Kes maksab maamaksu?

Lasse Lehis
Uuest aastast muutus teatavasti maamaksu maksmise protseduur ja ks iseenesest vike, kuid
vga paljusid puudutav muudatus on see, et alla 50 krooni suurust maamaksu ei mrata ega
nuta sisse. le Eesti thendab see, et 23% maaomanikest vabaneb maamaksu tasumise
kohustusest ning omavalitsustel jb maksutuluna saamata umbes 7 miljonit krooni ehk
vhem kui 1% maksutulust.
Eelkige thendab see, et vljaspool Tallinna linna ei maksa ilmselt kski korteriomanik
enam maamaksu. Kah asi, vib lugeja selle peale elda. Ega tegelikult polnudki mingit erilist
phjust sellest teemast kirjutada, kui minu silma poleks riivanud mned kummalised
arvamuseavaldused. Kui Riigikogus menetleti maamaksuseaduse muudatusi, vitsid mned
parlamendiliikmed arvamust, justkui saaksid korteriomanikud ise valida, kas maamaksu
maksab korterihistu vi iga korteriomanik ning maksuvaba piirmra ra kasutades
hakkavad korteriomanikud maamaksu baasi nestama. Natuke aega hiljem avaldas umbes
sama mtet he Soome lahe kaldal asuva linna abilinnapea.1
Tsitaat ajaleheartiklist: Ei ole nii, et iga korteriomanik maksab eraldi. Korterihistud
kannavad maksed le Maksu- ja Tolliametile, tles Eha Vrk. Kui aga nd
korteriomanikud mitte ainult Tallinnas, vaid le kogu Eesti otsustavad hakata ise maksma,
siis on olukord rohkem kui hull, mrkis abilinnapea. Tema hinnangul vib asi valusalt
puudutada viksemaid asulaid. Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Aule
Kindsigo selgitas, et nemad vljastavad maamaksuteated kohalikelt omavalitsustelt saadud
andmete phjal. Kas siis histutele vi korteriomanikele eraldi, vastavalt sellele, kuidas
soovi on avaldatud, tles ta.
Eks tihti kipub nii olema, et suurtel lemustel pole aega seadusi lugeda ja neile ei valmista
probleemi asendada seadus sellega, mis parajasti meelde tuleb vi kusagil rgiti. Tihti ajab
see asja ra ja ega praegugi mingit hda lahti pole. Aga vastu tulles kas vi nende
kommentaatorite soovile, kes viidatud artikli kommentaarides vljendasid mningast nutust,
olgu siinkohal lhidalt ra seletatud, mida tleb selle kige kohta maamaksuseadus.
Seaduse kohaselt maksab maamaksu maa omanik ( 3). Kui maareformi seaduse kohaselt ei
ole maad veel erastatud, siis maksab maamaksu maa kasutaja ( 10 lg 1). Siin ongi kogu asja
konks. Seda asja, mille kohta abilinnapea tles otsustavad hakata ise maksma, nimetatakse
maa erastamiseks. Teisisnu, kui kortermaja alune maa on erastamata, loetakse maa
kasutajaks korterihistu ja mratakse maamaks histule. Sellest hetkest, kui
kinnistusraamatusse on kantud korteriomandid, hakkavad maamaksu maksma (vi sltuvalt
summast pigem mitte maksma) korteriomanikud. Nii lihtne see ongi.
Mned variandid veel. Kui tegemist ei ole korteri- vaid hoonehistuga (varem nimetati neid
elamu- ja garaaihistuteks ja veel varem kooperatiivideks), maksab histu jtkuvalt
maamaksu ka omanikuna, sest selle histuvormi puhul kuulub kogu maa ja maja histule. Ei
saa vlistada ka sellist skeemi, kus korterihistu juhtkond jtkab majavalitsuse aegadest le
vetud kasvatusasutuse missiooni ja lihtsalt korjab inimestelt maamaksuteated kest ra, et
jtkata maksu kogumist vanade traditsioonide kohaselt. Ma ei vlista, et mnes
omavalitsusksuses vivad toimida linna- vi vallavalitsuse ja korterihistute salajased
kokkulepped, mille kohaselt edastab omavalitsus MTA-le maamaksu maksjate andmetena
1 Vt Veiko Pesur. Korrusmajade maamaksu maksavad korterihistud. Tallinna Postimees, 07.01.2010.

korteriomanike asemel korterihistu. Vi rakendatakse mingit taolist halduspraktikat nagu

niteks Narva linnas loomapidamismaksu kogumisel, kus linnavolikogu mrusesse
kirjutatakse tuimalt, et maksu kogub elamuorgan2 ja kik teevad nii nagu lemused
ksivad, sest ksk on vanem kui meie ja lemused on pikesele lhemal.
Kui lpuni aus olla, siis korterihistute kaudu maamaksu kogumine vib olla pris asjalik ja
mistlik idee ning kunagi ringles isegi ks seaduseelnu, millega sooviti srase praktika
seadustamist. Rangelt vabatahtlikul alusel muidugi.

2 Vastava igusaktiga on vimalik tutvuda Narva linna kodulehel nii eestikeelsena

(http://web.narva.ee/files/240.pdf) kui kohalikus dialektis (http://web.narva.ee/files/205.rtf). Maksu mramise
korra kohta on juhendi punktis 5.1 kirjas jrgmine tekst: Mratud maks kantakse korteriri raamatusse.
Maksukohustus algab jrgmisel kuul prast koera arvelevtmist elamuorganites maksu mramiseks. Selle
aluseks vetakse koeri registreeriva elamuorgani teatis. Mida see tpselt thendab ja mis sellel kigel
korterihistutega pistmist on, jgu iga lugeja enda mistatada.