Geograafia riigieksam 2005

Õpilased peavad eksamil teadma ja oskama järgmist:

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni
leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks;

ÜLDMAATEADUS
2. oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja
tuua näiteid nendevahelistest seostest;

Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus
ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud
süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
Litosfäär – maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus ~ 50-200km. maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises,
toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri,
veekogudesse.
Pedosfäär – mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri
ulatus – mõni cm kuni 10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist
ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus – maailmamere, järvede, jõgede, soode,
mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised
aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Atmosfäär – Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse
alasfäärideks.
Biosfäär – Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.

• Tooge näiteid hüdrosfääri ja litosfääri vastastikuse mõju kohta.

• Tooge näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus
A) litosfääri ja pedosfääri vahel
B) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine).
• Milles seisneb ulatusliku metsatulekahju mõju teistele sfääridele (biosfäärile, atmosfäärile,litosfäärile ja
hüdrosfäärile)?
• Milles seisneb vulkaanipurske mõju teistele sfääridele?

Olukorra Sõnasta üks probleem, mis võib sellest Leia üks võimalus, kuidas võiks
kirjeldus olukorrast tulenevalt tekkida. tekkivat probleemi lahendada?
Paber moodustab • •
peamise osa
prügimäele
viidavast prügist.
Atmosfääri • •
osoonikiht on
hõrenenud,
tekivad
osooniaugud.

TV. Ül. 5-7 lk. 13.

1
 LITOSFÄÄR
3. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab
võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
Maa siseehitus
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide
siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
Joon. Maa siseehitus
Maakoor.

Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri

nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići
auks, kes selle 1909 aastal avastas.
Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub
kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle
ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline
astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all
kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on
vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse
magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri
peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel
2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks
sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas
tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.

mandriline ookeaniline Maakoore kivimiline koostis

maakoor maakoor on meie planeedi unikaalse
settekivimid
geoloogilise arengu produkt.
See on praegu 5–80 km
graniit
paksune ning jaguneb
kaheks erineva vanuse ja
basalt vahevöö tekkeviisiga ookeaniliseks ja
mandriliseks osaks

. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest,
millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja
moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist.

Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:

näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)
kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt

Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid

Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse
maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel
kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad
mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid
tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.

2
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi
kivimkehana.

TV. Ül. 5-9 lk. 18.

• Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse?
• Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks
või ümberlükkamiseks.
Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ……………………
Fossiil on moondekivim………………

4. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi

protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke;
Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui
rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis.
Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes,
Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud-
Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.)
loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html

• Näita nooltega laamade

liikumise suunad?

• Millised geoloogilised
protsessid toimuvad
skeemidel kujutatud
piirkonnas

• Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas:

……laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
…….laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
…….laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
…….laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke.
• Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte.
• Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad
Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? (2 punkti)
• Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel. Siiski leidub
ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid, mis asuvad laamade servaaladest kaugel.
Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? (3 punkti)
• Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked?
(5 punkti)……………………………………
TV. Ül 1-3 lk. 20, 14. lk 21.

3
 5. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet;

Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid.
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised
e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks
kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne
punavärviline süvakivim graniit.

4
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks
saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja
lubimudast aga lubjakivi jne.
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud
tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed
tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte
tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks.

• Nimetage üks moondekivim .....................................

• Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted?
Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi
• Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid?
• Tardkivimeid leidub väga harva maapinnal, sest ……….
Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid, sest ..........
Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest ………….
Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad …… ja neist
saavad …………….kivimid.
•

TV. Ül 16. lk. 19, ül. 14. lk 21.

6. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade

eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine;

• Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. (6 punkti)

5
6