Anti Kidron

Isiksus
Isiksuse ksitlusi lnes ja idas

YTndo
Tallinn 2005

Keeletoimetaja: Piret Joalaid

Kaane kujundanud: Liina Siib

Mondo, 2005
Trkk: Reusner
ISBN: 9985-9323-8-2

Sissejuhatuseks
Mainekas Ameerika pshholoog Gordon W. Allport on elnud, et isiksus on samal
ajal produkt ja protsess, seda iseloomustab kindel struktuur j a tal on vime areneda; inimese individuaalsus mrab aga talle isikuprase viisi kohaneda keskkonnaga, kituda ja mtelda. Vib liialdamata elda, et mitte niivrd omandatud teadmised vi pitud oskused,
kuivrd igahe isiksus on meile elus edasijudmise kindlaim tagatis. Isiksuse temaatika on
kahtlemata ks intrigeerivamaid, kuid ka keerukamaid tnapeva pshholoogias. Ilmselt
pole juhus, et valdav osa XX sajandi pshholoogia tuntumaid esindajaid on juurelnud ksimuste le, milliste tunnustega isiksust mratleda, millised ajejud kujundavad ta kitumist, mis vahekorras on inimese kujunemisel geneetilised j a keskkondlikud tegurid, millist
rolli etendab inimeste elus oma subjektiivse mina mtestamine jne. Enese ja teiste inimeste
isiksuslike iserasuste eristamine pakub ilmselget praktilist huvi ka igale mittepshholoogile.
Selle raamatu phieesmrk on tutvustada lugejaile 18 lne pshholoogiast prit ja
kolme idamaist isiksuse olemust mratlevat petust. Loodetavasti ei svenda nendega
tutvumine lugejate teadmisi mitte ksnes isiksuse pshholoogiliste tlgenduste, vaid ka
linud sajandi pshholoogia peavoolude ning jooga, islami ja zen-budismi inimeseksitluste vallas.
Iga taies eldakse olevat oma looja ngu. Isiksust kirjeldavates petustes vljendub
sna tuntavalt Zeitgeist, kuid enamasti heiastavad nad ka oma loojate kasvukeskkonda,
piaastaid, kindlasse koolkonda vi teadlaste ringi kuuluvust. Seda arvestades on kigi
toodud teooriate kirjeldamise ees tutvustatud nende autorite elulugu. Enamikku toodavaid
petusi ptakse lugejale lhendada nende autorite tsitaatide ja vabatlgetega. Mulle teadaolevalt on siin raamatus toodud Maslow Skinneri, Lewini, Kelly tlked ldse nende
pshholoogide esmakordsed eestindused.
Raamatu kirjutamisel on lisaks vaatlusalustele autoritele ja petustele kasutatud suurt
hulka isiksuseteooriaid tutvustavaid krgkoolipikuid ja koguteoseid. Mainigem siin kigepealt Robert Frageri ja James Fadimani ulatuslikku teost Personality and Personal
Growth" Larry A. Hjelle ja Daniel J. Ziegleri isiksuseteooriate levaadet, Salvatore
R. Maddi XX sajandi isiksuseteooriate vrdlevat analsi, D. Cooni levaadet pshholoogia rakenduslikest aladest, pshholoogialeksikone, XX sajandi pshholoogia krestomaatiaid ning arvukaid Internetiallikaid.
Raamatus toodud petustega lhitutvuse loomiseks on kigi selle osade jrjest lugemine Jamesist zen-budismini vaid ks tee. Teine viis on tutvuda jrjest mingi koolkonna,
niteks pshhoanalsi klassikute ja edasiarendajate, humanistide" vi neobiheiviorismi
esindajatega. Kolmas vimalus oleks hankida vastavalt oma huvidele vi uurimustele raamatust teavet selle kohta, kuidas eri petustes on ksitletud mingit teemat vi probleemi:
alateadvust, inimese mina fenomeni, pikitumist, isiksusliku arengu olemust, loovust vm.
Raamatu saatesnas ptakse kujundada tutvustatud materjalist tervikpilt ja htlasi pakkuda mned viisid teoreetilistest petustest tarkuse ammutamiseks igapevaelu tarbeks.
Lpuks kasutan juhust avaldada tnu kigile neile, kes mind ksikirja viimistlemisel
hea nuga aitasid, eriti Tiiu Kamdronile, Maria Teiverlaurile ja Haljand Udamile.

Pshholoogiaprofessor Anti Kidron

Akadeemia Nord

Sisukord
Sissejuhatuseks

William Jamesi funktsionalistlik pshholoogia ja pragmatism

Sigmund Freudi pshhoanals

14

Alfred Adleri individuaalne pshholoogia

30

Carl Gustav Jungi analtiline pshholoogia

42

Erik Eriksoni egopshholoogia

56

Erich Frommi radikaalhumanistik pshhoanals

68

Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni petus

80

Abraham Maslow' humanistlik isiksuseteooria

90

Garl -Rogersi fenomenoloogiline isiksuse ksitlus

108

George Kelly isiksuslike konstruktide teooria

121

Kurt Lewini vljateooria

133

a n s j i y s e n e k i isiksuse tpoloogia

147

~~Kaymond Beinhard-GatteHi isiksuslike joonte teooria

156

Suur Viisik ehk Viie Faktori teooria Neo-Pi

166

Burrhus Frederic Skinneri neobiheivioristlik teooria

171

AibertJan4ura^.tsia^

184

Juhan Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse ppimise teooria

194

Walter Mischeli kognitiiv-afektiivne isiksuse ksitlus

202

Jooga

209

Sufism - islami esoteeriline tuum

221

Zen-budism

232

Isikuse ksitlustest lnes ja idas

246

Kirjandus

255

William Jamesi funktsionalistlik

pshholoogia ja pragmatism
William James sndis 1842. aastal juka ameeriklase perekonnas. Tema andekast vennast kujunes
maailmamainega kirjanik Henry James. Lapseplves
rndas William koos vanematega lbi paljud Ameerika hendriikide ja Euroopa linnad. ppis aasta maalikunsti ning astus seejrel Harvardi likooli, kus tudeeris algul keemiat, hiljem anatoomiat ja arstiteadust. Ta tegi kaasa teadusliku ekspeditsiooni Amazonase deltasse, veendudes selle kigus, et kabinetiteadlase roll istub talle
palju paremini kui fsiliselt kurnavad vliuuringud. Vilets tervis pikendas
tema lipilaseseisundi 1869. aastani, mil ta sai lpuks arsti diplomi. Seejrel langes ta mingiks ajaks sgavasse depressiooni, tajudes tahtenrkust ja
enda tielikku kasutust maailmale". Masendusest aitas vlja pevikupidamise kaudu endasse svimine, mille abil William taastas oma tahteju
ning leidis nii uued elu vljakutsed kui ka energia nendele vastamiseks. Aprillis 1870 otsustas W. James, et tema vaba tahte esmaseks teostuseks saab
kindel usk oma vabasse tahtesse. Tervis hakkaski kiiresti taastuma ning sna varsti prast vaimset eneseleidmist sai James Harvardi likoolis ppeju
koha. Peagi seejrel ta abiellus ning ttas 12 aastat oma phiteose, The
principles of psychology" kallal. Mainitud teos sai ldise thelepanu ja
imetluse osaliseks nii Ameerika hendriikides kui ka Euroopas. Tema
loengud pedagoogikast ja religioossetest elamustest (vt allpool viidatud eestikeelsed vljaanded) leidsid vaimustunud vastuvtu. Olles 1894. aastal valitud Ameerika Pshholoogide Assotsiatsiooni (APA) kolmandaks presidendiks, seisis James hea selle eest, et pshholoogia iseseisvuks omaette
teaduseks. Elu lpu poole phendus James ha enam pragmatistliku maailmapildi ja mtteviisi lahtiseletamisele, kujunedes selle ehtsalt ameerikaliku
filosoofiasuuna heks suuremaks klassikuks. W. James suri 1910. aastal.
Teoseid
The principles of psychology" (1890), Automatic writing" (1899),
Pragmatism: A new name for some oid ways of thinking" (1907), Kned
petajaile pshholoogiast" (1920), Usulise kogemuse paljunolisus" (ilmunud ajakirjas Pikesetuul aastail 2001-2003), Pragmatism ja elu ideaalid" (2005).

Jamesi thelepanu kitsid peaaegu kik inimpshika nhtused aju esmastest funktsioonidest emotsioonide tekke, teadvuse olemuse, ekstrasensoorse taju ja mstiliste kogemusteni. Tema isiksuse ksitluses mrkame
niihsti funktsionalismile, fenomenoloogiale kui ka pragmatismile omast.
Isiksus nagu ka selle arengulugu ja kalduvus patoloogiasse kujuneb Jamesi
jrgi looduslike instinktide, omandatud harjumuste ja indiviidi teadlike valikute suhtetoimes. Jamesi petusele on omane pluralism: pdmata luua
mingit ht kikehlmavat isiksuse teooriat, kaasab ta isiksuse kirjeldamisel
rahumeeli suure hulga tema ajal aktsepteeritud teooriaid, kontseptsioone ja
tdemusi, laskmata end hirida viidatu ja kasutatu vasturkivustest.

Inimese ise"
Inimese mina ehk ise (seif) vljendub Jamesi jrgi ennekike enesetaju
katkematuses, tsiasjas, et me pevast peva peame end just selleks" isikuks. Materiaalne mina (material seif) ktkeb kik need asjad, millega inimene end identifitseerib: mitte ksnes kellegi keha, vaid ka ta eluaseme,
maavalduse, rivad, purjejahi, hobuse, pangaarve, aga samuti inimese esivanemad, perekonna ja tutvusringi. Miks? Sest kigest sellest sltub ju inimese heaolutunne, kinnitab meile James.
Sotsiaalne ise (mina) vljendub ennekike neis hiskondlikes rollides,
mida me edukalt vi edutult, meelsasti vi vastumeelselt elus tidame. Sotsiaalse mina kujundavad teiste inimestega suheldes omandatud kitumismallid. See on pealispindne, teisenev isetasand, mis sageli vib piirduda
peva jooksul mbruskonnaga lvimisel vahetatavate maskidega. Vastupidi
sotsiaalsele isele kujutab inimese vaimne mina (spiritual seif) tema sisemist
subjektiivset olemust, olles isiksuse intiimseim ja psivaim osa, tunnete ja
mtete, thelepanu ja tahte lhtekoht. James pidas oma kirjatdes tarvilikuks rhutada, et spirituaalne mina on midagi enamat kui vaid indiviidi ajalik teadvus; see otsib kontakti millegi endast suurema ja psivamaga, olgu
selleks siis maailmakiksus, jumal, loodus vm. Nendest mttekikudest lhtuvalt peavad transpersonaalse pshholoogia esindajad just Jamesi oma
koolkonna vanaisaks (knealuse pshholoogiasuuna isaks peetakse
Maslow d).

Teadvuse vool ja intellekt

Kirjeldades inimese intellekti ja mttetd, rhutab James seda, et mtted on unikaalsed, tpselt sellel kujul ja selles kontekstis kordumatud. ks
mte kujundab ja algatab teist umbes samal viisil, nagu lained meres saavad

ksteisest lhtepunkti. Inimteadvust viks vrrelda ka loendamatu hulga

nirede, ojade, jgede ja jugade lakkamatult liikvel oleva jgikonnaga. Katkematu mtete jada kujundab endast lakkamatult muutuva ja uueneva teadvuse voolu (stream of consciousness). Just James, mitte Freud, nagu mned
arvavad, oli selle XX sajandi alguse moodsas kirjanduses kuulsaks saanud
miste autor. Mrkimist vrib ka fakt, et selle kirjandusstiili keskseid viljelejaid Gertrude Stein oli Harvardis Jamesi pilane. Olgu ka lisatud, et XX
sajandi avangardismi he alusepanijana oli G. Steinil mrgatav mju sraste kuulsate Ameerika autorite nagu E. Hemingway, J. Dos Passose, Sh.
Andersoni, F S. Fitzgeraldi loomelaadi kujundamisele. Teadvuse vool ja
sellel phinev lakkamatu poolautomaatne mtete kirjapanek on tnapevalgi tunnustatud nn protsessilise kirjutamise he vttena.
Teadvuse keskne lesanne on Jamesi jrgi taju, mlu, mtlemist, kujutlusi jt pshika funktsioone haarav valikuvime ehk selekteeriv tegevus
(selectivity). Seda enamasti iseeneslikult teostuvat valikut kujundab meie
mina (ise) tema vajadustega, aga ka meie eelnevad mtted, kogemused, harjumused. Teadvusel on Jamesi jrgi kese ehk tuum ja ebamrane perifeeria, mille vastena saaks mingis mttes vaadelda svapshholoogias kirjeldatut. Teadvuse eredat tuuma ja hmast reala osa viks krvutada taju
mistete figuuri ja fooniga, kusjuures perifeerne taust on otsekui ohtratest
assotsiatsioonidest, teadvustamata thelepanekuist, tdemustest ja tunnetest
koosnev vrgustik, mis annab figuurile thendusrikast teavet. Teadvuse perifeeria kujundab ka nn kuuenda meele (intuitsiooni) ratundmisi. Kui teadvuse-alateadvuse vahet on sageli vrreldud jmega, mille suurem, nhtamatu osa paikneb teatavasti pinna all, siis tervikteadvus on nagu jrv ja
teadvuse tuum lootsik veepinnal. Svapshholoogia ebateadvuse ja Jamesi
teadvuse perifeerial on siiski ka oluline vahe. Kui alateadvus jb Freudi
jrgi alati teadvusele kttesaamatuks, siis perifeerse teadvusjrve kik osad
vivad Jamesi jrgi saada lootsikule (teadvuse kirkale keskmele) kttesaadavaks. Mlemale petusele on aga hine see, et ebateadvuses / teadvuse
perifeerias nhakse inimese uute teadmiste ja loovuse suurt reservuaari.
Pikka aega arvasid inimpshikaga tegelejad, et thelepanu on loomuldasa otsekui uinunud olekus, virgudes ksnes tnu vlisrritajaile. James
revideeris otsustavalt selle aegunud vaate. Thelepanu on tema ksituses
igati aktiivne pshika avaldus, mis suunab mtet, taju, mlu jt pshika
funktsioone. Isiksuse eripra vljendub paljuski tema thelepanu valivuses.
Thelepanutreening on tahteju kasvatamisel, iseloomu kujundamisel, intellekti lihvimisel aga otsustava thtsusega.
Omaprane on Jamesi intellekti ksitlus. Sensoorsed, intuitiivsed,
emotsionaalsed ja poeetilised tuntu kaudu kujunenud vahetud teadmised

(knowledge of acquaintance) vastanduvad tal abstraktseile, teoreetilisemat

laadi vahendatud teadmistele millegi kohta (knowledge about).

Tahe ja harjumused
Tahe kujutab laiskust ja mugavust letavate jupingutuste hendamist
kindlasuunalise thelepanuga. Tahteju treenimiseks tuleb end harjutada
pidevalt titma niliselt vikesi, ent nende sageda korduvuse tttu olulisi
lesandeid. Millegi tegemist, sooritamist tuleb vtta endastmistetavana,
lubamata endale mugavat loobumist. Sealjuures on, nagu eespool mainitud,
thtsaim ppida valitsema oma thelepanu. See petus vastab muide tiesti
(zenil phinevate) idamaa vitluskunstide printsiipidele. Nii joogas kui ka
budismis peetakse tahteaktile toetuva ige thelepanu treenimist vaimse
arengu vtmeksimuseks. Iseloomulik on see, et James kirjeldab tahte koolitamisega seoses phjalikult ka nn tahtelisejargset thelepanu ja tegutsemist, seisundit, mil inimene saab heks oma phendumise objektiga, niteks loovt, palvuse, meditatsiooniga. Taas vime tmmata paralleeli idamaadega. Kui karmajoogas tuntakse mistet spontaanne klblus" (automaatselt teostuvad krgeimad klbelised valikud), siis zenis vrtustatakse
spontaanset distsipliini - ilma tahtepingutusteta teostuvat (iget) tegutsemist.
Thtsal kohal on Jamesi petuses harjumused: mtte vi tegevuse kujul
automatiseeritud reaktsioonid, mis on alguse saanud eelnevatest kogemustest mingis kindlas olukorras. Erinevalt instinktidest vib harjumusi kujundada, muuta ja isegi krvaldada. Harjumused hlbustavad tegutsemist, teevad toimimise kindlamaks, tpsemaks ja aitavad vltida vsimust. Seega on
harjumused vilumuste oluline osis. Samas lubavad need hoiduda aktiivse
valiva thelepanu kigushoidmisest, andes energeetilist sstu. Jamesi
raamatuis on hulk praktilisi nuandeid selle kohta, kuidas harjumusi kujundada vi muuta. Soovitava harjumuse kujundamiseks niteks koolits on
tarvis alustada huvi, soovi vi valmisoleku kujundamisest, tagada tarvilik
informeeritus soovitava kitumise vi enesearendamise viisidest ning lpuks korrata, korrata ja veel kord korrata soovitavat tegevust. Kuni see kujuneb automaatseks. Phimtteliselt samal kombel toimub ka halbade harjumuste vljajuurimine. Vltides korduvalt mingi kivinenud teguviisi sooritamist vi igemini sooritades palju kordi ebasoovitavale vastupidist" tegu, vibki teatud aja jooksul halva harjumuse mber kujundada. Tuleb tunnistada, et just James on mees, kes nii selle kui ka suure hulga teisi argipshholoogia olulisi asju on esimesena selgelt lahti mtestanud.

Tunded
Tuntud Jamesi-Lange teooria jrgi tekivad emotsioonid nii, et kigepealt me reageerime instinktiivselt fsioloogiliselt mingile olukorrale ja alles seejrel sildistame oma tekkinud fsioloogilise reaktsiooni kindla emotsioonina, elades seda vastavalt ka lbi. Piltlikult eldes oleme trges, sest
kortsutame kulmu, rmus, sest naerame, ja kurb, kuna valame pisaraid.
Ehkki see lihtsustav teooria sai mni aeg prast ldtuntuks saamist terava
kriitika osaliseks (Cannon, 1927 jt), oli Jamesi-Lange kontseptsioonil oluline roll emotsioonide tnapevaste seletusteni judmisel. Sada aastat enne
emotsionaalse intelligentsi praegu laialt reklaamitud petust jagas James
ksikasjalikke nuandeid, kuidas tundeeluga paremini kohaneda. Ta soovitab emotsioonidele mitte liialdast thelepanu prata. Kui me laseme tunnetel tulla ja minna, mistes, et need on vaid meie fsioloogilise hetkeseisundi
avaldused, siis oleme vimelised nendega ka toime tulema. Nagu A.
Schopenhauer ja teised filosoofid, soovitab ka James tundeelus silitada
harmoonia, hoiduda mis tahes tasakaalust vlja viivatest liialdustest. Kui
kiindumus on iseenesest igati positiivne, siis lemrane andumus viib sltuvuse ja fanatismini. Terve kriitilisus vi vike annus irooniat lisab inimesele isikupra ja teeb ta koloriitsemaks; kritikaanlus vib aga viia paranoiani ning pilkav naer ei sobi kuidagi kokku religioossete elamustega. Samas
on vaimse tervise tagamiseks vga thtis, et me ei hoiaks oma tundeid - nii
steenilisi kui ka asteenilisi emotsioone - tagasi.
Erilise vrtusega on intensiivsed lbielamused. Just nende varal vib
vlja juurida oma halbu harjumusi. Tugevad tunded avardavad meie arusaamist maailmast ja iseendast, tunnetel on keskne osa usuelus ja loovts.
Innustunud katsetaja ja teadmishimulise inimesena proovis James lbi nii
narkootikumide, alkoholi kui ka meediumide mju oma emotsionaalsele
seisundile. Erilise emotsionaalse kogemuse sai ta oma elu kriisiperioodidel,
niteks raskeid haigusi pdedes. Elukriisid sunnivad inimese eksistentsi sgavamalt tunnetama, mtlema transtsendentaalsele. Lisagem, et Jamesi hiljuti ajakirjas Pikesetuul lhendatult eesti keeles llitatud religioonipshholoogia klassikaks saanud teos Usulise kogemuse paljunolisus" valmis
Ameerika pshholoogil raske infarkti jrgsel ajal, mil ta mnda aega viibis
elu ja surma vahel.

Terve mistus
James peab elu keerukates olukordades orienteerumisel kige usaldusvrsemaks inimeste tervet mistust, aga ka rksat optimismi, mis ldjuhul

tagab mrksa suurema edu vljavaate kui snge pessimism. Jamesi igapevaelu tarkust vrtustav petus tundub thendusrikas eriti tnapeval, mil
enamik pshholooge eelistab elu telisust mtestada ennemini eri teooriate
kui omaenda intuitiivse kogemuse kaudu. Meie postmodernse ajastu orienteerivate phipetuste peaaegu tielik puudumine, mis tahes tdemiste relatiivsus ning teadmiste aina suurenev fragmentaarsus lausa sunnivad elulistele ksimustele vastust otsima iseendas. James viks siin olla suureprane
teejuht.

Pragmatism
Jamesi jrgi pole mtet aega raisata sraste ksimustega tegelemisele,
mis on printsiibis lahendamatud, mille lahendamine ei anna reaalset kasu
vi mille lahendite igsust pole vimalik kontrollida. Seda laadi mistatuste
hulka kuuluvad elu sgavam thendus, absoluut, rgmateeria eksistents vi
puudumine, teispoolse elu vimalikkus, jumala olemasolu, aga ka paljude
teooriate, kontseptsioonide, arusaamade tesus" teiste vistlevate vaadetega vrreldes. Religioosse relativismi vaimus on lahti seletatud ka Jamesi
juba viidatud usulise kogemuse paljunolisus. James on seisukohal, et usk
on mttekas ja ratsionaalne, kui see annab inimesele elamisjulgust ja teeb ta
nnelikumaks. Kitsarinnalisusele, kapseldumisele, pessimismile ja fanatismile viiv usutunnistus on aga irratsionaalne ja kahjustab isiksust. Tema lhenemist seirates viksime ligikaudu sama elda tnapeval ldlevinud astroloogiausu kohta. Kui thetarkadest prohvetite katastroofide ja maailmalpu ennustusi vetakse usaldusvrse te phe, on astroloogiaga tegelemine
tobe. Ent sel mral kui snnihoroskoopide, majade, astsendentide thelepanelik uurimine avardab kellegi inimesetundmist, on astroloogia mttekas.
Kirjeldades pragmatismi, vttis James kasutusele itaalia petlase G.
Papini metafoori. Kujutleme hoonet, mille paljude ruumide uksed avanevad
hte koridori. hes toas kirjutab keegi ateistlikku teost, teises palub keegi
plvitades jumalat, kolmandas uurib keemik ainete omadusi, neljandas nuputab metafsik maailma seletava ssteemi kallal, viiendas viibib aga
mees, kes testab kigi metafsiliste petuste jaburust. Koridor on maja
kigi asukate pralt - tegelikult ei pse htegi tuppa ega sealt vlja ilma
koridorita. Pragmatism ongi nagu avar koridor: selle keskne eesmrk on
suunata inimesed abstraktsetelt kategooriatelt, absoluutsetelt printsiipidelt
ja paratamatusena vetud olukordade kirjeldamistelt elulisematele ettevtmistele, tulemuste ja tagajrgede, konsekventside ja faktidega tegelemise
poole. Lpuks jb igahe enda otsustada, kas eelistatakse olla radikaal vi
liberaal, idealist vi materialist, reduktsionist vi pluralist. Pragmatism

peab dogmasid, teooriaid ja tdemusi ksnes hpoteesideks, mille tegelik

vrtus ilmneb nende praktilisel rakendamisel. Pdmata ise mingit erilist
tde (nt isiksuse struktuuri kohta) kuulutada, lepib pragmatism sellega, et
seletab, mtestab ja tarbe korral lihtsustab olemasolevaid mttekonstruktsioone, pdes neis avastada praktilise vrtuse. he vi teise petuse
eelistamine jb, nagu eldud, igahe enda otsustada.
Phimisted
Materiaalne mina (ise), sotsiaalne mina, vaimne mina, vahetu teadmine
{knowledge of acquaintance), teadmine millestki {knowledge aboui), teadvuse vool, harjumused, pragmatism.

W James: Usulise kogemuse paljunolisus

(Ajakirjast Pikesetuul, 3, 2002)
Usu ja mitteusu vahel puudub terav piir. Usul puudub hene mratlus
- see on kollektiivne sna. See ei johtu ainult usulisest sltuvusest vi hirmust, seksuaalsusest, lpmatusetundest jms. Tegu on vga erinevate tunnetega, mis kik on - antud juhul - seotud usuga. Niteks usuline armastus on
inimese loomulik armastusetunne, mille objekt kuulub lihtsalt usuvalda.
Religioosne hurm on orgaaniliselt sama meeleliigutus, mida tunneme metsas pikeseloojangu aegu vi rnnates mestikuorus. Nii nagu ei paista
olemas olevat mingit usulist algtunnet, vaid on ldine tunnetevaramu, mida
kasutavad ra usulised objektid, nii vib ka tdeda, et ei ole mingit erilist,
olemuselt usulist objekti vi olemuslikult usulist tegevust."
hel pool on institutsionaliseerunud usk ja teisal isiklik usk. Vhemasti
hes punktis tundub isiklik usk olevat lhemal asja tuumale kui teoloogia
vi kiriklikkus. Kui kirikud - kord alustanud - jtkavad traditsiooni najal,
siis nende rajajad said oma ve vahetust htsusest jumalaga. Mitte ainult
Kristus, Buddha ja Muhamed, vaid ka kristlike usulahkude rajajad on olnud
selles seisundis. Usu all mtleme siin siis inimeste isiklikke tundeid, tegusid ja kogemusi, kui nad tunnetavad htsust millegagi, mida nad kogevad
jumalusena"
Transtsendentaalse idealismi rajaja Emerson, kes tleb kike saavat
oma alguse Suurest Vaimust, mida kutsutakse eri nimedega, kirjutab asjast
nii: Selle seadmuse taipamine ratab meeles tunde, mida nimetatakse usuliseks tundeks ja mis on meie krgeim nn. Imeline on selle hurm ja meelevald. See on mestikuhk. See on maailma tervendav palsam. See lendab
taevad ja med. See on thtede vaikne laul. See on inimese ndsus. See vabastab ta piiratusest. Nagu ta tleb, nii ka snnib. Kui armastus hutab teda,

kui ta valib hvelised ja suured teod lalt innustatuna, siis krgeima tarkuse
sgavad helid lbistavad tema hinge. Siis ta saab palveleda ja tema
palvelemine avardab teda, sest ta mitte kunagi enam ei saa jtta seda tunnet.
Kik selle tunde ilmingud on phad ja psivad samavrd, kui nad on puhtad. Nad mjutavad meid rohkem kui miski muu loodu. Muistsete aegade
vljendused, mis hingavad seda jumalakartlikkust, on tnagi vrsked ja lhnavad. Ja Jeesuse ainulaadne mju inimloomusele, Tema, kelle nimi pole
mitte ainult kirjutatud, vaid ka sgavalt uuristatud maailma ajalukku, on
tendiks selle vaimustuse hellast sisemisest vest."
ks sellise rmu-usu vljapaistvamaid esindajaid on olnud kirjanik
Walt Whitman, kellest eldakse, et ta tenoliselt mitte kunagi polnud vihane ega paistnud mitte kunagi tundvat hirmu" - kelle teostest puudub tielikult masendav aines. Ta kirjutas vaid avardavaid-lendavaid asju - nii et
igaks vis neid kogeda iseendas. Seetttu peavad paljud teda igavese loomuliku usu taaselustajaks. Ta on nakatanud neid ligimesearmastuse ja olemasolu rmuga. On loodud hinguid tema kultuseks ja antud vlja ajakirju
tema petuse levitamiseks ning isegi piiride tmbamiseks ige ja vale petuse vahele. Mned on kirjutanud tema laadis vaimulikke laule. Ja on teda
ka vrreldud kristluse rajajaga, kusjuures see vrdlus pole olnud viimasele
kasuks. Temast rgitakse sageli kui paganast. Selle snaga peetakse kaasajal silmas loomulikku-loomalikku inimest, kellel puudub patutunnetus;
teinekord ka kreeklast ja roomlast ja neile omast usutunnetust. Ent kumbki
neist mratlustest ei sobi Whitmani puhul. Ta on rohkemat kui see loomulik inimene, kes ei ole veel maitsnud hea ja kurja tundmise puust. Ta on piisavalt teadvel patust, kiitlemaks olevat selle suhtes kskikne, ta on teadlikult uhke selle le, et tal pole ahistavaid kiusatusi ja vastuolusid.
Usuelu juurde kuulub usk nhtamatu korra olemasollu ja pd viia oma
elu koosklla selle krgema korraga. Selline usk ja selline kohandumine on
hinge religioossed hoiakud. Kristliku usu kogu vgi tugineb puhtale ideele
(vhesed on saanud otsese ngemuse Lunastajast), millel puudub otsene
seos millegi varasemaga inimese kogemuses. Kikide usundite mstikud
vidavadki, et kindlapiiriliste meelepiltide puudumine on palve ja usutdede sgava kaemise vltimatu eeldus. Snadega nagu hing", J u m a l " , surematus" vljendatav ei ole meeleliselt aistitav. Seega pole neil teoreetiliselt
mingit thendust. Ent - ime kll - praktilise elu seisukohalt on neil kindel
thendus. Me vime toimida, otsekui jumal oleks olemas, me vime tunda
end otsekui vabaks, me vime kavandada oma elu, otsekui oleksime surematud jne - j a me mrkame, et see muudab meie moraalse elu hoopis teiseks.

Kokkuvtvat
Loodetavasti nitas pgus tutvus W Jamesi petusega, et tnapevane
pshholoogia ei alga kaugeltki mitte Freudist, nagu paljud nikse arvavat.
The principles of psychology" ji pikaks ajaks iga endast lugupidava
pshholoogi philiseks teejuhiks inimpshika saladuste lahtiseletamisel.
Jamesi pragmaatiline tervemistuslik arusaam inimpshikast viks tnapevalgi olla alternatiiviks kikvimalikest teooriatest lekllastunud isiksuse ja iseloomu ksitlustele. Jamesi mistmiseks tuleks arvestada, et ta
pras palju enam thelepanu oma mttearenduste selgusele, tpsusele ja
rakenduslikkusele kui omaenda tervikliku lpetatud teadusliku petuse vljattamisele. Tema thelepanekud ja eluterved soovitused thelepanu, mlu, tahteju, harjumuste, vilumuste, mtlemise, intuitsiooni, aga ka palvuse,
meditatsiooni ja usuliste tippelamuste vallas vrivad ilma neid siduva range teooriatagi, vi just tnu range teooria puudumisele, jtkuvat arvestamist.

Sigmund Freudi pshhoanals

Sigmund Freud sndis 1856. aastal hes
Moraavia (praeguse Tehhi) vikeklas juudi
kaupmehe paljulapselises peres. Kui Sigmund sai
neljaseks, kolis Freudide pere Viini. Sigmundil
ilmnesid juba algklassides erakordsed vaimsed
vimed. 1873. aastal astus ta Viini likooli, kus
vitles end 1881. aastal meditsiinidoktoriks. Mne
aasta prast abiellus ta Martha Bernaysiga, kellega
tal oli kuus last. Aastail 1902-1938 ttas Freud Viini likoolis professorina ning emigreerus seejrel Londonisse, kus ta aasta prast suri. Freudi
sndmusrohke ja pikk elu on tihedalt seotud tema petusega, kuid selles
raamatus piirdume lhikese kokkuvtuga, kuivrd pshhoanalsi looja
elukigust on palju pikemalt kirjutatud tema eesti keeles ilmunud tlkeraamatute saatesnades (nt J. Alliku pikem saatesna raamatus Inimhinge
anatoomia").
Teoseid
Zur Psychopathologie des Alltagslebens" (1901), Vorlesungen zur
Einfhrung in die Psychoanalyse" (1917), Gesammelte Werke" (Bd 1-18,
1966-1969), Ahistus kultuuris. Sealpool mnuprintsiipi" (2000), Inimhinge anatoomia" (1999), Argielu pshhopatoloogia: pshika teadvustamata riukad: unustamisest, keelevratustest, ebausust ja eksitustest"
(2001).

Pshhoanalsi paradigmast
Pshhoanals ktkeb endas mitu thendusvastet. See on Freudi arendatud isiksuse petus, aga samas ka pshiliste hirete seletamise teooria,
hingeravi meetod, indiviidi teadvustamata mtete ja tunnete uurimise tehnika, hiskonna ja kultuurinhtuste mtestamise meetod, XX sajandi pshholoogia ks mjusamaid voole ja lppude lpuks inimpshika paljude eri
avaldumisvormide tlgendamise spetsiifiline paradigma. Thendusrikas on
see, et pshhoanalsi printsiipidest ja phiideedest kantud rmiselt lai
kirjandus toetub tegelikult suhteliselt piiratud arvule phimisteile ja postulaatidele.

Isiksuse topograafiline mudel

Freudi jrgi saame pshikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus (pshika teadvustamatu sfr). Teadvus hlmab endasse
kik selle, mille tajumist, mletamist, tundmist, kujutlemist ja mtlemist me
endale teadvustame. Niteks kui me mtleme, mis viks thendada miste
oidipaalne", meenutame linud suve sndmusi vi pame ette kujutada
elu Maal neljasaja aasta prast, on meil iga kord tegemist pshika teadvustatud protsessidega. Freud toonitas, et vaid murdosa kigest sellest, mida
me mletame, tunneme vi sisimas tdeme (mtleme), muutub teadvustatuks. Inimese sisemine hoiak (nt uudishimu vi huvipuudus) ja vliskeskkonna tingimused phjustavad suure osa tunnetussfri judva materjali
suunamise eel- vi alateadvusse. Eelteadvuses on kik see talletatud kogemus, mida me parasjagu kll ei teadvusta, ent mis vib iseeneslikult
teadvusse juda vi mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Niteks vime mlulaekais sorides leida mingi huvipakkuva nime,
miste vi daatumi, meenutada, milline tunne meid valdas prast keskkooli
viimast eksamit vi esimest korda lennukiga sites. Teinekord meenub meile spontaanselt mingi ngu, vrss vi viisijupp. Eelteadvusse pseb ka nn
vabade assotsiatsioonide tehnikaga, kui katseisik reageerib teatud stiimulsnale (nt snad tume" vi kodu") spetsiifilise kujundi vi mistega. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel.
Kige sgavam ja thtsam inimmeele (mistuse) valdkond on alateadvus (tpsem, ehkki keeleliselt kohmakam oleks Unbevusstsein tlkida ebavi mitteteadvuseks). See sisaldab endas ohtrasti inimese kitumise motivatsioonis thtsust omandavat materjali:

primitiivsed tungid,
(varjatud) tunded, positiivsed vi negatiivsed suhtumised,
mlestused,
kompleksid,
ihad ja kired,
lbitud traumade ja kriiside jljed jne.

Freudi petuse jrgi pole alateadvus kaugeltki mitte ksnes metafoor

vi hpoteetiline abstraktsioon, vaid tiesti konkreetne ja inimpshikas
esmathtis reaalsus. (Nagu teisi pshika osi, pole siiski ka seda vimalik
lokaliseerida nt kindlasse aju piirkonda.) Alateadvuses on ohtrasti srast
mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest
krvaldatud, alla surutud. Seeprast viks alateadvust vrrelda hmara
keldriga, kuhu on sattunud kik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovi-

tavaks. Freudist lhtudes ei lase teadvus endasse tungida (teadvustada) paljusid kultuuris, tsivilisatsioonis taunitud tunge, tendentse ja tundeid, eriti
paljutki sellest, mis on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Srase materjali niteks on varase lapseea seksuaalne huvi vastassoost vanema (poisil
nt ema) vastu, allasurutud vaen oma vanemate vastu, eriti aga Oidipuse
kompleks (lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse) ja Elektra kompleks (ttre seksuaalne huvi isa vastu), aga ka lapseea traumaatilised leelamised (nt koduvgivald) jpm. Pshhoanalsi
esindajate jrgi mrab alateadvusse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi
igapevaelus kitub. Mis aga eriti thtis: alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimtestamine osutub viljakaks meetodiks inimkitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Freud oli
sgavasti veendunud selles, et alateadvuses ktketut mitte lihtsalt ei teadvustata, vaid et teadvus t r g u b vaistlikult" teadvustamatut tunnistamast. Eredalt on seda nhtust kujutatud mitmes filmis (Psycho" jt). Pshhoanalsi ks keskseid postulaate on tdemus, et ehkki alateadvuse sisu ei
ole teadvusele otse juurdepsetav - seda ei saa tahteaktiga endale teadvustada - , muutub see osaliselt mistetavaks oma smboolse vljendumise
kaudu niteks unenos, mngus, fantaasias ja kunstiloomes. Toogem nide
sensitiivsustreeningult. Enamasti on rhmaliikmeil raske teiste kohta selgelt
oma arvamust snades vljendada (oma ambivalentseid vi vlja kujunemata tundeid teadvustada). Ent kui oma ootus, arvamus vi hinnang palutakse vljendada mingi smboolse teoga, saavad kik selle lesandega hakkama. Treeningukaaslastele vidakse ulatada mni smboolne ese, neile
vidakse anda mingi hdnimi, elda, mis vrv vi meloodia kellegagi assotsieerub jne.
Freudist alguse saanud pshika jaotamine teadvuseks-alateadvuseks
on XX sajandil leidnud erakordselt palju jrgimist kujutavas kunstis (Dali
maalid), teatris (Tennesse Williamsi nidendid), pshhoteraapias (analtilise teraapia eri modifikatsioonid) ja kmnete ning sadade vljapaistvate
pshholoogide tdes.

Isiksuse kolmikjaotus
1920. aastail arendas Freud oma alateadvuse petusest talle maailmakuulsuse toonud kontseptsiooni inimese kolmest strukturaalsest elemendist:
id (saksa es ehk tema), ego (sks Ich - mina) ja superego (sks ber-Ich limina). Ehkki Freud ise eelistas neid kolme elementi vtta pigem protsessuaalsena kui kujuteldavas ruumis lokaliseeritavana, vtavad paljud tema
petusega tutvujad neid pshika osiseid otsekui kindlaid substraate.

Id
Id (tema) on isiksuse primitiivne, instinktiivne, snniprane osa, mis
funktsioneerib tielikul alateadvuse tasandil ning on seotud sraste inimese rgtungidega nagu toidu-, une-, roojamis- ja koitustarve, mis tagavad
meie organismi energeetilise varustatuse. Id pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele. Id on midagi bioloogilist, tumedat, kaootilist, mis ei tunne seadusi ega allu ettekirjutustele. Pshika kige rgsema osana on id vaba mis tahes (teadvuse) piiranguist ja silitab Freudi meelest oma keskse thenduse inimesele kogu tema elu jooksul. TioPile on omane bioloogiliste stiimulite (eriti seksuaaliha ja agressiivsuse) phjustatud energiakuhjumise kiire mahalaadimine ehk pingest vabanedes heaolu- ja mnuseisundi saavutamine. Kui bioloogilise tekketaustaga
tungid (seksuaalsus ja agressiivsus) ei leia rahuldust, toob see kaasa sisepinge ja takistuse isiksuse funktsioneerimisel. Id juhindub oma tegutsemises mnuprintsiibist, mis Freudi jrgi thendab ennekike seda, et tekkivale
pingele ptakse vimalikult kiiresti leida lahendus (pinge vallandamine) ja
et lbu ning naudingut maksimeerides ptakse igasugust pshilist ebamugavustunnet vltida. Eheda icTi musternidiseks viks olla vene muinasjuttude Ivan Duratokk, kes ei viitsinud ahjult allagi tulla. Mnuprintsiipi
realiseerides toimib id nagu tormakas vikelaps: impulsiivselt, jrelemtlematult ja pahatihti tiesti irratsionaalselt. Id on ka nartsissismi ehk neurootilise eneseimetlemise ja oma isiku ohjeldamatu lethtsustamise allikas.
Tundmata revust ja hirmu, hvardab talitsematu id kujuneda isiksusele,
laiemalt aga kogu hiskonnale ohtlikuks. (Seda on smboolselt suure kunstilise juga kujutanud H. Melville romaanis Moby Dick ehk Valge Vaal")
Freud ise ja tema arvukad tlgendajad on otsinud
iie smboolset vljendust. IcTi on vrreldud perutava tkuga, keda talitseb ratsanik-ego, aga
ka kikvimsa pimeda kuningaga, kellel on kll mratu vim, ent kes peab
kik oma soovid teostama alamate kaudu. Sageli vrreldakse teda energia
ja elujudu andvate rgtungide reservuaarina. Id on vaadeldav organismi
somaatiliste ja pshiliste protsesside vahendajana.
Freudi jrgi vabastab id organismi tekkinud pingeist kahel viisil: (a)
stiimulile automaatselt jrgnenud refleksiivsete toimingute kaudu (nt rritusele jrgnev khatamine vi kohanemisliigutus) vi (b) algeliste protsesside
kaudu, milles keskne on soovituga seotu kujutlemine. Niteks kui nljane
imik tahab sa, tekib tema teadvuses emarinna vi lutipudeli kujutlus.
Freudi jrgi on kirjeldatud esmased protsessid aloogilised, irratsionaalsed ja
talitsematu kujutlusjuga, nnda et piir telise ja nilise, oma mina ja mittemina vahel kipub hmastuma. Kirjeldatavate primitiivsete protsesside

pahupooleks on see, et need phjustavad soovitu ja kujutletava vtmist tegelikkuse phe ja kahandavad elus toimetuleku vimet. Stute unengude
krval phjustavad primitiivsed protsessid Freudi jrgi ka hallutsinatsioone
ja pshhoose.

Ego
Ego ehk mina (sisult tpsem vaste, kuna siin puudub vihje isekusele e
egoismile) on id ist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse
osa. Ego areneb inimeses sedamda, kuidas vikelaps hakkab eristama
oma individuaalsust ning idi tungivaid ja korduvaid nudeid piirama. Ego
saab id i\t tarviliku energia, kusjuures tema heks funktsiooniks on otsekui
koor puud idi keskkonna eest kaitsta. Ego lesanne on tagada isiksuse ja
tema pshika elusolek, turvalisus ja tervis. Ego talitseb tunge, ohjab ja
suunab impulsiivset tegutsemist ning samas mtestab ja tlgendab keskkonda nnda, et inimesel oleks sellega vimalik kohaneda. Ego suunab indiviidi eelistama vliskeskkonnaga paremale kohanemisele viivat tegutsemist ning vltima olukordi ja tegusid, mis kahandavad inimese turvalisust ja
kohanemist. Ego selekteerib idi tungid ja tarbed srasteks, millega tuleb
kohe vi edaspidi arvestada, ning sellisteks, mida tuleb eirata. Kui id smboliseerib ihasid ja kirgi, siis reaalsusprintsiibist lhtuv ego smboliseerib
tervet mistust, mis pab silitada isiksuse terviklikkuse. Ego pab leida
kompromissi mnutunnet andva kohese pingelangetamise tungi ning organismi tulevaste sihtide ja kestvate lesannete vahel; millegi nautlema lubamisel arvestab ta ka vimalike kannatustega, pdes neid vltida. Seega
ego tkestab, vaigistab, piirab ja kanaliseerib idi energeetilisi tunge, tehes
need indiviidile ja sootsiumile vastuvetavaks. Niteks ei luba tsiviliseeritud inimene endale seksuaalsete himude ja agressiivsete tendentside (kkviha kellegi vastu) kohest talitsemata rahuldamist.

Superego
Isiksuse kolmas komponent superego areneb lapsel egost sedamda,
kuidas ta lvib vanemate jt tisealistega. Superego ktkeb endas arusaamise
heast ja halvast, igest ja vrast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik.
Superego on sageli vrreldud kohtuniku, kombluspolitsei vi tsensoriga,
kes seab moraalinormid ja kitumisstandardid, jrgib valvsalt nende titmist
ning rakendab tarbe korral karistusi. Freudi petuse jrgi pole kahtlustki, et
narkomaanidel ja mngusltlastel on nrk superego. Algul peegeldab superego philiselt vaid vanemlikke ootusi, kuidas laps peaks korralikult ki-

tuma. Vltimaks trelemist ja karistamist, peab laps hoiduma leannetustest. Superego areneb lapsel ka koolis ja hiljem tiskasvanunagi ning seda
vib mratleda kollektiivse sdametunnistuse peegeldumisena individuaalses teadvuses.
Superegos vib eristada kaht alassteemi: sdametunnistust ja egoideaali (tpsemini: minaideaali). Sme kasvab sedamda, kuidas lapses
arenevad kriitilise enesehinnangu vime, moraalsetest keeldudest arusaamine ja stunne. Minaideaal on aga superego positiivne klg, midagi, millele lhenemine valmistab meelehead, tstab eneseusku. See areneb vanemliku tunnustuse alusel ja mrgib lapse vimet ise seada endale teatud sihte
ja standardeid. Superego peetakse tielikult vljaarenenuks prast seda, kui
vanemlikku kontrolli on asendanud enesekontroll. Taotledes tiust mtetes,
snades ja tegudes, pab superego talitseda id\ kiki tunge, mis lhevad
vastuollu moraali ja sobivaks peetava kitumise standarditega.

Tungid
Freudi jigalt reduktsionistliku teooria jrgi on inimese aktiivsuse
(mtted, tunded, mlu, fantaasia) aluseks tema rgsed tungid. Tungid
(Trieb) vivad kitumist kujundada otse, aga ka varjatult. Inimesed kituvad neile iseloomulikul viisil seetttu, et neid motiveerib alateadlik pingesolek ning nende tegude philine otstarve on seda pingeseisundit vhendada.
Tsiteerigem siinkohal Freudi.
Idi vajaduste tttu tekkinud pingete taga olevaid judusid nimetatakse
tungideks. Nad vljendavad vaimuelule esitatud kehalisi nudeid. Kuigi
nad on kigi tegevuste peaphjuseks, on nad oma olemuselt konservatiivsed. Mis tahes seisund, mille elusolend on saavutanud, kutsub esile vajaduse see seisund taastada niipea, kui see on taganenud. Vimalik on eristada
mramatul hulgal tunge ja tegelikkuses nii ka tehakse. Tekib ksimus, kas
oleks ehk vimalik tuletada kik need tungid vahest phitungidest. Uuringu
kigus oleme judnud jreldusele, et tungid vivad oma eesmrki (nihke
kaudu) muuta ja ka ksteist asendada, mil he tungi energia kandub teisele
le. Prast pikki khklusi otsustasime tunnistada vaid kahe phitungi olemasolu. Tung erineb stiimulist selle poolest, et ta tekib kehasisese stimulatsiooni tulemusena ja toimib muutumatu juna, mille eest ei ole subjektil
vimalik pgeneda nagu vliste stiimulite eest." (Freud 2003, lk 123-124)
Igal tungil on neli karakteristikut: allikas, eesmrk, objekt ja stiimul.
Tungi allikas on organismi erutus- vi pingeseisund vi inimese (rahuldamist ootav) tarve. Tungi sihiks on rahuldamata tarbest tingitud rrituse krvaldamine vi leevendamine. Selle eesmrgi saavutamisel naudib inimene

mingi aja heaolutunnet. Mnutunde optimeerimiseks tuleks rahuldamata

tungist tingitud hiritus hoida minimaalsel tasandil. Tungi objekt on keegi
teine isik vi mis tahes keskkonna ese vi ka inimese organismi enda kehaosa, mis vimaldab tungi rahuldada. ks ja seesama objekt vib rahuldada
mitut tarvet ning vastupidi, ht tungi vib rahuldada mitme objekti kaudu.
Mida arenenum isik, seda paremini suudab ta olukorra eriprale vastavalt
varieerida oma tarbe rahuldamisele viivat tegutsemist.
Kesksed tungid on libiido, mis leiab vljenduse seksuaalses kitumises,
aga ka loomises, ning surmatung Thanatos (kr surmajumala jrgi), mis vljendub purustamises, destruktiivses tegevuses. Freudi jrgi annab nii seksuaalsus kui ka hvitamiskire rahuldamine mnutunde ehk rahulduse.
Freudismi jrgi vib mis tahes kitumisakti kirjeldada tema objektiga
seotuse ehk hivangu {katkeksis) jrgi, teiselt poolt aga selle alusel, mis
tungi rahuldamist takistab (antikatheksis). Kitumise motivatsiooni mistmiseks tuleks seega uurida, kuidas teatud objekti hivang on suhtetoimes
selle saavutamise takistustega.
Stiimul on kindel hulk energiat vi survet, mis lheb tarvis tungi rahuldamiseks. Sellest annab tunnistust niteks see, kui palju takistusi on inimesel soovitud sihi saavutamiseks vaja letada. Inimese tegelikus motivatsioonis on thtis vime objektihivanguid varieerida - spetsiifiliste tungide
rahuldamist modifitseerida ja mber suunata. Just selles seisneb kultuurse,
tsiviliseeritud inimese erinevus primitiivseist olendeist. Siinkohal tuleks
mainida pshhoanalsi kultuuriksitluse ht keskset mistet - sublimatsiooni. Freud kirjutas: Vaatluse tulemused on nidanud, et tung vib lbi
teha jrgmised muutused: pahupidipramise, subjektile mberprdumise,
vljatrjumise ja sublimatsiooni." (Freud 2003, lk 124). Freudi jrgi vlgneb kik aastatuhandete jooksul inimktega loodu - kirjandus, teadus,
kunst, kombepetus, mood jpm - oma tekke sublimatsioonile ehk inimeste
vimele peenendada oma rgsed tungid hiskonnas vastuvetavaks ja leida
oma tungidele sootsiumis vastuvetavad objektid. Ennekike thendab see
toore agressiivsuse ja primitiivse seksuaalsuse mberkujundamist sotsiaalselt vastuvetavaks. Srase mehhanismi toimega seletab Freud ka keerukate poliitiliste, majanduslike vi religioossete institutsioonide teket.

revus
Ttamine arstina kujundas Freudis arvamuse, et neuroosismptomitega patsientide hdad algavad sellest, et nad ei oska adekvaatselt oma libiidot realiseerida. Edasi tekkis tal arvamus, et revus ja sellega seotud hirm
on tingitud libiido blokeerimisest. Alles hulga aastaid hiljem judis ta ra-

tundmisele, et revus on ego funktsioon, mis teavitab inimest teda hvardavast ohust. revuse alged viivad vastsndinuikka, kui imik ei suuda teda
rritavate asjadega iseseisvalt toime tulla. Suutmata end ja keskkonda kontrollida, valdab vastsndinut ebamrane hirmutunne. Hirmu lisavad ka
emast eraldatus, pimedus, vraste inimeste ngemine ema asemel jt tegurid. Pshhoanalsis tehakse vahet kolme liiki revuse vahel.
Realistlik revus phineb tegelike ohtlike olukordade adekvaatsel hindamisel, mis viib ohuolukorraga paremat toimetulekut vimaldava aktiivsuseni. revus tekib phimtteliselt igas olukorras, kus fsiline vi pshiline oht on nnda suur, et seda ei saa eirata, vltida vi sellega toime tulla.
revust phjustavatest sndmustest on sagedasemad jrgmised:
soovitud objekti kaotamine (nt laps ei leia rahvasummas ema les),
armastuse (armastatu) kaotamine,
omaenda individuaalsuse kaotamine (siia alla on arvatud ka kastratsioonihirm vi oma no kaotamine hbisse sattumisel),
eneseaustuse kaotamine (nt kui superego hindab ego kitumist hbivrseks).
Moraalne revus kujuneb olukorras, kus id pab realiseerida enda
ebaklbelisi tendentse vi tunge ja kui superego vastab sellele s- vi hbitundega. Superegost saab alguse ka hirm selle ees, et nurjatute tegude vi
raisatud aastate eest tuleb kunagi vastust anda.
Neurootiline revus tekib kartusest, et icTi taunitud tungid ja impulsid
saavad teadlikuks (ego osaks). Sel korral tekib inimesel arusaam, et tema
ego on vimetu kontrollima instinkte, eriti seksuaalsuse ja agressiivsusega
seotud tunge. Seda laadi hirm ja revus kujunevad vrale kitumisele jrgnenud karistamise kogemustest. Algul on karistamishirm loomult realistlik
revus, neurootiliseks kujuneb see aga sedamda, kuidas ego kardab, et tal
ei nnestu oma rgseid keelatud tendentse tkestada. Lisagem, et neurootiline revus on ohtlik ja kahjustab tervist just oma mratlematuse tttu:
konfliktid surutakse alla, probleemid jvad hguseks ning indiviid ei anna
endale aru, mida ta tegelikult kardab.
revusele vib reageerida kahte moodi: (a) situatsiooni realistliku hindamise ja sellega kohanemise meetmete kavandamisega; (b) enesepetmisega: raske vi keeruka olukorra enda jaoks moonutamise vi selle tsiduse
eitamisega.

Kaitsemehhanismid
revuse philine pshhodnaamiline funktsioon on aidata inimesel
vltida keelatud tungide teadvusse judmist. Selleks rakendatakse mitmesuguseid pshilise kaitse vtteid, mida Freud mratles ego kaitsemehhanismidena. Ego kaitsemehhanismide phiolemus seisneb selles, et need ei
lase inimesel teadvustada (tunnistada) oma sotsiaalselt taunitud ning superego poolt keelatud tendentse ja tunge: toorest agressiivsust, seksuaaliha,
vaenutundmist kellegi vi millegi vastu jne. Freudi jrgi reageerib ego id*\
keelatud rgtungide jt tabueeritud tendentside esiletuleku ohule kaheti: a)
icT\ impulsside ps egosse tkestatakse: oma tendentse eitatakse, need salatakse maha; b) esmaseid impulsse moonutatakse sel mral, et nende tegelik intensiivsus nib palju nrgem vi nende potentsiaalne ohtlikkus saab
redutseeritud.

S. Freud koos ttar Annaga, kellest sai tema kaitsemehhanismide andekas

klassifitseerija
Freud oli seisukohal, et kik kaitsemehhanismid llituvad kiku iseeneslikult ja need toimivad, ilma et neid teadvustataks. Tegelikult vib enda
kaitsekitumise eri viise vhemalt post factum kindlasti tunnistada. Ego
kaitsemehhanismid moonutavad, eitavad vi vassivad telisust, et nidata
revuse phjust (taunitud tungid ja konfliktid) vhem ohtlikuna. Sellega
kujutavad nad endast suurt enesepettuse allikat. Kirjeldagem jrgnevalt
mningaid tuntumaid egokaitse vtteid.
Repressioon ehk vljatrjumine {Verdrnkung) on soovimatu materjali
trjumine alateadvusse. See tekib siis, kui revuse tekke ohtu hinnatakse
oodatud naudingust suuremaks, mispeale teadvusest trjutakse keelatud

tungidega seotud soovid, mlestused, tunded, mtted ja kujutlused. Repressioon on esmane ja kige lihtsam ning keprasem kaitsevte just seelbi,
et see nib tagavat kige kiirema ja kindlama revuse objekti teadvusest
taandamise. rritav asi otsekui unustatakse ra. Niteid igapevaelust: inimesed lasevad meelest minna ebameeldival, tudengid unustavad ra eksamiajad, paljud korteriomanikud unustavad ktte- ja elektriarve igel ajal
maksmata jne. Vgistatud naised ja perevgivalla ohvriks langenud lapsed
on tihti vimetud traumeerivaid sndmusi meenutama - neil on tekkinud
otsekui mingi mluauk. Trje on kigi kaitsemehhanismide prototp, millele harilikult lisandub veel mingi teine kaitsemehhanism. Pshhoanals
kui teraapia rajaneb arusaamal, et alateadvusse trjutud materjal (nt mlestus traumast, konflikti lbielamus) ei kao kuskile, vaid ritab uuesti teadvusse tulla (ja suurt revust phjustada). Seetttu on trjet kasutanud inimene sunnitud vaistlikult" olema kogu aeg valvas, et allasurutu ei tuleks
uuesti esile. Valvsusseisund seob sna palju pshilist energiat ning egoaktiivsust, mida muidu viks kasutada mrksa otstarbekohasemalt - ppimiseks, loovtks jne. Olukorda halvendab asjaolu, et neurootik keeldub endale tunnistamast seda, kuivrd ta kasutab tegelikkuse hindamisel trjet ja
moonutab enda jaoks telisust. See toob kaasa suurenenud sisepinge, seletamatu revuse ja pshhosomaatilisi probleeme. Trjutud materjal vib
Freudi jrgi vulpsata hetkeks teadvuse pinnale niteks keelekomistustes,
fantaasiais, naljatlustes, eriti aga unengudes - kiges selles, mida Freud
mratleb argielu pshhopatoloogiana" Trje sage rakendamine on Freudi
jrgi niisiis mis tahes laadi neurootilise kitumise, aga ka pshhoseksuaalsete hirete (rigiidsus, impotentsus) tekitajaks.
Thistamine (Ungeschehenmacheri)
on trjega sarnane reaalselt toimunu eitamine, pd juhtunu olematuks melda. Niteks keeldus suur osa
eestlasi endale tunnistamast, et katastroof parvlaev Estoniaga oli teoks saanud. Sndmus nis liiga kurb ja jube, et seda tunnistada.
Projektsioon on iseenda teadvustamata tungi, soovi, omaduse lekandmine teisele inimesele. Paljudel inimestel on tendents vaenlastele" le
kanda kurjus, kadedus, vimm ja salakavalus.
Regressioon kujuneb olukorras, kus tiskasvanu kitub vikelapse
kombel. See phineb vaistlikul soovil naasta seisundisse, kus puudus isiklik
vastutus ja polnud hirivaid probleeme. Regressiooninhtuseks on nn pitud abitus (M. Seligmani termin) - olukord, kus inimene eelistab jda
saamatu, ebakompetentse tasandile, peljates vastutust ja eneseaktualiseerimist.
Kik neurootilised kaitsemehhanismid hgustavad indiviidi jaoks telisust ja kuhjavad tema alateadvusse trjutud tunge, lahendamata konflikte,

lahtimtestamata olukordi, traumeerivaid kogemusi jne. Samas leidub ka nn

kpseid kaitsevtteid, mis aitavad keerukas vi raskes olukorras realistlikult
orienteeruda ja adekvaatselt kituda. Kpse kaitse kolm tuntuimat vtet on
probleemide lahendamine, huumor ja sublimatsioon. Kirjeldame viimast
lhemalt.
Sublimatsioon on primitiivsete tungide vi tendentside peenendamine
ehk sotsiaalselt sallitud viisil vljendamine. See phineb oma tungi vi
soovi objekti muutmises vi esialgse impulsi varieerimises nnda, et see
oleks inimese superegole vastuvetav. Sublimatsiooni korral ei kannata indiviidi reaalsustaju, inimene ei pa endas midagi toore juga alla suruda,
vaid programmeerib enese leidma sobilikke vahendeid oma soovide smboolseks vi kaudseks realiseerimiseks. Nagu eespool mainitud, annab sublimatsiooniga seletada kmneid eri kultuurivorme. Phjus, miks harrastavad
noormehed nnda meelsasti kikvimalikke spordiliike, tuleneb nende
pust leida oma libiidole (ja vib-olla ka agressioonitungile) sotsiaalselt
sallitav vljendusviis. Libiido teisendamisega seletavad pshhoanaltikud
ka luuletamist (eriti armastusvrsside kirjutamist). Teisest kljest valivat
hambaarstid vi kirurgid ortodokssete freudistide meelest oma elukutse,
eitamaks endas sadistlikku pdu inimestele haiget teha.

Neuroos
Neuroos on EE jrgi negatiivsete emotsioonide kllaste pshiliste
elamuste ehk pshhotraumade tagajrjel tekkinud pshikahaigus, mis
avaldub philiselt tunde- ja tahteelu hlvetena. Ilmnevad litundlikkus, eruruvus, emotsionaalne labiilsus, norutunne, revus, kindlusetus, teotahte
nrgenemine, kergesti vsimine jne. Oluline on rhutada, et erinevalt pshhoosist ei ole neuroosi korral tegelikkuse adekvaatne tunnetamine ja oma
tegevuse juhtimise vime hiritud. Neuroosi tnapevasele tlgendusele
rajas tee S. Freudi petus, milles neuroosi olemus ja teke leiab tlgenduse
ego ja
vahelise opositsiooni vtmes. Siinkohal pole liigne pshhoanalsi klassikut ennast tsiteerida.
Neuroos on ego ja
vahelise konflikti vljendus. Neurootik eemaldub reaalsusest, sest see tundub talle - tervikuna vi osaliselt - talumatu.
Milles seisneb neuroosi olemus? See seisneb asjaolus, et ego, vaimse aparaadi kige organiseeritum osa, mis on tekkinud vlismaailma mjutusel, ei
ole suuteline titma oma vahendaja rolli icTi ja reaalsuse vahel. Sellel nrkushetkel eemaldub ta osaliselt icTi instinktiivsest tegevusest ja kannatab
oma loobumise tagajrgede all, mis avalduvad smptomite ja edutute vastandreaktsioonidena. Neuroosi lesanne on kaitsta ohtlike tajude eest. Ini-

mesed, keda peetakse neurootikuks, jvad oma suhtumises husse lapsemeelseks ega ole revuse iganenud tingimustest vlja kasvanud. Nad kurdavad oma haigust, kasutades seda vimalikult hsti ra, ja kui seda tahetakse neilt ra vtta, siis nad kaitsevad seda nagu emalvi poega, ei ole
mingit mtet neile selleprast etteheiteid teha. Vaimse tervise huvides on
oluline, et superego areneks normaalselt, st et ta ei personifitseeruks. See on
just tpselt see, mida neurootiku puhul ei juhtu. Tema superego kitub egoga nagu range isa lapsega ning tema moraalsus avaldub primitiivsel kujul,
sundides ego alistuma superegopoolsele karistusele. Selle enesekaristamise" vahendina kasutakse haigust. Neurootik kitub nii, nagu valdaks teda
stunne, mida saab vaid leevendada end haigusega karistades." (Freud
2003, lk 68-74)
Kesolev lhilevaade ei ammenda kaugeltki Freudi kogu petust.
Pshhoanalsist kui ravimeetodist on sna detailselt kirjutanud V Thk
raamatus Pshhoteraapia alused pshhoanaltilise teooria phjal" (1999).
Freudi kontseptsioon lapse varase arengu perioodidest leiab aga ksikasjalikku teavet G. Butterworthi ja M. Harrise raamatust Arengupshholoogia
alused" (2002).
Phimisteid: alateadvus, tungid, Oidipuse kompleks, Elektra kompleks, ego, id, superego, lbuprintsiip, oraalne, anaalne, falliline, genitaalne,
libiido, Thanatos (surmatung), kaitsemehhanismid, repressioon, projektsioon, regressioon, thistamine, sublimatsioon.

Katkendeid teostest Sigmund Freudi tarkuseraamat".

(Tallinn, 2002)
Neuroosi kujunemine
Prast teatud elamust esitab tung nude enda rahuldamiseks, ego loobub nude titmisest kas seetttu, et teda hirib selle liialdav iseloom, vi
seetttu, et ta tajub selles ohtu. Esimene neist phjustest on alguprane, ent
mlemal juhul on lpptulemuseks ohuolukorra vltimine. Ego kaitseb end
ohu eest vljatrjumisega. rritus trjutakse vlja nii vi teisiti, rrituse
esilekutsuja ja kik sellega seotud thelepanekud unustatakse. Ent sellega
protsess veel ei lppe; tung kas silitab oma tugevuse vi saavutab selle
taas vi annab endast mrku mnes teises situatsioonis. Ta esitab oma nude uuesti ja - kuna vljatrjumise armkude" ei vimalda normaalset rahuldamist - juab mingil nrkuse hetkel niinimetatud asendusrahulduseni,
mis avaldub nd smptomina, ilma et ego sellega nustuks vi selles osa-

leks. Kiki smptomi tekkimise ilminguid kirjeldakse igustatult vljendiga

vljatrjutu tagasiprdumine" Vaadeldes situatsiooni tervikuna, saab selgeks, et neuroosi tekkimine allub lihtsale valemile; ego pdis ebasobivat
meetodit kasutades alla suruda id\ mningad osad, ent see ebannestus, ning
id maksab talle ktte. Vlismaailma ja id\ vahel valitseb vastuolu ja kuna
oma varjamatuimale olemusele truuks jnud ego hakkab vlismaailma
pooldajaks, satub ta konflikti oma isikliku
iga. Ent selge on see, et haiguse
phjuseks ei ole vaid konflikt, sest vastuolu reaalsuse ja id\ vahel on vltimatu, ja ego kindel lesanne on tegutseda nende vahel vahendajana. Haiguse
kutsub esile hoopis asjaolu, et ego kasutab konflikti lahendamiseks ebasobivat vljatrjumismeetodit. See omakorda on phjustatud tigast, et ajal, mil
talle see lesanne anti, oli ego vlja arenemata ja nrk. Otsustava thtsusega
vljatrjumised toimuvad varases lapseeas. (Freud 2003, lk 71-73).
Unengude tlgendamine
Freud jaotab unengude salakeele" vtted nelja ossa.
Tihendamine. Niteks juhtub, et neme unes inimest A noga, kellel on
seljas B riided ja peas C kbar. Freud seletab seda trjutud tungide pdega
kasutada teadvuslikku - unenos ilmsiks tulevat - materjali sstlikult. Teiseks ptakse materjali maskeerida. Unenoski toimib sisetsensor"! Vahel
toimub ka vastupidist: kuna latentse vljendamiseks ei leidu manifestset
elementi, siis kasutab ks latentne element mitut mainifestset.
Nihked. Et oma esiletulekut varjata, pavad latentsed elemendid juhtida teadvuse thelepanu sinna, kus reetvat materjali leidub kige vhem.
Nd seatakse esiplaanile manifestne element, mille taga midagi erilist ei
varjugi, teine, tegelikult olulisem element, milles just vljendubki trjutud
aines, jb aga krvale.
Piltlik vljendus. Kujundliku vljenduse taga ei seisne mitte ksnes
pshika pd soovimatu otse peegeldamist vltida, vaid ka asjaolu, et une
ajal on vaimsed funktsioonid puhkeseisus ja mttelist, abstraktset ei saagi
otseselt vljendada. Truudusetust vljendab niteks konkreetse eseme
murdmine. Unedes ilmnevad knetlused pole Freudi jrgi mitte une ajal
loodud, vaid need peegeldavad rkveloleku ajal mllu talletatut.
Smbolid. Mitmel latentsel elemendil on unengudes kindlad asemikud. Isa ja ema vivad ilmneda kuninga ja kuningannana, naise smboliks
vib olla maastik (Shakespeare"\ jrgi), surmahirmu smboliks vib olla
rasit, mehe smboliks number 3 (kreeka primustes) jne. Unengude tlgendamise teeb keerukaks asjaolu, et ks ilming - kuju, olend, sndmus jne
- vib endas kanda mitme eri smboli thendust. Niteks vib ema smbo-

liks olla kirik, isa ilmuda unenos hiiglasena jne. Samas vib hel korral
smbolina esile tulev element ilmneda teisel korral hariliku esemena. Elemente, millel on oma kindlad smbolid, peaaegu ei leidu. Pole lootustki, et
universaalsete smbolite tundmise kaudu viks uneno kogu latentsest sisust aimu saada.
Levinud unenotpe
Lugejaile viks praktilist huvi pakkuda, milliseid enam esinevaid unenoliike kirjeldas sadakond aastat tagasi S. Freud. Pole kahtlustki, et paljud
tema pakutud ldised tlgendused sobivad ka meie kaasaega.
Eksamirevuse unenod on sagedased enne mingit vastutusrikast lesannet, mis seab ohtu indiviidi maine ja staatuse.
Ekshibitsionistlikud unenod (enesepaljastamine, seltskonna ette ilmumine napis riietuses jne) peegeldavad inimese oleviku probleeme, niteks sisekonflikti soovi vahel end teistele enam avada ja samas oma loomust varjata.
Karistusunengu ilmub Freudi ksituses manifestsena latentse soovuneno asemel. Teisisnu nuhtleb" inimene oma meele kriitilise, laitva ja
karistava funktsiooni ajel oma instinktiivseid taunitud soove.
Kukkumine. Kukkumisunenod toovad ilmseks inimese sisemise revuse, mida ta enda eest ehk rkvel olles varjab. Naiste puhul thendab see
Freudi jrgi peaaegu alati pdu erootilisele ahvatlusele mitte jrele anda.
Kukkumisunenod heiastavad ka varase lapseplve tegelikke kukkumisi
voodist.
Kne unenos. Enamasti viitavad unenos eldud laused ja mtted
mingile akuutsele olukorrale, mille fragmente uni peegeldab.
Lendamine thendab klassikalise pshhoanalsi tlgenduses latentse
soovi olemasolu, soovunelmat, mida ei taheta endale tunnistada. See thendab (veel kord nide smbolite mitmethenduslikkusest!) aga ka seksuaalse
eneseteostamise vime ihaldamist. Freudi jrgi viib tiskasvanute unenolend tihi tagasi nende lapseplve, mil oma seksuaalsust tajuti hguselt ega
osatud seda endale tunnistada.
Manifestsed ja latentsed unenod. Esimesed thendavad uneno esmatlgendust, mida pshhoanalsi seansi klient ise esimesena vlja pakub.
Teine, nagu nimetuski tleb, thistab uneno varjatud, sisimat, olemuslikumat klge.
Tuli. Freud tlgendab tuleunengusid alateadvuses oleva materjaliga
lapseplve isest kusepidamatusest.
Ujumine unes. Freudi tlgenduses (mida mitmed teised analtikud
eitavad) taastab une ajal vees hulpimine smboolselt selle rmu, mis maimik sai voodi mrgamisel. (Freud 2003, lk 127)

Unustamine
Nimede unustamise korral on sageli tegemist puuduliku mletamisega.
Sellel, kes pab meenutada ununenud nime, torkavad phe teised - asendusnimed - , mis suruvad end visalt peale, vaatamata sellele, et inimene
tundis ra, et need on vrad. Protsess, mille tulemuseks peaks olema ununenud nime taasmeenutamine, asendatakse teisega, mis toob teadvusse vaid
ebaige asendusnime," kirjutab Freud. Nime unustamise phjuseks vib
teadliku allasurumise krval (mingeil asjaoludel ei soovi teadvus nime mletada) ka teatud eelsoodumus nimesid mitte mletada ja - mis eriti thendusrikas - vlise assotsiatsiooni loomine otsitava nime ja eelnevalt allasurutud elemendi vahel. Une ajutise unustamise mehhanism seisneb selles, et
otsitav nimi ja hiriv kompleks vivad olla juba pikka aega omavahel seotud, ent samas vib see seos olla sja tekkinud vliste pinnapealsete assotsiatsioonide loomise tulemusena. Unustamise funktsiooniks vib olla hoiduda mlu kaudu valu teadvustamisest. Niisiis kipub nimi ununema, kui
sellega on seotud midagi ebameeldivat vi kui see kutsub esile lhemaid
vi kaugemaid assotsiatsioone. Hulgal juhtudel toob he nime unustamine
kaasa ka teiste, sellega assotsieeruvate nimede unustamise. Unustamise ldist mehhanismi kirjeldab Freud jrgnevalt:
Mlumaterjali mjutavad kaks tegurit: tihendamine ja moonutus.
Moonutus on pshikas domineerivate pdluste tulemus; ta prdub
mlujkide afektiivsete jkide vastu, mis osutavad tihendamisele
suuremat
vastupanu.
Thtsusetuks
muutunud
jljed
liituvad
tihendamisprotsessiga vastupanuta; lisaks sellele vib thendada asjaolu, et
ka moonutuspdlused toituvad thtsusetust materjalist, sest nad ei leidnud
rahuldamist siis, kui nad soovisid seda ilmutada." Mlu muutub Freudi
tlgenduses hmaseks seetttu, et nii tihendamise kui ka moonutuse
protsessid toimivad pikka aega, saades ktust teadvuse lisanduvast
materjalist. Samas ei tunne alateadvus piire hegi sndmuse osas.
Mitteteadvuses silitavad kik muljed nii oma esialgse kuju kui ka kik
jrgmised kujud. See teeb analtilise protsessi hest kljest paljulubavaks,
teiselt poolt pikaajaliseks ja komplitseerituks. (Freud 2003, lk 159-162)

Kokkuvtvat
Sigmund Freud avardas alateadvuse uurimisega vga oluliselt inimpshika ksitust. Ta rajas pshhoanalsi kui pshholoogiateooria, ravimeetodi ja hiskonna- ning kultuuriksituse. Algatas rahvusvahelise pshhoanaltilise liikumise. Avastas varase lapseea thtsuse isiksuse kujune-

misel. Ajendas paljusid XX sajandi pshholooge ksitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nhtusi pshhoanalsi vtmes. Kokkuvtvalt vib EE
jrgi elda, et Freudi petus on peale pshholoogia mjutanud ka kirjandust
jt kunste ning kogu XX sajandi kultuuri. Freudi arvukad kriitikad on eitanud tema petuse panseksuaalset (libiido keskne osa) ja reduktsionistlikku
(kik taandatakse tungidele) olemust, toonitanud alateadvuse osa lepaisutamist, lapse arengufaaside pelgalt hpoteetilist iseloomu, pshhoanalsi
kui teraapiameetodi kasuteguri kaheldavust, ennekike aga tema petuse
mtoloogilist, empiiriliselt peaaegu tiesti valideerimatut olemust. Freudism on tekitanud tnapeva hiskonna nn massiteadvusele ka ilmset kahju.
Selle mitu mistet - kompleksid, alateadvus jt - on leidnud laia vulgaaranaltilist" kasutamist. Freudist innustatud viksema kaliibriga a n a l t i kud" on alates XX sajandi kahekmnendaist aastaist kirjutanud kmneid
tuhandeid leheklgi tema petusest kantud artikleid ja raamatuid, milles
ortodoksse pshhoanalsi postulaatide ja phimistetega manipuleerimisest on saanud otsekui eesmrk omaette. Samas on pshhoanalsis ja
pshholoogias laiemas mttes palju enamat andnud just need Freudi radikaalseimad kriitikud (Adler, Fromm jt), kes vga paljus kll eitasid Freudi
algset teooriat, ent samas pdsid selle modifitseerida ajakohasemaks ja
adekvaatsemaks.

Alfred Adleri individuaalne pshholoogia

Alfred Adler sndis Viinis 1870. aastal, olles
seega Freudist 14 aastat noorem. Tema isa oli varakas juudi rimees, kuid Adlerite kodu paiknes Viini
vaeses, peaaegu getot meenutavas linnajaos. Erinevalt Freudist ei kogenud Alfred noorukina enese tagakiusamist oma rahvuse prast. Kummatigi vttis ta
vanemas eas omaks protestantliku usutunnistuse.
Lapsena pdes Alfred mitmesuguseid haigusi, seistes
korduvalt surmaga silmitsi. Just seda laadi leelamised kujundasid temas
soovi ppida arstiks. Astunud 18-aastaselt Viini likooli, hakkas Alfred
peagi huvi tundma sotsialistliku maailmavaate vastu ja vttis osa poliitilistest ritustest. hel sotsialistide kokkutulekul kohtas ta ka oma tulevast
naist, vene pritoluga Raissa Epsteini, kelle tutvusringi kuulusid muide juhtivad vene revolutsionrid Trotski ja Joffe. Saanud krgkooli lpetamise
jrel pshhiaatriks, sattus Alfred peagi kokku tollal aina suuremat kuulsust
vitnud Sigmund Freudiga. Kahe pshhoanaltiku viljakas koost vltas
kmmekond aastat. Sealjuures ei pidanud Adler vastupidi Freudi arusaamale end kunagi viimase pilaseks. Freudi hakkasid aegamda ha rohkem
rritama Adleri eemaldumine ortodokssest pshhoanalsist ning tema jupingutused luua omaenda teooria. Vastuolud Freudiga viisid selleni, et
1911. aastal lahkus Adler koos heksa teisitimtlejaga" Viini pshhoanaltikute liidust, et asutada sellega analoogiline vabameelsem assotsiatsioon. 1920. aastail sitis hea knemehena tuntud Adler lbi paljud Euroopa linnad ning kis korduvalt ka Ameerika hendriikides. Leides hendriikides oma individuaalsele pshholoogiale hea klapinna, jttis Adlerite pere 1935. aastal Hitleri-Saksamaaga lplikult hvasti. Alfred Adlerist sai he
Long Islandi kolledi pshhiaatriaprofessor ning ta asus suure innu ja menuga arendama loengulist tegevust nii oma likoolis kui ka vljaspool seda.
28. mrtsil 1937 varises A. Adler he loengu ajal kokku ja suri. Olgu lisatud, et tema mlemad pojad Alexander ja Kurt omandasid isa eeskujul samuti pshhiaatri elukutse.
Adleri biograafia allikaid:
http://www.m-ww.de/persoenlichkeiten/aadler.html;
http://www.hausarbeiten.de/faecher/hausarbeit/del/! 8093 .html

Teoseid
Studie ber die Minderwertigkeit von Organen" (1907), ber den
nervsen Charakter" (1912), Menschenkenntnis" (1927), The practice
and theory of individual psychology" (1929), What life should mean to
you" (1931), The individual psychology of Alfred Adler: A systematic
presentation of selections from his writings" (1956), Heilen und Bilden:
ein Buch der Erziehungskunst fur rzte und Pdagogen / Alfred Adler, Carl
Furtmller" (1983), ber den nervsen Charakter: Grundzge einer
verleichenden
Idividualpsychologie
und
Psychotherapie"
(1988),
Individualpsychologie in der Schule: Vorlesungen fur Lehrer und
Erzieher" (1993), Lebensprobleme: Vortrge und Aufstze" (1994), Raskelt kasvatatavad lapsed" (1932), Inimesetundmine: inimeste iseloomude
peategurid ja nende areng" (1939, 1995).

Individuaalse pshholoogia peajooned

Adleri individuaalne pshholoogia vastandub juba oma nimetusega
Freudi tdele, kus valdavalt kirjeldati inimloomuse ja kitumise ldisi stereotpe, phendamata thelepanu isiksuse kordumatusele. Erinevalt
Freudi alateadlike tungide ja instinktide teooriast leiab Adler, et elus teadlikult seatavad sihid ja ootused kujundavad inimkitumist mrksa rohkem kui
minevik, niteks varase lapseplve lbielamised ja konfliktid. Seega vime
tema teooriat mratleda teleoloogilisena (kr k telos - eesmrk). Samal ajal
kui Freud avastas inimloomuses terve hulga varjuklgi, leiab humanistliku
pshholoogia eelkijaks peetav Adler, et inimene on loomult ennemini positiivne kui negatiivne, isiksuse arengut thistab aga kulg keskkonnaga parema kohanemise, kaasinimestega koost ja altruismi poole. Ta on seisukohal, et mbritseva sotsiaalse ja fsilise keskkonna
k o n t e k s t i
mistmine on inimloomusest ja tema kitumisest arusaamisel keskse thendusega. Isiksustbi kujunemisel on mrav inimese-keskkonna suhtetoime. Seega viks Adleri vaateid mratleda vahest isegi enam kontekstuaalse pshholoogiana kui svapshholoogiana. Samal ajal kui Freud tegeles philiselt pshika svaanalsiga, ritas Adler ksitada inimloomust
holistlikult, taotleda pigem snteesi kui detailanalsi. Moraalse orientatsioonita klassikaline pshhoanals annab Adleri meelest pahatihti sna
kaheldavaid tulemusi, vormides egoistlikke, antisotsiaalseid isikuid. Adler
kll mnab alateadvuse osakaalu, ent peab selle rolli motivatsiooni kujundamisel mrksa vhem oluliseks kui freudistlik pshhoanals. Samas vime Adlerit pidada pshhodnaamilise koolkonna klassikaliseks esindajaks
juba ainuksi seetttu, et ta annab inimese kujunemisel erilise thenduse

alavrsuse (alateadlikule) lekompenseerimise pule ja hgusa tungina

toimivale vimuihale. Ta rhutab ka varast lapseiga ja eriti ema-lapse suhet
inimese kujunemise he vtmetegurina. Nagu Freud, hindab ka Adler neuroosi phjustes jlile saamiseks krgelt unengude uurimist. Pshhoanalsi harrastavatele terapeutidele omaselt peab ta ebaterveid egokaitse vtteid
neurooside kujunemise phisdlaseks.
Adlerile vib lheneda mitmeti. ks tema phipostulaate oli vide, et
kohanemishired ja neuroosid ei tulene mitte lapseea trjutud seksuaalsetest
instinktidest, nagu arvas Freud, vaid lapse ahistavast abitustundest, mis
sunnib teda hilisemas eas taotlema iga hinna eest vimu teiste inimeste le.
Teda kitis helt poolt Ch. Darwini evolutsioonipetus, teiselt poolt aga
tollal suure sotsiaalse mjuga F Nietzsche teostes vljendatud liinimese ja
vimutahte listus. Sellest inspireeritult arendas ta vlja oma kontseptsiooni isiksuslikust kasvust, elu phieesmrkidest ja neile vastavast elamisstiilist ning loomingulisest kpsemisest, mis ennetasid aastakmneid h u m a nistide" samalaadseid seisukohti. Lhtudes holistliku filosoofi Jan Smutsi
arusaamast, et mis tahes tervikssteem on selle osadest krgemal tasemel ja
vib kanda omadusi, mis pole ssteemi osades vljendatud, toonitas Adler
oma teostes jrjepidevalt inimese tervikliku ksitlemise tarvilikkust.

Alavrsus ja selle kompenseerimine

Adlerile kuulub tnapeval ldtuntud alavrsuskompleksi {Minderwertigkeitskomplex) miste valmimise au. Tema meelest on lapseeast prit
ja inimese mis tahes nrga kohaga (vlimus, tervis, suhted, vimed vm)
seotud alavrsustunne igati normaalne ja potentsiaalselt paremat sotsiaalset kohanemist kannustav nhtus. Alavrsuse vib phjustada ka vanemlik
lehooldus vi allajmine pere vimekamale vi enam armastatud teisele
lapsele. Suur osa meie pingutusi oma vimete arendamisel ja eneseteostamisel on seotud ebateadliku, hingesopis nriva alavrsustunde letamise
pdlusega. Niteks inimene, kellel on lapsest saati lemiste hingamisteede
haiguste tttu vaevarikas pikalt knelda, vib kehakultuuri ja hingamisharjutuste abil saada vljapaistvaks knemeheks. Vi vastupidi, kogedes oma
suulise enesevljenduse kehva taset, vib keegi asuda usinalt vlja arendama vimeid literaadina tegutsemiseks. Adler toob arvukalt niteid, kuidas
just alavrsuse letamine kujundas karaktereid ja ajaloos vljapaistvaid
isiksusi (F Roosevelt jt). Tema petuse teljeks ongi tdemus, et vga palju
kigest sellest, mis inimene teeb (millise ameti omandab, kuidas end arendab, kellega suhted loob, kuhu pdleb jne), on seotud tema alateadliku
pdega alavrsustunne otsustavalt letada.

Kuid alavrsustundest saavad alguse ka agressiivsus (Aggressionstrieb) ja titmatu vimuiha. Viimane on Adleri varasemates tdes
vaadeldud maskuliinse protestina naiseliku nrkuse vastu. Hilisemates tdes eelistab Adler agressiivsuse mistele terminit leolekupd (Geltungsstreberi), mis vib vtta niihsti negatiivseid kui ka positiivseid vorme. hes oma viimases ts juab ta jreldusele, et leolekupd on inimelu keskne seadusprasus, midagi, ilma milleta poleks vimalik inimelu
ette kujutada" See tungiv tarve muuta oma miinus plussiks, suunduda alavrsuselt tiuslikkuse poole, arendada oma oskamatus kompetentsuseks
ning vtta vastu elu vljakutsed on tema meelest omane kigile inimestele
(Adler, 1956, lk 104). htlasi oli ta veendunud, et ldjuhul viiendaks eluaastaks vljakujunenud snniprane tarve enda tajutud puudus letada ei
jta inimest kunagi maha, kujundadeski lppude lpuks kogu tema elu.
Igaks vib oma alavrsuse teostamiseks muidugi valida isikuprase
tee ja oma vahendid. Vikelapsena hmaselt tajutud tarve end teostada ja
maksma panna saab tiskasvanuna ha selgemini tunnetatuks, kujunedes
inimese motivatsiooni keskseks allikaks. Enda maksmapanek sootsiumis
vib teoks saada krgilt teisi eirates ja oma ego les upitades, mis phjustab
inimeses sisekonflikti ning ongi ks neurooside tekke phiallikas. Isiksuslikku arengut ja kpsust nitab inimese vime letada oma alavrsus kaasinimesi arvestades, nende vastu osavtlikkust ilmutades, htsustunnet
{Gemeinschaftsgefhl)
kogedes. Lisagem, et Adler rhutas kogukondliku,
hiskonna leoleku saavutamise thendust, mis vljendub pdes tagada
sootsiumi teiste liikmetele vimalus oma alavrsus letada. Seda laadi kollektiivse leoleku taotlemise nideteks viksid sobida Mahatma Gandhi,
Martin Luther King jt vabadusvitlejad.
Adleriaanlik arusaam, et inimese eetiline missioon on juda enda ja
oma keskkonnaga harmoonilisse vahekorda, on vga lhedane mne idamaa vaimse petuse, niteks budismi ja taoismiga.

Eesmrgid
Inimest iseloomustab hsti see, millised elueesmrgid ta on endale
seadnud. Elu kesksete eesmrkide seadmisel toimib olulise mjurina ikka
seesama varasesse lapseplve tagasi ulatuv alavrsuskompleks, mida ptakse aastate jooksul letada (le kompenseerida). Elu eesmrgid pole kaugeltki alati hemtteliselt selged ja lbitunnetatud, pahatihti on need ldse
tpsemalt mratlemata. Noorukieas on paljud elusihid kaitseliskompensatoorse laadiga, nende abil ptakse luua silda frustreeriva oleviku
ja tisvrset elu totava unistuste tuleviku vahele. Probleeme valmistab

see, et mned (kompensatoorsed) elusihid, mille pstitamine viib ehk varasesse lapseikka, jvad inimesele ka tiskasvanuna teadvustamatuks, ehkki
nad kujundavad suure osa tema kitumisest. Selle seisukoha nitena toob
Adler juhtumi, kus inimesed soovivad juba varasest noorusest peale saada
arstiks, et edukalt letada oma alateadvuses pesitsev hirm surma ees.
(Paralleel akadeemilisest maailmast: tnapevalgi valivad
paljud
lipilased oma lput ja kitsama spetsialiseerumise teemaks valdkonna,
mis on mingil moel seotud nende ebakindluse allikaga.)
Eesmrgid vivad viia visa eneseteostuseni, valesti seatuna aga ka palju kahju tuua. Vrad, antisotsiaalsed libaeesmrgid vivad paljudeks aastateks siduda inimese kogu energia, tekitades temas vaid revust ja ahistatust.
Pshilisi probleeme tekitab ka olukord, kus inimese teadvustatud sihid
elus satuvad konflikti alateadlike, trjutud, mahasalatud eesmrkidega. Sellega kaasneva revuse ja segaduse letamine on hingeravi ks keskseid
teid. Eluthtsate eesmrkide lahtimtestamine, teadvustamine, formuleerimine, tpsustamine ja tarbe korral korrigeerimine vib anda niihsti hingeravi efekti kui ka aidata inimesel paremini keskkonnas kohaneda. (Lhemalt on adleriaanlikku teraapiat tutvustatud G. Corey raamatus Juhtumi
anals nustamises ja pshhoteraapias", Tallinn 2001, lk 93-132, ning
A. Kidroni Nustamiskunstis", Tallinn 2003, lk 126-131).

Elustiil
Elustiil on kigi nende vahendite igale inimesele unikaalne kompleks,
mis vimaldab elukeskkonnas kohaneda. See ankurdub juba varasesse lapseikka (4.-5. eluaasta) ning on palju psivam kui hoiakud ja kitumisviisid.
Elustiili kaudu vib sna hsti iseloomustada inimest kui tervikut. See nitab, kuidas me tajume ja mtestame oma keskkonda, millele me prame
krgendatud thelepanu ja mida me eirame. H. Mosak (Mosak 1989,
R. Frager, J. Fadiman 2002, lk 131-132) on elustiili komponentidena kirjeldanud jrgmisi:
- kujutlus iseendast, minakontseptsioon,
- eneseideaal - kujutlus sellest, milline inimene sooviks olla,
- maailmapilt - looduse, sotsiaalse keskkonna, kaasinimeste ja nende
ootuste ettekujutamine,
- isiklik eetikakoodeks.
Iga inimene puutub Adleri jrgi kokku kolme liiki probleemidega: t,
spruse ja armastusega. Nende omavahel seotud probleemide lahendamise
laadis peegeldub ka elustiil. Adler eristas Boeree (1977) jrgi mitut konk-

reetset elustiili. Juhi elustiili iseloomustavad krge aktiivsus ja energilisus,

kuid sotsiaalse soojuse puudumine ning kalduvus teisi enda huvides ra kasutada. Vltiva elustiiliga isik on passiivne, sotsiaalse soojuseta, trotslik,
pikpine ja laisk. Sotsiaalne tp on teiste suhtes osavtlik, tarmukas, aktiivne, realistliku eluvaatega ja edukas nii kutsealal, seltskonnas kui ka armuelus. Adlerist lhtudes vime kneleda ka karjeristi, aatemehe, literaadi,
luuseri, petlase, rimehe, mssaja, tuuletallaja, eliittarbija vi konformisti
elustiilist. Adleri elustiilid sarnanevad mitmes punktis Erich Frommi sotsiaalsete orientatsioonidega vi ka Eric Berne'i jt mistega script (elustsenaarium). Mis puutub inimese iseloomujoontesse, siis need pole Adleri ksituses mitte kaasasndinud ega muutumatud, vaid need kujunevad vlja
meie elusihi orientatsiooni integreeritud osadena.

Apertseptsioon
Laenates tajupshholoogiast miste apertseptsioon (taju olenevus tajuja
subjektiivsest tlgendusest, tema eelnevatest kogemustest), rhutas Adler
seda, kuivrd on meie maailmapilt seotud varasemate kogemuste, arusaamade, hirmude ja ootustega. Meie tunded ei saa selle, tnapeva kognitiivse
teraapiaga koosklas kontseptsiooni jrgi toitu mitte niivrd elu reaalsusest,
kuivrd iseenda hinnangust selle reaalsusele ja tegelikkuse tlgendamisest.
Apertseptsiooniskeemil on tendents end vimendada, kujundades vlja jigad vaated paljudele elunhtustele. Enamik Adleri patsiente kannatas tema
kinnitusel sisuliselt oma vildaka apertseptsiooniskeemi tttu, nhes maailma otsekui oma tungiva leolekutungi testamise areaali.

Loova eneseteostuse thendus

Nagu eespool eldud, eelistas Adler terapeudina tegelda patsientide
isiksuse helgema poolega, avastades nende sisemisi ressursse ja teadvustades neile elu phieesmrkide saavutamiseks vajalikke energiavarusid. Elusihtide mratlemine ja nendega koosklas elustiili valimine (mtestamine,
leidmine) on Adleri jrgi loominguline akt. Tema jrgi on iga inimene htaegu nii pilt kui ka kunstnik, oma unikaalse elukigu loov kujundaja. Erinevalt Freudist vrtustas Adler inimeste isikuprast eneseteostust, mitte
ksnes haigusilminguist ja ebakohanemise mrkidest vabanemist. Selle lhenemisega kujunes ta tnapeva lahenduskeskse lhiteraapia eelkijaks.

Sotsiaalne hoolivus
Adleri teooria ks juhtmiste on eespool juba pgusalt tutvustatud
miste Gemeinschaftsgefhl,
mida viks eesti keelde tlkida ka snadega
sotsiaalne hoolivus ehk soojus vi sotsiaalne htekuuluvustunne. Adler
peab selle miste esiletoomisega silmas inimeste kokkukuuluvust, vendlust,
vastastikuse toetamise, osavtu ja abi printsiipi. Sellega rhutatakse, et end
teostades, oma huve jrgides peaksime silitama usaldusvahekorra kaasinimestega ning pidama silmas ka nende huve. Inimene peaks tundma kokkukuuluvust oma pere, sprusringi, kodukandi, rahvusega, aga ka elusloodusega. See sama hsti nii kristliku kui ka budistlikuna tlgendatav juhtmte aitab oma egokapslis neurootikul kige loomulikumal viisil haiguse
smptomeist lahti saada. Meenutagem, et neuroosi keskseks phjuseks on
Frommi jt pshhoanalsi reformaatorite meelest inimeste haiglane hivatus oma ego tarvetega. Neurootiku hdad algavad sellest, et ta vastandab
end potentsiaalselt vra ja vaenulikuna tajutud maailmale ning leiab end
seejrel ksi ja hljatuna. Just sellest mttekigust inspireerituna hakkas
muide E. Fromm lahkama armastamise pshholoogia" phiprobleeme.
Tnu tle, hiskonnas vrtusi loovale tegutsemisele letab inimene
oma eraldatuse, temast saab nagu lli maid ja rahvaid siduvas ketis, mida ei
saa kahjustada, ilma et kahjustataks inimeste leilmset kogukonda. Adleri
meelest ilistavad vastastikuseid huve arvestav histegevus ja teistega
koost inimest sedavrd, et ta letab loomulikult ja edukalt, ilma haiglase
lekompenseerimise tarbeta oma algse alavrsustunde. Sotsiaalne hoolivus
on isiksusliku kpsuse selgeim avaldus, samuti vaimse normaalsuse" baromeeter. Adlerit vabalt tlgendades viks elda, et meie elu on midagi
vrt vastavalt sellele, kuidas me suudame teiste inimeste elu vrtust tsta.
Hoolivus teiste suhtes, kogukondlik kokkukuuluvuse tunne on ka kindlaim
tke neuroosidele, kinnitab Adler peaaegu sedasama, mida tunnistatakse
pehmeid vrtusi" hindavates tnapeva kultuurides.

Neuroos
Adler oli ks esimesi, kes toonitas, et neurootik elab hirmunult vi tigedalt oma ego kaitstes otsekui lejnud maailmast isoleeritud tehiskeskkonnas. Neurootiku suhe maailmasse on ahenenud valvsale kontrollile, kas
ikka nnestub teisi kontrollida ja oma alavrsust varjata, vltida vi letada. Srane valvas kaitseasend nrgestab spontaansust, kahjustab inimese
vimet olla ehe ja loomulik. Pdes vabaneda hiskonna piiranguist ja enda
vastutusest teiste ees, asutakse kasutama ja kordama enese maksmapaneku

ning leoleku saavutamise sundkike" Niisugused kompulsiivsed reaktsioonid tulevad ilmsiks mitmesuguste sundtegevuste, hallutsinatsioonide,
hpohondria vi revushirete kujul. Varjates enda eest oma telisi probleeme (ahistavat alavrsustunnet, millega liitub stunne seetttu, et alatakse ainult iseendale"), pageb neurootik fantaasiasse vi otsib teisi teid
oma kohanemisprobleemidega mitte tegelemiseks, kusjuures talle ei tule
mttessegi arendada oma sotsiaalset soojust.
Misteid: alavrsus, alateadvuslik, lekompensatsioon,
leolekupd, elustiil, apertseptsioon, sotsiaalne hoolivus.

vimuiha,

Noppeid Adleri teosest Inimesetundmine" (Tallinn

1995)

Alavrsus
A. Adler nendib oma teoses Inimesetundmine" (Tallinn, 1995), et
looduse seisukohalt vaadatuna on inimene alavrtuslik olend. Samas mjub alavrsus, mis jb ta olemusse, mis tungib ta teadvusse kndimatuse ja ebakindluse tundena, kui alaline ergutus tee leidmiseks, et eluga kohaneda ja ette hoolitseda, et luua endale olukordi, kus inimese pahemused
looduses oleksid tasakaalustatud" Teisal tunnistab ta, et iga hingelise
arengu alguses seisab suurem vi viksem alavrsustunne. See on ergutav
jud, millest lhtuvad ja arenevad kik lapse pdlused, jud, mis nuab
seesugust eesmrki, mille saavutamisest tulevikus laps ootab oma elult rahuldust ja kindlust, jud, mis sunnib valima selle eesmrgi saavutamiseks
kohast teed" (Adler 1995, lk 20)
Enese maksmapanek, leolekutunde saavutamine ja vimupd
Alavrsuse, kndimatuse, kindlusetuse tunded on need, mis sunnivad
elus asetama eesmrki ja aitavad seda kujundada. Juba lapseplve esimesil
pevil ilmneb enda esiplaanile asetamine, vanemate thelepanu enesele juhtimine, koguni sundimine. Need on inimese rganud maksvusetaotluse esimesed mrgid. Pe maksvusele areneb alavrsustunde mjul ja viib lapse
sellise eesmrgi pstitamisele, mille juures ta tundub le olevat mbrusmaailmast. Eesmrk pstitakse nii, et selle saavutamine vimaldab leoleku
tundmist vi enese isiksuse lendamist sedavrd, et elu tundub elamisvrt.
Sama eesmrk annab ka tajumustele nende vrtuse, juhib ja mjutab tunnetusi, vormib kujutlusi ja suunab loovat judu, millega loome kujutlusi ja
kujundame vi eemaldame mlestusi.

Tkestamatu vimupdlus tekitab lapse hingeelu arengus mitmesuguseid vrastusi, nii et literavnenud kindluse- ja vimutungi tttu vib julgusest areneda jultumus, kuulekusest argus, rnusest kavalus, et viia teist
jreleandmisele, kuulekusele ja alistumisele. (Adler 1995, lk 41)
Sotsiaalne hoolivus
Alavrsustunne on seotud sotsiaalse hoolivuse ehk hiskonnatundega.
Adler kirjutab: Vib pstitada phimtte, et alavrsete organitega lapsed
kergesti mssuvad sellisesse vitlusse eluga, mis viib hiskonnatunde kngumisele. Nii omandavad need inimesed kergesti ablooni enam tegelda
iseendaga ja muljetega, mis nad jtavad mbrusele, kui et huvituda teiste
asjust." (Adler 1995, lk 40)
hiskonnatunde suurus ilmneb inimese kikides eluavaldustes. Sageli
avaldub see juba tiesti vliselt, niteks viisis, kuidas keegi teisele otsa vaatab, kuidas talle ke ulatab, temaga rgib. (Adler 1995, lk 93)
Lapse vra kasvatamise viisid
Iga laps, kasvades tiskasvanute seas, kaldub vaatlema ennast kui vikest ja nrka, hindama ennast kui kndimatut, kui alavrset. Lapselt liiga
palju nudes surutakse talle veel selgemini teadvusse ta thisuse tunne. Osa
laste thelepanu juhitakse koguni kestvalt nende vhesele thtsusele, nende
viksusele ja vhevrtusele. Teisi lapsi kasvatatakse jlle kui mngukanne,
kui lbuesemeid, vi neile vaadatakse kui varandusele, mida peab eriti hsti
hoidma, vi jlle kui koormavale ballastile. Tihti esinevad need pdlused
ka koos: kord helt, kord teiselt poolt tehakse laps teadlikuks, et ta on tiskasvanule lbuks vi tliks. Ka kasvab lugematu hulk lapsi les alatises
kartuses, et kik, mida nad ritavad, naerdakse vlja. (Adler 1995, lk 41)
Adler vtab alavrsustunde, selle lekompenseerimise ja leoleku
saavutamise vtmes lahti vanemliku kasvatamise vimalikud puudused,
mehelikkuse ja naiselikkuse, egoismi (edevuse), auahnuse, kadeduse, ihnsuse, ksilduse, hirmu, ebakindluse (khklemise), afektiivsuse, pedantsuse,
pilaslikkuse, upsakuse, alistuvuse, luuseriks saamise, usklikkuse ja hulga
teisi inimlikke omadusi.
Liialdatud mehelikkus
Don Juan on kindlasti inimene, kes isegi ei usu oma kllaldast mehelikkust ja otsib selle tendusi ha uutes vitudes. Sugupoolte vastastikune

umbusaldus uuristab igasuguse sdamlikkuse ja nii kannatab selle all kogu

inimkond. Mehelikkuse liialdatud ideaal thendab nudmist, alatist erutust,
igavest rahutust, ja sellest ei tule muud kui edevuse, eneserikastamise ja
eesigustatud seisukoha nudmised, mis ei vasta inimkooselu loomulikele
tingimustele. (Adler 1995, lk 82)
ksildus
ksildumine vib esineda mitmesuguselt. ksildunud inimesed knelevad vhe vi mitte sugugi, ei vaata kellelegi otsa, ei kuule ega pane thele, kui nendega kneldakse. Kigis suhteis, alates juba lihtsamaist, esineb
klmus, mis lahutab inimesi ksteisest. See avaldub ke ulatamises, toonis,
tervitamises vi tervitustele vastamises. Ikka paistab silma distantsi asetamine enese ja teiste vahele. Kigi isoleerimisnhtuste juures leidub jlle
tuttavaid auahnuse ning edevuse iseloomujooni, mis siin on vtnud erilise
kuju - oma teiselaadsust tahetakse nidata tagasitmbumisega. Kige rohkem saavutatakse nnda ainult enese kujutlustes eksisteeriv, olematu krgus. Vaenulikkuse vitlev joon vib moonduda isoleeritu nilikult kahjutuks kitumiseks. Eraldumistendents vib kanduda klassidele, uskudele,
rassidele ja rahvustele. Meie kultuurides juurdub praegu veel sgaval nhtus, et inimesed lasevad end viia eksiteele, isoleerudes ja eraldudes rahvusteks, usutunnistusteks ja klassideks, phjustades nnda enamasti ainult vastikut vitlust, mis mne aja prast lahtub eimillekski, iganenud, juetuks
traditsiooniks. (Adler 1995, 126-127)
pilaslikkus
Sageli kohatakse inimesi, kes jtavad mulje, nagu oleksid nad jnud
peatuma oma arengupunktis - ei suuda niteks vlja juda pilasstaadiumist. Nad on pilaslikud kodus, elus, seltskonnas, elukutses, nad luuravad
ja teritavad krvu, tahtes nagu mrku anda, et tohtida midagi elda. Alati
pavad nad ksimustele kiiresti vastata, tahtes nagu kellestki ette juda ja
nidata, et ka nemad teavad selle kohta midagi, oodates sealjuures head
numbrit. Need inimesed on enesekindlad ainult oma elu teatud vormides
ega tunne end hsti olukorras, kus pole kasutatav nende pilasabloon. Vhesmpaatsetel juhtudel on ta kuiv, kaine ja vhesbralik vi tahab phjalikult mngida ppinut, kes kas teab kik vi pab kike jaotada reeglite ja
vormelite jrgi. (Adler 1995, lk 138)

Isiksuse holistlik ksitus

Hingeelu nhtusi ei tule nende paljuthenduslikkuse tttu vaadelda mitte ksikult, isoleerituna, vaid just seoses ksteisega ja kui kokkuklalisi,
suunatud hisele eesmrgile. Oluline on thendus, mis on mingil nhtusel
inimese kohta seoses kogu ta eluga. Alles oletus, et kik tema juures ilmnev
kuulub htlase suuna juurde, tasandab meile teed inimese mistmiseks.
(Adler 1995, lk 47)
Mingi iseloomu kujunemise le otsustades tuleb olulise tegurina arvestada inimese tervikpositsiooni, et ei piisa ksiknhtuste vljanoppimisest, ei
tule vaadelda ainult kehalisi aluseid, ainult miljd vi ainult kasvatust.
(Adler 1995, lk 93)

Hinnang
Vtkem nd Adleri petus kokku nii, nagu H. Mosak (R. Frager ja J.
Fadiman, 2002, lk 131-132) on seda kirjeldanud.
1. Kogu inimese elutegevus toimub sotsiaalses kontekstis. Inimesi pole
ige uurida lahus nende sotsiaalsetest suhetest.
2. Niihsti enesearendamiseks kui ka vaimse tervise tagamiseks tuleks
inimesel mista oma kokkukuuluvust sotsiaalse tervikuga.
3. Individuaalne pshholoogia vastustab inimese reduktsionistlikku ja
vrtustab holistlikku ksitlust.
4. Adleri teoorias eelistatakse mistele alateadvus" omadussna alatead(vus)lik" Alateadvuslikud protsessid on phimtteliselt samuti sihiprased ja isiksuse terviku teenistuses nagu ka inimese teadvustatud protsessid.
5. Inimeste paremaks mistmiseks tuleb tundma ppida nende elustiilide iserasusi, kuivrd just elustiilis peegeldub isiksuse tervik kige selgemini.
6. Isegi kui inimese hoiakud ja kitumine muutuvad, jvad tema elustiil ja sellega seotud juhteesmrgid suhteliselt psivaks, eeldades muutumiseks nihkeid inimese philistes veendumustes ja vrtusarusaamades.
7 Kitumist ei kujunda inimese mdanik, vaid pritolu ja keskkond,
iseranis see, millised eesmrgid inimesed endale elus rahulolu ja nne saavutamiseks seavad.
8. Philiseks liikumapanevaks juks elus on kas pd tiustuda vi
leolekut saavutada.
9. Valides paljude elusihtide ja elustiili kujundamise vimaluste vahel,
valivad inimesed samaaegu vaimse tervise vi haigestumise (neuroosi) tee.
10. Adleri pshholoogia keskendub inimese kujunemisele ja arengule,
prates vga vhe thelepanu inimtpide klassifitseerimisele.

11. Elumtte mrab see, kuidas me ellu suhtume. Eluterve isik vtab
omaks, kui oluline on kaasinimesi aidata ja ttada hiskonna hvanguks.
Ehkki Adler on laias maailmas palju vhem tuntud kui Freud, on tema
mju pshhoteraapia arendamisele ning isiksuse teooriate edendajana ja
humanistliku pshholoogia eelkijana muljetavaldav. Tema petuse positiivseks kljeks peetakse asjaolu, et siin on hakkama saadud minimaalse
hulga eriterminitega. Teisest kljest on just see ks phjus, miks teda tuntakse moodsa pshholoogia julise arendajana suhteliselt vhe. Tegelikult
arendasid Horney, Sullivan, Fromm ilma A. Adlerile viitamata sageli just
tema ideid, nii et neid oleks igem nimetada neoadleriaanlasteks, mitte neofreudistideks.

Carl Gustav Jungi analtiline pshholoogia

Carl Gustav Jung sndis 1875. aastal veitsis
Thurgau kantonis Kesswilis reformatsioonikiriku
pastori pojana. Tema vanaisa peetakse kuulsa saksa
kirjaniku Goethe jreltulijaks. Carl Gustavi ema oli
vaimselt mnevrra tasakaalutu ning langes aegajalt transilaadsesse seisundisse. Lapsena jttis tulevane svapshholoogia guru vga endassetmbunud
inimese mulje, ent samas oli ta hiilgav pilane. Peale keelte (ppis iseseisvalt selgeks sanskriti keele), filosoofilise ja religioosse kirjanduse kitis teda ka looduse salapra, mida ta ei vsinud oma jalutuskikudel imetlemast. Juba kooliplves tundis ta tmmet leloomulike
nhtuste vastu ning armastas fantaseerida. 1903. aastal abiellus ta Emma
Rauschenbachiga, kellega tal oli viis last. 1907. aastal sai Jung Baseli likoolis pshhiaatri kvalifikatsiooni ning ttas seejrel mnda aega Zrichi
hospidalis skisofreenia juhtiva asjatundja (ja selle miste autori) E. Bleuleri
ke all. Huvi skisofreeniahaigete keeruka hingeelu vastu viis ta kokku
S. Freudiga, kes nende 13 tundi kestnud esmakohtumisel oli lausa vaimustatud Jungi eruditsioonist. Kuna Jung polnud, nagu valdav osa teisi pshhoanaltikuid, juudi rahvusest, lootis Freud just temast teha pshhoanalsi
kroonprintsi", kelle lesandeks jks Freudi petuse viimine laia maailma.
Jungist
saigi
rahvusvahelise
pshhoanaltikute
assotsiatsiooni
(Internationale Psychoanalytische Vereinigung) esimene president. Paraku
ei kestnud tema sprus Freudiga kuigi kaua. Videtavalt olevat mehed tlli
ajanud lepitamatud vastuolud teineteise unengude tlgendamisel hisel
laevasidul Ameerikasse 1913. aastal. Peatselt prast seda lahkus Jung
pshhoanaltikute liidust ega kohtunud Freudiga enam kunagi. Jrgmise
nelja aasta jooksul elas Jung le pshhoosi meenutava raske hingelise kriisi,
olles sedavrd haaratud iseenda unengudest ja fantaasiatest, et pidi les
tlema oma soodsa tkoha Zrichi likoolis. heks tema vaimse segaduse
ja ahastuse phjuseks arvatakse olevat puhkenud ilmasda. Selle lppedes
suutis ta igatahes oma teadvuse labrintidest vlja tulla ning asus peatselt
suure innu ja energiaga omaenda teoreetilisi vaateid vlja ttama ja maailmale tutvustama.
Jung ise on tlgendanud oma elu alateadvuse realiseerimisena". Kuna
ta ei vastustanud linud sajandi 30. aastail aktiivselt faismi, rkimata sel-

lest, et ta oleks selle repressioonide ohvriks langenud nagu Freud, sdistati

teda Teise maailmasja lppemise jrel natsismis. Prast suuri pingutusi
nnestus Jungil see alusetu sdistus tagasi lkata ja end rehabiliteerida.
Jung elas 86 aasta vanuseks. Ta phendas vga palju aega reisimisele ning
tutvus hulga Ameerika, Aafrika ja Aasia maade kultuuridega. Jung suri
veitsis 1961. aastal (http://www.m-ww.de/persoenlichkeiten/jung.html).
Teoseid
ber die Psychologie des Unbewussten" (1912), ber die
psychologischen Typen" (1921), ber die Beziehungen zwischen dem Ich
und dem Unbewussten" (1928), Analytical pychology: it's theory and
practice: the Tavistock lectures" (1968), Memories, dreams, reflections"
(1968), Man and his symbols" (1964), Letters" (1973), Tnapeva mt:
asjadest, mida nhakse taevas" (1995), Diktaatoreid diagnoosimas / Intervjueerinud H. R. Knickerbocker" (Looming nr 9, 1999, lk 1371-1383).

Pshika kolm osa

Jungi ksitusel koosneb inimpshika kolmest omavahel seotud struktuurist: ego, individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus.
Ego on teadvuse kese, mis ktkeb endas mtted, tunded, taju ja meenutused - kik selle, mille abil me tunneme enda terviklikkust. Ego on ka eneseteadvuse alus.
Individuaalne alateadvus sisaldab olevikus unustatud vi allasurutud
tundeid, mtteid, thelepanekuid vi konflikte, mis kik olid kunagi teadvuse osa. Siia sfri kuuluvad ka teadvustamiseks liiga nrgad vi hmased
tundeelamused.
Alateadvuses asuvad ka mtteist, tundeist, mlestustest kindla teema
mber kobarduvad teadvustamata kompleksid, mis vivad olulisel mral
kujundada inimese kitumist. ks tuntumaid on alavrsuskompleks, aga
ka vimukompleks (suur osa inimenergiast lheb vimu soetamisele vi
vra vimu vastustamisele). Sltuvus vanematest, seks, raha, kuulsusejanu
- kik need vivad samuti komplekse snnitada. Nii nagu iga inimese alateadvus on unikaalne, kannab igaks endas ka isesugust komplekside repertuaari. Jung uskus, et komplekse on phimtteliselt vimalik teadvustada,
kuid need kujundavad ka prast inimesele endale ilmsikstulekut intensiivselt tema maailmapilti ja kitumist.
Jungi petuse eredamaid misteid on kollektiivne alateadvus - inimajaloo varasema kogemuse kaudu indiviidi teadvustama isiksuse sfri kandunud arusaamad, smbolid, mttekigud, tundeelamused. Nagu eldud, on

individuaalne alateadvus igahel eriline. Meie esivanemate ja isegi inimeste

eellaste latentsed kogemused on aga kigil inimestel enam-vhem samad.
Jungi biograafide jrgi mjus just kollektiivse alateadvuse miste sissetoomine pshhoanalsi tema ja Freudi vahekorrale saatuslikult. Freud ei
suutnud nooremale kolleegile eales andestada srase meelevaldse miste
kasutamist, mida ei andnud kuidagi tema ssteemi hendada.

Arhetbid
Jungi meelest ktkeb kollektiivne alateadvus endas hulgaliselt esmaseid pshilisi moodustisi ehk kujundeid, mida ta mratleb arhetpidena
(kreeka k esmane kujund). Need on pritolult rgsed igahele kaasasndinud ideed, arusaamad vi mlestused, mis suunavad inimesi telisust kindlal viisil tajuma, mtestama ja maailmas reageerima. Keeleliselt just nagu
tiesti selge, kuid ilma nideteta pris arusaamatu seletus. Arhetbid on
otsekui emotsionaalse vrvinguga mttelooted vi -mallid. Need on nagu
reaalsuse mtestamise aknad, pildid ja kujundid, mis kerkivad ikka ja jlle
meelde. Vljendudes valmisolekus teatud tpilisi olukordi kindlal viisil
tajuda (lahti mtestada) ning neis iseloomulikul viisil reageerida, meenutavad arhetbid kuigivrd hoiakuid, millel teatavasti on tunde, mtestamise
ja tegutsemise aspekt.
Mistes arhetpe, taipame selgemini, miks inimesed teatud viisil mtlevad vi tegutsevad. Suhteid, lhedasi inimesi, elusloodust, konflikte, keerukaid olukordi, rollijaotusi ja paljut muud kujundab ja laseb mtestada see, et
me neme olukordi oma alateadvuse arhetpide kaudu. Mis ei thenda
mistagi, et arhetbi kasutaja ehk elavdaja ise oskaks tajuda, selgelt teadvustada ja n i m e t a d a oma tunnetamise eelsoodumusi. Jungi sagedamini
mainitavate arhetpide hulka kuuluvad niteks ema, isa, laps, naine, sangar,
deemon, petaja, sjamees, tark, maag, kuningas, jumal, surm. Paljud arhetbid pimuvad, nt sangari ja targa, kuninga ja maagi, isa ja petaja omad.
Arhetpide ilmseks testuseks on Jungi meelest asjaolu, et paljudes
kultuurides kasutatakse samu smboleid kui arhetpidele osutavaid mrke.
Ring, rist, haakrist, ovaal, kontsentrilised ringid, mitmel viisil hendatud
kolmnurgad on omased paljudele rahvastele. Smbolite veenvaimaks niteks on ida rahvaste mandalad, mis vivad kujutada niteks individuaalse
mina seotust maailmakiksuse vi jumaliku algega. hele arhetbile vib
Jungi jrgi vastata hulk eri smboleid. Arhetpide arv kollektiivses alateadvuses vib olla Jungi jrgi piiramatu. Kigist arhetpidest ehk meie
tunnetust ja kitumist kujundavatest tajukarkassidest on thtsaimad
Persona, Anima, Animus, Vari ja Ise. Tutvustagem neid lhemalt.

Ise ja Persona
Olulisim arhetp on Ise (Selbst), mida viks tlkida ka sisemina"
Ise vljendab isiksuse htsust ja terviklikkust, millele vastandub Persona
(ladina k mask), inimese avalik plaan", mida kasutatakse mulje loomiseks,
aga ka oma sisemina varjamiseks. Jung kirjeldab Ise olemust jrgmiselt:
Ise valgustab egot. Me teame ht-teist Isest, ent samas ikkagi ei tea ka...
Hoolimata sellest, et me saame Iselt teadvuse valguse ja teame oma valgusallikat, ei tea me, kas see asub just nimelt teadvuses... Kui Ise tuleneks tielikult kogemusest, piirdukski ta kogemusega, samal ajal kui tegelikult on
see kogemus piiramatu ja lputu..." Ise on, igemini viks olla meie seesmine teejuht. (Ise srane tlgendus on lhedane india upanisadides toodud
atmani (mina, sisemina) tlgendusega.) Enamikul inimestel on Ise vlja
arenemata, selle olemasolust ei oldagi teadlik. Isiksuse keset moodustavale
ja loovale eneseteostusele prgivale Isele kuulub teadvuse ja alateadvuse
piiriala. Ise eredaim smbol ongi mandala, mis smboliseerib inimeste ihalust harmoonia, terviklikkuse, tiuslikkuse ja maailmaga hea lbisaamise
jrele.
Persona on meie avalik ngu, kik see, millisena me end kujutame teistele. Persona vljendub paljudes sotsiaalsetes rollides, mis on elus kohanemiseks olulised. Samas toovad lemrane eneseteostus Persona tasandil ja ltvunud sidemed oma Isega kaasa olukorra, kus inimene muutub pealiskaudseks ja vrandub oma ehedast emotsionaalsest kogemusest. Enda- ja inimesetundmise teeb sageli raskeks sisemina ja maski (Persona) segiajamine.

Vari, Anima ja Animus

Vari {Schatten) on inimese tume, allasurutud, animaalne alge. See sisaldab trjutud seksuaalseid ja amoraalseid tunge. Ent see on samuti energia, spontaansuse ja loovuse allikas. Ego funktsioonide hulka kuulub Jungi
jrgi ka Varju talitsemine, igemini kokkusobitamine isiksuse tervikuga.
Hinge tervik, Ise, on vastandite kombinatsioon, see ei saa olla ilma varjuta
(Jung 1995, lk 51). Raske on mitte mrgata varju mningast sarnasust
Freudi /VaPiga.
Anima on naise kujund mehes, Animus mehe kujund naises. Igas inimeses on seega nii mees- kui ka naisalge. Osaliselt toetub selline ngemus
asjaolule, et nii mehe kui ka naise organismid toodavad mlema sugupoole
hormoone. Kui Animust naise pshikas viks vrrelda elutarga vanamehega, siis Animat mehes emotsionaalse ja naiivse noore tdrukuga. Need
arhetbid kujunesid aastatuhandete jooksul vlja inimeste kokkupuutest

vastassugupoolega. Paljud pshholoogid peavad oluliseks Jungi videt, et

harmoonilises isiksuses peaksid olema esindatud mlemad, nii enda kui ka
vastassugupoole alged. Animus teeb naise loovamaks, samuti nagu Anima
mehe. Kui vastassugupoole alge on veti vi vlja kujunemata, teeb see
mehe primitiivseks ja jigaks, naise aga abituks ja iseseisvusetuks.

Smbolid
Smbolid on Jungi ksituses vga sageli arhetbi kandjad, vasted, esiletoojad. Samas on vimalikud nii individuaalsed kui ka kollektiivsed smbolid. Esimeste hulgas vib eristada spontaanseid smboleid, mis ilmuvad
unengudes ja fantaasiates, taotluslikud smbolid on sna sagedased aga
kunstnike taiestes. Smbolil ja mrgil on mndagi hist, kuid viimane osutab alati millelegi n- enda taga, esimene aga on midagi sgavamttelist,
mitmeti tlgendatavat, dnaamilist ja elavat iseendas. Smbol jutustab sellest, milleni kindla vastega snad ei kni, see pab meile vahendada midagi tundmatut. See annab kujundlikult edasi niteks sgavat religioosset
sisu, nii nagu kujutab seda budistlik dharmaratas (vt jooniseid).

Inimese elukiku ja mbersnde smboliseeriva dharmaratta kujutusi.

Pildid Internetist

Jungi hiris mne pshhoanaltiku tava tlgendada smboleid tkestatud impulsside vljendusena. Tema meelest on smbolite uurimine, lahtimtestamine ja kasutamine oluline inimese olemuse mistmiseks ja isiksuslikuks arenguks. On teada, et ta joonistas ise sageli mtiskledes ja oma
ksikirjade kallal ttades paberile mitmesuguseid smboleid, niteks
mandalalaadseid kujundeid, mille sisse ta kirjutas sententse vi vrsse.
Pdes lahti mtestada mmarguse kujuga ufongemuste olemust, kirjutab
Jung jrgmist:
Kui vtame selle aistitud mmarguse objekti - olgu ta siis ketas vi
kera - , tekib otsekohe analoogia svapshholoogia asjatundjatele hsti tuntud terviksmboli mandalaga. See pole mingi uus leiutis, vaid esineb kikjal ja kigil aegadel ilma mingi edasikestva traditsiooni vahendusetagi ikka
samas thenduses - ka tnapeva inimeste puhul. Ta on piirav, kaitsev vi
apotroopne ring, eelajalooline pikeseketas" vi niaring, alkeemiline
mikrokosmos ning ndisaegne hingelist tervikut raamiv ja korrastav smbol. Viimastel sajanditel on mandala saanud ha enam ja enam pshholoogiliseks terviksmboliks." (Jung 1995, lk 32)
Jung seletas oma teooria alusel lahti ka sisevastuolude olemuse. Tema
jrgi on inimesel loomuomaselt palju vastuolusid, niteks ego ja varju, alateadvuse ja ego, anima ja animuse, Ise ja Persona, kollektiivse alateadvuse
ja ego vahel jne. Polaarsed elemendid on kll vastasseisus, ent otsekui yin
ja yang on need ka teineteisele tarvilikud ja tiendavad teineteist. Inimese
oskus endas pesitseva vastandlikkusega toime tulla on sisemise harmoonia
ja loovuse ks vtmetegureid.

Pshika funktsioonid
Jungi teeneks on isiksuse vga olulise mte ekstravertsuse/ introvertsuse selgitamine. Ekstravertsus vljendub vljapoole, subjektilt objektile, keskkonnale, kaasinimestele suunatuses. Seda nib motiveerivat soov
laiuti vlja elada, luua rohkem sidemeid, katsetada eri tegevusalasid jne.
Introvertsus thendab sissepoole - iseenda sisemaailma - suunatust. Jungist
lhtudes pab introvert enam stabiilsuse jrele, vldib leliigse tegemist,
ritab mitte rikkuda vljakujunenud harmooniat, suhteid, traditsioone ja
korda. See Jungi mde vimaldab mratleda ka kultuure ja rahvaid. Samal ajal kui enamik ameeriklasi on ekstraverdid, kuulub valdav osa jaapanlasi (nagu ilmselt ka eestlasi) introvertide hulka. Selge introvert oli ka Jung
ise, vastandina Freudile, kes oli ekstravert. Siinkohal pole liigne rhutada,
et iga pshholoog tlgendab neid kaht mistet mnevrra isemoodi. H.
Eysenck ksitab ekstravertsust suhtlemisaktiivsusena ja introvertsust en-

dassetmbumise, reserveeritusena. K. Leonhard iseloomustab ekstravertsust

suurema kalduvusega konformismi ehk keskkonna poolt mjutatavusena.
Tegelikult oli ka Jung ise kimbatuses ekstravertsuse/introvertsuse vga tpse mratlemisega ja laialivalguvus nende mistete lahtimtestamisel on
silinud tnini.
Ehkki keegi pole puhas ekstravert vi introvert, vib enamiku inimeste
puhul theldada emma-kumma suunduse domineerimist. Samas oleneb
suundus endasse vi maailma ka olukorrast. Pingsat vaimset td tehes elab
igaks oma mtetes, seltskondlikku vestlusse haaratult elab ka pesuehtne
introvert vljapoole.
Jungi kogemused terapeudina nitasid, et hed inimesed teevad enam
loogilisi (arutlusel ja testustel phinevaid) jreldusi, teistel on paremini
arenenud intuitsioon, mned kirjeldavad vrvikalt aistingute maailma, teised sgavamini tundeelu. Srastest thelepanekutest tuletas Jung inimese
neli pshilist funktsiooni: aistingud (sensoorika), tunded, mtlemine ja
intuitsioon.
Mtlemine hlmab kujutluste sisu (kogemuste teadvustamist) misteliste seostega (snadega). Mtlemise sisuks on nimetamine, kategooriate
kohaldamine, ratsionaalne otsustamine. Mtlemine taotleb teha objektiivseid, loogilisi jreldusi, mis ei lase end segada fantaasiast ja emotsioonidest.
Tunnete funktsiooniks on Jungi spetsiifilises tlgitsuses vrtustada
kogetavat ja need on rajatud hinnangulisele alusele: miski arvatakse meeldivaks - vastumeelseks, ilusaks - inetuks, heaks - halvaks jne.
Sensoorika thendab info saamist meeleelundite - nhtu, kuuldu,
kombatu, maitstu, lhna - kaudu. See thendab info vahetut ttlust ilma
verbaliseerimiseta.
Intuitsioon thendab asjade olemuse taipamist otsekui kuuenda meelega, see on nagu telisuse instinktiivne taipamine, ilma arutluste jada lbimata.

Inimtbid
Tervikliku ja tasakaalustatud maailmataju tagab kigi lalesitatud nelja
pshilise funktsiooni olemasolu. Kuid nagu eldud, domineerib isikuti
siiski ks vi kaks funktsiooni, kusjuures vastandfunktsioonid on suuremal
vi vhemal mral trjutud. Omavahel on opositsioonis mtlemine ja tunded, aga ka intuitsioon ja sensoorne tegelikkuse taju. Domineeriva funktsiooni phjal eristas Jung jrgmised inimtbid: mtleja-, tunde-, intuitiivne ja sensoorne tp.

Liites neile neljale funktsioonile inimeste ekstravertsuse vi introvertsuse, kujunes Jungil kaheksa inimtpi:
ekstravertne
ekstravertne
ekstravertne
ekstravertne

mtlejatp
tundetp
sensoorne tp
intuitiivne tp

introvernte
introvernte
introvernte
introvernte

mtlejatp
tundetp
sensoorne tp
intuitiivne tp

Katherine Briggs ja tema ttar Isabel Briggs Myers lisasid neid tpe
kirjeldades veel he mte: otsustamine/kohanemine. Kujunenud tpide
(vt lhemalt: T. Saksakulm Tunne ennast ja oma vimaluste maailma"
Tallinn, 1995) testimiseks ttati vlja 125 kohast ksimust. Too isiksustest
on ks tuntumaid ja populaarsemaid maailmas. Selle eriliseks eeliseks on
vimalus vga detailselt kirjeldada eri tpide avaldumist niteks tl, armastuses, konfliktiolukorras jne, lisades siia ka sobivad soovitused.
Phimisteid: ego, individuaalne alateadvus, kollektiivne alateadvus,
arhetbid, Ise, Persona, Vari, Animus, Anima, smbolid, ekstravertsus,
introvertsus.

Noppeid Jungi teosest Tnapeva mt: asjadest, mida

nhakse taevas" (Tallinn 1995)
Anima
Kik mis puutub ANIMASSE, on eriti thtis, ohtlik, tabu, maagiline.
See on madu-eksitaja (kiusatus) paradiisis neile, kes ei tee kellelegi kahju ja
kes on tulvil hid kavatsusi-soove.
ANIMA usub kaunist ja head (heategija antiikses mistmises - ilma
selge piirita ilu ja moraalsuse vahel; niteks kaunist ngu peeti kauni hinge
tunnuseks). See on iidne miste, mis tekkis enne igasugust esteetika ja moraali vastandamist. Lks tarvis pikaaegset kristlikku eristamist selgitamaks,
et hea pole alati kaunis ja ilu pole kohustuslik headusele.
Kui VARJU tlgendamine on pipoisi asi, siis ANIMA tlgendamine
kuulub juba meistrile. Side ANIMAGA - see on mehelikkusest lbi ldud
auk ja mehe vaimse-moraalse ju jaoks tuline-pletav. Ei tohi unustada, et
juttu on ANIMAST kui sisemise elu tigast. Sellisel kujul pole ta aga kunagi ilmunud inimkonna ette - alati on teda projekteeritud oma pshika sfrist vljaspool ja alati on ta olnud just vljaspool neid sndmusi. Poja jaoks
sulab ANIMA esimestel eluaastatel kokku kikvimsa emaga - mis hiljem
paneb pitseri kogu ta saatusele. See sentimentaalne seos silib kogu elu

vltel ja see kas takistab tugevalt vi annab hoopiski mehisust kige julgemateks tegudeks. Antiikinimesele oli ANIMA kas jumalaks vi niaks.
Keskaegne inimene asendas jumala taevaliku kskijanna vi kirikuga. Protestantismi desmboliseeritud maailm viis kigepealt ebaterve sentimentaalsuse, hiljem aga moraalikonfliktide teravnemiseni. Mis aga - loogiliselt
- viis omakorda Nietzsche sealpool head ja halba" juurde. Ja nimelt konflikti vljakannatamatuseni. Tsiviliseeritud maailmas viib see olukord pealekauba veel perekonnaelu lootusetuseni. Ameerika abielulahutuste tase on
juba ammu saavutatud (kui mitte letatud) paljudes Euroopa keskustes. See
aga thendab, et ANIMA avab end peamiselt projektsioonides vastassugupoolele - suhted kellega muutuvad lausa maagiliselt keerulisemaks. Antud
olukord vi rmisel mral selle tagajrjed soodustasidki tnapeva
pshholoogia teket freudilikus vormis, mis vannub truudust arusaamale,
nagu oleks kikide leastumiste aluseks seksuaalsus. See vaatepunkt on
suuteline vaid teravdama juba olemasolevaid konflikte. Siin on segamini
aetud phjus ja tagajrg. Seksuaalsed krvalehpped" ei kujuta endast
mingil juhul neurootiliste kriiside phjuseid - viimased on heks,
patoloogiliseks, puuduliku teadliku kohanemise tagajrjeks. Mistus puutub
kokku olukordade ja lesannetega, milleni ta pole veel kasvanud, mitte
mistes, et maailm on muutunud, et tuleb end mber hlestada ja end
maaiffiaYNiRiHsItikM^
puhul pole kllaldane omada neist arusaadavat seletust vi nende le mtiskleda. On vimatu kogeda nende sisu
lihtsalt lbi sisseelamise ja tunnetuse. On kasutu tuupida phe arhetpide
nimekirja. Enamalt jaolt on need kompleksid, mis tulevad meie isiklikku
ellu ja mjuvad nagu Saatus. ANIMA ei ilmu nd mitte enam kui jumal,
vaid hoopiski kui meie enda riskantne ettevtmine. Niteks kui seitsmekmneaastane teeneline ja lugupeetud teadlane jtab maha perekonna ja
abiellub kahekmnendates punapise nitlejannaga, siis teame: jumalad
leidsid veel he ohvri. Nii saab ilmsiks deemonlikkuse kikvimsus meie
maailmas. See polnud ju eriti ammu, kui seda noort daami oleks vidud
nimetada niaks. Minu kogemuste phjal pole mitte just vhe teatud intellektuaalse ande ja haridusega mehi, kes suurema vaevata tabavad ANIMA
idee ja tema sltuva autonoomsuse (nagu ka ANIMUSE naiste poolt).
Meie poolt les ehitatud pilt ANIMAST pole tielik. Ta ilmub eelkige
kui kaootilis-eluline kiindumus. Kuid temas on midagi salateadusest ja varjatud Tarkusest - tema imetlusvrses irratsionaalsuses, haldjalikus loomuse vastandlikkuses.
Esimesel kohtumisel temaga vib lalmainitu tunduda kskik millena,
ainult mitte tarkusena (toetun siin ainult kirjanduslikele nidetele nn kliinilise materjali asemel - meie eesmrgiks piisab kirjanduslikest nidetest

tielikult). Nagu tarkus ikka, on ta avatud vaid sellele, kes on temaga psivas suhtlemises ja raske t tulemusena (peetakse silmas kohtumist alateadvusega ldse, mis kujutab endast integratsiooniprotsessi) valmis tunnistama, et inimsaatuse snge mngu tagant paistab mingi Varjatud Mte. See
vastab krgemale eluseaduste ratundmisele. Isegi see, mis tundub alguses
pimeda ootamatusena, kaotab rahutu Kaootilise Katte ja osutab Sgavale
Mttele. Mida rohkem on see ra tuntud, seda rutem kaotab ANIMA oma
pimeda veetluse ja pdluse loomu. Kaootilise vooluse teele kasvavad
tammid ja lbimeldud eraldub lbimtlematust. Ja kui nad pole enam
identsed, vheneb ka kaose vim - mte relvastub nd lbimelduga, mttetus aga lbimtlematu juga. Tekib uus kosmos. eldu pole mingi uus
avastus meditsiinilises pshholoogias, vaid rgseim tde sellest, et vaimse
kogemuse tiusest kasvab see petus, mida antakse edasi plvest plve.
Haldjalikus olevuses mitte ainult ei tundu Tarkus ja rumalus he ja samana - he ja sama ANIMA esindatuna nad ongi ks olemus. Elu on nii
rumal kui ka tidetud mttega. Kui mitte naerda esimese le ja mitte mtiskleda teise le, siis muutub elu banaalseks. Kik omandab siis minimaalselt
vikesed mdud - nii mte kui ka mttetus. Oma olemuselt ei thenda elu
midagi, kuni pole mtlevat inimest, kes viks ta ilminguid seletada.

Jungi arhetpidest
R. M o o r e i ja D. Gillette'i raamatust Kuningas, sjamees, maag, armastaja: teekond kpse mehelikkuse ltetele" (Tartu 2000)
Kuningas
Kuningas on thtsuselt esimene, lejnud kolme arhetbi alusphi, ja
hlmab neid tiuslikus tasakaalus. Hea ja loomevimeline Kuningas on htlasi tubli Sjamees, hveline Maag ja llas Armastaja.
See on rgalgne mees, Aadam, mida filosoofid nimetavad antropos'eks
igahes meist. Hindud panid sellele rgmehelikkusele nimeks aatman; juudid ja kristlased knelevad sellest kui Jumala kujust" {image Dei). Freud
rkis Kuningast kui rgkarja plisisast" Kuninga energia on tepoolest
mitmes mttes Isa energia. Meie kogemus nitab siiski, et ehkki Kuningas
on Isa arhetbi aluseks, on see viimasest olulisem ja ulatuslikum.
Kuninga arhetp oma tiuses loob mehe hingeelus korra, mistliku ja
mistusprase liigenduse ning terviklikkuse ja ausameelsuse. Kuningas
psitab korratuid tundeelamusi ja kontrolli alt vljuvaid kitumisviise,
edendades psikindlust, keskendatust ning rahulikkust. Oma viljastavas"
keskendatuses vahendab see arhetp elujudu ja rmu, andes isiksusele
TARTU

LIKOOLI

RAAMATUKOGU

alahoidlikkust ning tasakaalukust. Kuningas kaitseb seesmise korra tunnetust, meie olemuse ja eesmrgi terviklikkust, meie keskset ja rahulikku eneseteadvust ning olemuslikku rndamatust ja meie kindlat veendumust enda
mehelikus identsuses. Kuningas vaatab maailma vankumatu, kuid lahke
pilguga, nhes kaasinimeste nrkusi, vaimuandeid ja vrtusi. Ta osutab
nendele austust ja lendab neid, juhtides ning kasvatades ligimesi teel loomutiuse poole. Kuningas ei ole kade, sest ta on omaenda vrtuses kindel.
Ta julgustab ja tasustab nii meie enda kui ka kaasinimeste loovust.
Sjamees
Lnes on pehme mehelikkuse" ajajrk ning kremeelsed naisiguslased tstavad valjult ja kurjasti hlt Sjamehe energia vastu.
Huvitav on samal ajal theldada seda, et need, kes tahavad mehelikku
agressiivsust juurtega vlja kiskuda, satuvad oma innukuses ise selle arhetbi mju alla. Me ei saa Sjameest nndasama lihtsalt maha hletada.
Nagu kik arhetbid nnda elab ka Sjamees edasi meie teadlikest hoiakutest hoolimata. Nndasamuti lheb see allasurumise korral pranda alla,
et lpuks taas ihuliku ja tundmusliku vgivalla kujul pinnale tusta otsekui
vulkaan, mis on sajandeid soikus olnud, kuni magmanes vhehaaval suurenev surve valla pseb. Kui Sjamees on loomusunniline energiavorm,
siis jb ta psima ja temaga tasub kokku puutuda.
Miks tkivad rimehed ja kindlustusagendid ndalalppudel metsa, et
mngida sjamnge, varjuda puude taha, korraldada rnnakuid vrvipssidega, praktiseerida ellujmist, mngida ohu ja surma piiril olemisega, ttada vlja strateegiaid ning tappa" ksteist? Missugune varjatud energiavorm on suurlinnade poolsjaveliselt organiseeritud jukude taga? Millega
phjendada Rambo, Arnold Schwarzeneggeri, selliste sjafilmide, nagu
Apokalpsis tna", Rhm", Tismetallr" (Apocalypse Now",
Platoon", Full-Metal Jacket") ning paljude teiste populaarsust? Me vime
taunida nendes filmides ja teleekraanidel nidatavat vgivalda, kuid ilmselt
on Sjamees kigele vaatamata meis vga vimas.
Maag
Kus ja millal tahes me ka ei kohtaks Maagi arhetbi energiaid, alati
on need kahetised. Maag on teadja ja htlasi tehnikameister. Peale selle
suudab Maagi ve mjul tegutsev mees neid arhetpseid lesandeid osalt
teostada rituaalse phendamisprotsessi abil. Ta on rituaalivanem", kes juhib muundumisprotsessi nii sees- kui ka vljaspool.

Inimmaag on ise alati phendatu ja heks tema lesandeks on teiste

phendamine. Ent millesse on ta phendatud? Maag on phendatud kiksugu salateadmistesse. Selles ongi asja tuum: igasugused teadmised, mille
omandamiseks on tarvis erivljapet, kuuluvad maagi energia valdkonda.
pipoiss, kes tahab saada meisterelektrikuks ja tungib krgepinge saladustesse; arstiteaduse lipilane, kes tuubib peval ja l, uurides inimkeha
lesehitust ja kasutades kepraseid meetodeid oma ravialuste aitamiseks;
rahandustudeng vi tulevane brsimaakler; pshhoanaltikuks ppija kik need inimesed on tpipealt samas seisundis nagu himuhiskonna samaani vi nidarsti pipoiss. Nad kulutavad rohkesti aega, energiat ja raha,
et olla phendatud salajase ve krgematesse valdkondadesse.
Maag on mtlikkuse ja refleksiooni arhetp ning seeprast htlasi endassesuunatuse energia. Meie miste jrgi ei ole endassesuunatus mitte ujedus vi kartlikkus, vaid pigemini vime seesmistest ja vlistest tormidest
irduda ning olla henduses sgavate tdede ja juvarudega. Maagi energia
aitab ego-mina teljel kujuneda ning on seejuures enda psikindluses, keskendatuses ja tundmuslikus erapooletuses vankumatu. Seda ei saa niisama
lihtsalt tugata ja tmmata.
Armastaja
Jungi jrgijad kasutavad Armastaja arhetbist rkides sageli kreeka
jumala Erose nime, samuti ladinakeelset sna libido. Need snad ei thista
sel juhul mitte ksnes suguiha, vaid ldist eluisu.
Me usume, et Armastaja, kskik kuidas teda nimetada, on rgne energia, mis hlmab elavust ja kirge. Inimesele kui liigile on omane suur igipline iha seksi, toidu, heaolu, paljunemise, eluraskustega loova kohanemise
ja lpuks ka mtestatuse jrele, milleta inimolevus edasi elada ei suuda.
Armastaja pdleb nende ihade rahuldamise poole.
Armastaja arhetp on hingeelus esmane ka seetttu, et sellega seondub tundlikkus vliskeskkonna suhtes. See vljendab Jungi jrgijate snutsi
aistilist funktsiooni", pshika seda talitlust, mis paneb thele meelelise
kogemuse kiki ksikjooni, mrgates vrve, vorme, helisid, puuteaistinguid
ja lhnu. hes saabuvaile meeltemuljeile reageerimisega seirab Armastaja
ka seesmise hingemaailma muutuvaid koekirju.
Armastaja mju all olev mees tahab puudutada kike ihulikult ja tundmuslikult ning olla kigist asjadest puudutatud. Ta ei tunnista mingeid piire, kuna tahab teostada htekuuluvust maailmaga, mida ta tunneb nii seesmiselt (oma tugevate tundmuste kujul) kui ka vliselt (inimsuhete kontekstis). Lisaks kigele tahab selline mees tielikult kogeda meeleliste elamuste
maailma.

Mis tahes kunstiline vi loov ettevtmine ja peaaegu iga elukutse, pllundusest brsinduseni ning maalritst tarkvara loomiseni, rakendab Armastaja energiat loovuse saavutamiseks. Sama lugu on asjatundjatega, kes
peavad temeeli lugu hrgutistest, veinidest, tubakasortidest, mntidest,
algelisest ksitst ja paljudest muudest asjadest. Sellesse liiki kuuluvad ka
nndanimetatud fanaatikud. Auruvedurifanaatikud tunnevad nende suurte
likivmustade falloste" vastu meelelist, vahel lausa erootilist kiindumust.
Autofanaatik, kes otsib tpipealt iget Corvette'i; vanade autode entusiast,
kes naudib nende puudutamist ja nuusutamist ning otsib roostekihi ja mrdunud sisemuse alt ilu ja rikkeid; teatava kirjandusanri vi rokkansambli
ihaleja - kik nad juurutavad Armastaja arhetpe. Mitmesuguste kohvi- ja
okolaadisortide asjatundjad ning antikvaar, kes peab kalliks Mingi ajastu
vaasi, silmitsedes seda ainiti igast kljest - nende kaudu vljendub Armastaja. Vaimulik, kelle jutlust ilmestavad piltlikud nited ja lood, kes plisameeriklaste snutsi mtleb sdamega", mitte ainuksi peaga, juurutab
samuti Armastajat. Tema jutlused on otsekui Armastaja laul. Me kik tunnetame Armastajat, kui vabastame end sundusest midagi tingimata teostada
ning lihtsalt oleme ja tunneme, peatudes roosilhna nautimiseks"

Kokkuvtvat
Jungi kollektiivse alateadvuse ja arhetpide kontseptsioone on isegi
professionaalsetel pshholoogidel pisut raske mista ning neid on peaaegu
vimatu empiiriliselt testada. Paljud ei pea tema phipostulaate mitte teadusloomeks, vaid elava fantaasia nideteks. Mainigem, et ka Jung ise suhtus oma teooria valideerimise vimalustesse skeptiliselt, otsides oma videtele testust pigem kaugete maade kultuuridest ja mtidest kui eksperimentidest. Nnda jb tema petus paljuski mtoloogia tasemele. Tema
misted on tihti mitmethenduslikud, prinedes mitte ldtunnustatud pshholoogiast, vaid sageli hoopis mstikast, alkeemiast vi idamaade usundeist. Paljusid tema meelevaldseid viteid on pris kerge kahtluse alla seada, mida on teiste hulgas teinud ka niteks Erich Fromm ja india esoteerik
Osho. Samas on Jungi ja tema analtilise pshholoogia maine just viimasel kmnendil uuesti tusmas, seda eriti loomeinimeste, usuteadlaste, filosoofide, ajaloolaste, kultuuriuurijate hulgas. Kunsti- ja kirjainimesi vlub
Jungi petuses dialoogi arendamine teadvuse ja alateadvuse vahel, mis on
loomeinspiratsiooni keskne eeldus. Jungi petusest inspireerituna on pshholoogias vlja kujunenud omaette (jungiaanlik) suund, millel on ksjagu
toetajaid ka Eestis. Tema kaheldamatuks teeneks on vaimse, religioosse ja
isegi mstilise kogemuse rhutamine inimese arengus. E. Frommi krval on

ta teine maailmakuulus pshholoog, kes vahendas meile idamaade vaimseid

petusi. Niteks kirjutas ta eessna Tiibeti Surmaraamatule", D. Suzuki
zen-budismi sissejuhatusele jne. Tema mitmeti tlgendatavas ja osalt lbitungimatus petuses on ohtrasti ebamrast, tinglikku, htaegu universaalseid seletusi jagavat ja samas visandlikku ainest. Jungi raamatud jtavad
lugeja enamasti ilma selgetest orientiiridest elulistes asjades, teisest kljest
aga otse sunnivad leidma abstraktsetele ja udustele formuleeringutele oma
tlgendusi, saades sellega Jungi teoste kaasloojaks.
Pshholoogias on ajahambale vastu pidanud Jungi inimtpide petus.
Teraapias ja pshhodiagnostikas on kasutamist leidnud tema vabade assotsiatsioonide meetod ning selle alusel loodud snaassotsiatsiooni test (vt
A. Kidron Pshholoogia phisuunad" 2001, lk 255). Jungi peetakse ka
humanistliku pshholoogiasuuna ja eriti transpersonaalse pshholoogia eelkijaks.

Erik Eriksoni egopshholoogia

Erik Erikson sndis 1902. aastal Saksamaal
Frankfurti lhedal. Tema juuditarist ema ja taanlasest isa lksid lahku veel enne Eriku sndi. Lpetanud humanitaargmnaasiumi, ppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi ke all pshhoanalsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsupetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos
emigreerus Erikson peagi Ameerika hendriikidesse. Seal avanes tal endal vimalus praktiseerida pshhoanalsi Bostonis ja teistes linnades, olles jrgemda kuulsate Harvardi, Yale'i ja
Berkeley likooli ppejud. Juba esimene raamat Childhood and society"
(1950, mber totatult 1963) tegi tema nime ja petuse - nn egopshholoogia - laias maailmas tuntuks. Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris
Erikson paljude kuulsate inimeste biograafiaid, aga ka Ameerika vhemusrahvuste esindajate arengulugu. Tema raamat Mahatma Gandhist ^ G a n d hi's truth") plvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jtkus krge vanuseni, ta suri aastal 1994.
Teoseid
Eriksoni vljapaistvaimate teoste hulka kuuluvad ka Young man Luther" (1958), Insight and responsibility" (1964) ning Identity, youth and
crisis"(1968).

Egopshholoogia olemus
Eriksoni peetakse igusega pshhoanalsi edasiviijaks, kes rhutas
varase arengujrgu otsustavat osa isiksuse kujunemisel, alateadvuse thtsust
jne. Samas on tema petuses ehk egopshholoogias hulk jooni, mida ortodoksses pshhoanalsis pole. Ego on tal isiksuse iseseisev ja juhtiv osa,
mitte triaadi superego, ego, id' represseeritud element nagu Freudil. Erinevalt Freudist rhutab Erikson teiste inimeste, sotsiaalse keskkonna esmathtsat osa inimese kujunemisel. Ta ei vaatle inimese kujunemist mitte ksnes varasemal perioodil, vaid snnist surmani. Jttes krvale freudistliku
arusaama libiidost ning varase eluea tkestatud ja teadvustamata seksuaaltungidest isiksuse kujundamisel, neb Erikson philise arengut suunava
juna inimese pdeid egoidentiteedi tagamiseks.

Epigeneetiline printsiip
Eriksoni petuses on kesksel kohal arusaam inimese etapiviisilisest kujunemisest. Inimene areneb selle jrgi astehaaval, primitiivsemalt tiuslikumale tasandile. Koos iseseisvumise ja kpsemisega toimub ka inimese
areng hiskonna tisvrtuslikuks liikmeks. Samas suunab ja kujundab
hiskond nii perekonna, kooli kui ka tkoha kaudu inimese arengut, tasustades teda ldjuhul kpsemasse staadiumisse judmise eest heldemini kui
stagneeruma jmise korral. Epigeneetiline kontseptsioon thendab seda, et
iga eluetapp saabub enam-vhem kindlal eluaastal, kestab kindla aja ning
lheb le jrgmisse etappi, kusjuures konfliktid, kohanemisraskused ja kriisid etapilt teise siirdudes on htlasi vljakutseks kasvada, areneda, kpseda.

Kaheksa elujrku
Erikson on vlja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille lbimisest
oleneb isiksuse areng. Toimetulek elus vib olla suures osas mjutatud sellest, kuidas varasemad kriisid on mdunud. Erikson toonitab, et varasematel eluperioodidel kogetavaid arengukriise elatakse kas vi smboolselt le
ka hilisemas eas. Oma vajaduste rahuldamise ja soovide titumise kogemus
vaheldub elus soovitust ilmaoleku ja kannatamisega, mis on arenguks ja
kpsemiseks samuti tarvilikud.
1. Imikuiga: usaldus vs usaldamatus (basic trust vers basic mistrusi).
Imikueas (kuni esimese eluaasta lpuni) on laps sedavrd abitu ja nrk,
et tema elu oleneb tiesti vanemate (eriti ema) hoolest ja thelepanust. Olenevalt enda kohtlemisest hakkab vastsel ilmakodanikul ige varsti vlja kujunema positiivne vi negatiivne suhtumine maailma. Usalduskogemuse
teke ja areng ei thenda mitte ksnes seda, et maimik usaldab teisi oma vajaduste rahuldajana, vaid ka seda, et ta usaldab iseend, oma organismi ja
oma vajadustega toimetulekut. Sel Freudi oraalsele arengujrgule vastaval
perioodil koonduvad lapse vajadused suu ja toitumise mber. Hiritus oma
vajaduste rahuldamatusest paneb proovile lapse usaldusvime ja sunnib ta
juba selles varases eas karjumisega oma viha vlja elama. Imikuea lbimisest oleneb, kas lapsel kujuneb valitsevaks usalduse vi usaldamatuse kogemus. Kui lapse phivajadused ei leia rahuldamist ja tema eest ei hoolitseta, siis vib siit alguse saada ebakindlus ja usaldamatus teiste suhtes. Olulisim pole mitte niivrd hllilapse regulaarne toitmine kui vanemlik hoolitsus
kige laiemas mttes. Phisoovitus kasvatajaile: vanemad peaksid sel perioodil tagama maimikule vimalikult turvalise kasvukeskkonna, tagades
lapse sirgudes tema usalduse teiste vastu. Vanemlikust hoolest oleneb ka

see, mil mral kujuneb lapsel tiskasvanuks saades vlja usu vime, seda
ka religioosse phendumise mttes. Rituaalide ja religioossete kommete
heks funktsiooniks on Eriksoni jrgi lapselikust lootusest arenenud tiskasvanu usuvime turvamine.
2. Varane lapseiga: autonoomia vs hbi ja kahtlused {autonomy vers
shame and doubt).
Sel perioodil (esimesest kolmanda eluaastani), mis vastab Freudi anaalsele staadiumile, omandab laps soolestiku ja pie kontrolli (kinnipidamise
ja vallandamise) kaudu autonoomia. Lapsed pivad nd esemeid haarama
ja nendega mngima, kima, teistega suhtlema. ha thtsamaks kujuneb
enese ja oma keskkonna kontrollimine. Kinnipidamise ja vallandamise kogemusel on nii positiivne kui ka negatiivne aspekt. Eriksoni jrgi vib kinnipidamine thendada nii enesekontrolli ja teistega arvestamist kui ka
kramplikult jika enesepiirangut; vallandamine vib kujuneda nii destruktiivseks hoolimatuseks kui ka loomulikuks pingelangetamise kogemuseks.
Autonoomia areng kib ksikes valikuvabaduse tajumisega (mida vtta,
mida jtta). Thendusrikas on see, et kaheaastaste heks lemmiksnaks on
esmast autonoomset kehtestamist smboliseeriv ei" Hbitunne hakkab
tekkima nii sellest, et laps taipab, et tema puudused on teistele nhtavad,
kui ka seetttu, et ta tunneb psti seistes end pisikese ja vetina. Kahtluse
phjustab pshhoanalsi vaatevinklist asjaolu, et miski on meie ees ja taga. Kuna laps ei ne enda seljatagust, ratab see temas ebamrase kahtluse
ja ohutunde. Eriti iseloomulik on sellele arengujrgule tahte teke. Oskus
end ja oma vajaduste rahuldamist vi rahuldamise edasilkkamist kontrollida arendab iseseisvustunnet. Kuid nagu eldud, vivad omaalgatusega
kaasneda ka kahtlused ja hbi oma oskamatuse prast. Teisele perioodile on
omane vliste nuetega kohanemise esmane kogemus, milles oma soovid ja
tahe sobitatakse kokku krgemate seadustega. Seegi oskus kulub marjaks
ra tiskasvanueas.
3. Mnguiga: initsiatiiv vs stunne (initiative vers guilt).
Mngueas (kolmandast kuuenda eluaastani) hakkab laps ha enam
mbrust uudistama ja muutub aina liikuvamaks. Tema lemmiksnaks kujuneb nd miks. Sellel Freudi fallilisele staadiumile vastaval etapil pannakse
proovile nii lapse iseseisvuspdlused kui ka mbrusega toimetulek. Vimalus pstitada oma eesmrke ning katsetada nende elluviimist ilma karistuse hirmuta arendab sihikindlust. Laps pib oma tegevusi kavandama ja
omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. Lapsel hakkab vlja kujunema sdametunnistus, arusaamine heast-halvast ja kui ta toimis valesti, stunne.
Kogedes vanemate keelde ja karistamist, trkavad lastes ka agressiivsus ja

trots. Mnguiga on thtis loova kujutlusvime arendamise etapina. Kokkuvtvalt vib elda, et mngueas pib laps toimima kavakindlalt, kasutades
kujutlusvimet, kuid arvestades ka reaalseid fakte ja piiranguid, mis phjustavad stunnet. Juba sel perioodil hakkab vlja kujunema inimese vime
viia algatatu lpule ja taotleda oma tegevusega kegakatsutavaid tulemusi.
Lisagem, et paljudel tiskasvanutel on siinkohal ilmseid arengu puudujke.
4. Noorem kooluga: tkus (hoolsus) vs alavrsus (industry vers
inferiority).
Periood kuuendast kaheteistkmnenda eluaastani on aeg, kus hakatakse
oma vohaval fantaasial tiibu krpima ja kuuletutakse ha rohkem tiskasvanute seatud koolielu distsipliinile. Primitiivses kultuuris vib see thendada vanemate tegevuse matkimist ja esmaste toskuste omandamist. Lustakas mng asendub aegamda peaaegu tielikult visa ja mtestatud ppetga. Seda etappi vib vaadelda Freudi latentse perioodiga. Last ei hinnata
enam mitte ksnes selle alusel, et ta ei teeks leannetusi, vaid ha enam selle jrgi, milliseid tulemusi ta saavutab. Selmet rahulduda mngurmuga,
pib ta ha enam hindama end oma tegutsemise edu/ebaedu alusel. Ta kogeb ha selgemini oma oskusi ja kompetentsust, aga ha valusamalt ka oma
ebannestumisi ja mitmesugustele lesannetele allajmist. Koolis on vaja
nii kehalist osavust kui ka teadmisi. nnestumised annavad mrku vimekusest ja oskustest ning arendavad tkust. Vanemate, ha enam aga petajate ning ka kaaslaste suhtumine endasse ja oma tegevuste tulemustesse kujundab lapses arusaama oma kompetentsusest vi alavrsusest. Enese pidev vrdlemine teistega vib kujuneda samuti alavrsuse tekkepinnaks.
Eriksoni jrgi tagab just intellektile ja mingil alal meisterlikkusele toetuv
kompetentsus infantiilse alavrsustaju eduka letamise ning suundumise
oma tehnilise meisterlikkuse edasise tiustamise poole.
5. Noorukiiga: identiteet vs identiteedipuudus (identity vers identity
confusion).
Isiksusliku arengu viiendal astmel, mis vastab ligikaudu Freudi genitaalsele staadiumile, integreerivad lapsed oma varase kogemuse heks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute
sotsiaalsete rollide omandamiseks. Murdeea periood on arengus otsustav.
Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt lbi talle seatavaid piiranguid. Temas on veel palju last ja samas ennatlikku pdu olla
tiskasvanu. Kiired muutused kasvus, huvides ja seksuaalne kpsemine tekitavad temas identiteedikriisina mratletud segaduse. Kesksele kohale
kerkib nd ksimus Kes ma olen?" Avastatakse oma isikupra, tuntakse
tmmet midagi saavutada. Vajadus lapseea mngud ja kalduvused krvale
jtta, elu orientiiride ebaselgus ja kikuvad vrtused teevad lapsest tis-

kasvanuks lemineku aja keerukaks ja raskeks. Hmmastavad ja kiired

muutused eneses ning eesseisva ebamrasus vivad tekitada segaduse iseenda ja oma rolli mratlemisel ning vimetuse kindlameelselt oma tulevikku kavandada. Noorukid tunnevad end sel etapil tihtilugu ksi, ebakindla ja nnetuna, millega kaasneb kahtlemine oma seksuaalses veetluses. Paraku ei saada tiskasvanu enesekindlust enamasti kingituseks. mberkohanemise, otsingute ning eneseavastamise raskuste kaudu kujunebki identiteeditunne. Vahel viib murdeea sisemise ebakindluse kogemine Eriksoni
jrgi vridentiteedi kujundamisele, kui teismeline samastub jgitult niteks noortekamba liikmena. Just murdeeas otsitakse endale filmithtede,
poplauljate vi sportlaste seast eeskujusid ja jumaldamisobjekte. Murdeeas
omandab noor Eriksoni jrgi samuti vime olla usaldusvrne ja snapidaja
(truu). Tema ees seisab ka dilemma: kas omandada vanema generatsiooni
kultuurilised, eetilised, religioossed jt vrtused vi lkata need tagasi ja
luua iseenda vrtusssteem. See valik kujundab hed inimesed lojaalseks
oma kultuurile, teistest saavad uuendusmeelsed teisitimtlejad, kolmandaist
aga vib-olla isegi igasuguseid konventsioone eitavad antisotsiaalid.
6. Noor tiskasvanu: lhedus vs isolatsioon (intimacy vers isolation).
Noore tiskasvanu eas (kahekmnest kolmekmneni) otsitakse romantilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega. Vabanetakse vanemliku hoole
vajadusest ning asutakse oma kodu ja perekonda rajama. Avastatakse eneses armastus - sgav ja kikehaarav kiindumustunne - ning vime vastastikuseks phendumiseks. Kinnistub vime vastutada oma tegude eest. Ebaselge identiteeditaju vib siingi saada takistuseks. Enesekindluse puudumine kahandab julgust kiinduda ning vib viia lhisuhte vltimise ja teistest
eraldumiseni. Teisest kljest hvardab see kaasa tuua partnerist tieliku sltuvuse, mis pole optimaalse kooselu kujundamiseks samuti soodus.
Eriksoni jrgi on armastusel hulk eri vorme. Varases lapseeas thendab see
klammerduvat kiindumust vanemaisse (eriti emasse), teismelisena kirglikku
armumist, edaspidi ha enam ka vastastikust hoolitsust.
7. Tiskasvanu: loov tegutsemine
arenguseisak {generativity vers
stagnation).
Tiskasvanuna (kolmekmnest kuuekmne viieni) viibitakse elujrgus,
mille phisisuks on kas oma vimete ja vimaluste realiseerimine vi paigaltammumine ja stagnatsioon. Isiksuse arengut toetab vajadus luua, snnitada midagi, mis psiks endast kauem. Ehk nagu vljendas Ameerika kirjanik J. Steinbeck: iga inimene soovib, et temast jks midagi jrele - maja,
raamat vi laps. Kui loova eneseteostamise vajadus ei leia mingit vljundit,
hakkab see taanduma. Loov tegutsemine on meile eluliselt vajalik, hoides
meid noorusliku, vrske, tervena. Selle puududes tekib vaimse vaesumise,

varase vananemise ja igavuse oht. Olla tiskasvanu thendab htaegu nii

ppimist kui ka petamist. Sellel eluetapil tuseb esile jreltulijate eest hoolitsemine ning kesksele kohale kerkivad hoolivus ja hoolitsustarve.
8. Vanadus: terviklikkus vs ahastus (integrity vers despair).
Isiksuslik kpsus saabub kuuekmne viieselt ning vljendub meelerahus, elutarkuses ja isiksuse terviklikkuses. Kui inimene saab kll vanaks,
ent mitte isiksuslikult kpseks, valdab teda lootusetus (kibestumine, ahastus, meeleheide). Tulevik tundub trstitu, kogu elatud elu mttetu. Mdunud aastate karma, aga ka vime elatud elu enda jaoks mtestada, mrab
selle, mis seisundis juab inimene oma elu lppjrku. Elu viimane etapp
kujutab endast suurt vljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab
oma elu lahti mtestada nnda, et ta vabaneb oma ego klge klammerdumisest ja saavutab enne surma mistvuse, selguse ja meelerahu vi ei suuda ta
enesekesksusest vlja murda ning sureb lootusetuse tundega. Vanaduse
saabudes elab inimene oma mtete ja kujutlustega ha enam minevikus.
Elurmu aitab silitada nartsissismi lplik letamine - mberllitumine
oma egolt elule laiemalt kigis selle avaldustes. Vanemat inimest hoiavad
rksana huvi nooremate ettevtmiste vastu ja sotsiaalsete probleemidega
kursisolek, aga ka omaealistega suhtlemine ning ksteise toetamine.
Enamik meist lbib Eriksoni kirjeldatud eluetapid vaid osalise edu vi
ebaeduga ning kogeb sageli mingil jrgmisel etapil varasemasse arengufaasi kinnijmise probleeme. Niteks tunnevad isegi kige edukamad meist
mnes olukorras varasemale arengujrgule iseloomulikke kohanemisraskusi, rkimata ajutisest enesekindluse puudumisest vi kahtlusest oma suutlikkusse.
Lisagem elukriisidega toimetulekuks mned praktilised soovitused
raamatust Stressi teejuht"
Kui tunned, et elus on saabunud kriitiline muutuste periood, siis kaalutle, kuivrd see on kiki asjaolusid (niteks eluiga) arvestades ootusprane.
Seejrel tasuks melda, kas tunned puudust mne varasema kriisi
positiivsest lahendusest vi millise kriisi negatiivne tulemus segab sinu suhet maailmaga.
Ega sa kki harjumusest korda oma praeguses elus samu kitumismalle kui lapseplves vanematega suheldes? Kas sa ikka usaldad omaenda
valikuid ja julged vtta vastutuse oma otsuste eest?
Ja siis tunnista endale, et isiksuses on alati arenguruumi ning kunagi
ei ole hilja midagi otsustavat alustada.

Pshhosotsiaalne identiteet
Eriksoni thtsaim miste on identiteet. Mrkides, et seda nhtust on
raske he definitsiooniga mratleda, toob ta esile samasustunde iseendaga,
selle krval alateadliku pdluse iseloomu terviklikkuse poole. Samas on
identiteet tema jrgi ka ego sntees ja sisemine solidaarsus endale olulise
grupi ideaalide ja grupi identsusega (Identity and life cycle", NY, 1980, lk
109). Evans (Dialoge with Erik Erikson", NY, 1969, lk 238) on neid aspekte kirjeldanud veel detailsemalt:
a) iseenda unikaalsuse ja iseseisva eksistentsi teadvustamine,
b) iseendaga samasustunde taju,
c) arusaam sellest, et oma mdanik, olevik ja tulevik kuuluvad kokku,
d) usk sellesse, et oma elul on mte,
e) sisemise harmoonia ja htsuse tajumine,
f) lapseea ja tiskasvanuea enesekujutluste koondamine heks koosklas tervikuks,
g) solidaarsuse tajumine hiskonna ja selle grupeeringutega,
h) veendumus selles, et subjektile olulised ja lugupeetud isikud peavad
tema identiteeti thtsaks.
Identiteeti on ehk mnevrra raske ette kujutada, identiteedikriisi aga
kogetakse vga teravalt: teismelisena, rahvusvhemuse esindajana, elukutse
vi sotsiaalse rolli vahetamisel, eri kultuuride piirialal elades, orienteerivate
vrtuse allakigu olukorras, turvatunnet andnud pereelu purunemisel, seksuaalse orientatsiooni (hetero vi homo) hgustumisel, rollikonflikti korral,
tungivas vajaduses revideerida oma ideoloogilisi ja poliitilisi vaateid (meenutagem filme endise Saksa DV riigitruude isikute kohanemisraskustest
prast Berliini mri langemist), religioossete vaadete mberkujunemisel
(usutunnistuse vahetamisel), nn siirdehiskonnas (Eestis 1990. aastate algul) viibimisel jne. Nagu iga kriis, kutsub ka identiteedikriis esile vajaduse
iseendasse ja maailma suhtumine lahti mtestada vi mber kujundada ning
tarbe korral siirduda senistelt harjumustelt, tavadelt jne uuele tasandile. Selles on identiteedikriisi arengut soodustav funktsioon. Teiselt poolt kahjustab kestev identiteedikriis, millele ei leita lahendust, inimese sisemist tasakaalu ja meelekindlust, teda vivad vallata segadus, stress, depressioon,
isegi enesetapumtted. Tungiv identiteediloomise vajadus vib viia sotsiaalselt kaheldavate valikuteni, ratada niteks soovahetamise soovi vi
ajendada noortekamba vi rmusliku usuorganisatsiooni liikmeks astuma.
Eriksoni jrgi oleme juba alateadlikult programmeeritud endale identiteeti looma vi selle kaotsimineku jrel seda endale otsima. Eneseidentiteet

moodustab isiksuse tuuma, tagab tema tuumvrtuste silimise, kindlustunde ja eeldused selgeteks rollisuheteks ning koostks teiste inimestega. Nagu eespool eldud, sltub identiteedi kujunemise protsess elukaare jooksul
teisenevate kohanemisprobleemide lahendamisest niihsti individuaalses
kui ka sotsiaalses plaanis.
Phimisteid: egopshholoogia, identiteet, epigeneetiline printsiip, kaheksa elujrku, elukriis.

Noppeid E. Eriksoni teosest Lapsuus ja yhteiskunta"

(Jyvskyl, 1962)
Thelepanekud juutidest
Juba Oswald Spengler arvas, et juudivaenu juured tulenevad paljuski n tagasipeegeldusest, mis thendab, et inimesed nevad juutides liiga selgesti seda, mida nad iseendas ei taha tunnistada. Videtav juutide salalepe
Saatusega, mis just nagu varjaks nende maailmavallutamise unistusi vaimse
leoleku nitlemise taha, on tegelikult saksa rahvuse ekspansiivsust vljendav mtteviis. Ent peame silmas pidama, et kuigi mainitud tagasipeegeldused on vaenust ja hirmust tingitud moonutused, on neil sgav ja thendusrikas sisu. lemaailmne vastuolu jreleandmatust pooldava ja paindliku kokkuleppe, konservatiivsuse ja edumeelsuse vahel ilmneb laiali hajunud juudi
kogukonnas endas vastuolus lemaailmse konflikti vltimatust kuulutava ja
paindlikule kokkuleppele pdleva, konservatiivse ja edumeelse, dogmaatiliselt igeuskliku ja oportunistlikult konformistliku suuna vahel. Juudi rahva aastasadu kestnud laialipillatus on nende suundade kujundamist soosinud. Juutide seas on eri tpi inimesi. ks on usudogmade ktkes ja kultuuriliselt tagurlik juut, kellele muutused ja aeg ei thenda midagi: tema
ainus telisus on kirjatht. Selle tbi vastandiks on juut, kellele geograafiline hajutatus ja kultuuriline mitmekesisus on muutunud teiseks loomuseks:
asjade suhtelisus on talle tuge andvaks vrtuseks, vahendamisest on aga
saanud tema philine tvahend. Ajaloo hilisemad etapid on kasutanud ra
selle, millele varasem ajalugu aluse pani: juute sunniti tegema teatud kindlaid tid, mida nad lppeks tegid kigist paremini, samal ajal ppisid nad
ka arendama tiuslikkuseni seda, mida neil lubati teha. Nii on neist peale
traditsiooniliste kaupmeeste saanud ka kultuurimuudatuste vahendajad,
kunsti ja teaduse tlgendajad ning sisevastuolude silujad. Neis valdkondades avaldub juutide jud kige suhtelisuse vastutustundelises tunnetamises.
Kuid see asjaolu mrab ka juutide nrkuse. Kui suhtelisusetaju minetab

vastutustunde, vib see muutuda jhkraks relativismiks. Juudi geenius, mis

vaikselt vtab omaks eri ajastute julguse, tstatab ksimuse vrtuste suhtelisusest tasemele, kus tunnetatud telisus suhestatakse veel palju laiema
maailmakorraldusega. Mis puutub religiooni valdkonda, siis me oleme theldanud, et kristlik eetika phineb selle maailma tielikul alistamisel teisele maailmale, maapealsete impeeriumide madaldamisel jumalariigi alluvusse. Kui Hitler nimetas sdametunnistust juudi hbiplekiks, pidas ta silmas
ristiusku ja selle petust prispatust ning lunastusest. Uuemal ajal on aga
kolme tnapeva juudi teooriad seadnud kahtluse alla inimese tahte, vrtuste teadliku valiku ja inimese iseseisva hindamisvime vabaduse.
Kas see on ajalooline kokkusattumus, et Marx, Freud ja Einstein, kik
saksajuudi pritolu, on visandanud ja pealegi isiksustanud inimeksistentsi
phialuse uued mratlused? Ometi on selge, et nende mnes suhtes ksteisest erinevate meeste teooriad ei teravdanud Euroopa kultuuri ja teaduse
kriisi mitte seetttu, et nad olid juudi rahvusest, vaid seeprast, et nad olid
juudid ja sakslased ja eurooplased.
Vgevad ajajrgud ja vgevad riigid sulatavad hte vgevate juutide
panuse, kuna edenevad uued formulatsioonid suurendavad nende identiteeditunnet. Kollektiivse ahistuse ajal sditakse juba ainuksi suhtelisuse idee
vastu ja seda vastustavad eriti need hiskonna klassid, kes on oma positsiooni ning endast lugupidamist minetamas. Pidepunkti otsides klammerduvad nad visalt nende veel silinud vrtuste klge, mida nad loodavad
psta suutvat. Just selliseil hetkil ritavad erinevad, eri eesmrke seiravad
ssitajad hutada juudivastasust, kasutades selleks ra masside argust ning
julmust. Minu arvates vib ainult identiteedikriisi rnkraske taak anda selgust selles, miks miljonid sakslased osalesid ise ja veel rohkem miljoneid
alistusid saksaprasele Juudiprobleemi lahendamisele" (Erikson 1962,
lk 345-349)
Ameeriklaste identiteedist
Ameeriklaste identiteedi kujunemisel on thtsal kohal ksikisikute minaidentiteet, seda vhemalt sinnamaani, kuni suudetakse silitada valikuvabadust ja vltida lpp-punkti judmist. Ameeriklased soovivad silitada
kindlustunde, et iga jrgmine samm elus on nende enda teha ja et kuhu nad
ka jksid vi lheksid, alati jb alles ka vimalus lahkuda vi vastassuunas minna. Igaks, kes Ameerikas muutub, ei taha, et teda sunnitakse muutuma, paigalejja aga ei taha, et tal kstakse paigal olla.
Nii rajab ameeriklane, kes on oma maa rmuslikke kontraste ning
jrske muutusi ktkeva ajaloo prija, oma minaidentiteedi otsekui vastand-

judude kokkusobitamisele ja kombineerimisele. Need vastandid on hest

kohast teise liikuv ja samas paigas psiv, isikuprane ja htlustatud, vistleja ja koostd teha tahtja, usklik ja vabamtleja, vastutustundlik ja kniline jne.
Me neme ht vi teist neist joontest paikkonniti rmuslikuks arenenuna teatud elukutsete vi iseloomu juures, kuid anals nitab, et selline
rmuslikkus (olgu see siis rmine jikus vi ebakindlus) peidab endas sisemist kaitsevahendit vga kardetud vi salaja soovitud teise rmuse vastu.
Selleks et jtta oma valik vabaks, on ameeriklasel kaks te" kategooriat. he kategooria moodustavad rmuslikult puritaanlikud usulised vi
usulise vrvinguga poliitilised tekspidamised, teise vahelduvad lklaused, mis osutavad, mida mingis olukorras tuleks teha.
Need lklaused peegeldavad avalikku arvamust linnades ja tkohtades, kohtuhoonetes ja pevalehtedes. Phimtetes ja misteteski nib valitsevat vastuolu. Seda toetab helt poolt intellektuaalne ja poliitiline krgklass, kes alati arvestab minevikuga ja silitab nii mttelaadi htsuse kui ka
alistamatu vaimsuse, ja teiselt poolt vimas rahvamass, kellele phimtetest
enam nivad meeldivat muutuvad lklaused.
Ameerika keskklass, keda mned nimetavad halvustavalt vidujanu ja
vikekodanluse kehastuseks, esindab mingiks ajaks levrtustatud algatusi, mida korraldatakse mne peatnava, kodukolde, pangaarve ja automargi
moodustatud eluringi mber. See ei pidurda suurt liikuvust ja see tuletab
meelde pigem eskalaatorit kui tasapinda, ennemini liiklusvahendit kui sihile
judmist.
Ameerika pereemadest
Samuti kui teiste riikide vastavad nited, on ka Ameerika pereema iseloomujoonte kombinatsioon, mida sellisena ei ole kunagi heski naises
olemas.
1. Ta on kommete ja moraali alal vaieldamatu autoriteet kodus ja ka
hiskonnas. Ta lubab endale olla vlimuselt edev, nudmiste poolest isekas
ja tundeelus lapsik.
2. Iga kord, kui tema vastuoluline loomus ei leia lastelt oodatud lugupidamist, sdistab ta lapsi; kunagi ei sdista ta iseennast.
3. Ta ritab luua kunstlikku hendust lapse ja tiskasvanu vahel, suutmata anda nende erinevusele sgavamat thendust.
4. Ta astub otsustavalt vlja laste loomuliku meelelise ja seksuaalse
mnutundmise vastu ja annab selgelt mista, et isa seksuaalkitumine on
igav ega eruta. Vanemaks saades nib ta siiski vastumeelselt loobuvat sek-

suaalse vistluse srastest vlistest mrkidest nagu liiga nooruslikud rivad, teeseldud ekshibitsionism ja nojumestus.
5. Ta petab teistele enda vaoshoidmist, aga ta ei suuda piirata oma kalorite hulka nii palju, et ta mahuks soovitud rivastesse.
6. Ta eeldab, et ta lapsed on enda suhtes karmid, aga on liialt mures
oma heaolu prast.
7 Ta kaitseb traditsioonilisi vrtusi, aga ei taha ise vanaks saada. Tegelikult kardab ta seisundit, mis minevikus oli juka elu parim saak, nimelt
vanaema seisundit.
Ameerikast tuli (olen kuulnud seda sna ennegi) sulatusahi. Just
anglosaksi naise otsusekindlus tagas selle, et kigist omavahel segunenud
ainestest hakkas just puritaanlus hiskonda kige enam mjutama. Arvan,
et nimelt sellest sai alguse self-made-porsonaalsus self-made man'\ naiseliku vastena, ja et siit leiame ka lhtekoha iseennast kujundava ja enda peremeheks oleva ameeriklase minaksitlusele. (Erikson 1962)

Hinnang
Erikson on pshhoanalsi mjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse
etapiviisilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks mis tahes laadi haridus-ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks
enesekasvatamiseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks niihsti arengupshholoogias kui ka sotsioloogias jt sotsiaalteadustes. Tema identiteediksitlust
on tlgendanud-arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema petus leidnud ka arvustamist. Eriksoni teooria phineb selle looja subjektiivseil thelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel. Osa petlasi kahtleb tema teooria universaalsuses. See, mis vib olla ige tnapeva lne hiskonna kohta, ei tarvitse kehtida traditsioonilistes kultuurides (Aafrikas), aga
ka palju kogukondlikumates Aasia riikides. Eriti kehtib see iseseisvumise ja
egoidentiteedi tungiva tarbe suhtes, millel on kollektiivset tegutsemist vrtustavates kultuurides mrksa nrgem thendus kui Euroopas. Feministliku
pshholoogia esindajad on Eriksoni arvustanud selleprast, et kogu tema
thelepanu on phendatud mehe kpsusele, naise isiksuslik kpsus on sellest mnevrra erinev. Mahatma Gandhi kujunemisloos jt Eriksoni nn
pshhobiograafiates paistab silma pshhoanalsi kui uurimis- ja tlgendusmeetodi ilmne piiratus. Inda suurmehe kujunemisel ei arvestata piisavalt
ei selle maa religiooni ega Gandhi vaimsusega. R. Frager ja J. Fadiman
(2002, lk 243) leiavad, et Erikson htaegu kll avardas pshhoanalsi
raame, samas aga testas selle olemuslikke puudusi.

Eriksonile on ka ette heidetud tema petuse sisulist ebamrasust ja

laialivalguvust, mida on osavalt varjatud virtuoosse snakasutamisega.
F Gross (Introducing Erik Erikson: An invition to his thinking. Landam",
1987, lk 3) mrgib, et Eriksoni lugeda on nagu siseneda kaunisse plislaande, kus igas suunas hargnevad salaprased jalgrajad. Kiki neid ei juaks
eales lbi kia. Seeprast ongi Grossi jrgi parim viis Eriksoni mista ta
raamatud aina uuesti le lugeda, neis oluline eristada ja selle le mediteerida. Soovitus, mis nib sna hsti kehtivat ka Freudi ja Jungi kohta!

Erich Frommi radikaalhumanistik pshhoanals

Erich Fromm sndis oma vanemate ainsa
lapsena 1900. aastal Frankfurdis Maini res.
Tema isa oli rimees, vanaisa aga svausklik
rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi phasid tekste, ppides peale selle ka
mitme vljapaistva talmudisti ke all. Krghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Mncheni likoolis. Saanud juba 22-aastaselt filosoofiadoktoriks, tiendas ta end mitmes pshhoanalsi harrastavas teadusasutuses. 1926. aastal abiellus ta endast kmme aastat vanema hiljem maailmakuulsaks saanud pshhoanaltiku Frieda Reicmanniga, kes suhtus Erichisse emalikult ja tegi talle ka pikaajalise pshhoanalsi. Nelja aasta
prast nende kooselu siiski lppes. Aastail 1929-1932 ttas Fromm Maini-rse Frankfurdi likooli Sotsiaaluuringute Instituudis. Tollesse asutusse
oli koondunud mitmest sotsiaal- ja kultuurifilosoofist koosnev rhm
(H. Marcuse, T. Adorno, J. Habermas jt), keda tuntakse sotsioloogias
Frankfurdi koolkonnana. 1933. aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika hendriikidesse. Ameerikas oli Fromm
lhedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas
tihedat koostd H. Sullivani jt nimekate pshholoogidega. 1941. aastal
avaldas ta oma esimese laia thelepanu vitnud teose Escape from
Freedom" (Pgenemine vabaduse eest"). Selles teoses huvitab Frommi ennekike see, miks inimesed ei ole ka ainelise heaolu tingimustes suutelised
majanduslikku kllust ja vabadust vriliselt hindama ja ratsionaalselt kasutama. 1944. aastal astus Fromm abiellu Henny Gurlandiga ja siirdus naise
nrga tervise kosutamiseks elama Mehhikosse. 1953. aastal, peagi prast
oma teise naise surma, naitus Fromm Annis Freemaniga. 1956. aastal avaldas ta suure lugejamenu vitnud teose The Art of Loving", mille jrel tal
polnud enam mingeid ainelisi muresid. 1974. aastal asusid Frommid elama
veitsi. E. Fromm suri 1980. aastal mni pev enne oma 80. snnipeva.
Teoseid
The forgotten language" (1951), The Sane Society" (1955), The
Anatomy of Human Destructiveness" (1973), The art of listening" (1994),
Armastuse kunst" (1989), Omada vi olla" (2001), Pshhoanals ja
zen-budism" (2001).

Pshhoanalsi humanistlik mberkujundamine

Fromm ritas enamikus oma teostes letada klassikalise pshhoanalsi reduktsionistlikku - inimese keerukat loomust ja isiksuslikku rikkust paarile phitegurile taandavat - piiratust. Tema petuse mistmiseks pidagem
jrgnevas ksitluses silmas tema nelja juhtmtet.
Maailma paremaks muutmiseks peaks jrgitama humanistlikke vrtusi sgavalt austavat universaalset eetikat.
Isiksusliku spontaansuse, kpsuse, loovuse esiletulekuks tuleks
inimpshikas saavutada pidev isiksuslikku kasvu vimaldav radikaalne
lbimurd.
Inimese pstjaks niihsti tema arengut ahistava sotsiaalse sltuvuse
kui ka igal sammul ahvatlevate irratsionaalsete pgenemismehhanismide
eest viks saada reformitud pshhoanals.
Pshhoanals viks vabastada inimloomuse tema teadvustamata
osa (alateadvuse) allasurumise ja vrksitlemise vigadest, aitaks temas
vidule kik hea ning laseks tal tusta elu paratamatuist vastuoludest ja
probleemidest krgemale.
Fromm on htaegu humanist, teiselt poolt pshhoanaltik. Ise on ta
mratlenudki oma petuse radikaalhumanistliku pshhoanalsina, mis
annab tepoolest selgelt edasi tema taotlused ja phimeetodi.

Alateadvus
Frommi petuses on rhutatud inimese ala- ehk ebateadliku kogemuse
sfr. Teadvustamata tungid ja tendentsid ktkevad endas nii positiivset kui
ka negatiivset. Illustreerigu eldut tsitaat Frommi teosest.
Ebateadvus esindab alati kogu inimest koos kigi tema pimeduse ja
valguse vimalustega; see sisaldab erinevate vastuste alust, mille inimene
vib eksistentsi seatavatele ksimustele anda. Inimesel on igas kultuuris
kik vimalused; ta on muistne inimene, kiskja, kannibal, iidolikummardaja
ja olend, kellel on vime mista, armastada, igesti hinnata. Ebateadvuse
sisu ei ole seega hea ega kuri, ei ratsionaalne ega irratsionaalne; see on mlemat; see on kik, mis on inimlik. Teadvus esindab hiskondlikku inimest,
juhuslikke piiramisi, mille on seadnud ajalooline olukord, kuhu inimene on
sattunud. Ebateadvus esindab universaalset inimest, kosmilist terviklikku
inimest; see esindab taime temas, looma temas, vaimu temas; see esindab
tema minevikku inimeksistentsi koidikuni ning tema tulevikku pevani, mil
inimene saab tiesti inimlikuks ja loodus inimsustatakse, nii nagu inimene
loodusUkustatakse."

Derepressioon
Lhtudes Freudi ja vahest veel enam H. Sullivani ksitlusest, arendas
Fromm vlja derepressiooni ehk ebateadvusliku teadvuslikuks muutmise
ksitluse. Freud ksitas alateadvuse teadvustamist ehk ego valitsemist icTi
le philiselt ksnes hingeravi vahendina, kuivrd ta pidas alateadvust tsiviliseeritud hiskonnas taunitavate ja trjutud tungide ning ihade asupaigaks. Fromm annab alateadvuse lahtimtestamisele ja mistmisele palju
sgavama thenduse: Ebateadvusliku muutmine teadvuslikuks muudab
inimese universaalsuse palja idee selle universaalsuse elavaks tunnetuseks;
see on humanismi tunnetuslik realiseerimine."

Sotsiaalsed vajadused
Selleks et mista inimese sotsiaalset kitumist, tuleb orienteeruda tema
vajadustes. Viis keskset sotsiaalset vajadust on Frommi jrgi jrgmised.
A. Vajadus suhelda (for relatedness) vljendub psivate ja usaldusvrsete inimsuhete tarbes. Alternatiivid: kas armastada vi asuda smbiootilistesse (allutamisel vi allumisel phinevatesse) suhetesse.
B. Vajadus letada (for transcendence). Eneseaktualiseerimise, oma
piiratuse letamise vajadus. Alternatiivid: agressioon vi looming.
C. Vajadus juurte jrele {for rootedness) - pd kindlusele, seotusele.
Alternatiivideks on oma suguvsa, klanni kummardamine (natsionalism ja
rassism) vi inimsus, vendlus ja kige elava austamine.
D. Vajadus samastuda (for identity) ehk identiteeditarve. Elus on raske
toime tulla, teadmata, kuhu kuulutakse, kellena end tuntakse. Inimesele on
thtis teada, kuhu - millise rahva, kihi, klanni, kogukonna, pere hulka - ta
kuulub. Alternatiivid: samastada end mingi rahvuse, sotsiaalse kihi, ameti
esindajana vi arendada endas individuaalsust ja iseolemisoskust.
E. Vajadus orienteeriva ja phendava ssteemi jrele. Selle vajaduse
rahuldamisel vidakse klammerduda mingisse sekti vi ebausku vi arendada endas maailma sgavalt mistva isiku avaraid vaateid.
Kiki toodud vajadusi vib rahuldada isiksust arendaval vi arengut
kahjustaval, tervel vi neurootilisel moel.

Isiksus ja sotsiaalloomus
Isiksust mratleb Fromm nende pritud ja omandatud pshiliste
omaduste kogumina, mis teevad ta individuaalselt kordumatuks. Kui snniprased omadused vastavad tema ksituses enamasti temperamendile, siis
elu kigus omandatud jooned kujundavad iseloomu - selle spetsiifilise

vormi, millesse inimese energiavarud on suletud inimlike vajaduste dnaamilise kohanemise lbi antud hiskonnale omase eksisteerimisviisiga"
lal toodud arusaam on sna traditsiooniline ja lhedane niteks Allport'i
vi Eisencki isiksuse ksitlusega. Frommi sotsiaalkriitiline isiksuse ksitlus
ilmneb vahest kige selgemini tema miste sotsiaalloomus kaudu. Sotsiaalloomus on mingi rhma - rahvuse, klanni, kogukonna, kihi - esindajaile
hine iseloomustruktuuri kese, mis on kujunenud sellele grupile histe kogemuste ja seal harrastatud eluviisi suhtetoimes.
Sotsiaalse iseloomu leandmise kaudu vormitaksegi indiviidi eluhoiak
antud hiskonna liikmena edukalt toimetulemist hlbustavaks. Thendusrikas on see, et sotsiaalses elus lvimist ohustav (niteks kiindumus konkreetses hiskonnas keelatusse) trjutakse teadvusest alateadvusse (millest
see kerkib nt uneno vi hpnoosi ajal esile).
Frommi lugedes kipub kujunema mulje, et sotsiaalloomus on kll midagi mdapsmatut, ent isiksuse arengut ennemini pidurdava (represseeriva) kui soodustava toimega. Nhtavasti pole juhus, et tema jrgnevalt tutvustatavas ksitluses vastandub viiele sotsiaalloomuse ksitava vrtusega
tbile vaid ks selgesti positiivne alternatiiv - loov isikus.

Sotsiaalloomuse kuus suundust

Retseptiivse iseloomuga isikuile on oma vimete realiseerimise asemel ainsaks meldavaks maiste hvede allikaks vlismaailm. Siia rhma
kuulujad usuvad, et mnutunnet andvaid asju saab vaid vljastpoolt. Meie
aja inimene veedab enamiku oma ajast passiivselt. Ta on igavene tarbija; ta
vohmib toitu, alkoholi, sigarette, ettekandeid, raamatuid, seisukohti, filme;
kike tarbitakse, kik neelatakse alla. Maailm on tema tohutu isu objekt:
suur pudel, suur un, suur rind. Inimesest on saanud imik, igavesti tis
ootusi ja igavesti pettunud." (E. Fromm. The dogma of Christ and others
essays", 1963) Retseptiivsed tbid on passiivsed ja sltuvad, oodates aina
ande kelleltki vi milleltki vlismaailmas. Mida rohkem (hoolitsevaid) isikuid neid mbritseb, seda paremini nad end tunnevad. Nad vastavad teistele
(hoolitsejaile) sbralikkuse ja abivalmidusega, olles solvunud, kui seda ei
osata hinnata. Neil napib mistvust, ngemaks sidet iseenda tegevuse ja selle vahel, mida maailm neile annab. Sellesse liiki kuuluvad isikud asuvad
sageli hiskonna alamkihis: sotsiaaltoetusest elatujad, migrandid jne. Nende
loomuse plusspooleks on aupaklikkus, tagasihoidlikkus, jreleandlikkus,
usaldusvrsus, negatiivseks kljeks aga alistuvus, madal enesehinnang,
pelglikkus, likonventsionaalsus, sentimentaalsus ja parasiteeriv ellusuhtumine.

Ekspluateeriva loomuga inimesed vtavad ennastusaldavad, nudlikult ja vimukalt selle, mis toob neile kasu, totab naudinguid. Kui retseptiivset suundust iseloomustas passiivne ootus (saada keskkonnast tarvilikku), siis ekspluateeriva hoiakuga isik on varmas vajalikku juga vtma.
Selle tbi esindajad on aktiivsed ja initsiatiivikad, endaga rahulolevad ja
leolevad. Nad vaatavad kadedalt lhikondlaste varandusele, otsides teid
selle omastamiseks, ning eelistavad rikkaks saada pigem tssamise vi varastamise kui ausa loova t kaudu. Knealust tpi iseloomustavad kolm
k-d: knilisus, kadedus ja kalkus. Siia liiki kuuluvad endiste aegade kolonisaatorid ja Eestis lhiminevikus jhkra rastamise kaudu haljale oksale
judnud isikud. Kui retseptiivsete tpide hulgas on lekaalus masohhistid,
siis valdav osa ekspluateerijaid on sadistid.
Hoiustava (silitava, sstva, koonerdava) loomuga inimesed korjavad
Gogoli Surnud hingede" Pljukini viisil ihnsalt kike meldavat. Nende
meelest napib kogu maailmas hdatarvilikke ressursse (varandust, mistlikke inimesi, oskusteavet, soodsaid asjaolusid jne), seetttu tuleks kogu aeg
varusid tiendada ja olla valmis mustadeks pevadeks. Nad on klmad,
kahtlustavad, pedantsed, igavalt praktitsistlikud, vanast kramplikult kinni
hoidvad, lpmata kannatlikud, kehva kujutlusvimega kitsipungad. Selle
hoiaku krgperioodiks oli XVIII sajand ja XIX sajandi algus. Siia rhma on
Fromm arvanud ka ahenenud vrtusskaalaga protestantliku teetika esindajad. Tnapeva Eestis viks sellesse rhma arvata sendiveeretajast tnarkomaanid, kes viksid endale ehk mndagi lubada, ent keda kopsakas
pangaarve kidab rohkem isegi maiste mnude ja meelelahutuste ostmisest.
Tnapeval on arenenud riikides Frommi jrgi levinuim turuhoiak.
Turuorientatsiooniga isikute phivrtuseks on soodsa tehingu tegemise
vimalus. Niivrd kui tnapeva inimesed pole tarbijad, on nad kaubitsejad.
Turuhoiakuga inimesed on vahendajad, vahetajad, edasimjad, soodsaid
ostukohti jahtivad, spekulandid, hangeldajad. Selle hoiaku deviis on kik
mgiks. Armastus, ametialane edu, tervis, kuulsus j m on mingil kujuteldaval skaalal omavahel vljavahetatavad. Tehingu headust mdab vimalus
teistelt midagi (thelepanu, hellust, tunnustust...) saada rohkem, kui talle
vastu antakse. Turuorientatsioonile on omane ka teatav (silitava hoiaku
puhul meldamatu) heldus. Edu vljendub kaubitseja jaoks kavaluses end
vimalikult kallilt ma, leida oma kaubale ige pakend ja thus reklaam.
Rivad, tutvused, diplom, isegi teadmised ja oskused, abielu ja sprussuhted on ksnes siis krges hinnas, kui need vimaldavad tulusat tehingut.
Turuhoiakuga inimesed on sihikindlad, muutustele altid, tulevikule suunduvad, seltsivad, vabameelsete vaadetega, tegusad, taibukad, noorusliku vlimusega. Nende iseloomu pahupooleks on juhusele lootma jmine, lapse-

meelsus, phimttelagedus, kerglus, hperaktiivsus, kalduvus targutada,

kalkuleeriv meelelaad ja sellega kaasnev nrgenenud vastuvtlikkus siin ja
praegu toimuva suhtes. Kaubitsejale on teine inimene ksnes vahend, ent
samas on nad ka ise valmis olema teisele vaid vahend, kui see osutub kasulikuks. Turuhoiaku kohanevust peegeldab nende deviis: olen see, keda te
minust ootate. Tnapeva maailmas kuuluvad siia mistagi yuppieA, noored rimehed, kelle jaoks on kogu maailm ks suur turg.
Destruktiivse orientatsiooniga isikud on vgivaldsed, sjakad, neid juhib hvitamis- ja lhkumistarve, soov teistele halba teha, maailma kaost klvata. Selle rhma ehedaimad esindajad on vandaalid, sjardid ja terroristid.
Kik mainitud tbid elavad maailma vrtusi vaid endale omandavas
eksistentsivormis. Nad on phendunud saamisele, saagitsemisele, valdamisele, endale ahnitsemisele ja kitsile alalhoidlikkusele, aga ka raiskavale tarbimisele ja arutule kulutamisele. Omava isiku deviisiks on omandada elus
nii palju kui vimalik, et selle tarbimisega endale vimalikult rohkel hulgal
hedoonilist meelemnu tekitada.
Viiele omavas mooduses tbile vastandab Fromm olevas mooduses
elava loova orientatsiooni. Fromm samastab selle tbi pshilise harmoonia, kpsuse ja tervusega. Loov natuur eelistab kaitsemehhanisme vltides nha asju nii, nagu need teluses on. Tervus saab teoks tingimusel, et
on letatud nartsissism ja ollakse avatud, vstlik, tundlik, rkvel ja thi
(zeni mistes). Terveolek thendab inimese-looduse tundmuslikku hendamist, oma eraldatuse ja vrandatuse letamist, htsustunde saavutamist
kige eksisteerivaga ja samas ometi enese kogemist suvernse indiviidina.
Tervus nib lausa eeldavat loovust - oma vimete ja vimaluste teostamist
nnda, et ka hiskonna hved suureneksid. Loov eluhoiak thendab masinliku kogumise, saagitsemise, ahne kaubitsemise, teiste inimeste ekspluateeriva rakasutamise lpetamist, see thendab elu sgavamat thendust mtestava olemistunde kogemist.

Vabadus ja eskapism
Fromm on lahti mtestanud ka vabaduse" miste. Ta eristab v a b a dust millestki" (freedom from) ja vabadust millekski" (freedom to). Ajaloo jooksul on miljonid inimesed soovinud vabaks saada rhumisest, vaesusest jne. Olles tnapeva lne hiskonnas ktte vitnud inimkonna varasemas ajaloos enneolematult suure majandusliku sltumatuse ning pevatst vaba aja, ei oska enamik inimesi seda vabadust vriliselt hinnata.
Ajaloo jooksul on inimene ha enam vabanenud neist eluthtsaist sidemeist, mis hendasid teda klanni vi kasti, oma vanemate ja sugulaste, kiri-

ku vi loodusega. Koos inimsidemete ltvumise ja suureneva individuaalse

vabadusega kogeb ndisaja asukas ha sagedamini temalt turvatunnet
rvivat eraldatust, ksiolekut ning sellega kaasnevat ahistatust. Saades nii
paljustki itkestavast millestki (freedom from) vabaks, koges inimene ha
selgemini, et ta pole enam oma maailma integraalne osa. Miljonitele inimestele omane juuretus, ksildustunne ja elamishirm on selle nhtuse tunnusteks. Kuna iseseisvust on vga raske hoida ja vabaduse koormat raske
kanda, pageb inimene saka iseolemise vljakutse eest erinevaisse irratsionaalset laadi uutesse sltuvustesse. Nii tekibki mitu eskapismiliiki.

Raamatu Armastuse kunst" saksakeelne vljaanne

Masohhistlikud tungid avalduvad oma thisuse tunde, alistuvuse, alavrsuse, juetuse, eneseplgamise, enesehaletsuse kujul. Kiki neid tundeid phjustab sltuvus vlistest jududest. Masohhist piirab taotluslikult
iseenda vabadust kellegi teise - juhi, valitseja, despoodi, ekspluateerija, tagakiusaja, ahistaja - kasuks. Selle hoiaku ilmekateks nideteks on oma
igustest loobumine, orjameelsus ja lmitav lojaalsus, aga ka jumaldav,
alandlik vi teeniv armastus.
Sadistlikud kalduvused on vhem teadvustatud, pshhoanalsi mratluses paremini ratsionaliseeritud. Teisisnu ei peegeldu sadistlikud tungid neile eriomastes tundmustes. Tihtipeale vib sadistlik suhtumine olla
maskeeritud isegi deklareeritud headuse ja teiste eest hoolitsemisega. Pshhoanalsi misteis oli NLKP ja rahva suhe selgekujuliselt sadomasohhistlik. Partei suunab. Partei hoolitseb. Partei targal juhtimisel... - sraste lksnadega varjati rahva eest partokraatliku kliki rmuslikult ekspluateerivat osa. Sadisti-masohhisti suhteid on phjalikult kirjeldatud humanistliku pshholoogiasuuna teise tuntud esindaja E. Shostromi raamatus

Manipuleeriv inimene" (Tallinn, 1998). Sadist on Nartsu le vimutsev

Trann, Eksliku jrjekordseid samme tauniv Kohtumistja jne.
Sadism on masohhismiga smbiootiliselt seotud: kumbki osapool vajab
eluliselt teist. Sadisti jud ja kindlustunne phinevad tema valitseval positsioonil, masohhisti allaheitmisel. Mnigi sadist enda meelest koguni armastab alandatut ja valitsetut, olgu see siis abikaasa, sekspartner, laps, sber,
alluv, kerjus vi koer. Ta vib neile anda mis tahes peale he - iguse olla
vaba ja sltumatu. Nii sadist kui ka masohhist pab smbioosi teel vabastada end koormavast eraldatustundest, saada mingi uue sotsiaalse koosluse
(kas vi oma alandatud abikaasa nol) osaks. Masohhist pab end kaotada,
otsekui lahustuda milleski lemas, thtsamas (pere, kompanii, partei, kamp,
klann). Sadist vib sisimas melda, et teda ajendab niteks kohusetunne vi
pd psta riik, firma, perekonna au, ausa mehe nimi.
Frommi jrgi on niihsti sadism kui ka masohhism autoritaarsuse
tunnuseks. Autoritaarseid jooni vib leiduda igas inimeses. Teatud erilised
olukorrad - nt ohutunne, ebakindlus, vajadus organiseerida suurt hulka inimesi - vivad kujuneda varjatud autoritaarsust esiletoovaks tukejuks.
Autoritaarsuse allikaks vib pshhoanalsi jrgi kujuneda ka superego
(sme, kohusetunne, vanemlik vastutus, esivanemate usutunnistus jms),
teisest kljest on sadomasohhistliku suhte kujunemise eelduseks ka mitmesugune vline autoriteet. Kikumatu autoriteedi aupaiste vib omandada
mingi ususekt, tnapeva teadus", konventsionaalne terve mistus" jne.
Smbiootilistes suhetes isikule nib tema autoriteedi - nt partei, juhi, teaduse seisukohtade - kigutamine andestamatu patuna. Autoritaarse suhte niteks on rassilisel vi rahvuslikul uhkustundel phinev leolev hoiak mingi
teise rassi vi rahvuse esindajate suhtes.
Pgenemine maailmast vib vljenduda ka katses seda kahjustada,
toimida hvitavalt - destruktiivse suundusena. Thisus- ja alavrsustundest maailma ees vib lahti saada ka selle hvitamisega. Nd pole varjatud
motivatsiooniks enda eraldatusest pstva smbioosi loomine, vaid hvitamisju kaudu valitseva seisundi taastamine. Maailma hvitamise pd on
meeleheitlik katse pseda enese hvitamisest maailma poolt. Just sellelt
positsioonilt nivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on enamasti alateadlik ja seda realiseeritakse tihtilugu ka ilsalt, kohusetunde, patriotismi, aatelisusena. Vgivallatsevate rmuslaste enamik on harimatud pevavargad, kellele vaenlase" kahjustamine on ainus viis pseda oma eksistentsi armetusest. Destruktsiooni objektiks vib (autoagressiooni korral) saada ka subjekt ise. Mistusevastase tegutsemise leebemateks vormideks on telerimaania, varanduse tuulde loopimine, thja tuule tallamine (nt ennast kahjustav saavutamatu ideaali taot-

lemine) ja muidugi ka narkomaania ning alkoholism. Destruktiivne tp

igustab end alateadlikult umbes nii: Kuna olen vimetu midagi looma,
olen sunnitud hvitama. Hvitades testan maailmale oma judu ja thtsust.
Loodut hvitades letan oma masendava eraldatuse maailmast." Lisagem,
et inimloomuse destruktiivsuse uuringule on phendatud Frommi ks phiteoseid The Anatomy of Human Destuctiveness" (Inimese destruktiivsuse
anatoomia"), milles ta muuseas analsib Hitleri ja Stalini iseloomu patoloogiat.
Automaatse konformismi puhul leiab taas aset individualiteedist loobumine: inimene vtab kuulekalt omaks need mttemallid, kitumisviisid,
valikud ja vrtusarusaamad, mida talle pakuvad sootsiumi eeskujud. ldkehtiva, konventsionaalsega nobedalt kohanedes sarnanevad konformistid
kameeleonitega. Nende lim soov on olla nagu kik teised, korralik, normaalne, nuetele vastav. Konformse kitumise niteks tnapeva Eestis on
negatiivse iibega kinni makstud arulage autohullustus. Iseenda konformismi
pole alati kerge taibata. Meil vib olla palju hoiakuid, kujutlusi, mis pole
meile olemuslikud, vaid vljastpoolt sisendatud. Fromm toob nite, et paljud ameeriklased oskavad oma seisukoha nhtud etenduse vi kuuldud poliitilise kne kohta kujundada alles prast seda, kui nad on selle kohta midagi paikapanevat lugenud ajalehest. Raamatus Omada vi olla" seletab
Fromm veenvalt, kui ohtlik on inimteadvusele tnapeval ha jhkramalt ja
intensiivsemalt hlt tegev meediareklaam.
Fromm leiab, et tnapeva arenenud riikides vtavad inimsuhted ha
enam asjadevaheliste suhete iseloomu. Inimsuhted on teisisnu juhitud turuseadustest. ksikisik ei oska hinnata enda iseolemise rmu, vaid hindab
enda vrtust philiselt selle jrgi, milline turuhind" tal teiste jaoks on.
Selle kige tulemusena on populaarsus omandanud paljude jaoks kike
muud varjutava thenduse. Iseolemise oskuse puududes leiab ego rahuldust
ksnes rikkuse, aupaiste ning allutavaisse vi alistuvaisse vimusuhetesse
asumise kaudu.
Eskapismi leebemaks viisiks on mitmesugused argineurootilisuse"
smptomid (rrituvus, agressiivsus, irratsionaalsed kujutelmad, apaatia,
pitud abitus, masendushood jne), selle kige drastilisem vorm on aga pagemine pshhootilisse vaimuhaigusse.
Nagu Maslow, leiab ka Fromm, et tnapeva lne hiskonna utilitaarne ratsionalism on kujunenud lausa irratsionaalseks. Ta vastandab ajutegevuslikule ratsionaalsusele" sdame tarkuse, kus olulisi otsuseid ei vaeta
ksnes kasuahnelt ja klmalt kalkuleeriva intellekti, vaid ka inimlike tunnete, intuitsiooni, eetika ja rginimlike vrtuste aspektist. Fromm rhutab

kaunite kunstide ja vaimsete petuste (nagu kristlus, judaism ja zen) erilist

thendust meele igapevasuse vastu vitlemises. See klab eriti ajakohaselt
praegu, kus (moonutavalt tarbimiskeskselt) mtestatud Ameerika elulaad
vidab peaaegu kikjal maailmas kandepinda. Kui inimene asjastub, muutub tarbimisvrtusi loova lemaailmse masinavrgi mutrikeseks, neb elu
mttekust ksnes millegi omandamises ja omamises, kahandab see oluliselt
tema vljavaateid olevas mooduses elamiseks. Eriti ohtlikuks peab Fromm
seda, et tnapeva inimesed ei suuda enam rmu tunda armastusest ja sprusest, nad ei taipa oma traagilise ksildustunde ja eksistentsi lhiajalisuse
thendust ega oska massimeedia reklaami varjus enam mrgata elu sgavat
telisust.
Phimisted: radikaalhumanistlik pshhoanals, eskapism, vajadused
(vajadus suhelda, vajadus letada, vajadus juurte jrele, vajadus samastuda,
vajadus orienteeriva ja phendava ssteemi jrele), sotsiaalloomus (retseptiivne iseloom, ekspluateeriv iseloom, hoiustav iseloom, turuorientatsioon,
destruktiivne suundus, loov orientatsioon).

Noppeid E. Frommi teosest Armastuse kunst"

(Tallinn 1986)
Inimese eraldatus
Kikidel ajastutel ja kikides kultuurides seisab inimene silmitsi he ja
sama ksimusega, millele ta peab vastuse leidma; ksimus on selles, kuidas
le saada eraldatusest, kuidas saavutada liitu, kuidas letada omaenese ksikelu, leida lunastust. Ksimus on sama nii primitiivsele koopaelanikule,
karja eest hoolt kandvale nomaadile, egiptuse talupojale, foiniikia kaupmehele, rooma sdurile, keskaja mungale, jaapani samuraile kui ka tnapeva
ametnikule vi vabrikutlisele. Ksimus on kigile sama, sest see tekib
samalt pinnalt: inimsituatsioonist, inimeksistentsist. Vastused on vga erinevad. Vastata vib loomade jumaldamisega, inimohverduse vi sjalise
vallutusega, luksuse nautimise, askeetlike loobumustega, tsse svimisega, kunstiloominguga, armastades jumalat vi inimest. Kuigi vastuseid on
palju, kui vaadata inimajalugu, pole neid siiski lugematult palju. Vastupidi,
niipea kui jtta kahe silma vahele viksemad erinevused, mis on pigem
krvalised kui philised, mrkame, et saadud vastuste arv on piiratud, neid
visid anda vaid inimesed, kes on lbi aegade erinevates kultuurides elanud. Religiooni ja filosoofia ajalugu ongi nende vastuste ajalugu, hlmates
nii erisusi kui ka arvulist piiratust.

Vrandumine lne hiskonnas

Tnapeva inimene on vrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Temast on saanud kaup, ta peab oma elujudu kapitalimahutuseks, mis
peab talle kehtivatel turutingimustel tooma maksimaalse kasumi. Inimestevahelised suhted on olemuselt vrandunud, robotite suhted; igaks tagab
endale turvalisustunde karja lhedusse jmisega - erinemata ksteisest
mtete, tunnete, tegude poolest. Igaks pab kll lejnuile olla nii lhedal kui vimalik, ometi jb ta tiesti ksi, teda haarab sgav ngistus, ebakindlus ja stunne, mis kaasneb sellega, et ei suudeta le saada inimlikust
eraldatusest. Meie kultuur pakub inimestele mitmeid leevendavaid vahendeid, mis aitavad inimestel ksildusest le olla: kigepealt brokratiseeritud
ja mehaaniliselt muudetud t range rutiin, mis aitab inimestel teadmatusse
jda oma kige philisematest inimlikest soovidest: igatsusest transtsendentsi ja telise htsuse jrele. Kuna kne all olnud rutiin ksi ei aita, siis
summutab inimene alateadvuses peituvat rahulolematust ka lbustuste rutiinis: helide ja vaatepiltide passiivses tarbimises, mida pakub lbustuststus; veel saab ta rahuldust ha uute asjade ostmisest - ikka ja jlle nende
vljavahetamisest uute vastu. Tnapeva inimene sarnaneb tegelikult
Huxley kirjeldatud inimesega romaanis Hea uus ilm": hsti snud, hsti
riides, seksuaalselt rahuldatud, ometi ilma minata, eranditult kigi kaasinimestega vimeline vaid kige pealiskaudsemalt suhtlema, teda suunavad
juhtlaused, mida Huxley nii lvalt on snastanud, niteks: Kui inimene
tunneb, siis hiskond ttleb", vi Tnasida pidusida ra lkka homse varna", vi kige krooniks: Tnapeval on kik nnelikud." Meie pevil
koosneb inimese nn lbust" Lbu seisneb rahulduses, mida saadakse
kaupade, vaatamisvrsuste, toidu, jookide, sigarettide, inimeste, loengute,
raamatute, filmide tarbimisest ja sisseahmimisest" - kik see tarvitatakse
ra, neelatakse alla. Maailm on meie isude tohutu objekt - nagu ks suur
un, suur pudel vi suur rind: me oleme imiku tasemel, igavesti ootel ja
lootusrikkad - ometi alati pettunud. Me oleme valmis vaid vahetama, saama, kaubitsema ja tarbima; kik, nii vaimne kui ka materiaalne, muutub
vahetus- ja tarbimisobjektiks.

Hinnang
Frommi seisukohtadel oli mrkimisvrne mju XX sajandi sotsiaalteadustesse. Koos Eriksoni, Sullivani ja teistega on ta arendanud ortodoksse
pshhoanalsi paljusid isiksuse ja hiskonna saladusi analsivaks peeneks instrumendiks. Tema arusaamad inimese vajadustest, armastusest,

vabadusest ja eskapismist, inimese irratsionaalsest algest ja valdavalt siiski

positiivsest loomusest, hiskonna kujundatud sotsiaalsest iseloomust vi
pshhoteraapia philesannetest on leidnud ohtrasti kommenteerimist ja ka
edasiarendajaid. Tema petusele lisavad vrtust esitatud klassifikatsioonide selgus ja lpetatus. Frommi on kritiseeritud mnevrra tema varasemates teostes leiduvate viidete prast Marxile ja vaheda sotsiaalkriitika prast.
Mned tema tlgendajad kirjutavad selle tema kui inimkonna traditsioonilisi vrtusi sgavalt austava humanisti aeglase kohanemise arvele Ameerika
elulaadiga. Veel enam on talle heidetud ette sinisilmset optimismi hest
kljest inimlike vrtuste manifesteerimisel, teisest kljest aga radikaalhumanistliku pshhoanalsi arvamisel inimkonna hdasid leevendavaks vahendiks.

Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni petus

Gordon Willard Allport sndis 1897. aastal
Ameerika hendriikides Indiana osariigis arsti perekonnas. Hiljem on ta oma lapseplve kodust
hkkonda kirjeldanud usaldava ja hoolitsevana,
ent samas kigilt pereliikmeilt tkust nudvana".
Siirdunud vanema venna eeskujul Harvardi likooli pshholoogiat ppima, lpetas ta seal haridustee
siiski majandusteaduse ja filosoofia erialal. 1919.
aastal lks ta mneks ajaks Konstantinoopolisse
trklastele inglise keelt ja sotsioloogiat petama. 1922. aastal omandas ta
doktorikraadi pshholoogias ning ttas seejrel paar aastat Euroopas: Saksamaal Berliini ja Hamburgi likoolis ning Inglismaal Cambridge"\ likoolis. Naasnud Ameerikasse, luges ta Harvardi likoolis kahel aastal isiksuse
pshholoogia kursust, sai sealsamas 1942. aastal professori tiitli ja jtkas
kuulsas krgkoolis elu lpuni td ppejuna. Allport suri sna krges eas
1967. aastal.
Teoseid
Hea sulemehena avaldas Allport terve hulga raamatuid, millest tuntumatena viks mainida jrgmisi: Personality: A psychological interpretation" (1937), Pattern and grouth in personality" (1961), Traits reisited"
(1966), The person in psychology" (1968).

Iseloomujooned
Allport on pshholoogias tuntud kige visama ja phjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri snastiku 1925.
aasta vljaandest 18 000 inimest kirjeldavat sna, millest ligemale neljandik
iseloomustab nende hinnangul isiksust. Osa leitud snu kirjeldasid iseloomujooni (nt tkas), teised pshilisi seisundeid (nt revuses), kolmandad
kujutasid endast inimese hinnangulisi mratlusi (nt ebameeldiv), lejnud
aga inimese fsilisi omadusi (nt kleenuke).
Allporti isiksuse teooria viks lihtsustatult kokku vtta he lausega:
inimene on see, millised on tema (juhtivad ja unikaalsed)
iseloomujooned.

Selline mratlus on igati koosklas inimloomuse lahtimtestamise igapevase tavaga, mis on mistagi suurendanud Allporfi teooria tuntust ja populaarsust muuseas ka pshholoogiat ppivate tudengite hulgas. Visa tmehena ttas Allport elu lpuni oma teooria kallal, vttes hes oma viimastest artiklitest iseloomujoonte mratlemise kaheksa kriteeriumit kokku
jrgnevalt.
1. Iseloomujooned
(isiksuse jooned) on reaalsed moodustised, mitte
ksnes keelelised thistused; need on mis tahes inimese eksistentsi thtsaks
osaks ja eelduseks.
2. Iseloomujooned kujundavad meie kitumise ldise, suhteliselt psiva philaadi. Samal ajal kui harjumusi ja kitumisreaktsioone vallandavad
spetsiifilised situatsioonid, jvad inimloomuse phijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest kljest kujundab harjumuste korduvus
ka psivaid iseloomujooni.
3. Iseloomujooned
toimivad kitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi vlisstiimul ratab need. Niteks ei j
seltsiva loomuga inimene passiivselt ootama olukorda, kus ta vib enda
poole prdujaga jutelda, vaid ta asub aktiivselt otsima vimalusi ja olukordi, et oma suhtlemistarvet rahuldada.
4. Iseloomujooni vib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid ja lpetamata lausete testi.
5. Iseloomujooned on ksteisega suhtetoimes, omavahel seotud; nende
vahel pole selgeid piire; paljud jooned on isekeskis pimudes moodustanud
inimese kordumatu isiksuse struktuuri. Niteks on naljataju ja mrkamismeel omavahel tihedas seoses.
6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete vi sotsiaalsete hinnangute snonme. Allporfi jrgi peaksid personoloogid (isiksuse pshholoogid) uurima isiksust, mitte iseloomu (selle hinnangulises mtes).
7 Iseloomujooni vib vaadelda nii konkreetse isiku kui ka hiskonna
kontekstis. Ph. Zimbardo jrgi on niteks hbelikkus htaegu mingi konkreetse inimese sotsiaalset kompetentsust iseloomustav nitaja kui ka mingi
rahvuse (nt juutide, jaapanlaste) loomuse kirjeldaja.
8. ksikute kitumisjuhtude vi harjumuste lahkkla mingi (mratletud) iseloomujoonega ei testa veel selle joone puudumist. Niteks vib
tl korralikuks peetava inimese kirjutuslaud kodus olla pidevalt segi,
seltskonnas viisakas isik vib perekonna ringis lubada endale vgisnu jne.

Individuaalne dispositsioon
Hilisemal perioodil mratles Allport isikuomadused individuaalse dispositsioonina.
ldised iseloomujooned (common traits) on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile ldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele,
etnilisele grupile vi kultuurile hised omadused. Niteks on ettevtlus ja
vistlusvaim rhutatud jooned ameeriklastel, ent need on mrksa harvemad
Phja-Arizonas elavail hopi indiaanlastel.
ldised loomuomadused pajatavad mistagi sna vhe mingisse kultuuri kuuluvast konkreetsest indiviidist. Ehkki endassetmbuvus on eestlastele snagi omane, on selle joone rhutatus igal inimesel tiesti isesugune.
Palju selgemat keelt knelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused {personal disposition). Allport'i meelest rviks
inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu
loomuse. eldes, et keegi on helde, ei thendaks see Allport'i jrgi ieti
midagi, kui me ei vtaks arvesse tema varanduslikku seisu, ekstravertsust jt
tunnuseid. Vastukaaluks paljude pshholoogide nomoteetilistele (nomothetic) meetoditele, millega uuritakse gruppidele iseloomulikku, pakub Allport vlja inimese morfogeense (morphogenic) ksitlemise phimtte, mis
vrtustab just ksikisikute kordumatuse uurimist. Esimesel juhul kantakse
gruppide uuringul theldatu le konkreetsele indiviidile, teisel juhul toimitakse vastupidi: indiviidi uuringu tulemuste kohta tehakse jreldusi gruppide kohta. Praegusajal, kus aina suuremat eluigust nuavad kvalitatiivsed
uurimismeetodid, tundub see Allporfi arusaam igati ajakohane.
Kardinaalsed dispositsioonid (cardinal dispositions) on inimese olemuse ja tema kitumise aluseks olevad omadused. Olles indiviidis selgelt
rhutatud, ei saa need Allport'i jrgi jda teistele varjatuks (kui juhtivaks
omaduseks ei ole just enesevarjamine!). A. Lincoln oli oma kaasmaalaste
kirjelduste jrgi erakordselt aus, Casanovat iseloomustasid ilumeel ja armuiha, A. Schweitzeri juhtivad omadused olid kaastunne ja armastus elu vastu,
M. Gandhil printsipiaalsus ja iglustunne. Niteid viks leida ka kirjandusest: don Quijote on rtellikkuse vrdkuju, krahv Monte-Cristot kannustas
neimahimu. Allporfi jrgi pole kardinaalsed jooned kaugeltki kigile omased: nende olemasolu just nitabki, et tegemist on erakordse isiksusega.
Keskseid dispositsioone (central dispositions) vib vaadelda isiksuse
kandetaladena (tugipiilaritena) - need on kardinaalsetest joontest vhem
eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. Esmased dispositsioonid ongi need enamiku inimeste kesksed loomujooned, mida tstetakse esile niteks soovitusi kirjutades. Selleks et isiksuse juhtomaduste arv kindlaks

mrata, palus Allport oma tudengeil iseloomustada ht endale hsti tuntud

inimest just nii mitme snaga, kui igaks peab vajalikuks. Selgus, et iseloomustuseks kasutatud omaduste keskmine arv oli 7,2, kikudes ldjuhul 5
ja 10 vahel (nt seltskondlikkus, tkus, enesekindlus, ettevaatlikkus).
Teisesed dispositsioonid (secondary dispositions) on iseloomujooned,
mis mjutavad inimkitumist harvem ettetulevates situatsioonides, need
kirjeldavad inimest pealiskaudsemalt ja on vhem psivad. Kujutame niteks juhtumit, kus keegi bravuurne inimene peetakse autoroolis kinni kiiruse letamise prast. Vib oletada, et selles olukorras eelistab ta oma kuraasi
mitte vlja nidata ning kituda korralikult ja isegi alandlikult. Inimese isikupra kirjeldamiseks vib appi vtta suure hulga teiseseid omadusi, niteks kirjandushuvi, muusikalise maitse, mingi kapriisi vi veidruse, poliitilised vaated, suhtumise surmanuhtlusesse jne.
Lisaks lalmainituile rhutab Allport ka motivatsioonilisi (motivational) ning stilistilisi (stilistic) dispositsioone. Motivatsioonilised dispositsioonid toetuvad inimese vajadustele (needs) ja ajendeile (drives) ning tingivad, initsieerivad (initiate) teatud kitumise. Stilistilised dispositsioonid
aga juhivad vi vormivad tegevusi. Viimaste nitena toob Allport inimese
isikuprase viisi ehk maneeri rivastuda.

Isiksus
Allport vastandab mingist hest teooriast lhtuvale
partikularismile
julgelt eklektilise ksitlusviisi, vites, et ainuski teooria ei saa ammendavalt
vita midagi indiviidi isikupra kohta, palju enam saavad seda teha mitu eri
teooriat koos. Allport uuris lbi enne teda esitatud 49 isiksuse mratlust,
enne kui ti vlja viiekmnenda, milles ta rhutab jrgmist:
- isiksus on samaaegu produkt (tulem) ja (muutumise) protsess,
- isiksust iseloomustab kindel struktuur,
- isiksusel on vime areneda,
- inimese individuaalsus mrab talle isikuprase viisi kohaneda
keskkonnaga, kituda ja mtelda.
Allport rhutas ideed, et kitumine pole mitte ksnes adaptiivne (taotleb keskkonnaga kohanemist), vaid ka ekspressiivne (teostab inimese enesevljendust).
Isiksuse kese on Allporfi jrgi tema vrtustele ja veendumustele toetuv
prooprium (proprium). Proopriumi seitse aspekti on jrgmised: oma keha
tunnetus; iseenda pideva identsuse tunnetus; eneseaustus (self-esteem); oma
isiksuse avardamine (extension of seif); kujutlus iseendast {seif image); ratsionaalne isiksus {rational seif) ning isiklikud pdlused (propriate strivings).

Motivatsioon
Allport oli kindel, et iga inimene kujutab endast dnaamiliselt arenevat
motivatsioonilist ssteemi ning sellest tulenevalt peaks adekvaatse isiksuseteooria vtmeksimuseks kujunema inimese juhtivate ajejudude uurimine.
Tema jrgi peaks motivatsiooniksitlus vastama neljale nudele:
- motiive ei tuleks ksitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jvana, vaid ajas muutuvana,
- tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole
ige taandada inimkitumise motivatsioon mne ksiku keskse ajeju toimele (nagu seda tehakse nt freudismis ja biheiviorismis),
- teooria peaks rhutama tunnetusprotsesside dnaamilist iseloomu
(Allport rhutas, et inimese mistmiseks tuleb uurida seda, kelleks ta soovib saada, millised on tema tulevikuplaanid),
- motivatsiooniksitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti.
Tema motivatsiooniteooria fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib juliselt freudismiga: kpse isiksuse ajejud ei ole kujundatud
tema mineviku motiividest (nt lapseea revusest vi kompleksidest). Lisagem, et Allporfi arusaam, et inimene on oma minevikust suhteliselt vaba,
sltuv kll elulooliselt, ent mitte funktsionaalselt, polnud vastuvetav ei
freudistidele ega biheivioristidele.
Motiivide funktsionaalse autonoomia niteks on varanduslikult vga
heale jrjele judnud inimesed, kes endiselt eelistavad suurema osa vabast
ajast kulutada rahateenimisele. Millest tuleneb motiivide iseorganiseerumine"? Allport leiab sellele kolm seletust.
1. Inimese energeetilised varud on mrksa suuremad, kui lheks elus
toimetulekuks vaja. Niteks viks tuua pensionrid, kes on vanemas eas
leidnud endale hulga uusi huvitavaid meelistegevusi.
2. Inimestele (vhemalt kpseile isikuile) on omane pd kogemustest
ppida ja endale aina uusi innustavaid sihte seada. Seega saab motiivi thenduse ka oma kompetentside suurendamine.
3. Inimesele on omane pd organiseerida oma mina individuaalset
struktuuri {proopriumi). Sellest tulenevalt saavad motiivid oma eluju inimese minaksitlusest ning neid kujundatakse koosklas minaksitlusega.

Areng
Paljudest teistest pshholoogidest erinevalt ei tegelenud Allport kunagi
pshhoterapeudina ning ta ei rajanud oma isiksuseteooriat mitte neurootiku,
vaid loomult terve isiksuse ksitlemisele. Allport lihtsalt keeldus uskumast,
et terve inimese pshika modelleerimisel saab lhtuda nrvihaige ravil ja
uurimisel theldatud materjalist. Eriliselt hiris teda asjaolu, et tuhanded
neuroose jt isiksushireid kirjeldavad pshholoogid ei tee katsetki mratleda, kes ldse on terve isiksus" Tema meelest on pshilise tervuse (terveoleku) ja kpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess.
Tema kuulus lausung klab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. Neurootiku ja terve isiku phierinevuseks on viimase motiivide (laiemalt enesemratluse) autonoomia ja teadvustatus. Neurootiku teeb Allport'i meelest
ebaterveks ennekike see, et ta ei teadvusta, ei mista ega juhi oma hmaraid, sageli varasest lapseplvest lhtuvaid ajejude.

Kps isiksus
Allport "\ meelest iseloomustab inimese arengulist kpsust kuus juhttunnust.
1. Kpsel inimesel on avarad vaated oma minale. Ta suudab vaadata
end otsekui krvalt, hinnata oma tegusid teiste isikute vaatepunktist. Ta
osaleb rksalt hiskondlikus tegevuses, loob sidemeid teiste inimestega,
harrastab mingit hobi ning elab huviga kaasa laias maailmas toimuvale.
Talle on omane innukas kaasahaaratus sotsiaalses elus toimuvale.
2. Kpset isikut iseloomustab sotsiaalne soojus, mille kaks thtsamat
joont on sprustundele omane intiimsus ja kaastunne. Ta on suuteline rajama suhted perekonnas armastusele ning arendama lhedasi sprussuhteid
ka teiste inimestega. Tnu osavtlikkusele on ta salliv kige endast erineva
suhtes teistes inimestes ning vimeline tundma inimestevahelist kokkukuuluvust.
3. Kps isik ei kahtle oma vrtuses ega muretse mulje prast, mis ta
teistele endast jtab. Samuti suudab ta valitseda oma emotsioone, nii et see
ei hiriks kaasinimesi.
4. Kps isik neb asju srasena, nagu need on; talle on omane realistlik eluvaade. Ta ei moonuta telisust ega projitseeri sinna olematuid omadusi. Ta on vimeline oma tarbeid valitsema ja impulsse ohjeldama, ilma et
laseks neil end juhtida. Ta ammutab elus toimetuleku judu lihtsast phimttest: phenduda jgitult oma elulistele ettevtmistele.

5. Kpsele isikule on omased sgav enesetunnetus (Allport'il eneseobjektiivsus") ja arenenud huumorimeel. Tal on hea levaade nii oma tugevatest kui ka nrkadest klgedest. Tal ei kao elu koomiliste ja jaburate olukordade mrkamisel naljataju. Ta on vimeline vlja naerma ka seda, mida
paljud hindavad kige krgemalt - oma ego.
6. Kpsel inimesel on terviklik elufilosoofia. Ta teeb vahet olulise ja
vhem thtsa vahel ning mistab asju ja nhtusi ssteemselt, suhtetoimes
ksteisega. Tema elus orienteerumise teljeks on kindlad, tema jaoks krgelt
hinnatud vrtused.

Kuus phivrtust
Lhtudes E. Sprangeri liigitusest (1922), ti Allport esile inimese kuus
phivrtust, millele tema meelest vastab sama arv sgava thendusega isikuomadusi.
1. Teoreetilised vrtused phinevad te hindamisel ja avastamisel.
Neid vrtusi eelistav inimene on intellektuaalne, ratsionaalne, empiiriline" ning kriitiline. Tema meelisaladeks on fundamentaalteadused ja filosoofia.
2. Majanduslikud vrtused. Majandusinimene" hindab elus kike
selle jrgi, kui kasulik miski on. Teda iseloomustab praktitsism, ennekike
see, kuidas raha teha. Otsest kasu andvaid teadmisi ei oska m a j a n d u s m e hed" vriliselt hinnata. Samas on tootmist arendava ning td hlbustava
tehnika ja tehnoloogia areng paljuski tnu vlgu just majanduslikult mtlevatele isikutele.
3. Esteetilised vrtused. Arenenud ilumeelega inimene hindab krgelt vormi ja harmooniat. Ta hindab elunhtusi nende meeldivuse, smmeetria ja kohasuse jrgi. Esteetiliste vrtuste hindamine ei thenda loomeinimesena tegutsemist, kll aga suundust ilu erilisele vrtustamisele
elus.
4. Sotsiaalsed vrtused. Sotsiaalsele tbile on krgeimaks vrtuseks inimestevaheline armastus. Sotsiaal" tlgendab mistagi niteks teoreetilisi vi majanduslikke vrtusi liiga klmadeks ja inimkaugeteks, leides, et ilmas pole midagi krgemat inimestevahelisest hoolivusest, mistvusest ja isetust armastusest. Sotsiaalsed vrtused on nende ehedaimas
vormis altruistlikud ning sna lhedal religioossetele vrtustele.
5. Poliitilised vrtused. Poliitikast innustuva isiku phihuvi on keskendunud vimu saavutamisele. Poliitikas eriti ilmsed vimusuhted on vhem rhutatult olulised ka paljudes teistes elusfrides. Vimule orienteeritud isikud ihaldavad sageli ka isiklikku mjujudu ja kuulsust.

6. Religioossed vrtused. Siia tpi kuuluvad inimesed nevad maailmas htset tervikut. Mned religioosse suundusega isikud on Allporfi jrgi immanentsed mstikud", kes pavad mista elu sisimat thendust ja
sellega aktiivselt kaasa elada. Transtsendentsed mstikud" pavad inimese argielu hendada mingi krgema reaalsusega, valides elus askeedi vi
loobuja tee (nt mungaks hakates).
Phimisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, kps isikus,
vrtused.

G. W Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja pshholoogias (http://personhuman.narod.ru/goo.html)

Isiksuse detailseks tundmappimiseks on kaks printsipiaalset lhenemist: kirjanduslik ja pshholoogiline.
Isiksus on reaalne, eksisteeriv, konkreetne osa pshilisest elust, mis
on rangelt ksik ja individuaalne. Kunstnikud loovad, pshholoogid piirduvad kogumisega. Kujutatu htsus, sisemine jrjepidevus isegi pisimates detailides ning /teiselt poolt/ halvasti koosklastatud andmete kuhjumine. Kirjandus ja pshholoogia on kahe isiksust uuriva meetodiga konkurendid.
Kirjandusel on kunstimeetod, pshholoogial teadusmeetod. Esimene ppetund, mille pshholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine
millestki isiksusele olulisest, tema psiomadustest. Kasutades laborit ning
vaatlusandmeid, vib pshholoogia kirjandusest mitu korda tpsemalt kindlaks mrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt thtsate eri situatsioonide tpse kogumi ning samasugust thendust omavate kitumisvasruste tpse kogumi. Jrgmine kirjanduse thtis ppetund puudutab teoste sisu. Igasugune
tegevus on hsti kujutatud karakteri peegeldus ja teostus. Seda kitumise
siseloogikat mratletakse mistega endaga vastandumine. Ent endaga vastandumise meetodit pshholoogias ilmselt ei hakata kasutama. Kommenteerides he karakteri kujutamist, kirjutas Chesterton: Ta ji, kuid autor ei
teadnud seda." Kik isiksused pole terviklikud. Konflikt, muutumisvime,
isiksuse lagunemine - need on /elus/ tavalised nhtused. Heaks niteks on
Dickensi kujutatud karakterid. Neil pole kunagi sisekonflikte, nad jvad
alati nendeks, kes nad on. Harilikult astuvad nad vastu keskkonna vaenuj ududele, kuid on ise tiesti muutumatud ning terviklikud. Pshholoogial
on huviloiduse ja metoodilise piiratuse tttu praegu kehv aeg karakteri terviklikkuse ning jrjepidevuse avamisel vi uurimisel. Tnapeval on pshholoogi suurimaks puuduseks suutmatus testada oma teadmiste igsust.
Selle asemel et letada selles ettevtmises kirjanikke, leiab pshholoog ta-

vliselt ohutu varjupaiga statistiliste korrelatsioonide tihnikus. Olles

loodusteaduse uurimisvahendeist ra hirmutatud, hlgavad paljud
pshholoogid omaenese tarkuse. Pshholoogia tunneb seega puudust
enesepeegeldamise metoodikast - metoodikast, mille abil saab mratleda
isiksuse sisemist terviklikkust. Jrgmine thtis kirjandusest saadav
ppetund pshholoogidele on see, kuidas silitada pidev huvi teatud
isiksuse vastu. Suur hulk professionaalseid pshholooge pole tegelikkuses
indiviidi kunagi ninudki. Teadus, vidavad nad, tegeleb ainult ldiste
seadustega. Individuaalsus on vaid segav tegur, tarvis on taotleda
universaalsust. Srane toimimistava on viinud pratu suure ning hgusa
pshholoogilise abstraktsiooni tekkeni, mida on nimetatud ldistatud
kpseks inimpshikaks" Tegelikult inimpshika selline mistagi ei ole,
see esineb vaid konkreetses ja vga isiksuslikus vormis. Kirjanikud teavad
hsti, et pshika eksisteerib ainult ksik- ja erivormis. Teadus tegeleb alati
ldisega, kunst aga erilise, ksikuga. Isiksus ei ole kunagi ldine", vaid
ksik" Pshholoogid ei saa teistest paremini inimestest aru. Nad pole kuigi
lbingevad ega alati vimelised nustama isiksuse probleemide puhul.
Pshholoogia on avaldanud mju ka autobiograafiatele. On tehtud palju
katsegnesahb^akfckatkd Mpjehdppekidi, mida pshholoog saab oma t
parendamiseks kirjandusest le vtta.
Esimene ppetund on iseloomujoonte suhtelisuse kontseptsioon, mis
on kirjanduses laialt levinud. Teine puudutab endaga vastastumise meetodit
/Allport peab ilmselt silmas ilukirjanduse tendentsi vltida heklgseid seletusi, luua vastakaid plaane, jtta otsad lahti. A. K./, mida hea kirjandus
alati kasutab, pshholoogia aga peaaegu alati vldib. Kolmas ppetund kutsub les pikema aja jooksul huvituma hest isikust. Pshholoogial on hulk
potentsiaalseid eeliseid kirjandusega vrreldes. Tal on kindel alus, mis
kompenseerib kunstilistele kirjeldustele iseloomulikku subjektiivset dogmatismi. Pshholooge on kirjanduse meelevaldsed metafoorid ra tdanud.
Kirjanikule on see aga lubatud ning sageli kiidetakse teda lugeja lbustamise ning kaasahaaramise eest. Kirjanik vib oma tegelaskujusid vabalt kirjeldada ning vljendada oma smpaatiat nende suhtes. Pshholoogil pole
aga kunagi lubatud oma lugejat lbustada. Tema edukust mdetakse palju
karmimate kriteeriumide jrgi kui lugejate vaimustamise vime. Materjali
kogudes lhtub kirjanik juhuslikest eluvaatlustest ning olles oma andmeile
pgusa pilgu heitnud, jtab ta ebameeldivad faktid ilma pikemata vlja.
Pshholoog peab aga juhinduma kigi faktide igsuse nudest; temalt
oodatakse esitatud faktide kontrollituse kinnitust. Isiksuse pshholoogid
vtavad omaks, et nende esitatud andmed on kirjanduses tooduist mitu korda vhem kunstiprased. Aga sellest, mida nad on edendanud, olgu pealegi,

et seda pole palju, tahavad nad rkida tpsemalt ja inimese arengu seisukohalt. Kumbki lhenemisviis on thtis ja mlemad on isiksuse igaklgsel
tundmappimisel vajalikud.

Hinnang
Allport vastandas Freudi ja biheivioristide reaktiivseile ja reduktsionistlikele teooriatele inimloomuse proaktiivse ksitluse, olles veendunud, et
inimestel on suured sisemised ressursid oma vimeid ja vimalusi realiseerida. Ta kaitses seisukohta, et inimeste kesksete ajejudude hulka kuulub
pd kasvada ja muutuda ning uusi vljakutseid otsida ja neile vastata, mitte ksnes pinge kahandamine, status quo silitamine vi pd keskkonnaga
muganduvalt kohaneda. Allporfi kontseptsiooni phimisted moodustavad
kll selge struktuuri, ent need on ebamrased, laialivalguvad, mistttu on
osutunud raskeks testide konstrueerimine tema teooria kehtivuse kontrollimiseks empiirilistes uuringutes. Tema petuse ilmseks puuduseks on asjaolu, et isiksuse arengut - nagu ka kpse isiku saavutamise tingimusi - ksitatakse lahus inimese isikuomadustest (dispositsioonidest). Tema teooriast
ei selgu, millised toimetegurid, mehhanismid ikkagi tagavad mina tekke,
silimise ja muutumise. Mitu kriitikut heidab talle ette ka eklektikat. Allport'i vaieldamatuks teeneks on inimese kordumatu loomuse, tema isikupra arvestamise rhutamine. Ehkki ta ei prandanud meile isiksuse uurimise
teste (v.a tnapeval harva kasutamist leidev vrtuste uurimise ksimustik), phjendas ta veenvalt inimese unikaalse loomuse uurimise ideograafilist meetodit - autobiograafia, lpetamata lausete testide, intervjuude jt
kvalitatiivsete uurimismeetodite kooskasutamist.

Abraham Maslow humanistlik isiksuseteooria

Abraham Maslow sndis 1908. aastal
New Yorgis Venemaalt vlja rnnanud juudi
perekonnas. Tema vhe kooliharidust saanud
isa mtas vaate. Abrahami suhted oma range
religioosse emaga polnud kiita, sest too hirmutas poissi koerustkkide eest jumala vihaga.
Sedalaadi hvarduste tttu kujunes noorukiks sirgunud Abrahamil religiooni suhtes vlja sna negatiivne hoiak. Oma isa, kellega Abrahamil oli tegelikult ka tiskasvanuna sna hea lbisaamine, kirjeldas ta nnda: isa armastas kolme asja, nimelt viskit, naisi ja kakelda. Teismeliseeas oli Abraham
paljulubavate vaimsete vimetega, ent vga hbelik ja nrviline nooruk. Ta
astus juba 18-aastaselt New Yorgi linnakolledisse ning naitus paari aasta
prast oma no Bertha Goodmaniga. Hiljem jtkas ta pinguid Wisconsini
likoolis, olles mingi aeg vaimustunud J. Watsoni biheivioristlikest ideedest ja tehes ka ise laborihiirtega katseid. Andekas noormees vitles juba
26-aastaselt end doktoriks (vitekiri ksitles ahvide seksuaalkitumist!)
ning asus tle kuulsa intellektiuurija E. L. Thorndike'i lhikonnas. Viimane oli muuseas lausa vapustatud Maslow' intelligentsustesti suurepraste
tulemuste le. Edasi tegutses A. Maslow tervenisti 14 aastat hes Brooklyni
kolledis. 1930. aastate lpu ja 1940. aastate alguse New York oli Maslow'
jrgi otsekui pshholoogiamaailm. Maslow tutvus ja arendas koostd sraste kuulsate pshhoanaltikutega nagu A. Adler, E. Fromm ja
K. Horney. Lisagem, et noil aastail harrastas Maslow ise samuti pshhoanalsi. Tema vaadete kujunemisele avaldasid suurt mju ka getaltpshholoogia ks rajajaid Max Wertheimer, antropoloogid Ruth Benedict,
Margaret Mead ning neurofusioloog Kurt Goldstein. Aastail 1951-1968
ttas Maslow kateedrijuhatajana Bostoni lhedal Brandei likoolis. Endalegi llatuslikult valiti ajapikku ha suurema tuntuse ja mjuju saavutanud
Maslow 1967. aastal APA presidendiks. Maslow asutas kaks olulist ajakirja: Journal of Humanistic Psychology ja Journal of Transpersonal
Psychology. Ta oli vga mitmeklgsete huvidega, olles muuseas mnda
aega oma perefirmas tegev ka tnniriga. Vahetus ettevtluses osalemine
innustas teda kirjutama raamatu Eupsychian Managment" (1965), milles ta
asus visandama oma humanistlikke vaateid rijuhtimise pshholoogia kontekstis. Elu lpuperioodil oli ta California lhedale rajatud inimpshika

potentsiaali uuriva ESALEN-instituudi ks toetajaid. Humanistliku pshholoogia klassik suri ties loomeeas aastal 1970.
Tuntumaid teoseid
Toward a Psychology of Being" (1968), Motivation and Personality"
(1954, 1970), The Further Reaches of Human Nature" (1971).

Eksistentsialistlik eluvaade
Maslow' vaadete kujunemisel mngisid olulist osa eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre jt), mille kesksed postulaadid viks visandada jrgmiselt:
iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne,
ehkki kik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaks
oma elukigu eest isiklikku vastutust,
elu on meile kigile esitatud vljakutse mtestada oma individuaalne eksistents phiolemuselt absurdses maailmas,
tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed ksildust, revust ning meeleheidet,
elu ks phiksimusi on see, kas inimesed suudavad elu juhuslikkuse ja mramatusega notsi olles elada ehtsat ja siirast elu,
kuna igaks on oma elu arhitekt, asetab see suuri nudeid elus tehtavaile valikuile (01en enda valik" - J. P Sartre),
elu mtet ei saa keegi kingituseks - see tuleb endal leida,
elu on just srane, milliseks me selle ise endale teeme.
Inimene pole eksistentsiaalfilosoofia jrgi valmistoode, vaid saamise,
kujunemise protsess. See postulaat muutus humanistliku pshholoogiasuuna
arendamisel eriti thendusrikkaks. Inimeseks olek eeldab niisiis midagi palju enamat kui esmavajaduste rahuldamine. Siit tuleneb, et saamisest" (kujunemisest) hoiduvad inimesed loobuvad ka isiksuslikust kasvust. Ja tegelikult arvutu hulk inimesi nnda toimibki, leppides vaid oma bioloogiliste ja
sotsiaalsete vajaduste rahuldamisega. Inimestel o n vimalus teha oma elu
rikkamaks ja sisemiselt tiustuda, ent nad ei mrka seda, ei hooli sellest, ei
pea seda oluliseks. Mned eksistentsialistid mratlevad elu mtestavast
eksistentsist loobumist (inimsuse phivrtuste) reetmisena"
Humanistide meelest pole eheda elamisviisi ja elu mtestamise lesanne kerge. Paljud eelistavad alistuda keskkonna nuetele vi sulanduda mingisse gruppi. Teistel napib elamisjulgust, nad matkivad teisi, loobuvad uut
katsetamast ja end aktualiseerimast. Eksistentsialistide meelest on igasugune

reaalsus subjektiivne. Fenomenoloogiline vaade on omane ka h u m a n i s t i dele", kes eriliselt vrtustavad indiviidide isiklikku subjektiivset kogemust. Kui Rogers vrtustab iga indiviidi fenomenoloogilist reaalsust, siis
Maslow on vljendanud mtet, et kogemust ei asenda miski, absoluutselt
mitte miski"
Humanistide holistliku vaateviisi jrgi on iga inimene ksik, organiseeritud, unikaalne tervik. Biheiviorism ei pidanud isiksuste individuaalsuse
uuringut tarvilikuks. Sama vib ilmselt elda ka ortodoksse freudismi kohta. Maslow' jrgi on pshholoogias ilmne vajadus siirduda ldiste trendide
ja tendentside uurimisest indiviidide kordumatuse mtestamise valdkonda.

Humanistlik pshholoogia
A. Maslow ritas uue, hiljem humanistlikuks nimetatud pshholoogiasuuna (nimetus leiti tema juhitud pshholoogide rhmatna) kujundamisel vtta arvesse niihsti pshhoanalsi kui ka biheiviorismi vrtuslikud
kogemused inimkitumise kirjeldamisel. Tema pd ksitleda inimest vimalikult terviklikult ja ssteemselt haakus hsti getaltpshholoogia phimtetega. Aastate jooksul judis Maslow ha selgemale ratundmisele, et
valdavalt neurootikute uurimisest vlja kasvanud ortodoksne freudism loob
isiksusest vra kujutluse. Hirete ja hlvete uurimisele tasuks tema meelest
eelistada tervete isiksuste phjalikule uurimisele toetuvat positiivset"
pshholoogiat. Just humanistlikust pshholoogiast kavandati kolmas jud
vastukaaluks reduktsionistlikule freudismile ja mehhanitsistlikule biheiviorismile. Inimest tuleks sellest vaatepunktist mista ennekike oma loomust,
vimeid ja vimalusi tiuslikult realiseerida pdva olendina. K. Goldsteinile toetudes arendas Maslow oma paljudes kirjatdes mtet, et terve isiksuse motivatsiooni ei anna seletada ksnes teda hirivaist pingeist vabanemise pdega ja et inimesele on lausa omane sisemisel sunnil luua endale
arengule tiivustavaid sisepingeid. Teatud asjaoludel jb toidu, une vi turvalisuse tarve isegi alla niteks mngu-ja lbujanule vi uudishimule.
Humanistlikud pshholoogid peavad end eelkige inimesteks ning alles
seejrel petlasteks. Nad ei pretendeeri objektiivsusele. Nad tahavad avastada meetodid, mille abil saab limalt subjektiivse koost tulemusena
mista teise inimese olemust (Buhler & Allen, 1972; Polanyi, 1958).
Tnapeva humanistlikku pshholoogiat iseloomustavad jrgmised
jooned:
rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega,
inimese kasvu, enesemrangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda
peale vtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine,

 veendumus selles, et inimene ei ela ksnes leivast; et tal on ka krgemad nudmised nagu ppimine, t, armastus ja looming,
tunnete, soovide ja emotsioonide vrtustamine nende objektiviseerimise vi pealiskaudse selgitamise asemel,
veendumus selles, et inimene suudab eristada tde valest, kituda
krgema headuse nuetele vastavalt; usk igavikulistesse vrtustesse, nagu
tde, nn, armastus ning ilu.

Inimkitumise motivatsioon
Nagu eldud, tunneb maailm Maslow d ennekike inimese vajaduste
taksonoomia vljattajana. Maslow' jaoks muutus vajaduste hierarhia loogiliseks jtkuks tema eelnevatele tdele biheivioristlike, freudistlike ja
adleriaanlike mudelitega. Ise pidas ta end nii freudistiks kui ka biheivioristiks, mitte aga nende suundade vastaseks. Vajaduste hierarhia neb lalt
alla vaadates vlja jrgmine.
Eneseaktualiseerimine
Eneseaustus
(soov veenduda oma kompetentsuses ja pd plvida teistelt tunnustust)
Sotsiaalne kuuluvus ja armastus
(suhtlemise, rahuldava sotsiaalse staatuse ja lhisuhete vajadus)
Ohutustarve
(soov elada stabiilses, turvalises, etteaimatavas keskkonnas, olles vaba
revusest ja hirmust)
Fsioloogilised vajadused
(toit, kehakate, uni, peavari, seks jt)
Inimene on loomult soovidega olend, vajadused aga snniprased. Tnapeva tsiviliseeritud hiskonnas on inimeste phivajadused ldjuhul rahuldatud, krgenenud ohutunnetus tekib vaid looduskatastroofide, tsiste
sotsiaalsete mullistuste vi (viimasel ajal) ka terroriohu tttu. Rahuldamata
vajadused panevad tegutsema, krooniliselt alarahuldatud tarbed tekitavad
pshilisi hireid. Maslow jrgi asub inimene krgemaid tarbeid ldjuhul
rahuldama alles prast seda, kui alamad on rahuldatud, kuid rahuldatud tarbed lakkavad toimimast motivaatoritena. See, kelle fsioloogilised vajadused on jgitult rahuldatud, on baasvajaduste (le)rahuldamisest palju enam
huvitatud oma krgematest tarvetest. Kellel on prestiine eriala ja kindel
tkoht, seda ei heiduta mte ttuks jda. Samas on phivajadused siiski
kige tungivamad, ehk nagu vljendus Maslow Kui tahes tungivalt armastust janunev inimene ei suuda siiski ilma sgita olla." Isikuti vib vajadus-

te hierarhia ka erinev vlja nha. Niteks on mnele inimesele lithtis plvida teiste lugupidamine. Victor Franki kirjeldas (1983) juhtumit, kus hitlerlikku koonduslaagrisse kditatud juudid eelistasid toidukraami asemel
kaasa vtta raamatuid. Maslow' jrgi rahuldavad keskmised inimesed umbes 8 5 % oma fsioloogilisi vajadusi, 70% turvalisuse, 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse, 40% eneseaustuse ja 10% eneseaktualiseerimise vajadusest. Kuna Maslow' vajaduste kirjeldustest ja selle kontseptsiooni kriitikast on eesti keeles phjalikke tekste (vt M. Vadi organisatsioonikitumine", 2001, lk 94-97, ja A. Kidron rijuhtimise pshholoogia", 2004,
lk 92-96), lheme edasi Maslow' vaateid sgavamalt iseloomustavate
teemadega.

Eneseaktualiseerimine
Eneseaktualiseerimine on Maslow' jrgi inimese annete, vimete, potentsiaalide tielik kasutuselevtt, mille lbielamine tagab krge eneseaustuse, rmu ja rahulduse. Igahes meist leidub suurel hulgal uinunud vimeid ja vljaarendamist ootavaid kompetentse. Eneseaktualiseerimine teeb
inimese olemasolevate vimaluste raames oma saatuse peremeheks, annab
ta elule mingi uue, ilsa mte. Samas juavad tieliku eneseaktualiseerimiseni Maslow' jrgi vaid vhesed. Niteks leidis Maslow kolme tuhande
viimaste kursuste tudengi pgusal uurimisel vaid heainsa lipilase, kes
vastas tielikult eneseaktualiseerimise kriteeriumidele (ei olnud pshiliste
hiretega ning oli parimal viisil vlja arendanud oma vimed). Oma vaadete
arendamiseks vttis Maslow lhema vaatluse alla 18 tiuslikult end aktualiseerinud isikut, teiste hulgas srased nagu Abraham Lincoln, Thomas
Jefferson, Albert Schweitzer ja Albert Einstein. Thendusrikas on see, et
valitute seltskonda sattus ka pshholoog William James.
Uurides mainitud ajaloo suurmehi mitmeklgselt paljude dokumentide,
intervjuude j m phjal, ti Maslow (1970, lk 153-172) esile 15 end tiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnust:
1) hea reaalsustaju ja elu tegelikkusega kohanemise vime,
2) vime end, kaasinimesi ja sotsiaalset keskkonda aktsepteerida sellisena, nagu see on,
3) vahenditus, lihtsus ja loomulikkus,
4) herk probleemitaju ja probleemidele (mitte oma egole) keskendumine,
5) oskus olla omaette ja koos teistega,
6) suhteline sltumatus kultuurinormidest ja keskkonna ettekirjutustest,

7)
8)
9)
10)
11)
12)
13)
14)
15)

elutaju vrskus,
mstiliste ja tippelamuste teke,
sotsiaalne soojus - htsustunde kogemine kaasinimestega,
sgavad, samas valitud inimsuhted,
demokraatlik meelelaad,
oskus teha vahet eesmrkide ja vahendite, hea ja halva vahel,
filosoofiline, heatahtlik huumor,
loovus,
vastuseis enda lekultuuristamisele" sotsiaalse keskkonna poolt.

Maslow' jrgi vib end aktualiseerivaks arvata kige rohkem 1% rahvastikust. Miks nii vhe? Paljudel on mistagi madalama astme vajadusedki
rahuldamata. Teised isegi ei tunneta endas realiseerimist ootavat potentsiaali. Suur osa aga pelgab phenduda eneseteostamisele. Maslow kirjeldab seda Joonase kompleksina - hirmuna edu ees. Peale selle toimib sotsiaalne
keskkond ja lokaalne kultuur sageli arengupidurina. Niteks on machomehi ilistavas kultuuris meeste thelepanelikkus, empaatia, tundernus
taandarengus. Paljudes islamimaades aga naiste vime oma vaimsed vimed vlja arendada ja hiskonnas sellele vastav vriline koht ktte vita.
Lpuks on eneseteostamise tkkeks ka inimeste hirm suunduda tundmatusse, riskida, kohata ebameeldivat. Paljud eelistavad sissetallatud radu, kibel
mttestandardeid, toimimist nii nagu kik teised"
Maslow rhutas oma teostes korduvalt, et eneseaktualiseerijad pole
mingil juhul n- inglid, neid iseloomustavad inimlikud veidrused ja puudused, niteks vivad nad olla ambitsioonikad, karjrile orienteeritud, teiste
suhtes hoolimatud jne, elades samas nagu tavainimesedki" lbi s, viha,
ebakindluse, revuse, mure vi kurbuse tundeid.

Defitsitaarne ja olemisele phendunud pshholoogia

Humanistliku pshholoogia phiideede lahtimtestamiseks vastandas
Maslow inimeste phivajaduste defitsiidiga seotud problemaatikaga tegelevale traditsioonilisele defitsitaarsele {deficiency) pshholoogiale olemispshholoogia" {being psychology) - inimese krgematele vajadustele ja
tema eneseaktualiseerimisele phenduva petuse.

S o 1 t-trcVu a l i ^ U o n

Eteem

n o o d * stilL n o t ' ! ^ l i a n t

Neede^v
/Y

Bclonglng Needa

salient needs

)V

Xv

/ X

Safety N e e d s
^

Physiological Needs

^/

n e e d s fulfilled,
no longer salient

x.

Vajaduste hierarhiaid kirjeldavad pramiidid

(http://www.ship.edu/~cgboeree/maslow.html)
Enamik pshholooge on tema jrgi hivatud inimeste defitsitaarse motivatsiooni probleemidega, huvitudes juhtumeist, kui inimestel pole vimalik oma madalama astme tarbeid rahuldada. Olemise motivatsioon (being
motivation) trkab aga siis, kui alama astme vajaduste (nt ka turvalisus- ja
suhtlemistarve) rahuldamine pole enam probleem ja inimest innustab vajadus end teostada, oma loomust kujundada ja realiseerida. Motivatsioon
olla" virgutab improvisatsiooni- ja mngutarvet ning loovust. Selle kontseptsiooni jrgi vib ka inimese vajadused jaotada kujuteldaval teljel madalamaist, elus hakkamasaamist vimaldavaist krgemateni, mis totavad
isiksuslikku eneseteostamist (vt lal toodud joonist).
Teised inimesed ja maailm lakkavad olemast ennekike oma tungivate
vajaduste rahuldamise vahendid. Olusid, asju, sndmusi, inimesi nhakse
nende olemuslikus eripras, ilma pdmata midagi hivata, omandada, mber teha. Vastandav, krvutav, hindav, kataloogiv tunnetus annab teed elunhtuste sgavale mistmisele nende konkreetsuses. Olemist aduva tunnetusviisi (being cognition) seisundis inimene vaatleb sndmusi otsekui krvalt, ilma kompulsiivse tarbeta sekkuda. Sndmustesse sekkutakse ennemini eneserealiseerimise pdest kui tungivast sunnist tegutseda. Otsides tisvrse olemise iseloomustamiseks sobivaid misteid, vttis Maslow kasutusele snapaari being values. 01emisvrtuste" hulka kuuluvad tema jrgi
tde, headus, ilu, terviklikkus, unikaalsus, tiuslikkus, iglus, lihtsus, eredus, mngulisus, kergus, enesevrikus ja mitmed teised. Kui Fromm teeb
vahet neurootilise ja kpse armastuse vahel, siis Maslow kirjeldab enamvhem samu nhtusi mistetega defitsitaarne" ja olev armastus" (being
love).

Arengut kindlustav kitumine

Maslow' vaadete kulminatsiooniks viks pidada nende konkreetsete
kitumisviiside kirjeldamist, mis viivad eneseaktualiseerimisele.
1. Keskendumine. Oma vimete kasutamisel ja arendamisel on oluline
vltida kaost ja killustatust, phendudes tie thelepanuga ksilolevasse.
2. Teadlik valik areneda ja kasvada. Uue ja arendava eelistamine turvalisele rahuldab meie teadmisjanu, ent toob kaasa ka kohtumise tundmatuga ja ebannestumise riski. End aktualiseerivad inimesed vtavad teistest
enam omaks pnevad, rasked, leidlikkust ja edasippimist eeldavad vljakutsed. Nad phenduvad meelsasti arukust ja loovust eeldavatele probleemidele.
3. Enesetunnetus. Enda parem tundmappimine nitab ktte ka inimese varjatud vimalused ja vljaarendamist vrivad anded.
4. Ausus. Thtis on olla aus ka iseenda vastu ja toimida elus vastutustundega.
5. Jrelekaalumine. Elus on tarvis hoolikalt lbi kaaluda, mis on meie
loomusega koosklas ja arengut virgutav.
6. Enesearendamine. Kik vimed virguvad ja suurenevad neid kasutades, end hel vi teisel viisil sihikindlalt arendades.
7. Tippelamused. Maslow kirjeldab oma teostes ksikasjalikult elu
tipphetkede (peak experiences) thtsust isiksusliku kasvu tagajana (vt allpool). Tema enda ks tippelamusi oli armumisele jrgnenud vastuarmastuse
saamine oma tulevaselt naiselt.
8. Ego kaitsemehhanismide - esmajoones telisust moonutavate kaitsete - krvalejtmine. See thendab allasurumisest, projektsioonist, viha
vallandamisest jt neurootilistest kaitsevtetest loobumist.

Metapatoloogia
Kui metavrtusi taotlevad krgemad vajadused on alla surutud vi
jvad krooniliselt rahuldamata, tekib pshiline hiritus, millel on iseloomulik smptomaatika. (Lisagem, et seda laadi hired ohustavad ksnes
alama astme tarbeist motiveeritud ja ilma krgemate vrtusteta isikuid
mrksa vhem!) Kui inimene on frustreeritud endale oluliste vrtuste taotluse korduvalt luhtunud katsetest, vivad temas esile tulla jrgmised metapatoloogia ilmingud: knilisus, usaldamatus, skeptitsism; arvestamine
vaid iseendaga; plgus vi viha teiste inimeste vastu; kannatamatus; vulgaarsus; halb maitse; deindividualisatsioon (oma mina kaotsiminek); lootu-

setus ja kegalmine; seaduskuulekusest irdumine; rmuslik egoism;

sngus, panurus; huumoritaju kadu; vastutuse veeretamine teiste lgadele;
elumtte kaotamine.

Humanistliku teraapia phimte

Maslow arvas, et rahuldavaid tulemusi on vimalik saavutada erinevate
kliiniliste lhenemiste abil, edukas pshhoteraapia peab aga aitama indiviidil oma phivajadusi rahuldada, avades samas tee eneseaktualiseerimisele.
See on Maslow' arvates igasuguse teraapia philesanne" "Ollakse ilma
igasuguste mndusteta veendunud selles, et tde ravib. ppida letama
isiklikke piiranguid, tunnetama ennast, impulsside mjul vabastama vidutsevat loodust, omandama teadmisi, arendama intuitsiooni - need on pshhoteraapia philesanded," kirjutab ta raamatus Father Reaches of Human
Nature" (Maslow 1971, lk. 52).

ppimine ja petamine
Maslow vaatles ppimist kui protsessi, mis kestab kogu elu ega piirdu
ainult klassiruumiga. Igaks on nii petaja kui ka igavene pilane. Meenutades iseendale petlikke kogemusi, mainib Maslow oma abielu, isaks saamist ja kiki leelamisi, mis tegid ta arukamaks, tugevamaks, inimlikumaks. ppimine on seotud kigi inimlike vajadustega. See thendab mitte
ainult uute teadmiste omandamist, vaid ka individuaalse, pidevalt muutuva
ettekujutuse omandamist enesest, oma tunnetest, kitumisest ja suhetest
mbritseva keskkonnaga ehk holistilist reintegratsiooni. Eneseteadvuse rkamine, spontaansus ja isiksuse kasv - need on Maslow' jaoks vtmeteemad.
Herbert Kohi (Kohi, 1969) ja mitmed teised haridusssteemi reformaatorid tuginesid sellele filosoofiale avalikes ja erappeasutustes. Pooldades
avatud klassiruumi (open classroom), ttas Kohi vlja soovitused ppeprotsessi organiseerimiseks. petaja peaks loobuma autoritaarsest rollist
ning suhtlema lipilastega kui vrdsetega, juhindudes tudengite huvidest.
Humanistlik lhenemine petamisse, nn afektiivse petamise (affective
education) kontseptsioon peab oluliseks petamise mitteintellektuaalset
klge: emotsioone, tundeid, huvisid, vrtusi, iseloomu. Maslow rhutas
inimeste kasvatamisel ja arendamisel pivalmidust. Afektiivse petamise
kontseptsiooni jrgi ei tohi kasutusele vtta mingisuguseid strateegiaid, kuni pilased ja ppejud pole selleks valmis.

Humanistliku petamise eripraks on:

vastutus oma identiteedi tundmappimise ja arendamise eest;
armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine ning iseenda vrtuslikkuse tunnetamine;
ppejud kui strukrureeriv agent avatud pperuumis;
ppimise kigus eakaaslaste grupi kasutamine, niteks ppimine
rhmakaupa he ppuri juhendamisel, ksikindiviidide kiitmine koost
eest grupiga ja grupilise tegevuse eest.
Oma tdes intellekti mitmedimensioonilisusest vtab H. Gardner
(Gardner, 1983) omaks Maslow' ideed paljude eri vimaluste kohta probleemide lahendamisel ja inimese vaimse potentsiaali rakasutamisel. Indiviididel vib olla lingvistiline, muusikaline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, kehalis-kinesteetiline vi isiksuslik intellekt. Insaiti, intuitsiooni ning
kinesteetilist vaistu peetakse inimsoo phiilminguiks, mis on iseloomulikud
kigile inimestele.
Maslow' arvates peab petamine olema suunatud isiksuse tiustumisele, valiku- ja keeldumisvime arendamisele. Teoses petamine ja tippelamused" (,/The Father Reaches of Human Nature", 1971, lk 168-179)
avaldab ta veendumust maalikunsti, muusika ning tantsu varajase petamise
vajalikkuses meie pshholoogilise ja bioloogilise identiteedi saavutamiseks.
Maslow' inimpotentsiaali teooriad vivad saada uute pitehnikate vljattamise aluseks. Kesoleval ajal on avaldatud palju uutele petamisviisidele phendatud artikleid. Kige tuntumad neist on relaksatsiooni ja
visualisatsiooni, hpnoosi, meelelise taju, intuitsiooni arendamise, unes ppimise, mlu arendamise ja mttemngude tehnikad. Selline instrumentaarium aitab kahandada hirmu, vabaneda enesesdistustest, endast ebaigetest ettekujutustest ning kahtlustest oma vimetes.
ha suuremat populaarsust saavutavad intensiivppe tehnikad. 1960.
aastate keskpaiku ttas bulgaaria pshhiaater Georgi Lozanov vlja
sugestoloogiaks nimetatud kiirppe tehnika, mis on loodud jooga, muusika,
unesppe, hpnoosi, enesesisenduse ja pshhodraama baasil. Lozanov kasutas teadvuse muudetud seisundit intuitsiooni virgutamiseks, tervendamiseks ning arendamiseks.

Humanistlik eetika
Maslow' (1970) vljattatud ja Bugentali (Bugental, 1971) edasiarendatud humanistlikul eetikal on pshhoteraapilises praktikas eriline thendus. Humanistliku eetika mned printsiibid on jrgmised:

 oma tegude ja leelamiste eest vastutuse enda peale vtmine,

inimsuhetes teiste inimeste vaateviiside tunnistamine,
eksistentsiaalne lhenemine (siin ja praegu) - selle tunnistamine, et
inimene elab ainult antud hetkes,
negatiivsete emotsioonide - valu, konflikt, kurbus, stunne, raev jt
- mistmine osana inimlikest leelamistest, mida tuleks mista ning isegi
hinnata, mitte aga varjata ja alla suruda,
tippelamuste" mistmine isiksuse arengut kiirendavate teguritena.

Maslow' panus organisatsioonipshholoogiasse

Tehases Non-Linear Systems tehtud vaatluste phjal avastas Maslow
oma teooriate rakendatavuse ettevtete juhtimises. Inimeste sooritusvime
tuseb, kui neile lheneda holistlikult. Maslow oli kindel, et humaanne ja
lbimeldud inimpotentsiaali arvestav juhtimispoliitika on efektiivne ka
majanduslikult. Ta tiendas tuntud organisatsioonipshholoogia teooriaid X
ja Y teooriaga Z, milles oli arvesse vetud inimeste eneseaktualiseerimise
pd, armastus vajadus jt vrtuslikud inimomadused. Teooria Z vrtustab
organisatsioonilise arengu vtmetingimustena juhtimisotsuste hist vastuvtmist, vastastikust usaldust, lhedust, hoolitsust, koostd ja tl saavutatavat heaolutunnet. Eneseaktualiseerimine teeb inimesed ka stressi suhtes
vastupidavamaks, nad on vhem haiged ja rohkem oma eluga rahul. End
aktualiseerinud inimesed on sageli omal alal erakordselt edukad. Tpinge
ning revus ei ole tegelikult pdevuse ja krge sooritusvime tunnused. Ennemini tagab edu ametialal vime stressiga toime tulla.
1965. aastal ajakirja kujul vlja antud Maslow' raamat, mrkmete kogumik Eupsychian Management" ennetas mitut ideed, mis aastaid hiljem
avaldati juhtimisalastes raamatutes (In Search of Excellence" Peters &
Waterman, 1982; The Art of Japanese Management", Pascale and Athos,
1981, Theory Z", Ouchi, 1981).
Juba 1965. aastal tles Maslow, et edukas liidripositsioon fookustub
inimlike vrtuste phjal, see on suunatud inimeste vajaduste rahuldamisele
nende tegevuse osas, see pstitab organisatsioonilise eesmrgi. Maslow
koostas erilise organisatsiooni tisvrtuslikku funktsioneerimist kindlustavate tegurite nimekirja, milles oli 36 soovitust ettevtte juhile. Mainigem
neist mningaid: 1) eeldage, et kik teie ttajad pavad midagi saavutada, et nad pavad hsti ttada, ei soovi aega sajatult raisata ja soovivad
arendada teistega viljakat koostd; 2) eeldage, et inimestel meeldib tunnetada oma thtsust, vajalikkust, kasulikkust, edukust, uhkust enda le ning

austust iseenda vastu; 3) eeldage, et iga inimene vrib usaldust; 4) igaks

peab olema maksimaalselt informeeritud tema td ja ametit puudutavatest
faktidest; 5) eeldage inimeste soovi identifitseerida end mbritseva
maailmaga, aga samuti nende pdlemist te, igluse ja tiuslikkuse poole.
(Maslow 1965, R. Cocsi jrgi, 2003)
Maslow rhutas, et aeg oleks loobuda tsentraliseeritud industriaalhiskonna traditsioonilistest organisatsioonistruktuuridest. Tema ideed rajasid
teed tnapeval ha enam tunnustust vitvale vrgustikuphisele tegutsemisele.
Maslow' petusel phinev VALS-projekt (Values and Lifestyles)
pab inimeste histegevust arendada nende individuaalsuse parema arvestamisega. Selleks kirjeldatakse heksat inimtpi, millest igaks vljendab
unikaalset eluviisi, millele on iseloomulikud teatud vrtused, kiindumused, veendumused, vajadused, unistused ning seisukohad" (A. Mitchell,
1983, lk 4). VALS-ssteemi kasutatakse tnapeval laialdaselt personaliotsingul ja trhmade moodustamisel.

Loovus
Loovuse thtsustamine on humanistliku pshholoogia iseloomulikumaid jooni. Loov olemiseks pole tarvis heliteoseid komponeerida ega raamatuid kirjutada. Ehk nagu Maslow tles: Parem esmaklassiline kk kui
teisejrguline maal." Igaks vib mingis mttes olla loov. Loovus on universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid vljendusviise.
Maslow' kinnitusel vivad eri kombel loovad olla nii diskorid, programmeerijad, rimehed, mjad, kleerikud kui ka... likooli professorid. Tunnistades, et enamik inimesi snnib siia ilma vljapaistva loomepotentsiaaliga, vtab Maslow kahetsusega omaks, et indiviide tasallitav kool ja tuimastav t viivad paljude inimeste loomeanded tielikku kngumisse.

Tippelamused
Iga inimese elus on erilisi tipphetki (vahel kestavad need terveid tunde), mille kestel juab inimene tielikku koosklasse iseendaga, elab nnda
oma tegevusse (loomeakt), mbrusse vi teise inimesse (armumisel) sisse,
et unustab iseenda, aja ja ruumi. Neid katarsist, insaiti, ekstaasi meenutavaid juhtumeid pole sageli, ent need kujundavad vga oluliselt inimeste
vrtusi, suhtumisi, enesehinnangut, eluvaadet. Mnikord on need elamused seotud ilutajuga, eneseteostusega erialal, aga ka lhisuhtega, millegi
olulise uue avastamisega (teadus- vi leiundusts). Tegelikult vivad ka

tsised ja traagilised sndmused nagu suurest ohust psemine vi sgav

lein kujuneda tippelamuseks. Olgu mainitud, et niihsti Titanicu kui ka Estonia katastroofist psenute hulgas oli mitu, kelle elu algas prast seda otsekui uuelt lehekljelt. Mned vahetasid elukutset, kujunesid svausklikuks, asusid altruistlikult teisi aitama jne.
Elu tipphetkil vidakse olla tulvil otsustavust ja energiat, ent samas
usaldav kui laps, elevil ja elust kaasa haaratud, ent htaegu rahunenud ja
mtteherk, olla kigi meeltega siin ja praegu toimuvas ja tunda end samas
otsekui mingis ajatus-kohatus olekuvormis. Miks annab Maslow elu tipphetkile nnda suure thenduse? Sest just tippelamused loovad isiksuses
kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jududele. Teatud juhtudel
kestab tippkogemus nnda kaua, et kujundab mneks ajaks pshika psiseisundi ehk platoo {plateau experince). Maslow '1 endal oli sraseks eksistentsiaalseks kogemuseks tema elu lpuperioodil esimesele sdameatakile
jrgnenud lbielamised, mis muutsid oluliselt kogu tema maailmapilti. Lisagem, et Maslow' elu viimase perioodi kirjatd on kujunenud transpersonaalse pshholoogia raudvaraks.

Transpersonaalne pshholoogia
Maslow elas tema asutatud uue ajakirja Journal of Transpersonal
Psychology esimese numbri ilmumiseni 1969. aastal. Sutichi esitatud ja
Maslow' heakskiidetud ajakirja phieesmrk on jrgmine.
Tekkiv transpersonaalne pshholoogia (neljas jud") tegeleb esmajoones empiiriliste teadusuuringutega, kasutades uuringute tulemusi, millel
on seosed individuaalsete ja ldiste metavajaduste, phivrtuste, hendatud taju, tippelamuste, olmevrtuste, ekstaasi, mstika, harduse, eksistentsi, eneseaktualiseerimise, olemuse, ndsuse ja imega, elu sgavaima thenduse mtestamise, inimese mina transtsendentsuse, vaimsuse, ksmeele,
kosmilise tunnetuse, individuaalse ja ldise snergia, isiksustevahelise
maksimaalse mjutamise, argielu kirikuga sidumise, transtsendentsete nhtuste, kosmilise huumori ja mngu, maksimaalse sensoorse taju, osavtlikkuse ja ekspressiooniga, samuti kigi nendega kaasnevate kontseptsioonide,
leelamiste ja tegevustega (Sutich, 1976, lk 13-14).
1985. aastal kuulus Transpersonaalse Pshholoogia Assotsiatsiooni juba 1200 liiget. Loodud oli ka Rahvusvaheline Transpersonaalne Assotsiatsioon (International Transpersonal Association), mille egiidi all korraldati
konverentse kogu maailmas.

Transpersonaalne pshholoogia uurib jrgmisi teemasid.

1. Teadvus, eriti eneseteadvus kui inimeksistentsi olemus.
2. Kitumise tingitus. Tingitud refleksid on meie elus palju thtsamal
kohal, kui arvatakse. Neist on vimalik vabaneda intensiivsete leelamiste
kaasabil.
3. Isiksus on vhem thtsustatud kui teistes pshholoogia suundades.
4. Erilise thelepanu all on inimese sisemised pshilised ilmingud ja
protsessid.

A. Maslow' enda sulest

Vabatlkes noppeid A. Maslow' raamatust Toward Psychology of
Being Religious, Values and Peak-Experiences" (1968, venekeelne tlge
2002)
Kaks viisi inimestega suhelda
Defitsitaarse motivatsiooniga inimesed on rohkem sltuvad teistest
inimestest kui metamotivatsiooniga inimesed. Nad on rohkem oma huvide
peal vljas ja nende vajadused on samas tungivama laadiga. Srane suundus teeb inimsuhted kll vrvikaks, kuid seab neile htaegu piirid. Nhes
teistes inimestes esmajoones oma vajaduste rahuldamise allikaid, ei paista
nood mitte terviklike, tiuslike ja unikaalsete isiksustena, vaid neid nhakse
ksnes kasulikkuse seisukohalt. See, mis ei vasta kaasinimesi tajuva indiviidi vajadustele, jb thelepanuta, tekitab tdimust, rritab vi mjub hvardavalt. Sellist vaateviisi viks vrrelda meie suhtumisega lehmadesse,
hobustesse ja lammastesse, samuti ettekandjatesse, taksojuhtidesse, veitseritesse ja politseinikesse, keda me samuti ra kasutame.
Huvitu (omakasu pdmise mttes), soovidest vaba, objektiivne ning
terviklik teise inimese tajumine on vimalik ainult siis, kui temalt midagi
tingimata ei vajata. Teist inimest on esteetiliselt vimalik tajuda ennastaktualiseerival isikul (vi eneseaktualiseerimise hetkel) kui kaasinimese tunnustus, toetus ja armastus ei phine mitte niivrd kasuga arvestamisel kui
temas loomuomase eristamisel. End aktualiseeriv inimene tunnistab teise
isiku tegelikke omadusi, mitte ksnes seda, kas teda kiidetakse vi meelitatakse. Ta armastab teist, kuna see on armastust vrt, mitte selleprast, et ta
ise januneb armastuse jrele.
Omakasu pdele ja endal puuduva hankimisele rajatud suhete iseloomulikuks jooneks on teiste inimeste asendatavus. Kuni teismeline neiu vajab toetust, pole talle eriti oluline, kes nimelt teda toetab, talle on thtsaim
saada kelleltki turvatunnet ja armastust.

Instrumentaalsest ja assotsiatiivsest ppimisest

Instrumentaalse ppimise teooria phineb peaaegu tielikult defitsitaarsel motivatsioonil, kui meie pdluste objekt asub vljaspool meie organismi ning selle valdamise ppimisest kujuneb parim moodus oma vajaduste rahuldamiseks. Instrumentaalse ppimise pshholoogia ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Isiksusliku kasvu ja
arengu seisukohalt pole sisemise defitsiidi vlise arvelt korvamise tehnikate
harjutamine enam eriti oluline.
Assotsiatiivne ppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mistmise svendamiseks ja iseenda ning isiksuse arengu kohta
teadmiste hankimiseks mitu korda enam, aidates samas kaasa ka snenergia, integratsiooni ja sisemise kooskla suurenemisel.
Assotsiatiivse ppimise erinevused instrumentaalsest ei vljendu mitte
niivrd teistsuguste harjumustekogumi omandamises, kuivrd isiksuse
muutumises. Kujuneb hoopis teistsugune inimene, mitte ksnes sama isik
teisenenud vi laiendatud harjumuste kompleksiga.
Iseloomu muutumisele viiv ppimine thendab organismi keerukat,
terviklikku muutmist, mis omakorda thendab, et hulk vlismjutusi ei phjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks ning sltumatumaks saamisele ei avalda talle ha suurem hulk
vliseid mjutegureid enam mingit toimet.
Sageli tingib inimeste hoiakute muutumise ja prde nende ellusuhtumises mingi erakordne leelamus, niteks tragdia, surm, trauma, konversioon vi intuitsioonivlahtus. Ehkki niteks tragdia lbittamine vi
insaidini judmine vtab sageli pikka aega, vallandab just see assotsiatiivse
ppimise protsessi.
Sel mral, mil areng sisaldab endas keeldude ja piirangute kaotamist
ning laseb isiksusel olla tema ise", kituda suvalisel viisil, mitte aga korrata oma vljakujunenud kitumist ning vljendada end vastavalt oma loomusele, ei ole ennast aktualiseerinud inimese kitumine enam instrumentaalse
ppimise tulemus; see on loov, mitte omandatud; see on vaba ja vljendusrikas, mitte ksnes kohandunud.
Kaks ta j u liiki
Ma arvan, et meie arusaamine tajust ja jrelikult ka tajutavast maailmast saab tielikumaks, kui me pime phjalikumalt tundma erinevust kahe
tajuliigi vahel, millest ks phineb vajadustel ja teine on soovidest loobuv", st vaatab maailma, pdmata selle arvelt mingit vajadust rahuldada.

Kuna viimane tajuliik on konkreetsem ning valiv, on inimesel tajutava sisemist loomust kergem avastada. Me vime samal ajal tajuda dihhotoomiat,
polaarsust, vasturkivust ning kokkusobimatust. See sarnaneb olukorraga,
kus inimesed satuksid Aristotelese maailma, kus klassid ja misted, niteks
mehelikkus-naiselikkus,
egoism-omakasupdmatus,
tiskasvanu-laps,
heasdamlik-julm, hea-halb, on tpselt piiritletud, eraldatud ning hitamatud. Aristotelese loogika jrgi A on A, kik lejnu aga on mitte-A, mis
jb A-st alati vljapoole. Ennast aktualiseeriva inimese seisukohalt on kinnitus selle kohta, et A ja mitte-A mjutavad vastastikku teineteist ning on
htsed, vaieldamatu tsiasi. Ta mistab, et iga inimene on korraga hea ning
halb, naiselik ning mehelik, tiskasvanu ning laps. Mned inimesed ei suuda isiksust kui kontiinumi endale ette kujutada ning tajuvad vaid isiksuse
abstraktseid jooni.
Me ei ole alati teadlikud sellest, kui meie tajume maailma vajaduse
sunnil. Aga me tunneme alati, kui nii tajutakse meid. Meile ei meeldi olla
vaid see, kes annab raha, valmistab sa, kes pakub kaitset vi on mis tahes
anonmne teenindaja. Me tahame, et meid tajutaks sellisena, nagu me
oleme, keerukate ning terviklike indiviididena. Meile ei meeldi, kui meis
nhakse ainult kasulikku objekti, triista vi vahendit. Meile ei meeldi, kui
meid kasutatakse ra.
Ennast aktualiseerivad inimesed saavutavad teistega kergesti hinnanguvaba, tunnustava, end mitte peale sundiva ja teiste asjusse mitte segava
suhte. See vimaldab neil palju sgavamalt tajuda maailma ja mista, mis
on mis. See on otsese, mitte vrastunud taju liik, milleni pavad oma ts
juda kirurgid ja terapeudid; end aktualiseerivad inimesed juavad selleni
aga ilma igasuguste jupingutusteta.
Taju laadil on eriline thendus siis, kui isiksuse ja objekti struktuur on
varjatud, keerukas ja peen. Taju subjektil tuleks oma objekti suhtuda lugupidavalt. Tajumine peaks olema pehme, delikaatne, hillitsetud, leplik, vimekas seirama objekti olemust sekkumatult.
Thusam viis maailma olemust tajuda on vastuvtlik hoiak, seiraja,
mitte sekkuja positsioon, mis on kujundatud, niivrd kui see on vimalik,
tajutava objekti sisestruktuurist ja vimalikult vhesel mral vaatleja enda
loomusest. Srane mbritsevasse maailma sekkumatu taju liik ktkeb endas samal ajal ka konkreetse leelamise aspekte, mis langevad kokku esteetiliste ja mstiliste leelamiste mningate kirjeldustega. Probleem jb aga
samaks. Kas me neme reaalsust, konkreetset maailma vi oma motiivide,
ootuste ja abstraktsioonide ssteemi, mida me projitseerime reaalsesse maailma?

Kokkuvtvat ja kriitilist
Kui ortodoksne freudism ti esile inimloomuse pahupoole (animaalsed
instinktid, surmatung jt), siis humanistlik pshholoogia rhutab vastukaaluks, et inimene on loomult ennemini hea kui halb ning vimeline end
tiustama. Humanistide meelest on inimesele loomuomane end realiseerida,
oma vimed vlja arendada ja vaid ebasoodsad asjaolud vivad ta sellelt
teelt krvale viia. Ratio'\ ja teadlikel valikuil on aga elus palju mravam
osa kui alateadvuse tungidel ja konfliktidel. Meil jb inimesest tiesti vr
ettekujutus, kui jtame tema probleeme ja konflikte lahates vaatluse alt krvale inimese krgemad pdlused.
A. Maslow' phiteeneteks on alusepanemine pshhoanalsile ja biheiviorismile alternatiivsele pshholoogiasuunale, inimese vajaduste taksonoomia vljattamine, aga ka eneseaktualiseerimise ja terve isiksuse kontseptsiooni sgav lahtimtestamine. Just tema td rajasid humanistide"
phiseisukohtadele, temaatikale ja probleemideringile tugeva teoreetilise
aluse. Olles innukalt haaratud oma vaadete kujundamise ja tutvustamisega,
polnud Maslow'1 kuigipalju aega eksperimentaalseiks uuringuiks. Ise peab
ta enda kirjapandut piloteerivaks visanduseks - ta ei pretendeerigi detailideni paikapandud ssteemi esitamisele. Aastate jooksul on tema tid laialdaselt tsiteerinud ja edasi arendanud hulk teisi kuulsaid pshholooge. Kriitikud heidavad aga Maslow'le ette empiiriliste andmete nappust tema teoreetiliste seisukohtade kaitseks, tagasihoidlikku vljundit teraapiasse, aga
ka liialdatud optimismi usus inimese klbelisse tiustumisse ja enesearendamisse. Mnele petlasele ei meeldi ka Maslow' vaated egovajaduste letamisest ja nirvaanalaadsesse tiuslikku viibimisse suunduvast arenguteest.
Abraham Maslow' teooriaid rakendatakse vga laialdases inimtegevuse
diapasoonis: farmidest pankadeni, sjave meditatsioonirhmadest lasteaedadeni. Neid kasutatakse televisiooni kommertsreklaami ning tervishoiuorganite kuulutuste koostamisel.
Maslow' pshholoogia on seotud Ameerika elu iga sfriga," tunnistab R. Cocs (Maslow 2003, lk 325), jtkates nnda: Tema raamatu "Motivatsioon ja isiksus" prohvetlikkus on avaldanud kustumatut mju meie
vrtushinnangutele, mtlemisviisile, petamisprotsessile, sellele, kuidas
me elame."
Tema arutlused ja teooriad on niivrd tihedalt lbi pimunud paljude
meie sotsiaalse elu aspektidega, et tnapeval on juba raske," kirjutab
J. C. Gates, hinnata Maslow' hmmastavalt viljakat tegevust; tema vimet
hendada endas petajat, visionri, arsti, unistajat, sotsiaalse planeerimise
spetsialisti, kriitikut; tema pdu siduda hte erinevaid, hendamatuid nh-

tusi; tema ammendamatut optimismi" (J. C. Gates, Leonard, 1983, lk 335).

Pole kahtlust, et edaspidi kujuneb pshholoogide perspektiivseks uurimissuunaks inimese motivatsiooni ja eneseaktualiseerimise kultuurispetsiifiliste olude lahtimistmine. Maslow' tid hinnatakse R. Cocsi jrgi kogu
maailmas. Niteks viiakse arengumaades ulatuslikult lbi tmotivatsioonialaseid uuringuid, Hiinas ja Jaapanis aga krvutatakse Maslow' petust traditsiooniliste idamaiste petustega.

Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse ksitlus

Carl Rogers sndis 1902. aastal Illinoisi osariigis Oak Parkis lausa fundamentalistlike vaadetega
protestantlikus peres. Ta ppis keskkoolis ainult viitele, aga kuna ta ei harrastanud innukalt sporti ega
osalenud koolikaaslaste vaba aja ettevtmistel, tundis ta end alatasa ksildasena. Ilmselt neist lapseplve kogemustest kasvasid vlja ka kuulsaks nustamisguruks kujunenud Rogersi vaated inimlikust hoolivusest, isiksuse tielikust aktsepteerimisest ning kasvatuse ja grupielu juhtimise pehmetest" vtetest. Rogers alustas krgkoolipinguid Illinoisi likoolis ning tegi 1922. aastal Noorte Meeste Kristliku Liidu liikmena ringreisi Hiinas jt Aasia riikides. Kaugete kultuuridega tutvumine kujundas oluliselt C. Rogersi maailmavaadet, kasvatas ta eneseusaldust ja arendas iseseisvat mtlemist. Paar aastat prast Aasia-reisi naitus Carl endale juba
keskkoolipevilt tuttava Helen Elliotiga. Noorpaar siirdus New Yorki, kus
Carl asus tudeerima teoloogia seminaris, seejrel aga Columbia likoolis,
kust ta sai ka pshholoogiadoktori kraadi. 1939. aastal avaldas ta oma esimese teose The Clinical Treatment of the Problem Child", mille hea vastuvtt sillutas Rogersile teed Ohio likooli professori kohale. 1942. aastal
avaldas ta veel suurema lugejamenu vitnud raamatu Counseling and
Psychotherapy". Aastail 1946-1947 oli C. Rogers APA president. Omandades le riigi aina suuremat thelepanu, koges Rogers kodulikoolis kadedat ja viklast suhtumist endasse: talle anti kige pisem kabinet, tema loengud mrati htutundidele jne. C. Rogersi nneks kutsuti ta peagi tle
Chicago likooli, kus ta oli tervenisti 12 aastat pshhoteraapiakeskuse direktor. Sel perioodil valmis ka tema kliendikeskset nustamist ja teraapiat
tutvustav peateos Client-Centered Therapy". 1957. aastal siirdus ta Madissoni Vinconci likooli, kus tal paraku tekkisid peatselt vastuolud pshholoogia kateedriga, kes pdis piirata nii maineka nustamisguru kui ka tema
tudengite vabadust. 1963. aastal asus Rogers koos mttekaaslastega rajama
Californias inimuuringute keskust, kuhu kaasati hulk tolle aja nimekaid
pshholooge, pshhiaatreid, arste ja pedagooge. C. Rogers ji selle keskusega seotuks kuni oma surmani 1987. aastal. Tema teened isiksusekeskse
nustamise, humanistliku petamisviisi, grupiteraapia ja inimsuhete uuri-

mise alal tagasid talle ha suureneva populaarsuse mitte ksnes hendriikides, vaid kikjal maailmas, Jaapanist NSV Liiduni. Rogers plvis hulga
krgeid APA jt organisatsioonide auhindu. Vahetult enne surma sai Rogers
kirja, milles talle teatati, et ta on otsustatud esitada Nobeli auhinna kandidaadiks. Isiksusepshholoogia he mainekaima levaate koostajad
K. Hjelle ja D. Ziegler (1997, lk 532) tunnistavad, et mitte kellelgi pole
S. Freudi aegadest peale olnud pshhoteraapia ja nustamise praktikale
nnda suurt mju kui C. Rogersil.
Eluloos mainimata teoseid
Communication: I t s blocking and facilitation" (1952), Freedom to
learn" (1969), Becoming partners: Marriage and its alternatives" (1972),
My philosophy of interpersonal relationships and how it grew" (1973),
A Way of being" (1980), Growing oid - or older and growing" (1980).

Eneseaktualiseerumine
C. Rogers pstitas hpoteesi, et inimkitumist stimuleerib ja reguleerib
eneseaktualiseerimise pd, mis kujutab endast igale organismile omast
tendentsi arendada oma vimeid enda silitamiseks ja arendamiseks. Ta
pidas endastmistetavaks, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt
kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Tema kindla veendumuse kohaselt ei kehti kirjeldatud seadusprasus mitte ksnes inimeste,
vaid phimtteliselt kogu eluslooduse kohta. Elu olemuseks ongi edasiminek ja kasv. Erinevalt niteks Maslow'st ei diferentseerigi Rogers seda phipdlust hes struktuuris eraldi vaadeldavateks vajadusteks. Nlg, janu,
vajadus kehakatte ja eluaseme jrele, turvalisuse tarve, seksuaalsed, suhtlemise ja eneseteostamisega seotud vajadused on Rogersi ksituses kik
motivatsiooni phiju - eneserealiseerimise tungi - teenistuses. Tema meelest leiab fsioloogilistest protsessidest lhtekoha saanud eneseaktualiseerimise pd oluliste vliste piirangute puudumise korral loomuliku viisi
keskkonnaga kohanemiseks. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii
kindlalt olemas. Sellesse tuleb vaid uskuda, seda eneserealiseerimise loomulikku tungi tuleks ksnes toetada. Eneseteostuse jud paneb inimese sihipraselt isiksusliku autonoomia ja loova enesevljenduse suunas tegutsema. Seega pole eneseaktualiseerimine kaugeltki ksnes sisepinge krvaldamise ja heaolutunde tagamise, veel vhem hedonistlike tarvete rahuldamise otstarbega. Vastupidi, tihtilugu eneserealiseerimine hoopis tstab pingeid ja tegelikult kahandab hedonistlike tarvete kiire rahuldamise vljavaateid.

Rogers loobus end aktualiseeriva kitumise ksikjuhtumite kirjeldamisest. Samas rhutas ta, et inimest iseloomustab soov elada mitmeklgset ja
rahuldust pakkuvat elu, niteks omandada korralik haridus, arendada oma
kompetentsust, teha ametialal karjri, leida endale sobiv intiimpartner vi
elukaaslane, videlda oma aadete ja vrtuste eest jne.

Elukogemuste vrtustamine
Inimese elulisi valikuid ja elukogemust tuleks humanistide" meelest
hinnata ennekike just selle jrgi, kuivrd need soodustavad vi takistavad
isiksuslikku eneseteostust. Rogersi optimistliku arusaama jrgi on inimestele loomuomane kalduvus hinnata positiivselt end isiksuslikult arendavat ja
negatiivselt neid lbielamisi ja kogemusi, mis kahjustavad arengut. Selle
printsiibi on ta mratlenud keeruka ja tlkes kohmakalt klava mistega
organismiline hinnanguline protsess" (organismic valuingprocess).
Sellest
postulaadist lhtudes taipavad inimesed instinktiivselt, mis on neile arengu
aspektist hea vi halb ehk idamaiseis misteis vljendatult tagab hea vi
halva arengu karma" Enamgi veel: pshiliselt terved inimesed lausa otsivad alateadlikult kogemusi, vljakutseid ja valikuid, mis oleksid neile
eneseteostamise aspektist edasiviivad, positiivsed. Jtame siinkohal krvale
ksimuse, kuivrd leidub selle Rogersi teooria keskse seisukoha kinnituseks ka empiirilist materjali. Igatahes sobib srane arusaam suurepraselt
tema teoreetilisse mudelisse, leides omaprase analoogi ka kas vi jooga
vi budismi filosoofias. Elukestev ping, oma fsise eest hoolitsemine,
dieedipidamine, jreltulijaile korraliku hariduse andmine, religioossete elamuste otsing, esteetiliste vrtuste loomine ja inimkonna kui terviku likiire
edasiminek niteks hariduse, teaduse ja tehnika vallas nivad kik kaudselt
kinnitavat Rogersi seisukohta.
Eneseaktualiseerimine thendab inimese elukestvat pdu toimida tielikult funktsioneeriva olendina. Just see pdlus annab elule mtte, ent
sunnib ka pidevaile otsinguile ning nendega seotud riskidele ja pingetele.
End aktualiseeriv isik elab tisvrtuslikku siin ja praegu tundest kllastatud elu. Tpselt samuti nagu Maslow, leiab ka Rogers, et eneseaktualiseerimine on protsess, mille kigus inimene leiab endas aina uusi juurdeppimise ja edasiarendamise klgi, mitte n- saavutustele puhkama jmise rahulolu. Tmmakem taas paralleeli idamaiste arusaamadega isiksuse arengust. S. Suzuki jrgi on zen-treening nagu rattasit: sadulas psimiseks tuleb kogu aeg pedaale vndata; kui enesearendamisele phendumisest loobuda, tekib kohe tagasilang. Iidse India petuse vedanta jrgi peaks aga
inimene vabanemist ehk mokat nautima vanemas plves, kui ta on oma
dharma (viks tlkida ka elut") teostanud.

Isiksuse fenomenoloogiline ksitlus

Nagu kik teised humanistliku suuna pshholoogid, rhutas ja vrtustas Rogers oma teoorias inimese kogemussfri, tema sisemina subjektiivsust. Inimese mistmiseks tuleb tema jrgi tunnistada, et igahel on talle
omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripra maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mtestamisel. Selle ksitusviisi jrgi elab
igaks otsekui enda koordinaadistikus, meldes talle omaseid mtteid, elades lbi talle omaseid tundeid, unistades vi arutledes just talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile vi biheivioristile teaduslikuks
analsiks mttetu, on humanistlikus pshholoogias saanud erilise thelepanu osaliseks.
Humanistide rhuasetus vrib tnapeva pluralistlikult killustatud,
suurte narratiivide kadumise kaootilises maailmas tunnustust. Inimene ei
peaks mingil juhul kartma, alahindama vi hbenema oma sisemaailma erilisust. Just selles peitub isiksuse suurim vrtus. Meil kigil on vaba voli
mratleda ja mtestada oma elulisi thelepanekuid ja kogemusi subjektiivselt. Pd samastuda teistega ning vtta le nende mttemallid ja tunded
kahjustab meie eneseteostuse potentsiaali ja kahandab lppude lpuks ka
vimet elust rmu tunda. Rogersi jrgi ei taipa paljud inimesed paraku
vrtustada oma fenomenoloogilist vlja, vranduvad iseendast ja lasevad
oma loova eneseteostamise ltteil kuivada. Erinevalt niteks Kellyst ei
pagi Rogers inimeste subjektiivset maailma indiviidile omaste phimistete fikseerimise kaudu vi muul moel mdistada. Tema meelest on igahe
arusaam keskkonnast ja teistest inimestest sedavrd unikaalne, et selle termineis mratlemine tegelikult hajutab just sellele kige iseloomulikuma,
selle eripra.
Samas on kaasinimeste sgavama arusaamise ainus vti tunnustada ja
pda mista nende isikuprast maailmangemist, ennekike aga tunnistada nende igust harrastada indiviididele omast mtteviisi ja tundeelu. Just
siin peitub Rogersi kuulsa isiksusekeskse pshhoteraapia lhtekoht. Aktsepteerides inimest sellisena, nagu ta on, ning kinkides talle thelepanu ja empaatia, julgustame teda end kordumatu indiviidina aktualiseerima, mis ongi
hingeravi kindlaim moodus.
Rogers vastustas resoluutselt Skinneri seisukohta, mille jrgi vib
inimkitumist tielikult seletada tema keskkonnast tulevate erinevate stiimulite kogutoimega. Tema meelest on stiimulite toime mtmisest thtsam
mista, kuidas keegi antud olukorda enda jaoks lahti mtestab. mbruskonna mjurid kaotavad nnda paljugi oma jigalt determineerivast toimest. (Lhemal vaatlusel pole need kaks maailmakuulsa pshholoogi seisu-

kohta vastandlikud, ennemini need tiendavad teineteist.) Samal kombel

nagu F Perls, peab ka Rogers lapseea ja mdaniku kitumist determineerivate tegurite (alateadlikust) toimest mrksa thtsamaks seda, kuidas keegi
inimene tlgendab talle akuutseid sndmusi pshholoogilises olevikus, siin
ja praegu. Parandamatu optimistina arutlev Rogers otsekui vabastaks nnda
inimese tema varase eluperioodi fataalsest painest. See mistagi ei thenda,
et Rogers oleks eitanud varasemate kogemuste thendust ndishetke arusaamade kujundajana. Ksimuses on ennemini rhuasetus, mis Rogersil on
koosklas tema fenomenoloogilise teooriaga lausa rhutatult antiajalooline" Samal ajal toonitab Rogers nagu Allportki inimese pdlemist tulevikku, selle olulist osa isiksuse motivatsioonis, millistena nhakse oma vimalusi ja vljavaateid lhemas ja kaugemas perspektiivis.

Minakontseptsioon
Ehkki pshholoogias tuntakse just Rogersit inimese minaksitluse tuntuima tlgendajana, llitus see konstrukt tema teooriasse selle suhteliselt
hilisema vljattamise kigus. Tegeldes nustajana, pani Rogers hulga
aastate jooksul thele, et kliendid ksitlesid oma paljusid probleeme vga
sageli lbi mina-miste. Mina on Rogersi jrgi organiseeritud, kontseptuaalne getalt, mis ktkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste
ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate vrtuskujutlustega.
See getalt on phimtteliselt teadvustatav, ent jb paljudel ksikjuhtudel
ka teadvustamata.
Kuidas on mina suhestatud fenomenoloogilise sfriga? Ootuspraselt
kuulub inimese arusaam iseendast ehk oma minast selle eri ksitlustes (vt
allpool) tema kogemussfri, minaksitlusest vib taoti saada koguni fenomenaalse maailma kese, mida viks vrrelda figuurina foonil. Mina hlmab
need olulised omadused, mis inimene arvab enesele juhtivaiks, olemuslikeks. Siia kuuluvad ka arusaamine oma rollirepertuaarist, sellest, milliseid
ja kui krge staatusega rolle subjekt elus etendab ja kui edukalt ta oma rollidega toime tuleb. Minakontseptsiooni vga oluliseks osaks on see, kuivrd
kellegi reaalmina (kes enda meelest ollakse) on koosklas eneseideaaliga
ehk ideaalminaga (kes ihatakse olla). Suur ebakla nende kahe nitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid,
revust, neuroose. See nitab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt,
staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina on inimese identiteedi
ankruplats: ehkki elukogemused, maailma, enda ja teiste inimeste tlgendused, hoiakud ja vrtusarusaamad elu jooksul mtavad, psib mina esialgne getalt samasena. Tervele inimesele on vras mte, et tal on mitu mina

vi et ta mina elu jooksul kardinaalselt teiseneks. Siinkohal viks siiski

meenutada pshhosnteesi efektset teraapiavtet, milles inimene kutsub
nimme esile terve hulga oma alam- ehk teisikminasid, et nendega dialoogi
astuda ja end paremini mista. (Vt lhemalt A. Kidron. Oska olla enda
pshholoog" Tallinn, 1997- Lk 83-89.)
Mina ise kitumist otseselt ei reguleeri, ennemini smboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse phiosa. Samas on oma minatunnetusel vga
oluline k a u d n e kitumist kujundav osa. Raske konflikt minaarusaamas
(reaal- ja ideaalmina suur kaugus teineteisest) vi minaintegratsiooni (minaaspektide htekoondamine) madal tase vtab inimese kitumiselt sihiprasuse, meelekindluse ja kahandab ka selle adaptiivsust. Mina on tlgendatav ka spetsiifilist liiki teadvustatud taju ja kogemusena. Tekib loomulik
ksimus, kas minal on vastupeegeldus ka inimese teadvustamata sfris.
Rogersi jrgi pole mina alateadlik tlgendamine teaduslikule lhenemisele
kttesaadav ja jrelikult pole selle probleemiga mtet tegelda.

Arengut soodustavad ja takistavad tegurid

Ehkki Rogers toob oma teostes hulga niteid mina kujunemisest alates
varasest lapseeast kuni veidi kpsemas eas toimuva sotsialiseerimiseni, pole
ta selles eristanud kindlaid staadiume nagu Erikson oma teoorias. Mina
arengut soodustavate teguritena kirjeldab Rogers juba varasest lapseeast
kogetavat hoolivust ja thelepanu. Sedamda, kuidas inimene saab vanemaks, hakkab ta ha sagedamini tundma rahulolu ka sellest, kui ta saab
teistele meelehead valmistada. Rogersi jrgi tekib kasvatamisel ja petamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse
maast madalast krgemini hindama t e i s t e l t tulevat tunnustust (maiustusi, kiidusnu jne) kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte philiselt tervet minatunnet usaldamata hgustavad ja kahjustavad kasvandikud ning petajad nende minaksitust ning muudavad kasvatusalused ksnes vljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Selle kahetsusvrseks kaastoimeks on inimeste enesetunnetuse, iseenda mistmise, oma
tervikutaju, iseseisvuse, spontaansuse ja loovuse allakik, kokkuvtlikult
eneseaktualiseerimise vimekuse oluline nrgenemine. Rogersi petuse ja
eriti tema nustamiskontseptsiooni nurgakiviks on arusaam, et inimestele
on otse hdavajalik tagada eneseaustuse alammr ehk teisisnu lugupidamine omaenda mina vastu. Seda nii kasvatamisel, petamisel, tkohas kui
ka teraapias.
Rogersi jrgi viks knelda koguni erilisest positiivse enesehinnangu
vajadusest. Kui see jb krooniliselt rahuldamata, ei tunne inimene elust

rahuldust, ei usu oma vimete ja vimaluste realiseeritavusse ja vib raskemail puhkudel kogeda revust, hirmu jt neuroosi smptomeid. Rogers
peab tarvilikuks korduvalt rhutada, et vljast manipuleeriv kasvatamisviis
kujundab lastes ja noorukeis arusaama, et leidub piiratud hulk kindlaid kitumisviise vi tingimusi (tuleb sna kuulata, pai olla), millal nad on teistele
vastuvetavad, aktsepteeritavad. lejnud spontaanselt esiletoodavaid kitumisviise (nt kui koolilaps tleb midagi naljakat, ent samas kujukat) lastakse noortel olenditel tajuda kas kasutuna (ei saa maiustust) vi ohtlikuna
(vidakse treleda). Lapsed, noored ja ka vga paljud tiskasvanud ei ela
selgelt lbi enda tingimusteta armastamise ja aktsepteerimise olukordi vi
kogevad neid liiga harva. See on kahjulikum, kui pealiskaudsel hindamisel
viks arvata. Niisuguse kohtlemisviisi sageli kordudes kujuneb paljudes
inimestes arusaam, et neil pole erivrtust, et nad on teiste silmis suhteliselt
vrtusetud vi alavrsed, kui nad teatud kindlal viisil ei kitu vi ettekirjutatut ei saavuta. Srast laadi vrarusaama ehk koolipoisikompleksi vljajuurimiseks soovitas Rogers loobuda inimese enesevrikust nestavate
koolihinnete panemisest. Lisagem, et paljudes koolides hakati sellest ideest
innukalt kinni (kogedes paraku sageli, et piitsa (halbade hinnete) krvaldamine teeb suure hulga noori laisaks).

Inimeste ldine tunnustamisdefitsiit: kordumatult isikuprast ei hinnata

Tiskasvanuil viib selle enese vrtusetuse tajuni inimeste ldine thelepanematus, enesekesksus, tuimus ja totaalne huvipuudus ksteise vastu.
Miljoneil tnapeva asjaliku linliku maailma asukail on tunne, et neid hinnatakse vaid sotsiaalse rolli titjana (tl), elatisraha teenijana (kodus) vi
suhtlemis- ja seksuaalvajaduste rahuldamise objektina (lhisuhetes). Sellest
arusaamast tingitult vib endaga rahul olla vaid vljast seatud nuete titmise" korral. Tnapeval paistab ha rohkem, et inimeste individuaalne sisemaailm - mida keegi mtleb, tunneb, kuidas ta oma kogemusi mtestab,
milles kahtleb, mida loodab jne - ei lhe kellelegi korda. Nagu eksistentsialistide, nii ka Rogersi jt humanistide kaheldamatuks teeneks on selle probleemi tstatamine ja mtestamine.
Tunnustuseks tingimuste seadmine phjustab Rogesi jrgi alalise alateadliku hirmu talitada nnda, nagu pole nutav vi tavaks. Teiste potentsiaalselt halvustava suhtumise objektiks olemine, igemini sellise olukorra
vimalikkuse taju, loobki pshiliste hirete tekkepinna. Trjudes teiste
seatud tingimustega ebaklas kogemused, mtted, tunded, kavatsused teadvusest vlja, ladestab inimene oma alateadvusse kord-korralt ha enam pin-

get, revust, segadust phjustavat materjali. Rogers neb ahistavate nuete

ja piiravate tingimustega sotsialiseerimise pahupoolt selles, et inimese terve
minakontseptsioon kaotab tema jaoks motiveeriva, eneseaktualiseerimisele
mobiliseeriva thenduse. Kogedes end klbmatu, boikoteeritu, vritu vi
krooniliselt alahinnatuna, pole inimesel kerge end kannustada ppima, arenema, oma vimed vlja arendama ja vimalused ra kasutama. Tihtilugu
hakkab inimene srases seisus alateadlikult miinuseid koguma - valuliselt
mrkama aina uusi mrke oma andetuse, arenematuse, saamatuse kohta.
Vga tpiline juhtum pshhoteraapias ja nustamisel! Rogers hutab ka
seda, et traumeerivad kogemused isoleerivad inimesed selgest enesetajust ja
oma tundeelu mistmisest. Inimese minaksitlust ja sellega seotud tuumvrtusi ohustavad kogemused surutakse alla, millele jrgneb sisepingete ja
-konfliktide teke.

Kogemuse allasurumine
revus ei ole Rogersi jrgi midagi muud kui emotsionaalne reaktsioon
ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minaksitlust hvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvtt juab
teadvuse sfri. Niisiis tekib olukord, kus inimene htaegu blokeerib oma
kogemuse ja samas tajub ngusalt, et toimib nnda talitades vralt. Samas
jb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise hbenemine teadvustamata. Enamik teraapia ja nustamise kliente juab alles mitme (vahel
mitmekmne) seansi jrel arusaamisele mainitud protsessist ja selle kahjutoovast toimest vaimsele tervisele.
Suur revus teavitab seega ldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tlgendamine vi ka olukorra ratsionaliseerimine (mistusprane, tihti kvaasiloogiline raseletamine vi vljavabandamine) teenib seega oma enesevrikuse silitamise otstarvet. Rogersi kaitsemehhanismide ksitlus on koosklas pshhoanaltikute, niteks Anna Freudi omaga, ehkki ta ei pea vajalikuks arvukat hulka
kaitsevtteid diferentseerida. Ebamrane, raskesti teadvustatud ohutunne
(mille sisuks on hirm lasta oma eneseaustusel viga saada, selle krval ka
hgune taju, et toimitakse valesti) teeb inimese tuimaks, prsituks ja vheloovaks. Rogersi isiksusekeskse teraapia protokollides on kmneid juhtumeid selle kohta, kuidas kliendid tunnistavad nustamise ja teraapia kigus
endale oma tegelikke tundeid, mtteid, lootusi vi kartusi, judes sel teel
katartiliste elamusteni. (Rogersi nustamisvtteid tutvustatakse lhemalt
A. Kidroni raamatus Nustamiskunst" Tallinn 2003, lk 88-91, 140-143 ja
226-230.) Keeruka vi raske olukorra terviktaju, sisemise selguseni jud-

mine, oma probleemi lahendusviisi senisest avaramal vljal ngemine - see

kik on insaidi ehk hingeravi krgeima ja resultatiivseima hetke sisu, olles
samas ka loovuse avaldus. Pole juhus, et Rogers pole mitte ksnes kliendikeskse nustamise ja teraapia juhtiv guru, vaid ka loova petamise, ppimise, suhtlemise ja oma mis tahes vimete realiseerimise tunnustatumaid autoriteete.

Isiksuse tingimatu aktsepteerimine

C. Rogersi teooria rakendusliku vljundi vib kokku vtta jrgmiselt
Inimene asub oma vimete aktualiseerimisele sedamda, kuidas ta
u s u b iseendasse ja oma vimalustesse.
Demotiveerivalt toimivad kik teguviisid (kasvatusvahendid,
terapeutilise sekkumise moodused jt), mis nestavad inimese eneseusku,
kahjustavad tema minakontseptsiooni.
Inimesi petades, ravides, nendega suheldes ja koostd arendades
tuleks neile anda vimalikult sageli ja palju thelepanu, mistmisvalmidust,
hoolivust ja empaatiat, mida kike ei tuleks jagada mitte n- teenete eest,
vaid ilma tingimusteta, otsekui tagastamatuks avansiks.
Tnu mistvale hoolivale kohtlemisele vabaneb inimene end prssivast kaitsekitumisest ning leiab endas uusi ressursse ise endaga toime tulla.
Enese tingimatu aktsepteerimise kogemuste alusel julgustab inimesi
arendama oma vrtusarusaamu, jrgima iseenda sisemisi mdupuid maailma hindamisel, vljendama autentsemalt oma tundeid, vabastama oma
loomepotentsiaali, olema rohkem avatud uuele kogemusele, elama he snaga eldult ehedat ja tisvrset elu oma fenomenoloogilises maailmas.
Phimisteid: eneseaktualiseerimine, indiviidi
fenomenoloogiline
reaalsus, minakontseptsioon, isiksusekeskne nustamine ja teraapia, kohtumisrhmad.

C. Rogersi enda sulest

Noppeid C. Rogersi artiklist Loominguteooria poole"
1990, nr 7, lk 1441-1457

Akadeemia

Pshholoogilise ohutuse kujundamise kolm tingimust

Indiviidi kui tingimusteta vrtuse tunnistamine. Millal tahes petaja,
lapsevanem, terapeut vi mni teine petavate vi abistavate lesannetega
inimene kindlalt tunneb, et keegi on vrtuseks omaenda ehtsuses ja oma-

enda avaldustes, olenemata tema hetkeolukorrast vi kitumisest, soodustab

ta loovust. Indiviid kogeb jrk-jrgult, et ta vib olla, kes ta on, ilma teeskluse vi maskita, sest teda peetakse vrtuslikuks sellest olenemata, mida ta
teeb. Seega on tal vhem vaja jikust, ta saab avastada, mida thendab iseendaks olemine, saab pda end aktualiseerida uuel ja spontaansel viisil.
Sellise kliima tekitamine, milles puudub vline hindamine. Kui lakkame teisi indiviide hindamast meie vrtuste seisukohalt, siis soodustame
loovust. Kui indiviid avastab, et on keskkonnas, kus teda ei mdeta mingi
vlisstandardiga, ei hinnata, muutub ta palju vabamaks. Hindamine on alati
hvardus, tekitab alati vajaduse kaitse jrele, thendab alati seda, et mingit
hulka kogemust ei teadvustata. Aga kui vlistel standarditel phinevaid
hinnanguid ei tehta, vin ma olla avatum oma kogemusele, vin teravamalt
ja tundlikumalt tunnistada omaenda smpaatiaid ja ebasmpaatiaid, kogemuste olemust ja oma suhtumist nendesse. Ma suudan hakata tunnustama
hinnangut eneses. Jrelikult liigun ma loovuse poole.
Empaatiline mtlemine. Koosmjus teiste tingimustega kindlustab see
pshholoogilise ohutuse. Kui ma mistan sind empaatiliselt, nhes sind ja
seda, mida sa tunned ja teed, sinu vaatekohast; sisenen sinu isiklikku maailma ja nen seda nii, nagu ta mulle ilmneb - ja ikkagi tunnistan sind - , siis
on see testi ohutu. Selles kliimas saad sa lubada ilmsiks tulla oma telisel
minal ja vljendada teda mitmesugustes uutes vormides, nii nagu ta seostub
maailmaga.
Loovusest
Ajal, mil nii konstruktiivsed kui destruktiivsed teadmised edenevad
kige uskumatute hpetega ja sstavad fantastilisse aatomiajastusse, nib
teliselt loov kohanemine olevat inimese jaoks ainus vimalus sammu pidada oma maailma kaleidoskoopilise muutumisega.
Sellal kui teaduslike avastuste ja leiutiste hulk suureneb, nagu eldakse, geomeetrilises progressioonis, ei suuda ldiselt passiivsed ja kultuuri
ktkes olevad inimesed ha suureneva ksimuste ja probleemide hulgaga
hakkama saada. Kui indiviidid, grupid ja rahvad ei suuda ette kujutada, vlja melda ja loovalt lbi ttada uusi viise nende keerukate muutustega
hinemiseks, siis juame ummikusse. Kui inimene ei suuda leida uusi ja
originaalseid keskkonnaga kohanemise viise niisama kiiresti, nagu teadus
suudab keskkonda muuta, siis meie kultuur hukkub.
Looming pole minu arvates piiratud mingi erilise sisuga. Ma oletan, et
pole olemuslikku erinevust loomeprotsesside vahel, mis toimuvad pildi
maalimisel, smfoonia komponeerimisel, uute tapariistade leiutamisel, tea-

dusliku teooria loomisel, uudsete inimsuhete kujundamisel vi isiksuse

arendamisel nagu pshhoteraapia korral.
Seega on minu definitsioon loomeprotsessi kohta niisugune: see on tegevus, mille kigus ilmneb uudne produkt, mis kasvab vlja suhetest helt
poolt indiviidi unikaalsuse ja teiselt poolt tema kogetud sndmuste, inimeste vi elutingimuste vahel.
Lapse tegevus uue mngu leiutamisel koos mngukaaslastega, Einstein
formuleerimas relatiivsusteooriat, koduperenaine vlja mtlemas uut kastet
liha juurde, noor autor kirjutamas esimest romaani - meie definitsiooni jrgi on nad kik loovad ja me ei pa neid ritta seada surema vi viksema
loovuse jrgi.
Loomingu phiallikaks nib olevat sama tendents, mida me pshhoteraapias peame tervendavaks juks - inimese kalduvus end aktualiseerida,
oma vimeid realiseerida. Ma mtlen selle all suunavat judu, mis ilmneb
kogu orgaanilises ja inimelus - tungi areneda, laieneda, kpseda, tendentsi
vljendada ja aktiviseerida kiki organismi vimeid, kuni see organismi vi
isiksust arendab. See tendents vib mattuda sgavale pshholoogiliste kaitsekihtide alla; ta vib peituda hoolikalt viimistletud fassaadi taha, mis eitab
tema eksisteerimist; siiski usun oma kogemuste phjal, et see on olemas igas
indiviidis ja ootab vaid sobivaid tingimusi, et vabaneda ja leida vljendust.
Konstruktiivse loovuse seesmised tingimused
Inimeses, kes kogemusele avatud, annab nrvissteem vabalt edasi iga
stiimuli, ilma et mni kaitseprotsess teda moonutaks. Stiimulit on vimalik
teadvustada sellest olenemata, kas ta tuleb keskkonnast, mjudes vormi,
vrvi vi helina sensoorsetele nrvidele, vi tuleb sisemusest vi mlujlgedena kesknrvissteemist. See thendab, et etteantud kategooriates tajumise asemel teadvustab indiviid kesoleva hetke nagu see on, olles niiviisi
tundlik paljude kogemuste suhtes, mida harilikud kategooriad ei hlma.
See thendab jikuse puudumist ja piiride lbitavust arvamustes, tajumistes ja hpoteesides. See thendab mitmethenduslikkuse sallimist seal,
kus mitmethenduslikkus eksisteerib. See thendab vimet vastu vtta palju
vastukivat informatsiooni, surumata olukorrale peale lpplahendust. See
thendab seda, mida ldine semantika nimetab laiendatud orientatsiooniks"
Tulemuse vrtust loovisiku jaoks ei mra mitte teiste kiitus vi kriitika, vaid tema ise. Kas ma olen loonud midagi, mis mind rahuldab? Kas
see vljendab osakest minust - minu tunnet vi mtet, minu valu vi minu
vaimustust? Need on ainsad ksimused, mis teliselt thendavad midagi
loovisikule vi kskik millisele isikule, kes on loomevimeline.

Kirjeldatud avatuse ja jikuse puudumisega on seotud vime spontaanselt mngida ideede, vrvide, vormide, suhetega - krvutada elemente vimatul viisil, huupi hpoteese kujundades etteantu ksitavaks muuta, vljendada veidrat, hest kujust teise le viia, mber kujundada ebatenolisteks
ekvivalentideks. Just sellest spontaansest mngust ja uurimisest tekib vaistlik eelaimus, elu loov ngemine uuel ja thelepanu vrival kujul. See on,
nagu ilmneks tuhandete vimaluste asjatu esiletoomise kigus ks vi kaks
nhtust selliste omadustega, mis annavad neile psivama vrtuse.
Peaaegu kigis loometulemustes mrkame vahvust vi rhuasetust,
korra ilmingut, katset esile tuua olemust. Kunstnik maalib pindu vi kudesid lihtsalt, arvestamata ksikasjalisi variatsioone, mis esinevad reaalsuses.
Teadlane formuleerib suhete phiseaduse, heites krvale kik erilised
sndmused vi olukorrad, mis vivad varjata selle alasti ilu. Kirjanik valib
need snad vi fraasid, mis annavad tema vljendusele htsuse. Me vime
elda, et see on spetsiifilise isiku mina mju. Reaalsus esineb segase faktide
paljususena, aga mina struktureerib suhet reaalsusega; mul on minu reaalsustajumise viis. See (alateadlikult?) korrastatud isiklik valivus vi abstraheerimine annab loomeproduktidele esteetilise vrtuse.
Minu pshhoteraapiakogemus paneb mind uskuma, et pshholoogilise
ohutuse ja vabaduse tingimuste loomisega me viime konstruktiivse loovuse
ilmnemise tenosuse maksimumini.

Hinnang
Rogersi petuse vlu seisneb paljude inimlike vrtuste kirglikus kaitsmises, mida XX sajandi pshholoogia phivoolud (pshhoanals ja biheiviorism) aastakmneid alahindasid. Tema vaated kasvatuse, petamise,
suhtlemise, pshhoteraapia reformimiseks avasid vastavate alade spetsialistidele tiesti uue humanistliku perspektiivi. Rogersi misted ja postulaadid
moodustavad he ssteemi, mis on vaadeldav tervikliku ja lpetatud isiksuse teooriana. Polemiseerides ortodokssete freudistidega, vttis ta ht-teist
vrtuslikku le ka analtilise pshholoogia kullafondist. Tema petus
andis konkreetse vljundi printsipiaalselt uues nustamismeetodis, aga ka
niteks kohtumisrhmade jt inimeste spontaansust ja loovust virgutavate
algatuste nol. Nagu enamik teisi isiksuseteooriaid, on ka Rogersi petus
kritiseeritav oma vhese empiirilise testatuse tttu. Empiiriliste andmete
sstematiseerimine ja eksperimentide korraldamine polnud tema tugevaim
klg. Paljud tema tdemused ja leskutsed kll vrtustavad ilsaid aateid,
ent pole kaugeltki selge, kas inimese isiksus kujuneb, funktsioneerib, areneb siiski tegelikult just tema kirjeldatud viisil. Niteks ei saa pidada testa-

tuks, et inimeste sisemaailma fenomenoloogiline sfr evib nnda suurt thendust, nagu Rogers kuulutas, et igahele omane eneseaktualiseerimise
tendents on ikka reaalne, et inimesele on esmathtis oma minaintegratsioon
jne. Olles skeptiline Rogersi konstruktide kasutamise suhtes vljaspool tema enda petust, leiab selle raamatu autor, et tervikuna on tema teooria
mdunud sajandi pshholoogia kesksemaid saavutusi ja hdavajalik alternatiiv biheiviorismile, freudistlikule svapshholoogiale ning ka uuema aja
kognitiivsele pshholoogiale.

George Kelly isiksuslike konstruktide teooria

George Alexander Kelly sndis 1905. aastal
Ameerika hendriikides Kansase osariigis vga
tkas ja religioosses farmerite kogukonnas. Tema
ema oli petaja, isa aga presbteri kiriku preester.
Noorena huvitus Kelly kigest, ilma et oleks pikka
aega kindlat oma ala leidnud. 1926. aastal sai ta
Parki kolledis fsika ja matemaatika bakalaureuse kraadi. likooli pevil pshholoogia Kellyt
eriti ei huvitanud, kuna selle aine ppejud ksitles pedantse phjalikkusega ksnes biheivioristlikke piteooriaid. Trkav huvi sotsiaalprobleemide
vastu ajendas Kellyt astuma Kansase likooli, kus ta kaitses 1928. aastal
magistritd tliste vaba aja veetmisest. ppinud aasta otimaal Edinburgi likoolis, kus ta sai pshholoogia bakalaureuse kraadi, vitles ta end
1931. aastal Iowa likoolis pshholoogiadoktoriks. Samal aastal naitus ta
Gladys Thompsoniga. Seejrel siirdus ta kliinilise pshholoogia sfri, asudes Fort Haysi kolledis (Kansase osariik) ppeju ametikohale. Neil aegadel sitis Kelly mda hendriike palju ringi ning andis riiklike rahvahariduskoolide kaudu inimestele pshholoogilist abi. Alustanud pshhoanalsi
rakendajana, distantseerus ta jrk-jrgult ha enam S. Freudi vaadetest, sest
leidis, et Kesk-Lne asukad kannatavad palju sagedamini pua, liivatormide ja majandusliku surutuse kui mitmesuguste libiidoprobleemide kes
(Hjelle, Ziegler, 1997, lk 433). Teise maailmasja ajal osales Kelly pshholoogina lendurite vljappes. Sja lppedes mrati ta Marylandi likooli
abiprofessoriks. Otsustavaks lbimurdeks eneseteostamisel kujunesid
Kellyle need 20 aastat, mis ta ttas kliinilise pshholoogia osakonna direktori ning professorina Ohio likoolis. 1955. aastal avaldas ta oma peateose
A Theory of Personality. The Psychology of Personal Constructs". Elu
lpuperioodil plvis Kelly suure lugupidamise, juhtides korraga kaht Ameerika Pshholoogide Assotsiatsiooni haru: kliinilist ja nustamispshholoogiat. 1965. aastal sai Kelly Brandeisi likoolis kik tingimused oma uurimist jtkamiseks, kuid paari aasta prast, 1967, ta suri.
Kelly kindla veendumuse kohaselt lhtuvad nii pshholoogid kui ka n-
harilikud inimesed oma isiksuse ksitlustes hest lhtekohast: nad k o n s t r u e e r i v a d kindla sisuga misteid kasutades mitmesuguseid isiksuse

mudeleid. Teisisnu toimivad tavalised inimesed igapevaelus nagu uurivad teadlased: nad teevad oletusi, koguvad teavet ning kontrollivad oma
ootuste paikapidavust. Teadlased - niteks pshholoogid - ei arutle Kelly
meelest seega teistest inimestest erinevalt, nad toovad oma uuringutes ja
arutlustes lihtsalt esile tavainimeste tunnetuse kvintessentsi.

Konstruktiivne alternativism
Kelly kirjutab: Sajandite perspektiivis viks inimest pidada algajaks
teadlaseks. Iga inimene kujundab konstrukte omamoodi, vaadeldes nende
kaudu maailma sndmusi. Nagu teadlane, nii pab ka inimene maailma
sndmusi ennustada ning sellega neid ka kontrollida." (Kelly 2000, lk 23)
Konstrukt phineb tunnetatava objekti sarnasuse ja erinevuse fikseerimisel reaalsuse mingi teise objektiga. Selgitagu seda mtet Kelly enda tsitaat: Konstrukti minimaalne kontekst sisaldab kolme asja. Me ei suuda
konstrukti vljendada - selges vi hmases vormis - , kui me ei kaasa minimaalselt kaht sarnast asja ja veel ht - neist erinevat. elda, et Maryl ja
Alice'il on pehme iseloom" ja mitte oletada, et selles maailmas on kellelgi
tugev iseloom", on ebaloogiline. Peale selle on see veel ebapshholoogiline." (Kelly 2000, lk 147)
Konstrukt on suhe, kus mingeid asju tlgendatakse teistega sarnasena
ja samas ka neist erinevana. Me ei arvesta traditsioonilise loogika reegleid,
oletades, et konstrukt kuulub samal mral mningate erinevateks peetavate
asjade hulka, mil mral kuulub ta sarnasena tunduvate asjade hulka,"
kirjutab Kelly, tuues seletuseks jrgmise nite: 01etame niteks, et keegi
mees tlgendab maailma konstrukti must-valge" phjal. Tema eluruum
sisaldab hulga asju. Mned neist, niteks tema srk, saapad, maja, kirjutuspaber, naabri naha vrv jm, liigituvad konstrukti must-valge" alla. Seda
konstrukti vidakse kasutada valesti. Knealune mees vib pidada oma srki valgeks", samal ajal kui tema naise arvates on see must" " (Kelly 2000,
lk 139)
Isiksuslik konstrukt on mte, miste, idee, knekujund, metafoor jne,
mida inimene kasutab, et oma kogemust tundma ppida ja mtestada, toimuvat seletada vi eesseisvat ennustada. Lheduse ja kontrasti alusel sstematiseeritud misted aitavad keskkonnas orienteeruda. Inimesed katsetavad erinevate konstruktidega, jdes truuks neile, mis aitavad selgemini
olukordi lahti mtestada ja ette nha. Kimbatus konstrukti leidmisel thendab ka jnnijmist olukorra mtestamisel.
Konstrukti valiidsust kontrollitakse nagu teaduseski selle prognoosiva
judluse teel. Konstruktiloome aluseks on nhtuste krvutamine sarnasuse

ja erinevuse alusel. Kige keprasem on seda teha, vttes aluseks kolm

elementi, niteks tuttavat isikut. Meenutagem kas vi enda kolme tuttavat
A, B, C. Jrgnevalt vtame mingi omaduse, nt punktuaalsuse. Vime elda,
et A ja B ei ole kuigi tpsed, C on aga nendega vrreldes lausa pedantselt
punktuaalne. Nd vaatleme, kuivrd kehtiks miste boheemlaslik" tuttavate D, E ja F kohta. Vimalik, et D ja F on sna boheemlikud, E ei ole seda aga mingil juhul.
Tunnistades, et inimesed vaid konstrueerivad enda jaoks reaalsust, kes
sgavamalt, kes pealiskaudsemalt, vabaneme vajadusest otsida mingit ht,
keskset, ainuiget isiksuse phipetust vi inimloomuse ksitlemise viisi.
Miski pole enam pha" ega kriitikale suletud. Samal kombel kui budistid,
pidas ka Kelly vajalikuks rhutada, et kik muutub, teiseneb, mdub ning
jrelikult pole olemas igikehtivaid tdesid ega ainuigeid seisukohti. Nagu
ilu, nii on ka tde vaid inimeste peas.
Tnapeva pevasndmuste ja poliitiliste kemplemiste taustal kostab
thendusrikkalt Kelly seisukoht, et maailmas pole asju, mille kohta ei leiduks vhemalt kaht eri seisukohta. See, kuidas inimene ksitab telisust vi
eri koolkonna inimesed ksitavad inimest, on vaid tlgenduse ksimus. Vtame niteks Eestis 2005. aasta talvel vallandunud vimukriisi seoses vlisministeeriumis kaduma linud dokumentidega. hed kommentaatorid
heitsid valitsusjuhile ette tormakat arveteiendamist tema silmis ebasoosingusse sattunud vlisministriga, teised ngid vlisministri vallandamises Juhan Partsi kindlameelsust ning leidsid ohtrasti minister Ojulandi arvustavaid argumente, kolmandate meelest pidanuks ainuisikulise otsusega end
koalitsioonikaaslaste silmis kompromiteerinud Parts ise tagasi astuma. Tpselt samal viisil suhtuti ndal hiljem president Arnold Rtli otsusesse loobuda 9. mail Moskvasse sidust.
Pstitades ksimuse inimese vabadusest, mrgib Kelly, et kellegi kitumine pole kunagi tielikult determineeritud, kuivrd talle jb vabadus
sndmusi oma suva jrgi tlgendada. Samas on igahe kitumine juba kas
vi tema eelnevate kogemuste ja nende alusel tekkivate hoiakute ning
ootuste tttu siiski ka determineeritud. Kelly jreldab arutlusest, et determinism ja vabadus on lahutamatud, kuivrd see, mis mrab neist he, tagab
samas vabanemise teisest. (Kelly 2000, lk 21)
Kelly unikaalne lhtekoht (tavainimesed toimivad nagu teadlased)
vimaldas tal esile tuua hulga thendusrikkaid tdemusi.
1 Inimesed orienteeruvad oma tegutsemises philiselt tulevikule, nad
nagu vaatlevad eesseisvat lbi oleviku akna. Inimkitumist vib seega vaadelda inimese vaistliku ettevalmistusega kujundada endale tulevik. Eesseis-

va prognoosimiseks ja kontrollimiseks uurivad inimesed sageli jrele, kuivrd nende ootused ja oletused peavad paika. Seega veel ks sarnasus teadlastega!
2. Inimestele on omane kujundada aktiivselt oma arusaamad keskkonnast, mitte ksnes passiivselt sellele reageerida. Inimesed nevad palju vaeva, et reaalsust tlgendada, mtestada, mratleda, olemata kaugeltki (nagu
arvavad ortodokssed biheivioristid) ksnes selle stiimulitest determineeritud vi (nagu arutles Freud) oma minevikust kujundatud. Meie arusaamad
ja tlgendused maailmast, teistest inimestest ja iseendast pole aga psivad,
vaid uued kogemused vormivad neid alatasa mber.
3. Inimesed tlgendavad oma kogemusi ja reaalsust bipolaarsete
konstruktide kaudu. Meldes sellele, kas mingile ritusele tasub minna,
arutleme konstruktide pnev-igav, vajalik-kasutu kaudu. Hinnates kellegi
inimese kitumist, kasutame konstrukte ige-vr, toetav-takistav, viisakas-jme jne. Eri objektide mratlemiseks kasutatakse, luuakse uusi
konstrukte. Mned konstruktid on laia, teised kitsa kasutusalaga. Konstruktid vivad olla tpse keelelise vastena (hea-halb, kauge-lhedane), ent
vga sageli ka metafoorsena vi slngina (lahe kutt). Vabadus valida, varieerida, oma suva jrgi kasutada isikupraseid konstrukte teeb iga inimese
elu mingis mttes kordumatuks. Samas ktkeb see ohu mtestada maailma
skemaatiliselt, desorienteerivalt vi ebaadekvaatselt. Isiksuslike konstruktide varieeritud kasutamine teeb maailma vrvikamaks ja laseb letada formaalloogilise vastuolu, kus me ht ja sama objekti mratleme igas olukorras ise ajal vastakal moel.
Kelly rhutab, et keegi pole kunagi olnud nnda tark, et pakkuda vlja
konstruktide universaalset ssteemi. Kui selleni ldse kunagi jutakse, siis
vga kaua aja prast. Nii peabki igaks leppima oma isiklike tillukeste
konstruktissteemidega, millest igahel on pealegi oma piiratud kasutusala
ja kindel valdkond. Maailma paremaks tunnetamiseks tuleks inimestel oma
miniatuursete konstruktissteemide sobilikkuse piiratud diapasooni adekvaatselt hinnata. See moment vrib erilist rhutamist, kuivrd Kelly jrgi
on konstruktidel ldiselt tendents oma klblikkust ja kasutusala iseeneslikult laiendada. Tarvitseb vaid mingil miniatuursel ssteemil avastada enda
thus rakendus mingil alal, kui tal trkab kohe kiusatus oma haaret avardada. Niteid leiab ohtrasti ka pshholoogia ajalooost. Niteks sai Freudi
pshhoanals alguse hingeravi tehnikana, laienedes jrk-jrgult isiksuseteooriani ning sealt edasi paljude inimeste jaoks peaaegu usulis-filosoofilise
ssteemini. (Kelly 2000, lk 20, 21)

Inimene kujundab ise oma maailmataju mooduse, ilma et ta saaks selle

hiskonnalt valmiskujul. Seega loob ta ise oma tunnetust kujundavaid
konstrukte ja proovib nende sobivust tegelikus elus jrele. Individuaalsed
konstruktid moodustavad Kelly vitel jrk-jrgult suuremaid konstruktirhmi; need moodustised aga korrastatakse sub-ja superordinaatsete jaotustega indiviidi terviklikku konstruktistruktuuri. Toonitagem, et inimesed ei
erine tunnetuselt mitte ksnes omavahel, vaid igahel on enam kui ks viis
telisust tunnetada: ht ja sama sndmust vidakse vaadelda ja mtestada
kahe vi enama ssteemi vahendusel (Kelly 2000, lk 22, 23).
Konstruktide staatus - kehtivus, psikindlus jne - oleneb sellest, kas
need kirjeldavad lhemaid vi kaugemaid sndmusi. Lhisndmuste ennustamiseks meldud konstrukte on hlpsam le vaadata ja tarbe korral vlja
vahetada. Kaalukeeleks saab mistagi konstruktide kehtivus. Seniseid tdemusi kinnitavad vi neid mber lkkavad andmed kujundavad
konstruktide prognoosivat staatust," vidab Kelly. Ent kui konstrukte kasutatakse sraste kaugete sndmuste nagu hauataguse elu vimalikkuse vi
maailmalpu le otsustamiseks, pole nende kontrolliva levaatamise jrele
tarvidust. Pealegi ei kiirusta enamik inimesi neis ksimustes ldse mingeid
tendusandmeid koguma. (Kelly 2000, lk 23)
Kelly teooriaga tutvujal viks kujuneda arvamus, et konstruktid on
kindla keelelise kujuga snad. Ent tema peateost lugedes ilmneb selgelt, et
konstruktid vivad olla kindla keelelise korrelaadiga misted, kuid vivad
ka mitte olla. Inimene ei mtesta ega snasta selgelt oma kontakti ja vahekorda maailmaga. Mnelgi korral ei kasutagi ta snalisi mrke, piirdudes
estide keelega. Teistel puhkudel pole indiviidil tunnetatava ja tlgendatava
maailma tarbeks snalisi vasteid ja tal ei jgi le muud kui reageerida vaikimisega. Kelly kirjutab: Tunnetusviisina kuulub konstruktiivne
alternativism epistemoloogia valdkonda, mida on mnikord nimetatud ka
gnoseoloogiaks ja mratletud maailma tlgendamisel kasutatavate tavavi teaduskontseptsioonide sstemaatiline analsina", mis haarab kaasa
tunnetuse vimalikkuse vi teadmise olemuse uurimise." (Kelly 2000, lk 27)

Konstruktid ja vaimne tervis

Konstruktirepertuaarist oleneb inimese vime endaga toimuvat kontrollida ja elus hakkama saada. Kas testi suudab inimene juhtida oma saatust?" ksib Kelly ning vastab jrgmiselt: Ta vib sndmuste kiku suunata niivrd, kuivrd ta suudab arendada tlgendamisssteemi, millega ta identifitseerub ja mis on kllalt avar, et mbritsevat maailma kategoriseerida."

Konfliktide teooria vimaldab uudsel moel tlgendada ka pshilisi

hireid.
revus tekib siis, kui meie tavaprased konstruktid ei vimalda olukorras orienteerida, kui me sisimas tajume, et olukord on teistsugune, kui me
selle enda jaoks snu kasutades mratleme. Samal kombel annab seletada
ka mitmeid emotsioone.
S- ja hbitunne tekivad juhul, kui inimene tajub oma arutlemise, tegutsemise vastuolu tuumkonstruktide kaudu tunnetatavaga. Niteks kui
oleme mne isiku mratlenud vaenulikuks, hmajaks, lbeks, egoistlikuks
ja edevaks ning samas tunneme siiski vastupandamatut tmmet selle olendi
vastu.
Kelly teooria pakub omaprase seletuse ka agressiivsusele: see thendab pdu sunni vel muuta teised inimesed selliseks, nagu nad peaksid
meie konstruktide jrgi olema. Nii vib tepoolest anda niteks peretlidele
omaprase tlgenduse: lhedased isikud ei suuda leppida sellega, et neile
lhedased kituvad teisiti kui eeldatakse nende - oma soovide phjal omadustelt.

Konstruktide liigid
Konstruktid on nagu magnetid kahe poolusega. Neid vib tinglikult
jaotada kahte klassi: laia ja kitsa kasutusalaga. Kui hea-halb on vga laia
kasutusalaga, siis fundamentaalteaduslik-populaarteaduslik vga kitsa tarvitusviisiga mistepaar. Tajuvead ja ebaadekvaatsed hinnangud tekivad
juhtumeil, kui inimene kasutab konstrukte (paremate puudusel) vales kohas.
Niteks kui ta hindab teaduskollektiivi liikmeid selle alusel, kui hea" vi
halb" keegi inimesena on, vi, veel hullem, kui ta hakkab spra hindama
endale vajalikuks selle jrgi, kui teoreetiline vi praktiline keegi on.
Konstrukti dihhotoomsus vib mnel puhul kaotsi minna. Mned inimesed arvavad niteks, et hinnates poliitikuid skaalal aus-ebaaus, tuleb
nentida, et srane vastandus ei toimi: kik poliitikud on ebaausad.
Mned konstruktid on kogemust ahendava - stereotpiva - loomuga.
Meldes niteks kellestki, et ta on araablane vi raamatupidaja, asuvad paljud fookusse vetud isikule omistama vastavale kategooriale ldiseid omadusi.

G. Kelly enda sulest

Teosest A Theory of Personality. The Psychology of Personal
Constructs"

Kuidas konstrukte mista?

Uks vimalus mista konstrukti on kujutleda seda liikumise marsruudina. Kahepooluseline konstrukt tagab inimesele dihhotoomilise valiku. Pole thtis, kas see valik on selle kohta, kuidas midagi tajuda vi kuidas tegutseda. Seeprast vib elda, et iga inimese individuaalselt loodud konstruktide ssteem kujutab endast teedevrku, mida mda ta saab liikuda. Iga
teekond on kahesuunalise liiklusega magistraal, mis lubab tal liikuda mlemale poole, kuid mitte risti. Ta ei suuda vlja ttada uut kitumisjoont,
koostamata uusi kontseptuaalseid sidumarsruute. Millisel kahest sidusuunast hakkab liikuma konkreetne inimene kindlal teel, see on isikliku valiku ksimus.
Kindla eesmrgi poole liikumine eeldab dihhotoomiliste valikute jrgnevust. Kui keegi pab end uuesti tlgendada, vib ta mrinal kihutada
vanadel radadel vi valida uued teed valdkondades, mis olid talle varem
kttesaamatud. Kui inimesel on raske olukord, ei hakka ta ilmselt looma
uusi kanaleid; pigem valib ta vastassuunalise liikumise juba kasutusel olnud
dimensioonilistel teedel. Kui see inimene on patsient ning terapeut soovitab
tal end muuta, siis on just selline liikumine talle kige kttesaadavam. Kui
kiirus on suur, aga surve tugev, on selline liikumine harva edukas vi patsiendi uutmoodi kitumine on isiksuse kigis phijoontes eelmisega teravas
vastuolus. Kui terapeut asub rohkem lbimeldult ravima, on sageli vimalik luua uusi kanaleid, kus patsient suudab end muuta. Sel juhul toimub sageli vhem terav, sobivam liikumine. Sltumata sellest, kas patsient arendab uusi konstrukte oma liikumise suunamiseks teistele marsruutidele vi
kihutab mrinal vanadel radadel, vib tema ssteemi konstrukte vaadelda
kui kontrolli vahendeid ja kui teid, mida ta on liikumiseks valinud. (Kelly
2000, lk 166-167)
Konstruktid kui tunnetuse abloonid
Inimene vaatab maailma lbi enda loodud ablooni, pdes seda kokku
sobitada reaalse tegelikkusega. Alati ei taha see nnestuda. Kuid ilma sraste abloonideta on maailm sedavrd mratlematu, et inimene ei suuda
leida selle mtet. Oma abloonide isegi halb sobitamine reaalsusega on parem kui nende tielik puudumine. Nimetagem neid tegelikkusega katselisel
teel kohandatavaid abloone konstruktideks. Individuaalsed konstruktid on
maailma isikuprase tlgendamise viis. Need annavad inimesele ja ka madalama arengutasemega olendeile vimaluse kindlal viisil kituda. Kitumise kujundamine ise vib aga teoks saada mitmel viisil: tpselt ja kava-

kindlalt vi alateadlikult tehtud, verbaalse vljenduse vahendusel vi snatult

vljendatud, isiku ldise kitumisviisita kooskla taotlevalt vi sellest erinevana, aruka argumenteerimise toel vi vihjeliselt. (Kelly 2000, lk 18-19)
Konstruktid nagu vabastavad vi piiravad hpoteesid
Iga konstrukt moodustab konkureerivate hpoteeside paari, kusjuures
igaks neist sobib uue, tlgendatava elemendi juurde. Kas see ese mu kes
on must vi valge? Must" ja valge" on omavahel konkureerivad hpoteesid, mis tekivad tnu konstruktile must-valge"
Kuna konstruktid on kahesuunalised kanalid, annavad nad neid omavale inimesele vabaduse; kuna inimene vib aga liikuda ainult nendel teedel,
on konstruktid kigi tema tegude piirajad.
Konstruktid kaasavad ka tundeelu
Isiklike konstruktide pshholoogia arendatakse vlja intellektuaalse
mudeli phjal, kuid selle kasutusala ei piirne sugugi ainuksi sellega, mida
harilikult arvatakse intellektuaalsesse vi kognitiivsesse sfri kuuluvaks.
See kuulub samavrra ka emotsionaalsesse vi afektiivsesse valdkonda ja
tegevus- vi tahtesfri. Isiklike konstruktide pshholoogia ei liigenda klassikalise pshholoogia kohaselt pshholoogiat kolmeks suvernseks riigiks": tunnetuse, emotsioonide ja tahte pshholoogiaks.
Mis peitub inimeste snade taga?
Keegi ei suuda snadega vljendada kike, mis mahub tema tlgendamise isiklikku ssteemi. Paljudel meie konstruktidel pole smboleid. Seeprast pole mitte ainult teistel neid raske iseenda ssteemisiseselt mista ja
kategoriseerida, vaid ka sraste konstruktide omanikul endal on raske nendega manipuleerida ja neid suhestada oma ssteemi verbaalselt mrgistatud
osade kindlate kategooriatega. See, et konstruktid ei lase end ssteemi verbaalselt mrgistatud osade piires hlpsalt korrastada, loob raskusi igahele,
kes pab oma tundeid tpselt formuleerida ja ennustada oma kitumist tulevases situatsioonis, mis eksisteerib esialgu ainult snalise kirjelduse kujul.
(Kelly 2000, lk 145)
On veel ks suhe, kus inimese kavatsused nivad ilmselt tema snadest
lahku minevat. On tenoline, et ta ei suuda mitte kuidagi vljendada mningaid konstrukte nnda, et teised isikud suudaksid kategoriseerida neid
oma tlgendamisssteemi raames, tegemata seejuures vri ennustusi kne-

aluse isiku kitumise kohta. Inimesed vtavad teda ema snade jrgi",
kuid isik ise ei mtle oma snadega ldse seda, mida teised arvavad. Seeprast tekibki arusaamine, nagu rgiks ta ht, aga mtleks hoopis muud. Vahel rikub mingi konstrukti snaline vljendamine seda niivrd, et kneleja
ise, kuulates hiljem oma jutu lindistust muude asjaolude taustal, vib olla
hmmastunud mttest, mis ajendas tema toonast verbaalset kitumist.
(Kelly 2000, lk 145-146)
Konstrukt vljendab suhet
Jrgmine tekstilik illustreerib Kelly arusaamu selle kohta, kuidas inimeste, asjade, suhete mratlused on omavahel seotud ning kui keerukas on
oma tegelikke arusaamu teadvustada ja snades tlgitseda.
Sageli vljendavad inimesed oma konstrukte poolikult. rgem unustagem, et konstrukt on suhe, milles mningad asjad on omavahel sarnased,
kuid peale selle ka teistest erinevad. Oma minimaalses kontekstis eeldavad
konstruktid suhet, milles kaks asja sarnanevad teineteisega ning erinevad
kolmandast. Ei tohi unustada, et suhe, kus kaks asja sarnanevad teineteisega, peab olema seesama suhe, kus nad kolmandast asjast erinevad. Me ei
vljenda selgelt kogu konstrukti, kui kneleme: Maryl ja Alice'il on pehme iseloom, kuid kumbki neist pole nii veetlev kui Jane." Kui tahaksime
vljendada telist konstrukti, peaksime tlema: Maryl ja Alice'il on pehme
iseloom, Jane'il aga mitte," vi midagi selletaolist. Vi peaksime tlema:
Jane on veetlevam kui Mary vi Alice."
Kuna konstruktid eksisteerivad kigepealt isiklike konstruktidena, ei
ole need kik teistele kergesti mistetavad. Konkreetse isiku konstrukti
omaprane iseloom vi tema tavatu terminoloogia kasutamine vivad kuulajaid eksitada. Niteks see, mida ks inimene mistab sna pehme"
(gentle) all, vib rohkem vastata sellele, mida teised nimetaksid sltuvaks"
vi nrgaks iseloomuks" Inimesel endal vib aga mttes olla midagi
kommete peenuse, sotsiaalse seisundi vi kultuurigrupi kohta, see thendab
midagi niisugust, mida viks keegi melda, kasutades sna dentelmen"
(gentleman). (Kelly 2000, lk 152)
Konstruktid phinevad keskkonna representatsioonil
Meie arvates on elu midagi enamat kui lihtne muutumine. See eeldab
huvitatuse suhet nende meie maailma osade vahel, milles ks osa - elusolend - on vimeline motiveerima end selleks, et teist osa - oma mbrust -

representeerida. Mnikord rgitakse, et erinevalt elutust iseloomustab

elusolendit tundlikkus vi et ta on vimeline reageerima. See vastab ligikaudu samale, meie kirjeldatud elu omadusele. Kuid meie formuleering
meeldib meile enam, sest see rhutab elusolendi loomingulist vimet representeerida mbritsevat keskkonda, mitte lihtsalt sellele reageerida. Nii nagu
elusorganism on vimeline representeerima oma mbrust, vib ta selle
asendada alternatiivsete konstruktidega ning oma mbrusega tegelikult midagi ette vtta, kui see talle ei meeldi. Siis on maailm elusolendile reaalne,
aga hoopiski mitte kigutamatu, kui ta ainult ei otsusta seda nnda tlgendada. (Kelly 2000, lk 17)
Individuaalsetest konstruktidest arusaamine mjutab
ksteisemistmist
Mitte juhuslikult pole klassikalise traditsiooni kohaselt iseloomustatud
intellekti kui inimpshika juhtelementi. Intellekti seostati edasiandmist
vimaldavate konstruktidega. Kui konkreetne inimene edastab meile konstrukti, mille mjul ta tegutseb, suudame ka meie tema tegusid mista. Sel
juhul omandab tema kitumine mtte ka meie jaoks: me mistame seda
inimest. Kui tal ei nnestu oma konstrukti meile selgitada, tundub tema tegevus mttetu, ning siis tleme, et ta on rumal ega valitse oma tegusid. Tavaliselt neme selgemalt neid skeeme, mis sisaldavad teise inimese kitumist juhtudel, mil ta suudab meile edasi anda kindlat arusaamist oma kitumist suunavate isiklike tlgenduste kohta. (Kelly 2000, lk. 165)
Konstruktid ja pshhoteraapia
Inimesed pavad ldjuhul oma konstrukte tiustada, suurendades
nende hulka, teisendades neid oludega paremini kokku sobivaks vi lisades
neid superordinaatsetele" konstruktidele vi konstruktissteemidele. Kuna
kik konstruktid kuuluvad kokku, kaalub inimene uue konstrukti kasutuselevtul lbi, kas see ei kujuta mingit ohtu tema konstruktiabloonide laiemale ssteemile. Tihtipeale on inimese sltuvus oma tunnetust kujundavast
varasemate konstruktide tervikssteemist sedavrd suur, et ta hoidub iseenesest ehk tpse ja thusa uue meldava konstrukti varasemasse ssteemi
llitamisest. Konstruktide kaudu kujundatud maailma tlgendamise ssteem vib kirjeldatud juhtumile osutuda ebaadekvaatseks. Kelly jrgi lheks sel korral tarvis kas siis spetsiaalset pshhoteraapilist mjutamist vi
indiviidi vahetute elukogemuste lisandumist, et veenda inimest oma tlgendamisssteemi parandama ja tiendama. Kuni temas kujuneb lpuks valmidus lisada oma tlgendus-ja tunnetusssteemi uus ja tpsem konstrukt.

Isiklike konstruktide teooria struktuuri phipostulaat

ja selle korollaarid
Miski ei saaks Kelly keerukat petust paremini kokku vtta kui tema
enda jrgnevad 12 videt, mis algavad teooria kesksest postulaadist ning
jtkuvad sellest tulenevate jreldustega (korollaaridega).
A. Phipostulaat: konkreetse inimese pshholoogilised protsessid toimuvad neid kanaleid pidi, mis suunas ta ennetab sndmusi.
B. Tlgendamise korollaarid: konkreetne inimene ennetab sndmusi
nende kordumisega kokku puutudes.
C. Individuaalsuse korollaarid: inimesed erinevad ksteisest oma kokkupuutumise poolest sndmustega.
D. Organiseerimise korollaarid: iga inimene arendab omamoodi, vastavalt isiklikele huvidele sndmuste ennetamise ja tlgendamise ssteemi,
mis sisaldab endas omavahel seostatud konstrukte.
E. Dihhotoomia korollaarid: iga inimese maailma tlgendamise ssteem koosneb piiratud arvust dihhotoomilistest konstruktidest.
F Valiku korollaarid: inimene valib enda jaoks kaheks pooluseks jaotatud konstrukti selle alternatiivi, mille kaudu ta aimab ette suurema vimaluse oma ssteemi laiendamiseks ja mratlemiseks.
G. Diapasooni korollaarid: konstrukti kaudu on vimalik ette aimata
vaid piiratud hulka sndmusi.
H. Kogemuse korollaarid: iga inimese maailmatlgendamise ssteem
muutub sel mral, kuidas ta jrjestikku tlgendab sndmuste kordumist.
I. Modulatsiooni korollaarid: muudatus konkreetse inimese maailmatlgendamise ssteemis piirdub sobilikkuse diapasoonis erinevaid variante
omavate konstruktide lbitungitavusega.
J. Fragmentaarsuse korollaarid: inimene vib jrjestikku kasutada paljusid tlgendamise allssteeme, mis on inferentsiaalselt ksteisega sobimatud.
K. htsuse korollaarid: he inimese pshholoogilised protsessid on teise inimese pshholoogiliste protsessidega sarnased sel mral, mil mral
ks inimene tugineb kogemuse tlgendamisele, mis sarnaneb sellega, millele tugineb teine inimene.
L. Sotsiaalsuse korollaarid: sel mral, mil ks inimene tlgendab teise
inimese maailmatlgendamise protsesse, vib tal olla oma osa seda teist
inimest puudutavas sotsiaalses protsessis. (Kelly 2000, lk 135-136)

Kokkuvtvat
Kelly konstruktiivse alternativismina mratletud petus avab, nagu
niteks ka C. Rogersi fenomenoloogia, inimestele loendamatu hulga erinevaid elu mtestamise mooduseid ja elamisviise. See 1955. aastal loodud
teooria ennetas aastakmneid oma aega. Kui tnapeva postmodernistlikus
hiskonnas tunnistatakse ldiselt, et niteks meedia konstrueerib reaalsuse,
mitte ei peegelda seda, siis Kelly aegadel oli srane arusaam igas mttes
innovaatiline. Hoolimata sellest, et inimese motivatsioon, isiksuse areng,
isiksuslike iserasuste mratlemine jt traditsioonilised isiksusepshholoogia ksimused ei leia Kelly teoorias ulatuslikku ksitlemist, vriks tema
terviklik ning teoreetiliselt hsti argumenteeritud petus mrksa laiemat
tuntust ja mjuala, kui sel praegu on. Paraku on Kelly teooria tugevaim
klg, isiksuse ksitluse originaalsus, kujunenud omamoodi tkkeks tema
mistete ja videte integreerimisel pshholoogia teiste suundadega.

Kurt Lewini vljateooria

Kurt Lewin sndis 1890. aastal Ida-Preisimaal
Moglinos (tnapeva Poolas) viielapselises juudi
peres. Lewinite perekonnas valitses ksmeelne ja
sbralik hkkond, ent vljaspool juudi kogukonda
pidi Kurt pahatihti kogema halvustavat suhtumist
endasse. Oma marginaalse seisundi tunnetus saatis
Lewinit tegelikult ka edaspidi. Et tagada oma lastele paremat haridust, kolis Lewinite perekond
Kurdi viieteistkmneseks saades Berliini. Gmnaasiumis sai Kurt vga hid
hindeid fsikas, matemaatikas ja joonestamises, kuid pidi vrkeeltes leppima ksnes rahuldavatega. Kva pea keeltes ji tema saatjaks ka edaspidi:
Lewini kehvast keeleoskusest tema Ameerika-perioodil rgitakse anekdootlikke lugusid. Prast pinguid Freiburgi ja Mncheni likoolis asus
Lewin 1909. aastal omandama pshholoogi kutset Berliini likoolis, millest
linud sajandi esikmneks oli kujunenud getaltkoolkonna leilmne keskus.
Just seal ttasid kuulsad getaltistid" Max Wertheimer, Kurt Koffka ja
Wolfgang Khler. Ehkki XX sajandi alguse Saksamaal oli suure mjuga ka
W. Wundti rajatud laborkatsete pshholoogiasuund, tundis Lewin selle steriilse ja elukauge hkkonna vastu vristust. 1914. aastal kaitses K. Lewin
assotsiatsioonide ja tahte seoste uurimisele phendatud doktorivitekirja,
kohtudes oma ametliku juhendajaga vaid korra - dissertatsiooni kaitsmise
ajal! Ilmasja puhkedes sattus Lewin mneks ajaks Prantsuse ja Vene rindele. Lhikese sduripuhkuse ajal naitus ta oma kursusee Maria Landsbergiga, kellest oli vahepeal samuti pshholoogiadoktor saanud. Haavatasaamise jrel ravis Lewin end kaheksa kuud hospidalis ning avaldas tervenedes oma esimese teadusartikli Lahinguvli", milles ta kirjeldab rindejoone eripra oma hiljem loodud vljateooria mistetega tsoon", piir",
suund", vli", eluruum" jt.
Lewin sai lahingulise vapruse eest krgeima autasu - raudristi - ning
asus prast sda tle Berliini likooli pshholoogiainstituuti, algul assistendi ja hiljem eradotsendi ametikohale. Temast sai oma aja ks mainekamaid getaltiste". Ehkki ta jrgnevail aastail distantseerus jrk-jrgult ha
enam getaltrhma ametlikust" liinist, peavad paljud tnini teda nimelt
selle koolkonna esindajaks. Juba ppejukarjri algusest mbritses
Lewinit suur hulk tema isiksusest lummatud tudengeid. Tema pilaste

hulgas oli peale sakslaste ka teiste rahvuste esindajaid: prantslasi, vene juute ja isegi jaapanlasi. Lewinil oli eriline anne avastada tegelikus elus teadusuuringu vimalusi ja valdkondi. Reaalne elu oli tema jaoks nagu paljude
meldavate pshholoogiauuringute rakendusvli. Lhtudes oma tsiteerituimast lausest: Pole midagi praktilisemat heast teooriast," pdis Lewin
kik enda korraldatud ning oma tudengite juhendatud teadusuuringud seada
teoreetiliselt kindlatele rbastele. Tema eriline pd oli rakendada pshiliste nhtuste mtestamisel linud sajandi algul tormiliselt arenenud reaalteaduste - fsika ja matemaatika - analoogiaid ja meetodeid. Selles ettevtmises oli innustavaks eeskujuks Albert Einstein oma relatiivsusteooriaga. Lewini suur unistus oli luua selle revolutsioonilise petuse pshholoogia analoog.
Lewin on hea nide juurdleva mttet ja intuitsiooni hendamisest.
pilaste vitel judis ta uutele pnevatele ideedele vahel tiesti juhuslikes
kohtades, niteks loengut pidades, pargis jalutades vi tnavakohvikus. Thendusrikas on see, et tnapeva sotsiaal-, juhtimis- vi isiksusepshholoogia kullafondi kuuluvad uuringud kujutasid endast sageli vaid K. Lewini
juhendatud tudengite diplomitid. 1927 aastal lppes K. Lewini abielu oma
esimese naisega lahutusega, kuid juba kahe aasta prast naitus ta uuesti Gertrud Weissiga. 1929. aastal kis Lewin esimest korda Ameerika hendriikides ja leidis oma vljateooriat tutvustavale ettekandele palju innukaid
kuulajaid. Hitleri vimuletuleku jrel 1933. aastal emigreerus K. Lewin
koos perekonna ja paari pilasega hendriikidesse. Algul nnestus tal saada vaid ajutine kaheaastane ametikoht Cornelli likooli kodumajanduskoolis, kus ta juhtis likooli lastesimes uurimust sotsiaalse surve mjust laste
toitumisharjumustele. 1935. aastal kutsuti Lewin tle Iowa likooli laste
heaolu uurimise keskusesse (Child Welfare Research Station). Ameerikaperioodil siirdus Lewin oma huvide ja uuringutega aina enam sotsiaalpshholoogia sfri. Otsides oma vljateooriale kohta praktikas, hindas Lewin
krgelt nn tegevusuuringuid (action research). Viimaseid vib iseloomustada jrgmiselt:
- uuringud rajanevad kavandamiste, tegevuste ja hinnangute tsklilistel protsessidel,
- uuringu tulemustest antakse pidevat tagasisidet nii nende lbiviijaile
kui ka tellijaile,
- uuringu algusest peale arendavad kliendid, teadlased ja eksperimenteerijad tihedat koostd,
- uuringul jrgitakse histegevust hlbustavaid printsiipe ning harrastatakse rhmatd,

- uuringul arvestatakse sinna kaasatud osalejate vrtusarusaamade ja

vimustruktuuri erinevusi,
- tegevusuuringuid rakendatakse niihsti uue teadusliku teabe kui ka
praktiliste probleemide lahendamiseks.
Lewini petuse jrgi suunab inimese taju ja tegutsemist tema vajaduste
ja pingete dnaamiline ssteem.
Nii Saksamaal kui ka hiljem hendriikides mbritsesid seltsiva ja sbraliku loomuga Lewinit alati teda imetlevad pilased. Ise tunnistanud ta
raamatus Principles of Topological Psychology" (1936), et meeskonnat
sobib talle palju rohkem kui ksi nokitsemine ja et tegelikult on temale
omistatud avastused sndinud valdavalt rhmatna. Tema Ameerika trhma kutsuti seal valitseva krgenenud kostvaimu tttu hot air clufriks.
Nn teisipevastes diskussiooniklubides, mida Lewin koos kolleegide ja tudengitega korraldas, avastati kohapeal ka hulga thendusrikkaid grupipshholoogia seadusprasusi. Niteks pani Lewin thele, et htne ja krge koostvalmidusega rhm asus seda innukamalt kaasa arutlema, mida suurema
vljakutse arutlusaine vastavalt oma keerukusele vi kaalukusega esitab.
Tegelike rhmade jrgimine vimaldas formuleerida Lewinil olulisi mtteid grupidnaamika, inimeste nudlusnivoo, tegevuse eesmrgistamise,
liidrikitumise j m kohta.
Teise ilmasja ajal ttas Lewin strateegiliste uuringute keskuses, lahates sjamoraali, eelarvamuste tekke ning toimeala, agitatsiooni ning vastupropaganda ja haavata saanud sdurite rehabilitatsiooni probleeme. Koos
maailmakuulsa antropoloogi M. Meadiga pdis Lewin leida ka lahendust
ksimusele, kuidas asendada toidulaual nappiv liha teiste toodete, niteks
rupskitega. 1945. aastal osales Lewin aktiivselt Ameerika juudi kongressi
ts. Peatselt seejrel sai ta soodsa koha Massachusettsi tehnoloogiainstituudis, kus talle usaldati grupidnaamika uurimiskeskuse t juhtimine.
Kavandatud temaatika oli muljetavaldav: kuulujuttude leviku uuringust sotsiaalse taju seadusprasuste vljaselgitamise ja juhtide koolitamise metoodikateni. K. Lewin suri suhteliselt noorelt, 56-aastaselt, 1947. aastal.

Getaltpshholoogiast
Nagu eldud, arvab osa pshholooge Lewini getaltkoolkonna klassikaliseks esindajaks. Getalt- ehk kujupshholoogia lhtub seisukohast, et
pshikaprotsessides valitseb struktuur elementide le ja terviku ehk tajukujundi omadusi ei saa tuletada elementide, niteks aistingute omadustest.
Sellele vastavalt vaadeldakse pshikat vljana, milles kehtivad nn getal-

diseadused ehk struktuuriphimtted. Lewini vljateoorias on kesksel kohal

figuuri-fooni vahekorra eristamine, nhtuste terviktaju kujundava insaidi
tunnistamine jt getaltteooriais kasutusel misted ja arusaamad. Lewini ks
lemmikpilasi Bluma Zeigarnik (Zeigarnik 1981, R. Frager, J. Fadiman
2002, lk 718) on kirjeldanud getaltpshholoogia phiprintsiipide peegeldumist Lewini teoorias jrgmiselt.
- Inimeste maailmapilt vi tunnetatavate nhtuste kujund - getalt ei kujune mitte ksikute aistingute ja tunnetatud elementide jrjestikuse
snteesiga, vaid kohe tekkiva ssteemse, struktureeritud terviku tajuga.
Mistagi vib tervikusse haaratud elemente ka kshaaval analsida, ent
igem oleks elda, et tervikssteemi osad sltuvad tunnetatud tervikust,
mitte vastupidi.
- Tunnetatud kujund tekib n- antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mju. Getaldi taju kujutab
endast ahaa-elamust ehk insaiti. Minevikukogemused vivad kll aktualiseeruda olevikulisena, ent neil pole kaugeltki seda thtsust, mille andsid
inimese varasemale elule nii pshhoanaltikud (lapseplvekogemused)
kui ka biheivioristid (varasemad kinnistused). Siin peitub ka Lewini kriitikute ks keskseid vastuargumente temale: vljateooria loojale heidetakse
ette, et ta vaatleb kitumise determinante ja kulgu otsekui igikestvas olevikus.
- Isomorfsuse printsiip postuleerib eri teaduste (nt fsika, fsioloogia, pshholoogia) esile toodud seadusprasuste phimttelist samasust.
Sellest phimttest lhtudes vttis Lewin inimese hingeelu nhtuste kirjeldamisel laialt kasutusele misteid ja seletusskeeme keemiast, matemaatikast, topoloogiast ning fsikast. Seegi arusaam on tekitanud nii mneski
vastuseisu. Teiselt poolt vimaldas pshholoogianhtuste avamine reaalteaduste keeles (valemeis) ning pinnalaotusliku ja ruumilise kaardistamise vahendusel Lewinil ilmselt teha rakenduslikust aspektist vrtuslikke thelepanekuid ja ldistusi, milleni ta verbaalsete kirjeldustega poleks kndinud.

Vljateooria phimisted
Lewin on ise elnud, et tema teooriat pole prmugi lihtne mista, et
mningatel kolleegidel kulub hulk aastaid, enne kui nad saavad selle olemusest aru. Pdkem jrgnevalt visandada Lewini teooria peajooned tema
kasutatud phimistete tutvustamise ja teooria rakenduse kirjelduste kaudu.

Lewini ksituses hlmab enamasti ellipsina kujutatud eluruum selle

reaalsete ja ettekujutuslike, olevikuliste, mdunud ja eesseisvate sndmuste kogumi, mis antud ajal tidab inimpshika ehk tema pshholoogilise
ruumi. Eluruum on seega konstrukt, mis vtab kokku kik inimese pshholoogilist reaalsust kujundavad ja tema kitumist tingivad asjad. Eluruumi
vivad kuuluda ihaldatud vi peljatud objektide kujundid, ootused, eesmrgid, ulmad, tegelikud vi ettekujutatud takistused eesmrgi saavutamiseks,
inimese reaalne tegutsemine ja selle resultaadid jne - kik see, mis mingil
moel vib inimkitumist kujundada. Kitumine mingil konkreetsel ajal on
seega inimese eluruumi ja isiksuse funktsioon. Thendusrikas on see, et
Lewin vaatles kitumist kujundavate teguritena ka inimese sotsiaalmajanduslikku seisundit ning fsioloogilisi faktoreid (tervist ja kehalist
enesetunnet).
Regioonid ja piirid
Pshholoogiline ruum koosneb eri regioonidest ehk sektoritest, mille
vahele vib eluruumi graafilisel kujundil piirid j nestada (vt joonis).

Vljateooria looja ning tema sektoreiks jaotatud eluruum. Humoristlik pilt

Internetist
Eri alasid eraldavad rajajooned vivad olla erineva lbilaskvusega, mille thistamiseks vib mne joone tmmata jmedamalt, teise peenemalt...
Eluruumi faktiks on mis tahes ilming, objekt, mida inimene tunnetab. Mitme fakti koostoimel ehk kokkupuutel kujunevad sndmused. Sektorite ehk
alade hulk oleneb eluruumi faktide ja sndmuste hulgast.
Lokomotsioon
Eluruumi ksikud alad pole isoleeritud, vaid nende vahel hoitakse sidet
lokomotsiooni teel. Tegevused ehk lokomotsioonid vivad olla niihsti
reaalsed kui ka kujutletavad. Lokomotsioonide otstarbeks on inimese elu-

ruumi pingete reguleerimine. hes sektoris ehk alas tekkiv pinge vib phjustada liikumise teises sektoris. Niteks kui sektoris K on tugevad rahuldamata tarbed, vivad naabersektoris L trgata kompensatoorsed unistused.
Kui unistused sektoris U ei vta pingeid alla, vib inimene algatada konkreetseid samme niteks sektoreis P ja R.
Niihsti faktide kokkupuutel tekkivate sndmuste kui ka lokomotsioonide (sektoreist teise kulgevate siirdtoimingute, A. K. seletus) teket juhib
kolm seadusprasust:
- seotuse printsiip: sndmused ei teki iseenesest, need on alati kahe
vi enama fakti seostatuse tagajrg,
- konkreetsuse printsiip: sndmuse vi lokomotsiooni kujundab alati
mingi tegelik konkreetne fakt (niisiis mitte teoretiseering vi abstraktsioon),
- samaaegsuse printsiip: vaid oleviku faktid vivad phjustada olevikulist kitumist (sndmusi ja lokomotsioone).
Ajaline perspektiiv
Vljateooriale on iseloomulik, et kik mdaniku leelamised ja muljed, aga ka tulevikukartused ning -lootused, plaanid ja unistused toimivad
vaid olevikulises pshholoogilises vljas. Niisiis tajutakse kiki eluruumi
alade fakte, otsekui eksisteeriksid need just praegu.
Valentsus
Valentsuse all meldakse mingi objekti omadust tmmata inimest enda
poole vi lkata endast eemale. Ksimuses on seega mingi fakti vi eluruumi ala vrtus inimese jaoks. Enda poole tmbav regioon on positiivse,
eemale tukav ala negatiivse valentsiga, mned faktid vi regioonid on aga
ka neutraalse valentsiga. ksluisest tst vaevatud inimene ihkaks vaheldusrikast puhkust vlismaal, mis on tema jaoks positiivse valentsiga; inimene, kelle phitks on mda maailma ringi sita ning kikvimalikel
konverentsidel, lbirkimistel ja neile jrgnevatel bankettidel viibida (nt
diplomaat), ihaldab aga puhkust veeta omaette ksildases laanekurus, vltides mis tahes olengute melu, mis tema jaoks on negatiivse valentsiga. Eluruumis tekkiv pinge initsieerib ju, mis suunab inimese vastavate
lokomotsioonide ja tegevustega konkreetsele sektorile (nt tle, tervisele,
inimsuhetele, pereloomisele, ppimisele) thelepanu prama. Konflikti phjustavad Lewini vga fsika jrele lhnava skeemi jrgi kolm juhtumit:
a) olukord, kus hele toimingule, niteks mingi algatuse realiseerimisele, suhte reguleerimisele, enesetiendamise soovile jne, toimivad korraga
vrreldava intensiivsusega positiivse ja negatiivse valentsiga objektid. Niteks soovime sa hrku pardipraadi ja samas kaalust alla vtta,

b) olukord, kus tuleb valida kahe ebameeldiva asja vahel, niteks tita
ebameeldiv lesanne vi saada lemuse kest noomida,
c) olukord, kus tuleks valida kahe meeldiva variandi vahel (millest he
eelistamisel jdakse teisest ilma). Niteks vib tuua vanapoisi dilemma":
kas eelistada peret ja kodusoojust vi vaheldusrikast elu eri tdrukspradega.

Pshholoogiline kasv
K. Lewini jrgi toimub inimese areng sedamda, kuidas ta kulgeb
oma reaalses tegutsemises, eluviisis hest eluruumi alast teise, uude. Niteks kui inimese eluruumi phisektoriteks on pikki aastaid olnud t, smine ja teler ning ta avastab siis htejrge kolm uut ala - vrkeeleppe,
vrtfilmid ja mgimatkad - , vib talle nne soovida: isiksusliku kasvu alged on loodud. Mrkimist vrib asjaolu, et endale uue eluruumi ala avastamine vi juurdeliitmine reorganiseerib mingis mttes (tervikliku getaldi
phimttel) kogu eluruumi. Vga matemaatiliselt mtestab Lewin ka eluruumi diferentseerimise kui pshholoogilise kasvu olulise eelduse. See
hlmab jrgmised suunad:
- eluruumi avardamine, hlmates sinna minevikusndmused, virgelt
eristatud oleviku objektid ja tulevikus olulise, sealjuures reaalse krval ka
kujutletava,
- eluruumi sektoritevaheliste seoste suurendamine ja tihendamine,
- eluruumi ulatuslikum struktureeritus (organiseeritus),
- eluruumi ldise liikuvuse (mobiilsuse, muutuvuse) suurendamine.
Isiksusliku kasvu tkked on loogiliselt otsekui arengut soodustavate tegurite vastandid: eluruumi mingi sektori laienemine koos sellega kaasneva
stagnatsiooniga, tegevuste muutumatu kordumine mingis sektoris, inimese
kllastumine ehk enese ammendamine teatud negatiivse vi positiivse valentsiga tegevustes, sektorite vastastikuse lbitungivuse ja suhtluse" nrgenemine. Siinkohal viks tmmata paralleeli E. Berne'i teooriaga kolmest
egotasandist (Vanem, Tiskasvanu, Laps). Berne'i jrgi kujuneb madala
loovusega isik srasest inimtbist, kelle kik egotasandid elavad otsekui
oma elu, ksteist rikastamata ja tiendamata.

Sotsiaalsed suhted
Ties koosklas getaltteooriaga on Lewini jrgi grupp, selle suhted ja
ressursid midagi enamat kui ksikliikmete summa. Sealjuures oleneb ki-

tumine mingis sotsiaalses situatsioonis nii konkreetsest olukorrast kui ka

indiviidi positsioonist. Iga rhma kuuluv isik vajab oma sihtide saavutamiseks kas vi minimaalse valiku- ja otsustamisvabadusega avardatud eluruumi. Kui see ruum on liiga ahas, jb kolm varianti: pda rhmast lahkuda, seda mber kujundada vi oma kehva staatusega leppida. Inimsuhteid
kahjustab ka indiviidile rakendatud surve tita talle vraid ja vastumeelseid rolle, suhtlevate osapoolte vimetus mista teiste rhmaliikmete seisukohti ning individuaalsete eesmrkide vasturkivus. Sotsiaalse lheduse
vi distantseerituse mrab aga see, mil mral endale olulisi eluruumi alasid mingis grupis aktualiseeritakse. Lhedus ja sprus tekivad sagedamini
inimestega, kellega on enam sarnaseid eluruumide alasid. Nagu neme, annab Lewini vljateooriat sna hsti kohandada tnapeva suhtlemispshholoogia phimtetega.

U- ja G-tpi isiksused
Krvutades ameeriklasi ja sakslasi, toob Lewin esile kaht tpi inimesi.
U-tpi (snast USA) iseloomustavad jooned on jrgmised: ta on mitmeklgsema kitumisrepertuaariga ning oleneb enam olukorrast ja keskkonnast; G (snast Germany) on samas rikkamate individuaalsete joontega, sltudes keskkonnast ja olukorrast vhem. U-tbil on kergem lvida sujuvalt
seltskondlike ja instrumentaalsete suhete pealispindsemal tasandil, ilma et
ta laseks teisi oma isiksuse (eluruumi) keskmesse. Nib, otsekui lviks ta
situatsioonide kohal, ilma neisse sgavamalt laskumata.

Tahe
B. Zeigarniki jrgi vljendub tahe inimese vimes eirata positiivse valentsusega regioone ning tegutseda valitud sihis, hoolimata vastu ttavatest negatiivsetest valentsidest. Seda on lihtne mista nite varal. Iseloomu
karastamine eeldab enamasti seda, et inimene vldib positiivse valentsiga
mugavat oleskelu ja vtab vastu otsekui negatiivse valentsiga pingutust
nudvad vljakutsed. Teine viis tahteju arendamist mista on jrgmine:
prast seda kui tahtekindlusest kujuneb inimesele oluline vrtus, omandab
see - tahtekindel tegutsemine - positiivse valentsi ja inimene tunneb sisimat tmmet toimida raskuste kiuste tahtejuliselt.

Mtlemine ja intellekt
Inimese vaimne vimekus oleneb vljateooria jrgi tema eluruumi organiseeritusest, eri regioonide suhtlusest ning lokomotsioonide teostamise
nobedusest ja arvukusest. Ehkki Lewini teoorias ei seletata lahti intellekti
olemust, vime probleemilahendusele suunatud mttetd kirjeldada
getaltpshholoogia raames. Getaltistide meelest leiab probleemide lahendamisel esmalt aset insait - lahenduse kiline taipamine - ja alles seejrel
saab teoks kognitiivne reorganiseerimine ehk lahendile ratsionaalse phjendatud seletuse leidmine. Kognitiivne mberkorrastus toimub niisiis sedamda, kuidas inimene leiab oma probleemile uue lahenduse. Sageli eeldab
see keskkonnast uute objektide toomist inimese pshholoogilisse ruumi.
Loovuspshholoogia misteis thendab see thendusrikaste vihjete vi asjaolude eristavat ratundmist vi ka lihtsalt probleemilahenduseks tarviliku
info sihiprast juurdesoetamist.

Vljateooria rakendamine sotsiaal-ja

organisatsioonipshholoogias
Lewini teoorias ei leia inimese mina eristavat ksitlemist, seda hlmatakse kll aga sraste minaregiooni kuuluvate nhtustega nagu arvamus
iseendast (minapilt), ootused enda suhtes, oma vimaluste, teiste hinnangute eristamine jne. Vljateooria leidis Lewini Ameerika-perioodil arendamist
ja kasutamist mitmes valdkonnas, mis ei kuulu isiksusepshholoogia sfri:
juhtimisstiilide mratlemisel, organisatsiooni nustamise skeemi vljattamisel, inimeste nudlusnivoo ja frustratsiooni olemuse tpsustamisel ning
hulgal teistel aladel, mis jvad selle raamatu temaatikast vlja.
Phimisted: vljateooria (field theory), getalt, eluruum (Iife space),
regioonid (regions) ehk eluruumi alad, valentsus (valency), vektor, G- ja
U-tpi isiksused, lokomotsioon (locomotion).

Noppeid K. Lewini kirjutistest

Konflikt (JleBHH, K. 2002. TnnojiorHfl H Teopna nona. ncHxojioruH. XX BeK. MocKBa.)

HcTopna

Jrgnevas tekstis selgitab Lewin mngiva ja ppimisele hutatava lapse

nite varal, kuidas konflikt on seotud valentsiga.
Konflikti mratletakse pshholoogiliselt vlja ligikaudu vrdsete judude vastasseisuna. Konflikt vallandub kolmel juhtumil.

1. Laps on kahe positiivse valentsi vahel. Tal tuleb valida pikniku ja

spradega mngimise vahel. Seda liiki konfliktsituatsiooni lahendus leitakse harilikult lihtsalt. Mnikord tekitab otsuse tegemisel khklusi kartus, et
valituks osutub kehvem eesmrk.

+
p

-0Joonis 1.

Tr

+
pl.

0
Joonis 2.

2. Mnikord puutub laps kokku objektiga, millel on korraga nii positiivne kui ka negatiivne valents. Niteks tahab ta ronida puu otsa, aga kardab.
Niisugune judude vahekord on oluline juhul, kui last kiidetakse mingi
tegevuse eest (niteks koolilesande titmine), mida ta ei taha teha.
Seda liiki konfliktsituatsioonid tekivad pigem eksperimendi kigus vi
olukorras, kus eesmrgi saavutamist tkestab barjr. Kigepealt neb laps
(C) barjri (B) iseenda ja oma eesmrgi (G) vahel, mis takistab juvlja
suunas eesmrgi titmise lpuleviimist.
Ent prast seda, kui lapse ette on mitu korda kerkinud tke ning ta on
haiget saanud vi pardumist kogenud, omandab tke ise negatiivse valentsi. Kui positiivse vektori krvale tekib ka negatiivne, kujuneb vlja teine
konfliktiliik. Negatiivne vektor suureneb tavaliselt aegamda ning muutub
lpuks positiivsest tugevamaks. Vastavalt sellele lahkub laps juvljalt.

Joonis 3.

Joonis 4.

Juvljalt raminek (Aus-dem-Felde-Gehen) vib olla fsiline, kui

laps taandub, prdub krvale vi lahkub toast vi teatud kohast; see vib
toimuda ka juvlja sees, kui laps hakkab mngima vi iseendaga tegelema
vi hoopis midagi muud tegema. Raskuste ilmnemisel vib sageli juhtuda,
et laps teeb kll mned liigutused eesmrgi poole, kuid samal ajal tegeleb

mttes juba millegi muuga. Neil juhtudel on kehalisel tegevusel suuremal

vi vhemal mral estikuleerimise thendus.
Niisugustel juhtudel on juvljalt lahkumine algul peaaegu alati ajutine. Laps prdub krvale vaid selleks, et tulla jrgmiseks barjri letamise
katseks tagasi. Lplik lahkumine juvljalt toimub alles prast mningaid
ajutisi raminekuid, mille kestus pikeneb ha, kuni laps ei naase lpuks
enam lesande lahendamise algolukorda.
Ebatavaline visadus niisugustel juhtudel ei ole hoopiski aktiivsuse nitaja. Vastupidi, aktiivsed lapsed lahkuvad juvljalt tavaliselt varem kui
passiivsed. Mitte katsetuste kestus, vaid iseloom on aktiivsuse teline nitaja. Teatud asjaoludel on aga sellise konfliktsituatsiooni puhul tegeluste kestus lastel pikem kui noorukitel, kuigi ldjuhul pikeneb lapse kasvades ka
tegelushiku kestus.

P
Joonis 5.

Joonis 6.

3. Kolmandat liiki konfliktsituatsioon tekib siis, kui laps on kahe negatiivse valentsi vahel, niteks kui last ptakse karistuse (P) hvardusel rgitada lahendama lesannet (T), mida ta ei taha aga teha. Selle olukorra ja
esimest liiki konfliktsituatsiooni vahel on oluline erinevus, mis saab selgeks, kui kujutada endale ette judude ldist paiknemist juvljai.

Pshholoogiline koloogia (JICBHH, K. 2002. OnpeflejieHne OHJITHJI

nue B ^aHHLi MOMCHT. - HcTopna ncHxojioraH. XX BeK. MocKBa.
Polemiseerides pshholoog E. Brunswikiga, kaitseb Lewin oma seisukohti reaalteadustest prit meetodite kasutamise kohta pshholoogias ning
selgitab oma vljateooria mitmeid olulisi momente.
Alljrgnev phineb Brunswiki (Brunswik E. Organismic achievement
and environmental probability // Psychol. Rev. - 1943. - V 50. P 255 272) statistikaalaste seisukohtade mningate aspektide arutelul.
Praegusaja faktide hulgas vib eristada kolme valdkonda, kus on aset
leidnud pshholoogiale huvipakkuvaid muutusi.
1. Eluruum", st isiksus ja tema pshholoogiline mbrus, nagu see tema jaoks eksisteerib. Me peame tavaliselt seda mjuvlja silmas, kneldes
vajadustest, motivatsioonist, tujust, eesmrkidest, hireolukorrast ning
ideaalidest.
2. Hulk fsilise ja sotsiaalse maailma protsesse, mis antud hetkel inimese eluruumi" ei mjuta.
3. Eluruumi piiritsoon"- fsilise ja sotsiaalse maailma teatud osa,
mis mjutab antud hetkel eluruumi. Niteks on tajuprotsess niisuguse piiritsooniga tihedalt seotud, sest selle, mida tajutakse, mravad tihti ra "stiimulid", st fsilise maailma see osa, mis mjutab meeleorganeid. Teine
piiritsooni kuuluv protsess on mingi tegevuse sooritamine.
Brunswik kinnitab igesti: Vli, mille piires Lewin vib ennustusi teha, on sna otseses mttes inimene oma eluruumis." Seejrel ta jtkab:
Aga eluruumi ei tohi segi ajada ei geograafilise mbruskonna ning selle
fsiliste stiimulitega ega selles mbruskonnas reaalselt saavutatud tulemustega. Eluruum - see on /miski/ prast tajumist, kuid enne kitumist."
See kinnitus on osaliselt ige nimelt seetttu, et minu arvates on nii tajumine kui ka kitumine pshholoogiaga seletatavad probleemid. Selline vaatepunkt on vljateooria seisukohalt loomulik jreldus, kuna vlja piiriolud on
htlasi vlja olulised tunnusjooned. Niteks sltuvad piiritsooni kuuluvad
tajuprotsessid osaliselt vlja sisemise osa seisundist, st inimese iseloomust,
tema motivatsioonist, tunnetuse struktuurist, taju laadist jne, osaliselt aga ka
organismivliste fsiliste protsesside tulemusel vljakujunenud s t i m u l e e rimise jaotusest" silma vrkkestal vi teistel retseptoritel. Neil phjustel on
fsilise ja sotsiaalse tegevuse probleemid pshholoogia loomulik osa.
Kuid Brunswikil on igus, kui ta eeldab, et ma ei ksita siin pshholoogilise vlja osana aspekte, mis mjutavad antud hetkel isiksuse eluruumi. Toit, mis on ukse taga, labrindi lpus, vljaspool ngemis- ja haistmisulatust, ei ole looma eluruumi osa. Kui loom teab, et toit on seal, peab

see teadmine olema edasi antud tema eluruumi, kuna siis see teadmine mjutab tema kitumist. Samuti tuleb arvestada antud vi tulevase situatsiooni
tajumise subjektiivset momenti, kuna ootus mjutab samuti kitumist.
Kigi antud hetkel kitumist mjutavate tegurite eluruumi kaasamise
ning vljaspool seda kige vljaarvamise printsiip ei luba eluruumi arvata
fsilist toitu, mida ei tajuta. Sel juhul ei mjuta see toit kitumist.
Tepoolest, loom hakkab minema labrindi lpu poole, kui ta mtleb
sellele, et seal on toit, isegi kui seda tegelikult seal ei ole; ega hakka labrindi lpus oleva toidu poole liikuma, kui ta sellest ei tea.
Varem seda printsiipi loomapshholoogias ei kasutatud, kuid see tundub olevat niivrd ilmselge, et arvan, et kik pshholoogid nustuvad sellega. Enne Brunswiki artikliga tutvumist pidasin ma teistsuguseid viteid
eelkige ebatpse terminoloogia kasutamise tulemuseks, mitte erinevate
arvamuste vljenduseks. Artikli ilmumisele jrgnenud diskussioon selgitas
ilmselt seda ksimust ning ma arvan, et see diskussioon vrib tutvustamist.
Brunswik arvab, et juhul kui pshholoogilise vlja piirid on niisugused,
nagu on eespool kirjeldatud, tuleb juhtumi le arutleda seadusprasuste,
mitte statistika terminites. Kuid ta kinnitab, et seda on vimalik saavutada
pshholoogiast kige dnaamilisemate aspektide vljaarvamise hinnaga. Ta
tahab pshholoogilisse vlja lisada fsilise ja sotsiaalse maailma need
osad, mis minu arvates tuleks vlja jtta. Neid osi peaks Brunswiki jrgi
statistiliste meetoditega uurima, arvutades vlja sndmuste tenosuse.
Minu arvates on siin philine see, mida mista termini tenosus" all.
Kas soovib Brunswik teada saada autojuhi mtteid tenosusest /liikluses/
surma saada vi soovib ta teada saada statistilisi andmeid, mis knelevad
niisuguse sndmuse objektiivsest tenosusest"? Kui inimene istub toas
ning on veendunud, et lagi ei lange alla, kas peaks siis tema kitumise ennustamiseks arvesse vtma ainult subjektiivset tenosust" vi peaksime
arvestama ka objektiivset tenosust, et lagi langeb alla - inseneri vljaarvutatud tenosust? Minu arvates peaks arvesse vtma vaid esimest tenosust, kuid Brunswik vastas minu ksimusele, et samavrra ka teist.
Ma mistan, miks pshholoogia huvitub isegi nendest fsilise ja sotsiaalse maailma valdkondadest, mis ei ole eluruumi osad vi mis ei avalda
antud hetkel selle piiritsoonile mju. Kui tahame tagada, et laps areneks,
kui tahame ennustada, millises olukorras on indiviid teatud mjutuse puhul,
peaksime tulevikku ette ennustama. Ilmselt peaks selline ennustamine phinema osaliselt mittepshholoogiliste andmete statistilisel analsil.
Teoreetiliselt vib seda lesannet iseloomustada kui lesannet vlja
selgitada, milline fsilise vi sotsiaalse maailma osa mrab antud perioodil eluruumi piiritsooni" See lesanne vrib pshholoogide thelepanu.

Ma teen ettepaneku nimetada seda pshholoogiliseks koloogiaks.

Siin toimivad ka indiviidi eluloo" mned tahud. Tema eluruumi piiritingimused sltuvad pikema vi lhema perioodi jooksul osaliselt tema tegudest. Selles mttes peavad need olema eluruumi pshholoogilise dnaamikaga seotud. lejnud arvutused tuleks teha mittepshholoogilisel teel.
Igasuguste muudatuste selgitamise vi ennustamise olemus teatud
valdkonnas seisneb selle muudatuse korrelatsiooni viimises pshholoogilise
vlja tingimustega antud ajal. See phiprintsiip teeb sndmuse subjektiivse
tenosuse indiviidi eluruumi osaks. Kuid see vlistab teiste, eluruumist
mittevljaviidavate faktorite objektiivse tenosuse.

Kokkuvte
Esmatutvumine Lewini teooriaga jtab mulje, et selle sisu on raske taibata ja omaks vtta... teooria erakordse lihtsuse tttu. Nib, nagu seletaks
Lewini skeem (detailidesse laskumata) enam-vhem kik inimpshikas.
Kes aga soovib toodud teooria lhikokkuvtu abil saada selgust niteks
inimese mina olemuse, motivatsiooni kujunemise, isiksuse arengu, iseloomutpide, neuroosi tekkephjuste j m kohta, jb muidugi nutuks. Lewin
jtab siin kik otsad lahti. Lewin ise on elnud, et tema teooriat pole vimalik taibata ilma praktikata. Vib nustuda Lewini endaga, kelle meelest on
tema pakutud petus ennemini visand vi skeem elu konkreetsete probleemide lahendamiseks kui detailideni vlja ttatud inimese ja kitumise tervikksitlus. Isiksuse pshholoogia aspektist vaadatuna jtab vljateooria
lahti mtestamata suure hulga ksimusi, mis teiste teooriate raames on leidnud ulatuslikku ksitlemist. Lewini pakutud matemaatika ja fsika valemid ning analoogid pole isegi teooria pooldajate seas, saati siis vljaspool
seda petust, kuigi laia kasutamist leidnud. Lewini vaieldamatuks teeneks
jb aga eksperimenteeriva pshholoogia tnapeval ldiselt tunnustatud
printsiipide ja meetodite vljattamine. Isiksusepetusena sna visandlik
vljateooria osutus juba alates 1930. aastaist llatavalt tegusaks vahendiks
suure hulga akuutsete pshholoogiliste probleemide mtestamisel ja lahendamisel. Nib, nagu vimaldanuks just teooria lpetamatus ja suhteline thjus paikapandud postulaatide kohalt tema erakordselt laia rakendust, seda
eriti sotsiaalpshholoogias, grupidnaamikas, kasvatusteadustes, meedias,
organisatsioonikitumises. Lewini pilaste ja tema teooria arendajate hulka
kuulub palju vljapaistvaid pshholooge: Zeigarnik, Rokeach, Atkinson,
Festinger, Heider jt. Kokkuvtvalt vib nentida, et Lewin on XX sajandi
getalt-, isikuse-ja sotsiaalpshholoogia autoriteetsemaid petlasi.

Hans Eysencki isiksuse tpoloogia

Saksa-inglise pshholoog Hans Eysenck sndis
1916. aastal Berliinis nitlejate perekonnas (ema oli
tollal populaarne filmitht Ruth Werner). Kui Hans
oli kaheaastane, lksid poisi vanemad lahkuja Hansu asus kasvatama emapoolne vanaema, keda kuulus pshholoog iseloomustas aastaid hiljem ennastohverdavalt hoolitseva ja isetu inimesena, kes on
liiga hea selle maailma jaoks". Lapseeas nautis
Hans suurt vabadust teha, mida sda ihkab. Olles les kasvanud sna boheemlikus miljs, ei vinud Eysenck hilisemas eas silma otsas kannatada
mis tahes vormis kitsarinnalisust. Prast keskkooli lpetamist kavatses
Hans esialgu astuda Berliini likooli, ent sinna psemise eeltingimuseks
oli natsistliku salapolitsei agendiks hakkamine. Kuna natsism oli Hansule
juba olemuslikult vastumeelt, siirdus ta end tiendama Inglismaale. Soovides astuda Londoni likooli fsikat ppima, sooritas Hans edukalt nutud
sisseastumiseksami, kuid jrsku selgus, et ta oli teinud vale eksami, mis ei
annagi igust fsikat ppima minna. Samas selgus, et tehtud eksam avas
Londoni likoolis tee pshholoogia erialal ppimiseks. Pikemalt mtlemata
valiski Hans endale uue eriala ja 1940. aastal sai ta filosoofiadoktori kraadi.
Teise maailmasja ajal tuli tal ilma igasuguse pshhiaatrilise ettevalmistuseta ravida stressi ja depressiooni all kannatavaid liitlasvgede sdureid.
Prast sda asus Eysenck ppejuna tle Londoni likoolis, olles samal
ajal he pshhiaatriainstituudi direktor. Ta pidas loenguid ka mitmes
Ameerika hendriikide likoolis. Eysencki nimi sai laialt tuntuks, kui ta
vastupidi ldlevinud arusaamale kinnitas, et inimese intelligentsus on phiosas kaasasndinud. Suurt poleemikat tekitas ka tema vide, et kaasaja kallid ja komplitseeritud pshhoteraapiameetodid ei avalda ravialustele peaaegu mingit toimet. Prast pensionile minekut jtkas Eysenck innukalt oma
vaadete publitseerimist ja mngis vabal ajal meelsasti tennist. H. Eysenck
elas ja ttas krge vanuseni, lahkudes siitilmast sna hiljuti, 1997. aastal.
Teoseid
Eysencki sulest on ilmunud kmneid raamatuid, teaduslike teoste krval ka palju laiematele lugejahulkadele meldud llitisi. Enim tsiteerituna
viks esitada tema nelja teaduslikku raamatut: The Structure on Human
Personality" (1952), Crime and Personality" (1964), Psychopharma-

cology and Personality" (1983), Genius: The Natural History of Ceativity"

(1995). Mitu raamatut on kirjutatud kahasse koos oma teise, pshholoogist
naisega. Mned nited tema populaarsetest teostest: Uses and Abuses of
Psychology" (1953), Fact and Fiction in Psychology" (1965), You and
Neurosis" (1977), Sex, Violance and Media" (1978). Eesti keelde on seni
tlgitud tema kaks teost: Tunne oma vimeid" (1972) ja Kontrolli oma
IQ-d" (2004).

Isiksuse tasandid
Eysencki isiksuseteooria vundamendiks on kolm postulaati: isiksusel
on tugev geneetiline alus; isikuomadusi tuleks vaadelda hierarhilises struktuuris; isiksuse struktuuri lesehitamisel tuleks lhtuda deduktiivsest teest:
konstrueerida algul teoreetiline mudel ja kontrollida seda faktoranalsi
rakendamise teel mitme meetodi abil.
Isiksuse madalaima tasandi moodustavad Eysencki arusaamist mda
spetsiifilised teod vi mtted (specific acts or cognitions), mis vivad olla
isiksuse kui tervikuga tugevamini vi nrgemini (juhuslikult) seotud. Teise,
krgema tasandi kujundavad inimesele harjumusprased teod vi mtted
(habitual acts and cognitions), reaktsioonid, millel on kindlatel asjaoludel
tendents korduda. Niteks vib hbelik inimene asetada piinlikkust tekitavas olukorras srme suhu, nrviline isik aga hakata erutusseisundis ksi
nrima. Alt kolmandal tasandil on isiksuse jooned (ingl k trait - joon, iseloomustav tunnus) - suhteliselt psivad ja thtsad omadused. Iseloomujoonte kujundajaks on esmaste harjumuste kordamine. (Meenutagem tuntud
tlust: korda tegu - saad harjumuse, korda harjumust - saad iseloomu, korda iseloomu - saad saatuse.) Krgeimal astmel asuvad tema mudelis isiksuse superfaktorid ehk tbid. Tbi moodustavad mitu omavahel seotud
isiksuseomadust koos.

Isiksuse dimensioonid
Eysenck kaasas oma teooria lesehitamisse hulga eri meetodeid, kasutas enesevaatlust, eksperthinnanguid, biograafilisi andmeid, fsioloogilisi
parameetreid, mitmesuguste testide nitajaid. Kiki neid andmeid tdeldi
faktoranalsiga.
Esialgu ti Eysenck vlja kaks tpi ehk phimdet: ekstravertsuse introvertsuse ja stabiilsuse - neurotismi, millele hiljem lisas ka pshhotismi, vastaspoolusega superego jud. Niisiis on superfaktorid ehk tbid
bipolaarsed, nidates ennekike konkreetse inimese paiknevust mingi m-

te kujuteldaval teljel. Eysenck vitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mlema vastaspooluse (nt niihsti
ekstraverdi kui ka introverdi) omadusi, on vastandrmustesse kuuluvaid
palju vhem kui jaotustelje keskele jvaid. Teisisnu on inimeste enamik
ennemini n- keskmised kui niteks eredalt vljenduva neorotismi vi
pshhotismi tunnustega.
Isiksuse kahe mtme omavahelisel hendamisel kujuneb neli inimtpi, mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele
isiksuse populaarseile ksitlustele nii Eysencki enda kui ka temast inspiratsiooni saanud literaatide raamatuis.

Joonis 7

Misted neurotism vi pshhotism nivad osutavat patoloogiale, ent

Eysencki meelest iseloomustavad need ka tiesti terveid inimesi. Niteks on
pshhotismi hel skaalapoolel srased omadused nagu altruism, empaatilisus, koostvalmidus; skaala vastaspoolel aga vaenulikkus, agressiivsus
ja patoloogilistele reaktsioonidele kalduvus. Iga inimene vib asetuda sellel
mttelisel teljel mis tahes punktis, ilma et keegi hakkaks teda pshiliselt
haigeks pidama.
Eysenck ttas vlja omaprase seletuse (diathesis-stress model) selle
kohta, miks mnel inimesel ilmneb patoloogia. Phjuseks on (isiksuslik)
nrkus niteks stressorite vi ohtliku, karmi, ebamrase olukorra suhtes.
Patoloogia eelsoodumus pluss seda vimendav eriline olukord kujundabki
ebaterveid reaktsioone: depressiooni, skisofreenilist kitumist jm. Teisisnu: mida krgem P-skaala (pshhotismi) nitaja, seda viksem vlisrritaja
vib esile kutsuda patoloogilise reaktsiooni.
Eysencki teooriale lisab vrtust asjaolu, et ta leidis suure hulga uuringutega oma isiksuse mudelile n- sotsiaalse vljundi. Mnuainete tarbimine, kuritegevus, sdamehaiguste risk, loovus ja isegi vhiproflaktika on
kik isiksuse kolme tbi ehk superfaktoriga seotud.
Eysencki suurt poleemikat tekitanud vide kinnitab, et kik lalkirjeldatud kolm tpi on A ulatuses snniprased ja ksnes % osas keskkonna
kujundatud. Oma seisukoha kaitseks esitas Eysenck kolme liiki tendeid.
Esiteks kehtib tema tpoloogia vga erinevates kultuurides Ugandast Hiinani. Teiseks ilmneb tpoloogiate sarnasus eriti selgelt hemunakaksikute
juures. Ja kolmandaks on tbile omastel joontel vga pikk psiiga - phiomadused psivad terve inimese eluea. Niisiis on niteks loov vi kriminaalne isik seda enamasti juba snnipraselt. Mis mistagi ei thenda, et
keskkond ei viks tema kalduvust prssida vi vimendada. Eysenck ttas
niihsti oma teooria arendamiseks kui ka selle kontrollimiseks vlja mitu
isiksuse ksimustikku, niteks IPQ (Eysenck Personality Questonnaire) ja
selle mberttatud variandi IPQR (Eysenck Personality
Questonnaire
Revised).
3

Kirjeldagem nd tema isiksuse mteid lhemalt.

Ekstraversioon - introversioon
Kui Jung mistis introversiooni sissepoole, oma subjektiivsesse maailma suundumisena, siis Eysenck ksitab kirjeldatud mdet rohkem tavaprases thenduses. Ekstraversioon thendab tema jrgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimissoovi, optimismi ja stiimulinlga - pdu leida innustavaid vlisrrita-

jid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetmbunud, mtlik, tugeva enesekontrolliga. Samas leiab
Eysenck, et ekstraverdile vi introverdile omase kitumise juured on sgaval inimese bioloogilises vi geneetilises olemuses. Ekstravertidel on ajukoore erutuslvi krgem kui introvertidel, seetttu on nad sensoorseile stiimuleile vhem vastuvtlikud, nad vajavad tugevamaid ja kestvamaid rritajaid, tdivad stiimuleist kiiremini ning otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi. Introverdid on samas madalama sensoorse lvega, millega seoses elavad nad kikvimalikke erutusi-rritusi intensiivsemalt ja kauem le.
(Konkreetse isiku tbikuuluvuse vimaldab hlpsasti kindlaks teha nn sidrunitest. Kui kellegi keelele pigistada neli tilka sidrunimahla, eritub introvertidel kaks korda enam slge kui ekstravertidel.) Introverdid pavad
vaistlikult vltida (le)erutavaid olukordi, niteks avaliku thelepanu keskmesse sattumist, riskantseid spordialasid jne. Ekstraverdid taluvad kergemini valu (nt hambaarstil), nad peavad ttades sagedamini puhkepause,
kerge erutuvus tstab ttades nende judlust (introvertidel hoopis alandab). Ekstraverdi jaoks on optimaalne suhteliselt tugev sensoorne stimulatsioon, mis ajendab neid lohelennukiga lendama, vitlusklubisid asutama,
marihuaanat suitsetama, vara seksuaalelu alustama, seksuaalses vahekorras
kauem eelmngu harrastama ja samas sagedamini sekspartnereid vahetama.
(Frager, Fadiman 2002, lk 808). Ekstraverdid oskavad end traumeeriva
sndmuse tugeva pidurduse tttu kergemini vlja llitada, introverdid elavad aga ebameeldivusi kauem le. Lisagem veel mningaid kirjeldatud kaht
tpi iseloomustavaid nitajaid:
- introverdid eelistavad rohkem teoreetilist ja teaduslikku
ekstraverdid aga inimestega ttamist,
- introverdid masturbeerivad ekstravertidest sagedamini,
- likoolis saavad introverdid ldiselt paremaid hindeid,
- introverdid on erksamad hommikul, ekstraverdid aga htul.

td,

Neurotism - stabiilsus
Toetudes teadusuuringuile, osutas Eysenck, et revus, hsteeria ning
sundtegevused on sageli pritud - geneetilise taustaga. Selgus ka, et hemunakaksikuil ilmnes mrksa sagedamini hlbivat kitumist, homoseksuaalsust ja alkoholismi kui kahemunakaksikuil. Krge neurotismiga isikud
reageerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse
seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivaile, harjumatult uutele, rritavatele olukordadele ja kurdavad sagedamini pea- ja seljavalude, aga ka erutuvuse ja revustunde le. See ei thenda, et krge neurotismiga inimesed

oleksid teistest neurootilisemad (histrioonilisemad). Kuid erakordsed olukorrad toovad neis teistest kergemini neuroosi smptomaatika esile kll.

Pshhotism - tugev superego

Krge pshhotism pole mingil juhul pshhopaatia vljendus, kuid vib
ekstreemses olukorras saada selle eelsoodumuseks. Krge pshhotismiga
inimesed on egotsentrilised, klmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed, mbritsejate suhtes vaenulikud, kahtlustavad ja antisotsiaalsed. Tugeva (suure) superegoga inimesed on samas sotsiaalselt osavtlikumad,
hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. Krge pshhotism on
Eysencki meelest seotud androgeenide ehk meessuguhormoonide (testosterooni) suurema eritumisega organismis, millel on taas tugev geneetiline
soodumus.
Eysencki teooriale lisab praktilist vrtust asjaolu, et eri superfaktorid
(tbid) pole omavahel korrelatsioonis. Seega moodustavad kik Eysencki
isiksuse mted omavahel hulga uusi kombinatsioone. Niteks suureneb
introversiooni ja neurotismi liitudes jrsult risk sattuda revusse ja kannatada foobiate kes. Ekstraversioon ja neurotism kasvatavad aga antisotsiaalse
kitumise tekke tenosust.
Phimisted: introversioon, ekstraversioon, neurotism, pshhotism,
isiksuse joon (trait), tp, superego jud (Superego strenght).

Noppeid H. Eysencki sulest

Raamatust Ihmisten erilaisuus" (Helsinki 1976, vabatlge)
Tpshholoogiast
Teadusliku tpshholoogia alusepanija oli F W Taylor. Ta oli inglaslike joontega ameeriklane. Taylor pidas lugu efektiivsusest ja arendas seda
rohkem kui paljud tema kaasaegsed. Ta leiutas tnapeval laialt kasutusel
pesapalli lekesdu. Mtles vlja lusikakujulise tennisereketi, kuna arvas, et sellekujuline reket on seni kasutatust thusam. Ta isegi pdis seda
teooriat praktikas rakendada, ritades oma reketiga Ameerika meistritiitlit
vita. Kui see thususe apostel suunas oma pilgu tstusele, jahmatasid teda selles valdkonnas valitsev pillamine ja ebaefektiivsus. Olukorra parandamiseks koostas ta kolmepunktilise tegutsemiskava, mida vib veel praegugi oma phisisult pidada tpshholoogia manifestiks. Taylori tegutse-

miskava esimeses punktis on eldud: Kasuta ainult hid mehi!" Sellega ei

melnud ta klbeliselt hid mehi; ehkki ta oli kveeker, ei pdnud ta klbelisust ja efektiivsust omavahel segada. Ta pidas silmas meeste prilikke
omadusi ja tpraktikat antud valdkonnas.
Taylori programmi teine punkt ksitleb petamist. Kui oled mehed
valinud, peta neid igesti," tles ta. Kolmas punkt on motivatsioonist. Kui
oled mehed valinud ja neid petanud, stimuleeri neid krgema palga nimel!
Taylor on igesti esile toonud tpshholoogia kolm phiprobleemi: valik,
petamine ning motivatsioon.
Taylor soovitas iga tfaasi ksikasjalikult uurida, et leida parim viis
lesande sooritamiseks, tvahendite ja materjali paigutamiseks ning t
eri etappidel vajamineva aja mramiseks. Parima meetodi leidmiseks soovitas ta jrgmist. Kigepealt jaotatakse t hekordseteks, elementaarseteks
liigutusteks (toiminguteks). Seejrel jetakse ra kik kasutud liigutused.
Jlgitakse, kuidas iga ttaja sooritab mingit vajalikku liigutust, ning valitakse stopperi abil parim viis selle tegemiseks. Siis kirjeldatakse ja loetletakse kik liigutused ning mratakse nende tegemiseks kuluv aeg. Viimane saadakse nnda, et hea ttaja tajale lisatakse mingi kaoprotsent vltimatute viivituste, vigade, katkestuste jm arvelt. Seejrel selgitatakse vlja,
mitu protsenti tajast tuleb kulutada puhkusele fsilise vsimuse rahoidmiseks. Samuti mratakse kindlaks vajalikud puhkepausid. Neid jrke
nimetab Taylor analtiliseks tks. Sellele jrgneb konstruktiivne t, kus
elementaarsed liigutused hendatakse rhmadeks ning liidetakse tkeskkonda.
Hilisemad uurijad on Taylori programmi tiustanud. Neist vrib esiletstmist Gilbreth. Ta mratles seitseteist kige tavalisemat, fsilise t
puhul esinevat liigutuste tsklit ehk therblig'it", nagu ta neid nimetas oma
tagurpidi kirjutatud nime phjal. Need tsklid on: 1) otsida, 2) leida, 3) vlja valida, 4) kinni haarata, 5) rakendatult mber paigutada, 6) les seada,
7) kokku koguda, 8) kima panna, 9) thjendada, 10) le vaadata, 11) ette
asetada, 12) lahti teha, 13) thjalt mber paigutada, 14) vahet pidada,
15) vajalik puhkepaus, 16) mittevajalik puhkepaus, 17) planeerida.
Detailne nide vib veel tpsemalt selgitada mingit spetsiaalset td
uuriva pshholoogi lhenemisviisi. Jrgnevalt esitan Gilbrethi klassikalise
uurimuse mri ladumise kohta. Mrsepaamet on ks vanemaid ja konservatiivsemaid: mnesaja aasta jooksul ei ole tehtud tiendusi ei tvahendeis
ega materjalides rohkem kui tmeetodites. Gilbreth, kes oli noorusaastail
mnda aega mrsepana tegutsenud, analsis ksikasjalikult nii mrsepaliigutusi kui ka triistu. Ta tegi kindlaks tpse asendi, millises mrsepa
mlemad jalad peaksid olema seina, mrdikasti ja telliskivihunniku suhtes,

nii et mrsepp ei peaks ttades iga kord tegema asjatuid samme. Ta uuris
mrdikasti ja tellisehunniku parimat krgust ning kavandas oma thelepanekute phjal spetsiaalse, tasapinnaga varustatud tellingu, kuhu oli kiki
vajaminevaid vahendeid vimalik toimetada nii, et telliskivide, mrdi, tmeeste ja seina asetus oleks otstarbekohane. Eraldi selleks valitud tline
pandi neid tellinguid pidama sobival krgusel vastavalt sellele, kuidas sein
t edenedes kerkib. Tnu sellele leiutisele ei pidanud mrsepp enam
kummarduma iga tellise ja kellutie mrdi jrele oma jalgade juurde ning
seejrel end sirgu ajama. Kui mtleme sellele, et ajaloo vltel on iga mrsepp umbes tuhat korda pevas painutanud oma (tleme 70 kg raskust) keha
umbes 60 cm allapoole ning seejrel tstnud seda jlle les, tstes samal
ajal ka paar kilo kaaluvat tellist, mistame, kui suurt energia kokkuhoidu
see lihtne leiutis vimaldas.
Kik see puudutab fsilise t lihtsat motoorikat. he katse abil on
aga uuritud hoopis teist laadi asja, nimelt lipilaste lugemiskiirust. Viks
arvata, et tudengid on lugemiskunsti asjatundjad, tegelikult aga selgus, et
enamik neist luges nii aeglaselt, et see takistas suuresti nende pinguid.
Huulte mittevajalikku liikumist phjustas see, et asjaosaline tahtis "kuulda"
end teksti lugemas; silmad liikusid tahapoole le juba loetud teksti, kuna
seda ei olnud korralikult mistetud; pilk takerdus sageli asjatult siia-sinna
jne. Nende kergesti krvaldatavate vigade tttu loevad lipilased mitu
korda, mnikord isegi kmme korda aeglasemalt, kui oleks nende suurim
lugemiskiirus. Vastavad analsi- ja harjutusmeetodid, mis petavad tudengeid igesti lugema, osutusid eriti tulemusrikkaks ning pitulemused
paranesid mrgatavalt.
Pshhoanalsist
Sageli kuuldud vide, et pshhoanalsi hpoteesid on diivanil lbi
katsetatud" (st diivanil, kus patsient analtilise sessiooni ajal lebab), nitab
selgesti vra arusaamist sellest, mida hpoteeside empiiriline katsetamine
teaduses thendab. Me ei saa katsetada Freudi hpoteeside paikapidavust
diivanil" lebades, niisama kui ei saa otsustada Newtoni ja Einsteini hpoteeside le, minnes magama unapuu alla.
Freudi pooldajate hpoteese ei toeta seik, et need moodustavad ssteemi" On olemas suur hulk selliseid ssteeme", kus ollakse phiksimustes eri seisukohal ja mis kik tuginevad kliinilise (diivani") andmestiku
tendusmaterjalil. Kui kik need aga phinevad diivanilt" saadud materjalil, kuidas me siis saame otsustada nende omavahel vasturkivate videte
igsuse le?

Ehk on meil veel ks vimalus vastuolu lahendamiseks: me vime selgitada, et analtik on sugereerinud end ootama kas Freudi vi Jungi vi
mne teise pshhiaatri loodud koolkonna vaadetele vastavaid tulemusi.
Pshhoanaltikute enesekaitseabinuks on nende ssteemi pooleldi
religioosne joon, mis on ilmnenud mningates petustes piibli ennustustest
dialektilise materialismini. Alguprased petused on avaldatud nii ebamrasel, ldisel ja keerulisel viisil, et neist ei ole vimalik teha mingeid tpseid jreldusi. Nende petuste tlgendamine on hdavajalik ja nii tekib iseppinud asjatundjate" klass, kes vidab, et antud petus ksi esindab puhast tdeja rakendab seda tnapeva probleemide lahendamisel.

Hinnang
Kokkuvtvalt vime tdeda, et Hans Eysenckil on suuri teeneid selles,
et me mistame ekstraversiooni, neurotismi, aga ka pshhotismi varasematest aegadest sgavamini. Tema mju on tuntav ka kriminoloogia arendamisel, isiksuse testide vljattamisel, loovuse lahtimtestamisel jne.

Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte

teooria
Laialt tuntud testi 16 PF looja Raymond Bernhard Cattell sndis 1905. aastal Inglismaal sna varakate vanemate lapsena. Ta ppis Londoni likoolis
kll fsikat ja keemiat, kuid phendus krgkooli
lpetamise jrel tielikult pshholoogiale. Jrjekindla
ja phjaliku inimesena kavandas noor Cattell juba
likooli ajal umbes aasta jooksul endale detailse eluplaani, mis hlmas ajavahemikku 1930-1960. 1929.
aastal sai ta Londoni likoolis filosoofiadoktori kraadi. Jrgneval perioodil
kujunes Cattellil vga thendusrikkaks t maineka briti pshholoogi ja
faktoranalsi meetodi vljattaja Ch. Spearmani assistendina. Olles kuni
aastani 1937 he Inglise pshholoogiakliiniku direktori ametikohal, siirdus
ta alaliselt elama Ameerika hendriikidesse. Ameerikas avanes tal hea
vimalus arendada viljakat koostd sraste mainekate pshholoogidega
nagu kuulus intellekti uurija E. L. Thorndike, H. S. Hall jt. Ta oli ppejud
algul Harvardis ja seejrel tervenisti 30 aastat jrjest Illinoisi likoolis. Teise ilmasja ajal ttas ta USA armee tarbeks vlja ohvitseride valimiseks
sobivaid isiksuse teste. 1949. aastal asutas ta koos mttekaaslastega isiksuse
ja vimete testimise instituudi (IPAT). 1973. aastal rajas ta Colorado osariigis moraali ja eneserealiseerimise ksimusi uuriva asutuse. Elu lpu poole ttas ta vaheldumisi Hawaii ja Illinoisi likoolides. Cattell suri 1998.
aastal, jttes endast maha le 40 raamatu ning 400 teaduslikku artiklit.
Teoseid
Description and measurement of Personology" (1946), The scientific
analysis of personality" (1965), The inheritance of personality and ability"
(1982).
R. Cattell seadis endale sihiks ei midagi vhemat kui vlja ttada isiksuse teooria, mis arvestaks inimese pritolu, keskkonna ja isiksuslike iserasuste paljude eri muutujate koosmju. Lhtudes phimttest, et korralik
teooria peab toetuma ulatuslikele uuringutele ja tpsetele mdistustele,
tegi Cattell tuhandete katseisikutega enneolematult rohkel arvul empiirilisi
uuringuid, rakendades andmettluse phimeetodina multivariatiivset statistikat ja faktoranalsi.

Isiksus on tema mratluses miski, mis vimaldab ennustada inimese

kitumist teatud olukorras. Konkreetse kitumise kujunemisel mngivad
kaasa nii situatsioon kui ka sellega keerukas suhtetoimes olev arvukas hulk
inimese omadusi, samuti inimese meeleolu mingil ajahetkel (emotsioonid)
ning need talle omased ja kohustuslikud rollid, mida ta peab teatud olukorras titma. Sellele vitele vib tepoolest igapevaelust leida palju testusi.
Heitlikus meeleolus, kus inimene peab titma endale vrast osa, vib tema
mitu tavaolukorras edu totavat omadust osutuda eduka tegutsemise tagamisel ebapiisavaks. Televisioonis oleme korduvalt ninud ilmselgelt hbelikke ja prsitud pshikaga inimesi, kes saavad jrsku teada oma suurest edust
(niteks lotovidust), ja muutuvad hetkega jutukaks, enesekindlamaks.
Lisaks olukordade ja meeleolude vaheldumisele raskendab kitumise
prognoosi asjaolu, et inimese iga omadus on tegelikult igas konkreetses
olukorras ise thtsusega. Kui hes olukorras vivad vtmethtsad omadused olla viisakus vi avatus, siis mingis teises situatsioonis vivad saada
palju mravamaks praktiline meel vi stressikindlus.

Isiksuse omaduste kategooriad

Isiksuse omadused vljendavad Cattelli jrgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt psival viisil.
Meenutagem niteks Lutsu Kevade" tegelasi, kellest igaht iseloomustab
individuaalne viis reageerida nii meeldivale kui ka pahameelt valmistavale.
Isikuomadused on hpoteetilised pshholoogilised struktuurid, mis vljenduvad kitumises ja mille abil vib inimesele omast tegutsemist eri olukordades ette aimata. Pealispindsed omadused on inimeste omavahel seotud
ja koos esile tulevate kitumisviiside karakteristikud. Niteks vivad ppimisel ilmnevad psitus, igavlemine, rahutus ja vimetus keskenduda esineda kik koos. Pealispindsed ksik- ja liitomadused ehk kitumismallide kogumid on suhteliselt psitud ning neil puudub sgavam isiksuslik alus. Teisisnu ei iseloomusta need isiksust kui tervikut ega vimalda inimeste vahel vahet teha.
Isiksuse phiomadused on aga tema loomuse ja kitumise mistmiseks otsustava thtsusega. Just need moodustavad isiksust ja iseloomu kujundava karkassi ning tnu neile on inimese philoomus igas olukorras samane ja ajas vga psiv Cattelli teooria jrgi vib inimese isiksuse mratleda 16 phiomaduse kaudu:
A
B

endassetmbunud - kontakti valmis

konkreetselt mtlev - kiire abstraheerimisvimega

C tundeline, tunnetele alluv - asjalik, tundeid valitsev

E alistuv - domineeriv
F kaalutlev - entusiastlik
G moraalist sltumatu - krge kohusetundega
H hbelik - suhtlemisjulge
L sentimentaalsuseta - tundern
L usaldav - kahtlustav
M asjalik - mtisklev
N lihtsameelne - lbingelik
O hirimatu - revil
Q alalhoidlik - radikaalne
Q1 kaasaminev - sltumatu
Q2 loid - tugeva enesekontrolliga
Q3 pingevaba - krge sisepingega
Liittunnuseid:
A+E+F+H-Q2: ekstravertsus - introvertsus
L+0+Q4-C-H-Q3: madal neurotism - krge neurotism
C+E+F+N-A-I-M ...dnaamiline stabiilsus
E+M+Q1+Q2-A-G.. .sltumatus
Jrgnevalt on toodud kigi esitatud omaduste pikemad kirjeldused, mis
phinevad 16 PF testimanuaalil (manuaali eestindamisel osalesid pshholoogid Maie Henno, Ainu Albert jt).

16 PF faktorite kirjeldused
Faktor A
AReserveeritud, eralduv, kriitiline, paindumatu
Teiste suhtes kriitiline
Hoiab kinni oma ideedest
Jahe, kskikne, eemalseisev
Umbusklik, skeptiline
Rigiidne
Klm
Sngemeelne

A+
Lahke, seltskondlik, rmsameelne, osavtlik
Abivalmis, muretu, heatahtlik
Valmis koostks ja osalemiseks
Teiste suhtes thelepanelik
Pehmeloomuline, heitlik
Usaldav
Kohanev, kambajmm
Naerumaias

BMadal intelligentsus

B+
Krge intelligentsus

Madal vaimne vimekus

Vimetu tegelema abstraktsete
probleemidega
Madal eneseorganiseeritus
Halb otsustusvime
Madalam moraal
Kalduvus loobuda

Krgem ldine vaimne vimekus

Kiire taibuga, intellektuaalselt kohanev
Vaimsete huvidega
Hea otsustusvime
Krgem moraal
Visadus

Faktor C
CEmotsionaalne ebastabiilsus
Vike ego-j ud
Madal pingetaluvus
Muutlike suhtumiste ja huvidega
Vldib vastutust
Kaldub loobuma
Muretsev
Kaldub sattuma endale ebamugavaisse sotsiaalseisse situatsioonidesse

C+
Emotsionaalne stabiilsus
Suur ego-jud
Emotsionaalselt kps
Hoiakuis ja huvides stabiilne
Rahulik
Hea enesevalitsemisega
Vtab asju nii, nagu need on
Hirimatu
Probleemolukorras ilmutab meelekindlust

Faktor E
EKuulekas, leebe, kergesti kneldav, snakuulelik, kohanev
Alluv
Sltuv
Kaalutlev, diplomaatiline
Konventsionaalne, kompromislik
Autoriteedist mjutatav
Alandlik

E+
End maksma panev, agressiivne,
vistlev, kangekaelne, visa
Kehtestav
Sltumatu, enesekindel
Karm, vankumatu, vaenulik
Tsine
Ebakonventsionaalne, mssumeelne, trges
Jonnakas
Imetlust nudev

FKaine, arukas, tsine

Vaikiv, introspektiivne
Murelik
Hoolikas, mtlik
Seltsimatu, sisemistele vrtustele
orienteeritud
Aeglane, ettevaatlik

F+
Entusiastlik, mtlematu, juhusele lootja
Jutukas
Rmus
Optimistlik
Avameelne, ekspressiivne, grupile
orienteeritud
Kiire ja muretu

Faktor G
GSuperego nrkus
Eirab reegleid
Heitlik, loobuv
Kergemeelne
Isekas
Loid, ltv
Sltumatu
Ei hooli kohustustest teiste vastu

G+
Superego tugevus
Kohusetundlik, moraalne, visa,
tasakaalukas
Psiv, kindlameelne
Vastutustundlik
Emotsionaalse enesekontrolliga
Korralik ja trimmis
Kohusetruu
Mures moraalinormide ja reeglite
prast

Faktor H
HHabelik, kartlik, tagasihoidlik,
tundlik hvarduste suhtes
Pelglik, eemalseisev
Vastassugupoolega suhetes uje
Emotsionaalselt heitlik
Kaldub kibestuma
Ohjeldatud, reegleist sltuv
Piiratud huvidega
Muretsev, taktitundeline
Krge ohutundega

H+
Seiklushimuline, paksunahaline,
sotsiaalselt julge
Seltskondlik
Aktiivne, aval vastassoo suhtes
Abivalmis, lbus, seltsiv
Sbralik
Impulsiivne
Emotsionaalne ja ilutajuga
Muretu, ei mrka ohusignaale

IJmedakoeline, illusioonideta
Tundevaene, ei looda teiste thelepanule ega armastusele
Ennastusaldav
Kalk kuni knilisuseni
Esteetiliselt vhenudlik, kuigi
mitte maitselage
Vhese kujutlusvimega
Praktilise ja loogilise meelega
Psiv
Ei mtle oma fsilistele puudustele

1+
Tundern, tundlik, sltuv, hellitatud
Lahke ja leebe teiste ja enda suhtes
Esteetiliselt nudlik, valiv, teatraalne
Fantaasiarikas
Intuitiivne
Januneb thelepanu
Psitu
Hpohondriline, oma tervise prast mures

Faktor L
LUsaldav, olukorraga leppiv
Lepib enda varjujmisega
Paindlik, jreleandlik
Valmis ebameeldivused unustama
Mistev ja tolerantne
Teiste vigadega leppiv
Lepitava loomuga

L+
Kahtlustav, kade
Kadestav
Dogmaatik
Kahtlustab teisi vaenulikkuses
Tranlik
Nuab teistelt nende vigade eest
vastutust
rrituv

Faktor M
MMaine, praktiline
Konventsionaalne
Tegeleb praktiliste ksimustega
Proosaline
Krgelennuliste ideedeta
Realist
Tsine, muretsev, visa, tasakaalaukas

M+
Lennuka kujutlusvimega, boheemlaslik, hajameelne
Ebakonventsionaalne
Haaratud uutest ideedest
Huvitub kunstist ja teoreetilistest
seisukohtadest
Fantaasiarikas
Praktilistes otsustes ebaasjalik
Entusiastlik, vahel hsteeriline ja
heitlik

NOtsekohene, pretensioonitu
Siiras
Sotsiaalselt saamatu
Ei ole lbingelik
Seltsiv, tunnetes avameelne
Spontaanne, vahetu
Lihtsa ilumeele ja maitsega
Ebatpse enesetunnetusega
Oskamatu analsima teiste motiive
Endaga rahul
Usub naiivselt inimloomusesse

N+
Lbingelik, kogenud
Vljapeetud, lihvitud kitumisega
Kalkuleeriv
Lbingelik
Emotsionaalse ja kitumusliku
enesekontrolliga
Esteetiliselt valiv ja nudlik
Tpse enesetunnetusega
Eristava meelega inimestetundja
Ambitsioonikas
Kaval ja kaalutlev

Faktor O

O-

o+

Hirimatu ja enesekindel

Sdlaslik, rahutu, murelik, end

sdistav
Muretsev, revil
Rusutud
Tundlik
Muutliku meeleoluga
Kohusetruu,
kiitusest-laitusest
mjutatav
Pedantne
Hpohondriline, vahel foobiline
ksildane, mtlik

Ennastusaldav
Reibas, elurmus
Ei kahetse tehtut ja toimunut
Rahulik
Laituse ja kiituse suhtes kskikne
Energiline
Kartustundeta
Eelistab lihtsaid tegevusi
Faktor Q l
QKonservatiivne

Q+
Radikaalne

Austab kehtivaid arusaamu

Lepib olemasolevate raskustega
Pab silitada status quo'&

Eksperimenteeriv
Liberaalne
Soovib muutusi

Q2Grupist sltuv
hineja
Kaasatul ija

Q2+
Ennastusaldav, grupist sltumatu
Endale kindlaks jja
Ei sltu teiste heakskiidust

Faktor Q3
Q3Madal eneseintegratsioon
Madal enesekontroll
Ltv
Tungidest juhitav
Hoolimatu sotsiaalsete reeglite
suhtes

Q3+
Krge eneseintegratsioon
Krge enesekontrolliga
Nudlik
Kehtestav
Tpse enesehinnanguga

Faktor Q4
Q4Madal sisepinge
Ldvestunud
Pingevaba
Rahulik
Kaine
Frustratsioonikindel

Q4+
Krge sisepinge
Pinges
rrituv
Rahulolematu
Kurnatud
Frustreeritud

Cattell toob oma testimanuaalis suure hulga niteid selle kohta, millistel puhkudel mingi faktor on krge vi madala skooriga. Esitagem mningad iseloomulikud juhtumid. Madal A (A-) iseloomustab elektrikuid, teadusttajaid ja kunstnikke, A+ aga rimehi; krgema B skooriga (B+) isikud on tihti ka selgemini vljakujunenud huvidega ja moraalsemad. C+
soosib enam liidreid, C - aga pole mingiks takistuseks neile, kelle ts pole
tarvidust langetada kiireid otsuseid ja kes vivad ise oma trtmi mrata
- postiljonid, kojamehed, aga ka kirjanikud. Krge E skooriga on lendurid,
teadurid ja atleedid, madalaga aga niteks talumehed ja kokad. F-i skoor
tuseb jrsult alkoholi tarbides. G korreleerub negatiivselt kuritegevuse ja
homoseksuaalsusega, positiivselt aga koolihinnetega. H on ilmselge geneetilise seosega, selle skoor on krge lendureil ja muutub madalamaks vanuse

suurenedes. 1+ on selgemaid naiselikkuse tunnusjooni ning krgem kunstnikel, muusikuil ja advokaatidel. L+ osutab sageli kaitsemehhanismide eriti projektsioonide - kasutamisele. Madal M ilmneb Cattelli jrgi elukutsete juures, mis eeldavad realismi, valvsust ja tehnilist mtlemist. Samal
ajal kui elektrikuil ja arveametnikel on N-i skoor krge, iseloomustab N meditsiinidesid, preestreid ja valvureid. Krge O skoor vib olla heks
hlbiva kitumise (kriminogeensuse) ennustajaid. Siinkohal toodud nited
on pigem illustratsiooniks kui orientiiriks testi 16 PF kasutamisel, kuivrd
testi tegelikul kasutamisel tuleb mistagi vaadelda kigi faktorite nite
koos.
Phiomadused vib jaotada omakorda kaheks: konstitutsioonilised
omadused tekivad bioloogilise ja fsioloogilise eripra alusel. Niteks vivad mnuainete tarvitamisele jrgneda paljudeks aastateks krge rrituvus
ja depressiivsus. Samas kujundab inimese omadusi ka sotsiaalne ja fsiline keskkond - eriti niteks elu linnas vi maal ja kuuluvus teatud kultuuri.
Vimed iseloomustavad inimeste teadmisi-oskusi ja tulemuslikkust
teatud tegevuste sooritamisel. Konstitutsioonilise tekkega temperamendiomadused kuuluvad emotsionaalsete ja stilistiliste" joonte hulka, vljendudes niteks selles, millise tempo vi rtmiga keegi tegutseb. Inimese motivatsioonist annavad aga tunnistust tema dnaamilised jooned: sihikindlus,
ambitsioonikus jt.
Omadusi annab jaotada ka ldisteks, srasteks, mis esinevad enamikul
inimestest, ning huvide ja hoiakute alusel tekkinud unikaalseteks omadusteks. Ehkki Cattelli kik uuringud olid seotud ldiste omadustega, kinnitas
ta, et omaduste kombinatsioonid on igal isikul unikaalsed.
L-, Q- ja O-andmed
Cattell kasutas oma uuringuis kolme liiki andmeid: L-, Q- ja Oandmeid.
L-andmed (life record datd) saadakse inimese vaatlemisel igapevases
tegevuses. Teaduslikus uurimists hangivad sellise teabe teatud olukordades ja kindlatel ajavahemikel vaatlusi tegevad eksperdid, ettevtteis niteks
pshholoogid. Objektiivsemaid ja usaldusvrsemaid andmeid saame siis,
kui vtame arvesse mitme vaatlusaluste iseloomu ja kitumist tundva asjatundja arvamuse. L-andmete saamiseks on kasutatud ka sotsiomeetrilist
hindamist: koolis niteks asuvad kik eksperdi rolli ja annavad hinnanguid
kaaspilaste ning iseenda kohta. Siingi vetakse arvesse keskmised tulemused.

Q-andmed (questionnaire dat) saadakse isiksuse ksimustike abil.

Isiksuse ksimustikud on subjektiivsed enesearuande testid. Nende abil pole raske informatsiooni saada, ent kuivrd ksimustele vastamine nuab
enesevaatluse vimet, ei tule selle vtte rakendamine kne alla niteks vikelaste ja vaimselt alaarenenute puhul. Q-andmed on subjektiivsed ja sisaldavad enam moonutusi. Paljugi sltub katseisikute motivatsioonist testi tita. Moonutuste levinud phjusteks on enese sotsiaalselt soovituna (dissimulatsioon - puuduste varjamine) nitamine vi vastupidi, pd mnd defekti
endas meelega rhutada (simulatsioon - puuduste teesklemine).
O-andmed (objective dat) saadakse objektiivsete testide abil. Neid
andmeid ei saada mitte katseisiku arvamuse jrgi, vaid kitumise (verbaalne, mitteverbaalne, sotsiaalne, individuaalne) objektiivse mtmise teel.
Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse phiomaduste esiletulemist. Testide objektiivsus tagatakse sellega, et katseisikut ei informeerita mdetavatest omadustest.
Cattell ttas vlja ssteemi MA VA (Multiple Abstract
Variance
Analysis), mis paljude nitajate arvestamise jrel vimaldas anda hinnangu
inimese pritolu ja keskkonna mjust tema isiksuse eri omadustele. Cattelli
jrgi kujundab 2/3 omadustest keskkond, he kolmandiku aga pritolu.
Vaadates tema testi 16 PF faktoreid eraldi, tuleb Cattelli jrgi ilmsiks, et
omadusi vib astmestada selle alusel, kuivrd need on kas geneetilise vi
keskkonnast tingitud pritoluga.

Kokkuvtvat
Enamik pshholooge tunneb Cattelli ainuksi tema 16 PF testi jrgi,
mis on leidnud erakordselt laia kasutamist niihsti rakenduslikes kui ka
empiirilistes uuringutes. Cattelli terviklik teooria, nagu ka tema raskes keeles matemaatilisi valemeid sisaldavad raamatud on plvinud samas suhteliselt vhe thelepanu. Talle on ette heidetud lemrast usku faktoranalsi
vimalustesse ning subjektiivsust tegurite tlgendamisel. Samas on tema
isiksuse ksitlus erakordselt sgav ja laiahaardeline, haarates isiksuse struktuuri, motivatsiooni, arengu, patoloogia jt ksimusi. Kasutades induktiivset
uurimismeetodit, ti ta esile isiksuse kesksed karakteristikud, mida srastena tunnistavad ka paljud teised isiksuse teooriate esindajad.

Suur Viisik ehk Viie Faktori teooria Neo-Pi

Ameerika pshholoogid Paul T. Costa (pildil) ja
Robert R. McCrae ttasid 1970. aastatel Cattelli
isiksustesti 16PF alusel vlja uue ksimustiku neurootilisuse, ekstravertsuse ja avatuse mtmiseks.
Hiljem tiendasid nad oma testi inimeste sotsiaalsust
ja meelekindlust mtva skaalaga. Valminud oli isiksuslike iserasuste mtevahend, mida juba lhiaastail saatis erakordne edu kogu maailmas. Praegusajaks on test tlgitud mitmekmnesse keelde. Aastal 1992 valmis testi
tiendatud variant NEO-PI-R (Revised NEO Personality Inventory). Testi
eestindajateks on J. Allik ja A. Pulver. Thendusrikas on see, et uue isiksuse mtevahendi loomise kigus valmis selle autoreil ka originaalne isiksuse kontseptsioon, mida tuntakse Suure Viisikuna. (Pshholoogiakirjanduses
kohtab ka varianti Maagiline Viisik). Tutvustagem seda teooriat, toetudes
ennekike J. Alliku ksitlusele raamatus Isiksusepshholoogia" (Allik
2003, lk 38-62).
Viie faktori teooria kohaselt on isiksusele kige iseloomulikumad teatud geneetilise tekkega philised dispositsioonid ehk baastendentsid, mis
suunavad inimtegevust kigis elutegevuse sfrides, mratledes ka teatava
ldise viisi, kuidas mingil alal toimitakse. Need viis omavahel sltumatut
baastendentsi on neurootilisus (Neuroticism), ekstravertsus (Extraversion),
avatus kogemusele (Openness to Experience), sotsiaalsus (Agreeableness,
ingl k meeldivus) ja meelekindlus (Conscientiousness, ingl k kohusetunne).
(Dispositsioonide eesti vasted tunduvad adekvaatsed. Toogem siiski vrdluseks ka nende saksakeelsed nimetused: Emotionale
Sensibilitt,
Extraversion, Geltungsdrang (Offenheit fr Erfahrung),
Vertrglichkeit,
Gewissenhaftigkeit.) Baastendentse viks vaadelda isiksuse tugitaladena.
Baastendentside ja keskkonnategurite kokkupuutes kujunevad vlja nn
iseloomulikud kohastumised, mille philiseks avaldumisvormiks on hoiakud, suhtumised, harjumused, oskused, mtlemisviisid, kitumismallid ja
emotsionaalse reageerimise viisid jm.
Baastendentsidel (J. Alliku jrgi seadumustel) on hulk iseloomulikke
omadusi.
- Olles paljude ksikomaduste abstraktsioonid, pole need vahetult jlgitavad.

- Need on suhteliselt psivad. Suure Viisiku loojad on teinud hulga

katseid, millest tuleb vlja, et testi NEO-PI philised nitajad psivad aastate prast ligilhedaselt samad ehk teisisnu on esimese ja teise testimise
vahel erakordselt krge korrelatsioon. (Suhteliselt psivad on mitme uurimuse alusel - teiste hulgas selle raamatu autori enda mdistused - ka testi
16PF phinitajad).

Elulugu
Vlismjud

Emotsionaalsed
reaktsioonid,
karjaanmuutused,
kitumised

Baastendentsid
Nourootilisus
Ekstravertsus
Avatus
Sotsiaalsus
Meelekindlus

Kultuurinormid,
elusndmused,
olukorrad

Iseloomulikud
kohastumlsed

Minaskeemid,
isiklikud mdid

Joonis. Viie faktori isiksuseteooria skemaatiline kirjeldus. Nooled kujutavad phjuslikke dnaamilisi protsesse. (McCrae ja Costa 1996, Allik 2003,
lk 38 jrgi)
- Baastendentside hulk on piiratud. Siingi leiab hulga analoogiaid ka
varasematest isiksuse ksitlustest, meenutagem kas vi C. G. Jungi kaheksajaolist tpoloogiat.
- Baastendentsid vivad avalduda nii vlises kui ka sisemises (mtted, tundeelu) kitumises. Taas pole Suure Viisiku ja teiste isiksuse tuntud
testide vahel olulist vahet (vastuolu).
- Dispositsioonid ilmnevad teatud olukordades. Niteks vib inimese
mingi helaadset tegevust eeldav tala (revidendi, autojuhi vi raamatupidaja amet) kujundada olukorra, kus tema iseloomu mingi ere joon ei tulegi
oluliselt esile.
- Situatsioon tagab tegeliku kitumise variatiivsuse. Endastki mista
vib muidu meelekindel isik suure ohu olukorras kaotada pea, neurootiline
tp aga tegutseda stabiilses, turvalises, heasoovlikus keskkonnas snagi
impulsiivselt, tasakaalukalt ja rahulikult.

- Baastendentsidel on oma alam- ehk alusskaalad. NEO-PI klassikalises variandis on neid kuus, selle modifitseeritud vormis NEO-TRI aga kolm
(vt allpool esitatud testi kirjeldus). Phimtteliselt on alamskaaladele leitavad ka inimest (katseisikut) veel detailsemalt kirjeldavad nitajad ehk skaalad. Seega on dispositsioonid hierarhilise lesehitusega.
- Suure Viisiku heks eredamaks tunnuseks on dispositsioonide kujunemisel geneetilise faktori (prilikkuse) rhutamine ning inimeste koduse
kasvatuse thenduse alathtsustamine. Teisisnu mratakse inimeste meelekindluse, avatuse, ekstravertsuse jt phidimensioonide tase paljuski inimese pritoluga, koduse kasvatuse ja kultuurikeskkonna osa nende nitajate
kujunemisel pole kuigi suur. Selle vite veenvaks testuseks tundub olevat
A. Angleitneri ja F Ostendorfi uurimus, milles selgus, et endise Ida- ja
Lne-Saksamaa, Austria ning veitsi valitud piirkondade NEO-PI-R-i viie
dimensiooni piirkondlikud erinevused olid vga vikesed. Uurimusele lisab
kaalu vaatlusaluste suur arv - ligi 11 000 inimest. (Allik 2003, lk 48)
- Dimensioonid on enam-vhem hesugused kigis kultuurides, olenemata keelest, usutunnistusest, majanduslikust arengutasemest vi poliitilisest korrast. Seda nitab asjaolu, et testi faktorstruktuur silib ka siis, kui
ksimustik tlkida hest keelest teise.
- Dispositsioonid ei olene vaimsetest vimetest. Tartu likoolis 2129
isikuga tehtud uuring nitas, et neljal testi nitajal puudus arvestatav korrelatsioon vaatlusaluste akadeemilise vimekusega (keelelesanded, arvutamisoskus, ruumiline mtlemine jt) ning nrk seos vaimse vimekusega oli
vaid meelekindlusel.

Isiksuseksimustik NEO-TRI
Testi tutvustus on koostatud firma Tripod Grupp O (http://www
tripod.ee/testmsg.php?id=l) materjalide alusel.
Tutvustatava ksimustiku vtmesnaks on isiksus, mida kirjeldatakse
viie isiksuseomaduse kaudu. Isiksuseomaduste all meldakse psivaid, inimesele omaseid kitumis- ja reageerimisviise. Kuna isiksuseomaduste suhteline psivus vimaldab ennustada inimese kitumist eri olukordades, on
testi kasutusala vga lai.
Isiksuse kirjeldamise vahendi leidmiseks analsiti suurel hulgal sellekohaseid snu. Leiti, et snad jagunevad viide suurde rhma, mis kirjeldavad emotsionaalset stabiilsust, suhtlemislaadi, vastuvtlikkust uudsusele,
kohusetundlikkust ning sotsiaalsust. Sellest lhtuvalt konstrueeritigi NEOPI - praegusajal kige enam kasutatav isiksuse test maailmas. Paralleelselt
NEO-PI ksimustiku adapteerimisega eesti keelde koostati ka skaala kom-

paktsem versioon NEO-TRI, mille pshhomeetrilised omadused on vrdvrsed NEO-PI ksimustiku vastavate nitajatega, kuid mille eeliseks on
viksem ajakulu testimisel. NEO-TRI on spetsiaalselt vlja ttatud kasutamiseks personalivalikul ja -hindamisel. Ksimustik NEO-TRI koosneb
199 enesekohasest vitest, mille titmiseks kulub keskmiselt 35-^15 minutit.
Testi titjate tulemusi vrreldakse vastavate rahvuslike, sooliste ja vanuseliste normidega, mis on koostatud ligikaudu 3000 inimese vastuste phjal.
NEO-TRI koosneb viiest phiskaalast, millest igaks thistab kindlat
isiksuslikku dimensiooni.
Emotsionaalne stabiilsus kirjeldab inimese emotsionaalset pingetaluvust ja enesekontrolli. Krge emotsionaalse stabiilsusega inimesed on
valdavalt rahulikud, pingevabad ning suutelised ka kriitilistes olukordades
oma emotsioone vaos hoidma. Madala emotsionaalse stabiilsusega isikud
seevastu kalduvad murelikkusele, nrvilisusele ja revusele ning on suurema tenosusega rahulolematud oma tga, sltumata selle iseloomust.
Ekstravertsus on iseloomulik inimestele, kes on seltsivad, jutukad
ning valdavalt optimistlikud. Teiste inimeste juhtimine ja uute suhete loomine ei valmista neile raskusi.
Sotsiaalsus nitab inimese positiivset vi negatiivset orienteeritust
teistele inimestele, mis vljendub vastavalt altruismis, kaastundlikkuses
ning abivalmiduses vi skeptilisuses ja egotsentrilisuses.
Meelekindlus vljendab inimese kohusetundlikkust, hoolikust, sihikindlust, edasipdlikkust ning usaldusvrsust.
Avatus, mille elementideks on hea kujutlusvime, esteetikameel,
vastuvtlikkus tunnetele, vahelduse otsimine, intellektuaalne uudishimu,
loovus ning sallivus.
Lisaks phiskaaladele vimaldab NEO-TRI kirjeldada isiksust selle detailsemate aspektide kaudu: phiskaala raames tutvustatakse kolme alaskaalat, mille varal on vimalik vlja tuua isiksuslike omaduste individuaalne
profiil. NEO-TRI ksimustikus sisalduvad alaskaalad on jrgmised.
I Emotsionaalne stabiilsus
Masendus
Abitus
rrituvus
II Ekstravertsus

Elamustejanu
Eestvedamine
Seltskondlikkus

III Avatus

Kunstilembelisus
Kujutlusvime
Mttesgavus

IV Sotsiaalsus

Usaldamine
Sbralikkus
Osavtlikkus

V Meelekindlus

Asjalikkus
Korralikkus
Sihikindlus

Hinnang
Testi NEO-PI ja selle modifikatsioonide NEO-PI-R jt rakenduslik vrtus on vljaspool kahtlust. Iseksimus on see, millise staatusega on
Paul T. Costa ja Robert R. McCrae isiksuse kontseptsioon. NEO-PI he
tuntuma kriitiku Jack Blocki (1995) meelest on (prof V Kolgalt saadud
andmete alusel) NEO-PI lihtsalt viiedimensioonilise statistilise struktuuri
kirjeldamise instrument. Vahend sobib suurepraselt ldiste tendentside
esiletoomiseks, ent kui seda rakendada konkreetsete inimeste testimiseks,
pole instrumendi kapasiteet kellegi isiksusliku kordumatuse esiletoomisel
enam kindel. Meenutagem, et testi aluseks olnud Cattelli isiksuse ksimustik vimaldas diferentseerida katseisikute eripra ulatuslikumalt - 16 phifaktori ja mitme liittunnuse kaudu. Kuivrd Suure Viisiku baastendentsid
leiti (abstraheeriti) hiigelhulga lhteandmete faktoranalsiga, tekib J.
Blocki jrgi igustatud ksimus, kas srane menetlus ei peegelda paljuski
uurijate eneste subjektiivseid seisukohti. Sama laadi kriitika osaliseks on
saanud, tsi kll, ka R. Cattell jt faktoranalsi kasutajad varasematel aegadel. Veel rngemaks etteheiteks on Paul T Costale ja Robert R. McCraele
aga see, et nende kontseptsioon ei vimalda lahti seletada isiksuse arengu
dnaamikat, motivatsiooni kujunemist, pshiliste hirete olemust ning inimese pshilise tervendamise teid. Suure Viisiku kaheldamatuks eeliseks on
aga vimalus seostada seda teiste testide, niteks vimeid vi motivatsiooni
mtvate instrumentidega. Ulatuslik empiiriline materjal, mis testi rakendamisel on kogutud, tuleb kindlasti kasuks isiksuse salapra jtkuval uurimisel.

Burrhus Frederic Skinneri neobiheivioristlik teooria

Burrhus Frederic Skinner sndis 1904. aastal
Pennsylvania lhedal juristi pojana. B. Skinneri
mlestuste jrgi valitses tema lapseplvekodus
soe ja sbralik hkkond, kuid samas alistati noor
Burrhus rangele distsipliinile - kik maiustused ja
meelelahatused tuli tal n- ra teenida. Poisikesena oli tema heks meelistegevuseks kiksuguste
imemasinate ja mehaaniliste lelude vljamtlemine, mis nis ennustavat tema tiskasvanuea leidlikkust loomkatseteks sobivate vahendite nuputamisel. Omandades krghariduse New Yorgi osariigi
Hamiltoni kolledis inglise kirjanduse alal, ei olnud tulevasel maailmanimega pshholoogil saatuse iroonia tttu mahti osaleda ainsalgi pshholoogia loengul. Naasnud prast krgkooli vanematekoju, otsustas sja filoloogiks koolitatud Skinner maksku mis maksab kirjanikuks saada. Ilukirjandusliku inspiratsiooni saamiseks vttis ta koguni ette spetsiaalse Euroopareisi, kust saadud muljed olid paraku sna kahvatud. Kuna kirjanduslik tegevus ei tahtnud Skinneril kuidagi nnestuda, otsustas ta valida teadusemehe tee. sna varsti prast Euroopa-reisi astus ta Harvardi likooli pshholoogiat tudeerima ning kaitses visade pingute tulemusena juba 1931. aastal
doktorivitekirja. Jrgnes teadust samas likoolis ning 1936. aastal Minnesota likooli ppeju ametipost. Ttades jrgnevail aastail kuni pensionile jmiseni algul Minnesota ja siis Harvardi likoolis, arendas Skinner
vlja oma neobiheivioristliku petuse, mis tegi ta tuntuks kogu maailmas.
Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri 1990.a.
Teoseid
Tema paljudest raamatutest viks mainida jrgmisi: Walden two"
(1948), Science and Human Behavior" (1953), Verbal behavior" (1957),
The Technology of Teaching" (1968), Beyond Freedom and Dignity"
(1971), About behaviorism" (1974), Intellectual self-management in oid
age"(1983).

Kitumist kujundavad tegurid

Toetudes Pavlovi ja Watsoni petustele, seadis Skinner endale eesmrgiks luua universaalne inimkitumist seletav teooria. Tema sihiks oli vabastada pshholoogia kahtlase ja kontrollimatu subjektiivse teadvuse" mistetega opereerimisest ja mis tahes viidetest deifreerimatule pshele" Kik
seda laadi katsed kujutavad Skinneri meelest eksiteele juhtivaid vljameldisi, mis kokkuvttes paiskavad teaduse poole sajandi vrra tagasi. Tema
meelest on paljude meeleseisundite eristamisest ja defineerimisest thtsam
fikseerida vimalikult tpselt, usaldusvrselt ja ulatuslikult srased vlist
ehk nhtavat kitumist kujundavad asjaolud, mis annaksid elupraktikas kasutatavaid orientiire niihsti inimeste mistmise kui ka nende kasvatamise,
petamise ja hingeravi tarbeks. Veidi utreeritult pole isiksus Skinneri ksitluses midagi enamat kui suure hulga kitumismustrite kogum. Iga liiki situatsioon kutsub esile ja kinnistab ise laadi kitumisviisi. Inimeste individuaalsed reaktsioonid olenevad aga tielikult varasematest kogemustest ja
geneetilisest taustast. Mitte tema meele (mistus, emotsioonid, tahe,
aated...) omadustest! Siinkohal on huvitav mrkida, et Skinneri petusel on
mndagi hist., budismiga, milles samuti eitatakse mina kui isiksuse phikvaliteedi psiolemust (eriti selle verbaalset vljendatavust) ning rhutatakse eluliste valikute ja kitumise olukorrast tingitud tagaphja.
Skinner lheb veel kaugemale, seades kahtluse alla misted vabadus",
loovus" ja isiksuse autonoomia" Tahtevabadus on vaid etikett, millega
me thistame kitumist, mille loomust ja phjusi me ei tea," kinnitas
Skinner, pidades eriti ohtlikuks nivat vabadustunnet, mis tekib, kui tegelikult vlisj udude kontrolli alla sattunud inimene arvab kituvat oma suva
jrgi. Seda laadi vabaduse niteks on valimised totalitaarsetes riikides, aga
ka majanduslikult arenenud maade inimeste kompulsiivne tarbimisvajadus.
Autonoomne" tegutsemine ilma kitumise vlise kujundamiseta ja selgesuunalise determineerimiseta on Skinneri meelest samuti nonsenss. Nagu
ldiselt teada, tegi Skinner oma inimkitumist seletavad ldistused tohutu
hulga loomkatsete materjali phjal. Avaldanud 1938. aastal mtte, et loomja inimkitumise phierinevus on vaid see, et loomad ei oska end verbaalselt vljendada, kordas ta pool sajandit hiljem jonnakalt, et kitumise teaduslikus analsis ei tohiks olla kohta srastel mistetel nagu isiksus" ja
mistus" Skinneri skeptiline suhtumine poeesiasse arvatakse osalt tulenevat tema enda luhtunud katseist saada kirjanikuks, mille kigus ta pidi kibedalt tdema, et poeesia vormis pole tal inimestele midagi elda. Viidates
S. Butlerile, kirjutas Skinner irooniliselt, et poeet vlmib vrsse samuti, nagu kana asub munele: mlemad tunnevad hiljem kergendust.

Tehes nd pgusat tutvust Skinneri petusega, tehkem endale esmalt

selgeks kaks mistet: respondentne ja operantne kitumine.

Respondentne kitumine
Respondentse kitumise (ingl k respondent - vastust andev) all tuleb
mista kindla stiimuli esile kutsutud iseloomulikku reaktsiooni ( v a s t u reaktsiooni), kusjuures kitumise phjus e e l n e b selle toimumisele.
Laialt tuntud reaktsioonideks on niteks pupillide ahenemine eredas valguses, vasaraga vastu plve lmisele jrgnev plvenrvi reaktsioon, kuuma
veejoa alt ke vlkkiire eemaldamine ja klma kes vrisemine. Vi ka teravat tlemist saatev solvumine, komplimentidele jrgnev enesekindluse
tus jne. Kigil neil ja kmnetel analoogilistel juhtudel on stiimulile jrgnenud reaktsioon vahetuja suures osas mittetahteline.
Erinevalt Watsoni jigast skeemist S - R (stiimulile jrgneb reaktsioon), leidis Skinner, et kitumist vivad mjutada ka tulevikus oodatavad
sndmused ning mitte niivrd mingi ksikstiimul, kuivrd paljusid ilmseid
ja varjatud stiimuleid ktkev situatsioon tervikuna. Arusaamine, et mis tahes akuutne olukord just stimuleerib meid valikuid tegema ja iseloomulikul
viisil reageerima, aga ka oma tuleviku reageerimisviise n- ette valmistama,
on neobiheivioristliku petuse phitde. Niteks ei pita paljusid asju mitte
ksnes ige vi vra kitumise vahetu tasustamise vi karistamise ajel,
vaid palju enam pdest teistega vrdne olla, tulevikus diplom saada, karjri teha jne.

Operantne tingimine
Skinneri teooria juhtmisteks on operantne tingimine. Keskkonnaga
kohanedes, tegutsedes ehk tegudega opereerides kogeb inimene mitmesuguste stiimulite toimet. Osa stiimuleid on kinnistava ehk aset leidnud kitumisviisi tulevikus taasloova toimega. Kui mingi stiimul suurendab teatud
toimingu ehk operandi" taastekke tenosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama. Kui meid mingi valitud kitumisviisi vi teo
eest tasustatakse ja tasu meeldib meile, kujuneb meis valmidus seda tegu
korrata. Srane tingimine on thusam, kui meie alternatiivse valiku vi
kitumise eest otseselt vi kaudselt karistatakse (nt boikoteeritakse, jetakse
tunnustamata). Oluline on niisiis see, et ilma kasu taotlemata, spontaanselt
tekkiv operantne kitumine tugevneb vi nrgeneb vastavalt sndmustele,
mis sellele j r g n e v a d . See Skinneri avastus lubas biheiviorismi paradigmas seletada vrratult keerukamaid nhtusi kui Pavlovi-Watsoni klassi-

kalise tingimise skeem (nt kui kellukese helistamisega tekitatakse katseloomal toitumisrefleks). Operantse tingimise skeem totab paljudel elualadel rakenduslikku kasutamist, pakkudes vimaluse sobivate stiimulite valiku ja lbimeldud rakendamisega mis tahes kitumisviisi kunstnikult vlja
kujundada.
ks viis, kuidas kitumist esile kutsuda, on tingimuste
karmistamise
vte. Nide. Isa petab ttart ujuma, kuid see ei taha nnestuda, sest plika
kardab vett ja hoiab kramplikult pea vee kohal. Nd lubab isa tdrukule
kommi, kui too julgeb ujumisliigutusi tehes noli vees olla. Kui tdruk ei
karda enam ngu mrjaks teha, lubab isa talle maiustust, kui tdruk julgeb
pea vee alla suruda. Edasi lubab ta kommi, kui ttar hingab vee all vlja.
(R. Frager, J. Fadiman, lk 371) Kitumise modifitseerimise ja vljappe
phimttel nib olevat lai rakendusala, alates kas vi sdurite vljappest ja
nrvihaigete ravist kuni teisitimtlejate mberkasvatamiseni totalitaarsetes
reiimides. Ehkki Skinner rhutas korduvalt, et operantse tingimise rakenduslik otstarve pole inimese muutmine marionetiks, vaid tema kujundamine
maailmas hlpsamini kohanevaks, ratas tema kitumise modifitseerimise
ideoloogia (ja sellest kantud ulmejutt Walden two") paljudes intellektuaalides lausa udust.
Operantse kitumise phjalik uurimine vimaldas Skinneri koolkonnal
esile tuua selle mitu thendusrikast iserasust. Operantne tingimine vib
teoks saada seal, kus me seda aimatagi ei oska. Paljud meie suhtumised,
arusaamad, tekspidamised on paljukordsete tingimiste reaga (kinnistatud
kitumise modifitseerimine uute kinnistajatega) kujundatud. Veel enam:
isegi taju on nnda kujundatud, nagu efektselt demonstreerib jrgmine joonis, nn Ames'i illusioon (1950).

Joonis 8.

Kogemuste alusel kujutame toodud joonist vaadeldes, et meie ees seisab viltu asetatud ristklik, mtlemata, et see viks ka trapets olla. Eriti thendusrikas on, et kui seda kujundit nidata inimestele, kelle majade seinad
ei asetse rhtsalt, esineb illusiooni palju harvem.
Tingimine leiab aset ka siis, kui me teame selle toimemehhanismi ning
trgume selle vastu kogu oma olemusega. Nitena vib tuua kas vi kurikuulsa Hiina ajuloputuse, aga ka valimistena mratletud farsi Nukogude
Eestis: ehkki kik teadsid, kui tobe ja isegi amoraalne on oma kodumaa
okupeerimist kinnistavaid valimisi" toetada, lks valdav enamik inimesi
siiski hletama... Kinnistajad toimivad muide isegi prast seda, kui need
on teadaolevalt krvaldatud. Niteks anti hes pshholoogilises eksperimendis katseisikuile elektrilk, kui nad ei tsta helisignaali peale pialt.
Prast mningast drilli jtkasid katseisikud heli peale pidla tstmist isegi
siis, kui pshholoog teatas, et helile ei jrgne enam elektrilki. Umbes samuti kituvad repressiivsete ssteemide asukad veel pikka aega prast vabasse hiskonda siirdumist.
Kinnistamine osutub thusaimaks siiski juhul, kui sellele kohandatud
isik vtab tingimused omaks ja arendab kitumise kujundajaga koostd niteks nn aversiivteraapias. Vrutusravil alkohoolikuile manustatakse
koos kesvamrjukesega vike annus iiveldust tekitavat ainet. Nnda jtkatakse teraapiat seni, kuni alkohoolik hakkab viina vastu vastikust tundma
juba ilma igasuguse lisaaineta.

Kitumise kinnistamine
Vaadelgem lhemalt, mida mista kinnistamise all. Kinnistajaks vib
olla mis tahes stiimul, mis jrgneb teatud kitumisele ja virgutab vi pidurdab kitumise kordamist. Aversiivteraapia iiveldust phjustav ollus pidurdab joomapahet, ujuma ppivale plikale lubatav komm julgustab teda vett
mitte kartma. Paljude tudengite meelest igav ja keerukas biheivioristlik piteooria on tegelikult vga loogiline. Positiivne kinnistamine suurendab teatud kitumisviisi edaspidise tekke tenosust, negatiivne kinnistamine aga
kahandab seda. Kinnistavalt toimib ka positiivsete vi negatiivsete stiimulite rajtmine.
Sage ja regulaarne stiimulite rakendamine kiirendab kitumisviisi
omandamist, diskreetne ehk ebaregulaarne stiimulite kasutamine aga kujundab kitumisviisi stabiilseks.

Instrumentaalne ppimine
Instrumentaalse ppimise phimisted on kinnistamine, tasu ja karistus. ppimise kigus sooritatud reaktsioonile jrgnevat tulemit (tasu vi
karistus) nimetatakse kinnistamiseks, kuna see fikseerib kindla kitumisviisi eelistuse. Vastavalt sellele tehakse vahet tasu taotleva vi karistust vltiva kitumise vahel. Vljakujunenud reaktsioonide krvaldamist nimetatakse nagu ka klassikalise tingituse juures kustutamiseks. Kinnistamise rajtmisel hakkavad positiivsed ehk tasu taotlevad reaktsioonid kustuma (kaduma). Vltimisreaktsioonide kustutamisel veendub katsealune, et karistust ei
tule ka ilma omandatud reaktsioonita.
Kinnistamise neli moodust
1. Otsene tasu
2. Kaudne karistus (tasu rajtmine)
saadakse soovitud stiimul
soovitud stiimulist jdakse ilma
3. Otsene karistus
4. Kaudne tasu (karistuse rajtmine)
negatiivse stiimuli rakendamine
negatiivse stiimuli krvaldamine
Selgitus: Variandid 1-2: mjutamine positiivse stiimuliga - tunnustus,
kiitus, rahaline hvitus, preemia, lahkus, leebus, mistvus, paitus, kingitus,
lubadus jne. 1 - soovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli, 2 - ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli krvaldamise. Variandid 3^1: mjutamine negatiivse stiimuliga - laitus, rangus, trahv, hvardus jne.
3 - ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli krvaldamise, 4 - soovitav tegu phjustab negatiivse stiimuli krvaldamise.
Operantse ppimise 6 phiseadust:
1. ppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnistavat
stiimulit rakendatakse.
2. ppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnistavat
stiimuli rakendatakse.
3. pitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt
stiimulite rakendamist vajatakse - harvemini stimuleeritud kitumisviis silib stiimulite krvaldamisel suhteliselt kauem (ppimine toimub enesemotiveerimise tulemusena).
4. petamise algul tuleks stimuleerida iga iget kitumisviisi.
5. Selleks et stiimulid tegusana hoida, tuleks nende rakendamist edaspidi kord-korralt harvemaks ja reeglipratumaks muuta. Stiimulite ratmbamist mrgib miste fading.
6. Soovimatust kitumisest vrutamisel tuleks oodatud tasust ilmajtmist rakendada jrjekindlalt, vastasel korral tajutakse seda lnkliku premeerimisena.

B. Skinner testas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene ppimisviis kinnistab valmisreaktsioone (nt slje eritumine, silmaterade laienemine), teises pitakse uusi kitumisviise. Klassikaline
tingitus phineb kaasasndinud refleksidel, instrumentaalse ppimisega
luuakse uusi reaktsioone vi reorganiseeritakse vanu kitumisviise. Mlemale on samas hine kinnistamise vajadus. Klassikaline tingitus on seotud
ennekike sisenrenrmete tga, liitudes sellega emotsionaalset eneseregulatsiooni kujundavate tegurite hulka. Nii huvitundmine kui ka hirm vivad sellest lhtudes saada tuge just klassikalise tingituse reaktsioonidest.
Instrumentaalse tingitus on aga keskne motoorsete reaktsioonide - lihastegevuse - ppimisel.
Biheivioristlikku piteooriat on sna edukalt rakendatud kitumisteraapias irratsionaalsete hirmude krvaldamiseks, aga ka vanglates ning rangel drillil phinevates koolides. Instrumentaalse petamisviisi modifikatsiooniks on selline programmpe, kus laiem teema vi valdkond jaotatakse
paljudeks ksikuteks pihikuteks. Kuna lihtsad ksikud pihikud on igahele jukohased, saab nende selgeksppimisest kiire innustava tagasiside.

Kitumise modifitseerimine
Skinnerlik piteooria on pakkunud lbimeldud ja nutikaid skeeme
stiimulite rakendamise sobivaima viisi valikuks. Nn etooniphise ppe
(token economy) rakendamisel ptakse vikeste kingitustega (nt maiustused, taskuraha) ehk siis smboolselt (etoonidega) kujundada soovitav kitumine ja vlja juurida ebasoovitav. Tnapeva Eestis on sraseks laiu
rahvahulki sugereerivaks mooduseks niteks kikvimalikud suured ja vikesed vidud, millega peibutatakse inimesi kindlaid kaupu ja teenuseid
ostma ja (le) tarbima.
Etapiviisilise ppimise heks mooduseks on kitumise modifitseerimine, mida rakendatakse ettevtetes tdistsipliini tagamiseks, koolides piedukuse parandamiseks, vanglais seaduskuulekuse kujundamisel jne. Kitumisviisi muutmiseks mratakse esmalt kindlaks soovitav tulemus, nt
igeaegne arvestuste sooritamine vi vgivalla kasutamisest hoidumine.
Seejrel asutakse kavakindlalt tasustama iga selle eesmrgi saavutamisele
viivat sammu.
Nord (1970) /Nord, W (1970) Improving attendance through rewards.
Personnel Administration, 33, 37-41/ kirjeldas hes ettevttes rakendatud
kitumisviisi modifitseerimise programmi jrgnevalt. Tehase juhtkonnale
tegi pidevalt muret asjaolu, et mitmed palgalised jid hommikuti tle hiljaks vi ei suvatsenud ldse kohale ilmuda. Olukorra parandamiseks orga-

niseeriti tdistsipliini austavaile personali liikmeile kord kuus loterii, milles vis vita olmeelektroonikat. Poole aasta jrel pandi vlja loterii peavit: hinnaline vrviteler. Ndki visid loteriil osaleda ksnes usinalt tl
kinud isikud. Aasta prast selgus, et selle lihtsa vttega oli nnestunud vhendada hilinemiste ja phjuseta puudumiste arvu 7 5 % vrra.
Ligikaudu samal kombel toimub klientide kinnistamine mingi mgifirma juurde. Niteks jagas Shell mni aasta tagasi Tallinnas boonustalonge
neile, kes nende tanklaist ktust tankisid. Saja liitri ktuse ostja sai pisikese
pandakaru omanikuks, see, kes oli Shellist 500 liitrit bensiini ostnud, vis
autosse kaasa vtta juba suure kaisukaru.
Kirjeldatud meetodit vib rakendada ka liigsmise, suitsetamise jt
halbade harjumuste vljajuurimiseks. mberppimise viit astet kirjeldab
V N. Quinn (Quinn, V.N. Applying Psychology. NY ea, 1995) jrgmiselt.
1. Mra tpselt kindlaks soovitud eesmrk, niteks vtta kaalust alla
10 kg.
2. Fikseeri oma lhteseisund, niteks see, et algul kaalud 90 kg.
3. Vali endale saavutatud edu kinnistamiseks meeleprased ergutusvahendid. Niteks vid lubada endale iga allavetud kilo eest ndalavahetuseks meelelahutuse.
4. Mra kindlaks selged etapieesmrgid, pa niteks vtta iga ndalaga alla veerand kilo.
5. Pane kirja kik oma vikesed saavutused. Niteks vid pevikusse
les mrkida kik korrad, kui loobusid rasvase prae vi tordi smise ahvatlusest vi tlesid lahti hilisest toidukorrast.
Skinnerit on sageli kritiseeritud tema kitumiskontrolli kontseptsiooni
prast, mis justkui hvardaks inimestelt rvida autonoomia ja valikuvabaduse. Osalt on tema arvustamine alusetu. Tegelikult Skinner ei eita vabadust, vaid annab sellele iseraliku tlgenduse. Vabadus ei ole ehtskinnerlikus tlgitsuses mitte voli ise otsustada ja valida, vaid vime kontrollida
oma kitumist. Seda mratlust vib soovi korral tlgendada vaat et lausa
Camus" vaimus. (Vanglaski vib inimene tunda end sisemiselt vabana.)
Skinnerile on ilmselt lekohtuselt omistatud soov muuta hiskonna
liikmed manipuleeritavaks. Tegelikult pidas ta nmeduseks olukorda, kus
indiviid ei taipa oma kitumise tingitust. Vljast tulevate mjutuste olemusest arusaamine aitab nende vastu ka videlda. Avastades kitumise muutmise tee, leiab inimene hulga mooduseid niteks halbadest harjumustest
vabanemiseks, enesedistsipliini kujundamiseks jne. Isiksusliku arengu aspektist on oluline tunnistada, et meie niliselt juhuslik kitumine on tingitud
hulgast keerukatest mehhanismidest. See annab vimaluse oma isikut (loo-

mulikult ikka ksnes kitumise tasandil) mber kujundada. Paljud kitumise modifitseerimise programmid (nt alaealiste kolooniais) vlgnevadki oma
tekke skinnerlikule lhenemisele. Ksitletav biheiviorist pidas paljudes
phjuste ja tagajrgede ahelikes orienteerumist ja selget arusaamist kitumisviisi tekkest palju usaldusvrsemaks kui opereerimist sraste tema
meelest ebamraste mistetega nagu tahe", kujutlus" vi arukus"
Omaprane on Skinneri arusaam karistamise olemusest. Karistus ei anna sellele kohaldatule teavet, kuidas midagi tuleks igesti teha. Olemata
koosklas nii kasvataja kui ka kasvandiku taotlustega, takistab karistamine
ldjuhul inimese arengut. Te huvides on oluline meenutada, et Skinner oli
kategooriliselt fsilise karistamise rakendamise vastu kodus vi koolis.
Eriti oluline on silmas pidada, et karistus ei taga psivat soovitava kitumise muutumist. Karistuste krvaldamisel kaldub kitumine endisesse seisu
naasma, vib-olla kll muudetult vi varjatult. Tsiasi, et enamik vanglasse
paigutatud kriminaale muutub retsidivistiks, nib seda arusaama kinnitavat.
(Karistus sageli paradoksaalselt otsekui mrgistab, kinnistab inimese olema
seaduserikkuja, hiskonna heidik.) Karistuse pahupool ilmneb ka krgkoolis: tudengile ilma seletuse ja phjenduseta halva hinde panemine toimib
pigem tema pihuvi kustutavalt kui virgutavalt. Niisiis kinnistab Skinneri
meelest karistavate meetmete rakendamine niteks kasvatuses, ppets,
religioonis, majanduses vi pshhoteraapias ennekike mningate inimeste
tava karistavalt kituda, andmata samas soovitud efekti inimeste mberkujundamisel.

Kitu misteraapia
Biheiviorism on osutunud viljakaks mitme teraapiavtte valmimisel.
Kitumisviisi kujundamise (ingl k shaping - vormimine, voolimine) ehk
eipimise heks niteks on astehaaval tegutsemine, jrkjrguline lhenemine kardetud eesmrgile. Niteks lifte kartval inimesel lastakse algul tusta
teistega koos teisele korrusele, siis teha sedasama ksi, seejrel tusta kolmandale, neljandale ja veel krgematele korrustele.
Toogem jrgnevalt esile mningad kitumisteraapia phimtted, millest kigist kumab lbi eelpool ksitletud temaatika.
1. Kitumisteraapia sihiks pole isiksusega tegelemine, veel vhem tema alateadvuses vi varase lapseea kogemustes sobramine, vaid inimeste
petamine reageerima elulistele olukordadele vimalikult adekvaatselt,
pardumisi ja vigu vltivalt.

2. Kitumisteraapia thendab thusa kitumisrepertuaari omandamist

ja vabanemist vradest kitumisharjumustest, aga ka neid saatvatest mtetest ja tunnetest.
3. Kitumisteraapia ei sea sihiks mber kujundada inimeste sisemaailma emotsionaalseid suhtumisi.
4. Kitumisteraapia mnab, et usaldavad ja head suhted terapeudiga
on hingeravis kasulikud, ent ei pea neid teraapia nnestumiseks piisavaks.
5. Patsiendi kurtmisi ei vaadelda niivrd smptomitena kui otseselt
haigusena, mida tulekski ravida. (Teisisnu piirdutakse smptomite krvaldamisega.)
6. Teraapia aluseks on smptomite krvaldamise plaani koostamine,
mis oleks heselt selge ja vastuvetav niihsti kliendile kui ka terapeudile.
Skinner rhutas nn teisese kinnistamise (thelepanu, tunnustus) osa
kitumise kujundamisel. Ta juhtis thelepanu sellele, et inimkitumist kontrollitakse pahatihti aversiivsete stiimulitega - karistusvahenditega. Tema
teooriast lhtudes on vlja ttatud thusaid biotagasiside seadmeid jt eneselgastuse ssteeme, programmppe vahendeid, aga ka suhtlemisvilumuste koolitamise programme.
Skinneri vaated hiskonnale olid ties vastavuses tema teooriaga. Tema
raamat Walden two" tendab demokraatlike vabaduste tarbetust. Ta heidab lne hiskonnale ette inimeste rikkumist mitmesuguse lehooldamisega, mis ei lase neil endal ise sobivaid kinnistajaid leida ja eluga kohaneda.
Oma arvukaile kriitikuile vastas Skinner, et nood on kas valesti informeeritud, ei mista teda vi asuvad vral seisukohal, korrutades elu lpul eriti
jigalt oma aastakmnetetaguseid mtteavaldusi. Pole ime, et ta on Freudi
krval kige vastakamaid tundeid tekitanud isik pshholoogia ajaloos.
Phimisted: biheiviorism, respondentne kitumine, operantne tingimine, kinnistamine (reinforser), kitumisteraapia.

B. Skinner: Millised sndmused toimivad kinnistavalt?

Kirjutisest Operantne kitumine"
Puutudes elus, kliinikus ja laboris inimestega kokku, peame teadma,
milline on mingi spetsiifilise sndmuse kinnistav efekt. Me mrkame sageli, kuidas teatud sndmused meie kitumist kinnistavad. Tihti juhib seda
liiki praktika meid krvale; sellegipoolest vib ldlevinud seisukoha jrgi
kinnistamist jlgida lahus selle toimest mingile organismile. Ent kui arvestada selle termini meiepoolset kasutust, on kinnistava stimulaatori ainsaks
karakteristikuks see, et ta kinnistab.

Selleks et elda, kas teatud sndmus kinnistab teatud organismi teatud

tingimustel, tuleb teha katse. Me jlgime mingi reaktsiooni sagedust, seejrel muudame sndmuse sellest sltuvaks ning jlgime sageduse muudatuste
toimet. Kui muudatused leiavad aset, ksitame antud sndmust kui antud
tingimustes organismi kinnistajat. Sndmuste liigendamisel nende mju
jrgi ei ole midagi tautoloogilist; kriteeriumid on nii empiirilised kui ka objektiivsed. Kuid see viks muutuda tautoloogiliseks, kui me vidaksime, et
antud sndmust tugevdab operant, kuna see kinnistab. Me saavutame teatavat edu, kui suudame kinnistava sndmuse leida alles prast jmedat" jlgimist. Kuivrd me oleme kogenud stiimuli kinnistavat toimet iseendale,
oletame, et see avaldab samasugust mju ka teistele. Me saavutame edu alles siis, kui ksitame end ppiva organismina ning jlgime korrektselt iseenda kitumist.
Leidub kaht liiki kinnistavaid sndmusi. Mned kinnistajad kujutavad
endast stiimulite rakendamist vi millegi, niteks vee, toidu vi seksuaalse
kontakti vimalikkuse lisamist situatsioonile. See on positiivne kinnistamine. Teine liik kinnistavaid sndmusi seisneb millegi, niteks tugeva mra,
ereda valguse, klma, kuumuse vi elektrioki situatsioonist krvaldamises.
See on negatiivne kinnistamine. Mlemal juhul silib hesugune kinnistusefekt: reaktsiooni tenosus suureneb. Kahe sndmuse erisuse selgitamiseks ei piisa vitest, et negatiivse situatsiooni puhul tugevdab sndmust
ereda valguse, tugeva mra jms puudumine, kuna mju avaldab just millegi
puudumine prast selle esinemist, ja et see on veel ks viis vljendada seda,
et stiimul on krvaldatud. Kahe sndmuse erinevus saab selgemaks, kui
vaatleme negatiivse kinnistamise esitamise juhtumit vi positiivse kinnistamise eemaldamise juhtumit. Nende jrelmju nimetame karistuseks.
Operantse tingimise praktilisel kasutamisel tekib sageli vajadus jlgida
indiviidile kinnistavat mju avaldavaid sndmusi. kskik millises valdkonnas, mille oluliseks tunnusjooneks on kitumine - hariduses, juhtimises,
pereelus, tervishoius, tstuses, kunstis, kirjanduses jne - , muudame pidevalt reaktsiooni tenosust selle kinnistamise teel. Tstur, kes tahab, et
tema tlised ttaksid pidevalt ja ilma lsideta, peab hoolitsema nende
srase kitumise kinnistamise eest, ja mitte ainult ttasu, vaid ka sobivate
ttingimuste abil. Neiu, kes tahab veel kord noormehega kohtuda, peab
olema kindel, et tema sbra kitumine, mis on seotud kohtamise mramisega ning sooviga oma sna pidada, on adekvaatselt kinnistatud. Selleks et
petada last lugema, laulma vi muusikariistal mngima, tuleb koostada
pedagoogilise kinnistuse programm, mille kohaselt peavad iged reaktsioonid olema pidevalt hinnatud" Kui patsiendil oleks nutav veel kord arsti
juurde konsultatsioonile tulla, peab arst olema kindel selles, et patsiendi

srane kitumine on kinnistatud. Me hindame kinnistavate sndmuste judu, kui pame kindlaks teha, milliseid valikuid" inimene elus teeb. Millised /kitumise/ tulemused mravad tema kitumisrepertuaari ning selle
reaktsioonide suhtelise sageduse? Osaliselt nitavad seda reaktsioonid eri
teemadest knelemisel, inimese igapevane kitumine on aga veel parem
orientiir. Me teeme kinnistamise oluliste liikide kohta jreldusi vastavalt
sellele, millist huvi inimesed ilmutavad teatud probleeme puudutava kirjaniku vastu, teatud kaupluste vi teatud eksponaate nitavate muuseumide
suhtes, teatud viisil kituvate sprade, teatud toitu pakkuvate restoranide
vastu jne. Huvi" vastab, vhemalt osaliselt, huvi ilmutava" kitumise
tenosusele. Me vime peaaegu kindlad olla kinnistamise thtsuses, kui
jlgime kitumise algust ning edasist kitumist kinnistamise vahelduva rakendamise ning selle eemaldamise korral, kuna sellisel juhul vib tenosuse muutumine ilmselt vhimal mral olla mingi muud liiki juhuslik
muutumine. Kitumine, mis on seotud sprusega kellegi vastu, muutub, kuna see inimene muudab enda poolt paika pandud kinnistamise kriteeriume.
Kui me jlgime selliseid muudatusi, siis tekib meil sna kindel arvamus selle kohta, mida see sprus ieti thendab" vi mida meie katseisik
sbras neb"
Seda vaatlusprotseduuri vib tiustada kliinilistel ja laboratoorsetel
uuringutel rakendamiseks. Vib kokku panna piltide komplekti, andes katsealusele vimaluse neid vaadata, ja samal ajal ra mrkides iga pildi vaatamise aja. Piltide vaatamise" kitumist kinnistatakse sellega, mis neil nha on. he pildi vaatamisel vib olla suurem kinnistamise efekt kui teise
pildi vaatamisel ja erinev vib olla ka piltide vaatamisele kulutatud aeg.
Sellest teadmisest vib kasu olla neil juhtudel, kui mingil phjusel tekib
vajadus katsealuse reaktsioone tugevdada vi krvaldada.
Kirjandust, kunsti ning estraadi vib vaadelda kui hsti lbimeldud
kinnistamist. Raamatute, mingite etenduste ja kunstinituste piletite omandamine sltub sellest, kas need raamatud, nidendid, kontserdid vi pildid
on kinnistatud. Sageli piirab kunstnik end, otsides seda, mis oleks talle endale kinnistavaks. Kui ta nnda tegutseb, peegeldub tema ts tema enda
individuaalsus" ning siis avaldab tema raamat vi nidend vi muusika vi
pilt teistele ainult juhuslikult (universaalsuse mtena) kinnistavat mju.
Niivrd kui edu rimaailmas on vga thtis, sedavrd annab selle abil
tundma ppida ka teiste inimeste kitumist.
Et vlja selgitada, mis on mingil inimesel kinnistatud, ei saa me piirduda lihtsa ksimusega, mis teeb teda kinnistatuks. Tema vastusel vib olla
mingi vrtus, kuid seda ei tohi mingil juhul pidada usaldusvrseks. Kinnistavad seosed ei ole inimesele kaugeltki alati ilmselged. Sageli vaadel-

dakse inimese retrospektiivseid pdlusi kituda teatud viisil kui teatud jrelmjude tulemust, ning theldatud seoses ei pruugi olla subjektile sugugi
vastavad, isegi kui need paistavad teistele ilmselged.
Muidugi on indiviidide vahel kinnistavate sndmuste osas suured erinevused. Liikidevahelised erinevused on niivrd suured, et vaevalt need
pakuvad huvi; on selge, et see, mis kinnistab hobust, ei kinnista koera vi
inimest. Suured erinevused liigi esindajate hulgas ei ole seletatavad mitte
niivrd prilikkusega kui indiviidi elulooga, mille seigad vivad olla tpselt
jrele uuritud. Fakti, et organismile toimivad teatud sndmused kinnistavalt, ei tohi kasutada jreleproovimata stiimuli ennustamiseks.

Hinnang
Pdes Skinnerile kohaldada mingit ldhinnangut, tuleb kahtlemata
tunnistada tema panust inimese vlise kitumise seadusprasuste lahtimtestamisel, aga ka rangelt teaduslike pshholoogiliste eksperimentide metodoloogia edendamisel. Biheivioristlik lhenemine inimese isiksuse ja kitumise tlgendamisel on pris reduktsionistlik. Tema seisukohad teadvuse,
tundeelu, vabaduse, vastutuse, arukuse, loovuse kohta on vljakutsuvalt
rmuslikud ning leidnud vhe jrgijaid. Paljud kahtlevad ka hiirte ja tuvidega tehtud katsete lekantavuses inimeste maailma. Ennekike on
Skinnerit rnnatud tema kategooriliste ja paiguti lausa kitsarinnaliste vaadete prast, eitamata samas tema suuri teeneid niteks pikitumise seletamisel ja operantse kinnistamise mehhanismide kirjeldamisel.

Albert Bandura sotsiaal-kognitiivne teooria

Albert Bandura on sndinud 1925. aastal
Kanada vikelinnas Mundares poola pritolu
farmeri pojana. Juba varasest noorusest hakkas
Albert enda eest seisma ja elatist hankima,
ttades koolivaheaegadel teedeehitusel Alaskas. Seal ppis ta lhemalt tundma ka noorukite hlbivat ja agressiivset kitumist, mis ilmselt andis talle mtlemisainet he tuntuima agressiivsuse teooria vljattamiseks. 1949. aastal omandas ta pshholoogidiplomi Briti Columbia likoolis ning kaitses paari aasta prast doktorikraadi USA Iowa likoolis.
Enamik aega on Bandura tegutsenud ppeju ja uurijana Stanfordi likoolis. Avaldades hulga raamatuid (mitu koosts oma pilastega), arendas
Bandura kord-korralt vlja oma sotsiaal-kognitiivse teooriana tuntud petuse. Tema teeneid pshholoogia arendamisel on krgelt hinnatud. 1973. aastal valiti ta APA presidendiks, 1980. aastal sai ta uuendustegevuse eest
paljudel pshholoogia aladel" APA auhinna. Ajakiri American Psychologist tstis sel puhul esile tunnustatu mtteerksust, sdamlikkust ja isiklikku eeskuju paljude tudengite hutamisel aktiivsele erialasele tegevusele.
1980. aastal sai Bandura ka krgeima autasu agressiivsuse uurimise rahvusvaheliselt hingult. Koos oma naise Virginiaga kib Bandura sageli
ooperietendustel ja kuulab smfoonilise muusika kontserte ning armastab
tihti teha jalutuskike mgedes. Bandura panus tnapeva pshholoogiasse
on oluline niihsti biheivioristlike ideede edasiarendajana, tunnustatud agressiivsuse teooria esitajana kui ka mallppe ja kitumise modifitseerimise
kontseptsioonide vljattajana.
Teoseid
Social-learning theory" (1977), Social Foundations of Thought and
Action" (1986), Aggression: A Social Learning Analysis" (1973).

Biheiviorismi reformimine
Skinneri piteooria nihutab teatavasti inimkitumisele seletuse otsimisel fookuse hpoteetilistelt sisemistelt jududelt keskkonna mjutustele.
pikitumist tlgendatakse vliste kinnistajate - stiimulite ja sanktsioonide,
ktuste ja karistuste ssteemi - lakkamatu toime thenduses. Bandura mee-

lest thendab inimkitumise sel moel tlgendamine paraku koos pesuveega

ka lapse vljaviskamist. Inimkitumise seletamisel tuleks tema meelest arvestada nii vliseid kui ka sisemisi toimetegureid, aga ka nende kahe suhtetoimet. Kolmepoolse determinismi liikmed on niisiis:
a) sisemised ajejud, nt hetkevajadus, huvi, ootus, hoiak, usk,
b) kitumise vlised kujundajad, nt kiitus, karistus vi nende rajtmine,
c) keskkonna-kitumise suhtetoime: inimkitumise toime keskkonnale
ja keskkonna toime kitumisele.
Toogem nide. Kui keegi inimene kitub teatud olukorras sobimatult,
kujundab see mbruskonna tauniva suhtumise temasse; teiste halvustav vi
boikoteeriv kitumine toimib subjekti enesehinnangule, hoiakutele ja ootustele; need omakorda muudavad inimese kitumist; kitumise muutumise
tulemusena korrigeerib keskkond oma suhtumist subjektisse.
Kui biheivioristide jrgi on ppimises otsustav keskkonnast tulev vline kinnistamine, siis Bandura peab sama oluliseks ka inimese tunnetust seda, mida ta mrkab, kuuleb, oletab ja jreldab. Oluline on inimese hinnang keskkonnas theldatud kitumisele: kogemused petavad meid mrkama, kuidas ks kitumisviis totab edu, teine osutub ebathusaks. Tegelikku toimimisviisi ei mra niisiis mitte niivrd keskkonna stiimulid inimkitumise kujundamiseks, kuivrd omaenda valitud kitumisviisi tulemuste
ettearvestamine, misjrel rakendatakse keskkonnaga kohanemiseks tarvilikke meetmeid. Orienteerudes oodatud vi vimalikele olukordadele, teeme kaitsepookimisi, eelistame kituda seaduskuulekalt, pime pereelus ja
ametikohal tarvilikku, omandame krgkooli diplomi, lbime ujumiskursused, kindlustame koduse vara jne. Niisiis vib Bandura jrgi uusi kitumisviise kujundada ka ilma vlise kinnistamiseta! Paljugi pitakse elus elava
eeskuju kaudu. Alul me neme midagi ja siis asume seda jljendama. pime jljendama tvtteid, arutlusskeeme, ilmeid, maske, toimimisviise,
kombeid, este, kibesnu, agressiivsust, kaitsemehhanisme, tli klaarimise
taktikaid, mnge (Berne"i jrgi), isegi eluviise...

Eneseregulatsioon
Ehkki tundub, et osa inimesi, iseranis liimpulsiivsed ja rahutud ppijad, reageerib vaid sise- vi vlisimpulssidele, on kitumise kujundamisel
keskne siiski inimeste eneseregulatsiooni vime. Samas on vliskeskkonnal
oluline osa eneseregulatsiooni suunamisel ja sellele sisu andmisel. Thtsal
kohal on smbolitega opereerimine ehk oma kogemustest kujundlike ja
verbaalsete (snastatud) representatsioonide (ingl k representation - esitus,

esindus) loomine, mis aitab meil hankida orientiire tulevaseks kitumiseks.

Sel kombel asendub primitiivne katse-eksituse viisil ppimine eri teguviisidele omaste tulemuste ettearvestamisega ning teadliku valiku ja hlestumisega mingil viisil kituma.

Mallpe
Bandura jrgi pib inimene aastatuhandeid philiselt teisi jljendades.
Samas selgitab ta, et kui ppimine jljendamise kaudu piirduks nhtu lihtsa
jreletegemisega, kujuneks piprotsess vga pikaldaseks, tihti isegi eluohtlikuks, kuid samas ka toimetulekuks tiesti ebapiisavaks: kaugeltki igas
eluvaldkonnas pole ju eeskujusid vtta.
Mndagi asja on vga keerukas ppida kirjaliku juhendi jrgi ja imelihtne prast seda, kui keegi on selle n- ette nidanud. Selle raamatu autorile tundus algaja joogaharrastajana pea peal seis riskantse ja keeruka asendina. Tarvitses vaid hel sbral mulle see asend ette nidata, kui poos tundus juba imelihtne. Tnapeval on igahel seda laadi kogemusi niteks arvutippes.
Mallpe saab teoks jrgmistel asjaoludel.
Vaadeldava kitumine on thus.
Vaadeldava kitumine tundub meeldiv.
Kitumisviis on meile jukohane.
Kitumisviis on meile omane (nt sobib meie temperamenditbiga).
Kitumisviis on keskkonnas prestiine.
Kitumisviis on thelepandav" - selles on kujundlikult tunnetatavaid elemente.
Kitumisviisis on midagi motoorset jljendatavat (nt ruumis liikumine, estid...).
Jljendamise kaudu pitakse elus ka agressiivsust, altruismi ja isegi
hbelikkust. Sageli piisab, kui ppida selgeks just nhtud mall.
Jlgimis- ehk vaatlusppe (observational learning) teostamise neli
sammu:
1)
2)
3)
4)

algul jlgi kellegi kitumist,

pane thele, milles seisneb selle kitumise eripra,
jlgi, millal see kitumine osutub thusaks,
asu nd ise kitumisviisi katsetama (alati pole see tarvilik).

Enamasti formuleeritakse nhtud malli eeskujul vaid vastava toimimisviisi ldised kontuurid ja mned kitumisreeglid, mille toel iseseisvate katsetuste ja sobitustega edasi minna. Teisisnu kujundatakse lhimlus algul

nhtud kitumise kognitiivne kujund ja siis saab sellest pikaajalisse mllu

viiduna edasise tegutsemise orientiir.
Jljendav ppimine saab Bandura jrgi teoks thelepanemise, meeldejtmise, motoorse reprodutseeriva tegutsemise ja motivatsiooni kujunemise
tulemusena.

Thelepanu
Ei piisa ksnes millegi jlgimisest, oluline on eristada (toimida valiva
thelepanuga), et see midagi" meelde jtta. Niteks teab iga ppija, kuidas
loengul kohalolek ei taga veel asjast arusaamist. Liiga klm vi kuum
ruum, lmbe hk, loid huvi asja vastu vi unelemine vivad mttelennu
katkestada ja loengust ei j suurt midagi meelde.
Bandura jrgi saab mallpe alguse vaatlusest, millele jrgnevad modelleerimine ning kitumisviiside struktureerimine. ppimisel on Bandura jrgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me pime rohkem nendelt, keda
neme, kellega lvime. Niteks kujundab noortekamp selle liikmete maailmapilti, teaduskollektiiv erialase slngi, religioosne rhmitus teatud kombeid ja riitusi.
Mned isikud panevad oma staatuse, vimu vi rolliga teisi end enam
jlgima ja saavad sagedamini kitumise eeskujuks. Oluline on aga ka jlgitud kitumisviisi funktsionaalne vrtus - see, millist praktilist kasu sellest
loodetakse saada. Enamasti jlgitakse rohkem vliselt meeldivat kitumist.
Niteks ahvivad Ameerika mustanahalised sageli valgete eluviise, noored
neiud oma popmuusikaiidoleid jne. Tuhandete inimeste eeskujuks on kompetentsed isikud, spetsialistid, edukad mgimehed, karismaatilised poliitikud, modellid ja filmithed, niihsti Angelie Jolie kui ka Clint Eastwood.
Kellegi eeskujuks vtmisel on oluline motivatsioon (huvi) midagi kasulikku
vi rikastavat le vtta, kusjuures jrgitakse mistagi ka enda vimeid.

Meeldejtmine
Et midagi meelde jtta, vajame psivaid selgeid mudeleid, mida oleks
vimalik reprodutseerida. Lapseeas eriti, aga ka hilisemas elueas on verbaalne kodeerimine (kogemuse snastamine) raske, mrksa hlpsam ja sageli ka olulisem on visuaalsete kujundite kinnistumine. Visuaalseil kujundeil on oluline osa niihsti traditsioonilistes usundites (meenutagem kas vi
Tiibeti mandalaid) kui ka totalitaarsetes reiimides, niteks hitlerlikul Saksamaal vi Phja-Koreas.

Verbaalne kodeerimine teostub aga otsekui inimese vaikse sisekne

vormis, mratledes vaadeldava kitumise piirjooned nnda, et neid oleks
vimalik hiljem korrata.

Motoorne reprodutseeriv tegutsemise

Mrgatu paljukordne lbitegemine tagab psiva omandamise. ha uute
kordamistega kinnistatakse nii ka keerukas kitumine. Selle ppimisfaasi
nidetest ei tule elus puudust: kekirja harjutamine, balletikool, kas vi arvuti phivtete omandamine sltub eeskujuna aru saadu kordamisest. Kordamisega pitu lihvimine on eriti olulisel kohal traditsioonilistes idamaa
kultuurides. Ka Leonardo da Vinci jt suured meistrid petasid just isikliku
eeskujuga. Kui mingi tegevuse pelk jlgimine loob asjas selguse ja lisab
enesekindlust, siis arendab selle lbitegemine ka vilumust.

Motivatsiooni kujunemise
Kitumise motivatsiooni vib vaadelda ka motiveerivate kinnistajate
kujundamisena. Pdlikkus, tungiv soov, millegi vrtustamine, aga ka tegutsemisvalmidus ja usk iseendasse tugevdavad motivatsiooni. Bandura
jrgi pitakse siiski paljud asjad ra ka ilma kinnistamiseta - niteks reageerimine sireenile vi vastikule haisule. Sageli toimib ka intensiivne fsiline mjutamine ilma (sisemiste) kinnistajateta. Samas oleks inimene ilma
sisemise juhtimiseta otsekui tuulelipp, mis jrgib iga iili ja puhangut.
piviisid eraldavad inimesed kahte ossa. Kui sisemise kinnistamisega
isik meenutab tasakaalu silitavat groskoopi, toimib keskkonnast juhitav
nagu radar. Tegelikus elus toimivad vline ja seesmine kinnistamine
Bandura jrgi siiski koos: vline toimib teavitavana ja motivatsiooni kujundamise he (sageli kll juhtiva) tegurina, ldse mitte aga automaatse reageerimisviisi kujundajana. Kui Skinner kujutas organismi vaat et positiivsete ja negatiivsete kinnistamiste passiivse objektina, siis Bandura jrgi vime
tdeda, et ei otsene ega ka kaudne positiivne ja negatiivne kinnistamine
juhtu mitte iseeneslikult, vaid selle phjal, kas me neme teatud kitumise
positiivseid vi negatiivseid tulemusi.

Enesekontroll
Bandura rhutab oma teoorias ka enesekinnistamise osa, meldes selle
all kavandamist, hlestamist, aga ka enesetasustamist ja -karistamist, niteks seda, et me end kordamineku korral nnitleme, edu korral aga sitleme.

Enesejhendamine (self-instruction). Inimene hakkab ise endale elulises ksimuses nustajaks. Tuleb olla leebelt nudlik, vimalust mda humoorikas. Vimalik kasutada soovitusi: 01e julge! Take it easy\ Saad
kindla peale hakkama!"
Eneseohjamine on positiivse ja negatiivse enesehinnangu kaudu oma
kitumise ldine suunamine ja konkreetne kujundamine. See phineb enesevaatlusel ja -hinnangul, selle otsustamisel, kuivrd enda kitumine vastab
omaenda sisemistele standarditele" - normidele, vrtustele, moraalile - ja
kuidas seda tuleks hinnata teistega vrdlemise vi enda varasemate soorituste taustal. Juba W James mrkis, et edu tiivustab uut edu saavutama,
otsekui panuseid tstma. Eneseregulatsioonis on kesksel kohal tegevuse
vrtuse, olulisuse, staatuse hinnang. ldiselt leiab aga Bandura, et me kujundame end pidevalt enesehinnangute, enesekriitika, eneseigustuste ja
enese mttelise kiitmise ja laitmise kaudu.

Kehtestamine
Osalt tnu just Bandura tdele on tnapeva sotsiaal- ja suhtlemispshholoogias keskse koha saavutanud nn kehtestava kitumise temaatika.
Kehtestamise phimtted:

oma huvide kaitsmine,

oma ootuste vljatlemine,
teiste huvide tunnustamine,
tolerantsus teiste ootuste vljendamise suhtes,
iseenda isikupra vljendamine,
teiste spontaansuse aktsepteerimine,
vit-vit-phimte (tuleb kaitsta nii enda kui ka suhtlemispartneri huve).

Pole raske mrgata, et kehtestamisele tuleb paljuski kasuks krge eneseefektiivsus, mille tusu parimaks tagatiseks suhtlemisel on ha uuesti ja
uuesti kehtestavalt kituda.

Enesekaristamine
Miks mned inimesed karistavad end palju?
See ksimus pakub meile praktilist huvi juba kas vi seetttu, et pshhoterapeutide vitel on niteks meil Eestis paljudel inimestel raskusi n-
eluterve enesejaatamisega. Oma vrtust osatakse hinnata ksnes saavutuste alusel. Bandura jrgi tekib lemrane enesenuhtlus jrgmiste asjaolude
toimel:

- inimene satub vastuollu oma sisemiste normidega,

- inimene on kasvatusega omandanud jrgmise (kognitiivse) skeemi:
(laiduvrt) teguviis - sisemine diskomfort (rahulolematus, hiritus, must
sdametunnistus) - karistamine - kergendus,
- enesekaristamise (nt elu ja endaga rahulolematuse) kaudu on harjutud leevendama hingevalu, omandades toimimistava, mis kll tagab sisemise tasakaalu, kuid kaldub korduma, kujundades karakteri. Nide Antoine de
Saint-Exupery Vikesest printsist" Miks sa jood?" ksib prints joodikult.
Mul on hbi," vastab joodik. Miks sul on hbi?" - Selleprast, et ma
joon." Pshholoogide meelest on postsovetlikes maades tnapevani tunda
inimeste irratsionaalset rusutust, otsekui sunnismaist rmutut olekut. Paljud represseeriva korra ajal vormitud karakterid ei oska olemisest tit rmu tunda isegi siis, kui nende aineline heaolu lheb hoogsalt lesmge,
- enesenuhtlemine leevendab mbritsevate taunivat kitumist vi tagab nende lohutava reaktsiooni. Niteks Berne'i kirjeldatud mngus a l k o hoolik" tunnistab joomapahe all kannataja ikka ja jlle teistele, et plgab ka
ise oma eluviisi, lisades silmakirjalikult, et tahaks end vga parandada, ning
saab neilt uue annuse toetavat tagasisidet ja julgustust.
Enesekaristamine kll parandab enesetunnet, ent teisest kljest nestab eneseaustust, phjustab masendust, apaatiat ja tunde, et sind pole kellelegi tarvis.

Enesesefektiivsus
Bandura on teinud endale nime eneseefektiivsuse ehk enesethususe
(self-ejficacy) olemuse lahtimtestajana. Thelepanekud elust, aga ka empiirilised uuringud nitasid talle veenvalt, et inimeste suutlikkus midagi korda
saata ja raskustega videlda oleneb paljuski sellest, milliseks keegi ise oma
suutlikkust hindab. Uskudes oma suutlikkusse hakkama saada vi midagi
sooritada, saavutab inimene meelekindluse ja sisemise valmisoleku olukorras
thusamalt toimida. Eneseefektiivsus phineb eneseusul, et suudetakse midagi selgeks ppida, sooritada vi teatud raskes olukorras toime tulla.
Selle olemasolu mrab:
-

valmisoleku olukorras hakkama saada,

stressikindluse,
visaduse eesmrgi saavutamiseks,
tunnete tekke (lekaalus positiivsed emotsioonid),
motivatsiooni tegutseda,
alateadliku soovi harjutada (kujutleda) eduka kitumise vtteid,
kitumise tegeliku (kindlameelse v kohmaka) sooritamise.

Eneseefektiivsus phineb edu ootusel, tstab enesehinnangut.

Krge eneseefektiivsusega isikud panustavad tegutsemisse rohkem
eneseusku, jupingutusi, tarmukust, visadust.
Samal ajal kui krge enesethusus annab selge eelise edu saavutamisel,
on madalal eneseefektiivsusel mitu olulist miinust:
-

litundlikkus oma puuduste suhtes,

isiklike vigade sidumine oma madala pivimega,
ahistav enesekriitika,
sooritusvimet kahjustav ebakompetentsuse taju,
klammerdunud ebaeduka stsenaariumi" klge elus,
hiritus automaatmtteist, et inimene ei klba millekski,
motivatsiooni alanemine oma juvarude mngupanekuks,
takistatus sobiva kitumisviisi valikul ja teostamisel.

Kuidas juda krge eneseefektiivsuseni?

Bandura soovitab jrgmisi meetodeid.
1. Vahetu (edu) kogemuse tagamine ehk edutrepi ehitamine. Oma ettevtmiste ja soorituste kavandamisel toetutakse maksimaalselt senisele edule. Niteks lennuhirmu tundev inimene vib meenutada oma seniseid husite, avaliku esinemise ees revusse sattuja aga arendada kord-korralt oma
sakust end kuulama panna (esitada algul suures auditooriumis kas vi
ainult ksimus, esineda seejrel repliigiga, siis lhisnavtuga, edasi juba
pikema kavandatud etteastega).
2. Kaudsele kogemusele toetumine: teiste positiivse kogemuse mtestamine. Niteks vib lugeda raamatuid mingil alal edu saavutanud isikute
teest sammhaaval lespoole.
3. Verbaalne veenmine. Teiste inimeste (eriti krge staatusega inimeste) julgustamine midagi pdlema, tegema vi sooritama. Nii niteks vib
terapeut veenda klienti, et sundmtteist on vimalik jagu saada.
4. Tundestiimulite appivtmine: hea tuju silitamine, vimaluse korral
ka krgenenud meeleolu tagamine. Niteks loovt ajal nny/ow-seisundisse
(hoogusattunu vaimustusse) minek.

Albert Bandura vanemas eas koos lastelastega. Foto Internetist

Bandura andis oma panuse ka kitumisteraapiasse. Allpool on toodud
tema kontseptsiooni jrgi koostatud enesekontrolli kehtestamise viis
sammu (D. Watson, R. Tharp, 1989).
1. Mra kindlaks, mis laadi kitumist soovid muuta. Inimesed ei kujuta selgelt ette, mida nad tpselt sooviksid endas muuta. Juba ainuksi selle
selgem teadvustamine aitab neid elus edasi.
2. Andmestiku kogumine. Kitumist kujundavates asjades selguse
saamine. Ebasoovitava kitumise - nt halva harjumuse - vallandavate stiimulite tundmappimine. Harjumuse (nt hommikul voodis laisklemine) sageduse ja korduvuse fikseerimine. Selle skeemi jrgi vib jlgida niteks
kalorite tarvitamist dieedi pidamisel.
3. Enesekontrolli programmi ja meetmete vljattamine:
- soovitava kitumisviisi kinnistamine vikeste varieeritud ktuste
ja preemiatega,
- ebasoovitava kitumisviisi vljajuurimine (kergete) karistuste rakendamisega,
- keskkonna kujundamine ohutumaks: vtmerritajate tekke krvaldamine (nt klmikusse hrgutiste ostmata jtmine).
4. Programmi titmisel ja hindamisel on olulised jrgmised momendid:
- valvsus,
- dialoog iseendaga,
- enda ees mistlike kohustuste vtmine (kirjalikult),
- kiituste-karistuste ssteemi tpsustamire,

- kohustuste regulaarne levaatamine ja korrigeerimine,

- lhikondlase asjasse phendamine.
Programmi koostamise vigu:
- pd saavutada liiga paljut liiga kiiresti,
- ktuste rateenimine lkatakse kaugesse tulevikku,
- positiivsed stiimulid on liiga nrgad.
5. Programmi realiseerimine:
- karistuste ja ktuste jrkjrguline ratmbamine,
- kujundatud harjumused saavad automaatseks.

Agressiivsuse tlgendamine
Bandura ksitluse jrgi vib agressiivsus paljudel puhkudel olla pitud,
niteks televisioonis nhtud vgivalla matkimisega. Konfliktide ja vgivallani viiv agressiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nrgenemise tagajrjel. Tekib ksimus, mis viks selle phjus olla. Bandura esitab siin
jrgmised viis sagedast asjaolu:
- oma tegevuse resultaatide pisendamine,
- tagajrgede eiramine,
- kitumise ebaadekvaatne tlgendamine,
- vastutusest lahtitlemine vi selle hajutamine (kuna kohal oli palju
inimesi),
- ohvri sdistamine vi dehumaniseerimine.
Misted: eneseregulatsioon, mallpe, enesekontroll, eneseregulatsioon,
kehtestamine, eneseefektiivsus, agressiivsus.

Hinnang
Kokkuvtvalt vime Albert Bandurat iseloomustada vhemalt nelja
sildistusega"- mdukas biheiviorist, sotsiaalse ppimise sisu mratleja,
mallppe vrtustaja, eneseefektiivsuse rhutaja. Tema teened kitumispshholoogia kaasajastamisel on suured. Terve hulk Bandura vtmemisteid - eneseefektiivsus, eneseregulatsioon jt - avasid tee petamise, treenimise, teraapia uute programmide loomisele. Tema petus on omaprane
sild skinnerlikult jigavitu kinnistamispetuse ja teiste pshholoogiasuundade vahel. Tema selged lihtsad ideed ja praktilist kasu totavad soovitused
meeldisid paljudele pragmaatilistele ameeriklastele. Samas jtab tema teooria otsad lahti nii mneski isiksuse teooria vtmeksimuses. Mned heidavad Bandurale ette sedagi, et tema igahele arusaadav kontseptsioon on liiga tervemistuslik, et olla tsiselt vetav teadus.

Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse

ppimise teooria
Julian Bemard Rotter on sndinud 1916.
aastal New Yorgis juudi immigrantide pere kolmanda lapsena. 1930. aastate majanduskriisi ajal
ji Rotterite pereisa ttuks ning vaeste oludega
leppimisest sai J. Rotterile kogu eluks thendusrikas kogemus. Prast keskkooli asus ta ppima
Brooklini kolledis keemiat ning kuulas samal
ajal innukalt Long Islandi meditsiinikolledis
A. Adleri loenguid pshholoogiast. Ilmselt sai jrgnenud isiklik tutvus maailmakuulsa pshholoogiga talle otsustavaks: edaspidise erialase karjri sidus ta juba pshholoogiaga. Videlnud end Indiana likoolis 1941. aastal
meditsiinipshholoogia doktoriks, sai Rotter peagi erialast td hendriikide armees. Ttades sja lppemise jrel mnda aega Ohio likoolis, oli
Rotteril kontakte nii C. Rogersi kui ka G. Kelleyga, tema enda nimekate
pilaste hulka kuulus aga Walter Mischel. 1963. aastal siirdus Rotter tle
Connecticuti likooli ja ji sinna kuni pensionieani. 1988. aastal sai ta APA
autasu vljapaistvate teenete eest teaduses.
Teoseid
Social Learning and Clinical Psychology" (1954), Clinical Psychology" (1964), Applications of Social Learning Theory to Personality"
(1972; kaasautor J. Chance), Personality" (1975, kaasautor E. J. Horchreich), Rotter Incomplete Sentences Bank" (Lpetamata lausete ksimustik", 1966), Interpersonal Trust Seale" (Inimsuhete usalduse skaala",
1967).
Rotterit huvitas mis tahes elualal aktuaalne ksimus, milliste teguritega
mratakse inimese kitumine keerukas olukorras. Tema petuse viks
kokku vtta jrgmiste teesidega: inimese arengus on mraval kohal tema
suhtetoime oma keskkonnaga; inimene on sihipraselt tegutsev olend, kes
isiksusena kujuneb vlja sotsiaalse ppimise kigus; inimkitumist kujundab motivatsiooniline suundus, eksternaalne vi internaale eluhoiak.
Rotteri meelest vib inimkitumist ennustada, mrates kindlaks selle
neli keskset determinanti: kitumispotentsiaali, positiivsete vi negatiivsete
kinnistuste saamise ootused, kinnistuste vrtuse inimesele ning pshholoogilise situatsiooni eripra. Vaatleme kiki neid tegureid lhemalt.

Kitumispotentsiaal
Kitumispotentsiaal (behavior potential) on Rotteri jrgi kitumise
tenosus, mis kujuneb vlja mingis olukorras sltuvalt hest vi mitmest
kinnistajast (Rotter 1972, L. Hjelle, D. Ziegler, lk 412). Kujutagem niteks
olukorda, et keegi tegi mingil koosviibimisel teie aadressil solvava mrkuse. Rotteri jrgi on teil nd valida mitme kitumisviisi vahel. Te vite hbematult kitunud isikule elda, et tema teguviis letab kik piirid, ning
nuda, et ta palub vabandust. Vite ka oma nrdimust vljendada juuresolijatele: vaadake ometi, mida see endale lubab! Ent vite ka teha no, nagu
poleks midagi juhtunud, ning jutu vaikselt teisele teemale viia. Phimtteliselt viksite oma solvajale ka krvakiilu anda ning ruumist vlja marssida.
Kui kaldute valima mingi kindla jtku (nt juuresolijate poole prdumise),
ongi see Rotteri jrgi teie kitumispotentsiaal antud olukorras. Mistagi sobib mingi reageerimisviis (nt teisele isikule pealekratamine) hte olukorda,
osutudes tiesti sobimatuks mingis teises situatsioonis. Kitumispotentsiaal
hlmab teoreetiliselt kik meldavad inimlikud reaktsioonid eri stiimuleile.
Toogem veel ks nide. Noor neiu vib baaris ilma pikema sissejuhatuseta
tutvust sobitava mehe klgelmisele reageerida mitut moodi. Ta vib ilmutada taktitundeliselt kannatlikkust, reageerida nipsakalt, teeselda pgusat, ent puiklevat huvitatust, vastata jise valveviisakusega, sna lausumata
les tusta ja ra minna, plastava grimassi teha, elda otse, et pole tutvusest huvitatud, anda mista, et ootab oma meesspra jne. Kitumispotentsiaal hlmab ka olukorras orienteerumise, tekkiva probleemolukorra analsiva lahendamise ning reageerimise mingi neurootilise kaitsemehhanismiga. Miks inimene just hel vi teisel kombel reageerib, oleneb paljuski
sellest, milliseid kinnistajaid ta loodab saada.

Ootused
Rotteri jrgi on ootuse sisuks uskumus sellesse, et subjekti kindlale kitumisviisile (nt solvajale vlkkiirelt vastamisele) jrgneb kindlat laadi kinnistus. Vahel kogutakse ootuses kindel olemiseks (eeldatava ootuse kujundamiseks) tiendavat infot. Enne kui lheme ooperit vaatama, katsume saada infot selle kohta, kes mngivad peaosi, kuidas publik on tki vastu vtnud jne. Saadud info alusel kujuneb konkreetse ooperi suhtes kindel (positiivne vi negatiivne) ootus, mis saab teatrisse mineku otsuse aluseks. Kui
meil on ooperite jlgimine seni ldiselt meeldinud, loob see pinna ka sellele
konkreetsele lavateosele lootma jmiseks. Rotteri jrgi on ootuse mdupuul" suur hulk astmeid nullist kuni saja protsendini. Eelootustega vib

seletada, miks meile meeldivad tuttavad meloodiad, vanad sbrad, nostalgilised paigad jne. Meil on nende suhtes kujunenud positiivsed ootused. Ja
vastupidi, kui kellelgi pole tielikult teavet mingi turismiobjekti kohta, vib
just see ootuste puudus mjuda konkreetse reisi eelistamisele negatiivselt.
Koosklas biheiviorismi ldiste phitdedega vidab Rotter, et kindlasuunalise kinnistuse saamine mingit liiki olukorras kujundab paljuski nende
kitumise seda laadi juhtumi kordumisel. Ilmselt ei vaja see tde nitega
illustreerimist. Kll aga vib tekkida ksimus, mis ootusest saab juttu olla
siis, kui tegu on tiesti uut laadi olukorraga. Kujutleme, et teie kupeekaaslasteks on mingi maa, niteks Islandi esindajad, kellega teil pole eales kokkupuuteid olnud. Sel korral kujuneb Rotteri jrgi ootus situatsioonianaloogia alusel. Islandlased paigutuvad phjala rahvaste perre koos norralaste ja
rootslastega, keda tunnete vahest palju paremini. Rotter vidab seega ei midagi vhemat kui seda, et eelnevate olukordade ja spetsiifiliste kinnistajatega formeerunud ootused mingit liiki situatsiooni suhtes on vga stabiilsed ja
mravad paljuski inimese kitumisviisi. Sealjuures vivad ootused ise olla
niihsti realistlikud kui ka ebaadekvaatsed. Rotter teeb vahet situatsioonispetsiifiliste ja ldiste ehk ldistatud ootuste {generalized expectancy) vahel. Viimastel on eriline thendus inimese ldise motivatsiooni - eksternaalse ja internaalse suunduse - lahtimtestamisel. Selles allpool pikemalt.

Kinnistajad
Rotter mratleb kinnistajate vrtusena selle, mil mral me eelistaksime ht kinnistajat teisele. Ta vidab, et inimesed erinevad ksteisest selle
jrgi, millise thtsuse nad omistavad hele vi teisele tegevusele vi selle
resultaadile. Niteid pole raske leida: hele meeldivad kala-, teistele liharoad, mned eelistavad spordilekandeid balletile, teised vastupidi. htede
kinnistajate teistele eelistamine phineb nagu ootuski eelmisel kogemusel.
Kinnistajate vrtushinnang vib igal ajal ja igas kohas muutuda. Hokit balletile eelistav mees vib Viinis eelistada siiski minna pigem teatrisse
Phklipurejat" vaatama kui kohalike hokiklubide heitlusest osa saama.
Teine nide. Olles pikka aega sunnitud ksi olema, vib suhtlemisvimalus
huvitavate kaaslastega olla meile eriti krges hinnas siht (kinnistaja). Isikule, kes pevast peva lvib intellektuaalidega, vib aga ndalavahetus maal
vanematekodus olla palju meeldivam kui kirev seltskond. Analooge leiab
ka ostukitumisest. Mnele inimesele on kindlaimaks kinnistajaks ehk sama
laadi kitumist kujundavaks teguriks kauba odav hind. Teist haarab aga ostuhimu siis, kui ta mrkab vimalust soetada krgest hinnast hoolimata midagi eksklusiivset. Rotteri spetsiifilises ksituses pole kinnistamise vrtus

seotud otseselt ootustega. Isegi teades mingi kinnistaja erilist vrtust, ei

raja inimene kaugeltki alati oma lootused selle kinnistaja saamiseks. Seegi
tdemus on thendusrikas inimese ldisest motivatsioonilisest suundusest
arusaamiseks.

Situatsioon
Nagu paljud teised pshholoogid enne ja prast teda, rhutab Rotter, et
pshholoogiline situatsioon on just srane, nagu indiviid seda neb. ks ja
seesama olukord (nt asutuse peohtu) vib osalejaile vastavalt nende seltskondlikkusele, staatusele jt tunnustele tunduda paljuski erinev. Rotteri jrgi
phjustab piiratud kogus olukorra vtmestiimuleid inimeses kindla ootuse
oma kitumise tulemuste suhtes. Viimane ootus toimib aga thusa kinnistajana. See kujundab kindla suunduse ja edaspidised valikud (nt eelistada vi
vltida mingit sndmust). Avalike esinemistega iga kord kaasnev irratsionaalne rambipalavik vib inimeses kujundada arusaama, et ta pole knemees ja targem oleks suures rahvahulgas vait olla. Samas vib lennuhirmu
korduv edukas letamine (koos sraste stiimulitega nagu hkutusu pnevus, lennumasina kena disainiga salong, stjuardesside meeldiv teenindamine, mned dringid jne) aga kujundada ootuse ha uute meeldivate lennuelamuste jrele.

Kuus phivajadust
Rotter eeldab, et inimesed pavad rohkendada oma kitumise tasustamist ning minimeerida selle karistamist. Inimene seab eesmrke ja teeb
jupingutusi nende saavutamiseks oma vajaduste rahuldamiseks. Sel kombel vimaldaks indiviidi vajadustest ja eesmrkidest teadasaamine teha tema tegutsemise kohta enam ldistatud prognoose kui vaid nelja eelpool kirjeldatud nitaja alusel. Rotteri spetsiifilises ksituses ei thenda vajadus
mitte niivrd millegi puudumist kui htede ja samade kinnistajatega seotud
kitumisviiside komplekse. Jrgnevad kuus phivajadust aitavad Rotteri
petuse jrgi inimkitumise tekke asjaolusid mratleda.
Tunnustatuse staatus thendab soovi tunda end kigis oma ettevtmistes kompetentsena (vimekana, tulemuslikuna).
Hoolitsuse ja kaitstuse vajadus mratleb soovi evida kedagi, kes tagab
meie turvatunde ja aitaks meil oma eesmrke saavutada.
Domineerimistarve thendab soovi evida mjujudu, teisi kontrollida
ning teised enda huvidega arvestama sundida.

Sltumatuse vajadus vljendab pdu olla iseseisev ning saavutada

seatud eesmrgid teiste abita.
Kiindumusvajadus: pd plvida teiste armastust ja sbralikku suhtumist.
Fsilise heaolutunde vajadus: soov saada fsilist naudingut, olla terve ja mitte tunda valu.

Vajaduste kolm komponenti

Rotter eeldab, et iga vajadus koosneb kolmest osisest. Vajaduse potentsiaal thendab usku sellesse, et mingi kitumisviis viib konkreetse vajaduse
rahuldamisele. Vajaduse potentsiaali nitab see, kui kingitused ja lilled (sobiv kitumisviis) aitavad mehel abikaasa hellust ja thelepanu vita. Kinnistuste keskmised vrtused mratlevad ka vajaduse vrtuse. Rotter on
seisukohal, et enamik inimesi vrtustab kiki vajadusi. Samas on olukordi,
kus ks vi teine vajadus - seda rahuldav kinnistamine - muutub esmathtsaks. Tegevusvabaduse aste on seotud ootusega, et mingi kitumisviis viib
teatud vajaduse rahuldamist tagava kinnistamiseni. Niteks kui noormehel
jb talle meeldiva neiuga kohtumiseks kaks vimalust - talle helistada
(kuid telefon ei vasta) vi tema helistamist oodata (neiu aga ei helista) - , on
tema vimaluste ala vga vike. Vike toimimisvabadus ehk valikute nappus, intensiivne vajadus ja kinnistuste kestev puudumine (neiuga ei saa pikka aega hendust) tekitavad Rotteri jrgi tugeva frustratsiooni. Tegelikus
elus mratleb see hulga olukordi, kus inimesel napib ideid ja vimalusi
saavutada endale esmathtsaid asju ning ta pole suuteline ka oma eelistusi
ja hoiakuid realistlikumaks kujundama. Madal kompetentsus, mis on henduses minimaalse rahuldava kinnistuse krge mraga, kujundab olukorra,
kus inimene peab aina uuesti le elama pettumusi. Kordudes kahjustavad
pettumused enesehinnangut ja kujundavad inimese suundumise elus. Kui
latt vga madalale seada, kahjustatakse oma kompetentside vljaarendamist. Samas viib olukord, kus mingit vajadust vrtustatakse likrgelt ning
selle rahuldamiseni viiva kinnistamise nimel tegutsetakse kike mngupanevalt, fanatismini, kitumise jigastumiseni vi reaalse tegelikkuse moonutamiseni. eldu piltlikustamiseks viks tuua niteks W Schutzi kirjeldatud kiindumuskompleksi - soovi iga hinna eest kigile meeldida (ehkki seda pdes omandatakse klgekleepija vi pugeja kuulsus). Rotter mainib, et
ahta tegutsemisrepertuaariga (teotsemisvabadusega) isikud, kes samas soovivad midagi liraskesti saavutatavat - kiiresti rikastuda, saada filmistaariks
jne - , kanduvad oma mtetega kergesti fantaasiaisse ega oska samas astuda
tarvilikke samme oma sihi tegelikuks saavutamiseks.

Kitumise tulemuste prognoosimiseks pakub Rotter jrgmise valemi:

vajaduse potentsiaal = tegevusvabadus + vajaduse vrtus.
Kui vajadus on oluline ning selle rahuldamiseks leitakse erinevaid
efektiivse tegutsemise jtke, on edu tenosus suur. Vajaduse potentsiaal on
aga tagasihoidlik, kui seda vrtustatakse nrgalt ning selle realiseerimiseks
ei leita lahendeid. Paljud inimesed soovivad sisimas saada kunstnikuks,
muusikuks vi kirjanikuks, jdes pensionieani siiski raamatupidajaks, koolipetajaks vi autojuhiks.

Internaalne ja eksternaalne kontrolli lookus

Kontrolli lookus nitab seda, kuivrd inimesed arvavad suutvat kontrollida oma keskkonda ning jrelikult selles hsti kohaneda. Eksternaalse
lookusega isikud on arusaamisel, et nende edu vi ebaedu oleneb vlistest
asjaoludest: saatusest, juhusest, mjukatest isikutest ja keskkonna ettengematutest teguritest. Eksternaalid arvavad, et nad on oma saatuse ohvrid.
Internaalid seevastu arvavad, et nende edu vi ebaedu elus oleneb philiselt
neist endast, nende vimekusest, visadusest, leidlikkusest jne. Eksternaalsuse-internaalsuse mde ei erista inimtpe, vaid on ennemini igale inimesele omane kontiinum - konkreetseid indiviide vib vaadelda selle kujuteldava telje mingites punktides. Enamik inimesi paikneks selle skaala jrgi
ootuspraselt kahe rmuse vahepeal. Kirjeldatava liittunnuse mtmiseks
leidub mitu vahendit, neist tuntuim on Rotteri enda I-E skaala (InternalExtenal Control Seale), mille tlget kasutavad ligi paarkmmend aastat ka
eesti pshholoogid. Eksternaalid erinevad internaalidest mitme thendusrikka nitaja poolest.
Internaalid otsivad innukamalt infot tervisehdade korral.
Internaalid hoolitsevad rohkem oma tervise eest: lasevad endale kaitsepookimisi teha, kivad arstlikul lbivaatusel, loobuvad suitsetamisest jne.
Eksternaalidel on sagedamini pshholoogilisi probleeme (revus,
depressioon) kui internaalidel.
Eksternaalide enesehinnang on internaalide omast viksem.
Kiki neid fakte vib seletada he keskse phjusega: inimesed, kes arvavad, et saatus on nende enda kes, saavutavad elus rohkem. Eksternaalid
lasevad end aga internaalidest rohkem sotsiaalselt mjutada, samal ajal kui
internaalid pavad hoopis teisi mjutada, sageli ka teistega manipuleerida.
Samas on Rotter korduvalt rhutanud, et nii vga krge internaalsus kui ka
krge eksternaalsus vivad phjustada kohanemisprobleeme. Esimesel

juhul vib inimesel kujuneda vr arusaam, nagu kannaks ta ise kige eest
vastutust ja peaks ainuisikuliselt kik endaga seotud probleemid lahendama. Teisel korral - nagu eespool toodud nidetest selgus - muutub inimene
passiivseks vliste judude mngukanniks. Paljudel puhkudel tuleks seeprast eelistada kahe rmuse vahelist keskmist nitajat.

Usaldus inimsuhetes
Meie kitumise kindlaimad kinnistajad on teised inimesed, nende suhtumine meisse, neilt saabuv tagasiside. Rotteri meelest on inimsuhetes eriti
oluline vastastikuse usalduse olemasolu vi puudumine. Ta mratleb usalduse inimsuhetes (interpersonal trust) inimese ldistatud ootusena selle
suhtes, mil mral vib usaldada teise isiku vi inimrhma antud sna, tlust vi kirjasna (Rotter 1980, Frager ja Fadiman 2002, lk 756). Nnda
mratud usaldus on midagi muud kui omadused kergeusklik" vi usaldav" Inimsuhete usaldus nitab seda, et teisi inimesi usaldatakse juhul, kui
pole teada mingit konkreetset phjust, miks neid ei peaks usaldama. Rotter
ti esile mitu olulist momenti, mis eraldab inimsuhteid usaldavaid isikuid
umbusaldavatest. Krge usaldusnivooga isikud
-

valetavad vhem,
tssavad ja varastavad vhem,
austavad enam teiste igusi,
tunnevad end harvem hljatu ja nnetuna,
meeldivad teistele rohkem,
on ise usaldusvrsemad,
pole teistest rohkem ega vhem naiivselt kergeusklikud inimsuhetes,
pole teistest rohkem ega vhem arukad.

Vaadeldes hiskonda laiemalt, tuleb usaldust inimsuhetes pidada sotsiaalselt hinnaliseks jooneks. Sellele toetuvad sotsiaalne koost, ksteise
abistamine, kaudsemalt ka kultuur, tervishoid, pangandus, ettevtlus jne.
Phimisted: interaktsioon, kinnistamine, sotsiaalne ppimine, ootus,
kitumispotentsiaal, vajaduse potentsiaal, pshholoogiline situatsioon, tegutsemis vabadus
(freedom
of
movement),
kinnistamise
vrtus
(reinforcement value), vajaduse vrtus, kontrolli lookus, eksternaalsus,
internaalsus, usaldus inimsuhetes.

Kokkuvtvat
Rotteri petus tiendab Bandura teooriat, andes thusa panuse biheiviorismi kaasajastamiseks. Rotter testab oma teooriaga veenvalt, et inimesed ei lase end passiivselt keskkonna stiimuleist juhtida, vaid arvestavad
sellega, et nende konkreetne kitumine on vaid teatud spetsiifilises situatsioonis tasustatud. Tema sna ulatuslik eriterminite varu vimaldab inimkitumist sgavamalt uurida ja nii mnigi kord ka seletada. Samas kujuneb
tema teooria neljast kitumist kujundavast phifaktorist tielikult arvestatavaks vaid laboritingimustes. Rotteri vajaduste klassifikatsioon jb oma kirjeldusjult kaugele alla niteks Frommi vi Murray vajaduste liigitusele.
Nagu teistel biheivioristidel, pole ka tema teoorias vrilist kohta inimese
vabadusel, isikupral, loovusel, aga ka kitumise sisemisel - isiksuse eriprast tuleneval - motivatsioonil.

Walter Mischeli kognitiiv-afektiivne isiksuse

ksitlus
Sndis 1930. aastal Viinis jukas peres.
1938. aastal emigreerusid Mischelid Ameerika
hendriikidesse. Omandanud krghariduse New
Yorgi likoolis, asus ta ppima Ohio likooli, kus
tema professoreiks olid kuulsad pshholoogid
Rotter ja Kelly. Prast doktoriks saamist ttas ta
mnda aega Kariibi mere saartel ja asus seejrel
peatselt ppeju ametikohale Harvardis, kus tal
oli kokkupuuteid Allport'i, Murray, McClelandi jt mainekate pshholoogidega. Harvardis tutvus ta ka kognitiivse pshholoogia aspirandi Haariet
Nerlaw'ga, kellega ta naitus ning kirjutas hiljem kahasse ka paar raamatut.
Alates 1962. aastast asus Mischel ametisse Stanfordi likooli ning hakkas
seal arendama koostd A. Banduraga. Tosina aasta prast naasis Mischel
New Yorki ning vttis vastu ppeju ametikoha Columbia likoolis. Talle
on kahel korral antud APA auhindu.
Tema tuntuim teos on Introduction to Personality" (1971, 1981, 1986,
1993).

Joonepshholoogia kriitika
Mischel jagab biheivioristide ldist kriitikat nende isikuomaduste petuste {trait theory) vastu, mis kirjeldavad isiksust tema juhtivate omaduste
dispositsioonide kaudu. Enamgi veel - just tema 1968. aastal ilmunud raamat Personality and Assessment" (Isiksus ja hindamine") vallandas isiksusepshholoogia esindajate hulgas diskussiooni nn joonepshholoogia
paikapidavusest. Tema kriitikat joonepshholoogia esindajate aadressil
vimendas asjaolu, et just 1960. aastail pses sotsiaalpshholoogias mjule arusaam situatsiooni inimkitumist kujundavast thendusest (Rossi ja
Nisbetti uuringud). Philiseks vastuargumendiks omaduste teooriatele"
(tuntumad esindajad Eysenck ja Cattell) on see, et testiga vi muul moel
mratletud omadused ei vimalda ennustada inimkitumist konkreetses
olukorras. Tegelik elu aga koosnebki suure variatiivsusega konkreetsetest
olukordadest, mitte mingeist abstraktseist oludest". Eysenck ja Cattell

jtsid selle olulise asjaolu oma teoorias tahaplaanile. Nad eeldasid vaikimisi, et seltsiva loomuga isik on ldjuhul alati kontakne ja jutukas vi et ts
ja erialases tegevuses ilmnev tugev domineerimispd ei jta inimest tielikult maha ka huviklubis vi lustakas seltskonnas. Mischel rhutab aga seda,
et paljugi oleneb situatsioonist: endassetmbunud vivad teatud olukorras
osutuda vga seltskondlikuks, kindlameelsed aga minna teatud juhtudel verest vlja. Niteks kinnitasid juba 1928. aastal tehtud uuringud (Hartshorne
ja May), et lapsed, kes olid hes olukorras ausad, toimisid teises ebaausalt.
Samas tunnistab Mischel, et stabiilses situatsioonis on ka kitumine
stabiilsem. heks tendiks selle kohta, et isiksuse stabiilsus on seotud
keskkonna stabiilsusega, on Mischeli nide inglise sjavangide kohanemisraskustest vangistusest naasmisel: kiiremini kohanesid need, kes kodumaale
judes lbisid eraldi selleks loodud leminekulaagri. Teiseks niteks on
ldteada tsiasi, et pshhiaatrilised haiged kohanevad nnda hsti haiglaelu
turvalise rutiiniga, et kogevad sealt vljudes veel suuremaid eluga hakkamasaamise raskusi kui enne ravile suunamist. (Vrd Konstabel 2003, lk 85).

Tingitusmudel
Mischeli pakutud tingitusmudeli (conditional model) jrgi ei toimi olukord kitumist kujundava tegurina o t s e s e l t , vaid mravaks saab see,
millisena inimene iseend konkreetses olukorras ette kujutab ja missugused
on tema tegutsemise eesmrgid. Uje vib teatud olukorras nautida teiste
thelepanu, tunda end vabalt ja julgelt ning algatada sakalt mttevahetust
mingil teraval teemal. ldiselt iglaseks ja altruistlikuks peetav inimene ei
pruugi mingis konkreetses olukorras tegutseda ldse mitte talle omaste"
joonte ajel, vaid mnikord vga omakasupdlikult. Rhutades eesmrgilist
(goal-based) tegutsemist, toonitas Mischel, et inimeste konkreetsed eesmrgid ei tule kohe kindlasti ainuksi tema isiksuslikest omadustest.

Jrjepidevuse paradoks
Kritiseerides traditsioonilisi ettekujutusi kitumise seotusest isiksusetbiga, lansseeris Mischel nn jrjepidevuse paradoksi
{consistency
paradox) miste. Katsed, mis Mischel koos kolleegidega tegi, testasid, et
mitte ksnes tavalised inimesed, vaid ka kutselised pshholoogid eeldasid,
et inimesed, kes kituvad mingis olukorras teatud viisil, toimivad enamvhem samalaadselt ka teises situatsioonis. Teisisnu peab enamik inimesi
endastmistetavaks, et srased omadused nagu agressiivsus, ihnsus, tpsus
jt on inimeste olemuslikud jooned, mis paljuski seletavad nende kitumist

enamikus elu olukordades. Personaliotsingu firmad soovitavad teatavasti

inimesi ametikohtadele, kuna testid on nidanud, et neile on omased teatud
sellel tl sobivad omadused. Paljudel pole kahtlustki, et srased testitud
omadused nagu otsustavus, sihikindlus, koostvalmidus ja visadus avalduvad pika aja jooksul ja ennustavad seega kindlat edu mingil tegevusalal.
Mischel seadis selle tervemistusliku arusaama kahtluse alla. Tema katsed
Ameerika rahukorpuse vabatahtlike valimistel osutasid, et kolmeliikmelise
atesteerimisrhma liikmete hinnangud, kes pidid otsustama kandidaatide
sobivuse, olid tegelike nitajatega sna nrgas korrelatsioonis (r = 0,20).
Asi polnud Mischeli jrgi mitte selles, et komisjon kasutas ebasobivaid
valikuteste vi ilmutas inimesetundmisel ebakompetentsust, vaid selles, et
tavaolukorras fikseeritud omaduste profiil on vga nrga prognoosiva thendusega konkreetseks eriolukorraks, niteks tks vlismaal rahukorpuse
liikmena.

Kui... siis valem

Loogiliselt judis Mischel nd jreldusele, et inimese kitumise prognoosimiseks on tarvis teada mlemat, n i i tema juhtivaid omadusi k u i
k a situatsiooni nitajaid. Mistagi kitumine varieerub, ent selle varieeruvuse laadi mrab isiksuslike omaduste ja situatsiooni eripra koostoime.
Mischel on vlja pakkunud lihtsa kui... siis" (if... then) valemi selle seadusprasuse mistmiseks. Mis tahes olukorras vime arutleda viisil: kui A,
siis X, ent kui B, siis Y A ja B on isiksuslike muutujate, niteks mingil tasemel ekstravertsuse vi neurootilisuse ja situatsiooni koostoime nitajad,
X ja Y aga konkreetsed kitumisviisid. Kui asutuse koosolek tundub tagasihoidliku loomuga indiviidile A, kes jeti oluliste asjade otsustamisest krvale, igav ja frustreeriv, kahaneb tema soov koosolekul vastuvetud otsuseid tita. Ent kui mingi vaba aja ritus tundub enamasti kinnisevitu A-le
sisukas ja meelikitev, kuna ta loob rituse jooksul uusi meeldivad tutvusi,
vtab A tulevikus niisugusele ritusele kutse ilmselt rmuga vastu. Wright
ja Mischel (1987, Konstabel 2003, lk 92-93) esitasid hpoteesi, et niihsti
impulsiivsete kui ka automaatsete kitumisviiside (niteks agressiivsus vi
endassesulgumine) esiletulek on paremini ennustatav situatsioonides, mis
eeldavad enam sotsiaalset kompetentsust ja eneseregulatsiooni oskust. Selle
phjal vime oletada, et inimesed kituvad gedalt ja vgivaldselt tihti seetttu, et ei oska antud olukorras toime tulla. Vi teine nide: kui inimene
(paksunahaline poliitik) tunneb end raskes vi keerukas olukorras parteikaaslaste toe tttu enesekindlalt ning tal on ka situatsioonist varasemate kogemuste tttu hea levaade, jb tema kitumine sedavrd vahetuks ja

vabaks, et ta koguni vtab enda kohta tehtud kriitika humoorikalt omaks.

Tegelikult leiab sellele hpoteesile kinnitusi ka igapevaelust. Komplitseeritud olukorras, kus on tarvis erilisi oskusi, asub osa inimesi (afektiivselt)
hdaldama, teised langevad (automaatselt) letargiasse ehk siis ilmutavad
hel vi teisel viisil pitud abitust" (Seligmani miste).

Isiksuse kognitiiv-afektiivne ssteem

Mischeli jrgi on inimkitumise nilik etteaimamatu jrjepidevusetus
(mida tema katsed testasid) siiski potentsiaalselt ennustatav. Nimelt on
inimesekitumise varieeruvus ktketud tema isiksusse teatud reageerimisskeemina (pattern of reacting). Kitumise individuaalne varieeruvus kujundab inimese isiksusliku signatuuri {personal signatur), mis jb suhteliselt
samalaadseks olukordade erinevusest hoolimata. Kitumise situatsioonist
teise varieeruvat olemust seletava mistena on Mischel kasutusele vtnud
termini isiksuse kognitiiv-afektiivne ssteem, mis toetub jrgmistele elementidele.
1. Ajas kige psivam ning olukordades stabiilseim on kognitiivne
kompetentsus. Nagu Kelly ja Bandura, vidab ka Mischel, et inimesed ei
reageeri keskkonna stiimuleile vahetult, vaid stiimulite selekteerimise ja
reaalsuse enda jaoks k o n s t r u e e r i m i s e teel, tegelikkusest endale
sobiva versiooni kujundamisega. Kognitiivses kompetentsuses mngib arukuse krval erilist osa inimeste vime ette nha olukordade varieeruvust ja
arvesse tulevaid toimimisviise.
2. Juhtimaks iseend enda seatud eesmrkide jrgi, kasutavad inimesed
isereguleerivaid strateegiaid (self-regulatory strategies). Me ei pea jma
lootma vlistele tasudele-karistustele, et vlja ttada omaenda kitumisviis, et seada enda valitud eesmrke ja hiljem ise end hinnata selle jrgi,
kuivrd meie kitumine aitas neid eesmrke saavutada.
3. Enesereguleerimise ssteem (self-regulatory
system) vimaldab
meil plaanida ja realiseerida oma kitumist isegi siis, kui vline toetus selleks puudub vi on nrk. Tepoolest, igaks oskab ju oma eesmrke taotleda ja paremini vi halvemini toime tulla ka endale vaenulikus keskkonnas.
Samas vivad inimesed, kes jrgivad liiga jigalt oma thtsaid" eesmrke
ja kelle kognitiivne kompetentsus on tagasihoidlik, sattuda keerukas vi
ebasoodsas olukorras suurde revusse.

Kodeerimise strateegia
Selleks et teisendada vlised stiimulid minaksitlust, teisi inimesi ja
oma maailmapilti hlmavateks mratlusteks ehk isiklikeks konstruktideks
{personal constructs), vtavad inimesed kasutusele oma kognitiivsed vimed ehk Mischeli terminiga kodeerimisstrateegiad. Need on vliste stiimulite sstematiseerimise individuaalsed viisid. Iga inimene kodeerib samu
sndmusi isemoodi. Nii vib ks isik ettepanekust suurele rahvahulgale kne pidada suurde revusse sattuda, teine vtab seda innustava vljakutsena.
Samuti vidakse hesuguseid juhtumusi kodeerida igas laiemas situatsioonis isemoodi. Niteks vib meile mingi muusikapala, pilt vi vrss hes
olukorras vi meeleolus tunduda kaunis, teises aga ttu vi lge.
Mischeli teoorias on kesksel kohal ka ootused (expectancies) ja tdemused
(beliefs). Ta teeb vahet kaht liiki ootuste - stiimuli tagajrje ootuste ja kitumise tulemuse ootuste - vahel. Kui inimene ei oska ette nha oma kitumise tagajrgi, toimib ta enamasti koosklas sellega, kuidas ta tegutses varemalt samas olukorras ehk millised ootused ja arusaamad tal olid varem
srastel puhkudel. Mischel peab igustatult tulemuste ootusi klassikalise
tingituse tekke oluliseks komponendiks. Teatud positiivse vi negatiivse
kinnistaja pelk ootus toimib tepoolest juba ise kinnistavalt. Isegi kui reaalset kinnistavat stiimulit ei jrgne.
Vrate ootuste tttu tehakse valesid prognoose, mis kahjustab kohanemist elus. Ebakindlus teiste isikute kitumise ettearvamisel on aga ks
kitumise ebastabiilsuse phjuseid. Kitumine psib stabiilsena sedavrd,
kuivrd sellele relevantsed ootused silivad, varieerudes sedamda, kuidas
inimeste ootused teisenevad.
Tegeliku kitumise kujunemisel mngivad kaasa ka eesmrgid, vrtused ja eelistused. Sellega Mischel sisuliselt distantseerub biheiviorismist,
leides, et inimesed on sihiprased ja aktiivsed. Nad ei reageeri olukorra
stiimuleile masinlikult, vaid mtestavad need lahti. hesama situatsiooni
lahtimtestamise viis vib - nagu juba eespool eldud - isikuti olla vga
isesugune. Seda isegi siis, kui inimesed viibivad samas olukorras ja neil on
lhedased ootused. Niteks vivad juba kolmandat korda Andaluusiasse
sattunud inimesed, kellel on eelmistelt reisidelt head muljed ning ka ilmastiku, hotelliteeninduse ja vaba aja veetmise vimaluste suhtes enam-vhem
samad ootused, seada endale puhkuse veetmiseks sna erinevaid eesmrke
ja eelistusi. hed tellivad endale tasulisi ekskursioone, teised rivad auto,
et ise Hispaaniat avastama sita, kolmandaid tmbavad lunamaine pike ja
restoranide elu. Mischeli jrgi etendavad kitumise jrjepidevuse kujundamisel keskset osa ka inimese afektiivsed reaktsioonid - tundeelu. Siit ka

tema kontseptsiooni mratlus: kognitiiv-afektiivne isiksuse teooria. Emotsioonid on seda thtsamad, et need avaldavad intensiivset toimet ka teistele
kognitiiv-afektiivseile hikuile: ootustele, tekspidamistele jne.
Nagu eespool eldud, on kitumise kujundamisel kesksed ka situatsiooni olulised stiimulid (variaablid), mis ei toimi aga mitte otseselt, nagu
biheivioristid eeldavad, vaid individuaalse kodeerimise ssteemide, ootuste
jt kognitiiv-afektiivse ssteemi elementide vahendusel. Mischel vidab selgelt, et situatsiooni karakteristikud (stiimulid) toimivad inimesele sedamda ning kujundavad sel mral tema kitumist, kuidas need toimivad
tema individuaalsele kodeerimisviisile, ootustele, afektiivsetele reaktsioonidele jne. Lihtne viis situatsiooni variaablite hindamiseks on jlgida, kuidas mingi sndmus (nt valitsuskriis, mingi etenduse vaatamine vi sja peetud koosolek) inimestele on mjunud. Kui toime on kigile enam-vhem
vrdne, on situatsiooni stiimulid primaarsed, isiksuslikud momendid jvad
nende varju. Ent olukorras, kus inimeste reageering samale sndmusele on
isikuti jrsult erinev, on kognitiiv-afektiivseil elementidel otsustav roll.
Misteid: tingitusmudel, isiksuse kognitiiv-afektiivne ssteem, kodeerimise strateegia, isereguleerivad strateegiad, kognitiivne kompetentsus,
ootused, tdemused (beliefs), eesmrgid, vrtused, situatsiooni stiimulid,
afektiivsed reaktsioonid.

Kokkuvtvat
Mischel on oma nime jdvustanud ennekike isiksuslike omaduste
ehk nn joonepshholoogia julise kriitikuna. Tutvudes tema teooriaga, saab
lugejale ilmselt selgeks, kui keerukas tegelikult on isiksuse-situatsiooni
suhtetoime. Ja kui vara oleks vita, et tnapeva pshholoogia on kik
philise isiksuse salaprast juba avastanud! Mischeli teeneks on ka sraste
fenomenide nagu jrjepidevuse paradoks lahtiseletamine, samuti uudsete ja
efektsete eksperimentide korraldamine oma videte testuseks. Modifitseerides oma teooriat, jaotas W Mischel koos Y Shodaga (1996, Konstabel
2003, lk 81) kognitiivsed isiksuse muutujad (cognitive person variables)
viide rhma:
- kodeerimiskategooriad (situatsiooni-, enese-ja isikutajus),
- ootused ja uskumused (sotsiaalse maailma ja oma kitumise tagajrgede kohta),
- emotsioonid ja afektiivsed reaktsioonid,
- eesmrgid ja vrtused (s.h soovitud ja vltida soovitavad tagajrjed
ning emotsionaalsed seisundid),
- vimed ja eneseregulatsiooni oskused.

Mischeli sna keerukas kitumise vljakujunemist seletav skeem teenib

kll hsti mainitud omaduste teooriate" arvustamise otstarvet, kuid peegeldab lhemal vaatlusel paljugi seda, mida Rotter ja Bandura on oma teoorias osaliselt teiste terminitega mnevrra phjalikumalt selgitanud. Ilmselt
sellel phjusel polegi Mischeli petusel seda tuntust ega menu mis kahe
lalmainitu teooriail.

Jooga
Jooga (sanskr k ike, side, meetod) kuulub koos saankhja, vaiesiika,
mimaansa jt India nn ortodokssete petustega vedadel phinevate filosoofiliste ssteemide hulka. Samas on jooga ka India traditsioonilise maailmaksituse phimisteid, mis EE jrgi vljendab inimese pdu reguleerida ja
korrastada oma kitumist, hoiakuid ning mtlemist senise teadvusseisundi
letamiseks ja krgema seisundi (samadhi, nirvaana) saavutamiseks.
Joogas leiavad ksitlemist paljud tnapeva lne isiksusepshholoogia
teemad ja probleemid: mis on isiksuse kese, kuidas suhestada oma mina
lejnud maailmaga, mis motiveerib inimesi tegutsema, mil kombel on
omavahel seotud ratio ja emotsioonid, teadvus ja alateadvus, mis soodustab
ja mis takistab arengut, millisel moel toimub krgemale arenguastmele
judmine. Nagu tnapeva pshhoteraapia, pakub ka jooga hulga teid ja
vtteid vaimse tasakaalu ning hingerahu saavutamiseks, heaolutunde vitmiseks elus. Jooga eriline menu peitub selle enesekasvatuse ja -arendamise
konkreetsete meetodite rohkuses. Liialdamata vib elda, et joogas leidub
igale inimtbile sobivaid vahendeid mitte ksnes krgemale arengujrgule
judmiseks, vaid ka igapevaelus paremini hakkama saamiseks, stressi leevendamiseks jne. Tutvumine iidse ja tnini erakordselt populaarse India
vaimse petusega annab meile ka omaprase rakursi vi mdupuu palju
nooremate XX sajandi pshholoogiavoolude lahtimtestamiseks.

Jooga ajaloost
Jooga arvatakse olevat sama vana kui elevantide taltsutamine - 5000
aastat. Neil kaugetel aegadel rakendasid jooga kui fsilise ja vaimse enesearendamise vttestikku samaanid, brahmaanid (vaimulikud) ja askeedid.
Tegelikult mainiti joogat veel varem: iidseis India phades tekstides vedades (vanimad prinevad ajast 2500 aastat eKr). Vedade kommenteerimiseks
koostatud hilisemates filosoofilistes traktaatides upaniadides ehk vedantas
(sanskr k vedade lpp) leidub jooga ja sellega seotud mistete (nt atman
ehk sisemina) vga phjalikke kirjeldusi.
Jooga ajaloo uurijad rhutavad eriti kaht joogat ksitlevat kirjalikku
teksti: Bhagavadgitat" ja Patanjali Joogasuutraid"

Bhagavadgita
India eepose Mahabharata" populaarseimas jaos Bhagavadgitas"
(umb 300 a. eKr) ehk Gitas", nagu seda Indias tuntakse, leidub ohtrasti
jooga olemust ja meetodeid lahti seletavat materjali. Jooga phisisu selle
klassikalises thenduses pole hoopiski mitte fsiliste asendite korraprane
sissevtmine j m kehalised harjutused, vaid ennekike jgitu phendumine
vaimse selguse, hirimatuse ja tasakaalu saavutamiseks, mis omakorda on
kestva lima ndsuse ehk samadhi aluseks. Ning mille tarbeks fsilised
harjutused on ksnes vahend - meditatsiooniks ja kontemplatsiooniks tarviliku hea kehalise ettevalmistuse tagajad. Jooga pdleb henduse ja kooskla saamisele iseendaga; see taotleb mis tahes laadis kahesuse" letamist
iseendas. Samasus endaga (ehk Eriksoni jrgi identiteet) ning oma piiratud
ego prast muretsemise lakkamine on eeldus henduse ja htesulamise taju
saavutamisele universumiga, viks ka elda looduse jumaliku algega. Lisagem, et Indias (nagu ka Jaapani sintoismis) ei peeta jumalat kaugeks
teispoolseks loojaks vi abstraktseks kehatuks maailma vaimuks, vaid tema
juuresolekut, kehastust nhakse kikjal maailmas.
Bhagavadgita" eestindaja L. Mll mrgib raamatu saatesnas, et jooga
on selle sna algses thenduses krgem seisund, millega ei saa (nagu enamik lne joogaringides kijaid ehk arvab) kuidagi tegeleda", ja et selle
iidse India petuse sisuks on ennemini millestki vabanemine: vrvaadetest
vabanemine, kiindumustest vabanemine, emotsioonidest vabanemine. Vabanemise kigus omandatakse ka midagi vga vrtuslikku: teadmist,
mistvust ja mistust. Joogas oli muide juba paari aastatuhande eest hulk
eri suundi, alates askeesi vi vaga phakuelu ilistamisest ning lpetades
amanismi ja imevgede vljaarendamisega (siddhi teele suundumisega).
Toogem jrgnevalt mned nopped Gitast", millest ilmneb, et selle teksti
koostajad vaatlesid joogat igete tegude rajal kulgeva askeedi phendumisena.
Joogasse tsta soovivale targale on vahendiks teod. Sellele, kes joogasse on judnud, on vahendiks rahu.
Tippu judnud, teadmisest ja teadmistest tidetud rahulduvat, vimed
allutanud joogit nimetatakse hendunuks. Ta suhtub vrdselt nii sopasse,
kivisse kui ka kllasse.
Joogi, kes on ohjeldanud meele ja keha ning kel pole ei soove ega
omandit, hendub pidevalt ksinda varjatud kohas.
Kuivas paigas valmistagu ta endale tugev iste, mitte liiga krge ja mitte
liiga madal, ning katku see riide, naha vi kuarohuga.

Ning thelepanu ainsasse punkti suunates, meele ja vimete talitust ohjeldades istugu ta istmele ja hendugu joogaga, et end puhastada.
Keha, pead ja kaela sirgelt ja liikumatult hoides vaadaku ta oma ninaotsa ning rgu heitku pilku krvale."
Juba Gitas" seletatakse lahti ka suur hulk jooga alaliike: karmajooga,
hathajooga jt (neist allpool pikemalt).

Patanjali Joogasuutrad"
Tnapeva jooga autoriteetseimaks rgallikaks on umbes 200 aastat
eKr koostatud joogasuutrad, mis sstematiseeritult loovad tervikliku levaate jooga teedest ja vahenditest. Toogem neist suutradest mned iseloomulikud ligud.
Jooga thendab meele vnkumise seiskumist.
Kirgastumine (samadhi) vrsub thelepanust, meditatsioonist, rmust
ja svaolemuse tunnetamisest.
Meel saadakse kontrolli alla harjutamise ja vabastamise abil.
Harjutamine on pingutused meele uitamise rahoidmiseks.
Psivaid tulemusi saab vaid siis, kui harjutatakse kaua ja phendunult.
Tiuslik vabastamine saavutatakse, kui vabanetakse ihadest tunnetada
kike muud peale hinge."
Joogasuutrade kommenteeritud teaduslikku eestindamist ei ole seni
tehtud. Nende osade tlkeid vib aga lugeda aadressil:
http://www.hot.ee/rajayoga/patanjali/eesti/juhatus.htm.

Hing ja mateeria, sisemina ja teadvus

Klassikalises joogas valitseb jik dualism hinge (purua) ja mateeria
(prakriti) vahel. Upaniadid ja joogasuutrad juhivad thelepanu sellele, et
inimese puhast teadvust, mis on samane maailmakikse olemisega, piiritu
ja mratlematu, ei tohi segi ajada kigi mateeria rgsubstantsi ja kigi materiaalsete olekuvormide alge prakritiga. Inimese vaimset arengut vaadeldakse vaba teadvuse vidukiguna seda piirava ainelise le, seisukoht, mis
on aastatuhandeid teadagi lhedane olnud igat liiki askeetidele. Purua kehastuseks inimeses on atman - mina", minasus, kehast ja mistusest krgem sisemina. Jooga kui turvatunnet andva henduse olemuseks on oma
atmani ehk sisemina samasuse kogemine maailmakikse puruaga. Jooga
ideaaliks on leida meelerahu ja ndsus sellessamas siseminas. Selles seis-

nebki jooga kui rakendi, henduse, sideme olemus: inimene pole enam oma
egoga ksi, vaid psivas usaldusvrses henduses looduse, teiste inimeste,
jumaliku algega maailmas. Sest atman vljendub kiges, kik vljendub
atmanis. Vabanemine siduvast, maisest, aga ka madalatest kirgedestsoovidest toimub sedamda, kuidas inimene mistab oma rgset kokkukuuluvust lemaga, milleks vib olla brahman (absoluut, maailma vaim).
Pshholoogilises mttes on philine oma ksioleku, eraldatuse tielik letamine ja meelerahu, energia, levustunde saamine oma piiratud minast
mtmatult suuremaga samastumisega. Arusaam, et mina on samal ajal individuaalne ja samane millegi krgemaga, leiab hulga analoogiaid ka Piiblist ja koraanist. Sellest aspektist vaadelduna on jooga kahtlemata usund,
mitte ksnes filosoofia vi pshholoogia. Joogapetuse jrgi on paljud inimesed nnetud ja segaduses, kuna ksitavad end oma piiratud ego thenduses, mistmata ldse oma atmani universaalset loomust. laltoodud mte
kordub kujundlikult, sugestiivselt ja sageli mantralaadseis vormeleis paljudes vedanta tekstides. Ia Upanisadis eldakse: Tepoolest, see, kes neb
atmanis kiki olendeid ja atmanit kigis olendeis, selle sdamest kaob kartus."

Meel
Kirjeldagem nd veel ht joogapetuse keskset mistet citta\
(meel, teadmine, puhas teadvus), mille eredaks avalduseks on arutlev, probleeme lahendav meel/mistus. Citta haarab endasse kikmeldavad mtlemisoperatsioonid, intuitsiooni, mllu talletunud teadmised jne. Joogas rhutatakse vajadust allutada mistus kigis oma avaldustes sisemina kontrollile. Kanoonilised tekstid manitsevad mitte samastama end oma aistingute,
taju, tunnete, thelepanekute, teadmiste, mtetevoolu, mttet tulemite
ega intuitsiooniga. Kigist neist on mtmatult le brahmaniga samasust
janunev atman. Tuleb tdeda, et ainuski selles teoses ksitletud pshholoog
pole seda nnda snaselgelt vljendanud. Mainitud joogatdemuses on samas mndagi lhedast niteks Jungi, Maslow' vi Frommi petusega.

Kolme guna petus

Looduses valitseb joogapetuse jrgi kolm printsiipi ehk guna'\
(sanskr kvaliteet, vrtus; rgmateeria ehk prakriti olekuvorm): radas
(erksus, erutuvus, aktiivsus), sattva (dnaamiline tasakaal radase ja
tamase vahel, selgus) ja tarnas (loidus, apaatia, inertsus). Need printsiibid
toimivad koos ning kujutavad endast kigi toimingute lhet. Looduse

ilmingud, aga ka inimeste mtted, tunded ja teod phinevad kik nende

kolme kombinatsioonil. Kui elutut kivi vaadelda tamasena, siis selle ttlemine kujuri ke all on otsekui radas, valminud taies aga sattva. Kik
kolm guntfi on eluthtsad. Kui tarnas on surnud, elu aspektist tardunud mateeria, siis radas kaootiliselt toimiv energia, puhas sattva aga plaan, mis
jbki realiseerimata. Vaistlikult pavad inimesed nende printsiipidega
arvestada, neid endas tasakaalustada. Looduses on vga palju nende kolme
guna avaldusena vaadeldav. Tahke ja raskelt seeditav toit on uniseks tegev
tarnas, teravalt vrtsitatud road radas, vrsked puuviljad aga sattva. Himaalaja nlvadel, nagu ka liivasel mererannal on lekaalus vaimutd ja
mediteerimist soodustav sattva, soist maasikku valitseb tarnas, krestikusel
jel vi rajusel lagendikul on lekaalus radas. k. Kidroni ja H. Oidjrve
raamatus Harrastame joogat" (tiendatud vljaanne 2005) antakse konkreetseid juhiseid, kuidas fsilise tervise ja heaolutunde tagamiseks neid
kolme guntfi arvestada. ldiselt tuleb aga tunnistada, et kolme guna petusel pole isegi ligilhedast analoogi lne pshholoogias, mis mistagi osutab suurele arenguruumile viimase arendamises.

Jooga eetika
Patanjali joogasuutrates kirjeldatakse jooga eetilisi phimtteid kahe
miste kaudu, need on jama ja nijama. Jama kohta eldakse jrgmist:
Phjustamata helegi olendile kannatusi, knelda ttt, vltida selle
vtmist, mis kuulub teisele, harjutada kasinust, arendada kaastunnet, olla
kigi olendite suhtes leplik ja siiras, mdukas toidus ja puhas sdames see on jooga esmane nue (jama)."
Nijama vetakse kokku aga nnda:
Enesepiiramine, rmsameelsus, usutruudus, avameelsus, hardus, phade petuste austamine, tagasihoidlikkus, mantrate retsiteerimine ning
kehtivate seaduste jrgimine - see on jooga teine tingimus."
Klbeline tegutsemine pole joogas kaugeltki midagi superego surve
laadset, seda ei eelistata niteks usutunnistuse vi guru suuniste tttu. Jooga
on vga praktiline petus. Klbeliselt tegutsedes on palju hlpsam ego ahelad purustada ja madalad kired ning soovid letada. Kui meenutada nd
lne tuntuimat eetilise kitumise lahtimtestajat Lawrence Kohlbergi, siis
on jooga eetiline tegutsemine tema mistes spontaanne ja loomulik, mitte
ksnes karistushirmust toimuv eetilise eelistamine vi kasuliku tee kavandamine hiskonnas paremini kohanemiseks. Jb mulje, et nagu jooga, nii
nib ka budismi phimtteile vastav eetiline tegutsemine moodustavat
Kohlbergi jaotust tiendava eetilise kitumise liigi.

Karma
Karma (sanskr kri - tegema) thendab htaegu nii tegutsemist kui ka
selle vilju. Iga tegu, toiming vallandab otsekui nhtamatuid niite pidi maailmas uute olukordade tekke tenosuse. Karmajooga jrgi phjustavad hvelised, krgemaid vrtusi kandvad eetilised teod inimese hea karma ehk
elukigu, ja seda mitte ksnes praeguses, vaid ka jrgnevas elus. Vritud,
rumalad, kasuahned, jrelemtlematud teod loovad aga inimesele nii selles
elus kui ka uuestisnnis ebasoodsaid eeldusi. Vahest kige paremini on
karma miste lahti seletanud india filosoof S. Vivekananda, kelle raamat
Karmajooga" on ka eesti keelde tlgitud.
(Vt http://www.parnu.ee/raulpage/karma/)
Tema jrgi takerdub inimesele tema loomuse ja eelneva karma phjal
nii hea kui ka halb, nii viletsus kui ka nn. Harjumuste ja kalduvuste korduvusest saab ajapikku inimese karma kujundaja. Kik on kigega seotud.
Iseloom kujundab tahet ja tahte rakendamisel kujunenud karma omakorda
iseloomu. Karmast oleneb seegi, kui tugeva vi nrga tahtejuga keegi on.
Karmajooga postuleerib, et me peaksime elus tegutsema vimalikult hveliselt ja oma parimat ratundmist mda, tundmata lemrast huvi oma tegutsemise meile soodsate tagajrgede vastu. Seega ei taga parimat karmat mitte
heategudega taotluslikult heade plvimuste omandamine, vaid spontaanne
ige tegutsemine, ilma et ldse meldaks selle tagasimju le iseendale.
Vivekananda jrgi vime koguda paljutki naudinguks oma meeltele,
aga tegelikult kuulub meile vaid see, mida vrime. Karma mrab, mida
oleme ra teeninud ja mida vime omaks vtta. Me vastutame ise selle eest,
mis me oleme. Kuna meie praegune olemus on meie varasemate tegude tagajrg, siis on kindel, et meie olevikus ksil olevad teod viksid muuta
meid selles suunas, nagu soovime saada. Just selleprast peame teadma,
kuidas tegutseda. igesti toimides ja oma head karmat usaldades on edu,
meelerahu, nne ja ka jukuse saavutamise tenousus igatahes palju suurem kui nmedalt, ebaeetiliselt toimides. Karmamehhanismide toime tundmappimine nitab suure hulga iseloomulikke juhtumeid ja teid, kuidas
inimene kujundab ise oma kekiku. Jooga karmaksitlus ei ole vastuolus
lne arusaamistega. Meenutagem kas vi tlust Mida klvad, seda likad" ja Igaks on oma nne sepp" Ent tegude toimemehhanism tegutseja
kekigule on siin lahti vetud palju sgavamalt, lausa filigraanselt. Sel
kombel ei arutle inimese arengu ja selle heade plvimuste le ainuski XX
sajandi tuntud isiksuse pshholoog.

Alateadvus
Joogarajal esimesi samme astuv inimene kogeb mitmesuguseid takistusi, mis tulenevad tema seotusest maise maailmaga (prakriti) ja oma meelelisest, egoistlikust loomust. Krgeimasse arengujrku judnu (joogi) valitseb
oma tundeid ja mtteid ning talletatud teadmiste kasutamist (citta). Veel
enam - ta valitseb ka alateadlikke tendentse (samscaras), mis kujundavad
vaimset tegevust. Teadvustamata mttemallid kujunevad ja kinnistuvad
igahe eluviisi ja varasema kogemuse jrgi. Mitte miski teadvuses lbi elatu
ei kao jljetult. elus, viha, kiuslikkus, kadedus - kik see kujundab inimmeele teadvustamata sfris - alateadvuses - nende tendentside uue tekke
eeldusi. Joogapetuse jrgi tuleks vaimse arengu valinud isikul ohjeldada
ka oma samscara. Vime tdeda, et joogas on alateadvuse olemust mistetud aastatuhandeid enne Freudi. Ja mitmeski mttes palju sgavamalt, kui
Austria analtik seda tavatses teha. Alateadvuse tahte kontrollile alistamise ja teadvustamise (ego osaks tegemise) asemel rhutab jooga aga karmaliselt iget tegutsemist, enesedistsipliini ja oma meelaste soovide letamist,
mille kige tulemusel alateadvus rahuneb, harmoneerub ega hakka enam
inimese mina ohjama.

Arengu tkked
Philised tkked teel madalamalt krgemaile teadvusseisundeile on
jooga jrgi teadmatus, isekus, meeldiva ihaldamine, ebameeldiva plastamine ja vihkamine ning instinktiivne klammerdumine elu klge. Nagu budism, peab ka jooga kigi pahede juureks nmedust, eriti seda laadi rumalust ja teadmatust (avidija), mis keeldub nngelt oma olemasolu tunnistamast. India vaimsete petuste jrgi ei thenda teadmatus aga mitte seda, et
inimene ei tea praktilises elus olulisi asju (nt kui pshholoog ei tunne isiksuse teooriaid), vaid ennekike seda, et aetakse segi inimelu ja eksistentsi
mtestamiseks kesksete asjade tlgendamine. Kui psitut vetakse psivana, roojast puhtana, kannatuste phjustajaid mnuallikatena ja segatakse ra
mina ja mittemina, on inimene seda laadi sgavas teadmatuses, mis hvardab talle elus phjustada ohtrasti frustratsiooni, pettumusi, meeleheidet ja
tagatipuks ebasoovitava lhtepunkti taaskehastumisel uue elu alustamiseks.
Siduvaks vrvaateks peetakse seda, kui inimene samastab end oma kehaga, mtetega, omandiga, suhetega, tunnetamata oma atmanit. Samastumine
kehaga tekitab jooga jrgi hirmu ja ihasid, identifitseerimine mistusega
aga phjustab rahutust ja krgenenud erutuvust. Jooga aitab inimesel saavutada hirimatuse nii erutava kui ka valu valmistava suhtes, vtma nne ja

pardumisi hevrra rahulikult. Siingi tuleb tunnistada, et idamaiste petuste pshholoogiline mte ei leia otsest analoogi tnapeva lne teaduslikus
pshholoogias. Kll aga (mistagi hoopis teistes mistetes) Piiblis, budistlikes suutrades ja ka koraanis.
Esitame veel levaate neist vaimu ahelaist, mis jooga jrgi takistavad
virge mistuse vidukiku. Need on kehaline nrkus, vaimne loidus, kahtlemine (vaimses petuses, gurus, iseendas jne), hoolimatus, laiskus, iha vliste asjade jrele, eksijrelduste tegemine asjade le otsustamisel, vimetus
keskenduda ning tagasilangemine meditatiivsest seisundist.

Vabanemine
Vaimse arengu eelduseks on vabanemine vrvaadetest (nt arusaamast,
et naudingute maksimaalne rohkendamine ongi elu prisosa) ning kahjutoovatest harjumustest, aga ka kigest vaimu siduvast (vt eestpoolt). Joogas
thistab vlisest (prakriti) sltuvust kolm mistet. Kigepealt seovad meid
selle maailmaga pahelised kired ehk meeleplekid (klea), selle krval aga
ka meelas klammerdumine (raga) ning kiindumine meeldiva klge. Miste
kaivalja thendab aga seotust enda kui vaimse krgema" olendi kujutlusega, mis tegelikult on egoismi avalduseks. Siinkohal vime nentida, et joogas mtestatakse vabadust ligikaudu samal kombel nagu Frommi teoses
Pgenemine vabadusest" - on kaht liiki vabanemist: vabadus millest ja
vabadus milleks. Vabanemine ka oma krgema arengujrgu siduvast kujutelmast on aga midagi just idamaa vaimsetele petustele ( j g krval ka
zenile) omast.
a

Joogaliigid
Indias tuntakse tlust: eesmrk on ks, teid sinna palju.
Hathajooga kmned asendid (asanad), puhastusprotseduurid, hingamisharjutused jt vtted aitavad inimese fsise paremale jrjele. Joogas
peetakse head kehalist enesetunnet ja laitmatult funktsioneerivat organismi
keskendumise, meditatiivse seisundi saavutamise ja vaimse kirgastumise
eelduseks. Tnapeval on miljonitele lne inimestele hathajooga harjutused teadagi tervist ja toonust tagavad vahendid. Regulaarselt tehtavad joogaharjutused aitavad saavutada sisemist tasakaalu, vabaneda pingeist, kahandada revust ja letada depressiivsust. Peetakse testatuks, et joogaharjutuste ajal eritub ajus testosterooni jt aineid, mis tstavad toonust ja parandavad meeleolu.

Nagu eespool eldud, thendab karmajooga hvelise tegutsemise ja

halva karma tekitamisest hoidumise kaudu siirdumist vabanemise, tasakaalu ja meeleselguse poole.

Kaks kuulsat joogaguru: Sri Ramakrishna Paramhansa (1884) ja Swami

Vivekananda (1896). Foto Internetist
Bhaktijooga mrgistab anduva armastuse teed, seda mitte seksuaalsete
naudingute hankimise mttes, vaid ennemini jumaldava, palveleva armastuse mttes, mille kvaliteeti mratleb osaliselt R. Sternbergi armastusliikide
jaotuse jrgi Agape - hoolitsev, altruistlik armastus - ning Frommi maineka
teose Armastamise kunst" jaotuse alusel isetu, kps, terve armastus.
Vivekananda rhutab bhaktirajal kulgemisel lugupeetu, armastatu isetult
teenimiselt ning ligimesearmastuselt vi mehe-naise armastuselt krgema,
jumalaarmastuseni judmist. Nib olevat testi ilmne, et teiste inimeste armastamine on mingi krgema armastuse, kui soovime, jumaliku looduse
armastamise suureprane kool. Vivekananda jrgi peaksime ideaalis ngema jumalat kiges, kikjal. Ent kuna me seda ei suuda, peaksime ppima
seda ngema algul milleski hes, mida me kige enam armastame, kujundades armastava suhtumise kord-korralt ha avaramaks, kuni see haarab
lpuks kogu looduse, kik inimesed.
Tantrajooga. Lnes on sna populaarne, kuid samas ka vastakaid tlgendusi tekitanud ning nii mnegi meelest klassikalise joogaga kokkusobimatuks tunnistatud tantrajooga ehk tantrism. Mningais hinduistliku tantra
liikides ptakse seksi, meditatsiooni, visualiseerimise jt tehnikate hendamisel juda vabanemisele ja krgemate seisunditeni mitte lihasuretamise,
vaid vastupidi, nautlemise arenguks kasutamise kaudu. Tantras tuntakse
tlust bhukti mukti", mida viks tlkida vabanemine naudingu kaudu".

Dnjanajooga sobib paremini selge ja rafineeritud intelligentsiga inimestele, see on teadmiste ja tarkuse jooga. Eriti oluliseks peetakse nhtuste
olemuse taipamist, eristus- ja arutlusvimet, kikvimalike vrvaadete ja
eksijrelduste krvalejtmist ning svimist iseenda tundmappimisse.
Uusi teadmisi omandav ja mtestav ning vaimsele tle phenduv isik harrastab ise teadmata otsekui dznajajoogat.
Mantrajooga kasutab heaolutunde loomiseks ja krgemaile vaimseile
seisundeile pdlemiseks mitmesuguseid loitse. Tuntuim mantra on OM,
mida tuleks hldada laulvalt, otsekui hlikuid hte sulatavalt: aaoouumm.
Tuntuima eesti joogatundja G. Aarma jrgi viib mantrajooga kll arengus
edasi, aga vga pikaldaselt. Meelerahu ja vaimse selguse judmiseni tuleks
tema jrgi 12 aastat jgitult mantrajoogat harrastada.
Laija jooga asetab kogu lootuse mediteerimisele. Seda on peetud ka
hathajooga krgemaks astmeks. Erinevalt zenist, kus keskne on n- mistust thjendav, mtteid krvaldav meditatsioon, on klassikalises joogas valitsev mingile krgemale (jumal, headus, pike, guru) mttelise phendumisega liituv mtlus, aga ka hingamisharjutuste kaasamine mtluse toeks ning
mandalate silmitsemine ja visualiseerimine.
Traditsiooniliselt peetakse jooga heks krgemaks liigiks nn kuninglikku ehk radajoogat. Sellesse on llitatud niihsti jooga eetika, asanad
ehk isteasendid kui ka pranajama ehk hingamisharjutused ja pratjahara ehk
meeleelundite kontroll.
Radajooga arengutee kaheksa etappi ehk kaheksa vahendit on jrgmised:
1)
2)
3)
4)
5)
6)
7)
8)

eneseohjeldamine ehk jama,

ettekirjutuste titmine ehk nijama,
asendid ehk asana,
eluju suurendamine ja kasutamine ehkpranayjama,
meelte (aistimismeelte) valitsemine ehk pratjahara,
keskendumine ehk dharana,
meditatsioon (meditatiivne teadvus) ehk dhjana,
kontemplatsioon, kirgastumine, ekstaas ehk samadhi.

Mned jooga asjatundjad leiavad, et teline jooga algab alles selle

viiendalt, meeleorganite kontrolli astmelt. Arvatakse, et meeleelundite kaudu vlismaailmale pratav automaatne thelepanu nrgestab inimese elujudu. Viie meelega tllarattana kirevasse vlismaailma kiindumine segab
endassesvimist, oma sisemina (atmani) tunnetust. Seetttu tuleks joogatrepil les liikujal sihikindlalt ppida end sisemusse prama, lubades endal
oma meelte vahendusel mbrust mrgata just sel mral, kui ta ise soovib.
Igatahes on see ks viis end mingi terast thelepanu nudva t ajal distsip-

lineerida. Silva meelekontrolli meetod jt uuema aja pshhoregulatsiooni

vtted on peaaegu alati leidnud oma eeskujud joogast. Svamtluse seisundis viibib joogi tielikult oma sisemaailmas, reageerimata millelegi keskkonnas. ppides n- esialgse teadvuse puhtuse seisundeid tajuma ja tekitama, arendab joogaharrastaja endas tahtejudu ja keskendumisvimet. Sellel
ja jrgmisil jooga astmeil on kesksel kohal ige - rahulik, korraprane, aeglane, parajalt sgav - hingamine. Tegelikult thendavad joogatrepi neli
lemist astet krgeima tiustumise pdu. Keskendumine thendab mingi
objekti vaatlemist, selle vtmist kontsentreeritud raugematu thelepanu
fookusse. See on htaegu sgava lgastuse ja samas kigi segavate rritajate vljallitamise protsess. hele objektile (niteks ka mtteobjektile)
keskendunud thelepanu ei kahjusta kski sisemine ega vline tegur. Mistagi tuleks seda laadi keskendumisvime suureks kasuks ppimises ja loomingus. Jooga jrgi on paljudest eri probleemidest ja teemadest erutatud
tavainimese teadvus otsekui meeletult visklev ahv, keda on salvanud skorpion. Vi teine vrdlus: otsekui isik, kes pab hel ajal viie telefoniga
rkida. Ehkki iga joogapik mainib ja isegi kirjeldab samadhit (nirvaanalaadset krgema kirgastumise seisundit), pole meie kultuurikeskkonnas dokumenteeritud ainustki juhtumit, et keegi oleks samadhi saavutanud.
Dharana ja dhjana on aga vaadeldavad tiusliku vaimse keskendumise ja
mediteerimisega, mille lhiajalise kogemuseni vivad juda vga paljud.

Isiksuslik kasv

Aurobindo. Foto Internetist

Ehkki Indias on tnini mstikuid, laaneerakuid, lihasuretajaid, sambaphakuid ja askeete, peetakse haritud rahva hulgas jooga phiolemuseks
inimese pshholoogilise kasvu edendamist, milleks on kaasinimeste teeni-

mine (karma), kehalised harjutused (hatha), armastus ja jumaldamine

(bhakti); meditatsioon, mantrad, visualiseerimised, hingamisharjutused j m
on vaid vahendid. XX sajandi India kuulsamaid filosoofe Aurobindo (pildil) arendas vlja nn integraaljooga, petuse, mis pdis kavakindlalt endasse llitada kik arvessetulevad joogarajal kulgemist soodustavad meetodid ja tehnikad. E. Woodi (1971) jrgi on nn joogid tnapeval haruharvad,
neid sama hsti polegi. End joogidena tutvustajad on tema jrgi peaaegu
alati arlatanid. Joogast rkides vib niisiis tnapeval knelda vaid selle
rgse India petuse rakendamisest, sellele phendumisest, mitte selle perfektsest valdamisest"
Lpetades levaate joogast, tuleb nustuda R. Frageri ja J. Fadimani
(2002, lk 551) seisukohaga, kes vidavad, et joogat tuleks vtta tervikliku
ssteemina, milles eetika ja krgemad pdlused on tihedalt seotud valmisolekuga kigest siduvast ning madalaid kirgi (klesad) toitvast lahti elda,
tiustuda ja kirgastuda. Ilma vaimse distsipliinita viivad fsilised joogaharjutused ja mtlustamised inimese pahatihti vaid tasakaalustamata seisundisse, toites tema krkust ja egoismi.

Sufism - islami esoteeriline tuum

Snad, smbolid saavad olla ksnes toeks neist vrratult
krgemale
kndivate ksitusteni pdlemiseks. R. Guenon.
Svausk thendab sufismi jrgi jumala teenimist nii, nagu neksid sa
teda ilmsi, aga isegi siis, kui sina ei ne teda, neb tema sind.
Rene Guenon (1996, lk 98) on elnud, et kigist vaimsetest petustest
on islam ainus, millest selgelt eristuvad kaks plaani: eksoterism ehk lai tee,
mis on kigile hine, ja esoterism ehk sisemise arengu rada, milleni juab
ksnes eliit. Lnes tuntakse islami esoteerilist petust sufismina. Isiksusepshholoogia aspektist pakub see meile huvi juba ainuksi sellega, et sufism on mnes mttes nagu vti umbkaudu miljardi musulmani ilmavaate
paremaks tundmappimiseks. Samas on just sufismis lahti mtestatud see,
millega tegeleb transpersonaalne pshholoogia. Kui sufismi vaadelda valgust andva knlana, siis islam on nagu latern, mis seda kaitseb ja mbritseb. Laternast vetud knal kustub tuule kes, latern ilma knlata aga ei
anna valgust. Guenon kasutab ka vrdlusi kest" ja tuum" Islami esoteeriline tuum, mida allpool asume vaatlema, hlmab lisaks haqTqaftie ehk sisemisele tunnetusele, mis annab sarVafx ehk islamistlikult religioossele
sgavama ja krgema mtte, ka tarTqafi ehk (individuaalset arengut tagavate) v a h e n d i t e kitsa raja. Kui krgeimat tunnetust ma arifafxt vaadelda ringi keskpunktina ja loendamatutest punktidest koosnevat ringjoont
tde janunevate inimestena, siis igale punktile vastab kujutletav ringi keskpunkti poole kulgev kiir. Vahendite kogum ongi kokkuvttes kik need
teed, millega inimesed vivad jumalani, teni, valguseni, budismi misteis
kirgastumiseni juda. Lisagem, et budismis mratletakse eneseteostuse
vahendeid mistega upaia. Meditatsioon, mantrad, ige thelepanu, hoolivus teiste olendite suhtes, mingisse tegevusse jgitu phendumine ongi
Wattsi (1973) jrgi upaiad, mille ainus vrtus on olla vahend kaugema
eesmrgi saavutamiseks. Nagu jooga ja zen, ei rhuta ka islami esoterism
inimeste individuaalsust. Guenoni jrgi kustuvad sufismi rajal edukalt kulgejail nende algsed erinevused koos oma nn individuaalsusega (al-innijd)
siis, kui on saavutatud oma loomuliku oleku krgeimad seisundid ning kui
alles jb vaid see, mis kuulub Allanile. Nnda saavutab inimolend identsuse oma personaalsuse ehk olemusega. (Guenon 1998, lk 114)

See, mida lnes tuntakse sufismina, hlmab tegelikult htaegu nii

tariqa\ (vahendid) kui ka haqiqa\ (krgem tunnetus). Guenon peab siin
igemaks kasutada terminit initsiatsioon", kuivrd sufi on isik, kes on saavutanud tunnetusteel krgeima taseme, ja selliseid leidub haruharva, samal
ajal kui esoteerikasse phendumise ehk initsiatsiooni vivad saada leilmses moslemi kogukonnas vga paljud inimesed. Guenon tleb otsesnu:
kski isik ei saa enese kohta elda sufi, seda vib ta teha ainuksi nmedusest, testamaks samaga, et ta seda ei ole, selle tingimuseks on telise
sufi ja Allahi vaheline saladus" (sirr); elda saab ksnes seda, et on alustatud initsiatsioonilist teekonda, ilma rhutamata sellel lbitud astmeid."
(Guenon 1966, lk 114) Siin leidub selge analoog joogaga. Joogat harrastab
aina enam inimesi, ent kui keegi vidab, et on joogi, tuleb sellesse
E. Woodi (1971) jrgi suhtuda suure kahtlusega: samadhi saavutanud isikuid polegi keegi praktiliselt ninud. Arutledes sufi" etmoloogia le,
peab Guenon mistlikuks ksitada seda mistet kui ifrit, mis viitab smboolselt millelegi, mida ei peeta mistlikuks lpuni lahti seletada. Sna
sufi" thendab villast kuube (vennaskonna hlst), ent seda vib mista ka
kreeka sophia" (tarkus) laenuna vi teosoofia" snonmina. Sufismi on
lbi aastasadade ka islamis endas ambivalentselt vastu vetud. Osa teolooge
peab seda moslemile vraks, usutaganemiseks, teised aga ilmutuse phisnumiks. Paljud teoloogid on ise olnud sufid ja mnel ajalooperioodil ongi
islam levinud ainuksi sufismina. Ehkki paljud peavad sufismi islami olemuslikuks osaks, esoteeriliseks tuumaks, on sufismi he thtsama petlase
Abu Amid Al-Ghazalli teosed olnud kuni viimase ajani Saudi Araabias keelatud. Sufismi ideedest on kantud he kigi aegade suurima lembelrika
looja Mevlana Jelalu'ddin Rumi vrsid ning samas tavatsevad tnapeva
sufismi levaated ikka ja jlle tuua lugusid vembumees mulla Nasreddini
juhtumitest. Sufismi olemust videtakse olevat vimatu snadega adekvaatselt edasi anda, ent ilmselt vib Avicenna, Al-Ghazalli ja Muhyiddin
Ibn 'Arabi raamatuid lugeda islami filosoofiliste petuste sravamateks
teosteks. Lisagem, et islami esoterismiga on seotud ka fakiirid, keda H.
Udami (2004, lk 1449) jrgi vib mratleda seda liiki sufidena, kes pavad eriskummaliste harjutustega mbruse thelepanu plvida. Kuna islamis
pole teatavasti kiriklikku keskvimu, tlgendatakse ilmutuslikke tekste igal
maal ja rahva seas vga isemoodi. Prohvet Muhamed olevat koguni vitnud, et ehkki tema kogudus jaotub seitsmekmne kolmeks usulahuks, pseb neist paradiisi vaid ks. Praegusajaks on sufismi ajaloolise, filosoofilise, vrdlev-kultuuriloolise ja eklektilise tlgendustraditsiooni krval vlja
joonistumas ka selle pshholoogiline ksitlusviis, mille tuntumaist autoreist
viks mainida A. Arestehi ja Anees Sheiki.

Jrgnev sufismi lhilevaade kannab paratamatult samade puuduste

kes, mis professionaalsed orientalistid idamaiste petuste pshholoogilistele ksitlustele enamasti ette heidavad: oleme sunnitud nii mndagi moslemikultuurile ja selle vaimuilmale ainuomast lahti seletama euroopalike
keelenditega. Probleem algab juba isiksuse ja inimese mina mistetest, millele sufismis ei leidu teaduprast tpseid vasteid. Asi pole siiski mitte niivrd araabia keeles, vaid ennekike selles, et sufismi svaolemuse mistmine eeldab teatud mral ka isiklikku vaimset praktikat ehk sufi rajal kulgemist. Jrgneva sufismitutvustuse ainus siht on selle mne olulise pshholoogilise aspekti avamine, otsimaks islami tuumpetuse ja lne isiksuse
teooriate hisosa ja erinevusi. Vahest saab mnigi Jungi, Maslow' vi
Kelly seisukoht selgemaks, kui krvutame neid araabia maade kige salaprasema esoteerilise petustega.

Tantsivad derviid. Pilt Internetist

Sufismi pshholoogilise ksitluse lhtepunktideks viks vtta jrgmised lalmainitud Arastehi ja Sheiki (1989, Frager ja Fadiman 2002, lk 594)
neli thelepanekut:
- te vi jumala juurde viib sama palju teid, kui on inimesi maailmas,
ent kik need teed eeldavad oma ise" mberkujundamist, uueks loomist;
- me vime elada rahus ja ksmeeles teiste inimestega vaid siis, kui
toidame oma hinges iglustunnet, kui letame oma egoismi ja nmeduse;
- armastus on ks moraali thtsamaid allikaid. Armastus trkab iseendaga ttamise tulemusena ning vljendub teiste teenimises;
- phitde seisneb enesetundmises, mis kasvab vlja jumala tundmiseks.

Ilmselt avanevad selle islami rpes vrsunud petuse pshholoogilised

jooned kige paremini siiski paari sufismi kesksema petlase vaimse prandi tutvustamise kaudu.

Abu Amid Al-Ghazalli (1058-1111)

Al-Ghazalli teeneks peetakse seda, et ta hendas juba varemalt vljakujunenud sufismi traditsiooni islami phisuuna ja ariaadiga (musulmanide moraalipetus). Tnu temale vtsid paljud
medresede (vaimulikud ppeasutused) teoloogid
varemalt kahtlaseks salapetuseks arvatud sufismi
omaks ning see arvati islami tieiguslikuks osaks.
Al-Ghazalli mju on mrkimisvrne ka keskaegse
kristliku filosoofia vljakujunemisel. Veidi tema eluloost. Abu Amid sndis
vikeses Iraani linnas nimega Tus sufisti pojana. Erakordselt andeka ja pivimelise mehena sai temast peagi Bagdadi likooli ppejud. 39. eluaastaks oli ta avaldanud juba 70 raamatut ning plvinud islamimaailma kige
lugupeetavama petlase maine. Paraku tundis Al-Ghazalli jtkuvalt endas
otsekui mingit kahestumist: liedukas akadeemiline karjr ei rahuldanud
tema spirituaalseid vajadusi. 40. eluaasta lvel langes ta sgavasse masendusse ning kaotas usu nii akadeemilisse ja skolastilisse haridusse kui ka iseenda vimetesse tegutseda ppejuna. Ta loobus oma varandusest ja asus
derviina sufismi juurtes selgust otsima. Rnnates 11 aasta vltel askeesi ja
meditatsiooni harrastades islamimaades ringi, mtestas ta endale uuel sgavamal viisil lahti nii sufismi sisu kui ka inimloomuse ja (lne misteis)
isiksusliku kasvu olemuse. Tema thtsamateks teosteks peetakse Teadmiste raamatut", Usuteaduste taassndi" ning viimase populaarset lhivarianti
nne alkeemia". Elu lpu poole andis ta sultani kutsele jrele, loobus dervii seisusest ning vttis mneks ajaks vastu ametikoha Naysaburis, et seejrel siirduda koos hulga pilastega oma snnilinna Tusi. Legendaarne AlGhazalli suri 55-aastaselt, olles mbritsetud teda hardalt austavatest pilastest.
Al-Ghazalli jaotas teadmised kaheks: kahjulikeks ja kasulikeks. Niteks loogikud ei mista ebatavalist ja vasturkivat ega puuduta ldse
vaimse arengu ksimusi, filosoofid seavad end tegelikust elust krgemale
ning unustavad oma dogmad tegelikkuses jrele proovida, akadeemilised
teadmised kirjeldavad aga vaid asjade vlist klge, olles kahjulikud juba
ainuksi sellega, et pakuvad end ainsa meldava te phe. Kige kasulikumad on Al-Ghazalli jrgi vaimset kasvu vimaldavad vahetut reaalsust lahtimtestavad teadmised, mida on raske kirjeldada ning mida vib tunnetada

vaid omaenda kogemuste kaudu. letades mtted ja tunded, vimaldab vahetu telisuse tunnetus eristada tde valest. Sufi praktika ning petajate juhised jagavadki Al-Ghazalli jrgi just neid kasulikke reaalseid vahetuid
teadmisi.
Tnapeval, mil paljud lne pshholoogid loodavad inimloomust
tundma ppida lbi aastakmnete tehtavate tuhandete empiiriliste uuringute
kaudu, oleks petlik meenutada, et Al-Ghazalli ei pidanud inimloomuse
teaduslikku uurimist mitte ksnes tarbetuks, vaid koguni kahjulikuks. Ta oli
nimelt seda meelt, et suure hulga hajali teabekilude korjamisest ehk osateadmisest ('aql-i duz'T ) palju thtsam on kirkalt nha asjade olemust.
Mnedki petused eiravad tema jrgi inimese spirituaalset olemust ja pidurdavad selle vljakujunemist.
Guenoni jrgi ei ole islami esoterism mingil pole seotud eruditsiooniga" - sellele ei pse ligi raamatute lugemise varal, nagu nn profaansete
teadmiste puhul. Raamat vib olla mediteerimise juures vaid toeks. Vastandades lne teaduse ida esoteerilistele petustele, mrkis Guenon (1996,
lk 102) jrgmist: Teadus on ratsionaalne, diskursiivne ja kaudne tunnetus,
metafsika aga intuitiivne, vahetu ja leratsionaalne." Mis siis oleks sufi
rajal kimiseks oluline? Ennekike peab omama teatud snnipraseid eeldusi, mida ei ole kaugeltki igahel. Teiseks on tarvis liituda vennaskonnaga, kuna sellega kaasneb vaimse mju" valda sattumine; see on tingimus,
ilma milleta lihtsalt ei ole initsiatsiooni. Nagu neme, erineb sufism oluliselt zenist, mis vidab, et igahes on buda loomus. Samas peetakse budismiski thtsaks liitumist usuvendadega (sangha).
Al-Ghazalli kirjeldab usu kolme tasandit nnda. Esimene aste meenutab austavat usaldust targa professori vastu. Teine viis uskuda sarnaneb lapse usuga oma emasse. Usu kolmandal astmel toimub aga oma tahte tielik
andmine kigekrgemale, mis meenutab seda, kuidas elust lahkunu usaldab
oma keha seda pesevaile isikuile. Usu krgeimal astmel pole mingeid kahtlusi ega ka mingeid ootusi. Srane usk ei thenda elust passiivset krvalejmist, vaid arusaama, et mis inimene ka ette vtab ja teeb, see kik on osa
millestki krgemast, mille kuju jb talle varjatuks. Lisagem siinkohal
prohvet Muhamedi kuulsa tlemise: Usu jumalasse, kuid hakatuseks seo
oma kaamel kinni."
c

Sufismi neli astet

Sufismi neli astet on Andaluusiast prit Ibn Al-Arabi (1163-1240)
jrgi ariaat (islami philine seadustik), tariqat (sissepoole prdunud usklikkus), haklqat (te tunnetuse kolmas etapp) ning ma arifat - askeesi ja

vaimse phendumisega saavutatav krgeim transtsendentaalne (mstiline)

tunnetus, tarkus.
ariaat ksitleb moraali ja eetikat ehk usundi eksoteerilist plaani. See,
kes eirab ariaati, meenutab majaehitajat, kes rajab oma hoone liivast alusele. ariaat (araabia k tee) on tegelikult selge ja lihtne moraalipetuste kogum, mille jrgimine peaks igahele jukohane olema. Samas pole esoteeriline areng ilma klbluseta meldav.
TarTqat ksitleb sufismile omaseid meetodeid, see on otsekui helt
oaasilt teisele viiv tpselt mrgistamata, peaaegu nhtamatu krberada. Eksimise vltimiseks tuleb paikkonda hsti tunda vi hankida endale teadja
teejuht, sufi petaja. Viimane puhastab teelise sdame ja teeb ta meele selgeks.
Hakiqat thendab tde: ariaati ja tariqafx ktketud petustest ja juhistest arusaamist, siirdumist vliselt sisemisele, petuse tuumani judmist.
Ilma hakiqaf ita on sufismi praktika ennemini selle petuse imitatsioon kui
realisatsioon.
Neljas staadium on ma arifat ehk gnosis: vaimsete teadmiste sgav
tunnetamine, milleni juavad vaid vhesed, suured petajad ja prohvetid.
Ibn Al-Arabi kirjeldab mainitud nelja staadiumit vga pshholoogiliselt" Esimesel tasemel on olemas sinu ja minu" ariaat kaitseb seega indiviidi igusi ja reguleerib inimestevahelisi suhteid. Teist astet (tariqat)
viks kirjeldada nnda: Minu on ka sinu; sinu on ka minu." Derviid peavad lvima ksteisega nagu vennad, avama oma koja, oma sdame ja rahakoti aatekaaslasest koguduseliikmete. Kolmandat astet (hakiqat) iseloomustab tlemine: Pole olemas minu ega sinu oma." Indiviid mistab, et kik
on jumala pralt ja inimesed on vaid talle kuuluva haldajad. Inimese keskseks eesmrgiks elus peaks kujunema talle jumala antu kasutamine, et tema
loomingule kasu tuua. Sellele tasemele judnuil kaob soov siduda end millegi vlisega, midagi omandada vi omada, plvida kuulsust, saada krgeid
ametikohti jne. Ma arifafx judnuil pole enam ei mind ega sind. Selle mstilise seisundi saavutanu mistab, et subjektil ja jumalal pole vahet, et kik
ongi jumalik, millest pole miski lahus.
9

Fan ja baq

Krgemail teadvusseisundeil on kaks liiki: fan ja. baq'

Fan' thendab seda, et subjekti identiteet otsekui lahustub kiges eksisteerivas. Inimese ja jumala vahel pole enam eraldusjoont. Indiviid saab
otsekui piisaks meres, nagu heks iiliks pidevalt puhuvas tuules. Inimene
hakkab kuulma ja ngema maailma kigis selle mtmeis.

Baq mrgib taset, milles indiviid kuulub kige eksisteerivaga nnda

olemuslikult kokku, et ei pra sellele enam isegi thelepanu. Islami pshholoogilisi aspekte lahtimtestavad Arasteh ja Sheik mistavadfan'd eristava intellekti kadumisena, baq'd aga maailmakikse mina taassnnina.
Nagu neme, on islami joogaks peetaval sufismil mndagi sarnast
Upanisadide atmani ksitlusega.

Inimese ise ksitlus sufismis

Islami ksitust mda on inimene makrokosmose analoog, temas on
endas olemas kogu olemishierarhia neljast elemendist thtedeta taevavlvini. Inimesel on phimtteline vabadus areneda, tusta maisusest krgemale.
Inimene on loomult rumal, rumaluse juur on aga tema ise (nasf), kui madalam nasf on letatud, jb ainult jumal (haqq). (Udam 2004, lk 1455)
Kuna inimeses valitseb sundiv ise, on ta enesekeskne ja valmis hlbima
illusioonidesse. Mistuslik ise, mis vib lasta end kll hmastada madalamate hingejudude poolt, kuid ka tajuda vaimu mjutusi.
Guenoni kinnitusel on inimindiviid tegelikkuses korraga palju enam ja
ka palju vhem, kui lnes enamasti arvatakse: ta on palju rohkem tnu oma
vimele mramatult avarduda vljapoole kehalist vormi aga ta on ka palju
vhem, sest ta ei moodusta sugugi mingit terviklikku ja enesega piirduvat
olendit; ta on ksnes telise olemise vliseid manifestatsioone ning selle
pgus nhtumus, mis ei puuduta kuidagi selle igimuutumatut olemust.
(Guenon 1996, lk 108)
Nn metafsilise realisatsiooni esimene aste on Guenoni jrgi individuaalsuse piiramatu avardamine - inimindividuaalsusesse ktketud vimaluste realiseerimine. Sufismi ise-ksitluse ilmestamiseks on allpool toodud
mned iseloomulik misted:
nafs - ise, inimese identiteet,
nafs 'i ammara - kasutav ise,
nafs 'i lavvama - sdistav ise,
nafi mulhama - hingestav (inspireeriv) ise,
nafs 'i mutma 'inna - rahustav ise,
nafs 'i-kull - kosmiline ise.

Inimsuhted
Nagu eldud, kogunesid derviid vennaskonda, mille liikmed olid ksteisele sna otseses mttes kui vennad. Ibn Al Arabi rhutas vajadust seltsida vaid enda vrilistega, kige parem svausklikega. Al-Ghazalli aga ti
esile kaheksa nuet telise spruse hoidmiseks.
z

1. Aineline abi. Spra tuleks aidata toidu, kehakatte, rahaga vi muul

moel, mis talle on eluks tarvis.
2. Isiklik toetus. Kui sbrad on haiged, tuleb neid ravitseda, on nad
oma ettevtmistes raskustes, tuleks neile appi minna, kui nad midagi on
unustanud, tuleks neile seda meenutada.
3. Austus. Spra ei tuleks arvustava snaga haavata, teda ei tohi taga
rkida ning talle ei tuleks anda nu, mida ta ei suuda tita.
4. Kiitus ja thelepanu. Spru tuleb vrt tegude eest tunnustada.
5. Andestamine. Spradele tuleb nende eksimused andestada.
6. Palvetamine. Spradele tuleks palves soovida edu ja nnistust.
7. Andumus. Sprus on miski, millele tuleks kogu olemusega phenduda.
8. Meelerahu tagamine. Spru tuleks ssta neile piinlikesse vi hirivatesse olukordadesse viimisest.

Armastuse tee
Sufismi arusaamist mda viib teadmine lppude lpuks armastusele,
trkav armastus aga omakorda teadmisele. Selle phjal on meldavad ka
erinevad sufismi praktikad. JelahVddin Rumi (1207-1273) jrgi on just armastus inimest jumalaga hendav ja tema loomust tugevadav jud ('iq).
Armastuse rajal kulgeja suurendab aina oma vimet armastada, kuni ta haarab selle tundega kik siin maailmas. hes sufismi sententsis eldakse, et
kui inimene astub kaks sammu jumala poole, jookseb viimane talle vastu.
Armastuse tee thendab usaldust jumala vastu, alistumist tema tahtele, kuni
lpuks hakkab kik toimuma otsekui iseenesest, usklik saab loojalt tuge ja
abi ning tunneb end temaga htsena. Tuleb tdeda, et Rumi on poeetiliselt
vljendanud enam-vhem sama, mida Vivekananda oma bhaktijoogast kirjutatud filosoofilises teoses.

Rumi. Pilt Internetist

Olgu jrgnevalt pakutud vike nide Rumi vrssidest (autori tlge vene
keelest):
Tis nnetunnet sda, me istusime krvu - sina ja mina,
kaks eri olendit, kel hing on ks - sina ja mina.
Puud heitsid varje, lakkamatult laulsid linnud,
ja meie nagu pevakrast vaikind aed sina ja mina
saabudes lb sdelema thislaotus,
kus kuldse kuuna meie kaks - sina ja mina.
Hetk veel ja polegi meid enam kaks - ekstaasis htind
ja varju judnud kige kurja eest - sina ja mina.

petaja rollist
Al-Ghazalli kirjeldab petaja (seik, murid, pir) kaheksat kohustust
oma pilase (murid) ees.
1. pilase eest tuleks hoolt kanda nagu oma lapse eest. Derviite vennaskond kujutabki endast sageli otsekui peret, milles srane juhtnr tundub oma kohal ja selge.
2. petussnade jagamise eest ei tule tasu vtta. Usupetus on liiga
thtis, et seda mrida ainelise rikastumisega.
3. pilast tuleb juhendada seni, kuni ta on vajalikud teadmised ja oskused omandanud.
4. pilast tuleb leebelt, kuid kindlalt hoida tagasi ebaklblale teele
hlbimisest.
5. Mis tahes ainet andev petaja (ppejud) ei tohi teisi aineid (petusi) mingil moel halvustada.
6. pilasele tuleb anda jukohast materjali.
7. Mahajjaile tuleb anda nende piiratud mistmisele kohast materjali. Al-Ghazalli rhutab, et vhem arenenud ei taju tegelikkust igesti, vaid
moonutatult. Seda tuleb neid petades ka arvestada.
8. petada tuleks nnda, et petaja enda teod vastaksid tema snadele.

Faktiteavet sufismi kohta

Olles islami askeetlik ja spiritualistlik suund, eristub sufism viimase juriidilisest, ritualistlikust ja teoloogilisest traditsioonist. Lhtudes Koraani
vaimsest tlgendusest, lisab sufism usulistele riitustele erinevaid asketismi

ja meditatsiooni (zikr) vorme. Vttes eeskujuks legendi sellest, kuidas peaingel Gabriel andis prohvet Muhamedile vahetult le vaimse petuse, peavad sufid esmathtsaks seda, et petaja phendaks pilase isikliku suhtluse
teel salapetusse. Kuivrd Muhamed edastas islami vaimse petuse oma
pilastele ja need omakorda enda pilastele, kujuneski vlja tnaseni ulatuv
phendusahel" Sufismi riitustest jt petusse phendumise sakraalsetest
viisidest saigi alguse derviite vennaskonnatraditsioon. Sufism on mjutanud sgavalt filosoofiat, ksitd, kunsti ning toetanud islamimaades ka
vitlust vlisvallutajate vastu (nt Tetnja vastupanu Venemaale 18171864).
Lhis-Idast ja Kesk-Aasiast alguse saanud sufismi vaimset traditsiooni
on kandnud lbi paljude sajandite petlike lugude pajatused, esoteerilised
luuletused, sakraalhoonete kasutuselevtt, usutseremooniad, mtlusharjutused, initsiatsioonid, laulud, tantsud, koraanikoolid, loengud jne.

Valik sufismi misteid

'alam al-malakt - spirituaalne nhtamatu maailm, mida vib mista
sisemise ngemisega"
'alam al-mulk wa a-ahda' - nhtavate ilmingute maailm
aql'- intellekt
aql-i duzT- osateadmine: taibatakse ksikosi, mistmata tervikut
'rif - mstik, teadja
'iq - jumalik, mstiline armastus
ahl-i dil - sdame tee" jrgija
basirat - sisemine vaimne ngemine
bast - ekstaatiline rahuseisund, selle vastand qabz - ekstaatiline revus
dervi - sufistliku vennaskonna liige
dihd - pdlemine, vitlus usu prast, ususda
haqiqat - te tunnetuse etapp
ma 'arifat - krgeim transtsendentaalne tunnetus, tarkus
s/i- sufismi jrgija
ariaat - islami philine seadustik
zikr - (keskendumis)harjutus
tariqat - sissepoole prdunud usklikkus
wadd - ekstaatiliste seisundite ldnimetus
l

Kokkuvtvat
Tsiteerime nd Haljand Udamit (http://karavanserai.bluemoon.ee/
Kultuur/Usundid/udam.htm), kes on ilmselt Eesti parim sufismi tundja.
Sufism on eriomaselt iraani-islami kontekstis kulgev Spiritual Quest
ja see teema on lbistanud kogu primuslikku idamaist kirjandust. Kirjanduse ja ldisemalt kogu kunsti ja filosoofia alguseks ja lpuks on alati inimene, primuslikus kultuuris ei ole inimene aga kunagi endasse suletud ja
valmis olend, tema eksisteerimise mte on teiseneda. Ta on teeline, kes
kulgeb vlisest maailmast sisemiste maailmade poole, mis viivad teda lhemale transtsendentaalsuse lpmatusele. Sellest johtuvalt on kogu olemine, inimene ise ja maailm tema mber vaid ksainus transtsendentaalsuse
smbol. Eksisteerimine ei ole iialgi staatiline olemine, vaid sisaldab endas
alati teisenemisvimalusi, inimene, eriti tnapeva inimene paraku iseenesest niisugust vimalust enamasti ei teadvusta, tnapeva kultuur ei ajenda
sellest mtlema..."
Loodetavasti nitas see pgus ekskurss islami esoteerilisse petusse,
mil mral lne pshholoogial tuleb veel pingutada, et teadus isiksusest
viia vlja juudi-kristliku mtteviisi teatud piiratusest.

Zen-budism
Pd mratleda zeni snadega on otsekui sse katse hammustada
raudhobu.
Budismi paremaks mistmiseks tuleks silmas pidada, et see Indiast alguse saanud maailmausund peab thtsaimaks iget eluviisi ja vaimseid
praktikaid, mitte abstraktset filosoofiat vi kvietismi.

Ajalooline Buddha ja budismi levik

Gautama Siddharta on ajalooline isik, kes sndis 563. aastal eKr praeguse Nepaali territooriumil kohaliku kuninga pojana, naitus juba
16-aastaselt imekauni printsessiga, kes snnitas talle poja, ja nautis seepeale
kuningliku ukonna kiki mnusid. Umbes kolmekmneselt siirdus
Gautama legendi jrgi kuningakojast lihtrahva eluga tutvuma ning elas kohe le mitu heidutavat kogemust. Kohates jrgemda hdist vanurit, rasket
haiget ja koolnut, mistis ta, et elu telisus on kaugelt teistsugune kui ukonna lbude nautimine.

Buddha kuju. Foto Internetist

Seepeale valdas teda inimlikest kannatustest johtuv sgav masendus.
Siddharta lahkus kuningakojast ja hakkas askeediks ning oli mningase aja
kahe tollal tuntud joogi pilane. Nnda mdus hulk aastaid. Lihasuretamine ja joogaharjutused ei aidanud Gautamal inimlike kannatuste ksimust
lahti mtestada. Siis otsustas ta prast pikka paastuaega veidi toitu vtta,
asus bodhipuu alla mediteerima ning vttis kindlameelselt nuks, et ta ei

tuse sealt enne, kui on inimlike kannatuste probleemi enda jaoks lahendanud. Mtlus bodhipuu all pdis vaimse selginemisega (kirgastumisega),
misjrel Gautama formuleeris neli keskset tde kannatuse tekkest ja selle
krvaldamise teedest. Seega oli ta 35-aastaselt saavutanud lima inimlikult
meldava vaimuselguse ehk valgustatuse, mistttu teda hakatigi kutsuma
Buddhaks (rganu, virgunu, valgustatu). Neli keskset tde, mida kik
dharmapetuse (budismi) jrgijad peaksid teadma, on jrgmised: on olemas
kannatus; kannatusel on teke; kannatuse teket vib krvaldada; kannatuse
tekke krvaldamiseks on olemas kindlad viisid (nn ilis kaheksajaoline
tee).
Lnes on paljud kristlased seisukohal, et budism on pessimistlik petus, kuivrd selles toonitatakse, et elu on kannatus. Tegelikult vljendavad
nelja lla te kaks viimast videt optimismi kannatuse krvaldamise vimalikkusse. Buddha leidis peatselt oma petusele ohtrasti jrgijaid (teiste seas
ka oma naise ja poja) ning jtkas Indias ringi rnnates oma tarkuse jagamist
krge vanuseni (suri 80. eluaastal).
heks Buddha epiteediks on Tathagata ehk nnda kulgenu", nnda
toiminu", millega rhutatakse tema inimlikku pritolu ja ajaloolist konkreetsust. Ent temale lisaks oli varem ja on ka alati edaspidi palju teisi virgunud olendeid ehk budasid. Tundes sgavalt kaasa kigile kannatavatele
olenditele ja harrastades iseloomu karastavat enesedistsipliini, realiseeris
Buddha tiuslikul viisil oma vaimse ja isiksusliku potentsiaali. Maslow
misteid kasutades saavutas ta tieliku eneseaktualiseerimise. Ent budismis
(eriti zenis) rhutatakse ka seda, et buda-tee (kulgemine virgumise poole)
on phimtteliselt kigi pralt. Ajalooline Buddha on kll paljude budausuliste jaoks tepoolest midagi peaaegu jumala laadset, ent budistid ei arva, et
Gautama Siddharta vi kes tahes teine budadest oleks Piibli jumala kombel
maailma loonud vi sekkuks inimeste ellu. Buddha on ennekike tavaliste
inimeste enesetiendamise rada valgustav eeskuju, tema thtsaim snum
on: igas olendis on buda-alge, virgumisvimalus, kirgastumise seeme.
Buddha rajatud dharmapetus levis sajandite jooksul Indiast kaugele
vljapoole ja judis VI sajandil Hiinasse. Just Hiinas kujunes budismi ja
taoismi vastastikuse rikastamise tulemusena vlja tnini elujus budismi
haru, mida tuntakse zen-budismina (Hiinas tan-budism). Legendi jrgi on
Hiina zen-traditsiooni rajajaks india munk Bodhidharma.

Bodhidharma. Pilt Internetist

Bodhidharma rhutas dharmapraktikas kige olulisemana mediteerimist ja sisemist distsipliini, jttes usuriitustele teisejrgulise koha. Aastaks
1000 oli zenist saanud ks kahest Hiina tuntumast budismi koolkonnast.
Zeni edasine areng seondub kahe jaapani usu-uutjaga. Eisai (1141-1215)
rajas Jaapanis Rinzai-sekti, kus peetakse thtsaimaks spekulatiivse mtlemise letamist ja kirgastumise saavutamist eriliste vaimsete praktikatega.
Tnaseni elujulises Rinzai-sektis on vali distsipliin ja kesksel kohal
koanide ehk lkslesannete lahendamine. (Toome niteks kaks enim tuntud
koani: Kus sa olid, kui su vanemad polnud veel sndinud?", Kik teavad,
kuidas klab kahe kega plaksutamine. Ent kuidas klab he kega plaksutamine?") Teine jaapani munk Dogen (1200-1253) asetas phirhu meditatsioonile ning dharmapraktika hendamisele inimeste igapevaelu lesannetega. Just temalt prineb sentents: Igapevane elu on parim zenpraktika." Dogeni rajatud zeni suuna nimetus on soto.

Dogen Zenji. Pilt Internetist

Tutvustagem nd budismi mningaid ldisi tekspidamisi, et seejrel
tundma ppida zeni spetsiifikat.

Eksistentsi kolm karakteristikut

Budismi sgavalt pshholoogilises petuses mtestatakse lahti eksistentsi olemus, inimloomus, isiksusliku arengu vimalused jm ksimused,
mis on jtkuvat huvi pakkunud kigile XX sajandi juhtivatele pshholoogidele. Tutvugem eksistentsi kolme tunnusega, nii nagu mistab seda Buddha
petus.
Maailma on psitu
Ammu enne tnapeva fsikas vi filosoofias teoks saanud protsessilise maailmapildi" vljakujundamist oldi budismis arusaamisel, et eksistentsi juhttunnuseks on protsessiline kulg, muutuvus, leminek hest olekuvormist teise. Kik tekkinu areneb, muutub ja kaob kunagi. Nhtuste psikindlus ja rgkehtivus on ainult niline. Muutuvad riigipiirid ja ideoloogiad, inimeste uskumused ning kombed, aga samuti Maa kliima, kogu loodus, Pikesessteem ja kik galaktikad. Igikehtivaid tdesid pole olemas.
Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuigena niv osutub teisel ajal vi teises
kohas illusoorseks ja vraks. Meenutagem kas vi NSV Liidus aastakmneid kindlalt psinud ideoloogia tielikku kokkuvarisemist lilhikese aja
vltel! Vime nentida, et budismi iidne petus on milleski sna sarnane tnapeva postmodernistlike vaadetega.
Eksisteeriva efemeersuse mistmisel on oluline thendus. Maailma
muutuvuse, pidetuse ja psituse ngemine vabastab meid liigsest klammerdumisest vliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lppude lpuks ka
elu klge. Kige suhtelisuse, teisenemise, mduvuse tunnistamine laseb
vabaneda jigast dogmatismist ja vaimsest piiratusest.
Kik eksisteeriv - olendid, asjad, sndmused - kuulub samas kokku,
tuhanded just nagu eraldi asjad on lhemal vaatlusel omavahel seotud ja
vastastikuses sltuvuses. Buddha petuse omaksvtt thendab transformatsiooni maailmatajus. Mistes seda, kuivrd staatilisena niv on tegelikult
lbinisti protsessiline - teisenev ja muutuv-, omaette ja isoleerituna paistev
aga paljude teiste asjadega seotud, juab inimene otsekui uuele mistmistasandile. Psitustaju vib mneski ratada nukruse kige kaduvuse prast,
ent budistide meelest oleks igem kike efemeerselt vaadata kaastundliku,
ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemngu imetleva pilguga.
Minal pole substantsi
Kui joogas rhutatakse inimese individuaalse mina samasust maailmakiksusega (Brahmaniga), siis budismis, vastupidi, leitakse, et oma mina,
individuaalsuse, subjektiivsuse, erilisuse manifesteerimine pole kuigi taibukas tegevus. Individuaalne mina on budismi jrgi vaid thekombinatsioon,

meele moodustis, kujutluste vili - hajus, psitu, tinglik. Buddha petuse

jrgi on oma mina (laiemalt ldse oma individuaalsuse) vrksitus inimliku nmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budismi rikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Niteks pole see ei kogu keha ega mni kehaosa
eraldi, ei tunne, aisting, taju, mte, meenutus ega kik need koos vetuna.
Oma tinglike ja tarbetute minakujutluste pidamine psivaks, thtsaks ja
siduvaks thendab libisemist illusoorsesse ettekujutusse. lethtsustatud
mina toob kaasa maailmast eraldumise ja enese sellele vastamise protsessid.
Mina manifesteerides oleme loonud ka mittemina maailma, mis asub meist
eraldi ning on sellisena meie hirmude ja ebakindluse, aga ka ihade ja vaenu
objekt.
Minaprobleemi ei saa budistliku pshholoogia jrgi lahendada selle
pelga eitamisega. Buddha olevat vastanud ksimusele mina olemasolu kohta vaikimisega. Kui seejrel ksiti, kas mina pole olemas, vastas ta taas vaikimisega. Ksimuses pole seega mitte mina olematuks kuulutamine, vaid
seda hlmata pdvate tunnete, mtete ja kujutluste thjaks tunnistamine.
Nib, nagu tstetaks budismis minaprobleem selleks, et see nullida. Nagu
Patanjali joogasuutrade, nii ka budismi jrgi on vaimse arengu phiksimuseks inimese suutlikkus oma pisimina kapslist vljuda ning looduses ja
inimkonnas kehastuva kosmilise mittedualistliku htsusega heks saada.

Kannatusel on phjused, ent neid vib krvaldada

Budistlikes suutrades on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu
- snd, kasvamine, iseseisva elu alustamine, vaevangemine, puudused,
frustratsioon, puuduse all kannatamine, ihaldatust ilmajmine, haigused ja
surm - toob endaga inimestele kannatusi kaasa. Inimlike kannatuste rada
thistavaks misteks on sansaara, millele vastandub kigi maiste kirgede
ja kannatuste lpliku letamise seisund nirvaana. Kannatuste phiallikaid
nhakse ligikaudu samades asjades nagu joogas: inimlikus ahnuses, vihkamises, upsakuses, ennekike aga nmeduses. (Olgu siiski lisatud, et
suutrades on tooduile lisaks kirjeldatud veel suurt hulka teisi kannatuse
phjustajaid ja arengu tkkeid.) Tuntud budoloog Conze (1995) eristab
inimliku rumaluse ja vaimse piiratuse keskse phjuse ja ilminguna viletsat
thelepanu ja keskendumisvime puudumist. Nagu eldud, on budism elujaatav petus, mis kinnitab, et kannatuste idusid saab krvaldada. Ahnuse
vib arendada kaastundeks (hoolivuseks), viha armastuseks, krkuse sbralikkuseks, rumaluse aga tarkuseks. Kannatuste teket aitab vltida see, kui
inimene krvaldab juba eos endas egotistlikud, liigselt oma mina ja individuaalse heaolu mber tiirlevad soovkujtlused ja mtted. Nhes iseendas ja

kikjal mberringi, kigis olendeis buda-alget, pib inimene distantseeruma

vildakast egoidentiteedist ning suunduma vaimse kirgastumise ja tiustumise teele. Kannatusi vhendab ka rahumeelne leplus kige paratamatuga
elus, niteks surmaga.
Edasi vaatleme lhemalt seda, milles neb zen-budism kannatuste letamise ja enesetiustamise vimalusi.

Sansaara on nirvaana
Vaga mungaelu ilistavale budismi hinajaana suunale (levinud Indias,
Tais ja Tseilonil) vastanduv mahajaana (enam levinud Tiibetis, Hiinas, Koreas, Jaapanis) ei aseta enesetiustamises ja nirvaanale prgimises phirhku mitte mungaelu rangete reeglite titmisele, vaid kord-korralt aina suuremale vaimuselgusele viivale meditatsioonile jt pshhotreeningu vahendeile. Mahajaana kige radikaalsema petuse zeni jrgi on virgumine ja vabanemine phimtteliselt vimalik juba n- selles elus, mitte kuskil loendamatute mbersndide jrel (nagu arvatakse hinajaanas). Zeni nurgakiviks
on tdemus, et sansaara letamiseks (kannatustest vabanemiseks) tuleks
igapevast elu mtestada ja elada hirimatu, eetilise, virge olendina. Siis
avastame, et sansaara ongi nirvaana: meelerahu ja kirgastumise vimalus
on otsekui siinsamas. Seda pole tarvis Himaalaja jalamilt vi lihasuretaja
rajalt otsida.

Arengut soodustav eluviis

Kasvu phitegureiks on mis tahes vormis nmeduse ja illusoorsete ettekujutuste vljajuurimine, egotismi letamine, kooskla ja harmoonia taotlemine keskkonnaga, ennekike aga iseenda budaloomuse ehk virgumisvimaluse uskumine ja arendamine. Zeni pdlusi ja phimtteid vib kirjeldada jrgmiste mrksnadega.
Pd silitada meeles vaikus - melda snades ja arutlustes just sel
mral kui tarvilik, vltides aru iseeneslikku mletsemist (kavatsemist,
unistamist, probleemide kallal urgitsemist, muremtete mlgutamist).
Telisuse eelistamine vljameldistele. See thendab valmisolekut
tunnistada elu telisust ilma seda moonutavate kaitsevteteta.
Hoolivus teiste olendite suhtes. Budism (ja zen sealhulgas) rhutab
eriliselt teiste elusolendite suhtes tuntava hoolitsustarbe thtsust - elava
kaastunde ja osavtlikkuse olemasolu, mis ei jta kasutamata teiste olendite
aitamise avanevaid vimalusi.

 Toimimatu toimimine (wu-wei) - spontaansuse hindamine; elastsuse

ja pehmuse eelistamine survele ja vgivallale.
Sgav usk thendab dharmapetuse jrgimist nii snas kui ka teos,
aga ka seda, et usust osataks hingejudu ja eluenergiat ammutada ning kogetaks htsust millegi krgemalseisvaga, saamata sealjuures oma usuobjekti sltlaseks.
Kikelbistav kahtlus. Vankumatu usk budismi phitdedesse (niteks kigi olendite buda-algesse ehk virgumisvimalusse) kib zenis ksikes igihalja kriitilisusega vliste autoriteetide, dogmade, vrvaadete, terve mistuse vljameldiste j m sellise suhtes. ks zeni phimte on: tapa
kik autoriteedid. Algajale mediteerijale antakse nu saada vabaks ka siduvaist Buddhaga seotud kujutlustest ja mtetest. Kui sinu ette ilmub mediteerides (kujutluses) deemon, tapa see deemon, kui ilmub Buddha, tapa see
Buddha!" Nnda klas he zen-meistri petus igest keskendumisest.
Khklematu edasiminek - siiruse ja otsekohesuse (nendes vljenduvad isiksuse loomulikkus ja terviklikkus) eelistamine keerutamisele ja
teesklusele.
Enesetiustamine. Zeni on vrreldud jalgrattasiduga. Kes ei tta
lakkamatult enda kallal edasi, libiseb arengus tagasi. Kui iidses Hiinas eeldas enesetiustamise zen karmi askeesi vi aastakmnepikkust harjutamist
niteks mingi ksi vi kunsti omandamiseks, siis tnapeval viks enesetiustamise sihiks vtta mis tahes teadmisi, oskusi, vilumust, meelekindlust,
loomulike vimete arendamist totav ala. Keskendumist ja meelekontrolli
ei pruugi harrastada mitte ksnes phakojas mediteerides, vaid phimtteliselt mis tahes (ka head majanduslikku tulu andvas!) tegevuses. Pole juhus,
et zen-treening on kindla koha leidnud suurte Jaapani kompaniide tippjuhtide vljappes!

Valik zen-meistrite mtteid

Jrgnevas valikus toodud arutluste lugemisel arvestagem, et zenpetuse heks didaktiliseks vtteks on suunata ppija ksimus talle endale
tagasi tema tunnetust avardaval ja loomust lahti seletaval viisil. Mistuspraste ja isegi lollpeale hlpsalt taibatavate petussnade hda on selles, et
need vetakse endastmistetavana omaks ja unustatakse seejrel kiiresti.
Selleks et petatav toimiks, peaks selle olemuse lahtimtestamisega mningal mral vaeva ngema. Ilmselt seeprast ongi vanade meistrite petustesse nnda ohtrasti mistujuttu ja metafoore poetatud. Mitu kuulsat meistrit on eelistanud intuitsiooni ja kktaipu virgutavat paradoksaalloogikat ta-

vatdesid tuletavale formaalloogikale. Jrgnevad tsitaadid phinevad valdavalt Maret Krgi ja Stella Noa tlgetel.
Algaja meel
S. Suzuki jrgi on zeni-pingute lhtepunktiks algaja meel: thi, vaba,
asjatundja kivinenud harjumustest kammitsemata, uuele vastuvtlik meel
(thelepanu, taip, arutlev mte, operatiivmlu, kujutlus, isiksuse suundus
tervikuna - nnda viks eesti keeles problemaatilisena klavat mistet meel
edasi anda tnapeva pshholoogia terminites).
S. Suzuki kirjutab: Kui teete zeniga algust, hakkate hindama algaja
meelt. Selles seisnebki zeni saladus. Kui teie meel on thi, siis on ta alati
kigeks valmis, kigele avatud." Algaja meeles on Suzuki jrgi palju vimalusi, asjatundja omas vhe. Kui pate liiga palju eristada ja eritleda,
piirate sellega iseennast; kui olete liiga range vi ahne, siis pole teie meel
rikas ja endaga rahul. Kaotades oma esialgse loomusega rahuloleva meele,
kaotame kik targad petused," vidab Suzuki ja arutleb edasi: Algaja
meeles pole mtet: 01en midagi saavutanud." Kik isekad mtted ahistavad meie avarat meelt. Mtlemata saavutatule, mtlemata iseendale, oleme
ehtsad algajad. Just nii vime midagi tegelikult ppida."
Esialgne olek
Zeni aluseks on spontaansus, tasakaal, meelekindlus ja kogemuste selitamine.
Bunan: Inimesed arvavad, et oma esialgset loomust on raske tunnetada, ent tegelikult pole see ei raske ega kerge. Meie philoomust ei saa miski
kahjustada. igele ja vrale reageerides tuleb samas igest ja vrast eraldatuks jda, elada kesk kirgi kirgedest lahus, nha silmitsemata, kuulda
kuulatlemata, toimida toimimata, otsida otsimata."
Mazu: Siiras meel ei hoia millestki kinni ega lkka midagi tagasi.
Mitte peatuda asjade heade ja halbade klgede le juurdlemiseks - see ongi
meie tee."
Zen lhtub phimttest, et budat austades austame iseennast, teisi inimesi, kike olemasolevat.
Kummardused
Suzuki: Prast za-zeni (meditatsiooniharjurust) teeme kaheksa kummardust. Kummardamisega me loobume iseendast; see thendab loobumist
oma dualistlikest ideedest. Niisiis pole za-zeni praktika ja kummardamise

vahel vahet. Harilikult thendab kummardamine austuse avaldamist millelegi, mis vrib seda enam kui meie ise. Kuid budale kummardades ei
peaks te pdma teda ette kujutada, te saate budaga heks, te oletegi ise
buda! Saades heks budaga, heks kige olemasolevaga, leiate olemise telise thenduse. Dualistlikest mtteist loobudes muutub kik teie petajaks
ning kigest vib kujuneda austusobjekt."
Kummardamine aitab krvaldada enesekesksed mtted. See pole ldse
kerge. Neist mtetest on raske lahti saada, seeprast ongi kummardamine
hinnaline praktika. Tulemus polegi oluline: hinnaline on meeleparandamise
pingutus. Kui kummardate, ei ole Buddhat ega teid," kirjutab Suzuki ja
jtkab nnda: On vaid lpuleviidud kummardus, see on kik. See on nirvaana. Iga kummardus vljendab ht neljast budistlikust totusest. Need on:
Kuigi elusolendid on loendamatud, totan need psta. Kuigi meie halvad
soovid on otsatud, totan neist vabaneda. Kuigi petus on piiritu, totan kik
selgeks ppida. Kuigi budism on saavutamatu, totan selle saavutada. Kuidas suudaksime saavutada saavutamatut? Peame pdma! See ongi budism."
Loomuse vljendamine
Nagu eldud, peitub budismi jrgi igas inimolendis buda-alge: virgumisseeme, arenemise, kpsemise, tiusele pdlemise vimalus. Oma ehedat loomust vljendades anname sellele algele eluju ja loome talle parimad
kasvu- ja arengutingimused. Pdes kramplikult paista vi olla keegi teine,
surume endas alla oma loomuliku oleku energia. Zen-praktika on pidev t
enda kallal, oma loomuse jrjekindel kujundamine. Loomuse vljendus on
zeni keskseid misteid. Muutes oma eheda loomuse vljendamise endale
harjumuseks, kasvab meie meelekindlus ning me leiame tee isiksusliku varu suurendamiseks.
Suzuki: Kui te jtkate praktikat ndalast ndalasse, aastast aastasse,
muutub teie kogemus sgavamaks ja hlmab kike, mis te igapevaelus
teete. Isegi kui pike tuseb lnest, on bodhisattval (lima isiksusliku tiuse saavutanud kaastundeolendil) ikka ks tee. Tema tee on: vljendada iga
hetk oma loomust ja siirust."
Igapevane elu on parim praktika
Zen eelistab igapevast iget tegutsemist usundi rituaalidele. Selle kohta kirjutab S. Suzuki nnda: Meil on vaja pidevalt teel psida. Zen ei ole
midagi imeprast, see on keskendumine meie harilikes igapevastes toimingutes. Kui teil on liiga palju tegelusi ja te olete lemra erutatud,
_
m u u

tub teie meel rmedaks ja rsituks. Ent kui teie meel on rahulik ja sihiprane, saate end maailma krast eemal hoida isegi selle keskel elades. Kraja
muutuste keskel on teie meel kindel ja rahulik.
Zenis pole midagi, millest vaimustuda," kirjutab Suzuki. Mnedki
inimesed asuvad zeniga tegelema uudishimust ja muutuvad seelbi veel
enam hivatuks. rge tundke zeni vastu lemrast huvi. Sageli lahkuvad
zenist vaimustuvad noored koolist ja siirduvad mgedesse vi metsa mediteerima. Srane huvi ei ole teline huvi. Jtkake lihtsalt oma argipevast
tegutsemist ja see kujundab teie iseloomu. Kui teie meel on pidevalt hivatud, ei j teil aega areneda ja edu saavutada, eriti siis, kui sellega rngalt
vaeva nete. Iseloomu arendamine on nagu leiva kpsetamine. See tuleb
valmis segada vhehaaval, sammhaaval, mdukal temperatuuril. Kui te
liialt erutute, lheb teil meelest, kui krge temperatuur on teie jaoks ige, ja
te kaotate oma tee."
Dahui: Zeni kirgastumise saavutamiseks pole vaja loobuda perekonnaelust, lahkuda tlt, hakata taimetoitlaseks, harrastada asketismi vi pageda metsaksindusse."
Pdetu pdlus
Zen-meelelaadis on keskne pdetu pdlus - raugematu sihile suundumine koos asjadel kulgeda, avalduda, toimida laskmisega.
Ying-an: Zenis pole midagi, millesse klammerduda. Kui zeni tundmappijad seda ei ne, tuleneb see sellest, et nad lhenevad zenile liiga innukalt."
Ying-an: Elamine zeni vaimus on sirgel otseteel kulgemine. Kirgastumise saavutamiseks ja zeni harrastamiseks pole tarvis teha vhimaidki
pingutusi. Tuleb ksnes viibida seal, kus viibite (oma teel)."
Suzuki: Tegema asudes soovite harilikult midagi saavutada ja klammerdute tulemuse klge. Saavutamise pdelt saavutamatusele suundudes
saate vabaks pdlemise tarbetuist ja kahjulikest tagajrgedest. Piisab sellest et teha midagi lihtsalt, ilma erilise pingutamiseta. Edu nimel lepingutus on liigne, tarbetu taak. Hoiduge pdest nha midagi iseralikku ja saavutada midagi erilist. Teil on iseenda ehtsas vrtuses niigi kik olemas.
Kui pdlete iges suunas, kaob teis hirm midagi kaotada. Isegi kui pdlesite vales suunas, ent olete sellest ise teadlik, ei ole te eksiteel. Kaotada pole
midagi. On ainult ige teostuse ehtne jv vrtus."

Eneseusaldus
Hiina zen-meister Linji: Kui tarvis tegutseda, tehke seda ebaluste ja
kahtlusteta. Eneseusalduseta viibite meelesegase seisundis, seda ja teist
soovides ning soovidel end mjutada lastes ei suuda te olla enam iseseisvad. rge plaanitsege pikalt. Lihtsalt olge loomulik. Kui otsite kogu aeg
midagi endast vljastpoolt, tundub, nagu sooviksite teistelt saada iseenda
ksi ja jalgu. See on suur eksitus. Kui zeni jrgijad mind klastavad, mistan ma kohe nende olemust. Kuidas ma seda suudan? Lihtsalt seetttu, et
ma ei klammerdu millessegi, vlisest ei otsi ma igapevast vi pha, sisemisest ei otsi ma midagi philist. Olla vaba ja sltumatu, kus me ka ei viibiks - selles ongi praktika. Tekkivad olukorrad ei kalluta teid krvale. Isegi
kui teil tekib halbu harjumusi, vabanete neist iseenesest."
Enesetunnetus
Linji: Kui soovite olla vaba, ppige tundma oma telist mina. Tal pole
kuju, vlimust, alust ega eluaset, ent sama ajal on ta rgas ja elurmus. Ta
toimib ntkelt ja vabalt, ehkki tema asukohta on vimatu kindlaks mrata.
Kui otsid teda, eemaldud temast, kui pad teda leida, prdud temast veel
enam ra."
Puhas meel
S. Suzuki jrgi on meie tegevus lihtsa, puhta meelega toimides juline
ja otsekohene. Tehes midagi keeruka meelega - seostades ksilevetava
lemrase hulga teiste asjade ja inimestega - , muutub meie tegevus vga
komplitseerituks. Enamik inimesi lhtub Suzuki jrgi midagi tehes mitmest
omavahel pimuvast kavatsusest vi lihtsaid asju ksitamatult keerukaks
muutvaist mtteist. Meie meel on alatasa liiga hivatud ja hlbiv, et keskenduda sellele, mida me parajasti teeme. heks phjuseks on asjaolu, et
oleme haaratud eelarvamustest, oletustest, kavatsustest, kahtlustest ja teistest komplitseeritud mtteist ega oska nha asju lihtsalt ja selgelt.
Linji: Kui saavutate telise tunnetuse ja ige mistmise, ei mjuta teid
enam snd ega surm, olete vaba lahkuma vi jma. Teil pole enam vaja
imesid otsida, sest imed tulevad iseenesest."
Vlistele asjadele tuleks Linji jrgi prata sel mral thelepanu, kui
need vaatevljale ilmuvad, ning mistes seda, mis meis mingil hetkel toimub, lakkame muretsemast ja saavutame tasakaalu.

Omandisse kiindumatus
Dogen-zendzi jrgi on andmine kiindumatus. Mitte millessegi kiindumatus on andmine. Pole thtis, mida antakse. Anda ks penn, paberitkk,
suutrarida - selles kiges on Suzuki jrgi siduvast omamissoovist vabanemist, selles on ige praktika rada.
Keelekasutus
Zen-petus on nagu kuule osutav srm - keskenduda tuleks kuule, mitte srmele. Zen on kike muud kui spekulatiivne mtteteadus. See peegeldub ka selle tekstides (suutrades, petajate knelustes). Keele algelisuseni
kndiv lihtsus heiastab ja korrastab zenile omast meele otsesust (siirast
meelt), tagades niteks petaja-pilaste dialoogi elulheduse ja selguse. Alles kujundlik ja paradoksaalne keel lubab vahedalt vljendada zeni mtteid,
ilma et ksheste mratlustega pealesuruvalt petlikuks muututaks. Zeni
vihjed ja lpunitlematus seevastu sunnivad selle tekste lugema kaasalooja
innuga vi... need arusaamatuna krvale heitma.
Pd hendada vastandid
Zeni ja sellele vastavat eluviisi iseloomustavad vastandite harmooniline
hendamine ja iseralik leebe radikaalsus: htaegu samurailik surmaplgus
ja naiselik tundlikkus; khklematu edasiminek ja thelepanu ning hoolivus
mberoleva suhtes; kannatlik leplus ja virge teadvelolek; korrastatud vahenditus oma loomuse vljendamisel ja vaistlik korrajrgimine harjutamises
ja enesekasvatuses, tarmukas tegutsemine ja toimimatuse juhtmtte - wu
wei - austamine; harras usk budapetusse ja kikelbistavalt kahtlev meel
eksikujtluste teadvustamisel.

Zen-budism ja XX sajandi lne pshholoogia

Carl Gustav Jung hakkas elu lpul ha suuremat huvi tundma zeni vastu, kirjutades muuhulgas saatesna prof D. T Suzuki raamatule zenist.
Erich Fromm oli innukamaid zeni levitajaid lnes. Raamatus p s h h o anals ja zen-budism" leidis ta, et mlemad pavad vabastada meelt selle
trjutud, allasurutud, eitatud ainesest, tuua elamisse enam teadlikkust, virgumist ning vabastada inimesed maailmataju moonutavatest kaitsevtetest.
Humanistlik pshholoogiasuund (Carl Rogers, Abraham Maslow, Alan
Watts jt) on just zenis leidnud tuge oma vimeid ja vimalusi realiseeriva

kpse isiksuse ksituse vljattamiseks. Zen vidab, et meis kigis on

budaloomus, virgumise alge. Humanistid on kindlad, et meis on suured
eneseaktualiseerimise - oma loomuse vljendamise - varud.
Jacob Moreno pshhodraama rhutab vahenditust, inimese eheda loomuse esiletoomist ja vaimustust.
Fritz Perlsi getaltteraapia peab thtsaks toimuvast teadvel olemist ning
vabanemist maailma telisuse mistmist takistavatest kaitsetoimetest.
Getaldi paljud paradoksaalsed vtted on ravahetamiseni sarnased zeni
tehnikatega. Perls on ise tunnistanud zeni mju oma meetodile.
Mitu zeni asjatundjat on osutanud lahenduskeskse lhiteraapia vaimse
isa Milton Ericsoni paradoksaalsete vtete, naljakate elamuste, neuroosi
ilmingute vljanaermise sarnasusele zen-harjutustega, nagu see toimub niteks meistri ja pilase vahelises vestluses ehk dokusanis. Sarnaselt theravaadale vastanduva zeniga pdleb ka lahenduskeskne lhiravi kiirete kepraste tulemuste poole.
Victor Frankli logoteraapias on nhtud mitut hisjoont zenile otseselt
toetuva Morita-teraapiaga: nn noogeensele neuroosile omasest elu thjuse
ja mttetuse tundest psemiseks aidatakse hoolealusel vabaks saada ennastimetlevast seotusest oma isega. Eemaldumine oma ise ja hingemuredega seotud mtetest vimaldab vlja astuda oma pisiminast loodud pettekujutlustest. Logoteraapias on hsti tuntud nn paradoksaalse intentsioonina
kirjeldatav smptom, kus inimest takistab midagi saavutamast just siduv
pdlikkus soovitut saavutada. Zen vaatleb sedasama kui oma soovidesse
takerdumist.

Alan Watts. Foto Internetist

Logoteraapia nagu Buddha petuski peab kannatamist (pinget, kriise,

revust, masendust) elu prisosaks, aga ka olemist ilistavaks ja isiksuse
arengut tiivustavaks teguriks. Nagu jooga ja zen, peab ka logoteraapia oluliseks armastust, hoolivust, elus oma osa titmist, loova tegutsemisega
koosklalise sideme loomist maailmaga ning hiritult enesekesksete
taotluste ja mtete krvaleheitmist.
Albert Ellise ratsionaal-emotiivse teraapia (RET) arusaamad inimese
irratsionaalsetest arusaamadest ja tdemustest on koosklas zeni ksitlusega
sellest, kuidas inimeste spekulatiivne meel neid elus eksitab.
Suureprase levaate zeni pshholoogilistest aspektisest saab maineka
orientalisi ja humanistliku pshholoogiasuna esindaja Alan Wattsi teosest
Zen Way" Raamatu tielik venekeelne tlge leidub Internetis aadressil:
http://psylib.org.ua/books/uotts01/index.htm

Kokkuvtvat
Zeni saladuseta saladus seisneb selle rabavas lihtsuses ja loomulikkuses, mistttu nib olevat sellest aru saada iseranis raske (nt pshholoogiateadusi tistuubitud) akadeemiliste teadlaste peadele. Zen-meel ilistab kirgastumisele peldes spontaansust ja iluelamusi, eelistab paradoksaalloogikat konventsionaalsetele kibearutlustele, lihtsat ja loomulikku eluviisi luksusele, lespuhutusele ja toretsemisele. Pole juhus, et zen-praktika ehk zenbudismi eluvrtusi jrgiv ning enesedistsipliini teostav eluviis on paljude
sajandite jooksul inspireerinud Jaapani kultuuri paljusid suundi. Tuimaaling, kalligraafia, lilleseade, vitluskunstid, buidoo (samurai eetika), luule
(haikud), no-teater, iluaiad, teetseremoonia ja mitmed teised jaapani kultuuriilmingud on D. Suzuki ja A. Wattsi jrgi saanud oma arenguenergia ennekike zenist.
Zeni rikastav toime lne pshholoogiale on kaugel ammendatusest.
Nii niteks vib zenile omasest tegevusse phendumise phimttest saada
ratust keskendumisvime arendamiseks. Zeni keeletarvitus - knekujundid, paradoksid, pila, absurd, virgutav dialoog jne - vrib omaette thelepanu nii pshhoteraapia kui ka suhtlemispshholoogia vaatekohalt.

Isi kuse ksitlustest lnes ja idas

Keel mrab mitmeski suhtes mtlemise. Niteks inglise keeles kannab
sna isiksus" {personality) Hjelle ja Ziegleri (1997, lk 22) jrgi otsekui
millegi v l i s e thendusvarjundit, kuivrd sna persona" thendas algselt (teatri)maski, millel ei puudu ka teatud koomiline varjund. Eesti keele
isiksusest" srast teatraalsust" kll vlja ei loe. Tundub, nagu viitaks
isiksus millelegi sisemisele, kpsele, keerukale. See miste leiab tavakeeles
ldse harva kasutamist, tundudes osutavat millelegi erilisele, thtsale. Mis
pshholoogiateaduse aspektist vaadatuna pole kaugeltki ige! Iga kelm vi
pevavaras on oma iseloomu pahupoolest hoolimata siiski ka isiksus. Kuid
mida see thendab? Nagu sellest raamatustki nhtub, ei ole ka XX sajandi
pshholoogia helgemad pead osanud sellele ksimusele hest vastust anda.

Isiksuse olemus
Osa selles raamatus tutvustatud autoreid, niteks Skinner, vldib lepea
mistet personality", mitu pshholoogi avab aga isiksuse sisu igaks omaenda teooria spetsiifiliste konstruktide vahendusel. Kui Freud eristab isiksuses icT'\, egot ja superegot, siis pshhoanalsist inspireeritud Berne toob
selles esile vanema", lapse" ja tiskasvanu" tasandi, Jung on suhestanud
persona" aga ise" ning varjuga" Ilmselt kige universaalsema isiksuse
mratluse on pakkunud juba eessnaski tsiteeritud G. Allport: Isiksus on
indiviidide iseloomulike kitumisviiside ja mtteid defineerivate pshhofsioloogiliste ssteemide dnaamiline organisatsioon indiviidis." (Allport
1961, lk 28, Konstabel 2003, lk 71) Enam-vhem sama mtet oskab
S. R. Maddi vljendada aga hoopis keerukalt: Isiksus on nende karakteristikute ja tendentside /pdluste/ konkreetne kogum, mis tingib need ldised
ja individuaalsed kitumise ilmingud (mtted, tunded, teod), mis on ajas
psivad ning vivad saada vi ka mitte saada seletuse ksnes nende sotsiaalsete ja bioloogiliste faktorite kaudu, mis mjutavad inimese funktsioneerimise aktuaalse situatsiooni." Meelde need definitsioonid ilma tuupimiseta muidugi ei j. Tekib ksimus, kas ei viks isiksust mratleda selgemini, lihtsamini, vljaspool konkreetseid teooriaid, nnda et see saaks ka
mittepshholoogile mistetavaks.
Nii tavainimesed kui ka teadlased mratlevad konkreetseid isiksusi
sageli vaadeldavale subjektile omaste silmahakkavate joonte kaudu. Seega

on isiksus inimese kige iseloomulikumate tunnuste kogum, see manifesteerib sgavamal, n- pshholoogilisel tasandil inimese individuaalsuse.
Individuaalsete erinevuste kas vi hpoteetiline ja rohmakas diferentseerimine on pris praktiline ettevtmine personalitalitustes, haridus- ja raviasutustes. Paraku - nagu leidis toonitamist eriti W Mischeli joonepshholoogia kriitikas - ei ennusta ks vi teine silmahakkav omadus seda, kuidas
inimene tegelikult toimib hulgas konkreetsetes olukordades. Isiksuse samastamisel tema tunnuste kogumiga jetakse enamasti krvale ka inimese
kompetentsid (teadmised, oskused, kogemused) mingil kindlal alal tegutsemiseks. Idamaiste petuste (jga, sufism, taoism ja budism) taustal tekib
aga igustatud ksimus, kas inimeste teistest erinevus" ongi isiksuses ikka
see kige olulisem. See nib iseloomustavat mitte kogu maailma, vaid ksnes lne (individualistlikku) ilmavaadet ja ellusuhtumist.
Ent toogem nd vlja veel mned isiksuse erinevad tlgendusviisid
personoloogias (H. Murray termin) ehk isiksusepshholoogias. Nagu alljrgnevast nhtub, on srane likeerukas fenomen nagu isiksus tepoolest
vga mitmeti tlgitsetav.
Enamik teooriaid vaatleb isiksust mingi hpoteetilise sisemise struktuuri ehk hierarhilise ssteemina, mis kujundab inimese reaalset kitumist.
Srane lne pshholoogia mratlus pole vastuolus ka niteks karmajooga vi zeni phimtetega. Iseasi, mil mral sedavrd abstraktset isiksuseksitlust annab he mudeliga mratleda. Iga teooria rhutab ise mral
bioloogiliste ja geneetiliste tegurite, pritolu, varase lapseplve kogemuste,
kasvuperekonna ja milj thtsust isiksuse kujunemisel. Isiksuse psivusmuutuvus leiab iga petuste raames taas isesugust ksitlust. Samal ajal kui
ortodoksne freudism jtab isiksusliku kpsemise temaatika krvale, leiab
see Eriksoni elukaareteoorias, veel enam aga humanistlikus pshholoogiasuunas (rkimata juba idamaistest petustest) erilist rhutamist.
Kui individuaalse mina isiksust kujundav thendus on C. Rogersi ja
jooga keskne aksioom, siis nii neobiheiviorism kui ka zen suhtuvad
konstrukti mina" rmiselt skeptiliselt. Oma eraldi ise" sulandumine algul derviite vennaskonda, hiljem jumalasse on keskne suunis ka sufismis.
Samal ajal kui Bandura ja Rotter rhutavad isiksuse ja situatsiooni keerukat suhtetoimet reaalse kitumise kujundamisel, peavad nii Jung, Rogers
kui ka Kelly - igaks kll oma vaatenurgast - olulisimaks seda subjektiivset maailmapilti, mis igal inimesel on elust, endast, maailmast kujunenud.
Mned teooriad (Freud, Rogers), aga ka mitu ida petust (bhaktijooga,
sufist Rumi petus jt) toonitavad isiksuses emotsionaalset plaani, teised
seevastu (Allport, Kelly) intellektuaalset. Kui Fromm ja hulk teisi pshhoanalsi reformijaid rhutavad inimese teadvustamata loomust ja irratsio-

naalseid tendentse, on Skinneri ja Bandura teooriais see temaatika tagaplaanil vi ldse avamata. Kui Freudi, Adleri ja (selles raamatus ksitlemata) Berne'i ning Sullivani teooriais paistab silma nende loojate t pshhiaatritena, on mitmed teised petused (Allport, Maslow, Lewin) loodud
likooli akadeemilises hkkonnas, mistttu teraapia ksimusring leiab vhem ksitlemist. Osa isiksuse ksitlusi, eriti Freudi ja Frommi teooriad, kujutavad endast vga hsti sstematiseeritud terviklikke petusi, teised aga nii W Jamesi funktsionalism, G. Kelly individuaalsete konstruktide teooria
kui ka Suur Viisik - ei pretendeerigi isiksuse kiki olulisi aspekte hlmama.
Ilmselt vib nustuda L. Hjelle ja D. Ziegleri vitega, et ehkki pshholoogiateadus ei oska tnapevalgi veel selgelt ja tpselt elda, mis on isiksus, avardab selle erinevate tlgendustega tutvumine vga oluliselt meie
teadmisi inimloomusest.

Isiksuseteooriate liigitusest
On ldteada, et suuri kunstnikke ja kirjanikke on raske lahterdada mingi voolu vi moesuuna esindajaks. Iseloomulikuks niteks on Mikalojus
Konstantinas Ciurlionis, kelle taieseid vime vaadelda smbolismi, srrealismi, mingis rakursis kas vi naivismi manifestatsioonina, kuid kes samas
on tiesti kordumatult omanoline leedu kunstnik. Keda ei iseloomusta rahuldavalt hegi ismiga. Samal kombel leidub sjaves ja vanglas kitumise modifitseerimise" programmide teoreetilise phjendaja Skinneri tdes
vga humanistlikke" mtteavaldusi, hulk ortodoksse freudismi armutuid
kriitikuid on aga ise tie endastmistetavusega le vtnud Sigmund ja Anna
Freudi ego kaitsemehhanismide lbinisti pshhoanaltilise kontseptsiooni.
Thendusrikas on see, et enam-vhem kik isiksusepshholoogia pikud on ritanud vlja ttada oma viisi XX sajandi klassikuid rubritseerida" Esitagem neist kaks.
Lhtudes isiksuses selle tuuma ja perifeeria" diferentseerimisest, jaotab S. Maddi oma raamatus Personality Theories: A Comparative Analysis" ksitletud 15 autorit vastavalt isiksuse integreeriva tuuma ksitlusele
jrgmistesse rhmadesse.
Konfliktimudelid: Freud, Murray, Sullivan, Erikson jt.
Enesetiustamise ja -aktualiseerimise mudelid: Rogers, Maslow,
Adler, Allport, Fromm.
Koosklamudelid: Kelly, Maddi ise jt.

L. Hjelle ja D. Ziegler kasutavad jrgmist liigitust.

1 Pshhodnaamiline suund: Freud.
2. Pshhodnaamilise suuna modifitseerijad: Adler ja Jung.
3. Ego-pshholoogia ning sellega seotud teooriad: Erikson, Fromm,
Horney.
4. Isiksuse dispositsionaalsed ksitlused: Allport, Eysenck, Cattell.
Siia viks liita loogiliselt ka Hjellel ja Ziegleril ksitlemata jetud Suure
Viisiku.
5. Isiksuse ksitluse sotsiaal-kognitiivne suund: Bandura ja Rotter.
Tingimisi kuuluks nende mudelite hulka ka mainitud autorite pikust vlja
jetud Mischel.
6. Isiksuse ksitlemise kognitiivne suund: Kelly.
7 Humanistliku pshholoogia esindajad: Maslow ja Rogers.
Toodud klassifikatsiooni jrgi on joogale ja zenile kahtlemata lhimad
Maddi eneseaktualiseerimise mudelid ja Hjelle-Ziegleri humanistlik pshholoogia. Sufism on aga tiesti omaette nhtus; eneserealiseerimist rhutavatele petustele lisaks viks selle derviitraditsioonis ja vennaskonnapraktikas soovi korral eristada nii Adleri petusele (Gesellschaftsgefhl) kui ka
biheiviorismile (vga palju kindlaid kitumisvorme ja eluviisi kinnistavaid
tegureid) omaseid jooni.
Uuema aja ksitluste niteks viks sobida D. Funderi (2001, Allik
2003, lk 12-13) ksitlus, mis kirjeldab oma liigituses nelja klassikalist ja
kolme uut isiksusepshholoogia paradigmat.
A.
1.
2.
3.
4.

Klassikalised ksitlused
Pshhoanaltiline paradigma.
Isiksusejoonte paradigma.
Biheivioristlik paradigma.
Humanistlik paradigma.

B.
1.
2.
3.

Uued ksitlused
Sotsiaal-kognitiivne paradigma (Bandura ja Mischel).
Bioloogiline paradigma.
Evolutsiooniline paradigma.

Enamik pshholoogia krgkoolipikuid rhutab isiksuseteooriate tutvustamisel klassikalise ja reformeeritud pshhoanalsi krval biheivioristlikku, humanistlikku ja kognitiivset traditsiooni. Olen seda jaotust jrginud
ka oma raamatus, kaasates kirjeldatavate petuste hulka lisaks idamaistele
petustele funktsionaalse pshholoogia ja pragmatismi klassiku W Jamesi
ning getaltismi" mainekaimaks arendajaks peetava K. Lewini.

Milline on hea isiksuseteooria?

See ksimus on pakkunud erilist huvi nii G. Allport'iie (1968),
A. Maslow'le (1970), L. Hjellele ja D. Zieglerile (1997) kui ka S. Maddile
(2002). Pdkem allpool vlja tuua tosina jao hea isiksusepetuse tunnuseid.
1. Teooria peaks seletama inimeste individuaalsete erinevuse olemust.
Nn jooneteooriad (Cattell jt) vastavad toodud kriteeriumile sna hsti.
2. Teooria peaks selgitama inimese isikupra tekke asjaolusid. Sellest
aspektist on isiksusepetustes veel palju arenguruumi.
3. Teooria peaks vimaldama ennustada inimeste arengukriise ja teisi
pshilisi probleeme. Eriksoni, aga ka Frommi, Kelly, Bandura jt petused
pakuvad siin hulga seletavaid skeeme.
4. Teooria peaks ennustama inimeste kitumist korduvates tpilistes
olukordades. Labori tingimustes loodud olukordade kitumist lubab sna
suure tenosusega prognoosida Skinneri jt biheivioristide teooria. Reaalelu
variatiivseis olukordades inimkitumise rahuldaval viisil prognoosimiseks
pole aga loodud veel ainsatki petust.
5. Teooria peaks evima vljundi" rakenduspshholoogias: vaimse
tervishoiu tagamises, pshhodiagnostikas, organisatsiooni vljaarendamise
ja juhtimise thustamises, hariduselus, nustamises, suhtlemisoskuses, intellekti ja loovuse arendamise programmides jne. Paljud teooriad ongi leidnud just rakenduspshholoogias laia klapinna. Mainigem niteks Skinneri,
Lewini ja Bandura petust. Kik ksitletud idamaised petused suunavad
oma jrgijad moraali ettekirjutuste, askeesi, meditatsioonitehnikate jt vahenditega eelistama kindlat eluviisi ning on selles mttes vga selge vljundiga.
6. Teooria misted, postulaadid, seadusprasused, prognoosid peaksid
kujundama htse tervikliku lpetatud ssteemi. Kige vhem vastab sellele
kriteeriumile ilmselt sufism, aga ka seoses zeniga pgusat tutvustamist
leidnud taoism. Kumbki neist ei taotlegi tegelikult olla mingi teooria.
7 Hea teooria peaks olema htaegu konoomne ja keprane, piiratud
ulatusega terminite ning selgete ja ldarusaadavate formulatsioonidega.
heks selliseks on Adleri petus.
8. Teooriale lisab vrtust selle avatus teaduse uutele faktidele ja paradigmadele. Selle kriteeriumi jrgi viks esile tsta suhteliselt uuemaid petusi, Bandura teooriat, aga ka Suurt Viisikut.
9. Isiksuseteooria haare peaks ulatuma inimese bioloogilistest ja geneetilistest teguritest keskkonna mjutuste ja situatsiooni karakteristikuteni. Paljud teooriad on kll llitanud oma isiksuse mudelisse nii inimese p-

ritolu, keskkonna kui ka situatsiooni, ent sageli piirdub mainitud teguritega

arvestamine positsiooni vi lahtriga suuremas skeemis.
10. Teaduslikult aktsepteeritav petus peaks olema empiiriliselt verifitseeritav. Nrgima staatusega on selle nitaja jrgi ortodoksne freudism,
aga ka Jungi petus. Ei sandaks aga kuidagi oletada, kuidas viks aga v e rifitseerida" niteks srast petust nagu sufism.
11. Teooria vrtust lisab selle originaalsus, selles peaks olema midagi
srast, mis ei teki n- iseeneslikult vastavalt teaduse arengule. Sellest vaatepunktist ei leidu Freudile, Jungile ja Kellyle vist vrdset.
12. Tugev teooria on innovaatiline, traditsiooni vi koolkonda rajava
thendusega. Freudi krval viks selle kriteeriumi jrgi esile tsta ka
Maslow'
Tnapeval ei leidu paraku ilmselt ainsatki isiksuse teooriat, mis vastaks kigile neile kriteeriumeile rahuldavalt. Nib, nagu vajaksid mitmed
inimloomuse diametraalselt erinevad ksitlused - niteks Skinneri biheiviorism ja Frommi radikaalhumanism", lne valdavalt analtiline ning
idamaa holistlik inimeseksitlus - otsekui yin ja yang paratamatult oma
vastaspoolust.

Veidi isiklikku
G. W Allport (1961) nendib, et kummalisel kombel jtab professionaalsete pshholoogide praktilise inimesetundmise oskus soovida. Pshholoogiappejuna olen pidanud palju kordi nukralt tdema, et mnedki tudengid omandavad kll eksamiks levaate inimpshika seadusprasustest
ja mitmesugustest teooriatest, ent juba paari kuu prast on pitust ainult
riismed meeles. Mis aga veel hullem: teooria tundmine ei ni kuigivrd toetavat tegeliku elu vajadusi ja vimalusi. Samas on Kurt Lewin elnud, pole
midagi praktilisemat heast teooriast. Milles on asi? Ilmselt viks vastuse
saada sellestsamast raamatust, Abraham Maslow" ja Erich Frommi mtetest. Maslow' jrgi vib ttada, armastada, elada ja ppida nii defitsitaarses kui ka end aktualiseerivas mooduses. Esimesel juhul pitakse sunnismaiselt ettenhtud mahus ja kindlaks perioodiks ra see hdatarvilik, mis
eksamil lbisaamiseks nutav. Teisel korral aga ptakse loetava, kuuldava,
pitavaga kaasa elada, sellele omaenda subjektiivses maailmas koht teha
ning abstraktsele ja teoreetilisele tegelikus elus rakendus leida. Fromm aga
toonitab vajadust pitav materjal lahi mtestada, lbi oma kriitilise arutluse
lasta ning sel moel otsekui loengu vi kirjasna kaasaloojaks saada. Pajatan
nd veidi iseenda kogemustest erinevate pshholoogiliste petuste omaseks kujundamisel.

Kigepealt pean ht tuntud vene kirjanikku parafraseerides tunnistama,

et kogu oma julguse pshholoogias kaasa rkida vlgnen ma... zenbudismile. Avastasin zeni tegelikult juba keskkoolis Salingeri lugedes. Ma
vaid ei teadnud siis veel, et see on zen - eluvaade, mis pab vabaks saada
konventsionaalsest mtteviisist ja kompulsiivsest pdest olla nagu kik
teised" Zen pab jda vabaks leksikaalsetest spekulatsioonidest: kik
kirjasnasse talletatu on selle petuse jrgi otsekui teeviit tele, mitte mingil juhul aga tde ise! Zeni printsiip lheneda mis tahes petustele algaja
vaimuga, ent silitada samas ka kikelbistav kahtlus on omal kohal selleks, et kmneid ndisaja omavahel vistlevaid kontseptsioone ja teooriaid
mista, ilma et neis lplikult segi mindaks, neisse n- ra uputaks. Zen annab ka vaatenurga mista pshholoogide mngumaad otsekui teise nurga
alt, kuskilt krvalt vi lalt. Ja lpuks vljendub zeni tekstides mahajaanabudismi aastasadadevanune elamistarkus, mis tegelikult on idamaisel moel
lahti mtestatud pshholoogia. Mitmedki Georg Kelly ja tnapeva kognitiivse pshholoogiakoolkonna esindajate arusaamad on sna lhedased
maineka Ameerika orientalisti ja humanistliku pshholoogi Alan Wattsi
(1973) vitele, et lne inimestel on ida mtteviisist arusaamise tkkeks
nende keel, mis mistab maailma nhtusi staatiliselt ja n- vljaeraldavalt
(mingi asi ei saa samal ajal olla A ning mitte-A). Ida mtteviis neb maailma ennemini protsessilisena, leminekuna hest seisundist teise. Kik muutub selle vaateviisi omandamisel mrksa tinglikumaks, relatiivsemaks, inklusiivsemaks" (nhtuste pimumise, otsekui vastastikuse hlmamise mttes). Wattsist lhtudes viks muide heks viisiks isiksusepshholoogia eri
petusi endale lhedasemaks taha avastada see hisosa, mis niliselt vasturkivais petustes - niteks ortodoksses freudismis ja neobiheiviorismis siiski leidub.
Ent tagasi pshholoogia juurde. Mulle isiklikult meeldib Salvatore
R. Maddi mitte ilma irooniata mratletud heatahtlik" tendents seada isiksusepshholoogia tunnustatud teoreetikud n- vrdsena krvuti, ilma et
nende puuduste leslugemine valmistaks pinda he kaasaegse ja kige
igema" petuse esiletstmiseks. Minu meelest on praegu veel vara loota
mingi kiki lne isiksusepshholoogia phipetusi integreeriva metateooria teket. See vib aastakmnete prast ehk isegi ka teoks saada. Kuid sna
kindel, et prast superteooria teket leidub rhm auahneid teadlasi, kes vaidlustavad selle peatselt konkureeriva hperteooriaga. Niisiis olen seda meelt,
et kik siin raamatus vahendatud petused evivad vhemal vi suuremal
mral enese elupraktikas rakendamise potentsiaali. Iseasi, kuivrd see
teooriate esmatutvumisel ilmsiks tuleb.

petuste rakendusaladest
Jrgnevalt teen katse tutvustada kiki ksitletud petusi paarikmne
isiksuse philoomuse mratlemise, inimesetundmise, enesearendamise
ning inimeste kitumusliku regulatsiooni aspektist olulise vtmeksimuse
kaudu. Toodud valik ei taotle mistagi olla pshiliste vi sotsiaalsete
probleemide phjendatud esindatus. Autori sooviks on vaid ilmestada pgusalt eri petuste rakendatavust igapevaelu pshholoogia sfri kuuluvate
ksimuste mtestamisel.
1. Inimesetundmine. Adler, Allport, Cattell, Eysenck, Suur Viisik.
2. Pshilised ja isiksusehired. Viksemal vi suuremal mral kik
ksitletud teooriad.
3. Kasvuraskused. Freud, Jung, Adler, Erikson, Rogers, Skinner,
Bandura.
4. Milj toime isiksusele. Lewin jt.
5. Inimese elukaar ja isiksuslik areng. Adler, Erikson ja kik
humanisid"
6. Inimese kesksed ajejud. Ennekike pshhodnaamilise koolkonna teooriad, aga ka Eysenck, Lewin jt.
7
Kitumist kujundavad mjurid ja kitumise ohjamine. Skinner,
Rotter, Bandura, Mischel.
8. Inimese subjektiivse maailma vrtustamine. Rogers, Kelly,
Maslow, sufism ja zen.
9. Narkomaania, kuritegevus jt hlbiva kitumise vormid. Fromm,
Skinner, Bandura.
10. Agressiivsus. Freud, Adler, Fromm, Bandura.
11. pikitumine. James, Skinner, Maslow, Rogers, Bandura.
12. Enesekasvatamine. James, Adler, Jung, Rogers, Rotter, Bandura
ning mistagi jooga ja zen.
13. Juhtimine ja organisatsioonikitumine. Lewin, Eysenck, Maslow.
14. Kultuurierinevuste lahtiseletamine. Jung, Erikson, Fromm,
Eysenck.
15. Probleemid armastuses ja pereelus. Adler, Erikson, Maslow,
Fromm, bhaktijooga.
16. Enesekehtestamine. Bandura jt.
17 Suhtlemine. Adler, Rogers, Kelly, Bandura jt.
18. Loovus. Freud, Jung, Maslow, Eysenck, Rogers, zen.
19. Unengude thendus. Enam-vhem kik pshhoanaltikud, aga
ka mned joogasuunad ja sufism.

20. Religioossed ja transtsendentsed elamused. James, Jung, Fromm,

Maslow, jooga, sufism ja zen.
Lpetuseks poleks liigne meenutada Ludwig Wittgensteini kuulsat tlust, mis algab snadega: petus on ainult redel uue krguse saavutamiseks.
Selleks et omandada igapevaeluks usaldusvrne orienteeriv pshholoogiline skeem, vib vabalt piirduda he keskse petusega, mille me hsti lahti
mtestame ja phijoontes ka meelde jtame. Kes juaks kike teoreetilist
meeles pidada. Nii nagu enamik pshholoogiagurusid valis oma uurimisala
subjektiivsete huvide phjal, vib ka pshholooge endale orientiiriks valida
puhtsubjektiivse meeldivuse jrgi. Teiste petuste puhul piisab sellest, kui
need tarbe korral - niteks eksamiks - kas vi kord elus endale selgelt lahti
mtestada. Jb veel elda, et oleksin rmus, kui kesolev raamat juhib
oma mnevrra lihtsustatud aineksitlusest hoolimata (vi just tnu sellele!) lugejad XX sajandi pshholoogia ning oriendi vaimsete petuste parema mistmiseni.

Kirjandus
Loetelust on vljajetud enamik raamatu phitekstis viidatud teostest.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7
8.
9.
10.
11.

12.
13.
14.
15.
16.
17
18.
19

Allik, J. Isiksus ja seadumused. (2003). - Isiksusepshholoogia.

Tartu likooli Kirjastus.
Assagioli, R. (1972). Psychosynthesis. NY- Viking Press.
Berne, E. (2001). Suhtlemismngud. Tallinn: Vike Vanker.
Bhagavadglt. (1980). Tallinn: Loomingu" raamatukogu.
Block, J. (1995). A contrarian view of the five-factor approach to
personality description. Pychological Bulletin, 117, 187-215.
Conze, E. (1994). Buddhismi lhike ajalugu. Tallinn:
Buddhakirj astus.
Corey, G. (2001). Juhtumi anals nustamises ja pshhoteraapias.
Tallinn: Vike Vanker.
Frager, R., Fadiman, J. (1998). Personality and personal growth.
NY Longman.
Franki, V (1983). Olemisen tarkoitus. Helsinki: Otava.
Freud, S. (1999). Inimhinge anatoomiast. Tartu Tartu likooli Kirjastus.
Great thinkers of the Eastern world the major thinkers and the
philosophical and religious classics of China, India, Japan, Korea,
and the world of Islam / edited by Ian P McGreal. (1995). NY
HarperCollins Publishers.
Guenon, R. (1996). Ida metafsika. Lindude keel. Islami
esoterism. - Vikerkaar 5 - 6, lk 98 - 118.
Hall, C , Lindzey, G. (1957). Theories of personality. NY: Wiley.
Hjelle, L. A., Ziegler, D. J. (1992). Personality theories. NY:
McGraw-Hill.
Holtzmeyer. (1934). Alateadvus ja pshhoanals. Tartu: EKS kirjastus
Jung, C. G. (2003). Anima on elu sealpool kiki kategooriaid. Pikesetuul. Mrts 2003, lk 24 - 26
Jung, C. G. (2003). Kollektiivse alateadvuse arhetbid VIII.
Pikesetuul. Juuni - juuli 2003. Lk 26 - 28
Kidron, A., Oidjrv, H. Harrastame joogat. 2004. Tallinn: Mondo.
Kohi, H. (1969). The open classroom. N Y New York Review
Books.
-

20. Konstabel, K. (2003). Mis on isiksuseomadused? - Isiksusepshholoogia. Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
21. Loevinger, J. (1987). Paradigms of personality. NY- Freeman.
22. Moore, R., Gillette, D. (2002). Kuningas, sjamees, maag, armastaja. Teekond kpse mehelikkuse ltetele. Tartu: Huma.
23. Nelson-Jones, R. (2004). Cognitive humanistic therapy : Buddhism,
Christianity and being fully human. London: SAGE
24. Rogers, C. R. Loominguteooria poole. Akadeemia 7, lk 1441 1457
25. Ross, L., Nisbett, R. E. (1991). The person and the situation. NY:
McGraw-Hill.
26. Suzuki, D. (1973). Zen and Japanese culture. NY- Princeton
University Press
27. Suzuki, S. (1986). Zen-Mind - Beginners mind. NY- Weatherhill.
28. Zen opas mielenrauhaan. (2000). Karisto OY
29. Udam, H. (2001). Uus loomine" sufismis. - Orienditeekond. Tartu: Ilmamaa, lk 207 - 215.
30. Udam, H. Sufism: Lhike usundilooline sissejuhatus. (2004). Akadeemia 7 Lk 1 4 4 3 - 1472.
31. Watts, A. Zen. (1973). Keuruu: Otava.
32. Wood, E. (1971). Great system of yoga. London.
33. Hp^nc Illax. 1993. CV(})HH. CIT6; Hporpecc.
34. KejiJiH, A. J\. 2000. Teopna JIHHHOCTH. CFI6; Pent.
35. JleBHH, K. 2002. O n p e ^ e n e H H e noHHTHA nue B /jaHHtiH
MOMeHT. - HcTopna ncnxojiorHH. XX BeK. MocKBa.
36. JleBHH, K. 2002. TnnojiorHfl H T e o p n a nojra.
ncnxojiorHH. XX BeK. MocKBa.

HcTOpna

37 Ma^AH, C. P 2002. TeopHH JIHHHOCTH: cpaBHHTejitHbiH aHajiH3.

C6.
38. Macnoy, A. 2002. ITo HanpaBJieHHK) K HCHXOJIOTHH biTHa. 3KCMOnpecc.
39. Macnoy, A. 2003. MoTHBainia H jiHHHOCTb. CI16; IiHTep.
40. OnnopT, T B. JIHHHOCTB: nponeivia HayKH HJIH HCKyccTBa

(http://personhuman.narod.ru/goo.html)
4 1 . CKHHHep,
E. 2002. OnepaTHBHoe noBe/jeHHe ncnxojiorHH. XX BeK. MocKBa.
42. OpeA^cep, P Oe/rHMeH, /J. 2002. JIHHHOCTL.
3 K c n e p H M e H T b i , ynpa^cHeHHa. CF16; HeBa.
43. Xtejui, J I . 3nrjiep, J\. 1997 TeopHH JIHHHOCTH. CI16.

HcTOpna
TeopHH,