4.

mai 2010
TERVISELEHT

RAVI

Kuulmisabi kurdina sndinuile

(Re)habilitatsioon

KATRIN KRUUSTK, Tartu likooli Kliinikumi krvaarst

Kaasasndinud kuulmispuue
on ilma igeaegse ja asjakohase sekkumiseta negatiivse
mjuga suhtlemisoskusele,
kirjaoskusele, akadeemilisele edukusele,
elukvaliteedile jne. Varase avastamise ja
sekkumise abil saab neid negatiivseid mjusid tunduvalt vhendada.
Lapseea kuulmispuude
esinemissagedus Eestis on
1,72 juhtumit 1000 lapse
kohta. Kaasasndinud
kuulmispuude esinemissagedus 1,52:1000, mis on
krgem kui Euroopas
keskmiselt (1:1000). Seega lisandub Eestis 1516
kaasasndinud kuulmispuudega last aastas, lisanduvad omandatud, progresseerunud ja sndroomidega seotud kuulmislangused.
Geneetilise kuulmislangusega on tegemist
umbes 60% juhtudest. Sagedasim kaasasndinud
kuulmislanguse phjus on
geenimutatsioon, st autosoom-retsessiivselt pranduv kurtus. Eestis on
selle geeni mutatsiooni
kandlus 1:22.

Senimaani liiga hilja

Eestis oli enne kuulmisskriiningut kuulmispuude diagnoosimise
keskmine iga 46,6 kuud,
mis oli lubamatult hiline.
Kuuldeaparaatide sobitamisega alustati alles 57.
elukuul. Kuulmislangust
ei osata sageli kahtlustada, kui laps areneb muidu
eakohaselt ning peres pole kuulmiskahjustust kellelgi esinenud. 90% kuulmispuudega lastest snnib kuuljate peredes.
Vastsndinute kuulmise seluuringu projekt
kivitus 20. septembril
2004. aastal SA T Kliinikumi Naistekliinikus.
Praeguseks on hlmatud
kik snnitusosakonnad

peale Rapla- ja Hiiumaa,

seega hlmab projekt le
90% vastsndinutest.
Kuulmisskriining vimaldab avastada lapsed,
kelle paremini kuulva
krva keskmine kuulmislvi sagedustel 0,5, 1,2 ja
4 kHz on 40 dB vi halvem. Seluuring vimaldab vlja selgitada mitte
ainult kurtusega lapsi,
vaid ka neid, kelle kuulmislangus on viksem.

Selgust juba
kolmandal elukuul
Ku u l m i s k a h j u s t u s e
avastamise iga peaks langema kolmandale elukuule. Habilitatsiooniga, st
kuuldeaparaatide sobitamisega tuleks alustada
kuuendal elukuul.
Kui beebi uuringud
nitavad kolmel korral
negatiivset tulemust, toimub tpsem diagnoosimine SA TK Krvakliinikus. Vajadusel, kui lapsel
on kuulmislangus, tehakse habilitatsioon, sealhulgas sisekrvaimplantatsioon SA TK Krvakliinikus.

Kuulmislangus vib
tekkida ka hiljem
Tegemist vib olla
progresseeruva kuulmislangusega, mis vib olla
tingitud mningatest prilikest teguritest jm.
Kuulmislangus vib olla
omandatud ka meningiidi, ravimite, trauma tagajrjel. Seetttu on oluline vanematel oma last
jlgida.

* Kohleaarimplantatsioon on kllalt ohutu ja perspektiivne kliiniline protseduur kurtidele, kelle kuulmislangus on sedavrd tugev, et ka parimad tavakuuldeaparaadid pole soovitud tulemusi andnud.
* Krvaimplantaat ei muuda kurti kuuljaks. Kui
implanteeritu aparaadi ra vtab, on ta ikkagi kurt.
Koos aparaadiga on ta vaegkuulja.

Implanteeritute vanus

Implanteeritud lapsi/tiskasvanuid 10 aasta jooksul

Kuuldeaparaat
kurtidele
Kohlea implantaat on
n- kuuldeaparaat kurtidele. Kohleaarimplantatsioon
annab vimaluse tajuda
helisid ja eristada knet
vga sgava kuulmislangusega inimestel. Kohlea
implantaadi abil muudetakse helisignaal elektrilisteks impulssideks, mis stimuleerivad kuulmisnrvi
kohleaar-neuroneid, selle
kaudu juab informatsioon
aju kuulmiskeskustesse.
Kohleaarimplantatsioon on
kurtidele, kelle puhul ka
vimsamad ja moodsamad
kuuldeaparaadid pole soovitud tulemusi andnud.
Kohleaarimplantaat
(CI) on elektriline seade,
mis vtab le kahjustunud
sisekrva teo funktsiooni.
CI-ssteem koosneb
elektroodidest, mis viiakse
sisekrva-teosse. Elektroodid on henduses oimuluusse opereeritud implantaadiga, millega omakorda hendub naha peal
olev magnetiga varustatud
saatja. Kehavliselt kantakse veel mikrofoni ja kneprotsessorit. Mikrofoni
kaudu siseneb helisignaal
kneprotsessorisse, kus
see muundatakse elektrilisteks impulssideks.
Tdeldud signaalid
suunatakse saatjasse, mis
juhib signaali seadme sisemiste komponentideni. Implantaat dekodeerib signaali ning juhib selle valikuliste elektriimpulssidena elektroodirhma. Elektroodid on vimelised rritama kuulmisnrvi kohleaarneuroneid ja selle
kaudu juab informatsioon
ajusse, kus seda tajutakse
kui thendusega heli.
Kohleaarimplantatsioon ei kujuta endast

ainult operatsiooni ja kallist implantaati, vaid see

on protsess, milles ei saa
alahinnata implantatsioonile jrgnevat pikaajalist (re)habilitatsiooni.
Audioloogiliseks kriteeriumiks on sgav kahepoolne kuulmislangus
le 90 dB. Lapsi, kelle
kuulmislangus on knetsoonis 7090 dB, peetakse samuti implantatsiooniks sobivateks kandidaatideks.

Implantaadid pisut
kuni 2aastastele
Kui hsti sobitatud
kuuldeaparaadid, mida
vikelaps on pool aastat pidevalt kandnud, oodatud
tulemust ei anna, tuleb arvesse sisekrvaimplantatsioon. Kurdina sndinud
lastel on sobivaim iga implantatsiooniks enne teist
eluaastat (eesmrk 1.a),
kasutades ra kriitilist perioodi kuulmise ja knetaju arengus.
Suhtlemine kodus ja
oraalne pikeskkond tagavad paremad implantatsioonijrgsed tulemused vrreldes kakskeelse
kommunikatsiooniga.
Oluline on pere motivatsioon ning valmisolek intensiivseks rehabilitatsiooniperioodiks.
le 7aastaste laste valik peab olema vga hoolikas, sest tulemused vivad olla loodetust tagasihoidlikumad. Teismelised,
kellel puudub kuulmiskogemus ja oskus oma kuulmisjke kasutada, ei
pruugi implantaadiga kohaneda . Tartu Krvakliinikus implanteeritakse
vaid le 7 aasta vanuseid
auditiiv-verbaalseid kurte, so. kurte, kellel on
kuulamisoskus ja kne.

Umbes 45 ndalat prast operatsiooni toimub

implantaadi sissellitamine ja esmane kneprotsessori hlestamine, mis
thendab sobiva tugevuse
ja muude nitajatega impulsside mramist. Esimesel implantatsioonijrgsel aastal toimub 68
hlestamisseanssi, teisel
aastal 46, kolmandal 3 ja
edaspidi 1 kord aastas.
ppida tlgendama
uusi auditiivseid signaale
kohleaarimplantaadi kaudu on aega ja jrjepidevust
nudev protsess. Kuulmistaju arendamine ja knetreening on sarnased nii
implantaadiga lapse kui
kuuldeaparaati kandva
lapse jaoks. Oluline on pidev kuulmistreening ning
kne ja keele arendamine
igapevaelus ning selle
kaudu. Sellest lhtuvalt on
vanematel vga oluline osa
ja vastutus.

Oodatavad tulemused
Prelingvaalselt kurdid
vikelapsed arenevad prast implantatsiooni vrdses tempos kuuljatest eakaaslastega. Implanteeritud laste keeleline mahajmus vib ilmneda seetttu, et nende kuulmisvanus ei vasta tegelikule vanusele. Aja jooksul sltuvalt rehabilitatsiooni intensiivsusest, lapse vaimsetest eeldustest jm see mahajmus taandub. On esile toodud, et vikelapseeas
implanteeritud lastest on
kolm aastat prast operatsiooni enamus (le 80%)
saavutanud funktsionaalse kne taseme ja vimeline mistma tavafraase ilma suultlugemiseta.
Krvaimplantaat ei
muuda kurti kuuljaks. Kui
implanteeritu aparaadi ra
vtab, on ta ikkagi kurt.
Koos aparaadiga on ta
vaegkuulja. Suurimaks
probleemiks jb mras ja
distantsilt kuulmine, muusika kuulmine, mnedel telefoni kasutamine ja telerivaatamine.
Kuid kige thtsam on,
et see annab vga hea vimaluse kne omandamiseks ja verbaalseks suhtlemiseks ning seelbi ka hariduse ja elukutse omandamiseks.

Kurtuse phjus implanteeritutel

1961. a. paigaldati maailma esimene

hekanaliline implantaat, 1982. a tulid
mitmekanalilised implantaadid.
Esimesed krvaimplantaadi paigaldamise
operatsioonid Eestis tehti 2000.a.
Alates 2003. a veebruarist tasub haigekassa kohleaarimplantatsiooni eest ning
see soodustab vastava tegevuse kiiremat
arengut Eestis.
2009. a. 10. novembriks oli Eestis
implanteeritud 96 kurti, neist 80 last ja
16 tiskasvanut.