t

)1

Qpetajate Leht
1

12. aprill 2001

Tartu Hiie Kooli

ks spartakiaadide mtte algatajaid
oli praegune Tartu likooli avatud
likooli prorektor Teet Seene, kes andis tollal Hiie koolis kehalist kasvatust. Visteldakse igal aastal, kordamda Eestis, Ltis ja Leedus, kahel
viimasel korral on kaasa lnud ka
Poola. Mngitakse korvpalli, lauatennist, malet ja kabet ning ujutakse. Varem visteldi kaks korda aastas, iseseisvusajal on talvine vistlus - suusatamine - rajetud.
hel peval vistleb Lti Leeduga,
teisel Eesti Ltiga ja kolmandal Leedu
Eestiga. Vahepeal on lastel diskodel
vimalus ksteisega tuttavaks saada.
Kehalise kasvatuse petaja Priit
Berg: "Leedulased on meist peajagu
le, eriti korvpallis. Selles ja lauatennises jime teiseks, ujumises tulime
esimeseks ja males-kabes viimaseks,
sest meil pole enam vastavaid ringe.
Ujumas kivad philiselt Tallinna lapsed. Meil Tartus on see basseinide puudusel soikunud. Aga suusavarustus on
meil tiesti olemas, kui ainult lund
oleks." Kuigi vistu ujumine vib
tasakaaluhire korral olla ohtlik, on
oma ujula Hiie kooli salaunelm. Ehk
pakub abi ka peatselt valmiv Turu
tnava veekeskus.
Laulda, tantsida ja pilli mngida
meeldib ka kuulmis- ja knepuudega
lastele. B-laste koori juhatab Hans

Tartu on kne-ja kuulmisalaste erivajadustega laste petamiseks sobiv

linn, sest siin tegutseb likooli eripedagoogika osakond. lipilased kivad koolis praktikal. Koos likooliga
koolitatakse eri- ja tavakoolide petajaid, lapsevanemaid ja koolieelse ettevalmistusega tegelevaid pedagooge.
Td juhib ppealajuhataja, kutsemagistrant Hene Binsol. T toimub
Tiigrihppe SA projekti "IKT erivajadustega laste hariduses" raames.

Vilistlane kasvatajaks

Kuldsete ktega vilistlane:

tisler, pottsepp ja eripedagoog
Urmas Haus.
Murrand, A-laste plokkfldiringi aga
Linda Ratnik ja Anna Rizijs. Pillipuhumine arendab knehingamist, kuulde-ja rtmitaju, samuti srmede peenmotoorikat. Kelisi oskusi lihvib ka
ksitring. Koolimajas pavad pilku pilaste tehtud vitraaid, igemini
mrdiga hendatud klaasikildudest
mosaiigid. Tiina Pllu poisid esinesid
mullu edukalt le-eestilisel Poku-konkursil.

Hiie koolis ttab 1995. aastast kasvatajana vilistlane Urmas Haus, kes ji
vaegkuuljaks prast kmnekuuselt
petud keskkrvapletikku. Kuulmise
puudumist tajus ta alles koolis, kui ei
saanud aru teiste jutust.
Omaaegne Tartu 1. Eriinternaatkool
andis talle hariduse ja tisleri lisaameti.
Kaugppekeskkooli lpetas ta puidutsehhi t krvalt. "Iga-aastases arstlikus komisjonis tehti ettepanek muuta
ametit, sest pidev mra sees viibimine
vtab kuulmist veelgi vhemaks."
Noormees astus Tallinna 19. Kutsekeskkooli ja lpetas selle kiitusega
mrsepa-pottsepana. Ahje, pliite, kaminaid ja korstnaid on ta aeg-ajalt ehitanud tnini.
Kurtide hingust sai ta teada vimalusest ppida vljaspool konkurssi

Parematest
parimad:
lemisel pildil
knepuudega laste
petaja Kaie Parv Tartumaa aasta
petaja 2000,
alumisel pildil
osavad pokumeistrid
Rainar ja Kaivo
kolmandast beest
vljavalitud
pokude
Fotod kooli kogust

Ekskursioonil likooli zooloogiamuuseumis.

Tartu likoolis eripedagoogikat. "Sprade ja tuttavate toetusel ning soovitusel tegin eksamid ning olimegi neljakesi vaegkuuljatest lipilased. Aastal
1990.
Krgkoolis ppimine polnud vaegkuuljatele keelatud, kuid ega olnud ka
selliseid tingimusi, et oleks saanud seda teha. Kindlasti on puudu ka meie
enda pealehakkamisest. Alguses oli
meiega loengutes kaasas viipekeele
tlk, kuid paralleelselt kuulata-jlgida
ning konspekti kirjutada ei olnud siiski vimalik. Pidevalt oli vaja ka suult
lugeda, eriti siis, kui tlki enam polnud. Nii palusin kaaslastelt materjale
ning kirjutasin neid mber, sest paljundus vi maiusi praegusel moel polnud olemas. Eksamid ja arvestused
sooritasime kirjalikult," meenutab
Haus.
likooli ajal muretses ta lisaks teise
kuuldeaparaadi ega kujuta enam ettegi, kuidas varem hega hakkama sai:
kuulmine ja mistmine lksid kohe
tunduvalt paremaks,
"Kolmandal kursusel oli ka pingute katkestamise mtteid. Mitte selleprast, et ppimine le ju kiks. Pigem selleprast, et enne teenisin ise,
siis aga olin nii-elda lalpeetav, sest
stipendiumi ei saanud ja laps oli vike." Kuuljast abikaasa toel nnestus
likool siiski lpetada. Hiie kool soovitab ka praegu kurtidel abielluda
kuuljatega.
Urmas Hausi peaeesmrk on aidata
pilastel omandada oraalset knet,
sest ta teab omaenda kogemustest selle
oskuse vajalikkust ja probleeme.
Kuulmislanguse tttu valdab ta puudulikult vrkeeli (vene, saksa), kuid on
ppinud arvutit kasutama ja teinud
lbi mitu pedagoogilist tienduskursust. Kasvatajana innustab ta lapsi
kuuldeaparaate kasutama ning pab
aidata kaasa nende pdlustele edasi
ppida, et elada ja tegutseda vrdvrselt kuuljatega.

Elektroonilised abimehed
Hiie koolil on mned arvutid, millega
kujundatakse ppematerjale nii lastele
kui ka petajatele. Arvutiklass on lahti
ka prast tunde, arvutipetaja ja arvutiringi juht on Eve Kuslap. lekaalus
on veel humanitaarabi MikroMikkod,
ent viie aastaga on saadud viis uut
arvutit. Tnavu on kaks masinat videtud Tiigrihppe SA konkursilt "Arvuti
ainepetajale" ning ks konkursilt
"Arvuti erivajadustega pilastele".
Kompuutrist hdavajalikuni elektroonikasaavutus on individuaalne
kuuldeaparaat. Sotsiaalministeerium
eraldab vaegkuuljale kaks aparaati
neljaks aastaks, lapsevanem tasub
nende hinnast 10%. Et aparaat vib
mnguhoos katki minna, on koolil tagavara, vajadusel antakse aparaadi ost-

miseks abiraha. Mnda ruumi - aulasse, kuuldekabinetti ja 2.a klassi - on

paigaldatud induktsioonahelal phinevad kollektiivsed FM-helivimendusssteemid (rootslaste kink). sja
osteti Eesti esimene infrapunavimendi, mis suurendab laste liikumisvaba- ^
dust, vabastades nad kuularite ja mikrofoni kandmisest. hine tundlik mikrofon riputatakse laua kohale, selle vib
viia ka teise ruumi. Enam pole vaja
ostaja vahetada patareisid. Veelgi parem oleks raadiosaatjaga ssteem, aga
see on "infrapunasest" 4-5 korda kallim.
Et kuulmispuudega lastele tuleb
kiki misteid selgitada piltide abil, on
vaja juurde grafoprojektoreid - praegu
seda veel igas klassiruumis ei ole.

PILASED ARVAVAD...
Koolis on head petajad, sest nad
seletavad tunnis aeglaselt ja arusaadavalt. Kui ei saa millestki aru, siis
petaja seletab alati uuesti. Eriti meeldib selline petaja, kes on humoorikas
ja parajalt karm. Meie direktor Helgi
Klein on vga vahva, ta oskab nalja
teha. Aga kui pilased teevad pahandust, siis on ta vga kuri.
U Kuulmispuudega pilased ei saa
kigest aru, mida petaja rgib. Selleprast tahame, et petaja oskaks ka
meiega viibelda. Aga me ise tahame
ppida hsti rkima ja kirjutama, et
kuuljate inimestega paremini suhelda.
Kige parem koht meie koolis on
skla. See on vga ilusaks tehtud.
Skla toidud on maitsvad, eriti meel- __
dib oode, sest siis antakse jogurtit,
saia, apelsine, unu, mahla, jtist ja
palju muud head. Meeldib see, et
sklast saab lisaks osta saiakesi,
krrejooke ja jtist. ks palve kokatdidele: tahaksime, et lunasgi
ajal oleks midagi juua, niteks klaas
morssi.
U Kige vahvam tund on kehaline
kasvatus. Seal saab palli mngida,
joosta ja hpata. Ka htul saab vimlas trenni teha. Tore koht on kooli jusaal.
U hiselamu on meie teine kodu.
Paljudes tubades on televiisorid, samuti puhketubades. Kui on mni pnev
film vi saade, siis lubatakse neid ka
rahu ajal vaadata. htul tahaksime
aga kauem vljas olla.
Hea on see, et tdrukuid petatak- .
se ksitd tegema ja poisid saavad
tkojas ttada.
Vabal ajal saab raamatukogus lugemas kia. On palju toredaid ritusi:
lekoolilised diskod, luuletuste ja nidendite esitamise vistlus, klassihtud,
spordivistlused, matkad ja ekskur^ sioonid.
Infolehest "Hiie Snumid"
(aprill 2000)