Palju tvaidlusi ja lhikesed menetlusthtajad

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja igustoimetaja
Veebruari lpus plvis EML thelepanu iguskantsleri soovitus Tinspektsioonile
igusprasuse ja hea halduse tava jrgimiseks.1 Vi igemini isegi mitte niivrd soovitus
ise, kuivrd sellest tehtud jreldused.
Kontrollkigud
Enamasti saame lehest lugeda seda, kuidas iguskantsleri Kantselei ametnikud teevad
kontrollkike kas arestimajadesse (kus avastatakse, et pissuaare vms on vhe vi
puudub nt arestikambris piisav valgustus) vi hooldekodudesse.2
Sel korral kis iguskantsler Tinspektsioonis, et saada levaade, kas ja kuidas jrgib
Tinspektsioon isikute prdumistele vastamisel phiiguste ja vabaduste tagamise
phimtet ning hea halduse tava.
Kontrollkigu tulemusena selgus, et rahulolematuseks andis he phjuse
tvaidluskomisjonidele esitatud avalduste lbivaatamisega seonduv. On teada, et
enamik tvaidluskomisjone ei suuda jrgida avalduste lbivaatamisel individuaalse
tvaidluse lahendamise seaduse3 (ITVS) 16 likes 1 stestatud thtaega. ITVS 16
like 1 kohaselt tuleb tvaidluskomisjonile esitatud avaldus tvaidluskomisjonis lbi
vaadata hiljemalt he kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele jrgnevast pevast. 4
Sellest tulenevalt soovitas iguskantsler suurendada tvaidluskomisjonide arvu, kuid
juhul kui thtaegade jrgimine on ebareaalne lahendatavate asjade keerukuse tttu,
tuleks muuta seadust ja thtaega pikendada.
Sellele vastukajana leidis Sotsiaalministeeriumi asekantsler, et vaideid on liialt palju, kuid
ressursse uute komisjonide loomiseks napib. Seetttu oleks lahendus thtaja
pikendamine.5 See thendab, iguskantsler soovitas thtaja pikendamist, kui thtaja
mittejrgimise tingib asjade keerukus st igusemistmine mistliku aja jooksul.
Pakutav lahendus lhtub aga ressurssidest.
Tegelikult tuleks EML arvates prata thelepanu veel hele aspektile, nimelt
igusselgusele kige laiemas thenduses.
Tiguse reform
Ma mistan, et jrgnev on valdkond, mis ei kuulu EML ampluaasse, kuid millega me siiski
maksunduse krvalt ritame tegeleda, sest inimesed vajavaid lihtsalt informatsiooni.
Sellest tulenevalt ei ole me ka pretendeerinud selles valdkonnas erilisele arvamusliidri
koha saavutamisele. Kuid on siiski asju, mille puhul ma usun, et me ei eksi.

1 iguskantsleri 25.02.2010 kiri nr 7-7/100147/1001092 Tinspektsioonile Soovitus igusprasuse ja hea

halduse tava jrgimiseks. Kttesaadav iguskantsleri Kantselei kodulehel www.oiguskantsler.ee.
2 Kui kellelegi pakub iguskantsleri tegevus huvi, soovitan uurida iguskantsleri iga-aastast tegevuse levaadet.
2008. aastal tehti 33 kontrollkiku. Niteks Paide arestimajas selgus, et kinnipeetavad pidid keha kergendama
samas ruumis, kus neid kinni peeti, ning pesta said nad end kord ndalas. Vib vaid ette kujutada, milline hng
eristab vabadust vangistusest. Rapla arestimajas avastati jalarauad, mida seadus tollal kasutada ei lubanud. Vt
iguskantsleri 2008. aasta tegevuse levaade. Kttesaadav iguskantsleri Kantselei kodulehel
www.oiguskantsler.ee.
3 RT I 1996, 3, 57; 2009, 5, 35.
4 Viide 1.
5 Sotsiaalministeerium: tvaidlusi on nii palju, et tuleks seadust muuta. htuleht Online, 26.02.2010,
www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=368487.

01.07.2009 muutus teatavasti tigus tervikuna sna oluliselt. Usun, et seda, millega
varasemad igusaktid asendati, vib vabalt igusharu reformiks, mitte pelgalt uue
seaduse vastuvtmiseks nimetada. Seega on tiesti mistetav, et mingil ajahetkel prast
seaduse toimima hakkamist tekib hulgaliselt vaidlusi, kuivrd uue iguse tlgendamise
praktika veel puudub ning vana iguse tlgendamise praktika (nt Riigikohtu lahendid) ei
pruugi olla uutesse oludesse le kantavad. Sellises olukorras on rmiselt oluline, et uus
igusakt oleks vimalikult heselt mistetav ning koos rakendusaktidega piisavalt
detailne, hlmamaks kikvimalikke elus ette tulevaid juhte.
Paraku on tiguse reform tekitanud hulgaliselt segadust ning ametnike krki suhtumist
seaduse adressaatidesse, kes tiguse salakeelt piisavalt lugeda ei mista.6
Mletatavasti juhtis isegi president thelepanu tlepingu seaduse ebakladele.7
Vib eeldada, et paljud vaidlused on tingitud ka sellest, et seadus ei ole lihtsalt
adressaatidele piisavalt arusaadav vi ei reguleerigi kike, mida vaja.
Vib ju tepoolest vita, et lugemisoskus on koolis omandatav ning seadusest peaks
siiski aru saama, kuid esiteks tuleks arvestada, et tlepingu seaduse adressaatide hulk
on vga suur phimtteliselt kogu tealine elanikkond.8 See seab seadusandjale ka
natukene teise lhtelesande vrreldes niteks krediidiasutuste seadusega, mis puudutab
pea vrreldamatult viksemat adressaatide hulka. Samuti vib eeldada, et
krediidiasutustel on vljaspool vrdlust paremad vimalused end kehtiva igusega kurssi
viia. Erinevad igusaktid vivad ja peavadki olema niteks erineva abstraktsuse astmega.
Paraku ei kipu see kohati nii olema.
Et jutt ei jks liialt ldsnaliseks, toon jrgnevalt nited, mille puhul on EML praktikas
palju ksitavusi tekkinud.
Tandja haigushvitis
Esmalt kige kuumem teema, milleks on tandja poolt ttajale 4.-8. haiguspeva eest
makstav hvitis. Kohustus ise kehtib alates 01.07.2009. ldisemad probleemid
puudutavad kohustatud ja igustatud isikute ringi kohustus stestatakse ttervishoiuja tohutuse seaduses. Kuid niteks Rahandusministeerium leiab, et juriidilise isiku
juhatuse liikmeid see ei puuduta, sest esiteks ei laiene tlepingu seadus9 neile (TLS 1
lg 5) ning teiseks ei laiene neile ka kord, mille alusel haigushvitist arvutatakse, kuna see
kehtestatakse TLS 29 lg 8 alusel. Samas kohaldub ttervishoiu ja tohutuse seadus10
siiski ka juriidilise isiku juhtorgani liikmele (TTOS 1 lg 3 p 4).11
Kui selge on iguslik olustik ning kas on ka mingeid ansse, et hrra Huu esitab niteks
tvaidluskomisjonile avalduse, kuna talle kui juhatuse liikmele keeldutakse
haigushvitist maksmast? Minu meelest oleks mrksa lihtsam ksimus selgelt
reguleerida.

6 Marina Lohk. Haigushvitise arvutamisel valitseb siiani segadus. Tarbija24, 17.02.2010, www.tarbija24.ee/?
id=225934.
7 Esmalt seadust vlja kuulutades: Vabariigi President tegi avalduse tlepingu seadust vlja kuulutades.
Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteade, 12.01.2009, kttesaadav Vabariigi Presidendi Kantselei kodulehel
www.president.ee/et/meedia/?gid=124126. Hiljem TLS muudatuste vljakuulutamisel: Vabariigi President
kuulutas vlja kaheksa seadust. Vabariigi Presidendi Kantselei pressiteade, 22.06.2009, kttesaadav Vabariigi
Presidendi Kantselei kodulehel www.president.ee/et/meedia/?gid=128794.
8 Ma ei hakka tandjaid eraldi arvestama, sest kui ta ka on juriidiline isik, siis abstraktsiooni tegevus toimib
siiski inimeste kaudu.
9 RT I 2009, 5, 35; 36, 234.
10 RT I 1999, 60, 616; 2009, 62, 405.
11 Nende ksimuste kohta vt Martin Huberg. Uued tulu- ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused. MaksuMaksja,
2010, 2, lk 31-33; Lasse Lehis. Veel kord tandja haigushvitisest. MaksuMaksja, 2009, 11, lk 4-5; Martin
Huberg. Uus haigusrahade maksmise kord tekitab probleeme. MaksuMaksja, 2009, 3, lk 28-30.

Haigushvitise arvutamine
Jrgmine ksimus on samal teemal ja puudutab haigushvitise suuruse arvutamist. Me
kik oleme kuulnud, et Sotsiaalministeerium ning Tinspektsioon on selgitanud, et
tandja haigushvitise arvutamisel lhtutakse samast korrast, mida rakendatakse ka
puhkusetasu arvestamisel, selle erisusega, et rahvuspha ja riigiphi arvestuses vlja ei
jeta, kuid puhkuse puhul jetakse need arvestusest vlja.12
See kik viks nii olla, kuid mrus, mille alusel haigushvitise arvestamine kib13, nii
ette ei ne. TTOS 122 lg 1 kohaselt maksab tandja ttajale hvitist haigestumise vi
vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripeva eest 70% tlepingu seaduse 29
likes 8 stestatud korras arvutatud ttaja keskmisest ttasust.
Esimene lesanne, mis tandjal ja ttajal tuleb lahendada, puudutab hvitise
arvutamiseks kohaldatavat stet.14 Mruse 2 rgib ldiselt keskmise ttasu
arvutamisest, 3 rgib tpevatasu arvutamisest ja 4 kalendripevatasu
arvutamisest. Loogiline oleks, et kui maksma peab haigestumise 4.-8. kalendripeva
eest, siis tuleb arvutada kalendripevatasu. Kui keeruline see lesanne siis ametniku
jaoks on mrusesse kirja panna? Minu arvates mitte le mistuse suur pingutus.
Kui me lepime kokku, et 4, mis on tegelikult meldud puhkusetasu arvutamiseks, on
aluseks haigushvitise arvutamisel, tekib jrgmine ksimus. See puudutab erandit, milles
Tinspektsioon ja Sotsiaalministeerium on veendunud. Nimelt kohaldatakse stet selle
erisusega, et kui puhkusetasu arvutamisel jetakse riigiphad ja rahvusphad
arvestusest vlja, siis haigushvitise arvutamisel mitte. Kust selline jreldus vlja
imetakse?
See vib olla loogiline, kuid me teame ka, et phiseaduse 3 kohaselt teostatakse
riigivimu ksnes phiseaduse ja sellega koosklas olevate seaduste alusel.
Seadused avaldatakse ettenhtud korras ning titmiseks kohustuslikud saavad olla
ksnes avaldatud seadused.
Kui me hakkame nd tandjale rahalisi kohustusi tekitama (sest mille muuga siin
tegemist on tema aspektist vaadatuna), peab vga tpselt vaatama, kuidas seadusega ja
selle alusel antavate rakendusaktidega tema igusi piiratakse ja talle kohustusi pannakse.
Me ei saa suvaliselt tlgendamise teel iguslikke konstruktsioone luues seda teha. Vibolla on muidu tiguses tavaline, et tandja kui kulak ja kolme peaga lohe peab igas
asendis piki pid ja jalgu saama, kuid praeguses kontekstis nii ei saa. Praegune iguslik
olustik on igusselguse phimttega (PS 10) vastuolus ning tlgendus, mis ritab seda
veel mruse 4 lg-s 1 stestatud meetodist lahti harutada, on vastuolus seaduslikkuse
phimttega (PS 3). Ma ei ole testi nii kindel nagu ametnikud, et kohus asja ikka nii
lahendab, nagu viimased iglaseks peavad.15
Kui keeruline on mrust muuta selliselt, et kik aru saaksid, ka minusugune, ilmselgelt
kirjaoskamatu?
Viivis tsuhetes
Kik teavad, et EML on haigushvitise osas oma arvamuse kujundanud. Jrgmine
ksimus, mis liidu liikmeid huvitab, puudutab viivise arvestamist. Mletatavasti ngi kuni

12 Tinspektsiooni selgitused on asutuse kodulehel www.ti.ee/index.php?page=1121&. Vt ka ministeeriumi

esindaja seisukohta viide 6.
13 Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 mrus nr 91 Keskmise ttasu maksmise tingimused ja kord. RT I
2009, 31, 193.
14 Erinevate vimaluste kohta vt Gaily Kuusik. Haigusrahadest nii- ja naapidi. MaksuMaksja, 2009, 10, lk
17-20.
15 Vt viide 6.

30.06.2009 kehtinud palgaseaduse 35 ette, et palga maksmisega vi ttaja

pangakontole lekandmisega viivitamise eest maksab tandja ttajale iga viivitatud
peva eest viivist 0,5% maksmisele vi lekandmisele kuulunud palgast.16 Tlepingu
seadus ei maini midagi viivistest. Selge, et rksamad seaduse lugejad leiavad kohe les
viited erinevatele vlaigusseaduse stetele ja edasijudnud teavad ka, et isegi kui
pooled ei ole viivise osas kokkulepet slminud, saab kohaldada vlaigusseaduse -s 113
stestatut.
Olgu, kuid tuletan meelde, et tlepingu seaduse adressaatide hulgas ei ole just kuigi
palju neid, kelle lugemislaual laiutaks vlaigusseadus, saati siis neid, kes ka tepoolest
tollest seadusest midagi teavad.
Kui keeruline on seadusesse niteks kirjutada lauset, et ttasu maksmisega vi ttaja
pangakontole lekandmisega viivitamise eest maksab tandja viivist vastavalt
vlaigusseaduse -s 113 stestatule, vlja arvatud siis, kui tlepingus on kokku lepitud
krgemas viivisemras? Vi stestada soovi korral veelgi ldisem snastus? Sama
puudutab ka puhkusetasu.
Minu arvates ei ole see keeruline ja nii mnigi ksimus ja vaidlus viks tpsustamise
korral ra jda.
Koondamistasu arvestus
Kuid lheme edasi. TLS 100 lg 5 neb ette, et kui tandja vi ttaja teatab
lestlemisest ette vhem, kui on seaduses stestatud vi kollektiivlepingus kokku
lepitud, on ttajal vi tandjal igus saada hvitist ulatuses, mida tal oleks olnud igus
saada etteteatamisthtaja jrgimisel.
Ste tundub igati klaar olevat, kuid mida see igupoolest endas siiski ktkeb? Esimene
asi, mida tandja ja ttaja peavad enda jaoks sttest vlja lugema, puudutab seda, et
hvitatakse ksnes saamata jnud tulu. Saamata jnud tulu puhul aga tuleb ju
vaadata reaalset taega, mil ttaja ei saanud td teha ja ttasu teenida. Seega
tuleks hakata leidma tpevi, sest tegelikult on oluline, et ttaja saaks nende
etteteatamisaja hulka kuuluvate kalendripevade sisse jvatel tpevadel td teha ja
raha teenida.
Olgu, kas me vtame aluseks mruse, mis neb ette keskmise ttasu maksmise
tingimused ja korra? Klab ju uhkelt, kuid asi nii lihtne ei ole. Tinspektsiooni helistades
(22.12.2009) selgitati mulle, et mnel juhul vetakse nimetatud mrus aluseks ja mnel
juhul mitte. Esiteks on ksimus selles, et kui pame leida saamata jnud tulu
kuupalgalisel, siis see viks ju mineviku (arvutamise vajaduse tekkele eelnenud 6 kuu)
alusel erineda nii positiivses kui ka negatiivses suunas kehtiva ttasuga vrreldes, ning
tandja vib arvata, et kui ttaja ikka praegu 30 peva jooksul oleks td teinud, ongi
kehtiv palgamr iglane. Kuid mis siis, kui tegemist on tkitlisega, kes htki tkki ei
tee, kuna tandja ei teavitanud teda piisavalt ette? Ja mis siis, kui tandja on kaval ja
teeb summeeritud arvestusega ttaja puhul tgraafiku selliseks, et etteteatamisthtaja
jooksul ei ole htegi tpeva?
Olgu kuidas on, ja ehk sain mina Tinspektsiooni selgitustest vralt aru, kuid jllegi
olen kindel, et saaks lihtsamalt. Kui muud ei oska, paneme viite TLS 29 lg-le 8, mille
alusel ka alati 100 lg 5 alusel hvitis vlja rehkendatakse. Ja muidugi, see ste
rakendub ju ka ttaja suunas.
T riigiphal
Vtame jrgmise teema, milleks on ttamine riigiphal. TLS 45 lg 2 neb ette, et kui
taeg langeb riigiphale, maksab tandja t eest kahekordset ttasu. Ksimus on,
kas riigiphale langeva taja eest makstakse kahekordset ttasu vi kogu vahetuse
eest makstakse kahekordset ttasu.

16 RT I 1994, 11, 54; 2009, 5, 35.

Kui me vtame lahti tlepingu seaduse eelnu seletuskirja17, saame lugeda, et t ja

riigiphal ttamise hvitamine toimub eelnu 45 alusel sarnaselt kehtivale igusele
vaba aja andmisega vi rahalise hvitusega. Seega viks arvata, et uue tlepingu
seadusega ei tahetud midagi muuta. Ma mnan, et tekst on selles osas seaduseelnu
seletuskirjas napp, kuid taoline julge vide, et hvitamine toimub sarnaselt kehtivale
igusele, viib paratamatult lugemisharjumustega inimese tol hetkel kehtinud igusaktide
manu. Kui loeme kuni 30.06.2009 kehtinud palgaseaduse 16 lg-t 2, saame teada, et
kui vahetus algab riigiphaeelsel peval ja lpeb riigiphal vi algab riigiphal ja lpeb
riigiphajrgsel peval, tasustatakse td sellises vahetuses nagu riigiphal.
Seega seaduse tekstid erinevad ning seletuskiri viitab sarnasele kohtlemisele. Siiski
selgitab Tinspektsioon oma kodulehel, et kui taeg jb osaliselt riigiphale, siis
makstakse kahekordselt ainult nende tundide eest, mis jvad riigiphale, mitte kogu
vahetuse ulatuses.18 Tepoolest, seaduse tekst on kllalt selge osas, et ei ole seda
selgitust, mis oli palgaseaduses, ja ilmselt tuleb ka sellise tlgendusega nustuda. Kuid
kui keeruline oleks seaduses tpsustada, et topelt antakse ksnes nende ttundide eest,
mis riigiphale langevad? Minu meelest ei oleks see kontimurdev ettevtmine.
ppepuhkus
Vtame veel he teema, mis paljude meeli erutab tulumaksuseaduse teatud stte tttu,
kuid meid huvitab hetkel hoopis teine aspekt.
Nimelt muudeti alates 01.07.2009 ka tiskasvanute koolituse seaduse (TKS)19 stteid
ning erinevalt varasemast, mil ppepuhkust anti ppeaasta eest, antakse nd seda
kalendriaastas 30 peva. Seejuures sai varem 10 peva keskmise palgaga ppida ning
nd saab keskmise palgaga ppida 20 peva.
Kuid tuletame meelde, et muudatus justus aasta keskel ja htegi rakendusstet ei ole.
Seega kas pilane, kes 2009. aastal enne 1. juulit oli ppepuhkusel 10 peva
keskmise palga alusel, saab 2009. aastal veel 20 peva keskmise ttasu alusel
tasustatavat ppepuhkust?
Muidugi vime rakendada erinevaid tlgendusvtteid, kuid lubage veel kord meelde
tuletada, et sarnaselt tlepingu seadusele on ka tiskasvanute koolituse seaduse
adressaatide ring rmiselt lai ning esindab vga erinevaid inimesi, kellel on erinev
hariduslik taust ja erinevad lugemisharjumused.
Olles konsulteerinud Tartu likooli tiguse korfeega, saime kinnitust, et mistlik oleks
kompromisslahendus st kuna seadus justus aasta keskel, viks 2009. aastal kehtida
pool TKS -s 8 stestatud paketist (15 peva ppepuhkust ja 10 peva nendest
keskmise ttasu alusel). Samas peaks siin arvestama, et kui pilane ei ole 2008/2009
ppeaastal veel ppepuhkust kasutanud ja vtab selle uue seaduse redaktsiooni
kehtivuse ajal, siis peaks kogu pakett kehtima.
Aga siiski, miks me peame sellel teemal ldse arutlema? Kas on siis nii keeruline
seadusesse ka mni rakendusste lisada, mis selgitaks, kuidas kituda, kui
arvestusperioodid osaliselt kattuvad (ppeaasta ja kalendriaasta) ja kui hel juhul on
ppepuhkust kasutatud ning teisel juhul mitte?
Minu meelest see ei ole keeruline ja on tegelikult kohustus, mitte seaduse adressaadi
kaeblik virin, millele viks vastata, et lugemist tuleb ppida.

17 Riigikogu XI koosseisu seaduseelnu 299 SE seletuskiri. Kttesaadav Riigikogu kodulehel

www.riigikogu.ee.
18 Ksimused ja vastused Tinspektsiooni kodulehel www.ti.ee/index.php?page=645&.
19 RT I 1993, 74, 1054; 2009, 35, 232.

Soovitus
Ma olen pris kindel, et keegi ei ole meelega asju selliselt kirja pannud, et ummistada
tvaidlusorganid ja kohtud. Samas viks sellest ppust vtta ja ritada asju tpsemalt
kirja panna. Kindlasti aitaks see vltida nii mndagi vaidlust.
Osa ksimuste puhul ei ole mtet inimestele elda, et vhene svenemine ei taga iget
resultaati. Kui ikka pidevalt sama ksimust korratakse, siis oleks ige igusakti
tpsustada.

iguskantsler: tvaidlused tuleb lahendada vimalikult kiiresti

iguskantsleri Kantselei pressiteade
26.02.2010
iguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et tsuhetest tulenevates
vaidlustes peab inimene saama lahenduse mistliku aja jooksul.
iguskantsler saatis soovituse igusprasuse ja hea halduse tava jrgimiseks
Tinspektsioonile, milles soovitas koosts Sotsiaalministeeriumiga kiiremas
korras vtta kasutusele meetmed, mis vimaldaksid tvaidluskomisjonidel
isikute avaldusi kiiremini lahendada.
iguskantsler viis veebruaris lbi kontrollkigu Tinspektsiooni, et saada levaadet, kas
ja kuidas jrgib Tinspektsioon isikute prdumistele vastamisel phiiguste ja
-vabaduste tagamise phimtet ning hea halduse tava. iguskantsler avaldas
Tinspektsioonile lbivaadatud 2009. aasta dokumentatsiooni phjal tunnustust, kuna
inspektsioon on isikute prdumistele vastamisel reeglina jrginud phiiguste ja
vabaduste tagamise phimtet ning hea halduse tava. Samuti vrib tunnustamist
asjaolu, et inspektsiooni ametnikele ei tundu inimese prdumisele vastamise thtaja
jrgimine pelgalt formaalsusena, vaid inimesele on vastatud reeglina kiiresti.
Kll aga on iguskantsleri hinnangul murettekitav tvaidluskomisjonidele esitatud
avalduste lbivaatamisega seonduv. Enamik tvaidluskomisjone ei suuda avalduste
lbivaatamisel jrgida individuaalse tvaidluse lahendamise seaduses stestatud
thtaega, mille kohaselt tuleb tvaidluskomisjonile esitatud avaldus
tvaidluskomisjonis lbi vaadata hiljemalt he kuu jooksul, arvates avalduse
saabumisele jrgnevast pevast.
Phiseadusest tuleneb igahe igus korraldusele ja menetlusele. Selle heks osaks on
isiku igus heale haldusele. Hea halduse ning ka iglase igusemistmise oluline
phimte on tegutsemine mistliku aja jooksul. Teisisnu on inimesel igus eeldada, et
teda puudutav ksimus otsustatakse mistliku aja mdudes ning ksimuse
lahendamisega ei viivitata ega venitata phjendamatult. Avaliku vimu organ on
kohustatud oma lesandeid tites pidama kinni seaduses ette nhtud thtaegadest. Kui
seadus neb menetluse teostamiseks ette kindla thtaja, tuleb menetlemisel lhtuda
eelkige konkreetse asja keerukusest, tegutsedes viivitamatult, kuid jdes igustloovas
aktis esitatud thtaja raamesse. Seega juhul kui tvaidluskomisjonid ei jrgi neile
esitatud avalduste lbivaatamisel seaduses stestatud thtaega, tuleb nende tegevust
pidada igusvastaseks.
Mistan, et tvaidluskomisjonidel ei ole kesoleval ajal vimalik tvaidlusi lbi vaadata
individuaalse tvaidluse lahendamise seaduses stestatud thtaja jooksul, mrkis
Indrek Teder. Phjusteks vivad olla lahendatavate asjade arv ja keerukus helt poolt

ning selle t tegemiseks ettenhtud isikute (tvaidluskomisjonide) arv teiselt poolt.

Samas leian, et tvaidluste lbivaatamiseks ettenhtud isikute (tvaidluskomisjonide)
arvuga ei saa siiski igustada seaduses stestatud thtajast krvalekaldumist.
Indrek Teder on seisukohal, et isik peab tsuhetest tulenevates vaidlustes saama
lahenduse mistliku aja jooksul. Seetttu soovitab iguskantsler Tinspektsioonil
koosts Sotsiaalministeeriumiga kiiremas korras vtta kasutusele meetmed, niteks
suurendades tvaidluste lbivaatamiseks ette nhtud isikute (tvaidluskomisjonide)
arvu, tagamaks tsuhetest tulenevate vaidluste lbivaatamine mistliku aja jooksul.
Juhul kui tvaidluskomisjonide vimekuse tstmiseks ei jtku siiski ressurssi vi kui
individuaalse tvaidluse lahendamise seaduses stestatud thtaegade jrgimine on
ebareaalne niteks lahendatavate asjade keerukuse tttu, tuleb iguskantsleri hinnangul
vastavalt muuta individuaalse tvaidluse lahendamise seadust, muutes tvaidluste
lahendamise thtaja kll realistlikumaks, kuid stestades selle siiski vimalikult
lhikesena.