1.

Malm, tootmine, liigitus

Malmiks nim. raudssiniksulamit, milles ssiniku hulk on le 2,14%. Malm
toodetakse krgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub
kivisekoksi plemisel tekkivate gaasidega. Krgahjus toodetakse: toormalm (lheb
terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse mber, et saada valandeid) ja
ferrosulamid (suure Mn vi Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide
mbersulatamisel). Koostise jrgi: Legeerimata malm(raudssiniksulamid) ja
eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud tiendavaid elemente). Ssiniku oleku
jrgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse
vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu vi enamus C on
vabas olekus grafiidina)
2. Malmide liigid
a) Hallid malmid.
Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse
valamisel muldvormidesse.
Eurostandard EN1561 (valumalmi) GJL-300 min. tmbetugevus Rm on 300MPa ja
maks vib olla kuni 400MPa.
Soome valumalm(SFS 4855) GRS
Saksa valumalm (DIN 1691) GG ..
Krgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi
osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist
modifitseerima (0,030,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks
tmbetugevusele N/mm2 nidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563)
GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP
Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi
osakesed kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi
valandeist lmutamise teel. Vastavalt lmutuskeskkonnale eristatakse a)must
tempermalmi ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lmutamisel,
b) valge tempermalm perliidstruktuuriga, saadakse oksdeerivas keskkonnas
(rauamaak) lmutamisel
EN 1562 GJMB-400-2 (must)
EN 1562 GJMW--..
(valge) DIN 1692
GTS ..-..
DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT..
b) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise jrgi, s.t. milliseid elemente ja
kui palju (%) nad sisaldavad
Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 jrgi nidatakse esmalt malmi liik grafiidi
osakeste kuju jrgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit L , b)keraja kujuga sferoidaalne
grafiit S. L-NiCuCr 15 6 3 libleja grafiidiga malm, kus Ni-15%, Cu- 6%, Cr- 3%
Kulumiskindlad malmid (DIN1695) nidatakse koostis nagu valatud
krglegeerterastel: G valatud, X krglegeerituse tunnus, siis malmi ssiniku
sisaldus sajandikprotsentides ja selle jrel legeerelemendid ning nende sisaldus
tisprotsentides kahenemise jrjekorras: DIN1695 G-X 330 NiCr 4 2 (C sisaldus
3,3%) .Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: vike tugevus (grafiit
on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu lkkoormusele; Positiivne: hea
valumaterjal (sulamistemp madalam, lihtne ja odavam asju valmistada), hrdetegur
viksem kui terasel (kulub vhem), vsimustugevus on parem, malmist vlli tugevus
vheneb tpselt sama palju kui ristlige
3. Teras, selle tootmine, saadav kvaliteet

1)
2)
3)

1)
2)
3)
4)
5)
6)

Teras on raua sulam mis sisaldab ssinikku piirides 0,052,14%. Kui C sisaldus
<0,05, siis tegemist puhta (tehnilise) rauaga, mida kas.elektrotehnikas, seda
tuntakse armkorauana (ARMCO American Rolling Mill Company).
Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, sellele jrgneb terase
taandamine (Mn ja Si lisamisega). Terasesulatuse meetodid:
Konvertermeetod- sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalis voodriga
lahtises ahjus (konverteris vedaelas toormalmis hapniku lbipuhumisega)
Martnmeetod- sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja huga ketavas leekahjus kas
malmist vi terasmurrust rauamaagi lisamisega
Elektrometallurgiateras
sulatatakse
elektriahjudes,
kaarahjudes
vi
induktsioonahjudes. Saadakse krgkvaliteetsed ssinik- legeerterased.
Sulatusahjudes saadakse malmist emalt toorterasm mis sisaldab tunduval mral
vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jks terasesse, siis muudaks
see terase rabedaks. Sulatusele jrgneb terase taandamine sulaterases lahustunud
FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jb kikidesse
terastesse taandamisjgina Mn 0,8% ja rahulikesse terasresse Si<0,4%.
4. Valtsmetall, selle liigitus
Enamus kogu toodetavast terasest kasutatakse valtsmetallina:
Toorikud, mis valtsitakse edasi teisteks toodeteks
Sordimetall- lattmaterjal, mis liigitatakse ristlike kuju jrgi: a)lihtprofiil
(mar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rpad,
eriprofiilid)
Lehtmetall- liigitatakse paksuse jrgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm,
b)huke leht (plekk), paksus 0,23,9 mm, c)foolium paksus <0,2 mm
Torud a)mblusteta torud (valtsitud, tmmatud), b)keevitustorud
(pikimblusega, keerdmblusega)
Erivaltstooted- perioodilised profiilid (muutuva ristlikega latid), valtsid,
rattad, kuulid
Ristlike mtmete jrgi liigitakse: jmesordime (rl.m-ga 80..200 mm),
kesksordime (3080 mm), peensordime (2030 mm), valtsraat (59 mm)

5. Ssinikterased, liigitus
Ssinikteras=mittelegeerteras liigitatakse:
1) otstarbe jrgi:
a)ssinikkonstruktioonterased(C=0,050,65%)
b)ssiniktriistaterased (C=0,71,35%)
2) C sisalduse jrgi: a) madalC-terased (C<0,25%) pehme , b) keskC-terased
(C=0,250,6%), kasut.kige rohkem, c) krg-C-terased (C>0,6%) tristatehased
3) kvaliteedi jrgi (lhtudes vvli- ja fosforisisaldusest): a) tavakvaliteetteras
(S<0,05%, P<0,04%) ; b) kvaliteetteras (S<0,035%, P<0,035%); c)
krgkvaliteetteras/vristerased (S<0,025%, P<0,025%); d) eriti krge kvaliteediga
teras/erivristerased (S<0,015%, P<0,025%)
4) taandamisastme jrgi (millest oleneb Si-sisaldus): rahalikud/tielikult taandatud
(Mn<0,8%, Si<0,3%); keevterased/mittetielikult taandatud (Mn <0,8%, Si<0,05%);
poolrahulikud/vahepealsed (Mn<0,8%, Si=0,050,15%)
5) termottluse jrgi: tsementiiditavad terased (C<0,25%); parendatavad terased
(C=0,30,5%)
6. Ssinikkonstruktsiooniterased (Tavaterased, kvaliteetterased)

Tavateraseid (Fe) kasutatakse termottlemata (karastamata), seeprast neist terastest

toodetud valtsmetallidel on olemas philised mehaanilised omadused (voolavuspiir,
lgisitkus, tmbetugevus) ja neid omadusi tagav terase koostis. Neid markeeritakse
mehaaniliste omaduste jrgi. Tavaterasest toodetakse ka ehitusel kasutatavat
valtsmetalli.
DIN EN 10025/91 Fe430B Saksa Eurostandardile vastav tavateras, Rm=430 MPa,
kvaliteedigrupiga B (S<0,055%, P<0,055%)
Ehitusterased (S) ehituses kasutatav valtsme, mida toodetakse tavaterasest.
Materjale markeeritakse voolavuspiiri jrgija seetttu kas.erithiseid, mis nitavad, et
tegemist pole terase Rm-ga. J lkpainde teimi purustust 27 J, K 40 J, L 60 J.
R sitkuse mramine temperatuurile: R= +20C, 0 - 0, 2 - 20, 3 - 30, 6 - 60. SFS
EN 10025/93 S 235 JR Soome Eurost.vastav ehitusteras, voolavuspiir 235 MPa, J
lkpainde teimi purustust 27 J, R - ruumitemp
Ssinikkvaliteetterasest (C) valmistatud detaile kasutatakse termotdeldult. ige
termottluse temp mramiseks on vaja teada terase ssinikusisaldust, seeprast
markeeritakse need terased koostise/ C-sisalduse jrgi. C-sisaldus sajandik%des.
EN 10083 parendatav C-kvaliteetteras, C>0,25%, seda saab kohe karastada
EN 10084 tsementiiditav C-kvaliteetteras, C<0,25%, ei karastu
DIN EN 10083 C35 Saksa Eurost.vastav parendatav C-kvaliteetteras, C=0,35%
mittelegeeritud teras mittelegeerteras mittelegeerteras; mittelegeeritud teras;
ssinikteras i non-alloy[ed] steel; carbon steel v ;
.
Legeerivaid elemente mittesisaldav teras (lubatud Si<0,55%; Mn<0,8%; Al vi
Ti<0,1%; Cr, Ni vi
Cu<0,25%). , ,
, ,
0.4 2
7. terase legeerimine
Kik legeerelemendid lahustuvad rauas, st. nende aatomid tungivad raua ristallvresse
(nad suurendavad kvadust, tugevust ja vhendavad sitkust).Vastavalt sellele, milline
on legeerelemendi enda kristallvre, lahustuvad legeerel-d kas ferriidis Fe vi
austeniidis Fe.
Fe -dis lahustuvad: Si, Cr, V, W; Fe lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co
Osa legeerelemente moodustab terases oleva C-ga keemilisi hendeid- karbiide, mis
muudavad terase kvemaks; W, Mo, V ka kuumakindlaks.
Karbiide moodustavad: Mn, Cr, W (karbiidi moodustab osa legeerel-dist, lejnud
osa lahustub rauas) Ei moodusta: Si, Ni (kik lahustub rauas)
8. Legeerelemendid ja nende mju terase omadustele
Mn: legeerelemendiks sisaldusel >1%, annab kvadust, tugevust; >2% teeb rabedaks;
13% Mn teeb eriterase kulmuiskindlaks
Si: >0,5%, kvadust, tugevust; >3% teeb rabedaks; 4% Si on vaja trafoterase jaoks,
Cr: > 0,5% kvadust, tugevust, sitkust; 13% Cr teeb korrosioonikindlaks, Ni:
>0,5% tugevust, kvadust, parandab vsimustugevus ja korrosioonikindlust, W: >
0,5% kvadust, tugevust, kuumakindlust, kiirliketeraste phikomponent., Mo:
kiirliketerastes ja roomekindlates erastes, V: kiirliketerastes, Al: nitriiditavais
terastes kva pinnakihi saamiseks., Co: magnetterastes
9. Legeerteraste liigitus.
Liigitakse eelkige legeerimisastme jrgi, mis on riigiti mnevrra erinev, samuti
sisalduvate legeerel-tide, otstarbe, kvaliteedi ja struktuuri jrgi. Toodetakse ainult
rahulike/tielikult taandatud kvaliteet- vi krgkvaliteetterastena. Struktuuri jrgi

normaliseeritud olekus: a) Perliitterased need on madallegeerterased (24%

legeerel-te); ei karastu hus jahtudes, b) martensiitterased (5..6%), karastuvad hus
jahtudes, c) austeniit- ja ferriitterased (krglegeerterased); kuumutamisel ja
jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu
Legeerimisastme jrgi: a) madallegeerterased (legeerelemente 25%), b)
kesklegeerterased (5..10%), c) krglegeerterased (12%, vi hte kindlat le 5%)
10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT)
Eristatakse kasutusotstarbe jrgi:
a)
tsementiiditavad LKT (C=0,10,25%), valmistatud detailid tsementiiditakse,
karastatakse ja madalnoolutatakse.
b)
parendatavad LKT (C=0,30,5%), termottlus seisneb karastamises jrgneva
krgnoolutusega
c)
vedruterased (0,50,7), mille termottlus vedrude puhul lis karastamises
jrgneva kesknoolutusega
d)
kuullaagriterased (C~1%), millest valmistatud veerlaagridetaile karastatakse lis
ja madalnoolutusega
e)
eriterased, on tugevasti vljenduvate oriomadustega krglegeerterased
(roostevabad, kuumuskindlad, kulumiskindlad terased)
Koostise jrgi: Margi algul nid. arvuga terase C-sisaldus, selle jrel thisega kik
terases olevad legeerel-did ja nende sisaldus, margi lpus nid. vajaduse korral terase
kvaliteet. Saksa LT jagatakse legeerel-tide sisalduse jrgi madalLT ja krgLT.
MadalLT-s leegerel-te sisaldus <5%. Margi algul nid.terase C-sisaldus 0,01%, selle
jrel kik legeerel-did vhenemise jrjekorras, nende jrel he arvuga el-tide
kesksisaldus. Legeerel-tide sisaldust nitav arv on saadud el-di susalduse %des
korrutamisel tema koef-ga (k=4: Cr, Co, Mn, Ni, Si, W; k=10: Al, Cu, Mo, Ti, V;
k=100: S (automaaditeras).
11. Eriterased e. krglegeerterased
Krglegeerkonstruktsiooniterased. On kigi legeerelementide sisaldus kokku >12%
seejuures vhemalt ht elementi peab olema >5%. Krglegeerteraste puhul algab
margi this thega X, sellele jrgneb terase ssinikusisaldus 0,01%-des. C-sisalduse
arvu jrel nidatakse kigis terases olevate legeerelementide thised, nende jrel
samas jrjekorras arvudega iga legeerel-di sisaldus tis%-des. Sisalduse korral <1%
arvu ei mrgita. DIN 17460 X 10 Ni Cr Al Ti 32 20 Saksa krglegeerteras, mis
sisaldab C=0,02%, Ni=32%, Car=20%, Al+Ti<1%.
Valatud terase puhul on mrgithises kige eest G tht, nt. DIN 17445 G-X 6 Cr Ni
Mo 18 10
Triistaterased: Otstarbe ja keemilise koostise jrgi: a) legeertriistaterased, millest
omakorda kasutusvaldkonna jrgi eristatakse klm- ja kuumtriistaterased, b)
kiirliketerased kui krglegeeritud eriterased (markeerimises ei nidata ssiniku
sisaldust)
Saksa LTT markeeritakse samuti, nagu madal-/krgLKT. DIN 17350 X 155 Cr V Mo
12 1 Saksa krgLTT, C=1,55%, Cr=12%, V=Mo=1%
Kiirliketeras: algab HS-ga, seejrel sidekriipsudega arvud, mis nitavad jrjekorras
W, Mo, V ja Co sisaldust tis%des. DIN 17350 H S 18-1-2-10
12. Termottlemise olemus ja phiviisid
Eesmrgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel,
see toimub enamasti detaili valmistamisprotsessi lpuoperatsioonina ja eelkige
kasutatakse seda materjali tehnoloogiliste omaduste parandamiseks.

Struktuuri muutmiseks detaili kuumutatakse vajaliku temp.-ni, seisutatakse, kuni

toimuvad vajalikud strukt. muutused ja jahutatakse teatava kiirusega.(ON kontrollitav
TEMP. ja AJAGA).
Phiviisid: a)lmutus- teras kuumutatakse le srtuktmuutuse tempi ja jrgneb
aeglane jahutus, et saada psivam strukt ja kaotada sisepinged, b) karastuskuumutatakse le faasimuutuste tmpi ja jrgneb kiire jahutus, et saada ebapsivamat,
kuid suure kvadusega martensiitstrukti, c) noolutus- karastatud terase kuumutamisel
alla faasimuutuste tempi, et saada stabiilsem strukt karastuspingete vhendamiseks, d)
terase termokeemiline ttlus- detaili pinnakihi keemilise koostise muutmine
difusiooni teel, millest tulenevad pinnakihi vajalikud struktmuutused
13. Detaili kuumutus termottluseks. Struktuurimuutused kuumutamisel
Kuumutustemp mratakse vastavalt termottluse viisile lhtudes terase koostisest.
Ktuse pletamisel kuumutatakse detaili kas otseselt leegiga vi kaudselt kuumade
gaasidega. Oluliselt thtis on ahjukuumutamiskeskkonnal, kas see on tavaline (hk
ktus plemisgaasid, liiv) vi kaitsev (kontrollitav gaasiline ksekkond, intergaasid,
vaakum, sulatatud sool vi metall). Keskkond mrab ra kuumutuskiiruse ja detaili
pinnal toimuvad keemilised reaktsioonid metalli ja ahjukeskkonna vahel. Tavalise
kuumutuskeskkonnaga ahjus toimub terase pinnal tagi teke ja ssiniku vljaplemine
hu, auru ja CO2 toimel vi siis ssinikuga rikastumine gaasides oleva CO, CH4
arvel. Kaitsvakeskkonna puhul neid nhtusi ei toimu.
Austeniidi teke perliidist nuab raua polmorfset muutust, mis on vimalik tempil
727*C ja ssiniku mberjaotust difusiooni teel.
Vikese soojusjuhtivusega terase korral kasutatakse astmelist kuumutust, kaardumise
vltimiseks peab peeni pikki detaile ja hukesi plaate kuumutama pstasendis.
14. Struktuurimuutused terase jahutamisel
Austeniit vib: a)laguneda perliidiks, b) muutuda martensiidiks (ssinikuga
lekllastunud ferriit), c) silida alajahtunud austeniidina
Perliitmuutus seisneb raus polmorfses muutumises Fe-Fe ning A-s oleva C
mberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid mravad austeniidi lagunemise
kiiruse. T langedes vheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C mberjaotumine. A
allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A
isotermilise muutuse diagramm (TTT d.) koordinaatides muuteT T aeg t,
logaritmiline ajaskaala. Perliitmuutus saab toimuda tasakaalukorras: >650C, mida
tagab aegane jahutamine (<1C/min), perliitstruktuuriga teras on plastne, vikese
kvaduse ja tugevusega.
Jahutuskiiruse v~5C/s muutub A sorbiidiks T=650600C korral, suurema
kvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse v~40-60C/s silib A T-ni
550500C, tekkiv tsementiit jb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks,
mis on suurema kvaduse ja elastsusega, viksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema
allajahutuse puhul, A muutumisel T=450250C korral tekib nelja struktuuriga
beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult
raua kristallvre muutumises Fe-Fe ilma C mberjaotumise ja eraldumiseta. See
muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nelja struktuuriga C lekllastunud tahke
lahus -rauas tetragonaalse kristallvrega, suur kvadus ja tugevus. Et saada M, vaja
terast jahutada T-ni 300200C vk-st suurema kiirusega >120C/s. Kui C>0,6%, siis
Ml<0C ja jahtumisel jb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus.
Legeerel-did A psivust ja seega nihutava C-kverad paremale, perliitsete str.
suunas ja vk. Legeerel-did, mis ei moodusta karbiide ja lahustuvad ainult rauas (Ni,
Mn, Si), mjutavad A P-ks lagunemise ajalist kulgu ja teras pole karastatav. Karbiide

moodustavad legeerel-did (Cr, W, C, Mo) mjutavad A lagunemise ajalist kulgu ja

selle iseloomu, tekitades beiniitmuutuse kvera.
15. Terase lmutus
Eesmrgik on vajalike omaduste tagamine terase mberkristalliseerimise ja
sisepingete kaotamise teel. Selleks kas. mitmesuguseid lmutusreiime:
Difusioonlmutus - terase keemilise koostise htlustamine difusiooni teel;
Legeerterasest valandit kuumutatakse kuni 1100*C ja seisatakse 630 tunniks- see
phjustab austeniiditera kasvamist. Tislmutus - alaeutektoidteraste korral
struktuuri peenendamiseks, sisepingete kaotamiseks. KuumutamisT=30-50C
(austeniitstrkutuurini).
Poollmutus/mittetielik
(pehmelmutus)
leeutektoidteraste (C>0,5%) sisepingete kaotamiseks, kvaduse vhendamiseks ja
plastsuse suurendamiseks. Tristateraste poollmutust nim ka sferoidiseerivaks
lmutuseks, millega saadakse teraja tsementiidiga sferoidaalne struktuur, mis tagab
hea liketdeldavuse. Kuumutatakse 24h kestel, T=740-800C ja siis jrgneb
aeglane jahutamine ~ 20C/h T-ni 600C, edasi hus. Madallmutus - kui terase
algstruktuur on sobiv aga soovitakse vhendada sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm
paksuse kohta T-l 500-650C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga. heks liigiks
on rekristalliseeriv lmutus, millega krvaldatakse terase kalestumine prast
klmsurvettlust. KuumutusT=650-700C, mis tagab esialgse struktuuri taastumise,
jahtus aeglane. Normaliseerimine - tislmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja
seisutatud detaile jahutatakse seisvas hus
16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad
Eesmrk on ebastabiilse martensiitstrukt saamine. Tavakarastus seisneb terase
kuumutamises, et tagada lhtestruktuuris austeniidi teke; seisustamises, et tagad kogu
detaili ulatuses htlast stukti; jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstrukt tekke.
Jahutuskiirus peab olema suurem karastuse kriitil.kiirusest. Karastuskeskkondadeks
on vedelikud vesi, vesilahused ja lid. Vees karastamise puudusteks on deaile
ebahtlane jahtumine ristlike ulatuses ja suur jahtumiskiirus T vahemikus 200
300C, mis phjustab suuri sisepingeid. lis jahutamisel peab arvestama li sttimist
ja detaili kattumist hukese oksiidikilega (mustamine).
Karastuskeskkonnad: 1) hes keskkonnas- kuumutatud dettail sukeldatakse
vedelikku, kus toimub lplik mahajahtumine. 2) Katkendkarastus- algul jahutatakse
lhiajaliselt kiiresti vees, seejrel aeglaselt lis vi hus. 3) Astekarastus- vannis,
mille temp on krgem antud terase martensiitmuutuse algtempist, siis aeglane
jahutamine hus. 4) Isotermkarastus (beiniitkarastus) - toimus sulasoolades nagu
astekar., kuid seisutus on pikem, austeniit laguneb isotermiliselt ja saadakse beiniitstrri. 5) Allajahutuskarastus juhul, kui detaili kuumutusT> karastusT. Seda jahutatakse
teatud aeg hus, prast sukeldatakse karastusvedelikku.6) Karastuvus terase vime
omandada karastuse tulemusena suur kvadus. Lbikarastuvus karastunud kihi
sgavus. Pinnakiht jahtub kiiresti. Csisalduse 0,8%-ni lbikarastuvus ,
Csis.edasisel lbik. aga . Cteraste lbik. 10-20mm piires. Legeerel-did
karastamisel allajahutatud A psivust ja vk, sellega lbikar-st. Kriit.lbimt
antud marki terasest detaili ristlike suutim lbimt, mis karastub tielikult, sellest
suurema lbimduga detailil jb sdamik karastumata.

17. Terase pindkarastus termokeemiline ttlemine

Et detaili pinnakiht saaks suure kvaduse, tugevuse ja kulumiskindluse samas

silitades pehme ja sitke sdamiku. See saadakse pindkihi kiire kuumutamise ja
sellele jrgneva kiire jahutamisega. Meetodid: a) Leekkarastus - pind kuumutatakse
atsetleenhapnikuleegis ja kohese jahutamisle veejoaga. Meetod on lihtne, seda
kasutati varem, puuduseks on kuumutusT ja karastatud kihi sgavuse reguleeritavus.
b) Krgsageduskarastus - detail asetatakse vasktorust induktorisse, seal tekib
magnetvli, mis indutseerib metallis prisvoolud, need omakorda kuumutavaddetaili
pinnakihi mne sekundiga ja siis jrgneb detaili jahutamine veega. Mida suurem on
sagedus, seda vhem on voolu sisenemise sgavus. Eeliseks on karastanud pinnakihi
sgavuse tpne reguleeritavus, puuduseks induktori valmistamine ja reiimi
mramise maksumus. c) elektroltkarastus detaili katoodne kuumutamine 5-10%lises soodavesilahuses. d) laser-elektronkiirkarastus kas.seadmete maksumuse
keerukuse tttu eritarestest vikesemtmeliste detailide korral.
Toimub pinnakihi keemilise koostise muutus koos difusioonist tingitud
struktmuutusega. See eeldab kolme protsessi:
1)
dissotsiatsioon- gaasilise keskkonna molekulide lagunemist ja elemendi
aktiivaatomite teket. 2) adsorptsioon- atomaarse elemendi lahustumist pinnakihis,
difundeeruv element peab olema phimetallis lahustuv. 3) difusioon- elemendi
tungimist sgavuti pinda.
Vike ssinikusisaldusega detail( C < 0,25%) 1000*C tekib tsementiidi detail
li(karastamine) tekibkva pinnakihiga pehme ja sitke sdamik madalnoolutus

18. Terase noolutus. Struktuurimuutused noolutamisel

Karastatud terase kuumutamisel kriitilisest tempist madalama tempini, seisutamises ja
jahutamises. See on lppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kvaduse ning
plastsuse ja sitkuse . Kar.terase kvaduse sltub noolutusT-st. NoolutusT saab
mrata noolutusvrvuste jrgi. Vastavalt kuumutamisT-le moodustub terase pinnale
erikoostise ja erineva vrvusega oksiidikiht. T mramisel peab arvestama ka ruumi
valgustust. Mida on noolutusT, seda rohkem terases sisepinged ja plastsus.
Noolutusviisid: a) Madalnoolutus (150-220*C) - vhenevad sisepinged, kuid teras
silitab suure kulumiskindlust tagava kvaduse (kas. tsementiiditud, pindkarastatud ja
tavakar.detailide korral). b) Kesknoolutus (350-480*C)- tagab terasele troostiitstr-ri;
sisepinged ja kvadus, elastsuspiir, plastsus ja sitkus (kas. vedrude korral). c)
Krgnoolutus (500-600*C)- tagab sorbiidstr-ri; sisepinged kaovad tielikult, saadakse
suur plastsus ja sitkus kllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele jrgneva
krgnoolutusega nim. parendamiseks.
19. Alumiinium
- maakoore kige levinum Me, Al on kesksulav (sulamisT=658C) kergMe
(=2,7Mg/m3) kuubilise tahkkeske kristallvrega K12, mis ei ole polmorfne (ei
muutu T muutmisel), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, hea korrosioonikindlusega.
Rm=100130 MPa, katkevenivus A =30%, eritugevuselt Rm/ on lhedane rauale.
Hapniku suhtes vga aktiivne, esinede hapendikujul Al2O3. See kuulub vlja paljude
mineraalide koostisse (savi, boksiit). Philiselt toodetakse me-st Al boksiidist. Esmalt
saadakse boksiidist puhas Al-hapend lejnud ainete eraldamise teel keemiliste
protsesside abil; jrgneb elektrils, milleks Al-oksiid lahustatakse sulas kroliidis
Na3AlF6 ja saadakse Al puhtusega 99,6%. Elektrolsi elE kulu on suur, seetttu on
Al krge hinnaga.

20. Alumiiniumi sulamid, liigitus, kasutamine

Toodete valmistamise mooduse jrgi liig.Alsulamid 2 rhma:
a)deformeeritavad/survetdeldavad sulamid, mida kas. mitmesuguse valtsme kujul.
b)valusulamid, mida kas.valandeina.
Termotdeldavuse phjal liig.Alsulamid a)termotdeldavad sulamid, nende hulka
kuulub enamik deformeeritavaid Alsulameid, mis vimaldab nende tugevust ja
kvadust karastamisega, b) mittetermotdeldavad sulamid, mille kvadust ja
tugevust saab ksnes kalestamisega.
Alsulamite tugevdav termottlus seisneb karastamises, vanandamises, lmutamist
(str-ri stabiliseerimiseks). Kar-ne seisneb kuumutusT-ni, mil lisandid lahustuvad
tielikult vi osaliselt, sellele jrgneb sukeldamine vette, prast kasr-st on sulamid
madala tugevusega, suure plastsusega. Vanandamine seisneb kar-sele jrgnevas
seisutamises. Eristatakse loomulikku van-st seisut-ga toaT-l mned pevad ja
kunstlikku vanand-st krgendatud T- seis-ga 1 pevani. Van-ne sulami kvadust,
Rm ja voolavuspiiri, plastsust ja sitkust. Lmutamist rakend. metallikristallide
koostise ebahtluse krvaldamiseks pikema (<40 h) kuumutamisega 500C; ja
kalestumise krvaldamiseks rekristall-se teel (<2 h) T 350-500C.
Deformeeritavad Alsulamid liig. termotdeldavuse jrgi: a) mittetermotdeldavad
sul , Al-Mn ja Al-Mg ssteemi sul-d, b) termottlusega (vanandamisega) tugevdatud
sul-d. (lennukiehituses kasutatavad Al.Cu sulamid)
Valualumiiniumisulamite rhmade puhul kasutatakse nimetusi: 1) duralumiiniumid- s,
kus philiseks legeerelemendiks on Cu, hea kuumutustugevusega, halvasti valatavad.
2) silumiinid- s, mille philiseks legeerelemendiks on Si, hsti valatavad, nuavad strti peenendamist modifitseerimise teel Na-ga. 3) magnaaliumid- philiseks
legeerelemendiks on Mg, suure tugevusega, amdalda kuumutustugevusega, halvasti
valatavad.

21. Titaan
-polmorfne me sulamisT-ga 1660C, =4,5Mg/m3, mis omab H12 kr-vret T-ni 882,
<882 T-ni kr-vret K8. Puhta Ti Rm=200-300 MPa, suht.pikenemine <55%,
elastsusmoodul E =106 GPa. Vike tagab suure eritugevuse. Head klmakindlus,
korrosioonikindlus, vastupidavus paljudele hapetele ja leelistele, madal
soojusjuhtivus. T>600 hakkab aktiivselt reageerima keskkonnaga. Kik lisandid
kvadust, tugevust. C-sis>0.01% phjustab Ti haprust (H-rabedust).
Sis. maakoores >0,6%, kuulub looduses enamlevinumate me hulka. Ti-maagist
saad.kontsentraat, mis tdeldakse Ti-tetrakloriidiks TiCl4. Neutralses keskkonnas
T=800900 puhutakse sulaMg lbi gaasilise TiCl-ga. Taandunud Ti-osakese
paakuvad poorseks ksnaks, mispeenestatakse, saadud Ti-pulbrist pressitakse
elektroodide pressimist legeerivate vaakumahjus. Sul-te saamiseks lis. Ti-pulbrile
enne elektroodide pressimist legeerivate el-tide pulbrid.
22. Ti sulamid, liigitus, kasutamine.
Puhas Ti a paljud sulamid on plastsed, hsti survetdeldavad.
Kigis sulameis on legeerivaks el-diks Al, paljudes ka V, Mo, Cr. Str-ri jrgi liig: 1)
hefaasilised -str-ga sulamid: (Al-ga 4-6%), nt. TiAl6Sn2,5, TiCu2. nende Rm =700900 MPa, plastsus 10-12%. 2) kahefaasiline +-str-ga sulamid, mis on
termotdeldavad ja suurema Rm-ga=1000-1200MPa, legeerivaiks el-tideks on Al, V,

Mo -stabilisaatorid (nt TiAl6V4) 3) hefaasilised -str-ga sulamid

(TiMo10Zr5Si3), nad leiavad vhest kasust, kuna on kallid ja suure -ga.
Toodetakse hapnikuta keskkonnas; kasutatakse allveelaevades, keemiatstuses,
alpinismis (kliima kindel), hrdetegur on vga suur.
Ti-sulameid kas. lennuki- ja laevaehituses, toiduainete- ja keemiatstuse seadmeis.
Ti kas. meditsiinis, kuna on tielikult inertne inimorganismis ja sbralik lihaskudedele
23. Vask
-kesksulav (sulamisT=1083) raskme (=8,9 Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kr.vrega
K12, mis pole polmorfne, hea elektri- ja soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega.
Rm ja skatkevenivus sltuvad olekust: valtsitud ja lmutatud Cu Rm = 260 MPa,
katkev=40%, kalestatud Cu Rm=400 MPa, katkev=1-2%. Sisaldus maakoores on suht
vike, vasemaagid vaesed (Cu-sisaldus 1-2%), tavaliselt S ja Fe henditega. Neist
vaske
tood.prometallurgilisel
meetodil:
esmalt
maak
rikastatakse
flotatsioonmeetodil, saadud maagikontsetraati kuumutatakse 600-700C S-sisalduse
-ks. Saadus sulatakse vasekiviks, millest saad. konverteris huga lbipuhumise teel
toorvask (99% Cu), jrgnevalt rafineeritakse toorvaske leekmeetodil tehniliseks
vaseks vi elektroltiliselt puhtaks 99,9% vaseks.
24. Vasesulamid, liigitus, kasutamine
Puhast Cu kas. elektrotehnikas juhtme- ja mhisematerjalina, pinnakateteks, toidu- ja
tehniliste nude, mahutite, soojusvahetite valmistamiseks.
Keemilise koostise jrgi liig. Cu-sulamid 3 phirhma:
1) messingid/valgevased, milles phikomp-ks on Cu ja Zn.
Zn-sisalduse jrgi erist.neid a)tombakud - punane messing, mille Zn-sis <10%), b)
pooltombakud (Zn 10-20%). ldkoostise jrgi: a) lihtmessingid (Cu sulamid Znga<35%), moodustavad tahkkeskendatud kuupvrel K12 phineva tardlahuse;
plastsed ja klmsurvetdeldavad. b)legeer-jaerimessing (sis.Zn+teisi komp.):
legeerimisega parandat. omadusi: Mn, Al, Fe, Ni tstavad tugevust. kas.valatuna vi
kuumsurvetdelduna.
2) Pronksid Cu-sul, kus philisandiks Pb<20%, vi Al-pronksid, vi Be<2,7%
3) Cu-sul, kus phikomp. on Ni, neid iseloomustab bedane vrvus, hea elektrilised
omadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Sul, kus Ni=20-25% tuntakse
melhioridena, mida kas. mndime-na, soojusvahetite, torude valmistamiseks. CuNi+Zn lisamisel saad. uushbedana alpakana tuntud sulamid (Ni=10-20%, Zn=2035%), vga plastsed kas. juveelitstuses.
25. Magneesium.
muutumatu tiheda heksagonaalse kr.vrega H12 kergme, =1,74 Mg/m3 suure
eritugevusega, sulamisT=650, Rm=80180MPa, hea soojus- ja elektrijuhtivus,
korrosioonikindlus, tugevasti kalestav, hsti tdeldav, hus kuumutamisel sttib
kergesti, mistttu leiab kasutamist protehnikas, keemiatstuses, metallurgias (Ti
tootmiseks). Vga levinud me, maakoores 2,1% sis-ga. Maakides esineb
karbonaadina, millest ttlemise tulemusena saadakse MgCl2. Mg-kloriid segatakse
teiste kloriididega, segu sulatatakse ning elektrolsi teel saadakse toorMg, mida
rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Mh tootmiseks kas.ka prometallurgiat,
taandades MgO Pb vi O-ga.
Konstruktsioonimaterjalidena kas.Mg sulameid, legeerituna Al-ga (<10%), Zn-ga
5%, Mn-ga<2,5%, Zr-ga <1,5%. Mgsulamite termottluses vajavad nad tunduvalt
kauemad seisutamist kuumutamisel <24h, karastuvad hus ja vanandamiseks peab
neid kuumutama. Deformeetitavad Mg-sulameid kas. profiilidena, lattidena, sepistena
lennuki- ja autoehituses tnu suurele eritugevusele. Valusulamid on hea
vedelvoolavusega, korrosioonikindlad, Rm<20 MPa.

a)
b)
c)
d)
e)

26. Laagrisulamid.
=antikfriktsioonmaterjalid, kas. liugelaagrite valmistamiseks vi saalede pinna
katmiseks. LS peavad olema vike hrdeteguriga, hsti mritatavad (selleks peab
nende tpinnas olema vikesi narusi, madalate juusoptagude vrk, mis hoiab
mrdekilet), kuulumiskindlad, piisavalt tugevad (et vastu pidada vlli tapikohtade
survele), piisavalt soojuskindlad (et vastu pidada hrdumisest tekkivate T-le).
Kas: 1) pehmete, kergestisulavate me (Sn Pb, Zn, Al) sulameid. Laagrimaterjalidena
kasutatavaid Sn ja Pb-sulameid nim. babiitideks. 2) laagripronkse, milleks on Sn, Pb,
ja Sn-Pb-pronksid,eriti kui on lisatud vhese koguses P, kuid nende kulumine on
suurem kui babiitidel. 3) laagrimalmid on suurema grafiidisis-ga peamiselt perliitstrga malmid, mis on kige odavamad laagrimaterjalid, kuid kasutatavad suurema
hrdteguri tttu vaid aeglastel pretel.
27. Joodised.
Jootmisel liid. tahkes olekus olevad detailid sel teel, et sulatatud joodis voolab
detailide vahel olevasse pilusse, mrgab hendatavad pinnad ja tardumisel moodustab
jootembluse. Pindade vaheline pilu on suur, et sinna saaks tungida vedel J, kuid
vike, et J tardumisel ei tekiks kahanemisthemikke, mis vhendaksid liite tugevust.
(sulatatud joodis voolab tahkes olekus oleva te detailide vahelisse pilusse, mrgab
hendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise)
Tugeva liite saamiseks peab J hsti mrgama liidetavat materjali, selleks peab liidetav
pind olema puhas oksiididest. Detaili pinna sulamise vltimiseks peab J sulamisT
olema >60-100C vrra madalam kui liidetaval metallil ja samal ajal krgem joodetud
detaili kasutamiseT-st.
SulamisT jrgi liig. J phirhmadeks:
likergsulavad J (sulamisT<145C), nendeks on sulamid, mille phikomp. om
Bi (vismut)
Kergsulavad/pehmej. j (145-450), nendeks on mitmesugused Sn-Pb sulamid,
kas. kige enam
Kesksulavad j/kvaj. (450-1100), Cu-Zn sulamid vi Ag sulamid
Krgsulavad j (1100-1850), Fe, Co alusel sulamid
Rasksulavad j (T>1850) , valmist. rasksulavatest metallidest (Nb)