Tartu Tervishoiu Krgkool

e ppekava

Eliisabet Tiits, Raimond Markus, Eliise Visk

PATRICIA SAWYER BENNER
Rhmat
O15-011, O15-012

Tartu 2015

SISUKORD
1. ISIKLIK ELU JA TAUST......................................................................................................3
2. TEOREETILISED MJURID..............................................................................................3
2.1 Oskuste omandamise mudel.........................................................................................4
2.2 Oskuste omandamine enduses...................................................................................4
3. MISTED........................................................................................................................... 5
3.1 Hoolivus........................................................................................................................ 5
3.3 Olukord........................................................................................................................ 6
3.4 Stress........................................................................................................................... 6
3.5 Toimetulek..................................................................................................................... 6
KOKKUVTE......................................................................................................................... 7
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7

PATRICIA SAWYER BENNER

1. ISIKLIK ELU JA TAUST
Patricia Sawyer Benner sndis 1942. aasta augustis Hamptonis Virginia osariigis Ameerika
hendriikides. endusest ja eks saamisest hakkas Benner huvituma Saint Lukei haiglas
vastuvtusekretrina ttades. Kis Pasadena kolledis ning Pasadena Linnakolledis, kus
omandas hendatud bakalaureuse enduses. Magistripingud lpetas San Fransiscos 1970.
aastal ning doktorikraadi sai Californias Berkeley likoolis 1982. aastal.
Patricia Sawyer abiellus 1967 a. augustis Richard Benneriga, kellega tal on 2 last. Tema
abikaasa uuringud olukorrast sltuvast juhtimisvimest omavad sgavat mju Patricia
Benneri arusaamadele praktiseerimisest.
Alates 1982-st aastast on Patricia Benner ttanud enduse professorina California San
Fransisco likoolis. Aastatel 2002 - 2008 juhtis eetika ja usundipetuse ppetooli. Ta on ka
Ameerika dede Liidu liige, ning 2004. aastast on ta ttanud Carnegie fondi kutseppeettevalmistuse juhina, mis keskendub endusele spetsialiseerunud koolide thtsusele
endushariduses. endushariduskoolide olulisusest on ta kirjutanud 2009. aastal raamatu
Educating Nurses: A Call for Radical Transformation. (Sitzman ja Wright Eichelberger,
2011)
2. TEOREETILISED MJURID
Bennerit on pingumudelite arendamise vallas mjutanud niteks endusteoreetik Virginia
Henderson; California-Berkeley likooli professorid Hubert ja Stuart Drefus ning
eksistentsialismifilosoofide Richard Heidegeri, Soren Kierkegaardi ja Maurice MerleauPonty td.
Benner ppis kliinilist endust leidmaks uusi teadmisi ning olles rmiselt suure
rhuasetusega probleemis, mille ta snastas kui teoreetiliste teadmiste puudumine praktiliste
teadmiste krval.
Californias ttades tutvus ta filosoofide Hubert ja Stuart Dreyfusi tga oskuste
omandamise alal. Benner judis arusaamale, et filosoofide oskuste omandamise phimtted
on vga sobilikud enduses kasutamiseks. Dreyfus mudel arendati vlja uurides protsesse,
mida kasutakse nii malemngudes, kui ka soomuktankidega sitmisel ning lennukite
juhtimisel hdaolukordades.

Dreyfus mudel on situatsiooniline ning mratleb ra jrgnevad viis oskustaset: algaja,

edasijudnud algaja, kompetentne, valdaja ning ekspert. Liikumine helt astmelt teisele
toimub mitmel erineval viisil. ks neist on liikumine abstraktsetest phimtetest sltumisest
konkreetsete minevikukogemuste paradigmade kasutamisele. Teine on muutus ppija
olukorratajumises, kus situatstiooni nhakse jrjest vhem histe osade tulemina, vaid pigem
kui tervikut, kus ainult teatud mjurid on thtsad. Kolmas on muundumine vaatleja punktist
kaasatud tegelaseks, kus inimene ei seisa enam olukorra jlgijana vljaspool, vaid on
haaratud olukorda ja/vi tegevusse. (Sitzman & Wright Eichelberger, 2011)
2.1 Oskuste omandamise mudel
Benner kohandas Dreyfus mudeli kliinilisse endusse ning 1984. aastal andis ta vlja raamatu
From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice. Tuginedes
Dreyfus oskuste arendamise teooriale, sai Benner kirjeldada protsessi, mille kigus pivad
ed praktiseerima endust.
Benner eristab teoreetilisi teadmisi (tean mis) praktilistest teadmistest (tean kuidas)
vites, et teadmiste areng praktilisel alal tuleneb sellest, kui laiendada teoorial phinevaid
praktilisi teadmisi. Benner usub, et praktilised teadmised laiendavad kogu teadmiste hulka ja
kliiniline praktika on teadmiste arendamises vrtuslik allikas. Ta usub, et de vib olla
teadmiste ja oskustega ilma raamatuteooriat teadmata.
Oma mudelis toob ta vlja seitse enduspraktika valdkonda. Need on rollid abistajana;
petaja-treeneri funktsioon; diagnostika ja patsiendi jlgimise funktsioon; kiiresti muutuvate
olukordade kontrollimise vime; teraapiliste sekkumiste ning reiimide administreerimine ja
jlgimine;

tervishoiu

praktiseerimise

kvaliteedi

jlgimine

ja

kindlustamine

ning

organisatsiooni ja t rolli pdevuse kontroll (Benner, 1984).

1989. aastal laiendas Benner oma mudelit tuues sisse hoolivuse kui stressi vastumjuri
phimtte, tehes koostd dr. Judith Wrubeliga hoolivuse olemasolu tuvastamises ja selle
integreerimises oskuste omandamise protsessi (Benner & Wrubel, 1984).
2.2 Oskuste omandamine enduses
enduses neb Benner algajaid tavaliselt lipilastena, kellel puudub kogemus olukordadega
milles neilt oodatakse sooritust. Reeglid on vabad ja sltumatud spetsiifilistest juhtumitest,
seega reeglid kipuvad olema jigalt kehtestatud kigis olukordades.

Edasijudnud algaja on Benneri andmeil piisavalt kogenud, et tajuda kordumist thendust

omavates mustrites mingis olukorras vi saada need vlja toodud juhendaja poolt. See toimub
tavaliselt esimese 6 kuu jooksul prast enduskooli lpetamist.
Peale umbes 2-3 aastat enduspraktikat, hakkab kompetentne de ngema oma tegevuse
pikaajalisemat mju patsientide olukorrale, aga tal puuduvad vilunud e thusus ja
kohanemisvime.
Vilunud de on vimeline kindla olukorra vimalikke tulemusi ennustama oma kogemuste
phjal ja muutma oma plaane vastavalt olukorra nudmisele. Dreyfus mudeli kohaselt vaatleb
vilunud de olukordi pigem nende tervikus kui osades (holistlik suhtumine).
Ekspertlik esineja ei toetu enam reeglitele ega phimtetele et henduda olukorraga ja selle
lahendamiseks sobiliku sekkumise leidmiseks. Eksperdist el on sisetundest tulenev haare
olukordade le ja ta on suuteline keskenduma kiiresti korrektsele probleemile. Ekspert
tegutseb tervikliku olukorra phjaliku mistmise tulemusena. Reegleid, juhendeid, ja
maksiime kasutab ta ainult uute ja ainulaadsete sndmuste puhul. Benneri jrgi juavad ed
tavaliselt eksperdi tasemele 5 aasta praktika jrel, kuid vib juhtuda et osad ed ei jua
kunagi ekspertliku esitluseni. (Sitzman & Wright Eichelberger, 2011)
3. MISTED
Benner ja Wrubel laiendasid oskuste omandamise mudelit lisades enduspraktikasse
hoolivuse kontseptsiooni. Nad mratlesid ja kirjeldasid hoolivuse, enduse, isiku, tervise,
stressi, toimetuleku ning olukorra misted 1989 vljaandes The Primacy of Caring: Stress
and Coping in Health and Illness. Nad kasutasid seal niteid reaalsest e-patsiendi koostst
et loetletud protsesse ja kontseptsioone.
3.1 Hoolivus
Hoolivust iseloomustatakse kui olla seotud ja omada midagi korda-minevat, sulandatult
mtete, tunnete ja tegevustega. Hoolivus mrab, mis on isikule thtis, seega see mrab
stressi alge ja kuidas isik suudab sellega toime tulla. Benner ja Wrubel vidavad, et kik
hoolivus prineb sidususest ja teatud asjade suuremast korda minekust vrreldes teistega.
Wrubel iseloomustab isikut kellegina, kes peab ksitlema olukordi, keha, isiklikke muresid ja
sndmuste ajutist iseloomu hekorraga.

3.2 Tervis
Benner ja Wrubel kasutavad Kleinman, Eisenberg ja Goodi definitsiooni tervisest, mis
originaalkeeles klab jrgnevalt: health is not the absence of illness and illness is not
identical with disease (Sitzman & Wright Eichelberger, 2011)
Illness tunded heskoos haigusega (Nt. valu, vsimus, nrkus, ebamugavus, stress, segadus
jne), phjused, mis panevad inimesi otsima tervishoiu ning see, kuidas inimesed hindavad
oma ravi edu.
Disease ebanormaalne seisund, mis mjutab organismi, mis vib olla tingitud
infektsioonist, kudede taandarengust, vigastustest/traumadest, kokkupuutest toksiliste
ainetega, vhi tekkest jne. See on see, mida tuleb "ravida", eriti kui see on eluohtlik.
Nende mlema ksitlemine/ravimine peab olema mistlik antud inimese kogemuste
kontekstis. (Ingram,T 2012)
3.3 Olukord
Benner kasutab oma tdes terminit olukord (vi seisund) tavaprase keskkonna miste
asemel. Tema arvates on vljendil olukord sotsiaalne kontekst thenduse ja tlgendusega, mis
inimesi mjutab. Inimesed asustavad oma maailma, mitte ei ela keskkonnas. Isiku tlgendus
mjutab iga olukorda. Benneri fenomenoloogial phinev vaade olukorrale ilmneb tema
kirjutistes, kus ta kasutab vljendeid being situated (asetseb) ja situated meaning (asetsev
thendus), viidates isiku hivatust ning tlgendust igale elu sndmusele. (Sitzman & Wright
Eichelberger, 2011)
3.4 Stress
Benneri ja Wrubeli snul, on stress thenduste, mistmise ja sujuva funktsioneerimise
katkestus, mistttu kogetakse kahju, kaotust vi vljakutset ning kurbus, mbertlgendamine
vi uue oskuse omandamine on tarvilik. Stressi vaadeldakse kui fsilist, emotsionaalset
ja/vi intellektuaalset arusaamist, et tavaprane sujuv toimimine on katkestatud. Stress
esineb, kui isik mistab, et midagi on puudu vi tasakaalust vljas. Stress on paratamatu
tagajrg elamisest maailmas kus hoolitakse kellestki/millestki, seega ei saa stressi krvaldada.
(Sitzman & Wright Eichelberger, 2011)
3.5 Toimetulek
Toimetulekut ei peeta stressi vastumrgiks, pigem vastukiguks mille inimene teeb stressi
phjustatud katkestuse suhtes. Benner ja Wrubel toetuvad Lazaruse 1966 a. tle

selgitamaks stressi ja toimetuleku misteid. Toimetulek on mingi otsene tegevus kui ka

mingi mitte-konkreetne tegevus. Muud toimetuleku kitumused on informatsiooni otsimine,
vaadete mberhindamine olukorra suhtes ning positiivse suhtumise valimine katkestusega
silmitsi seistes.
KOKKUVTE
Benneri t oskuste omandamises ning stressi, toimetuleku ja hoolitsuse vallas annab
pilguheidu nendesse keerulistesse ja thtsatesse ksimustesse, mis on ajendatud otse
enduspraktikast. Kui mned kritiseerivad, et Benneri intuitiivse teadja kohta tehtud t
vib krvale juhtida ja viia subjektiivse mistmiseni endusteadusest empiirilise kinnituseta
ning enduspraktika fenomenoloogilise mistmise vormis, aitab Benneri mudel dedel
mista, kuidas erudeeritus areneb, lubades neil teineteist toetada ning les kasvatada. Benneri
t oskuste omandamise vallas on olnud rmiselt kasulik enduse petamisega tegelevale
personalile mistmaks, kuidas lipilased ning ed pivad ning arendavad oma teadmisi
karjri jooksul, ja tema t Wrubelga hoolivusest esitab tiesti uue vaatenurga selle
kesksest mistest.
Benneri mudel on viinud mitmes valdkonnas uute enduskompetentside loomiseni ning
laiendanud edasijudnud praktika ning kriitilise staadiumi enduse kajastamist. Benneri t
kinnitas ka enduskogemuste jutustamise vrtust endusteadmiste laiendamises ja hoolivuse
keskset rolli enduspraktikas.
KASUTATUD KIRJANDUS
Sitzman, K., Eichelberger Wright, L. (2011) Understanding the Work of Nruste Theorists: A
Creative Beginning. USA: Jones and Bartlett Publishers
Ingram,T. (2012) Disease vss. Illnesss http://www.bboyscience.com/disease-vs-illness/
(25.09.2015)