K

ibemaksuga maksustatava vrtuse vhendamine. Uus kohtupraktika.

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja igustoimetaja
Hinnaalandus on Eestis tihti mistetav vaid juhul, kui kaup on testi nii inetult vlja
kukkunud, et keegi seda muidu ei osta. Ega muidu ei kneldaks lehtedes Soome,
Saksamaa ja Hispaania allahindlustest, kus erinevalt meie kaubanduspraktikast
hinnatakse poe kik tooted mingi protsendi vrra alla.
Seda, et allahindlus on meie kultuuris midagi pigem alkeemia ja mstika valdkonda
kuuluvat, nitab ka kesolev artikkel, mille ajendiks on Tallinna Ringkonnakohtu
07.10.2009 lahend asjas nr 3-08-1863.1 Kuivrd Riigikohus asja menetlusse ei vtnud,
justus maksumaksja kasuks tehtud ringkonnakohtu lahend.
Kuna maksumaksja on EML liige, keda EML selles vaidluses ka esindas, on meil vimalus
kasutada kaebuste materjale ja tavaprase lhikese kohtuloo levaate asemel rkida
teemast svitsi.
Olgu veel repliigina eldud, et kasutasin kibemaksuseaduse 01.01.2010 redaktsiooni,
kuigi kohus lahendas asja varem kehtinud redaktsiooni phjal. Maksustatava vrtuse
stet on kibemaksuseaduses 01.01.2009 seisuga oluliselt muudetud, kuid sisu osas meid
huvitavaid muudatusi tegelikult ei ole. Samas kui keegi soovib tpselt vaadata, millest
rgitakse, on seda kindlasti lihtsam teha hetkel kehtiva redaktsiooni baasil.
Kaasuse asjaolud
Maksumaksja oli slminud klientidega tarnelepingutes hinnakokkuleppeid, kus nhti ette
nii ldine allahindluse mr kui ka ostetud kauba mahust sltuv hinnaalanduse mr. Kui
esimene allahindlus rakendus automaatselt, siis ostuboonuse osas oli kokkulepe, et hinna
korrigeerimiseks esitavad arved hinnasoodustuse saajad ja nn boonuste arve esitati
kibemaksuga.
Maksuhaldur leidis aga, et tegemist ei ole mitte mgisoodustusega, vaid
finantsteenusega (raamatupidamise mistes), mis ei ole kibemaksuseaduse mistes
kaup ega teenus ning mille arveldamiseks ei tohi esitatud arvel kibemaksu kajastada
ega sisendkibemaksuna maha arvata.
Seega tuli lahendada esiteks ksimus, kas boonus thendab sisuliselt tarne maksustatava
vrtuse vhendamist, ning teiseks, kas kibemaksuseadus nuab, et boonuse andja
peaks esitama kreeditarve vi vib boonuse saaja esitada ka vastuarve.
Olgu ette ra eldud, et ringkonnakohus ei aktsepteerinud maksuameti loogikat ning
andis iguse maksumaksjale, st sellises olukorras on boonus ksitletav maksustatava
vrtuse vhendamisena. Samuti luges kohus aktsepteeritavaks boonusarve esitamise
kreeditarve asemel, sest kibemaksuarvestuses oli tulemus sama.
Maksustatav vrtus ja selle vrtuse vhendamine
Et mista, mida allahindlused, boonused jm sarnane kibemaksuarvestuses thendab,
tuleb esmalt vaadelda, mis ldse on maksustatav vrtus, milline see on, millised on selle
korrigeerimise vimalused ning kuidas korrigeerimist faktiliselt lbi viia.
Maksustatav vrtus on kibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste tarnete
maksubaas. Kuna tegemist on tarbimismaksuga, siis maksustatakse reeglina reaalset
kulutust, mida kauba soetaja vi teenuse saaja vi kolmas isik kannab.
Vastav phimte on kirjas kibemaksuseaduse 12 likes 1. Viidatud stte kohaselt
moodustavad kibe maksustatava vrtuse ning kauba hendusesisese soetamise ja

1 Kohtulahendid on avaldatud kohtulahendite andmebaasis www.kohus.ee.

6

saadava teenuse maksustatava vrtuse kauba vi teenuse mgihind ning kik muu
tasuna ksitatav, mille kauba vrandaja vi teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse
saajalt vi kolmandalt isikult kauba vi teenuse eest on saanud vi saab. Stet ei
kohaldata kesoleva paragrahvi ligetes 3, 6, 7, 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel.
KMS 12 like 61 kohaselt arvatakse maksustatava vrtuse hulka ka muud summad,
sealhulgas krvalkulud ning livud ja maksud, vlja arvatud Eestis vi vlisriigis makstav
kibemaks, mida kauba vrandaja vi teenuse osutaja kauba soetajalt vi teenuse
saajalt tehinguga seoses nuab.
Kibemaksudirektiivis (2006/112/E)2, milles stestatut peab jrgima kibemaksuseadus,
annavad vrreldava definitsiooni artiklid 73 ja 78 (enne art 11 A osa lg 1 punkt a ning art
11 A osa lg 2 punktid a-b). Artikkel 73: Artiklites 7477 nimetamata kaubatarnete ja
teenuste osutamise puhul on maksustatavaks vrtuseks kik tasuna ksitatav, mille
tarnija vi teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt vi kolmandalt isikult nimetatud
tehingute eest on saanud vi saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt
seotud toetused.
Artikkel 78: Maksustatava vrtuse hulka arvatakse:
a) maksud, tollimaksud, livud ja tasud, vlja arvatud kibemaks;
b) krvalkulud, nagu vahendus-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud, mida tarnija soetajalt
vi teenuse saajalt nuab.
Esimese ligu punkti b thenduses vivad liikmesriigid krvalkuludena ksitada ka eraldi
lepinguga hlmatud kulusid.
Euroopa Kohus on kauba maksustatava vrtuse osisena ksitlenud isegi eraldiseisva
krediidilepingu alusel tasutavat intressimakset (C-281/91). 3 Kaasuses C-281/91 oli
ettevtja klintidele pakkunud vlja erinevaid kauba eest maksmise viise. Kliendil oli
vimalus maksta niteks ostetava eluaseme eest vastavalt ehituse edenemisele
jupikaupa. Samas pakuti kliendile vlja ka vimalus maksta alguses sissemakse 10%
ulatuses ning lejnud osas siis, kui omand oli talle le kantud. Sellisel juhul aga
rakendas kaupmees krediidilepingut lejnud summa ulatuses, st klient pidi maksma
intressi. Seda intressi luges aga kaupmees maksuvaba finantsteenuse maksustatavaks
vrtuseks.
Kohus leidis, et seda intressi ei saa eraldada phisooritusest4 (kauba vrandamine) ning
intressimakse on kauba maksustatava vrtuse osaks, mitte eraldiseisva teenuse
maksustatav vrtus, isegi kui leping seda eraldiseisva teenusena ksitab (lahendi
punkt 18).5
Seega on maksustatav vrtus kik see, mida kauba vi teenuse eest tegelikult reaalselt
tasutakse.
Seda, et kibemaksuga maksustatava kibe maksustatavaks vrtuseks on reeglina
reaalselt kantavad kulud, nitab ka direktiivi nue soodustuste arvestamiseks
maksustatava vrtuse mramisel. Vastavad nuded stestavad direktiivi art 79 punktid
a ja b ning art 90 lige 1 (enne art 11 A osa lg 3 punktid a-b ning art 11 C osa lige 1).

2 Euroopa Nukogu direktiiv 2006/112/E, mis ksitleb hist lisandvrtusmaksu ssteemi. Sulgudes viidatakse
paralleelselt Euroopa Nukogu 6. direktiivile 77/388/EM kibemaksudega seotud liikmesriikide igusaktide
htlustamise kohta hine lisandvrtusmaksu ssteem: htne maksubaas. Direktiivi pealkirja tlke kohta vt
ka Lasse Lehis. Mgimaks tlkes kaduma linud. MaksuMaksja, 2009, 12, lk 28-31.

3 Euroopa Kohtu lahendid on internetis avaldatud Euroopa Liidu igusaktide portaalis EUR-Lex: http://eurlex.europa.eu/et/index.htm.
4 Segatarne kohta vt Lasse Lehis. Kuidas maksustatakse segatarneid ehk Kuidas kaubas saab teenus ja teenusest
kaup. MaksuMaksja, 2006, 8, lk 20-24.

5 Under those provisions, where the supplier of goods agrees that the purchaser, in return for payment of

interest, should defer payment of the price until delivery, the total value of the goods must be regarded as
including that interest, even if the contract treats it as distinct from the price.

Direktiivi artikli 79 kohaselt Maksustatava vrtuse hulka ei arvata:

a) varase maksmise puhul tehtavad hinnaalandusi;
b) soetajale vi teenuse saajale vimaldatud hinnaalandusi ning maksevhendeid, mis
saadi tehingu toimumise ajal.
Direktiivi art 90 lige 1: Thistamise, taganemise, lestlemise vi osalise vi tieliku
mittetasumise korral vi juhul, kui hinda alandatakse prast tarne toimumist,
vhendatakse maksustatavat vrtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt
kindlaksmratud tingimustel.
Kui direktiivi artikkel 79 (enne art 11 A osa lg 3 punktid a-b) kneleb mitmesugustest
allahindlustest ning soodustustest, mis olid teada ja kokku lepitud tarne ajal, siis art 90
lige 1 (enne art 11 C osa lige 1) vimaldab maksustatavat vrtust vhendada ka
sellisel juhul, kui hinna alandamiseks tekib alus hiljem (niteks ei vasta kaup vi teenus
kokkulepitud nuetele ning pooled lepivad kokku hinna alandamises).
Eesti kibemaksuseaduses vastab nendele stetele 12 lige 8, mille kohaselt ei sisalda
maksustatav vrtus ostjale vimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse
kauba mmise vi teenuse osutamise ajal ning rilisel eesmrgil.
Kibemaksuseaduse 12 lige 8 on olemuslikult aga defineeritud mrgatavalt kitsamalt
kui direktiivi asjakohased stted. Phimtteliselt aga on vimalik direktiiviga samale
tulemusele juda ka ldstte ( 12 like 1) laiendava tlgendamise kaudu.
Erinevalt kibemaksuseaduses stestatust nimetab direktiiv expressis verbis
maksustatava vrtuse vhendamise juhtudena ra varase maksmise puhul tehtavad
hinnaalandused (art 79 punkt a; enne art 11 A osa lg 3 punkt a) ning hinna alandamise
prast tarne toimumist (art 90 lige 1; enne art 11 C osa lige 1). Phimtteliselt vib
asuda seisukohale, et art 90 like 1 (enne art 11 C osa like 1) sisu on tuletatav KMS 29
likes 7 stestatust, kuigi selles pratakse enam rhku protseduurile kui aluste
stestamisele.
Boonusarvete puhul on tegemist eelkige art 79 punktidele a ning b (enne art 11 A osa lg
3 punktide a-b) vastava juhuga, kus hinnasoodustuse andmise aluseks on nii igeaegne
maksmine6 (mida vib vaadelda varase maksmise erijuhuna) kui ka tarne maht.
Maksustatava
vrtuse
boonusarve kaudu

vhendamise

rakendamine

kreeditarve

ning

Kibemaksudirektiiv stestab ksnes phimtte, st mis on maksustatav vrtus ning

mida peab liikmesriik selle mramisel arvestama. Vahendid direktiivis stestatud
eesmrgi realiseerimiseks peab valima iga liikmesriik ise. Seejuures peab liikmesriik aga
tagama, et valitud vahendid (meetod) oleksid direktiiviga koosklas ja tagaksid direktiivis
stestatud eesmrkide sisulise titmise. Eesti on valinud kaks alternatiivset meetodit.
Esiteks annab seadus vimaluse esitada kreeditarve. KMS 29 lige 7: Kui
maksukohustuslane thistab kauba vi teenuse kohta esitatud arve vi esitab
kreeditarve prast kauba vi teenuse kibe tekkimise maksustamisperioodi kohta
kibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii mja kui ka ostja sellest tulenevad
muudatused arve thistamise vi kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta
esitatavas kibedeklaratsioonis. Kreeditarvet vib esitada vaid selles viidatud konkreetse
arve kohta.
Teiseks annab kibemaksuseadus vimaluse tarne sooritaja asemel arve esitamiseks.
KMS 37 lige 5: Kauba soetaja vi teenuse saaja vib vljastada arve

6 Direktiivi varase maksmise klausel peab silmas selliseid levinud hinnaalandusi, kus arvel on antud

maksethtaeg alternatiivina: la makstes enne 01.09.08 kohaldatakse hinnasoodustust 10%, ldine

maksethtaeg 15.09.2008.

maksukohustuslase vi vlisriigi maksukohustuslase poolt talle vrandatud kauba vi

osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne kibe toimumist slmitud kirjalik
kokkulepe selles, et kauba soetaja vi teenuse saaja vljastab arve ning
maksukohustuslane vi vlisriigi maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab
sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse vi vlisriigi maksukohustuslase poolse
aktsepteerimise korda.
Kui kreeditarve esitaks tarne sooritaja (negatiivne arve), siis KMS 37 like 5 alusel esitab
tarne saaja arve tarne sooritaja eest. Maksuarvestuslik tulemus on seejuures mlema
arve puhul tpselt sama. Kreeditarve puhul vhendatakse jooksvalt tarne sooritaja
maksukohustust riigi ees (tekib nudeigus riigi vastu) ning tarne saaja
sisendkibemaksu mahaarvamise igust (riigil tekib nue tema vastu). Teise isiku eest
arve esitamisel tekib tarne saajal riigi ees maksukohustus arvel nidatud kibemaksu
ulatuses (riigil tekib nue tema vastu) ning tarne sooritajal tekib sisendkibemaksu
mahaarvamise igus (nudeigus riigi vastu). Summad on tpselt samad.7
Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-22-07 mrkinud kibemaksuarvestuse
eriprale viidates, et Kuigi ettevtjate vaheline kive maksustatakse, ei teki sellest
ettevtja jaoks tegelikku maksukoormust, st et kahe ettevtja vaheline tehing jb
kokkuvttes maksuvabaks. Kui ettevtja kasutab sisseostetud kaupu vi teenuseid
otseselt vi kaudselt uute maksustatavate kaupade tootmiseks, tagatakse talle
sisendkibemaksu kohese mahaarvamise igus. Isegi olukorras, kus tehingute nilikkus
oleks tendamist leidnud, poleks eeldusel, et rihingud on tehingutelt makstavat
kibemaksu ja mahaarvatavat sisendkibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe
tehingu tulemusena rihingud kokkuvttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit
reaalset tulu saadava kibemaksu nol. Asjas ei ole tuvastatud, et mja on maksnud
kibemaksu vhem, kui ostja sisendkibemaksu maha arvas. Samuti pole tuvastatud, et
tegemist on maksupettusega, niteks et tehingutega on ptud varjata kauba oma
tarbeks kasutamist. Seega tuleb nentida, et kibemaksu tiendav mramine oleks olnud
lppkokkuvttes eesmrgipratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel kesoleval juhul Ole Niiter mrati kibemaks, oleksid olnud nilikud. 8
Seega, Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht vimaldab kreeditarve asemel kasutada ka
teise isiku eest arve esitamist. Seda saab nii tlgendada isegi siis, kui vita, et
KMS 37 lige 5 on ette nhtud teistsugusteks juhtudeks.
Liiatigi tuleb arvestada, et seadusandja ei ole mitte heski seaduses defineerinud, mis
ldse on kreeditarve. Tegemist on tegelikult raamatupidamises kibel oleva slngi
seadusesse leviimisega, kuid sisu on selle puhul jetud avamata. 9
Direktiiv ksitleb tegelikult ka arve mistet mrksa laiemalt kui kibemaksuseadus.
Direktiivi artikli 218 (enne art 22 lg 3 punkti e) kohaselt tunnustavad kesoleva direktiivi
kohaldamisel liikmesriigid paberil vi elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja snumeid
arvetena, kui need vastavad kesolevas likes stestatud tingimustele.
Artikkel 219 (enne art 22 lg 3 punkti a ligu 5 esimene lause) stestab, et Iga dokumenti
vi snumit, mis selgesnaliselt ja hemtteliselt viitab esialgsele arvele ja muudab seda,
ksitatakse arvena.
Sarnast phimtet ritab kopeerida kibemaksuseaduse 37 lg 4: Dokumenti, sealhulgas
kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, ksitatakse
arvena. Paraku kipub seadus kreeditarvet le thtsustama, avamata isegi selle sisu.
Sellises olukorras on iseranis vastuoluline nuda just nimelt kreeditarve esitamist
maksustatava vrtuse vhendamiseks selle asemel, et aktsepteerida KMS 37 lg 5

7 Seaduse snastus vimaldab ka kreeditarvet esitada teise isiku eest.

8 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2007 lahend asjas nr 3-3-1-22-07 p 12. RT III 2007, 23, 192.
9 Sel teemal vt ka Martin Huberg. Mningatest kibemaksu korrigeerimisega seotud ksimustest.
MaksuMaksja, 2008, 12, lk 29-32.

tlgendamist selliselt, et tehingu teine pool esitab ise arve.

Kreeditarve esitamine konkreetse arve kohta
Maksuhaldur oli kohtumenetluses seisukohal, et KMS 12 liget 8, 29 liget 7, 37
liget 4, artiklit 90 (enne art 11 C osa liget 1) tuleb tlgendada selliselt, et see puudutab
konkreetset tehingut ning peab olema esitatud konkreetse arve kohta ja sisaldama viidet
selle arve kohta. Sama seisukoht on vljendatud ka MTA kodulehel (vt vljavtet MTA
kodulehelt).
Konkreetses kaasuses oli tegelikult vimalik lepingute alusel raamatupidamist uurides
tuvastada, milliste perioodide kohta arved olid esitatud ja milliseid tarneid need
puudutasid. Seega tegelikult oli vimalik kreeditarveid konkreetsete arvetega ka seostada
ja kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul on ostuboonus konkreetse kauba ja arvetega
seostatav ka siis, kui hinnasoodustust tehakse kvartaalselt kaupade summeeritud
ostusummalt arvestatava protsendina. Sel juhul on ilmne, et allahindlus puudutab kiki
sellel perioodil ostetud kaupu ja esitatud arveid.
Euroopa Kohus on tegelikult linud oma tlgendustes vrdlemisi kaugele selles osas, mida
maksustatava vrtuse vhendamiseks lugeda.
Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C-126/88 oli tegemist olukorraga, kus ostu teinud isik sai
kupongi, millega sai jrgmise ostu teatud summa vrra odavamalt.
Kohus leidis, et artiklit 79 (enne art 11 osa A lg 3 punkti b) tuleb selliselt tlgendada, et
ste kliendile lubatud ning tarnimise ajal raamatupidamisdokumentides kajastatavad
hinnaalandused ning hinnavhendid hlmab ka hinnaerinevust, millega ldjuhul kaupu
makse ning tegelikult saadava summa vahel, kui mja vtab kliendilt vastu kupongi,
mille ta talle varasema tavahinnaga tarnega kaasa andis.
Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C-317/94 oli tegemist olukorraga, kus tualetitarvete tootja
vljastas kuponge, mis andsid tarbijatele iguse allahindlusele tema toodete soetamisel.
See toimis ka promotsiooniskeemina, vimaldades tarbijatel, kes soetasid ja tagastasid
talle 3 tema toodetud hambapasta karpi, saada osa raha tagasi. Selle kaasuse puhul
ms tooteid tarbijatele edasimja, kuid raha tagastas tootja.
Euroopa Kohus leidis, et olukorras, kus tootja on hvitanud kupongi vrtuse
edasimjale vi maksnud kupongi (hambapasta karp) alusel selle vrtuse tarbijale,
saab tootja tehingu lplikul titmisel summa, mis vastab hulgimjate vi jaemjate
poolt toote eest makstud summale, mida on vhendatud vastavate kupongide vrtuse
vrra. Jrelikult ei oleks direktiivi eesmrgiga koosklas vtta maksustatavalt vrtuselt
kibemaksukohustuse arvutamisel aluseks summat, mis letab tegelikult seda summat,
mille tootja lpuks saab.
Seega lubas Euroopa Kohus maksustatava vrtuse
mgihinnast maha tootja poolt tagastatavad summad.

leidmisel

arvata

algsest

Direktiiv niisiis aktsepteerib allahindlusi, mis tehakse ka pikema mgiahela puhul.

Seejuures ei nuta isegi mitte arvet, vaid piisab toote pakendi tagastamisest.
Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C-427/98 kordas kohus asjas nr C-317/94 esitatud
seisukohti ning lkkas tagasi Saksamaa ja hendkuningriigi vited, et selline ssteem
phjustab kibemaksu haldamisel raskusi, eelarvekadu ning moonutab ausat konkurentsi.
See, kas kibemaksudirektiivis stestatud eesmrk saavutatakse kreeditarvete esitamise
teel vi KMS 37 like 5 alusel boonusarve esitamise teel, ei ole oluline, sest tulemus on
mlemal juhul sama ja ka sisuliselt kontrollitav (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas
nr 3-3-1-22-07).
Ostuboonuse arvet oleks teoreetiliselt vimalik ksitleda ka kibemaksuseaduse mistes
teenusena teenus kaupade mgiks. Kibemaksuseaduse 2 lg 3 punkti 3 kohaselt on

teenus ettevtluse korras hve osutamine vi iguse, sealhulgas vrtpaberi

vrandamine, mis kesoleva like punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest
majandustegevusest hoidumine, iguse kasutamisest loobumine vi olukorra talumine.
Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele
spetsiaalselt koostatud vi kohandatud tarkvaraga vi teabega andmekandja.
Phimtteliselt ei ole vahet, kuidas tulemus saavutatakse. Kikidel kirjeldatud juhtudel
saavutatakse sama tulemus.
Edasised juhtnrid
Nd, kus kohtupraktika on MTA kodulehel avaldatud seisukohad mber lkanud, tuleks
korrigeerida ka MTA kodulehte. Seadusandjale viks soovitada kreeditarve
lahtimtestamist. Paha ei teeks ka KMS 12 lg 8 vi 29 like 7 tiendamine.

Vljavte MTA kodulehel olevast juhendmaterjalist Maksustatav vrtus10

Hinnasoodustused
Kauba vi teenuse maksustatavat vrtust vib vhendada hinnasoodustuse vrra juhul, kui
hinnasoodustust kohaldatakse kauba mmise vi teenuse osutamise ajal ning rilisel
eesmrgil (KMS 12 lige 8).
Hinnasoodustuse kohaldamisel ei ole oluline, mis tingimustel soodustust antakse. Niteks
vib kauba vi teenuse hind sltuda kliendirhmast (edasimjad, psikliendid), ostetavast
kauba kogusest jms. Oluline on see, et soodustust saaksid kik vastavas sihtgrupis olevad
kliendid, nt kik edasimjad, kik psikliendid, kik need, kes ostavad kaupa teatud
kogustes jne.
Nide:
Kui kauba kibemaksuta hind on 10 000 krooni ja psikliendile antav hinnasoodustus 500
krooni, on kauba maksustatavaks vrtuseks psikliendile mgi korral 9500 krooni. Oluline
on, et seda soodustust antakse kauba mmise ja teenuse osutamise ajal, see thendab, et
kibemaksu arvutatakse juba igelt hinnasoodustusega hinnalt.
KMS 12 lige 8 ste ei rakendu, kui hinnasoodustust antakse prast kauba mmist vi
teenuse osutamist. Niteks kui ettevttele makstakse aasta lpus boonust 25 000 krooni
seetttu, et tema poolt aasta jooksul soetatud kaupade vrtus letas 500 000 krooni.
lalnimetatud 25 000 krooni vrra ei saa boonuse andja oma maksustatavat kivet vhendada,
kuna soodustust ei antud koheselt kauba mmisel vi teenuse osutamisel. Nimetatud
soodustus ei kajastunud konkreetsetel arvetel ning kauba ostja tasus mjale kogu kauba
maksumuse ja sellelt arvestatud kibemaksu ilma soodustuseta.

10 2009. aasta juuli seisuga. Kttesaadav MTA kodulehel www.emta.ee/index.php?id=3253.

6