61

3. TRAFOD
3.1.Trafo ttamisphimte
Trafo ehk transformaator on seade, mis muundab vahelduvvoolu elektrienergiat helt
pingetasemelt (voltage level) teisele pingetasemele magnetvlja abil. Niteks 10kV 50Hz pingetase
muundatakse tasemeks 230V 50Hz. Sagedust trafo ei muuda. Alalisvoolu ei suuda trafo le kanda.
Trafo konstruktsioon on lihtne. Ta koosneb kahest vi enamast mhisest, mis on keritud hisele
ferromagnetilisele sdamikule (joonis 3.1).

Magnetahel

S1

U1

1=0

S2

U1,
E

I1
U2

E
w1

R
I0

w2

Joonis 3.1. Trafo ehitus ja idealiseeritud thijooksu faasordiagramm

Lihtsaimal juhul on trafol ks primaarmhis keerdude arvuga w1 , millesse juhitakse elektrienergia
ja ks sekundaarmhis keerdude arvuga w2 , millest energia juhitakse lliti S2 kaudu tarbijasse R.
Sagedustel f<150Hz valmistatakse sdamik 0,35...0,50mm paksustest elektrotehnilise terase
lehtedest.
Trafo llitamisel lliti S1 abil siinuspingele U1 tekib mhises w1 vool I1 . See vool tekitab piki
sdamikku magnetvoo F 1 . Muutuv magnetvoog indutseerib mlemas mhises elektromotoorju.
Kui lliti S2 on suletud, siis tekib sekundaarahelas ka vool I2 , mida nimetatakse koormusvooluks.
Kui lliti S2 on avatud, siis sekundaarvool puudub. Seda olukorda nimetatakse thijooksuks.
Primaarvool I1 on olemas ka thijooksul ja seda voolu nimetatakse siis thijooksuvooluks ehk
magneetimisvooluks.
3.1.1. Kadudeta trafo thijooksul
Jtame esialgu trafosdamikus esineva hstereesi- ja prisvoolukao arvestamata. Samuti
ignoreerime suhteliselt vikest aktiivvimsuse kadu, mis tekib voolu lbiminekul primaarmhisest.
Faraday seaduse jrgi on magnetvoog F 1 ja indutseeritud elektromotoorjud e1 seotud jrgnevalt
e1 = w1

kus w1 on primaarmhise keerdude arv.

d
,
dt

(3.1)

62
Kui trafo primaarahelas takistus puudub, siis igal ajamomendil peab elektromotoorju hetkvrtus
e1 olema vrdne primaarpinge hetkvrtusega, mis muutub siinusseaduse u1 =U1m sin? t kohaselt.
Jrelikult me vime sel juhul avaldises (3.1) elektromotoorju e1 asendada pingega u1 ja saame
U1m sin t = w1

d
.
dt

(3.2)

Avaldise (3.2) vasak pool kirjeldab muutuvat pinget ja parem pool muutuvat magnetvoogu. Kui
Faraday seadus kirjeldab magnetvoo muutumisel tekkivat elektromotoorjudu, siis (3.2) kirjeldab
vastupidist protsessi, see on pinge mjul tekkivat magnetvoo muutust. Meid huvitab, millise
seadusprasuse jrgi toimub magnetvoo muutus. Selleks teisendame avaldist (3.2) jrgnevalt
d =

U1 2
sin tdt
w1

ja integreerimisel saame
=

U1 2
U 2
sin td ( t ) = 1
cos t + K ,

w1
2 fw1

kus siinuspinge korral K=0 ja f on toitepinge sagedus (? =2pf) ja sin td (t ) =

(3.3)
1
cos t + K

Jrelikult pinge muutumisel siinusseaduse jrgi muutub magnetvoog koosinusseaduse jrgi.

Magnetvoo F kver jb pingekverast 90 maha, nagu on nidatud joonisel 3.1 toodud
faasordiagrammil. Idealiseeritud thijooksuvool I0 on samuti siinuseline ja magnetvooga samas
faasis. Sellega on voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk f vrdne 90-ga. Kadudeta trafo poolt
thijooksul tarbitav aktiivvimsus
p=U1 I0 cos90=0
(3.4)
ja
Q=U1 I0 sin90= U1 I0 .
(3.5)
Reaktiivvimsuse tarbimine vrgust on trafo tks paratamatult vajalik. Muidu ei saa tekitada
muutuvat magnetvoogu, aga ilma selleta ei saa indutseerida sekundaarpinget.
Kadude esinemisel on f veidi viksem kui 90 ja (3.4) jrgi mratav aktiivvimsus on nullist
suurem. Avaldist (3.3) vib kirjutada ka kujul
= m cos t ,
kus
m =

U1 2
.
2 fw1

(3.6)

Avaldisest (3.6) vime teha kaks jreldust. Esiteks vheneb magnetvoo amplituud sageduse f
kasvamisel. Kui magnetvoog on viksem, siis me vime vhendada ferromagnetilise sdamiku (s.o.
magnetahela) ristliget. Sellega muutub ka mhise keeru pikkus lhemaks ja kogu trafo tuleb
viksem ja kergem. Kui 50Hz asemel kasutada sagedust 500Hz, tuleks samal vimsusel trafo kaal
umbes 10 korda viksem. Miks siis kasutatakse elektrienergia lekandel ja jaotamisel 50Hz
sagedust. Phjus on selles, et koos sageduse kasvuga suureneb reaktiivvimsus. Sagedus 50Hz (vi
60Hz nagu USA-s) oli optimumi lhedane umbes aastal 1900. Praegu loetakse optimumiks umbes
400 Hz, kuid energiassteemi ja tarbijaid ei saa vlja vahetada. See on limalt kallis.
Teiseks jreldub avaldisest (3.6), et magnetvoog vheneb primaarmhise keerdude arvu kasvamisel.
Selle tttu on vikese sdamiku ristlikega trafo primaarmhisel alati palju rohkem keerde, kui
suure sdamiku ristlikega trafol, kui pinge ja sagedus on samad.
Avaldisest (3.6) saab leida ka primaarpinge U1 , mis eelpool tehtud lihtsustuste tttu (aktiivkadude
ignoreerimine) on vrdne mhises indutseeritud vastu-elektromotoorjuga, U1 =E1 . Selle tttu vime
kirjutada

63
E1 = 2 f w1 m = 4,44 fw1 m .

(3.7)
Elektromotoorjud on sltumatu ahela takistusest. Selle tttu kehtib avaldis (3.7) ka reaalsete
kadudega trafo korral ja seda nimetatakse transformatoorse elektromotoorju vrrandiks. See on
ks trafo phiseostest siinuspinge korral.
Avaldist (3.7) vime me kasutada ka sekundaarmhise elektromotoorju E2 leidmiseks, kui me
paneme sellesse avaldisse sekundaarmhise keerdude arvu w2
E2 =4,44fw2 F m .
(3.8)
Trafo primaarmhise ja sekundaarmhise elektromotoorjudude suhet nimetatakse trafo
lekandeteguriks, mida thistatakse k 12 ,
E1
= k12 .
E2

(3.9)

w1
.
w2

(3.10)

Avaldiste (3.7) ja (3.9) teisenduse phjal

k12 =

lekandetegur on vrdne ka keerdude arvu suhtega. Ingliskeelses kirjanduses on keerdude suhe

(turns ratio) kasutusel lekandeteguri thenduses. Lineaarne seos keerdude arvu ja elektromotoorju
vahel jreldub ka otseselt Faraday seadusest e = wd / dt . Pinge vhendamiseks peab
sekundaarmhise keerdude arv olema viksem kui primaarmhisel.
Transformatoorse elektromotoorju vrrandit vib jrgnevalt teisendada
E1 = 4,44 fw1 m = 4,44 fw1 Bm S ,
(3.11)
kus Bm magnetvootiheduse amplituud trafosdamikus,
S trafosdamiku plekkide ristlige.
Magnetvootiheduse amplituud on piiratud trafosdamiku kllastusega ja on sltuvalt sdamiku
materjalist piirides 1,01,7 Wb/m2 . Trafo konstrueeritakse nii, et selline magnetvootiheduse
amplituud tekib trafo nimipingel. Sellise magnetvootiheduse amplituudi juures jb trafo
thijooksuvool suhteliselt vikeseks (tavaliselt alla 10% nimivoolust). Kui trafole rakendatakse
nimipingest suurem pinge, siis suureneb magneetimisvool vga jrsult. Seda selgitab joonis 3.2.

Joonis 3.2. Trafo thijooksuvoolu jrsk suurenemine, kui pinge letab nimipinge
Trafosdamiku magnetvootihedus B suureneb proportsionaalselt pingega U, mis avaldisest (3.2).
Teisest kljest on trafo thijooksuvoolu I0 ja sdamiku magnetvljatugevuse H vahel lineaarne
sltuvus, mis jreldub koguvoolu seadusest. Selle tttu on trafo pingeamplituudi Um ja
thijooksuvoolu amplituudi I0m vahelise sltuvuse I0m =f(Um )kver joonisel 3.2 sarnane
trafosdamiku materjali magneetimiskverale Bm =f(Hm ). Nimipinge juures on joonisel 3.2 nidatud
pingeamplituud Um1 ja thijooksuvoolu amplituud U0m1 . Kui pinge suureneb niteks 20% le

64
nimipinge (Um2 ), siis suureneb thijooksuvool umbes 5 korda (I0m2 ) ja moodustab juba kuni poole
nimivoolust. Kui aga trafole rakendada nimipingest 1,52 korda suurem pinge, siis lheb
thijooksuvool nimivoolust palju suuremaks ja trafo isolatsioon rikneb lekuumenemise tttu isegi
koormuse tielikul puudumisel. Nimipingest viksemal pingel ttab trafo probleemideta.
Avaldist (3.8) vime me kasutada ka trafomhiste keerdude arvu mramiseks juhul kui meil on
niteks mingi vana magnetahela plekipakk ja me soovime sinna kerida uued mhised.
Primaarmhise keerude arv avaldub kujul
w1 = U1 / 4,44 fBm S
(3.12)
2
Tundmatu plekkide materjali puhul vime vtta Bm =1,0 Wb/m , magnetahela ristlike saame mta
ja toitepinge vrtuse teadmisel ongi meil kik vajalikud suurused olemas.
Muundurites kasutatavatel trafodel vib siinuspinge asemel olla ka nelinurkpinge.

u,

u,

u,

m
t

(a)

u,

(b)

(c)

(d)

Joonis 3.3. Magnetvoo muutus trafos ; (a) he polaarsusega impulsid; (b) kahe polaarsusega
impulsid; (c) kahe polaarsusega impulsid, kus esimene impulss on poole lhem; (d)
siinuspingel
Joonisel 3.3 on nidatud magnetvoo muutused selle juhu jaoks. Lihtsuse mttes on kadudeta ja
puisteta trafo. Nelinurkimpulsi kestel on pinge vrtus konstantne. Avaldis (3.2) omab sel juhul
peale teisendamist kuju
d =

U1
dt .
w1

(3.13)

Mrki miinus ei tarvitse antud juhul arvestada ja integreerimisel saame

=

U1
t+K.
w1

(3.14)

K on siin magnetvoo algvrtus pingeimpulsi algul. Pingeimpulsi kestel kasvab magnetvoog ajas
lineaarselt. Kui pingeimpulsid on he polaarsusega ja nende vahel on paus (joonis 3.3a), siis pausi
ajal on pinge vrdne nulliga. Magnetvoo vrtus sel ajal ei muutu. Selle tttu ka magneetimisvool
peab olema konstantne. See on vimalik, kui elektriahela takistus on vrdne nulliga. Ka pingeallika
sisetakistus on null. Reaalselt seda harilikult ei ole ja kahe impulsi vahel magnetvoog vheneb
veidi.
Uue pingeimpulsi ajal hakkab magnetvoog endises suunas kasvama. Lpuks muutub magnetvoog
alati nii suureks, et sdamik kllastub. Sel juhul magnetvoo edasise suurenemise jaoks peab
magneetimisvool
vga
jrsult
kasvama
hakkama.
Idealiseeritud
juhtumil
(nelinurkne
magneetimiskver) muutub vool lpmata suureks. Tegelikult omandab vool mingi lpliku vrtuse
ja magnetvoo suurenemine lpeb. Siis kaob tielikult ka indutseeritud elektromotoorjud ja
sekundaarpinge. Siit saab selgeks, et hepolaarsetel impulssidel ja alalisvoolul lheb trafo kiiresti
kllastusse ja lakkab funktsioneerimast. Enamgi veel. Primaarvool muutub mitukmmend korda

65
suuremaks arvutuslikust nimivoolust, trafomhis kuumeneb le ja isolatsioon rikneb. Seda muidugi
juhul, kui puudub kaitse, mis liiga suure voolu puhul trafo vlja llitab.
Kui impulsside polaarsus vaheldub, siis negatiivse impulsi ajal muutub magnetvoog alanemise
suunas ja trafo kllastusse ei lhe. Tvime silib. Vahelduva polaarsusega pinge korral aga vib
magnetvoog (ja ka magneetimisvool) olla hepolaarne nagu joonisel 3.3b. Magnetahela jaoks on
parem joonisel 3.3c toodud variant, kus magnetvoog on vahelduva polaarsusega. Samal pingel on
magnetvoo amplituud F m siis kaks korda viksem. Vahelduva magnetvooga talitluse vib saada sel
teel, et anda esimene pingeimpulss poole lhem. Siinuspinge korral saadakse kohe ilma
alaliskomponendita magnetvoog, kui trafo llitatakse sisse vrgupinge maksimumi ajal (joonis
3.3d). Kui sissellitus on mnel teisel ajamomendil, siis tekib alaliskomponent, mis aga reaalsetel
trafodel sumbub mnekmne toitepinge perioodi jooksul (alaliskomponendi korral ei ole positiivne
ja negatiivne poolperiood vrdsed).
Nelinurkpinge korral on pinge ja magneetimisvoolu kverate kujud erinevad. Magneetimisvool on
kolmnurgakujuline, pinge on nelinurgakujuline. Siinuspingel on need kverate kujud idealiseeritud
juhul sarnased. Reaalsetes trafodes esinev magneetimisvoolu kver on aga osalise kllastuse tttu
moonutatud.
3.1.2. Primaarvoolu koormuskomponendi tekkimine sekundaarvoolu mjul
Vaatame trafo sekundaarvoolu poolt phjustatud primaarvoolu ehk tpsemalt primaarvoolu
koormuskomponenti. Sealjuures eeldame lihtsuse huvides, et kik magnetvlja jujooned haaravad
mlemat mhist ja mhiste keerdude arvud on vrdsed. Tegelikkuses erinevad puistevlju me
ignoreerime. Sealjuures peame silmas, et voolu lbimisel mhistest tekib seal teatud pingelang. Me
vime ka ette kujutada, et mhised on ilma takistuseta aga selle eest on mhistega jrjestikku
llitatud resistorid r1 ja r2 nagu joonisel 3.4.

Magnetahel

0
2K
r2
i2

1K
u=i1r1
r1
i1

u1

e
w1

u2

w2

Joonis 3.4. Trafo koormamine vooluga

Oletame, et trafo primaarmhis llitatakse nelinurkpingele u1 (ostsillogramm
Ajamomendil t 1 llitatakse sisse koormustakisti R ja tekib sekundaarvool i2 .
vrtust vhendatakse kuni ajamomendini t 2 . Siis hoitakse koormustakistus
ajamomendil t 3 llitatakse koormus vlja. Sekundaarahela koormusvoolu mjul

joonisel 3.5).
Koormustakisti
konstantne ja
tekivad trafos

66
jrgmised protsessid. Protsessi kigus esinevad mjud on joonisel 3.5 nidatud nooltega 1 kuni 6.
Need mjud on jrgmised.
1. Vool i2 tekitab magnetahelas magnetvoo F 2K.
2. Magnetvoog F 2K on Lenzi seaduse jrgi vastassuunaline magneetimisvoolu i0 magnetvooga
F 0 ja vhendab seda veidi (vaata ka magnetvoo suundi joonisel 3.4).

u1,
e,i

u1
i1K

u1
i0
i1

t
i1

i0

i1K

Tekitab 1K
u2,
i2

u2
i2

t2

t3

t1

i2

Vhendab indutseeritud
elektromotoorjudu e

1K 3

2K

t
2
0

2K

1K

Joonis 3.5. Primaarvoolu koormuskomponendi i1k tekkimine sekundaarvoolu i2 mjul

67
3. Magnetvoo F 0 vhenemise tttu vheneb indutseeritud vastuelektromotoorjud e (vrdle
vastuelektromotoorse juga jrgmisel positiivsel pingeimpulsil, kus koormusvool i2
puudub).
4. Vastuelektromotoorju e vhenemise tttu suureneb pinge ? u takistil r1 . Selle tulemusena
suureneb Ohmi seaduse kohaselt vool. Tekib primaarvoolu koormuskomponent i1K.
5. Primaarvoolu koormuskomponent i1K tekitab magnetahelas oma magnetvoo F 1K.
6. Primaarvoolu koormuskomponendi magnetvoog F 1K on vastassuunaline sekundaarvoolu
magnetvooga F 2K ja need vood kompenseeruvad. Selle tttu magneetimisvoog F 0 vheneb
ainult pingelangu ? U kasvamise tttu ja see vhenemine on vike.
Lhemalt eldes sekundaarvoolu vli hvitab magneetimisvoolu vlja ja magneetimisvoolu vlja
taastamiseks vetakse toiteallikast voolu juurde. Energiavahetuse protsess kib vlja kaudu.
Primaarpoolelt vetava koormusvoolu energia muutub vlja energiaks ja vlja energia muutub
sekundaarvoolu energiaks. Kui me punktis 2.1 vaatasime, et elektrivool tekitab alati magnetvlja ja
viib sinna energia, siis siin on ka vastupidine protsess, magnetvli viib voolule energiat. Harilikult
tagajrg ilmneb peale phjust teatud aja prast. Phjuse ja tagajrje vahel on ajavahe. Voolu tekke
ja tema magnetvlja tekke vahel ajavahe puudub absoluutselt. Voolu ja tema magnetvlja suhe on
selle poolest unikaalne. Selle tttu ksimus, mis on primaarne, kas vool vi vli, muutub mttetuks.
Vli vib olla sama hsti primaarne kui vool. Sellel phineb trafo t. Eelkirjeldatud protsessi
sammud ei jrgne ksteisele ajaliselt. Kik toimub heaegselt. Et aga toimuvat mista, on kasulik
asja vaadata kuue jrgneva sammuna.
Trafo primaarmhises magneetimisvool i0 ja primaarvoolu koormuskomponent i1k summeeruvad ja
annavad kokku voolu i1 (peen punktiirjoon joonisel 3.5).
Trafo elektromotoorju e kver erineb primaarpinge kverast, sest primaarmhise takistusel (r1
joonisel 3.4) tekib pingelang. Ristklikimpulsi alguses on thijooksul elektromotoorjud pingest
suurem, sest sel ajal antakse magnetahela magnetvlja salvestatud energiat toiteallikasse tagasi
(vool on vastupidi pinge suunale). Kui magneetimisvoolu hetkvrtus vrdub nulliga ja
koormusvool puudub, siis sel ajamomendil on elektromotoorjud vrdne primaarpingega (vaata
parempoolset positiivset pingeimpulssi joonisel 3.5). Elektromotoorju suurust vhendab nii
magneetimisvool kui ka koormusvool, mis mlemad tekitavad mhise takistusel pingelangu.
Sekundaarpinge erineb elektromotoorjust veel sekundaarmhise takistusel r2 tekkiva pingelangu
poolest, kuid on antud juhul elektromotoorju kveraga sarnane. Sekundaarpinge kveral on hsti
nha koormusvoolust tingitud sekundaarpinge vhenemine.
Reaalse trafo voolu ja pinge kverad erinevad mnevrra joonisel 3.5 toodud kveratest, sest
reaalses trafos primaar- ja sekundaarmhise magnetvood erinevad puistevoogude tttu alati.

3.2. Trafode konstruktsioon, liigid ja kasutamine

3.2.1. Elektrienergia parameetrite valik ja muutmine
On ldtuntud, et 100-vatine hglamp annab rohkem valgust kui 40-vatine. Vimsus on
elektriseadet iseloomustavaks phiparameetriks.
100-vatise vimsuse vime me saada pingel 10 V ja voolul 10 A. Kuid vime valida ka pinge
100 V ja voolu 1 A ja phimtteliselt ka pinge 1 V ja voolu 100 A. Hglambi vimsus P on
mratud tema pinge U ja voolu I korrutisega, mida vib kirjutada kujul
P=U1 I1 =U2 I2 =U3 I3 .
(3.15)

68
Seda avaldist vib tlgendada nii, et sama vimsuse lekandmiseks vib valida erinevad
pingenivood.
Pingenivoode valikul on praktikas alati siiski teatud piirangud. Niteks kui pingeallika pinge on
10 V ja lambi arvutuslik tpinge 100 V, siis lamp valgust andma ei hakka. Tuleb valida 10-voldine
lamp vi kasutada pinge muutmiseks abiseadet, mis muudab elektrienergia parameetrid sobivaks.
Seda abiseadet nimetatakse ldjuhul muunduriks. Antud juhul on 10-voldise lambi valik parem
lahendus, sest muundur ei ole just vga odav seade ja peale selle on igas muunduris energiakadu.
Kui aga pingeallika pinge on 1000 V, siis sellisele pingele 100-vatise lambi valmistamine muutub
liiga keeruliseks ja kalliks. Hgniit muutub limalt pikaks ja peeneks ja tema toestamisega kuumas
olekus on probleeme. Siin on muunduri kasutamine parem lahendus.
Kui pingeallika pinge on 1 V, siis sellisele pingele 100-vatise hgniidi valmistamine ei ole seotud
suurte raskustega, kuid suured raskused on hendusjuhtmetega, sest vool on 100 A. Kui me lubame
hendusjuhtmetes kao 1%, siis on vaja, et pingelang juhtmetes ? U=0,011=0,01 V ja juhtmete
takistus R=0,01/100=0,0001 . Kui niteks liin toiteallikast lambini on 10 m, siis peavad liiniks
olema 6,6 cm lbimduga vaskvardad. See oleks ennengematu vase raiskamine. Vrdluseks
mrgime, et 100-voldise pinge ja muude vrdsete tingimuste juures kujuneb juhtme vajalikuks
lbimduks 0,66 mm,
Nagu neme on juhtme vajalik lbimt prdvrdeline pingega. Mida suurem pinge seda
peenemad juhtmed. Kuid suurem pinge on ohtlikum ja nuab ka paksemat isolatsiooni, et ei tekiks
lbilk. Selle tttu ei ole liiga krge pinge hea. Osutub, et ligikaudu optimaalse liini pinge saab
mrata kauguse jrgi pingeallika ja tarbija vahel. Kui valida 1 volt 1 meetri kohta ehk 1000 V
kilomeetrile, siis saamegi optimaalsele lhedase pinge. Kuna nii liinide kui ja tarbijate pinged ei ole
vabalt valitavad ja ldjuhul ka mitte vrdsed, siis on muundurite kasutamine paratamatu.
Oluline on, et need muundurid oleksid vimalikult tkindlad, vikeste kadudega ja odavad. Neile
kriteeriumidele vastab kllalt hsti eelpool vaadeldud trafo. Kui alles elektrit kasutama hakati, siis
olid kaugused generaatori ja tarbijate vahel vikesed ja kasutati alalisvoolu. Hiljem mindi le
vahelduvvoolule ja siis sai hakata kasutama elektrienergia kauglekannet, kus pika lekandeliini
algul on trafo, mis tstab pinge les ja liini lpus on teine trafo, mis muudab pinge madalamaks,
nagu see on elektritarvitite jaoks vajalik. Alalisvoolu puhul ei olnud see vimalik.
Mdunud sajandi lpul ilmusid siiski ka pooljuhtmuundurid, mille abil saab ka alalisvoolu pinget
muuta. Sellele vaatamata trafode kasutamine jtkub ja paljudel juhtudel on trafod asendamatud.
Trafo primaarmhis ja sekundaarmhis on elektriliselt isoleeritud ehk teisiti vljendatult
galvaaniliselt eraldatud. Selle tttu ei satu niteks ohtlik krgepingeliini pinge elamusse.
Trafode kasutamist iseloomustab joonisel 3.6 toodud klassifikatsioon.

69
Trafod

Elektrivarustuse
jutrafod
20 kVA kuni 1000Mva
50...60 Hz (16 23 Hz)

hefaasilised
Kolmefaasilise
litrafod
Kuivtrafod
Vljas
asuvad
Siseruumides
asuvad

Elektriseadmete
toitetrafod
(pingenivoo sobituseks
ja galvaaniliseks
eralduseks)

Mt - ja signaaliahela
trafod

Vrgusageduslikud
50 vi 60 Hz
1 VA...100 MVA

Voolutrafod

Llitussageduslikud
5...1000 kHZ
0,1...100 kVA

Galvaanilise
eralduse trafod
signaaliahelates

Generaatori trafod
(pinget tstvad)
Alajaama trafod
(pinget alandavad)

Mittereguleeritavad
Pingevabalt
astmeliselt
reguleeritavad
Koormuse all
astmeliselt
reguleeritavad

Joonis 3.6. Trafode klassifikatsioon

Pingetrafod

70
3.2.2. Trafode magnetahelad
Sltuvalt magnetsdamikkude konstruktsioonist jaotatakse trafod sammas- ja manteltrafodeks.
hefaasiline sammastrafo (joonis 3.7) koosneb kahest sambast, millele paigutatakse mhis ja
kahest ikkest, mille abil saadakse kinnine magnetahel. Kumbki mhis koosneb kahest osast, mis on
paigutatud kahele sambale ja hendatud omavahel kas jrjestikku vi rbiti.
Primaar- ja sekundaarmhise selline kontsentriline paigutus lhendab neid teineteisele ja suurendab
nende elektromagnetilist sidestust.
hefaasilisel manteltrafol (joonis 3.7b) on ks mhistega sammas ja hargnev ike, mis osaliselt
katab mhist (nagu "mantel").
Magnetvoog

Ike
Sammas

1/2 lempingemhist
1/2 alampingemhist

a)

Ike

Sammas

Klgike

1/2 magnetvoogu

1/2 magnetvoogu

b)
Joonis 3.7. Sammastrafo (a) ja manteltrafo (b), mis on nidatud likes
50...60 hertsi sagedusel koostatakse nii sambad kui ka ikked 0,35...0,5 mm paksustest
elektrotehnilise terase lehtedest. Elektrotehniline teras saadakse rauale 0,8...4,8% rni lisamisega,
mis tstab terase eritakistust ja vhendab hstereesi- ja prisvoolukadusid, kuid muudab teraslehed
kvaks ja rabedaks. Ssinik halvendab elektrotehnilise terase omadusi ja seda vlditakse.
hukeste teraslehtede kasutamise vajadus on tingitud sellest, et massiivses magnetahelas tekivad
suured prisvoolud ja prisvoolukaod.

71
Massiivne magnetahel

Teraslehtedest magnetahel

e, i

e, i
Lhiskeerus tekkiv
vool
Magnetahelas tekkiv
emj. ja vool
B

Joonis 3.8. Prisvoolu kontuurid massiivses ja teraslehtedest koostatud magnetahelas

Vahelduva magnetvoo korral indutseeritakse elektromotoorjud kikides kontuurides, mida see
magnetvoog lbib (Faraday seadus). Kui kontuur on juhtiv, siis tekib seal ka elektrivool. Joonise 3.8
vasakul pool on nidatud massiivse magnetahela osa, mida lbib vahelduvvoog. Elektromotoorne
jud ja vool indutseeritakse seal nii magnetahela mber olevas lhiskeerus asuvas kontuuris (seda
lhiskeerdu on nidatud probleemi olemuse selgitamiseks) kui ka igas juhtivas kontuuris, mis asub
selle magnetahela enda sees. Massiivse magnetahela korral on voolukontuuri ristlige suur, takistus
vike ja prisvool suur. Voolu lbimineku tttu magnetahel kuumeneb. Kuumenemine toimub
magnetahelat lbiva vahelduvvoo energia arvel. Magnetvljas kadumamineva energia asendamiseks
vetakse toiteallikast uut juurde. Tekkivat energiakadu nimetatakse prisvoolukaoks.
Kui me valmistame magnetahela omavahel isoleeritud teraslehtedest, nagu on nidatud joonisel 3.8
paremal pool, siis saab vool tekkida ainult kontuurides, mis asuvad he teraslehe sees. Lehe vikese
paksuse tttu on voolukontuuri ristlige vike, takistus suur ja tekkiv prisvool vike.
Prisvoolukao Pe suuruse saab mrata avaldisega
2
Pe = V K e f 2 t 2 Bmax
;
kus V magnetahela ruumala;
Ke magnetahela materjali eritakistust ja kasutatavaid mthikuid arvestav tegur;
f sagedus;
t teraslehe paksus;
Bmax magnetvootiheduse amplituud.

(3.16)

Prisvoolukadu kasvab vrdeliselt sageduse, lehe paksuse ja magnetvootiheduse amplituudi

ruuduga. Sageduse kasvamisel vhendatakse teraslehe paksust vi vetakse kasutusele
mittejuhtivast materjalist (ferriit jt) magnetahelad, kus rauale on mitmesuguste menetlustega lisatud
teisi aineid.
Trafo teraslehtedest sdamiku koostamisel kasutatakse mitut erinevat viisi. Vikese vimsusega
trafodel vib ikked koos sammastega vlja stantsida teraslehest (joonis 3.9).

72

Joonis 3.9. Viketrafo vljastantsitud terasplekk

Trafopleki omaduste parandamiseks kasutatakse ka klmvaltsimist. Klmalt valtsitud pleki
omadused on valtsimise suunas paremad kui ristisuunas. Selleprast valmistatakse trafo magnetahel
teraslindist kerimise teel. Hiljem keritud magnetahel ligatakse keskelt pooleks, et mhised saaks
peale panna (joonis 3.10). hupilu vhendamiseks lihvitakse likepind siledaks.

Joonis 3.10. hefaasilise sammastrafo teraslindist keritud magnetahel

Suurte trafode magnetahel koostatakse ristkliku kujulistest plekitkkidest. Sdamiku koostamisel
plekitkkidest jvad magnetvoo kulgemise teega risti asuvatesse henduskohtadesse paratamatult
vikesed hupilud. Mida suurem on hupilu, seda suurem on magnetahela vajalik
magneetimisergutus ja trafo thijooksuvool. Selle mittesoovitava nhtuse vhendamiseks vib
magnetahela koostada nii, et kahe ksteise peal asuva kihi hupilud on erinevates kohtades (joonis
3.11).

1,3,5, jne. kiht

2,4,6, jne. kiht

Joonis 3.11. Trafosdamiku koostamine vaheliti ladumisega

73
Selliseid sdamikke nimetatakse vaheliti laotud sdamikeks. Lihtsuse huvides kasutatakse ka
sellist ladumisviisi, kus hupilu on kikides kihtides hel ja samal kohal. Selliselt koostatud trafosid
nimetatakse pkksdamikuga trafodeks.
Vikese vimsusega trafode magnetahela ristlige on nii sammastel kui ikkel nelinurga ehk
ristkliku kujuline. Samuti on nelinurkse ristlikega isoleermaterjalist poolialus, millele keritakse
mhised (joonis 3.12).

Sekundaarmhis

Poolialus
Magnetahela sammas

Primaarmhis

Joonis 3.12. Viketrafo samba ristlige koos sellel asuva poolialuse ja mhistega
Suuremate trafode mhised pannakse silindrilisele alusele (ristlige on ringjoone kujuline). Et
mhise sees olevat ruumi paremini ra kasutada, selleks tehakse samba ristlige astmelisena nagu
joonisel 3.13. Suurtel trafodel on astmete arv veelgi suurem.

Alampingemhis

lempingemhis
Mhise alused

Vertikaalne
jahutuskanal
Magnetahela sammas

Joonis 3.13. Jutrafo samba ristlige koos sellel asuva poolialuse ja mhistega
Ka ike tehakse suurtel trafodel astmeline.
Viketrafode plekipakki hoiab koos poolialus. Et suurte trafode terassdamik seisaks koos, selleks
on plekkidesse tehtud augud, millest pannakse lbi poldid kogu plekipaki kokkutmbamiseks.
Poldid mbritsetakse isoleerainest hlssidega ning mutrite alla asetatakse isoleerainest seibid, et
vltida ksikute plekkide omavahelist elektrilist hendust ja sellega lhisvoolukontuuride teket.

74
3.2.2.1. Kolmefaasiliste trafode magnetahelad
Kolmefaasilise voolu transformeerimiseks vib kasutada kolme hefaasilist trafot. Need kolm trafot
moodustavad siis kolmefaasilise trafogrupi. Kuid sagedamini kasutatakse siiski hte kolmefaasilist
trafot, millel kigi kolme faasi jaoks on hine trafosdamik. Selline vimalus tuleneb
kolmefaasilise pingessteemi smmeetrilisusest. Kolmefaasilise trafosdamiku moodustamist on
selgitatud joonisel 3.14.

Joonis 3.14. Kolmefaasilise trafo moodustamine

Igas trafosdamikus olev magnetvoog F on proportsionaalne selle trafo primaarmhise pingega.
Kui meil on smmeetrilise kolmefaasilise ssteemi igas faasis ks trafo, siis pingete
smmeetrilisuse tttu on eri trafode vahelduvad magnetvood ajas selliselt nihutatud, et nende
magnetvoogude hetkvrtuste summa on igal ajamomendil null (faasordiagrammil annab kolm
vrdset ja faasis 120 nihutatud faasorit summaks null). Seda iseloomustab joonis 3.14a, kus kolme
hefaasilise trafo magnetahelad on lihtsuse huvides nidatud ainult sirgjoonega. Faaside A, B ja C
trafodel on mhised ainult hel sambal. Kigi kolme faasi trafode klgikked on paigutatud ksteise
vastu ja mber kigi kolme ikke on mhis w0 . Mhises w0 pinget ei teki, sest eri faaside
magnetvoogude F A, F B ja F C summa on pidevalt null (he faasi magnetvoog on alati vrdne ja
vastassuunaline kahe lejnud faasi magnetvoogude summaga ehkki kik magnetvood pidevalt
muutuvad). Kui me paneme kolme paralleelse klgikke asemele ainult he klgikke, mis on hine
kigile kolmele trafole (joonis 3.14b), siis on ka selles hises klgikkes magnetvoogude summa
null. See thendab, et selles klgikkes magnetvoogu ei ole ja me vime selle ra jtta (joonis 3.14c).
hise klgikke rajtmisega ei muutu midagi. Lisaks vime me faasi B trafo iket lhendada nullini
ja prata faaside A ja C magnetahelad hte tasapinda. Sellega tekib kll koolmefaasilise
magnetahela asmmeetria, sest B faasi magnetahel on lhem, kuid see ei mjuta oluliselt trafo td.
Tekib ainult vheoluline faaside thijooksuvoolude erinevus, kuid tulemusena saame tasapinnalise
magnetahela, mida on lihtne valmistada. Ainult neil juhtudel, kui vga suure vimsuse tttu tekib
probleeme trafo transpordiga, kasutatakse igas faasis eraldi trafot.

75
3.2.3. Trafode mhised
Trafomhise konstruktsioon peab kindlustama nende elektrilise ja mehaanilise tugevuse ning
vajaliku temperatuurikindluse. Peale selle peab mhise valmistamise tehnoloogia olema vimalikult
lihtne ja odav ning elektriline kadu mhistes ettenhtud piires.
Sltuvalt mhise nimivoolust ja nimipingest on nende konstruktsioonid vga mitmesugused.
Mhised valmistatakse kas vask- vi alumiiniumjuhtmest (viimasel ajal ka fooliumist).
Voolutihedus vaskmhises on litrafo korral 2,0...4,5 MA/m2 (ehk A/mm2 ) ja kuivtrafo korral
1,2...3,0 MA/m2 . lemised piirid on vimsate trafode jaoks. Alumiiniumjuhtmetest mhiste korral
on voolutihedused 40...45% viksemad.
litrafodeks nimetatakse selliseid trafosid, kus nii magnetahel kui mhised on paigutatud lipaaki.
li parandab jahutustingimusi ja suurendab isolatsiooni vastupidavust pingele. Enamus elektrivrgu
trafosid on litrafod.
Mhised valmistatakse marjuhtmest ristlikega 0,02...10 mm2 ja profiiljuhtmetest
6...60 mm2 . Paljudel juhtudel koostatakse mhise poolid mitmest paralleeljuhtmest.
juhtmed valmistatakse email- ja puuvillisolatsiooniga juhtmetest (marjuhe) vi
kaablipaberi- ja puuvillisolatsiooniga juhtmest (profiiljuhe). Kuivtrafo mhistes
kuumuskindla klaasisolatsiooniga juhet.

ristlikega
litrafode
kahekordse
kasutatakse

lem-(P) ja alampingemhise (AP) paigutusviisilt sdamikule ja teineteise suhtes jaotatakse

mhised kontsentrilisteks ehk silindrilisteks (joonis 3.6) ja ketasmhisteks (joonis 3.15).

AP
P
AP
P
AP
P
AP

Joonis 3.15. Ketasmhiste paigutus trafosambal

Silindermhised keritakse isoleermaterjalist torudele, kusjuures alampingemhis asetatakse
sdamikule lhemale. lem- ja alampingemhise vahele jetakse vertikaalne 5...8 mm laiune
jahutuskanal. lempingemhise suure keerdude arvu tttu jaotatakse see mhis ksteise kohal
asuvateks poolideks, kusjuures he pooli pinge on kuni 1000 V. Poolid on mitmekihilised ja
kihtidevaheline pinge on kuni 100 V.
Ketasmhise lempinge ja alampinge kettad paiknevad vaheldumisi piki sdamikku (joonis 3.15).
Alampingemhiste ketaste sisemine lbimt on veidi viksem kui lempinge ketastel, mis suurema
siselbimdu tttu on sambast veidi kaugemal. Kige lemine ja kige alumine on
alampingeketas. Ketasmhiste teostamine on keerukam, kuid nende paremuseks on viksem

76
elektromagnetiline puiste. Puiste vhendamine on oluline vga krgetel pingetel (110 kV ja
rohkem), kus lbilgi vltimiseks peab suurendama kaugusi mhiste vahel.
Joonisel 3.16 on nidatud kontsentriliste mhistega kolmefaasilise jutrafo aktiivosa (magnetahel ja
mhised) ja sama trafo valmis kujul. Aktiivosa on paigutatud lipaaki, millel on jahutusribid. Paagi
kaanele on paigutatud lempinge poole ja alampinge poole vljaviigud ja lipaisupaak. Trafo
paagi sees puudub huruum tielikult. Trafopaak ja paisupaak on toruga hendatud ja normaalselt
on umbes pool paisupaaki liga tidetud. Viksematel trafodel vib paisupaak puududa. Harilikult
on suuremad jutrafod varustatud ka nn gaasireleega, mis trafosisese avarii korral tekkivate gaaside
survele reageerib ja annab signaali trafo vljallitamiseks krgepinge poolelt vimsuslliti abil.

Joonis 3.16. Kolmefaasilise jutrafo aktiivosa koostamine (vasakul) ja valmis trafo (paremal)
3.3. Reaalse trafo parameetrid ja reaalse trafo mudel
Reaalse koormatud trafo skemaatiline kujutis koos philiste arvestamist vajavate parameetritega on
toodud joonisel 3.17.
I 1=I0 +I1K

1
3
I2
1S

W1

2S
Zt

U2
U1
2

W2
4

Joonis 3.17. Reaalne trafo ja tema parameetrid

Trafo sisaldab kahte isoleeritud elektriahelat, mis ttavad eri pingetel. Need ahelad on omavahel
seotud hise magnetvooga F. Peale hise magnetvoo F on kummalgi mhisel veel oma
magnetvoog (F 1S ja F 2S ), mis sulgub lbi hu ja teise mhisega ei aheldu. Neid voogusid
nimetatakse puistevoogudeks. Tegeliku puistevlja jujoonte asetud ruumis on kll keerukam kui
joonisel 3.16, kus on lihtsustatult nidatud ainult ks jujoon, kuid antud juhul pole see oluline.

77
Elektriliste ja magnetiliste suuruste heskoos arvestamine on tlikas. Asja lihtsustamiseks on
kasutusele vetud trafo aseskeem ehk ekvivalentskeem, kus on ainult elektriahela parameetrid.
Ekvivalentskeemi saab vaheastme kaudu, milleks on joonisel 3.16 toodud trafo mudel. Mudeli
koostamisel on tehtud jrgmised ekvivalentsed teisendused.
Primaarmhise kaks voolukomponenti, milleks on magneetimisvool I0 ja koormusvool I1K on
viidud eraldi vooluahelatesse. Selleks on primaarmhis jagatud mtteliselt kaheks paralleelseks
osaks, millest ks (W10 ) asub magnetahelal ja tekitab magnetvoo, teine primaarmhis (W1 ) on
magnetvlja kaudu ideaalselt sidestatud sekundaarmhisega W2 .
Mhiste puistevoog on mhistest lahutatud ja viidud mttelistesse induktiivpoolidesse L1S ja
L2S . Samuti on mhistest lahutatud nende aktiivtakistus ja viidud eraldi resistoritessse r1 ja r2 .
Primaar- ja sekundaarmhise ideaalne sidestus on realiseeritud mttelise seadmega, mida
nimetatakse ideaaltrafoks. Ideaaltrafol ei ole puistevlja ega mhiste aktiivtakistust. Ideaaltrafo
kannab primaarklemmidele (5 ja 6) rakendatud pinge le sekundaarklemmidele (7 ja 8). Samal
ajal kannab ideaaltrafo sekundaarahelas tekkiva voolu le primaarahelasse. Ideaaltrafo pinge ja
elektromotoorjud on alati vrdsed. Koostatud mudelis (joonis 3.18) on ideaaltrafo
elektromotoorjud vrdne reaaltrafo elektromotoorjuga.
r1

1S
I1
L 1S

I1K
0

I0

W10

U1

1K+2=0
7

W1

2S
I2

r2

W2

E1

E2

L2S

U2

Zt

ideaaltrafo

Joonis 3.18. Trafo mudel, kus primaarmhise kaks voolukomponenti on viidud eraldi ahelatesse ja
puisteinduktiivsused ja mhiste takistused on mhistest eraldatud

Trafo mudelis oleva magneetimisahela magnetvooga F 0 saab omakorda teisendada elektriahelaks

vastavalt joonisele 3.19b vi 3.19c.
0

I0

I0

I0
Lj

E1 Lp

E1 W10

(a)

(b)

r p

E1

Ia

rj

(c)

78
Joonis 3.19. Trafo magnetahela (a) asendamine ekvivalentse paralleelse elektriskeemiga (b) ja
jrjestikuse elektriskeemiga (c)
Resistor rp on siin (joonis 3.19b) valitud sellise suurusega, et temas eralduv vimsus on vrdne
sdamiku teraseskadudega PFe, mis on eeldatavalt teada. Joule-Lenzi seaduse phjal vime leida, et
2
E2
E1
= PFe ja r p = 1 .
PFe
r p

(3.17)

Kadudeta induktiivsus Lp arvestab trafosdamiku magnetvlja salvestatud energiat. Induktiivsuse

Lp saab leida magnetvoo F 0 , magneetimisvoolu I0 ja primaarmhise keerdude arvu w1 kaudu.
Kasutades 2. peatkis toodud avaldist (2.21), mis seob magnetvoogu F magneetimisergutusega
(FM=I0 w1 ) ja magnetilise takistusega (RM=FM/F) ning induktiivsuse avaldist L=w1 2 /RM saame peale
teisendust
L p =

w1 0
,
I

kus magnetvoog F omab efektiivvrtust. Tavaliselt kasutatakse magnetahelate juures magnetvoo

amplituudvrtust F m . Seda arvestades saame
L p =

w1 m
2I

(3.18)

Vajaduse korral vib kasutada ka aseskeemi, kus kadusid arvestav resistor ja induktiivsus on
jrjestikku (joonis 3.19c). Jrjestikaseskeemi aktiivtakistuse saame leida jrgnevalt (jllegi JouleLenzi seaduse phjal)
r j =

PFe
.
I 02

(3.19)

Puistevoogusid arvestavate poolide induktiivsused L1S ja L2S on vimalik saada puistevoo teekonna
magnetilise takistuse RMS kaudu, kui see takistus trafo konstruktsiooni phjal leida. Valmisehitatud
trafo korral on vimalik puisteinduktiivsuste takistusi mrata ka eksperimentaalselt lhisekatsel,
mida vaatame edaspidi.

3.4. Ideaaltrafo
3.4.1. Vool, pinge ja vimsus ideaaltrafos
Kuna ideaaltrafos puistevoogu ei ole, siis on sekundaarmhise magnetvoog F 2 tpselt vrdne
vastassuunalise
primaarmhise
magnetvooga
F 1.
Selle
tttu
peab
sekundaarmhise
magneetimisergutus (FM2 =I2 w2 ) olema vrdne primaarmhise magneetimisergutusega (FM1 =I1 w1 ).
Jrelikult vime kirjutada
I1 w1 = I2 w2
ehk
w1 I 2
= .
w 2 I1

(3.20)

Kuna ideaaltrafol pinge ja elektromotoorjud on vrdsed, siis eeltoodud avaldiste (3.9) ja (3.10)
phjal
U1 w1
=
.
U 2 w2

(3.21)

Avaldiste (3.20) ja (3.21) phjal vime ka saada

ehk

U1 I 2 w1
=
=
U 2 I1 w 2

(3.22)

U1 I1 =U2 I2 .

(3.23)

79
Avaldis (3.22) nitab, et sekundaarpinge muutub vrdeliselt keerdude arvu suhtega ja
sekundaarvool muutub prdvrdeliselt keerdude arvu suhtega. Pinge langetamisel vool suureneb.
Avaldis (3.23) nitab, et primaarpoole nivvimsus (S1 =U1 I1 ) on vrdne sekundaarpoole
nivvimsusega (S2 =U2 I2 ). Seega ideaaltrafo puhul nivvimsus ei muutu
S1 = S2 .
(3.24)
Kadude puudumise tttu ka aktiivvimsus ei saa muutuda
P1 =P2 .
(3.25)
(3.24) ja (3.25) jreldub, et ka reaktiivvimsus ei saa muutuda
Q1 =Q2 .
(3.26)
Voolu ja pinge vahelise faasinihkenurga sekundaarpoolel (f 2 ) mrab koormuse nivtakistus Zt.
Sama faasinihkenurk on ka primaarahelas (f 1 joonisel 3.20).
I1

I2
U1

I2

U 1 W1

W2

U2

Zt

U2 2

1=2

I1

(b)

(a)

S1=S2

P1=P2
Q1=Q2

(c)
Joonis 3.20. Koormatud ideaaltrafo (a), tema voolude ja pingete faasordiagramm juhule w1 >w2 (b)
ja trafo kaudu lekantavad vimsused (c)

Kokkuvttes vib elda, et ideaaltrafo kannab le nii aktiiv-, reaktiiv- kui ka nivvimsust
kadudeta. lekandmisel muudetakse ainult pinge ja voolu vahekorda. Suur pinge ja vike vool
muudetakse vikseks pingeks ja suureks vooluks vi vastupidi. Ideaaltrafo thijooksuvool vrdub
nulliga.
Trafo kasutamise mtteks ongi just pinge ja voolu vahekorra muutmine. Ideaaltrafo tidab seda
lesannet kige paremini. Kahjuks ei ole vimalik ideaaltrafot valmistada ja tuleb leppida reaalsete
trafodega. Reaalsel trafol esinevad aktiivkaod ja puistevoogude tttu tarbivad nad ka
reaktiivvimsust. Selle tttu reaaltrafode puhul vrdused (3.24), (3.25) ja (3.26) ja ka (3.22) tpselt
ei kehti. Siiski ei ole erinevused ideaaltrafo ja reaalse trafo vahel vga suured (tavaliselt alla 10%).
Selle tttu vib ligikaudsetes arvutustes reaalset trafot ksitleda ka ideaalsena. Suuremat tpsust
nudvatel juhtudel (niteks pingenivoo hoidmine elektrivrkudes) on vaja arvestada ka kadusid,
puistet ja thijooksuvoolu. Seda tehakse harilikult trafo aseskeemi kasutades, mida vaatame allpool.

80
3.4.2. Impedantsi ehk nivtakistuse muutmine ideaaltrafo abil
Kui mingi nivtakistuslik koormus Zt on hendatud toiteallika pingele U1 (joonis 3.21a), siis tema
koormusvool on mratud Ohmi seadusega I1 =U1 /Zt. Vib juhtuda, et tekkiva voolu suurus I meid
millegiprast ei rahulda. Olukorra parandamiseks vime me selle koormuse Zt hendada
toitepingele lbi trafo. Vaatame ideaaltrafo kasutamist, mille lekandetegur k 12 =w1 /w2 (joonis
3.21b). Meid huvitab, kui suur on selle koormuse ja trafo nivtakistus heskoos. Seda uut
nivtakistust ehk impedantsi Z't nimetatakse nivaks impedantsiks (apparent impedance). Selle saab
leida trafo primaarvoolu ja pinge kaudu.
Z 't =

U1
I1

(3.27)

Kuna ideaaltrafol U1 =k 12 U2 ja I1 =I2 /k 12 , siis saame

Z 't =

U1 k12U 2
2 U2
=
= k12

.
I1 I 2 / k12
I2

(3.28)

Kui Ohmi seaduse phjal U2 /I2 =Zt, siis saame lplikult

2
Z 't = k12
Zt .
I=U1/Zt

I1=U1 /Z' t

(3.29)

I2 =U2/Zt

I 1=U1/Z't

I1

U1

Zt

U1 w1

w2

U2

Zt

U1

Z'=k
t
12 Zt

k12=w1/w2

(a)

(b)

(c)

Joonis 3.21. Nivtakistuse hendamine toiteallikaga otse (a), sellesama nivtakistuse hendamine
lbi trafo (b) ja ekvivalentse nivtakistuse hendamine otse ilma trafota (c)
Avaldisest (3.29) vime jreldada, et mingi koormuse hendamisel lbi ideaaltrafo
lekandeteguriga k 12 , tema takistus muutub vrdeliselt lekandeteguri ruuduga. Koormuse Zt
hendamine lbi trafo annab sama tulemuse kui ekvivalentse koormuse Z't hendamine otse (joonis
3.21c). Trafo abil saab toiteallika pinge ja koormuse takistuse sobitada.
3.4.3. Ideaalset trafot sisaldava ahela arvutus
Trafo primaar- ja sekundaarahel on erinevatel pingetel, mis muudab arvutuse tlikaks. Arvutuse
lihtsustamiseks asendatakse kas sekundaarahel vi primaarahel ekvivalentse ahelaga (equivalent
circuit) ehk aseskeemiga. Sealjuures valitakse ekvivalentskeem selline, et trafo mlema poole
pinged on vrdsed (trafo lekandesuhe on siis 1:1 ja mhise keerdude arvud on vrdsed). Trafo he
poole ekvivalentset asendamist nimetatakse he trafo poole taandamiseks (reflecting or reffering)
teisele poolele. Ekvivalentsuse silitamiseks tuleb taandatavas ahelas olevate takistuste vrtusi
muuta vastavalt eelmises punktis leitud avaldisele (3.29).

81
5

7
i1

i2

i1=i2

W2 U2

U1 W1

Zt

U1

U2 =U1

i1=i2

Zt

(b)

(a)

Joonis 3.22. Mhiste vrdse keerdude arvu korral vib ideaaltrafo (a) asendada primaarpoole ja
sekundaarpoole vastavate klemmide hendusega (b)
Ideaaltrafol lekandeteguriga 1:1 on mlema poole pinged vrdsed (u1 =u2 ) ja ka mlema poole
voolud on vrdsed (i1 =i2 ). Sellise trafo (joonis 3.22a) vib asendada joonisel 3.22b toodud
ekvivalentse ahelaga. See ekvivalentne ahel sisaldab ainult kahte hendust. Kokku on hendatud
primaar- ja sekundaarpoole samanimelised ehk mrgitud klemmid (klemmid 5 ja 7 joonisel 3.22)
ja ka kaks lejnud klemmi 6 ja 8. Mrgitud klemmid thistatakse skeemil rasvaste punktidega
(joonis 3.22a). Trafo klemmide mrkimist teostatakse suhtelise polaarsuse arvesse vtmise
eesmrgil. Seda operatsiooni nimetatakse ka trafomhiste faasi mramiseks ehk faseerimiseks.
Kui niteks klemmile 5 (joonis 3.22) on mingil ajamomendil rakendatud positiivne pinge ja
magneetimisvool siseneb selle klemmi kaudu trafo mhisesse, siis tekib ksimus milline klemm
on sellel ajamomendil positiivne sekundaarmhisel, kas klemm 7 vi klemm 8. Selle mramatuse
krvaldamiseks klemmid mrgitakse jrgnevalt. he mhise (tavaliselt primaarmhise) hele
klemmile pannakse mrk suvaliselt (niteks klemm 5 joonisel 3.22a). Teiste mhiste mrgitud
klemm leitakse mteriista (ostsillograaf vi voltmeeter) abil. Mrk pannakse nii, et hel ja samal
vahelduvpinge poolperioodil on kikide mrgitud klemmide polaarsus hesugune. Trafomhiste
faseerimine voltmeetri abil on nidatud joonisel 3.23.
U1 - U2

U1 + U2

U1 - U2
c
U2

W2 U 2

U1 W1

U1 + U2

W2 U2

U1 W1

b
U2

U1
b

a
U1

b
c

(a)

(b)

Joonis 3.23. Trafomhiste faasi mramine voltmeetri abil; (a) voltmeeter on hendatud
samanimeliste klemmide vahele; (b)voltmeeter on hendatud erinimeliste klemmide
vahele
Faseerimisel hendatakse ks vabalt valitud primaarmhise klemm (klemm b joonisel 3.23) he
sekundaarmhise klemmiga, mis on samuti vabalt valitud. lejnud kahe klemmi (a ja c) vahele
hendatakse voltmeeter. Juhul kui klemmide a ja b pinged on samas faasis, siis nitab voltmeeter
primaarpinge U1 ja sekundaarpinge U2 vahet (joonis 3.23a). Sel juhul vime me mrgitud
klemmideks vtta voltmeetriga hendatud klemmid nagu joonisel 3.23a. Primaar- ja
sekundaarpinge vahel (U1 U2 ) tekkimine on nidatud faasordiagrammil. Kui aga juhuslikult valitud
klemmide kokkuhendamisel nitab voltmeeter primaar- ja sekundaarpinge summat, siis tulevad
klemmid mrkida nagu joonisel 3.23b.

82

Kui vrdse keerdude arvuga ideaaltrafol hendada kokku mlema mhise mrgitud klemmid
(klemmid 5 ja 7 joonisel 3.22a), siis lejnud klemmide (6 ja 8) vahel on pinge vrdne nulliga
(sest U1 U2 =0). Selle tttu me vime ka klemmid 6 ja 8 kokku hendada. Peale selle vime ka veel
transformaatori mhised eraldada ja saada joonisel 3.22b toodud aseskeemi. Trafo sekundaarpoole
ja primaarpoole vool ja pinge selle tulemusel ei muutu. Koormustakisti Zt, mis on
sekundaarklemmidele 7 ja 8 hendatud, vime nd ka otse primaarklemmidele 5 ja 6 hendada ja
midagi selle tttu ei muutu. Vaatame ideaaltrafot sisaldava ahela arvutust ka nite varal.
Nide
hefaasilist vahelduvvoolumootorit, mille nimivimsus PN=10kW, vimsustegur on 0,8 ja
kasutegur on 0,9, toidetakse pingel 230V lbi pika toiteliini. Toiteliini aktiivtakistus rl=0,3O ja
induktiivtakistus x l=0,4O (joonis 3.24). Leida pinge mootoril ja vimsuskadu lekandeliinis.
rl=0.3 xl=0.4 I =53.53A
l

Ul=230V

Ut

U N =230V
PN =10kW
cos=0,8
=0,9

Joonis 3.24. Elektrimootori toitmine lbi madalpinge elektriliini

Lahendus
Leiame mootori nivvimsuse SN ja tarbitava aktiivvimsuse Pt.
SN=PN/cosf ?=10/0,80,9=13,89 kVA;
Pt= PN/?=10/0,9=11,11 kW.
Leiame mootori nivtakistuse zt
zt=UN2 /SN=2302 /13,89103 =3,81O.
Selle komplekstakistuse nurk on mratud vimsusteguriga, f =arccos0,8=36,86.
Leiame liini koormuseks oleva masina komplekstakistuse reaal- ja imaginaarosa
rt=ztcosf =3,810,8=3,05 O.
x t=ztsinf =3,810,6=2,29 O.
Vool liinis on
Il=Ul/(rl+jx l+rt+jx t)=2300/(0,3+j0,4+3,05+j2,29)=2300/(3,35+j2,69)=
=2300/4,3038,76=53,5338,76 A.
Mootori pinge on
Ut=Ilzt=53,5338,763,8136,86=2041,9 V.
Kadu liinis
Pkadu=Il2 rl=53,532 0,3=860 W.
Lubatud minimaalne toitepinge on kehtivate normide jrgi tavaliselt 10% alla nimipinge. Seega
oleks lubatav minimaalne pinge 2300,9=207V. Liini pingelangu tuleks vhendada. Vaatame liini
pingelangu vhendamist transformaatorite abil, mis on ldlevinud viis. Selleks paneme me liini
algusesse trafo T1 (joonis 3.25a), mis tstab pinge 0,23 kilovoldilt 6 kilovoldile ja liini lppu
paneme teise trafo T2, mis langetab 6kV pinge tagasi 0,23 kilovoldile. Liini takistus jb samaks ja
trafosid loeme ideaaltrafodeks.

83
r l=0.3 xl=0.4

T1

T2

0.23/6kV

6/0.23kV

Zt=3.05+j2.29

U=230V

(a)
r l=0.3 xl=0.4

U'l=6kV

I'l=2.31A

U't

Z'=k
t
12 Z t=2076+j1558

(b)
r'l=0.00044 x'l=0.00059
I'l=60.29A

Ul=230V

Ut

Zt=3.05+j2.29

(c)
Joonis 3.25. Elektrimootori toitmine lbi 6kV elektriliini (a), 6kV pingenivoode taandatud aseskeem
(b) ja 230V pingenivoode taandatud aseskeem (c)
Leiame pinge mootoril ja kaod liinis uues olukorras. Arvutamisel kasutame taandatud aseskeemi.
Meil on taandamist vimalik teha kahel erineval viisil. Esiteks me vime kogu skeemi viia
pingenivoole 6 kV (joonis 3.25b). Sel juhul liini takistus jb muutumatuks, sest liin ongi sellel
pingel, kuid tarbija takistus tuleb taandada 0,23 kilovoldilt 6 kilovoldile. Kasutades
taandamisvalemit (3.29)
2

6000
Z t = k122 Z t =
( 3,05 + j 2,29 ) = 2075 , 6 + j1558 ,4 O.
230

Nd leiame voolu liinis

U l k 12
6000
= 230
/(0 ,3 + j 0,4 + 2075 ,6 + j1558,4 ) =
(rl + jxl + rt + jx t )
230
= 6000 /( 2075 ,9 + j 2558 ,8) = 6000 0 / 2596 36 ,90 = 2,31 36,90 A.
I l6 kV =

84
Mootori pinge on 6kV nivool

U t = I l 6kV zt = 2,31 36 ,90 (2075 ,6 + j1558 ,4 ) = 5995 ,6 0 V

ja 230V nivool
U t = k21 U t =

230
5995 ,6 = 229 ,8 V.
6000

Kadu liinis on
Pkadu = I l26kV r l = 2,312 0,3 = 1,6 W.
Sama arvutuse vime teostada ka nii, et taandame kogu skeemi 230 voldisele pingenivoole (joonis
3.25c). Sel juhul tarbija takistus ei muutu, sest tarbija ongi sellel pingel, kuid liini takistust on vaja
taandada, sest liinipinge on 6kV. Taandada on vaja nd trafo T2 primaarpoolelt sekundaarpoolele
ja taandamistegur on k 21 =230/6000. Taandamisel on alati kasulik silmas pidada, et liikudes
krgemalt pingelt madalamale takistus vheneb ja vastupidi liikudes suureneb. Seega 6kV liini
takistus 230V nivool
2

230
2
rl = k 21
rl
0,3 = 0,00044 O
6000
2

230
2
x l = k 21
xl
0,4 = 0,00059 O.
6000

Vool liinis on
Ul
230 0
=
=
(rl + jx l + rt + jxt ) (0,00044 + j 0,00059 + 3,05 + j 2,29)
230 0
=
= 60,29 36 ,90 A
3,81536 ,90
Il =

Mootori pinge on

U t = Il zt = 60,29 36 ,90 3,8136,86 = 229 ,7 0,04 V.

Kadu liinis on
Pkadu = I l2 rl = 60 ,29 2 0,00044 = 1,6 W.

Mlemad aseskeemid annavad arvutustpsuse piires sama tulemuse. 230V aseskeemilt (joonis
3.25c) on nha, et liini pinge tstmisel tema ekvivalentne takistus vheneb vga palju. Selle tttu
lekandeliini pingelang ja kaod lekandeliinis muutuvad vga vikesteks, vrreldes madalpingelise
lekandega. Optimaalseks pingenivooks loetakse umbes 1 volt meetrile ehk 1000 V kilomeetrile.
Niteks siduauto pinge on 12V, kuid autobussis juba 24V. Tarbetult krge pinge tekitab probleeme
isolatsiooni ja elektriohutusega. Elektrienergia lekandevrkudes kasutatakse mitmesuguseid
pingenivoosid, mille vahel on trafod. Eestis kasutatakse jrgmisi vrgupingeid.
Krgepinge (high voltage HV)
110, 220 ja 330 kV
Keskpinge (middle voltage MV)
6, 10, 20 ja 36 kV
Madalpinge (low voltage LV)
230/400 V
(NLiidu aegne 220/380 V)
Mningatel tarbijatel (kantav valgustus, ksitriistad) kasutatakse ka madalamaid pingeid, mille
standardsed vrtused ja nimetused on.
Vikepinge (extra low voltage ELV)
36 V
Ohutu vikepinge (safety extra low voltage SELV)
12 V

85
3.5. Trafo aseskeem
Trafo aseskeem kirjeldab kiki reaalse trafo olulisi parameetreid ja nende seoseid elektriskeemi
abil. Kahemhiselise trafo jaoks saab koostada kaks aseskeemi, he aseskeemi primaarpinge nivool
(joonis 3.26a) ja teise sekundaarpinge nivool (joonis 3.26b).

a)
I1

r1

k212 r2

jxS1
I0

U1

rp

jxp

jk212 xS2

b)

I2/k12

k12I1

k12U2

U1
k12

r1
k212

jxS1
k 212

r2

I2

k12I0
rp
k212

jxS2

jxp
k 212

U2

Joonis 3.26. Primaarpinge nivoole taandatud trafo aseskeem (a) ja sekundaarpinge nivoole
taandatud trafo aseskeem (b)
Need aseskeemid on koostatud joonisel 3.18 toodud trafo mudeli alusel. Tehtud on jrgmised
muudatused. Magnetahel on asendatud ekvivalentse paralleelse elektriskeemiga, sekundaarmhise
takistused on taandatud primaarpoolele (joonis 3.26a) vi primaarmhise ja magneetimisahela
takistused on taandatud sekundaarpoolele (joonis 3.26b) ning ideaaltrafo (mille lekandesuhe on
taandamise tttu 1:1) on asendatud klemmide 5 ja 7 ning 6 ja 8 vaheliste hendustega. Aseskeemis
on induktiivsused asendatud induktiivtakistusega. Sellega on kaudselt arvesse vetud toitepinge
sagedus.

Joonis 3.27. Trafosdamiku magnetvoo amplituudvrtuse mju magneetimisvoolule

86
Taandamist primaarpoolele on sobiv teha siis, kui uuritakse protsesse toitevrgus. Taandamist
sekundaarpoolele on sobiv teha siis, kui uuritakse protsesse koormusahelas. Niteks on vimalik
uurida koormusvoolu I2 suurusest tingitud sekundaarpinge U2 muutumist. Aseskeem kirjeldab
piisavalt tpselt mhiste aktiivtakistuse ja puisteinduktiivtakistuse mju, samuti ka sdamiku
rauaskadude mju. Kige ebatpsemalt kirjeldab aseskeem magneetimisharu voolu I0 , sest
magnetahela mittelineaarsust ignoreeritakse. Aseskeemis oleva induktiivtakistuse vool on
siinuseline ja proportsionaalne pingega. Tegelikult magneetimisvool ei ole siinuseline ja kasvab
nimipingest suurematel pingetel vgagi jrsult. See on tingitud sdamikuna kasutatava
elektrotehnilise terase mittelineaarsest magneetimiskverast ja seda selgitab joonisel 3.27 toodud
graafiline konstruktsioon.
Kui magnetvoo amplituud on vike, siis tpunkt liigub magneetimiskvera ligikaudu lineaarsel
osal ja magneetimisvool on ligikaudu siinuseline (? 1 joonisel 3.27). Magnetvoo amplituudi
kasvamisel lheb tpunkt kvera plve piirkonda ja le selle (? 2 ja ? 3 ). Sellega magneetimisvool
kasvab kiiresti ja muutub oluliselt mittesiinuseliseks. Magnetvoog muutub proportsionaalselt
pingega. Juba 20 protsendine pinge tus le nimipinge vib trafo primaarmhise
magneetimisvooluga le koormata. Aseskeem aga seda ei kajasta, sest seal on lineaarne
induktiivsus. Normaalsel pingel ja sellest madalamal on aseskeem siiski piisavalt korrektne.
Magneetimisvool I0 on koormusvooluga vrreldes suhteliselt vike (orienteeruvalt 10%). Selle
voolu poolt phjustatud pingelang aseskeemi elementidel r1 ja jx S1 on vga vike (tavaliselt alla 1%
nimipingest) ja enamasti vib seda ignoreerida.

a)

b)
r'e q

I1

r''e q

k12I 1
I 2/k12

I0
U1 rp

jx'e q

jxp

I2

k12I 0

k12U2

rp
k212

jx''e q

jxp
k212

U2

U1
k12

Joonis 3.28.

Trafo lihtsustatud aseskeemid, kus primaar- ja sekundaarmhise aktiiv- ja

puisteinduktiivtakistused on liidetud; (a) primaarpingele taandatud; (b)
sekundaarpingele taandatud

Selle tttu vib kasutada joonisel 3.28 toodud lihtsustatud aseskeemi, kus primaar- ja
sekundaarmhise aktiiv- ja puisteinduktiivtakistused on taandamistegurit arvestades kokku liidetud
ja saadud ekvivalentsed takistused req ja x eq. Primaarmhisele taandamisel

req = r1 + k122 r2 ,

(3.30)

= xS 1 + k122 x S 2
xeq
Sekundaarmhisele taandamisel

req = r1 / k122 + r2 ,
x eq = xS 1 / k122 + x S 2

(3.31)

Mningatel juhtudel vib ka magneetimisvoolu ja koos sellega magneetimisharu aseskeemil (joonis

3.28) ignoreerida. Sel juhul saame veelgi lihtsama aseskeemi (joonis 3.29).

87

a)
r'e q

jx'e q
I 2/k12

U1

k12U2

,
Joonis 3.29. Trafo lihtsustatud aseskeemid, kus magneetimisharu
primaarpoolele taandatud; (b) sekundaarpoolele taandatud

on ignoreeritud; (a)

3.6. Suhteliste hikute ssteemi kasutamine trafode juures

Kui me tahame teha arvutusi elektriahelas, kus on ks kahemhiseline trafo, siis me peame valima,
kas me taandame kogu skeemi kas lempinge vi alampinge tasemele. Suurema arvu trafomhiste
vi trafode korral tuleb valida mingi he mhise pinge, millele taandada kik lejnud. Mnedel
juhtudel saab sellist tlikat ja aeganudvat td vltida, kui kasutada suhteliste hikute ssteemi.
Suhteliste hikute ssteemi korral kasutatakse tegelike pingete, voolude ja takistuste asemel nende
tegelike suuruste suhet baasvrtusesse. Baaspinge, baasvool, baasimpedants ja baasnivvimsus
moodustavad baasvrtuste ssteemi. Baasvrtuste ssteemi loomisel tuleb valida kaks
baasvrtust, milleks trafode juures sobivad mingi mhise nimipinge UN ja trafo nimivimsus SN.
lejnud kaks on siis tuletatud baasvrtused. Need on nimivool
S
IN = N
(3.32)
UN
ja nimiimpedants
U
U2
ZN = N = N .
(3.33)
IN
SN
Nimiimpedantsi nimetatakse vahel ka lihtsustatult nimitakistuseks.
Tegelike vrtuste ja baasvrtuste kaudu leitakse suhtelised vrtused pingele, voolule, vimsusele
ja impedantsile. Eestis levinud traditsiooni kohaselt thistatakse suhtelisi suurusi vikethtedega,
millel on laindeksiks trn.
Suhteline pinge
U
u =
.
(3.34)
UN
Suhteline impedants ehk nivtakistus
z
z =
.
(3.35)
ZN
Suhteline aktiivtakistus
r
r =
.
(3.36)
ZN
Suhteline induktiivtakistus
x
x =
.
(3.37)
ZN
Suhtelised suurused on kik ilma hikuta, kuid mnikord siiski kasutatakse thist s (suhteline
hik). Niteks r* =0,2 s. Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse suhteliste suuruste thistamiseks
tavaliselt suuri thti, millele on lisatud alaindeks pu (per-unit ehk hiku kohta). Niteks Zpu =0,3 pu.
Paneme thele, et nimivimsus suhtelistes hikutes vrdub trafo juures hega Spu =SN/SN=1 s ja

88
aktiiv-, reaktiiv- ja nivtakistuse vrtused suhtelistes hikutes ei sltu sellest, milline oli valitud
baaspinge. Kll aga sltub baaspinge vrtusest baasimpedants ehk baastakistus.
Nide
Meil on 230/12 V trafo (primaarpinge on 230 V ja sekundaarpinge 12 V), mille nimivimsus on 400 VA ja mida
koormatakse aktiivtakistusega rk=1 O.
Valime baaspingeks U1N =230 V. Baastakistus primaarpingel on

Z N =

U 1N U12N 2302
=
=
= 132,3 O.
IN
SN
400

Kui valime baaspingeks sekundaarpinge U2N=12 V, siis on baastakistus

Z N =

U 22N 122
=
= 0,36 O.
SN
400

Sekundaarpoolel oleva 1 oomise takistuse vrtus suhtelistes hikutes on

rk =

rk
1
=
= 2,78 s.
Z N 0,36

Kui me niteks muudame seda koormustakistust nii, et

rk = 1 s, siis sellele vastav tegelik takistus oomides

sekundaarpoolel on

rk = rk Z +N1 = 1 0,36 = 0,36 O.

Sellel uuel takistil eralduv vimsus 12 V pingel on

P = U 2 / rk = 122 / 0,36 = 400 W.

Kui meil on ka primaarpoolel koormustakisti, mille suurus suhtelistes hikutes

rk = 1 s, siis selle koormustakisti

takistus oomides on

rk = rk Z N = 1 132,3 = 132,3 O
ja sellel takistil eralduv vimsus 230 V pingel on

P = 2302 / 132,3 = 400 W.

Sellest nitest jreldub, et kui takistus on suhtelistes hikutes, siis sellel takistusel eralduv vimsus
ei sltu pinge nivoost (sekundaar- vi primaarpinge). Kll aga sltub sellel takistil eralduv vimsus
baasnivvimsusest, mis on tavaliselt selle trafo niminivvimsus. Kui kskik millise vimsusega
trafo kskik millise mhise klemmidele on hendatud koormustakistus rk = 1 s, siis eraldub sellel
koormustakistusel trafo nimivimsusega vrdne vimsus. Selle tttu saab suhteliste hikute
kasutamisel vrrelda ka erineva vimsusega trafode aktiiv- ja induktiivtakistusi, kadusid ja muud
sarnast.
3.7. Trafo lhis ja lhisekatse
3.7.1. Miks on vaja uurida trafo lhistalitlust?
Tnapeval on enamus maju varustatud elektriga. Elektrijuhtmed on peaaegu igas ruumis. Kui
elektrijuhtmete isolatsioon saab vigastada, siis tekib nn lhis. Paljad elektrijuhtmed puutuvad
ksteise vastu ja kahe pingestatud juhtme vaheline takistus muutub vga vikeseks (nulli
lhedaseks). Ohmi seadus tleb, et kui takistus muutub nulliks, siis muutub vool lpmatult suureks.
Tegelikult ei muutu vool lpmata suureks, kuid normaalsest voolust ikkagi vga palju suuremaks.
Suur vool on ohtlik. Juhtmed kuumenevad ja kergesti vib tekkida tulekahju.
Ehkki juhtmete isolatsiooni vigastusi ei esine just igapev, on siiski rangelt nutud, et kik
elektripaigaldised oleks lhise vastu kaitstud. Lhisevastane kaitse seisneb selles, et juhtmetes
ohtlikult suure voolu tekkimisel llitatakse pinge nii kiiresti kui vimalik vlja. Siis ei jua juhtmed
veel liigselt kuumeneda. Vljallitamine toimub kas kaitselliti vi sulavkaitsmete abil. Nii

89
kaitsellitid kui ka sulavkaitsmed
tekkida viva lhisvoolu suurust on
rakenduda normaalsel tvoolul,
rakendusvoolud on teada ja me
rakendusvoolust suurem vool.

ei suuda vlja llitada lpmatult suurt voolu. Elektrivrgus

vaja teada ja vastavalt sellele tuleb valida kaitse. Kaitse ei tohi
kuid lhise korral peab kaitse rakenduma. Kaitsmete
peame olema veendunud, et lhise korral tekib kaitsme

Joonis 3.30. Maja varustamine elektriga (a) ja elektrivarustuse skeem, kus on nidatud vimalike
lhisvoolude suurus (b)
Joonisel 3.30 on nidatud ks osa maja elektrivarustusest ja sellele vastav elektriskeem.
Elektriskeemil on toodud ka mned lhisvoolude suurused (juhtudeks kui lhis tekib kaabelliinis ja
maja sees). Lhisel ei lhe voolud kunagi lpmatult suureks, sest liinidel ja transformaatoritel on nii
aktiivne kui ka induktiivne takistus. Lhisvoolu piiramisel on oluline just transformaatori takistus,
sest see on kllalt suur ja psiv. Lhis vib tekkida kohe liini alguses, kus liinijuhtmete pikkus ja
sellega liini takistus on veel thised. Transformaatori nivtakistus lhisel ja selle nivtakistuse
aktiiv- ja reaktiivkomponent leitakse arvutuslikult ja ka eksperimentaalselt. Seda eksperimenti
nimetatakse lhisekatseks. Kui lhis tekib trafo nimipingel, siis on tekkivad lhisvoolud umbes 20
korda suuremad kui trafo arvutuslik nimivool. Selline olukord ei sobi eksperimendi jaoks, sest
sellise voolu peab kaitse otsekohe vlja llitama ja mtmisi ei saa teha. Selleks, et mtmisi teha
saaks, kasutatakse lhisekatse juures 1020 korda viksemat pinget, kui nimipinge.
3.7.2. Lhisekatse teostamine
Joonisel 3.31 on nidatud lhisekatse, lhistalitluse, nimitalitluse ja thijooksu tpunktid trafo
jaoks, mille nimipinge UN=400 V, nimivool IN=90 A ja lhise nivtakistus zK=0,33 O. Joonisel 3.32
on nidatud hefaasilise trafo lhisekatse skeem ja lhistatud trafo aseskeem.

90

Joonis 3.31. Trafo erinevad talitlused ja lhisekatse tpunkt

Joonis 3.32. hefaasilise trafo lhisekatse skeem (a) ja lhistatud trafo aseskeem (b)
Katsetatava trafo sekundaarmhis on lhistatud, primaarmhisega paralleelselt on hendatud
voltmeeter ja vattmeetri pingemhis ning primaarmhisega jrjestikku on hendatud ampermeeter ja
vattmeetri voolumhis (joonis 3.32a). Primaarmhis saab pinge lbi ampermeetri ja vattmeetri
mhiste reguleeritavast pingeallikast, milleks antud juhul on autotransformaator. Katse teostamise
algul on reguleeritava pingeallika pinge nullis ja seda hakatakse tstma jlgides samaaegselt
ampermeetri nitu. Teatud vaheaegade jrel registreeritakse mteriistade nidud, et hiljem
konstrueerida lhiskarakteristikud funktsioonina pingest. Pinget tstetakse, kuni ampermeeter
nitab primaarmhise nimivoolu. Sellega on katsetatav trafo viidud lhisekatse nimitpunkti.
Joonisel 3.31 on lhisekatse nimitpunkt nidatud he konkreetse trafo jaoks. Sellel trafol on
nimivoolu 90 A juures primaarmhisele antav pinge UN=30 V. Lhistalitlusele vastavaid suurusi
thistatakse indeksiga K. Samal joonisel on toodud ka trafo nimitpunkt, kus voolul 90 A on pinge
400 V. Siinjuures on vaja silmas pidada, et nimitalitluses ei ole trafo sekundaarmhis lhistatud,
vaid seal on mingi tarbija, mis vtab voolu 90 A. Kui aga sellel nimipingel tekib trafo
sekundaarahelas lhis, siis suureneb primaarpoole vool vrtuseni IK=1200 A (joonis 3.31). See

91
voolu vrtus ei ole mdetud vaid on arvutatud lhistakistuse zK kaudu. Lhistakistus zK
mratakse aga lhisekatsest, kus vastavalt eeltoodule on voolud ja pinged oluliselt viksemad.
Niiviisi on lahendatud lhisel tekkivate suurte ja ohtlike voolude katselise mramise probleem.
Lhise aseskeemil joonisel 3.32b puudub magneetimisharu. Lhisekatsel on primaarmhise pinge
tema nimipingest vga palju viksem. Selle tttu on magneetimisvool thiselt vike ja seda pole
mtet arvestada. Tegelikul lhisel on magneetimisharu pinge umbes kaks korda viksem kui
nimipinge, sest suur vool tekitab primaarmhisel suure pingelangu. Selle tttu magneetimisvool on
mitu korda viksem kui nimitalitluses (magneetimisharu vahelduvvoolutakistus on mittelineaarne).
Lppkokkuvttes on ka tegelikul lhisel magneetimisvoolu osathtsus lhisvoolus vga vike ja
seda pole vaja arvestada.
3.7.3. Lhisekatsel saadud andmete kasutamine
Trafo lhisekatsel registreeritakse ampermeetri, vattmeetri ja voltmeetri nit. Nende nitude phjal
arvutatakse lhise nivtakistus zK , reaktiivtakistus x K ja aktiivtakistus rK. hefaasilise trafo korral
on arvutusvalemid jrgmised:
U
P
z K = K ; rK = K2 ; x K = z 2K rK2 .
(3.38)
IN
IN
Mtmistulemuste jrgi arvutatud aktiivtakistus rK vastab joonisel 3.32b oleva lhise aseskeemi
ekvivalentsele aktiivtakistusele req . Lhise aktiivtakistus on seotud eelpool punktis 3.5 toodud
aseskeemi takistustega jrgnevalt:
rK = r1 + r2 .
(3.39)
Analoogiliselt ka reaktiivtakistus
x K = x1 + x2
(3.40)
ja ka nivtakistus
z K = z1 + z2 .
(3.41)
Seega on lhisekatse phjal leitavad takistused primaarpoole ja sekundaarpoole takistuste summad,
kusjuures sekundaarpoole takistused on taandatud primaarpoolele. Lhisekatse ei vimalda mrata
primaarmhise ja sekundaarmhise takistusi eraldi. Juhul, kui on siiski vaja ligikaudu teada neid
takistusi eraldi, siis vib niteks aktiivtakistuse jaoks lugeda, et
r1 r2 0,5rK .
(3.42)
Kolmefaasiliste trafode korral mdetakse voolud ja pinged kikides faasides ja seejrel mratakse
liinivoolu INl ja lhisekatse liinipinge UKl keskmised vrtused. Vimsus mratakse kigi kolme
faasi summaarse lhisvimsusena PK.
Primaarmhise ththenduse korral arvutatakse faasi lhisparameetrid jrgnevalt
U
P
z K = Kl ; rK = K2 : x K = z 2K rK2
3I Nl
3I Nl
ja
3U Kl
P
zK =
; rK = 2K ; x K = z 2K rK2 .
I Nl
I Nl

(3.43)

(3.44)

92

Joonis 3.33. Trafo lhise takistuste kolmnurk (a) ja trafo lhisekatse faasordiagramm (b)
Katsetulemuste phjal leitud lhise takistuste zK, x K ja rK phjal saab joonestada lhise takistuste
kolmnurga (joonis 3.33a). Lhise takistuste korrutamine nimivooluga annab lhispinge
( U K = z K I N ), lhispinge reaktiivkomponendi ( U Kr = x K I N ) ja lhispinge aktiivkomponendi
( U Ka = rK I N ). Nende pingete jrgi saab koostada lhisekatse faasordiagrammi (joonis 3.33b). Nurk
f K lhispinge faasori UK ja voolu faasori IN vahel on lhise faasinihkenurk. Lhise takistuste
kolmnurga sees saab nidata ka veel eraldi primaarmhise ja sekundaarmhise takistuste
kolmnurgad (joonis 3.33a). Lhisekatsel kasutatud suurused UKN, IN, zK, rK ja x K saab vljendada ka
suhtelistes hikutes. Suhteliste hikute ssteemi baaspingeks vetakse nimipinge UN ja baasvooluks
nimivool IN. Baastakistuseks on siis ZN=UN/IN. Suhteline lhispinge u*K avaldub siis jrgnevalt
U
u*K = K .
(3.45)
U KN
Saab nidata, et suhteline lhispinge u*K on vrdne suhtelise lhise nivtakistusega
U
z I
z
u*K = KN = K N = K = z*K .
UN
UN
ZN
Suhteline lhispinge antakse praktikas tihti ka protsentides
U
uK % = KN 100 = 100u*K .
UN

(3.46)

(3.47)

Kasutatakse ka suhtelist lhise aktiivtakistust rK* ja reaktiivtakistust xK*

r
x
rK* = K ; x *K = K .
(3.48)
ZN
ZN
Saab ka nidata, et suhteline lhispinge aktiivkomponent u*Ka on vrdne suhtelise aktiivtakistusega
rK* ja analoogiline seos on ka lhispinge reaktiivkomponendi ja reaktiivtakistuse vahel
*
uKa
= rK* ; u*Kr = x*K .
(3.49)
Lhispinge on oluline trafo parameeter. Suhteline lhispinge protsentides tuuakse trafo nimisildil.
Jutrafodel uK% =515%. Suurem lhispinge on krgema pingega trafodel, mille mhised on
ksteisest kaugemal ja puistevood suuremad. Paljudel juhtudel tuuakse trafo nimisildil ka suhtelise
lhispinge aktiivkomponent uKa% ja reaktiivkomponent uKr% .
Trafo lhisekatsel on pinge umbes 20 korda viksem nimipingest. Selle tttu on ka
magnetvootihedus vike ja trafosdamikus tekkivad teraskaod on mitusada korda viksemad kui
nimitalitluses. Need on thtsusetult vikesed. Lhise aktiivvimsus PK lheb philiselt mhiste
vaseskao katmiseks. Palju viksem, kuid siiski mrkimisvrne osa vimsusest PK lheb mda
trafo paaki ja kinnitusdetaile kulgevate puistevoogude tttu tekkivateks hstereesi- ja
prisvoolukadudeks. Need puistevood on lhisekatsel sama suured kui nimitalitluses, sest voolud

93
on nimivooludega vrdsed. Lhisvimsuse PK phjal arvutatud lhistakistus rK vtab arvesse ka
neid puistevoogudest tingitud lisakadusid ja on selle tttu mhiste oomilisest takistusest veidi
suurem. Oomiline takistus mdetakse oommeetriga.
Kui meil on olukord, kus trafo lhispinge aktiiv- ja reaktiivkomponent on teada (niteks trafo
sildiandmete phjal) ja me tahame teada trafo vaseskao ja puistevoogude kadude summat pcu mingil
koormusvoolu vrtusel I, siis saab selle leida lhistakistuse rk kaudu
pcu = rk I 2 .
(3.50)
Nide
hefaasilise trafo kohta on teada jrgmised andmed. Nimipinge U1N=230V, nimivimsus
SN=630 VA ja lhispinge aktiivkomponent uka=7%. Leida trafo vaseskao vimsus poolel
nimikoormusel.
Leiame trafo nimiimpedantsi primaarpoolel
U12N 230 2

ZN =
=
= 83,97 O.
SN
630
Leiame primaarpoole lhistakistuse
rk = uka Z N = 0,07 83,97 = 5,88 O.
Leiame primaarpoole nimivoolu
I N = S N / U1N = 630 / 230 = 2,74 A.
Vaseskao vimsus poolel nimikoormusel on
pcu = rk (0,5I1N )2 = 5,88 0,52 2,74 2 = 11 W.
Trafo nimisildil oleva suhtelise lhispinge ja teiste nimiandmete kaudu saab leida selle trafo
lhisvoolud. Kui lhis on nimiprimaarpingel, siis lhisvool primaarpoolel
U
I K1 = N1 ,
(3.51
z K
kus IK1 primaarmhise lhisvool;
UN1 primaarmhise nimipinge;
z K primaarpoolele taandatud lhise nivtakistus.
Avaldise (3.51) vib kirjutada ka suhtelistes suurustes
1
1
I *K = * = * .
(3.52)
z K uK
Suhteliselt lhisvoolult I *K saab le minna tegelikule lhisvoolule
I
I K = I K* I N = N* .
(3.53)
uK
Nide
hefaasilise trafo primaarpoole nimipinge on 400 V ja nimivool 6A. Sekundaarpinge thijooksul on 36 V. Trafo
suhteline lhispinge u K% =7%. Kui suur on trafo primaarvool ja sekundaarvool, kui sekundaarahelas tekib juhuslikult
lhis.
Primaarpoole lhisvool on

I1K =

I1N
I
6 100
= 1N 100 =
= 85,7 A.
*
uK u K %
7

I2 N =

U 1 I 1N 400 6
=
= 66,67 A.
U2
36

Sekundaarpoole nimivool on

Sekundaarpoole lhisvool on

94
I 2N
66,67 100
100 =
= 952,4 A.
uK %
7
Kui on teada trafo suhtelise lhispinge aktiivkomponent ja reaktiivkomponent, siis saab nende
andmete phjal mrata ka trafo sekundaarpinge koormuse all ja koormusest tingitud
sekundaarpinge muutuse.
I2 K =

Nide
hefaasilise trafo nimiparameetrid on jrgmised: U1N=400 V; S N=2 kVA. Sekundaarmhise nimithijooksupinge
U20 =115 V. Selle trafo lhispinge aktiivkomponent u Ka% =7% ja reaktiivkomponent u kr% =5%. Trafo sekundaarahelasse
on llitatud aktiivtakistus r=10 O ja trafo on llitatud pingele 400 V. Leida trafo sekundaarvool, sekundaarpinge
koormuse all ja sekundaarpinge muutus.
Leiame trafo nimiimpedantsi sekundaarpoolel vastavalt avaldisele (3.33)

Z N =

2
U 20
1152
=
= 6,6125 O.
S N 2000

Leiame lhise aktiivtakistuse ja reaktiivtakistuse, mis on sekundaarpoolele taandatud (kasutades ka (3.49) ja vttes
arvesse, et

u*Ka = 0,01uKa % ja u*Kr = 0,01uKr % )

rK = u *Ka Z N = 0,07 6,6125 = 0,4629 O,
x K = u*Kr Z N = 0,05 6,6125 = 0,3306 O.

Kasutades sekundaarpoole jaoks koostatud aseskeemi (joonis 3.34) leiame sekundaarvoolu

I =

( rK + r ) + ( xK )
2

115
( 0,4629 + 10) + 0,3306
2

= 10,99 A.

Leiame pinge koormustakistil r, mis on trafo sekundaarpinge koormuse all

U 2 = I r = 10,99 10 = 109,9 V.

Trafo sekundaarpinge muutus koormuse all on

U = U 20 U 2 = 115 109,9 = 5,1 V.

Joonis 3.34. Sekundaarpoolele taandatud trafo aseskeem sekundaarpinge muutuse leidmise lesande
juurde
3.8. Trafo thijooksukatse
Trafo lhiskatse annab he osa trafo aseskeemi parameetritest, kuid puudu jvad aseskeemi
magneetimisharu parameetrid. Need saab mrata thijooksukatsest. Thijooksukatsest saab
mrata ka trafo lekandesuhte ja thijooksukaod.
Joonis 3.35.
Thijooksukatse teostamiseks koostatakse joonisel 3.35 toodud skeem. Primaarpoolele on llitatud
ampermeeter, vattmeeter ja voltmeeter, sekundaarpoolel on ainult voltmeeter. Primaarpinget
tstetakse nullist kuni 1,1 kordse nimipingeni ja teatud sammuga registreeritakse primaarpinge U10 ,
sekundaarpinge U20 , vool I10 ja vimsus P0 . Mtetulemuste phjal konstrueeritakse
thijooksukarakteristikud funktsioonina primaarpingest.

95
Nimipingel (kui U10 =U1N) registreeritud mteriistade nitude alusel arvutatakse thijooksu
nivtakistus z0 , aktiivtakistus r0 ja induktiivtakistus x 0 (thijooksusuurustel kasutatakse indeksit 0),
mis vastavad trafo aseskeemi magneetimisharu takistustele (r0 ja x 0 on jrjestikku)
U
P
2
2
z0 = 10 ; r0 = 20 ; x0 = z0 r0 .
(3.55)
I 10
I10
Samuti leitakse lekandesuhe
w U
k12 = 1 10 ,
w2 U 20
vimsustegur
P0
cos 0 =
(3.56)
U 10I 10
ja suhteline thijooksuvool i0
I 10
.
I1N
Suhteline thijooksuvool on tavaliselt 38% nimivoolust, kusjuures suuremad vrtused vastavad
viksematele trafodele. Thijooksu induktiivtakistus x 0 on harilikult palju suurem, kui aktiivtakistus
r0 ja selle tttu thijooksu vimsustegur cosf 0 =0,1. Thijooksukadu P0 kujutab endast praktiliselt
teraseskadu trafosdamikus PFe (hstereesikao ja prisvoolukao summa)
P0 = I 02 r0 PFe ,
(3.57)
sest thijooksul on vga vike vaseskadu ainult primaarmhises.
i0 =

Thijooksukadu ehk teraseskadu esineb igasugusel trafo koormusvoolul. Tema suurus ei sltu trafo
koormusvoolust. Kll aga sltub thijooksukadu pingest. Kui niteks pinge on 10% le nimipinge,
siis on thijooksukadu umbes 30% suurem. Seevastu eelpoolvaadeldud vaseskadu, mis mrati
lhisekatsest on koormusvoolust tugevasti sltuv. Trafo kaovimsus on teraseskaovimsuse ja
vaseskaovimsuse summa.
3.9. Mittesmmeetriline koormus ja kolmefaasiliste trafomhiste hendusskeem
hefaasilised tarbijad (niteks valgustus) vivad phjustada mittesmmeetrilise koormuse
kolmefaasilisele trafole. Siinuselise mittesmmeetrilise koormuse mju analsimiseks kasutatakse
smmeetriliste komponentide meetodit. Igasuguse mittesmmeetrilise kolmefaasilise voolussteemi
(vi pingessteemi) saab phimtteliselt asendada kolme smmeetrilise ssteemiga, mis kokku on
ekvivalentsed esialgse mittesmmeetrilisega. Selline asendus on nidatud joonisel 3.30.

96
Joonis 3.30. Mittesmmeetrilise kolmefaasilise voolu esitamine smmeetriliste komponentide kujul
Iga kolmefaasilise voolussteemi faasor I a , I b ja I c koosneb kolmest komponentfaasorist
I a = I a1 + I a2 + i a 3 ;
I b = I b1 + I b2 + i b3 ;
I c = I c1 + I c 2 + i c3 .
Sealjuures on komponendid valitud nii, et I a1 , I b1 ja I c1 moodustavad kolmefaasilise
prijrgnevusssteemi. Teisena toodud komponendid moodustavad vastujrgnevusssteemi I a 2 ,
I c 2 ja I b 2 , kus faasorite jrjekorrad on muudetud. Kolmandana toodud komponendid moodustavad
nulljrgnevusssteemi, mille faasorid on kik hes ja samas faasis. Pri- ja vastujrgnevusega
komponendid lbivad kolmefaasilist trafot ilma oluliste erinevusteta. Probleemid vivad tekkida
nulljrgnevusvooludega, mis on kigis kolmes trafo mhises hes ja samas faasis Joonisel 3.31 on
nidatud nulljrgnevusvoolud nulliga ththenduse korral ja kolmnurkhenduse korral.

Joonis 3.30. Trafomhiste nulljrgnevusvoolud nulljuhtmega ththenduse ja kolmnurkhenduse

korral
Ththenduse korral on nulljuhtme vool kolm korda suurem he mhise voolust.
Kolmnurkhenduse korral vivad nulljrgnevusvoolud olla kolme mhise poolt moodustatud
suletud kontuuris, kui need on sinna indutseeritud trafo teisest mhisest, mis on thes.
Liinijuhtmetes ei saa kolmnurkhenduse korral nulljrgnevusvoolu esineda, sest pole vimalik
voolu heaegne sisenemine klemmide a, b ja c kaudu. Samal phjusel ei saa ilma nullita
ththenduses nulljrgnevusvoolusid olla.
Nulljrgnevusvoolud vivad olla kas 50 Hz sagedusega, kui nad on tingitud faasivoolude
mittesmmeetriast vi sagedusega 150 Hz (kolmas harmooniline) ja 450 Hz (heksas harmooniline)
kui faasivoolud on kll smmeetrilised, kuid voolukvera kuju on moonutatud.
Kui ks trafo mhistest on llitatud kolmnurka vi sikk-sakk hendusse (niteks /?, /Z, ?/?, ?/ )
siis nulljrgnevuskomponent trafot ei lbi, vaid see komponent kompenseeritakse trafo sees.
Sealjuures erilisi trafo pinge moonutusi ei ole.
henduse Y0 /Y0 lbib nulljrgnevuskomponent trafot ja samuti pinge moonutusi ei teki. hendusel
Y/Y0 nulljrgnevuskomponent ei saa trafot lbida ja ta ka ei kompenseeru trafo sees. Sel juhul
hakkavad siinuselised nulljrgnevusvoolud magneetima magnetahelat ja tekitavad pinge
mittesmmeetria (joonis 3.32).

97

Joonis 3.32. Faasipingete ssteemi moondumine nulljrgnevusvoolude esinemisel Y/Y0 llituses

Kui trafo on kolmesambaline, siis sulgub nulljrgnevusvoolude magnetvoog lbi huvahemiku ja
trafo paagi. Selle teekonna magnetiline takistus on suur ja selle tttu tekkiv pinge mittesmmeetria
ei ole eriti suur. Klgiketega trafosid aga ei saa kasutada llituses Y/Y0 muidu, kui trafole
paigutatakse kolmas mhis, mis on llitatud kolmnurka (Y/Y0 /? ). Siis saavad nulljrgnevusvoolud
kompenseeruda ja pinge mittesmmeetriat ei tekitata.
Kui nulljrgnevusvooludeks on krgemad harmoonilised, siis tekib Y/Y0 llituses ka oluline
pingekvera moonutus. Kuna hendusskeem Y/Y0 on puudustega, siis kasutatakse tema asemel ka
sikk-sakk skeemi Y/Z0 , mille puhul on trafo aga veidi kallim.
Trafomhiste hendusskeemi valikul peab arvestama ka asjaoluga, et kolmefaasilise trafo primaarja sekundaarpinge suhe sltub ka hendusskeemist. henduste puhul ? / ? vi Y/Y on primaar- ja
sekundaarpoole liinipingete suhe thijooksul vrdne trafomhiste keerdude arvu suhtega
U1l w1
=
,
U 2l w2

kuid hendusel ? /Y
U1l
w1
=
U 2l
3w2

ja hendusel .Y/?