10 aastat tulumaksuseadust MaksuMaksja pilgu l

Martin Huberg
EML vanemjurist

bi

Tulumaksuseadusest saab mitmel viisil levaadet kirjutada. Sltuvalt eesmrgist vib ka

kirjatkk erinev olla. Minu eesmrgiks on vaadata, mida MaksuMaksja nende 10 aasta
jooksul meie millenniumibeebist kirjutas. Loomulikult ei oleks mtet peatuda igal
teemal, mida MaksuMaksja nende aastate jooksul on kajastanud, pigem on tegu valikuga
ksimustest, mis meenutamist vrivad. Samuti valisin ma meelevaldselt teemad, mida
meenutada natukene enam ning mida pelgalt ra mrkida. Algatuseks vaatleme
ldisemaid teemasid, et seejrel sihikut sttida konkreetsematele ksimustele. Seega ei
tasu jrgnevast oodata mingeid pnevaid avastusi, vaid pigem viksime koos meenutada,
kuidas Ta sndis ja kima ppis.
Kiire seadus
Tulumaksuseadus on teatud mttes meie ajastu igusloome musternidis, mis kindlasti
paneks mne demokraatiat kauem mnginud riigi kodaniku pea ringi kima. Oli ju Eesti
maksumaksja prast riigi taasiseseisvumist harjutanud end klassikalise
tulumaksussteemiga, fsiliste isikute puhul sai proovitud isegi astmelist
tulumaksumra hakati juba olemasolevaga ra harjuma ning sellest unest oligi ilmselt
vaja inimesi les raputada.
Tulumaksuseadus veti Riigikogus vastu 15.12.1999, president kuulutas selle vlja
27.12.1999 ning seadus ilmus Riigi Teatajas 30.12.1999, justudes seejuures 01.01.2000.
Arvestades, kui lhikese aja jooksul pidi seaduse rakendaja pea peal seisma ppima
muudeti ju juriidiliste isikute osas maksuobjekt sisuliselt tagurpidiseks tuleb inimesi
kindlasti kiita. Selline menetlemistaktika on Eestis heaks tavaks saanud, suuri snu pole
mtet teha. Vhem mg, rohkem teg, nagu modernne vanasna tleb. Ja ega siin
midagi eriti uriseda ka ei ole. Kui me nd meenutame, siis suutsid kodanikud ka
Siberisse reisiks kohased asjad 15 minutiga valmis panna kurb on vaid see, et nd
praktiseerib sama taktikat rahvaesindus meie oma rahva peal.
Seadus maksulepingute kontekstis
ks pnevamaid probleeme, mis uue seaduse justumisel tstatati, puudutas selle
paigutamist juba kehtivate maksulepingute konteksti. Kehtis ju Eestis lepingute slmimise
ajal n- klassikaline juriidiliste isikute tulumaksussteem, kus maksustati kasumit, uus
seadus aga juriidiliste isikute tulu ei maksustanud, kuid maksustas seaduses stestatud
juhtudel isiku tehtud vljamakseid. Kuidas tuleks vaadata sellisele maksussteemi
muudatusele maksulepingute kontekstis?
Olgugi et see oli isegi OECD tasandil arutelu teemaks1, on praeguseks murepilved siiski
hajunud ning Eestil on nnestunud enda maksu eripra lepingupartneritele selgitada.
Maksulepinguid rakendatakse endiselt.2 Vaid Lti teatas resoluutselt lepingu
mitterakendamisest, kuid prast uue ja Ltile soodsama lepingu allakirjutamist olid ka
ltlased nus, et tulumaks on tulumaks.
Mngud maksumradega
Tulumaksumrad on ilmselt igas riigis valimiste ajal oluliseks teemaks. Eestis on see
isegi kohalikel valimistel nii, kuigi kohalike omavalitsuste pdevus tulumaksumrade
muutmist ei puuduta.
Maksumrade muutmisega seondub eelkige ametnike arusaamine iguse
ldphimtetest, nende austamine vi mutta trampimine. Kahjuks tuleb tdeda, et
printsiip on oluline vaid siis, kui ta on oluline sellele, keda ta puudutab.

1 Erki Uustalu. Kas tulumaks on maks tulult? MaksuMaksja, 2000, 12, lk 5.

2 Vt ka Lasse Lehis. iguspositivistlikud probleemid tulumaksuseaduse tlgendamisel. MaksuMaksja, 2001,
nr 8, lk 11-12.

Probleemi sisu on lhidalt selles, et Riigikogu justas esmalt 01.01.2006 ning hiljem
01.01.2008 tulumaksuseaduse 4, mis stestab maksumrad selliselt, et ste justus
tervikuna ka jrgmiste aastate maksumrasid kehtestavas osas juba nimetatud
kuupevadel. Kui riigieelarve aga hakkas kreeni minema, loobuti maksumrade
alandamisest kiiresti. Sisulist analsi selle vimalikkuse osas eriti ei ptud teha, piirduti
peamiselt argumendiga, et see on tegelikult riigi raha, mida maksumra alandamisega
riik suvatseb inimesele kinkida, ja kui ei taha, siis ega ikka ei kingi kll.
EML leiab, et see on phiseadusega vastuolus, kuid kohtusse ei ole keegi minna julgenud
ja ka iguskantsler ei sandanud teemat tstatada. Loodetavasti antakse sellele kunagi
siiski hinnang.3 Kui keegi muud ei ppinud, siis vhemalt osatakse tulevikus taolisi
seadusemuudatusi igesti snastada, et viidatud vigu ei korrataks.
FIE ja juriidiline isik vrdseks
Teema, mis nii mnelgi juuksekarvad psti ajas, puudutas erinevate ettevtlusvormide
erinevat maksustamist. Arvestades, et alates 01.01.2000 juriidiliste isikute kasumit ei
maksustatud, tekkis mitmetel maksuhuvilistel ksimus, miks fsilisest isikust ettevtja,
kes tegeleb ju samavrd vi mningal juhul rohkemgi ettevtlusega kui mni juriidiline
isik, peab ettevtlustulult, erinevalt juriidilisest isikust, tulumaksu maksma.
Mnel juhul oli tegemist emotsionaalse ksimuse pstitusega, mnel juhul mitte. 4
Suuremalt jaolt lppesid praktilised probleemid leminekustte lisamisega, millega lubati
kogu varem soetatud phivara jkvrtus 2000. aasta tuludest maha arvata (TuMS 58
lg 4), ning erikonto loomisega 2001. aastal (TuMS 36 lige 7)5. Hiljem on lisandunud veel
maksuvaba mitterahalise sissemakse eriste (TuMS 37 lg 7), mille tulemusena on
vhemalt tegijamate FIE-de kokkupuuted tulumaksu kui sellisega muutunud aina
harvemaks. Viimasel ajal on FIE-de philised probleemid seotud sotsiaalmaksuga.
Tulumaksuprobleemidest viks mainida vaid TuMS 14 likes 5 sisalduvat kahtlase
vrtusega piirangut ning diskrimineerimist lhetuste pevaraha osas. 6
Juriidiliste isikute tulumaksussteemiga jtkamine
Tulumaksuseadus ei olnud veel kllalt vanagi, kui juba tuli hakata mtlema sellele, kas me
ldse tohime uue suure venna embuses sellega jtkata vi peame hakkama kasutama
sellist maksussteemi, millest kik peale meie ka aru saavad.
04.10.2001 tegi Euroopa kohus lahendi asjas C-294/99, milles tlgendas ema-ttarhingu
direktiivi (90/435/EM). Kohtulahendi valguses paistis, et Eesti peaks emahingule
makstavad dividendid tielikult tulumaksust vabastama, kui me soovime Euroopa Liitu
astumise teemal edasi vestelda.7
Kuna Eesti sai EL-iga liitumislbirkimistel ajapikendust 2008. aasta lpuni, siis
vahepealsel perioodil arutatigi, kas me ldse peame midagi muutma. Ja kui, siis kuidas. 8

3 Selle teema kohta vt Martin Huberg. Mariliis Kannukene. Tants tulumaksumrade mber. MaksuMaksja,
2008, 6/7, lk 18-23. Selle kohta, kuidas saab kike numbritega phjendada vt Lubatud maksusoodustuste
hlgamisest saab Eesti maksupoliitika proovikivi. MaksuMaksja, 2008, 9, lk 24-29.
4 Kas FIE-d ja ettevtet saab vrdselt maksustada. MaksuMaksja, 2000, 4, lk 8-9.
5 Lasse Lehis. Lbimtlemata seadusemuudatus lubab FIE-l maksussteemi enda kasuks kallutada.
MaksuMaksja, 2001, 2, lk 10; Jaak-Hans Kuks. FIE panga erikontole kantud ettevtluse tulu maksustatakse alles
vljavtmisel. Samas, lk 11.
6 TuMS 14 lg 5 kohta vt Martin Huberg. Kas tulumaksuseaduse 14 lg 5 on phiseadusega koosklas.
MaksuMaksja, 2002, 5, lk 22-25. Pevaraha osas vt EML kogub ettepanekuid tulumaksuseaduse muutmiseks.
MaksuMaksja, 2007, 6/7, lk 10-11.
7 Erki Uustalu. Euroopa Liidu mustad pilved Eesti tulumaksuseaduse kohal. MaksuMaksja, 2002, 3, lk 9.
8 Aiki Kuldkepp. Eesti tulumaksuseaduse vastavus ema- ja ttarettevtte direktiivile. MaksuMaksja, 2004, nr
7/8, lk 46-47; Martin Huberg. Tulumaksureformist. MaksuMaksja, 2005, nr 3, lk 5; Ivo Vanasaun. Aastast 2009
kehtiva rihingute maksustamise korra valikud aruteluks avatud. MaksuMaksja, 2006, 5, lk 8-12; Priit Ltt.
Rainer Eidemiller. 2009. aasta ja dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks. MaksuMaksja, 2006, nr 6/7, lk 26-

Ajapikku arenes ka Euroopa Kohtu praktika edasi ning vaikselt, uute analside valguses,
hakkas paistma ka lootus, et ehk ei olegi meie maksussteemil viga kljes. 9 Kuna kindlust
ei olnud, ttas Rahandusministeerium vlja tulumaksuseaduse muudatuste eelnu,
millega pti vimalik probleem krvaldada.10 Ministeerium pakkus muudatused vlja
selliselt, et sisuliselt tegelikult justkui midagi ei muudetud ja selles osas, mida muudeti,
suudeti kokku keerata korralik kkk. Jutt kib likvideerimisjaotiste ja kapitali vhendamisel
tehtavate vljamaksete maksustamise reeglite muutmisest, mida sama eelnuga
muudeti ning loeti need dividendiga sama paragrahvi alusel vljamakse tegija, mitte
saaja tasandil maksustatavaks.11
Muudatused lbisid edukalt Riigikogus ette nhtud olengud ning paljud raamatupidajad
said mlestusvrsel 2008. aasta kevadsuvisel ajal suurtel kiirustel ja hulgakaupa
koolitust kolmega ja neljaga jagamise kunstist ehk avansilistest maksetest. Uueks
maksustamisperioodiks pidi saama kalendriaasta.12
26.06.2008 tegi Euroopa Kohus veel he otsuse, milles tlgendas ema-ttarhingu
direktiivi, ning uued seisukohad olid selliseid, mis vimaldasid lugeda Eesti juriidiliste
isikute tulumaksussteemi EL igusega sellest aspektist koosklas olevaks. 13 Samas
mistagi ei saanud riik kohe elda, et muudatusi siiski ei tule, seega koolitused jtkusid
ning ka MaksuMaksja kajastas probleeme ja tlgendusi, mis vastuvetud tekstist
tulenesid.14
Kuna riik ei kujundanud veel jupp aega kindlat seisukohta maksussteemi muutmise
vajaduse kohta, sooviti algatuseks lkata kavandatavate muudatuste justumine aasta
vrra edasi 2010. aastasse15, kuni lpuks tunnistati vastavad stted enne justumist
kehtetuks.16 Ehk ongi parem, et sellest enam suurt numbrit ei tehtud, sest teemale oli
kulutatud palju energiat ja ressurssi oli suur.
Kulude hvitamine
Kui maksulepingute rakendamine on n- metatasandi ksimus, siis suur hulk muid
ksimusi nitavad pigem, kuidas annab tunda see thik, mille titis sbralik reiim ning
minetati igasugused arusaamised majandusest. Kuivrd maksude puhul on oluline tunda
ka taustssteemi, mille suhtes neid kohaldatakse, on mistetav, et majanduse toimimise
phimtete ja arusaamade tundmiseta on ka raske tulumaksuseadust adekvaatselt
kohaldada.
Nii hakkasidki esimesed probleemid pihta tulu mistest, kuid siiski sna algelisel tasandil.
Nimelt oli maksuametil pikka aega juurdunud arusaam, et tuluks, mida maksustatakse
27; Toomas Luman. Ettepanek Eesti juriidilise isiku tulumaksussteemi kohta aastast 2009. Samas, lk 28-30;
Meelis Atonen. Ettevtte tulumaks jgu selliseks nagu praegu. Samas, lk 31; Vello Vallaste. Arvamus
Rahandusministeeriumi ettepanekute kohta. Samas, lk 32; Hedi Wahtrame. Riskid vajavad hindamist.
Samas, lk 33; Hiie Marrandi. Samamoodi jtkamine on kaheldav. Samas, lk 34; Olev Raju. Jrgitagu teiste IdaEuroopa maade positiivset kogemust! Samas, lk 34; Dmitri Jegorov. Vetud kohustus, mitte tegelik vajadus.
Samas, lk 35; Eiki Nestor. Kige meeleprasem oleks jtkata. Samas, lk 35.
9 Inga Klauson. Eesti rihingu tulumaksussteem Euroopa Kohtu lahendite valgel. MaksuMaksja, 2007, nr 8,
lk 14-15; Erki Uustalu. Selge on hetkel vaid selgusetus. Samas, lk 15.
10 Hiie Marrandi. Mida on oodata 2009. aasta tulumaksuseaduselt? MaksuMaksja, 2008, nr 1, lk 30-33; Erki
Uustalu. Seiklus jtkub Samas, lk 34-36.
11 Kellele iseseisvus, kellele ike? MaksuMaksja, 2008, nr 3, lk 31; Deloitte Advisory memo.
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnu 181 SE. Samas, lk 32-33; Kairi Ani. Topime maksuaugud kinni.
Samas, lk 34; Lemmi Kann. Maksumuudatus sulatab ettevtete vrtust. Samas, lk 34-35.
12 Lasse Lehis. Kaua tehtud, kaunikene? MaksuMaksja, 2008, nr 4, lk 17-19.
13 Erki Uustalu. Euroopa Kohtult kannapre Eesti tulumaksussteemi hvanguks? MaksuMaksja, 2008, nr
8, lk 32-33; Lasse Lehis. Kas tulumaksuseadust ongi vaja muuta? Samas, lk 33.
14 Kaua tehtud, kaunikene? Vol 2. MaksuMaksja, 2008, nr 9, 16-19
15 Lasse Lehis. Tantsud maksudega Riigikogus. MaksuMaksja, 2008, nr 10, lk 19-20.
16 Tulumaksuseaduse muutmise seadus, 2. RT I 2008, 51, 286.

tulumaksuga, vib olla igasugune sissetulek. Sellise egiidi all ritati maksumaksjatele
pingsalt sisendada, et kui fsiline isik soetab juriidilise isiku (nt kelle ttaja vi juhatuse
liige vms ta on) huvides mingit vara vi teeb muid kulutusi, tekib talle tema kantud
kulude tagasimaksmisel tulumaksukohustus. Vastupidise selgitamine algas sna
varakult17, kuid vin teile kinnitada, et EML juristid selgitavad vastavaid phimtteid siiani
sna tihti.
Seejuures vib selgelt esile tuua ka loogika, millest maksuamet (kindlasti mitte ainult
tema, vaid ka palju konsultante) lhtus. Nii kinnitas maksuamet oma vastuses EML-le, et
Terje Ludvi (maksude osakonna peaspetsialist 2002. aastal) seisukohad kulude
hvitamise maksustamise osas on korrektsed. histu, nagu ka kik teised juriidilised
isikud vi mni fsilisest isikust ettevtja, saab histu liikmele hvitada tulumaksuvabalt
viimase poolt tehtud kulutused ainult kuluaruande ja nende kuludokumentide alusel, mis
on vljastatud histu nimele. Sellisel juhul on tegemist ksundi titmisega (vt ENSV
tsiviilkoodeksi -d 394-401).18
Teema vttis prdeid juurde, kui ks audiitor selgitas kulude hvitamise vimalusi
korterihistute puhul selliselt: Korterihistu ldkoosolek kinnitab kulude aastaeelarve,
milles muu hulgas vivad olla planeeritud telefoni kasutamise kulud. Kui telefonikulusid ei
ole planeeritud, siis ei saa neid kajastada korterihistu kuludes. Aga kui selline kirje on
olemas, peab seejuures tingimata nitama kulude suuruse. Kritiseerija nimetas sellist
lhenemist numbriteaduse edvriks, selgitades seejuures numbriteadust kui
rmuslikku iguspositivismi elik viisi lhtuda seadusest arusaamisel ainult kirja pandud
lausetest, eitades igasugust seost kirjapandu ning seaduse eesmrgi, mistete ja
phiseaduslike printsiipide vahel.19
Ksimus lks eriti teravaks, kui tstatati kodukontori teema.20 Maksuameti tolleaegne
korfee kulude hvitamise ksimustes, Ester Brckel, selgitas muu hulgas ttaja vara
ja korteri kasutamisega seotud kulude kompenseerimise osas, et Ttajale kulude
kompenseerimise puhul on tegemist ttajale tehtud vljamaksetega ja seega on
tegemist fsilise isiku tuluga, mis kuulub maksustamisele vastavalt TuMS 12 likele 1
kui muu tulu vi lg 1 punktile 2 ettevtlustulu vi lg 1 punktile 4 kui renditulu, seega
olenevalt sellest, kuidas tandja ja ttaja on eelnevalt kokku leppinud ja milliste
dokumentidega ja kuidas on vara kasutamine vormistatud. Tulumaksuseadus ei ne ette
maksuvabastusi juhul, kui on tegemist ttajale kulude kompenseerimisega tandja
poolt.21 Rahandusministeeriumil ei nnestunud seebiooperit muud moodi lpetada kui
kirjutada tulumaksuseadusse eriste ( 12 lg 3), mille kohaselt ei loeta fsilise isiku
maksustatavaks tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tendatud kulude
hvitisi, samuti kohtu vljamistetud varalise kahju hvitisi. Seda stet ei kohaldata aga
hvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmrad. 22
Erisoodustustega seotud probleemid
Mnevrra keerulisem teema, mis on hulgaliselt vaidlusi ja arusaamatusi phjustanud,

17 Anne Nuut. Fsilise isiku kulude hvitamine ei ole tema tulu ega maksustata tulumaksuga. MaksuMaksja,
2001, 2, lk 5; Lasse Lehis. Maksustada saab vaid tulu. Samas, lk 5; Kalle Kgi. Korterihistud ja erisoodustus.
MaksuMaksja, 2001, 12, lk 3.
18 Kalle Kgi. Kulude hvitamine ei ole tulu. MaksuMaksja, 2002, 2, lk 8.
19 Kalle Kgi. Raamatupidamisuudiste kulude hvitamise kommentaar eksitab korterihistuid. MaksuMaksja,
2002, 8, lk 6-7. Sama artikli kohta vt ka Lasse Lehis. Praktikas levinud vrseisukoha jrgi mrab
maksustamise tehingu vormistuslik klg. Samas, lk 8-9.
20 Kalle Kgi. Kodukontor, mobiilbroo ja maksud. MaksuMaksja, 2003, 3, lk 20-22; Maksuameti
kommentaar. Kodusttaja maksustamisest. Samas, lk 22; Kalle Kgi. Telefon ja erisoodustus. Samas, lk 2324; Maksuameti kommentaar. Proportsiooni kasutamine on igustatud, kui ei saa kindlaks mrata reaalseid
kulutusi. Samas, lk 25; Lasse Lehise kommentaar. Terve mistus aitab kulutuste vahel vahet teha. Samas, lk
25.
21 Maksuameti maksude osakonna otseste maksude talituse peaspetsialist Ester Brckel. Kodubroo
maksustamisega kaasnevad probleemid. MaksuMaksja, 2003, nr 4, lk 6-7.
22 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seadus, 8. RT I 2003, 88, 587.

puudutab erisoodustusi. See on ka teema, mida tegelikult on inimeste jaoks aegade

jooksul kvasti devalveeritud, kuigi tegelikult ei peaks sellesse leolevalt suhtuma. Selle
tagamaade selgitamiseks toon niteteemasid, millest mni valmistab piinlikkust, mni
aga mitte.
Joogivesi
Alguses loodi taevad ja maad, siis ministeeriumid ja ametid ning seejrel EML, kes
viimastele td leidis
2001. aasta esimesel poolel oli joogivee maksustamise teema haripunkti judmas, kuid
nagu MaksuMaksjast lugeda vis, ei teadnud maksuamet tpset vastust, ent soovis seda
siiski teada saada. Selleks prduti krgemal seisvate judude poole, kellelt saadi ka
vastus, kuid mida sellest vlja lugeda? Rahandusministeerium rkis pikalt TuMS 32
likest 2, mis ksitleb hoopis ettevtlusega seotud kulusid, kuid mrkis lpus siiski
vihjates proportsionaalsuse phimttele: Lhtuvalt maksumaksjatele pandud
kohustustest peab jlgima ldeesmrki, hindama probleemi olulisust ning mratlema,
kas eesmrgi saavutamiseks kasutatavad vahendid on proportsionaalsed.23
Aastaid hiljem loetaks sellest ehk vlja, et teema ei vri ressursi kulutamist, kuid tollal
tehti teised jreldused. 2004. aastal viitas maksuamet vajadusele pidada silmas Eesti
Vabariigis kehtivat standardit 663:1995, mis kehtestas nuded kommunaalvrgust
saadavale olmeveele, ning Ester Brckel viitas, et ka vesi vib olla erisoodustus. 24 Kuhu
selle sisuka teemaga viks juda, soovitan lugeda 2006. aasta mrtsi ajakirjast. 25
2008. aasta alguseks sai maksuamet aru, millised on erisoodustuste puhul olulisimad
teemad ttervishoiu vaatenurgast, ning riputas kodulehele vastavate teemade kohta
ametlikud selgitused (riskianals ja tegevuskava, mis on universaalne abivahend
maksukohustuste vastu; esmaabivahendid ja ravimid; vaktsineerimine; prillid;
ttervishoiuarsti soovitused; triided; tolme, joogivesi).
Joogivee kohta on 21.02.2008 ametlik seisukoht: TTOS 11 like 8 kohaselt peab
tandja tagama ttajatele kvaliteetse joogivee koos hekordsete vi pestavate
jooginudega. Tegemist on tandja seadusest tuleneva kohustusega, mistttu joogivee
tagamine, tulgu see siis vikestest pudelitest, veeautomaadist vi kraanist, on
ettevtlusega seotud kulu ning maksukohustust ei teki. Looduslik mineraalvesi ja
gaseeritud maitseta vesi loetakse samuti joogiveeks. Joogivee hulka ei
arvata maitsestatud vett, kuna vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta mrusele
nr 82 on kvaliteetne joogivesi (peaaegu) maitseta, vrvuseta ja lhnata.26
Pidage meeles seega, shaken, not stirred27 vabandust, mullidega, maitsestamata,
vrvimata, lhnata, palun!
Loodetavasti muutub alanud dekaadil mulli teema oluliseks ning ehk saame peagi lugeda
sellest, et kui mull ra jtta ning asendada see niteks samas vrtuses maitsega, siis
saame vrreldava tulemuse. Kuid mida ministeerium selle peale kll maksuametile
vastata viks?
Tandja kliendikaart
Kui erisoodustus on soodustus, mida ttaja seoses tsuhtega tandjalt saab, siis kas
pole mitte rahaliselt soodne, kui tandja kliendikaarti kasutades saab midagi sutsu
soodsamalt kui letihinna alusel? Tepoolest. Kuid kas see on ikka erisoodustus? ige
vastus on, et ei ole, kui ttaja kannab ise kik kulud. Samas ei julgenud niteks

23 Kalle Kgi. Ttajate joogivee maksustamine ikka ebaselge. MaksuMaksja, 2001, nr 5, lk 11.
24 Martin Huberg. Ja juttu jtkub kauemaks - MaksuMaksja, 2004, nr 10, lk 3.
25 Lasse Lehis. Kogu tde joogiveest ehk praktik annab nu. MaksuMaksja, 2006, nr 3, lk 46-47.
26 Maksu- ja Tolliameti juhendmaterjal (21.02.2008). Ttervishoiu kulutuste maksustamine. Kttesaadav
MTA kodulehel www.emta.ee/index.php?id=23811.
27 Kes on James Bondi filme ninud, mistab, millele vihjatakse.

maksuamet otse ksimusele vastata ning erinevad maksuhuvilised olid erinevatel

seisukohtadel.28
Kohvimasin
Ka ttajate olmeruumide sisustamise teema on leidnud mitmeid aastaid thelepanu,
kuid ma ei hakka lugejat tsitaatidega selle teema puhul vsitama. 29 Lppude lpuks
lahenes ka see ksimus ttervishoiu ja tohutuse reeglite alusel nagu ilmselt muist
meie aja suuri ksimusi.30 Kuna olme- ja puhkeruumide sisustamine on otseselt tandjale
seadusega pandud kohustus, siis maksukohustusi inventariga seoses ei teki.
Juba tsiteeritud MTA juhendis selgitatakse: Seega kui tandja soetab puhkeruumi
mblit, sisustab kginurga vi muretseb klmkapi vi mikrolaineahju vms, ei ole
tegemist erisoodustusega ning need on ettevtlusega seotud kulud. Siinkohal ei ole
vahet, kas niteks joogiautomaadid on tandja omandis vi valduses. Kui tandja
maksab klma ja sooja joogi automaatide eest renti, siis rendikulu on ettevtlusega
seotud. Seega ei ole oluline, kuidas tandja nimetatud vahendid soetab, vaid see,
milleks kasutab. Seda kike loomulikult eeldusel, et nimetatud asjad asuvad tkohtadel.
Kui tandja soetab mblit vi kgiinventari, mis ei asu tkohal, vaid kellegi isiklikus
majapidamises, siis tekib maksukohustus.31
Tasemekoolitus
Tasemekoolituse teema on sedalaadi, mille puhul maksuamet sai maksumaksjalt
hbistava kaotuse osaliseks, kuid teades, et kes seaduseelnusid koostab, naerab
viimasena, korraldas seaduse muutmise selliselt, nagu amet ise igeks ja iglaseks
pidas.32
Kuni 2000. aastani kehtinud tulumaksuseadus33 ei piiranud eristetega koolituskulude
kandmist ja selle hindamisel, kas mingi kulutus on ettevtlusega seotud, kas see on
tandja huvides vi ttaja isiklikes huvides tehtud kulutus, tuli lhtuda ldistest
phimtetest.
Novembris 2000 tegi Riigikohus otsuse34, kus ksitleti tasemekoolituskulude hvitamist.
Kohus leidis, et kulutused, mida tehakse ttajate tiend- ja mberppeks, on tielikult
tandja huvides ning nende osas maksustamise ksimust tekkida ei saa.
Tasemekoolituse puhul vib aga kulutus olla osaliselt vi tielikult tandja huvides vi
tielikult ttaja huvides. Riigikohus mrkis, et tasemekoolituse puhul tuleb tendada, et
ttaja tidab prast koolitamist uusi, keerulisemaid tlesandeid ning koolitus oli
vajalik, kasulik vi kohane maksumaksja ettevtluse arendamiseks vi silitamiseks.
Olulist thendust vib omada ka ttaja koolituseks tehtud kulutuste vastavus tsuhete
kestvusele prast koolitamist.
Juba jrgmise aasta 1. jaanuaril hakkasid kehtima tulumaksuseaduse muudatused, mis
sisuliselt sitsid Riigikohtu seisukohtadest le ja lugesid vabaharidusliku koolituse ja
tasemekoolituse igal juhul erisoodustuseks.35 Kaks aastat hiljem selgus, et see uisapisa

28 Kalle Kgi. Kas tandja kliendikaardiga hulgilaos osta on erisoodustus? MaksuMaksja, 2001, nr 4, lk 3;
Kalle Kgi. Mida arvab tandja kliendikaardiga ttaja poolt sooritatud ostudest maksuamet? Samas, lk 14;
Enn Roose. Ttaja poolt firma kliendikaardiga hulgilaost soetatud odavam kaup on erisoodustus. Samas, lk
15-16; Vello Vallaste. Maksuluulu vimendas ripev. Samas, lk 17.
29 Lasse Lehis. Kuidas maksustada kohvimasinat? MaksuMaksja, 2006, nr 4, lk 50-51.
30 Ttervishoiu- ja tohutuse seaduse kui universaalse abivahendi kasutamise kohta vt ka Martin Huberg.
Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. MaksuMaksja, 2009, nr 3, lk 28-30.
31 Viide 26.
32 Sellel teemal vt Martin Huberg. Vormi ja sisu probleemid tulumaksuseaduses. MaksuMaksja, 2006, 10, lk
14-19.
33 RT I 1993, 79, 1184; 1999, 101, 903.
34 Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2000 otsus nr 3-3-1-44-00. Kttesaadav EML kodulehel
www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis.
35 Tulumaksuseaduse muutmise seadus, 1 p 49. RT I 2000, 102, 667.

tehtud otsus vis olla ohtlik Eesti riigi julgeolekule, sest alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva
tienduse kohaselt vlistati erisoodustuste alt julgeolekuasutuse ametniku
tasemekoolituse kulude katmine.36
Ja kik need aastad on EML teinud erinevatele instantsidele ettepanekuid, jrelprimisi,
etteheited ja palju muud, kuid tiesti tulemuseta. Viimane kord, mil terendas hkrn
vimalus, et terve mistus pseb vidule, oli uue tlepingu seaduse menetlemise aeg.
2009. aasta detsembrinumbris avaldasime jrjekordse pingpongiskoori, kust nhtub, et
isegi Haridus- ja Teadusministeerium pooldab tulumaksuseaduse kohendamist, kuid
Rahandusministeerium leiab, et see oleks puhtalt maksusoodustuse kehtestamine, mida
eelarveseis vlja ei kannata.37
Paslik on meenutada, et kui tulumaksuseadus ( 48 lg 4 punkt 10) oleks phiseadusega
koosklas, siis saaks iga maksumaksja eelnevalt tsiteeritud Riigikohtu lahendit arvestades
ise hinnata, kas ja mis osas viks vi ei viks tasemekoolituse kulude katmine tuua kaasa
maksukohustusi. Praegune diplomi vrvist lhtuv hinnang nitab ksnes mne ametniku
kndimatust teatud valdkonnas.
Siduauto
Siduauto teema on natukene keerulisem. Aegade jooksul on erinevalt mratletud
tandja ja ttaja siduautot (omandiiguse ja kapitalirendi kriteeriumid), on muudetud
ka nt erisoodustuse hinda, kulude hvitamise meetodeid jms.38
Teema ei ole siiani vaibunud, kuid tekkinud on mningane kohtupraktika ning nii mnigi
asi on selgeks vaieldud. Meenutagem vaidlust, kus maksuametit hiris, et ettevtja
kasutas ettevtluses Porsche sportautot, kuid kohus ei leidnud selles midagi imelikku. Riik
ei ole aga siiani mistnud, et fikseeritud erisoodustuse hind, mis rakendub sltumata
siduauto maksumusest, soosibki kallite autode kasutamist ning diskrimineerib odavate
autode kasutajaid, kuna viimaste puhul on erisoodustuse hind tihti turuhinnast mrksa
krgem.
Samuti tekitas pikka aega maksuametile piinu ka isikliku siduauto kasutamise hvitise
maksmine mitme kuu eest summaarselt (nt jaanuari ja veebruari eest makstakse korraga
veebruaris).39 Kui algselt loeti seda kangekaelselt erisoodustuseks, kuna arvestus kis
MTA arvates kassaphiselt vljamakse aja jrgi, siis 08.06.2007 selgitas MTA, et Vabariigi
Valitsuse 14.07.2006 mrus nr 164 ei stesta enam maksuvabastuse saamiseks isikliku
siduauto tsitudeks kasutamise eest makstud hvitise igakuise vljamaksmise
nuet.40 Tegelikult ei maksustatud ka varem summeritud vljamakset erisoodustusena,
kuid seda ei suudetud lihtsalt tunnistada.
Veel mni aeg tagasi peeti sidupeviku korrektset pidamist A-ks ja O-ks, kuid ka see
lkati mber ning uuema seisukoha kohaselt vib siduauto ainult tandja huvides
kasutamist tendada ka muude tenditega ning sidupeviku pidamine ei ole sellises
olukorras sugugi kohustuslik.41

36 Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse

seaduse muutmise seadus, 2 p 35. RT I 2002, 111, 662.
37 Kuidas siis jb lubatud tasemekoolituse maksuvabastusega? Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri
Rahandusministeeriumile, viimase vastus ning Riigikogu SDE fraktsiooni pressiteade. MaksuMaksja, 2009,
12, lk 7.
38 levaate saamiseks varasematest seisukohtadest ja iguslikest probleemidest vt Martin Huberg. Vormi ja sisu
probleemid tulumaksuseaduses. MaksuMaksja, 2006, nr 10, lk 14-19.
39 Mariliis Kannukene. Kas siduautokompensatsiooni arvestus on summaarne. MaksuMaksja, 2006, nr 3, lk
40-42.
40 Maksu- ja Tolliameti selgitus (08.06.2007). Summeeritud hvitise vljamaksmine isikliku siduauto
kasutamise eest. Kttesaadav MTA kodulehel www.emta.ee/index.php?id=21385.
41 Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2009 lahend asjas nr 3-3-1-93-08. Kttesaadav EML kodulehel
www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis.

Ulatusliku levaate kehtivatest seisukohtadest esitas 2009. aasta jaanuarikuine

MaksuMaksja, iga huviline saab sealt tpsemalt lugeda.42
Tulevik
Loodetavasti vime eelpool kirjeldatud probleemid unustada ja uued vlja melda, sest
ega ilma probleemideta ei ole elu ka pnev. Nagu eldud, oli tegu meelevaldse valikuga
ja loodetavasti lugejad ei pahanda, kui ma kellelegi sdamelhedasel teemal ei peatunud
(mtlesin niteks eluaseme vrandamisest ka kirjutada, kuid otsustasin sellest siiski
loobuda). Kes siiski tunneb, et midagi ji puudu, siis ootan meelsasti teie meenutusi, mille
vime kenasti jrgmises numbris avaldada.

42 Martin Huberg. Lasse Lehis. Sidupevik jlle moes. MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 11-18.