JUHARJUTUSED

A. Toenglamangus jsemete jrjestikused tsted (vt.

joonis).

B. Selililamangus hoie plvedest. la- ning alakeha

vahelduvad tsted. Proovitakse liikuda klg ees krvale (vt.
joonis). Vltida veeremist.
Variandid:
la- ja alakeha vastassuunalised tsted,
liigutakse mber telje.

C. Klili, la- ja alakeha vahelduvad tsted.

Variandid:
Tsted sooritatakse kverdatud jsemetega, ked kuklal.

D. Knartoengiste, palli hoie pooleldi kverdatud jalgade

vahel. Palli liigutatakse nagu autorooli, lakeha paigal.
Variandid:
Auto roolimine selili.
Kaalistes, jalad kverdatud.

A+B. Taldade all libisevad esemed N: papptaldrikud, vanad

sokid. Liikumine edasi toenglamangus vi tagatoenglamangus.
Liigutakse edasi kte jul, jalad libisevad taga vi ees (vt. joonis).
Kere hoitakse rbiti prandaga.
Variandid:
Liikumine toenglamangus klg ees mber jalgade / kte
toetuspunkti. Ksi/jalgu libistatakse.
Kpiliknd / Vhiknd / Karuknd / mblikmehe-knd /
ksi vi jalgu libistades.
Toengasendites jalgade / kte libistamised.
Pstteljel vljaasted / juurdevtusammud vabajalga
libistades.
Vljaseaded
vabajala
libistamisega
erinevatesse suundadesse (edasi tagasi, ringikujuliselt
jne.)

C.

Plvtoenglamang,

kte

kverdamine

ja

ktelt

tuge.

hulennul lakse kteplaks (vt. joonis) ja maandumine ktele.

Variandid:
Peale tuget katsutakse he kega, nt. vastaslga vi
tehakse hus kiire vaba liigutus.
Maandumine
ktele
plvitusest.
Korrektne
tukeleevendus, jrjestikuliselt srmed, pihk, ranne,
knarliiges,
laliiges.
Kasutatakse
akrobaatikas
maandumise petamisel.

D. Plvitus, kerekallutus ette. Paariline abistab (vt. joonis).

Proovitakse hoida kere sirutatuna, niikaua kui vimalik. Eesmrk
on tsta les ese kte abita.
Variandid:
Ese asub pingil.
Harjutus sooritatakse pehmel matil, jalad varbseina pulga
all.

HOOTA KRGUSHPE

pilane teeb npuotsad kriidiseks, seisab kljega seina suunas,

sirutab ke vlja ja teeb seinale thise ( vt. joonis, 1). pilane
sooritab seina res hoota krgushppe. Teeb hppe ajal uue thise
(vt. joonis, 2). Hppe tulemus = vahemaa thiste vahel.
Variant: tumedal seinal numbriteta jaotusjoon.

KELL
pilased (toeng)istes petaja suunas. pilased kujutavad ette:
Olen kella keskel ja minu jalad on osutid. petaja tleb: Kell on
kolm. pilased tstavad / libistavad / sirutavad jalad vastavasse
asendisse (vt. joonis). Tegevus kordub uue kellaaja nimetamisega.

Variandid: Khulilamang, ked (vi ked ja jalad) on kellaosutid.

Klili, alakeha ja lakeha on kellaosutid. Paarisharjutus: lamangus
terve keha sirutatud, ks pilane suur, teine vike kellaosuti.

RIPPUMINE AJA PEALE

Althoie rippes (vt. joonis). pilane loeb aeglaselt kolmeni. Laseb
vasaku ke lahti ja loeb kolmeni.

Vahetab ke ja loeb kolmeni.

Lheb algasendisse ja loeb kolmeni.

Variant: Loetakse le kolme

HOOTA KAUGUSHPE
pilane lamangus, jalad ratukejoonel. petaja teeb kriidiga
prandale thise (vt. joonis, katkendlik joon). pilane sooritab hoota
kaugushppe le oma pikkuse.
Variant: hpatakse le lajoone.

AJATAJUJOOKS
pilased jooksevad hes vi mitmes rhmas. Igas rhmas
valitakse eesjooksja (vt. joonis). Joostakse staadionil,
mrgistatud alal vimlas vm. ties ulatuses nhtaval alal.
Valitakse ajamtja.
Lepitakse kokku jooksu ajalises kestvuses, nt. he minuti
jooks. Ajamtjal on hea vaateulatus, ta kivitab stopperi
ja jooks algab.
Eesjooksja otsustab oma ajataju jrgi, millal rhm jooksu
lpetab.

Seejrel

kogunetakse

ajamtja

juurde,

et

kontrollida jooksu tegelikku ajalist kestvust.

Rhm valib uue eesjooksja ning jooks jtkub.
VARIANDID
Joostakse ksi vi paaris.
Lepitakse kokku lhikeses (kiirjooks) vi pikas ajalises
kestvuses (pikamaajooks).
Joostakse maastikul vm. piiratud nhtavusega alal.

Sel

juhul on ajamtja ks jooksjatest.

Eesjooksjaid on mitu, nad arutlevad omavahel.
Eesjooksjat pole. Rhm otsustab hiselt millal peatuda.
Mng

jooksuraja

distantsi

tunnetamisele.

Mngujuht

paigaldab jooksurajale iged ja valed distantsithised.

Seisma jdakse seal, kus arvatakse distants lbitud
olevat. Mngujuht nitab, kus oli ige this.

Ajataju

Koost
Distantsitaju

Taktika
Vastupidavus

HOOTA HPPED

pilane sooritab

hoota kaugushppe le joone.

Maandub kahel jalal (vt. joonis).

pilane sooritab hoota kaugushppe le joone.
Maandub

hel

jalal

(vt.

joonis),

psib

maandumisasendis ja sirutab.
pilane sooritab hoota kaugushppe le joone, teeb
hulennul veerandprde. Maandub hele jalale.
pilane jb seisma kljega ratuke joone poole (vt.
joonis, maandumisjlg). Psib maandumisasendis ja
sirutab.
pilane sooritab hoota kaugushppe le joone, teeb
hulennul veerandprde. Maandub hele jalale ja
sooritab hel jalal hpates tisprde (vt. joonis,
lillekujuline jlg ). pilane jb seisma hel jalal,
seljaga ratuke joone poole. Psib lpuasendis.

VARIANDID:
Harjutused sooritatakse silmad kinni.
Maandutakse ettejoonistatud jlgedesse.

Tasakaal

Hppetehnika

Psttelje tunnetamine

JAHIMEES
Mngijad asetsevad vabalt mnguplatsil. Mngujuht
viskab palli mngu (vt. joonis).
Mngija, kes saab palli ktte on jahimees. Jahimehe
lesanne on kedagi palliga visates tabada. Teiste
mngijate lesanne on palli eest krvale pigata vi
ritada pall hust kinni pda.
Pihta saanud mngija langeb lksu (lheb vljaku
rele). Kui

pall hust kinni ptakse, siis langeb

jahimees ise lksu.

Kui pall on vaba, siis jtkab mngu palli esimesena ktte
saanud mngija (uus jahimees).
Vljaku rel olevate mngijate lesanne on jlgida,
millal langeb lksu neile pihta visanud jahimees. Siis
psevad nad mngu tagasi.

VARIANDID:
Lksusolijad on vabad, kui jahimees on N: kolm korda
vahetunud.
Lksusolijad kkitavad mnguplatsile.
Tugevamad mngijad viskavad vasaku kega.
Mngus on mitu palli.

Pdmise ja viskamise oskus

Thelepanuoskus

Osavus

JOOKSURING

Mngijad seisavad ringjoonel ja valitakse mngujuht.

Lepitakse kokku, kas liigutakse pri- vi vastupeva.
Mngujuht hab niteks: Jooksevad kik need, kellel on
seljas ... VALGED SRGID (vt. joonis).
Mngujuht jlgib, kes jooksjatest juab esimesena oma
kohale tagasi. Temast saabki uus mngujuht. Uus mngujuht
hikab uue tunnuse.

VARIANDID
Mngujuht vib mrata mngijatele uue liikumissuuna,
liikumise (vahendiga) kiirknd / knd, selg ees / jooks,
sulghpped / galopp.
pilastele

mratakse

arvud.

Mngujuht

hikab:

Paarisarvud! / hest viieni jne.

Thelepanu
Loovus

Reaktsioon
Liikumisrm

Kiirus

KASS ja HIIR
Hiired

istuvad urgudes kolme kaupa. Kolmikud

paiknevad

ringjoonel (vt. joonis). Mratakse ks

mngujuht, pgenev hiir ja kass.

Mngujuhi mrguande peale hakkab kass hiirt taga
ajama. Hiir proovib urgu lipsata (istub he kolmiku
rmiseks). Urgu mahub ainult kolm hiirt. Samas
kolmikus teisel pool istuv rmine pilane muutub
uueks pgenevaks hiireks. Mng jtkub.
Kui kass hiire kinni pab, vahetuvad nende rollid.
Kinniptud hiir muutub kohe kassiks.

VARIANDID

Hiired

istuvad,

seisavad

vi

lamavad

mingis

kokkulepitud asendis.
Igal kolmikul oma asend.
Mngujuht mrab igale kolmikule erinevad asendid.
Asendiks

kasutatakse

venitus-,

tasakaaluharjutusi.
Kolmikute asemel nelikud jne.

Reaktsioon
Kiirus

Thelepanu
Liikumisrm

ju-

vi

KELLAMNG
pilased jaotatakse kaheks vrdseks rhmaks. ks rhm
seisab ringjoonel, moodustades kella, teine seisab eemal
kolonnis. Kellale antakse ks pall sekundiosutiks. Kella
keskel seisab kohtunik (vt. joonis).
Kell hakkab tiksuma pall sdetakse kest ktte, iga
pilane loendab valju hlega sekundeid kohtuniku pilgu
all.
Kui kell tiksub, siis teine rhm jookseb hekaupa mber
kella teatevistluse phimttel. Kui kik on jooksnud,
htakse:Stopp!.

Aeg

jetakse

meelde

ja

rhmad

vahetavad rollid.
Peale mlema rhma teatejooksu vrreldakse ajalisi
tulemusi.
VARIANDID

Kellas kasutatakse erinevaid palle (jalg-, korv-, vrk-,

topis-, tennise-, vimlemis- ja ksipall) ning vastavaid
sdutehnikaid..
Teatejooksus

kasutatakse

erinevate

pallimngudele

vastavaid palle ja liikumistehnikaid.

Igal jooksjal on erinev pall ja vastav liikumistehnika. Kella
taga paikneb vrav/korv, mida ptakse teatejooksu ajal
tabada.
Kell on suurem kaugstudeks, teatejooksu vahemaa
on pikem.

Sdu- ja pdmisoskus
Kiirus

Palliga liikumise oskus

Liikumisrm

KIVI, KNGAS, TEERADA

Mnguala on
erinevad

avatud vaatevljaga, millel asuvad

orienteerumise

leppemrkide

maastikuobjektid.

nimetused

on

eelnevalt

Objektide
joonistatud

paberilehtedele (A4).
Mngujuht nitab mngijatele leppemrki (vt. joonis). nt.
kivi. Mngijate lesanne on vimalikult kiiresti kivini
juda. See ei pruugi olla ks ja sama kivi.
Kui

objekt

on

leitud,

jtkatakse

mngu

jrgmise

leppemrgiga.

VARIANDID
Mngujuht seisab krgemal.
Mnguala on suurem.
Leppemrgid suured..

Orienteerumise leppemrgid
Thelepanu

Maastikul liikumise oskus

Kiirus

KOER JA JNESED
ks mngija on koer, teised jnesed.
Jnesed joonduvad mnguplatsi rejoonele. Koer seisab
teisel pool platsi (vt.joonis).
Jneste lesanne on juda teisele poole platsi ilma, et
koer neid puudutaks. Koera lesanne on pda jneseid.
Kui mngujuht hab:Jnesed!, siis hppavad jnesed
kaks hoota kaugushpet edasi (hiljem hoiavad koerast
eemale). Kui mngujuht hab:Koer!, siis hppab koer
he hoota kaugushppe jneste poole.
Kui

koer

juab

toenglamangu

jnestele

kaudu

hte

lhemale,
vi

mitut

siis

ritab

jnest

ta

kega

puudutada, hoides samal ajal jalad paigal. Puudutatud

jnesed jooksevad tagasi rejoonele ja alustavad mngu
uuesti.
VARIANDID
Edasi liikumiseks saab kasutada hppeid hel jalal / hoota
kolmikhpet / hppeid, selg ees / hppeid kinniseotud
jalgadega / konnahppeid.
Jnestele vib anda lesanded nt. tuua ra pallid,
vljaku vastasrel.
Mngus on mitu koera.
Mngujuht mrab, kes liigub.
Hppamist alustatakse mngujuhi mrguande peale.

Hoota kaugushppe tehnika

Jud

Ruumis liikumise oskus

Thelepanu

RUUTLIIKUMINE
pilased seisavad neljas kolonnis platsi nurkades (vt. joonis). Iga kolonni
esimesel on pall. pilased 1, 2, 3, 4 alustavad korraga palliga liikumist
jrgmisesse kolonni. Pallid antakse edasi vastavalt pilastele 6,7,8,5 jne.
Ruutliikumisel sooritatakse erinevaid jooksuharjutusi palliga pall hoides
kuklal / seljal / pvede taga ja palli ringitamine mber kehaosade.
Variandid: Liikumine paarides / Harjutused 2 palliga / Pall on igahel.
RINGTEATEJOOKS
Kaks vistkonda (vt. joonis) on platsi keskel. Kummagi vistkonna
number hed alustavad liikumist palli prgatamisega vastassuunas.
Mlemad vistkonnad liiguvad vastupeva. Teatejooks pallidega toimub
mber nelja koonuse. Variandid: Kasutatakse takistusrada / Platsi keskel
on neli vistkonda.
NURKADE TITMINE
Mngijate (vt. joonis 2,3,4,5) asetus ja liikumine nagu ruutliikumises.
Mngijate lesanne on juda palli prgatades jrgmisesse nurka. Platsi
keskel olev mngija (1) ritab juda nurka enne teisi. Liikumist
alustatakse

mrguande

peale.

Variandid:

Liigutakse

vahendita.

Kasutatakse pallimngude liikumistehnikaid. Mngijaid on rohkem.

SDA ja LIIGU
pilased 1,2,3,4,5 on suures ringis ja pilased 6 ja 7 on ringi keskel.
Kik jlgivad palli. pilane 1 sdab ringi keskel olevale pilasele ja
liigub seejrel ise ringi keskele. pilane 6 sdab pilasele 2 ja liigub ise
sinna, kuhu stis (vt. joonis) jne. Variandid: Suures ringis on kolonnid
ja keskel ks pilane. Keskmine sdab ja liigub selle kolonni taha, kuhu
stis. / Keskel olev pilane sdab keskelt kolm korda erinevate
kolonnide esimestele. Seejrel liigub kolonni viimaseks, peale oma
kolmandat stu. / Kasutatakse erinevaid ste.

KUMMITUS
Valitakse 2 mngijat kummituse rolli, lejnud mngijad
rivistuvad viskejoonele, igahel ks pall (vt. joonis).
Mngijate lesanne on kummitust palliga tabada.
Kummitus

alustab

mrguande

peale

liikumist

suurt

vimlemismatti libistatakse mda joont. Kummitus jb aegajalt seisma, muudab jrsult liikumiskiirust vi -suunda.
Kummitus liigub pimesi, mis tagab turvalisuse mati hoidjatele
ja lisab mngu elavust.
VARIANDID
Viskemeeskondasid

on

vi

enam.

Visatakse

kas

samaaegselt vi hekaupa. Pealevisete arv on mratud.

Kummitus paikneb keset saali. Meeskonnad paiknevad
kummalgi

pool

kummitust.

Kui

ks

meeskond

on

tpsusvisked sooritanud, korjab teine meeskond pallid kokku

ja rivistub teisele poole saali.

Kummituse pilased

toestavad nd matti teiselt poolt ja uus meeskond sooritab

mrguande peale tpsusvisked.
Visete ajal liigub mnguplatsil vaid kummitus. Kui mni pall
prkab viskajale tagasi, vib viske uuesti sooritada.
Kasutatakse erinevaid palle ja visketehnikaid.
Viskamise asemel veeretamine.

Visketpsus

Viskekaugus
Liikumisrm

Visketehnika

LEIA KOHT RINGIS

Rngad asetsevad suurte vahedega ringjoonel. ks rngas on thi,
teistes on mngijad (vt. joonis). ks mngija on ringi keskel. Mrguande
peale ritab keskmine mngija thja rngasse pseda, teised
takistavad teda kohti vahetades. Variant: Kaks thja rngast ja keskmist
mngijat.
KALA VRGUS
Liikumine toimub takistusjooksu phimttel. Jooksjate e. kalade (A)
lesanne on lbida hekaupa takistusrada. Rajale on paigutatud vrgud
(B) kest kinni hoidvad paarilised, kelle lesanne on takistada kalade
liikumist. Vrgud liiguvad paremale vi vasakule mda joont (vt. joonis).
Variandid: Kaladel on pallid. Nad liiguvad sagedamini / kahekaupa.
Vrgud on kitsamad.

LOE SRMI
Paarismng. ks mngija liigub palli prgatades, pdes samal ajal
lugeda ja elda, mitut srme paariline nitab. Variant: Paariline osutab
iseenda kehaosale.

PRGATAJATE KUNINGAS
Mnguplats on jaotatud neljaks osaks. Igal mngijal on pall. Kik
mngijad hakkavad koos prgatama mnguplatsi hes osas. Mngija
lesanne on prgatada palli vimalikult kaua. Pallikaotuse korral liigub
mngija he osa vrra tagasi jne. Prgatajate kuningas on see, kes jb
ksi mnguplatsi sinna osasse, kus alustati (vt. joonis). Variandid:
Prgatatakse vasaku kega. Mngitakse aja peale. Mrguande peale
liiguvad edasi need pilased, kes ei kaotanud palli selles osas. Teised
jvad edasi samasse ossa.

LEPPEMRGID
Thistatakse mnguala pargis vi looduses.
Mngijad

jagatakse

vikestesse

rhmadesse.

Igale

rhmale antakse nimetus orienteerumise leppemrkide

jrgi - kivi, kngas, jgi, jrv jne.
Iga mngija seisab he puu vm. thise juures. ks
mngija jb mngu alguses kohata. Selle mngija
lesanne on higata ks orienteerumise leppemrk
(niteks) Kivid! Seejrel peavad kik kivid omavahel
kohad

vahetama.

Leppemrgi

hikaja

pab

kohavahetuse ajal endale koha leida.

Mngijast, kes kohavahetuse kigus uut kohta ei leia,
saab uus leppemrgi hikaja.

VARIANDID
Higatakse mitu leppemrkide nimetust.
Kasutatakse looma vi taimeliike nimetusi.
Mngu alguses jetakse mitu mngijat kohata.

Sissejuhatav mng orienteerumisele

Thelepanu

Reaktsioon

Kiirus

LBUS
VASTUPIDAVUSTREENING
Treening toimub mrgistatud ringrajal.
Juhendaja

jaotab

lapsed

rhmadesse.

Rhmad

paigutatakse rajale vrdsete vahedega. Mrguande peale

alustavad rhmad hoogsat kndi. Rhmad ritavad hoida
vrdseid vahemaid.
Juhendaja mrguande peale alustab ks rhm jooksu (vt.
joonis).

Jooksjad

juavad

eesoleva

rhmani

ning

alustavad siis kndi. Rhm, kellele jrele juti, hakkab

jooksma.
Jooksjatel vivad kes olla teatepulgad vm. esemed, mis
antakse le jrgmisele rhmale.

VARIANDID
Juhendaja laseb rhmad vrdsete ajavahemike jrel rajale
kndima.
Lbusat vastupidavustreeningut vib organiseerida kindla
kestvusega nt. 30 min. Rhmade asemel on paarid.
Jooksjad mduvad hest vi kahest eesolevast rhmast,
enne kui alustavad kndi.
Knd

asendatakse

srkjooksuga,

jooks

asendatakse

kiirjooksuga.

Liikumisrm
Koost

Vastupidavus
Teatepulga leandmine

MADALAD TKKED
Paigutada madalad pehmed tkked pappkastid, unustatud
spordiriided vms. vrdsete vahedega jooksurajale.
pilased

jooksevad

le

lastakse vabalt joosta.

takistuste.

Noorematel

pilastel

Vanemad pilased hoiavad joostes

vaate ees, saavutavad joostes sujuva rtmi ja tempo ning

kujutavad ette et nad lksid knarnukkidega nagu naelu
seina sisse, jalad liiguvad rattakujuliselt.
Vlditakse lehppeid, poolsamme. Et rtmi mitte katkestada
pavad jooksjad takistusi letada sammu pealt, kas parema
vi vasaku jalaga.
VARIANDID
Takistused

asetatakse

aina

lhemate

vahedega,

kuni

saavutatakse tkkejooksule vajalik kolme sammu vahemaa.

Arendatakse aeglaselt, nii et jooksjatel siliks julgus ja
isikuprane jooksutehnika.
Pehmed takistused muudetakse jrguliselt krgemaks, kuni
ettenhtud tkke krguseni.
Jlgitakse, et peale takistuse letamist asetatakse jalg jrsult
maha, et silitada jooksukiirus.
Peale viimast takistust joostakse lpuspurt.

Julgus
Kiiru

Tkkejooks
Liikumisrm

PETTEVISE

Mngijad vtavad ktest kinni, moodustavad ringi, lasevad

ktest lahti - paiknevad htlaste vahemaadega. Vajadusel
astuvad sammu taha. ks mngija seisab palliga ringi keskel.
Keskel oleva mngija lesanne on vaadata hele mngijale
otsa ja visata teise suunas. Teiste mngijate lesanne on
jda oma kohale ringis ja pda pall hust kinni, kui pall
tema suunas visatakse. Seejrel sta pall tagasi ringi
keskele.
Palliga mngijat vahetatakse vastavalt kokkulepitud reeglitele.
VARIANDID
Kasutatakse erinevate pallimngude petteviskeid/ste.
Lihtne variant - petteviskena kasutatakse prkestu.
Mngitakse keskmise mngijata, petteviskeid sooritatakse
ringis.
Mngijad seisavad rivis, petteviske sooritaja rivi ees.
Mngija teeb enne pdmist he plaksu.

Keskendumine

Petete oskus

Pdmise oskus

Positiivne emotsioon

PIMEVISE

ks

mngija

toestab

suurt

vimlemismatti,

teised

jagunevad kahte kolonni (vt. joonis). hele kolonnile

antakse pall.
Palliga kolonni 1. pilane sooritab viske le mati vastavalt
kokkulepitud visketehnikale. Vastaskolonni 1. pilane
ritab

palli

hust

kinni

pda.

Viskaja

jookseb

vastaskolonni lppu (vt. joonis). Pdja muutub viskajaks,

tegevus kordub.
Kui pall prkab vastu lage vi mati rt, sooritatakse vise
uuesti.

Kolonnis

seisjad

tagavad

pdjale

piisava

liikumisruumi.
VIMALUSED

Osaleb 3 meeskonda ks toestab mattidest lesehitatud

vaheseina, teised kaks meeskonda mngivad oma
pooltel.
Kik meeskonna mngijad on valmis palli hust pdma
ja paiknevad hajutatult.
Pime vrkpall.

Visketehnika

Pdmistehnika

Reaktsioon

Pnevus

PING-PONG
ehk PRKEVRKPALL
Mngitakse

vrkpallivljakul

le

kummilindi/nri

(krgus 1.m) vrkpalli vi kummipalliga.

Mng algab palli lmisega vljaku otsajoonelt. Pall
tstetakse he kega puusa krgusele ja lakse teise
ke rusikaga vi pinges peopesaga le nri.
Vastasvistkonna mngija lb palli prast maast
prget, kas lahtise peopesa vi rusikaga teisele
vljakupoolele tagasi. Lakse kas alt vi lalt.
Punktikogumine

ja

vljakul

liikumine

analoogne

vrkpallimngule.
Vead mngija lb palli kaks korda jrjest / hust,
prast teist prget / pall lheb nri alt lbi / puudutab
mngija keha / pall lheb auti.
VARIANDID
Palli peatamine peale esimest prget.
Palli lmine hust.
Palli peatamine hust.
Palli lmine hel vljaku poolel 2-3 korda.

Sissejuhatav mng vrkpallil

Altpalling

Lgitehnika

POSTILEM
Mngitakse

metsas

vi

pargis.

Mngujuht

nitab

mngijatele mnguplatsi looduslikke piire. Sellele alale on

eelnevalt peidetud aare karp vikeste paberilehtedega.
Mngujuht mrab he mngija Postilemaks, kellele
antakse

kahte

vrvi

viltpliiatsid

ja

teise

mngija

Postkastiks, kellele antakse kast. lejnud mngijad

jagunevad kaheks vistkonnaks. Vistkonnad eristatakse
kahe vrviga.
Mngijate lesanne on leida les aare. Mngija, kes leiab
aarde,

vtab kastist

ainult

he paberi ja jookseb

postilema juurde. Postilem mrgistab paberi vastava

vistkonna vrviga. Mngija otsib les Postkasti, jtab
paberi sinna ning jookseb uue jrgi. Postilem ja Postkast
liiguvad pidevalt ringi.
Mng lppeb, kui paberid on otsas vi mnguhoog hakkab
raugema. Vitjaks on suurema arvu pabereid postitanud
vistkond. Paberid peavad olema mrgistatud.

VARIANDID
Mnguala on suurem
Aardekaste on mitu.

Sissejuhatav mng orienteerumisele

Rhmat

Aus mng

PUNAVALGE THIS

pilased jagatakse kahte vistkonda punasesse

ja

valgesse.

Punased

thistatakse

punaste

lintidega vm. sobiva thistusega. Lepitakse kokku

mnguala looduslikes piirides.
Valgete lesanne on peita orienteerumisthis.
Punaste lesanne on see les leida. Punastel on
igus valgeid kinni pda (vt. joonis). Kinniptu
peab thise asukoha kohta he vihje andma.
Seejrel vabastatakse kinniptu.
Kui this leitud, vahetatakse rollid.

VARIANDID
Kinnipdmine vastavalt kullimngu reeglitele.
Thiseid on mitu.
Mngitakse ilma meeskondateta.

Orienteerumine
Thelepanuoskus

Koost
Liikumisrm

JUHARJUTUSED

A. Roomamine kerelihaste jul, jsemete abita.

VARIANDID
Hlgeknd toetutakse puusadele, roomatakse kte
abil.
Sajajalgse roomamine - selili, toetutakse vahelduvalt
lavarrele (rindkere tste ) ja turjale (puusade tste).
Sajajalgse roomamine kte abita / toetudes vahelduvalt
hele ja teisele kehapoolele.

B. Liikumine kte toel toenguppseisust toenglamangusse ja

jalgade toel toenglamangust toenguppseisu. Korrata.

VARIANDID
Sama, aga toenglamangust khuli.
Karuknd e. kpiliknd - toenguga ktel ja jalgadel,
jalad kverdatud. Karuknd klg ees.
Toengliikumised pingil / rbaspuudel.

SDUKULL paarides
Mngijad jagatakse vrdselt kaheks rhmaks kullid ja hiired.
Kullid jagatakse omakorda paarideks. Igale paarile antakse
pall.
Kullide eesmrk on omavahel stes puudutada palliga
vimalikult palju hiiri. Palliga mngija ei tohi liikuda.
Pallita kullipaariline pab joosta mrkamatult he hiirekese
lhedale, annab paarilisele kega mrku, saab kiire ja tpse
sdu ning proovib hiirt palliga puudutada.
Mngujuht loeb puudutatud hiirekesi. Kinniptud hiireke vib
kohe edasi mngida.

VARIANDID
Kullipaarid liiguvad ja sdavad korv-, ksipalli vm. pallimngu
reeglite kohaselt.

Stmise ja pdmise oskus

Koost

Ruumiline taju
Vastupidavus

VAHVLIMNG

Mngijad jagunevad kaheks rhmaks. he rhma mngijad

mrgistatakse ( tunnussrgid, kepaelad vm.).
Rivistutakse vastamisi kahte viirgu, vahelduvalt ks hest,
teine teisest meeskonnast, moodustades tunneli. Kahel
otsmisel mngijal on pall (vt. joonis).
lesanne on sta pallid kiiruse peale sik-sakiliselt tunneli
lppu ja tagasi.

VARIANDID

Pallid alustavad teekonda vastassuunaliselt.

Kasutatakse erinevaid palle ja sdutehnikaid.
Terve rhm paneb vimalikult palju palle liikuma siksakiliselt
( vt. joonis A ja B ).
Igal rhmal on oma tunnel.

Liikumisrm
Koost

Stmise ja pdmise tehnika

Thelepanu

VALE PESAPALL
Mngijad jagunevad kaheks meeskonnaks rndajad ja
kaitsjad.
Rndajad asetsevad vljaku rel, kaitsjad vljakul.
Rndajate esimese mngija lesandeks on visata pall
vljakule ja alustada jooksu koonuste vahel, teenides
meeskonnale punkte koonuseid puudutades (vt. joonisel A)
Kaitsjate lesanne on pall kinni pda. Seejrel sdetakse
pall kest-ktte kindlas jrjekorras (vt. joonis, 1-4), kuni
viimane kaitsja palli kodujoone taha viskab.
Kohtunik vilistab ja punktikogumine lppeb.
Kik mngijad saavad he korra punkte koguda.

Seejrel

toimub poolte vahetus.

VARIANDID
Kaitsjad moodustavad palli pdnud mngija selja taha
kolonni ja annavad palli kest ktte. Kolonni viimane viskab
palli kodujoone taha.
Mngitakse

erinevate

pallidega,

kasutades

vastavalt

pallimngu sdu- ja liikumistehnikaid.

Erinevad punktikogumised nt. palliga prgatades mber
koonuste, tabamused korvilauale.

Kiirjooks
Palli kasutamise tehnika

Vljakul liikumise oskus

Koost

LAVTE
pilased seisavad ringis, ked lavttes (vt. joonis).
Sooritatakse sulghppeid

hises rtmis. Tuke ajal

surutakse ktega naabrite lgadele. Jlgitakse kehahoidu.

VARIANDID
Istes, ked lavttes kere painutused krvale.
Khuli, ked lavttes lakeha tsted.
Seistes, ked lavttes:
- sbralik ja juline tmbamine-tirimine pialseongus haagitakse vastaske pidlad teineteise taha ja srmed
kverdatakse pihupoolega vastu teise pilase keselga.
- erinevad lakere venitused, ked ranneseongus.
-

pihupress

pihkude pidev tugev kooshoidmine

kokkulepitud aja jooksul, srmed kas lal/all/ees/taga.

Ked pihutsi pihk on vastu teise pilase pihku, srmed
sirutatud.
- rtmiline pihupress - pihkude rtmiline pressimine,
samaaegselt liigutatakse ksi les-alla.

Koost
Liikumisrm

Rtmioskus
Jud