06 Tehnilised Reegliraamat 2011

Vistlusautode rahvusvahelised tehnilised
tingimused
FIA VM Lisa J
251. KLASSIFIKATSIOON ja DEFINITSIOONID
1. KLASSIFIKATSIOON
1.1. Kategooriad ja rhmad.
Vistlustel kasutatavad autod jaotatakse jrgmistesse kategooriatesse ja rhmadesse:
TEHNILISED TINGIMUSED
Kategooria I:

Kategooria II:

Kategooria III:

Rhm N
Rhm R
Rhm A
Rhm B
Rhm SP
Rhm T2
Rhm T1
Rhm T3
Rhm GT1
Rhm GT2
Rhm GT3
Rhm CN
Rhm D
Rhm E
Rhm F
Rhm T4
Seeriaautod (Production Cars)

Turismiautod (Touring Cars) vi Seeriaautod (Large Scale Series Production Cars)
Turismiautod (Touring Cars)
Suurturismiautod (Grand Touring Cars)
Superseeriautod ( Super Production Cars)
Seeria-avakrossiautod (Series Cross-Country Cars)
Tiustatud avakrossiautod (Modified Cross-country Cars)
Arendatud avakrossiautod (Improved Cross-country Cars)
Suurturismi sportautod (Grand Touring Cars)
Suurturismi sportautod (Grand Touring Cars)
Suurturismi karikasarja autod (Cup Grand Touring Cars)
Seeria-sportautod (Production Sports Cars)
RV vormelautod (International Formula Racing Cars)
Vabavormelautod (Free Formula Racing Cars)
Ringrajaveoautod (Racing Trucks)
Krossiveoautod (Cross-Country Trucks)
1.2 Kubatuuriklassid. Vastavalt oma kubatuurile jaotatakse autod jrgmistesse klassidesse:

1) kuni 500 cm3
2) le 500 cm3 600 cm3
3) 600 cm3 700 cm3
4) 700 cm3 850 cm3
5) 850 cm3 1000 cm3
6) 1000 cm3 1150 cm3
7) 1150 cm3 1400 cm3
8) 1400 cm3 1600 cm3
9) 1600 cm3 2000 cm3
10) 2000 cm3 2500 cm3
11) 2500 cm3 3000 cm3
12) 3000 cm3 3500 cm3
13) 3500 cm3 4000 cm3
14) 4000 cm3 4500 cm3
15) 4500 cm3 5000 cm3
16) 5000 cm3 5500 cm3
17) 5500 cm3 6000 cm3
18) 6000 cm3
Kui FIA seda spetsiaalselt ei reglementeeri, ei tarvitse vistlusjuhendis tingimata olla kik lalnimetatud klassid. Vastavalt vistlustingimustele vib korraldaja hendada kaks vi enam klassi. htki
eelpoolnimetatud klassi ei vi omakorda jaotada.
VI - 114
Autospordi Aastaraamat 2011
2.1 ldphimtted
2.1.1 Seeriaautod (Kategooria I)
Autod, mida on valmistatud hesugustena teatud
ajavahemiku jooksul teatud arv ja nad on ette
nhtud normaalmgiks. Autod tuleb ma vastavuses homologatsiooniga.
2.1.2 Vistlusautod (Kategooria II)
Autod, mis on valmistatud ksikeksemplaridena
ja ette nhtud ainult vistlemiseks.
2.1.3 Veoautod (Kategooria III)
2.1.4 Identsed autod
Autod, mis kuuluvad samasse toodangusarja ja
millel on hesugune kereehitus (nii seest kui
vljast), mehhaanilised osad ja shassii (vib
sisalduda kereehituses monokokkonstruktsiooni
puhul) on identsed.
2.1.5 Automudel
Toodangusarja kuuluv auto, mida on vimalik
mratleda tema spetsiifilisest ehitusest, kere
vlisjoonest, sarnasest mootori ja julekande
konstruktsioonist.
2.1.6 Normaalmk
Auto toimetamine eraisikuni valmistajatehase
normaalse mgikanali kaudu.
2.1.7 Homologeerimine
FIA ametlik tend selle kohta, et teatud automudelit on valmistatud piisavalt suure seeriana
selleks, et teda saaks homologeerida rhmadesse
N, A, B, ST, T1 vi T2. Homologatsiooniavalduse
esitab valmistajamaa volitatud autospordiorganisatsioon (ASN) ja sellega kaasneb homologatsioonitunnistus (vt. 2.1.8), mis peab vastama
FIA spetsiaalsele homologatsioonijuhendile. Seeriatoodanguauto homologatsioon lpeb 7 aastat
peale automudeli tootmise lpetamist (st.
toodangu suurus on langenud alla 10% vastava
grupi miinimumtoodangust). Automudeli homologeering on kehtiv ainult hes rhmas: N, A, B,
T1 vi T2. Rhma B homologeeritud auto homologeerimine rhma N, A vi T1 toob enesega kaasa
rhma B homologatsiooni thistamise.
2.1.8 Homologatsioonitunnistus
FIA poolt igale heakskiidetud automudelile antud
tunnistus, milles on konkreetse mudeli tunnistamiseks vajalikud andmed. Nimetatud tunnistus
mrab mudeli valmistajatehase poolt mratud
viisil.
Vistluste korraldaja vib nuda homologatsioonitunnistuse esitamist tehnilisel levaatusel ja/
vi stardis ja selle mitteesitamisel on tal igus
keelata vistleja osavtt vistlustest. HomoloAutospordi Aastaraamat 2011
gatsioonitunnistus peab olema trkitud:

FIA templiga/vesimrgiga paberile
Vi autotooja pritolu riigi ASNi templiga/
vesimrgiga paberile.
Homologatsioonidokumentide hankimine on
vistleja lesandeks.
Juhul kui homologatsiooni justumise kuupev
langeb vistluste ajale, loetakse homologatsioon
kehtivaks kogu vistluste ajal.
Rhmas N vistlevatel autodel tuleb esitada ka
rhma A homologatsioon.
Juhul, kui uuritavat slme vi detaili ei ole
homologatsioonitunnistusel kajastatud, vib
tehniline komisjon seda vrrelda standardautol
paiknevaga. Juhul, kui homologatsioon ei anna
tit selgust, vib tehniline komisjon konkreetset
detaili vrrelda trkitud remondijuhendi vi tagavaraosade kataloogiga vi ka automgifirma
ksutuses oleva detailiga.
Homologatsioonitunnistuse kirjeldus:
1. Phihomologatsioon mrab auto phimudeli.
2. Phihomologatsiooniga koos vib kasutada
jrgmisi lisalehti:
a) Variandilehed
VF kaks eri valmistajat teevad ht ja sama
detaili ja ostjal ei ole vimalik nende vahel ise
valikut teha
VO detail on valmistatud tellimusena lisavarustusena
VK kit cars
VP tootjalt detail tellituna edasimjatelt
b) Paranduslehed
ER tiustab vi thistab endised andmed detaili kohta
c) Arengulehed
ET antakse vlja, kui mingi detaili tootmine
endisel kujul on lppenud
ES antakse muudatuste kohta, mis kajastavad
sportlikku arengut
Homologatsioonitunnistuse kasutamine:
1) Variandilehed (VF, VO, VP, VK)
Vistleja vib kasutada kskik, millist variandilehte vi selle osa tingimusel, et kik auto tehnilised andmed vastavad nimetatud automudeli
homologatsioonitunnistusele ja lisa J piirangutele. Niteks variandilehel mainitud pidurisadulad
on lubatud ainult, kui piduriklotside pindala jne.
silitatakse homologatsioonitunnistuses antud
suurusena (vt. art. 254.2).
2) Arengulehed (ET)
Vistlusauto peab vastama teatud arenguastmele
(sltumata sellest, millal ta on valmistatud) ja
arengulehel toodud muudatused peavad olema
VI- 115
2. DEFINITSIOONID
teostatud tielikult vi siis ldse mitte. Kui

vistleja on niteks valinud kolmanda arengulehe, peavad seal olema tehtud ka need muudatused, mis on toodud kahel esimesel arengulehel
(v.a. need muudatused, mis on omavahel vastuolus). Arenguleht mrab valmistajatehase poolt
detaili(d). Detaili(de) lubatud muudatuste piirid
on toodud art. 252, 253, 254.
3) Arengulehed (ES)
Vistlusauto peab tielikult vastama baasmudelile vi hele sportliku evolutsiooni mudelile.
Kombinatsiooni erinevatest evolutsioonidest ei
vi kasutada.
2.1.9 Mehaanilised osad
Kik need osad, mis on vajalikud auto edasiliikumiseks, vedrustuseks, juhtimiseks vi
pidurdamiseks, samuti kik nende ttamiseks
vajalikud lisaseadmed (liikumatud vi liikuvad)
on mehaanilised osad.
2.1.10 Originaalsed vi seeriadetailid
Detail, mis on lbinud tootmistskli valmistajatehase poolt vi tema tellimusel ja on algselt
paigaldatud knesolevale mudelile.
2.1.11 Komposiitmaterjal
Materjal mitmest koostisosast, millede koosluse
tulemusena on tekkinud uute omadustega hend,
uusi omadusi polnud helgi algainel.
2.2 Dimensioonid
Auto rejooned lalt vaadatuna, konkreetse
vistluse stardijoonel.
2.3. MOOTOR
2.3.1 Silindrimaht
Silindrimaht on kolvi vi kolbide les- vi alaspidi liikumistest tekkiv ruumala.
V = 0,7854 x b2 x s x n, kus
b kolvi lbimt
s kolvikik
n silindrite arv
2.3.2 lelaadimine on kttesegu sunniviisiline
lisamine plemiskambris kskik millisel viisil.
lelaadimiseks ei loeta normaalse hurhu, hdraulilise rhu (vesioina efekt), sisse- vi vljalaskekollektoris toimivate dnaamiliste efektide ja
ktuse sissepritsimise poolt tekitatud rhu tusu
(vt. Art. 252 p. 3.1).
2.3.3 Mootoriplokk
Mootoriploki all meldakse vntvlli ja silindreid
mbritsevat detaili.
2.3.4 Sisselaskekollektor on detail, mis kogub
kttesegu karburaatorist ja kannab selle plokikaane aukudeni; ktuse sissepritsimise puhul
hku reguleerivast siibrist plokikaane aukudeni
VI - 116
ja diiselmootori puhul detailil, mis vtab hu

hupuhastist ja kannab selle plokikaane aukudeni.
2.3.5 Vljalaskekollektor on detail, mis kogub
vljalaskegaasid plokikaanest ja kannab need
kuni esimese tihendini, mis teda lejnud vljalaskessteemist eraldab.
2.3.6 Turbomootorite vljalaskekollektor algab
peale turbolaadijat.
2.3.7 Mootori karter on kinnitatud mootori
alaossa ja ta sisaldab ja kontrollib mootorili,
karteril ei vi olla mingit kinnitust vntvllile.
2.3.8 Mootoriruum on ruum, mis piiritletud
strukturaalse, mootorile igast kljest lhima
kestaga.
2.3.9 Kuiv karter. Ssteem lituseks ilma normaallipumba kasutamiseta.
2.3.10 Staatiline tihend. Ainukeseks eesmrgiks
vib olla vhemalt kahe omavahel hendatud
detaili henduse tagamine. Tihendiga eraldatud
detailide vahe ei tohi olla suurem kui 5 mm.
2.3.11 Energiavaheti. Mehhaaniline osa tagamaks kahe vedeliku energiavahetust. Esmanimetatud vedelik on jahutatav, teine vedelik on
jahutaja.
2.3.12 Radiaator. Energiavaheti vedeliku jahutamiseks hu abil.
2.3.13 Vahejahuti turbole. Energiavaheti, mis
paikneb kompressori ja mootori vahel, vimaldades rhu all oleva hu jahutamist vedeliku abil.
2.4 Veermik
Siia kuuluvad kik tielikult vi osaliselt vedrustamata auto osad.
2.4.1 Ratas
Sdamik ja vits, komplektne ratas: sdamik, vits
ja rehv.
2.4.2 Pidurite hrdepind
Pind, mida trummelpidurite klotsid vi ketaspidurite klotsid puudutavad pidurdatud ratta
tisprde puhul.
2.4.3 MacPhersoni vedrustus
MacPhersoni vedrustus on ssteem, milles on
psttugi. See tugi ei pea tingimata olema vedru
ja/vi amortisaatori osa. laosas on ta kinnitatud kere vi shassii klge hes punktis, allosas
aga sharniirselt alumise tshoova klge. Selle
tshoova klge kinnitub ka stabilisaator vi
reaktiivvarras.
2.4.4 Kndtalatelg
Telg, mille moodustavad kaks pikilli, mlemad
liigendiga kinnitatult kerele. Llid on jigalt
omavahel hendatud. Tarindi vndetugevus on
viksem kui tema paindetugevus.
2.5 SHASSII KERE
Esitiib mratakse huvoolus oleva kolme pinnaga: standardse auto kompleksse ratta sisepind,
esiukse esiserva vertikaalpind, kljeakna alaserva
horisontaalpind pinnad C1/C1, A/A, B1/B1
joonisel.
Tagatiib mratakse huvoolus oleva kolme pinnaga: standardse auto kompleksse ratta sisepind,
tagaukse tagaserva vertikaalpind, kljeakna alaserva horisontaalpind pinnad C2/C2, A/A, B2/
B2 joonisel 251-1.
Kahe uksega autodel vetakse B1/B1 ja B2/B2
helt ja samalt ukselt.
2.5.8 Kaldliistudest vre (zhalusii)
Kallutatavatest liistudest vre, mis katab vretaguse, ent vimaldab hu lbilaske.
2.6 Elektrissteem
Esituli: sellist tpi tuli, mis kogub valgusvoo
hglambilt ja suunab selle otsesuunas edasi.
2.7 Ktusepaak
Ktusepaak on mahuti, mis sisaldab ktust, mida
sealt mingil moel toimetatakse kas kogumispaaki
vi mootorisse.
2.8 Automaatkigukast
Hdrodnaamiline veokonverter, koosnedes
epitsklilistest siduri- ja piduriketastest, omab
mratud arvu llituskike. Kikude vahetus
saavutatakse automaatselt mootorit ja kigukasti
lahutamata, seega pideva mootoriveo tingimustes. Variaatori-phimttel kastid on samuti
automaatkastid.
2.5.1 Shassii
Auto kandeosa (selgroog), mille mber on asetatud mehaanilised osad (vt. 2.1.9).
2.5.2 Kere
vljastpoolt: auto vedrustatud osa, mida
puudutab huvool.
seestpoolt: salong ja pakiruum.
Kered eristatakse:
1) kinnine kere
2) lahtine kere
3) muudetav kere, millel on allalastav pehme
katus vi liigutatav hardtopkatus.
2.5.3 Iste
Kaks pinda, mis moodustavad istmepadja ja seljatoe. Seljatugi on pind, mis ulatub krgemale
normaalselt istuva inimese ristseljast. Istmepadi
on pind, mis ulatub ettepoole normaalselt istuva
inimese ristseljast.
2.5.4 Pakiruum on ruum, mis on eristatud
salongist ja mootoriruumist ja asetseb auto sisemuses. Pikisuunas on ta piiritletud vaheseinaga,
mis on valmistajatehase poolt tehtud ja/vi
istmete seljatoega, mis on kallutatud max 15
vertikaalist. Vertikaalselt on pakiruum piiritletud
statsionaarse vi avatava valmistajatehase poolt
valmistatud osaga, selle puudumisel mrab pakiruumi krguse tasapind, mis kulgeb tuuleklaasi
alaserva krgusel.
2.5.5 Salong on siseruum, mis on ette nhtud
juhile ja reisijaile.
2.5.6 Mootorikate (kapott)
Kere osa, mis avab juurdepsu mootoriruumi.
2.5.7 Poritiivad mratakse vastavalt joonisele
251-1.
VI- 117
252. ldised mrused rhmadele N, A ja B
1. LDISED MRKUSED
1.1 Kik muudatused, mida rhmamrused vi

ldised mrused ja ohutustingimused ei luba,
on keelatud. Auto osad peavad silitama oma alguprase funktsiooni.
1.2 ldiste mruste kasutamine. ldisi mrusi
tuleb tita juhul, kui rhmamrused ei kehtesta
veel karmimaid piiranguid.
1.3 Materjal
Detailide valmistamiseks vib kasutada materjale
voolamispunktiga kuni 40 GPa/g/cm, v.a. steknlad, summutikatted, veepumba tiivikud,
pidurikatted, pidurikalliper, kolvikatted, laagrite
veereosad, elektroonika detailid ja andurid, detailid kaaluga alla 20g ning kik katted paksusega alla 10 mikroni. Turbode prlevad detailid
(ka nendega vrdsustatud osad) ei tohi olla keraamilisest materjalist vi sellega kaetud. Eeltoodu ei kehti detailidele, mis on homologeeritud
standardsidukile. Magneesiumi sisaldavatest
materjalidest lehtmaterjali kasutamine on keelatud, kui nende paksus on alla 3 mm.
Keelatud on kasutada metallilisi materjale detailides, mis on vabad vi VO homologeeringuga, voolamispunktiga le 30 Gpa/g/cm3 vi le
UTS 0,24 Mpa/kg/m3 mittemetalle ( metalle 0,3
Mpa7kg/m3, niteks 80% rauaga).
Lubatud on titaanisulam Ti-6AI-4V ASTM grade 5
(5,5 6,75 Al, C kuni 0.10,3,5-4,5 V, 87,6 91 Ti),
kui titaani sisaldusdetailis pole eraldi keelatud.
Turbode prlevates detailides (v.a. laagrite veerevad osad) ei vi kasutada keraamilisi materjale,
ka mitte katetena..
Loetletud piirangud ei kehti detailidele, mis on
standardautole homologeeritud.
Keelatud on kasutada magneesiumsulamist lehtmaterjali, mis on hem kui 3 mm.
1.4 Vistleja kannab kogu vistluste ajal vastutust tehnilise komisjoni ja zhrii ees selle kohta,
et tema auto on mrusteprane.
1.5 Keermete taastamine. Rikutud keermeid on
lubatud taastada uue keerme sisselikamisega,
millel on sama siselbimt (nn. helicoiltp).
1.6 Ralliautod rhmas A homologeerituna peale
01.01.1999 vivad olla kuni 1800 mm laiad (va.
kit variandid). Rhma N autod on lubatud homologeerituna kikides kerevariantides.
1.7 Vaba detail:
Vaba thendab, et algse detaili koos tema
funktsioonidega vib vabalt eemaldada vi asenVI - 118
dada teisega tingimusel, et asendatud detaili

funktsioon oleks sama algsega.
2. MDUD ja KAALUD
2. Kliirens. kski auto osa ei vi puudutada

maad, kui mlemad he klje rehvid on thjad.
Test viiakse lbi siledal pinnal, sitjad autos.
2.2 Ballast. Auto kaalu vib tsta he vi mitme ballasti kinnitamisega tingimusel, et see on
homogeenne plokk (plokid), mis kinnitatakse prandale nhtavale kohale triistade abil ja on
tehnilise komisjoni poolt plommitud. Grupis N on
ballasti kasutamine keelatud. Rallidel on lubatud
triistade ja tagavaraosade kaasavedamine vastavalt Art 253 nuetele.
3. MOOTOR
3.1 lelaadimine
Turbolaadija vi kompressori kasutamisel tuleb
tegelik silindrimaht korrutada bensiinimootori
puhul 1,7-ga ja diiselmootori puhul 1,5-ga ning
saadud tulemus nitab auto vistlusklassi. Nd
vaadeldakse seda autot kui uude klassi kuuluvat
(puudutab eriti kubatuuri, sisemtusid, kohtade
arvu, miinimumkaalu jne.).
3.2 Rootormootor (Wankelmootor)
Plemiskambri(te) maksimaalse ja minimaalse
mahu vahe tuleb korrutada, 1,5-ga samuti lelaadimisega mootorite puhul.
3.3 Gaasiturbiinmootorid. Ekvivalent arvutatakse FIA valemist.
3.4 Mootorid, milles pletatakse ktust ka vljalaskeklapi jrel, on keelatud.
3.5 Uuetbiliste mootorite koefitsiendid mratakse FIA otsustega.
3.6 Vljalaskessteem ja summuti
Ehkki rhmamrused lubavad originaalse summuti vahetuse, tuleb avalikel teedel peetavatel
vistlustel (rallid) kasutada summutit, mis vastab
vistlusmaa liikluseeskirjadele. FIA mrapiir rallidel 103 dBA/3500pm (diiselmootoril 2500pm).
Summuti ots peab olema suunatud taha vi kljele, olema maapinnast 1045 cm krgusel ja ei
tohi auto perimeetrist vlja ulatuda. Kui summuti on suunatud kljele, ei tohi ta kere alt vlja ulatuda ja peab paiknema auto telgede vahe
poolitajast tagapool. Summuti ots auto all ei vi
olla kaugemal kui 10 cm perimeetrist. Torustik
tuleb efektiivselt kaitsta, et ta ei tekitaks tuleAutospordi Aastaraamat 2011
4. KIGUKAST
Igal autol peab olema kigukast, millel on tagurpidikik. Tagurpidikik peab olema tkorras
vhemalt vistluste stardis. Juht peab olema
suuteline kike vahetama oma istmel istudes.
5. VEDRUSTUS
Komposiitmaterjalidest vedrustusedetailide kasutamine on keelatud.
6. RATTAD
Komposiitmaterjalidest rataste kasutamine on

keelatud.
Ratta laiuse mtmine:
Ratas on auto all, auto on maas, vistlusvarustuses ja juhiga autos. Mdetakse kskik millises
punktis, v.a. piirkonnas, mis on kontaktis maapinnaga. Koostatavate rehvide kasutamisel peab
ratas ikkagi mahtuma klassi piiridesse rhmades
A ja B. (vt. 255.5.4 ja 256. 5).
7. KERE
7.1 Muudetava kerega autod peavad titma lahtistele autodele esitatud nuded. Autod avatava
katusega peavad vistlema suletud ja lukustatud
katustega.
7.2 Minimaalsed sisemdud.
Kui kesolevate tehniliste tingimustega lubatud
muudatus phjustab mingite homologatsioonivormis toodud mdete muutmise, ei vi neid
homologatsioonivormi mtmeid enam arvestada.
7.3 Salong.
Juhikoha mbertstmine on lubatud tingimusel,
et algse ja muudetud juhikohaga autod on konstruktsioonilt samased. Kasutada vib vaid tootjapoolseid detaile. Roolisamba lbiviik kerest on
lubatud vaid selleks tootja poolt rajatud avausest. S1600, S2000 ja WRC autodel peab kogu juhikoha vahetus ning roolisamba kereavaus olema
homologeeritud kompleksis.
Ainult jrgmised lisatarvikud on lubatud paigaldada salongi:
tagavararattad, triistad, tagavaraosad, ohutusvarustus, sidevahendid, ballast (kui lubatud),
tuuleklaasi pesupaak (paak vaid rhmades A ja
B). Igal juhul ei vi varustusega katta kaassitja ruumi ja istet lahtistel autodel. Triistade ja
kaitsekiivrite konteinerid, mis paiknevad salongis, peavad olema valmistatud mitteplevast materjalist ja nad ei tohi tules eraldada toksilisi aineid. Algsed turvapadjad koos kinnitustega vib
eemaldada eeldusel, et salongi siseilme ei muutu.
Kik sitjateruumis kaasavetud varuosad, triistad jmt tuleb kinnitada sitjate istmete taha
vi alla.
7.4 Kerematerjal
Kerematerjal ja tema paksus peab olema sama,
mis homologeeritud autol. Igasugune keemiline
ttlemine on keelatud.
7.5 Lisalaternad
Lisalaternate paigaldamiseks on lubatud kere
esiossa puurida auke, kuid neid auke ei vi millekski muuks tarvitada. Rallidel vib lisalaternate
kaitseks kasutada mitte-peegelduvaid painduvast
materjalist laternanokkasid, kuid nad ei vi ulatuda ettepoole laternaklaasist rohkem kui 10 cm.
7.6 Ohtlikud objektid
Igasugused ohtlikud objektid (akupatarei, kergestisttivad produktid jne.) peavad paiknema
vljaspool salongi.
7.7 Porilapid (ainult rallidel)
Lubatud on auto pikiteljega risti asuvate porilappide paigaldamine vaid kesoleva artikli kohaselt. Kui lapid on kohustuslikud, tuleb see nue
mrkida Juhendisse.
Igal juhul peavad porilapid vastama loetletud
nuetele:
nad peavad olema valmistatud painduvast materjalist,
- nad peavad katma iga ratta kogulaiust, kuid
nii, et nii esi- kui ka tagarataste taga peab jma vabaks vhemalt 1/3 auto laiusest (vt. joon.
252-6),
VI- 119
kahju. Vljalaskessteem ei vi olla ajutine, vljalaskegaasid vivad vljuda ainult toru otsast.
Kere detaile ei vi kasutada vljalaskegaaside
juhtimiseks. Juhul, kui auto on homologeeritud
nii katalsaatoriga kui ka ilma, tuleb neist valida
ks. Kombinatsioon on keelatud. Variandilehega
VK varustatud autod ehk kit car (WRC, S2000Rally) peavad omama homologeeritud katalsaatorit. Homologeeritud katalsaatori modifitseerimine on keelatud.
3.7 Kivitamine
Elektri vi mne muu energiaallika mjul ttav
starter, millega juht saab kivitada mootori, istudes autos, on vajalik. Ka energiaallikas peab
olema autos.
3.8 Silindrid
Algselt hlssideta mootori remont on lubatud ainult materjali, mitte detailide lisamisega.
tagarataste ees on vasaku ja parema porilapi vahel min. 20 cm vaba ruumi,

sitjata seisval autol ei vi maapinna ja porilapi
vahel olla vahe le 10 cm,
- tagantvaates peab lapp katma vhemalt 3 / 4
rehvi kogulaiusest
vertikaalprojektsioonis ei vi porilapid kere alt
paista.
Porilapid, mida paigaldatakse auto ette, et kaitsta autot pori pritsimise eest on lubatud juhul, kui
vistluste Juhend seda lubab vi nuab. Nad ei vi
ulatuda vljapoole auto laiust, tahapoole auto ninast le 10 cm ja esirataste ees peab vabaks jma
vhemalt 1/3 auto laiusest.
8. ELEKTRISSTEEM
8.1 Valgustus
Udulaternad vib vlja vahetada teistsuguse tule
vastu vi vastupidi tingimusel, et originaalne kinnitus silitatakse.
8.2 Generaator
Generaatori ja generaatori kiviti kinnitus on vaba.
8.3 Signaal
Ralliautodel peab ttama vhemalt 3 sekundit signaal helitugevusega 97 dB, mdetuna 7 m kauguselt auto ees.
9. KTUS PLEMINE
9.1 Ktus
Ktusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku,
tankla tankurist vljastatavat mootoriktust, mille
ainus lubatud lisand on mgilolev mrdeaine. Ktus peab vastama jrgmistele nitajatele:
pliivaba ktuse puhul 102 RON ja 90 MON maksimum, 95 RON ja 85 MON miinimum,
pliiga ktuse puhul 100 RON ja 92 MON maksimum, 97 RON ja 86 MON miinimum.
oktaanarvu mtmise metoodika peab vastama
standarditele ASTM D 2699-86 ja ASTM D 2700-86,
sobivuse/mittesobivuse otsus 95% piiri juures
vastavalt ASTM 3244,
tihedus 720-785 Kg/m3 15C juures (ASTM D
4052),
max hapnikusisaldus pliisisalduse puhul le 0,013
g/l on 2,8 %, alla selle 3,7 %, lmmastikku max
0,5 %.
VI - 120
lejnud osa vib koosneda ainult ssivesinikest

ega vi sisaldada mingeid vimsustlisavaid aineid,
lmmastikusisaldus mdetakse ASTM D 3228
kohaselt ja hapnikusisaldus lihtanalsiga 0,2 %
tolerantsi juures,
peroksiidide ja lmmastikuhendite max sisaldus
on 100 ppm (ASTM D 3703 vi UOP 33-82, kui eelnev mtmisviis ei ole vimalik,
plii max sisaldus on 0,40 g/l vi oma maa standard (ASTM D 3341 vi 3237),
max benseenisisaldus on 5 % mahus (ASTM D
3606),
max aurustumisrhk Reid on 900 hPa (ASTM D
323),
haihtumine 70 C juures on 10-47 %, 100 C juures 30-70 %, 180 C juures min 85 % (ASTM D 86),
max keemistemperatuur 225 C (ASTM D 86),
max keemisjk 2 % mahus (ASTM D 86).
Kui vistlustel saadaolev ktus pole kllaldase kvaliteediga, vib korraldava maa ASN prduda FIA
poole laltoodud nuete kehtetuks tunnistamiseks
knesoleval vistlusel.
9.2 Diiselktusele esitatakse eritingimused.
9.3 Ainult hk vib olla oksdandiks.
9.4 Tankimisel ringrajasitudel kehtib erikord.
9.5 Paagi ventileerimine. Lubatud ventileerimisava
teha katuse kaudu.
9.6 Ohutute ktusepaakide FT3 1999,FT3,5 ja FT 5
paigaldamine
Ohutud ktusepaagid FT3 1999, FT3,5 vi FT5 on
lubatud paigutada kas algsele kohale vi siis pagasiruumi. Paagi paigalduskohas peab olema avaus
mahavoolanud ktuse vljajuhtimiseks. FT3 paagi
uus titeauk peab paiknema kere vlispinnal, ei vi
ulatuda sellest vljapoole ja ehitatud nii, et ktus
ei pseks auto siseruumi. Kui titeauk on auto sisemuses, tuleb ta eraldada salongist vedelikku mittelbilaskva vaheseinaga.
10. PIDURID
Ssinikkiust pidurikettad on keelatud.
11. ENERGIASALVESTI
Heitgaasidest tekkinud energiat ei tohi autosse

akumuleerida rohkem kui 200 kJ ja selle kasutamine ei tohi letada 10kJ 1kW kohta.
12. JAHUTUS
Igasuguse tahke, vedela vi gaasilise jahutusmaterjali transportimine ja/vi kasutamine auto sees
vi vljas on keelatud kogu vistluse vltel, vlja
arvatud juhul kui selle ainsaks eesmrgiks on sitja
jahutamine.
253. Ohutuatingimused rhmades N, A, B, SP

1. Auto, mille konstruktsioon vib pidada ohtlikuks, vib rii otsusega vistlustelt eemaldada.
mi esi- ja tagaseina (vt. Joon 253.59 ja 253.60).

Sama kehtib ka piduri- ja siduriajamite torustikele.
2. Kui mingi lisaseade kasutamine on vaba, tuleb

ta paigaldamise korral kinnitada vastavalt kesolevatele mrustele.
3. TORUD, VOOLIKUD, PUMBAD
Ktuse- ja hdraulika torud vivad asuda juhiruumis, kuid neil ei vi seal olla hendusi, vlja
arvatud neis kohtades, kus torud lbivad juhiruuAutospordi Aastaraamat 2011
Joonis 253.59
Joonis 253.60
3.3 Automaatne ktuse etteande vljallitus.
Soovituslik kikides rhmades:
Kik ktusevoolikud peavad olema varustatud
automaatse vljallitusklapiga, mis paikneb otseselt paagil. See rhuklapp peab sulguma ktusevoolu kikides voolikutes, kui kski voolik on
pragunenud vi lekib.
Kohustuslik kikides rhmades:
Kik ktusepumbad vivad ainult siis ttada,
kui mootor on kivitatud (v.a. kivitamisprotsess).
3.4 Ktusepaagi tuulutus.
Paagi hutusvoolik peab vastama jrgmistele tingimustele:
- raskusklapp auto mberpaiskumisel
- ventilatsiooniklapp ujukikambris
- levooluklapp survele alates 200 mbar, ttab ujukikambri toru sulgemisel.
Kui ktusepaagi ventilatsiooniklapi sisemine
lbimt on le 20 mm, peab olema paigaldatud
homologeeritud tagasivooluklapp (p 253-14.5).
VI- 121
3.1 Kaitsmine
Ktuse, li ja piduritorud peavad olema vljaspool autokere kaitstud deformatsioonide eest
(kivid, korrosioon, mehaaniline murdumine jne.)
ja kere sees tule ning deformeerumise vastu. Kui
silitatakse algne paigaldus, ei ole lisakaitsmine
vajalik. Rhmas N soovitatav kui algne kinnitus
silinud, teistes rhmades kohustuslik kui algne
paigaldus muudetud vi kui torud asuvad auto
sees ja nende vline kaitse on eemaldatud. Lisaks, ktusevoolikud, millede metallosad on kerest isoleeritud mittejuhitavate osadega, peavad
olema kerega elektrilises henduses (maandus).
Kehtivus: kohustuslik kikides rhmades, kui algne paigaldus muudetud.
3.2 Paigaldamine ja tehnonuded.
Nuded kohustuslikud, kui algne paigaldus muudetud.
Jahutusvedeliku ja litustorud peavad asuma
vljaspool sitjaruumi.
Ktuse-, lituse- ja survestatud hdrovedeliku
torud peavad olema valmistatud alljrgnevalt:
- Juhul, kui torud on painduvad, peavad
hendusmuhvid olema keermestatud
vi isesulguvate muhvidega ja torud
tuleb varustada vlise sukaga, mis
kaitseb neid tule ja hrdkulumise
eest.
- Vhim lubatud siserhu taluvus ttemperatuuridel:
- ktusetorud (v.a. hendustorud blunseritega ja jahutusradiaatori torustik
tagasiteel paaki) 70 bar 135 C
- litorud 70 bar 232 C
- Hdraulika torud 280 bar 232 C. Kui
hdrossteemi tsurve on le 140
bar, peavad torud taluma vhemalt kahekordset survet le tsurve.
4. OHUTU PIDURISSTEEM
helt pedaalilt toimiv kahekontuurissteem on

kohustuslik. Pedaalilt peab saama pidurdada
kiki rattaid, lekke vi mne muu vea ilmnedes
piduriajamist peab pidur mjuma veel vhemalt
kahele rattale. Kui ssteem on rakendatud auto
tootmisel, pole vaja muudatusi teha.
5. LISAKINNITUSED
Vhemalt kaks lisasulgurit on kohustuslikud nii

kapoti kui pakiruumi kaane kinnitamiseks. Algsed
kinnitused tuleb vlja llitada vi eemaldada.
Suuremad salongis asuvad esemed (tagavararatas, triistad jne.) peavad olema tugevasti kinnitatud. Kohustuslik rhmades A ja B, soovitatav
rhmas N.
6. OHUTUSRIHMAD
6.1 Vhemalt he puusav ja kahe lav kasutamine (kinnitused kere klge, 2 puusavle, 2
istmega smmeetriliselt lavle) on kohustuslik
rhmades N, A, B. Need vd peavad vastama
FIA Standarditele nr. 8854/98 vi 8853/98. Ringrajavistlustel tohib kasutada ainult pratava
pstikuga rihmade vabastusssteemi. Vistlustel, kus on sees avalikel teedel sidetavaid like
(rallidel), tuleb kasutada surunupuga pstikut.
ASN vib homologeerida ohutusrihmade kinnituspunktide kinnitusi ka ohutuspuurile tingimusel,
et ka viimane on homologeeritud ja need kinnitused on testitud.
Alates 01.01.2008 peavad rallivistlustel asetsema vistlusautodes kaks likurit rihmade likamiseks, mis asuvad sitja ja kaardilugeja keulatuses, kui nad on ohutusrihmadega kinnitatud.
6.2 Ohutusrihmade paigaldamine:
Ohutusrihmad tuleb kinnitada seeriaautole spetsiaalsete kinnituspunktidega. Ohutusrihmasid ei
tohi kinnitada istmete vi istmekinnituste klge.
Soovitatavad geomeetrilised kinnituskohad on
nidatud joonisel 253-61.
lavd peavad olema paigaldatud selliselt, et

nad ei moodustaks horisontaaliga suuremat nurka
kui 10, mdetuna seljatoe laosast (erandkorras kuni 45).
Maksimaalne lavde nurk auto pikitelje suhtes ei tohi olla suurem, kui 20
Vimaluse korral tuleb kasutada originaalseid
autol olevaid kinnituspunkte.
Nurk horisontaali suhtes ei tohi olla suurem.
Sellisel juhul vib lavd kinnitada originaalsete tagaistme rihmaaukude klge. Kolmepunktikinnitusega rihmade puhul tuleb kasutada sellist
kinnituskohta, mis on kige lhemal esiistme
pikiteljele. Neljapunktikinnitusega rihmade puhul peavad lavd olema kinnitatud auto kerele
omavahel risti.
Ohutusrihmu ei vi paigaldada istmetele, millel
puudub peatugi vi millede peatugi on eemaldatav (seljatoe ja peatoe vahelises osas ei vi olla
muid avausi, kui rihmade lbilaskmiseks istmest.
Puusavd ja hargnevad rihmad peavad lbima
istet, et tagada sitja vaagnav parem kokkupuutumine istmega. Puusavd peavad tihedalt
mbritsema painet reite laosa ja vaagnav
vahel. Mingil juhul ei vi puusav mbritseda
sitja khtu. Selle nude tagamiseks on lubatud
auto seeriaistmetesse teha rihmade lbilaskmiseks avausi. Tuleb jlgida, et rihmad ei hrduks
vastu teravaid servi.
Juhul, kui lav algsete rihmakinnituskohtade kasutamine on vimatu vi raskendatud, tuleb
kasutada uusi kohti, mis peavad paiknema vimalikult lhedal auto tagateljele. Kui ka selline
kinnitus on vimatu, tuleb lavd kinnitada
jrgmiselt:
a) spetsiaalse piktoru klge, mis on kinnitatud
ohutuspuurile
b) ainult toetuma piktorule ja olema kinnitatud
tagarihmade algse lemise kinnituspunkti klge
c) kinnitatud otseselt ohutuspuurile
d) kinnitatud vi toetuma pikisuunalisele tugevdustorule, mis on keevitatud ohutuspuuri tagatugede vahele (joonis 253-66).
Joonis 253.61
VI - 122
2) lavde monteerimine joonisel 253-63
3) hargnevate rihmade monteerimine joonisel 253-64.
Joonis 253-66
Joonis 253.67
Iga kinnituspunkt peab olema vimeline taluma
koormust kuni 1470 daN, hargnevate rihmade puhul 720 daN. Juhul, kui ks kinnituspunkt on ette
nhtud kahe rihma kinnitamiseks (lavde puhul
keelatud), peab talutav koormus olema vrdeline
kummagi rihma koormuste summaga.
Iga uus kinnituspunkt peab olema tugevdatud 40
cm2 suuruse ja 3 mm paksuse tugevdus plaadiga.
Auto kerele vi monokokile monteerimine:
1) ldine montaazh joonisel 253-62
6.3 Ohutusrihmade kasutamine

Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud
kujul, ilma igasuguste muudatusteta vi osade
eemaldamiseta ja koosklas valmistaja juhistega.
Ohutusrihmade efektiivsus ja pikaealisus on otseselt sltuv nende paigaldamisviisist, kasutamisest
ja hooldamisest. Rihmad tuleb vahetada peale iga
tsisemat avariid ja ka siis, kui rihmade kude on
plenud, murenenud vi rebenenud kas kemikaalide vi pikesekiirguse tttu. Samuti tuleb need
vahetada, kui rihmade metallosad on paindunud,
deformeerunud vi roostetanud. Iga ohutusrihm,
mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb vahetada.
7. TULEKUSTUTID
TULEKUSTUTUSSSTEEMID
Keelatud on kustutusained BCF, NAF.

7.1. Kehtivus.
- Rallidel vastavalt 7.2. ja 7.3. toodule
- Ringrajavistlustel, slaalomitel, mkketusul (ka
sprindil) vastavalt 7.2 ja 7.3 toodule
7.2. Tulekustutusssteemid.
7.2.1. Kik autod peavad omama tulekustutusssteemi, mis on FIA poolt homologeeritud kehtivusega auto homologatsiooniaja alguses (FIA standard vistlusautode tulekustutusssteemidele)
vastavalt FIA loetelule Nr. 16.
VI- 123
Sel juhul peab terasest pikitugevdustoru (350 N/

mm2) mdud olema vhemalt 38 mm x 2,5 mm
vi 40 mm x 2 mm. Pikitoru olgu paigaldatud
nii, et lavd oleks tagasuunas 10-45 nurga all
horisontaalpinna suhtes
e) rihmade kinnitus koos tugevdustega poltide
M12 8,8 vi 7/16 UNF abil. Nidis joonisel 253.67
7.2.2. Kik kustutimahutid peavad olema kindlalt

kaitstud, asuma sitjateruumis vi pakiruumis
kigist kere seintest vhemalt 300 mm kaugusel, olema kinnitatud kahe kruvi/poltkinnitusega metallvitsa abil, mis taluvad koormust 25 G.
Kogu ssteem ise peab olema tulekindel. Ainult
metallvoolikud on lubatud, snteetilised torud on
keelatud.
7.2.3. Sitja peab ulatuma ssteemi ksitsi kivitada olles istmel kinnitatuna turvavdega, rool
omal kohal. Kohustuslik on ka autovline kiviti,
mis on kas hendatud peavoolullitiga vi asuma
selle vahetus lheduses. Kiviti-lliti thistatuna
punase E thega valgephjalisel min 10 cm lbimduga sril, mida mbritseb punane rant.
7.2.4. Ssteem peab ttama auto iga asendi puhul.
7.2.5. Ssteemi pihustid peavad vastama kustutusainele ning neid ei tohi otsesihis sitjatele
suunata.
7.3. Ksikustutid.
7.3.1. Igas autos peab olema 1 vi 2 ksikustutit.
7.3.2. Lubatud kustutusaineteks on AFFF, FX GTEC, Viro 3, pulber vi muu FIA poolt lubatu.
7.3.3. Vhim lubatud kustutusaine kogus:
AFFF: 2,4 l
Viro 3: 2,0 kg
FX G-TEC: 2,0 kg
Zero 360: 2,0 kg
Pulber: 2,0 kg
7.3.4. Kustutite nutav rhk (min):
AFFF , FX ,Viro 3 , Zero 360 vastavalt tootja nuetele
Pulber 8 kuni 13,5 bar
AFFF puhul peab igal kustutil olema nidik rhu
kontrollimiseks.
7.3.5. Igal kustutuspudelil peab nhtaval kohal
olema jrgmine teave:
- maht
- kustutusaine tp
- kustutusaine maht vi kaal
- kuupev, millal kustuti tuleb kontrollida, see ei
vi olla hiljem kui 2 aastat peale villimist vi viimast kontrolli, vi kuupev, mil kehtivus lpeb.
7.3.6. Kik ksikustutid peavad olema kindlalt
kaitstud ja kinnitatud talumaks koormust 25 G.
Kinnituseks vib kasutada ainult kiirpstikuga
metallist linte, neid peab olema vhemalt kaks.
7.3.7. Kustutid peavad olema hlpsalt kttesaadavad juhile ja kaassitjale.
VI - 124
8. OHUTUSSTRUKTUURID
8.1 ldmrkused
Ohutuspuuri paigaldamine on kohustuslik.
See vib olla:
a) Toodetud koosklas nuetega jrgnevates
artiklites;
b) Homologeeritud ja sertifitseeritud ASNi
poolt vastavalt ohutuspuuride homologatsiooni
mrustele;
Autentse homologatsiooni dokumendi vi sertifikaadi, mille on heaks kiitnud ASN ja allkirjastatud tootjat esindavad kvalifitseeritud tehnikud,
peab esitama vistluse tehnilisel levaatusel.
Iga ohutuspuur, mis on homologeeritud ASNi
poolt ja on mgil, alates 01.01.2003 peab olema identifitseeritud eraldusmrgiga, mille on
klge kinnitanud tootja; see eraldusmrk ei tohi
olla kopeeritud ega teisaldatud (so graveeritud
vi isehvinev kleebis).
Eraldusmrk peab kandma tootja nime, homologatsiooni- vi sertifitseerimisnumbrit ASNi homologatsioonitunnistuselt vi sertifikaadilt ja
individuaalset tootja sarjanumbrit.
Samade numbritega sertifikaat peab alati pardal
kaasas ja esitatud vistluse tehnokontrolridele.
c)Homologeeritud FIA poolt vastavalt ohutuspuuride homologatsiooni mrustele.
See peab vastama FIA poolt homologeeritud siduki homologatsioonitunnistuse laiendusele (VO).
Tootja identifitseerimis- ja sarjanumber peab olema selgelt nhtav kikidel ohutuspuuridel, mis
on homologeeritud ja mdud peale 01.01.1997.
Ohutuspuuri homologatsiooni tunnistus peab
tpsustama kuidas ja kus see informatsioon on
nidatud ning ostjad peavad saama vastava nummerdatud sertifikaadi.
Jrgmiste autode ohutuspuurid peavad olema homologeeritud FIA poolt:
Super 1600 Kit Variant, Super 2000 Kit Variant,
Super 2000 Rally Kit Variant, World Rally Car Variant.
Igasugune modifitseerimine homologeeritud vi
sertifitseeritud ohutuspuurile on keelatud.
Modifitseerimise alla kuulub iga protsess, mida
tehakse masinate vi keevituse abil, ning sisaldab endas psivat materjali vi ohutuspuuri
muutmist. Kik parandustd, mis tehakse prast nnetuses kahju saamist, homologeeritud
vi sertifitseeritud ohutuspuurile peab lbi viima
ohutuspuuri tootja vi tema loal.
Torudes ei vi olla vedelikke ega muid esemeid.
Ohutuspuur ei vi lemra takistada sitja ja
kaardilugeja sisenemist ja vljumist autost.
Torude liitumuspunktide ja paindumiskohtade tugevdus, mis on valmistatud U-kujulistest metalllehtedest ning selle paksus ei tohi olla vhem
kui 1.0mm.
Tugevdusllide otsad peavad ulatuma paindetipust eemale 2 kuni 4 phitoru lbimdu vrra.
Joonis 253-34
8.3 Konstruktsioonid.
8.3.1 Baassrestik
Baassrestik vib ainult olla ehitatud jrgmiste
disainid jrgi:
* 1 peakaar + 1 esikaar + 2 pikihenduslli + 2
tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-1)
* 2 klgkaart + 2 risthenduslli + 2 tagatuge + 6
kinnitusalust (joonis 253-2)
* 1 peakaar + 2 poolklgkaart + 1 risthenduslli +
2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-3)
Peakaare pstosad peavad jrgima vimalikult
tpselt kere sisemist kontuuri ja neile vib teha
ainult he painde tema alumises osas.
Esikaare vi klgkaare esipost peab jrgima aknaposte ja talle vib teha ainult he painde tema
alumises osas.
Ohutuspuuri llide hendused peavad olema katuse tasapinnas (hendused pikikaar- pikllid, pikillid - esi- ja phikaar, poolklgkaar phikaar).
Igal juhtumil, katusetasapinnas ei vi olla le 4
lahtivetavat hendust.
Tagatoed peavad olema kinnitatud katusetasandi
ja peakaare lemiste-vlimiste kaarte lhedale
mlemale poolele, vimalikult eemaldatavatena.
Nad peavad moodustama 30-kraadise nurga vertikaaliga, peavad olema suunatud tahapoole ning
peavad olema vimalikult sirged ja lhedal kere
sisemistele kljepaneelidele.
VI- 125
Ohutuspuuri elemendid vivad ulatuda sitjateruumi, lbides armatuurlaua ja muu polsterduse,

ja samuti ka tagaistmeid.
Tagaistmed vib maha knata.
8.2 Definitsioonid
8.2.1 Ohutuspuur.
Ruumiline raam, mis on konstrueeritud tsiste
keredeformatsioonide vltimiseks auto mberpaiskumisel vi kokkuprkel.
8.2.2 Ohutuskaar.
Ruumiline raam vi kaar ja nende kinnituspunktid.
8.2.3 Peaohutuskaar. (joonis 253-1)
Struktuur, mille moodustab pstine vi ligilhedaselt pstine (tolerants +/- 10 vertikaalsest) raam
vi kaar, mis paikneb risti auto pikiteljega, kogu
auto laiuses ja asub vahetult esiistmete taga. Toru
telg peab olema hes tasapinnas.
8.2.4 Esikaar. (joonis 253-1)
Ohutuskaar, mille moodustab raam vi kaar, mis
paikneb risti auto pikiteljega ja mille kuju jrgib
katuse esiosa ja aknaposte.
8.2.5 Klgkaar. (joonis 253-2)
Struktuur, mille moodustab vertikaalne vi ligilhedaselt vertikaalne raam vi kaar, mis paikneb
piki auto vasakut vi paremat klge. Klgkaare tagumine post peab olema tpselt esiistmete taga.
Tagapiilar peab olema kljelt vaadates sirge.
8.2.6 Poolklgkaar. (joonis 253-3)
Identne klgkaarele, aga ilma tagumise postita.
8.2.7 Pikihenduslli.
heosaline pikitoru, mis hendab pea- ja esikaare
lemisi osi.
8.2.8 Risthenduslli.
heosaline risttoru, mis hendab klgkaarte vi
poolklgkaarte lemisi osi.
8.2.9 Diagonaallli.
Piktoru peakaare vi tagatoe lanurga ja peakaare teise klje vi teise tagatoe alanurga vahel.
8.2.10 Eemaldatavad elemendid.
Ohutuspuuri strukturaalsed llid, mida on vimalik eemaldada.
8.2.11 Raami tugevdus.
Tugevduslli, mis on fikseeritud ohutuspuuri klge tema tugevuse parandamiseks.
8.2.12 Kinnitusalus
Plaat, mis keevitatakse kaare toru klge, et vimaldada polt vi keevisliidet kere vi assii klge, tavaliselt tugevdusplaadi abil.
8.2.13 Tugevdusplaat
Metallplaat, mis on fikseeritud kereehituse vi
assii klge raami jala alla mjuva koormuse paremaks laialijaotamiseks.
8.2.14 Tugevduslli (joonis 253-34)
Joonis 253-1

li peakaare kljes vastavalt joonisele 253-7.

Llid peavad olema sirged ja eemaldatavad.
Diagonaali alumine ots peab kinnituma peakaare
vi tagatoe klge mitte kaugemal, kui 100mm
tema hinemiskohast kinnitusalusega
(vaata joonist 253-52).
Diagonaali lemine ots peab kinnituma peakaare
klge mitte kaugemal, kui 100mm tema henduskohast tagatoega.
Joonis 253-2

253-4
253-5
253-6
253-7
Joonis 253-3
8.3.2 Disain
Kui baassrestik on defineeritud, siis peab seda
tiendama kohustuslike elementide ja tugevdustega (vaata artiklit 253-8.3.2.1), millele vib lisada
valikulisi elemente ja tugevdusi (vaata artiklit 2538.3.2.2). Kui pole tehtud erandit ja kui ei kasutata
P 253-8.3.2.4 kohaseid eemaldatavaid hendusi,
peavad kik llid ja tugevdused olema heosalised.
8.3.2.1 Kohustuslikud elemendid ja tugevdused:
8.3.2.1.1 Diagonaallli
Autod, mis on homologeeritud enne 01.01.2002
Vhemalt ks diagonaallli on kohustuslik. Tema
asukoht peab olema koos klas joonistega 2534, 253-5 ja 253-6. Diagonaali orientatsioon vib
olla mberpratud.
Joonise 253-6 puhul, ei tohi kaugus kahe kinnituse vahel kere klge olla suurem kui 300mm.
Llid peavad olema sirged ja eemaldatavad.
Diagonaali lemine ots peab kinnituma peakaare
klge mitte kaugemal, kui 100mm tema hinemiskohast tagatoega, vi tagatoe klge mitte
kaugemal, kui 100mm tema henduskohast peakaarega (vaata joonist 253-52).
Diagonaali alumine ots peab kinnituma paekaare
vi tagatoe klge mitte kaugemal, kui 100mm
tema hinemiskohast kinnitusalusest (va. joonise 253-6 puhul).
Autod mis on homologeeritud alates 01.01.2002
Ohutuspuuril peab olema vhemalt 2 diagonaallVI - 126
8.3.2.1.2 Ustetugevdused (klgkaitse)

ks vi rohkem pikitoru tuleb paigaldada auto
mlemale kljele vastavalt joonistele 253-8,
253-9, 253-10 ja 253-11 (joonised 253-9, 25310 ja 253-11 autode puhul, mis on homologeeritud peale 01.01.2007).
Nad vivad olla eemaldatavad.
Klgtorud tuleb paigaldada nii krgele kui vimalik, kuid kinnituskohtadelt madalamale kui pool
ukseava krgusest mdetuna tema alaservast
Kui need lemised kinnituskohad asetsevad eespool vi tagapool seda ukseava, siis krgusepiirangud kehtivad ka vastavale toe ja ukseava
likepunktile.
Juhul kui uksetugevdused on X kujulised (joonis 253-9), siis on soovitatav kinnitada need
pikillile ning vhemalt ks X torudest peaks
olema katkestuseta.
Ustetugevduste kinnitamine aknapostide tugevduste klge on lubatud. (joonis 253-15)
Ilma kaardilugejata/kaassitjata vistluste puhul
vib llisid paigaldada ainult juhipoolele.
253-9
253-10
253-11
8.3.2.1.3 Katusetugevdus
Ainult autod, mis on homologeeritud peale
01.01.2005
Ohutussrestiku lemine osa peab vastama hele
nendest joonistest: 253-12, 253-13, 253-14.
Tugevdused vivad jrgida katuse kaardumist.
Ilma kaardilugejata/kaassitjata vistlustel, joonise 253-12 puhul ainult, vib paigaldada ainult
he diagonaallli, kuid selle esiots peab kinnituma peakaarega juhipool.
Tugevduste otsad peavad olema vhem kui
100mm kaugusel peakaare ja llide kinnituskohast (ei kehti V-kujuliste tugevduse puhul nagu
joonistel 253-13 ja 253-14).

253-12

253-13
253-14
8.3.2.1.4 Aknapostide tugevdused

Ainult autod, mis on homologeeritud peale
01.01.2006
253-15
8.3.2.1.5 Paindekohtade ja henduste
tugevdused
Vhemalt 2 kinnituslliga (vastavalt artiklile 2538.2.14) peavad olema tugevdatud jrgnevad henduskohad:
- peakaare diagonaalllid
- katusetugevdused (joonise 253-12 paigutuse puhul ja ainult autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.2007)
- uksetugevdused (joonise 253-9 paigutuse
puhul)
- uksetugevdused ja aknapostide tugevdused
(joonis 253-15) tugevdatud kahe tugevduslliga vastavalt artiklile 253-8.2.14
Kui uksetugevdused ja aknapostide tugevdused ei
asetse samal tasandil, siis vivad tugevdused olla
valmistatud metall-lehtedest, tingimusel, vastavad artiklis 253-8.2.14 kirjeldatud mtmetele.
8.3.2.2 Soovituslikud llid ja tugevdused
Vlja arvatud artiklis 253-8.3.2.1 kirjeldatud
teistele juhistele on llid ja tugevdused joonistel 253-12 kuni 253-21 ja 253-23 kuni 253-33
valikulised ja vivad olla paigaldatud nii kuidas
konstruktor soovib.
Nad vivad olla kas keevitatud vi paigaldatud
demonteeritavate liigestena.
Kiki llisid ja tugevdusi, mis joonistel kirjeldatud, vib kasutada eraldi vi koos ksteisega.
VI- 127
253-8
See peab olema paigaldatud peakaare esiosa

mlemale poolele, kui mde A on suurem kui
200mm (joonis 253-15).
Need tugevdused vivad olla painutatud, kui nad
on klgvaates sirgjoonelised ja paindenurk on
kuni 20 kraadi.
Tugevduse lemine ots peab olema vhem kui
100mm kaugusel esikaare(klje-) ja pikihenduslli (risthendus-) kinnituskohast (vaata joonist
253-52).
Selle alumine ots peab olema vhem kui 100mm
kaugusel (esi-) kinnitusalusest esikaarest(klje-).
8.3.2.2.1 Katusetugevdused
(joonised 253-12 kuni 253-14)
Soovituslikult ainult autodele, mis on homologeeritud enne 01.01.2005
Ilma kaardilugejata/kaassitjata vistlusel, ainult joonise 253-12 puhul, vib paigaldada ainult
he diagonaallli, kuid selle esiots peab kinnituma peakaarega juhipool.
8.3.2.2.2 Aknapostide tugevdused
(joonis 253-15)
Soovituslikult ainult autodele, mis on homologeeritud enne 01.01.2006
Need tugevdused vivad olla painutatud, kui nad
on klgvaates sirgjoonelised ja paindenurk on
kuni 20 kraadi.
8.3.2.2.3 Tagatoe diagonaalid
(joonis 253-21)
Joonisel 253-21 kirjeldatud paigalduse vib asendada joonisel 253-22 olevaga juhul, kui katusetugevdus vastab joonisele 253-14.
8.3.2.2.4 Esivedrustuse kinnituskohad
(253-25)
Pikendus peab olema hendatud esivedrustuse
lemise kinnituskohaga.
8.3.2.2.5 Risthendusllid
(joonised 253-26 kuni 253-30)
Risthendusllisid, mis on fikseeritud peakaarele
vi tagatugede vahele, vib kasutada ohutusrihmade kinnitusteks vastavalt p. 253.6.2 (lubatud
kasutada demonteeritavaid hendusi).
Joonistel 253-26 ja 253-27 nidatud llide puhul
peab keskmise jala ja vertikaali vaheline nurk olema vhemalt 30 kraadi.
Esikaarele fikseeritud risthendusllid ei tohi
tungida sitjatele reserveeritud ruumi.
Selle vib asetada nii krgele kui vimalik, kuid
selle alumine serv ei tohi olla armatuurlaua lemisest osast krgemal.
Autodel, mis on homologeeritud peale
01.01.2007, ei tohi see asetseda allpool roolisammast.
8.3.2.2.6 Paindekohtade ja henduste
tugevdused (joonised 253-31 kuni 253-34)
Tugevdused tuleb teha metalltorudest vi U-kujulistest metall-lehtedest vastavalt artiklile 2538.2.14.
Tugevduskomponentide paksus ei tohi olla vhem
kui 1,0mm.
Tugevdusllide otsad ei vi paikneda kaugemal
tugevdatava elemendi poolpikkusest. Lubatud on
lisatugevdus mlemale poole esikaarest, esiakna
lanurga ja kaare vahele.

VI - 128
253-16
253-17
253-18
253-19
253-20
253-21
253-22
253-23
253-24
253-25
253-26
253-27
253-28
253-29
253-30
253-31
253-32
253-33
8.3.2.3 Ohutuspuuri miinimum konfiguratsioon

Ohutuspuuri miinimum konfiguratsioon on mratud jrgnevalt:
Auto homologatsioon
01.01.2002 kuni 31.12.2004
01.01.2005 kuni 31.12.2005
Alates 01.01.2006
Kaardilugejaga
Joonis 253-35A
Joonis 253-35B
Joonis 253-35C
Ilma kaardilugejata
Joonis 253-35A vi smmeetriline
Joonis 253-35B vi smmeetriline
Joonis 253-35C vi smmeetriline
253-35A
253-35B
253-35C
253-36A
253.36B
253-36C
Ukse- ja katusetugevdused vivad varieeruda 253-8.3.2.1.2 ja 253-8.3.2.1.3 vahel.
VI- 129
253-38
253-39
253-36A
253.36B
253-36C
8.3.2.4
Eemaldatavad elemendid
Kui eemaldatavad elemendid peaksid olema
kasutuses ohutuspuuri ehitamisel, siis demontee8.3.2.4
Eemaldatavad
elemendid
253-25C
ritavad
liigesed
peavad vastama FIA
poolt heaks
Kui eemaldatavad
elemendid
peaksid olema kasutuses ohutuspuuri ehitamisel, si
kiidetud
tbile (joonised 253-37
kuni 253-47).
Neid
ei tohi keevitada,
nad on jubaFIA
kokku pandud.
liigesed
peavadkuivastama
poolt heaks kiidetud tbile (joonised 253-37 kuni
Kruvide ja poltide kvaliteet peab olema vhemalt
Neid
tohi keevitada, kui nad on juba kokku pandud.
8.8
(ISO ei
standard).
Eemaldatavaid
(joonistel
253-37,
253-40,
Kruvide jahendusi
poltide
kvaliteet
peab
olema vhemalt 8.8 (ISO standard).
253.36B
253-36C
253-41
253-43, 253-46 ja 253-47) ei tohi kasutada pea-
Eemaldatavaid
hendusi
(joonistel
253-37, 253-40,
253-43, 253-46 ja 253-47) ei
kaare, esikaare vi klgkaare osadena, kuna nad
peakaare,
vi
osadena, kuna nad vivad toimida arniiridena j
lemendid
vivad toimidaesikaare
arniiridena
ja klgkaare
phjustada struktuuri deformatsioone.
Neid vib ohutuspuuri
kasutada
struktuuri
deformatsioone.
Neidksnes
vibehitamisel,
kasutada ksnes
torude ja tugevduste hend
ndid peaksid
olema
kasutuses
siis demonteeritavad
torude ja tugevduste hendamiseks kaarte klge.
253-37
253-38
253-40
253-41
253-42
klge.
FIA poolt
heaks kiidetud tbile (joonised 253-37 kuni 253-47).
ui nad253-36C
on juba kokku pandud.
eet peab olema vhemalt 8.8 (ISO standard).
253-37
253-38
(joonistel 253-37, 253-40, 253-43, 253-46 ja 253-47) ei tohi kasutada

253-42
253-40
gkaare osadena,
kunasiis
naddemonteeritavad
vivad toimida arniiridena
ja253-41
phjustada
utuspuuri
ehitamisel,
. Neid vib
kasutada
torude ja tugevduste hendamiseks kaarte
(joonised
253-37
kuniksnes
253-47).
standard).
, 253-46 ja 253-47) ei tohi kasutada
toimida arniiridena ja phjustada

253-37
de ja tugevduste hendamiseks kaarte
36
40
253-40
253-44
253-41
253-45

253-43
253-43
>= 10
253-38
40
253-37
34
253-43
253-44
3.0
>= 10
253-39
3.2
2.5 mini
10
26 mini
253-47
34
3.2
253-43
24.25
40
253-38
24.25
26 mini
3.2
36
3.090
253-44
253-44
tagavedrustuse elementide
253-46

253-40
nema vertikaalset
koormat kandvate esi- ja
253-40
253-41
tor) kinnituspunktide vahel.
VI - 130
d, mis letavad neid limiite, on lubatud ohutuspuuri
ja
kere/assii
tagumiste
8.3.2.5 Lisapiirangud
2.5 mini
90
253-46
10
253-4
253-39
veeremisvastaste lattide ankrupunktide vahel.

Iga selline ankrupunkt vib olla hendatud ohutuspuuriga he toru abil, mille mtmed on 30
x 15 mm.
253-41 Autod, mis on homologeeritud
253-42
peale 01.01.2002:
Esiprojektsioonis peavad esiosa veeremispuuri
lemiste nurkade paindeja henduskohad olema
nhtavad lbi tuuleklaasi. (joonis 253-48)
253-40
253-42
36
36
36
40
40
36
Rhma SP ja Super 2000 autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2000, ja ralliautod, mis on
homologeeritud peale 01.01.2001.
Ohutussrestik ukseava juures peab vastamaa
jrgnevatele kriteeriumitele (joonis 253-49) :
- Mde A peab olema vhemalt 300mm
- Mde B ei vi olla rohkem kui 250mm
- Mde C ei vi olla rohkem kui 300mm
- Mde E ei tohi olla le poole ukseava krgusest (H)
253-43

253-44
253-45
>= 10
253-45
253-45
34
3.2
26 mini
36
24.25
>= 10
3.0
36
40
>= 10
2.5 mini
90
10
253-48

253-48
253-47
ate esi- ja tagavedrustuse elementide
ubatud ohutuspuuri ja kere/assii tagumiste
ga he toru abil, mille mtmed on 30 x 15
8.3.2.6 Ohutusspuuri hendamine autokerega

4
253-45
Minimaalsed hendused
253-46
253-47 on jrgmised:

253-46
- 1 iga esikaare samba jaoks
- 1 iga klgkaare vi poolklgkaare samba jaoks
>= 10
8.3.2.5 Lisapiirangud
1 iga peakaare
samba jaoks elementide
Ohutuspuur peab paiknema vertikaalset koormat -kandvate
esi- ja tagavedrustuse
- 1 iga tagatoe jaoks
(vedrustus ja amortisaator) kinnituspunktide
vahel.
>= 10
Tagamaks efektiivset paigaldamist kere klge, vib originaa
Tiendavad tugevdused, mis letavad neid limiite, on lubatud ohutuspuuri ja kere/assii tagumiste
henduste mber muuta likamise vi kujundamise teel. Sam
veeremisvastaste lattide ankrupunktide vahel. tielikult eemaldada. Vajaduse korral on ohutuspuuri paigal
Iga selline ankrupunkt vib olla hendatud ohutuspuuriga
he toru abil, mille mtmed on 30 x 15
mberpaigaldamine.
mm.
Pea-, esi-, klg- ja poolklgkaare kinnituskohad:
>= 10
Autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2002:Igas kinnituskohas
peab olema vhemalt 3mm paksune tuge
3-48
253-49
kinnitusjalg
253-49peab
Esiprojektsioonis peavad esiosa veeremispuuri lemiste
nurkade
paindeja kinnitatud
henduskohad
olema
Iga
olema
vhemalt
kolme pold
nhtavad lbi tuuleklaasi. (joonis 253-48)
paksuse ja 120 cm2 pindalaga metallist tugevdusplaadi klg
2.6 Ohutusspuuri hendamine autokerega
8.3.2.6 Ohutusspuuri
hendamine
autokerega
Autodel,
mis on homologeeritud
peale
01.01.2007, peab 12
Minimaalsed
on jrgmised:
tugevdusplaadi
ja kere vahel.
nimaalsedRhma
hendused
on jrgmised:
SP ja Super
2000 autod, mis on homologeeritud
pealehendused
01.01.2000,
ja ralliautod, mis on
253-47

1 iga
jaoks

253-47
Nited
onesikaare
joonistelsamba
253-50
kuni 253-56.
homologeeritud
peale 01.01.2001.
1 iga esikaare
samba
jaoks

1
iga
klgkaare
vi
poolklgkaare
samba tingimata
jaoks
Joonise
253-52
puhul
ei
pea
tugevdusplaat
olema
Ohutussrestik
ukseava juures peab
vastamaa
kriteeriumitele (joonis
253-49)
:
1 iga klgkaare
vi poolklgkaare
samba
jaoksjrgnevatele
1 iga peakaare
samba
jaoksvhemalt M8 ja materjali stan
Lisapiirangud
henduspoldid
peavad
olema
-8.3.2.5
Mde
A peab olema vhemalt 300mm
1 iga peakaare
samba
1 iga
tagatoe splindiga
jaoks
Ohutuspuur
peab jaoks
paiknema vertikaalset koormat olema
varustatud
vedruseibiga vi isefikseeruvad.
- Mde
vi olla rohkem kui
250mm
mat
kandvate
esi-esi-B
jajaeitagavedrustuse
elementide
kandvate
tagavedrustuse elementide
(ved- Tagamaks efektiivset paigaldamist kere klge,
1 iga
tagatoe
jaoks
-rustus
Mde
C ei vi olla
rohkem kui 300mm
vib originaalse
ohutuspuuri
ja 01.01.20
ja amortisaator)
kinnituspunktide
vahel.
Soovituslik
alates sisepolsterduse
01.01.2009 ja kohustuslik
alates
vahel.
amaks efektiivset
kere
klge,
vib
originaalse
sisepolsterduse
ohutuspuuri
ja tema
-Tiendavad
Mdepaigaldamist
E ei tohi olla
poole
ukseava
krgusest
(H)
tema poldi
henduste
mber
vi kutugevdused,
misle
letavad
neid
limiite,
Kahe
vaheline
nurkmuuta
ei tohilikamise
olla viksem
kui 60 mde
miite,
lubatud
ohutuspuuri
ja
kere/assii
tagumiste
ndusteon
mber
muuta
likamise
vi
kujundamise
teel.
Samas
ei
tohi
polsterdust
vi
sisekujundust
jundamise teel. Samas ei tohi polsterdust vi sion lubatud ohutuspuuri ja kere/assii tagumiste 50).
Tagatugede kinnituskohad:
ikult eemaldada. Vajaduse korral on ohutuspuuri paigaldamisel
lubatud kaitsmete karbi
Iga
tagatugi
peab
olema
kinnitatud vhemalt
M8 poldiga n
utuspuuriga
he
toru
abil,
mille
mtmed
on
30
x
15
erpaigaldamine.
VI- 2131
pindalaga (joonis 253-57), vi ksik polt topeltkeermega on
-, esi-, klg- ja poolklgkaare kinnituskohad:
pindala ja tugevus (vt. joon 253-58) ning juhul, kui tagatoes
3-57), vi ksik polt topeltkeermega on lubatud juhul, kui tal on adekvaatne

253-48
253-49
t. joon 253-58)
ning juhul, kui tagatoesse on keevitatud puks.
on minimaalsed.
vibVajaduse
kasutada
sekujundustLisaks
tielikultneile
eemaldada.
korrallisasplinte, kaarte jalad vivad olla
8.3.2.6 Ohutusspuuri
hendamine
autokeregakere klge.
on ohutuspuuri
paigaldamisel
lubatud
kaitsmete
atide klge
keevitatud
vi ohutuspuur
vib olla keevitatud
Minimaalsed
hendused
on
jrgmised:
karbi mberpaigaldamine.
Pea-, esi-,
poolklgkaare
kinnituskohad:
- klg1 igajaesikaare
samba
jaoks
assii puhul
ohutuspuuri
Igas igasugune
kinnituskohaskeevitus
peab olema
vhemalt 3mmja kere/assii
253-52 vahel on keelatud, vaid
1
iga
klgkaare
vi
poolklgkaare
samba jaoks
tugevdusplaat.
itamine paksune
kere/assii
klge
on
lubatud.
253-50
253-51
25
- 1 igapeab
peakaare
samba jaoks
Iga kinnitusjalg
olema kinnitatud
vhemalt
kolme -poldiga
kere
klge keevitatud
1 iga
tagatoe
jaoks vhemalt
3mm-paksuse
ja 120
cm2 pindalaga
metallist kere klge, vib originaalse sisepolsterduse ohu
Tagamaks
efektiivset
paigaldamist
tugevdusplaadi klge.
henduste
mber
muuta
likamise
vi kujundamise teel. Samas ei tohi polsterdust v
Autodel, mis on homologeeritud
peale
tielikult
Vajaduse
korral on ohutuspuuri paigaldamisel lubatud kaitsme
01.01.2007,
peabeemaldada.
120 cm2 pindalaga
ala olema
puutepind
tugevdusplaadi ja kere vahel.
mberpaigaldamine.
NitedPea-,
on joonistel
253-50 ja
kuni
253-56.
esi-, klgpoolklgkaare
kinnituskohad:
Joonise 253-52 puhul ei pea tugevdusplaat tingiIgas
kinnituskohas
peab
olema
vhemalt
3mm paksune tugevdusplaat.
mata olema keevitatud kere klge.
Iga
kinnitusjalg
peab
olema
kinnitatud
vhemalt
kolme poldiga kere klge keevitat
henduspoldid peavad olema vhemalt M8 ja
253-53

materjali
standard
ISO 8,8
parem. Mutrid
253-51
253-52
paksuse
ja 120
cm2vipindalaga
metallist
tugevdusplaadi
klge.
peavadAutodel,
olema varustatud
splindiga
vedruseibiga
mis on homologeeritud peale 01.01.2007, peab 120 cm2 pindalaga ala ol
vi isefikseeruvad.
tugevdusplaadi ja kere vahel.
Nited
on01.01.2010.
joonistel 253-50 kuni 253-56.
Kohustuslik
alates
Kahe poldi
vaheline
nurk eipuhul
tohi olla
kui
Joonise
253-52
ei viksem
pea tugevdusplaat
tingimata olema keevitatud kere klge.
60 mdetuna toruteljest kinnitusalusel (joonis
henduspoldid peavad olema vhemalt M8 ja materjali standard ISO 8,8 vi parem
253-50).
olemakinnituskohad:
varustatud splindiga vedruseibiga vi isefikseeruvad.
Tagatugede
Iga tagatugi peab olema kinnitatud vhemalt 2

M8 poldiga
ning kinnitusjalg
peab olema 60cm2
Soovituslik
alates 01.01.2009
ja kohustuslik alates 01.01.2010.
pindalaga (joonis 253-57), vi ksik polt topelt253-54 kui 60 mdetuna toruteljest kinnitu
Kahe
poldi
vaheline
nurk
ei
tohi
olla viksem
keermega on lubatud juhul, kui tal on adekvaatne
253

50).
pindala
ja tugevus (vt. joon 253-58) ning juhul, 253-53
kui tagatoesse
on keevitatud
puks.
Tagatugede
kinnituskohad:
laltoodud
nuded onpeab
minimaalsed.
Lisaks neile vhemalt 2 M8 poldiga ning kinnitusjalg peab o
Iga tagatugi
olema kinnitatud
vib kasutada lisasplinte, kaarte jalad vivad olla
pindalaga (joonis 253-57), vi ksik polt topeltkeermega on lubatud juhul, kui tal o
otseselt tugevdusplaatide klge keevitatud vi
pindala
tugevus
(vt.kere
joon
253-58) ning juhul, kui tagatoesse on keevitatud puks.
ohutuspuur
vibjaolla
keevitatud
klge.
Erijuhtum.
laltoodud nuded on minimaalsed. Lisaks neile vib kasutada lisasplinte, kaarte j
Mittemetallist
puhul igasugune
keeviotseseltkere/assii
tugevdusplaatide
klge
keevitatud vi ohutuspuur vib olla keevitatud kere
tus ohutuspuuri ja kere/assii vahel on keelatud,
Erijuhtum.
vaid tugevdusplaadi kinnitamine kere/assii
Mittemetallist
kere/assii puhul igasugune keevitus ohutuspuuri ja kere/assii vahe
klge on
lubatud.
253-50

tugevdusplaadi kinnitamine kere/assii klge on lubatud.
253-53
253-50
253-51
VI - 132
253-54
253-56
253-54
253-57
253-55
8.3.3 Materjal
Ainult ringikujulise lbilikega torud on lu
Kasutatavate torude spetsifikatsioon:
Miinim
Materjal
253-55
tmbetug
253-51
253-56
253-57 253-52
253-55
Aastaraamat 2011
KlmaltAutospordi
tdeldud
mbluseta ssisinikteras
350 N/m
253-53
253-53
253-53
253-56
253-56

253-58
253-56
253-54
253-54
253-54
253-57
253-57
253-57
253-55
253-55
253-55
253-58 253-58
253-58
8.3.3
Materjal
8.3.3
Materjal
8.3.3
Materjal
Ainult8.3.3
ringikujulise
lbilikega
torud
on lubatud.
AinultMaterjal
ringikujulise
lbilikega
torud
on lubatud.
Ainult
ringikujulise
lbilikega
torud
on lubatud.
Ainult
ringikujulise
lbilikega
torud
on lubatud.
Kasutatavate
spetsifikatsioon:
Kasutatavate
torudetorude
spetsifikatsioon:
Kasutatavate
torude
spetsifikatsioon:
Kasutatavate torude spetsifikatsioon:
Miinimum
MiinimumMiinimum
Miinimum
mdud
Kasutusala
MaterjalMaterjal
Kasutusala
Miinimum
tmbetugevus
Miinimum
tmbetugevus
mdud
Miinimum
mdud
Kasutusala
Materjal
Miinimum
mdud
Kasutusala
Materjal
tmbetugevus
Peakaar vi
tmbetugevus 4545x x2,5
2,5
Peakaar
vi
klgkaared
Peakaar
vivi
klgkaared vastavalt
vi
vi 45 x
Peakaar
452,5
x 2,5
Klmalt tdeldud
vastavalt
tarindile
klgkaared
vastava
tarindile
5050x x2,0
2,0 vivi
Klmalt
tdeldud
mbluseta
klgkaared vast
mbluseta
ssisinikteras
350 N/mm2
Klmalt
tdeldud
350 N/mm2
Klmalt
tdeldud
3838x x2,5
ja
tarindile
50 x502,0
(C kuni 0,3%)
2,5
x Poolklgkaar
2,0Poolklgkaar
(Cssisinikteras
kuni 0,3%)
mbluseta
ssisinikteras
350
N/mm2
ja muud tarindile
mbluseta ssisinikteras
350 N/mm2
vi
muud ohutuspuuri
2,5
Poolklgkaar
ja
vi 38 x
38 x 2,5
(C kuni
0,3%)
ohutuspuuri
osadPoolklgkaar
4040x x2,0
osad
(C kuni
0,3%)
2,0 vi
muud
ohutuspuuri
vi
muud ohutuspu
Min.mdud tollides :
40 x402,0
osad
Min.mdud tollides :
x
2,0
osad
Peakaar hendustega - 1,75 x 0,095 vi 2,0 x 0,083
Min.mdud
tollides
:
Peakaar
hendustega
1,75
x
0,095
vi
2,0
x
0,083
tollides
: vi 1,6 x 0,083
MuudMin.mdud
puuri
llid
1,5
x
0,095
Muud puuri llid 1,5 x 0,095 vi 1,6 x 0,083
Peakaar
hendustega
- 1,75
x 0,095
vivi
2,0 2,0
x 0,083
Peakaar
hendustega
- 1,75
x 0,095
x 0,083
Muud
puuri
llid
1,5
x
0,095
vi
1,6
x
0,083
Mittesulamist
teraseks
kus1,6
on 1,7%
mangaani ja 0,6% teisi lisandeid.
Muud puuri
llidloetakse
1,5 xmaterjali,
0,095 vi
x 0,083
Mittesulamist teraseks loetakse materjali, kus on
Kohtades, kus sitjate kaitsekiivrid vivad kok-
Terasevalikult
tuleb prata
thelepanu
venimisningohutuspuuriga,
keevitusomadustele.
Paindekoha
puutuda
tuleb paigaldada
1,7% mangaani
ja 0,6% teisi
lisandeid.tema headele ku
Mittesulamist
loetakse
materjali,
kuskus
on
1,7%
mangaani
ja 0,6%
teisi
lisandeid.
keskjoone
raadiusteraseks
eituleb
vi
olla
viksem,
kuimaterjali,
painutatava
toru
lbimt.
kui
painutamise
polsterdus
vastavalt
FIA
standardile
8857-2001,
Terasevalikult
prata
thelepanu
tema
Mittesulamist
teraseks
loetakse
on 3-kordne
1,7%
mangaani
jaJuhul,
0,6%
teisi
lisandeid.
Terasevalikult
tuleb
prata
thelepanu
tema
headele
venimisning
keevitusomadustele.
tp
A
(vaata
tehnilist
loetelu
nr
23
FIA
poolt Painde
headele
venimisning
keevitusomadustele.
Painkigus
toru
muutub
ovaalseks,
peab
viksema
ja
suurema
lbimdu
suhe
olema
0,9
vi
suurem.
Terasevalikult tuleb prata thelepanu tema headele venimisning keevitusomadustele.
Pai
ohutuspuuri
polsterdus)
dekoha
keskjoone
raadius
ei viviksem,
olla viksem,
kui
Painde
kohtade
tasemelei
peab
pind
olema
tasane
japainutatava
sile,homologeeritud
ilma lainetusteta
ja pragudeta.
keskjoone
raadius
vi
olla
kui
toru
3-kordne
lbimt.
Juhul,
kuikui
painut
keskjoone
raadius
ei
vi
olla
viksem,
kui
painutatava
toru
3-kordne
lbimt.
Juhul,
pai
Kehtib
kigis lbimdu
rhmades. suhe olema 0,9 vi suurem
painutatava
toru 3-kordne
lbimt.
Juhul,
kui ja
8.3.4
Keevitusjuhised
kigus
torutoru
muutub
ovaalseks,
peab
viksema
suurema
kigus
muutub
ovaalseks,
peab
viksema
ja
suurema
lbimdu
suhe
olema
0,9
vi
suu
painutamisepeavad
kigus olema
toru muutub
ovaalseks, mber
peab kogu toru (likekoha). Kik keevitused tuleb
Kik
keevitused
tiskeevitused
Painde
kohtade
tasemel
peab
pindpind
olema
tasane
ja sile,
ilmailma
lainetusteta
ja pragudeta.
viksema
ja suurema
lbimdu
suhe
olema
0,9lbikeevitamisega
vi tasane
Painde
kohtade
tasemel
peab
olema
ja sile,
lainetusteta
ja pragudeta.
teha
krgeima
vimaliku
kvaliteediga,
tieliku
ja eelistatavalt
gaasikeskkonnas.
9.
NHTAVUS
TAHA
8.3.4
Keevitusjuhised
suurem.
Painde kohtade tasemel peab pind olema
8.3.4
Keevitusjuhised
Nhtavus
auto taha
tulebkvaliteeti,
tagada kahe
tahaEhkki vliselt soliidne keevitusmblus ei pruugi tingimata
thendada
head
ei vlise
thenda
tasane
ja sile, ilma
lainetusteta
jatiskeevitused
pragudeta.
Kik
keevitused
peavad
olema
mber
kogu
toru
(likekoha).
Kik
keevitused
tul
Kik
keevitused
peavad
olema
tiskeevitused
mber
kogu
toru
Kik
keevitused
vaatepeegliga
(paremal
ja(likekoha).
vasakul).
Peeglid
vivad
vliselt
vilets
mblus
kunagi
kvaliteeti.
Kuumtdeldud
terastraati
kasutades
peab
arvestama
8.3.4
Keevitusjuhised
teha
krgeima
vimaliku
kvaliteediga,
tieliku
lbikeevitamisega
ja
eelistatavalt
gaasikeskkonn
olla standardsed.
Kumbki peegel
peab omama vheteha
vimaliku
kvaliteediga,
tieliku
lbikeevitamisega
ja eelistatavalt
gaasikeskko
eritingimustega
(spetsiaalsed
elektroodid,
keevitus
heeliumikeskkonnas).
Kik krgeima
keevitused
peavad
olema
tiskeevitused
Ehkki
vliselt
soliidne
keevitusmblus
eimpruugi
tingimata
thendada
head
kvaliteeti,
ei thenda
malt
90tingimata
cm peegelpinda.
Nue
kehtib
rhmades
N,
8.3.5
Polsterdus
Ehkki
vliselt
soliidne
keevitusmblus
ei
pruugi
thendada
head
kvaliteeti,
ei then
ber kogu toru (likekoha). Kik keevitused tuleb
A, B, R Superterastraati
2000 (ralli), kasutades
rhmas SP erinuded.
Savliselt
vilets
mblus
kunagi
kvaliteeti.
Kuumtdeldud
peab
arvestama
Kohtadesse,
kus
sitjate
keha kunagi
vib
kokku
puutuda
ohutuspuuriga, tuleb
paigaldada
mitteplev
polster.
teha krgeima
vimaliku
kvaliteediga,
tieliku
vliselt
vilets
mblus
kvaliteeti.
Kuumtdeldud
terastraati
kasutades
peab
arvestama
longisisene
tahavaatepeegel on soovitatav. Lisaks
eritingimustega
(spetsiaalsed
elektroodid,
heeliumikeskkonnas).
Kohtades,
kus sitjate
kaitsekiivrid
vivad
kokkukeevitus
puutuda
ohutuspuuriga,
tuleb paigaldada polsterdus
lbikeevitamisega
ja eelistatavalt
gaasikeskkoneritingimustega
(spetsiaalsed
elektroodid,
keevitus
lubatud N,heeliumikeskkonnas).
A, R ja Super 2000 rhmade ralliautodel
nas.
Ehkki
vliselt soliidne
keevitusmblus
ei tehnilist loetelu nr 23 FIA poolt homologeeritud
8.3.5
Polsterdus
vastavalt
FIA
standardile
8857-2001,
tp A (vaata
vljaliked pinnaga kuni 25 cm iga tahavaatepeegli
8.3.5
Polsterdus
pruugipolsterdus)
tingimata
thendada
head
kvaliteeti,
ei
ohutuspuuri
Kohtadesse,
kuskus
sitjate
keha
vibvib
kokku
puutuda
ohutuspuuriga,
tuleb
paigaldada
mitteplev
p
kattes
sitjaruumi
ventileerimiseks.
Kohtadesse,
sitjate
keha
kokku
puutuda
ohutuspuuriga,
tuleb
paigaldada
mitteple
thenda
vliselt
vilets
mblus
kunagi
kvaliteeti.
Kehtib
kigis kus
rhmades.
Kohtades,
sitjate
kaitsekiivrid
vivad
kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada pols
Kohtades,
kusterastraati
sitjate kaitsekiivrid
Kuumtdeldud
kasutades peab vivad
arves- kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada p
vastavalt
FIAFIA
standardile
8857-2001,
tptp
A (vaata
tehnilist
loetelu
nr 23
poolt
homologe
PUKSEERIMISSILMUS
tama eritingimustega
(spetsiaalsed
elektroodid,
vastavalt
standardile
8857-2001,
A10.
(vaata
tehnilist
loetelu
nr FIA
23 FIA
poolt
homolo
ohutuspuuri
polsterdus)
Kik
vistlusautod
peavad
olema
ees
ja
taga
varuskeevitus heeliumikeskkonnas).
ohutuspuuri
polsterdus)
tatud pukseerimissilmustega, mida vib kasutada
8.3.5
Polsterdus
Kehtib
kigis
rhmades.
Kehtib
kigis
rhmades.
Kohtadesse, kus sitjate keha vib kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada mitteplev
polster.
ainult juhul, kui auto veeremine ei ole takistatud.

Silmused peavad olema vrvitud kollaseks, punaseks vi oranzhiks. Kehtiv kikides rhmades.
VI- 133
11. AKNAD
Auto aknad peavad olema ette nhtud (ja vastavalt markeeritud) ldliikluseks kasutamiseks.
Nelja- ja viieukselistel autodel vib olla kinnitatud akna ja tagumise ukse laosa vahele vaheosa,
mille ainus lesanne vib olla kabiini huvahetus
ja see ei vi ulatuda auto perimeetrist vlja.
Tuuleklaas peab olema valmistatud lamineeritud
klaasist. Selle vliskljel vib olla ks vi mitu
lbipaistvat vrvitut kilet (paksus kuni 400
mikronit), kui see pole keelatud vistluse asukohariigi seadusega.
Tuuleklaasil vib olla pikesekaitse lariba, see ei
tohi takistada liikluskorraldusvahendite jlgimist.
Klg- ja tagaakendel vib olla tumendatud kile,
kuid tagada tuleb auto sisemuse ja sitjate vaadeldavus autost 5 m kauguselt.
Ralliautodel kohustuslik paigaldada lbipaistev
vrvitu kile mitte paksem kui 100 mikronit klgakendele ja klaasist katuseluukidele, kui hbetatud vi tumendatud kiled puuduvad. Hbetatud
vi tumendatud kattekilede kasutamine on lubatud ainult rallidel klg- ja tagaakendel ja klaasist
katuseluukidel ainult jrgmistel tingimustel:
avaused kiledes peavad vimaldama vljasoleval isikul nha sitjat ja auto sisemust,
kattekile kasutamine peab olema lubatud juhendiga.
Kehtiv rhmades A, B, N. Rhmale SP on kehtestatud erinuded.
Ringrajavistlustel tuleb kasutada ohutuspuuri
klge kinnitatud peakaitsevrku jrgmiste nitajatega:
- vrgulintide laius 19 mm
- vrgusilmade mt 25x25 mm kuni 60x60 mm
- katteulatus roolipoolsele aknale kuni rooli
keskpunktini.
12. TUULEKLAASI LISAKINNITID

Selliseid kinniteid vib vabalt kasutada rhmades
N, A, B.
13. PEAVOOLULLITI
Peavoolulliti peab katkestama kik vooluahelad,

aku, generaatori, tuled, ste, helisignaali ja seiskama mootori.
Diiselmootoritel, millel puudub elektrooniline sissepritse peab peavoolulliti katkestama mootori
sisselaskessteemi.
Kasutatav lliti peab olema sdemekindel ja kivitatav nii seestpoolt kui ka vljastpoolt. Vlispidine
lliti peab asuma tuuleklaasi alaosa lhedal ja tVI - 134
histatud punase vlgunoolega sinisel valge risega

kolmnurgal, mille klg on vhemalt 12 cm. Vline
lliti kehtib ainult kinniste autode kohta.
Kehtiv kikidel autodel, mis osalevad kiirusvistlustel, mis peetakse ringradadel ja mkketusudel.
Teistel vistlustel soovitatav.
14. FIA HEAKSKIIDUGA OHUTUD

KTUSEPAAGID
Juhul, kui vistleja kasutab ohutuid ktusepaake,

peavad need olema FIA poolt heakskiidetud tootjalt. Igal sellisel paagil peab olema peale trkitud:
tootja nimi
tpne spetsifikatsioon, milleks paak on toodetud
homologatsiooni number
tpne kehtivuse aeg
paagi seerianumber.
Markeering ei vi olla eemaldatav, kujund FIA
heakskiiduga.
14.1 Tehnilised nitajad paakidele FT3 1999,
FT 3,5 ja FT 5.
FIA-l on igus muuta ohutute paakide tehnilisi
norme peale tootjate vastavate toodetega tutvumist.
14.2 Nitajad paagile saadaval FIA-st.
14.3 Paakide vanusepiir
le viie aasta vanuseid (alates tootmise pevast)
ohutuid paake ei tohi kasutada. Tootja vib hel
korral kasutusaega pikendada peale tehn.kontrolli
veel 2 aastaks. Ktusepaake FT3 1999, FT 3,5 ja FT5
salongist eraldav tulekindel ja vedelikukindel vahesein ei tohi takistada markeeringu kontrollimist.
14.4 Kasutamine
Rhmade N, A, B autod vivad omada FT3 1999,
FT 3,5 vi FT 5 paake, kui mberehitused paigaldamiseks ei riku tehnilisi tingimusi. Paakides on
soovitatav kasutada ohutusvahtu.
14.5 Tankimiskaelaga ktusepaagid
(A ja N rhmad)
Kik autod, millel paagi tankimistoru lbib
sitjateruumi, peavad omama FIA poolt homologeeritud tagasivooluklappi. Klapp, he- vi
kahesiibriline, peab asuma tankimiskaelas paagi
poolel. Tankimiskaela all meldakse hendust
tankimisava ja paagi vahel
15. TULEKINDLAD VAHESEINAD
Tihe ja tulekindel vahesein peab paiknema mootoriruumi ja salongi vahel. Kui sellise vaheseina
moodustavad tagaistmed, on soovitav nad katta
tulekindla kattega.
16. ISTMED, NENDE KINNITUS

ja KRONSTEINID
Juhul, kui originaalistmete kinnitused ja kronsteinid on eemaldatud, peavad uued osad kas
selleks istmetootja poolt eraldi heaks kiidetud,
vi titma jrgmisi nudeid:
1) Istmekronsteinide kinnituspunktid peavad
olema kas:
- algsed nagu originaalautol;

- homologeeritud tootja poolt VO variandina
(mille puhul vib originaalsed kinnituspunktid
eemaldada)
- vastavalt joonisele 253-65B
Istmekronsteinid peavad olema auto kere klge
kinnitatud vhemalt 4-s punktis iga istme kohta,
kasutades vhemalt 8 mm polte
2) Istmekronsteinide kinnitamine otse auto kere

klge.
Istmekronsteinid peavad olema auto kere klge
kinnitatud vhemalt 4-s punktis iga istme kohta,
kasutades vhemalt 8 mm polte ja tugevdusi
vastavalt joonisele 253-65. Kontaktpind kere,
tugevdusplaadi ja kronsteini vahel peab olema
vhemalt 40 cm2 igas punktis.
253-65
3) Juhul, kui kasutatakse istme kiireemaldamise
ssteemi, peavad nad olema vimelised vastu
vtma rakendatavat vertikaal- ja horisontaalkoormust 18 000 N ( ei rakendata heaegselt). Juhul

kui kasutatakse istmerpaid, peavad nad olema
algsed, homologeeritud koos auto vi istmega.
4) Iste peab olema kronsteinide klge kinnitatud
vhemalt neljas punktis (2 ees ja 2 taga), vhemalt 8 mm poltidega ja lbi tugevdusplaatide,
mis on istme lahutamatuks osaks. Iga henduskoht peab olema vimeline vastu vtma kskik,
mis suunast tulevat 15 000 N koormust.
5) Kronsteinide ja tugevdusplaatide materjali
minimaalpaksuseks on 3 mm terase ja 5 mm
kergmaterjalide kasutamisel. Iga kronsteini pikimde peab olema vhemalt 6 cm.
6) Kui homologeeritud istmel kasutatakse pehmendust, on selle maksimaalseks lubatud paksuseks 50 mm.
Kik kasutatavad istmed peavad olema homologeeritud FIA (FIA standard 8855/1999 vi
8862/2009) ja mitte modifitseeritud.
FIA standardi 8855/1999 kohaseid istmeid
VI- 135
Joonis 253-65B
vib kasutada 5 aasta jooksul peale nende

valmistusaega, mis esitatakse kohustuslikult
markeertahvlikesel. Tootja vib lubada 2 aastat
lisakasutusaega, see peab olema nidatud tiendava tahvlikesega. FIA standardile 8862/2009
vastavaid istmeid vib kasutada 10 aastat prast
nende valmistusaega. Rallidel vib standardi

8862/2009 kohaseid istmeid kasutada koos sobivate homologeeritud lisadega.
17. HURHU KONTROLLKLAPID velgedel on
keelatud.
254. Erimrused rhmale N

1. DEFINITSIOON
ldiseks mgiks toodetud tavalised tnavasiduautod.
2. HOMOLOGATSIOON
Vhemalt 2500 hesugust autot peab olema

valmistatud 12 jrjestikuse kuu jooksul ja olema
samas ka homologeeritud rhma A.
Homologatsioonivarant VF, mis on homologeeritud rhmale A, on jus ka rhmale N. Homologatsioonivariant VO, mis on homologeeritud
rhmale A, ei laiene rhmale N, vlja arvatud
juhtumid, kui VO puudutab:
automaatkigukasti hooratast
ktusepaaki
(vastavalt art. 254.6.9 ja 255.5.9.2)
automaatkigukasti
katuseluuki
ohutuspuuri
istmekinnitust
ohutusrihmade kinnituspunkte
2/4 uksega versioone
Evolutsioonivariandid ET, ES ja VK, mis on homologeeritud rhmale A, ei laiene rhmale N. Samas,
ET ja ES variandid, mis homologeeriti rhmale A
peale 01.01.1997.a., kehtivad ka N rhmas.
Kik VP tootjavriandid kehtivad N rhmas.
SP rhma VO variandid ei kehti N rhmas.
Ktusepaakide kasutamine rhma A VO-variantide
kohaselt vastavalt art. 255 5.9.2. ning
art254.6.9.
3. ISTMETE ARV
Auto peab olema ette nhtud vhemalt 4-le inimesele ja istmete dimensioonid peavad vastama
rhma A istmetele.
4. LUBATUD vi KOHUSTUSLIKUD MUUDATUSED ja LISANDID
Kik modifikatsioonid, mida kesolevad tehnilised

tingimused ei luba, on karmilt keelatud. Ainukesed
lubatud toimingud on auto normaalne hooldus ja
VI - 136
kulunud vi avariis vigastatud osade vahetus. Muudatuste ja asendamiste piirid antakse jrgnevates
punktides. kskik millise kulunud vi vigastatud
osa saab vahetada ainult samasuguse originaaldetaili vastu. Autod peavad tingimusteta olema
seeriatoodangust ja vastama homologatsioonile.
5. MIINIMUMKAALUD
5.1 Autode miinimumkaaluks on homologatsioonis mrgitud kaal.

Miinimumkaaluks loetakse reaalset thja auto
kaalu ilma sitjate, nende varustuse, triistade
ja tungrauata ning koos he varurattaga ( teine
varuratas eemaldatakse kaalumisel).
Kik anumad, mis sisaldavad vedelikke, nagu
li, jahutusvedelik, pidurivedelik, kttessteem,
peavad olema tidetud tootja poolt ette nhtud
normaaltasemeni. Tuuleklaasi ja laternate pesupaagid, pidurite jahutusvedeliku paagid, ktusepaak ja vee sissepritse paak peavad olema thjad.
Lisalaternad, mis ei ole ette nhtud homologatsiooniga, tuleb enne kaalumist eemaldada.
5.2 Ralliautodel on auto miinimumkaaluks art5.1
tingimustel kaalutuna koos meeskonnaliikmetega
( 2 sitjat + nende tisvarustus): art5.1 kohane
kaal + 150 kg.
6. LUBATUD MUUDATUSED
ja TIENDUSED
6.1 Mootor
- Plastikust mootorikatted, mille eesmrk on varjata mootoriruumis eri mehhaanilisi detaile, vib
eemaldada juhul, kui katetel oli vaid esteetiline
lesanne.
- Mootorikatte alused mrasummutused ja kaunistused vib eemaldada.
- Gaasitrossi vib dubleerida vi asendada teise
vastu, mis ei pruugi olla sama tootja oma.
- Kruvisid ja polte vib vahetada eeldusel, et
need on terasest.
- Mootoritorustiku (jahutus, soojusvaheti, sisselase, li...) kinnitusviis vib olla vahetatud.
originaalsed vi homologeeritud.
- Vljalaskessteem: on lubatud algse summuti
sisu eemaldamine. On lubatud vljalaskessteemi
muutmine esimese summuti algusest kuni vljalaskegaaside vljatulekuauguni (joon. 254-3 ja art
328p (art 328o alates 01.01.2010 homologeeritud
autodel) N-rhma homologatsiooniraamatus).
Joonis 254-3
Sellel osal ei vi torude vlislbimt letada esimese summuti ees oleva toru lbimtu. Juhul,
kui esimesse summutisse siseneb kaks toru, ei vi
muudetud toru lbilikepindala letada nende
kahe toru summaarset pindala. Vljatulekuauk
peab asetsema algsel kohal, olla vib ainult
ks vljatulekuauk (v.a. juhul, kui kasutatakse
algset vljalasketoru. Kik need muudatused ei
tohi phjustada mingit kereehituse muutmist ja
peavad jrgima vistlusmaa mrusi mrataseme
osas. Summutitel on lubatud kasutada lisakinnitusi. Summuti on vljalaskessteemi osa, mis
vhendab mootorimra. Summuti piklikepind
peab olema vhemalt 170% siseneva toru pinnast ning sisaldama mra vhendavat materjali.
Mravhendi vib olla 45% ulatuses mulgustatud
toru vi snteetiline pakett. Summuti pikkus
peab olema 3 kuni 8 korda suurem siseneva ava
lbimdust. Summuti vib olla seeriatoodang,
mis on keevitatud vljalasketorustikku, sel puhul
ei loeta torustikku summuti osaks. Kui paigaldatakse lisasummuti, peab ta olema algset tpi
ja sisaldama helineelavat materjali. Katalsaator
vrdsustatakse summutiga ja selle asukohta vib
muuta. Kui katalsaator on vljalaskekollektori
lahutamatu osa, siis on lubatud katalsaator
asendada samapikkuse koonilise detailiga, millel
on sama lbimduga sisse- ja vljatulekuaugud.
Nagu eelpooleldud, on katalsaatori asendusdetaili jrel vljalaskessteem vaba, kuid toru
lbimt ei vi letada katalsaatori vljatulekuaugu lbimtu.
- Plokikaane tihend: materjal on vaba, paksus
peab olema originaalne.
- Autopiloot (liikumiskiiruse hoidja): vib olla
vlja llitatud.
- Turbopiiraja rhmale N ainult rallivistlustel
(vt. joonis 254-4):
VI- 137
- Stessteem: steknalde mark ja tp ning

prete piiraja ja krgepingejuhtmed on vabad.
Stessteemi siseneval poolel tuleb silitada
alguprased sensorid, andusrid ja vimendid ning
nende toimingud. Elektrooniline kontrollplokk ja
sealsed stekomponendid on vabad, kuid need
peavad olema tielikult asendatavad algsetega
(st. mootor peab ttama ka algse stejuhtme
paigaldamise korral).
Juhtmestik peab olema algne ja seda ei vi muuta.
Kui algne juhtmestik lheb lbi rattakoopa, vib
selle eemaldada.
Sensoreid ei tohi lisada, ka mitte andmete kogumise eesmrgil. Originaaljuhtmestikku ei vi lisada
llitit elekroonilise kontrollploki ja sensori ja/vi
aktuaatori vahele.
Ainult autole homologeeritud andmekogumisssteem on lubatud. Mudelitel multiplekselektrissteemiga vib kasutada elektroonilist kontrollaparatuuri ja sensoreid VO homologeeringule
vastavalt.
Kasutada tohib sensoreid vee- ja litemperatuuri, lirhu ja prete arvu mtmiseks, igaht
neist vib hendada nidikutega (ka andmemluga).
- Jahutusssteem: termostaat, elektriventilaatori
rakendustemperatuur ja seadistus ning radiaatorikorgi lukustusssteem on vabad.
- Karburaatorid: algne ssteem tuleb silitada,
ktuse pealeandmist plemiskambrisse kontrollivaid detaile vib modifitseerida tingimusel, et nad
ei mju hu pealeandmisele. hupuhasti korpust
vib vahetada.
- Sissepritsessteem: algne ssteem tuleb silitada. Nende osade muutmine, mis asetsevad
huvoolumturi jrel, ja millede lesandeks on
kontrollida pealeantavat ktusekogust, on lubatud
tingimusel, et muudatustel pole mju mootorile
antavale hukogusele (osi vahetada ei tohi!).
Sissepritse elektroonse kontrollbloki sisu on vaba.
Siseneva signaali alguprased sensorid, andurid ja
vimendid ja nende ttoimingud tuleb silitada
standardsetena. Kontrollblokist vljuvad ttoimingud peavad vastama homologatsioonivormile.
Sissepritsepihustite poolt antava ktuse kogust
vib muuta, kuid mitte tprintsiipi ega asukohta
ja asendit. Sissepritsepihusteid vib muuta vi
vahetada ainult ktusehulga suurendamise eesmrgil, jttes muutmata nende tphimtte ja
kinnituse. hupuhasti korpust vib vahetada.
- litusssteem: karterisse on lubatud paigaldada
loksumisvastaseid ekraane. lifiltrit vib vahetada.
- Mootori ja kigukasti kinnitused peavad olema
Joonis 254-4
Joonis 254-4
Ainult rallivistlustel: maksimaalne silindrite arv vad olla ette nhtud eelpoolnimetatud kahe poldi
kruvi kinnitamiseks
ja plommimisotstarbeks.
on 6. rallivistlustel:
Maksimaalne kubatuur
on normaallaadimiAinult
maksimaalne
silindrite arv on 6.vi
Maksimaalne
kubatuur on
normaallaadimisega
on klapi.
lubatud materjali
sega mootoritel
liitrit,
kui silindris
on 2jaklappi
mootoritel
3 liitrit,3kui
silindris
on 2 klappi
2, 5 liitritVaheseina
kui silindripaigaldamiseks
kohta on le kahe
eemaldamine
lelaadija korpusest
ja 2, 5 liitrit kui
silindripuhul
kohtaononmaksimaalne
le kahe klapi.
lelaadimisega
mootori
nominaalne
kubatuurvi
2,5 lisamine
liitrit. lelaadimisssteem
(-le). Juhul,peab
kui olema
autol on
ette nhtud
kaks parallelaadimisega
mootori puhul lelaadija
on maksimaalne
peab
vastama homologatsioonile.
ees olev huvtuava
varustatud
vhemalt
3
leelset milles
lelaadijat,
peab
kummalgi
huava
nominaalne
kubatuur 2,5mis
liitrit.
lelaadimisssmm
paksuse vaheseinaga,
paikneb
risti huvtukanaliga,
on max
33 mm
ava ja olema
mis paikneb
mm.
teem peab vastama
maksimaalselt
50 mmhomologatsioonile.
kaugusel lelaadijalelaadija
labadest. Seemax
ava22,6
suurus
(33 mm) peab siluma sltumata
lelaadimisega
on huees olev huvtuava peab
olema
varustatud
v- hk
temperatuuritingimustest.
Kogu
mootori
jaoks vajalik
peab lbima diiselmootorite
nimetatud avaust.puhul
Vahesein
vtuava sisemiseks
max
35 mm
hemalt
3 mm paksuse
vaheseinaga, maksimaalse
mis paikneb vlislbimduga
tuleb
valmistada
hukeseseinalisena,
39 mm.
See lbimduks
mt tuleb silitada
5 risti
mm huvtukanaliga,
ulatuses kummalgimilles
pool piiraja
kohta. Sellised
lelaadijad,
mis juba homologeerituna
ja vliseks
max lbimduks
41 mm vastavalt
on maxkitsaimat
33 mm ava
tidavad
nuded,50
tuleb
algsena.
Teistele
tuleb lisada
nimetatud vahesein
eelpool
loetletud
turbomootoritele
kehtivatele
ja mis eelpoolmainitud
paikneb maksimaalselt
mmsilitada
kaugusel
lisavarustusena
ja tal peab
olema
plommimisvimalus.
Plommimine peab
Juhul,olema
kui vimalik
autol on teha
ette nhtud
lelaadija labadest.
See ava
suurus
(33 mm) peab tingimustele.
vaheseina
turbo korpuse
vi vaheseina ja kompressori
korpuse
vahel. lelaadijat, peab kummalgi
kaks
paralleelset
siluma jasltumata
temperatuuritingimustest.
Vaheseina
monteerimine
turbolaadijale
olema
sellisel max
viisil,22,7
et vaheseina
olema huava
mm.
Kogu mootori
jaoks vajalik
hk peab peab
lbima
ni- teostatud
eemaldamiseks
korpusest
tuleb
tielikult
vlja hukeerata 6.2
kaksTransmissioon
polti vi kruvi. Nelkruvide kasutamine on
metatud avaust.
Vahesein
tuleb
valmistada
keelatud.
Poltide vi
kruvide peadvlislbimduga
peavad olema lbi puuritud,
et neidketas
oleksonvimalik
omavahel
Sidur: Sidur:
vaba, vlja
arvatud ketaskeseseinalisena,
maksimaalse
plommida
ja vaheseina
eemaldamine
ilma plomme
rikkumata poleks
vimalik.
te arv. Diameetrit
vib suurendada.
39 mm. See
mt tuleb
silitada 5 korpusest
mm ulatuses
Vahesein
olema
valmistatud
monoliitsest
ja ainukesed avad temas vivad
6.2.2. Kigukast
kummalgipeab
pool
piiraja
kitsaimathest
kohta.
Sellised materjalitkist
olla
ette nhtudmis
eelpoolnimetatud
kahe poldi
vi kruvi -kinnitamiseks
ja plommimisotstarbeks.
hammasrataste
ja llituskahvlite materjal ja
lelaadijad,
juba homologeerituna
tidavad
Vaheseina
paigaldamiseks
lubatud
materjali
eemaldamine
lisamine
lelaadija
korpusest
(-le).
tp onvi
vabad.
Nende
paigaldamise
vimaldamieelpoolmainitud
nuded, on
tuleb
silitada
algsena.
Juhul,
kui tuleb
autol on
ette nimetatud
nhtud kaksvahesein
paralleelset
lelaadijat,
peab kummalgi
huava
max 22,6
seks tohib
kigukasti olema
sisemust
modifitseerida
Teistele
lisada
lisavamm.
rustusena ja tal peab olema plommimisvimalus. - hammasrataste hammaste arv ja lekandesuhlelaadimisega
diiselmootorite
puhul
on vaheseina
huvtuava sisemiseks
lbimduks 35 mm ja vliseks
ted peavadmax
silima
Plommimine peab
olema vimalik
teha
max
lbimduks
41
mm
vastavalt
eelpool
loetletud
turbomootoritele
kehtivatele
tingimustele.
Juhul,
liigendite
materjal on
vaba.
ja turbo korpuse vi vaheseina ja kompressori - llitusmehhanismi
kui
autol on
ette nhtud kaks paralleelset lelaadijat, peab
kummalgi
olema huava max 22,7 mm.
6.2.3.
Diferentsiaal
korpuse
vahel.
6.2
Transmissioon
Vaheseina
monteerimine turbolaadijale peab ole- - Vib kasutada mehhaanilist blokeeringut eeldu Sidur: Sidur: ketas on vaba, vlja arvatud ketaste arv. Diameetrit vib suurendada.
ma teostatud sellisel viisil, et vaheseina eemal- sel, et see paigaldatakse algsesse korpusesse ja
6.2.2. Kigukast
damiseks korpusest tuleb tielikult vlja keerata on homologeeritud VO variandina. Kaldenurgad ja
- hammasrataste ja llituskahvlite materjal ja tp on vabad. Nende paigaldamise vimaldamiseks
kaks polti vi kruvi. Nelkruvide kasutamine on plaatide arv peavad jma samaks seeriadiferenttohib kigukasti sisemust modifitseerida
keelatud. Poltide vi kruvide pead peavad olema siaaliga vi homologeeritud variandiga. Plaatide
- hammasrataste hammaste arv ja lekandesuhted peavad silima
lbi puuritud, et neid oleks vimalik omavahel paksust vib muuta. Mehhaaniline thendab, et
- llitusmehhanismi liigendite materjal on vaba.
plommida
ja vaheseina eemaldamine korpusest ta toimib ainult mehhaaniliselt ilma hdraulilise
6.2.3.
Diferentsiaal
abita.
Viskooslukk
ei olejamehaanipoleks
vimalik. eeldusel, et vi
- ilma
Vibplomme
kasutadarikkumata
mehhaanilist
blokeeringut
see elektrilise
paigaldatakse
algsesse
korpusesse
on
line,
ent
ta
vidakse
silitada
kui
ta on homoVahesein
peab
olema
valmistatud
hest
monoliithomologeeritud VO variandina. Kaldenurgad ja plaatide arv peavad jma samaks
logeeritud
ning vib
tallemuuta.
ei lisata
mehaanilist. Kui
sest materjalitkist ja
avad temas
vi- Plaatide
seeriadiferentsiaaliga
viainukesed
homologeeritud
variandiga.
paksust
Mehhaaniline
thendab, et ta toimib ainult mehhaaniliselt ilma hdraulilise vi elektrilise abita. Viskooslukk ei ole
VI - 138
Joonis
254-1
Joonis 254-1
6.4.2. Rehvid on vabad eeldusel, et neid vib
monteerida nimetatud ratastele. Keelatud on
kasutada vahendeid, mis silitavad rehvide
siduomadused rhu puhul, mis on viksem vi
vrdne atmosfrirhuga. Rehvi sisemuses, rehvi sisepinna ja velje vahelises ruumis vib olla
ainult hk.
6.4.3. Varuratas (rattad) on kohustuslik(ud), kui
tbikinnitusvorm nnda eeldab.
Tagavararatast vib vedada ka salongis, kuid eeldusel, et ta on tugevasti kinnitatud ja ei paikne
kohas, mis on ette nhtud sitjatele.
VI- 139
homologeeritud autol on elektroonilise ssteemi

poolt kontrollitav diferentsiaal, on antud elektrooniline kontrollblokk vaba, kuid peab olema
tielikult asendatav originaalse kontrollblokiga
(diferentsiaal peab ttama, kui asendatakse
seeriatoodangu kontrollblokiga). Sensorid peavad olema standardsed ja neid ei tohi lisada.
6.2.4. Poolteljed
Poolteljed peavad olema algsed vi olema homologeeritud VO variandina.
6.3 Vedrustus
Vedrustuse struktuuriosi ja kinnitusi vib tugevdada materjali lisamisega (v.a. tshoovad).
Tugevdused ei vi moodustada nesalasid ning
tugevdused ei tohi vimaldada kahe eri detaili
moodustumist heks.
Vedrud:
Spiraalvedrude pikkus, keerdude arv, traadi
lbimt, tp (progresseeruv vi ei), vline
lbimt ja vedrupesa kuju on vabad. Vedrude
arv peab jma samaks nagu homologatsioonis
esitatud.
Vedrupesa vib olla reguleeritav, kui reguleeritavat detaili on vimalik kere kereehitusest
eemaldada.
Lehtvedrude pikkus, laius, paksus ja vertikaalkverus on vabad.
Torsioonvedrude diameeter on vaba.
Kik need vabadused ei anna igust homologatsioonivormi art. 205 eiramiseks (rattatsentri miinimumkrgus maapinnast ja tiivakoopa alaserva
minimaalkrgus rattatsentrist).
Spiraalvedrude+amortisaatorite kombinatsioon
on lubatud ka sel juhul kui seeriatoodangus seda
ei kasutata eeldusel, et originaalne spiraalvedru
on eemaldatud.
- Amortisaatorid: vabad eeldusel, et nende arv,
tp (teleskoop, kang jne), tphimte (hdrauliline, hrd, sega jne) ja kinnituspunktid
jvad samaks.
Lubatud on ainult liuglaagrid, kik muud tpi
laagrid on keelatud.
Amortisaatori kinnituspunktides on kummimuhvid lubatud asendada Uniball-liigendiga, kuid
eeldusel, et amortisaator ei tida vedrustust
suunavat funktsiooni.
Gaasamortisaatorid loetakse oma tphimttelt
hdrauliliseks amortisaatoriks. Kui MacPhersoni
tpi vedrustuse amortisaatorit vahetades on
vaja vahetada kogu teleskoop ja /vi tugivarras
(amort ja hendusrumm), peavad nad olema
samasugused algsetega ja omama samu kinnituspunkte. MacPhersoni toe vedru tugitaldrikute
miinimumkrgus maapinnast ja tiivakoopa alaserva

Spiraalvedrude+amortisaatorite kombinatsioon on
kasutata
eeldusel, et originaalne spiraalvedru on ee
kuju ja materjal on vabad ja ta vib olla regu-leeritav.
Amortisaatorid:
vabaddetailide
eeldusel,
nende arv, tp
Rattavedrustuse
ja et
kinnitushrd,
sega
jne)
ja
kinnituspunktid
jvad
punktide tugevdamine materjali lisamisega on samaks.
lubatud. on ainult liuglaagrid, kik muud tpi laag
Lubatud
li-pneumaatilisekinnituspunktides
vedrustuse puhul on
Amortisaatori
onsfride
kummimuhvid
kuju, mdud ja materjal vabad, kuid mitte
eeldusel,
et amortisaator ei tida vedrustust suunav
nende arv. Sfri pinnal vib olla vlise reguGaasamortisaatorid
loetakse oma
tphimttelt h
leerimise ventiil. Kinnituspunktide
elastomeerid
tpi
vedrustuse
amortisaatorit
vahetades
vib asendada analoogsetega (suurim kvadus 80 on vaja v
hendusrumm),
Shore Type A). peavad nad olema samasugused al
6.4 Rattad ja rehvid
MacPhersoni
toe vedru tugitaldrikute kuju ja mater
6.4.1. Rattad on detailide
vabad eeldusel,
et jrgitakse
Rattavedrustuse
ja kinnituspunktide
tugev
homologeeringuga kehtestatud lbimdupiiri
li-pneumaatilise vedrustuse puhul on sfride kuj
(801a) ja laiuspiiri (801b). Lubatust viksemate
Sfri
pinnal
vibvib
ollakasutada.
vlise reguleerimise
mtudega
rattaid
Rattad peavad ventiil.
analoogsetega
(suurim kvadus
80 Shore
olema kaetud tiibadega
(kontrollimisel
sama Type A
6.4
Rattad
rehvid
ssteem,
kui ja
rhmas
A Art. 255.5.4) ja homologeeritud
maksimaalset
rbet
ei vi letada.
Rat6.4.1.
Rattad
on vabad
eeldusel,
et jrgitakse
homo
tapoldid vib
asendada
tipppoltidega
eeldusel,
et
laiuspiiri
(801b).
Lubatust
viksemate
mtudega
r
nende arv, kinnituskohad ja keermestatud osade
tiibadega
(kontrollimisel sama ssteem, kui rhmas
diameeter ei muutu (joon. 254-1). Pidurite jahurbet
vi nhtud
letada.
Rattapoldid vib
asendada tip
tamisekseiette
aerodnaamilise
seadmed,
keermestatud
osade
diameeter
ei
muutu
(joon. 254mis on lisatud ratastele, on keelatud.
aerodnaamilise seadmed, mis on lisatud ratastele,
6.5 Pidurissteem
Pidurissteem peab olema algne vi homologeeritud VO variandina, v.a. alltoodud erandid.
Pidurissteemi elektrooniline kontrollblokk on
vaba, kuid peab olema tielikult asendatav
originaalse kontrollblokiga (pidurissteem peab
ttama, kui asendatakse seeriatoodangu kontrollblokiga). Sensorid peavad olema standardsed
ja neid ei tohi lisada ka infokogumise eesmrgil.
Piduriklotsid ja pidurilindid on vabad eeldusel,
et homologatsioonis toodud hrdepindala ei
suurene. Porikaitseplekid vib eemaldada vi
eemale painutada. Pidurivimendi vi antiblokeeringuseadme vib vlja llitada. Kui ABS on
lahti hendatud, vib kasutada mehhaanilist
tagapidurite jujaotust vastavalt VO homologiseerimisvormile. Ajamisilindrisse vib paigaldada
lisavedru. Kik piduritorud vib vahetada lennukitstuse tingimusi titvate vastu. Abinu, mis
eemaldab prahi pidurikatetelt, on lubatud.
6.5.1. Ksipidur
Mehhaanilise ksipiduri vib asendada homologeeritud hdraulilise ksipiduriga. Ssteem peab
olema tielikult eraldi auto ldisest pidurissteemist. Kangi vib modifitseerida, ent mitte muuta
tema asukohta.
6.6 Roolimehhanism
Pidurivimendi pumba algsed hendustorud vib
asendada art. 253-3.2 kohastega.
6.7 Kereehitus
6.7.1 Vliselt:
- rattakilbid vib eemaldada.
- laternakatted on lubatud tingimusel, et nende
ainus lesanne on laternaklaaside kaitsmine ja
nad ei mju auto aerodnaamikale.
- phjapantserid on lubatud ainult rallivistlustel
eeldusel, et nad testi kaitsevad kas mootorit,
radiaatorit, vedrustust, kigukasti, ktusepaaki,
julekannet, vljalaskessteemi vi tulekustutuspudeleid. Nad peavad olema eemaldatavad.
- phjakaitse vib olla kogu kaitseraua laiuselt ja
ta vib asuda vaid esiteljest eespool
- esi- ja tagakaitseraua kinnitusi ei tohi muuta,
lisakinnitused on lubatud keredetailide (kaitserauad, tiivalaiendid jms) kinnitamiseks.
- ktusepaagi korgile vib paigaldada lukustuse
- tuuleklaasi ja tagaklaasi puhastite harjade
vahetamine on lubatud.
- plastikust helikaitsed vib rattakoobastest
eemaldada vi asendada alumiiniumist vi plastikust sarnaste osadega.
- plastikust kaitsed kere all, mis asuvad huvoolus, vib eemaldada
VI - 140
6.7.2 Siseselt:
- esiistmeid vib viia tahapoole, ent mitte kaugemale kui algsete tagaistmete esiserv. Esiistme
piirpinna moodustab istme krgus ilma peatoeta
vi tagumine istmeserv sitja la krguselt
- tagaistmed vib eemaldada
- tagaistmete turvavd vib eemaldada. Esiistmete turvavd tuleb eemaldada ja need asendatakse homologeeritud turvavdega.
6.7.2.1. Kui tagaistmed eemaldatakse ja ktusepaak asub pagasiruumis, peab paaki ja sitjateruumi eraldama tule- ja vedelikukindel vahesein.
Kahemahulistel autodel vib kasutada plastikust
mitteplevat vaheseina sitjateruumi ja paagi
eraldamiseks.
6.7.2.2. Mdikutepaneel
Armatuurlaud ja keskkonsool tuleb silitada
algsetena.
6.7.2.3. Uksed, klgpolsterdus
Vib eemaldada mrasummutava materjali uste
seest eeldusel, et ukse vlisilme ei muutu.
a) Uste allosas vib klgkaitse koos polstriga eemaldada ning asendada mitte-plevast materjalist komposiitpaneeliga joonise 255-14 kohaselt,
mis ulatub kuni ukse toeni.
Joonis
255-14
Joonis 255-14
b)
klgkaitseid
eemaldata,
b) Kui
Kui antud
antud klgkaitseid
ei ei
eemaldata,
vibvib uks
uksepaneelid valmistada
vhemalt
mm pak- ssinikiu
lehtmetallist,
vhemalt
1 mm0,5
paksusest
susest lehtmetallist,
vhemalt materjalist.
1 mm paksusest
tugevast
ja mitte-plevast
Ukse klje
ssinikiust vi mnest muust vhemalt 2 mm
lakrguseni.
paksusest tugevast ja mitte-plevast materjalist.
Sama
kehtib kaheustelistele
autodele
tagaakende
Ukse kljekaitse
peab ulatuma ukse
alljoonest
srestiku lakrguseni.
Elektriajamiga
klaasitstjad vib asendada mehh
Sama kehtib
kaheustelistele autodele tagaakende
6.7.2.4.
Prand
alla jvas osas.
Kik
prandamatid vib eemaldada.
Elektriajamiga klaasitstjad vib asendada meh6.7.2.5.
polsterdus
haanilisteMuu
ajamitega
ja vastupidi.
Kogu
polsterduse
ja mrasummutusmaterjali vi
6.7.2.4.
Prand
Kik prandamatid
vib eemaldada.
(uksed,
mdikud)
6.7.2.6. Kttessteem.
Autospordi tuleb
Aastaraamat
2011
Originaalne kttessteem
silitada.
Kliimaseadmest vib eemaldada jrgmised osad:
6.7.2.5. Muu polsterdus

Kogu polsterduse ja mrasummutusmaterjali vib
eemaldada, vlja arvatud 6.7.2.2. ja 6.7.2.3.
esitatu (uksed, mdikud)
6.7.2.6. Kttessteem.
Originaalne kttessteem tuleb silitada.
Kliimaseadmest vib eemaldada jrgmised osad:
kondensaator ja lisaventilaator, vedelikupaak,
auruti ja ventilaator, lahutav klapp, aga ka torud, Joonis 255-2
Jooni
hendused, llitid, sensorid. Kompressori eemal- Joonis 255-2
dada, kui tema ajam on teistest ssteemidest Peale nende punktide ei vi tugivarras olla kinnitatud hegi m
sltumatu, kui see pole sltumatu, peab eemal- Vedrustatud osade tugevdamine on lubatud tingimusel, et lisat
damine olema VO homologatsiooniga lubatud. temaga kontaktis.
Kompressor vib olla ka vljallitatud. Osad, mis 6.7.5 Tagavararatas
on kttessteemiga hised, tuleb silitada.
Kui tagavararatas paikneb oma algsel, suletud kohal ja ta on as
6.7.2.7. Tagariiul
tuleb paigaldada samasse kohta, on lubatud kattesse ligata av
Kahemahulise auto teisaldatava tagariiuli vib
eemaldada
6.7.3. Lisavarustus.
Lisavarustus, mis ei mjusta auto juhitavust vi
kitumist teel ja millel ei ole ka kaudset mju
auto mootori vimsusele, tugevusele, juhitavusele, julekandele vi pidurdamisele, on vaba
(nit. tuled, raadio, ktteseade).
Joonis 254-2
Kik juhtimisseadmed peavad olema originaalsed
ja silitama oma toimefunktsiooni, kuid neid 6.8 Elektrissteem
vib mugandada oma suva jrgi (nit. pikem akupatarei: mahtuvus, valmistaja ja akujuhtmed on vabad. N
Paigaldada vib akult vahelevtupesa sitjateruumi tagaosasse
ksipiduri kang, pedaalide katted).
- generaator: on lubatud vahetada vimsama vastu. Generaator
Lubatud on jrgmised muudatused:
1) igasugused lisamteriistad, kui nende paigal- vastupidi.
valgustusssteem: lisalaternate lisamine koos releedega on lu
on ohutu
s 255-2 dus
255-4
eiJoonis
leta 6 (tagaja parktulesid ei veta arvesse) ja see on lubat
2) lisahelisignaal ka kaassitja tarbeks
Joonis 255-4
kasutatakse
seeriatoodangu udulaternaid, loetakse need lisalate
3) ksipiduri llitusajamit vib muuta, et tagada
kereehitusse. Laternaid peab alati olema paarisarv. Algsed late
kohene vljallitus
(fly-off pidur)
nende punktide
ei vi tugivarras
olla kinnitatud hegi
muu
detaili
klge.
Peale
nende
ei vilaternatega
tugivarras (nit.
olla kinniSiis
vib
neidpunktide
korvata teiste
spoileri udutuled
4)
rool
on
vaba.
randamisvastase
rooliluku
vib
Joonis
255-2
tatud
hegi
muu
detaili
klge.
ustatud osade tugevdamine on lubatud tingimusel,ainult
et lisatav
materjal
jrgiks
algset pinda jaKaitsme
oleks
juhul, kui
kigukang
on tagurpidisiduasendis.
vlja llitada. Rooli kiire vabastamise mehha- Vedrustatud osade tugevdamine on lubatud tingi6.9 Ktusessteem
a kontaktis.
nism peab olema ksitletav kollast vrvi kangist, musel, et lisatav materjal jrgiks algset pinda ja
Juhul, kui algne ktusepaak
on varustatud
siseseei
elektripumba
Peale nende
punktide
vi tugiv
Tagavararatas
mis paikneb kontsentriliselt rooliratta teljega. paigaldamisel
oleks temaga lubatud
kontaktis.
sarnaste nitajatega pump ja filter paiga
Vedrustatud
osade
tugevdamine
Kangpaikneb
peab ttama
tmmatessuletud
seda rooliratta
gavararatas
oma algsel,
kohal ja etta
onon
asendatud
laiemaga
(vt. teist
art.ktusepumpa,
6.4), mis kuid
6.7.5
Tagavararatas
nad
hsti kaitstud.
Vib kasutada
telje suunaliselt.
temaga
kontaktis.
Kui tagavararatas
paikneb
oma peab
algsel,
suletud
lisaks
algsele
pumbale.
Lisapumpa
saama
sisse llitada a
paigaldada
samasse kohta, on lubatud kattesse ligata
ava (vt.
joon.
254-2).
5) kindalaekasse vib lisada tiendavaid hoid- mehhaanilisel
Paagi titeauke
vi paigaldada
kohal ja ta onteel.
asendatud
laiemagaei (vt.
art. 6.4), akendesse
6.7.5
Tagavararatas
laid, ustele vib lisada taskuid originaalpaneelide ktusetorud
vahetada lennukitstuses
vastu ja nend
mis tuleb paigaldada
kohta, toodetute
on lubatud
Kuisamasse
tagavararatas
paikneb
oma a
ulatuses.
ktusepaagi
kasutamisel
nende
torude kasutamine
soovitata
kattesse ligata
ava (vt.onjoon.
254-2).
6) vib lisada tulekindlat isolatsioonimaterjali (maksimaalse lbimduga
tuleb paigaldada
samasse kohta,
60 mm) auto prandasse,
milliste a
sitjate ja sisemuse kaitseks tule ja kuumuse eest. ktusepaagi titmiseks/thjendamiseks meldud torude lbimi
6.7.4 Tugevdused
rhma N homologatsioonivormi punkt 401.d-s toodud mahtu,
Esi ja tagavedrustuse tugivardad vib asendada
teistega tingimusel, et nad on vajaduse korral
lahtimonteeritavad ja kinnitatud poltkinnitusega
vedrustuse kinnituskohta kerel maksimaalselt
s 254-2 100 mm kaugusele. MacPhersoni toe laosa
teljest vib see kaugus olla 150 mm (vt. joon. Joonis 254-2
255-4 ja 255-2).
ektrissteem
Joonis 254-2
patarei: mahtuvus,
valmistaja
silitada.
141
Autospordi Aastaraamat
2011 ja akujuhtmed on vabad. Nimipinge ja asukoht tulebVIldada vib akult vahelevtupesa sitjateruumi tagaosasse.
6.8 Elektrissteem
akupatarei: mahtuvus, valmistaja ja akujuhtmed on vabad. Nimipinge ja asukoht tuleb
silitada. Paigaldada vib akult vahelevtupesa
sitjateruumi tagaosasse.
- generaator: on lubatud vahetada vimsama vastu. Generaatorit ei vi vahetada dnamo vastu
ja vastupidi.
valgustusssteem: lisalaternate lisamine koos
releedega on lubatud tingimusel, et laternate
koguarv ei leta 6 (tagaja parktulesid ei veta
arvesse) ja see on lubatud vistlusmaa LE-ga. Juhul kui kasutatakse seeriatoodangu udulaternaid,
loetakse need lisalaternateks. Lisalaternaid ei vi
uputada kereehitusse. Laternaid peab alati olema
paarisarv. Algsed laternad vib vlja llitada ja
katta teibiga. Siis vib neid korvata teiste laternatega (nit. spoileri udutuled). Tagurpidikigu
latern vib pleda ainult juhul, kui kigukang
on tagurpidisiduasendis. Kaitsmete lisamine on
lubatud.
6.9 Ktusessteem
Juhul, kui algne ktusepaak on varustatud sisese
elektripumba ja filtriga, on FT ohutu ktusepaagi
paigaldamisel lubatud sarnaste nitajatega pump
ja filter paigaldada vljapoole ohutut paaki eeldusel, et nad on hsti kaitstud. Vib kasutada
teist ktusepumpa, kuid see ei tohi toimida nn
lisapumbana lisaks algsele pumbale. Lisapumpa
peab saama sisse llitada ainult siis, kui auto
ei liigu ja ainult mehhaanilisel teel. Paagi titeauke ei vi paigaldada akendesse. FT paagi
paigaldamisel tuleb kik ktusetorud vahetada
lennukitstuses toodetute vastu ja nende
torude kulgemine on vabad. Algse ktusepaagi
kasutamisel on nende torude kasutamine soovitatav. Lubatud on puurida kaks ava (maksimaalse
lbimduga 60 mm) auto prandasse, milliste
ainsaks eesmrgiks vib olla ktusepaagi titmiseks/thjendamiseks meldud torude lbimine.
Paakide ldmaht ei vi letada rhma N homologatsioonivormi punkt 401.d-s toodud mahtu, v.a.
ralliautodel FT paagiga, kus:
mootori maht cm3 liitrid
kuni 700 60
701-1000 70
1001-1400 80
le 1400 95

Kahemahulistel autodel, mis on homologeeritud
peale 01.01.1998.a. ja millel ktusepaak on paigaldatud pagasiruumi, peab paaki ja tankimisavasid
mbritsema tulekindel ning vedelikukindel korpus.
VI - 142
Kolmemahulistel autodel, mis on homologeeritud

peale 01.01.1998.a. peab ktusepaaki eraldama
salongist tulekindel ja vedelikukindel vahesein.
6.10 Tungraud ja rattapstol
Tstekohti vib tugevdada, nende asukohta muuta ning nende arvu tsta. Tstekohti vib kasutada ainult tungraua tarbeks. Tungraud peab olema
opereeritav vaid ksitsi, mitte aga elektrilise,
pneumaatilise vi hdraulilise energiaallika abil.
Rattapstol ei tohi vimaldada korraga rohkem
kui he rattamutri eemaldamist.
6.11 Ohutuspuur
Artikkel ksitleb autosid korrigeeritud mootorimahuga le 2 liitri, mis homologeeritakse alates
01.01.2006 ja millede ohutuspuurid paigaldatakse art 253-8-4 kuni 253-8-5 vastavalt.
7. RALLIAUTOD, MILLE MOOTORI

KORRIGEERITUD KUBATUUR ON
LE 2 LIITRI.
Jrgnevad punktid kohalduvad ainult ralliautodele,
mille mootori korrigeeritud kubatuur on le 2 liitri
ja need punktid tiendavad eelmist teksti. Vastuolude korral (punktidega 1-6) kehtivad nimetatud
autodele punktis 7 kehtestatud nuded.
7.1. Miinimumkaal (ainult neliveolistel autodel).
a) ralliautodel ja autodel, mis on homologeeritud
prast 01.01.2006, on miinimumkaal 1350 kg
jrgnevatel tingiustel:
- see on auto tegelik kaal, ilma juhi, kaardilugeja
ja nende varustuseta ning kuni he varurattaga;
- kui autos on kaks varuratast, peab kaalumise
ajaks teise ratta eemaldama.
helgi hetkel vistluse ajal ei vi auto kaaluda
vhem. Kui kaalumise ajal tekib vaidlusi, eelmaldatakse autost sitjad ja varustus. Sinna hulka
kuulub kiiver, kuid kiivrist vlised krvaklapid vib
jtta autosse.
Kahtluse korral (vlja arvatud rallidel), vivad
kohtunikud thjendada vedelikke sisaldavad
paagid, et kontrollida kaalu. Ballasti kasutamine
on lubatud ldmruse (General Prescriptions) P
252-2.1 kohaselt.
b) rallidel on auto miinimumkaal (P 7.1.a kirjeldatud tingimustel) koos meeskonnaga (juhi,
kaardilugeja ja nende tisvarustusega) P 7.1.a
nimetatud kaal + 150 kg.
7.2. Mootor
7.2.1) Mootori hooratas. Kasutada vib Gr N
Option Variandi (VO) tingimustele vastavat homologeeritud hooratast.
riandi (VO) tingimustele vastavaid homologeeritud

pidurikettaid.
7.5.2) Pidurisadulad. Kasutada vib Gr N Option
Variandi (VO) tingimustele vastavat homologeeritud pidurisadulaid.
7.5.3) Kasutada vib Gr N Option Variandi (VO)
tingimustele vastavate homologeeritud jahutuskanaleid.
7.6 Rattad ja rehvid. Komplektsed rattad (sh rbe) on vabad, kui rattaid saab kinnitada algsele
kerele. See thendab, et komplektse ratta lemine
osa, mis paikneb vertikaalselt ratta keskme kohal,
peab olema laltvaadates kaetud. Ratta poltkinnituse vib vahetada tikkpoltide ja mutritega
kinnituse vastu. Mootorratastele toodetud rehvide
kasutamine on keelatud.
Veljed peavad olema valatud vi valmistatud pressitud terasest.
* Kruusarallidel on velje maksimummdud 7 x 15.
Kui veljed ei ole valmistatud valatud alumiiniumisulamist, on 6,5 x 15 vi 7 x 15 velje
miinimumkaal 8,6 kg.
* Kui vistlusjuhendis on tehtud erand (talverallidel), on velje maksimummdud 5,5 x 16.
* Asfaldirallidel on velje maksimummt 8x18.
8x18velje materjal on vaba (kui see on valatud)
ja miinimumkaal 8x18 veljel on 8,9 kg. Jahutusssteemid on keelatud.
7.7 Roolimehhanism. Roolivimenduse jahutusradiaatori kasutamine on lubatud, kui see on
Gr N Option Variandi (VO) tingimustele vastavat
homologeeritud.
7.8 Tagaaknad. Nelja- ja viieukselistel autodel
vib akna tstemehhanismi asendada seadega,
mis lukustab tagaakna kindlasse asendisse.
7.2.2) Jahutusssteem. Kasutada vib Gr N Option Variandi (VO) tingimustele vastavaid homologeeritud voolikuid, radiaatorit ja ventilaatorit.
7.2.3) Andmete salvestamine. Andmete salvestamise ssteem on lubatud ka siis, kui seeriatootmises oleval autol seda ei ole.
See vib olla hendatud ainult:
- originaalsensoritega
- neile sensoritega, millele seda on vimalik lisada:
vee temperatuur, li temperatuur, li rhk, mootori
prded. Igasugune andmevahetus autoga on keelatud, vlja arvatud kaabli vi mlukaardi abil.
7.2.4) Anti-lag ssteem. Anti-lag ssteemi vib
lisada aktiveerimiseks lliti ja elektrijuhtmestiku.
7.2.5) Veepihustusssteem vahejahutis. Kasutada vib Gr N Option Variandi (VO) tingimustele
vastavat homologeeritud ssteemi.
7.2.6) Turbo. Kasutada vib Gr N Option Variandi
(VO) tingimustele vastavat homologeeritud turbot.
7.3 lekanded
7.3.1) Sidur. Kasutada vib Gr N Option Variandi
(VO) tingimustele vastavaid homologeeritud sidurikorve ja -lliteid.
7.3.2) Kigukasti lisa-kiguvaheti. Kasutada
vib Gr N Option Variandi (VO) tingimustele vastavat homologeeritud lisa-kiguvahetit.
7.3.3) Esi- ja tagadiferentsiaalid. Kasutada vib
ainult mehaanilisi ketastega piiratud libisemisega
diferentsiaale.
Mehaanilised piiratud libisemisega plaatidega
diferentsiaalid peavad olema:
- seeriatootmise mudelilt prinevad
- vi Gr N Option Variandi (VO) tingimustele vastavalt homologeeritud.
Piiratud libisemisega diferentsiaal on ssteem,
mis ttab ainult mehaaniliselt, see thendab, et
ilma hdraulilise ega elektrilise ssteemi abita.
Viskosidurit ei loeta mehaaniliseks ssteemiks.
Igasugune elektrooniliselt juhitav diferentsiaal on
keelatud. Ketaste arv ja tp on vaba.
7.3.4) litusssteem. Kigukast ja diferentsiaal: Lubatud on Gr N Option Variandi (VO)
tingimustele vastavalt homologeeritud lisalitus
ja lijahutusseade.
7.4 Vedrustus
7.4.1) Amordi lemine kandur. Lubatud on
kasutada Gr N Option Variandi (VO) tingimustele
vastavat homologeeritud lemist kandurit.
7.4.2) Stabilisaatorivardad. Lubatud on kasutada
Gr N Option Variandi (VO) tingimustele vastava lbimduga homologeeritud stabilisaatorivardaid.
7.5 Pidurid
7.5.1) Pidurikettad. Kasutada vib Gr N Option Va-
VI- 143
255. Erimrused rhmale A

255. ERIMRUSED RHMALE A
1. DEFINITSIOON
Kindlaksmratud arvul toodetud autod, mida
makse tootja mgivrgus.
2. HOMOLOGATSIOON
Vhemalt 2500 identset autot peab olema toodetud 12 jrjestikuse kuu jooksul. Kik N-rhma
homologatsioonid on kehtivad ka A-rhmas, kui
homologatsioonidokumetides pole seda teisiti
mrgitud. World Rally Car (WRC) on teisend ettemratud automudelist, mis on eelnevalt homologeeritud rhmale A jrgi ning seega ka ehitatud
A rhma autona.
Kik detailid, mis on WRC homologatsioonivormil,
peavad kogu mahus olema ka autol kasutatud. Kui
auto vistleb A-rhmas rallidel, siis peavad kik
tema mdud ja karakteristikud olema viksemad
vi vrdsed neist nitajatest, mis esitatud WRC
auto kohta ( v.a. muutuva geomeetriaga turbode
vi turbodiislite puhul).
Kui A rhma auto eelnenule ei vasta, siis peab ta
rallidel osalemiseks VO homologeeringuvormi kaudu olema mdetes ja karakteristikutega vastavalt
WRC tingimustele.
3. ISTMETE ARV
Minimaalne ette nhtud istekohtade arv on 4.
4. KAAL
4.1 Vistlusautod peavad kaaluma vastavalt
mootori tmahule vhemalt:
a) rallidel:
kuni 1000 cm
720 kg
1000 cm kuni 1150 cm 790 kg
1151 cm kuni 1400 cm
840 kg
1401 cm kuni 1600 cm
920 kg
1601 cm kuni 2000 cm 1000 kg
2001 cm kuni 2500 cm 1080 kg
2501 cm kuni 3000 cm 1150 kg
3001 cm kuni 3500 cm 1230 kg
3501 cm kuni 4000 cm 1310 kg
4001 cm kuni 4500 cm 1400 kg
4501 cm kuni 5000 cm 1500 kg
5001 cm kuni 5500 cm 1590 kg
le 5500 cm 1680 kg
b) teistel vistlustel:
kuni 1000 cm3 670 kg
1001 cm3 1400 cm3 760 kg
1401 cm3 1600 cm3 850 kg
VI - 144
1601 cm3 2000 cm3 930 kg

2001 cm3 2500 cm3 1030 kg
2501 cm3 3000 cm3 1110 kg
3001 cm3 3500 cm3 1200 kg
3501 cm3 4000 cm3 1280 kg
4001 cm3 4500 cm3 1370 kg
4501 cm3 5000 cm3 1470 kg
5001 cm3 5500 cm3 1560 kg
le 5501 cm3 1650 kg
4.2 1230 kg miinimumkaal on kehtestatud neljarattaveolistele ralliautodele, milledel on kas 16003000 cm3 turbota mootor vi turbomootor piirajaga
(p. 5.1.8.3) arvestusmahuga alla 3000 cm3.
4.3 laltoodu all mistetakse auto reaalset kaalu
ilma sitjateta ja nende varustuseta. Kui kasutatakse kaht varuratast, tuleb kaalumiseks teine ratas
eemaldada. Kogu vistluse kestel ei vi auto kaaluda vhem, kui laltoodud tabelis. Kahtluse korral
vib tehniline komisjon lasta thjendada vajalikud
kulutusvedelike paagid auto kaalu kontrollimiseks,
va. rallivistlustel.
Ballasti kasutamine on lubatud vastavalt Art.
252.2.2
4.4 Ralliauto miinimumkaal art 4.3 vastavalt kaalutule koos meeskonna liikmetega ( 2 sitjat + nende
tisvarustus) on: art 4.1 antud kaal pluss 150 kg.
4WD ralliautodel vabalthingavate mootoritega
1600-3000cc vi turbomootoritega ( piiraja nutud
art 5.1.8.3 kohaselt) kuni arvutusliku 3000 cc mootorimahuga, on miinimumkaaluks art 4.3 olukorras
kaalutuna koos meeskonnaga ( 2 sitjat + mlema
tisvarustus) : 1380 kg. Samuti peab jrgima kaalupiire artiklitest 4.1, 4.2 ja 4.3.
5. LUBATUD LDISED
MUUDATUSED ja TIENDUSED
Algsed mehaanilised osad, mis on seotud mootori, julekande vi nende abiseadmetega (v.a.
pidurivedrustus ja roolissteemi osad) ja mis on
lbinud tootja juures normaalse valmistustskli
on lubatud viimistleda, kuid mitte vahetada teise
vastu. Teiste snadega on lubatud seeriaosa lihvida, tasakaalustada, gvendada, kergendada, tema
kuju muuta eeldusel, et alati peab olema vimalik
detailis ra tunda seeriaosa. Samuti on lubatud
termiline ja keemiline ttlus.
lalpooltoodud muudatused on lubatud teha jrgmistel tingimustel:
homologatsioonis toodud mdud ja kaalud
tuleb silitada
valmistustolerantse ei vi letada.
toriruumi vaheseina ligata avasid paigaldamaks

ht vi enamat lisahufiltrit, avaused vivad olla
ainult selleks eesmrgiks ligatud (joon 255-6).
Joonis 255-1
Joonis 255-6
Kui salongi hutusvtt asub tsoonis koos mootorifiltritega, tuleb tsoon eraldada tulekindlalt
filtritest.
hu sisselaskeava ette vib paigaldada vrgu.
hupuhastusseadme osad vib eemaldada, kui
see ei too enesega kaasa mootori poolt saadava
hukoguse suurenemist. Ktusepumbad on vabad
eeldusel, et neid ei paigaldata salongi. Kui pumba
algne asukoht on salongis, tuleb ta korralikult
kaitsta. Ktusefiltreid vib lisada eeldusel, et nende kogumaht ei leta 0,5 l. Kasutada tohib ainult
homologeeritud vahejahuteid ja nende kinnitusi
(ainult algsel kohal). Vahejahutile lelaadijast tulev ja sisselaskekollektorisse minev toru on vabad
eeldusel, et nad on eemaldatavad ja ei ole vahejahuti osad ning asuvad mootoriruumis. Nende
lesandeks on vaid hu juhtimine ja eri detailide
hendamine. Turbomootorite puhul on kogumahu
piiriks piiraja ja tiiviku(te) vahel 20 l.
Vesi-hk vahejahuti korral on torud, mis hendavad vahejahutit ja tema radiaatorit vabad, kuid
nende ainus lesanne vib olla jahutusvedeliku
VI- 145
Aine lisamine.
Igasugune materjali ja osade lisamine on keelatud,
kui see ei ole kesolevate reeglitega spetsiaalselt
lubatud.
Poldid ja mutrid: kik autos olevad poldid, mutrid,
kruvid jne. on lubatud asendada teistega ja lukustusena kasutada kskik millist viisi (splindid,
vedruseibid jne.).
Kord eemaldatud ainet ei tohi enam kasutada. Avariis deformeerunud kere ja shassii gvendamine ja
remont on lubatud ka aine lisamisega (titeained,
keevitus jne.), muude osade avariijrgne remont
aine lisamisega on keelatud.
5.1 Mootor
5.1.1 Mootoriplokk, plokikaas
Algset silindrilbimtu on lubatud puurida max
0,6 mm eeldusel, et kubatuuriklass ei muutu. Uute
hlsside kasutamine on lubatud samadel tingimustel. Hlsside materjal on vaba. Hlsid peavad
olema seest marad, silindritega kontsentrilised,
mrjalt vi kuivalt, ja ksteisest eraldi. Kasutamata avaused plokis ja plokikaanes vib sulgeda.
Ploki ja plokikaane freesimine on lubatud.
5.1.2 Surveaste on vaba. Turbomootoritel ei tohi
see olla mitte mingil hetkel suurem kui 11,5:1. Kui
homologeeritud autol on surveaste krgem, tuleb
seda modifitseerida surveastmeni 11,5:1.
5.1.3 Plokikaane tihend on vaba.
5.1.4 Kolvid on vabad, samuti ka kolvirngad,
-srmed ja nende kinnitus.
5.1.5 Kepsud, vntvll
Lisaks sellele, mis on lubatud ldistes mrkustes, on lubatud neid osi tdelda mehaaniliselt.
5.1.6 Laagrid
Valmistaja ja materjal on vabad, nende tp ja
algsed mdud tuleb silitada.
5.1.7 Hooratas
On lubatud tdelda vastavalt ldistele mrkustele, kuid vaid nii, et algset hooratast oleks
vimalik ra tunda.
5.1.8 Toitessteem
Jooniseid I ja II (Joonised III-K1 ja IIIK-2 autodele homologeeritud alates 01.01.2010) rhma A/B
homologatsioonivormil tuleb tita. Gaasipedaali
tross ja tema kinnitus on vabad. hufilter, tema
korpus ja kogumiskamber on vabad. Vabalt hingavate mootorite survejaotuskamber on vaba, ent
see peab jma mootoriruumi. hufiltrit ja tema
korpust vib mootoriruumis mujale paigutada vi
vahetada teise vastu (vt. joon. 255-1). hutoru
hufiltri ja karburaatorite vi humteseadme
(sissepritse) vahel on vabad. Teiste snadega,
toru humteseadme ja sisselaskekollektori vi
lelaadija vahel on vaba. Ralliautodel vib moo-
juhtimine. Vee sissepritsimine ktusesse on

lubatud ainult juhul, kui see on homologeeritud
ja sellesse ei vi teha mingeid muudatusi. Igasuguste ainete vi seadmete kasutamine kttesegu
jahutamiseks on keelatud. Sisselaske- ja vljalaskekanalite avade sisemdud plemiskambris on
vabad rootormootorite ja kahetaktiliste mootorite
puhul. G-kompressori veoratas on vaba.
5.1.8.1 Karburaator
Karburaatorid on vabad, kuid nende arv, tphimte ja asukoht tuleb silitada. Samuti tuleb
silitada homologatsioonis antud karburaatorite
kttesegusiibrite avade arv ja lbimt.
5.1.8.2 Sissepritsimine
Algne ssteem, asukoht ja tp, mis on mratud
homologatsioonitunnistusega, (nit. K-Jetronic)
tuleb silitada. Nende sissepritsessteemi osade
muutmine, mis reguleerivad mootorisse mineva
ktuse hulka, on lubatud. Kttesegusiibri ava lbimt tuleb silitada. huvoolumtur on vaba.
Ktusepihustid on vabad, kuid mitte nende arv,
asukoht, paigaldusnurk ja tphimte.
Pihustid varustavad ktusetorud on vabad.
Elektronkontrollboks on vaba eeldusel, et tema
toimingute arvu ei suurendata.
Ktuserhuregulaator on vaba.
5.1.8.3 Ainult rallivistlustel
Silindrite arv max 6. lelaadimiseta mootorite max
silindrimaht: 3 liitrit kui 2 klappi igal silindril ja
2,5 liitrit kui le 2 klapi silindri kohta. Kik kaheveolised kit car (Variandileht VK) autod mootori
tmahuga suuremad kui 1,6 liitrit peavad olema
varustatud sissevtu piirajaga vastavalt nende
homologatsioonivormile lelaadimisega mootorite puhul on lubatud maksimaalne nominaalne
tmaht 2500 cm3. lelaadimise ssteem peab
vastama homologeeringule. Kikidele turbodega
autodele peab olema paigaldatud turbopiiraja,
selle kirjeldus vt Art. 254 p. 6.1 (joonis 254-4),
kusjuures piiraja siselbimt olgu 34 mm, vlislbimt kitsaimas kohas 40 mm (kahe paralleelturbo puhul vastavalt 24 mm ja 30 mm).
5.1.9 Nukkvll(id)
Vabad, vlja arvatud nende arv ja laagrite arv.
Reguleering on vaba. Nukkvlli veohammasrattad,
-rihmad, -ketid on vabad materjali ja mtude
poolest, samuti on vabad nende juhtrattad, pingutajad, korpused ning rihmade ja kettide kulgemistee ja arv.
5.1.10 Klapid
Klappide materjal ja kuju on vabad, kuid nende
homologatsioonitunnistuses toodud mdud tuleb
silitada. Klapitus on vaba. Klapipesa materjal
VI - 146
on vaba. Vedrutaldrikutele, juhtpuksidele ja vedrualustele seibidele ei esitata mingeid nudeid.

Rootormootori puhul tuleb silitada ainult neid
mte, mis on antud homologatsioonivormis.
5.1.11 Nookurid ja tukurid
Nookureid on lubatud tdelda vastavalt ldiste
mrkuste art. 5-le, tukurid on vabad eeldusel,
et neid oleks vimalik vahetada algsete vastu.
Lubatud on kasutada reguleerimisseibe.
5.1.12 Sde
Stepool(id), kondensaator, katkesti jagaja ja
steknlad on vabad eeldusel, et stessteem
(aku/stepool vi magneeto) jb samaks, kui
auto valmistaja on seda ette ninud.
Elektroonse stessteemi paigaldamine (ka ilma
mehaanilise jagajata) on lubatud (ja ka vastupidi)
eeldusel, et mingeid muid osi peale lalmainitute,
ei vahetata vi muudeta. Vntvllile, hoorattale
ja vntvlli veorattale on lubatud teha mberehituseks vajalikud muudatused. Elektroonse
stessteemi vib mber ehitada mehaaniliseks.
Steknalde arvu ei vi muuta. Stepoolide
arv on vaba.
5.1.13 Jahutus
Eeldusel, et jahutusradiaatori asukoht on sama, on
radiaator ja teda mootoriga hendavad ldvikud
vabad. Zhalusiid, tuulekojad ja nende juhtssteemid on vabad. Termostaat on vaba. Ventilaator ja
tema kasutusviis on vabad. he sama kasutusviisiga ventilaatori vib lisada. Paisupaagi paigaldamine ja muutmine on lubatud. Radiaatori korki vib
lukustada. vee sissepritsimisseadme vib vlja
llitada, kuid mitte eemaldada.
5.1.14 litus
liradiaator, li/vesi vaheti, torustik, karteriphi
ja lifilter on vabad eeldusel, et kereehitust ei
muudeta. lifiltrite arv on vaba. Tkorras lifilter
vi filtrikomplekt on kohustuslik, kogu livool
peab neid lbima. Filter on vaba, ent ta peab
olema asendatav algsega. liradiaatori lisamine
kereehitusest vljapoole on lubatud ainult juhul,
kui ta paikneb allpool rataste telgi ja ta ei paista
laltvaates. Sellisele liradiaatorile ei vi ehitada
mingit aerodnaamilist katet. liradiaatorile vib
paigaldada ventilaatori, kui see ei mju auto
aerodnaamikale. lirhku on lubatud lisada kontrollklapi vedru vahetusega. Kui karteri tuulutus on
lahtine, tuleb kasutada 2-liitrilist (kuni 2000 cm3
mootori puhul) vi 3-liitrilist (le 2000 cm3 mootori puhul) likogumisanumat. likogumisanum
peab olema lbipaistev vi lbipaistva aknaga.
likogujast vib li mootorisse sattuda ainult
raskusju mjul. Vastavalt joonisele 255-3 vib
Joonis 255-3
5.1.15 Mootori kinnitus, kaldenurk ja paigaldus
Kinnitus on vaba eeldusel, et kinnituspunktide
arv, mootori asend ja kaldenurk ei muutu ja Art.
255.5.7.1 ja 5.7.5 on tidetud. Kinnitused vib
keevitada kere ja mootori klge.
5.1.16 Vljalase
Joonised III ja IV (Joonised III-L1 ja III-L2 autodele homologeeritud alates 01.01.2010) rhma
A/B homologatsioonivormil tuleb tita. Vljalaskekollektori jrel on vljalaskessteem vaba eeldusel, et riikide mrapiiranguid ei letata (juhul,
kui sidetakse ka avalikel teedel). Vljalasketoru
ots peab paiknema seespool auto perimeetrit (vt.
ldised mrkused Art. 252.3.6). WRC: vljalase
tuleb katta kuumaekraaniga, et kuumus ja vimalikud lekked suunata auto jahedamate alade suunas.
Turbolelaadijaga autodel tohib vljalaskessteemi muuta alles peale turbolelaadijat.
Rootormootoriga autodel on vljalaskekollektori
mdud vabad juhul, kui vljalaskegaaside sissepsuavad kollektorisse on algsed. Kuumaekraane
on lubatud paigaldada vljalaskekollektori, turbolelaadija ja vljalaskessteemi vahele ainult juhul,
kui nende ainus lesanne on kaitse kuumuse eest.
5.1.17 Rihmad ja rihmarattad
Rihmad ja rihmarattad mootorivlistele seadmetele on vabad nii materjali, tbi kui ka mtude
kohalt, kuid neid ei saa eemaldada.
5.1.18 Tihendid on vabad.
5.1.19 Mootori vedrud
Neile ei esitata mingeid piiranguid, kuid nende
toimephimte tuleb silitada.
5.1.20 Starter tuleb silitada, kuid tema mark ja
mudel on vaba.
5.1.21 lelaadimisrhk
lelaadimisrhku on lubatud muuta vastavalt
art. 254 ldiste mrkuste p. 5 ja 5.1.19. lerhuklapp on lubatud muuta reguleeritavaks, kuid
mehaaniline ssteem peab jma mehaaniliseks,

elektriline elektriliseks jne. G-kompressori veoratas on vaba.
5.1.22 Lukusti.
Mootoriploki sulgemiseks vib kasutada keermega
lukustit. Lukusti ei vi kinnitada teisi detaile.
5.2 Julekanne
5.2.1 Sidur
On vaba, kuid eeldusel, et silitatakse algne
sidurikoda ja siduri tphimte (mehaaniline,
hdrau-liline, elektriline jne).
Sidurivedeliku paagid vivad asetseda sitjaruumis, kui nad on kindlalt kinnitatud ja kaitstud
vedeliku- ja tulekindla kattega.
5.2.2 Kigukast
Lisalitus- ja jahutusssteem (tsirkulatsioonipump, liradiaator, jahutushu vtt auto alt) on
lubatud (samad tingimused, kui 255.5.1.14), kuid
algne litusssteem tuleb silitada.
Kui lisahomoleeringuga kigukast on homologeeritud koos lipumbaga, ei ole selle pumba
kasutamine kohustuslik. Kigukasti sisemus on
vaba. lekandearvud peavad olema homologeeritud. Kigukasti kinnitus on vaba, kuid mitte
kinnituspunktide arv. Kigukasti li jahutamiseks
vib paigaldada tuulekoja, kuid ta ei tohi teenida
aerodnaamilisi eesmrke.
Kasutada vib:
seeriakigukasti korpust koos algsete vi lisahomologeeritud lekandearvuga hammasratastega.
lisahomologeeritud kigukasti korpust vaid lisahomologeeritud lekandearvuga hammasratastega
(hega neist).
5.2.3 Pealekanne ja diferentsiaal
Diferentsiaali limiteeritud blokeering on lubatud
eeldusel, et ta on paigaldatud algsesse korpusesse
ilma korpuse mberehituseta vastavalt eeltoodud
ldtingimustele. Lukustada vib ka seeriadiferentsiaali. Diferentsiaali toed on vabad. Tagatelje
litusssteem tuleb silitada. Lisalitus- ja jahutusssteem on lubatud samadel tingimustel, kui
p. 5.1.14.
liradiaatori ja/vi lipumba vib paigutada
sitjateruumi (mille algset kuju ei tohi muuta)
tingimusel, et see on sitjatest eraldatud vedeliku
ja tulekindla vaheseinaga.
Diferentsiaali toed on vabad.
Aktiivdiferentsiaalid on keelatud 2WD autodel.
4WD autodel peavad esi - ja tagadiferentsiaalid
ning iselukustuvad ssteemid vastama jrgnevale:
- lubatud vaid tismehhaanilised ssteemid
- diferentsiaal peab olema planetaarne vi hejaoline epitskliline
VI- 147
paigaldada kuni 1-liitrise anuma hu eraldamiseks

livahust.
linidik on vaba, ta peab olema pidevalt autos
ning mitte omama muid lesandeid. Asukohta vib
muuta.
- iselukusti peab olema plaatide ja kaldhammaste

tpi
Esi- ja tagadiferentsiaalide parameetreid vib
muuta vaid auto paigal seistes ja triistade abil
5.2.4 WRC autodel vib kasutada hdraulilisi ajameid jrgmistel tingimustel:
- hdrauliline surve torudes peab langema nullini
niipea kui mootor lpetab t
- nominaalne surve torudes ei tohi mingil ajahetkel olla suurem kui 150 bar
5.2.5 lekandevllid
Pik- ja pikivllid ei vi olla titaanist.
5.3 Rattavedrustus
Vedrustuse kinnituspunktide prdtelgede kohad
ratta ja kere juures tuleb silitada algsetena. li/
hk vedrustuse korral on sfridele kinnituvad
survevoolikud ja -klapid vabad.
5.3.1 Lisatoed
Rattavedrustuse lisatoed on lubatud samadel tingimustel, kui rhmas N (vt. Art. 254.6.3 ja joon.
255-4 ja 255-2).
5.3.2 Tugevdamine
Kinnituskohtade ja rattavedrustuse osade tugevdamine aine lisamisega on lubatud, ent kahte eri
osa ei tohi heks moodustada.
5.3.3 Stabilisaatorid
Homologeeritud stabilisaatorid vib eemaldada
vi asendada eeldusel, et nende kinnituspunktid
psivad muutumatutena. Neid kinnituspunkte
vib kasutada ka p. 5.3.1 mainitud lisatugede
kinnitamiseks. Kasutada vib ainult mehhaaniliselt reguleeritavaid stabilisaatoreid, mis on
reguleeritavad sitja poolt mehhaanilisel teel ilma
igasuguse vlise ju abita. Igasugused hendused amortisaatoritega on keelatud. hendused
esimeste ja tagumiste stabilisaatorite vahel on
keelatud. Titaani sisaldavast sulamist valmistatud
stabilisaatorid on keelatud.
5.3.4 Sharniirid
Vib valmistada muust materjalist kui algsed, kuid
nende telg peab jma paigale vastavalt
joon. 255-5.
Joonis 255-5
VI - 148
Kinnitused kerele vib muuta:

Uniball-sharniirideks. Algse kinnituse vib ra
ligata ja asemele keevitada uus
kasutada jmedamaid polte
kinnituskohti vib tugevdada aine lisamisega,
kuid ainult 100 mm raadiuses kinnituskohast.
5.3.5 Peavedrud
Materjal ja mdud on vabad, kuid vedru tp
tuleb silitada. Vedrude tugitaldrikud vib muuta
reguleeritavaks (ka aine lisamisega). Spiraalvedru
vib asendada mitme spiraalvedruga, kuid see uus
komplekt peab olema ilma igasuguste muudatustega vahetatav algsega. Kliirensit vib muuta vaid
auto paigal seistes ja triistade abil
5.3.6 Amortisaatorid
Valmistus on vaba. Arv, tp (teleskoop-, varb-),
toimeviis (hdrauliline-, hrde-, sega- jne.) ja
kinnituspunktid peavad silima. Gaasamortisaator
loetakse hdrauliliseks. Kui MacPhersoni knla
amortisaatoriosa vahetades on vaja vahetada kogu
knal, peab see olema algsega vrreldes mehaaniliselt identne, vlja arvatud amortisaator ise ja
spiraalvedru tugitaldrik.
Kui amortisaatoritel on eraldi vedelikupaagid sitjateruumis vi vaheseinata pagasiruumis, peavad
need paagid olema tugevalt kinnitatud ja kaitstud.
Vib paigaldada ratta liikumise tkkeid, ks tke
iga ratta kohta. Tkke ainus eesmrk peab olema
liikumise piiramine amortisaatori survestamata
asendis.
Igasugune amortisaatorite elektrooniline juhtimine on keelatud.
5.4 Rattad ja rehvid
Komplektne ratas (sdamik, vits ja rehv) on vaba
eeldusel, et ratas mahub tiivakoopasse ja iga
rattateljest lalpool olev komplektse ratta osa
on tiivaga kaetud (lalt mitte nhtav). Rataste
poltkinnituse vib muuta tikkpoltkinnituseks. Ainult rallivistlusteks peab ratas olema kinnitatud
vhemalt 4 poldi vi nelja tikkpoldiga. Mootorrattarehvide kasutamine on keelatud.
Komplektse ratta laius ei vi letada:
rallidel teistel vistlustel
kuni 1000 cm3 7 7
1150 cm3 7 7
1400 cm3 8 8
1600 cm3 8 8
2000 cm3 9 9
2500 cm3 9 9
3000 cm3 9 9
3500 cm3 9 10
4000 cm3 9 10
4500 cm3 9 11
5000 cm3 9 11
le 5000 cm3 9 12
peetavatel kiirusvistlustel (ringrada, mkketus,

slaalom).
5.5.6 Piduritorud
On lubatud vahetada lennukitstuses toodetud
torude vastu.
Pidurivedeliku paagid vivad asetseda sitjaruumis, kui nad on kindlalt kinnitatud ja kaitstud
vedeliku- ja tulekindla kattega.
5.5.7 Pidurisuportid.
Kasutada vib ainult A-rhma homologeeritud
pidurisuporti. Lubatud on ks pidurisuport ratta
kohta. Suporti tsilinder peab olema mmargune.
5.5.8 Peasilinder
Pidurissteemi peasilinder peab olema homologeeritud.
5.6 Rooliseade
Roolivimendi vib vlja llitada, kuid mitte eemaldada.
5.6.1 Rooliseade, mis prab enamat kui 2 ratast,
on keelatud
5.6.2 Roolivimendi ei tohi olla elektrooniliselt
juhitav. Vimendi tohib olla vaid sitja fsilise
t kergendamiseks. Kui tooteautol on elektrooniliselt juhitav vimendi:
- kui ssteem silitatakse, ei tohi teda muuta,
kuid elektroonilise juhtseadme vib mberprogrammeerida.
- tohib kasutada homologeeritud analoogi, mis
pole elektroonselt juhitav
5.7 Kereehitus
5.7.1 Kergendamine ja tugevdamine
Vedrustatud kere tugevdamine on lubatud eeldusel, et kasutatav aine jlgib tugevdatavat pinda
ja on temaga kontaktis. Komposiitmaterjalidega
tugevdamine on lubatud vaatamata aine paksusele
vastavalt joonisele 255-8.
Joonis 255-8
Isolatsioonimaterjal on lubatud eemaldada auto
phja alt, mootoriruumist, pagasiruumist ja rattakoobastest.
Kasutamata toed ja kronsteinid (nit. tagavararatta oma), mis paiknevad kere kljes, on lubatud
eemaldada, v.a. juhtudel, kui nad on selliste meVI- 149
WRC ja Kit autodel on velje lbimt klassides

vaba kuni 18-ni.
Velje lbimtu on lubatud suurendada vi vhendada kuni 2 tolli algsest (max 18). Auto all
olevad rattad ei pruugi olla sama lbimduga.
Rallidel ei tohi komplektse ratta lbimt letada
650 mm, arvestamata vimalike naeltega rehvis.
Juhul, kui ratas on fikseeritud tsentraalmutriga, peab sellel mutril olema kogu vistluse ajal
Dauglo-punaseks vrvitud ohutussplint, mis tuleb vahetada iga rattavahetuse jrel, samuti peab
alati olema varuks varusplinte.
8x18 velje vhim lubatud kaal on 7,8 kg. Ralliautodel on stantsitud magneesiumist alla 18 veljed
keelatud, ka 18 keelatakse alates 01.01.2003.a.
5.5 Pidurissteem
Pidurissteem on vaba eeldusel:
- et sisaldab kahte sltumatut ahelat, mis on
opereeritavad he pedaali abil (kaks selgelt eristatavat ahelat piduripedaali ja pidurisuportite vahel,
mille ainsaks hendavaks lliks on pidurdusjudu
tasakaalustav seade)
- peasilindri ja pidurisuportite vahel ei tohi asetseda mingit seadet vi ssteemi
Infokogumissensoreid, piduritulede llitusi, otse
sitja poolt ksitsetavaid esi-ja tagapiirajaid ning
ksipidurit ei loeta ssteemiks.
5.5.1 Pidurikatted
Pidurikatted ja nende kinnitusviisid klotsidele on
vabad eeldusel, et katete dimensioonid ei muutu.
5.5.2 Pidurivimendid, pidurdusju regulaatorid,
antiblokeering
On lubatud lahti hendada, kuid mitte eemaldada.
Regulaatorid on vabad. Pidurdusju regulaatorit ei
vi paigaldada vljapoole ruumi, kus ta algsena
paiknes (mootoriruum, salong, auto all jne). Pidurivimendi vib ka eemaldada.
5.5.3 Pidurite jahutus
Homologeeritud pidurite porikaitseplekid vib
eemaldada vi muuta, kuid mitte aine lisamisega.
Ainult ks painduv toru iga ratta juures pidurite
jahutamiseks on lubatud, kuid toru siselbimt
ei vi letada 10 cm ja toru ei tohi paista, kui
autot vaadeldakse laltpoolt. Jahutustoru vib
koosneda kahest torust, kui mlema siselbimt
on kuni 7 cm.
5.5.4 Pidurikettad
Ainuke lubatud ttlemisviis on gvenduslihvimine. Lubatud on lisada vahend ratta poolt korjatava
prahi rakraapimiseks.
5.5.5 Ksipidur
On lubatud eemaldada ainult suletud radadel
haaniliste osade tugedeks, millede eemaldamine

on keelatud.
Salongis, pakiruumis, mootoriruumis ja tiivakoobastes olevad augud on lubatud katta vaid metallvi plastikmaterjaliga, mis keevitatakse, liimitakse
vi needitakse. Kiki muid auke on lubatud sulgeda vaid kleeplindiga.
5.7.2 Kere vljastpoolt
5.7.2.1 Kaitserauad
Pstelemendid vib eemaldada
5.7.2.2 Rattakapslid, ilukilbid
Rattakapslid vib eemaldada, ilukilbid tuleb eemaldada.
5.7.2.3 Klaasipuhastid
Puhasti mootor, asukoht, harjad ja mehhanism on
vabad eeldusel, et vhemalt ks puhasti tuuleklaasil on silitatud. Tuuleklaasi pesumehhanism
on lubatud eemaldada. Tuuleklaasi pesupaagi vib
vahetada suurema vastu ja paigaldada salongi,
pagasiruumi vi mootoriruumi vastavalt art.
252.7.3-le.
5.7.2.4 Iluliistud
Vib eemaldada. Iluliistuks loetakse sellist auto
osa, mis jrgib auto vlist kontuuri ja on kitsam,
kui 25 mm.
5.7.2.5 Tungrauapesad
Arvu vib suurendada, neid mujale viia vi neid
tugevdada.
5.7.2.6 Tulede katted
Tulede katted on lubatud eeldusel, et nende ainus
lesanne on kaitsta tulesid ja nad ei mju auto
aerodnaamikale.
5.7.2.7 Numbrimrk
Paigutus ja tp on vabad, kuid arvestada tuleb
vistluste maa reeglitega.
5.7.2.8 Numbrimrgi kinnitus
On lubatud eemaldada, kuid mitte taganumbrimrgi valgustusssteem.
5.7.2.9 Klaaside kinnitus
Tuuleklaasi ja klgklaaside lisakinnitused on
lubatud, kuid nad ei vi mjuda auto aerodnaamikale. Kasutada vib ainult seeriatoodangu vi
optsioonivariandina homologeeriud tuuleklaase
miinimumkaaluga 9,2 kg.
5.7.2.10 Phjapantserid
On lubatud ainult rallivistlustel eeldusel, et on
tidetud kliirensinuded, et nad on eemaldatavad
ja on ette nhtud ainult mootori, radiaatori,
vedrustuse, kigukasti, ktusepaagi, julekande,
vljalaskessteemi vi tulekustutite kaitseks. Phjakaitse peab olema kas alumiiniumsulamist vi
terasest, paksusega vhemalt 4 mm(Al) vi 2 mm
(teras). Samuti vib phjakaitse laosa tugevdada
VI - 150
metallist vi komposiitmaterjalist ribidega, vib

lisada mittestruktuurseid komposiitosi. Kaitse
vib ulatuda kogu kaitseraua laiuselt ning asetseda vaid eespool esitelge.
5.7.2.11 Tiivakoopad
Metallsiseservad on lubatud tagasi painutada,
plastikservad, mis ulatuvad rattaruumi, on lubatud
lhemaks ligata. Plastikust heliisolatsioonimaterjal rattakoopas on lubatud eemaldada, vahetada alumiiniumist samakujuliste vastu ja vastupidi.
5.7.2.12 Suruhktungraud
On lubatud ainult ringradadel ja ilm suruhupudelita pardal.
5.7.2.13 Hlmad ja kardinad
On keelatud. Kik mittehomologeeritud osad, mis
paiknevad vedrustatud osa ja maapinna vahel
on tingimusteta keelatud. kski vastavalt art.
254.5.7.2.10 paigaldatud phjapantser ei vi
mjuda auto aerodnaamikale.
5.7.2.14 Uksehinged
Uste hingesid ei tohi modifitseerida.
5.7.3 Kere seestpoolt
5.7.3.1 Istmed
Esiistmeid vib nihutada tahapoole, kuid mitte le
selle psttasapinna, mille mrab algse tagaistme
esiserv. Mdetakse sitja lgade tagaservast.
Kaassitja istme ja tagaistmed vib eemaldada.
5.7.3.2 Vahesein
Tule- ja vedelikukindel vahesein ktusepaagi ja
salongi vahel on vajalik juhul, kui ktusepaak
asub pakiruumis ja tagaistmed on eemaldatud.
Kahemahulistes autodes on sellisel juhul vajalik
kasutada vhemalt lbipaistvat ja mitteplevat
lisaplastikkorpust. Kahemahulistel autodel, mis
homologeeriti peale 01.01.1998.a. ja kus paak on
pagasiruumis, tuleb paigaldada tule- ja tilkumiskindel mbris paagile ja tankimistorule.
Kolmemahulistel autodel, mis homologeeriti
peale 01.01.1998.a., peab tule- ja vedelikukindel
vahesein eraldama sitjateruumi paagist. Samas
soovitatakse vaheseina asemel ehitada paagile
mbris nagu kahemahulistel autodel.
5.7.3.3 Armatuurlaud
Vib eemaldada detailid, mis paiknevad armatuurlaua taga ja pole selle lahutamatud osad. Keskkonsooli osi vib eemaldada, need osad ei tohi kanda
kttessteemi ega instrumente (joon 255-7).
Joonis 255-7
Jooonis 255-14
b) Kui antud klgkaitseid ei eemaldata, vib
uksepaneelid valmistada vhemalt 0,5 mm paksusest lehtmetallist, vhemalt 1 mm paksusest
ssinikiust vi mnest muust vhemalt 2 mm
paksusest tugevast ja mitte-plevast materjalist.
Sama kehtib kaheustelistele autodele tagaakende
alla jvas osas.
Elektriajamiga klaasitstjad vib asendada
mehhaaniliste ajamitega. 4- ja 5-ukselistel autodel vib tagumiste kljeakende mehhanismi
asendada seadmega, mis lukustab aknad suletud
asendisse.
5.7.3.5 Prand
Vaibad on vabad ja vib seega eemaldada.
5.7.3.6 Muu polster ja mraneelav materjal
Vib eemaldada, v.a. need, mis on ksitletud Art.
5.7.3.4 (Uksed) ja 5.7.3.3 (Armatuurlaud).
5.7.3.7 Kttessteem
Algse kttessteemi vib eemaldada, ent elektriline udutrje (vi selle analoog) peab silima.
5.7.3.8 Kliimaseade
Vib lisada vi eemaldada, kuid soojendus tuleb
tagada.
5.7.3.9 Rooliratas
Vaba, rooliluku vib eemaldada. Rool vib paikneda nii vasakul kui ka paremal, kuid detailid
peavad olema tehasevalmistusega ja mingeid
muudatusi keres ei tohi teha, v.a. mberpaigutusega hdavajalikke.
Rooli kiire vabastamise mehhanism peab olema
ksitletav kollast vrvi kangist, mis paikneb
kontsentriliselt rooliratta teljega. Kang peab ttama tmmates seda rooliratta telje suunaliselt.
5.7.3.10 Ohutuspuur
Paigaldamine on lubatud vastavalt Art. 253.8.
5.7.3.11 Aknariiul
Kahte mahtu keredes vib aknariiuli eemaldada.
5.7.3.12 hutorud
Vivad kulgeda lbi salongi, kui nende lesandeks on salongi ventileerimine.
5.7.4 Lisaseadmed
Kik sellised lisaseadmed, mis ei mjuta mootori
vimsust, kikude vahetamist, auto juhitavust,
pidurdamist vi teelpsivust, on lubatud. Kik
juhtimisseadmed peavad silitama oma toimefunktsiooni, kuid neid vib mugandada (nit.
pikem ksipiduri kang, piduripedaalikatted jne.
Alljrgnev on lubatud:
1) homologeeritud auto aknaid vib muuta FIA
poolt homologeeritud moel, st. vastaval vormil.
2) kikvimalikud mteriistad, kui nende kasutamine on ohutu
3) vahetada helisignaal vi paigaldada lisahelisignaal (ka kaassitja jaoks). Helisignaal pole
kohustuslik suletud radadel.
4) elektrillitite vahetamine, lisamine jne.
5) fly-off ksipidur
6) tagavararatas(rattad) pole kohustuslik. Kui ta
aga on, peab ta olema hsti kinnitatud (mitte
reisija kohale). Paigaldamisega ei vi kaasneda
kereehituse vliseid muudatusi.
7) kindalaekasse ja ustesse saab teha lisataskuid
kasutades algseid polstreid
8) vaheseintele isolatsioonimaterjali lisamine
kaitseks tule eest on lubatud
9) kiguvahetusssteemi liigendite vahetamine
on lubatud.
5.8 Elektrissteem
5.8.1 Nimipinge
Ssteemi nimipinge (ka stessteemi toiteahelas) tuleb silitada.
5.8.2 Releed ja kaitsmed
Lisamine on lubatud. Elektrijuhtmed ja nende
isolatsioon on vabad.
5.8.3 Akupatarei
Akude esialgne arv tuleb silitada. Valmistus
ja mahtuvus on vabad. Akupatarei peab olema
tugevalt kinnitatud ja kaetud lhihenduste ja
purunemise vltimiseks. Tema asukoht on vaba,
kuid salongis vib ta asuda ainult esiistmete taga
ja sel juhul tuleb tema aurude juhtide vljapoole
salongi (vt. joon. 255-10 ja 255-11). Kuivaku
tuleb elektriliselt tielikult kaitsta.
VI- 151
5.7.3.4 Uksed
Vib eemaldada mrasummutava materjali uste
seest eeldusel, et ukse vlisilme ei muutu.
a) Uste allosas vib klgkaitse koos polstriga eemaldada ning asendada mitte-plevast materjalist komposiitpaneeliga joonise 255-14 kohaselt,
mis ulatub kuni ukse toeni.
Joonis 255-10
Joonis 255-11
Juhul, kui aku on ra viidud oma algselt kohalt,

peab ta olema kere klge kinnitatud uude metallpesasse kahe metallklambriga, milledel on
isolatsioonkate ja poltide ning mutritega. Klambrite kinnituspoldid peavad olema min. 10 mm
lbimduga ja kinnituskohad tuleb tugevdada
vhemalt 3 mm paksuse ja 20 cm2 pinnaga metallplaadiga. Aku tuleb pealt katta lekkimist vltiva
plastikkarbiga.
5.8.4 Generaator ja pingerelee
Vabad, kuid generaatori ajamit ei vi muuta.
Pingerelee ja generaatori asukohta vib muuta
vaid kereosa piires, kuhu nad algselt paigaldati
(mootoriruumi piires jne)
5.8.5 Valgus- ja signalisatsiooniseadmed
Peavad titma selle riigi liiklusseadusi, kus toimub
vistlus. Seega vib gabariit- ja suunatulede
asukohta muuta, kuid algsed augud tuleb katta.
Valmistus on vaba. Standardvarustuses olevat valgustusseadmed peavad olema samad, mis tootja
on ette ninud knesoleva mudeli jaoks. Laternaklassid, reflektorid ja pirnid on vabad. Algsed
peatuled vib vahetada teiste vastu, milledel on
samad valgustusomadused, kuid selleks ei vi keresse ligata auke ja algsete laternate augud tuleb
tiesti sulgeda. Vljapratavate peatulede ajamit
ja energiaallikat vib muuta.
Lisatulede kasutamine on lubatud eeldusel, et
laternate koguarv ei leta 6 ja on paaris. Kui udulaternad silitatakse, loetakse lisatuledeks.
Vajaduse korral on lubatud lisalaternad paigaldada
kereehitusse vi radiaatorivresse, kuid sel juhul
peavad lisalaternate paigalduseks tehtud avaused
olema laternatega tielikult kaetud.
Tagurpidikigutule paigaldamine on lubatud ja see
on lubatud ka uputada kereehitusse. Tagurpidikigutuli tohib pleda ainult ajal, kui tagurpidikik
VI - 152
on sisse llitatud (liiklusseadusi tuleb tita).

Neljakandilised peatuled on lubatud asendada
kahe mmargusega ja vastupidi juhul, kui nad
sobivad avausse ilma kere mberehituseta. Asendusel tekkivad avaused tuleb tielikult katta.
Numbrivalgustus ei ole kohustuslik kiirusvistlustel. Kui numbrimrgi kronsteinid ja valgustust
muudetakse, vib algse numbrivalgustuse eemaldada. Vistlusjuhend vib muuta lalolevad
tingimused.
5.9 Ktusepaagid
5.9.1 Maht
Sltuvalt mootorimahust ei vi paakide kogumaht
letada jrgmisi suurusi:
kuni 700 cm3 60 l
7011000 cm3 70 l
10011400 cm3 80 l
14011600 cm3 90 l
16012000 cm3 100 l
20012500 cm3 110 l
le 2500 cm3 120 l
Ainult rallis ei tohi le 1400 cm mootorimahuga
autodel ktusepaakide kogumaht olla suurem kui
95 l.
5.9.2 Paigaldamine
Algne ktusepaak on lubatud asendada FIA poolt
homologeeritud ohutu ktusepaagiga FT3-1999,
FT 3,5 vi FT 5 ktusepaagiga. Sellisel juhul on
paakide arv vaba ja nad peavad paiknema pakiruumis vi paagi algsel kohal. Kogumispaagi (max
maht 1 l) konstruktsioon on vaba.
Erinevate homologeeritud paakide ja loetletud FT
paakide kombinatsioon on samuti lubatud eeldusel, et nende kogumaht ei leta p. 5.9.1.
Algse paagi asukohta vib muuta ainult neil
autodel, kus ta tootja poolt on paigaldatud salongi vi sitjate lhedusse. Sel juhul on kaks
vimalust: kas ehitada kaitsekate vi paigaldada
paak pakiruumi. Sellega seoses on lubatud teostada vajalikud mberehitused (titeava asukoht,
ktusepump, levoolutoru). helgi juhul ei vi
need muudatused tuua kaasa kere kergendamist
vi tugevdamist le 255 p. 5.7.1 lubatu, v.a. algse
paagi eemaldamisel tekkinud ava, mis on lubatud
katta paneeliga.
Paagi titeava on lubatud paigaldada aknapaneelidesse. Ktusessteemi on lubatud ehitada ktuse
jahutusradiaator mahuga max 1 l.
Lubatud on puurida kaks ava (maksimaalse lbimduga 60 mm) auto prandasse, milliste ainsaks eesmrgiks vib olla ktusepaagi titmiseks/
thjendamiseks meldud torude lbimine.
5.9.3. Suurendatud mahtuvusega ktusepaake
6. Erimrused Super 1600 komplektautodele.

6.1. Mrang.
S1600 komplektautod on arendus A-rhma homologeeritud mudelist, seega peab ta olema ehitatud
A-rhma tingimustele vastavalt. Lubatud on vaid
esivedu ja vabalthingav mootor kuni 1600 cm
tmahuga. Aluseks Super 1600 Kit Variant (VKS1600) homologatsioon, millele muudatusi ei tohi
teha.
6.2. Kaal.
Miiimumkaaluks 1000 kg (vastavalt Art.4.3.-le).
Lubatud kombineeritud miinimumkaaluks 1150 kg
autole koos kahe sitjaga.
6.3. Eripiirangud.
6.3.1. Mootor
a) surveaste kuni 13/1.Kolvi pinda vib tdelda
vaid kompressiooni seadistamiseks.
b) veepritse ktusessteemi keelatud
c) muudetav steaja ssteem keelatud
d) muudetava geomeetriaga sisselaske- ja vljalaskekollektorid on keelatud vi lahtihendatud.
Kollektorid peavad olema homologeeritud. Vljalasketorustiku seina minimaalne paksus on 0,9
mm mdetuna sirgel torul.
e) mootori lubatud prete arv maksimaalselt
9000 p/min
6.3.2. Julekanne.
a) sidur: vhim lbimt 184 mm, ssinikkettad
keelatud
b) kigukast: lubatakse homologeerida hte
kigukasti, millel 6 edasi- ja 1 tagasikik ning
3 pealekandearvu. Korpus alumiiniumsulamist.
Vhim komplekse kigukasti kaal 35 kg (koos
diferentsiaaliga, ilma tugedeta, lita, sidurita,
vlisllituseta, pooltelgedeta).
c) pealekanne: lubatud ainult homologeeritud
mehaaniline piiratud plaatdiferentsiaal, muid
diferentsiaale kasutada ei tohi. Plaatide arv ja
tp on vaba. Igasugune hdro- vi elektriajam
on keelatud. Viskoossidurit ei loeta mehaaniliseks
ssteemiks.
6.3.3. Vedrustus.
a) tshoovastik: ei tohi olla sitjaruumist seadistatav.
b) amortisaatorid: homologeeritud, ks amort
ratta kohta. Kasutatav vesijahutus peab olema
homologeeritud.
6.3.4. Rattad. Rehvid.
Veljed peavad olema alumiiniumist.
a) kruusarallidel lubatud vaid 6x15 veljed, asfaltrallidel ainult 7x17 veljed.

b) keelatud on igasugused seadmed rehvirhu
muutmiseks silitamaks rehvi siduomadusi. Rehvi
sees vib olla vaid hk.
6.3.5. Pidurissteem.
Piduridetailid vastavalt homologeeringu loendile.
Esipiduriketta lbimt kuni 300 mm kruusarallidel ja 355 mm asfaldirallidel, tagakettad kuni 300
mm.
6.3.6. Elektrooniline juhiabi.
Juhiabissteemid ja nende andurid on keelatud
(ABS, ASR, EPS jt). Vaid homologeeritud ste ja/
vi sissepritse vljallitamisssteem kiguvahetuses on lubatud.
Sensorid informatsiooni hankimiseks peavad olema homologeeritud VK-S1600 variandilehel. Kik
muud sensorid on keelatud. Ent kasutada vib
hte kiirusesensorit vedava ratta kohta, kuid mitte
mingil juhul ei tohi informatsioon antud sensoritest liikuda infosalvestisse vi elektroonilisse
juhtimisseadesse.
6.3.7. Kereehitus.
a) kski uus auto ei saa S1600 homologeeringut
(VK-S1600), kui ta laius letab 1805 mm.
b) tagumine aerodnaamiline seade (va. selle
toed) peab olema fiiberklaasist.
6.3.8. Materjalide kasutamine.
a) keelatud on kasutada titaani ja magneesiumi,
va. detailides, mis olid VK-S1600 arengu alusmudelil. Titaani vib sisalduda pidurissteemi kiirllituse hendustes.
b) ssinik- ja kevlarmaterjale vib kasutada vaid
hes kihis ja kinnitatuna detaili nhtavale poolele.
6.3.9. Ohutuspuur.
Nutav FIA homologeering, vaid ks puur on
homologeeritav. Puuri phikaarte mdud: min
lbimt 45 mm, paksus 2,5 mm, tmbetugevus
50 daN/mm.
6.3.10. Ktusepaak.
Lubatud FIA heakskiiduga tootjalt (FIA/FT3 ja
FIA/FT3-1999 vastavuses) ja homologeeritud.
7. Piirangud World Rally Car 2
homologeeringuga autodele.
Vt www.autosport.ee
VI- 153
vib kasutada eritingimustes (krbed, polaaralad

jmt), vajalik FIA heakskiit ja ASN eriluba.
E-rhma (E-2WD) tehnilised tingimused

1. MRATLUS
Kasutada vib ainult rhmadesse A ja N homologeeritud autosid, mille homologatsioonithtaeg

on lppenud ja samuti mittehomologeeritud
autosid. Mittehomologeeritud autode kasutamine
on lubatud ainult juhul, kui nad vastavad FIA
Lisa J Art. 252 ja 253-le.
2.KAALU ALAMMRAD
kubatuur 2 klappi silindrile le 2 klapi silindrile

kuni 1000 cm 620 kg 700 kg
1300 cm 700 kg
760 kg
1600 cm 780 kg 850 kg
2000 cm 860 kg 930 kg
2500 cm 940 kg 1030 kg
3000 cm 1020 kg 1110 kg
le 3000 cm 1130 kg 1230 kg
3. LUBATUD MUUDATUSED
ja TIENDUSED
3.1 Mootor
3.1.1 Mootorit on lubatud vahetada sama autotootja piires. Mootori asukoht algse ruumi piires
on vaba. Kinnituspunkte kerele vib lisada
3.1.2 Algset kubatuuri vib muuta hlssides, puurides vi kolvikiku muutes.
3.1.3
Vntvll
on
vaba.
3.1.4 Vntvlli laagrite tp ja arv tuleb silitada.
3.1.5 Plokikaas on vaba, kui silindri kohta on
2 klappi. Homologeerimata mitmeklapilistel
mootoritel peab kasutama algset plokikaant.
Sama automargi mitmeklapilisi mootoreid vib
kasutada vaid tehase komplektsuses, tingimusel, et vistleja suudab dokumentaalselt
testada konkreetse auto margi ja mudeli, kust
mootor on prit. Nukkvllide arv ja paigutus
tuleb silitada igasuguste mootorite puhul.
3.1.6 Turbo- ja kompressormootorid on keelatud klassides alla 2000 cm (s.t. kubatuur
x 1,7 on alla 2000 cm, vankel- ja diiselmootoritel x1,5). Maksimaalne turbo huvtuava
lbimt peab vastama rhma A nuetele.
3.1.7 Gaasipedaali ja segusiibrite vaheline hendus peab olema mehhaaniline.
3.1.8 Vljalaskekollektor on vaba, summuti mratase peab vastama FIA mrapiiridele rallidel 103 dBA/3500pm
3.1.9 litusssteem on vaba, liradiaatori paigaldamine vljapoole kereplekke on lubatud ainult
VI - 154
allapoole esirataste telgi ja mitte vljapoole kere

laltvaadet. Ei ole lubatud paigaldada salongi.
3.1.10 Nukkvll(id) ja klapimehhanism on vabad
jrgmistel eeldustel:
- vllide arv ja asukoht tuleb silitada
- reguleeritav nukkvll on lubatud
- klapivedrude tp ja tphimte tuleb silitada.
3.1.11 Jahutusssteem: ventilaator, veepump ja
radiaator on vabad, kuid neid ei vi paigaldada
salongi.
3.1.12 Hooratas on vaba.
3.1.13 Toitessteem on vaba.
3.1.14 Vistlusklassides kuni 2500 cm k.a. vib
mootori tmaht letada vistlusklassis lubatud
tmahtu kuni +2,5%.
3.2 Julekanne
3.2.1 Sidur on vaba jrgmiste piirangutega:
- sidurit vib juhtida ainult juhi jalaga, kui teistsugune ssteem pole homologeeritud (esitada
homologatsioon)
- automaatkigukasti sidur peab olema homologeeritud (esitada homologatsioon).
3.2.2 Homologeeritust erineva kigukasti kasutamine on lubatud jrgmiste piirangutega:
- algne asukoht tuleb silitada
- ainult mehhaaniline kigukast, mida kontrollib
mehhaaniliselt juht, on lubatud
- ttav tagurpidikik on kohustuslik
- kigukangi asukoha muutmiseks vajalikud keremuudatustd on lubatud.
3.2.3 Lubatud ainult ks vedav sild. Neljarattaveolist autot vib muuta kaherattaveoliseks.
3.2.4 Poolteljed on vabad.
3.2.5 Pealekanne koos korpusega ja diferentsiaal on vabad. Diferentsiaal on kohustuslik.
3.2.6 Tagasild on vaba, telje tp tuleb silitada.
3.3 Vedrustus
3.3.1 Tugivarred ja tshoovad on vabad jrgmiste piirangutega:
- vedrustuse tp peab siluma
- kasutada vib konkreetsele automudelile ette
nhtud tugivarsi ja tshoobi, mida vib tugevdada
-lubatud on kasutada ka tmmatud torust (vajalik
sertifikaat) tshoobi ja tugivarsi, eeldusel, et
need on vimalik asendada algsetega
-vedrustuse ja sillakinnituste puksid on lubatud
asendada nn. uniball tpi puksidega
- teljevahet vib muuta kuni 30 mm.
3.3.2 Vedrustuse osade kinnituspunktid auto
kerele on vabad.
vib eemaldada. Kindalaeka vib eemaldada.

3.4.6 Armatuurlaud peab prinema vhemalt
samalt automargilt. Teistsuguse nidikuteploki ja
llitite paigaldamiseks vib armatuurlauda teha
vastavad muudatused.
3.4.7 Rattatelgede alapoolel olevad hujuhtijad
on vabad. Spoilerid vib eemaldada. Homologeerimata spoilereid vib kasutada jrgmistel
tingimustel:
- lalt- ja eestvaates ei vi nad letada auto
rejooni
- spoiler koos oma kinnitusega peab kljeltvaates
mahtuma 20 x 20 cm ruudu sisse.
3.4.8 Tiibade pinnimine on lubatud. Tiivalaiendid on lubatud, nende materjal on vaba, kuid
auto ei vi hestki kohast muutuda laiemaks
kui 14 cm. Tiivalaiendi alt vib tiiva ra ligata.
Tiivakoopa sisepleki muutmine (mitte eemaldamine) rattaruumi suurendamiseks on lubatud.
Poritiib peab alati katma ratast 50 tahapoole ja
30 ettepoole rattatelge lbivat vertikaaljoont.
3.4.9 Kaitseraudade kasutamine ei ole nutud,
vlja arvatud neil autodel, millel kaitseraua
eemaldamine muudab auto konstruktsiooni vi
muutub ohtlikuks kas sitjaile vi pealtvaatajaile
(nit. Samara). Juhul kui kaitseraud eemaldatakse, tuleb ka nende kinnitused eemaldada.
3.4.10 Esivre muutmine vi vahetamine on
lubatud, eemaldamine keelatud.
3.4.11 Lubatud on vaid hdaprased tagavararatta koopa muudatused summutissteemi vi
turvapaagi paigaldamiseks. Koopa eemaldamine
on keelatud. Tagakiviplle sisse vib teha ava
summuti lbiviimiseks.
3.4.12 Kui ktusepaak asub sitjatega samas
ruumis, peab paaki ja sitjateruumi eraldama
tule-ja vedelikukindel vahesein vi konteiner.
3.4.13 Kui ei kasutata auto algseid istmekinnitusi ,siis tuleb istmed kinnitada kahele nelikanttorule (min.25x25x3mm) mis keevitatakse risti
auto pikiteljega ,kljekarbi ja kesktunneli vahele.
Iga kinnituspunkt peab olema tugevdatud 40cm2
suuruse ja 3mm paksuse tugevdusplaadiga. Tugevdusplaadi he klje mde vhemalt 60mm.
Istmete kinnituskronsteine vahetult siduki
prandale kinnitada on keelatud. Lubatud on ka
kasutada istmekinnitusi vastavalt FIA joonisele
253-65B.Istme kljekinnituste min. paksus 3mm
(kergsulami puhul 5mm) kui ei ole homologeeritud teisiti
3.5 Pidurid
3.5.1 Homologeerimata mitteblokeerivad pidurid
on keelatud.
3.5.2 Ksipidur ehk seisupidur on kohustuslik.
VI- 155
3.3.3 Lisatugesid vib paigaldada, vltimatud

keremuudatused on lubatud.
3.3.4 Lisavedrude paigaldamine on lubatud juhul,
kui phivedru tp ja tegevusphimte siluvad.
3.3.5 Aktiivvedrustus ja sidu ajal muudetav
vedrustus ning amortisaatorid on keelatud, muidu on amortisaatorid vabad.
3.3.6 Stabilisaatorid on vabad, ka juhul, kui nad
on vedrustuse osadeks.
3.3.7 Roolilekande korpus tuleb silitada algsena. Roolivimendi vib lisada vi eemaldada.
3.3.8 Homologeeritust erinev neljarattajuhtimine on keelatud (esitada homologatsioon).
3.3.9 Veljed ja rehvid peavad vastama rhma A
nuetele.
3.4 Kere
3.4.1 Kereehitus peab olema terasest, 2- ja 4-ukseversioonide kasutamine on lubatud. Kergendamised ja muudatused, mida ei ole konkreetselt
lubatud, on keelatud. Tugevdamine on lubatud ka
juhul, kui tugevdav materjal ei jrgi algset materjali. Kik luugid ja uksed peavad olema vljast
avatavad. Esiuksed peavad olema avatavad nii
seest kui vljast.
3.4.2 Plastikakende kasutamine on lubatud,
vlja arvatud tuuleklaas. Plastikust aknad peavad
olema purunematust (kokkupainutamisel mittepurunevast) materjalist, minimaalse paksusega
1,2 mm. Plastikust kljeaknad tohib auto kerele
kinnitada ainult liimimise ja/vi neetimise teel,
needi lbimt kuni 3,2mm.
3.4.3 Mootoriruumi kate, pagasiruumi(taga)
luuk, tagumised uksed ja esiporitiivad (juhul kui
on tehase poolt polditavad) vivad olla kiudmaterjaliga armeeritud plastikust (paksus 1,52,5mm) vi alumiiniumist (paksus 1,0-1,5mm).
Mootoriruumi kattesse vib lisaks tehase luugis
olevatele algsetele avadele teha kuni 2 huvtuava kogupindalaga 500cm2 (tolerants+0cm2).
Lisaavade pindala mdetakse mootoriruumi
katte tasapinnal, olenemata hukogujate, ribide
vms. olemasolust ja kujust. Avad tuleb katta
metallvrguga vi ribidega, mis ei tohi olla mootoriruumi katte pinnast krgemal kui 35 mm. Esiuksed peavad vliselt ja materjalilt olema algsed.
3.4.4 Salongi ventileerimiseks on katusele
lubatud paigaldada huvtja(d), mis peab(vad)
vastama auto homologatsioonile. Lubatud on kasutada ka teistele automarkidele homologeeritud
huvtjaid.
3.4.5 Esiuste polster tuleb juhul, kui ei kasutata
algset polstrit, asendada vhemalt 1 mm paksuse
alumiinium- vi teraslehega, mis kinnitatakse
neetide vi plekikruvidega. Kik muu polsterduse
3.5.3 Juhul kui ei kasutata algset pidurissteemi, on vhemalt kahekontuurilised pidurid

kohustuslikud.
3.5.4 Muus osas on pidurid vabad.
3.6 Muu varustus
3.6.1 Juhtmete ja torude ssteemi paigutust ja
materjali vib muuta (see puudutab aknapesu,hu-, jahutusvedeliku- ja ktusetorusid ning
pidurivedeliku torusid/voolikuid, vedrustusssteemi ja elektrijuhtmeid). Vedelikutorud vivad
kulgeda lbi salongi, kuid salongis ei vi olla
mingeid henduskohti va. vltimatud hendused
ksipidurile, ktusepumbale, vi paagile, mida
tohib teha ainult koonusega vi metalltihendseibiga tihenduvate metallkeermesiitmikega. Ktusetorude hendused peavad olema kaetud lekkimist vltiva kattega. Kuumade vedelikutorude
juhtimine lbi salongi on keelatud, kui see ei ole
ette nhtud tehase poolt. Sellisel juhul peavad
nad olema efektiivselt kaitstud. Mittemetallist
vedelikutorud salongi sees ei ole lubatud, v.a
metallvarjestusega teflon ktuse- ja pidurivoolikuid .Aknapesu voolikud vivad olla plastist.Kik
torustikud peavad olema korrektselt kinnitatud
kerele ja kaitstud hrdumise eest. Auto klgedel
ei tohi turvapuuri ja kere vahelt lbi viia htegi
juhet, voolikut ega toru.
3.6.2 Soojendusseadmete muutmine ja eemaldamine on lubatud eeldusel, et tuuleklaasi ja esiukseklaaside Higistamise vltimine oleks tagatud.
3.6.3 Juhul kui ktusepaagi algne asukoht asub
pakiruumis, vib tema asukohta muuta sama ruumi piires. Ktusepaagi vib vahetada mne teise
autotehase valmistatud paagiga, vi FIA FT3;FT5
samuti SFI ohutu paagiga. Samuti on lubatud
kasutada ka muid autospordiks ettenhtud ohutuid ktusepaake. Igal sellisel paagil peab olema
peale trkitud:
- tootja nimi
- paagi mudel/seerianumber
- kehtiv kuni vi valmistamise aeg
Kui nimetatud andmed puuduvad, tuleb ktusepaak esitada ennem autosse paigaldamist EAL
Tehnikakolleegiumile nuetekohase markeeringu
saamiseks.
3.6.4 Kiki ohutuid paake/turvapaake tohib kasutada kehtivusaja lppedes veel +2(kaks) aastat
3.6.5 Ktusepaagi titeava peab asetsema auto vlispinnal. Ktusepaagi tuulutus peab olema viidud
vljapoole auto keret ja omama tagasivoolu klappi.
3.7 Erimrused
3.7.1 Auto aerodnaamika ei vi olla sidu ajal
reguleeruv, kui ei kasutata tielikult homologeeritud ssteemi.
VI - 156
3.7.2 Mittehomologeeritud keraamilisi osi ei saa

kasutada v.a. siduriketta kattematerjal.
3.7.3 Titaanist, mittehomologeeritud ssinikkiust ja kevlariga tugevdatud materjalist osade
kasutamine on keelatud.
3.8 Ohutusmrused
3.8.1 Kik ohutusprobleemid on lubatud lahendada A rhma tehniliste tingimuste piires, sealjuures neid ohtlikkuse suunas letamata.
3.8.2 Alumiiniumohutuspuur on keelatud.
3.8.3 Tulekustutusssteem ei ole nutud, kuid
soovitatav.
3.8.4 Vistlustel peavad sitjad kandma vhemalt FIA 1986 standarditele vastavaid sidulikondi, nokatteid, pikka aluspesu, sokke, kingi
ja kindaid. Kaardilugejalt ei nuta vaid kindad.
Lubatud
kasutada
ka
SFI-3.3/10;SFI3.3/15;SFI-3./20 nokatteid, kindaid, sokke,
pesu, kingi FI 3.2A/10; SFI 3.2A/15; SFI 3.2A/20
sidulikondi
3.8.5 Turvavd peavad olema FIA homologeeritud,
laiusega min 3 ja vhemalt 4-punkti kinnitusega.
Lubatud kasutada ka SFI 16.1 ja SFI 16.5 min
3 ja vhemalt 4-punkti kinnitusega prd- vi
surupstikuga turvavsid.
3.8.6 Peale vdele mrgitud kehtivusaja lppu
vib neid kasutada veel 2(kaks) aastat ainult
Eesti territooriumil toimuvatel vistlustel.
3.8.7 Istmed peavad vastama vhemalt FIA 1986
standarditele.
3.8.8 Kik vistlejad peavad kandma kiivreid,
mis vastavad hele jrgnevatest standarditest
(FIA Technical list Nr.25)
- Snell Foundation 2000-SA;2005-SA
;2010-SA;2010-SAH
- SFI Foundation, SFI spec 31.1A ja 31.2A
- British Standard Institution BS-6658-85 type A/FR
- FIA 8860-2004
- FIA 8860-2010
- FIA 8858-2010
3.8.9 Ohutusstruktuurid peavad vastama FIA VM
lisa J Art 253 punktile 8.
3.8.10 Alates 01.01.2014 on FHR kaelatugi kikides klassides/rhmades kohustuslik. Lubatud
kasutada FIA ja SFI 38.1 standardile vastavaid
FHR kaelatugesid.
E 4WD TEHNILISED TINGIMUSED

Alates 01.01.2004
1. MRATLUS
1.1 Kasutada vib ainult rhmadesse A ja N

homologeeritud nelikveolisi autosid,millede
homologatsioonithtaeg on lppenud. MittehoAutospordi Aastaraamat 2011
mologeeritud autode kasutamine on keelatud.

1.2 Autod peavad tielikult vastama oma lppenud homologatsiooni ja selle lisade tingimustele.
1.3 Vistelda vib klassides ainult le 2000 cm.
Turbomootoritel peab kubatuur x 1.7 >2000 cm
2. LDISED MRUSED
2.1 Kik autod peavad vastama grupi N ja A

ldistele mrustele vt.FIA VM lisa J art.252
3. ERIMRUSED, LUBATUD
MUUDATUSED JA TIENDUSED
3.1 Erimrused ning lubatud muudatused ja

tiendused peavad vastama rhma A
vastavatele nuetele ja tingimustele vt.FIA VM
lisa J Art.255 p.1 kuni p.5.9.3
4. SITJATE OHUTUSVARUSTUS
4.1 Sitjate ohutusvarustus peab vastama FIA

VM LisaL pt.III
Kehtivad alates 01. jaanuarist 2011

Rahvuslikud eeskirjad (FIA Spordikoodeksi (SC)
Lisa J, ptk 254, 255 ja 279 koos Eesti Rallikrossi
Komitee tienduste ja lisavabadustega).
1. LDEESKIRJAD
1.1. Klassid
1.1.1. Alates 1.01.2011 vistlevad Eesti meistritiitli arvestuses jrgmised klassid:
Division 1 (Div 1) (Super Car)
Neljarattaveolised A-rhma homologeeritud autod
(KITCAR , WRC, SUPERTOURING autod), mis on FIA
spordikoodeksi lisa J p. 251-255 kohased.
Lubatud on spordikoodeksi lisas J p. 279.2 ja
279.3 kirjeldatud muudatused.
Lubatud ka FIA homologeeringuta minimaalselt
4-kohalised ja EL territooriumil normaalse jaemgivrgu kaudu mdavad autod. Mootor on vaba,
kuid ei tohi letada 2058 cm3.
Division 1A (Div 1A) (Super 1600)
FIA homologeeringuga A-rhma esiveolised autod,
mis vastavad SC lisa J p 251255. Lubatud on
spordikoodeksi lisas J p. 279.2 ja 279.3 kirjeldatud
muudatused. Lubatud ka FIA homologeeringuta,
kuid minimaalselt 4-kohalised ja EL territooriumil
normaalse jaemgivrgu kaudu mdavad autod.
Lubatud mootorimaht kuni 1600 cm3. Mootor on
vaba. Sellesse klassi kuuluvad ka olemasolevad Junior 1600 ja Standardklassi autod mootorimahuga
kuni 1600cm3.
ERK 2000 (Division2; TouringCar)
A-rhma homologeeritud autod, mis on FIA spordikoodeksi lisa J p. 251255 kohased. Lubarud on
spordikoodeksi lisa J p. 279.2 ja 279.3 kirjeldatud
muudatused. Lubatud ka FIA homologeeringuta,
kuid minimaalselt 4-kohalised ja EL territooriumil

normaalse jaemgivrgu kaudu mdavad autod.
Lubatud mootorimaht kuni 2000 cm3. Mootor on
vaba. Sellesse klassi kuuluvad ka olemasolevad
ERC ja Standard klassi autod mootorimahuga
16002000 cm3.
RWD (Rahvuslik)
Tagaveolised autod,mis on FIA spordikoodeksi lisa
J p.251255 kohased. Lubatud on spordikoodeksi
lisas J p.279.2 ja 279.3 kirjeldatud muudatused.
Mootorimaht kuni 3500 cm3. Kesk- ja tagamootoriga autod on keelatud. Klass kivitub, kui eelregistreerinuid vistlejaid on vhemalt viis.
1.2. Mrapiirang, vljalase
Lubatud 100 dBA mdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mdik asendis A/Slow, mikrofon 45 nurga
all 50 cm kaugusel summuti otsast, mootoril 4500
p/min, minimaalselt 1,5 x 1,5 m pinnast kattev
alusvaip. Summuti ei vi auto
tagant vlja ulatuda.
1.3. Ktus
Pliivaba (kuni 0,013 g/l) vastavuses SC lisa J ptk
252 p 9.1. ja 9.2.
1.4. Rattad, rehvid
1.4.1. Vib kasutada ainult slick tpi rehvil
baseeruvaid rehve.
Division 1A klassis on lubatud kasutada ainult alakomitee poolt tarnitavaid rehve. (Rehvi hind viks
olla maksimaalselt 80 EUR-I,kuid rehvi hind vib
muutuda turuhindade muutudes). Rehvi ttlemine ja likamine lubatud ainult olemasoleva mustri
svendamiseks. Klassides DIV 1, ERK2000 ja RWD
on rehvitootja ja rehvi likamine vaba.
Komplektne ratas (survestatud rehv + velg +rik)
peab mahtuma U-kujulisse mdikusse harude
VI- 157
Eesti rallikrossi autode tehnilised

tingimused
vahega 250 mm, mtmine ratta mittekoormatud

osas. Velje mt ei saa letada 18 .
2.TIENDUSED RALLIKROSSIAUTODELE
2.1. Tagatuled. Igal autol peavad olema pidurituled vimsusega min 21W
Vib kasutada samasuguse valgusjuga dioodtulesid. Paigalduskrgus
maapinnast peab olema 11,50 m, need tuleb
paigutada smmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja
paralleelselt pikteljega. Lisatulesid taha ei nuta, kui auto algsed tagatuled asetsevad tagaakna
alumise ja lemise krgusjoone vahel. Lisatagatulede vaheline kaugus tagant vaates peab olema
minimaalselt 40 cm. Tuled peavad sttima piduripedaalile vajutamisel. Vliste tulede kasutamisel
peavad tuleklaasid olema teibitud.
2.2. Pukseerimissilmused peavad asuma nii ees
kui ka taga. Nad ei tohi ulatuda vljapoole auto
perimeetrit pealtvaates ja peavad olema vrvitud
erkkollaseks, oraniks vi punaseks ning olema
kergesti leitavad.
2.3. Istmed ja riietus
2.3.1. Juhiiste ja ohutusriietus peavad olema FIA
homologeeritud, kuid ei pea olema kehtiv.
2.3.2. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud
lbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), M8 poltidega ja tugevusklass minimaalselt 8,8. Kljekinnituste paksus
vhemalt 3mm, kergsulami puhul 5 mm.
2.3.3. Juhiiste ei tohi olla kinnitatud otse phjale, vaid kahele ristitalale, mille otsad kinnituvad
kesktunnelile ja vi kljekarbile. Ristitalade minimaalne lbimt nelikanttoru puhul on 25 x 25 x
2 mm. Autod millede tehniline kaart on
vljastatud prast 01.01.2009, peavad istmetorude mdud olema vastavalt:
25 x 25 x 3 vi 35 x 35 x 2,5 nelikanttoru puhul.
35 x 2,5 vi 38 x 2mm martoru puhul. Toru otsad
peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega, mille pindalaga on vhemalt 40 cm2. Plaadi
he klje min. mde 6 cm. Plaadi paksus min 3
mm, kergsulami puhul 5 mm. Kui istme kinnitused
lbivad talasid, tuleb need teha vastavalt SC lisa
J ptk 253 joonisele 253-65B. Lubatud on eraldi
kinnitused keevitatuna istmetoru klge. Materjali
nuded istmetorudega samad. Keevitatud kinnituse horisontaalmde ei tohi olla suurem materjali
oma kljemdust vi diameetrist.
2.3.4. Juhiiste peab asetsema eespool algse
tagaistme esiserva. Mdetakse sitja lgade
krguselt.
2.4. Tuuleklaas
VI - 158
2.4.1.Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist

vi polkarbonaadist (vhemalt 5 mm paksune).
Autod, mille tuuleklaas on pragunenud vi mille
klaas vib praguneda nhtavuse kaoni, eemaldatakse sidust. Kiled, kleebised, vrvipihustamine
on keelatud (v.a maksimaalselt 15 cm krgune
reklaamkleebis esiklaasi laosas).
2.4.2. Kljeaknad
Autod, mis on taotlenud tehnise kaardi peale
01.01.2011 (kik lejnud alates 01.01.2012)
peavad kasutama kas algseid kljeaknaid koos
turvakilega vi polkarbonaadist kljeaknaid min
paksusega 5 mm. Kasutatav polkarbonaat ei
tohi kokkumurdmisel murduda, samuti ei tohi olla
pragusid. Kik aknad peavad olema asendatavad
algsetega ja lbipaistvad.
Snteetilisi klaase esiustel, esiklaasina ja tagaaknana ei vi kasutada toonituna.
Algsetel klaasidel on ilma toonita turvakilede kasutamine kohustuslik (algsete klaaside minimaalne
lbipaistvus on 50%). Tagumistele kljeklaasidele
tuleb kanda vistleja nimi ja riigilipp.
2.4.2.1 Juhil on kohustuslik kasutada turvavrku
vastavalt SC lisa J ptk 253 p 11. Turvavrk ei tohi
olla paigaldatud ukse klge.
2.4.3. Tiendav vi suurendatud aknapesuvedeliku
paak on lubatud.
2.5. Tagavararatas ei vi paikneda autos.
2.6. Ktusepaak
2.6.1.On lubatud kasutada ka algseid paake. Mittealgse paagi maht ei vi letada 20 liitrit, v.a.
autoralli autodel,millega visteldakse rallikrossivistlustel.
2.6.2. On lubatud kasutada ka FIA FT3; FT5 ja SFI
ohutuid paake. Samuti on lubatud kasutada ka
muid autospordiks ettenhtud ohutuid ktusepaake. Paagi peale peab olema peale trkitud:
- tootja nimi
- paagi mudel/seerianumber
- kehtiv kuni vi valmistamise aeg.
Ilma markeeringuta turvapaagid tuleb esitada
enne autosse paigaldamist EAL Tehnikakolleegiumile heakskiidu saamiseks
2.6.3. Paak (ka pumbad, filtrid) peab asetsema
min 30 cm seespool kere vlispinnast, vljaspool
juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp hutustorul. hutustoru peab olema viidud vljaspoole kere vlispinda. Kahemahulistel autodel ei
tohi paak asetseda sitjateruumis.
2.6.4. Mittealgne paak ja titetoru pevad olema
tulekindlate vaheseintega vi konteineriga isoleeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed
eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vedelikukindel vahesein vi konteiner juhiruumi ja paagi
2.14. Porilapid
Porilapid kohustuslikud kikide rataste taga. Materjali paksus vhemalt 3 mm. Lapid peavad olema
vhemalt ratta laiused, ent ei vi ulatuda rattast
vljapoole le 50 mm. Lapid peavad ulatuma vhemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi
ulatuda maapinnani. Porilapid peavad olema kere
klge jigalt kinnitatud.
3. Kaal, kere
3.1. Auto kaal (SC lisa J ptk 279 p 3.1)
Autode lubatud miinimumkaalud koos juhiga ja
kogu temale ettenhtud siduvarustusega ning
kaalumishetkel autos olevate vajalike vedelikega,
vastavalt mootori kubatuurile:
1000 - 1400 ccm
1400 - 1600 ccm
1600 - 2000 ccm
2000 - 2500 ccm
2500 - 3000 ccm
3000 -3500 ccm
860
1000
1100
1130
1210
1300
Kaalude juures arvestatakse tmaht koos turboja vankelmootori kordajaga.

3.2. Kereehitus
3.2.1. Kere algne ehitus tuleb silitada, v.a tiivad
ja aerodnaamilised elemendid. 3.2.2. Kere vib
muuta neljarattaveolisest autost kaherattaveoliseks ja vastupidi. Samuti on lubatud muuta
esirattaveolisest tagarattaveoliseks ja
vastupidi. Keredetaile vib materjali lisamisega
(keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema
ferriitne vi samast materjalist algse kerega.
3.2.3. Juhiuks ja konstruktsioon peab silima
algsena (k.a turvatalad jms). Teiste luukide ja uste
materjal on vaba, algne kuju peab silima,
olles vahetatavad algsetega.
Hinged, lukud ja kepidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed
lukustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel
peab paigaldama luukide neljast punktist vljastpoolt avatavad kinnitid. Tagumised uksed vib
kinni keevitada. Kapotiluugile vib teha huvtuavad, kui mehaanilised osad kapoti alt ei j
paistma. Klaasitstukid on vabad.
3.2.4. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooniava juhul, kui:
- hukoguja krgus ei leta 10 cm
- avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul
- avause maksimaalne laius on 500 mm
Kttessteemi vib eemaldada. Niiskuse ja udu
VI- 159
eraldamiseks. Kahemahulistel autodel vib see

olla lgikindlast, mitteplevast ja lbipaistvast
plastikust.
2.6.5. Mittealgne paak tuleb kinnitada kerele
kindlalt vhemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8,8)
poldiga.
2.6.6. Ktusepumbad vivad ttada vaid mootori
ttades vi selle kivitamisel.
2.6.7. Ktusetorustikul ei tohi olla sitjateruumis
henduskohti. Kerest lbiviikudel peavad olema
tihendid, mis vlistavad torude hrdumise.
2.7. Roolimehhanism
randamisvastased vahendid tuleb eemaldada.
2.8. Ohutusrihmad
Ohutusrihmad peavad olema FIA homologeeringuga. Nutav vhemalt 5-punkti kinnitus auto
kerele (aluseks SC lisa J, ptk 253 p 6). 5- ja
6-punktirihma kinnitus tohib olla auto phjal koos
tugevdusplaatidega vastavalt FIA juhendile vi
kinnitusega eraldi torule, mis ei ole istmekronsteinidega seotud. Selle toru mdud ja kinnitamine
sarnaselt istme kinnitustorude nuetega. lavdel on kohustuslikud eraldi kinnitused auto kerele
vi ohutuspuurile. Rihmad ei tohi olla kulunud
ega veninud. Tootja mratud kasutusaja letanud
(NOT VALID AFTER....) rihmasid vib kasutada
ainult kaks aastat prast mrgitud aega.
2.9. Jahutusvedeliku radiaator
2.9.1. Radiaator ja tema maht on vaba, samuti
asukoht, kuid see ei tohi paikneda vi ulatuda
sitjateruumi. Jahutusvedeliku torud ei tohi asetseda sitjateruumis.
hukanalid kerest sisse ja vlja on lubatud kui
avade kogupind ei leta radiaatori pinda. Lisajahutusventilaatorid on lubatud. Ekraani vib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist.
2.10. Vlistuled vib eemaldada, kuid keres
tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad
jrgima kere algset kuju. Igas tulekattes vib olla
ventilatsiooniava suurusega kuni 100 cm2.
2.11. Ohutuspuur vastavalt FIA lisa J ptk 253 p 8.
2.12.Vaibad tuleb eemaldada.
2.13. Tulekustutusssteem
2.13.1. Automaatne tulekustutusssteem on
kigile soovitatav. Ksikustuti (vhemalt 2 kg) on
soovituslik ja peab asuma sitjaruumis ning olema
kergesti kttesaadav. Kinnituseks vib kasutada
ainult metallist kiirpstikuga metall-linte (min
2tk). Kustutit vib kasutada kuni taatlemisel ettenhtud kuupevani, kuid mitte kauem, kui ks
aasta viimasest kontrollist.
Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF,Viro 3 vi
mni muu FIA lubatud aine. Keelatud on BCF, NAF
ja CO2.
eemaldamine akendelt peab olema tagatud.

3.2.5. Phjakaitsed lubatud vastavalt SC lisa
J ptk 255. p 5.7.2.10, kaitsmaks jrgmisi osi:
mootor,radiaator, vedrustus, kigukast, ktusepaak,
julekanne, vljalaske torustik, kustutusssteem.
Phjakaitsed ei tohi ulatuda esistange alumisest
servast ettepoole.
3.2.6. Iluliistud vib eemaldada. Klaasipuhastajad
on vabad, kohustuslik on vhemalt ks klaasipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks.
3.2.7. Kohustuslik kahe kljepeegli ja sisepeegli
olemasolu (minimaalne he peegli peegelpind 40
cm2).
3.2.8. Auto vlimus peab olema korrektne, ilma
mrkimisvrsete rooste- ja avariijlgedeta.
3.2.9. Katalsaatori paigaldamiseks vib teha
kesktunnelisse tiendusi vastavalt SC lisa J ptk
279 joonisele 2792.
3.3. Aerodnaamilised detailid
3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler. Need ei tohi
auto perimeetrist pealtvaates vlja ulatuda.
3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel
peab jlgima, et need ei tohi puutuda maad kui
autol on mlemad he poole rehvid thjad,vlja
arvatud pehmest painduvast materjalist kljekardinad.
Spoilerid peavad eestvaates mahtuma ilma peegliteta auto kere projektsiooni.
3.3.3. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada).
Lisakaitserauad, talad ja kik tugevdused on
keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust
keskel 2 tk, tugevdusplaadid maksimaalsete
mtudega 100 x 100 x 2 mm ja mlemal kljel
ks. Kinnituspoltide lbimt on kuni 10 mm.
Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi
letada algset.
3.3.4. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud
kasutada lisatalade- ja lehtmaterjali, mille paksus
letab algset.
3.3.5. Esimesi poolraame siduv vi muul moel esiosa tugevdav element vib olla esistange autoga
risti astetseva osa tagumisest servast vhemalt 40
cm kaugusel v.a algne radiaatorikinnitus, kui ei
saa teisiti. Poolraame vib tugevdada, kuid tala
vi karp peab olema esiosast nii kaugel, et ei anna
tuge otsasidul.
3.3.6. Esimiste ja tagumiste aerodnaamiliste
detailide paksus on vhemalt 2 mm ja kuni 5 mm.
Aerodnaamiliste detailide valmistamiseks vib
kasutada ainult plastikut.
3.4. Poritiivad
Materjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju
peab silima. Koopa mtmed on vabad aga pealt
VI - 160
vaadates ei tohi ratas nha olla.

3.5. Tuuleavad
Punktis 2.10 mainitud eemaldatud tulede avadesse vib jtta kuni 100 cm huvtu-/jahutusavad.
3.6. Mootor
3.6.1 Lubatud on kasutada ka teiste autotootjate
automootereid. Mootori
asukoht algse ruumi piires on vaba.Taga ja keskmootoriga autod on keelatud.
ldised nuded mootoritele
3.6.2. Klassis Div1A mootor vabalthingav tmahuga kuni 1600 ccm
Klassis ERK 2000 mootor vabalthingav, tmahuga kuni 2000 ccm
Klassis RWD mootor tmahuga kuni 3500 ccm.
Tmahu kordaja turbomootorile on 1,7 diiselmootorile 1,5. Mootori tmaht on kuni -3500
cm3, k.a mootorid koos kordajaga.
3.6.3. Segusiibrid tuleb varustada vliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolukorras.
3.6.4. Ktuse plemiseks vajalikku hku ei vi
vtta sitjateruumist.
3.6.5. Mootoris lubatud kasutada plemiseks
ainult hu-bensiini segu. Kik lisandid, ka vesi on
keelatud.
3.6.6. Muutuva pikkusega sisselaskekollektor on
keelatud.
3.6.7. Titaani lubatud kasutada vaid kepsude,
klappide, klapitukurite ja kuumaekraanide valmistamisel.
3.6.8. Magneesiumi kasutamine liikuvate osade
puhul on keelatud.
3.6.9. Keraamiliste komponentide kasutamine on
keelatud, v.a sidur.
3.6.10.
3.6.11. On keelatud muudetavate gaasijaotusfaasidega ssteemide
(n. VETEC) kasutamine. Muudetavate gaasijaotusfaaside ssteem tuleb vlja llitada mehaanilisel
teel.
3.7. lelaadimisega autod
lelaadimisega mootorite puhul on lubatud
maksimaalne nominaalne tmaht 2058 cm3.
diiselmootoril 2333 cm3. Kikidele turbomootoriga
autodele peab olema paigaldatud turbopiiraja,
selle kirjeldust vt SC ptk 254 p 6.1 (joonis 254-4),
kusjuures piiraja siselbimt on maksimaalselt 45
mm, vlislbimt kitsaimas kohas 51 mm (kahe
paralleelturbo puhul vastavalt 32 mm ja 38 mm).
3.8. Interjr
Vhemalt margiphine armatuur on kohustuslik.
Armatuurilt vib eemaldada vaid iluliistud ja
keskkonsooli osad, millele ei kinnitu soojenduse ja
kaetud lhihenduste vltimiseks lekkimist vltiva

plastikkarbiga. Algsel kohal asuval akul peab olema lhiste vltimiseks kaetud pluss-klemm. Aku
peab kere klge olema kinnitatud vhemalt kahe
metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud
plaatidega (kinnituspoltide minimaalne lbimt
M8 (tugevusklass 8,8), plaatide minimaalne paksus 3 mm ja pindala minimaalselt 20 cm2, vitsa
minimaalne paksus 1 mm). Aku kinnitused peavad
toetuma aku laservale. Aku aurud tuleb
juhtida autokerest vlja.
3.14. Roolimehhanism
Roolissteem peab olema valmistatud autotootja
(-tehase) poolt, kuid ei pea olema sama automargi
oma. Lubatud on ainult mehaaniline rataste juhtimine. Nelja ratta keeramine on keelatud.
3.15. Kigukast
Elektrooniliselt, pneumaatiliselt vi hdrauliliselt
kontrollitavad poolautomaat- vi automaatkigukastid on keelatud. Juhi poolt elektrooniliselt,
pneumaatiliselt vi hdrauliliselt reguleeritavad
diferentsiaalid on keelatud.
3.16. Peavoolulliti
Peavoolulliti on kohustuslik, mehhaaniliselt llitatav siduasendis juhi poolt ning eraldi vljast ja
thistatud vastava thistusega. Peavoolulliti vljallitamisel peab ttava auto mootor seiskuma.
Elektro-magneetilised peavoolullitid on
keelatud. (SC lisa J, Art 253-13).
3.17. Telemeetria ja raadioside
Raadioside on lubatud. Igasugune telemeetria on
keelatud.
3.18.Tehniliste parameetrite muutmine ja
kontroll
Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende tkindluse ja ohutuse tagamisega ning kui tehtavad muudatused lhevad
vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis annavad selleks loa Rallikrossi Komitee ja Tehnikakolleegium. Luba antakse tingimusel, et ohutus ei
vhene. Loal on kirjeldatud vastavate muudatuste
iseloom ja ulatus. Kik kulud, mis tekivad sitjale
seoses auto vastavuse testamisega Tehnilistele
Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nudmisel, kannab sitja. Ktuse vastavuse
kontroll toimub
ainult Tehnilise Komisjoni initsiatiivil. Hooaja
kigus avastatud tsised rikkumised viivad kikide
saavutatud tulemuste thistamiseni antud hooajal. Tsiseks rikkumiseks, mis viivad tulemuste
thistamiseni, loetakse niteks lubatust
suuremat mootori kubatuuri, alakaalu,mittevastava
ktuse kasutamist.
VI- 161
nidikute elemendid. Juhiruumist vib eemaldada

detaile, mille tulemusel ei tohi jda teravaid kerenurki ja -servi (raadius vhemalt 3 mm). Juhiiste
peab asetsema tielikult auto keskteljest hel vi
teiselpool. Vaheseinad, mis eraldavad sitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavad olema
tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema
sama vi tugevam.
3.9. Ktuse-, li- ja jahutusevedeliku paagid
3.9.1. Peavad olema isoleeritud sitjateruumist
nii, et lekke korral ei satuks vedelik sitjateruumi.
3.9.2. Ktusepaagi kork ei tohi ulatuda vljapoole
kere pinda ja peab olema lekkekindel.
3.9.3. Karteri tuulutusel on nutud (v.a autod,
kus on silinud algne siselaskessteem, mille
puhul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga)
minimaalselt 2-liitrine likogumispaak, mis vlistab olenemata auto asendist li sattumise rajale.
3.10. Sillad, vedrustus
Amortisaatorid ja vedrud ning nende tphimte
on vabad.
Muudatused kerele on lubatud antud piirides:
- sillatala algsete kinnituskohtade tugevdamine
- materjali lisamisega uute kinnituskohtade loomiseks
- muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse komponentidele, veovllidele ja
ratastele
Tugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta
algset silla kinnituskohta rohkem kui 100 mm.
Lisaks on lubatud poolraamide muutmine, kui:
- need on asendatavad algsetega ja kinnituskohad
kerele jvad samaks
- need on kere kljest eemaldatavad (keelatud on
keevitus)
Aktiivvedrustus on keelatud.
3.11. Julekanne on vaba, kuid veojukontroll
on keelatud. Piiratud libisemisega esi- vi/ja tagadiferentsiaal peavad olema mehaanilised.
Piiratud libisemisega mehaaniline diferentsiaal
on diferentsiaal, mis ttab tielikult mehaaniliselt, s.t. ilma igasuguse hdraulilise vi elektrilise
abita. Viskoossidurit ei loeta mehaaniliseks ssteemiks.
3.12. Pidurid on vabad, kuid peavad olema tkorras ja kik neli ratast peavad pidurdama. Ksipidur
ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku
lisa paagid ei tohi olla sitjateruumis. Piduriketta
ja -trumli tpinnad peavad olema
valmistatud ferriitsest materjalist
3.13. Aku maht, tp ja asukoht on vaba. Kui aku
asub sitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest
taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja
TEHNILISED TINGIMUSED 2011

VEOAUTOD GAZ 51/52 ja GAZ 53
1. LDNUDED
Kik muudatused, mida grupimrused vi ldised
mrused ja ohutustingimused ei luba, on keelatud. Auto osad peavad silitama oma alguprase
funktsiooni.
1.2.Auto peab silitama oma spetsiifilise ehituse,
kere vliskuju, mootori ja julekande (vlja arvatud eraldi toodud juhtudel).
2. KAAL
Auto minimaalkaal koos ohutusvarustusega autokrossis: GAZ 51/52 2000 kg
GAZ- 53 2200 kg
autorallis: GAZ 51/52 ja 53 2000 kg
3. MOOTOR
3.1. Lubatud tmaht : - klassis GAZ 51/52
silindrivalemiga R6- 4000 cm - klassis GAZ 53
silindrivalemiga V8- 4500 cm.
3.1.1. Masinaklassis GAZ 53 kasutatava mootori
maksimaalne lubatud kolvikik 80 mm.
3.2. Silindriplokk, plokikaan (-ed) ja sisselaskekollektor peavad olema algsed(GAZ tpi).
3.2.1 Sisselaskekollektorile on lubatud paigaldada
omavalmistatud karburaatori kinnitus (vahetkk).
3.2.2 GAZ-52 sisselaskekollektoril on lubatud
mardada nurki.
3.3. Kttesegu lelaadimine on keelatud.
3.3.1 Masinaklassis GAZ 51/52 on nukkvll vaba.
- Masinaklassis GAZ 53 on lubatud kasutada ainult
ZMZ mootorite nukkvlle.
3.2.2 Maksimaalne klapi tus mdetuna klapilt
10,8mm pluss tolerants 0,2 mm.
3.4. Sissepritse kasutamine on keelatud.
3.5. Lubatud on kasutada ainult hte karburaatorit.
3.5.1 Masinaklassis GAZ 51/52 on karburaator vaba.
- Masinaklassis GAZ 53 on lubatud kasutada vaid
karburaatoreid K-126, K- 135, K-114, K-84 ja K-88.
3.6. Masinaklassis GAZ-51/52 on vljalaskessteem vaba, kuid mratase ei tohi letada 100 dBA.
3.6.1 Masinaklassis GAZ-53: vljalaskekollektor
peab olema algne (malm kollektor). Leegitorude
ja summuti ehitus on vabad, kuid mratase ei tohi
letada 100 dBA
3.7. Karteri tuulutus peab olema viidud kinnisesse
nusse, mahuga vhemalt 3L. Nidis joonisel 1
veoautod (Eesti Autospordi Aastaraamat ).
3.8. Masinaklassis GAZ-51/52 on mootori steVI - 162
ssteem vaba. - Masinaklassis GAZ-53 on lubatud

kasutada vaid algse (GAZ tpi) stejaoturiga,
he stepooliga stessteeme.
3.9. Mootori hooratas: kikides masinaklassides on
soovitatav kasutada terasest hooratast.
4. JULEKANNE, SILLAD
4.1. Sidur on vaba.
4.2. KIGUKAST AUTOKROSSIS: Lubatud on kasutada vaid algse kikude llitusssteemiga GAZ
-tpi kigukaste. - Masinaklassides GAZ 51/52
ja GAZ-53 on lubatud kasutada vaid nelja edaspidi- ja he tagurpidi kiguga kigukaste jrgmiste
lekandearvudega:
GAZ 51/52-04 I 6,4 II 3,09 III 1,69 IV 1,00
GAZ 52-03 I 6,48 II 3,09 III 1,71 IV 1,00
GAZ 53A I 6,55 II 3,09 III 1,71 IV 1,00
4.2.1. KIGUKAST AUTORALLIS, RALLIKROSSIS: Masinaklassis GAZ-51/52 ja GAZ-53 on kikude arv,
lekandearvud ja llitusssteem vabad. Tagurpidi
kik on kikidel autodel kohustuslik.
4.3. Sillad peavad olema GAZ- tpi. AUTORALLIS
on lubatud kasutada Volvo FL 6-408 esisilla
piduri detaile (ketas, rumm, support, klotsid).
5. RAAM
5.1. Lubatud on kasutada GAZ-51A ja GAZ 52-04
raami. Vistlusklassis GAZ 53 vib lisaks eelnevatele kasutada ka GAZ 53A raami. Raami kergendamine ja lhendamine vedru kandurite vahemikus
on keelatud. Abivedrude kandurid vib eemaldada.
5.1.1 Mootori kinnituse tagumine tala peab paiknema algsel kohal.
5.2. Raami klge peavad olema kinnitatud nii ees
kui taga puksiirkonks(ud). Taga vib kasutada ka
esimest puksiirkonksu.
6. VEERMIK, VEDRUSTUS
6.1. Rehvid.
- Autokrossis on rehvid vabad. Mehaaniliste
libisemisvastaste vahendite (naastude, piikide,
kettide jne.) kasutamine on keelatud.
- Autorallis, rallisprindis, rallikrossis vhim lubatud piamt 16. Kasutatavate rehvide koormusindeks vhemalt 101. Slikk- rehvide (ka ligatud
slikk) kasutamine on keelatud.
6.1.1 Velje tugevusvaru vhendamine materjali
vhendamise teel on keelatud.
7. ROOL
7.1. Roolissteem peab olema GAZ tpi.
8. KERE , KAST
8.1. Kabiini phitarind peab olema standardne,
kinnitustega raamile vhemalt kolmes punktis.
Istmete paigaldamisel on lubatud kabiini tagaseina kuju muuta.
8.2. Auto koostamisel on lubatud kasutada GAZ51, GAZ-52/53 ja GAZ 3307 kabiine, kapotte,
esivresid ja poritiibu.(ka plastik)
8.2.1 Esivre, poritiibade ja kaitseraua lisatugevdused on keelatud. Poritiibade ja kaitseraua likamisel
ei tohi jda teravaid (likavaid) servi ja otsi.
8.2.2 Kasutada tohib ainult originaal radiaatori
raami ,millel vib radiaatori ees olla tugevduseks
ks, mar- vi nelikanttoru 25 mm.
8.2.3 Radiaatori raami tagumiste tugede (torude,
varraste vi vinklite ) kinnitamisel kabiini esiseina
klge peab toe otsa ja kabiini esiseina vahele
olema kinnitatud terasest tugevdusplaat, mille
pindala on vhemalt 100 cm ja paksus vhemalt
4 mm. Tugevdusplaat peab olema kinnitatud
kabiini esiseina klge vhemalt nelja min. 8 mm
lbimduga poldiga vi kogu plaadi mbermdu
ulatuses tehtud keevisliitega vi kaldtoed raamile.
8.3. Astmelauad on kohustuslikud, nende kuju ja
suurus on vabad (vistlusnumbrite loetavus peab
olema tagatud). Astmelaual ei tohi olla teravaid
servi.
8.4. Poritiivad peavad laltvaates katma kasutatavaid rehve. Selle tagamiseks on lubatud kasutada
poritiiva laiendeid. Jigast materjalist valmistatud
poritiiva laienditel ei tohi olla teravaid servi.

8.5. Tagumised porilapid(veosillal) on kohustuslikud. Porilapi alumise serva ja maapinna vahe
peab olema vahemikus 10 - 30 cm. Porilapp peab
olema kummastki servast vhemalt 2cm laiem kui
kasutatav rehv. Porilapid peavad vastama antud
parameetritele kogu vistlussidu vltel.
8.6. Veokast peab olema valmistatud ilmastikukindlast materjalist (puidust, metallist vi plastikust).
8.6.1 Veokasti alusraamistik vib olla valmistatud
terastorudest max. lbimduga 60mm.Horisontaalsete torude hendused (keevisliited) vivad
olla tehtud ainult torude sirgetel osadel (vltimaks
teravaid nurki). Veokasti alusraamistiku kinnitused
peavad olema tehtud otse auto raamile vhemalt
neljas punktis. Iga kinnitus peab olema tehtud
vhemalt nelja min.10 mm. lbimduga poldiga
vi kahe kammitsaga min lbimduga 12 mm.
8.6.2 Kasti minimaalne krgus 15cm (vljast
mtes). Autokrossis kasti seina paksus vhemalt 25 mm, autorallis vhemalt 10 mm. Kasti
esisein(kabiinitagune sein) pole kohustuslik.
8.6.3 Kast peab ulatuma vhemalt 20cm tahapoole
raami tagumisest piktalast. NB! Igal juhul peab
kast ulatuma vhemalt 3cm tahapoole tagumisest
puksiir-konksust.
8.6.4 Kast peab lalt vaates katma tagarattaid.
8.6.5 Kasti phi on kohustuslik, phja paksus min.
5mm.
8.6.6 Puidust kasti kasutuse korral peavad kasti
pikitalad olema kinnitatud auto raamile vhemalt
kuue terasest kammitsa abil. Kammitsate minimaalne lbimt 12mm.
9. ELEKTRISSTEEM
9.1. Autokrossis peavad autol olema kaks tagumist
punast ohutustuld (iga pirni vimsus vhemalt 10
W ) ning kaks punast pidurituld (iga pirni vimsus
21 W). Iga tagatule valgustatud pindala peab olema vhemalt 40 cm. Tuled peavad olema paigaldatud ohutuskaare lemise kolmandiku sisekljele,
valgustatud pinnaga tahapoole, smmeetriliselt
auto pikiteljega ja paralleelselt auto pikteljega.
Tagumised ohutustuled peavad plema kogu vistlussidu vltel. NB! Ohutustule ja piduritule pirnid
vivad paikneda ka hes laternas, kuid nad peavad
olema eraldatud vaheseinaga ning ttama teineteisest autonoomselt.
9.2. Rallivistlustel osalevate autode valgustus- ja
signalisatsiooni seadmed peavad vastama ARK
tehnolevaatuse nuetele.
10. KTUS
10.1. Ktusena tohib kasutada ainult kaubandusVI- 163
6.1.2 Autorallis ja rallisprindis on naastrehvide

kasutamine lubatud. Naastud ei tohi rehvipinnast
vlja ulatuda rohkem kui 2,5 mm. Naastu suurim
lubatud mass on 3,0 g. Naastul vib olla ainult ks
tipp ja see ei vi olla terav, ega torujas. Naastude
arv hes rehvis kuni 300 tk. Naastud tuleb rehvile
kinnitada vljast poolt.
6.2. Pidurissteem peab olema GAZ tpi.
6.2.1 Rallivistlustel osalevatel autodel on kohustuslik kahekontuurne pidurissteem.
6.2.2 Pidurivimendi on kohustuslik klassis GAZ 53.
6.2.3 Piduritrumlite vline mehaaniline ttlemine (maha treimine) on keelatud.
6.3. Ksipidur ei ole kohustuslik (v.a. autorallis).
6.4. Amortisaatorid on vabad.
6.5. Stabilisaator torsioonvarraste kasutamine on
lubatud.
6.6. Vedrustuselemendina on lubatud elliptilised
lehtvedrud. Muude vedrustus elementide kasutamine on keelatud.
likku, ldkasutatavatest tanklatest vljastatavat

mootoriktust.
10.1.1 Bensiini oktaanarv on vaba.
10.2 lerhu tekitamine ktusepaagis on keelatud.
11. VISTLUSNUMBRID JA
REKLAAM AUTODEL
11.1. Vistlusnumbrite ja reklaami paigaldamine
vastavalt Rahvusvahelistele Vistlusmrustele.
11.2. Punkt 208 parandus :Veoautol kantakse
riigilipp ja sitjate nimed ustele numbriristkliku
kohale(mitte esitiivale).
11.3. Veregruppi vistlusautole ei kanta.
11.4.Vistlusnumbrid peavad olema paigaldatud
ustele mlemal pool.
11.5. Autokrossis osalevatel autodel on kohustuslik vistlusnumbriga lisatahvel ohutuskaarel.
Vistlusnumbriga lisatahvel peab olema nii eest-,
kui ka tagantpoolt loetav. Lisatahvli vhimad
mtmed: laius 40 cm ja krgus 30 cm. Numbri
alus peab olema valge. Numbri minimaalne krgus
28 cm ja joone laius 5 cm. Numbrid peavad olema
musta vrvi ja klassikalist tpi.
OHUTUSNUDED
1. AKNAD
1.1. Esiklaas(id) peab(vad) olema turvaklaas(id).
Esiaknana on keelatud kasutada staliniitklaase
(karastatud, kileta, nn. soolaklaas).
1.1.1. Erandjuhul on lubatud kasutada stalinaatklaase, kuid see on lubatud kasutada kiletatuna
toonimata turvakilega (seest) vi peab olema
vljaspool klaasikaitse vrk.
1.2. Esiakna lisakinnitused on lubatud.
1.3. Esiklaaside pesuseade ja klaasipuhastid on
kohustuslikud.
1.4. Kik lejnud klaasid peavad olema algsed
vi siis kilde ega kiiri mitteandvast (kokku
painutamisel mitte purunevast) lbipaistvast materjalist paksusega minimaalselt 1,5mm.
1.5. Tumendatud vi peegelklaaside ja tumendatud kattekilede kasutamine on keelatud.
1.6. Vistlussidu ajal peavad olema juhipoolsed
kljeklaasid suletud.
1.7. Akende eemaldamine on keelatud.
2. TAHAVAATE PEEGLID
2.1. Kohustuslik on kahe vlimise tahavaate peegli ja he sisepeegli olemasolu. Sisepeegli paigutus
peab vimaldama juhil nha lbi tagaakna.
2.2. Iga tahavaate peegli pindala peab olema
vhemalt 40cm.
VI - 164
3. KAPOTI KINNITUS
3.1. GAZ-52/53/3307 tuleb kapoti algne lukustus
eemaldada ning kapott kinnitada vhemalt neljas
punktis.
3.2. GAZ -51-l on kohustuslikud kapoti kinnitused
algsetel kohtadel ning vhemalt ks lisakinnitus
kapoti esiosal.
4. KTUSEPAAK, KTUSE TORUSTIK

4.1. Ktusepaak peab asuma auto raamil, ohutuskaare kaldtugede ja peakaare vahelises ruumis
ning olema kinnitatud vhemalt nelja, min. 8 mm
lbimduga poldiga. Ktusepaagi kinnitamiseks
vib kasutada ka teraslinte (vhemalt kahte), min.
paksusega 1,5 mm ja min. laiusega 35 mm.
4.2. Ktusepaagi kork peab sulgema tankimisava
lekkimiskindlalt. hutusvoolik peab olema varustatud ktuse vljavoolu tkestava klapiga, vltimaks ktuse lekkimist auto mbermineku korral.
NB! Lubatud on kasutada ka klapita hutusvoolikut, mille phimtteskeem on toodud lisas
1(joonis 4 veoautod). hutusvooliku siseava max.
lbimt on 5 mm.
4.3. Ktusetorustik ei tohi lbida juhi kabiini ning
peab olema kaitstud vlisvigastuste ja kuumenemise eest.
Ktusetorustiku painduvhendustes tohib kasutada ainult spetsiaalseid bensiinikindlast materjalist
valmistatud ja vastavalt thistatud armeeritud
voolikuid. Ktusetorude ja voolikute hendamiseks tohib kasutada ainult selleks valmistatud
kruviklambreid vi keermesliiteid. Ktusetorustik
peab olema korrektselt kinnitatud terasest vi
plastikust kinnitusvahendite abil auto raami klge.
5. ELEKTRISSTEEM
5.1. Peavoolulliti peab asuma juhi pool kabiini
kljes nii seest kui vljast kttesaadavana. Peavoolulliti peab olema mehhaaniliselt llitatav,
katkestama kik vooluahelad aku, ste, generaatori) ning seiskama mootori. Lliti asukoht
peab olema thistatud sinise kolmnurgaga, mida
mbritseb valge r (klje pikkus 120mm) ning
milles on punane vlgunoole kujutis.
5.2. Elektrijuhtmestik peab olema korrektselt
kinnitatud.
5.3. Aku peab paiknema auto ohutuspuuris ning
olema kinnitatud peakaare alumise osa vi auto
raami klge nelja minimaalselt 8mm lbimduga
poldiga. Poltide kinnitused peavad olema tugevdatud minimaalselt 2 mm paksuste, vhemalt
20cm pindalaga tugevdusplaatidega. Aku peab
olema kaetud el. voolu mittejuhtivast materjalist
(kummist vi plastikust) kattega.
6.1. Tulekustuti kasutamine on kinnistel radadel

soovituslik. Autokrossis kustutusaine minimaalne
kaal 2kg. Rallivistlustel kustutusaine minimaalne
kaal 5kg.
6.2. Kustutusainena ei tohi kasutada CO2. Ksikustutitele esitatavad nuded ja lubatud kustutusained on ra toodud lisa J, Art.253 (Ohutustingimused), pkt.7.
6.3. Tulekustuti peab olema kinnitatud turvapuuri
alumise kolmandiku klge. Kinnitusteks vib kasutada ainult metallist kiirpstikuga metall-linte.
6.4. Tulekustuti asukoht peab olema thistatud
punase E thega valgephjalisel vhemalt 10cm
lbimduga punase randiga sril.
6.5. Juurdeps tulekustutile peab olema tagatud.
7. ISTMED JA NENDE KINNITUSED

7.1. Istmed peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering vib olla aegunud) ja mitte
modifitseeritud. Kik kasutatavad istmed peavad
olema varustatud peatugedega. Istmeid tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste
muudatusteta vi osade eemaldamiseta.
7.2. Istmed peavad olema kinnitatud istmekronsteinide klge vhemalt neljas punktis (kaks ees ja
kaks taga), min.8 mm lbimduga poltidega.
7.3.Istmekronsteinid peavad olema kinnitatud kabiini klge vhemalt nelja, min. 8mm lbimduga poldiga (lisaks tugevdusplaat min.40 cm ) vi
keevisliitega. Istmekronsteinide ja tugevdusplaatide paksus min.3 mm terase ja 5 mm kergmetalli
kasutamisel.
8. OHUTUSRIHMAD JA NENDE
KINNITUSED
8.1. Kohustuslik on kasutada vhemalt he puusavga ja kahe lavga ohutusrihmu. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud
(homologeering vib olla aegunud).
8.2. Ohutusrihmade kinnitamine auto kabiini
klge 2 kinnituspunkti puusavle ning 2 vi 1
kinnituspunkti istmega smmeetriliselt lavdele. Ohutusrihmade lavd peavad olema
viidud lbi kabiini tagaseina risttala kljes oleva
tugiaasa ,( joon.2 - veoautod). lavd tuleb
kinnitada sltuvalt nende kinnitustbist :
a) poltidega kabiini phja vi tagaseina klge
(joon.2;3-Veoautod)
b) spetsiaalse kabiini tagaosa lbiva terasest
piktoru mber (lisa 1, joon.5). Piktoru vhimad
mtmed : 38 x 2,5 mm vi 40 x 2 mm.
Piktoru otsad peavad ulatuma mlemalt poolt

5-10 mm lbi kabiini kljeseina ning olema keevitatud kabiini seinte klge kogu toru mbermdu
ulatuses.
8.3. Kik poltidega tehtud ohutusrihmade kinnituspunktid peavad olema tugevdatud vhemalt 40
cm pindalaga ja min.3 mm paksuste terasest vi
5 mm paksuste kergmetallist tugevdusplaatidega (
joon3 Veoautod).
8.4. Ohutusrihmade kinnitamiseks lubatud poldid
7/16 20 UNF (spetsiaalsed astmega turvav
poldid vi aasaga karabiinide kinnituspoldid,
joon.3).
8.5. Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta vi
osade eemaldamiseta ning koosklas valmistaja
juhistega. Tuleb jlgida, et rihmad ei hrduks
8.6. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb vlja vahetada.
8.7. Rihmad tuleb vahetada peale iga tsisemat
avariid ja ka siis kui rihmade kude on rebenenud,
murenenud vi plenud. Samuti tuleb need vahetada kui rihmade metallosad on deformeerunud vi
roostetanud.
9. OHUTUSKAAR
9.1. Ohutuskaare valmistamiseks minimaalne materjal on terasest U-tala 100x47mm vi mbluseta
terastoru 5x60mm.
9.2. Peakaare ja mlema tagumise kaldtoe alumised kinnitused peavad olema tehtud auto
raamile terasest kammitsate vi poltide abil.
Igal kinnituspunktil vhemalt 2 kammitsat vi 4
polti. Kammitsate ja poltide minimaalne lbimt
16mm. Kammitsaplaadi ja kinnitusmutri vaheliste
distantspukside/mutrite kasutamine on keelatud.
9.3. Peakaar peab paiknema auto klgprojektsioonis kabiinist mitte kaugemal kui 200mm.
9.4. Peakaar peab olema valmistatud hes tkis.
9.5. Lisaseadmete (v.a. tagumised ohutustuled,
pidurituled, tulekustuti) kinnitamine peakaarele
on keelatud.
9.6. Peakaares ei vi U-tala kasutamise korral olla
tisnurki.
9.7. Peakaare valmistamisel torumaterjalist peab
juhi pool res toru sirgel osal olema vhemalt 4
mm lbimduga kontrollava. NB! Juhul kui painutamise kigus muutub toru ristlige ovaalseks,
peab viksema ja suurema lbimdu suhe olema
0,9 vi suurem (s.t. toru ristlige ei vi muutuda
lapikuks).
9.8. Nurk peakaare ja kaldtugede vahel auto klgVI- 165
6. TULEKUSTUTI
projektsioonis peab olema vahemikus 45 - 60.

9.9. Peakaare sees, peakaarega samas pinnas,
peavad paiknema kaks smmeetrilist kaldtuge.
Kaldtugede kinnituskoht peakaarel peab asuma
kaare lemisel kolmandikul.
9.10. Kikidel autodel on kohustuslik kabiini
katuse horisontaalne kaitsekaar. Katusekaare
valmistamiseks kasutatav minimaalne materjal on
terasest U-tala 80x40 mm vi mbluseta terastoru
5x60 mm. Katusekaar peab pealtvaates ulatuma
ettepoole vhemalt 2/3 ulatuses katuse kohale.
Klgedelt peab olema katusekaar vhemalt kabiini
laiune. Kohustuslikud on katusekaart peakaarega
levalt hendavad diagonaaltoed. (vhemalt kaks)
10. LISAVARUSTUS
10.1. Rallivistlustel on kohustuslikud:
- ks vi kaks ohukolmnurka(vastavalt vistlusjuhendile);
- esmaabipakend (ARK tehnolevaatuse nuetele
vastav).
10.2. Lisavarustus peab olema korrektselt kinnitatud. Auto kabiinis ega veokastis ei tohi olla
kinnitamata esemeid.
11.VISTLEJATE VARUSTUS
11.1. Siduriietus peab olema pikkade kistega
tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi).
* Vistluskombinesoon peab olema valmistatud mitte kergesti sttivast ja mittesulavast
materjalist(nit. puuvillasest materjalist).
* Soovitav on spetsiaalne tulekindel (he vi
mitmekihiline) vidusidukombinesoon. Homologeering pole nutav.
* Vistlusriietuses ei vi mingil juhul kasutada
nailonit, kapronit ja muid sulavaid snteetilisi
materjale.
11.2. Sidukindad peavad olema nahast vi tulekindlast materjalist.
11.3. Kaitsekiiver peab olema E- turvanuetele
vastav auto- vi motokiiver.
* Soovitav on FIA vi FIM (Rahvusvahelise Motoliidu) poolt homologeeritud. Homologeering vib
olla aegunud.
* Kiivritesse rallivistlusteks sidessteemide
paigaldamisel ei tohi teha kiivri konstruktsiooni
nrgendavaid avavusi ega mberehitusi.
TEHNILISED TINGIMUSED 2011

VEOBAGID (GAZ)
AUTOKROSSIS
1. LDNUDED
1.1.Kik muudatused, mida grupimrused vi
ldised mrused ja ohutustingimused ei luba, on
keelatud.
2. KAAL
2.1Auto minimaalkaal koos ohutusvarustusega
1300 kg.
3. MOOTOR
3.1. Lubatud tmaht :
- klass 51/52 (VI grupp) kuni 4000 cm.
- klass 53 (VII grupp) kuni 6000 cm.
3.2. Silindriplokk ja sisselaskekollektor peavad
olema algsed (GAZ tpi).
3.2.1. GAZ 51 sisselaskekollektorile on lubatud
paigaldada GAZ-52 karburaatori kinnitus.
3.2.2. GAZ-52 sisselaskekollektoril on lubatud
mardada nurki.
3.3. Kttesegu lelaadimine on keelatud.
VI - 166
3.4. Sissepritse kasutamine on keelatud.

3.5. Karburaator on vaba.
3.6. Vljalaskessteem on vaba, vljalaske toru
ots peab olema min. 45 suunatud alla. Mratase
ei tohi letada 100 dBA.
3.7. Karteri tuulutus peab olema viidud kinnisesse
nusse, mahuga vhemalt 3L. Nidis
joonisel 1 (Eesti Autospordi Aastaraamat 2001,
lk.155).
4. JULEKANNE, SILLAD
4.1. Sidur on vaba
4.2. Kigukasti korpus peab olema GAZ- tpi
4.3. Sillad peavad olema GAZ- tpi.
5. RAAM
5.1. Lubatud on kasutada GAZ-tpi raame. Raami
kohandamine lubatud.
5.2. Raami klge peavad olema kinnitatud nii ees
kui taga puksiirkonks(ud). NB! Taga vib kasutada
ka esimest puksiirkonksu.
6.1. Rehvid ja veljed on vabad.

6.1.1. Velje tugevusvaru vhendamine materjali
vhendamise teel on keelatud.
6.1.2. Mehaaniliste libisemisvastaste vahendite
(naastude, piikide, kettide jne.) kasutamine on
keelatud.
6.2. Pidurissteem peab olema GAZ tpi.
6.3. Amortisaatorid on vabad.
6.4. Stabilisaator torsioonvarraste kasutamine on
lubatud
6.5. Vedrustuselemendina on lubatud elliptilised
lehtvedrud. Muude vedrustus elementide kasutamine on keelatud.
7. ROOL
7.1. Roolissteemis on lubatud kasutada kikvimalikke karplahendusi. NN lattrool on keelatud.
7.2. Lubatud kasutada kardaanliigendeid.
8. KERE
8.1 Esikaitseraud soovituslik.(ei tohi olla likavaid
servi )
8.2. Poritiivad peavad laltvaates katma kasutatavaid rehve kogu vistlussidu vltel. Selle tagamiseks on lubatud kasutada poritiiva laiendeid.
Poritiiva laienditel ei tohi olla likavaid servi.
8.3. Tagumised porilapid(veosillal) on kohustuslikud. Porilapi alumise serva ja maapinna vahe
peab olema vahemikus 15 - 30 cm. Porilapp peab
olema kummastki servast vhemalt 2cm laiem kui
kasutatav rehv. Porilapid peavad vastama antud
parameetritele kogu vistlussidu vltel.
8.4. Tulekindlast materjalist valmistatud sitjaruumi ja mootori vaheline vahesein on kohustuslik!
9. ELEKTRISSTEEM
9.1. Autokrossis peavad autol olema kaks tagumist
punast ohutustuld (iga pirni vimsus vhemalt 10
W ) ning neli punast pidurituld (iga pirni vimsus
21 W). Iga tagatule valgustatud pindala peab
olema vhemalt 40 cm. Tagumised ohutustuled
peavad plema kogu vistlussidu vltel.
NB! Ohutustule ja piduritule pirnid vivad paikneda ka hes laternas, kuid nad peavad olema
eraldatud vaheseinaga ning ttama teineteisest
autonoomselt.
10. KTUS
10.1. Ktusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, ldkasutatavatest tanklatest vljastatavat
mootoriktust.
10.1.1 Bensiini oktaanarv on vaba.

10.2. lerhu tekitamine ktusepaagis on keelatud.
11. VISTLUSNUMBRID JA
REKLAAM AUTODEL
11.1. Vistlusnumbrid peavad olema nhtavad ja
loetavad auto mlemal kljel.
11.2. Vistleja nimed ja riigilipu kujutis peavad
olema kantud loetavalt auto mlemale kljele.
11.3. Kohustuslik on vistlusnumbriga lisatahvel
katuseraamil. Vistlusnumbriga lisatahvel peab
olema nii eest-, kui ka tagantpoolt loetav. Lisatahvli vhimad mtmed: laius 40 cm ja krgus 30
cm. Numbri alus peab olema valge. Numbri minimaalne krgus 28 cm ja joone laius 5 cm. Numbrid
peavad olema musta vrvi ja klassikalist tpi.
OHUTUSNUDED
1. AKNAD
1.1. Eesmine turvavre on kohustuslik.
1.2. Klgmised turvavred on kohustuslikud (ehitus vaba, sarnane sidubagidega; eesmrk kaitsta
sitja organite vljumine ja vrkehade laekumine
sitjaruumi).
2. TAHAVAATE PEEGLID
2.1. Kohustuslik on kahe vlimise tahavaate peegli olemasolu.
2.1.2. Iga tahavaate peegli pindala peab olema
vhemalt 40cm.
3. KTUSEPAAK, KTUSE TORUSTIK

3.1. Ktusepaak peab asuma auto raamil ning
olema kinnitatud vhemalt nelja, min. 8 mm
lbimduga poldiga. Ktusepaagi kinnitamiseks
vib kasutada ka teraslinte (vhemalt kahte), min.
paksusega 1,5 mm ja min.laiusega 35 mm.
3.2. Ktusepaagi kork peab sulgema tankimisava
lekkimiskindlalt. hutusvoolik peab olema varustatud ktuse vljavoolu tkestava klapiga, vltimaks
ktuse lekkimist auto mbermineku korral. NB!
Lubatud on kasutada ka klapita hutusvoolikut,
mille phimtteskeem on toodud lisas 1 (joonis 4).
hutusvooliku siseava max. lbimt on 5 mm.
3.3. Ktusetorustik ei tohi lbida sitjaruumi ning
peab olema kaitstud vlisvigastuste ja kuumenemise eest. Ktusetorustiku painduvhendustes
tohib kasutada ainult spetsiaalseid bensiinikindlast materjalist valmistatud ja vastavalt thistatud
armeeritud voolikuid. Ktusetorude ja voolikute
hendamiseks tohib kasutada ainult selleks
VI- 167
6. VEERMIK, VEDRUSTUS
valmistatud kruviklambreid vi keermesliiteid.

Ktusetorustik peab olema korrektselt kinnitatud
terasest vi plastikust kinnitusvahendite abil auto
raami klge.
4. ELEKTRISSTEEM
4.1. Peavoolulliti peab asuma siduasendis
sitja keulatuses, olema mehhaaniliselt llitatav, katkestama kik vooluahelad (aku, sde,
generaator) ning seiskama mootori. Lliti asukoht
peab olema thistatud sinise kolmnurgaga, mida
mbritseb valge r (klje pikkus 120mm) ning
milles on punane vlgunoole kujutis.
4.2. Elektrijuhtmestik peab olema korrektselt
kinnitatud.
4.3. Aku peab paiknema auto ohutuspuuris ning
olema kinnitatud auto raami klge nelja minimaalselt 8mm lbimduga poldiga. Poltide kinnitused
peavad olema tugevdatud minimaalselt 2 mm paksuste, vhemalt 20cm pindalaga tugevdusplaatidega. Aku peab olema kaetud el.voolu mittejuhtivast materjalist (kummist vi plastikust) kattega.
5. TULEKUSTUTI
5.1. Tulekustuti on soovituslik. Kustutusaine minimaalne kaal 2kg.
5.2. Kustutusainena ei tohi kasutada CO2. Ksikustutitele esitatavad nuded ja lubatud kustutusained on ra toodud Eesti Autospordi Aastaraamat
2001 (lk.38).
5.3. Tulekustuti kinnitusteks vib kasutada ainult
metallist kiirpstikuga metall-linte.
5.4. Tulekustuti asukoht peab olema thistatud
punase E thega valgephjalisel vhemalt 10cm
lbimduga punase randiga sril.
5.5. Juurdeps tulekustutile peab olema tagatud.
6. ISTMED JA NENDE KINNITUSED

6.1. Istmed peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering vib olla aegunud) ja mitte
modifitseeritud. Kik kasutatavad istmed peavad
olema varustatud peatugedega. Istmeid tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste
muudatusteta vi osade eemaldamiseta.
6.2. Istmed peavad olema kinnitatud istmekronsteinide klge vhemalt neljas punktis (kaks ees ja
kaks taga), min.8 mm lbimduga poltidega.
6.3.Istmekronteinid peavad olema kinnitatud salongi klge vhemalt nelja, min.8mm lbimduga
poldiga (lisaks tugevdusplaat min.40 cm) vi
keevisliitega. Istmekronteinide ja tugevdusplaatide paksus min.3 mm terase kasutamisel ja 5 mm
VI - 168
kergmetalli kasutamisel.
7. OHUTUSRIHMAD JA NENDE
KINNITUSED
7.1. Kohustuslik on kasutada vhemalt he puusavga ja kahe lavga ohutusrihmu. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud
(homologeering vib olla aegunud).
7.2. Ohutusrihmade kinnitamine auto klge 2
kinnituspunkti puusavle ning 2 vi 1 kinnituspunkti istmega smmeetriliselt lavdele. lavd tuleb kinnitada sitjaruumi phja klge vi
juhi lgade krgusel paikneva spetsiaalse terasest
piktoru mber. Piktoru vhimad mtmed : 38 x
2,5 mm vi 40 x 2 mm.
7.3. Kik poltidega tehtud ohutusrihmade kinnituspunktid peavad olema tugevdatud vhemalt
40 cm pindalaga ja min.3 mm paksuste terasest
vi 5 mm paksuste kergmetallist tugevdusplaatidega (Eesti Autospordi Aastaraamat 2001, lk.155,
joon.3).
7.4. Ohutusrihmade kinnitamiseks lubatud poldid
7/16 20 UNF (spetsiaalsed astmega turvav
poldid) vi aasaga karabinide kinnituspoldid,
(joon.3).
7.5. Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta vi
osade eemaldamiseta ning koosklas valmistaja
juhistega. Tuleb jlgida, et rihmad ei hrduks
7.6. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb vlja vahetada.
7.7. Rihmad tuleb vahetada peale iga tsisemat
avariid ja ka siis kui rihmade kude on rebenenud,
murenenud vi plenud/sulanud. Samuti tuleb
need vahetada kui rihmade metallosad on deformeerunud vi roostetanud.
8. OHUTUSSTRUKTUUR
8.1. Peakaarte valmistamiseks minimaalne materjal on tmmatud terastoru, minimaalsete mtmetega 60x3mm.
8.2. Peakaarte alumised kinnitused peavad olema
tehtud auto raamile terasest poltide abil. Igal kinnituspunktil vhemalt 4 polti. Poltide minimaalne
lbimt 16mm.
8.3. Peakaared peavad olema valmistatud hes
tkis.
8.4. Eesmine peakaar peab paiknema eespool rooli
ning tagumine peakaar tagapool juhiistet.
8.5. Peakaarel peab juhi pool res toru sirgel osal
olema 10 mm lbimduga kontrollava.
NB! Juhul kui painutamise kigus muutub toru

ristlige ovaalseks, peab viksema ja suurema
lbimdu suhe olema 0,9 vi suurem (s.t. toru
ristlige ei vi muutuda lapikuks).
8.6. Klgmine ohutuskaar on kohustuslik, minimaalsed toru mdud 32x3 mm. Klgmine ohutuskaar peab olema kaetud.
8.7. Tagumine peakaar peab olema tugevdatud
temaga samas pinnas paikneva diagonaaltoega,
mille minimaalsed mtmed on 60x3 mm.
9. VISTLEJATE VARUSTUS
9.1. Siduriietus peab olema pikkade kistega
tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi). *
Vistluskombinesoon peab olema valmistatud mitte kergestisttivast ja mittesulavast materjalist.
* Soovitav on spetsiaalne tulekindel (he- vi
mitmekihiline) vidusidukombinesoon. Homologeering soovitav. * Vistlusriietuses ei vi mingil

juhul kasutada nailonit, kapronit ja muid sulavaid
snteetilisi materjale.
9.2. Sidukindad peavad olema nahast vi tulekindlast materjalist.
9.3. Kaitsekiiver peab olema E- turvanuetele
vastav motokiiver (Teede- ja sideministri 18. mai
2001 mrus nr.50,kood 117) * Soovitav on FIA
(Rahvusvahelise Autoliidu) vi FIM (Rahvusvahelise Motoliidu) poolt homologeeritud kiiver.
Homologeering vib olla aegunud.
* Kiivritesse sidessteemide paigaldamisel ei tohi
teha kiivri konstruktsiooni nrgendavaid avasid
ega mberehitusi.
9.4. Kaitseprillide kasutamine vistlussidu ajal
on kohustuslik.
Dragrace tehnilised reeglid 2011
1. VISTLEJA VARUSTUS
1.1. Vistleja peab sidu ajal kasutama kaitsekiivrit. Kasutada tohib vaid auto- ja motokiivreid.
Kaitsekiiver peab olema vistlejale sobiva suurusega ja selle kinnitusrihm peab olema sidu ajal
kinnitatud. Kiivril ei tohi olla vigastusi, avarii jlgi
ega pragusid.
1.2. Vistleja peab vistlussidu ajal kandma
riietust, mis katab kogu keha, jalgu ja ksivarsi.
Soovitav on mitte kasutada nailonist vm. kergesti
sulavast materjalist riietusesemeid.
1.3. Vistleja peab vistlussidu ajal kandma kinAutospordi Aastaraamat 2011
niseid jalanusid ja sokke. Keelatud on pltude,

sandaalide jms. kandmine.
2. LDNUDED SIDUKILE
2.1. Sidukis ei vi olla kinnitamata esemeid.
2.2. Aku peab olema kinnitatud jigalt siduki kere
klge. Juhul, kui aku ei asu siduki originaalasukohas, peab aku lheduses olema tiendav massilliti. Juhul kui aku asub siduki salongis, on
kohustuslik kasutada tulekindlat vliskeskkonda
ventileeritud lisakorpust.
2.3. Sidukil ei vi olla mistahes vedelike lekkeid.
Vistluse ajal peab kliimaseade vi konditsioneer
olema vlja llitatud, vltimaks kondentsi tilkumist rajale.
2.4. Sidukil peab juhiistmel olema vhemalt
3-punkti turvav. Sidukites, kuhu on paigaldatud turvakaar vi turvapuur, peab juhiistmel olema
vhemalt SFI 16.1 nuetele vastav 3 laia rihmaga
5-punkti turvav. Vistlussidu ajal peab turvav olema kinnitatud.
2.5. Sidukites, kuhu on paigaldatud turvapuur,
on kohustuslik juhipoolse aknavrgu kasutamine.
Aknavrk peab olema seestpoolt kinnitatud turvapuuri lemise ja keskmise kljetoru klge.
2.6. Kikidel turvapuuriga autodel peab turvapuuri
peakaarel olem 5mm lbimduga kontrollava.
2.6. Sidukil, mis saavutab rajal lppkiiruseks le
240 km/h, peab olema FIA reeglite kohane pidurdusvari vi -varjud.
2.6. Siduki esiosal vi katusel peab olema siduki
pukseerimist vimaldav veoaas vi -konks.
2.9. Iga vistlussiduk peab vistlema tema tehniVI- 169
Klassijaotus
Kik klassid, v.a. Streetman, on EMV-klassid.
Autod:
A-klass: Vabalthingavad mootorid tmahuga kuni
4000 cm3.
B-klass: Vabalthingavad mootorid tmahuga
4001...7000 cm3 (vlja arvatud Big Block mootorid) ja lelaadimisega mootorid tmahuga kuni
4000 cm3.
C-klass: lelaadimisega mootorid alates 4001 cm3
ja vabalthingavad Big Block mootorid.
Pro-Street: Backhalfitud kereautod ilma mootori piiranguta.
Outlaw: Toruraamil autod ilma mootori piiranguta.
Bracket: Mootori tmahu piirangud puuduvad, ajalimiit on 11.000 - 16.000 sek
Streetman: Mootori tmahu piirangud puuduvad, ajalimiit on 11.500 sek vi aeglasem
ldised nuded vistlejale ja vistlussidukile.
Kehtivad kikidele autode klassidele
listele tingimustele vastavas klassis.

2.10. Korraldajal on igus starti mitte lubada
autosid, mis vastavad kikidele keolevas juhendis
esitatud nuetele, kuid pole korraldaja hinnangul
turvalised. Eelkige puudutab see juhtumeid, kus
mberehituste tulemusena on oluliselt suurenenud auto maksimaalkiirus, kuid samavrselt pole
parendatud auto pidureid, vedrustust, juhitavust,
turvastruktuure jne. mberehitatud autode puhul
on tungivalt soovitav paigaldada autosse tiendav
turvastruktuur (turvakaar, turvapuur) koos sertifitseeritud 5- vi 6-punkti turvavdega.
3. MOOTOR JA LISASEADMED
3.1. Lubatud on kasutada siseplemismootoreid.
Mootori modifitseerimine on lubatud.
3.2. Siduki siseplemismootor peab kivituma
starteriga.
3.3. Mootori kinnituspunktide arv kere klge ei vi
olla viksem kui mootori tootja poolt ette nhtud.
Kinnituste muutmine ja lisakinnitused on lubatud.
3.4. Roots-tpi kompressori kasutamisel peavad
turvakinnitused vastama SFI 14.1 nuetele.
3.5. Ktuse- ja litorud ning voolikud peavad olema kaitstud kompressori rihma mbruses. Kaitse
peab olema voolikutel ja/vi rihmal.
3.6. Kikidel vedelikjahutusega sidukitel peab
olema vhemalt 0.5 liitrise mahutavusega paisupaak, mis on kinnitatud jigalt siduki kere vi
mootori klge. Jahutusvedelikuna on soovitav
kasutada ainult vett.
3.7. Kuivkarteri kasutamise korral on nutud vhemalt 1 liitrise levoolupaagi kasutamine.
3.8. Filtreerimata karterituulutus vliskeskkonda
on keelatud.
3.9. Vljalaskekollektorite kasutamine on kohustuslik. Vljalaskessteem peab olema lekete
ja vigastusteta ning kindlalt kinnitatud nii, et
mistahes vistlussituatsioonis oleks vlistatud
vljalaskessteemi kokkupuude maapinnaga.
Vljalaskessteem peab olema suunatud auto alt
vlja tahapoole, eemale juhist ja ktusepaagist.
4. TOITESSTEEM JA KTUSED.
4.1. Siseplemismootori korral on lubatud kasutada kiki jaevrgus mdavaid ktuseid ja vistlusotstarbelisi pliivabasid bensiine.
4.2. Ktusepaak peab olema sitjaruumist eraldatud tihendatud tulekindla vaheseinaga viisil, et
sitjateruumi ktuse sattumine oleks vlistatud.
4.3. Kogu toitessteem (ktsuepaak, -torud,
-pump jne.) peavad asuma vljaspool sitjaruumi
ja seespool kere gabariite.
4.4. Komposiitmaterjalist ktusepaak peab olema
maandatud.
VI - 170
4.5. Ktusepaak peab olema ventileeritud vlishku.
5. NITROSEADMED
5.1. Lubatud on kasutada vaid avalikult turustatavaid, sertifitseeritud ja ametliku tootja poolt
valmistatud nitrossteeme.
5.2. Nitrogaasi pudel peab olema kinnitatud
siduki kere klge jigalt. Lubatud on kasutada
nitrokomplektiga kaasas olevaid originaalkinnitusi, kuid soovitav on kasutada kuni 15kg kaaluga
pudelite puhul kahte vhemalt 25mm laiust terasvitsaga kinnitust ja le 15 kg pudelite puhul vhemalt kolme 25mm laiust terasvitsaga kinnitust.
5.3. Nitrogaasi pudelil peab olema selge vastav
mrgistus.
5.4. Nitrogaasi pudel peab olema varustatud
lesurveventiiliga, mis peab olema ventileeritud
juhikabiinist vljapoole. lesurveventiili modifitseerimine on keelatud.
5.5. Nitrossteemi ei tohi olla vimalik sisse llitada siis, kui siduki sde on vlja llitatud.
5.6. Nitrossteemil peab olema oma eraldiseisev
sulavkaitse.
5.7. Nitrossteemil peab olema juhi keulatuses
lliti, mille juures peab olema selgelt loetav silt
N2O. ON / OFF.
5.8. Nitrossteemi aktiveerimine peab olema
teostatud nii, et ssteem saab aktiveeruda ainult
tisgaasil. Gaasipedaali vabastamisel peab nitrossteem vlja llituma. Juhul kui aktiveerimine on
teostatud elektrooniliselt lbi mootori juhtaju vi
eraldiseisva kontrolleri, peab see olema dubleeritud ka gaasihoovastikus asuva llitiga.
5.9. Nitrogaasi pudeli kraan peab olema suletud
rehvide soojendamise (nn. burnout-i) ajal ja
seda tohib avada vaid vahetult enne stardijoonele
asetumist (nn. stage-mist).
5.10. Nitrogaasi pudeli soojenduseks tohib kasutada vaid spetsiaalseid tstuslikke, teki tpi ja
termostaadiga varustatud soojendajaid.
6. KIGUKAST
6.1. Kigukastil peab olema tagurpdidikik.
6.2. Keelatud on kasutada jrelturu spetsiaalseid
kigukaste (niteks Liberty, Lenco, G-Force,
Jerico jms.).
6.3. Automaatkast peab olema varustatud tagurpidikigu eksliku llitamise vastase blokeeringuga.
6.4. Automaatkastiga siduk ei tohi kivituda
juhul, kui mni kik on sisse llitatud.
6.5. Automaatkasti puhul on lubatud kasutada
vaid krgsurve livoolikuid.
7. KERE JA INTERJR
7.1. Sidukil ei tohi olla ohtlikke avarii vi amortisatsiooni jlgi.
detaile, mis vivad tekitada vigastusi.

7.11. Esiistmed peavad olema terved ja vigastusteta ning kinnitatud jigalt siduki kere vi raami
klge. Esiistmete seljatugi peab olema fikseeritav
lemissse asendisse, kui istme tootja on selle ette
ninud. Sitjaistmel on peatugi kohustuslik.
7.12. Krvalistuja- ja tagaistmed vib eemaldada.
8. VEERMIK
8.1. Sidukil peavad olema hdraulilised pidurid kigil ratastel. Piduritorud ei tohi asetseda
kardaanitunnelis ega olla sidukiphja kige
madalam osa.
8.2. Kigis vedavates sildades on kohustuslik kasutada differentsiaale. Kinnikeevitamise teel teostatud 100%-lise blokeeringu kasutamine on keelatud.
8.3. 100%-lise blokeeringuga (nn. spooliga)
varustatud sidukitel on kohustuslik kasutada
vistlusotstarbelisi terasest pooltelgi ja C-klipi
elimineerijaid.
8.4. Siduki rehvid ja veljed peavad olema kogu
laiuses kaetud ja ei tohi ulatuda kere gabariitidest
vljapoole. Kindlalt kinnitatud ja ilma teravate
nurkadeta tiivalaiendid on lubatud. Rehvi kontakt
siduki keredetailidega peab olema vlistatud.
8.5. Mittestandardsete velgede kasutamine on
lubatud. Igasugune velgede modifitseerimine on
keelatud.
8.6. Ligatud turvisemustriga rehvide kasutamine
on keelatud.
8.7. Rehvide kiirusindeks peab vastama vhemalt
siduki poolt saavutatavale lppkiirusele ja kaaluindeks siduki vistluskaalule.
8.8. Rehvidel ei tohi olla mehhaanilisi vigastusi,
koordi paljandeid ega pundumisi.
9. SIDUKI MIINIMUMKAALUD
9.1. Vistluskorras siduki kaal koos juhiga (ehk
vistluskaal), ei tohi olla viksem kui:
Mootori tmaht: Vistluskaal:
Kuni 2000 cm3 450 kg + iga algav 100 cm3
le 1000 cm3 lisab 40 kg.
2001...3000 cm3 850 kg + iga algav 100 cm3
3001...5000 cm3 1050 kg + iga algav 100 cm3

le 5001 cm3 1250 kg + iga algav 100 cm3
le 5001 cm3 lisab 5 kg,
kuid kokku mitte le 1400 kg.
9.2. Lubatud on lisada jigalt kere klge kinnitatud ballasti, kuid mitte rohkem kui 50 kg.
9.3. Miinimumkaalu mratlemiseks hte lelaadimismeetodit kasutaval sidukil korrutatakse
VI- 171
7.2. Sidukil peavad olema vhemalt tkorras

lhituled, pidurituled ja suunatuled.
7.3. Sidukil peavad olema esiuksed, mis peavad
olema avatavad nii seest- kui vljastpoolt kogu
vistluse vltel.
7.4. Juhi ja krvalistuja uksed peavad olema polsterdatud. Muu polster vib olla eemaldatud.
7.5. Lisaks sidukil standardsena kasutatavatele
plast- ja komposiitmaterjalidest osadele on lubatud vahetada plast- vi komposiitmaterjalist
osade vastu kapott, pakiruumi luuk, esimesed
poritiivad ja stanged. Isepaigaldatud plast- vi
komposiitmaterjalist uste kasutamine on lubatud
juhul, kui sidukil on FIA nuetele vastava turvapuur (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/
dragregs.html, Drawings, joonis 16).
7.6. Lubatud on paigaldada tugevdus- ja ohutusstruktuure, mis on vastavuses FIA poolt kehtestatud
standarditele. Kikjal, kus juhi kiiver vib sattuda
kontakti turvakaare vi turvapuuriga, peavad
viimatinimetatud olema kaetud pehme polstriga,
mille paksus on vhemalt 6 mm. (vt. http://
www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html,
Drawings, joonis 22). Juhi kiivri ja turvakaare
vahe peab normaalasendis istudes olema vhemalt
3 (76 mm).
7.7. Siduki esimesed ja tagumised poolraamid
peavad olema originaalsed. Lubatud on amortisaatori lemise kinnituse modifitseerimine. Kere
kandevstruktuuri muudatused ja asendamine on
lubatud kui uue detaili materjaliks on sama paksusega esialgse detaili materjal. Kere kandevosa
tulemrist kuni esimese sillatalani peab silima
originaalne ning esimene sillatala peab olema
kinnitatud originaalsetesse kinnituskohtadesse.
Esimeste poritiibade sisemisi kandevstruktuure on
lubatud modifitseerida ja asendada vaid turvapuuri olemasolul.
7.8. Tuuleklaas peab olema standardne ja ilma
nhtavust segavate vigastusteta. Muude klaaside
asemel vib kasutada vhemalt 3 mm paksust
purunemiskindalt pleksiklaasi ehk polkarbonaati.
7.9. Sitjaruum peab olema eraldatud mootorist
ja julekandest. Esimeses tuleseinas ei tohi olla
liigseid avasid, vaid need tuleb sulgeda alumiinium- vi terasplekiga. Sitjaruumis ei tohi olla
ktuse vi mootori jahutusssteemi torusid ja
-voolikuid, v.a. standardne salongisoojendus.
7.10. Armatuurlaua vib eemaldada vi asendada isevalmistatuga vaid turvapuuri olemasolul.
Mitteoriginaalse nidikuteploki ja llitite paigaldamiseks vib armatuurlauda teha vastavad muudatused. Sitja mbruses ja armatuurlaua jikadel
osadel ei tohi olla teravaid nurki vi vljaulatuvaid
mootori tmaht koefitsendiga 1.7, korraga mitut

lelaadimismeetodit (mehaaniline + keemiline)
kasutaval sidukil korrutatakse mootori tmaht
koefitsendiga 2.3, rootormootoriga siduki mootori tmaht korrutatakse koefitsiendiga 2.0.
ja lelaadimist kasutava rootormooriga siduki
mootori tmaht korrutatakse koefitsiendiga 3.4.
Lisanuded A, B- ja C-klassi sidukitele.

Vastuolude korral ldiste nuetega, on lisanuded
ja reeglid limuslikud.
1. Osaleda on lubatud vaid sidukiga, mis ei
sida kiiremini kui 10.000 sek.
2. Tisslikk-rehvide (nt. Mickey Thompson ET
Drag) kasutamine ei ole lubatud.
3. DOT-mrgistusega tnavaslikk-rehvide (nt.
Mickey Thompson ET Street jms.) kontaktpinna
laius vib olla maksimaalselt 10.5.
4. Kontaktpinna laius vib letada 10.5 juhul,
kui tegemist on siduki valmistaja poolt ette nhtud rehvimduga tnavasidu rehvidega.
5. Originaalse tagavedrustuse asendamine 4-link
ja ladder-bar tpi vedrustusega on keelatud.
6. Siduki veoskeem peab silima originaalne.
7. Sidukil tohib kasutada kas originaalset vi
sama margi teiste mudelite kigukaste.
Lisanuded ja reeglid Pro-Street klassi sidukitele.
1. Turvakaar vi -puur peab olema siduki kandevstruktuuride (raam, poolraam) klge keevitatud
vastavalt FIA reeglitele. Poltimine on keelatud.
2. Tulemri vib asendada tervikuna mitteplevast materjalist detailiga vaid juhul, kui ta ei ole
kandevstruktuuri osa.
3. Lubatud on tagumiste (tulemrist tahapoole
jvate) kere kandeosade eemaldamine ja muutmine, nn. backhalfing ning orignaalse tagavedrustuse asendamine 4-link ja ladder-bar tpi
vedrustusega.
4. Kikide klaaside asemel vib kasutada vhemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksiklaasi
ehk polkarbonaati.
5. Lubatud on vahetada plast- vi komposiitmaterjalist osade vastu tagumised poritiivad ja
katuse katteplekk.
6. Jahutusvedelikuna on lubatud kasutada ainult
vett.
7. Ktustena on lubatud on kasutada ka alkoholktuseid.
8. Kasutatava kigukasti tp ei ole piiratud.
9. Kasutatavate rehvide mt- ja mark ei ole
piiratud.
10. Sidukile peab olema kinnitatud tagapaneelile nhtavasse kohta vhemalt 1 ttav pidurituli,
muud tuled ei ole nutud.
11. Soovitav on mootorialuse SFI reeglitele vastava kaitsekoti kasutamine.
12. Vistluskorras siduki kaal koos juhiga (ehk vistluskaal), sltuvalt kasutatava mootori tbist,
tmahust ja lelaadimise meetodist, ei tohi olla viksem kui:
Rootormootor, sltumata lelaadest ja tmahust
794 kg
4-silindriline mootor, sltumata lelaadest ja tmahust
816 kg
919 kg
1021 kg
Modular V8 kuni 300cid, lelaadimisega
1111 kg
Modular V8 310-330cid, lelaadimisega
1134 kg
Small Block, vabalthingav

907 kg
Small Block, keemilise lelaadimisega
998 kg
Small Block, he turbo, roots- vi tsentrifugaalkompressoriga
1179 kg
Small Block, kruvikompressoriga
1225 kg
Small Block, kahe vi enama turboga
1302 kg
Big Block, vabalthingav

975 kg
Big Block, keemilise lelaadimisega, Bore center kuni 5
1179 kg
Big Block, keemilise lelaadimisega, Bore center le 5
1202 kg
Big Block, tsentrifugaalkompressoriga
1270 kg
Big Block, roots-tpi kompressoriga, tmahuga kuni 455cid
1225 kg
Big Block, roots-tpi kompressoriga, tmahuga 456cid vi rohkem
1293 kg
Big Block, kruvi-tpi kompressoriga, tmahuga kuni 455cid
1270 kg
Big Block, kruvi-tpi kompressoriga, tmahuga 456cid vi rohkem
1361 kg
Big Block, he turboga vi kahe turboga labade lbimduga kuni 91mm
1293 kg
Big Block, kahe turboga labade lbimduga 92mm vi rohkem
1338 kg.
VI - 172
Lisanuded sidukitele, mis sidavad 11.999

sek vi kiiremini.
1. Manuaalkigukasti puhul on standardse hooratta ja sidurikorvi kasutamine keelatud. Hooratas
ja sidurikorv peavad vastama SFI 1.1, 1.2, 1.3, 1.4
vi 1.5 nuetele.
2. Tubeless-tpi rehvi puhul on mutriga kinnitatavad ventiilide kasutamine kohustuslik.
sek vi kiiremini.
1. Kehtivad kik nuded sidukitele, mis sidavad 11.999 sek vi kiiremini.
2. Sidukil peab olema vline peavoolulliti
(mille asukoht peab olema siduki tagaosal), mis
peab katkestama aku, generaatori, tuled, ste
ja muud vooluahelad ja seiskama mootori. Lliti
tuleb mrgistada sinise kolmnurgaga, mille kljepikkus on 80 mm.
3. Sidukil peab olema FIA nuetele vastav
turvakaar (vt. http://www.fia.com/ sport/Regulations/dragregs.html, Drawings, joonis 12).
4. Turvakaar peab olema siduki kandevstruktuuride (raam, poolraam) klge keevitatud vi
polditud metallplaatidega vastavalt FIA reeglitele.
5. Tnavasidu rehvide kasutamise korral peab
sidukil olema kardaanirngas mtmetega 6 mm
x 50 mm x 360 kraadi, mis ei tohi asetseda esimesest kardaaniristist rohkem kui 152 mm kaugusel.
6. Kik kasutatavad li- ja ktusevoolikud ja
-torud peavad olema hendatud keermesliidetega,
klamberliidete kasutamine on keelatud.
7. Alumiiniumist rattamutrite ja poltide kasutamine on keelatud. Rattamutrid ei tohi olla kinnised,
nn. kbar tpi. Rattapoldi ots peab ulatuma
mutri vlistasapinnast le vhemalt 3 mm.
8. Siduki juhiistmel peab olemad turvav, mis
vastab SFI 16.1 nuetele.
9. Manuaalkastiga sidukil peab olema SFI 6.1,
6.2, 6.3 vi 9.1 nuetele vastav hooratta kaitse.
Kui vastav tstuslik toode puudub, tuleb kasutada kaitset, mis on valmistatud minimaalselt
6.35 mm paksusest terasest, kindlalt kinnitatud ja
katab sidurikoja 360 kraadi ulatuses.
sek vi kiiremini.
2. Muudetud tiskerega sidukil ja kabriolettkerega sidukil peab olema FIA nuetele vastav
turvapuur (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, Drawings, joonis 16).
Turvapuur peab olema siduki kandevstruktuuride
(raam, poolraam) klge keevitatud vi polditud
metallplaatidega vastavalt FIA reeglite3. Tiskerega sidukitel, mille tulemri, phja ja keret
VI- 173
Lisanuded ja reeglid Outlaw-klassi sidukitele.

1. Lubatud on kasutada toruraamil sidukeid,
mis peavad vastama SFI 25.1E, 25.2 vi 25.4
reeglile.
2. Lubatud on kasutada dragster- ja alteredtpi sidukeid, mis peavad vastama SFI nuetele.
3. Kikide klaaside asemel vib kasutada vhemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksiklaasi
ehk polkarbonaati.
4. Lubatud on vahetada plast- vi komposiitmaterjalist osade vastu kik keredetailid.
5. Jahutusvedelikuna on lubatud kasutada ainult
vett.
6. Ktustena on lubatud on kasutada ka alkoholktuseid.
7. Kasutatava kigukasti tp ei ole piiratud.
8. Kasutatavate rehvide mt- ja mark ei ole
piiratud
9. Sidukile peab olema kinnitatud tagapaneelile nhtavasse kohta vhemalt 1 ttav pidurituli,
muud tuled ei ole nutud.
10. Soovitav on mootorialuse SFI reeglitele vastava kaitsekoti kasutamine.
11. Vistluskorras siduki kaal koos juhiga (ehk
vistluskaal) ei ole piiratud.
Lisanuded ja reeglid Bracket-klassi sidukitele.
1. Siseplemismootori korral on lubatud kasutada vaid jaevrgus mdavaid ktuseid.
2. Keelatud on kik taimerid, mis mjutavad
gaasipedaali vi kiguvahetust. Lubatud on nn.
throttle stop ja delay boxi kasutamine.
3. Vistluskorras siduki kaal koos juhiga (ehk
vistluskaal), ei tohi olla viksem kui:
4-silindrilised mootorid 600 kg
muud mootorid 950 kg.
Lisanuded ja reeglid Streetman-klassi sidukitele.
1. Osaleda on lubatud vaid sidukiga, mis ei
sida kiiremini kui 11.499 sek.
sek vi kiiremini.
1. Tisslikkrehvide (nt. Mickey Thompson ET
Drag) ja DOT-mrgistusega tnavaslikk-rehvide
(nt. Mickey Thompson ET Street jms.) kasutamise korral peab sidukil olema kardaanirngas
mtmetega 6 mm x 50 mm x 360 kraadi, mis ei
tohi asetseda esimesest kardaaniristist rohkem kui
152 mm kaugusel.
(tulemrist tahapoole) pole muudetud ja mis

sidavad 10.000 sek vi aeglasemalt, on lubatud
turvapuuri asemel kasutada FIA nuetele vastavat
turvakaart (vt. http://www.fia.com/sport/ Regulations/dragregs.html, Drawings, joonis 12).
4. Turvapuur vi -kaar peab olema siduki
kandevstruktuuride (raam, poolraam) klge keevitatud vi polditud metallplaatidega vastavalt FIA
reeglitele.
5. Kohustuslik on kasutada SFI 18.1 nuetele
vastavat vntvlli eespoolset hooratast (damper)
ja SFI 29.1 nuetele vastavat flexplatei.
6. Automaatkigukastiga autodel on kohustuslik
kasutada SFI 4.1 nuetele vastavat kigukasti
kaitset.
7. Mrgkarteri kasutamise korral on nutud
karteri tuulutusega hendatud vhemalt 1 liitrise
levoolupaagi kasutamine.
8. Kohustuslik on kasutada vistlusotstarbelisi
terasest pooltelgi ja C-klipi elimineerijaid.
9. Kohustuslik on kasutada vhemalt 6 mm paksust kigukasti turvamatti. Manuaalkastiga siduk
puhul peab turvamatt katma kogu sidurikoja,
automaatkastiga sidukil kogu kigukasti.
10. Juhi iste peab olema jigalt fikseeritud seljatoega mis on kinnitatud turvapuuri horisontaaltoru klge. Toru C, http://www.fia.com/sport/
Regulations/dragregs.html, Drawings, joonis 16).
11. Kohustuslik juhipoolse aknavrgu kasutamine.
Aknavrk peab olema seestpoolt kinnitatud turvapuuri lemise ja keskmise kljetoru klge.
12. Kohustuslik on kasutada mitteplevast materjalist spetsiaalset sidulikonda ja sokke ning
kiivrisukka.
13. Kohustuslik on kasutada jalatseid, mis peavad
katma pahkluud.
14. Kohustuslik on kasutada spetsiaalseid kindaid, mis peavad kas tielikult olema valmistatud
nahast vi kinda sisemine pool nahast ja kinda
vooder ja kinda vlimine pool 100% puuvillasest
mitteplevast materjalist. Kindad peavad katma
osaliselt ka kise. Kindad ei tohi olla perforeeritud, olenemata ava suurusest.

15. On lubatud kasutada vaid SNELL vi SFI homologeeringuga kiivreid. Homologeering vib olla
aegunud
16. Soovitav on kasutada tulekustutusssteeme.
sek vi kiiremini.
2. Automaatkastiga autode puhul on kohustuslik
kasutada lisaks SFI 29.1 vastavale flexplatele ka
SFI 30.1 vastavat flexplatei kaitset
3. Juhul, kui ktusena kasutatakse metanooli vi
nitrometaani ja kigukastina kasutatakse jrelturu
planetaarlekandega kigukasti, on kohustuslik kasutada SFI 4.1 nuetele vastavat kigukasti kaitset.
4. Juhil on kohustuslik on kasutada spetsiaalset
kaelatuge.
sek vi kiiremini.
2. Kui siduk on ehitatud toruraamile, siis peab
turvapuur vastama FIA SFI 25.4 nuetele.
3. Siduki originaalse phja kasutamisel peab
turvapuur vastama FIA SFI 25.5 nuetele.
Lisanuded sidukitele, mis saavutavad lppkiiruseks 217 km/h vi le selle.
1. Automaatkastiga autode puhul on kohustuslik
on kasutada SFI 29.1 nuetele vastavat flexplatei ja SFI 30.1 vastavat flexplate-i kaitset ja SFI 4.1
nuetele vastavat kigukasti kaitset.
2. Kabriolettkerega sidukil peab olema FIA
nuetele vastav turvapuur (vt. http://www.
fia.com/sport/Regulations/dragregs.html,
Drawings, joonis 16). Turvapuur peab olema
siduki kandevstruktuuride (raam, poolraam)
klge keevitatud vi polditud metallplaatidega
vastavalt FIA reeglitele.
Rahvaralli ja rahvasprindi tehnilised

tingimused 2011
1. MRATLUS
Sita vib kigi kehtivat tehnolevaatust omavate
M1- ja N1-kategooria (ainult Moskvich liiga autod)
kinnise kerega kaherattaveoliste (2WD) ja neljarattaveoliste (4WD) sidukitega (sidukid peavad
olema kehtiva liiklusseaduse kohased). Moskvich
VI - 174
Liiga autod peavad vastama Moskvich Liiga kehtivatele tehnilistele tingimustele .

Kehtiva ASN tehnilise kaardiga sidukite kasutamine on lubatud ainult klassides 4WD (ainult
rahvasprintidel) ja 2WD Sport (rahvasprintidel ja
noortesprintidel ka klassides V16 ja V18). Rahvarallidel on ASN tehnilise kaardiga 4WD ja 2WD
2. LUBATUD MUUDATUSED ja
TIENDUSED
2.1 Mootor
2.1.1 Mootorit ei vi asendada teise automargi
mootoriga (lubatud koos vastava mrkega auto
registreerimistunnistusel).
2.1.2 Algset kubatuuri vib muuta hlssides, puurides vi kolvikiku muutes.
2.1.3 Auto kubatuur vib olla maksimaalselt 2,5%
suurem asjaomase klassi tpsusnormidega vrreldes (s.t. klassis kuni 1600 cm3 on lubatud sita
kuni 1640 cm3).
2.1.4 Vljalaskekollektor peab olema algne ja
automudelile tootja poolt ette nhtud. Lubatud
on kasutada mittealgset summutit. Kui autole
on tootja poolt ette nhtud katalsaator, on see
nutud ja peab olema tkorras.
Summuti mratase ei tohi letada 90 dBA 4000
pret/min reiimis Low.
21.5 Vljalaskessteem peab olema terve, lekketa
ja vigastusteta.
2.1.6 Heitgaasid peavad olema vastavuses Eestis
kehtiva keskkonnaministri mrusega, mis stestab M1 sidukite heitgaasinormid.
2.1.7 Nukkvllid ja nukkvlli rattad peavad olema
algsed ja automudelile tootja poolt ette nhtud
(v.a punkti 2.1.1 korral).
2.1.8 Sisselaskessteem peab olema algne ja
automudelile tootja poolt ette nhtud (v.a punkti
2.1.1 korral). Sisselaskessteemi osad on kik
auto mootorisse huvoolu vahendavad vi reguleerivad komponendid. Sisselaskessteemi komponente (sh. hutorud, hufiltri korpus) on keelatud
eemaldada. Lubatud on kasutada mittealgset
filtreerivat elementi.
2.2 Julekanne
2.2.1 Pealekande ja kigukasti lekannete suhtarvud on vabad. Kigukasti ja/vi diferentsiaali
korpus peab olema algne ja automudelile tootja
poolt ette nhtud. Diferentsiaaliblokeeringu kasutamine on lubatud. Diferentsiaal on kohustuslik
Kigukastis tohib kasutada vaid snkronisaatoritega kiguvahetusmehanisme.
2.3 Vedrustus
2.3.1 Vedrustuse tp peab siluma. Kasutada
vib ainult automudelile tootja poolt ette nhtud
tugivarsi ja tshoobi.
2.3.2 Vedrude tp ja tegevusphimte peavad
siluma, kuid paigaldada vib teise karakterisAutospordi Aastaraamat 2011
tikuga vedrusid ja amortisaatoreid. Sidu ajal

reguleeritav vedrustus on keelatud, kui see pole
algselt tootja poolt ette nhtud.
2.3.3 Stabilisaatorid on vabad, kaasa arvatud
juhul, kui nad on vedrustuse osad.
2.3.4 Kik vedrustuse ja veermiku komponendid
peavad olema tehniliselt korras ja ltkudeta.
2.4 Veljed ja rehvid
2.4.1 Keelatud on kiilasrehvid (slikid). Kiilasrehviks loetakse ka rehvi, mille vulkaniseeritud mustri
sooned moodustavad vhem kui 17 protsenti
veerepinna pindalast.
2.4.2.Turvisemustri likamine on lubatud ainult
spetsiaalsetel vidusidurehvidel.
2.4.3 Rehvi turvisemustri sgavus peab olema
vhemalt 1,6 mm vhemalt 75 protsenti veerepinnast ja seda terve vistluse jooksul.
2.4.4 Rehvidel ei tohi olla mehaanilisi vigastusi
ega koordi paljandeid.
2.4.5 Jl ja lumel sidetavatel etappidel vib
vistlusjuhendiga lubada naastrehvide kasutamist.
Klassid 2WD-SPORT; V16, V18 ja V21 vivad kasutada Rootsi MM / FIA talirehve, mis vastavad
jrgnevatele tingimustele:
1) naastud peavad olema kvast materjalist ja
teritamata
2) naastu piklige peab moodustama kogu naastu ulatuses tisringi
3) naast ei tohi olla torujas ega seest nes ka
kulununa
4) tveosa lbimt kuni 9 mm
5) naastu keskosa kvasdamiku lbimt on vhemalt 2,5 mm. Sdamik peab olema homogeenne
ja lamedalt ligatud
6) naastu pikkus kuni 20 mm
7) naastu kaal on kuni 4 grammi
8) naastud tuleb rehvile kinnitada vljastpoolt
9) naastude arv on kuni 20 tk rehvi veerepinna
mbermdu iga vabalt valitud pikkusdetsimeetri
kohta.
2.4.6 Klassides MOSKVICH; 4WD;2WD-A; 2WD-B;
NAISED, J16 ja J18 kehtivad naastrehvidele jrgmised piirangud:
1) kui M1 ja N1 kategooria sidukil kasutatakse
naastrehve, peavad naastrehvid olema siduki
kikidel ratastel.
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
rehvis, mille velje lbimt on =<13 90 rehvis,
mille velje lbimt on =<15 110 siduauto
rehvis, mille velje lbimt on >15 130 lejnud rehvidel 150
3) sidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi
naastude arv erineda rohkem kui 25 protsenti
vrreldes suurima naastude arvuga rehviga.
4) uutel naastatud M1 ja N1 kategooria siduki
rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast vlja ulatuda
VI- 175
Sport autode kasutamine keelatud (v.a klassis V21

2WD ASN tehnilise kaardiga autod).
Kik muudatused, mida konkreetselt pole lubatud,
on keelatud!
Automudeli mratlusel lhtutakse auto VIN koodist ja tbikinnitusest.
rohkem kui 1,2 mm. Kasutuses olevatel naastatud

M1 ja N1 kategooria siduki rehvidel ei tohi naastud
rehvi pinnast vlja ulatuda rohkem kui 2,0 mm.
5) rehvide naastamiseks vib kasutada naaste,
mille staatiline torkejud ja mass ei ole suuremad
kui: M1 kategooria sidukil 120 torkejud N ja
mass 1,1 g vi torkejud 100 N ja mass 1,4 g; N1
kategooria sidukil torkejud 180 N ja mass 2,3
g; Naastul vib olla ainult ks tipp ja see ei vi
olla terav ega torujas; 2.4.6 Keelatud on kasutada
rehvisoojendajaid ja rull-pinke.
2.5 Kere ja elektrissteem
2.5.1 Kere kandevkonstruktsiooni ja keredetaile ei tohi
mber ehitada ega muuta. Kergendamised ja muudatused, mida ei ole konkreetselt lubatud, on keelatud.
2.5.2 Autosisene ustepolsterdus, armatuur ja muud
ettenhtud detailid peavad siluma algsetena
ja olema automudelile tootja poolt ette nhtud.
Kahemahulistel autodel on lubatud vistluse ajal
eemaldada tagumine aknalaud ehk mtsiriiul.
2.5.3 Nidikuplokk peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nhtud. Llitite ja
lisanidikute paigaldamiseks vib armatuurlauda
teha vastavad muudatused. Lubatud muudatuste
tulemusena ei tohi armatuurlauale ja selle osadele
tekkida teravaid nurki vi vljaulatuvaid detaile,
mis vivad tekitada vigastusi.
2.5.4 Kik klaasid peavad olema E-, e- vi DOTsertifikaadiga, valmistaja juhendi kohased ja
pragudeta.
2.5.5 Akendel vib kasutada kilesid, mis on vastavuses kehtiva liiklusseadusega.
2.5.6 Autol ei tohi olla lisaks kere klge kinnitatud
vljaulatuvaid esemeid ja seadmeid, v.a haagisekonks, tiiva-, karbilaiendid, spoiler. Need ei tohi
auto ldisest perimeetrist vlja ulatuda.
2.5.7 Esivre eemaldamine on keelatud.
2.5.8 Istekohtade arv autos peab olema algne ja
automudelile tootja poolt ette nhtud.
2.5.9 Auto peab olema esteetilise vlimusega.
Autol ei tohi olla avarii vi amortisatsiooni tagajrgi, mis viksid segada siduki juhtimist vi
mjutada vistluse ohutust.
2.5.10 Keelatud on teha autol elektrissteemimuudatusi ja mberehitust, kui see mjutab
auto vimsust ja turvalisust. Elektrihendused ja
kontaktid peavad olema korrektselt hendatud ja
kinni kaetud (isoleeritud), et vlistada lhiseid.
Aku asukoht peab olema algne.
2.5.11 Autol peavad siluma ja ttama kik automudelile tootja poolt ette nhtud elektrissteemi
komponendid (tuled, signaal, kojamehed jne).
2.5.12 Auto peajuhtplokk (aju) peab olema algne
ja konkreetsele automudelile autotootja poolt
ette nhtud. Programmeeritava aju, lisaaju vi
vimsust lisavate kiipide kasutamine on keelatud
VI - 176
(v.a klassides V16, V18, V21, 2WD Sport ja ASNtehnilist kaarti omavatel 4WD autodel).
2.5.13 Lubatud on kasutada autodel phjakaitseid,
lisatulesid ja porilappe. Kui autolt on eemaldatud
lisatuled, ei tohi lisatulede kinnitused ulatuda
auto gabariitidest vljapoole.
2.5.14 Amordikannude vaheline tugevdustala (nn.
strutbar) on lubatud.
2.6 Pidurid
2.6.1 Pidurissteem (kik komponendid, mis mjutavad pidurite td alates piduripedaalist kuni
piduriketasteni) peab olema algne, automudelile
tootja poolt ette nhtud ning tkorras. 2.6.2 Mehaaniline ksipidur ehk seisupidur on kohustuslik.
2.6.3 Keelatud on kasutada liksipidurit (v.a kui
see on automudelile tootja poolt ette nhtud).
2.6.4 Keelatud on kasutada lisa-piduriregulaatorit.
2.6.5 Autol, millele on autotootja ette ninud
piduriregulaatorid, on keelatud eemaldada vi
lukustada piduriregulaatoreid.
2.6.6 Pidurivimenduse vljallitamine ja eemaldamine on keelatud.
2.6.7 Kui tootja on automudelile ette ninud ABSpidurid, on ssteemi eemaldamine keelatud, kuid
ssteemi vib vlja llitada.
2.7 Toitessteem (ktusessteem)
2.7.1 Ktusessteem (kik komponendid alates
ktusepaagi korgist kuni plokikaaneni) peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nhtud.
2.7.2 Keelatud on kasutada tiendavat ktuserhuregulaatorit ning muuta muul viisil tootja poolt
ette nhtud ktuserhku.
2.7.3 Lubatud on kasutada ainult ktust (bensiin,
diiselktus nt. 95E, 98E, D), mida on vimalik
osta Eesti territooriumilt jaemgist. Vidusiduktuse kasutamine on lubatud ainult klassides
V16, V18, V21, 2WD-Sport ja ASN tehnilise kaardiga 4WD-autodel.
2.8 Rool
2.8.1 Roolissteem peab olema algne, automudelile tootja poolt ette nhtud ning tkorras.
2.8.2 Rooliratas on lubatud vahetada viksema
sport-tpi rooli vastu.
2.8.3 Roolilekande korpus ja lekanne peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nhtud.
2.8.4 Rool peab olema terve ja remondijlgedeta.
2.9 Muu varustus
2.9.1 Lisa- ja ohutusvarustus peab vastama vhemalt liiklusseadusest tulenevatele nuetele. 2.9.2
Keelatud on eemaldada tagaklaasi kojameest ja
kojamehemootorit, kui see on automudelile tootja
poolt ette nhtud.
2.9.3 Pukseerimissilmus auto ees ja taga on kohustuslik. Kui automudelil on tootja ette ninud
teisaldatavad pukseerimisaasad, siis tuleb see aas
vistluse ajaks paigaldada hte olemasolevates
3. OHUTUSMRUSED
Turvavarustuse vastavust ja selle kasutamist
puudutavad tehnilise komisjoni otsused ei kuulu
vaidlustamisele. Ohutusmruste mistahes punkti
eiramine toob kaasa kohese vistlustelt eemaldamise vi starti mittelubamise.
3.1 Tulekustuti on kohustuslik. Tulekustutusssteem ei ole nutud.
3.2 Autos ei tohi olla mingeid kinnitamata esemeid.
3.3 Aku peab olema kinnitatud kas algse kinnitusega vi vhemalt kahe metallist klambri ja kahe
minimaalselt 8 mm poldiga. Aku plussklemm peab
olema kaetud.
3.4 Auto kik uksed peavad olema avatavad nii
seest- kui vljastpoolt terve vistluse kestel. Auto
aknad ja katuseluuk peavad olema nuetekohaselt
suletavad.
3.5 Kahemahulise kerega auto tagaluuk peab
olema avatav vljastpoolt kogu vistluste kestel.
3.6 Autol ei tohi olla vedelike lekkeid ega liiklusohtlikke ltke.
3.7 Auto piduritorud ja voolikud ei tohi olla mranenud ega roostetanud.
3.8 Vistlustel peavad sitjad kandma kinnirihmatud ja vigastusteta auto- vi motokiivrit (v.a
rahvaralli VM ettenhtud juhtudel, kus ei ole
kiivri kandmine kohustuslik). Kiivrid tuleb esita-
da tehnilisele komisjonile enne vistluse algust

kontrollimiseks. Kiivril peab olema E-thistus,
DOT-markeering vi FIA homologeering (vib olla
aegunud). Kiiver peab olema puhas, pragudeta ja
rebenditeta ning ei tohi olla le vrvitud.
3.9 Autos peavad olema kogu vistluse vltel ohukolmnurk, esmaabipakk ja tulekustuti. Ohutusvarustus peab olema kinnitatud nii, et see sidu ajal
lahti ei tuleks. Tulekustuti peab asuma kergesti
ligipsetavas kohas, olema tkorras ja kehtiva
levaatusega. Tulekustuti levaatus kehtib ks
aasta.
3.10 Ohutusvarustus peab olema kergesti kttesaadav.
3.11 Tulekustuti tuleb kinnitada koos metallist
hoidiku/kronsteiniga, mis peab olema kinnitatud
auto kerele minimaalselt kahe 6 mm poldiga.
Kustuti tuleb kronsteini klge kinnitada kahe
kiirpstikuga metallvitsaga.
3.12 Siduriietus peab olema pikkade varrukatega.
3.13 Istmed ja turvavd peavad olema algsed ja
automudelile tootja poolt ette nhtud.
3.14 Keelatud on kasutada turvavsid, millel on
lavdel vahekarabiini kinnitused.
3.15.Keelatud on kasutada istmeid, millel puuduvad peatoed vi millele tootja pole peatugesid
ette ninud. Istmekinnitused peavad olema istmel
automudelile tootja poolt ettenhtud.
3.16 Lubatud on kasutada ka kiivreid, mis vastavad hele jrgnevatest standarditest: - Snell
Foundation 1995-SA, 2000-SA ja 2005-SA - SFI
Foundation, SFI spec 31.1A ; 31.1 ; 31.2A; 31.2
- British Standard Institution BS-6658-85 type A/
FR, type A ;FIA 8860-2004;FIA 8860-2010;Snell
SA 2010;Snell SAH 2010;Snell M 2000;Snell M
2005;Snell M 2010
4. ASN TEHNILISE KAARDIGA AUTOD

ASN tehnilise kaardiga autod peavad vastama tehnilise kaardile mrgitud vistlusklassi tehnilistele
tingimustele. Selliste autodega visteldes peab
kasutama vistlusklassis nutud turvavarustust.
Rahvakrossi autode tehnilised tingimused

histardis
1. LDEESKIRJAD
Noored kuni 16a. lubatud mootori kubatuur kuni

1600cm3 ja lejnud vaba
2. TIENDUSED
2.1. Tagatuled. Igal autol peab olema taga kaks

punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, vimsus 5W, originaaltulede puhul
vastavalt autotootja soovitusele), mis ttavad
koos originaaltagatuledega vi autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidurituled (vib
paigaldada gabariidituledega samasse elementi,
vimsus 21W). Vib kasutada samasuguse valgusVI- 177
pukseerimisaasa paigalduskohtadest (soovitatavalt tagumisse).

2.9.4 Keelatud on paigaldada sitjateruumi tugevdus- ja ohutusstruktuure (turvapuur, ajutine
turvapuur).
2.9.5 Sidukil peavad olema nuetele vastavad,
autoregistrikeskuse vljastatud registreerimismrgid.
2.9.6 Vistluse ajaks tuleb paigaldada sidukile
korraldaja ette nhtud kohtadele vistlusnumbrid
ja reklaamkleebised.
2.9.7 Sidukil ei tohi olla nhtaval teiste vistluste stardinumbreid ega smboolikat, usulisi, poliitilisi, rassistlikke, ebaeetilisi ning keeleseadusega
vastuolus olevaid loosungeid ja smboolikat.
juga dioodtulesid. Paigalduskrgus maapinnast

peab olema 1,00 - 1,50 m, need tuleb paigutada
smmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt pikteljega. Tagatulede vaheline kaugus
tagant vaates peab olema minimaalselt 40 cm.
Tuled peavad sttima stevoolu sisse llitamisel.
Vliste tulede kasutamisel peavad tuleklaasid
olema teibitud.
2.2. Pukseerimissilmus. Pukseerimissilmused
peavad asuma nii ees kui taga. Need ei tohi ulatuda vljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja
peavad olema vrvitud erkkollaseks, oranzhiks vi
punaseks ning olema kergesti leitavad.
2.3. Istmed ja riietus.
2.3.1. Kaitsekiiver peab olema miinimum E thistusega, terve ja sobiva suurusega
2.3.2. Sidukombinesoon peab olema mitteplevast materjalist ( puuvillane, villane) ja hes
tkis. Siduriietus peab katma kogu keha.
2.3.3. Sidukindad on kohustuslikud ja mitteplevast materjalist.
2.3.4. Sidujalatsid peavad olema kinnised, villased vi puuvillased sokid kohustuslikud.
2.3.5. Juhiiste peab olema liikumatu seljatoega,
heosaline, turvav lbiviikudega ja peatoega.
Iste peab olema sobiva suurusega, vajadusel tuleb
kasutada lisapatju.
2.3.6. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud
lbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), poldid minimaalselt
M8 ja tugevusklass 8,8.
2.3.7. Iste tuleb kinnitada kahele nelikanttorule
(min.25x25x3mm) vi martorule 35x2,5mm,
mis keevitatakse risti auto pikiteljega, kljekarbi
ja kesktunneli vahele. Iga kinnituspunkt peab
olema tugevdatud 40cm2 suuruse ja 3mm paksuse
tugevdusplaadiga. Tugevdusplaadi he klje mde vhemalt 60mm. Istmete kinnituskronsteine
vahetult siduki prandale kinnitada on keelatud
2.4. Tuuleklaas ja kljeklaasid
Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist. Autod, mille tuuleklaas on pragunenud vi kui klaas
vib edasi praguneda nhtavuse kaoni, eemaldatakse sidust. Kiled, kleebised, vrvipihustamine
on keelatud (v.a. maksimaalselt 15cm krgune
reklaamkleebis esiklaasi laosas). Kljeakendel
lubatud minimaalselt 1,2 mm paksune polkarbonaat, kui ei kasutata turvakiledega algseid klaase.
Kasutatav polkarbonaad ei tohi kokkumurdmisel
murduda, samuti ei tohi olla pragusid. Kik aknad
peavad olema asendatavad algsetega ja lbipaistvad. Juhiuksel on lubatud ainult polkarbonaat,
tagaklaas kohustuslik.
2.4.1. Mittealgsed klaasid peab kinnitama liimimise teel vi neetidega (max lbimt 3,2mm).
Kruvidega kinnitus on keelatud.
2.4.2.Tagumistele kljeklaasidele on kohustuslik
kanda vistleja nimi.
VI - 178
2.5. Tagavararatas.
Autos paiknemine keelatud.
2.6. Ktusepaak.
2.6.1. Ktusepaak ega tankimisava ei tohi paikneda sitjateruumis
2.6.2. Mittealgne paak (ka pumbad, filtrid) asetsegu min 30 cm seespool kere vlispinnast, vljaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp
hutustorul. hutustoru peab olema viidud vljaspoole kere vlispinda.
2.6.3. Mittealgne paak ja titetoru peavad olema
tulekindlate vaheseintega vi konteineriga isoleeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed
eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vedelikukindel
vahesein juhiruumi ja paagi eraldamiseks. Kui mittealgse paagi phi on madalamal kui pagasniku
phi ( paigaldatud lbi phja), siis on kohustus
see altpoolt kaitsta alumiiniumist (min.paksus 4
mm) phjakaitsega.
2.6.4. Mittealgne paak tuleb kinnitada kerele
kindlalt vhemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8,8)
poldiga.
2.6.5. Ktusepumbad vivad ttada vaid mootori
ttades vi selle kivitamisel.
2.6.6. Vedelikutorud vivad kulgeda lbi salongi,
kuid salongis ei vi olla mingeid henduskohti va.
vltimatud hendused ksipidurile, ktusepumbale, filtrile ja paagile, mida tohib teha ainult
koonusega vi metalltihendseibiga tihenduvate
metallkeermesliitmikega.
2.7. Ohutusrihmad.
Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud. Lubatud ka aegunud homologeeringuga
ohutusrihmade kasutamine. Nutav vhemalt
4-punkti kinnitus auto kerele (aluseks FIA Lisa J,
pt.253.6.). Rihma min. laius 2,5. 5 ja 6 punkti
rihmade kinnitus tohib olla auto phjal koos
tugevdusplaatidega vastavalt FIA juhendile vi
kinnitusega eraldi torule, mis ei ole istmekronsteinidega seotud. Selle toru mdud ja kinnitamine
sarnaselt istme kinnitustorude nuetega. lavdel on kohustuslikud eraldi kinnitused auto kerele
vi ohutuspuurile. Rihmad ei tohi olla veninud ja
narmendavad.
2.8. Jahutusvedeliku radiaator
Radiaator ja tema maht on vaba. Lisajahutusventilaatorid on lubatud.
2.9. Vlistuled
Algsed tuled vib eemaldada, kuid keres tekkivad
avad tuleb katta. Avade katted peavad jrgima
tulede algset kuju. Esitulede avadesse vib jtta
kuni 100cm huvtu/jahutus avad.
2.10. Ohutuspuur.
Autod alates 01.01.2009-ohutuspuuri miinimum
struktuur vastavalt FIA Lisa J, Art. 253 p.1-3,
lubatud kasutada ka poolklgkaari. Ohutuspuuri
peakaar ja klgkaar materjali minimaalsed mAutospordi Aastaraamat 2011
3. LISAVABADUSED
3.2. Kereehitus
3.2.1. Kere algne ehitus tuleb silitada. Keredetaile vib materjali lisamisega (keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema metall. Eespool
esiamortide ja tagapool tagaamortide kinnitusi on
keelatud kere taoline tugevdamine, mis vhendab
kere amortiseerumisvimet avariide puhul.
3.2.2. Juhiukse metallkonstruktsioon (ka turvatalad) peab silima algsena. Juhiuksel kohustuslik
kasutada originaalpolstrit vi katet minimaalse
paksusega 1mm. Hinged, lukud ja kepidemed
on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti
ja pagasiluugi algsed lukustid tuleb eemaldada.
Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide
neljast punktist vljastpoolt avatavad kinnitid. Tagumised uksed vib kinni keevitada. Kapotiluugile
vib teha huvtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei j paistma.
3.2.3. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui: - hukoguja krgus lei leta 10cm - avad koos kogujaga on katuse esimesel
kolmandikul avause maksimaalne laius on 500mm
3.2.4. Kohustuslik kahe kljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne he peegli peegelpind 40 cm2).
3.2.5. Phjakaitsmed lubatud vastavalt art.
255.5.7.2.10, kaitsmaks jrgmisi osi: mootor,
radiaator, vedrustus, kigukast, ktusepaak, julekanne, vljalaske torustik, kustutusssteem.
Phjakaitsmed ei tohi ulatuda esistange alumisest
servast ettepoole.
3.2.6. Iluliistud vib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vhemalt ks klaasipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks.
3.3. Interjr
Juhiiste peab asetsema tielikult auto keskteljest
hel vi teiselpool. Vaheseinad, mis eraldavad
sitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist,

peavad olema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama vi tugevam.
Sitjate- ja mootoriruumi vaheseinale vi lbi
vaheseina vib paigaldada osi (vlja arvatud
mootoriplokk, karteriphi, vntvll vi plokikaas)
tingimusel, et need ei ulatu salongi poole rohkem,
kui 20 cm, mdetuna horisontaalselt algsest
vaheseinast. Kik elektrijuhtmed peavad olema
paigaldatud nii, et vltida lhiseid. Salongis olevad juhtmed peavad olema kaetud ja kinnitatud.
Salongi ventileerimiseks kasutatavat hku ei tohi
vtta mootoriruumist.
3.4. Ktuse-, li- ja jahutusevedeliku paagid
3.4.1. Peavad olema isoleeritud sitjateruumist
nii, et lekke korral ei satuks vedelik sitjateruumi.
3.4.2. Ktusepaagi kork ei tohi ulatuda vljapoole
kere pinda ja peab olema lekkekindel.
3.4.3. Karteri tuulutusel on nutud (v.a autod,
kus on silinud algne sisselaskessteem, mille
puhul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga)
minimaalselt 2-liitrine likogumispaak, mis vlistab olenemata auto asendist li sattumise rajale.
3.5. Pidurid
Pidurid on vabad, kuid peavad olema tkorras ja
kik neli ratast peavad pidurdama. Pidurivedeliku
paagid ei tohi olla sitjateruumis.
3.6. Aku
Aku maht, tp ja asukoht on vaba. Kui aku asub
sitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga
pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lhihenduste vltimiseks lekkimist vltiva
plastikkarbiga. Algsel kohal asuval akul peab olema lhiste vltimiseks, kaetud pluss-klemm. Aku
peab kere klge olema kinnitatud vhemalt kahe
metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud
plaatidega (kinnituspoltide minimaalne lbimt
M8 (tugevusklass 8,8), plaatide minimaalne paksus 3mm ja pindala minimaalselt 20cm2, vitsa
minimaalne paksus 1mm). Aku kinnitused peavad
toetuma aku laservale. Aku aurud tuleb juhtida
autokerest vlja.
3.7. Roolimehhanism
Roolissteem peab olema valmistatud autotootja
(-tehase) poolt. Lubatud on ainult mehaaniline
rataste juhtimine. randamisvastased vahendid ja
roolilukk tuleb eemaldada.
3.8. Peavoolulliti vi massilliti.
Peavoolulliti on kohustuslik, mehaaniliselt llitatav siduasendis juhi poolt ning eraldi vljast ja
thistatud vastava thistusega. Peavoolulliti vljallitamisel peab ttava auto mootor seiskuma.
Elektromagneetilised peavoolullitid on keelatud!
Ohutusvarustuse olemasolu ja sobivust kontrollitakse tehnilises kontrollis ja kogu vistluse kigus.
Ebapiisava ohutusvarustuse korral rajale ei lubata.
VI- 179
dud 45 x 2,5 mm, lejnud muud puuri osad 38

x 2,5mm (klmtmmatud toru). Lubatud on ka
polditavad ohutusstruktuuri osad, vlja arvatud
peakaar ja klgkaared. Puuri toetuspunktide
otstes olevate toetusplaatide min. Klje pikkus
peab olema 2 toru lbimtu. Puuri osadel, mis
asetsevad siduasendis juhi kehaosadest lhemal
kui 40cm, on kohustus kasutada pehmendusi.
2.11. Vaibad.
Vaibad tuleb eemaldada.
2.12. Porilapid
Porilapid kohustuslikud kikide rataste taga. Lapid peavad olema vhemalt ratta laiused, ent ei
vi ulatuda rattast vljapoole le 50 mm. Lapid
peavad ulatuma vhemalt 50 mm ratta tsentrist
allapoole, kuid ei tohi ulatuda maapinnani. Porilappide minimaalne paksus on 3mm. Porilapid
peavad olema kere klge jigalt kinnitatud.
Sitjate ohutusvarustus FIA Lisa L, pt. III
1. Kaitsekiivrid
1.1. Standardid. Kik RV vistlustel ringrajasidus, mkketusus vi kiiruskatsetel rallis osalevad

sitjad peavad kandma kiivreid, mis vastavad FIA
tehnonimekirja (TL) 25 hele standarditest.
FIA standardile 8860 Advanced Helmet Test Specification (TL 33) vastavaid kiivreid peavad kandma
sitjad jrgmistel vistlustel: F1, WRC (1 ja 2 prioriteet), WTCC, FIA G11 WC, FIA GT2 ja GT3 EC, FIA F2,
RV vistlustel GP2, LMP1, LMP2 GP3 ja F3 autodel.
8860 standardi kohaseid kiivreid on soovituslik
kasutada WRC-s ja nendes RV sarjades, mille tehnilistes reeglites on sees F1, F3 vi F3 tehnilistest
tingimustest tulenevad ohutusnuded.
1.2. Lahtise kokpitiga autodes peab kasutama
tieliku nokattega kiivreid, mille luakaitse on
kiivri tisosa ja mida on katsetatud FIA standardi
kohaselt. Soovitatav Historic-us, autokrossis SuperBagidel, Bagi1600-l ja Junior Bagidel).
Kinnise kokpitiga autodel tieliku nokattega kiivreid kasutavad sitjad peavad lbima jrgmise testi
(Historicus soovitav), et tagada vigastuse korral
ligips hingamisteedele: turvavdega kinnitatud
ning kiivri ja kaelatoega juht istub autos; kahe
pstja abiga peab vistluse arst (vi FIA esindaja)
eemaldama kiivri nii, et sitja pea jb pidevalt
neutraalsesse asendisse. Kui see on vimatu, peab
juht kasutama lahtist kiivrit.
1.3. mberehitused. Kiivrit ei tohi mber ehitada,
vlja arvatud tootja juhiste kohaselt vi FIA loal. Iga
lubamatu mberehitus teeb kiivri kasutusklbmatuks.
1.4. Lubatud kaal ja sidevahendid. Kiivri kaalu
vidakse kontrollida igal ajal vistluste kestel, kaal
ei tohi letada 1800 g (nokaitsega) vi 1400 g
(avatud noga) koos kogu lisavarustusega ja liidetega. Kiivrisisesed raadio valjuhldid on keelatud
kiirusvistlustel (lubatud krvaklapid). Meditsiinilistel phjustel tehtavad erandid on lubatud ASN
usaldusarsti eriloal. Mikrofonid vib paigaldada vaid
p.1.3. kohaselt.
1.5. Dekoratsioon. Vrv vib mjutada kiivri kattematerjali ja kaitsevimet; seetttu on tootja koostanud nuded kiivrite vrvimisele (dekoreerimisele).
Kasutada vib ainult tootja mratud vrvi (hu
kes kuivav akrl, polretaanemail vms) ning t
tegijal peab olema asjaomane luba. Eriti oluline on
see kuumvalu-kattega kiivritel, mis ei sobi tavaliselt
vrvimiseks. Kiiver tuleb vrvimise ajal katta, et
vrv ei rikuks voodrit. Kuumutamist vajavaid vrve
kasutada ei vi ja t kigus ei vi temp. tusta le
lubatu. Tootja juhiseid tuleb jrgida ka kleebiste vms
kasutamisel.
2. Tulekindel siduriietus. RV vistlustel ringrajaVI - 180
sidus, mkketusus ja rallis peavad sitjad kandma

FIA 8856-2000 standardi kohaseid homologeeritud
sidulikondi, pesu, sokke, kingi ja kindaid (rallis
soovitatav ka kaardilugejale). Vt TL 27.
Siduriietus ei tohi kandjale olla kitsas, see vhendab kaitsevimet. Tikandeid tuleb mmelda riietuse
vlimisele kihile, embleemid ja kinnitusniit peavad
olema tulekindlad. Vt FIA standardi 8856-2000 Lisa 1.
Paigaltstardiga vistlustel heistmelistes autodes
peab kinnaste vrv olema kontrastis auto vrviga,
et sitja saaks stardis kohtunikke probleemidest
hoiatada.
Sitjate keha jahutusssteemid riietuses vivad
phineda vaid veeringel vi tavarhuga atmosfrihul. (vt lisa www.fia.com)
3.Kaelakaitse (Frontal Head Restrant)
3.1. Igasugused kiivri klge kinnitatud pea- ja kaelatoed on RV vistlustel keelatud, vlja arvatud need,
mis FIA poolt heaks kiidetud ja sobivad kokku FIA
homologeeritud kiivritega (TL 29) ja vastavad 8858
standardile. Kigil rahvusvahelistel vistlustel peavad sitjad kasutama FIA-heakskiiduga kaelatugesid.
Kohalduvad jrgmised lisastted: FIA heakskiiduga FHR-ssteemi tuleb kasutada: alates perioodist
G F1-autodes, kus auto ehitus seda vimaldab (soovituslik ka teistele Historic-autodele; krossis kigil
Euroopa MV etappidel, va SuperBagidel, Bagi1600-l
ja Junior Bagil (soovituslik) koos sobiva kiivriga.
Ssteemi ei pea kasutama alternatiivenergia sidukitel: I, III, IIIA, IV, V elektrikardid; VII ja VIII.
Ssteem on soovituslik alternatiivenergia sidukitel
kategooriates II, V autod ja VI, mille tehniline pass
on vljastatud enne 01.01.2006.
Kui tehnilistel phjustel ei ole FHR-i kasutamine
vimalik, vib lejnud autode puhul esitada vastavasisulise avalduse FIA ohutuskomisjonile.
3.2. Kasutustingimused. FHR ssteeme vib kasutada ainult koos FIA heakskiiduga toodetega.
Kiiver (kohustuslik p 1.1. loetud vistlustel) FIA
8860 (TL 33); FIA 8858 (TL 41). Rihmad (rihm,
rihmakinnitus ja kiivrikinnitus FIA 8858 (TL 29).
Lisainfo: www.fia.com FIA Sport Regulations
Druvers Equipment Guide for use of HANS in
international motor sport (FIA Institute).
3.3. FIA standarditele 8858-2002, 8858-2010,
8860-2004 ja 8860-2010 vastavad tooted. FIA
8860-2004 (Advanced Helmet) ja FIA 8858-2002 (FHR
ssteemid ja vastavad kiivrid) standarde uuendati
2010. aastal. Esialgne ja tiendatud versioon kehtivad
FIA kehtestatud tingimustel (vt www.fia.com).
4. Turvavd. Igal vistluse hetkel, kui vistleja on
liikumas ringrajal, lisakatsel vms, peavad vistlejad
olema turvavdega nuetekohaselt kinnitatud
istmesse, vastavalt Lisa J tingimustele.

06 Tehnilised Reegliraamat 2011

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

06 Tehnilised Reegliraamat 2011

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

06 Tehnilised Reegliraamat 2011

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Vistlusautode rahvusvahelised tehnilised

Seeriaautod (Production Cars)

1.2 Kubatuuriklassid. Vastavalt oma kubatuurile jaotatakse autod jrgmistesse klassidesse:

Autospordi Aastaraamat 2011

gatsioonitunnistus peab olema trkitud:

teostatud tielikult vi siis ldse mitte. Kui

ja diiselmootori puhul detailil, mis vtab hu

2.5 SHASSII KERE

Autospordi Aastaraamat 2011

252. ldised mrused rhmadele N, A ja B

1.1 Kik muudatused, mida rhmamrused vi

dada teisega tingimusel, et asendatud detaili

2. Kliirens. kski auto osa ei vi puudutada

Komposiitmaterjalidest vedrustusedetailide kasutamine on keelatud.

Komposiitmaterjalidest rataste kasutamine on

tagarataste ees on vasaku ja parema porilapi vahel min. 20 cm vaba ruumi,

lejnud osa vib koosneda ainult ssivesinikest

Ssinikkiust pidurikettad on keelatud.

Heitgaasidest tekkinud energiat ei tohi autosse

253. Ohutuatingimused rhmades N, A, B, SP

mi esi- ja tagaseina (vt. Joon 253.59 ja 253.60).

2. Kui mingi lisaseade kasutamine on vaba, tuleb

3. TORUD, VOOLIKUD, PUMBAD

helt pedaalilt toimiv kahekontuurissteem on

Vhemalt kaks lisasulgurit on kohustuslikud nii

lavd peavad olema paigaldatud selliselt, et

Autospordi Aastaraamat 2011

2) lavde monteerimine joonisel 253-63

3) hargnevate rihmade monteerimine joonisel 253-64.

6.3 Ohutusrihmade kasutamine

Keelatud on kustutusained BCF, NAF.

Sel juhul peab terasest pikitugevdustoru (350 N/

7.2.2. Kik kustutimahutid peavad olema kindlalt

Autospordi Aastaraamat 2011

Ohutuspuuri elemendid vivad ulatuda sitjateruumi, lbides armatuurlaua ja muu polsterduse,

li peakaare kljes vastavalt joonisele 253-7.

8.3.2.1.2 Ustetugevdused (klgkaitse)

8.3.2.1.4 Aknapostide tugevdused

See peab olema paigaldatud peakaare esiosa

8.3.2.3 Ohutuspuuri miinimum konfiguratsioon

Autospordi Aastaraamat 2011

Ukse- ja katusetugevdused vivad varieeruda 253-8.3.2.1.2 ja 253-8.3.2.1.3 vahel.

veeremisvastaste lattide ankrupunktide vahel.

ate esi- ja tagavedrustuse elementide

ubatud ohutuspuuri ja kere/assii tagumiste

ga he toru abil, mille mtmed on 30 x 15

8.3.2.6 Ohutusspuuri hendamine autokerega

3-57), vi ksik polt topeltkeermega on lubatud juhul, kui tal on adekvaatne

Iga tagatugi peab olema kinnitatud vhemalt 2

Kohtades, kus sitjate kaitsekiivrid vivad kok-

Autospordi Aastaraamat 2011

ainult juhul, kui auto veeremine ei ole takistatud.

12. TUULEKLAASI LISAKINNITID

Peavoolulliti peab katkestama kik vooluahelad,

histatud punase vlgunoolega sinisel valge risega

14. FIA HEAKSKIIDUGA OHUTUD

Juhul, kui vistleja kasutab ohutuid ktusepaake,

15. TULEKINDLAD VAHESEINAD

16. ISTMED, NENDE KINNITUS