Seletuskirja Lisa 1 Direktiivide Võrdlustabel

Lisa 1
töölepingu seaduse eelnõu

seletuskirja juurde
EN direktiiv 91/533/EÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või

töösuhte tingimustest ning töölepingu seaduse eelnõu võrdlustabel
91/533/EÜ Töölepingu seaduse eelnõu (TLSE) Vastavus

Artikkel 1 Vastab
Reguleerimisala § 1. Töölepingu mõiste

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
kõigi tasustatud töötajate suhtes, kellel alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
on tööleping või töösuhe, mis on tööandja maksab töötajale töö eest
määratletud liikmesriigis kehtivas tasu.
seaduses ja/või mis kuulub liikmesriigis Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille
kehtiva seaduse reguleerimisalasse. tegemist võib vastavalt asjaoludele
oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et
tegemist on töölepinguga.
§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus

…
(2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult.
2. Liikmesriigid võivad sätestada, et Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul,
käesolevat direktiivi ei kohaldata kui töötaja nõustub töö tegemisega,
töötajate suhtes, kellel on tööleping või mille tegemist võib vastavalt
töösuhe: asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
a) - mille kogu kestus ei ületa ühte …
kuud ja/või (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui
- mille puhul töönädal ei ületa kaheksat töölepingu kestus ei ületa kahte
tundi või nädalat.
b) mis on juhusliku ja/või spetsiifilise
iseloomuga, tingimusel et sellistel
juhtudel on direktiivi rakendamata
jätmine õigustatav objektiivsete
kaalutlustega.
Artikkel 2 Vastab
Teavitamise kohustus § 5. Töötaja teavitamine

töötingimustest
1. Tööandja on kohustatud teavitama Töölepingu kirjalikus dokumendis
töötajat, kelle suhtes käesolevat peavad sisalduma vähemalt järgmised
direktiivi kohaldatakse (edaspidi andmed:
"töötaja"), töölepingu või töösuhte
olulistest aspektidest.
2. Lõikes 1 nimetatud teave peab tööandja ja töötaja nimi, isiku- või
registrikood, elu- või asukoht;
hõlmama vähemalt järgnevat:
8) töö tegemise koht;
a) osapoolte isikuandmed;
b) töö tegemise koht; juhul kui kindel
või peamine töö tegemise koht
puudub, teave selle kohta, et töötaja
teeb tööd eri kohtades, ning ettevõtte
registrisse kantud asukoht või, kui see
on asjakohane, tööandja alaline elu- 3) tööülesannete kirjeldus;
või asukoht; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb
õiguslik tagajärg;
c) i) ametinimetus, töö keerukusaste,
töö laad või kategooria, mille
tegemiseks töötaja on tööle võetud,
või töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle
ii) töö lühike määratlus või kirjeldus; asumise aeg;
d) töölepingu või töösuhte § 6. Töötaja teavitamine töölepingu

alguskuupäev; tingimustest erijuhtumitel
…
(2) Kui tööandja ja töötaja lepivad
e) ajutise töölepingu või töösuhte kokku, et tööleping on tähtajaline, peab
puhul selle eeldatav kestus; tööandja lisaks §-s 5 nimetatule
teatama töötajale töölepingu kestuse ja
tähtajalise töölepingu sõlmimise
õigusliku aluse.
§ 5. Töötaja teavitamine
töötingimustest
(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis
peavad sisalduma vähemalt järgmised
andmed:
…
f) tasustatava puhkuse pikkus, mida 9) puhkuse kestus;
töötajal on õigus saada, või juhul, kui
seda ei ole võimalik määrata 10) viide töölepingu ülesütlemise
teavitamise ajal, siis sellise puhkuse etteteatamise tähtaegadele või
andmise ja määramise kord; töölepingu ülesütlemise etteteatamise
tähtajad;
g) etteteatamistähtajad, millest
tööandja ja töötaja peavad kinni
pidama juhul, kui tööleping või 5) töö eest makstav tasu, milles on
töösuhe lõpetatakse, või juhul, kui kokku lepitud (töötasu), sealhulgas
seda ei ole võimalik määrata majandustulemustelt ja tehingutelt
teavitamise ajal, siis sellise makstav tasu, töötasu arvutamise viis,
etteteatamistähtaja määramise viis; maksmise kord ning sissenõutavuse
aeg (palgapäev), samuti tööandja
makstavad ja kinni peetavad
kindlustusmaksed;
h) põhipalk, muud palga osad ja see,
kui sageli palka, millele töötajal on
7) aeg, millal töötaja täidab kokku
õigus, makstakse;
lepitud tööülesandeid (tööaeg);
2
§ 43. Tööaeg
(1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40
tundi seitsmepäevase vahemiku jooksul
(täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei
ole kokku leppinud lühemas tööajas
i) töötaja tööpäeva või -nädala (osaline tööaeg).
normaalpikkus; (2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi
päevas.
töötingimustest
(1) Töölepingu kirjalikus dokumendis
peavad sisalduma vähemalt järgmised
andmed:
…
12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja
suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
j) kui see on asjakohane:

i) kollektiivlepingud, mis käsitlevad
töötaja töötingimusi;
ii) väljaspool ettevõtet tööturupoolte

ühisorganite või -institutsioonide
sõlmitud kollektiivlepingute puhul
lepingu sõlminud pädeva organi või
ühisinstitutsiooni nimetus.
3. Kui see on asjakohane, siis võib
lõike 2 punktides f, g, h ja i nimetatud
teabe esitada viidetega õigus- ja
haldusnormidele või põhikirjasätetele
või kollektiivlepingutele, mis käsitlevad
neid küsimusi.
Artikkel 3 Vastab
Teavitamisvahendid
1. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud teabe töötingimustest
võib töötajale anda hiljemalt kahe kuu (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis
möödudes tema tööleasumisest: peavad sisalduma vähemalt järgmised
a) kirjalikus töölepingus ja/või andmed:
…
b) töölevõtukäskkirjas ja/või
c) ühes või mitmes kirjalikus (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne
dokumendis, kui üks nendest tööleasumist esitatud, võib töötaja neid
dokumentidest sisaldab vähemalt igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus
kogu artikli 2 lõike 2 punktides a, b, c, esitada andmed hiljemalt kahe nädala
d, h ja i nimetatud teavet. jooksul arvates nõude saamisest.
2. Kui töötajale ei anta ettenähtud
3
tähtaja jooksul üle mitte ühtegi lõikes 1
nimetatud dokumentidest, on tööandja
kohustatud andma töötajale hiljemalt
kahe kuu jooksul tema tööleasumisest
kirjaliku tõendi, millel on tööandja
allkiri ning mis sisaldab vähemalt artikli
2 lõikes 2 nimetatud teavet.
Kui lõikes 1 nimetatud dokument või
dokumendid sisaldavad ainult osa
nõutavast teabest, tuleb ülejäänud
teave esitada käesoleva lõike
esimeses lõigus ettenähtud tõendis.
3. Kui tööleping või töösuhe lõpeb
enne, kui möödub kaks kuud töö
alustamise kuupäevast, tuleb artiklis 2
ja käesolevas artiklis ettenähtud teave
teha töötajale kättesaadavaks hiljemalt
nimetatud perioodi lõpuks.
Artikkel 4 Vastab
Välislähetuses olevad töötajad § 6. Töötaja teavitamine

töötingimustest erijuhtumitel
1. Kui töötajalt nõutakse töötamist …
mõnes teises riigis või riikides, kui see Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et
liikmesriik, mille seaduse ja/või tava töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis,
järgi on tööleping või töösuhe mille õigust ei kohaldata tema
reguleeritud, peavad artiklis 3 töölepingule, peab tööandja lisaks
nimetatud dokument või dokumendid käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule
olema töötaja käes enne tema ärasõitu teatama töötajale enne tema ärasõitu
ning need peavad sisaldama vähemalt riigis töötamise aja, töötasu maksmise
järgmist lisateavet: vääringu ning riigis viibimisega seotud
a) välislähetuse kestus; muud hüved ja riigist tagasipöördumise
tingimused.
b) palga maksmisel kasutatav vääring;
c) kui see on asjakohane, siis
välismaal töötamise ajal rahas või
loonustasuna saadavad soodustused;
d) kui see on asjakohane, siis
tingimused, mis on seotud töötaja
välislähetusest tagasipöördumisega.
2. Kui see on asjakohane, siis võib
lõike 1 punktides b ja c nimetatud
teabe esitada viidetega õigus- või
haldusnormidele või põhikirjasätetele
või kollektiivlepingutele, mis käsitlevad
neid küsimusi.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui
töö kestus väljaspool riiki, mille
seaduse ja/või tava järgi on tööleping
või töösuhe reguleeritud, on üks kuu
4
või vähem.
Artikkel 5 Vastab
Töölepingu või töösuhte aspektide

muutmine
1. Igasuguste artikli 2 lõikes 2 ja artikli
töötingimustest
4 lõikes 1 nimetatud üksikasjade (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis
muutmise aluseks peab olema peavad sisalduma vähemalt järgmised
tööandja poolt töötajale antav kirjalik andmed:
dokument, mille tööandja peab andma …
töötajale esimesel võimalusel ning (4) Andmete muudatused esitatakse
hiljemalt ühe kuu möödudes kõnealuse töötajale kirjalikult hiljemalt ühe kuu
muudatuse jõustumisest. jooksul muudatuste tegemisest,
2. Lõikes 1 nimetatud kirjalik dokument arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
ei ole kohustuslik, kui tehakse
muudatusi õigus- ja haldusnormides
või põhikirjasätetes või
kollektiivlepingutes, mida mainivad
artiklis 3 viidatud dokumendid, mida on
täiendatud vastavalt artikli 4 lõikele 1,
kui see on asjakohane.
Artikkel 6
________ ________
Töölepingu või töösuhte vorm ja
selle olemasolu tõendamine ning
menetluskord
Käesolev direktiiv ei piira riigi seadust
ja tava seoses:
- töölepingu või töösuhte vormiga,
- töölepingu või töösuhte olemasolu ja
sisu tõendamisega,
- asjakohase menetluskorraga.
Artikkel 7
________ _______
Soodsamad sätted
Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide
eesõigust kohaldada või vastu võtta
õigus- ja haldusnorme, mis on
töötajate jaoks soodsamad, või
soodustada või lubada töötajate jaoks
soodsamate lepingutingimuste
kohaldamist.
Artikkel 8 Vastab
Õiguste kaitse § 114.Vaidluste lahendamine
5
1. Liikmesriigid võtavad oma Töölepingust tulenevad vaidlused
siseriiklikes õigussüsteemides lahendatakse käesolevas seaduses ja
meetmeid võimaldamaks töötajatel, individuaalse töövaidluse lahendamise
kes leiavad, et neid on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja
direktiivis sätestatud nõuete eiramise korras.
tõttu õigusvastaselt koheldud, taotleda
oma õiguste kaitset kohtu kaudu, olles § 115. Riiklik järelevalve
vastava võimaluse korral esmalt Riiklikku järelevalvet käesoleva
pöördunud teiste pädevate organite seaduse § 5 lg-tes 1 ja 3, §-s 7, § 8 lg-
poole. tes 1-3 ja 6-7, § 28 lg 2 p-des 9-10, §
29 lg-tes 3 ja 6, § 33 lg-s 1, §-s 43, § 44
2. Liikmesriigid võivad sätestada, et lg-tes 2-3 ja 5-8; §-s 45, § 46 lg-tes 1-3
lõikes 1 nimetatud õiguste kaitset saab ja 5; § 47 lg-tes 2-3, § 48 lg-tes 1-2, §-
kasutada ainult juhul, kui töötaja des 49-53, § 101 lg-tes 1-3, § 102 lg-
teatab nendest tööandjale ning tes 1-2 ja § 113 lg-tes 1-2 sätestatud
tööandja ei ole vastanud 15 päeva nõuete täitmise üle teostab
jooksul alates teatamisest. Tööinspektsioon töötervishoiu ja
Eelnevat teatamist ei või mingil juhul tööohutuse seaduses sätestatud
nõuda artiklis 4 nimetatud juhtudel tingimustel ja korras.
töötajate puhul, kellel on ajutine
tööleping või töösuhe, ja töötajate
puhul, kelle töösuhet kollektiivleping
või kollektiivlepingud ei käsitle.
Artikkel 9
________ ________
Lõppsätted
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva
direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid vastu hiljemalt 30.
juuniks 1993 või tagavad, et tööandjate
ja töötajate esindajad rakendavad
nõutavaid sätteid vastastikusel
kokkuleppel, kusjuures liikmesriigid on
kohus tatud astuma samme, mis
võimaldaksid neil igal ajal tagada
käesoleva direktiiviga nõutud
tulemused.
Liikmesriigid teatavad sellest
viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud
meetmed tagamaks, et juhul kui
olemasolevate töösuhete käigus
hakkavad kehtima nende poolt vastu
võetud sätted, annab tööandja
töötajale taotluse korral kahe kuu
jooksul alates taotluse saamisest
ükskõik millised artiklis 3 nimetatud
dokumendid, mida on täiendatud
vastavalt artikli 4 lõikele 1, kui see on
asjakohane.
3. Kui liikmesriigid võtavad lõikes 1
6
nimetatud meetmed, lisavad nad
nende meetmete ametliku avaldamise
korral nendesse või nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile
viivitamata meetmetest, mida nad
käesoleva direktiivi rakendamiseks
võtavad.
Artikkel 10 ________ ________
Käesolev direktiiv on adresseeritud

liikmesriikidele.
EN direktiiv 92/85/EÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse

ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta ning töölepingu seaduse
eelnõu võrdlustabel
92/85/EÜ Õigusaktid Vastavus

Artikkel 1 Vastab
Eesmärk
TLSE
1. Käesoleva direktiivi, mis on kümnes
üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ §§ 18; 59; 92 lg 1 p 1 ja 2, lg 2; 93; 95 lg
artikli 16 lõike 1 tähenduses, eesmärk 2, 107 lg 3
on rakendada meetmeid,
soodustamaks rasedate, hiljuti
sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
tööohutuse ja töötervishoiu TTOS
parandamist. §§ 10, 13 lg 1 p 3
2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid, välja
arvatud selle artikli 2 lõige 2, Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
kohaldatakse täielikult terve lõikega 1 rasedate ja rinnaga toitvate naiste
hõlmatud valdkonna suhtes, ilma et tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
see piiraks käesolevas direktiivis
sisalduvate rangemate ja/või
konkreetsemate sätete kohaldamist.
3. Käesoleva direktiivi mõjul ei tohi
alaneda rasedate, hiljuti sünnitanud ja
rinnaga toitvate töötajate kaitstuse
tase võrreldes liikmesriikides kehtiva
olukorraga käesoleva direktiivi
vastuvõtmise kuupäeval.
Artikkel 2 Vastab
7
Mõisted Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
rasedate ja rinnaga toitvate naiste
Käesolevas direktiivis kasutatakse tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
järgmisi mõisteid:
a) rase töötaja — rase töötaja, kes
kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või
siseriiklike tavadega teatab tööandjale
oma olukorrast;
b) hiljuti sünnitanud töötaja — hiljuti
sünnitanud töötaja siseriiklike
õigusaktide ja/või siseriiklike tavade
tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste
õigusaktide ja/või tavadega teatab
tööandjale oma olukorrast;
c) rinnaga toitev töötaja — rinnaga
toitev töötaja siseriiklike õigusaktide
ja/või siseriiklike tavade tähenduses,
kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide
ja/või tavadega teatab tööandjale oma
olukorrast.
Artikkel 3 ________ ________
Juhendid
1. Liikmesriikidega konsulteerides ning
tööohutuse, töötervishoiu ja
tööhügieeni nõuandekomitee abiga
koostab komisjon juhendid artiklis 2
määratletud töötajatele ohtlikuks või
tervistkahjustavaks peetavate
keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste
ohutegurite ning tööstusprotsesside
hindamiseks.
Esimeses lõigus viidatud juhendid
käsitlevad ka liigutusi ja asendeid,
vaimset ja füüsilist väsimust ning muud
tüüpi vaimset või füüsilist stressi, mis
on seotud artiklis 2 määratletud
töötajate tehtava tööga.
2. Lõikes 1 nimetatud juhendite
eesmärk on olla aluseks artikli 4 lõikes
1 viidatud hindamisele.
Sel eesmärgil juhivad liikmesriigid
vastavas liikmesriigis kõikide
tööandjate ja kõikide naistöötajate
ja/või nende esindajate tähelepanu
nendele juhenditele.
8
Artikkel 4 Vastab
Hindamine ja teavitamine TTOS

1. Kõikide tegevuste puhul, mis võivad § 10. Rasedad ja rinnaga toitvad
tõenäoliselt kaasa tuua konkreetse ohu naistöötajad
sattuda kokkupuutesse ohutegurite, (1) Rasedatele ja rinnaga toitvatele
protsesside või töötingimustega, mille naistele peab tööandja looma sobivad
mittetäielik loetelu on esitatud I lisas, töö- ja olmetingimused.
hindab tööandja kas otse või direktiivi (2) Tööandja järgib rasedate ja
89/391/EMÜ artiklis 7 nimetatud kaitse- rinnaga toitvate naiste töölerakendamisel
ja ennetusmeetmete abil nende nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega
iseloomu, määra ja mõjuaega artiklis 2 sätestatud piiranguid.
määratletud töötajatele asjaomases (3) Töötervishoiu ja tööohutuse
ettevõttes ja/või asutuses, selleks et: nõuded rasedate ja rinnaga toitvate
naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
- hinnata mis tahes riski artiklis 2
määratletud töötaja ohutusele või
tervisele ning võimalikku mõju tema
rasedusele või rinnaga toitmisele, Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
- otsustada, milliseid meetmeid tuleks rasedate ja rinnaga toitvate naiste
võtta. tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
TTOS
2. Ilma et see piiraks direktiivi § 13. Tööandja kohustused ja õigused

89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, (1) Tööandja on kohustatud:
teavitatakse vastava ettevõtte ja/või …
asutuse artiklis 2 määratletud töötajaid 3) korraldama töökeskkonna
ja töötajaid, kes tõenäoliselt võivad olla riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse
ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, välja töökeskkonna ohutegurid,
ja/või nende esindajaid lõikes 1 mõõdetakse vajaduse korral nende
nimetatud hindamise tulemustest ja parameetrid ning hinnatakse riske töötaja
kõikidest meetmetest, mida tervisele ja ohutusele, arvestades tema
rakendatakse ohutuse ja tervise ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas
tagamiseks tööl. eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja
101 nimetatud töötajatele ning töökohtade
ja töövahendite kasutamisega ja
töökorraldusega seotud riske.
Artikkel 5 Vastab
Lähtuvalt hindamistulemustest
võetavad meetmed Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
1. Ilma et see piiraks direktiivi rasedate ja rinnaga toitvate naiste
89/391/EMÜ artikli 6 kohaldamist, kui tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
artikli 4 lõikes 1 nimetatud hindamise
tulemused toovad ilmsiks ohu artiklis 2
määratletud ohutusele või tervisele või
mõju tema rasedusele või rinnaga
toitmisele, võtab tööandja vajalikud
meetmed tagamaks, et asjaomase
töötaja töötingimuste ja/või töötundide
ajutise reguleerimisega oleks töötaja
kokkupuude sellise ohuga välistatud.
9
2. Kui töötingimuste ja/või töötundide TLSE
reguleerimine ei ole tehniliselt ja/või
§ 18. Raseda ja rasedus- ja
objektiivselt võimalik või kui on
sünnituspuhkuse õigust omava
nõuetekohaselt põhjendatud, et selline
töötaja õigus nõuda terviseseisundile
nõudmine ei ole mõistlik, võtab
vastavat tööd
tööandja vajalikud meetmed, et viia
asjaomane töötaja üle teisele tööle. Rasedal ja töötajal, kellel on õigus
rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus
nõuda tööandjalt ajutiselt
3. Kui teisele tööle üleviimine ei ole terviseseisundile vastavat tööd, kui
tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik töötaja terviseseisund ei võimalda
või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, töölepingus ette nähtud tööülesannete
et selline nõudmine ei ole mõistlik, täitmist kokkulepitud tingimustel.
antakse asjaomasele töötajale puhkust Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale
vastavalt siseriiklikele õigusaktidele terviseseisundile vastavat tööd anda, võib
ja/või tavadele kogu ajavahemikuks,
töötaja keelduda ajutiselt tööülesannete
mis on vajalik tema ohutuse või tervise
kaitsmiseks. täitmisest.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
sätestatud juhtudel peab töötaja
4. Käesoleva artikli sätteid tööandjale esitama arsti tõendi, millest
kohaldatakse mutatis mutandis juhul, nähtuvad töötamisele terviseseisundist
kui artikli 6 kohaselt keelatud tulenevad piirangud ning võimalusel
tegevusalal töötaja rasestub või ettepanekud terviseseisundile vastavate
hakkab rinnaga toitma ja teatab sellest tööülesannete ja –tingimuste kohta.
tööandjale.
Artikkel 6 Vastab
Juhud, mil kokkupuude

ohuteguritega on keelatud
Lisaks töötajate kaitset käsitlevatele
üldsätetele, eriti neile, mis on seotud Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
töökeskkonna ohutegurite rasedate ja rinnaga toitvate naiste
piirväärtustega: tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
1. artikli 2 punktis a määratletud

rasedaid töötajaid ei tohi mingitel
asjaoludel kohustada täitma
ülesandeid, mille puhul hindamine on
toonud ilmsiks ohu puutuda kokku II
lisa A jaos loetletud ohtlike või
tervistkahjustavate tegurite ja
töötingimustega;
2. artikli 2 punktis c määratletud
rinnaga toitvaid töötajaid ei tohi
mingitel asjaoludel kohustada täitma
ülesandeid, mille puhul hindamine on
toonud ilmsiks ohu puutuda kokku II
lisa B jaos loetletud ohtlike või
tervistkahjustavate tegurite ja
töötingimustega.
10
Artikkel 7 Vastab
Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
Öötöö rasedate ja rinnaga toitvate naiste
tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
meetmed tagamaks, et artiklis 2 TLSE
nimetatud töötajaid ei kohustata § 18. Raseda ja rasedus- ja
tegema öötööd raseduse ajal ning sünnituspuhkuse õigust omava
sünnitusele järgneval ajavahemikul, töötaja õigus nõuda terviseseisundile
mille määrab kindlaks riigi pädev vastavat tööd
tööohutus- ja töötervishoiuasutus, kui (1) Rasedal ja töötajal, kellel on õigus
vastavalt liikmesriikides sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus
korrale esitatakse arstitõend selle
nõuda tööandjalt ajutiselt
kohta, et see on vajalik asjaomase
töötaja ohutuse ja tervise tagamiseks. terviseseisundile vastavat tööd, kui
töötaja terviseseisund ei võimalda
2. Lõikes 1 nimetatud meetmed töölepingus ette nähtud tööülesannete
peavad sisaldama võimalust vastavalt täitmist kokkulepitud tingimustel.
siseriiklikele õigusaktidele ja/või
(2) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale
tavadele kas:
terviseseisundile vastavat tööd anda, võib
a) minna üle päevasele tööle või töötaja keelduda ajutiselt tööülesannete
b) saada puhkust või pikendada täitmisest.
rasedus- ja sünnituspuhkust, kui selline (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel
üleviimine ei ole tehniliselt ja/või peab töötaja tööandjale esitama arsti
objektiivselt võimalik või kui on tõendi, millest nähtuvad töötamisele
nõuetekohaselt põhjendatud, et selline terviseseisundist tulenevad piirangud
nõudmine ei ole mõistlik. ning võimalusel ettepanekud
terviseseisundile vastavate tööülesannete
ja –tingimuste kohta.
Artikkel 8 TLSE Vastab
Rasedus- ja sünnituspuhkus § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus

Naisel on õigus rasedus- ja
1. Liikmesriigid võtavad tarvitusele sünnituspuhkusele kestusega kuni 140
vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis kalendripäeva.
2 määratletud töötajatel oleks õigus
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
saada vähemalt 14 nädala pikkune
puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt
katkestamatu rasedus- ja
70 kalendripäeva enne arsti määratud
sünnituspuhkus enne ja/või pärast
eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
sünnitust vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele ja/või tavadele. Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja
2. Lõikes 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva
sünnituspuhkus peab sisaldama enne arsti määratud eeldatavat sünnituse
vähemalt kahenädalast kohustuslikku tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja
rasedus- ja sünnituspuhkust enne sünnituspuhkus vastava ajavahemiku
ja/või pärast sünnitust vastavalt võrra.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on
tavadele.
õigus hüvitisele vastavalt ravikindlustuse
seadusele.
11
Artikkel 9 TTOS Vastab
Vaba aeg sünnituseelseks § 10. Rasedad ja rinnaga toitvad

läbivaatuseks töötajad
…
Liikmesriigid võtavad vajalikud
(4) Tööandja on kohustatud andma
meetmed tagamaks, et artikli 2 punktis rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba
a määratletud rasedatel töötajatel oleks aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis
vastavalt siseriiklikele õigusaktidele arvatakse tööaja hulka.
ja/või tavadele õigus saada vaba aega
sünnituseelseks läbivaatuseks, ilma et Töötervishoiu ja tööohutusenõuded
nad kaotaksid töötasus, juhul kui rasedate ja rinnaga toitvate naiste
selline läbivaatus peab toimuma tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
tööajal.
Artikkel 10 Vastab
TLSE
Vallandamise keelamine
§ 92. Ülesütlemise piirangud
Selleks et tagada artiklis 2 määratletud Tööandja ei või töölepingut üles öelda
töötajatele nende käesoleva artikli põhjusel, et:
alusel tunnustatud tervise- ja 1) töötaja on rase või töötajal on õigus
ohutusalaste õiguste kasutamine, rasedus- ja sünnituspuhkusele;
sätestatakse, et: 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke
1. liikmesriigid võtavad vajalikud kohustusi;
meetmed, et keelata artiklis 2 …
määratletud töötajate vallandamine (2) Kui tööandja ütleb töölepingu üles
ajavahemikus nende raseduse töötajaga, kes on rase või kasvatab alla
algusest kuni artikli 8 lõikes 1 kolmeaastast last, loetakse, et tööleping
nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse on öeldud üles käesoleva paragrahvi
lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei lõige 1 punktis 1 või 2 nimetatud
ole seotud nende olukorraga ja mis on põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ütles
lubatud siseriiklike õigusaktide ja/või töölepingu üles käesolevas seaduses
tavade alusel ning võimaluse korral lubatud alusel.
tingimusel, et pädev ametiasutus on
andnud oma nõusoleku; § 93. Ülesütlemise erisus rasedaga või
väikelast kasvatava isikuga
Tööandja ei või töölepingut rasedaga või
naisega, kellel on õigus rasedus- ja
sünnituspuhkusele või isikuga, kes
kasutab lapsehoolduspuhkust, üles öelda
koondamise tõttu, välja arvatud tööandja
tegevuse lõppemisel või tööandja
pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja
tegevus lõpeb.
Tööandja ei või töölepingut rasedaga või
naisega, kellel on õigus rasedus- ja
sünnituspuhkusele, üles öelda töötaja
töövõime vähenemise tõttu.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui
töötaja on teavitanud tööandjat oma
rasedusest enne ülesütlemisavalduse
kättesaamist või kümne tööpäeva jooksul
pärast seda. Tööandja nõudmisel peab
töötaja esitama rasedust kinnitava
12
arstitõendi.
§ 95. Ülesütlemisavaldus
(2) Tööandja peab ülesütlemist
põhjendama. Töötaja peab põhjendama
erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist
peab põhjendama kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
2. artiklis 2 määratletud töötaja

§ 104. Ülesütlemise tühisus
vallandamise korral punktis 1
(1) Seadusest tuleneva aluseta või
nimetatud ajavahemikus peab tööandja
seaduse nõuetele mittevastav töölepingu
kirjalikult esitama tema vallandamise
ülesütlemine on tühine.
nõuetekohaselt põhjendatud aluse;
(2) Töölepingu ülesütlemine rasedaga on
tühine ka siis, kui naine temast
3. liikmesriigid võtavad vajalikud mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud
meetmed, et kaitsta artiklis 2 käesoleva seaduse § 93 lõikes 3
määratletud töötajaid sellise nimetatud tähtaega.
vallandamise tagajärgede eest, mis on
punkti 1 alusel ebaseaduslik.
Artikkel 11
Tööalased õigused Töötervishoiu ja tööohutusenõuded

rasedate ja rinnaga toitvate naiste
Selleks et tagada artiklis 2 määratletud tööks (Vabariigi Valitsuse määrus)
töötajatele nende käesolevas artiklis
tunnustatud tervise- ja ohutusalaste TLSE
õiguste kasutamine, sätestatakse, et:
§ 18. Raseda ja rasedus- ja
1. artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel
sünnituspuhkuse õigust omava
peavad töölepinguga seotud tööalased
töötaja õigus nõuda terviseseisundile
õigused, sealhulgas töötasu säilimine
vastavat tööd
ja/või õigus piisavale toetusele, olema
tagatud artiklis 2 määratletud § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus
töötajatele vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele ja/või siseriiklikele Ravikindlustuse seadus
tavadele;
§ 54. Ajutise töövõimetuse hüvitise
suurus
2. artiklis 8 nimetatud juhul peab olema (1) Haigekassa maksab kindlustatud
tagatud järgmine: isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe
a) artiklis 2 määratletud töötajate kalendripäeva eest ühe kalendripäeva
töölepinguga seotud õigused, välja keskmisest tulust:
arvatud need, millele on viidatud …
allpool punktis b; 4) 100 protsenti rasedus- ja
sünnituspuhkuse korral;
b) artiklis 2 määratletud töötajate
töötasu säilimine ja/või õigus piisavale § 5. Kindlustatud isik
toetusele;
3. punkti 2 alapunktis b nimetatud § 60. Ajutise töövõimetushüvitise
toetust loetakse piisavaks, kui see saamise õiguse piirang
tagab sissetuleku, mis on vähemalt
võrdne sellega, mida asjaomane
13
töötaja saaks siseriiklike õigusaktidega
kehtestatud ülemmäära piires, kui ta
katkestaks oma tegevuse tervislikel
põhjustel;
4. liikmesriigid võivad muuta õiguse
saada töötasu või toetust, millele on
viidatud punktis 1 ja punkti 2 alapunktis
b, sõltuvaks sellest, kas asjaomane
töötaja vastab siseriiklikes õigusaktides
sätestatud tingimustele, mis annavad
õiguse saada selliseid soodustusi.
Need tingimused ei tohi mingitel
asjaoludel ette näha, et
töötamisperiood vahetult enne
eeldatavat sünnituskuupäeva peaks
olema pikem kui 12 kuud.
Artikkel 12 Vastab
TLSE
Õiguste kaitse
§ 114.Vaidluste lahendamine
Liikmesriigid sätestavad oma Töölepingust tulenevad vaidlused
siseriiklikes õigussüsteemides vajalikud lahendatakse käesolevas seaduses ja
meetmed, võimaldamaks kõikidel individuaalse töövaidluse lahendamise
töötajatel, kes arvavad, et neid on seaduses sätestatud tingimustel ja
käesolevast direktiivist tulenevate korras.
kohustuste eiramise tõttu
õigusvastaselt koheldud, taotleda oma
õiguste kaitset kohtu kaudu ja/või
kooskõlas siseriiklike seaduste ja/või
tavadega pöörduda selleks teiste
pädevate organite poole.
Artikkel 13 ________ ________
Lisade muudatused
1. I lisa rangelt tehniline kohandamine
tulenevalt tehnilisest arengust,
muudatustest rahvusvahelistes
eeskirjades ja spetsifikaatides ning
teadmiste täienemisest käesoleva
direktiiviga reguleeritavas valdkonnas
toimub direktiivi 89/391/EMÜ artiklis
17 sätestatud korra kohaselt.
2. II lisa võib muuta ainult vastavalt
asutamislepingu artiklis 118a
ettenähtud menetlusele.
Artikkel 14 ________ ________
Lõppsätted
14
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva
haldusnormid hiljemalt kahe aasta
jooksul selle vastuvõtmisest või
tagavad, et hiljemalt kaks aastat
pärast käesoleva direktiivi
vastuvõtmist kehtestavad töösuhte
pooled vajalikud normid
kollektiivlepingutena, kusjuures
liikmesriigid on kohustatud võtma kõik
vajalikud meetmed, mis võimaldavad
neil igal ajal tagada käesolevas
direktiivis nõutud tulemused. Nad
teatavad sellest viivitamata
komisjonile.
2. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud
meetmeid võtavad, lisavad nad
nendesse meetmetesse või nende
meetmete ametliku avaldamise korral
nende juurde viite käesolevale
direktiivile. Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile
käesoleva direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt vastu võetud
või vastu võetavate põhiliste
siseriiklike õigusnormide
originaalteksti.
4. Liikmesriigid esitavad iga viie aasta
järel komisjonile aruande käesoleva
direktiivi sätete tegeliku rakendamise
kohta, osutades töösuhte poolte
arvamusele.
Esimest korda esitavad liikmesriigid
siiski komisjonile aruande käesoleva
kohta juba neli aastat pärast selle
vastuvõtmist, osutades töösuhte
poolte arvamusele.
Komisjon teatab sellest Euroopa
Parlamendile, nõukogule, majandus-
ja sotsiaalkomiteele ning tööohutuse,
töötervishoiu ja tööhügieeni
nõuandekomiteele.
5. Komisjon esitab Euroopa
Parlamendile, nõukogule ning
majandus- ja sotsiaalkomiteele
regulaarselt aruande käesoleva
direktiivi rakendamise kohta, võttes
arvesse lõikeid 1, 2 ja 3.
6. Nõukogu vaatab käesoleva direktiivi
15
uuesti läbi lõike 4 teises lõigus viidatud
aruannete põhjal toimunud hindamise
alusel ja vajaduse korral ettepaneku
alusel, mille komisjon peab esitama
hiljemalt viis aastat pärast direktiivi
vastuvõtmist.
Artikkel 15 ________ ________

liikmesriikidele.
EN direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl ning töölepingu seaduse eelnõu võrdlustabel
16
Direktiiv 94/33/EÜ Õigusaktid Vastavus
Artikkel 1 Vastab
Eesmärk TLSE
§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
1. Liikmesriigid võtavad laste töö
keelamiseks vajalikud meetmed. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida ega
tööle lubada alla 15-aastast või
Käesolevas direktiivis sätestatud
koolikohustuslikku alaealist, välja arvatud
tingimuste kohaselt tagavad
lõikes 4 sätestatud juhtudel.
liikmesriigid, et vanuse alammäär tööle
või teenistusse asumisel ei ole
§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks
madalam kui siseriikliku õigusega
kehtestatud täieliku koolikohustuse § 43. Tööaeg
lõppemisel ning mitte mingil juhul alla § 49. Alaealise tööle rakendamise
15 aasta. piirang
2. Liikmesriigid tagavad noorukite töö
range reguleerimise ja kaitsmise § 51. Igapäevane puhkeaeg
vastavalt käesolevas direktiivis
sätestatud tingimustele.
3. Liikmesriigid kindlustavad üldiselt, et
tööandjad tagavad noortele eakohased
töötingimused.
Liikmesriigid tagavad noorte kaitse
majandusliku ekspluateerimise ja mis
tahes töö eest, mis võiks kahjustada
nende ohutust, tervist või kehalist,
vaimset, kõlbelist või sotsiaalset
arengut või takistada hariduse
omandamist.
Artikkel 2 Vastab
Reguleerimisala TLSE
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse § 1. Töölepingu mõiste

iga alla 18aastase isiku suhtes, kelle (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik
tööleping või töösuhe on määratletud (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
mõne liikmesriigi kehtivas õiguses alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
ja/või reguleeritud mõne liikmesriigi tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
kehtiva õigusega.
2. Liikmesriigid võivad õigusnormidega
ette näha, et õigusnormidega
kindlaksmääratud piirides ja tingimuste
kohaselt ei kohaldata käesolevat
direktiivi juhutööde või lühiajaliste
tööde suhtes, mille hulka kuuluvad:
a) kodutööd eramajapidamises või
b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei
peeta noorele kahjulikuks,
ebasoodsaks ega ohtlikuks.
Artikkel 3 Vastab
17
Mõisted TLSE
Käesolevas direktiivis kasutatakse

järgmisi mõisteid: § 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
a) noor — artikli 2 lõikes 1 nimetatud § 8. Nõusolek alaealise töötamiseks

alla 18aastane isik;
b) laps — alla 15aastane noor, kes § 43. Tööaeg
siseriikliku õiguse alusel kuulub veel
täieliku koolikohustuse alla; § 49. Alaealise tööle rakendamise
piirang
c) nooruk — vähemalt 15aastane, kuid
alla 18aastane noor, kes siseriikliku § 51. Igapäevane puhkeaeg
õiguse alusel ei kuulu enam täieliku
Kergete tööde loetelu, mida alaealisel
koolikohustuse alla;
on lubatud teha (Vabariigi Valitsuse
d) kerge töö — töö, mis võttes arvesse määrus)
selle hulka kuuluvate ülesannete
iseloomulikku laadi ja teatavaid
tingimusi, mille kohaselt neid
täidetakse:
i) ei kahjusta tõenäoliselt laste ohutust,
tervist ega arengut,
ii) ei kahjusta laste kooliskäimist,
osalemist pädeva asutuse § 5. Töötaja teavitamine
heakskiidetud kutsesuunitlus- võitöötingimustest
kutseõppeprogrammis ega võimet (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis
õppetööst kasu saada; peavad sisalduma vähemalt järgmised
e) tööaeg — aeg, mille jooksul noor on andmed:
tööl, tööandja käsutuses ning tegutseb …
või täidab oma kohustusi kooskõlas 7) aeg, millal töötaja täidab kokku lepitud
siseriikliku õiguse ja/või tavaga; tööülesandeid (tööaeg)
§ 38. Vaba aja andmine

Tööandja annab töötajale vaba aega
käesolevas jaos ette nähtud tingimustel ja
korras. Töötajal on õigus nõuda vaba
aega käesoleva seaduse §-s 38 ette
nähtud tingimustel. Vaba aja andmisel
f) puhkeaeg — aeg, mis ei ole tööaeg. tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja
töötaja huvidega.
Artikkel 4 Vastab
Laste töö keelamine TLSE
1. Liikmesriigid võtavad laste töö

keelamiseks vajalikud meetmed. § 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
(4)
2. Võttes arvesse artiklis 1 sätestatud Tööandja võib 13-14-aastase
eesmärke, võivad alaealisega
liikmesriigid või 15-16-aastase
õigusnormidega ette näha, et laste töökoolikohustuslikku alaealisega töölepingu
keelamist ei kohaldata: sõlmida ja teda lubada tööle, kus
töökohustused on lihtsad ega nõua suurt
a) artiklis 5 nimetatud tegevusaladel kehalist või vaimset pingutust (kerge töö).
töötavate laste suhtes; 7-12-aastasel alaealisel on lubatud teha
18
b) vähemalt 14aastaste laste suhtes, kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või
kes töötavad ühendatud töö- ja reklaamitegevuse alal.
koolitusplaani või ettevõttepraktika (5) Vabariigi Valitsus kehtestab alaealisele
raames, tingimusel et sellist tööd lubatud kergete tööde liigid.
tehakse kooskõlas pädeva
ametiasutuse ettenähtud tingimustega; § 43. Tööaeg
c) artiklis 5 hõlmamata kerge tööga (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku
tegelevate vähemalt 14aastaste laste leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg
suhtes; siseriiklikus seaduses (lühendatud täistööaeg):
määratud tööliikide puhul ja piiratud 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15
tundide arvu korral nädalas võivad tundi nädalas;
artiklis 5 hõlmamata kerget tööd teha 13–14-aastasel või koolikohustuslikul
ka 13aastased lapsed. töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi
nädalas;
3. Lõike 2 punktis c nimetatud
võimalust kasutavad liikmesriigid
määravad vastavalt käesoleva direktiivi
sätetele kõnealuse kerge tööga seotud
töötingimused.
Artikkel 5 Vastab
Kultuuritegevus ja muu samalaadne TLSE

tegevus
§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks
1. Laste töölevõtmiseks kultuuri-, …
kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse (3) Töölepingu sõlmimiseks 7-14-aastase
alal tuleb eelnevalt iga üksikjuhtumi alaealisega taotleb tööandja oma
puhul eraldi taotleda pädeva tegevuskohajärgselt tööinspektorilt
ametiasutuse luba. nõusoleku. Taotluses esitab tööandja
2. Liikmesriigid näevad andmed alaealise töötingimuste,
õigusnormidega ette laste sealhulgas töö tegemise koha ja
töötingimused lõikes 1 nimetatud töökohustuste, vanuse ja
juhtudel ning loa eelneva väljastamise koolikohustuslikkuse kohta.
korra üksikasjad, tingimusel et
kõnealune tegevus:
i) ei kahjusta tõenäoliselt laste ohutust,
tervist ega arengut,
ii) ei kahjusta laste kooliskäimist,
osalemist pädeva asutuse
heakskiidetud kutsesuunitlus- või
kutseõppeprogrammis ega võimet
õppetööst osa saada.
3. Erandina lõikes 1 sätestatud korrast
võivad liikmesriigid õigusnormidega
ning kooskõlas enda määratud
tingimustega lubada tööle võtta
vähemalt 13aastasi lapsi kultuuri-,
kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse
alal.
4. Liikmesriigid, kus kehtib kord, mille
kohaselt modelliagentuurid vajavad
19
laste töölevõtmiseks eriluba, võivad
selle säilitada.
Artikkel 6 Vastab
TTOS
Tööandjate üldised
kohustused §101. Alaealised ja puudega töötajad
1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1

(1) Alaealistele ja puudega töötajatele
kohaldamist, võtab tööandja noorte peab tööandja looma sobivad töö- ja
ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud olmetingimused.
meetmed, arvestades eriti artikli 7 (2) Tööandja järgib alaealiste
lõikes 1 nimetatud erilisi ohte. töölerakendamisel nende ohutuse
2. Tööandja rakendab lõikes 1 tagamiseks õigusaktidega sätestatud
sätestatud meetmed noorte tööga piiranguid.
seotud ohtudele antud hinnangu alusel. § 13. Tööandja kohustused ja õigused
Hinnang tuleb anda enne seda, kui (1) Tööandja on kohustatud:
noored tööle asuvad, või kui …
töötingimustes on toimunud 3) korraldama töökeskkonna
märkimisväärne muudatus, eriti tuleb riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse
tähelepanu pöörata järgmistele välja töökeskkonna ohutegurid,
seikadele: mõõdetakse vajaduse korral nende
parameetrid ning hinnatakse riske töötaja
a) tööruumi ja -koha sisustus ja
tervisele ja ohutusele, arvestades tema
korraldus;
ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas
b) füüsikaliste, bioloogiliste ja eririske käesoleva seaduse §-s 10 ja §-s
keemiliste ohutegurite laad, määr ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade
kestus; ja töövahendite kasutamisega ja
töökorraldusega seotud riske.
c) töövahendite, eriti materjalide, Riskianalüüsi tulemused vormistatakse
masinate, aparaatide ja seadmete kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
korraldamine, valik, rakendamine ning 7) korraldama käesolevas või muudes
nende käsitsemisviis; seadustes või nende alusel kehtestatud
d) tööprotsessi ja töö kulgemise õigusaktidega sätestatud korras
korraldamine ning nende ühitamine tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist
(töökorraldus); võib tööprotsessi käigus mõjutada
töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning
e) noorte koolituse ja õpetuse tase. kandma sellega seotud kulud. Töötajate
tervisekontrolli korra kehtestab
sotsiaalminister;
Kui selle hinnangu põhjal ilmnevad
noorte ohutust, kehalist või vaimset
tervist või arengut ähvardavad ohud,
nähakse noortele regulaarsete
ajavahemike järel ette tasuta arstlik
läbivaatus ja tervisekontroll, ilma et see
piiraks direktiivi 89/391/EMÜ 52) teavitama alaealist ja alla 15-aastase
kohaldamist. alaealise seaduslikku esindajat alaealise
Tasuta arstlik läbivaatus ja tööga seotud riskidest ning tema ohutuse
tervisekontroll võivad olla riikliku ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
tervishoiusüsteemi osa.
3. Tööandja teavitab noori võimalikest
ohtudest ning kõikidest nende ohutuse § 12 . Tööandja ennetustegevus
1
20
ja tervise kaitseks võetud meetmetest. (1) Tööandja ennetustegevus on
meetmete kavandamine ja rakendamine
Peale selle teavitab tööandja laste terviseriskide vältimiseks või
seaduslikke esindajaid võimalikest vähendamiseks ettevõtte töö kõikides
ohtudest ning kõikidest laste ohutuse ja etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja
tervise kaitseks võetud meetmetest. sotsiaalse heaolu edendamiseks.
4. Noorte suhtes kohaldatavate ohutus-
ja tervishoiutingimuste kavandamise,
rakendamise ja kontrollimise peab
tööandja ühendama direktiivi
89/391/EMÜ artiklis 7 nimetatud kaitse-
ja ennetusmeetmetega.
Artikkel 7 Vastab
Noorte vastuvõtlikkus. TLSE

Töötamiskeeld § 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
1. Liikmesriigid tagavad, et noori Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida ega
kaitstakse kõikide nende ohutust, lubada alaealist tööle, mis:
tervist ja arengut ähvardavate eriliste ületab alaealise kehalisi või vaimseid
ohtude eest, mis tulenevad nende võimeid;
kogenematusest, teadmatusest ohustab alaelise kõlblust;
olemasolevate või võimalike ohtude sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda
suhtes või nende ebaküpsusest. õigel ajal märgata ega ära hoida
kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1
takistab alaealise sotsiaalset arengut või
kohaldamist, keelavad liikmesriigid sel
hariduse omandamist;
eesmärgil noorte töötamise töödel, mis:
ohustab alaealise tervist töö iseloomu või
a) ületavad objektiivselt nende kehalisi töökeskkonna ohutegurite tõttu.
või vaimseid võimeid; Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5
nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu
b) sisaldavad kahjulikke kokkupuuteid kehtestab Vabariigi Valitsus.
toksiliste, kantserogeensete, pärilikke
geneetilisi kahjustusi põhjustavate või
loodet kahjustavate ohuteguritega või Töökeskkonna ohutegurid ja tööd,
tekitavad muul viisil kroonilisi mille puhul alaealise töötamine on
tervisekahjustusi; keelatud (Vabariigi Valitsuse määrus)
c) sisaldavad kahjulikke kokkupuuteid

radioaktiivsete ohuteguritega;
d) sisaldavad õnnetusohte, mille puhul
oletatakse, et noored ei suuda neid
märgata või vältida seetõttu, et ei oska
pöörata piisavat tähelepanu ohutusele,
või kogemuse või koolituse puudumise
tõttu;
e) võivad ohustada tervist äärmise
külma või kuuma ning müra või
vibratsiooni tõttu.
Tööde hulka, millega tõenäoliselt
kaasnevad lõikes 1 nimetatud
spetsiifilised ohud noortele, kuuluvad:
21
- lisa I jaotises nimetatud kahjulikke
füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi
ohutegureid sisaldavad tööd ning
- lisa II jaotises nimetatud protsessid ja
tööd.
3. Liikmesriigid võivad õigusnormidega
lubada erandeid lõikes 2 sätestatust
noorukite puhul, kui sellised erandid on
möödapääsmatud nende kutseõppeks,
tingimusel et nende ohutus ja tervis on
tagatud sellega, et nad töötavad
direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7
määratletud pädeva isiku järelevalve all
ja tingimusel, et kindlustatakse
kõnealuse direktiiviga ettenähtud
kaitse.
Artikkel 8 Vastab
Tööaeg TLSE
§ 43. Tööaeg
1. Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c
sätestatud võimalust kasutavad (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku
liikmesriigid võtavad vajalikud leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg
meetmed, et piirata laste tööaega: (lühendatud täistööaeg):
a) kaheksa tunnini päevas ja 40 tunnini 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15
nädalas ühendatud töö- ja tundi nädalas;
koolitusplaani või ettevõttepraktika 13–14-aastasel või koolikohustuslikul
raames tehtava töö puhul; töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi
nädalas;
b) kahe tunnini koolipäevas ja 12 15-aastasel töötajal, kes ei ole
tunnini nädalas töö puhul, mida koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30
tehakse kooliaasta jooksul väljaspool tundi nädalas;
kooliaega, tingimusel et siseriiklikud 16–aastasel töötajal, kes ei ole
õigusaktid ja/või tava seda ei keela; koolikohustuslik ja 17-aastasel töötajal –
mitte mingil juhul ei või tööpäeva 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
pikkus ületada seitset tundi; vähemalt
15aastaste laste puhul võib see piirang (5) Kokkulepe, millega kohaldatakse
olla kaheksa tundi; summeeritud tööaja arvestust alaealise
töötaja suhtes käesoleva paragrahvi
c) seitsme tunnini päevas ja 35 tunnini lõikes 2 nimetatud piirangut ületades, on
nädalas töö puhul, mida tehakse tühine.
õppetöövälisel ajal vähemalt ühe
nädala jooksul; vähemalt 15aastaste
laste puhul võivad need piirangud olla
kaheksa tundi päevas ja 40 tundi
nädalas;
d) seitsme tunnini päevas ja 35 tunnini
nädalas kerge töö puhul, mida teevad
lapsed, kes siseriikliku õiguse alusel ei
kuulu enam täieliku koolikohustuse
alla.
22
meetmed noorukite töö piiramiseks
kaheksa tunnini päevas ja 40 tunnini
nädalas.
3. Teoreetilise ja/või praktilise
ühendatud töö- ja koolitusplaani või
ettevõttepraktika raames töötava noore
koolitusele kulutatud aeg loetakse
tööajaks.
4. Kui noorel on rohkem kui üks
tööandja, liidetakse tema tööpäevad ja
-tunnid kokku.
5. Erandkorras või kui see on
objektiivselt põhjendatud, võivad
liikmesriigid õigusnormidega lubada
erandeid lõike 1 punktis a ja lõikes 2
sätestatust.
Liikmesriigid määravad
õigusnormidega selliste erandite
rakendamise tingimused, piirangud ja
korra.
Artikkel 9 Vastab
Öötöö TLSE
1. a) Artikli 4 lõike 2 punktides b või c § 49. Alaealise tööle rakendamise

sätestatud võimalust kasutavad piirang
liikmesriigid võtavad vajalikud Kokkulepe, millega alaealine töötaja
meetmed, et keelata laste töö kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni
ajavahemikus 20.00–6.00. 06.00, on tühine.
Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei
b) Liikmesriigid võtavad vajalikud
meetmed, et keelata noorukite töö kohaldata, kui alaealine töötaja teeb
kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või
ajavahemikus 22.00–6.00 või 23.00–
7.00. reklaami alal täiskasvanu järelevalve all
kell 20.00 kuni 24.00.
2. a) Liikmesriigid võivad Kokkulepe, millega koolikohustuslik
õigusnormidega lubada noorukitel töötaja kohustub tegema tööd vahetult
töötada teatavatel tegevusaladel ajal, enne koolipäeva algust, on tühine.
kui öötöö on lõike 1 punkti b kohaselt
keelatud.
Sel juhul võtavad liikmesriigid vajalikud
meetmed tagamaks, et nooruki järele
valvab täiskasvanu, juhul kui nooruki
kaitseks on selline järelevalve vajalik.
b) Kui kohaldatakse punkti a, on töö
ajavahemikus 00.00–4.00 jätkuvalt
keelatud.
Liikmesriigid võivad siiski
õigusnormidega lubada noorukitel
töötada ajal, mil öötöö on keelatud,
järgmistel juhtudel, kui see on
objektiivselt põhjendatud ning
23
tingimusel, et noorukitele
võimaldatakse kohane kompenseeriv
puhkeaeg ja artiklis 1 sätestatud
eesmärke ei seata kahtluse alla:
TTOS
- töö laevandus- või kalandussektoris,
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
- töö kaitseväes või politseis,
- töö haiglates või samalaadsetes (1) Tööandja on kohustatud:
asutustes, …
7) korraldama käesolevas või muudes
- kultuuri-, kunsti-, spordi- või seadustes või nende alusel kehtestatud
reklaamitegevus. õigusaktidega sätestatud korras
3. Enne võimalikule öötööle asumist tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist
ning pärast seda korrapäraste võib tööprotsessi käigus mõjutada
ajavahemike järel on noorukitel õigus töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning
tasuta tervisekontrollile ja võimete kandma sellega seotud kulud. Töötajate
hindamisele, välja arvatud juhul, kui tervisekontrolli korra kehtestab
töötamine keelatud ajal on erandlik. sotsiaalminister;
Artikkel 10 Vastab
TLSE
Puhkeaeg
§ 43. Tööaeg
1. a) Artikli 4 lõike 2 punktides b või c …
sätestatud võimalust kasutavad (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku
liikmesriigid võtavad vajalikud leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg
meetmed tagamaks, et iga 24tunnise (lühendatud täistööaeg):
ajavahemiku kohta on lastel õigus 6–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15
saada 14 tunni pikkune katkematu tundi nädalas;
miinimumpuhkeaeg. 13–14-aastasel või koolikohustuslikul
b) Liikmesriigid võtavad vajalikud töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi
meetmed tagamaks, et iga 24tunnise nädalas;
ajavahemiku kohta on noorukitel õigus 15-aastasel töötajal, kes ei ole
saada 12 tunni pikkune katkematu koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30
miinimumpuhkeaeg. tundi nädalas;
16–aastasel töötajal, kes ei ole
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud koolikohustuslik ja 17-aastasel töötajal –
meetmed tagamaks, et iga 7päevase 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
ajavahemiku kohta on:
- lastel, kelle suhtes liikmesriigid on (5) Kokkulepe, millega kohaldatakse
kasutanud artikli 4 lõike 2 punktides b summeeritud tööaja arvestust alaealise
ja c sätestatud võimalust, ning töötaja suhtes käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud piirangut ületades, on
- noorukitel tühine.
õigus saada kahepäevane, võimaluse
§ 51. Igapäevane puhkeaeg
korral katkematu miinimumpuhkeaeg.
…
Kui tehnilised või korralduslikud (1) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
põhjused seda õigustavad, võib 1) 7- kuni12-aastasele alaealisele
miinimumpuhkeaega lühendada, kuid töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku
mitte mingil juhul ei või katkematu jooksul vähem kui 21 tundi järjestikkust
puhkeaeg olla lühem kui 36 tundi. puhkeaega;
2) 13- kuni14-aastasele alaealisele või
Eelmistes lõikudes nimetatud
koolikohustuslikule töötajale jääb 24-
24
miinimumpuhkeaja hulka kuulub tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui
põhimõtteliselt pühapäev. 20 tundi järjestikkust puhkeaega,
3) 15-aastasele alaealisele töötajale, kes
3. Liikmesriigid võivad õigusnormidega ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise
näha ette lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi
miinimumpuhkeaja katkestamise järjestikkust puhkeaega, ja
võimaluse päeva peale jaotatud või 4) 16-aastasele alaealisele töötajale, kes
lühikest tööaega hõlmava tegevuse ei ole koolikohustuslik ja 17-aastasel
puhul. töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku
4. Liikmesriigid võivad õigusnormidega jooksul vähem kui 17 tundi järjestikkust
näha ette erandeid lõike 1 punktis b ja puhkeaega.
lõikes 2 sätestatust noorukite suhtes
järgmistel juhtudel, kui see on
objektiivselt põhjendatud ning
tingimusel, et noorukitele
võimaldatakse kohane kompenseeriv
puhkeaeg ja artiklis 1 sätestatud
eesmärke ei seata kahtluse alla:
a) töö laevandus- või kalandussektoris;
b) töö kaitseväes või politseis;
c) töö haiglates või samalaadsetes
asutustes;
d) töö põllumajanduses;
e) töö turisminduses või hotellides,
restoranides ja kohvikutes;
f) päeva peale jaotatud tööajaga
tegevus.
Artikkel 11 Vastab
TLSE
Iga-aastane puhkus § 69. Puhkuse ajakava
Artikli 4 lõike 2 punktides b või c (7) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal
sätestatud võimalust kasutavad on:
liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et …
siseriikliku õiguse alusel täieliku 5) koolikohustuslikul alaealisel –
koolikohustuse alla kuuluvate laste koolivaheajal.
puhul langeks nende tööst vaba aeg
võimaluse piires kokku koolivaheajaga.
Vaheajad § 47. Tööaja korraldus

(3) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui
Liikmesriigid võtavad vajalikud nelja ja poole tunnise töötamise kohta ei
meetmed tagamaks, et üle nelja ja ole alaealisele töötajale ette nähtud
poole tunni pikkuse igapäevase vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest
tööajaga noortel on õigus saada vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid
vähemalt 30minutine, võimaluse korral vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
katkematu vaheaeg.
25
Artikkel 13 _________ _________
Noorukite töö vääramatu jõu korral

Liikmesriigid võivad õigusnormidega
lubada erandeid artikli 8 lõikes 2, artikli
9 lõike 1 punktis b, artikli 10 lõike 1
punktis b sätestatust ning noorukite
puhul artiklis 12 sätestatust tööks
direktiivi 89/391/EMÜ artikli 5 lõikes 4
nimetatud asjaoludel, tingimusel et
selline töö on ajutine ja tuleb ära teha
viivitamata, et täiskasvanud töötajaid ei
ole võimalik kasutada ning noorukitele
võimaldatakse järgmise kolme nädala
jooksul samaväärne kompenseeriv
puhkeaeg.
Artikkel 14
TLSE
Meetmed
§ 114. Vaidluste lahendamine
Iga liikmesriik näeb ette vajalikud Töölepingust tulenevad vaidlused
meetmed, mida kohaldatakse lahendatakse käesolevas seaduses ja
käesoleva direktiivi rakendamiseks individuaalse töövaidluse lahendamise
vastuvõetud sätete rikkumise korral; seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
sellised meetmed peavad olema
tõhusad ja proportsionaalsed. § 115. Riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse
§ 5 lg-tes 1 ja 3, §-s 7, § 8 lg-tes 1-3 ja 6-
7, § 28 lg 2 p-des 9-10, § 29 lg-tes 3 ja 6,
§ 33 lg-s 1, §-s 43, § 44 lg-tes 2-3 ja 5-8;
§-s 45, § 46 lg-tes 1-3 ja 5; § 47 lg-tes 2-
3, § 48 lg-tes 1-2, §-des 49-53, § 101 lg-
tes 1-3, § 102 lg-tes 1-2 ja § 113 lg-tes 1-
2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab
Tööinspektsioon töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses sätestatud
tingimustel ja korras.
Artikkel 15 _________ _________
Lisa kohandamine
Lisa rangelt tehniline kohandamine
tulenevalt tehnilisest arengust,
muudatustest rahvusvahelistes
eeskirjades ja spetsifikaatides ning
teadmiste täienemisest käesoleva
direktiiviga reguleeritavas valdkonnas
toimub direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17
sätestatud korra kohaselt.
Artikkel 16 _________
_________
Kaitstuse taseme säilitamine
Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust
26
töötada muutuvaid asjaolusid silmas
pidades välja noorte kaitset käsitlevad
sätted, niikaua kui järgitakse
käesolevas direktiivis sätestatud
miinimumnõudeid, ei õigusta käesoleva
direktiivi rakendamine noorte üldise
kaitstuse taseme alandamist.
Artikkel 17 _________ _________
Lõppsätted
1. a) Liikmesriigid jõustavad käesoleva
haldusnormid hiljemalt 22. juunil 1996
või tagavad hiljemalt selleks
kuupäevaks, et töösuhte pooled
kehtestavad nõutavad sätted
kollektiivlepingutega, kusjuures
liikmesriikidelt nõutakse kõikide vajalike
sätete kehtestamist, mis võimaldaksid
neil igal ajal tagada käesolevas
direktiivis sätestatud tulemusi.
b) Ühendkuningriik võib nelja aasta
jooksul alates punktis a määratud
kuupäevast mitte rakendada artikli 8
lõike 1 punkti b teise lõigu
maksimaalset iganädalast tööaega
käsitlevat sätet, artikli 8 lõiget 2 ning
artikli 9 lõike 1 punkti b ja lõiget 2.
Komisjon esitab aruande käesoleva
sätte toime kohta.
Kooskõlas asutamislepingus
sätestatud tingimustega otsustab
nõukogu, kas seda ajavahemikku
tuleks pikendada.
c) Liikmesriigid teatavad sellest
2. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud
meetmed vastu võtavad, lisavad nad
nendesse meetmetesse või nende
meetmete ametliku avaldamise korral
valdkonnas nende poolt vastu võetud
või võetavate siseriiklike põhiliste
õigusnormide teksti.
4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga
viie aasta järel aruande käesoleva
27
kohta, osutades töösuhte poolte
arvamusele.
Komisjon teatab sellest Euroopa
majandus- ja sotsiaalkomiteele.
5. Komisjon esitab Euroopa
regulaarselt aruande käesoleva
direktiivi kohaldamise kohta, võttes
arvesse lõikeid 1, 2, 3 ja 4.
Artikkel 18 _________ _________

liikmesriikidele.
EN direktiiv 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega

Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt
lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta ning töölepingu seaduse
eelnõu võrdlustabel

Artikkel 1 Vastab
Raamkokkuleppe rakendamine
Käesoleva direktiivi eesmärk on
jõustada tööandjate ja töövõtjate
vaheliste üldorganisatsioonide
(Euroopa Tööandjate Föderatsiooni,
Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete
Keskuse ja Euroopa Ametiühingute
Konföderatsiooni) vahel 14. detsembril
1995. aastal sõlmitud lisana esitatud
raamkokkulepe lapsehoolduspuhkuse
kohta.
Raamkokkulepe lapsehoolduspuhkuse
kohta
Klausel 1: Eesmärk ja
reguleerimisala
1. Käesolev kokkulepe sätestab
miinimumnõuded, mis on mõeldud
töötavate vanemate lapsehooldusega
seotud ja ametialaste ülesannete TLSE
sobitamise hõlbustamiseks.
§ 1. Töölepingu mõiste
2. Käesolevat kokkulepet (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik
28
kohaldatakse kõikide mees- ja (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
naistöötajate suhtes, kellel on alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
liikmesriigi kehtiva seaduse, tööandja maksab töötajale töö eest
kollektiivlepingu või tava kohaselt tasu.
määratletud tööleping või -suhe.
§ 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus

Klausel 2: Lapsehoolduspuhkus (1) Naisel on õigus rasedus- ja
sünnituspuhkusele kestusega 140
1. Käesolev kokkulepe tagab vastavalt kalendripäeva.
klausli 2 punktile 2 mees- ja
naistöötajatele individuaalse õiguse § 60. Isapuhkus
saada lapsehoolduspuhkust lapse Isal on õigus kokku kümne tööpäeva
sünni või lapsendamise korral, et pikkusele isapuhkusele kahe kuu
võimaldada neil hoolitseda lapse eest jooksul enne naisele arsti määratud
vähemalt kolm kuud kuni lapse teatud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe
vanuseni, kuid mitte rohkem kui kuu jooksul pärast lapse sündi.
8aastaseks saamiseni; nimetatud Isapuhkuse eest tasutakse tema
vanuse määravad kindlaks keskmise palga alusel, kuid mitte
liikmesriigid ja/või tööturu osapooled. rohkem kui kolmekordne Eesti
2. Meeste ja naiste võrdsete keskmine brutokuupalk puhkuse
võimaluste ja võrdse kohtlemise kasutamise kuu eelmisele kvartalile
edendamiseks on käesoleva eelnenud kvartalis Statistikaameti
kokkuleppe osapooled arvamusel, et avaldatud andmete alusel.
klausli 2 punktis 1 ettenähtud õigus
saada lapsehoolduspuhkust tuleks § 62. Lapsehoolduspuhkus
põhimõtteliselt tagada nii, et seda ei Emal või isal on õigus
oleks võimalik üle kanda. lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3-
aastaseks saamiseni.
3. Lapsehoolduspuhkuse saamise Lapsehoolduspuhkust on õigus
tingimused ja üksikasjalikud üheaegselt kasutada ühel isikul.
kohaldamiseeskirjad määratakse
kindlaks liikmesriikide seaduse ja/või § 63. Lapsepuhkus
kollektiivlepinguga, tingimusel et Emal või isal on õigus igal
käesoleva kokkuleppe kalendriaastal lapsepuhkusele, mille
miinimumnõuded on arvesse võetud. eest tasutakse Vabariigi Valitsuse
Eelkõige võivad liikmesriigid ja/või kehtestatud töötasu alammäära alusel:
tööturu osapooled: 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või
kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on kolm või
enam alla 14-aastast last või vähemalt
üks alla 3-aastane laps.
Lapse 3-aastaseks ning 14-aastaseks
saamise aastal antakse lapsepuhkus,
olenemata, kas lapse sünnipäev on
enne või pärast puhkust.
§ 62. Lapsehoolduspuhkus
…
(2) Lapsehoolduspuhkust on õigus
kasutada ühes osas või osade kaupa
igal ajal. Eeldatakse, et
lapsehoolduspuhkusele jäämisest või
lapsehoolduspuhkuse katkestamisest
a) otsustada, kas teatab töötaja tööandjale ette 14
29
lapsehoolduspuhkust antakse kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku
täistööaja või osalise tööaja alusel, leppinud teisiti.
osade kaupa või avansina;
§ 61. Lapsendaja puhkus

b) muuta lapsehoolduspuhkuse Alla 10-aastase lapse lapsendajal on
saamise õiguse sõltuvaks üldisest õigus lapsendaja puhkusele kestusega
tööstaažist ja/või pidevast tööstaažist 70 kalendripäeva lapsendamise
ühe tööandja juures, mis peab olema kohtuotsuse jõustumise päevast
vähemalt üks aasta; arvates. Selle aja eest on õigus
hüvitisele vastavalt ravikindlustuse
seadusele.
c) kohandada lapsehoolduspuhkuse
saamise tingimusi ja üksikasjalikke
kohaldamiseeskirju lapsendamisega
seotud konkreetsete asjaoludega; § 62. Lapsehoolduspuhkus
…
(2) Lapsehoolduspuhkust on õigus
kasutada ühes osas või osade kaupa
igal ajal. Eeldatakse, et
lapsehoolduspuhkusele jäämisest või
lapsehoolduspuhkuse katkestamisest
teatab töötaja tööandjale ette 14
kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
d) kehtestada etteteatamistähtaja,
mille jooksul töötaja peab teatama
tööandjale lapsehoolduspuhkuse
õiguse kasutamisest, nimetades
puhkuse alguse ja lõpu;
e) määrata kindlaks asjaolud, mille

korral tööandjal on pärast siseriikliku
õiguse, kollektiivlepingu ja tava kohast
konsultatsiooni lubatud edasi lükata
lapsehoolduspuhkuse võimaldamist
ettevõtte tegevusega seotud
õigustatud põhjustel (näiteks kui töö
on hooajalist laadi, kui ei ole võimalik
leida asendajat etteteatamisaja
jooksul, kui märkimisväärselt suur osa § 92. Ülesütlemise piirangud
töötajaist taotleb lapsehoolduspuhkust (1) Tööandja ei või töölepingut üles
ühel ajal, kui on tegemist strateegiliselt öelda põhjusel, et:
30
tähtsa spetsiifilise tööülesandega). 1) töötaja on rase või töötajal on õigus
Kõik käesoleva sätte kohaldamisest rasedus- ja sünnituspuhkusele;
tulenevad probleemid tuleb lahendada 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke
kooskõlas siseriikliku õiguse, kohustusi;
kollektiivlepingu ja tavaga; Kui tööandja ütleb töölepingu üles
töötajaga, kes on rase või kasvatab alla
f) lisaks alapunktile e lubada kolmeaastast last, loetakse, et
erikokkuleppeid, et rahuldada tööleping on öeldud üles käesoleva
väikeettevõtete tegevus- ja paragrahvi lõige 1 punktis 1 või 2
korraldusvajadusi. nimetatud põhjusel, kui tööandja ei
tõenda, et ütles töölepingu üles
käesolevas seaduses lubatud alusel.
4. Selle tagamiseks, et töötajad
saaksid kasutada oma õigust
lapsehoolduspuhkusele, võtavad § 12. Töölepingu muutmine
liikmesriigid ja/või tööturu osapooled Töölepingut saab muuta ainult poolte
kooskõlas siseriikliku õiguse, kokkuleppel.
kollektiivlepingu ja tavaga vajalikud
meetmed, et kaitsta töötajaid
vallandamise eest
lapsehoolduspuhkuse taotlemise või
selle kasutamise tõttu.
5. Kui lapsehoolduspuhkus on § 19. Töötaja õigus keelduda töö

lõppenud, on töötajal õigus tulla tagasi tegemisest
samale töökohale, või kui see pole Töötajal on õigus keelduda osaliselt või
võimalik, siis oma töölepingust või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul,
-suhtest lähtuvalt sellega võrdsele või kui töötaja:
samasugusele töökohale. …
6. Õigused, mis töötaja on 5) muul töölepingus, kollektiivlepingus
lapsehoolduspuhkuse alguseks või seaduses ette nähtud juhul.
saanud või on saamas, säilivad
muutumatuna lapsehoolduspuhkuse
lõpuni. Kui lapsehoolduspuhkus on § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus
lõppenud, kohaldatakse neid õigusi, Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on
kaasa arvatud kõik siseriiklikust õigus hüvitisele vastavalt
õigusest, kollektiivlepingust ja tavast ravikindlustuse seadusele.
tulenevad muudatused.
§ 62. Lapsehoolduspuhkus
(4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse
7. Liikmesriigid ja/või tööturu aja eest õigus hüvitisele vastavalt
osapooled määratlevad töölepingu ja vanemahüvitise seadusele ja
-suhte staatuse lapsehoolduspuhkuse lapsehooldustasule vastavalt riiklike
ajaks. peretoetuste seadusele.
§ 38. Töötasu maksmine töötamise

takistuse korral
31
Tööandja peab maksma töötajale
keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil
8. Kõik käesolevast kokkuleppest töötaja ei saa tööd teha tema isikust
tulenevad sotsiaalkindlustusega tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske
seotud küsimused antakse vastavalt hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või
siseriiklikule õigusele liikmesriikide kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata
käsitleda ja lahendada, arvestades muul, tema isikust mittetuleneval
sotsiaalkindlustuse õiguste põhjusel.
järjepidevuse tähtsust eri skeemide
alusel, eriti tervishoiu vallas. § 92. Ülesütlemise piirangud
Tööandja ei või töölepingut üles öelda
põhjusel, et:
…
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke
kohustusi;
Klausel 3: Töölt puudumine
vääramatu jõu tõttu § 69. Puhkuse ajakava
…
1. Liikmesriigid ja/või tööturu
(7) Õigus nõuda põhipuhkust sobival
osapooled võtavad vajalikud
ajal on:
meetmed, et vastavalt siseriiklikule
1) naisel vahetult enne ja pärast
seadusele, kollektiivlepingule ja/või
rasedus- ja sünnituspuhkust või
tavale anda töötajatele õigus puududa
vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
töölt vääramatu jõu tõttu pakilistel
2) mehel vahetult pärast
perekondlikel põhjustel haiguse või
lapsehoolduspuhkust või naise
õnnetusjuhtumi korral, mis teevad
rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
töötaja vahetu kohaloleku
3) vanemal, kes kasvatab kuni 7-
hädavajalikuks.
aastast last;
4) vanemal, kes kasvatab 7 kuni 10-
aastast last – lapse koolivaheajal;

osapooled võivad klausli 3 punkti 1
kohaldamiseks täpsustada puhkuse
saamise tingimusi ja üksikasjalikke
eeskirju ning piirata seda õigust teatud
ajaga aasta ja/või üksikjuhtumi kohta.
Klausel 4: Lõppsätted
32
1. Liikmesriigid võivad kohaldada või
kehtestada soodsamaid tingimusi, kui
on sätestatud käesolevas
kokkuleppes.
2. Käesoleva kokkuleppe sätete
rakendamine ei ole piisav alus
alandada töötajatele käesoleva
kokkuleppe raames võimaldatava
üldise kaitstuse taset. See ei piira
liikmesriikide ja/või tööturu osapoolte
õigust töötada välja teistsuguseid
õigus- ja haldusnorme või
lepingutingimusi vastavalt muutuvatele
oludele (kaasa arvatud ülekandmist
keelava sätte kehtestamine),
tingimusel et need vastavad
käesolevas kokkuleppes sätestatud
miinimumnõuetele.
3. Käesolev kokkulepe ei piira tööturu
osapoolte õigust sõlmida asjakohasel
tasandil, sealhulgas Euroopa tasandil,
kokkuleppeid käesoleva kokkuleppe
kohandamiseks ja/või täiendamiseks,
selleks et võtta arvesse eritingimusi.
4. Liikmesriigid võtavad nõukogu
otsuse järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid vastu kahe aasta
jooksul alates otsuse vastuvõtmisest
või tagavad, et tööturu osapooled [1]
kehtestavad nimetatud tähtaja lõpuks
kokkuleppega vajalikud meetmed. Kui
on vaja arvesse võtta erilisi raskusi või
kollektiivlepinguga rakendamist,
võivad liikmesriigid nimetatud otsuse
järgimiseks saada maksimaalselt ühe
aasta lisaaega.
5. Käesoleva kokkuleppe
rakendamisest tulenevaid vaidlusi ja
kaebusi ennetatakse ja lahendatakse
kooskõlas siseriikliku õiguse,
kollektiivlepingu ja tavaga.
6. Ilma et see piiraks komisjoni,
siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu
osa, peab komisjon kõik käesoleva
kokkuleppe Euroopa tasandil
tõlgendamisega seotud küsimused
suunama esmajärjekorras
allakirjutanutele, kes avaldavad oma
arvamuse.
7. Allakirjutanud vaatavad käesoleva
kokkuleppe kohaldamise läbi viis
33
aastat pärast nõukogu otsuse
vastuvõtmist, kui seda nõuab üks
käesoleva kokkuleppe osapooltest.
Artikkel 2 ________ ________
Lõppsätted
haldusnormid hiljemalt 3. juuniks 1998
või tagavad hiljemalt selleks
kuupäevaks, et tööturu osapooled on
kokkuleppega kehtestanud vajalikud
meetmed; liikmesriigid peavad võtma
kõik meetmed, mis võimaldavad neil
igal ajal tagada käesoleva direktiiviga
nõutud tulemused. Nad teatavad
sellest viivitamata komisjonile.
2. Kui on vaja arvesse võtta erilisi
raskusi või kollektiivlepinguga
rakendamist, võivad liikmesriigid
saada maksimaalselt ühe aasta
lisaaega.
Nad peavad sellistest asjaoludest
viivitamata teatama komisjonile.
3. Kui liikmesriigid võtavad lõikes 1
nimetatud meetmeid, lisavad nad
nende meetmete ametliku avaldamise
korral nendesse meetmetesse või
Artikkel 3 ________ ________

liikmesriikidele.
EN direktiiv 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega

Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist
tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta ning töölepingu seaduse eelnõu võrdlustabel
Artikkel 1 Vastab
34
rakendada selle juurde lisatud
tööandjate ja töövõtjate
üldorganisatsioonide (UNICE, CEEP
ja ETUC) vahel 6. juunil 1997. aastal
sõlmitud osalist tööaega käsitlev
raamkokkulepe. .
Euroopa Tööandjate Föderatsioon

Euroopa Ametiühingute
Konföderatsioon
Keskus
Osalist tööaega käsitlev
raamkokkulepe
… TLSE
§§ 28 lg 2 p 10, 43 lg 1, 92 lg 1 p 5
Klausel 1: Eesmärk
Käesoleva raamkokkuleppe eesmärk
on:
a) kõrvaldada osalise tööajaga
töötajate diskrimineerimine ja
parandada osalise tööajaga
töötamise kvaliteeti;
b) soodustada osalise tööajaga töö
arendamist vabatahtlikkuse alusel ja
aidata kaasa paindlikule tööaja § 1. Töölepingu mõiste
korraldusele tööandjate ja töötajate Töölepingu alusel teeb füüsiline isik
vajadusi arvesse võtval viisil. (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
tööandja maksab töötajale töö eest
Klausel 2: tasu.
Reguleerimisala
1. Käesolevat kokkulepet
kohaldatakse osalise tööajaga
töötajate suhtes, kellel on liikmesriigi
kehtiva seaduse, kollektiivlepingu või
tava kohaselt määratletud tööleping
või -suhe.
2. Liikmesriigid võivad pärast
konsulteerimist tööturu osapooltega
siseriiklike seaduste,
kollektiivlepingute või tavade kohaselt
ja/või asjakohase tasandi tööturu
osapooled siseriiklike tööturu
osapoolte vaheliste suhete tava
kohaselt jätta käesoleva kokkuleppe
reguleerimisalast täielikult või
osaliselt välja juhutööd tegevad § 43. Tööaeg
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi
osalise tööajaga töötajad. Sellised
seitsmepäevase vahemiku jooksul
35
piirangud tuleks regulaarselt üle (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei
vaadata, et kindlaks teha, kas ole kokku leppinud lühemas tööajas
objektiivsed põhjused nende (osaline tööaeg).
kehtestamiseks on püsivad.
Klausel 3: Mõisted
Käesolevas kokkuleppes kasutatakse
järgmisi mõisteid:
1. osalise tööajaga töötaja – töötaja,
kelle nädala alusel või ühe aasta
pikkuse tööperioodi keskmisena
arvutatud normaaltööaeg on lühem
kui võrreldava täistööajaga töötaja
normaaltööaeg;
2. võrreldav täistööajaga töötaja –
samas ettevõttes täistööajaga töötaja,
kellel on sama liiki tööleping või
töösuhe, kes teeb sama või
samalaadset tööd; seejuures
pööratakse tähelepanu sellistele TLSE
kaalutlustele nagu ettevõttes töötatud
aeg ja kvalifikatsioon/oskused. §§ 28 lg 2 p 10, 43 lg 1, 92 lg 1 p 5
Kui samas ettevõttes ei ole
võrreldavat täistööajaga töötajat, siis § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte
tuleb võrrelda kohaldatava Tööandja peab tagama töötajate kaitse
kollektiivlepingu alusel või kui diskrimineerimise eest, järgima ning
kohaldatav kollektiivleping puudub, edendama võrdse kohtlemise põhimõtet
siis kooskõlas siseriikliku seaduse, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele
kollektiivlepingute või tavadega. ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Klausel 4: Mittediskrimineerimise
põhimõte
1. Osalise tööajaga töötajate suhtes
ei või ainult osalise tööaja tõttu
rakendada vähem soodsamaid
töötingimusi, kui on võrreldavatel
täistööajaga töötajatel, kui erinevat
kohtlemist ei õigusta objektiivsed
põhjused.
2. Asjakohasel juhul kohaldatakse pro
rata temporis põhimõtet.
3. Käesoleva klausli kohaldamise
korra määravad liikmesriigid ja/või
tööturu osapooled, võttes arvesse
Euroopa õigusakte, siseriiklikke
seadusi, kollektiivlepinguid ja tavasid.
4. Pärast konsulteerimist tööturu
osapooltega kooskõlas siseriiklike
seaduste, kollektiivlepingute või
36
tavadega võivad liikmesriigid ja/või
tööturu osapooled seada
objektiivsetel põhjustel asjakohasel
juhul eriliste töötingimuste saamise
eelduseks tööstaaži, töötatava aja või
töötasuga seotud tingimused. Osalise
tööajaga töötajate eriliste
töötingimuste saamise kriteeriumid
tuleks regulaarselt läbi vaadata,
võttes arvesse klausli 4 punktis 1
väljendatud mittediskrimineerimise
põhimõtet.
§ 92. Ülesütlemise piirangud
(1) Tööandja ei või töölepingut üles
Klausel 5: Osalise tööajaga öelda põhjusel, et:
töötamise võimalused …
1. Käesoleva kokkuleppe klausli 1 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata
ning osalise tööajaga ja täistööajaga töötamist osalise tööajaga või osalise
töötajate vahelise tööajaga töötaja ei soovi jätkata
mittediskrimineerimise põhimõtte töötamist täistööajaga.
kohaselt:
a) peaksid liikmesriigid pärast
konsulteerimist tööturu osapooltega
vastavalt siseriiklikule seadusele ja
tavale identifitseerima ja üle vaatama § 28. Tööandja peamised kohustused
õiguslikku ja halduslikku laadi …
takistused, mis võivad piirata osalise (2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
tööajaga töötamise võimalusi, ning …
vajaduse korral need kõrvaldama; 10) teavitama täistööajaga töötajat
b) peaksid tööturu osapooled oma osalise tööajaga töötamise võimalusest
pädevusalal tegutsedes ning ning osalise tööajaga töötajat
kollektiivlepingutes sätestatud korra täistööajaga töötamise võimalusest,
kohaselt identifitseerima ja üle arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
vaatama takistused, mis võivad
piirata osalise tööajaga töötamise
võimalusi, ning vajaduse korral need
kõrvaldama.
2. Töötaja keeldumine üleminekust

täistööajaga töölt osalisele tööajale
või vastupidi ei tohiks iseenesest olla
mõjuv põhjus töösuhte lõpetamiseks,
ilma et see piiraks töösuhte
lõpetamist vastavalt siseriiklikule
seadusele, kollektiivlepingule või
tavale muudel põhjustel, mis võivad Ametiühingute seadus
tuleneda asjassepuutuva ettevõtte § 18. Ametiühingute õigused
tootmisnõuetest. (1) Pädevuse teostamiseks on
ametiühingutel õigus:
1) saada tööandjatelt, nende
esindajatelt, riigiasutustelt ja kohaliku
3. Tööandjad peaksid niipalju kui omavalitsuse üksustelt takistamatult
37
võimalik võtma arvesse: töö- ja sotsiaalalast informatsiooni ning
muud teavet töötajate huve
a) töötajate taotlusi minna täistööajalt puudutavates küsimustes;
üle osalisele tööajale, kui see on
ettevõttes võimalik; Töötajate usaldusisiku seadus
b) töötajate taotlusi minna osaliselt
tööajalt üle täistööajale või pikendada § 9. Usaldusisiku õigused
nende tööaega, kui selline võimalus Usaldusisikul on õigus:
tekib; 1) tutvuda takistamatult töötingimuste,
sealhulgas töökorraldusega;
c) õigeaegset teatamist ettevõttes 2) saada tööandjalt oma ülesannete
olevate osalise tööajaga ja täitmiseks vajalikku teavet ning
täistööajaga töötamise ülesannete konsulteerida selle teabe alusel
kohta, selleks et hõlbustada tööandjaga;
üleminekut täistööajalt osalisele
tööajale või vastupidi;
d) meetmeid osalise tööajaga
töötamise lihtsustamiseks ettevõtte
kõigil tasanditel, kaasa arvatud
kutseoskust nõudvad ja
juhtimisülesanded, ning võimaluse
korral osalise tööajaga töötajate
kutsealase väljaõppe saamist
lihtsustavaid meetmeid, et
suurendada edutamisvõimalusi ja
kutsealast mobiilsust;
e) olemasolevate töötajate
esindusorganite asjakohast
teavitamist osalise tööajaga
töötamisest ettevõttes.
Klausel 6: Rakendussätted
38
osapooled võivad säilitada või
kehtestada soodsamaid sätteid, kui
on käesolevas kokkuleppes.
2. Käesoleva kokkuleppe sätete
rakendamine ei ole piisav alus
alandada töötajate üldist kaitsetaset
käesoleva kokkuleppe valdkonnas.
See ei piira liikmesriikide ja/või
tööturu osapoolte õigust töötada välja
teistsuguseid õigus- ja haldusnorme
või lepingutingimusi vastavalt
muutuvatele asjaoludele ning ei piira
klausli 5 punkti 1 kohaldamist, kui on
järgitud klausli 4 punktis 1 väljendatud
mittediskrimineerimise põhimõtet.
tasandil, sealhulgas Euroopa tasandil
kokkuleppeid käesoleva kokkuleppe
kohandamiseks ja/või täiendamiseks,
selleks et võtta arvesse kõnealuste
tööturu osapoolte erivajadusi.
4. Käesolev kokkulepe ei piira
ühenduse erisätete ning eelkõige
meeste ja naiste võrdset kohtlemist ja
võrdseid võimalusi käsitlevate sätete
kohaldamist.
kohaldamisel tekkivaid vaidlusi ja
kaebusi välditakse ja lahendatakse
kooskõlas siseriikliku seaduse,
kollektiivlepingu ja tavaga.
6. Allakirjutanud vaatavad käesoleva
kokkuleppe uuesti läbi viis aastat
pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist,
kui seda nõuab üks käesoleva
kokkuleppe osalistest.
[1] Euroopa Ühenduse
asutamislepingu sotsiaalpoliitika
kokkuleppe artikli 2 lõikes 4
määratletud tähenduses.
Artikkel 2 __________ __________

direktiivi järgimiseks vajalikud õigus-
ja haldusnormid hiljemalt 20. jaanuaril
2000 või tagavad hiljemalt selleks
kuupäevaks, et tööturu osapooled on
kokkuleppega kehtestanud vajalikud
meetmed; liikmesriigid peavad võtma
kõik vajalikud meetmed, mis
39
võimaldaks neil igal ajal tagada
käesoleva direktiiviga nõutud
tulemused. Nad teatavad sellest
Kui on vaja arvesse võtta erilisi
raskusi või kollektiivlepinguga
rakendamist, võivad liikmesriigid
saada maksimaalselt ühe aasta
lisaaega.
Nad peavad sellistest asjaoludest
viivitamata teatama komisjonile.
Kui liikmesriigid võtavad esimeses
alapunktis osutatud meetmeid,
lisavad nad nendesse meetmetesse
või nende meetmete ametliku
avaldamise korral nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette
liikmesriigid.
valdkonnas nende poolt vastuvõetud
või võetavate põhiliste siseriiklike
Artikkel 3 __________ __________
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa

Ühenduste Teatajas avaldamise
päeval.
.
Artikkel 4 __________ __________

liikmesriikidele.
40
EN direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta ning töölepingu seaduse eelnõu võrdlustabel

Mõisted ja reguleerimisala Vastab
TLSE
Artikkel 1
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse § 89. Töölepingu erakorraline
järgmisi mõisteid: ülesütlemine tööandja poolt
majanduslikel põhjustel
a) kollektiivsed koondamised — Tööandja võib töölepingu erakorraliselt
tööandja algatusel töölt vabastamine üles öelda, kui töösuhte jätkamine
ühel või mitmel põhjusel, mis ei ole kokkulepitud tingimustel muutub
seotud asjaomaste üksiktöötajate võimatuks töömahu vähenemise, töö
isikuga ning mille puhul vastavalt ümberkorraldamise tõttu või muul töö
liikmesriigi valikule koondatakse: lõppemise juhul (koondamine).
i) 30 päeva jooksul kas: Koondamine on samuti töölepingu
erakorraline ülesütlemine:
- vähemalt 10 töötajat ettevõttes, kus 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
on tavaliselt üle 20 ja alla 100 töötaja, 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või
- vähemalt 10 % töötajatest ettevõttes, pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti
kus on tavaliselt vähemalt 100, kuid väljakuulutamata raugemise tõttu.
alla 300 töötaja,
- vähemalt 30 töötajat ettevõttes, kus § 90. Töölepingute kollektiivne
on tavaliselt 300 ja rohkem töötajat, ülesütlemine
Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on
ii) või 90 päeva jooksul vähemalt 20
töölepingute ülesütlemine 30
töötajat, sõltumata sellest, milline on
kalendripäeva jooksul koondamise tõttu
tavaliselt töötajate arv selles ettevõttes;
vähemalt:
b) töötajate esindajad — töötajate 1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab
esindajad vastavalt liikmesriikide keskmiselt kuni 19 töötajat;
seadustele või tavale. 2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab
keskmiselt 20 kuni 99 töötajat;
Punkti a esimeses alapunktis 3) 10%-ga töötajatest ettevõttes, kus
sätestatud koondamiste arvu töötab keskmiselt 100 kuni 299 töötajat;
määramisel arvatakse koondamiste 4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab
hulka ka sellised tööandja algatusel keskmiselt vähemalt 300 töötajat.
toimunud töölepingu lõpetamised, mille
üks põhjus või mitu põhjust ei ole
seotud asjaomaste üksiktöötajatega,
juhul kui koondamisi on vähemalt viis.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a) kollektiivsete koondamiste puhul, .
41
mis tulenevad piiratud ajaks või teatud
töö tegemise ajaks sõlmitud
töölepingutest, välja arvatud juhul, kui
sellised koondamised leiavad aset
enne selliste lepingute lõpptähtaega
või enne nimetatud töö lõppu;
b) töötajate puhul, kes töötavad riigi
ametiasutustes või avalik-õiguslikes
institutsioonides (või nendes
liikmesriikides, kus sellist mõistet ei
tunta, nendega võrdväärsetes
asutustes);
c) merelaevade meeskondade puhul.
Teavitamine ja konsulteerimine Vastab
Artikkel 2
§ 101. Töötajate informeerimine ja
Käesolevas direktiivis kasutatakse konsulteerimine töölepingute
järgmisi mõisteid: kollektiivsel ülesütlemisel
1. Tööandja, kes kaalub võimalust Enne kui tööandja otsustab kollektiivse
võtta vastu otsus kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti
koondamise kohta, alustab aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema
konsultatsioone töötajate esindajatega, puudumisel töötajatega, eesmärgiga
et saavutada kokkulepe. jõuda kokkuleppele kavandatavate
ülesütlemiste ärahoidmises või nende
2. Sellistel konsultatsioonidel tuleks arvu vähendamises ning ülesütlemiste
käsitleda vähemalt kollektiivsete tagajärgede leevendamises, sealhulgas
koondamiste ärahoidmise või koondatavate töötajate tööotsingutele või
koondatavate töötajate arvu ümberõppele kaasaaitamises.
vähendamise ning tagajärgede
leevendamise võimalusi
sotsiaalmeetmete abil, mille eesmärk Töötajate usaldusisiku seadus
on muu hulgas aidata kaasa koondatud
töötajate ümberpaigutamisele või § 9. Usaldusisiku õigused
ümberõppele. Usaldusisikul on õigus:
…
9) kaasata oma ülesannete täitmiseks
Liikmesriigid võivad näha ette, et eksperte;
töötajate esindajad võivad kasutada
TLSE
ekspertide abi kooskõlas siseriikliku
õiguse ja/või tavaga.
§ 101. Töötajate informeerimine ja
konsulteerimine töölepingute
kollektiivsel ülesütlemisel
…
3. Et võimaldada töötajate esindajatel Selleks, et usaldusisik saaks
teha konstruktiivseid ettepanekuid, konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab
peavad tööandjad konsulteerimise tööandja andma aegsasti usaldusisikule
käigus aegsasti: või tema puudumisel töötajatele kogu
vajaliku teabe kavandatava kollektiivse
a) esitama neile kogu asjaomase teabe ülesütlemise kohta. Tööandja peab
ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas
b) teatama neile alati kirjalikult: vormis esitama vähemalt järgmised
andmed:
42
i) kavandatavate koondamiste 1) kollektiivse ülesütlemise põhjused;
põhjused; 2) töötajate arv ja ametinimetused
tööandja juures;
ii) koondatavate töötajate arv ja 3) töötajate, kellega töölepingud
kategooriad; kavandatakse üles öelda, arv ja
iii) töötajate tavaline arv ja kategooriad; ametinimetused ning valikukriteeriumid;
4) ajavahemik, mille jooksul
iv) ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda;
kavandatav koondamine toimub; 5) töötajatele lisaks seaduses või
v) koondatavate töötajate valiku kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele
kriteeriumid niivõrd, kuivõrd see on makstava hüvitise arvutamise viis.
tööandja pädevuses vastavalt
tavadele; (3) Tööandja saadab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest
vi) meetod, mille abil arvutatakse muid ärakirja oma tegevuskohajärgsele
kui siseriiklikest õigusaktidest ja/või Tööturuameti struktuuriüksusele
tavadest tulenevaid koondamisel samaaegselt andmete esitamisega
makstavaid hüvitisi. usaldusisikule või tema puudumisel
töötajatele.
Tööandja edastab pädevale asutusele

koopia vähemalt esimese lõigu punkti b
alapunktides i–v sätestatud kirjaliku
teatise punktidest.
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud
kohustusi kohaldatakse sõltumata
sellest, kas kollektiivse koondamise
otsuse teeb tööandja või tööandjat
kontrolliv ettevõte.
Käesoleva direktiiviga ettenähtud
teavitamise, konsulteerimise ja
teatamise nõuete väidetava rikkumise
puhul ei võeta arvesse tööandja
väiteid, milles ta õigustab ennast
sellega, et kollektiivse koondamiseni
viinud otsuse teinud ettevõte ei ole talle
vajalikku teavet andnud.
Kollektiivse koondamise kord Vastab

Artikkel 3
1. Tööandjad teatavad pädevale TLSE
asutusele kirjalikult igast kavandatavast
kollektiivsest koondamisest. § 102. Tööturuameti teavitamine
kollektiivsest ülesütlemisest
Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et Tööandja esitab pärast konsulteerimist
sellise kavandatava kollektiivse kirjalikku taasesitamist võimaldavas
koondamise puhul, mis on tingitud vormis oma tegevuskoha järgsele
ettevõtte tegevuse lõpetamisest Tööturuameti struktuuriüksusele
kohtulahendiga, on tööandja käesoleva seaduse § 101 lõikes 2
kohustatud sellest pädevale asutusele nimetatud andmed ja andmed
kirjalikult teatama ainult viimase konsulteerimise kohta.
43
nõudmisel.
Teatis peab sisaldama kogu
asjassepuutuva teabe kavandatava
kollektiivse koondamise ja artiklis 2
nimetatud töötajate esindajatega
peetavate konsultatsioonide kohta, eriti
koondamise põhjused, koondatavate
töötajate arvu, töötajate tavalise arvu
ning ajavahemiku, mille jooksul
koondamine toimub.
§ 102. Tööturuameti teavitamine

2. Tööandjad esitavad töötajate kollektiivsest ülesütlemisest
esindajatele koopia lõikes 1 nimetatud …
teatisest. Tööandja saadab käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud andmetest ärakirja
usaldusisikule või tema puudumisel
töötajatele samaaegselt andmete
esitamisega oma tegevuskohajärgsele
tööturuameti struktuuriüksusele.
§ 102. Tööturuameti teavitamine

kollektiivsest ülesütlemisest
Töötajate esindajad võivad esitada …
pädevatele asutustele kõik Usaldusisik võib esitada tööandja
omapoolsed märkused. tegevuskoha järgsele Tööturuameti
struktuuriüksusele oma arvamuse
kollektiivse ülesütlemise kohta hiljemalt
seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete
ärakirja saamisest.
1. Kavandatav kollektiivne § 103. Kollektiivse ülesütlemise

koondamine, millest on teatatud tähtaeg
pädevale asutusele, jõustub kõige (1) Tööandja võib töölepingud üles öelda
varem 30 päeva pärast artikli 3 lõikes 1 pärast konsulteerimist ja Tööturuameti
nimetatud teatist, ilma et see piiraks teavitamist vastavalt käesoleva seaduse
sätete kohaldamist, mis reguleerivad § 102 lg 1 sätestatule.
üksikisiku õigusi koondamisteate (2) Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
saamise korral. jõustub ülesütlemisest etteteatamise
tähtaja möödumisel, kuid mitte varem kui
Liikmesriigid võivad volitada pädevaid 30 kalendripäeva möödumisel ajast, kui
asutusi lühendama eelmises lõigus Tööturuamet sai käesoleva seaduse §
osutatud tähtaega. 102 lõikes 1 nimetatud andmed.
2. Lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul Tööturuamet otsib käesolevas
püüavad pädevad asutused leida paragrahvis nimetatud tähtaja jooksul
lahendusi kavandatava kollektiivse lahendusi kollektiivse ülesütlemisega
koondamisega tekkivatele seonduvatele tööhõiveprobleemidele.
probleemidele. (3) Tööturuametil on õigus käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega
3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 lühendada, kui tööhõiveprobleemide
osutatud esialgne tähtaeg on lühem kui lahendamine lühema aja jooksul on
44
60 päeva, võivad liikmesriigid volitada võimalik.
pädevaid asutusi pikendama esialgset (4) Tööturuamet võib käesoleva
tähtaega 60 päevani arvestades teatise paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega
kättesaamisest, kui on tõenäoline, et pikendada kuni 60 kalendripäevani, kui ta
kavandatava kollektiivse leiab, et ta ei suuda kollektiivse
koondamisega tekkivaid probleeme ei ülesütlemisega seonduvaid
suudeta lahendada esialgse tähtaja tööhõiveprobleeme 30 kalendripäeva
jooksul. jooksul lahendada.
Liikmesriigid võivad anda pädevatele

asutustele ka suuremad volitused.
Tööandjale peab pikendamisest ja (5) Tööturuamet teeb käesoleva
selle põhjustest teatama enne punktis paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja
1 sätestatud esialgse tähtaja muutmise otsuse tööandjale kirjalikku
möödumist. taasesitamist võimaldavas vormis
teatavaks 14 kalendripäeva jooksul
käesoleva seaduse § 102 lõikes 1
4. Liikmesriigid ei pea käesolevat nimetatud andmete saamisest.
artiklit kohaldama sellise kavandatava
kollektiivse koondamise suhtes, mis on (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud
tingitud ettevõtte tegevuse ülesütlemise jõustumise tähtaega ei
lõpetamisest kohtulahendiga. kohaldata töölepingute kollektiivsel
ülesütlemisel ettevõtte tegevuse
lõpetamise tõttu, mille aluseks on
jõustunud kohtulahend.
Lõppsätted _______ _______
Artikkel 5
õigust kohaldada või vastu võtta õigus-
ja haldusnorme, mis on töötajate jaoks
soodsamad, või soodustada või lubada
töötajate jaoks soodsamaid
kollektiivlepingutingimusi.
Artikkel 6 TLSE _______
§ 114.Vaidluste lahendamine
Liikmesriigid tagavad, et töötajate Töölepingust tulenevad vaidlused
esindajatel ja/või töötajatel on võimalik lahendatakse käesolevas seaduses ja
kasutada haldusmenetlust või individuaalse töövaidluse lahendamise
pöörduda kohtusse käesolevast seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
direktiivist tulenevate kohustuste
täitmiseks.
Artikkel 7 _______ _______
Liikmesriigid edastavad komisjonile

valdkonnas nende poolt juba
vastuvõetud või vastuvõetavate
põhiliste siseriiklike õigusnormide
teksti.
Artikkel 8 _______ _______
1. I lisa A osas loetletud direktiivid

tunnistatakse kehtetuks, ilma et see
piiraks liikmesriikide kohustusi seoses
45
nende direktiivide ülevõtmise
tähtaegadega, mis on ette nähtud I lisa
B osas.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud
direktiividele tõlgendatakse viidetena
käesolevale direktiivile ja loetakse
vastavalt II lisa vastavustabelile.
Artikkel 9 ______ _______
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval

pärast selle avaldamist Euroopa
Ühenduste Teatajas.
Artikkel 10 _______ ______

liikmesriikidele.
EN direktiiv 1999/70/EÜ Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa
Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP)
sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta ning töölepingu seaduse eelnõu
võrdlustabel
Artikkel 1 Vastab

jõustada tööandjate ja töövõtjate
vaheliste üldorganisatsioonide (ETUC,
UNICE ja CEEP) vahel 18. märtsil
1999 sõlmitud raamkokkulepe
tähtajaliste töölepingute kohta, mis on
direktiivile lisatud.
Euroopa Ametiühingute
Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa
Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) Ja
Keskuse (CEEP)
raamkokkulepe tähtajalise töö kohta
… TLSE
Eesmärk (klausel 1)
§§ 6 lg 2, 9, 10, 28 lg 2 p 9
Käesoleva raamkokkuleppe eesmärk
on:
a) parandada tähtajalise töötamise
kvaliteeti, tagades
mittediskrimineerimise põhimõtte
kohaldamise;
b) luua raamistik, et vältida
kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda
järjestikuste tähtajaliste töölepingute
või töösuhete kasutamisest.
46
(1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik
Reguleerimisala (klausel 2) (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
1. Kokkulepet kohaldatakse tähtajaliste alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
töötajate suhtes, kellel on tööleping või tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
töösuhe, nagu see on määratletud
liikmesriigi seadustes,
kollektiivlepingutes või praktikas.
2. Liikmesriigid, olles konsulteerinud
tööturu osapooltega, ja/või tööturu
osapooled võivad ette näha, et
käesolevat kokkulepet ei kohaldata:
a) esialgse kutseõppega seotud
tööpraktika ja töö käigus toimuva
väljaõppe suhtes;
b) töölepingute ja töösuhete suhtes,
mis on sõlmitud erilise riikliku või riigi
toetatava kutseõppe-, integreerumis- ja § 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine
ümberõppeprogrammi raames. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse
tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib
sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda
Mõisted (klausel 3) õigustavad töö ajutisest või tähtajalisest
iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused,
1. Käesolevas kokkuleppes tähendab eelkõige töömahu ajutine suurenemine või
"tähtajaline töötaja" isikut, kellel on hooajatöö tegemine.
vahetult tööandja ja töötaja vahel Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise
sõlmitud tööleping või töösuhe, milles ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida
töölepingu või töösuhte lõpp on asendamise ajaks.
määratud objektiivsete tingimustega,
milleks võib olla konkreetse kuupäeva
saabumine, konkreetse ülesande
lõpetamine või konkreetse sündmuse
toimumine.
2. Käesolevas kokkuleppes tähendab

"võrreldav alatine töötaja" töötajat,
kellel on samas asutuses määramata
tähtajaga tööleping või töösuhe, mis on
sõlmitud sama või samalaadse töö või
tegevuse kohta, võttes arvesse erialast
ettevalmistust ja oskusi.
Kui samas asutuses ei ole võrreldavat
alatist töötajat, tehakse võrdlus kehtiva
kollektiivlepingu alusel või
kollektiivlepingu puudumise korral
vastavalt riigi seadustele,
kollektiivlepingule või praktikale. TLSE
§§ 6 lg 2, 9, 10, 28 lg 2 p 9
Mittediskrimineerimise põhimõte
(klausel 4) § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte
Tööandja peab tagama töötajate kaitse
47
1. Töötingimuste osas ei kohelda diskrimineerimise eest, järgima ning
tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui edendama võrdse kohtlemise põhimõtet
võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja
et neil on tähtajaline tööleping või soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui
erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed
põhjused.
2. Kui see on asjakohane,
kohaldatakse pro rata temporis
põhimõtet.
3. Käesoleva klausli kohaldamise korra
määravad liikmesriigid, olles
konsulteerinud tööturu osapooltega,
ja/või tööturu osapooled, pidades
silmas ühenduse ja siseriiklikku õigust,
kollektiivlepinguid ja praktikat.
4. Eriliste töötingimustega seotud
teenistusaega käsitlevad nõuded on
tähtajaliste töötajate ja alatiste
töötajate jaoks ühesugused, välja
arvatud juhul, kui eri pikkusega
teenistusaega käsitlevatel nõuetel on
objektiivsed põhjused.
Meetmed kuritarvituste vältimiseks

(klausel 5)
1. Järjestikuste tähtajaliste
töölepingute või töösuhete kasutamise
võimaliku kuritarvitamise vältimiseks
kehtestavad liikmesriigid, olles
kooskõlas siseriikliku õiguse,
§ 10. Tähtajalise töölepingu
kollektiivlepingute või praktikaga
järjestikkuse sõlmimise ja pikendamise
konsulteerinud tööturu osapooltega,
piirang
ja/või tööturu osapooled konkreetsete
Kui töötaja ja tööandja on käesoleva
sektorite ja/või töötajakategooriate
seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud
vajadusi arvestades ühe või mitu
tähtajalise töölepingu samalaadse töö
järgmistest meetmetest, juhul kui
tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks
kuritarvituste vältimiseks puuduvad
korda või tähtajalist lepingut pikendanud
samaväärsed juriidilised meetmed:
rohkem kui üks kord viie aasta jooksul,
a) objektiivsed alused, mis õigustaksid loetakse töösuhe algusest peale
selliste töölepingute või töösuhete tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute
uuendamist; sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe
töölepingu lõppemise ja järgmise
b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei
või töösuhete maksimaalne ületa kahte kuud.
kogukestus;
c) selliste töölepingute või töösuhete
uuendamiste arv.
2. Liikmesriigid, olles konsulteerinud § 28. Tööandja peamised kohustused
tööturu osapooltega, ja/või tööturu (2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
48
osapooled määravad vajaduse korral …
kindlaks, millistel tingimustel tähtajalisi 9) teavitama tähtajalise töölepinguga
töölepinguid või töösuhteid: töötajaid nende teadmistele ja oskustele
vastavatest vabadest töökohtadest, kus
a) loetakse järjestikusteks;
töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu
b) loetakse määramata tähtajaga tööleping;
töölepinguteks või töösuheteks.
§ 28. Tööandja peamised kohustused
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
Informeerimine ja töökoha saamise …
võimalused (klausel 6) 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja
1. Tööandjad informeerivad tähtajalisi oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte
töötajaid vabadest kohtadest ettevõttes huvidest lähtuva koolituse ning kannab
või asutuses tagamaks, et neil oleksid koolituse kulud ja säilitama kokkulepitud
samasugused võimalused kui teistel töötasu;
töötajatel kindlustada endale alatine Ametiühingute seadus
töökoht. Sellist informatsiooni võidakse
anda ettevõttes või asutuses üldise § 4. Ametiühingutesse ühinemise
kuulutuse väljapanemisega sobivas vabadus
kohas. (1) Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva
loata asutada ametiühinguid, nendega
2. Tööandjad peaksid võimaluse korral ühineda või mitte ühineda.
soodustama tähtajaliste töötajate
võimalusi osaleda koolitusel, mis § 7. Asutamine
suurendaks nende oskusi, (1) Ametiühingu võivad asutada vähemalt
karjäärivõimalusi ja kutsealast viis töötajat. Ametiühingute liidu võivad
liikuvust. asutada vähemalt viis ametiühingut.
Ametiühingute keskliidu võivad asutada
Informeerimine ja konsulteerimine
vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat
(klausel 7)
tegevus- või kutseala ametiühingut või
1. Kui arvutatakse siseriiklike seaduste ametiühingute liitu.
kohaselt nõutavat töötajate arvu, § 18. Ametiühingute õigused
millest alates võib ettevõttes
moodustada siseriikliku ja ühenduse (1) Pädevuse teostamiseks on
õigusega ettenähtud töötajate ametiühingutel õigus:
esindusorganisatsioone, võetakse 1) saada tööandjatelt, nende esindajatelt,
arvesse ka tähtajalisi töötajaid. riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse
2. Klausli 7 lõike 1 kohaldamise korra üksustelt takistamatult töö- ja sotsiaalalast
määravad liikmesriigid, olles informatsiooni ning muud teavet töötajate
konsulteerinud tööturu osapooltega, huve puudutavates küsimustes;
ja/või tööturu osapooled vastavalt Töötajate usaldusisiku seadus
ühenduse ja siseriiklikule õigusele,
kollektiivlepingutele ja praktikale ning § 9. Usaldusisiku õigused
pidades silmas klausli 4 lõiget 1.
Usaldusisikul on õigus:
3. Võimaluse korral peaksid tööandjad
…
kaaluma töötajate esindusorganitele
2) saada tööandjalt oma ülesannete
asjakohase informatsiooni andmist
täitmiseks vajalikku teavet ning
tähtajalise töötamise kohta ettevõttes.
konsulteerida selle teabe alusel
tööandjaga;
49
Rakendussätted (klausel 8)
osapooled võivad säilitada või
kehtestada töötajatele käesoleva
kokkuleppe sätetest soodsamad
sätted.
2. Käesolev kokkulepe ei piira
konkreetsemate ühenduse sätete
kohaldamist, eelkõige meeste ja naiste
võrdset kohtlemist või võrdseid
võimalusi käsitlevate sätete
kohaldamist.
3. Käesoleva kokkuleppe rakendamine
ei õigusta töötajate üldise kaitstuse
taseme alandamist kokkuleppega
reguleeritavas valdkonnas.
tasandil, kaasa arvatud Euroopa
tasand, kokkuleppeid, mis kohandavad
ja/või täiendavad käesoleva
kokkuleppe sätteid viisil, mis võtab
arvesse asjaomaste tööturu osapoolte
erivajadusi.
kohaldamisest tulenevad vaidlused ja
kaebused lahendatakse kooskõlas
siseriikliku õiguse, kollektiivlepingute ja
praktikaga.
6. Kui mõni kokkuleppe pooltest seda
taotleb, vaatavad allakirjutanud
kokkuleppe kohaldamise läbi viie aasta
möödumisel nõukogu otsuse
kuupäevast.
Artikkel 2 ________ ________
50
Liikmesriigid jõustavad käesoleva
direktiivi järgimiseks vajalikud normid
10. juuliks 2001 või tagavad, et
hiljemalt sel kuupäeval on tööturu
osapooled kehtestanud vajalikud
meetmed kokkuleppe teel, kusjuures
liikmesriigid peavad võtma vajalikud
meetmed, et tööturu osapooled
saaksid igal ajal tagada käesolevas
direktiivis ettenähtud tulemuste
saavutamise. Liikmesriigid teatavad
sellest viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid võivad saada pärast
tööturu osapooltega konsulteerimist
aastase lisaaja, kui see on vajalik
eriliste raskuste tõttu või
rakendamiseks kollektiivlepingu abil.
Nad teatavad sellistest asjaoludest
Kui liikmesriigid võtavad esimeses
lõigus nimetatud normid vastu, lisavad
nad nendesse normidesse või nende
normide ametliku avaldamise korral
Artikkel 3 ________ ________
Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste

Teatajas avaldamise päeval.
EN direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi
kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning töölepingu seaduse eelnõu
võrdlustabel
Reguleerimisala ja mõisted Vastab
Artikkel 1
TLSE
1. a) Käesolevat direktiivi § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte
kohaldatakse ettevõtja, ettevõtte või üleminekul
selle osa ülemineku suhtes teisele Töölepingud lähevad muutumatul kujul
tööandjale lepingu alusel toimuva üle ettevõtte omandajale vastavalt
ülemineku või ühinemise tulemusena; võlaõigusseadusele.
b) kui punktist a ja käesoleva artikli Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud
järgmistest sätetest ei tulene teisiti, on piirangud töölepingute üleminekul ei
üleminek käesoleva direktiivi kohaldata.
tähenduses oma identiteedi säilitava Võlaõigusseadus (VÕS)
majandusüksuse üleminek, mis
§ 180. Ettevõtte üleminek
51
tähendab ressursside organiseeritud (1) Ettevõtte üleandja võib omandajaga
koondamist, mille eesmärk on sõlmitud lepinguga kohustuda andma
majandustegevus põhi- või omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib
kõrvaltegevusena; omandajale üle minna ka seaduse alusel.
(2) Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte
c) käesolevat direktiivi kohaldatakse majandamisega seotud ja selle
majandustegevusega tegelevate riigi- majandamist teenivad asjad, õigused ja
või eraettevõtjate suhtes, sõltumata kohustused, muu hulgas ettevõttega
sellest, kas nad tegutsevad seotud lepingud.
kasusaamise eesmärgil või mitte.
Riiklike haldusasutuste
reorganiseerimine või
haldusfunktsioonide üleminek ühelt
riiklikult haldusasutuselt teisele ei ole
üleminek käesoleva direktiivi
tähenduses.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse
juhul kui ja niivõrd kui ülemineku
objektiks olev ettevõtja, ettevõte või
selle osa asub territooriumil, kus
kehtib EMÜ asutamisleping.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata
merelaevade suhtes.
Artikkel 2 Vastab
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse

järgmisi mõisteid: VÕS
a) võõrandaja — füüsiline või §§ 180, 182-185

juriidiline isik, kes artikli 1 lõikes 1
nimetatud omandi üleminekul lakkab TLSE
olemast tööandja ettevõtja, ettevõtte
või ettevõtja või ettevõtte osa suhtes; §§ 112-113
b) omandaja — füüsiline või juriidiline
isik, kes artikli 1 lõikes 1 nimetatud
üleminekul muutub tööandjaks
ettevõtja, ettevõtte või ettevõtja või
ettevõtte osa suhtes;
Töötajate usaldusisiku seadus
c) töötajate usaldusisikud ja seotud Ametiühingute seadus
väljendid — liikmesriikide õiguse või
tavaga ettenähtud töötajate esindajad;
TLSE
(1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik
(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
d) töötaja — isik, kes on asjaomases alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
liikmesriigis töötajana kaitstud tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
siseriikliku tööõiguse alusel.
52
2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike
õigusaktide kohaldamist töölepingu
või töösuhte määratluse osas.
Liikmesriigid ei või jätta käesoleva
direktiivi reguleerimisalast välja
töölepingut või töösuhet ainult
järgmiste asjaolude põhjal:
a) tehtud või tehtavate töötundide arv;
b) töösuhet reguleerib tähtajaline
tööleping vastavalt nõukogu 25. juuni
1991. aasta direktiivi 91/383/EMÜ
(millega täiendatakse meetmeid
tähtajalise või ajutise töösuhtega
töötajate tööohutuse ja -tervishoiu
parandamise soodustamiseks) [6]
artikli 1 lõikele 1, või
c) töösuhe on ajutine vastavalt
direktiivi 91//383/EMÜ artikli 1 lõikele
2 ja ülemineku objektiks olev
ettevõtja, äriühing või nende osa on
ajutise töösuhte korral tööandjaks olev
ettevõte või selle osa.
Töötajate õiguste kaitse Vastab

Artikkel 3
VÕS
1. Võõrandaja töölepingust või
töösuhtest tulenevad õigused ja § 183. Ettevõtte üleandja vastutus
kohustused, mis kehtivad ülemineku (1) Enne ettevõtte üleminekut tekkinud
kuupäeval, lähevad sellise ülemineku kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks
tagajärjel üle omandajale. muutunud sissenõutavaks või mis
muutuvad sissenõutavaks viie aasta
Liikmesriigid võivad näha ette, et jooksul pärast üleminekut, vastutab
pärast ülemineku kuupäeva üleandja võlausaldajate ees solidaarselt
vastutavad võõrandaja ja omandaja omandajaga. Eeldatakse, et
solidaarselt kohustuste eest, mis omavahelises suhtes üleandjaga on
tulenevad ülemineku kuupäeval kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.
kehtivast töölepingust või -suhtest (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1
enne ülemineku kuupäeva. sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe ei
kehti kolmandate isikute suhtes, välja
2. Liikmesriigid võivad võtta
arvatud võlausaldaja suhtes, kes on
asjakohaseid meetmeid tagamaks, et
sellise kokkuleppega kirjalikku
võõrandaja teataks omandajale
taasesitamist võimaldavas vormis
kõikidest käesoleva artikli kohaselt
nõustunud.
omandajale üleminevatest õigustest ja
kohustustest, niivõrd kuivõrd
võõrandaja ülemineku ajal nendest
teadlik on või olema pidi. Kui
võõrandaja jätab omandajale sellisest
õigusest või kohustusest teatamata, ei
mõjuta see sellise õiguse või
kohustuse üleminekut ega töötajate
53
õigusi omandaja ja/või võõrandaja
suhtes seoses kõnealuse õiguse või
kohustusega. Kollektiivlepingu seadus
3. Pärast üleminekut jätkab omandaja § 11. Jõustumine ja kehtivus
kollektiivlepingu tingimuste täitmist …
samadel tingimustel, mida kohaldati (4) Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt
võõrandaja suhtes sellise lepingu iseseisva osa üleminekul ühelt isikult
alusel kuni kollektiivlepingu teisele läheb kollektiivleping üle ettevõtte
lõpetamise või selle kehtivuse omandajale. Ettevõtteks käesoleva
lõppemiseni või teise kollektiivlepingu seaduse tähenduses loetakse ka
jõustumise või kohaldamiseni. majandusüksust, mis ei kuulu ettevõtjale,
samuti asutust ja muud organisatsiooni.
Liikmesriigid võivad kehtestada
tingimuste täitmise jätkamisele
tähtaja, mis peab olema vähemalt üks
aasta.
4. a) Kui liikmesriigid ei näe ette teisiti,
ei kehti lõiked 1 ja 3 töötajate õiguste
suhtes saada vanadus-, invaliidsus-
või toitjakaotuspensioni täiendavate
tööandja või tööandjatevaheliste
pensionikavade alusel väljaspool
liikmesriikide
sotsiaalkindlustuskavasid.
b) Isegi kui liikmesriigid ei näe punkti
a kohaselt ette, et lõiked 1 ja 3
kehtivad selliste õiguste suhtes,
võtavad liikmesriigid vajalikud
meetmed, et kaitsta nende töötajate ja
isikute huve, kes ülemineku hetkel ei
tööta enam võõrandaja ettevõttes,
seoses õigustega, mis kindlustavad
neile punktis a viidatud täiendavate
pensionikavade kohaselt vahetult või
tulevikus tekkiva õiguse saada
vanaduspensioni, sealhulgas
toitjakaotuspensioni.
Artikkel 4 Vastab
TLSE
1. Ettevõtja, ettevõtte või nende osa
üleminek ei saa iseenesest olla § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte
vallandamise põhjuseks võõrandaja üleminekul
või omandaja poolt. Käesolev säte ei …
takista sellist vallandamist, mis võib Ettevõtte üleandjal ja omandajal on
toimuda majanduslikel, tehnilistel või keelatud tööleping üles öelda ettevõtte
organisatsioonilistel põhjustel, mis ülemineku tõttu.
toovad kaasa muudatusi tööjõus.
§ 89. Töölepingu erakorraline
Liikmesriigid võivad sätestada, et ülesütlemine tööandja poolt
esimest lõiku ei kohaldata teatud liiki majanduslikel põhjustel
töötajate suhtes, keda liikmesriikide (1) Tööandja võib töölepingu
54
seadused või tava ei kaitse erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte
vallandamise eest. jätkamine kokkulepitud tingimustel
muutub võimatuks töömahu vähenemise,
töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö
lõppemise juhul (koondamine).
§ 89. Töölepingu erakorraline

ülesütlemine tööandja poolt
2. Kui tööleping või töösuhe majanduslikel põhjustel
lõpetatakse sellepärast, et üleminek (1) Tööandja võib töölepingu
toob kaasa töötingimuste olulise erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte
muutuse töötaja kahjuks, loetakse jätkamine kokkulepitud tingimustel
tööandja vastutavaks töölepingu või muutub võimatuks töömahu vähenemise,
töösuhte katkestamise eest. töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö
lõppemise juhul (koondamine).
Artikkel 5 Vastab
TLSE
1. Kui liikmesriigid ei näe ette teisiti, ei
kohaldata artikleid 3 ja 4 ettevõtte, § 112. Töölepingu kehtivus ettevõtte
äriühingu või ettevõtte või äriühingu üleminekul
osa ülemineku suhtes, kui võõrandaja (1) Töölepingud lähevad muutumatul kujul
vastu on algatatud pankrotimenetlus üle ettevõtte omandajale vastavalt
või analoogiline võlaõigusseadusele.
maksejõuetusmenetlus võõrandaja …
varade likvideerimiseks, mis toimub (3) Ettevõtte üleandjal ja omandajal on
pädeva asutuse järelevalve all keelatud tööleping üles öelda ettevõtte
(kelleks võib olla pädeva asutuse ülemineku tõttu.
määratud pankrotihaldur). Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei
kohaldata tööandja pankroti
2. Kui artikleid 3 ja 4 kohaldatakse väljakuulutamisel.
maksejõuetusmenetluse raames
toimuva ülemineku suhtes (sõltumata
sellest, kas menetlus on algatatud
võõrandaja varade likvideerimiseks
või mitte), tingimusel et menetlus
toimub pädeva asutuse järelevalve all
(kelleks võib olla siseriiklike
õigusaktide kohaselt määratud
pankrotihaldur), võib liikmesriik ette
näha, et:
a) olenemata artikli 3 lõikest 1 ei lähe
mis tahes töölepingust või töösuhtest
tulenevad võõrandaja võlad, mis tuleb
välja maksta enne üleminekut või
enne maksejõuetusmenetluse
algatamist, üle omandajale, tingimusel
et selline menetlus toob liikmesriikide
õigusaktide kohaselt kaasa kaitse, mis
on vähemalt võrdne sellisteks
olukordadeks ettenähtud kaitsega,
mis on sätestatud nõukogu 20.
oktoobri 1980. aasta direktiivis
80/987/EMÜ (töötajate kaitset nende
55
tööandja maksejõuetuse puhul
käsitlevate liikmesriikide seaduste
ühtlustamise kohta), [7] ja/või et
b) omandaja, võõrandaja või
võõrandaja funktsioone täitev isik või
täitvad isikud ühelt poolt ja töötajate
usaldusisikud teiselt poolt võivad
kehtiva õiguse või tava kohaselt
lubatud määral otsustada muuta
töövõimaluste kaitseks töötajate
töötingimusi, tagades ettevõtja,
äriühingu või nende osa tegevuse
jätkumise.
3. Liikmesriik võib kohaldada lõike 20
punkti b kõikide üleminekute suhtes,
kus võõrandaja on siseriikliku õiguse
kohaselt määratletud tõsises
majanduslikus kriisiolukorras, kui
olukorda on sedastanud pädev asutus
ja selle üle on seatud
kohtujärelevalve, tingimusel et 17.
juulil 1998 sellised sätted siseriiklikes
õigusaktides juba kehtisid.
Komisjon esitab aruande käesoleva
sätte toime kohta enne 17. juulit 2003
ja teeb nõukogule asjakohased
ettepanekud.
4. Liikmesriigid võtavad asjakohased
meetmed, et ära hoida
maksejõuetusmenetluse väärkasutust,
mille eesmärk on võtta töötajatelt ära
käesoleva direktiiviga ettenähtud
õigused.
Artikkel 6 Vastab
Töötajate usaldusisiku seadus

1. Kui ettevõtja, äriühing või nende
osa säilitab oma iseseisvuse, säilivad
§ 8. Usaldusisiku volituse kestus
üleminekust mõjutatud töötajate
Usaldusisiku volitused kehtivad kolm
usaldusisikute või esinduskogu
aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud
seisund ja funktsioon samadel
teisiti.
tingimustel nagu need, mis kehtisid
Ettevõtte üleminekul kehtivad
vastavalt õigusnormidele või
usaldusisiku volitused nende lõppemiseni,
kokkulepetele enne ülemineku
kuid mitte kauem kui üks aasta
kuupäeva, kui on täidetud töötajate
üleminekust arvates .
esinduskogu moodustamiseks
Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud
vajalikud tingimused.
piiranguid usaldusisiku volituste
Esimest lõiku ei kohaldata, kui üleminekul ei kohaldata.“;
liikmesriikide õigusnormide või tavade
või töötajate esindusisikutega
56
sõlmitud kokkuleppe kohaselt on
täidetud tingimused töötajate
usaldusisikute tagasinimetamiseks või
töötajate esinduskogu taastamiseks.
Kui võõrandaja vastu on algatatud
pankrotimenetlus või analoogiline
maksejõuetusmenetlus võõrandaja
varade likvideerimiseks, mis toimub
pädeva asutuse järelevalve all
(kelleks võib olla pädeva asutuse
määratud pankrotihaldur), võivad
liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid,
et tagada üleviidud töötajate
nõuetekohane esindatus kuni
töötajate usaldusisikute uue valimise
või nimetamiseni.
Kui ettevõte, äriühing või ettevõtte või
äriühingu osa oma iseseisvust ei
säilita, võtavad liikmesriigid vajalikud
meetmed, et tagada üleviidud
töötajate, kellel enne üleviimist olid
esindajad, jätkuv nõuetekohane
esindatus ajavahemiku jooksul, mis
on vajalik töötajate esinduskogu
taastamiseks või tagasinimetamiseks
vastavalt siseriiklikule õigusele või
tavale.
2. Kui üleminekust mõjutatud töötajate
usaldusisikute ametiaeg lõpeb
ülemineku tulemusena, jätkub
usaldusisikute kaitse kooskõlas
liikmesriikide õigusnormidega või
tavadega.
Teavitamine ja ärakuulamine
Artikkel 7 TLSE
1. Võõrandaja ja omandaja peavad
üleminekust mõjutatud töötajate § 113. Informeerimine ja
usaldusisikutele teatama: konsulteerimine ettevõtte üleminekul
(1) Ettevõtte üleandja ja omandaja
- ülemineku kuupäeva või esitavad kirjalikku taasesitamist
kavandatava kuupäeva, võimaldavas vormis usaldusisikule või
nende puudumisel töötajatele aegsasti,
- ülemineku põhjused,
kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte
- ülemineku juriidilised, majanduslikud üleminekut teatise, mis sisaldab vähemalt
ja sotsiaalsed tagajärjed töötajate järgmisi andmeid:
suhtes, 1) kavandatav ettevõtte ülemineku
kuupäev;
- töötajate suhtes kavandatavad 2) ettevõtte ülemineku põhjused;
meetmed. 3) ettevõtte ülemineku õiguslikud,
Võõrandaja peab sellise teabe majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed
esitama oma töötajate töötajatele;
57
usaldusisikutele aegsasti enne 4) töötajate suhtes kavandatavad
üleminekut. meetmed.
Omandaja peab sellise teabe esitama

oma töötajate usaldusisikutele
aegsasti ning igal juhul enne seda, kui
üleminek tema töötajaid seoses
nende töö- ja töösuhte tingimustega
otseselt mõjutab. TLSE
§ 113. Informeerimine ja
2. Kui võõrandaja või omandaja konsulteerimine ettevõtte üleminekul
kavandab meetmeid oma töötajate …
suhtes, peab ta alustama töötajate (2) Kui ettevõtte üleandja või omandaja
usaldusisikutega aegsasti kavatseb ettevõtte ülemineku tõttu teha
konsultatsioone selliste meetmete tema töötajate olukorda mõjutavaid
suhtes, eesmärgiga saavutada muudatusi, konsulteerib ta usaldusisikuga
kokkulepe. või tema puudumisel töötajatega
eesmärgiga jõuda kavandatavate
3. Liikmesriigid, mille õigusnormides meetmete suhtes kokkuleppele.
sätestatakse, et töötajate (3) Konsulteerimisel on usaldusisikul või
usaldusisikud võivad pöörduda tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda
vahekohtu poole selleks, et saada ettevõtte üleandja ja omandaja
otsus töötajate suhtes kavandatavate esindajatega, sealhulgas juhtorgani
meetmete kohta, võivad piirata liikmetega ning esitada töötajate suhtes
lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kohustusi kavandatavate meetmete kohta kirjalikku
juhtumitega, kus toimunud üleminek taasesitamist võimaldavas vormis
põhjustab äritegevuses muudatusi, ettepanekuid vähemalt 15 päeva jooksul
millel on tõenäoliselt tõsised olukorda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
halvendavad tagajärjed teatise esitamisest arvates, kui ei lepita
märkimisväärse arvu töötajate jaoks. kokku pikemas ajas. Ettevõtte üleandja ja
Teavitamis- ja ärakuulamismenetlus omandaja on kohustatud ettepanekute
peab käsitlema vähemalt meetmeid, arvestamata jätmist põhjendama.
mida kavandatakse töötajate suhtes.
Teavitamine ja ärakuulamine peavad
toimuma aegsasti enne äritegevuses
toimuvaid muudatusi, millele on
viidatud esimeses lõigus.
4. Käesoleva artikliga ettenähtud
kohustused kehtivad sõltumata
sellest, kas üleminekuni viinud otsuse
tegi tööandja või tööandjat kontrolliv
ettevõte.
Käesoleva direktiiviga ettenähtud
teavitamis- ja ärakuulamisnõuete
väidetava rikkumise puhul ei loeta
vabandavaks väidet, et rikkumise
põhjuseks on asjaolu, et tööandjat
kontrolliv ettevõtja ei andnud teavet.
5. Liikmesriigid võivad piirata
kohustusi, mis on ette nähtud lõigetes
1, 2 ja 3 ettevõtjatele või ettevõtetele,
58
mis töötajate arvu poolest vastavad
tingimusele, mille kohaselt tuleb valida
või määrata töötajate esinduskogu.
6. Liikmesriigid näevad ette, et kui
neist olenematutel põhjustel ei ole
ettevõttes või äriühingus töötajate
usaldusisikuid, tuleb
asjassepuutuvatele töötajatele
eelnevalt teatada:
- ülemineku kuupäev või kavandatav
kuupäev,
- ülemineku põhjus,
- ülemineku juriidilised, majanduslikud
ja sotsiaalsed tagajärjed töötajate
suhtes,
- töötajate suhtes kavandatavad
meetmed.
Lõppsätted _______ _______

Artikkel 8
õigust kohaldada või vastu võtta
õigusnorme, mis on töötajate jaoks
soodsamad, või soodustada või
lubada töötajate jaoks soodsamaid
kollektiivlepinguid või tööturu
osapoolte vahelisi kokkuleppeid.
Artikkel 9 Vastab
TLSE
Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikus
õigussüsteemis meetmed § 114.Vaidluste lahendamine
võimaldamaks töötajatel ja töötajate Töölepingust tulenevad vaidlused
usaldusisikutel, kes leiavad, et neid on lahendatakse käesolevas seaduses ja
käesolevas direktiivis sätestatud individuaalse töövaidluse lahendamise
nõuete eiramise tõttu õigusvastaselt seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
koheldud, taotleda oma õiguste
kaitset kohtu kaudu, olles vastava
võimaluse korral esmalt pöördunud
pädevate asutuste poole.
Artikkel 10 _______ ______
Komisjon esitab nõukogule analüüsi

käesoleva direktiivi sätete toime kohta
enne 17. juulit 2006. Komisjon teeb
vajaduse korral
muudatusettepanekuid.
59
Artikkel 11 _______ _______
Liikmesriigid edastavad komisjonile

valdkonnas nende poolt vastuvõetud
Artikkel 12 _______ _______
Direktiiv 77/187/EMÜ, mida on

muudetud I lisa A osas nimetatud
direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks,
ilma et see piiraks liikmesriikide
kohustusi, mis on seotud I lisa B osas
sätestatud rakendamistähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud
direktiivile käsitatakse viidetena
käesolevale direktiivile ja neid tuleb
lugeda II lisas toodud vastavustabeli
kohaselt.
Artikkel 13 _______ _______
Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Ühenduste
Teatajas.
Artikkel 14 _______ _______

liikmesriikidele.
60
EN direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta ning töölepingu
seaduse eelnõu võrdlustabel
Direktiiv 2003/88/EÜ Õigusaktid Vastavus

Artikkel 1 Vastab
Eesmärk ja põhimõtted
1. Käesolev direktiiv sätestab tööaja

korralduse minimaalsed ohutus- ja
tervishoiunõuded. TLSE
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse: § 42. Vaba aja andmine

§ 46. Töö tegemise aja piirang
a) minimaalse igapäevase ja § 47. Tööaja korraldus
iganädalase puhkeaja ning § 50. Öötöö piirang
põhipuhkuse, vaheaegade ja § 51. Igapäevane puhkeaeg
maksimaalse nädalase tööaja suhtes; § 52. Iganädalane puhkeaeg
ning § 55. Põhipuhkus
b) öötöö, vahetustega töö ja
töökorralduse teatavate aspektide
suhtes.
3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse
nii avaliku kui erasektori kõigi
tegevusalade suhtes direktiivi
89/391/EMÜ artikli 2 tähenduses, ilma
et see piiraks käesoleva direktiivi .
artiklite 14, 17, 18 ja 19 kohaldamist.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata
direktiivis 1999/63/EÜ määratletud
meremeeste suhtes, ilma et see piiraks
käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 8
kohaldamist.
4. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid
kohaldatakse täielikult lõikes 2
nimetatud küsimuste suhtes, ilma et
see piiraks käesolevas direktiivis
sisalduvate rangemate ja/või
täpsemate sätete kohaldamist.
Artikkel 2
TLSE Vastab
Mõisted
§ 5. Töötaja teavitamine töölepingu
Käesolevas direktiivis kasutatakse tingimustest
järgmisi mõisteid: (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis
1. tööaeg – iga ajavahemik, mille peavad sisalduma vähemalt järgmised
jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja andmed:
käsutuses ning tegutseb või täidab …
61
oma kohustusi kooskõlas siseriiklike 7) aeg, millal töötaja täidab kokku lepitud
õigusaktide ja/või tavadega; tööülesandeid (tööaeg)
§ 42. Vaba aja andmine

Tööandja annab töötajale vaba aega
2. puhkeaeg – iga ajavahemik, mis ei
käesolevas jaos ette nähtud tingimustel ja
ole tööaeg;
korras. Töötajal on õigus nõuda vaba
aega käesoleva seaduse §-s 38 ette
nähtud tingimustel. Vaba aja andmisel
tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja
töötaja huvidega.
§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö

hüvitamine
Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni
3. ööaeg – iga mitte vähem kui seitsme 06.00) maksab tööandja töö eest 1,25
tunni pikkune siseriikliku õigusega kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku,
määratletud ajavahemik, mis peab igal et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise
juhul hõlmama ajavahemikku keskööst eest.
kuni kella viieni hommikul;
§ 50. Öötöö piirang

Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes
töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma
igapäevasest tööajast või vähemalt
kolmandiku oma iga-aastasest tööajast
(öötöötaja) ja kelle tervist võib mõjutada
4. öötöötaja – töökeskkonna ohutegur või töö iseloom,
on kohustatud töötama enam kui 8 tundi
a) ühelt poolt iga töötaja, kes tavaliselt 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on
töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma tühine.
igapäevasest tööajast; ning Kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja on
b) teiselt poolt iga töötaja, kes kohustatud töötama keskmiselt enam kui
tõenäoliselt töötab ööajal teatava osa 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-
oma iga-aastasest tööajast, mis päevase arvestusperioodi kohta, on
määratletakse vastavalt asjaomase tühine.
liikmesriigi valikule kas:
i) siseriiklikes õigusaktides pärast
konsulteerimist tööturu osapooltega; § 43. Tööaeg
või …
ii) tööturu osapoolte vahel siseriiklikul Summeeritud tööaja arvestuse korral
või piirkondlikul tasandil sõlmitud arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega
kollektiivlepingutes või lepingutes; seitsmepäevase ajavahemiku kohta
arvestusperioodi jooksul.
5. vahetustega töö – iga vahetustega

töökorralduse meetod, mille puhul
töötajad vahetuvad ühel ja samal
töökohal üksteise järel vastavalt
teatavale mudelile, kaasa arvatud
rotatsioon, ning mis võib olla pidev või
pausidega, nii et töötajatel on vajadus
töötada antud päevade või nädalate
62
jooksul eri aegadel;
6. vahetustöötaja – töötaja, kelle
tööplaan kuulub vahetustega töö alla;
7. ringi liikuv töötaja – iga reisi- või
lennupersonali liikmena toimiv töötaja
ettevõttes, mis osutab reisijate või
kaupade veo teenust maantee-, õhu-
või siseveetranspordis;
8. avameretöö – töö, mida tehakse
peamiselt avamererajatistel või
avamererajatistelt (kaasa arvatud
puurimisplatvormid), mis on otseselt § 51. Igapäevane puhkeaeg
või kaudselt seotud maavarade, § 52. Iganädalane puhkeaeg
sealhulgas süsivesinike otsimise, § 55. Põhipuhkus
kaevandamise või kasutamisega, ja
sellistest tegevustest tingitud
sukeldumine avamererajatiselt või
laevalt;
9. piisav puhkus – see, et töötajatel on
korrapärased puhkeajad, mille kestust
väljendatakse ajaühikutes ja mis on
piisavalt pikad ja järjestikused
tagamaks, et töötajad ei põhjusta
väsimuse või muu korrapäratu
töökorralduse tõttu vigastusi endale,
kaastöötajatele või teistele ega
kahjusta lühema- ega pikemaajaliselt
oma tervist.
Artikkel 3 Vastab
TLSE
Igapäevane puhkus
§ 51. Igapäevane puhkeaeg
Liikmesriigid võtavad vajalikke Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb
meetmeid, et tagada iga töötaja õigus 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui
vähemalt 11 tunnisele järjestikusele 12 tundi järjestikkust puhkeaega, on
puhkeajale iga 24 tunnise ajavahemiku tühine, kui seaduses ei ole sätestatud
kohta. teisiti.
Artikkel 4 Vastab
TLSE
Vaheajad
§ 47. Tööaja korraldus
Liikmesriigid võtavad vajalikke …
meetmeid tagamaks, et igal töötajal, (2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui
kelle tööpäeva pikkus ületab kuus 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette
tundi, on õigus puhkepausile, mille nähtud vähemalt 30-minutilist
üksikasjad, kaasa arvatud kestus ja tööpäevasisesest vaheaega, on tühine.
puhkepausi lubamise tingimused, Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata
kehtestatakse kas tööturu osapoolte tööaja hulka.
vaheliste kollektiivlepingute või
63
lepingutega või nende puudumise
korral siseriiklike õigusaktidega.
Artikkel 5 Vastab
TLSE
Iganädalane puhkeaeg
§ 52. Iganädalane puhkeaeg
Liikmesriigid võtavad vajalikke Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 7-
meetmeid, et tagada iga töötaja õigus päevase ajavahemiku jooksul vähem kui
vähemalt 24 tunnisele katkestamatule 48 tundi järjestikkust puhkeaega, on
puhkeajale iga seitsmepäevase tühine, kui seaduses ei ole sätestatud
ajavahemiku kohta lisaks artiklis 3 teisiti.
nimetatud 11 tunnisele igapäevasele Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb
puhkusele. summeeritud tööaja arvestuse korral 7-
Kui objektiivsed, tehnilised või päevase ajavahemiku jooksul vähem kui
töökorralduse tingimused seda 36 tundi järjestikkust puhkeaega, on
eeldavad, võib kohaldada 24 tunnist tühine, kui seaduses ei ole sätestatud
minimaalset puhkeaega. teisiti.
Artikkel 6 Vastab
TLSE
Maksimaalne iganädalane
tööaeg § 43. Tööaeg
(1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi
Liikmesriigid võtavad vajalikke seitsmepäevase vahemiku jooksul
meetmeid, mis kooskõlas vajadusega (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole
kaitsta töötajate ohutust ja tervist kokku leppinud lühemas tööajas (osaline
tagavad, et: tööaeg).
a) iganädalase tööaja pikkus (2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi
päevas.
määratakse kindlaks õigus- ja
haldusnormidega või tööturu osapoolte
vaheliste kollektiivlepingute või § 46. Töö tegemise aja piirang
lepingutega; Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt
48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta
b) keskmine tööaja pikkus igas kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul,
seitsmepäevases ajavahemikus, kaasa kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust
arvatud ületunnitöö, ei ületa 48 tundi. arvestusperioodi.
Artikkel 7 Vastab
TLSE
Põhipuhkus
§ 55. Põhipuhkus
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke Eeldatakse, et töötaja iga-aastase
meetmeid, et tagada iga töötaja õigus puhkuse kestus on 28 kalendripäeva
vähemalt neljanädalasele tasulisele (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole
põhipuhkusele vastavalt niisuguse leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või
puhkuse õiguse ja andmise kui seadus ei sätesta teisiti.
tingimustele, mis on ette nähtud
siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.
§ 70. Puhkusetasu
2. Minimaalset tasulist põhipuhkust ei …
või asendada hüvitisega, välja arvatud (3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha
töösuhte lõpetamise korral. või muude hüvedega töölepingu kestuse
ajal on tühine.
§ 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine
64
Töölepingu lõppemisel on tööandja
kohustatud hüvitama töötajale kasutamata
jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Artikkel 8 Vastab
TLSE
Öötöö pikkus
§ 50. Öötöö piirang
Liikmesriigid võtavad vajalikke (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes
meetmeid tagamaks, et: töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma
a) öötöötajate tavaline töötundide arv igapäevasest tööajast või vähemalt
ei ületa ühegi 24 tunnise ajavahemiku kolmandiku oma iga-aastasest tööajast
jooksul keskmiselt kaheksat tundi; (öötöötaja) ja kelle tervist võib mõjutada
töökeskkonna ohutegur või töö iseloom,
b) öötöötajad, kelle töö kätkeb erilisi on kohustatud töötama enam kui 8 tundi
ohte või suurt füüsilist või vaimset 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on
koormust, ei tööta ühegi 24 tunnise tühine.
ajavahemiku jooksul rohkem kui (2) Kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja on
kaheksa tundi, kui nad teevad öötööd. kohustatud töötama keskmiselt enam kui
8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-
päevase arvestusperioodi kohta, on
tühine.
TTOS
§ 3. Üldnõuded
…
Punkti b kohaldamiseks määratletakse (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised,
erilisi ohte või suurt füüsilist või keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
vaimset koormust kätkev töö psühholoogilised tegurid ei või ohustada
siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva
või tööturu osapoolte vaheliste isiku elu ega tervist.
kollektiivlepingute või lepingutega,
võttes arvesse öötöö konkreetset mõju
ja ohte.
Artikkel 9 Vastab
TTOS
Öötöötajate arstlik läbivaatus ja
üleviimine päevasele tööle
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke (1) Tööandja on kohustatud:
meetmeid tagamaks, et: …
a) öötöötajatel on õigus tasuta 7) korraldama käesolevas või muudes
arstlikule läbivaatusele enne seadustes või nende alusel kehtestatud
tööleasumist ja hiljem korrapäraste õigusaktidega sätestatud korras
tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist
vaheaegade järel;
võib tööprotsessi käigus mõjutada
töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning
kandma sellega seotud kulud. Töötajate
tervisekontrolli korra kehtestab
sotsiaalminister;
71) korraldama sotsiaalministri poolt
käesoleva lõike punkti 7 alusel
kehtestatud korras tervisekontrolli
öötöötajatele, nii enne öötööle asumist kui
ka regulaarsete vaheaegade järel
65
töötamise ajal ja kandma sellega seotud
kulud;
§ 14. Töötaja kohustused ja õigused

(5) Töötajal on õigus:
…
51) nõuda enda üleviimist sobivale
päevasele tööle, kui ööajal töötamine on
b) öötööst tingitud tervisehäirete all isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu
kannatavad öötöötajad viiakse vastunäidustatud ning tööandjal on
võimalikult kiiresti üle neile sobivale võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
päevasele tööle.
Töötajate tervisekontrolli kord (Vabariigi

Valitsuse määrus)
2. Lõike 1 punktis a nimetatud tasuta

arstlik läbivaatus peab olema
kooskõlas arstisaladuse põhimõttega.
3. Lõike 1 punktis a nimetatud tasuta
arstlikku läbivaatust võib teha riikliku
tervishoiusüsteemi raames.
Artikkel 10 _________ ______
Tagatised öötöö puhul

Liikmesriigid võivad öötöötajate
teatavatele rühmadele, kes seoses
öötööga riskivad oma ohutuse või
tervisega, kehtestada siseriiklike
õigusaktide ja/või tavadega ettenähtud
tingimustel teatavad tagatised.
Artikkel 11 TTOS Vastab
Öötöötajate korrapärasest § 26. Tööinspektori kohustused ja

kasutamisest teatamine õigused
Liikmesriigid võtavad vajalikke (4) Tööinspektoril on õigus:

meetmeid tagamaks, et korrapäraselt …
öötöötajaid kasutav tööandja teavitaks 6) saada järelevalve teostamiseks
sellest pädevaid asutusi, kui need vajalikku teavet, tutvuda järelevalve
seda nõuavad. teostamise käigus asjakohaste
dokumentidega, saada dokumentidest
tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning
väärteokahtluse korral võtta dokumente
66
kaasa;
Artikkel 12 Vastab
TTOS
Ohutuse ja tervise kaitse
§ 12. Üldsätted
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja
meetmed tagamaks, et: tööohutuse nõuete täitmise igas tööga
a) öötöötajatel ja vahetustöötajatel on seotud olukorras.
nende töö iseloomu kohane ohutuse ja
tervise kaitse; § 121. Tööandja ennetustegevus
(1) Tööandja ennetustegevus on
b) öötöötajate ja vahetustöötajate meetmete kavandamine ja rakendamine
ohutuse ja tervise kaitse kohased terviseriskide vältimiseks või
kaitse- ja ennetusteenused või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides
-vahendid on samaväärsel tasemel etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja
teiste töötajate suhtes kohaldatavatega sotsiaalse heaolu edendamiseks.
ning kogu aeg kättesaadavad.
Artikkel 13
§ 47. Tööaja korraldus
Töökorraldus Töötaja on kohustatud täitma
tööülesandeid tööandja ettevõttes või
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus),
meetmed tagamaks, et tööandja, kes kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja
kavatseb korraldada töö teatud mudeli korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust,
järgi, võtab arvesse üldpõhimõtet töö lõppu ning tööpäevasiseseid vaheaegu.
kohandamisest töötajaga, pidades eriti Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-
silmas üksluise töö ja etteantud tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud
tempos töötamise leevendamist vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest
sõltuvalt tegevuse tüübist ning ohutus- vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid
ja tervishoiunõudeid, eriti tööajal vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
tehtavaid puhkepause käsitlevaid Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele
nõudeid. töötajale ei ole pikema kui nelja ja poole
tunnise töötamise kohta ette nähtud
vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest
vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid
vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
Tööandja võib tööaja korraldust
ühepoolselt muuta, kui muudatused
tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest
ja ei ole ebamõistlikud.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Artikkel 14 ________ ______
Ühenduse täpsemad sätted

Käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui
muud ühenduse õigusaktid sisaldavad
teatava kutseala või ametialase
tegevuse tööaja korralduse suhtes
täpsemaid nõudeid.
67
Artikkel 15 ________ ______
Soodsamad sätted
Käesolev direktiiv ei mõjuta
liikmesriikide õigust kohaldada või
kehtestada töötajate ohutuse ja tervise
kaitseks soodsamaid õigus- ja
haldusnorme või hõlbustada või lubada
tööturu osapoolte vaheliste
kollektiivlepingute või lepingute
kohaldamist, mis on töötajate ohutuse
ja tervise kaitse seisukohast
soodsamad.
Artikkel 16
Võrdlusperioodid
Liikmesriigid võivad ette näha:
a) artikli 5 (iganädalane puhkeaeg)
kohaldamiseks võrdlusperioodi, mis ei
ületa 14 päeva;
TLSE

(1) Tööaeg kokku ei tohi ületada
b) artikli 6 (maksimaalne nädalane keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase
tööaeg) kohaldamiseks vahemiku kohta kuni 4-kuulise
võrdlusperioodi, mis ei ületa nelja arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei
kuud. ole sätestatud teistsugust
Vastavalt artiklile 7 antud tasulise arvestusperioodi.
põhipuhkuse ja haiguspuhkuse aeg
jäetakse keskmise arvutamisel arvesse
võtmata või on arvutamise suhtes
neutraalne; TLSE
c) artikli 8 (öötöö pikkus) § 50. Öötöö piirang
kohaldamiseks võrdlusperioodi, mis (2) Kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja on
määratletakse pärast konsulteerimist kohustatud töötama keskmiselt enam kui
tööturu osapooltega või tööturu 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-
osapoolte vahel siseriiklikul või päevase arvestusperioodi kohta, on
piirkondlikul tasandil sõlmitud tühine.
kollektiivlepingutes või lepingutes.
Kui artiklis 5 nõutud minimaalne
iganädalane 24 tunnine puhkeaeg jääb
nimetatud võrdlusperioodi, ei arvestata
seda keskmise arvutamisel.
Artikkel 17 Vastab
Erandid
1. Nõuetekohaselt töötajate ohutuse ja
68
tervise kaitse üldpõhimõtteid
arvestades võivad liikmesriigid teha
erandeid artiklitest 3–6, 8 ja 16, kui
tööaja pikkust kõnealuse tegevuse
konkreetsete omaduste tõttu ei
mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt
kindlaks või kui selle määravad TLSE
töötajad ise, eriti kui kõne all on:
…
a) tegevjuhid või muud iseseisva (4) Töölepingu kohta sätestatut ei
otsustamisõigusega isikud; kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
tegemiseks kohustatud isik on töö
b) peresisesed abitöö tegijad; või tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel
määral iseseisev.
(5) Töölepingu kohta sätestatut ei
kohaldata juriidilise isiku juhtorgani ja
välismaa äriühingu filiaali juhtorgani liikme
lepingule.
c) töötajad, kes täidavad oma

ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja
usukogukondades.
2. Lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandid

võib vastu võtta õigus- ja
haldusnormidega või tööturu osapoolte
vaheliste kollektiivlepingute või
lepingutega, tingimusel et kõnealustele
töötajatele antakse hüvituseks
võrdväärse pikkusega puhkeajad või et
erandjuhtudel, kui objektiivsetel
põhjustel ei ole võimalik anda
hüvituseks niisuguseid võrdväärse
pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse
kõnealustele töötajatele asjakohane
kaitse.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt

võib teha erandeid artiklitest 3, 4, 5, 8
ja 16:
a) kui tegemist on tegevusega, mille
puhul töötaja töö- ja elukoht asuvad
teineteisest kaugel, kaasa arvatud
avameretöö, või mille puhul töötaja
erinevad töökohad on üksteisest § 50. Öötöö piirang
kaugel; …
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud
69
b) turvamis- ja järelevalvetoimingute piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja
puhul, mis nõuavad vara ja isikute hoolekandetöötajatele.
kaitsmiseks pidevat kohalolekut, eriti
turvameeste ja majahoidjate või
turvafirmade puhul;
c) tegevuste puhul, mis nõuavad
teenuse või tootmise pidevat jätkumist,
eriti:
i) vastuvõtu, ravi ja/või hooldamisega
seotud teenused, mida osutatakse
haiglates või samalaadsetes
asutustes, kaasa arvatud arstide töö
koolitusel, hooldekodudes ja
vanglates;
ii) sadama- või lennuväljatöötajad;
iii) ajakirjandus, raadio, televisioon,
kinematograafiatööstus, posti- ja
telekommunikatsiooniteenused, kiirabi,
tuletõrje ja kodanikukaitseteenused;
iv) gaasi, vee ja elektrienergia
tootmine, edastamine ja jaotamine,
majapidamisjäätmete kogumine ja
põletustehased;
v) tööstusharud, kus tööd ei saa
tehnilistel põhjustel katkestada;
vi) teadus- ja arendustegevus;
vii) põllumajandus;
viii) reisijateveoga seotud töötajad
regulaarses
linnatransporditeenistuses;
d) seal, kus on ette näha tegevuse
aktiviseerumist, eriti:
i) põllumajandus;
ii) turism;
iii) postiteenused;
e) raudteeveol töötavate isikute puhul:
i) kelle tegevus on katkendlik;
ii) kes veedavad tööaja rongides; või
iii) kelle tegevus on seotud vedude
sõiduplaaniga ning liikluse pidevuse ja
korrapärasuse tagamisega;
f) direktiivi 89/391/EMÜ artikli 5 lõikes
4 kirjeldatud asjaoludel;
g) õnnetusjuhtumite või ähvardava
õnnetuste ohu korral.
70
võib teha erandeid artiklitest 3 ja 5:
a) vahetustöötajate puhul, kui töötaja
läheb üle teise vahetusse ega saa
seetõttu kasutada igapäevaseid ja/või
iganädalasi puhkeaegu ühe vahetuse
lõpu ja järgmise vahetuse alguse
vahel;
b) tegevuste puhul, mis hõlmavad
päeva jooksul jaotatud tööaegu, eriti
koristajate puhul.
võib teha erandeid artiklist 6 ja artikli
16 punktist b koolitusel olevate arstide
puhul vastavalt käesoleva lõike teises
kuni seitsmendas lõigus ettenähtud
sätetele.
Artikli 6 esimeses lõigus nimetatud
erandeid lubatakse viieaastase
üleminekuperioodi jooksul alates 1.
augustist 2004.
Liikmesriigid võivad vajaduse korral
saada lisaks kuni kaks aastat, et võtta
arvesse raskusi tööajasätete täitmisel,
pidades silmas nende vastutust
tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi
korralduse ja osutamise eest.
Vähemalt kuus kuud enne
üleminekuperioodi lõppu teatab
asjaomane liikmesriik sellest
komisjonile, tuues põhjendused, et
komisjon saaks pärast asjakohaseid
konsulteerimisi esitada oma arvamuse
kolme kuu jooksul pärast sellise teabe
saamist. Kui liikmesriik ei järgi
komisjoni arvamust, põhjendab ta oma
otsust. Liikmesriigi teade ja põhjendus
ning komisjoni arvamus avaldatakse
Euroopa Liidu Teatajas ja edastatakse
Euroopa Parlamendile.
Liikmesriigid võivad vajaduse korral
saada täiendava üleminekuperioodi
kuni ühe aastani, et võtta arvesse
erilisi raskusi kolmandas lõigus
nimetatud kohustuste täitmisel. Nad
järgivad selles lõigus ettenähtud korda.
Liikmesriigid tagavad, et nädalane
tööaeg ei ületa mingil juhul keskmiselt
58 tundi üleminekuperioodi kolme
esimese aasta jooksul, keskmiselt 56
tundi järgmise kahe aasta jooksul ja
71
keskmiselt 52 tundi mis tahes edasises
ajavahemikus.
Tööandja konsulteerib õigeaegselt
töövõtjate esindajatega, et igal
võimalusel jõuda kokkuleppele
üleminekuperioodil kohaldatava korra
suhtes. Viiendas lõigus sätestatud
piirides võib selline kokkulepe hõlmata
järgmist:
a) keskmine tööaeg nädalas
üleminekuperioodil; ning
b) meetmed, mis võetakse nädalase
tööaja vähendamiseks keskmiselt 48
tunnini üleminekuperioodi lõpuks.
Artikli 16 punkti b osas lubatakse
esimeses lõigus nimetatud erandeid
tingimusel, et võrdlusperiood ei ole
pikem kui 12 kuud viiendas lõigus
täpsustatud üleminekuperioodi
esimese osa jooksul ja kuus kuud
pärast seda.
Artikkel 18 Vastab
Erandid TLSE
kollektiivlepingute kaudu
Artiklitest 3, 4, 5, 8 ja 16 võib erandeid (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada
teha tööturu osapoolte vahel riiklikul keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase
või piirkondlikul tasandil sõlmitud vahemiku kohta kuni 4-kuulise
kollektiivlepingute või lepingutega või, arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei
nendes ettenähtud korras, tööturu ole sätestatud teistsugust
osapoolte vahel madalamal tasandil arvestusperioodi.
sõlmitud kollektiivlepingute või Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
lepingutega. arvestusperioodi võib tervishoiu-,
Liikmesriigid, kus ei ole seadusega hoolekande-, põllumajanduse ja
ettenähtud süsteemi, mis tagaks turismitöötajatel kollektiivlepinguga
tööturu osapoolte vahel riiklikul või pikendada kuni 12 kuuni.
piirkondlikul tasandil sõlmitavad
kollektiivlepingud või lepingud
käesolevas direktiivis käsitletud
küsimustes, või liikmesriigid, kus on sel
eesmärgil ja selle piires eriline
õigusraamistik, võivad kooskõlas
siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega
lubada erandeid artiklitest 3, 4, 5, 8 ja
16 tööturu osapoolte vahel sobival
kollektiivsel tasandil sõlmitud
kollektiivlepingute või lepingute abil.
Esimeses ja teises lõigus ettenähtud
erandid on lubatud tingimusel, et
72
kõnealustele töötajatele võimaldatakse
hüvituseks samaväärse pikkusega
puhkeajad või erandjuhtudel, kui
objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik
niisuguseid puhkeaegu lubada,
võimaldatakse kõnealustele töötajatele
asjakohane kaitse.
Liikmesriigid võivad sätestada
eeskirjad:
a) käesoleva artikli kohaldamiseks
tööturu osapoolte vahel; ning
b) kooskõlas käesoleva artikliga
sõlmitud kollektiivlepingute või
lepingute sätete laiendamiseks teistele
töötajatele vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele ja/või tavadele.
Artikkel 19 Vastab
Võrdlusperioodide erandite TLSE

piiramine
Artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 18 (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada
sätestatud võimalus teha erand artikli keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase
16 punktist b ei tohi viia üle kuue kuu vahemiku kohta kuni 4-kuulise
kestva võrdlusperioodi kehtestamiseni. arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei
Töötajate ohutuse ja tervise kaitse ole sätestatud teistsugust
üldisi põhimõtteid järgides on arvestusperioodi.
liikmesriikidel siiski võimalus lubada Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
objektiivsetel, tehnilistel või arvestusperioodi võib tervishoiu-,
töökorraldusega seotud põhjustel hoolekande-, põllumajanduse ja
kehtestada tööturu osapoolte vahel turismitöötajatel kollektiivlepinguga
sõlmitud kollektiivlepingute või pikendada kuni 12 kuuni.
lepingutega võrdlusperioodid, mille
pikkus ei ületa ühelgi juhul 12 kuud.
Nõukogu vaatab enne 23. novembrit
2003 komisjoni ettepaneku ja sellele
lisatud hinnanguaruande alusel
käesoleva artikli sätted uuesti läbi ja
teeb otsuse võetavate meetmete
kohta.
Artikkel 20 _______ ______
Ringi liikuvad töötajad ja

avameretöö
1. Artikleid 3, 4, 5 ja 8 ei kohaldata
ringi liikuvate töötajate suhtes.
Liikmesriigid võtavad siiski vajalikke
meetmeid tagamaks, et sellistel ringi
liikuvatel töötajatel oleks õigus
piisavale puhkusele, välja arvatud
artikli 17 lõike 3 punktides f ja g
73
sätestatud olukordades.
2. Kui töötajate ohutuse ja tervise
kaitse üldpõhimõtete järgimisest ei
tulene teisiti ja tingimusel et
asjaomaste tööandjate ja töövõtjate
esindajad peavad nõu ning püütakse
ergutada sotsiaalse dialoogi kõiki
asjakohaseid vorme, kaasa arvatud
läbirääkimised, kui pooled seda
soovivad, võivad liikmesriigid
objektiivsetel või tehnilistel või
töökorraldusega seotud põhjustel
pikendada artikli 16 punktis b
nimetatud võrdlusperioodi
kaheteistkümne kuuni töötajate puhul,
kes teevad põhiliselt avameretööd.
3. Hiljemalt 1. augustil 2005 vaatab
komisjon pärast konsulteerimist
liikmesriikidega ja tööturu osapooltega
Euroopa tasandil üle nende sätete
toimimise avamerel töötajate tervise ja
ohutuse seisukohast, et vajaduse
korral esitada asjakohaseid
muudatusettepanekuid.
Artikkel 21 ______ _____
Merekalalaevade töötajad
1. Artikleid 3–6 ja 8 ei kohaldata
liikmesriigi lipu all sõitva
merekalalaeva ühegi töötaja suhtes.
Liikmesriigid võtavad siiski vajalikke
meetmeid tagamaks, et liikmesriigi lipu
all sõitva merekalalaeva kõigil
töötajatel oleks õigus piisavale
puhkusele, ja piiramaks nädalase
tööaja keskmiselt 48 tunniga, mille
arvutamisel kasutatakse kuni 12 kuu
pikkust võrdlusperioodi.
2. Lõike 1 teises lõigus ja lõigetes 3 ja
4 sätestatud piirides võtavad
liikmesriigid vajalikke meetmeid
tagamaks, et kooskõlas selliste
töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise
vajadusega:
a) on töötunnid piiratud maksimaalse
tööajaga, mida teatavas ajavahemikus
ei või ületada; või
b) teatava ajavahemiku jooksul on ette
nähtud minimaalne puhkeaeg.
Maksimaalne tööaeg või minimaalne
74
puhkeaeg on täpsustatud õigus- ja
haldusnormides või tööturu osapoolte
vahelistes kollektiivlepingutes või
lepingutes.
3. Töö- või puhkeaega piiratakse kas:
a) maksimaalse tööajaga, mis ei ületa
i) 14 tundi 24 tunnise ajavahemiku
jooksul; ning
ii) 72 tundi seitsmepäevase
ajavahemiku jooksul;
või
b) minimaalse puhkeajaga, mis on
vähemalt:
i) 10 tundi 24 tunnise ajavahemiku
jooksul; ning
ii) 77 tundi seitsmepäevase
ajavahemiku jooksul.
4. Puhkeaega ei või jagada rohkem kui
kaheks osaks, millest üks peab olema
vähemalt kuue tunni pikkune, ning
kahe järjestikuse puhkeaja vaheline
aeg ei või ületada 14 tundi.
5. Kooskõlas töötajate tervise ja
ohutuse kaitse üldpõhimõtetega ja
objektiivsetel või tehnilistel või
töökorralduse põhjustel võivad
liikmesriigid lubada erandeid, kaasa
arvatud võrdlusperioodide
kehtestamine, lõike 1 teises lõigus ja
lõigetes 3 ja 4 ettenähtud piirangutest.
Sellised erandid järgivad võimalust
mööda sätestatud norme, kuid võivad
arvesse võtta sagedasemaid või
pikemaid puhkeaegu või töötajatele
hüvitava puhkuse andmist. Need
erandid võib sätestada:
a) õigus- ja haldusnormidega,
tingimusel et võimaluse korral peavad
asjaomaste tööandjate ja töötajate
esindajad nõu ning püütakse ergutada
sotsiaalse dialoogi kõiki asjakohaseid
vorme; või
b) kollektiivlepingutega või lepingutega
tööturu osapoolte vahel.
6. Merekalalaeva kaptenil on õigus
nõuda pardal viibivatelt töötajatelt
töötamist ükskõik millisel ajal, mis on
75
vajalik laeva, pardal viibivate isikute või
lasti otseseks kaitsmiseks või teiste
merehädas laevade või isikute
abistamiseks.
7. Liikmesriigid võivad sätestada, et
töötajad merekalalaevadel, mis
vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või
tavadele ei tohi tegutseda
kalendriaasta teatava osa jooksul, mis
ületab üht kuud, võtavad põhipuhkust
vastavalt artiklile 7 selle ajavahemiku
jooksul.
Artikkel 22 Vastab
Muud sätted
1. Liikmesriigil on võimalus mitte
kohaldada artiklit 6, kui ta samal ajal
respekteerib töötajate ohutuse ja § 46. Töö tegemise aja piirang
tervise kaitse üldpõhimõtteid ning (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada
võtab vajalikke meetmeid tagamaks, keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase
et: vahemiku kohta kuni 4-kuulise
a) ükski tööandja ei nõua töötajalt arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei
rohkem kui 48 tunnist töötamist ole sätestatud teistsugust
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, arvestusperioodi.
mis on arvutatud artikli 16 punktis b …
nimetatud võrdlusperioodi Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku
keskmisena, kui ta ei ole varem käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust
saanud töötaja nõusolekut sellist tööd pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa
teha; keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase
vahemiku kohta 4-kuulise
b) tööandja ei kahjusta ühtki töötajat arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei
seepärast, et töötaja ei soovi anda ole töötajale ebamõistlikult kahjustav.
oma nõusolekut sellist tööd teha; Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles
c) tööandja peab ajakohastatud öelda teatades sellest ette kaks nädalat.
registrit kõigi töötajate kohta, kes Töötajal on õigus keelduda käesoleva
sellist tööd teevad; paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe
alusel ületunnitöö tegemisest ning
d) register antakse pädeva asutuse tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril
käsutusse, kes võib töötajate ohutuse on õigus ületunnitööd keelata või piirata,
ja/või tervise kaitsega seotud kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi
põhjustel keelata või piirata võimalust lõikes 3 nimetatud tingimusi ning
ületada maksimaalset nädalast tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.
tööaega; Tööandja peab käesoleva paragrahvi
e) tööandja annab pädevatele lõikes 3 sõlmitud kokkuleppe alusel tööd
asutustele nende nõudmisel teavet tegevate töötajate üle eraldi arvestust ja
juhtumite kohta, mil töötajad on esitab selle tööandja asukoha (elukoha)
andnud nõusoleku teha seitsme tööinspektorile ning töötajate esindajale
päeva jooksul tööd üle 48 tunni, mis nende nõudmisel.
on arvutatud artikli 16 punktis b
nimetatud võrdlusperioodi
keskmisena.
76
Nõukogu vaatab enne 23. novembrit
2003 komisjoni ettepaneku ja sellele
lisatud hinnanguaruande alusel
käesoleva lõike sätted uuesti läbi ja
teeb otsuse võetavate meetmete
kohta.
2. Liikmesriikidel on võimalus artikli 7
kohaldamisel kasutada kuni kolme
aasta pikkust üleminekuperioodi
alates 23. novembrist 1996, tingimusel
et selle üleminekuperioodi jooksul:
a) saab iga töötaja kolm nädalat
tasulist põhipuhkust vastavalt sellise
puhkuse õiguse ja andmise
tingimustele, mis on ette nähtud
siseriiklike õigusaktide ja/või
tavadega; ning
b) kolmenädalast tasulist põhipuhkust
ei või asendada hüvitisega, välja
arvatud töösuhte lõpetamise korral.
3. Kui liikmesriigid kasutavad
käesolevas artiklis sätestatud
võimalusi, teatavad nad sellest
Artikkel 23 _________ ______
Kaitsetase
Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust
arendada vastavalt muutuvatele
asjaoludele teistsuguseid õigus-,
regulatiiv- või lepingusätteid tööaja
valdkonnas ja kui käesolevas direktiivis
ettenähtud miinimumnõuded on
täidetud, ei anna käesoleva direktiivi
rakendamine piisavat alust töötajatele
võimaldatud kaitse üldise taseme
kärpimiseks.
Artikkel 24 _______ ______
Aruanded
käesoleva direktiiviga reguleeritud
valdkonnas juba vastu võetud või
vastuvõetavate siseriiklike õigusaktide
tekstid.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile
iga viie aasta järel käesoleva direktiivi
sätete praktilist rakendamist käsitleva
aruande, milles osutatakse tööturu
77
osapoolte seisukohtadele.
Komisjon teavitab sellest Euroopa
Parlamenti, nõukogu, majandus- ja
sotsiaalkomiteed ning tööohutuse,
-hügieeni ja -tervishoiu
nõuandekomiteed.
3. Alates 23. novembrist 1996 iga viie
aasta järel esitab komisjon Euroopa
käesoleva direktiivi kohaldamist
käsitleva aruande, võttes arvesse
artikleid 22 ja 23 ning käesoleva artikli
lõikeid 1 ja 2.
Artikkel 25 _______ _____
Merekalalaevade töötajaid
käsitlevate sätete läbivaatamine
Hiljemalt 1. augustil 2009 vaatab
Euroopa tasandil üle merekalalaevade
töötajaid käsitlevad sätted ning uurib
eelkõige nende sätete jätkuvat
asjakohasust eriti tervise ja ohutuse
osas, et vajaduse korral teha
asjakohaseid muudatusettepanekuid.
Artikkel 26 ________ ______
Reisijateveoga seotud töötajaid

käsitlevate sätete läbivaatamine
Hiljemalt 1. augustil 2005 vaatab
Euroopa tasandil üle
linnatransporditeenistuses
reisijateveoga seotud töötajaid
käsitlevate sätete toimimise, et
vajaduse korral esitada asjakohased
muudatusettepanekud, mis tagaksid
selles sektoris järjekindla ja sobiva
lähenemisviisi.
Artikkel 27 ________ ________
Kehtetuks tunnistamine
1. Direktiiv 93/104/EÜ, mida on
muudetud I lisa A osas nimetatud
direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks,
78
ilma et see piiraks liikmesriikide
kohustusi, mis on seotud I lisa B osas
sätestatud ülevõtmistähtaegadega.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud
direktiivile käsitatakse viidetena
käesolevale direktiivile ja neid tuleb
lugeda II lisas esitatud vastavustabeli
kohaselt.
Artikkel 28 ________ ________
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub 2. augustil
2004.
Artikkel 29 ________ ________
Adressaadid
liikmesriikidele.
79

Seletuskirja Lisa 1 Direktiivide Võrdlustabel

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

Seletuskirja Lisa 1 Direktiivide Võrdlustabel

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Seletuskirja Lisa 1 Direktiivide Võrdlustabel

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Lisa 1

töölepingu seaduse eelnõu

EN direktiiv 91/533/EÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või

91/533/EÜ Töölepingu seaduse eelnõu (TLSE) Vastavus

Reguleerimisala § 1. Töölepingu mõiste

§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus

Teavitamise kohustus § 5. Töötaja teavitamine

d) töölepingu või töösuhte § 6. Töötaja teavitamine töölepingu

j) kui see on asjakohane:

ii) väljaspool ettevõtet tööturupoolte

2. Kui töötajale ei anta ettenähtud

Välislähetuses olevad töötajad § 6. Töötaja teavitamine

Töölepingu või töösuhte aspektide

Õiguste kaitse § 114.Vaidluste lahendamine

Artikkel 10 ________ ________

Käesolev direktiiv on adresseeritud

EN direktiiv 92/85/EÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse

92/85/EÜ Õigusaktid Vastavus

Artikkel 3 ________ ________

Hindamine ja teavitamine TTOS

2. Ilma et see piiraks direktiivi § 13. Tööandja kohustused ja õigused

Juhud, mil kokkupuude

1. artikli 2 punktis a määratletud

Artikkel 8 TLSE Vastab

Rasedus- ja sünnituspuhkus § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus

Vaba aeg sünnituseelseks § 10. Rasedad ja rinnaga toitvad

2. artiklis 2 määratletud töötaja

Tööalased õigused Töötervishoiu ja tööohutusenõuded

Artikkel 13 ________ ________

Artikkel 14 ________ ________

Käesolev direktiiv on adresseeritud

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse § 1. Töölepingu mõiste

Käesolevas direktiivis kasutatakse

a) noor — artikli 2 lõikes 1 nimetatud § 8. Nõusolek alaealise töötamiseks

§ 38. Vaba aja andmine

Laste töö keelamine TLSE

1. Liikmesriigid võtavad laste töö

Kultuuritegevus ja muu samalaadne TLSE

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1

Noorte vastuvõtlikkus. TLSE

c) sisaldavad kahjulikke kokkupuuteid

1. a) Artikli 4 lõike 2 punktides b või c § 49. Alaealise tööle rakendamise

Artikkel 12 TLSE Vastab

Vaheajad § 47. Tööaja korraldus

Noorukite töö vääramatu jõu korral

Artikkel 18 _________ _________

Käesolev direktiiv on adresseeritud

EN direktiiv 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega

96/34/EÜ Õigusaktid Vastavus

§ 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus

§ 61. Lapsendaja puhkus

e) määrata kindlaks asjaolud, mille

5. Kui lapsehoolduspuhkus on § 19. Töötaja õigus keelduda töö

§ 38. Töötasu maksmine töötamise

2. Liikmesriigid ja/või tööturu

Artikkel 2 ________ ________

Artikkel 3 ________ ________

Käesolev direktiiv on adresseeritud

Artikkel 10

Artikkel 3

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 18 _ _

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 3

Lõppsätted _ _

Artikkel 10 _

Artikkel 12 _ _

Artikkel 13 _ _

Artikkel 14 _ _

Artikkel 10 ___

Artikkel 23 ___

Artikkel 25 ___ _

Artikkel 26 __

Artikkel 28