Uued tulu- ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja igustoimetaja
Rahandusministeerium koostas ja saatis koosklastusringile tulu- ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused. 1 Peamise
teemana tsteti kll esile ttute varasemast soodsama palkamise vimalus, mida ei tohi testi alathtsustada,
kuid muudatusi on veel ning need on samuti sna olulised ja mitmete puhul vime me ka nentida, et me ju
tlesime ammu, et nii on.
Kuna riik ise peab oluliseks just ttute soodsama palkamise teemat, siis alustame ka sellest meetmest.
Ttud tle
Sotsiaalmaksuseaduse 2 lg 2 stestab, et ldjuhul peab tandja maksma sotsiaalmaksu tegelikult
sotsiaalmaksuga maksustatavalt vljamakselt, kuid mitte vhem kui -s 21 stestatud kuumralt, milleks on
2010. aastal jtkuvalt 4350 krooni. Seadus stestab loomulikult terve rea erandeid. Niteks pensionridele
makstud tasudelt tuleb maksta sotsiaalmaksu alati ainult tegeliku vljamakse jrgi (SMS 2 lg 2),
tvimetuspensionri puhul maksab riiki isegi esimeselt 4350 kroonilt ise sotsiaalmaksu ning tandja
kohustuseks jb ainult seda letavalt tasult arvestatud sotsiaalmaksu tasumine (SMS 6 lg 3). 2
Lisaks pensionridele naudivad seisuse erisusi ka niteks ttajad ja teenistujad, kellele on kehtestatud
lhendatud taeg ( 2 lg 4 p 2), st kas siis alaealised (neil on osaliselt erinev taeg sltuvalt sellest, kas nad on
koolikohustuslikud) vi haridusttajad. Samuti makstakse tegelikult vljamakselt sotsiaalmaksu ttaja vi
teenistuja puhul, kes kasvatab vanema vi eestkostjana alla kolmeaastast last vi kolme vi enamat alla 19aastast last ning ttaja vi teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse 5 like 4 punktis 5
(phiharidust omandav pilane kuni 21 aasta vanuseni, ldkeskharidust omandav pilane kuni 24 aasta vanuseni,
phihariduse nudeta kutseppes ppiv isik, phihariduse vi keskhariduse baasil kutseharidust omandav
pilane ning Eesti alalisest elanikust lipilane).3
Kogu riigipoolne panus, mida kavatsetakse seadusesse viia, piirduks nd vimalusega maksta tegelikult
vljamakselt sotsiaalmaksu ka kuni 12 kuu jooksul ttuna arvel oleku lppemisest ttaja vi teenistuja puhul,
kes 12 kuu jooksul enne tle asumist on olnud tturuteenuste ja -toetuste seaduse 6 alusel ttuna arvel
vhemalt 9 kuud (lisatakse SMS 2 lg 4 p 5).
Kahtlemata vrib tunnustust see julge samm astuda vitlusesse ttute armeega, kuid EML leiab, et saab veel
paremini. EML esitas Rahandusministeeriumile rea ettepanekuid (vt artikli lisa), millest soovitab nitti vtta
tturgu turgutavate meetmete kehtestamisel.
Esiteks on muidugi igihaljas ksimus kuumra suurus. Isegi kui ldjuhul on see phjendatud, siis majanduse
praeguses seisus peaks tegema erandi ja kuumra madaldama niteks 2008. aasta tasemele (2700 krooni).
Muide, eelnu seletuskirja kohaselt on hinnanguliselt 18 000 isikut, kes teenivad kuupalga alammrast vhem
ning kelle eest makstakse sotsiaalmaksu vhemalt kuumralt. Nende keskmine ttasu on ligikaudu 2700
krooni. Selliste jmedate arvutuste kohaselt saaks paljude mure mneks ajaks murtud juba kuumra
alandamisega!
Stete vljattajatel tuleks melda, kas ttul on tlesaamisel oluline see kbe, mida ta ehk, kui ldse, prast
pensioniikka judmist pensionina teenib, kui teatud raskel perioodil makstakse tema eest ksnes sotsiaalmaksu
ravikindlustuse osa. EML arvates piisab tiesti, kui inimese tasult makstakse ministeeriumi pakutud perioodil
ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, sest ravikindlustuskaitset on inimesel kogu aeg vaja, pensioni suurus
sltub aga vga vhe nii vikse tasu prast sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa rakendamata jtmisest.

1 Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus koos seletuskirjaga. 26.01.2010 redaktsioon.

Kttesaadav e-iguse andmebaasis http://eoigus.just.ee.
2 Olgu ra mrgitud, et selline soodne vimalus on vaid hel tandjal, nimelt sellel, kellele on ttaja esitanud
kirjaliku avalduse tulumaksuvaba tulu arvestamiseks vi kui seda ei tee kski tandja, peab ttaja esitama
kirjaliku avalduse nimetades tandja, kelle eest riik maksab esimeselt 4350 kroonilt sotsiaalmaksu.
3 Sotsiaalmaksu kuumra rakendamise kohta ning probleemide kohta vt Martin Huberg. Sotsiaalmaksu
kuumr. MaksuMaksja, 2009, 2, lk 28-31.

Iseranis arvestades, et pensioniiga kavatsetakse tsta paljudele kodanikele reaalselt kttesaamatutesse

kaugustesse.
Pealekauba on ju eeskuju olemas. SMS 7 lg 3 stestab rea juhte, mil isiku eest tasutakse ksnes sotsiaalmaksu
ravikindlustuse osa, nende hulgas on ka ttuskindlustushvitis. Ehk on see testi pelk riigi raha kokkuhoid,
kuid kui ttule makstav ttuskindlustushvitis, mis vib olla mrksa suurem kui osalise tajaga teenitav
ttasu, tagab vaid ravikindlustuskaitse, siis viks ka riigi kavandatav meede sama malli vtta.
Ministeerium leiab, et hinnanguliselt on seaduseelnu mju tjuturule positiivne ning vib lisanduda kuni
3000 osalise tajaga tkohta, kuid see hinnang kib tegelikult ilmselt ka muudatuse kohta, mis vimaldab
sotsiaalmaksuarvestuses ttasusid summeerima hakata (vt jrgnevat).
Aga testi, see, mida plaanitakse, on kahtlemata hea, ja me soovime seda ainult veel paremaks muuta.
Ttasude summeerimine sotsiaalmaksuarvestuses
Sotsiaalmaksuseaduses on ks kitsaskoht, mis on pea ainsa asjana fsilisest isikust ettevtjate puhul mistlikum
kui ttajate ja teenistujate puhul nimelt sotsiaalmaksukohustuse summeeritud arvestus. Nd on plaan see ka
ttajate ja teenistujate maksuarvestusse sisse viia. 4 Plaan on suureprane ja selle poolt peab kahe ke ja jalaga
olema, kuid ma nen siin ka probleeme.
Eelnu lahendab olukorra selliselt, et kui ttaja ttab mitme tandja juures, siis tandja, kellele ttaja on
esitanud tulumaksuvaba tulu arvestamise avalduse, peab maksma sotsiaalmaksu vhemalt kuumralt, kuid seda
kohustust vhendatakse tasu vrra, mida teine tandja ttajale maksab. Teise tandja makstava tasu kohta
peab ttaja esitama tendi, mille ttaja saab sellelt tandjalt. Juhul kui tasu muutub, on ttaja kohustatud
sellest informeerima ka tandjat, kes arvestab avalduse alusel tulumaksuvaba tulu osa.
Kik on kaunis nagu kunst, kuid miks peab piirduma ainult t- ja teenistussuhetega? Sotsiaalmaks, nagu rahagi,
ei haise. Maks on maks ja see peab igal juhul arvesse minema ka siis, kui seda makstakse nt vlaigusliku
teenuse osutamise lepingu alusel.
Ka eraelu puutumatuse ksimus tuleb lbi melda. Kui ttaja ei taha, et tandja teaks teist tandjat, ei avalda
ttaja talle seda ja tandja maksab endiselt sotsiaalmaksu vhemalt kuumralt tie rauaga. Seega on tandja
kahest aspektist ttaja meelevallas: esiteks vib ttaja esitada tandjale maksuvaba tulu arvestamise avalduse
ja tekitada minimaalse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse ka siis, kui tal on hes kohas ttasu miljon krooni
kuus ning teises kohas osalise tajaga 2500 krooni. Teiseks vib ttajal olla ka lihtsalt teise tandja varjamise
motiiv. Kuna ttaja eraelu kaitse on samuti arvestatav igus, mida tuleb tagada, siis ei saa seda talle ka sks
panna.
Tegelikult viks sotsiaalmaksu kuumra arvestus kia maksuhalduri andmete kaudu ning tandjale ei tohiks
avaldada teisi ttaja tandjaid. See ei ole just eriti keeruline. Kuumralt tasumise kohustuse saaks jtta
samale tandjale, kelle see on praegu. Deklaratsiooni esitamisel arvestatakse kuumraga. Jrgmise
deklaratsiooni esitamiseks on teada, kui palju eelmise kuu eest reaalselt sotsiaalmaksuga maksustatavaid tasusid
maksti. Siit saaks arvutada vlja, kui palju peaks kuumr vhenema ja vimalik, et tekib sotsiaalmaksu
ettemakse, mida saab jrgmisel kuul tasaarvestada. Et maksuhalduri kaudu sellise teabe saamine puudutab
maksusaladust, on siin vimalus, et ttaja annab maksuhaldurile nusoleku andmete edastamiseks, kuid ksnes
sotsiaalmaksu osas. Kindlasti tekitaks maksuhalduri kaudu asja lahendamine ka muid ksimusi, kuid melda
tasub ikka. Ehk annab midagi veel lihtsamat vlja nuputada.
Pakutav ssteem vajab seega tiendamist. Mis juhtub, kui tandja kinnitus on olemas, kuid see on vale vi
ttaja ei esita kellelegi maksuvaba tulu arvestamise avaldust? Mingeid konkreetseid vastutuse stteid ei ole. Kui
teine tandja ka kinnitab, et maksab, kuid tegelikult ei maksa, siis kas lihtsalt kinnitusest tekib kellelgi
maksukohustus vi tasub endiselt kogu kuumralt esimene? Maksuarvestuses ei tohiks lubada poolte igustel ja
kohustustel sedavrd kellegi teise kitumisest sltuda.
Haigushvitised

4 Selle kohta vt ka viide 3.

Haigushvitiste teema on meid samuti juba mnda aega paelunud. See edver, millega riigi raha kokku hoides
hakkama saadi, kui 4.8. haiguspeva eest pandi rahaliselt vastutama tandja, on midagi erakordset. Kuid see
selleks.5
Mis mind imestama paneb, on Rahandusministeeriumi jrjekindlus, millega nad endale sisendavad, et
haigushvitise sotsiaalmaksuvabalt maksmise kord ei laiene juriidilise isiku juhtorgani liikmele. Phjendus on
iseenesest elegantne tlepingu seadus ei laiene juriidilise isiku juhtorgani liikmele. 6 Aga kallikesed, see ei
ole ka seadus, mis stestaks kohustust maksta haigushvitist. Nimetet kohustus tuleneb Sotsiaalministeeriumi
poolt loosirattal valitud ohvritallest, s.o ttervishoiu ja tohutuse seadusest.
Olgu kuidas on, need, kes juhatuse liikmetele haigushvitist sotsiaalmaksuvabalt maksid, plvivad meie
tunnustuse ja tasuta kaitse kohtus. Maksuvaba hvitise maksmise probleem on kindlasti olemas vlaiguslike
lepingute ja kontrollorgani liikmete puhul. FIE-de puhul vinuks kohtu kaudu ehk juda sarnase tlgenduseni
nagu nd eelnu vlja pakub. Kuid vaatame kike jrjest.
Juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning teenuse osutaja kindlustuskaitse
Nii juhtimis- ja kontrollorgani liikmele kui ka vlaigusliku teenuse osutamise lepingu alusel teenuseid
osutavale isikule, kellelt veti eelarvereformi raames ravikindlustuskaitse 4.-8. haiguspeva eest, tagatakse
sotsiaalmaksuvaba haigushvitis. Haigushvitist nimetatakse neil juhtudel kokkuleppeliseks hvitiseks, mida see
juhatuse liikme puhul minu arvates ei ole. Teiste puhul kll.
Ilmselt vib eeldada, et iguskantsler peab ka kokkuleppelist skeemi phiseaduse vastaseks, kuna see ei taga
reaalset kaitset, kuid asi seegi. Mte peaks olema siiski tagada kikidele ravikindlustuskaitsega hlmatud
isikutele, kellelt 4.-8. haiguspeva eest haigekassa makstav hvitis ra veti, vrdne kaitse. 7
Sotsiaalmaksuvaba on hvitis, mis ei leta keskmist tulu. Keskmine tulu vrdub eelnenud kuue kalendrikuu
jooksul sama lepingu alusel makstud tasu ning arvu 180 jagatisega. Kui leping on slmitud vhem kui kuus kuud
enne haiguslehe algust, vrdub kalendripeva keskmine tulu lepingu alusel juba makstud tasu ja lepingu algusest
haiguslehe alguseni kulunud pevade arvu jagatisega.
FIE-de haigusraha
FIE-de puhul vimaldatakse eelnu kohaselt ettevtlustulust maha arvata haigushvitis, mis he peva kohta ei
leta tema haiguslehel mrgitud majandus- vi kutsetegevusest vabastuse alguspevale eelnenud kalendriaasta
sotsiaalmaksuga maksustatava ettevtlustulu ja arvu 365 jagamisel saadud kalendripeva keskmist tulu (TuMS
32 tiendamine likega 6).
Kuna selline mahaarvamine vhendab nii tulu- kui ka sotsiaalmaksubaasi, lisatakse teisest kljest TuMS 19 lg
2 loetellu tulumaksuga maksustatavate tulude hulka ettevtlustulust maha arvatud haigushvitis. Selles osas
kedagi ei kiusata, ka ttajate puhul on tegu ksnes sotsiaalmaksuvaba hvitisega (loomulikult ei rakendu ka
ttuskindlustus ja kogumispension).
Loodetavasti menetletakse eelnu veel asjalikumaks, sest kes see ikka tahaks kogu aeg vinguda, vahel oleks tore
ka avastada, et midagi on teliselt hsti tehtud. Jme ootama.

5 Selle kohta vt Martin Huberg. Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. MaksuMaksja, 2009, 3,
lk 28-30; Gaily Kuusik. Haigusrahadest nii- ja naapidi. MaksuMaksja, 2009, 10, 17-20; Lasse Lehis. Veel kord
tandja haigushvitisest. MaksuMaksja, 2009, 11, lk 4-5.
6 Lasse Lehis. Veel kord tandja haigushvitisest. MaksuMaksja, 2009, 11, lk 4-5.
7 Viide 6.

Arvamus seaduseelnu kohta

EML kiri Rahandusministeeriumile
08.02.2010
Tname Teid tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnu kohta
arvamuse ksimise eest.
1. Soovitame tiendada seletuskirja peatkki Eelnu vastavus phiseadusele ja Euroopa
Liidu igusele seisukohaga selle kohta, kas eelnus kavandatud muudatuste tegemata
jtmine oleks Rahandusministeeriumi arvates phiseadusega koosklas ning kas
Rahandusministeeriumil on andmeid selle kohta, et mni teine riigiasutus on vljendanud
arvamust, et praegune regulatsioon vastavalt kas on vi ei ole koosklas phiseadusega.
2. Seoses TuMS 32 tiendamisega likega 6 on tekkinud kogemus ja eeskuju, kuidas
normitehnilistelt snastada ja paigutada stet, mis lubaks fsilisest isikust ettevtjal
vhendada oma ettevtlustulu ettevtlusega seoses tehtud vlisreiside aja eest arvestatud
pevaraha vrra, viidates TuMS 13 lg 3 punktis 1 stestatud piirmradele. Selle stte puhul
ei ole loomulikult vaja teha tiendust TuMS -s 19. Jrgmise etapina viks kaaluda TuMS
32 tiendamist ka viitega 13 lg 3 punktile 2 ning pakkuda FIE-le vimalust arvestada
ettevtluses kasutatava siduki kulusid ttajatele kehtiva hvitise piirmrades (1000 krooni
kuus vi 4000 krooni kuus situde arvestusega), keelates loomulikult samal ajal selle autoga
seotud dokumentaalselt tendatud kulude mahaarvamise TuMS 32 lg 1 alusel. Selline
alternatiiv viks olla atraktiivne nendele FIE-dele, kes kasutavad siduautot oma ettevtluses
vikeses mahus (nt ainult asjaajamiseks) ja kelle jaoks vib kikidelt kuludelt mingi pidevalt
muutuva suhtarvu alusel kulude osaline mahaarvamine olla liigselt keerukas ja tlikas.
Mlemad muudatused teeksid FIE maksuarvestuse lihtsamaks ja see peaks mingil mral
kaasa aitama, et praegused ttud julgeksid ktt proovida ettevtjana.
3. Soovitame tiendada eelnu sotsiaalmaksuseadust muutvat osa tiendavate stetega ning
lisada 2 likesse 5 fsilisest isikust ettevtja kohta samasugune kuumra rakendamise
erand, mida kavatsetakse SMS 2 lg 4 punktis 5 kehtestada ttajatele ja teenistujatele. Nii
nagu ttute armee tieneb judsalt endiste FIE-de arvelt, viks ttute hulgast lahkujad
samamoodi jtkata oma tegevust FIE-na, ning FIE-na tegutsemist viks soodustada tpselt
samal viisil nagu tle asumist. FIE jaoks vib sotsiaalmaksu probleem olla suuremgi, sest
tema peab sotsiaalmaksu maksmiseks vajaliku raha ise leidma ning selle krvalt veel
investeerima ettevtluse alustamisse. Tandja jaoks ei pruugi mne ksiku osalise tajaga
ttaja rakendamine sugugi nii olulisi kulusid phjustada.
4. Samuti soovitame muuta SMS 2 liget 5 nii, et see hlmaks praegu SMS 2 lg 4
punktides 3 ja 4 toodud kuumra rakendamise erandeid. EML ei ne mingit mistlikku
phjust, miks tuleb FIE-na tegutsevat lipilast vi noort ema kohelda ebasoodsamalt
vrreldes ttajaga, samas kui niteks pensioniri puhul on antud kuumrast vabastus nii
tsuhte kui ettevtluse korral. EML on veendunud, et omal ajal SMS 2 lg 4 tiendamisel
andis veidi eksitavat eeskuju like 4 varasem tekst, mis koosnes vaid tsuhtega seotud
olukordade kirjeldusest ja seetttu ei sobinudki kuidagi FIE-de jaoks. Alates 2007. aastast
kehtivad punktid 3 ja 4 ning eelnus kavandatav punkt 5 lhtuvad aga hoopis teistest
tingimustest ja need on ttajate ja FIE-de puhul htemoodi tidetud.

5. EML on seisukohal, et eelnus kavandatav meede (sotsiaalmaksu kuumrast vabastus

pikka aega ttuna arvel olnud isiku puhul) ei ole piisav, et soodustada uute tkohtade teket
ja endiste ttute tegutsemist fsilisest isikust ettevtjana. Teeme ettepaneku kaaluda veel
tiendavate meetmete lisamist eelnusse:
5.1. kuumra ajutine vhendamine 2008. aasta tasemele. See meede aitaks hoida thives
neid ttajaid ja ettevtjaid, kellel on tekkinud raskusi sotsiaalmaksu maksmisega ning kes
seetttu kavandavad lhemas tulevikus enda ttuks registreerimist. Meetmest oleks ka abi
ttute tlevtmisel, kelle puhul ei ole tidetud kavandatava SMS 2 lg 4 p 5 nuded (st kes
ei ole olnud 9 kuud ttuna arvel);
5.2. kuumra maksustamine ainult ravikindlustuse osaga 13% mras (seda kasutatakse sna
mitme riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise juhtumi puhul, vt SMS 7 lg 2). Praegu on ttaja
ja ttu staatuse vahel kikuva inimese jaoks oluline probleem ravikindlustuse puudumine.
Aastane lnk pensionikindlustusstaais ei ole pensionikka judes eriti suur probleem, seevastu
aasta ilma ravikindlustuseta vib halvemal juhul jda inimese viimaseks eluaastaks;
6. SMS 3 punkti 5 muudatuse osas soovitame tiendavalt lisada viite tlepingu seaduse le 135, mis kuni 2012. aastani lpuni asendab 63 liget 1.