Tervitusi teisest ilmast ehk Kuidas ohjeldada musta

riturgu?

Lasse Lehis
EML juhatuse esimees

Eelmisel sgisel tuli Rahandusministeerium vlja eelnuga, milles sooviti

eluaseme mgi tulumaksuvabastus siduda elukoha registreerimise nudega ehk
vana hea sissekirjutusega omanik saaks maksuvabalt korterit ma vaid siis,
kui see on tema elukohana registreeritud. Nii pidavat maksuametnike t
lihtsamaks minema muidu olevat jube raske kontrollida, kas omanik ikka elas
seal korteris vi mitte. Kui aga thtis tempel olemas on, seda vib juba uskuda!
Tookord soovitas EML Rahandusministeeriumile saadetud kirjas otsida hid
eeskujusid Valgevene, Kuuba ja Phja-Korea iguskorrast, kus on kindlasti
kasutusel vga efektiivsed meetodid maksupettuste rahoidmiseks.1
nneks vttis Rahandusministeerium aru phe ja loobus oma suureprasest
ideest2, loodetavasti ilma eeskujuks pakutud riike klastamata. Sellega on teema
lpetatud ning pole ka otsest phjust hakata lhemalt uurima Valgevene
maksuiguse teooriat ja praktikat. Kuid siiski tekkis meil vimalus tutvuda selle
mitte just vga kauge riigi eluga tnu hele rutiinsele uudisele, mis ilmus 1.
mrtsil ripev Online`is. Uudise sisu oli lhidalt jrgmine: 23. veebruaril justus
Valgevenes haldusiguserikkumiste seadustiku tiendus, mille kohaselt tuleb
korteri vi toa rile andmiseks vormistada kirjalik leping ja registreerida see
kohalikus maksuametis. Nude rikkujale vib kohus mrata kuni 3,5 miljoni
Valgevene rubla (praeguse kursi jrgi 13 678 krooni) suuruse trahvi ja
konfiskeerida ka korteri.3 Sama suure trahvi saab mrata ka niteks
vanamammile, kes tnava res maitserohelist mb, vi autoomanikule, kes
ilma loata taksoteenust osutab. Viimasel juhul saab loomulikult ka auto
konfiskeerida.
Kuna artiklis oli ka viide uudise algallikale, otsustasime hankida veidi lisainfot,
kuidas uue seaduse rakendamine kib. Selgus, et ametnikud on sealkandis testi
agarad, nimelt ilmusid juba mned pevad prast seadusemuudatuse justumist
Minski kortermajade trepikodadesse teated, mis hoiatasid kiki majaelanikke
uuest karmist seadusest.4
Samast uudisteportaalist leiab veel hulganisti suurepraseid ideid, mis peaks Eesti
brokraadid kadedusest hulluks ajama. Niteks anti Valgevene Riigipangale igus
kehtestada kikidele juriidilistele isikutele ja fsilisest isikust ettevtjatele
kohustuslik sularahas arveldamise kord ja limiidid, kuid keskpank on juba
teatanud oma unelmate plaanist keelata juriidiliste isikute vahel igasugused
sularahaarveldused ldse ja lubada lisaks pangalekannetele teha vaid
kaardimakseid. Presidendi lauale olla judnud seadus, mis vabastaks tervelt 23
tegevusala (sealhulgas jaekaubanduse) tegevusloa kohustusest ja asendaks
registreeringutega, kuid pdevatel ametkondadel nnestus siiski akti
heakskiitmine peatada.

1 Vt Kommentaarid seaduseelnule. MaksuMaksja, 2009, 9, lk 26-27.

2 Vt Martin Huberg. Tulumaksuseaduse muudatused teisel koosklastusringil. MaksuMaksja, 2010,
1, lk 30-33.
3 Anne Oja. Valgevene seadusemuudatus laseb lepinguta rikorteri ra vtta. P Online,
01.03.2010.
4 .
www.charter97.org/ru/news/2010/3/2/26895/.

Seda, kui hsti taolised meetodid riigi majandust edendavad ja kui nnelikud selle
riigi elanikud on, vib aimata sama portaali mis tahes uudist lugedes: niteks
sellest, kuidas valitsuse mrusega tsteti suhkru hinda, kuidas
pllumajandusministeerium tegi ettepaneku tsta kolhoosidele kehtivaid piima ja
loomaliha kokkuostuhindu, kuidas keegi kodanik tabati 2 tonni raudteerbaste
varguselt. Taiplik lugeja mistab ilmselt juba portaali avalehte nhes, et tegemist
ei ole just valitsuse ametliku hlekandjaga.
Jah, nemad vivad seda kike endale lubada. Aga mida peavad tegema nnetud
Eesti maksuametnikud, kes saatuse tahtel on sattunud ametnikuks riiki, mis
vhemalt eespool pgusalt refereeritud uudiste taustal paistab olevat snagi
demokraatlik ja inimigusi austav riik? Millised vimalused on Eesti
maksuametnikel vahele vtta musta ritulu saajaid? Sest olgem ausad, korteri
vljarimisest saadu tulu deklareerimine ja sellelt tulumaksu maksmine on
Eestis siiski harv erand.
Maksu- ja Tolliameti statistika kohaselt deklareeriti 2008. aastal ri- ja renditulu
2170 tuludeklaratsioonis summas 83 miljonit krooni. Vrdluseks vib tuua, et 7.
mrtsi 2010. aasta seisuga oli Delfi kinnisvaraportaalis Ekspress Kinnisvara kokku
5428 kuulutust, milles sooviti maja vi korterit rile anda. Loomulikult on
ripindade maht viimasel ajal suurenenud, loomulikult on rileandjate hulgas
ka juriidilisi isikuid ja FIE-sid, kuid kontrast on siiski liiga suur.
Mida siis teha? Prdume taas vlismaise eeskuju poole. Minski maksuameti
lemus tutvustas ka ajakirjanikele oma jlitustegevuse metoodikat. On mitmeid
vrtuslikke infoallikaid: elamuhaldajad, samuti naabrid, kellele ei pruugi vras
ja teisi hiriva eluviisiga elanik sugugi meeltmda olla, aga tagatipuks vib
omaniku les anda ka mustalt ri maksev rnik ise vga lihtne vte, kuidas
pseda ri maksmisest ja kulusid kokku hoida.5
Mingil mral oleks kik need vtted Eestiski kasutatavad. Kui vaid Maksu- ja
Tolliamet viitsiks asjaga tegeleda. Sest tegelema nagu peaks. Miks peaks ks
tululiik tiesti avalikult maksuvaba olema? Loomulikult on ritulu varjajate
kshaaval kinnipdmine aeganudev t ega too riigile teab mis suurt raha
sisse. Hulgi oleks kindlasti odavam. Seda on nidanud ka kohtupraktika kas
vi niteks hiljutine Eesti Posti maksuvaidlus, mis nitas, et maksuametile
meeldinuks 340 fsilisest isikust ettevtja asemel kontrollida hte suurt
tandjat. Aga mnikord on vaja ka teha proflaktilist td elanikkonnaga, kas
vi selleks, et karistamatuse tunnet veidi hajutada.

5 .
www.charter97.org/ru/news/2010/2/27/26831/.