Tulumaksuseaduse muudatused teisel koosklastusringil

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja igustoimetaja
Eelmise aasta septembrikuises MaksuMaksjas sai lugeja teada, mida pnevat
Rahandusministeerium plaanib muuta tulumaksuseaduses.1 Nd on taas phjust sellest
ringlevast eelnust rkida, kuna 16.11.2009 riputati e-igusesse Justiitsministeeriumile
koosklastamiseks eelnu teine redaktsioon. Praeguseks on Justiitsministeerium eelnu
tehtud mrkustega arvestamisel koosklastanud (st tingimuslikult).2 Jrgnevalt uurime,
mida pnevat eelnu uues redaktsioonis leida vib ning milliseid mtteid erinevad
muudatused siinkirjutajal tekitasid.
Seotud isikud
MaksuMaksja viidatud artiklis ksitleti ka seotud isikute miste laiendamise temaatikat.
Nimelt plaanitakse TuMS 8 muuta selliselt, et Isikud on omavahel seotud, kui neil on
hine majanduslik huvi vi kui hel isikul on teise le valitsev mju. Igal juhul, sltumata
seega hise majandusliku huvi olemasolust, loetakse omavahel seotud isikuteks
elukaaslased. Samuti nt tandja ja ttaja elukaaslane, juriidiline isik ja tema juhtimisvi kontrollorgani liikme elukaaslane.

Elukaaslaste lisamisega nidisloetellu antakse maksumaksjale

seadusega kindel viide veel hele hist majanduslikku huvi tekitavale asjaolule. Nii vlditakse
muudatuse justudes muu hulgas ka selliseid maksupettusi, kus turuvrtusest erineva
hinnaga tehtud omavaheliste tehingute kaudu ritatakse elukaaslaste kontrolli all olevatest
rihingutest kasumit maksuvabalt vlja viia.
Eesmrgid on llad:

Mind ji ikka painama elukaaslase miste ja sellega seonduv. Pankrotiseaduses

kasutatakse niteks lhikondse mistet, mis on samuti kindlalt mratlemata
igusmiste.3 Riigikohus on selle puhul viidanud, et lhikondsena, kellel on vlgnikuga
hine oluline majanduslik huvi, tuleb ksitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes
saab vaadelda vlgnikuga histe huvide tttu majanduslikus mttes koosklastatuna.4
Lhikondse miste on kavandatava seotud isiku mistega kllalt sarnane, kuid hinnang
eeldab siiski, et kohus tuvastab ka, kas vlgnikuga on hine majanduslik huvi olemas.

1 Hiie Marrandi. Meeleheitel tulumaksumuudatused. MaksuMaksja, 2009, nr 9, lk 21-25; Kommentaarid

seaduseelnule. Samas, lk 26-27.
2 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, maksukorralduse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise
seadus. 09.11.2009 redaktsioon koos seletuskirjaga ning Justiitsministeeriumi 07.12.2009 koosklastuskirjaga.
Kttesaadav e-iguse andmebaasist http://eoigus.just.ee.
3 Mistet kasutatakse erinevates PankrS stetes, kuid olulisim on vahest siiski PankrS 110 lg 1 p 4, mis
vimaldab kohtul kehtetuks tunnistada tehingu, kui vlgnik tehinguga teadlikult kahjustas vlausaldaja huve ja
tehingu teine pool oli tema lhikondne, kes sellest teadis vi pidi teadma. RT I 2003, 17, 95; 2009, 68, 463.
4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.05.2003 lahend asjas nr 3-2-1-53-03 (RT III 2003, 20, 192), milles
selgitatakse lhikondse mistet kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseaduse kontekstis (RT 1992, 31, 403; RT I
2003, 17, 95), kuid sama miste on ka uues seaduses. Vt lahendi p 23: Pankrotiseaduse 49 lg 2 p 4
tlgendamise osas asub kolleegium seisukohale, et lhikondsena, kellel on vlgnikuga hine oluline majanduslik
huvi, tuleb ksitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda vlgnikuga histe huvide tttu
majanduslikus mttes koosklastatuna. Sellised isikud on kindlasti samasse kontserni kuuluvad ttarettevtjad
omavahel (lhikondsuse vib sel juhul tuletada ka PankrS 49 lg 2 p-st 5), samuti muud ettevtjate hendused,
kus majanduslikult saavutatakse PankrS 49 lg 2 p-s 2 vi 3 nimetatud suhe seda juriidiliselt vormistamata.
Kolleegiumi arvates peab hine majanduslik huvi olema lhikondsuse alusena hindamiseks sedavrd suur, et
ldiselt ja objektiivselt vib arvata, et vlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste
vlausaldajate kahjuks.

TuMS mistes elukaaslase kui seotud isiku puhul seda ei eeldata. Elukaaslaste huvid
vivad olla vgagi vastandlikud, majanduslikus mttes isegi puududa. Ja igupoolest, kes
on ldse elukaaslane? Seadused mistet ei defineeri. igekeelsussnaraamatu kohaselt
on elukaaslane abikaasa; vabaabielunaine vi mees.5 Miste on ju tegelikult rmiselt
hmane, see peaks hlmama justkui seadustamata abielu pooli. Kas hes korteris elavad
lipilased on elukaaslased? Aga mis siis, kui nad purjus peaga seksisid? Kas on oluline,
et elukaaslased oleksid erinevast soost? Kuidas maksuhaldur ministeeriumi arvates peaks
ldse hakkama tuvastama, kas tegu on elukaaslastega? Vaatab Orkutist vi Rate`ist,
kuidas nad erinevatel piltidel poseerivad? MaksuMaksja lugeja mletab kindlasti, kuidas
EML pornokomisjon ajakirju mtis ning pornograafiat ja erootikat joonlauaga tuvastas 6
kllap on nd maksuhalduri ametnikel sarnane lesanne lahendada ja hakata
elukaaslasi otsima (kes teab, ehk mni leiab endalegi).
Kuid siiski. Seotud isikute miste koostoimes konkreetse rakendussttega (TuMS 14
lg 7, 50 lg 4, 53 lg 46) peaks tagama seaduses stestatud juhtudel maksustamise
ldreeglist erinevalt ning vlistama reguleeritavas valdkonnas ldnormi (MKS 83-84)
kohaldamise. Tegemist on majandusliku tlgendamise reegliga, mis on maksukorralduse
seaduses stestatu (MKS -d 8384) erinormiks. Erinorm on vajalik, et tagada
maksumaksjatele suurem iguskindlus, ning formaliseerides tegeliku tahte
vljaselgitamise vajadust ja taandades selle teokoosseisu tunnuste tuvastamisele,
hlbustab see maksuhalduri tegevust maksumenetluses.7
Kui aga seotud isikuteks lugeda igasugused isikud igasuguse hise majandusliku huvi
olemasolul (TuMS 8 preambul), kaob ilmselt erinormi mte. Selle viks ra jtta ja
asuda kohe kohaldama lihtsalt MKS 83 vi 84 sltuvalt olukorrast, sest erinorm ei
anna ldnormiga vrreldes enam tiendavat vrtust, ei stesta tegelikult erireeglit.
Norm, mis peaks lihtsustama seaduse rakendajate ja adressaatide kitumist, tegelikult
seda ei tee, v.a siis, kui isikud on igal juhul seotud isikud (st loetelu, mh elukaaslased,
kelle elukaaslust tuleb usinal ametnikul mingil viisil tuvastama hakata). Kas sellisel juhul
on ige erinormi ldse stestada?
Eluasememgi maksustamise uus kava
Algselt kavandati tulumaksuseaduse 15 lg 5 punkti 1 muuta selliselt, et tulumaksuga ei
maksustataks kinnisasja, elamuhistu osamaksu vi hoonehistu liikmesuse
vrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks vi korteriomandi vi -hoonestusiguse esemeks on
eluruum, mis on olnud maksumaksja elukoht ja kantud tema elukohana Eesti
rahvastikuregistrisse vi lepinguriigi registrisse vhemalt 12 jrjestikusel kuul kahe aasta
jooksul enne vrandamist; /---/.
Kes teab, mis phjusel (jrsku loeti MaksuMaksjat vi jlgiti mujal meedias esitatud
seisukohti), kuid uues redaktsioonis on 15 lg 5 punktis 1 muudatus hoopis selline:
1) kinnisasja oluliseks osaks vi korteriomandi vi -hoonestusiguse esemeks on
eluruum, mida maksumaksja kuni vrandamiseni kasutas oma elukohana, /---/.
Seega, rahvastikuregistri kannetest on koosklastusringi ajaks vhemasti loobutud. Tubli
t, pole midagi elda. Samas ei kujuta ma nd kll ette, mis nendest vaestest
maksuametnikest saab, kes peavad siiski kige kiuste hakkama tuvastama, kas isik
reaalselt ikkagi elas vastavas eluruumis vi mitte. Varasem lahendus oli ju nende kasuks
ja ma ei imestaks, kui rksamad menetlejad on juba koondatud ja olemasolev kaader ei
oska enam vastavaid asjaolusid tuvastada.

5 Tiiu Erelt. Tiina Leemets. Sirje Mearu. Maire Raadik. igekeelsussnaraamat. Tallinn: Eesti Keele
Sihtasutus, 2006, lk 140.
6 Lasse Lehis. EML reklaamiklubi ja pornokomisjon mtsid ajakirju. MaksuMaksja, 2006, nr 3, lk 34-39.
7 Selle kohta vt Martin Huberg. Mis imeloom on osaline kingitus? MaksuMaksja, 2008, nr 5, lk 43-44.

Muidugi riigi ratu kahju hoiab ra TuMS 15 lg 6 muudetav redaktsioon, mis neb
ette, et Kui likes 5 stestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine
maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui he vrandamise
suhtes kahe aasta jooksul.
Tundub, et kinnisvararallile tmmatakse juliselt pidur peale (hea, et ralli muidugi lbi
on).
Viks veel
Tegelikult viks ministeerium vi ka Riigikogu melda lisaks veel aspektile, et inimestel
on ka sellist kinnisvara, mis on soetatud vga ammu ning mille maksustamine oleks
lihtsalt ebaiglane. Isegi praeguses olukorras, kus meie riik ei ole just kaua kestnud
(prast taasiseseisvumist), on vimalik selline tore skeem, kus 1991. aasta hilissgisel
vi 1992. aasta esimesel poolaastal enne rahareformi juti endale soetada niteks
eluase. Oletame, et see anti oma laste kasutusse, kuid juriidiliselt jid papa-mamma asja
omanikeks. Kui nad nd soovivad seda eluaset, mis on nende lapsukeste kasutuses
(mitte omanike kasutuses), kva vaheltkasuga maha rida (kes neid tolle aja hindu ikka
mletab, pealegi veel rublades, mis vahetati kroonideks suhtes 10:1), siis on nad lhkise,
kuid ametnike meelest iglaselt lhkise kna ees. Aga ka siis, kui asi on hiljem soetatud
ja sellist labast riigikorra muutumise ja rahareformi argumenti ei saaks kasutada, jb
probleem alles.
Vrtsi lisab asjaolu, et fsilistel isikutel, kes ei tegele ettevtlusega, ei ole isiklikuks
tarbeks tehtud kulutuste kohta kuludokumentide silitamise kohustust ning vib juhtuda,
et kogu tulu, mis nad vrandamisest saavad (miinus mgiga seotud kulud), lheb
tulumaksuga maksustamisele. See on ilmselge ebaiglus.
Olemuselt ei pruugi tegelikult ldse tegemist olla tulumaksuseaduses stestatud tulu
mistele (TuMS 12 lg 1) vastava sissetulekuga.8 Isegi Riigikohus on viidanud, et tulu
miste sisustamisel lhtutakse nn majandustegevuse tulu teooriast. Riigikohus mrgib:
Seejuures tuleb silmas pidada, et kuna fsiline isik, kes ei ole fsilisest isikust
ettevtja, pole kohustatud pidama oma tulude ja kulude kikehlmavat
raamatupidamisarvestust, ei saa mitte igasugust fsilise isiku vara suurenemist lugeda
tema maksustatavaks tuluks TuMS 12 lg 1 mttes. Fsilise isiku maksustava tuluna
TuMS 12 lg 1 thenduses saab ksitada ksnes sellist rahalist hinnatavat, tagastamatut
ja realiseeritavat sissetulekut, mis tekib tulu saamise eesmrgil toimuva
majandustegevuse tulemusena. Samuti on tulumaksuseaduse 3. peatkis nimetatud rida
tululiike, mida tulumaksuga ei maksustata.9 Sama seisukohta toetas Riigikohtu
halduskolleegium oma 17.12.2009 lahendis asjas nr 3-3-1-72-08, lisades, et juhuslikku
laadi sissetulekuid, mis ei ole tekkinud isiku tavaprase majandustegevuse tulemusena,
ei ole ige lugeda tuluks ja tulumaksuga maksustada.10 See thendab, kui asja ei soetata
tulu saamise eesmrgil toimuva majandustegevuse tulemusena, ei ole tulumaksuseaduse
12 lg 1 mistes tegemist maksustatava tuluga ning phimtteliselt ei saa sellise
sissetuleku suhtes kohaldada TuMS -s 15 stestatut. Samas on seda eesmrki keeruline
kindlaks mrata. Selle lihtsustamiseks viks seaduses stestada alternatiivse thtaja,
millal on vrandamine igal juhul maksuvaba eeldusel, et ei esine vlistavaid asjaolusid,
nt ettevtluses kasutamine mingi perioodi jooksul enne vrandamist, risuhted vms.
Osaline kingitus
Kuigi andunumad MaksuMaksja lugejad mletavad, et ajakirjas on kirjutatud
maksuhalduri edututest pdlustest soodushinda osalise kingitusena maksustada 11, tabab
eelnu lugejat dj-vu. TuMS 49 saab uue like 21, mis stestab: Mitterahalises vormis

8 Lasse Lehis. Maksuigus. Tallinn: Juura, 2009, lk 222.

9 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.10.2007 otsus asjas nr 3-1-1-57-07. RT III 2007, 36, 289.
10 RT III 2010, 1, 9.
11 Viide 7.

tehtud kingituse vi annetuse maksumuseks on vara turuhind. Vara soodushinnaga

mgi korral on kingituse vi annetuse maksumuseks vara turuhinna ja mgihinna
vahe. Esimesele lausele ei ole midagi ette heita, kuid juhul kui vara mki soodushinnaga
hakataks maksustama kingitusena soodustuse ulatuses, asendab see ste TuMS 50
liget 4 selles osas, mis reguleerib seotud isikute vahelise tehingu maksustamist ning
mille puhul oleks maksuobjektiks tulu, mida maksumaksja oleks saanud, kui ta oleks
rakendanud turuhinda. Ste muudab TuMS 50 like 4 selles osas sisutuks ja seejuures
ei ole ldse oluline, et tegu oleks seotud isikutega.
Probleemile on juba thelepanu juhitud, kuid vastukaja ei ole kahjuks kuulda olnud.12
ritame ministeeriumi mttest (mis vib ka puududa) aru saada. Seletuskirjas
viidatakse: Samuti tuuakse seaduse hetaolise tlgendamise huvides sarnaselt -s 27
fsiliste isikute tehtud kingituste kohta stestatuga vlja phimtted mitterahaliste
kingituste ja annetuste ning n- osaliste kingituste maksumuse arvestamiseks (uus lige
21).13 Kui fsiline isik mb vara, millest saadavat kasu juhuslikult maksustatakse, saab
ta tulumaksukohustusest maha arvata saamata jnud kasu osa. Sellega motiveeritakse
toetama TuMS -ga 11 kaetud valdkonda.
Juriidiliste isikute puhul on ju maksuobjekt teine, maks toimib teisiti ning samal kujul
soodustust kehtestada ei saa. Viks ju ritada kehtestada stet, mis lubab tiendavalt
maha arvata oma muudest tulumaksukohustustest mingi summa, kui
tulumaksusoodustusega isikutele makse vara soodushinnaga. Sellisel juhul peaks
mrama, kuidas leida mahaarvatav osa ning see olekski turuhinna ja soodushinna vahe,
mida korrutatakse 21/79-ga ning leitakse sellisel teel tulumaksukohustus, mida juriidiline
isik vib oma muudest tulumaksukohustustest maha arvata.
Praegusel juhul on aga tehtud mingi kkk, mille puhul vib kihla vedada, et autor ei saa
sellest ise ka aru, veel vhem saan sellest aru mina. hetaolisest tlgendamisest ja
sarnastest phimtetest, mida seletuskiri reklaamib, on ta ikka valgusaastate kaugusel.
Kontekstis, kus Riigikohus on viidanud, et Mgihind on kahe lepingupoole kokkuleppe
ksimus ja see vib olla turuhinnast nii suurem kui viksem ning maksustamine on
vimalik kas siirdehindade kaudu vi juhul kui tegu on ettevtlusega mitteseotud
kuluga14, viks pigem arutleda teemal, kas kavandatav TuMS 49 lige 21 on ikka
proportsionaalne iguste riive vi mitte, sest see jtab vaba turumajanduse ja hinna
kujundamise tpselt sama kaugele nagu enne 1991. aaastat, kus isegi malmradiaatoril
olevalt muljumisjljelt vis tuvastada, mis on tema OT ja mitu rubla koos kopikatega
see maksis. Ehk olekski parem, kui see ste nii kehtestataks ning Riigikohus ametniku
sisemised piinad lpetaks.
Justumine lkatakse edasi
ks positiivne uudis ka seaduse justamist plaanitakse 2011. aasta 1. jaanuaril.
Meenutagem, et eelmist seaduseelnu redaktsiooni sooviti kiiresti menetleda ja justada
2010. aasta 1. jaanuaril.
Viimasel ajal on selline sisuliselt le justamine nii tavaliseks muutunud, et keegi ei
osanudki vga nuriseda justumise kiiruse le. Ilmselt mtlesid paljud, et kll Riigikogu
juab detsembris vahetult enne jule khku oma kolm lugemist ra lugeda ja asja kiku

12 Kaido Loor. Priit Raudsepp. Lisaks mgimaksule ka soodushinnamaks? Raamatupidaja.ee,

www.raamatupidaja.ee, 22.12.2009.
13 Viide 2.
14 Riigikohtu halduskolleegiumi 09.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-69-09. RT III 2009, 4, 23.

lasta.15 Kuid siiski, usku ja lootust ei tasu kaotada. Selles osas tuleb teid, head
menetlejad, tnada.
Samas juhtis Justiitsministeerium Rahandusministeeriumi thelepanu igesti sellele, et
osaliselt on nii hiline justamine igustamatu.
Justiitsiministeerium selgitas, et Teatavasti on Euroopa Komisjon TuMS -de 11, 27 ja 49
Euroopa Liidu asutamislepingule ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingule mittevastavuse
tttu alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust ning esitatud phjendatud arvamuses
rikkumise krvaldamiseks antud kahekuuline periood lppes juba 2009. aasta 1.
veebruaril. Kuna nimetatud stete phisisuks on seni residentidele meldud soodustuse
laiendamine mitteresidentidele, siis ei peaks leminekuaeg olema nnda pikk. Tsi,
muudatusel on ka negatiivne mju isikutele ja asutustele, kellele tehtud annetustele ja
kingitustele ei kohaldu enam maksusoodustus. Selle tagajrjel vib vheneda saadavate
annetuste ja kingituste hulk, sest heategijate motivatsioon kingitusi teha vib vheneda,
kuna sellega kaasneb tulumaksu nol tiendav kulu. Lisaks kaasneb maksumaksjale
negatiivse mjuna he maksustamisperioodi jooksul erinevast maksustamisest tulenev
deklaratsiooni titmisega kaasnev lisakoormus. Kuid kui kaaluda helt poolt viimati
nimetatud muudatuse mju ja teiselt poolt rikkumismenetluse tagajrjel riigile tekkida
vivat kahju, leiame, et rikkumismenetlusega seotud stete osas tuleb kaaluda
varasemat justamist kui 1. jaanuar 2011.16
igupoolest teadis ju Rahandusministeerium ammu, et seaduses on probleeme, mis tuleb
kiiresti lahendada, kuid meie maksupoliitika ilmselt ei ole nii paindlik, et teha kiiresti mitu
eelnud, lahendades akuutsed probleemid eraldi. See oleks ammu juba Riigikogus vastu
vetud, kuid ilmselt puudus selleks tahe. Ja kui nd keegi tuvastaks, et praeguses
seaduseelnus on miskit phiseadusevastast, siis saaks muidugi president (loomulikult
prast eelnu edukat menetlemist Riigikogus) seaduse vlja kuulutada, kuna olulise stte
justumist ei saa edasi lkata praagi kontrollimiseks. See on Ida-Euroopa demokraatia
mudeli eripra, demokraatia mngimine.

15 Praegune tulumaksuseadus (RT I 1999, 101, 903), mis muutis senist tulumaksussteemi tielikult, veti
samuti vastu vahetult enne justumist. See veti vastu 15.12.1999, president kuulutas vlja 27.12.1999, avaldati
Riigi Teatajas 30.12.1999 ning justus 01.01.2000. Mistlikust vacatio legisest ei unistanud keegi.
16 Viide 2.