Steinerpedagoogikast T tudengitele

1994

Ene-Silvia Sarv (vaba hariduse metoodik,

Haridusttajate Koolituskeskus,
Pronksi 3, Tallinn EE0100, tel. 43 78 79
Fax +372 2 69 17 62
Tallinna Bakalaureuse Kool,
loodusteaduste ppetooli juh.
Siili 14, Tallinn EE0034, tel. 522 544 )

Maailma asjadele ja kasvatuselegi vib lheneda erinevaid mudeleid

kujundades.
ks vimalik lhenemine: see, mida teadus inimese ja maailma asjade kohta praegu tleb on
vaieldamatu tde. Hariduse lesandeks on kujundada igas noores teaduslik maailmapilt, vime
orienteeruda ja toime tulla tehnika- ja infohiskonnas. Mitmetes Eesti koolides snastub see
praegu: kasvatada lbilgivimelist inimest, vitjat konkurentsihiskonnas.
Teine vimalik lhenemine: see, mida me (teadus? inimkond?) inimese ja maailma asjade kohta
praegu teame on osatde, mis ei ammenda maailma ja inimest, inimkonna kollektiivsel
teadvusel on ees veel pikk arenemisprotsess. Hariduse lesanne on avastada iga inimese
arengupotentsiaal, toetada igahe kujunemist loovaks, avatud tunde- ja mttemaailmaga,
vrikaks kodanikuks.
Praegu tunnustatud, refereeritav ja uuritav paradigmade ja metafooride komplekt hariduses
phineb Lnemaailma valitsevatel mttelaadidel ja riigikoolide praktikas tunnustatul. Pea ldse
ei kohta uurimusi idamaisel inim- ja maailmaksitlusel phinevate vi siis lnemaistegi
alternatiivsete, mitteriiklike, hetkel tunnustatud teadusest ja filosoofiast vljaspool seisvate
haridusssteemide kohta. Pole kerge leida materjali nende "alternatiivsete", vaba- vi erahariduse ssteemide kohta teaduslikes ajakirjades jm. - kuigi need ssteemid igaks ise teatud
suletud terviku moodustavad, milles kirjastatakse raamatuid-ajakirju, tehakse uurimusi jne. Ja
paljudele tavahariduse ksimustele vib leida vastuseid alternatiivsetes haridusssteemides.
Selleks oleks vaid vaja neid tundma ppida enne, kui alustada nende "kriitilise analsiga".

Steinerpedagoogika mned alused:

3-tine inimene : tahte-, tunde-, mtteinimene;
4-tine inimene: fsiline, elu-, pshilis-intellektuaalne-, (krgemat) Mina kandev inimene;
ehk inimene kui fsilise, elu-keha, astraalkeha ja Mina kadja.
Tegelikult on inimorganisatsioon alles oma arengu "keskpaigas" - inimene oma krgema Mina
kandjana alles kujunemisjrgus, tulevane areng seostub praegu alles eos-olevate
inimorganisatsiooni (organismi) omaduste vljakujunemisega aastatuhandete vi pikemagi aja
jooksul. Oluline on, et nii nagu Mina on eelkige moraalsete vrtuste kandja, on seda veel
enam inimese tulevikus kujunevad organid, tuleviku-olemus. Lisaks ha suuremale vaimsuse
astmele on ka inimese ldine orientatsioon ikka enam ldsuse hvangule (arengule), inimkonna
kui terviku ja Universumi kui vaimse (energeetilis-materiaalse) terviku arengule.
Inimene oma kesolevas elus on ks ketilli pikas inkarnatsioonide ahelas, mille eesmrk on
inimese krgema Mina (moraalse tuuma) tiustamine. Iga elu on ette kavandatud kui
ettemratuse (eelmise elu tulemustest ja tegudest sltuv) ja vaba otsustuse vimaluse
integratsioon.
Otsustuse enese Maa-pealsesse ellu tuleku ja selle elu phimissiooni kohta teeb inimese
igavene vaimne tuum vabatahtlikult.

Kui lhtuda laltoodud mudelist/vaatest, vib pda formuleerida kige ldisema

kasvatuslesande nii petajale kui lapsevanemale otsides eneses vastust
jrgmistele ksimustele.
Millised me ise oleme?
Milline on laps? Mida me temas saame/tohime puudutada, kujundada? Mida ta meilt vajab?
Millised on need mjurid, mille abil/kaudu toimub kasvataja ja kasvandiku/kasvandike
interaktsioon?
Kas minus kui kasvatajas peitub midagi, mille eest ma peaksin last kaitsma?
Meie aja kasvatuse lesanne erineb nendest, mida inimkond seni enese ette on seadnud. Iga
uus ajastu inimkonna arengus seab inimese arengu ette uusi probleeme ja lesandeid. Nende
teadvustamiseni jutakse alles prast uue epohhi algust. Kuid eriti tundlikud natuurid vi siis
ettengemisvimelised mtlejad toovad nende uute vajaduste eod oma tegevusse vi teostesse
juba varakult. Nii on inimkond intuitiivselt, oma alateadvuses uue ajastuga valmis "jalga kima".
Kas ja kui palju vimalikust hiljem see "uue ajastu samm" aga teadvustatakse ja tunnustatakse?
Muutuvate kasvatuslesannete teadvustamine on oluline mitte ainult neile, kel kasvatamine
elukutseks, vaid ka vanematele, kirjanikele, massimeediumi tegijaile. Pole ju saladus, kuis
tnapaeval tnava praktiliselt kontrollimatule mjule lisandub massimeediumi noort isiksust
lhkuv tegevus. Mitte ainult seeprast, et kino, televisioon, teater, kirjandus enese ette noorte
destruktiivses suunas kasvatamise sihi oleks seadnud (mis sugugi alusetu vide pole, sest
massikultuur on ri ja vajab ning jrelikult ka kasvatab tarbijat), vaid ka seetttu, et teadmised
ja vaated kasvatusele ning eetikale on prit eelmisest epohhist. Kuni pole teadvustatud, millist
inimest vajab tulevik, kuni pole piisavalt selged eetilised printsiibid, on esikohal hetkevajadused,
raha, karjr. Ja iga rezissr, kirjanik, lapsevanem, juhuslik mdakija tnaval kannab neid
ideid eneses ning oma suurtes ja vikestes tegudes annab neid tahes-tahtmata lastele edasi.
Kasvatuse phisiht on - teha vimalikuks iga lapse individuaalsuse igaklgne realiseerumine ja
kasvatada vastutusvimelisi/vastutavaid/ vastutustundlikke hiskonna kodanikke.
...Indiviidid, kes maksimaalselt kasutavad oma vaimseid, praktilisi ja
sotsiaalseid vimeid suudavad kige paremini teenida seda hiskonda,
kollektiivi, kus nad kord /omal ajal/ ttavad ja millist pole vimalik ette nha
ei kvalitatiivselt ega ruumiliselt. (Tampere Steiner-kooli ppekava, lk. 8.)
Kasvatuse phisihi vib snastada ka teisiti: Waldorf-kool pab kasvatada seesmiselt vaba,
vrikat ja head inimest, kes tuleks toime oma eluga tnu loomingulisusele (talle omastes
valdkondades), paindlikule ja avarale maailma-ngemisele ning maailma- mistmisele.
Kui tnapeval nhakse haridusteooriates kasvatust kui vgivaldset, kellegi poolt (poliitik,
teadlane, ametnik... ) millekski etteplaneeritud protsessi (vt. S. Priimgi, magistrit), siis
Waldorf-koolis viks snahendi "pab kasvatada" asendada snahendiga "pab lasta
kasvada" . Lhtutakse eeldusest, et laps oma algolemuselt on hea ja selle hea tugevdamise
kaudu letab laps halva, ebasoovitava eneses. Stiimulid muutumiseks ja jud muutuste
teostamiseks on peidus lapses eneses. Kasvataja-petaja vaid juhib lapse nende jududeni,
krvaldab takistused arengu teelt.
Sellise sihi saavutamine eeldab mitmeklgselt arendavat tegevust, mitmetahulisi protsesse
koolis.

Mned phiprintsiibid:
1. Lapse ealiste vajaduste vimalikult tpne arvestamine ja rahuldamine hea
fsilise, hingelise ja vaimse arengu, tasakaalu ning elukestese tervise saavutamiseks.

2. Kasvatusvahendite valik vastavuses lapse ealise vastuvtlikkusega.

Temperamendikasvatus on mjusaim 7 - 10 eluaastal, autoriteedi mju lapsele 7 - 12
eluaastatel. Moraalsed elamused kasvavad le seesmisteks eetilisteks tekspidamisteks samas
ajavahemikus, kuid 7 - 8-aastane vtab need omaks lbi loomamuinasjuttude, valmide,
loodusjuttude ja pedagoogiliste juttude, 9 - 10-aastane lbi phalikkuse, religioosse varjundiga
elamuse, thendamisloo (mis tingib muinasjuttude ja Vana Testamendi lugude ksitlemise 3
klassis), lbi nn pedagoogiliste ja moraalijuttude, kui tegemist konkreetse pahandusega. Murdeea eel ja algul on lapsele heaks toeks lood mtoloogiast, phakutest, avastusretkedest, rollid
klassis tehtavates dramatiseeringutes ja klassinidendis (tavaliselt 5 klassis), 14 - 15-aastastele
aga kuulsate meeste-naiste biograafiad.
3. ppeainete ja nende sisu valik vastavalt klassi arengule ja pilaste arengule,
seesmisele vajadusele. Esimestes klassides tahab laps midagi osata, ppida midagi tegema,
tegema midagi sellist, mida ka tiskasvanud oskavad teha. Nii kiakse esimeste klasside jooksul
lbi philised inimtegevuse valdkonnad - maaharimine ja viljakasvatus, loomapidamine, lnganiidi saamine ja kanga kudumine, elamu ehitamine ... leminekuealine vajab vastuseid oma
hinges kerkivatele ksimustele - ja kohtab klassitoas perspektiivipetust, mineraloogiat,
maadeavastajate ja phakute eneseletamist... Nooruk tahab tpset teadmist ja saab seda oma
aineis erudeeritud spetsialistide vahendusel integreerides teoreetilisi ja praktilisi valdkondi
klassinidendis, uurimuslikes vi praktilistes (ka kunstilistes, sotsiaalsetes jm.) projektides, koolilpu projektis...
4. ppemeetodite valik ja tunni lesehitus vastavalt sellele, mis on lapsele selles
eas vastuvetav, innustav - lapse pshilise energia kulu minimiseerimiseks.
Algklassides on suurim roll lapse vimel ppida matkimise, jljendamise lbi.
Kuni murde-eani on heks phimeetodiks pildipetus - lapsele on loomuomane elada
mbritsevat lbi seesmiste piltidena, pildielamusena. Lapsele vajalikud pildid snnivad
tiskasvanu ja lapse vahelise suhte kvaliteedist, meeleolust, vljenduslaadist. Sellisena ei ole
nad asendatavad kuitahes tiusliku helisalvestise, video vi raamatuillustratsiooniga.
Pildimaailma telisuse lugupidav arvestamine ja sellesse svenemine vimaldab tungida
nhtuste, tdede olemuslikkusse lapsele kohasel viisil, tasakaalustada tema olemust, ratada
tema aktiivsust ning seelbi valmistada ette intellektuaalset, mistelist mtlemist.
Puberteedieelses eas ja selle ajal on heks oluliseks meetodiks aine esitamine biograafiate
kaudu. Avastamise, teadmise saavutamise inimlik tee vastab lapse vajadusele mista iseennast ning vimaldab ka keeruliste teadmiste edastamise kitvalt.
5. Loomulike rtmide jrgimine: tund - pev - ndal - phad - aastaajad - aasta.
Siia kuulub ka peatunni ja ainetundide lesehituses sisalduv rtmielement, pitegevuse kahe- ja
kolmepevane rtm, samuti korduvad tegevused pevast peva (hommikusalm, -laul, sgisalm
vi sgipalve jm), aastast aastasse (nt sama julunidend petajate poolt viiendast kuni
kaheteistkmnenda klassi lastele igal aastal Inglismaa koolides). Tinglikult liigitaksin siia ka lapse
arengu rtmide ja perioodiliste kriiside arvestamise ning teadliku ettevalmistamise (9 - 10
eluaasta kriis, 12nda eluaasta kriis, jne)
Kasvataja-petaja jaoks on oluline teadvustada ESMANE KASVATUSLESANNE mistahes tegu ja teos kandku eneses sellist klbelist ja ldinimlikku vrtust, et iga laps,
noor inimene viks seda jrgida nii tna, homme kui mitmekmne aasta prast. Ja see ei
puuduta ainult elukutselt kasvatajat. Meie praeguse elu- ja suhtlemistiheduse juures on igaks ka
kasvataja. See on suur vastutus.

Veidi lapse ealisest arengust

Esimesed kaks-pool - kolm eluaastat on eriti oluline periood lapse arengus. Sel ajal laps loob
kike eneses nagu seestpoolt, me saame vaid kujundada tingimused, mis seda loomingut

soodustavad, ei sega. Laps tukab krvale kik vljastpoolt tulevad mjutused. Kndimine, kne
- see kik oleks nagu lapsega kaasas ning soodsatel tingimustel ilmneb imetaolises tiuses.
Laps on tiuslik vastuvtu- ja matkimisolend. Mitte silma ja krvaga, vaid kogu oma
olemusega tunnetab ta mbritsevat ning imeb seda ksnana endasse. Kik see, mis lapsele
varases eas snnib, ilmneb hiljem annete vi puudujgina, tervise vi haigusena.
Siit sugeneb peamine kasvatuslesanne - olla vrt matkimist, muutuda matkimisvrseks.
Keskkonnas, kus laps kasvab, olgu kik sedavrd moraalne ja hingeliselt puhas, et laps end
ohustamata viks alateadlikult omaks vtta mitte ainult meie teod vaid ka tunded ja mtted.
Lapse ohutuks kasvuks ja arenguks on vajalik vanemate ja mbruskonna poolt tahe kujundada
selline klbeline keskkond, on vajalik moraalne fantaasia.
Nii on ESIMESTE ELUAASTATE KASVATUSLESANNE - KASVATAJA ENESEKASVATUS.
Kik mberkaudu toimuv mjub selles eas lapsele kui tervikule. Jtab jlje ka tema organismi.
Emotsionaalselt ebaterve, ahistav on keskkond, kus lapse loomulik tegevus, iga tiskasvanuile
mistmatu vi tlikas impulss pahanduseks ja karistusvrseks tembeldatakse ning laps ei
suuda turvalisust tajuda. Selline keskkond tekitab soodumuse heks vi teiseks haiguseks
hilisemas eas. Kas pole meie noorte ja keskealiste paljud haigused eostunud maimiku
hirmudest ja ahistatusest? Meie kitumine avaldab mju meie laste tervisele kogu nende elu
jooksul.
Kahe-kolmeaastases lapses snnib esimene mina-elamus, vajadus end vastu seada mbrusele,
teha kike seda, mida suudavad teised. Kolme-aastase negativism "mina ise" kujul on igale
perele tuttav. Selle taga on lapse "mina" vajadus tunnetada oma "vimiste" tegelikke piire. Nii
eraldub laps samm-sammult teda ilmale kandnutest - alates fsilisest sndimisest, esimestest
sammudest - ruumi vallutamisest, ise smisest ja "mina" -suhte looma hakkamisest
mbritsevaga.
Oluline on mista veel ht steiner-pedagoogika seisukohta: fsilise keha kujunemine ja areng
on perioodiks, kus oluliselt kujuneb lapse, tulevase noore ja tiskasvanu tahe. Vimalus oma
tajusid, muljeid, emotsioone vahetult liikumises vi tegevuses vljendada on oluline tahte
arendamiseks. Praegu muret tekitav tahtejuetus nii noortes kui tiskasvanutes vib suuresti olla
tingitud muutunud kasvatussituatsioonist koolieelses eas. Talulaps ja linnaaguli lapski olid kvale
korrale vaatamata ige vabad oma tegevustes. Kasvukeskkond pakkus ruumi ja vimalust nii
enesesse minekuks kui aktiivseks tegutsemiseks. Praegune kodu ja lasteaed on
tegutsemisvaenulikud. Teha ei tohi peaaegu mitte midagi, knelemata aktiivsest, kogu ihu ja
hinge haaravast tegevusest. Lapse jaoks on kivid selleks, et neid loopida vi veeretada, puud
selleks, et nende otsa ronida, lombid selleks, et neis sumada - see on maailma tunnetamine (kui
sgav, kuidas lainetab, kui pnevalt kleepuv pori...), see on enese tunnetamine (kui sgavale
julgen minna, kui krgele ronida...). Vheliikuvale lapsele teeme vaid head ergutades ja
ahvatledes teda tegutsema. Nautides snakuulelikku nurgasistujat, teeme tema tulevikule
karuteene - suureneb nrga tahtejuga inimese kujunemise tenosus.
Edu ja arengu mdupuu on igas lapses. Seda "oma mtu" tunnustab iga kasvataja-petaja,
iga kaaslane. Laps kasvab fsiliselt ja areneb ning vrdluse aluseks saab olla ainult tema enese
eilne-tnane-homne.

Koolilaps
Iga kasvataja, kes soovib anda midagi lapse hingele ja teha seda tulemusrikkalt, peaks teadma
ja arvestama, et aastad koolikpsusest murdeea lpuni on eelkige hinge, moraalsete ja eetiliste

tunnete kujunemise aastad. Ning see kujunemine ei saa toimuda pelgalt reeglite kaudu, mis
lapsele ette kirjutatakse.
Seitsmendast eluaastast kuni 9-10 eluaasta kriisini on laps veel matkiv olend, elab rtmides,
tunnetab end mbritseva maailmaga - taimede ja loomadegagi - htse tervikuna, tajub erksalt
vrvi, lhna, materjali, elab lbi, samastub muinaslugude ja valmide moraalsete snumitega.
Esiteks loob see (phikooli-) iga muusikalise, snalise ja kunstilise elamuse kaudu telise
vundamendi hilisemaks moraalseks eluks, enseteadlikuks ja vrikaks isiksuseks saamiseks,
mttetegevuse, intellekti arenguks keskkoolieas. Kui sel ajal puudub lapsel vimalus nha enese
ees vrikat tiskasvanut - autoriteeti, puudub vimalus end vlja elada seesmisele vajadusele
vastavalt, kujuneb nrk, eneseteadvuseta isik, kelle hinges olevad thimikud tidab murdeeas
vi kaugemas tulevikus mni vrautoriteet, kiindumus narkootikumidesse vi alkoholi.
Teine selle ea eripra on autoriteedivajadus, mis ilmneb esimeses klassis, so seitsmeaastasel
lapsel. Kui esimesel viiel eluaastal laps matkib alateadlikult kogu oma olemusega, edasi kuni
kooliminekuni allub meelsasti vanema snale, siis seitsmendast eluaastast vajab laps enese
ees autoriteedina telist isiksust, piisavalt kauget, et tema poole alt les vaadata harduses ja
aukartuses. Enamasti kujuneb selliseks esimene petaja.
Autoriteedi kaudu loob laps enesele selles eas tulevase eneseteadvuse ja enesevrikuse
vundamendi. Nagu peeglis neb ta austusvrses, peaaegu jumaldatavas tiskasvanus ennast sama austusvrset, iglast, head, tarka ja kaunist. Nii kujuneb vikeses olendis tulevane isiksus
toetudes esialgu kasvataja isiksusele. Kui oluline on selle-ealiste kasvatajale OLLA VRT
OLEMA EESKUJU, AUTORITEET. Meelde on jnud USA vangimajades tehtud uurimuse
tulemused, mis meie ajalehtedest lbi lipsasid. Enam kui kolme tuhandet raskeid kuritegusid
toime pannud vangi ksitleti, et leida seoseid nende lapseplve ja hilisema kuritegeliku elu
vahel. heks hisfaktoriks osutus see, et enamusel neist puudus lapseeas autoriteet. Kllap
viksime oma noori ja mnd eakamatki plvkonda vaadates melda sellise phjuslikkuse
olemasolule. Ja kindlasti peaksime esitama enesele kui kasvatajale nudmise - muuta end
selliselt, et olla ja jda lapsele autoriteediks ka hilisemas eas. Et see vimatu pole, nitab
asjaolu, et sageli kutsuvad keaskkoolilapsed oma lpupeole just esimese klassi juhataja.

9 - 12 eluaasta
Jrgmisel perioodil 9 kuni 12 eluaastani jtkub lapse elu kiges kaunis. Muusika vallas asendub
rtmivajadus enam meloodilisuse tundega. Takt ja rtm eemalduvad lapse olemusest, ta tajub
neid kui enesest vljaspool seisvaid moodustisi. Hinge tungib ja elamustele vastab nd
meloodia. Samuti areneb ja muutub kasvatuses ning ppimises ha olulisemaks kujutlusvime.
See on suur anne - olla vimeline kaasa elama, ette kujutama, kujutluses lbi elama ja
kujutluspiltideks vormima kasvataja jutustust reaalseist vi muinasjutulistest asjadest. Sellist
annet omavad selles eas kik lapsed. Muidugi on kujutluspiltide loomise vime, nagu iga teinegi,
individuaalselt erinev, sltudes nii lapse temperamendist, iseloomust, eelnevast kasvatusest ja
kogemusest selles vallas.
Kodu, kus laps pole muinasjutte elavas esituses kuulanud, vaid aiva teleka pealetkkiva info ja
lihtsustatud, formaalse tundepressingu ktte jetud, pole vorminud ka kujutlusvimet. Nende
laste hooldamata kujutluselu vib olla phjuseks hilisemale knilisusele ja kindlasti tundeelu
vaesusele, primitiivsusele. Kui koolil ei nnestu lapse vimeid ses osas arendada, saame
inimese, kel puudub tiskasvanuna vime teisele inimesele kaasa elada, kaasa tunda. Ta "ei
kujuta ette" teise inimese lbielamusi, sageli tal enesel sellised elamused puuduvad hoopiski.
See puudutab eriti krgemaid tundeid - iglust, armastust, halastust, eneseohverdust,
moraalseid, klbelisi ja kunstilisi elamusi. Kunagi ei suuda selline inimene mista looma ega
taime. Albert Schweitseri ideaal "aukartus elu ees" jb neile mistetamatuks, sageli hoopis
vljapoole selle maailma piire, kus need inimesed elavad.

Nii loome kooliaastatel tegeliku aluse tulevase moraalse vi moraalitu inimese kujunemisele.
Knelemine, snad moraalist ja heast-halvast kui mngureeglitest ei asenda seesmist lbielamist
elava kujutluspildina.
Kllap siin on peidus ka phjus, miks steinerkasvatuses karistusi (meie mistes) ei kasutata.
Laps on kujunev isiksus. Iga tema elatud pev ja tehtud tegu on n. proovit. Ja kui midagi
lheb meie, tiskasvanute, mtu mda valesti, siis on see sedakorda lapse ebannestunud
katse korraldada enese ja maailma vahekordi, sobitada end ellu. Karistuse puhul tuleb karistuse
phjust mista, aga telise mistmise aeg on lapsel veel ees. Tulemusrikkam ja lapse loomusele
enam vastav on phikooli alguses ja keskel n. tunde e. elamusteraapia. Lapses tekitatakse
selliseid kujutluspilte, kus ta elab lbi analoogse teo tagajrgi. Klbeline elamus jb psivana
lapse hinge, mjudes tiskasvanu easki, mida hegi, kuitahes iglase karistuse puhul kll vita
ei saa. Seda enam, et iglus meie, tiskasvanute reeglistikus ei lange enamasti kokku lapse
iglustunde ja -mistega. Lisaks sellele jvad leastumiste ja untsuminekute tegelikud phjused
meile sageli ebaselgeks. Sellisel juhul tekitab karistus kergemal juhul trotsi, "reeglile " allutakse
hirmust, mitte tekspidamisest. Halvemal juhul aga on tulemuseks kttemaksuiha ning lbi elu
ulatuv vihkamine umbmrase "nende" vastu. Kas me pole sellist taaka kandvaid
kaaskodanikke kohanud?
Ajajrku 9 - 12 eluaasta vahel vime nimetada moraalse fantaasia kujunemise ajajrguks.
Kaheteistkmnenda eluaasta paiku kujuneb ha enam vime viia fantaasia kaudu tajutu
koosklla mistelise, mtteliselt arusaaduga. Nii nagu kllastatud lahuses kasvavad kristallid,
lbistab fantaasiarikast lapseplve murdeea knnisel selge analtilise mtlemise joonis.
Nende muutustega lapses peaks petaja end kohandama. Seda iga on steiner-pedagoogid
nimetanud kuldseks lapse-eaks. Nii kaunis, harmoonia- ja fantaasiarikas nagu sellal, pole laps,
vib-olla inimene ldse, helgi teisel oma eluperioodil. Kes omab piisavat tundlikkust ja
vaatlusvimet vi pab seda eneses arendada, suudab nautida selleealist last tema hinge
kujunevas kauniduses.
Kui loomingurikkaks vib muutuda kasvatus ja petus nii koolis kui kodus, kui kasvatajad
tiendavad lapse fantaasia rikkust, kujutluspiltide harmooniat omaenese tegevuse
loomingulisusega.
Tunnikunst, mis esimestes klassides eelkige petajast lhtub, on neljandas-viiendas klassis
tajutav klassipetaja ja neljakmnehlse koori hisloominguna. Laste hulgas vib saada testi
lausa muusikalise elamuse, olgu tegemist ajaloo-, vrkeele-, matemaatika vi liikumistunniga.

Murdeiga
Murdeiga on enamasti katsumuseks mitte ainult lapsele enesele, vaid ka tema vanematele ja
petajatele. Mingil mral aitab tiskasvanutepoolset mistmist suurendada ehk jrgmine
mttekik.
Fsiline snd maailma on vaid esimene ja kige lihtsam inimeseks-saamise vaevadest.
Seejrel ligikaudu seitsmenda eluaastani on organism tegevuses eelkige fsilise
kujundamisega. Koolieelikust koolikpseks saamine - seegi on snd, snnib hing ja areneb
edasi kogu oma mitmeklgsuses. Kolmas - murdeeas toimuv vaimu-, intellekti-maailma astuva
isiksuse snd - on vaevaline. Nii erinevana tundub reaalne maailm kuldse lapseplve ilmast,
inimesed senisest kujutlusest, ja laps - ega ta isegi ole selline, nagu ta end nha tahaks. Need
kolm konflikti on rohkem vi vhem peidus ja tuleb varuda palju kannatlikkust. et ra oodata
nende lahenemist.
Parim abi lapsele oleks usaldusvrse vanema sbra olemasolu vi leidmine. Kuigi reeglina
petaja sellal oma jgitu autoriteedi kaotab (et seda mne aja prast uuesti omada juba

ainetundjana, inimesena), on mnelgi lapsel kindlaim abiline tema nol olemas. Vanemad, kelle
juurde murdeealine oma probleemidega kordki tuleb, olgu nnelikud ja mistku - need on kige
thtsamad asjad maailmas. Ja kui juhtub, ja seda juhtub sageli, et laps, nooruk, oma vaevadest
vaikib, tuleb oodata, kannatada. Usaldus kas tekib vi ei. See on nagu kingitus, mida ei pressita
vlja, vaid loodetakse.
Ranged lapseplveaegsed piirangud ja argipevasd ttavad kohustused on selles eas
sobimatud. Mida tehakse, tehtagu seesmisest tundest, mitte sundusest. Snnib uus kvaliteet
mitte ainult noores inimeses eneses, vaid ka tema suhetes maailma ja perega. Vlise siililikkuse
taga on tegelikult kodusoojuse ja -suhete vga krge hinnang. rme vaid sunnime last selles eas
kodust vrduma. Selliseid sisuliselt kodutuid on nii palju - magamisase pole veel kodu. Kui
peletame eemale noore inimese vanad ja uued sbrad, oleme kauaks ilma ka oma lapsest.
Sama kehtib kooli kohta. Suuname trkava nooruki eeskujude ja ideaalide kllasesse kirjanduse,
teaduse, religioonimaailma. Nagu vikelaps koduneb maailmas lbi vanemate ja teiste
pereliikmete, algkoolilaps lbi petaja autoriteedipeegli, nii vib leminekuealisele olla toeks
veelgi kaugemalseisev vahendaja - romaanikangelane, teadlane, phak. Veel kakskmmend
aastat tagasi olid just need eelistatud eeskujud. Viimase tosina aasta jooksul on mitmel pool
maailmas leitud, et eeskujude hulgas on valitseval kohal popthed. On see nii, tuleb petajalgi
nha vaeva ja pda teadvustada eelkige enesele, siis noorukitele vrtuslik neis inimestes,
nende kujunemistees. Tnapeva tasakaalustamata ja okkalise eluteega kuulsused on (eriti
vrdluses eelmiste ajastute suurkujudega) vga petlikud, kui vaid suudame avada nende
saatuse ja selle inimese enese ning ajastu thenduse selles.
Nooruk, kes vljub leminekuea sulatusahjust on uus inimene. Lihtsalt kellegi autoriteet ei
maksa tema silmis midagi. Iga tiskasvanu peab end nitama kui asjatundja, vrikas inimene.
Midagi testada on vimlik vaid phjendades, imponeerida vib vaid kogemus. Hingehaavad ja
-muhud kivad noorukieaga kaasas. Toe puudumisel vivad need osutuda liiga sgavateks.
Noorukiea armastus on ldinimliku armastuse sarnane. Neiu armastab enamasti eneseloodud
kujutlust, ideaali. Noormees - avastamist nudvat saladust. Ja isegi tnapeval ei pruugi
esimeses tsises kiindumuses kahtlustada kehalise naudingu otsimist. Urgitsemine ja
kahtlustamine vivadki olla liigvarase "pattulangemise" ajendiks. Noorukist, ka siis kui ta on oma
laps vi pilane, tuleb lugu pidada sama palju kui igast tundmatust inimesest. Tal on kigiti igus
olla teiste sarnane. Kui ksida - kuidas jb siis kohustustega - need paneb elu ise vhehaaval
paika. Vastastikune lugupidamine sisaldab eneses ka vastastikuseid kohustusi.
Noorte omavaheline sprus ja armastus on krvaltvaatajale kaunis pilt, mille rnu tundlikke
toone ja selgust ei riku ka mned paksemad vrviplekid.
Selles eas ilmutab kujunev neiu ja noormees end erinevalt ja vajab erineva phitooniga
kohtlemist. Seesmiselt on ttarlapsed tugevamad, sotsiaalselt ja isiksusena kpsemad enese elu
korraldamiseks ja teiste juhtimiseks, vastutuseks. Poisid on seesmiselt hoopis hellemad, vajavad
mistvat ja tunnustavat tuge, kangelaslikku eeskuju, vormivad end kord he, kord teise eeskuju
jrgi, et oma kujutluste "peegelpilte" tegelikkuses teiste peal kontrollida. Vlise kunstliku riguse
ja jmeduse vastu aitab pehme, mistev, irooniata huumor.

Iseloomutpidest
Koolieeliku puhul on mrav keha, organismi kujunemine, konstitutsioon, millest edaspidi
ilmnev temperament paiguti lbi tungib. Seitsmenda eluaasta paiku muutub valitsevaks
temperament ja on sellisena mitme aasta vltel kasvatajale nii heaks "triistaks" kui

"materjaliks". Samamoodi on lapse iseloomutp aastate pikku kujunemas temperamendi

varjus ning ilmneb neljateistkmnenda eluaasta paiku, puberteedieas.
Karakteri areng on eriti intensiivne 14 - 21 eluaastani. Nooruki konstitutsioon ja temperament
sellal taanduvad, avaldades isiksusele mju alateadvuslikul tasandil, tugevdavad vi
nrgendavad teatud iseloomujooni.
Steiner-pedagoogikas eristatakse seitset iseloomutpi: uudishimulik-ksitlev, jrelemtlikhoolikas, organiseeriv, muretsev-hoolitsev, uuendav-innovaatiline, silitav-konserveeriv ning
tasakaalustatud tp. Esimesed kuus esinevad kahes modaalsuses - aktiivne ja passiivne, ehk
ekstravertne ja introvertne. (B. v. Lievegoed, "The Man on the Threshold", e.k. "Inimene lvel")
Ideaalsetes tingimustes toimib selles eas philiselt nooruki enesekasvatus. Vaimne areng,
intellektuaalse, analtilise mtlemise kujunemine on soodus pinnas ka oma iseloomu
kujundamiseks. Paraku reaalses elus on nooruk harva sellistes tingimustes, kus tekib vimalus
enesega svenenult tegelda, end mitmekesistes rollides katsetada ja tulemusi analsida. Igati
tnuvrne oleks selliste vimaluste teadlik loomine nii koolis kui kodus ja huvihariduse
valdkonnas. Ning eksimusel ei tohiks ka selles eas olla "saatuslik" thtsus. Vastupidi - vead,
eksimused sotsiaalses plaanis on pinnaseks, millel areneb eneseanalsi ja enesekasvatuse
vajadus. Seda juhul, kui noore inimese loomulik analsi ja enese tundmappimise tarve leiab
toetust ja abiliseks on asjatundlik ning kasvandiku heast kekaigust huvitatud autoriteetne
petaja-kasvataja. Noorte suurt huvi igat liiki testide jms. vastu selles eas vib rahuldada vaid
vga asjatundlik pshholoog. Muidu on kahju valesti tlgendatud testist suur.
Kasvatajale oleks kasuks iseloomutpide tundmine ja selle teadmise kasutamise oskus. Vaid
orienteerudes temperamendi ja iseloomutpide hulgas oleme vimelised noorukit vrtustama
ja oma kasvandikku pedagoogiliselt abistama.
Kasvataja ja kasvandike suhete korrastamine ja treening on tnapevaks judnud puht
pshholoogia valdkonnast ka kooliseinte vahele. USAs on teiste humanistlike haridusvoolude
seas huvipakkuv ja populaarsust vitev Rogers-pedagoogika. Mitmesuguste rhmat vormide
abil stimuleeritakse tolerantsuse, seesmise motivatsiooni ja koostvalmiduse kujunemist
igapevases ppets. Hariduses nhakse mitte vljastpoolt tulevat (pealesurutud) isiksuse
kujundamist, formaalsete teadmiste-oskuste-vilumuste andmist lapsele, vaid lapse seesmise
arengu toetamist. Mitmetes maades tehtud uurimused, paraku, nitasid, et vaid ks kmnendik
petajatest on isiksusekeskse petamisstiiliga, teised jrgivad direktiivseid petamismooduseid.

Kasvataja-petaja
Kindlasti tekib ksimus kasvataja iseloomust, temperamendist. Naljaviluks kibib steinerkoolides
jutt viiendast temperamendist - kasvataja temperamendist. Ja testi -kasvataja peab helt poolt
lastele selgesti tunda andma, et on temalgi iseloom, on temalgi temperament, teisalt ei tohi
petaja temperament eales dikteerida talle kitumismaneeri, smpaatiaid-antipaatiaid klassis jm.
Tuleb ju sageli sangviinikuga olla sangviinik, flegmaatiku suhtes superflegmaatik. vi, juhul kui
klassis ks temperament praktiliselt puudub, kasvatuse huvides hoopis petajal enesel selle
temperamendirhma rolli kanda.
Iga meie kasvandik areneb ja teostab end algul meie pilgu ja ke all, hiljem iseseisvalt. See
toimub ka siis, kui meid tema krval ei ole, kul meid enam ei ole. Laps ei tohi olla meie koopia ajad ja olud muutuvad.
Teline kasvataja on takistuste krvaldaja inimvaimu vaba arengu teelt.
Oma Oxfordi-loengutes on Rudolf Steiner snastanud KASVATUSKUNSTI KOLM KULDSET REEGLIT,
mis peaksid lbistama kogu kasvataja td:
TNULIKKUS ja AUKARTUS kosmose ees, mille elavad jud tegutsevad vikeses
lapses, ilmutades meile jumalikku saladust, mis ootab meiepoolset lahendamist;

ARMASTUS selle vastu, mida me ise teeme, mida anname lapsele;

VABADUSE tunne, mis peab itsele lma ka lapses.
Kasvatame last selleks, et ta teadvustaks end VABA OLEVUSENA meie krval.
Mida vajab petaja Waldorf-koolis oma t professionaalseks tegemiseks? Millised on need
oskused, mis on igapevasel tarvitusel?
Suulise esituse oskuseid:
Oskus jutustada - oskus varieerida oma jutustamisviisi vastavalt laste eale, esitatavale
ainele, temperamenditbile suunamisele; oskus jutustada muinasjuttu, valmi,
moraalilugu, loodus-stseeni, mti, biograafiat jne.
Oskus iseloomustada ja oskus kirjeldada - esitada nhtuseid, mudeleid ja fakte erinevas eas
lastele, erinevatele temperamentidele suunatult, tpsete vljendite valikuga, mis
vldib valede kujutluste, assotsiatsioonide teket.
Oskus instseneerida lihtsamaid szheesid lasega alates muinasjuttudest ning lavastada vi
assisteerida lavastavale petajale klassinidendite puhul. Improviseerimisvime
ja
vime kasutada lihtsaid nukke .
Oskus deklameerida, esitada peast vajalikke vrsse, rtmisalme, poeeme, ballaade ja
juhendada knekoori.
Muusikalise esituse oskuseid:
"Anda ktte hl" lihtsate laulude alustamiseks.
Laulmisoskus lihtsate laulude laulmiseks, ettelaulmiseks, kaasalaulmiseks.
Oskus 2 - 4-hlse kaanoni laulmiseks, laulmise "kigushoidmiseks".
Oskus veidi mngida plokkflti, viiulit, choroi flti vms.
Oskus (vime) kuulda helisid, tajuda neid looduses ja erinevates materjalides.
Osata ringmnge, eriti folkloorist prinevaid.
Kunstialased oskused:
Oskus tahvlile ilusasti kirjutada, tahvli pinda kaunilt kasutada.
Oskus teha kauneid tahvlijooniseid (spetsiifiline Inglismaa waldorf-koolides), tpseid
informatiivseid jooniseid.
Oskus juhendada mrg-mrg tehnikas akvarelli-maali.
Oskus juhendada joonistamist vahakriitide, pastellide ja vrvipliiatsitega.
Oskus juhendada tskli(epohhi)vihiku kujundamist.
Oskus (mesilasvaha- ja savi-)voolimise juhendamiseks.
On muidugi mned hdatarvilikud harjumused, et kasvataja mju oleks positiivne, pshilist
energiat sstev, et ta psiks heas fsilises, emotsionaalses ja vaimses vormis. Ihu-hgieeni
krval on vga oluline hinge- ja vaimuhgieen, mille harjumused meil enamasti puuduvad.
Tahan veel kord rhutada - olulisim on see jud, mida petaja oma seesmise olemusega
mistahes tegevuse kaudu pilastele edasi annab. Waldorf-kooli petaja ettevalmistuse
kigus treenitakse paljusid oskuseid ja vimeid, et oma sisemist judu testi vimelised oldaks
parimal ja lastele sobivaimal moel edasi andma, aga see jud peab inimeses olema headusena,
armastusena, vastutustundena.
petajana usu, et sind usaldatakse oma klassiruumis, oma klassiga tegutsema oma parima
sisetunde jrgi:
- klassi kujundamine on petaja(te) (ja ka pilaste) looming;
- mbel klassis on kasvatus-petusprotsessi teenistuses, mitte selle mraja
(laudade-pinkide-toolide jalgade alla on nende hlpsamaks nihutamiseks hea
liimida tillukesed mistra-ribad vms - kaob ka toolide nihutamise kolin);
- nii palju kui vhegi vimalik vib petaja otsustada ajakasutuse le oma
klassis, klassi sise-elu reeglite le (millal teha vaheaegu - siis kui tegevus on

tehtud

vi kui lapsed on vsinud, kas peab WC-sse ksima - vi vib vajadusel sinna
lihtsalt minna, millal ja mis mral vib klassitoas liikuda, hpata,
ronida ... - sest
mng ja liikumine on eduka arengu ja efektiivse tunni ks osa, jne)
- koost laste huvides olgu petaja kontaktide aluseks nii kolleegide kui lemuste ja
lastevanematega;
- kui midagi lheb esimene kord untsu - siis vead just selleks ongi head, et neist
saab ppida

Mtisklemiseks ja vimalust mda argipevas kasutamiseks

Ene-Silvia Sarv
1. Suhetes lapse ja klassiga.
1.1. Iga laps on armastust, lugupidamist ja thelepanu vriv sellisena, nagu ta on. Nii vaimselt
andekas kui vaimsete puuetega laps vrib kasvataja kogu hingejudu.
1.2.Iga lapse iga mte, soov, ksimus, tunne on thelepanu vriv.
1.3. Laps peab nii kodus kui koolis olema kaitstud nii f-siliselt kui vaimselt. Turvatunde
loomiseks
- kujunda ruumid nii, et neis oleks mnus olla - mahedad, lapse eale sobivad vrvid,
naturaalsed materjalid, vimalikult vhe teravaid ja tisnurki algklassides;
- kodus ja kooliski olgu lapsel vimalus soovi korral puhata (eriti algklassides), ta
vib ju end halvasti tunda, olla haiglane vi lihtsalt vsinud;
- lapsel peaks olema vimalus teistest lhemaks ajaks eralduda, samuti vabalt
vljuda tualetti, jooma - keegi meist,tiskasvanuist, ei taluks, kui peaksime iga
oma
elementaarse vajaduse rahuldamiseks ktt tstes (ja kmnete silmapaaride
thelepanu tajudes) luba paluma;
- pshilise turvatunde oluliseks osaks on lapse kaitstus solvava, alandava sna ja
teo eest .
LAPS EI OLE PAHA, ebannestunud vib olla ks konkreetne tegu, mni t,
mtegi,
mitte laps;
- iga laps on hea sellisena, nagu ta on, ks pole parem teisest - lapsi ei tohiks
vrrelda ei nende omaduste ega tegevuse tulemuste phjal.
1.4. Igal lapsel on igus kasvataja thelepanule:
- koolis peaks pdma tervitada hommikul kiki oma klassi lapsi kttpidi, - see
annab nii palju teada igahe tervisest, tujust ja loob vahetu sideme kasvataja ja
lapse vahel. Kodus on selliseks kontaktiallikaks memme
hommikumusi, mis meie
hingelt urbaniseerunud peredes sageli pris
tundmatukis on muutunud.
- htul oleks hea mttes korraks peatuda oma lastel vi kasvandikel, eriti neil,
kellega vi kellel raskusi on, ning pda kogu sdamest nha nende hid
omadusi
ja tegusid.
1.5. Iga koolipev, iga koolitund peaks pakkuma midagi hingelhedast igale lapsele. Oma
tegevust kavandades pa kasvatajana nha ette midagi igale temperamendile. See, mis pakub
pnevust koleerikule, on sageli vastuvetamatu, hirmutav melanhoolikule. Erinevad tegevused,
temperamendiprased ligud jutustuses, erinevad tunni rtmid ja muinasjututegelased, pitavad
loomad-tainedki hlestavad enesele erinevaid lapsi.
1.6. Pa luua kindel peva, ndala, aasta rtm, koolis ka tunni rtm. Rahulik-phalik
hommikusalm, lunasalm enne ski, tunni ja peva rahuliku lpetamise moodus, aga ka
kodune htujutt - kigil on lapse kujunemisel ja seda saatva hkkonna kujundamisel oma koht.
Aastaphad loovad sideme looduse rtmidega ja ldinimlike hingevrtustega.
1.7. Kasvatus ja petus ei seisne ainult snas ja kirjathes. "petus on see iva", mida saab
edasi anda nii joonistamise-maalimise, voolimise, laulmise ja pillimngu, rtmi ja liikumisega,
olgu siis tegu emakeele, looduspetuse, matemaatika vi mistahes muu ainega. Laps elab ja
tajub tervikuna ning hinge ja tunde kaudu omandatu on psivaim.
Ei tohi: - lapsi omavahel vrrelda
- htki last tahtlikult solvata, tema le ironiseerida, teda mistahes moel
alandada
- seada kahtluse alla tema paremat loomust - laps oma olemuselt on hea.

2. Suhtes (ise)enese kui kasvatajaga ja kolleegidega.

2.1. Sinu kui kasvataja parimaks petaja on arenev laps. Jlgi, vaatle oma kasvandikke, nii saad
teada, mis neile hea on. Mista last kui inimest, kes areneb.
2.2. Kasvataja on lapsele inimlikkuse ja kultuuri esindaja.
2.3. Kasvatus on kunst. Reeglid ja eeskirjad kehtivad siin vaid sedavrd, nagu maalikunstnikule
kuluvad ra vrvide segamise ja kompositsiooni oskused. Suurema paindlikkuse kasvatamisespetamises, suurema tundlikkuse lapse loomuse tajumisel saavutad arendades eneses
kunstioskuseid.
2.4. Pa jlgida end kasvatajana, anda enesele aru tehtud vigadest ja neid mitte korrata. Pa
saavutada
- selge diktsioon, rahulik knemaneer, vaikne meeldiv hl;
- heatahtlikult nudlik hoiak;
- pidev seesmine suundumus positiivsele oma kasvandikus;
- et kski vajalik asi ei jks tegemata ebamugavusest, laiskusest - ei matk, ksit,
voolimine, emal htujutu jutustamine, petajal lapse kodu klastamine.
2.5. petajana pi petama nii paljusid aineid kui vhegi vimalik. Sa suudad tiuslikumalt
teostada oma kasvatajamissiooni petades ise ja ppides ise nii emakeelt, matemaatikat,
ksitd kui kike muud. Kord koolieas, nooruses, oled ju nii paljut osanud. Too julgesti enesega
klassi oma kiindumused ja hobid. Lapsevanemana lase lapsel osa saada oma huvidest, osa
vtta tdest.
2.6. petajana pa luua positiivne koost kolleegidega - mitte laste, petajate, vanemate
kritiseerimisena vaid hise tee loomisena parima tulemuse saavutamiseks kasvatuses.
Klassijuhatajana pa koondada oma klassi petajad enese mber. Ehk aitab "kellaviietee" kord
ndalas, kord kuus? Seal saab leida positiivseid hislahendusi rasketele probleemidele,
avastada head nii kolleegis kui kasvandikus, luua koosklaline orkester klassi petajatest. Ema
vi isana pa luua lapse mber esimestest pevadest alates heasoovlik, moraalselt vrtuslik
aatmosfr. Lapse tulevane tervis, elujud ja elulesande titmise edu oleneb koduse hkkonna
harmoonilisusest, klbelisusest, lapse loomuliku arengu arvestamisest.
2.7. petajana pa leida kompromissivimalusi programmiga:
- peta vhem, aga selgeks;
- peta mitmel moel, et juda iga lapseni.
Kasvatajana arvesta laste erinevusi ning pa end harjutada iga tegevuse juures ngema selle
kohasust ja mju erinevatele lastele. Laste kodused tlid on sageli selle tulemus, et erinevad
vajadused ja vimed ei leia enesekohast rakendust. Vrvitule "keskmisele", "normile" seatud
keskkond ei sobi kellelegi tegelikkuses.
2.8. Kasvatuse kuldreeglid on:
- kik, mida tled vi teed, olgu tde;
- kik, mida tled vi teed, olgu tehtud korralikult, hingesoojusega;
- ole avatud kige maailmas toimuva suhtes, aktiivne suhe maailma on aluseks
loomingulisusele kasvatuses ja petuses;
- pa last nha, tunnetada kui tervikut, kelle keha, hinge ja vaimu siduvaid niite
tuleb ksitseda oskuslikult ja kahjustamata. hegi sna vi tegevusega
ra
kahjusta last.
2.9. Enesekasvatus ja enesearendus - need on kasvataja-petaja tegevuses edu pandiks.
Kike on vimalik ppida tegema, kike on vimalik ppida tegema paremini. Eksimused
kasvatuses on kll raskesti parandatavad, aga nende korrigeerimise aluseks saab olla vaid
kasvataja siiras pe teha lapsele head.

3. petaja, kasvataja suhtes lapsevanematega.

3.1. Teil on hine missioon - aidata vikesel inimesel areneda elujuliseks tiskasvanuks, heaks
inimeseks, kes on vrikas kodanik nii homme, aasta kui ka neljakmne aasta prast.

3.2. Lhtuge alati positiivsest lapses, tema kodus, vanemates, kasvatajates. Uskuge heasse
lapses. Kasvatusraskused olgu neljasilmajutt, mis lpeb hise tegevuskavaga.
3.3. petaja, kasvataja , lapsevanemate koost on edukas, kui hised sihid on selged, kui
hiselt kneldakse ja tehakse head, vajalikku (hised ppused, peod, majandusmurede
lahendamine, matkad jms).
3.4. Pole sugugi liigne vaev anda igale vanemale kevadel tema lapse kirjalik iseloomustus arengukirje koos suunitlusega jrgmiseks aastaks. Sel moel pitakse last paremini, tervikuna
ngema-tundma, svenetakse tema olemusse.
3.5. Lapsevanem, eriti ksikvanem, tundku petajas liitlast. petaja tundku liitlast vanemais.
Selleks on eelkige vajalik vastastikune lugupidamine, delikaatsus, hine lugupidamine lapse
vastu.
Meeldivat kasvataja-petaja elu soovides
Ene-Silvia Sarv.