ლია ახალაძე
აფხაზეთის ეპიგრაფიკული ძეგლების კლასიფიკაციის
ზოგიერთი საკითხისათვის
LIA AKHALADZE
FOR CLASSIFICATION OF SOME ISSUES OF
ABKHAZIA’S EPIGRAPHIC MONUMENTS
ლია ახალაძე
აფხაზეთის ეპიგრაფიკული ძეგლების კლასიფიკაციის
ზოგიერთი საკითხისათვის
LIA AKHALADZE
FOR CLASSIFICATION OF SOME ISSUES OF
ABKHAZIA’S EPIGRAPHIC MONUMENTS
ლია ახალაძე
აფხაზეთის ეპიგრაფიკული ძეგლების კლასიფიკაციის
ზოგიერთი საკითხისათვის
LIA AKHALADZE
FOR CLASSIFICATION OF SOME ISSUES OF
ABKHAZIA’S EPIGRAPHIC MONUMENTS
ლია ახალაძე
აფხაზეთის ეპიგრაფიკული ძეგლების კლასიფიკაციის
ზოგიერთი საკითხისათვის
LIA AKHALADZE
FOR CLASSIFICATION OF SOME ISSUES OF
ABKHAZIA’S EPIGRAPHIC MONUMENTS
dakavSirebuli maT mecnierul klasifikaciasa da sistematizaciasTan. miuxedavad imisa, rom epigrafikuli Zeglebis saistorio wyarod gamoyenebis faqtebs jer kidev antikuri epoqis istorikosebTan vxvdebiT (Griechische epigraphic.., 1914, gv. 14), warwerebis gamovlenis, gaSifvrisa da mecnieruli klasifikaciis problema didi xnis manZilze idga mecnierebis winaSe. manamde mogzaurebi da moyvaruli Semgroveblebi ZiriTadad dainteresebuli iyvnen qvaze amokveTili warwerebis SegrovebiTa da maTi teqstebis gadmocemiT. XV saukuneSi cnobilia berZnul-laTinuri epigrafikuli Zeglebis Semgrovebeli kiriako de picikolo, romelic, faqtobrivad, iqca berZnul-laTinuli epigrafikis fuZemdeblad. v. larfeldi kiriakos hainrix Slimanis Suasaukuneobriv prototips uwodebda da mas samarTlianad Searqva epigrafikis mama (iqve). am epoqidan moyolebuli epigrafikuli Zeglebis Segroveba, Seswavla da gamoqveyneba intensiurad mimdinareobda. miuxedavad amisa, maTi mecnieruli klasifikaciis sakiTxi mxolod XIX saukuneSi daisva. sagulisxmoa, rom qarTul istoriografiaSi epigrafikuli Zeglebis klasifikaciis pirveli mcdeloba XVIII saukuneSi jer kidev vaxuSti bagrationma mogvca. Zvel qarTul saistorio mwerlobaSi igi erT-erTi pirveli iyo, romelmac qarTuli warwerebi wyarod gamoiyena da miuTiTa kidec. am faqts Tavis droze yuradReba miaqcia SoTa mesxiam. misi SeniSvniT, saWiro SemTxvevaSi vaxuSti mSvenivrad iyenebda "zedwerilebs" romelime mosazrebis dasamtkiceblad (S. mesxia, 1944, gv. 51). Tavis SesaniSnav TxzulebaSi "aRwera samefosa saqarTvelosa" vaxuSti werda: "arian aRSenebulni (eklesiani) zogni mTavarTa da xuroTmoZRvarTagan, viTarca zedve eklesiaTa weril aCenen". Tu Zvel qarTul saistorio mwerlobaSi vaxuStimde mxolod lapidaruli da freskuli warwerebis wyarod gamoyenebis faqtebs vxvdebiT (v. silogava, 1980, gv. 8), man sxva saxis epigrafikuli Zeglebic, kerZod jvrebze gakeTebuli Weduri warwerebic gamoiyena: "arasadme vixilavT didTa SenebulTa eklesia-monasterTa anu xatTa da juarTa ZvirfasTa, romelTa zeda iyos sxuaTa mefeTa saxelni, Tvinier: "Cuen mefeman saqarTvelosaman anu qarTlisaman anu afxazeTisaman, romelTa zeda weril arian quaTa, xatTa da juarTa zeda" (vaxuSti bagrationi, 1973, gv. 292). vaxuSti daviT soslanis warmomavlobaze msjelobis dros kasrisxevis eklesiis freskul warweras, rogorc wyaros, iSveliebs: "mowame ars misi mcire eklesia kasris xevsa Sina, sadaca daxatul arian da dawerilni zed dimitri da Ze misi daviT, Ze daviTisa aTon, Ze aTonisa jadaron, Ze jadaronisa soslan daviT, romeli iyo qmari Tamarisa". da marTlac, kasrisxevis eklesiis fragmentul warweraSi dRemde aris SemorCenili qtitorTa gamosaxulebebi da maTi ganmartebiTi warwerebi, sadac ikiTxeba: "...aTon, jadaron, soslan" (i. lolaSvili, 1971, gv. 31-34)., rac vaxuStis mier motanili wakiTxvis sisworeze miuTiTebs. saqarTvelos centralur arqivSi daculia vaxuStis erT-erTi xelnaweri (1808 wlis #104). aRniSnuli xelnaweris Zveli "qarTlis cxovrebis" nawilSi vkiTxulobT, rom "giorgi mefis Zis konstantinesa da mis quemore mefeTa qmnulebaTa viuwyebT warweraT TvisT TvisTa" mixedviT (vaxuSti bagrationi, 1973, gv. 18). motanili citata aSkarad miuTiTebs, rom vaxuSti batoniSvili qarTvel mefeTa cxovrebisa da moRvaweobis aRwerisas ar iviwyebda maT qtitorul saqmianobasac da warwerebSi mefeTa saqmianobis damadasturebel cnobebs wyarod iyenebda. zemoT moyvanili informaciidan Cans, rom saxelovani mecnieri erTmaneTisagan ganarCevda qvaze, freskaze da xatze Sesrulebul warwerebs: "romelTa zeda weril arian quaTa, xatTa da juarTa zeda". xolo freskuli warwerebis Sesaxeb werda: "kasrisxevsa Sina, sadac daxatul da daweril arian". qmulidan gamomdinare, Tamamad SeiZleba iTqvas, rom vaxuSti bagrationi aris erT-erT pirveli, romelmac mogvca epigrafikuli Zeglebis klasifikaciis Semdegi saxe: 1. "qvaze dawerili" 2. "qvaze daxatul da dawerili" 3. "juarsa zeda dawerili". aRniSnul warwerebs dRes epigrafikaSi Sesabamisad lapidaruli, freskuli da Weduri warwerebi hqvia (l. axalaZe, 2005, gv. 9-10). epigrafikuli mecniereba erTmaneTisagan ganarCevs lapidarul (qvaze amokveTil), Wedur, freskul da mozaikur warwerebs. lapidarul warwerebSi, Tavis mxriv, gamoyofen nakawr da qvaze Rrma kveTiT Sesrulebul warwerebs. qarTuli epigrafikuli Zeglebis klasifikaciis TvalsazrisiT, vaxuStis Semdeg bevri ram gakeTda: dRes gamocemulia lapidaruli warwerebis ori korpusi (1980), freskuli warwerebis erTi korpusi (1989), svaneTis Weduri warwerebi (1987), samegreloSi daculi jvar-xatebis warwerebi (2000), saqarTvelos sxvadasxva kuTxeebis warwerebi (javaxeTis, tao-klarjeTis, kaxeTis, raWis...). es ukanaskneli lapidaruli, anu qvaze Sesrulebuli warwerebia. miuxedavad amisa, mTlianobaSi qarTuli epigrafikuli Zeglebis klasifikaciis erTiani, Semajamebeli suraTi jer kidev ara gvaqvs. rac Seexeba afxazeTis warwerebs, maTi moZieba da Seswavla jer kidev XIX saukuneSi daiwyo mari broses, dimitri baqraZis, e. TayaiSvilisa da sxvaTa mier. XX saukuneSi saeklesio xuroTmoZRvrebis Seswavlis procesSi gamovlinda mravali axali Zegli, ZiriTadad lapidaruli warwerebi. maTi erTad Tavmoyra da teqstebis pirveli publikacia moxda v. silogavas mier, romelmac dasavleT saqarTvelos IX_XIII saukuneebis lapidarul warwerebTan erTad gamoaqveyna afxazeTis mxaris 23 lapidaruli warwera (1980). afxazeTis IX_XVII ss. epigrafikuli Zeglebi (lapidaruli da freskuli warwerebi) Sevida l. axalaZis sakandidato disertaciaSi (1998), sul 38 warwera. gacilebiT ufro nayofieri aRmoCnda XXI saukunis dasawyisi: 2003 wels gamoqveynda webeldis sami Weduri warweris foto, teqstis wakiTxva, grafikuli monaxazi da wyaroTmcodneobiTi analizi (l. axalaZe, 2003); 2004 wels gamovida v. silogavas "samegrelo- afxazeTis epigrafika" (2004), romelSic Sevida samegrelosa da afxazeTis lapidaruli da freskuli warwerebis erTi nawili da afxazeTis X-XI ss. 5 Weduri warwera; 2005 wels gamoqveynda afxazeTis lapidaruli da freskuli warwerebis istoriul- wyaroTmcodneobiTi analizi (l. axalaZe, 2005), romelSic mocemulia maTi Rirebuleba, roli da adgili qarTuli sadamwerlobo kulturisa da zogadad qarTuli kulturis ganviTarebis istoriaSi; 2006 wels galis raionis sof. RumuriSSi damatebiT gamovlinda kidev erTi warwera, romelic saflavis qvis epitafias warmoadgens (l. axalaZe, 2008, gv. 208- 212). dRes Cvens xelT arsebuli afxazeTis epigrafikuli Zeglebis klasifikacia garegnuli niSnisa da Sinaarsis mixedviT unda moxdes da radgan maTSi ar aris warmodgenili mozaikuri warwerebi, garegnuli niSnis mixedviT isini sam ZiriTad jgufad SeiZleba daiyos: I. lapidaruli warwerebi, maT Soris saflavis qvis epitafiebi, 50- mde warwera II. freskuli warwerebi, daaxloebiT 30-mde warwera (maT Soris zogierTi fragmentulad aris moRweuli). III. Weduri warwerebi, daaxloebiT 20-mde warwera, romelTa Soris gviani periodis warwerebi jer kidev ar aris Seswavlili, rogorc epigrafikuli Zegli. sagulisxmoa, rom aseTi suraTi gvaqvs maSin, roca afxazeTis regioni specialuri epigrafikuli kvlevis areali arasodes gamxdara da warwerebis ZiriTadi nawili mopovebulia saeklesio xuroTmoZRvruli Zeglebis Seswavlis procesSi. lapidarul warwerebSi SeiZleba gamovyoT ori jgufi: a) qvaze Rrma kveTiT Sesrulebuli warwerebi da b) qvaze nakawri warwerebi. pirvel jgufs miekuTvneba: ozbeg dadianis warwera Walidan (Wloudan), giorgi basilis Zis warwera anuxvidan, giorgi gurgenis Zis warwera iloridan, luka martinevas warwera webeldidan da a.S. qvaze nakawri warwerebi iSviaTad, magram mainc gvxvdeba, magaliTad: webeldis miqaelis warwera. aRsaniSnavia, rom Tavis droze iloris taZarze eqvsi warwera iyo, Tumca dRes iq mxolod xuTi warwera ikiTxeba, meeqvse warwera gadaSlilia da nakawri warweris saxiT aris SemorCenili. saerTod nakawr warwerebs adre naklebi yuradReba eqceoda, Sesabamisad, maTi moZieba momavlis saqmea. lapidarul warwerebSi gvxvdeba saflavis qvis epitafiebi, romelTa umravlesoba adgilobriv didebulebs, mxaris gamgeblebsa da saeklesio pirebs ekuTvnis. sagangebod unda SevCerdeT freskul warwerebze. maTi didi nawili gamosaxulebis ganmartebiTi warwerebia da warwerilia wmindanTa gamosaxulebebTan, Tumca afxazeTis freskul warwerebSi iSviaTad, magram mainc gvxvdeba samSeneblo xasiaTis warwerebi. am tipis warwerebs miekuTvneba "diofal" marixisa da giorgi dadianis warwera bediis freskaze. freskul warweraTa dazianeba da fragmentuli xasiaTi ramdenadme amcirebs maT wyaroTmcodneobiT Rirebulebas, magram paleografiuli TvalsazrisiT, qarTuli anbanis ganviTarebis Seswavlis istoriisaTvis gansakuTrebuli mniSvneloba aqvT. Sinaarsis mixedviT afxazeTis epigrafikul ZeglebSi gvxvdeba samSeneblo (qtitoruli), memorialuri da iuridiuli xasiaTis warwerebi. mTlianad afxazeTis epigrafikul fondSi warweraTa umravlesoba memorialuri xasiaTisaa; sakmao raodenobiTaa warmodgenili samSeneblo warwerebi, aris ramdenime iuridiuli warwera, xolo piligrimuli warwerebi iSviaTia. memomorialuri warwerebi, Tavis mxriv, SeiZleba or nawilad daiyos: a) savedrebeli warwerebi da b) mefeTa da didebulTa ganmadidebeli warwerebi. memorialuri warwerebis umravlesoba savedrebeli xasiaTisaa. mefeTa ganmadidebel warwerebs miekuTvneba: lixnis taZris mefe giorgi kurapalatis warwera, konstantine mefeTa mefis warwera bediis taZris samrekloze da a. S. sagulisxmoa, rom saeklesio nagebobebsa da nivTebze amokveTil warwerebSi moxseniebis ufleba garkveuli qtitoruli saqmianobis Semdeg eZleodaT. miuxedavad imisa, rom isini taZris (an sxva saeklesio nivTis) mSeneblobis Sesaxeb ar mogviTxroben, maT mainc samSeneblo xasiaTi aqvT. epigrafikuli Zeglebis klasifikaciis TvalsazrisiT sayuradReboa afxazeTis lapidarul da Wedur warwerebSi dafiqsirebuli xelovnebiTi damwerlobani, kerZod, kidurwaisruli da kidurwertilovani anbanebi. maTi Seswavlis safuZvelze gairkva, rom kidurwaisrul qvis kaligrafiul skolas, romelic saqarTveloSi XI saukuneSi arsebobda, safuZveli afxazeTSi Caeyara, radgan yvelaze adreuli nimuSebi swored aq gvxvdeba (l. axalaZe, 2008, gv. 3-14). afxazeTis epigrafikuli ZeglebisaTvis damaxasiaTebel TaviseburebaTa Soris unda aRiniSnos is, rom warweraTa umravlesoba qarTuli asomTavruli anbaniTaa Sesrulebuli; mxedruli anbani ramdenime warweraSi aris gamoyenebuli, xolo nusxa-xucuri iSviaTad gvxvdeba. mxedruli anbanis erT-erTi yvelaze adreuli, XI saukunis nimuSi gvaqvs grigol galatozTuxucesis warweraSi (galis r-ni, sof. dixazurga), romelSic mxedruls ukve Camoyalibebuli saxe aqvs. afxazeTis epigrafikuli Zeglebis klasifikaciis safuZvelze naTlad ikveTeba am regionis mdidari kulturuli tradiciebi da roli qarTuli kulturis ganviTarebaSi. warwerebSi dadasturebulia qarTuli epigrafikisaTvis damaxasiaTebeli yvela saxe, garda mozaikuri warwerebisa, romlebic saerTo iSviaTobas warmoadgenen. Mmiuxedavad amisa, warwerebis yvela tips gaaCnia Taviseburebani, rac adasturebs maT adgilobriv warmomavlobasa da qarTuli sadamwerlobo kulturis did tradiciebze afxazeTSi.
damowmebuli literatura
m. axalaSvili, 1987 - m. axalaSvili, X-XV ss. warwerebi svaneTis
Weduri xelovnebis Zeglebze, Tb., 1987. l. axalaZe, 1998 - l. axalaZe, qarTuli epigrafikuli Zeglebi afxazeTSi IX-XVII ss. disertacia istoriis mecnierebaTa kandidatis samecniero xarisxis mosapoveblad, Tb., 1998. l. axalaZe, 2003 - l. axalaZe, webeldis Weduri warwerebi, "saistorio Ziebani", weliwdeuli, t. VI, Tb., 2003. l. axalaZe, 2005 - l. axalaZe, afxazeTis epigrafika rogorc saistorio wyaro, I (lapidaruli da freskuli warwerebi), Tb., 2005. l. axalaZe, 2006 - l. axalaZe, kidev erTi warwera afxazeTidan, "saistorio Ziebani", weliwdeuli, t. VIII-IX, Tb., 2006. l. axalaZe, 2008 - l. axalaZe, "xelovnebiTi damwerlobani" afxazeTis epigrafikul ZeglebSi, akademikos qeTevan lomTaTiZes, Tb., 2008. vaxuSti bagrationi, 1973 - vaxuSti bagrationi, aRwera samefosa saqarTvelosa, teqsti dadgenili yvela ZiriTadi xelnaweris mixedviT s. yauxCiSvilis mier. wignSi: "qarTlis cxovreba", IV. Tb., 1973. l. beraia, 2000 - l. beraia, samegreloSi daculi X-XIX saukuneebis jvar-xatebis warwerebi, Tbilisi-zugdidi, 2000. i. lolaSvili, 1971 - i. lolaSvili, daviT soslanis akldamis saidumloeba, Tb., 1971. S. mesxia, 1944 - vaxuSti da Zveli qarTuli saistorio mwerloba, I. Tb., 1944. v. silogava, 1980 - v. silogava, qarTuli warwerebis korpusi, II, dasavleT saqarTvelos warwerebi, nakv. I (IX-XIII ss.), Seadgina da gamosacemad moamzada v. silogavam, Tb., 1980. v. silogava, 2004 - v. silogava, samegrelo-afxazeTis epigrafika, Tb., 2004. qarTuli warwerebis korpusi, lapidaruli warwerebi, I, aRmosavleT da samxreT saqarTvelo (V-X ss.) Seadgina da gamosacemad moamzada n. SoSiaSvilma, Tb., 1980. qarTuli lapidaruli warwerebis korpusi, II, dasavleT saqarTvelos warwerebi, nakv. I (IX-XIII ss.), Seadgina da gamosacemad moamzada v. silogavam, Tb., 1980. qarTuli warwerebis korpusi, III, freskuli warwerebi, I, atenis sioni, gamosacemad moamzades, gamokvleva da saZieblebi daurTes g. abramiSvilma da z. aleqsiZem, Tb., 1989. Griechische epigraphic.., 1914 - Griechische epigraphic von Wilchelm Larfeld. Dritte volling neubearbeitete Auflage, mit 4 Teilen, Munchen, 1914.
LIA AKHALADZE
FOR CLASSIFICATION OF SOME ISSUES OF
ABKHAZIA’S EPIGRAPHIC MONUMENTS
Research process of epigraphic monuments is connected significantly with their
scientific classification and systematization. Epigraphic monuments of Abkhazia is classified according to two signs: according to exterior sign and content. According to exterior sign they can be divided into three groups: lapidary inscriptions, among them epitaphs on tombs – about 50 inscriptions; mural inscriptions – about 30 inscriptions, (among them some are survived fragmentally); embossed inscriptions - about 20 inscriptions. Lapidary inscriptions may be divided into two groups: hard carved out inscriptions and scratched inscriptions. They belong to the first group. According to the content among the epigraphic monuments of Abkhazia we meet inscriptions with building, memorial and juridical character. On the basis of classification of epigraphic monuments of Abkhazia it turned out that in this region we meet all kinds of inscriptions confirmed in Georgian epigraphy except mosaic inscriptions which are very rarity. Every type of inscriptions has its peculiarities that confirms their local origin and great traditions of Georgian writing culture in Abkhazia.