Töölepingu seaduse olulisemad kokkulepped, mis saavutati

KUUPÄEV: 24. aprill 2008

Töösuhte alustamine
• Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega võrreldes
veidi laiem.
• Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise
töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja
saabumiseni saada olevale töötasule.

Töötaja varaline vastutus

• Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest;
• Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest
ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud
juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja
senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude
vältimiseks või kindlustamiseks;
• Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju osas ei ole töötaja varalisel
vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri;
• Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab
töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui
see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt piiritletud, juurdepääs varale on
ainult kindlalt määratletud töötajate ringil, töötaja vastutusele on sätestatud rahaline
ülempiir ning töötajale makstakse regulaarselt mõistlikku hüvitist.

Töötasu eritingimustes tehtava töö korral

• Ületunnitöö eest makstakse 1.5-kordset töötasu;
• Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse töötaja 1,25 kordset töötasu, kui ei ole
lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest;
• Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu.
• Õhtust aega töölepingu seaduses enam ei eristada

Etteteatamistähtaeg ja hüvitis töölepingu ülesütlemisel

• Etteteatamistähtaeg koondamisel on:
o Alla 1-aastase töösuhte puhul – 15 kalendripäeva;
o 1- 5-aastase töösuhte puhul – 30 kalendripäeva;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 60 kalendripäeva;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 90 kalendripäeva.
 • Hüvitis töötaja koondamisel
o Kuni 5-aastase töösuhte puhul – 1 kuu töötasu;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 2 kuu
töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 3 kuu
töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa.
o Üle 20 aastase staažiga töötajatele jaoks kehtestatakse 5 aastane
üleminekuperiood – selle aja jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline
koondamishüvitis

• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamisel

o Rase töötaja või töötajate esindaja –
töötaja valikul: a) ennistamine ja kohtu-
vaidluse ajal saamata jäänud palk, millest
lahutatakse maha samal perioodil teisel
töökohal teenitud töötasu või b) 6 kuu
keskmine palk.
o Muul juhul – tööandja valikul: a)
ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata
jäänud palk, millest lahutatakse maha
samal perioodil teisel töökohal teenitud
töötasu või b) 3 kuu keskmine palk.

Töötaja turvalisus töötuse perioodil

• Töötuskindlustushüvitise suurus töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu:
o esimesed 100 töötuse päeva – 70% töötaja keskmisest töötasust;
o alates 101. päevast – 50% töötaja keskmisest töötasust.
• Vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra pikendatakse tema töötuskindlustuse
referentsperioodi;
• Töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb: saavad ka need, kelle töösuhe lõppes enda
algatusel või poolte kokkuleppel
o Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest palgast kogu
töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul
o Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud
vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.
• Töötuskindlustushüvitise alammäär aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi
Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
• Töötutoetuse määr aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäärast.

Elukestva õppe edendamine

• Õppepuhkust antakse tasemeõppes nii osa- kui täiskoormusega õppijatele;

2
 • Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas;
• Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja
töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval;
• Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15
kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammäära;
• Tööandja poolt töötaja tasemekoolitusele tehtud kulutused vabastatakse erisoodustus-
maksust.

Töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine

• Töötajate ja tööandjate teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse
vastuvõtmise järel vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist;
• Teadlikkuse tõstmisesse kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid, valitsus
eraldab neile teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni.
Rahastamiseks kasutatakse ESF-i vahendeid;
• Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja:
o kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse
jõustumist.
o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt
seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse
sotsiaalpartnerid.

Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine

• Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik
isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid;
• Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest;
• Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest
• Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5%
taseme;
• Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub
makseraskustesse.