HISTEST KUJUTLUSTEST JA

TEGUDEST
21.10.2015
Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 28. kokkusaamine Skypeis
Millal?

13.oktoobril 2015 kell 20.01 22.30

Kes?

Ene-Silvia, Edgar, Agu, Mati, Jri, Juss, lar ja Valdo

Millest?
Kuula:
https://www.dropbox.com/s/aai6s51e7m1y9ew/jussi%20klubi
%2013okt15.wma?dl=0
1.

Gunnar Oki raport ja tiskasvanuharidus

https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegi
aburoo/eutarkvt_loppraport.pdf
2.

Haridusteadlase Andy Hargreavesi

intervjuu

http://epl.delfi.ee/news/eesti/mojukas-haridusteadlane-teie-opetajad-tahavadkoostood-teistega-ja-valjakutseid?id=72669033

Selle pinnalt arutelu koostst (kuula audiofaili alates

7.minutist) - koolid ja kogukond, koolid omavahel, petajad
koolis, petajad ja vanemad, petajad pilastega, pilased.
Koolijuhid ja koostvaim koolis. Ettepanek vtta koost
koolikultuuris Mttekojas ette.
3. Kuidas uus ppekava vimaldab koostd? (audiofail
alates 35.minutist)
Ainekesksuselt valdkonnakesksusele , mis samm koost
poole. Projektpe. Tsklipe. Valdkondlikud, laiemad kapslid.
pilasekesksus. Stitav ja kiki kaasa tegutsema haarav
petaja. Programm ja vaba looming. LHIARENGU TSOON.

4. ppimise ajaline kulg (alates 60.minutist). Taktid, rtmid,

regulaarsus, ppetunni struktuur ja dnaamika. Ajaintervallid,
loomulikud ajaintervallid. ppimine kui mitte lihtsalt
mllujtmine, vaid midagi, millel on palju mtmeid (maht,
sgavus laius, krgus).
5. Kujundliku keele retseptsioonist Kahe lambi loo
nitel ( alates 1h 25 minutist)
6. UUS HISKOND VABAERAKOND VABAKUND (alates
1h 45 minutist)
Vana vdid ja uue vrsed. Uue poliitilise kultuuri
kasvuraskused ja perspektiivid.
7. EESTI HARIDUSFOORUMI 20. AASTAPEVA
THISTAMINE TARTU LIKOOLI AULAS 30.okt.2015 .(alates
2h 04minutist)
Eesti haridusstsenaariumid 2015 . 18 aasta prast
vljapakkumist. Selgeltngijate tuleproov. Sellele phendada
21.oktoobri Mttekoda.
8. Ajalikkusest ja ajatusest, jrjepidevusest ja
katkevusest, kestlikkusest ja muutlikkusest , vaimsusest
ja tarbijalikkusest. Aastatuhandete taustal (vanade eestlaste
hingekujutlused ja rakendusfengui). (Alates 2h 13 minutist)

IDEAALKUJUTLUS JA TEGELIK

VESOLU

V3 Klubi viinakuise klubihtu jutud vib laias laastus kahte

lehte jagada. Kas just laltoodud binaarsuses - jgu see
osaliste otsustada. Ja muidugi ei hargnenud jutt sellises
jrjekorras, et ideaalkujutlus ees ja vgevuse levaatus
takkajrele.
Ometi pidasin prast pris pikka khklemist igeks kasvi
veidi enne meie kolmapevahtust Mttekoda vlja tuua
need momendid Vimaluste Vrava Virtuaalklubi

mtteshvatustest, mida me ise leidsime olevat heaks

seemneks 21.oktoobri Mttekojale.
Pea poolteist tundi kis V3Klubis arutelu selle le, mismoodi
tnapeva Eesti koolis see laste harimine kib, mis on selles
kehvasti ja mida tuleks ja saaks paremini teha.
Selles mttes tpiline pedagoogide jututeema. Ja eks ju
istunudki arvutite taga vike seltskond eri plvkondade
pedagooge.
Kui aga ritada sellest mitmete teemade mber keerelnud
jutust vlja tuua midagi peamist, mis n punase niidina kogu
aeg lbi jooksis, siis oli selleks KOOST KSIMUS. Ja selle all
peeti silmas tegelikku ja svitsi minevat hise asja ajamist,
hist tegevust, lausa hiselt tehtavat tegu.
Mitte vaid vahetevahel ettetulevaid hiseid ettevtmisi kogu
kooliperega. Mitte vaid seda, et erinevate ainete petajad
aegajalt vi vajaduse tekkimisel midagi koos arutavad, midagi
kavandavad vi abinusid tarvitusele vtavad. Mitte vaid
seda, et mingites ksimustes lapsevanematega kokku
lepitakse. Mitte vaid seda, et nn projektppe raamides
pilased ja petaja hiselt midagi koos uurivad ja saadud
tulemused hiselt ka vormistavad.
See hiselt tehtav haridustegu peaks olema lbiv teema kogu
aega ja igal pool kogu Eestis. Ehk teiste snadega kogu
Eestimaal ja kogu aeg peaks realiseeruma see varsti 20
aastaseks saava Eesti Haridusfoorumil ainsana jtkusuutlikuks
kiidetud stsenaarium, mille nimeks selle koostajad panid piEesti (Interaktiivne hiskond).
hiskujutlus oleks see, milles igaks mratleks enese
sellesse panustajana, mitte ei otsiks teistega mingeid
imetillukesi kokkupuutepunkte vi hisosa ja ritaks seal
oma erahuvisid parimal moel realiseerida (loe: asja enda poole
kallutada).

Kui meie koost algsed mngureeglid sraselt psti

pannakse, et pingutagem hambad risti selle nimel, et oma
egoistlikke eesmrke silmast laskmata teiste asjaosalistega
kokkumnguks mingigi hisosa leida vi leiutada, siis pole ju
mingit lootust midagigi terviklikku selle pisku pinna peale psti
panna.
hine tegutsemine, koos tehes mingi hise teoga maha
saamine ei tule ju kne allagi, kui see ei lhtu hisest
kujutlusest, mida ette vetakse ja kuhu liikuda tahetakse.
hisest, koos koostatud foorsaidist. Sellisest, kus igamees
saab teistelt osalistelt toetuse ja mandaadi n suurde pilti
asuda, et sellele hisele ngemusele vastavalt heskoos
asuda seda ellu viima. Veelkord: Mitte hisosa ei tohi taga
ajada, kokku tuleb panna histervik!
Meil kaldutakse koost miste alla panema sna erinevaid
tegusid, sraseid, mida inglise keeles nimetatakse
collaboration, cooperation, isegi communikation ja interaction.
Talgujate kogu eelnevale mttepagasile toetudes eristusid
mul vlja kolm koos toimimise vimalikkust:
KoosT: Nagu t definitsioon ise juba tleb, on siin tegemist
inimeste sihiprase tegevusega. T tulemuseks on mingi
produkt. Inimkonna arengu kigus on koos tegutsemise
tulemusel t muutunud produktiivsemaks, tjaotuse
tulemusel jutakse suurema efektiivsuseni. Inimesed selle
tegevuse kigus ha enam spetsialiseeruvad, st hakkavad
kuuluma erinevatesse kihtidesse, klassidesse,
tegevusaladesse, hiskonnakorraldus hierarhiseerub. Ja Sergei
Pereslegini hoiatust taas korrates - efektiivsuse tagaajamise
teekonna lpus ootab hukatus.
KokkuMNG: Mng teatavasti ei ole produktile suunatud. Ei
hakka siin ksipulgi asja lahkama. Marxil on ideaalettekujutus
hiskonnast, kus t on transformeerunud inimese
loomejudude vabaks mnguks.

hisELUTEGEVUS: kogu Universumit hlmav kigi ja kige

omavaheline seotus. Siin on mtet taas meenutada meie
klubis ksitletud Koestleri hooloneid ja tutvuda viimasel ajal
aktuaalseks muutunud holarhia mistega ning nn holarhilise
iseorganiseerumise katsetustega. Sellest aga veidi pikemalt
uueks klubihtuks hlestavas kirjatkis.

Koost
(asjalik)

Kokkumng
(tundeline?)

his-elutegevus
(universumaalne)

produktiivsus

hlestumine

andmine- saamine:
aine, energia, info
jm vahetus

efektiivsus

loovus

seostatus kik
kigega

eristumine

kokkuklamine

kokkukuuluvus,
htsus

hierarhia

harmoonia

holarhia

Praeguseks lpetaksin viitega Valgevene lendava likooli

esindaja intervjuule Mng ja kujutlus kui uue futuroloogia
alus, et kirjatki lpp viia kokku sellele pandud pealkirjaga
http://cet.eurobelarus.info/ru/news/2015/09/29/igra-ivoobrazhenie-kak-osnovanie-novoy-futurologii.html