Maailmas pole midagi lihtsamat kui mgimaks

EML kirjavahetus Rahandusministeeriumiga mgimaksu teemadel

Mgimaksust
Memo Rahandusministeeriumi juhtkonnale
Sirje Pulk
Tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist
06.01.2010
Eesti Maksumaksjate Liit teeb Rahandusministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku
tunnistada kehtetuks kohalike maksude seaduse 8, sest selles paragrahvis stestatud
mgimaks on vastuolus direktiivi 2006/112/E artikliga 401. Saadetud kirjas ei tpsustata,
milles vastuolu seisneb. Eesti Maksumaksjate Liidu kodulehel olevas artiklis Mgimaks
tlkes kaduma linud kirjutatakse, et kibemaksudirektiivi artikkel 401 on valesti tlgitud,
kuna ingliskeelne termin turnover tax hlmab nii kumuleeruvaid kui mittekumuleeruvaid
kibemakse. Samas mrgitakse, et kui kibemaksudirektiiv keelaks ainult kumuleeruva
kibemaksu, on mgimaks ikkagi vastuolus direktiiviga, kuna mgimaks on igal juhul
kumuleeruv, sest see vib kumuleeruda nii kibemaksuga kui ka sama vi mne teise
omavalistuse kehtestatud mgimaksuga. Tpsemalt ei kirjeldata ning niteid ei tooda selle
kohta, milles kumulatsioon seisneb. Vide mgimaks vib kumuleeruda kibemaksuga on
arusaamatu. Kui meldakse, et mgimaksule lisandub veel kibemaks, siis see ei ole
maksu kumulatsioon, kuna tegemist on erinevate maksudega. Niteks alkoholi
maksustatakse nii aktsiisi- kui kibemaksuga, kuid tegemist ei ole maksu kumulatsiooniga.
Kibemaksudirektiivi artikli 401 (varem kehtinud kuuenda direktiivi artikkel 33) kohta on le
20 kohtulahendi ning vaid hel korral on kohus leidnud, et tegemist on olnud kibemaksuga
(turnover tax). Kohtuotsuste kohaselt tuleb eelkige vaadata, kas maksu kehtestamise
tulemusena kahjustatakse Euroopa Liidu htset lisandunud vrtuse maksu ssteemi.
Kohtuotsuseid analsides judsime jrelduseni, et direktiivi artiklis 401 nimetatud maks
peab vastama kikidele jrgmistele tunnustele:
1) maksu ldine kohaldamine tehingu suhtes, mille esemeks on kaubad ja teenused;
2) maksusumma mramine proportsionaalselt hinnaga, mida maksukohustuslane
tarnitud kaupade ja teenuste eest sai;
3) maksu sissenudmine on igas tootmis- ja turustusetapis;
4) eelnevates etappides makstud summad saab maksukohustuslane tasumisele
kuuluvast maksust maha arvata selliselt, et maksu kohaldatakse vaid konkreetses
etapis ksnes selles etapis lisandunud vrtusele ja lplik maksukoormus lasub
tarbijal.
Sltumata asjaolust, et direktiivi artiklis 401 kasutatakse terminit turnover tax, vrreldakse
kohtupraktikas ikkagi liikmesriigi poolt kehtestatud maksu lisandunud vrtuse maksuga
(value added tax). See pigem toetab seisukohta, et vastuolu mgimaksu ning direktiivi
artikli 401 vahel ei ole. Klassikalises mttes kibemaksu (turnover tax) puhul
sisendkibemaksu mahaarvamise igus puudub, mis lisandunud vrtuse maksu puhul on
lubatud ning on maksu olemuse philiseks iseloomustajaks ja eristajaks.
Seega mgimaks ei ole vastuolus direktiivi artikliga 401, kuna kaupa vi teenust
maksustatakse hes etapis ning kehtestatud maks ei kahjusta Euroopa Liidu htset
lisandunud vrtuse maksu ssteemi. Mgimaks ei puuduta piirileseid tehinguid. Vib
esineda juhuseid, kus nii toorainet kui ka lpptoodangut maksustatakse mgimaksuga,
niteks kui toitlustusasutus ostab kauba jaekaubandusest. See nide aga ei iseloomusta
maksu olemust. Mgimaks on oma olemuslikult heastmeline tarbimismaks, kusjuures
maksustatakse mki lpptarbijale.

EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

22.01.2010
Soovime saada Teilt tpsemat teavet mgimaksu rakendamise mnede teisejrguliste
tehniliste nansside kohta.
1. Kohalike maksude seaduse 8 lg 1 teine lause stestab: Mgimaksu maksab
tegevuskohajrgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mistes, kes on registreeritud
majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse vi teeninduse
valdkonnas.
Majandustegevuse registri seaduse 1 lg 2 neb ette, et kui erinuetega tegevusaladel
tegutsevate isikute ja asutuste majandustegevuse registris registreerimise vi tegevusloa
vi muu loa kohta andmete avalikustamise menetlus on reguleeritud teise seadusega,
kohaldatakse kesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega. Sama seaduse
16 kohaselt antakse tegevusluba haldusaktiga. Seadusega stestatud juhtudel kantakse
tegevusluba omava ettevtja andmed registrisse.
Soovime teada, kas mgimaksu peavad maksma jrgmistes valdkondades tegevusloa
alusel tegutsevad ettevtjad:

1.1. alkoholi jaekaubandus;

1.2. alkoholi mk teenindusel;
1.3. alkoholi mk toitlustamisel;
1.4. asenduskodu teenus;
1.5. ehitamine;
1.6. ehitiste ekspertiisid;
1.7. ehitusgeodeetilised ja geoloogilised uuringud;
1.8. ehitusjuhtimine;
1.9. ehitusprojektide ekspertiisid;
1.10. elektrienergia edastamine otseliini kaudu;
1.11. elektrienergia edastamine riigipiiri letava alalisvoolu kaudu;
1.12. elektrienergia mk;
1.13. elektrienergia tootmine;
1.14. elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine;
1.15. elektritd;
1.16. gaasipaigaldise ehitamine;
1.17. gaasitd;
1.18. isiku nuetele vastavuse hindamine ja tendamine vastavalt kaevandamisseadusele;
1.19. isiku nuetele vastavuse hindamine ja tendamine vastavalt elektriohutuse
seadusele;
isiku nuetele vastavuse hindamine ja tendamine
seadusele;
1.21. isiku nuetele vastavuse hindamine ja tendamine
seadusele;
1.22. isiku nuetele vastavuse hindamine ja tendamine
seadusele;
1.23. isiku nuetele vastavuse hindamine ja tendamine
seadusele;
1.24. jaotusvrgu kaudu vrguteenuse osutamine;
1.25. kaevandamine;

1.20.

vastavalt kttegaasi ohutuse

vastavalt lifti ja kistee ohutuse
vastavalt masina ohutuse
vastavalt surveseadme ohutuse

1.26.
1.27.
1.28.
1.29.
1.30.
1.31.
1.32.
1.33.
1.34.
1.35.
1.36.
1.37.
1.38.
1.39.
1.40.
1.41.
1.42.
1.43.
1.44.
1.45.
1.46.
1.47.
1.48.
1.49.
1.50.
1.51.
1.52.
1.53.
1.54.
1.55.
1.56.
1.57.

kaevandamise vi kaevene teisese kasutamise projekti koostamine;

kaevene teisene kasutamine;
kahjuritrje korraldamine;
ktuse hoiuteenuse osutamine;
ktuse mk;
lapsehoiuteenus;
lifti ja kistee paigaldamine;
lhkematerjali kitlemine;
maagaasi import;
maagaasi mk;
majutusteenuse osutamine;
masinatd;
omanikujrelevalve;
projekteerimine;
phivrgu kaudu vrguteenuse osutamine;
protehnilise toote kitlemine;
raudtee-ehitus;
rehabilitatsiooniteenuse osutamine;
reisiettevtjana tegutsemine;
soojuse jaotamine;
soojuse mk;
soojuse tootmine;
surveseadmetd;
ssteemihalduri teenuse osutamine vastavalt maagaasiseadusele;
tubakatoodete jaekaubandus;
tuleohutuspaigaldise ehitamine ja hooldamine;
tuleohutuspaigaldise kontrollimine ja hooldamine;
tuleohutuspaigaldise projekteerimine;
tsteseadmetd;
tturuteenuse osutamine;
valuutavahetusteenuse osutamine;
volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse tegevus vastavalt toote nuetele vastavuse
tendamise seadusele;
1.58. vrgu kaudu gaasi edastamise teenuse osutamine;
1.59. vrgu kaudu gaasi jaotamise teenuse osutamine;
1.60. vrismetalltoodete jaemk;
1.61. vrismetalltoodete valmistamine.
2. Misted jaekaubandus, toitlustus ja teenindus on defineeritud kaubandustegevuse
seaduse -s 3. Soovime teada jrgmist:
2.1. kui isikul on registreering hulgikaubanduse valdkonnas, aga ta mb kaupa ka
tarbijale, kas isik on sel juhul kohustatud maksma mgimaksu? Kui on, kas siis
maksustatakse kogu mgikive vi ainult tarbijatele mdud kaupade kive? Kuidas
kituda, kui tarbijaks mitteoleva kliendi esindaja vi ttaja sooritab ostu hulgikaubanduse
registreeringuga tegevuskohast, kuid kasutab ostetud kaupa isiklikul otstarbel ning kliendi
raamatupidamises ostu ei kajastata?
2.2. kui isikul on korraga registreering nii hulgi- kui jaekaubanduse valdkonnas, kas isik
peab maksma mgimaksu kogu mgikibelt vi ainult jaekaubanduse kibelt? Kuidas
mratakse kindlaks jaekaubanduse osa? Kas jaekaubanduse alla kuulub ka niteks

kaupluse inventari
kttepuudeks)?

vi

pakendijtmete

mk

tarbijatele

(nt

kaubaaluste

mk

2.3. kui isikul on korraga registreering jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja ka tnavavi turukaubanduse korraldamise vi avalikul ritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas,
kas isik peab maksma mgimaksu kogu kibelt vi ainult jaekaubanduse, teeninduse ja
toitlustuse kibelt? Kuidas eraldatakse vastav osa kibest?
2.4. kas majutusteenuse vi
maksustatakse mgimaksuga?

konverentsiteenuse

hinna

sees

olev

toitlustamine

2.5. kas mgimaksu peab maksma isik, kellel puudub registreering majandustegevuse
registris, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse vi teeninduse valdkonnas?
2.6. Kas mgimaksu peab maksma isik, kellel on registreering hulgikaubanduse, tnavavi turukaubanduse korraldamise vi avalikul ritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas,
kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse vi teeninduse valdkonnas?
2.7. kas mgimaksu peab maksma isik, kellel on majandustegevuse registrisse kantud
tegevuskoht vallas vi linnas, kus ei kehti mgimaksu, kuid kes tegelikult tegutseb vallas
vi linnas, kus kehtib mgimaks?
2.8. kas mgimaksu peab maksma isik, kes vastavalt kaubandustegevuse seaduse 12
likele 2 vi 3 ei ole kohustatud registreeringut omama?
2.9. kui isikul on registreeringus mrgitud tegevuskoht vallas vi linnas, kus kehtib
mgimaks ning lisaks sellele on kaubandustegevuse seaduse 13 lg 8 kohaselt kantud
registreeringusse ka mk vljaspool tegevuskohta, kas isik peab maksma mgimaksu
kogu mgikibelt vi ainult tegevuskoha kaudu toimunud kibelt?
2.10. kas mgimaksu peab maksma isik, kes mb kaupa vi osutab teenust ekaubanduse korras?
2.11. kui isikul on registreeringus mrgitud tegevuskoht vallas vi linnas, kus kehtib
mgimaks ning lisaks sellele on kaubandustegevuse seaduse 13 lg 81 kohaselt kantud
registreeringusse ka mk e-kaubanduse korras, kas isik peab maksma mgimaksu kogu
mgikibelt vi ainult tegevuskoha kaudu toimunud kibelt?
3. Kohalike maksude seaduse 8 lg 2 esimene lause stestab: Mgimaksuga
maksustatakse maksumaksja poolt valla vi linna territooriumil mdud kaupade ja
teenuste maksumus mgihinnas. Soovime teada jrgmist:
3.1. milliste kriteeriumite alusel mratakse kindlaks, et kaup vi teenus on mdud
konkreetse valla vi linna territooriumil niteks kui teenuseid osutatakse vljakutsega,
kaupa makse kataloogi alusel, telefoni teel vi internetis vormistatud tellimuste alusel,
tellitud kaup tuuakse kliendile koju, toitlustusteenust osutatakse kliendi asukohas jne. Kas
aluseks tuleb vtta lepingu slmimise koht, kauba leandmise vi t tegemise koht, mja
asukoht?
Konkreetselt palume vastust jrgmistele nidetele:
3.1.1. pitsatakso (tellimus vetakse vastu telefoni teel rihingu juhatuse liikme
kodus Harku vallas, tellimus edastatakse Tallinnas asuvasse kki, toode viiakse
autoga kohale Viimsi vallas elavale kliendile, kusjuures rihingu registrijrgne
asukoht on Maardu linnas ja majandustegevuse registrisse kantud tegevuskoht on
Jelhtme vallas);
3.1.2. autosalong (klient helistab Tallinnas asuvasse mgiesindusse, kus ttaja
puhkuse tttu sunnatakse telefonikne Tartu esindusse, leping vormistatakse e-posti

teel ning auto tuuakse Saksamaalt Viljandi esindusse, kus antakse ostjale le, mja
asukoht on Tallinnas ning majandustegevuse registris on registreeritud tegevuskohad
Tallinnas, Tartus, Viljandis, Prnus ja Narvas);
3.2. kuidas mratakse kauba vi teenuse mgi koht rndkaupluse puhul, kui see peatub
mitme omavalitsusksuse territooriumil? Kas tuleb pidada arvestust iga peatuse kohta?
3.3. kuidas mratakse kauba vi teenuse mgi koht, kui toitlustamine vi toidukauba
jaemk leiab aset laeva pardal, rongis, bussis jne? Kas lhtutakse siduki viibimiskohast,
lhte- vi sihtpunktist vi ettevtja tegevuskohast?
3.4. kuidas mratakse kauba vi teenuse mgi koht, kui ettevtja tegevuskoht asub
korraga mitme omavalitsusksuse territooriumil (nt linna piiril asuv kiosk, kus toimub
toitlustamine)?
3.5. kas mgimaksuga maksustatakse valla vi linna territooriumil asuvas tollilaos,
vabatsoonis vi vabalaos, maksu- vi aktsiisilaos asuva kauba vrandamist?
3.6. kas mgimaksuga maksustatakse valla vi linna territooriumil asuva hendusevlise
kauba vrandamist, mis on tolli jrelevalve all (niteks transiidil vi seesttlemisel)?
4. Kohalike maksude seaduse 8 lg 2 esimene lause stestab: Mgimaksuga
maksustatakse maksumaksja poolt valla vi linna territooriumil mdud kaupade ja
teenuste maksumus mgihinnas. Soovime teada jrgmist:
4.1. Kuidas mratletakse mistet kaup? Kas see hlmab:
4.1.1. loomi;
4.1.2. gaase;
4.1.3. elektrienergiat;
4.1.4. soojusenergiat;
4.1.5. jahutusenergiat;
4.1.6. kinnisasja (nt mgiks ehitatud korterid);
4.1.7. hoonestusigust;
4.1.8. tehnovrku vi -rajatist;
4.1.9. ehitist kui vallasasja asjaigusseaduse rakendamise seaduse thenduses;
4.1.10. korteriomandit;
4.1.11. korterihoonestusigust;
4.1.12. standardtarkvaraga vi standardteabega andmekandjat;
4.1.13. phivarana arvelolevaid esemeid (nt kaupluse inventar)?
4.2. kuidas mratletakse mistet teenus? Kas see hlmab:
4.2.1. vrtpaberit;
4.2.2. tasu eest majandustegevusest hoidumist, iguse kasutamisest loobumist vi
olukorra talumist;
4.2.3. elektrooniliselt edastatavat tarkvara ja teavet;
4.2.4. vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud vi kohandatud tarkvaraga
vi teabega andmekandjat;
4.2.5. vara kasutada andmist ri- vi rendilepingu alusel;
4.2.6. intellektuaalse omandi eseme vrandamist vi kasutada andmist;
4.2.7. agendi vi maakleri teenust?
4.3. kuidas mratletakse mistet mdud? Kas mgimaksuga maksustatakse:
4.3.1. he kauba vahetamist teise kauba vastu;
4.3.2. kauba vahetamist teenuse vastu;
4.3.3. teenuse vahetamise kauba vastu;
4.3.4. he teenuse vahetamist teise teenuse vastu;
4.3.5. kauba mki omandireservatsiooniga;

4.3.6. kauba vrandamist komisjonilepingu alusel;

4.3.7. kauba leandmist liisingulepingu alusel;
4.3.8. kauba sundvrandamist;
4.3.9. kauba konfiskeerimist;
4.3.10. kauba sundmki tite- vi pankrotimenetluses?
4.4. kas mgimaksuga maksustatakse kauba kinkimist vi muul viisil tasuta leandmist
teisele isikule (sh omatarve kibemaksuseaduse mistes, tootenidise vi reklaamkingituse
leandmine, annetus mittetulundushingule)?
4.5. kas mgimaksuga maksustatakse kauba leandmist rihingu kapitali mitterahalise
sissemaksena, mittetulundushingu liikmemaksuna vi asutaja maksena sihtasutuse
kapitali?
4.6. kas mgimaksuga maksustatakse kauba mki, millele kehtib kibemaksumr 0%
(eksport, sh kibemaksutagastusega mk, kauba hendusesisene kive, kauba mk
lennujaama transiittsoonis, laevade ja lennukite teenindamine ja varustamine jne)?
4.7. kas mgimaksuga maksustatakse teenuseid, mille kibe tekkimise koht ei ole
kibemaksuseaduse 10 kohaselt Eesti vi millele rakendub sama seaduse 15 lg 4
kohaselt kibemaksumr 0%?
5. Kohalike maksude seaduse 8 lg 2 teine lause stestab: Kaupade ja teenuste mgihind
kesoleva seaduse thenduses on kibemaksuseaduses stestatud maksustatava
kibe maksustatav vrtus ilma mgimaksuta. Soovime teada jrgmist:
5.1. kas mgimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille kive on kibemaksuseaduse 16 kohaselt kibemaksust vabastatud?
5.2. kas mgimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille kivet on mja
vabatahtlikult kibemaksuga maksustanud vastavalt kibemaksuseaduse 16 likele 3?
5.3. kas mgimaksuga maksustamisel rakendatakse ainult kibemaksuseaduse 12 likes
1 toodud maksustatava vrtuse mramise reeglit vi on rakendatavad ka teised liked
(niteks lige 2 sihtotstarbeliste toetuste kohta, liked 6 ja 7 omatarbe kohta, lige 8
hinnasoodustuste ja jrelmaksu intressi kohta, liked 11 ja 12 pakendite ja tagatisraha
kohta, lige 14 turuhinna kohta)?
5.4. millise kursi alusel arvutatakse mgihind, kui tehinguvrtus on vrvringus?
5.5. kas mgimaksu arvutamisel kehtivad kibemaksuseaduse -des 40, 41 ja 42
stestatud maksustatava vrtuse erikorrad?
5.6. kuidas mratakse mgimaksuga maksustamise seisukohast kibe tekkimise aeg? Kas
selleks on mgitehingus kokkuleppe saavutamise vi tehingu vormistamise aeg, kauba leandmise vi teenuse osutamise aeg, kauba vi teenuse eest maksmise aeg? Kuidas
mratakse teenuse mmise aeg samale ostjale regulaarselt osutatavate teenuste puhul?
5.7. kuidas toimub mgimaksu mberarvutamine, kui prast mgi toimumist otsustavad
pooled tehingu thistada vi algset mgihinda vhendada vi suurendada? Kas sel juhul
tuleb parandada algse mgi toimumise perioodi kohta esitatud mgimaksu deklaratsiooni
vi rakendada kibemaksuseaduse 29 likes 7 toodud phimtet?
5.8. kas fsilisest isikust ettevtjal, kes kasutab kassaphist kibemaksuarvestust, on
igus ka mgimaksu kassaphiselt arvestada ja deklareerida?
6. Tiendavalt soovime teada veel jrgmist:

6.1. kas kauba vi teenuse mjal on igus vi kohustus nidata arvel vi muul mgidokumendil mgimaksu?
6.2. kuidas toimub mgimaksuvabastuse rakendamine vi maksu tagastamine vlisriigi
diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale
vi esindusele, vlisriigi diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile,
Euroopa henduse institutsioonile ning NATO liikmesriikide relvajududele mdud
kaupadelt ja teenustelt?
6.3. kas kauba vi teenuse ostjal on igus saada mgimaksust vabastust vi arvata
makstud mgimaks maha oma mgimaksu kohustusest, kui ostja mb ostetud ja
mgimaksuga maksustatud kauba vi teenuse edasi vi kasutab kaupu vi teenuseid uute
kaupade ja teenuste valmistamiseks, mille mki maksustatakse samuti mgimaksuga kas
samas vi mnes vallas vi linnas?
EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile
22.01.2010
Soovime saada Teilt tpsemat teavet rahandusministri 2. jaanuari 2001. aasta mrusega
nr 1
kehtestatud kohaliku mgimaksu deklaratsiooni vormi (RTL 2001, 5, 63) kohta.
Deklaratsiooni real 5.1 tuleb deklareerida kaupade ja teenuste kive kibemaksuta mgihinnas ja real 5.2 mgimaksust vabastatud kive kibemaksuta mgihinnas.
Soovime teada, kas real 5.2 deklareeritakse ainult see kive, millele on antud mgimaksu
vabastus linna vi valla maksumruses, vi tuleb siin deklareerida ka kik need kibed,
mis ei kuulu kohalike maksude seaduse 8 kohaselt mgimaksuga maksustamisele
(niteks hulgikaubanduse kive vi vljaspool mgimaksu kehtestanud valla vi linna
territooriumi toimuv kive).
Deklaratsiooni
real
7
on
taotlus
enammakstud
maksukorralduse seaduse 10 lg 1 p 1 alusel.

mgimaksu

tagastamiseks

Maksukorralduse seaduse 10 lg 1 stestab: Maksuhaldur kontrollib kesoleva seaduse ja

maksuseaduste titmist, kasutades talle selleks seadusega antud pdevust.
Soovime teada, kellel ja millises olukorras vib tekkida mgimaksu tagastamise igus
maksukorralduse seaduse 10 (vi mne muu paragrahvi alusel).
Rahandusministeeriumi vastus EML selgitustaotlustele
Veiko Tali
Asekantsler
09.02.2010
Kohalike maksude seaduse (KoMS) 8 stestab mgimaksu regulatsiooni. Seaduses on
stestatud mgimaksu ldphimtted ja piirangud, valla- vi linnavolikogu pdevuses on
kehtestada mgimaksu detailsem regulatsioon mrusega. Seega praktikas leskerkivate
ksimustega on kige pdevam tegelema vastav kohalik omavalitsus, kus mgimaksu
mrus kehtestatud on. Paljudele Teie ksimustele on selgitused toodud Tallinna linna
kodulehekljel http://tallinn.ee/ettevotjale/Tallinna-muugimaksu-korduma-kippuvadkusimused.

Selgitame Teile lhidalt KoMS -s 8 stestatud mgimaksu olemust. Mgimaksu on

kohustatud maksma nii fsilisest isikust ettevtjad kui ka juriidilised isikud, kes kasutavad
oma igust ma kaupu vi osutada teenuseid mgimaksu kehtestanud kohaliku
omavalitsuse territooriumil. iguse tegeleda kaubandustegevusega annab lisaks vastavale
tegevusloale ka registreering majandustegevuse registris. Maksukohustuslane on KoMS
thenduses isik vi asutus, kes majandus- vi kutsetegevuse raames pakub ja mb kaupa
vi pakub ja osutab teenust ning kes on registreeritud majandustegevuse registris ning
tegutseb jaekaubanduse, toitlustamise vi teeninduse valdkonnas. Mgimaksuga ei
maksustata tegutsemist hulgikaubandusega. Tnava- vi turukaubanduse korraldamine ning
kaubanduse korraldamine avalikul ritusel vib toimuda mgipileti alusel.
Mgimaksu objektiks on kohaliku omavalitsuse territooriumil mdud kaupade ja teenuste
maksumus mgihinnas. Mgihinnaks on maksustatava kibe maksustatav vrtus ilma
mgimaksuta. Maksustatav vrtus leitakse kibemaksuseaduse 12 like 1 kohaselt ning
selleks on ldreeglina kauba vi teenuse mgihind ilma kibemaksuta. Mgimaksu
maksimaalne mr, mida maksumruses vib kehtestada, on 1% mgihinnast.
Mgimaks laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Mgimaksuga
maksustamise perioodiks on kvartal ning tasumise thtpev on kvartalile jrgneva kuu 20.
kuupev, mis langeb kokku deklaratsiooni esitamise thtpevaga. Mgimaksu vabastuste
ja/vi soodustuste andmise tingimused ja kord stestatakse maksumrusega.
Maksukohustuse tekkimise aeg, mgimaksu arvutamise ja tasumise tpsem kord ning
sellega kaasnevate vimalike lisakohustuste stestamine on jetud samuti maksumruse
reguleerimisobjektiks.
Mgimaksu regulatsioonis on kasutatud misteid, mis tulenevad kaubandustegevuse
seadusest. Kui soovite tpsemaid selgitusi kaubandustegevuse seaduses stestatud
mistete kohta, siis soovitame prduda vastava seaduse vlja ttanud ministeeriumi
poole.
Rahandusministri 2. jaanuari 2001 mrusega nr 1 kehtestatud kohaliku mgimaksu
deklaratsiooni vormi kohta anname teada, et hetkel on vlja ttamisel uus mgimaksu
deklaratsiooni vorm.

Tallinna mgimaksu korduma kippuvad ksimused

http://tallinn.ee/ettevotjale/Tallinna-muugimaksu-korduma-kippuvad-kusimused
Viimati muudetud: 02.02.2010
I Keda ja mida maksustatakse mgimaksuga

Kellele ja mis kuupevast alates kehtib kavandatav Tallinna mgimaks?

Tallinna Linnavolikogu mruse Mgimaks Tallinnas" (edaspidi mrus) kohaselt on
maksukohustuslane kaupleja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) mistes (vt KaubTS
1, 2, 3),
- kelle tegevuskoht, e-kaubanduse korral asukoht, on Tallinna linna territooriumil,
- kes on registreeritud majandustegevuse registris ning
- kes tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse vi teeninduse valdkonnas.

Kaupleja on vastavalt KaubTS 2 punktile 1 isik (fsilisest isikust ettevtja vi juriidiline

isik) vi asutus, kes majandus- vi kutsetegevuse raames pakub ja mb kaupa vi pakub
ja osutab teenust.
Teenindus on vastavalt KaubTS 3 lige 2 punktile 4 kaubandustegevus, mille korral
tehakse t kliendi tellimusel ning mille kigus valmistatakse uus vallasasi vi hooldatakse,
parandatakse vi muudetakse olemasolevat vallasasja vi selle omadusi vi vallasasi
antakse vi vetakse valdusse vi kasutusse vi pakutakse ja osutatakse ehitise
puhastusteenust vi ilu- ja isikuteenust ning makse sellise teenusega seonduvat kaupa.
Jaekaubandus on vastavalt KaubTS 3 like 2 punktile 2 kaubandustegevus, mille korral
makse kaupa ja selle mgiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva
tegevusena vib valmistada vi serveerida toitu.
Toitlustamine on vastavalt KaubTS 3 like 2 punktile 3 kaubandustegevus, mille korral
makse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks vi
serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel vib ma kaasnevat kaupa vi
osutada tiendavat teenust.
Mgimaksu mrust rakendatakse alates 1. juunist 2010.
Kuidas on mgimaksu mruses defineeritud maksuobjekt?
Mruse kohaselt maksustatakse mgimaksuga maksukohustuslase poolt Tallinna linna
territooriumil mdud kaupade ja teenuste maksumus mgihinnas. Kaupade ja teenuste
mgihind on kibemaksuseaduses stestatud maksustatava kibe maksustatav vrtus
ilma mgimaksuta.

II Maksuvabastused

Millised on maksuvabastused?
Mgimaksust on vabastatud:
1. sotsiaalministri 4. detsembri 2006 mrusega nr 63 Kibemaksumraga 9%
maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hgieenitooted,
meditsiiniseadmed ning abivahendid kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim,
rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hgieenitoode, meditsiiniseade ning abivahend;
2. piim ja osa piimatooteid; leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju
vi puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5% ja rasva kuni 5% kuivaine massist;
3. lastekaubad - vikelaste rivad ja rivamanused; homogeenitud tooted, toidusegud ja
kgivili; jaemgiks pakendatud imikutoidud; spetsiaalne imikupiim, piima ja piimatooteid
sisaldavad imikutoidud ning osa mnguasju.
Palun selgitada kaubagruppide mratlust maksuvabastuste puhul.
Toodete klassifitseerimisel on lhtutud tolliseaduse -s 23 nimetatud Eesti Tollitariifistikust
(edaspidi tollitariifistik), mis sisaldab Euroopa henduse tollitariifistikku, samuti Eesti
igusaktidega kehtestatud meetmeid, mida rakendatakse kauba tolliprotseduurile
suunamisel.
Maksuvabastuste mratlemisel on lhtutud tollitariifistikus vlja toodud erinevates
gruppides nimetatud rubriikidest, alamrubriikidest ja kaubakoodidest.

10

Mgimaksuga ei maksustata jrgmist laadi kaupade ja teenuste maksumust mgihinnas:

1) sotsiaalministri 4. detsembri 2006 mrusega nr 63 Kibemaksumraga 9%
maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hgieenitooted,
meditsiiniseadmed ning abivahendid kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim,
rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hgieenitoode, meditsiiniseade ning
abivahend;
2) tolliseaduse -s 23 nimetatud Eesti Tollitariifistiku (edaspidi tollitariifistik) grupis
19 nimetatud leiva- ja saiatooted kaubakoodiga 1905903000 ning tollitariifistiku
grupis 4 rubriikides 0401-0403 (k.a) nimetatud piim ja piimatooted, vlja arvatud
tooted alamrubriikides 0402 10, 0402 21, 0402 29, 0403 105, 0403 901, 0403 903,
0403 907;
3) tollitariifistiku grupis 61 rubriigis 6111 nimetatud tooted (vikelaste rivad ja
rivamanused, silmkoelised vi heegeldatud), grupis 62 rubriigis 6209 nimetatud
tooted (vikelaste rivad ja rivamanused), alamrubriikides 1602 10, 1901 10, 2005
10, 2007 10, 2104 20 nimetatud tooted (homogeenitud tooted, toidusegud ja
kgivili, jaemgiks pakendatud imikutoidud), tooted kaubakoodiga 0402291100
(spetsiaalne imikupiim) ja 1901909910 (piima ja piimatooteid sisaldavad
imikutoidud) ning grupis 95 rubriigis 9503 nimetatud mnguasjad, nende osad ja
tarvikud.
Tollitariifistik on kasutatav veebiliidese abil, mis ei vaja kasutajapoolset rakenduste
installeerimist vi brauseri lisavahendite kasutamist. Pringute kasutajaliidesega t
alustamiseks on vaja avada interneti brauser ja sisestada aadressireale vastav aadress:
https://vaarikas.emta.ee/emts/index.jsp vi http://www.emta.ee ja valida ETT.
Millised piimatooted ei ole mgimaksuga maksustatavad?
Mgimaksu vabastuste mratlemisel on lhtutud tolliseaduse -s 23 nimetatud Eesti
Tollitariifistikus nimetatud gruppidest, rubriikidest, alamrubriikidest ja kaubakoodidest.
Mgimaksuga ei maksustata jrgnevate toodete maksumust mgihinnas: piim ja rsk
koor, kalgendatud piim ja koor, petipiim, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud vi
hapendatud piim ja koor.
Maksuvabastuse saab ka osa leiva- ja saiatooteid. Millised leiva- ja saiatooted siis
maksustatakse? Kas niteks saiakesed jne?
Mgimaksuga ei maksustata leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju
vi puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5% ja rasva kuni 5% kuivaine massist. Kas
kaup on mgimaksuga maksustatud vi mitte, tuleb otsustada, lhtudes etteantud
kaubagrupi mratlusest.
Mgimaksust on vabastatud ka osa lastekaupu. Mida meldakse seal kgivilja
all? Millised kgiviljad psevad maksutusust? Ja miks just need?
Linnavalitsus on pidanud oluliseks imikutoidud mgimaksust vabastada. Mgimaksuga ei
maksustata homogeenitud toodete, toidusegude ja kgiviljade maksumust mgihinnas.
Antud juhul on tegemist homogeenitud kgiviljadega (segud, porgandid, gumbo, okra,
juurseller, kapsas, spargel, muud). Termin homogeenitud kgivili" thendab peenelt

11

homogeenitud kgiviljatoite, mis on meldud kasutamiseks imiku- vi dieettoitudena ning

pakendatud jaemgiks taarasse, mis ei mahuta le 250 g toodet.

III Tegevusalade ja asukoha ksikasjalikumad selgitused

Kas mgimaksu rakendatakse ka kinnisvara mgi puhul?
Mgimaksu ei rakendata kinnisvara mgi puhul.
Kas mgimaksu kohustus kehtib ka osahingute puhul, kes pakuvad vikelaste
pevahoiu teenust? Lisaks saab seal vikelaste snnipevasid pidada.
Antud teenindusvaldkonna teenuste maksumus ei ole mgimaksuga maksustatav.
Kas turvateenuse osutamise puhul (reguleerib turvaseadus) on tegemist
mgimaksuga maksustatava valdkonnaga kaubandustegevuse seaduse mttes.
Palume tpsustada, kas ka ettevtlusameti hinnangul ei kuulu turvateenuse
osutamine maksustamisele mgimaksuga. Kas turvateenuse osutaja ei ole
mgimaksu maksukohustuslane ka valveseadmete mgi korral?
Turvateenuse osutaja ei ole mgimaksu maksukohustuslane Tallinna Linnavolikogu 17.
detsembri 2009 mruse nr 45 "Mgimaks Tallinnas" mistes.
Kui tegemist on jaekaubandusega, siis tuleb valveseadmete mgi korral mgimaksu
tasuda.
Kas olite maksueelnud tehes teadlikud, et sigarettidele mgimaksu niisama
lihtsalt lisada ei saa, kuna neil on maksimaalne mgihind maksumrgil peal ja
seda letada ei tohi?
Kohalike maksude seaduse 8 lg 6 kohaselt on linnavalitsusel igus anda mgimaksu
soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Maksuvabastus ja
maksusoodustus peab olema phjendatud ja proportsionaalne eesmrgi saavutamiseks.
Maksuvabastuste kehtestamisel peab tegemist olema erandiga - ei ole phjendatud
maksuvabastuse kehtestamine sigarettidele ksnes seetttu, et sigarettidele on mratud
maksimaalne jaemgihind.
Kibemaksumra tstmisel kehtestati tubakatoodetele leminekuajaks kigest 3 kuud,
mgimaksu mrust rakendatakse aga alles 1. juunil 2010, mistttu on kauplejatel
piisavalt aega (le 5 kuu) muutustega kohanemiseks.
Millistele teenustele kohaldub Tallinna mgimaksu mrus?
Teenindus - vastavalt KaubTS 3 lige 2 punktile 4 kaubandustegevus, mille korral tehakse
t kliendi tellimusel ning mille kigus:

valmistatakse uus vallasasi:

niteks mmeldakse riided;

hooldatakse, parandatakse vi muudetakse olemasolevat vallasasja vi selle

omadusi:

12

kingsepp;

vallasasi antakse vi vetakse valdusse:

vallasasi antakse vi vetakse isiku valdusse, ilma et ta peaks seda kasutama. Niteks
mootorsiduki parklasse hoiule andmisel antakse mootorsiduk teatud ajaks parklateenuse
osutaja valdusse (mitte kasutusse);

vallasasi antakse vi vetakse kasutusse:

vallasasja laenutamine - antakse vi vetakse asi isiku valdusse eesmrgiga seda asja
kasutada - tegemist on nii asja valduses olemise kui ka kasutamisega. Niteks autode rent;

pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust:

kontoriruumide, tnavate, mnguvljakute koristamise, hoonete akende pesemise jms
teenuse pakkumine ja osutamine;

pakutakse ja osutatakse ilu- ja isikuteenust:

juuksuri-, manikri-, pedikri-, kosmeetika-, solaariumi- ja saunateenus;

makse ilu- ja isikuteenusega seonduvat kaupa:

juuksurisalongis juuksehooldusvahendite mk, mida on lubatud ma ainult
juuksurisalongis.
IV e-kaubandus
Mruse kohaselt maksustatakse mgimaksuga Tallinna linna territooriumil
mdud kaubad ja teenused. Kas ma saan mrusest igesti aru, et ka
internetikeskkonnas mdavad kaubad ja teenused maksustatakse
mgimaksuga?
Eelnu 2 kohaselt on maksukohustuslane kaupleja kaubandustegevuse seaduse mistes,
kelle tegevuskoht, e-kaubanduse korral asukoht, on Tallinna linna territooriumil, kes on
registreeritud majandustegevuse registris ning kes tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse vi
teeninduse valdkonnas. E-kaubandus on vastavalt kaubandustegevuse seaduse 2 punktile
7 kauba vi teenuse mgiks pakkumine ja mk internetis ilma osapoolte heaegse
fsilise kohalolekuta. Seega on maksukohustuslaseks ka e-kaubandusega tegelev
kaupleja, kelle asukoht on Tallinna linna territooriumil, kes on registreeritud
majandustegevuse registris ning kes tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse vi teeninduse
valdkonnas.
Kui internetikeskkonnas tegeletakse tasuta informatsiooni vahendamisega, kas
siis ei tule hakata mgimaksu tasuma?
Antud juhul ei ole tegemist jaekaubanduse, toitlustuse vi teeninduse valdkonnaga,
mistttu ei ole teenus mgimaksuga maksustatav.
Kui internetikeskkonnas makse raamatuid vi muid kaupu, kas siis tuleb hakata
mgimaksu tasuma ettevtetel, kelle asukoht on Tallinna linn?
Kui on tegemist kauplejaga, kelle asukoht on Tallinna linna territooriumil, kes on
registreeritud majandustegevuse registris ja kes tegeleb raamatute mgiga, siis nimetatud
kaupleja peab tasuma mgimaksu.

13

Kuid see ei ole veel kik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on avaldatud 61 ksimust ja
vastust majandustegevuse registrist milliseid tegevusalasid tuleb registreerida, kuidas
eristada hulgi- ja jaekaubandust jne. Rohelise mtteviisi pooldajatena ei hakka me rohkem
paberit sellele teemale kulutama, vaid soovitame lahkelt kigil ise lugeda aadressilt
http://mtr.mkm.ee/failid/Info/KKK_kaubandus.doc ja veenduda, kui lihtne ja arusaadav see
mgimaks ikka on.

14