given a choice, a condition that
nccessitated the rise of proto-exhibitions. Additionally, com petition In
acquiring unique works o f art brought auctions to life.
M arket requirem ents, dem and, and fashion, all guide the artists
choices in som e way. while at the sam e tim e giving him the freedom of
non-conform ist behavior, Sincc the artists position within society is no

longer rigldly fixed, findlng oneself outslde the system always remains

a possibility.
Theoretical thought o f the century finally settled on th e notion of
art as an in dependent activity, whose essence is to im itate everything
u n d er the sun by using lines and paints, and w hose goal is enjoym ent
(Poussin). A esthetic program s o f thought could develop an d ideas could
collide w ithin the lim its set by this definition, be it the Classical doctrine, Poussinistes vs. Rubensists, the quarrel o f the A ncients an d the
M oderns. Traces o f canonic m ethods for regulating art w ere stiil preserved in Classicism, bu t overall, the age o f theory was daw ning, a n d it
w ould push out the guiding m odels o f previous centuries.
W hile there was a good understanding o f the shared sim ilarities
betw een all plastic arts, creating a general notion o f art was stiil difficult to achieve. Jacques-Fran<;ois Blondel was the first to establish an
affinity between architecture and poetry, eloquence, comedy, art, and
sculpture, to w hich he later added m usic and dance. Then at the very
end o f the century, Charles Perrault invented the notion o f fine arts
{heaux arts).

The Age of Enlightenm ent played a decisive roie in crystallizing m ajor

notions, institutions and structures o f the w orld o f art.
Lists o f occupations brought together u n d er the um brella o f the
em erging notion o f fine arts continued to change, but these variations
could no longer conceal the fact that art had generally been identified, given a nam e, and separated into an independent and specific area
o f culture. The quest for a com m on principle o f fine arts becam e the
n u m b er one issue (Abbe D ubos), w ith A ntique principle o f m im esis
serving as the guide, albeit interpreted in m any different ways. The o ther
issue was the m orphological principle o f the correlation o f arts. In the
second h alf o f the century, D iderots Encyclopedia, and subsequently
Johann G eorg Sulzers special encyclopedia, reflected the new position
o f arts. The com m on nature o f fine arts thus defined m ade it possible
to justify the need for and the possibility o f holding philosophical discourse w hich w ould becom e the general th eo ry o f art and w hich w ould
j in this general th eo ry o f art w ith the realm o f the beautiful in its m ost
general sense. A lexander G ottlieb B aum garten accom plished this task
by setting the groundw ork for a new philosophical discipline, aesthetics.
It is w orth noting th at B aum garten w ould derive the theory and rules
o f fine arts from the nature o f taste. His approach is the echo o f the
century.

The liiu e o f taite turned out to be at the center o f teithettc diicui*

slons duc to a veritable revolution in the relationship between art and
aiulience thanks to the em ergence o f the iiistitution o f exhibitlons and
of the new cultural phenom enon, the pubHc, im m ediately followed by
ihat o f art critics. It represented an unprecedented dem ocratization
of the functional existence o f images. M eanwhile, next to the existing
attitude o f p 0 vssessing/viewing, an attitude o f unencum bered and free
viewing, and independent judgm ent, started crow ding out the former.
It is not a coincidence that Louis de C arm ontelle w ould describe the
Salon as a m odel for free social order. The dem ocratization o f view ing
iilso overtook the realm o f private collections: im perial and royal collections were opening up one after another, as the British M useum becam e
the first national collection, and the French Revolution nationalized the
l.ouvre.
Against this background, the issue o f taste, relevant since the
Antiquity, acquired a new dim ension and becam e Central in such
aesthetic discussions as questions about the nature o f public taste,
..sophisticated and unsophisticatd taste, true taste, and the overall
piiilosophical notion o f taste. The m aturation o f the w orld o f art, which
accelerated in the 18th century, occurred th ro u g h the social establishnicnt o f an entire range o f various roles, occupations, institutions, and
ihrough co n current changes in consciousness. The art w orlds confusing
heterogeneity required a guiding and unifying notion, which is w hat
the notion o f taste ultim ately becam e. Hving placed taste at the center
of the discussion, philosophical and aesthetic thought identified and
nam ed the spiritual m echanism w hich tied together and regulated the
ciitire heterogeneous and m ulti-level conglom erate o f the world o f art.
'riie antinom ic nature o f taste acquired different interpretations;
I)avid H um es and Im m anuel K ants ideas can be considered culm inalions o f this quest. Some o f K ants Central theses can be separately found
in the w ork o f his predecessors, but as internally logically connected
Icaching and as the inevitable crow n o f a com prehensive philosophical
system, K ants aesthetics reflects as m uch as it com pletes the process of
biiilding the world o f art.
Upon close inspection o f the m ajor categories o f K ants esthetics it
bccomes clear that the n otion o f freedom develops into the fundam ental
notion underlying the entire theoretical structure; aesthetic assessm ent
is an assessm ent free from interest; the object o f assessm ent is reciprocatcd by its purposeless purposefulness; in its essence artistic creativity,
II is free from rules; hum an cognitive abilities naturally and freely exist
in esthetic enjoym ent, as well as in aesthetic creation.

Friedrich Schiller, though he shared Kants ideas, built his own system , from which gnoseological issucs werc driven out by anthropologlcal ones. H ecleared aesth eticsfro m K antscognitiveabilily, Icaving frcedom and play. In the kingdom o f freedom , play and appearance, m an
could red aim lost com pleteness and harmony.

A digression is in order at this point, in order to track the subsequent

fate o f the iconoclastic idea, which experiences significant m etam orphoses in M odern tim es. The first and the m ost significant is the secularization of iconoclastic issues: while during the English Revolution,
iconoclastic pogrom s h ad religious underpinnings, during the French
Revolution, they had ideological and political ones, later losing their
indiscrim inate nature. There is a direct line from there to the revolutio n ary vandalism o f Russias O ctober Revolution and to the m odern
war w ith and betw een m onum ents. C oncurrently, church art proper
was experiencing a decline and receding to the periphery of artistic life;
attem pts to m ake it m ore up-to-date paradoxically drove out the visual
elem ents from church. The above is but a shaky reflection o f a m ore
general process o f the secular - avant-garde - 20th century iconoclasm
w ith its artistic and non-artistic roots.

The subcultural universe, the w orld o f art created in the 18th century, is
in som e sense sim ilar to an expanding universe: a drive tow ard constant
self-expansion was built into its structure. Unlike the Universe w hich is
probably expanding by absorbing nothingness, the w orld o f a rt expands
by absorbing real cultural realm s w hich originally did n o t belong to it. It
spreads aggressively and along m any axes simultaneously.
The antinom y of the categories of creativity and freedom transform ed into essential features o f the w orld o f art defines the central axis.
The visible harm ony of these categories, namely, freedom as a condition
for creativity, is in fact n ot com plete since the Creative principle contains
the hid d en restriction o f freedom . The o th er side o f creativity s requirem ents is the b an on repetition.
O ne o f the m ost general outcom es yielded by the ban on repetition
was the crisis o f the historical system w here only one style existed at
th e sam e time, from the first clear sym ptom s it exhibited in the 17th
century to its destruction in the 19th century. The change o f styles was
replaced by the swifter change of trends, w hich are often stylistically
non -u n ifo rm even w ithin their own bounds. The exponentially growing

accumulation o f artistic IdeaR and the Creative concepts brought to llfe

rcsulted in a fast growth o f zoncs considered to be ofl'-liiiiits, i.e., that,
which shall not be repeated expaiids m ore and more. W hat ultimatcly
cmcrges is an unprecedented situation where the realm o f artistic solutions delim ited by the m im etic paradigm is full to the brim . Further
expansion o f the realm o f artistic solutions challenges the very priiiciple o f likeness which produced the entire universe o f images. It is at
tliis point, critical for the entire previous history o f art, that the very
inechanism o f the process changes. W hile any changes and innovations
stiil rem ained w ithin the bounds o f the unspoken, though com m only
accepted protocol, in w hich the im age was likened to an optically perceived reality one way or another, this was the tim e w hen a series of
successive revisions occurred. In o th er words, all subsequent Creative
steps were associated w ith the revision o f the very definition o f art. This
represents the difference betw een avant-gardes and the previous typological units o f the history o f art. All the truly avant-garde works-events
proposed n o t just a new Creative idea, but also a new definition o f art.
'Ihe w ork o f art thus becom es equally a text in the line o f texts and a
ineta-language form ation th at discusses and proposes new form s o f language. The m eta-language function can grow so m uch that it begins to
devour the text proper.
The expansion of art to o k place using m aterial w hich was considered
iinartistic in previously available paradigm s; the avant-garde is a type
of cultural m achine for converting n o n -art into art. Every subsequent
step taken into non-artistic spaces o f hum an existence is as real as it is
symbolic - after the first such step, that particular space is considered
mastered, and the next step is in order. That is w hy finding subsequent
non-artistic spaces becom es increasingly m ore difficult, like finding the
next prim e num ber. The universe o f things, the universe o f signs, the
universe o f the subconsciousness, the universe o f the body, the universe
of the natural environm ent, the universe o f real events, both planned
and accidental, the universe o f space, all becom e m astered in principie.
i^eally, answ ering the p rim ary question of what else can be m ade into
art? requires so m uch effort and wit that it becom es easier not to foilow the principles of avant-garde. It is at this p oint that postm odernism
arrives on the seene. Hving lost the outw ard guiding tip o f the movem ent, this quasi-avant-garde, stretched out to the lim its o f the ecum ene,
was doom ed to Brownian m otion w ithin the realm o f art. lliis inward
niovem ent required special cerem onies for distancing and estrangeinent, and was accom panied by a special type of theoreticai invocations,
the m ore indistinct and irrutional, the m ore effective, hi the m eantim e.

the tlp o f the mainstream naturally became smothered while prea

the very nature of mainstreamness,

492

It is from this very sam e 18th century that we can observe the expansion
process o f the realm o f art along several interconnected axes. O ne o f |
th em could be form ally called m orphological, the o ther - cultural and 1
historical, and the th ird one - cultural and topographical.
M orphologically speaking, the self-determ ination o f fine arts w a i '
based on a natural position that historically determ ined the opposition
o f high art and skill, w hich, in effect, kept the entire realm o f applied artS
outside the aesthetic field o f vision. The situation started rapidly changing in the 19th century w hen sm aller arts were elevated to the level of
higher ones in theoretical and historical discourses, as well as in ternw
o f prestige, practices surrounding com m issions and evaluations, and in
th eir status at exhibitions and in m useum s. Som ething sim ilar happened
w ith photography, w hich at its inception was contrasted w ith painting
as m echanical effort versus Iive creativity, b ut w hich by the beginning of
the 20th century h ad its ow n position in the w orld o f art.
The historical and geographical so-called cross-border crossings
beyond the lim its o f art experienced the m ost vibrant o f growths. The
beginnings o f these incursions could be observed even in the works of
the Renaissance artists, but it was not u ntil the 18th century w hen, following the em ergence o f the elaborated and understood notion o f art,
th at the continuous process o f discovering art, or describing as art, of
all tim es and peoples started. It cam e in several guises - in the guise of
reorganizing and rebuilding value hierarchies inside the established cul
tural canon, in the guise o f reaw akening and reactivating the forgotten,
though potentially valuable, sleeper historical strata and areas, in the
guise o f personal artistic universes and, finally, in the guise o f involving
in the w orld o f art a type o f cultural m aterial w hich earlier occupied
non-artistic realm s on the cultural map. In the latter case, the inclusion
in the world o f art o f contem porary artistic values of the prim itives,
w hatever the m eaning assigned to it, h ad special significance as it signaled the introduction o f culturally foreign m aterials into the w orld of
E uropean aesthetic experience and also the em ergence o f the process of
a ubiquitous expansion o f this world.
The broadening o f the history o f art, the expansion o f m useum s and
the expansion o f the avant-garde all com e to pass in this all-assim ilating
drive o f the world o f art. The econom ics o f taste, the m arkets unpredictability w ith its absurd ranking m echanism s, and the acquisition of

V S lU e M M *

o f a specific clasi o f arti&cti u art p r o d u ^ t fltid o f fiilftnMir, rmmiR>>

N h lp s and agents which In turn created iformal and Informal tnstltutes

ol lhe conlemporary world of art. 'Ihese institutes became increasingly

liuicpendent, embedded in each other, more activc as they accumulated
(hcir own energies and acquired the ability to manipulate art and to
huve the power to malce into art. Ultimately, the world of art wins and
iibjugates art.

lo conclude, it w ould be appropriate to note the paradoxical duahty o f

mir view o f art. Historically speaking, an enorm ous num ber o f artifacts
ilid not in fact function as art w ithin the context o f the culture that bore
Ihcm, i.e., art was n o t art for them and it could have stayed in that
m ode o f cultural being. As a result o f the em ergence o f the w orld of
nrt, these artifacts becam e involved in cultural contexts while, hving
lost their previous m ode o f existence, they were acquiring aesthetic sig
il ifkance. It is im possible to provide a unified and com plete description
of them , though it w ould be appropriate at this point to rem em ber the
Ifsson on the principle o f com plem enW ity, w hich consists o f affirming
(he richness and diversity o f reality that exceeds the capabilities o f any
OI1C language, and o f any one logical structure (Ilya Prigogine). The
antinom ic reality requires the use o f at least a double optical lens, with
lU) hope for com bining contours and for obtaining a single unified piclure.
'The description undertaken in this book m ay appear Eurocentric,
Actually, it is a description o f the version of the w orld o f art w hich developed to the greatest extent and w hich has trium phed globally.

iFrF>nginapinnuun]r:uMAntiquttndEarlyClirlittu)Art,Thlrdl(p|
Seventh Century. CtUlogue a f the Rxhibltton at The Metropolitan Muieum of Art. P.d. Kurt
W c it/ m iin n . N e w Y o rk : T h e M e tr o p o lita n M iis e iim o f A r t .
A lb rc c h t, M . C . 1 9 6 8 . A r t a.s a ii In .s titu tio n . - A m e ric a n S o c io lo g ic a l R e v ic w , V o l. 3.1 (3 ) .
A l b e r t i , L e o n a B a ttis ta 1 9 5 0 . D e lla p ittu r a . E d . L u i g i M a ll e . F ir e n z e : S a n s o n i.

A lp a to w , M ic h a il 1976. S to s y in fo r m a c ji p i^ tr z ^ si?. - P o j^ c ia , p ro b le m y , m e to d y
w s p k z e s n e j n a u k i o s z tu c e . W a rsz a w a : P a n s tw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
A lp e rs , S v e tla n a 1983. T h e A r t o f D e sc rib in g : D u tc h A r t in th e S e v e n te e n th C e n tu ry .
C h ic a g o : U n iv e rs ity o f C h ic a g o P ress.
A lp e rs , S v e tla n a 1988. R e m b r a n d ts E n te r p ris e : T h e S tu d io a n d t h e M a rk e t. C h ic a g o :
U n iv e rs ity o f C h ic a g o P ress.
A lso p , J o se p h 1982. T h e R a re A r t T ra d itio n s. N e w Y ork: H a r p e r & Row .
A lts h u le r, D a v id ja L in d a 1986. J u d a is m a n d A rt. - A rt, C re a tiv ity , a n d th e S a c re d .
E d . D ia n a A p o s to lo s - C a p p a d o n a . N e w Y ork: C ro s s ro a d s .
A m e s-L e w is, F ra n c is 2 0 0 0 . T h e In te lle c tu a l L ife o f th e E a rly R e n a is sa n c e A rtis t. N e w H a v e n ,
L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
A ris to te le s 1982. L u u le k u n s tis t (P o e e tik a ). T lk J a a n U n t. T a llin n : K eel ja K irja n d u s .
A ris to te le s 20 0 7 . N ik o m a c h o s e e e tik a . T lk A n n e L ill. T a rtu ; Ilm a m a a .
A ris to tle 1984. T h e C o m p le te W o rk s o f A ris to tle . V ol. 2. P r in c e to n : P r in c e to n U n iv e rs ity
P ress.
A r t 1999 = A r t a n d its H is to rie s : A R e a d e r. E d . S. E d v a rd s . N e w H a v e n , L o n d o n :
Yale U n iv e rs ity P ress.
A r t in T h e o ry 2 0 0 0 = A r t i n T h e o r y 1 6 4 8 -1 8 1 5 . E d s. C h a rle s H a r r is o n , P a u l W o o d ,
J a s o n G aig er. O x fo rd : B lack w ell.
A r t o f O c e a n ia 1969 = A r t o f O c e a n ia , A fric a , a n d th e A n ie ric a s fr o m th e M u s e u m o f
P r im itiv e A rt. A n E x h ib itio n a t T h e M e tr o p o lita n M u s e u m o f A rt. N e w York:
T h e M e tr o p o lita n M u s e u m o f A rt.
A s s m a n n , J a n 1984. g y p tis c h e K u n s t - d ie o tfe n e F ra g e . - R u p e r to C a ro la , 6 9 /7 0 . L o n d o n .
A u g u s tin u s , A u re liu s 2 0 0 7 . P ih tim u s e d (C o n fe s s io n e s ). T lk I lm a r V ene. [T allin n :] L ogos.
B a h n , P a u l G . 1998. P r e h is to ric A rt. C a m b rid g e : C a m b r id g e U n iv e rs ity P re ss.
B a h ra n i, Z a in a b 1995. A ss a u lt a n d A b d u c tio n : th e E ate o f th e R o y al Im a g e in th e A n c ie n t
N e a r E ast. - A r t H is to r y V ol. 18 (3 ), S e p te m b e r.
B ak a lo v a , E lk a 20 0 0 . R elics a n d th e R o o ts o f th e C u lt o f th e S a in ts. - PenMKBjiM b wcKyccTBe
M K y n b T y p e boctohhofo xpMcxwaHCKoro M Mpa. T e sn cb i flOKnaflOB m M aT epnanbi M e ^ y n a -

poflHoro cMMno3MyMa. PeflaK Top-cocT aB m eTib A . M . JIm ro b . M o cK sa: P a a y H im a .

B a lm e r, R a n d a li 2 0 0 0 . T h e K in k a d e C ru s a d e . - C h r is tia n ity T o d ay , D e c e m b e r 4 , V ol. 44,
n o . 14.
B a ra s c h , M o s h e 1985. T h e o rie s o f A rt: F r o m P la to to W in c k e lm a n . N e w Y ork; N e w Y ork
U n iv e rs ity P ress.

nArich, Mniihe tWII. Dm Gotteiblld. Studlen zur Daritellung dei U nilchtbtrtn. MOnehtni
W ilh e lm l'liik VcrlBK.
I t i i r b c r , O l u i r l c s 2 0 0 2 . [ 'I g i i r c a i u l l.ik e iic s s ; O n lIic l . l m l l s o i 'K c p r c s c n t u d o i i lii l) y /.u iilln r
l i o n o c l a s m . P r i n c c t o n , O x l o r d : 1r i n c e l o n U n iv e r s il y P r e s s .
H iiro lsk y , P a u l 1 9 9 8 . I h e 1'rick o f A r t. - V a s a r ls M o r c i u c . A r t i s l s a n d I .ite r u tl a t llic
M c ilic c a ii C :o u rt. H d. P h ili p )ack.s. C a m b r i d g e , N e w Y o rk , M e l b o u r n : C a m b r i d g e D n lv c r s ll y
P re s s .

I ta r / u n , J ac q u e s 20 0 0 . F ro m D a w n to D e c a d e n c e : 5 00 Y ears o f W e s te rn C u ltu ra l Life.

N ew York: H a rp e rC o llin s .
H a rth c s, R o la n d 20 0 2 . A u to ri s u rm . V alik k irja n d u s te o re e tilis i e sse id . Koo.st M a re k 'la m m .
Tallinn: V a rra k .
K assett, S a ra h G u b e r ti 1991. T h e A n tiq u itie s in th e H ip p o d r o m e o f C o n s ta n tin o p le . D u m b a r to n O a k s P a p e rs , V ol. 45.
Iliit.sch m an n , O s k a r 1997, T h e A r tis t in th e M o d e r n W o rld : T h e C o n flic t B e tw e e n M a rk e t
a n d S e lf-E x p re s sio n . C o lo g n e : D u M o n t.
H a u m an , R ic h a rd ; B rig g s, C h . 1990. P o e tic s a n d P e rf o rm a n c e as C ritic a l P e rs p e c tiv e s o n
l.a n g u a g e a n d S o c ia l Life. - A n n u a l R e v ie w o f A n th ro p o lo g y , V ol. 19.
H au sin g er, H e r m a n n 1990. F o lk C u ltu r e in a W o rld o f T e c h n o lo g y . B lo o m in g to n ,
In d ia n a p o lis : I n d ia n a U n iv e rs ity P ress.

B ax a n d a ll, M ic h a e l 1971. G io tto a n d th e O ra to rs : H u m a n is t O b s e rv e rs o f P a in tin g in Italy

a n d th e D is c o v e ry o f th e P ic to r ia l C o m p o s itio n , 1 3 5 0 -1 4 5 0 . O x fo rd : C la r e n d o n P ress.
lia x a n d a ll, M ic h a e l 1988. P a in tin g a n d E x p e rie n c e in F if te e n th C e n t u r y Italy:
A P r im e r in th e S o c ia l H is to r y o f P ic to r ia l Style. O x fo rd : O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
Bayley, S te p h e n 1991. T aste: T h e S e c re t M e a n in g o f T h in g s. N e w Y ork; P a n th e o n B o o k s.
B ecker, H o w a r d S. 1982. A r t W o rld s . B erk eley : U n iv e rs ity o f C a lifo rn ia P ress.
B eltin g , H a n s 1983. D a s E n d e d e r K u n stg e s c h ic h te ? M n c h e n : D e u ts c h e r K u n stv e rla g .
B eltin g , H a n s 1987. T h e E n d o f th e H is to r y o f A rt. C h ic a g o : U n iv e rs ity o f C h ic a g o P ress.
B eltin g , H a n s 1995. D a s E n d e d e r K u n s tg e s c h ic h te : E in e R e v is io n n a c h z e h n J a h re n .
M n c h e n : V e rla g C . H . B eck.
B e ltin g , H a p s 1996. L ik e n e ss a n d P re s e n c e : A H is to r y o f th e Im a g e b e fo re th e E ra o f A rt.
C h ic a g o , L o n d o n : C h ic a g o U n iv e rs ity P ress.
B e ltin g , H a n s 2 0 0 0 . B ild u n d K u lt. E in e G e s c h ic h te d e s B ild e s v o r d e m Z e ita lte r d e r K u n st.
M n c h e n : V e rla g C . H . B eck .
B e n ja m in , W a lte r 1994. T h e W o r k o f A r t in th e A g e o f its T e c h n ic a l R e p ro d u c ib ility . A r t a n d its S lg n ific an c e : A n A n th o lo g y o f A e s th e tic T h e o ry . E d . D . R o ss, A lb a n y : S ta te
U n iv e rs ity o f N e w Y o rk P ress.
B e rle ju n g , A n g e lik a 1998. D ie T h e o lo g ie d e r B ild er. H e rs te llu n g u n d E in w e ih u n g v o n
K u ltb ild e rn in M e s o p o ta m ie n u n d d ie a ltte s ta m e n th c h e B ild e rp o le m ik (O rb is B ib lic u s et
O rie n ta h s 1 62). G ttin g e n : V a n d e n h o e c k & R u p re c h t.

r W W 9 %nMHwac sjw m ii. Knowtodffi BfWtyi u id Powtr. > Arti of

A fria, O ceinli, tn d the Americw. Edi. Jnet Ctherlne Berio, Lee Anne WlUon. Englwood

C liffs, NJ: Prentice H all.

B e rn d t, R o la n d M . ; B e r n d t , C a th r in c H . ; S ta n to n , ) o h n K. 1 9 8 8 . A b o r ig ln u l A ii.s ira lla n A r t :

A V isu al P e rs p e c tiv e . S y d n e y : M e th u e n A u stra lia .

B e r n h a r d t, K a rl-H e in z 1956, G o tt u n d B ild. E in B e itra g z u r B e g r n d u n g u n d D c u tu n g d e s
B ild e rv e rb o te s im A lte n T e s ta m e n t. B e rlin : E v a n g e lis c h e V e rla g sa n s ta lt G m b H .
B e rn s te in , B o ris 1990. T r a d its io o n j a k a a n o n - k a k s p a ra d o k s i. - B o ris B e rn s te in .
K u n s tite a d u s ja k u n s tik u ltu u r . T a llin n : K u n st.
B e r n s te in , B o ris 2 0 0 0 . M im e s is j a in k a r n a ts io o n I. - K u n s tite a d u s lik k e u u r im u s i 10. T a llin n ;
T e a d u ste A k a d e e m ia K irja s tu s.
B e r n s te in , B o ris 2 0 0 2 . M im e s is j a in k a r n a ts io o n II. - K u n s tite a d u s lik k e u u r im u s i 11.
T a llin n : T e a d u ste A k a d e e m ia K irja stu s.
B esanipon, A la in 2 0 0 0 . T h e F o r b id d e n Im a g e : A n In te lle c tu a l H is to r y o f Ic o n o c la s m .
C h ic a g o , L o n d o n : U n iv e rs ity o f C h ic a g o P re ss.
B ia n c h i B a n d in e lli, R a n u c c io 1970. R o m e , th e C e n te r o f P o w e r; 5 00 B C to A D 200.
N e w Y ork: B raziller.
B ie b u y c k , D a n ie l 1973. L e g a C u ltu re . A rt, I n itia tio n , a n d M ra l P h ilo s o p h y a m o n g
A C e n tr a l A fric a n P e o p le . B erk eley : U n iv e rs ity o f C a lifo rn ia P ress.
B irt, T. 1902. L a ie n u rte il b e r b ild e n d e K n s te b e i d e n A lte n . M a rb u rg .
B lu n t, A n th o n y 1989. A rtis tic T h e o r y i n Italy, 1 4 5 0 -1 6 0 0 . O x fo rd , N e w Y ork: O x fo rd
U n iv e rs ity P ress.
B o ase , T h o m a s S h e rie r R o ss 1979. G io rg io V a sa ri: T h e M a n a n d th e B o o k . W a s h in g to n :
T h e N a tio n a l G a lle ry o f A rt; P r in c e to n : P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.
B o c c a c c io , G io v a n n i 1957. D e k a m e ro n . T lk J o h a n n e s S e m p e r. T a llin n : E e s ti R iik lik
K irja s tu s.
B o k , M a r te n Jan 1998. P r ic in g th e U n p ric e d : H o w D u tc h S e v e n te e n th - C e n tu r y P a in te rs
D e te r m in e d th e S e llin g P r ic e o f t h e ir W o rk . - A r t M a r k e ts in E u ro p e , 1 4 0 0 -1 8 0 0 .
E d s. M . N o r th , D . O r m r o o d . B ro o k fie ld , V e rm o n t; A sh g a te .
B o w n , M a th e w C u lle rn e 1998. S o c ia lis t R e a lis t P a in tin g . N e w H a v e n , L o n d o n :
Y ale U n iv e rs ity P ress.
B o w sm a , W illia m J. 1988. J o h n C alv in : A S ix te e n th C e n t u r y P o r tra it. N e w Y ork, O x fo rd ;
O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
B ra u e r, F a y 2 0 0 3 . T h e D a r w in /is t o f A r t H is to ry . - A r t H is to ry , VoL 26 (4).
B re d e k a m p , H o r s t 1973. R e n a is s a n c e k u ltu r ais H lle . S a v o n a ro la s V e rb re n n u n g e n d e r
E ite lk e ite n . - B ild e rs tu rm . D ie Z e r s t r u n g d e s K u n stw e rk s . H rs g . v. M . W a rn k e . M n c h e n :
C a r l H a u s e r V erlag.
B re n n in k m e y e r -d e R o o ij, B e a trijs 1984. T h e o rie s o f A rt. - B. H a a k . T h e G o ld e n A ge: D u tc h
P a in te rs o f th e S e v e n te e n th C e n tu ry . N e w Y ork: A b ra m s .
B rid g e s, G e o rg e 1995. T h o m a s M a n n s J o se p h u n d s e in e B r d e r a n d th e P h a llic T h e o lo g y o f
th e O id T e s ta m e n t. B e rn : E L a n g ,

Brubikw, Lwii* I S . Introdttcttwit H l o d Im tgf. - Ttie Scd Im igt. B t m d W eit

lUU. U. lliis ie r h o iil, I.. Brub#kcr, lllln o lu U y / n ltn i' S liu llc s IV, U rbunn, ('.hicago; Unlveritlty
1)1

llllm )ln Prr.

Itryso n , N o r m im m ny. V is io n niul lu liiliiig: ll)c l.onlc o l lh c (ia/.e. L o n d o n : M a c m llliin

H vysun, N o rm a n 1994. P h ilo s tra tiis a iu l lIic In ia g in a ry M u scu m . - A rt a n d 1c x t in A nclent

( iif c k (A iltu rc . Hcls. S. C io k lh ill, R. O s b o r n . C im bridge; C a m b rid g e U n iv c rs ity 1rcss.
H ubcr, M a r tin 1988. M o ses: l h e R e v e la tio n a n d th e C o v e n a n t. A tla n tic H ighlan d .s, N e w
Icrscy: H um anitie.s- Press In te rn a tio n a l.
H u c lilh a l. H u g o ; B eltin g , H a n s 1978. P a tro n a g e in T h ir te e n th C c n t u r y C o n s ta n tin o p le :
All A lclio r o f L ate B y za n tin e B o o k I llu m in a tio n a n d C a llig ra p h y . W a s h in g to n P C :
1) u m b a r to n O a k s, C e n te r fo r B y z a n tin e S tu d ies.
lU iehlcr, A lfre d ; B arro w , T e rry ; M o u n tfo rd , C h a r le s P. 1968. T h e A r t o f th e S o u th Sea
Isla n d s. N e w Y ork, T o ro n to , L o n d o n ; G ra y s to n e P ress.
lU irc k h a rd t, Jac o b 20 0 3 . Ita a lia re s e s s a n s ik u ltu u r. k s e situ sk a ts e . T lk I lm a r V ene. T a rtu :
Iln u iin aa .
Itu r c k h a rd t, T itu s 1976. A r t o f Isla m : L a n g u a g e a n d M e a n in g . [L o n d o n ]: W o rld o f Islam
Ir s tiv a l P u b lis h in g C o ,
llu r lo rd , A lis o n 1974. C ra fts m e n in G re e k a n d R o m a n S ociety. Ith a c a , N e w Y ork: C o rn c li
l In iv c rsity P ress.
K urke, P e te r 1972. C u l t u r e a n d S o c ie ty in R e n a is sa n c e Italy, 1 4 2 0 -1 5 4 0 . L o n d o n : B atsfo rd ,
U urke, P e te r 1983. A W o rld H is to r y o f W h a t? - A r t H is to ry , V ol. 6 (2).
Iliirkc, P e te r 1991. T h e Ita lia n R e n a is sa n c e : C u ltu re a n d S o c ie ty in Italy. P r in c c to n :
1riiK o to n U n iv e rs ity P ress.
lU irk crt, W a lte r 1985. G re e k R e lig io n . C a m b rid g e , M ass: H a r v a r d U n iv e rs ity P ress.
llu sc h , H c a th e r; Silver, B u rto n 1994. V\?hy C a ts P a in t: A T h e o ry o f F e lin e A e th ctics.
Iloi kelcy, C a lifo rn ia : T e n S p e e d P re ss.
lUiser, Ih o m a s 20 0 2 . R elig io u s A r t in th e N in e te e n th C e n t u r y in E u r o p e a n d A m e ric a I

II.

I.o w isto n , NY: T h e E d w in M e lle n P ress.

U u x lo n , R ic h a rd 1994. I m a g in a ry G re e c e ; T h e C o n te x t o f M y th o lo g y . C a m b rid g e ;
< ia in b rid g e U n iv e rs ity P ress.
llyOkov, V ik to r V. 1980. D ie p h ilo s o p h is c h - s te tis c h e n A sp e k te d e s B y z a n tin is c h e n
lllld iT stre ite s. - D e r B y z a n tin is c h e B ild e rs tre it. H rsg . v. J o h a n n e s Irm s c h e r. Leipzig; K o c h le r
u iu l A m e lu n g .
( kiiviti, lo h n 1960. In s titu te s o f th e C h r is tia n R e lig io n . In tw o v o lu m e s . Kd. J o h n M cN cill.
('Ilu ' l.ib ra ry o f C h ris tia n C la ssic s, VoL X X .) P h ila d e lp h ia ; T h e W e stm in .stc r Press.
l '.am illc, M ich a e l 1995. l> ie G o th ic Id o l; Id e o lo g y a n d Im a g e -m a k in g in M e d ie v a l A rt.
( :a n ib rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
( !iim pbell, lo s e p h 1976, Ih e M ask s o f G o d . Vol. 1; P rim itiv e M y th o lo g y . H a rm o n d s w o r lh ;
1i'iig u in B ooks,
( aupciU tT , R h y s 1973, Ih e Ivsthclic B asis o fC lre c k A rt o f Ih c l'ifth a n d 1 'o u rlh C e n lu ric s BC.
B Id o in in g lo n : In d ia n a U niverN lty P r m ,

New Yorki Houghlon Mifllin Compuiy.

C u strio ta , D iiv iil 1992. M y th , H thos, und A c tiiiillly . O d iiia l A rt In l'lf U l C c iiliir y A llic iis .
M d iso n , W is c o tis in : U n iv e rs ily o f W isc o n sin l rcss.
C astig lio ne , Sabba 1989. O n the D e c ora tio n o flh c H ousc. - Ila lia n A r(. I .'>()()-1600: Sourcos
and D o c u m e n ts. E d s. R . K le in , H . Z e rn e r. Ev a n sto n III.: N o rth w e ste rn U n iv e rs ity 1 re.ss.

C h ild s , B re v a rd S. 1974. T h e B o o k o f E x o d u s: A C ritic a l T h e o lo g ic a l C o m m e n ta r y .

P h ila d e lp h ia : T h e W e s tm in s te r P ress.
C h r is tin , O liv ie r 2 0 0 2 . T h e Id o l K in g ? - Ic o n o c la sh : B e y o n d th e Im a g e W a rs in S c ie n c e,
R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M IT P ress.
C le m e n s v o n A le x a n d r e ia 1934. D e s C le m e n s v o n A le x a n d r e ia a u sg e w h lte S c h rifte n .
I B a n d . B ib lio th e k d e r K irc h v te r. Z w e ite R e ih e , B n d V II. M n c h e n .
C h ffo rd , Jam e s 1990. O n C o lle c tin g A r t a n d C u ltu re . - O u t T h e re : M a r g in a liz a tio n a n d
C o n te m p o r a r y C u ltu re s . E d s. R . F e rg u s o n e t ai. N e w Y ork: T h e M u s e u m o f C o n te m p o r a r y
A rt.
C lu n a s , C ra ig 1997. A r t in C h in a . O x fo rd , N e w Y ork: O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
C o h e n , B o a z 1975, A r t in J ew ish Law. - A r t in J u d a is m . E d s. R. G o rd is , M . D a v id o w itz .
N e w Y ork: N a tio n a l C o u n c il o n A r t in Jew ish Life.
C o le , A h s o n 1995. V irtu e a n d M a g n ific e n s e : A r t o f th e Ita lia n R e n a is sa n c e C o u rts .
N e w Y ork; A b ra m s.
C o le , B ru c e 1983. T h e R e n a is s a n c e A r tis t a t W o rk : F r o m P is a n o to T itia n . N e w Y ork:
H a r p e r & Row.
C o m p a n io n 1993 = T h e O x fo rd C o m p a n io n to th e B ible. E d s. B ru c e M . M etz g e r,
M ic h a e l D . C o o g a n . N e w Y ork, O x fo rd : O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
C o rm a c k , R o b in 1985. W r itte n in G o ld : B y z a n tin e S o c ie ty a n d Its Ik o n s . N e w Y ork, O x fo rd :
O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
C o rn e liu s , P e te r v o n 1986. L e tte rs. - F ro m C la ss ic ists to th e Im p re s s io n is ts : A r t a n d
A rc h ite c tu re in th e 1 9 th C e n tu ry . A D o c u m e n t a r y H is to r y o f A rt. V ol. III. E d . E. G . H o lt.
N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
C o tte r, H o lla n d 20 0 4 . D u c k ! I ts W h itn e y B ie n n a l S e a z o n A g a in ! - T h e N e w Y o rk T im e s ,
S u n d a y , M a r c h 7.
C o u lto n , G e o rg e G o r d o n 1976. P a n o ra m a re d n io w ie c z n e j A n g lii. W a rsz a w a . P a ristw o w e
W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
C ray , D a n 1999. A r t o f S e llin g K itsc h . - T im e , A u g . 30.
C ro c e , B e n e d e tto 1998. E s te e tik a k u i v lje n d u s te a d u s j a ld lin g v is tik a . T e o o ria j a a ja lu g u .
T lk J a n ik a Sild. T a rtu : Ilm a m a a , 1998.
C ro w , T h o m a s E. 1985. P a in te rs a n d P u b lic L ife i n E ig h te e n th - C e n tu r y P a ris , N e w H a v e n ,
L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
C ro w le y , D a n ie l J. 1971. A n A fric a n A e sth e tic s . - A r t a n d A e s th e tic s in P r im itiv e S o c ie tie s:
A C ritic a l A n th o lo g y E d . C a ro l F. Jo p lin g . N e w Y ork: D u tto n & C o.
C u ltu r e 1976 = C u ltu re a n d A rt: A n A n th o lo g y . E d . L a rs A a g a a rd - M o g e n s e n . A tla n tic
H ig h la n d s , N e w Y ork: H u m a n itie s P ress.

D u AH BttUttlii,'
D iiX ro i), ( illlt r r l 1941. Il o ly Iniitgr und l.lkrnrNii.
A r l l u i r C liir k

I9M.

ll ic A r l W o r K I .

Ilt im h iir lo n O u k ii Pupem, V d I. 45.

l o i i r n i i l o l P h llo s o p liy , V o l, 6 1 , n n . I >.

D iin io , A r lh u r C h irk 19HH. A rliC iiil lUul A rl.

A rl/A r llfa c l. N ew York;

I lir ( !c n lc r o i A Iricim A rl m u l 1r e s td V erlag.

D im lo , A r th u r C la rk l W7. A flc r ih c Mnd of A rl: C o n lc m p o r a r y A rl a n d ih c 1alc o f llls lo r y .
1rln c c to n : 1rin c c lo n U n iv e rs ily P ress.
I )av ics, S ic p h e n 1991. D c lin ilio n s o f A rl. Ith a c a ; (^ o rn c ll U n iv e rs ily P ress.
Diiy, S a ra 1989. A rl H is lo r y s N ew W a r rio r B rced . - A rt I n te rn a tio n a l, no. 6, S p rin g .
1U 'in u s, O llo 1963. Ih c M e th o d s o f Ih c B y z a n tin e A rtis ts . - A rt H is to ry . A n A n th o lo g y o f
M o d e r n C ^riticism . N ew York: V in ta g e B o o k s.
I )ever, W illia m G . 20 0 5 . D id G o d H a v e a W ife? A rc h a e o lo g y a n d F o lk R elig io n in A n d e n i
Isracl. ( ir a n d R ap id s, C a m b rid g e : W illia m B. E e rd m a n s .
D itk ic , C icorge 1974. A rt a n d A e sth e tic ; A n In s titu tio n a l A n a ly sis . Ith a c a , NY: C kirnell
U n iv e rs ily P ress.
D ltk ie , G e o rg e 1976. W h a t is A rt? - C u ltu r e a n d A rt: A n A n th o lo g y .
l;d. I,. A a g a rd -M o g e n s e n . A tla n tic H ig h la n d s : H u m a n itie s P ress.
I )ii. kie, C ieorge 1984. T h e A r t C irc le : A T h e o ry o f A rt. N e w Y ork: H a v c n .
1)ick ie, G e o rg e 1996. I h e C e n t u r y o f T aste: T h e P h ilo s o p h ic a l O d y s s e y o f T astc in
1 'ig h le e n th C e n tu ry . N e w Y ork. O x fo rd : O x fo rd U n iv e rs ily P ress.
1) ic lio n a ry 1 9 7 3 -1 9 7 4 = D ic tio n a r y o f th e H is to ry o f Id e a s 1-V . N e w York: S c rib n e r.
1) id c ro t, D e n is 20 0 5 . F a ta list J ac q u e s ja te m a is a n d . T lk K ris tiin a R oss. T a llin n : V arrak.
D illc n b e rg e r, J o h n 1986. A rtis ts a n d C h u r c h C o m m is io n s : R u b in s The C h u rc h o f A.ssy
ic v is ile d . - A rt, C re ativ ity , a n d th e S a c re d . A n A n th o lo g y in R e lig io n a n d A rt. Hd. 1).
A p o s lo lo s - C a p p a d o n a . N e w Y ork: C ro s s ro a d s .
D ip e rt, R a n d a l R. 1993. A rtifa c ts , A r t W o rk s a n d A gen cy . P h ila d e lp h ia : T e m p le U n iv ersily
1re.ss.
1)o tld s, Hric R o b e r ts o n 1963. T h e G re e k s a n d th e I r r a tio n a l. B erk eley , L os A ngclcs:
U n iv e rsily o f C a lifo rn ia P ress.
D o d d s , Kric R o b e r ts o n 1973. T h e A n c ie n t C o n c e p t o f P ro g re s s . - E. R. D o d d s. T h e A n d e n i
( :o n c e p l o f P ro g re ss a n d o th e r E ssay o n G re e k L ite ra tu re a n d B elief. O x fo rd ; C la re n d o ii
Press.
D o n o h u e , A lice A . 1988. X o a n a a n d th e O rig in s o f G re e k S c u lp tu re . A tla n la , G e o rg ia ;
Ih c A m e ric a n P h ilo lo g ic a l A ss o c ia tio n .
1)(iiso n , R ic h a rd M e rc e r 1976. F o lk lo ra a n d F a k e lo re . C a m b rid g e , M ass, L o n d o n ; 1 la rw a rd
U n iv e rs ily P ress.
I )re/,d n e r, A lb e rt 1968. D ie K n ls tc h u n g d e r K u n s tk ritik im Z u s a m m e n h a n g d e r G e sc h lc h lc
d t's e u ro p is c h c n K u n slle b c n s . M n c h e n : B ru c k m a n n . (E s m a v lja a n n e - 1915.)
D /ie m id o k , B o h d a n 19H0. ln s ly lu c jo n a ln a le o ria d z ie la s z lu k i ja k o iw ia d e c lw o k ry /y s u
csletyki".

S tu d ia c sle ly c /.n e, T'. 17.

no. 10.
D z ic m id o k , B o h d a n I9 S7 . C z y s ztu ka m a estetycznij n a tu r?? - ( 'o llo q u ia c o m n n in la , no,

5 /3 4 . W rz e s ie n - p a id z ie r n ik .
D u b y , G e o rg e s 1986. H is to r y o f M e d ie v a l A rt. N e w York: S k ira - Rizz.oli.
D y rn e s s , W illia m A . 2 0 0 4 . R e f o rm e d T h e o lo g y a n d V isu a l C u ltu re : T h e P r o te s ta n t
I m a g in a tio n fr o m C a lv in to E d w a rd s . C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
E a to n , M a rc ia M u e ld e r 1988. B asic Is su e s in A e sth e tic s . B e lm o n t; W a d s w o rth P u b lis h in g
C om pany.
E co , U m b e r to 1986. A r t a n d B e a u ty in th e M id d le A ges. N e w H a v e n , L o n d o n : Yale
U n iv e rs ity P ress.
E g b e rt, V irg in ia W y lie 1967. T h e M e d ia e v a l A r tis t a t W o rk . P r in c e to n : P r in c e to n U n iv e rs ity
P ress.
E g y p to m a n ia 1994 = E g y p to m a n ia : E g y p t in W e s te rn A rt, 1 7 3 0 -1 9 3 0 . O tta w a : N a tio n a l
G a lle ry o f C a n a d a ; P a ris ; R e u n io n d e s M u se e s N a tio n a u x .
E ilb e rg -S c h w a rtz , H o w a r d 1994. G o d s P h a llu s a n d O th e r P r o b le m s fo r M e n a n d
M o n o th e is m . B o sto n : B e a c o n P ress.
E liad e , M irc e a 1963. M y th a n d R eality . N e w Y ork, E v a n s to n : H a r p e r & Row .
E liad e , M irc e a 1978. A H is to r y o f R e h g io u s Id e a s. V ol. 1. C h ic a g o : U n iv e rs ity o f C h ic a g o
P ress.
E lia d e , M irc e a 1985. T h e S y m b o lis m o f S h a d o w s in A rc h a ic R elig io n s. - S y m b o lism , a n d th e
S a c re d , a n d th e A rts . E d. D ia n a A p o s to lo s - C a p p a d o n a . N e w Y ork: C ro s s ro a d s .
E lia d e , M irc e a 1986. T h e S a c re d a n d th e M o d e r n A rtis t. - A rt, C re ativ ity , a n d th e S a c re d in
R e g io n a n d A rt. A n A n th o lo g y . E d , D . A p o s to lo s - C a p p a d o n a . N e w Y ork: C ro s s ro a d .
E lsn e r, Ja 1995, A r t a n d th e R o m a n V ie w er: T h e T r a n s fo r m a tio n o f A r t f r o m th e P a g a n
W o rld to C h ris tia n ity , C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress,
E lsn e r, Ja 1998, Im p e r ia l R o m e a n d C h r is tia n T r iu m p h , O x fo rd : O x fo rd U n iv e rs ity P ress,
E n c y c lo p e d ia 1999 = E n c y c lo p e d ia o f W o rld R e lig io n s, E d , W e n d y D o n ig e r, S p rin g fie ld ,
M a s sa c h u se tts : M e r ria m -W e b s te r,
LE n c y c lo p M ie 1 7 7 9 = L 'E n c y c lo p M e d e D id e r o t e t d A l e m b e r t R ec u e i) d e p la n c h e s , s u r les
s c ie n c e s, les a rts lib e ra u x , e t les a r ts m e c h a n iq u e s , a v ec le u r e x p lic a tio n , D e s s in e t p e in tu re ,
A P a ris , av ec a p p r o b a tio n e t p riv ile g e d u Roy,
E n g el, R e in h a r d 2 0 0 1 , R e in v e n tin g B a ro q u e , - N e w s w e e k I n te r n a tio n a l, J u n e 25,
F a u p e l-D re v s , K irs tin 2 0 0 0 , V o m re c h te n G e b ra u c h d e r B ild e r im litu r g is c h e n R a u m ,
M itte la lte r ic h e F u n k tio n s b e s tim m u n g e n b ild e n d e r K u n s t im R A T IO N A L E O F F IC IO R U M
d e s D u r a n d u s v o n M e n d e (1 2 3 0 /l- 1 2 9 6 j, L e id e n , B o s to n , K ln : B rill,
F a u re , B e r n a r d 1998, T h e B u d d is t le o n a n d th e M o d e r n G a ze , - C ritic a l In q u iry , V ol, 2 4
(S p rin g ),
F e ld , H e lm u t 1990, D e r Ik o n o k la s m u s d e s W e s te rn s , L e id e n : E, J, B rill,
F e rg u s o n , J o h n 1980, G re e k a n d R o m a n R elig io n : A S o u rc e B o o k , P a rk R id g e , N J: N o y e s
P ress,

PInkeUteln, Iiraeli Sllbermtn, N. A. 2001. The BIblc U n tirth td i ArehMlogy^ Nw '^ ile n
A iu le u l Isn iel tuul ih c ()rl|< ln o f II n S t u m l Tcxl. Ncw York; l're c lrc.
I ln iiey , liuil (.'o rb y iv y 4 , IIic liiv isllilc (io cl: l l t e l i i i r l t f s l (,'lirlsllim .s o n A rl, N rw York,
( )x l(in l: O x lo rd U iiiv c rsily ircss.
r o im iu ll, M ic h e l 2 0 0 0 . M is

d ii

a u to r?

V ik e rk a ar, n r 1 1 / 1 2 .

I n iiik . ( ifo r g ia 2 0 0 0 , Ih c PiligrinV s ( i a / e in llic A ge B clo re Icon.s. - V i.sualily H e lo rc

iiiul Hcyoncl K c n aissan c c : S c c in g as O th e r s Saw. Hd. R. N e lso n . (C am bridge, N e w Y ork :
( :n n il)rid g e U n iv c rs ity P ress.
l'r a n k to r t, H e n ry ; F ra n k f o rt, H . A .; W ils o n , J. A .; J a c o b s e n , T. 1963. B efore P h ilo so p h y .
I la r m o iu ls w o r th , M id d le se x : P e n g u in B o o k s.
I ra iik l, P au l 1960. T h e G o th ic , L ite ra ry S o u rc e s a n d I n te r p r e ta tio n s T h r o u g h H ight
( !e n tu rie s . P r in c e to n ; P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.
I ra ser, D o u g la s 1962. P r im itiv e A rt. L o n d o n : T h a m e s & H u d s o n .
1'raser, D o u g la s; C o le , D . 1972. A r t a n d L e a d e rsh ip . - D . F ra s e r, D . C o le . A fric a n

A rt a n d

l.e a d e rs h ip . E d s. D . F rase r, H , M . C o le . M a d is o n ; U n iv e rs ity o f W is c o n s in .

l're e d b e rg , D a v id 1985. Ic o n o c la s ts a n d T h e ir M o tiv e s. M a a rs s e n : G a ry S c h w a rtz .
1 'ree d b e rg , D a v id 1988. I c o n o c la s m a n d P a in tin g in th e R e v o lt o f th e N e th e r la n d s ,
I.S 6 6 -1 6 0 9 . N e w Y ork, L o n d o n : G a r la n d P u b lis h in g .
1 'ree d b e rg , D a v id 1991. T h e P o w e r o f Im a g e s: S tu d ieS in th e H is to r y a n d T h e o ry o f
K esp o n se. C h ic a g o , L o n d o n : U n iv e r s ity o f C h ic a g o P ress.
1 're e d m a n , D a v id N e l 2 0 0 0 . T h e N in e C o m m a n d m e n ts : U n c o v e r in g a H id d e n P a tte r n o f
O i m e a n d P u n is h m e n t in th e H e b re w B ible. N e w Y ork: D o u b le d a y .
1'reud, W illia m H . C . 19 9 6 . T h e A rc h e o lo g y o f E a rly C h r is tia n ity : A H is to ry . L o n d o n ;
le o ffre y C h a p m a n .
F rie d n ia n , R ic h a rd E llio tt 1997. W h o W ro te th e B ible? N e w Y ork: H a r p e r & R ow .
F rie d m a n , R ic h a rd E U iott 1 9 97a. T h e H id d e n F ace o f G o d . N e w Y ork: H a r p e r & R ow .
F risc h , T e re sa G ra c e 1971. G o th ic A r t 1 1 4 0 -c. 1450: S o u rc e s a n d D o c u m e n ts . E n g le w o o d
C liffs, N J: P re n tic e -H a lL
F u n k a n d W a g n a ll's D ic tio n a r y 1972 = F u n k & W a g n a lls S ta n d a r d D ic tio n a r y o f F o lk lo re ,
M y th o lo g y , a n d L e g e n d . S a n F ra n c is c o : H a r p e r & R ow .
G a ig er, Ja s o n 1999. D a n t o s P h ilo s o p h y o f A r t H is to ry . - A r t H is to ry , V ol. 2 2 (3 ), S e p te m b e r.
G a m b o n i, D a rio 1997. T h e D e s tr u c ti o n o f A rt: I c o n o c la s m a n d V a n d a lis m s in c e t h e F re n c h
R e v o lu tio n . N e w H a v e n , L o n d o n ; Y ale U n iv e rs ity P re ss.
G a m b o n i, D a r io 2 0 0 2 . Im a g e to D e s tr o y / In d e s tr u c tib le Im a g e . - Ic o n o c la sh ; B e y o n d th e
Im a g e W a rs in S c ie n c e, R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : ZKiVI; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n :
M IT P ress.
G ell, A lfr e d 1998. A r t a n d A g e n c y : A n A n th ro p o lo g ic a l T h e o ry . O x fo rd : C la r e n d o n P ress.
G e o tF ro y -S c h n eiter, B e re n ic e 1999. C y clad e s, 3 0 0 0 a n s a v a n t J.-C . P a r i s ; A s s o u lin e , 1999.
(M e m o ire d e 1a rt.)

Gerhardt, Volker 1996. Eine AngciehtigcM T hnfi d lt 11 Peuwbwh-ThtM Im Poyer der

H iim b o ld t U n ive rsitill zu Berlin . H crIIn; A k iid e m le Verln.

G h ib e rti, l,o r e n /o 1912. D c n k w r d ig k e ile n (I C o in m e iU u rii). lic riin : |. H ani.

G ie y s z to r-M ifo b ? d z k a , E l b ie ta 1994. H is to ria s z tu k i d z isiaj - s ta n dy.scypllny

D ok ijd

z m ie rz a w sp fc z e sn a h u m a n is ty k a ? R ed . T e re sa K o sty rk o . W arszaw a: In s ty tu l K iilliiry.

G ilb e rt, C re ig h to n E. 1980. Ita lia n A r t 1 4 0 0 -1 5 0 0 ; S o u rc e s a n d D o c u m e n is . K n g le w o o d
ClifFs, N J: P re n tic e -H a ll.
G o e th e , J o h a n n W o lfg a n g 19 5 8 . A u s m e in e m L e b e n ; D ic h tu n g u n d W a h r h e it. W e im a r;
V o lk sv erlag W eim ar.
G ofFen, R o n a 1989. G io v a n n i B ellin i. N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
G o la sz e w sk a , M a ria 1973. Z a ry s e ste ty k i. P ro b le m a ty k a , m e to d y , te o rie . K ra k w :
W y d a w n ic tw o L iterac k ie .
G o ld h ill, S im o n 1994, T h e N a iv e a n d K n o w in g Eye: E k p h r a s is a n d th e C u ltu r e o f V ie w in g in
t h e H e lle n is tic W o rld . - A r t a n d T ex t in A n c ie n t G re e k C u ltu re . E d s, S. G o ld h ill, R. O s b o r n .
C a m b rid g e , N e w Y ork; C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
G o ld s c h e id e r, L u d w ig 1937. Z e itlo s e K u n st. W ie n : P h a id o n V erlag.
G o ld s te in , C a r l 1988. V is u a l F a c t o v e r V e rb a l F ic tio n : A S tu d y o f th e C a r r a c c i a n d t h e
C ritic is m , T h e o ry a n d P r a c tic e o f A r t in R e n a is sa n c e a n d B a ro q u e Italy. C a m b rid g e ;
C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
G o ld s te in , C a rl 1996. T e a c h in g A rt; A c a d e m ie s a n d S c h o o ls fr o m V a sa ri to A lb e rs .
C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
G o m b ric h , E r n s t H a n s 19 6 0 . V a s a ris L iv es a n d C lc e ro s B ru tu s . - J o u rn a l o f th e W a r b u rg
a n d C o u r ta u ld In s titu te s , 23.
G o m b ric h , E r n s t H a n s 1971. T h e Id e a s o f P ro g re s s a n d T h e ir I m p a c t o n A rt. [N e w Y ork:]
C o o p e r U n io n S c h o o l o f A r t a n d A rc h ite c tu re .
G o m b ric h , E r n s t H a n s 1972. A r t a n d Illu sio n . L o n d o n : P h a id o n .
G o m b ric h , E r n s t H a n s 1 9 7 2 a, B o ttic e llis M y th o lo g ie s: A S tu d y in th e N e o -P la to n ic
S y m b o lism o f h is C irc le , - E, H , G o m b ric h , S y m b o lic Im a g e s, S tu d ie s in th e a r t o f th e
R e n a is s a n c e II. N e w Y ork; P h a id o n .
G o m b ric h , E r n s t H a n s 1972b. Ic o n e s S y m b o lica e . - E. H . G o m b ric h , S y m b o lic Im a g e s.
S tu d ie s in th e a r t o f th e R e n a is sa n c e II. N e w Y ork: P h a id o n .
G o m b ric h , E r n s t H a n s 1999, T h e R e n a is sa n c e C o n c e p tio n o f A rtis tic P ro g re s s a n d its
C o n s e q u e n c e s , - G o m b r ic h o n th e R e n a is sa n c e , V bl, I: N o r m a n d F o rm , L o n d o n : P h a id o n .
G o m b ric h , E r n s t H a n s 1 999a, T h e E a rly M e d ic i as P a tr o n s o f A rt, - G o m b r ic h o n th e
R e n a is sa n c e . V ol. I: N o r m a n d F o rm , L o n d o n : P h a id o n ,
G o m b r ic h , E r n s t H a n s 2 0 0 0 , T h e U se s o f Im a g e s: S tu d ie s i n th e S o c ia l F u n c tio n o f A r t a n d
V is u a l C o m m u n ic a tio n . L o n d o n : P h a id o n .
G o m b ric h , E r n s t H a n s 2 0 0 2 . T h e P re fe re n c e fo r th e P r im itiv e . E p iso d e s in th e H is to ry o f
W e s te rn T aste a n d A rt. L o n d o n , N e w Y ork: P h a id o n P ress.
G o n c o u r t, E d m o n d ja J u les 1982. P a in tin g a t th e E x p o s itio n o f 1855, - T h e A r t o f All
N a tio n s . 1 8 5 0 -7 3 . E d . E. G . H o lt. P r in c e to n : P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.

editlon, Prlnceton: Prlneeton U ntvtnity PwM.

(iiK u ln u in , N f U o n iy7H, W lic ii I A r l ?

N , (im u ln in n , VVayn oC W d rld n iH kln g, IihIIuiiii|)<>II)i;

Ih u kell.
(io rd i.s, K o b c rl 1973. Jcw lsli A rl m u l tlic S c c o iu l C o m m iin iln ie iil.

A rl in liiilulsni.

luis. K. ( io r d is , M . D iivU low ilz. N e w York: N a llo iiiil O o u iitil o n A rl in )fw i,sh l,ilc,
( iiir lu n k c i, A le k sa n d r 1980. ( ii o r d a iio B ru n o . Tallinn: lx .sti R aa m a t.
( lo u g h , M ic h a e l 1 9 7 3 .'I h c O r ig in s o f C h r is tia n A rt. I .o n d o n :'I h a m e s & H u d s o n .
( Irab a r, A n d r 1946. M a r tiriu m , R c c h e rc h e s s u r Ic c u lte d c s re liq u e s et 1a rl c h r tie n a n tu ju c
II. 1a ris: (lo lle g e d e F ran ce.
< ira b u r, A n d r^ 1957. M o sa ic s a n d M ra l P a in tin g . - K arly M ed ie v a l P a in tin g . L a u s a n n e :
.Skira.
( ir a b a r , A n d re 1967. T h e B e g in n in g s o f C h r is tia n A rt, 2 0 0 -3 9 5 . L o n d o n :
1h a m e s & H u d s o n .
( Ira fto n , A n th o n y 2000. L e o n B a ttista A lb e rti; M a s te r B u ild e r o f tb e J talian R e n a is sa n c e .
N ew Y ork: H ill a n d W an g .
( ir a h a m , J o h n 1973. U t P ic tu r a P o e sis. - D ic tio n a ry o f th e H is to ry o f Ideas. V ol. V I. N e w
York: S c rib n e r.
( ir a m p p , W illia m D. 1989. P r ic in g th e P rice le ss: A rt, A rtis ts , a n d H c o noniics. N e w York:
Ih s ic B o o k s .
( ire e n b e rg , C le m e n t 1968. A b s tra c t, R e p r e s e n ta tio n a l, a n d so fo rth . - T h e o rie s o f M o d e r n
A rt. Kd. H . B. C h ip p . B erk eley , L o s A n g e les, L o n d o n ; U n iv e rs ity o f C a lifo rn ia P ress.
( iro y s, B o ris 1998. S ta lin -stiil. T lk K a ja r P ru u l. - A k a d e e m ia 1998, n r 2 - 5 .
( iu t m a n n , J o se p h 1971. P r o le g o m e n o n . - N o G ra v e n Im a g e . E d . ). G u tm a n n . N e w York:
K TAV P u b lis h in g H o u se .
( lU d n a n n , J o se p h 1971a. T h e S e c o n d C o m m a n d m e n t a n d th e Im a g e in Ju d a is m . - N o
( Irav en Im a g e . E d . J. G u tm a n n . N e w Y ork; K TA V P u b lis h in g H o u se .
( Iu tm a n n , J o se p h 1989. D e u te r o n o m y : R e lig io u s R e f o rm a tio n o r Ic o n o c la stic R e v o lu tio ii?
S a c re d Im a g e s: S tu d ie s in J ew ish A rt fr o m A n tiq u ity to th e M id d ie A ges. E d. J. G u tm u n n .
N o th a m p to n ; V a rio ru m R e p rin ts .
( k iK m a n , M o n ik a 20 0 0 . T h o m a s K in k a d e s A rtis tic V alues. - U SA W e e k e n d , Pcb 6.
I la a k , B o b 1984. T h e G o ld e n A ge; D u tc h P a in te rs o f th e S e v e n te e n th C e n t u r y N e w York;
A b ra m s.
I la ib lili, R ach el 1988. A n d e n t Jew ish A r t a n d A rc h e o lo g y in th e L a n d o f Israel, l.c id e n ,
N ew York, K o b e n h a v n , K ln : E. J. B rill.
I laeger, B a rb a ra 1997. E m b le m s a n d E m b le m B o o k s. - D u tc h A rt; A n K n c y clo p e d ia .
lUl. S h e ila D. M ller. N e w Y o rk & L o n d o n ; G a rla n d P u b lis h in g Inc.
I la h n , (^ y n th ia 1995. le o n a n d N a rra tiv e in th e B e rlin Life o f St. Lusy (K u p fe rs tic h k a b ln d t
M.S. 78 A 4). - 'I h e S a c re d Im a g e . K ast a n d W est. E ds. R. O u s te r b o u t, L. B ru b a k er. (Illlnolu
B y /a n tin e S tu d ie s IV.) U rb a n a , (C hicago: U n iv e rs ity o f I llin o is Press.
1 la lb c rta l, M o sh c ; M a rg a lit, A vishai 1992. Id o la try . C a m b rid g e , M ass, I.o n d o n ; I ( a r v a r d
U n iv e rsity Press.

Hutfnuuin, George M, A. 197S. Prom CroMui to Conitntini HmCt(lM o f WdMffl AIM

Minor and Thfir Art In Oreek and Roman Time. Ann Arbori Univenlty o f Mlchlgn
1'rc s s .
H a n s o n , A n th o n y ly r r e ll 1 9 9 3 . ly p o lo g y . - O x fo rd C .o m p a n lo i} lo lIic H ih lo . N fw Y o rk ,
L o n d o n : O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
H a r r is o n , C h a rle s 1995. T h e A r e n a C h a p e l: P a tro n a g e a n d A u th o rs h ip . - S ic n a , M o rc n c c
a n d P a d u a : A rt, S o c ie ty a n d R e lig io n , 1 2 8 0 -1 4 0 0 . E d. D ia n a N o rm a n . Vo). 2. N e w H a v c n ,
L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
H a rv e y , J o h n 1954. E n g lis h M e d ia e v a l A rc h ite c ts ; A B io g ra p h ic a l D ic tio n a ry . L o n d o n ;
B. T, B a tsfo rd .
H a rv e y , J o h n 1975. M e d ia e v a l C ra fts m e n . L o n d o n , S y d n e y : B atsfo rd .
H a sk e ll, F ra n c is 20 0 0 . T h e E p h e m e ra l M u s e u m : O id M a s te r P a in tin g s a n d th e R ise o f th e
A r t E x h ib itio n . N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
H a u se r, A r n o ld 1985. T h e S o d a l H is to r y o f A r t I-IV . N e w Y ork: V in ta g e B o o k s.
H e rd e r, J o h a n n G o ttf r ie d 1974. W in c k e lm a n n o s z tu c e g re c k ie j i e g ip sk ie j. - T e o re ty c i,
a rty c i i k ry ty c i o sztu c e . 1 7 0 0 -1 8 7 0 . W arsz a w a: P a iis tw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
H e ro d a s , 1971. M im ia m b i. E d . I. G . C u n n in g h a m . O x fo rd ; C la re n d o n P ress.
H e ro n d a s , 1981. T h e M im e s o f H e ro n d a s . T r a n s la te d b y G u y D a v e n p o r t. S an F ra n c is c o :
G ra y F o x P ress.
H is to r y a n d T h e o ry 1998 = S tu d ie s in th e P h ilo s o p h y o f H is to ry . T h e m e Is su e 37. N u m b e r
4, D e c e m b e r, D a n to a n d H is C ritic s : A r t H is to ry , H is to r io g r a p h y a n d A fte r th e E n d o f A rt.
E d . D a v id C a rrie r. W e s le a n U n iv e rsity .
H o lm e s , M e g a n 1999. F ra F ilip p o L ip p i: T h e C a r m e lite P a in te r. N e w H a v e n , L o n d o n :
Yale U n iv e rs ity P ress.
H o ls t, N ie is v o n 1967. C re a to r, C o lle c to rs a n d C o n n o is s e u rs : T h e A n a to m y o f A rtis tic T aste
f r o m A n tiq u ity t o t h e P r e s e n t D ay. N e w Y ork: P u tn a m S o n s.
H o lt, E liz a b e th G ilm o re 1957. A D o c u m e n t a r y H is to r y o f A rt. V ol. I. T h e M id d le A g e s &
th e R en a is sa n c e . G a r d e n C ity , N e w Y ork: D o u b le d a y .
H o lt, E liz a b e th G ilm o r e 1982. A D o c u m e n t a r y H is to r y o f A rt. V ol. IL P r in c e to n ; P r in c e to n
U n iv e rs ity P ress.
H o lt, E liz a b e th G ilm o r e 1988. T h e E x p a n d in g W o rld o f A rt, 1 8 7 4 -1 9 0 2 . V ol. I. U n iv e rs a l
E x p o s itio n s a n d S ta te S p o n s o re d F in e A rts E x h ib itio n s . S e le c te d a n d e d ite d b y E. G . H o lt.
N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
H o m e r o s 1960. liia s. T lk A u g u s t A n n is t. T a llin n ; E e s ti R iik lik K irja s tu s.
H o m e ro s 1963. O d s s e ia . T lk A u g u s t A n n is t. T a llin n ; E e s ti R iik lik K irja stu s.
H o n o u r, H u g h ; F le m in g , J o h n 1982. T h e W o rld H is to r y o f A rt. L o n d o n ; M a c m illa n .
H u rw it, JefFrey 1985. T h e A r t a n d C u ltu re o f E a rly G re e c e ; 1 1 0 0 -4 8 0 B.C . Ith a c a , NY,
L o n d o n ; C o r n e ll U n iv e rs ity P ress.
H u th , H a n s 1923. K n s tle r u n d W e rk s ta tt d e r S p tg o tik . A u g sb u rg : Filser.
Id e , A . F. 1991. Y a h v eh s W ife. L as C o lin a s , Texas; M o n u m e n t P ress.
Jac o b , B e n n o 1975. T h e S e c o n d C o m m a n d m e r n . - A rt in J u d a is m . E ds. R. G o rd is ,
M . D a v id o w itz . N e w Y ork: N a tio n a l C o u n c il o n A rt in )e w ish Life.

Hobolun, N)i m V P u b U iM iil

iMiiirH, I.I .20(H). D r y Honea nd Ptnted Plittireti: Rellcn a n d Ico n n In Rystsntlunt. IV /tM K iiM M ti Ml K y t i r i i c

K y /ii.iy p c u rn id m iio io x p m rM u iiiK o io

T r.m tw

M M i ii c p M iU ih i M c > K A y l l a p l ) ; ^ l l( ) ^ o i M M i i o i n y M i i , P c a . l o c T i u m i c v i i i A . M . y in ;t< iH . M i h k i i i i :

lii/tyiiMi(a.

Icw ish A r( 1% 1 == )cw ish A rt. Hd. O c i l R o th . Icl Aviv; M a s sa d a h .

Icw ish A rt 1972 = [c w ish A rt a n d C iv iliz a tio n . Ed. G . W ig o d e r. Vol. I. N e w York;
W alk cr & C o .
lo h n s to n , W illia m M . 1983. T h e A u s tria n M in d : A n In te lle c tu a l & S o c ia l H isto ry ,
1K4S 1938. B erk eley , Los A n g d e s , L o n d o n : U n iv e rs ity o f C a lif o r n ia P ress.
Iiiiius, A n th o n y 2 0 0 1 . Id o lis in g P ic tu re s : Id o la try , I c o n o c la s m a n d Jew ish A rt. N e w York;
Iham e.s & H u d s o n .
/iiliu s, A iJ th o n y 2 0 0 3 . T ra n s g re s sio n s : T h e O fFences o f A rt. C h ic a g o ; U n iv e rs ity o f C h ic a g o
lrcss.
Iii.sidm an, Y ish ai 1977. U n - e n d in g Y ad V a sh e m : S o m e N o te s T o w a rd s a n A e sth e tic s o f
M o n u m e n ts a n d M e m o ria ls . - A r t C ritic is m , VoL 12 (1).
K ag an , M o isse j S. 1975. V o rle s u n g e n z u r m a r x is tis c h - le n in is tis c h e n A e s th e tik . 3 -te A u fl.,
H crlin: D ie tz V erlag.
K ag an , M o isse j S. 1994. M e n s c h ' K u ltu r - K u n st. S y s te m a n a ly tis c h e U n te rs u c h u n g .
1 la m b u rg : R o lf F e c h n e r V erlag.
K allab, W o lfg a n g 1908. V a sa ris tu d ie n . ( Q u e lle n s c h rifte n f r K u n s tg e s c h ic h te u n d
K u n .stte c h n ik d e s M itte la lte rs, V ol. 15.) W ie n : K a rl G ra e s e r; L e ip z ig ; B. G . T e u b n e r.
K a n ie ric k , K a th le e n 20 0 2 . Im a g e W o r.sh ip a n d Id o la tr y in E n g la n d . 1 3 5 0 -1 5 0 0 . N e w Y ork;
1alg rav e.
K a n g iia sk i, Jaak 1998. 20. s a ja n d i ik o n o k la s m i id e e lis te s t a llik a te st. - K u n s tite a d u s lik k e
u u rim u s i 9. T aflin n : T e a d u ste A k a d e e m ia K irja s tu s.
K an t, /m m a n u e ) 1963. K ritik d e r U rte ils k ra ft. H rsg . v. G e r h a r d L e h m a n n . S tu ttg a rt; R ec la m .
K a /.h d a n , A le k s a n d e r; M a g u ire , H e n r y 1991. B y z a n tin e H a g io g ra p h ic a l T ex ts a s S o u rc e s o n
A rt. - D u m b a r to n O a k s P a p e rs , V ol. 45.
K ees, H e r m a n n 1977. T o te n g la u b e n u n d J e n s e its v o rs te llu n g e n d e r a lte n A e g y p ter. B e rlin .
K e m p e rs, B ra m 1994. P a in tin g , P o w e r a n d P a tro n a g e : T h e R ise o f th e P ro fe s s io n a l A r tis t in
th c Ita lia n R e n a issa n c e . L o n d o n : P e n g u in B o o k s.
K h a c h a d u ria n , H a ig 1974. A rt; N e w M e th o d s , N e w C rite ria . - T h e J o u rn a l o f A e s th e tic
l.d u c a tio n , Vol. 8, July.
K ing, C a th e r in e 1995. Effigies; H u m a n a n d D iv in e . - S ie n a , F lo r e n c e a n d P a d u a ; A rt,
S o c ic ty a n d R e lig io n , 1 2 8 0 -1 4 0 0 . E d . D ia n a N o r m a n . N e w H a v e n , L o n d o n ; Yale U n iv e rs ity
Pre.ss.
K ii/.inger, H rn st 1954. T h e C u lt o f Im a g e s in th e A g e b e f o r e Ic o n o c la s m . D u m b a r to n O a k s
P a p e rs 8. (C am b rid g e, M ass; H a r v a r d U n iv e rs ity P ress.
K lein , Julie I h o m p s o n 1990. In te rd is c ip lin a rity . H is to ry , T h e o ry , a n d P ra c tic e . D e tro it;
W ain e U n iv e rs ity P ress.

Klein, Robert 1989 - Ittllan Art, 1900-1600! SourcH tn d Documtntt. B(U. Robert Klein,
H c iir y Zerner. R v n n slo n

III.: N o rth w e ste rn

U n iv e rs lly Press.

K o trn c r, Iv s c p h 20 0 2 . Ih c /c o n a s Ic o n o c la sn i.

Iconocla.sli: Ik 7 in u l llic Im a g e Wiir.s In

S c ie n c e , R elig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C ;a m b rid g e , M ass, l.o n ilo n : M I I l*rc.ss.

K o ller, H e r m a n n 1954. D ie M im e s is in d e r A n tik e . B ern.
K o ra a n 20 0 7 . T lk H a lja n d U d a m . T o im A m a r A n n u s . T a llin n : A vita.
K o s u th , J o se p h 1999. A r t A fte r P h ilo s o p h y (1 9 6 9 ). - C o n c e p tu a l A rt: A C ritic a l A n th o lo g y .
E d s. A le x a n d e r A lb e rro , B la k e S tim so n . C a m b rid g e , M ass: M IT P ress.
K ris, E r n s t; K u rz , O tto 1979. L e g e n d , M y th , a n d M a g ic in th e Im a g e o f th e A rtis t;
A H is to ric a l E x p e rim e n t. N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
K riste lle r, P a u l O s k a r 1951. T h e M o d e r n S y ste m o f th e A rts : A S tu d y in th e H is to r y o f
A e s th e tic s L - J o u rn a l o f th e H is to r y o f Id e a s, V ol. X II.
K riste lle r, P a u l O s k a r 1952. T h e M o d e r n S y ste m o f th e A rts : A S tu d y i n th e H is to r y o f
A e sth e tic s II. - J o u r n a l o f th e H is to r y o f Id e a s, V ol. X III.
K riste lle r, P a u l O s k a r 19 7 2 . H is to r y o f P h ilo s o p h y a n d H is to r y o f Id e a s. - P. O . K riste lle r.
R e n a is sa n c e C o n c e p ts o f M a n a n d O th e r E ssays. N e w Y ork: H a r p e r & R ow .
K u b le r, G e o rg e 1965. T h e S h a p e o f T im e . N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
K u b le r, G e o rg e 1991. E s th e tic R e c o g n itio n o f A n c ie n t A m e r in d ia n A rt. N e w H a v e n ,
L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
L a b o rd e , D e n is 2 0 0 2 . T h e S tra n g e C a r e e r o f M u sic o c la sh e s. - Ic o n o c la sh : B e y o n d th e Im a g e
W a rs in S c ie n c e, R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M T I P ress.
L a ssu s, J e a n 1967. T h e E a rly C h r is tia n a n d B y z a n tin e W o rld . N e w Y ork: M c G ra w H ill.
L a z a rie w , W ik to r 1976. M n o g o c k ie r u n k w - b r a k sy n tez y . - P o j^ c ia , p ro b le m y , m e to d y
w sp lc z e sn e j n a u k i o s z tu c e . W arsz a w a: P a ristw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
L a to u r, B ru n o 2 0 0 2 . W h a t Is Ic o n o c la sh ? - Ic o n o c la s h : B e y o n d th e Im a g e W a rs in S c ie n c e,
R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M T I P ress.
L e G off, J ac q u e s 1966. In te lig e n c ja w w ie k a c h re d n ic h . W arsz a w a.
L e G off, J ac q u e s 2 0 0 0 . K e sk a ja E u r o o p a k u l t u u r T lk M a r g u s O tt. T a llin n : K upar.
L e a c h , M a r ia 1956. T h e B e g in n in g : C re a tio n M y th s A r o u n d th e W o rld . N e w Y ork:
F u n k & W ag n a ll,
L ee, R e n s s e le a r W. 1967. U t P ic tu r a P o esis: T h e H u m a n is tic T h e o ry o f P a in tin g . N e w Y ork:
W .W N o r to n & C o.
L e fe v re -P o n ta lis, E. 1911. R e p e rto ire d e s a rc h ite c te s , m a ^ o n s , s c u lp te u r s , c h a r p e n tie r s e t
o u v rie rs fran<;ais a u X l- e e t a u X II siecles. - B u lle tin M o n u m e n ta l LXXV.
L e o n tie f A lp e rs , S v e tla n a 1960. E k p h ra s is a n d A e s th e tic A ttitu d e in V a s a ris Lives. - J o u rn a l
o f th e W a r b u rg a n d C o u r ta u ld In s titu te s , V ol. 23.
L essing, G o tth o ld E p h ra im 1965. V a litu d te o se d . T lk A in K aalep jt. T a lh n n ; E esti R a a m a t, 1965.
L e v y -S tra u ss, C la u d e 1992. T h e S tr u c tu ra l S tu d y o f M y th . - C ritic a l T h e o ry S in c e 1965.
E d s. H a z a rd A d a m s, L e ro y S earle. T a lla h a sse e: F lo r id a S ta te U n iv e rs ity P ress.
L ib ra ry 1981 = T h e R a n d o m H o u s e L ib ra ry o f P a in tin g a n d S c u lp tu r e l-IV . N ew York:
R a n d o m H o u se .

Lotmin, Juril Uiptiuid,

> kulgur. - liiri LoMHit> l i f l i l l r i i l ,

K o o s t jtt tlk K a ja r Pruul. 'I^ llln n i V il t h u n d .

I.ovcjoy, A r l l u ir ( ) . ( y (). K c firitld M ii pii l i i r ll ls l o r y ( ( ( M n is .

( in ifm il o l l b f llln lo r y oi

Ulciis, Vol. 1 (1 ), la iu iiiry .

I.ow c, A Jiiiii 20 0 2 . T o S e f W o rlil lii ,S (|iiaa' d ( BIiick, - Ic onodii.sli: B cy o iu l ih c lim ig c W iirs

In S c ie n c c , R elig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : / K M ; (C am b rid g e, M ass, l.o n d o n ; M i l' lr m .
I.yiies, R ussell 1954. Ih e 'la s tc m a k c rs . N ew York; H a r p e r & B ro th e rs .
l.y o ta rd , )ean-H rari(;ois 1989. T h e P o s tm o d e r n C o n d itio n ; A R e p o r t o n K n o w le d g c.
M in n e a p o lis : U n iv e rs ity o f M in n e s o ta P re ss,
M ac k , B u rto n L. 1996. W h o W ro te th e N e w T e s ta m e n t? T h e M a k in g o f th e C h r is tla n M y th .
N ew Y ork: H a rp e rS a n F ra n c is c o .
M a c la g a n , D a v id 1977. C r e a tio n M y th s. M a n s I n tr o d u c tio n to th e W o rld , l.o n d o n ;
Ih am es & H u d so n .
M a g u ire , H e n r y 1995. M a g ic a n d th e C h r is tia n Im a g e . - B y z a n tin e M ag ic.
lid. H e n r y M a g u ire . D u m b a r to n O a k s , W a s h in g to n D C .
M a lra u x , A n d r e 1967. M u s e u m W ith o u t W alls. L o n d o n : S e c k e r & W a rb u rg .
M an g o , C y ril 1972. T h e A r t o f th e B y z a n tin e E m p ire , 3 1 2 -1 4 5 3 ; E n g le w o o d (^liffs;
N ew Jersey.
M a rsh a c k , A le x a n d e r 1972. T h e R o o ts o f C iv iliz a tio n . N ^ w Y ork: M cC iraw -H ill.
M a rte n s , M a x im ilia n P. J. 1998. S o m e A sp e c ts o f th e O r ig in s o f th e B ru g e s A rt M ark o t.
- A rt M a rk e ts in E u ro p e , 1 4 0 0 -1 8 0 0 . E d s. M . N o rth , D . O r m r o d . B ro o k fie ld , V e rm o n t;
A sh g ate.
M a r tin , H a n z G n te r 1995. G r ie c h e n la n d e r o b e r t R o m e - K u n s tra u b im H e llc n ism u s . K ritisc b e B e ric h te , Jg. 23, H e ft 2.
M a r tin d a le , A n d r e w 1972. T h e R ise o f th e A r tis t in th e M id d ie A ges a n d K arly R en a issa n c c .
l.o n d o n : T h a m e s & H u d s o n .
M arx , K arl; E n g els, F r ie d r ic h 1983. K u n stist. 1. k d . K o o st M ih h a il Lifits. T a llin n :
Mesti R a a m a t.
M ath ew , G e rv a s e 1963. B y z a n tin e A e sth e tic s . N e w Y ork; T h e V ik in g P ress.
M elas, E. M . 1989. E tics, E m ic s a n d E m p a th y in A rc h e o lo g ic a l T h e o ry . - I h e M ciinliig* o f
'I h in g s . E d . 1. H o d d e r, L o n d o n .
M elville, S te p h e n 20 0 4 . P a in tin g in th e P r e - M e d iu m E ra. - A rt H is to ry , Vol. 27 (2 ), A prll.
M eskell, L y n n 20 0 0 . P riv a te L ife in N e w K in g d o m E g y p t. P r in c e to n , O x fo rd ; 1rim .c lo n
U n iv e rs ity P ress.
M e ltln g e r, T ry g g v e 1979. T h e V e to o n Im a g e s a n d th e A n ic o n ic C iod in A n c ie n t Isracl.
U e lig io u s S y m b o ls a n d th e ir F u n c tio n s . E d. H . B iezais. S to c k h o lm ; A m q u is t tk W lk.scli.
M e ltin g e r, T ry g g v e 1995. N o G ra v e n Im a g e ? Isra e lite A n ic o n is m in Its A n d e n i N cu r
lla s te rn C o n te x t. C o n ie c ta n e a H iblica. O id T e s ta m e n t S e rie s 42. S to c k h o lm .
M e y e n d o rff, J o h n 1976. U y z u n lin e Ih e o lo g y : H i.storical T r e n d s a n d D o c trin a l Ih e m c s,
N ew York; 1 'o rd h a m U n iv e rs ity 1re.ss.
M itc h e ll, W. |. 'IhoinuH 19H7. U iiiio lo g y ; Im a g e , Text, Id eo lo g y . C h ic a g o , l.o n d o n : ('.lilca g o
U n iv e rs ily 1rcss.

Mdlfaw, Jeui B q n litt 1974. Nlidcndtd. TUc Auguft Sang, Ott O ju n u . lUUnn;
Resti Raam at.

M o n d z a in , M a rie Jo sc 20 0 2 . Ih c H o ly S h ro u d . tlo w Invi.siblc llaiH l.sW evc Ih c U m lc cltliiblc.

- Ic o n o c la sh : B e y o n d th o Im ag o W ars in S c ie n c e, U eligioii, a n d A rt. K a rls ru h e ; Z K M ;
C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M I I' P ress.
M o n tia s , J o h n M ic h a e l 1996. Le m a r c h e d e 1a r t a u x P a y s-B as, X V e -X V IIe siecles. Paris:
F la m m a rio n .
M o o re , A lb e rt C . 1995. A rts i n th e R e llg io n s o f th e P acific; S y m b o ls o f Life. L o n d o n , N ew
Y ork: P in te r P u b lish e rs .
M o ra n , W . L. 1963. T h e A n c ie n t N e a r E a s te rn B a c k g ro u n d o f th e L ove o f G o d in
D e u te ro n o m y . - C a th o h c B ib lic a l Q a rte rly , V ol. 25.
M o ra w s k i, S te fa n 1973. O p rz e d m io c ie i m e to d z ie e ste ty k i. W arsz a w a: K si^ k a i W ie d z a .
M o rg a n , R o b e r t C . 1998. T h e E n d o f th e A r t W o rld . N e w Y ork: A llw o rth P ress.
M o re n z , S ie g frie d 1964. G o tt u n d M e n s c h im a lte n A e g y p te n . L eip zig ; V O B K o e h le r &
A m e la n g .
M o rris , S a ra h P. 1992. D a id a lo s a n d th e O rig in s o f G re e k A rt. P r in c e to n : P r in c e to n
U n iv e rs ity P ress.
M o u U n , R a y m o n d e 1987. T h e F r e n c h A r t M a rk e t: A S o c io lo g ic a l V iew . N e w B ru n s w ic k :
R u tg e rs U n iv e rs ity P ress.
N e ls o n , R o b e r t S. 2 0 0 0 . T o S ay a n d T o See: E k p h r a s is a n d V is io n in B y z a n tiu m . - V is u a lity
B efo re a n d B e y o n d R en a is sa n c e : S e e in g a s O th e r s Saw. E d . R. N e lso n . C a m b rid g e , N e w
Y o rk : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
N ie lse n , E d u a r d 1968. T h e T e n C o m m a n d m e n t s in N e w P e rs p e c tiv e . L o n d o n : S C M P ress.
N o r th , M ic h a e l 1997. A r t a n d C o m m e rc e in th e D u tc h G o ld e n A ge. N e w H a v e n , L o n d o n :
Y ale U n iv e rs ity P ress.
N o rw ic h , J o h n Ju liu s 1988. B y z a n tiu m : T h e E a rly C e n tu rie s . N e w Y ork: K n o p f.
N o v ic k a , M a r ia 1988. Z d z ie jo w m a la rs tw a g re c k ie g o i r z y m s k ie g o . W arsz a w a; P a ris tw o w y
In s ty tu t W y d aw n ic z y .
O g d e n , D a n ie l 20 0 2 . M a g ic , W itc h c ra ft, a n d G h o s ts in th e G re e k a n d R o m a n W o rld s . A
S o u rc e b o o k . N e w Y ork: O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
O ik o n o m id e s , N ik o la s 1991. T h e H o ly le o n a s a n A sse t. - D u m b a r to n O a k s P a p e rs , Vol. 45.
O liv e r, K elly 1989. K e lle rs G e n d e r /S c ie n c e sy ste m : Is th e P h ilo s o p h y o f S c ie n c e to S c ie n c e
a s S c ie n c e Is to N a tu re ? - H y p a tia , V ol. 3 (3 ).
O n a s c h , K o n ra d 1961. Ik o n e n . B e rlin : U n io n V erlag.
O n a s c h , K o n ra d 1969. D ie Ik o n e n m a le re i. G ru n d z g e e in e r s y s te m a tis c h e n D a rs te llu n g .
L eip zig ; K o e h le r & A m e la u g .
O n ia n s , J o h n 1999. C la ss ic a l A r t a n d th e C u ltu re s o f G re e c e a n d R o m e . N e w H a v e n ,
L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
O s b o r n e , R o b in 1998. A rc h a ic a n d C la ss ic a l G re e k A rt. O x fo rd , N e w York: O x fo rd
U n iv e rs ity P ress.
O x fo rd C o m p a n io n to P h ilo s o p h y 1995. Ed. T ed H o n d e r ic h . O x fo rd , N ew Y ork; O x fo rd
508

U n iv e rs ity P ress.

OidbrdMylhaoOS-Thft

a tH le a i Mytn tn a M up o n . n tw rarw

Oxford Unlverilty Press.

lu n o f s k y , U rv lii 1 9 24. Id e a " ; e l u IW ilru|< / u r H o g r lll s g c s c h ic h t c i l e r iillc r c n K u n s t i h r o r l c .
S iu c llc ii clcr H ib lio th e k W a r b u r g 5. I.c lp /.in , U c rlin .
P a n o f s k y , H rw in 1 9 5 4 . G a li le o a.s a O i t i c o f t h e A r ts . T h e H a g u e : M . N ijh o f f .

1an o fsk y , H rw in 1962. S tu d ie s in Ic o n o lo g y . N e w Y ork: H a r p e r & R o w .

P a n o fsk y , K rw in 1969. R e n a is s a n c e a n d R e n a s c e n c e s in W e s te rn A rt. N e w Y ork, E v a n sto n :
H a r p e r & Row.
P an o fsk y , E rv in ; Saxl, F ritz 1923. D r e r s M e le n c o lia I, e in e q u e lle n - u n d ty p e n g e s c h ic h tlic h e U n te rs u c h u n g . S tu d ie n d e r B ib lio th e k W a r b u rg , 2. L e ip z ig , B e rlin .
P a n o fsk y , E r w in ; K lib a n sk y , R .; Saxl, F. 1964. S a tu rn a n d M e la c h o ly ; S tu d ie s in th e H is to ry
o f N a tu r a l P h ilo so p h y , R e lig io n a n d A rt. L o n d o n , N e w Y ork; N e lso n .
P a p a d o p u lo , A le x a n d r e 1979. Is la m a n d M u s lim A rt. N e w Y ork: H a r r y N . A b ra m s .
P a u l-L o u is 1927. A n c ie n t R o m e a t W o rk ; A n E c o n o m ic H is to r y o f R o m e fr o m th e O rig in s
to th e E m p ire . L o n d o n ; K e g a n P a u l, T re n c h , T r u b n e r & C o ; N e w Y ork; A lfr e d A . K n o p f.
P a z u ra , S ta n is la w 1981. D e g u s tib u s . R o z w a a n ia n a d d z ie ja m i p o jf c ia s m a k u e ste ty c z n e g o .
W arsz a w a; P a h s tw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
P e a c o c k , D a v id 2 0 0 0 . T h e R o m a n P e r io d (3 0 B C - A D 3 1 1 ). - T h e O x fo rd H is to r y o f
A n c ie n t E g y p t. E d . la n Shaw . O x fo rd , N e w Y ork: O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
P e k ry , T h o m a s 1985. D a s r m is c h e K a is e rb ild n is in S ta a t, K u lt u n d G e se llsch a ft.;
d a rg e s te llt a n b a n d d e r S c h riftq u e lle n . B e rlin ; M a n n .
P e lik a n , Jaro sla v 1990. Im a g o D el: T h e B y z a n tin e A p o lo g ia fo r Ic o n s . P r in c e to n ; P r in c e to n
U n iv e rs ity P ress.
P elles, G e ra ld in e 1963. A rt, A rtis ts a n d S o c ie ty : O rig in s o f a M o d e r n D ile m m a . E n g e lw o o d
C liffs: P re n tic e -H a ll.
P e tro n iu s 1974. T r im a lc h io p id u s k . T lk L eo M etsa r. T a llin n : E e s ti R a a m a t.
P e tro p u lo s , J o n a th a n 2 0 0 0 . T h e F a u s tia n B arg a in . T h e A r t W o rld in N a z i G e r m a n y N e w
Y ork: O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
P e v sn e r, N ik o la u s 1940. A c a d e m ie s o f A rt: P a s t a n d P r e s e n t. C a m b rid g e ; C a m b rid g e
U n iv e rs ity P ress.
P e v sn e r, N ik o la u s 1979. H is to ria a rc h ite c tu r y e u ro p e is k ie j. T. 1. W arsz a w a; A rk a d y
P h illip s, J o h n 1973. T h e R e f o rm a tio n o f Im a g e s: D e s tr u c tio n o f A r t in E n g la n d , 1 5 3 5 -1 6 6 0 .
B e rk e le y - L o s A n g e le s - L o n d o n : U n iv e rs ity o f C a U fo rn ia P ress.
P in e , D a n 2 0 0 4 . I m a g in g G o d ; 100 A rtis ts E x p lo re th e D iv in e in N e w E x h ib it. - T h e Jew ish
N e w s W e e k ly o f N o r th e r n C a lifo n ia , V ol. 108 (9 ), F e b r u a r y 2 7 - M a r c h 4.
P la to n 2 0 0 3 . T e o s e d I. K o o s t M a r ju L e p a j e . T a rtu : Ilm a m a a .
P lin y 1896. E ld e r P lin y s C h a p te r s o n th e H is to r y o f A rt. E d . E. S ellers. L o n d o n ; M a c m iila n .
P lo tin o s 1993. Ilu s t ( E n n e a a d id I. 6 ). T lk M a r ju L a p a j e . - A k a d e e m ia , n r 5.
P lo tin o s 1993a. V a im se st ilu st (E n n e a a d id V. 8 ). T lk M a rju L a p a j e . - A k a d e e m ia , n r 5.

POelMt, Qtc 1916. GtidiiehM d tr AidMtik und KunitMorit. VIm dr AntUn bli xum
19, Jahrhunderf. Kln; DiiMont.
P o d ro , M ic h a c l 1983. ('iction a n il R ca lily lii P a itilin g .

l'u iik llo n c n ilcs l'ik llv c n , l*(icllk m u l

H e rm e n e u tik . B d. X. M n c h e n .
P o d ro , M ic h a e l 1985. A r t H is to r y a n d th e C o n c e p t o f A rt. - K atcgoric-n u n d M c llio d e n d c r
D e u ts c h e n K u n stg e s c h ic h te 1 9 0 0 -1 9 3 0 . E d. L. D ittm a n n . S tu ttg a rt; S teiner.
P o llitt, J e ro m e J o rd a n 1966. T h e A r t o f R o m e , c. 753 B .C .- 3 3 7 A .D .: S o u rc e s a n d
D o c u m e n ts . E n g e lw o o d ClifFs; C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
P o llitt, J e ro m e J o rd a n 1974. T h e A n c ie n t V ie w o n G re e k A rt: C ritic is m , H is to ry a n d
T e rm in o lo g y . N e w H a v e n , L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
P o llitt, J e ro m e J o rd a n 1987. A r t in th e H e lle n is tic A ge. C a m b rid g e , N e w Y ork; C a m b rid g e
U n iv e rs ity P ress.
P o llitt, J e ro m e J o rd a n 1989. A r t a n d E x p e rie n c e in C la ss ic a l G re e c e . C a m b rid g e , N e w York:
C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
P o llitt, J e ro m e J o rd a n 1995. T h e A r t o f A n c ie n t G re e ce : S o u rc e s a n d D o c u m e n ts .
C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
P o r^ b sk i, M ie c z y sla w 1972. Ik o n o s fe ra . W arsz a w a: P a n s tw o w y I n s ty tu t W y d aw n ic z y .
P r e s to n , C a th y L y n n 1995. I n tr o d u c t io n . - F o lk lo re , L ite ra tu re , a n d C u ltu ra l T h e o ry .
E d . C . L. P r e s to n . N e w Y ork, L o n d o n ; G a rla n d .
P re z io s i, D o n a ld 1982. C o n s tr u ( c t) in g th e O rig in s o f A rt. - A r t J o u rn a l, V ol. 42 (4 ), W in te r.
P re z io s i, D o n a ld 1989. R e th in k in g A r t H is to ry ; M e d ita tio n s o n a C o y S c ie n c e. N e w H a v e n ,
L o n d o n ; Y ale U n iv e rs ity P re ss.
P re z io s i, D o n a ld 1998. A r t as H is to ry : I n tr o d u c tio n . - T h e A r t o f A r t H is to ry : A C ritic a l
A n th o lo g y , E d . D . P re z io s i. O x fo rd , N e w Y ork; O x f o r d U n iv e rs ity P ress.
P r ig o g in e , Ilya; S te n g e rs, Is a b e lle 1984. O r d e r o u t o f C h a o s : M a n s n e w d ia lo g u e w ith n a tu re .
T o ro n to : B a n ta m B o o k s.
P u ttf a r k e n , T h o m a s 2 0 0 0 . T h e D is c o v e ry o f P ic to r ia l C o m p o s itio n ; T h e o rie s o f V is u a l O r d e r
in P a in tin g , 1 4 0 0 -1 8 0 0 . N e w H a v e n , L o n d o n ; Yale U n iv e rs ity P ress.
R a m s d e n , E. H . 1963. T h e L e tte rs o f M ic h e la n g e lo I - I L T ra n s i, a n d e d . b y E. H . R a m s d e n .
S ta n fo rd ; S ta n fo rd U n iv e rs ity P ress.
R ees, A la n L e o n a rd 1988. = T h e N e w A r t H is to ry . E d s. A . L. R ees, Fr. B o rz ello . A tla n tic
H ig h la n d s , N e w Y ork: H u m a n ity P re s s In te rn a tio n a l.
R e id , S u s a n E. 1999. T h e A r t M a r k e t a n d th e H is to r y o f S o c ia lis t R e a lism . - A r t H is to ry ,
V ol. 2 2 , Is s u e 2.
R e itlin g e r, G e ra ld 1964. T h e E c o n o m ic s o f T aste: T h e R ise a n d Fail o f th e P ic tu r e M a rk e t,
1 7 6 0 -1 9 6 0 . N e w Y ork, C h ic a g o , S a n F ra n c is c o : H o lt, R in e h a r t a n d W in s to n .
R ie g l, A lo is 1901. D ie s p tr m is c h e K u n s t- I n d u s tr ie n a c h d e n F u n d e n in s te r re ic h U n g a r n im Z u s a m m e n h a n g e m it d e r G e s a m te n tw ic k lu n g d e r b ild e n d e n K u n ste b e i d e n
M itte lm e e r v J k e rn . W ie n ; A rc h o lo g is c h e s In s titu t.
R ieg l, A lo is 1975. S tilfra g e n ; G r u n d le g u n g e n z u e in e r G e s c h ic h te d e r O r n a m e n tlk .
H ild e s h e im , N e w Y ork; O lm s .

Rlni^KHn, Sbctm ^

V* MW WieHHWP* 1 ww

Plfteenlh-Century D e v 6 tli^ F l^ H ^ K m r n ip l) k ! Dvco PulUhiri.

K d h c rl, C iirl IHH6. A ri.hciilogliiihi> M ilith r n . fic riin .
K o o m a k i r j a i u l u s c a iilo lo o ) ( lu 1 ^71, rrtlltim : 1 'r s li K a a n ia t,
R o lc iis tr e ih , N , 1 9 9 0 . M a n iis . . l l o n i o v o ia liis " .

I h c Tcn C o m m a n d n i t - n t s in H is to r y a m i

T rad itio n . K d. B c n - Z i o n S o g a l. lliinH .sli v iT s io n e d . b y G e rs h o n L e v i. J e r u s a lc m ;

I Iie M a g n e s P ress.
R o th , C e c il 1971. Jew ish A rt. G re e n w ic h , C o n n .: N e w Y ork G r a p h ic Society.
R u b in , P a tric ia L ee 1995. G io rg io V asari: A r t a n d H isto ry . N e w H a v e n , L o n d o n :
Yale U n iv e rs ity P ress.
R u b in , W illia m 1984. M o d e r n is t P r im itiv is m . A n I n tr o d u c tio n . - P r im itiv is m in 2 0 t h
C e n tu r y A rt. A ffin ity o f th e T rib a l a n d th e M o d e r n . E d. W . R u b in . V ol. L N e w York:
T h e M u s e u m o f M o d e r n A rt.
R u d , E in a r 1963. V a s a ris L ife a n d L ives; T h e F ir s t A r t H is to ria n . P r in c e to n ;
D. v a n N o s tra n d .
S a lo m o n , N a n e tte 1998. T h e A r t H is to ric a l C a n o n : S in s o f O m is s io n . - T h e A rt o f A rt
H is to ry ; A C ritic a l A n th o lo g y . E d . D . P re z io s i. O x fo rd - N e w Y ork; O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
S a n d le r, I r v in g 1996. A r t o f th e P o s tm o d e r n E ra; F ro m th e L a te 1960s to th e E a rly 1990s.
N e w Y ork: Ic o n E d itio n s .
S cavizzi, G iu s e p p e 1992. T h e C o n tro v e rs y o n Im a g e s; F r o m C Jv in to B a ro n iu s.
(T o ro n to S tu d ie s in R e lig io n , V ol. 14.) N e w Y ork: P e te r L ang.
S c h a d e, W e r n e r 1974. D ie M a le rf a m ilie C ra n a c h , D re s d e n : V e rla g d e r K u n st.
S c h a p iro , M e y e r 1977. O n th e A e s th e tic A ttitu d e in R o m a n e s q u e A rt. - M e y e r S c h a p iro .
R o m a n e s q u e A rt. N e w Y ork: G e o rg B raziller.
S ch eller, R o b e r t W . 1963. A S u rv e y o f M e d ia e v a l M o d e l H o o k s. H a a rle m : D e E rv e n E B o h n .
S ch iller, F r ie d r ic h 1961. E ssee sid . S a ri k irju . T lk lo T o rp a ts. T a llin n ; E e sti R iik lik K irja s tu s.
S c h n a p p , A la in 1994. A re Im a g e s A n im a te d ; th e P s y c h o lo g y o f S ta tu e s in A n c ie n t G re e c e . T h e A n c ie n t M in d . E le m e n ts o f C o g n itiv e A rc h e o lo g y . E d s. C . R e n fre w , E. B. Z u b ro w . N ew
Y ork: C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
S c h o d e r, R a y m o n d V. 1968. P refac e . - T h e E ld e r P lin y s C h a p te r s o n th e H is to ry o f A rt.
C h ic a g o ; A rg o n a u t.
S c h w e itz er, B e r n h a r d 1925. D e r b ild e n d e K n s tle r u n d d e r B e g riff d e s K n s tle r is c h e n in d e r
A n tik e . - N e u e H e id e lb e r g e r J a h rb c h e r.
S c h w e itz er, B e r n h a r d 1932. X e n o k ra te s v o n A th e n . B e itr g e z u r G e s c h ic h te d e r
a n tik e n K u n s tfo rs c h u n g u n d K u n s ta n s c h a u u n g . - S c h rifte n d e r K n ig s b e rg e r G e le h r te n
G e se llsch a ft,
S ellers, E u g e n ie 1896. I n tr o d u c tio n . - T h e E ld e r P lin y C h a p te r s o n th e H is to ry o f A rt.
L o n d o n : M a c m illa n . ( N e w e d itio n ; C h ic a g o , 1968.)
S e n e ca , L u c iu s A n n a e u s [1 9 9 6 ]. M o ra a lik irja d L u c iliu se le . T lk I lm a r V ene. T a rtu ; l/iiian iiia.
S h a n k s , H e rsh e i 1979. [u d a is m in S to n e : T h e A rc h e o lo g y o f A n c it;n t S y n a g o g u e s. N ew York:
H a r p e r & Row.

Phlpp von Zabern Vcriag.

S h in e r , I .a r r y 2 0 0 1 . I h r I n v v n ti o n o f A r t: A C ii llu r a l M is to ry . ()h ic ii);(). I.D iu lo n : U iilv c r s lty
o f C h i c a g o P re s s.

S h u m a k e r, W ay n e 1972. 'I h e O c c u lt S c ic n c e s in th e R cn a issa n c c : A Sliicly in In tc llc c tu a l

P a tte rn s . B erk eley : U n iv e rs ity o f C a lifo rn ia P ress.
S ieb er, R o y 1971. T h e A e s th e tic s o f T r a d itio n a l A fric a n A rt. - A rt a n d A e sth e tic s in
P r im itiv e S o c ie tie s; A C ritic a l A n th o lo g y . E d. C a ro l F. J o p lin g . N e w Y ork: D u tto n & C o.
S ieb er, R o y ; W alk er, R o sly n A d e le 1987. A fric a n A r t in th e C y cle o f Life. W a s h in g to n ,
L o n d o n : S m ith s o n ia n In s t. P ress.
S m ith , M a r k S. 1990. T h e E a rly H is to r y o f G o d : Y ah w eh a n d th e O th e r D e itie s in A n c ie n t
Isra e l. S a n F ra n c is c o : H a r p e r & Row.
S k a l, A la n ; B ric m o n t, )e a n 19 9 8 . F a s h io n a b le N o n s e n s e : P o s tm o d e r n In te lle c tu a ls A b u se
o f S c ie n c e. N e w Y ork: P ic a d o r U S A .
S r b o m , G ra n 1966. M im e s is a n d A rt. U p p sa la : S v e n sk a B o k f rla g e t.
S p e c k , P a u l 1990. Ic h b in s n ic h t, K a ise r K o n s ta n tin is t e s g e w e s e n . D ie L e g e n d e n v ona
E in flu s s d e s T eufels, d e s J u d e n u n d d e s M o s le m a u f d e n I k o n o k la s m u s . B o n n : D r. R u d o lf
H a b e lt G M B H .
S p e c k , P a u l 1998. D ie I n te r p o la tio n e n in d e n A k te n d e s K o n z ils v o n 7 87 u n d d ie L ib ri
C a r o lin i. B o n n : D r. R u d o lf H a b e lt G M B H .
Spivey, N ig e l 1996. U n d e r s ta n d in g G re e k S c u lp tu re : A n c ie n t M e a n in g s , M o d e r n R e a d in g s .
L o n d o n : T h am es & H u d so n .
Spivey, N ig e l 1997. G re e k A rt. L o n d o n : P h a id o n P ress.
S p ro u l, B a r b a r a C . 1979. P r im a l M y th s: C re a tin g th e W o rld . S a n F ra n c is c o : H a r p e r 8c Row.
S te in w e is, A la n E. 1993. A rt, Id e o lo g y , a n d E c o n o m ic s in N a z i G e rm a n y . C h a p e l H ill,
L o n d o n : U n iv e rs ity o f N o r th C a r o lin a P ress.
S te w a rt, A n d r e w 1990. G re e k S c u lp tu re : A n E x p lo ra tio n . N e w H a v e n , L o n d o n : Yale
U n iv e rs ity P ress.
S to u t, D a v id B. 1971. A e s th e tic s in P rim itiv e S o c ie tie s . - A r t a n d A e sth e tic s in P r im itiv e
S o c ie tie s; A C ritic a l A n th o lo g y . E d . C a r o l F. J o p lin g . N e w Y ork: D u tto n 8c C o.
S tr o h m a ie r , G o tth a r d 1980. B y z a n tin is c h e r u n d j d is c h - is la m is c h e r Ik o n o k la s m u s . D e r B y z a n tin is c h e B ild e rs tre it. H rs g . v. J o h a n n e s Ir m s c h e r. L eip zig : K o e h le r 8c A m e lu n g .
S u lzer, J o h a n n G . 1778. A llg e m e in e T h e o rie d e r S c h n e n K n s te in e in z e ln , n a c h a lp h a b e tis c h e r O r d n u n g d e r K u n s tw r te r a u f e in a n d e r fo lg e n d e n A r tik e ln a b g e h a n d e lt. Z w e ite
v e rb e s s e rte A uflag e. I u n d II. L eip zig .
S u lzer, J o h a n n G . 1779. A llg e m e in e T h e o rie d e r S c h n e n K n s te i n e in z e ln , n a c h a lp h a b e tis c h e r O r d n u n g d e r K u n s tw r te r a u f e in a n d e r fo lg e n d e n A r tik e ln a b g e h a n d e lt. Z w e ite
v e rb e s s e rte A uflag e. III u n d IV. L eip zig .
S u m m e r s , D a v id 1996. R e p r e s e n ta tio n . - C ritic a l T e rm s fo r A r t H is to ry .
E d s. R o b e r t S. N e lso n , R ic h a r d Shiff. C h ic a g o , L o n d o n : U n iv e rs ity o f C h ic a g o P ress.
y g u lsk i ju n ., Z d z is la w 1982. M u z e a n a w iecie. W s t^ p d o m u z e a ln ic tw a . W arszaw a:
P a n s tw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .

Ntukowt.
T a tu rk lc w k /., W lu d ls la w 1980, A I lln lo ry oI SIx Idcas. W ars/.aw a: Pnll.sh Sc le ntific P u h llih e rii
(P W N ),
T coretycy 1974 = T eo rety cy , artyS cl I k r y ty c y o sztu c e . 1 7 0 0 -1 8 7 0 . W arsz a w a: P a rtsiw o w c
W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
'I h e o p h r a s to s 2 0 0 0 . In im t b id . A n tiik a ja in im e s e p ilt j a e u r o o p a k u ltu u r itr a d its io o n .
T lk Ivo V o lt, k o m m e n te e r in u d A n n e Lill j a Ivo V olt. T a rtu : T a rtu lik o o li K irja s tu s.
T e rtu llia n 1842. O p e ra . V ol. I. O x fo rd : J. H . P a rlu r.
T h o m a s , K e ith 1971. R e lig io n a n d th e D e d i n e o f M a g ic . N e w Y ork: S c rib n e r.
T h o m a s , N ic h o la s 1995. O c e a n ic A rt. N e w Y ork: T h a m e s 8c H u d s o n .
T h o m p s o n , R o b e r t F a rris 1989. Y o ru b a A r t C ritic is m - T h e T r a d itio n a l A r tis t in A fric a n
S o c ie tie s. E d . W. d A z ev e d o . B lo o m in g to n : I n d ia n a U n iv . P ress.
T h o m p s o n , R o b e r t F a rris 1993. A n A e s th e tic o f th e C o o l. - A rts o f A fric a , O c e a n ia , a n d th e
A m e ric a s. E d s. J a n e t C a th e r in e B erlo , L ee A n n e W ils o n . E n g le w o o d ClifFs, N J:
P re n tic e H all.
T h o re , T h e o p h ile 1982. N e w T e n d e n c ie s in A rt. - T h e A r t o f A ll N a tio n s 1 8 5 0 -7 3 .
E d. E. G . H o lt. P r in c e to n : P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.
T im e 2 0 0 1 = M o th e r T h e re s a F irst M ira c le ? - T im e , A u g u s t 27, v ol. 158, n o . 8.
T o n elli, G io rg io 1973. T a ste in th e H is to r y o f A e s th e tic s fr o m tite R e n a is sa n c e to 1770. D ic tio n a r y o f th e H is to r y o f Id e a s. V ol. IV. N e w Y ork; S c rib n e r.
T o p o lsk i, Jerzy 1994. T e n d e n c je p o s tm o d e r n is ty c z n e w h is to rio g ra fii. - D o k g d z m ie rz a
w s p o lc z e s n a h u m a n is ty k a ? R ed . T e re sa K o sty rk o . W arsz a w a: I n s ty tu t K u ltu ry .
Trebay, G u y 2 0 0 4 . T h e A r t B u y ers C lu b o f S an F ra n c is c o . - T h e N e w Y o rk T im e s , S u n d ay ,
M ay 16.
T m p e l, C h r is tia n 1993. R e m b ra n d t. A n tw e rp : F o n d s M e rc a to r.
V a n a k re e k a k ir ja n d u s e a n to lo o g ia 2 0 0 6 . K o o s t J a n ik a P ll. T a llin n : V a rra k .
V a n d e n b e rg , P h ilip p 1982. T h e M y s te ry o f th e O r a d e s . N e w Y ork: M a c m illa n .
V asari, G io rg io 1568. Le V ite d e lle p iu e c c e lle n ti p itto r i, s c u lto ri, e d a rc h ite tto ri. E d iz io n i
G iu n tin a . E d iz io n i G iu n tin a e T o r re n tin ia n a . h ttp ://b ib lio .c rib e c u .s n s .it/v a s a r i/c o n s u lta z io n e /V a s a ri/in d ic e .h tm l (10. V II 2 0 0 8 ).
V a u g h a n , W iU ia m 1978. R o m a n tic A rt. N e w Y ork, T o ro n to : O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
V e n tu ri, L io n e llo 1964. H is to r y o f A r t C ritic is m . N e w Y ork; D u tto n & C o.
V e rm e u le , C o rn e liu s C la rk s o n . 1977. G re e k S c u lp tu re a n d R o m a n T aste; T h e P u r p o s e a n d
S e ttin g o f G ra e c o - R o m a n A r t in Ita ly a n d th e G re e k I m p e ria l E a st. A n n A rb o r: U n iv e rs ity
o f M ic h ig a n P ress.
V e rm e u le , C o rn e liu s C la rk s o n 1981. Jew ish R e la tio n s h ip s w ith th e A r t o f A n c ie n t G re e c e
a n d R o m e . B o s to n : M u s e u m o f F in e A rts .
V e rn a n t, J e a n -P ie r re 1991. M o rta ls a n d Im m o rta ls . P r in c e to n : P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.
Vogel, Susan M u llin 1986. A fric a n Aesthetics. T h e C a rlo M o n z in o C o lle c tio n . N e w Yo rk:
Th e C e nte r o f A fric a n A rt.

Vogel, S uun Muilln 1997. Africtn Art/Weitern Byei. New Hiven: Ytle Univerilty Preii.
W a c k e rn a g e l, M a r tin 1981. T h e W o rld o f ih e H lo rc n tln e K e n a ls s a n c e A rlis l. P r in c c lo n :
P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.
W a rn k e , M a r tin 1973. V o n d e r G e w a lt g e g e n K u n s t z u r G e w a lt d e r K u n st. D ie
S te llu n g n a h m e n v o n S c h ille r u n d K le ist z u m B ild e rs tu rm . - B ild e rs tu rm . D ie Z e r s t r u n g
d e s K u n stw e rk s . H rs g . v. M . W a rn k e . M n c h e n ; C a r l H a n s e r V erlag.
W a ts o n , P e te r 1992. F r o m M a n e t t o M a n h a tta n : T h e R ise o f th e M o d e r n A r t M a rk e t.
N e w Y ork: R a n d o m H o u se .
W eb ste r, T. B. F. 1958. F r o m M ic e n a e to H o m e r. L o n d o n : M e th u e n & C o.
W e d e ll, R o g e r 1986. B e rd y a e v a n d R o th k o : T ra n s fo r m a tiv e V is io n s. - A rt, C re a tiv ity , a n d
t h e S a c re d . E d. D . A p o s to lo s - C a p p a d o n a . N e w Y ork: C ro s s ro a d .
W eib el, P e te r 2 0 0 2 . A n E n d to th e E n d o f A r t ? O n th e I k o n o c la s m o f M o d e r n A rt.
- Ic o n o c la sh : B e y o n d th e Im a g e W ars in S c ie n c e, R e h g io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ;
C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M I T P ress.
W e in fe ld , M o s h e 1990. T h e U n iq u e n e s s o f th e D e c a lo g u e a n d Its P la c e in Je w is h T r a d itio n .
- T h e T en C o m m a n d m e n ts in H is to r y a n d T r a d itio n . E d. B e n - Z io n Segal. E n g lis h V e rsio n
e d . b y G e r s h o n L evi. J e ru sa le m : T h e M a g n e s P ress.
W e in re ic h , O tto 1909. A n tik e H e ilu n g s w u n d e r. G ie sse n .
W eitz, M o rris 1956. T h e R o ie o f T h e o ry i n A e sth e tic s . - T h e J o u rn a l o f A e s th e tic s a n d A r t
C ritic is m , V ol. 1 5 ( 1 ) , S e p te m b e r.
W elch , E v ely n 1997. A r t a n d S o c ie ty i n Ita ly 1 3 5 0 -1 5 0 0 . O x fo rd , N e w Y ork: O x fo rd
U n iv e rs ity P ress.
W e s te r m a n n , C la u s 19 8 2 . E le m e n ts o f O id T e s ta m e n t T h e o lo g y . A tla n ta : J o h n K n o x P ress.
W ic k le r, W o lfg a n g 1972. T h e B io lo g y o f th e T en C o m m a n d m e n ts . N e w Y ork: M a c G ro w -H ill
B o o k C o.
W ilh e lm , G e r n o th 1996. T h e H u r r i a n s in th e W e s te r n P a r t o f th e A n c ie n t M id d le E a st. M u tu a l In flu e n c e s o f P e o p le s a n d C u ltu re s in th e A n c ie n t M id d le E ast. E d . M e ir M lu l.
U n iv e rs ity o f H aifa.
W ille tt, F r a n k 1972. Ife: th e A r t o f a n A n c ie n t N ig e ria n A ris to c ra c y . - A fric a n A r t a n d
L e a d e rsh ip . E d s. D . F ra s e r, H . M . C o le . M a d is o n : U n iv e rs ity o f W is c o n s in P ress.
W illia m s , A . R . 2 0 0 2 . D e a th o n th e N iie . - N a tio n a l G e o g ra p h ic , O c to b e r.
W ils o n , Jea n C . 1995. R e fle c tio n o n St. L u k es H a n d . Ic o n s a n d N a tu re o f A u ra i n th e
B u r g u n d ia n L o w C o u n tr ie s d u r in g th e F if te e n th C e n tu ry . - T h e S a c re d Im a g e . E a s t a n d
W est. E d s. R . O u s te r h o u t, L. B ru b a k e r. (lU in o is B y z a n tin e S tu d ie s IV.) U rb a n a , C h ic a g o :
U n iv e rs ity o f lU in o is P ress.
W in c k e lm a n n , J o h a n n J o a c h im 1998. R e fle c tio n s o n th e I m ita tio n o f G re e k W o rk s in
P a in tin g a n d S c u lp tu re . - T h e A r t o f A r t H is to ry : A C ritic a l A n th o lo g y . E d . D . P rez io si.
O x fo rd , N e w Y ork: O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
W in g e rt, P a u l S to v e r 1962. P r im itiv e A rt, Its T r a d itio n s a n d Styles. N e w Y ork: O x fo rd
U n iv e rs ity P ress.
W in te r, I r e n e J. 2 0 0 0 . T h e E y es H a v e It; V o tiv e S ta tu a ry , G ilg a m e s h s A xe, a n d C a th e c te d
V ie w in g in th e A n c ie n t N e a r E ast. - V is u a lity B e fo re a n d B e y o n d th e R e n a is sa n c e . S e e in g a.s
O th e r s Saw. E d . S. N e ls o n . C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.

WItz, R ro n lilm 1982. D tn u d u R R ^ M n n t Beitl R u m it.

Wurld Kcli(|ions 1999 Merrlam VVpbilci' lincyclopedla of World Kcllglons. Springllcld,
Mass: Merriam Webster Inc.
Yulc Uictionary 2000 = The Yale Dlcllonury of Art and Artists. Eds. E. Langmuir, N. I.ynton,
New Haven and London: Yale Univeristy Press.

ABCpMHueB, C epreM C epreesM H 1977. HoaTMKa paHHeBnaaHTMMCKOH /iH TepaTypw .

MocKBa: H ayK a.
AAacKMHa, H aT an w a JlbBO BH a 1993. X yA oacecT B eH H aa T eopH p y c cK o ro a e a H r a p f la . B o n p o cb l HCKyCCTB03HaHMH, 1/9 3 . M ocK Ba.
A ;ib 6 e p , 7IeoH e-BaTTncTa 1966. Tpw k h m o a cM B o n n cM . - M a c r e p a w c K y c c T a a o 6
MCKyccTBe. T. 2, M o cK sa; McKyccTBo.
AMepMKaHCKa (|)Mnoco4)MH MCKyccTBa 1997 = AMepMKaHCKafl

wcKycCTBa;

ocHOBHbie K0Hi(enuiMM BTopoM nonoBMHbi X X BeKa - aHTM3cceHi^Mann3M, n e p M e n ry a n n sM ,

^lHCT^lTy^^IOHa^^I3M. AHTonorMH. EKaTepMHypr: fle n o B a a KHMra; BMUiKeK: O flu c c efi.
A h o h h m 2 0 0 0 = ..TapparoH CK oii aHOHMM. O rp a fle KoHCTaHTMHono;ie. rie p e B o a , n p e -

/IMcnosae u KOMMeHTapMn H . K. M a c n e M C aH v e c a. - Pe;iMKBMM b MCKyccTBe vt K ynbxype

B ocT O H H oro xpM CTM aHCKoro M Mpa. TesM Cbi flOKnaflOB m M aT e p w an b i M e * f ly H a p o f lH o r o

CMMno3MyMa. Pefl. - cocTaH M tenb A . M . JlnflOB. M o cK sa; PaflyHM ua.

AHTMMHbie n o s T b i 1938 = A HTH H H bie n o 3 T b i o 6 MCKyccTB?. [Jle H H H rp a fl]: r o c y n a p c x B e H H o e
M sflaxenbCTBO n 3 o 6 p a 3 M T e n b H o ro M CKyccxBa.

AnoKpM4)bi 1989 = AnoK pn(J)bi a p c b h m x x p n c T iia H . M ccneflO B aH M e,

le K C T b i,

KOMMeHTapuM.

M ocK B a: M b icn b .

AcMyc, BaneHTMH tepflMHaHaoBMH 1962. H eM eiiK aa scxeTH K a X V III BeKa. M o cK sa;

McKyccTBo.
AxyTMH, AHaTOM BanepbHHOBMH 1990. OxKpbiTMe co3HaHMH (apeB H erpenecK aH r p a r e -

Ana). - HenoBeK HKynbxypa. MHflHBHflyanbHocTb b mctopmm KynbTypw. M ocK aa:

BaaeH, >KepMeH 1995. M cT o p n a ncTopKM MCKyccTBa o t B a 3 a p n flo HauiMx a h

H ayK a.

M o ck b b ;

I Ip o r p e c c - Kybxypa.
BanbflMHyMHM, O n n M n n o 1965. H 3HeonM caH ne K aB anepa flacoBaHHM J lo p e H u o BepHHHM,
C K ynbnxopa, a p x M ie K T o p a m jKWBonMcqa, nanM caH H oe O j w w n n o BanbflMHyMHH, (j)nopeH i MHueM, A cB am eH H oro m K oponcBCK oro B ejm necTB a X p m c tm h h , KoponeBW UlBeitMM. ilo p e n iio BepHMHM. BocnoM M HaHwa coBpeMCHHMKOB. M ocK Ba: M cK yccTso.
liaTKMH, JleoHMfl

MuxaPiROBm 19 7 8 . M ianbaH CK He lyMaHMCTbi: CTwnb * m 3 h h , CTn;ib

MbiuineHWH. M ocKBa: H ayK a.

lia iK M H , TleoH Hfl MMxaiinoBM! 1990. JleoH apA O n a B mhhm m o c o e H H O c x n p e H e c c a H c iio r o

rhopM ecK oro MWuweHMH. M ocK Ba: M cK yccTBO .

liayivirapTeH, A n eK caH sp T o t to m 1964. ScT exuK a. - M cxopM a scxeTHKM. IlaMATHViKH
MMpOBOM SCTeTMHeCKOM MbICJIM. II. M ocK Ba: McKyCCTBO.
heaaH C O H , A n e n 1999. S a n p e T H b i o p a s . VLmenneKiyanbHusi H C Topw a MKOHOopHecxBa.

MocKBa: M M K .
lie^ibTMHi', XaHC 20 0 2 . O p a s m KynbT. M cT opw a o p a s a flo anoxw MCKyccTBa. M ock bu :
I Ip o rp e c c -T p a A im n a .

AnexciHAp HHKonteiMM 1901. MeropNU wmonHCN XIX mkc . PyecKM

>KMBonHCb. C a H K T -rie T c p y p r: 3iiaHM C.
B en y a, AfleKcaHflp HMKonacBMM 1997. PyccK a iiiKo/ia >K>iBon>icM. M ocK na; A p T -P onnK .
BeH ya, A;ieKcaHAp HwKO/iaeBMi 1997a. XyflOJKecxBeHHbie n n c b w a . 1 9 3 0 -1 9 3 6 . la se T a
..ITocneflHJie hob octm . IlapMJK. M ocK Ba; ra;iapT .
B e n y a , A n eK caH sp HnKo;iaeBM j 2 0 0 2 . ITMCbMo A ;ieK caH flpa B e u y a A neK caH flpy Ae

- f li ia c n o p a

Baannu.

II L H oB w e M axepM anw. Ila p M , C aH K T -IleT epypr: A th e n e u m - <I>eHMKC.

BepHuiTeH, BopMc 1987. M cKyccTB03HaHne m T u n o n o rn H . - CoBCTCKoe nCKyccTB03HaHne

21 . M ocK Ba; CoseTCKMM xyno)KHMK.
BepHiUTeMH, B o p n c 1990. E c tb

nn y MCKycciBa rpaH w qbi? - TBopnecxBO ,

6.

BepHniTeH, BopMc 1993. CBOoflHbir xyflo>KHHK n HapoflHoe speH w e. - C n o s a M oxsByKM,

N s2.
BepHiuTeH B o p jic 1 9 9 3 a . McKyccTBOSHaHue m xyflo*ecT B eH H a K ynbxypa. B o n p o c b i
xeopMM M McxopMHecKoro onMcaHM;!. M ocKBa: M F Y
B ep H n ix e H , B opM c 1 9 9 5 . T h e V a n is h in g P o in t. ToHKa cx o fla m u xoHKa MciesHOBeHM? B o n p o c b i MCKyccxB03HaHMK, 1 - 2 / 9 5 . M o c K s a .

BepHinxeMH, BopMC 1 9 9 8 . Ta/rnnHHCKM B o n H -o cB o 6 oflMTe;ib m BMpxyaTibHaa C xynH ii b

C aH OpaHi;MCKO. - B b im ro p o A , Ns 1 /2 .
BepHinxeMH, B o p n c 1 9 9 9 . MMMeawc m HHKapHai;M. - M cKyccxBosHaHwe 2 / 9 9 (X V ).
M ocKBa.
B epH uixeiiH , BopMc 2 0 0 0 . K pncTannM 3ai(M a noH jixw a wcKyccxBa b HOBoeBponeftcKOM McxopMH. - McKyccxBo H o B o ro BpeMeHM. O n b ix K y n b x y p o o ra se c K o ro ananM 3a.
rocyj],apcxBeHHbiM MHCXMiyx MCKyccxBOSHaHWM. C aH K T -IIe x e p y p r; A n e x e a .
B epH inxeiiH , B opw c 2 0 0 0 a . M cKyccxBOBefl^ecKwe acn eK x w n s y ^ e H iu i xpaflimMOHHOM
KyTibxypbi. -

TpafljmuoHHaa Ky;ibxypa, Ns 2.
m u MCKyccxBO, nasB aH H oe m m m oxoaom . - B flM anasauana. K 80-HexMK) n p o iJ )e c c o p a M o jic e a CaMOwnoBHHa K a ra n a .

BepHuiTewH, B opw c 20 0 1 . M oM ce,

30HC lyM aH M xapH oro

C aH K T -IIexepypr-. C aH K x -Ile x ep y p rcK o e iJ)iMoco4)CKoe om ecxB O .

BepHuixeM H, B opw c 2 0 0 2 . nnrM a;iM O H H an 3HaHKy. K McxopHM cxaHOBneHMU MMpa wcKycc x a a . M ocKBa; ^I3wkm MaBHHCKOM K ynbxypw .
B epH inxeiiH , B opw c 2 0 0 2 a . f la p X p w cx a q a p io A ra p y . - McKyccxBosHaHMe 1 /0 2 . M o cK sa.
BepH m xe H , B o p w c 2 0 0 3 . L .T . KaK n a p a o n a . - K 3MKM C BooflH oro o m ecx B a.
M cK yccxB O . M o cK B a: ^ s m k m cnaBHHCKOM K ynbxypbi.

BoKaHTO, 30B aH H M 1981. TeH eanorH fl a3biH ecK nx o ro B . - ScxexMKa P en e cc a H ca .

T . I I , M oC K B a: M cK yccxB o.
B o n fa iu o ii H eM e^K o-pyccK ^IM c n o s a p b 1 9 8 0 .

MocKBa: PyccK M K3biK.

B oH Hap, A n flp e 1 9 5 8 . r p e n e c K a jj i^nB JM ii3aqM fl. T. 1. O x M H w aflbi o IlapijjeH O H a. M ocKBa:

MnocxpaHHafl raxepaxypa.
B o p b a 3a peanM 3M 1 9 6 2 = B o p b a s a

peajmsM b

M 306pa3M xeH bH 0M H C K y ccx se 2 0 - x roflOB.

M aT epw anbi, aoKyMeHXbi, BOcnoMMHaHMH. Pefl. 11. JleeflCB, B . IlepenbM aH . M ocKBa;

CoaexcKMM xyfloCHMK.

BpirHHCKM, H hh >

.KtprMH* ^ n o c T p t n C rtp n icro . -

II<wTMK rtpeBiierpcH ecK O ft iMTepTypw, M ocK iia.

lip y H o , Jl)K 0 pAaH 0 1 9 6 2 .0 repciMmci kiim ;iiiiy :in a 3Me. - McTopMH :KTe rMKM. I Ihm htiihkm
MM pOBO

3CTeTM4eCK0ft MbICnM. I'. I. MoCKEia: M3fl. A X C C C P .

B ya;io 1957. KHMra p em ecen m T o p io u /m ro p o fla n a p n a . - CpeflHMe BCKa, b w ii . X.

M ocKBa.
ByaTO 1958. K n w ra peM ece;i

ii T o p ro B ;iii ro p o f la apuxa. - C peflH w e seK a, B u n . X l.

M o cK sa.
B w m k o b , B m k to p B acH nbeB K H

1977.

B ii a a H T M M C K a a s c i e T M K a .

B m m k o b , B m k to p B acnnbeB M H

1981.

S c T e x M K a n o a f lH e w aH T M ^H O C T w .

B m h k o b , B m k to p B a c n b e B w i

1984.

ScT exM K a

B h m k o b , B m k to p BacMmeHMH 1 9 9 9 .2 0 0 0

ABpem a

M ocKBa:

A B ry c T M H a.

M cK yccT B O .

M ocKBa: H a y n a.

M o cK sa; McKycciBO.

jieT xpMCXMaHCKO K yH bxypw 1 -2 . M ocKBa,

C aH K T -IleT ep y p r: YHMBepcMTeTCKaa KHMra - Y P A O .

B asapM , f l * 0pfl)K 0 1956. >KM3HeonMcaHMJi HaMonee SHaMeHMTWx MBonMCi<eB, B aaT cne
M SOflHMX. I. MoCKBa: McKyCCTBO.

BaaapM . fl5Kopno 1963. >KM3HeonMcaHMJ! naMonee SHaMeHMTWX *MBonMci^eB, Baarene

M30flMMX. II. MocKBa: McKyccTBO.
B asapM , /I>KopflKo 1970. M S H eo n w caH n a

naMonee anaM eH M T^x xuBonMCueB, Baineneii

M aofl^iMX III. M ocKBa: McKyccTBO.

Ba3apM, f l o p f l * o 1970a. M3HeonMcaHMH naM onee snaMeHMTbix acMBonMOjeB,

BaaTene m 3 0 a h h x . IV M ocKBa; McKyccxBO.

Ba3apM , fla c o p flK o 1971. KM 3HeonM caHM a HaMonee 3HaMeHMTWX acMBonMCiieB, BaHTene

MSOflHMX. V. MOCKBa: McKyccTBO.

BaK CH ponep, BMnbrenbM TenpMx 1977.
BapKM,

(paansvm o 6 MCKyccTBe. M o c k b b : McKyccTBO.

EeneneTTO 1981. flM cnyTw . - ScxeTH K a P e n e cc a H ca . T. II. M ocK Ba; McKyccxBO.

B obm h, FeHHaflMM 1994. IIo p x p eT H o e M3o 6paa<eHMe m om ecTB O b Poccmm

XVIII BeKa.

H ecK onbK o TesMcoB o (J)yHKiiMM saMemeHMH. - B o n p o c b i MCKyccTBoanaHMH, 2 - 3 /9 4 .

M ocKBa.
BeHxypM, JlMOHenno 1958. O x M a n e a o H o ip e K a . M o cK sa: M aflaxenbCTBo MHOCTpaHHOM
nM TcpaTypbi.
B e H T y p M , /lM

0H e ; w 0 1969. X y f l O H M K i i - M M n p e c c K O H w c T b i m f l r o p a H - P i o s n b .

MMnpeCCMOHMSM. M C b M a XyflOJKHMKOB. B o C n O M M H a H M H
H e H M H r p a f l : McKyccTBo.
BsflopHOB, repoTibfl MBaHOBM*! 1981. O t
A H T o n o rM a . M o c K B a :

flro p a H -P w S T IH .

flOKyMCHTbl.

cocTaBMTeR. - TpoM iia A n flp e a P y 6;ieBa.

McKyccTBO.

BMTpyBMM, M apK 1936. 0 6 apxM xcKType. JleH M nrpafl.

B o n b x ep , O p a H c y a M apM A p y a 1974. ScxeTMKa. CTaTbM, nw cbM a, npe^McnoBM,
paccyjKflCHMH. M ocKBa: McKyccTBO.
BceMMpHoe ocTpoyMwe 1995 = BceM M pnoe ocxpoyM M e. CopHMK M3peneHMM, MeTKMX

MbicneM, ocTpbix cnoB m aHCKflOTOB Bcex BpeMCH MnapoflOB. fly n a : cPeHMKC.

laflaM cp, 1aHC F e o p r 1988. Mc t h h b m Mexofl. M ocKBa; p o r p e c c .

nunum p. riHG IVopr 1991. A R ryinM oerb npeKptcMoro. M o c k u ! McKyccT.

raAfleiiKo, IlMUMa nuB/iouHU 1999. K npe;(MCTopMH cTaiion/ieiiM H iioH ocnpoiieA cK oA
HayKM. - <I>M/ioco(j)MH, tiayK a, uHBH/iMsauHfl. M oCK sa: 3RMTopHa/i Y P C C .

repinaH, M H xaiM lO pbesH H 1977. X o ra p T

e r o spew H . /leHM Hrpafl: M cKycciBO.

fepOaOT 1989. WCTOpWSi. - MCTOpUKU aHTUMHOCTW; T. I. flpCBHHa rpeUMJI. MoCKBa;

MaaaTenbCTBO n p a B fla .
re p p e c , S[o 3e 4) 1987. CTapoH CM euK ne necHW. - S cT eT H xa Heinei^KMX poMaHTOKOB. MocKBa!
M cK yccT B O .

reTe, M oxaH H -B onb(|)raH r 1988 = M .-B. T e te , O . U In n n e p . epenH C K a. B 2 -x t t . M ocKBa;

MCKyCCTBO.
rwepTM, T lo p e n iio 1981. KoMMCHTapMM II. - ScTexH K a P e n e cc a H ca . M o cK sa: McKycCTBO.
rM po, I lo n b 1995. M acTH aa m omecTBCHHaa * M 3Hb rpeKOB. C aH K X -rieT epypr;

AnerePin.

ronoBMH, B m k to p 1993. T u tto d i s u a m a n o (O ijeH K a M acTepcTBa b KOHxpaKTax

MTanbHHCKMxxyp,0acHMK0B X V BCKa). - B o n p o c b i MCKyccTBosHaHMa, 2 - 3 /9 3 . M ocKBa.
ronbiH K o-Bonb(J)coH , H m htpm m 2 0 0 3 . Mn(|)OTOrMfl np0(j)eccM 0H a7ibH 0r0

necKa. -

X yfloecTB eH H bi y p e a n , Ks 50 - h ttp ://x z .g if .r u /n u m b e r s /5 0 /p r o f b le s k /.

rop(j)yH K enb, A n e K c a a a p XanMOBM'i 1980. O m jio c o ^ m ji anoxM BoapojKfleHMH. M o cK sa:
B bicm afl iBKo/ra.
rop(J)yHKenh, AneKcaHAp XanMOBUM 1983. K c n o p aM o BoapoacfleHHH. - CpeaH M e seK a.
B binycK 46. M ocKBa.
TpacHaH, B an b T a ca p 19 8 4 . K apM aH H bi o p aK y n . K pm t w k o h . M ocKBa; H ayK a.
FpauieHKOB, B m k to p HMKoraeBMH 1979. M xanbaH C K aa no p T p eT H aa a cn B o n iic b paH nero
BoapoacfleHMfl m HMsepaHbi. - C oB excK oe MCKyccTB03HaHne 78. M ocK Ba: CoBexcKM
XyaOJKHHK.
FpameHKOB, B m k xop HMKonaeBMH 1988. Cy>KfleHMe r a a a a b xeopuM m npaKxwKe
HCKyccTBa MxanbHHCKoro B ospo fleH M , - C oB excK oe MCKyccxBoaHaHne 24. M ocKBa:
CoBeXCKM XyHOKHMK.
rpM ropbeB , HwKonaM 1984. CxaHCBneHwe xyA 0cecxBeHH 0M K ynbxypM b nepBobixHOM
MpaHHCKnaccoBbix omecTBax. - Xyflo*ecxBeHHas Kynbxypa b flOKanMxaniiCTMHecKMx
(J)opMau,wffx. CTpyK xypH O 'TM noJiorn>iecK oe iiccnesoB aH H e. Ilo fl. pefl. M . C . K a ra n a .

/leHHHrpap,; MsaaxenbcxBO HeHHHrpaflcKoro VHMBepcMTeTa.

TpoMC, B opw c 1993. VTO nH s

)
"

n o m b h . M ocK Ba; SnaK.

rypeBMM, A poH JlKOBneBHH 1972. K axeropM w cpeaHeBeKOBO Kynbxypbi. M o cK sa:

McKyccTBo.
rypeBH H, A poH HK0BeBMi 1989. K y n b x y p a m o m e c x B o cpeflHeBeKOBOM E B p o n w raaaaiuM
CO BpeM eHH M K OB . MoCKBa: MCKyCCXBO.

TypeBMH, A poH J Ik o b tc b m 'i 1990. CpeflHeBeKOBbi Mwp. K y nbxypa e sM o n sc x B y io m e ro

OHbUIMHCTBa. MoCKBa: MCKyCCTBO.
flaBMfl, >KaK-7IyH 1933. Peqw m nw cbina

Ryn flaBMfla. M o cK sa, TleHMHrpafl:

0 rM3-M30 rH3.
fla H H a, B e p a 1998. OnopeHTOHCKaa AKafleMMH pMcyHKa: McxopMH, xeopMfl,
xyflo*ecT B eH H aa npaKTHKa. - HcKyccxBOSHaHwe 1/98. MoCKBa.

AMICKMH, VtOHH 1913. nonH M eo6piHMe tllopeHMft C b . MotHHt A>MCKHHt.

r . I. C H K T -llc T e p

6y p r :

M s fl a H M e M M i i f p a K i p c K o A C a H K T - I I e i e p y p i C K O / l y x o B H o f t

AKu;<eMHM.
/ lo H M / i B a , M p M H a E a r e H b e B H a
p a :i H M x

ner.

1984. M c K y c c T B o

c p e flH H X b c k o b m B o .'ip o > K ;ie H i if l. P a o T w

M o c K B a : C o B e x c K M x y flO )K H M K .

^(c/m K pya, 3>KeH 1950. flHCBHMK flen aK p y a. M o c K B a : McKycciBO.

/U n a K p ya,

3 )K e H 1960. M w c m

o 6 MCKyccTse. O

3 HaMeHMTWx xyAOHMKax.

M ocKsa:

M:V(aTe/ibCTBO AKafleMMM Xyflo>KecTB C C C P .

A>KMBeneroB, A neK ce K a p n O B M H 1933. B a s a p n m M TaniiH. - flacopflJKO B a s a p u .
>KM.'ieonMCaHM}i H an 6o n e e S H a M C H M T b ix *M Bonnci<eB , BaHTene m 30Ahmx. I. M o c K s a ,
/leiiM HrpaA; A c a d e m ia .
A m a po , fleHM 1951. M spaH H bie np0H3BeaeHMH. M ocKBa-JIeHM Hrpafl:
^iMApo,

M cK yccT B O .

PfiHM 1980. ScTCTMKa M n H T c p a iy p H aji KpMTMKa. M ocKBa: XyflOecxBeHHafl

/iM Tepaxypa.
A iin b , lU a p n b

1947. O c h o b h w c

n p o n e M w BHsaHTM cKOM H C To p H H . M o c K B a :

1'ocyAapcTBeHHoe MSflaienbCTBO MHOCTpaHHO nM Tepaxypbi.

A n o rcH /laapTCKMM 1979. O m 3hm , yneH M ax m M speneHM ax 3HaMeHMTwx 4>xn0C0(j)0B.
MocKBa: M w cn b .
/JiieiipO B, B;iaflMMMp AaBMflOBMW 1960. p o n e M H pea;iM3Ma. /leHM Hrpafl.
Jlo/ibHe, HoflOBMKo 1981. flM a n o r o jKMBonMCM. - ScxeTMKa P e H e cc a n ca . T. II. M ocKBa:
M cKyccTBo.

JIpcBHepMMCKwe MbicnMTenM 1958 = flpeBHepMMCKMe

Mbicnmeim. CsMfleTenbCTBa, xeKCTW.

(j)pai MeHXbi. K m c b : MsflaxenbcxBO KMeBCKoro y H M a e p c M x e x a .

j l y i v i a c , U la p n o x x a 1991.

Jle 6eflM mhwx MnpoB. M aneBUH m mctokm

p yccK oro

6cxpaK m iOH ii3M a. - C oB excK oe MCKyccxBOsnaHMe 27. M o cK sa; CosexcKUM xyno>KHHK.

ily iiaeB , AneKcew reoprMCBMH 1994. JIoceBCKan KOHueniiMH snoxM BoapofleHM Ji m
io iip e M e H H a H H ayK a. - B o n p o c w

iicKyccxB03HaHMa, 4 /9 4 .

M ocK sa.

A h) 6o , >KaH-BaxMcT 1976. KpMTMMecKwe paSMwiiMeHMa o n o 33Mn h MBonwcM. M o ck b b :

M fKyccxBo.
;(K )pep, A n b p e x x 1957. flHCBHHKM, nMCbivia, xpaK xaxw . C o cx . L[. r. H e c c e n b iu x p a y c .

r. I. /leHMHrpafl-MocKBa: McKyccxBO.
I lfipeo, /leo H 1981. fliia ;io rH o hiobm. - ScxexiiKa PeH eccaH ca. T. I. M ocKBa: McKyccxBO.
> K m b o b , B m k x o p MapKOBM! 1982. M H C xarornH M aKcnivia McnoBejiHMKa m p a s B U X M C

iiMsaiixMcKo xeopMM o p a s a . - XyflOJKecxBeHHHM h s h k C p e a H C B e K O B b a . M o c K B a :

I luyK a.
!\ttiiACKan, EBreHMfl BnaaM MwpoBHa 1984. XyAoacecxBeHHaa K y nbxypa cxpaH flanbH eB oc-

loMiioro pemoHa. - Xyflo*ecxBeHHaa Kynbxypa b flOKanMxanwcxM^iecKMx ())opMau>iiix.

I loA pe;i. npo(j). M . K a ra n a . TleHMHrpafl: M 3aaxenbcxB o JleHM HrpaflCKoro yHMBcpcMxexa.
:taiuiACKaH, EBreHMfl BnaflMMMpoBHa 1985. KMxaii. - McxopMH acxexMHecKofi mwchm
T, II. M ocKBa: McKyccxBO.
.'Ic n A ^ ic p , 3 r o H 1 9 8 7 . rcHesM C m 6 o r o c n o B n c h k o h m . - C m v iB o n , No 18. F l a p M * .

3y6on,

Jla a y to B H i

2000.

B H sa H T H A c K H A g p xH re K To p (n o a ih h m m

n m e p a r y p H b ix m c to m h m k o b ). - B . I I .

3y 6o B ,

n o M c ro p M H m le o p M H n p x M T C K T y p h i.

M o c K B a ; M cK yccTB HaHM e.

3 y 6 o B , BacwnH n a a n o B n w 2 0 0 0 a . A p x m e K T y p a 3 a n a flH o ro CpeflHeBeKOBbH ( n o AannbiM

TO TepaTypH w x mctohhmkob). - B. 17. 3 y 6 o B . Tpyflw n o ncTopw H n reopun apxuTCKTypbi.
M ocK Ba: McKyccTBOSHaHHe.

MaaHOB, AneKcaHflp AHflpeeBUM 1969. IlMCbMa m sanMCHbie k h m k m . - M a c r e p a

MCKyccTBa o 6 MCKyccTBe. T.

6. M ocK Ba: McKyccTBO.

MBaHOB, A neK caH ap AHflpeeBMH 1880. A n eK can flp AHflpeeBM 'i M BanoB. E r o MSHb m
nep en w cK a, 1 8 0 6 -1 8 5 8 . C aH K T -I7eTep6ypr.
MBaHOB, B a q e c n a s BceBononoBW! 1980. F o m a p . - Mm(})w napoflO B M npa. T. I. M o cK sa;
CoBCTCKaa ^H^MK^ 0^eflM 5^.
M flenb, M o rn e 20 0 0 . e H i n n n a b espeiicKOM m m ctm kc. - BecTHMK EB peficK oro
yHHBepcMTexa, Ne 3 (2 1 ) 2 0 0 0 . M ocK Ba: M o c t h KynbTypM , TemapMM M epycanwM .
M s HCTOpHM 1982 = M s MCTOpMM aHrnMMCKOM aCTeTMMeCKoii MbICnM X V III BCKa.
C ocT . M. C . HapcKMM M ocK Ba: McKyccxBO.
MMcyc XpMCTOC 1998 = M jicy c XpwcTOC b flOKyivieHTax MCTopMw. C o c t . B. E flepeBCHCKMM.
C aH K T -IleT ep y p r: A nere H .
M cTopMa MCKyccTBosHaHMJi 1963

McTopMa e B p o n e c K o ro MCKyccTBOSHaHna. O t

aH X M -

HHOCTM flo KOHi(a X V III BCKa. M ocK Ba: M sflaxenbcTBO AKaaeMMM H ayK C C C P .
McTOpMH SCTeXMKM 1 9 6 2 = MCTOpWa 9CTeTMKM. riaMflXHMKH MHpOBOM SCXeTMHecKoii MbicnM. T. I. AHXH>iHOcxb, cpeflHMe BCKa, B ospoacseH M e. M o cK sa: M aaaxenbcxB O
AKafleMMM X yflO ecxB C C C P .
M cx o p w a acTexJiKM 1 9 6 4 = M c io p n a aciexHKM. IlaMaxHMKM MMpoBo 3 cxexji'iecK 0M
MbicnH. T. II. ScxexMHecKMe yHeHMa X V II- X V I II bckob. M ocKBa: M sflaxenbcxBO AKafleMMH
X y flo * ecx B C C C P.
McXOpMH SCXeXMKH 1 9 6 7 = McXOpWH aCXeXMKM. aiVMXHMKM MMpOBOM acxexM HecKo
MbicnM. X III. ScxexMqeCKMe y neH w a S a n a flH o E a p o n b i m C U IA (1 7 8 9 -1 8 7 1 ). M o cK sa:
M sflaxenbcxB o AKaAeMMM X y so K ecx B C C C P .
McTopMfl acxexHHecKOM m hctim 1985 = M cxopM a scxexM HecKoii MwcnM. T. I. flpeBHM m iip.
CpeflHMe BBKa. M o cK sa: McKyccxBO.
M ewxc, OpeHCMC AMenwH 2 0 0 0 . flsKopflaHO B p y n o m repMexMMecKaa xpaflMiiMa. M ocKBa:
H o B o e T iM xeparypH oe oospeH M e.
K araH , M o n c e CaMonoBHH 1971. R e K v ,n n n o MapKCMCicKO-WHMHCKOM acxexMKe.
2 -e MSfl. ncH M H rpafl: M snaxeTibciBO /teHM HrpaflCKoro ynH B epcM xexa.
K araH , M o n c e CaMofinoBMH 1972. M o p tjjo n o rn a MCKyccxBa. JleHWHrpafl: McKyccxBO.
K araH , M oM ce CaMonOBiiH 1991. CMCxeMHWM n o flx o fl n ryinaH M xapH oe snaHM e.
TleHMHrpan: M snaxe;ibcxBO TleHMHrpaflCKoro yHMBepcMxexa.
K a ra H , M omcbm CaMOnoBMM 1997. Scxexw K a KaK 4)iOT0C0(f)CKa(i nayK a. yHMBepcuxexcKM
K ypc CKifMM. C aH K x -IIe x ep 6y p r: Ile x p o n o n w c .
K araH , M o w c e CaMownoBMM 2 0 0 1 . BBeACHMe b H c x o p m o MwpoBOH K ynbxypw . i - 2 .
C aH K T -H ex ep y p r: H expono^iM c.

KwKAaif, AflfKCtKAP n t r p W O T l m i n M NTtNtM APMIMMMicp*. Moexiti

M:v(UTCMbCTBi) AKaeMMM HyK CGCP,

l<ii>KAUii, A;ieKcaii;ip IIcTpoHMM l%H. hMiiuiTuticKaH KynbTypu. Muckiiu: tluyKU.

KaiiflMHCKM, BacM/iMti BacM;ibeHHi 1489 = BacMnwfi KaHflMHCKM. 1 8 6 6 -1 9 4 4 .
K BbicraBKe a a a n a x ro c y fla p c T H c m io 'IpcTbHKOBCKOM F anepeti. M ocK oa; I'T I.
KaHT, MMMaHyMn 1994. KpwTMKa ciio co h o ctm c y * n e H im . M ocK Ba; McKyccTBo.
KaHT, MMMaHywn 1994a. C o p aH w e coMMHenMM b aocbMM to m o x . T. 5. M ocKBa:

Vlap,a.TenbCTBO,^opo.
KepMMOB, K ep m n f l a 6a p O ra w 1970. C y a ia H M yxaM M efl m e r o uiK ona. M ocK sa:
McKyccTBo.
K n a e, FeoprM CxenaHOBUM 1986. HpeBHMw P mm - MCiopMH m noBceflHCBHOCTb. M ocKBa:
McKyccTBO.
K otfryH , EBreHMM OeflopoBMH 1988. Ily T b M an esH H a. - KasnM M p M anesM H , 1 8 7 8 -1 9 3 5 .
/leH M H rpafl, M o cK sa, AMCxep/jaM: M m h m ct cpc tbo K y flb iy p b i C C C P , FopoflCKo M yaeft
AincxepAaM a.
KoHnpaTbCB, C . n . 1938. IlpenMCTioBMe. - HTMHHbie n o sT b i o 6 MCKyccTBe. (TleHMHrpafl);
IbcyflapcTB eH H oe MsnaxenbCBO n 3 o 6 p a3 iiT en b H b ix MCKyccTB.
KocTOMapoB, HM K onaii MBaHOBMH 1912. PyccK asi MCTopna b M 3HeonM caHM ax en r n a s HeMUiMX eHTene. K h . 1. TocnoflCTBo floM a C b . BMflHMMpa. X - X V l- o e CToneTMH.
C aH K T - e T e p y p r: M anaHwe J lM T e p a ry p n o ro O oH fla.
K pa H esa, M. B, 1986. ScxeiM K a >KMBonMCM KBaxpoMeHTO m aHXMHHaa Mflefl o poACTBe
JKMBonMCM H no33MM. - K ynbT ypa a n o x u Bo3po>KAeHiia. JleH M H rpaa: H a y x a .
KpnBL(yH, O n e r A neK caH spoBH H 1998. ScreTM Ka. M ocKBa; cneK T I lp e c c .
KyManeuKMM, Ka3MMec 1990. McTopMH K ynbTypw flpeBH e r p e i 5MH m PMMa. M ocKBa;
B b icu iaa uiK ona.
K yp 6e, FiocTaB 1970. FiocTaB K y p 6e. IlMCbMa, flOKyivieHTbi, BOcnoMUHaHM
coBpejneHHMKOB. M ocKBa: M cKyccxBo.
Kyi^eHKOB, Ile T p AHaTonbCBHH 1990. 3 th o c m e ro MCKyccxBo: SanaAHW CyA an.
llp o iie c c b i CTMneopaaoBaHMii. MoCKBa: H ayK a.

KyiieHKOB, e i p AHaioTibeBiiH 2 0 0 1 . H m ano. OnepKH MCTopMM nepsobiTHoro m

i'paAMi(MOHHoro MCKyccTBa. MocKBa: AneTea.
KyqeHKOB, n e r p AHaTonbesM H 2 0 0 3 .

Mckjcctbo 6ea HemaeKa? - MuTe/i/ieKTyanbHM

(|)opyM. B w n . 12.
/la s a p c B , BuK Top H mkmtms 1979. H a n a n o B ospoxfleH M H b MxanbaHCKOM wcKyccTBe.
MocKBa: McKyccTBo.
ila 3 a p eB , BHKTOp H h KMTMH 1986. McTOpMH BM3aHTMMCK0 MBOnllCM. MoCKBa;
McKyCCTBO.
^leeAeB, AneKce BaneHTMHosMH 1998. TmaHMeM m ycepaweM. I I pm m m tm b b P occmm X V III
- cepertMHbi X IX BCKa. MocKaa; TpaflHqMa.
yicBMiicoH-ZleccHHr, B to a m m m p OpaHyeBMM 1986. M cTopw a K aptHHHO ra n e p ew
l)pMiiTa>Ka (1 7 6 4 - 1 9 1 7 ). H eH H H rpan; McKyccTBO.
HcHKona-^IaMM, M n ec c a 2 0 0 1 . ..J lim o K B anpaxa. - McKyccTBOSHaHwe 1/01. M ocK a.

ntOKtpno 19S2 n o m p s o n* B h h w . Mt6pHH0C. M ockm ; (bc, H snatenbctitn

XyflOJKCCTBeHHOfl rtMTcpUTypW,
M:i6piiMiii>ic iipoMMUCACllMH. M m iick: X a piicc r;

;ic(>iia[W ) 2 0 0 0 = ilcoiiapA O ;iii

M ocKBa; A C T.
T i M M a H , M n x s L u n H K O B /ie B W M

py6e*0M.

M o c K B a : M s fl. A H

1 9 6 4 . M k o h o ; i o i 'h h . -

C oB peM C H H oc M K ycci B o aH aH n e sa

C C C P.

H jifloB, AneKce MMxaHnoBMH

2000. Pe;iMKBHa k b k m kohhw m o p a a b caKpa.abHOM

npocTpaHCTse BMsaHTMMCKoro xpaMa. - PenHKBKM b KCKyccxee w KynbType BocTOHHoro

xpMCTuaHCKoro MHpa. Teswcbi jjoMaflOB u MATepmnbi MejKayHapoflHoro CMMno3HyMa.
Pefl.-cocTaBMTCb A. M. JlMflOB. M ocKBa; PaayHMua.
TInnHHCKaa,

Sl.-, Mapu;MHHK, M . 1983. Mij)07i0rM>J flp e B H ero E r a n r a . M ocK Ba: McKyccTBO.

/iM xaseB a, B e p a flMUTpHeBHa 1981. M cK yccTso

BmamMM IV -X V b c k o b . /[eHM Hrpafl;

McKyccTBO.
/loaHOBCKMM, EopMC 1975. PerieH 3MJi n a KHHry n p o 6neM a KaHOHa b HCKyccTse Asmm h
A(J)pMKM. - CoBfiTCKOe MCKyCCTB03HaHHe 74. MoCKBa: CoBexCKM xyflOHMK.
./loceB,

AneKcen <I>ej50p 0BWM 1963. McTopMH aHTMHHoit s c T e ra K ii (paHHaa K/iaccHKa).

M ocKBa; B b ic iu aa lUKona.
T locea, A aeK cen <I>eaopoBMH 1969. M cT o p iia aHTMHHO sctstmkm. Co4>m ctw . CoKpaT.
IljiaTOH. M ocKBa: McKyCCTBO.

TIoceB, A neK ceif PeflopoBKH 1973. O noHSTMH x y so * e c T B e H H o ro K aH ona. - rip o /ie M a

KaHOHa B speBHeM m cpesneBeKOBOM MCKyccTse A sh m m A4>pmkm. M o cK sa: H ayK a.
JloceB , A n eK ce O eflo p o B iiH 1974. McTopMH aHTHMHOM acTeTMKM. B w coK aa M accM Ka.
M ocKBa; McKyccTBO.
JloceB ,

AneKce OeflopoBMH 1976. UpoTieMa CMMBona m peaTiMCTMHecKoe MCKyccTBO.

M ocK Ba: WcKyccTBo.

JloceB , A jreK ce O e^opoB M ii 1978. S cT eiH K a B ospoacaeH M a. M o cK sa: M w c/ib .
JloceB , A.neKceM O enopoB M n 1979. JjMoreH JlaspriM m e r o Mexofl. - flH o re n JlaspTCKM.
O *H3HM, yqeHMflX M MSpe^ieHKHX 3HaMeHMTbIX 4)MnOCO(j)OB. MoCKBa: M b icn b .
JloceB , AneKceM O eflopoB H H 1979a. SnniiHMCTMMecKM-pMMCKaa screTMKa. M ocK Ba:
M sflaxenbcTB o MocKOBCKoro yHMBepcMTera.
JlyHaHapcKM, AHaTonH B acM nbeB nn 1962. JteHiiH o MOHyMeHTaTrbHO n p o n a r a n /ie . B o p b a 3a p e a n n 3M b H306p a 3MTe;ibH0M MCKyccTBe 2 0 -x ro f lo s . M ocKBa; CoBeTCKM
xyflOHMK.
J ly p b e , ConoMOH KOBneBMM 1970. fleMOKpnT. H eH M nrpafl: H a y n a
JIio o M y ap o B , A aeK ce M apKOBHq 2 0 0 1 . MKOHHwe l y ^ e c a s a oTHeTHw nepw ofl. 2 0 0 1 . h ttp .7 /n e s u s v e t.n a r o d .r u /ic o /b o o k s /lu b o m u d /m a in .h tm (1 0 .V II 2 0 0 8 ).
M aw o p o B , TeHHa^iMM FeoprMeBUH 1979. OopMMpoBaHMe cpeHeBCKOBOH (j)Hnoco<|)MM.
M ocK Ba: M w c b.
M aw o p o B , reHHanHH reoprneBM M 1990. C y g b a h ^ e n o B oaqw H . - Bo s h m . VTemeHMe
4)MOCo4)MeM M flpyrM e ipaK T aT H . M ocKBa: H ayK a.
MaKCHM TpeK 1993. O CBaxbix MKonax. -

0ujioco^nn p y c cK o ro penMi MOSHoio MCKycc rn a

X V I-X X BB. M ocKBa: IIp o rp e c c -K y n b T y p a .

MilKbMIIC/t/IM, HMKKOm) 197.1, dCTOpHIl <I</10pCHHMM. ^IcilMHi pUA; UliyKU.

M a jic iin ' 1, KaiiMMMp C eu e p M iio m i '1 JOO V 'Icp iiM ti KBaApar. C a iiK T -Ilcrep fiy p i':
A 3()yKa-K;iaccMKa.
M a i i f l e p , K a p e A b b s h 1 9 4 0 . K H w r a o x y A O H M K a x . M o c K s a , J l e H M H r p a a ; McKyccTBo.

M apreM bflHOB K>. C .; lU p e fle p , K). A . 1975. PM xyanw - cain 0i<eHH0 e noaefleHM e. C o i;M o n o rn jt K y n M y p w . B bin. 2. M ocK Ba.
M a c n e p o , TacTOH 1 9 1 5 . E r n n e x . M o c K s a .

M a c x e p a MCKyccxsa 1965 = M a c x e p a MCKyccxea o 6 HCKyccxBe. T. 1. M o cK sa; McKyccTBO.

M a c x e p a MCKyccxBa 1966 = M a c x e p a MCKyccTsa o 6 MCKyccxBe. T. 2. M o cK sa: McKyccxBO.
M a c x e p a H C K y c c x B a 1 9 6 7 = M a c x e p a u c K y c c x a a o 6 M C K y c c x B e . T . 3 . M o cK sa: McKyccxBO.

M a c x e p a MCKyccxaa 1969 = M a c x e p a MCKyccTsa o 6 ncK yccxB e. T.

6 . M o cK sa; McKyccxBO.

M ax se (M a p K o s) B;iaaM M iip 1919. M cK y ccx so n e rp o B . e x p o r p a f l: O xflen

M 3 o 6p a 3HxenbH w x MCKyccxB H a p o flH o ro K O M nccapwaxa n o npocBem eH M io.
M ax b e, M im w a a SflBMHOBHa 1947. Poztb tiiih h o c tm x y 3 o*H H K a b

MCKyccTse JlpesHero

E r n n x a . - Tpyflw o x a e n a B ocxoK a ro cy flap cx B eH H o ro 3 p M M x a * a , T. IV. /leHMHrpaA.

M ax b e, MnnML(a SflBMHOBHa 1958. HpeBHeerimexcKM M o p s fl oxBepaaHM a y c x m omc . B o n p o c b i pe;iMrMM u axeHSMa V. M ocKBa.
M ax b e, M M n m ja SnsMHOBHa 1961. McKyccxBO flp e B H cro E n i n x a , JleH H H rpaa; McKyccxBO.
M uK enaH fl eno

1 9 6 4

= MjiKeTiaHflaceno.

>K M 3H b.

T B opiecxB O . C o cx . B. H . TpameHKOB.

M ocKBa: McKyccxBO.
M h (J)h 1 9 8 0 = MM(|)bi HapoflOB Mwpa 1. M o c k b e : CoBexcKa>i 3 H a n M o n e flM a .
MM(j)bi 1982 = MM(|)bi HapoflOB MMpa 2. M ocKBa; C o se x c K a a SHUMKnonenKfl,
M oHTecKbe, Illa p n b J ly u 1955. O n w T o BKyce b npoMSBeflCHMsix npM po H m MCKyccxBa. III. M oHxecK be. M apaH H w e npoMssefleHMH. M ocKBa: Toe. M sflaxe/ibcXBo nonHXMiecKO
/m x e p a x y p w .
M o p aH , A n p ii fle 1982. M cio p M a aeK opaxuB H o-npM K naflH oro MCKyccxBa. M ocK sa:

McKyccxBo.
M oppM c, M apjia yiM b^M 1983. O cHOsaHM a xeopMH snaKOB. - CeMHOXMKa. M ocKBa: P a fly ra.
M ysbiK anbH aa acxexMKa 1966 = M yaw K anbH aji acxexM Ka CpeAHeBeKOBhH m Bo3po)KfleHHn.
MoCKBa; M y sb ix a .
M y p a x o B a , K w p a M . 1 9 8 8 . M a c x e p a ( J ) p a H i i y 3 C K 0 M p o x h k m X I I - X I I I s e K O B . H poneM bi
ifo p M M M n p a K X M K M x y f l O e c T B e H H o r o x B o p -^ e c x B a . M o c K s a ; M c K y c c x B o .

Ha;i>Ka(j)OBa, M. M . 1994. C aK p an b H aa acji 3Hb pmmckom KHMneM. -

Peiaimu u o 6m n H a b

/Ipc-BHeM P h m c. M ocKBa: P A H .
1 Imkmxiok, E;ieH a BaTOHXMHOBHa 2 0 0 2 . nce(J)M 3M aflH onn(|> a m oBMHeHMe C oK paxa.
M iicm o h . MccneflOBaHMH m nynM KauiiM n o M cxopnw an x iiH H o ro MMpa. I lo n penaKijHeM
iipcK jjecopa 3 .

J].. 0ponoBa. C aH K X -IIexepypr.

()p rc ra -M -ra c c e x , X o c e 1991. fleryM aH M sauM s wcKyccxBa. - C aM ocosH aH ne e B ponecK o

KyjM.i y p w XX BCKa. M ocKBa: n o n n x M 3flax.
Ilaiwioi), Bccbo /io a 1965. OaioMCKM n o p x p e x , M ocKBa: CoBexcKM xyno>KiiMK.

ntMo^KNAi 9 p iim 1999. CmHcn h tm kom niw Ko<^iiTMfemo KWKyeersi. C rm M

no

M CTO pM M

M C K yccT B . C a H K T - n c T c p y p r;

ry M aiiM tapH oe

a r c u T C T w i A K a A e M M > te c K M ft

iip o e K i.
naHo4>cKM, SpBMH 1999a. Ilep B afl crp aH M n a K h iii ii J^)K0prt)K0 B aa a p n . 3 . naHo4>cKH(i. CM bicn M TO^KOBaHMe M3o6pa3MTC/ibHoro MCKyccTna. (;a H K T -llcT cp 6y p r:
ryM aHM xapHoe AKafleMMnecKoe areHTCxBO AKafleMM4ecKM n p o e K x .

naHO(|)CKM 3pBMH 2 0 0 2 . Id e a . K MCTOpjM nOHTMH B TeopUHX MCKyCCTBa OT aHTMMHOCTM

flo Knaccjii(M3Ma. C a H K T -n e ie p y p r: H a p e HacneflHMKOB.
IlaT pim M , OpaHHecKO 1981. IIosTMKa. - ScxeTMKa P e a e c c a H c a . T. II. M ocKBa; McKyccTBO.
n e ip a p K a , OpaH>iecKO 19 8 1 . JleK apcTBa ot npeB paT H O cxe cyflbw . - ScxexH K a
P e n e cc a H ca . T. I. M ocK Ba: McKyccTBO.
n e r p a p K a , O paH H ecK O 2 0 0 0 . C a M a jiio o B b . CiM X OTB opeH M fl

n p o s a . M o cK sa:

S K C M O -n p ec c .
n e i p o B , AHflper BaneHTMHOBHH 20 0 1 . T e y p m a : coqM O-KynbTypHbie acneKTW
BOSHMKHOBeHMa (})MTOCO(j)CKM MHTepnpeTMpOBaHHOM MarMM B aHTMHHOCTM. [C II 6] h ttp ://w w w .c e n ta n t.p u .r u /a r is te a s /m o n o g r /p e tr o v /0 0 1 _ 0 0 0 0 .h tm (20. V II 2 0 0 8 ).
IleT p o B , M apK TMMo4)eeBM<i 1982.

VLjanbancKcm m ren n m eim m i b a n o x y P e n e cc a H ca .

/leH M H rpaa; H ayK a.

n^iaxOH

1 9 7 0 . C o 4 )M C t.

n /ia x o H

1971.

F o cy A ap cT B o .

n n a ro H

1972.

3 a K 0 H w . - C o H M H e n M b x p e x x o in a x . T .

C oH M H enM a

T p ex TOMax.

C oH M H eH H

x p e x

T . 2 . M o C K B a: M w c ;ib .

T O M a x , T.

3; h . 1. M o cK sa: M bic;ib.

3; h . 2.

M o c K B a : M b ic n b .

IIpecB H xaH B oropoH M iia 2 0 0 1 = IIpecB H T aa B o ro p o flp m a. H yfloxB opH w e m k ohw m m o h m t b h

B >KMxeMCKMx H y x fla x . M ocK Ba: O jiM a -n p e c c .
n y n i K M H , A n e K c a H f l p C e p r e e B M H 1 9 8 4 . O n a p o f l H O H a p a M e m f lp a m e M a p ( { ) a I T o c a f l H M i i a

- A . C . nyniKMH. MbicHM o flM xepaxype m wcKyccxBe. KweB: MMCxei(XBO.

riij)o p p , O p a H ii 1967. riMCbMo n a c c a B a n y . - M a c x e p a MCKyccxaa o 6 MCKyccxBe. T. 4.
M ocKBa: McKyccxBO.
P o x e n e p r, E B ce M 0CM(j)0BMH 1989. SanaflH oeB ponew cK afl M B o n n c b 17 BCKa.
TeMaxMMecKMe npM HqM nbi. M ocKBa; M cKyccxBo.
P y e n c , I le x e p Ila y n b 1977. Jln cb M a. floK yM enxbi. C y* eH M coBpeMenHMKOB. M o cK sa:
McKyccxBO.

CaBHyK, B a n e p u

2 0 0 1 . K o H B ep c H a

C a p a b a H O B , f lM M x p K M
X X

BeKa.

wcKyccxBa.

C a H K x -IIe x e p y p r: I le x p o n o n M c .

1989. K . C . M a m e s M H m wcKyccxBO nepBO xpexn

1878-1935. K a x a / i o r BbicxaBKM. H e H M H r p a f l , M o c K B a ,

B naA H M M poB H H

K asM M M p M a n cB M H .

AMCxepflaM.
C a p a b a H O B , flM M T p M B n a flM M M p o B M H
K a H f lM H C K M M . K a x a a o r

C B e H i^ M i(K a a ,

MpuHa

1 989a. O

BbicxaBKM. JleH H H rpafl:

C e p re e B H a

K aH A W H C K O M . -

B acnnm

B acn n b eB H H

A s p o p a .

1988.

PaHnee

xpwcxMaHcxBo: c x p a H w i i b i

1989.

B o sH M K H O B eH M e p aH H ex p M C X K aH C K o n u x e p a x y p b i.

M c x o p m i.

M o c K B a : n o n M X M S fla x .
C B e H u ,M ij;K a a , M p i i H a C e p r e e B H a

A n O K p jK j)b I

flpeBHMX xpwcxMaH.

M o c K B a : M b ic n b .

Nrwnn Avrem (Biutrttim or^mw). Aiiokpm^ wflpeBHMx xpMeniiHi

CK.' Mhic;it>.

C i i c m i M U K n i i , M p M iiu O e p i r e N M A 2 0 ( 1 ^ . (!yAi>C)i<i an o cT o /io ii. M m (|)i>i m p c iw ii iiio c T ii . M o c k i u i :

IU'HC.
CBMflcpcKaH, M apM na M;ii>miimmmu I9 W . McKyccxBO MTa;iMM X V II HCKa. M ocK iia;
MCKyCCTBO.
CwMBon 1987 = C m m bo ;i , No 18. H a p u .
C 0 K 0 ; i 0 B , M i i x a u n H u K o ^ i a e B H H 1 9 7 7 . r p a H M q w M K O H o / io r M M m n p o n c M a e f lM H C x B a

MCKyccTBOBeflHecKoro Mexofla. - C oBpeM eH H oe MCKyccxBO 3 a n a fla o KnaccMwecKOM

MCKyccxBe X I I I - X V I I b b . M ocKBa: H ayK a.
C o M M H e H M H ry M a H M c x o B 19 8 5 = C o H M H e H M H M x a n b S H C K M x ry M a H M C X o B a n o x M
B o 3 p o > K n e H M a ( X V bck ). C o c T a s n e H M e m p e f la K i( M H J I . M . B p a r M H o f t . M o c K B a :
M s fla x e n b c x B O M o c k o b c k o f o y H M B e p c M x e x a .

CxenMH-KaMeHCKMM, M iix ap ra MBanoBHH 1984. M iip carw . CxaHOBWHMe n M iep a x y p w .

TleHMHrpafl: HayKa.
C x o T i H p , A 6 p a M fla B M S O B M H 1 9 8 5 . n p o H C x o f l e H M e H 3 o 6 p a 3 H x e n b H o r o n c K y c c x s a .
M o cK B a ; M cKyccxBO.
C x y f l M x , O e o f l o p 1 9 0 7 . T B o p e H M H n penoflO H oro o x i^ a Hamero n McnoBeflHMKa
< I> e o flo p a CxyAHxa b pyccKOM n e p e s o f l e . T . I . C a H K T - n e x e p j f p r : M s f l a H H e
C .- e x e p y p r c K O M Jlyx o B H o AKaflCMMM.
C yM a p o K O B , n e K c a n s p n e xp o B M H 19 6 4. C n o B O n a

oxKpwxMe

K a f le M M M X y a o e c x B .

- McXOpMfl SCXeXMKM. riaMSXHIlKJl MwpOBOK 3CXeXM>teCK0M MbICTIM. T . I I . MoCKBa:

McKyccxBO.
T o n o p o B , B;iaflMMMp HMKo;iaeBMH 1 9 8 2 . KocMoroHHHecKMe m m (J)i >i . -

HapoflOB

Mwpa. T. 2 . M ocKBa: CoBexcKaH 3H q n K n o n ean H .

VcneHCKMM, B o p w c A H f l p e e B M H 1 9 8 7 . O ceMMOxMKe m k o h w . - C n M B o n , N s 1 8 , fleK apb.
ycneHCKMM, T le o H M f l 1 9 9 3 . M o ck o b c k m b c o o p w X V I BCKa m mx p o ;ib b iiepKOBHOM MCKyccxBe. - O m 7io c o 4)m>i p y c cK o ro penwrMOSHOFo MCKyccxsa X V I - X X bb. M ocKBa; p o r p e c c
- Kynbxypa.

O e ep a e H fl, I lo n 1986. IIpoxM B M exoflonorjiH ecK oro npM H yneH M a. O nepK aHapxMMecKoii xeopuH noanaHM fl. - M apaH H w e x p y n w n o xeopMM nayKM. M ocKBa: IT p o rp e cc .
O e H ep r, EBreHK /IbBOBHH 1 9 9 2 . flB e K ynbxypw . MHxyHi?Mfl m noxMKa B MCKyccxBC m

HayKe. M ocKBa: HayKa.

OnopeHCKW M , aB cn

1972. MKonocxac.

- B o ro c n o B C K M e x p y flb i. I X . M o c K B a .

O p a x M e H X b i 1 9 8 9 = C J p a r M e H X H p a H H n x r p e n e c K M x (|)M n 0 C 0 (j) 0 B . H a c x b I . O t a n i m e c K i i x
x e o K O C M o ro H M M flo B O S H M K H O B e H M H a x o M H C X M K M . M o c K B a : H a y K a .

<I>paHK(|)opx, r . ; < t> p a H K (j)o p T , T . A . ; y i i n c o H , f l> K .; i l K O c e n , T . 1 9 8 4 . B npeflnBepMM ( j ) n n o c o M ocKaa: HayKa.

O p e w A . 3 n r M y H f l 1 9 9 1 . T o x e iv t m x a 6 y . - S w r M y H f l 0 p e ^ . m O h o . T p y f l w p a .s H ii/ x ncr,
K h . 1 . T iw m c m : M e p a H M .

<I>po;ioB, B o p w c A/ieKceeBM'! 1 9 7 4 . H mcms b rpa(|)MKe n a /re o a u x a . H obo cm m pck .

O p o jio B , S fly ap fl AaBHAOBMM 1981. O aK en rip o M e x e . O n ep K ii aHXHMHow o 6 in c cri> eiiiio
M b rc ;iM . ^ I c H M H i p a f l : M s f l a x e n b c x B O / l e H M H r p a f l C K o r o y H M B e p c M x e x a .

OyKo, Mmiienb 1994. Cnont h nemH. Apxeo/iorHR ryMaHHTapHMX HsyK.

c;aHKT-lIcTcpfiypi'; A -cad.
XaHT, Xo;ibM3H 1967. Ms khm i m IIpepa(|)a;MMTMM m ripepa(j)a:iiiTCK<)e
M a c x e p a wcKyccTBa
XapM TOHOBM M ,

6 paT criio". -

06 MCKyccTue. 'I'. 4. M ocKBa: M cKycci BO,

3 . 1 9 8 2 . C p e a H e B e K O B u M a c r e p m e r o n p e A c ra B / ie H w e o b c u i m . -

Xyflo>KecTBeHHbiM H3MK CpeflHeBeKOBbH. M ocKBa: H ayK a.

XaTHecoH, OpeHCMc; K ) m , flasM fl; C mmt , AflaM 1 9 7 3 . ScTexMKa. M o cK sa: McKyccTBO.
X o ra p T , y iw b a M 1933. ABTo6norpa4)M H . - M a c x e p a MCKyccxB

06 MCKyccxne. Flofl pefl.

fl. ApKHHa M B. TepHOBqa. T. 2. M oCK sa.

XoyM, renpM 1977. OcHOBaHMa KpMXUKM. MocKBa: McKyccxBO.

fl>KeMc 1 9 8 2 . T p a K x a x o MysbiKe, XMBonncM m n o 33HM. - M a
aHraMMCKOM SCXeXMHeCKOM MbICJIM X V I I I B6Ka. MoCKBa: MCKyCCXBO.

XsppM c,

w cxopM M

L(exaHCKaH, K u p a BnaflMiuMpoBHa 1998. M xoH a b a<M3HM p y c cK o ro a a p o fla . M ocKBa:

nanoMHMK.
U,yKKapo, Oeflepwro 1966. Maeii CKy^bnxopoB, KiiBonMcqeB m apxMxeKxopoB. Macxepa MCKyccxBa 06 MCKyccxBe. T. 2. MocKBa: McKyccxBO.
H m cxob, K M p M n T i B a c p M b e B M M 1 9 8 6 . H a p o f l H b i e x p a n M ^ M M m ( j ) 0 7 ib K n o p . O M e p K M x e o p M M .
Jle H M H rp a a : H a y x a .

HyoBa, HHa IlexpoBHa; KoHbKOBa, E M . ; QaBbiflOBa, 7 1 . M.

CKynbnxopbi m >KMBonHciibi. JleHMHrpafl.
L U an b e, K . 1 9 9 9 . EBpeM CK aa camoMXHOCXb m

i|)Mnoco<i)Ma.

19 8 6 .

HXMHHbie Macxepa.

- TpeKM m e B p e n : flM a n o r b

nOKO/ieHMHX. T p y flb i n o lOflaMKe. <I>Mnoco(})Ma, repM eneB X M K a, K y n b x y p o n o rM a .

B b i n .l . C a H K x - e x e p y p r .

UlaHxeny, no;ib <t>peap fle 1965. flHCBHUK nyxemecxBMH KaBanepa BepHMHM bo OpaHi(Mio.
- TTopeni^o BepHMHM. BocnoMMHaHM coBpeMCHHMKOB. MocKBa: McKyccxBO.
Illa c x e n b , A n ^ p e 2 0 0 1 . McKyccxBO m lyiviaHMSM Bo 7iopeHi(MM B pem en JIo p e H ^ o
BenM K onenH oro. M ocK B a, C a n K x -IIe x e p y p r: yHMBepcMxexcKaa KHMra. K y n b x y p n a a

MHMi^naxMBa.
IIIenMHr, OpMflpMx BM^bre^bM 1966. <I)Mnoco(j)na MCKyccxBa. MocKBa: MsflaxenbcxBO
c0i^MabH0-3K0H0MMHecK0M nMxepaxypbi.
I II e ( } ) x c 6 e p M ,

Ahxohm

19 75 .

ScxexMHecKMe onwxbi. MocKBa: McKyccxBO.

l M n n e p , O p M flp M x 1 9 5 7 . IlM C b M a 0 6 a c x e x M H e c K O M B o c n H x a H W M . - O . lU M n n e p . C o 6 p .

coH. B ceMM xoM ax. T. 6. CxaxbM n o acxexMKe. M ocK Ba: Foc. M sflaxenbcxBO

xyflo>KecxBeHHOM nMxepaxypbi.
Ulnexenb, OpMflpMX 1980. Mflen. poManxMKOB. MocKBa: Msfl. MEY.
Illnerenb, pnflpMX
McKyccxBo.
l U p e w f l e p , IO tim m

198 3 .

HxepaxypHbie MaHM<|)ecxbi sanaflHoeBponeCKMx

ScxexMKa, (J)Mnoco(i)MK, KpMXMKa. B flByx xoMax. MocKBa:

AnaxonbeBMM 1976. Tckcx, aBxop, ceiwaHTMKa. -

CeM M OXM Ka

MH(j)opMaxMKa; B w n . 7, MocKBa.
3 k o , VMepxo 2001. MaaxHWK OyKO. CaHKX-Ilexepypr; CHMno3nyM.

3 ko, )M{pto 2004. O ffjr^N iP H P v ^ iy K T y p a. Bi ahim enntnonne.

( :HKT I leTeprtypi'.' CMMnosMyM,
:)i T C T M K t t

1c i i c c i 't i i i i H

IMHI

1'd i i c t c i i i i c a

II.

M o c k tu i; M c K y c c n u i.

: ) t k h ii;u A jic k c u h jip Mkpkuhmm 2001. llcpcMaTiipoDaHHi>i M a;icHM 'i, m/im im yiiiuH
p e iio ;iK )iiM )i

ccio a h m .

K ohiilft

:)(l)p o c, A 6paM 1933, BuupM

MMp

MCKyccma,

N I .

im carc;ii> m wcTopMK wcKyccTBa. - /l>K0pfl>K0 Baaapw .

>KMIICOI1MCallMH IIUM^O/iec ailaMeHMTblX JKMBOnMCI^eB, BaHTCne M SOflHMX.

I.

M o c K n a -y ie n M H c p a /(: A tu d c m ia .
M i o /i o B C K a H , A n n a

1995.

(B w c T y n n e H M e

na

K p y r n o M C T o n e .)

B onpocw

MGKyCCTBOSHaHMH, 1 -2 /9 5 . MoCKSa.
H kmmobmm , A;ieK caH ;;p KnaBflwaHOBMH 20 0 2 . A p y ro e MCKyccxBo ; ot P e H e c c a n c a k
/(Ba flu a to M y oeKy. - McKyccTBosHaHwe 1/2. M o cK sa.

N im eregister
A bgar V, E dessa kuninga-v 143, 1 4 4 ,1 6 4 ,1 7 0
A d d iso n , Joseph 374
A em ilius P au lu s M aced o n icu s, l.u d u s 124
Aert.sen, P ieter 334
A gucchl. G io v a n n i B attlsta 341
A lbani, F ran cesco 449
A lberti, L eon B attista 53, 252, 2 5 3 ,2 6 2 ,2 6 5 ,2 7 4 ,
279, 280, 281, 294, 296, 30, 303, 304, 323, 331,
356, 375, 483
A lcuin (ka A lk u in Yorkist) 199

A r is t ip p o s K r e e n e s t 2 5 7
A r ls t o g e it o n 1 1 7 ,1 2 0
A ris to te le s 3 9 , 9 2 , 9 8 , 9 9 , 1 0 5 , 1 1 1 , 1 1 3 , 1 3 0 , 1 3 4 ,
15 2, 205, 2 79 , 282, 32, 3 3 1, 360, 4 16 , 4 78 , 479
A r is t r a t o s 1 2 ^ 1 3 5 ,1 3 6
A r k a d i u s 1 6 8 ,1 7 0
A rk e s ila o s 25 8
A r n h e i m , R u d o l f 49
A r n o b iu s 15 4
A s m u s , V a le n tin 360

A le k sa n d e r S u u r 106, 121, 135, 168

A lek san d ria C le m en s (ka K lem ens
A lek san d rias!, C le m en s A lexandrinus) 84,

A s s m a n n , Ja n 66

148, 149, 150, 151, 152, 154, 2 8 9,480

d A le m b e rt, Jean le R o n d 374, 377
A levisio N u o v o (ka A leviz Frjazin) 221

A th e n a g o r a s 1 3 8 ,1 5 4 ,1 5 5 , 4 8 0

A lim pi, ka A lipi, ik o o n im aa lija 208

A tt a lo s I I 1 2 2 , 1 2 4

A lison, A rch ib ald 374

A lpatov, M ih h ail 465
A ipers, S vetlana 255, 276, 321, 348, 350, 351, 352
AIsop, (o.feph 264, 308, 309, 473

A t t ic u s , T it u s P o m p o n iu s 1 2 6

A u g u s t u s , G a iu s Ju liu s C a e s a r O c ta v ia n u s 1 2 5 ,

A ltdorfer, A lb rech t 242

A iniensi P ierre 231

A u n e . D a v id E . 57

A th a n a g o r a s 10 6
A th a n a s io s 1 1 7 ,1 1 8 ,1 5 4 , 1 6 8 , 1 9 3
A th e n a io s 8 6 ,1 2 2
A tt a lo s I S o te r 1 2 1

A u g u s tin u s , A u r e liu s 1 5 5 , 1 6 6 , 1 7 1 , 1 7 7 , 2 1 6 ,
2 1 7 , 2 5 4 , 2 9 5 , 332
1 3 6 ,2 3 0

A nistel, )an van 346

A n axagoras 257
A n d re, C arl 422

A u s o n iu s , D e c i m u s M a g n u s 90

A ngclico, l'ra llcato (ka 1'Ya (iio v a n n i d a Fiesole,

fticll (iu id i) di P ictro ) 262, 2R6, 310, 4 2 8 ,4 2 9

A v r a a m i , p iis k o p (k a A v r a m i ) 28 6

A n o n y n u is 'larragona.st 1 4 3 ,234
A nligdiios 260
A n io n d lo d ii Me.s.sina 344
A p d lc s 9 1 , 101, 102, 106, 112, 136,192, 2 5 7 ,2 5 9 ,
2 6 2 ,2 6 5 ,2 7 4 ,2 8 0 ,3 0 7

B a h t in , M i h h a i l 4 4 2

A piilliidoros A icrnasI 1 1 1 ,1 1 2 ,2 5 7
A i|u in o 'lh i)n u is 202, 205, 213, 217, 218, 235,
295,

31 1 ,3 3 2 , ,180

A r u tu S Ik y d n iK i 1 3 5 , 1,36, 33<l, .192

A r d r n '1 K a d u H 2 l 5
A r e l ln i) , P lc ln i 3 13
A r U l r l d m iiiH ir r m 122

A u t u n i H o n o r i u s v t H o n o r i u s A u t u n is t 2 4 4
A v e r in t s e v , S e rg e i 1 9 7 , 238
B a c c io v t B a n d in e lli, B a c c io
a l -B a id a v i, im a a m 14 0
B a ld e s s a ri, J o h n 3 9 6 ,4 6 8
B a ld in u c c i, F i l i p p o 3 4 1
B a n co , N n n i d i 2 79
B a n d in e lli, B a c c io 3 2 0 , 3 2 2
B a r a s c h , M o s h e 1 3 4 ,1 5 2 , 1 5 4 ,1 5 9 , 1 6 1 , 1 9 8 , 2 7 4
B a r b e r , C h a rle s 1 7 8
B a r b e r in i, M a f f e o (h ilje m paav.st U r b a n u s V I I I )
341

B arb izet, P atricia 452

Hardi, G io v a n n i d c 3 12

BuolikK Pn SM
Rarthea, R a U n d 4 9 ,4 7 Q

Rnuchitrdoni Rd rnt 390

lla.illelos S u u r (ku K alsarcii KunIIc Iiis ) IA7, IfiH,

190,
192, 198, 338,391

Itduchcr, l>riini,ol .Ifi.l, <112, 444

B asner, Jelena 407

B assus, Junius 158
B azin, G e rm a in 256, 463
B atk in . L e o n id 265, 266, 270, 275, 309
B atteux, C h arles 357, 359, 374
B a u m g a rte n . A le x a n d e r G o ttlie b 3 5 9 ,3 6 0 , 380,
488
B axandall, M ich ael 299, 3 1 1 ,3 1 2 , 313
Baxter, M arg e ry 156
B echer, H illa 449
B ecker, H o w a rd S. 35, 371
B e c k m a n n , M ax 396
B ee th o v en , L udw ig v a n 417

llo u g u crcau , W llllum A ilolphc 432

Itow n, M lh ew C u llcrn 454
M raginska)a, N in a 82, 478
B ra m a n tin o ( ieti B arto lo m e o S u ard I) 268
B rancacci, Felice 280, 292
B raque, G co rg es 394
B reto n , A n d r 439
B ru b ak er, Leslie 278
B ru n ellesch i, F ilip p o 214, 2 2 1 ,2 5 3 , 2 8 0 ,2 8 6 ,
296, 299
B ru n o , G io rd a n o 289, 291, 3 2 4 ,3 2 5

B ehzd, K am al a d -D in 473
BeU, M , 160

B rus, G n te r 4 1 0 ,4 4 1
B ru tu s, M a rc u s Ju n iu s 255
B ruxelles, H ay n e d e 288
B ry so n , N o r m a n 50, 53
B uber, M a r tin 70

B ellini, G io v a n n i 262
B ellini, Jacopo 316

B u rc k h a rd t, Jacob 1 3 2 ,2 8 8 .2 9 0 ,2 9 8
B urke, E d m u n d 3 7 4 ,3 7 9

B ellori, G ia n (ka G io v an n i) P ie tro 276, 343, 355

B elting, H a n s 31, 32. 161, 1 6 8 ,1 7 0 ,1 7 5 , 226, 250,

B urke. P e te r 348
B u rk e rt. W a lter 84

255, 273, 275. 276, 284, 326. 3 3 8 ,4 7 8

B em b o . P ie tro 316
B e n e d ic tu s, P h a 214
B en jam in , W a lter 3 7 0 ,4 6 3
B enois, A le k s a n d r 394

Btkov, V ik to r 149, 179, 180, 186, 196, 197. 198,

278, 405
C aesar, G aiu s Julius 267, 2 9 8 ,3 1 6
C age, J o h n 423

B erleju n g , A n g elik a 27, 67, 6 8 ,6 9

C a ld e r n d e la B arca, P ed ro 354
C alig u la 1 3 7 ,1 6 8 , 390

B e rn h a rd t, K arl-H ein z 6 6 ,6 7
B e rn in i, G ia n (ka G io v an n i) L o re n zo 3 4 0 .3 4 1 .
342

C alv in , J o h a n n 328, 329, 330, 331, 332, 333, 335,

336, 348, 486

B e rth o ld o 319, 320

C a m p a g n o la , G iu h o 316
C a m p a n e lla , T o m m aso 291

B esan(;on. A la in 7 7 .1 9 3 .1 9 7 . 332, 339, 393, 394.

4 1 1 ,4 1 2 .4 1 3
B esra, M o n ic a 246
B ia n ch i B an d in elli, R an u c cio 1 2 4 ,1 2 6
Bicci, N e ri d i 288
B isticci, V espasiano d a 306
Blake, W illiam 415
B londel. Jacques-F ranifois 356. 3 9 2 ,4 8 8
B lu n t, A n th o n y 273, 274, 275, 270
B occaccio. G io v a n n i 262, 283, 287, 316, 333
B o d m e r, H e in ric h 322
B o eth iu s, A n iciu s M an liu s T o rq u a tu s S everinus
205, 302
B o eth u s C h a lc e d o n ist 205
B o g oljubski, A n d re i 195
B oileau. fitie n n e 2 1 2 .2 2 0
B o n am i, F ran cesco 452
B o n a v e n tu ra 2 0 2 ,2 1 7 , 332
B o n g ard , W illi 448, 449, 450, 4 5 1 ,4 5 4 , 4 5 6 ,4 5 7 ,
458
B o n n a rd , A n d re 86
B o n n a rd , P ie rre 394
B o rg h in i, R affaelo 340
B o rg h in i, V in ce n zo 340
B o rg ia, C esare 2 9 7 ,2 9 8
B o rro m e o , G arlo 339
B otticelli, S an d ro ( ie ti A le ssa n d ro d i M a ria n o
F ilipepi) 262, 266, 268, 277, 280. 291, 292, 313

C am ille, M ich a el 246

C an o , A lo n s o (k a A lo n zo ) 246, 2 86, 340

C a n te rb u r y G erv ase (ka G erv asu s
D o ro b o rn e n s is ) 2 1 2 ,2 2 8
C aravag g io , M ich e lan g elo d a ( ie ti M ich e lan g elo
M erisi) 276
C aravag g io , P o lid o ro d a (k a P o lid o ro C ald ara)
343, 355
C a rm o n te lle , L o u is d e 366, 367, 489
C a rp a c c io , V itto re 298, 326
C a rra c c i, A n n ib a le 276, 322, 341
C a rste n s, A sm u s Jaco b 325
C a rta ilh a c , Em Ue 443
C a rtie r, E tie n n e 434
C asta g n o . A n d re a d el (ka A n d re a d i B arto lo d i
B argilla) 292, 293, 310
C astig lio n e , B ald assare 5 3 ,2 6 5 .2 7 5 , 3 0 1 ,3 4 7
C a stig lio n e . S ab b a d a 316
C ato, M a rc u s P o rciu s V an em 122
C attelan , M a u riz io 453
C av a lie r d A r p in o ( ie ti G iu sep p e C esari) 276
C ellin i, B e n v e n u to 163
C e n n in i. C e n n in o 300
C e z a n n e , P au l 12. 47, 283. 415
C h ag a ll, M are 394
C h am b ray , R o la n d F r^ art d e 352, 364
C h a n te lo u , P au l F r art d e 342
C h a rd in , Je a n -B a p tis te -S im to n 3 6 3 ,4 1 2 , 444

ChtflMlS4l

DtmokrttMAbdmMM, les, 107, III

Chantcl, A n d r t .120

n e ic a rte i.R e n ^ 4 .1,.1l9 .449

Chiinlalc-n.NIki-lnit I 7 ^ 2 3 7
C h rls lln , O liv e r 390

DcsiilcrluN, M im lf CoNKlmi ahi (hil)fiii pnavul

C h rls lu s , l'c(riw 2HK

O hrysolora.s, M anuel 308

V k io rlll)2 1 l,2 2 H
D Icklc, Cieorgc 34, 35, 3ft, 37,371, 37N, 4 0 7 .421,

C icero , M arcu s IVilllus 107, 12.1, 12<l, I2h. IM ,

255, 256, 265, 300, 312, 372, -132,
C igoli (ka L odovico Carcll) 2K2, 3<11

454, 455, 4.56

D id ero t, D en is 359, .167, 3 6 8 ,3 7 4 ,4 1 6 ,4 1 7 , 44,
445, 447, 4.50, 488
D io cletian u s, G aiu s A urclius V alerius 110, 287

C im a b u e , G io v an n i (ieti C c n n i di P epo) 250,

2 5 1 ,2 6 8 ,
285, 3 0 1 ,4 8 3
C la irv a u x B e rn a rd (k a B e rn a rd C la irv a u x s t)

D io g en e s S in o p est 258
D io n issi, ik o o n im aa lija 208, 2 11

203, 204, 235

C la ri, R o b e rt d e 2 3 1 ,2 3 2 ,2 3 3 , 2 3 4 ,2 3 5 ,2 3 7 ,
2 4 1 ,4 8 2
C le m en s v t A lek san d ria C lem en s
C lifford, Jam es 439
C lo d io n ( ie ti C la u d e M ichel) 163
C o c h in , C h arles-N ico las 364
C o h e n , B oaz 19
C o h e n , T ed 407
C o in c i, G a u tie r d e 244, 246
C o lb e rt, Jean -B ap tiste 362
C ole, B ruce 277
C o n stab le, Jo h n 5 0 ,5 2
C o n s ta n tia , F lavia Julia 164
C o n s ta n tin u s Suur, F lavius V alerias 1 6 0 ,1 6 4 ,
172, 294, 295
C o o p er, J o h n G ilb e rt 374
C o rm a c k , R o b in 1 3 9 ,1 8 8 ,1 9 4
C o rn e liu s , P ete r v o n 431
C o rreg g io , A n to n io A llegri d a 267, 2 7 5 ,4 2 9
C o s im o I v t M edici, C o sim o I de
C o ssa, F ran cesco d el 412
C o u rb e t, G u stav e 283, 416, 437
C o u tu rie r, M arie -A la in 394

D io g en es L aertio s 1 3 4 ,2 5 7 ,2 5 8

D io n y sio s A reo p ag ita 187, 189

D io n y sio s I V anem , t ra n n 86
D io n y sio s H alik arn asso sest 380
D o d d s, E ric R o b ertso n 8 1 ,1 0 8 ,1 3 1 ,1 3 4 ,2 6 3
D olce, L o d o v ico 274, 283, 304, 222
D o n a te llo ( ieti D o n a to d i N iccol d i B etto
B ard i) 268, 269, 271, 272, 2 7 9 ,2 9 6 , 307, 310,
319
D o n d i, G io v an n i de 308
D o rso n , R ic h ard 443
D o u g las, C h a rlo tte 407
D ra k o n , A tee n a s e a d u sean d ja 86
D ry d e n , Jo h n 375
D zerin sk i, Feliks 3 9 0 ,3 9 1
D ivelegov, Aletorei 252
D u b o s, Jean -B ap tiste 262, 357, 358, 360, 365,
374, 488
D uby, G eo rg es 202
D u ch am p , M arcel 1 0 ,1 1 ,3 2 ,4 0 7 ,4 0 8 ,4 0 9 ,4 1 2 ,
4 2 1 ,4 4 0 ,4 5 0
D uFu474
D u ra n d , G u illau m e (ka D u ran d u s) 202, 205, 223,
224, 225, 228

C oypel, C h a rle s -A n to in e 363

C ra n a c h , L ucas n o o re m 328

D u ris S am o selt 256

D u th u it, G eo rg es 439
D v o rak , M ax 14

C ra n a c h , L ucas v a n e m 327, 328

C ra n s to n , M eg 396

D rer, A lb rech t 1 4 ,4 3 , 50, 262, 289, 323, 356,

3 6 9 ,4 1 5 ,4 4 9

C re m o n a S icard 2 2 3 ,2 2 4
C ro ce, B en e d etto 271, 483
C rom w ell, O liver 447

D y ck , A n th o n is v an 362
E breo, G u g lielm o 302
E c h n a to n 388
Eco, U m b e rto 49, 50, 51, 52, 5 3 ,2 0 1 , 234, 291,

C row , T h o m as E. 364, 366

C iu rlio n is, M ik alo ju s K o n sta n tin a s 405
D a g o b e rt 1 228
D ale n s, D irck 349
D am a sip p o s 1 2 6 ,4 4 6
D am a sk u se Jo h an n es 1 4 4 ,1 6 7 ,1 6 8 ,1 8 4 ,1 8 5 ,
188, 1 8 9 ,1 9 2 ,1 9 3 , 194, 198, 207, 481
D anilova, Irin a 280, 2 8 5 ,2 8 6 , 292
D a n te A lig h ieri 305, 316
D anto, A r th u r C. 32, 35, 39, 250, 251, 254, 265,
276, 355, 371, 397, 401, 422, 454, 476
D a rw in , C h arles 433
D avid, Jacques Louis 362, 369, 392, 393, 430
D e K o o n in g , W ille m 4 1 0 ,4 5 0
D elacroix, E ugne 4 1 9 ,4 3 3
i:>elvaux, P aul 281
D elvoye, W im 441, 466
D e m e trio s P o h o rk ete s 135, 136, 242, 259

468
E fros, A b ra m 2 5 1 ,2 7 3
E in h a rd 2 3 0
E llade, M irce a 70, 80
E lsner, Ja 1 5 1 ,1 5 9 ,1 6 0 ,1 6 1 ,1 6 3
E p ip h an io s, S alam ise p iisk o p 166
E ra sm u s R o tte rd a m is t 262
E rn st, M ax 439
Este, B o rso d 312
Este, Isab ella d 314
E u g e n iu s IV 306
E u h e m e ro s 117
E ulalios, k u n s tn ik 2 3 7 ,2 3 8 ,2 4 1
E u m aro s, k u n s tn ik 256
E u m e n e s I I 121
E u p h ra n o r, k u n s tn ik 112, 126
E u rip id es 1 0 7 ,1 2 3

RuscbloB Klareirt 14J. t S 4 , 165

M ustratios 176
E vagrios S ch o lastik o s 173
Eyck, Jan v an 281, 3 4 3 ,3 4 4
Fabius M a x im u s 123
Facio, B a rto lo m e o 279
F arnese, A le ssa n d ro 251
F ernow , K arl L udw ig 325
Ferry, L uc 259
F eu erb ac h , L u d w ig A n d re a s 149

n n lA n k n -V n lfio n , D m itri 4 1 1
( iiMiibrich, lirn iil I ln 49. S(), 53, 54, H2,84, % ,
255, 256, 261, 262, 265, 2W , 306, 402, 4 3 1,
432,433, 437, 47H
C ioncourt, U d in o n d I lu o l d e 393
G o n c o u rt, Jules H u o t d c 393
G o n zag a, F ed erig o 325, 343
G o o d m a n , N elso n 34.36, 37, 342, 387,460, 476
G o rg ias 9 8 .9 9
Gorlci. M ak sim 211

F icino, M arsilio 262, 290, 291, 303, 304

G ozzoli, B en o zzo 287

F ilarete ( ie ti A n to n io A verlino) 252, 3 0 4 ,3 7 3

F in k elstein , Israel 20

G o ttsc h e d , J o h a n n C h ris to p h 383

G o u la n d ris, Basil 4 4 7 ,4 4 8
G o y en , Jan v a n 349
G rab ar, A n d re 1 6 2 ,1 7 1
G raci n , B altasar 373
G ra fto n . A n th o n y 280, 282

F inney, P au l C o rb y 1 4 7 ,1 4 8 ,1 5 1 ,1 5 7 ,1 6 6
F io rav a n ti, A risto te le d i 221
F iren z u o la, A g n o lo 266
F lo ren sk i, P avel 1 9 4 ,2 1 0
F lorovski, G eo rg i 165
F o u cau lt, M ich e l 16, 359, 403, 470
F ra B eato v t A ngelico, F ra B eato
F rag o n ard , J e a n -H o n o re 4 1 2 ,444
F ran cisc o d e H o la n d a 317, 356
F ran ^o is 1 2 1 3 , 317, 362
F ra n k lin , B en jam in 291
F razer, Jam es G eo rg e 5 7 ,1 7 4 ,4 7 7
F reed b erg , D av id 5 6 ,2 0 1 , 2 3 8 ,2 4 6 , 332, 390
F reu d , S ig m u n d 1 7 4 ,4 6 5
Frolov, B oriss 4 1 ,4 3
Fry, R o g er 438
F u lv iu s N o b ilio r, M arcu s 124
F u rm an sk y , J o n a th a n 396
G a d a m e r, H a n s -G e o rg 9 7 ,2 1 8
G ag o sian , L a rry 452

G ra m p p , W illiam D . 4 4 9 ,4 5 0 ,4 5 1
G raten k o v , V ik to r 274
G reco, El ( ie ti D o m e n ik o s T h e o to k p o u lo s) 400
G re e n b e rg , C le m e n t 283, 3 5 6 ,4 0 0 ,4 0 1 ,4 0 6
G reg o rio s T h eo lo g o s (k a G reg o rio s N a ia n z e n o s)
185
G re g o riu s I S u u r 200, 224, 329
G reu ze, Jean -B ap tiste 32
G rim m , F rie d ric h M elc h io r 368
G ro sseteste, R o b e rt 205
G roys, B o ris 298, 423
G r n e w a ld , M a tth ia s 428
G u e rc in o ( ie ti G io v a n n i F ran cesco B arb ieri)
429

G alilei, G aliieo 282, 355

G allus, F ad iu s 126

G u illa u m e d e C o n c h e s 217
G u illa u m e d e S ens 212, 228
G u m p e n b e rg , W ilh e lm v o n 338
G urevit, A ro n 2 4 6

G a m b o n i, D a rio 387, 390. 393

G a u g u in , P au l 415, 447

G u tm a n n , Jo se p h 73
G rre s, Jo se p h v o n 2 1 9 ,4 3 1

G e e rtg e n to t S int Jans 334

G e ra rd , A le x a n d e r 374

H a b e rm a s, J rg en 366
H a d ria n u s , P u b liu s A elius 1 2 5 ,4 3 5
H a d ria n u s 1 199

G e rm a n u s I, p a tria rh 1 9 6 ,2 2 5 ,2 8 6
G e rs a in t, E d ra e-F ra n ^ o is 4 4 4 ,4 4 7
G e r e n s o n , M ih h a il 4 0 6 ,4 3 0

H a h n , C y n th ia 278
H a n G a n 474

G h ib e rti, L o re n zo 156, 261, 294, 295, 296, 300,

303, 304, 307, 308, 427
G h irla n d a io , D o m e n ic o 2 7 7 ,3 1 4 ,4 2 9

H a n fm a n n , G e o rg e 137
H a rm o d io s 1 1 7 ,1 2 0
H a rris , Jam es 358

G ilb e rt ja G eo rg e ( ie ti G ilb e rt P ro u sc h ja
G eo rg e P assm o re) 4 0 9 ,4 6 8

H a rris o n , C h a rle s 305

H arvey, Jo h n 211
H a t e p s u t 388

G io rg io n e ( ie ti G io rg io B arbareU i d a
C aste lfran co ) 362
G io tto d i B o n d o n e 250, 257, 262, 268, 271, 276,
283,
286, 296, 304, 305, 307, 4 2 9 ,4 8 3
G io v a n n i d a F iesole v t A ngelico, F ra B eato
G io v a n n i d a U d in e (ka G io v a n n i N n n i) 355
G iovio, P ao lo 251, 252, 297, 298
G lab e r, R ao u l (ka R o d u lfu s G lab e r) 228
G o es, H u g o v a n d e r 334
G o e th e , J o h a n n W olfgang vo n 3 7 8 ,4 3 5
G o g h , V in c e n t v a n 3 1 0 ,4 4 8
G ogol, N ik o la i 53
G o ld stein , C arl 322
G o lo v in , V ik to r 314

H au ser, A rn o ld 1 8 3 ,2 1 4 , 349
H eb reo , L eo n 373
H egel, G e o rg W ilh e lm F rie d ric h 250, 3 3 2 .4 1 2 .
4 2 2 ,4 5 6
H ein e . H e in ric h 419
H ek ataio s 133
H elv tiu s. C la u d e A d rie n 374
H e n r y V lI 3 2 6
H e ra k le ito s E feso sest 1 1 4 .1 3 3 .1 3 4
H erd er, Jo h a n n G o ttfrie d v o n 3 7 4 ,4 2 7 ,4 3 6 ,4 3 7
H e rm e s T rism eg isto s 290. 291
H e ro d o to s H aJik arn asso sesI 134, 416, 437
llc ro n d a s 8 3 ,1 0 0 , 1 0 1 ,1 0 2

H n lo d o t 103, IM . >3)
Ilcy(lenrelch.l'.rlircl 242, 24)
I IIcronyinuH, SiiplironluN Itim rblui Iftl. 2JI4
H ipparchd# 120
H ipplas, t r a n n 120
H o g arth , W illiam 370
H olbein, H an s n o o re n i 445
H olst, N ie ls v o n 310
H olzer, Jen n y 466
H om e, H e n ry 374, 375, 376
H o m e ro s 78, 82, 83, 88, 89, 90, 91, 96, 102. 103,
104, 108, 133, 2 5 7 ,4 3 0 ,4 3 3 , 478
H o n n e c o u rt, V illard d e 5 0 .2 1 3 ,2 1 4 .2 2 5
H o n o riu s A u tu n is t (k a H o n o riu s
A u g u sto d u n e n sis) 202, 215, 223, 224
H o n o riu s, F lavius 168
H o o g stra te n , S am uel v an 352
H o ratiu s (Q u in tu s H o ra tiu s F laccus) 1 0 6 ,1 0 7 ,
114, 126, 205, 224, 283, 338, 357, 358, 372,
373, 416, 474, 478
H o rte n s iu s (Q u in tu s H o rte n s iu s H o rta lu s) 126
H ru to v . N ik ita 397
H u m e. D a v id 374, 375, 376, 377, 378, 489
H us, Jan 326
H u ssein . S ad d am 390
H u tc h e so n , F ran cis 3 7 4 ,3 7 7 , 379.3 8 0
Ib ra h im M irza, s u lta n 473
Ingres, Jean A u g u ste D o m in iq u e 4 0 0 ,4 1 9
Irene, k e isrin n a 1 7 9 ,1 8 8
Ism ail I. a h h 473
Iso k rates 257

Kcller, Stmul 45S

KcUim i:;
K huchiu lu riu n , I Inl); 34
K im on Klconui.st 257
K inkadc, 'Ih o m a s 4 5 7 ,4 5 8 , 459
K itzinger, K rnsl 157, 169, 174, IHO
K lein, Yves 170
K lim t, G u stav 448
K nabe, G eo rg i 132
K o n sta n tin o s V 1 8 0 ,1 8 1 , 183, 196, 237
K o n s ta n tin o s V I 179
K ostabi, M a rk K alev 458
K o su th , Jo se p h 402, 421, 422, 4 2 3 .4 5 5 , 466
K rain ev a , 1 ,2 79, 301
K ram sk o i, Iv an 198
K ratylos 60
K ris, E rn s t 54, 8 2 ,1 4 2
K risteller, P au l O sk a r 1 3 ,1 4 ,2 9 9 ,3 0 1 ,3 5 5 ,3 7 1
K ritio s 120
K ubler, G eo rg e 7 8 ,4 3 7
K ugler. F ra n z T h e o d o r 438
K ukolnik . N e s to r 430
K upka. F r a n tie k 4 0 5
K urz, O tto 54, 8 2 .1 4 2
K utsenkov, P jo tr 4 2 ,4 3 ,1 7 4
K ydias. k u n s tn ik 126
L a b o rd e. D e n is 413
L a ctan tiu s, L u d u s C aeciliu s F irm ia n u s 1 3 1 ,1 5 4
L aertio s v t D io g en e s L aertio s
L a F o n t d e S aint-Y enne, fitie n n e 3 6 5 ,3 6 7 .3 6 8

Ivanov, A le k s a n d r 4 1 7 ,4 2 9 ,4 3 1

L airesse. G e ra rd d e 352
L ancret, N ico las 363
L a n d o d i P ie tro 288
L a R o c h e fo u cau ld , F ran ^o is d e 374

Jacob. B e n n o 21. 74
Jakim ovit. A le k s a n d r 418

Lazarev. V ik to r 280
La Tour, G eo rg e d e 428

Jepifani P re m u d r i 209
Jex-Blake, K a th a rin e 256

L atour, B ru n o 413
L auder, R o n a ld 451
Laugier, M a rc -A n to in e 371

lu ti. s k u lp to r 118
Ivan III 221
Ivan IV G ro z n i 1 9 6 ,2 0 7

Jo h a n n F rie d ric h 1 328

Johns. Jasper 422
Judd, D o n a ld 422
Julius II 390
Julius, A n th o n y 7 9 ,4 2 0 .4 2 1 .4 6 8
Junius, F ran cisc u s 352
Ju stin ia n u s 1 1 7 4 ,1 7 9 ,1 9 2 .2 3 7
J u stin u s M rte r 1 5 4 ,1 5 5 ,4 8 0
K agan, M oissei 3 9 .9 6 , 361
K aisarea B asileios v t B asileios S uur
K allab. W olfgang 2 5 4 ,2 6 2 , 263
K allistos, N ik e p h o ro s 237. 238, 240. 241
K a llistra to s9 1 , 1 3 2 ,4 7 9
K andinsky, V assili 4 0 1 .4 0 2 , 403, 405, 4 1 2 ,4 2 3 ,
438
K angilaski, Jaak 397
K ant, Im m a n u e l 2 6 6 .3 6 1 , 365, 374, 376, 378,

Le B ru n , J e an -B ap tiste-P ierre 445

Le B run, C h arles 450
L edoux, C la u d e-N ico la s 414
Lee, R en ssele ar W . 272, 283
Leger, F e rn a n d 394
Le G off, Jacq u es 245
L em oyn e, Jean -B ap tiste 363
Le N ain , L ouis 445
L en in . V la d im ir 2 9 1 .3 8 8
Leo X 242. 262, 289
L eon III 178, 1 7 9 ,1 8 1 , 286
L e o n ard o d a V in ci 5 3 .2 1 3 ,2 5 5 .2 6 6 , 2 7 4 ,2 7 5 ,
2 7 6 .2 8 2 , 2 83, 303, 304, 317, 319. 320, 323.
353, 356, 3 7 6 ,4 4 7 , 465, 483, 484
L eo p o ld W ilh elm , e rtsh e rts o g 344

379. 380, 381, 382, 383, 384, 4 8 9 ,4 9 0

K aram azov, Ivan 182

L e ro i-G o u rh a n , A n d re 42
L essing, G o tth o ld E p h ra im 358, 383
L e vy-B ru h l, L u cien 47. 50

Karl IV 307
K arl S u u r 199, 202, 230. 296, 330, 338
K arlstadt, A n d reas 327, 336

L evy-Strauss, C la u d e 4 1 ,4 2 ,4 3 9
LeW itt, Sol 422
L ich te n stein , R oy 3 9 6 ,4 2 2

wnneiiont m s a *
UpchUt, )tc(|ul 394
l.lppi, hlllppo (k l-ra 1'lllppo l.lp p l) 281. 2W ,
.110, .IH
1-ockc, )o h n 375
L om azzo, G ian (ka G io v a n n i) Paolo
Loo, Jean-B aptiste van 430
L opez, A lfonso 347
L o re n zetti, A m b ro g io 156
L o rra in , C la u d e (k a C la u d e G elle) 370
Lossev, A leksei 92, 130, 136, 187, 225, 248, 258,
266, 333
L o th a r 11 230
L o tm a n , Juri 6 1 ,4 4 0
Louis X I 390

Mtxlmoi Conftuor IR7

McMrlile, Itltn .IVA
M c d k l, ( '( u lm ii d f ' ((.'iiiihno V iincni) 292, 299,
.1 0 6 ,3 0 9 ,3 1 0
M edici, C o.sim o I dc', .suurhcrlsoj! 317, 318, 320
M edici, L o ren zo d e' (il M an n llico , ka l.o re n zo
T o re), 306, 309, 310, 314, 319, 472
M ed ici, L o ren zo di P ierfrance.sco d c 291, 306
M ed ici. P iero de 309
M eg isto k les 118
M e la n c h th o n , P h ilip p 327
M ela n th io s, k u n s tn ik 135. 136
M em lin g . H a n s 316
M e n d e lsso h n , M oses 3 5 8 ,3 7 4 ,3 7 9

L ouis X III 347

Louis X IV 292
L o u is X V 390
L o u is X V I 392

M en g s, A n to n R ap h ael 374
M en il, D o m in iq u e d e 394
M en il, Jo h n d e 394

Lovejoy, A rth u r 0 . 13
Low e, A d a m 406
Low ry, G Ien n D, 452

M etsu , G ab riel 350. 351, 352

M etzger, G u stav 410
M etz i O d o 230

L ucius M u m m iu s 124
L udw ig I V aga 1 7 5 ,2 0 2

M ettin g er, T ryggve 19, 71, 72, 395

L u k ian o s 103, 104, 106, 129, 137, 260, 262. 280

L ur^at, Jean 394
L uther, M a rtin 288, 327, 328, 330, 335
L uukas, P h a 143, 170, 173, 240, 242, 288, 320,
322, 323
Lynes, R ussell 3 7 1 ,4 5 8
L yotard, Jean-Fran<;ois 450
L ysippos 96, 11 2 ,1 2 9 , 156, 257, 261, 274
M achiavelli, N iccol 298, 299
M ak sim K reek la n e 146
M ala testa, S ig ism o n d o 2 8 0 ,2 9 1
M alevit, K azim ir 403, 404, 405, 406, 407, 412,
4 1 5 ,4 2 2 ,4 3 0 . 450
M alh e rb e. F ran ^o is d e 365
M alra u x , A n d re 4 1 9 ,4 6 3 ,4 6 4
M a n d e r, K arel v a n 334, 343, 346, 352, 392
M an et, fid o u a rd 398, 419
M a n e tti, A n to n io 286
M ango, C y ril A le x a n d e r 296
M a n te g n a , A n d re a 2 6 2 ,2 6 6 ,2 6 7 ,2 8 6 , 3 1 5 ,3 1 6
M arat. Jean -P au l 366
M are, F ran z 402
M arcellu s, M arcu s C la u d iu s 1 2 3 ,1 2 4
M a rin g h i, F ran cesco 314
M arsh ack , A le x a n d e r 4 1 .4 3
M arte m jan o v , Ju ri 55

M esarites, N ik o la o s 237

M ich a el I I 175
M ich a el III 179
M ich e lan g elo (M ich e lan g elo d i L o d o v ico
B u o n a rro ti S im o n i)1 2 , 53, 2 55, 271, 272, 273.
275.
279, 317, 318, 320, 336. 355, 3 9 0 ,4 3 1 , 483
M illais, J o h n E v erett 431
M in u c iu s Felix 1 4 7 .1 4 8 , 151, 154, 1 5 5 ,1 5 7 , 480
M itch ell, W . J. I h o m a s 342
M itc h e ll-In n e s. L ucy 451
M o h e re ( ie ti Jean -B ap tiste P o q u elin ) 92. 365,
374
M o n d ria n , P ie t 4 0 5 ,4 1 2 ,4 1 5 ,4 2 2
M o n tefe ltro , G u id o b a ld o d a 2 8 1 ,3 2 6
M o n tesq u ie u , C h arles 374, 380
M o n to rso li, G io v a n n i A n to n io 320
M o o re. A lb e rt C. 62
M oraw sk i. S tefan 361
M o re n z , S ieg fried 64
M o rris, C h arles W. 48, 49, 52, 60
M o rris, R o b e rt 422
M o rris , W illiam 426
M o z a rt. W o fg an g A m a d e u s 417
M o u lin , R a y m o n d e 447
M ov ses K h o re n a ts i (k a M o ses K h o re n is t) 143
M u eh l, O tto 410
M u ra k a m i, T ak ash i 453

M a rtia h s, M arcu s V alerius 126

M a rtia n u s C apella 205

M u rato v a , K ira 219

M y ro n 87, 90, 103, 1 1 0 ,1 1 2 , 126, 240
N a h m a d , H elly 452

M a rtin i, S im o n e 307
M arx , K arl 355

N a p o le o n 1 3 6 9 ,4 3 6
N ash , D av id 451

M asaccio ( ie ti T o m m aso C assai) 271, 280. 286.

296,
3 0 1 .3 1 0

N a ttie r, J e an -M arc 363

N avu n an , B ru ce 448

M asp ero . G asto n 66

M asso n , A n d re 439

N ealk es 136
N elso n . R o b e rt 2 3 9 ,2 7 7
N e o p h y to s, P h a 194

M athew , G erv ase 1 7 9 ,1 9 6 ,1 9 7

M atisse, H e n ri 394, 399, 400, 419, 469
M atju in , M ih h a il 406

N ero , C la u d iu s C ae sa r 120
N esio tes 120

Ncwmin, Buiwtt 439,4

PUM, N | K M M 2| M K W K W n

Nltrcho, Stvroa 44R

N lccoll, NIccolA 307, 309

P lniult,I)rtni^( 4Sl

N lk o m u c h o s T eebasi, k u n s tn ik 122
N Itsch, H e rm a n n 410
N oldc, Kmil 4 3 8 ,4 5 0
N o v g o ro d i S tefan 237
N yssa G reg o rio s (ka G reg o rio s N ysses) 166. 167
O d azzi, G io v a n n i 286
O ik o n o m id e s , N ikolas 210
O ld e n b u rg , C laes 458
O liver, K elly 470
O n ia n s , Jo h n 126
O rig e n e s 1 5 4 ,1 6 5 ,2 2 4 ,4 8 0
O ste n d o rfe r, M ich a el 2 4 3 ,2 8 9

P In lu rlc ch Io (k a H e rn a rd ln o d l H elto) 262

1'ionibo. SebuHllnno dcl 325
P iran esi, (llo v u n n l HullUta 436
Pisano, N iccolA (ka N Icola P lsuno) 430
Pizzolo, N iccolA 315
P iu s 11291
P lato n 40, 60, 82, 83, 87, 92, 93, 94, 95, 96, 97, 98,
99, 107, 108, 112, 132, 134, 147, 152, 1 5 5 ,2 1 7 ,
248, 258, 478
P leh h a n o v , G eo rg i 432
P lin iu s N o o re m 1 2 0 ,1 2 4
P n iu s V an em 9 6 ,1 0 6 ,1 1 0 ,1 1 1 , 112, 1 1 5 ,1 1 6 .

O stia L eo (ka L eone O stien se) 211, 228

O u d ry , Jean -B ap tiste 363
O tto III 230

117. 1 2 3 .1 2 5 , 126, 150, 151, 252, 253, 254.

2 5 5 .2 5 6 , 257, 259, 2 6 0 ,2 6 1 , 2 6 2 ,2 6 3 ,2 6 5 ,
2 74, 307, 479, 4 8 3 .4 8 3
P lo tin o s 109, 130, 248

O v e rb e c k , Jo h a n n F rie d ric h 430

O y id iu s (P u b liu s O. N aso ) 8 2 ,8 5 .8 6 .2 3 3

P lu ta rc h o s 8 2 ,1 0 4 ,1 0 6 .1 1 1 . 123. 124, 130, 135,

152, 155. 283, 3 3 4 ,3 9 2 ,4 7 9

P ale o tti, G ab riele 339

P alo m in o . A n to n io 354

P o le m o n P erie g etes (P o lem o n A tee n ast) 136

P o lizian o , A n g elo 298

P am p h ilo s. k u n s tn ik 1 3 5 .2 5 7
P a n a in o s, k u n s tn ik 257

Polke, S ig m a r 448
P o llaiu o lo , P iero d e l ja A n to n io del 310
PoUitt. Jero m e Jo rd a n 1 2 6 ,2 5 9
P o llo ck , P a u l Jack so n 4 0 2 ,4 2 2

P a n c ia tiu s. P h a 146
Panofsky. E rw in 1 4 .2 9 , 5 1 .9 6 ,1 1 2 ,1 1 4 .2 1 2 .
228, 229, 233, 259, 2 6 6 ,2 6 8 , 273, 282, 301,
324,
376
P areja, J u a n d e 448
P a rm e n id e s 258
P a rm ig ia n in o ( ie ti G iro la m o F ran cesco M aria
M azzola) 2 7 5 ,4 0 0
P arrhasios 9 1 .1 1 2 .1 5 1 ,1 9 2 ,2 0 8 .2 5 6 ,2 5 7 ,2 6 0 ,2 6 1
P asti, M a tte o de 314
P atrizi. F ran cesco 3 2 4 .3 2 5
P au l IV 292
P au san ia s 54. 86, 1 0 2 .1 2 0 .1 3 8 .1 7 1 , 307, 362
P eisistra to s 134
P erikles 105
P e rra u lt. C h arles 3 5 6 .4 8 8
P eru g in o , P ie tro 2 6 2 .3 1 2
P e tra rc a . Fraivcesco 252, 253, 2 9 5 ,2 9 9 , 300, 307,
308, 311, 312, 314, 316, 326, 333
P e tro n iu s A rb iter, G aius 9 1 ,1 2 9
P etrov. A n d re i 57
P etrov, M a rk 298
P evsner, N ik o la u s 2 1 1 ,3 1 9 , 322
P forr, F ra n z 4 3 0 ,4 3 3
P h eid ias 103, 104, 1 0 5 ,1 0 6 ,1 0 9 .1 1 2 , 135 ,1 5 0 ,
208. 237, 240, 241, 257, 265
P h ilip p o s II M a k e d o o n la n e 135
P h ilo stra to s N o o re m 1 0 9 ,1 3 2 .4 7 9
P h ilo s tra to s V anem 1 0 9 .1 2 5 .1 3 2 ,4 7 9
P hillips, J o h n 334

P o ly g n o to s 1 0 6 .1 1 5 . 120, 129. 257. 262

Po ly k leito s 1 0 3 .1 0 4 , 1 1 2 .1 1 5 .1 2 6 , 222, 241,
2 5 9 ,2 6 1
P o m p a d o u r, m a rk iis 430
P o n ta n u s , Jaco b u s 299
P ope, A le x a n d e r 375
P o p p er, K arl R a im u n d 174
P o r^b sk i. M ieczy slaw 453
P o rp h y rio s 1 3 7 ,1 5 1
P o se lja n in , Jevgeni 286
P o u ssin , N ico las 352, 353, 469. 488
P rax iteles 103, 1 2 0 .1 2 6 . 208. 2 7 4 .4 3 5
P rezio si. D o n a ld 3 0 ,2 6 9 ,4 5 5
P rig o g in e , Ilya 490
P riscia n i, P elleg rin o 312
P ro b ian u s, R ufius 168
P ro d ro m o s , I h e o d o r o s 241
P ro ta g o ra s A b d e ra s t 1 3 4 ,2 5 8
Psellos, M ich a el 173
P se u d o -D io n y sio s A reo p ag ita 187, 2 3 5 ,4 8 1
P to le m a io s I S o ter 135
P to le m a io s II P h ila d e lp h o s 1 2 2 ,1 3 5
P to le m aio s III E u erg etes 122
P u lc h e ria 170
P u k in . A le k s a n d r 6 9 .3 8 3
P u ttfa rk e n , T h o m as 356

P h o tio s, p a tria rh 91, 1 7 9 ,1 9 9 , 208, 236, 239,

240, 241

P y th ag o ra s R h eg io n ist, k u ju r 1 1 1 ,1 1 2
P y th ag o ra s S am o selt 258
Q u in tilia n u s, M a rc u s F abius 255, 256, 259, 260,
274. 279. 372. 483

Picasso, P ablo 40, 310, 432, 4 3 8 ,4 4 8

P ico d ella M ira n d o la , G io v a n n i 291

R ab in o v it. M ih h a il 59
RafFael (R affaello S an ti v S anzio) 2 4 2 ,2 5 5 , 262,

P iero d ella F ran cesca 172, 2 6 6 ,2 6 7 .2 6 8 .2 8 0 .

303, 356
P ietro d a M ila n o 315

265, 266, 271, 275, 276, 286, 288, 316, 317,

325, 326, 343, 344, 347, 355, 369, 429, 433,
434, 4 35, 448, 483

lUlfflondI, MtretnConlo 369

Raunchenbach, Boris 4V
R iiu sfh en b crg , R obert 410, 412, 422,44^, 4S7
Ray, M an (ieti liin n iiin u d R ad n itzk y ) 408
R ead, H e rb e rt 4 0 1 ,4 6 7
R eg e n sb u rg i B erth o ld 2 1 5 ,2 1 6
R eid, S usan 454
R e in h a rd t, A d 422
R eitlinger, G e ia ld 444
R e m b ra n d t H a rm e n s z . v a n R ijn 3 7 ,1 9 8 , 346,
3 4 7 ,3 4 8 ,4 3 3
R ib era, Jusepe de 445
R ichier, G e rm a in e 394
R ichter, G e rh a rd 3 9 6 ,4 4 8 , 451, 452, 455
R ic k ert, H e in ric h 71
Riegl, A lois 4 2 6 ,4 2 9
R ig au d , H y a d n th e 363
R o b b ia, L uca della 296
R o b ert, C arl 256
R o b e rti, E rcole de 312
R o m a n o , G iulio 2 7 5 ,3 6 9
R o te n b erg , Jevsei 418
R o tb k o , M a rk 394
R o u au lt, G eorges 394
R o u sse au , Jean-Jacques 291, 374, 375, 392
R ubens, P e te r P aul 3 4 3 ,3 5 2 , 3 5 5 ,4 1 9 ,4 3 3 ,4 6 9
R u b in , W illia m 4 3 4 ,4 3 9
Rubljov, A n d re i 2 0 7 ,2 0 8 ,4 4 6

Serota, N Ic o lii 451,453

K tv tru , Ainnlu 124
,Sliii(tebury, A n lh d u y A shlcy ( '.iioper 374, 415
Sili i lu u n g jl 472
S hincr, l.a rry 3 7 1 ,4 1 4 ,4 2 5
Sieber, R oy 47
S ign o relli, l.u ca 313, 429
S im o n id es 1 0 6 ,2 8 2 ,2 8 3 , 474
S kopas, k u ju r 91
Sloane, H an s 369
S kal, A lan 471
Sokolov, M ih h a il 465
S okolov-S kalja, Pavel 454
S o k rate s 61, 8 7 ,1 0 8 ,2 5 7
S olo n 119
S o u rd is, H e n r i d e 342
S p eu sip p o s 257
Spivey, N ig el 8 3 ,8 9 , 9 2 ,1 0 0 ,1 0 1 ,4 7 8
S prin g er, A n to n H e in ric h 438
S q u arcio n e, F ra n c e s c o 320
Stael, P ie te r 346
S tan islaw A u g u st P o n iato w sk i 368
S tep h a n o s D ia k o n o s 1 8 1 ,1 8 2 ,1 9 6 ,2 0 1
S tew art, A n d re w 82, 83, 8 9 ,4 7 8
S tilp o n M eg arast 135
S trad a, Jaco p o d a 316
S u e to n iu s (G aiu s S u eto n iu s T ra n q u illu s) 136,
137, 230

R ucellai, G io v a n n i 3 1 0 ,3 1 2 ,4 7 2
R uscha, E d 396

S uget, a b t 2 1 1 ,2 1 2 ,2 2 8 ,2 3 0 ,2 3 1 ,2 3 2 , 233, 234,

235, 248, 482

R u sk in , Jo h n 426
S aatchi, C h arles 451

Sulzer. Jo h a n n G e o rg 359, 361, 374, 375, 381,

425, 488

Saew ulf, p a lv e r n d u r 232

S ain t-V icto ri H u g o 215

S u lta n M u h a m m e d 473
S um aro k o v , A le k s a n d r 417

Saxl, F ritz 14

S ven tsitsk aja, Irin a 142

atsk ih h , A le k s a n d ra 430
ikin, Iv a n 52
reider, Juli 55

S alinas, F ran cisc o d e 302

S alo m o n , N a n e tte 4 6 9 ,4 7 0
S a n d ra rt, Jo ach im v o n 3 4 3 ,3 4 7
S arabjanov, D m itri 4 0 3 ,4 0 5
S arto, A n d re a del 2 7 5 ,2 9 2 ,2 9 3 ,3 6 9
S autuola, M arcelin o S anz d e 443
S avonarola, G iro la m o 331, 3 3 3 ,3 9 2
Savtuk, V aleri 411
Scavizzi, G iu se p p e 329
S chapiro, M ey er 203
S chelling, F rie d ric h W ilh elm Jo se p h v o n 55
S chiller, F rie d ric h v o n 2 7 ,3 0 1 , 361, 371, 374,
378, 384, 385, 386, 415, 424. 4 2 5 ,4 2 6 ,4 2 7 ,
4 4 0 ,4 9 0
Schlegel, F rie d ric h v o n 3 6 ,4 1 4
S ch n ap p , A lain 84
S ch o d er, R ay m o n d 256
S chn, E rh a rd 327
S chw arzkogler, R u d o lf 4 1 0 ,4 1 1
S chw eitzer, B e rn h a rd 1 0 4 ,1 0 6 ,2 5 6 , 260, 284
Scorel. Jan v a n 334
S crovegni, E n ric o 305
S ellers, E u g en ie 2 5 6 ,2 8 4
S em per, G o ttfrie d 4 7 ,4 2 6
S eneca, L ucius A n n a e u s 1 0 4 ,1 1 0 , 114
S eren u s, p iisk o p 200

Z a rlin o , G ioseffo 302

Z e n o n E least 258
Z e u x is 96, 1 0 6 ,1 1 2 ,1 1 5 ,1 1 6 , 1 2 2 ,1 2 8 , 151, 208,
240, 2 57, 260, 262, 265, 2 6 6 ,4 4 7 , 479
Z o s im a P a le stiin a st 237
Z ubo v , V assili 2 2 5 ,2 3 5
Z u c cari, F ed erig o 322, 3 2 3 ,3 5 3
Z w ingli, U lric h 328
d an o v , A n d re i 397
ivov, V ik to r 187
Z ygulski, Z d z islaw 125
T a h m a sp I, a h h 473
T a lb o t, G ilb e rt 326
Tanguy, Yves 439
T atark iew icz, W tad y sfaw 14, 215
T a tia n o s 154, 155, 480
T atlin , V la d im ir 462
T a u b m a n , A lfred A. 452
Teeba C eb es 163
Telestes 122
T eniers, D av id n o o re m 344, 355
'Icresa, em a (AgnCvS G cm xha W ojaxhlu) 246

rcrlu lll m i!i,Q u iiiliisS cp llm u ii F liiw n l ' ' l . T'.!.

IS.(, IM , 162, IM , 177, 198, .1.16, <1H()
IH lcIh i, I le n ri 4.W
'Ih ales 1J3
'Ih fo ilo ra 176, 179
T he o d o ro s S tudites 7 6 .1 6 7 ,1 6 8 , 186, 188, 190,
191,
192, 193, 194,481
T he o d o siu s I I 170
T heodulf, piisk o p 199
H ie o p h a n e s K reeklane 209
T heophiJos A le k sa n d ria st, p a tria rh 1 6 0 ,2 1 4
T heo p b rasto s 86
T hore-B rger, 'Ih e o p h ile 43 7 ,4 4 5
T hukydides 1 0 5 ,1 2 0
T h u tm o sls III 388
T ietze, H an s 322
T im o n 133
T im u r (ka T a m erla n ) 474

V ico ,(ilam h allliilti <127,4.10

V lg^e-I,c Itru n , f!lluhclh l.oulc "HS
V incen l H eauvalssI 21 fi
V itru v iu s (M a rc u s V. 1nlllo) 125, 255
Vogel, S usan 46
V oltaire ( ie ti F ran(;ols-M urfc A roiicl) 374, 377
V feck en ro d er, W ilh elm llcln rich 415, 427
W a ck ern ag e l. M a rtin 282
W^ang Z h e n 472
W a rb u rg , A b y 2 9 1 ,4 3 2
W a rh o l, A n d y 409, 412, 422, 442
V\fatson, P e te r 3 7 5 ,4 4 8
W a ttea u , J e a n -A n to in e 4 4 4 ,4 4 7
W eber, M a x 6 2
W eibel, P e te r 405, 413
W e in reic h , O tto 8 1 .1 3 8
W e itzm an -F ied ler. Jo sep h a 160

T inguely, Jean 410

T in to re tto ( ie ti Jacopo R o b u sti) 344

W elch. E v ely n 312

W est. B e n ja m in 362
W b istler. Jam es A b b o tt M cN eill 426

T izia n (ieti T iz ia n o V ecellio) 2 7 1 .2 8 6 ,3 1 6 . 317.

326,
3 3 3 ,4 2 9

W ickler, W o lfg an g 25
W in c k e lm a n n , J o h a n n Joachim 2 7 4 ,3 8 0 , 384,

T ra ian u s, M arcu s U lp iu s 124. 308

T ro n c h in . F ran ^o is 447

4 3 1 ,4 3 2 ,4 3 5 , 4 3 6 ,4 3 7
W ittg e n ste in . L u d w ig 34
W o e rm a n n , K arl 438

T ernevski, N ik o lai 332

T o rn i, D an iil 208
T u o tilo G aU enist 2 1 1 ,2 1 4
T ura, C o s im o (ka C o s im e ) 312
Tylor. E d w ard B. 57
T y n d a le, W illiam 247
U ccell, P aolo ( ie ti P aolo d i D o n o ) 310

W rig h t. F r a n k L lo y d 228
W lfflin, H e in ric h 466
W y d if, Jo h n 326
n n is A n d re i (ka A n d re i B laenni) 155
X e n o k r a te s S i k y o n is tv A te e n a s t lll , 112, 115,
2 5 3 ,2 5 6 ,

2 5 7 ,2 5 8 , 259, 2 6 0 ,2 6 1 , 263, 264.

UfFelen, Lucas v a n 347

U ljanov, V la d im ir v t L enin, V la d im ir

284,
4 29. 479, 483
X e n o p h a n e s K o lo p h o n ist 133. 134

U rb a n u s V III 341
U spenski, B oriss 6 1 ,1 9 4

Y a z id II 1 7 8

U akov. S im o n 144
U y len b u rg h , H e n d ric k v a n 348
Vaga. P e rin o del (ka P iero B u o n ac co rsi) 275
Valla, L o re n z o 304
V archi, B e n e d e tto 5 3 ,2 5 3 ,2 7 4
V arre, M a rc u s T e ren tiu s 261
V asari. G io rg io 115, 213, 250, 251, 252, 253. 254,
255, 256, 257, 261, 2 6 2 ,2 6 3 , 264, 265, 266,
2 6 7 ,2 6 8 , 2 6 9 ,2 7 0 , 271, 272, 273. 274, 275,
276, 277, 278, 282, 283, 284, 285, 286, 287,
292, 293, 294, 295, 296, 301, 304, 305, 314,
317, 318, 319, 320, 321, 322, 323. 340. 353,
355, 362, 3 6 9 ,4 2 7 ,4 2 9 ,4 3 4 ,4 3 6 ,4 6 9 ,4 7 0 .
4 7 1 .4 8 .1 .4 8 4
V elzquez, D iego R o d rig u e z d e Silva y 4 1 9 .4 4 8
V eneziano, A go stin o ( ie ti A g o stin o de M usi)
320
V eneziano, D o m e n ic o 310
V enturi, L ionello 260
Vergiliu.s 333
V crm eer v a n P elft, Jan 3 5 1 ,4 2 8
V crnant, Iean -1 'ic rre 8 5 ,9 7 ,1 5 9 ,1 7 1
Vcrone.se, 1aoli) (ka P aolo C aliari) 336, 338, 344
VcTre.s, Galu.s 124, 126,447
V c r r o a b i.i, A n d rea del 279, 294, 310
V la i, Hncii 12(1

Yates, F ra n c e s 291