Palkmaja ehitusest

Misted
Tenderpost seinaava servas olev vertikaalne tugi, valmistatud palgist vi prussist.
Tenderpostidest eristatakse jrgmisi tpe:
T-tenderpost laius on vrdne seinapaksusega;
peitetenderpost nelinurkse ristlikega, mille suurus on tunduvalt viksem, kui
seina paksus;
palk-tenderpost tugevad postid, millesse seina ots on sisse tapitud.
Salapulk seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatavad vertikaalsed pulgad.
Tapp palgi nurgaseotis. Ajalooliselt kasutati Eestis puhas- ja pikknurkasid. Praegusel
ajal valmistatakse Eestis nii traditsioonilisi kohalikke tappe (koerakaela-, kalasabatapp,
jrsknurk) kui ka teiste maade tappe (nn norra-, sadultapp).
Psk tapi juures palgi klgedele sisse raiutud tasapind.
Palgi kael tapis see osa palgist, mis jb prast tapi raiumist alles.
Palgi phik see osa palgist vi prussist, mis jb tapist vljapoole.
Kuivamissoon soon piki palki, mis suunab palgi lhenemist.
Vara piki palki tehtud renn, mille servad kopeerivad alumist palki.
Mripalk sarikaid kandev pealmine seinapalk.
Sirutuslatid vertikaalselt loodis prussid vi palgid mlemal pool seina, mis on seotud
seina lbivate poltidega.
Prlin piki maja kulgev kandev palk katusekonstruktsioonis.

Joonis 1. Palkseina ldjoonis

1. Materialid
Puuliik
Tavalised palkmajaehituses kasutatavad puuliigid Eestis on mnd (Pinus sylvestris) ja
kuusk (Picea abies). Teisi puuliike kasutatakse harva, mrkimist vriks lehis (Larix) ja
haab (Populus).
Niiskusesisaldus
Kuivamisel palgi kuju ja mtude muutumisest tekkivate probleemide vltimiseks tuleb
palgimaterjal kuivatada enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine
niiskusesisaldus eelnevalt kuivatatud seinapalgil peab olema enne ehitamist 205%
(mdetuna 3 cm sgavuselt). Niiskusesisalduse erinevused puiduosades peaks olema nii
vikesed, kui vimalik.
Eestis aktsepteeritakse ka hoonete ehitamist toorest palgist, sellisel juhul vivad aga
hilisemast materjali kuivamisest tingitud muutused olla suhteliselt suured.
Materjal
Puit peaks olema vimalikult terve. Mdanik ei ole lubatud.
Sine vhene esinemine ei ole ehituslikust aspektist vaadatuna probleemne.
Metsakuiva palki vib kasutada juhul, kui see on taotluslik. Sellisel juhul putukakahjustusi puidus esineda ei tohiks.
Palkidelt peab olema eemaldatud kogu koor.
Elumaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25...30 cm, abihoonete korral
alampiirmra ei ole. Rnipuiduga (ssi krvalekaldega tsentrist le 3 cm) puud ei ole
soovitav seinapalgina kasutada (joonis 2).
2

Joonis 2. Rnipuit.
Keerdkasv (joonis 3) puhul on soovitav kasutada palke, mille:
parempoolne keerdkasv on maksimaalselt 1:10 (joonis 4);
vasakpoolne keerdkasv on maksimaalselt 1:20.

Joonis 3 ja 4. Keerdkasv ja keerdkasvu mtmine.

2. Konstruktsioon
Vajumised ja kahanemised
Olenemata sellest, kas kasutatakse korralikult kuivatatud vi toorest materjali, tuleb uue
palkmaja puhul arvestada vajumisega. Vajumise phjustab palkide kokku tmbumine
(mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Majakarbi detailide
paigaldamisel ja siseseinte ehitamisel tuleb jlgida, et need vimaldaksid palkseina
krguste muutusi. Puudulikud teadmised palkseina vajumisest on ks olulisemaid
palkmaja ehitusprobleeme.
Vajumisruum
Palkmaja ehitusel tuleb jlgida, et kik detailid lubaksid puidu ristlike, s.t. seina krguse
suunas vajumist kuni 3%, s.t. 30 mm he meetri kohta (ca 20 % niiskuse- sisalduse
juures) (joonis 5). Kui ehitatakse toorest palgist, tuleb jtta vajumist 5%.

Joonis 5. Palkseina vajumine.

3

Pst-puitkonstruktsioonid
hel ja samal korrusel ei tohiks kasutada samaaegselt nii kandvaid srestik- kui
palkseinu. Mittekandvate srestikseinte kohale tuleb jtta piisavalt ruumi vajumiseks.
Teiste pstiste konstruktsioonide, nagu postid sissekigu kohtades jms. kohale tuleb jtta
vajumisruum kiiludega vi vajumiskruvidega, mida saab reguleerida vastavalt maja
vajumisele (joonis 6).

Joonis 6. Kiilu kasutamine postil

Katus
Sarikakatuste puhul on soovitav mitte teha otsaviilud palkidest. Probleemiks osutub
ebapiisav raskus palkidest otsaviiludele ja sellega seoses vivad palgid hiljem kergesti
vnduda. Sarikad tuleb kinnitada niiviisi, et need ei lkka vajumisel mripalki vlja.
Kui hoone otsaviilud ehitatakse palkidest , siis peab ehitamisel arvestama, et katuse
kaldenurk palkide vajumisel muutub (joonis 7). Tabel 1 nitab katusesarikate nihkumist
vastavalt maja laiusele ja katuse kaldenurgale. Kui katuse tipu ja mripalgi vahe muutub
seinte vajudes rohkem kui 10 mm, tuleb sarikad mripalgile kinnitada
vajumisliuguritega (joonis 8), mitte naelutada ega kruvida sarikaid otse mripalgi
klge.

Joonis 7. Katusekalle muutub vajudes viksemaks. 3%-lise vajumise korral muutub

otsaviilutipu ja mripalgi kaugus ksteisest vastavalt joonisel toodud valemile.
4

Tabel 1. Katusesarikate nihkumine palkidest otsaviilude 3 %-lise vajumise korral.

Maja laius (mm)
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000

Otsaviilu tipu krguse ja maja laiuse suhe

1:2
1:3
1:4
1:5
31
16
10
7
42
22
13
9
53
27
17
11
64
33
20
13
74
38
23
15
84
44
27
18

Joonis 8. Sarika kinnitamine mripalgile vajumisliuguriga.

Stabiilsus ja kandevime
Seinad, mis on pikemad kui 7 m vi suuremad kui 18 m2, tueks jigastada tugiseinte,
sirutuslattide vms. abil (joonis 9).

Joonis 9. Seina jigastamine sirutuslatiga.

5

Avasid ei ole stabiilsuse tagamiseks soovitav ehitada hoone nurkadesse.

Ilma tappideta palkseinte otstesse on soovitav panna tenderpost.
Kahe ava vahe palkseinas ei tohiks olla viksem kui 80 cm.
Kui ava on suurem kui 2m, siis on soovitav siduv palk tugevdada jrgneva rea palgiga.
Soovitav on teha avade sisselikeid mitte le poole palgi.
Palkidest laetalad viksid vimalusel olla tapitud mripalki (aitab mripalki hoida
stabiilsena).
Vastavus kliimatingimustele
Thtis on, et palkseinad ei jks seisma niisketena, st. et katus tuleks paigaldada
vimalikult kiiresti. Tugeva klgvihmaga kohtades (niteks mere res) viks eelistada
maja katmist laudisega, vhemalt nende seinte katmist, mis on kige suuremas ohus
(avatud tugevatele tuultele). Teised vahendid selliseks puhuks on nt. laiemad
katuserstad.

3. Palkseinad
Palgi kuju
Palkmaja seinapalkidel on lbi aegade kasutatud mitmeid ristlike vorme (joonis 10).

Joonis 10. Erineva ristlikega ehituspalgid.

Vara
Tihe vara on thtis lhtepunkt saamaks soojapidav ja kestev maja. Vara valmistatakse
kahe erineva kujuga: V- vi U-kujuliline vara. Ketavate hoonete puhul peab vlisseinte
vara laius olema vhemalt 8 cm, mndusega kuni 30 cm ligus 6,5 cm. Vara peab
peitma ja kaitsma lbivaid polte, naelu tbleid, tappe jm.
Seinapalk peab olema pealt mar ja palgi pealne umbes 10 mm krgemal, kui lemise
palgi varaservad, et vltida vee imbumist varasse (joonis 12).
Vara serv peaks olema vormitud terava servaga likena. U-kujulist vara kuju peetakse
kige tugevamaks ja soojapidavamaks lahenduseks. V-kujulise vara puhul tuleb jlgida,
et saetera ei lheks vara phjast sgavamale palgi sisse Sgav sisselige vib phjustada
hoone suuremat vajumist (joonis 11).

Joonis 11. Alumisel palgil on ebannestunud vara lahendus. Sgavad saeliked aitavad
kaasa palgi lhestamisele.
Vara phja ja alumise palgi vahele peaks jma piisav ruum soojustuseks 10...30 mm
(joonis 12).

Joonis 12. Vara phja peab jma piisav ruum soojustuseks.

Tapid
Kik tapid ja henduste vormid peavad olema isenrguvad ja peaksid ra hoidma
ilmastikumjude ja putukate sissetungimise.
Tappe on mitmeid tpe. Eestis praegusel ajal enimlevinud nurgaseotisi marpalgi puhul
on koerakaelatapp (joonis 13). Antud nurgaseotisega hooneid on soovitav ehitada kuni 25
cm lbimduga palkide korral.

Joonis 13. Koerakaelatapp.

Suurema lbimduga palkide korral on soovitav teha niteks sadultappi, mis vimaldab
palkide paremat vajumist (joonis 14). Ketavate hoonete korral on soovitav tappidele
vlisseintes teha sisse ka tuuletapp (joonis 15).
7

Joonis 14 ja 15. Sadultapp ja jrsknurk.

Sajand tagasi oli Eestis enimlevinud tappideks pikknurkade puhul jrsknurk (joonis 15) ja
puhtanurga korral kalasabatapp (joonis 16). Kuna mitmed ettevtted ekspordivad oma
toodangut, siis on pitud siin ka tegema teiste maade traditsioonilisi tappe. ks
levinumaid on nn norra tapp (joonis17).

Joonis 16 ja 17. Kalasaba- ja nn. norra tapp.

Tappide vahelise liitekoha kvaliteet otsustab, kui tihedaks jb nurgatapp (soojapidavuse
seisukohast vga olulise kaaluga). Seetttu ei tohi kokkupuute kohtade vahel olla
vahesid. Norra- ja sadultapi korral on hea meetod kontrollimaks pskede ieti tahumist,
jlgimine, et likejooned nurkades kohtuvad selgelt mratavates punktides.
Kahepoolse likega tappide korral (nit. jrsknurk ja norra tapp) peaks tugevuse
kaalutlustel palgi kael tapis olema nii lai, kui vimalik. Selleks, et vltida vajumisel palgi
istumist kaela peale, tuleb kaela alla ja peale jtta vahe. Vahe suurus peaks olema umbes
3% vhima palgi krgusest nurgatapis, kuid mitte viksem, kui 10 mm. Ligetest alles
jv palgi osa (kael) peab olema mitte vhem kui 1/3 ristlikepiirkonnast .Niiskusesisaldus palgi phikus (palgi ristseinast le ulatuv osa, joonis 18) on sageli krgem, kui
niiskuse-sisaldus muudes seinaosades. Seetttu vib jtta vahe ksteise peal asuvate
palkide phikute vahele (vahe suurus on 0,5-1 cm). Nurgatapi osad on nidatud joonisel
18.
8

Joonis 18. Nurgatapi osad

Salapulgad
Salapulkade vahekaugus vib olla kuni 2,5 meetrit (arvestatud on puiduniiskusega
205%) (joonis 19). Toore materjali ja hepoolse likega tapi (nit koerakaela-,
sadultapp) korral tuleb salapulkasid panna poole tihedamini. Palgi jtkamise korral tapi
sees tuleb salapulgad la mlemale poole tappi, vimalikult tapi lhedale (joonis 20).
Palgil, mida pole kinnitatud tapiga ega sirutuslatiga, peavad salapulgad alati olema
vhemalt kummagi otsa juures. Salapulk peab olema vhemalt 5% lhem, kui on
salapulga auk (joonis 19). Soovitav salapulga kuju peaks olema nelja- vi
kaheksakandiline ja tema diameeter peaks olema 30-40 mm. Niiskusesisaldus salapulga
puidus peaks olema vimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Salapulga kaugus
tapist, avast, eelmisest ja jrgmisest salapulga avast ei tohiks olla alla 15 cm.

Joonis 19. Salapulkade asetsemine palkseinas. Lisa pulgaavade krgus vldib palgi kokku
kuivades toetama jmist salapulga peale.

Ehituspalkide jtkamine
Jtkamine tapis. Soovitav on teha jtkamine tapis (joonis 20). Jtkukohas tuleb palgid
hendada roostevaba kinnitusdetailiga (niteks naelutusplaadi vi ehituskobaga),
vltimaks kuivamise tttu puidu piki kahanemisel tekkida vivat palkide ksteisest
eemale libisemist. Jtkatavad palgid ankurdatakse salapulkadega.

Joonis 20. Palgi jtkamine tapis.

Jtkamine tappide vahel. Valida tuleb palgi jtkamise viis, mis on sobiv antud hoone
korral. Ajalooliselt on Eestis enimlevinud keeljtk (joonis 21), tihti leidub hoonetel ka
hammasjtku (joonis 22). Jtkatavad palgid ankurdatakse salapulkadega.
Jtkukoha peal ja all on soovitatav kasutada tervet palki.

Joonis 21. Palgi jtkamine keeljtkuga.

Joonis 22. Palgi jtkamine hammasjtkuga

Tenderpostid
Tenderpostide lesanne on seina tugevdada juhul, kui palgi otsas ei ole tappi (joonis 23).
Samuti saab tenderposti klge kinnitada aknad ja uksed. Tenderposti on soovitav
kasutada seina ava otsas, kui tapist vlja utatuv seinaosa on le 1m. Tenderposti soone
krgus peab olema avaga sama krge. Tenderpost ise peaks olema 3% (vrske palgi
puhul 5%) soonest madalam selleks, et palksein saaks vajuda.
Rohkem kui 1 meetri krguse ava jaoks peaks kasutama T- vi palk-tenderposte. Ttenderposti punni laius peaks olema vhemalt 1/4 seinapaksusest ja ristlige vhemalt
30x30mm. Viksema kui 1 meetri krguse ava puhul vib kasutada ka peitetenderposti
ristlikega vhemalt 45x45 mm.

10

Joonis 23. Erinevad tenderposti tbid: T-, peite- ja palk-tenderpost.

Sirutuslaid
Palkseinte kljelt tugevdamiseks kasutatavate sirutuslaudade ristlikeks peaks olema
vhemalt 2/3 seinapaksusest. Poldid, mis hoiavad sirutuslatte, peavad olema kaitstud
rooste vastu ja kinnitatud soone sees, mis lubab 3% vajumist (arvestatud on
puiduniiskusega 205%) (joonis 9).

4. Palkseinte monteerimine ehitise valmimine

Vundament
Alumiste seinapalkide mdanemise vltimiseks peab vundament olema vhemalt 0,3
meetri krgusel maapinnast. Vundamendi vlismdud peaksid olema sellised, et
aluspalgi vlimine serv asetseb vundamendist ca 30 mm vljaspool (joonis 24).
Aluspalgile tuleks vimalusel ligata veenina. Vundamendi ja aluspalgi vahele peab
asetama hdrotkke (nit. trvapapp) juhul, kui vundament on mritud vi betoonist
valatud.

Joonis 24. Aluspalkide asetamine vundamendile.

Vara soojustamine
Vara soojustatakse ja tehakse tuulekindlaks spetsiaalsete materjalidega, mida pannakse ka
tapi sisse. Seda, missugune materjal on soojustuseks parim, pole siiani veel lplikult
kindlaks tehtud. Sobivaks peetakse sammalt (nit turbasammal), lambavilla, linavilti, jne.
Vltimaks vee imendumist vara sisse, peaks soojustusmaterjali (v.a. sammal) asetama 510 mm seina vlisklje poolsest vara servast sissepoole.
11

Uste ja akende paigaldus

Uksed ja aknad kinnitatakse tenderpostide klge tavalisel viisil. Uksed ja aknad peavad
olema sama krged kui tenderpostid. Aknad ja uksed tuleb kinnitada nii, et kogu
vajumisava jks lengi peale. Vajumisava soovitatakse tita kokku surutava
tihendusmaterjaliga. Teised avad vib tita sama materjaliga, mida kasutatakse varas
(joonis 25).

Joonis 25. Akna paigaldus.

Vlisviimistlus
Vlisviimistluseks kasutatav materjal peaks laskma puidul hingata. Sobivad puidutrv
ning peits trva vi loodusliku li alusel. On olnud niteid, kus vrvitud palkmajad on
hsti psinud, kuid on ka olnud palju niteid, mis kinnitavad vastupidist. Toorest palgist
ehitamisel tuleks viimistlusega oodata palgi kuivamiseni.
Selgitused
Kui hoone lheb kohe intensiivsesse kasutusse, siis krgete toatemperatuuride juures
hakkab palk vga intensiivselt kuivama ja on oht suurte lhede tekkimiseks. Selle
vltimiseks oleks soodne esimene pool aastat hoida toatemperatuuri mitte le 15 kraadi.
Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi lbimdust ja ka ilmastikust.
Kui soovitakse ise materjali varuda hoone ehitamiseks, siis on soovitav puud langetada
talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult virnastada. Virnastamisel on
oluline, et materjal oleks vhemalt 50 cm krgemal maapinnast ja palkide vahel oleks
piisav tuulutus. Kui palgid pealt kaetakse kergkatusega, siis on oluline, et kljed jksid
avatuks, muidu on suur sinetuse tekke oht.

12