Mis on tulumaksuseaduses leliigne?

Lasse Lehis
EML juhatuse liige
Eelmistes artiklites sai kirjutatud sellest, mida kike on aastate jooksul
tulumaksuseaduses muudetud ja mida oleks vaja muuta, aga pole senimaani
tehtud. Tulumaksuseaduses on ka rida stteid, mida seal sellisel kujul ldsegi vaja
pole, sest need on ebaiglased ja ebamistlikud vi lihtsalt sisutud ja segadust
tekitavad. Siinjuures ei hakka ma loetlema aegunud vi aktuaalsuse kaotanud
leminekustteid, sest nende stete paigutusest ja snastusest on tavaliselt
vimalik aru saada, et nende eluiga on lbi (niteks -d 58 ja 59 ning 61
alguseosa).
12 lige 3
Fsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud
dokumentaalselt tendatud kulude hvitisi, samuti kohtu vljamistetud varalise
kahju hvitisi. Kesolevat liget ei kohaldata hvitistele, mille maksmisele on
kehtestatud eraldi tingimused ja piirmrad.
Lige sai sisse kirjutatud ainult selleprast, et maksuametis leidus inimesi, kellel
on raskusi loogilise mtlemisega ja sna tulu tavathendusest arusaamisega
(Seebitdist lhemalt vt 32 juures). Iseenesest pole ju midagi halba, kui taoline
seletav tekst seaduses on, tele au andes on ju sarnaseid jutumulle seaduses
pris palju ja seaduseelnu koostajat (kelle nime me siinkohal ei nimeta) selle eest
ka ebaiglaselt kritiseeritud. Paraku on praktika nidanud, et mni asi lheb
seletamisega aina segasemaks. Nii on 12 like 3 puhul probleem fsilisest
isikust ettevtjatele makstud kahju hvitistega (kui kahju ise on juba
ettevtluskuluna arvesse vetud), saamata jnud tulu hvitistega, ilma
kohtuotsuseta vljamakstud hvitistega jne.1
14 lige 3
Ettevtluseks ei loeta fsilise isiku poolt oma vrtpaberite vrandamist.
See piirang on le vetud eelmisest seadusest ja sattus see sinna 1998. aastal,
kui ks tdi he ministeeriumi hel korrusel kuulis maksuametist, et keegi lbik
oli julgenud aktsiate mgist saadud tulust maha arvata arvuti ostmise kulud,
eldes, et tal lheb arvutit vaja brsil kauplemiseks ja turgudega kursis olemiseks.
Et selline korralagedus lpetada, kirjutatigi seadusesse vastav muudatus. Muidugi
tol ajal ei maksustatud teatud rakenduslikel phjustel ettevtlustulu
sotsiaalmaksuga, mistttu vaevalt keegi praegu nii vga sellest unistakski, et
saaks vrtpaberitulu ettevtlusena deklareerida. Kuid jlgides kurikuulsa eelnu
180 SE mber toimuvat (tpsemalt eldes mittetoimuvat)2, on EML teinud
ettepaneku, kuidas tagada realiseerimata vrtpaberitulude maksuvabastus ilma
Hiina ime ja Hiina piinata: vrtpaberitulu tuleb allutada ettevtlustulu
maksustamise reeglitele (st lubada soetatud vrtpaberid kohe tulust maha
arvata), kuid vabastada tulem sotsiaalmaksust.
14 lige 5
riregistrisse kantud fsilisest isikust ettevtja vib teha oma ettevtlustulust 6.
peatkis lubatud mahaarvamisi. Enne fsilisest isikust ettevtja registreerimist
tehtud kulud vib ettevtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevtja

1 Vt ka artiklit Olulisemad tulumaksualased Riigikohtu lahendid lk 23-25.

2 Vt Hiie Marrandi. Mida on oodata 2009. aasta tulumaksuseaduselt? MaksuMaksja, 2008, nr 1, lk
30-37. Vt ka Kaduma linud eelnu nr 180. Ausal leidjal palutakse teatada Riigikogu
rahanduskomisjoni. MaksuMaksja, 2008, nr 12, lk 22-23.

registreerimisega vi ettevtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja

registreeringute saamisega.
Selle stte mttetusest oleme MaksuMaksja veergudel kirjutanud korduvalt. Ste
phjustab topeltmaksustamist, muudab maksu karistuseks
registreerimiskohustuse rikkumise eest ning on vastuolus maksevimelisuse
phimttega. Veelgi tobedam on seostada kulude tegemist ettevtjaks
registreerimise ajaga, sest see ei ole eriti hsti kokku sobitatav kassaphise
arvestusega.
Tegemist on tpilise brokraadi unistusega, kes tahab kike kontrollida,
koosklastada, kinnitada, lubada ja keelata. Mis kord see olgu, et igasugused siin
ajavad ri ilma luba ksimata! Vangi tuleks sellised panna ja kogu raha ra vtta.
Vi nemad tahavad veel mingeid kulusid maha arvata? Mis kulusid sihukestel saab
olla, spekulandid ja rikad sellised?! Aus inimene kib kaheksast viieni tl ja saab
oma kuvalda ja vatijope tandjalt allkirja vastu, nagu kord ja kohus.
15 lg 4 punktid 1, 2 ja 3
TuMS 15 lg 4 punkti 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga vastuvetud
prandvara ning punkti 2 kohaselt ei maksustata omandireformi kigus
tagastatud vara. Mlemad punktid prinevad 1994. aasta seadusest ja nende
kehtestamise phjus vis olla mingi hpoteetiline eeldus, et tulumaksuga
vidakse maksustada ka tekkephist vara suurenemist (st vara tasuta
omandamist). Kuna 15 pealkiri on Kasu vara vrandamisest, siis need punktid
siia eriti ei sobi kui ldse kuhugi, siis ehk 12 juurde. Praegune paigutus on
sna mitmel korral tekitanud vrarusaama, et niteks prandina saadud vara
mgist saadud tulu on maksuvaba. Mida ta paraku ei ole.
TuMS 15 lg 4 punkti 3 kohaselt ei maksustata sundvranditasu ja hvitisi
sundvrandamisel, viimaste muudatuste kohaselt ka kinnisasja vabatahtlikust
vrandamisest saadud kasu, kui olid tidetud sundvrandamise eeldused. See
ste on tekitanud samuti vrarusaamu, justkui peaks maksustamine sltuma
sellest, kas tulu toonud tehing tehti isiku tahte kohaselt vi tahtevastaselt. Nii
mnigi kord on ptud sundvrandamise miste alla mahutada niteks tite- vi
pankrotimenetluses toimuvat vrandamist vi niteks aktsiate levtmist (kas
vi kuulsa Hansapanga nidet). Samuti ei ole riigi poolt kena eelistada riigiga
tehinguid tegevaid isikuid teistele.
25 lige 4
Last ksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem
vib samal maksustamisperioodil tasutud kesoleva paragrahvi likes 1
nimetatud intressid ties ulatuses vi osaliselt maha arvata jrgnevate
maksustamisperioodide tulust, arvestamata kesoleva seaduse -s 282 stestatud
piirangut.
Selle stte tekkelugu on sna hmar, aga ilmselgelt on tegemist nimelise
muudatusega (koodnimetus Betlemi tdi seadus). Loomulikult ei saa anda
mingit mistlikku seletust, miks last ksi kasvatav vanem peaks saama erandi just
nimelt eluasemelaenu intresside mahaarvamise osas, aga mitte koolituskulude vi
mis tahes muu mahaarvamise osas. Sellel meile tundmatul neiul juhtus lihtsalt
olema selline probleem. Kindlasti oleks palju teisigi, kes taolist erandit sooviksid
kas vi niteks praegused ttud, kellel samuti puudub vimalus eluasemelaenu
intresse olematust tulust maha arvata. Arvestades seda, et muudatust rakendati
2003. aastast, peaks tellija lapsed juba piisavalt suured olema, et lugeda projekt
lppenuks ja vastav ste thistada.
32 like 2 lpuosa

TuMS 32 lg 2 annab ettevtlusega seotud kulu definitsiooni, mis on jrgmine:

Kulu on ettevtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva
ettevtlustulu saamise eesmrgil vi on vajalik vi kohane sellise ettevtluse
silitamiseks vi arendamiseks ning kulu seos ettevtlusega on selgelt
phjendatud, samuti kui see tuleneb ttervishoiu ja tohutuse seaduse 13
likest 1.
Viide ttervishoiu ja tohutuse seadusele on siin tiesti leliigne ja teatud
oludes isegi phimtteliselt vale. Niteks kui fsilisest isikust ettevtja palkab
oma suvila ehitamiseks ttajad, on ta tandjana loomulikult kohustatud tegema
kulutusi ohutule tkeskkonnale. See aga ei thenda sugugi, et need kulud oleks
ettevtlusega seotud, sest suvila ehitamine ei ole ettevtlusega seotud. Pealegi
on praktikas selle viite alusel les ehitatud hoopiski terve teadus erisoodustuste
maksustamisest, mis ei ole ldse selle paragrahvi teema.
Kui uurida veidi stte saamislugu, oli lhidalt lugu selline, et Toompea
koridoridesse olid selleks ajaks judnud hirmujutud maksuameti Seebitdist.
Seebitdi (kelle isik on kindlasti paljudele lugejatele tuttav) nimelt tundis hsti
nukogude inimese hingeelu ja teadis, et kui t juures on ripakil midagi sellist,
mida ttajal kodus vaja lheb, siis varem vi hiljem liigub vastav ressurss
vasakule olgu siis tegemist seebi vi tualettpaberiga, lambipirnidega,
lilledega, triietega vms. Nii hakati paaniliselt otsima normi ja eeskirja, kus oleks
kirjas, kui palju midagi peab olema. Et saaks kike, mis letab fondi ja limiiti,
maksustada kui telist luksust. Viitega ttervishoiu eeskirjadele lootiski keegi
naiivne riigikogulane (kelle nime me siinkohal ei nimeta) Seebitdi vaigistada.
Kuid ta eksis rngalt just see leliigne lausejupp tulumaksuseaduses li seebi
alles teliselt vahule. Seda vahtu vib huviline MTA kodulehel 3 nautida tnase
pevani kas naerdes vi nuttes.
33 lige 2
Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid vib ettevtlustulust maha arvata alles
prast seda, kui on tasutud -s 48 ette nhtud tulumaks.
Ste kehtib fsilisest isikust ettevtjatele ja prineb samuti 1994. aasta
seadusest, kus sellel oli algselt teine mte vltida topeltmaksustamist
valikuiguse kaudu: kas maksustada erisoodustus iseseisva objektina (ja arvata
see kulu koos tulumaksuga oma ettevtlustulust maha) vi seda oma tulust mitte
maha arvata ning selle kaudu maksustada. Kassaphise maksuarvestuse
tingimustes moonutab see piirang ainult tulemusi ajateljel ja tekitab asjatuid
probleeme FIE raamatupidamises.
35
See ste lubab fsilisest isikust ettevtjal ettevtlustulust suuremaid kulusid
edasi kanda kuni seitsmele jrgmisele aastale. See piirang ei sobi kokku
kassaphise arvestusphimttega, sest ka investeeringud, mille tasuvuse aeg on
kaugelt pikem kui seitse aastat (nt kinnisvara), tuleb kohe kulusse kanda, mis
thendab, et suur osa tehtud kulust vib raisku minna. Niikaua kui see ste
kehtib, peab praktikas probleemi lahendama kunstliku tulu tekitamise (nt erikonto
raha liigutamine) vi mitterahalise sissemakse kaudu.
40 lige 7

3 Vt Ttervishoid www.emta.ee/index.php?id=14335.

Asutuse ttajate, kelle koosseis, koondandmed vi konkreetsed tlesanded on

riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse rahandusministri mrusega
kehtestatud korras.
Kuna see erikord puudutab kiki isikustatud arvestusega makse, oleks selle stte
ige koht maksukorralduse seaduses.
48 lg 4 punkt 10
See punkt loeb erisoodustuseks ttaja taseme- ja vabaharidusliku koolituse
kulude katmise, vlja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse
kulude katmine. Et tasemekoolituse kulude maksustamine ei ole ige, oleme
rkinud sellest ajast saadik, kui punkt seadusesse tuli. Kindlasti ei saa
normaalseks lugeda, et ainult julgeolekuasutus on see koht, mille ametnikud
vajavad tandja kulul maksuvaba koolitamist. Kui, siis olgu kigil htemoodi kas
kaks jalga vi neli jalga. Ste ei jta Eesti seadusloomest just kige paremat
muljet (siinkohal tuleb meelde he endise rahandusministri kergendatud ohe, kui
ta teada sai, et see prl ei sndinud tema ametiajal).
51 lige 5
Ettevtlusega mitteseotud kuludeks ei loeta 13 like 3 punktides 610
nimetatud kulusid.
Tiesti leliigne ste, mis omal ajal tekkis jllegi suurest hirmust Seebitdi ees.
Viidatud punktid stestavad juba iseenesest maksuvabastuse, aga kuna
ettevtlusega mitteseotud kulud muutusid uue seaduse kontekstis iseseisvaks
maksuobjektiks, siis kardeti, et sellest vidakse vlja aretada KTM. 4 Naljakas on
muidugi see, et viidatakse ainult hele maksuvabastuse loetelu jupile. Keda asi
lhemalt huvitab, vib omal kel vlja selgitada, kuidas ja kelle ettepanekul need
punktid sinna loetellu tekkisid, ja selle kaudu saab ka vastuse ksimusele, miks
just nii.

4 Lhend laia thendusvalikuga vljendist kurat teab mis.