Professional Documents
Culture Documents
Rek Geo Referaat - NLiit
Rek Geo Referaat - NLiit
REFERAAT
Endine NSVL
Eriala: Rekreatsioonikorraldus
Kursus: III
TALLINN 2010
SISUKORD
Sisukord ………………………………………………………………………………………2
Sissejuhatus …………………………………………………………………………………...3
Aserbaidžaan ………………………………………………………………………………….4
Armeenia ……………………………………………………………………………………..5
Gruusia ……………………………………………………………………………………….6
Moldova ……………………………………………………………………………………....7
Ukraina ……………………………………………………………………………………….8
Türkmenistan ………………………………………………………………………………...8
Tadžikistan …………………………………………………………………………………..9
Kasahstan ……………………………………………………………………………………10
Usbekistan …………………………………………………………………………………...12
Kõrgõzstan …………………………………………………………………………………..14
Venemaa ……………………………………………………………………………………..15
Läti …………………………………………………………………………………………..16
Leedu …………………………………………………………………………………………18
Valgevene ……………………………………………………………………………………19
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………….21
2
SISSEJUHATUS
Endise Nõukogude Liidu koosseisu kuuluvad riigid: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina,
Moldova, Venemaa, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan, Türkmenistan, Usbekistan, Kasahstan,
Kõrgõzstan, Tadžikistan.
Antud piirkond moodustas ligi 1/6 maakera maismaa pindalast, paiknes umbes 80 ja 40
laiuskraadide vahel. Põhja- Venemaal on jää-ja külma kõrbed (arktiline) ning tundra ja
metsatundrat (lähisarktiline). Baltikum ning Kesk-Venemaa on parasvöötmelises kliimas,
kuid seda mandriliste ja mereliste klimaatiliste mõjutustega. Samuti on endises NSVL ka
kõrgusvööndilisuse ala: Uurali, Kaukasuse ning Tšerski mäestikuga idas. Veel on Kaukaasia
piirkond lähistroopiliste mõjutustega.
Suur mitmekesisus nii kultuurilistes, ajaloolistes kui ka looduslikes oludes pakuvad palju
võimalusi igasuguseks rekreatsiooniks.
3
ASERBAIDZAAN (http://www.advantour.com/azerbaijan/, azerbaijan.tourism.az)
• Pealinn: Bakuu
Peamisteks loodusvaradeks on nafta, gaas, vask ja kuld ning põllumajanduslik toodang: siid,
puuvill, puuviljad.
Rekreatsioon
Aserbaidžaanis saab nautida mägede ja sügavate mäekurude vaateid. Metsikuid jõgesid koos
koskedega. Kaspia mere rannik loob suurepärased tingimused rannamõnudeks ning
erinevateks veespordi aladeks.
Üks populaarseimaid ja eksootilisemaid piirkondi on Talysh’i mäed, Iraani piiri lähedal. Seal
asub ka kõrgeim tipp Kyomurkyoj (2,477 m). Keset mägesid, subtroopilises kliimas
paiknevad ka laialehelised metsad. Selles piirkonnas saab tunda mägede hõngu koos
metsikute jõgedega. Samuti asuvad selles piirkonnas mitmed termaalvete basseinid ja
mineraalvete allikad.
4
Erinevate loodusobjektide ning fauna ja floora kaitseks on Aserbaidžaanis loodud kuus
rahvusparki: Hirkan, Shirvan, Ag-Gel, Ordubad, Absheron, Altyaghach , seal saab tegeleda
linnuvaatluse, mägimatkadega, loodusvaatlusega.
ARMEENIA (http://www.armeniainfo.am/)
Majandus
Ajalugu
Maa või riigi esmane nimetus Arminiya esineb kiilkirjas tekstides, mis kuulusid Pärsia
kuningas Dareios I-le, kes valitses aastatel 522-486 eKr. Nendel raidkirjadel nimetatud
armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit
Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese
Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos
5
frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600
aastat kõrvuti hetiidide rahvastega. Seejärel liikusid nad rohkem itta ja jäid elama Armeenia
mägismaa lääne ja edela aladele.
Rekreatsioon
GRUUSIA (http://georgia.travel/)
Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa,
Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga. 9. aprill 1991 iseseisvus NSVL-ust.
Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest
(82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse.
Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Ligi 10% elanikest on islamiusulised, ligi 4% armeenia
kristlased ja 2% Vene Õigeusu Kiriku liikmed.
Rekreatsioon
6
tegevusele on palju võimalusi koopamatkadeks. Samuti on tõusev trend jalgratta ja
maastikuautode tuurid, mis pakuvad Gruusia loodusega tutvumiseks häid võimalusi.
Samuti on Gruusias palju nn. Spa-linnu, kuulsaim nendest Borjomi, kus ka omal ajal Vene
tsaar puhkas. Borjomist on pärit ka maailmakuulus mineraalvesi.
MOLDOVA (http://www.moldova.md/)
Moldova piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Iseseisvus 27. august 1991 NSVL-
ust. Moldova pinnareljeef on vahelduv , keskmine pinna kõrgus on 147 m üle mere pinna.
Peamised maavarad on erinevad kivimid nagu lubjakivi, liiv, diatomiit, samuti metallid nagu
raud ja tsink ning mittemetallid nagu fosfor, floor, jood ja broom. vähesel määral ka naftat ja
maagaasi. Moldova kliima on mõõdukalt mandriline: pikad palavad suved, lühikesed talved.
Moldovas on üle 3000 jõe ja oja, millest 10 on üle 100 km. Umbes 60 järve ning umbes 2200
mineraalvee allikat.
Rekreatsioon
7
Moldova peamised turismisuunad on maaturism, veini-, kultuuriturism ning tervise ja ilu
turism.
UKRAINA (http://www.tryukraine.com/)
Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas,
Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas.
Iseseisvus NSVL-ust 24. august 1991.
Rekreatsioon
Ühed suurimad Ukraina turismimagnetid on linnad: Kiiev, Lvov ja Odessa. Need on väga
värvikad, kultuursed ja metropoliidsed. Samuti sobivad matkamiseks ja suusatamiseks
Karpaadid läänes ning Krimmi poolsaar oma looduse, kuurortide ning Musta merega. Veel
soovitatakse tutvuda erinevate lossidega Lääne-Ukrainas ning külastada Harkovi ja Donetski
linnasid Ida-Ukrainas.
8
TÜRKMENISTAN (http://www.advantour.com/turkmenistan/index.htm)
Rekreatsioon
TADZIKISTAN (http://www.advantour.com/tajikistan/index.htm)
9
Nõukogude Liidu ja Kesk-Aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli
2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik oli maailmas 159. kohal. Sisemajanduse
kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.
Tadžikid on üks vanim rahvas maailmas, esimesed paiknemised lähevad ajas tagasi ligi 20
tuhat aastat. Läbi ajaloo on olnud vallutajate ohvrid, nagu Aleksander Suur, araablased,
mongoli-tatarlased, jt.
Rekreatsioon
Nagu ka teised „Siidi tee“ maad on ka Tadžikistan rikas oma ajalooliste ja kultuuriliste
arhitektuuri mälestuste poolest. Samuti jõuab Tadžikistani Himaalaja lääneserv, mis tähendab
et riik on väga mägine ning see pakub võimaluse mägimatkamiseks
KASAHSTAN (http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Kazakhstan-
TOURISM-TRAVEL-AND-RECREATION.html)
Ajalugu
Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude Liidu koosseisus moodustati
Kasahhi NSV. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991 kuulutati Kasahstan
16. detsembril iseseisvaks.
Riigi pealinnaks on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis maini 1998 nime Akmola); eelmine
pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).
10
Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.
Majandus
Rahvastik
2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist linnaelanikke oli 8
833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%,
venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.
Loodus ja kliima
Kasahstan asub Turaani madalikus. Tema loodust mõjutab paljuski kliima. Kasahstan paikneb
parasvöötme ja lähistroopilises kliimavööndis. Kuna Kasahstanil puudub otsene ühendus
maailmamerega, siiskujundab ilma peamiselt kontinentaalne kliima. Seal piirkonnas auramine
ületab sadamise ja seetõttu on piirkonnas enamasti kuiv kõrb, või poolkõrb, stepp või
poolstepp.
Suved on seal soojad, keskmine temperatuur on +20C. Talved aga külmad, keskmine
temperatuur –10C... –20C.
Rekreatsioon Kasahstanis
Kõige populaarsem on Kasahstanis käia jalgrattamatkal. Neil on isegi kuulus jalgratta klubi
Astana. Põhilised kohad, kus käiakse matkamas on Aksu jõe äärne piirkond, Lepsis, Baskanis
ja Kokpeki mägedes.
11
Jalgsi matkamiseks on soovitatud minna Aksu-Zhabali loodusparki. Seal saab nautida uhket
kanjonit ja rikkalikku loodust. Seal elavad leopardid, kaljukitsed ja karud ning palju linnud,
keda hea õnne korral võib kohata.
Populaarne on ka kaamelite ja hobustega matkamine stepis.
Mägironimist saab harrastada Tien-Shanis või Altais, samuti ka suusatada. Populaarsemad
suusakuurortid on Al Bulak ja Talgar.
Usbekistanis elab 2007 aasta seisuga 26 658 800 inimest. Riigikeel on usbeki keel. Ja riigi
pindala on 447 400 km2 .
Ajalugu
Esimesed Kesk-Aasia elanikud olid iraani keeli rääkivad rändrahvad. Nad asusid Usbekistani
1. aastatuhandel enne meie aega.
Kesk-Aasias oli hõimude rändamine selles mõttes ebasoodus, et suurepäraste elutingimustega
oaaside kõrval asusid ebasoodsate tingimustega kõrbed. Seetõttu tekkisid Usbekistanis kiiresti
paiksed asulad Buhhaara ja Samarkand, millest said võimu- ja kultuurikeskused. Need asulad
muutusid kiiresti linnriikideks ja siis juba suuremate riikide keskusteks.
Usbekistani läbis Siiditee. Tihe kauplemine pani aluse piirkonna majanduslikule õitsengule.
Aleksander Suur vallutas Sogdiana ja Baktria 327 eKr ning abiellus Baktria printsessi
Roxanaga. See piirkond sai osaks Kreeka-Baktria kuningriigist. Hiljem kuulus Usbekistan
Partia ja Sassaniidide impeeriumi, olles selle üks jõukaimaid osi.
13. sajandil vallutas kogu Kesk-Aasia Tšingis-khaan. Vallutusega kaasnesid ülisuured
julmused ja genotsiid. Selles piirkonnas eelnevalt elanud indoiraanlased hävitati peaaegu
12
täielikult. Nende asemel asusid piirkonda elama senised turgi ja mongoli päritolu rändrahvad,
kes võtsid üle oma eelkäijate kultuuri ja jäid paikseteks.
1380. aastatel ühendas kogu piirkonna enda võimu alla Timur, kes ründas ka Venemaad ja
suri 1405 sõjakäigul Hiinasse. Tema rajatud Timuriidide dünastia ajal oli Usbekistan viimast
korda maailma kultuurikeskus, näiteks Timuri pojapoeg Ulugbek oli maailmakuulus
astronoom. Timuriidid võtsid pärsia keele kõrval asjaajamises kasutusele ka turgi keeled.
Timuriidide riik nõrgenes kiiresti. 1501 hakkasid piirkonda hõivama usbekid, kes seni olid
rändhõimudena elanud Araali merest põhja pool.
19. sajandil hõivas Venemaa Kesk-Aasia. Kesk-Aasiale pretendeeris ka Suurbritannia, kuid
1813–1907 kestnud poliitilises mängus jäi Venemaa peale.
Pärast Oktoobrirevolutsiooni ei läinud Kesk-Aasia kohe kommunistidega kaasa, sest
töölisklass oli seal väikesearvuline. Alles 1924 suudeti luua Usbeki NSV. 1925 võeti Usbeki
NSV vastu Nõukogude Liitu.
31. augustil 1991 kuulutas Usbekistan end iseseisvaks. 1. septembrit tähistatakse Usbekistanis
rahvuspühana.
Loodus
Majandus
Usbekistan oli endise Nõukogude Liidu üks vaeseimaid piirkondi. 60% rahvastikust elas
maal.
Praegu on Usbekistan maailma teine puuvillaeksportija, oluline kulla ja maagaasi tootja.
Piirkondlikult on seal oluline keemiatööstus ja (põllumajandus)masinaehitus.
Rahvastik
13
Teised rahvad, eriti tadžikid on allasurutud seisus. Nende omakultuuri viljelemine, sealhulgas
omakeelne haridus on tugevalt takistatud.
Juudid on Usbekistanis väga kaua elanud. 1989. aastal loendati seal 94 900 juuti, kuid
nõukogude võimu kokkuvarisemise järel on enamus neist Iisraeli emigreerunud. 2007. aastal
elas Usbekistanis alla 5000 juudi.
2008. aasta hinnangutel on 34,1% Usbekistani elanikest alla 14 aasta vanad.
Rekreatsioon
Kuna Usbekistanis on palju kõrbeid ja palju mägesid, siis väga palju rekreatsiooni võimalusi
selles riigis pole. Tegeleda saab siiski mägedes matkamisega ja suusatamisega. Amudarja ja
Sõrdarja jões saab kanuu või raftiga sõita. Populaarne on neil ka ökoturismi vorm, kus saab
külastada väiksemaid külasid, tutvuda kohalikke elulaadiga ja kultuuriga, toetades nende
majandust.
KÕRGÕZSTAN (http://open-site.org/Regional/Asia/Kyrgyzstan/Recreation_and_Sports)
Kõrgõzstani pealinn on Biškek, pindala 198 500 km2, riigikeel on kirgiisi ja elanike arv 2009
a seisuga 5 482 000. Temast sai vabariik 31. augustil 1991 aastal.
Kõrgõzstanist saab alguse Sõrdarja jõest. Riigi suurim järv on Õsõkköl ja kõrgeim tipp Hiina
piiril asuv Džengiš (7439m)
80% riigi territooriumist on mägine ala, kus kultuurtaimi kasvatada ei saa. Küll aga saavad
nad toota hüdroenergiat, kaevandada kulda ja teisi väärismetalle. Arenenud on neil
metallitööstus. Ilma mõjutab kuiv kontinentaalne kliima, mägedes on lausa arktiline kliima.
Põhjapool parasvöötmeline.
14
Rekreatsioon
VENEMAA
Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega
Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas
Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja
Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani
lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.
Rahvastik
Väga ebaühtlaselt jaotunud rahvas – 80% elab Venemaa Euroopa osas, Siber ja Kaug-Ida on
peaaegu inimtühjad. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. Vananev rahvastik:
keskmine vanus 37,1, linna rahvastiku osakaal 73%, sündimus 10,4%, suremus 15,2%.
Venemaal elab üle 160 rahvuse.Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust.Suuremad
vähemusrahvused on: tatarlased, ukrainlased,baskiirid,tsuvasid,tsetseenid,armeenlased.
Venemaa võttis ristiusu vastu 988a.Valdav osa venelastest on õigeusklikud.Mitmed suuremad
vähemusrahvuslased on valdvalt muslimid.
15
Klimaatiliselt lõuna pool esineb palju steppe ja põhjapool arktilisi tundraid. Kliima varieerub
väga suurelt. Valdavalt on tegu parasvöötmega. 60% on metsa, 10 % kaetud rabaga.
Rekreatsioon
LÄTI
Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas.
16
Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes
Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).
Pinnamood
Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa
aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.
Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed
setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka
devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni
karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema
lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.
Lätil ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks
ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas
kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide
vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari
savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.
Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää
taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka
ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis
17
pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.
Veestik
Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on
umbes 37 500km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100km.
Pikimad jõed on Daugava, Lielupe, Gauja, Venta ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on
kujunenud välja 10-12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda.
Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed
suubuvad ka Soome lahte.
Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid
1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10km² on vaid 15. Suuremad järved Lätis on:
Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.
Kliima
Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal
laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga, on Läti
kliima küllaltki pehmem. Selle põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti
rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine
temperatuur läänekaldal Liepajas on -2,8°C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis on -6,6°C. Juuli
temperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7°C ja 17,6°C.
Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel
lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on
kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550-600 mm, kõrgutsikel 700-800 mm sademeid.
Taimestik
44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa
aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on
kask, harilik mänd, harilik kuusk.
18
LEEDU
Pinnamood
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-
Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik).
Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud
on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).
Pikim jõgi on Nemunas.
Rahvuslik koosseis
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989
(6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488
(0,65%).
Eksport
VALGEVENE
Valgevene on riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.
19
Valgevene pealinnaks on Minsk. Riigi pindala on 207 600km2 ja rahvaarv 9 671 400 inimest
(2009a seisuga)
Riigis on üle 10 000 järve ja üle 20 000 jõe, mille järgi on riik saanud omale hüüdnimeks:
„Sinisilmne riik“. Riik on ainulaadne ka selle poolest et Valgevenes elab looduses euroopa
piison.
Jõed.
Väga oluline osa Valgevene loodusest on jõed. Neist suuremad – Dnepr ja Prõpjats (Pripjat) –
on laiad tasandikujõed arvukate lisajõgede, meandrite ja ulatuslike luhtadega. Kuigi paljudes
kohtades on jõgesid nii poldreid kui ka tamme rajades püütud suruda põllumajandusele
sobivatesse raamidesse, on siiski veel arvukalt heas looduslikus seisundis jõgesid ning neist
suuremate veerikkus on muljetavaldav. Nii võib Prõpjatsi jõe üleujutus kesta kokku kuni neli
kuud aastas ning kevadine veetaseme tõus ulatuda 3,5–4 meetrini. Sellistel laialdaselt
üleujutatud jõetasandikel võib kohata mitmeid mujal Euroopas haruldaseks jäänud kooslusi:
luhasoid, tamme-lammimetsi ja muidugi ulatuslikke luhaniite. Luhtade niisked elupaigad on
vähemalt kahe linnuliigi ülemaailmse tähtsusega võtmealad. Valgevene jõekallaste tarnastes
luhasoodes elab koguni kuni 60 protsenti (umbes 3000 paari) tarna-roolinnu
maailmaasurkonnast! Luhtadel pesitseb aga ligi kolm protsenti rohuneppide Euroopa
asurkonnast. Seal jahivad oma saaki ka suur-konnakotkad ning need 150–200 paari
moodustavad kokku ligi viisteist protsenti liigi kogupopulatsioonist Euroopas. Siin-seal
majandatakse luhti veel traditsiooniliselt: hein niidetakse ja varutakse kuhjadesse. Ka võis
kohati asulalähedastel luhtadel näha suuri vabalt peetavaid karju ning madalmuruseid
karjamaid. Samas on aga ka Valgevenes hakanud luhtade kasutus kiirelt vähenema ning nende
loodusväärtuste tulevik pole selge.
Oma ilult kordumatud rahvuspargid "Belovežje ürgmets ", "Braslavi järved ", "Pripjatski",
"Narotšanski" ja Berezini riiklik biosfääri looduskaitseala – meie vabariigi uhkus.
Kütkestavad matkad jalgsi, ratsa, autoga, paadiga või helikopteriga avavad teile rikkaliku ja
mitmekesise taimede ja loomade maailma nende loomulikus elukeskkonnas, ekskursioonid
mööda ökoloogilisi radu võimaldavad saada rohkem teada nende unikaalsete
looduskomplekside ökoloogiast ja bioloogiast, aga fotosafari spetsiaalselt eelnevalt
20
ettevalmistatud varjetest annab reaalse võimaluse jäädvustada loomade ja lindude elu nende
ürgsel kujul.
Talvel pakuvad meelelahutust kõikvõimalikud talvised kuurordid, kus on tegevust nii suurtele
kui väikestele.
Kasutatud kirjandus
Internet:
http://www.advantour.com/azerbaijan/, azerbaijan.tourism.az
http://www.armeniainfo.am/
http://georgia.travel/
http://www.moldova.md/
http://www.tryukraine.com/
http://www.advantour.com/turkmenistan/index.htm
http://www.advantour.com/tajikistan/index.htm
http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Kazakhstan-TOURISM-TRAVEL-AND-
RECREATION.html
http://uzbektourism.uz/en/activities/adventure/eco-tourism/index.html,
http://www.uzbektourism.uz/en/about_uzbekistan/geography
http://open-site.org/Regional/Asia/Kyrgyzstan/Recreation_and_Sports
http://waytorussia.net/whatisrussia/
www.tomoscow.com/about_russia.html
21