Professional Documents
Culture Documents
Kuidas Arvestada Käibemaksu Panditud Vara Müügilt?
Kuidas Arvestada Käibemaksu Panditud Vara Müügilt?
EML
Praegusel ajal on vlgu vtmine ja vlgu jmine sna levinud. ks vimalus vlga
tagada on teatavasti pant. Ksipant thendab seda, et vlgnik annab vla tagatiseks
mingi vallasasja vlausaldaja valdusse, ning juhul, kui vlga ei tasuta, vib vlausaldaja
pandieseme vla katteks maha ma. ldreeglina ei tohi vlausaldaja pandiks vetud
vara ise kasutada, aga sellest vib teha erandeid. Alati ei olegi pandiiguse tekkimiseks
vaja lepingut, niteks rileandjal tekib seadusest tulenevalt pandiigus ritud ruumides
asuvatele rniku asjadele (vt vlaigusseaduse -d 305-307). Tore. Aga kuidas on lood
kibemaksuga, kui pandipidaja hakkab oma vla katteks vrast vara mma? Kes
maksab, mismoodi maksab ja kas ldse maksab? Ksisime Maksu- ja Tolliametilt, mida
nemad asjast arvavad.
MTA vastus
Aule Kindsigo
Maksude osakonna juhataja
21.12.2009
Vastuseks esitatud selgitustaotlusele teatame jrgmist vastavalt ksimuste
numeratsioonile:
2.
3.
4.
5.
Kommentaar
Aiaauk oli see kord aiast suurem
Lasse Lehis
EML juhatuse esimees
MTA vastuse kohta ei olegi tegelikult midagi lisada. Tpselt nii peaksidki asjad ka meie
arvates kima. Lugege ja pange krva taha ning pdke arvestada, kui on vimalik.
Edasine jutt kujutab endast seletuskirja teemal, miks me nii kaua lugejaid teadmatuses
hoidsime ja juba enne jule saadud tarkuseterad alles nd avaldame.
Lugu on selline, et MTA vastuse leval paremal nurgas oli selline hirmujudinaid tekitav
snahend nagu ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Ma ei osanud ette kujutada, et
olen phendatud millessegi nii salajasse. Ja pealegi veel igavesti salajasse, sest
juurdepsupiirang kehtib kuni dokumendi hvitamiseni. Kohe tulid meelde
spioonifilmidest tuttavad kirjad ksuga prast lbilugemist hvitada ja korraks tekkis
juba mte, et ega mind ometi ei sunnita seda kirja ra sma.
Igal piirangul peab teatavasti olema seaduslik alus. Meie lisalajasele kirjale oli selleks
mrgitud avaliku teabe seaduse (AvTS) 35 lg 1 punktid 12 ja 19. Vtame siis aga
seaduseraamatu lahti ja uurime jrele, mis seal kirjas on. AvTS 35 lg 1 punkti 12
kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks meldud
teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepsu
vimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust ja punkti 19
kohaselt seaduses stestatud muu teabe.
Eesti keele thestikus ei ole selliseid smboleid, mille abil oleks vimalik edasi anda minu
nutust, mis tabas mind neid punkte lugedes. Kelle eraelu? Mis seaduses stestatud muu
teave? Ei osanud selle peale muud teha, kui kaevata krgemalseisvale instantsile, kelleks
avaliku teabe seaduse puhul on selline asutus nagu Andmekaitse Inspektsioon. Teate
kll, see asutus, kes keelas ra kooli kodulehel pilaste nimekirjade ja klassipiltide
avaldamise1 ning kskis vanadest ajalehtedest ebaisikute kohta kivad uudised vlja
ligata.2 Ja tahtis ra keelata raadios nnitluste lugemise ja peaaegu oleks ka ra
keelanud nimede raiumise hauaplaatidele. Pris kige seda ta vist ikka ei teinud, aga
vhemalt selline mulje kippus avalikkusel vahepeal jma kll.
Aga see polegi oluline. Igatahes sai sinna saadetud vaie palvega teha Maksu- ja
Tolliametile ettekirjutus krvaldada kirjalt juurdepsupiirang. Tegime seda eelkige
selleprast, et alles aasta tagasi, kui saime Rahandusministeeriumilt esimest korda AKga kaunistatud kirja, vastas Andmekaitse Inspektsioon meie selgitustaotlusele, et kui
Rahandusministeerium on kehtestanud EML-ile saadetud kirjale juurdepsupiirangu, siis
ilma Rahandusministeeriumi loata me seda kirja kolmandatele isikutele nidata ega
1 Vt Vahur Koorits, Dagne Hanschmidt. Andmekaitse keelab avaldada koolipilte ja nimekirju. Postimees,
22.09.2008
2 Andmekaitse: Kingsepp on vrreldav Saagimiga. Delfi.ee, 02.01.2009.
esitada
vaie,
kui
3 Tsi, tookord ei olnud piirang seotud maksusaladusega, vaid videtavalt pidanuks kirja avalikustamine
kahjustama Eesti vlissuhteid (kirjavahetuse teema puudutas Eesti seisukohti Euroopa hendatud
finantsjrelevalve ettepaneku kohta). Suur saladus, mida ma ei tohi vlja lobiseda, seisneb lhidalt selles, et kui
kedagi huvitab, mida Eesti esindajad Euroopa Liidu riigijuhtide mitteavalikel kohtumistel vlja tlevad, tuleb
lugeda saksakeelseid ajalehti.
4 Kui nd lugeda tolleaegseid uudiseid, vib tekkida mulje, justkui oleksid sama nitemngu tegelased uutes
rollides les astumas. Kinnitan, et nii see ei ole. Loomulikult tuleb maksusaladust kaitsta. Pigem testi ilmutasin
ma sellel korral piisavat juhmust ega suutnud fantaseerida, et konkreetne kiri ja vastus viksid kuidagi
maksusaladust sisaldada. Vt Anne Oja, Liis Kngsepp. Maksuameti andmed ktavad kirgi. ripev,
29.01.2004.